Raport - A9-0207/2021Raport
A9-0207/2021
Euroopa parlament

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/1896 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK, et reformida viisainfosüsteemi

21.6.2021 - (05950/1/2021 – C9-0198/2021 – 2018/0152A(COD)) - ***II

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Paulo Rangel


Menetlus : 2018/0152A(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0207/2021
Esitatud tekstid :
A9-0207/2021
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/1896 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK, et reformida viisainfosüsteemi

(05950/1/2021 – C9-0198/2021 – 2018/0152A(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05950/1/2021 – C9-0198/2021),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[2] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0302) suhtes,

– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

– võttes arvesse esimeeste konverentsi 25. septembri 2020. aasta otsust lubada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil seadusandlik menetlus osadeks jagada ja menetlust sellest lähtudes jätkata,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 67 ja 40,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0207/2021),

1. kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2. märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


 

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas 16. mail 2018 ettepaneku viisainfosüsteemi ajakohastada. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon võttis oma raporti projekti vastu 4. veebruaril 2019 ja Euroopa Parlament võttis 13. märtsil 2019 vastu oma esimese lugemise seisukoha.

 

Institutsioonidevahelised läbirääkimised algasid vastvalitud Euroopa Parlamendi osalusel 2019. aasta septembris eesmärgiga saavutada varane teise lugemise kokkulepe. Läbirääkimiste käigus leppisid kaks kaasseadusandjat kokku ka selles, et käsitletakse ka muude infosüsteemide muutmist, mis on tingitud viisainfosüsteemi uuest toimimisviisist (nn tulenevad muudatused). See tõi kaasa seadusandlike aktide jagunemise. Läbirääkimised viidi edukalt lõpule 8. detsembril 2020. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon pani institutsioonidevahelistel läbirääkimistel kokku lepitud teksti hääletusele ja kiitis selle heaks 27. jaanuaril 2021. aastal.

 

Kuna nõukogu 27. mail 2021 vastu võetud esimese lugemise seisukoht kajastab täielikult kokkulepet, mis saavutati institutsioonidevahelistel läbirääkimistel teise lugemise varases etapis, soovitab raportöör Euroopa Parlamendil selle ilma muudatusteta heaks kiita, et määruse saaks võimalikult kiiresti vastu võtta ja jõustada.


 

 

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Juan Fernando López Aguilar

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus õigusliku aluse kohta – ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse viisainfosüsteemi (COM(2018)0302 – C8-0185/2018 – 2018/0152A(COD))

Austatud esimees

Palusite 1. veebruari 2021. aasta kirjas[3] vastavalt kodukorra artiklile 40 õiguskomisjonil hinnata institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus esitatud viisainfosüsteemi muutmise seadusandliku ettepaneku (2018/0152A(COD)) õigusliku aluse sobivust.

Õiguskomisjon arutas seda küsimust 18. märtsi 2021. aasta koosolekul.

I – Taust

Viisainfosüsteem (VIS) on tehnoloogiline lahendus viisaandmete vahetamiseks liikmesriikide vahel. Lahendus hõlbustab lühiajalise viisa menetlemist ning aitab viisa-, piiri-, varjupaiga- ja rändeametitel kiiresti ja tõhusalt kontrollida vajalikku teavet kolmandate riikide kodanike kohta, kes vajavad viisat ELi reisimiseks. Süsteem teeb peamiselt sõrmejälgede alusel biomeetrilise võrdluse isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks. VIS loodi nõukogu otsusega 2004/512/EÜ[4]. Selle eesmärk, funktsioon ja ülesanded on sätestatud määruses (EÜ) nr 767/2008[5].

16. mail 2018 võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku VISi määruse ja muude ELi õigusaktide muutmiseks[6]. Komisjoni ettepaneku alus oli ELi toimimise lepingu artikli 16 lõige 2, artikli 77 lõike 2 punktid a, b, d ja e, artikli 78 lõike 2 punktid d, e ja g, artikli 79 lõige 2 punktid c ja d, artikli 87 lõike 2 punkt a ja artikli 88 lõike 2 punkt a.

Institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus tegi nõukogu ettepaneku muuta komisjoni algselt välja pakutud õiguslikku alust, et kajastada paremini läbirääkimiste tulemusi, jättes alles kaks õiguslikku alust, nimelt ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid a, b, d ja e ning artikli 87 lõike 2 punkt a. Kaasseadusandjate poolt esialgselt kokku lepitud tekst tugineb kõnealustele artiklitele.

II – Asjakohased aluslepingu artiklid

Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohased sätted on järgmised.

 

Artikkel 16

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 286)

 

[...]

 

2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskirjad. Nende eeskirjade täitmist kontrollivad sõltumatud asutused.

 

[...]

 

2. PEATÜKK

PIIRIKONTROLLI-, VARJUPAIGA- JA SISSERÄNDEPOLIITIKA

 

Artikkel 77

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 62)

 

1. Liit töötab välja poliitika, mille eesmärk on:

 

a) tagada sisepiiride ületamisel igasuguse piirikontrolli puudumine mis tahes kodakondsusega isikute suhtes;

 

 

b) tagada isikute kontrollimine ja tõhusa valve teostamine välispiiride ületamisel;

 

c) kehtestada järk-järgult välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem.

 

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad:

 

a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes;

 

b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;

 

[...]

 

d) meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks;

 

e) igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.

 

 

[...]

 

Artikkel 78

(endised EÜ asutamislepingu artikli 63 esimese lõigu punktid 1 ja 2 ning artikli 64 lõige 2)

 

1. Liit arendab välja varjupaiga, täiendava kaitse ja ajutise kaitsega seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Nimetatud poliitika peab vastama 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning teistele asjakohastele lepingutele.

 

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab:

 

[...]

 

d) ühist menetlust ühetaolise varjupaiga või täiendava kaitse seisundi andmiseks ja äravõtmiseks;

 

e) kriteeriume ja mehhanisme, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav varjupaiga- või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest;

 

[...]

 

g) partnerlust ja koostööd kolmandate riikidega, et juhtida varjupaika, täiendavat või ajutist kaitset taotlevate isikute sissevoolu.

 

[...]

 

Artikkel 79

(endised EÜ asutamislepingu artikli 63 esimese lõigu punktid 3 ja 4)

 

1. Liit töötab välja ühise sisserändepoliitika, mille eesmärk on tagada kõigil etappidel sisserändevoogude tõhus juhtimine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine ning tõhusamad meetmed ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

 

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed järgmistes valdkondades:

 

[...]

 

c) ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine;

 

d) võitlemine inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise vastu.

 

[...]

 

5. PEATÜKK

POLITSEIKOOSTÖÖ

 

Artikkel 87

(endine EL lepingu artikkel 30)

 

1. Liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei-, tolli- ja teiste õiguskaitseasutuste vahel sisse politseikoostöö, mis hõlmab kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist.

 

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada meetmeid seoses:

 

a) asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega;

 

[...]

Artikkel 88

(endine EL lepingu artikkel 30)

 

1. Europoli ülesanne on toetada ja tõhustada liikmesriikide politseiasutuste ja teiste õiguskaitseorganite tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ning liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuritegevuse vormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.

 

2. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks Europoli struktuuri, toimimismehhanismid, tegevusvaldkonna ja ülesanded. Asjaomaste ülesannete hulka võivad kuuluda:

 

a) liikmesriikide asutustelt, kolmandatelt riikidelt või organitelt saadud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus;

 

[...]

III – Õigusliku aluse valikut puudutav Euroopa Liidu Kohtu praktika

Euroopa Kohus on pidanud sobiva õigusliku aluse küsimust tavaliselt põhiseadusliku tähtsusega küsimuseks, mis tagab pädevuse andmise põhimõtte järgimise (ELi lepingu artikkel 5) ning määrab kindlaks liidu pädevuse olemuse ja ulatuse.[7] Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu“.[8] Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjus. Selles kontekstis ei ole asjaolul, et mõni institutsioon soovib õigusakti vastuvõtmises aktiivsemalt osaleda, nagu ka õigusakti vastuvõtmise asjaoludel ega kõnealuse õigusaktiga hõlmatud tegevusvaldkonna teistes aspektides tehtud tööl õige õigusliku aluse kindlakstegemise seisukohast mingit tähtsust.[9]

Kui õigusakti kontrollimise käigus selgub, et see taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.[10] Kui aga õigusaktil on erandkorras mitu samaaegset eesmärki või valdkonda, mis on lahutamatult seotud, ilma et üks neist oleks teiste suhtes kõrvalise tähtsusega ja nendega kaudses seoses, peab sellel õigusaktil olema mitu asjakohast õiguslikku alust.[11] See oleks siiski võimalik üksnes juhul, kui vastavate õiguslike aluste jaoks ette nähtud menetlused ei ole üksteisega vastuolus ega kahjusta Euroopa Parlamendi õigusi.[12] Lisaks peab valitud meede olema kooskõlas seadusandliku akti ettenähtud liigiga, kui see on aluslepingus sätestatud.

IV – Kavandatava meetme eesmärk ja sisu

Ettepaneku põhjenduses 2 on muu hulgas märgitud, et „VISi üldine eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga hõlbustada viisa taotlemise korda; vältida soodsama viisakohtlemise otsimist; hõlbustada võitlust identiteedipettusega; hõlbustada kontrolli välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil; abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi; hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamist ja aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele.“

Ettepaneku seletuskirjas koostab komisjon ettepaneku eesmärkide loetelu, alustades ettepaneku konkreetsetest eesmärkidest, mis on: 1) hõlbustada viisa taotlemise korda; 2) hõlbustada ja tugevdada kontrolli liikmesriikide välispiiripunktides ning territooriumil; 3) tõhustada Schengeni ala sisejulgeolekut, hõlbustades liikmesriikidevahelist teabevahetust kolmanda riikide kodanike kohta, kellel on pikaajalised viisad ja elamisload.

Komisjon eristab kolme eespool nimetatud eesmärki muudest kõrvalise tähtsusega eesmärkidest: „4) hõlbustada rände- ja õiguskaitseasutustel kolmandate riikide kodanike isikusamasuse kontrollimist liikmesriikide territooriumil; 5) lihtsustada kadunud isikute tuvastamist; 6) aidata tuvastada ja saata tagasi isikud, kes ei täida või enam ei täida tingimusi liikmesriikidesse sisenemiseks, seal viibimiseks või elamiseks; 7) aidata õiguskaitseasutustel saada juurdepääs lühiajaliste viisade taotlejate ja omanike andmetele (mis juba on võimalik kehtivate eeskirjade alusel) ning laiendada sellist juurdepääsu pikaajaliste viisade ja elamislubade omanike andmetele, kui see on vajalik raskete kuritegude ja terrorismi ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kohtus menetlemiseks, samas järgides andmekaitse ja privaatsuse rangeid standardeid; 8) koguda statistikat, et toetada Euroopa Liidu rändepoliitika tõenduspõhist kujundamist.“

Ettepanekuga muudetakse mitut õigusakti ja tunnistatakse need kehtetuks. Nende õigusaktide loetelu on muudetud institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus. Komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta määrust (EÜ) nr 767/2008, milles sätestatakse VISi eesmärk, funktsioon ja ülesanded, määrust (EÜ) nr 810/2009 (viisaeeskiri, millega kehtestatakse biomeetriliste tunnuste VISis registreerimise normid[13]), määrust (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, määrust (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad), tulevast koostalitlusvõime määrust[14] ja otsust 2004/512/EÜ, millega luuakse VIS. Ettepaneku eesmärk on tunnistada kehtetuks ka nõukogu otsus 2008/633/JSK, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel saavad liikmesriikide määratud asutused ja Europol juurdepääsu VISile terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil. Pärast institutsioonidevahelisi läbirääkimisi muudetakse esialgselt kokkulepitud tekstiga ka määrust (EL) 2018/1240, määrust (EL) 2018/1860, määrust (EL) 2018/1861 ja määrust (EL) 2019/1896 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/512/EÜ.

Ettepaneku põhisisu hõlmab sätteid, millega parandatakse IT-süsteeme, andmearhitektuuri ja teabevahetust ning VISi koostalitlusvõimet teiste ELi süsteemidega. Sellega ajakohastatakse VISi muid tehnilisi osi, sealhulgas biomeetriliste tunnuste kogumist. Ettepanekus sätestatakse pikaajalisi viisasid ja elamislube käsitleva teabe vahetamise kord liikmesriikide vahel. Nõukogu otsuse 2008/633/JSK sisu, millega kehtestatakse liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli juurdepääs VISile, on lisatud kavandatavasse määrusesse.

