Menetlus : 2020/2276(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0243/2021

Esitatud tekstid :

A9-0243/2021

Arutelud :

PV 13/09/2021 - 22
CRE 13/09/2021 - 22

Hääletused :

PV 14/09/2021 - 11
CRE 14/09/2021 - 11

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0369

<Date>{20/07/2021}20.7.2021</Date>
<NoDocSe>A9-0243/2021</NoDocSe>
PDF 248kWORD 86k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>uue lähenemisviisi kohta Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale</Titre>

<DocRef>(2020/2276(INI))</DocRef>


<Commission>{REGI}Regionaalarengukomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Younous Omarjee</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS


PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

uue lähenemisviisi kohta Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale

(2020/2276(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174, 225 ja 349,

 võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2020. aasta teatist „Uus lähenemisviis Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise meremajanduse ajakohastatud tegevuskava“ (COM(2020)329),

 võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

 võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)[1],

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[2],

 võttes arvesse 13. mai 2013. aasta esimest Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava (COM(2013)0279) ja 23. veebruari 2018. aasta vahekokkuvõtet selle kohta (SWD(2018)0049),

 võttes arvesse ELi 10. juuni 2009. aasta Läänemere piirkonna strateegiat (COM(2009)0248), 8. detsembri 2010. aasta Doonau piirkonna strateegiat (COM(2010)0715), 28. juuli 2015. aasta Alpi piirkonna strateegiat (COM(2015)0366) ning 17. juuni 2014. aasta strateegiat Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357) ning oma resolutsioone nende strateegiate kohta[3],

 võttes arvesse ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni[4],

 võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)[5] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv)[6],

 võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta[7],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid[8],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/10659, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid[9],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ[10],

 võttes arvesse 12. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 (COM(2018)0390),

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[11],

 võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 19. märtsi 2021. aasta arvamust komisjoni teatise „Uus lähenemisviis Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise meremajanduse ajakohastatud tegevuskava“ kohta,

 võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta[12],

 võttes arvesse komisjoni heas seisundis ookeanide, merede, ranniku- ja siseveekogude missiooninõukogu 21. septembri 2020. aasta aruannet „Mission Starfish 2030: Restore our Ocean and Waters by 2030“ (Missioon meritäht 2030: meie ookeani ja vete taastamine 2030. aastaks),

 võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2019. aasta järeldusi ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta,

 võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa strateegiat Atlandi piirkonna kohta[13],

 võttes arvesse oma 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvuspoliitika Atlandi ookeani piirkonna strateegia kohta[14],

 võttes arvesse komisjoni 20. mai 2014. aasta aruannet makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (COM(2014)0284),

 võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta teatist „Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias“ (COM(2011)0017),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta[15],

 võttes arvesse komisjoni 17. mai 2021. aasta teatist uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus – ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel (COM(2021)240),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)[16],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta[17],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta[18],

 võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond) 15. jaanuari 2015. aasta uuringut „New Role of Macro-Regions in European Territorial Cooperation“ (Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös),

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi,

 võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9-0243/2021),

A. arvestades, et Atlandi ookeani piirkonda mõjutavad tugevalt COVID-19 sotsiaal-majanduslikud ja Brexiti negatiivsed tagajärjed;

B. arvestades, et Atlandi ookeani piirkond on Euroopa Liidu suurim merepiirkond;

C. arvestades, et ranniku- ja mereturism on Atlandi ookeani piirkondade peamine tööhõiveallikas ning COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaal-majanduslik kriis annab end selles valdkonnas eriti rängalt tunda;

D. arvestades, et kliimakriisil ja meretaseme tõusul on rasked tagajärjed kõigile Atlandi ookeani piirkonna rannikualadele ja saartele, mida iseloomustab habras ja ainulaadne maismaa- ja merekeskkond;

E. arvestades, et ELi Atlandi ookeani piirkond hõlmab äärepoolseimate piirkondadena Madeirat, Assoore, Kanaari saari, Prantsuse Guajaanat, Martinique’i, Guadeloupe’i ja Saint-Martinit, ning arvestades, et uus Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava peaks olema suunatud kõigile neile piirkondadele ning edendama tihedat koostööd Atlandi ookeani piirkonnas asuvate ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) ning ELi mittekuuluvate riikide ja nende piirkondadega;

F. arvestades, et 2015. aastal oli Atlandi ookeani piirkonna SKP kokku 2175 miljardit eurot, mis moodustas 15 % ELi SKPst[19];

G. arvestades, et Atlandi ookeani piirkonna strateegia peaks hõlmama materiaalseid ja mittemateriaalseid vahetusvooge Atlandi ookeani ÜMTde ja ELi mittekuuluvate riikidega, võttes aluseks ELi Atlandi ookeani piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad;

H. arvestades, et uus ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, taastuvenergia direktiivi[20] läbivaatamine ja sinine majandus on põhielemendid üleminekul väga energiatõhusale ja täielikult taastuvenergial põhinevale majandusele, sealhulgas tugevdatud kestlikkuskriteeriumid;

I.  arvestades, et ookeanidel on põhjapanev roll kliimamuutustega kohanemisel;

J. arvestades, et elujõulised ookeanid ning nende ökosüsteemide säilitamine ja taastamine on inimkonnale väga olulised, kuna ookeanid reguleerivad kliimat, toodavad Maa atmosfääris leiduvat hapnikku, võimaldavad elurikkust ning pakuvad globaalse toiduga kindlustatuse ja inimeste tervise ressursse, samuti ressursse majandustegevuseks, nagu kalandus, transport, laevaehitus, kaubandus, turism, gastronoomia, taastuvenergia, teadusuuringud ja tervisetooted;

K. arvestades, et strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk on luua õiglane, tervislik ja keskkonnahoidlik toidusüsteem;

L. arvestades, et sadamatel ja transpordil on oluline roll kestliku arengu edendamisel ning vähese CO2 heitega ja taastuvenergial põhinevale majandusele üleminekul;

M. arvestades, et ELi merendussektor peaks aitama ka võidelda elurikkuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu ning saavutada ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgid;

N. arvestades, et läbivaadatud Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 peab vallandama sinise majanduse potentsiaali Atlandi ookeani piirkonnas ja samal ajal kaitsma mereökosüsteeme ning aitama leevendada kliimamuutuste mõju ja nendega kohaneda;

O. arvestades, et strateegia edule aitavad kaasa sinise majanduse jaoks vajalike oskuste alane haridus ja koolitus, ühised teadusprojektid ning üldsuse teadlikkuse tõstmine ookeani kui looduskeskkonna potentsiaalist ja haprusest;

P. arvestades, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas 2.0 ei mainita Atlandi ookeani piirkonnas asuvaid äärepoolseimaid piirkondi, mis suurendavad Euroopa Liidu mere- ja Atlandi mõõdet;

Atlandi ookeani piirkonna strateegia areng alates 2013. aastast

1. rõhutab kõigi kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi osalejate, eriti Atlandi ookeani strateegiarühma tehtud tööd;

2. võtab murelikult teadmiseks Brexiti ja COVID-19 pandeemia mõju Atlandi ookeani piirkonna mere- ja rannikualadele; märgib, et selle tagajärjel võib sattuda ohtu nende territooriumide majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning on suur rahvastikukao kiirenemise oht;

3. on seisukohal, et 2013. aasta Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava on aidanud saada põhjalikuma ülevaate teisel pool Atlandi ookeani toimuvast, kuid selle suure ulatuse tõttu oli selle panus prioriteetide mõjutamisel ja asjakohaste projektide arendamise toetamisel piiratud;

4. rõhutab jõupingutusi Atlandi ookeani piirkonna strateegia rahvusvahelise mõõtme edendamiseks, eelkõige tänu Atlandi ookeani koostööd käsitleva 24. mai 2013. aasta Galway avalduse ning Atlandi ookeani alast teadus- ja innovatsioonikoostööd käsitleva 14. juuli 2017. aasta Belémi avalduse edule; tuletab meelde, et 2013. aasta Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rahvusvaheline mõõde ja selle rakendamise toetamine aitavad mõista Atlandi ookeanis toimuvaid muutusi ja nende mõju erinevatele rannikukogukondadele;

5. märgib kahetsusega, et üldised tulemused jäid tegevuskava potentsiaalile tunduvalt alla, ning peab kahetsusväärseks tegevuskavale mõeldud eelarveassigneeringute puudumist ja selle juhtimissüsteemi keerukust;

6. juhib tähelepanu sellele, et komisjoni poolt esile tõstetud 1200 uut merendusprojekti ja peaaegu 6 miljardi euro väärtuses investeeringuid[21] ei tulene täielikult 2013. aasta Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavast, kuid väljendab heameelt asjaolu üle, et Atlandi ookeani piirkonna strateegia meelitas ligi või inspireeris mõnesid neist investeeringutest ja projektidest; peab lisaks kahetsusväärseks, et ainult umbes 30 % esile tõstetud projektidest olid riikidevahelised[22] ja vahekokkuvõte ei anna tegelikku ülevaadet strateegia raames ellu viidud projektidest; on seisukohal, et Atlandi ookeani piirkondi ei ole strateegia juhtimisse piisavalt kaasatud;

7. taunib asjaolu, et kuigi säästva kalapüügi ja vesiviljeluse sektorid olid kaasatud 2013. aasta Atlandi ookeani piirkonna strateegiasse, jäeti need komisjoni 2017. aasta vahehindamisest suures osas välja;

UUS TEGEVUSKAVA 2.0: PARANDUSSOOVITUSED

Üldised märkused

8. peab kiiduväärseks tegevuskava läbivaatamist ja tunnustab selle juhtimisel tehtud edusamme; peab siiski kahetsusväärseks mitmete puuduste püsimist;

9. kiidab uue tegevuskava rangemalt määratletud prioriteete (võrreldes 2013.–2020. aasta Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavaga) ja nõuab, et võetaks strateegiast otseselt tulenevaid praktilisi meetmeid; soovitab lisada iga eesmärgi jaoks spetsiaalsed tegevuskavad või vahe-eesmärgid, et muuta määratletud tegevused konkreetsemaks ja lihtsamini hinnatavaks;

10. väljendab kahetsust, et liidu eelarves ei ole Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavale eraldatud rahalisi vahendeid; soovitab, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames olemasolevad programmid ja rahastamisvõimalused, nagu Interreg, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa ühendamise rahastu ja programm „Euroopa horisont“, edendaksid projektikonkursse Atlandi ookeani piirkonna mitmemõõtmeliste probleemide ja võimalustega tegelemiseks;

11. rõhutab, et on vaja suuremat sünergiat erinevate ELi fondide, strateegiate ja programmide vahel, eriti otseselt hallatavate programmide ning riiklike ja piirkondlike programmide vahel, et toetada kestlikku, vastupidavat ja konkurentsivõimelist sinist majandust Atlandi ookeani piirkondades; kutsub komisjoni üles kaaluma uue strateegia erinevatele prioriteetidele ja eesmärkidele vastavate programmide märgistamist, et hõlbustada nende rahastamist asjakohaste ELi programmide ja fondide raames; kutsub asjaomaseid liikmesriike ja piirkondi üles mainima strateegiat ühtekuuluvuspoliitika programmides ja fondides, mis on nende piirkondade jaoks olulised;

12. on veendunud, et strateegia võib ergutada ühist planeerimist ja sinise majanduse sektorite arendamist Atlandi ookeani piirkonnas, järgides koostööl põhineva, kaasava ja valdkondadevahelise mereruumi planeerimise parimaid tavasid ning seades kesksele kohale keskkonna-, elurikkuse- ja kliimaküsimused, aidates sellega kaasa ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele ning edendades avamerel taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise tehnoloogiaid, näiteks tõusu-mõõnaenergia, laine-, päikese- ja tuuleenergia;

13. rõhutab, kui oluline on teha ELi rahastamisprogrammid potentsiaalsetele toetusesaajatele laialdaselt teatavaks, ning palub komisjonil anda kõigi nende võimaluste kohta välja selge ja lihtsustatud juhend; kutsub lisaks komisjoni üles kaaluma projektide märgistamist, et muuta Euroopa mõõde üldsusele nähtavaks;

Äärepoolseimad piirkonnad ja saared

14. taunib asjaolu, et uues Atlandi ookeani piirkonna strateegias viidatakse ainult lühidalt Atlandi ookeanis asuvatele liikmesriikide saartele, eriti äärepoolseimatele piirkondadele, kuigi need piirkonnad sõltuvad oma sotsiaal-majandusliku kestlikkuse osas suuresti sinisest majandusest ja on koduks märkimisväärsele osale ELi elurikkusest;

15. tuletab meelde, et äärepoolseimad piirkonnad annavad ELile tõelise Atlandi mõõtme ning strateegia edu sõltub nende täielikust integreerimisest sellesse ja seetõttu tuleks integreerimist tõhustada; tuletab meelde, et nende saarelist asendit, kaugust ja väikest pindala tuleks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 arvesse võtta, et edendada tegelikku sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset integratsiooni, aga ka tuua esiplaanile nende ainulaadne potentsiaal ja neid teistest eristavad eelised, näiteks nende geostrateegiline asukoht;

16. rõhutab, kui oluline on töötada välja strateegiad, et võidelda Atlandi ookeani piirkondade piirangutega, mis on tingitud kaugusest või väikesest rahvastikutihedusest, eriti liikmesriikide saartel ja äärepoolseimates piirkondades, edendades säästvamaid transpordiühendusi, kaotades energiasõltuvuse tänu taastuvenergia (näiteks päikese-, tõusu-mõõna- ja tuuleenergia) kasutuselevõtmisele ning arendades koordineeritud teabevõrke;

Tööstus ja töökohad

17. soovitab töötada Atlandi ookeani tasandil välja tööstusstrateegia, millel oleks tugev kestlik keskkonnaalane ja sotsiaal-majanduslik sinise majanduse komponent, ning soovitab tegevuskavas keskenduda juhttööstuse arendamisele, samuti Atlandi ookeani piirkonnale eriomasele asjakohasele valdkondlikule poliitikale või valdkondadele, kus mere vesikonna tasandi koostöö tugevdamiseks tehtavatel lisapingutustel on suurim potentsiaal;

18. nõuab, et strateegias pöörataks suurt tähelepanu kvaliteetsete töökohtade loomisele; on seisukohal, et Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ei ole uues Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas piisavalt kaitstud, ja on seetõttu arvamusel, et strateegiasse tuleb lisada tugevam sotsiaalne mõõde; nõuab ambitsioonikat sotsiaalset komponenti, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada kvaliteetsete töökohtade loomist ning eelkõige noorte juurdepääsu merendusalasele koolitusele ja merendusega seotud kutsealadele sellistes valdkondades nagu laevaehitus ja laevaremont, vesiviljelus ja kalandus;

Säästev kalandus

19.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et strateegias ei mainita säästvat kalapüüki ja vesiviljelust, kuigi neil tööstusharudel on Atlandi ookeani rannikul ja ELi äärepoolseimates piirkondades oluline sotsiaal-majanduslik ja keskkonnaalane roll; nõuab, et see sinise majanduse põhisektor lisataks uude strateegiasse vastavalt komisjoni 17. mai 2021. aasta teatisele uue lähenemisviisi kohta säästvale sinisele majandusele ELis; on seisukohal, et viited nendele tööstusharudele peaks alati tähendama, et merealade majandamisel rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi;

20. hoiatab ülepüügi kahjuliku mõju eest ning rõhutab, et liikmesriigid ja Atlandi ookeani piirkonnad peavad tegema tõhusat koostööd teatamata ebaseadusliku kalapüügi vastu;

21.  rõhutab, et komisjon, Atlandi ookeani rannikul asuvad riigid ja ametid peavad tegema koostööd, et kalavarusid kaitsta, saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja lõpetada ülepüük;

22. rõhutab, et uus Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 peaks edendama suuremat koostoimet strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga aastani 2030, et toetada Atlandi ookeani piirkonnas keskkonnasäästlikku, sotsiaalselt ja majanduslikult kestlikku, vastupidavat ja konkurentsivõimelist sinist majandust;

23. märgib, et Ühendkuningriigi EList väljaastumise tõttu võib muutuda viis, kuidas ELi laevad tegutsevad Atlandi ookeanis, ja piirkonna pikaajaline dünaamika;

Säästev turism

24. rõhutab vajadust arendada kvaliteetset, arukat ja säästvat turismi, kuna see on sinise majanduse oluline sektor, ning ootab, et Euroopa Parlament ja komisjon käivitaksid selles valdkonnas katseprojektid; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 nõuetekohase koordineerimise ranniku- ja mereturismi strateegiaga, ning nõuab viimase viivitamatut ümberhindamist; palub lisaks, et komisjon ja liikmesriigid arendaksid säästva mere- ja rannikuturismi uusi vorme, mis suurendavad nende alade väärtust pakutavate tegevuste mitmekesistamise kaudu, ning samal ajal kaitseksid neid, võideldes massiturismi kahjuliku mõjuga rannikualadel, keskkonnas ja kultuuripärandil; rõhutab ringmajanduse tähtsust turismisektoris säästvamate tavade väljatöötamisel, mis toovad kasu kohalikule arengule ja kohalikule tööhõivele kogu aasta vältel; märgib gastronoomiaturismi olulist potentsiaali, mis on seotud eelkõige kalandus- ja vesiviljelustoodetega;

25. rõhutab REACT-EU tähtsust, kuna see võib anda Atlandi ookeani piirkondadele uue alguse säästva rannikuturismi, innovatsiooni ja sadamataristu kaudu; tuletab meelde, et on vaja luua uusi ning kohandada ja ajakohastada olemasolevaid meretaristuid, nagu navigatsiooni ja lõbusõidulaevandust toetavad rajatised;

I sammas – Sadamad kui sinise majanduse väravad ja keskused

26. rõhutab, et oluline on suurendada Atlandi ookeani sadamate rolli, lisaks rõhutab vajadust investeerida arukasse taristusse ning sadamate, sealhulgas roheliste sadamate arendamise ja säästva majandamise tähtsust; rõhutab sadamate põhilist ja strateegilist rolli ELi väravatena, logistikaplatvormidena, turismikeskustena, energiatootmisressurssidena, lao- ja tööstuskeskustena; märgib vajadust võtta kiiresti vastu meetmed, millega antaks sadamatele võimalus end ise kaitsta kliimamuutuste tagajärgede, eriti meretaseme tõusu eest;

27. kutsub komisjoni, liikmesriike ja nende piirkondi üles edendama Atlandi ookeani piirkonna merendussektoris, sadamates ja nende ümbruses, kogu Atlandi ookeani rannikul ja merealadel uuenduslikke keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke kestlikke projekte, näiteks rohelise merelaevade lastimise taristu paigaldamine;

28. kutsub komisjoni üles lisama uude Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavasse rohkem meetmeid sadamate ja lennujaamade (vajaduse korral) ühendatuse edendamiseks, suurendades nende kestlikkust, ning merelähedase sisemaa arendamiseks mitmeliigiliste ühenduste kaudu; peab kahetsusväärseks Atlandi koridoris raudteetranspordi koostalitlusvõimega seotud püsivaid probleeme;

29. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima lõpule Atlandi koridori üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetsed projektid, eelkõige piiriülestes piirkondades ning tulevaste TEN-T suuniste ja Euroopa ühendamise rahastu (2021–2027) kontekstis, ning edendama saari mandriga ühendavate TEN‑T meremagistraalide täielikku väljaarendamist ja sellesse investeerima;

30. palub, et komisjon ja Atlandi ookeani piirkonnad töötaksid välja strateegiad, et kõrvaldada raudtee kitsaskohad, jätkaksid kiirraudteeühenduste arendamist ja paralleelselt tavaraudteeliinide ajakohastamist, tagades piiriülese järjepidevuse, koostaksid kavad mitmeliigilise transpordi üleminekuks säästvatele transpordiliikidele, toetaksid Atlandi raudteemagistraali arendamist, parandaksid raudteede ja sadamate ühendusi ning ühendaksid need muude peamiste TEN-T koridoridega, eriti Vahemere, Põhjamere-Vahemere ja Reini-Alpide koridoridega ning muude Atlandi koridori liinidega, võttes arvesse ELi rohelise kokkuleppe ja ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärke; võtab rahuloluga teadmiseks Mandri-Euroopa ja Iirimaa vaheliste merekoridoride kavandatud ümberkorraldamise pärast Brexitit, eriti Iirimaa integreerimise Atlandi koridori;

31. peab tervitatavaks riiklike ja piirkondlike sidusrühmade tööd taristu ohutustaseme säilitamiseks ja parandamiseks asjakohaste õigusaktide rakendamise, koostöö ja parimate tavade jagamise kaudu;

32. kutsub komisjoni üles kiirendama meretranspordi CO2 heite vähendamist, et edendada investeeringuid, mis suurendavad kestlikkust; kutsub komisjoni ja meretranspordi sektorit üles hindama ELi meretranspordialase partnerluse loomise kasulikkust, et edendada sektorisisest innovatsiooni, aidata kaasa CO2 heite vähendamisele, luua taristuid alternatiivkütuste laadimiseks, ladustamiseks ja tarnimiseks sadamates ja kaubaterminalides ning töötada välja Atlandi ookeani sadamate jäätmekavad;

II sammas – Sinised tulevikuoskused ja maailmamerealased teadmised

33. rõhutab vajadust luua ülikoolide ja õppekeskuste vahelised võrgustikud mereteemade teadus- ja koolitustegevuse valdkonnas ning võtab huviga teadmiseks võimalused, mida pakub programm „Erasmus+“ 2021–2027 Euroopa ülikoolide liitude ja kutsehariduse tipptaseme keskuste uute algatuste kaudu; ergutab Euroopa siniseid koole edasi arendama; rõhutab, et sinise majanduse alane eriharidus ja -koolitus, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu, aitaks suurendada teadlikkust mereökosüsteemidest ja nende kaitsmise vajadusest, tegeledes mereprügi probleemiga;

34. rõhutab haridussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemise ning formaal- ja mitteformaalse hariduse tähtsust mereäärse elanikkonna oskuste parandamisel ning julgustab tegema jõupingutusi erinevate asjaomaste sektorite tegevuse koordineerimiseks, et edendada kaasavat ja konkurentsivõimelist sinist majanduskasvu;

35.  rõhutab, et tähtis on algatada katseprojekte Atlandi ookeani piirkonnas ookeanide majandamise ja ookeanialaste teadmiste valdkonnas äärepoolseimates piirkondades ja mujal, kaasates ülikoolid, uurimiskeskused ja merekolledžid;

36. kiidab uute merebiotehnoloogia teadusuuringute suuremat arengut, kuna sellel on kasutuspotentsiaal tööstuslikes ja meditsiinilistes rakendustes; tuletab meelde, et innovatsiooniprojektid ja -algatused võivad aidata kaasa teadussuutlikkuse arendamisele, võrgustike loomisele ja parimate tavade jagamisele;

III sammas – Avamere taastuvenergia

37. väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on kiirendada kliimamuutustega kohanemist ja saavutada eesmärk saada 2050. aastaks CO2-neutraalseks maailmajaoks, nagu oskuste ühendus „All Atlantic Skills Alliance“ ning stiimulite loomine avamere ja sisemaa taastuvenergia rajatiste paigaldamise edendamiseks; rõhutab, kui tähtis on Atlandi ookeani rannikul asuvate riikide vaheline koostöö teadus- ja arendustegevuses uutes taastuvenergia valdkondades, nagu päikese-, laine-, tõusu-mõõna- ja tuuleenergia; peab kahetsusväärseks, et avamere taastuvenergia on Atlandi ookeani piirkonnas endiselt vähe arenenud;

38. juhib tähelepanu sellele, et uuendatud sinine majandus Atlandi ookeani piirkonnas võib aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, kasutades ära avamere taastuvenergia kasvavat potentsiaali ja mereruumi säästvamat majandamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, milles rõhutatakse avamere taastuvenergia tootmise olulist rolli üleminekul kliimaneutraalsele majandusele;

IV sammas – Elujõuline ookean ja vastupanuvõimelised rannikualad

39. peab kahetsusväärseks, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas 2.0 ega selle sammastes ei ole märgitud, et merealade majandamisel rakendatakse ökosüsteemipõhist tegutsemisviisi, nagu on nõutud merestrateegia raamdirektiivis[23], ning rõhutab, et seda tuleks kohaldada kogu sinise majanduse alla kuuluva tegevuse suhtes;

40. toetab ookeanide uurimist ning kutsub komisjoni ja Atlandi ookeani piirkondi üles tegevuskava IV samba raames edendama ulatuslikku ühisprojekti Atlandi ookeani ja selle merepõhja puhastamiseks, toetama okeanograafilisi uuringuid ja vaatlusi merepõhjas ning edendama kestlikke meetmeid reostuse vältimiseks; nõuab sellega seoses, et töötataks välja meetmeid, millega aidata kaasa mere kaitsele ja merelt tuleneva, näiteks laevade poolt tekitatava CO2 heite vähendamisele;

41. on seisukohal, et ringmajandust tuleks laiendada mereprügi kogumise ja selle uuesti majandusse suunamise teel; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks plastide ja muu mereprügi kogumise ja töötlemise keskuste rajamist, eriti Atlandi ookeanis asuvates äärepoolseimates piirkondades, kuhu merehoovused kannavad palju jäätmeid; teeb ettepaneku luua ühes Atlandi ookeanis asuvas äärepoolseimas piirkonnas merereostuse ennetamise ja selle vastu võitlemise keskus;

42. kutsub komisjoni, liikmesriike ja nende piirkondi üles arendama tõhustatud ennetus- ja riskijuhtimissuutlikkust, et tulla toime õnnetustega maismaal ja merel ning loodusõnnetustega; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et toetada liikmesriike laevandusega seotud keskkonnariskide leevendamisel ning merendussektori üldise kestlikkuse ja ohutuse parandamisel;

43. peab kiiduväärseks, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas 2.0 on 6. eesmärgi all, mille kohaselt tuleb suurendada rannikualade vastupanuvõimet, juttu rannikuäärsete märgalade kaardistamisest ja säilitamisest või taastamisest; kutsub komisjoni üles tagama, et nende alade jaoks oleksid olemas tõhusad majandamiskavad;

44. rõhutab Euroopa Regionaalarengu Fondi / Interregi spetsiaalsete programmide tähtsust, mille eesmärk on eelkõige kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rannikualade ja märgalade hüdrogeoloogiliste riskide hindamine ja ennetamine;

45. kutsub komisjoni üles koostama koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga ambitsioonikaid algatusi ja tegevuskava laevade CO2 heite vähendamiseks, tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule;

46. kutsub liikmesriike üles määrama suuri kaitstud merealasid ja rõhutab kõigi mereliikide kaitsmise tähtsust; rõhutab asjaolu, et merekaitsealad ei kaitse mitte ainult mere ökosüsteeme, vaid aitavad ka kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda ning parandada ookeanide seisundit ja vastupanuvõimet; kordab, et komisjon nõudis oma elurikkuse strateegias aastani 2030, et ELi merepiirkonnast oleks kaitse all vähemalt 30 %, sealhulgas kalavarude taastamise piirkondadena, nagu on ette nähtud ühises kalanduspoliitikas, ning et vähemalt 10 % ELi vetest liigitataks rangelt kaitstud aladeks[24];

47. rõhutab, kui oluline on kooskõlastada komisjoni ja liikmesriikide jõupingutusi ookeani seisundi ja haldamise parandamiseks ning selle ressursside kestliku majandamise edendamiseks, nagu on välja toodud Galway ja Belémi avaldustes;

48. rõhutab missiooni „Mission Starfish 2030: Restore our Ocean and Waters“ tähtsust Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava jaoks ning nõuab poliitika rakendamisel toetusmeetmeid ja kooskõlastamist liikmesriikide ja nende piirkondadega, et saavutada selle viis üldeesmärki: teadmised, taastamine, nullsaaste, CO2 heite vähendamine ja majandamine;

Juhtimine

49. peab kiiduväärseks asjaolu, et Atlandi ookeani piirkonnad on nüüd tihedamalt kaasatud Atlandi ookeani piirkonna strateegia juhtimisse, et riikide delegatsioonid saavad kutsuda oma piirkondade esindajaid osalema Atlandi piirkonna strateegilise komitee töös ning Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsil paluti olla nõustaja rollis; juhib sellega seoses tähelepanu, et rannikuäärsed piirkonnad, linnad ja omavalitsused saaksid selle tegevuskava rakendamisele märkimisväärselt kaasa aidata;

50. nõuab, et kõigi asjaomaste piirkondade esindajad kaasataks riikide delegatsioonidesse ning Atlandi ookeanis asuvaid ÜMTsid ja Atlandi ookeani piirkonna ELi mittekuuluvaid riike kutsutaks strateegias osalema;

51. tuletab meelde, et Alpi strateegia näol on olemas eduka juhtimisstruktuuri näide;

52. teeb ettepaneku korraldada vähemalt kord aastas või sagedamini kohtumisi liikmesriikide, strateegias osalevate piirkondade, komisjoni, Euroopa Parlamendi ja kõigi sidusrühmade vahel, et edendada igas piirkonnas kehtestatud meetmete paremat koordineerimist ja sagedast järelevalvet; on arvamusel, et uus juhtimisstruktuur ja tulevased koosolekud tuleks muuta nähtavamaks;

53. soovitab Atlandi ookeani piirkonna strateegia osalistel ja Interregi Atlandi ookeani piirkonna järelevalvekomitee liikmetel kehtestada ühised eesmärgid ja otsustusmenetlused, et paremini rakendada lahendusi piirkondlike probleemide käsitlemiseks innovatsiooni, ressursitõhususe, keskkonna ja kultuuri valdkonnas ning toetada regionaalarengut ja kestlikku majanduskasvu; rõhutab, et Interregi Atlandi piirkonna programmi haldus- ja finantssuutlikkus ei ole piisav selleks, et see saaks olla Atlandi ookeani piirkonna strateegia alla kuuluvate projektide ainus rahastamisallikas;

54. palub, et seoses Atlandi ookeani piirkonna strateegia konkreetsete eesmärkidega keskenduks komisjon Atlandi ookeani piirkonna kõige vähem arenenud piirkondadele; peab äärmiselt oluliseks suurendada spetsiaalsete projektikonkursside arvu Atlandi ookeani piirkonnas, sealhulgas väikeste, keskmise suurusega ja laiaulatuslike Atlandi-üleste projektide puhul, mis käsitlevad Atlandi ookeani piirkonna strateegia vähem arenenud sotsiaal-majanduslikke prioriteete; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on täielikult rakendada partnerluspõhimõtet, kaasates sotsiaal-majanduspartnerid ja muud sidusrühmad ühtekuuluvuspoliitika programmide väljatöötamisse Atlandi ookeani piirkondades, et tagada ka projektide parem plaanimine ja rakendamine kohapeal;

55. nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid koostöös piirkondlike ja kohalike asutuste ning teiste sidusrühmadega oma panust ja viiksid ellu strateegilisi ühisprojekte; rõhutab, kui olulised on tegevuskavaga hõlmatud strateegilised sektorid, nagu transport, energeetika, säästev turism, keskkonnakaitse ja ressursside säästev kasutamine, teadusuuringud ja haridus;

56. on seisukohal, et valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, kelle tegevus on otseselt seotud merega, tuleks aktiivsemalt kaasata uute projektide loomisse, edendamisse ja rakendamisse haridus- ja muudes sektorites, nagu Atlandi ookeani ökosüsteemide ja elurikkuse kaitse;

57. palub Atlandi ookeani piirkonna strateegia osalistel komisjoni toel välja töötada spetsiaalne teabeplatvorm, et vahetada kogemusi ja parimaid tavasid Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 kohta;

58. nõuab tungivalt, et komisjon vaataks praeguse strateegia läbi, arvestades tuvastatud suuri puudusi;

Atlandi ookeani makropiirkonna loomise suunas

59. tuletab meelde, et nõukogu oli oma 5. juuni 2019. aasta järeldustes ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta jätkuvalt avatud uute makropiirkondade loomisele; kutsub Euroopa Ülemkogu üles volitama komisjoni looma Atlandi makropiirkonna mudelit, mis tugevdaks piirkondlike omavalitsuste kaasamist ja Atlandi ookeanis asuvate äärepoolseimate piirkondade rolli Atlandi ookeani piirkonna strateegia juhtimises, edendaks ambitsioonikaid projekte Atlandi ookeani piirkonnas, koordineeriks paremini ELi rahaliste vahendite kasutamist piirkondades ja toimiks integreeritud viisil, keskendudes merendusmõõtme ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahelisele koostoimele;

60. palub, et komisjon analüüsiks põhjalikult, millist kasu tooks liikmesriikidele ja nende piirkondadele Atlandi makropiirkonna rakendamine, millega püütaks lahendada nende piirkondade ees seisvaid ühiseid probleeme; palub, et komisjon võtaks arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära tegevuskavas ja Atlandi makropiirkonna loomise analüüsis, ning rõhutab vajadust arvestada nõuetekohaselt nende eripära ja töötada igas piirkonnas (Kariibi mere piirkonnas, Amazonase jõgikonnas ja Makaroneesia merepiirkonnas) välja spetsiaalsed strateegiad, mis keskenduvad äärepoolseimate piirkondade erilistele probleemidele, tagades nii, et ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale;

°

° °

61. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, strateegias osalevate Prantsusmaa, Iirimaa, Portugali ja Hispaania piirkondlikele parlamentidele ning Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.


SELETUSKIRI

Atlandi ookeani piirkonna strateegiaga on Atlandi ookeani piirkonnas pandud alus ambitsioonikamale, avatumale ja tõhusamale koostööle ning selgitatud välja piirkonna probleemid ja võimalused. Raportöör peab kiiduväärseks nii esimest Atlandi ookeani piirkonna strateegiat kui ka kõigi institutsioonide ja institutsioonideväliste sidusrühmade tööd eri tasanditel.

 

Raportöör juhib siiski tähelepanu eelmise tegevuskava kesistele tulemustele ja väljendab kahetust, et lõppkokkuvõttes toetati vaid väheseid projekte. See oli küll esimene oluline samm, ent õige pea sai selgeks, et tulevase tegevuskava ülesehitust tuleb parandada, tõhustada selle haldamist ja tagada piirkondade suurem kaasatus.

 

Uue tegevuskavaga on astutud suur samm edasi: Atlandi ookeani piirkonnad on haldamisse paremini kaasatud, tõhustatud abimehhanismi ja prioriteetide valikul on oldud selektiivsemad. Endiselt on miinuseks konkreetselt Atlandi ookeani piirkonna strateegiale suunatud sihtotstarbelise fondi puudumine.

 

Atlandi ookeani piirkonna probleemid ei ole kunagi olnud nii suured kui praegu. Praegune pandeemia ja Brexit on süvendanud sotsiaal-majanduslikku kriisi, mis vajab kiiret lahendamist, et tegeleda ökosüsteemi ohustavate teguritega, edendada kliimaneutraalsust ja reageerida äärepoolseimate piirkondade uutele hädaolukordadele.

 

Oma algatusraportiga pooldab raportöör Atlandi ookeani piirkonna strateegia kujundamist Atlandi makropiirkondlikuks strateegiaks, et parandada maismaa ja merega seotud probleemide koordineerimist, suurendada strateegia poliitilist kaalu, tagades samal ajal mitmetasandilise haldamise, ja ratsionaliseerida eri rahastamisallikaid.


