RAPORT ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu

28.7.2021 - (2020/2133(INI))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Daniel Freund
Arvamuse koostaja (*):
Stéphane Séjourné, õiguskomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 106 KB)
• 001-001 (DOC - 62 KB)
• 002-004 (PDF - 116 KB)
• 002-004 (DOC - 77 KB)

PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS

 

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu

(2020/2133(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse poliitilisi suuniseid Euroopa Komisjoni järgmisele koosseisule (2019–2024), mida tutvustati 10. septembril 2019,

– võttes arvesse komisjoni presidendi 1. detsembri 2019. aasta missioonikirja väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi kandidaadile Věra Jourovále,

– võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta[1],

– võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi valimiste kokkuvõtte kohta[2],

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (edaspidi „ELi leping“), eriti selle artikleid 9, 10, 13, 14, 15, 16 ja 17,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artikli 223 lõiget 2 ning artikleid 245 ja 295,

– võttes arvesse nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele lisatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti („valimisakt“), mida on hiljem muudetud,

– võttes arvesse kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel,

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 13/2019 auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistike kohta,

– võttes arvesse nõukogu järeldusi, milles käsitletakse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 13/2019,

– võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta otsust, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (2005/684/EÜ, Euratom)[3],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikleid 2, 10 ja 11, artikli 176 lõiget 1, I lisa artikleid 1–3, artikli 4 lõiget 6, artikleid 5 ja 6 ning II lisa,

– võttes arvesse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee aastaaruandeid,

– võttes arvesse aastaaruandeid Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohaldamise kohta, sealhulgas sõltumatu eetikakomitee arvamusi,

– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani soovitusi kaebuste 194/2017/EA, 334/2017/EA ja 543/2017/EA ühisuurimises, mis käsitlesid Euroopa Komisjoni endiste volinike ja endise presidendi ametiaja järgse töökoha küsimust ning komisjoni eetikakomitee rolli,

– võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) ning erinevate valitsusväliste organisatsioonide soovitusi,

– võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, eelkõige personalieeskirjade artiklit 11, artikli 11 punkti a, artiklit 12, artikli 12 punkte a ja b, artikleid 13, 15, 16, 17 ja 19, artikli 21 punkti a, artikli 22 punkte a ja c, artikleid 24, 27 ja 40,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni volitusi, mis on sätestatud kodukorra VI lisas,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse õiguskomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0260/2021),

A. arvestades, et ELi lepingus sätestatakse, et liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt; arvestades, et sellest lähtuvalt tehakse avalikke otsuseid ühishüve huvides;

B. arvestades, et aluslepingutega on loodud pädevuse jaotuse süsteem liidu institutsioonide vahel, mis annab igale institutsioonile oma rolli liidu institutsioonilises struktuuris ja talle usaldatud ülesannete täitmisel;

C. arvestades, et kuigi igal ELi institutsioonil on õigus organisatsioonilisele suveräänsusele, peavad kõik ELi institutsioonid vastama kõrgeimatele sõltumatuse ja erapooletuse standarditele;

D. arvestades, et ELi lepingus ja ELi toimimise lepingus on sätestatud võimude lahususel põhinev Euroopa valitsemisraamistik, milles sätestatakse iga institutsiooni jaoks eri õigused ja kohustused;

E. arvestades, et avalike institutsioonide ja nende valitud esindajate sõltumatus, läbipaistvus ja vastutus on ülimalt olulised kodanike usalduse suurendamiseks, mis on vajalik demokraatlike institutsioonide legitiimseks toimimiseks;

F. arvestades, et ELi institutsioonide suhtes kohaldatavad eetikastandardid on paljuski kõrgemad kui need, mida kohaldatakse vastavate riiklike institutsioonide suhtes, kuid neid ei ole rahuldaval määral jõustatud;

G. arvestades, et eetikaraamistiku jõustamist saaks parandada;

H. arvestades, et kodanike usaldus avalike institutsioonide ja otsustusprotsesside vastu on iga demokraatliku valitsuse tugisammas ning nõuab eeskujulikkust, usaldusväärsust, läbipaistvust, vastutust ja eetilise käitumise kõrgeimaid standardeid;

I. arvestades, et tagamaks, et demokraatlikke protsesse ei kaaperdata erahuvides ja et kodanike õigusi austatakse täiel määral, on äärmiselt oluline, et ei esineks huvide esindajate lubamatut mõju, sealhulgas parlamendiliikmetele tasustatava töö, kingituste või reisikutsete pakkumiste, tulevaste töökohtade ootuste loomise kaudu pärast parlamendiliikmete volituste või ametniku teenistuse lõppemist, ega teabe või kontaktide lubamatut kasutamist;

J. arvestades, et praeguse ELi eetikaraamistiku puudused tulenevad suuresti asjaolust, et see põhineb iseregulatsioonil, ELi kriminaalõiguse puudumisest ning teabe kontrollimiseks ebapiisavatest vahenditest ja pädevusest; arvestades, et ELi eetikaraamistiku edasisel arengul peab olema selge õiguslik alus, austades samal ajal aluslepingutes sätestatud võimude lahususe põhimõtet; arvestades, et sõltumatu eetikaorgani loomine võib aidata suurendada usaldust ELi institutsioonide ja nende demokraatliku legitiimsuse vastu;

K. arvestades, et selle tagajärjel on esinenud probleemse käitumise juhtumeid; arvestades, et iga ebaeetilise käitumise juhtum ja nende ebapiisav ELi institutsioonide poolne käsitlemine seab ohtu Euroopa kodanike usalduse ELi institutsioonide vastu ning on aidanud kaasa Euroopa Liidu maine tõsisele kahjustamisele;

L. arvestades, et eelkõige sageneb nn pöördukse efekt; arvestades, et mitmed 2014.–2019. aasta koosseisu volinikud ja üks kolmandik tolleaegsetest parlamendiliikmetest on võetud tööle organisatsioonide poolt, mis on kantud Euroopa läbipaistvusregistrisse; arvestades, et sellega kaasnevad huvide konflikti riskid liikmesriikide ja ELi institutsioonide õiguspäraste pädevusvaldkondadega ning konfidentsiaalse teabe avalikustamise või väärkasutamisega, samuti riskid, et endised töötajad võivad lobitööks kasutada oma lähedasi isiklikke kontakte ja sõprussuhteid endiste kolleegidega;

M. arvestades, et praegused eetikastandardite raamistikud ELi tasandil on kohandatud iga ELi institutsiooni eripärale, mis toob kaasa erinevad protsessid ja tasemed isegi ühtede ja samade ELi personalieeskirjade jõustamisel erinevates ELi institutsioonides, ametites ja asutustes, luues seega keeruka süsteemi, millest on raske aru saada nii ELi kodanikel kui ka neil, kes peavad neid eeskirju järgima;

N. arvestades, et Euroopa Kontrollikoda soovitas oma eriaruandes nr 13/2019, et paljudes valdkondades on põhjust kasutada ELi institutsioonides eetikaküsimuste käsitlemisel ühtlustatud lähenemisviise; arvestades, et Euroopa Ombudsman ja Euroopa Kontrollikoda on korduvalt hoiatanud oluliste puuduste eest ELi institutsioonide huvide konfliktide ennetamispoliitikas; arvestades, et nii ombudsman kui ka kontrollikoda väljendasid erilist muret selgeid menetlusi ja aruandluskanaleid hõlmava ühise ELi eetikaraamistiku puudumise pärast; arvestades, et see probleem puudutab eelkõige liikmesriikide esindajate tööd nõukogus, mis peab tegelema kõrgetasemeliste huvide konfliktide, pöördukse efekti ja läbipaistvuseeskirjadega; arvestades, et ELi eetikareeglid ei ole kooskõlas OECD suunistega huvide konflikti vältimiseks avalikus teenistuses;

O. arvestades, et Prantsusmaa avaliku elu läbipaistvuse eest vastutav kõrgem ametiasutus Haute Autorité pour la Transparence de la Vie Publique on hea näide, et ühtne ja sõltumatu organ, kes vastutab avalik-õiguslike asutuste suhtes kohaldatavate eetikaeeskirjade järelevalve, jõustamise ja nende mittejärgimise karistamise eest, on tõhus ja võimas vahend, mille abil on võimalik saavutada ebaeetilise käitumise püsiv vähenemine;

P. arvestades, et institutsioonidele määratud pädevuste tasakaal on asutamislepingutega Euroopa kodanikele antud põhitagatis;

Q. arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu välja töötatud Meroni doktriin võimaldab delegeerida ELi institutsioonide pädevusi välistele asutustele, sealhulgas ka pädevusi, mida ei ole veel teostatud; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu hinnangul peab igasugune pädevuse delegeerimine olema piiratud ja see võib olla seotud ainult selgelt määratletud pädevusega, mille kasutamine peab olema täielikult delegeerivate institutsioonide järelevalve all ega tohi puudutada poliitilise otsusega seotud kaalutlusõigust, et mitte ohustada institutsioonidevahelist võimude tasakaalu;

R. arvestades, et vastavalt pädevuse andmise põhimõttele ei saa institutsioonid institutsioonidevahelise kokkuleppega delegeerida pädevusi, mida neil endil pole, näiteks kui sellised pädevused on aluslepingutega antud kontrollikojale või jäetud liikmesriikidele;

S. arvestades, et Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide võimalike huvide konfliktide läbivaatamisel 2019. aastal rõhutasid õiguskomisjoni liikmed praeguse menetluse tõsiseid vajakajäämisi; arvestades, et nende vajakajäämiste hulka kuulub ligipääs vaid piiratud hulgale teabele, uurimiseks ette nähtud aja nappus ning puuduvad uurimisvolitused ja ekspertide toetus; arvestades, et ELi lepingu artikli 17 lõikega 3 on ette nähtud, et Euroopa Komisjoni liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust;

T. arvestades, et komisjoni liikmete kehtivat ranget eetikaraamistikku tuleb edasi arendada, et kõrvaldada olemasolevad õiguslikud lüngad, nagu komisjoni liikmete põhikirja puudumine; rõhutab, et see protsess on tihedalt seotud parlamentaarse kontrolli ja järelevalvega, ning on arvamusel, et volinike põhikiri tuleb koostada seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ning kutsub komisjoni üles ettepanekut esitama;

U. arvestades, et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel toetasid kõik esikandidaadid kõigile ELi institutsioonidele ühise sõltumatu eetikaorgani loomist; arvestades, et komisjoni president toetas seda oma poliitilistes suunistes;

V. arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete mandaadivabadus on nende esindatavate kodanike huvides;

W. arvestades, et üks peamisi ELi lepingus sätestatud parlamendi ülesandeid on poliitilise kontrolli teostamine;

X. arvestades, et institutsioonide personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi;

1. on veendunud, et ühtne sõltumatu ELi eetikaorgan suudaks paremini tagada eetikastandardite järjepideva ja täieliku rakendamise kõigis ELi institutsioonides, et tagada avalike otsuste tegemine ühishuvides ja pidades silmas kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu; teeb ettepaneku sõlmida ELi toimimise lepingu artikli 295 alusel institutsioonidevaheline kokkulepe, et luua sõltumatu ELi eetikaorgan Euroopa Parlamendile ja komisjonile, mis oleks avatud kõigile ELi institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning mis pakuks osalevatele institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele koolitust ja aktiivset nõustamist;

Põhimõtted

2. on seisukohal, et selle institutsioonidevahelise kokkuleppe sätted peavad järgima järgmisi sätteid ja põhimõtteid:

(a) usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte, mis tagab liidu vahendite tõhusa ja tulemusliku haldamise;

(b) pädevuse andmise ning võimude lahususe põhimõte;

(c) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 15 sätestatud kutsevabadus ja õigus teha tööd;

(d) õigusriigi põhimõte ning Euroopa aluspõhimõtted, nagu süütuse presumptsioon, õigus olla ära kuulatud, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte;

(e) parlamendiliikmete põhimäärus ja eelkõige selle artiklis 2 sätestatud mandaadivabadus;

(f) Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Prokuratuuri (EPPO), Euroopa Ombudsmani, Euroopa Kontrollikoja või Euroopa Liidu Kohtu töö dubleerimise või sellesse sekkumise vältimine;

(g) Euroopa Parlamendi uurimisõigus, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 226;

3. on veendunud, et oma ülesannete täitmisel, sealhulgas seoses järelevalve ja uurimisega, peaks see eetikaorgan tuginema institutsioonide olemasolevatele õigustele paluda oma liikmetelt teavet või riiklike ametiasutuste nõusolekule teavet jagada; rõhutab, et parlamendi president, komisjoni kolleegium või osaleva institutsiooni vastav asutus vastutab lõpliku otsustusõiguse eest kuni eeskirjade võimaliku läbivaatamiseni;

4. on seisukohal, et sõltumatu ELi eetikaorgani järgitav menetlus peaks tagama asjakohase läbipaistvuse taseme, kaitstes samal ajal menetluslikke tagatisi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning et institutsioonidevaheline kokkulepe peaks hõlmama menetluseeskirju ja piisavat andmekaitseprotokolli, milles viidatakse olemasolevate ELi eetikaorganite põhimõtete kehtivale õigustikule, samuti ELi ühistele väärtustele (ELi lepingu artikkel 2), asjaomase isiku õigusele olla ära kuulatud ja edasi kaevata, koostöökohustusele ja avalikustamisnõuetele;

Tegevusulatus ja mandaat

5. on seisukohal, et uuele ELi eetikaorganile tuleks delegeerida kokkulepitud ülesannete loetelu, tegemaks ettepanekuid ja anda nõu Euroopa Komisjoni volinike, Euroopa Parlamendi liikmete ja osalevate institutsioonide töötajate eetikaeeskirjade kohta enne nende ametiaega või teenistust, selle ajal ja mõnel juhul pärast seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, sealhulgas:

(a) Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (artiklid 2 ja 3);

(b) Euroopa Parlamendi kodukord (artikkel 2, artikli 10 lõiked 5, 6 ja 7, artikkel 11, artikli 176 lõige 1, I lisa artiklid 1–8 ning II lisa);

(c) Euroopa Komisjoni kodukord (artikkel 9), komisjoni käitumisjuhend (artiklid 2–13 ning II lisa), komisjoni 25. novembri 2014. aasta otsus komisjoni liikmete ning organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjate vahelisi kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta ning sama kuupäeva otsus komisjoni peadirektorite kohta;

(d) personalieeskirjade artikkel 11, artikli 11 punkt a, artikkel 12, artikli 12 punktid a ja b, artiklid 13, 15, 16, 17 ja 19, artikli 21 punkt a, artikkel 22, artikli 22 punktid a ja c, artiklid 24, 27, 40, 43, 86, 90, 91a ning IX lisa, mida kohaldatakse mutatis mutandis kõigi institutsioonidevahelisele kokkuleppele alla kirjutanud ametite tööle võetud töötajate suhtes;

(e) institutsioonidevaheline kokkulepe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta;

6. on veendunud, et kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega peaksid osalevate institutsioonide liikmed ja töötajad olema lepinguga hõlmatud enne ameti- või teenistusaega, selle ajal ja pärast seda; on seisukohal, et see peaks kehtima Euroopa Parlamendi liikmete, komisjoni volinike ja kõigi personalieeskirjade kohaldamisalasse kuuluvate ELi töötajate suhtes;

7. tuletab meelde, et personalieeskirjadega hõlmatud isikute puhul võiks pädevuse delegeerida sõltumatule ELi eetikaorganile, kasutades artikli 2 lõikes 2 või artikli 9 lõikes 1 või mõlemas sätestatud volitusklausleid, ning see puudutaks eetiliste kohustuste järelevalvet ja täitmist, samas kui muude ametialaste kohustuste täitmist jätkaksid ametisse nimetavad asutused;

8. rõhutab, et institutsioonidevaheline kokkulepe peaks olema avatud osalemiseks kõigile ELi institutsioonidele ja asutustele; juhib tähelepanu sellele, et kaasseadusandjad võivad teha otsuse kohustada ameteid nende asutamismääruste kaudu; on veendunud, et institutsioonidevaheline kokkulepe peaks võimaldama eetikaorganil vahetada teavet riiklike ametiasutustega, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, seejuures käsitledes sellist teavet, näiteks maksualast teavet, kinnistusregistreid ja riiklike eetikaorganite valduses olevaid andmeid, sama konfidentsiaalsena nagu selle koostanud asutus, ning uurida parimaid tavasid ja vastastikuseid eksperdihinnanguid; on seisukohal, et sõltumatul eetikaorganil peaks, ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud üldpõhimõtete kohaldamist ja kui see on asjakohane tema ülesannete täitmiseks, olema võimalus teha oma vastavate volituste piires koostööd ja vahetada teavet asjaomaste ELi asutustega, nagu OLAF, Euroopa Prokuratuur, ombudsman ja Euroopa Kontrollikoda;

Pädevus ja volitused

9. on seisukohal, et kõik osalevad institutsioonid peaksid, ilma et see piiraks aluslepingutega loodud tasakaalu institutsioonide vahel, usaldama oma menetlusautonoomia raames ELi eetikaorganile ühelt poolt ennetava rolli teadlikkuse suurendamise ja eetiliste suuniste kaudu ning teiselt poolt reeglite järgimisega seotud ja nõuandva rolli koos suutlikkusega anda soovitusi eetikaküsimustes, sealhulgas huvide konfliktide valdkonnas; on seisukohal, et otsustamisõigus peaks jääma vastava institutsiooni piiresse, kuni ELi eetikaorganile antakse otsustamisõigus vastavalt nõuetekohasele õiguslikule alusele; tuletab meelde, et ELi eetikaorgani ülesanded oleksid piiratud osalevate institutsioonide poolt delegeeritud ülesannete kokkulepitud loeteluga, piiramata seetõttu OLAFi, Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide jurisdiktsioonide pädevusi ning austades neid täiel määral seoses nende pädevusse kuuluvate õigusaktide mis tahes rikkumisega; rõhutab, et usaldusväärsuse jälgimiseks peaks Euroopa Parlament tellima korrapäraselt uuringuid, mis määratlevad usaldusväärsuse mõiste koos selgelt määratletud eesmärkide ja tulemusnäitajatega, ning andma aru tehtud edusammudest;

10. on seisukohal, et järelevalvevolitused peaksid muu hulgas hõlmama võimalust kontrollida majanduslike huvide deklaratsiooni õigsust ning et asjaomased isikud peaksid esitama deklaratsiooni otse ELi eetikaorganile (lisaks komisjoni volinikukandidaatidele esitatavale nõudele esitada see Euroopa Parlamendile), et deklaratsioonid jõuaksid võimalikult kiiresti kõigi demokraatliku ja/või avaliku kontrolli eest vastutavate isikuteni; samuti peaksid need volitused hõlmama huvide konfliktidega tegelemist, läbipaistvuskohustuste auditeerimist, sealhulgas õigusloomeprotsessis, ning pöördukse efekti käsitlevate eeskirjade ja üldisemalt kõigi läbipaistvust, eetikat ja ausust käsitlevate käitumisjuhendi sätete ning kohaldatavate eeskirjade järgimise kontrollimist;

11. märgib, et ELi institutsioonide erinevates õigusnormides ja muudes sätetes, mille eesmärk on vältida huvide konflikte, on mõiste „huvide konflikt“ erinevalt määratletud; märgib, et määratlus on oma olemuselt kontekstipõhine ja muutuv ning et täielik läbipaistvus ei taga tingimata huvide konflikti puudumist ega üldsuse usalduse võitmist või kasvu; märgib, et eetiliste normide jõustamine ja huvide konfliktidega seotud avalik aruandekohustus on eeltingimus selleks, et kodanikud usaldaksid avalikke institutsioone;

12. tuletab meelde, kui oluline on teha vahet ametiajal tekkival huvide konfliktil ja pärast seda tekkival huvide konfliktil ning toimingutel, mis on lubatud, kui need on deklareeritud, ja toimingutel, mis ei ole üldse lubatud;

13. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on moodustanud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee, mille ülesanne on anda parlamendiliikmetele suuniseid käitumisjuhendi tõlgendamise ja rakendamise kohta; märgib lisaks, et nõuandekomitee hindab ka väidetavaid käitumisjuhendi rikkumisi ja annab presidendile nõu võimalike meetmete kohta; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks olema eeskujuks eetikanormide ja nende jõustamise valdkonnas;

14. leiab, et ELi eetikaorganile võiks anda volitused ka läbipaistvusregistrist tulenevate kohustuste osas ning tuleks kavandada rikkumisest teatajate paremat kaitset ning huvide konfliktide paremat haldamist korruptsiooni- ja pettusjuhtumite puhul;

15. on seisukohal, et ELi eetikaorganile tuleks anda ülesanne töötada välja ELi avalik portaal, mis sisaldab asjakohast teavet eetikaeeskirjade kohta, parimate tavade aruandeid, uuringuid, statistilisi andmeid ning andmebaasi, mis sisaldab kõigi osalevate asutuste majanduslike huvide deklaratsioone;

16. rõhutab, et sõltumatul ELi eetikaorganil peaks olema õigus alustada uurimist omal algatusel ning viia läbi kohapealseid ja andmetel põhinevaid uurimisi, tuginedes teabele, mida ta on ise kogunud või saanud kolmandatelt isikutelt, nagu ajakirjanikud, meedia, valitsusvälised organisatsioonid, rikkumisest teatajad, kodanikuühiskond või Euroopa Ombudsman; rõhutab asjaolu, et kõiki eetikaorgani poole heas usus pöörduvaid kolmandaid isikuid tuleb kaitsta ning tagada nende anonüümsus; on seisukohal, et kui eetikaorgan alustab uurimist omal algatusel, peab ta sellest konfidentsiaalse sõnumiga teavitama asjaomast isikut ja sanktsioonide kohaldamise eest vastutavat asutust vastavates institutsioonides; on veendunud, et sellisel juhul võib selle institutsiooni, ameti või organi vastav asutus nõuda eetikaorganilt selgitust;

17. rõhutab, et maksudokumentide ja pangakontode taotlemine on eraõiguslik sekkumine, mis eeldab OLAFi pädevusse kuuluvaid tõsiseid süüdistusi;

18. rõhutab vajadust, et eetikaorgan kaitseks rikkumistest teatajaid, eelkõige Euroopa ametnikke, et nad saaks väljendada oma muresid seoses olemasolevate eeskirjade võimalike rikkumistega, kartmata sealjuures survestamist; teeb sellega seoses ettepaneku, et eetikaorgan teostaks järelevalvet ELi personalieeskirjadele ning muude teenistujate teenistustingimustele vastavate sisemiste ja konfidentsiaalsete kaebuste käsitlemise mehhanismide üle; tuletab meelde, et ainult kindel ning kaitsev töökeskkond võimaldab ametnikel oma muresid väljendada ning panustada seeläbi sõltumatu eetikaorgani tulemuslikku toimimisse;

19. on veendunud, et täieliku tõhususe saavutamiseks peab eetikaorgan ühendama olemasolevate eetika eest vastutavate organite rollid; on seisukohal, et organ peaks nõustama Euroopa Parlamendi liikmeid või Euroopa Komisjoni volinikke, kui nad küsivad eetikaküsimustes suuniseid; on seisukohal, et organ peaks andma ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule soovitusi sanktsioonide kohta töötajate eetiliste kohustustega tegelemisel ning et Euroopa Parlamendi liikmete või komisjoni volinike puhul peaks asutus andma soovitusi vastavate osalevate institutsioonide vastutavatele asutustele; soovitab eetikaorganil anda soovitusi, mida saab kasutada pretsedentidena identsete või sarnaste juhtumite korral; on seisukohal, et see tagab tõhususe ja järjepidevuse ning vähendab ennustatavalt ja märkimisväärselt töökoormust, eriti personaliküsimustes arvukate sarnaste juhtumite puhul;

20. on seisukohal, et ELi eetikaorgan peaks edendama usaldusväärsust ning talle tuleks anda nõustavad ülesanded, et anda nõu kõigile oma pädevusalasse kuuluvatele isikutele ja/või institutsioonidele, kes soovivad taotleda mõne eetikastandardi tõlgendamist seoses asjakohase käitumisega konkreetsel juhul; on seisukohal, et eetikastandardite järjepideva kohaldamise ja prognoositavuse tagamiseks peaksid need nõuanded olema siduvad sõltumatu ELi eetikaorgani seisukoha suhtes samas küsimuses;

21. tuletab meelde, et õiguskomisjoni kinnitus huvide konflikti puudumise kohta on volinikukandidaatide ametisse nimetamise oluline eeltingimus ning et õiguskomisjonil on selged volitused volinikukandidaatide tagasilükkamiseks, kui on tuvastatud huvide konflikt;

22. tuletab meelde, et Euroopa Parlament võib vastavalt 20. novembri 2010. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 5 avaldada Euroopa Komisjoni liikmele umbusaldust, pärast mida peab komisjoni president nõudma selle liikme tagasiastumist või selgitama oma keeldumist parlamendi ees järgmisel osaistungjärgul;

23. on seisukohal, et volinikukandidaatide esitatud deklaratsioonide läbivaatamine võimaliku huvide konflikti kindlakstegemiseks on põhjapaneva institutsioonilise ja demokraatliku tähtsusega ning seda tuleks teha suurima tähelepanu, pühendumuse ja vastutustundega, tõlgendades infot objektiivselt, demokraatlikult ja sõltumatult; usub, et võimalike huvide konfliktide uurimise eeskirju tuleks kohaldada ka Euroopa Komisjoni ametisse astuva presidendi deklaratsiooni suhtes;

24. rõhutab, et otsus Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide huvide konfliktide kohta enne kuulamisi on endiselt parlamendi õiguskomisjoni demokraatlikuks ja institutsiooniliseks pädevuseks; rõhutab sellega seoses, et tulevasele sõltumatule ELi eetikaorganile tuleks anda asjakohased uurimisvolitused ning õigus taotleda ja saada juurdepääs haldusdokumentidele, et tal oleks võimalik läbi viia korralikult põhjendatud ja hästi dokumenteeritud hindamisi; rõhutab, et huvide konflikti mõju kontrollimisel tuleb täielikult järgida konfidentsiaalsuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse eeskirju; on arvamusel, et õiguskomisjonile tuleks anda rohkem aega ning et kuigi õiguskomisjon säilitab oma pädevuse selles küsimuses, peaks ta tegema otsuse volinikukandidaatide huvide konflikti olemasolu kohta pärast seda, kui ta on saanud sõltumatult ELi eetikaorganilt mittesiduvad, täpsed ja põhjendatud soovitused, mis tugevdaksid tema tegevust; on seisukohal, et uurimise lõpetuseks peaks õiguskomisjon korraldama arutelu sõltumatu ELi eetikaorgani antud soovituste üle; on seisukohal, et need soovitused tuleks avaldada koos volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonidega; on seisukohal, et lisaks volinikukandidaatide deklaratsioonide kontrollimisele õiguskomisjoni poolt tuleks kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste puhul huvide konfliktide uurimine läbi viia enne avalikku teenistust või töösuhet, selle ajal ja pärast seda; on lisaks veendunud, et õiguskomisjonile tuleks anda vajaliku informatsiooni kontrollimiseks ja leidmiseks ning vajadusel lisainformatsiooni küsimiseks piisavad ressursid, vahendid ja oskusteave;

Koosseis

25. on veendunud, et eetikaorgan peaks koosnema üheksast liikmest, kellest kolm valib komisjon, kolm parlament ning kolm määratakse de jure Euroopa Liidu Kohtu ja kontrollikoja endiste kohtunike ning endiste Euroopa Ombudsmanide hulgast; on seisukohal, et personaliküsimuste puhul tuleks kaasata asjaomase isiku institutsiooni töötajate esindajad; juhib tähelepanu sellele, et personalieeskirjade II lisa tuleks vastavalt muuta;

26. on seisukohal, et organi liikmed peavad olema sõltumatud, valitud oma pädevuse, kogemuste ja kutseoskuste ning usaldusväärsuse alusel, neil peab olema laitmatu eetilise käitumise maine ja nad peavad esitama deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta; on arvamusel, et organi koosseis peaks olema sooliselt tasakaalustatud; rõhutab, et kõik liikmed peavad oma ülesandeid täites olema sõltumatud; on seisukohal, et liikmed tuleks valida kuueks aastaks ning liikmete koosseisu tuleks iga kahe aasta tagant uuendada ühe kolmandiku võrra;

27. nõuab, et kandidaatide deklaratsioonide kontrollimise eest vastutaks eetikaametnik; on arvamusel, et eetikaorgani liikmed peavad tegutsema koostöö vaimus ning nende otsused ja soovitused peavad olema sidusad; nõuab, et tagataks organi koosseisu sooline tasakaal;

28. on seisukohal, et lisaks eetikaorgani koosseisule tuleks määratleda volituste teostamise raamistik ja volituste lõpetamise menetlus;

29. soovitab laia toetuse tagamiseks, et parlament valiks eetikaorgani liikmed valdava enamuse toetusel, võimalusel sarnaselt menetlusega, mida kohaldatakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti liikmete või Sahharovi auhinnaga seotud otsuste suhtes;

30. soovitab igal institutsioonil valida need liikmed eelkõige Euroopa Liidu Kohtu endiste kohtunike, Euroopa Pettustevastase Ameti ja kontrollikoja endiste presidentide, liikmesriikide kõrgeimate kohtute endiste või praeguste liikmete, Euroopa Parlamendi endiste liikmete, osalevate institutsioonide ja asutuste endiste töötajate, endiste Euroopa Ombudsmanide ja liikmesriikide eetikaasutuste liikmete hulgast; lisaks soovitab, et organ valiks oma liikmete hulgast presidendi ja kaks asepresidenti; rõhutab, et see ei piira töötajate õigust ise organiseerida oma esindajaid personaliküsimustes;

31. rõhutab vajadust tagada liikmete taustade mitmekesisus ning sõltumatud eksperditeadmised; teeb ettepaneku piirata Euroopa Parlamendi endiste liikmete ja Euroopa Komisjoni endiste volinike osakaalu ühe kolmandikuga eetikaorgani koosseisust;

32. soovitab, et kolleegiumi toetaks sekretariaat inim-, materiaalsete ja rahaliste ressurssidega, mis vastavad selle volitustele ja ülesannetele, sealhulgas eetikaametnik, kes sõltumatu ELi eetikaorgani siseselt vastutab eetilise koolituse eest ja annab nõu; on seisukohal, et erinevatele ELi eetikaorganitele praegu eraldatud eelarvete ja personali ühendamine suurendaks nende organite ühtesulandumisel vahendite kasutamise tõhusust ja võiks vähendada kulusid;

Menetluskord

33. on veendunud, et ELi eetikaorgani loomine peaks aitama luua institutsioonilist kultuuri, mis rajaneb põhimõtteliselt ennetamisele, toetamisele ja läbipaistvusele; teeb seetõttu ettepaneku kasutada kaheastmelist lähenemist, mille kohaselt juhul, kui ELi eetikaorgan saab teada eetikaeeskirjade rikkumisest või võimalikust rikkumisest, soovitab ta kõigepealt võtta teatava tähtaja jooksul meetmeid rikkumise lõpetamiseks; on seisukohal, et selline esimene ennetav samm peaks tagama konfidentsiaalsuse ja salajasuse ning isiku õiguse olla ära kuulatud ja süüdistused ümber lükata; soovitab, et juhul, kui asjaomane isik keeldub võtmast asjakohaseid meetmeid ja rikkumine jätkub, peaks ELi eetikaorgan esitama põhjendatud soovituse karistusmeetmete võtmiseks ja edastama kogu juhtumiga seotud asjakohase teabe pädevale asutusele, kes otsustab 20 tööpäeva jooksul, kuidas soovitust järgida;

34. on veendunud, et selle ajavahemiku lõpus tuleks sõltumatu eetikaorgani põhjendatud soovitus avalikustada, ilma et see piiraks isikuandmete kaitse üldmääruse ja isiklike õiguste kohaldamist, koos pädeva asutuse otsusega, kes peaks esitama selgituse, kui soovitusi täielikult ei järgita; on seisukohal, et esimese meetmena võib soovituste ja otsuste avaldamine või edastamine iseenesest kujutada endast sanktsiooni; rõhutab, et selline organ ei saa asendada Euroopa Liidu Kohut; teeb ettepaneku, et erandjuhtudel, kui pädev asutus põhjendab nõuetekohaselt, et juhtumi uurimiseks on vaja rohkem aega, võib ta paluda eetikaorganil pikendada otsuse tegemise tähtaega veel kuni 20 tööpäeva võrra; on seisukohal, et seda kaheastmelist lähenemisviisi tuleks kohaldada alati, kui ei ole põhjendatud alust arvata, et isik tegutses pahauskselt, ning soovitab, et tahtlikku rikkumist, rasket hooletust, tõendite varjamist, nõuete täitmata jätmist või koostööst hoidumist tuleks käsitleda sanktsioonide kehtestamise soovituste puhul raskendavate asjaoludena isegi siis, kui rikkumine ise on lõppenud;

35. nõuab selgeid sätteid, mis annaksid asjaomasele isikule vastavalt õigusriigi aluspõhimõtetele edasikaebeõiguse iga sellise otsuse vastu, mille president on teinud;

36. on veendunud, et üldreeglina peaks organ otsuse tegema oma liikmete lihthäälteenamusega;

37. nõuab tungivalt, et kohaldataks aluslepingutes sätestatud menetlusi, näiteks Euroopa Kontrollikoja uurimiste üleandmist OLAFile ja Euroopa Liidu Kohtule;

Üldsätted

38. on veendunud, et ELi eetikaorgan peaks korraldama uuringuid ja koostama iga-aastase statistika majanduslike huvide deklaratsioonide, pöördukse efekti juhtumite ja muu asjakohase teabe kohta ning avaldama aastaaruande, mis sisaldab teavet tema ülesannete täitmise kohta ja vajaduse korral soovitusi eetiliste standardite parandamiseks ning mis esitatakse parlamendile; soovitab, et aastaaruanne sisaldaks uuritud juhtumite arvu, institutsioone, kust üksikisikud pärinesid, asjaomaste rikkumiste liiki, menetluste kestust, rikkumise lõpetamiseks kulunud aega, otsustatud sanktsioonide ja soovituste proportsiooni;

39. on veendunud, et institutsioonidevahelisesse kokkuleppesse tuleks lisada läbivaatamisklausel, millega tagatakse, et hiljemalt kaks aastat pärast organi loomist on osalevatel institutsioonidel võimalik selle tegevust hinnata, sealhulgas analüüsida eeskirjade ja menetluste toimimist ning nende kohaldamisel saadud kogemusi; rõhutab eelkõige, et selles läbivaatamisklauslis tuleks keskenduda ELi eetikaorgani volituste rakendamise tõhususe hindamisele ning et parlamendi hinnangus tuleks arvesse võtta eetikaorgani enda panust;

40. on seisukohal, et uuel Euroopa eetikaorganil peaks olema õigus aidata ettepanekute kaudu kaasa ELi institutsioonide ühise eetikaraamistiku kujundamisele ja korrapärasele ajakohastamisele, sealhulgas ühised eeskirjad ja ühine majanduslike huvide deklaratsioonide vorm masinloetaval kujul ning ettepanek muuta oma pädevust, ning esitada see Euroopa Parlamendile; on seisukohal, et kõigi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste eetikastandardid tuleks võimalikult kiiresti ühtlustada; on arvamusel, et komisjoni volinike põhikiri tuleb koostada seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

41. teeb ettepaneku, et sõltumatu eetikaorgan töötaks välja ELi institutsioonide ühise määratluse huvide konflikti kohta, tuginedes kõrgeimatele standarditele; rõhutab, et paljudes liikmesriikides kehtivad ranged reeglid; võtab teadmiseks OECD huvide konflikti määratluse: „kui üksikisikul või ettevõttel (era- või valitsusasutus) on võimalik kasutada oma ametit või ametiülesandeid kuidagi isiklikes või ettevõtte huvides“;

42. nõuab, et kõik eetikaorgani poolt korraldatud ja sellesse kaasatud kohtumised erasektori osalejate ja nende esindajatega, sealhulgas nii kasumit taotlevate kui ka mittetulunduslike organisatsioonidega, oleksid täielikult läbipaistvad;

43. rõhutab, et ELi eetikaorgani soovitused peaksid, ilma et see piiraks punktis 24 osutatud parlamendi pädevust, olema nõuetekohaselt põhjendatud, hästi dokumenteeritud ning asjaomasele liikmele või töötajale ja institutsioonile kättesaadavad; on veendunud, et osalevad institutsioonid peaksid võtma endale kohustuse teha täielikku koostööd kõigis kokkulepitud institutsioonidevahelise kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvates menetlustes, eelkõige selleks, et edastada sõltumatule ELi eetikaorganile kogu eetikareeglite nõuetekohaseks kontrollimiseks vajalik teave ja dokumendid; juhib tähelepanu asjaolule, et võimalikud kaebused eetikaorgani tegevuse kohta esitatakse Euroopa Ombudsmanile ning et osalevate institutsioonide soovitustel põhinevad otsused kuuluvad jätkuvalt läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtus;

44. on veendunud, et ELi institutsioonide usaldusväärsuse, läbipaistvuse, vastutuse ja eetilise käitumise kõrgeimad standardid ning ELi otsustusprotsessid peaksid olema osa teemadest, mida arutatakse Euroopa tuleviku konverentsi raames; rõhutab, et see annab ELi kodanikele võimaluse arutada aluslepingute läbivaatamist ning et nii tagataks selge õiguslik alus sõltumatu ELi eetikaorgani loomiseks kõigi institutsioonide jaoks seadusandliku tavamenetluse kaudu;

45. nõuab, et sõltumatu eetikaorgan näitaks läbipaistvuse puhul eeskuju, avaldades kõik oma soovitused, aastaaruanded, otsused ja kulutused masinloetavas avatud andmevormingus, nii et kõik kodanikud saaksid nendega tutvuda, kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega; soovitab tungivalt, et mis tahes tarkvara, mis on arendatud ELi avaliku halduse eetikastandardite järgimiseks, tuleks teha tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel kättesaadavaks ja seda tuleks jagada iga seda kasutada sooviva Euroopa institutsiooniga; nõuab sellega seoses tihedat koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga;

46. kutsub liikmesriike üles tagama, et eetikareeglite rikkumisega seotud kriminaalasju, eriti neid, mis puudutavad Euroopa Parlamendi liikmeid ja liikmesriikide poliitikuid, kes osalevad ELi poliitika kujundamises, käsitletaks tõhusalt ja põhjendamatu viivituseta;

°

° °

47. väljendab kahetsust, et komisjoni hankemenetlustes ei ole huvide konfliktide vältimiseks kaalutud piisavalt ennetus- ega jõustamismeetmeid;

48. märgib, et kehtivate eeskirjade kohaldamisel Euroopa Komisjoni volinike, Euroopa Parlamendi liikmete ja ELi ametnike suhtes on ilmnenud liiga palju puudusi; tuletab meelde, et organisatsiooni Transparency International EU aruande kohaselt töötas 2017. aasta alguses üle 50 % endistest komisjoni volinikest ja 30 % endistest Euroopa Parlamendi liikmetest, kes olid poliitikast lahkunud, ELi läbipaistvusregistris registreeritud organisatsioonides; rõhutab eelkõige valitud parlamendiliikmete puhul vajadust läbipaistvuse ja usaldusväärsuse järele seoses isiklike ja rahaliste kohustustega; rõhutab, et läbipaistvuse ja usaldusväärsuse küsimused ELi ja liikmesriikide tasandil on omavahel tihedalt seotud; toetab seetõttu Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) tööd ja kutsub liikmesriike üles rakendama selle soovitusi, eriti neid, milles käsitletakse liikmesriikide poliitikutele range käitumisjuhendi loomist ja avalikus sektoris töötamise järgsete töösuhete eeskirjade kehtestamist;

49. nõuab nii avalikus sektoris töötamise eelsete kui ka selle järgsete tööalaste huvide konfliktide puhul kehtiva regulatiivse ja jõustamisraamistiku tugevdamist, et kehtestada asjakohased, selged, siduvad ja proportsionaalsed piirid avaliku sektori ning era- ja mittetulundussektori vahele ning seeläbi suurendada ELi otsustusprotsessi usaldusväärsust laiema avalikkuse silmis;

50. rõhutab, et avalikus sektoris töötamise järgsed ja nn pöördukse efektiga seotud huvide konfliktid kujutavad endast süsteemset, korduvat ja ühist probleemi institutsioonide, organite, asutuste ja ametite jaoks kogu ELis; soovitab, et kõik ELi institutsioonid võtaksid kasutusele ühtlustatud ja piisavad ooteajad ning tugevdaksid nende jõustamist; on seisukohal, et huvide konflikti põhjustanud olukordade lahendamata jätmine võib ohustada ELi institutsioonide ja ametite usaldusväärsust ja vähendada kodanike usaldust nende vastu; rõhutab vajadust ühtlustada ja jõustada asjakohased ELi õigusaktid ja käitumisjuhendid, sealhulgas selleks, et nõuda selliste tööde või projektide täielikku läbipaistvust, millega kõrged ELi ametnikud tegelevad pärast avalikust teenistusest lahkumist, samuti mis tahes sellise kõrvaltegevuse läbipaistvust, millega tegelevad Euroopa Parlamendi liikmed; on arvamusel, et eeskirju huvide konflikti vältimiseks pärast avalikku teenistust või tööd tuleks kohaldada mõistliku aja jooksul, järgides samas eeskirju asjakohase hüvitise kohta; rõhutab vajadust õppida nende liikmesriikide parimatest tavadest, kus on juba olemas asjakohase oskusteabega riiklikud eetikaasutused; rõhutab, et eetikastandardite jõustamiseks on olemas erinevad riiklikud tavad; märgib, et mõnes liikmesriigis peavad valitud esindajad hoiduma hääletamisest küsimustes, milles neil on isiklik huvi, ning palub seetõttu ka Euroopa Parlamendi liikmetel sarnastel juhtudel mitte tegutseda raportööri või arvamuse koostajana; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitleva käitumisjuhendi artikleid 2 ja 3;

51. rõhutab, et kuna huvide konfliktidega seotud kaebuste käsitlemiseks puudub eraldi mehhanism, on neid käsitlenud Euroopa Ombudsman oma muude ülesannete kõrvalt, ilma et tal oleks selleks asjakohaseid vahendeid või volitusi oma otsuste jõustamiseks;

52. rõhutab, et sõltumatu ELi eetikaorgan ei ole iseenesest piisav selleks, et tõhusalt lahendada huvide konflikti olukordi ELi institutsioonides ja asutustes; on seisukohal, et ELi eetika- ja usaldusväärsuse eeskirjade läbivaatamine võiks hõlmata selliseid meetmeid nagu kõrgemate ametnike teavitus- ja ooteaja pikendamine proportsionaalselt ja juhtumipõhiselt, tagades samal ajal võrdse kohtlemise kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 15, riigihankeid käsitleva direktiivi 2014/24/EL tugevdamine, kohustuslik osaluste loovutamine ettevõtetes, mis alluvad selle institutsiooni võimule, kuhu ametnik on äsja ametisse nimetatud, või mis teevad selle institutsiooniga tehinguid, kohustuslik taandamine, kui tegemist on küsimustega, mis mõjutavad endist erasektori tööandjat, või konkreetsete aktsiate omamise keeld volinikele ning ELi institutsioonide ja asutuste kõrgematele ametnikele nende ametiajal; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda ettepanekut asjaomase õigusraamistiku läbivaatamiseks;

53. on seisukohal, et ametist või institutsioonist lahkuvatele kõrgematele ametnikele kehtestatud pikemad ooteajad on õigustatud õiguslikud meetmed avalike huvide ja avaliku sektori asutuste usaldusväärsuse kaitsmiseks, kui need meetmed tuginevad objektiivsetele ja selgete kriteeriumidega menetlustele;

54. väljendab muret ELi kõrgemate ametnike ametisse nimetamise menetluste ning Euroopa Komisjoni volinike huvide konfliktide ja Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi rikkumiste käsitlemise ning läbipaistvuskohustuste ja nn pöördukse efekti eeskirjade täitmise kontrollimise pärast;

55. on seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid kohaldama kõrgeimaid eetilisi norme, et ära hoida kõik nn pöördukse efekti või huvide konfliktide juhtumid, sealhulgas seoses kõrgematele ametikohtadele nimetamisega ELi institutsioonides ja asutustes;

56. on seisukohal, et kõrgetele ametikohtadele kandidaatide valimise menetlused peaksid toimuma täielikult objektiivsete kriteeriumide alusel ja olema avalikkusele täielikult läbipaistvad; rõhutab, et küsimuste ja vastuväidete jaoks tuleks kehtestada raamistik, millega kaasneb menetluse edasine avalik käik ja õigus tühistada otsused, mis on osutunud läbipaistvuse ja usaldusväärsuse seisukohast ebapiisavaks; rõhutab, et menetlusi tuleks korrapäraselt hinnata, et jälgida nende tulemuslikkust ja et neid vajaduse korral parandada;

57. rõhutab, et Euroopa Parlamendil peab olema keskse tähtsusega roll kõigi ELi institutsioonide, asutuste ja organite suhtes kohaldatava ELi eetika järelevalvesüsteemi tõhustamises, et suurendada üldsuse usaldust ELi otsustamisprotsesside vastu;

58. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 

SELETUSKIRI

Vajadus ELi eetikaorgani järele

Kodanike võrdsed õigused, kodanike usaldus avalike institutsioonide ja demokraatlike protsesside vastu, kindlad garantiid, et avalikud otsused võetakse vastu üldistes huvides, mis põhinevad valimiste tulemustel ja poliitilisel enamusel, riigiametnike ausus – need on iga toimiva demokraatliku süsteemi põhitunnused.

See nõuab laitmatuid ja täielikult jõustatud eetikareegleid, mida kohaldatakse riigiasutuste ja ametnike ning otsustusprotsesside suhtes.

ELis on meil eetikanormid, mis on paljuski kõrgemad riiklikest ja piirkondlikest eeskirjadest. Kahjuks tugineb ELi eetika järelevalvesüsteem üksnes iseregulatsioonil põhinevale lähenemisviisile. Iga institutsioon töötab välja oma eeskirjad ja korraldab nende jõustamist asutusesiseselt, mis tähendab, et eetikareeglite jõustamine ei ole poliitilistest protsessidest rangelt eraldatud.

Lisaks piiravad praeguse süsteemi inim- ja finantsressursid ja pädevused selle suutlikkust kontrollida teavet ja uurida võimalikke rikkumisi.

Seepärast on ühtne ja sõltumatu ELi eetikaorgan vajalik samm, et tagada eetikastandardite järjepidev ja täielik rakendamine kõigis ELi institutsioonides. Piisava pädevuse ja vahenditega, mille eesmärk on teha sõltumatuid ja siduvaid otsuseid, tagaks ELi eetikaorgan, et avaliku sektori otsuseid ei tehta erahuvides, vaid need juhinduvad üksnes demokraatlikest protsessidest, on tehtud ühist heaolu silmas pidades ning aitavad taastada ja säilitada kodanike usaldust Euroopa institutsioonide vastu.

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel toetasid kõik esikandidaadid kõigile ELi institutsioonidele ühise sõltumatu eetikaorgani loomist. Komisjoni president lubas sellist sõltumatut eetikaasutust enne tema valimist ja tegi seejärel asepresident Věra Jourovále ülesandeks selle asutamise. Ka Euroopa Parlament toetas seda seisukohta hiljuti oma resolutsioonis 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ülevaate kohta.

Käesoleva aruande eesmärk on alustada tööd sellise mudeli väljatöötamiseks, mis oleks vastuvõetav kõigile ELi institutsioonidele, ning luua samal ajal vajalikud tingimused ülesannete täitmiseks.

Raportööri pakutud mudel:

• Õiguslik alus

Selle sõltumatu ELi eetikaorgani loomiseks teeb raportöör ettepaneku sõlmida osalevate institutsioonide vahel ELi toimimise lepingu artikli 295 alusel institutsioonidevaheline kokkulepe, alustades vähemalt Euroopa Parlamendist ja komisjonist ning kus võivad osaleda kõik institutsioonid, organid, ametid ja asutused, kes soovivad mis tahes ajal sellega ühineda.

Õigusliku aluse valik tuleneb kõigi erinevate võimalike variantide põhjalikust hindamisest, näiteks olemasolevate struktuuride, nagu Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Ombudsmani või kontrollikoja volitamine, või teistsuguse õigusliku aluse kasutamine (nt ELi toimimise lepingu artikkel 298 või 352).

Menetluslikust seisukohast ning ulatuse ja pädevuse seisukohast ei tundu ükski nimetatud alternatiivsetest võimalustest rahuldav.

Seetõttu on raportöör veendunud, et ELi toimimise lepingu artiklil 295 põhineva institutsioonidevahelise kokkuleppe kasutamine on nii õiguslikust kui ka praktilisest seisukohast parim viis luua sõltumatu ELi eetikaorgan, mis suudaks kõrvaldada mõned praegused lüngad ja tagada ELi eetika järelevalvesüsteemi toimimine.

• Pädevused:

Tulenevalt Meroni doktriinist teeb raportöör ettepaneku, et ELi sõltumatule eetikaorganile antaks pädevus jälgida osalevate institutsioonide suhtes kohaldatavate eetikastandardite rakendamist, ning samuti nõuandvad, uurimis- ja täidesaatvad volitused.

See mudel ei sõltuks täiendavatest volitustest, sest kõik organile antavad pädevused on juba olemas ning kuuluvad praegu asjaomastele institutsioonidele.

Nõuandvate ülesannete osas soovitab raportöör teha ELi sõltumatule eetikaorganile ülesandeks anda nõu kõigile selle reguleerimisalasse kuuluvatele isikutele, kes soovivad konkreetse käitumisega seoses eetiliste standardite tõlgendamist.

Raportöör märgib ka, et sõltumatule ELi eetikaorganile võiks anda volitused ELi läbipaistvusregistri üle otsustamiseks.

Ning lõpetuseks, võimalikud kaebused ELi sõltumatu eetikaorgani otsuste kohta tuleks esitada ELi ombudsmanile ning Euroopa Liidu Kohus peaks need õiguslikult läbi vaatama.

• Koosseis:

Vastloodud organi tõhususe ja usaldusväärsuse tagamiseks teeb raportöör ettepaneku, et sõltumatu ELi eetikaorgan koosneks üheksast sõltumatust liikmest, kellest kolm valib komisjon, kolm valib parlament ning kolm on de jure liikmed Euroopa Kohtu ja kontrollikoja endiste presidentide ning endiste Euroopa Ombudsmanide hulgast.

Iga institutsioon valib liikmed nende pädevuse, kogemuste ja kutseoskuste ning usaldusväärsuse alusel. Neil peaks olema laitmatu eetilise käitumise maine ja neil ei tohiks olla mingeid huvide konflikte. Need sõltumatud liikmed võiks eelkõige valida Euroopa Kohtu endiste kohtunike, liikmesriikide kõrgeimate kohtute endiste või praeguste liikmete, Euroopa Parlamendi endiste liikmete, osalevate institutsioonide ja asutuste endiste töötajate, endiste Euroopa Ombudsmanide ja liikmesriikide eetikaasutuste liikmete hulgast. Organ võib oma liikmete hulgast valida presidendi ja kaks asepresidenti.

Raportöör rõhutab ka, et sõltumatu ELi eetikaorgani koosseis peaks olema sooliselt tasakaalustatud.

Sõltumatut ELi eetikaorganit abistab sekretariaat, kellel on oma ülesannetele vastavad inim- ja rahalised ressursid. Raportöör on seisukohal, et osalevate institutsioonide eetika järelevalve eest vastutavate praeguste vahendite koondamine võimaldaks institutsioonidel suurendada oma vastavate vahendite kasutamise tõhusust.

• Tõhusad menetlused ning õige tasakaal konfidentsiaalsuseeskirjade ja läbipaistvusnõuete vahel

Selleks et saavutada õige tasakaal teatava teabe konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse vahel, teeb raportöör ettepaneku, et sõltumatu ELi eetikaorgan võiks rikkumise või võimaliku rikkumise korral kohaldada kaheastmelist lähenemisviisi.

Kui organ saab sellise lähenemisviisi puhul teada eetikanormide rikkumisest või võimalikust rikkumisest, võib ta kõigepealt soovitada meetmeid rikkumise lõpetamiseks. See ennetav samm peaks tagama konfidentsiaalsuse ja isiku õiguse ärakuulamisele. See lahendaks olukorrad, kus üksikisikud on heas usus ja kogemata rikkunud kehtivaid eetikanorme, ning on rakendanud ELi eetikaorgani soovitusi rikkumine lõpetada.

Kui üksikisikud keelduvad asjakohaseid meetmeid võtmast, peaks sõltumatu ELi eetikaorgan tegema asjakohase teabe juhtumi kohta avalikult kättesaadavaks ja soovitama vajadusel sanktsioone.

Järeldus:

Raportöör usub, et tema väljapakutud mudeliga saavutatakse õige tasakaal organi tõhususe (kellele usaldatakse asjakohane pädevus) ja projekti teostatavuse vahel, mis on õiguslikult korrektne ja saab tugineda üksnes ELi institutsioonide heale tahtele.

Pärast allkirjastamist võimaldab see institutsioonidevaheline kokkulepe luua ELil täieliku mehhanismi, et tagada eetiliste standardite täielik järgimine ning nendes väljendatud väärtuste ja põhimõtete austamine liidu igapäevaelus.

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Transparency International (TI EU) 1.12.2020

Corporate Europe Observatory 1.12.2020

Access Info Europe 1.12.2020

The Good Lobby 1.12.2020

Europe’s Media Lab 19.11.2020

Transparency International Berlin-Brandenburg 17.11.2020

Markus Frischhut, MCI Management Center Innsbruck

Transparency International Ireland 5.03.2020

Transparency International Ireland 12.05.2020

Haute Autorité pour la Transparence de la Vie Publique

Canadian Ethics Commissioner

Society of European Affairs Professionals (SEAP) 20.05.2020

Bundesverband der Deutschen Industrie e.V. (BDI) 7.02.2020

Alberto Alemanno, HEC Paris

European Commission’s Unit Ethics, Good Administration & Relations with the European ombudsman (SG.DSG1.C.2)

European Parliament’s Advisory Committee on the Code of Conduct for Members

 

 

 

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (25.2.2021)

põhiseaduskomisjonile

ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu

(2020/2133(INI))

Arvamuse koostaja (*): Stéphane Séjourné

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et erinevates ELi institutsioonide seadusandlikes ja muudes sätetes, mille eesmärk on vältida huvide konflikte, on mõiste „huvide konflikt“ erinevalt määratletud; on seetõttu veendunud, et seda mõistet tuleks käsitada üheselt kui vastuolu riigiametniku ametikohustuste – mis tähendab ametialast ja ametlikku vastutust – ja erahuvide vahel, kus ametnikul või avaliku sektori otsusetegijal on erahuvid, mis võivad lubamatult mõjutada tema vastutusalasse kuuluvat tegutsemist ja otsuste langetamist; märgib siiski, et selline määratlus on oma olemuselt kontekstipõhine ja muutuv ning et täielik läbipaistvus ei taga tingimata huvide konflikti puudumist ega üldsuse usalduse võitmist või kasvu; märgib, et eetiliste normide jõustamine ja huvide konfliktidega seotud avalik aruandekohustus on eeltingimus selleks, et kodanikud usaldaksid avalikke institutsioone;

2. märgib, et huvide konflikti mõiste tähenduse ja kohaldatavuse kohta on hulgaliselt õiguslikke lähenemisviise; juhib tähelepanu ELi institutsioonide tungivale soovile parandada eetikat ja läbipaistvust reguleerivate standardite ja reeglite tõhusust; märgib lisaks, et Euroopa institutsioonide lähenemisviis huvide konfliktide ennetamisele on killustatud ja et iga institutsioon kohaldab oma eeskirju; on seisukohal, et sõltumatu ELi eetikaorgani loomine võiks aidata kaasa olemasolevate normide ühtlustatud tõlgendamisele ja nende rakendamise tugevdamisele; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament on moodustanud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee, mille ülesanne on anda parlamendiliikmetele suuniseid käitumisjuhendi tõlgendamise ja rakendamise kohta; märgib lisaks, et nõuandekomitee hindab ka väidetavaid käitumisjuhendi rikkumisi ja annab presidendile nõu võimalike meetmete kohta; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks olema eeskujuks eetikanormide ja nende jõustamise valdkonnas;

3. tuletab meelde, et õiguskomisjon vastutab volinikukandidaatide võimalike huvide konfliktide uurimise, Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja Euroopa Liidu personalieeskirjade ning privileegide ja immuniteetide eest ning parlamendiliikmete volituste kontrollimise eest, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi kodukorra VI lisas; tuletab meelde, et õiguskomisjoni kinnitus huvide konflikti puudumise kohta on volinikukandidaatide ametisse nimetamise oluline eeltingimus ning õiguskomisjonil on selged volitused volinikukandidaatide tagasilükkamiseks, kui kindlaks on tehtud huvide konflikt; rõhutab, et seda sätet tuleks lugeda koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 3 sätestatud eetikanormidega, millega nähakse ette, et Euroopa Komisjoni liikmed tuleb valida isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust;

4. tuletab meelde, et parlament võib vastavalt 20. novembri 2010. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[4] punktile 5 avaldada komisjoni liikmele umbusaldust, pärast mida peab komisjoni president nõudma selle liikme tagasiastumist või selgitama oma keeldumist parlamendi ees järgmisel osaistungjärgul;

5. märgib, et volinikukandidaatide võimalike huvide konfliktide uurimisel 2019. aastal rõhutasid õiguskomisjoni liikmed, et praeguse menetluse võimalused on väga piiratud; märgib lisaks, et vajakajäämiste hulka kuulub näiteks see, et ligi pääsetakse ainult piiratud hulgale teabele, et uurimiseks on liiga vähe aega ning et puudu on uurimisvolitused ja ekspertide toetus; on seisukohal, et volinikukandidaatide esitatud deklaratsioonide läbivaatamine eesmärgiga teha järeldusi huvide konflikti kohta on põhjapaneva institutsioonilise ja demokraatliku tähtsusega ning seda tuleks teha suurima tähelepanu, pühendumuse ja vastutustundega ning tõlgendades infot objektiivselt, demokraatlikult ja sõltumatult; usub, et võimalike huvide konfliktide uurimise eeskirju tuleks kohaldada ka Euroopa Komisjoni ametisse astuva presidendi deklaratsiooni suhtes;

6. on samuti arvamusel, et selleks, et see läbivaatamine oleks täielik ja täpne ning et välistada huvide konflikti võimalus, on sageli vajalik saada sellist teavet ja selliseid dokumente, mida ei esitata volinikukandidaatide majanduslike huvide praeguse deklaratsioonivormi raames, ning et pidevalt peaks olema võimalik kontrollida, kas teave on täielik, täpne ja ajakohane; rõhutab sellega seoses, et tulevasele sõltumatule ELi eetikaorganile tuleks anda asjakohased uurimisvolitused ning õigus taotleda ja saada juurdepääs haldusdokumentidele, et sel organil oleks võimalik teha hästi põhjendatud ja hästi dokumenteeritud hindamisi; rõhutab, et sõltumatul ELi eetikaorganil peaks olema võimalik määrata karistusi põhjendamatute viivituste või teabe andmisest keeldumise eest; rõhutab, et huvide konflikti mõju kontrollimisel tuleb täielikult järgida konfidentsiaalsuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse eeskirju;

7. on seetõttu seisukohal, et õiguskomisjonile – kes teeb koostööd sõltumatu ELi eetikaorganiga – tuleks võimalike huvide konfliktide hindamiseks anda piisavalt aega; on lisaks veendunud, et õiguskomisjonile tuleks anda vajaliku informatsiooni kontrollimiseks ja leidmiseks ning vajadusel lisainformatsiooni küsimiseks piisavad ressursid, vahendid ja oskusteave;

8. on seisukohal, et arvestades selle ülesande keerukat ja kompleksset olemust, peaks volinikukandidaatide võimaliku huvide konflikti olemasolu uurimine ja tuvastamine Euroopa Parlamendi poolt olema demokraatlik ning seda tuleks teha sõltumatul ja süstemaatilisel viisil, kasutades asjakohaste teadmiste ja kogemustega sõltumatu ELi eetikaorgani abi; on seisukohal, et tulevase sõltumatu ELi eetikaorgani koosseis, eelarve ja asjakohased uurimisvolitused peaksid võimaldama tal oma ülesandeid täita võimalikult sõltumatult; kutsub komisjoni ja kõiki osalevaid institutsioone üles eraldama tulevasele sõltumatule ELi eetikaorganile piisavalt töötajaid ja ressursse, et eksperdid saaksid hinnata võimalikke huvide konflikte eraldi iga juhtumi, eelkõige volinike, võimalik, et Euroopa Parlamendi liikmete ning ELi kõrgete ametnike puhul;

9. rõhutab, et avalikus sektoris töötamise järgsed ja nn pöördukse efektiga seotud huvide konfliktid kujutavad endast süstemaatilist laadi, korduvat ja ühist probleemi institutsioonide, organite ja asutuste jaoks kogu ELis; soovitab, et kõik ELi institutsioonid võtaksid kasutusele ühtlustatud ja piisavad ooteajad ning tugevdaksid nende jõustamist; on seisukohal, et huvide konflikti põhjustanud olukordade lahendamata jätmine võib ohustada ELi institutsioonide ja ametite usaldusväärsust ja vähendada kodanike usaldust nende vastu; rõhutab vajadust ühtlustada ja jõustada asjakohased ELi õigusaktid ja käitumisjuhendid, sealhulgas selleks, et nõuda selliste tööde või projektide täielikku läbipaistvust, millega kõrged ELi ametnikud tegelevad pärast avalikust teenistusest lahkumist, samuti mis tahes sellise kõrvaltegevuse läbipaistvust, millega tegelevad Euroopa Parlamendi liikmed; on arvamusel, et eeskirju huvide konflikti vältimiseks pärast avalikku teenistust või tööd tuleks kohaldada mõistliku aja jooksul, järgides samas eeskirju asjakohase hüvitise kohta; rõhutab vajadust õppida nende liikmesriikide parimatest tavadest, kus on juba olemas asjakohase oskusteabega riiklikud eetikaasutused; rõhutab, et eetikastandardite jõustamiseks on olemas erinevad riiklikud tavad; märgib, et mõnes liikmesriigis peavad valitud esindajad hoiduma hääletamisest küsimustes, milles neil on isiklik huvi, ning palub seetõttu ka Euroopa Parlamendi liikmetel sarnastel juhtudel mitte olla raportööriks; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitleva käitumisjuhendi artikleid 2 ja 3;

10. peab küsitavaks seda, et komisjon andis hiljuti heakskiidu endise voliniku Günther Oettingeri kümnendale volinikuameti järgsele töösuhtele vähem kui aasta jooksul, et Oettinger võiks asuda tööle rahvusvahelises konsultatsioonifirmas Kekst CNC, kelle suurim ELis lobitööga tegelev klient on Philip Morris International;

11. on seisukohal, et asjakohaste eksperditeadmiste saamiseks peaks sõltumatul ELi eetikaorganil olema alaline, sõltumatu ja kollegiaalne struktuur ning et selle organi liikmete hulka võiksid kuuluda isikud, kes töötavad teatavatel ametikohtadel, mis tagavad professionaalsuse ja sõltumatuse, näiteks Euroopa Liidu Kohtu endiste presidentide või kohtunike ametikohad, või kelle peaks nimetama või valima iga ELi institutsioon ja asjaomane organ, näiteks Euroopa Ombudsman, OLAF või Euroopa Kontrollikoda; on lisaks seisukohal, et ELi sõltumatu eetikaorgani koosseisus peab olema tagatud sooline võrdõiguslikkus ning samuti sõltumatus, erapooletus, usaldusväärsus, ausus ja kogemused;

12. rõhutab siiski, et volinikukandidaatide sõltumatuse hindamine jääb Euroopa Parlamendi demokraatlikuks ja institutsiooniliseks pädevuseks; soovitab seetõttu, et õiguskomisjon – säilitades samas täielikult oma pädevuse selles küsimuses – otsustaks volinikukandidaatide huvide konflikti olemasolu üle alles pärast seda, kui ta on saanud sõltumatult nõuandvalt eksperdiorganilt mittesiduvad, avalikud, täpsed ja põhjendatud soovitused, mis tugevdaksid õiguskomisjoni tegevust; on seisukohal, et uurimise lõpetuseks peaks õiguskomisjon korraldama ELi sõltumatu eetikaorgani antud soovituste üle arutelu; on seisukohal, et lisaks volinikukandidaatide deklaratsioonide kontrollimisele õiguskomisjoni poolt tuleks huvide konfliktide uurimine üldiselt läbi viia enne avalikku teenistust või töötamist, selle ajal ja pärast seda kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste puhul;

13. on veendunud, et paralleelselt nõuandefunktsiooniga, mis sõltumatul ELi eetikaorganil on volinikukandidaatide võimalike huvide konfliktide alal, tuleks talle Euroopa institutsioonides ja ametites üldiselt huvide konfliktide uurimisel anda ka laiem toetav roll, milles ta saaks täiendavalt ja tasakaalustatult tegutseda ühelt poolt ennetavalt, suurendades teadlikkust ja andes eetikasuuniseid, ning teiselt poolt kontrollides huvide konflikti alaste reeglite järgimist ja neid reegleid jõustades; teeb ettepaneku, et sõltumatu ELi eetikaorgan peaks toetama vastavate reeglite ühtset rakendamist ja seda tagama ning seadma eesmärgiks kõrgeimad eetikastandardid, suurendades seeläbi üldsuse usaldust ning suurendades ELi institutsioonide liikmete ja töötajate usaldusväärsust ja nende huvide läbipaistvust; soovitab tulevasel sõltumatul eetikaorganil töötada eetiliste standardite ühtlustamise nimel, võttes samal ajal arvesse iga institutsiooni eripära ja probleeme;

14. on seisukohal, et institutsiooniline kultuur, mis rajaneb põhimõtteliselt ennetamisel, toetamisel ja läbipaistvusel, nõuab tihedat koostööd erinevate järelevalve all olevate asutuste ja institutsioonidega; on seisukohal, et edaspidi võiks eetiliste küsimuste eest vastutavad sisemised haldusteenistused muuta kontaktpunktideks, kes vastutavad suhete eest Euroopa eetikaorganiga; rõhutab, et sõltumatul ELi eetikaorganil peaks olema võimalus alustada uurimist omal algatusel; on seisukohal, et tulevase sõltumatu ELi eetikaasutuse peamiste ülesannetega, milleks on konsulteerimine, ennetamine ja toetamine, võiks kaasneda võimalus esitada viimase abinõuna jõustamismeetmeid, et tagada asutuse soovituste ja otsuste järgimine; on seisukohal, et soovituste ja otsuste avaldamine või edastamine iseenesest võib kujutada endast sanktsiooni; rõhutab, et selline organ ei peaks asendama Euroopa Liidu Kohut;

15. kinnitab, et eetikaorganil peaks olema võimalik võtta arvesse sidusrühmade, sealhulgas rikkumisest teatajate kahtlusi;

16. soovitab luua sisemise ja konfidentsiaalse kaebuste esitamise mehhanismi, et Euroopa ametiisikud saaksid väljendada kehtivate eeskirjade võimaliku rikkumise kahtlusi, kartmata kättemaksu;

17. rõhutab, et võitlus pettuste, korruptsiooni, haldusomavoli või avaliku sektori vahendite väärkasutamise vastu erineb eetiliste küsimuste järelevalvest ELi institutsioonides, kuigi on sellega mõnikord seotud; rõhutab seetõttu, et sõltumatu eetikaorgani loomine ei tohi viia selleni, et kaotatakse teised olemasolevad organid, kes teostavad järelevalvet Euroopa Liidu hea halduse üle, või seatakse neile põhjendamatuid piiranguid.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	22.2.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 2 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Manon Aubry, Gunnar Beck, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Ibán García Del Blanco, Jean-Paul Garraud, Esteban González Pons, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Karen Melchior, Jiří Pospíšil, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Ernő Schaller-Baross, Stéphane Séjourné, Raffaele Stancanelli, Marie Toussaint, Adrián Vázquez Lázara, Axel Voss, Marion Walsmann, Tiemo Wölken, Lara Wolters, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andrzej Halicki, Javier Nart, Emil Radev

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
PPE	Geoffroy Didier, Esteban González Pons, Jiří Pospíšil, Axel Voss, Javier Zarzalejos
S&D	Ibán García Del Blanco, Franco Roberti, Marcos Ros Sempere, Tiemo Wölken, Lara Wolters
Renew	Pascal Durand, Karen Melchior, Stéphane Séjourné, Adrián Vázquez Lázara
ID	Jean-Paul Garraud, Gilles Lebreton
Verts/ALE	Marie Toussaint
The Left	Manon Aubry
NI	Mislav Kolakušić

 

2	-
ECR	Angel Dzhambazki, Raffaele Stancanelli

 

3	0
ID	Gunnar Beck
PPE	Ernő Schaller-Baross, Marion Walsmann

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (1.6.2021)

põhiseaduskomisjonile

ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu

(2020/2133(INI))

Arvamuse koostaja: Mikuláš Peksa

 

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et läbipaistvus, vastutus, professionaalsus ja usaldusväärsus on ELis eetikapõhimõtete edendamisel olulise tähtsusega ning need on hädavajalikud, et kaitsta ELi eelarvet pettuse ja korruptsiooni eest ning säilitada ELi demokraatlik legitiimsus ja üldsuse usaldus selle vastu; juhib tähelepanu sellele, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon määratleb avaliku sektori usaldusväärsust kui ühiste eetikaga seotud väärtuste, põhimõtete ja normide vastavusse viimist ja järgimist, et kaitsta avalikus sektoris avalikku huvi ja seada see erahuvidest kõrgemale; tuletab meelde, et ebaeetiline käitumine võib olulisel määral kahjustada ELi finantshuve ja otsustusprotsessi, kahjustada selle institutsioonide mainet ning kujutada endast tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja avalikule huvile, mistõttu tuleks sellist käitumist ära hoida ja hukka mõista;

2. tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda järeldas oma 2019. aasta eriaruandes nr 13/2019 ELi institutsioonide eetikaraamistike kohta, et auditeeritud institutsioonid olid kehtestanud piisavad eetikaraamistikud nii töötajate kui ka liikmete jaoks, kuid tuvastas sellega seoses mõned puudused; soovitas, et parandusi tuleks teha ELi eetikareeglite ühtlustamise, nendealase teadlikkuse suurendamise ja nende tugevdamise teel; jagab kontrollikoja muret selle pärast, et puudub ühine ELi eetikaraamistik, mis reguleeriks liikmesriikide esindajate tööd nõukogus, et parlamendis ja nõukogus puuduvad üldised eetikastrateegiad, et huvide deklaratsioonide kontrollimise menetlused ei ole usaldusväärsed, et nende deklaratsioonide kontrollimine on piiratud ja et muudes valdkondades, mis puudutavad kehtivaid eetikaraamistikke, on poliitika puudulik;

3. rõhutab, et kontrollikoda märgib, et rikkumistest ja korruptsioonist teatamise hõlbustamiseks peaksid olemas olema tõhusad institutsioonilised raamistikud ning selged menetlused ja kanalid, ning et heas usus tegutsevaid rikkumisest teatajaid tuleb kaitsta kättemaksu eest;

4. rõhutab, et praegused eetikaraamistikud, mis on ELi tasandil kohandatud iga ELi institutsiooni eripärale, ning järelevalve puudumine nende üle on takistanud käitumisjuhendite nõuetekohast rakendamist ELi institutsioonides; rõhutab, et kontrollikoda tegi kindlaks mitu valdkonda, kus on soovitatav rakendada eetikaküsimuste käsitlemisel ühtlustatumat lähenemisviisi; usub, et praegune iseregulatsioonil põhinev lähenemisviis ei täida oma eesmärki ega suuda tagada usaldusväärsust ning seetõttu tuleks see suurema tõhususe huvides läbi vaadata; on veendunud, et olulistes valdkondades, nagu rikkumisest teatajate kaitse, on vaja ühtlustatumat lähenemisviisi, sealhulgas selleks, et täita praegused õiguslikud lüngad, nagu voliniku statuudi puudumine; rõhutab, et ametiisikutel ei pruugi olla võimalik ise hinnata eetilisi olukordi või huvide konflikte ning et see hindamine peaks kuuluma spetsialiseerunud sõltumatu kolmanda osapoole pädevusse; tuletab meelde, et kontrollikoda märgib, et eetikaraamistikud ei saa olla tõhusad ilma asjakohaste järelevalvesüsteemideta, mis peaksid kajastama riskitaset ja võtma arvesse ametnike haldusülesandeid; tunnistab institutsioonide erinevusi ja eelkõige Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kontrollikoja liikmete ning Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide või valitsuste liikmete õiguslikult tagatud sõltumatust; toonitab vajadust suurendada ELi institutsioonide usaldusväärsust ja tugevdada üldsuse usaldust;

5. ärgitab looma sõltumatut eetikaorganit, et ühtlustada ELi institutsioonide, organite ja asutustega seotud reeglid; väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis selle endale prioriteediks ja lubab toetada sõltumatu eetikaorgani pingutusi ELi tasandi ühise eetikaraamistiku loomisel; kutsub kõiki ELi institutsioone, organeid ja asutusi üles tegema koostööd ja koordineerima oma tegevust, et teha kindlaks valdkonnad, kus nende eetikaraamistikke saab paremini vastavusse viia ja ühtlustada; peab hädavajalikuks, et seadusandlik võim kontrolliks täitevvõimu, sest seadusandliku ja täidesaatva võimu mis tahes ülesannete ja volituste muutmine ohustaks muidu valitud parlamendiliikmete vaba volituse sõltumatust; juhib tähelepanu sellele, et praeguste eetikaraamistike parandamine ja ühtlustamine ning nende tõhus rakendamine ei tohiks põhineda üksnes sõltumatu eetikaorgani loomisel ning selles tuleb arvesse võtta iga institutsiooni eripära, võimude lahususe põhimõtet, samuti institutsioonilist tasakaalu ja aluslepingutega kehtestatud demokraatlikke rolle; on seisukohal, et enne sõltumatu eetikaorgani loomist käsitleva õigusakti ettepaneku koostamist on äärmiselt oluline viia läbi põhjalik kulude-tulude analüüs ja mõjuhinnang; rõhutab, et eesmärk on kaitsta ELi eelarvet ebaeetilise käitumise eest, säilitades samas erinevate ja arvukate ELi institutsioonide ja asutuste kõrgeimad eetika- ja usaldusväärsuse standardid;

6. näeb suurt potentsiaali haldusalase otsustuspädevuse järelevalves, mis põhineb uuel ühtlustatud eetikaraamistikul, mis peaks siiski sisaldama ühiseid reegleid huvide deklaratsioonide sisu ja avaldamise kohta vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ja täielikus kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega, samuti huvide konfliktide ja pöördukse efekti vältimise, kingituste ja külalislahkuse vastuvõtmise, rikkumisest teatajate ja ahistamise ohvrite kaitsmise, lobitööga seotud kohtumiste, avalike hangete ja juhtivate töötajate koosolekute ajakava läbipaistvuse ning avalike vahendite jaoks läbipaistvate pangakontode kasutamise kohta, võttes samal ajal arvesse institutsioonide erinevat tööd ning nende liikmete konkreetsete ülesannetega kaasnevaid riske ja probleeme;

7. on seisukohal, et uue eetikaorgani loomise tulemuseks peaks olema see, et üksikud ELi institutsioonid rakendavad ebasoodsas olukorras olevate isikute suhtes horisontaalset lähenemisviisi, mis võimaldab kõigil institutsioonidel tagada võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise; rõhutab, et sõltumatu eetikaorgani peamised prioriteedid peavad hõlmama võrdsete õiguste tagamist puuetega inimestele ja teistele ebasoodsas olukorras olevatele isikutele ELi institutsioonide toimimises ja töös;

8. usub, et kui anda sõltumatule eetikaorganile pädevus täita ELi institutsioonide praeguseid sisemisi eetikaülesandeid, võimaldab see oskusteavet koondada, koostoimet luua ja tänu sellele eetikareeglite rakendamist parandada, et ametiisikud tegutseksid alati ühiskonna hüvanguks avaliku sektori vahendite usaldusväärse haldamise ning seadusliku, õiglase ja läbipaistva otsustusprotsessi kaudu; on veendunud, et selline pädevuse üleandmine võimaldaks ELi eelarvekulutusi märkimisväärselt kokku hoida; tuletab meelde, et aluslepingute kohaselt on Euroopa Liidu Kohus ELi kõrgeim kohtuorgan (Euroopa Liidu lepingu artikkel 19) ja et sellest kõrgemat õigusemõistmisorganit ei saa olemas olla;

9. rõhutab vajadust austada ja järgida õigusriigi põhimõtet ning tagada, et ühine eetikaraamistik põhineks kindlalt aluslepingute õiguslikul alusel ja et selle rakendamine põhineks õigusriigi põhimõtte austamisel; rõhutab, et sõltumatule eetikaorganile peaks andma volitused asutus, kes vastutab praegu ühtsema eetikaraamistikuga seotud ennetamis-, jälgimis-, uurimis- ja jõustamistegevuse eest ning teadmiste ja suuniste andmise eest, et kaitsta ELi finantshuve; rõhutab, et sõltumatul eetikaorganil peaks ebaeetilise käitumisega seotud ELi eelarve kuritarvitamise vältimiseks olema võimalik soovitada distsiplinaarmeetmeid ja määrata rahalisi karistusi; nõuab, et sõltumatu eetikaorgan hindaks vajaduse korral eetikanormide rakendamist ja järgimist ELi institutsioonide poolt ning avaldaks igal aastal oma järelduste kohta aruande koos soovitustega, mis esitatakse Euroopa Parlamendile, komisjonile ja kõigile teistele osalevatele institutsioonidele; rõhutab, et sõltumatu eetikaorgan peab suurendama töötajate teadlikkust eetikaraamistiku sätetest ja eetikakultuurist ELi institutsioonides;

10. hoiatab, et ülesannete loovutamine sõltumatule eetikaorganile lisaks praegu institutsioonide poolt täidetavatele ülesannetele võib kujutada endast aluslepingute tõsist rikkumist;

11. nõuab, et sõltumatu eetikaorgan näitaks läbipaistvuse puhul eeskuju, avaldades kõik oma soovitused, aastaaruanded, otsused ja kulutused masinloetavas avatud andmevormingus, nii et kõik kodanikud saaksid nendega tutvuda, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega; soovitab tungivalt, et mis tahes tarkvara, mis on arendatud ELi avaliku halduse eetikastandardite järgimiseks, tuleks teha tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsi alusel kättesaadavaks ja seda tuleks jagada iga seda kasutada sooviva Euroopa institutsiooniga; nõuab sellega seoses tihedat koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga;

12. ergutab ELi institutsioone allkirjastama institutsioonidevahelist kokkulepet sõltumatu eetikaorgani loomiseks; rõhutab nõukogu, sealhulgas nõukogus töötavate liikmesriikide esindajate institutsioonidevahelise kokkuleppega ühinemise olulisust, arvestades Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Ombudsmani korduvaid nõudmisi suurendada institutsiooni tööeetikat ja läbipaistvust ELi kodanike heaks; tuletab meelde nõukogu kohustust tegeleda kõrgetasemeliste huvide konfliktide, nn pöördukse efekti ja lobitöö läbipaistvuse reeglitega; nõuab selgeid sätteid, mis annaksid asjaomasele isikule apellatsiooniõiguse kõigi teda puudutavate soovituste peale, mis on täielikult kooskõlas õigusriigi aluspõhimõtetega; rõhutab, et parlamendi uue nõuandva eetikaorgani loomisega tuleks vältida topelttööd ja pädevuste kattumist;

13. rõhutab, kui oluline on selge ülesannete jaotus ja vajaduse korral tõhustatud koostöö sõltumatu eetikaorgani ja ELi asutuste, nagu Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Ombudsmani, Euroopa Kontrollikoja ja teiste asutuste vahel nende vastavate volituste piires ning kui oluline on sellise koostöö loodav püsiv teabevahetus; märgib, et selleks, et säilitada kodanike suur usaldus ja heakskiit uuele ELi organile, peaks sõltumatu eetikaorgani loomine olema sobivuse ja tõhususe seisukohast põhjendatud.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	26.5.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Matteo Adinolfi, Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, Corina Crețu, Ryszard Czarnecki, José Manuel Fernandes, Luke Ming Flanagan, Daniel Freund, Isabel García Muñoz, Monika Hohlmeier, Pierre Karleskind, Joachim Kuhs, Claudiu Manda, Younous Omarjee, Tsvetelina Penkova, Markus Pieper, Sabrina Pignedoli, Michèle Rivasi, Petri Sarvamaa, Vincenzo Sofo, Michal Wiezik, Angelika Winzig, Lara Wolters, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Joachim Stanisław Brudziński, Katalin Cseh, Mikuláš Peksa, Ramona Strugariu, Lucia Vuolo

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24	+
NI	Sabrina Pignedoli
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Markus Pieper, Petri Sarvamaa, Michal Wiezik, Angelika Winzig, Tomáš Zdechovský
Renew	Olivier Chastel, Katalin Cseh, Pierre Karleskind, Ramona Strugariu
S&D	Caterina Chinnici, Corina Crețu, Isabel García Muñoz, Claudiu Manda, Tsvetelina Penkova, Lara Wolters
The Left	Luke Ming Flanagan, Younous Omarjee
Verts/ALE	Daniel Freund, Mikuláš Peksa, Michèle Rivasi

 

4	-
ECR	Joachim Stanisław Brudziński, Ryszard Czarnecki, Vincenzo Sofo
ID	Joachim Kuhs

 

2	0
ID	Matteo Adinolfi, Lucia Vuolo

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (20.11.2020)

põhiseaduskomisjonile

ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu

(2020/2133(INI))

Arvamuse koostaja: Derk Jan Eppink

 

 

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist[5], eelkõige resolutsioonis väljendatud toetust komisjoni presidendi ettepanekule luua huvide konfliktidega seotud otsuste langetamiseks kõigile ELi institutsioonidele ühine ELi tasandi sõltumatu eetikaorgan;

2. rõhutab, et avalikus sektoris töötamise järgsed ja nn pöördukse efektiga seotud huvide konfliktid kujutavad endast korduvat ja ühist probleemi institutsioonide, organite, asutuste ja ametite jaoks kogu ELis; on seisukohal, et huvide konflikti põhjustanud olukordade lahendamata jätmine võib ohustada kõrgete eetiliste standardite jõustamist ELi institutsioonides ja ametites, vähendades nende usaldusväärsust ja õõnestades kodanike usaldust nende vastu;

3. juhib tähelepanu sellele, et finantsvaldkonna reguleerimispoliitikale omane keerukus, finantsturu osaliste ja riigiametnike teabevahetuse asümmeetria ning huvide konflikte käsitlevate eeskirjade ühtlustatud raamistiku puudumine ELi institutsioonides ja asutustes muudavad järelevalveasutused ja reguleerivad asutused eriti tundlikuks finantssektori regulatiivse haarde suhtes;

4. rõhutab murelikult, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) endine tegevdirektor nimetati finantsvaldkonna lobiorganisatsiooni tegevjuhiks, mille puhul Euroopa Ombudsman leidis pärast uurimist, et EBA ei oleks tohtinud sellist üleminekut lubada ning et kavandatava ülemineku ilmnemisel ei kehtestatud konfidentsiaalse teabe viivitamatuks kaitsmiseks piisavalt sisemisi kaitsemeetmeid; märgib, et selline ilma vahepealse ooteajata avaliku sektori järgne töösuhe ei ole mitte üksnes vastuolus ELi personalieeskirjadega, vaid kujutab endast ohtu nii EBA mainele ja sõltumatusele kui ka kõigile liidu institutsioonidele; väljendab sellega seoses heameelt meetmete üle, mida EBA on pärast ombudsmani soovitusi rakendanud;

5. väljendab ühtlasi kahetsust, et komisjoni hankemenetlustes ei ole huvide konfliktide vältimiseks võetud piisavalt kaalutlus-, ennetus- ega jõustamismeetmeid;

6. märgib, et kehtivate eeskirjade kohaldamisel Euroopa Komisjoni volinike, Euroopa Parlamendi liikmete ja ELi ametnike suhtes on ilmnenud liiga palju puudusi; tuletab meelde, et organisatsiooni Transparency International EU aruande kohaselt töötas 2017. aasta alguses üle 50 % endistest komisjoni volinikest ja 30 % endistest Euroopa Parlamendi liikmetest, kes olid poliitikast lahkunud, ELi läbipaistvusregistris registreeritud organisatsioonides; rõhutab eelkõige valitud parlamendiliikmete puhul vajadust läbipaistvuse ja usaldusväärsuse järele seoses isiklike ja rahaliste kohustustega; rõhutab, et läbipaistvuse ja usaldusväärsuse küsimused ELi ja riiklikul tasandil on omavahel tihedalt seotud; toetab seetõttu Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) tööd ja kutsub liikmesriike üles rakendama selle soovitusi, eriti neid, milles käsitletakse liikmesriikide poliitikutele range käitumisjuhendi loomist ja avalikus sektoris töötamise järgsete töösuhete eeskirjade kehtestamist;

7. tuletab meelde Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Kontrollikoja korduvaid hoiatusi oluliste puuduste kohta ELi institutsioonide huvide konflikti ennetamise poliitikas; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi eetikanormid ei ole viidud vastavusse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunistega huvide konfliktide haldamise kohta avalikus teenistuses, milles soovitatakse määrata keskne üksus, kes vastutab huvide konflikti poliitika ja menetluste väljatöötamise ja haldamise eest; on seisukohal, et ELi institutsioonide ja asutuste praegune eetika ja usaldusväärsuse õigusraamistik on väga killustatud, ei täida oma eesmärki ning vajab põhjalikku läbivaatamist, et tugevdada sõltumatust ja uurimisvolitusi;

8. nõuab nii avalikus sektoris töötamise eelsete kui ka selle järgsete tööalaste huvide konfliktide puhul kehtiva regulatiivse ja jõustamisraamistiku tugevdamist, et kehtestada asjakohased, selged, siduvad ja proportsionaalsed piirid avaliku sektori ning era- ja mittetulundussektori vahele ning seeläbi suurendada ELi otsustusprotsessi usaldusväärsust laiema avalikkuse silmis; väljendab sellega seoses heameelt OECD, Euroopa Kontrollikoja, GRECO ja Euroopa Ombudsmani tehtud töö üle;

9. väljendab heameelt täiendavate läbipaistvusmeetmete üle, millest Euroopa Keskpanga (EKP) president Christine Lagarde teatas seoses EKP eetikakomitee arvamuste avaldamisega EKP juhatuse, nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmete huvide konflikti ja ametiajajärgse tasustatava töö kohta; kutsub Euroopa järelevalveasutusi üles kasutama sarnast lähenemisviisi ja avaldama asjakohased dokumendid, mille on koostanud nende asutusesisesed organid, kes vastutavad huvide konfliktide ja mandaadijärgse tasustatava töö eest;

10. nõuab sõltumatu ELi eetikaorgani loomist, mille ülesanne oleks tagada eetikareeglite ühetaoline kohaldamine kõigis ELi institutsioonides, teostades huvide konfliktide, nn pöördukse efekti ja lobitöö läbipaistvuse järelevalvet kõigi ELi institutsioonide ja ametite jaoks;

11. rõhutab, et kuna huvide konfliktidega seotud kaebuste käsitlemiseks puudub eraldi mehhanism, on neid käsitlenud Euroopa Ombudsman oma muude ülesannete kõrvalt, ilma et tal oleks selleks asjakohaseid vahendeid või volitusi oma otsuste jõustamiseks;

12. juhib tähelepanu sellele, et uus ELi tasandi eetikaorgan peaks olema struktuuri, juhtimise ja eelarve poolest sõltumatu; rõhutab, et eetikaorgani täpset koosseisu ja volitusi käsitlevates aruteludes tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kodanikuühiskonna organisatsioonide arvamust;

13. soovitab ELi tasandi eetikaorgani moodustamisega mitte viivitada, et vältida nn pöördukse juhtumite ja huvide konfliktide kordumist juba lähitulevikus;

14. rõhutab, et see organ peaks tegema tihedat koostööd ELi institutsioonide eetikakomiteede, läbipaistvusregistri sekretariaadi, Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Ombudsmaniga;

15. on seisukohal, et ELi institutsioonides ja asutustes ELi eetika- ja usaldusväärsuse reeglite, sealhulgas lobitöö eeskirjade ja läbipaistvuse piisavaks määratlemiseks, järelevalveks ja jõustamiseks peaksid määratud sõltumatul ELi eetikaorganil olema asjakohased inim- ja finantsressursid, hoolikalt valitud koosseis, mis tagab tema sõltumatuse poliitilistest kaalutlustest ja muudest huvidest, ning ulatuslik mandaat, millega talle antakse ennetavad, järelevalve-, uurimis- ja karistamispädevused, -volitused, -ülesanded ja -kohustused, sealhulgas:

– eetika- ja usaldusväärsuse reeglite rikkumiste ennetav jälgimine ja karistamine ELi institutsioonides ja asutustes;

– rangete eeskirjade kehtestamine avalikus sektoris töötamise eelsete ja selle järgsete töösuhete, nn pöördukse efekti ja huvide konflikti olukordade kohta kõigi ELi institutsioonide ja asutuste töötajate, Euroopa Parlamendi liikmete ja Euroopa Komisjoni volinike jaoks, sealhulgas nn ooteaegade kontrollimine ja töökohavahetuse lubade läbivaatamine, kui ta leiab, et konkreetne üleminek kujutab endast huvide konflikti, ning siduvate soovituste esitamine selles kontekstis;

– ülesanne vaadata tehniliselt ja erapooletult läbi ELi poliitikute teisejärgulised ametikohad ja majanduslike huvide deklaratsioonid, sealhulgas kontrollida, kas kehtestatud lobitöö keeldudest ja kontrollitingimustest peetakse kinni;

– aktiivse rolli võtmine seoses kindlaksmääratud üksuste, sealhulgas rikkumisest teatajate kaebustega;

– halduskaristuste määramine koos edasikaebamise ja kohtuliku läbivaatamise võimalusega, sekkumata aluslepingutesse;

– järelevalve komisjoni otsustamisprotsessi nõuetekohase toimimise ja sõltumatuse üle, sealhulgas komisjoni eksperdirühmade ja sarnaste üksuste loomise ja tegevuse üle;

– nõuandmine vastava taotluse puhul ning aastaaruannete esitamine oma töö kohta, sealhulgas omaalgatuslikud soovitused ELi eetikasüsteemi edasiarendamiseks;

– järelevalve ELi töötajatele kehtestatud lobitöö keeldude ja tingimuste suhtes;

– veebipõhise Euroopa tasandi eetikaregistri haldamine, mis võimaldab juurdepääsu peamistele läbipaistvust käsitlevatele dokumentidele;

16. rõhutab, et ELi tasandi sõltumatu eetikaorgan ei ole iseenesest piisav selleks, et tõhusalt lahendada huvide konflikti olukordi ELi institutsioonides ja asutustes; on seisukohal, et ELi eetika- ja usaldusväärsuse eeskirjade läbivaatamine võiks hõlmata selliseid meetmeid nagu kõrgemate ametnike teavitus- ja ooteaja pikendamine proportsionaalselt ja juhtumipõhiselt, tagades samal ajal võrdse kohtlemise kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 15, riigihankeid käsitleva direktiivi 2014/24/EL[6] tugevdamine, kohustuslik osaluste loovutamine ettevõtetes, mis alluvad selle institutsiooni võimule, kuhu ametnik on äsja ametisse nimetatud, või mis teevad selle institutsiooniga tehinguid, kohustuslik taandamine, kui tegemist on küsimustega, mis mõjutavad endist erasektori tööandjat, või konkreetsete aktsiate omamise keeld volinikele ning ELi institutsioonide ja asutuste kõrgematele ametnikele nende ametiajal; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda ettepanekut asjaomase õigusraamistiku läbivaatamiseks;

17. tunnistab vajadust leida juhtumipõhine delikaatne tasakaal huvide konfliktide reguleerimise, jõuliste meetmete kehtestamise, mis leevendavad üksikisiku majandusliku vabaduse õiguse piiramist, nt tööotsijatele teabe saatmine huvide konflikti süsteemi ja mis tahes tulevaste tööhõivepiirangute kohta, parlamentaarsete ja muude institutsiooniliste kohustuste takistusteta täitmise tagamise ning avaliku, era- ja mittetulundussektori vahelist liikuvust võimaldava dünaamilise tööturu säilitamise vahel;

18. on seisukohal, et ametist või institutsioonist lahkuvatele kõrgematele ametnikele kehtestatud pikemad ooteajad on õigustatud õiguslikud meetmed avalike huvide ja avaliku sektori asutuste usaldusväärsuse kaitsmiseks, kui need meetmed tuginevad objektiivsetele ja selgete kriteeriumidega menetlustele; on seisukohal, et igasugune kutselise liikuvuse keeld võib vajadusel tingida ajutise hüvitise maksmist, et ületada vahepealne periood enne asjakohase töökoha leidmist.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	19.11.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 13 20
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Costas Mavrides, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Dragoș Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Manon Aubry, Patryk Jaki, Eugen Jurzyca, Maximilian Krah, Ville Niinistö, Mick Wallace

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26	+
GUE/NGL	Manon Aubry, José Gusmão, Mick Wallace
NI	Piernicola Pedicini
PPE	Frances Fitzgerald, Sirpa Pietikäinen
RENEW	Billy Kelleher
S&D	Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Aurore Lalucq, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli
VERTS/ALE	Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Ville Niinistö, Ernest Urtasun

 

13	–
PPE	Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, José Manuel García-Margallo y Marfil, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Lídia Pereira, Ralf Seekatz, Inese Vaidere
RENEW	Dragoș Pîslaru

 

20	0
ECR	Derk Jan Eppink, Patryk Jaki, Eugen Jurzyca, Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle
ID	Gunnar Beck, Francesca Donato, Valentino Grant, Maximilian Krah, Jörg Meuthen, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni
PPE	Othmar Karas, Luděk Niedermayer
RENEW	Filles Boyer, Engin Eroglu, Luis Garicano, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Stéphanie Yon-Courtin

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (13.4.2021)

põhiseaduskomisjonile

ELi institutsioonide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kohta sõltumatu ELi eetikaorgani loomise kaudu

(2020/2133(INI))

Arvamuse koostaja: Radan Kanev

 

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab heameelt Euroopa Komisjoni poolt parlamendi ees võetud kohustuse üle luua sõltumatu ELi eetikaorgan;

2. rõhutab, et kõik ELi institutsioonid peaksid järgima kõrgeid eetika- ja läbipaistvusnorme, ning kutsub kõiki ELi institutsioone üles sõlmima kokkulepe ühise eetikaraamistiku loomise kohta, mis neid norme kajastaksid; rõhutab, et kõrged läbipaistvus- ja usaldusväärsusnormid kõigis ELi institutsioonides on olulised selleks, et kodanikud saaksid täielikult kasutada oma demokraatlikku õigust osaleda ELi otsustusprotsessis, mis omakorda aitab suurendada liidu demokraatlikku legitiimsust ja usaldusväärsust ning samal ajal tugevdada usaldust Euroopa integratsiooniprotsessi vastu; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kodanike usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on esindusdemokraatlike riikide peamine alus; tuletab meelde, et komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2019–2024 kohustus komisjoni president töötama kõigi ELi institutsioonide jaoks ühise sõltumatu eetikaorgani loomise nimel ja rõhutas, et ELi institutsioonid peavad – selleks et kodanikud ELisse usuksid ja seda usaldaksid – olema avatud ning eetika, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse poolest laitmatud; tuletab meelde, et petitsiooniõigust tuleb tugevdada, et sellega oleks kodanikele tagatud kõige kohasem toetus ELi institutsioonide esindajatega vahetu dialoogi alustamiseks ja pidamiseks eesmärgiga lahendada kodanike probleeme, aidates nii suurendada avatust, kaasatust ja vastutust ning parandada reageerimisvõimet, ühtlasi vähendades lõhet kodanike ja ELi institutsioonide vahel; märgib sellega seoses, et petitsioonide ja nõuetega tegelevad veebilehed peaksid olema ka puuetega inimestele täielikult juurdepääsetavad;

3. rõhutab, et inimesed tunnevad ELi institutsioonide toimimise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse vastu erilist huvi, millest annavad tunnistust petitsioonikomisjonile laekuvad rohked petitsioonid, milles nõutakse täielikku läbipaistvust[7], muu hulgas nõukogus otsuste tegemise ja nõukogu kontaktide kohta lobistidega; väljendab muret ELi kõrgemate ametnike ametisse nimetamise menetluste[8] ning volinike huvide konfliktide ja Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi rikkumiste käsitlemise[9] ning läbipaistvuskohustuste ja nn pöördukse efekti eeskirjade täitmise kontrollimise pärast; rõhutab ka, et nagu varasematelgi aastatel, puudutas enamik Euroopa Ombudsmani 2019. aastal lõpetatud uurimistest läbipaistvust ja aruandekohustust, sealhulgas üldsuse juurdepääsu teabele ja dokumentidele;

4. on seisukohal – olles parlamendikomisjon, kes tegeleb kõige otsesemalt avaliku arvamusega ja üldsuse suhtumisega institutsioonide läbipaistvusse ja usaldusväärsusse –, et demokraatlik toimimisviis ja poliitiline vastutus koos kõrgeimatele normidele vastava eetika, läbipaistvuse ja vastutusega on iga põhiseadusliku demokraatia ja ka ELi kontrollimehhanismi põhielemendid; rõhutab vajadust ELi tasandil demokraatliku vastutuse mehhanisme veelgi tugevdada; ergutab sellega seoses looma kõigi ELi institutsioonide ühist eetikaraamistikku ja ELi eetikaorganit, mis peaks toimima depolitiseeritud ja sõltumatul viisil paralleelselt aluslepingutes sätestatud poliitiliste kontrollimehhanismidega, et veelgi toetada ELi tasandil vastutuse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kõrgeimaid norme ja tagada nende järgimine, samuti tagada, et avalikud otsused tehakse üldistes huvides, ning seega suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu;

5. tuletab meelde, et Euroopa Parlament kui ainus otse valitav institutsioon, mis esindab ELi kodanikke, peaks jätkama oma olulist järelevalveülesannet komisjoni ja teiste institutsioonide poliitilise hindamise üle, samuti selle üle, et tagada teatavate kandidaatide sobivus kõrgematele ametikohtadele; rõhutab, et Euroopa Parlamendil peab olema keskse tähtsusega roll kõigi ELi institutsioonide, asutuste ja organite suhtes kohaldatava ELi eetika järelevalvesüsteemi tõhustamises, et suurendada üldsuse usaldust ELi otsustamisprotsesside vastu; soovitab, et tulevase sõltumatu ELi eetikaorgani liikmekandidaadid nimetaks Euroopa Parlament;

6. rõhutab, et õigusloomeprotsessi suur läbipaistvus on oluline selleks, et kodanikud saaksid oma valitud esindajatelt ja valitsustelt nõuda, et nad võtaksid vastutuse; kordab seetõttu oma üleskutset nõukogule viia oma töömeetodid kooskõlla parlamentaarse ja osalusdemokraatia põhimõtetega, nagu on nõutav aluslepingute kohaselt, ning parandada õigusloomeprotsessi läbipaistvuse reegleid ja tavasid kooskõlas Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Ombudsmani soovitustega, mida parlament toetas valdava häälteenamusega oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioonis (Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites)[10], mis põhines põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni ühisel raportil; tuletab meelde, et suhtlus ELi asutustega peab olema kättesaadav ka puuetega inimestele;

7. peab väga oluliseks, et läbipaistvusregister oleks kohustuslik kõigile liidu institutsioonidele ja ametitele, et hõlbustada avalikku kontrolli ja võimaldada kodanikel ja teistel sidusrühmadel jälgida lobistide tegevust ning nende mõju otsustele ja õigusaktidele;

8. rõhutab, et praegune eneseregulatsiooni eetikaraamistik on osutunud ebapiisavaks ning toonud kaasa killustatud lähenemisviisi ja erinevad eetikanõuded eri ELi institutsioonides; rõhutab, et viimastel aastatel on jäänud karistamata mitu ebaeetilise käitumise ja reeglite rikkumise juhtumit, mis kinnitab, et praeguses ELi eetika järelevalvesüsteemis on endiselt tõsised puudused ja vastuolud; peab äärmiselt oluliseks praeguste menetluste nõrkade kohtade kindlakstegemist ja käsitlemist; rõhutab sellega seoses asjaolu, et praeguste, isereguleerival lähenemisviisil põhinevate killustatud menetluste parandamine seeläbi, et võtta kasutusele tulemuslikum ELi eetika järelevalvesüsteem ja luua ühtne sõltumatu ELi eetikaorgan, on ülioluline, tagamaks kõigis ELi institutsioonides järjepidevat ja täielikku eetikanormide ning võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise rakendamist; rõhutab lisaks, et see eetikaorgan peaks võtma üle praegu erinevates ELi institutsioonides ja ametites tegutsevate eetikakomiteede rolli ning töötama selle nimel, et ühtlustada normide ja mõistete, nagu „huvide konflikt“, erinevad tõlgendused, et vältida lahknevusi, tagada selgus ja seega suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonide toimimise vastu;

9. rõhutab vajadust vaadata läbi ja ühtlustada asjakohased ELi õigusaktid ja käitumisjuhendid ning nõuda täielikku läbipaistvust seoses ametikohtade või projektidega, mille on võtnud vastu ELi institutsioonide ja ametite kõrged ametnikud või parlamendiliikmed, sealhulgas pärast avalikust teenistusest lahkumist; toonitab sellega seoses, et teatavad ametiisikud kinnitavad ise, et neil puudub huvide konflikt, ja hindavad ka eetikanormide järgimist ise; tõstab esile, et enda koostatud kinnitused ja hinnangud ei ole siiski piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli; rõhutab, et see ülesanne peaks kuuluma sõltumatu spetsialiseerunud kolmanda osapoole pädevusse, milleks oleks kõigi ELi institutsioonide, ametite, organite ja büroode ühine sõltumatu eetikaorgan;

10. on seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid kohaldama kõrgeimaid eetilisi norme, et ära hoida kõik nn pöördukse efekti juhtumid ja huvide konfliktid, sealhulgas seoses kõrgematele ametikohtadele nimetamisega ELi institutsioonides ja asutustes; väljendab muret selle pärast, et kõik sellised juhtumid, isegi kui need on õiguslikult lubatavad, kahjustavad märkimisväärselt ELi institutsioonide üldist usaldusväärsust ja on sageli kasutusel ELi-vastases propagandas euroskeptitsismi levitamise vahendina; nõuab, et loodaks ELi institutsioonide ühine sõltumatu eetikaorgan, kes teeks järelevalvet tulevase ühise eetikaraamistiku rakendamise üle ning kellel oleks pädevus seoses ühiste reeglitega, mis käsitlevad huvide deklaratsioonide sisu ja nende avaldamist, huvide konflikti ja nn pöördukse efekti vältimist, kingituste ja teenete vastuvõtmist, rikkumistest teatajate ja ahistamise ohvrite kaitsmist, lobitööga seotud kohtumiste, riigihangete ja kõrgemate töötajate koosolekute ajakava läbipaistvust ning avaliku sektori vahendite jaoks läbipaistvate pangakontode kasutamist;

11. on seisukohal, et kõrgetele ametikohtadele kandidaatide valimise menetlused peaksid toimuma täielikult objektiivsete kriteeriumide alusel ja olema avalikkusele täielikult läbipaistvad; rõhutab, et küsimuste ja vastuväidete jaoks tuleks kehtestada raamistik, millega kaasneb menetluse edasine avalik käik ja õigus tühistada otsused, mis on osutunud läbipaistvuse ja usaldusväärsuse seisukohast ebapiisavaks; rõhutab, et menetlusi tuleks korrapäraselt hinnata, et jälgida nende tulemuslikkust ja et neid vajaduse korral parandada;

12. märgib, et mõned ELi liikmesriigid juba esitavad oma valitavatele ja ametisse nimetatavatele ametnikele kõrgeid läbipaistvusnõudeid seoses huvide konflikti, sissetulekuallikate ja perekonnavaraga; on seisukohal, et ELi institutsioonid peavad tingimata ühtlustama oma menetlused ning rakendama ühesuguseid kõrgeid eetika- ja usaldusväärsusnorme;

13. rõhutab Euroopa Ombudsmani olulist rolli ELi institutsioonides kõrgeimate läbipaistvus- ja usaldusväärsusnormide tagamisel; rõhutab, et Euroopa Ombudsmanil on Euroopa avaliku halduse nõuetekohase toimimise järelevalves keskne roll, mis peaks nii jätkuma ka pärast ELi eetikaorgani asutamist; peab sellega seoses vajalikuks kaitsta ja vajaduse korral tugevdada ombudsmani rolli esimese organina, kelle poole kodanikud saavad pöörduda, et väljendada institutsioonidega seotud mureküsimusi; palub põhiseaduskomisjoni, et ta oma töös eetikareeglite tugevdamiseks ja nende jõustamiseks ühtse sõltumatu eetikaorgani loomise kaudu kaaluks ja võtaks täielikult arvesse kõiki praeguse ELi eetikaraamistiku puudusi ja lünki, mida on kinnitatud ka Euroopa Ombudsmani korraldatud uurimistes; teeb ettepaneku sõlmida ELi institutsioonide vaheline kokkulepe, et luua Euroopa Parlamendi ja komisjoni jaoks ühtne sõltumatu eetikaorgan, milles võivad osaleda kõik ELi institutsioonid, ametid ja asutused, eesmärgiga parandada kõiki selle teemaga seonduvaid aspekte; soovitab anda sellele organile selge volitus ja tagada, et tehnilisel tasandil oleks tema tegevusstruktuur alaline, sõltumatu, erapooletu, kollegiaalne ja sooliselt tasakaalustatud;

14. soovitab, et ühtne sõltumatu eetikaorgan koosneks liikmetest, kelle valib välja komisjon ja nimetab ametisse parlament, ning et kandidaadid võiks valida muu hulgas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Kontrollikoja endiste presidentide ning endiste Euroopa ombudsmanide ja endiste parlamendiliikmete hulgast; soovitab kandidaatide valimisel lähtuda nende usaldusväärsusest, pädevusest, kogemusest ja huvide konflikti puudumisest; soovitab valikumenetluse käigus põhjalikult analüüsida kandidaatide praegusi ja varasemaid poliitilisi ametikohti, võttes arvesse kõnealuse organi ülesandeid ja vajalikku kõrget erapooletuse taset; rõhutab, et täielikult tuleks vältida poliitilise taustaga liikmete enamust; nõuab, et sõltumatu eetikaorgani koosseis oleks sooliselt tasakaalustatud; on veendunud, et sõltumatule eetikaorganile tuleb anda volitused järelevalveks eetikanormidest kinnipidamise üle ja konsultatsioonideks nende teemal; rõhutab, et sõltumatu eetikaorgani volituste üle on vaja täiendavat arutelu, et arvestada olemasolevate organite rolli ning liidu institutsioonide õiguste ja kohustustega, mis on sätestatud aluslepingutes; palub seetõttu põhiseaduskomisjonil arutada sõltumatu eetikaorgani võimalikku struktuuri, liikmete valimismenetlust ja pädevust;

15. on veendunud, et sõltumatule eetikaorganile tuleb tagada piisavad inimressursid ja rahalised vahendid, et ta saaks oma ülesandeid tulemuslikult täita; tõstab esile, et sõltumatu eetikaorgan peaks jälgima, et ELi institutsioonid ja kõik ELi institutsioonidega koostööd tegevad kolmandad osapooled, sealhulgas need, kes on kantud läbipaistvusregistrisse, vastaksid ka aja möödudes pidevalt läbipaistvuskriteeriumidele, ja tegema süstemaatilisi kontrolle selle tagamiseks; teeb ettepaneku, et sõltumatul eetikaorganil peaksid olema mehhanismid ELi institutsioonide siseseks kaebustega tegelemiseks, et võimalikest rikkumistest saaks konfidentsiaalselt teatada ja neid diskreetselt uurida.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	13.4.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 6 9
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alex Agius Saliba, Andris Ameriks, Marc Angel, Margrete Auken, Alexander Bernhuber, Markus Buchheit, Ryszard Czarnecki, Eleonora Evi, Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Emmanouil Fragkos, Mario Furore, Gianna Gancia, Ibán García Del Blanco, Alexis Georgoulis, Peter Jahr, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Cristina Maestre Martín De Almagro, Dolors Montserrat, Ulrike Müller, Emil Radev, Sira Rego, Frédérique Ries, Alfred Sant, Monica Semedo, Massimiliano Smeriglio, Yana Toom, Thomas Waitz, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anne-Sophie Pelletier, Ramona Strugariu, Rainer Wieland

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
PPE	Radan Kanev
Renew	Ulrike Müller, Frédérique Ries, Monica Semedo, Ramona Strugariu, Yana Toom
S&D	Alex Agius Saliba, Andris Ameriks, Marc Angel, Ibán García Del Blanco, Cristina Maestre Martín De Almagro, Alfred Sant, Massimiliano Smeriglio
The Left	Anne-Sophie Pelletier, Sira Rego
Verts/ALE	Margrete Auken, Eleonora Evi, Thomas Waitz, Tatjana Ždanoka

 

6	-
PPE	Alexander Bernhuber, Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Peter Jahr, Dolors Montserrat, Rainer Wieland

 

9	0
ECR	Ryszard Czarnecki, Emmanouil Fragkos, Kosma Złotowski
ID	Markus Buchheit, Gianna Gancia, Stefania Zambelli
NI	Mario Furore
PPE	Stelios Kympouropoulos, Emil Radev

 

Kasutatud tähised:

+: poolt

-: vastu

0: erapooletu

 

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	18 8 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Gabriele Bischoff, Damian Boeselager, Fabio Massimo Castaldo, Leila Chaibi, Włodzimierz Cimoszewicz, Gwendoline Delbos-Corfield, Daniel Freund, Charles Goerens, Esteban González Pons, Sandro Gozi, Brice Hortefeux, Laura Huhtasaari, Giuliano Pisapia, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Jacek Saryusz-Wolski, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Sven Simon, Antonio Tajani, Mihai Tudose, Guy Verhofstadt, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gilles Boyer

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS

18	+
ID	Gerolf Annemans, Laura Huhtasaari
NI	Fabio Massimo Castaldo
Renew	Gilles Boyer, Charles Goerens, Sandro Gozi, Guy Verhofstadt
S&D	Gabriele Bischoff, Włodzimierz Cimoszewicz, Giuliano Pisapia, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira, Mihai Tudose
The Left	Leila Chaibi, Helmut Scholz
Verts/ALE	Damian Boeselager, Gwendoline Delbos Corfield, Daniel Freund

 

 

8	-
ECR	Jacek Saryusz Wolski
PPE	Esteban González Pons, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Sven Simon, Antonio Tajani, Loránt Vincze, Rainer Wieland

 

 

1	0
ID	Antonio Maria Rinaldi

 

 

• [1] ELT C 337, 20.9.2018, lk 120.
• [2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0327.
• [3] ELT L 262, 7.10.2005, lk 1.
• [4] ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
• [5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.
• [6] ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
• [7] Petitsioonid nr 0134/2019, nr 0939/2018, nr 0161/2017, nr 1367/2015, nr 0696/2015 ja nr 0698/2013.
• [8] Petitsioonid nr 0224/2018 ja nr 0799/2018.
• [9] Petitsioonid nr 0742/2017, nr 1004/2016, nr 2485/2014, nr 1984/2014.
• [10] ELT C 411, 27.11.2020, lk 149.