RAPORT ELi küberkaitsevõime olukorra kohta
16.7.2021 - (2020/2256(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Urmas Paet
PR_INI
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ELi küberkaitsevõime olukorra kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),
– võttes arvesse dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa – Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016. aastal,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta, 26. juuni 2015. aasta, 15. detsembri 2016. aasta, 9. märtsi 2017. aasta, 22. juuni 2017. aasta, 20. novembri 2017. aasta ja 15. detsembri 2017. aasta järeldusi,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus[1],
– võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku kohta („küberdiplomaatia meetmete kogum“),
– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. septembri 2017. aasta ühisteatist „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“ (JOIN(2017)0450),
– võttes arvesse 2018. aasta juulis allkirjastatud ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta,
– võttes arvesse nõukogu 17. mai 2019. aasta otsust (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid,
– võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate täiendavate jõupingutuste kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist (küberturvalisuse määrus)[2],
– võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2020. aasta järeldusi ELi välistegevuse kohta terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisel ja nende vastu võitlemisel,
– võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta,
– võttes arvesse nõukogu 30. juuli 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/1127, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid,
– võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/1537, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid,
– võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020)0605),
– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. detsembri 2020. aasta ühisteatist „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020)0018),
– võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (COM(2020)0823),
– võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta (COM(2020)0829),
– võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 2021. aasta järeldusi, milles käsitletakse ELi küberturvalisuse strateegiat digikümnendi jaoks,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2021. aasta avaldust,
– võttes arvesse tähtajatu töörühma (OEWG) 10. märtsi 2021. aasta aruannet,
– võttes arvesse ÜRO desarmeerimiskava „Meie ühise tuleviku kindlustamine“,
– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige kestliku arengu eesmärki nr 16, mille sihiks on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja ülevaadet nr 09/2019 Euroopa kaitse kohta,
– võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni küberkaitse kohta[3],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0234/2021),
A. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad arendama edasi küberturvalisuse strateegiat, milles seatakse realistlikud, täpsed ja ambitsioonikad eesmärgid ning määratletakse poliitika selgelt nii militaar- ja tsiviilvaldkonnas kui ka nende kattuvate sektorite jaoks; arvestades, et kõik ELi institutsioonid ja ELi liikmesriigid peavad kõigil tasanditel rohkem koostööd tegema, et luua nimetatud strateegia, mille peamine eesmärk peaks olema suurendada veelgi vastupidavusvõimet ning saavutada selle tulemusel ühine, aga ka parem riiklik, tugev kübervõimekus nii tsiviil- kui militaarvaldkonnas ning koostöö, et reageerida püsivatele julgeolekuprobleemidele;
B. arvestades, et EL on kohustunud küberruumis kohaldama kehtivat rahvusvahelist õigust, eelkõige ÜRO põhikirja, milles kutsutakse riike üles lahendama oma rahvusvahelised tülid rahulike vahenditega ning hoiduma oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse või poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega;
C. arvestades, et viimastel aastatel on riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt ELi ja selle liikmesriikide vastu suunatud pahatahtlike küberoperatsioonide arv pidevalt kasvanud, mis on paljastanud Euroopa julgeoleku seisukohast oluliste võrkude haavatavused; arvestades, et küberrünnete korraldajad muutuvad järjest eripalgelisemaks, targemaks ja arvukamaks; arvestades, et sellised ründed muudavad kaitsevõime tõhustamise ning Euroopa kübervõimekuse arendamise esmatähtsaks küsimuseks; arvestades, et kahju toovad küberründed võivad toimuda mistahes hetkel ja nii ELi kui riiklikul tasandil osalejaid tuleks ergutada võtma vajalikke meetmeid, et säilitada rahuajal pidevalt mõjus küberkaitsevõime;
D. arvestades, et COVID-19 pandeemia ja ebakindluse kasv küberruumis on näidanud, et vaja on rahvusvahelisi kokkuleppeid; arvestades, et küberrünnete arv on COVID-19 pandeemia ajal märkimisväärselt kasvanud ning arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on täheldanud küberohte ja pahatahtlikku kübertegevust, mis on suunatud oluliste ettevõtjate vastu, sealhulgas rünnakud sellise elutähtsa taristu häirimiseks nagu energia, transport ja tervishoid, samuti on küberruumis toimunud arvukalt väliseid sekkumisi, mis on hägustanud rahu ja vaenutegevuse vahelist piiri; arvestades, et Euroopa taastekavas on nähtud ette lisainvesteeringud küberturvalisusesse;
E. arvestades, et küberruumi tunnustatakse nüüd tegevusvaldkonnana; arvestades, et küberohud võivad kahjustada kõiki traditsioonilisi sõjalisi valdkondi ning arvestades, et traditsioonilised valdkonnad sõltuvad küberruumi funktsionaalsusest ja mitte vastupidi; arvestades, et konfliktid võivad toimuda kõigis füüsilistes (maismaa-, õhu-, mere- ja kosmose-) ja virtuaalsetes (küber-) valdkondades ning neid võivad võimendada hübriidsõja elemendid, nagu küberruumis toimuvad desinformatsioonikampaaniad, varisõjad, kübervõimekuse ründe- ja kaitseotstarbeline kasutamine ning strateegilised rünnakud digiteenuste osutajate vastu, et häirida elutähtsa taristu ja meie demokraatlike institutsioonide tööd ning põhjustada märkimisväärset finantskahju;