 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (26.5.2021)

<CommissionInt>Saaja: regionaalarengukomisjon</CommissionInt>


<Titre>uue lähenemisviisi kohta Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale</Titre>

<DocRef>(2020/2276(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja (*): <Depute>Izaskun Bilbao Barandica</Depute>

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 


 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

 

 võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP 21) 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

 võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[25],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta[26],

A. arvestades, et Atlandi ookeani sinise majanduse kogulisandväärtus oli 73,4 miljardit eurot, mis moodustab 36 % ELi sinise majanduse kogulisandväärtusest, ning andis 2017. aastal tööd 1,29 miljonile inimesele;

B. arvestades, et sinise majanduse sektor peab aitama kaasa puhtale energiale üleminekule, eelkõige uurides taastuvaid energiaallikaid, laiendades nende potentsiaali avamerel ja kasutades säästvamat majandamist, mis hõlbustab mereökosüsteemide säilitamist ja taastamist;

C. arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruanne ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas on näidanud mitmesuguseid ohte merele ja rannikule; arvestades, et EL peab paremini reageerima ohtudele ja hädaolukordadele, nagu merereostusele (sealhulgas õnnetustest põhjustatud merereostusele) ja meretaseme tõusule;

D. arvestades, et lisaks ELi kaubanduspartneritele, nagu Aasia ja Põhja-Ameerika, on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond ELi suuruselt viies kaubanduspartner; arvestades, et EL on Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna suurim investor ja tema teine kaubanduspartner, mille tulemuseks on märkimisväärsed meretranspordivood kahe piirkonna vahel;

E. arvestades, et Atlandi ookeani piirkondade vaheline parem koordineerimine ja koostöö on ainus viis, kuidas leevendada praeguse COVID-19 kriisi mõju, kliimamuutusi ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, mis mõjutavad ookeanide elupaiku ja rannikukogukondi, ning Brexiti kõrvalmõjusid;

F. arvestades, et praegune kriis on rängalt mõjutanud mitut sinise majanduse sektorit, eelkõige ranniku- ja mereturismi; arvestades, et sinist majandust tuleb kasutada strateegiliselt, et aidata korvata COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju;

G. arvestades, et komisjoni poolt Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia ajakohastamiseks vastu võetud tegevuskava sisaldab samu põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes ja digistrateegias, ning selles võetakse arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke;

H. arvestades, et mereökosüsteemide säilitamine ja taastamine on inimkonna jaoks väga oluline, kuna need on olulised ülemaailmse toiduga kindlustatuse ja inimeste tervise jaoks ning majandustegevuse, sealhulgas kalanduse, transpordi, kaubanduse, turismi, taastuvenergia ja tervishoiutoodete allikana, mis peaks põhinema jätkusuutlikkuse põhimõttel;

I. arvestades, et keskkonnahoidlik laevandus ja uuenduslik sadamategevus aitavad vähendada ELi CO2 jalajälge ja keskkonnajalajälge;

J. arvestades, et Atlandi ookean on olnud Euroopa jaoks ajalooliselt suure strateegilise väärtusega, kuna sellel on potentsiaal, mida teaduse ja tehnoloogia areng võib märkimisväärselt suurendada;

1. toetab kestliku arengu põhimõtet kui ELi majanduskasvu peamist edasiviivat jõudu meretranspordi, laevaehituse, biotehnoloogia, kalanduse ja vesiviljeluse, säästva turismi, avamere tuule-, lainete ja loodete energia kaudu; kutsub komisjoni üles edendama teadus- ja arendustegevust ning teaduspõhist innovatsiooni kui vahendeid, mis aitavad kaasa puhtale energiale üleminekule taastuvate energiaallikate ja alternatiivkütuste kasutamise ning ELi energiaallikate mitmekesistamise kaudu ning mis võivad ühendada ka territoriaalsed aruka spetsialiseerumise strateegiad, mis on keskse tähtsusega uute tööstuslike väärtusahelate jaoks;

2. juhib tähelepanu sellele, et uuendatud sinine majandus Atlandi ookeani piirkonnas võib aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, kasutades ära avamere taastuvenergia kasvavat potentsiaali ja mereruumi säästvamat majandamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, milles rõhutatakse avamere taastuvenergia tootmise olulist rolli üleminekul kliimaneutraalsele majandusele; rõhutab sellega seoses avamerestrateegia tähtsust kliimaneutraalsuse saavutamisel; rõhutab sellega seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta; kutsub komisjoni üles tagama, et EL säilitaks tehnoloogilise juhtpositsiooni, hoiaks talente ja toodaks puhast energiat, võttes samal ajal arvesse võimalikku mõju merekeskkonnale, sealhulgas kliimamuutustega seotud mõju;

3. kutsub komisjoni ja tööstust üles hindama Euroopa meretranspordialase partnerluse loomise kasulikkust, et edendada sektorisisest innovatsiooni, aidata kaasa CO2 heite vähendamisele, luua taristud alternatiivkütuste laadimiseks ja tarnimiseks sadamates ja kaubaterminalides ning töötada välja Atlandi ookeani sadamate jäätmekäitluskavad; tuletab meelde, kui oluline on stimuleerida ja investeerida väärtusahelatesse majanduslikult elujõuliste ja kestlike toodete, protsesside ja ettevõtete jaoks, mille eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus, ressursitõhusus, ringlussevõtukohad ja ringlus, säilitades ja arendades samal ajal rahvusvahelist konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles uurima täiendavaid võimalusi plasti-, jäätme- ja mürasaaste probleemide lahendamiseks;

4. rõhutab, et ELi jõupingutused majanduse taastamiseks peavad keskenduma kestlikkusele kooskõlas rohelise kokkuleppe, konkurentsivõime ja majanduskasvu eesmärkidega; palub komisjonil lisada oma strateegiasse kliimamuutustega kohanemine ja nende arvukad tagajärjed Atlandi ookeani piirkonnale;

5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima lõpule Atlandi kaare üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetsed projektid, eelkõige piiriülestes piirkondades ning tulevaste TEN-T suuniste ja Euroopa ühendamise rahastu (2021–2027) kontekstis, et edendada ja investeerida TEN-T meremagistraalide täielikku väljaarendamist, mis ühendavad saari mandriga, ja kõikehõlmava mitmeliigilise transpordisüsteemi kogu Atlandi ookeani piirkonnas; on veendunud, et projektides tuleks pöörata erilist tähelepanu Atlandi ookeani äärealade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade ühenduvuse ning juurdepääsetavuse erivajadustele; rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks kõige säästvamaid transpordiliike, nagu raudtee-, mere- ja siseveetransporti, kui see on geograafiliselt teostatav;

6. rõhutab asjaolu, et erinevad makropiirkondlikud strateegiad on aidanud tõhusalt kaasa koostööle, taastumisele ja ELi programmide, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Interregi või aruka spetsialiseerumise strateegiate tõhusale kasutamisele; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama Atlandi ookeani makropiirkondlikku strateegiat, mis põhineb praegusel Atlandi ookeani merepiirkonna strateegial koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning millesse oleksid kaasatud peamised sidusrühmad, nagu majandus- ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond, akadeemiline kogukond ja valitsusvälised organisatsiooni; kutsub komisjoni üles rakendama selles geograafilises piirkonnas kestlikku ja kaasavat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet ja elurikkuse strateegiat; rõhutab, et selle strateegia juhtimine peab põhinema ka mitmetasandilise valitsemise põhimõttel, et tagada tõhus piirkondlik osalemine; rõhutab, kui olulised on sihtotstarbelised programmid, mis on eelkõige suunatud kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning ranniku- ja märgalade hüdrogeoloogiliste riskide hindamisele ja ennetamisele;

7. rõhutab, et Atlandi koridor kui osa TEN-T põhivõrgust tuleb lõpule viia 2030. aastaks, ning tuletab meelde Atlandi koridori erakordset meremõõdet, mis tuleneb selle olulistest mere põhisadamatest; taunib siiski asjaolu, et mitmes sadamas ei ole sisemaa mitmeliigilisi ühendusi, eelkõige kiir- ja tavaraudteeliine, et tagada piiriülesed raudteeühendused Pürenee poolsaare ja ülejäänud ELi võrgu vahel; rõhutab samuti, et koostalitlusvõime probleemid mõjutavad raudteetransporti selles koridoris;

8. nõuab, et parandataks Atlandi koridori mitmeliigilist ühenduvust TEN-T võrgu muude koridoridega, eelkõige Vahemere, Põhjamere-Vahemere ja Reini-Alpide koridoridega; tuletab meelde Atlandi koridori välismõõdet, mis tuleneb selle geograafilisest asukohast ülemaailmsetel mereteedel, ning nõuab Atlandi koridori välismõõtme täielikku ärakasutamist, mis tänu oma geograafilisele asukohale ülemaailmsetel mereteedel parandab ülemaailmses raamistikus logistikaahelat ELi ja EList välja;

9. kutsub komisjoni üles keskenduma täiendavatele meretranspordi CO2 heite vähendamise kiirendamise viisidele, et edendada investeeringuid kestlikkusse; nõuab sellega seoses üleminekut kestlikumale ja mitmeliigilisemale transpordisüsteemile, alternatiivkütuste (nt taastuvate energiaallikate, tankimisseadmete ja taristu) kasutuselevõttu, olemasolevate taristute renoveerimist, TEN-T Atlandi kaare taristute väljaehitamist, sadamakülastuste optimeerimist, laevastiku uuendamist veetranspordis, tehnilisi ja operatiivmeetmeid laevade energiatõhususe parandamiseks, meretranspordi ajakohastamist, digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut ringmajandusel põhinevale ärimudelile, mis kõik peavad saama selles valdkonnas prioriteediks; kutsub komisjoni üles tagama investeeringuid nende eesmärkide saavutamiseks;

10. kutsub komisjoni üles koostama koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ambitsioonikaid algatusi ja laevade CO2 heite vähendamise tegevuskava, mis põhineks põhjalikul mõjuhinnangul;

11. rõhutab, et meretranspordi võimalik kaasamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ja põhinema põhjalikul mõjuhinnangul;

12. juhib tähelepanu vajadusele seada konkreetsed eesmärgid mere taastuvenergia rakendamiseks Atlandi ookeani piirkondades, võttes arvesse nende keskkonnamõju transpordi- ja turismisektorile;

13. rõhutab äärepoolseimate piirkondade geostrateegilist asendit ja nende olulist rolli selle strateegia rakendamisel; on seetõttu seisukohal, et nende piirkondade rahastamine ja juurdepääs rahalistele vahenditele peab põhinema nende eripäral, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349;

14. kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA), et toetada liikmesriike laevandusega seotud keskkonnariskide leevendamisel ning merendussektori üldise kestlikkuse ja ohutuse parandamisel; kutsub lisaks komisjoni üles looma hoiatus- ja vaatlussüsteemi kliimamuutustest tingitud sagedasemate ja rängemate tormide ja üleujutuste jaoks; rõhutab sellega seoses, et EMSA-le tuleks anda piisavad vahendid sellise süsteemi loomiseks ja haldamiseks; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid merereostuse vältimiseks ja kasutama EMSA SafeSeaNet-süsteemi;

15. rõhutab asjaolu, et investeerimine meresadamate – mis toimivad nii reisijate- kui ka kaubaveo väravate ja sõlmpunktidena – väravate ja sõlmpunktide vahelisesse koordineerimisse ning koostöösse on sinise majanduse prioriteet; rõhutab, et sadamatel peab olema oluline roll üleminekul mitmeliigilisusele ja kestlikkusele rannikuturismis, vesiviljeluses, laevaehituses, logistikas ja taristus, et arendada taastuvat mereenergiat ja meretööstust, tagamaks, et kõik piirkonna osad saaksid kasu aruka ja kestliku meretranspordi kasvust ning saavutaksid tasakaalustatud majanduskasvu jaotumise kogu territooriumil;

16. rõhutab, et komisjoni teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia“ on sadamaid tunnustatud kui rahvusvahelise ühenduvuse, Euroopa majanduse ja piirkondade jaoks üliolulisi komponente; rõhutab lisaks, et sadamad ja meretransport on üliolulised Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega kooskõlas säästvale ja arukale liikuvusele üleminekul; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et sadamatele on vaja täiendavaid investeeringuid, et neist saaksid mitmeliigilised liikuvus- ja transpordisõlmed, samuti katseplatvormid jäätmete korduskasutamiseks ja ringmajanduseks; rõhutab, et sadamad võivad lühikese ajaga muutuda haljasaladeks; kutsub komisjoni üles koostama raamistikku meetmete jaoks, mida sadamad peavad võtma, et saada puhta energia keskusteks integreeritud elektrisüsteemide, vesiniku ja muude alternatiivkütuste ning väikese heitetasemega üksuste jaoks; nõuab lisaks, et avaliku ja erasektori investeeringud Atlandi ookeani rannikul asuvatesse sadamatesse keskenduksid sisemaaga puuduvatele ühendustele, mille üldeesmärk on muuta sadamad logistikaplatvormideks ja strateegilisteks klastriteks mitmeliigilise transpordi, energia tootmise, salvestamise ja jaotamise ning turismi jaoks;

17. rõhutab, kui oluline on suurendada Atlandi ookeani sadamate rolli ja vajadust investeerida arukatesse taristutesse, samuti sadamate, sealhulgas roheliste sadamate arendamise ja säästva majandamise tähtsust, mis peaks võimaldama täiendavat suutlikkust kaubanduse kasvuga kohanemiseks; rõhutab lisaks, kui oluline on suurendada sadamaoperaatorite rolli sinise majanduse majandustegevuse katalüsaatorina, et mobiliseerida arukate taristute rahastamist ning võimaldada täiendada ja jälgida kaubanduse kasvu; rõhutab sellega seoses vajadust paigaldada sadamatesse ja kaubaterminalidesse alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu, mis parandaks märkimisväärselt rannikualade õhu- ja veekvaliteeti; rõhutab lisaks vajadust parandada säästvat meretransporti ja uuenduslikke sadamategevusi, et vähendada nende süsiniku- ja keskkonnajalajälge; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on võtta vastu integreeritud lähenemisviis mere-, rannikualade ja sisemaa majandamisele, eelkõige toetades sinise liikuvuse kavasid, mis edendavad mitmeliigilisi transporditeenuseid, arukaid liikuvuslaboreid ja jätkusuutlikke Atlandi ookeani piirkonna turismimarsruute;

18. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutustega Euroopa tasandil asjakohaseid meetmeid sisaldava kava, et tegeleda kliimamuutuste mõjuga meretaseme tõusule ja jõesuudmetele, ning pakuks välja lahendusi sadamate, taristu ja rannikualade kohandamiseks katastroofide ennetamiseks; tunneb heameelt Atlandi ookeani piirkonna strateegia positiivsete keskkonnaaspektide üle, sealhulgas roheliste sadamate võrgustiku loomise ning taastuvenergia arendamisele ja rannikukaitse meetmetele keskendumise üle; juhib tähelepanu sellele, et tervetel rannikualade ökosüsteemidel on oluline roll kliimamuutustega kohanemisel, eriti meretaseme tõusu ja üha sagenevate raskete ilmastikunähtuste korral; rõhutab sellega seoses rannikukogukondade, -elupaikade ja elurikkuse kaitsmiseks vajalike kliimariskide juhtimise ja kohanemismeetmete tähtsust; kutsub lisaks komisjoni üles töötama välja merekaubanduse marsruutide erinevad stsenaariumid ja kavandama asjakohaseid meetmeid, et valmistuda meretaseme tõusuks ja rasketeks ilmastikunähtusteks;

19. toetab säästlikke tavasid ranniku- ja mereturismis, kuna need on Atlandi ookeani piirkonna konkurentsivõime ja vastupanuvõime ning väärtuslike töökohtade loomise jaoks väga olulised, keskendudes vastastikku tunnustatud sinisele haridusele ja kutseõppele sihtotstarbelise sinise Erasmuse programmiga, et meelitada noori talente kõigisse selle piirkonna sinise majanduse sektoritesse, nagu laevaehitus, energeetika, ringmajandus, meresektor ja säästev turism, ning selleks, et luua Atlandi ookeani piirkonna ülikoolilinnak kõrgetasemelise loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) alase hariduse ja koolituse jaoks, mis on seotud sinise majanduse ja Euroopa rohelise kokkuleppega;

20. rõhutab, et uus strateegia peaks olema võimendav tegur töökohtade loomisel Atlandi ookeani piirkonna rannikukogukondades, peamiselt transpordi ja turismi valdkonnas; palub komisjonil võtta meetmeid, et parandada töötajate töö- ja töölevõtmistingimusi merel, et suurendada sektori atraktiivsust; rõhutab, et kõrged keskkonnastandardid peaksid käima käsikäes kõrgete sotsiaalsete standarditega nii sadamate kui ka laevatöötajate jaoks; tuletab meelde vajadust meremeeste korrapäraste koolituskursuste, täiendus- ja ümberõppe järele;

21. rõhutab vajadust töötada välja meetmed, mis ühendavad merestrateegia turismisektoriga, ning rõhutab vajadust edendada säästvaid tavasid ranniku- ja mereturismis; kutsub komisjoni üles arendama edasi mere- ja rannikuturismi viisil, mis säilitab mere- ja rannikuelupaiku; rõhutab ringmajanduse tähtsust turismisektoris, mis peaks olema juhtpõhimõte koos nullsaaste, energiatõhususe ja elurikkuse säilitamise meetmetega osana säästvamate tavade väljatöötamisest, mis toovad kasu kohalikule arengule ja tööhõivele kogu aasta vältel;

22. kutsub komisjoni üles arendama katsepiirkondi, kus oleks võimalik katsetada rannikualade kaitse meetodeid ja edendada looduspõhiseid lahendusi; kutsub liikmesriike üles tegema ettepanekut partnerluslepingutesse konkreetsete programmide ja meetmete lisamiseks, et toetada prügivabasid rannikualasid ja kogukondi;

23. rõhutab vajadust kaitsta ja edendada Atlandi ookeani rannikupiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade, nende maastike ja kultuuripärandi atraktiivsust tervikliku lähenemisviisi abil, mis võib hõlmata alternatiivsete ja temaatiliste turismitoodete väljatöötamist, et suurendada piirkonna nähtavust turismisihtkohana ja tagada säästev majandus; rõhutab seetõttu, kui oluline on kehtestada päritolunimetused ja kvaliteedimärgised Atlandi ookeani piirkonnas toodetud põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodetele, et edendada toidu- ja kultuuriturismi;

24. rõhutab, kui olulised on tugevad juhtimisstruktuurid Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 tõhusaks rakendamiseks, kaasates kõik asjaomased sidusrühmad ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mida toetavad kõik kättesaadavad rahastamisvahendid COVID-19 kriisile reageerimiseks ning võttes võrdlusaluseks Euroopa rohelise kokkuleppe, milles tuletatakse selgelt meelde sinise majanduse keskset rolli selle eesmärkide saavutamisel; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on mereruumi tõhus planeerimine ning ELi kaasamine sinise majanduse arendamisse ja merekeskkonna kaitsesse;

25. rõhutab vajadust tagada strateegia võimalikult kiire rakendamine, et aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele, eelkõige transpordi- ja turismisektoris; rõhutab sellega seoses, et ringmajandus, nullsaaste meetmed, energiatõhusus ja elurikkuse säilitamine peavad olema selle strateegia juhtpõhimõtted ning need peavad looma säästvamaid tavasid, mis soodustavad arengut ja tööhõivet, kaitstes samal ajal Atlandi ookeani piirkonna tööstusharude rahvusvahelist konkurentsivõimet;

26. rõhutab äärepoolseimate piirkondade ja saarte tähtsust, kuna need on nende strateegilist asukohta arvestades Euroopa ja rahvusvahelise merekaubanduse jaoks üliolulised; nõuab, et äärepoolseimaid piirkondi käsitletaks eripiirkondadena, kus tuleks esmatähtsaks pidada kvaliteetset tööhõivet ning kus tuleks parandada juurdepääsetavust ja ühenduvust mere ja õhu kaudu, et hõlbustada nende arengut ja ühtekuuluvust mandriga võrdsetel alustel; on seisukohal, et äärepoolseimad piirkonnad pakuvad täiendavaid võimalusi taastuvenergia, säästva turismi ja ringmajanduse arendamiseks, kuna need on keskkonnad, kus merekeskkonna elurikkus on silmapaistev;

27. rõhutab, et Brexit on muutnud üldist geopoliitilist konteksti ning loonud Atlandi ookeani ja La Manche’i väina mereäärsetele piirkondadele uued ELi välispiirid, mis halvendab nende äärealasid ülejäänud ELi suhtes; kutsub komisjoni ja osalevaid riike üles alustama viivitamata Ühendkuningriigiga läbirääkimisi ad hoc kokkuleppe üle, et määrata kindlaks tema kui kolmanda riigi staatus, ulatus ja tingimused Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas 2.0; kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et kaasata Ühendkuningriik ja asjaomased Ühendkuningriigi asutused Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia rakendamisprotsessi, ning võtma vajalikke meetmeid, et hõlbustada ELi ja Ühendkuningriigi vahelist kaubandust ja ühenduvust Atlandi ookeani sadamate kaudu, et tulla toime Brexiti tagajärgedega; kutsub komisjoni üles võtma seda arvesse tulevases Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia tegevuskavas ja muudes asjakohastes ELi lisaväärtusega ettepanekutes, näiteks TEN-T suuniste läbivaatamisel, et hõlbustada ja tugevdada nende piirkondade sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, parandades näiteks põhi- ja üldvõrkude vahelisi ühendusi ning mitmeliigilisust, ning et tagada sadamate, logistikaplatvormide, lennujaamade, raudtee- ja maanteevõrkude vahelised sujuvad ühendused;

28. on veendunud, et komisjon peaks jätkama Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 temaatiliste sammaste ja asjakohaste eesmärkide rakendamise korrapärast jälgimist ja läbivaatamist ning tagama koos asjaomaste liikmesriikidega projektide nõuetekohaseks rakendamiseks vajaliku rahastamise; rõhutab vajadust tagada territoriaalse koostöö programmide, nagu Atlandi ookeani piirkonna Interregi programmi ja investeerimisfondi BlueInvest Fund platvormi järjepidevus; julgustab avaliku ja erasektori partnerlusi ning täiendavaid võimalusi riiklike ja ELi eelarvete avaliku sektori investeeringute kombineerimiseks erasektori vahenditega, mis suudavad kasutada kõigi Euroopa programmide vahendeid.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.5.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Marco Campomenosi, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Johan Danielsson, Karima Delli, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Henna Virkkunen, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Clare Daly, Roman Haider, Jutta Paulus, Marianne Vind

 


 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

48

+

ECR

Peter Lundgren, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

ID

Marco Campomenosi, Roman Haider, Julie Lechanteux, Philippe Olivier, Lucia Vuolo

NI

Mario Furore, Dorien Rookmaker

PPE

Magdalena Adamowicz, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Giuseppe Milazzo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Barbara Thaler, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

Renew

José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet

S&D

Andris Ameriks, Johan Danielsson, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, Vera Tax, István Ujhelyi, Marianne Vind, Petar Vitanov

The Left

Clare Daly, Kateřina Konečná, Elena Kountoura

Verts/ALE

Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Jutta Paulus

 

0

-

 

 

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu


 

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (21.4.2021)

<CommissionInt>regionaalarengukomisjonile</CommissionInt>


<Titre>uue lähenemisviisi kohta Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale</Titre>

<DocRef>(2020/2276(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Pierre Karleskind</Depute> 

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. taunib seda, et strateegias ei käsitleta peaaegu üldse kalandust ega vesiviljelust, kuigi need sektorid on kogu Atlandi ookeani ranniku jaoks väga tähtsad, neis toimub majandustegevus ja luuakse töökohti, neil on osa rannikualade kujundamisel ja need aitavad võidelda demograafilise languse vastu; palub tuvastatud suuri puudusi arvesse võttes komisjonil praegune tekst läbi vaadata ja kohandada kavandatud strateegiat nii, et see hõlmaks mõlemat sektorit, ning lisada strateegiasse meetmed, mille abil võidelda pandeemia mõjuga, mis on seotud tarbijate muutuvate nõudmiste, turulepääsu, ohutusküsimuste ja transpordiga seoses piiriületuseks kehtestatud piirangutega; rõhutab sellega seoses, et jõupingutused, mida komisjon ja liikmesriigid ookeanide seisundi parandamiseks ning nende ressursside haldamiseks ja kestlikuks majandamiseks teevad, tuleb kooskõlastada;

2. rõhutab, et püügist on juttu vaid seoses mereprügi püüdmisega ning kuigi kalurite osalemine ookeanide puhastamises on oluline, tuleb kindlasti arvesse võtta selle sektori sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju; rõhutab, et kuna kalapüük on sinise majanduse vanim tegevusala, on sel tähtis osa ringmajanduse arendamisel, ning kalapüüki tuleb arvesse võtta, et toetada strateegiat, mis tagab kalandussektori edasise kestlikkuse, kasutades ära selle tugevaid külgi;

3. rõhutab, et kaluritel on ookeanide puhastamisel mereprügi kogumise kaudu oluline roll; märgib aga, et see probleem tuleb lahendada eelkõige maismaal ja selle kaudu, et jäätmeid tekitataks vähem;

4. peab kahetsusväärseks, et esimese Atlandi strateegia hindamisel kalandust ega vesiviljelust ei käsitletud, kuigi strateegia neid hõlmas;

5. rõhutab, et komisjon, Atlandi rannikul asuvad riigid ja ametid peavad tegema koostööd, et kalavarusid kaitsta, saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja lõpetada ülepüük;

6. märgib, et kuna Ühendkuningriik astus EList välja, peavad ELi laevad hakkama Atlandi ookeanis tegutsema hoopis teistmoodi ja piirkonnas seni toimunu muutub täielikult; rõhutab, et muutustega toime tulekuks võiks abi olla Brexitiga kohanemise reservist; peab kahetsusväärseks, et eelarve, mis sellele reservile on Ühendkuningriigi lahkumisest kalandussektoris põhjustatud kahjude katmiseks ette nähtud, on täiesti ebapiisav ning komisjoni kavandatud jaotuskriteeriumidega ei kohelda kõiki asjassepuutuvaid sektoreid võrdselt;

7. peab Ühendkuningriigi EList väljaastumisest põhjustatud häirete tõttu kiiduväärseks, et eesmärk on edendada Atlandi ookeanis lähimereveoühendusi, et Iirimaad paremini integreerida;

8. kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et kaasata Atlandi ookeani merestrateegia rakendamisse Ühendkuningriik ja tema asjaomased asutused, et tugineda selles valdkonnas seni tehtud viljakale koostööle;

9. märgib, et selleks, et strateegia oleks tõeliselt tulemuslik, tuleb tugevdada piirkondade ja kohalike omavalitsuste rolli, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, sest seal asub suur osa Euroopa elurikkusest, aga ka seetõttu, et nende piirkondade sotsiaalne ja majanduslik kestlikkus sõltub sinisest majandusest väga palju;

10. on arvamusel, et Atlandi strateegia peaks olema seotud strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga, et nende vahel tekiks koostoime; märgib, et kalandus- ja vesiviljelussektoril on oluline roll, et pakkuda väiksema süsinikuheitega jalajäljega tervislikku toitu, ning Atlandi strateegia peab olema seotud mõlema strateegiaga; on sellega seoses seisukohal, et nende strateegiate üldist mõju Atlandi ookeani piirkonnale tuleb analüüsida nii keskkonnaalasest, sotsiaalsest kui ka majanduslikust seisukohast, et strateegiatega oleks võimalik edendada tugevat, jõukat ja jätkusuutlikku sektorit, mis on vastupidav sellistele ohtudele nagu kliimamuutused;

11. rõhutab, et kliimamuutuste tõttu toimuvad kogu mereelustiku levikus, tootlikkuses ja liigilises koosseisus ning põlvkondade struktuuris üha suuremad muutused; rõhutab, et kliimamuutustel on ookeanidele, suudmealadele ja vetika-aasadele, kus on kalade elupaik ja noorkalade kasvuala, omavahel seotud mõju; märgib, et teadlaste arvates on kliimamuutuste kõige nähtavam tagajärg mereliikide levikuala laienemine pooluste suunas; rõhutab, et kooskõlas 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppega tuleks strateegias 2.0 keskenduda sellele, et leevenduse ja kohanemise abil tuleb võtta tõhusaid ja progressiivseid Atlandi-üleseid kliimamuutustevastaseid meetmeid, eelkõige selleks, et tegeleda kalavarude majandamisel ja tarneahelates tekkivate uute probleemidega;

