RAPORT ELi ja USA suhete tuleviku kohta
26.7.2021 - (2021/2038(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Tonino Picula
Arvamuse koostaja (*):
Bernd Lange, rahvusvahelise kaubanduse komisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ELi ja USA suhete tuleviku kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2. detsembri 2020. aasta ühisteatist ELi ja USA uue üleilmsete muutuste kava kohta (JOIN(2020)0022),
– võttes arvesse seadusandjate Atlandi-ülese dialoogi 24. augusti 2020. aasta ühisavaldust ELi ja USA suhete kohta,
– võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta järeldusi ELi ja USA suhete kohta,
– võttes arvesse USA riigisekretäri Antony Blinkeni sõnavõttu USA senati välisasjade komisjonis 19. jaanuaril 2021,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 26. veebruari 2021. aasta avaldust julgeoleku ja kaitse kohta,
– võttes arvesse president von der Leyeni ja riigisekretär Blinkeni 24. märtsi 2021. aasta ühist pressiteadet,
– võttes arvesse Ameerika Ühendriikide riigisekretäri, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi 24. märtsi 2021. aasta ühisavaldust,
– võttes arvesse USA välisministeeriumi 26. aprilli 2021. aasta avaldust „USA pühendumine Lääne-Balkanile“,
– võttes arvesse nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldusi Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“ kohta,
– võttes arvesse ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta, mille 8. juulil 2016. aastal allkirjastasid Varssavis Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president ja NATO peasekretär,
– võttes arvesse arvamustevahetust NATO peasekretäriga 15. märtsil 2021. aastal toimunud väliskomisjoni, julgeoleku ja kaitse allkomisjoni ning NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks mõeldud delegatsiooni ühiskohtumisel,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osalemist NATO kaitseministrite kohtumisel 17. ja 18. veebruaril 2021. aastal ning NATO välisministrite kohtumisel 23. ja 24. märtsil 2021. aastal,
– võttes arvesse 14. juunil 2021 Brüsselis toimunud Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel osalenud riigipeade ja valitsusjuhtide kommünikeed,
– võttes arvesse ELi ja USA 15. juuni 2021. aasta tippkohtumise avaldust „Suund uuendatud Atlandi-ülesele partnerlusele“,
– võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta resolutsiooni ELi ja NATO suhete kohta[1],
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta, eelkõige 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides[2], 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta laiema Atlandi-ülese partnerluse edendamisel[3] ning 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja USA suhete seisu kohta[4],
– võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva 2020. aasta aruande kohta[5],
– võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2020. aasta aruande kohta[6],
– võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Kohtu 16. juuli 2020. aasta otsuse kohta – Data Protection Commissioner vs. Facebook Ireland Limited ja Maximillian Schrems (Schrems II) – kohtuasi C‑311/18[7],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0250/2021),
A. arvestades, et Atlandi-ülene partnerlus on 75 aastat tähendanud vabadust, demokraatiat, inimõigusi, õigusriiki, kaubandust, majanduskoostööd ja turvalisust; arvestades, et USA on jätkuvalt ELi lähim ja kõige tähtsam strateegiline partner; arvestades, et see partnerlus põhineb tugevatel poliitilistel, kultuurilistel, majanduslikel ja ajaloolistel sidemetel ning ühistel väärtustel, nagu vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik, ning sellel on suur dialoogi, koostöö ja tulemuste saavutamise potentsiaal ühist huvi pakkuvate või muret tekitavate küsimuste, eesmärkide ja prioriteetide puhul kõigis poliitikavaldkondades;
B. arvestades, et ELil ja USA-l on ühised väärtused ja põhiline ühine huvi kujundada reeglitel põhinevat rahvusvahelist keskkonda, mis tugevdab mitmepoolsust ja demokraatlikke väärtusi, kaitseb inimõigusi, toetab rahvusvahelist õigust, edendab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning edendab samuti konfliktide rahumeelset lahendamist ja säästvat arengut kogu maailmas;
C. arvestades, et Joe Bideni valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks ja Kamala Harrise valimine asepresidendiks on loonud uusi võimalusi selle olulise Atlandi-ülese partnerluse jätkamiseks ja elavdamiseks, töö ja innovatsiooni taasalustamiseks selle pikaajalise koostöö kõigil tasanditel ning koostöö parandamiseks mitmepoolsetes küsimustes, nagu kliimamuutused, digi- ja rohepööre, demokraatia ning rahvusvaheline julgeolek; arvestades, et nii EL kui ka USA peaksid kasutama seda uut võimalust tihedaks dialoogiks ja koostööks, et täita oma alalisi kohustusi rahvusvaheliste organisatsioonide ees, kuhu nad mõlemad kuuluvad, ning tagada suurem koordineerimine ja koormuse jagamine väga mitmesuguste geopoliitiliste probleemidega edasiliikumiseks; arvestades, et koostöö Ameerika Ühendriikidega on ELi alaline eesmärk, olenemata ametis olevast administratsioonist;
D. arvestades, et Bideni administratsioon on teatanud oma kavatsusest tugevdada suhteid ELi ja teiste demokraatlike liitlastega; arvestades, et president Bideni esimene ülemerevisiit toimus Euroopasse, mille käigus ta osales 14.–15. juunil NATO tippkohtumisel ning Brüsselis toimunud ELi ja USA tippkohtumisel; arvestades, et see kinnitab USA tõsist pühendumist suhete tugevdamisele Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega ning ühise julgeoleku ja kaitse tulevikule NATO raames ja koos Euroopa Liiduga; arvestades, et president Biden tegi ettepaneku korraldada demokraatiateemaline tippkohtumine, mille eesmärk on võtta koos ELi ja teiste demokraatlike riikidega ühiseid kohustusi, et tugevdada meie demokraatiat ja soodustada tihedamat koostööd demokraatlike riikide vahel, võideldes samal ajal autoritaarsuse ja inimõiguste rikkumiste vastu kogu maailmas;
E. arvestades, et vaja on ühistel eesmärkidel põhinevat pidevat ja konstruktiivset dialoogi, et luua tugev ja ambitsioonikas transatlantiline tegevuskava ja käsitleda kõiki valdkondi, kus on Atlandi-üleseid erinevusi, tehes tihedamat koostööd, sealhulgas sellistes valdkondades nagu suhted Hiina ja Venemaaga, kaitsealased kohustused ja kaitsevõime, konfliktid Lähis-Idas ning muud julgeoleku- ja stabiilsusküsimused, ning määrata võimaluse korral kindlaks ühised lähenemisviisid; arvestades, et on selge, et Atlandi-ülene liit ei toimi sugugi iseenesest ning seda tuleb elavdada ja pidevalt tugevdada;
F. arvestades, et Atlandi-ülese koostöö jätkamisel ja süvendamisel peaks EL püüdlema USAga juhtiva partnerluse poole, mis keskendub ühiste huvide saavutamisele; arvestades, et EL peaks samuti edendama oma strateegilist sõltumatust kaitse- ja majandussuhetes, et tugevdada Atlandi-ülest sidet ning suurendada ELi ja USA ühist mõjujõudu maailmas, kuid ka selleks, et suurendada oma suutlikkust võtta suurem vastutus peamiste ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega tegelemisel ning otsustada ja tegutseda vajaduse korral välisasjades ning julgeoleku- ja kaitseküsimustes sõltumatult;
G. arvestades, et ELil ja USA-l on kõige ulatuslikumad kahepoolsed kaubandus- ja investeerimissuhted ning nende majanduslikud suhted on maailma kõige integreeritumad;
H. arvestades, et nii ELil kui ka USA-l on mitu uut ühist väljakutset, nagu autoritaarsete režiimide kahjulik mõju, mis õõnestab mitmepoolseid institutsioone, pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju, ülemaailmse tervise edendamine, kliimamuutused ja vajadus teha edusamme kliimamuutuste leevendamise meetmete osas, vastuseis ülemaailmse autoritaarsuse laine vastu, võitlus ülemaailmsete kuritegelike võrgustike ja terrorismi vastu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise muutmine reaalsuseks, tegelemine suurlinnapiirkondade ja maapiirkondade vahelise suureneva lõhega ning jätkamine digi- ja rohepöördega, mis on kestlikud moderniseerimise vahendid, tehnoloogia areng, näiteks tehisintellekt ja küberturvalisus, maksustamise vältimine ja majanduse digitaliseerimisest tulenevad ulatuslikumad probleemid;
I. arvestades, et Atlandi-ülestele suhetele uue hoo andmine looks soodsad poliitilised tingimused, et konstruktiivselt lahendada nii ühiseid probleeme kui ka selliseid probleeme, kus meie seisukohad erinevad;
J. arvestades, et 2020. aasta detsembris esitasid komisjon ja Euroopa välisteenistus ELi uue küberjulgeoleku strateegia, mis „võimaldab ELil tugevdada ka oma juhtpositsiooni küberruumi rahvusvaheliste normide ja standardite kehtestajana, samuti koostööd partneritega kogu maailmas, et muuta kogu küberruum avatud, stabiilseks ja turvaliseks keskkonnaks, mis arvestab õigusriigi, inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatlike väärtustega“[8];
K. arvestades, et Ameerika Ühendriikides on kahe partei poolne tugev toetus demokraatlike liitlastega koostööks, et suurendada Atlandi-ülese kogukonna vastupanuvõimet autoritaarsetest režiimidest tulenevate hübriidohtude vastu;
L. arvestades, et autoritaarsuse kasv ja demokraatia allakäik kolmandates riikides panevad proovile reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ja demokraatlikud väärtused, samuti teeb seda demokraatiavastaste populistlike ja paremäärmuslike liikumiste esilekerkimine ELis ja USAs;
M. arvestades, et Ühendkuningriigi lahkumine EList võib viia strateegilise olukorra edasise killustumiseni mitte ainult ELi ja USA suhetes, vaid ka ÜRO Julgeolekunõukogus, G7s, G20s ja muudes mitmepoolsetes formaatides;
N. arvestades, et Ladina-Ameerika on piirkond, millel on ELi ja USAga palju ühiseid väärtuseid, huvisid, ajaloolisi sidemeid ning väga olulised majanduslikud ja inimestevahelised sidemed;
1. tunneb heameelt selle üle, et 2020. aasta detsembris võeti vastu komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja uus ettepanek ELi ja USA uue üleilmsete muutuste kava kohta, mis moodustab tugevdatud Atlandi-ülese partnerluse aluse;
2. kinnitab veel kord oma toetust ELi ja USA tugevale Atlandi-ülesele koostööle, partnerlusele ja sõprusele, mis on viimase 70 aasta jooksul aidanud kaasa Euroopa arengule, jõukusele ja edukale integratsioonile ning on alates Teise maailmasõja lõpust stabiilsuse ja julgeoleku alus; rõhutab, et ELi ja USA suhted põhinevad ühistel väärtustel; tuletab meelde, et nii USA kui ka ELi poliitilised süsteemid põhinevad demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigil ja põhivabaduste austamisel; on veendunud, et Atlandi-ülese koostöö kaudu saame kõige paremini kaasa aidata praeguste ülemaailmsete ja piirkondlike probleemide rahumeelsele, jätkusuutlikule ja konstruktiivsele lahendamisele, muu hulgas keskendudes majanduse kestlikule ja keskkonnasõbralikule taastamisele, sealhulgas 2050. aastaks CO2-neutraalsuse saavutamisele, ning piirkondliku, sotsiaalse, rassilise ja soolise ebaõigluse ületamisele; toonitab, et uuendatud Atlandi-ülene partnerlus peaks põhinema partnerite võrdsusel; rõhutab samal ajal, et ELi strateegilist sõltumatust ei ole võimalik saavutada ilma ELi välis- ja kaitsepoliitika prioriteetide ja põhimõtete rakendamise kvaliteedi parandamiseta ning ilma ambitsioonika partnerluse ja koostööta liidu lähimate liitlastega, nagu Ameerika Ühendriigid;
3. kutsub nõukogu, komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles veel kord kinnitama strateegiliste Atlandi-üleste suhete jätkuvat tähtsust sellise mitmepoolse reeglitel põhineva rahvusvahelise korra uuesti ülesehitamisel ja taaselavdamisel, mille keskmes on ÜRO süsteem ja rahvusvaheline õigus, demokraatia ja demokraatlike väärtuste ülemaailmsel tugevdamisel ning inimõiguste edendamisel, autoritaarsete režiimide pahatahtliku mõju ja väärinfo vastu võitlemisel, digitaalse ja tehnoloogilise tuleviku normide kujundamisel vastavalt ühistele väärtustele, kestliku majandusarengu ning kaasava majanduskasvu saavutamisel ja töökohtade loomisel kogu maailmas, kooskõlastatud seisukoha võtmisel Venemaa ja Hiina suhtes ning ühisel pakkumisel investeerida üleilmsetesse taristualgatustesse kooskõlas ühendatust käsitleva ELi strateegiaga; rõhutab ühendatust käsitleva ELi strateegia tähtsust ja nõuab ühendatuse põhivaldkonnas tugevamat ELi ja USA vahelist koostööd; toetab Atlandi-üleseid jõupingutusi energiasõltuvuse vältimiseks, edendades energiavarustuse mitmekesistamist ja üldisemalt ühendatust kõigi võimalike mehhanismide kaudu, nagu on kajastatud ka G7 kommünikees „Meie ühine tegevuskava ülemaailmseks tegevuseks parema taastumise nimel“;
4. võtab teadmiseks ka uue Atlandi-ülese otsuse toetada demokraatiat kogu maailmas, eelkõige meediavabaduse kaitsmise, kodanikuühiskonna toetamise ja ajakirjanike kaitsmise kaudu, ning toetab seda otsust; väljendab heameelt USA selge tahte üle tugevdada ja veelgi laiendada Atlandi-üleseid suhteid, mis väljendub USA presidendi otsuses teha oma esimene ülemerereis Euroopasse ja osaleda juunis ELi ja USA tippkohtumisel; toetab tippkohtumise jooksvaid järeldusi, mida on üksikasjalikult kirjeldatud 15. juunil 2021. aastal ELi ja USA tippkohtumisel tehtud avalduses „Suund uuendatud Atlandi-ülesele partnerlusele“ ja mis kinnitavad mõlema poole kindlat pühendumist koostoime saavutamisele ning Atlandi-ülese dialoogi ja koostöö süvendamisele; võtab eelkõige teadmiseks Atlandi-ülese otsustavuse tegeleda humanitaarvajadustega ja seista rahvusvahelise humanitaarõiguse eest ning laiendada humanitaartegevuse vahendite baasi; võtab samuti teadmiseks kavatsuse tõhustada Atlandi-ülest koostööd sanktsioonide kasutamisel ühiste välispoliitiliste ja julgeolekueesmärkide saavutamiseks ning toetab seda;
5. nõuab uut transatlantilist tegevuskava, mis järgiks ühiseid huve ja võimendaks kollektiivset jõudu ning edendaks mitmepoolset koostööd õiglasema ja tervislikuma maailma nimel, kliimamuutuste vastast võitlust ning konfliktide, sealhulgas piirkondlike konfliktide rahumeelset ja jätkusuutlikku lahendamist, tuginedes rahvusvahelise õiguse põhimõtetele, relvastuskontrollile, tuumarelva leviku tõkestamisele ja desarmeerimisele; rõhutab, et selles tegevuskavas tuleks seada kesksele kohale meie ühised strateegilised eesmärgid, nagu ravimite tarneahela tugevdamine ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) reformimine, vaktsiinidele piisava juurdepääsu tagamine haavatavatele riikidele, sõltuvuse vähendamine välistest energiavarudest, investeeringute suurendamine kõrgtehnoloogiasse, ebavõrdsuse vastu võitlemine, ökoloogilise ümberkujundamise edendamine ning koostöö asjaomaste kolmandate riikidega, mille puhul on kesksel kohal ELi ida- ja lõunanaabruse, Lääne-Balkani riikide ja Aafrika mandri julgeolek ja stabiilsus;
6. rõhutab vajadust süvendada seadusandlikku koostööd ning luua seadusandliku koostöö tegemiseks ja kaasava Atlandi-ülese dialoogi pidamiseks tugevamad struktuurid, mis põhinevad nii ELi kui ka USA seadusandlikul võimul, näiteks Atlandi-ülene seadusandjate assamblee; märgib, et teadlikkuse suurendamine sellistest struktuuridest nagu seadusandjate Atlandi-ülene dialoog ning Euroopa Parlamendi väliskomisjoni regulaarsemate kohtumiste ja visiitide korraldamine USA kolleegidega, näiteks vastavate komiteede korrapärased iga-aastased visiidid, taastaks usalduse Atlandi-ülese koostöö vastu ning selle kestvuse ja tõhususe; nõuab tungivalt, et USA Kongress tõhustaks Atlandi-ülest seadusandjate dialoogi, andes talle ametliku organi volitused, millel on alalised liikmed, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu suhete edendamiseks ning USA Kongressiga suhtlemiseks loodud Euroopa Parlamendi parlamentidevahelise delegatsiooni loomuliku partnerina; väljendab heameelt Euroopa Liitu käsitleva rühma tegevuse taaskäivitamise üle USA Kongressis ning rõhutab, kui oluline on tihe koostöö ja seotus Atlandi-ülese seadusandjate dialoogiga; kinnitab veel kord seadusandjate Atlandi-ülese dialoogi juhtkomitee tähtsust, mis koordineerib kogu Atlandi-ülese koostööga seotud tegevust jõupingutuste osas seadusandluse valdkonnas Euroopa Parlamendis, et tugevdada parlamendi järelevalvet;
7. väljendab heameelt rikkaliku Atlandi-ülese dialoogi üle kodanikuühiskonna tasandil ning kutsub ELi ja USAd üles seda dialoogi veelgi väärtustama ning kaasama Atlandi-üleste suhete tulevikku käsitlevasse arutellu kõik sotsiaalsed ja majanduslikud sidusrühmad; on seisukohal, et sel eesmärgil võiks käivitada Atlandi-ülese kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi; rõhutab, et ELi ja USA kodanikevaheline kontakt aitab kaasa Atlandi-üleste partnerite ühiste väärtuste, usalduse ja vastastikuse mõistmise edasiarendamisele; nõuab seetõttu suuremat toetust liikuvus- ja vahetusprogrammide, näiteks programmi „Erasmus +“ ning USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi vahelise praktikantide vahetuse edendamisele ja hõlbustamisele; rõhutab inimestevaheliste kontaktide tugevdamise tähtsust teaduse, uurimistegevuse ja hariduse valdkonnas;
8. nõuab parlamentidevahelise koostöö tugevdamist Euroopa Parlamendi liikmete, USA kongressi liikmete, ELi liikmesriikide parlamentide liikmete ja 50 USA osariigi eri seadusandlike kogude liikmete vahel erinevates temaatilistes valdkondades, mis võiks võimaldada parimate tavade vahetamist, sealhulgas dialoogi tugevdamist riigi tasandist madalamal tasandil (nt kliimapartnerlus „Under2 Coalition“) ja tõhustatud koordineerimist üleilmsetes, kuid ka ühistes kohaliku tasandi küsimustes, nagu majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega tegelemine, inimõiguste ja demokraatlike standardite kaitsmine suurenevate demokraatiavastaste sise- ja välisohtude vastu, rahvusvahelise õiguse ja õiguslikult siduvate lepingute kaitsmine, ühiste strateegiliste huvide ja üldise tervisekindlustuse edendamine, õigusaktide ühtlustamine seoses inimkeskse tehisintellektiga kõigis selle vormides, USA ja ELi äriühingute vahelise koostöö, innovatsiooni ja muude tipptasemel tehnoloogiate, nagu 5G ja 6G ning biotehnoloogiad, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine, tehnoloogiaettevõtete maksustamine, veebiplatvormide vastutus ja aruandekohustus, sealhulgas tagades vajaliku järelevalve, et veebiplatvormide poliitika oleks kooskõlas demokraatlike põhiväärtustega, võitlus kliimamuutuste vastu, sealhulgas julgeolekuohu seisukohast, ning kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku eesmärk, vaba ja sõltumatu meedia kaitsmine ja meie demokraatlike valimiste kaitsmine välissekkumise vastu; kordab ELi ja USA kosmosealase koostöö ning ELi ja USA kosmosealase dialoogi tähtsust; väljendab heameelt teatatud lubaduse üle tugevdada Atlandi-ülest kosmosealast koostööd, tuginedes Galileo-GPS lepingule; on veendunud, et ELi ja USA vaheline kosmosealane koostöö võib aidata kaasa kosmoseohutuse standardite ja parimate tavade edendamisele kogu rahvusvahelises kogukonnas;
9. nõuab tungivalt, et EL ja USA teeksid koostööd ülemaailmsete maksuprobleemide lahendamisel, tuginedes OECD tööle, näiteks rahvusvahelise äriühingu tulumaksu süsteemi reformile, et välistada ettevõtjate võimalus kasutada maksubaasi õõnestamist ja kasumi ümberpaigutamist äriühingu tulumaksu maksmise vältimiseks; toetab sellega seoses tööd OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku osas; rõhutab, et reformipüüdlused peavad hõlmama maksuparadiiside kaotamist; rõhutab, et sellised meetmed võivad aidata vähendada majanduslikku ebavõrdsust; kinnitab ELi pühendumist õiglasele maksustamisele digimajanduses, nagu nõuti uues ELi ja USA globaalsete muutuste tegevuskavas;
10. rõhutab, kui tähtis on ELi ja USA vastastikune viisavabadus, ning ergutab mõlemat poolt aktiivse diplomaatilise tegevuse kaudu leidma lahenduse, mis oleks vastastikku vastuvõetav ja võimaldaks kehtestada kõikide ELi liikmesriikide jaoks viisavaba reisimise korra; väljendab heameelt Poola kaasamise üle USA viisanõudest loobumise programmi ja kinnituse üle, et ka Horvaatia täidab kõik kaasamise nõuded; kutsub USAd üles kiirendama Bulgaaria, Küprose ja Rumeenia ühinemist viisanõudest loobumise programmiga;
Mitmepoolsuse taastamine
11. tunneb heameelt USA uue pühendumuse üle reeglitel põhinevale mitmepoolsusele ja liitudele oma partneritega ning rõhutab, et see annab olulise võimaluse alustada USAga taas koostööd Atlandi-üleste suhete taastamise, tugevdamise ja laiendamise nimel, sealhulgas sellistes valdkondades nagu mitmepoolsus ja inimõigused, ning tugevdada võrdsete partneritena ülemaailmset reeglitel põhinevat korda meie ühiste liberaalsete demokraatlike väärtuste vaimus; rõhutab tiheda koostöö tähtsust USA ja teiste sarnaselt mõtlevate riikide vahel mitmepoolsete organisatsioonide ajakohastamisel, et muuta need eesmärgipäraseks ning parandada ülemaailmse rahu ja julgeoleku, põhiõiguste, universaalsete põhiväärtuste ja rahvusvahelise õiguse edendamist; rõhutab ka vajadust kaasata nendesse jõupingutustesse maailma lõunapoolsed riigid; rõhutab vajadust teha tihedat koostööd ja koordineerimist ÜRO süsteemis, selle agentuurides, organisatsioonides ja missioonides, sealhulgas juhtivate ametikohtade personali osas;
12. kinnitab oma võetud kohustust teha rahvusvahelist koostööd ÜROs, mis on rahvusvahelises kogukonnas hädavajalik, et leida mitmepoolsed lahendused ülemaailmsetele probleemidele ning levitada poliitikat ja poliitilist dialoogi ning saavutada konsensus;
13. nõuab ELi ja USA ühisrahastamise suurendamist kõrgtehnoloogiatel põhinevate tipptasemel projektide jaoks, ühisinvesteeringute suurendamist teadus- ja arendustegevusse, inimeste akadeemilise vahetuse suurendamist STEMi erialadel ning ühise toetuse suurendamist tehnoloogilistele idufirmadele ja VKEdele;
14. väljendab heameelt Bideni administratsiooni otsuse üle taasühineda Pariisi kokkuleppega ja nimetada John Kerry presidendi erisaadikuks kliima alal; väljendab heameelt teadaande üle ELi ja USA kõrgetasemelise kliimameetmete töörühma loomise kohta; nõuab tungivalt, et EL ja USA esitaksid konkreetsed ettepanekud kliimamuutustega ja kaubanduse keskkonnahoidlikumaks muutmisega tegelemiseks ning edendaksid keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutuselevõtmist, sealhulgas vesinik, kestlik rahastamine ja bioloogiline mitmekesisus;
15. rõhutab ülemaailmse koostöö tähtsust riikidevaheliste probleemide lahendamisel, mis on seotud hariduse, teaduse, noorte ja kultuurilise mitmekesisuse ning dialoogi edendamisega; kutsub USAd üles pöörduma tagasi ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) juurde;
16. tunneb heameelt USA otsuse üle ühineda uuesti Maailma Terviseorganisatsiooniga; nõuab Atlandi-ülese juhtrolli võtmist tervisediplomaatia valdkonnas, et koordineerida lähenemisviisi, et peatada COVID-19 ja võimalikud tulevased tervisekriisid kogu maailmas, ning tugevdada ülemaailmset terviseturvet, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni reformimist ja ühiseid Atlandi-üleseid jõupingutusi, et tagada kogu maailmas võrdne juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele, testidele ja ravimitele ning nende võrdne jaotamine, eelkõige väiksema sissetulekuga riikides; nõuab kindlalt koostöö edendamist, et kehtestada paremad menetlused tulevasteks pandeemiateks valmistumiseks, sealhulgas paindlikkuse ja vastupidavuse tagamiseks ühtse ning järjekindla kliinilise ja regulatiivse lähenemisviisi kaudu, mis täiendab ülemaailmseid tarneahelaid; nõuab erapooletut ja sõltumatut uurimist COVID-19 pandeemia allika ja leviku kohta ning selle kohta, kuidas WHO pandeemia puhkemisel seda käsitles;
17. rõhutab vajadust täiustatud avaliku vaktsiinidiplomaatia järele, kus EL ja USA saaksid olla juhtrollis, sest ülemaailmne vaktsineerimine on ainus viis pandeemia lõpetamiseks; väljendab heameelt ELi ja USA rahalise toetuse üle COVAXi mehhanismi ning rahvusvahelise koostöö edendamise üle vaktsiinide kättesaadavuse parandamiseks kogu maailmas, järgides koordineeritud meetodit, kui käsitletakse ettepanekut vaktsiinide intellektuaalomandi kaitse eeskirjade lihtsustamiseks; nõuab sellega seoses tungivalt, et Atlandi-ülesed partnerid teeksid koostööd, et võimaldada vaktsiinide kiiret tootmist ja tarnimist seal, kus vaja; ergutab USAd ja ELi vahetama parimaid tavasid vaktsiinide kasutuselevõtu kohta, et tagada parem valmisolek ja vastupanuvõime tulevikuks;
18. nõuab ELi ja USA kooskõlastatud lähenemisviisi ÜROs, sealhulgas ÜRO reformi osas, et tugevdada ÜRO tõhusust mitmepoolse organisatsioonina ning suurendada institutsiooni läbipaistvust ja usaldusväärsust; nõuab koordineeritud pingutuste tegemist selleks, et saavutada 2021. aastal toimuvatel ÜRO kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumistel (COPS 26) ulatuslike kohustuste võtmine; nõuab, et EL ja USA mängiksid juhtivat rolli ÜRO kliimamuutuste raamistikus ja teistel foorumitel, nagu Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon; rõhutab sellega seoses, et äärmiselt oluline on koostöö puhta energia, teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni ning vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja toodete valdkonnas, samuti koostöö muudes pakilistes küsimustes, nagu tuumarelva leviku tõkestamine, konfliktide lahendamine ning vägivaldse radikaliseerumise ja terrorismi vastane võitlus; väljendab muret asjaolu pärast, et Hiina on viimase kolme aastakümne jooksul oma süsinikdioksiidi heitkoguseid kolmekordistanud ja tekitab nüüd 27 % kogu maailma kasvuhoonegaasidest, mistõttu ei piisa ELi ja USA jõupingutustest kasvuhoonegaaside heitkogustega tegelemiseks, kui Hiina ei võta selget kohustust ega täida seda;
19. nõuab rahvusvahelise mereõiguse kaitsmist ning kordab selles osas oma üleskutset, et USA ratifitseeriks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni; kutsub USAd üles ühinema ELi jõupingutustega, et edendada järgmisel ÜRO Keskkonnaassambleel mereprügi ja mere plastreostuse vastu võitlemise rahvusvahelise leppe vastuvõtmist; nõuab tungivalt, et USA ja EL tugevdaks oma koostööd, et võidelda kogu maailmas ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;
20. märgib, et president Biden on teatanud uuest eesmärgist vähendada 2030. aastaks CO2 heidet 50–52 % võrra võrreldes 2005. aastaga; märgib samuti, et president Biden korraldas juhtide virtuaalse tippkohtumise kliima teemal, et ergutada tähtsamate majandusriikide jõupingutusi kliimameetmete vallas;
21. tunnistab õhukvaliteedi olulist paranemist USAs viimaste aastakümnete jooksul, mille taga on peamiselt tehnoloogiline areng ja innovatsioon energeetikasektoris;
22. on veendunud, et EL peaks koos USAga veel kord kinnitama kestliku arengu eesmärkide ja kestliku arengu tegevuskava 2030 keskset tähtsust sellise tõhusa mitmepoolse koostöö raamistikuna, mis hõlmab võimaluse korral ka Hiinat, tingimusel et Hiina võtab endale tõelise kohustuse jätkata dialoogi ja koostööd, püüdmata vastanduda ja võttes aluseks tegevuskava, mis tugevdab kestliku arengu tegevuskava 2030 põhistruktuure ja -eesmärke;
23. nõuab, et tõhusamalt koordineeritaks piiravate meetmete, sealhulgas inimõiguste rikkujate vastaste sanktsioonimehhanismide kasutamist, ning nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames vastu korruptsiooni käsitleva osa; kutsub ELi ja USAd üles kooskõlastama oma sanktsioonide poliitikat alati, kui see on võimalik ja kasulik;
24. tunneb heameelt Bideni administratsiooni antud lubaduse üle hakata ÜRO Inimõiguste Nõukogu tegevuses uuesti osalema, mis näitab USA uuendatud kavatsust edendada inimõigusi kogu maailmas lootuses tugevdada jõupingutusi inimõiguste ülemaailmseks kaitsmiseks ning vältida inimõiguste autoritaarset ümbermääratlemist riigikeskse kontseptsioonina; kutsub ELi ja USAd koos sarnaselt meelestatud liitlastega üles tegema tööd Inimõiguste Nõukogu reformimiseks ja eelkõige kehtestama selle liikmesusele selged kriteeriumid;
25. nõuab, et tugevdataks ELi ja USA pühendumust inimõiguste edendamisele ja kaitsmisele kogu maailmas ning võitlusele autoritaarsuse ja mitteliberaalsete režiimide tekke vastu; ergutab looma ELi ja USA kõikehõlmavat ühist töövahendit inimõiguste rikkumistega tegelemiseks; kutsub ELi institutsioone üles tegema tihedat koostööd teiste demokraatlike riikidega, et kaitsta ja edendada põhilisi inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi rahvusvahelisel tasandil, tehes selleks tihedamat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nt Euroopa Nõukogu ja OSCEga; on seisukohal, et Euroopa Parlament ja USA Kongress võiksid teha koostööd juhtudel, kui inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna esindajaid ilma põhjuseta taga kiusatakse ja vangistatakse või nende tegevust survestatakse;
26. väljendab heameelt selle üle, et Bideni administratsioon tühistas USA sanktsioonid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) kõrgetele ametnikele; kutsub USAd üles ühinema Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamise Rooma statuudiga ning tegema käimasolevas uurimises ja kohtumenetluses konstruktiivset koostööd kohtuga;
27. kordab oma üleskutset USA-le kaotada surmanuhtlus ja reformida oma kriminaalõigussüsteemi;
28. nõuab tungivalt ELi ja USA vahelist dialoogi ja parimate tavade vahetamist rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonnas; kutsub ELi ja USAd üles astuma otsustavaid samme, et võidelda süsteemse rassismi vastu, mis nähtub politseivägivallast ja on ebaproportsionaalselt suunatud etniliste ja rassivähemuste vastu, ning juurdunud ebavõrdsuse vastu, mis õhutab seaduslikke rahumeelseid proteste;
29. on seisukohal, et EL ja USA saavad üheskoos edendada võrdsust ja inimõiguste austamist ning tagada nende nõuetekohase kajastamise ja toetamise mitmepoolsetel foorumitel otsuste tegemisel; soovitab seetõttu uurida alalise platvormi võimalust ELi ja USA vaheliseks dialoogiks, et astuda konkreetseid samme rassismi, vihakõne ja diskrimineerimise, sealhulgas LGTBQI-inimeste diskrimineerimise vastu võitlemiseks, ning nõuab sellega seoses tihedamat mitmepoolset koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OSCE, ÜRO, Aafrika Liit, ARO ja Euroopa Nõukogu; kutsub ELi ja USAd üles korraldama koos ülemaailmse rassismivastase tippkohtumise kogu maailmas rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemise teemal;
30. rõhutab, et on vaja teha suuremaid jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste parandamiseks, muu hulgas soolise vägivalla vastu võitlemise ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas;
31. kutsub ELi ja liikmesriike üles tugevdama oma koostööd USAga usu- ja veendumusvabaduse edendamiseks kogu maailmas; kutsub ELi ja USAd üles kaitsma ja säilitama vastastikku Euroopa ja USA kultuuri- ja ajaloopärandit USAs ja ELis;
32. ergutab Bideni administratsiooni viivitamatult ellu viima teatatud kavatsust sulgeda Guantanamo kinnipidamiskeskus; peab kahetsusväärseks, et ligikaudu 20 aastat pärast kinnipidamiskeskuse loomist on seal endiselt 40 vangi, nende hulgas viis vangi, kelle kohta tehti vabastamisotsus juba Obama administratsiooni ajal; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles pakkuma abi, et seda protsessi hõlbustada;
33. ergutab USAd tagama suurema elanikkonnarühma jaoks õiglase ja avatud juurdepääsu olulistele teenustele, nagu tervishoiusüsteem ja sotsiaalkaitsekavad; julgustab hiljuti ametisse nimetatud Bideni administratsiooni rakendama konkreetseid meetmeid USA kodanike seas relvade omamise reguleerimiseks;
34. rõhutab, et Atlandi-ülene kogukond seisab silmitsi suure hulga enneolematute ühiste probleemidega, mis ulatuvad terrorismivastasest võitlusest hübriidohtude, kliimamuutuste, desinformatsiooni, küberrünnete ning kujunemisjärgus ja murranguliste tehnoloogiateni, samuti muutuva ülemaailmse jõutasakaaluga ja sellest tulenevate probleemidega, mis ohustavad reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda;
Tõhustatud koostöö rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute valdkonnas
35. rõhutab vajadust teha positiivsele impulsile tuginedes USAga koostööd mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamisel ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel; väljendab heameelt 15. juunil 2021. aastal toimunud ELi ja USA tippkohtumise „Suund uuendatud Atlandi-ülesele partnerlusele“ tulemuste üle, mis on märk uut hoogu saanud ja konstruktiivsest tegevusest; väljendab heameelt kokkuleppe üle luua suurte tsiviilõhusõidukite koostööraamistik; võtab teadmiseks, et ELi ja USA tippkohtumisel tehtud avalduses tunnistatakse, et USA poolt EList pärit impordile USA paragrahvi 232 alusel kohaldatavad tariifid on tekitanud Atlandi-ülestes suhetes pingeid, ning tervitab samas avalduses võetud selget kohustust lahendada terase ja alumiiniumi liigse tootmisvõimsusega seotud praegused erimeelsused enne käesoleva aasta lõppu; on seisukohal, et alaliseks aruteluks mitme platvormi loomine, nagu kaubandus- ja tehnoloogianõukogu ning ELi ja USA ühine tehnoloogilise konkurentsivõime alane dialoog, on oluline, kuna need soodustavad veelgi enam Atlandi-ülest kaubandust, ning nõuab tungivalt, et komisjon looks ELi poolel võimalikult kiiresti kaubandus- ja tehnoloogianõukogu jaoks tõhusa ja kaasava struktuuri; väljendab heameelt ELi ja USA ühise COVIDi alase tootmis- ja tarneahela rakkerühma loomise üle;
36. rõhutab, et Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel on maailma kõige integreeritum majandussuhe, mis on ka suurim ja sügavaim kahepoolne kaubandus- ja investeerimissuhe, mille kaubavahetuse ja teenustekaubanduse maht on rohkem kui triljon eurot aastas; tuletab meelde, et ELi ja USA majandus kokku moodustab rohkem kui 40 % kogu maailma SKPst ja peaaegu kolmandiku maailma kaubavoogudest;
37. rõhutab, kui oluline on see, et me ajalooliste liitlaste ja kaubanduspartneritena taaselustaksime oma Atlandi-ülesed kaubandussuhted, eelkõige praeguses COVID-19 kriisis, et edendada mitmepoolsust, soodustada avatud ja reeglitel põhinevat kaubandussüsteemi ning otsida ühiseid lahendusi pakilistele üleilmsetele probleemidele, mis hõlmavad ka üleilmset tervishoidu;
38. võtab teadmiseks Bideni administratsiooni 2021. aasta kaubanduse tegevuskava käsitleval kuulamisel USA kolleegide ja USA kaubandusesindaja Katherine Tai avaldustes esitatud tähelepanekud;
39. kordab sellega seoses oma toetust ELi uuele kaubandusstrateegiale, mille eesmärk on ka liidu transatlantilise tegevuskava kaudu luua sise- ja välispoliitika eesmärkide vahel koostoimet kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;
40. peab kaubanduspoliitikat transatlantilise tegevuskava strateegiliseks geopoliitiliseks vahendiks; rõhutab, et USA on otsustava tähtsusega kaubanduspartner, ning tunneb seetõttu heameelt Bideni administratsiooni edastatud positiivsete sõnumite üle kavatsuse kohta tugevdada kahepoolseid suhteid ELiga, ning nõuab uuendatud koostööd, mis peaks eelseisvatel aastatel andma püsivaid ja konkreetseid tulemusi, võttes arvesse asjaolu, et meie majandussuhteid mõjutavad avatud strateegilise autonoomia raames ka julgeolekuhuvid;
41. rõhutab vajadust määrata ühiste huvide ja väärtuste ning ühiste riskide ja ohtude alusel kindlaks ühismeetmed, et aidata kogu maailma majandusel COVID-19 pandeemiast kestlikult ja kaasavalt taastuda;
42. rõhutab vajadust reformida üleilmset kaubandussüsteemi, et see tagaks kogu maailmas võrdsed võimalused, ning teha koostööd uute reeglite väljatöötamiseks, eelkõige ebaausate kaubandustavade valdkonnas, kuna ebaaus konkurents mõjutab tugevalt meie äriühinguid ja töötajaid;
43. toetab lähenemisviisi, mis seisneb USAga juhtiva partnerluse loomises, hõlmates ka koordineeritud seisukoha võtmist Venemaa ja Hiina suhtes, ning milles keskendutakse ühiste huvide saavutamisele oma majanduses rohe- ja digipöörde elluviimisel ning ühistele algatustele üleilmsete avalike hüvede pakkumisel; rõhutab, et see tegevuskava hõlmab töötajaid ja palku, nagu ka vastupanuvõimelisemaid, kestlikumaid ja vastutustundlikumaid tarneahelaid; julgustab sellega seoses mõlemat poolt koordineerima sunniviisilise töö ja ekspluateerivate töötingimuste suhtes kasutatavaid lähenemisviise ning tegema koostööd töötajate õiguste ja keskkonnastandardite järgimise parandamiseks kaubanduslepingutes ja mitmepoolsel tasandil, tuginedes muu hulgas teineteise kogemustele nende sätete tõhusamal jõustamisel;
44. rõhutab vajadust näidata, et ELi ja USA paremad kaubandussuhted on kodanikele, eelkõige üleilmastumisel kõrvale jäetud kodanikele, ja ettevõtjatele mõlemal pool Atlandi ookeani kasulikud; nõuab sellega seoses, et EL ja USA teeksid koostööd ja ühtlustaksid oma strateegiaid investeerimisega seotud koostoime loomiseks, eelkõige selleks, et viia oma majanduses ellu kestlik ja kaasav digi- ja rohepööre;
45. märgib, et ELi ja USA ühised väljakutsed on oma olemuselt üha enam mittesõjalised ja moodustavad osa meie majanduspartnerlusest; nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahelist jätkuvat ja tõhustatud Atlandi-ülest parlamentaarset kaubandusdialoogi, mis toimuks komisjonidevahelise koostoime raames ELi poole pealt Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning USA poole pealt nn viiside ja vahendite komisjoni, selle kaubanduse allkomisjoni ning USA Senati rahanduskomisjoni vahel, samuti õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raames; nõuab konkreetsemalt seadusandjate Atlandi-ülese dialoogi raames kaubanduse ja tehnoloogia allkomisjoni loomist, et täiendada kaubandus- ja tehnoloogianõukogu täitevosa ning teha selle üle demokraatlikku kontrolli;
46. tunneb suurt heameelt selle üle, et USA toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) uut peadirektorit Ngozi Okonjo-Iwealat ja on Pariisi kokkuleppega uuesti liitunud; tunneb heameelt Airbus-Boeingu tariifide ajutise neljakuulise peatamise üle, sest neil oli ebaproportsionaalne negatiivne mõju ELi põllumajanduslikele toiduainetele, ning peab seda positiivseks sammuks tsiviillennukite toetustele püsiva lahenduse leidmise poole liikumisel; märgib, et nende tariifide peatamine lõpeb 2021. aasta juulis, ning nõuab tungivalt niisuguse lahenduse leidmist, mis viib nende tariifide püsiva kaotamiseni;
47. tunneb heameelt USA valmisoleku üle alustada arutelusid üleilmse terase- ja alumiiniumitööstuse liigse tootmisvõimsuse käsitlemiseks; võtab teadmiseks komisjoni otsuse peatada vastukaaluks USA meetmetele kehtestatud USA imporditollimaksude tõstmine;
48. tunneb samuti heameelt WTO tariifikvootide kokkuleppe kiire sõlmimise üle, kuna see oli esimene uue, st Bideni administratsiooni ajal sõlmitud kokkulepe USAga ja näitab uue administratsiooni tahet sõlmida ELiga WTO raames kokkuleppeid;
49. tõdeb samal ajal, et mõned lahknevad huvid püsivad; nõuab sellega seoses tungivalt, et mõlemad pooled tegeleksid kahepoolsete vaidluste lahendamisega; nõuab tungivalt, et USA kaotaks ühepoolsed kaubandusmeetmed ja lõpetaks digiteenuste maksude suhtes lisameetmete võtmise alaste ähvarduste tegemise, hoiduks lisameetmete võtmisest ja keskenduks pigem sellele, mis meid lähendab; peab 2021. aasta juunis toimunud ELi ja USA tippkohtumist väga tähtsaks, kuna tegemist on hüppelauaga, et jätkata meie kaubandussuhete parandamist ja arutada seda, millistes uutes valdkondades saaks koostööd veelgi suurendada;
50. nõuab tungivalt, et USA kaotaks (käimasolevatest kõnelustest hoolimata) viivitamata paragrahvi 232 kohased terase ja alumiiniumi tollimaksud, kuna USA ei tohiks Euroopa äriühinguid pidada riikliku julgeoleku ohuks, ning rõhutab vajadust lahendada ühiselt kolmandate riikide terase- ja alumiiniumitööstuse liigse tootmisvõimsusega seotud probleemid; kordab muu hulgas ELi eesmärki kaotada ELi ja USA vahelised tööstuskaupade tollimaksud;
51. pidades kahetsusväärseks 301 digimakse käsitleva uurimise lõpuleviimist, peab kiiduväärseks, et OECD raames läbirääkimiste toimumise ajal on kuueks kuuks peatatud selliste majandussektorite nagu jalatsitööstuse kaubanduse survemeetodid liikmesriikides, kus on rakendatud digiteenuste maksu; väljendab muret Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja esialgse niisuguste karistustariifide loetelu pärast, mille aluseks on 301 uurimist ELi eri digiteenuste maksude suhtes, mis hõlmavad eriti tundlikke tootmissektoreid, näiteks jalatsi- ja nahatööstust, mis võidakse lõpuks USA turult välja tõrjuda, kui võetakse vastu lisatollimaksud; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid OECD digimajanduse maksustamise ettepanekuga seotud läbirääkimiste pidamist ning viiksid need võimalikult kiiresti lõpule ning kasutaksid kõiki võimalikke vahendeid, et vältida suurema majandusliku kahju tekitamist ELi äriühingutele, eelkõige VKEdele, eriti COVID-19-st taastumise strateegiate kontekstis; on seisukohal, et arvestades ELi ainupädevust ühise kaubanduspoliitika valdkonnas ja USA surveähvardusi seoses digimajanduse maksustamise seadustega, on riiklikul tasandil üksikutele lähenemisviisidele eelistatum ühine ELi lähenemisviis, eriti selleks, et vältida Atlandi-üleste tollimaksude edasist vastastikust suurendamist;
52. tunnistab, et endiselt on kasutamata võimalusi märkimisväärse bürokraatia kaotamiseks ja Atlandi-ülese majanduspartnerluse tugevdamiseks; rõhutab käimasoleva tehnoloogilise võidujooksu kontekstis kindlapiirilise Atlandi-ülese õigusruumi tähtsust meie ettevõtjate jaoks, eriti kujunemisjärgus digi-, energia- ja kliimavaldkonnaga seotud tehnoloogia jaoks; ootab, et mõlemad pooled käsitleksid dialoogi raames ELi muresid, mis on seotud USA õigusaktiga „Buy American Act“ (USA toodete eelistamise kohta) ja Jonesi õigusaktiga, sealhulgas riigihangete ja teenuste turulepääsu osas;
53. pooldab ühist lähenemisviisi COVID-19 kriisi lahendamisel, muutes muude meetmete hulgas vaktsiinid kättesaadavamaks ja taskukohasemaks; nõuab, et EL ja USA teeksid koostööd ja juhiksid jõupingutusi, mida tehakse vaktsiinipuuduse probleemi lahendamiseks, et tagada vaktsiinide võimalikult kiire ja ulatuslik levitamine üle kogu maailma; tuletab meelde, et maailm seisab silmitsi vaktsiinide üleilmse nappusega; nõuab seetõttu vaktsiinidega varustatuse suhtes võrdsuse saavutamiseks, et EL ja USA teeksid tootjatega koostööd vaktsiinide ja nende komponentide üleilmse tootmise võimsuse suurendamiseks; nõuab, et mõlemad pooled hoiduksid igasugustest eksporti piiravatest meetmetest, tagaksid tarneahelate nõuetekohase toimimise, kindlustaksid vajaliku tehnosiirde ja parandaksid valmisolekut tulevasteks üleilmseteks tervisealasteks hädaolukordadeks; julgustab mõlemat poolt suurendama regulatiivset koostööd, et hõlbustada hädavajalikku juurdepääsu ravimitele;
54. kutsub komisjoni ja Bideni administratsiooni üles aktiivselt toetama WTO uue peadirektori algatusi, mis puudutavad eelkõige tervishoidu; juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioonis[9] väljendatud seisukohale võimaliku erandi kohta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust;
55. tunnistades Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitsmise tähtsust ettevõtjate uuendusvõime säilitamise jaoks, peab asjakohaseks uurida kõiki kohaldatavaid intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu paindlikkusmeetmeid eesmärgiga suurendada üleilmset vaktsiinide ja nende komponentide tootmise võimsust; rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste probleemidele lahenduste leidmine saab olla ainult üks osa ühisest üleilmsest reaktsioonist;
56. rõhutab, et WTO jääb reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi nurgakiviks; nõuab tõhustatud koostööd WTO reformi küsimuses, sh selle kolme põhifunktsiooni reformimisel, mis hõlmab kiiremas korras apellatsioonikogu reformimist ja taastamist ning WTO järelevalve- ja arutelufunktsiooni tugevdamist, muu hulgas mõnepoolsete avatud kokkulepete edendamise teel;
57. nõuab tungivalt, et mõlemad pooled teeksid koostööd tervisetoodetega kauplemise reguleerimisel, digikaubanduse reeglite väljatöötamisel ning ambitsioonika kliima- ja keskkonnaalase tegevuskava kehtestamisel, taasalustades muu tegevuse hulgas läbirääkimisi keskkonnatoodete lepingu üle, ning töötaksid välja ühised ettepanekud, sealhulgas subsiidiumide korra kohta ja fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kohta;
58. eeldab, et mõlemad pooled lepivad kokku WTO 12. ministrite konverentsi (MC12) konkreetsetes tulemustes, et WTO oleks valmis rohe- ja digipöördeks, hõlmates ka kalanduskokkulepet, kaubanduse ja tervise teemalist deklaratsiooni, tööprogrammi vaidluste lahendamise süsteemi reformimiseks, tööprogrammi tööstussubsiidiumide ja riigile kuuluvate ettevõtete kohta ning märkimisväärseid edusamme e-kaubanduse läbirääkimistel;
59. julgustab mõlemat poolt tegema koostööd, et ajakohastada WTO reegleid riigile kuuluvate ettevõtete, tööstussubsiidiumide, liigse tootmisvõimsuse ja tehnosiirde valdkonnas, et muuta see organisatsioon tõhusalt 21. sajandi väljakutsetele vastavaks; toetab sellega seoses ka kolmepoolse algatuse laiendamist Jaapaniga ning nõuab, et EL ja USA juhiksid WTOs sarnaselt meelestatud riikide koalitsiooni, et leppida kokku uutes reeglites, töötades samal ajal välja sõltumatu vahendi ebaõiglaste välisriigi subsiidiumide vastu; loodab, et mõlemad pooled edendavad mitmepoolseid kokkuleppeid ja püüdlevad nende poole; kutsub USAd üles uuendama oma kohustusi, mille ta on võtnud WTO riigihankelepingu suhtes;
60. võtab teadmiseks tulemused, mis saavutati ELi ja USA vahelise Hiina-teemalise dialoogi esimesel kõrgetasemelisel kohtumisel, kus mõlemad pooled kordasid, et nende kaubandussuhted Hiinaga on mitmetahulised ning hõlmavad koostöö, konkurentsi ja süsteemse rivaliteedi elemente; pooldab võimaluse korral ühist strateegilist lähenemisviisi Hiina suhtes ning koostööd mitmepoolsetes raamistikes selliste ühiste probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused, ebaausad kaubandustavad, mis põhjustavad turumoonutusi, ja võrdsete võimaluste puudumine;
61. juhib tähelepanu sellele, kui oluline on koordineeritud seisukoht, et käsitleda moonutavaid tööstussubsiidiumeid – eelkõige seoses riigile kuuluvate ettevõtete ja liigse tootmisvõimsusega kriitilistes sektorites –, sunniviisilist tehnosiiret, intellektuaalomandi vargust, kohustuslikke ühisettevõtteid, turutõkkeid ja sunniviisilise töö keelustamist, lisades sellesse ka arutelu USA ja Hiina vahelise esimese etapi lepingu ja ELi ulatusliku investeerimislepingu üle;
62. märgib, et selliseid küsimusi ei saa ühe- ega kahepoolselt lahendada ning et see eeldab WTO raames rahvusvahelisel tasandil sarnaselt meelestatud partnerite koalitsiooni;
63. rõhutab, kui oluline on lisada ELi ja USA ühisstrateegiasse ja WTO tegevusse inimõiguste austamine, sealhulgas ka rahvusvaheliste ettevõtjate tegevuses; juhib sellega seoses tähelepanu hoolsuskohustust käsitlevate siduvate õigusaktide vajalikkusele ja nõuab, et USA ühineks selle lähenemisviisiga ning toetaks seda kogu tarneahelas;
64. on veendunud, et vastuseks Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“ peaksid EL ja USA tugevdama Atlandi-ülest koostööd reeglitel põhineva ja kestliku ühendatuse valdkonnas, ning loodab, et tulevikus tehakse koostööd eelkõige kõrgete kvaliteedistandardite järgimiseks;
65. kutsub dialoogi ja ühismeetmeid toetades komisjoni üles kindlalt edendama ELi huve ja avatud strateegilist autonoomiat ning reageerima USA põhjendamatutele tollimaksudele ja eksterritoriaalsele sanktsioonide kohaldamisele, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, ja turutõketele; rõhutab vajadust tugevdada ELi autonoomseid kaubandusmeetmeid;
66. palub eelkõige USA-l tagada, et riigihankemenetlused oleksid läbipaistvad, avatud ja prognoositavad ning tugineksid võrdse kohtlemise põhimõttele;
67. kutsub komisjoni üles koostama ettepaneku vahendi kohta, mille abil hoida ära kolmandate riikide sunnimeetmeid ja võidelda nende vastu, ning õigusakti kohta, mille abil toetada selliste sanktsioonide sihtmärgiks olevaid Euroopa äriühinguid, kes tegutsevad kooskõlas rahvusvahelise õigusega;
68. julgustab mõlemat poolt pidama ambitsioonikat dialoogi ja looma raamistiku ühismeetmete võtmiseks ning püüdma sõlmida selektiivseid kaubandus- ja investeerimislepinguid kõrgetasemelise strateegilise dialoogi taaskäivitamise teel;
69. nõuab tugevama reguleeriva, rohe-, kestliku ja digipartnerluse loomist kaubandus- ja tehnoloogianõukogu raames; nõuab vastavushindamise kokkulepet, mis oleks eriti kasulik VKEdele, koordineeritud lähenemisviisi rahvusvaheliste standardite kehtestamiseks kriitilise tähtsusega ja kujunemisjärgus tehnoloogiatele, nagu tehisintellekt, ning regulatiivset koostööd suurte tehnoloogiaettevõtete jaoks, samuti digi- ja üleilmsete maksude valdkonnas; nõuab, et EL ja USA vahetaksid teavet välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta strateegilistes sektorites ja teeksid selles valdkonnas koostööd, käsitledes sealhulgas ka võimalikke vaenulikke ülevõtmisi;
70. julgustab mõlemat poolt vahetama parimaid reguleerimistavasid; nõuab tungivalt, et EL ja USA jätkaksid läbirääkimisi vastavushindamise üle, et kõrvaldada rahaliselt koormavad mittetariifsed tõkked; rõhutab, kui oluline on, et mõlemad pooled ühineksid sarnaselt meelestatud partnerite koalitsiooniga ja juhiksid seda, et tõhustada Atlandi-üleste standardite kasutamist rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt;
71. kutsub mõlemat poolt üles kasutama kaubandust vahendina, millega võidelda kliimamuutuste vastu ja saavutada ülespoole suunatud lähenemine; nõuab sellega seoses tungivalt, et mõlemad pooled teeksid koostööd CO2 heite maksustamise valdkonnas ning eelkõige koordineeriksid piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi väljatöötamist ning tulemuslike meetmete võtmist ebaseadusliku relvakaubanduse vastu ning relvakaubanduse läbipaistvuse ja vastutavuse suurendamiseks, hõlmates nii USA kui ka ELi liikmesriikide relvaeksporti;
72. nõuab, et USA ja EL teeksid OECD raames koostööd üleilmse äriühingu tulumaksu kehtestamiseks, pidades eelkõige kiiduväärseks G7 riikide saavutatud üleilmset maksureformi käsitlevat kokkulepet ja juhtides tähelepanu kokkuleppele kehtestada üleilmse äriühingu tulumaksu miinimummäär, milleks on vähemalt 15 %, ning teeksid koostööd pettuste ja kahjulike kaubandustavade vastu võitlemisel;
73. rõhutab, et tugevamad kaubandus- ja majanduspartnerid loovad tugevamaid liite; tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida mõlemad pooled teevad oma tarneahelate vastupanuvõime suurendamiseks, eriti kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas;
74. nõuab, et EL ja USA tõhustaksid Arktikas tehtavat koostööd, arvestades uute navigatsioonimarsruutide avanemist ja loodusvarade võimalikku kättesaadavaks muutumist kliimamuutuste tagajärjel ning võttes arvesse teiste riikide, näiteks Hiina kasvavat majandushuvi Arktika vastu; kutsub komisjoni üles tegelema nende võimaluste ja probleemidega ka oma koostatavas Arktika strateegias;
75. nõuab tungivalt, et komisjoni üldine tava oleks tegutseda Ameerika Ühendriikidega tehtavas koostöös läbipaistvalt, avaldades muu hulgas kõik USA-le saadetavad ettepanekud ning tagades Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna kaasamise kõnealuste ettepanekute koostamisse, et suurendada tarbijate ja kodanike usaldust;
Julgeoleku- ja kaitseprobleemide üheskoos lahendamine
76. rõhutab, et Atlandi-ülene liit on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel jätkuvalt põhiline, sest NATO on Euroopa kollektiivse kaitse alus ja Euroopa julgeoleku alustala; kinnitab veel kord, et NATO liitlased ja partnerid ning ka Euroopa Liit peavad kollektiivselt tegema rohkem, et vastata õiglastele ootustele usaldusväärsete ja võrdsete Atlandi-üleste partneritena, kes suudavad ja soovivad end kaitsta ja ohjata kriise oma naabruses, võttes vajaduse korral juhtrolli, kuid tehes seda tihedas koostöös Ameerika Ühendriikidega; toetab Atlandi-ülestes julgeolekualastes suhetes vastutuse tasakaalustamist, edendades ELi liikmesriikide paremat iseseisvat kaitseküsimustega toimetulekut, et vähendada USA koormust ning luua NATO liikmesuse ja ELi kaitsevõime vahel koostoimet; rõhutab, et ELi ja NATO koostöö põhineb 74 ühiselt kokkulepitud tegevusel konkreetsetes valdkondades; tuletab meelde, et mõlemal organisatsioonil on erinevad ülesanded ja prioriteedid, kuna NATO vastutab oma liikmete kollektiivse territoriaalse kaitse eest ja EL on seadnud eesmärgiks sõjaliste kriiside ohjamise välisriikides, kuid neil on potentsiaali edasiseks dialoogiks ja koostööks julgeolekuprobleemide valdkonnas ning strateegiliseks partnerluseks, mille aluseks on ühine toetus sellistele põhiväärtustele nagu demokraatia, vabadus ja rahu edendamine; rõhutab, et põhjalikum koostöö, ühendamine ja jagamine ning tõhus ja läbipaistev Euroopa kaitsesektor suurendavad ka NATO jaoks kättesaadavat võimekust; rõhutab, et tugeva ELi tööstusbaasi ja tugevama sõjalise võimekuse loomine ELi tasandil ning investeerimine sõjaväelisse liikuvusse ja koostalitlusvõimesse mitte ainult ei tugevda ELi, vaid tugevdaks samaaegselt ka Atlandi-ülest liitu ning oleks sünergiline ELi ja selle liikmesriikide rolli ja asjakohasusega NATOs; väljendab seetõttu oma täielikku pühendumist Euroopa kaitsealgatustele, muu hulgas Euroopa Kaitsefondile, alalisele struktureeritud koostööle (PESCO) ja Euroopa rahutagamisrahastule; rõhutab, et Atlandi-ülene partnerlus saab olla edukas ainult siis, kui kõik liikmesriigid täidavad oma kohustusi, sealhulgas lubadusi kaitseinvesteeringuteks, ning osalevad vastastikuses toetuses ja püüdlevad koormuse tasakaalustatuma jagamise poole; rõhutab, et kõik NATO liitlased peavad investeerima rahaliselt selliste võimete arendamisse, omandamisse ja säilitamisse, mida NATO vajab oma kodanike kaitsmiseks; juhib tähelepanu ka käimasolevale ELi strateegilise kompassi koostamise protsessile, mis on Euroopa kaitse- ja julgeolekualase koostöö tugevdamise verstapost, ning rõhutab, et strateegiline kompass peaks olema tihedalt seotud NATO strateegilise kontseptsiooni koostamisega; väljendab veendumust, et need paralleelsed protsessid pakuvad ainulaadset võimalust Atlandi-ülese poliitilise ja julgeolekupartnerluse märkimisväärseks edendamiseks ja ajakohastamiseks ning muudavad selle sobivaks praeguste ülemaailmsete probleemide lahendamisel, millega seisavad silmitsi nii EL kui ka USA; rõhutab, et Euroopa strateegilise autonoomia eesmärk ei õõnesta sugugi NATOt, vaid täiendab seda; nõuab, et Euroopa Kaitseagentuur ja Ameerika Ühendriigid sõlmiksid halduskokkuleppe, ning väljendab heameelt ELi ja Ameerika Ühendriikide võetud kohustuse üle alustada arutelusid võimalikult kiiresti, nagu on märgitud 15. juunil 2021. aastal toimunud ELi ja USA tippkohtumise lõpus tehtud avalduses; toetab välispoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika koordineerimise protsesside loomist USA, ELi ja Ühendkuningriigi vahel;
77. väljendab heameelt seoses nõukogu 6. mai 2021. aasta positiivse otsusega, millega anti Madalmaade sõjaväelise liikuvuse projekti koordinaatorile luba kutsuda USA, Kanada ja Norra nende vastavate taotluste alusel osalema sõjaväelist liikuvust käsitlevas PESCO projektis; rõhutab, et see osalemine suurendab ELi ja NATO suutlikkuse ühtsust ning Atlandi-üleste jõudude koostalitlusvõimet, valmisolekut ja vastupidavust;
78. nõuab tõhusamat koostööd ELi, USA ja NATO vahel oma idanaabrite, eriti Gruusia, Ukraina ja Moldovaga julgeoleku- ja kaitsealastes küsimustes, muu hulgas toetades nende riikide territoriaalset terviklikkust, ja et tugevdataks nende vastupanuvõimet küber-, teabe-, spionaaži- ja muude neile suunatud ohtude suhtes;
79. väljendab heameelt USA otsuse üle pöörata tagasi USA vägede väljaviimine EList ja suurendada oma sõjalist kohalolekut ELi liikmesriikides, mis on märk pühendumisest Atlandi-ülesele julgeolekukoostööle; avaldab tänu paljudele USA sõjaväelastele, kes on viimastel aastakümnetel aidanud kaitsta Euroopa ja selle kodanike julgeolekut ja turvalisust;
80. nõuab tungivalt, et EL ja USA edendaksid tihedat koostööd mitte ainult tavapäraste julgeolekuohtude, vaid ka uute tekkivate ohtude puhul, näiteks vaenulik välismaine tehnoloogiline domineerimine, hübriidohud, desinformatsioonikampaaniad ja pahatahtlik sekkumine valimisprotsessidesse; nõuab tungivalt, et EL ja USA arendaksid tihedat koostööd küberturvalisuse valdkonnas; nõuab tungivalt, et EL arendaks tõhusamat kübervõimekust, et tugevdada oma võimet end küberohtude eest kaitsta; väljendab heameelt komisjoni uue küberturvalisuse strateegia üle, mis on aluseks rahvusvaheliste normide ja standardite kehtestamisele küberruumis; nõuab vajalike võimekuse arendamist, omandamist ja säilitamist ka NATOs, muu hulgas seoses luureandmete jagamisega, ning tugevamat koordineerimist ELi ametite, näiteks Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ja nende Ameerika kolleegide vahel; tunnistab, et küberkaitse on teataval määral tõhusam, kui see hõlmab ka ründevahendeid ja -meetmeid, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas rahvusvahelise õigusega; rõhutab ühtse lähenemisviisi vajadust ilma sisulise inimkontrollita autonoomsete surmavate relvade keelustamise suhtes, relvasüsteemide autonoomia reguleerimise suhtes ülemaailmsel tasandil ning kübervahendite ja massijälgimist võimaldava tehnoloogia ekspordi ja leviku piiramise suhtes; rõhutab, et ülemaailmset relvakontrolli tuleb ajakohastada, et tulla toime küber- ja tehisintellektiga seotud probleemidega; kutsub Atlandi-üleseid partnereid üles toetama ÜRO peasekretäri üleskutset ülemaailmse relvarahu kehtestamiseks ja sellele aktiivselt kaasa aitama;
81. on seisukohal, et demokraatlike ja valimisprotsesside kaitsmine on ülemaailmse julgeoleku küsimus; soovitab sellega seoses ühiselt välja arendada valimisprotsessidesse sekkumisele reageerimise struktureeritud raamistiku, mis on kehtestatud vabade ja vastupidavate demokraatlike protsesside Atlandi-ülese tegevusjuhisega ning mille eesmärk on võtta struktuurilisi ja terviklikke meetmeid, et reageerida hübriidvormis sekkumistele, tehes tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OSCE; kutsub ELi ja USAd üles edendama tihedamat ja ambitsioonikamat rahvusvahelist koostööd valimiste vaatlemise valdkonnas koos kõigi asjaomaste partneritega, eelkõige rahvusvahelise valimisvaatluse põhimõtteid käsitleva deklaratsiooni organisatsioone tunnustades, et võidelda aina suurenevate valimisprotsesside vastu suunatud avaliku julgeoleku ohtude vastu; rõhutab vajadust võidelda ühiselt üha laiaulatuslikuma kohalike valimiste võltsvaatluste nähtuse vastu, mis õõnestab üldsuse usaldust valimisvaatluste vastu, ja hinnata sügavuti uue valimistel kasutatava info- ja sidetehnoloogia laieneva kasutamisega kaasnevaid võimalusi, väljakutseid ning ohte; rõhutab vajadust tugevdada vajalikku koostööd asjaomaste kohalike valimisvaatlusega tegelevate organisatsioonidega kõikidel tasanditel, samuti nende kaitsmist nende tegevuse raames;
82. rõhutab kvantarvutussuutlikkuse saavutamise tähtsust ning rõhutab vajadust tõhustada ELi ja USA koostööd selles valdkonnas, et tagada kvantarvutuse esmane kasutuselevõtt heade omavaheliste suhetega ja eesmärke toetavate partnerite vahel;
83. rõhutab Atlandi ookeani põhjaossa paigaldatud üle 95 % rahvusvahelisest telekommunikatsioonisidest edastavate merealuste telekommunikatsioonikaablite strateegilist tähtsust; kordab tugevama Atlandi-ülese koostöö tähtsust merealuseid kaableid reguleerivate rahvusvaheliste instrumentide, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kaitsmisel ja nendest kinnipidamise tagamisel;
84. toetab ELi ja USA vahelise julgeoleku- ja kaitsealase dialoogi loomist ning palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal see võimalikult kiiresti käivitada; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaasata sellesse dialoogi ka NATO esindajad, et edendada koostoimet käimasoleva koostööga ELi ja NATO raamistikus ning vältida poliitikameetmete dubleerimist; rõhutab, et ELi ja USA vaheline julgeoleku- ja kaitsealane dialoog peaks hõlmama koostööd julgeoleku- ja kaitsealgatuste, kriisireguleerimise, sõjaliste operatsioonide ja kahepoolsete julgeolekuküsimuste vallas, nagu on märgitud ELi ja USA globaalsete muutuste tegevuskavas; rõhutab, et teabe jagamine oleks selle dialoogi oluline osa;
85. rõhutab meie ühiskondade ühist vajadust osaleda introspektiivses protsessis, mis käsitleb meie ühiseid demokraatlikke väärtusi, samuti austust teise vastu ja arvamuste mitmekesisust, et elavdada ja kaitsta ülemaailmset demokraatiat kasvava autoritaarsuse eest, mida edendavad nii Venemaa kui ka Hiina, ent ka Atlandi-üleses kogukonnas, muu hulgas tugevdades meie demokraatlike süsteemide vastutust ja vastupanuvõimet, võideldes äärmuslike vaadete ja rassismi vastu, mis loovad soodsa pinnase demokraatiavastasele poliitilisele dialoogile, seistes ühel häälel autoritaarsete osalejate geopoliitilise pahatahtliku mõju vastu, osaledes Atlandi-üleses dialoogis ning edendades kaasavat sotsiaal- ja majanduspoliitikat, mille raames tegeletakse ebavõrdsuse algpõhjustega; rõhutab, kui väärtuslik on Atlandi-ülene dialoog ja koostöö poliitikavaldkondades, mis toetavad demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiki ning võitlevad väärinfo ja välissekkumise vastu; rõhutab mõlemal poolel eksisteerivat vajadust tegeleda üldsuse väheneva usaldusega poliitika ja institutsioonide vastu; rõhutab, et sellesuunalised jõupingutused peaksid hõlmama usalduse suurendamist teaduse ja faktide vastu, mittediskrimineerimise poliitika turvavõrgu laiendamist ning rassilise ja usulise diskrimineerimise tõrjumist ja sellega tegelemist;
86. kutsub lisaks ELi ja Ameerika Ühendriike üles pakkuma ühiselt majanduslikku, poliitilist ja operatiivtuge olemasolevatele Aafrikas asuvatele piirkondlikele organisatsioonidele, nagu Aafrika Liit, G5 Saheli väed ja Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS);
87. rõhutab, et EL ja USA peavad ühendama oma jõupingutused terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemisel ning tagama, et tehtud pingutusi toetaksid vajalikud vahendid ja et need oleksid kaasnevate ohtudega vastavuses; on seisukohal, et mõlemad partnerid peaksid püüdma parandada praegusi tavasid teabe jagamisel liikmesriikide vahel, pannes eriti rõhku parema, ühise olukorrateadlikkuse saavutamisele peamistes valdkondades, sealhulgas kaitstud alade tekkimise ning terroristide poolt kujunemisjärgus ja murranguliste tehnoloogiate kasutamise, samuti hübriidtaktika osas;
88. ergutab ELi ja USA tugevat koostööd deradikaliseerimise ja terrorismivastase võitluse vallas, mis hõlmab ühiste koolitustegevuste, ühiste terrorismivastaste kursuste, ametnike vahetusprogrammide, taktikaliste õppuste ja haridusalgatuste väljatöötamist;
89. rõhutab meie ühiskondlike ja majanduslike edusammude ning meie vaba ühiskonna aluseks olevate demokraatlike põhimõtete fundamentaalset tähtsust; toetab president Bideni ettepanekut korraldada universaalsete väärtuste edendamiseks demokraatiateemaline tippkohtumine; kutsub USAd üles kasutama ära Euroopa tulevikku käsitleva ELi konverentsi kogemusi ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles toetama tippkohtumise algatust nii poliitiliselt kui ka praktiliselt; on seisukohal, et kavandatava demokraatiateemalise tippkohtumise eesmärk peaks olema edendada väärtuspõhist mitmepoolsust ja solidaarsust demokraatlike riikide vahel, kui nad on surve all, tugevdada demokraatiat nii ELis kui ka kogu maailmas, eelkõige suurendada kodanike osalemist demokraatlikus valitsemises, väljendada muret demokraatlike liikumiste jätkuva mahasurumise pärast ja otsida rahumeelseid lahendusi ning kaitsta kogu maailmas inimõiguste kaitsjaid, sealhulgas keskkonnakaitsjaid, lisaks autoritaarsete režiimide kasvava mõju käsitlemisele; rõhutab selles küsimuses, et seesugused jõupingutused võivad aidata kavandada selget suunda populismi ja autoritaarsuse vastu võitlemiseks ning peamiste demokraatlike ja inimõiguste kaitsmiseks; teeb ettepaneku, et EL looks koos USAga Atlandi-ülese liidu, et kaitsta demokraatiat kogu maailmas ja töötada välja demokraatia kaitsevahendite komplekt, mis peaks hõlmama ühismeetmeid sanktsioonide, rahapesuvastase poliitika, majandus- ja finantsabi tingimuslikkuse reeglite, rahvusvaheliste uurimiste ning inimõiguste aktivistide ja demokraatia kaitsjate toetamise kohta; nõuab mõlema poole kodanike tõhusamat teavitamist ja nendevahelist tõhusamat teabevahetust Atlandi-ülese sideme kestvast olulisusest ning selle tähtsusest tänapäeval; kinnitab selles osas uuesti seadusandjate, ettevõtete ja kodanikuühiskonna vaheliste mõttevahetuste väärtust;
Välispoliitika tihedam koordineerimine
90. on veendunud, et EL peaks tegema USAga rohkem koostööd ja uuendama strateegilist partnerlust idapartnerluse riikide ja Lääne-Balkani riikidega, et luua seal vastupanuvõimelised, jõukad ja demokraatlikud paljurahvuselised ühiskonnad, mis suudavad vastu seista nii kohalike kui ka väliste autoritaarsete jõudude kahjulikule mõjule; tuletab meelde, et Lääne-Balkani riikide ja idapartnerluse riikide stabiilsus on tähtis nii selle piirkonna kui ka ELi rahu ja julgeoleku tagamiseks; väljendab heameelt selle üle, et USA kooskõlastab oma tegevust ELiga oluliselt rohkem, et toetada Lääne-Balkani riike teel Euroopa integratsiooni ja ELi liikmesuse suunas; on seisukohal, et korrapärane ja institutsionaliseeritud koordineerimine välisasjade nõukogu ja USA riigisekretäri vahel selles ja muudes välispoliitika küsimustes edendaks Atlandi-ülest dialoogi ja koostööd ühist huvi pakkuvates välispoliitika küsimustes ning edendaks Atlandi-ülesel tasandil poliitiliste seisukohtade edasist lähenemist; nõuab ELi kindlakäelist juhtimist ja tõhusat kooskõlastamist USAga, et suruda maha algatused, mille eesmärk on riigipiiride nihutamine, ning sarnased piirkondlikud algatused, mille eesmärk on süvendada etnilist lõhet ja segregatsiooni, ning võidelda Hiina investeeringute ja rahastamise probleemiga kogu piirkonnas ning selle mõjuga demokraatlikule valitsemistavale ja keskkonnale; rõhutab ELi ja USA tiheda koostöö ja koordineerimise olulisust riigi kaaperdamise, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, välissekkumise ja meediavabaduse vastaste rünnakute vastu võitlemisel ning õigusriigi põhimõtte, süvareformide, heanaaberlike suhete ja leppimise ning Euro-Atlandi integratsiooni eesmärgi edendamisel; rõhutab ELi juhtivat rolli Serbia ja Kosovo vaheliste suhete normaliseerimise protsessis;
91. rõhutab ühist huvi toetada Lõuna-Kaukaasias pikaajalist püsivat rahu, stabiilsust, julgeolekut, vastupanuvõimet, demokraatiat ja inimõiguste austamist; väljendab heameelt USA tegevuse üle kõnealuses piirkonnas koostöös ELiga, muu hulgas selliste mehhanismide kaudu nagu OSCE Minski rühm;
92. kutsub ELi ja USAd üles tegelema koos püsivate ja kasvavate ohtudega kultuuripärandi kaitsele ja säilitamisele ning tõkestama kultuuriväärtuste salakaubavedu eelkõige konfliktipiirkondades; nõuab tungivalt, et võetaks kasutusele strateegia, mis hõlmab jõulisi üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, tõendamata päritoluga kultuuriväärtustega kauplemise üleüldist hukkamõistmist, kultuuriobjektide kaitseks ühtse käitumisjuhendi kehtestamist, erinevate õiguskaitseasutuste vahelise tihedama koostöö edendamist, mis hõlmab vahetut teabe jagamist riiklike luureasutuste vahel, ning õiguskaitseasutuste ning kunsti- ja arheoloogiakogukondade vahelise koostöö suurendamist;
93. märgib, et Hiina majanduslik mõju, geopoliitiline mõjujõud, mitmesugused Hiina võimu näitamise vormid ja sõjaline tugevus on tekitanud Hiina autoritaarse valitsemissüsteemi ja läänemaailma liberaalsetel demokraatlikel väärtustel põhinevate valitsemissüsteemide vahel konflikti; tuletab meelde Hiina suurenenud kohalolekut rahvusvahelisel areenil ja ka Euroopas tänu algatusele „Üks vöönd, üks tee“, tegevusele küberruumis, Arktika piirkondades ja Aafrikas; rõhutab sellega seoses, et Hiinast on saanud süsteemne rivaal ja konkurent, kuid Hiina peaks olema ka paljude ülemaailmsete probleemide lahendamisel oluline partner; on veendunud, et ühine Atlandi-ühine lähenemine Hiinaga suhtlemisele on parim viis Hiinaga rahumeelse, kestliku ja vastastikku kasuliku pikaajalise suhte tagamiseks; väljendab sellega seoses heameelt ELi ja USA vahelise Hiinat käsitleva laiaulatusliku kõrgetasemelise strateegilise dialoogi hiljutise taaskäivitamise üle ning on seisukohal, et see peaks olema peamine mehhanism meie huvide kaitsmiseks ja meie erimeelsuste lahendamiseks ning uurima võimalusi ELi ja USA koostööks Hiina Rahvavabariigiga mitmepoolsetes raamistikes, mis käsitlevad ühiseid ja ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutused, tervisega seotud riskid, inimõiguste austamine, küberruum, relvastuskontroll, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ning kujunemisjärgus ja murrangulised tehnoloogiad; rõhutab, et sellel dialoogil peab olema tugev parlamentaarne mõõde; nõuab Hiinaga tegelemiseks mitmesuguste erinevate poliitikavahendite väljatöötamist ja võimaluse korral Atlandi-üleste sünergiate otsimist; rõhutab selles küsimuses, et EL ja USA on mõlemad tõsiselt mures süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste pärast Hiinas, eelkõige uiguuri kogukonna suhtes; on veendunud, et nii kahepoolsed kui ka muud suhted Hiina Rahvavabariigiga peavad alati hõlmama ühiste demokraatlike väärtuste kaitset ja edendamist ning et iga mitmepoolse tegevuskava keskmes peavad olema täieliku rahvusvahelisele õigusele vastamise idee ja inimõiguste kaitse;
94. rõhutab vajadust selgitada välja USAga Hiina suhtes toimuva lähenemise ja võimaliku koostöö valdkonnad, pidades eelkõige silmas inim- ja vähemuste õiguste kaitset ning pingete leevendamist Lõuna- ja Ida-Hiina mere piirkonnas, Hongkongis ja üle Taiwani väina; rõhutab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kui konfliktide lahendamise õigusliku aluse tähtsust; kordab oma toetust ühistele ühendamisalastele algatustele; nõuab India ja Vaikse ookeani piirkonnas võetavate meetmete koordineerimist; toetab kõnealuste ja muude ühist huvi pakkuvate küsimuste tihedamat koordineerimist;
95. juhib tähelepanu käimasolevale tööle ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiaga ning rõhutab, kui oluline on see geostrateegiline piirkond, kus asuvad ühised Atlandi-ülesed demokraatlikud sõbrad ja partnerid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia ja Uus-Meremaa ning Taiwan, ning nõuab tõhustatud ELi ja USA partnerlust ja suuremat koordineerimist India ja Vaikse ookeani piirkonnas; tuletab meelde ASEANi liikmete ja Vaikse ookeani saarte foorumiga sidemete tugevdamise tähtsust;
96. rõhutab, et ebademokraatlikud režiimid, nagu Hiina, kasutavad üha enam tehnoloogiat oma kodanike kontrollimiseks ja represseerimiseks, piirates põhi-, sotsiaal- ja poliitiliste õiguste kasutamist; nõuab tihedamat koostööd ELi ja USA vahel, et töötada välja inimkeskne tehnoloogia, mis austab privaatsust ning vähendab eelarvamusi ja diskrimineerimist;
97. tunnistab, et Hiina kasutab omandatud intellektuaalomandit ja juhtivate uurimiskeskuste poolt tehtud tehnoloogilisi edusamme sageli sõjaliste eesmärkide edendamiseks, ning rõhutab seetõttu, et EL peaks töötama välja pikaajalise strateegia, et võidelda Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegia vastu Euroopas;
98. tunnistab ELi ja USA vastastikuse koordineerimise vajadust küsimustes, mille puhul Hiina tegevus on Euroopa ja Atlandi ookeani piirkonna julgeolekuhuvidega vastuolus; rõhutab, et prioriteediks tuleks seada probleemid küber- ja hübriidvaldkonnas ning kujunemisjärgus ja murranguliste tehnoloogiate, kosmose-, relvastuskontrolli ja tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas;
99. tunneb muret, et Hiina rakendab majandusliku survestamise meetmeid liikmesriikide ja kolmandate riikide vastu; toetab sarnaselt meelestatud demokraatlike riikidega ühise majandusliku kaitse ideed Hiina majandusliku survestamise meetmete vastase koostöö kaudu;
100. tunneb muret Hiina Kommunistliku Partei ja Hiina tööstuse, eelkõige julgeolekuettevõtete vaheliste tihedate sidemete pärast; soovitab liikmesriikidel läbi viia oma hankemenetluste siseauditid, et tagada, et riiklikes võrkudes ja kaitseasutustes kasutatavad tooted ei hõlma Hiina ettevõtetest pärinevat tehnoloogiat;
101. nõuab tihedat koostööd, et töötada välja ühine Venemaa Föderatsiooniga suhtlemise kava ja käsitleda samal ajal ühiselt mitmesuguseid Venemaa Föderatsioonist lähtuvaid ohte, nagu Ukraina, Gruusia ja Moldova Vabariigi jätkuv destabiliseerimine, Lukašenka ebaseadusliku valitsemise toetamine Valgevenes, Venemaa roll ja mõju Lääne-Balkani riikide ja Musta mere piirkonnas, kahetsusväärne sekkumine demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas valimistesse ELis ja USAs, äärmuslike erakondade ja revisionistliku poliitika rahastamine, hübriidohud ja väärinfo levitamise kampaaniad, jätkates samal ajal valikulist koostööd ühist Atlandi-ülest huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige relvastuskontrolli ülesehituse, sealhulgas keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu, samuti kliimadiplomaatia, ühise laiaulatusliku tegevuskava taaselustamise ja Afganistani stabiliseerimise valdkonnas; tunneb heameelt USA praeguse administratsiooni otsuse üle pikendada relvastuskontrolli lepingu „uus START“ kehtivust; rõhutab vajadust taaselustada relvastuskontrolli kõnelused peamiste ülemaailmsete osalejate, näiteks USA ja Venemaa vahel, millel on otsene mõju Euroopa julgeolekule, ning kaasata tulevastesse relvastuskontrolli käsitlevatesse läbirääkimistesse Hiina; rõhutab tavapärase relvastuskontrollistruktuuri kiire taastamise vajadust, et piirata võidurelvastumist ning ettenägematute intsidentide ulatust; tunneb heameelt Bideni administratsiooni valmisoleku üle taastada dialoog ja läbirääkimised Venemaaga ning toetab ELi ja USA kava alustada ELi ja USA kõrgetasemelist dialoogi Venemaa teemal; on seisukohal, et EL ja selle liikmesriigid peaksid aktiivselt toetama edasiste dialoogivõimaluste otsimist ning peaksid andma vastastikuse usalduse taastamisel oma panuse; rõhutab, kui oluline on paralleelselt dialoog kodanikuühiskonnaga ja toetus Venemaa kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes püüavad edendada dialoogi poliitilise pluralismi, esinduse ja Venemaa rahva õiguspäraste demokraatlike püüdluste üle;
102. on seisukohal, et EL ja USA peavad Walesi ja Varssavi tippkohtumisel kokku lepitud kriteeriumide kohaselt kooskõlastama oma kahetasandilist heidutusest ja dialoogist koosnevat lähenemisviisi Venemaa suhtes;
103. kutsub ELi ja USAd üles tegutsema õigeaegselt ja otsustavalt Venemaa luureteenistuste agressiivse tegevuse vastu ELi territooriumil; soovitab liikmesriikidel tõhustada vastuluureteenistuste koostööd ja teabevahetust;
104. kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja nõukogu üles töötama välja ELi suhteid Venemaaga käsitleva uue strateegilise lähenemisviisi, mille raames tuleb selgemalt toetada kodanikuühiskonda, tugevdada inimestevahelisi kontakte Venemaa kodanikega, luua selged suunised koostööks Venemaa riiklike osalejatega, kasutada tehnoloogilisi standardeid ja avatud internetti, et toetada vaba ruumi ja piirata rõhuvaid tehnoloogiaid, ning näidata üles solidaarsust ELi idapartnerlusriikidega, muu hulgas julgeolekuküsimustes ja konfliktide rahumeelsel lahendamisel; rõhutab, et ELi ja USA mis tahes dialoog Venemaaga peab põhinema rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste austamisel;
105. rõhutab, et USA ja ELi koostöö ja koordineerimine Aafrika mandri, selle eri piirkondade ja riikidega on oluline, ning kutsub üles seda tegema, et tagada kestlik areng ning edendada julgeolekut, stabiilsust ja heaolu; rõhutab tungivat vajadust tugeva ja õiglase partnerluse järele USA, ELi ja Aafrika vahel, võttes arvesse kliimamuutustega seotud probleeme ja nende demograafilisi tagajärgi, bioloogilise mitmekesisuse kokkuvarisemist, Aafrika loodusvarade ärakasutamist Hiina poolt, jätkusuutlikku sotsiaal-majanduslikku arengut, haridust, digiteerimist, õigusriiki, demokraatia edendamist ning inimõiguste, kodanikuühiskonna ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamist; on veendunud, et iga julgeolekualane abi peaks põhinema inimeste turvalisuse tagamisel ja kohaliku elanikkonna vajadustel, olema täielikult kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning hõlmama tugevaid vastutuse ning demokraatliku ja parlamentaarse järelevalve mehhanisme; väljendab heameelt, et Bideni administratsioon on võtnud endale kohustuseks tugevdada koostööd Saheli rahvusvahelise koalitsiooniga; nõuab tungivalt, et USA ja EL teeksid koostööd, et tulla toime vägivaldse äärmusluse kasvuga, ISISe ja Al-Qaidaga seotud rühmituste terrorismiga ning humanitaar-, majanduslike ja valitsemistavadega seotud probleemidega nii Sahelis kui ka kogu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas üldiselt; nõuab põhjalikumat Atlandi-üleste partnerite vahelist dialoogi ja kooskõlastamist seoses väljakutsetega, millega riigid nagu Iraak, Liibanon, Süüria, Iraan ja Liibüa silmitsi seisavad;
106. nõuab tõhusamat koostööd Arktikas, arvestades teiste riikide, näiteks Hiina üha suurenevat huvi Arktika vastu ning Venemaa tegevust ja sõjaliste jõudude koondamist Arktikas; väljendab heameelt ELi ja USA otsuse üle, mida tõendab 15. juunil 2021. aastal pärast ELi ja USA tippkohtumist tehtud avaldus teha koostööd, et säilitada Arktika kui rahu ja stabiilsuse piirkond ning teha koostööd Arktika Nõukogu kaudu;
107. rõhutab ELi, USA ja Ühendkuningriigi vaheliste struktuursete strateegiliste sidemete säilitamise ja vajaduse korral tugevdamise vajadust, kasutades ära meie ühiseid väärtuseid, huvisid ja väljakutseid, sealhulgas julgeolekuga seotud küsimustes, tagades samal ajal ELi otsustamisprotsessi autonoomsuse;
108. tunnistab, et pärast USA ja Euroopa vägede lahkumist iseloomustavad olukorda Afganistanis endiselt tohutud väljakutsed; kordab oma seisukohta, et Atlandi-ülene kogukond peab jätkama Afganistanis rahu, stabiilsuse ja edusammude saavutamiseks vajalikku tööd; nõuab tungivalt vastutustundlikku ning pühendunud tegelemist Afganistani elanikega, eelkõige Afganistani-siseste rahuläbirääkimiste toetamisel ja põhivabaduste ning inimõiguste kaitsmisel, pöörates erilist tähelepanu etniliste vähemuste õigustele, tütarlaste ja naiste õigustele, sealhulgas nende õigusele haridusele ja avalikus elus osalemisele, ning teiste haavatavate elanikkonnarühmade õigustele;
109. väljendab heameelt selle üle, et USA asub taas tegelema Vahemere idaosa küsimustega, eriti seoses 2019. aasta Vahemere idaosa aktiga, millega kiideti heaks uus julgeolekualane abi Küprosele ja Kreekale ning tugevdati piirkonna osapoolte vahelist energiakoostööd; väljendab heameelt ELi ja USA otsuse üle, mida tõendab pärast 15. juunil 2021. aastal toimunud ELi ja USA tippkohtumist tehtud avaldus töötada käsikäes pingete jätkusuutliku leevendamise nimel Vahemere idaosas, kus erimeelsused tuleks lahendada dialoogi teel heas usus ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega; toetab ELi ja USA avaldust, et nad kavatsevad püüelda koostööpõhiste ja vastastikku kasulike suhete poole demokraatliku Türgiga;
110. toetab USA ja Ladina-Ameerika riikidega tihedama koostöö tegemist mitmepoolsuse, demokraatlike väärtuste, kestliku arengu, inimõiguste, rahvusvahelise õiguse standardite, majanduskasvu, ebavõrdsuse vastase võitluse, uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutustega võitluse edendamisel; toonitab ELi ja USA vajadust suhelda aktiivsemalt Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega kui oluliste liitlastega rahvusvahelistel foorumitel ning strateegiliste partneritega mitmepoolsuse kaitsmisel; nõuab ELi, USA ja Ladina-Ameerika riikide „Atlandi ookeani kolmnurga liidu“ loomist, mis võimaldaks mõlemal piirkonnal koos demokraatia ja julgeoleku, uimastikaubanduse ja ebavõrdsuse vastase võitluse ning arengukoostöö vallas edusamme teha; rõhutab sellega seoses, kui oluline on, et sellise USA ja Ladina-Ameerika riikide vahelise koostöö tulemuseks oleksid ühised jõupingutused, et toetada teisitimõtlejaid ja oponente, keda eri riikides demokraatlike väärtuste ja inimõiguste kaitsmise eest represseeritakse; kutsub sellega seoses USAd ja ELi üles tegema koostööd omavahel ja teiste riikidega, et taastada Venezuelas inimõigused ja demokraatia tõeliselt vabade, usaldusväärsete, kaasavate, läbipaistvate ja täielikult demokraatlike valimiste ning Euroopa Parlamendi poolt tunnustatud legitiimsete poliitiliste jõudude toetamise kaudu; kinnitab veel kord oma pühendumust demokraatia ja inimõiguste edendamisele kõigis Ladina-Ameerika riikides; nõuab sanktsioonide suuremat kooskõlastamist ELi ja USA vahel; kordab oma ettepanekut, et USA ja EL peaksid vahetama korrapäraselt arvamusi teineteise tippkohtumiste kohta Ladina-Ameerika riikidega, pidades silmas kord kahe aasta jooksul toimuvat ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse vahelist tippkohtumist ning Ameerikate tippkohtumist, mida korraldab Ameerika Riikide Organisatsioon;
111. osutab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regiooni olulisusele Euroopa jaoks ning seega ka Atlandi-ülese julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele; nõuab seetõttu tõhustatud dialoogi ja koordineerimist seoses Atlandi-üleste partnerite seisukohtadega Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna suhtes, sealhulgas võttes meetmeid piirkonnas toimunud inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse tõsiste rikkumiste vastu; nõuab tungivalt, et USA ühineks uuesti ühise laiaulatusliku tegevuskavaga, mis on tuumarelva leviku ülemaailmse tõkestamise korra nurgakivi ning Lähis-Idas ja Pärsia lahe piirkonnas pingete leevendamise alus; toetab USA nõudmist sõlmida Iraaniga „pikem ja tugevam“ tuumakokkulepe ning nõuab tungivalt, et järgmise sammuna tehtaks selles küsimuses Atlandi-ülest koostööd; tunneb heameelt USA otsuse üle uuendada UNRWA rahastamist; nõuab uusi Atlandi-üleseid pingutusi, et läbimõeldult taaselustada Lähis-Ida rahuprotsess ja see edukalt lõpule viia, millega jõutaks kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva elujõulise lahenduseni; väljendab heameelt Aabrahami lepete (Abraham Accords) allkirjastamise ja rakendamise üle ning ergutab Atlandi-ülest koostööd nende suhete süvendamiseks;
°
° °
112. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning teavitamise eesmärgil USA välisministeeriumile ja USA Kongressile.
VÄHEMUSE ARVAMUS
fraktsiooni The Left nimel Marisa Matias
Biden-Harrise administratsiooni valimine annab võimaluse ELi ja USA suhteid parandada. Demokraatlikud kodanikuühiskonna struktuurid ja dialoogid peaksid saama Atlandi-üleste suhete liikumapanevaks jõuks, edendades ennetavalt lahenduste leidmist kõige pakilisematele probleemidele meie ühiskonnas, nagu sotsiaalne, sooline ja hariduslik ebavõrdsus, rassism, inimõigused ja kliimamuutused.
ELi ja USA tulevased suhted peaksid arenema võrdsuse alusel. EL peaks arendama suutlikkust, et tagada võime tegutseda iseseisvalt, toetuda peamistes strateegilistes valdkondades oma ressurssidele ja teha partneritega koostööd. Kaubanduspoliitika peaks ühendama kaasava, keskkonnahoidliku ja digiülemineku elemendid töötajatekeskse kaubanduspoliitika lähenemisviisi kaudu, et teha ühiseid jõupingutusi rahvusvahelise õiglase kaubanduse loomiseks.
Konkurentide vastu võitlemise asemel, sealhulgas sõjalise koostöö kaudu, peaksid EL ja USA aitama vähendada rahvusvahelises kogukonnas pingeid ja lõhesid. Atlandi-ülene partnerlus peaks mõõtma oma edu 2030. aastaks ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise kaudu. Ühiselt peaksid nad tegelema konfliktide algpõhjustega maailmas ja tegema lõpu relvakaubandusele. Koos teiste partneritega maailmas on võimalik üle saada vaktsiininappusest ning aidata kaasa ülemaailmsele kestlikule ja kaasavale majanduse taastamisele COVID-19 pandeemiast.
RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (17.6.2021)
väliskomisjonile
ELi ja USA suhete tuleviku kohta
Arvamuse koostaja (*): Bernd Lange
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57
ETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab, et Euroopa Liidul ja Ameerika Ühendriikidel on maailma kõige integreeritum majandussuhe, mis on ka suurim ja sügavaim kahepoolne kaubandus- ja investeerimissuhe, mille kaubavahetuse ja teenustekaubanduse maht ületab ühte triljonit eurot aastas; tuletab meelde, et ELi ja USA majanduse osakaal moodustab kokku rohkem kui 40 % kogu maailma SKPst ja peaaegu kolmandiku maailma kaubavoogudest;
2. rõhutab, kui oluline on see, et meie kui ajaloolised liitlased ja kaubanduspartnerid taaselustaksime oma Atlandi-üleseid kaubandussuhteid, eelkõige praeguses COVID-19 kriisis, et edendada mitmepoolsust, soodustada avatud ja reeglitel põhinevat kaubandussüsteemi ning otsida ühiseid lahendusi kiireloomulistele üleilmsetele probleemidele, mis hõlmavad ka üleilmset tervishoidu;
3. võtab teadmiseks Bideni administratsiooni 2021. aasta kaubanduse tegevuskava käsitleval kuulamisel USA kolleegide ja USA kaubandusesindaja Katherine Tai avaldustes esitatud tähelepanekud;
4. kordab sellega seoses oma toetust ELi uuele kaubandusstrateegiale, mille eesmärk on ka liidu transatlantilise tegevuskava kaudu luua sise- ja välispoliitika eesmärkide vahel koostoimet kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;
5. peab kaubanduspoliitikat transatlantilise tegevuskava strateegiliseks geopoliitiliseks vahendiks; rõhutab, et USA on otsustava tähtsusega kaubanduspartner, ning tunneb seetõttu heameelt Bideni administratsiooni edastatud positiivsete sõnumite üle kavatsuse kohta tugevdada kahepoolseid suhteid ELiga, ning nõuab uuendatud koostööd, mis peaks eelseisvatel aastatel andma püsivaid ja konkreetseid tulemusi, võttes arvesse asjaolu, et meie majandussuhteid mõjutavad avatud strateegilise autonoomia raames ka julgeolekuhuvid;
6. rõhutab vajadust määrata ühiste huvide ja väärtuste ning ühiste riskide ja ohtude alusel kindlaks ühismeetmed, et aidata kogu maailma majandusel COVID-19 pandeemiast kestlikult ja kaasavalt taastuda;
7. rõhutab vajadust reformida üleilmset kaubandussüsteemi, et see tagaks kogu maailmas võrdsed võimalused, ning teha koostööd uute reeglite väljatöötamiseks, eelkõige ebaausate kaubandustavade valdkonnas, kuna ebaaus konkurents mõjutab tugevalt meie äriühinguid ja töötajaid;
8. toetab lähenemisviisi, mis seisneb USAga juhtiva partnerluse loomises, hõlmates ka koordineeritud seisukoha võtmist Venemaa ja Hiina suhtes, ning milles keskendutakse ühiste huvide saavutamisele oma majanduses rohe- ja digipöörde elluviimisel ning ühistele algatustele üleilmsete avalike hüvede pakkumisel; rõhutab, et see tegevuskava hõlmab töötajaid ja palku, nagu ka vastupanuvõimelisemaid, kestlikumaid ja vastutustundlikumaid tarneahelaid; julgustab sellega seoses mõlemat poolt koordineerima sunniviisilise töö ja ekspluateerivate töötingimuste suhtes kasutatavaid lähenemisviise ning tegema koostööd töötajate õiguste ja keskkonnastandardite järgimise parandamiseks kaubanduslepingutes ja mitmepoolsel tasandil, tuginedes sealhulgas üksteise kogemustele nende sätete tõhusamal jõustamisel;
9. rõhutab vajadust näidata, et ELi ja USA paremad kaubandussuhted on kodanikele, eelkõige üleilmastumisel kõrvale jäetud kodanikele, ja ettevõtjatele mõlemal pool Atlandi ookeani kasulikud; nõuab sellega seoses, et EL ja USA teeksid koostööd ja ühtlustaksid oma strateegiaid investeerimisega seotud koostoime loomiseks, eelkõige selleks, et viia oma majanduses ellu kestlik ja kaasav digi- ja rohepööre;
10. märgib, et ELi ja USA ühised väljakutsed on oma olemuselt üha enam mittesõjalised ja moodustavad osa meie majanduspartnerlusest; nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahelist jätkuvat ja tõhustatud Atlandi-ülest parlamentaarset kaubandusdialoogi, mis toimuks komisjonidevahelise koostoime raames ELi poole pealt Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning USA poole pealt nn viiside ja vahendite komisjoni, selle kaubanduse allkomisjoni ning USA Senati rahanduskomisjoni vahel, samuti õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raames; nõuab konkreetsemalt õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raames kaubanduse ja tehnoloogia allkomisjoni loomist, et täiendada kaubandus- ja tehnoloogianõukogu täitevosa ning teha selle üle demokraatlikku kontrolli;
11. tunneb suurt heameelt selle üle, et USA toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) uut peadirektorit Ngozi Okonjo-Iwealat ja on Pariisi kokkuleppega uuesti liitunud; tunneb heameelt Airbus-Boeingu tariifide ajutise neljakuulise peatamise üle, sest neil oli ebaproportsionaalne negatiivne mõju ELi põllumajanduslikele toiduainetele, ning peab seda positiivseks sammuks tsiviillennukite toetustele püsiva lahenduse leidmise poole liikumisel; märgib, et nende tariifide peatamine lõpeb 2021. aasta juulis, ning nõuab tungivalt niisuguse lahenduse leidmist, mis viib nende tariifide püsiva kaotamiseni;
12. tunneb heameelt USA valmisoleku üle alustada arutelusid üleilmse terase- ja alumiiniumitööstuse liigse tootmisvõimsuse käsitlemiseks; võtab teadmiseks komisjoni otsuse peatada vastukaaluks USA meetmetele kehtestatud USA imporditollimaksude tõstmine;
13. tunneb samuti heameelt WTO tariifikvootide kokkuleppe kiire sõlmimise üle, kuna see oli esimene uue, st Bideni administratsiooni ajal sõlmitud kokkulepe USAga ja näitab uue administratsiooni tahet sõlmida ELiga WTO raames kokkuleppeid;
14. tõdeb samal ajal, et mõned lahknevad huvid püsivad; nõuab sellega seoses tungivalt, et mõlemad pooled tegeleksid kahepoolsete vaidluste lahendamisega; nõuab tungivalt, et USA kaotaks ühepoolsed kaubandusmeetmed ja lõpetaks digiteenuste maksude suhtes lisameetmete võtmise alaste ähvarduste tegemise, hoiduks lisameetmete võtmisest ja keskenduks pigem sellele, mis meid lähendab; peab 2021. aasta juunis toimunud ELi ja USA tippkohtumist väga tähtsaks, kuna tegemist on hüppelauaga, et jätkata meie kaubandussuhete parandamist ja arutada seda, millistes uutes valdkondades saaks koostööd veelgi suurendada;
15. nõuab tungivalt, et USA kaotaks (käimasolevatest kõnelustest hoolimata) viivitamata paragrahvi 232 kohased terase ja alumiiniumi tollimaksud, kuna USA ei tohiks Euroopa äriühinguid pidada riikliku julgeoleku ohuks, ning rõhutab vajadust lahendada ühiselt kolmandate riikide terase- ja alumiiniumitööstuse liigse tootmisvõimsusega seotud probleemid; kordab muu hulgas ELi eesmärki kaotada ELi ja USA vahelised tööstuskaupade tollimaksud;
16. pidades kahetsusväärseks 301 digimakse käsitleva uurimise lõpuleviimist, peab kiiduväärseks, et OECD raames läbirääkimiste toimumise ajal on kuueks kuuks peatatud selliste majandussektorite nagu jalatsitööstuse kaubanduse survemeetodid liikmesriikides, kus on rakendatud digiteenuste maksu; väljendab muret Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja esialgse niisuguste karistustariifide loetelu pärast, mille aluseks on 301 uurimist ELi eri digiteenuste maksude suhtes, mis hõlmavad eriti tundlikke tootmissektoreid, näiteks jalatsi- ja nahatööstust, mis võidakse lõpuks USA turult välja tõrjuda, kui võetakse vastu lisatollimaksud; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid OECD digimajanduse maksustamise ettepanekuga seotud läbirääkimiste pidamist ning viiksid need võimalikult kiiresti lõpule ning kasutaksid kõiki võimalikke vahendeid, et vältida suurema majandusliku kahju tekitamist ELi äriühingutele, eelkõige VKEdele, eriti COVID-19-st taastumise strateegiate kontekstis; on seisukohal, et arvestades ELi ainupädevust ühise kaubanduspoliitika valdkonnas ja USA surveähvardusi seoses digimajanduse maksustamise seadustega, on riiklikul tasandil üksikutele lähenemisviisidele eelistatum ühine ELi lähenemisviis, eriti selleks, et vältida Atlandi-üleste tollimaksude edasist vastastikust suurendamist;
17. tunnistab, et endiselt on kasutamata võimalusi märkimisväärse bürokraatia kaotamiseks ja Atlandi-ülese majanduspartnerluse tugevdamiseks; rõhutab käimasoleva tehnoloogilise võidujooksu kontekstis kindlapiirilise Atlandi-ülese õigusruumi tähtsust meie ettevõtjate jaoks, eriti kujunemisjärgus digi-, energia- ja kliimavaldkonnaga seotud tehnoloogia jaoks; ootab, et mõlemad pooled käsitleksid dialoogi raames ELi muresid, mis on seotud USA õigusaktiga „Buy American Act“ (USA toodete eelistamise kohta) ja Jonesi õigusaktiga, sealhulgas riigihangete ja teenuste turulepääsu osas;
18. pooldab ühist lähenemisviisi COVID-19 kriisi lahendamisel, muutes muude meetmete hulgas vaktsiinid kättesaadavamaks ja taskukohasemaks; nõuab, et EL ja USA teeksid koostööd ja juhiksid jõupingutusi, mida tehakse vaktsiinipuuduse probleemi lahendamiseks, et tagada vaktsiinide võimalikult kiire ja ulatuslik levitamine üle kogu maailma; tuletab meelde, et maailm seisab silmitsi vaktsiinide üleilmse nappusega; nõuab seetõttu vaktsiinidega varustatuse suhtes võrdsuse saavutamiseks, et EL ja USA teeksid tootjatega koostööd vaktsiinide ja nende komponentide üleilmse tootmise võimsuse suurendamiseks; nõuab, et mõlemad pooled hoiduksid igasugustest eksporti piiravatest meetmetest, tagaksid tarneahelate nõuetekohase toimimise, kindlustaksid vajaliku tehnosiirde ja parandaksid valmisolekut tulevasteks üleilmseteks tervisealasteks hädaolukordadeks; julgustab mõlemat poolt suurendama regulatiivset koostööd, et hõlbustada hädavajalikku juurdepääsu ravimitele;
19. kutsub komisjoni ja Bideni administratsiooni üles aktiivselt toetama WTO uue peadirektori algatusi, mis puudutavad eelkõige tervishoidu; juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioonis[10] väljendatud seisukohale võimaliku erandi kohta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust;
20. tunnistades Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitsmise tähtsust ettevõtjate uuendusvõime säilitamise jaoks, peab asjakohaseks uurida kõiki kohaldatavaid intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu paindlikkusmeetmeid eesmärgiga suurendada üleilmset vaktsiinide ja nende komponentide tootmise võimsust; rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste probleemidele lahenduste leidmine saab olla ainult üks osa ühisest üleilmsest reaktsioonist;
21. rõhutab, et WTO jääb reeglitel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi nurgakiviks; nõuab tõhustatud koostööd WTO reformi küsimuses, sh selle kolme põhifunktsiooni reformimisel, mis hõlmab kiiremas korras apellatsioonikogu reformimist ja taastamist ning WTO järelevalve- ja arutelufunktsiooni tugevdamist, muu hulgas mõnepoolsete avatud kokkulepete edendamise teel;
22. nõuab tungivalt, et mõlemad pooled teeksid koostööd tervisetoodetega kauplemise reguleerimisel, digikaubanduse reeglite väljatöötamisel ning ambitsioonika kliima- ja keskkonnaalase tegevuskava kehtestamisel, taasalustades muu tegevuse hulgas läbirääkimisi keskkonnatoodete lepingu üle, ning töötaksid välja ühised ettepanekud, sealhulgas subsiidiumide korra kohta ja fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kohta;
23. eeldab, et mõlemad pooled lepivad kokku WTO 12. ministrite konverentsi (MC12) konkreetsetes tulemustes, et WTO oleks valmis rohe- ja digipöördeks, hõlmates ka kalanduskokkulepet, kaubanduse ja tervise teemalist deklaratsiooni, tööprogrammi vaidluste lahendamise süsteemi reformimiseks, tööprogrammi tööstussubsiidiumide ja riigile kuuluvate ettevõtete kohta ning märkimisväärseid edusamme e-kaubanduse läbirääkimistel;
24. julgustab mõlemat poolt tegema koostööd, et ajakohastada WTO reegleid riigile kuuluvate ettevõtete, tööstussubsiidiumide, liigse tootmisvõimsuse ja tehnosiirde valdkonnas, et muuta see organisatsioon tõhusalt 21. sajandi väljakutsetele vastavaks; toetab sellega seoses ka kolmepoolse algatuse laiendamist Jaapaniga ning nõuab, et EL ja USA juhiksid WTOs sarnaselt meelestatud riikide koalitsiooni, et leppida kokku uutes reeglites, töötades samal ajal välja sõltumatu vahendi ebaõiglaste välisriigi subsiidiumide vastu; loodab, et mõlemad pooled edendavad mitmepoolseid kokkuleppeid ja püüdlevad nende poole; kutsub USAd üles uuendama oma kohustusi, mille ta on võtnud WTO riigihankelepingu suhtes;
25. võtab teadmiseks tulemused, mis saavutati ELi ja USA vahelise Hiina-teemalise dialoogi esimesel kõrgetasemelisel kohtumisel, kus mõlemad pooled kordasid, et nende kaubandussuhted Hiinaga on mitmetahulised ning hõlmavad koostöö, konkurentsi ja süsteemse rivaliteedi elemente; pooldab võimaluse korral ühist strateegilist lähenemisviisi Hiina suhtes ning koostööd mitmepoolsetes raamistikes selliste ühiste probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused, ebaausad kaubandustavad, mis põhjustavad turumoonutusi, ja võrdsete võimaluste puudumine;
26. juhib tähelepanu sellele, kui oluline on koordineeritud seisukoht, et käsitleda moonutavaid tööstussubsiidiumeid – eelkõige seoses riigile kuuluvate ettevõtete ja liigse tootmisvõimsusega kriitilistes sektorites –, sunniviisilist tehnosiiret, intellektuaalomandi vargust, kohustuslikke ühisettevõtteid, turutõkkeid ja sunniviisilise töö keelustamist, lisades sellesse ka arutelu USA ja Hiina vahelise esimese etapi lepingu ja ELi ulatusliku investeerimislepingu üle;
27. märgib, et selliseid küsimusi ei saa ühe- ega kahepoolselt lahendada ning et see eeldab WTO raames rahvusvahelisel tasandil sarnaselt meelestatud partnerite koalitsiooni;
28. rõhutab, kui oluline on lisada ELi ja USA ühisstrateegiasse ja WTO tegevusse inimõiguste austamine, sealhulgas ka rahvusvaheliste ettevõtjate tegevuses; juhib sellega seoses tähelepanu hoolsuskohustust käsitlevate siduvate õigusaktide vajalikkusele ja nõuab, et USA ühineks selle lähenemisviisiga ning toetaks seda kogu tarneahelas;
29. on veendunud, et vastuseks Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“ peaksid EL ja USA tugevdama Atlandi-ülest koostööd reeglitel põhineva ja kestliku ühendatuse valdkonnas, ning loodab, et tulevikus tehakse koostööd eelkõige kõrgete kvaliteedistandardite järgimiseks;
30. kutsub dialoogi ja ühismeetmeid toetades komisjoni üles kindlalt edendama ELi huve ja avatud strateegilist autonoomiat ning reageerima USA põhjendamatutele tollimaksudele ja eksterritoriaalsele sanktsioonide kohaldamisele, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, ja turutõketele; rõhutab vajadust tugevdada ELi autonoomseid kaubandusmeetmeid;
31. palub eelkõige USA-l tagada, et riigihankemenetlused oleksid läbipaistvad, avatud ja prognoositavad ning tugineksid võrdse kohtlemise põhimõttele;
32. kutsub komisjoni üles koostama ettepaneku vahendi kohta, mille abil hoida ära kolmandate riikide sunnimeetmeid ja võidelda nende vastu, ning õigusakti kohta, mille abil toetada selliste sanktsioonide sihtmärgiks olevaid Euroopa äriühinguid, kes tegutsevad kooskõlas rahvusvahelise õigusega;
33. julgustab mõlemat poolt pidama ambitsioonikat dialoogi ja looma raamistiku ühismeetmete võtmiseks ning püüdma sõlmida selektiivseid kaubandus- ja investeerimislepinguid kõrgetasemelise strateegilise dialoogi taaskäivitamise teel;
34. nõuab tugevama reguleeriva, rohe-, kestliku ja digipartnerluse loomist kaubandus- ja tehnoloogianõukogu raames; nõuab vastavushindamise kokkulepet, mis oleks eriti kasulik VKEdele, koordineeritud lähenemisviisi rahvusvaheliste standardite kehtestamiseks kriitilise tähtsusega ja kujunemisjärgus tehnoloogiatele, nagu tehisintellekt, ning regulatiivset koostööd suurte tehnoloogiaettevõtete jaoks, samuti digi- ja üleilmsete maksude valdkonnas; nõuab, et EL ja USA vahetaksid teavet välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta strateegilistes sektorites ja teeksid selles valdkonnas koostööd, käsitledes sealhulgas ka võimalikke vaenulikke ülevõtmisi;
35. julgustab mõlemat poolt vahetama parimaid reguleerimistavasid; nõuab tungivalt, et EL ja USA jätkaksid läbirääkimisi vastavushindamise üle, et kõrvaldada rahaliselt koormavad mittetariifsed tõkked; rõhutab, kui oluline on, et mõlemad pooled ühineksid sarnaselt meelestatud partnerite koalitsiooniga ja juhiksid seda, et tõhustada Atlandi-üleste standardite kasutamist rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt;
36. kutsub mõlemat poolt üles kasutama kaubandust vahendina, millega võidelda kliimamuutuste vastu ja saavutada ülespoole suunatud lähenemine; nõuab sellega seoses tungivalt, et mõlemad pooled teeksid koostööd CO2 heite maksustamise valdkonnas ning eelkõige koordineeriksid piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi väljatöötamist ning tulemuslike meetmete võtmist ebaseadusliku relvakaubanduse vastu ning relvakaubanduse läbipaistvuse ja vastutavuse suurendamiseks, hõlmates nii USA kui ka ELi liikmesriikide relvaeksporti;
37. nõuab, et USA ja EL teeksid OECD raames koostööd üleilmse äriühingu tulumaksu kehtestamiseks, pidades eelkõige kiiduväärseks G7 riikide saavutatud üleilmset maksureformi käsitlevat kokkulepet ja juhtides tähelepanu kokkuleppele kehtestada üleilmse äriühingu tulumaksu miinimummäär, milleks on vähemalt 15 %, ning teeksid koostööd pettuste ja kahjulike kaubandustavade vastu võitlemisel;
38. rõhutab, et tugevamad kaubandus- ja majanduspartnerid loovad tugevamaid liite; tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida mõlemad pooled teevad oma tarneahelate vastupanuvõime suurendamiseks, eriti kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas;
39. nõuab, et EL ja USA tõhustaksid Arktikas tehtavat koostööd, arvestades uute navigatsioonimarsruutide avanemist ja loodusvarade võimalikku kättesaadavaks muutumist kliimamuutuste tagajärjel ning võttes arvesse teiste riikide, näiteks Hiina kasvavat majandushuvi Arktika vastu; kutsub komisjoni üles tegelema nende võimaluste ja probleemidega ka oma koostatavas Arktika strateegias;
40. nõuab tungivalt, et komisjoni üldine tava oleks tegutseda Ameerika Ühendriikidega tehtavas koostöös läbipaistvalt, avaldades muu hulgas kõik USA-le saadetavad ettepanekud ning tagades Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna kaasamise kõnealuste ettepanekute koostamisse, et suurendada tarbijate ja kodanike usaldust.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
17.6.2021 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
39 2 1 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Emmanouil Fragkos, Raphaël Glucksmann, Markéta Gregorová, Roman Haider, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Karin Karlsbro, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Margarida Marques, Gabriel Mato, Sara Matthieu, Emmanuel Maurel, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Sven Simon, Dominik Tarczyński, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Juan Ignacio Zoido Álvarez |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Svenja Hahn, Michiel Hoogeveen, Joachim Schuster |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
39 |
+ |
ECR |
Geert Bourgeois, Emmanouil Fragkos, Michiel Hoogeveen, Dominik Tarczyński |
ID |
Roman Haider, Danilo Oscar Lancini |
NI |
Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó |
PPE |
Anna-Michelle Asimakopoulou, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Juan Ignacio Zoido Álvarez |
Renew |
Jordi Cañas, Svenja Hahn, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher, Marie-Pierre Vedrenne |
S&D |
Miroslav Číž, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Bernd Lange, Margarida Marques, Inma Rodríguez-Piñero, Joachim Schuster, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt |
The Left |
Helmut Scholz |
Verts/ALE |
Saskia Bricmont, Markéta Gregorová, Heidi Hautala, Sara Matthieu |
2 |
– |
ID |
Maximilian Krah |
The Left |
Emmanuel Maurel |
1 |
0 |
ID |
Herve Juvin |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
15.7.2021 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
58 9 3 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Giorgos Georgiou, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Márton Gyöngyösi, Andrzej Halicki, Sandra Kalniete, Dietmar Köster, Maximilian Krah, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Jaak Madison, Claudiu Manda, Thierry Mariani, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Ioan-Rareş Bogdan, Andrey Kovatchev, Marisa Matias, Gabriel Mato, Milan Zver |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
58 |
+ |
ECR |
Anna Fotyga, Jacek Saryusz-Wolski, Witold Jan Waszczykowski |
ID |
Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi |
NI |
Fabio Massimo Castaldo, Márton Gyöngyösi |
PPE |
Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Ioan-Rareş Bogdan, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Andrzej Halicki, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López-Istúriz White, Gabriel Mato, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko, Milan Zver |
Renew |
Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans |
S&D |
Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Dietmar Köster, Claudiu Manda, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev |
Verts/ALE |
Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Jordi Solé, Tineke Strik, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Salima Yenbou |
9 |
- |
ID |
Maximilian Krah, Jaak Madison, Thierry Mariani, Jérôme Rivière |
NI |
Kostas Papadakis |
The Left |
Giorgos Georgiou, Marisa Matias, Manu Pineda, Idoia Villanueva Ruiz |
3 |
0 |
ECR |
Hermann Tertsch, Charlie Weimers |
ID |
Harald Vilimsky |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
- [1] ELT C 28, 27.1.2020, lk 49.
- [2] ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 198.
- [3] ELT C 65, 19.2.2016, lk 120.
- [4] ELT C 433, 23.12.2019, lk 89.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0012.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0013.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0256.
- [8] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_20_2391
- [9] Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon ülemaailmse koroonakriisiga toimetuleku ja WTO TRIPS-lepingust erandi tegemise mõju kohta COVID-19 vaktsiinidele, ravile, varustusele ja tootmisvõimsusele arengumaades, vastuvõetud tekstid P9_TA(2021)0283.
- [10] Euroopa Parlamendi 10. juuni 2021. aasta resolutsioon ülemaailmse koroonakriisiga toimetuleku ja WTO TRIPS-lepingust erandi tegemise mõju kohta COVID-19 vaktsiinidele, ravile, varustusele ja tootmisvõimsusele arengumaades, vastuvõetud tekstid P9_TA(2021)0283.