F. arvestades, et Euroopa välisteenistus, komisjon ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA) peaksid toetama liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja suurendamisel küberkaitsevõime ja -tehnoloogia tagamiseks, käsitledes kõiki võimekuse arendamise aspekte, sealhulgas doktriini, juhtimist, organisatsiooni, personali, koolitust, tööstust, tehnoloogiat, taristut, logistikat, koostalitlusvõimet ja ressursse;
G. arvestades, et kõigi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜKJP) sõjaliste vajaduste tuvastamiseks eri illustratiivsetes stsenaariumites kasutatava sõjaliste vajaduste kataloogi (2017) koostamisel osutus vajadus küberkaitsevõime järele esmatähtsaks prioriteediks;
H. arvestades, et ELi missioonide ja operatsioonide edukas läbiviimine sõltub üha enam pidevast juurdepääsust turvalisele küberruumile, mistõttu on selleks vaja vastupidavat tegevussuutlikkust küberruumis;
I. arvestades, et 2018. aastal ajakohastatud ELi küberkaitsepoliitika raamistikus määrati kindlaks prioriteedid, näiteks küberkaitsevõime arendamine ning ÜJKP side- ja infovõrkude kaitse;
J. arvestades, et tehisintellekti üha suurem integreerimine kaitsejõudude kübervõimekusse (küber-füüsilised süsteemid, sealhulgas sõidukitevahelised side- ja andmeühendused võrgustatud süsteemis) võib viia haavatavuseni selliste elektrooniliste sõjapidamisvahendite suhtes nagu segamine, tüssamine või häkkimine;
K. arvestades, et ELi küberjulgeoleku ja küberkaitse taseme tõstmine on vajalik eeldus Euroopa digitaalsete ja geopoliitiliste ambitsioonide edule ning suurendaks vastupidavusvõimet ja aitaks pidada sammu küberrünnakute kasvava keerukuse ja nendega seotud ohu suurenemisega; arvestades, et tugeva küberturvalisuse alase kultuuri ja tehnoloogiaga EL, sealhulgas võimekusega tuvastada ja omistada pahatahtlikku tegevust aegsasti ja mõjusalt ning reageerida sellele asjakohaselt, suudaks kaitsta oma kodanikke ning oma liikmesriikide turvalisust;
L. arvestades, et rahvusvaheliste terroriorganisatsioonide teadmised kübersõja ja selle kasutamise kohta on suurenenud ning küberründajad kasutavad tehnika tasemele vastavat tehnoloogiat, et uurida süsteemide ja seadmete haavatavaid kohti ning panna toime suuri ja ülisuuri küberründeid;
M. arvestades, et kaitse- ja kosmosetööstus seisab silmitsi enneolematu üleilmse konkurentsiga ja suurte tehnoloogiliste muudatustega, kus kerkib esile arenenud kübertehnoloogia; arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on toonud välja IKT, kübersõja ja tehisintellekti valdkondade võimekuses esinevad puudujäägid; arvestades, et EL on küberturvalisuse valdkonna toodete ja teenuste netoimportija, mis suurendab tehnoloogilise sõltuvuse ohtu ELi-välistest osalejatest ja haavatavust nende suhtes; arvestades, et ELi ühine tehisintellekti alane võimekus peaks aitama ületada tehnilised lüngad ja tagama, et kõrvale ei jäeta riike, kellel puudub asjakohane tehnoloogia, selle valdkonna eksperditeadmised või suutlikkus rakendada tehisintellekti süsteeme oma kaitseministeeriumides;
N. arvestades, et mitmed riiklikud osalised, nagu Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea, on poliitiliste, majanduslike ja julgeolekueesmärkide saavutamiseks olnud seotud pahatahtliku kübertegevusega, sealhulgas rünnetega elutähtsa taristu vastu, küberspionaažiga ELi kodanike suhtes ja nende ulatusliku jälgimisega, desinformatsioonikampaaniate toetamise, pahavara levitamise ning internetile juurdepääsu ja IT-süsteemide toimivuse piiramisega; arvestades, et sellise tegevusega eiratakse ja rikutakse rahvusvahelist õigust, inimõigusi ja ELi põhiõigusi ning seatakse ohtu demokraatia, julgeolek, avalik kord ja ELi strateegiline autonoomia ning seega õigustab see ELi ühist reageeringut, näiteks ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku, sealhulgas ELi küberdiplomaatia meetmete kogumis sätestatud piiravate meetmete kasutamise kaudu;
O. arvestades, et 30. juulil 2020 otsustas nõukogu esimest korda kehtestada piiravad meetmed üksikisikute, üksuste ja asutuste suhtes, kes vastutavad erinevate küberrünnete eest või on nendega seotud, et pahatahtlikku käitumist küberruumis paremini ennetada, ära hoida, takistada ja sellele reageerida; arvestades, et ELi kübersanktsioonide korda käsitlev õigusraamistik võeti vastu 2019. aasta mais;
P. arvestades, et omistamisvormid on küberdiplomaatia ja heidutusstrateegiate keskne osa;
Q. arvestades, et viimastel aastatel on ELi ja NATO koostöö vastavalt 2016. aasta ELi ja NATO ühisdeklaratsioonile suurenenud mitmes valdkonnas, sealhulgas küberturvalisuse ja -kaitse alal;
R. arvestades, et ÜRO valitsusekspertide rühma 2010., 2013. ja 2015. aasta konsensusaruanded, mille ÜRO Peaassamblee heaks kiitis, moodustavad küberstabiilsuse üldise normatiivse raamistiku, milles tunnistatakse, et küberruumis kohaldatakse kehtivat rahvusvahelist õigust, sealhulgas ÜRO põhikirja tervikuna, samuti 11 riikide vastutustundlikku käitumist käsitlevat vabatahtlikku mittesiduvat normi ning usaldust suurendavaid meetmeid ja suutlikkuse suurendamist;
ELi küberkaitsevõime olukord
1. toonitab, et ühine küberkaitsepoliitika ja märkimisväärne koostöö ELi tasandil ühise ja ka parema küberkaitsevõime loomisel on sügavama ja tõhusama Euroopa kaitsekoostöö liidu väljakujundamise kesksed elemendid ning nende jaoks on vaja keerulist tehnilise, strateegilise ja operatiivse suutlikkuse kombinatsiooni; märgib, et küberkaitse viitab meetmetele, vahenditele ja protsessidele, mis on proportsionaalsed ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning hõlmavad nii sõjalisi kui ka tsiviilelemente ja mille eesmärk on kaitsta muu hulgas ÜJKP side- ja infovõrke ning ÜJKP missioone ja operatsioone ja abistada liikmesriike; rõhutab tungivat vajadust luua nii ühine kui ka liikmesriikide sõjaline küberkaitsevõime ja seda tugevdada;
2. tuletab meelde, et küberruumi piirideta olemus ning küberrünnete suur arv ja üha suurenev keerukus nõuavad koordineeritud reageerimist liidu tasandil, sealhulgas liikmesriikide ühist toetusvõimet ja liikmesriikide toetust ELi küberdiplomaatia meetmete kogumi meetmetele, samuti ELi ja NATO tihedamat koostööd, mille aluseks on teabe jagamine küberkriisidele reageerimise meeskondade vahel, parimate tavade vahetamine, parem koolitus, uurimistegevus ja õppused;
3. kiidab heaks küberkaitsepoliitika raamistiku kui vahendi, millega toetada liikmesriikide küberkaitsevõime arendamist; rõhutab, et küberkaitsepoliitika raamistiku läbivaatamine peaks esiteks juhtima tähelepanu puudujääkidele ja haavatavatele kohtadele ELi ja riiklikes sõjalistes struktuurides; rõhutab vajadust tõhustada koordineerimist ELi institutsioonide, ametite ja asutuste vahel, liikmesriikide vahel ja nendega ning Euroopa Parlamendiga, et tagada, et ajakohastatud küberkaitsepoliitika raamistiku abil saavutatakse ELi küberkaitse eesmärgid;
4. kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles arendama koostöös liikmesriikidega edasi terviklikku meetmete paketti ja sidusat IT-julgeoleku poliitikat, et tugevdada vastupidavusvõimet, aga ka sõjalise küberkaitse koordineerimist; nõuab tungivalt, et tugevdataks koostööd ELi tsiviilvaldkonna infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT-EU), et kaitsta kõigi ELi institutsioonide, ametite ja asutuste kasutatavaid võrgustikke, tehes selleks tihedat koostööd vastavate üksuste IT-juhtidega, ning ELi institutsioonide, ametite ja asutuste suhtlust liikmesriikidega; kutsub Euroopa Parlamenti üles tagama, et tema osalemine CERT-EUs toob kaasa sellise IT-turvalisuse taseme tagamise, mis võimaldab tal saada kogu vajaliku salastatud ja salastamata teabe, et täita aluslepingutest tulenevaid kohustusi, sealhulgas praeguse protsessi tulemusena, millega asendatakse 2002. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe julgeoleku- ja kaitsevaldkonna teabele juurdepääsu kohta; palub Euroopa välisteenistusel tagada piisava küberturvalisuse taseme tema vara, ruumide ja tegevuse, sealhulgas tema peakorterite, ELi delegatsioonide ning ÜJKP missioonide ja operatsioonide jaoks;
5. võtab teadmiseks 2018. aasta küberkaitsepoliitika raamistiku eesmärgi luua ELi sõjaline CERT-võrgustik; kutsub liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama salastatud teabe jagamise suutlikkust, et lihtsustada teabe jagamist, kus see on vajalik ja kasulik, ning töötama välja Euroopa kiire ja turvalise võrgustiku küberrünnete tuvastamiseks, hindamiseks ja nende vastu võitlemiseks;
6. tuletab meelde, et ELi 2018. aasta võimete arendamise prioriteetides, mis sätestati võimearendusplaani raames, hinnati vajadust arendada välja võimekuse kogu spekter ja seati üheks peamiseks prioriteediks küberkaitse; tuletab meelde, et võimearendusplaanis rõhutati, et võitluses julgeolekuohtudega on olulised olukorrateadlikkuse kübertehnoloogiad ja kaitseks mõeldud kübertehnoloogiad; väljendab heameelt EDA toetuse üle liikmesriikidele nende suutlikkuse arendamisel kübervastupidavusvõime, näiteks küberrünnakute tuvastamise, talumise ja neist taastumise võime suurendamiseks; võtab teadmiseks liikmesriikide mitmesuguse tegevuse EDA raames, sealhulgas EDA küberkaitse nõuete kavandamise projekti (CyDRE), mille käigus peaks töötatama välja küberruumi operatsioonide ettevõttearhitektuur, sealhulgas kohaldamisala, funktsioonid ja nõuded, mis põhinevad riiklikel ja ELi õigusaktidel;
7. palub liikmesriikidel määratleda ühine suhtlusstandard, mida saaks kasutada salastatud ja salastamata teabe puhul, et tõhustada kiiret reageerimist ja tagada turvaline võrgustik küberrünnete vastu võitlemiseks;
8. väljendab heameelt kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise üle, mis on esimene põhjalik kaitseülevaade ELi tasandil ja üks peamistest vahenditest, mis toetavad liikmesriikide kaitsekulutuste, kaitseplaneerimise ja kaitsekoostöö üldist sidusust ja peaksid aitama edendada investeeringuid küberkaitsevõime arendamisse;
9. väljendab heameelt Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi raames juba tehtud edusammude üle mitme luureteabe, turvalise side ja küberkaitse alase asjakohase programmi kujul; väljendab eelkõige heameelt nõudmise üle lihtsasti kasutatavate ja omavahel seotud kaitsealaste kübermeetmete kogumi loomiseks ja asjaolu üle, et Euroopa Kaitsefond aitab tugevdada ka vastupidavusvõimet ning parandada valmisolekut, reageerimisvõimet ja koostööd kübervaldkonnas, kui asjaomaste Euroopa Kaitsefondi tööprogrammide üle läbirääkimisi pidades selline prioriteet kokku lepitakse; rõhutab, et ELi võime arendada küberkaitseprojekte sõltub tema kontrollist tehnoloogiate, seadmete, teenuste, andmete ja andmetöötluse üle ning sõltub usaldusväärsetest valdkondlikest sidusrühmadest, nõudes samas kaitsevaldkonna riigihangete direktiivi[4] täielikku rakendamist ja jõustamist; kutsub liikmesriike üles kasutama Euroopa Kaitsefondi ära ühiseks küberkaitsevõime arendamiseks;
10. väljendab heameelt küberkaitse ning juhtimise, kontrolli, side, infotehnoloogia, luure, seire ja rekke (C4ISR) valdkonnas suurenenud koostöö liikmesriikide vahel üle ning alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raamistikus saavutatud edusammude üle, sealhulgas konkreetsete projektide rakendamise kaudu, nagu küberturbe kiirreageerimisrühmade ja küberturvalisuse alase vastastikuse abistamise projekt; tuletab meelde, et Euroopa Kaitsefond ja PESCO pakuvad suurepäraseid vahendeid küberkaitsevõime arendamiseks ja küberjulgeoleku algatuste kiirendamiseks, näiteks küberohtudele ja -intsidentidele reageerimise teabevahetuse platvormi ning küber- ja teabevaldkonna koordinatsioonikeskuse kaudu; kutsub kõiki liikmesriike üles tagama sidususe ja keskenduma kübersuutlikkusele, töötades prioriteetidele välja ühise strateegilise lähenemisviisi; nõuab teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist ning eksperditeadmiste vahetamist, et kasutada ära PESCO ja Euroopa Kaitsefondi kogu potentsiaal; väljendab heameelt nõukogu 5. novembri 2020. aasta otsuse üle, millega lubatakse kolmandatel riikidel teatavatel konkreetsetel juhtudel ühineda individuaalsete PESCO projektidega, kui nad suudavad anda lisaväärtust ja pakuvad tehnilist oskusteavet või täiendavat suutlikkust ning vastavad kokkulepitud poliitilistele, sisulistele ja õiguslikele tingimustele; rõhutab, et ELi strateegilistes huvides võib olla liikmesriikide ja mitteliikmesriikide erakorraline üksikjuhtumipõhine osalemine PESCO kübervaldkonna projektides, et täita ambitsioonikamaid kohustusi tõhusa vastastikkuse alusel;
11. rõhutab, et küberkaitset peetakse operatiivülesandeks kõigi ÜJKP missioonide korral ning et kübervastupidavusvõime ja muude sellega seotud võimete loomine, katsetamine ja juurutamine peab toimuma enne ÜJKP kavandamisprotsessi algust; tuletab meelde, et ELi missioonide ja operatsioonide edukas läbiviimine sõltub üha enam pidevast juurdepääsust turvalisele küberruumile, mistõttu on selleks vaja tugevat ja vastupidavat tegevussuutlikkust küberruumis ning asjakohast reageerimist sõjaväerajatiste, missioonide ja operatsioonide suhtes toime pandud rünnetele; rõhutab, et ÜJKP tsiviiltegevuse kokkuleppe kohaselt peavad ÜJKP tsiviilmissioonid olema kübervastupidavusvõimelised ja toetama vajaduse korral vastuvõtjariike, sealhulgas järelevalve, juhendamise ja nõustamise kaudu; soovitab uurida võimalusi meie partnerite kübersuutlikkuse suurendamise toetamiseks, näiteks ELi väljaõppemissioonide volituste laiendamise kaudu nii, et need hõlmaks ka küberkaitse aspekte, või kübervaldkonnas tsiviilmissioonide käivitamise kaudu;
12. väljendab heameelt nõukogu 14. mai 2019. aasta otsuse üle piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid, mis võimaldab sihipäraseid piiravaid meetmeid, et takistada küberründeid, mis kujutavad endast ohtu ELile või selle liikmesriikidele, sealhulgas küberründeid kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, ja neile reageerida; väljendab heameelt selliste piiravate meetmete kehtestamise üle 2020. aasta juulis ja 2020. aasta oktoobris, mis on tõsiseltvõetav samm ELi küberdiplomaatia meetmete kogumi, sealhulgas piiravate meetmete rakendamisel ning ELi küberheidutuse tugevdamisel; nõuab proportsionaalsete piiravate meetmete süsteemi edasiarendamist ja ranget jõustamist, et takistada küberründeid, austades samaaegselt Euroopa nägemust internetist, mis on ühtne, avatud, neutraalne, vaba, turvaline ja killustamata võrgustik;
13. tuletab meelde, et kübertehnoloogia duaalse olemuse tõttu on turvalised tsiviiltooted ja -teenused keskse tähtsusega sõjaliste toodete ja teenuste jaoks ning toetavad seega paremat küberkaitset; väljendab seetõttu heameelt ENISA juhtimisel ning liikmesriikide ja huvitatud sidusrühmade osalusel toimuva töö üle selle nimel, et koostada ELi jaoks IKT toodete, teenuste ja protsesside sertifitseerimiskavad, et tõsta üldist küberturvalisuse taset digitaalsel ühtsel turul; rõhutab ELi keskset teerajaja rolli selliste standardite väljatöötamisel, mis kujundavad küberturvalisuse maastikku, aitavad kaasa ausale konkurentsile ELis ja ülemaailmsel tasandil ning reageerivad eksterritoriaalsetele meetmetele ja julgeolekuriskidele, mis tulenevad kolmandatest riikidest; tunnistab, et ENISAL on küberturvalisuse suurendamiseks mõeldud teadusalgatuste ja muude koostöövormide toetamisel oluline roll; rõhutab, et oluline on investeerida küberkaitse ja küberturvalisuse võimesse, et suurendada ELi ja liikmesriikide vastupidavusvõimet ja strateegilist suutlikkust; juhib sellega seoses tähelepanu, kui olulised on digitaalse Euroopa programm ja programm „Euroopa Horisont“, eelkõige selle ühiskonna tsiviiljulgeolekuga tegelev klaster; märgib, kui tähtsad on mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames pakutavad asjakohased rahastamisvahendid;
14. väljendab heameelt edusammude üle, mida mõned liikmesriigid on oma sõjaväes küberüksuste loomisel teinud;
Strateegiline visioon – küberkaitsealase vastupanuvõime saavutamine
15. märgib, et strateegiline kompass tõhustab ja suunab ELi ambitsioonide rakendamist julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning aitab määratleda võimetega seotud vajadused, sealhulgas eelkõige küberkaitse valdkonnas, suurendades seeläbi ELi ja liikmesriikide suutlikkust pahatahtlikku kübertegevust paremini tuvastada, omistada, ennetada, ära hoida, takistada, sellele reageerida ja sellest taastuda, tugevdades oma positsiooni, olukorrateadlikkust, õiguslikku ja eetilist raamistikku, vahendeid, menetlusi ja partnerlusi;
16. rõhutab, et strateegiline kompass peaks süvendama strateegilist kultuuri kübervaldkonnas ning kõrvaldama võimete ja volituste dubleerimise; rõhutab, et oluline on vähendada ELi üldise küberarhitektuuri praegust killustatust ja keerukust ning luua ühine ülevaade sellest, kuidas küberruumis julgeolek ja stabiilsus saavutada;
17. nõuab CERT-EU edasist rahastamist ja ELi infoturbekeskuse loomist; rõhutab, et killustatusega kaasneb ELi tasandil tõsine mure ressursside ja töötajate puudumise pärast, mis takistab turvalisima digikeskkonna loomist, ning rõhutab seega vajadust mõlemat suurendada; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja/või liikmesriigid suurendaksid rahalisi ja küberkaitsega seotud personaliressursse, eelkõige küberluure analüütikute ja küberkriminalistika ekspertide arvu, ning koolitaksid neid otsuste tegemise ja poliitikakujundamise, poliitika rakendamise, küberintsidentidele reageerimise ja nende uurimise, sealhulgas küberoskuste arendamise valdkonnas, et tugevdada ELi suutlikkust küberrünnakuid iseloomustada ja omistada ning seega tagada lühikese aja jooksul asjakohane poliitiline, tsiviil- ja sõjaline reageerimine; nõuab CERT-EU ja ELi luure- ja situatsioonikeskuse (INTCEN) täiendavat rahastamist ning liikmesriikide toetamist infoturbekeskuste loomisel ja tugevdamisel, et luua kogu ELis infoturbekeskuste võrgustik, mis võiks tõhustada tsiviil-sõjalist koostööd, et anda õigeaegselt hoiatusi küberintsidentide kohta;
18. märgib, et ELi ühtne sõjaväeline väljaõpe ja koolitus kübervaldkonnas suurendaks märkimisväärselt liikmesriikidevahelist usaldust, seeläbi suureneks püsitoimingute hulk ja loodaks selgemad reeglid ning paraneks jõustamine; võtab teadmiseks Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži olulise koolitustöö küberkaitse valdkonnas ning väljendab sellega seoses heameelt kübervaldkonna õppe-, koolitus-, hindamis- ja harjutusplatvormi loomise üle, mille eesmärk on tsiviil- ja militaarpersonali küberturvalisuse ja küberkaitse alane väljaõpe ning selles valdkonnas vajaliku ühtlustamise ja standardiseerimise kehtestamine; rõhutab, et Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž peaks saama rohkem vahendeid liidu struktuurifondidest, et kolledžil oleks võimalik suurendada oma panust ELi küberkaitseoskuste edendamisse, eriti arvestades suurenenud vajadust tipptasemel küberekspertide järele; palub liikmesriikidel edendada akadeemiliste ringkondadega koostööd, mille eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevuse küberturvalisuse programme, et töötada välja uus ühine tehnoloogia, tööriistad ja oskused, mida saab multidistsiplinaarse lähenemisviisi abil kasutada nii tsiviil- kui militaarsektoris; rõhutab, kui oluline on haridus, et suurendada üldsuse teadlikkust ja edendada kodanike oskusi, et nad saaksid end küberrünnakute eest kaitsta;
19. rõhutab, et ELi küberturvalisuse poliitikas tuleb arvestada soolist mõõdet ning et see peab aitama küberkaitsespetsialistide seas soolist ebavõrdsust ületada, seda eelkõige aktiivse soolise kaasatuse poliitika ja naistele suunatud erikoolitusprogrammide kaudu;
20. tuletab meelde, et küberkaitsel on nii sõjaline kui ka tsiviilmõõde ning seetõttu eeldab see vahendite tugevamat koostööd, koostoimet ja sidusust; rõhutab vajadust kõigepealt analüüsida ja arutada koostöö ja kooskõlastamisega seotud probleeme, aga ka inim- ja tehniliste ressursside puudust nii riiklikul kui ELi tasandil; märgib, et nii militaar- kui tsiviilressursside edukat integreerimist saab tagada ainult väljaõppe ja õppustega, kus osalevad kõik sidusrühmad; rõhutab selles osas NATO õppust „Locked Shields“, mis on üks parimaid näiteid küberkaitsevõime katsetamisest ja suurendamisest nii tsiviil- kui militaarsfääris; palub seetõttu komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjonil ette valmistada integreeritud poliitiline lähenemisviis ning edendada koostoimet ja tihedat koostööd sõjalise CERT-võrgustiku, CERT-EU ja CSIRTide-võrgustiku vahel;
21. väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ühisteatise üle „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“, mille eesmärk on suurendada tsiviil-, kaitse- ja kosmosekübertöös koostoimet ja koostööd; on seisukohal, et see strateegia on vahe-eesmärk ELi ja liikmesriikide kübervastupidavusvõime tugevdamisel, tugevdades ELi digitaalset juhtpositsiooni ja strateegilist suutlikkust;
22. soovitab luua koostöö tihendamiseks ühise küberüksuse, et tegeleda ELi institutsioonide, ametite ja asutuste vahelise puuduliku teabevahetuse küsimusega, tagada turvaline ja kiire sidevõrk ning võimaldada olemasoleva taristu, vahendite ja võimete täielikku kasutamist; märgib, et ühisel küberüksusel võiks olla oluline roll ELi kaitsmisel tõsiste piiriüleste küberrünnakute eest, tuginedes valdkonnaülesele teabevahetusele; rõhutab, kui oluline on kooskõlastamine, et vältida üksuse loomisel struktuuride ja vastutuse dubleerimist; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 23. juuni 2021. aasta soovituse üle, milles sätestatakse, et tuleks luua konkreetsed liidesed ühise küberüksusega, et võimaldada teabe jagamist küberkaitsega tegeleva kogukonnaga, eelkõige Euroopa välisteenistuse esindatuse kaudu; rõhutab ühtlasi, et asjakohaste PESCO projektide esindajad peaksid ühist küberüksust toetama, eelkõige seoses olukorrateadlikkuse ja valmisolekuga;
23. tuletab meelde, et kuna küberkaitsevõime on tihti kahese kasutusega, on selle parandamiseks vaja ka võrgu- ja infoturbealaseid tsiviileksperditeadmisi; rõhutab, et kaheti kasutatavate valmistootena turustatavate süsteemide levik võib põhjustada probleeme, kuna üha sagedamini kasutavad neid süsteeme ära riiklikud ja valitsusvälised vastased; palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutusele võtta mitu olulist meedet, näiteks sertifitseerimine ja erasektori osalejate vastutuse seire; rõhutab, et tehnoloogilist innovatsiooni juhivad peamiselt eraettevõtted ning seetõttu on väga oluline teha koostööd erasektori ja tsiviilvaldkonna sidusrühmadega, sealhulgas elutähtsa taristu haldamises osalevate tööstusharude ja üksustega, samuti VKEde, kodanikuühiskonna, organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega, ning seda koostööd tuleks tugevdada; väljendab heameelt küberturvalisuse direktiivi kavandatud läbivaatamise üle ja kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet käsitleva direktiivi ettepaneku üle, mille eesmärk on kaitsta elutähtsat taristut, suurendada tarneahela turvalisust ja kaasata reguleeritud osalejad digitaalsesse ökosüsteemi; tuletab meelde, et igal ELi liikmesriigil peaks olema spetsiaalne küberturvalisuse tarneahela riskijuhtimise poliitika, mis käsitleks eelkõige usaldusväärsete teenusepakkujate küsimust; tuletab samuti meelde, et küberturvalisuse direktiivis tuleks austada liikmesriikide pädevust, ning viitab julgeoleku ja kaitse allkomisjoni arvamustele mõlema ettepaneku kohta;
24. avaldab heameelt selle üle, et 29. septembril 2020. aastal käivitati küberkriisi kontaktasutuste võrgustik (CyCLONe), mis veelgi parandas õigeaegset teabejagamist ja olukorrateadlikkust, kaotades lõhe ELi tehnilise ja poliitilise tasandi vahel; märgib, et tõhus küberkaitsevõime eeldab üleminekut teadmisvajadusel põhinevalt teabejagamiskultuurilt jagamisvajadusel põhinevale kultuurile;
25. väljendab heameelt komisjoni tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime tegevuskava üle ning tuletab meelde, et küberkaitse valdkonnas on need kolm sektorit omavahel tihedalt seotud; märgib, et erinevalt muudest sõjalistest valdkondadest kuulub küberruumi „loomiseks“ kasutatav taristu peamiselt äriüksustele, mis asuvad enamasti väljaspool ELi, mis põhjustab tööstuslikku ja tehnoloogilist sõltuvust kolmandatest isikutest; on kindlalt veendunud, et EL peab suurendama oma tehnoloogilist suveräänsust ja ergutama innovatsiooni, investeerides julgeoleku ja kaitse valdkonnas uue tehnoloogia kasutamisse, nagu tehisintellekt ja kvantarvutus; soovitab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja tehisintellektile keskenduva teadus- ja arendustegevuse kava; rõhutab siiski, et tehisintellekti sõjalisel kasutamisel tuleb kinni pidada rahvusvahelistest inimõigusi käsitlevatest õigusaktidest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest ning et EL peab asuma juhtpositsioonile tehisintellekti käsitleva üleilmse õigusraamistiku edendamisel, mis põhineb demokraatlikel väärtustel ja inimosaluse põhimõttel;
26. võtab teadmiseks Euroopa Liidu Satelliidikeskuse tehtud olulise töö ja rõhutab, et liidul peavad olema piisavad vahendid satelliitfotode ja luureandmete kogumiseks; palub ametil analüüsida ELi ja liikmesriikide satelliitide ohutust ja/või haavatavust kosmosejäätmete ja küberrünnaku suhtes ning esitada selle kohta aruanne; rõhutab, et ELi Satelliidikeskus peaks saama liidult rohkem struktuurset rahastust, et suuta säilitada oma panus liidu meetmetesse; rõhutab, et küberkaitsevõime on hädavajalik turvalise ja vastupidava infovahetuse ja -kaitse tagamiseks ELi ja liikmesriikide luureteenistuste ja SatCeni vahel nii turvaliselt kosmosest (GEOINT) kui ka kosmoses (SST), et säilitada ja tugevdada ELi strateegilist olukorrateadlikkuse autonoomiat; rõhutab, et EL ja NATO peaksid püüdma ennetada kosmose militariseerimist;
27. väljendab heameelt nõukogu otsuse üle luua Bukarestis küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus, mis suunab küberturvalisuse rahastamist programmist „Euroopa horisont“ ja programmist „Digitaalne Euroopa“, ning ergutab sujuvale koostööle selle riiklike koordineerimiskeskuste võrgustikuga; rõhutab keskuse tähtsust asjakohaste küberturbeprojektide ja -algatuste elluviimisel, mis aitavad luua uut suutlikkust, mis on vajalik liidu vastupanuvõime tugevdamiseks ning küberturvalisuse tsiviil- ja julgeolekusektori tõhusamaks koordineerimiseks; rõhutab, et küberturvalisuse pädevuskeskus peab kokku tooma Euroopa peamised sidusrühmad, sealhulgas tööstuse, akadeemilised ringkonnad ja teadusorganisatsioonid ning muud asjaomased kodanikuühiskonna ühendused, et suurendada ja levitada küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu ELis;
28. rõhutab, kui oluline on krüpteerimine ja seaduslik ligipääs krüpteeritud andmetele; tuletab meelde, et andmete krüpteerimine ning selliste võimete täiustamine ja võimalikult laialdane kasutamine võivad riikide, ühiskondade ja tööstuse küberturvalisusele märkimisväärselt kaasa aidata; toetab Euroopa digitaalse suveräänsuse programmi, et edendada ja parandada praegust suutlikkust küber- ja krüpteerimisvahendite vallas, mis on ajendatud Euroopa põhiõigustest ja -väärtustest, nagu privaatsus, väljendusvabadus ja demokraatia, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet küberturvalisuse turul ja suurendada ELi-sisest nõudlust;
29. väljendab heameelt kavandatava dokumendi üle „Sõjaline visioon ja strateegia küberruumi kui tegevusvaldkonna jaoks“, milles määratletakse küberruum ELi ÜJKP operatsioonide valdkonnana; nõuab ÜJKP missioonide teabetaristute nõrkade kohtade pidevat hindamist ning ühiste harmoneeritud standardite rakendamist ÜJKP missioone toetava küberkaitsehariduse, -koolituse ja -õppuste valdkonnas;
30. peab kahetsusväärseks, et ELi sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse (MPCC) salastatud süsteemide praegused piirangud vähendavad selle suutlikkust; kutsub seetõttu Euroopa välisteenistust üles varustama MPCC kiiresti tipptasemel autonoomse ja turvalise side- ja infosüsteemiga (CIS), mis on võimeline käitlema ELi salastatud andmeid selliste ÜJKP missioonide ja operatsioonide tarbeks, millel on piisav kaitse ja vastupidavus ning kuhu on lähetatud vägede peakorter;
31. nõuab küberjulgeoleku veelgi tihedamat integreerimist ELi kriisidele reageerimise mehhanismidesse ning eri küberkogukondade algatuste, struktuuride ja menetluste ühendamist, et tõhustada liikmesriikide vastastikust abi ja operatiivkoostööd, eelkõige suurte küberrünnakute korral, et suurendada koostalitlusvõimet ja kujundada ühine arusaam küberkaitsest; rõhutab, et tähtis on jätkata kriisiohjeõppuste korraldamist ja teha seda senisest sagedamini, samuti korraldada sel teemal stsenaariumipõhiseid poliitilisi arutelusid, sealhulgas vastastikuse abi klausli (ELi lepingu artikli 42 lõige 7) üle hüpoteetilise tõsise küberründe stsenaariumi korral, mida võidaks käsitleda relvarünnakuna; nõuab, et selliste algatustega tugevdataks ühist arusaama vastastikuse abi ja/või solidaarsuse rakendamise korrast kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikega 7 ja ELi toimimise lepingu artikliga 222, sealhulgas konkreetse eesmärgiga muuta need menetlused toimivaks ELi liikmesriikide vastu suunatud küberrünnete puhul; väljendab heameelt NATO Brüsseli tippkohtumisel 14. juunil 2021. aastal avaldatud kommünikee üle, milles kinnitatakse veel kord NATO kohustust kasutada igal ajal kõiki võimeid, et aktiivselt ennetada, kaitsta ja tõrjuda kõiki küberohte, sealhulgas otsust kohaldada artiklit 5 iga üksikjuhtumi puhul eraldi; kiidab heaks arutelu jätkumise ELi küberturvalisuse kriisiohje raamistiku ja küberdiplomaatia meetmete kogumi omavaheliseks kooskõlastamiseks;
32. märgib, et EL on üha enam segatud hübriidkonfliktidesse geopoliitiliste vastastega; rõhutab, et sellised konfliktid on eriti destabiliseerivad ja ohtlikud, kuna need hägustavad sõja ja rahu piire, destabiliseerivad demokraatlikke riike ja tekitavad sihtrühmaks olevas elanikkonnas kahtlusi; tuletab meelde, et tihti pole need rünnakud iseenesest piisavalt tõsised, et käivitada NATO lepingu artikkel 5 või Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7, kuigi neil on kumulatiivne strateegiline mõju ja mõjutatud liikmesriik ei saa neid vastumeetmetega tõhusalt lahendada; leiab seetõttu, et EL peaks otsima lahendust selle õigusliku tühimiku täitmiseks, tõlgendades ELi lepingu artikli 42 lõiget 7 ja ELi toimimise lepingu artiklit 222 viisil, mis säilitaks kollektiivkaitse õiguse ka allpool kollektiivkaitse künnist ja võimaldaks liikmesriikidel vabatahtlikult kollektiivseid vastumeetmeid kehtestada, samuti peaks EL rahvusvahelisel tasandil sarnase lahenduse leidmiseks liitlastega koostööd tegema; rõhutab, et see on ainus tulemuslik vahend hübriidohtudele reageerimisega seotud tegevusvõimetusest vabanemiseks ja vastaste kulude suurendamiseks;
33. kordab, et ühine tugev omistusvõime on ELi ja liikmesriikide suutlikkuse tugevdamise peamisi vahendeid ning tõhusa küberkaitse ja küberheidutuse oluline komponent; rõhutab, et liikmesriikide teabevahetuse parandamine tehnilise teabe, analüüside ja ohte käsitleva luureteabe vallas võiks võimaldada ELi tasandil kollektiivset omistamist; tunnistab, et küberkaitse on mõnevõrra tulemuslikum, kui see hõlmab ka mõningaid ründevahendeid ja -meetmeid, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas rahvusvahelise õigusega; rõhutab, et küberrünnete selgesõnaline omistamine on kasulik heidutusvahend; soovitab kaaluda pahatahtliku kübertegevuse ühist avalikku omistamist, sealhulgas võimalust koostada Euroopa välisteenistuse egiidi all konkreetsete osalejate kohta küberkäitumise aruandeid, et teha ELi tasandil kokkuvõte liikmesriikide vastu suunatud riiklikult toetatavast pahatahtlikust kübertegevusest;
34. peab ELi ja NATO küberkoostööd otsustavalt tähtsaks, sest see võib võimaldada ja tõhustada pahatahtlike küberintsidentide toimepanijate kollektiivset formaalset kindlakstegemist ja seega piiravate sanktsioonide ja meetmete kehtestamist; märgib, et üldiselt toimiv heidutus oleks saavutatav, kui vastased oleksid teadlikud võimalike vastumeetmete loetelust, nende proportsionaalsusest ja asjakohasusest ning vastavusest rahvusvahelisele õigusele, eriti ÜRO põhikirjale (lähtudes küberrünnete tõsidusest, ulatusest ja sihtmärgist);
35. avaldab heameelt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku üle toetada ja lihtsustada ELi luure- ja situatsioonikeskuses (INTCEN) liikmesriikide ELi küberluure töörühma loomist, et edendada küberohtude ja -tegevuse vallas strateegilist luurekoostööd, veelgi tugevdada ELi olukorrateadlikkust ja otsuste tegemist ühise diplomaatilise reageerimise korral; ergutab täiendama ühiseid ettepanekuid, eelkõige käimasolevas suhtluses ELi hübriidohtude ühisüksuse ja NATO hübriidohtude analüüsi üksusega olukorrateadlikkuse ja analüüsi jagamisel ning taktikalises ja operatiivkoostöös;
Partnerluste tugevdamine ja ELi rolli suurendamine rahvusvahelises kontekstis
36. on seisukohal, et küberkaitsekoostööl NATOga on tähtis roll liikmesriikide ühist julgeolekut mõjutavate küberrünnete ennetamisel, takistamisel ja neile reageerimisel; palub liikmesriikidel täielikult jagada tõendeid ja luureandmeid, et neid kübersanktsioonide nimekirjade koostamisel arvesse võtta; nõuab selles küsimuses suuremat kooskõlastust NATOga, milleks tuleks osaleda küberõppustel ja ühistel koolitustel, näiteks paralleelsetel ja koordineeritud õppustel;
37. tunnistab ELi ja USA vastastikuse koordineerimise vajadust küsimustes, kus vaenulikud üksused ohustavad Euroopa ja Atlandi ookeani piirkonna julgeolekuhuve; väljendab muret eelkõige Hiina, Venemaa ja Põhja-Korea süsteemse agressiivse käitumise pärast küberruumis, sealhulgas arvukate küberrünnakute pärast valitsusasutuste ja eraettevõtete vastu; on veendunud, et ELi ja NATO koostöö peaks keskenduma probleemidele küber-, hübriid-, kujunemisjärgus ja murrangulise tehnoloogia, kosmose, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas; nõuab tungivalt, et EL ja NATO teeksid koostööd, et tagada vastupidavad, vastuvõetava hinnaga ja turvalised kiired võrgud, mis vastavad ELi ja riiklikele julgeolekustandarditele ja kindlustavad riiklike ja rahvusvahelisi teabevõrke, mis on võimelised sidet krüptima;
38. väljendab heameelt CERT-EU ja NATO küberturbeintsidentidele reageerimise üksuse vahel sõlmitud kokkuleppe üle, mille eesmärk on tagada võime reageerida ohtudele reaalajas, edendades küberintsidentide vältimist, tuvastamist ja neile reageerimist nii ELis kui NATOs; rõhutab samuti, kui oluline on suurendada küberkaitsekoolituse korraldamise suutlikkust IT- ja kübersüsteemide valdkonnas koostöös NATO Küberkaitsekoostöö Keskusega ning NATO side- ja teabeakadeemiaga;
39. nõuab ELi ja NATO edasist koostööd, eelkõige küberkaitse koostalitlusvõime nõuete vallas, taotledes võimalikku täiendavust ja võimete vastastikku kasulikku tugevdamist, jätkates asjakohaste ÜJKP struktuuride kuulumist NATO föderaalsesse missioonivõrgustikku, vältides dubleerimist ja tunnistades oma vastavaid kohustusi; nõuab tungivalt, et tugevdataks ELi PESCOt ja NATO arukat kaitset, ühendatud jõudude algatust, kaitseinvesteeringute lubadust ning ühendamist ja jagamist et luua tarnijate ja lõppkasutajate vahel parem koostoime ja tõhusamad suhted; tunneb heameelt küberkaitse valdkonnas ELi ja NATO koostöös saavutatud edusammude üle, eelkõige kontseptsioonide ja doktriinide vahetamise, küberõppustel ristosalemise ja eelkõige kriisijuhtimise kübermõõdet käsitleva vastastikuse teavitamise osas; soovitab luua ELi ja NATO ühise küberohtude teabekeskuse ning ühise küberturvalisuse rakkerühma;
40. nõuab küberkaitse tihedamat koordineerimist liikmesriikide, ELi institutsioonide, NATO liitlaste, ÜRO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vahel; toetab sellega seoses OSCE küberruumiga seotud usaldust suurendavate meetmete edendamist ning rõhutab vajadust välja töötada tõhusad rahvusvahelise koostöö vahendid, et toetada partnerite kübersuutlikkuse suurendamist ning arendada ja edendada usaldust suurendavaid meetmeid ja kaasavat koostööd kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega; avaldab heameelt, et 19. aprilli 2021. aasta ELi strateegias koostööks Vaikse ookeani piirkonnas peetakse üleilmset, avatud, tasuta, stabiilset ja turvalist küberruumi oluliseks; nõuab aktiivset tihedamate suhete arendamist samu seisukohti jagavate demokraatlike riikidega India ja Vaikse ookeani piirkonnas, näiteks Ameerika Ühendriigid, Lõuna-Korea, Jaapan, India, Austraalia ja Taiwan, et jagada teadmisi ja kogemusi ning vahetada teavet küberohtude tõrjumise kohta; rõhutab, kui oluline on koostöö teiste riikidega, eelkõige ELi lähinaabruses, et aidata neil suurendada küberohtude tõrjumise võimekust; tunnustab komisjoni toetust küberturvalisuse programmidele Lääne-Balkanil ja idapartnerluse riikides; rõhutab tungivat vajadust pidada kinni rahvusvahelisest õigusest, sh ÜRO põhikirjast kui tervikust, järgida laialdaselt tunnustatud rahvusvahelist normatiivraamistikku riikide vastutustundliku käitumise kohta ja osaleda jätkuvas arutelus rahvusvahelise õiguse küberruumis kohaldamise üksikasjade üle ÜRO kontekstis;
41. rõhutab, kui oluline on kübervaldkonnas tugev partnerlus Ühendkuningriigiga, kes on oma küberkaitse arsenali poolest üks juhtivaid riike; palub komisjonil uurida võimalust alustada uuesti protsessiga, mille eesmärk on koostada ametlik struktureeritud raamistik tulevaseks koostööks selles valdkonnas;
42. rõhutab vajadust tagada küberruumis rahu ja stabiilsus; kutsub kõiki liikmesriike ja ELi üles näitama ÜRO egiidi all toimuvates aruteludes ja algatustes eeskuju, sealhulgas tegevuskava välja pakkudes, et proaktiivselt osaleda rahvusvahelise regulatiivse raamistiku loomises ja aidata tõeliselt edendada vastutust, kujunevatest normidest kinnipidamist ja digitehnoloogia kuritarvitamise vältimist ning edendada riikide vastutustundlikku käitumist küberruumis, tuginedes ÜRO valitsusekspertide rühma konsensusaruannetele, mille ÜRO Peaassamblee on heaks kiitnud; tunneb heameelt tähtajata töörühma lõpparuandes esitatud soovituste üle, eriti tegevuskava loomise kohta; julgustab ÜROd edendama dialoogi riikide, teadlaste, akadeemikute, kodanikuühiskonna organisatsioonide, humanitaarabi andjate ja erasektori vahel, et tagada uute rahvusvaheliste sätete osas poliitika kujundamise protsessi kaasavus; nõuab kõigi mitmepoolsete jõupingutuste kiirendamist, et tehnoloogiline areng ja uued sõjapidamismeetodid ei ületaks normatiivseid ja õigusraamistikke; nõuab relvastuskontrolli arhitektuuri ajakohastamist, et vältida digitaalse halli tsooni tekkimist; nõuab, et ÜRO rahuvalvemissioone tugevdataks küberkaitsevõimekusega, kooskõlas nende volituste tulemusliku rakendamisega;
43. tuletab meelde oma seisukohta keelustada selliste täisautonoomsete relvade väljatöötamine, tootmine ja kasutamine, mis teevad võimalikuks rünnaku ilma inimese tegeliku sekkumiseta; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, liikmesriike ja Euroopa Ülemkogu võtma vastu ühise seisukoha autonoomsete relvasüsteemide kohta, millega tagataks tegelik inimkontroll selliste relvasüsteemide otsustava tähtsusega funktsioonide üle; nõuab rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamist täisautonoomsete relvade keelustamist käsitleva õiguslikult siduva lepingu üle;
44. rõhutab, kui oluline on koostöö liikmesriikide parlamentidega, et vahetada küberkaitse valdkonna parimaid tavasid;
°
° °
45. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi kaitse- ja küberjulgeoleku valdkonna ametitele, NATO peasekretärile ning liikmesriikide valitsustele parlamentidele.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
1.7.2021 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
58 7 3 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Anna Bonfrisco, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Sandra Kalniete, Dietmar Köster, Stelios Kouloglou, Maximilian Krah, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Claudiu Manda, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Ioan-Rareş Bogdan, Markéta Gregorová, Rasa Juknevičienė, Arba Kokalari, Hannah Neumann, Mick Wallace |
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
58 |
+ |
PPE |
Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Ioan-Rareş Bogdan, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Rasa Juknevičienė, Sandra Kalniete, Arba Kokalari, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Lukas Mandl, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko |
S&D |
Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Dietmar Köster, Claudiu Manda, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev |
RENEW |
Petras Auštrevičius, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans |
VERTS |
Alviina Alametsä, Markéta Gregorová, Hannah Neumann, Jordi Solé, Tineke Strik, Viola Von Cramon-Taubadel, Salima Yenbou |
ID |
Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi |
ECR |
Anna Fotyga, Jacek Saryusz-Wolski, Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski |
NI |
Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi |
7 |
- |
ID |
Maximilian Krah, Thierry Mariani, Jérôme Rivière |
The Left |
Manu Pineda, Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace |
NI |
Kostas Papadakis |
3 |
0 |
ID |
Harald Vilimsky |
ECR |
Charlie Weimers |
The Left |
Stelios Kouloglou |
Kasutatud sümbolid:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
- [1] ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.
- [2] ELT L 151, 7.6.2019, lk 15.
- [3] ELT C 28, 27.1.2020, lk 57.
- [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).