12. tuletab meelde, et kalandussektoril on kummalgi pool Atlandi ookeani majanduses keskne roll, mistõttu on väga oluline teha säästva kalapüügi ja kaubanduspoliitika valdkonnas ühiseid edusamme, mis aitavad võidelda ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügi vastu, luua ettevõtjatele võrdsed võimalused ning takistada kestmatult püütud mereandide turulepääsu;

13. peab kiiduväärseks, et eesmärgi nr 6 all, mille kohaselt tuleb suurendada rannikualade vastupanuvõimet, on tegevuskavas juttu rannikualade märgalade kaardistamisest ja säilitamisest; kutsub komisjoni üles tagama, et nende alade majandamiseks oleksid olemas tõhusad kavad;

14. tuletab sellega seoses meelde, et merekaitsealad ei kaitse mitte ainult mere ökosüsteeme, vaid aitavad kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda ning aitavad parandada ookeanide seisundit ja vastupanuvõimet; kordab, et kutsub komisjoni üles seadma 2030. aasta elurikkuse strateegias eesmärgiks, et ELi merepiirkonnast oleks kaitse all vähemalt 30 %, sealhulgas kalavarude taastamise piirkondade kaudu, nagu on ette nähtud ühises kalanduspoliitikas, ning piirkondade kaudu, kus piiratakse kõige kahjulikumate püügitehnikate kasutamist ja kõige kahjulikumat majandustegevust, ning et ELi vetest oleks väga hästi kaitstud vähemalt 10 %;

15. peab kahetsusväärseks, et tegevuskavas 2.0 ega selle sammastes ei ole märgitud, et merealade majandamisel rakendatakse ökosüsteemipõhist tegutsemisviisi, nagu on nõutud merestrateegia raamdirektiivis, ning et seda tuleks kohaldada kogu sinise majanduse alla kuuluva tegevuse suhtes;

16. rõhutab, et Atlandi ranniku aladel, kus on kvaliteetsed tooted ja lühikesed väärtusahelad, on võimalusi ka teistele suure potentsiaaliga sektoritele, nagu mereenergia, teadusuuringud, laevaehitus, kalandusturism ja toitlustus; rõhutab, et Atlandi rannikul asuvad riigid peavad taastuvenergiaga seotud teadusuuringute ja kestliku arengu valdkonnas koostööd tegema; peab sellega seoses kiiduväärseks strateegia keskkonnaaspekte, sealhulgas keskkonnahoidlike sadamate võrgustiku loomist ja taastuvenergia kestlikku arendamist;

17. peab kahetsusväärseks, et strateegia rakendamiseks ei ole ette nähtud mingeid rahalisi vahendeid; on seisukohal, et kui strateegiat uuendatakse, peaks sellel olema asjakohane eelarve;

18. tuletab meelde, kui oluline on mereruumi tõhus planeerimine ning sinise majanduse arendamisse, merekeskkonna kaitsesse ja uute merendussektorite tööstuslikku arendamisse kogukonna kaasamine; rõhutab, et tegevuse laiendamisel tuleb arvesse võtta ettevaatuspõhimõtet ja vajadust hinnata sotsiaal-majanduslikku mõju eelkõige traditsioonilisele tegevusele, näiteks kalapüügile.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

19.4.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Aguilera, Pietro Bartolo, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Giuseppe Ferrandino, Søren Gade, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Grace O’Sullivan, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Emma Wiesner

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Benoît Biteau, Manuel Bompard, Nicolás González Casares, Valentino Grant, Petros Kokkalis, Gabriel Mato, Nuno Melo

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ECR

Bert-Jan Ruissen, Ruža Tomašić

PPE

François-Xavier Bellamy, Peter van Dalen, Niclas Herbst, Gabriel Mato, Nuno Melo, Francisco José Millán Mon, Annie Schreijer-Pierik

Renew

Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Pierre Karleskind, Emma Wiesner

S&D

Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Giuseppe Ferrandino, Nicolás González Casares, Predrag Fred Matić, Manuel Pizarro

The Left

Manuel Bompard, Petros Kokkalis

Verts/ALE

Benoît Biteau, Rosa D'Amato, Grace O'Sullivan, Caroline Roose

 

0

-

 

 

 

3

0

ID

Rosanna Conte, Valentino Grant, France Jamet

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 


 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Mathilde Androuët, Pascal Arimont, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Erik Bergkvist, Stéphane Bijoux, Franc Bogovič, Vlad-Marius Botoş, Rosanna Conte, Corina Crețu, Rosa D’Amato, Christian Doleschal, Francesca Donato, Raffaele Fitto, Chiara Gemma, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Peter Jahr, Constanze Krehl, Elżbieta Kruk, Cristina Maestre Martín De Almagro, Nora Mebarek, Martina Michels, Dan-Ştefan Motreanu, Andżelika Anna Możdżanowska, Niklas Nienaß, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Alessandro Panza, Tsvetelina Penkova, Caroline Roose, André Rougé, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Valdemar Tomaševski, Yana Toom

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Isabel Carvalhais, Laurence Farreng, Stelios Kympouropoulos, Bronis Ropė

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

42

+

ECR

Raffaele Fitto, Elżbieta Kruk, Andżelika Anna Możdżanowska, Valdemar Tomaševski

ID

Mathilde Androuët, Rosanna Conte, Francesca Donato, Alessandro Panza, André Rougé

NI

Chiara Gemma

PPE

Pascal Arimont, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Franc Bogovič, Christian Doleschal, Mircea-Gheorghe Hava, Krzysztof Hetman, Peter Jahr, Stelios Kympouropoulos, Dan-Ştefan Motreanu, Andrey Novakov

Renew

Stéphane Bijoux, Vlad-Marius Botoş, Laurence Farreng, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Yana Toom

S&D

Adrian-Dragoş Benea, Erik Bergkvist, Isabel Carvalhais, Corina Crețu, Constanze Krehl, Cristina Maestre Martín De Almagro, Nora Mebarek, Tsvetelina Penkova

The Left

Martina Michels, Younous Omarjee

Verts/ ALE

François Alfonsi, Rosa D'Amato, Niklas Nienaß, Caroline Roose, Bronis Ropė

 

0

-

 

 

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

[1] ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

[2] ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.

[3] Euroopa Parlamendi 17. veebruari 2011. aasta resolutsioon ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamise kohta, ELT C 188E, 28.6.2012, lk 30; Euroopa Parlamendi 13. septembri 2016. aasta resolutsioon ELi Alpi piirkonna strateegia kohta, ELT C 204, 13.6.2018, lk 57, ning Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta resolutsioon ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta, ELT C 355, 20.10.2017, lk 23.

[4] ELT L 75, 19.3.2015, lk 4.

[5] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

[6] ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

[7] ELT C 270, 7.7.2021, lk 94.

[8] ELT L 231, 30.6.2021, lk 159.

[9] ELT L 231, 30.6.2021, lk 94.

[10] ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

[11] ELT C 232, 16.6.2021, lk 28.

[12] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0109.

[13] ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 95.

[14] ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 122.

[15] ELT L 124, 25.4.2014, lk 1.

[16] ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

[17] ELT L 288, 6.11.2007, lk 27.

[18] ELT L 197, 21.7.2001, lk 30.

[19] Komisjoni 2017. aasta detsembri uuring „Study feeding into the mid-term review of the implementation of the Atlantic Action Plan“ (Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rakendamise vahekokkuvõttesse panustav uuring).

[20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.

[21] Euroopa Komisjon, „The Atlantic Strategy and the 2013-2020 Action Plan“ (Atlandi ookeani piirkonna strateegia ja tegevuskava 2013–2020), vaadatud 20. juulil 2021, kättesaadav aadressil: https://atlanticstrategy.eu/en/atlantic-strategy-glance/atlantic-strategy

[22] Komisjoni 2017. aasta detsembri uuring „Study feeding into the mid-term review of the implementation of the Atlantic Action Plan“ (Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rakendamise vahekokkuvõttesse panustav uuring).

[23] Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et ökosüsteemipõhist lähenemisviisi tuleb rakendada viisil, mis tagab „selle tegevuse kogusurve tasemel, mis aitab saavutada hea keskkonnaseisundi, ning selle, et mereökosüsteemide võime reageerida inimtegevusest tingitud muutustele ei oleks ohus, tagades samas praegustele ja tulevastele põlvkondadele merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku kasutamise“.

[24] ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 püstitatakse eesmärk kaitsta õiguslikult vähemalt 30 % ELi maismaast ja 30 % tema merealadest ning lõimida ökoloogilised koridorid (st tänasega võrreldes lisanduks 4 % maismaa ja 19 % merealade puhul). Lisaks nõutakse strateegias, et 10 % ELi maismaast ja 10 % ELi merest oleks rangelt kaitstud alad (praegu on range kaitse all ainult 3 % maismaast ja vähem kui 1 % merealadest).

 

[25] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

[26] ELT L 288, 6.11.2007, lk 27.

Viimane päevakajastamine: 3. september 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika