RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames

22.7.2021 - (COM(2021)0087 – C9-0166/2021 – 2021/0048(NLE)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Maria da Graça Carvalho

Muudatusettepanekud

• 001-456 (PDF - 534 KB)
• 001-456 (DOC - 153 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames

(COM(2021)0087 – C9-0166/2021 – 2021/0048(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2021)0087),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0166/2021),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0246/2021),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Selleks et saavutada liidu rahastamise võimalikult suur mõju ja anda kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamisse, kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [XXXX]10 (edaspidi „programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus“) poliitika- ja õigusraamistik Euroopa partnerluste loomiseks era- ja/või avaliku sektori partneritega. Euroopa partnerlused on programmis „Euroopa horisont“ rakendatava poliitilise lähenemisviisi väga oluline element. Nad luuakse selleks, et viia ellu liidu prioriteedid, mis kuuluvad programmi „Euroopa horisont“ alla, ja tagada selge mõju avaldumise ELile ja seal elavatele inimestele, mida saab tõhusamalt saavutada partnerluses – rakendades partnerite ühist strateegilist nägemust – võrreldes olukorraga, kui liit tegutseks üksi.	(1) Selleks et saavutada liidu rahastamise võimalikult suur mõju ja anda kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamisse, kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [XXXX]10 (edaspidi „programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus“) poliitika- ja õigusraamistik Euroopa partnerluste loomiseks era- ja/või avaliku sektori partneritega. Euroopa partnerlused on programmis „Euroopa horisont“ rakendatava poliitilise lähenemisviisi väga oluline element. Nad luuakse selleks, et täita liidu kohustused ja viia ellu prioriteedid, mis kuuluvad programmi „Euroopa horisont“ alla, ja tagada selge mõju avaldumine ELile, seal elavatele inimestele ja keskkonnale, mida saab tõhusamalt saavutada partnerluses – rakendades partnerite ühist strateegilist nägemust – võrreldes olukorraga, kui liit tegutseks üksi.
__________________	__________________
10 ELT [….].	10 ELT [….].

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Selliste strateegiliste eesmärkide saavutamisel nagu kiirem liikumine kestliku arengu eesmärkide saavutamise ning keskkonnahoidliku ja digitaalse Euroopa loomise poole on tähtis roll eeskätt programmi „Euroopa horisont“ samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames loodud Euroopa partnerlustel, mis peaksid ka aitama taastuda enneolematust COVID-19 viirusega seotud kriisist. Euroopa partnerlused tegelevad keeruliste piiriüleste probleemidega, mille lahendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi. Nad võimaldavad kõrvaldada käesolevale määrusele lisatud mõjuhinnangutes kirjeldatud ülemineku-, süsteemseid ja turutõrkeid, tuues kokku mitmesugused osalejad eri väärtusahelatest ja ökosüsteemidest, et teha tööd ühise nägemuse kujundamiseks ning selle rakendamiseks konkreetsetes tegevuskavades ja tegevuse koordineeritud elluviimisel. Peale selle võimaldavad nad koondada jõupingutused ja vahendid ühistele prioriteetidele, et lahendada keerulisi probleeme.	(2) Selliste strateegiliste eesmärkide saavutamisel nagu ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise kiirendamine, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppest1a (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) tulenev liidu kohustus ning üleminek keskkonnahoidlikule ja digitaalsele Euroopale on tähtis roll eeskätt programmi „Euroopa horisont“ samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames loodud Euroopa partnerlustel, mis peaksid aitama sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupanuvõimeliselt taastuda enneolematust COVID-19 viirusega seotud kriisist, edendades samas Euroopa juhtpositsiooni tööstuses. Euroopa partnerlused tegelevad keeruliste piiriüleste probleemidega, mille lahendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi. Nad võimaldavad kõrvaldada käesolevale määrusele lisatud mõjuhinnangutes kirjeldatud ülemineku-, süsteemseid ja turutõrkeid, tuues kokku mitmesugused osalejad eri väärtusahelatest ja ökosüsteemidest, et teha tööd ühise nägemuse kujundamiseks ning selle rakendamiseks konkreetsetes tegevuskavades ja tegevuse koordineeritud elluviimisel. Peale selle võimaldavad nad koondada jõupingutused ja vahendid ühistele prioriteetidele, et lahendada keerulisi probleeme ühiskonna hüvanguks.
	___________
	1a ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Teadusliku tipptaseme tagamiseks ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 13 tuleks tagada teadusuuringute vabadus ning edendada teadusliku usaldusväärsuse kõrgeimaid standardeid.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2b) On oluline, et kõik Euroopa partnerlused järgiksid eetika tavasid ja aluspõhimõtteid, pidades samas kinni eetikanormidest, mis on sätestatud erinevates riiklikes, valdkondlikes või institutsioonilistes eetikakoodeksites. Nende teadustegevuses tuleks alati järgida põhimõtteid, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklis 19 ja komisjoni avalduses, mis käsitleb eetikat ja tüvirakkude alaseid teadusuuringuid seoses kõnealuse artikliga.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Et viia ellu prioriteete ja saavutada mõju, tuleks Euroopa partnerluste loomisse kaasata ulatuslikult asjaomaseid sidusrühmi kõikjalt Euroopast, sealhulgas tööstus, teadusasutused, kohalikul, piirkondlikul, riigi või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad ja/või sellega tegelevad sihtasutused. Partnerlused peaksid olema ka üks vahenditest, mille abil tugevdada koostööd era- ja/või avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogrammid ning piiriülesed investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, millega tuuakse vastastikust kasu inimestele ja äriühingutele, tagades samal ajal, et liit suudab kaitsta oma huve strateegilistes valdkondades.	(3) Et viia ellu prioriteete ja saavutada mõju, tuleks Euroopa partnerluste loomisse kaasata ulatuslikult kõiki asjaomaseid sidusrühmi kõikjalt Euroopast, sealhulgas tööstus, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ja idufirmad, ülikoolid, teadusasutused, kohalikul, piirkondlikul, riigi või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad ja/või sellega tegelevad sihtasutused. Partnerlused peaksid olema ka üks vahenditest, mille abil tugevdada koostööd era- ja/või avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogrammid ning piiriülesed investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, millega tuuakse vastastikust kasu inimestele ja äriühingutele, tagades samal ajal, et liit suudab arendada oma strateegilist autonoomiat avatud majanduse kõrval.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Määrusega (EL) 2020/85211 on kehtestatud üldine raamistik selle kindlaksmääramiseks, kas konkreetne majandustegevus liigitub kestlike investeeringute määratlemisel keskkonnasäästlikuks tegevuseks. Sellega on loodud ühine alus, mida investorid, pangad, tööstus ja teadlased saavad kasutada investeerimisel majandustegevusse ja projektidesse, mis avaldavad märkimisväärset positiivset mõju kliimale ja keskkonnale ega kahjusta oluliselt kumbagi neist. See on alus keskkonnahoidlike investeeringute tegemiseks liidus.	(6) Määrusega (EL) 2020/85211 on kehtestatud üldine raamistik selle kindlaksmääramiseks, kas konkreetne majandustegevus liigitub kestlike investeeringute määratlemisel keskkonnasäästlikuks tegevuseks. Sellega on loodud ühine alus, mida investorid, pangad, tööstus ja teadlased saavad kasutada investeerimisel määruse kohaldamisalasse kuuluvatesse projektidesse ja tegevusse, mis avaldavad märkimisväärset positiivset mõju kliimale ja keskkonnale ega kahjusta oluliselt kumbagi neist. See on alus keskkonnahoidlike investeeringute tegemiseks liidus.
__________________	__________________
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).	11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Kui see on asjakohane, peaksid partnerlused arvesse võtma määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 osutatud tehnilisi sõelumiskriteeriume ja artikli 17 kohast olulise kahju ärahoidmise põhimõtet kui vahendeid, mille abil suurendada oma projektide valmidust ja väljavaateid keskkonnahoidlikuks rahastamiseks, mis on oluline partnerluste pakutavate uuenduslike tehnoloogialahenduste laialdasemaks kasutuselevõtuks turul. Tehniliste sõelumiskriteeriumide keskmes on teaduslikud tõendid. Partnerluste raames elluviidav teadus- ja innovatsioonitegevus peaks mängima olulist rolli selle tagamisel, et ettevõtjad saavutavad või ületavad määrusega kehtestatud standardid ja piirmäärad ning säilib tehniliste sõelumiskriteeriumide ajakohasus ja kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.	(7) Kui see on asjakohane, peaksid partnerlused juhul, kui ühisettevõtte tegevus kuulub määruse (EL) 2020/852 kohaldamisalasse, arvesse võtma selle määruse artiklis 3 osutatud tehnilisi sõelumiskriteeriume ja artikli 17 kohast olulise kahju ärahoidmise põhimõtet kui vahendeid, mille abil suurendada oma projektide valmidust ja väljavaateid keskkonnahoidlikuks rahastamiseks, mis on oluline partnerluste pakutavate uuenduslike tehnoloogialahenduste laialdasemaks kasutuselevõtuks turul. Tehniliste sõelumiskriteeriumide keskmes on teaduslikud tõendid. Partnerluste raames elluviidav teadus- ja innovatsioonitegevus peaks mängima olulist rolli selle tagamisel, et ettevõtjad saavutavad või ületavad määrusega kehtestatud standardid ja piirmäärad ning säilib tehniliste sõelumiskriteeriumide ajakohasus ja kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevust tuleks rahastada programmist „Euroopa horisont“. Võimalikult suure mõju saavutamiseks peaksid ühisettevõtted arendama tihedat koostoimet liidu muude programmide ja rahastamisvahenditega, eelkõige nendega, mis toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut, et suurendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendada tasakaalustamatust.	(10) Ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevust tuleks rahastada programmist „Euroopa horisont“. Võimalikult suure mõju saavutamiseks peaksid ühisettevõtted arendama tihedat koostoimet liidu muude programmide ja rahastamisvahenditega, eelkõige nendega, mis toetavad uuenduslike kestlike lahenduste kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut, et reageerida üleilmsetele probleemidele, suurendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendada tasakaalustamatust ja leevendada keskkonnamõju.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Euroopa partnerluste ja eelkõige institutsiooniliste Euroopa partnerluste puhul rakendatav uus poliitiline lähenemisviis eeldab partnerluste tegevust reguleeriva õigusraamistiku kehtestamist uudsel viisil. Ehkki ühisettevõtete loomine ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel programmi „Horisont 2020“ elluviimiseks on osutunud edukaks, tuleb nende rakendamist edendada. Seepärast on käesoleva määruse eesmärk suurendada rakendamise sidusust, tõhusust, tulemuslikkust ja mõjupõhisust, koostades programmi „Euroopa horisont“ käsitlevate sätete ja programmi „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemuste põhjal ühissätted, mida kohaldatakse kõigi ühisettevõtete suhtes ühetaoliselt. Selle eesmärk on hõlbustada Euroopa partnerluste vahelise koostöö sisseseadmist ja koostoime loomist, millega kasutatakse täielikult ära partnerluste omavahelised seosed organisatsioonilisel tasandil. Ühisettevõtted peaksid otsima võimalusi kaasata oma tööprogrammide koostamisel aruteludesse teiste Euroopa partnerluste esindajaid, tegema kindlaks valdkonnad, kus vastastikku täiendava või ühistegevusega saaks lahendada probleemid tõhusamalt ja tulemuslikumalt, vältima kattumist, kooskõlastama oma tegevuse ajakava ning tagama juurdepääsu tulemustele ja muudele asjakohastele teadmiste vahetamise vahenditele.	(11) Euroopa partnerluste ja eelkõige institutsiooniliste Euroopa partnerluste puhul rakendatav uus poliitiline lähenemisviis eeldab partnerluste tegevust reguleeriva õigusraamistiku kehtestamist uudsel viisil. Ehkki ühisettevõtete loomine ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel programmi „Horisont 2020“ elluviimiseks on osutunud edukaks, tuleb nende rakendamist edendada. Seepärast on käesoleva määruse eesmärk suurendada rakendamise sidusust, tõhusust, tulemuslikkust, mõjupõhisust ja ühiskondlikku lisaväärtust, koostades programmi „Euroopa horisont“ käsitlevate sätete ja programmi „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemuste põhjal ühissätted, mida kohaldatakse kõigi ühisettevõtete suhtes ühetaoliselt. Selle eesmärk on hõlbustada Euroopa partnerluste vahelise koostöö sisseseadmist ja koostoime loomist, millega kasutatakse täielikult ära partnerluste omavahelised seosed organisatsioonilisel tasandil. Ühisettevõtted peaksid otsima võimalusi kaasata oma tööprogrammide koostamisel aruteludesse teiste Euroopa partnerluste esindajaid, tegema kindlaks valdkonnad, kus vastastikku täiendava või ühistegevusega saaks lahendada probleemid tõhusamalt ja tulemuslikumalt, vältima kattumist, kooskõlastama oma tegevuse ajakava ning tagama juurdepääsu tulemustele ja muudele asjakohastele teadmiste vahetamise vahenditele.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Pärast omavahelise koostoime väljaselgitamist peaksid ühisettevõtted määrama kindlaks selle osa eelarvest, mida tuleks kasutada vastastikku täiendava või ühistegevuse jaoks. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk suurendada tõhusust ja ühtlustada eeskirju, elavdades tegevusalast koostööd ja uurides võimalusi saavutada mastaabisääst, sealhulgas luua ühised tugiteenused, et pakkuda ühisettevõtetele horisontaalset tuge. Ühised tugiteenused peaksid lihtsustama suurema mõju saavutamist ja ühiste huvipunktide ühtlustamist, säilitades samal ajal teatud paindlikkuse, et täita iga ühisettevõtte erivajadusi. Teenuste sisseseadmiseks tuleks kasutada ühisettevõtete ühiselt sõlmitavaid teenustaseme kokkuleppeid. Ühised tugiteenused peaksid hõlmama koordineerimist ja haldustoe pakkumist valdkondades, kus tehtud analüüs on kinnitanud nende teenuste kasutamise tõhusust ja kulutasuvust, ning arvesse tuleks võtta iga eelarvevahendite käsutaja vastutust käsitleva nõude täitmist. Õiguslik ülesehitus tuleks kavandada nii, et saaks kõige paremini täita ühisettevõtete ühiseid vajadusi, tagada ühisettevõtete tiheda koostöö ja uurida igasugust võimalikku koostoimet Euroopa partnerluste seas ja seega ka programmi „Euroopa horisont“ eri osade vahel, samuti ühisettevõtete hallatavate muude programmide vahel.	(12) Pärast omavahelise koostoime väljaselgitamist peaksid ühisettevõtted määrama kindlaks selle osa eelarvest, mida tuleks kasutada vastastikku täiendava või ühistegevuse jaoks. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk suurendada tõhusust ja ühtlustada eeskirju, elavdades tegevusalast koostööd ja uurides võimalusi saavutada mastaabisääst, sealhulgas vajaduse korral ühiste tugifunktsioonide loomise võimalus, et pakkuda ühisettevõtetele horisontaalset tuge. Ühisettevõtete ühiste funktsioonide arvu suurendamine lihtsustab suurema mõju saavutamist ja ühiste huvipunktide ühtlustamist, säilitades samal ajal teatud paindlikkuse, et täita iga ühisettevõtte erivajadusi. Ühised tugiteenused võivad hõlmata koordineerimist ja haldustoe pakkumist valdkondades, kus tehtud analüüs on kinnitanud nende teenuste kasutamise tõhusust ja kulutasuvust, ning arvesse tuleks võtta iga eelarvevahendite käsutaja vastutust käsitleva nõude täitmist. Ühisettevõtetel peaks olema võimalik sõlmida ühiselt teenustaseme kokkuleppeid, et saaks tagada ühisettevõtete tiheda koostöö ja uurida igasugust võimalikku koostoimet Euroopa partnerluste seas ja seega ka programmi „Euroopa horisont“ eri osade vahel, samuti ühisettevõtete hallatavate muude programmide vahel.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Ühisettevõtted peaksid oma teadusuuringute valdkonna tegevuse edukaks juhtimiseks omandama teadmisi ning võtma omaks integreerituma ja süsteemsema lähenemisviisi. Vastastikune täiendavus ja sünergia teaduskoostöö tööprogrammide ja Euroopa Teadusnõukoguga soodustaks alt-üles lähenemisviisist inspireeritud innovatsioonikonveierit. See looks võimalusi teadusuuringuteks valdkondades, millega praegu ei tegeleta, ning edendaks rakendusi ka muudes, nii innovatsioonikonveierist üles- kui ka allapoole jäävates sektorites.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Programmis „Euroopa horisont“ on võetud Euroopa partnerluste puhul kasutusele strateegilisem, sidusam ja mõjupõhisem lähenemisviis, tuginedes programmi „Horisont 2020“ vahehindamisel saadud kogemustele. Kooskõlas selle uue ambitsioonika lähenemisviisiga püütakse käesolevas määruses kasutada institutsioonilisi Euroopa partnerlusi tõhusamalt, eeskätt keskendudes 2030. aastaks püstitatud selgetele eesmärkidele, tulemustele ja mõjule ning tagades selge panuse sellega seotud liidu prioriteetide ja poliitika elluviimisse. Suurema mõju saavutamisel ja tulemuste kasutuselevõtu tagamisel on väga oluline tihe koostöö ja koostoime muude asjaomaste algatustega liidu, riigi ja piirkonna tasandil, eelkõige teiste Euroopa partnerlustega. Üldise mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ühisettevõtetest tulenevaid laiemaid investeeringuid, mis tehakse partnerite panusele lisaks ja aitavad saavutada partnerluste eesmärke.	(14) Programmis „Euroopa horisont“ on võetud Euroopa partnerluste puhul kasutusele strateegilisem, sidusam ja mõjupõhisem lähenemisviis, tuginedes programmi „Horisont 2020“ vahehindamisel saadud kogemustele. Kooskõlas selle uue ambitsioonika lähenemisviisiga püütakse käesolevas määruses kasutada institutsioonilisi Euroopa partnerlusi tõhusamalt, eeskätt keskendudes 2030. aastaks püstitatud selgetele eesmärkidele, tulemustele ja mõjule ning tagades selge panuse sellega seotud liidu prioriteetide ja poliitika elluviimisse. Suurema teadusliku, sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõju saavutamisel ja tulemuste kasutuselevõtu tagamisel on väga oluline tihe koostöö ja koostoime muude asjaomaste algatustega liidu, riigi ja piirkonna tasandil, eelkõige teiste Euroopa partnerlustega. Komisjon peaks töötama välja selged, lihtsad ja konkreetsed suunised, et võimaldada eri liiki koostoimet, nagu vahendite ülekandmine, ning alternatiivne, kumulatiivne ja integreeritud rahastamine. On eriti oluline, et liikmesriigid ja piirkonnad viiksid oma aruka spetsialiseerumise strateegiad ja rakenduskavad võimalikult suures ulatuses kooskõlla ühisettevõtete tööprogrammidega, et võimaldada võimalikku 5 % ülekandmist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ühisettevõtetesse, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikes 5 ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601a (ühissätete määrus) asjaomastes sätetes kehtestatud tingimustele. Samuti tuleks uurida koostoimet ja vastastikust täiendavust Euroopa finantseerimisasutustega, nagu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Investeerimispank, ja ka ühisettevõtete endi vahel ning muude liidu rahastamisprogrammidega, ning asjaomaseid tööstuslikke liit heategevuslike sihtasutuste ja usaldusfondidega. Üldise mõju hindamisel tuleks eesmärgiga hõlbustada innovatiivsete lahenduste kiiremat turuleviimist võtta arvesse ühisettevõtetest tulenevaid laiemaid investeeringuid, mis tehakse partnerite panusele lisaks ja aitavad saavutada partnerluste eesmärke.
	_______________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesolev määrus põhineb programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses sätestatud põhimõtetel ja kriteeriumidel, mille hulka kuuluvad avatus ja läbipaistvus, suur võimendav mõju ja kõigi asjaosaliste pikaajalised kohustused. Üks käesoleva määruse eesmärke on tagada, et algatused oleksid avatud mitmesugustele üksustele, sealhulgas uustulnukatele. Partnerlused peaksid olema avatud üksustele, kes soovivad töötada ühise eesmärgi nimel ja on selleks suutelised, nad peaksid soodustama sidusrühmade ulatuslikku ja aktiivset osalemist oma tegevuses ja juhtimises ning kandma hoolt selle eest, et tulemused toovad kasu kõigile eurooplastele, eelkõige tulemuste laialdase levitamise ja kasutuselevõtueelsete meetmete võtmisega üle kogu liidu.	(15) Käesolev määrus põhineb programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses sätestatud põhimõtetel ja kriteeriumidel, mille hulka kuuluvad avatus ja läbipaistvus, suur võimendav mõju ja kõigi asjaosaliste pikaajalised kohustused. Üks käesoleva määruse eesmärke on tagada, et algatused oleksid avatud mitmesugustele üksustele, sealhulgas uustulnukatele. Partnerlused peaksid olema avatud üksustele, kes soovivad töötada ühise eesmärgi nimel ja on selleks suutelised, nad peaksid soodustama sidusrühmade ulatuslikku ja aktiivset osalemist oma tegevuses ja juhtimises ning kandma hoolt selle eest, et tulemused toovad kasu kõigile eurooplastele, samal ajal panustades ülemaailmsesse kestlikku arengusse, eelkõige tulemuste laialdase levitamise ja kasutuselevõtueelsete meetmete võimalikult laiaulatusliku võtmisega üle kogu liidu.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Osaga 5,4 miljardist eurost, mis on programmile „Euroopa horisont“ eraldatud taasterahastust „Next Generation EU“ mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027) käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel, võib toetada ühisettevõtete rahaliste vahendite suurendamist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/10461a (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 15 lõikele 3 võib kõnealust rahalist toetust täiendada ka kulukohustustest vabastamisega ning seda võib kohandada, et võtta arvesse assotsieerunud riikide rahalist osalust. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 13, nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“)1b ja finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohane liidu täiendav toetus jaotatakse õiglaselt programmi „Euroopa horisont“ teise samba teemavaldkondade vahel, võttes arvesse liidu teadusuuringute prioriteete ja poliitikaeesmärke. Mis tahes täiendavale liidu toetusele peaksid lisanduma toetused muudelt liikmetelt.
	____________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
	1b Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093, 17. detsember 2020, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses sätestatud eesmärkidega tuleb institutsioonilise partnerluse loomise ühe eeltingimusena tagada, et partnerid annavad panuse kogu algatuse kestuse jooksul. Sellega seoses peaksid erasektori partnerid andma märkimisväärse osa oma panusest mitterahalise panuse kujul ühisettevõtte tegevuskulude katteks. Ühisettevõtetel peaks olema võimalik võtta meetmeid, et hõlbustada sellist panustamist kogu oma tööprogrammi kestel, eelkõige vähendades rahastamismäärasid. Need meetmed peaksid põhinema ühisettevõtte konkreetsetel vajadustel ja tegevusel. Põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik kehtestada lisatingimused, milles nõutakse ühisettevõtte liikme, tema koosseisu kuuluvate üksuste või temaga seotud üksuste osalemist tegevuses, kus ühisettevõtte tööstuspartneritel võib olla oluline roll, nagu ulatuslikud näidis- ja juhtprojektid, ja kus nad saavad panustada madalamate rahastamismäärade kaudu rohkem. Tegevdirektor peaks jälgima liikmete osalemise taset, et juhatus saaks võtta asjakohaseid meetmeid, tagades tasakaalu partnerite võetud kohustuste ja avatuse vahel. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kapitalimahutust, mis on tehtud näiteks ulatuslike näidis- või juhtprojektide jaoks, käsitada rahastamiskõlbliku kuluna kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga.	(18) Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses sätestatud eesmärkidega tuleb institutsioonilise partnerluse loomise ühe eeltingimusena tagada, et partnerid annavad panuse kogu algatuse kestuse jooksul. Sellega seoses peaksid erasektori partnerid andma märkimisväärse osa oma panusest mitterahalise panuse kujul ühisettevõtte tegevuskulude katteks. Ühisettevõtetel peaks olema võimalik võtta meetmeid, et hõlbustada sellist panustamist kogu oma tööprogrammi kestel. Need meetmed peaksid põhinema ühisettevõtte konkreetsetel vajadustel ja tegevusel. Põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik kehtestada lisatingimused, milles nõutakse ühisettevõtte liikme, tema koosseisu kuuluvate üksuste või temaga seotud üksuste osalemist tegevuses, kus ühisettevõtte tööstuspartneritel võib olla oluline roll, või selleks, et saavutada integreeritud süsteemiprogramm. Tegevdirektor peaks jälgima liikmete osalemise taset, et juhatus saaks võtta asjakohaseid meetmeid, tagades tasakaalu partnerite võetud kohustuste ja avatuse vahel. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kapitalimahutust, mis on tehtud näiteks ulatuslike näidis- või juhtprojektide jaoks, käsitada rahastamiskõlbliku kuluna kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Koosõlas põhimõttega, et panused peavad jagunema ühisettevõtete liikmete seas õiglaselt, peaksid ühisettevõtete halduskulude katteks tehtavad rahalised panused jagunema võrdselt liidu ja muude liikmete kui liit vahel. Kõrvalekaldumist sellest põhimõttest tuleks kaaluda üksnes erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui ühisettevõtte mõne muu liikme kui liit suuruse või liikmeskonna struktuuri tõttu oleks koosseisu kuuluva või seotud üksuse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) panuse tase nii kõrge, et see seaks tõsiselt ohtu ajendi saada või jääda ühisettevõtte liikme koosseisu kuuluvaks või temaga seotud üksuseks. Sellistel juhtudel peaks muude liikmete kui liit iga-aastane rahaline panus ühisettevõtte halduskulude katteks moodustama vähemalt 20 % iga-aastastest halduskuludest ning VKEde panus peaks olema märkimisväärselt väiksem kui suuremate liikme koosseisu kuuluvate või liikmega seotud üksuste panus. Kui on saavutatud liikmete kriitiline mass, mis võimaldab suuremat panust kui 20 % iga-aastastest halduskuludest, tuleks iga-aastased panused liikme koosseisu kuuluva või liikmega seotud üksuse kohta säilitada või tuleks neid suurendada, et järk-järgult kasvatada muude liikmete kui liit osakaalu üldises panuses ühisettevõtte iga-aastaste halduskulude katmisse. Ühisettevõtte muud liikmed kui liit peaksid püüdma suurendada enda koosseisu kuuluvate või endaga seotud üksuste arvu, et suurendada panust algatuse kestuse jooksul 50 %ni ühisettevõtte halduskuludest.	(19) Halduskulude suhe kogueelarvesse peaks olema ühisettevõtete lõikes võrreldava väärtusega ega tohiks ületada 5 % nende eelarvest. Lisaks, koosõlas põhimõttega, et panused peavad jagunema ühisettevõtete liikmete seas õiglaselt, peaksid ühisettevõtete halduskulude katteks tehtavad rahalised panused jagunema võrdselt liidu ja muude liikmete kui liit vahel. Muud liikmed peale liidu peaksid omavahel kokku leppima oma ühisettevõtete halduskulude õiglase jaotuse. Kõrvalekaldumist sellest põhimõttest tuleks kaaluda üksnes erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui ühisettevõtte mõne muu liikme kui liit suuruse või liikmeskonna struktuuri tõttu oleks koosseisu kuuluva või seotud üksuse, eelkõige VKEde, teadusasutuste või ülikoolide panuse tase nii kõrge, et see seaks tõsiselt ohtu ajendi saada või jääda ühisettevõtte liikme koosseisu kuuluvaks või temaga seotud üksuseks. Sellistel juhtudel peaks muude liikmete kui liit iga-aastane rahaline panus ühisettevõtte halduskulude katteks moodustama vähemalt 20 % iga-aastastest halduskuludest ning VKEde, teadusasutuste või ülikoolide panus peaks olema märkimisväärselt väiksem kui suurema liikme koosseisu kuuluvate või liikmega seotud üksuste panus. Kui on saavutatud liikmete kriitiline mass, mis võimaldab suuremat panust kui 20 % iga-aastastest halduskuludest, tuleks iga-aastased panused liikme koosseisu kuuluva või liikmega seotud üksuse kohta säilitada või tuleks neid suurendada, et järk-järgult kasvatada muude liikmete kui liit osakaalu üldises panuses ühisettevõtte iga-aastaste halduskulude katmisse. Ühisettevõtte muud liikmed kui liit peaksid püüdma suurendada enda koosseisu kuuluvate või endaga seotud üksuste arvu, et suurendada panust algatuse kestuse jooksul 50 %ni ühisettevõtte halduskuludest.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses nõutakse, et partnerid peavad tõendama oma pikaajalisi kohustusi, sealhulgas avaliku ja/või erasektori investeeringute miinimumosakaalu. Sellest tulenevalt peab liit määrama käesolevas määruses kindlaks liikmesriikides või programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikides asuvad või rahvusvahelistest organisatsioonidest asutajaliikmed. Ühisettevõtte liikmeskonda peaks siiski olema võimalik pärast ühisettevõtte loomist vajaduse korral laiendada assotsieerunud liikmetega, kes on valitud avatud ja läbipaistva menetluse käigus, võttes arvesse eeskätt tehnoloogia arengut või uute riikide ühinemist programmiga „Euroopa horisont“. Võimalus saada ühisettevõttesse panustavaks partneriks ilma ühisettevõtte liikmeks hakkamata tuleks anda ka juriidilistele isikutele, kellel on huvi toetada ühisettevõtte eesmärke oma konkreetsetes uurimisvaldkondades.	(20) Programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses nõutakse, et partnerid peavad tõendama oma pikaajalisi kohustusi, sealhulgas avaliku ja/või erasektori investeeringute miinimumosakaalu. Sellest tulenevalt peab liit määrama käesolevas määruses kindlaks liikmesriikides või programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikides asuvad või rahvusvahelistest organisatsioonidest asutajaliikmed. Ühisettevõtte liikmeskonda peaks siiski olema võimalik pärast ühisettevõtte loomist vajaduse korral laiendada assotsieerunud liikmetega, kes on valitud korrapäraste, avatud, õiglaste ja läbipaistvate osalemiskutsete ja järgneva valikumenetluse käigus, võttes arvesse teadusliku nõuandeorgani arvamust, samuti tehnoloogia arengut ja innovaatilisi lähenemisviise või uute riikide ühinemist programmiga „Euroopa horisont“. Võimalus saada ühisettevõttesse panustavaks partneriks ilma ühisettevõtte liikmeks hakkamata tuleks anda ka juriidilistele isikutele, kellel on huvi toetada ühisettevõtte eesmärke oma konkreetsetes uurimisvaldkondades.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Ühisettevõtte asutamisega tagatakse kaasatud liikmetele vastastikku kasu toov avaliku ja erasektori partnerlus, sealhulgas suurendatakse asjaomastele tööstusharudele seitsme aasta jooksul tehtavate suurte eelarveeraldiste kindlust. Asutajaliikmeks või assotsieerunud liikmeks või nende koosseisu kuuluvaks või nendega seotud üksuseks saamine võimaldab saavutada kas otse või tööstusharu esindajate kaudu mõju ühisettevõtte juhatuses. Juhatus on ühisettevõtte otsuseid tegev organ, kes määrab kindlaks partnerluse pikaajalise strateegilise suuna ja iga-aastased prioriteedid. Seepärast peaksid asutajaliikmed ja assotsieerunud liikmed – vajaduse korral esindades enda koosseisu kuuluvaid üksuseid – saama panustada ühisettevõtte tegevuskava ja prioriteetide kindlaksmääramisse, mida tehakse strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava vastuvõtmise ja võimaliku muutmisega, samuti iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmisse, sealhulgas projektikonkursside sisu, konkreetse projektikonkursi teema puhul kohaldatava rahastamismäära ning seonduvate esitamis-, hindamis-, valimis-, määramis- ja läbivaatamismenetluste eeskirjade kindlaksmääramisse.	(21) Ühisettevõtte asutamisega tagatakse kaasatud liikmetele vastastikku kasu toov avaliku ja erasektori partnerlus, sealhulgas suurendatakse asjaomastele tööstusharudele seitsme aasta jooksul tehtavate suurte eelarveeraldiste kindlust ning saadetakse poliitiline sõnum, pakutakse tõhusamat planeerimist ja tagatakse investorite kindlustunne. Juhatus on ühisettevõtte otsuseid tegev organ, kes määrab kindlaks partnerluse pikaajalise strateegilise suuna ja iga-aastased prioriteedid, mis põhinevad partnerite, sealhulgas erasektori, teadusringkondade, liikmesriikide esindajate ja asjaomase ühisettevõtte konkreetses valdkonnas tegutsevate mittetulunduslike kodanikuühiskonna organisatsioonide panusel. Seepärast peaksid asutajaliikmed ja assotsieerunud liikmed – vajaduse korral esindades enda koosseisu kuuluvaid üksuseid – koos kõigi muude asjaomaste sidusrühmadega saama panustada ühisettevõtte tegevuskava ja prioriteetide kindlaksmääramisse, mida tehakse strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava vastuvõtmise ja võimaliku läbivaatamisega, samuti iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmisse, sealhulgas projektikonkursside sisu, konkreetse projektikonkursi teema puhul kohaldatava rahastamismäära ning seonduvate esitamis-, hindamis-, valimis-, määramis- ja läbivaatamismenetluste eeskirjade kindlaksmääramisse.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) On asjakohane, et muud liikmed kui liit kohustuvad rakendama käesolevat määrust kinnituskirjaga. Need kinnituskirjad peaksid olema õiguslikult kehtivad kogu algatuse kestuse jooksul ning ühisettevõte ja komisjon peaksid neid hoolikalt kontrollima. Ühisettevõtted peaksid looma õigus- ja organisatsioonilise keskkonna, mis võimaldab liikmetel täita oma kohustusi, ning samal ajal tagama algatuse pideva avatuse ja läbipaistvuse selle elluviimise ajal, eelkõige prioriteetide kehtestamiseks ja osalemiseks projektikonkurssidel.	(22) Ühisettevõtted peaksid suutma töötada vilkalt, lihtsalt ja paindlikult ning neil peaksid olema selged eeskirjad, mis suurendavad atraktiivsust kõigi sidusrühmade ning eelkõige tööstussektori, VKEde, teadusasutuste ja osalevate riikide jaoks. On asjakohane, et muud liikmed kui liit kohustuvad rakendama käesolevat määrust kinnituskirjaga. Need kinnituskirjad tuleks õigeaegselt avaldada asjaomase ühisettevõtte veebisaidil, tagades konfidentsiaalsuseeskirjade järgimise, ning need peaksid olema õiguslikult kehtivad kogu algatuse kestuse jooksul ning ühisettevõte ja komisjon peaksid neid hoolikalt kontrollima. Ühisettevõtted peaksid looma õigus- ja organisatsioonilise keskkonna, mis võimaldab liikmetel täita oma kohustusi, ning samal ajal tagama algatuse pideva avatuse, läbipaistvuse ja huvide konflikti käsitlevate normide järgimise selle elluviimise ajal, eelkõige prioriteetide kehtestamiseks ja osalemiseks projektikonkurssidel, edendades sooliselt ja geograafiliselt tasakaalustatud osalemist. Ühisettevõtted peaksid vajaduse korral kindlaks määrama projektikonkursid, mille puhul edendatakse VKEdest osalejate koordineerivat rolli.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Raamprogrammi „Euroopa horisont“ nurgakivi on edasine lihtsustamine. Sellega seoses peaks olema partneritel, kes ei pea enam aru andma rahastamiskõlbmatutest kuludest, lihtsustatud aruandlusmehhanism. Mitterahalisi panuseid tegevuskulude katteks tuleks arvutada üksnes rahastamiskõlblike kulude põhjal. See võimaldab arvutada tegevuskulude katteks tehtud mitterahalisi panuseid automatiseeritult, kasutades programmi „Euroopa horisont“ IT-vahendeid, vähendab partnerite halduskoormust ja muudab panustest teatamise mehhanismi tõhusamaks. Ühisettevõtted peaksid tähelepanelikult jälgima tegevuskulude katteks antud mitterahalisi panuseid ning juhatusse kuuluv tegevdirektor peaks koostama korrapäraseid aruandeid, et teha kindlaks, kas mitterahaliste panustega seotud eesmärkide saavutamisel tehtavad edusammud on rahuldavad. Juhatus peaks hindama nii tegevuskulude katmisse panustavate liikmete jõupingutusi kui ka tulemusi, samuti muid tegureid, nagu VKEde osalemise tase ja algatuse atraktiivsus uustulnukate jaoks. Vajaduse korral peaks juhatus rakendama asjakohaseid parandusmeetmeid, võttes arvesse avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet.	(23) Raamprogrammi „Euroopa horisont“ nurgakivi on edasine lihtsustamine. Sellega seoses peaks olema partneritel, kes ei pea enam aru andma rahastamiskõlbmatutest kuludest, lihtsustatud aruandlusmehhanism. Mitterahalisi panuseid tegevuskulude katteks tuleks arvutada üksnes rahastamiskõlblike kulude põhjal. See võimaldab arvutada tegevuskulude katteks tehtud mitterahalisi panuseid automatiseeritult, kasutades programmi „Euroopa horisont“ IT-vahendeid, vähendab partnerite halduskoormust ja muudab panustest teatamise mehhanismi tõhusamaks. Ühisettevõtted peaksid tähelepanelikult jälgima tegevuskulude katteks antud mitterahalisi panuseid ning juhatusse kuuluv tegevdirektor peaks koostama korrapäraseid aruandeid, et teha kindlaks, kas mitterahaliste panustega seotud eesmärkide saavutamisel tehtavad edusammud on rahuldavad, ja avaldama neid õigeaegselt asjaomase ühisettevõtte veebisaidil. Juhatus peaks hindama nii tegevuskulude katmisse panustavate liikmete jõupingutusi kui ka tulemusi, samuti muid tegureid, nagu VKEde osalemise tase, algatuse atraktiivsus uustulnukate jaoks ja geograafiline mitmekesisus. Vajaduse korral peaks juhatus rakendama asjakohaseid parandusmeetmeid, võttes arvesse avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Ühisettevõtted peaksid andma muudele liikmetele kui liit pidevalt võimaluse ja stiimuli ühendada oma teadus- ja innovatsioonitegevus ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevusega. Lisategevuse jaoks ei tuleks anda ühisettevõttest rahalist toetust. Küll aga võib seda arvestada liikmete mitterahalise panusena, kui see aitab saavutada ühisettevõtte eesmärke ja on otseselt seotud ühisettevõtte tegevusega. Sellise seose saab kindlaks teha ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete või selle varasemate algatuste tulemuste kasutuselevõtu või märkimisväärse liidu lisaväärtuse tõendamise kaudu. Käesolevas määruses tuleks sätestada iga ühisettevõtte puhul täpsemalt lisategevuse ulatus, mis on vajalik soovitud suunatuse ja mõju saavutamiseks. Seejärel peaksid ühisettevõtete juhatused otsustama, kas panuste hindamisel on vaja kasutada lihtsustatud meetodeid, nagu kindlasummalised maksed või ühikuhinnad, et saavutada lihtsustamine, kulutasuvus ja konfidentsiaalsete äriandmete asjakohasel tasemel kaitse.	(24) Ühisettevõtted peaksid andma muudele liikmetele kui liit pidevalt võimaluse ja stiimuli ühendada oma teadus- ja innovatsioonitegevus ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevusega. Lisategevuse jaoks ei tuleks anda ühisettevõttest rahalist toetust. Küll aga võib seda arvestada liikmete mitterahalise panusena, kui see aitab saavutada ühisettevõtte eesmärke ja on otseselt seotud ühisettevõtte tegevusega. Sellise seose saab kindlaks teha ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete või selle varasemate algatuste tulemuste kasutuselevõtu või märkimisväärse liidu lisaväärtuse tõendamise kaudu. Käesolevas määruses tuleks sätestada konkreetsemad sätted lisategevuse ulatuse määratlemise kohta iga ühisettevõtte puhul kõige läbipaistvamal viisil, kuivõrd see on vajalik soovitud suunatuse ja mõju saavutamiseks. Seejärel peaksid ühisettevõtete juhatused otsustama, kas panuste hindamisel on vaja kasutada lihtsustatud meetodeid, nagu kindlasummalised maksed või ühikuhinnad, et saavutada lihtsustamine, kulutasuvus ja konfidentsiaalsete äriandmete asjakohasel tasemel kaitse.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24a) Selleks et toetada noorte teadlaste karjääri ning edendada tipptasemel teadusuuringuid ja innovatsiooni, peaks ühisettevõte tagama ajakohase teabe ja korrapäraste avatud projektikonkursside pakkumised doktorantidele ja doktorikraadiga teadlastele vastava ühisettevõtte pädevusalas, edendades vajaduse korral vastastikust täiendavust ja koostoimet Marie Skłodowska-Curie meetmega.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Ühisettevõtete juhtimisega tuleks tagada sobivad otsustusprotsessid, et tulla toime kiiresti muutuva sotsiaal-majandusliku ja tehnoloogilise keskkonnaga ning üleilmsete probleemidega. Ühisettevõtted peaksid kasutama kõigi asjakohaste sidusrühmade eksperditeadmisi, nõu ja tuge, et tõhusalt täita oma ülesandeid ning tagada koostoime liidu ja riigi tasandil. Seepärast tuleks ühisettevõtetele anda õigus luua nõuandeorganeid, kes annavad eksperdinõu ja täidavad mis tahes muid nõuandva iseloomuga ülesandeid, mis on vajalikud ühisettevõtete eesmärkide saavutamiseks. Nõuandeorganite loomisel peaksid ühisettevõtted tagama oma tegevusvaldkondade ekspertide tasakaalustatud esindatuse, sealhulgas soolise tasakaalu. Nende organite antav nõu peaks hõlmama teaduslikku vaatenurka, nagu ka riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja ühisettevõtete muude sidusrühmade seisukohti.	(25) Ühisettevõtete juhtimisega tuleks tagada läbipaistvad ja sobivad otsustusprotsessid, et tulla toime kiiresti muutuva sotsiaal-majandusliku ja tehnoloogilise keskkonnaga ning üleilmsete probleemidega. Ühisettevõtete juhtorganid peaksid arvesse võtma soolise tasakaalu ja geograafilise mitmekesisuse põhimõtet. Ühisettevõtted peaksid kasutama kõigi asjakohaste sidusrühmade, sealhulgas ülikoolide ja muude teadusasutuste, tööstuse esindajate ja VKEde eksperditeadmisi, nõu ja tuge, et tõhusalt täita oma ülesandeid ning tagada koostoime liidu, riigi ja piirkondlikul tasandil. Seepärast tuleks ühisettevõtetele anda õigus luua nõuandeorganeid, kes annavad eksperdinõu ja täidavad mis tahes muid nõuandva iseloomuga ülesandeid, mis on vajalikud ühisettevõtete eesmärkide saavutamiseks. Nõuandeorganite loomisel peaksid ühisettevõtted tagama oma tegevusvaldkondade ekspertide tasakaalustatud esindatuse. Nende organite antav nõu peaks hõlmama teaduslikku vaatenurka, nagu ka riiklike ja piirkondlike ametiasutuste, ühisettevõtete muude sidusrühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohti.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Ühisettevõtetel peaks olema võimalik luua teaduslik nõuandeorgan. See organ või selle liikmed peaksid suutma pakkuda ühisettevõttele sõltumatut teaduslikku nõu ja tuge. Teaduslik nõu peaks olema seotud eeskätt iga-aastaste töökavade ja lisategevusega ning vajaduse korral ühisettevõtte ülesannete mis tahes muu aspektiga.	(26) Ühisettevõtted peaksid looma teadusliku nõuandeorgani. See organ või selle liikmed peaksid pakkuma ühisettevõttele teaduslikku nõu ja tuge sõltumatult ühisettevõtte teiste juhtorganite liikmetest. Teaduslik nõu peaks olema seotud eeskätt strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavaga, iga-aastaste töökavade ja lisategevusega, sotsiaal-majandusliku, keskkonna- ja kliimamõjuga, võimalike uute liikmetega ning vajaduse korral ühisettevõtte ülesannete mis tahes muu aspektiga.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26a) Juhatus peaks andma teaduslikule nõuandeorganile õigeaegset teavet teadusliku nõuandeorgani soovitusi ja arvamusi käsitlevate otsuste kohta. Need otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Et ühisettevõtted oleksid teadlikud oma tegevusvaldkondade sidusrühmade seisukohtadest ja arvamustest kogu väärtusahela lõikes, peaks ühisettevõtetel olema võimalik luua nõu andvad sidusrühmade rühmad, kellega konsulteerida vastavalt ühisettevõtte vajadustele horisontaalsetes või konkreetsetes küsimustes. Sellised rühmad peaksid olema avatud kõigile ühisettevõtte tegevusvaldkonnas tegutsevatele avaliku ja erasektori sidusrühmadele, sealhulgas organiseeritud huvirühmadele ja rahvusvahelistele huvirühmadele liikmesriikidest, assotsieerunud riikidest ja muudest riikidest.	(28) Et ühisettevõtted oleksid teadlikud oma tegevusvaldkondade sidusrühmade seisukohtadest ja arvamustest kogu väärtusahela lõikes, peaks ühisettevõtetel olema võimalik luua nõu andvad sidusrühmade rühmad, kellega konsulteerida vastavalt ühisettevõtte vajadustele horisontaalsetes või konkreetsetes küsimustes. Sellised rühmad peaksid olema avatud kõigile ühisettevõtte tegevusvaldkonnas tegutsevatele avaliku ja erasektori sidusrühmadele, sealhulgas organiseeritud huvirühmadele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja rahvusvahelistele huvirühmadele liikmesriikidest, assotsieerunud riikidest ja muudest riikidest.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Ühisettevõtted peaksid tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama oma asjakohastele organitele õigeaegselt kogu nõutava teabe ning tutvustama oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu.	(29) Ühisettevõtted peaksid tegutsema lihtsalt, vilkalt, avatult, õiglaselt ja läbipaistvalt, edastama oma asjakohastele organitele õigeaegselt kogu nõutava teabe ning tutvustama oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu, osaledes teadlikkuse suurendamise kampaaniates ning edendades haridus- ja levitamistegevust, kaasates akadeemilisi, teadus- ja teadmusvõrgustikke, sotsiaal- ja majanduspartnereid, meedia-, tööstus- ja VKEde organisatsioone ning muid osalejaid. Kõik ühisettevõtted peaksid tegema sihipäraseid jõupingutusi, et tagada üldsuse piisav ja õigeaegne teavitamine ühisettevõtte tegevusest, ning esitama asjakohase teabe oma veebisaidil, sealhulgas avaldades asjakohaseid dokumente, nagu iga-aastased tegevusaruanded, eduaruanded, juhatuse koosolekute päevakorrad ja protokollid, järgides konfidentsiaalsusnõudeid. Need peaksid tõhustama dialoogi ühiskonnaga, suurendama teadlikkust, soodustama aktiivset osalemist teadusuuringute kõigis etappides, võimaldades kodanikel osaleda lahenduste kavandamisel, panustada ideedesse ja luua konstruktiivset suhtumist ühisettevõtete tegevusse ja tulemustesse, suurendades seeläbi usaldust nii praeguste kui ka tulevaste probleemide tehnoloogiliste lahenduste vastu.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Ühisettevõtete rakendamisel tuleks kasutada struktuuri ja eeskirju, mis suurendavad tõhusust ja tagavad lihtsustamise. Sellega seoses peaksid ühisettevõtted võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantsreeglid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 2018/104612 artikliga 71.	(30) Juhtimisstruktuur ja spetsiaalne programmibüroo on ühisettevõtete ainulaadsed tunnused, mis peaksid võimaldama usaldusel põhinevate tehingute kõrgemat taset. Ühisettevõtete rakendamisel tuleks kasutada struktuuri ja eeskirju, mis suurendavad nende mõju, tõhusust ja tagavad toetusesaajatele maksimaalse haldusalase lihtsustamise ning nende halduskoormuse vähendamise. Sellega seoses peaksid ühisettevõtted võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantsreeglid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 2018/104612 artikliga 71. Selleks et võimaldada ühisettevõtetel täita oma ülesandeid ja lisategevusi, tuleks tagada piisav töötajate arv ja palgaastmed.
__________________	__________________
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).	12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Osalemine kaudsetes meetmetes, mida ühisettevõtted rahastavad programmi „Euroopa horisont“ alusel, peaks toimuma kooskõlas seda programmi käsitlevas määruses sätestatud eeskirjadega. Ühisettevõtted peaksid tagama nende eeskirjade järjekindla kohaldamise, tuginedes komisjoni võetud asjakohastele meetmetele. Ühisettevõtted peaksid kasutama komisjoni koostatud üldise toetuslepingu näidist. Mis puudutab aega, mille jooksul saab esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise suhtes, millele on osutatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 36 lõikes 4], siis arvesse tuleks võtta innovatsioonitsüklite kestust valdkondades, kus asjaomane ühisettevõte tegutseb.	(32) Osalemine kaudsetes meetmetes, mida ühisettevõtted rahastavad programmi „Euroopa horisont“ alusel, peaks toimuma kooskõlas seda programmi käsitlevas määruses sätestatud eeskirjadega. Eelkõige VKEdel ei pruugi olla piisavalt vahendeid Euroopa projektides aktiivseks osalemiseks ning kõik ühisettevõtted peaksid neid oma tegevuses toetama. VKEde osalemise soodustamiseks peaksid ühisettevõtted siiski saama kohaldada meetme raames liidu rahastamise suhtes erinevaid rahastamismäärasid sõltuvalt osaleja tüübist. Rahastamismäärasid tuleks kajastada tööprogrammis. Ühisettevõtted peaksid tagama nende eeskirjade järjekindla kohaldamise, tuginedes komisjoni võetud asjakohastele meetmetele. Ühisettevõtted peaksid kasutama komisjoni koostatud üldise toetuslepingu näidist. Mis puudutab aega, mille jooksul saab esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise suhtes, millele on osutatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 36 lõikes 4], siis arvesse tuleks võtta innovatsioonitsüklite kestust valdkondades, kus asjaomane ühisettevõte tegutseb.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32a) Kuna oskuste puudumine on konkurentsivõime peamine takistus, peaksid ühisettevõtted aktiivselt kaasa aitama konkreetsete oskuste puudujäägi vähendamisele kogu liidus ning võtma meetmeid soolise tasakaalu suurendamiseks ja soolise mõõtme käsitlemiseks, muu hulgas teaduses, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas, aidates kaasa uute teadmiste ja inimkapitali loomisele, osaledes teadlikkuse suurendamise kampaaniates ning edendades haridus- ja levitamistegevust, kaasates akadeemilisi, teadus- ja teadmusvõrgustikke, sotsiaal- ja majanduspartnereid, meedia-, tööstus- ja VKEde organisatsioone ning muid osalejaid. Ühisettevõtted peaksid otsima võimalusi teavitada üliõpilasi, kes võivad soovida teha karjääri teaduses, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas ning muudes ühisettevõtete tegevusega seotud valdkondades. Ühisettevõtted peaksid olema üks vahenditest, millega meelitada ligi andekaid inimesi ja vähendada ajude äravoolu probleemi, säilitades teadlaste ja eriteadmiste tasakaalustatud ringluse.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Üks ühisettevõtete põhieesmärke on suurendada liidu majanduslikku suutlikkust ning eelkõige liidu teaduslikku ja tehnoloogilist sõltumatust. Peale selle kerkib pandeemiajärgse taastumise raames jõuliselt esile vajadus investeerida peamistesse tehnoloogiatesse, nagu 5G, tehisintellekt, pilvtehnoloogia, küberturvalisuse tehnoloogia ja keskkonnahoidlik tehnoloogia ning seda tehnoloogiat liidus väärtustada. Siin mängivad tähtsat rolli kõigi osalejate tulemused. Projekti raames saavutatud tulemuste ja neile ligipääsemise õiguse kaudu saavad liidu rahastamisest kasu kõik osalejad, isegi need, kes ei ole saanud liidult rahalisi vahendeid. Seepärast peaks ühisettevõtete õigus esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise ja tulemuste kasutamiseks ainulitsentside andmise suhtes kehtima liidu huvide kaitsmiseks ka nende osalejate puhul, kellele liit ei ole eraldanud rahalisi vahendeid. Selle vastuväidete esitamise õiguse kasutamisel peaks ühisettevõte tagama kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega õiglase tasakaalu liidu huvide ja osalejate tulemustega seotud põhiõiguste kaitsmise vahel, võttes arvesse seda, et need osalejad ei saanud meetme jaoks, millega tulemused saavutati, liidult mingeid rahalisi vahendeid.	(33) Ühisettevõtete põhieesmärkide seas on suurendada liidu majanduslikku suutlikkust ning eelkõige liidu tööstuslikku, teaduslikku ja tehnoloogilist sõltumatust ja kliimaneutraalsust ning luua kestlikum ja konkurentsivõimelisem majandus teadusliku, digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni abil. Peale selle kerkib pandeemiajärgse taastumise raames jõuliselt esile vajadus investeerida tarvilikku taristusse ja peamistesse tehnoloogiatesse, nagu uued kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, 5G ja 6G, tehisintellekt, pilvtehnoloogia, küberturvalisuse tehnoloogia ja keskkonnahoidlik tehnoloogia ning neid tehnoloogiaid liidus väärtustada, juurutada ja turustada. Ühisettevõtted peaksid aitama kaasa avatud teaduse edendamisele kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklites 14 ja 39, kus on kirjas, et juurdepääs teadusandmetele peaks olema „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve. Siin mängivad tähtsat rolli kõigi osalejate tulemused. Projekti raames saavutatud tulemuste ja neile ligipääsemise õiguse kaudu saavad liidu rahastamisest kasu kõik osalejad, isegi need, kes ei ole saanud liidult rahalisi vahendeid. Seepärast peaks ühisettevõtete õigus esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise ja tulemuste kasutamiseks ainulitsentside andmise suhtes kehtima liidu huvide kaitsmiseks ka nende osalejate puhul, kellele liit ei ole eraldanud rahalisi vahendeid. Selle vastuväidete esitamise õiguse kasutamisel peaks ühisettevõte tagama kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega õiglase tasakaalu liidu huvide ja osalejate tulemustega seotud põhiõiguste kaitsmise vahel, võttes arvesse seda, et need osalejad ei saanud meetme jaoks, millega tulemused saavutati, liidult mingeid rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 8 lõike 2 punktile c] peaksid ühisettevõtted rakendama selget kestuspõhist lähenemisviisi. Liidu finantshuvide piisavaks kaitsmiseks tuleks ühisettevõtted luua ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2031, et võimaldada neil täita oma toetuste kasutamisega seotud kohustusi seni, kuni viimaste algatatud kaudsete meetmete elluviimine on lõppenud.	(38) Ühisettevõtteid tuleks rahastada liidu programmidest mitmeaastase finantsraamistiku raames ja vajaduse korral taasterahastust „Next Generation EU“. Vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 8 lõike 2 punktile c] peaksid ühisettevõtted rakendama selget kestuspõhist lähenemisviisi. Liidu finantshuvide piisavaks kaitsmiseks tuleks ühisettevõtted luua ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2031, et võimaldada neil täita oma toetuste kasutamisega seotud kohustusi seni, kuni viimaste algatatud kaudsete meetmete elluviimine on lõppenud.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(38a) Ühisettevõte ning tema organid ja töötajad peaksid vältima oma tegevuses huvide konflikti. Juhatus ja tegevdirektorid peaksid võtma vastu reeglid huvide konfliktide ennetamiseks, vältimiseks ja haldamiseks. Teaduskomitee liikmed peaksid avaldama kogu oma ametialase tegevuse, kõigi finantshuvide ja huvide konfliktide deklaratsiooni ning ajakohastama seda korrapäraselt.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Seoses Euroopa Komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe13 prioriteediga, mida toetavad liidu läbivaadatud biomajanduse strateegia,14 ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia,15 teatis „Puhas planeet kõigi jaoks“,16 ringmajanduse tegevuskava17 ja uus teatis „Talust taldrikule“,18 peaks Euroopa bioressursipõhine sektor, sealhulgas VKEd, piirkonnad ja esmatootjad, muutuma kliimaneutraalseks, ringluspõhisemaks ja kestlikumaks, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks üleilmsel tasandil. Tugev, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline bioressursipõhine innovatsiooni ökosüsteem aitab vähendada sõltuvust taastumatust fossiilsest toorainest ja taastumatutest maavaradest ning kiirendada nende asendamist. See aitab välja arendada kestlikkuse ja ringluspõhise innovatsiooni kaudu taastuvaid bioressursipõhiseid tooteid, materjale ja protsesse ning jäätmetest ja biomassist saadavaid toitaineid. Selline ökosüsteem võimaldab luua väärtust ka kohalikest lähteainetest, sealhulgas jäätmetest, jääkidest ja kõrvalsaadustest, ning seeläbi luua töökohti ja soodustada majanduskasvu ja arengut kogu liidus – mitte üksnes linnapiirkondades, vaid ka biomassi tootvates maapiirkondades ja rannikualadel, mille puhul on sageli tegemist äärealadega, kus tööstuse arengust saadakse harva kasu.	(39) Seoses komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe13 prioriteediga, mida toetavad liidu läbivaadatud biomajanduse strateegia,14 ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia,15 teatis „Puhas planeet kõigi jaoks“,16 ringmajanduse tegevuskava17, uus teatis „Talust taldrikule“18 ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaks Euroopa bioressursipõhine sektor, sealhulgas VKEd ja iduettevõtjad, piirkonnad ja esmatootjad, muutuma kliimaneutraalseks, ringluspõhisemaks ja kestlikumaks, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks üleilmsel tasandil. Tugev, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline bioressursipõhine innovatsiooni ökosüsteem aitab vähendada sõltuvust taastumatust fossiilsest toorainest ja taastumatutest maavaradest ning kiirendada nende asendamist. See aitab välja arendada kestlikkuse ja ringluspõhise innovatsiooni kaudu taastuvaid bioressursipõhiseid tooteid, materjale ja protsesse ning jäätmetest ja biomassist saadavaid toitaineid. Selline ökosüsteem võimaldab luua väärtust ka kohalikest lähteainetest, sealhulgas jäätmetest, jääkidest ja kõrvalsaadustest, ning seeläbi luua töökohti ja soodustada majandus- ja sotsiaalset kasvu ning arengut kogu liidus – mitte üksnes linnapiirkondades, vaid ka biomassi tootvates maapiirkondades ja rannikualadel, mille puhul on sageli tegemist äärealadega, kus tööstuse, majanduse ja sotsiaalsest arengust saadakse harva kasu. Samuti võib see aidata kaasa selliste lahenduste leidmisele, mille puhul kasutatakse negatiivsete heitkoguste tehnoloogiat ja lähenemist.
__________________	__________________
13 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et.	13 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et.
14 COM(2018)0673 final.	14 COM(2018)0673 final.
15 COM(2020)0380 final.	15 COM(2020)0380 final.
16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET.	16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET.
17 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et.	17 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et.
18 COM(2020)0381 final.	18 COM(2020)0381 final.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Programmi „Horisont 2020“ alusel asutatud biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte on keskendunud ressursside säästvale kasutamisele, eelkõige ressursimahukates ja suure mõjuga sektorites, nagu põllumajandus, tekstiilitööstus ja ehitus, võttes sihikule ennekõike kohalikud ettevõtjad, tootjad, vabrikud ja tehased. 2017. aasta oktoobris avaldatud ühisettevõtte vahehindamise aruanne sisaldas 34 soovitust, mida on arvesse võetud käesoleva määrusega asutatava bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte kavandamisel. Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte ei ole biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte otsene jätk, vaid pigem programm, mis tugineb oma eelkäija saavutustele ja mille raames tegeletakse selle vajakajäämistega. Esitatud soovituste kohaselt peaks bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte kaasama suurema hulga sidusrühmi, kelle hulka kuuluvad primaarsektor (põllumajandus, vesiviljelus, kalandus ja metsandus) ning jäätmete, jääkide ja kõrvalsaaduste tootjad, piirkondlikud ametiasutused ja investorid, et vältida turutõrkeid ja mittekestlikke bioressursipõhiseid protsesse. Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte rahastama üksnes selliseid projekte, mille puhul on arvesse võetud ringluse ja kestlikkuse põhimõtet ning planeedi taluvuspiire.	(40) Programmi „Horisont 2020“ alusel asutatud biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte on keskendunud ressursside säästvale kasutamisele, eelkõige ressursimahukates ja suure mõjuga sektorites, nagu põllumajandus, tekstiilitööstus ja ehitus, võttes sihikule ennekõike kohalikud ettevõtjad, tootjad, vabrikud ja tehased. 2017. aasta oktoobris avaldatud ühisettevõtte vahehindamise aruanne sisaldas 34 soovitust, mida on arvesse võetud käesoleva määrusega asutatava bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte kavandamisel. Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte ei ole biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte otsene jätk, vaid pigem programm, mis tugineb oma eelkäija saavutustele ja mille raames tegeletakse selle vajakajäämistega. Esitatud soovituste kohaselt peaks bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte kaasama suurema hulga sidusrühmi, kelle hulka kuuluvad primaarsektor (eri tehnoloogiavaldkonnad, põllumajandus, vesiviljelus, kalandus ja metsandus) ning jäätmete, jääkide ja kõrvalsaaduste tootjad, piirkondlikud ametiasutused ja investorid, et vältida turutõrkeid ja mittekestlikke bioressursipõhiseid protsesse, ning samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid. Eelkõige peaks sellega olema tagatud avatus väiksematele osalejatele. Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte rahastama üksnes selliseid projekte, mille puhul on arvesse võetud ringluse ja kestlikkuse põhimõtet ning planeedi taluvuspiire ning mis leevendavad enda võimalikku sotsiaalset ja keskkonnamõju.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte peaks looma lahenduste kasutuselevõtule keskenduvad rühmad kui nõuandeorganid, kes osalevad aktiivselt strateegilistes aruteludes, mille raames määratakse kindlaks partnerluse tegevuskava. On väga oluline kaasata need nõuandeorganid juhtimisstruktuuri, et tagada laiem osalemine ja suuremad erasektori investeeringud biotoorainel põhinevas ringmajandussektoris. Need rühmad peaksid eelkõige pakkuma tuge juhatuse strateegiliste koosolekute jaoks, kus tööstuse juhid ja sidusrühmade esindajad koos komisjoni kõrgetasemeliste esindajatega ühinevad alalise juhatusega, et pidada arutelusid ja määrata kindlaks partnerluse strateegiline suund.	(41) Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte peaks looma lahenduste kasutuselevõtule keskenduvad rühmad kui nõuandeorganid, kes osalevad aktiivselt strateegilistes aruteludes, mille raames määratakse kindlaks partnerluse tegevuskava. On väga oluline kaasata need nõuandeorganid juhtimisstruktuuri, et tagada laiem osalemine ja suuremad erasektori investeeringud biotoorainel põhinevas ringmajandussektoris. Need rühmad peaksid eelkõige pakkuma tuge juhatuse strateegiliste koosolekute jaoks, kus tööstuse juhid ja sidusrühmade esindajad koos komisjoni kõrgetasemeliste esindajatega ühinevad alalise juhatusega, et pidada arutelusid ja määrata kindlaks strateegiline suund ning tagada partnerluse keskkonnaalane ja sotsiaalne kestlikkus.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte põhieesmärk peaks olema aidata lennunduse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks kiirendada kliimaneutraalse lennundustehnoloogia väljatöötamist selle võimalikult varajaseks kasutuselevõtuks, et anda märkimisväärne panus Euroopa rohelise kokkuleppe kõrgelennuliste keskkonnamõju leevendamise eesmärkide saavutamisse, st aidata saavutada eesmärk vähendada 2030. aastaks heidet võrreldes 1990. aasta tasemega 55 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui kiirendatakse ja optimeeritakse lennundusvaldkonna teadus- ja innovatsiooniprotsesse ning parandatakse liidu lennundustööstuse üleilmset konkurentsivõimet. Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte peaks tagama ka selle, et keskkonnahoidlikum lennundus on endiselt ohutu, turvaline ja tõhus inimeste ja kaupade vedamiseks õhuteed pidi.	(42) Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte põhieesmärk peaks olema aidata lennunduse ökoloogilise jalajälje vähendamiseks kiirendada kliimaneutraalse lennundustehnoloogia väljatöötamist selle võimalikult varajaseks kasutuselevõtuks, et anda märkimisväärne panus Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11191a (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“) kõrgelennuliste keskkonnamõju leevendamise eesmärkide saavutamisse, st aidata saavutada eesmärk vähendada 2030. aastaks heidet võrreldes 1990. aasta tasemega 55 % ja saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui kiirendatakse ja optimeeritakse lennundusvaldkonna teadus- ja innovatsiooniprotsesse ning parandatakse liidu lennundustööstuse üleilmset konkurentsivõimet. Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte peaks tagama ka selle, et keskkonnahoidlikum lennundus on endiselt ohutu, turvaline ja tõhus inimeste ja kaupade vedamiseks õhuteed pidi.
	_______________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

 

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44a) Puhas ja kestlik lennundus, mis seisab COVID-19 pandeemia tõttu silmitsi märkimisväärsete probleemidega, on tunnistatud liidu edu jaoks ülioluliseks elemendiks väga konkurentsitihedas maailmas. Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte võiks lennundusalaste teadusuuringute tugibaasi laiendada mitmel viisil. See võiks aidata importida uusi teadmisi, lahendusi ja innovatsioonipotentsiaali, püüdes leida ideid teistest teadusvaldkondadest ja majandussektoritest. Samuti võiks see võimaldada üliõpilastel osaleda tööstuskeskkonnas, eriti VKEdes. Edukas koostöö ühisettevõtete ja akadeemiliste asutuste vahel võib viia sponsitud teaduslepingute, rahastatud koostöö, üliõpilaste praktikaprogrammide, ühiste spetsialiseeritud asutuste, tööstussektori tütarettevõtete programmide, toetuste, preemiate ja auhindadeni, mis ergutavad akadeemilist kogukonda.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Euroopa seisab silmitsi keerulise olukorraga, kus tal tuleb mängida juhtrolli kasvuhoonegaaside heitkoguste ühiskondlike kulude arvessevõtmisel lennutranspordi ärimudelis ning samal ajal tagada Euroopa toodetele võrdsed tingimused maailmaturul. Seepärast peaks keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte toetama Euroopa esindajaid nende rahvusvahelistes standardimise ja seadusandluse alastes jõupingutustes.	(47) Euroopa seisab silmitsi keerulise olukorraga, kus tal tuleb mängida üleilmset juhtrolli kasvuhoonegaaside heitkoguste ja keskkonnamõju ühiskondlike kulude arvessevõtmisel lennutranspordi ärimudelis ning samal ajal tagada Euroopa toodetele ja teenustele võrdsed tingimused maailmaturul, samuti õiguse ühendatusele ja sektori konkurentsivõime. Seepärast peaks keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte toetama Euroopa esindajaid nende rahvusvahelistes standardimise ja seadusandluse alastes jõupingutustes.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Viimase viie aasta jooksul on kasvanud järsult huvi vesiniku vastu – kõik liikmesriigid on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud Pariisi kokkuleppe. 2019. aasta lõpus tutvustas komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastal puudub kasvuhoonegaaside netoheide. Esmatähtsate valdkondade hulka kuuluvad saastevaba vesinik, kütuseelemendid ja muud alternatiivkütused ning energia salvestamine. Vesinik on olulisel kohal 2020. aasta juulis avaldatud teatistes kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia ja ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia kohta, samuti on see oluline selleks, et kutsuda ellu Euroopa saastevaba vesiniku liit, mis koondab kõik sidusrühmad, et teha liidu saastevaba vesiniku ökosüsteemi väljakujundamiseks kindlaks tehnoloogiaga seotud vajadused, investeerimisvõimalused ja regulatiivsed tõkked.	(48) Viimase viie aasta jooksul on kasvanud järsult huvi vesiniku vastu – kõik liikmesriigid on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud Pariisi kokkuleppe. 2019. aasta lõpus tutvustas komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus hiljemalt 2050. aastal puudub kasvuhoonegaaside netoheide. Esmatähtsate valdkondade hulka kuuluvad saastevaba vesinik, kütuseelemendid ja muud alternatiivkütused, energia salvestamine ning negatiivsete heitkoguste tehnoloogia. Vesinik on olulisel kohal 2020. aasta juulis avaldatud teatistes kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia ja ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia kohta ning Euroopa Parlamendi 19. Mai 2021. Aasta resolutsioonis Euroopa vesinikustrateegia kohta1a, samuti on see oluline selleks, et kutsuda ellu Euroopa saastevaba vesiniku liit, mis koondab kõik sidusrühmad, et teha liidu saastevaba vesiniku ökosüsteemi väljakujundamiseks kindlaks tehnoloogiaalaste teadusuuringute ja taristuga seotud vajadused, investeerimisvõimalused ning regulatiivsed ja majanduslikud tõkked.
	______________
	1a Vastuvõetud tekstid P9_TA(2021)0241

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Alates 2008. aastast on toetatud vesinikurakendustele keskenduvat teadus- ja innovatsioonitegevust, peamiselt kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtete kaudu (FCH ühisettevõte ja ühisettevõte FCH 2) seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ raames, ent samuti tavapäraste koostööprojektidega, mis hõlmavad kõiki vesiniku väärtusahela etappe/valdkondi. Saastevaba vesiniku ühisettevõte peaks suurendama ja integreerima liidu teadussuutlikkust, et kiirendada turuleviimiseks valmis kõrgtehnoloogiliste saastevaba vesiniku rakenduste väljatöötamist ja täiustamist lõppkasutamiseks energia-, transpordi-, ehitus- ja tööstussektoris. See on võimalik vaid siis, kui samal ajal tugevdatakse liidu saastevaba vesiniku väärtusahelat, eelkõige VKEsid.	(49) Alates 2008. aastast on toetatud vesinikurakendustele keskenduvat teadus- ja innovatsioonitegevust, peamiselt kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtete kaudu (FCH ühisettevõte ja ühisettevõte FCH 2) seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ raames, ent samuti tavapäraste koostööprojektidega, mis hõlmavad kõiki vesiniku väärtusahela etappe/valdkondi. Saastevaba vesiniku ühisettevõte peaks suurendama ja integreerima liidu teadussuutlikkust, et kiirendada turuleviimiseks valmis kõrgtehnoloogiliste saastevaba vesiniku rakenduste väljatöötamist ja täiustamist lõppkasutamiseks energia-, lennundus-, merendus- ja raskeveokitranspordi-, ehitus- ja tööstussektoris. See on võimalik vaid siis, kui samal ajal tugevdatakse liidu saastevaba vesiniku väärtusahelat, eelkõige VKEsid ja idufirmasid.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Kuna vesinikku saab kasutada kütusena, energiakandjana ja energia salvestamiseks, on oluline seada saastevaba vesiniku partnerluse raames sisse struktureeritud koostöö mitmete teiste programmi „Euroopa horisont“ partnerlustega, eelkõige lõppkasutuse jaoks. Saastevaba vesiniku partnerlus peaks looma sidemed eelkõige heitevaba maantee- ja veetranspordi, Euroopa raudteesektori, keskkonnahoidliku lennunduse, planeedi heaolu toetavate protsesside ja puhta terase partnerlustega. Sellega seoses tuleks luua juhatusele aru andev struktuur, et tagada nende partnerluste koostöö ja koostoime vesiniku valdkonnas. Saastevaba vesiniku algatus oleks ainus partnerlus, mis keskendub vesiniku tootmise tehnoloogiale. Koostöös lõppkasutuse partnerlustega tuleks keskenduda ennekõike tehnoloogia tutvustamisele ja ühisele tehniliste kirjelduste koostamisele.	(51) Kuna vesinikku saab kasutada kütusena, energiakandjana ja energia salvestamiseks, on oluline seada saastevaba vesiniku partnerluse raames sisse struktureeritud koostöö mitmete teiste programmi „Euroopa horisont“ partnerlustega, eelkõige lõppkasutuse jaoks ning samuti osaleda üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsates projektides. Saastevaba vesiniku partnerlus peaks looma sidemed ja arendama koostoimet eelkõige heitevaba maantee- ja veetranspordi, Euroopa raudteesektori, keskkonnahoidliku lennunduse, planeedi heaolu toetavate protsesside ja puhta terase partnerlustega. Sellega seoses tuleks luua juhatusele aru andev struktuur, et tagada nende partnerluste koostöö ja koostoime vesiniku valdkonnas. Saastevaba vesiniku algatus oleks ainus partnerlus, mis keskendub vesiniku tootmise tehnoloogiale ja taristule. Koostöös lõppkasutuse partnerlustega tuleks keskenduda ennekõike tehnoloogia tutvustamisele ja ühisele tehniliste kirjelduste koostamisele.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(53) Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Esmatähtsate valdkondade hulka kuulub säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku kiirendamine.	(53) Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse energia- ja ressursitõhusa, kestliku ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Esmatähtsate valdkondade hulka kuulub säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku kiirendamine.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Komisjoni teatises Euroopa uue tööstusstrateegia kohta22 (märts 2020) rõhutatakse, et säästva ja aruka liikuvuse sektoril, näiteks raudteesektoril, on nii vastutus kui ka potentsiaal juhtida digi- ja roheüleminekut, toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja parandada ühenduvust. Seepärast peaksid nii raudtee-, maantee-, lennu- kui ka veetransport andma oma panuse eesmärki vähendada transpordist pärit heidet 2050. aastaks 90 %. Esmajärjekorras peaks oluline osa praegu 75 % ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost minema üle raudteele ja siseveeteedele.	(54) Komisjoni teatises Euroopa uue tööstusstrateegia kohta22 (märts 2020) ja selle 2021. aasta maikuises ajakohastatud versioonis rõhutatakse, et säästva ja aruka liikuvuse sektoril, näiteks raudteesektoril, on nii vastutus kui ka potentsiaal juhtida digi- ja roheüleminekut, toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, hoogustada majanduse taastumist ja parandada ühenduvust. Seepärast peaksid nii raudtee-, maantee-, lennu- kui ka veetransport andma oma panuse eesmärki vähendada transpordist pärit heidet 2050. aastaks 90 %. Esmajärjekorras peaks oluline osa praegu 75 % ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost minema üle raudteele ja siseveeteedele.
__________________	__________________
22 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1593086905382&uri=CELEX:52020DC0102	22 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1593086905382&uri=CELEX:52020DC0102

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(56) Euroopa raudtee ühisettevõtte eesmärk peaks olema tagada suure läbilaskevõimega integreeritud Euroopa raudteevõrk, kaotades koostalitlusvõimet pärssivad tõkked ja pakkudes täielikuks integreerimiseks lahendusi, mis hõlmavad liikluskorraldust, sõidukeid, taristut ja teenuseid. Seda tehes tuleks Euroopa Liidu Raudteeameti koordineerimisel ära kasutada digiteerimise ja automatiseerimise pakutavad tohutud võimalused vähendada raudteesektoris kulusid, parandada läbilaskevõimet ning suurendada paindlikkust ja usaldusväärsust ning see peaks põhinema sektori ühisel usaldusväärsel ja toimival süsteemi ülesehitusel.	(56) Euroopa raudtee ühisettevõtte eesmärk peaks olema tagada suure läbilaskevõimega integreeritud Euroopa raudteevõrk, mille eesmärk on saavutada kõrgeimad ohutusstandardid lõppkasutajate, sealhulgas nii reisijate kui ka raudteetöötajate jaoks, kaotades koostalitlusvõimet pärssivad tõkked ja pakkudes täielikuks integreerimiseks muu hulgas piletimüügil põhinevaid lahendusi, mis hõlmavad liikluskorraldust, sõidukeid, taristut ja teenuseid. Seda tehes tuleks Euroopa Liidu Raudteeameti koordineerimisel ära kasutada digiteerimise ja automatiseerimise pakutavad tohutud võimalused vähendada raudteesektoris kulusid, parandada läbilaskevõimet ning suurendada paindlikkust ja usaldusväärsust, turvalisust ja kaasatust ning see peaks põhinema sektori ühisel usaldusväärsel ja toimival süsteemi ülesehitusel.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(58) Raudteesektor on keeruline süsteem, kus taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (rongiettevõtjad) ja nende vastavate seadmete (taristu ja veerem) vahel on väga tihe seos. Uuendusi ei ole võimalik teha ilma ühiste tehniliste kirjelduste ja ühise strateegiata, mida rakendatakse kogu raudteesüsteemis. Seepärast peaks Euroopa raudtee ühisettevõtte süsteemisammas võimaldama sektoril ühtlustuda, tuginedes ühtsele talitluskontseptsioonile ja ühtsele süsteemi ülesehitusele, sealhulgas raudteesüsteemi aluseks olevate teenuste, funktsionaalsete üksuste ja liideste määratlusele. Ühisettevõte peaks tagama üldise raamistiku, kandmaks hoolt selle eest, et teadusuuringud on kooskõlas ühiselt kokku lepitud ja ühiste tegevusvajaduste ja klientide nõudmistega. Euroopa raudtee ühisettevõtte juhtimismudelis ja otsustusprotsessis peaks kajastuma komisjoni juhtiv roll Euroopa raudteesüsteemi ühtlustamisel ja integreerimisel, eelkõige ühtse talitluskontseptsiooni ja süsteemi ülesehituse kiirel ja tõhusal väljatöötamisel, kaasates nõuandja ja tehnilise toe pakkuja rollis erasektori partnereid.	(58) Raudteesektor on keeruline süsteem, kus taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (rongiettevõtjad) ja nende vastavate seadmete (nt taristu ja veerem) tarnijate vahel on väga tihe seos. Uuendusi ei ole võimalik teha ilma ühiste tehniliste kirjelduste ja ühise strateegiata, mida rakendatakse kogu raudteesüsteemis. Seepärast peaks Euroopa raudtee ühisettevõtte süsteemisammas võimaldama sektoril ühtlustuda, tuginedes ühtsele talitluskontseptsioonile ja ühtsele süsteemi ülesehitusele, sealhulgas raudteesüsteemi aluseks olevate teenuste, funktsionaalsete üksuste ja liideste määratlusele. Ühisettevõte peaks tagama üldise raamistiku, kandmaks hoolt selle eest, et reisijatele suuremate õiguste andmiseks on teadusuuringud kooskõlas ühiselt kokku lepitud ja ühiste tegevusvajaduste ja klientide nõudmistega. Euroopa raudtee ühisettevõtte juhtimismudelis ja otsustusprotsessis peaks kajastuma komisjoni juhtiv roll Euroopa raudteesüsteemi ühtlustamisel ja integreerimisel, eelkõige ühtse talitluskontseptsiooni ja süsteemi ülesehituse kiirel ja tõhusal väljatöötamisel, kaasates nõuandja ja tehnilise toe pakkuja rollis erasektori partnereid ning võttes arvesse lõppkasutajate, sealhulgas reisijate ja töötajate vajadusi, pöörates erilist tähelepanu ohutusele ja kaasamisele.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 61

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(61) Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide, eelkõige 3. eesmärgi kohaste komisjoni prioriteetidega ja teatisega „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“23 on liit võtnud kindlalt nõuks anda oma panus, et tagada kõigile tervislik elu ja edendada kõigi heaolu, seada sisse veelgi tugevam partnerlus kahe mandri vahel ning toetada teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse arengut Aafrikas. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks keskenduma nakkushaiguste, näiteks HIVi, malaaria ja tuberkuloosi tõrjumiseks vajaliku diagnostika ja ravi ning asjakohaste vaktsiinide, nagu ka muu tervisetehnoloogia puudumise probleemile, kuid samuti Aafrikas, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas, levivatele vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud nakkushaigustele. COVID-19 pandeemia on näidanud, et olukorras, kus maailma eri piirkonnad on kaubanduse ja turismi kaudu üksteisega rohkem ühendatud, võivad nakkushaigused levida kiiresti üle kogu maailma. Seepärast on väga tähtis arendada tervisetehnoloogiat, et piirata nakkushaiguste levikut ning võidelda nende vastu, kui nad on juba levinud, kaitsmaks asjaomaste riikide ja liidu kodanike tervist. Selleks et saavutada maailmas tervishoiu valdkonnas tugevam juhtpositsioon, kui on saavutatud praeguse EDCTP2 algatuse raames, tuleks partnerluse ulatust laiendada, et hõlmata reageerimine tekkivatele nakkushaiguste ohtudele, suurenevatele antimikroobikumiresistentsusega seotud probleemidele ja mittenakkuslike haiguste puhul esinevale komorbiidsusele.	(61) Kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide, eelkõige 3. eesmärgi kohaste komisjoni prioriteetidega ja teatisega „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“23 on liit võtnud kindlalt nõuks anda oma panus, et tagada kõigile tervislik elu ja edendada kõigi heaolu, seada sisse veelgi tugevam partnerlus kahe mandri vahel ning toetada teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse arengut Aafrikas. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks keskenduma nakkushaiguste, näiteks HIVi, malaaria ja tuberkuloosi tõrjumiseks vajaliku diagnostika ja ravi ning asjakohaste vaktsiinide, nagu ka muu tervisetehnoloogia puudumise probleemile, kuid samuti Aafrikas, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas, levivatele vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud nakkushaigustele. COVID-19 pandeemia on näidanud, et olukorras, kus maailma eri piirkonnad on kaubanduse ja turismi kaudu üksteisega rohkem ühendatud, võivad nakkushaigused levida kiiresti üle kogu maailma. Seepärast on väga tähtis arendada tervisetehnoloogiat, et piirata nakkushaiguste levikut ning võidelda nende vastu, kui nad on juba levinud, kaitsmaks, parandamaks ja edendamaks asjaomaste riikide ja liidu kodanike tervist, toetades tervise edendamist ja haiguste ennetamist, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning tagades võrdse ja täieliku juurdepääsu tervishoiuteenustele. Selleks et saavutada maailmas tervishoiu valdkonnas tugevam juhtpositsioon, kui on saavutatud praeguse EDCTP2 algatuse raames, tuleks partnerluse ulatust laiendada, et hõlmata reageerimine tekkivatele nakkushaiguste ohtudele, suurenevatele antimikroobikumiresistentsusega seotud probleemidele ja mittenakkuslike haiguste puhul esinevale komorbiidsusele.
__________________	__________________
23 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“, 9.3.2020, JOIN(2020) 4 final.	23 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“, 9.3.2020, JOIN(2020) 4 final.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(62) Sahara-tagust Aafrikat kahjustavate nakkushaiguste tõrjumiseks nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite abil on vaja kaasata suur hulk osalejaid ja võtta pikaajalisi kohustusi. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks vahendama tulemuslikku ja kestlikku võrgustike loomist ja koostööd põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunal, luues sidemeid arvukate era- ja avaliku sektori organisatsioonidega, et tugevdada projektide raames ja asutuste vahel tehtavat koostööd. Samuti peaks programm aitama sisse seada uut põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunalist koostööd mitut riiki ja toimumiskohta hõlmavate uuringute tegemiseks Sahara-taguses Aafrikas. Peale selle peaks korrapäraselt korraldatav rahvusvaheline konverents – EDCTP foorum – andma Euroopast, Aafrikast ja mujalt pärit teadlastele ja asjaomastele võrgustikele võimaluse jagada tulemusi ja ideid ning luua koostöösidemeid.	(62) Sahara-tagust Aafrikat kahjustavate nakkushaiguste tõrjumiseks nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite abil on vaja kaasata suur hulk osalejaid ja võtta pikaajalisi kohustusi. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks vahendama tulemuslikku ja kestlikku võrgustike loomist ja koostööd põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunal, luues sidemeid arvukate era-, mittetulundusliku ja avaliku sektori organisatsioonidega, et tugevdada projektide raames ja asutuste vahel tehtavat koostööd. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks looma tugevad seosed ja koostoime Euroopa Arengufondi seni rakendatud algatustega ning parandama koordineerimist eri tegevusvaldkondades, tehes koostööd suutlikkuse suurendamise ning vahendite ja taristute jagamise valdkonnas, võttes meetmeid, mida toetatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist Aafrikas. Samuti peaks programm aitama sisse seada uut põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunalist koostööd mitut riiki ja toimumiskohta hõlmavate uuringute tegemiseks Sahara-taguses Aafrikas. Peale selle peaks korrapäraselt korraldatav rahvusvaheline konverents – EDCTP foorum – andma Euroopast, Aafrikast ja mujalt pärit teadlastele ja asjaomastele võrgustikele võimaluse jagada tulemusi ja ideid ning luua koostöösidemeid.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(64) On oluline, et ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte rahastatavad või ühisettevõtte tööprogrammiga muul moel hõlmatud teadusuuringud oleksid täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja selle lisaprotokollidega, Maailma Arstide Liidu 2008. aasta Helsingi deklaratsioonis esitatud eetikapõhimõtetega, inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise ühtlustamisnõukogu vastu võetud hea kliinilise tava standarditega, asjakohaste liidu õigusaktidega ning teadusuuringute asukohariikide eetikanormidega. Peale selle peaks ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte nõudma, et uuenduslikud lahendused ja sekkumised, mis töötatakse välja programmi raames toetatavate kaudsete meetmete tulemuste põhjal, peavad olema taskukohased ja kättesaadavad haavatavatele elanikkonnarühmadele.	(64) On oluline, et ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte rahastatavad või ühisettevõtte tööprogrammiga muul moel hõlmatud teadusuuringud oleksid täielikult kooskõlas hartaga, Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja selle lisaprotokollidega, Maailma Arstide Liidu 2008. aasta Helsingi deklaratsioonis esitatud eetikapõhimõtetega, inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise ühtlustamisnõukogu vastu võetud hea kliinilise tava standarditega, asjakohaste liidu õigusaktidega ning teadusuuringute asukohariikide eetikanormidega. Peale selle peaks ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte nõudma, et uuenduslikud lahendused ja sekkumised, mis töötatakse välja programmi raames toetatavate kaudsete meetmete tulemuste põhjal, peavad olema taskukohased ja kättesaadavad haavatavatele elanikkonnarühmadele, kes elavad madala sissetulekuga piirkondades. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks samuti toetama eetikakomiteede loomist Aafrika riikides, et toetada teadus- ja innovatsioonitegevust.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 65

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(65) Selleks et ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte oleks edukas ja kannustaks partnerluses kaasa lööma, peaks ühisettevõte rahastama üksnes selliseid juriidilisi isikuid, kes on programmi „Euroopa horisont“ alusel rahastamiskõlblikud ning kes on asutatud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluses osalevas riigis. Teistes liidu liikmesriikides, assotsieerunud riikides ja Sahara-taguse Aafrika riikides asutatud üksustel peaks siiski olema võimalik osaleda projektikonkurssidel, ilma et neile eraldataks rahalisi vahendeid. Lisaks peaksid üksused, mis on asutatud mõnes muus kui EDCTP3 liikmeks olevas riigis, olema rahastamiskõlblikud teatavate projektikonkursside teemade või rahvatervist ohustava hädaolukorraga seotud projektikonkursside puhul, kui see on ette nähtud tööprogrammis. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks võtma asjakohaseid meetmeid, sealhulgas lepingulisi, et kaitsta liidu finantshuve. Tuleks taotleda teadus- ja tehnoloogialepingute sõlmimist kolmandate riikidega. Kui üksused, mis asuvad kolmandas riigis, kellega ei ole sellist lepingut sõlmitud, osalevad rahaliste vahenditega kaudses meetmes, peaks EDCTP3 ühisettevõte kohaldama liidu huvide kaitseks alternatiivseid abinõusid: meetme finantsjuhtimine peaks toimuma liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning eelmaksete summat ja toetuslepingu vastutust käsitlevaid sätteid tuleks kohandada, et neis võetaks asjakohaselt arvesse finantsriske.	(65) Selleks et ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte oleks edukas ja kannustaks partnerluses kaasa lööma, peaks ühisettevõte rahastama üksnes selliseid juriidilisi isikuid, kes on programmi „Euroopa horisont“ alusel rahastamiskõlblikud ning kes on asutatud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluses osalevas riigis. Teistes liidu liikmesriikides, assotsieerunud riikides ja Sahara-taguse Aafrika riikides asutatud üksustel peaks siiski olema võimalik osaleda projektikonkurssidel, ilma et neile eraldataks rahalisi vahendeid. Lisaks peaksid üksused, mis on asutatud mõnes muus kui EDCTP3 liikmeks olevas riigis, olema rahastamiskõlblikud teatavate projektikonkursside teemade või rahvatervist ohustava hädaolukorraga seotud projektikonkursside puhul, kui see on ette nähtud tööprogrammis. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks võtma asjakohaseid meetmeid, sealhulgas lepingulisi, et kaitsta liidu finantshuve. Tuleks taotleda teadus- ja tehnoloogialepingute sõlmimist kolmandate riikidega. Kui üksused, mis asuvad kolmandas riigis, kellega ei ole sellist lepingut sõlmitud, osalevad rahaliste vahenditega kaudses meetmes, peaks EDCTP3 ühisettevõte kohaldama liidu huvide kaitseks alternatiivseid abinõusid: meetme finantsjuhtimine peaks toimuma liikmesriigis või assotsieerunud riigis, välja arvatud projektide puhul, mida juhivad Aafrika üksused või riigid, ning eelmaksete summat ja toetuslepingu vastutust käsitlevaid sätteid tuleks kohandada, et neis võetaks asjakohaselt arvesse finantsriske.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 66

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(66) Seoses komisjoni prioriteetidega „inimeste hüvanguks toimiv majandus“ ja „digiajastule vastav Euroopa“ peaks Euroopa tööstus, sh VKEd, muutuma keskkonnahoidlikumaks, ringluspõhisemaks ja digitaalsemaks, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks üleilmsel tasandil. Komisjon on rõhutanud meditsiiniseadmete ja digitehnoloogiate rolli tekkivate probleemide lahendamisel ning e-teenuste kasutamist kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamisel ja on kutsunud üles tagama varustamise taskukohaste ravimitega, et täita liidu vajadusi, toetades samal ajal uuenduslikku ja maailmas juhtpositsioonil olevat Euroopa ravimitööstust. Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte eesmärk on aidata parandada liidu tervishoiusektori kui liidu teadmispõhise majanduse nurgakivi konkurentsivõimet ning suurendada majandustegevust tervisetehnoloogia, ennekõike terviklike terviselaheduste väljatöötamisel, olles niiviisi vahend, mis aitab suurendada tehnoloogilist sõltumatust ja edendada meie riikide ühiskonna digiüleminekut. Sellised poliitilised prioriteedid on võimalik saavutada, kui tuua tervisega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks loodava avaliku ja erasektori partnerluse raames kokku olulised osalejad: akadeemilised ringkonnad, eri suuruses ettevõtted ja tervishoiualaste uuenduste lõppkasutajad. Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõte peaks aitama saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas24 ja Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks25. Ühisettevõtte tegevus peaks olema kooskõlas Euroopa uue tööstusstrateegiaga,26 Euroopa ravimistrateegiaga27 ning VKEde strateegiaga kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks28.	(66) Seoses komisjoni prioriteetidega „inimeste hüvanguks toimiv majandus“ ja „digiajastule vastav Euroopa“ peaks Euroopa tööstus, sh VKEd ja idufirmad, muutuma keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhisemaks ja digitaalsemaks, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks üleilmsel tasandil. Komisjon on rõhutanud meditsiiniseadmete, täiustatud diagnostika, ravi ja digitehnoloogiate rolli tekkivate tervishoiuprobleemide lahendamisel ning e-teenuste kasutamist kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamisel ja on kutsunud üles tagama varustamise taskukohaste ravimitega, et täita patsientide vajadusi, toetades samal ajal uuenduslikku ja maailmas juhtpositsioonil olevat Euroopa ravimitööstust. Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte eesmärk on aidata parandada liidu tervishoiusektori konkurentsivõimet tervisetehnoloogia, ennekõike terviklike terviselaheduste väljatöötamisel, parandades niiviisi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja osutamist kõikjal liidus ning olles vahend, mis aitab kiirendada tehnoloogia arengut ja tekitada juurde innovaatilisi lahendusi ning edendada meie riikide ühiskonna digiüleminekut. Sellised poliitilised prioriteedid on võimalik saavutada, kui tuua tervisega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks loodava avaliku ja erasektori partnerluse raames kokku olulised osalejad: avalik sektor, akadeemilised ringkonnad, eri suuruses ettevõtted ja tervishoiualaste uuenduste lõppkasutajad. Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõte peaks aitama saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas24ning programmi „Euroopa horisont“ vähimissioonis ja Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks25, samuti tuleks tõhustada koostööd erinevate Euroopa algatustega, kes tegelevad harvikhaigustega. Ühisettevõtte tegevus peaks olema kooskõlas Euroopa uue tööstusstrateegiaga26 ja selle ajakohastatud versiooniga, Euroopa ravimistrateegiaga27 ning VKEde strateegiaga kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks28. Tuleks püüda saavutada koostoime ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutusega (HERA), et luua struktuuriline koostöösüsteem, mis võimaldaks liidul terviseohte tõhusamalt ennetada ja nendega tõhusamalt tegeleda. Koostöömehhanismid ja koostoime programmiga „EL tervise heaks“ aitavad samuti suurendada liidu valmisolekut piiriülesteks terviseohtudeks, tugevdada tervishoiusüsteeme ning parandada uuenduslike ravimite kättesaadavust ja taskukohasust. Ühisettevõte peaks lisaks arendama koostoimet tervishoiu Euroopa andmeruumiga ning harvikhaiguste valdkonna teadusalgatustega.
__________________	__________________
24 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12154-Euroopa-vahktovevastase-voitluse-kava_et	24 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12154-Euroopa-vahktovevastase-voitluse-kava_et
25 https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/antimicrobial_resistance/docs/amr_2017_action-plan.pdf.	25 https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/antimicrobial_resistance/docs/amr_2017_action-plan.pdf.
26 COM(2020) 102.	26 COM(2020) 102.
27 COM(2020) 761.	27 COM(2020) 761.
28 COM(2020) 103.	28 COM(2020) 103.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(67) Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõte tugineb innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte (ühisettevõte IMI2) kogemustele, sealhulgas tööle, mida tehti selle algatuse raames COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks. Ühisettevõtte IMI2 vahehindamise käigus29 esitatud soovituste kohaselt peab jätkualgatus „võimaldama muudel tööstussektoritel teha ravimitööstusega aktiivselt koostööd, et kasutada uute tervishoiuvaldkonna sekkumismeetmete väljatöötamisel ära nende eksperditeadmised“. Nende tööstussektorite hulka peavad kuuluma biofarmaatsia, biotehnoloogia ja meditsiinitehnoloogia sektor, sealhulgas digitaalvaldkonnas tegutsevad ettevõtted. Algatus peaks hõlmama haiguste ennetamist, diagnostikat, ravi ja ohjamist ning selle loomisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta haiguse raskusest tulenevat suurt koormust patsientidele ja/või ühiskonnale ning/või mõjutatud isikute arvu, samuti haiguse suurt majanduslikku mõju patsientidele ja tervishoiusüsteemidele. Rahastatavad meetmed peavad vastama liidu rahvatervise vajadustele ning toetama ohutute, inimesekesksete, tõhusate, kulutasuvate ning patsientidele ja tervishoiusüsteemidele taskukohaste tervishoiualaste uuenduste tegemist.	(67) Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõte tugineb innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte (ühisettevõte IMI2) kogemustele, sealhulgas tööle, mida tehti selle algatuse raames COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks. Ühisettevõtte IMI2 vahehindamise käigus29 esitatud soovituste kohaselt peab jätkualgatus „võimaldama muudel tööstussektoritel teha ravimitööstusega aktiivselt koostööd, et kasutada uute tervishoiuvaldkonna sekkumismeetmete väljatöötamisel ära nende eksperditeadmised“. Nende tööstussektorite hulka peavad kuuluma biofarmaatsia, biotehnoloogia ja meditsiinitehnoloogia sektor, sealhulgas digitaalvaldkonnas tegutsevad ettevõtted. Uus algatus peaks tagama kodanikuühiskonna ja patsientide organisatsioonide aktiivse kaasamise. Algatus peaks hõlmama haiguste ennetamist, diagnostikat, ravi ja ohjamist ning selle loomisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta haiguse raskusest tulenevat suurt koormust patsientidele, nende peredele ja/või ühiskonnale ning/või mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatavate isikute arvu, samuti haiguse suurt majanduslikku mõju patsientidele ja tervishoiusüsteemidele. Rahastatavad meetmed peavad vastama liidu rahvatervise vajadustele ning toetama ohutute, inimese- ja patsiendikesksete, tõhusate, kulutasuvate, juurdepääsetavate ning patsientidele ja tervishoiusüsteemidele ja -teenustele taskukohaste tervishoiualaste uuenduste tegemist, et tervise kvaliteeti parandada.
__________________	__________________
29 The Interim Evaluation of the Innovative Medicines Initiative 2 Joint Undertaking (2014–2016) operating under Horizon 2020 (ISBN 978-92-79-69299-4).	29 The Interim Evaluation of the Innovative Medicines Initiative 2 Joint Undertaking (2014–2016) operating under Horizon 2020 (ISBN 978-92-79-69299-4).

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 68

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(68) Selleks et tagada parimad võimalused genereerida uusi teaduslikke ideid ning tegeleda edukalt teadus- ja innovatsioonitegevusega, peaksid uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte põhiosalejad olema teadlased eri liiki üksustest, nii avalikust kui ka erasektorist. Samal ajal peaksid andma algatuse strateegilisse kavandamisesse ja meetmetesse panuse lõppkasutajad, nagu liidu kodanikud, tervishoiuspetsialistid ja tervishoiuteenuste osutajad, kandmaks hoolt selle eest, et algatus vastab nende vajadustele. Lisaks – suurendamaks tõenäosust, et rahastatavate meetmete tulemused vastavad kasutuselevõtuks täidetavatele nõuetele ja seega saavutatakse oodatud mõju – peaksid partnerluse tegevusse varakult panustama liiduülesed ja riiklikud reguleerivad asutused, tervisetehnoloogia hindamise asutused ja tervishoiu rahastajad, kelle puhul tuleb tagada mis tahes huvide konflikti puudumine. Kogu see panus peaks aitama keskendada teadustegevus paremini valdkondadele, kus esineb rahuldamata vajadusi.	(68) Selleks et tagada parimad võimalused genereerida uusi teaduslikke ideid ning tegeleda edukalt teadus- ja innovatsioonitegevusega, peaksid uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte põhiosalejad olema teadlased eri liiki üksustest, nii avalikust kui ka erasektorist. Samal ajal peaksid andma algatuse strateegilisse kavandamisesse ja meetmetesse panuse lõppkasutajad, nagu liidu kodanikud, nende perekonnad, tarbija- ja patsiendirühmad, tervishoiuspetsialistid ja tervishoiuteenuste osutajad, samuti patsiendirühmad ja muud asjaomased avaliku huvi rühmad kogu liidust. Ühisettevõte peaks kandma hoolt selle eest, et selle rakendatavad tegevused vastavad nimetatud vajadustele. Lisaks – suurendamaks tõenäosust, et rahastatavate meetmete tulemused vastavad patsientide vajadustele ja nõuetele, mis on vajalikud nende kasutuselevõtuks ja seega oodatava mõju saavutamiseks – peaksid partnerluse tegevusse varakult panustama liiduülesed ja riiklikud reguleerivad asutused, tervisetehnoloogia hindamise asutused ja tervishoiu rahastajad, kelle puhul tuleb tagada mis tahes huvide konflikti puudumine. Kogu see panus peaks aitama keskendada teadustegevus paremini valdkondadele, kus esineb rahuldamata või alarahastatud vajadusi.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(70) Partnerluse eesmärkides tuleks keskenduda konkurentsieelsele etapile, millega luuakse turvaline keskkond tervisetehnoloogia valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tõhusaks koostööks. Et kajastada algatuse integreerivat laadi, aidata vähendada tervishoiusektori eri valdkondade kapseldumist ning tugevdada tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostööd, peaks enamik algatuse raames rahastatavaid projekte olema valdkonnaülesed.	(70) Partnerluse eesmärkides tuleks keskenduda konkurentsivälisele ja konkurentsieelsele etapile, millega luuakse turvaline keskkond tervisetehnoloogia valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tõhusaks ja tulemuslikuks koostööks. Et kajastada algatuse integreerivat laadi, aidata vähendada tervishoiusektori eri valdkondade kapseldumist ning tugevdada tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostööd, peaks enamik algatuse raames rahastatavaid projekte olema valdkonnaülesed.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(71) Mõiste „peamised digitehnoloogiad“ osutab elektroonikakomponentidele ja -süsteemidele, millele tuginevad kõik peamised majandussektorid. Komisjon on rõhutanud vajadust seda tehnoloogiat Euroopas kasutada, eriti Euroopa poliitikaprioriteetide elluviimisel, näiteks digitehnoloogia sõltumatuse saavutamisel30. Valdkonna olulisus ja liidu sidusrühmade ees seisvad probleemid nõuavad kiiret tegutsemist, et Euroopa innovatsiooni- ja väärtusahelatesse ei jääks ühtegi nõrka lüli. Seetõttu tuleks luua liidu tasandil mehhanism, mille abil ühendada ja suunata liikmesriikide, liidu ja erasektori toetus elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonna teadusuuringutele ning innovatsioonile.	(71) Mõiste „peamised digitehnoloogiad“ osutab elektroonikakomponentidele ja -süsteemidele, millele tuginevad kõik peamised majandussektorid. Komisjon on rõhutanud vajadust seda tehnoloogiat Euroopas kasutada, eriti Euroopa poliitikaprioriteetide elluviimisel, näiteks digitehnoloogia sõltumatuse saavutamisel30. Valdkonna olulisus ja liidu sidusrühmade ees seisvad probleemid nõuavad kiiret tegutsemist, et Euroopa innovatsiooni- ja väärtusahelatesse ei jääks ühtegi nõrka lüli. Seetõttu tuleks luua liidu tasandil mehhanism, mille abil ühendada ja suunata liikmesriikide, liidu ja erasektori toetus elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonna teadusuuringutele ning innovatsioonile. Ühisettevõtte algatusi peaksid täiendama ka protsessorite ja pooljuhttehnoloogia liit ning tööstusandmete, serv- ja pilvtehnoloogia liit.
__________________	__________________
30 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine”, COM(2020) 67 final.	30 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine”, COM(2020) 67 final.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 72

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(72) Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte peaks tegelema selgelt määratletud teemadega, mis võimaldaksid Euroopa tööstusel laiemalt projekteerida, toota ja kasutada elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektoris kõige uuenduslikumat tehnoloogiat. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel säilitada tiheda konkurentsiga rahvusvahelises kontekstis oma praegune tugevus ja liidrikoht ning kaotada lüngad tehnoloogias, mis on oluline liidu väärtusi, sealhulgas privaatsust ja usaldust, turvalisust ja ohutust arvessevõtva digiülemineku toimumiseks Euroopas, on vajalik Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahaline toetus. Uue tehnoloogia väljatöötamiseks ja uuenduste kiireks kasutuselevõtuks turul on oluline koostöö ökosüsteemi väärtusahelate kõiki osi esindavate sidusrühmade seas. Sidusrühmade, eelkõige VKEde kaasamiseks tekkivates ja/või seotud tehnoloogiavaldkondades on väga tähtsad ka avatus ja paindlikkus.	(72) Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte peaks tegelema selgelt määratletud teemadega, mis võimaldaksid Euroopa tööstusel laiemalt projekteerida, toota ja kasutada elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektoris kõige uuenduslikumat tehnoloogiat. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel säilitada tiheda konkurentsiga rahvusvahelises kontekstis oma praegune tugevus ja liidrikoht ning kaotada lüngad tehnoloogias, mis on oluline liidu väärtusi, sealhulgas väärtusahela kõigil tasanditel privaatsust, andmekaitset ja usaldust, turvalisust ja ohutust arvessevõtva digiülemineku toimumiseks liidus ja liidu tehnoloogilise juhtrolli jaoks, on vajalik Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahaline toetus. Uue, lõimprivaatsuse ja sisseprojekteeritud turbe põhimõttel põhineva tehnoloogia väljatöötamiseks ja selle tehnoloogia uuenduste kiireks kasutuselevõtuks turul on oluline koostöö ökosüsteemi väärtusahelate kõiki osi esindavate sidusrühmade seas. Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sidusrühmade, eelkõige VKEde kaasamiseks tekkivates ja/või seotud tehnoloogiavaldkondades on väga tähtsad ka avatus ja paindlikkus. Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte peaks samuti arendama teadustegevust kooskõlas komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatisega „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 73

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(73) Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte peaks ühendama rahalised ja tehnilised vahendid, mis on tähtsad selleks, et pidada sammu sektoris toimuva üha kiirema innovatsiooniga, saavutada oluline mõju ülekandumine ühiskonnale ja jagada riske, kooskõlastades strateegiaid ja Euroopa ühistes huvides tehtavaid investeeringuid. Seepärast peaksid peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte liikmed olema liit, liikmesriigid ja vabatahtlikkuse alusel programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigid ning erasektorist pärit liikmetena ühendused, kes esindavad oma liikmeks olevaid ettevõtteid [ja muid juriidilisi isikuid, kes tegutsevad Euroopas elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas]. Liikmesriikide osalemine lihtsustab järjekindlat kooskõlastamist riiklike programmide ja strateegiatega ning vähendab jõupingutuste kattumist ja killustatust, tagades samal ajal koostoime sidusrühmade ja meetmete seas.	(73) Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte peaks ühendama rahalised ja tehnilised vahendid, mis on tähtsad selleks, et pidada sammu sektoris toimuva üha kiirema innovatsiooniga, saavutada oluline mõju ülekandumine ühiskonnale, kooskõlastades strateegiaid ja Euroopa ühistes huvides tehtavaid investeeringuid. Seepärast peaksid peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte liikmed olema liit, liikmesriigid ja vabatahtlikkuse alusel programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigid ning erasektorist pärit liikmetena ühendused, kes esindavad oma liikmeks olevaid ettevõtteid [ja muid juriidilisi isikuid, kes tegutsevad Euroopas elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas]. Liikmesriikide osalemine lihtsustab järjekindlat kooskõlastamist riiklike programmide ja strateegiatega ning vähendab jõupingutuste kattumist ja killustatust, tagades samal ajal koostoime sidusrühmade ja meetmete seas.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(74) Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 8 lõike 1 punktiga c] peaksid osalevad riigid usaldama peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttele oma rahalise panuse kasutamise nende kaudsetes meetmetes osalejate heaks, kes on pärit asjaomastest riikidest. Toetusesaajad peaksid sõlmima ühisettevõttega toetuslepingu, järgides programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, sealhulgas vastavat intellektuaalomandi õiguste raamistikku, sõltuvalt liidu programmist, mille raames toetatakse tegevust, mille jaoks asjaomane toetus antakse. Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte peaks menetlema kulude hüvitamise nõudeid ja tegema toetusesaajatele makseid.	(74) Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 8 lõike 1 punktiga c] peaksid ühisettevõtted tegelema kõigi rahaliste panuste tsentraliseeritud haldamisega, kasutades koordineerivat lähenemisviisi. Sellest tulenevalt peaks iga osalev riik sõlmima ühisettevõttega halduskokkuleppe, milles sätestatakse kõnealuses osalevas riigis asutatud taotlejatele rahalise panuse maksmise ja selle kohta aruandmise koordineerimismehhanism. Selleks et tagada kooskõla oma riiklike strateegiliste prioriteetidega ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, peaks osalevatel riikidel olema õigus kehtestada veto oma riiklike rahaliste panuste kasutamisele konkreetsete taotlejate puhul.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(77) Ühtse Euroopa taeva õigusraamistikuga31 püütakse reformida institutsiooniliste, tegevus-, tehnoloogiliste ja regulatiivsete meetmete abil Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi, et parandada selle toimimist, pidades silmas võimsust, ohutust, tõhusust ja keskkonnamõju.	(77) Ühtse Euroopa taeva õigusraamistikuga31 püütakse reformida institutsiooniliste, tegevus-, tehnoloogiliste ja regulatiivsete meetmete abil Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi, et parandada selle toimimist, pidades silmas võimsust, ohutust, tõhusust ning mõju kliimale ja keskkonnamõju.
__________________	__________________
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (ELT L 96, 31.3.2004, lk 1).	31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (ELT L 96, 31.3.2004, lk 1).

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 78

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(78) Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi teadus- ja arendusprojektiga (projekt SESAR)32 püütakse ajakohastada lennuliikluse korraldamist ning ühendada omavahel tehnoloogiline ja tegevusalane innovatsioon, et toetada ühtset Euroopa taevast. Selle eesmärk on töötada 2035. aastaks välja tehnoloogialahendused hästi toimiva lennuliikluse korraldamise süsteemi jaoks, et tagada lennutranspordisektor, mis ei ole ülekoormatud ning on veelgi turvalisem ja keskkonnahoidlikum. Projekt SESAR hõlmab kolme omavahel seotud, pidevat ja arenevat koostööprotsessi, mille raames määratakse kindlaks, töötatakse välja ja võetakse kasutusele uued tehnoloogilised süsteemid ja käitamisprotseduurid, millele tugineb Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas määratletud digitaalne Euroopa taevas33.	(78) Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi teadus- ja arendusprojektiga (projekt SESAR)32 püütakse ajakohastada lennuliikluse korraldamist ning ühendada omavahel tehnoloogiline ja tegevusalane innovatsioon, et toetada ühtset Euroopa taevast. Selle eesmärk on töötada 2035. aastaks välja tehnoloogialahendused hästi toimiva lennuliikluse korraldamise süsteemi jaoks, et tagada lennutranspordisektor, mis ei ole ülekoormatud ning on veelgi turvalisem, keskkonnahoidlikum ja kliimasõbralikum, kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimamäärusega. Projekt SESAR hõlmab kolme omavahel seotud, pidevat ja arenevat koostööprotsessi, mille raames määratakse kindlaks, töötatakse välja ja võetakse kasutusele uued tehnoloogilised süsteemid ja käitamisprotseduurid, millele tugineb Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas määratletud digitaalne Euroopa taevas33.
__________________	__________________
32 Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).	32 Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).
33 Nõukogu otsus 2009/320/EÜ, millega kinnitatakse ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) projekti Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava (ELT L 95, 9.4.2009, lk 41).	33 Nõukogu otsus 2009/320/EÜ, millega kinnitatakse ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) projekti Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava (ELT L 95, 9.4.2009, lk 41).

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 79

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(79) Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, millega ühendatakse lennuliikluse korraldamise alane teadus- ja innovatsioonitegevus kasutuselevõtustsenaariumidega, et saavutada ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse eesmärgid, on planeerimisvahend lennuliikluse korraldamise ajakohastamiseks kõikjal Euroopas.	(79) Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava on planeerimisvahend lennuliikluse korraldamise ajakohastamiseks kõikjal Euroopas, millega ühendatakse lennuliikluse korraldamise alane teadus- ja innovatsioonitegevus kasutuselevõtustsenaariumidega, et saavutada ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse eesmärgid, parandades nii tõhusust üksikute lendude käigus kui ka võimaldades selle üldise suutlikkuse pidevat kohandamist koos tehnoloogia arenguga.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 81

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(81) Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendav kolmas ühisettevõte peaks tuginema ühisettevõtte SESAR kogemustele ja võtma üle selle liidus tehtavate lennuliikluse korraldamise alaste teadusuuringute koordineerija rolli. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõtte põhieesmärk peaks olema tugevdada ja veelgi rohkem lõimida Euroopas teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, aidates kiirendada sektori digiteerimist ning muuta sektor vastupidavamaks ja kohandatavaks liikluses esinevatele kõikumistele. Ühisettevõte peaks innovatsiooni abil suurendama mehitatud ja mehitamata õhusõidukeid kasutava lennutranspordi ning lennuliikluse juhtimissüsteemi teenuste konkurentsivõimet, et toetada majanduse taastumist ja kasvu. Ta peaks välja töötama uuenduslikud lahendused ja kiirendama nende kasutuselevõttu turul, et muuta ühtne Euroopa taevas lendamiseks kõige tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks õhuruumiks maailmas.	(81) Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendav kolmas ühisettevõte peaks tuginema ühisettevõtte SESAR kogemustele ja võtma üle selle liidus tehtavate lennuliikluse korraldamise alaste teadusuuringute koordineerija rolli. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõtte põhieesmärgid peaksid suutma toetada meetmeid, mis on mõeldud tugevdama ja veelgi rohkem lõimima Euroopas teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, mis omakorda aitaks kiirendada sektori digiteerimist ning muuta sektor vastupidavamaks ja kohandatavaks liikluses esinevatele kõikumistele. Ühisettevõte peaks aitama innovatsiooni abil suurendada mehitatud ja mehitamata õhusõidukeid kasutava lennutranspordi ning lennuliikluse juhtimissüsteemi teenuste konkurentsivõimet, et toetada majanduse ja sotsiaalvaldkonna taastumist ja kasvu. Ta peaks toetama uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja kiirendama nende kasutuselevõttu turul, et muuta ühtne Euroopa taevas lendamiseks kõige tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks õhuruumiks maailmas.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 83

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(83) Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendav kolmandas ühisettevõttes peaks olema võimalik osaleda eri vormis võimalikult paljudel sidusrühmadel kõigist liikmesriikidest ja programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikidest, sealhulgas VKEdel. Liikmete seas tuleks tagada sobiv tasakaal nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukite seadmete tootjate, õhuruumi kasutajate, aeronavigatsiooniteenuse osutajate, lennujaamade, sõjaliste ühenduste ja kutseühingute vahel ning osalemisel tuleks pakkuda võimalusi VKEdele, akadeemiliste ringkondade esindajatele ja teadusasutustele. Et teha kindlaks kõige paljutõotavamad lähenemisviisid ja üksused, kes suudavad neid rakendada, avaldas komisjon potentsiaalsetele liikmetele osalemiskutse. Juhatusel peaks olema lubatud valida selle osalemiskutse tulemuste põhjal assotsieerunud liikmed, et oleks võimalik laiendada kiiresti liikmeskonda.	(83) Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendavas kolmandas ühisettevõttes peaks olema võimalik osaleda eri vormis võimalikult paljudel sidusrühmadel kõigist liikmesriikidest ja programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikidest, sealhulgas VKEdel, teadusekspertidel ja asjaomastel kodanikuühiskonna organisatsioonidel, kes kuuluvad muu hulgas keskkonna- ja kliimasektorisse. Liikmete seas tuleks tagada sobiv tasakaal nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukite seadmete tootjate, õhuruumi kasutajate, aeronavigatsiooniteenuse osutajate, lennujaamade, sõjaliste ühenduste ja kutseühingute vahel ning osalemisel tuleks pakkuda võimalusi VKEdele, akadeemiliste ringkondade esindajatele ja teadusasutustele. Et teha kindlaks kõige paljutõotavamad lähenemisviisid ja üksused, kes suudavad neid rakendada, avaldas komisjon potentsiaalsetele liikmetele osalemiskutse. Juhatusel peaks olema lubatud valida selle osalemiskutse tulemuste põhjal assotsieerunud liikmed, et oleks võimalik laiendada kiiresti liikmeskonda.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(86) Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonil (EUROCONTROL) on olemas asjakohane taristu ning vajalikud haldusalased, IT, side ja logistika tugiteenused. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendav kolmas ühisettevõte peaks seda taristut ja neid teenuseid ära kasutama. Sellega seoses olgu öeldud, et koostoime, mis on võimalik saavutada haldusressursside koondamisel teiste ühisettevõtetega, kasutades ühiseid tugiteenuseid, on vähene. Seepärast peaks Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendav kolmas ühisettevõte käesoleva määrusega sisse seatavatest ühistest tugiteenustest loobuma.	(86) Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonil (EUROCONTROL) on olemas asjakohane taristu ning vajalikud haldusalased, IT, side ja logistika tugiteenused. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendav kolmas ühisettevõte peaks seda taristut ja neid teenuseid ära kasutama. Sellega seoses olgu öeldud, et koostoime, mis on võimalik saavutada haldusressursside koondamisel teiste ühisettevõtetega, on vähene. Seepärast peaks Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendav kolmas ühisettevõte käesoleva määrusega sisse seatavatest ühistest tugiteenustest loobuma.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 88

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(88) Seoses Euroopa Komisjoni 2019.–2024. aasta prioriteetidega „digiajastule vastav Euroopa“ ja „inimeste hüvanguks toimiv majandus“ ning komisjoni teatise „Euroopa digituleviku kujundamine“ valguses kindlaks määratud poliitikaeesmärkidega peab Euroopa arendama välja 5G-võrkudel põhineva esmatähtsate digiteenuste taristu ja suurendama 2030. aastaks oma tehnoloogilist suutlikkust 6G-süsteemide jaoks. Sellega seoses on komisjon rõhutanud Euroopa nutivõrkude ja -teenuste partnerluse strateegilist tähtsust ühenduvusel põhinevate turvaliste teenuste pakkumiseks tarbijatele ja ettevõtetele. Nimetatud prioriteedid on võimalik saavutada, kui tuua Euroopa partnerlusse, mis tugineb 5G-alase avaliku ja erasektori partnerluse saavutustele 5G tehnoloogia ja standardite edukal väljatöötamisel, kokku peamised osalejad, st tööstus, akadeemilised ringkonnad ja avaliku sektori asutused.	(88) Seoses Euroopa Komisjoni 2019.–2024. aasta prioriteetidega „digiajastule vastav Euroopa“ ja „inimeste hüvanguks toimiv majandus“ ning komisjoni teatiste „Euroopa digituleviku kujundamine“ ja „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ valguses kindlaks määratud poliitikaeesmärkidega peab Euroopa arendama välja 5G-võrkudel põhineva esmatähtsate digiteenuste taristu ja suurendama 2030. aastaks oma teadmusbaasi ja tehnoloogilist suutlikkust 6G-süsteemide ja uute asjakohaste kommunikatsioonitehnoloogia suundade jaoks. Sellega seoses on komisjon rõhutanud Euroopa nutivõrkude ja -teenuste partnerluse strateegilist tähtsust ühenduvusel põhinevate turvaliste teenuste pakkumiseks tarbijatele ja ettevõtetele. Nimetatud prioriteedid on võimalik saavutada, kui tuua Euroopa partnerlusse, mis tugineb 5G-alase avaliku ja erasektori partnerluse saavutustele 5G tehnoloogia ja standardite edukal väljatöötamisel, kokku peamised osalejad, st tööstus, akadeemilised ringkonnad, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja avaliku sektori asutused.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 89

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(89) Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte on kavandatud käsitlema digitaristu valdkonna poliitikaküsimusi ning laiendama teadusuuringuid ja innovatsiooni 6G-võrkude jaoks. Kaasates tihedalt liikmesriike, peaks ühisettevõte parandama reageerimist liidu poliitikale ja sotsiaalsetele vajadustele, mis on seotud võrkude energiatõhususe, küberturvalisuse, tehnoloogilise sõltumatuse, privaatsuse ja eetikaga. Ühisettevõte laiendab teadusuuringuid ja innovatsiooni võrkudelt pilvepõhiste teenuste osutamisele ning komponentidele ja seadmetele, mis võimaldavad osutada teenuseid kodanikele ja mitmesugustele sektoritele, nagu tervishoid, transport, tootmine ja massiteabevahendid.	(89) Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte on kavandatud käsitlema digitaristu valdkonna poliitikaküsimusi ning laiendama teadusuuringuid ja innovatsiooni 6G-võrkude ja muude sidevõrkude jaoks. Kaasates tihedalt liikmesriike, peaks ühisettevõte parandama reageerimist liidu poliitikale ja sotsiaalsetele vajadustele, mis on seotud võrkude energiatõhususe, küberturvalisuse, tehnoloogilise sõltumatuse ja vastupidavusvõime, privaatsuse ja eetikaga. Ühisettevõte laiendab teadusuuringuid ja innovatsiooni võrkudelt pilvepõhiste teenuste osutamisele ning komponentidele ja seadmetele, mis võimaldavad osutada teenuseid kodanikele ja mitmesugustele majandus- ja sotsiaalsektoritele, nagu tervishoid, transport, tootmine ja massiteabevahendid.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 91

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(91) Kõrgtehnoloogilisele 5G taristule tuginedes töötatakse välja ökosüsteemid digi- ja roheülemineku jaoks ning järgmise sammuna 6G tehnoloogia kasutuselevõtuks Euroopas. Euroopa ühendamise rahastu (CEF 2) digiprogramm ning programmid „Digitaalne Euroopa“ ja „InvestEU“ pakuvad võimalusi 5G-põhiste ja hiljem 6G-põhiste digitaalsete ökosüsteemide väljaarendamiseks. Võttes arvesse sellistesse kasutuselevõtuprojektidesse kaasatavate avaliku ja erasektori sidusrühmade suurt hulka, on oluline koordineerida strateegilise kava kehtestamist, panustamist programmitöösse ning sidusrühmade teavitamist ja kaasamist selliste programmide raames. Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte kui strateegiline alus nende ülesannete täitmisel peaks koordineerima strateegiliste kavade väljatöötamist asjakohaste valdkondade jaoks, näiteks 5G-süsteemide kasutuselevõtuks maanteedel ja raudteedel. Need kavad peaksid hõlmama muu hulgas kasutuselevõtu tegevuskavu, peamisi võimalikke koostöömudeleid ja muid strateegilisi küsimusi.	(91) Kõrgtehnoloogilisele 5G taristule võib tugineda, kui töötatakse välja ökosüsteemid digi- ja roheülemineku jaoks ning järgmise sammuna 6G tehnoloogia kasutuselevõtuks Euroopas läbipaistval ja avatud viisil, kuna ülemaailmsete ja ühilduvate 6G-standardite loomine vähendaks kulusid, looks tõhusamad digitaalsed tarneahelad ja edendaks innovatsiooni. Euroopa ühendamise rahastu (CEF 2) digiprogramm ning programmid „Digitaalne Euroopa“ ja „InvestEU“ pakuvad võimalusi 5G-põhiste ja hiljem 6G-põhiste digitaalsete ökosüsteemide väljaarendamiseks. Võttes arvesse sellistesse kasutuselevõtuprojektidesse kaasatavate avaliku ja erasektori sidusrühmade suurt hulka, on oluline hõlbustada strateegilise kava kehtestamist, panustamist programmitöösse ning sidusrühmade teavitamist ja kaasamist selliste programmide raames. Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte kui strateegiline alus nende ülesannete täitmisel peaks koordineerima strateegiliste kavade väljatöötamist asjakohaste valdkondade jaoks, näiteks 5G-süsteemide kasutuselevõtuks maanteedel ja raudteedel. Need kavad peaksid hõlmama muu hulgas kasutuselevõtu tegevuskavu, tehnoloogia alaseid soovitusi, peamisi võimalikke koostöömudeleid ja muid strateegilisi küsimusi.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega asutatakse programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 2 punktis 3] määratletud ja [artikli 8 lõike 1 punktis c] osutatud institutsiooniliste Euroopa partnerluste rakendamiseks üheksa ühisettevõtet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses. Selles määratakse kindlaks ühisettevõtete eesmärgid ja ülesanded, liikmeskond, töökorraldus ja muud tegevuseeskirjad.	Käesoleva määrusega asutatakse programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 2 punktis 3] määratletud ja [artikli 8 lõike 1 punktis c] ja III lisas osutatud institutsiooniliste Euroopa partnerluste rakendamiseks üheksa ühisettevõtet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses. Selles määratakse kindlaks ühisettevõtete eesmärgid ja ülesanded, liikmeskond, töökorraldus ja muud tegevuseeskirjad, sealhulgas läbipaistvus ja aruandekohustus.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. „seotud üksused“ – finantsmääruse artikli 187 lõikes 1 määratletud üksused;

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. „lisategevus“ – väljapoole tööprogrammi põhiosa jääv tegevus, mille jaoks ühisettevõte ei anna rahalist toetust, kuid mis aitab saavutada ühisettevõtte eesmärke ja on otseselt seotud ühisettevõtte projektide või selle varasemate algatuste tulemuste kasutuselevõtuga või millel on märkimisvääne liidu lisaväärtus;	9. „lisategevus“ – tegevus, mis on loetletud tööprogrammi põhiosale lisatud aasta lisategevuste kavas ning mille jaoks ühisettevõte ei anna rahalist toetust, kuid mis aitab otseselt saavutada ühisettevõtte eesmärke ja on otseselt seotud ühisettevõtte projektide või selle varasemate algatuste tulemuste kasutuselevõtuga või millel on märkimisvääne liidu lisaväärtus ja mis toetab liidu poliitikavaldkondi;

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklis 3 osutatud ühisettevõtted aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 3] sätestatud üldeesmärke.	1. Artiklis 3 osutatud ühisettevõtted aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 3] sätestatud üld- ja konkreetseid eesmärke.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kaasates partnerid teadus- ja innovatsiooniprogrammi väljatöötamisse ja rakendamisse, taotlevad ühisettevõtted järgmisi üldeesmärke:	2. Ühisettevõtted taotlevad järgmisi üldeesmärke:

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tugevdada ja lõimida liidu teadus- ja tehnoloogilist suutlikkust, et toetada uute kvaliteetsete teadmiste loomist ja levitamist, eelkõige üleilmsete probleemide lahendamiseks, liidu konkurentsivõime kindlustamiseks, kestlikkuse suurendamiseks ja Euroopa teadusruumi tugevdamiseks;	a) tugevdada ja lõimida liidu, liikmesriikide ja piirkondade teadus-, innovatsioonialast ja tehnoloogilist suutlikkust, et toetada uute kvaliteetsete teadmiste loomist ja levitamist, eelkõige üleilmsete ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, kindlustades ja parandades liidu konkurentsivõimet, Euroopa lisaväärtust, vastupidavusvõimet ja kestlikkust ning aidates tugevdada Euroopa teadusruumi;

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kindlustada kestlikkusest lähtuv liidu väärtusahelate üleilmne juhtpositsioon ning liidu avatud strateegiline autonoomia peamiste tehnoloogiate ja tööstuse valdkonnas kooskõlas Euroopa tööstusstrateegiaga;	b) kindlustada kestlikkusest lähtuv liidu väärtusahelate üleilmne juhtpositsioon ja vastupidavus ning kaitsta liidu strateegilist autonoomiat – samal ajal säilitades avatud majanduse – peamiste tehnoloogiate ja tööstussektorite valdkonnas kooskõlas Euroopa tööstusstrateegia ja VKEde strateegia, Euroopa rohelise kokkuleppe, muude liidu poliitikameetmete ja Euroopa majanduse taastekavaga;

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) töötada välja uuenduslikud lahendused kliima-, keskkonna-, tervise- ja muude üleilmsete ühiskonnaprobleemide jaoks ning kiirendada nende kasutuselevõttu kogu liidus, aidates sellega ellu viia liidu strateegilisi prioriteete, eelkõige saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid ja jõuda liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.	c) töötada välja uuenduslikud lahendused kliima-, keskkonna-, tervise-, digi- ja muude üleilmsete ühiskonnaprobleemide jaoks ning kiirendada nende kasutuselevõttu kogu liidus, aidates sellega ellu viia liidu strateegilisi prioriteete, kiirendada liidu majanduskasvu ja edendada innovatsiooni ökosüsteemi, saavutades ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja jõudes liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) suurendada kriitilist massi ja teadussuutlikkust sektori- ja valdkonnaüleses teadus- ja innovatsioonitegevuses kõikjal liidus;	a) suurendada kriitilist massi ja teadus- ning tehnoloogilist suutlikkust sektori- ja valdkonnaüleses teadus- ja innovatsioonitegevuse koostöös kõikjal liidus;

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kiirendada sotsiaalset, ökoloogilist ja majanduslikku üleminekut valdkondades ja sektorites, mis on strateegilise tähtsusega liidu prioriteetide saavutamiseks, eelkõige et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes kindlaks määratud eesmärkidega;	b) kiirendada rohe- ja digiüleminekut valdkondades ja sektorites, mis on strateegilise tähtsusega liidu prioriteetide saavutamiseks, eelkõige et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes ja Euroopa kliimamääruses kindlaks määratud kliima- ja energiaeesmärkidega ning aidata kaasa saaste- ja mürgivaba keskkonna saavutamisele, säilitades ja taastades ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust;

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) suurendada olemasolevate ja uute Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni väärtusahelate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) innovatsioonisuutlikkust ja tulemuslikkust;	c) suurendada olemasolevate ja uute Euroopa ökosüsteemide ja väärtusahelate, sealhulgas VKEde ja idufirmade teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning tulemuslikkust;

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kiirendada uuenduslike lahenduste väljatöötamist, kasutuselevõttu ja levitamist Euroopa tugevdatud teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemides, sealhulgas lõppkasutajate, kodanike, reguleerivate asutuste ja standardiorganisatsioonide ulatusliku ja varajase kaasamise ja koosloomise kaudu;	d) kiirendada uuenduslike lahenduste, tehnoloogiate, teenuste ja oskuste väljatöötamist, kasutuselevõttu ja levitamist Euroopa tugevdatud teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstuse ökosüsteemides ja lõpptulemusena ühiskonnas, sealhulgas lõppkasutajate, kaasa arvatud VKEd ja idufirmad, tarbijaorganisatsioonid, kodanikud, reguleerivad asutused ja standardiorganisatsioonid, ulatusliku ja varajase kaasamise ja koosloomise kaudu;

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) aidata vähendada asjaomaste oskuste nappust kogu liidus, tõstes teadlikkust ning aidates luua uusi teadmisi ja inimkapitali oma teadusuuringute valdkondades; aidata kaasa Euroopa töötajate täiendus- ja ümberõppele ning VKEde osalemisele ühisettevõtete tegevusega seotud tööstuslikes ökosüsteemides; hõlbustada asjakohase teadus- ja innovatsioonipädevuse integreerimist kogu liidus Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemidesse ja väärtusahelatesse;

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) teha uute toodete ja teenuste puhul keskkonnatoime ja tootlikkuse alaseid täiustusi liidu suutlikkust ja ressursse kasutades.	e) teha uute toodete, tehnoloogia, rakenduste ja teenuste puhul keskkonnatoime, energia- ja ressursisäästlikkuse, kestlikkuse, ühiskonnatoime ja tootlikkuse alaseid täiustusi, liidu suutlikkust ja ressursse omavahel ühendades ja täies ulatuses kasutades.

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkondades Euroopas ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele Euroopa partnerluste välja töötatud teadustulemustes, saavutades seeläbi Euroopa partnerluste parema kooskõla soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega;

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	eb) otsida võimalusi teavitada üliõpilasi, kes võivad soovida teha karjääri teaduses, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas ning muudes ühisettevõtete tegevusega seotud valdkondades;

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Teadustegevuse elluviimisel püüavad ühisettevõtted saavutada koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, muude programmi „Euroopa horisont“ algatuste ning kõigi teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõimega seotud liidu programmidega. Lisaks sellele peaksid ühisettevõtted tegema oma vastavates teadusvaldkondades tihedat koostööd komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega.

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tugevdada ja levitada tipptasemel teadmisi, sealhulgas edendades laialdasemat osalemist kogu liidus;	a) tugevdada ja levitada tipptasemel teadmisi, sealhulgas edendades laialdasemat osalemist ja geograafilist mitmekesisust kogu liidus, samuti liikmesriikide osalust, keda Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli kohaselt peetakse praegu tagasihoidlikeks ja mõõdukateks novaatoriteks;

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) edendada ja premeerida teaduse tipptaset, sealhulgas tagades, et meetmete rakendamisel võetakse arvesse tipptasemel teaduse ja alusuuringute tulemusi;

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni ning vajaduse korral hariduse ja muude poliitikavaldkondade vahelist seost, sealhulgas vastastikust täiendavust riigi, piirkonna ja liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika ja -tegevusega;	c) tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni ning vajaduse korral soolise võrdõiguslikkuse, hariduse ja muude poliitikavaldkondade vahelist seost, sealhulgas vastastikust täiendavust riigi, piirkonna ja liidu oskuste ning teadus- ja innovatsioonipoliitika ja -tegevusega;

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) propageerida vastutustundlikku teadust ja innovatsiooni, võttes arvesse ettevaatusprintsiipi;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) tugevdada soolist mõõdet teadusuuringutes ja innovatsioonis kõigis ühisettevõtetes;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) tugevdada rahvusvahelist koostööd;	e) tugevdada rahvusvahelist koostööd kooskõlas liidu välispoliitika eesmärkide ja rahvusvaheliste kohustustega ning edendada Euroopa konkurentsivõimet ja juhtpositsiooni tööstuses, kaitstes liidu strateegilist autonoomiat ning säilitades samas avatud majanduse;

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) suurendada üldsuse seas teadlikkust, omaksvõttu, nõudlust ja kasutuselevõttu, kaasates kodanikud ja lõppkasutajad uute lahenduste ühise kavandamise ja loomise protsessi;	f) suurendada üldsuse seas teadlikkust uutest lahendustest, nende omaksvõttu, nõudlust nende järele ja nende kasutuselevõttu, kaasates kodanikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, tarbijaorganisatsioonid ja lõppkasutajad, sh VKEd ja idufirmad, uute lahenduste ühise kavandamise ja loomise protsessi;

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) soodustada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamist ning aktiivselt levitada ja kasutada neid tulemusi, eelkõige erasektori investeeringute võimendamiseks ja poliitikakujundamiseks;	g) soodustada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste aktiivset levitamist ja kasutamist muu hulgas poliitikakujundamiseks standardimise, innovatiivsete lahenduste hangete ja kommertskasutusele eelnevate hangete kaudu, eesmärgiga kiirendada teadusuuringute tulemuste ja väljundite turuletoomist oma vastavates teadusvaldkondades;

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) kiirendada tööstuse ümberkujundamist, sealhulgas parandades innovatsioonialaseid oskusi;	h) kiirendada tööstuse ümberkujundamist ja vastupanuvõimet kogu väärtusahelas, sealhulgas parandades innovatsioonialaseid oskusi;

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ha) suurendada üliõpilaste, teadlaste ja ekspertide oskuste ja kogemuste taset kogu liidus, soodustades eri valdkondade konkreetsete akadeemiliste kraadide ja haridusprogrammide väljatöötamist, pöörates erilist tähelepanu soolistele aspektidele ja tagades võimalikult laia geograafilise ulatuse liidus;

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) toetada seonduva liidu poliitika tõenduspõhist rakendamist ning reguleerimis-, standardimis- ja kestlikku investeerimistegevust Euroopa ja üleilmsel tasandil.	i) toetada seonduva liidu poliitika teaduslikku tõenduspõhist rakendamist ning reguleerimis-, standardimis- ja kestlikku investeerimistegevust riiklikul, Euroopa ja üleilmsel tasandil.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) toetavad rahaliselt, peamiselt toetuste vormis, kaudseid teadus- ja innovatsioonmeetmeid, mis on välja valitud avatud ja konkurentsi põhimõttele tuginevate projektikonkursside kaudu, kui nende tööprogrammis ei ole märgitud teisiti;	a) toetavad rahaliselt, peamiselt toetuste vormis, kaudseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mis on välja valitud avatud, õiglaste, läbipaistvate ja konkurentsi põhimõttele tuginevate projektikonkursside kaudu, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mis on nende tööprogrammis märgitud;

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) arendavad tihedat koostööd ja tagavad kooskõlastamise muude Euroopa partnerlustega, sealhulgas eraldades vajaduse korral osa ühisettevõtte eelarvevahenditest ühiste projektikonkursside jaoks;	b) arendavad tihedat koostööd ja tagavad kooskõlastamise ja koostoime muude Euroopa partnerlustega, sealhulgas eraldades vajaduse korral osa ühisettevõtte eelarvevahenditest ühiste projektikonkursside jaoks;

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) püüavad saavutada koostoimet seonduvate liidu, riigi ja piirkonna tasandi meetmete ja programmidega, eriti nendega, mis toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut, nagu ühtekuuluvuspoliitika fondid kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiatega, ning vajaduse korral otsivad võimalusi saada nende meetmete ja programmide raames lisavahendeid;	c) püüavad saavutada ja tagada tõhusat koostoimet seonduvate liidu, riigi ja piirkonna tasandi meetmete ja programmidega, eriti nendega, mis toetavad uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja vastuvõtu turul, koolitust, haridust ja regionaalarengut, nagu ühtekuuluvuspoliitika fondid kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiatega, samuti Euroopa finantseerimisasutustega, nagu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Investeerimispank, ning asjaomaste tööstusliitude, heategevuslike sihtasutuste ja usaldusfondidega, ning vajaduse korral otsivad võimalusi saada nende meetmete ja programmide raames lisavahendeid;

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) tugevdada seost teadusuuringute, innovatsiooni ja komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatises jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (edaspidi „Euroopa oskuste tegevuskava“) kavandatud meetmete vahel, eelkõige selliste meetmete vahel, mille eesmärk on arendada oskusi, mis toetavad rohe- ja digiüleminekut, ning suurendada kõrgkooli lõpetanute hulka teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadel, eelkõige ühisettevõtete tegevusega seotud tööstuslikes ökosüsteemides;

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) aitavad oma tegevusega kaasa mitmeaastasele strateegilisele planeerimisele, aruandlusele, järelevalvele ja hindamisele ning programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklites 45 ja 47] sätestatud programmi „Euroopa horisont“ muude nõuete täitmisele (nt poliitika kohta tagasiside andmise ühise raamistiku rakendamine);	d) aitavad oma tegevusega kaasa mitmeaastasele strateegilisele planeerimisele, aruandlusele, järelevalvele ja hindamisele, suurendamata nende endi või nende toetusesaajate halduskoormust, ning programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklites 45 ja 47] sätestatud programmi „Euroopa horisont“ muude nõuete täitmisele (nt poliitika kohta tagasiside andmise ühise raamistiku rakendamine);

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) edendavad VKEde kaasamist oma tegevusse ja võtavad meetmeid, et tagada VKEde teavitamine, kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eesmärkidega;	e) edendavad VKEde ja idufirmade ning nende ühenduste kaasamist ühisettevõtete tegevusse ja tagavad selle, ning tagavad VKEde ja idufirmade õigeaegse teavitamise, kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eesmärkidega; teevad vajaduse korral kindlaks konkursikutsed, kus koordineeriv roll on antud VKEdele või idufirmadele;

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) töötavad välja meetmed, et kaasata uusi tulijaid, sealhulgas VKEsid ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevusse ja laiendada koostöövõrgustikke ning edendada olemasolevate riiklike teadus- ja innovatsiooniökosüsteemide ja -võrgustike paremat omavahelist ja Euroopa tasandil ühendamist;

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	eb) edendavad noorte teadlaste, doktorantide ja järeldoktorite kaasamist asjaomase ühisettevõtte tegevusse ja tagavad selle, tihedas koostoimes Marie Skłodowska-Curie meetmega;

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) kaasavad käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud avaliku ja erasektori vahendid;	f) kaasavad käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud avaliku ja erasektori vahendid, ning võimaluse korral ka täiendavad ressursid;

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) jälgivad kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikliga 45] ja [V lisaga] edusamme käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisel;	g) jälgivad edusamme käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisel ning programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 45] ja [III ja V lisas] sätestatud eesmärkide saavutamisel;

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) koostavad ja viivad ellu oma tööprogrammi;	h) töötavad välja ja rakendavad strateegilise teadus- ja innovatsioonikava, mille alusel nad koostavad ja viivad ellu oma tööprogrammi;

 

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) teevad koostööd võimalikult suure hulga sidusrühmadega, sealhulgas detsentraliseeritud asutuste, teadusasutuste ja ülikoolide, lõppkasutajate ja avaliku sektori asutustega, eelkõige selleks, et määrata kindlaks iga algatuse prioriteedid ja tegevus ning tagada kaasatus;	i) teevad koostööd võimalikult suure hulga sidusrühmadega, sealhulgas detsentraliseeritud asutuste, teadusasutuste ja ülikoolide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, lõppkasutajate, VKEde ühenduste ja avaliku sektori asutustega, eelkõige selleks, et määrata kindlaks iga algatuse prioriteedid ja tegevus ning tagada kaasatus, avatus ja ühiskondlik lisaväärtus;

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) korraldavad teavitamis-, teabevahetus-, avalikustamis-, levitamis- ja kasutuselevõtutegevust, kohaldades mutatis mutandis programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklit 46], sealhulgas teevad ühises programmi „Euroopa horisont“ e-andmebaasis kättesaadavaks ja ligipääsetavaks üksikasjaliku teabe rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste kohta;	j) korraldavad teavitamis-, teabevahetus-, avalikustamis-, levitamis- ja kasutuselevõtutegevust, kohaldades käesoleva määruse artikleid 10 ja 39 ja mutatis mutandis programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklit 46], sealhulgas teevad ühises programmi „Euroopa horisont“ e-andmebaasis kättesaadavaks ja kasutajasõbralikul viisil avalikkusele ligipääsetavaks üksikasjaliku teabe rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste kohta;

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ja) edendavad teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning haridus- ja levitamistegevust, kaasates akadeemilisi ning teadus- ja teadmusvõrgustikke, esitavad asjakohase teabe oma veebisaitidel, sealhulgas avaldavad asjakohaseid dokumente;

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt l

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) aitavad tõhustada teaduse ja poliitika vahelist seost, edendada avatud teadust, tagades tulemuste parema kasutamise, täita poliitikavajadusi ning hoogustada tulemuste levitamist ja kasutuselevõttu;	l) aitavad tõhustada teaduse ja poliitika vahelist seost, edendada avatud teadust ja austada selle põhimõtteid, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklites 14 ja 39, täita poliitikavajadusi ning hoogustada tulemuste kiiremat kasutamist, levitamist ja kasutuselevõttu ning suuremat nähtavust, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 51 lõikes 1; ühisettevõtted kehtestavad ranged reeglid erandite tegemiseks programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses sätestatud avatud juurdepääsu nõuete suhtes. Komisjon jälgib avatud juurdepääsuga seotud tavasid ja kõik erandid tuleks asjaomastel veebisaitidel läbipaistval viisil loetleda.

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) toetavad komisjoni kestlikke investeeringuid käsitleva määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaste usaldusväärsete teaduspõhiste tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel ja rakendamisel, jälgides ja hinnates nende rakendamist oma majandussektoris, et vajaduse korral anda poliitikakujundamise jaoks sihtotstarbelist tagasisidet;	n) toetavad komisjoni määruse (EL) 2020/852 artikli 3 kohaste usaldusväärsete teaduspõhiste tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel ja rakendamisel, kui ühisettevõtete tegevus kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2 – punkt o

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) võtavad arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohast olulise kahju ärahoidmise põhimõtet ja kõnealuse määruse sätteid, et vajaduse korral parandada juurdepääsu kestlikule rahastamisele;	o) võtavad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva ühisettevõtete tegevuse puhul arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohast olulise kahju ärahoidmise põhimõtet ja kõnealuse määruse sätteid, et vajaduse korral parandada juurdepääsu kestlikule rahastamisele;

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Lõike 2 punkti c rakendamiseks töötab komisjon välja selged, lihtsad ja konkreetsed suunised, mis käsitlevad eri liiki koostoime rakendamist ühisettevõtete poolt, nagu vahendite ümberpaigutamine, ning alternatiivne, kumulatiivne ja integreeritud rahastamine.

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühisettevõtted võivad avaldada assotsieerunud liikmete valimiseks avatud osalemiskutse. Osalemiskutses kirjeldatakse suutlikkust, mis on vajalik ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Kõik osalemiskutsed avaldatakse ühisettevõtte veebisaidil ning edastatakse kõigi asjakohaste kanalite kaudu, sealhulgas vajaduse korral riikide esindajate rühma vahendusel, et tagada ühisettevõtte eesmärkide saavutamise huvides võimalikult laialdane osalemine.	1. Ühisettevõtted avaldavad assotsieerunud liikmete valimiseks avatud, õiglased ja läbipaistvad osalemiskutsed, samal ajal aidates kaasa geograafilise mitmekesisuse suurendamisele. Osalemiskutse esitatakse avatult ja läbipaistvalt ning selles kirjeldatakse suutlikkust ja mitterahalist ja rahalist panust, mis on vajalik ühisettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Kõik osalemiskutsed avaldatakse ühisettevõtte veebisaidil ning edastatakse kõigi asjakohaste kanalite kaudu, sealhulgas vajaduse korral riikide esindajate rühma vahendusel, et tagada ühisettevõtte eesmärkide saavutamise huvides võimalikult laialdane osalemine.

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tegevdirektor kasutab liikmeks saamise taotluste hindamisel sõltumatute ekspertide ja vajaduse korral ühisettevõtte asjakohaste organite abi vaadeldes taotleja dokumenteeritud teadmisi, kogemusi ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte eesmärkide saavutamisel, taotleja rahanduslikku usaldusväärsust ning võetud pikaajalist kohustust anda ühisettevõttesse rahaline ja mitterahaline panus ning võttes arvesse võimalikke huvide konflikte.	2. Juhatus kasutab liikmeks saamise taotluste hindamisel sõltumatute ekspertide ja vajaduse korral ühisettevõtte asjakohaste organite, sealhulgas teadusnõukogu abi vaadeldes taotleja dokumenteeritud teadmisi, kogemusi ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte eesmärkide saavutamisel, taotleja rahanduslikku usaldusväärsust ning võetud pikaajalist kohustust anda ühisettevõttesse rahaline ja mitterahaline panus ning võttes arvesse võimalikke huvide konflikte.

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigis asuvate õigussubjektide liikmesus ei tohiks ühisettevõtte asutaja- ja assotsieerunud liikmetele kaasa tuua lisakoormust.

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Juhatus hindab liikmeks saamise taotlusi ja kiidab need asjakohasel juhul heaks.	3. Juhatus hindab liikmeks saamise taotlusi ja kiidab need heaks või lükkab tagasi.

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Väljavalitud assotsieerunud liikmed ja tegevdirektor ühisettevõtte esindajana kirjutavad alla kinnituskirjale, milles kirjeldatakse üksikasjalikult liikmelisuse ulatust, st sisu, tegevust ja kestust, assotsieerunud liikme panust ühisettevõttesse, sealhulgas artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud kavandatud lisategevust, ning määratakse kindlaks assotsieerunud liikme esindatus ja hääleõigus juhatuses.	4. Väljavalitud assotsieerunud liikmed ja tegevdirektor ühisettevõtte esindajana kirjutavad alla kinnituskirjale, milles kirjeldatakse üksikasjalikult liikmesuse ulatust, st sisu, tegevust ja kestust, assotsieerunud liikme rahalist ja mitterahalist panust ühisettevõttesse, sealhulgas artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud kavandatud lisategevust, ning määratakse kindlaks assotsieerunud liikme esindatus ja hääleõigus juhatuses. Väljavalitud assotsieerunud liikmete kinnituskirjad tehakse avalikult kättesaadavaks ühisettevõtte veebisaidil, tagades konfidentsiaalsuseeskirjade järgimise.

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga liige teavitab ühisettevõtet igast liikmetevahelisest ühinemisest või omandamisest, mis võib mõjutada ühisettevõtet, või kui liikme võtab üle üksus, kes ei ole ühisettevõtte liige.	2. Iga liige teavitab ühisettevõtet põhjendamatu viivituseta igast liikmetevahelisest ühinemisest või omandamisest, mis võib mõjutada ühisettevõtet, või kui liikme võtab üle üksus, kes ei ole ühisettevõtte liige.

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga erasektorist pärit liige teavitab ühisettevõtet mis tahes muust olulisest muudatusest oma omandilises kuuluvuses, kontrollis või koosseisus. Kui komisjon leiab, et muudatus tõenäoliselt mõjutab liidu või ühisettevõtte huve, mis on seotud julgeoleku või avaliku korraga, võib ta teha juhatusele ettepaneku asjaomase erasektorist pärit liikme liikmelisus lõpetada. Juhatus teeb otsuse asjaomase liikme liikmelisuse lõpetamise kohta. Asjaomane erasektorist pärit liige ei osale juhatuses toimuval hääletusel.	4. Iga erasektorist pärit liige teavitab ühisettevõtet põhjendamatu viivituseta mis tahes muust olulisest muudatusest oma omandilises kuuluvuses, kontrollis või koosseisus. Kui komisjon leiab, et muudatus tõenäoliselt mõjutab liidu või ühisettevõtte huve, mis on seotud julgeoleku või avaliku korraga, võib ta teha juhatusele ettepaneku asjaomase erasektorist pärit liikme liikmesus lõpetada. Juhatus teeb otsuse asjaomase liikme liikmesuse lõpetamise kohta. Asjaomane erasektorist pärit liige ei osale juhatuses toimuval hääletusel.

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga artikli 2 punktis 7 määratletud panustava partneri kandidaat peab esitama juhatusele kinnituskirja. Kinnituskirjas peab olema määratud kindlaks partnerluse ulatus, st sisu, tegevus ja kestus, ning kirjeldatud üksikasjalikult taotleja panust ühisettevõttesse.	1. Iga artikli 2 punktis 7 määratletud panustava partneri kandidaat peab esitama juhatusele kinnituskirja. Kinnituskirjas peab olema määratud kindlaks partnerluse ulatus, st sisu, tegevus ja kestus, ning kirjeldatud üksikasjalikult taotleja panust ühisettevõttesse. Kinnituskiri tehakse avalikult kättesaadavaks ühisettevõtte veebisaidil, tagades konfidentsiaalsuseeskirjade järgimise.

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juhatus hindab kinnituskirja ning kiidab taotluse heaks või lükkab selle tagasi.	2. Juhatus hindab kinnituskirja ja võtab arvesse ühisettevõtete organite teaduslikku nõu ja võimalikku huvide konflikti ning kiidab taotluse heaks või lükkab selle tagasi.

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu rahaline panus ühisettevõtetesse, sealhulgas EFTA assigneeringud, katab haldus- ja tegevuskulud teises osas kindlaks määratud maksimumsummade ulatuses. Teises osas osutatud liidu panust võib suurendada kolmandate riikide osalusega, kui see on kättesaadav.	1. Liidu rahaline panus ühisettevõtetesse, sealhulgas EFTA assigneeringud, katab haldus- ja tegevuskulud teises osas kindlaks määratud maksimumsummade ulatuses, tingimusel et muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused maksavad vähemalt sama suure summa. Teises osas osutatud liidu panust suurendatakse kolmandate riikide osalusega, kui see muutub kättesaadavaks, kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 16 lõikega 5.

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu rahalist panust võidakse täiendada Euroopa Liidu taasterahastust tehtavate eraldistega kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikliga 13 ning trahvidega kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 5. Seda panust võidakse täiendada ka kulukohustustest vabastamisega, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 15 lõikes 3. Liidu panust kohandatakse, et see kajastaks assotsieerunud riikide panust. Mis tahes täiendavale liidu panusele lisandub panus muudelt liikmetelt. Liidu ja muude liikmete kui liidu panus peab olema tasakaalus.

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 13, mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 ja finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohane liidu täiendav panus jaotatakse õiglaselt programmi „Euroopa horisont“ teise samba teemavaldkondade vahel, võttes arvesse liidu teadusuuringute prioriteete ja poliitikaeesmärke. Õiglase jaotamise puhul võetakse eelkõige arvesse ühisettevõtteid, mis tegutsevad sektorites, mis on pandeemia ajal kõige rohkem kannatanud ning mis on liidu eesmärkide saavutamiseks ja sotsiaal-majanduslikuks taastumiseks kõige olulisemad.

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. ERFist, ESF+ist, EMKFist ja EAFRDst ning taaste- ja vastupidavusrahastust kaasrahastatud programmide rahalisi panuseid võib käsitada osaleva riigi panusena ühisettevõttesse, tingimusel et järgitakse ühissätete määruse (2021–2027) ja fondispetsiifiliste määruste asjakohaseid sätteid. Komisjon koostab lihtsad ja praktilised suunised, et selgitada, mida mõistetakse ühisettevõttes osaleva riigi rahalise panusena.

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui teises osas ei ole sätestatud teisiti, annavad erasektorist pärit liikmed iga aasta 31. märtsiks juhatusele aru lõike 1 punktis b osutatud panuse väärtusest eelmisel eelarveaastal. Selle panuse väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste üksuste tavapärasele kuluarvestustavale, üksuse asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ning kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulud kinnitab asjaomase üksuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte võib kontrollida panuse väärtuse hindamise meetodit, kui kinnituses peaks esinema ebaselgust. Nõuetekohaselt kindlaks määratud juhtudel võib juhatus anda loa kasutada panuse hindamisel kindlasummalisi makseid või ühikuhindu.	2. Kui teises osas ei ole sätestatud teisiti, annavad erasektorist pärit liikmed iga aasta 30. juuniks juhatusele aru lõike 1 punktis b osutatud panuse väärtusest eelmisel eelarveaastal. Selle panuse väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste üksuste tavapärasele kuluarvestustavale, üksuse asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ning kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulusid ei auditeeri asjaomane ühisettevõte ega ükski liidu asutus, vaid need kinnitab asjaomase üksuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte võib kontrollida panuse väärtuse hindamise meetodit, kui kinnituses peaks esinema ebaselgust. Nõuetekohaselt kindlaks määratud juhtudel võib juhatus anda loa kasutada panuse hindamisel kindlasummalisi makseid või ühikuhindu.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ühisettevõte ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuse käigus tekkinud kulusid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 7 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon võib lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele, seda proportsionaalselt vähendada või algatada artiklis 43 osutatud lõpetamismenetluse järgmistel juhtudel:	7. Komisjon võib – pärast seda, kui ta on võtnud kasutusele vastastikuse kindlustusmehhanismi, mis on ette nähtud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 37 lõikes 7 – lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele, seda proportsionaalselt vähendada või algatada artiklis 43 osutatud lõpetamismenetluse järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a. Euroopa Parlamenti teavitatakse kõigist liidu rahalise panuse muudatustest.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11a
	Enne tööprogrammi vastuvõtmist võtab iga osalev riik endale soovitusliku kohustuse maksta ühisettevõttele oma riikliku rahalise panuse summa, kui see on asjakohane.
	Lisaks programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklis 22 sätestatud kriteeriumidele võib tööprogramm sisaldada lisana riiklike juriidiliste isikute kõlblikkuskriteeriume.
	Iga osalev riik usaldab ühisettevõttele ettepanekute hindamise kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade ja kriteeriumidega.
	Ettepanekute valik põhineb hindamiskomitee esitatud paremusjärjestusel. Juhatus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest järjestusest kõrvale kalduda, eelkõige selleks, et tagada portfellipõhise lähenemisviisi üldine järjepidevus.

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühisettevõtted sõlmivad aasta jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist ühiseid tugiteenuseid käsitlevad teenustaseme kokkulepped (v.a juhul, kui teises osas on sätestatud teisiti), võttes arvesse vajadust tagada liidu finantshuvide samaväärne kaitse eelarve täitmise ülesannete delegeerimisel ühisettevõtetele. Ühised tugiteenused hõlmavad järgmisi valdkondi (kus on kinnitust leidnud nende teenuste elujõulisus ja on tehtud ressursside taustauuring):	1. Ühisettevõtted võivad kasutada ühiseid tugiteenuseid, sõlmides selleks teenustaseme kokkulepped (v.a juhul, kui teises osas on sätestatud teisiti), võttes arvesse vajadust tagada liidu finantshuvide samaväärne kaitse eelarve täitmise ülesannete delegeerimisel ühisettevõtetele. Ühised tugiteenused võivad hõlmata järgmisi valdkondi (kus on kinnitust leidnud nende teenuste elujõulisus ja on tehtud ressursside taustauuring ning ilma et see piiraks ühisettevõtete konkreetseid uurimisvaldkondi):

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) parimate tavade vahetamise edendamine ühisettevõtete vahel.

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud ühiseid tugiteenuseid osutab kõigile teistele ühisettevõtetele üks või mitu valitud ühisettevõtet. Omavahel seotud teenuste osutamine jäetakse samale ühisettevõttele, et tagada korralduse sidusus.	2. Lõikes 1 osutatud ühiseid tugiteenuseid võib osutada kõigile teistele ühisettevõtetele üks või mitu valitud ühisettevõtet. Omavahel seotud teenuste osutamine jäetakse samale ühisettevõttele, et tagada korralduse sidusus.

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ilma et see piiraks asjaomaste töötajate määramist muude ülesannete täitjaks ühisettevõttes või muu halduskokkuleppe rakendamist, võib töötajad, kes on määratud osutama tugiteenuseid, mille osutamise ülesanne läheb üle teisele ühisettevõttele, üle viia asjaomasesse teise ühisettevõttesse. Kui asjaomane töötaja väljendab kirjalikult oma keeldumist, võib ühisettevõte tema töölepingu lõpetada liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 47 osutatud tingimustel.	4. Ilma et see piiraks asjaomaste töötajate määramist muude ülesannete täitjaks ühisettevõttes või muu halduskokkuleppe rakendamist, mis ei mõjuta töölepinguid, võib töötajad, kes on määratud osutama ühiseid tugiteenuseid, mis on antud ühele ühisettevõttele, üle viia sellesse asjaomasesse ühisettevõttesse. Kui asjaomane töötaja väljendab kirjalikult oma keeldumist, võib ühisettevõte tema töölepingu lõpetada liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 47 osutatud tingimustel.

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõikes 4 osutatud teise ühisettevõttesse üle viidava töötaja lepingu liik, tegevusüksus ja palgaaste jääb samaks ning kogu tema karjäär loetakse toimunuks selles ühisettevõttes.	5. Lõikes 4 osutatud konkreetseid ühiseid tugiteenuseid osutavasse ühisettevõttesse üle viidava töötaja lepingu liik, tegevusüksus ja palgaaste jääb samaks ning kogu tema karjäär loetakse toimunuks selles ühisettevõttes.

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Igal ühisettevõttel on juhatus ja tegevdirektor.	1. Igal ühisettevõttel on juhatus ja tegevdirektor ning artikli 19 kohane teaduslik nõuandeorgan.

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Juhatuse koosseis peaks olema parimal võimalikul viisil geograafiliselt, sooliselt, sektorite ja osalejate tausta poolest tasakaalustatud, sõltuvalt nende olukorrast asjaomastes valdkondades.

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liit ja muud esindajad nimetavad kordamööda juhatuse esimehe, kes on ametis ühe aasta, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti.	3. Liit ja muud esindajad nimetavad oma liikmete hulgast kordamööda juhatuse esimehe, kes on ametis ühe aasta, kui teises osas ei ole sätestatud teisiti.

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Juhatus peab korralise koosoleku vähemalt kaks korda aastas. Esimehe, tegevdirektori, komisjoni, muude liikmete kui liit esindajate enamuse või osalevate riikide esindajate enamuse taotlusel võidakse kokku kutsuda erakorraline koosolek. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees ja see toimub ühisettevõtte asukohas, välja arvatud siis, kui juhatus otsustab nõuetekohaselt põhjendatud juhul erandkorras teisiti.	4. Juhatus peab korralise koosoleku vähemalt kaks korda aastas. Esimehe, tegevdirektori, komisjoni, muude liikmete kui liit esindajate enamuse või osalevate riikide esindajate enamuse taotlusel võidakse kokku kutsuda erakorraline koosolek. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees ja see toimub ühisettevõtte asukohas, välja arvatud siis, kui juhatus otsustab nõuetekohaselt põhjendatud juhul erandkorras teisiti. Osalejate nimekiri, päevakord ja koosoleku protokoll tehakse õigeaegselt üldsusele kättesaadavaks asjaomase ühisettevõtte vastaval veebisaidil.

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Esimees võib vajaduse korral kutsuda koosolekutele vaatlejatena muid isikuid, eelkõige liidu ja Euroopa tehnoloogiaplatvormidega seotud muude Euroopa partnerluste, täitevasutuste või reguleerivate asutuste ja piirkondlike ametiasutuste esindajaid, pidades kinni konfidentsiaalsust ja huvide konflikti käsitlevatest eeskirjadest.	7. Esimees võib vajaduse korral kutsuda koosolekutele vaatlejatena muid isikuid, eelkõige liidu ja Euroopa tehnoloogiaplatvormidega seotud muude Euroopa partnerluste, täitevasutuste või reguleerivate asutuste ning osalevate riikide, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste esindajaid, pidades kinni konfidentsiaalsust ja huvide konflikte käsitlevatest eeskirjadest.

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Juhatus võtab vastu oma töökorra.	10. Juhatus võtab vastu oma töökorra, sealhulgas meetmed huvide konflikti vältimiseks otsustusprotsessis.

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Liikmete esindajad peavad järgima käitumisjuhendit. Käitumisjuhendis sätestatakse kõnealuste liikmete kohustus kaitsta ühisettevõtte ja liidu usaldusväärsust ja mainet.	11. Liikmete esindajad ja vaatlejad peavad järgima käitumisjuhendit. Käitumisjuhendis sätestatakse kõnealuste liikmete kohustus kaitsta ühisettevõtte ja liidu usaldusväärsust ja mainet.

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühisettevõtte juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte strateegilise suunamise ja toimingute eest ning teeb järelevalvet ühisettevõtte tegevuse elluviimise üle.	Ühisettevõtte juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte strateegilise suunamise, liidu üldiste eesmärkide ning poliitikaga sidususe ja toimingute eest ning teeb järelevalvet ühisettevõtte tegevuse elluviimise üle.

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada ühisettevõtte tegevuse ja liidu rahastamisprogrammide raames elluviidava asjaomase tegevuse kooskõlastamise, et edendada teadusalase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel koostoimet ja vastastikust täiendavust.	Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada ühisettevõtte tegevuse ja liidu rahastamisprogrammide raames elluviidava asjaomase tegevuse kooskõlastamise, et edendada teadusalase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel koostoimet ja vastastikust täiendavust, vältides samal ajal dubleerimist. Komisjon tagab, et ühisettevõtetel on asjakohased volitused, tegevussuunised ja tõhusad mehhanismid, et juhtida, hallata ja rakendada koostoimet teaduskoostöö teemade ja nendest tulenevate projektidega.

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tagab ühisettevõtte teadus- ja innovatsiooniprogrammi ja konkreetsete meetmete elluviimisel tehtavate edusammude hoolika ja õigeaegse jälgimise, võrreldes neid komisjoni ning strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava prioriteetidega, ning rakendab vajaduse korral parandusmeetmeid, et tagada ühisettevõtte eesmärkide saavutamine;	a) võtab meetmeid, et tagada ühisettevõtte üld-, eri- ja tegevuseesmärkide rakendamine, hindab nende tulemuslikkust ja mõju, tagab ühisettevõtte teadus- ja innovatsiooniprogrammi ja konkreetsete meetmete elluviimisel tehtavate edusammude hoolika ja õigeaegse jälgimise, võrreldes neid liidu üldiste eesmärkide ja poliitika ning strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava prioriteetidega, ning rakendab vajaduse korral parandusmeetmeid, et tagada ühisettevõtte eesmärkide saavutamine;

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) hindab liikmeks saamise taotlusi ning kiidab need heaks või lükkab tagasi vastavalt artiklile 7;	b) hindab liikmeks saamise taotlusi ning kiidab need heaks või lükkab tagasi vastavalt artiklile 7, võttes arvesse teadusliku nõuandeorgani nõu vastavalt artiklile 19 ja võimalikke huvide konflikte;

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) hindab panustavaks partneriks hakkamise taotlusi ning kiidab need heaks või lükkab tagasi vastavalt artiklile 9;	c) hindab panustavaks partneriks hakkamise taotlusi ning kiidab need heaks või lükkab tagasi vastavalt artiklile 9, võttes arvesse teadusliku nõuandeorgani nõu kooskõlas artikliga 19 ja võimalikke huvide konflikte;

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega, annab talle suuniseid ja jälgib tema tegevuse tulemuslikkust;	i) nimetab tegevdirektori ametisse avatud ja läbipaistva menetluse alusel ja vabastab ta ametist, pikendab tema ametiaega, annab talle suuniseid ja jälgib tema tegevuse tulemuslikkust vastavalt artiklile 17, sealhulgas määrab kindlaks tulemuslikkuse põhinäitajad tema tegevuse hindamiseks;

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) võtab algatuse elluviimise alguses vastu strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning vajaduse korral muudab seda kogu programmi „Euroopa horisont“ kestuse jooksul. Strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas määratakse kindlaks partnerlusega saavutatav mõju, kavandatud tegevus, mõõdetavad eeldatavad tulemused, vahendid, väljundid ja kindlaksmääratud aja jooksul saavutatavad vahe-eesmärgid. Samuti määratakse selles kindlaks muud Euroopa partnerlused, kellega ühisettevõte seab sisse ametliku ja korrapärase koostöö, ning võimalused saavutada koostoime ühisettevõtte meetmete ja riiklike või piirkondlike algatuste ja poliitikapõhimõtete vahel, tuginedes osalevatelt riikidelt või riikide esindajate rühmalt saadud teabele, samuti koostoime liidu muude programmidega;	j) võtab algatuse elluviimise alguses vastu strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning vajaduse korral muudab seda kogu programmi „Euroopa horisont“ kestuse jooksul, tuginedes vajaduse korral kõigi partnerite, sealhulgas erasektori, teadusringkondade, liikmesriikide esindajate ja vastava ühisettevõtte valdkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide panusele. Strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas määratakse kindlaks partnerlusega saavutatav mõju, kavandatud tegevus, mõõdetavad eeldatavad tulemused, vahendid, väljundid ja kindlaksmääratud aja jooksul saavutatavad vahe-eesmärgid. Samuti määratakse selles kindlaks muud Euroopa partnerlused, kellega ühisettevõte seab sisse ametliku ja korrapärase koostöö, ning võimalused saavutada koostoime ühisettevõtte meetmete ja riiklike või piirkondlike algatuste ja poliitikapõhimõtete vahel, tuginedes osalevatelt riikidelt või riikide esindajate rühmalt saadud teabele, samuti komisjoni esitatud suuniste kohane koostoime liidu muude programmide ja poliitikavaldkondadega, sealhulgas Euroopa oskuste tegevuskavas ette nähtud meetmetega;

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(k) võtab strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamise jaoks tegevdirektori ettepaneku alusel vastu tööprogrammi, milles on kindlaks määratud haldustegevus, projektikonkursside sisu, uurimisvaldkonnad, kus korraldada ühiseid projektikonkursse ja teha koostööd muude partnerlustega, konkreetsete projektikonkursi teemade puhul kohaldatavad rahastamismäärad ning seonduvad taotluste esitamise, hindamise, valimise, määramise ja läbivaatamise menetlused, pöörates erilist tähelepanu poliitikanõuete kohta saadud tagasisidele, ning võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu vastavad kuluprognoosid;	k) võtab strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamise jaoks tegevdirektori ettepaneku alusel vastu tööprogrammi, milles on kindlaks määratud haldustegevus, projektikonkursside sisu, tagades kindlalt, et avatud projektikonkursside arv katab ka tehnoloogilise valmiduse tasemete väiksemat valikut, kriteeriumid soolise ja geograafiliselt tasakaalustatud osalemise soodustamiseks, uurimisvaldkonnad, kus korraldada ühiseid projektikonkursse ja teha koostööd muude partnerlustega ja arendada koostoimet liidu muude programmidega, konkreetsete projektikonkursi teemade puhul kohaldatavad rahastamismäärad ning seonduvad taotluste esitamise, hindamise, valimise, määramise ja läbivaatamise menetlused, sealhulgas konkreetsed menetlused huvide konfliktide tuvastamiseks ja vältimiseks, pöörates erilist tähelepanu poliitikanõuete kohta saadud tagasisidele;

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ka) toetab ühisettevõtete tegevuse nähtavust ja avatust ning võtab meetmeid, et meelitada ühisettevõtete tegevuses ja meetmetes osalema uusi tulijaid, eelkõige VKEsid, ülikoole, teadusasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, tagades samal ajal üldsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tõhusa kontrolli;

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ma) võtab asjakohaseid ja parandusmeetmeid, mis põhinevad komisjoni poolt artikli 171 sätete kohaselt läbi viidud vahehindamise tulemustel ja Euroopa Kontrollikoja iga-aastase auditi tulemustel;

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) hindab iga-aastast konsolideeritud tegevusaruannet, sealhulgas kulusid ja eelarvevahendeid, mis on eraldatud koos muude Euroopa partnerlustega korraldatavate ühiste projektikonkursside jaoks;	n) hindab ja toetab iga-aastast konsolideeritud tegevusaruannet, sealhulgas kulusid ja eelarvevahendeid, mis on eraldatud koos muude Euroopa partnerlustega korraldatavate ühiste projektikonkursside jaoks;

Muudatusettepanek  155

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt s

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(s) kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja;	s) kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja pärast vajaduse korral teadusliku nõuandeorganiga konsulteerimist;

Muudatusettepanek  156

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt u

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(u) võtab vastu eeskirjad, mis käsitlevad riikide ekspertide lähetamist ühisettevõttesse või praktikantide kasutamist;	u) võtab vastu eeskirjad, mis käsitlevad riikide ekspertide lähetamist (sealhulgas nende tasustamist) ühisettevõttesse või praktikantide kasutamist;

Muudatusettepanek  157

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt w

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(w) esitab vajaduse korral komisjonile taotluse muuta käesolevat määrust, kui ühisettevõtte liige on teinud sellise ettepaneku;	w) kogub ja esitab vajaduse korral komisjonile taotlused muuta käesolevat määrust;

Muudatusettepanek  158

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt y

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(y) võtab 2022. aasta lõpuks tegevdirektori soovituse alusel vastu kava ühisettevõttele programmi „Euroopa horisont“ vahendite eraldamise järkjärgulise lõpetamise kohta;	y) võtab tegevdirektori soovitusel hiljemalt üks aasta pärast programmi „Euroopa horisont“ vahehindamist, millele on osutatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 52 lõikes 1, ja hiljemalt 2025. aastal vastu kava ühisettevõttele programmi „Euroopa horisont“ vahendite eraldamise järkjärgulise lõpetamise kohta;

Muudatusettepanek  159

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevdirektori nimetab pädevuse ja oskuste põhjal ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, milles austatakse soolise tasakaalu põhimõtet.	1. Tegevdirektori nimetab pädevuse, oskuste ja asjakohaste kogemuste põhjal ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat osalemiskutset ning sellele järgnevat valikumenetlust, milles austatakse tipptaseme ning soolise ja geograafilise tasakaalu põhimõtet.

Muudatusettepanek  160

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon esitab tegevdirektori kandidaatide nimekirja pärast konsulteerimist ühisettevõtte muude liikmetega kui liit. Selle konsulteerimise jaoks nimetavad ühisettevõtte muud liikmed kui liit ühisel kokkuleppel oma esindajad ja juhatuse nimel tegutseva vaatleja.	2. Komisjon esitab tegevdirektori kandidaatide nimekirja pärast konsulteerimist ühisettevõtte muude liikmetega kui liit. Nimekirjas peab olema vähemalt 50 % eri soost kandidaate. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et tagada tasakaalustatud sooline esindatus. Selle konsulteerimise jaoks nimetavad ühisettevõtte muud liikmed kui liit ühisel kokkuleppel oma esindajad ja juhatuse nimel tegutseva vaatleja.
	Valikumenetluse läbiviimisel järgib komisjon kõrgeimaid läbipaistvuse standardeid, sealhulgas annab kandidaatidele selge ajakava ja asjakohase teabe ning avalikustab iga ühisettevõtte kandidaatide nimekirja ja tulemused.

Muudatusettepanek  161

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Enne ametisse nimetamist allkirjastab valitud tegevdirektor avalduse huvide konflikti puudumise kohta ning majanduslike huvide deklaratsiooni, mis hõlmab vähemalt tema ametit (ametikohti) viie aasta jooksul enne tema tööleasumist ühisettevõttes ning tema liikmesust äriühingute, valitsusväliste organisatsioonide, ühenduste või muude seaduslikult asutatud organite juhatustes või komiteedes kõnealuse ajavahemiku jooksul. Nii avaldus huvide konflikti puudumise kohta kui ka majanduslike huvide deklaratsioon tehakse ühisettevõtte veebisaidil hõlpsasti kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  162

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon pärast konsulteerimist muude liikmetega kui liit tegevdirektori töö tulemuslikkust ning ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja eesmärke.	4. Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon pärast konsulteerimist muude liikmetega kui liit tegevdirektori töö tulemuslikkust ning ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja eesmärke, sealhulgas käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktis i sätestatud tulemuslikkuse põhinäitajate hindamise kaudu.

Muudatusettepanek  163

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks ühisettevõtte tööprogrammi ja vastavad kuluprognoosid strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamiseks;	c) koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks ühisettevõtte tööprogrammi, mis põhineb partnerite, sealhulgas erasektori, teadusringkondade, liikmesriikide esindajate ja vastava ühisettevõtte valdkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide panusel, ja vastavad kuluprognoosid strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamiseks;

Muudatusettepanek  164

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) jälgib, kuidas rakendatakse meetmeid uute tulijate, eelkõige VKEde, ülikoolide, teadusasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ligimeelitamiseks;

Muudatusettepanek  165

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) viib ellu ühisettevõtte kommunikatsioonipoliitikat;	n) töötab välja ja viib ellu ühisettevõtte kodaniku- ja VKE-sõbralikku teabevahetuspoliitikat;

Muudatusettepanek  166

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt q

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(q) kaitseb liidu finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmeid, teeb selleks tõhusaid kontrolle, nõuab õigusnormide rikkumise tuvastamise korral tagasi alusetult väljamakstud summad ning kohaldab asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;	q) kaitseb liidu ja muude liikmete kui liidu finantshuve, kohaldades pettuse, huvide konfliktide, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmeid, teeb selleks tõhusaid kontrolle, nõuab õigusnormide rikkumise tuvastamise korral tagasi alusetult väljamakstud summad ning kohaldab asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

Muudatusettepanek  167

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) juhib ühisettevõtte tööprogrammi rakendamist kogu rakendamistsükli jooksul;	b) juhib ühisettevõtte tööprogrammi rakendamist kogu rakendamistsükli jooksul ning tagab tööprogrammi ja selle muudatuste avalikustamise;

Muudatusettepanek  168

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) pakub ühisettevõtte liikmetele ja organitele kogu asjakohast teavet ja tuge, mida nad vajavad oma ülesannete täitmisel;	c) pakub ühisettevõtte liikmetele ja organitele õigeaegselt kogu asjakohast teavet ja tuge, mida nad vajavad oma ülesannete täitmisel;

Muudatusettepanek  169

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühisettevõte küsib sõltumatut teaduslikku nõu	1. Kui teises osas ei ole sätestatud teisiti, küsib ühisettevõte sõltumatut teaduslikku nõu teaduslikult nõuandeorganilt, mille ta loob vastavalt teise osa asjakohastele sätetele ja kooskõlas käesoleva artikli sätetega. Vajaduse korral võivad ühisettevõtted konkreetsetes küsimustes küsida välisekspertidelt nõu sihtotstarbelise taotlusega.

Muudatusettepanek  170

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) teaduslikult nõuandeorganilt, mille ta loob vastavalt teise osa asjakohastele sätetele ja koosõlas käesoleva artikliga, või selle liikmetelt ja/või	välja jäetud

Muudatusettepanek  171

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) konkreetsetes küsimustes välisekspertidelt ühisettevõtte juhatuse sihtotstarbelise taotlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek  172

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võivad teadusliku nõu andmise ülesannet osaliselt täita ühisettevõtte muud liikmed kui liit, tingimusel et puudub huvide konflikt.	välja jäetud

Muudatusettepanek  173

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Teadusliku nõuandeorgani liikmete seas tuleb tagada ühisettevõtte tegevusvaldkondade ekspertide tasakaalustatud esindatus, sealhulgas sooline tasakaal. Teadusliku nõuandeorgani liikmetel kollektiivselt peab olema asjaomases tehnilises valdkonnas vajalik pädevus ja vajalikud eksperditeadmised, et esitada ühisettevõttele teaduspõhiseid soovitusi, võttes arvesse selliste soovituste sotsiaal-majanduslikku mõju ja ühisettevõtte eesmärke.	2. Teadusliku nõuandeorgani liikmete seas tuleb tagada ühisettevõtte tegevusvaldkondade ekspertide tasakaalustatud esindatus, sealhulgas tipptase ning sooline ja geograafiline tasakaal. Teadusliku nõuandeorgani liikmetel kollektiivselt peab olema asjaomases tehnilises valdkonnas vajalik pädevus ja vajalikud eksperditeadmised, et esitada ühisettevõttele teaduspõhiseid soovitusi, võttes arvesse selliste soovituste kliima-, keskkonna- ning sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas mõju konkurentsivõimele ja tehnoloogilisele suveräänsusele, ja ühisettevõtte eesmärke ning ühisettevõtte tehtud teadusuuringute mõju sooküsimustele.

Muudatusettepanek  174

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Juhatus kehtestab konkreetsed kriteeriumid ja menetluse teadusliku nõuandeorgani koosseisu valimiseks ning nimetab ametisse selle liikmed. Asjakohasel juhul võtab juhatus arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate.	4. Juhatus kehtestab konkreetsed kriteeriumid ja menetluse teadusliku nõuandeorgani koosseisu valimiseks, mis põhineb läbipaistvatel ja avatud osalemiskutsetel, ning nimetab ametisse selle liikmed maksimaalselt neljaks aastaks, mida võib ühe korra pikendada.

Muudatusettepanek  175

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Teadusliku nõuandeorgani koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas ja need kutsub kokku esimees. Esimees võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena muid isikuid. Teaduslik nõuandeorgan võtab vastu oma töökorra.	6. Teadusliku nõuandeorgani koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas ja need kutsub kokku esimees. Esimees võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena muid isikuid. Teaduslik nõuandeorgan võtab vastu oma töökorra, sealhulgas meetmed huvide konflikti vältimiseks otsustusprotsessis. Koosolekute päevakord, osalejad ja protokoll avaldatakse õigeaegselt ühisettevõtte veebisaidil.

Muudatusettepanek  176

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) annab nõu selle kohta, millistele teaduslikele prioriteetidele keskenduda tööprogrammides, kooskõlas strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kavaga ning programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimisega;	a) annab nõu selle kohta, millistele teaduslikele prioriteetidele keskenduda strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kavas ja seotud tööprogrammides, kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimisega;

Muudatusettepanek  177

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 7 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) annab juhatuse taotlusel sõltumatut nõu ja teeb teaduslikke analüüse konkreetsetes küsimustes, eriti seoses seotud sektorites toimuva arenguga;	d) annab juhatuse taotlusel sõltumatut nõu ja teeb teaduslikke analüüse konkreetsetes küsimustes, eriti seoses seotud sektorites toimuva arenguga ning ühisettevõtte tegevuse võimaliku mõjuga keskkonnale, ühiskonnale ja kliimale;

Muudatusettepanek  178

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 7 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) hindab võimalike assotsieerunud liikmete ning panustavate partnerite taotlusi ja nõustab selles küsimuses juhatust;

Muudatusettepanek  179

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Pärast teadusliku nõuandeorgani igat koosolekut esitab nõuandeorgani esimees juhatusele aruande, kus on antud ülevaade nõuandeorgani ja selle liikmete arvamustest koosolekul arutatud teemadel.	8. Pärast teadusliku nõuandeorgani igat koosolekut esitab nõuandeorgani esimees juhatusele aruande, kus on antud ülevaade nõuandeorgani ja selle liikmete arvamustest koosolekul arutatud teemadel. Aruanne tehakse võimalikult suures ulatuses ühisettevõtte veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  180

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a. Juhatus teavitab teaduslikku nõuandeorganit põhjendamatu viivituseta tema soovituste või ettepanekute suhtes võetud järelmeetmetest või põhjendab, miks soovituste või ettepanekute suhtes järelmeetmeid ei võetud, ning teeb need üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  181

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Riikide esindajate rühma esimees võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena muid isikuid, eelkõige liidu asjakohaste föderaalsete või piirkondlike ametiasutuste esindajaid, VKEde ühenduste esindajaid ja ühisettevõtte muude organite esindajaid.	5. Riikide esindajate rühma esimees võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena muid isikuid, eelkõige liidu asjakohaste föderaalsete või piirkondlike ametiasutuste esindajaid, VKEde ja tööstusühenduste esindajaid, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ja ühisettevõtte muude organite esindajaid.

Muudatusettepanek  182

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Riikide esindajate rühma koosolekute päevakord edastatakse piisavalt varakult, et tagada iga liikmesriigi ja assotsieerunud riigi asjakohane esindatus. Päevakord edastatakse teavitamise eesmärgil ka juhatusele.	6. Riikide esindajate rühma koosolekute päevakord edastatakse piisavalt varakult, et tagada iga liikmesriigi ja assotsieerunud riigi asjakohane esindatus. Päevakord edastatakse teavitamise eesmärgil õigeaegselt ka juhatusele.

Muudatusettepanek  183

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 7 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) strateegilise suuna ajakohastamine kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimisega ning muude liidu ja liikmesriikide rahastamisvahenditega;	b) strateegilise suuna ajakohastamine kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimisega, liidu üldise poliitika ja eesmärkidega ning muude liidu ja liikmesriikide rahastamisvahenditega;

Muudatusettepanek  184

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 7 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) VKEde kaasamine.	e) VKEde ja idufirmade, nende äriliitude, ülikoolide, teadusasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine ning uute tulijate osalemise edendamiseks võetud meetmed.

Muudatusettepanek  185

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 7 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) ühisettevõtte tegevuse võimalik mõju keskkonnale ja kliimale ning selle ühiskondlik lisaväärtus.

Muudatusettepanek  186

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 8 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade, sealhulgas asjakohase tehnoloogia ja asjakohaste uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks võetud või kavandatavate meetmete kindlaksmääramine;	a) asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade, sealhulgas asjakohase tehnoloogia ja asjakohaste uuenduslike lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks ning turuletoomiseks ja kasutuselevõtuks ühiskonnas võetud või kavandatavate meetmete, nt ühisettevõtete koordineeritud projektikonkursid ning nende teadus- ja arendustegevuse ning investeerimisprogrammid, kindlaksmääramine;

Muudatusettepanek  187

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Riikide esindajate rühm esitab iga kalendriaasta lõpus aruande, milles on kirjeldatud ühisettevõtte tegevusvaldkondi hõlmavat riiklikku või piirkondlikku poliitikat ning määratud kindlaks konkreetsed viisid, kuidas teha koostööd ühisettevõtte rahastatavate meetmete elluviimisel.	9. Riikide esindajate rühm esitab iga kalendriaasta lõpus aruande, milles on kirjeldatud ühisettevõtte tegevusvaldkondi hõlmavat riiklikku või piirkondlikku poliitikat ning määratud kindlaks konkreetsed viisid, kuidas teha koostööd ühisettevõtte rahastatavate meetmete elluviimisel. Aruanne tehakse avalikkusele kättesaadavaks ühisettevõtte veebisaidil.

Muudatusettepanek  188

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13a. Riikide esindajate rühm järgib oma ülesannete täitmisel artiklites 31 ja 40 sätestatud konfidentsiaalsust ja huvide konflikte käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek  189

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sidusrühmade rühm on avatud kõigile avaliku ja erasektori sidusrühmadele, sealhulgas ühisettevõtte valdkonnas tegutsevatele organiseeritud rühmadele ning liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide rahvusvahelistele huvirühmadele.	2. Sidusrühmade rühm on avatud kõigile avaliku ja erasektori sidusrühmadele, sealhulgas ühisettevõtte valdkonnas tegutsevatele organiseeritud rühmadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide rahvusvahelistele huvirühmadele.

Muudatusettepanek  190

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Juhatus kehtestab sidusrühmade rühma moodustamiseks konkreetsed kriteeriumid ja valikumenetluse ning püüab tagada, et selle koosseis oleks geograafiliselt, sooliselt, sektorite ja osalejate tausta poolest tasakaalustatud. Asjakohasel juhul võtab juhatus arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate. Tuleb tagada, et sidusrühmade rühm on pidevalt avatud uutele liikmetele, keda tuleks vahehindamise käigus hinnata ja kellega tuleks vajaduse korral ühendust võtta.

Muudatusettepanek  191

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sidusrühmade rühma teavitatakse korrapäraselt ühisettevõtte tegevusest ja rühma kutsutakse üles esitama märkusi ühisettevõtte kavandatavate algatuste kohta.	3. Sidusrühmade rühma teavitatakse korrapäraselt ühisettevõtte tegevusest ja rühma kutsutakse üles esitama märkusi ühisettevõtte kavandatavate algatuste kohta kas kutse alusel või omal algatusel.

Muudatusettepanek  192

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Sidusrühmade rühma koosolekud kutsub kokku tegevdirektor.	4. Sidusrühmade rühma koosolekud kutsub vähemalt kord aastas kokku tegevdirektor.

Muudatusettepanek  193

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tegevdirektor võib soovitada juhatusel konsulteerida konkreetsetes küsimustes sidusrühmade rühmaga. Sellise konsulteerimise korral esitatakse juhatusele pärast sidusrühmade rühmas toimunud asjakohast arutelu aruanne.	5. Tegevdirektor võib soovitada juhatusel konsulteerida konkreetsetes küsimustes sidusrühmade rühmaga. Sellise konsulteerimise korral esitatakse juhatusele pärast sidusrühmade rühmas toimunud asjakohast arutelu aruanne ning see tehakse avalikkusele kättesaadavaks asjaomase ühisettevõtte veebisaidil.

Muudatusettepanek  194

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a.  Sidusrühmade rühm järgib oma ülesannete täitmisel artiklites 31 ja 40 sätestatud konfidentsiaalsust ja huvide konflikte käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek  195

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 17 lõikega 2 ja erandina sama määruse artiklist 34 võivad ühisettevõtted kohaldada liidu rahastamise suhtes ühe meetme piires eri tagasimaksmise määrasid olenevalt osaleja ja meetme liigist. Tagasimaksmise määrad esitatakse tööprogrammis.

Muudatusettepanek  196

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tööprogramm võetakse vastu selle rakendamisele eelneva aasta lõpuks. Tööprogramm avaldatakse ühisettevõtte veebisaidil ja edastatakse teavitamise eesmärgil asjaomaste klastrite programmikomiteele, et toetada koordineerimist programmi „Euroopa horisont“ üldise strateegiaga.	2. Tööprogramm võetakse vastu selle rakendamisele eelneva aasta lõpuks. Tööprogramm avaldatakse ühisettevõtte veebisaidil, programmi „Euroopa horisont“ veebisaidil ja ühises e-andmebaasis ning edastatakse teavitamise eesmärgil klastrite programmikomitee asjaomasele koosseisule, et toetada koordineerimist programmi „Euroopa horisont“ üldise strateegiaga.

Muudatusettepanek  197

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalist panust, mis on ette nähtud liidu eelarvega.	5. Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalist panust, mis on ette nähtud liidu eelarvega, ja muude liikmete kui liidu rahalist ja mitterahalist panust.

Muudatusettepanek  198

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevdirektor esitab kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega juhatusele iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande oma ülesannete täitmise kohta.	1. Tegevdirektor esitab kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega juhatusele iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande oma ülesannete täitmise kohta. Konsolideeritud iga-aastane tegevusaruanne avaldatakse õigeaegselt ühisettevõtte veebisaidil.

Muudatusettepanek  199

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) esitatud ettepanekud, sealhulgas jaotumine eri liiki osalejate (sh VKEd) ja riikide kaupa;	b) esitatud ettepanekud, sealhulgas jaotumine eri liiki osalejate (sh VKEd) ja riikide kaupa, märkides ära uute tulijate protsendi;

Muudatusettepanek  200

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) koostöö muude Euroopa partnerlustega, sealhulgas ühised projektikonkursid, samuti ühisettevõtte tegevuse ning riiklike või piirkondlike algatuste ja tegevuspõhimõtete vaheline koostoime.	e) koostöö muude Euroopa partnerlustega, sealhulgas ühised projektikonkursid, samuti ühisettevõtte tegevuse ning muude liidu programmide ja riiklike või piirkondlike algatuste ja tegevuspõhimõtete vaheline koostoime.

Muudatusettepanek  201

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) mõõdetavate oodatavate tulemuste, väljundite ja vahe-eesmärkide rakendamise edusammud kindlaksmääratud aja jooksul, nagu on sätestatud strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas ning ühisettevõtte tööprogrammis;

Muudatusettepanek  202

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	eb) muude liikmete kui liidu rahalise panuse ja tegelikult antud liidu rahalise toetuse summad;

Muudatusettepanek  203

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ec) ühisettevõtte panus Euroopa oskuste tegevuskava meetmetesse, eelkõige nendesse, mille eesmärk on arendada oskusi rohe- ja digiülemineku toetamiseks ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna lõpetajate arvu suurendamiseks ühisettevõtte vastavates töövaldkondades;

Muudatusettepanek  204

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt e d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ed) kõik soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seotud meetmed, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on kaotada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas sooline ebavõrdsus.

Muudatusettepanek  205

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Muud liikmed kui liit lepivad kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega kokku, kuidas antav ühine panus nende vahel jaotub.	2. Muud liikmed kui liit lepivad kokku, kuidas antav ühine panus nende vahel jaotub.

Muudatusettepanek  206

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui otsustatakse selle üle, kuidas jagada oma ühispanust ühisettevõttesse, tegutsevad muud liikmed kui liit kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega, ilma et sellega kehtestataks koormavaid tingimusi VKEdele, kelle osalemist ühisettevõttes toetavad ka soodsad tingimused, milles võetakse arvesse nende suurust ja nende piiratumat läbirääkimispositsiooni kogu väärtusahelas võrreldes suuremate turuosalistega.

Muudatusettepanek  207

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui ühisettevõtte muu liige kui liit ei täida oma rahalise panusega seotud kohustusi, teavitab tegevdirektor teda kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui asjaomane muu liige kui liit ei ole selleks tähtajaks oma kohustusi ikka veel täitnud, teavitab tegevdirektor võimalike meetmete võtmist silmas pidades komisjoni ja asjaomast liiget, et ta on kaotanud kooskõlas artikli 11 lõikega 9 juhatuses hääleõiguse.	6. Kui ühisettevõtte muu liige kui liit ei täida oma rahalise panusega seotud kohustusi, teavitab tegevdirektor teda kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui asjaomane muu liige kui liit ei ole selleks tähtajaks oma kohustusi ikka veel täitnud, teavitab tegevdirektor võimalike meetmete võtmist silmas pidades komisjoni ja osalevaid riike ning asjaomast liiget, et ta on kaotanud kooskõlas artikli 11 lõikega 9 juhatuses hääleõiguse.

Muudatusettepanek  208

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sätteid, millega antakse komisjonile, vastavale ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselgelt õigus teha vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja uurimisi.	4. Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sätteid, millega antakse komisjonile, asjaomasele ühisettevõttele, kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselgelt õigus teha vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja uurimisi, suurendamata ühisettevõtte halduskoormust.

Muudatusettepanek  209

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid tehakse kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikliga 48] osana programmi „Euroopa horisont“ kaudsetest meetmetest, eelkõige järgides kõnealuse määruse [artikli 48 lõikes 2] osutatud auditistrateegiat.	Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid tehakse kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikliga 48] osana programmi „Euroopa horisont“ kaudsetest meetmetest, eelkõige järgides kõnealuse määruse [artikli 48 lõikes 2] osutatud auditistrateegiat, suurendamata ühisettevõtte halduskoormust.

Muudatusettepanek  210

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.	1. Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes ja ta võtab meetmeid ühisettevõtte halduskoormuse vähendamiseks.

Muudatusettepanek  211

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühisettevõte annab liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele juurdepääsu kogu teabele, mis on seotud tema rahastatavate kaudsete meetmetega. Selline teave hõlmab ühisettevõtte kaudsetes meetmetes osalevate toetusesaajate tulemusi ning mis tahes muud teavet, mida peetakse vajalikuks liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks. Sellist juurdepääsuõigust on võimalik kasutada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt ning see peab olema kooskõlas kohaldatavate konfidentsiaalsuseeskirjadega.	1. Ühisettevõte annab liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele juurdepääsu kogu teabele, mis on seotud tema rahastatavate kaudsete meetmetega. Selline teave hõlmab ühisettevõtte kaudsetes meetmetes osalevate toetusesaajate tulemusi ning mis tahes muud teavet, mida peetakse vajalikuks liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks. Sellist juurdepääsuõigust on võimalik kasutada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt, selle suhtes kohaldatakse asjakohaseid IT-turvalisuse ja infoturbestandardeid, see peab olema kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning isikuandmete kaitse ja kohaldatavate konfidentsiaalsuseeskirjadega.

Muudatusettepanek  212

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks edastab ühisettevõte komisjonile teabe, mis on esitatud laekunud ettepanekutes.	2. Liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks edastab ühisettevõte komisjonile teabe, mis on esitatud laekunud ettepanekutes. Kõik asjakohased andmed, mis on seotud ühisettevõtete esitatud projektidega, kantakse ühtsesse programmi „Euroopa horisont“ andmebaasi.

Muudatusettepanek  213

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega.	2. Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus ja selles kajastuvad asjakohaselt nende ametikohtade arv ja palgaastmed, mida on vaja valdkonnas töölevõtmise kõrgeimate standardite tagamiseks, ning selles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega ja võttes arvesse soolise tasakaalu põhimõtet.

Muudatusettepanek  214

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühisettevõte ning tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.	1. Ühisettevõte ning tema organid, liikmed ja töötajad väldivad ühisettevõtte tegevusega seotud otsustusprotsessis ja oma tegevuses huvide konflikti.

Muudatusettepanek  215

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juhatus võtab kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglite ja personalieeskirjadega vastu eeskirjad ühisettevõtte töötajate, oma liikmete ning muude juhatuses või ühisettevõtte teistes organites või rühmades tegutsevate isikute huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks.	2. Juhatus võtab kooskõlas käesoleva määruse, ühisettevõtte finantsreeglite ja personalieeskirjadega vastu eeskirjad ühisettevõtte töötajate, oma liikmete ning muude juhatuses või ühisettevõtte teistes organites või rühmades tegutsevate isikute huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks.

Muudatusettepanek  216

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Teadusliku nõuandeorgani liikmed ja tegevdirektorid avaldavad kogu oma ametialase tegevuse, kõigi finantshuvide ja huvide konfliktide deklaratsiooni ning ajakohastavad seda. Need deklaratsioonid sisaldavad ka teavet nende kuulumise kohta erinevatesse juhatustesse ja komiteedesse ning teavet mis tahes avaliku sektori osaluse kohta, kui see võib avaldada mõju avalikule poliitikale või kui see osalus annab isikule võimaluse märkimisväärselt mõjutada äriühingu või partnerluse tegevust. Tegevdirektoritel on selline erialane taust, mis näitab, et neil on kogemused asjaomase ühisettevõtte jaoks olulises tegevusvaldkonnas.

Muudatusettepanek  217

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõpetamismenetluse ajal kasutatakse ühisettevõtte vara ühisettevõtte kohustuste ja ühisettevõtte tegevuse lõpetamisega seotud kulude katmiseks. Ülejääk jagatakse tegevuse lõpetamise ajaks alles jäänud ühisettevõtte liikmete vahel proportsionaalselt nende rahalise panusega ühisettevõttesse. Iga selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu üldeelarvesse.	4. Lõpetamismenetluse ajal kasutatakse ühisettevõtte vara ühisettevõtte kohustuste ja ühisettevõtte tegevuse lõpetamisega seotud kulude katmiseks. Ülejääk jagatakse tegevuse lõpetamise ajaks alles jäänud ühisettevõtte liikmete vahel proportsionaalselt nende rahalise panusega ühisettevõttesse. Iga selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi programmi „Euroopa horisont“ eelarvesse.

Muudatusettepanek  218

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kiirendada innovatsiooniprotsessi ja bioressursipõhiste uuenduslike lahenduste väljatöötamist;	a) kiirendada teadus- ja innovatsiooniprotsessi ning kestlike bioressursipõhiste uuenduslike lahenduste väljatöötamist;

Muudatusettepanek  219

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kiirendada olemasolevate väljakujunenud ja uuenduslike bioressursipõhiste lahenduste kasutuselevõttu turul;	b) kiirendada olemasolevate kestlike väljakujunenud ja uuenduslike bioressursipõhiste lahenduste kasutuselevõttu turul;

Muudatusettepanek  220

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tagada bioressursipõhiste tööstussüsteemide hea keskkonnatoime.	c) tagada bioressursipõhiste kestlike tööstussüsteemide hea keskkonnatoime.

Muudatusettepanek  221

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) süvendada valdkonnaülest teadus- ja uuendustegevust, et bioteaduste ja teiste teadusvaldkondade areng aitaks välja töötada ja esile tuua kestlikke bioressursipõhiseid lahendusi;	a) süvendada valdkonnaülest teadus- ja uuendustegevust, et bioteaduste ja teiste teadusvaldkondade areng aitaks välja töötada ja esile tuua majanduslikult ja sotsiaalselt kestlikke ning keskkonnasäästlikke bioressursipõhiseid lahendusi;

Muudatusettepanek  222

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) suurendada ja lõimida liidu sidusrühmade teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, et kasutada ära biomajanduse kohalikud võimalused;	b) suurendada ja lõimida liidu sidusrühmade teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, et kasutada ära biomajanduse kohalikud võimalused kooskõlas liidu kliima-, keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega;

Muudatusettepanek  223

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) suurendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, et lahendada keskkonnaprobleeme ja töötada välja kestlikumad bioressursipõhised uuendused;	c) suurendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, et lahendada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme ja töötada välja kestlikud bioressursipõhised uuendused;

Muudatusettepanek  224

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) aidata leida lahendusi, milles kasutatakse negatiivsete heitkoguste tehnoloogiaid ja lähenemisviise ning süsiniku sidumist looduslikes süsteemides, ning mis toovad keskkonnale muud kasu;

Muudatusettepanek  225

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) tugevdada bioressursipõhiste teadus- ja innovatsiooniprotsesside lõimimist liidu tööstuse väärtusahelatesse;	d) tugevdada bioressursipõhiste teadus- ja innovatsiooniprotsesside lõimimist liidu tööstuse väärtusahelatesse, edendades samal ajal ka suuremat kestlikkust ja ringlust;

Muudatusettepanek  226

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) vähendada bioressursipõhiste ettevõtete ja projektide teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seotud riski;	e) vähendada kestlike bioressursipõhiste ettevõtete ja projektide teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seotud riski;

Muudatusettepanek  227

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) tagada, et bioressursipõhiste teadus- ja innovatsiooniprojektide väljatöötamisel ja elluviimisel võetakse arvesse keskkonnakaalutlusi.	f) tagada, et bioressursipõhiste teadus- ja innovatsiooniprojektide väljatöötamisel ja elluviimisel võetakse arvesse keskkonnakaalutlusi ja võimaliku negatiivse mõju leevendamist, et aidata kaasa liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek  228

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) toetab mitut valdkonda hõlmavaid ja suurt mõju avaldavaid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mis soodustavad biotoorainel põhineva tööstuse innovatsiooni, et saavutada bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte eesmärgid;	c) toetab mitut valdkonda hõlmavaid ja suurt mõju avaldavaid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mis soodustavad biotoorainel põhineva tööstuse innovatsiooni ja kestlikkust, et saavutada bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte eesmärgid kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkidega;

Muudatusettepanek  229

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) suurendab bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevust terves innovatsiooniahelas, madalatest tehnoloogia valmidusastmetest kõrgeteni;	d) suurendab bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevust terves innovatsiooniahelas, madalatest tehnoloogia valmidusastmetest kõrgeteni ning leevendab selle võimalikku negatiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju;

Muudatusettepanek  230

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) kaasab projektitegevusse teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejaid maapiirkondadest, rannikualadelt, linnadest ja piirkondadest, kelle potentsiaali biotoorainel põhineva tööstuse väljatöötamiseks ei ole veel ära kasutatud;	e) kaasab projektitegevusse teadusuuringutes ja innovatsioonis erinevatel geograafilistel tasanditel osalejaid maapiirkondadest, rannikualadelt, linnadest ja piirkondadest, kelle potentsiaali kestliku biotoorainel põhineva tööstuse väljatöötamiseks ei ole veel ära kasutatud;

Muudatusettepanek  231

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) toetab bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte raames teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejate ning tööstuse sidusrühmade vahelist suhtlust ja koostööd, et suurendada teadlikkust kiiresti arenevate teadmiste ja tehnoloogia kohta ning hõlbustada sektoriülest koostööd ja uuenduslike bioressursipõhiste lahenduste kasutamist turul;	g) toetab bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte raames teadusuuringutes ja innovatsioonis osalejate ning tööstuse sidusrühmade, sealhulgas VKEde, primaarsektori väikeorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelist suhtlust ja koostööd, et suurendada teadlikkust kiiresti arenevate teadmiste ja tehnoloogia kohta ning hõlbustada sektoriülest koostööd ja kestlike uuenduslike bioressursipõhiste lahenduste kasutamist turul;

Muudatusettepanek  232

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) kaasab riiklikke ja piirkondlikke asutusi, kes suudavad luua soodsamaid tingimusi bioressursipõhiste uuenduste kasutamiseks turul;	h) kaasab riiklikke ja piirkondlikke asutusi, kes suudavad luua soodsamaid tingimusi kestlike bioressursipõhiste uuenduste kasutamiseks turul;

Muudatusettepanek  233

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) teavitab poliitikakujundajaid, tööstust, vabaühendusi ja tarbijaid üldiselt uuenduslikest bioressursipõhistest lahendustest ja julgustab neid kasutama.	j) avaldab oma järeldused ja tulemused läbipaistval ja kättesaadaval viisil, sealhulgas oma sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta liidus ja kolmandates riikides, ning teavitab kestlikest uuenduslikest bioressursipõhistest lahendustest ja julgustab neid kasutama;

Muudatusettepanek  234

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) biotoorainel põhineva tööstuse konsortsium, mis on Belgia õiguse alusel loodud mittetulundusühendus alalise asukohaga Belgias Brüsselis ja mis saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõttega;	b) biotoorainel põhineva tööstuse konsortsium, mis on Belgia õiguse alusel loodud mittetulundusühendus alalise asukohaga Belgias Brüsselis ja mis saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest ühineda bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõttega, ilma et see piiraks liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjaomastes liidu õigusaktides;

Muudatusettepanek  235

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Biotoorainel põhineva tööstuse konsortsium esitab või selle koosseisu kuuluvad või sellega seotud üksused esitavad igal aastal ettepaneku lisategevuse kohta, hoolimata juhatuse artikli 16 lõike 2 punkti l kohasest õigusest otsustada lisategevuse kava üle ning kooskõlas artikli 2 punktidega 9 ja 10. Lisategevus on bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte projektide ja tegevusega otseselt seotud tegevus, sealhulgas eelkõige:	1. Muud liikmed kui liit esitavad igal aastal ettepaneku lisategevuse kohta, hoolimata juhatuse artikli 16 lõike 2 punkti l kohasest õigusest otsustada lisategevuse kava üle ning kooskõlas artikli 2 punktidega 9 ja 10. Lisategevus on bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte projektide ja tegevusega otseselt seotud tegevus, sealhulgas eelkõige:

Muudatusettepanek  236

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) investeeringud uude innovatiivsesse ja kestlikusse tootmisettevõttesse või juhtalgatusse;	b) investeeringud uude innovatiivsesse ja kestlikusse tootmisettevõttesse või juhtalgatusse, sealhulgas katse- ja uuenduslikku näidistehasesse;

Muudatusettepanek  237

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) teabe vahetamine ja levitamine ning teadlikkuse suurendamine.	e) VKEde ja üldsuse hulgas teabe vahetamine ja levitamine ning teadlikkuse suurendamine.

Muudatusettepanek  238

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juhatus valib oma esimehe kaheks aastaks.	2. Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe kaheks aastaks.

Muudatusettepanek  239

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Peale lõikes 2 osutatud koosolekute korraldab juhatus vähemalt kord aastas ka strateegilise koosoleku, mille peamine eesmärk on teha kindlaks kestliku biotoorainel põhineva tööstuse probleemid ja võimalused ning anda bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõttele täiendav strateegiline suund.	4. Peale lõikes 3 osutatud koosolekute korraldab juhatus vähemalt kord aastas ka strateegilise koosoleku, mille peamine eesmärk on teha kindlaks kestliku biotoorainel põhineva tööstuse probleemid ja võimalused ning anda bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõttele täiendav strateegiline suund, eelkõige seoses osalejate kogu potentsiaali ärakasutamisega kogu Euroopas.

Muudatusettepanek  240

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Strateegilisele koosolekule kutsutakse ka teisi juhtivate Euroopa bioressursipõhiste ettevõtete tegevjuhte või otsustusõigusega juhte ja komisjon. Vaatlejateks võib kutsuda riikide esindajate rühma, teaduskomitee ja kasutuselevõtu rühma esimehed.	5. Strateegilisele koosolekule kutsutakse ka teisi juhtivate Euroopa bioressursipõhiste ettevõtete tegevjuhte või otsustusõigusega juhte, komisjon, ning vajaduse korral sõltumatuid väliseksperte ja muid asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskonnast ja teadusringkondadest. Alalisteks vaatlejateks kutsutakse riikide esindajate rühma, teaduskomitee ja kasutuselevõtu rühma esimehed.

Muudatusettepanek  241

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Teaduskomitee esimees valitakse kaheks aastaks.	3. Teaduskomitee esimees valitakse selle liikmete hulgast kaheks aastaks.

Muudatusettepanek  242

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Teaduskomitee loob nõuetekohase profiiliga liikmetest koosneva rakkerühma, et aidata tagada piisavat tähelepanu tööprogrammi kõigile kestlikkusega seotud aspektidele. Võimaluse korral hõlmavad teaduskomitee tööprogrammi käsitlevad nõuanded ringluse, keskkonnasäästlikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise aspekte ning laiemaid bioressursipõhiste süsteemide kestlikkuse ja seotud väärtusahelate aspekte.	4. Teaduskomitee loob nõuetekohase profiiliga liikmetest koosneva rakkerühma, et aidata tagada piisavat tähelepanu tööprogrammi kõigile kestlikkusega seotud aspektidele. Teaduskomitee tööprogrammi käsitlevad nõuanded hõlmavad loodusressursside piiratud kättesaadavuse, ringluse, keskkonnasäästlikkuse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise, maa, pinnase ja veekvaliteediga seotud aspekte ning laiemaid sotsiaalse ja kliimamõju ning bioressursipõhiste süsteemide kestlikkuse ja seotud väärtusahelate aspekte.

Muudatusettepanek  243

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 21 kohaselt luuakse üks või mitu kasutuselevõtu rühma. Kasutuselevõtu rühmade ülesanne on nõustada juhatust biopõhise innovatsiooni turul kasutamise küsimustes ja soodustada kestlike biopõhiste lahenduste kasutuselevõttu.	1. Artikli 21 kohaselt luuakse üks või mitu kasutuselevõtu rühma. Kasutuselevõtu rühmade ülesanne on nõustada juhatust kestliku biopõhise innovatsiooni turul kasutamise küsimustes ja soodustada kestlike biopõhiste lahenduste kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek  244

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kasutuselevõtu rühmade koosseis tagab asjakohase teemavaldkonna ja biopõhise innovatsiooni sidusrühmade esindatuse. Iga sidusrühm peale biotoorainel põhineva tööstuse konsortsiumi liikmete ja nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste võib väljendada oma huvi saada kasutuselevõtu rühma liikmeks. Juhatus määrab kasutuselevõtu rühmade suuruse ja koosseisu, nende liikmete volituste kestuse ja pikendamise võimaluse ning valib nende liikmed. Liikmete nimekiri on avalikkusele kättesaadav.	2. Kasutuselevõtu rühmade koosseis tagab asjakohase teemavaldkonna ja biopõhise innovatsiooni sidusrühmade esindatuse. Iga sidusrühm peale biotoorainel põhineva tööstuse konsortsiumi liikmete ja nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste võib väljendada oma huvi saada kasutuselevõtu rühma liikmeks, tagades VKEde ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindatuse. Kasutuselevõtu rühmade koosseisuga püütakse saavutada sidusrühmade võimalikult laialdane esindatus, kelle hulka kuuluvad primaarsektor (põllumajandus, vesiviljelus, kalandus ja metsandus) ning jäätmete, jääkide ja kõrvalsaaduste tootjad, piirkondlikud ametiasutused ja investorid, et vältida turutõrkeid ja mittekestlikke bioressursipõhiseid protsesse. Juhatus määrab kasutuselevõtu rühmade suuruse ja koosseisu, nende liikmete volituste kestuse ja pikendamise võimaluse ning valib nende liikmed kooskõlas käesoleva määruse artikliga 21. Liikmete nimekiri on avalikkusele kättesaadav.

Muudatusettepanek  245

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kasutuselevõtu rühmade füüsilised või virtuaalsed koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Esimesel koosolekul võtavad kasutuselevõtu rühmad vastu oma kodukorra. Kodukorra peab heaks kiitma juhatus. Kasutuselevõtu rühmade erakorralised koosolekud kutsutakse kokku juhatuse nõudmisel. Juhatus võib nõuda täiendavate isikute osalemist erakorralistel koosolekutel. Nendel erakorralistel koosolekutel osalejate nimekiri on avalikkusele kättesaadav.	3. Kasutuselevõtu rühmade füüsilised või virtuaalsed koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Esimesel koosolekul võtavad kasutuselevõtu rühmad vastu oma kodukorra. Kodukorra peab heaks kiitma juhatus. Kasutuselevõtu rühmade erakorralised koosolekud kutsutakse kokku juhatuse nõudmisel. Juhatus võib nõuda täiendavate isikute osalemist erakorralistel koosolekutel. Nende erakorraliste koosolekute päevakord, protokoll ja osalejate nimekiri on avalikkusele kättesaadavad.

Muudatusettepanek  246

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Juhatuse nõudmisel esitavad kasutuselevõtu rühmad soovitusi biopõhise innovatsiooni kasutuselevõtuga seotud küsimustes. Kasutuselevõtu rühmad võivad igal ajal esitada juhatusele soovitusi ka omal algatusel.	5. Juhatuse nõudmisel esitavad kasutuselevõtu rühmad soovitusi kestliku biopõhise innovatsiooni kasutuselevõtuga seotud küsimustes. Kasutuselevõtu rühmad võivad igal ajal esitada juhatusele soovitusi ka omal algatusel.

Muudatusettepanek  247

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) aidata vähendada lennunduse ökoloogilist jalajälge kliimaneutraalse lennundustehnoloogia väljatöötamise abil, et võtta see võimalikult kiiresti kasutusele, aidates seeläbi märkimisväärselt kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe47 üldiste eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamisega 2030. aastaks 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning liikumisega 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise suunas;	a) aidata vähendada lennunduse ökoloogilist jalajälge kliimaneutraalse lennundustehnoloogia väljatöötamise abil, et võtta see võimalikult kiiresti kasutusele, aidates seeläbi märkimisväärselt kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe47 üldiste eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamisega 2030. aastaks 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning liikumisega hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise suunas;
__________________	__________________
47 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2019) 640 final.	47 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2019) 640 final.

Muudatusettepanek  248

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tagada, et lennundusega seotud teadus- ja innovatsioonitegevus aitab kaasa liidu lennundussektori kestlikule konkurentsivõimele maailmas, ning kindlustada, et kliimaneutraalne lennundustehnoloogia vastab asjakohastele lennundusohutuse nõuetele48 ja lennundus on endiselt turvaline, usaldusväärne, kulutõhus ja toimiv reisijate- ja kaubaveo liik;	b) tagada, et lennundusega seotud teadus- ja innovatsioonitegevus aitab kaasa liidu lennundussektori kestlikule konkurentsivõimele maailmas, ning kindlustada, et kliimaneutraalne lennundustehnoloogia vastab asjakohastele lennundusohutuse nõuetele48 ja lennundus on endiselt konkurentsivõimeline, turvaline, usaldusväärne, kestlik, taskukohane, kulutõhus ja toimiv reisijate- ja kaubaveo liik;
__________________	__________________
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet.	48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet.

Muudatusettepanek  249

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kaasata ja tutvustada murrangulist ja uuenduslikku õhusõidukitehnoloogiat, millega suudetakse 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 30 % võrreldes sellega, mida võimaldab 2020. aasta tipptehnoloogia, sillutades samal ajal teed 2050. aastaks saavutatavale kliimaneutraalsele lennundusele;	a) kaasata ja tutvustada murrangulist ja uuenduslikku õhusõidukitehnoloogiat, millega suudetakse 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet, sealhulgas muu kui CO2-ga seotud mõju, vähemalt 30 % võrreldes sellega, mida võimaldab 2020. aasta tipptehnoloogia, sillutades samal ajal teed 2050. aastaks saavutatavale kliimaneutraalsele lennundusele;

Muudatusettepanek  250

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tagada, et uuenduslike lahenduste tehnoloogiline ja potentsiaalne tootmisvalmidus toetaks murranguliste uute toodete ja teenuste loomist 2035. aastaks eesmärgiga vahetada 2050. aastaks välja 75 % õhusõidukipargist ning töötada välja uuenduslik, usaldusväärne, turvaline ja kulutõhus Euroopa lennundussüsteem, mis on võimeline saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi;	b) tagada, et uuenduslike lahenduste tehnoloogiline ja potentsiaalne tootmisvalmidus toetaks murranguliste uute toodete ja teenuste loomist 2035. aastaks eesmärgiga vahetada 2050. aastaks välja 75 % õhusõidukipargist ning töötada välja uuenduslik, usaldusväärne, turvaline ja kulutõhus Euroopa lennundussüsteem, mis on võimeline saavutama hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi;

Muudatusettepanek  251

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) laiendada ja toetada kliimaneutraalsete lennundusalaste teadusuuringute ja innovatsiooni väärtusahelate lõimimist, mis hõlmaks akadeemilisi ringkondi, teadusorganisatsioone, tööstust ja VKEsid, kasutades ära ka koosmõju teiste riiklike ja Euroopaga seotud programmidega.	c) laiendada ja toetada kliimaneutraalsete lennundusalaste teadusuuringute ja innovatsiooni väärtusahelate lõimimist, mis hõlmaks akadeemilisi ringkondi, teadusorganisatsioone, tööstust, VKEsid ja idufirmasid ning kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnereid, kasutades ära ka koosmõju teiste riiklike ja Euroopaga seotud programmidega ning toetades tööstusega seotud oskuste kasutuselevõttu kogu väärtusahelas;

Muudatusettepanek  252

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) edendada kvaliteetseid töökohti lennundussektoris ning majanduskasvu taastamist ja loomist, võttes arvesse selle erilist tähtsust liidu majandusliku ja sotsiaalse taastumise ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast.

Muudatusettepanek  253

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) avaldab asjakohastel veebisaitidel kogu teabe, mis on vajalik keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtet käsitlevate ettepanekute koostamiseks ja esitamiseks;	a) avaldab asjakohastel veebisaitidel läbipaistvalt ja kasutajasõbralikult kogu teabe, mis on vajalik keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtet käsitlevate ettepanekute koostamiseks ja esitamiseks;

Muudatusettepanek  254

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) jälgib ja hindab tehnoloogia arengut liikumisel artiklis 55 sätestatud üldiste ja erieesmärkide täitmise suunas ning hõlbustab täielikku juurdepääsu andmetele ja teabele, et oleks võimalik sõltumatult jälgida komisjoni otsese järelevalve all tehtavate lennundusalaste teadusuuringute ja innovatsiooni mõju;	b) jälgib ja hindab tehnoloogia arengut liikumisel artiklis 55 sätestatud üldiste ja erieesmärkide täitmise suunas ning hõlbustab täielikku juurdepääsu andmetele ja teabele, et oleks võimalik sõltumatult jälgida tehtavate lennundusalaste teadusuuringute ja innovatsiooni mõju;

Muudatusettepanek  255

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) komisjoni soovi korral aitab komisjonil koordineerida selliste normide ja standardite kehtestamist ja väljatöötamist, mis toetavad keskkonnahoidliku lennunduse lahenduste kasutamist turul, eelkõige korraldab ta uuringuid ja simulatsioone ning annab tehnikaalast nõu, võttes seejuures arvesse vajadust kõrvaldada turule sisenemist takistavad tegurid.	c) komisjoni soovi korral annab tagasisidet ja aitab komisjonil koordineerida selliste normide ja standardite kehtestamist ja väljatöötamist, mis toetavad keskkonnahoidliku lennunduse lahenduste kasutamist turul, eelkõige korraldab ta uuringuid ja simulatsioone ning annab tehnikaalast nõu, võttes seejuures arvesse vajadust kõrvaldada turule sisenemist takistavad tegurid;

Muudatusettepanek  256

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) töötab välja mehhanismid, et suurendada koordineerimist ja kooskõla keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tegevuse ja riiklike majanduse elavdamise kavade rakendamise vahel;

Muudatusettepanek  257

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) edendab koordineerimist riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammidega, mis võimaldab varasema koostöö kava ja teatava tegevuse ühist rakendamist, et saavutada teadusprogrammide sünkroniseerimise maksimaalne võimendav mõju.

Muudatusettepanek  258

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) I lisas nimetatud asutajaliikmed, kui nad on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttega;	b) I lisas nimetatud asutajaliikmed, kui nad on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest ühineda keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttega, kelle liikmesus tugineb õiglasele tasakaalule saadud liidu rahaliste vahendite ja võetud mitterahalise panuse kohustuse vahel, ilma et see piiraks teiste liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjaomastes liidu õigusaktides;

Muudatusettepanek  259

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte kaudsete meetmetega hõlmatud tegevus, mida ei rahastata selliste kaudsete meetmete raames;	a) tegevus, mis hõlmab kogu seda osa ühisettevõtte tööprogrammi täita aitavatest keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte projektidest, mida ei rahasta liit;

Muudatusettepanek  260

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava projekte täiendavad erasektori teadus- ja innovatsiooniprojektid;	d) teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava projekte täiendavad erasektori teadus- ja innovatsiooniprojektid ning tegevus, mis aitab kaasa sektoripõhiste oskuste kasutuselevõtule kogu väärtusahelas;

Muudatusettepanek  261

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse nõuandev organ;	d) Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan;

Muudatusettepanek  262

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) muude liikmete kui liidu üheksa esindajat, kelle on valinud endi hulgast asutajaliikmed ja assotsieerunud liikmed, tagades lennunduse väärtusahela, näiteks õhusõidukite koostajate, mootorite tootjate ja seadmete valmistajate tasakaalustatud esindatuse. Juhatus kehtestab oma kodukorras rotatsiooninõude, mille alusel määratakse kohti muudele liikmetele kui liit. Valitavate esindajate hulka kuulub vähemalt üks Euroopa VKEde esindaja, üks teadusorganisatsioonide esindaja ja üks akadeemiliste asutuste esindaja.	b) muude liikmete kui liidu kaksteist esindajat, kelle on valinud endi hulgast asutajaliikmed ja assotsieerunud liikmed, tagades lennunduse väärtusahela, näiteks õhusõidukite tootjate, mootorite tootjate ja seadmete valmistajate tasakaalustatud esindatuse. Juhatus kehtestab oma kodukorras rotatsiooninõude, mille alusel määratakse kohti muudele liikmetele kui liit, võttes arvesse soolist tasakaalu. Valitavate esindajate hulka kuulub vähemalt kaks Euroopa VKEde esindajat, üks assotsieerunud liikmete esindaja, üks teadusorganisatsioonide esindaja ja üks akadeemiliste asutuste esindaja.

Muudatusettepanek  263

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendab tehnoloogia ja lahenduste kasutuselevõttu turul, et saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid ja tagada ühisettevõtte artiklis 55 nimetatud erieesmärkide saavutamine;	b) edendab tehnoloogia ja lahenduste kasutuselevõttu turul, et saavutada ühisettevõtte artiklis 55 nimetatud erieesmärgid kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega;

Muudatusettepanek  264

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juhatus otsustab programmi rakendamise ja keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte eesmärkide täitmise üle, sealhulgas:	2. Juhatus otsustab programmi rakendamise ja keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte eesmärkide täitmise üle ning hindab seda, sealhulgas:

Muudatusettepanek  265

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline tegevuskava ja selle võimalikud muudatused ning tööprogramm, kaasa arvatud avatud projektikonkursid;	a) teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline tegevuskava ja selle võimalikud muudatused ning tööprogramm, kaasa arvatud avatud projektikonkursid, pärast konsulteerimist keskkonnahoidliku lennunduse teadusliku nõuandeorganiga;

Muudatusettepanek  266

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) keskkonnahoidliku lennunduse konkursside, kaasa arvatud avatud projektikonkursside strateegiline mitmeaastane kavandamine ja nende kooskõlastamine programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide, seotud tööprogrammide ning tehniliste prioriteetide ja teadustegevusega;	b) keskkonnahoidliku lennunduse konkursside, kaasa arvatud avatud projektikonkursside strateegiline mitmeaastane kavandamine ja nende kooskõlastamine liidu üldiste prioriteetide ja eesmärkidega ning programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide, seotud tööprogrammide ning tehniliste prioriteetide ja teadustegevusega;

Muudatusettepanek  267

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) asjakohane arv komisjoni esindajaid ja liidu organeid, vastavalt juhatuses liitu esindavate isikute otsusele;	a) kaks komisjoni esindajat ja liidu organid, vastavalt juhatuses liitu esindavate isikute otsusele;

Muudatusettepanek  268

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kaks keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte juhtivat esindajat, kelle on delegeerinud tegevdirektor;	c) vaatlejatena kaks keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte juhtivat esindajat, kelle on delegeerinud tegevdirektor;

Muudatusettepanek  269

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tehniline komitee töötab välja programmi tehnoloogilise tegevuskava ja strateegia ning hoiab neid ajakohastena. Komitee esitab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte teadustegevuse, tehnilise strateegia ja teadusuuringute tegevuskava ulatuse ja kavandamise kohta ettepaneku ja asjakohasel juhul valmistab selle ette juhatuses vastuvõtmiseks. Nendes viidatud tegevuse jälgimiseks võidakse delegeerida juhatuse liige.	5. Tehniline komitee ajakohastab ja arendab programmi tehnoloogilist tegevuskava ja strateegiat vastavalt tehnilisele arengule. Komitee esitab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte teadustegevuse, tehnilise strateegia ja teadusuuringute tegevuskava ulatuse ja kavandamise kohta ettepaneku ja asjakohasel juhul valmistab selle ette juhatuses vastuvõtmiseks. Nendes viidatud tegevuse jälgimiseks võidakse delegeerida juhatuse liige.

Muudatusettepanek  270

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) koostab ettepanekud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava muutmiseks, et juhatus saaks seda arutada ja teha lõpliku otsuse;	a) koostab sidusrühmadega peetud ulatusliku dialoogi põhjal ettepanekud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava muutmiseks, et juhatus saaks seda arutada ja teha lõpliku otsuse;

Muudatusettepanek  271

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) koostab ettepanekud tööprogrammi kaasatavate tehniliste prioriteetide ja teadustegevuse, sealhulgas avatud projektikonkursside uurimisteemade kohta;	b) koostab sidusrühmadega peetud ulatusliku dialoogi põhjal ettepanekud tööprogrammi kaasatavate tehniliste prioriteetide ja teadustegevuse, sealhulgas avatud projektikonkursside uurimisteemade kohta;

Muudatusettepanek  272

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 6 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) esitab juhatusele arutamiseks ja lõplikuks otsustamiseks ettepanekud programmi tehnilise ulatuse muutmise või optimeerimise kohta, et kooskõlastada keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte töökava ja eesmärgid üldiselt programmiga „Euroopa horisont“ ning teiste Euroopa partnerlusega seotud tööprogrammidega;	d) esitab juhatusele arutamiseks ja lõplikuks otsustamiseks, lähtudes sõltumatutest tulemuslikkuse hindamistest ja programmi võimaliku mõju analüüsist, ettepanekud strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning programmi tehnilise ulatuse muutmise või optimeerimise kohta, et säilitada tööprogrammi kooskõla keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte eesmärkidega, programmi „Euroopa horisont“ üldeesmärkidega ning teiste Euroopa partnerlusega seotud tööprogrammidega;

Muudatusettepanek  273

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Peale artiklis 18 sätestatud ülesannete täidab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tegevdirektor ka järgmisi ülesandeid:	Peale artiklis 18 sätestatud ülesannete täidab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tegevdirektor juhatuse juhendamisel ja juhtimisel ka järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek  274

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) aitab komisjonil koordineerida tehnilise komitee nõuannete kohaselt keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tegevust ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohast teadus- ja innovatsioonitegevust, et vältida kattuvusi ja toetada koostoimet;	d) vastutab tihedas koostöös komisjoniga ja tehnilise komitee nõuannete kohaselt keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte tegevuse ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohase teadus- ja innovatsioonitegevuse koordineerimise eest eesmärgiga neid juhtida ja rakendada, et vältida kattuvusi ja toetada koostoimet, ning asjakohaste tegevusmehhanismide kindlaksmääramise eest, et ühendada teaduskoostöö teemad ja neist tulenevad strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projektid;

Muudatusettepanek  275

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) tagab, et ühisettevõte annab täieliku juurdepääsu andmetele ja teabele, et komisjoni otsesel juhtimisel sõltumatult jälgida lennundusvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni mõju, ning võtab asjakohased vajalikud meetmed, et tagada selle protsessi sõltumatus keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttest, näiteks avalike hangete, sõltumatute hindamiste, läbivaatamiste või ühekordsete analüüside abil. Kord aastas esitatakse juhatusele programmi seire- ja hindamisaruanne;	g) tagab, et ühisettevõte annab täieliku juurdepääsu andmetele ja teabele, et sõltumatult jälgida lennundusvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni mõju, ning võtab asjakohased vajalikud meetmed, et tagada selle protsessi sõltumatus keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõttest, näiteks avalike hangete, sõltumatute hindamiste, läbivaatamiste või ühekordsete analüüside abil, suurendamata ühisettevõtte halduskoormust. Kord aastas esitatakse juhatusele programmi seire- ja hindamisaruanne;

Muudatusettepanek  276

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse nõuandev organ	Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan

Muudatusettepanek  277

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse nõuandev organ on keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte teaduslik nõuandeorgan, mis luuakse artikli 19 lõike 1 punkti a kohaselt.	1. Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslik nõuandeorgan luuakse artikli 19 kohaselt.

Muudatusettepanek  278

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse nõuandval organil on kuni 15 alalist liiget.	2. Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teaduslikul nõuandeorganil on kuni 15 alalist liiget, kes ei ole ühegi teise keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte alla kuuluva organi liikmed.

Muudatusettepanek  279

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa lennunduse nõuandva organi esimees valitakse kaheks aastaks.	3. Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teadusliku nõuandeorgani esimees valitakse kaheks aastaks selle alaliste liikmete hulgast.

Muudatusettepanek  280

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Euroopa lennunduse nõuandva organi üks alaline liige on Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) esindaja.	4. Euroopa keskkonnahoidliku lennunduse teadusliku nõuandeorgani üks alaline liige on Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) esindaja.

Muudatusettepanek  281

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Lennundusvaldkonnas peaks olema vähemalt üks keskkonna- ja kliimateaduste valdkonna teadusekspert.

Muudatusettepanek  282

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) aidata kaasa 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas51 ja Euroopa rohelises kokkuleppes52 sätestatud eesmärkide täitmisele, seades ELi sihid kõrgemale, nii et kasvuhoonegaaside heidet vähendataks 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55 % ning 2050. aastaks saavutataks kliimaneutraalsus;	a) aidata kaasa 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas51, Euroopa rohelises kokkuleppes52 ja Euroopa kliimamääruses sätestatud eesmärkide täitmisele, seades ELi sihid kõrgemale seoses energiasäästuga ja taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamisega ning samuti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55 % ning kliimaneutraalsuse saavutamisega hiljemalt 2050. aastaks;
__________________	__________________
51 COM(2020) 562 final.	51 COM(2020) 562 final.
52 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2019) 640 final.	52 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2019) 640 final.

Muudatusettepanek  283

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) aidata rakendada Euroopa Komisjoni 2020. aasta kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegiat53;	b) aidata rakendada Euroopa Komisjoni 2020. aasta kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegiat53, ELi energiasüsteemi integreerimise strateegiat ja Euroopa Parlamendi 19. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa vesinikustrateegia kohta;
__________________	__________________
53 COM(2020) 301 final. Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia.	53 COM(2020) 301 final. Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia.

Muudatusettepanek  284

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tugevdada liidu saastevaba vesiniku väärtusahelat, et toetada uuenduslike, konkurentsivõimeliste ja eelkõige kaasatud VKEde loodud saastevabade lahenduste turule sisenemist;	c) arendada ja tugevdada liidu saastevaba vesiniku väärtusahela juhtpositsiooni ja konkurentsivõimet, et toetada eelkõige kaasatud VKEsid ja idufirmasid ning kiirendada uuenduslike konkurentsivõimeliste saastevabade ja energiatõhusate lahenduste teadus- ja arendustegevust ning turule sisenemist;

Muudatusettepanek  285

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) luua stiimuleid saastevaba vesiniku tootmisele, jaotamisele, hoiustamisele ja lõppkasutusele keskenduvate kasutusviiside arendamiseks.	d) luua stiimuleid saastevaba vesiniku tootmisele, jaotamisele, transpordile, hoiustamisele ja lõppkasutusele keskenduvate kasutusviiside arendamiseks.

Muudatusettepanek  286

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) kiirendada teadus- ja innovatsioonitegevust taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks;

Muudatusettepanek  287

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu suurendada saastevaba vesiniku lahenduste, sealhulgas liidus välja arendatud tootmis-, jaotamis-, hoiustamis- ja lõppkasutusviiside kulutõhusust, usaldusväärsust ja kogust ning parandada nende kvaliteeti, näiteks tõhusamad ja odavamad elektrolüüsiseadmed vesiniku tootmiseks ning odavam transport ja tööstusrakendused;	a) teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu suurendada saastevaba vesiniku lahenduste, sealhulgas liidus välja arendatud tootmis-, jaotamis-, transpordi-, hoiustamis- ja lõppkasutusviiside kulutõhusust, taskukohasust, usaldusväärsust ja kogust ning parandada nende kvaliteeti, näiteks tõhusamad ja odavamad elektrolüüsiseadmed vesiniku tootmiseks, energia- ja muundamiskadude vähendamine, odavam lennu-, mere- ja raskeveokitransport ja tööstusrakendused ning uuenduslikud ja saastevabad vesinikutehnoloogiad, samuti vesiniku tootmise, transpordi ja säilitamise ohutust ja kättesaadavust;

Muudatusettepanek  288

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) suurendada liidu vesiniku väärtusahela teadus- ja tööstusvaldkonna esindajate teadmisi ja suutlikkust;	b) suurendada liidu vesiniku väärtusahela teadus- ja tööstusvaldkonna esindajate teadmisi ja suutlikkust, toetades samal ajal tööstusega seotud oskuste kasutuselevõttu;

Muudatusettepanek  289

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tutvustada saastevaba vesiniku lahendusi, et need võetaks kasutusele kohalikul, piirkondlikul ja liidu tasandil, käsitledes taastuvenergia tootmist, jaotamist, salvestamist ja kasutamist transpordis ja energiamahukates tööstusharudes ning muid kasutusviise;	c) tutvustada saastevaba vesiniku lahendusi, et need võetaks kasutusele kohalikul, piirkondlikul ja liidu tasandil, käsitledes taastuvenergia tootmist, jaotamist, transporti, salvestamist, negatiivsel heitel põhinevaid tehnoloogiaid ja kasutamist sektorites, kus on heitkoguseid vähendada raske, nagu lennu-, mere- ja raskeveokitransport, energiamahukates tööstusharudes ning muid kasutusviise;

Muudatusettepanek  290

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) suurendada uuenduslikke investeeringuid lõppkasutussektoritesse, pöörates erilist tähelepanu transpordisektorile, et toetada murrangulisi lahendusi ja tehnoloogiaid;

Muudatusettepanek  291

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) Suurendada saastevaba vesiniku lahenduste valdkonnas üldsuse ja üksikisiku teadlikkust, heakskiitu ja nende lahenduste kasutuselevõttu, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ kuuluvate teiste Euroopa partnerlustega tehtava koostöö kaudu.	d) suurendada saastevaba vesiniku lahenduste ja taristu valdkonnas üldsuse ja üksikisiku teadlikkust, heakskiitu ja nende lahenduste kasutuselevõttu, eelkõige koostöö kaudu programmi „Euroopa horisont“ kuuluvate teiste Euroopa partnerlustega ning selliste algatustega nagu Euroopa saastevaba vesiniku liit, ning eesmärgiga aidata parandada ELi ohutus- ja tehnilisi standardeid, mis suurendavad seonduva tehnoloogia ja rakenduste ohutust ja ohutut käitamist.

Muudatusettepanek  292

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) hindab ja jälgib tehnoloogia arengut ning turule sisenemist takistavaid tehnoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid;	a) hindab ja jälgib tehnoloogia arengut, vajaliku taristuga seotud edusamme ning turule sisenemist takistavaid tehnoloogilisi, majanduslikke, regulatiivseid, sotsiaalseid ja ökoloogilisi tegureid, samuti mõju keskkonnale;

Muudatusettepanek  293

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) aitab komisjoni poliitilistest eelisõigustest olenemata komisjoni poliitilise juhendamise ja järelevalve all välja töötada õigusnorme ja standardeid, et kõrvaldada turule sisenemist takistavad tegurid ning toetada siseturul ja maailmas asendatavust, koostalitlust ja kaubandust;	b) aitab komisjoni poliitilistest eelisõigustest olenemata komisjoni poliitilise juhendamise ja järelevalve all välja töötada õigusnorme ja standardeid, et kõrvaldada turule sisenemist takistavad tegurid, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks, minimeerida keskkonna-, kliima- ja sotsiaalset mõju, sealhulgas kolmandates riikides, ning toetada siseturul ja maailmas läbipaistvust, asendatavust, koostalitlust ja kaubandust;

Muudatusettepanek  294

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) toetab komisjoni selle rahvusvahelistes vesinikustrateegiaga seotud algatustes, näiteks vesinikumajanduse rahvusvaheline koostöö (IPHE), innovatsioonimissioon ja saastevaba energia alase ministrite tasandi vesiniku algatus.	c) komisjoni poliitilistest eelisõigustest olenemata toetab ja pakub komisjoni poliitiliste suuniste ja järelevalve raames komisjonile tehnilist oskusteavet, sealhulgas kohtumistel, selle rahvusvahelistes vesinikustrateegiaga seotud algatustes, näiteks vesinikumajanduse rahvusvaheline koostöö (IPHE), innovatsioonimissioon ja saastevaba energia alase ministrite tasandi vesiniku algatus.

Muudatusettepanek  295

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Hydrogen Europe AISBL, Belgia õiguse alusel loodud mittetulundusühendus (registrikood: 890 025 478), alalise asukohaga Belgias Brüsselis (edaspidi „tööstusrühmitus“), kes saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda saastevaba vesiniku ühisettevõttega;	b) Hydrogen Europe AISBL, Belgia õiguse alusel loodud mittetulundusühendus (registrikood: 890 025 478), alalise asukohaga Belgias Brüsselis (edaspidi „tööstusrühmitus“), kes saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda saastevaba vesiniku ühisettevõttega, ilma et see piiraks liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu õigusaktides;

Muudatusettepanek  296

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Hydrogen Europe Research AISBL, Belgia õiguse alusel loodud mittetulundusühendus (registrikood: 0897 679 372), alalise asukohaga Belgias Brüsselis (edaspidi „teadusrühmitus“), kes saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda saastevaba vesiniku ühisettevõttega.	c) Hydrogen Europe Research AISBL, Belgia õiguse alusel loodud mittetulundusühendus (registrikood: 0897 679 372), alalise asukohaga Belgias Brüsselis (edaspidi „teadusrühmitus“), kes saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest ühineda saastevaba vesiniku ühisettevõttega, ilma et see piiraks liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu õigusaktides.

Muudatusettepanek  297

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) assotsieerunud liikmed, kes on valitud juhatuse otsuse alusel kooskõlas artikliga 7.

Muudatusettepanek  298

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 76 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses võib lisategevus hõlmata tegevust, mis on otseselt seotud saastevaba vesiniku ühisettevõtte tegevusega ja aitab täita selle eesmärke, sealhulgas:	1. Artikli 11 lõike 1 punkti b tähenduses võib lisategevus hõlmata tegevust, mis on otseselt seotud saastevaba vesiniku ühisettevõtte tegevusega, millel on selge seos teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kavaga, mida rahastatakse riiklikest või piirkondlikest programmidest ning mis aitavad täita ühisettevõtte eesmärke, sealhulgas:

Muudatusettepanek  299

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 76 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) vesinikutehnoloogia ja ohutusmeetmete kohta teadlikkuse suurendamine;	e) saastevabade vesinikutehnoloogiate ja ohutusmeetmete kohta teadlikkuse suurendamine, sealhulgas kogu väärtusahelas;

Muudatusettepanek  300

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) sõltumatu teadusnõukogu

Muudatusettepanek  301

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kuus tööstusrühmituse Hydrogen Europe esindajat, võttes arvesse geograafilist, soolist ja valdkondlikku esindatust;	b) kuus tööstusrühmituse Hydrogen Europe esindajat, võttes arvesse geograafilist ja soolist jaotust, kes esindavad väärtusahela erinevaid osi ja kellest vähemalt üks on pärit VKEst ja üks kodanikuühiskonna organisatsioonist;

Muudatusettepanek  302

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) aitab luua koostoimet liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi asjakohase tegevuse ja programmidega, eelkõige sellistega, mis toetavad saastevaba vesiniku kasutamise valdkonnas teadus- ja innovatsioonilahenduste kasutuselevõttu, taristut, haridust ja piirkondlikku arengut;	a) aitab luua koostoimet liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi asjakohase tegevuse ja programmidega, eelkõige sellistega, mis toetavad saastevaba vesiniku kasutamise valdkonnas teadus- ja innovatsioonilahenduste kasutuselevõttu, taristut, haridust ja piirkondlikku arengut, pöörates erilist tähelepanu sektoritele, kus on heitkoguseid vähendada raske, nagu mõned tööstusharud, lennu-, mere- ja raskeveokitransport;

Muudatusettepanek  303

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) annab artikli 5 lõike 2 punkti b ja artikli 16 lõike 1 kohaselt strateegilise suuna, millest lähtuda koostöö tegemisel teiste Euroopa partnerlustega, sealhulgas partnerlustega, mille eesmärk on heiteta maantee- ja veetransport, Euroopa raudtee, keskkonnahoidlik lennundus, planeeti säästev töötlemine ja saastevaba teras, kooskõlas nende vastavate teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiliste tegevuskavade või muu samaväärse dokumendiga;	b) annab artikli 5 lõike 2 punkti b ja artikli 16 lõike 1 kohaselt strateegilise suuna, millest lähtuda koostöö tegemisel teiste Euroopa partnerlustega, sealhulgas partnerlustega, mille eesmärk on heiteta maantee- ja veetransport, Euroopa raudtee, keskkonnahoidlik lennundus, planeeti säästev töötlemine ja saastevaba teras, kooskõlas nende vastavate teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiliste tegevuskavade ning ELi energiasüsteemi integreerimise strateegiaga ja energiatõhususe, elektrifitseerimise ja taastuvate energiaallikatega seotud algatustega või muu samaväärse dokumendiga;

Muudatusettepanek  304

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) ergutab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke teenivate tehnoloogia ja lahenduste kasutuselevõttu turul.	c) ergutada kestlike tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu turul kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega ning edendada Euroopa saastevaba vesiniku ökosüsteemi.

Muudatusettepanek  305

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) teeb ettepanekuid tegevuse kohta, mis soodustab koostoimet liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi asjakohase tegevuse ja programmidega;	a) teeb ettepanekuid tegevuse kohta, mis soodustab koostoimet liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi asjakohase tegevuse ja programmidega, ning viib sellist tegevust koos asjaomaste osalejatega ellu;

Muudatusettepanek  306

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) toetab teisi vesinikuga seotud liidu algatusi, kui selle kiidab heaks juhatus;	b) toetab teisi vesinikuga seotud liidu algatusi, sh vesiniku liit ja üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid;

Muudatusettepanek  307

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kutsub igal aastal kokku Euroopa saastevaba vesiniku partnerluse foorumi, mis toimub võimaluse korral koos ja paralleelselt saastevaba vesiniku liidu Euroopa vesinikufoorumiga.	c) kutsub igal aastal kokku Euroopa saastevaba vesiniku partnerluse foorumi, mis toimub koos ja paralleelselt saastevaba vesiniku liidu Euroopa vesinikufoorumiga.

Muudatusettepanek  308

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sidusrühmade rühm koosneb kogu liidus saastevaba vesinikku tootvate, jaotavate, hoiustavate, vajavate või kasutavate sektorite esindajatest, sealhulgas teiste asjaomaste Euroopa partnerluste esindajad ja projekti „European Hydrogen Valleys Partnership“ (piirkondlike ökosüsteemide (nn vesinikuorgude) partnerlus) esindajad.	2. Sidusrühmade rühm koosneb kogu liidus saastevaba vesinikku tootvate, jaotavate, transportivate, hoiustavate, vajavate või kasutavate sektorite esindajatest, sealhulgas teiste asjaomaste Euroopa partnerluste esindajad ja projekti „European Hydrogen Valleys Partnership“ (piirkondlike ökosüsteemide (nn vesinikuorgude) partnerlus) esindajad ning taastuvelektri sektori, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teadusringkondade esindajad.

Muudatusettepanek  309

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) jagada teavet saastevaba vesiniku ühisettevõtte käsitletavate strateegiliste ja tehnoloogiliste prioriteetide kohta, mis on sätestatud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilises tegevuskavas või muus samaväärses dokumendis ning seotud üksikasjalikes tehnoloogilistes tegevuskavades, võttes nõuetekohaselt arvesse lähedaste sektorite arengut ja vajadusi;	a) jagada teavet saastevaba vesiniku ühisettevõtte käsitletavate strateegiliste, taristu- ja tehnoloogiliste prioriteetide kohta, mis on sätestatud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilises tegevuskavas või muus samaväärses dokumendis ning seotud üksikasjalikes tehnoloogilistes tegevuskavades, võttes nõuetekohaselt arvesse arengut ja vajadusi lähedastes sektorites, näiteks sektorites, kus on heitkoguseid vähendada raske, sh mõned tööstusharud, lennu-, mere- ja raskeveokitransport;

Muudatusettepanek  310

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) esitada soovitusi konkreetse koostoime loomiseks saastevaba vesiniku ühisettevõtte ja lähedaste sektorite või muude lisaväärtusega koostoimet võimaldavate sektorite vahel;	b) esitada soovitusi konkreetse koostoime loomiseks saastevaba vesiniku ühisettevõtte ja lähedaste sektorite või muude lisaväärtusega koostoimet võimaldavate sektorite vahel, võttes eelkõige arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja energiasüsteemide integreerimist;

Muudatusettepanek  311

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) pakkuda sisendteavet saastevaba vesiniku liidu iga-aastase Euroopa vesinikufoorumi jaoks.	c) pakkuda sisendteavet saastevaba vesiniku liidu iga-aastase Euroopa saastevaba vesiniku partnerluse foorumi ja Euroopa vesinikufoorumi jaoks.

Muudatusettepanek  312

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 82a
	Teadusnõukogu
	1.  Saastevaba vesiniku ühisettevõte moodustab artiklites 19 ja 77 osutatud sõltumatu teadusnõukogu, et küsida teadusalast nõu sõltumatutelt kõrgetasemelistelt akadeemilistelt ekspertidelt.
	2.  Sõltumatul teadusnõukogul on maksimaalselt 15 alalist liiget ja ta valib oma liikmete hulgast kaheks aastaks esimehe.
	3.  Sõltumatu teadusnõukogu võib anda nõu saastevaba vesiniku ühisettevõtte juhatuse ja ühisettevõtte teiste organite nõudmisel või omal algatusel.
	4.  Sõltumatu teadusnõukogu teeb koostööd programmi „Euroopa horisont“ raames loodud asjaomaste nõuandvate organitega.

Muudatusettepanek  313

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tagada kiire üleminek atraktiivsemale, kasutajasõbralikumale, konkurentsivõimelisemale, taskukohasemale, tõhusamale ja säästvamale Euroopa raudteesüsteemile, mis kuulub laiemasse liikuvussüsteemi;	b) tagada kiire üleminek ohutumale, atraktiivsemale, kasutajasõbralikumale, konkurentsivõimelisemale, taskukohasemale, tõhusamale, kaasavamale, digitaalsemale ja säästvamale Euroopa raudteesüsteemile, mis kuulub laiemasse liikuvussüsteemi;

Muudatusettepanek  314

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) saavutada integreeritud süsteemina kavandatud Euroopa raudteevõrk, kõrvaldades koostalitlust takistavad tegurid ja pakkudes täielikku integreeritust tagavaid lahendusi, mis hõlmavad liikluskorraldust, veeremit, taristut ja teenuseid, ning leida parimad lahendused reisijate ja ettevõtjate vajadustele, kiirendades uuenduslike lahenduste omaksvõtmist, et toetada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, seejuures suurendades raudteetranspordi läbilaskevõimet ja usaldusväärsust ning vähendades selle maksumust;	a) saavutada integreeritud süsteemina kavandatud Euroopa raudteevõrk, kõrvaldades koostalitlust takistavad tegurid ja pakkudes täielikku integreeritust tagavaid lahendusi, mis hõlmavad liikluskorraldust, veeremit, taristut ja teenuseid, sh otsepileteid, ning leida parimad lahendused reisijate, raudteetöötajate ja ettevõtjate vajadustele ning õigustele, kiirendades uuenduslike lahenduste omaksvõtmist, et toetada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, seejuures suurendades raudteetranspordi läbilaskevõimet ja usaldusväärsust ning vähendades selle maksumust;

Muudatusettepanek  315

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) töötada oma süsteemisamba kaudu välja ühtne talitluskontseptsioon ja toimiv süsteemi ülesehitus integreeritud Euroopa raudtee liikluskorraldus-, juhtimis-, kontrolli- ja signaalimissüsteemi jaoks, kaasa arvatud automaatne rongiliikluskorraldus, mis tagab, et teadusuuringute ja innovatsiooniga keskendutakse kliendi vajadustele, mis on ühiselt kokku lepitud ja milles ollakse ühel arvamusel, ning käitamisvajadused on kohandatavad vastavalt arengule;	c) töötada oma süsteemisamba kaudu välja ühtne talitluskontseptsioon ja toimiv süsteemi ülesehitus integreeritud Euroopa raudtee liikluskorraldus-, juhtimis-, kontrolli- ja signaalimissüsteemi jaoks, kaasa arvatud automaatne rongiliikluskorraldus, mis tagab, et teadusuuringute ja innovatsiooniga keskendutakse kliendi vajadustele, mis on ühiselt kokku lepitud ja milles ollakse ühel arvamusel, ning käitamisvajadused on kohandatavad vastavalt arengule; Euroopa raudteeliikluse integreeritud haldamise ühtne kontseptsioon ja funktsionaalne arhitektuur peavad olema koostalitlusvõimelised kogu raudteevõrgus (üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T põhi- ja üldvõrk, põhiliinid ja piirkondlikud liinid, mis ei kuulu üleeuroopalisse transpordivõrku).

Muudatusettepanek  316

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) arendada näidisprojekte huvitatud liikmesriikides, sealhulgas sellistes liikmesriikides, kelle territooriumil raudteesüsteemi praegu ei ole;	e) arendada näidisprojekte huvitatud liikmesriikides, sealhulgas sellistes liikmesriikides, kelle territooriumil raudteesüsteemi praegu ei ole; sellised projektid, sealhulgas ulatuslikud tutvustusprojektid, hõlmavad liitu nii laialdaselt kui võimalik, läbipaistvalt ja geograafiliselt tasakaalustatud viisil;

Muudatusettepanek  317

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) toetada tugeva ja maailmas konkurentsivõimelise Euroopa raudteesektori väljaarendamist.	f) toetada tugeva ja maailmas konkurentsivõimelise Euroopa raudteesektori väljaarendamist, millel on tugev tarneahel ja väga innovatiivne ökosüsteem, sealhulgas kõrgtehnoloogilised VKEd.

Muudatusettepanek  318

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) aidata kaasa tõkete kõrvaldamisele, mis praegu takistavad raudteetranspordi täielikku kaasavust, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele;

Muudatusettepanek  319

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 2 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fb) töötada välja järgmise põlvkonna rööbaste ehitustehnoloogia, mis hõlmab kõiki komponente alates aluskonstruktsioonist kuni rööbaste ja pealisehitiseni;

Muudatusettepanek  320

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 2 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fc) toetada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist, mis on kasulikud rongireisijatele, sealhulgas hõredalt ja väheasustatud piirkondades elavatele inimestele.

Muudatusettepanek  321

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete koostab Euroopa raudtee ühisettevõte koos komisjoniga üldkava ja esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks; kava töötatakse välja koostöös kõigi asjaomaste raudteesüsteemi ja raudteesektori tarnetööstuse sidusrühmadega.	1. Peale artiklis 5 sätestatud ülesannete koostab Euroopa raudtee ühisettevõte koos komisjoniga üldkava ja esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks; kava töötatakse välja koostöös kõigi asjaomaste raudteesüsteemi ja raudteesektori tarnetööstuse sidusrühmadega, sealhulgas kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Muudatusettepanek  322

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 5 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) töötada oma süsteemisamba raames välja süsteemkäsitlus, mis ühendab raudteetööstust, raudteeveo-ettevõtjaid ja teisi raudteesektori avaliku ja erasektori sidusrühmi, sealhulgas kliente – näiteks reisijad, kaubasaatjad ja töötajad – esindavaid organeid, ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevaid asjaomaseid isikuid. Süsteemkäsitlus hõlmab:	a) töötada oma süsteemisamba raames välja koostalitlusvõimeline süsteemkäsitlus, mis ühendab raudteetööstust, raudteeveo-ettevõtjaid ja teisi raudteesektori avaliku ja erasektori sidusrühmi, sealhulgas liikmesriikide esindajaid ning kliente (nagu reisijad ja kaubad), samuti töötajaid esindavaid organeid, ning muid väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevaid asjaomaseid isikuid. Süsteemkäsitlus hõlmab:

Muudatusettepanek  323

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 5 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv. teiste transpordiliikidega loodud vajalike liideste hindamise ja kontrolli tagamist, eriti kauba- ja reisijavoogude puhul;	iv. teiste transpordiliikidega ning linna ja piirkondlike raudteesüsteemidega loodud vajalike liideste hindamise ja kontrolli tagamist, eriti kauba- ja reisijavoogude puhul;

Muudatusettepanek  324

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) II lisas nimetatud asutajaliikmed, kui nad on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest ühisettevõttega tingimusteta ühineda;	b) II lisas nimetatud asutajaliikmed, kui nad on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest ühisettevõttega tingimusteta ühineda, tuginedes õiglasele tasakaalule saadud liidu rahaliste vahendite ja võetud kohustuste vahel; ilma et see piiraks liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu õigusaktides;

Muudatusettepanek  325

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Erandina artikli 7 lõikest 2 tuleb programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigis asutatud mis tahes õigussubjekti liikmeks saamise taotluse hindamisel proportsionaalselt suurendada programmi „Euroopa horisont“ liidu toetust Euroopa raudtee ühisettevõttele vastava riigi toetustega, mis on seotud programmiga „Euroopa horisont“.

Muudatusettepanek  326

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) ühisettevõtte Shift2Rail raames rahastatava tegevuse tulemuste kasutuselevõtt, edasine kasutamine, tutvustamistegevus ja standardimine.	d) ühisettevõtte Shift2Rail raames rahastatava tegevuse tulemuste kasutuselevõtt ja selle tegevuse elluviimine, sealhulgas koostalitluse tehnilise kirjelduse ajakohastamine, edasine kasutamine, tutvustamistegevus ja standardimine;

Muudatusettepanek  327

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) Euroopa loaandmis- ja sertifitseerimistegevus, mis on seotud Euroopa raudtee ühisettevõtte projektidest või varasematest algatustest pärinevate Euroopa raudteelahendustega.

Muudatusettepanek  328

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) teadusnõukogu.

Muudatusettepanek  329

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Euroopa raudtee ühisettevõte võib ka luua teadusliku juhtrühma või küsida teadusalast nõu sõltumatutelt akadeemilistelt ekspertidelt või ühistelt teaduslikelt nõuandeorganitelt.	välja jäetud

Muudatusettepanek  330

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Riikide esindajate rühma esimees või aseesimees kutsutakse osalema juhatuse koosolekutel alalise vaatlejana ning tal on õigus juhatuse aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust. Euroopa Liidu Raudteeameti ja Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu esindajad kutsutakse osalema juhatuse koosolekutel vaatlejatena ja neil on õigus juhatuse aruteludes osaleda, kuid neil ei ole hääleõigust.	2. Riikide esindajate rühma esimees ja aseesimees kutsutakse osalema juhatuse koosolekutel alalise vaatlejana ning tal on õigus juhatuse aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust. Euroopa Liidu Raudteeameti ja Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu esindajad kutsutakse osalema juhatuse koosolekutel vaatlejatena ja neil on õigus juhatuse aruteludes osaleda, kuid neil ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek  331

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Artikli 15 lõike 2 kohaselt kuulub liidule juhatuses 50 % hääleõigusest ja liidu hääleõigus on jagamatu. Ülejäänud hääleõigus jagatakse teiste juhatuse liikmete vahel proportsionaalselt nende esindatavate liikmete panusega Euroopa raudtee ühisettevõtte rahalistesse vahenditesse.

Muudatusettepanek  332

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 92 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) võtab vastu süsteemisamba tööprogrammid, sealhulgas eelarve, ja nende muudatused, lähtudes süsteemisamba juhtrühma soovitustest ja tegevdirektori ettepanekutest.	b) võtab vastu süsteemisamba tööprogrammid, sealhulgas eelarve, ja nende muudatused, lähtudes süsteemisamba juhtrühma ning ühisettevõtte nõuandvate organite soovitustest ja tegevdirektori ettepanekutest.

Muudatusettepanek  333

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 93 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Süsteemisamba juhtrühma koosseisu kuuluvad komisjoni esindajad, raudtee- ja liikuvussektori ja asjaomaste organisatsioonide esindajad, Euroopa raudtee ühisettevõtte tegevdirektor ning Euroopa Liidu Raudteeameti esindajad. Rühma koosseisu üle teeb lõpliku otsuse komisjon. Põhjendatud juhtudel võib komisjon kutsuda täiendavaid valdkonna eksperte ja sidusrühmi osalema süsteemisamba juhtrühma koosolekutel vaatlejatena.	1. Süsteemisamba juhtrühma koosseisu kuuluvad komisjoni esindajad, raudtee- ja liikuvussektori ja asjaomaste organisatsioonide esindajad, Euroopa raudtee ühisettevõtte tegevdirektor ning Euroopa Liidu Raudteeameti esindajad. Rühma koosseisu üle teeb lõpliku otsuse komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse ka geograafilist ja soolist tasakaalu. Põhjendatud juhtudel võib komisjon kutsuda täiendavaid valdkonna eksperte ja sidusrühmi osalema süsteemisamba juhtrühma koosolekutel vaatlejatena.

Muudatusettepanek  334

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kasutuselevõtu rühm on avatud kõigile samadele sidusrühmadele nagu süsteemisamba juhtrühm. Juhatus valib kasutuselevõtu rühma liikmed ja määrab eelkõige kasutuselevõtu rühma suuruse ja koosseisu, selle liikmete volituste kestuse ja pikendamise tingimused. Kasutuselevõtu rühma koosseis tagab keskendumise asjakohasele teemavaldkonnale ja esindatuse. Liikmete nimekiri avaldatakse Euroopa raudtee ühisettevõtte veebisaidil.	2. Kasutuselevõtu rühm on avatud kõigile samadele sidusrühmadele nagu süsteemisamba juhtrühm. Juhatus valib kasutuselevõtu rühma liikmed ja määrab eelkõige kasutuselevõtu rühma suuruse ja koosseisu, selle liikmete volituste kestuse ja pikendamise tingimused. Kasutuselevõtu rühma koosseis tagab keskendumise asjakohasele teemavaldkonnale ja esindatuse, sealhulgas lõppkasutajate ja reisijate ühendused ning töötajate esindajad. Liikmete nimekiri avaldatakse Euroopa raudtee ühisettevõtte veebisaidil.

Muudatusettepanek  335

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 96a
	Teadusnõukogu
	1.  Euroopa raudtee ühisettevõte moodustab artiklites 19 ja 89 osutatud sõltumatu teadusnõukogu, et küsida teadusalast nõu sõltumatutelt kõrgetasemelistelt akadeemilistelt ekspertidelt.
	2.  Sõltumatul teadusnõukogul on maksimaalselt 15 alalist liiget ja ta valib oma liikmete hulgast kaheks aastaks esimehe.
	3.  Sõltumatu teadusnõukogu võib anda nõu Euroopa raudtee ühisettevõtte juhatuse ja ühisettevõtte teiste organite nõudmisel või omal algatusel.
	4.  Sõltumatu teadusnõukogu teeb koostööd programmi „Euroopa horisont“ raames loodud asjaomaste nõuandvate organitega.

Muudatusettepanek  336

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vähendada nakkushaiguste põhjustatavat sotsiaal-majanduslikku koormust Sahara-taguses Aafrikas, toetades uue või täiustatud tervisetehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu;	a) vähendada nakkushaiguste ning eriti vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haiguste põhjustatavat sotsiaal-majanduslikku koormust Sahara-taguses Aafrikas, toetades uue või täiustatud tervisetehnoloogia, diagnoosimise ja ravi väljatöötamist ja kasutuselevõttu, mis on taskukohane, kättesaadav ja sobib madala sissetulekuga piirkondadesse;

Muudatusettepanek  337

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tugevdada Sahara-taguses Aafrikas nakkushaiguste tõrjumiseks teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning riiklikke terviseuuringute süsteeme;	b) tugevdada ja laiendada Sahara-taguses Aafrikas nakkushaiguste tõrjumiseks teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning riiklikke terviseuuringute süsteeme;

Muudatusettepanek  338

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) suurendada Aafrika juhtimisel elluviidavate projektide osakaalu;

Muudatusettepanek  339

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) edendab koostoimet, koostööd ja ühismeetmeid Euroopa Arengufondi ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga, eelkõige suutlikkuse suurendamiseks ning rajatiste ja taristu jagamiseks.

Muudatusettepanek  340

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) EDCTP ühendus, Madalmaade õiguse alusel loodud mittetulundusühendus, mis saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttega.	b) EDCTP ühendus, Madalmaade õiguse alusel loodud mittetulundusühendus, mis saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttega, ilma et see piiraks liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu õigusaktides.

Muudatusettepanek  341

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) EDCTP ühenduse koosseisu kuuluvate üksuste tegevus, mis on kooskõlastatud EDCTP ühenduse koosseisu kuuluvate teiste üksuste sarnase tegevusega ja mida juhitakse sõltumatult riiklike rahastamiseeskirjade kohaselt;	a) EDCTP ühenduse koosseisu kuuluvate üksuste tegevus, mis on selgelt kooskõlastatud, koordineeritud või ühiselt kavandatud EDCTP ühenduse koosseisu kuuluvate teiste üksuste sarnase tegevusega ja mida juhitakse sõltumatult riiklike rahastamiseeskirjade kohaselt;

Muudatusettepanek  342

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Teaduskomitee moodustatakse vastavalt artiklile 19 ja sidusrühmad on selles esindatud tasakaalustatult lähtudes geograafilisest, temaatilisest ja soolisest vaatepunktist, eelkõige on tagatud Aafrika eksperditeadmiste kaasamine.

Muudatusettepanek  343

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 2 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ja) hinnata ülemaailmse tervisealgatuse ühisettevõttesse panustavate partnerite taotlusi ning anda juhatusele nõu taotluste tagasilükkamise või vastuvõtmise ning võimaliku koostöö ulatuse kohta.

Muudatusettepanek  344

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Sidusrühmade rühmas on sidusrühmad esindatud tasakaalustatult lähtudes geograafilisest, temaatilisest ja soolisest vaatepunktist, eelkõige on tagatud Aafrika eksperditeadmiste kaasamine, ning selle eesmärk on edendada kodanikuühiskonna, eelkõige nende valitsusväliste organisatsioonide liikmesus ja kaasamine, kes tegelevad vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud nakkushaigustest enim mõjutatud kogukondadega.

Muudatusettepanek  345

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Peale artiklis 21 sätestatud ülesannete on sidusrühmade rühmal ka järgmised ülesanded:	2. Peale artiklis 21 sätestatud ülesannete on sidusrühmade rühmal ka järgmised ülesanded:

Muudatusettepanek  346

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Koostöö Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega	Koostöö Aafrika ja Euroopa Ravimiametitega, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega ning teiste asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega

Muudatusettepanek  347

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte tagab tiheda koostöö Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega.	Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte tagab tiheda koostöö Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega, samuti asjaomaste Aafrika asutuste ja organisatsioonidega, sealhulgas haiguste tõrje ja ennetamise Aafrika keskuste, Aafrika Liidu piirkondlike majandusühenduste, Aafrika Liidu arenguagentuuri ja Aafrika Teaduste Akadeemiaga.

Muudatusettepanek  348

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 112 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes osalejad tagavad, et täielikult või osaliselt kaudse meetme tulemuste põhjal välja töötatud tooted ja teenused on üldsusele kättesaadavad õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Selleks täpsustatakse tööprogrammis asjakohasel juhul konkreetsetele kaudsetele meetmetele kohaldatavaid täiendavaid kasutamiskohustusi.	Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes osalejad tagavad, et täielikult või osaliselt kaudse meetme tulemuste põhjal välja töötatud tooted ja teenused on üldsusele ja haavatavatele elanikkonnarühmadele ning laiale üldsusele kättesaadavad ja taskukohased, eelkõige madala sissetulekuga piirkondades, õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Selleks täpsustatakse tööprogrammis konkreetsetele kaudsetele meetmetele kohaldatavaid täiendavaid kasutamiskohustusi.

Muudatusettepanek  349

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) soodustada sellise ohutu, tõhusa, inimesekeskse ja kulutõhusa innovatsiooni väljatöötamist, mis täidab rahva strateegilisi tervisealaseid rahuldamata vajadusi, näidates vähemalt viie näite varal tervishoiutoodete või -teenuste integreerimise teostatavust, sealhulgas tervishoiusüsteemides kasutamise sobivust. Seotud projektides tuleks käsitleda liidu elanikkonda mõjutavate haiguste ennetamist, diagnoosimist, ravi ja/või tõrjumist, sealhulgas panust Euroopa vähktõvevastase võitluse kavasse;	b) soodustada sellise ohutu, tõhusa, inimesekeskse, patsientidele ja tervishoiusüsteemidele taskukohase ja kulutõhusa innovatsiooni, toodete ja ravi väljatöötamist, mis täidab rahva strateegilisi tervisealaseid rahuldamata vajadusi, näidates vähemalt viie näite varal tervishoiutoodete või -teenuste integreerimise teostatavust, sealhulgas tervishoiusüsteemides kasutamise sobivust. Seotud projektides tuleks käsitleda liidu elanikkonda mõjutavate haiguste seiret, ennetamist, diagnoosimist, ravi ja/või tõrjumist, sealhulgas vähivastast võitlust koostoimes Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga, ning toetust Euroopa Vähiinstituudi ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise Euroopa terviseühtsuse tegevuskava loomisele.

Muudatusettepanek  350

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) hoogustada valdkondadevahelist innovatsiooni maailmas konkurentsivõimelise Euroopa tervishoiusektori nimel ja aidata täita Euroopa uue tööstusstrateegia ja Euroopa ravimistrateegia eesmärgid.	c) hoogustada valdkondadevahelist innovatsiooni maailmas konkurentsivõimelise Euroopa tervishoiusektori nimel ja aidata täita Euroopa uue tööstusstrateegia, sealhulgas selle ajakohastud versiooni, ja Euroopa ravimistrateegia eesmärgid.

Muudatusettepanek  351

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) aidata paremini mõista tervise ja haigustega seotud prioriteetsete valdkondade määravaid tegureid;	a) aidata paremini mõista määravaid tegureid, mis on seotud tervisega, täitmata ravivajadustega, hädaolukorraks valmisolekuga, nakkus- ja harvikhaigustega, sealhulgas sotsiaalmajanduslike ja keskkonnateguritega, mis mõjutavad inimese tervislikku seisundit, ning haigustega seotud prioriteetsete valdkondadega;

Muudatusettepanek  352

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) lõimida killustatud terviseuuringute ja innovatsiooni alased jõupingutused, tuua selleks kokku tervishoiusektori harud ja muud sidusrühmad ning keskenduda rahvatervise rahuldamata vajadustele, et võimaldada välja töötada vahendeid, andmeid, platvorme, tehnoloogiat ja protsesse haiguste paremaks prognoosimiseks, ennetamiseks, tõkestamiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks ja tõrjumiseks, täites lõppkasutajate vajadused;	b) lõimida killustatud terviseuuringute ja innovatsiooni alased jõupingutused, tuua selleks kokku tervishoiusektori harud ja muud sidusrühmad ning keskenduda rahvatervise rahuldamata vajadustele, et võimaldada välja töötada vahendeid, andmeid, platvorme, tehnoloogiat ja protsesse haiguste paremaks prognoosimiseks, ennetamiseks, tõkestamiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks ja tõrjumiseks, täites patsientide ja lõppkasutajate vajadused, ning ületada täitmata ravivajadustega seotud turutõrked;

Muudatusettepanek  353

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kasutada ära digitaliseerimise ja andmevahetuse täit potentsiaali tervishoius;	d) kasutada ära digitaliseerimise ja andmevahetuse täit potentsiaali tervishoius, rakendades koostoimet selliste algatustega nagu Euroopa terviseandmete ruum, järgides samal ajal andmekaitse põhimõtteid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/17251a;
	____________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Muudatusettepanek  354

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) tõhustada Euroopa teadusuuringuid harvikhaiguste valdkonnas ja arendada koostoimet teiste programmi „Euroopa horisont“ algatustega selles valdkonnas.

Muudatusettepanek  355

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) edendab tihedat ja pikaajalist koostööd liidu, teiste liikmete, panustavate partnerite ja muude tervishoius tegutsevate sidusrühmade, näiteks muude asjaomaste tööstusharude, tervishoiuasutuste (nagu reguleerivad asutused, tervishoiutehnoloogia hindamise organid ja maksjad), patsientide organisatsioonide, tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuste osutajate ning akadeemiliste ringkondade vahel;	a) edendab tihedat ja pikaajalist koostööd liidu, teiste liikmete, panustavate partnerite ja muude tervishoius tegutsevate sidusrühmade, näiteks muude asjaomaste tööstusharude, tervishoiuasutuste (nagu reguleerivad asutused, tervishoiutehnoloogia hindamise organid ja maksjad), patsientide organisatsioonide, tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuste osutajate ning akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel;

Muudatusettepanek  356

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tagab, et kõigil sidusrühmadel on võimalus teha ettepanekuid tulevaste projektikonkursside valdkondade kohta;	c) tagab, et kõigil sidusrühmadel on võimalus teha ettepanekuid tulevaste projektikonkursside valdkondade kohta, tuginedes sisulistele regulaarsetele avalikele konsultatsioonidele ja sidusrühmade foorumi iga-aastase kohtumise korraldamisele;

Muudatusettepanek  357

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) tagab, et toetusesaajad järgivad juurdepääsu, tulemuslikkuse, taskukohasuse ja kättesaadavuse põhimõtteid;

Muudatusettepanek  358

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vaatab korrapäraselt üle uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava ning kohandab seda vajaduse korral, võttes arvesse selle rakendamise ajal toimunud teaduse arengut või esilekerkivaid rahvatervise vajadusi;	d) vaatab koostöös tervishoiutöötajate ja patsientide ühendustega ning innovatsioonikomisjoniga korrapäraselt üle uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava ning kohandab seda vajaduse korral, võttes arvesse selle rakendamise ajal toimunud teaduse arengut või esilekerkivaid rahvatervise vajadusi;

Muudatusettepanek  359

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) avaldab teavet projektide kohta, sealhulgas osalevad üksused, uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahalise panuse summa ja eraldatud mitterahaline panus osaleja kohta;	e) avaldab aegsasti teavet projektide kohta, sealhulgas osalevad üksused, uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahalise panuse summa ja eraldatud mitterahaline panus osaleja kohta;

Muudatusettepanek  360

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) korraldab korrapärase teavitustegevuse, sealhulgas vähemalt kord aastas kohtumise huvirühmade ja sidusrühmadega, et tagada uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse avatus ja läbipaistvus;	f) korraldab korrapärase teavitustegevuse, sealhulgas vähemalt kord aastas kohtumise huvirühmade ja sidusrühmadega, et tagada uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse kaasavus, avatus ja läbipaistvus;

Muudatusettepanek  361

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 115 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) radioloogia, elektromeditsiini ja tervishoiu IT-sektori Euroopa koordinatsioonikomitee (COCIR), Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit, EuropaBio, MedTech Europe, VaccinesEurope, kui nad on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõttega;	b) radioloogia, elektromeditsiini ja tervishoiu IT-sektori Euroopa koordinatsioonikomitee (COCIR), Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit, EuropaBio, MedTech Europe, VaccinesEurope, kui nad on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõttega, ilma et see piiraks liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjaomastes liidu õigusaktides;

Muudatusettepanek  362

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 117 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Muudes kui programmiga „Euroopa Horisont“ assotsieerunud kolmandates riikides kaudsete meetmete raames tehtud kulud on põhjendatud ja vastavad artiklis 113 sätestatud eesmärkidele. Need ei tohi ületada 20 % uuendusliku tervishoiu algatuse programmi tasandil tegevuskulude katteks muude liikmete kui liidu ja osalevate partnerite tehtud mitterahalisest panusest. Tegevuskulude katteks tehtud mitterahaliseks panuseks ei loeta kulusid, mis ületavad 20 % uuendusliku tervishoiu algatuse programmi tasandil tegevuskulude katteks tehtud mitterahalisest panusest.	5. Muudes kui programmiga „Euroopa Horisont“ assotsieerunud kolmandates riikides kaudsete meetmete raames tehtud kulud peavad olema põhjendatud ja vastama artiklis 113 sätestatud eesmärkidele ning omama liidule positiivset välismõju. Need ei tohi ületada 20 % uuendusliku tervishoiu algatuse programmi tasandil tegevuskulude katteks muude liikmete kui liidu ja osalevate partnerite tehtud mitterahalisest panusest. Tegevuskulude katteks tehtud mitterahaliseks panuseks ei loeta kulusid, mis ületavad 20 % uuendusliku tervishoiu algatuse programmi tasandil tegevuskulude katteks tehtud mitterahalisest panusest.

Muudatusettepanek  363

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 118 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Asjakohasel juhul hõlmavad projektitaotlused nendega seotud lisategevuse kava. Sellise projektipõhise lisategevusega seotud kulud tuleb teha taotluse esitamise kuupäevast kuni kahe aasta jooksul pärast kaudse meetme lõppkuupäeva.	2. Asjakohasel juhul hõlmavad projektitaotlused kava nendega seotud lisategevuse kvantifitseerimiseks. Sellise projektipõhise lisategevusega seotud kulud tuleb teha taotluse esitamise kuupäevast kuni kolme aasta jooksul pärast kaudse meetme lõppkuupäeva.

Muudatusettepanek  364

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 119 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) sõltumatu teadusnõukogu;

Muudatusettepanek  365

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Innovatsioonikomisjon nõustab juhatust uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud küsimustes kooskõlas artikliga 19.	1. Artiklis 19 määratletud teadusnõukogu arvamuste põhjal võib innovatsioonikomisjon anda juhatusele täiendavat nõu uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud küsimustes ning muudes strateegilistes küsimustes.

Muudatusettepanek  366

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Innovatsioonikomisjoni kuuluvad järgmised alalised liikmed:	2. Innovatsioonikomisjoni kuuluvad järgmised liikmed:

Muudatusettepanek  367

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kaks teadusringkondade esindajat, kelle nimetab juhatus artikli 19 lõike 4 kohaselt pärast avatud valikuprotsessi;	d) neli teadusringkondade esindajat;

Muudatusettepanek  368

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) kuni kuus alalist liiget, kelle nimetab juhatus artikli 19 lõike 4 kohaselt pärast avatud valikuprotsessi, tagades eelkõige tervishoiu sidusrühmade asjakohase esindatuse, hõlmates eriti avalikku sektorit, patsiente ja üldiselt lõppkasutajaid;	e) kuus tervishoiuga seotud sidusrühmade esindajat, hõlmates eelkõige avalikku sektorit, patsiente ja üldiselt lõppkasutajaid, kelle nimetab juhatus artikli 19 lõigete 2 ja 4 kohaselt pärast avatud valikuprotsessi;

Muudatusettepanek  369

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte liikmeid esindavad innovatsioonikomisjoni liikmed võivad asjakohasel juhul konkreetsete teemade arutamiseks nimetada ajutised innovatsioonikomisjoni liikmed. Kokku võivad nad iga koosoleku jaoks nimetada kuni kuus ajutist liiget.	Innovatsioonikomisjoni liikmed võivad asjakohasel juhul konkreetsete teemade arutamiseks nimetada ajutised innovatsioonikomisjoni liikmed. Kokku võivad nad iga koosoleku jaoks nimetada kuni kuus ajutist liiget.

Muudatusettepanek  370

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte liikmeid esindavad innovatsioonikomisjoni liikmed nimetavad ajutised innovatsioonikomisjoni liikmed konsensuse alusel kindlaks ajavahemikuks. Nad edastavad oma otsused programmibüroole ja teistele alalistele liikmetele.	Innovatsioonikomisjoni liikmed nimetavad ajutised innovatsioonikomisjoni liikmed konsensuse alusel kindlaks ajavahemikuks. Nad edastavad oma otsused programmibüroole ja teistele alalistele liikmetele.

Muudatusettepanek  371

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Innovatsioonikomisjoni abistab sõltumatu teadusnõukogu, eelkõige seoses nõuannetega uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte eesmärkidega seotud teaduslike, strateegiliste ja tehnoloogiliste prioriteetide kohta.

Muudatusettepanek  372

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) teadusprioriteedid;	a) teadusprioriteedid, mis põhinevad sõltumatu teadusnõukogu saadud nõuannetel;

Muudatusettepanek  373

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 4 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) koostoime loomine programmi „Euroopa horisont“ muu tegevusega, sealhulgas teiste Euroopa partnerlustega ning muude liidu ja riiklike rahastamisprogrammidega.	e) koostoime loomine programmi „Euroopa horisont“ muu tegevusega, sealhulgas teiste Euroopa partnerlustega ja missioonidega, eriti ülemaailmse tervisealgatuse ühisettevõttega, ning muude liidu ja riiklike rahastamisprogrammidega.

Muudatusettepanek  374

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 4 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) projektitulemuste ühiskondlik kasutuselevõtt, kättesaadavus ja taskukohasus;

Muudatusettepanek  375

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Innovatsioonikomisjoni esimees on tegevdirektor. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tegevdirektor nimetada enda asemel innovatsioonikomisjoni esimeheks uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte programmibüroo kogenud liikme.	5. Innovatsioonikomisjoni alalised esindajad valivad oma liikmete hulgast esimehe vastavalt artikli 19 lõikele 5. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib innovatsioonikomisjoni esimees erandkorras nimetada enda asemel innovatsioonikomisjoni esimeheks mõne muu innovatsioonikomisjoni liikme teadusringkonna esindajate hulgast.

Muudatusettepanek  376

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Artikli 19 lõikes 8 osutatud aruande osana võtavad uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte liikmeid esindavad innovatsioonikomisjoni liikmed pärast arutelu kõigi koosolekul osalevate innovatsioonikomisjoni liikmetega konsensuse alusel vastu ettepanekuid lõikes 4 osutatud küsimustes. Kui konsensust ei saavutata, teavitab esimees olukorrast juhatust. Iga innovatsioonikomisjoni liige võib aruandes väljendada eriarvamust.	6. Artikli 19 lõikes 8 osutatud aruande osana võtavad innovatsioonikomisjoni liikmed pärast arutelu kõigi koosolekul osalevate innovatsioonikomisjoni liikmetega konsensuse alusel vastu ettepanekuid lõikes 4 osutatud küsimustes. Kui konsensust ei saavutata, teavitab esimees olukorrast juhatust. Iga innovatsioonikomisjoni liige võib aruandes väljendada eriarvamust.

Muudatusettepanek  377

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Innovatsioonikomisjon peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Innovatsioonikomisjon võib pidada erakorralisi koosolekuid Euroopa Komisjoni esindavate innovatsioonikomisjoni liikmete või muid liikmeid kui liitu esindavate innovatsioonikomisjoni liikmete enamuse nõudmisel.	7. Innovatsioonikomisjon peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Innovatsioonikomisjon võib pidada erakorralisi koosolekuid Euroopa Komisjoni esindavate innovatsioonikomisjoni liikmete või vähemalt ühe neljandiku muid liikmeid kui liitu esindavate innovatsioonikomisjoni liikmete nõudmisel.

Muudatusettepanek  378

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Enne koosolekuid vahetavad innovatsioonikomisjoni liikmed asjakohast teavet ja arutavad mõtteid sobivas vormis. Nad kooskõlastavad oma tegevust vajadust mööda teiste nõuandvate rühmade tegevusega.	8. Innovatsioonikomisjoni liikmed vahetavad asjakohast teavet ja arutavad mõtteid enne koosolekuid sobivas vormis. Nad kooskõlastavad oma tegevust vajadust mööda teiste nõuandvate rühmade tegevusega.

Muudatusettepanek  379

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a. Innovatsioonikomisjoni liikmed nimetatakse ametisse nende pädevuse ja asjatundlikkuse alusel, et tagada ühisettevõttele teadus- ja tervishoiuvajadustel põhinevate soovituste andmine.

Muudatusettepanek  380

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8b. Sidusrühmade rühm korraldab korrapäraselt avalikke konsultatsioone, sealhulgas kavandatud algatuste kohta, edendab rahvusvahelist koostööd, soodustab teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamist ning tugevdab koostööd ja koostoimet muude liidu ja ülemaailmsete algatustega.

Muudatusettepanek  381

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 122a
	Sõltumatu teadusnõukogu
	Peale artiklis 19 sätestatud ülesannete on sõltumatul teadusnõukogul ka järgmised ülesanded:
	a) jagada teavet uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte käsitletavate teaduslike, strateegiliste, tehnoloogiliste ja innovatsioonilaste prioriteetide kohta, mis on sätestatud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilises kavas ja sellele järgnevates tööprogrammides või muudes samaväärsetes dokumentides, ning võttes arvesse lähedaste sektorite vajadusi;
	b) esitada soovitusi konkreetse koostoime loomiseks uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte ning lisaväärtusega koostoimet võimaldavate programmide, poliitika ja sektorite vahel;
	c) anda juhatusele nõu teaduse tipptaseme edendamise strateegiate kohta;
	d) jagada teavet innovatsioonikomisjoniga.
	Sõltumatu teadusnõukogu koosneb kaheksast sõltumatust esindajast, kes nimetatakse ametisse pärast avalikku valikumenetlust vastavalt artikli 19 lõikele 4. Sõltumatu teadusnõukogu koosseis on geograafiliselt ja sooliselt tasakaalustatud.
	Sõltumatu teadusnõukogu võtab vastu oma kodukorra.

Muudatusettepanek  382

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse tähenduses on rahvatervise rahuldamata vajadus määratletud kui vajadus, mida tervishoiusüsteemid praegu ei täida kättesaadavuse või juurdepääsu puudumise tõttu, näiteks kui puudub haiguse rahuldav diagnoosi-, ennetus- või raviviis või kui inimeste juurdepääs tervishoiule on piiratud kalliduse, tervishoiuasutuse kauguse või ooteaja tõttu. Inimesekeskne tervishoid tähendab tervishoiu käsitlust, milles lähtutakse teadlikult üksikisiku, hooldaja, pere ja kogukonna vaatenurgast ning neid peetakse nende vajaduste ja eelistuste, mitte konkreetsete haiguste järgi korraldatud tervishoiusüsteemi osalejateks ja kasutajateks.	1. Käesoleva määruse tähenduses on rahvatervise rahuldamata vajadus määratletud kui tervishoiuvajadus, mida tervishoiusüsteemid praegu ei täida kättesaadavuse, taskukohasuse või juurdepääsu puudumise tõttu, näiteks kui puudub konkreetse rahvatervise probleemi (nii nakkushaiguse kui ka mittenakkava haiguse) või tervisliku seisundi toimiv, tõhus ja rahuldav diagnoosi-, ennetus- või raviviis või kui inimeste juurdepääs tervishoiule on piiratud kalliduse, sealhulgas omaosaluse, tervishoiuasutuse kauguse või ooteaja tõttu. Rahvatervise rahuldamata vajaduse määratluses võetakse arvesse ka probleeme, mis on loetletud hiljutistes usaldusväärsete allikate aruannetes, nagu Euroopa ametid ja asutused ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), pöörates erilist tähelepanu WHO Euroopa piirkondliku büroo välja töötatud näitajatele ja prioriteetsete ravimite nimekirjale. Inimesekeskne tervishoid tähendab tervishoiu käsitlust, milles lähtutakse teadlikult üksikisiku, hooldaja, pere ja kogukonna vaatenurgast ning neid peetakse nende vajaduste ja eelistuste, mitte konkreetsete haiguste järgi korraldatud tervishoiusüsteemi osalejateks ja kasutajateks.

Muudatusettepanek  383

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavad kaudsed meetmed võivad hõlmata kliinilisi uuringuid, mille puhul sihtvaldkond või kasutusnäidustus vastab rahvatervise rahuldamata vajadusele, mis kahjustab või ohustab märkimisväärselt liidu elanikkonda.	2. Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavad kaudsed meetmed võivad hõlmata kliinilisi uuringuid, mille puhul sihtvaldkond või kasutusnäidustus vastab rahvatervise rahuldamata vajadusele, mis kahjustab või ohustab liidu elanikkonda.

Muudatusettepanek  384

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes osalejad peavad tagama, et täielikult või osaliselt kaudse meetme tulemuste põhjal välja töötatud tooted ja teenused on üldsusele kättesaadavad õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Selleks täpsustatakse tööprogrammis asjakohasel juhul konkreetsetele kaudsetele meetmetele kohaldatavaid täiendavaid kasutamiskohustusi.	3. Uuendusliku tervishoiu algatuse ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes osalejad peavad tagama, et täielikult või osaliselt kaudse meetme tulemuste põhjal välja töötatud tooted ja teenused on taskukohased ja üldsusele kättesaadavad õiglastel ja mõistlikel tingimustel. Selleks täpsustatakse tööprogrammis asjakohasel juhul eelnevalt, kas meede on määratud meede, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid täiendavaid kasutamiskohustusi, ning see märgitakse ära konkursi- või pakkumiskutses.

Muudatusettepanek  385

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) suurendada liidu avatud tehnoloogia alast sõltumatust elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas, et toetada vertikaalsete tööstusharude ja kogu majanduse tulevasi vajadusi. Üldine eesmärk on aidata kahekordistada 2030. aastaks elektroonikakomponentide ja -süsteemide projekteerimise ja tootmise väärtust Euroopas kooskõlas liidu osakaaluga toodete ja teenuste valdkonnas;	a) suurendada liidu avatud tehnoloogia alast sõltumatust ja vastupidavust elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas, et toetada vertikaalsete tööstusharude ja kogu majanduse tulevasi vajadusi. Üldine eesmärk on aidata kahekordistada 2030. aastaks elektroonikakomponentide ja -süsteemide projekteerimise ja tootmise väärtust Euroopas kooskõlas liidu osakaaluga toodete ja teenuste valdkonnas;

Muudatusettepanek  386

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tagada, et komponendi- ja süsteemitehnoloogia aitab lahendada Euroopa sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme. Siht on saavutada kooskõla liidu energiatõhususpoliitikaga ja aidata vähendada 2030. aastaks energiatarbimist 32,5 %.	c) tagada, et komponendi- ja süsteemitehnoloogia aitab lahendada Euroopa sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressursitõhusust. Siht on saavutada kooskõla liidu energiatõhususe ja ringmajanduse poliitikaga, sealhulgas ökodisaini põhimõtetega.

Muudatusettepanek  387

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tekitada Euroopas strateegilistes rakendusvaldkondades projekteerimis- ja tootmissuutlikkus;	a) toetada teadust ja innovatsiooni, et tekitada Euroopas strateegilistes rakendusvaldkondades projekteerimis- ja tootmissuutlikkus;

Muudatusettepanek  388

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) luua suuri ja väikeseid projekte hõlmav tasakaalus portfell, millega toetatakse teadusuuringutes käsitletava tehnoloogia kiiret rakendamist tööstuses;	b) luua suuri ja väikeseid projekte hõlmav tasakaalus portfell, millega toetatakse teadusuuringutes käsitletava tehnoloogia kiiret rakendamist tööstuses, sealhulgas VKEdes;

Muudatusettepanek  389

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) luua kogu liitu hõlmav dünaamiline ökosüsteem, mis põhineb digitaalsetel väärtusahelatel ja on uutele tulijatele hõlpsamini kättesaadav;	c) luua kogu liitu hõlmav dünaamiline ökosüsteem, mis põhineb digitaalsetel väärtusahelatel ja on uutele tulijatele hõlpsamini kättesaadav, sh idufirmadele ja VKEdele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele;

Muudatusettepanek  390

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) aidata kaasa komisjoni teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (märts 2021) seatud eesmärkide saavutamisele, eriti neile eesmärkidele, mis on seotud pooljuhtide, IKT spetsialistide ja ärimudelite digitaliseerimisega;

Muudatusettepanek  391

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) tõhustada komponenttehnoloogiat, mis tagab Euroopa elutähtsate taristute ja sektorite turvalisuse, usaldusväärsuse ja energiatõhususe;	d) tõhustada komponenttehnoloogiat, mis tagab Euroopa elutähtsate taristute ja sektorite turvalisuse, usaldusväärsuse, tulemuslikkuse ja energiatõhususe;

Muudatusettepanek  392

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) siduda omavahel algatuse teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline tegevuskava ning ELi poliitika, et elektroonikakomponentide ja -süsteemide tehnoloogia panus oleks tõhus.	f) siduda omavahel algatuse teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline tegevuskava ning ELi poliitika, et elektroonikakomponentide ja -süsteemide tehnoloogia panus oleks tõhus, sealhulgas avatud lähtekoodiga lahenduste kaudu.

Muudatusettepanek  393

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) erasektorist pärit liikmed, kelleks on järgmised tööstusühendused ja nende koosseisu kuuluvad üksused: AENEAS, mis on Prantsusmaa õiguse alusel asutatud ühendus registrijärgse asukohaga Prantsusmaal Pariisis; ARTEMIS (ARTEMISIA), mis on Madalmaade õiguse alusel asutatud tööstusühendus registrijärgse asukohaga Madalmaades Eindhovenis; EPoSS e.V., mis on Saksamaa õiguse alusel asutatud ühendus registrijärgse asukohaga Saksamaal Berliinis.	b) erasektorist pärit liikmed, kelleks on järgmised tööstusühendused, mis esindavad nende koosseisu kuuluvaid üksusi: AENEAS, mis on Prantsusmaa õiguse alusel asutatud ühendus registrijärgse asukohaga Prantsusmaal Pariisis; ARTEMIS (ARTEMISIA), mis on Madalmaade õiguse alusel asutatud tööstusühendus registrijärgse asukohaga Madalmaades Eindhovenis; EPoSS e.V., mis on Saksamaa õiguse alusel asutatud ühendus registrijärgse asukohaga Saksamaal Berliinis.

Muudatusettepanek  394

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) assotsieerunud liikmed, kes valitakse kooskõlas artikliga 7.

Muudatusettepanek  395

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 128 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttes osalevad riigid annavad artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kogupanuse, mis on vähemalt sama suur kui artiklis 127 osutatud liidu panus tegevuskuludesse.	1. Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttes osalevad riigid annavad artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kogupanuse, mis on proportsionaalne artiklis 127 osutatud liidu panusega tegevuskuludesse.

Muudatusettepanek  396

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 128 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Erasektorist pärit liikmed lepivad artikli 26 lõike 2 kohaselt omavahel kokku, kuidas jagada antavat ühist panust nii peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte tegevuskulude kui ka halduskulude osas.

Muudatusettepanek  397

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 128 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud panus koosneb artikli 11 lõikes 4 kindlaks määratud panustest. Lõikes 2 osutatud panus koosneb artikli 11 lõikes 1 kindlaks määratud panustest, sealhulgas artikli 11 lõike 1 punktis a kindlaks määratud vähemalt 2 489 074 000 euro suurune summa. Lõikes 3 osutatud panus koosneb artikli 11 lõike 1 punktis c kindlaks määratud panustest.	4. Lõikes 1 osutatud panus koosneb artikli 11 lõikes 4 kindlaks määratud panustest. Lõikes 2 osutatud panus koosneb artikli 11 lõikes 1 kindlaks määratud panustest. Lõikes 3 osutatud panus koosneb artikli 11 lõike 1 punktis c kindlaks määratud panustest.

Muudatusettepanek  398

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 128 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Igal osaleval riigil on vetoõigus kõigis küsimustes, mis on seotud tema enda poolt ühisettevõttele antava riikliku rahalise panuse kasutamisega, lähtudes strateegilistest prioriteetidest ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudest. Põhjendus peab olema avalikult kättesaadav, et tagada vetoõiguse kasutamine läbipaistval, põhjendatud ja proportsionaalsel viisil.

Muudatusettepanek  399

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 129

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 129	välja jäetud
Osalevate riikide panus
1. Iga osalev riik volitab peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtet kasutama ühisettevõtte sõlmitavate toetuslepingute kaudu oma panust nende kaudsetes meetmetes osalejate heaks, kes asuvad selles osalevas riigis. Samuti usaldavad nad peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttele oma panuste maksmise meetmetes osalejatele. Nad täpsustavad kaudsetele meetmetele eraldatava summa.
2. Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte kaudsest meetmest abi saajad sõlmivad peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttega üheainsa toetuslepingu. Täpsemad toetuslepingu reeglid, sealhulgas intellektuaalomandi õigustega seotud raamistik, peavad vastama programmi „Euroopa horisont“ reeglitele.
3. Osalevad riigid võtavad endale panuste kogusumma tasumise kohustuse õiguslikult siduvate lepingutega, mis sõlmitakse iga osaleva riigi määratud isikute ja peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte vahel. Need lepingud sõlmitakse enne tööprogrammi vastuvõtmist.
4. Juhatus võtab asjaomaste teadusuuringute ja innovatsiooni kulude eelarvestuse vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse lõikes 3 nimetatud lepinguid, et tagada peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte eelarve tasakaal.
5. Tegevdirektor esitab juhatusele lõikes 3 nimetatud lepingud, mis tõendavad asjakohase teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud kulude eelarvestust.
6. Muu osalevate riikide ja peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte koostöö kord ning lõikes 1 nimetatud panustega seotud kulukohustuste võtmise kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse iga osaleva riigi määratud isikute ja peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte vahel.

Muudatusettepanek  400

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 130 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) erainvesteering, mille eesmärk on rakendada tööstuses peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte ja ühisettevõtte ECSEL projektide tulemusi;	a) investeeringud, mille eesmärk on rakendada tööstuses peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte ja ühisettevõtte ECSEL projektide tulemusi;

Muudatusettepanek  401

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 130 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid mikroelektroonika valdkonnas ja võimalikud järgnevad projektid;

Muudatusettepanek  402

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 130 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) tegevus tehnoloogia kasutajate ja pakkujate koostööd toetava ökosüsteemi arendamiseks.	e) tegevus tehnoloogia kasutajate ja pakkujate ning samuti juhtalgatuse projektidega koostööd toetava ökosüsteemi arendamiseks.

Muudatusettepanek  403

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 130 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) teabevahetus ja teabe levitamine.

Muudatusettepanek  404

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 131 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) teadusnõukogu.

Muudatusettepanek  405

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 136 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Esimees võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid, VKEde ühenduste esindajaid ja peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte teiste organite esindajaid.	5. Esimees võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid, VKEde ühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ning peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte teiste organite esindajaid.

Muudatusettepanek  406

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 139 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Erasektorist pärit liikmete nõukogu võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide valitud liikmeid. Neile antakse kõik asjakohased dokumendid ja nad võivad osaleda aruteludes ilma hääleõiguseta.

Muudatusettepanek  407

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 140 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) koostada teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava projekt ja seda regulaarselt ajakohastada, et täita artiklis 4 ja artiklis 124 sätestatud peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte eesmärgid, võttes arvesse ametiasutuste antud teavet;	a) töötada välja oma panus, sealhulgas avaliku konsultatsiooni kaudu, et koostada teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava projekt ja seda regulaarselt ajakohastada, et täita artiklis 4 ja artiklis 124 sätestatud peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte eesmärgid, võttes arvesse ametiasutuste ja nõuandva sidusrühmade foorumi antud teavet;

Muudatusettepanek  408

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 140 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) korraldada nõuandev sidusrühmade foorum, mis on avatud kõikidele peamistest digitehnoloogiatest huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmadele, et teavitada neid konkreetse aasta teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava projektist ning koguda selle kohta tagasisidet;	c) ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, korraldada nõuandev sidusrühmade foorum, mis on avatud kõikidele peamistest digitehnoloogiatest huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmadele, eelkõige VKEde ühendustele ja esindajatele ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et teavitada neid konkreetse aasta teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava projektist ja tööprogrammist ning koguda selle kohta teavet ja tagasisidet;

Muudatusettepanek  409

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 140 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 140a
	Teadusnõukogu
	1. Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte moodustab artiklites 19 ja 131 osutatud sõltumatu teadusnõukogu, et küsida teadusalast nõu sõltumatutelt kõrgetasemelistelt akadeemilistelt ekspertidelt.
	2. Sõltumatul teadusnõukogul on maksimaalselt 15 alalist liiget ja ta valib oma liikmete hulgast kaheks aastaks esimehe.
	3. Sõltumatu teadusnõukogu võib anda nõu peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte juhatuse ja ühisettevõtte teiste organite nõudmisel või omal algatusel.
	4. Sõltumatu teadusnõukogu teeb koostööd programmi „Euroopa horisont“ raames loodud asjaomaste nõuandvate organitega.

Muudatusettepanek  410

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tugevdada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust liidu lennuliikluse korraldamise sektoris, muutes selle vastupidavamaks ja kergemini kohandatavaks liiklusmahu kõikumise korral, võimaldades samas kõigi õhusõidukite sujuvat toimimist;	a) tugevdada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust liidu lennuliikluse korraldamise sektoris, muutes selle vastupidavamaks ja kergemini kohandatavaks liiklusmahu kõikumise korral, võimaldades samas kõigi õhusõidukite sujuvat toimimist kõigis Euroopa piirkondades, sh lennujaamades, kus on erinevad lennuliikluse korraldamise tingimused;

Muudatusettepanek  411

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tugevdada – innovatsiooni abil – mehitatud ja mehitamata õhusõidukite konkurentsivõimet liidus ja lennuliikluse korraldamise teenuste turge, et toetada liidu majanduskasvu;	b) tugevdada innovatsiooni abil õhutranspordi konkurentsivõimet liidus ja lennuliikluse korraldamise teenuste turge, et toetada liidu majanduskasvu;

Muudatusettepanek  412

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) töötada välja uuenduslikud lahendused ja kiirendada nende kasutuselevõttu turul, et luua ühtne Euroopa taevas kui kõige tõhusam ja keskkonnasäästlikum õhuruum maailmas.	c) töötada välja uuenduslikud lahendused ja kiirendada nende kasutuselevõttu turul, et luua ühtne Euroopa taevas kui kõige ohutum, tõhusam ja keskkonnasäästlikum õhuruum maailmas, aidates vähendada õhu- ja mürasaastet.

Muudatusettepanek  413

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) koordineerida liidu lennuliikluse ajakohasema korraldamise jõupingutuste prioriseerimist ja kavandamist, lähtudes lennuliikluse korraldamise sidusrühmade vahelisest konsensuslikust protsessist;	e) koordineerida liidu lennuliikluse ajakohasema korraldamise jõupingutuste prioriseerimist ja kavandamist, lähtudes lennuliikluse korraldamise sidusrühmade vahelisest konsensuslikust protsessist ning keskendudes lisaks üksikute lendude tõhususe parandamisele ka üldise läbilaskevõime pidevale kohandamisele vastavalt tehnoloogia arengule;

Muudatusettepanek  414

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 144 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL), keda esindab tema amet ja kes saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõttega;	b) Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL), keda esindab tema amet ja kes saab liikmeks, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõttega, ilma et see piiraks teiste liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu õigusaktides;

Muudatusettepanek  415

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 144 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) käesoleva määruse III lisas loetletud asutajaliikmed, kui nad on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõttega;	c) käesoleva määruse III lisas loetletud asutajaliikmed, kui nad on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest ühineda Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõttega, mis põhineb õiglasel tasakaalul saadud liidu rahaliste vahendite ja eraldatud mitterahalise panuse vahel, ilma et see piiraks teiste liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu õigusaktides;

Muudatusettepanek  416

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 146 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõtte erasektorist pärit liikmed maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 500 000 000 euro suuruse summa, sealhulgas kuni 25 000 000 eurot halduskuludeks.	1. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõtte erasektorist pärit liikmed maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel ühiselt maksta artiklis 3 sätestatud ajavahemikus kokku vähemalt 500 000 000 euro suuruse summa, sealhulgas kuni 25 000 000 eurot halduskuludeks.

Muudatusettepanek  417

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 150 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) asjaomaste teadusasutuste või asjaomaste teadusringkondade esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil:	g) asjaomaste teadusasutuste või asjaomaste teadusringkondade esindaja, kellel on ka spetsiifilised keskkonna- ja kliimaalased eksperditeadmised ja kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil:

Muudatusettepanek  418

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 150 – lõige 2 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ja) asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja;

Muudatusettepanek  419

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 152 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Peale artiklis 18 sätestatud ülesannete täidab Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõtte tegevdirektor järgmisi ülesandeid:	Peale artiklis 18 sätestatud ülesannete täidab Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõtte tegevdirektor juhatuse juhendamisel järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek  420

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 153 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Teaduskomiteel on kuni 15 alalist liiget.	2. Teaduskomiteel on kuni 15 alalist liiget, mis tagab kliima- ja keskkonnaekspertide kohaloleku.

Muudatusettepanek  421

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) suurendada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust tulevaste nutivõrkude ja -teenuste valdkonnas, tugevdades veelgi sektori praeguseid tugevaid külgi ja laiendades tegevusulatust 5G ühenduvuselt üldisemale strateegilisele väärtusahelale, sealhulgas pilvepõhiste teenuste pakkumine, komponendid ja seadmed;	a) suurendada Euroopa küberturvalisust, vastupidavust ning tehnoloogilist suveräänsust tulevaste nutivõrkude ja -teenuste valdkonnas, tugevdades veelgi sektori praeguseid tugevaid külgi ja laiendades tegevusulatust 5G ühenduvuselt üldisemale strateegilisele väärtusahelale, sealhulgas pilvepõhiste teenuste pakkumine, komponendid ja seadmed;

Muudatusettepanek  422

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kooskõlastada suurema hulga sektori osalejate strateegilised tegevuskavad, hõlmates mitte ainult telekommunikatsiooni valdkonda, vaid ka asjade interneti, pilve, komponentide ja seadmete valdkonna osalejaid;	b) kooskõlastada suurema hulga sektori osalejate strateegilised tegevuskavad, hõlmates mitte ainult telekommunikatsiooni valdkonda, vaid ka asjade interneti, pilve, sama valdkonna VKEde ja idufirmade ning komponentide ja seadmete valdkonna osalejaid;

Muudatusettepanek  423

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tõsta Euroopa tipptehnoloogia ja -teaduse taset, et aidata Euroopal asuda 2030. aastaks juhtima 6G-süsteemide kujundamist ja valdamist;	c) tõsta Euroopa tipptehnoloogia ja -teaduse taset, et aidata Euroopal asuda 2030. aastaks juhtima 6G-süsteemide ja muude asjakohaste uute kommunikatsioonitehnoloogiate kujundamist ja valdamist;

Muudatusettepanek  424

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) suurendada digitaristu kasutuselevõttu ja digilahenduste kasutamist Euroopa turgudel, eelkõige tagades nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte raames ja juhtimise all Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna strateegilise kooskõlastusmehhanismi ning koostoime Euroopa ühendamise rahastu teise etapiga ning programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „InvestEU“;	d) suurendada digitaristu kasutuselevõttu ja digitoodete ja -tehnoloogiate kasutamist Euroopa turgudel, eelkõige tagades nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte raames ja juhtimise all Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna strateegilise kooskõlastusmehhanismi ning koostoime Euroopa ühendamise rahastu teise etapiga ning programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „InvestEU“;

Muudatusettepanek  425

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) hõlbustada digitaalset innovatsiooni, et täita 2030. aastaks Euroopa turu vajadused ja avaliku poliitika nõuded, sealhulgas kõige rangemad vertikaalsete tööstusharude nõuded, samuti sotsiaalsed nõuded sellistes valdkondades nagu julgeolek, energiatõhusus ja elektromagnetväljad;	f) hõlbustada digitaalset innovatsiooni, et täita 2030. aastaks Euroopa turu vajadused ja avaliku poliitika nõuded, sealhulgas kõige rangemad vertikaalsete tööstusharude nõuded, samuti sotsiaalsed nõuded sellistes valdkondades nagu turvalisus, julgeolek, energiatõhusus ja elektromagnetväljad;

Muudatusettepanek  426

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) edendada kõrgeimate 6G-innovatsioonistandardite väljatöötamist õiglasel, läbipaistval ja avatud moel;

Muudatusettepanek  427

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) aidata kaasa komisjoni teatises „Digikompass 2030“ seatud eesmärkide saavutamisele, eriti neile eesmärkidele, mis on seotud ühenduvuse, pilveteenuste ja IKT spetsialistidega;

Muudatusettepanek  428

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	gb) anda oma panus ühenduvuslõhe vähendamisse, mis mõjutab jätkuvalt Euroopa piirialasid, näiteks saari, äärepoolsemaid piirkondi ja ka hõredalt asustatud ja maapiirkondi.

Muudatusettepanek  429

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) aidata välja töötada kõrgetasemelise kommunikatsiooni nõuetele vastavat tehnoloogiat, toetades samal ajal Euroopa tipptaset nutivõrkude ja -teenuste tehnoloogia ja struktuuride valdkonnas ning nende arendamist üleminekuks 6G-le, mis hõlmab vankumatuid Euroopa seisukohti standardite, nende rakendamiseks oluliste patentide ja põhinõuete kindlaksmääramise kohta, näiteks tulevase kõrgetasemeliste nutivõrgutehnoloogiate jaoks vajalikud sagedusalad;	a) aidata välja töötada kõrgetasemelise kommunikatsiooni nõuetele vastavat tehnoloogiat, toetades samal ajal Euroopa tipptaset nutivõrkude ja -teenuste tehnoloogia ja struktuuride valdkonnas ning nende arendamist üleminekuks 6G-le ning uutele asjakohastele kommunikatsioonitehnoloogiatele, mis hõlmab vankumatuid Euroopa seisukohti standardite, nende rakendamiseks oluliste patentide ja põhinõuete kindlaksmääramise kohta, näiteks tulevase kõrgetasemeliste nutivõrgutehnoloogiate jaoks vajalikud sagedusalad;

Muudatusettepanek  430

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) tugevdada liidu tööstuse asukohta maailma nutivõrkude ja -teenuste väärtusahelas, milleks tuleb saavutada kriitiline mass avalikust ja erasektorist pärit osalejaid, eelkõige suurendades tarkvara ja asjade interneti valdkonna osalejate panust, võimendades riiklikke algatusi ning toetades uute osalejate tulekut;	e) tugevdada liidu tööstuse, eelkõige VKEde asukohta maailma nutivõrkude ja -teenuste väärtusahelas, milleks tuleb saavutada kriitiline mass avalikust ja erasektorist pärit osalejaid, eelkõige suurendades tarkvara ja asjade interneti valdkonna osalejate panust, võimendades riiklikke algatusi ning toetades uute osalejate tulekut;

Muudatusettepanek  431

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 159 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) toetada eetika- ja julgeolekunõuete järgimist, lisades need teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilistesse tegevuskavadesse, ning anda asjakohast abi liidu õigusloome protsessis;	f) toetada eetika- ja julgeolekunõuete, eelkõige lõimprivaatsuse ja -turbe järgimist, lisades need teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilistesse tegevuskavadesse, ning anda asjakohast abi liidu õigusloome protsessis;

Muudatusettepanek  432

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 160 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) aitab täita liidu teiste nutivõrkude ja -teenuste valdkonna programmide, näiteks Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi ja programmide „Digitaalne Euroopa“ ja „InvestEU“ tööprogramme;	a) aitab taotluse korral täita liidu teiste nutivõrkude ja -teenuste valdkonna programmide, näiteks Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi ja programmide „Digitaalne Euroopa“ ja „InvestEU“ tööprogramme;

Muudatusettepanek  433

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 160 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) koordineerib koostöös komisjoni ja asjaomaste pädevate rahastajatega liidu nutivõrkude ja -teenuste valdkonna katse- ja kasutuselevõtualgatusi, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvust tagavad üleeuroopalised 5G-koridorid Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi raames;	b) hõlbustab koostöös komisjoni ja asjaomaste pädevate rahastajatega liidu nutivõrkude ja -teenuste valdkonna katse- ja kasutuselevõtualgatusi, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvust tagavad üleeuroopalised 5G-koridorid Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi raames;

Muudatusettepanek  434

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 160 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) koostöös sidusrühmadega töötab välja ja koordineerib ühendatud ja automatiseeritud liikuvust tagavate üleeuroopaliste 5G-koridoride strateegilisi kasutuselevõtu kavu. Need kavad on Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi perioodi hõlmavad programmidokumendid, milles määratakse kindlaks ühine visioon 5G-põhiste ökosüsteemide väljatöötamiseks, selle aluseks olevad nõuded võrkudele ja teenustele, kasutuselevõtu eesmärgid ja tegevuskavad ning võimalikud koostöömudelid.	d) koostöös sidusrühmadega töötab välja ühendatud ja automatiseeritud liikuvust tagavate üleeuroopaliste 5G-koridoride strateegilisi kasutuselevõtu kavu ja annab nende kohta tagasisidet. Need kavad on Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi perioodi hõlmavad soovituslikud programmidokumendid, milles määratakse kindlaks ühine visioon 5G-põhiste ökosüsteemide väljatöötamiseks, selle aluseks olevad nõuded võrkudele ja teenustele, kasutuselevõtu eesmärgid ja tegevuskavad ning võimalikud koostöömudelid.

Muudatusettepanek  435

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 161 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) 5G-taristu ühendus, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõttega.	b) 5G-taristu ühendus, kui ta on teatanud kinnituskirjaga oma otsusest tingimusteta ühineda nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõttega, ilma et see piiraks liikmete, eelkõige VKEde õigusi, mis on sätestatud käesolevas määruses ja muudes asjakohastes liidu õigusaktides.

Muudatusettepanek  436

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 164 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) hargnenud teadus- ja arendustegevus;	a) hargnenud teadus- ja arendustegevus, sh avatud lähtekoodi tarkvara ja tehnoloogia valdkonnas;

Muudatusettepanek  437

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 164 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) osalemine standardimises;	b) osalemine standardimises, sh avatud standardite puhul;

Muudatusettepanek  438

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 164 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) osalemine 5G taristu ühenduse ning nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte valdkonna muu sidusrühmade grupi või ühenduse tegevuses, mida ei rahastata liidu toetuse raames;	e) osalemine 5G taristu ühenduse ning nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte valdkonna muu sidusrühmade grupi või ühenduse teadus-, arendus- ja kasutuselevõtutegevuses, mida ei rahastata liidu toetuse raames;

Muudatusettepanek  439

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 164 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) tegevus ökosüsteemi arendamiseks, sealhulgas vertikaalsete tööstusharudega tehtava koostöö arendamine;	f) tegevus ökosüsteemi arendamiseks, sealhulgas avatud, koostalitlevate ja koostoimeliste kommunikatsioonitehnoloogiate ja -võrkude ning vertikaalsete tööstusharudega tehtava koostöö arendamine;

Muudatusettepanek  440

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 164 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) tulemuste levitamine maailmas, et jõuda konsensuseni seoses toetatava tehnoloogiaga tulevaste standardite ettevalmistamisel;	g) tulemuste levitamine maailmas, et jõuda konsensuseni seoses toetatava tehnoloogiaga tulevaste standardite ettevalmistamisel, sealhulgas väärtusahela kaudu;

Muudatusettepanek  441

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 165 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) teadusnõukogu.

Muudatusettepanek  442

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 168 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi kestel võtab vastu strateegilisi kasutuselevõtu kavu ja vajaduse korral muudab neid;	a) Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi kestel võtab vastu ühisettevõtte strateegilisi kasutuselevõtu kavu ja vajaduse korral muudab neid;

Muudatusettepanek  443

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 168 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tagab, et nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte tegevuses võetakse alati arvesse liidu küberturbealaseid õigusakte ning liikmesriikide olemasolevaid ja tulevasi koordineeritud suuniseid;	b) tagab, et nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte igas tegevuses võetakse alati arvesse ja rakendatakse nõuetekohaselt liidu küberturbealaseid õigusakte ning liikmesriikide olemasolevaid ja tulevasi koordineeritud suuniseid;

Muudatusettepanek  444

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 168 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) soodustab Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaal-, transpordi- ja energiavaldkonna koostoimet ja täiendavust, tehes kindlaks sekkumist nõudvad valdkonnad ja tööprogrammidesse panustamise vajaduse, ning toetab teiste asjaomaste liidu programmidega tekkivat koostoimet ja täiendavust.	c) soodustab Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaal-, transpordi- ja energiavaldkonna koostoimet ja täiendavust, tehes kindlaks sekkumist nõudvad valdkonnad ja võimaliku tööprogrammidesse panustamise vajaduse, ning toetab teiste asjaomaste liidu programmidega tekkivat koostoimet ja täiendavust.

Muudatusettepanek  445

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 169 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 169a
	Teadusnõukogu
	1. Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte moodustab artiklites 19 ja 165 osutatud sõltumatu teadusnõukogu, et saada teaduslikke nõuandeid sõltumatutelt kõrgetasemelistelt akadeemilistelt ekspertidelt.
	2. Sõltumatul teadusnõukogul on maksimaalselt 15 alalist liiget ja ta valib oma liikmete hulgast kaheks aastaks esimehe.
	3. Sõltumatu teadusnõukogu võib anda nõu nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte juhatuse ja ühisettevõtte teiste organite nõudmisel või omal algatusel.

Muudatusettepanek  446

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühisettevõtete tegevuse suhtes kohaldatakse pidevat järelevalvet ja see vaadatakse ühisettevõtete finantsreeglite kohaselt korrapäraselt läbi, et tagada võimalikult suur mõju, teaduse tipptase ja tõhusaim ressursikasutus. Järelevalve ja korrapäraste läbivaatamiste tulemusi kasutatakse Euroopa partnerluste järelevalves ja programmi „Euroopa horisont“ hindamiste alla kuuluvates ühisettevõtete hindamistes.	1. Ühisettevõtete tegevuse suhtes kohaldatakse pidevat järelevalvet ja see vaadatakse ühisettevõtete finantsreeglite kohaselt korrapäraselt läbi, et tagada võimalikult suur mõju, teaduse tipptase, ühiskondlik lisaväärtus ning mõjusaim ja tõhusaim ressursikasutus. Järelevalve ja korrapäraste läbivaatamiste tulemusi kasutatakse Euroopa partnerluste järelevalves ja programmi „Euroopa horisont“ hindamiste alla kuuluvates ühisettevõtete hindamistes. Selline järelevalve ja läbivaatamine ei suurenda ühisettevõtte ega selle abisaajate halduskoormust.

Muudatusettepanek  447

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ühisettevõtted peaksid korraldama pideva järelevalve oma haldustegevuse üle ning vaatama programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 45] ja [III lisa] kohaselt ellu viidud projektide väljundid, tulemused ja mõju korrapäraselt läbi. Järelevalve hõlmab järgmist:	2. Ühisettevõtted peaksid korraldama pideva järelevalve oma haldus- ja rakendustegevuse üle ning vaatama programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artikli 45] ja [III ja V lisa] kohaselt ellu viidud projektide väljundid, tulemused ja mõju korrapäraselt läbi. Järelevalve avalikustatakse õigeaegselt ja kokkuvõtlikult iga ühisettevõtte veebisaidil ning see hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek  448

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) teave sotsiaal- ja humanitaarteaduste mõju suurendamise taseme kohta, madalamate ja kõrgemate tehnoloogia valmidusastmete suhe koostööd nõudvates teadusuuringutes, edusammud riikide osalemise laiendamisel, konsortsiumide geograafiline koosseis koostööprojektides, kaheastmelise esitamis- ja hindamismenetluse kasutamine, Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis koostöösuhteid soodustavad meetmed, hindamiste läbivaatamise kasutamine ja kaebuste arv ja tüübid, kliimaküsimuste peavoolustamine ja sellega seotud kulud, VKEde osalemine, erasektori osalemine, sooliselt võrdõiguslik osalemine rahastatavates meetmetes, hindamiskomisjonid, nõukogud ja nõuanderühmad, kaasrahastamise määr, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu vahenditest, toetuse saamiseni kuluv aeg, rahvusvahelise koostöö tase, kodanike kaasamine ja kodanikuühiskonna osalemine;	b) teave sotsiaal- ja humanitaarteaduste mõju suurendamise taseme kohta, madalamate ja kõrgemate tehnoloogia valmidusastmete suhe koostööd nõudvates teadusuuringutes, edusammud riikide osalemise laiendamisel, konsortsiumide geograafiline koosseis koostööprojektides, kaheastmelise esitamis- ja hindamismenetluse kasutamine, Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis koostöösuhteid soodustavad meetmed, hindamiste läbivaatamise kasutamine ja kaebuste arv ja tüübid, kliimaküsimuste peavoolustamine ja sellega seotud kulud, VKEde osalemine, erasektori osalemine, soolise mõõtme integreerimine rahastatavate meetmete sisusse ja ka sooliselt võrdõiguslik osalemine rahastatavates meetmetes, hindamiskomisjonid, nõukogud ja nõuanderühmad, kaasrahastamise määr, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu vahenditest, toetuse saamiseni kuluv aeg, rahvusvahelise koostöö tase, kodanike kaasamine ja kodanikuühiskonna osalemine ning avatud juurdepääsu tavad;

Muudatusettepanek  449

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) meetmed uute tulijate ligimeelitamiseks ja koostöövõrgustike laiendamiseks;

Muudatusettepanek  450

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	db) kvantitatiivne ja kvalitatiivne võimendav mõju, eelkõige kulukohustustega seotud ja tegelikult antud rahalise ja mitterahalise panuse tase nii põhitegevuse kui ka lisategevuse puhul.

Muudatusettepanek  451

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ühisettevõtete hindamised toimuvad õigel ajal, et nende tulemusi oleks võimalik kasutada programmi „Euroopa horisont“ üldistes vahe- ja lõpphindamistes ning asjakohases otsustusprotsessis seoses programmiga „Euroopa horisont“, sellele järgneva programmiga ja muude teadusuuringute ja innovatsiooni seisukohast tähtsate algatustega, millele on viidatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 47].	3. Ühisettevõtete hindamised toimuvad õigel ajal, et nende tulemusi oleks võimalik kasutada programmi „Euroopa horisont“ üldistes vahe- ja lõpphindamistes ning asjakohases otsustusprotsessis seoses programmiga „Euroopa horisont“, sellele järgneva programmiga ja muude teadusuuringute ja innovatsiooni seisukohast tähtsate algatustega, millele on viidatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 47]. Sellised hindamised ei põhjusta täiendavat halduskoormust ühisettevõttele ega selle toetusesaajatele.

Muudatusettepanek  452

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nagu on täpsustatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 47], korraldab komisjon iga ühisettevõtte vahe- ja lõpphindamise ning nende tulemusi kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ hindamistes. Hindamisel vaadeldakse, kuidas iga ühisettevõte täidab oma ülesandeid ja eesmärke, käsitletakse ühisettevõtte kogu tegevust ning hinnatakse asjaomase ühisettevõtte Euroopa lisaväärtust, tulemuslikkust, tõhusust, sealhulgas selle avatust ja läbipaistvust, tegevuse asjakohasust, sidusust ja vastastikust täiendavust asjakohase piirkondliku, riikliku ja liidu poliitikaga, sealhulgas koostoimet programmi „Euroopa horisont“ teiste osadega, nagu missioonid, klastrid või valdkondlikud või eriprogrammid. Hindamistes võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ja vajaduse korral hinnatakse nende raames artikli 174 lõigetes 3–9 osutatud algatuste pikaajalist mõju teadusele, ühiskonnale, majandusele ja tehnoloogiale. Asjakohasel juhul hinnatakse nende raames ka seda, milline on tulevaste meetmete puhul kõige tõhusam poliitilise sekkumise viis, ja kas iga ühisettevõtte koosseisu võimalik uuendamine on asjakohane ja sidus, arvestades üldisi poliitilisi prioriteete ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavat tegevust, sealhulgas ühisettevõtte positsiooni võrreldes teiste raamprogrammi kaudu toetatavate algatustega, eelkõige Euroopa partnerluste või missioonidega. Hindamistes võetakse ka nõuetekohaselt arvesse järkjärgulise lõpetamise kava, mille juhatus võtab vastu artikli 16 lõike 2 alapunkti y kohaselt.	4. Nagu on täpsustatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 47], korraldab ja avaldab komisjon iga ühisettevõtte vahe- ja lõpphindamise ning nende tulemusi kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ hindamistes. Hindamisel vaadeldakse, kuidas iga ühisettevõte täidab oma ülesandeid ja eesmärke, käsitletakse ühisettevõtte kogu tegevust ning hinnatakse asjaomase ühisettevõtte Euroopa lisaväärtust, tulemuslikkust, tõhusust, sealhulgas selle avatust ja läbipaistvust, tegevuse asjakohasust seoses ELi üldise poliitika ja eesmärkidega ning panust ühiskonna vajadustesse ja kasusse, nende sidusust ja vastastikust täiendavust asjakohase piirkondliku, riikliku ja liidu poliitikaga, sealhulgas koostoimet muude partnerluste ja programmi „Euroopa horisont“ teiste osadega, nagu missioonid, klastrid või valdkondlikud või eriprogrammid. Hindamistes võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ning vajaduse korral hinnatakse ka programmi „Euroopa horisont“ [määruse] artikli 174 lõigetes 3–9 ja V lisas osutatud algatuste pikaajalist mõju teadusele, ühiskonnale, majandusele ja tehnoloogiale. Asjakohasel juhul hinnatakse nende raames ka seda, milline on tulevaste meetmete puhul kõige tõhusam poliitilise sekkumise viis, ja kas iga ühisettevõtte koosseisu võimalik uuendamine on asjakohane ja sidus, arvestades üldisi poliitilisi prioriteete ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavat tegevust, sealhulgas ühisettevõtte positsiooni võrreldes teiste raamprogrammi kaudu toetatavate algatustega, eelkõige Euroopa partnerluste või missioonidega. Hindamistes võetakse ka nõuetekohaselt arvesse järkjärgulise lõpetamise kava, mille juhatus võtab vastu artikli 16 lõike 2 alapunkti y kohaselt.

Muudatusettepanek  453

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Komisjon võib läbipaistva protsessi alusel valitud sõltumatute välisekspertide abiga teha strateegilise tähtsusega teemade või küsimuste kohta täiendavaid hindamisi, uurida ühisettevõtte edusamme seatud eesmärkide saavutamisel, teha kindlaks tegevust soodustavad tegurid ja selgitada välja parimad tavad. Selliste lisahindamiste tegemisel uurib komisjon põhjalikult asjaomasele ühisettevõttele avalduvat haldusmõju.	6. Komisjon võib avatud ja läbipaistva osalemiskutse alusel valitud sõltumatute välisekspertide abiga teha strateegilise tähtsusega teemade või küsimuste kohta täiendavaid hindamisi, uurida ühisettevõtte edusamme seatud eesmärkide saavutamisel, teha kindlaks tegevust soodustavad tegurid ja selgitada välja parimad tavad. Selliste lisahindamiste tegemisel uurib komisjon põhjalikult asjaomasele ühisettevõttele avalduvat haldusmõju ning püüab kõigiti vähendada halduskoormust ja tagada hindamisprotsessi lihtsuse ja täielik läbipaistvuse. Kõik selles valdkonnas tehtavad hindamised peavad põhinema poliitikavalikute usaldusväärsel hindamisel juhtimise seisukohast, sealhulgas eelkõige võimalusel kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et kõigis toimingutes oleks tagatud avalike huvide nõuetekohane järgimine.

Muudatusettepanek  454

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Aruandlus peab olema kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ standardsete aruandlusnõuetega. Aruandlussüsteemide väljatöötamisse strateegilise koordineerimise protsessi raames kaasatakse ka liikmesriigid ja partnerluse esindajad, et tagada aruandluse ja järelevalve sünkroniseerimine ja kooskõlastamine, sealhulgas seoses andmete kogumise ja aruandluse ülesannete jagamisega.

Muudatusettepanek  455

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 – lõige 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Komisjon edastab ühisettevõtete hindamiste tulemused, mis hõlmavad hindamisjäreldusi ja komisjoni tähelepanekuid, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 47] osutatud programmi „Euroopa horisont“ hindamiste osana.	9. Komisjon avalikustab ja edastab ühisettevõtete hindamiste tulemused, mis hõlmavad hindamisjäreldusi ja komisjoni tähelepanekuid, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse [artiklis 47] osutatud programmi „Euroopa horisont“ hindamiste osana.

Muudatusettepanek  456

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 171 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 171a
	Aruandekohustus Euroopa kodanike ees
	Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud avalikustamisnõudeid, tehakse ühisettevõtete konsolideeritud iga-aastases tegevusaruandes esitatud teave koos artiklile 171 vastavates aruannetes esitatud teabega üldisele avalikkusele veebi teel kasutajasõbralike vahendite, sealhulgas infograafikute ja kulude jälgimise süsteemide kaudu avalikult kättesaadavaks.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

 

Programmi „Euroopa horisont“ II sammas hõlmab uusi Euroopa partnerlusi. Mõned neist ühisettevõtetest on välja kasvanud varasematest algatustest, mõned on aga uued. Nende ühine eesmärk on kiirendada üleminekut rohelisele, kliimaneutraalsele ja digitaalsele Euroopale ning teha Euroopa tööstus vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

 

EL eraldab ligikaudu 10 miljardit eurot ja partnerid investeerivad samaväärse summa. See ühine panus peaks aitama kaasata lisainvesteeringuid ülemineku toetamiseks, avaldades pikaajalist positiivset mõju töökohtadele, keskkonnale ja ühiskonnale.

 

Kuigi need partnerlused teenivad ühist eesmärki, aidates kaasa ELi prioriteetide saavutamisele, põhjustab nii paljude eri valdkondade koondamine ühtsesse alusakti seadusandjatele lisaprobleeme.

 

 

Põhimõtted

 

Käesoleva raporti aluseks on ühtse alusaktiga hõlmatud üheksa Euroopa partnerluse kuus peamist eesmärki: avatus, läbipaistvus ja kaasavus; kiirus, paindlikkus ja atraktiivsus; lihtsustamine; tugevam seos tipptasemel alusuuringutega; koostoime ja vastavusse viimine; parem teabevahetus, teadlikkus ja nähtavus. Raportööri peamine eesmärk on anda ühtsele alusaktile selged ja sidusad prioriteedid, pöörates samal ajal tähelepanu iga üksiku partnerluse konkreetsetele vajadustele.

 

 

Peamised meetmed

 

1) Avatus, läbipaistvus ja kaasavus

– Avatuse ja läbipaistvuse tagamine toob kaasa suurema kaasatuse ja soolise tasakaalu austamise; ühisettevõtted peaksid töötama välja meetmed uute tulijate ligimeelitamiseks ja koostöövõrgustike laiendamiseks;

– projektikonkursid ja pakkumismenetlused peavad olema kogu töökava elluviimise ajal avatud, läbipaistvad ja kaasavad; need omadused tuleb viia tasakaalu süsteemse vaatega ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peab juhatus suunama projektivajadusi, tagades peamiste osalejate kaasamise projektikonsortsiumidesse;

– nende küsimustega tegelemisel peaksid ühisettevõtted uurima kõiki liikmesriike ja piirkondi, võtma arvesse geograafilist ja soolist mitmekesisust, et teha kindlaks tipptase ja osalejad, kes suudavad tööprogrammi ellu viia;

– kodanikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, VKEd ja idufirmad tuleb kaasata ühisettevõtete ees seisvatele probleemidele lahenduste väljatöötamisse.

 

2) Kiirus, paindlikkus ja atraktiivsus

– Kõik ühisettevõtted peaksid olema kiired ja võimelised kohanema meie ühiskonna vajadustega; nad peavad reageerima poliitilistele väljakutsetele lihtsal ja paindlikul viisil, kehtestades samal ajal selged eeskirjad, mis suurendavad atraktiivsust kõigi sidusrühmade jaoks; paindlikkus peaks olema kohaldatav tugitoimingutele ning ühisettevõtteid ei tohiks kohustada seadma sisse ühist bürood; ülevalt alla ratsionaliseerima sundimine ei pruugi viia soovitud lihtsustamiseesmärkideni;

– rahastamismäärasid ei tohiks vähendada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik;

– uus kolmanda riigi liikmesus ei tohi tuua kaasa lisakoormust ühisettevõtte asutajaliikmetele ja assotsieerunud liikmetele; olemas peaks olema mehhanism, millega tagatakse see, et kui kolmandate riikide vahendid saavad programmi „Euroopa horisont“ assotsieerimislepingu alusel kättesaadavaks, võib liidu panust aastate jooksul suurendada – täiendavate esialgsete eraldiste ja kohanduste kaudu, mis tulenevad ka konkurentsitrahvidest ja kulukohustustest vabastamisest, niipea kui need muutuvad kättesaadavaks;

– ühisettevõtted peaksid suutma mõjusalt töötada ja neil peaksid olema vahendid, et tulla toime suurenenud tegevusulatusega; selleks peab töölevõtmine kajastama nii arvuliselt kui ka palgaastmete osas personalivajadusi töö nõuetekohaseks tegemiseks.

 

3) Lihtsustamine

– Ühisettevõtete juhtimine peaks põhinema eeskirjadel, mis suurendavad tõhusust ja tagavad halduskorra maksimaalse lihtsustamise; hindamisprotsess peaks olema täiesti läbipaistev ja lihtne, tagades samal ajal aruandlus- ja järelevalvemenetluste sünkroniseerimise;

– lihtsustamine ja teostatavus peaksid olema osalevate riikide kõigi rahaliste toetuste haldamise aluseks olevad põhimõtted, ettepanekute hindamine tuleks usaldada ühisettevõttele, säilitades samas vetoõiguse kõigis küsimustes, mis on seotud selle riigi rahalise toetuse kasutamisega;

– iga ühisettevõtte halduskulude suhe kogueelarvesse peaks olema ühisettevõtete lõikes võrreldava väärtusega.

 

4) Tugevam seos tipptasemel alusuuringutega

– Kõik Euroopa partnerlused peavad tagama teadusuuringute vabaduse ja teadusliku usaldusväärsuse kõrgeimate standardite edendamise kogu oma tegevuse vältel; eetika on innovatsiooni oluline mõõde ja see tuleb sätestada käesolevas määruses;

– kõik ühisettevõtted peaksid omandama teadmisi ja rakendama integreeritumat ja süsteemsemat lähenemisviisi oma teadusuuringute valdkonnas; suurem täiendavus ja koostoime teadusuuringute koostöö tööprogrammidega ja ka Euroopa Teadusnõukoguga aitaks kaasa innovatsioonile ning edendaks sektoritevahelisi rakendusi nii eelnevates kui ka järgnevates etappides;

– ühisettevõtted peaksid edendama ja premeerima teaduse tipptaset ja tagama, et meetmete rakendamisel võetakse arvesse tipptasemel teaduse ja alusuuringute tulemusi.

 

5) Koostoime ja vastavusse viimine

– Selleks et tagada eri poliitikavaldkondade, programmide ja vahendite koostoime süstemaatiline rakendamine, palutakse komisjonil töötada välja lihtsad ja konkreetsed suunised eri liiki koostoimemehhanismide (st vahendite ümberpaigutamine ning alternatiivne, kumulatiivne ja integreeritud rahastamine) rakendamiseks;

– eeskirjade, eesmärkide ja menetluste mitmekesisus eri fondide, programmide ja poliitikavaldkondade vahel Euroopa, riiklikul ja isegi piirkondlikul tasandil eeldab, et ühisettevõtted vastutaksid Euroopa algatustega koostoime ja vastastikuse täiendavuse arendamise eest ning et neil oleksid asjakohased volitused arendada koostoimet ja vastastikust täiendavust ka riiklike programmide, taastamiskavade ja finantseerimisasutustega;

– ERFi, ESF+, EMKFi, EAFRD ning taaste- ja vastupidavusrahastu rahalise osaluse võib integreerida osaleva riigi poolt ühisettevõttele antavasse panusesse;

– eri ühisettevõtetel võib olla vaja luua konkreetne koostoime rohkemate valdkondlike prioriteetidega:

• uuendusliku tervishoiu algatuse raames tuleks teha integreeritud koostööd kõigi harvikhaigusi käsitlevate Euroopa algatustega, kuid tuleks kindlaks teha ja luua üldine koostoime ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) ning programmiga „EL tervise heaks“;

• saastevaba vesinik tuleks kaasata kõikidesse rahvusvahelistesse meetmetesse, mis on seotud vesiniku arendamisega, ning see peaks olema kesksel kohal kõikide edasiste tööstusliitude arendamisel, mille eesmärk on vesinikumajanduse võimaldamine, lisaks süstemaatilisele osalemisele üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilises foorumis;

• ülemaailmne tervisealgatus EDCTP3 peaks looma tugevad seosed Euroopa Arengufondi kaudu ellu viidavate algatustega, tehes samal ajal koostööd suutlikkuse suurendamisel, jagades vahendeid ja taristuid meetmetega, mida toetatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist Aafrikas.

 

6) Parem teabevahetus, teadlikkus ja nähtavus

– Ühisettevõtted peaksid osalema teadlikkuse suurendamise kampaaniates ning haridus- ja levitamistegevuse edendamises; nad peaksid pingutama, et tagada üldsuse õigeaegne piisav teavitamine;

– ühisettevõtted peaksid aitama vähendada oskuste nappust kõigis valdkondades, et suurendada konkurentsivõimet Euroopas. Nad peaksid võtma meetmeid soolise tasakaalu tagamiseks ning üliõpilaste, teadlaste ja ekspertide oskuste ja kogemuste taseme tõstmiseks kogu liidus, soodustades eri valdkondade konkreetsete akadeemiliste kraadide ja haridusprogrammide väljatöötamist eri valdkondades;

– ühisettevõtetel on oluline roll talentide ligimeelitamisel ja hoidmisel, millega vähendatakse ajude äravoolu ning tagatakse ühtlasi teadlaste ja eriteadmiste tasakaalustatud liikumine.

 

7) Erimeetmed

 

a. Keskkonnahoidliku lennunduse laiem kohaldamisala ja suurem eelarve

– Tehakse ettepanek suurendada keskkonnahoidlikule lennundusele antavat liidu toetust 1,7 miljardilt eurolt 2,5 miljardile eurole, sest keskkonnahoidlik ja kestlik lennundus on rohkem kui kunagi varem Euroopa edu oluline element;

– programmi „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigis asutatud uute liitujate heakskiitmine sõltub liidu toetuse proportsionaalsest suurendamisest;

– tuleks järgida õiglast tasakaalu saadud rahaliste vahendite ja võetud mitterahaliste kohustuste vahel;

b. Ülemaailmse tervisealgatuse laiem kohaldamisala ja suurem eelarve

– tehakse ettepanek suurendada liidu panust ülemaailmsesse tervisealgatusse EDCTP3 0,8 miljardilt eurolt 1 miljardile eurole, et reageerida komisjoni kavandatud meetmete ulatuse suurenemisele;

– uute või täiustatud tervisetehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt peab olema taskukohane, kättesaadav ja sobiv eelkõige väheste ressurssidega keskkonnas;

– aja jooksul tuleks suurendada Aafrika juhtimisel teostatavate projektide osakaalu;

– teaduskomitee ja sidusrühmade rühm peavad olema esindatud geograafiliselt, temaatiliselt ja sooliselt tasakaalustatult ning sinna peaksid kuuluma Aafrika eksperdid;

c. Uuendusliku tervishoiu algatuse erimeetmed

– ühisettevõte peab säilitama patsiendikeskse lähenemisviisi, tagades patsientide rühmade ja muude asjaomaste avaliku huvi rühmade nõuetekohase kaasamise kogu liidust; taskukohasus peaks olema juhtpõhimõte;

– teadusnõustamist tugevdatakse ja raportis tehakse ettepanek luua uus teaduslik nõuandeorgan; innovatsioonikomisjoni abistab sõltumatu teadusnõukogu, kuhu kuulub kaheksa sõltumatut esindajat, kes annavad nõu teaduslike, strateegiliste ja tehnoloogiliste prioriteetide kohta, esitavad soovitusi konkreetse koostoime saavutamiseks ja nõustavad juhatust teadusliku tipptaseme edendamise strateegiate osas;

 

d. Osalemine mõnes kujunemisjärgus tehnoloogias

– ühisettevõtted peaksid aitama kaasa liidu ees seisvate probleemide lahendamisele ja poliitiliste prioriteetide saavutamisele ning raportis käsitletakse vajadust selgitada tõhusamalt välja lahendused, mis kasutavad negatiivsete heitkogustega tehnoloogiaid (bioenergia koos süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega (BECCS), bioenergia koos süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamisega (BECCU)) või tipptasemel süsiniku kogumine, säilitamine ja kasutamine CCS/U), eelkõige keskkonnahoidliku vesiniku ja bioressursipõhise ringmajandusega ühisettevõtete tegevuse raames;

– nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte peaks toetama liidu ökosüsteemi rajamist 5G- ja 6G-tehnoloogiate, rakenduste ja teenuste arendamiseks ning raportis rõhutatakse, kui olulised on ülemaailmsed 6G-standardid, mille eesmärk on vähendada kulusid, luua tõhusamaid digitaalseid tarneahelaid ja edendada innovatsiooni.

 

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI KIRI

Cristian-Silviu BUŞOI

Esimees

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

BRÜSSEL

Teema: Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames (2021/0048(NLE))

 

Austatud hr Buşoi

 

Nõukogu taotles Euroopa Parlamendi arvamust ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames (2021/0048(NLE)). Selle dokumendi eest on parlamendis vastutav Teie komisjon. Transpordi- ja turismikomisjon on seisukohal, et ühisettevõtete loomise ettepanek on väga oluline. Kahjuks ei olnud meil ajaliste piirangute tõttu võimalik Teie komisjonile esitada täiemahulist arvamust. Seetõttu otsustas transpordi- ja turismikomisjon vastavalt kodukorra artiklile 56 esitada arvamuse kirja vormis.

 

Transpordi- ja turismikomisjon soovib esitada järgmised märkused:

– tuletab meelde, kui oluline on komisjoni strateegiliste eesmärkide saavutamisel Euroopa partnerluste roll, nimelt kiirendavad nad üleminekut keskkonnahoidlikule, kliimaneutraalsele ja digitaalsele Euroopale, tekitades samal ajal juurde töökohti ning suurendades Euroopa tööstuse, eriti tööstuses tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vastupanu- ja konkurentsivõimet;

– rõhutab, et ühisettevõtetel peaksid olema volitused ja tegevussuunised koostoimeks teaduskoostöö programmidega ning nende eelarveline rahastus peaks olema asjakohane ja vastama nende eesmärkidele;

– tuletab meelde, et ühisettevõtete töö peaks olema korraldatud sellise struktuuri ja selliste normide alusel, mis suurendavad tõhusust ja paindlikkust ning tagavad toetusesaajatele halduskorra maksimaalse lihtsustamise ning nende halduskoormuse vähendamise ja ühtlasi eelarve läbipaistvuse ja kulude kokkuhoiu;

– tuletab meelde, kui olulised on Euroopa partnerlused ELi sellise kestliku turismipoliitika arengu edendamisel, kus arukal ja kestlikul liikuvusel ja ühendatusel on otsustav roll;

– tuletab meelde, kui oluline on komisjoni strateegiliste eesmärkide toetamiseks uurida võimalust luua Euroopa partnerlus merendussektoris;

– nõuab teiseseid õigusakte, millega kehtestataks tõhusad ja ühtlustatud normid mitterahalise osaluse, hindamise ja intellektuaalomandi õiguste rakendamise kohta;

– kiidab heaks loodava keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte, mis tugineb ühisettevõtete Clean Sky ja Clean Sky 2 kogemustele ning ühendab üle 900 osaleja tööstusest, VKEdest ning teadus­ ja akadeemilistest ringkondadest, et saavutada parimaid uuenduslikke tulemusi; tuletab meelde, kui oluline on kiirendada selliste saastevaba vesiniku, hübriidelektri- ja elektritehnoloogiate Euroopa väärtusahela väljatöötamist ja kasutuselevõttu, mis aitavad kaasa sellele, et energiasüsteem oleks kestlik, dekarboniseeritud ja täielikult lõimitud; ergutab keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtet ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametit (EASA) tegema tihedat koostööd, et tagada varajane teadmiste vahetamine uute väljatöötatud tehnoloogiate kohta; nõuab avalikult sektorilt asjakohast panust, mis oleks erasektori omaga samal tasemel;

– kiidab heaks loodava Euroopa raudtee ühisettevõtte, mis tugineb ühisettevõtte Shift2Rail headele töötulemustele, et kiirendada uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu reisijate-, kauba- ja ühendvedude teenuste valdkonnas, eesmärgiga luua atraktiivsem, digitaalsem, kestlikum ja taskukohasem ELi raudteesüsteem; kiidab heaks ka uue nn süsteemisamba lähenemisviisi, mille eesmärk on suurendada teadustegevuse väljundite hulka industrialiseerimise ja standardimise valdkonnas ning suurendada kasu kogu väärtusahela ulatuses; rõhutab, et lõpule tuleks viia ühtse Euroopa raudteepiirkonna rajamine, kõrvaldades koostalitlusvõime takistused ja pakkudes lahendusi täielikuks lõimimiseks, mis hõlmab nii liikluskorraldust, veeremit ja taristut kui ka teenuseid, kasutades seejuures ühtviisi nii väikeste kui ka suurte ettevõtete loodud uuenduslikku tehnoloogiat;

– on veendunud, et Euroopa raudtee ühisettevõtte erieesmärgid peavad hõlmama ka järgmist:

• võimaldada sektoril ühtlustuda, tuginedes ühtsele talitluskontseptsioonile ja ühtsele süsteemi ülesehitusele, sealhulgas raudteesüsteemi tegevuse aluseks olevate teenuste, funktsionaalsete üksuste ja liideste määratlusele;

• luua üldine raamistik, et vastata kasutajate nõudlusele kvaliteetse ja uksest ukseni liikuvuse järele integreeritud süsteemse lähenemisviisi raames;

• toetada kõrgetasemeliste liikluse korraldamise ja kontrolli süsteemide kiiret ja laialdast kasutuselevõttu, pakkudes täiustatud funktsioone ja standarditud liideseid, mis põhinevad ühistel talitluskontseptsioonidel, hõlbustades varasematelt süsteemidelt üleminekut, vähendades üldkulusid ning kohandades neid nii eri raudteelõikude kui ka mitmeliigilise aruka liikuvussüsteemi vajadustele; nagu varasemaski partnerluses, on ka tulevases Euroopa raudtee ühisettevõttes Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) osalemine ERTMSi süsteemihaldurina seetõttu möödapääsmatu;

– kiidab heaks loodava Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) arendava kolmanda ühisettevõtte, mis tugineb ühisettevõtte SESAR kogemustele ja jätkab selle koordineerivat rolli liidus lennuliikluse korraldamisega seotud teadusuuringutega seoses, et kiirendada lennundustaristu digipööret, ning millel on samuti keskne roll mehitamata õhusõidukite ohutu integreerimise ja kestliku kasutamise raamistiku (U-space) määratlemisel; rõhutab eesmärki muuta Euroopa õhuruum kõige ohutumaks, turvalisemaks, tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks õhuruumiks maailmas, optimeerida marsruute ning kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidega aidata vähendada heitkoguseid kokku vähemalt 10 % nii kiiresti kui võimalik, samuti toetada Euroopa lennundussektori konkurentsivõimet ja taastumist pärast COVID-19 kriisi.

Loodan, et need transpordi­ ja turismikomisjoni seisukohad, mida toetab enamik fraktsioone, lisatakse raportisse.

 

Lugupidamisega

 

 

((allkirj.)) [Karima Delli]

 

Koopia:  Õigusloome koordineerimine

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Ühisettevõtete loomine programmi „Euroopa horisont“ raames
Viited	COM(2021)0087 – C9-0166/2021 – 2021/0048(NLE)
Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev	6.5.2021
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 17.5.2021
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.5.2021	ENVI 17.5.2021	TRAN 17.5.2021
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	BUDG 4.3.2021	ENVI 29.4.2021
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Maria da Graça Carvalho 4.1.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.5.2021
Vastuvõtmise kuupäev	15.7.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	65 1 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François Alfonsi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Carlo Calenda, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Valter Flego, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Robert Roos, Massimiliano Salini, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marek Paweł Balt, Damian Boeselager, Valérie Hayer, Othmar Karas, Jutta Paulus, Sandra Pereira
Esitamise kuupäev	22.7.2021

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

65	+
ECR	Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Robert Roos, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský
ID	Paolo Borchia, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Isabella Tovaglieri
NI	Clara Ponsatí Obiols
PPE	François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Maria da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Othmar Karas, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss
Renew	Nicola Beer, Nicola Danti, Martina Dlabajová, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Valérie Hayer, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen
S&D	Marek Paweł Balt, Carlo Calenda, Josianne Cutajar, Lina Gálvez Muñoz, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Eva Kaili, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho
Verts/ALE	François Alfonsi, Damian Boeselager, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Jutta Paulus, Mikuláš Peksa, Marie Toussaint

 

1	-
The Left	Sandra Pereira

 

6	0
ECR	Jessica Stegrud
ID	Markus Buchheit, Georg Mayer
The Left	Manuel Bompard, Marc Botenga, Marisa Matias

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu