RAPORT kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis

24.6.2021 - (2020/2201(INI))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Helmut Scholz
Petitsioonikomisjon (*)
Raportöör: Dolors Montserrat
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

Muudatusettepanekud

• 001-005 (PDF - 123 KB)
• 001-005 (DOC - 85 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis

(2020/2201(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 10 lõiget 3,

– võttes arvesse ELi lepingu artiklit 11,

– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta[1],

– võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse petitsioonikomisjoni arvamust, mis on esitatud muudatusettepanekutena,

– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit,

A. arvestades, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste tulemused andsid positiivse signaali, et Euroopa kodanikud tunnevad üha suuremat huvi ELi tasandil toimuvate muutuste vastu ja usuvad, et ELi õigusaktid mõjutavad nende igapäevaelu; arvestades, et 2019. aastal oli üldine valimisaktiivsus 50,6 %, mis on suurim pärast 1994. aastat ja märkimisväärne kasv võrreldes 2014. aastaga, mil valimisaktiivsus oli 42,6 %; arvestades, et kuigi valimisaktiivsus kasvas 2019. aastal kõigis elanikkonnarühmades, oli kasv kõige suurem nooremate valijate seas, eriti alla 25aastaste ja 25–39aastaste hulgas; arvestades, et hoolimata üldisest valimisaktiivsuse tõusust esineb liikmesriikide vahel endiselt suuri erinevusi;

B. arvestades, et Eurobaromeetri 2020. aasta juunikuu kiiruuringus kodanikuaktiivsuse kohta[3] oli 55 % vastajatest seisukohal, et mõjusaim viis kodanike häält ELi tasandi otsustajatele kuuldavaks teha on Euroopa Parlamendi valimistel osalemine; arvestades, et kuigi eesmärk on demokraatia toimimist ELis pidevalt parandada, näitavad mitmed Eurobaromeetri uuringud, et suur osa kodanikest ei ole rahul viisiga, kuidas demokraatia toimib; arvestades, et sellist suhtumist on leitud nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil; arvestades, et märkimisväärne osa ELi kodanikest ei tunne, et neid kuulda võetakse, ning ELi jääb nende jaoks kaugeks;

C. arvestades, et ELi lepingu artiklid 10 ja 11 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklid 20, 21, 24, 227 ja 228 on aluseks kodanike osalemisele ELi poliitika ja õigusaktide kujundamises;

D. arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning et otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik;

E. arvestades, et ELi lepingu artikli 11 lõigetes 1 ja 2 nõutakse, et institutsioonid annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ning et nad peaksid esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi;

F. arvestades, et 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 19 rõhutatakse, et avalikkuse ja sidusrühmadega konsulteerimine on asjatundliku otsustusprotsessi ja õigusloome kvaliteedi parandamise lahutamatu osa;

G. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 2 volitab ELi soodustama noorsoovahetust ja juhendajate vahetust sotsiaalhariduse alal ja ergutama noori osalema Euroopa demokraatias;

H. arvestades, et ELi kodanikud võivad oma aluslepingutest, sealhulgas põhiõiguste hartast tulenevate õiguste jõustamiseks esitada hagi otse Euroopa Liidu Kohtule ainult teatavatel tingimustel; arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete demokraatlikud valimised on ELi kodanike põhiline alt üles lähenemisviisi kasutav vahend, ning samas tuleks tugevdada muid vahendeid, milleks on Euroopa kodanikualgatus, Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebused ja Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonid, mis on parlamentarismi oluline täiendus;

 

I. arvestades, et seni on tehtud kuus edukat Euroopa kodanikualgatust, viimati algatused „Minority Safepack“ (vähemuste turvapakett) ja „Lõpp puuriajastule!“; arvestades, et 2020. aasta jaanuaris jõustus määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta[4], mis hõlbustab kodanikel kutsuda komisjoni üles esitama seadusandlikke ettepanekuid oma pädevusse kuuluvates valdkondades, milles liidul on õigus meetmeid võtta; arvestades, et „Minority Safepack“ oli esimene Euroopa kodanikualgatus, mida läbivaadatud Euroopa kodanikualgatuse määruse alusel Euroopa Parlamendis arutati, ning parlament toetas seda 2020. aasta detsembris ülekaalukalt 76 %ga antud häältest; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuste mõju on siiski väike, osaliselt seetõttu, et komisjon ei ole võtnud järelmeetmeid;

J. arvestades, et Euroopa Ombudsmani soovitused ei ole õiguslikult siduvad, kuid tema järelduste järgimise määr on püsivalt kõrge;

K. arvestades, et ELi kodanikel ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ELi toimimise lepingu artiklite 24 ja 227 alusel, kui küsimus puudutab neid otseselt ja kuulub mõnda ELi tegevusvaldkonda;

L. arvestades, et komisjoni korraldatud veebipõhised avalikud konsultatsioonid on peamiselt suunatud konkreetsele sihtrühmale, nende kohta ei levitata laialdaselt teavet ja need kestavad mõnikord liiga lühikest aega, mis tähendab, et need ei jõua märkimisväärse osani elanikkonnast; arvestades, et Euroopa Kontrollikoda soovitas komisjoni 2019. aasta konsultatsioonipoliitika põhjalikul läbivaatamisel komisjonil parandada suurema osalemisaktiivsuse saavutamiseks kodanike teavitamise viisi;

M. arvestades, et komisjoni korraldatud dialoogid kodanikega on pigem viis anda kodanikele teavet kui kaasata neid arutellu selle üle, mis on nende nägemus ja mida nad sooviksid ELis muuta, ning need ei sisalda tagasisidemehhanismi, mille kaudu kodanikke nende osaluse tulemustest teavitada;

N. arvestades, et olemasolevate osalusvahendite, nagu Euroopa kodanikualgatuse, avalike konsultatsioonide ja kodanikega peetavate dialoogide toimimine ei paku kodanikele ELi otsustusprotsessi mõjutamiseks piisavaid vahendeid; arvestades, et see on suuresti tingitud tulemuslike järelmeetmete puudumisest institutsioonide tasandi otsustusprotsessis;

O. arvestades, et enamik osalemise vormidest leiab üksikisikute seas harva kasutust; arvestades, et üksikisikud ei ole olemasolevatest osalusvahenditest enamasti teadlikud ning seetõttu on nad nende kaudu kogutud seisukohtades ja andmetes alaesindatud; arvestades, et kodanike osalus ei asenda organiseeritud kodanikuühiskonda;

P. arvestades, et praegused osalusvahendid ei võimalda kodanike osalemise potentsiaali maksimaalselt ära kasutada ega aita seetõttu piisavalt kaasa ELi demokraatliku legitiimsuse tugevdamisele ja kodanike suuremale isevastutusele teel sellise ELi suunas, mis kajastab kodanike vajadusi ja nägemusi;

Q. arvestades, et olemasolevate osalusvahendite ümberkujundamine, tingimusel et pööratakse erilist tähelepanu kõige vähem esindatud ühiskonnarühmadele, eelkõige noortele, ning Euroopa avaliku sfääri edasiarendamine võib aidata tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust;

R. arvestades, et kodanike osalemise ja läbipaistvuse parandamine ELi tasandil on keskse tähtsusega, et tuua liit kodanikele lähemale ja suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu ning saavutada tõeline mitmetasandiline demokraatia; arvestades, et läbipaistvuse puudumine pärsib avalikku arutelu mis tahes õigusakti üle; arvestades, et kõigil sidusrühmadel ei ole võrdset juurdepääsu ELi institutsioonidele ega teabele nende töö kohta; arvestades, et komisjon peaks pidama kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; arvestades, et EL peaks tagama, et kodanikuühiskond saab avalikus arutelus aktiivselt osaleda ning suudab mõjutada poliitika- ja otsustusprotsesse;

S. arvestades, et kodanike osaluse võimaldamiseks on vaja tugevdada kodanikuhariduse Euroopa mõõdet ja parandada kodanike arusaamist EList;

T. arvestades, et vajadus Euroopa kodanikuhariduse kursuste järele kasvab kõigis liikmesriikides; arvestades, et seetõttu tuleks tunnustada kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd kodanikuhariduse ja -õppe alal ning soodustada terviklikku lähenemisviisi kodanikuharidusele, sealhulgas nii formaalsele haridusele ja formaalõppele kui ka mitteformaalsele haridusele ja õppimisele;

U. arvestades, et praegused kodanike osalust käsitlevad edukad projektid, nagu „European HomeParliaments“ ja ELi noortedialoog on näidanud, et kodanikud sooviksid olla ELi otsustusprotsessidesse korrapäraselt kaasatud;

V. arvestades, et nõukogu on endiselt kinnine institutsioon, mida kinnitab Euroopa Ombudsmani uurimine OI/2/2017/TE nõukogu vähese läbipaistvuse kohta seoses üldsuse juurdepääsuga tema seadusandlikele dokumentidele ja otsustusprotsessile;

W. arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon määratleb avatud valitsemist kui „valitsemiskultuuri, mis põhineb uuenduslikul ja kestlikul avalikul poliitikal ja tavadel, juhindudes läbipaistvuse, vastutuse ja osaluse põhimõtetest, mis edendavad demokraatiat ja kaasavat majanduskasvu“;

X. arvestades, et 2018. aastal liikmesriikide korraldatud kodanikega konsulteerimine Euroopa tuleviku teemal on osutunud kodanikega ELi küsimustes suhtlemise mõjusaks vahendiks; arvestades, et kuna protsessis puudusid konkreetsed järelmeetmed ja järjepidevus, andsid osalemise saavutamiseks tehtud püüdlused vastuolulisi tulemusi;

Y. arvestades, et Euroopa tuleviku konverents peaks võimalikult suurel määral üldsust kaasama ning võib anda kodanikega suhtlemise kohta väärtuslikke kogemusi, et mõista, mida nad tegelikult ELilt ja institutsioonide tööst ootavad;

1. rõhutab, et on vaja kaaluda, kuidas EL saaks kodanikega liidu esindusdemokraatia üldpõhimõtete alusel tulemuslikumalt suhelda; on veendunud, et kodanikel peaks olema ELi otsustusprotsessis suurem sõnaõigus, nii et liit kajastaks paremini kodanike seisukohti ning oleks vastupidavam, demokraatlikum ja tõhusam; on seetõttu veendunud, et aluslepingu muutmist ei tohiks välistada, kuigi see ei tohiks olla omaette eesmärk, ning et Euroopa tuleviku konverents peaks pakkuma võimaluse alustada kodanikega neil kesksetel teemadel konstruktiivset dialoogi;

2. on veendunud, et kodanike otsese kaasamisega osalusmehhanismide kaudu saab tugevdada liidu mis tahes reformi, mille eesmärk on muuta see sotsiaalsemaks, õiglasemaks, sidusamaks, ühtsemaks, sihipärasemaks, võimekamaks, suveräänsemaks ja vastutustundlikumaks;

3. rõhutab, et valitseb pinge kahe visiooni vahel, millest ühes nähakse ELi liikmesriikide kesksena, teises aga institutsioonide kesksena – seda probleemi on võimalik lahendada, töötades välja kodanikukeskse Euroopa Liidu käsituse ja vahendid;

4. rõhutab, et olemasolevatel osalusvahenditel on mitmeid puudusi, mistõttu neid tuleks täiustada ning arendada tuleks ka uusi, et muuta osalemine kodanikele juurdepääsetavamaks, kaasavamaks, sisukamaks ja mõjusamaks; on seisukohal, et selleks, et hõlbustada üldsuse osalemist laiemates poliitilistes aruteludes ja anda kodanikele võimalus mõjutada poliitilisi tulemusi olemasolevate mehhanismide koostoime kaudu, on hädavajalik, et kodanike kaasamine toimuks viisil, mis vastab nende ootustele; on veendunud, et see alt üles suunatud osaluse suurendamine peaks ELis esindusdemokraatiat täiendama;

5. juhib tähelepanu Euroopa kodanikualgatuse tähtsusele ainsa ELi tasandi osalusvahendina, mille kaudu on võimalik algatada õigusaktide koostamist; nõuab, et algatusele antavat vastust tugevdataks parlamendi resolutsiooni vastuvõtmisega iga eduka Euroopa kodanikualgatuse kohta; märgib, et komisjon peab täielikult täitma oma juriidilist kohustust esitada piisavad põhjendused selle kohta, miks ta Euroopa kodanikualgatusega seoses meetmeid võttis või ei võtnud, ning usub, et see vastus peab olema terviklikum, et tagada kodanikele täpne ülevaade sellest, mida Euroopa kodanikualgatusega tegelemisest või selle käivitamisest võiks oodata; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei võta edukate Euroopa kodanikualgatuste suhtes seadusandlike meetmete kaudu järelmeetmeid; on seisukohal, et vastavalt kodanikualgatuse määruse (EL) 2019/788 artiklile 15 võib parlament kooskõlas kodukorra artikliga 222 võtta vastu otsuse esitada järelmeetmena Euroopa kodanikualgatusel põhinev seadusandlik algatusraport juhul, kui komisjon pole ette nähtud ajavahemiku jooksul oma kavatsusi avaldanud või on teatises öelnud, et ei kavatse võtta meetmeid sellise Euroopa kodanikualgatuse suhtes, mis vastab menetlusnõetele ja on kooskõlas aluslepingutega, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustega; nõuab tungivalt, et pärast seda, kui parlament on seadusandliku algatusraporti vastu võtnud, kohustuks komisjon esitama asjakohase seadusandliku ettepaneku; teeb sellega seoses ettepaneku muuta praegust Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelist raamkokkulepet; palub muuta Euroopa kodanikualgatuse määrust, et motiveerida komisjoni esitama seadusandlikku ettepanekut, kui esitatud Euroopa kodanikualgatus vastab asjaomastele nõuetele;

6. juhib tähelepanu sellele, et pärast Euroopa Kontrollikoja aruannet[5], milles tunnustati komisjoni avalike konsultatsioonide tõhusust, ning võttes arvesse kodanike rahuldavat arvamust, peaks komisjon parandama oma avalike konsultatsioonide protsessi, et edendada kodanike suuremat osalust ning paremini jälgida ja hinnata nende panust;

7. juhib tähelepanu sellele, et kodanikega peetavate dialoogide praegust kontseptsiooni ja tava tuleks tugevdada ja ajakohastada;

8. rõhutab kasu, mida toob kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamine Euroopa avaliku sfääri arendamisse ja ELi esindusinstitutsioonide ja demokraatlike protsesside kaudu saavutatud demokraatliku legitiimsuse täiendamisse;

9. rõhutab, et mitte kõik sidusrühmad, eelkõige kodanikud ja kodanikuühiskonna rühmad, ei ole võrdselt poliitiliselt aktiivsed, häälekad või mõjukad; on seetõttu veendunud, et ELi osalusdemokraatia nõuab organiseerumata kodanike toetamist ning nende juurdepääsu edendamist valimis- ja osalusvõimalustele nii ELi kanalites kui ka väljaspool neid;

10. on seisukohal, et kodanike usaldus ELi institutsioonide vastu on demokraatia, hea valitsemistava ja tulemusliku poliitikakujundamise jaoks määrava tähtsusega; usub, et ELi institutsioonid peavad püüdlema võimalikult kõrgete läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse standardite poole; rõhutab, et kodanike juurdepääs kõigile Euroopa institutsioonide dokumentidele on osalusdemokraatia alus; kutsub eelkõige nõukogu üles suurendama oma otsustusprotsessi ja dokumentidele juurdepääsu läbipaistvust;

11. rõhutab uute tehnoloogiavahendite potentsiaali, mis võivad pakkuda uusi viise kodanikega suhtlemiseks, et tagada tõhus alt üles lähenemisviis ja parandada kodanike suutlikkust institutsioonidelt vastutust nõuda;

12. rõhutab, et avatud valitsemine, mis ühendab endas suurema läbipaistvuse ja vastutuse meetmed ning osalusvahendid, aitab suuresti vähendada demokraatia defitsiiti, mis tuleneb sellest, et ELi kodanikud tajuvad oma võimetust ELi otsustusprotsessis osaleda;

13. tunneb heameelt eetikaorgani kui iseseisva asutuse loomise üle, et suurendada ELi institutsioonide läbipaistvust;

14. juhib tähelepanu uuele kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile, mis peaks eeldatavasti suurendama selliste tegevuste nähtavust ja mõju, mis aitavad kaasa kodanikega peetavale dialoogile ja kaasatusele osalusdemokraatias; rõhutab, kuivõrd oluline on tagada järjepidevus ja suurendada vahendeid selle programmi kodanike tegevussuuna jaoks, sealhulgas sõpruslinnade liikumine ja ajaloolise mäluga seotud tegevused; väljendab rahulolu, et selle programmi raames rakendatakse Euroopa väärtuste edendamisele suunatud tegevusi, nagu näiteks teadlikkuse suurendamine ühise Euroopa ajaloo kohta; nõuab kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühma kiiret loomist uue programmi raames;

15. peab oluliseks edendada eri riikide kodanike vahelisi vahetusi Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eelkõige linnade ja piirkondade võrgustike kaudu ning piirkondadevahelise dialoogi hõlbustamise kaudu; kutsub komisjoni üles tagama selleks piisavad rahalised vahendid kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuuna kaudu;

16. rõhutab, et parem teave kodanike murede kohta aitab ELi institutsioonidel olla tähelepanelikud ja neile muredele reageerida, tagades piisavad kanalid kodanikeni jõudmiseks ja nende seisukohtade kogumiseks ning tagades asjakohased järelmeetmed järgnevas otsustusprotsessis; nõuab osalusmehhanismide parandamist, et kodanike osalus saaks ELi otsustusprotsessi sisuliselt mõjutada;

17. rõhutab vajadust kaasata noori eelkõige poliitilisse arutellu Euroopa tuleviku üle, samuti kaasata neid järjepidevalt osalusmehhanismidesse ja kodanikega korrapäraselt peetavatesse dialoogidesse, kuna tänased otsused määravad nende tuleviku; rõhutab vajadust leida uued kaugside- ja suhtlusvahendid, mis on kohandatud noorte huvidele;

18. kiidab komisjoni korraldatud lastele suunatud konsultatsioone ja toetab ELi laste osalusplatvormi loomist tulevikus; väljendab heameelt noorte kaasamise üle Euroopa tuleviku konverentsi digiplatvormile ja kodanike paneelaruteludesse; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid looksid viise, kuidas tagada tulevikus laste ja noorte sarnane kaasatus struktuursel alusel ja piisavate tagasisidemehhanismidega;

19. nõuab noorte ja noorteorganisatsioonide tegelikku kaasamist ürituste ja programmide kavandamisse, rakendamisse ja hindamisse; kiidab ELi noortedialoogi raames tehtud pingutusi kaasata noori ja noorteorganisatsioone poliitika kujundamisse ja otsustusprotsessi; kutsub ELi institutsioone üles võtma käegakatsutavaid meetmeid, tuginedes ELi noortedialoogi tulemustele;

20. rõhutab vajadust teha koostööd haridusasutuste ja kodanikuharidusorganisatsioonidega, et tagada Euroopa kodanikuaktiivsuse lisamine õppekavva kogu ELis; kutsub komisjoni üles pakkuma toetust haridusprogrammide täiendamiseks kõikides liikmesriikides, eelkõige toetades Euroopa ja ülemaailmse kodanikuhariduse ühisõppekava väljatöötamist, soodustades paremat arusaamist ELi olemasolevatest institutsioonidest ning liikmesriikide ajaloost ja kultuurist, ning ergutades objektiivset ja kriitilist arutelu Euroopa Liidu eeliste üle; soovitab lisada õppekavadesse ELi toimimist ja ajalugu käsitlevad moodulid ning kutsub komisjoni üles esitama selliste moodulite koostamise suuniseid;

21. tuletab meelde ELi haridusministrite 17. märtsil 2015 vastu võetud deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu, milles nad kutsusid üles tugevdama meetmeid hariduse valdkonnas Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kaitsta meie pluralistlikku ühiskonda;

22. kutsub komisjoni üles käivitama keskkoolide, kutsekoolide ja muude haridusasutuste õpilastele ELi toimimise ja ajaloo teemal iga-aastast olümpiaadi European Union Olympiad eesmärgiga suurendada huvi ELi asjade vastu, nendes osalemist ja nende üle peetavat arutelu; rõhutab, et programmi „Erasmus+“ tuleks kasutada ka Euroopa kodanikuhariduse edendamiseks, eelkõige üliõpilaste ja noorte seas; kordab, et komisjonil on vaja paremini toetada ELi teemade käsitlemist ning uurimisprogramme Euroopas ja mujal;

 

23. on veendunud, et noorte osalemise tagamine on kodanikega peetavaid dialooge hõlmavate algatuste pikaajalise mõju oluline osa; rõhutab seetõttu, kuivõrd oluline on igas ELi õppetegevuses noortele keskenduda, ja soovitab edendada noorte kaasamisvahendeid, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeediale, mobiilirakendustele ja -mängudele, viktoriinidele ja muudele noortesõbralikele formaatidele; pooldab heade tavade näidetena vastastikusel õppel põhinevaid haridusprogramme, nagu Euroopa Noorteparlament ja ELi noortedialoog;

24. rõhutab akadeemiliste ringkondade, teadlaste ja ülikoolide rolli kodanike oskusteabe suurendamisel ELi osalusmehhanismide kohta, et suurendada nende osalust ELi otsustusprotsessis;

25. toonitab, et tõhus kodanikega peetav dialoog ja kodanike aktiivne osalemine on tugevalt seotud kodanikuhariduse Euroopa mõõtmega; rõhutab seetõttu vajadust tugevdada kodanikuhariduse Euroopa mõõdet, et võimaldada kodanike osalemist ja suutlikkust tegutseda informeeritud kodanikena ning osaleda täiel määral ühiskondlikus elus nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, tuginedes poliitiliste, õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike kontseptsioonide ja struktuuride mõistmisele, ülemaailmsetele arengutele ning kestlikkusele; kutsub komisjoni üles töötama välja tervikliku Euroopa strateegia, et suurendada ELis kodanikupädevust ja töötada välja toetavad meetmed, mille eesmärk on tagada kõigile ELis elavatele inimestele võrdne juurdepääs kodanikuharidusele, nii et nad saaksid kasutada oma poliitilisi õigusi;

26. teeb ettepaneku luua Euroopa kodanikuhariduse võrgustik, et pakkuda välja platvorm parimate tavade ja teadmiste vahetamiseks kodanikuhariduse Euroopa mõõtme tugevdamise meetodite kohta; rõhutab vajadust kodanikuhariduse uute mudelite ja vahendite järele, nagu Euroopa kodanikuhariduse ameti loomine;

27. rõhutab meedia rolli kodanike arvamuste kujundamisel ELi poliitika ja ELi enda kohta; rõhutab vajadust säilitada kogu Euroopas sõltumatu ja mitmekesine meediamaastik, kuid usub, et veelgi enam tuleks pingutada, et võidelda meedias levitatava desinformatsiooni ja valeandmeid sisaldava kajastuste vastu, eelkõige faktipõhiste üleeuroopaliste meediaprojektide suurema toetamise kaudu;

28. rõhutab, et kodanikel on õigus saada usaldusväärset, sõltumatut ja faktidel põhinevat teavet Euroopa Liidu, selle poliitika ja otsustusprotsesside kohta; tunnistab vajadust luua mitmekesine juurdepääs neutraalsele, sõltumatule ja informatiivsele ühisele Euroopa uudistekeskusele, mis on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes, ning arendada ennetavat teabevahetust ELi kodanikega; tuletab samuti meelde olemasolevate meediakanalite väärtuslikkust; peab vajalikuks konkreetselt tegeleda väär- ja desinformatsiooni levikuga, eelkõige kriiside ajal, kui kõige rohkem on vaja faktidel põhinevat, usaldusväärset ja õigel ajal esitatavat teavet; rõhutab, et meedia sõltumatus on selliste protsesside korral ülioluline; nõuab digiplatvormidel rakendamise jaoks ülalt alla tagasiside andmist, faktikontrolli ja mõõdukust seoses väär- ja desinformatsiooniga, mis samal ajal austavad kodanikuõigusi ja väljendusvabadust; peab seetõttu hädavajalikuks tugevdada ajakirjanike koolitamist sõltumatu ja kriitilise mõtlemise edendamiseks;

29. tunneb heameelt Euroopa demokraatia tegevuskava eesmärgi üle parandada kodanike osalemist demokraatlikes süsteemides teadlike otsuste tegemise kaudu; rõhutab vajadust tagada programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse raames noorte osalus ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste kodanikuaktiivsus; pooldab Euroopa demokraatia tegevuskava raames välja kuulutatud meetmeid meediavabaduse, väljendusvabaduse ja kvaliteetse ajakirjanduse tugevdamiseks; ootab komisjoni ettepanekuid praktiliste ja tõhusate vahendite kohta, et paremini tagada ajakirjanike turvalisus, keda liiga sageli ähvardatakse ja põhjendamatult hirmutatakse, piirates seeläbi kodanike õigust teabele; on mures konkreetsete ettepanekute puudumise pärast kunstivabaduse ning keelatud ja kohtulikule vastutusele võetud kunstnikele kaitse tagamiseks ning kutsub komisjoni üles seda valdkonda Euroopa demokraatia tegevuskava raames edasi arendama;

30. tunnustab kõikide ELi kodanike õigust taotleda ja saada ELi institutsioonidelt teavet ühes ELi ametlikest keeltest; juhib tähelepanu sellele, et reaalne dialoog ning ELi kodanike aktiivne ja teadlik osalemine ELi otsustusprotsessis on võimalik ainult siis, kui puudub keelebarjäär, ning kutsub seetõttu komisjoni üles tegema palju suuremaid jõupingutusi, et võimaldada teabevahetust kodanikega kõikides ELi ametlikes keeltes; märgib, et kaasatuse, teadlikkuse ja nähtavuse tugevdamiseks on vaja parandada veebisisu kättesaadavust; soovitab, et kõik ELi veebisaidid peaksid olema kasutajasõbralikud ja kättesaadavad kõikides ELi ametlikes keeltes;

31. tuletab meelde, et Euroopa poliitikameetmeid ja õigusakte rakendavad enamasti kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning neil on lihtsam jõuda kodanikeni ja täita olulist rolli ELi puudutavate teadmiste suurendamisel, kuna omavalitsused on kodanikele kõige lähemal asuv valitsemistasand; rõhutab, et esimene samm võiks olla Euroopa institutsioonide kontaktasutustele eraldatavate vahendite suurendamine ja nende territoriaalse võrgustiku väljaehitamine kogu Euroopas;

32. peab tervitatavaks Regioonide Komitee 14. oktoobri 2020. aasta arvamust teema kohta „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevas dialoogis kodanikega“; nõuab, et lisaks kogu ELi hõlmavatele kodanike osalemise vahenditele loodaks mitmetasandiliste valitsuste võrgustik, mis toimiks Euroopa institutsioonide ja kodanike vahelise sideahelana;

33. kordab vajadust kaasata kodanikud täielikult ELi otsuste tegemisse, et suurendada ELi legitiimsust ja üldsuse usaldust institutsioonide töö vastu; rõhutab seetõttu alaliste osalusmehhanismide tähtsust, mis veelgi hõlbustaksid ja soodustaksid kodanike osavõttu ELi otsustusprotsessist väljaspool hääletamist ning muudes olemasolevates kanalites ja vahendites; toetab teadlikkuse suurendamist nende mehhanismide kohta, et maksimeerida nende mõju ja tulemuslikkust; toonitab vajadust selliste mehhanismide järele Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti vajadust piisava horisontaalse ja vertikaalse koordineerimise järele eri tasandi institutsioonide vahel;

34. toob esile asjaolu, et korrapärased osalusprotsessid kodanikega võivad teenida erinevaid eesmärke, näiteks iga-aastaste poliitiliste või seadusandlike prioriteetide mõjutamine, teatud küsimustes konkreetsete ettepanekute väljatöötamine, institutsiooniliste küsimuste arutamine või otsustamine teatavate avaliku sektori vahendite kasutamise üle; rõhutab siiski, et kuigi kodanike osalus osutub mõnes valdkonnas kasulikuks, on oluline, et kodanikel oleks selge arusaam kaasatuse tulemustest, sealhulgas olemuslikest piirangutest koos asjakohaste ja läbipaistvate järelmeetmetega;

35. märgib, et kodanike osalusmehhanismid hõlmavad paljusid üksteist täiendavaid vahendeid, nagu kodanikekogud, kodanikualgatused, avalikud konsultatsioonid, kodanikega peetavad dialoogid, osaluspõhine eelarvestamine, referendumid jne;

36. tuletab meelde, et kodanike osalusmehhanismide eesmärk peaks olema anda üksikisikutele võimalus väljendada oma ideid ja muresid; rõhutab asjaolu, et dialoogid peavad põhinema osalusel ja olema kaasavad, avatud, kaalutletud, riikidevahelised, läbipaistvad, erapooletud, vastutustundlikud, tõhusad, nähtavad ja huvitavad;

37. rõhutab, et võimalikult paljude inimesteni jõudmiseks tuleb kasutada kaasavat lähenemisviisi; rõhutab asjaolu, et osalejate valimine peaks tagama elanikkonna tasakaalustatud esindatuse, kasutades selleks asjakohaseid kommunikatsioonimehhanisme, et jõuda mitmekesise üldsuseni, nii et sotsiaalne ja territoriaalne mitmekesisus oleks täielikult kajastatud; rõhutab, et kõigil kodanikel, sealhulgas nendel, kes elavad ebasoodsates piirkondades ja pääsevad ELi käsitlevale teabele halvemini ligi, peaks olema võrdne juurdepääs osalusmehhanismidele; nõuab osalusmehhanismide laiendamist kõigile, sealhulgas ELis elavatele kolmandate riikide kodanikele ning teises liikmesriigis või kolmandas riigis elavatele ELi kodanikele, kellele tuleks pakkuda nende vajadustele kohandatud alternatiivseid mehhanisme;

38. rõhutab, et kodanike juurdepääs osalemismehhanismidele peab olema võimalik nende emakeeles; tuletab meelde, et keelebarjääride tõttu jäävad Euroopa institutsioonid kodanike jaoks kaugeks ja see takistab Euroopas tõeliselt kaasava demokraatia arengut;

39. rõhutab, kui oluline on anda puuetega inimestele täielik juurdepääs kõigile eri vahenditele, mida EL kodanikele pakub, eelkõige süstemaatilise suulise ja kirjaliku tõlke kaudu viipekeelde ja kergesti loetavasse keelde;

40. rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel, sotsiaalpartneritel ja muudel huvirühmadel peaks olema osalusvahendites oluline roll; on seisukohal, et nende osalemist toetavad nõuetekohased meetodid on üliolulised; rõhutab asjaolu, et selliste vahendite edu tagamiseks tuleb kaasata Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

41. rõhutab, et selleks, et mistahes osalusprotsessid oleksid tõhusad, tuleb nende eesmärkide, reeglite ja ajakava kohta algusest peale teavet anda; rõhutab, et kodanike kaasamist käsitlev teabevahetus peab rõhutama iga mehhanismi praktilist rolli, sest vastasel korral ei suudeta ootusi täita, mis omakorda vähendab osalemist ja legitiimsust;

42. rõhutab, et järjepidevalt peetavate kodanikudialoogide puhul on vaja tasakaalu ühtse formaadi ja erinevate riiklike tavade vahel, et pakkuda kodanikele Euroopa raamistikku, mis võtab arvesse erinevaid riigi tasandi arutelutraditsioone;

43. rõhutab, et digitehnoloogia peaks täiendama vahetu osalemise vahendeid ja seda tuleks kasutada eelkõige selleks, et innustada osalema elanikerühmi, kellel on raskusi traditsioonilistes osalusvahendites osalemisega;

44. palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja kättesaadavad, uuenduslikud ja kaasavad vahendid kodanike osalemiseks ja nendega dialoogide pidamiseks, kasutades tulemuslikumalt digitehnoloogiat, et võimaldada kõigil kodanikel (näiteks noorematel ja vanematel inimestel, puuetega inimestel, liikuvatel ELi kodanikel, maal või vähem asustatud piirkonnas elavatel inimestel) aktiivselt osaleda ELi otsustusprotsessis, tuginedes õppetundidele, kuidas COVID-19 pandeemia toimis digivahendite kasutuselevõtmise kiirendajana; juhib tähelepanu lisaväärtusele, mida annab bürokraatiavaba ja terviklik veebisait, mis annab kodanikele teavet kõigi Euroopa osalusalgatuste kohta; rõhutab sotsiaalmeedia olulist rolli, eriti laste jaoks; rõhutab, et selliste uuenduslike vahendite eesmärk peaks olema esindusdemokraatia toetamine ning et kõigil tasanditel tuleks tagada läbipaistvus;

45. nõuab faktikontrolli ja mõõdukust seoses desinformatsiooniga sellistel veebiplatvormidel, mida kasutatakse kodanikega suhtlemiseks;

46. tuletab meelde, et enne mis tahes osalusprotsessi alustamist peavad ELi institutsioonid vastavalt oma pädevusele ja seadusandlikele menetlustele võtma endale kohustuse võtta osalusprotsessi tulemustest lähtuvalt järelmeetmeid, kuna kodanike pettumuse põhjuseks on sageli järelmeetmete puudumine; rõhutab, et kodanikel peaks olema selge arusaam enda kaasamisest ja dialoogi struktuuridest, et ootused vastaksid tegelikkusele, kuna vastasel juhul on oht, et kodanikud jäetakse ilma õigustest; rõhutab, et iga uue osalusvahendiga peaks kaasnema tugev teavituskampaania, mis hõlmab kõrgetasemelist poliitilist tegevust ELi ja riiklikul tasandil, sarnaselt eduka valimiskampaaniaga 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel;

47. rõhutab, et ELi institutsioonid peavad kogu osalusprotsessi vältel andma osalejatele aktiivselt suuniseid; rõhutab, et selle protsessi lõpus peab selle tulemus olema selgelt määratletud, et sellele saaks kohustuslikult reageerida; teeb ettepaneku, et osalejatele tuleks sellise tegevuse lõpus anda iga ettepaneku või soovituse kohta selges keeles koostatud kirjalikku tagasisidet, milles institutsioonid selgitaksid oma kavatsust seda ettepanekut või soovitust rakendada, või põhjendada oma otsust seda mitte teha; tunnistab, et selleks et osalusmehhanismid võiksid anda suurema panuse kvaliteetsesse demokraatiasse ning see omakorda peremehetundesse ja Euroopa identiteeti, on vaja ületada teatavad raskused ja komistuskivid;

48. toonitab, et selleks, et võtta kodanike panust tulemuslikult arvesse, on vaja luua kodanikega peetavate dialoogide jaoks järelmeetmete raamistik; teeb ettepaneku, et osa järelmeetmetest võiks olla tulemuste koondamine algatusraportitesse ja avalikesse kuulamistesse ning kodanike, sh kõige alaesindatumate ühiskonnarühmade, nagu noorte kaasamine nende etappide kaudu;

49. on veendunud, et kodanike osalemise protsessid peavad olema võimalikult läbipaistvad; märgib, et läbipaistvus ja andmete avalikkus suurendavad usaldust avalike institutsioonide ja seega nende legitiimsuse vastu; rõhutab, et ELi institutsioonide demokraatliku legitiimsuse edendamine üldsuse kaasamise kaudu nõuab sügavamat arusaamist ELi otsustusprotsessist; nõuab ELi tasandi avatud valitsemise standardi loomist, mis võiks olla aluseks teistele valitsustasanditele;

50. teeb ettepaneku, et komisjoni veebisait „Avaldage arvamust!“ peaks muutuma ühtseks vahendiks, mille kaudu pääseb ligi kõigile ELi tasandi osalusvahenditele; märgib, et COVID-19 pandeemia on julgustanud kasutama digitaalmeediat ja veebipõhiseid konverentsisüsteeme, ning näeb seetõttu täiendavaid võimalusi, mida digiteerimine pakub kodanike osalemiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et see on aidanud kodanikel osaleda otsuste tegemisel kiiremini, ulatuslikumalt ja kaasavamal moel; on veendunud, et EL peaks edendama uusi ja uuenduslikke kodanike osalemise viise, mis võimaldavad kasutada digitehnoloogia vahendeid, mis hõlbustavad mitmekeelset dialoogi kodanikega; kutsub komisjoni üles kasutama kodanike osalemiseks täiendavaid digitaalseid võimalusi, sealhulgas kasutades õppematerjale, varasemaid näiteid ja teavet asjakohaste õigusaktide kohta kõigis ELi ametlikes keeltes; on veendunud, et tuleks ette näha sätted pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute jaoks;

51. soovitab, et protsessi ja selle ELi institutsioonide poolt võetavate järelmeetmete jälgimiseks tuleks luua sõltumatu kodanikuühiskonna ning akadeemiliste ja sotsiaalpartnerite foorum;

52. soovitab hõlbustada vabatahtlikul osalemisel põhineva sõltumatu kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustiku loomist, et koondada eri demokraatiaalgatused, sealhulgas eri piirkondades, et hõlbustada teabe jagamist ja teadmussiiret ning tagada parimate tavade kasutamine; on veendunud, et see suurendab kodanike teadlikkust ELi otsustusmenetlustest ning tagab kodanikele rohkem võimalusi poliitikakujundamist mõjutada;

53. peab tervitatavaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee presidentide ettepanekut luua institutsioonidevaheline töörühm kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessides;

54. lubab teha koostööd teiste ELi institutsioonide ja sidusrühmadega, et tugevdada täiendavaid kodanike kaasamise kanaleid, sealhulgas kodanike dialoogide laiendamist ja alalise kodanike osalusmehhanismi loomine koos ametlikult siduva järelmeetmete protsessiga;

55. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut institutsioonidevahelise kokkuleppe saavutamiseks ühiskondliku dialoogi kohta vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 2, milles on kehtestatud, et institutsioonid peavad pidama avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga;

56. rõhutab, kui oluline on edendada kodanikuaktiivsust ja aktiivset osalust kooskõlastatud ja sidusal viisil kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil; leiab sellest tulenevalt, et tuleb tugevdada Euroopa Komisjoni esinduste ja Euroopa Parlamendi büroode rolli, tegevust ja sõltumatust liikmesriikides, et hõlbustada kodanikuaktiivsust ja kodanikega peetavat vahetut dialoogi, võimaldada sellele juurdepääsu ning teabe levitamist ja teadlikkuse suurendamist Euroopa Liidu ja selle poliitika kohta kodanike digitaalset ja füüsilist osalust võimaldavate teabevahendite laialdase ja hästi koordineeritud kasutuse kaudu;

57. juhib tähelepanu algatusele „New European Bauhaus“ kui hiljutisele uuendusele, mille eesmärk on julgustada ja hõlbustada kodanike osalemist; rõhutab, et algatus toob kokku kodanikud, eksperdid, ettevõtjad ja institutsioonid ning hõlbustab vestlusi, et muuta tuleviku eluruumid taskukohasemaks ja juurdepääsetavamaks;

58. teeb ettepaneku võtta kasutusele kodanike osalemismehhanismid katseprojektide osas, sealhulgas nn kaasav eelarvestamine, et võimaldada kaasata kodanikke liidu eelarve kulude poole kujundamisse, ja rahvahanked, et võimaldada kaasata kodanikke koos ELi otsustajatega poliitikakujundamisse;

59. rõhutab vajadust hõlbustada kodanike osalemist, mida ELi institutsioonid piisavalt toetaksid, ELi struktuurireformide asjus, kujundades ümber konvendimeetodi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 48; teeb ettepaneku arutada seda Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil;

60. tunneb heameelt Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi üle ja usub, et see on suurepärane võimalus pidada kodanikega otse sisukat dialoogi Euroopa tuleviku üle ja vastata nende nõudmistele;

61. rõhutab, kui oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud osalemine koos institutsiooniliste esindajatega Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil; rõhutab vajadust võtta konverentsi tulemuste suhtes jõulisi järelmeetmeid, hoides kodanikke kursis sellest tuleneva otsustusprotsessi eri etappidega, mis tagab, et dialoog kodanikega on sisukas ja jätkub pärast Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi ametlikku lõppu;

 

62. rõhutab, et Euroopa tuleviku teemalise konverentsi raames korraldatud kodanike foorumeid tuleks kasutada katseprojektina nende tulevaseks võimalikuks institutsionaliseerimiseks kui alalist kodanike osalusmehhanismi olulistes aruteludes;

63. eeldab, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents annab olulise panuse kodanike ELi poliitikakujundamises osalemise edasisse arengusse ja sillutab teed uue alalise kodanike osalusmehhanismi loomisele;

 

64. on seisukohal, et Euroopa tuleviku teemaline konverents annab võimaluse arutada võimalikke mehhanisme kodanike aktiivseks osalemiseks konsultatsiooniprotsessis, et mõjutada komisjoni iga-aastast tööprogrammi ja kõnet olukorrast Euroopa Liidus; märgib, et selline mehhanism võiks toimida igal aastal, saades alguse iga aasta esimestel kuudel koos siseriiklike ja piirkondlike kodanike foorumitega, mis peaksid valmistama ette prioriteedid aruteludeks Euroopa kodanike rahvusvahelisel foorumil, mis võiks toimuda Euroopa päeval; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanike foorumil paika pandavad prioriteedid tuleks esitada ELi institutsioonidele, et neid saaks kasutada konsultatsioonimehhanismis, mille lõpptulemuseks on komisjoni iga-aastase tööprogrammi koostamine;

65. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Kodanikega suhtlemise põhjused

 

Mitme Eurobaromeetri uuringu[6] kohaselt ei ole suur osa Euroopa elanikkonnast rahul demokraatia toimimisega ELis ja kaldub ELi institutsioone umbusaldama. Hoolimata suuremast valimisaktiivsusest 2019. aastal, eelkõige noorte seas, osaletakse Euroopa Parlamendi valimistel endiselt vähe. Märkimisväärne osa kodanikest ei tunne, et neid kuulda võetakse ja EL jääb nende jaoks kaugeks. Selleks et tegeleda sellise kaugeks jäämise tundega, on äärmiselt oluline kaasata kodanikud ELi poliitikat käsitlevatesse aruteludesse. Sellised riikidevahelised arutelud on olulised Euroopa avaliku sfääri arendamiseks ja ELi demokraatliku legitiimsuse tugevdamiseks. Praegu on Euroopa kodanikualgatus, kaebused Euroopa Ombudsmanile ja petitsioonid Euroopa Parlamendile ainsad alt üles toimivad vahendid, mille kaudu kodanikud saavad ELi poliitikat või institutsioonide tegevust vaidlustada. Seetõttu tuleks kodanikega jätkuvate dialoogide pidamise kaudu luua uus avalik foorum, et suurendada nende mõju ELi poliitika kujundamisele.

 

Eesmärgid kodanikega suhtlemisel

 

Kodanike osalemise eesmärk on suurendada kodanike seas peremehetunnet teel sellise ELi suhtes, mis kajastab nende vajadusi ja nägemusi. Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

• luua osalusvahendid, mis annavad üksikisikutele võimaluse väljendada oma ideid ja muresid ning anda ELi tuleviku kujundamisse sisulise panuse;

• pakkuda võimalusi aruteludeks ja arvamuste vahetamiseks nii kodanike vahel kui ka kodanike, poliitikute, sidusrühmade ja ekspertide vahel, soodustades samas arvamuste ja seisukohtade paljusust ning kodanike tasakaalustatud ja mitmekesist osalemist;

• tagada, et kõik osalusvahendid keskenduksid ELi poliitikale ja hõlmaksid riikidevahelisi arvamuste vahetusi eri liikmesriikide kodanike vahel;

• töötada välja alalised osalusmehhanismid, millest saaks regulaarne ja sagedane tegevus ning ELi otsustusprotsessi lahutamatu osa.

 

Kogemused osalusalgatustega

 

Viimastel aastatel on ELi institutsioonid teinud kodanikega suhtlemiseks mitmesuguseid algatusi, nagu komisjoni korraldatud veebikonsultatsioon Euroopa tuleviku teemal ja Euroopa Parlamendi korraldatud iga kahe aasta tagant toimuv Euroopa noorteüritus. ELi organid on korraldanud ka konsultatsioone kodanikega, näiteks Regioonide Komitee korraldatud konsultatsioonialgatus „Mõttevahetus Euroopa teemal“ ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud „EMSK konsultatsioonid Euroopa tuleviku üle“ liikmesriikides. Siseriiklikul tasandil on liikmesriigid oma riigis samal ajal läbi viinud Euroopa kodanikega konsulteerimist. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse hiljuti avaldatud uuringus[7] analüüsitakse muid eri haldustasanditel läbiviidavaid osalusalgatusi. On ka projekte, mida korraldavad kodanike liikumised, näiteks projekt „European HomeParliaments“[8], mille käivitas kodanikualgatus „Pulse of Europe“.

 

Suurim jõupingutus kodanike kaasamiseks ELi tasandil tuleb teha seoses Euroopa tuleviku teemalise konverentsiga, millest peaks saama võimalus aktiivselt kaasata kodanikke alt üles suunatud tegevusse, mis on oluline tingimus selle kordaminekuks. See annab kodanikega laiaulatusliku suhtlemise osas väärtusliku kogemuse, millest tulevikus õppust võtta.

 

Olemasolevate osalusvahendite puudused

 

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia oluline vahend. Euroopa kodanikualgatuse sõltumatu hindamise käigus jõuti siiski järeldusele, et selle õiguslik ja poliitiline mõju on olnud minimaalne[9]. Kuigi alates 2012. aastast on registreeritud 76 Euroopa kodanikualgatust, on vaid kuus neist jõudnud ühe miljoni allkirja künniseni ja seetõttu on komisjon need läbi vaadanud. Edukate Euroopa kodanikualgatuste suhtes järelmeetmete võtmise kohustuse puudumine on üks selle vahendi piiratud mõju põhjustest.

 

Euroopa Ombudsman, kelle ülesanne on parandada kodanike kaitset seoses haldusomavoliga ELi tasandil, aitab parandada ELi otsustusprotsessis ja halduses läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust. Tema volituste eesmärk ei ole siiski kodanike osaluse suurendamine ELi otsustusprotsessis. Lisaks ei mõisteta ega tunta kohalikul ja siseriiklikul tasandil sageli Euroopa Ombudsmani rolli.

 

Euroopa Parlamendile esitatavad petitsioonid on ELi õiguse kohaldamise vaidlustamiseks üha populaarsem vahend. Selle mõju ELi poliitikakujundusele on siiski üsna piiratud, sest selle eesmärk ei ole kodanike kaasamine ELi õigusloomeprotsessi.

 

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 11 lõikes 3 kohustatakse komisjoni pidama asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus. Seepärast korraldab komisjon avalikke veebikonsultatsioone, et võimaldada kodanikel anda tagasisidet ELi poliitika ja õigusaktide kohta, mida tuleks otsuste tegemisel arvesse võtta. Kuigi osalemine on avatud kõigile kodanikele, määrab komisjon tavaliselt vastavalt asjaomasele poliitikale sihtrühma, nii et osa võtavad peamiselt organiseeritud huvirühmad. Lisaks valib komisjon avalikeks konsultatsioonideks ise oma teemad.

 

Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõike 2 kohaselt korraldab komisjon kodanikega dialooge, mis viivad kodanikud kokku ELi institutsioonide ja asutuste esindajatega ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikutega. Kuigi nendest saab osa võtta igaüks, tõmbavad need üritused enamasti ligi selliseid kodanikke, kes on juba niigi ELi poliitikast huvitatud. Kuna kokkusaamised koosnevad peamiselt küsimustest ja vastustest, ei vii need tegeliku arvamuste vahetuseni. Lisaks ei võeta kodanikelt saadud teavet arvesse ELi otsuste tegemisel. Seetõttu on kodanikega dialoogi pidamise eesmärk pigem kodanike teavitamine, kui nende tegelik arutellu kaasamine arutellu, mis mõjutaks ELi poliitilist tegevuskava.

 

Alaliste osalusmehhanismide väljatöötamine

 

Olemasolevad osalusvahendid ei paku kodanikele eriti tõhusaid vahendeid ELi otsustusprotsessi mõjutamiseks ega kasuta täielikult ära kodanike osalemise potentsiaali ELi demokraatliku legitiimsuse tugevdamiseks. Selleks et töötada välja alalised kodanike osalemise mehhanismid, tuleks luua institutsioonidevaheline töörühm, nagu soovitasid Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendid. Korrapäraselt peetavad dialoogid kodanikega võivad teenida erinevaid eesmärke, näiteks iga-aastaste poliitiliste või seadusandlike prioriteetide kindlaksmääramine, teatud küsimustes konkreetsete ettepanekute väljatöötamine, institutsiooniliste küsimuste, nagu esikandidaatide süsteem ja riikidevahelised nimekirjad, pidev arutamine, või otsustamine teatavate avaliku sektori vahendite kasutamise üle.

 

Iga tegevuse jaoks on vaja spetsiaalset ülesehitust, mis peab vastama kodanike osalemise eesmärgile. Ülesehituse valik on ELi tasandil eriti oluline, kuna ELi asjad on keerukad ning üldiselt puuduvad teadmised ELi institutsioonide toimimise ja otsustusprotsessi kohta. Samuti on vaja tugevdada kodanikuhariduse Euroopa mõõdet, et võimaldada kodanike osalemist.

 

Alaliste osalusmehhanismide etapid

 

Ettevalmistav etapp

 

Võimalikult paljude kodanike kaasamiseks tuleb kasutada kaasavat lähenemisviisi. Osalemine peaks hõlmama mitte ainult ELi kodanikke, vaid ka ELi elanikke. Erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte kaasamisele. Osalejate valik peaks tagama, et tasakaalustatud viisil on esindatud erineva vanuse, soo, sotsiaal-majandusliku ja haridusliku taustaga isikud, sealhulgas vähemused, nii et see kajastaks täielikult ühiskonna mitmekesisust. Osalejad peavad olema pärit erinevatest elukohariikidest, sealhulgas maa- ja äärepoolseimatest piirkondadest, samuti ELi kandidaatriikidest. Lisaks tuleks neisse tegevustesse kaasata isikud, kellel on ELi kohta erinev arvamus.

 

Oluline roll osalusvahendites peaks olema kodanikuühiskonna organisatsioonidel, kuna neil on võimalik jõuda igat liiki kodanikeni, sealhulgas tõrjutud rühmadeni. Selliste vahendite edu tagamiseks on oluline kaasata ka Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Lisaks tuleks kaasata olemasolevad ELi võrgustikud ja asutused, et suurendada teadlikkust sellistest tegevustest ja hõlbustada nendes osalemist, eelkõige kodanikuühiskonna konventsiooni kaudu, mis koosneb Euroopa platvormide ühendustest, mis hõlmavad riiklikke platvorme ja võrgustikke.

 

Võiks olla kasulik kodanikke selliste mehhanismide väljatöötamisel algusest peale kaasata. Neil võiks olla sõnaõigus protsessi ulatuse ja struktuuri ning järelmeetmete üle. Eelkõige peaks neil olema võimalik koostada päevakord ja seada arutlusele tulevad küsimused tähtsuse järjekorda. Kodanike varajane kaasamine suurendab tegevuse legitiimsust. Samuti võib see parandada üldsuse arusaamist ja teadlikkust vahenditest.

 

Eri liiki osalejate kaasamiseks tuleb kombineerida veebipõhiseid ja muid meetodeid. Tuleks ära kasutada juba olemasolevaid kodanike osalemise veebipõhiseid vahendeid. Komisjoni veebisait „Avaldage arvamust!“ võiks muutuda ühtseks vahendiks, mis võimaldab juurdepääsu kõigile osalusdemokraatia vahenditele. Kogu ELis, sealhulgas maa- ja äärepoolsetes piirkondades tuleks korraldada füüsilisi kohtumisi.

 

Kodanikega peetavate dialoogide tõhususe tagamiseks on oluline juba algusest peale teha teatavaks nende eesmärk. Enne tegevuse alustamist peavad ELi institutsioonid võtma endale kohustuse jälgida kodanike osalemise tulemusi, et vältida protsessi lõppedes tekkida võivat pettumust ja pahameelt.

 

Elluviimise etapp

 

Aruteluteemad ei tohiks olla liiga ebamäärased, vaid pigem keskenduma konkreetsetele poliitilisele küsimustele. Need peavad olema hõlmatud ELi pädevustega ning samas täielikult austama ELi väärtusi. Arutelud peaksid olema vastavalt arutatavatele teemadele selgelt struktureeritud. Osalejaid peaksid toetama eksperdid, kes võiksid anda suuniseid ja abi, esitades teemasid või hinnates ettepanekuid. Arvamuste vahetusi tuleks neutraalsel viisil modereerida, kuid samas ei tohiks vältida arutelu. Enne seda, kui kodanikud asuvad arutlema ja järeldusi tegema, võiks korraldada aruteluvoorud kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, kellel on selle teema kohta erinevad arvamused.

 

Kodanike osalusprotsess peab olema võimalikult läbipaistev. Üritused tuleks otse üle kanda, salvestada ja teha üldsusele kättesaadavaks. Asjaomased dokumendid tuleks avaldada kõigis ELi ametlikes keeltes. Kodanikega peetavad dialoogid tuleb avalikustada kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil, kasutades kõiki kättesaadavaid analoog- ja digitaalvahendeid. Lisaks peaks kodanikega peetavatel dialoogidel olema oma visuaalne identiteet ja need peaksid kasutama ühtset mitmekeelset veebiplatvormi.

 

Järelevalveetapp

 

Osalusmehhanismide tulemus tuleb täpselt määratleda, et selle suhtes saaks kohaldada õiguslikult siduvaid järelmeetmeid. Osalejatele tuleks protsessi lõpus anda kirjalikku tagasisidet. ELi institutsioonid peaksid üksikasjalikult selgitama, millised kodanike ettepanekud võetakse vastu ja millised lükatakse tagasi, ning põhjendama neid otsuseid. Selline tagasiside tagab institutsioonide vastutuse ja protsessi usaldusväärsuse.

 

Lisaks võiks tulemusi esitleda kodanikele demokraatia festivalidega sarnases keskkonnas, kus osalevad ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Üks järelmeetmetest võiks olla protsessi tulemuste põhjal algatusraportite koostamine või avalike kuulamiste korraldamine.

 

Tuleks luua sõltumatu kodanikuühiskonna foorum, et jälgida protsessi ja selle järelmeetmeid, mida ELi institutsioonid võtavad. See foorum peaks koosnema eri liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidest ja seda tuleks protsessi käigus üles kutsuda märkusi esitama, mis vormistatakse aruandena. Lisaks tuleks nende dialoogide jaoks eraldada piisavalt ELi vahendeid.

 

Kodanikega konsulteerimine katseprojektide ettepanekute teemal

 

Selleks et käivitada ELi tasandil osaluseelarve idee, võiks luua mehhanismi kodanikega konsulteerimiseks katseprojektide teemal. Katseprojektid võimaldavad parlamendil, komisjonil ja nõukogul teha ettepanekuid uute eelarveridade kohta liidu aastaeelarves, et rahastada uusi ideid ja projekte, mille jaoks ei ole õiguslikku alust (tingimusel, et need tegevused kuuluvad liidu pädevusse). Konsultatsiooniprotsess peaks tagama, et kodanikud või kodanikuühiskond saaksid lisaks ELi institutsioonide poolt juba tehtud ettepanekutele esitada katseprojektideks oma ettepanekuid.

 

 

LISA: RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUD ÜKSUSTE VÕI ISIKUTE LOETELU

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

 

Üksus ja/või isik

Kodanikualgatus „Citizens Take Over Europe“

Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike organisatsioon „Civil Society Europe“

Organisatsioon „Democracy International“

Euroopa kodanikualgatuse organisatsioon „European Citizens' Initiative e.V.“

Euroopa Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon

Mõttekoda „European Democracy Lab“

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Ungari kodanikeühendus „European House“

Euroopa Ombudsman

Kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustik „Europe’s People’s Forum“

Kodanikualgatus „Pulse of Europe“

Uuringuprojekt „RegioParl“

Algatus „Values Unite“

Noorteühendus „Young European Federalists“

 

 

 

 

PETITSIOONIKOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (19.4.2021)

põhiseaduskomisjonile

kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis

(2020/2201(INI))

petitsioonikomisjoni nimel Dolors Montserrat (raportöör)

 

 

MUUDATUSETTEPANEK

Petitsioonikomisjon esitab vastutavale põhiseaduskomisjonile järgmise muudatusettepaneku:

Muudatusettepanek  1

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus D

Resolutsiooni ettepanek	Muudatusettepanek
D. arvestades, et ainsate alt üles lähenemisviisiga vahendite, nimelt Euroopa kodanikualgatuse, Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuste ja Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonide õiguslik ja poliitiline mõju on ELi kodanike jaoks üsna väike;	D. arvestades, et ainsate alt üles lähenemisviisiga vahendite, nimelt Euroopa kodanikualgatuse, Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuste ja Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonide õiguslikku ja poliitilist mõju ELi kodanike jaoks tuleb tugevdada;

 

 

 

 

 

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (26.4.2021)

Saaja: põhiseaduskomisjon

kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis

(2020/2201(INI))

Arvamuse koostaja: Irena Joveva

 

 

 

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et kodanike arusaam ELi institutsioonidest ja usaldus nende vastu on demokraatia, hea valitsemistava ja tõhusa poliitikakujundamise jaoks üliolulised ning need on olulised tegurid kodanike usalduse suurendamisel ELi ja selle tuleviku vastu ning seepärast peavad kõik ELi institutsioonid püüdma saavutada võimalikult kõrged läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse standardid, rakendades oma töö kõikides aspektides konkreetseid asjakohaseid meetmeid, pöörates erilist tähelepanu ELi otsustusprotsessile;

2. tuletab meelde ELi haridusministrite 17. märtsil 2015 vastu võetud deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu, milles nad kutsusid üles tugevdama meetmeid hariduse valdkonnas Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kaitsta meie pluralistlikku ühiskonda;

3. rõhutab kodanike, sidusrühmade ja organiseeritud kodanikuühiskonna demokraatlike osalemisviiside seniste puudujääkide läbivaatamise ja määratlemise tähtsust, et need saaksid tagada avatud ja läbipaistva protsessi, mis hõlmab kaasavat, osalevat ja tasakaalustatud lähenemisviisi; märgib, et avatuse jaoks on vaja asjakohaseid kohandusi, et hõlbustada kodanike horisontaalset juurdepääsu ELi otsustusprotsessis; on veendunud, et poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna vaheline dialoog tuleks korraldada nii, et meie ühiskonna mitmekesisus oleks täiel määral kajastatud kõikides liikmesriikides; rõhutab, et kõikidel kodanikel peaks olema võrdne juurdepääs oma õiguste kasutamisele ja võimalused nende kasutuseks, ning nõuab väiksemate võimalustega isikute, samuti haavatavate ja tõrjutud rühmade jaoks kodanikega peetavas dialoogis konkreetseid kaasamismeetmeid;

4. pooldab Euroopa tuleviku konverentsi ja loodab, et see mängib olulist rolli kodanike osalemise edasisel arendamisel ELi poliitikakujundamise protsessis ning sillutab teed uue püsiva mehhanismi loomisele kodanike osalemise jaoks, reformides praegust ülevalt alla lähenemisviisi ja muutes selle alt üles lähenemisviisiks; kutsub seetõttu komisjoni üles välja töötama mõjusaid kaasamismeetodeid ja kohandatud vahendeid, mis võimaldaksid arutlusel olevatesse teemadesse sisulist kaasamist ja nendest arusaamist; kutsub komisjoni üles uurima kultuuri, kunsti ja loovuse potentsiaali kui innovaatiliste lahenduste vahendit arvamuste avaldamise jaoks Euroopa tuleviku kohta ning kasutama seda potentsiaali samuti Euroopa tuleviku konverentsi kontekstis ja kodanike pideva kaasamismeetodina ELi sise- ja välistegevuses; on veendunud, et Euroopa tuleviku konverentsil tuleks arutada, kuidas tugevdada Euroopa tegevust hariduse, kultuuri, noorte ja spordi valdkondades; tuletab meelde oma seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta ning kordab vajadust luua noorte ja noorteorganisatsioonide jaoks kaasamisvahendid; tuletab meelde, et ühisdeklaratsioonis Euroopa tuleviku konverentsi kohta on ette nähtud kodanikuühiskonna esindatus konverentsi täiskogul; nõuab, et noorte, kodanike ja kodanikuühiskonna hääl oleks kõikide konverentside organite vahel peetavatel aruteludel kõikidel tasanditel olulise tähtsusega;

5. tunneb heameelt eetikaorgani kui iseseisva asutuse loomise üle, et suurendada ELi institutsioonide läbipaistvust;

6. kordab Euroopa Liidu põhiõiguste harta 3. peatükis sätestatud võrdõiguslikkuse määratlust, mis hõlmab võrdsust seaduse ees, mittediskrimineerimist, mitmekesisust, soolist võrdõiguslikkust ning laste, eakate ja puuetega inimeste õigusi;

7. viitab nähtavuse, juurdepääsetavuse ja järelmeetmetega seotud puudustele selliste kodanikele loodud kanalite puhul, mille kaudu nad saavad anda oma panuse ELi otsustusprotsessi, näiteks Euroopa kodanikualgatus, õigus esitada petitsioone Euroopa Parlamendile, pöörduda Euroopa Ombudsmani poole, avalikud konsultatsioonid ja dialoogid, ning mis takistab seetõttu kodanike piisavat osalemist; toetab tugevalt teadlikkuse suurendamise ja teavitamisega seotud meetmeid ning asjakohaste mehhanismide hindamist ja sujuvamaks muutmist, et maksimeerida nende mõju ja tõhusust ning parandada nende kättesaadavust kodanike jaoks; on veendunud, et komisjoni tegevusetus pärast edukaid Euroopa kodanikualgatusi õõnestab eesmärki suurendada liidu demokraatlikku legitiimsust kodanike suurema osaluse kaudu demokraatlikus ja poliitilises elus;

8. leiab, et kodanike osalemise jaoks on vaja välja töötada mitmesuguseid vahendeid, mis ulatuvad konsulteerimistest aruteludeni, ning struktureeritud püsiva dialoogi arendamist ELi küsimustes kodanike ja kodanikke esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonidega nii ELi kui ka riiklikul tasandil;

9. rõhutab, kui oluline on edendada kodanikuaktiivsust ja aktiivset osalust kooskõlastatud ja sidusal viisil kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil; leiab sellest tulenevalt, et tuleb tugevdada Euroopa Komisjoni esinduste ja Euroopa Parlamendi büroode rolli, tegevust ja sõltumatust liikmesriikides, et hõlbustada kodanikuaktiivsust ja kodanikega peetavat vahetut dialoogi, võimaldada sellele juurdepääsu ning teabe levitamist ja teadlikkuse suurendamist Euroopa Liidu ja selle poliitika kohta kodanike digitaalset ja füüsilist osalust võimaldavate teabevahendite laialdase ja hästi koordineeritud kasutuse kaudu;

10. rõhutab, et ühiskonnaharidus ja ELi tundmaõppimine on Euroopa demokraatia ja liidu tuleviku parandamisel olulise tähtsusega, võimaldades seeläbi ELi kodanikel teha teadlikke valikuid ja olla lahutamatu osa demokraatlikust ühiskonnast, mis põhineb Euroopa ühistel väärtustel, milleks on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriik ja inimõigused; märgib, et Euroopa kodakondsus on väärtus, mida tuleks noortes edendada, ning pooldab seetõttu liikuvusega seotud algatusi ja programme, nagu näiteks programm „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus, mis võimaldavad noortel, üliõpilastel, koolitajatel, õpetajatel ja teadlastel õppida, töötada ja koos elada samal ajal kogedes Euroopa kultuuri ja väärtusi ning suurendades neist oma arusaamist; pooldab algatusi „Tagasi kooli“ ja „Euroopa koolis“ kui parimate tavade näiteid Euroopa projekti edendamiseks noorte seas; kutsub komisjoni üles pakkuma toetust haridusprogrammide ja koolituste täiendamise jaoks kõikides liikmesriikides, eelkõige toetades Euroopa kodanikuhariduse ühisõppekava väljatöötamist, edendama ELi tundmaõppimist, soodustama muu hulgas paremat arusaamist selle toimimisest, ELi olemasolevatest osalusmehhanismidest ning liikmesriikide ajaloost ja kultuurist ning ergutama objektiivset ja kriitilist mõtlemist Euroopa Liidu eeliste kohta eesmärgiga suurendada kodanike osalemist ELi otsustusprotsessis;

11. on veendunud, et noorte osalemise tagamine on kodanikega peetavaid dialooge hõlmavate algatuste pikaajalise mõju oluline osa; rõhutab seetõttu, kuivõrd oluline on igas ELi õppetegevuses noortele keskenduda, ja soovitab edendada noorte kaasamisvahendeid, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeediale, mobiilirakendustele ja -mängudele, viktoriinidele ja muudele noortesõbralikele formaatidele; pooldab heade tavade näidetena vastastikusel õppel põhinevaid haridusprogramme, nagu Euroopa Noorteparlament ja ELi noortedialoog;

12. rõhutab, et praegune COVID-19 kriis ja digipööre on kaasa toonud uued töötamistavad ELi institutsioonide jaoks; nõuab seepärast mitmesuguste digiplatvormide ja vahendite süstemaatilist kasutamist ELi institutsioonide ja kodanike vahel peetava dialoogi jaoks, samuti selliseid, mis pakuvad võimalusi kodanikuühiskonna sisendiks ja konkreetsete seadusandlike ettepanekute kommenteerimiseks;

13. rõhutab, et kodanike aktiivse kaasamise jaoks on äärmiselt oluline, et teave on nende emakeeles kättesaadav ja juurdepääsetav; hoiatab, et keelebarjäärid piiravad kodanike kaasamist ja osalemist poliitilises protsessis; on seisukohal, et tehnoloogia, eelkõige keeletehnoloogia, võib aidata selliseid keelebarjääre ületada, ja palub ELi institutsioonidel neid kasutada, et ükski kodanik ei jääks kaasamata;

14. rõhutab, et kodanikel on õigus saada usaldusväärset, sõltumatut ja faktidel põhinevat teavet Euroopa Liidu, selle poliitika ja otsustusprotsesside kohta; tunnistab vajadust luua mitmekesine juurdepääs neutraalsele, sõltumatule ja informatiivsele ühisele Euroopa uudistekeskusele, mis on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes, ning arendada ennetavat teabevahetust ELi kodanikega; tuletab samuti meelde olemasolevate meediakanalite väärtuslikkust; peab vajalikuks konkreetselt tegeleda väär- ja desinformatsiooni levikuga, eelkõige kriiside ajal, kui kõige rohkem on vaja faktidel põhinevat, usaldusväärset ja õigel ajal esitatavat teavet; rõhutab, et meedia sõltumatus on selliste protsesside korral ülioluline; nõuab digiplatvormidel rakendamise jaoks ülalt alla tagasiside andmist, faktikontrolli ja mõõdukust seoses väär- ja desinformatsiooniga, mis samal ajal austavad kodanikuõigusi ja väljendusvabadust; peab seetõttu hädavajalikuks tugevdada ajakirjanike koolitamist sõltumatu ja kriitilise mõtlemise edendamiseks;

15. tunneb heameelt Euroopa demokraatia tegevuskava eesmärgi üle parandada kodanike osalemist demokraatlikes süsteemides teadlike otsuste tegemise kaudu; rõhutab vajadust tagada programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse raames noorte osalus ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste kodanikuaktiivsus; pooldab Euroopa demokraatia tegevuskava raames välja kuulutatud meetmeid meediavabaduse, väljendusvabaduse ja kvaliteetse ajakirjanduse tugevdamiseks; ootab komisjoni ettepanekuid praktiliste ja tõhusate vahendite kohta, et paremini tagada ajakirjanike turvalisus, keda liiga sageli ähvardatakse ja põhjendamatult hirmutatakse, piirates seeläbi kodanike õigust teabele; on mures konkreetsete ettepanekute puudumise pärast kunstivabaduse ning keelatud ja kohtulikule vastutusele võetud kunstnikele kaitse tagamiseks ning kutsub komisjoni üles seda valdkonda Euroopa demokraatia tegevuskava raames edasi arendama;

16. tunnustab kõikide ELi kodanike õigust taotleda ja saada ELi institutsioonidelt teavet ühes ELi ametlikest keeltest; juhib tähelepanu sellele, et reaalne dialoog ning ELi kodanike aktiivne ja teadlik osalemine ELi otsustusprotsessis on võimalik ainult siis, kui puudub keelebarjäär, ning kutsub seetõttu komisjoni üles tegema palju suuremaid jõupingutusi, et võimaldada teabevahetust kodanikega kõikides ELi ametlikes keeltes; märgib, et kaasatuse, teadlikkuse ja nähtavuse tugevdamiseks on vaja parandada veebisisu kättesaadavust; soovitab, et kõik ELi veebisaidid peaksid olema kasutajasõbralikud ja kättesaadavad kõikides ELi ametlikes keeltes;

17. rõhutab kultuuri ja hariduse tähtsust meie ühiskonna selgroona ning tõstab esile nende ülitähtsat rolli meie kodanike ajaloolise, poliitilise ja ühiskondliku teadvuse kujundamisel; kinnitab, et õigus kvaliteetsele haridusele, eelkõige ühiskonna- ja kodanikuharidusele, on üks demokraatia eeltingimusi; tuletab meelde, et õigus haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele on Euroopa sotsiaalõiguste samba esimene põhimõte ning et see on kodanike poliitilistes protsessides ja ühiskonnaelus osalemise võimaldamise põhialus; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama ulatuslikku Euroopa ühiskonna- ja kodanikuhariduse strateegiat ning toetama platvorme selle rakendamise edendamiseks, keskendudes eelkõige ELi ühistele demokraatlikele väärtustele ja põhimõtetele; on veendunud, et see strateegia peaks parandama kodanike arusaamist ELi keerulise otsustusprotsessi ja poliitika kohta ning suurendama teadlikkust ELi kodakondsusega kaasnevate eeliste, õiguste ja kohustuste kohta; nõuab, et ELi ja liikmesriikide valitsused suurendaksid oma investeeringuid formaalsesse ja mitteformaalsesse ühiskonnaharidusse, kodanikuaktiivsusse ja demokraatlikku pädevusse, samuti koolitajate koolitus- ja suutlikkuse suurendamise programmidesse;

18. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut institutsioonidevahelise kokkuleppe saavutamiseks ühiskondliku dialoogi kohta vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 11.2, milles on kehtestatud, et institutsioonid peavad pidama avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga;

19. juhib tähelepanu uuele kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile, mis peaks eeldatavasti suurendama selliste tegevuste nähtavust ja mõju, mis aitavad kaasa kodanikega peetavale dialoogile ja kaasatusele osalusdemokraatias; rõhutab, kuivõrd oluline on tagada järjepidevus ja suurendada vahendeid asjakohase programmi kodanike rühmade jaoks, sealhulgas sõpruslinnade liikumine ja mälestamistegevused; pooldab, et selle programmi raames rakendatakse Euroopa väärtuste edendamisele suunatud tegevusi, nagu näiteks teadlikkuse suurendamine ühise Euroopa ajaloo kohta; nõuab uue programmi raames ühiskondliku dialoogi rühma kiiret loomist.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	19.4.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Ilana Cicurel, Gilbert Collard, Gianantonio Da Re, Laurence Farreng, Tomasz Frankowski, Alexis Georgoulis, Hannes Heide, Irena Joveva, Petra Kammerevert, Niyazi Kizilyürek, Ryszard Antoni Legutko, Predrag Fred Matić, Dace Melbārde, Victor Negrescu, Niklas Nienaß, Peter Pollák, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa, Monica Semedo, Andrey Slabakov, Massimiliano Smeriglio, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Maria Walsh, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Diana Riba i Giner, Iuliu Winkler

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26	+
ECR	Ryszard Antoni Legutko, Dace Melbārde, Andrey Slabakov
PPE	Asim Ademov, Tomasz Frankowski, Peter Pollák, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Maria Walsh, Iuliu Winkler, Milan Zver
Renew	Ilana Cicurel, Laurence Farreng, Irena Joveva, Monica Semedo
S&D	Hannes Heide, Petra Kammerevert, Predrag Fred Matić, Victor Negrescu, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa, Massimiliano Smeriglio
The Left	Alexis Georgoulis, Niyazi Kizilyürek
Verts/ALE	Niklas Nienaß, Diana Riba i Giner

 

1	–
ID	Gilbert Collard

 

1	0
ID	Gianantonio Da Re

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (27.5.2021)

põhiseaduskomisjonile

kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis

(2020/2201(INI))

Arvamuse koostaja: Loránt Vincze

 

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklid 10 ja 11 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 20, 21, 24, 227 ja 228 on aluseks kodanike osalemisele ELi poliitika ja õigusaktide kujundamises;

B. arvestades, et kodanike osalemine liidu demokraatlikus elus on aluslepingutes tunnustatud põhiõigus ning hästitoimiva demokraatliku liidu ja demokraatliku kontrolli edendamise üks eeldusi; arvestades, et tulemuslik demokraatia sõltub sellest, kas kodanikel on sõnaõigus ja õigus olla ära kuulatud; arvestades, et kodanike sisuline osalemine tuleks tagada nii teoorias kui ka praktikas; arvestades, et sotsiaal-demograafilisi suundumusi käsitleva Eurobaromeetri uuringu (2007–2020)[10] kohaselt on vaid 45 % kodanikest arvamusel, et nende hääl ELis loeb;

C. arvestades, et kodanike osalemise ja läbipaistvuse parandamine ELi tasandil on keskse tähtsusega, et tuua liit kodanikele lähemale ja suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu ning saavutada tõeline mitmetasandiline demokraatia; arvestades, et läbipaistvuse puudumine pärsib avalikku arutelu mis tahes õigusakti üle; arvestades, et kõigil sidusrühmadel ei ole võrdset juurdepääsu ELi institutsioonidele ega teabele nende töö kohta; arvestades, et komisjon peaks pidama kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi; arvestades, et EL peaks tagama kodanikuühiskonna aktiivse osalemise avalikus arutelus ning võime mõjutada poliitika- ja otsustusprotsesse;

D. arvestades, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 21 tagama kodanike osalemise ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sh diskrimineerimiseta soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; arvestades, et kodanike peetavad dialoogid ja osalemismehhanismid peaksid täielikult kajastama meie ühiskonna mitmekesisust kui parema poliitika ja tugevdatud hea valitsemistava nurgakivi; arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et tagatud oleks kõigi arvamuste ärakuulamine ja et kõigi kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis oleks tagatud sisukal, kaasaval, läbipaistval ja kättesaadaval viisil;

E. arvestades, et noorte arvamus on erakordselt oluline ja Euroopa tulevik on nende päralt; arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 12 on sätestatud kõigi laste õigus olla ära kuulatud ja võtta nende seisukohti tõsiselt vastavalt nende vanusele ja küpsusele, tagades laste tulemusliku osalemise avalikes otsustusprotsessides; arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 24 on sätestatud, et lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti ning et neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele;

F. arvestades, et ELi institutsioonid peaksid pöörama erilist tähelepanu sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele, marginaliseeritud ja tõrjutud elanikkonnarühmadele, kellel on vähe võimalusi osaleda ELi otsustusprotsessides, ning tagama nende osalemise avalikus elus ja otsuste tegemisel, sealhulgas kõrvaldades võrdõiguslikkust, kaasatust ja osalemist pärssivad institutsioonilised ja struktuurilised tõkked ning edendades nende rolli; arvestades, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised näitasid, et rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste osalemise suurendamiseks Euroopa valimistel ja nende esindatuse laiendamiseks Euroopa Parlamendi valitud liikmetena on vaja teha veel pingutusi; arvestades, et ELi institutsioonid peaksid looma tingimused, mis on vajalikud vähemustesse kuuluvate isikute tulemusliku osalemise tagamiseks otsustusprotsessis ja avalikes suhetes; arvestades, et rändajate arvamuse kuulamine neid otseselt mõjutava poliitika sõnastamisel võib aidata kujundada poliitikat, mis teenib rändajaid paremini ja suurendab nende kuuluvustunnet; arvestades, et liikmesriigid peaksid kaaluma nende osalemise suurendamist asjakohastes avalikes konsultatsioonides; arvestades, et poliitilised õigused – sealhulgas kodakondsuse saamine – on rändajate kaasamise peamine liikumapanev jõud[11]; arvestades, et liikmesriikidel on ainupädevus kehtestada kodakondsuse saamise reeglid;

1. toonitab vajadust eristada vahendeid, millega kodanikud saaksid oma valitud esindajatelt nõuda, et nad võtaksid vastutuse, ning vahendeid kodanike osalemiseks, nendega dialoogi pidamiseks ja konsulteerimiseks, ning kutsub ELi institutsioone üles tõhustama ja arendama vahendeid kõigi nende valdkondade jaoks; rõhutab vajadust tagada Euroopa kodanikele tegelik juurdepääs ELi menetlustele ja seadusandlikele protsessidele ning võimaldada neil konsultatsioonide ja osalemisel põhineva tegevuse kaudu oma arvamust avaldada;

2. rõhutab, et kodanike peamised mõjutusvahendid on üldised valimised ja esindusdemokraatia; juhib tähelepanu sellele, et läbipaistvad ja laialdaselt kättesaadavad osalemisvahendid täiendavad esindusdemokraatiat ELis; on arvamusel, et konsulteerimisprotsessis tuleb tagada tasakaal organiseeritud huvirühmade ja kodanike osalemise vahel; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on korraldada süstemaatiliselt konsultatsioone valitsusväliste organisatsioonidega, et muuta kodanikega peetavad dialoogid ja osalusdemokraatia tõhusamaks;

3.  rõhutab, et ELi kodanike kaasatuse tase ELi osalusdemokraatia protsessis ja sellele järgnev vahendite kasutamine on proportsionaalne teadmiste tasemega ELi meetmete ja poliitika kohta ning olemasolevate osalemisvahenditega liidu mitmetasandilise valitsemissüsteemi raames; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud ei ole oma liikumisõiguse kasutamisel piisavalt teadlikud oma õigustest ELi kodanikena, sealhulgas hääleõigusest Euroopa ja kohalikel valimistel; on veendunud, et ELi institutsioonid peaksid töötama välja teadlikkuse suurendamise strateegia liidu toimimise ja otsustusprotsessi kohta, mida tuleb edendada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, eesmärgiga lahendada sellealaste teadmiste nappuse probleem; kutsub komisjoni üles suurendama rahastamist projektidele, millega edendatakse arusaamist ELi toimimisest ja selle põhiväärtustest; rõhutab sellega seoses vajadust tagada kodanikuühiskonna organisatsioonidele juurdepääs rahastamisele, sealhulgas mikrotoetuste ning lihtsustatud ja kohandatud taotlusprotsesside kaudu; soovitab tugevdada meedia rolli kodanike teadmiste parandamisel ELi institutsioonide toimimise kohta;

4. rõhutab, et kodanike osalemine on oluline demokraatlikumate ja esinduslikumate otsuste saavutamiseks, mis on mõjuvõimu suurendamise tegur ning seega poliitilise vastutuse kõrval osa heast valitsemistavast; rõhutab, et toimiv demokraatia nõuab ka seda, et inimesed saaksid vabalt juhtida tähelepanu süsteemi puudustele ja soovitada parandusi; rõhutab, et kodanikega peetavad dialoogid ja nende osalemine on vajalikud demokraatlikuks kontrolliks;

5. juhib tähelepanu sellele, et teabele juurdepääs, konsulteerimine ja aktiivne osalemine ELi kogu otsustusprotsessi vältel on olulised elemendid sisulise osalemise saavutamiseks; kutsub ELi institutsioone üles hoiduma koostöö sümboolsetest vormidest; rõhutab, kui oluline on tagada nende inimeste kaasamine ELi otsustusprotsessi, keda otsus puudutab, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras olevate alaesindatud isikute osalemise tagamisele ja piisava tagasiside andmisele;

6. rõhutab vajadust suurendada ja tugevdada kaasatust meie ühiskondades ning sel viisil anda kõigile kodanikele võimalus kasutada oma õigusi ja osaleda aktiivselt demokraatlikus elus; kutsub komisjoni üles edendama mitmekesisust ja pluralismi ning tagama, et ELi otsustusprotsessi kaasataks kõik erineva taustaga kodanikud; on seisukohal, et poliitiline pluralism on demokraatia põhiosa, aidates positiivselt kaasa avatud ja vaba ühiskonna vastupanuvõimele; nõuab olemasolevate ja algatatud vahendite ja mehhanismide hindamist seoses kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja organiseeritud huvirühmade esindatuse mitmekesisusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ennetavalt tegelema vähemuste alaesindatusega avalikes institutsioonides ning avalikus ja poliitilises elus ning toetama nende suuremat osalemist;

7. rõhutab, et kõikidel kodanikel peaks olema võrdne juurdepääs oma õiguste kasutamisele ja võimalused nende kasutuseks, ning nõuab väiksemate võimalustega inimeste, samuti haavatavate ja tõrjutud rühmade jaoks kodanikega peetavates dialoogides konkreetseid kaasamismeetmeid; rõhutab ebasoodsas olukorras olevates piirkondades elavate inimeste teavitamise tähtsust;

8. toonitab vajadust tagada vähemuste, puuetega inimeste, laste ja noorteorganisatsioonide laiem esindatus ELi nõuandvates organites, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK);

9. rõhutab, et kuigi valimisaktiivsus ELi valimistel aastatel 1979–2014 pidevalt langes, muutsid 2019. aasta valimised seda suundumust, kuna osalus nendel oli viimase 20 aasta jooksul toimunud Euroopa Parlamendi valimistest kõige suurem, s.o 50,66 % (2014. aastaga võrreldes kaheksa protsendipunkti rohkem); on seisukohal, et ELi kodanike ja nende poolt Euroopa Parlamenti valitud esindajate vahelist suhtlust tuleks tugevdada, et parandada kodanike osalemist;

10. juhib tähelepanu, et COVID-19 pandeemia on sundinud riikide ametiasutusi kehtestama enneolematuid piiranguid kodanike põhiõigustele; rõhutab konkreetseid probleeme, millega puutuvad COVID-19 kriisi ajal kokku rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed, eelkõige rassismi ja ksenofoobia suurenemise ohtu, millel on negatiivsed tagajärjed nende ühiskondlikule, demokraatlikule ja poliitilisele osalemisele;

11. märgib murelikult, et komisjoni allkirjastatud lepingud COVID-19 vaktsiine väljatöötavate ravimiettevõtjatega sisaldavad jaotisi ja sätteid, mida ei ole veel avalikustatud; rõhutab, et kõik Euroopa institutsioonide või üksuste või liikmesriikide poolt vastu võetud või allkirjastatud ametlikud toimingud või lepingud, milles käsitletakse Euroopa kodanike õigusi, vabadusi ja/või tervishoidu, peavad olema tervikuna avalikud;

12. rõhutab vajadust toetavate meetmete järele, mille eesmärk on suurendada kodanikupädevust formaalse- ja mitteformaalse kodakondsushariduse kaudu ning arendada kodanikusuutlikkust, et julgustada kodanikke poliitikakujundamise protsessist aru saama ja edendada nende kaasatust liidu tegevusse; on seetõttu seisukohal, et ELi kodaniku- ja kodakondsushariduse, sh ELi väärtuste edendamiseks on vaja liikmesriikide ja komisjoni jõulisemat tegevust; kutsub komisjoni üles pakkuma toetust kõigi liikmesriikide haridusprogrammide ja koolituse täiendamiseks, toetades eelkõige Euroopa kodaniku- ja kodanikuhariduse ühise õppekava väljatöötamist ning edendades aktiivset ja kaasavat Euroopa kodakondsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ulatuslik Euroopa kodaniku- ja kodakondsushariduse strateegia koos toetavate platvormidega selle rakendamise edendamiseks;

13. julgustab ELi liikmesriike lõimima laste õigused oma kodaniku- ja kodanikuhariduse õppekavadesse ning edendama noorte osalemist ELi otsustusprotsessides;

14. on seisukohal, et kodanike usaldus ELi institutsioonide vastu on demokraatia, hea valitsemistava ja tulemusliku poliitikakujundamise jaoks määrava tähtsusega; usub, et ELi institutsioonid peavad püüdlema võimalikult kõrgete läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse standardite poole; rõhutab, et kodanike juurdepääs kõigile Euroopa institutsioonide dokumentidele on osalusdemokraatia alus; kutsub eelkõige nõukogu üles suurendama oma otsustusprotsessi ja dokumentidele juurdepääsu läbipaistvust;

15. väljendab heameelt selle üle, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi lisati kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund, mille eesmärk on edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus; rõhutab, kui oluline on tagada järjepidevus ja suurendada vahendeid sellele tegevussuunale ka tulevastel programmitöö perioodidel; nõuab nimetatud programmi kaasatud kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühma kiiret loomist;

16. kutsub komisjoni üles tugevdama olemasolevaid kodanikega suhtlemise vahendeid, eriti neid, millele viidatakse aluslepingutes; usub, et on vaja asjakohaseid meetmeid, et suurendada teadlikkust kodanike õigusest kasutada Euroopa kodanikualgatust, esitada kaebusi Euroopa Ombudsmanile ja petitsioone Euroopa Parlamendile;

17. märgib, et Euroopa kodanikualgatus ei ole saavutanud oma potentsiaali kodanikuaktiivsuse ja üldsuse osalemise peamise vahendina, ning on seisukohal, et sellel olulisel vahendil puudub nähtavus, juurdepääsetavus ja järelmeetmed; on veendunud, et kuna komisjon ei võta peaaegu kõigi edukate Euroopa kodanikualgatuste suhtes järelmeetmeid, ei võimalda see vahend saavutada tõeliselt eesmärki edendada liidu demokraatlikku toimimist kodanike osalemise kaudu liidu demokraatlikus ja poliitilises elus; juhib tähelepanu sellele, et järelmeetmete puudumine võib lõppkokkuvõttes ohustada selle osalemisvahendi võimalikku kasutamist Euroopa kodanike poolt ja põhjustada usalduse kaotust ELi otsustusprotsessi vastu; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon lükkas tagasi Euroopa kodanikualgatuse Minority SafePack, milles käsitletakse aluslepingutes sätestatud põhiväärtusi ja -eesmärke; rõhutab sellega seoses, et täiskogu istungjärgul vastu võetud resolutsiooniga palus parlament komisjonil tagada Euroopa kodanikualgatuse Minority SafePack õiguslikud järelmeetmed;

18. usub, et Euroopa kodanikualgatust tuleks hinnata, et teha kindlaks, kuidas oleks võimalik parandada selle mõju ja tõhusust; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikualgatuse mõiste on ELis endiselt suures osas tundmatu[12]; rõhutab vajadust suurendada üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid oma teavitamisalaseid pingutusi, et juhtida sellele võimalikult paljude kodanike tähelepanu ja julgustada neid selles aktiivselt osalema; juhib tähelepanu sellele, et kuigi edukas Euroopa kodanikualgatus ei pruugi automaatselt viia uute õigusaktide vastuvõtmiseni, on komisjon alati kohustatud seda nõuetekohaselt kaaluma ja põhjendama oma otsuseid selle kohta;

19. rõhutab aluslepingutega ELi kodanikele ja elanikele antud petitsiooniõiguse tähtsust, mis on esindusdemokraatia oluline osa, võimaldades neil esitada petitsioone Euroopa Parlamendile küsimustes, mis kuuluvad ELi tegevusvaldkonda; juhib tähelepanu sellele, et petitsioonide esitamise õigus võimaldab kodanikel edastada institutsioonidele teavet kohapealsete rakendamisraskuste ja üksikjuhtumite puuduste kohta; on siiski seisukohal, et petitsioonide esitamise õigust tuleks tugevdada; peab vajalikuks meelde tuletada, et ELi süüdistatakse sageli keerukuses ja oma kodanikest eraldumises; tuletab meelde, et enamiku petitsiooniesitajate ootused seoses neile hartas antud õigustega on suured ega piirdu nende õiguste praeguse kohaldamisalaga; nõuab komisjoni suuremat kaasamist petitsioonidele vastamise protsessi, et tagada kodanikele õigeaegsed ja täpsed vastused nende taotlustele ja kaebustele;

20.  tuletab meelde, et ELi kodanikel on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole, mis on üks peamisi Euroopa kodakondsusega antud õigusi, ja et ombudsmanil on oluline osa hea juhtimistava, vastutuse ja läbipaistvuse tagamisel ELi institutsioonides; rõhutab, et oma 2019. aasta aruandes kinnitas ombudsman, et ta saab korrapäraselt kaebusi, mis on seotud selliste põhiõigustega nagu võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine ja õigus avaldada arvamust; tuletab lisaks meelde, et ombudsmani sõnul peavad seadusandlikud arutelud olema läbipaistvad, et kodanikud saaksid kasutada oma demokraatlikku õigust osaleda ELi otsustusprotsessis ja asjaosalistelt aru pärida; kiidab sellega seoses heaks mitmed soovitused, mille Euroopa Ombudsman on esitanud Euroopa Liidu Nõukogule oma seadusandliku protsessi läbipaistvuse parandamiseks; rõhutab, et nõukogu peab olema sama vastutustundlik ja läbipaistev kui teised institutsioonid;

21. rõhutab võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste, riiklike inimõiguste asutuste ja ombudsmanide tähtsust kodanike murede käsitlemisel seoses nende õigustega; rõhutab, et selliste struktuuride sõltumatus valitsusasutustest on eeltingimus selleks, et võimaldada ja kaitsta kodanike sisulist osalemist;

22. rõhutab vajadust käsitleda digiülemineku ja demokraatia koosmõju ning kombineerida traditsioonilisi kaasamismeetodeid digiplatvormidega kui osalemisvahendit, et võimaldada kodanikel paremini mõista ja uurida demokraatlikku protsessi ja seda, kuidas aktiivsete ühiskonnaliikmetena sellele tulemuslikumalt kaasa aidata;

23. palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja kättesaadavad, uuenduslikud ja kaasavad vahendid kodanike osalemiseks ja nendega dialoogide pidamiseks, kasutades tulemuslikumalt digitehnoloogiat, et võimaldada kõigil kodanikel (näiteks noorematel ja vanematel inimestel, puuetega inimestel, liikuvatel ELi kodanikel, maal või vähem asustatud piirkonnas elavatel inimestel) aktiivselt osaleda ELi otsustusprotsessis, tuginedes õppetundidele, kuidas COVID-19 pandeemia toimis digivahendite kasutuselevõtmise kiirendajana; juhib tähelepanu lisaväärtusele, mida annab bürokraatiavaba ja terviklik veebisait, mis annab kodanikele teavet kõigi Euroopa osalusalgatuste kohta; rõhutab sotsiaalmeedia olulist rolli, eriti laste jaoks; rõhutab, et selliste uuenduslike vahendite eesmärk peaks olema esindusdemokraatia toetamine ning et kõigil tasanditel tuleks tagada läbipaistvus;

24. palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel tagada paljude erinevate inimeste osalemise ja võtta kasutusele vajalikud meetmed diskrimineerimise või tõrjutuse vähendamiseks; on veendunud, et osalemist saaks suurendada, kui tagada prognoositavad, paindlikud, kohandatud ja mitmekeelsed konsultatsiooniprotsessid ja -vahendid; on seisukohal, et oluline on edendada vähemuste hulka kuuluvate inimeste osalemist kõikides avalikes konsultatsioonides, et võimaldada neil jagada oma kogemusi ja edendada veelgi mitmekesisust kõikides poliitikavaldkondades; rõhutab, et kodanike aktiivseks kaasamiseks on väga oluline, et teave on nende emakeeles kättesaadav ja juurdepääsetav; on mures, et kodanike kaasatust ja osalemist poliitilises protsessis võib piirata keelebarjäär; julgustab seetõttu osalusprotsessides vähemuskeelte kasutamist;

25. rõhutab, kui oluline on anda puuetega inimestele täielik juurdepääs kõigile eri vahenditele, mida EL kodanikele pakub, eelkõige süstemaatilise suulise ja kirjaliku tõlke kaudu viipekeelde ja kergesti loetavasse keelde;

26. toetab kodanikega struktureeritud dialoogi loomist, tagamaks, et nende seisukohad oleksid otseselt seotud ELi otsustusprotsessiga ja avaliku poliitikaga, nagu tegid ettepaneku Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2018. aasta detsembris;

27. kutsub komisjoni üles tegema poliitikas osalemise parandamiseks koostööd Euroopa erakondade, Euroopa valimiskoostöö võrgustiku ja kodanikuühiskonnaga; kutsub komisjoni üles pühenduma kõnealusele tegevusele vastavalt Euroopa demokraatia tegevuskavale ja tema eelseisvale aruandele ELi kodakondsuse kohta;

28. palub liikmesriikidel ja komisjonil julgustada ELi kodanikke, eelkõige noori, aktiivselt ELi puudutavates küsimustes kaasa lööma, et toetada nende osalemist ühiskonna ja poliitika kujundamises; peab eelseisvat Euroopa tuleviku konverentsi õigeaegseks võimaluseks kodanike osalemise suurendamiseks; nõuab konverentsi ettevalmistamisel läbipaistvust ja kaasatust ning pluralismi ja kõigi väljendatud ideede avatud arutelu tagamist kooskõlas konverentsi hartaga; kutsub komisjoni üles eraldama piisavaid vahendeid noorte laialdase osalemise edendamiseks asjakohaste meetmete abil;

29. kutsub komisjoni üles looma mehhanisme dialoogi pidamiseks ja osalemiseks noorte jaoks olulistes küsimustes; kutsub komisjoni sel eesmärgil üles tegema noorteorganisatsioonidega koostööd suutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas dokumentide muutmiseks noortesõbralikuks ja kättesaadavaks, et tagada sisuline ja teadlik osalemine;

30. nõuab noorte ja noorteorganisatsioonide tõelist kaasamist ürituste ja programmide kavandamisse, rakendamisse ja hindamisse; kiidab ELi noortedialoogi raames tehtud pingutusi kaasata noori ja noorteorganisatsioone poliitika kujundamisse ja otsustusprotsessi; kutsub ELi institutsioone üles võtma käegakatsutavaid meetmeid, tuginedes ELi noortedialoogi tulemustele;

31. kiidab Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees jätkuvalt elluviidavat tegevust noorte esindajate alalise nõuandva organi asutamiseks[13];

32. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles tagama laste õigused osaleda kõigis neid puudutavates küsimustes, sealhulgas avalikes otsustusprotsessides vastavalt nende vanusele ja küpsusele; rõhutab, et kestlike ja tõhusate mehhanismide juurutamise ja säilitamise tagamiseks tuleb teha kättesaadavaks piisavad rahalised ja muud ressursid;

33. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles hõlbustama otsekontakte laste ja otsustajate vahel ning pakkuma lastega tegelevatele täiskasvanutele piisavat koolitust ja tuge; märgib, et laste osalemise eeliseid tuleks jagada laiema üldsusega, et saavutada tava laialdane omaksvõtt; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid näeksid ette spetsiaalsed ruumid, kuhu lapsed saaksid kokku tulla otsustamisprotsessides osalemiseks; tuletab meelde, et kõik protsessid peaksid olema täielikult läbipaistvad ja kõigile asjaosalistele üksikasjalikult selgitatud ning et protsessid ja ruumid peaksid olema lapsesõbralikud ja ohutud;

34. kiidab komisjoni korraldatud lastele suunatud konsultatsioone ja toetab tulevikus ELi laste osalusplatvormi loomist; väljendab heameelt noorte kaasamise üle Euroopa tuleviku konverentsi digiplatvormile ja kodanike asjakohastesse arutlusringidesse; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid looksid viise, kuidas tagada tulevikus laste ja noortega sarnane kaasatus struktuursel alusel ja piisavate tagasisidemehhanismidega;

35. palub liikmesriikidel täielikult austada liikuvate ELi kodanike õigusi ja tagada, et nad saaksid täiel määral kasutada oma õigust osaleda Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel, ilma et neid ohustaks valimisõigusest ilmajätmine nende päritoluriigis, ning kaitsta kõigi ELi kodanike õigust osaleda Euroopa Parlamendi valimistel kas oma päritolu- või vastuvõtvas liikmesriigis.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	26.5.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	53 13 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Caterina Chinnici, Clare Daly, Marcel de Graaff, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Fabienne Keller, Peter Kofod, Łukasz Kohut, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Emil Radev, Paulo Rangel, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sara Skyttedal, Martin Sonneborn, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Tanja Fajon, Miguel Urbán Crespo, Hilde Vautmans, Loránt Vincze, Petar Vitanov

 

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

53	+
NI	Laura Ferrara, Martin Sonneborn
PPE	Magdalena Adamowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Nuno Melo, Roberta Metsola, Emil Radev, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Sara Skyttedal, Tomas Tobé, Loránt Vincze, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Javier Zarzalejos
Renew	Malik Azmani, Anna Júlia Donáth, Sophia in ‘t Veld, Fabienne Keller, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache, Hilde Vautmans
S&D	Katarina Barley, Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Łukasz Kohut, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Birgit Sippel, Petar Vitanov, Bettina Vollath, Elena Yoncheva
The Left	Pernando Barrena Arza, Clare Daly, Cornelia Ernst, Miguel Urbán Crespo
Verts/ALE	Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Alice Kuhnke, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Tineke Strik

 

13	-
ECR	Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Patryk Jaki, Nicola Procaccini, Jadwiga Wiśniewska
ID	Nicolas Bay, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Marcel de Graaff, Peter Kofod, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche
NI	Milan Uhrík

 

2	0
ECR	Assita Kanko
PPE	Nadine Morano

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	15.6.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Bischoff, Damian Boeselager, Geert Bourgeois, Fabio Massimo Castaldo, Włodzimierz Cimoszewicz, Gwendoline Delbos-Corfield, Pascal Durand, Daniel Freund, Charles Goerens, Esteban González Pons, Sandro Gozi, Brice Hortefeux, Laura Huhtasaari, Giuliano Pisapia, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Jacek Saryusz-Wolski, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Sven Simon, Antonio Tajani, Mihai Tudose, Guy Verhofstadt, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gunnar Beck
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Anne-Sophie Pelletier

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23	+
NI	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Esteban González Pons, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Sven Simon, Antonio Tajani, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Renew	Pascal Durand, Charles Goerens, Sandro Gozi, Guy Verhofstadt
S&D	Gabriele Bischoff, Włodzimierz Cimoszewicz, Giuliano Pisapia, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira, Mihai Tudose
The Left	Anne Sophie Pelletier, Helmut Scholz
Verts/ALE	Damian Boeselager, Gwendoline Delbos Corfield, Daniel Freund

 

 

4	-
ECR	Geert Bourgeois, Jacek Saryusz Wolski
ID	Gunnar Beck, Laura Huhtasaari

 

 

1	0
ID	Antonio Maria Rinaldi

 

 

 

 

• [1]Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010.
• [2]Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0153.
• [3] Eurobaromeetri kiiruuring FL4023
• [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta. ELT L 130, 17.5.2019, lk 55.
• [5] Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2019 „Avaldage arvamust!“ (september 2019)
• [6] Vt näiteks Eurobaromeetri standarduuring, EB93, 2020.
• [7] „The practice of democracy - A selection of civic engagement initiatives, Parlamendi uuringuteenuste direktoraadi uurimus, juuni 2020.
• [8] https://homeparliaments.eu
• [9]https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2014/509982/IPOL_STU%282014%29509982_EN.pdf
  https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/519240/IPOL_STU%282015%29519240_EN.pdf
  https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/615666/EPRS_STU(2018)615666_EN.pdf
• [10] https://www.europarl.europa.eu/at-your-service/et/be-heard/eurobarometer/socio-demographic-trends-edition-7
• [11] Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, „Together in the EU – Promoting the participation of migrants and their descendants“ (Koos ELis – rändajate ja nende järeltulijate osalemise edendamine), 2017.
• [12] https://agenceurope.eu/en/bulletin/article/12717/23
• [13] https://pace.coe.int/en/files/29115