V – Analüüs ja sobiva õigusliku aluse kindlaksmääramine

LIBE-komisjon palus hinnata nende õiguslike aluste asjakohasust, millele kaasseadusandjate vahel esialgselt kokku lepitud tekst tugineb, nimelt artikli 77 lõike 2 punktid a, b, d ja e ning artikli 87 lõike 2 punkt a.

ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktide a, b, d ja e kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta meetmeid, milles käsitletakse: a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes; b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli; d) meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks, ja e) igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.

Võttes arvesse ettepaneku kolme erieesmärki ja peamist sisu, näib ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid a, b, d ja e, millega antakse liidule pädevus võtta vastu õigusakte viisade, piirikontrolli, välispiiride haldamise ja sisepiiridel kontrolli puudumise kohta, olevat ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.

Samuti tuleb märkida, et komisjon on seisukohal, et ettepaneku peamine õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid a, b, d ja e.[15]

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab juhul, kui õigusaktil on kaks eesmärki või kaks valdkonda, millest üks on ülekaalukas ja teine kõrvalise tähtsusega, olema õigusaktil üksainus õiguslik alus. Arvestades ettepaneku peamist eesmärki ja sisu, nimetati teisi sätteid õigustatult lisasäteteks.

Võttes aga arvesse asjaolu, et nõukogu otsus 2008/633/JSK, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli juurdepääsu VISile, tunnistatakse kehtetuks ja selle sisu lisatakse VISi määrusesse uue IIIb peatükina „Viisainfosüsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise kord ja tingimused“, näib ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punkti a (politseikoostöö, mis hõlmab kõiki liikmesriikide pädevaid asutusi) lisamine olevat täiendava õigusliku alusena põhjendatud.

VI – Järeldus ja soovitus

Sellest tulenevalt otsustas õiguskomisjon oma 18. märtsi 2021. aasta koosolekul 20 poolthäälega (vastuhääli ei olnud ja erapooletuid oli kolm)s[16] soovitada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, et kavandatava määruse sobiv õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid a, b, d ja e ning ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punkt a.

Lugupidamisega

Adrián VÁZQUEZ LÁZARA

 

 


 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK

Viited

05950/1/2021 – C9-0198/2021 – 2018/0152A(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

13.3.2019 T8-0174/2019

Komisjoni ettepanek

COM(2018)0302 - C8-0185/2018

Nõukogu 1. lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

7.6.2021

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

LIBE

7.6.2021

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Paulo Rangel

4.9.2019

 

 

 

Endised raportöörid

Carlos Coelho

Õigusliku aluse vaidlustamine

 JURI arvamuse kuupäev

JURI

18.3.2021

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.9.2019

13.1.2020

16.6.2021

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

13

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdalena Adamowicz, Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Clare Daly, Marcel de Graaff, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Peter Kofod, Łukasz Kohut, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Emil Radev, Paulo Rangel, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sara Skyttedal, Martin Sonneborn, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anne-Sophie Pelletier, Franco Roberti, Domènec Ruiz Devesa, Yana Toom

Esitamise kuupäev

21.6.2021

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

54

+

ECR

Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Patryk Jaki, Assita Kanko, Nicola Procaccini, Jadwiga Wiśniewska

ID

Nicolas Bay, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Peter Kofod, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche

NI

Laura Ferrara, Milan Uhrík

PPE

Magdalena Adamowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Emil Radev, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Sara Skyttedal, Tomas Tobé, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Javier Zarzalejos

Renew

Malik Azmani, Anna Júlia Donáth, Sophia in 't Veld, Moritz Körner, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Yana Toom, Dragoş Tudorache

S&D

Pietro Bartolo, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Łukasz Kohut, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Franco Roberti, Domènec Ruiz Devesa, Birgit Sippel, Bettina Vollath, Elena Yoncheva

13

-

ID

Marcel de Graaff

NI

Martin Sonneborn

The Left

Pernando Barrena Arza, Clare Daly, Cornelia Ernst, Anne-Sophie Pelletier

Verts/ALE

Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Alice Kuhnke, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Tineke Strik

1

0

S&D

Katarina Barley

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 6. juuli 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika