RAPORT liidu eelarve kaitsmiseks kehtestatud üldise tingimuslikkuse korra kohaldamise suuniste koostamise kohta

1.7.2021 - (2021/2071(INI))

Eelarvekomisjon
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöörid: Eider Gardiazabal Rubial, Petri Sarvamaa
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 58)
Arvamuse koostaja (*):
Terry Reintke, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57


Menetlus : 2021/2071(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0226/2021


PR_INI


SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS



EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

liidu eelarve kaitsmiseks kehtestatud üldise tingimuslikkuse korra kohaldamise suuniste koostamise kohta

(2021/2071(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks[1] (edaspidi „määrus“),

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid 2 ja 7,

 võttes arvesse oma 10. juuni 2021. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja tingimuslikkuse korra määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise kohta[2],

 võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta[3],

 võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta[4],

 võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2020)0580),

 võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2017. aasta põhjendatud ettepanekut nõukogu otsuse kohta, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet, ja mis esitati vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikele 1 (COM(2017)0835),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012[5] (edaspidi „finantsmäärus“),

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni ühisarutelusid,

 võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

 võttes arvesse põhiseaduskomisjoni kirja,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0226/2021),

A. arvestades, et määruses sätestatud tingimuslikkuse kord oli osa üldisest poliitilisest kokkuleppest mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027, taasterahastu „NextGenerationEU“ ja omavahendite otsuse kohta[6] ning selle kohaldamisega ei tohiks viivitada, eelkõige eespool nimetatud vahendite kohaldamise asjus;

B. arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ja taasterahastu eelarvete maht on ELi ajaloos enneolematu ning nende eesmärk on toetada ELi majanduslikku ja sotsiaalset taastumist pärast COVID-19 pandeemiat ning seetõttu on rohkem kui kunagi varem tarvis õigeaegset ja nõuetekohast usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaldamist ning ELi finantshuvide kaitset;

C. arvestades, et määruse kohaselt on õigusriigi austamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise oluline tingimus;

D. arvestades, et määrus jõustus 1. jaanuaril 2021 ja on olnud alates sellest kuupäevast tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kõikide maksete suhtes, mis on tehtud pärast määruse jõustumist;

E. arvestades, et komisjon on otsustanud järgida Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2020. aasta mittesiduvaid järeldusi ja on teatanud, et ta koostab suunised määruse kohaldamiseks;

F. arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsioonis määruse kohaldamise kohta, et komisjon võtaks suunised vastu hiljemalt 1. juuniks 2021 ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga;

G. arvestades, et teemat „Väärtused ja õigused, õigusriik, julgeolek“ arutatakse Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil, mis võimaldab põhjalikult analüüsida liidu vahendeid ELi väärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtte rikkumiste jälgimiseks, ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks;

1. peab kahetsusväärseks komisjoni kavatsust koostada määruse kohaldamiseks suunised; kordab uuesti oma seisukohta, et määruse tekst on selge ja selle kohaldamiseks ei ole vaja täiendavat tõlgendamist ning et kaasseadusandjad ei ole komisjonile sellekohaseid volitusi andnud; võtab teadmiseks suuniste eelnõu teksti, mida komisjon on Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega jaganud;

2. rõhutab, et suunised ei ole õiguslikult siduvad; märgib pettumusega, et komisjon kaldub kõrvale oma tavapärasest tavast koostada suunised õigusakti kohaldamiseks ainult juhul, kui õigusakti tegelik rakendamine teatava aja jooksul näitab vajadust suuniste järele; rõhutab, et suuniste väljatöötamise protsess ei tohi mingil juhul põhjustada täiendavaid viivitusi määruse kohaldamisel;

3. tuletab meelde, et suunised ei saa määruse teksti muuta, laiendada ega kitsendada; rõhutab, et lisaväärtuse andmiseks tuleb suunistes selgitada, kuidas määruse õigusnorme praktikas kohaldatakse, ning seetõttu kirjeldada õigeaegselt komisjoni kohaldatavat menetlust, määratlusi ja metoodikat;

4. peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei pidanud kinni tähtajast, mille Euroopa Parlament seadis määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks 1. juuniks 2021, sealhulgas suuniste väljatöötamise osas; väljendab heameelt asjaolu üle, et 23. juunil 2021 kutsus Euroopa Parlamendi president komisjoni üles võtma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 alusel meetmeid, et täita oma kohustusi ning tagada määruse täielik ja viivitamatu kohaldamine;

5. on veendunud, et komisjon ei ole määruse jõustumisele järgnenud aega tõhusalt ära kasutanud; nõuab tungivalt, et komisjon väldiks määruse kohaldamisel mis tahes viivitusi ning uuriks liikmesriikides kiiresti ja põhjalikult kõiki potentsiaalseid õigusriigi põhimõtete rikkumisi, mis piisavalt vahetult mõjutavad või võivad tõsiselt mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset; kordab, et mõnes liikmesriigis valitsev olukord nõuab määruse kohast viivitamatut uurimist ja määruse artikli 6 lõike 1 kohase menetluse algatamist juba praegu, milleks neile liikmesriikidele tuleb saata kirjalik teatis ja teavitada sellest Euroopa Parlamenti;

6. tuletab meelde, et komisjoni poliitilistes suunistes (2019–2024) on öeldud: „peame oma põhiväärtusi kompromissitult kaitsma“ ning et kogu liidu meetmepaketi kasutamine ELi tasandil peab olema tagatud; tuletab meelde, et vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 3 ja ELi toimimise lepingu artiklile 245 on komisjon täiesti sõltumatu ja selle liikmed ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt; tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 17 lõike 8 kohaselt vastutab komisjon Euroopa Parlamendi ees;

7. nõuab, et komisjon annaks parlamendile korrapäraselt ja ennetavalt vähemalt kaks korda aastas aru uutest ja käimasolevatest uurimise all olevatest juhtumitest, alustades esimestest juhtumitest nii kiiresti kui võimalik; kutsub komisjoni üles alustama parlamendile esimeste uuritavate juhtumite kohta aruandmist hiljemalt oktoobriks 2021;

8. kohustub hoolikalt kontrollima määruse rakendamist alati, kui tekib kahtlus, et määruse kohaldamisalasse kuuluvates liikmesriikides võib toimuda õigusriigi põhimõtete rikkumine; püüab korraldada regulaarseid koosolekuid, et jälgida, kuidas määrust juhtivates komisjonides raportööride juhtimisel rakendatakse; kutsub komisjoni üles reageerima juhtivate komisjonide kontrollile õigeaegselt ning edastama põhjalikku teavet;

Õigusriigi põhimõtete rikkumised

9. rõhutab, et määrust kohaldatakse nii õigusriigi põhimõtete üksikute rikkumiste kui ka süsteemsete rikkumiste suhtes, mis on laialt levinud või avaliku sektori asutuste korduvate tavade või tegevusetuse või selliste asutuste võetud üldiste meetmete tagajärg;

10. palub komisjonil suunistes selgitada, et liikmesriigis toimunud õigusriigi põhimõtte rikkumised, mis tulenevad enne 1. jaanuari 2021 tehtud otsustest või toimunud sündmustest, kuuluvad määruse kohaldamisalasse, kui nende mõju veel kestab;

11. juhib erilist tähelepanu määruse artiklis 3 sätestatud näitlikule õigusriigi põhimõtete rikkumiste loetelule; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks selles loetelus sisalduvate rikkumiste võimalikke juhtumeid liikmesriikides, juhtides tähelepanu sellele, et asjakohased võivad olla ka muud avaliku sektori asutuste tavad või tegematajätmised; märgib, et komisjoni õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne viitabki juba sellele, et rikkumisi, mis võivad nõuda määruse kohaldamist, võib olla mitmes liikmesriigis;

12. juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide üksuste käitumisviisid, mis tingivad määruse artiklis 4 sätestatud tingimuslikkuse korra kohaldamise, ei välista seda, et asjakohased võivad olla ka muud olukorrad või selliste ametiasutuste käitumine, kes on olulised liidu eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitsmise seisukohalt;

13. rõhutab, kui tähtis on koostöö ELi institutsioonide, liikmesriikide, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri vahel; tuletab meelde, et ebaefektiivne või mitteõigeaegne koostöö Euroopa Prokuratuuri ja OLAFiga võib anda põhjuse määrusest tulenevate meetmete võtmiseks; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri puhul tähendab tulemuslik ja õigeaegne koostöö lisaks riiklike ametiasutuste kohustusele aktiivselt abistada ja toetada Euroopa Prokuratuuri kriminaaluurimisi ning süüdistuste esitamist ka riigi valitsuse kohustust tagada, et tema Euroopa delegaatprokurörid määratakse ametisse õigeaegselt ja erapooletult; on arvamusel, et kui OLAFi soovituste põhjal jäetakse järelmeetmed süstemaatiliselt võtmata, siis on see määruse tähenduses tegevusetus;

14. tuletab meelde, et õigusriigi põhimõtte rikkumiste tuvastamine nõuab komisjonilt objektiivset, erapooletut, õiglast ja põhjalikku hindamist, milles tuleks võtta arvesse asjakohast teavet, mis pärineb kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu ja asjakohaste riiklike ja rahvusvaheliste kohtute, näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid, komisjoni aastaaruandeid õigusriigi olukorra kohta ja ELi õigusemõistmise tulemustabelit, asjakohasel juhul OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri aruandeid ning järeldusi ja soovitusi asjakohastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja võrgustikelt, sealhulgas sellistelt Euroopa Nõukogu organitelt nagu Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) ja Veneetsia komisjon (eelkõige selle õigusriigi põhimõtete kontrollnimekiri), ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustikelt; kutsub komisjoni üles esitama teavet selle kohta, kuidas ta seda teavet juhtumite koostamisel kogub, analüüsib ja hindab;

15. on eelkõige seisukohal, et komisjoni iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne kui õigusriigi põhimõtte rikkumiste objektiivne, erapooletu, õiglane ja kvalitatiivne hinnang on komisjoni jaoks määrusest lähtuva hinnangu andmisel ülioluline teabeallikas; palub komisjonil lisada oma iga-aastasesse õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse osa, mis käsitleb juhtumeid, kus õigusriigi põhimõtte rikkumine liikmesriigis võib piisavalt vahetult mõjutada või tõsiselt mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset, ning täpsustada suunistes, kuidas aastaaruannet määrusest lähtuvas komisjoni hindamises süstemaatiliselt kasutatakse;

16. palub komisjonil kehtestada selge, täpne ja arusaadav süsteem kaebuste esitamiseks, sh tähtajad, mille jooksul komisjon kaebustele vastab; rõhutab, et kodanikuühiskond, sh sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikud, ning faktipõhine uuriv ajakirjandus ja meedia on kohalikul ja riiklikul tasandil õigusriigi võimalike rikkumiste tuvastamisel kõige olulisemal kohal ning tuleks seetõttu kaasata nendest teatamisse; tuletab meelde, et määrust tuleb kohaldada viisil, mis tagab liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kooskõlas direktiivis (EL) 2019/1937[7] sätestatud põhimõtetega;

17. tuletab meelde, et määruse kohaseid meetmeid võetakse juhul, kui liikmesriigis esineb õigusriigi põhimõtete rikkumisi, mis piisavalt vahetult mõjutavad või võivad mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset; rõhutab, et see eeldab komisjonilt terviklikku, ennetavat ja riskipõhist käsitust, et kaitsta liidu kulutusi isegi enne, kui maksed tehakse;

18. tuletab meelde, et määruse kohaldamisala hõlmab vastavalt finantsmäärusele kõigi valitsusüksuste, sh liikmesriikide selliste organisatsioonide tegevust, mis on asutatud avalik-õigusliku asutusena või eraõigusliku juriidilise isikuna, mis osutab avalikku teenust; juhib tähelepanu sellele, et mis tahes muudatused liikmesriigis avalikku teenust osutava üksuse juhtimisviisis ei vabastada seda üksust määruse täitmise kohustusest;

Liidu eelarve kaitsmine

19. rõhutab selget seost õigusriigi põhimõtte austamise ja liidu eelarve tõhusa täitmise vahel kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, milleks on säästlikkus, tõhusus ja mõjusus, nagu on sätestatud finantsmääruses; tuletab meelde, et määruse artikli 5 kohaselt kontrollib komisjon, kas kohaldatavat õigust on järgitud, ning võtab vajaduse korral kõik asjakohased meetmed liidu eelarve kaitsmiseks;

20. tuletab meelde, et õigusriik on määruses selgelt määratletud ja seda tuleb mõista seoses teiste liidu väärtustega, sealhulgas põhiõiguste ja diskrimineerimiskeeluga; on arvamusel, et demokraatia ja põhiõiguste pidev rikkumine, sealhulgas riigi poolt toetatav vähemuste diskrimineerimine ning rünnakud meediavabaduse ning ühinemis- ja kogunemisvabaduse vastu, mõjutab projekte, mida liikmesriigid otsustavad liidu vahenditest rahastada, ning võib seetõttu avaldada piisavalt vahetut mõju liidu finantshuvide kaitsele; kutsub komisjoni üles võtma seda oma suunistes arvesse;

21. tuletab meelde, et määruse kohased meetmed on vajalikud eelkõige juhtudel, kuid mitte ainult, kui muud finantsmääruses, ühissätete määruses ja muudes valdkondlikes õigusaktides sätestatud menetlused ei võimalda liidu eelarvet kaitsta tulemuslikumalt; rõhutab, et see ei tähenda, et määrust tuleb pidada viimaseks abinõuks, vaid pigem, et komisjon võib kasutada liidu finantshuvide kaitsmiseks mitmesuguseid menetlusi (sealhulgas määrust), mis valitakse iga juhtumi puhul eraldi ja mida kasutatakse vajaduse korral paralleelselt, sõltuvalt nende tõhususest ja tulemuslikkusest; palub komisjonil kehtestada töömeetodid ning menetlus- ja tehnilised standardid, mida ta kohaldatavate vahendite valimisel kasutab;

22. juhib tähelepanu asjaolule, et määrus hõlmab kõiki liidu rahalisi vahendeid ja seda kohaldatakse nii süsteemsete rikkumiste kui ka liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset ähvardava tõsise ohu juhtumite korral, mida võib olla raske käsitleda muude liidu menetlustega, mida kohaldatakse üksnes konkreetsete rahastamisprogrammide suhtes ja mis on seotud juba ilmnenud mõjuga eelarvele; rõhutab, et määrus on ELi ainus õigusakt, mis seob õigusriigi põhimõtete järgimise ELi eelarvega; on seetõttu seisukohal, et selle ainulaadseid sätteid tuleks täielikult kohaldada, et tagada lisaks ELi rahanduse kaitsele ka õigusriigi kaitse;

23. rõhutab, et süsteemsetel rikkumistel, näiteks neil, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist, kohtunike sõltumatust ja kohtuvõimu või avaliku sektori asutuste neutraalsust ning eelkõige nende avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist, mis on volitatud ennetama korruptsiooni, pettusi, maksudest kõrvalehoidmist ja huvide konflikti ning nende vastu võitlema, või mis rikuvad kaitse taseme säilitamise põhimõtet[8], on üldiselt piisavalt vahetu mõju liidu vahendite nõuetekohasele haldamisele, kulutamisele ja kontrollile; palub komisjonil selgitada meetmete kindlaksmääramise kriteeriume, kui tegemist on süsteemsete rikkumistega;

Meetmete vastuvõtmine

24. tuletab meelde, et määruse artiklites 6 ja 7 on sätestatud määruse kohaste meetmete vastuvõtmiseks ja lõpetamiseks kõik sammud ja täpne ajakava; rõhutab, et meetmete vastuvõtmise ja lõpetamise menetluse puhul järgitakse objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet ning see viiakse läbi erapooletult ja tõenditele tuginedes;

25. märgib, et määruse artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et komisjon võib paluda hindamise jaoks lisateavet nii enne kui ka pärast kirjaliku teate saatmist; rõhutab, et enne kirjaliku teate saatmist peaksid sellised taotlused jääma erandlikeks ja ühekordseteks, et mitte ohustada määruses sätestatud meetmete vastuvõtmise täpset ajakava;

26. tuletab meelde, et nõukogu peab tegutsema komisjoni ettepaneku alusel ja võtma määruse kohased meetmed vastu ühe kuu jooksul, mida võib erandjuhtudel maksimaalselt veel kahe kuu võrra pikendada; on seisukohal, et komisjon peaks tagama nende tähtaegade täieliku järgimise, et teha otsus õigeaegselt; kutsub komisjoni üles esitama teavet selle kohta, kuidas ta tagab eelarve tingimuslikkuse ühtlustatud käsituse ja ühtse kohaldamise kõigis oma peadirektoraatides;

27. on veendunud, et läbipaistvus on liikmesriikide ja kodanike usalduse suurendamiseks tingimuslikkuse mehhanismi vastu ülioluline; rõhutab, et õigusriigi põhimõtte üksikute või süsteemsete rikkumiste hindamine nõuab liikmesriikide erapooletut, õiglast ja objektiivset kohtlemist, sealhulgas erapooletuid ja tõenditel põhinevaid uurimisi; juhib tähelepanu sellele, et seetõttu tuleks määruses sätestatud menetluse iga etapp viia läbi täiesti läbipaistvalt; kutsub komisjoni üles kehtestama läbipaistvusreegleid ja -põhimõtteid, mida ta tingimuslikkuse mehhanismi käivitamisel kohaldab;

28. tuletab meelde, et määruse alusel võetud meetmed peaksid olema proportsionaalsed, võttes arvesse tegelikku või potentsiaalset mõju liidu eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele või liidu finantshuvidele, samuti õigusriigi põhimõtete rikkumiste laadi, kestust, raskusastet ja ulatust; on seisukohal, et üldiselt on nii, et mida tõsisem on mõju, seda tõsisem on ka rikkumine;

Lõplike vahendite saajate ja toetusesaajate kaitse

29. tuletab meelde, et määruse kohaselt on väga oluline, et lõplike vahendite saajate ja toetusesaajate õigustatud huvid oleksid nõuetekohaselt kaitstud;

30. tuletab meelde, et kui meetmete vastuvõtmise otsuses ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesoleva määruse alusel asjakohaste meetmete kehtestamine liikmesriikide kohustusi, mis neil on seaduslike lõplike vahendite saajate või toetusesaajate ees, sealhulgas kohustust teha makseid;

31. rõhutab, et selliste juhtumite puhul nagu tõsine korruptsioon, onupojapoliitika, süsteemne pettus, ebaseaduslikud sidemed erakondadega ja huvide konfliktid, eelkõige finantsmääruses sätestatud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis avastatud või OLAFi või Euroopa Prokuratuuri poolt uurimise all olevate juhtumite puhul, peaks komisjon juhtumipõhiselt hoolikalt hindama, kas lõplikele vahendite saajatele ja toetusesaajatele tehtavaid makseid tuleks jätkata või mitte;

32. kutsub komisjoni üles rakendama määruse artikli 5 lõiget 4 ja looma kiiresti veebisaidi või internetiportaali, mis sisaldab lõplike vahendite saajate või toetusesaajate jaoks teavet ja suuniseid ning annab neile piisavad võimalused komisjoni teavitamiseks mis tahes juhtumitest, mil on rikutud õiguslikku kohustust jätkata maksete tegemist pärast seda, kui on võetud vastu käesoleva määruse kohased meetmed, nt lihtne, hõlpsalt kasutatav ja struktureeritud vorm kaebuse esitamiseks; kutsub komisjoni üles täpsustama, kuidas ta rakendab kaebuste esitamise mehhanismi, mis on taotlejate, saajate ja toetusesaajate jaoks tõhus ja tulemuslik;

33. rõhutab, et jagatud eelarve täitmise korral ei tohi määruse alusel võetavad meetmed toetusesaajate õigustatud nõuete põhjal tehtavate maksete kättesaadavust mõjutada; tuletab meelde ka seda, et liikmesriigid, keda need meetmed puudutavad, peavad andma regulaarselt komisjonile aru selle kohta, kas nende kohustused lõplike vahendite saajate või toetusesaajate ees on täidetud;

34. kutsub komisjoni üles analüüsima kogu tema käsutuses olevat teavet, kasutades digitaalseid jälgimisvahendeid, ja tegema kõik endast oleneva tagamaks, et kõik õiguspärased summad valitsusasutustelt või liikmesriikidelt ka tegelikult lõplikele vahendite saajatele või toetusesaajatele välja makstakse, mis võib hõlmata finantskorrektsioonide tegemist, millega vähendatakse liidu toetust programmidele kooskõlas kohaldatavate valdkondlike ja finantseeskirjadega;

35. palub komisjonil lisada parlamendi ettepanekud suuniste lõplikku versiooni;

°

° °

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 


 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (29.6.2021)

eelarvekontrollikomisjonile

liidu eelarve kaitsmiseks kehtestatud üldise tingimuslikkuse korra kohaldamise suuniste koostamise kohta

(2021/2071(INI))

Arvamuse koostaja (*): Terry Reintke

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. peab Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2020. aasta järeldusi tingimuslikkuse määruse kohta kahetsusväärseks ning on seisukohal, et need on vastuolus Euroopa Liidu lepingu artiklitega 15 ja 17 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 288, kuna need tekitavad tarbetut õiguslikku ebakindlust; peab kahetsusväärseks, et komisjon on lubanud mitte esitada ühtegi määruse kohast meedet enne, kui ta töötab välja suunised, mille lõplik viimistlemine sõltub Euroopa Kohtu otsusest Ungari ja Poola esitatud tühistamishagi kohta; tuletab meelde, et Euroopa Kohtule esitatud hagidel ei ole aluslepingute kohaselt peatavat toimet;

2. rõhutab, et määruse kohased meetmed on vajalikud eelkõige juhtudel, kui muud liidu õigusaktides sätestatud menetlused ei võimalda liidu eelarvet tõhusamalt kaitsta; tuletab meelde, et mõnes liikmesriigis pannakse toime Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 loetletud väärtuste raskeid, püsivaid ja süstemaatilisi rikkumisi, millele ei reageerita asjakohaselt ja mis kahjustavad ELi finantshuve; tuletab meelde, et komisjon peaks täielikult ära kasutama ka kõiki õigusriigi meetmekogumi vahendeid, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid rikkumismenetlusi ja ELi lepingu artikli 7 kohaseid menetlusi;

3. kordab, et kaasseadusandjate poolt vastu võetud õigusriigi tingimuslikkuse määruses ei nähta ette suuniste väljatöötamist, mistõttu selle õiguslik mõju alates 1. jaanuarist 2021 ei sõltu selliste suuniste vastuvõtmisest; peab kahetsusväärseks viivitust, mis järgnes sellele, kui komisjon töötas määruse kohaldamiseks välja suunised;

4. märgib, et pärast seda, kui komisjon otsustas suunised koostada, nõudis Euroopa Parlament oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsioonis määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta, et komisjon esitaks need suunised hiljemalt 1. juuniks 2021; peab kahetsusväärseks, et komisjon esitas suunised määruse kohaldamise kohta kahenädalase hilinemisega; on arvamusel, et suuniste eelnõu oma praegusel kujul lihtsalt kordab määruse sätteid, sellel on väike või puuduv lisaväärtus ning see ei sisalda lisateavet, mis võiks aidata kaasa määruse nõuetekohasele kohaldamisele; teeb seetõttu järelduse, et komisjoni suunised on osa määruse kohaldamise edasilükkavast taktikast; on seisukohal, et tuues ettekäändeks vajaduse vältida määruse alusel vastu võetud meetmete võimalikku tühistamist Euroopa Kohtu poolt, ei tegele komisjon liikmesriikides toimuva demokraatlike, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete rikkumise ja tagasiminekuga ega täida ootusi, mis on seotud selle õigusakti kasutuselevõtmisega; on veendunud, et komisjon peaks andma kõigile õigusriigi valdkonnas tegutsevatele pädevatele parlamendikomisjonidele uute ja pooleliolevate uuritavate juhtumite kohta kvartaalselt aru;

5. taunib asjaolu, et komisjon on pärast määruse jõustumist aega raisanud; nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks määruse kohaldamisel otsekohe ja edasise viivituseta ning uuriks liikmesriikides kiiresti ja põhjalikult kõiki potentsiaalseid üksikuid ja süstemaatilisi õigusriigi põhimõtete rikkumisi, mis piisavalt vahetult mõjutavad või võivad tõsiselt mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset; kordab, et mõnes liikmesriigis valitsev olukord nõuab määruse kohast viivitamatut uurimist ja määruse artikli 6 lõike 1 kohase menetluse algatamist juba praegu;

6. väljendab heameelt komisjonile saadetud üleskutse üle, mille president saatis 23. juunil 2021; on kindlal seisukohal, et parlament peab jätkama komisjoni vastaseid ELi toimimise lepingu artikli 265 kohaseid ettevalmistusi; on seisukohal, et komisjoni tegevusetus või aeglane tegevus on tugev poliitiline signaal mitte ainult Euroopa institutsioonidele ja liikmesriikidele, vaid ka Euroopa kodanikele;

7. tuletab meelde, et suunised ei tohi määrust muuta, laiendada ega kitsendada ning need peavad austama kaasseadusandjate kavatsust; rõhutab, et seadusandjad ei näinud ette, et komisjon võtab määruse kohaldamise tingimuste selgitamiseks vastu suuniseid või rakendusakte; rõhutab, et suuniste eesmärk on anda ülevaade menetlusest, määratlustest ja metoodikast, mida komisjon konkreetselt kohaldab; palub komisjonil hoiduda mõistete rangest ja üksikasjalikust määratlemisest, sest see oleks määrusega vastuolus; on seisukohal, et abstraktsete mõistete tõlgendamine on dünaamiline protsess, mida ei saa ühes dokumendis eelnevalt kindlaks määrata; on veendunud, et suunistes tuleks täielikult järgida asjakohaste mõistete tõlgendusi, mille on esitanud Euroopa Liidu Kohus ja Veneetsia komisjon; juhib tähelepanu kohustusele tagada vastavalt määrusele ELi rahaliste vahendite kättesaadavus lõppsaajatele; palub komisjonil kinnitada, et liikmesriigis toimunud õigusriigi põhimõtte rikkumised, mis tulenevad enne 1. jaanuari 2021 tehtud otsustest või toimunud sündmustest, kuuluvad määruse kohaldamisalasse, kui nende mõju veel kestab;

8. tuletab meelde, et määruse kohaselt võtab komisjon liikmesriigi poolseid õigusriigi põhimõtte võimalikke rikkumisi hinnates arvesse asjakohast teavet, mis pärineb kättesaadavatest allikatest ja on saadud tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid, komisjoni aastaaruandeid õigusriigi olukorra kohta ja ELi õigusemõistmise tulemustabelit, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuuri aruandeid ning järeldusi ja soovitusi asjakohastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja võrgustikelt, sealhulgas sellistelt Euroopa Nõukogu organitelt nagu Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) ja Veneetsia komisjon (eelkõige selle õigusriigi põhimõtete kontrollnimekiri) ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustikelt;

9. on seisukohal, et komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande eesmärk on tagada õigusriigi põhimõtte rikkumiste objektiivne, erapooletu, õiglane ja kvalitatiivne hindamine ning et see on oluline lisaallikas määruse kohaldamisel; on veendunud, et kui aastaaruannete järeldustes tuuakse esile üksikud või süsteemsed õigusriigi põhimõtte rikkumised, mis mõjutavad või võivad tõsiselt mõjutada liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset piisavalt vahetult, tuleks need siduda otseselt tingimuslikkuse mehhanismi käivitamisega; palub komisjonil lisada oma iga-aastasesse õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse eraldi osa, mis sisaldab selliste juhtumite analüüsi; kutsub komisjoni üles täpsustama metoodikat, millega saaks luua vajaduse korral aastaaruannete ja tingimuslikkuse mehhanismi vahel selge ja otsese seose;

10. rõhutab, et sõltumatu kodanikuühiskond, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikud on kohaliku ja riikliku tasandi võimalike õigusriigi põhimõtte rikkumiste tuvastamisel esmatähtsad ning seetõttu tuleks nad kaasata aruandlusesse; palub komisjonil luua suunistes kodanikele ja kodanikuühiskonnale tõhus, kasutajasõbralik ja kergesti juurdepääsetav veebipõhine ühtne kontaktpunkt, mille kaudu saab teavitada nii ELi fondidega seotud pettuse- ja korruptsioonijuhtumitest kui ka üksikutest või süsteemsetest rikkumistest oma liikmesriigis ning mis tagab konfidentsiaalsuse ja viib, kui komisjoni talitused seda asjakohaseks peavad, OLAFi, Euroopa Prokuratuuri või komisjoni edasiste uurimisteni ning on kooskõlas rikkumisest teatajate direktiiviga;

11. tuletab meelde, et määruses on esitatud õigusriigi määratlus, mida tuleb mõista seoses muude Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste ja põhimõtetega, sealhulgas selliste põhiõigustega nagu mittediskrimineerimine; on arvamusel, et vähemuste diskrimineerimine riigi toetusel mõjutab otseselt projekte, mille puhul liikmesriigid otsustavad ELi raha kulutada või mitte, ning mõjutab seega otseselt liidu finantshuve;

12. usub, et läbipaistvus on liikmesriikide ja kodanike usalduse suurendamiseks tingimuslikkuse mehhanismi vastu ülioluline; rõhutab, et õigusriigi põhimõtte üksikute või süsteemsete rikkumiste hindamine nõuab liikmesriikide erapooletut, õiglast ja objektiivset kohtlemist, sealhulgas erapooletuid ja tõenditel põhinevaid uurimisi; juhib tähelepanu sellele, et määruse menetluse iga etapp peaks seetõttu olema täiesti läbipaistev; kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama läbipaistvusreegleid ja -põhimõtteid, mida ta tingimuslikkuse mehhanismi käivitamisel kohaldab;

13. palub komisjonil lisada parlamendi ettepanekud suuniste lõplikku versiooni.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.6.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

12

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdalena Adamowicz, Konstantinos Arvanitis, Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Caterina Chinnici, Marcel de Graaff, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Marina Kaljurand, Fabienne Keller, Peter Kofod, Łukasz Kohut, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Roberta Metsola, Nadine Morano, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Emil Radev, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sara Skyttedal, Martin Sonneborn, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tanja Fajon, Miguel Urbán Crespo

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

52

+

NI

Laura Ferrara, Martin Sonneborn

PPE

Magdalena Adamowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Roberta Metsola, Emil Radev, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Sara Skyttedal, Tomas Tobé, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Javier Zarzalejos

Renew

Malik Azmani, Anna Júlia Donáth, Sophia in ‘t Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache

S&D

Katarina Barley, Pietro Bartolo, Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Marina Kaljurand, Łukasz Kohut, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Birgit Sippel, Bettina Vollath, Elena Yoncheva

The Left

Konstantinos Arvanitis, Pernando Barrena Arza, Cornelia Ernst, Miguel Urbán Crespo

Verts/ALE

Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Alice Kuhnke, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Tineke Strik

 

12

-

ECR

Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Patryk Jaki, Nicola Procaccini, Jadwiga Wiśniewska

ID

Nicolas Bay, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Marcel de Graaff, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche

NI

Milan Uhrík

 

2

0

ID

Peter Kofod

PPE

Nadine Morano

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI KIRI

 

Johan Van Overtveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRÜSSEL

Monika Hohlmeier

Esimees

Eelarvekontrollikomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus liidu eelarve kaitsmiseks kehtestatud üldise tingimuslikkuse korra kohaldamise suuniste koostamise kohta (2021/2071(INI))

Austatud esimehed

Põhiseaduskomisjon esitab eespool nimetatud menetluse raames Teie komisjonidele arvamuse. Põhiseaduskomisjon otsustas 15. juuni 2021. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Põhiseaduskomisjon arutas küsimust oma 22. juuni 2021. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul[9] otsustas põhiseaduskomisjon paluda vastutavatel eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil (CJ13) lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Antonio Tajani


ETTEPANEKUD

1. väljendab heameelt selle üle, et 1. jaanuaril 2021 jõustus määrus liidu eelarve kaitsmise kohta juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (edaspidi „määrus“), ning tuletab meelde, et see on tervikuna siduv kõigi kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute suhtes kõigis ELi liikmesriikides ja kõigi ELi institutsioonide jaoks, kaasa arvatud taasterahastu „Next Generation EU“ puhul; on seetõttu seisukohal, et suunised liidu eelarve kaitsmiseks kehtestatud üldise tingimuslikkuse korra kohaldamiseks on liigsed ja võivad lisaks kitsendada määruse kohaldamisala;

 

2. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon ei ole seda vahendit veel kasutanud, hoolimata tema esimeses 2020. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes tuvastatud paljudest õigusriigi põhimõtte rikkumistest, mis mõjutavad eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist; tuletab meelde, et aluslepingute kohaselt on komisjon kohustatud tagama ELi õiguse nõuetekohase kohaldamise; palub seetõttu komisjonil tagada määruse viivitamatu täitmine täielikult ja ennetavalt kõigi ELi fondide ja programmide puhul;

 

3. tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 15 lõike 1 kohaselt ei toimi Euroopa Ülemkogu seadusandjana; on seetõttu seisukohal, et Euroopa Ülemkogu mis tahes poliitilist avaldust ei saa pidada õigusakti tõlgenduseks, sest tõlgendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse;

 

4. tuletades meelde, et õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne on eraldi vahend, mis täiendab õigusriigi tingimuslikkuse määrust, kutsub komisjoni üles kasutama aastaaruande tulemusi oma hinnangus, mille ta määruse kohaselt annab;

 

5. väljendab heameelt asjaolu üle, et „Euroopa õigused ja väärtused, sealhulgas õigusriigi põhimõte“ on üks Euroopa tuleviku konverentsil arutatavatest teemadest; kutsub konverentsi üles põhjalikult arutama ja kaaluma, kui mõjusad on ELi olemasolevad vahendid ELi väärtuste rikkumise jälgimisel, ennetamisel ja tõkestamisel, ning esitama konkreetseid ettepanekuid ELi meetmepaketi tugevdamiseks.


 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

 

53

+

NI

Sabrina Pignedoli

PPE

Lefteris Christoforou, Herbert Dorfmann, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Adam Jarubas, Georgios Kyrtsos, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Karlo Ressler, Petri Sarvamaa, Rainer Wieland, Michal Wiezik, Angelika Winzig, Tomáš Zdechovský

Renew

Olivier Chastel, Katalin Cseh, Pascal Durand, Vlad Gheorghe, Valérie Hayer, Pierre Karleskind, Moritz Körner, Alin Mituța, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds

S&D

Caterina Chinnici, Corina Crețu, Paolo De Castro, Isabel García Muñoz, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Claudiu Manda, Margarida Marques, Victor Negrescu, Tsvetelina Penkova, Nils Ušakovs, Lara Wolters

The Left

Luke Ming Flanagan, Silvia Modig, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis

Verts/ALE

Rasmus Andresen, David Cormand, Daniel Freund, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro, Mikuláš Peksa, Viola Von Cramon-Taubadel

 

11

-

ECR

Ryszard Czarnecki, Zbigniew Kuźmiuk, Elżbieta Rafalska, Bogdan Rzońca, Vincenzo Sofo

ID

Matteo Adinolfi, Valentino Grant, Jean-François Jalkh, Joachim Kuhs, Hélène Laporte, Jörg Meuthen

 

2

0

ID

Anna Bonfrisco

NI

Mislav Kolakušić

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.7.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

11

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Matteo Adinolfi, Rasmus Andresen, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, David Cormand, Corina Crețu, Ryszard Czarnecki, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Luke Ming Flanagan, Daniel Freund, Isabel García Muñoz, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Vlad Gheorghe, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Jean-François Jalkh, Pierre Karleskind, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Claudiu Manda, Margarida Marques, Alin Mituța, Silvia Modig, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Tsvetelina Penkova, Sabrina Pignedoli, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Petri Sarvamaa, Vincenzo Sofo, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Rainer Wieland, Michal Wiezik, Angelika Winzig, Lara Wolters, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Katalin Cseh, Herbert Dorfmann, Pascal Durand, Adam Jarubas, Georgios Kyrtsos, Marian-Jean Marinescu, Jörg Meuthen, Mikuláš Peksa, Elżbieta Rafalska, Viola Von Cramon-Taubadel

 

 

Viimane päevakajastamine: 5. juuli 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika