RAPORT puudega inimeste kaitse kohta petitsioonide abil ja selles vallas saadud kogemuste kohta (petitsioonid nr 2582/2013, 2551/2014, 0074/2015, 0098/2015, 1140/2015, 1305/2015, 1394/2015, 0172/2016, 0857/2016, 1056/2016, 1147/2016, 0535/2017, 1077/2017, 0356/2018, 0367/2018, 0371/2018, 0530/2018, 0724/2018, 0808/2018, 0959/2018, 0756/2019, 0758/2019, 0954/2019, 1124/2019, 1170/2019, 1262/2019, 0294/2020, 0470/2020, 0527/2020, 0608/2020, 0768/2020, 0988/2020, 1052/2020, 1139/2020, 1205/2020, 1299/2020, 0103/2021 ja teised)

4.8.2021 - (2020/2209(INI))

Petitsioonikomisjon
Raportöör: Alex Agius Saliba
Arvamuse koostajad (*):
Radan Kanev, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Tom Vandendriessche, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

puudega inimeste kaitse kohta petitsioonide abil ja selles vallas saadud kogemuste kohta (petitsioonid nr 2582/2013, 2551/2014, 0074/2015, 0098/2015, 1140/2015, 1305/2015, 1394/2015, 0172/2016, 0857/2016, 1056/2016, 1147/2016, 0535/2017, 1077/2017, 0356/2018, 0367/2018, 0371/2018, 0530/2018, 0724/2018, 0808/2018, 0959/2018, 0756/2019, 0758/2019, 0954/2019, 1124/2019, 1170/2019, 1262/2019, 0294/2020, 0470/2020, 0527/2020, 0608/2020, 0768/2020, 0988/2020, 1052/2020, 1139/2020, 1205/2020, 1299/2020, 0103/2021 ja teised)

(2020/2209(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse puuetega seotud teemasid käsitlevaid petitsioone, mis on loetletud käesoleva resolutsiooni pealkirjas, ning petitsioonikomisjoni varasemaid arutelusid nende petitsioonide üle,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 19, 48, 153, 165, 168 ja 174 ning artikli 67 lõiget 4,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 3, 21, 24, 26, 34, 35, 41 ja 47,

– võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 1., 3., 10. ja 17. põhimõtet,

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „puuetega inimeste õiguste konventsioon“) ja selle jõustumist 21. jaanuaril 2011. aastal, kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel[1],

– võttes arvesse puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldkommentaare kui autoriteetseid suuniseid konventsiooni rakendamiseks,

– võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga[2],

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta,

– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilist uurimist selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon tagab puuetega inimestele juurdepääsu oma veebisaitidele,

– võttes arvesse nõukogu meedet, millega kehtestatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohane muudetud ELi tasandi raamistik,

– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilist uurimist selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon teeb järelevalvet ELi vahendite üle, mida kasutatakse puuetega inimeste ja eakate iseseisva elu edendamiseks,

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2020. aasta põhiõiguste aruannet,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2019. aasta arvamust ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamise kohta,

– võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta[3],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta[4],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2102 avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse kohta[5],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik[6],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL[7],

– võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemise[8]l,

– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426, diskrimineerimisvastane direktiiv), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta sel teemal[9],

– võttes arvesse nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitust puuetega inimeste parkimiskaardi kohta[10],

– võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii[11],

– võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2020. aasta töödokumenti Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 hindamise kohta (SWD(2020)0291),

– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega vastu[12],

– võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta[13],

– võttes arvesse oma 8. juuli 2020. aasta resolutsiooni intellektipuudega inimeste ja nende perede õiguste kohta COVID-19 kriisi ajal[14],

– võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta[15],

– võttes arvesse oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsiooni nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) rakendamise kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni taustal[16],

– võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni puuetega naiste olukorra kohta[17],

– võttes arvesse oma 3. novembril 2016. aastal avaldatud uuringut „European structural and investment funds and people with disabilities in the European Union“ (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning puuetega inimesed Euroopa Liidus),

– võttes arvesse oma 5. septembri 2017. aasta. aasta resolutsiooni kaasava hariduse kohta puuetega õppuritele,

– võttes arvesse oma 9. oktoobri 2015. aasta uuringut pealkirjaga „The protection role of the Committee on Petitions in the context of the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities“ (Petitsioonikomisjoni kaitsev roll ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel) ning selle 2016., 2017. ja 2018. aasta ajakohastatud versioone,

– võttes arvesse oma 15. augusti 2016. aasta süvaanalüüsi Euroopa ligipääsetavuse akti kohta,

– võttes arvesse oma 8. mai 2018. aasta uuringut „Transport and tourism for people with disabilities and reduced mobility“ (Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute transport ja turism),

– võttes arvesse oma 15. juuli 2020. aasta uuringut „The Post-2020 European Disability Strategy“ (Euroopa 2020. aasta järgne puuetega inimeste strateegia),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ja artikli 227 lõiget 3,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kirja,

– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9-0261/2021),

A. arvestades, et ligikaudu 1 % kõigist petitsioonidest, mille petitsioonikomisjon igal aastal saab, on seotud mitmesuguste puuete küsimustega;

B. arvestades, et ELis on hinnanguliselt 87 miljonit puuetega inimest[18];

C. arvestades, et 37 % ELi 15-aastastest ja vanematest elanikest on (mõõdukas või raske) füüsiline või sensoorne puue[19];

D. arvestades, et puuetega seotud küsimusi käsitlevad petitsioonid toovad ilmsiks puuetega inimeste probleemid ja tõsiasja, et nad kogevad igapäevaelus diskrimineerimist ja takistusi ega saa kasutada puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud põhivabadusi ja -õigusi, nagu juurdepääs ühistranspordile, tehiskeskkonnale, viipekeelte kasutamine, rahastamine ning võrdne juurdepääs haridusele ja kutseõppele;

E. arvestades, et on üldtunnustatud, et puuetega inimesed peavad jätkuvalt silmitsi seisma mitmesuguste takistuste ja diskrimineerimisega igapäevases elus, mis takistab neil kasutada põhivabadusi ja -õigusi, mis on sätestatud kohaldatavates ELi ja ÜRO seadusandlikes raamistikes; arvestades, et nende hulka kuuluvad puudestaatuse vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel – mille puudumine takistab puuetega inimeste liikumisvabadust ELis – ligipääs ühistranspordile, ehitatud keskkonna, kaupade, teenuste ja programmide füüsiline, sensoorne ja kognitiivne ligipääsetavus, viipekeele ja muude ligipääsetava kommunikatsiooni ja teabe vahendid ja liigid, hariduse ja kutseõppe rahastamine ja võrdne ligipääs sellele, ligipääs tööjõuturule, ligipääs isiklikule abile ja kogukonda kaasamisele ning võrdsed võimalused ja kohtlemine tööhõives ja kutsealale pääsemisel;

F. arvestades, et kõigil puuetega inimestel on kõigis eluvaldkondades teistega võrdsed õigused ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, iseseisvusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas ning nad ootavad, et nende panust ELi sotsiaalsesse, poliitilisse ja majanduslikku arengusse austataks ja väärtustataks;

G. arvestades, et puuetega inimeste poolt või puuete teemal Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonid annavad teavet lünkade kohta puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning võivad olla abiks õigusaktide koostamisel kõigis poliitikavaldkondades;

H. arvestades, et petitsioonikomisjon on kaitsja rollis ning peab tagama, et EL järgiks liidu tasandi poliitikakujundamises ja seadusandlikes meetmetes puuetega inimeste õiguste konventsiooni; arvestades, et petitsioonikomisjonil paluti moodustada koos Euroopa Ombudsmani, ELi Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumiga ELi raamistiku, mille nõukogu võttis vastu 16. jaanuaril 2017. aastal toimunud 3513. koosolekul;

I. arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on rõhutanud puuetega inimeste õigusi käsitlevate petitsioonide olulisust, pidades silmas Euroopa Parlamendi rolli ja vastutust, mis on sätestatud ELi raamistikus, millega jälgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist;

J. arvestades, et oma rolli kaudu on Petitsioonikomisjonil erikohustus kaitsta puuetega inimeste õigusi ELis koos nende põhivabaduste ja -õiguste teostamise tagamisega ELi õiguse kaudu ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kaudu; arvestades, et nende õiguste kohta kättesaadav teave on puudulik ja mitte piisavalt ligipääsetav;

K. arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon hindab kõrgelt petitsioonikomisjoni olulist rolli sillana liidu elanike, parlamendi ja teiste ELi institutsioonide vahel ja olulise instrumendina, mille abil kaasata kodanikke osalusdemokraatiasse; arvestades, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on üks iga üksikisiku ja ELis asuva organisatsiooni põhiõigusi ning faktilise teabe asendamatu otseallikas;

L. arvestades, et petitsiooniõigus ja petitsiooniprotsess peaksid olema nähtavamad ja ligipääsetavamad kõigile üksikisikutele ja organisatsioonidele ELis, sealhulgas puuetega inimestele; arvestades, et petitsioonikomisjon peaks tagama sellega seoses parema nähtavuse ja piisava teabe suunatud teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu, kus pööratakse erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele; arvestades, et parlament ei ole veel töötanud oma petitsioonide süsteemi kohta välja tõhususindeksit ega kogunud petitsioonide käsitlemise kohta statistilisi andmeid;

M. arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõigustealane leping, mille EL ja kõik selle liikmesriigid on ratifitseerinud;

N. arvestades, et EL ja viis liikmesriiki ei ole ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

O. arvestades, et Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu üks poliitilisi prioriteete on tagada, et Euroopa Liidus valitseks võrdõiguslikkus kõigile ja igas mõttes;

P. arvestades, et petitsioonides on korduvalt rõhutatud puuetega inimeste hariduse kättesaadavuse piiranguid, mis põhjustavad elanikkonna keskmisest madalamat osalust haridustegevuses ja sellest tulenevalt sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse ohtu; arvestades, et iga neljas puuetega inimene lahkub ennetähtaegselt haridussüsteemist[20];

Q. arvestades, et võrdõiguslikkuse voliniku rolli loomine oli uue puuetega inimeste õiguste strateegia (Euroopa puuetega inimeste strateegia 2021–2030) koostamisel keskse tähtsusega;

R. arvestades, et Euroopa Parlament on oma resolutsioonides korduvalt nõudnud, et liikmesriigid rakendaksid vajalikku poliitikat, et puuetega inimesed saaksid täiel määral kasutada oma sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke õigusi;

S. arvestades, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et ELis oleks kõigil õigus tõhusale õiguskaitsevahendile varem seadusega loodud sõltumatus ja erapooletus kohtus ning et igaühel oleks võimalus saada nõu, kaitset ja esindamist;

T. arvestades, et 24 liikmesriiki on andnud põhjalikult aru puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel tehtud edusammudest (kusjuures ligipääsetavus on üks konventsiooni aluspõhimõtteid), pärast seda, kui petitsioonikomisjon saatis petitsiooni nr 0535/2017 kohta päringud kõigi liikmesriikide alalistele esindustele;

U. arvestades, et esildatud diskrimineerimisvastane direktiiv, mis pakuks horisontaalse lähenemisviisi kaudu suuremat kaitset igasuguse diskrimineerimise eest, on nõukogus endiselt blokeeritud, ning arvestades, et blokeerimine kestab juba üle kümne aasta;

V. arvestades, et ligipääsetavus on eeltingimus, et puuetega inimesed saaksid kasutada kõiki puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õigusi teistega võrdsetel alustel; arvestades, et komisjon on teinud mitu ettepanekut meetme kohta, et jälgida kehtivate ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamist, ning uute meetmete kohta tõketeta ELi loomiseks;

W. arvestades, et sellised ELi tasandil algatused nagu auhind „Access City“ edendavad avalike ruumide kohandamist eakate ja puuetega inimeste vajadustega; arvestades, et konkursil on premeeritud linnu, kes võtavad poliitiliste otsuste tegemise tasandil kohustuse kaasata puuetega inimesi ja austada nende õigusi, reageerida puuetega inimeste vajadustele ja pidada sotsiaaldialoogi puuetega inimeste ja eakate organisatsioonidega; arvestades, et avaliku ruumi kohandamine aitab mitte ainult võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, vaid ka edendada majanduskasvu;

X. arvestades, et mitmed petitsioonid näitavad probleeme ja vajadust parandada puuetega inimeste juurdepääsu tehiskeskkonnale, transpordile, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja -süsteemidele (IKT) ning muudele üldsusele pakutavatele rajatistele ja teenustele;

Y. arvestades, et selleks, et suurendada dokumentide, videote ja veebisaitide kättesaadavust ja edendada alternatiivseid sidevahendeid, peavad ELi institutsioonid kindlasti tagama, et nende veebisaitidel oleks vajalikud tehnilised kirjeldused, nii et puuetega inimestel oleks võimalik saada õiget ja vahetut teavet kõigis küsimustes, mis neid kodanikena puudutavad;

Z. arvestades, et Euroopa Parlamendis on loodud talitustevaheline viipekeele töörühm, et rakendada meetmeid petitsioonis nr 1056/2016 esitatud taotluse täitmiseks ja võimaldada petitsioonide esitamist Euroopa Liidus kasutatavates riiklikes viipekeeltes;

AA. arvestades, et meetmete puhul, mida valitsused võtavad COVID-19 pandeemia ajal põhjustatud erakorralise suure tervishoiukriisi ajal, tuleks alati austada üksikisikute põhiõigusi ja -vabadusi ega tohiks diskrimineerida puuetega kodanikke;

AB. arvestades, et mitmed petitsioonid tõestavad, et COVID-19 pandeemia on halvendanud puuetega inimeste olukorda, sealhulgas rikkunud puuetega inimeste põhilisi inimõigusi, nagu juurdepääs tervishoiuteenustele, kaitsemeetmetele haiguse leviku vastu ja haridusele;

AC. arvestades, et parlament peab tagama, et koroonaviirusega seotud meetmed on kooskõlas hartaga ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

AD. arvestades, et raske olukorra tõttu COVID-19 kriisi ajal on puuetega inimeste ja eakate kriisiasutused, näiteks päevakeskused või koolid mõnikord ajutiselt suletud; arvestades, et selles hädaolukorras on intellektipuudega inimeste hooldus langenud nende pereliikmete hooleks; arvestades, et puuetega inimesi, kes elavad avatuks jäänud asutustes, on pandeemia tugevalt mõjutanud sellistel põhjustel nagu nende sõltuvus hooldajate ja abipersonali füüsilistest abist, töötajate puudus, isikukaitsevahendite ja desinfektsioonivahendite puudus ning selle tagajärjel kõrge haigestumise määr ja surmajuhtumite arvu suurenemine;

AE. arvestades, et isolatsioonimeetmetel on puuetega inimestele eriti negatiivne mõju;

AF. arvestades, et petitsioonides on korduvalt rõhutatud tõsiasja, et puuetega inimeste tööhõivevõimalused on piiratud; arvestades, et puuetega ja puueteta inimeste tööhõive määrade keskmine erinevus ELis on 25 %[21];

AG. arvestades puuetega inimeste madalat tööhõive ja töö leidmise taset, mis on 50,6 %, samas kui puueteta inimeste puhul on see 74,8 %; arvestades, et pandeemia ning sotsiaal- ja majanduskriis on suurendanud puuetega ja puueteta inimeste ebavõrdsust;

AH. arvestades, et töö eraldatud hooldusasutustes ei hõlbusta puuetega inimeste integreerimist avatud tööturule;

AI. arvestades, et peaaegu iga neljas uuringus osalenud ELi kodanik teatas, et tema funktsionaalne võimekus on terviseprobleemide tõttu mingil määral piiratud[22];

AJ. arvestades, et Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonides ühed kõige tihedamini tõstatatud puuetega inimeste võrdõiguslikkusega seotud probleemid on sotsiaalkaitse ja tööalased õigused, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine kooskõlas ELi eeskirjade ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning muud tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse kuuluvad küsimused;

AK. arvestades, et petitsioonikomisjon saab palju petitsioone nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ kohta, milles käsitletakse võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamata jätmist seoses juurdepääsuga kaasavale haridusele, töökohtadele, kutseõppele, edutamisele ja puuetega inimeste töötingimustele; arvestades, et liikmesriigid ja EL on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille artiklis 24 on sätestatud, et osalisriigid peavad tagama puuetega inimestele juurdepääsu elukestvale õppele, täiskasvanuharidusele, kutseharidusele, üldisele kolmanda ja teise taseme haridusele ning tasuta kohustuslikule algharidusele;

AL. arvestades, et puuetega inimeste kvaliteetse elu jaoks on hädavajalikud juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele, haridusele ja väljaõppele, tervishoiule, sotsiaalkaitsele, sh piiriüleselt, korralik elamispind, ja iseseisva elu toetamine ning võrdsed võimalused vaba aja tegevustes ja kogukonnaelus osalemiseks;

AM. arvestades, et hiljuti esitletud Euroopa puuetega inimeste strateegia 2021–2030 on heakskiidetav samm puuetega inimeste probleemidega tegelemisel, aga samas, et need inimesed seisavad jätkuvalt silmitsi takistuste ja diskrimineerimisega; arvestades, et 2019. aastal elas 28,4 % kogu ELi puuetega elanikkonnast (16-aastased ja vanemad) sotsiaalse tõrjutuse või vaesuse ohus[23]; arvestades, et Euroopa puuetega inimeste strateegias 2021–2030 tuleks seda olukorda parandada;

AN. arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 17. põhimõtte kohaselt on puuetega inimestel „õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu, teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus, ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnale“;

AO. arvestades, et kaitstud õpikojad peaksid seadma eesmärgiks tagada kaasatus, rehabiliteerimine ja üleminek avatud tööjõuturule, kuid sageli on need eraldatud keskkonnad, kus puuetega töötajatel ei ole töötaja staatus ega töötaja õigusi, mis on selge ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rikkumine; arvestades, et toetatud tööhõive mudelid, kui need on õigustel põhinevad ja tunnustatud tööhõivena, saavad austada puuetega inimeste õigusi ning aidata kaasa avatud tööjõuturule kaasamisele ja sellele üleminekule:

AP. arvestades, et COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriis kujutab tõsist ohtu Euroopa majandusele ja töökohtade säilitamisele; arvestades, et pandeemia on eriti mõjutanud ebasoodsas olukorras olevate inimeste rühmasid, eriti puuetega inimesi; arvestades, et COVID-19 ennetamise meetmed on tekitanud puuetega inimestele tööjõuturu ligipääsetavuse ja kaasavusega seoses nii võimalusi kui ka probleeme;

AQ. arvestades, et EL peab toetama „NextGenerationEU“ ajutise taastevahendi kaudu puuetega inimesi kaasavaid COVID-19 kriisi lahendus- ja taastemeetmeid; arvestades, et puudesektoris töötavad kodanikuühiskonna ja vabatahtlike organisatsioonid on COVID-19 kriisi käigus taaskord tõendanud oma äärmist olulisust ja vastupidavust;

AR. arvestades, et COVID-19 ennetusmeetmed on loonud puuetega inimestele uued tõkked ja süvendanud olemasolevat tõrjutust kõigis töömaailma valdkondades; arvestades, et puuetega inimesed jäävad töökohast tõenäolisemalt ilma ja et neil on keeruline uut töökohta leida; arvestades, et COVID-19 on mõjutanud töökorralduses negatiivselt juurdepääsetavust ja kaasavust ning puuetega inimeste tööhõivet ja töötingimusi ning et selle tõttu on paljud puuetega inimesed pidanud puutuma kokku kaugtöö negatiivsete mõjudega;

AS. arvestades, et 2019. aastal elas ELis peaaegu 18 miljonit last (22,2 % lastest) leibkonnas, mida ohustas vaesus või sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et puuetega lapsed kogevad spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi, mis muudavad nad eriti haavatavateks; arvestades, et see rõhutab seda, kui oluline on tagada abivajavatele lastele vaba ja tõhus ligipääs kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhistele tegevustele, vähemalt ühele tervislikule toidukorrale igal koolipäeval ja tervishoiule ning tõhusale ligipääsule tervislikule toitumisele ja korralikule elamispinnale, nagu on sätestatud nõukogu soovituses Euroopa lastegarantii kohta;

AT. arvestades, et kõik ELi liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, muutes selle endale siduvaks, ning arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatakse ELi eesmärk tagada laste õiguste kaitse; arvestades, et hartaga tagatakse lapse õiguste kaitse ELi institutsioonide ja liikmesriikide poolt ELi õiguse rakendamisel; arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta vastu tugeva häälteenamusega, nõudes, et ligipääs kaasavale haridusele alates varasest lapsepõlvest kuni noorukieani oleks tagatud kõigile lastele, sealhulgas roma lastele, puuetega lastele, kodakondsuseta lastele ja lapsrändajatele ning neile, kes elavad erakorralises humanitaarabiolukorras;

AU. arvestades, et puuetega inimeste tööalane diskrimineerimine on seotud kaasava hariduse ja kutseõppe puudumisega, samuti segregatsiooni ja diskrimineerimisega eluaseme ja tervishoiu valdkonnas, juurdepääsu puudumisega transpordile ning muudele teenustele ja toodetele;

AV. arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni silmas pidades koostatud resolutsioonis võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealadele pääsemisel tõi Euroopa Parlament esile puudused nõukogu direktiivis 2000/78/EÜ;

AW. arvestades, e direktiivis (EL) 2019/1158 kohustatakse liikmesriike hindama, kas vanemapuhkuse, hoolduspuhkuse ja töötaja puhkuse saamise tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada eriti ebasoodsas olukorras lapsevanemate erivajadustele, näiteks puuetega vanemad, puuetega laste või pikaajalist haigust põdevate laste vanemad (või lapsendajad, üksikvanemad ja lahutatud vanemad) või keerulistes olukordades vanemad;

AX. arvestades, et puuetega inimesed seisavad oma igapäevaelus silmitsi paljude takistustega, muu hulgas püüdes saada isiklikke abiteenuseid, olla kaasatud kogukonda, leida korralikku ja taskukohast eluaset ja saada taskukohaseid tervishoiuteenuseid ning inimesekeskset sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;

AY. arvestades, et puuetega inimeste töötus ning puuetega inimestele kvaliteetsete ja kestlike töökohtade puudumine on peamised tegurid, miks puuetega inimestel on suur oht sattuda vaesusse, jääda sotsiaalselt tõrjutuks või kodutuks;

AZ. arvestades, et 2017. aastal elas kolmandik ELi puuetega inimestest leibkonnas, mille rahalistest vahenditest ei piisanud tavapäraste vajalike kulutuste tegemiseks; arvestades, et ilma sotsiaaltoetuste, hüvitiste või pensionita oleks 2019. aastal vaesusoht ähvardanud peaaegu kaht kolmandikku piiratud tegutsemisvõimega ELi elanikkonnast[24];

BA. arvestades, et puuetega inimesed on mitmekesine rühm ja puutuvad sageli kokku läbipõimunud diskrimineerimisega, mille kumulatiivne mõju mõjutab tuntavalt ka tööhõivet;

BB. arvestades, et asutusepõhisest lähenemisviisist loobumise edusammud on liikmesriikides ebaühtlased, kusjuures hoolimata asjakohaste poliitikameetmete kehtestamisest ja märkimisväärsete rahaliste vahendite eraldamisest ELis elab asutustes endiselt miljon inimest; arvestades, et esitatud on mitmeid petitsioone seoses ELi vahendite väärkasutamisega puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimiseks; arvestades, et 2021. aasta veebruaris käivitas Euroopa Ombudsman omaalgatusliku uurimise komisjoni rolli kohta selle tagamisel, et liikmesriigid kasutavad ELi vahendeid selleks, et edendada puuetega inimeste ja vanurite iseseisvat toimetulekut ja üleminekut eemale hoolekandeasutuste süsteemilt; arvestades, et liikmesriigid peavad kiirendama deinstitutsionaliseerimise protsessi ning et komisjon peab nende edusamme hoolikalt jälgima;

BC. arvestades, et ELi rahvastikustatistika kogumisel ei arvestata inimese puuete olemust ega seda, kui palju puuetega inimesi elab hoolekandeasutustes, mis pärsib ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 31 täitmist;

BD. arvestades, et puudestaatusest tulenev hüvitiste ja õiguste nimistu on liikmesriigiti erinev ning et samuti erineb see, millised üksused nimetatud õigused kindlaks määravad ja neid tunnustavad;

BE. arvestades, et puuetega inimeste ning hooldust ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv kasvab eeldatavasti ELis drastiliselt, muu hulgas demograafiliste probleemide ja krooniliste haiguste esinemissageduse tõusmise tõttu; arvestades, et hetkel pakuvad pikaajalist hooldust enamasti mitteametlikud hooldajad, kellele tavaliselt tasu ei maksta ja kes on valdavalt naised; arvestades, et poliitika, mille eesmärk on lahendada demograafilised probleemid ning kasvav hooldamise ja pikaajalise hooldamise vajadus, tuleks kavandada selliselt, et see ei suurendaks survet mitteametlikele hooldajatele;

BF. arvestades, et puuded on sageli tööõnnetuse tulemus või tekkinud kutsehaiguse või terviseohtudega kokkupuutumisega seotud kroonilise haiguse tõttu;

BG. arvestades, et kohustus puuetega inimesi edukamalt kaasata ja nende õigusi kaitsta peaks kajastuma kõigis poliitikavaldkondades, kaasa arvatud Euroopa poolaasta protsess;

BH. arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õiguste teostamise tagamiseks peaksid EL ja liikmesriigid võtma kõik asjakohased meetmed ning muutma või tühistama praegused meetmed, mis on puuetega inimeste suhtes diskrimineerivad; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid kaitsma ja edendama puuetega inimeste põhiõigusi kõikides poliitikavaldkondades ja programmides;

BI. arvestades, et ELis elab ligikaudu 46 miljonit puuetega naist ja tütarlast[25];

BJ. arvestades, et puuetega naised ja tütarlapsed kogevad mitmekordset läbipõimunud diskrimineerimist ning soo ja puude ning seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse, sootunnuste, päritoluriigi, klassi, rändestaatuse, vanuse või rassilise või etnilise päritolu põimumisest tulenevaid probleeme; arvestades, et vähemuste hulka kuuluvad puuetega naised kogevad oma haavatava olukorra tõttu suurema tõenäosusega kolmekordset diskrimineerimist; arvestades, et diskrimineerimine loob nende osalemisele kõigis eluvaldkondades selliseid takistusi nagu ebasoodsad sotsiaal-majanduslikud tingimused, sotsiaalne isolatsioon, sooline vägivald, sundsteriliseerimine ja -abordid, juurdepääsu puudumine kogukonnateenustele, kultuurile, spordile ja vaba aja veetmisele, madala kvaliteediga eluase, institutsionaliseerimine ja ebapiisav tervishoid; arvestades, et need takistused vähendavad tõenäosust ühiskonnas, sealhulgas hariduses ja tööturul, täielikult osaleda, olla sellesse aktiivselt kaasatud ja sellesse panustada;

BK. arvestades, et Euroopa Liidus töötab täistööajaga 20,6 % puuetega naistest, võrreldes 28,5 % puuetega meestega[26]; arvestades, et arvandmed näitavad, et ELis ohustab keskmiselt 29,5 % puuetega naisi vaesumine ja sotsiaalne tõrjutus, võrreldes 27,5 % puuetega meestega[27];

BL. arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis märgitakse, et puuetega naistel ja tütarlastel on suurem oht sattuda vägivalla ohvriks nii kodus kui ka väljaspool kodu; arvestades, et mõned liikmesriigid ei ole Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) veel ratifitseerinud; arvestades, et kuritegevuse valdkondade laiendamine soolise vägivalla konkreetsetele vormidele kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikega 1 pakub puuetega naistele ja tütarlastele paremat kaitset;

Juhtimine ja rakendamine

1. rõhutab, et kõigil tasanditel on vaja suurendada teadlikkust puuetega inimeste õigustest, mis on sätestatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis, et kaitsta nende õigusi ja väärikust, ning edendada viljakat koostööd ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel; rõhutab vajadust puude, deinstitutsionaliseerimise, kogukonnas elamise, iseseisva elu ja kaasava hariduse üldtunnustatud määratluse järele; ergutab liikmesriike tugevdama koordineerimismehhanisme;

2. rõhutab, et liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi puuetega inimeste toetamiseks järgmistes prioriteetsetes valdkondades: tervishoid, haridus, juurdepääsetavus, tööhõive ja töötingimused, iseseisev elu, koordineerimine, elamistingimused, sotsiaalne kaitse ja teadlikkuse suurendamine;

3. palub, et kõik liikmesriigid, kes ei ole puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli veel ratifitseerinud, teeksid seda viivitamata, ning kutsub ELi üles seda täielikult ratifitseerima; palub nõukogul võtta vajalikud meetmed, et tagada ELi ühinemine fakultatiivprotokolliga;

4. on seisukohal, et fakultatiivprotokoll on puuetega inimeste õiguste konventsiooni lahutamatu osa; juhib tähelepanu asjaolule, et fakultatiivprotokoll annab kodanikele võimaluse teatada konventsiooni sätete väidetavatest rikkumistest osalisriigi poolt ning võimaldab puuetega inimeste õiguste komiteel algatada konfidentsiaalseid uurimisi, kui nad saavad teavet, mis viitab raskele või süstemaatilisele rikkumisele osalisriigis;

5. kutsub komisjoni üles korraldama ELi õigusaktide ja rahastamiskavade tervikliku ja läbilõikelise läbivaatamise, et täielikult täita puuetega inimeste õiguste konventsiooni, kaasates konstruktiivselt puuetega inimeste organisatsioonid ning ELi raamistiku (millega jälgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist) liikmed;

6. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta poliitika ja meetmete kavandamisel ning rakendamisel arvesse puuetega inimeste mitmekesisust ja heterogeensust;

7. võtab teadmiseks liikmesriikide edusammud puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamises ja järelevalves ning ligipääsetavusmeetmete kohandamises, et vastata puuetega inimeste õiguste konventsiooni standarditele; kutsub liikmesriike üles määrama viivitamata vastutavad asutused, kes toimiksid koordineerimisüksustena, ning looma kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 33 kõigil haldustasanditel koordineerimismehhanismid konventsiooni rakendamiseks ja järelevalveks; rõhutab, et liikmesriigid peaksid tagama, et nendes asutustes osaleb märkimisväärne arv puuetega inimesi;

8. toetab komisjoni ettepanekut luua puuetega inimeste platvorm, et tugevdada ELi tasandi koostöö juhtimist selles valdkonnas ning Euroopa puuetega inimeste strateegia (2021–2030) ja riiklike puuetega inimeste strateegiate rakendamist;

9. tuletab meelde, et uus ELi puuetega inimeste platvorm peab olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud suunistega;

10. kutsub liikmesriike üles läbi viima riiklikke puuetest teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis edendavad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa puuetega inimeste strateegiat 2021–2030 ning kaasavad puuetega inimesi ja neid esindavaid pereliikmeid ja organisatsioone; palub liikmesriikidel võtta vastu ambitsioonikad ajakavad strateegia rakendamiseks; kutsub komisjoni üles välja arendama detailsete indikaatorite kogumeid tulevaste läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabeli delegeeritud õigusakti raames, et mõõta progressi strateegia eesmärkide suunas ja tagada kõigi neis dokumentides sätestatud kohustustega seotud osaliste vastavus;

11. võtab teadmiseks komisjoni üleskutse, et kõik ELi institutsioonid, organid, ametid ja delegatsioonid määraksid puuetega inimeste koordinaatorid; kordab oma nõudmist, et kõigis ELi institutsioonides ja ametites, sealhulgas Euroopa Parlamendis ja nõukogus, loodaks üksused, mille keskne koordineerimisüksus oleks komisjoni peasekretariaadis ja mida toetaks asjakohane institutsioonidevaheline mehhanism; kutsub ELi institutsioone üles seadma esmatähtsaks, et puuetega inimeste koordinaatoriteks määrataks puuetega inimesi

12. kiidab heaks komisjoni plaani uurida 2022. aastal ELi raamistiku toimimist, millega jälgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist, ning teha selle põhjal ettepanekud meetmete kohta; palub komisjonil tugevdada ELi raamistikku ja selle sõltumatust, tagades eelkõige ekspertide, valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja eelkõige puuetega inimeste ulatuslikuma kaasamise ja osalemise, ilma et selle käigus diskrimineeritaks puudeliigi või mõne muu isikliku asjaolu tõttu; rõhutab, et ELi raamistiku aluseks peaksid olema detailsed, ajakohased, kvaliteetsed ja üksikasjalikud andmed vastavalt puuete olemusele, tuginedes Washingtoni puuetega inimeste statistika rühmale;

13. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kinnitama oma pühendumust puuetega inimeste kaasava võrdõiguslikkuse saavutamisele ja rakendama täielikult ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, sealhulgas selle tööd ja tööhõivet käsitlevat artiklit 27;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma selgeid eesmärke, et parandada puuetega inimeste elu- ja töötingimusi, järgides samal ajal ligipääsetavuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet, ning investeerima võrdsetesse võimalustesse ja puuetega inimeste osalemisse kõigis eluvaldkondades;

15. tuletab meelde, et petitsioonikomisjonil on eriline kaitsev roll seoses ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimisega ELi tasandil poliitika kujundamisel ja seadusandlike meetmete võtmisel; märgib, et selle kohustuse raames käsitleb komisjon teatud hulka puuetega inimestega seotud petitsioone, korraldab teemaga seotud temaatilisi ja avalikke arutelusid ning töötube, koostab resolutsioone ja aruandeid ning korraldab kohapealseid külastusi;

16. rõhutab, et Euroopa Parlamendile esitatavate petitsioonide abil õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks peaks puuetega inimestel olema juurdepääs vastuvõtukriteeriumitele vastavate petitsioonide koostamiseks ja esitamiseks vajalikule toele ja abile; nõuab petitsioonimehhanismi nähtavamaks muutmist teadlikkuse tõstmise abil, samuti puuetega inimeste või nende esindajate petitsioonide läbivaatamisel kaasamise ja selles osalemise kaudu;

17. nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid riiklikud tegevuskavad, milles tegeletakse lünkadega avaliku ohutusalase teabe, kaugõppe ja e-õppe, isikliku abi, hooldus- ja tugiteenuste kättesaadavuses puuetega inimeste jaoks;

18. kutsub petitsioonikomisjoni üles koguma ja pakkuma statistilisi andmeid petitsioonide menetlemise kohta ja rõhutab vajadust selle järele, et komisjon tagaks suutlikkuse tõlkida viipekeelde, nagu seda peaksid tegema kõik Euroopa Parlamendi komisjonid, et tagada ligipääs teabele ja osalemine;

19. palub komisjonil ja liikmesriikidel paremini tunnustada juurdepääsetavate ja kvaliteetsete tugiteenuste ja -süsteemide tähtsust iseseisvaks eluks; rõhutab, et on vaja edendada ülalpeetavatele puuetega inimestele ja nende hooldajatele pakutava isikupärastatud kvaliteetse toe strateegiaid ja standardeid, sealhulgas parem sotsiaalkaitse ja mitmesugused mitteametlike hooldajate toetamise viisid; kutsub komisjoni üles esitama ELi hooldusvaldkonna strateegilise tegevuskava, et liikuda edasi ELi tervishoiusektori, sealhulgas isiku- ja majapidamisteenuseid pakkuvate töötajate kvalitatiivse võimestamisega; kordab, et hooldusvaldkonna tegevuskava peab kajastama ka 100 miljoni mitteametliku hooldaja olukorda ELis, kes pakuvad 80 % pikaajalisest hooldusest, kuid kelle töö jääb enamasti tunnustamata;

20. soovitab petitsioonikomisjonil koostada aastaaruanne puuetega inimestega seotud petitsioonides esile toodud probleemide kohta ja esitada oma soovitused;

21. palub, et komisjon integreeriks Euroopa puuetega inimeste strateegia (2021–2030) Euroopa poolaasta protsessi, kuna Euroopa poolaastat tuleks kasutada liikmesriikide poliitika ja lähenemisviiside stimuleerimiseks, ühiskonna kaasatuse tugevdamiseks ning puuetega inimeste tööga hõivatuse ja sotsiaalse kaitse toetamiseks; palub komisjonil teha igal aastal ülevaade puuetega seonduva temaatika peavoolustamisest Euroopa poolaasta protsessis;

22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama ühtset puude määratlust kooskõlas 2015. aastal vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlike märkustega ELi esialgsele raportile ja tagama puudeseisundi vastastikuse tunnustamise kõikides liikmesriikides, et tagada puuetega inimeste vaba liikumine ja nende ELi kodanikuõiguste nõuetekohane teostamine ja tunnustamine;

23. palub komisjonil tagada, et EL ja liikmesriigid täidaksid täielikult asjakohaseid ELi ja ÜRO kohustusi seoses puuetega inimeste õigustega (eelkõige seoses ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee üldiste märkustega konventsiooni kohta) ning asjaomaseid ELi meetmeid ja rahastamiseeskirju, ning neid ja nende perekondasid ning hooldajaid selles asjus toetada ja võimaldada parimate tavade jagamist;

24. rõhutab, et justiits- ja õiguskaitseasutuste esindajatele on vaja pakkuda rohkem ja korrapärasemalt teadlikkuse tõstmise koolitusi, mis käsitlevad kriisisekkumist ja -ohjamist ning konfliktide leevendamist suhtlemisel eri tüüpi puudega inimestega;

Andmekaitse

25. palub komisjonil tagada, et liikmesriigid rakendaksid nõuetekohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)[28], ning võtta vajalikud meetmed, et kaitsta puuetega inimeste tundlikke andmeid;

26. rõhutab, et igasugune isikuandmete töötlemine peab olema täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega; rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on keelatud geneetiliste või biomeetriliste andmete töötlemine füüsilise isiku kordumatu tuvastamise eesmärgil ja terviseandmete (tundlike isikuandmete) töötlemine, välja arvatud juhul, kui see on isikuandmete kaitse üldmääruses selgesõnaliselt lubatud;

Osalemine

27. rõhutab vajadust konsulteerida puuetega inimeste organisatsioonidega ja kaasata nad aktiivselt igat liiki meetmete kavandamisse, vastuvõtmisse, rakendamisse ja järelevalvesse, et need meetmed tagaksid nende põhiõiguste edendamise; väljendab heameelt, et komisjon on võtnud kohustuse kaasata piisavalt puuetega inimeste organisatsioone Euroopa puuetega inimeste strateegia 2021–2030 kõigi etappide rakendamisse;

28. tuletab meelde, et COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete, näiteks taastamis- ja vaktsineerimiskavade vastuvõtmisel ning mis tahes tulevase kriisi korral on tähtis konsulteerida puuetega inimestega ja neid esindavate organisatsioonidega ning neid kaasata;

29. rõhutab, et puuetega inimeste täielik ja tegelik osalemine kõigis elu- ja ühiskonna valdkondades on nende põhiõiguste kasutamisel otsustava tähtsusega;

30. tuletab meelde, et paljud puuetega inimesed on endiselt ühiskonnaelust eraldatud ja neil puudub kontroll oma igapäevaelu üle (eriti neil, kes elavad hoolekandeasutustes), kuna COVID-19 pandeemia tõi esile nende inimeste probleemid ja süvendas neid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid süvalaiendaksid tugiteenuseid, et tagada puuetega inimestele võrdne õigus iseseisvale elule ja ühiskonnaelus osalemisele;

31. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid puuetega inimeste piiranguteta kaasamise poliitikakujundamisse; märgib, et puuetega inimeste õiguste konventsioon nõuab täiel määral poliitilist osalemist, mis tähendab, et puuetega inimesed peavad saama teistega võrdsetel alustel osaleda valimistel ja otsustamisprotsessides; kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid pakuksid puuetega inimestele lihtsustatud naturalisatsioonikorda või erandeid naturalisatsioonieksamitest, et tagada nende juurdepääs kodakondsusele;

32. tuletab meelde, kui suur on nende Euroopa Liidu kodanike arv, kes on puude või vaimse tervise probleemide tõttu ilma jäetud õigusest osaleda valimistel, sealhulgas Euroopa Parlamendi valimistel; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama puuetega inimeste tegelik õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel;

Vaba liikumine

33. väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada 2023. aasta lõpuks ettepanek ELi puudega isiku kaardi loomise kohta, mida tunnustataks kõigis liikmesriikides, et laiendada ELi puudega isiku kaardi ja puudega inimeste ELi parkimiskaardi katseprojekte; on arvamusel, et ELi puudega isiku kaart, mis peaks olema kohustuslik kõikides liikmesriikides, on oluline vahend, mis aitab puuetega inimestel kasutada oma vaba liikumise õigust tõketeta Euroopas;

34 palub komisjonil ja liikmesriikidel olla ambitsioonikas seoses õiguste kohaldamisalaga, mis saavad olema kaardi kasutajatel, ning tagada selle nõuetekohane rakendamine igas liikmesriigis vajaduse korral siduvate ELi õigusaktide kaudu;

35. märgib, et mõnes ELi liikmesriigis, kus puudega isiku kaart on juba kasutusele võetud, on teatatud väärkasutusest, mis mõnikord põhjustab negatiivseid tagajärgi tõeliselt abikõlblikele isikutele; rõhutab seetõttu vajadust tõsta kõigil tasanditel teadlikkust ja võtta meetmeid, et hoida ära uue ELi puudega isiku kaardi väärkasutamist;

36. kutsub komisjoni üles vabastama puuetega inimesed, nende perekonnad ja abistajad kogu ELis teemaksu maksmisest, et toetada nende liikumist, eriti kui nende ravi ja heaolu jaoks on vaja arvukalt sõite;

37. kutsub komisjoni üles tugevdama veelgi puuetega inimeste turismis osalemise õigusraamistikku; märgib, et 25 %-l ELi valijaskonnast on mingis ulatuses puue[29] ja et puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kättesaadava turismi kogu brutokäibe panus Euroopas moodustas 2012. aastal umbes 786 miljardit eurot[30];

38. väljendab heameelt, et on vastu võetud suuremad õigused puudega ja piiratud liikumisvõimega rongireisijatele, ning eelkõige selle üle, et järk-järgult kaotatakse praegused erandid liikmesriikidele ning lühendatakse puudega või piiratud liikumisvõimega isikute etteteatamisaega abi tellimisel; palub liikmesriikidel võimaluse korral lühendada etteteatamisaega nende puudega inimeste jaoks, kes vajavad reisimiseks abi, et võimaldada puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestel hõlpsamini kasutada oma vaba liikumise õigust, ning määrama kindlaks juurdepääsu tähtajad; nõuab, et uuesti sõnastatud määruses (EÜ) nr 1371/2007 sätestatud eeskirju rakendataks kiiresti kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles kaaluma ettepaneku esitamist puuetega reisijate õiguste kohta linna- ja linnalähitranspordis, mis täidaks praegused lüngad; nõuab, et võetaks vastu sama tõhus meretranspordipakett;

39. palub komisjonil toetada liikmesriike, et tagada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil vajalikud tingimused, et puuetega inimestel oleks võimalik teostada vaba liikumise, enesemääramise ja isiklike valikute õiguseid teistega võrdsetel alustel, et elada iseseisvalt ja olla kogukonda kaasatud nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19; palub liikmesriikidel edendada teabe kättesaadavust, mida avaliku halduse asutused pakuvad, kasutades avatud ja ligipääsetavaid formaate;

Juurdepääsetavus

40. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku luua 2022. aastaks ELi ressursikeskus „AccessibleEU“; kutsub komisjoni üles looma ELi juurdepääsetavuse ameti („EU Access Board“), mille ülesanne oleks töötada välja juurdepääsetavuse tehnilised kirjeldused, et toetada konkreetseid ELi poliitikameetmeid ja õigusakte, pidada konsultatsioone õiguste omajate, sidusrühmade ja valitsusväliste organisatsioonidega, aidata liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel rakendada juurdepääsetavust ühtse turu huvides ühtlustatud viisil ning suurendada teadlikkust sellest, kui tähtis on juurdepääsetavus võrdse ühiskonna jaoks;

41. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ELi tööturu digitaliseerimise algatused on füüsiliselt, sensoorselt ja kognitiivselt ligipääsetavad;

42. peab kahetsusväärseks, et juurdepääs tehiskeskkonnale ja füüsiline juurdepääsetavus ei kuulu Euroopa ligipääsetavuse akti kohaldamisalasse; palub komisjonil kasutada Euroopa ligipääsetavuse akti alusena, et võtta vastu tugev Euroopa raamistik juurdepääsetava ja kaasava keskkonna saavutamiseks, mis hõlmab täielikult juurdepääsetavat avalikku ruumi, teenuseid, sealhulgas ühistranspordi-, kommunikatsiooni-, haldus- ja finantsteenuseid ning hoonestust; tervitab komisjoni algatust „Access City Award“ (puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhind);

43. väljendab heameelt Euroopa puuetega inimeste vajadusi arvestava linna konkursi „Access City“ tulemuste üle; kutsub liikmesriike üles korraldama sarnaseid konkursse siseriiklikul tasandil;

44. tuletab meelde, et petitsioonide esitajate kõige sagedasemad puuetega inimeste võrdõiguslikkust puudutavad mured on seotud ligipääsetavuse ja sotsiaalkaitsega, samuti õigusega tööle ning õigusega elada kogukonnas iseseisvalt; kutsub seega liikmesriike üles täielikult rakendama ja järjepidevalt jälgima kõiki ligipääsuga seotud õigusakte, sealhulgas direktiivi (EL) 2019/882 (Euroopa ligipääsetavuse akt), et tõhusalt ja lõplikult kõrvaldada ja ennetada puudega töötajaid takistavad tegureid ja parandada ning tagada ligipääsetavate teenuste kättesaadavust ning nende teenuste osutamise tingimuste sobivust; palub sellega seoses, et kui liikmesriigid võtavad Euroopa ligipääsetavuse akti riiklikku õigusesse üle, arvestaksid nad teenuste ligipääsetavuse ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse omavahelist seotust;

45. rõhutab, et kõikides Euroopa avalikes kohtades tuleb tagada täielik juurdepääs; väljendab kahetsust selle üle, et Euroopa puudega inimeste strateegiat 2021–2030 ei arvestata praegu paljudes aspektides, ning eelkõige selle üle, et liiga palju on arhitektuuriliste takistustega avalikke hooneid, mis kujutavad endast põlastusväärset diskrimineerimise vormi; kutsub Euroopa Komisjoni üles integreerima juurdepääsetavuse kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja palub liikmesriikidel täielikult rakendada kehtivaid õigusakte;

46. peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis on kättesaamatud hädaabinumbrid tähendanud seda, et mõned puuetega inimesed ei saa hädavajalike tugi- ja hädaabiteenistustega suhelda; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid hoolikalt direktiivi 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik;

47. kutsub liikmesriike üles tagama avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust käsitleva direktiivi 2016/2102 kiire ja tõhus rakendamine kõigil tasanditel, et tagada puuetega inimestele kättesaadaval kujul juurdepääs kogu teabele, mida nad vajavad, sealhulgas riikide viipekeeltele; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle koostada kõigi ELi institutsioonide, organite ja asutuste veebi juurdepääsetavuse tegevuskava, tagamaks, et ELi veebisaidid ning nendel veebisaitidel ja veebiplatvormidel avaldatud dokumendid vastaksid Euroopa juurdepääsetavuse standarditele, mida on vaja laiendada; nõuab tungivalt, et kõik ELi institutsioonid, organid ja asutused hakkaksid hiljemalt 2022. aastal järgima Euroopa juurdepääsetavuse standardeid;

48. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid oma siseriiklikku õigusesse üle ammu hiljaks jäänud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja osutaksid selle artikli 7 kohaselt puudega inimestele juurdepääsetavaid audiovisuaalmeedia teenuseid;

49. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid parandaks ligipääsetavuse taset ja kvaliteeti kõigis oma hoonetes ning eemaldaks Euroopa institutsioonide veebisaitidelt, aruteludest ja dokumentidest ligipääsetavusega seotud takistused, näiteks muutes toodetava teave ligipääsetavaks, näiteks pakkudes tõlget eri liikmesriikide viipekeelde ning pimedate kirjas ja kergesti loetavas keeles koostatud dokumente;

50. rõhutab, et oluline on ligipääsetavuse probleemidega kiirelt tegeleda kogu asjakohases poliitikas ja kõigis vahendites, sealhulgas riigihangete reeglites ja Euroopa Parlamendile petitsioonide esitamise ligipääsetavuses;

51. nõuab tungivalt, et parlamendi asjaomased teenistused jätkaksid jõupingutusi ja viiksid viipekeele talitustevahelise töörühma projekti võimalikult kiiresti lõpule, et täita petitsioonis nr 1056/2016 esitatud nõudmine võimaldada petitsioonide esitamist ELis kasutatavates rahvusvahelistes ja riiklikes viipekeeltes ning muuta seega petitsiooni esitamise õigus kui põhiõigus viipekeele kasutajatele paremini kättesaadavaks;

52. rõhutab, et komisjonide koosolekutel, täiskogu istungitel ja kõikidel muudel Euroopa Parlamendi koosolekutel on vaja pakkuda viipekeele- ja kergesti loetava keele tõlget, et need oleksid puuetega inimestele kättesaadavad;

Võitlus diskrimineerimisega

53. märgib, et liikmesriigid ei tunnusta vastastikku puudestaatust; kutsub liikmesriike üles tegema vastastikuse usalduse vaimus koostööd, et tunnustada teises liikmesriigis antud staatust; rõhutab komisjoni eesmärki teha liikmesriikidega koostööd, et laiendada puudestaatuse vastastikuse tunnustamise ulatust sellistes valdkondades nagu tööjõu liikuvus ja teenuste osutamise tingimustega seotud hüvitised; toonitab, et on vaja laiendada ELi puudega isiku kaardi eeliseid, et kaasata ka vastastikku tunnustatud tervishoiule juurdepääsuga seotud eelised; rõhutab sellega seoses kiirelt võetavate meetmete tähtsust ELi puudega isiku kaardi rakendamisel; kordab, et on vaja vastastikust arusaamist deinstitutsionaliseerimisest ja selle rakendamisest ning iseseisvast elust kogukonnas, et liikmesriikide strateegiad ja ELi vahendid oleks paremini kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

54. tunnistab, et Euroopa puudega isiku kaarti võiks kasutada paljudes valdkondades, nii seoses diskrimineerimiseta juurdepääsuga arvukatele teenustele kui ka ohutusega ohu- ja hädaolukordades; juhib tähelepanu sellele, et kaart võib tagada puudega isiku kohese tuvastamise politsei poolt;

55. väljendab kahetsust, et WHO andmetel[31] on puudega lastel ja täiskasvanutel suurem vägivallaoht kui nende puudeta eakaaslastel; juhib tähelepanu sellele, et eriti puudega alaealised satuvad igasuguse vägivalla ohvriks 3,7 korda, füüsilise vägivalla ohvriks 3,6 korda ja seksuaalvägivalla ohvriks 2,9 korda suurema tõenäosusega kui puudeta lapsed; rõhutab, et vaimu- või intellektipuudega lapsed on ilmselt kõige haavatavamad, kusjuures nende seksuaalvägivalla oht on 4,6 korda suurem kui nende puudeta eakaaslastel; nõuab seepärast tungivalt, et loodaks Euroopa raamistik puuetega inimeste kaitsmiseks igasuguse vägivalla eest;

56. rõhutab, et kiiresti on vaja ELi õigusakte, mille eesmärk on kaitsta kodanikke igasuguse diskrimineerimise eest ELis, ning leiab, et see on puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetekohaseks rakendamiseks hädavajalik; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu ELi horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi, mille komisjon esildas 2008. aastal; kutsub komisjoni üles esitama alternatiivse lahenduse, et teha võimalikult kiiresti edusamme diskrimineerimise vastu võitlemisel kogu ELis kõigis eluvaldkondades;

57. mõistab teravalt hukka puuetega inimeste igasuguse diskrimineerimise meditsiinis; tuletab meelde, et liikmesriikide meetmed peavad olema kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning peavad tagama võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tervishoiu- ja sotsiaalteenustele; rõhutab, et tulevastele tervishoiukriisidele reageerimine (alates valmisolekust kuni ravini) peab tagama, et puuetega inimesi ei jäetaks kõrvale; nõuab sellega seoses tungivalt, et asjaomased ametiasutused pakuksid puuetega inimestele samasugust ravi nagu kõigile teistele inimestele, sealhulgas intensiivravi; tuletab meelde, kui oluline on, et tervishoiuteenustel oleks alati peamine roll puuetega inimeste kaitsmisel;

58. kordab oma üleskutset komisjonile teha kommunikatsiooni ja juurdepääsetavuse strateegiate alal koostööd Euroopa Liidu Kohtuga, et tagada puuetega inimestele juurdepääs ELi kohtusüsteemile ilma igasuguse diskrimineerimiseta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama puuetega inimeste mõjuvõimu suurendamise programme, mis võimaldaksid diskrimineerimise juhtumeid ära tunda ja neist teada anda;

59. mõistab hukka igasuguse töökohas toimuva puuetega inimeste diskrimineerimise; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles rakendama poliitikat, mille eesmärk on ennetada töökohas puude alusel toimuva ahistamise juhtumeid; palub lisaks, et liikmesriigid rakendaksid kokkuleppel tööandjatega poliitikat töökohas toimuva puuetega inimeste küberkiusamise juhtumite ennetamiseks;

60. rõhutab, et tuleb vältida selliste isikute kinnipidamist, kelle puue on kinnipidamisega kokkusobimatu, ning et tuleks pakkuda alternatiive vanglakaristustele; palub liikmesriikidel tagada, et puuetega kinnipeetavate puhul järgitaks võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, mõistlike abinõude ja juurdepääsetavuse aluspõhimõtteid;

61. kutsub liikmesriike üles vahetama teavet ja häid tavasid, eriti institutsiooniliselt elukorralduselt iseseisvale elule ülemineku kohta, puuetega inimestele ligipääsetava ja taskukohase eluaseme pakkumise kohta ning kogukonda kaasamise kohta;

62. rõhutab, et mõistlikud abinõud, juurdepääsetavus ja universaalne disain on puuetega inimeste diskrimineerimise vastu võitlemiseks üliolulised; rõhutab, kui tähtis on, et üldine, tegelik ja mittediskrimineeriv juurdepääs hõlmaks selliste takistuste ja tõkete tuvastamist ning eemaldamist, mis piiravad puuetega inimeste juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele kaupadele, teenustele ja võimalustele; rõhutab, et puuetega inimestele tuleks võimaluse korral tagada tegelik mittediskrimineeriv juurdepääs samadel tingimustel, mis on puueteta inimestel, ning et tuleks hõlbustada puuetega inimeste abivahendite kasutamist, sealhulgas liikuvuse ja juurdepääsu abivahendeid, näiteks tunnustatud juhtkoerad ja muud abikoerad, kui see on vajalik[32]; tuletab meelde, et juurdepääsetavuse standardite vastuvõtmisel tuleks konsulteerida puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega, kuna nende oskusteave on juurdepääsetavuse tõkete kindlakstegemisel väga oluline; rõhutab, et mõistlikud abinõud, juurdepääsetavus ja universaalne disain on puuetega inimeste diskrimineerimise vastu võitlemiseks üliolulised;

63. rõhutab nende pereliikmete otsustavat rolli, kes abistavad puuetega inimesi ja rahuldavad sageli nende hooldus- ja abivajadusi; rõhutab sellega seoses vajadust pereliikmeid ja hooldustöötajaid tugevalt toetavate ELi ja siseriiklike poliitikameetmete ning strateegiate järele; peab oluliseks neid hooldusteenuste osutajate rollis olevaid inimesi Euroopa tasandil vastastikuselt tunnustada;

64. rõhutab, kui oluline on puuetega inimeste õigus kasutada oma põhiõigusi võrdsetel alustel; rõhutab vajadust tunnustada puuetega inimeste õigus- ja teovõimet teistega võrdsetel alustel kõigis eluvaldkondades, nagu on nähtud ette puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 12; palub liikmesriikidel võtta asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, et tagada mis tahes puudega inimestele tõhus, õiglane ja kaasav juurdepääs kohtusüsteemile ja õiguskaitsele kõigis menetluse etappides; ; toonitab, et vahendid ja teenused peavad olema kättesaadavad, et tagada diskrimineerimiseta võrdne juurdepääs õiguskaitsele ja tervele kohtumenetlusele;

65. rõhutab vajadust rahalise abi järele, et puuetega inimesed saaksid palgata abistajaid või toetada rahaliselt pereliikmeid, kuna nende hooldusteenustel on nii aja- kui ka rahakulu ning kuna see on hädavajalik puuetega inimeste ja nende pereliikmetest abiliste toetamiseks;

66. rõhutab, et puuetega inimesed on sotsiaalselt tõrjutud ning on töö-, majandus- ja sotsiaalsest elust välja jäetud; peab kahetsusväärseks, et puuetega inimestel, eriti suurte abivajadustega inimestel on sageli suur oht, et nad paigutatakse hoolekandeasutusse, samas kui liikmesriikide praegune rahaline toetus ei ole piisav, eriti mis puudutab kogukonnapõhist, isikukeskset toetust, mis kaitseks puuetega inimeste õigusi[33]

67. rõhutab, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19 sätestab õiguse elada iseseisvalt ja olla kaasatud kogukonda; kutsub liikmesriike üles tagama protsessi, mis võimaldab muuta puuetega inimeste elukorraldust hoolekandeasutuses süsteemiks, mis võimaldab ühiskonnaelus osalemist, kui kogukonnas osutatakse teenuseid vastavalt individuaalsele tahtele ja eelistusele; kutsub liikmesriike üles lisama deinstitutsionaliseerimise strateegiatesse konkreetseid eesmärke koos selgete tähtaegadega ning piisavalt rahastama nende strateegiate rakendamist;

68. avaldab kahetsust asjaolu üle, et puuetega inimesed ja nende tugivõrgustik jäeti välja ELi vaktsineerimisstrateegia esmatähtsatest gruppidest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid puuetega inimestele ja nende tugivõrgustikule eelisjärjekorras ligipääsu vaktsineerimisele; nõuab sellega seoses, et COVID-19 vaktsineerimine põhineks puuetega inimeste vabal ja teadlikul nõusolekul ning et ühegi puudega inimese, sh intellektipuudega inimesed, psühhosotsiaalsete puuetega inimesed ja autistid, sõltumatust ja õigusvõimet ei tohi õõnestada selliste põhjendustega nagu avalik hüve või isiku parim huvi;

69. nõuab ELi ja riiklikul tasandi juurdlusi ebaproportsionaalse COVID-19 nakatumise ja suremuse asjus hooldus- ja hooldekodudes ning eakate ja puuetega inimeste hooldekandeasutustes ja muude sotsiaalteenuste kontekstis, et mõista selle põhjuseid, selgitada välja vastutajad ja võtta vajalikud meetmed selliste juhtumite vältimiseks tulevikus;

70. nõuab, et vaktsineerimiskohad oleksid füüsiliselt ligipääsetavad ning et neile, kes seda vajavad, pakutaks kohapeal juhendamist ja tuge; nõuab, et kui see on vajalik, loodaks tasuta või odavad sihtotstarbelised ligipääsetava transpordi programmid.

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

71. on mures puuetega inimeste, eriti puuetega naiste teiste rühmadega võrreldes kõrge töötuse määra pärast ELis; kutsub liikmesriike üles edendama puuetega, sh varjatud puuete, krooniliste haiguste või õpiraskustega inimeste, eriti selliste naiste tööturul osalemise seadusandlikku ja poliitilist raamistikku;

72. palub liikmesriikidel läheneda valdkonnaüleselt, eelkõige kaasavate töökohtade loomise poliitika ja meetmete vallas; avaldab kahetsust, et Euroopa puuetega inimeste strateegias 2021–2030 ei käsitleta piisavalt mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist; palub seetõttu komisjonil pöörata strateegia rakendamisel erilist tähelepanu valdkonnaülesusele ning seada töökohal valitseva mitmekesisuse kohta selged, mõõdetavad ja ambitsioonikad eesmärgid, mis kajastavad puuetega inimeste heterogeensust, et tegeleda mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimisega; rõhutab, kui oluline on jälgida strateegia tõhusust ning kaasata sellesse puuetega inimesed ja neid esindavad organisatsioonid;

73. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja toetama sotsiaalseid ettevõtteid, mis keskenduvad puuetega inimeste tööhõivele, kuna need on inimväärsete töökohtade loomise ergutamise vahend;

74. julgustab liikmesriike andma tõsiste ja raskete puuetega inimestele varajast ligipääsu riiklikele pensionikavadele, et võidelda vanas eas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskide vastu;

75. palub liikmesriikidel tegeleda riiklike tööturuasutuste alaarengu ja alarahastamisega, et parandada puuetega inimeste tööhõivemäära; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid riiklike tööturuasutuste sidemeid värbamisbüroodega;

76. rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohased kaitstud töökohad mängisid väga olulist rolli puuetega inimeste liikumisel avatud tööturule;

77. nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid õigustel põhinevaid, kaasavaid ja korralikke individuaalse tööle määramise ja toetamise (toetatud tööhõive) mudeleid kui võimalust puuetega inimestel minna võimaluse korral üle avatud tööturule;

78. palub komisjonil alustada võimalikult kiiresti võrdse tööalase kohtlemise direktiivi läbivaatamist, et see täielikult ühtlustada puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega ja rakendada osalusprotsessi, mille eesmärk on tagada puuetega inimeste esindusorganisatsioonide otsene ja täielik kaasamine;

79. juhib tähelepanu sellele, et tugisüsteemide kasutamine ei tohiks vähendada puuetega inimeste palku, eriti avaliku sektori kaasrahastamise kaudu; juhib tähelepanu sellele, et puuetega inimeste värbamine peab põhinema palga ja tööaja korralduse alusel teiste töötajate suhtes kohaldataval tööhõiveraamistikul, kohandades seda raamistikku nende vajadustega; on seisukohal, et puuetega inimesi ei saa avatud tööturule kaasata ilma üldise tööhõive reguleerimise, palgatõusu ja kollektiivläbirääkimiste edendamise üldise raamistikuta;

80. rõhutab, et puuetega inimesed vajavad rahalist abi, et palgata või võtta tööle spetsiaalse kvalifikatsiooniga abilisi;

81. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid puuetega inimeste sotsiaalkindlustuse piisava koordineerimise, sealhulgas tagades, et puuetega inimesed saaksid jätkuvalt puudetoetust, mis katab nende puuetega seotud lisakulutused, isegi pärast tööturule sisenemist või kindla sissetulekute lävendi ületamist, et toetada nende integreerimist tööturule ning tagada nende väärikus ja võrdsus; usub, et seda tuleks teha määruse (EÜ) nr 883/2004 muudatuste kaudu ja konsulteerides puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega;

82. kutsub liikmesriike üles vahetama teavet ja häid tavasid, eriti institutsiooniliselt elukorralduselt iseseisvale elule ülemineku kohta, puuetega inimestele ligipääsetava ja taskukohase eluaseme pakkumise kohta ning kogukonda kaasamise kohta;

83. palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada oma jõupingutusi, et vähendada endiselt eksisteerivat lõhestatust puuetega ja puueteta inimeste tööhõives ning et edendada puuetega inimeste juurdepääsu kvaliteetsetele ja kestlikele töökohtadele; kiidab sellega seoses heaks Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames komisjoni tehtud ettepaneku lisada läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabelisse lõhestatus puuetega ja puueteta inimeste tööhõives;

84. nõuab, et liikmesriigid rakendaksid täielikult nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ; nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid puuetega inimeste tööhõivevõimalusi, rakendades direktiivi paremini, eriti selle artiklit 5 mõistlike abinõude kohta, ja investeerides ELi vahendeid ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid puuetega inimestele töökohtade loomisesse ja nende koolitamisse;

85. rõhutab, et töövahendus, kutsenõustamine, samaaegne töö ja koolitus, sissejuhatus ametisse ja tööalane koolitus ning karjäärivõimalused on puuetega inimeste jaoks tähtsad, et palgatöö leida ja seda hoida;

86. kutsub liikmesriike üles tagama, et tööturud ja töökeskkonnad oleksid avatud, kaasavad ja ligipääsetavad puuetega inimestele, toetama tööhõiveteenuseid, suurendama teadlikkust kaasava tööhõive praktikatest, kehtestama piisavaid stiimulid ja tugimeetmed ettevõtjatele, eriti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mis värbavad ja koolitavad puuetega inimesi, ja tagama, et üldised füüsilise ettevõtjana tegutsemise skeemid oleksid ligipääsetavad puuetega inimestele ja toetaksid neid;

87. palub liikmesriikidel julgustada töökohtade kohandamist ja võtta meetmeid, et edendada töötervishoidu ja tööohutust; kutsub komisjoni üles pöörama tulevases ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus erilist tähelepanu puuetega töötajatele ja seadma ambitsioonikaid eesmärke;

88. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid kehtestaksid puuetega inimeste töökohakvoodid kaasavate töökohtade edendamiseks;

Riigihanked ja ELi vahendid

89. tuletab meelde, et riigihankemenetlused tuleb liikmesriikides läbi viia ja lõpule viia nii, et seejuures austatakse täielikult toetusesaajate, sealhulgas puuetega inimeste põhiõigusi; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peavad järgima riigihankeid käsitlevate õigusaktide rakendamisel puuetega inimeste õiguste konventsiooni, eelkõige seoses sidevahendite valiku, tehniliste kirjelduste, pakkumuste hindamise kriteeriumide ja lepingu täitmise tingimustega;

90. tuletab meelde, et avalike teenuste hea struktuur, eriti tervishoiu ja hariduse valdkonnas, on hädavajalik puuetega inimeste võrdse kohtlemise tagamiseks, hoolimata nende majanduslikust seisundist; kutsub liikmesriike üles kasutama nende teenuste ja seotud taristute täiustamiseks ELi vahendeid algatuste REACT EU ja Next Generation EU vaimus;

91. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevate partnerluslepingute lõplikku sisusse ja nimetatud fondide programmidesse eesmärgid ja lähenemisviisid, mis parandavad puuetega inimeste elutingimusi, järgides samal ajal juurdepääsetavuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet, ning investeerima võrdsetesse võimalustesse ja puuetega inimeste osalemisse kõigis eluvaldkondades, sealhulgas toetades üleminekut institutsiooniliselt elukorralduselt kogukonnapõhisele; palub komisjonil tähelepanelikult jälgida ELi rahaliste vahendite kasutamist kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; rõhutab, et juurdepääsetavuse, osaluse ja kogukonnapõhise elu määratlusi tuleb järk-järgult lähendada, et suurendada liikmesriikide ühtekuuluvust;

92. kutsub liikmesriike üles kasutama ära asjakohaste ELi fondide poolt pakutavaid võimalusi puuetega inimestele töökohtade loomiseks ja nende koolitamiseks, et tagada ja toetada täielikku ligipääsu avalikele ruumidele ja taristutele ning tagada, et ELi poolt rahastatud meetmed jõuaksid puuetega inimesteni; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi vahendeid kasutatakse mitmes liikmesriigis jätkuvalt selleks, et luua puuetega inimestele uued eraldatud tingimused;

93. rõhutab. et puuetega inimestele vajalikke seadmeid tuleb piisavalt rahastada, et nad saaksid oma igapäevaelu, tööhõive ja sotsiaalse osalemise jaoks kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ja parimaid võimalikke seadmeid;

94. rõhutab, et ELi vahenditest ei tohiks kunagi rahastada ligipääsmatuid tooteid, teenuseid ega taristuid;

95. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et maaelu arengu programmid ja strateegiad sisaldavad konkreetseid meetmeid maapiirkondades elavate puuetega inimeste teavitamiseks ja nende kaasamiseks nimetatud programmide ja strateegiate kavandamisse ja rakendamisse;

Digiteerimine

96. kutsub liikmesriike üles uurima digitaliseerimise ja digivahenditega kaasnevaid võimalusi ja potentsiaali ning tunnistama abistava ja kohandatava tehnoloogia väärtust puuetega inimeste jaoks, võttes nõuetekohaselt arvesse isikuandmete kaitset ja eetilisi küsimusi; tuletab meelde, et digivahendite ja abitehnoloogia kasutamise potentsiaal sõltub puuetega inimeste võimalustest oma digioskusi arendada; rõhutab, et vajalikele digioskuste ja tehisintellekti alaste teadmiste arendamine võib aidata tööturul kanda kinnitada haavatavatel rühmadel, näiteks puuetega inimestel;

97. juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 pandeemia on näidanud, et kogu elanikkond peaks saama digiüleminekust kasu ilma mingisuguse diskrimineerimise ja tõrjutuseta; rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tähtsust seoses liikuvuse, suhtlemise ja avalikele teenustele juurdepääsuga; kutsub seepärast liikmesriike üles edendama aktiivselt puuetega inimeste osalemist, pakkudes asjakohaseid vahendeid, et tagada nende juurdepääs veebipõhistele avalikele teenustele;

98. palub ELi institutsioonidel tagada oma taristu, teenuste ja digiteenuste puhul kõrgeimad juurdepääsetavuse standardid ning teha kõik endast oleneva, et avaldada seadusandliku menetlusega seotud dokumente kasutajasõbralikult ja juurdepääsetavalt, ning tagada, et puuetega inimestel on nende veebisaitidele ja kontaktvormidele nõuetekohane ja täielik juurdepääs; ergutab liikmesriike töötama välja programme, mille eesmärk on kaasata puuetega inimesi ühiskonda spordi, kunsti, kultuuri ja vaba aja tegevuste kaudu ning mis edendavad nende piiranguteta osalemist poliitilises protsessis;

Teadusuuringud

99. palub, et komisjon viiks läbi täiendavaid uuringuid uute tehnoloogiate mõju ja tervisega seotud tagajärgede kohta puuetega inimestele, näiteks LED-valgustite mõju puhul valgustundlikele inimestele;

100. tuletab meelde, et selleks, et töötada välja asjakohane ja tõhus poliitika ning leida sobivaid lahendusi kõigile ELi puuetega inimestele, on vaja võrreldavaid ja usaldusväärseid ELi andmeid; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi , et luua Euroopa ühine raamistik usaldusväärse statistika kogumiseks üksikisikute ja leibkondade kohta, et saada usaldusväärseid andmeid puuetega inimeste osalemise kohta hariduse eri astmetes ja liikides ning töö- ja ühiskondlikus elus;

101. rõhutab vajadust investeerida puuetega inimeste tööhõive ja ettevõtlusega seotud innovatsiooni ja teadusuuringutesse, et toetada nende rahalist toimetulekut ning osalemist majandus- ja ühiskondlikus elus;

102. rõhutab vajadust tõhustada teadusuuringuid ja innovatsiooni juurdepääsetava tehnoloogia valdkonnas, et tugevdada puuetega inimeste tööturgudele kaasatust; rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate tähtsust seoses puuetega inimeste liikuvuse, suhtlemise ja avalikele teenustele juurdepääsuga;

Haridus

103. väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid on valmis rakendama kaasavat hariduspoliitikat; kutsub liikmesriike üles veelgi suurendama oma haridussüsteemi suutlikkust pakkuda kvaliteetset kättesaadavat haridust kõigile õppijatele, edendades erimeetmeid ja individualiseeritud toetust, nagu juurdepääsetavad ja kohandatud õppekavad ja õppematerjalid, juurdepääsetavad IKT vahendid ning asjakohane digiharidus, ning kutsub komisjoni üles tugevdama lastegarantii rolli, kaaludes juurdepääsetava kooli auhinna süsteemi loomist, et tagada puuetega laste kaasamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima puuetega inimeste vajadustele vastavate spetsialistide koolitamisse; kordab, et asjakohaste ELi rahastamisprogrammide rakendamine ja rahastamine peaks aitama kaasa kaasavale haridusele üleminekule; rõhutab, et puuetega inimestele tuleks tagada juurdepääs haridusele, sealhulgas kriiside, näiteks COVID-19 pandeemia ajal, ning et liikmesriigid peaksid võitlema igasuguse diskrimineerimise ja tõrjutuse vastu selles valdkonnas; rõhutab, et on vaja suurendada puuetega noorte osalemist koolitustes, võttes arvesse nende vajadusi, mis annaks neile parema juurdepääsu tööturule; märgib, et keelevähemuste hulka kuuluvate hariduslike erivajadustega lastele on kasu võimalusest omandada alusharidus oma emakeeles juhtudel, kui neil on raske keelt kasutada ja suhelda; kutsub liikmesriike üles tagama hariduslike erivajadustega lastele juurdepääsu vähemuste keeleõppele;

104. toob välja, et kaasavad haridus- ja kutseõppeprogrammid on kaasavama tööturu loomisel kaks peamist eeltingimust; palub komisjonil tagada, et eelseisev ELi lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime jaoks on ligipääsetav ja kaasav ning kajastab seda, kuidas paremini realiseerida puuetega inimeste õigust töötada; palub liikmesriikidel kasutada ära võimalusi, mille parendatud noortegarantii näeb ette puuetega noorte tööhõive, hariduse, praktika ja õpipoisiõppe jaoks, ning tagada puuetega inimestele võrdne juurdepääs ja juurutada kohandatud poliitikat;

105. rõhutab, kui oluline on puuetega lapsi, nende vanemaid ja hooldajaid varajaselt, individuaalselt ja igakülgselt toetada; palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu puudega lastele ja hariduslikele erivajadustele;

106. juhib tähelepanu väikelapseea meetmete tähtsusele ja asjaolule, et puuetega lapsed peavad osalema ühiskonnaelus ja olema sellesse kaasatud juba varajastest eluetappidest; juhib tähelepanu vajadusele suurendada kaasava hariduse rahastamisvõimalusi, kui see on võimalik ja soovitatav, selleks et edendada kaasava hariduse mõju puudega või puudeta lastele, aga ka selleks, et rahastada teadusuuringuid kaasava hariduse valdkonnas; peab vajalikuks soodustada uute tehnoloogiate, sealhulgas puuetega inimestele sobivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, liikuvust toetavate seadmete ning lisaseadmete ja tehnoloogiate kasutamist; rõhutab, et haridus on individuaalses arengus kesksel kohal ning et puuetega inimestele kättesaadav õppekeskkond pakub neile võimalust täielikult panustada ühiskonna kõikidesse aspektidesse;

107. rõhutab, et puuetega inimesed peavad olema täielikult integreeritud töömaailma kaasava hariduse edendamise kaudu, nende vajadustele vastavate paindlike töövormide (näiteks kaugtöö või arukas töö) edendamise kaudu ja puuetega inimeste ühenduste täieliku kaasamise kaudu kaasavate strateegiate väljatöötamisse;

108. rõhutab, et puuetega inimestel on sageli kõrgel tasemel oskused ja kvalifikatsioon, mida ei hinnata, mis takistab neil end teostamast ja millega eiratakse nende kaasamisest tulenevat sotsiaalset ja majanduslikku väärtust ühiskonnale; märgib, et see takistab neil realiseerida oma potentsiaali ja jätab ühiskonna ilma sotsiaalsest ja majanduslikust kasust, mida nende kaasamine annaks;

109. on veendunud, et liikmesriigid peaksid pakkuma puuetega lastele piisavat toetust, et riiklikust haridusest saaks individualiseeritud õppeteekonna paradigma;

110. tunnistab kooli ja spordi väärtust puuetega laste kasvu ja arengu määrava tegurina, eriti autismiga laste jaoks; väljendab kahetsust, et pandeemia ajal jättis kaugõpe nad neist põhitegevustest ilma; loodab, et nende haridus on liikmesriikide taasavamispoliitikas esmatähtis;

111. teeb ettepaneku luua projekte, et tõsta teadlikkust puuetega inimeste vajadustest, kasutades positiivselt kultuurivahendite jõudu, näiteks kultuuriürituste edendamise kaudu, osana laiemast haridusstrateegiast puuetega inimeste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks;

112. palub liikmesriikidel järgida komisjoni teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 esitatud suuniseid, milles käsitletakse valitsuste kohustusi edendada kaasavat haridust kõigis haridus- ja koolitussektorites kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohustustega; kutsub üles rakendama siseriiklikus, Euroopa ja piirkondlikus hariduspoliitikas kaasavat süsteemi, mis võimaldab lõimida puuetega õpilasi tavaharidusse, et vältida igasugust diskrimineerimist;

Puuetega naiste õiguste kaitsmine

113. peab kiiduväärseks Euroopa puuetega inimeste strateegiat 2021–2030 ja selle viiteid konkreetsetele probleemidele, millega puuetega naised ja tütarlapsed silmitsi seisavad; nõuab soolise võrdõiguslikkuse ja puuete koosmõju arvessevõtmist kõigis ELi poliitikameetmetes, programmides, algatustes ja liikmesriikide riiklikes tegevuskavades; nõuab olemasolevate ja tulevaste ELi rahastamisvahendite kasutamise optimeerimist, et edendada juurdepääsetavust ja mittediskrimineerimist;

114. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada puuetega naiste täielik areng, edendamine ja võimestamine ning toetada nende osalemist avalikus otsustusprotsessis; juhib tähelepanu sellele, et tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada nende perspektiivide täielik arvessevõtmine ning edendada puuetega naisi esindavate organisatsioonide osalemist koos puudespetsiifiliste nõuandeorganitega;

115. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viivitamata tegelema soolise vägivallaga, millega puuetega naised ja tütarlapsed ebaproportsionaalsel määral kokku puutuvad, Istanbuli konventsiooni kaudu ning laiendades kuritegevuse valdkondi, et need hõlmaksid soolise vägivalla konkreetseid vorme kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikega 1; kutsub komisjoni üles kasutama seda õigusliku alusena, et teha ettepanek siduvate meetmete ja tervikliku ELi raamdirektiivi kohta, et ennetada igasugust soolist vägivalda ja selle vastu võidelda; kutsub komisjoni üles tagama, et puuetega naiste vajadused kaasataks algatustesse, mis toetavad ohvreid soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja ohvrite õiguste strateegia kaudu, ning tagama, et ohvritele pakutav toetus oleks kavandatud kooskõlas juurdepääsetavuse põhimõttega;

116. peab kahetsusväärseks soolist diskrimineerimist, mida nii füüsilise kui ka kognitiivse puudega naised ja tütarlapsed kogevad meditsiinisektoris; on seisukohal, et puuetega naistel ja tütarlastel peab olema täielik ja võrdne juurdepääs nende erivajadustele vastavale ravile puudespetsiifiliste tervishoiuteenuste ja üldteenuste kaudu; kutsub liikmesriike üles tagama meditsiinitöötajate täiendõpet seoses puuetega naiste ja tütarlaste erivajadustega, ning tagama, et puuetega naised ja tütarlapsed saaksid kogu asjakohase teabe, mis võimaldab neil vabalt teha otsuseid oma tervise kohta;

117. nõuab seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste üldist austamist ja kättesaadavust; peab kahetsusväärseks tagasilööke seoses naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega mõnes riigis, mis on eriti kahjulik puuetega naistele ja tütarlastele, kes seisavad silmitsi lisatakistustega tervishoiuteenustele juurdepääsul; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed sundsteriliseerimise vastu võitlemiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid avaliku sektori investeeringud, et tagada puuetega naistele ja tütarlastele täielik juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; peab kahetsusväärseks, et puuetega tüdrukutel ei võimaldata sageli saada seksuaalharidust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid igakülgse ja kaasava seksuaal- ja suhtehariduse;

118. palub liikmesriikidel tagada juurdepääsetavad ja mittestereotüüpsed haridussüsteemid koos kaasavate haridusmeetmetega, mis valmistaksid puuetega tütarlapsi ja naisi tööturuks ette, keskendudes digioskustele ja elukestvale õppele, ning et puuetega naistele ja tütarlastele oleks õppesuuna valimisel tagatud valikuvõimalused, et neil oleks võimalik saada töö, mida nad soovivad teha ja kus nad saavad kasutada oma täielikku potentsiaali ning mille puhul ei piiraks neid juurdepääsu puudumine, eelarvamused ja stereotüübid; tunnistab seost hariduse ja sellele järgneva tööhõive vahel; rõhutab, et haridusele peab olema täielik juurdepääs, et võidelda tööhõivelõhe vastu;

119. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema puuetega naiste tööhõivelõhega, eelkõige võideldes sooliste stereotüüpide vastu, tugevdades nende osalemist digitaalmajanduses, suurendades nende esindatust hariduses, koolituses ja tööhõives STEM-valdkonna õppeainetes ja -kutsealadel ning võideldes töötamist takistavate teguritega, nagu seksuaalne ahistamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid tagamaks, et puuetega naised osaleksid otsuste tegemises ja saaksid võrdse töö eest võrdset tasu, kasutades selleks tasustamise läbipaistvust käsitlevaid siduvaid meetmeid, et võidelda nende suure palgavaesuse ohu vastu ning kohandada tööõigusnorme, nagu paindlik töökorraldus ja vanemapuhkus, vastavalt nende erivajadustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse tegevuskava kaudu sotsiaalmajanduse ärimudeleid ja algatusi, mille eesmärk on parandada puuetega naiste sotsiaalset ja tööalast kaasatust;

120. märgib, et puuetega naiste ja tütarlaste olukorra mõistmiseks on äärmiselt oluline koguda rohkem andmeid ja teavet; nõuab asjakohaseid, täpseid ja eristatud sootundlikke ja puuetega seotud andmeid, et võtta arvesse puuetega naiste probleeme, eelkõige tööturul;

°

° °

121. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

 

 

SELETUSKIRI

 

Sissejuhatus

 

Kuni veerand Euroopa valijaskonnast väidab, et omab mingis ulatuses puuet. Rohkem kui kümme aastat tagasi ühines EL ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. See jõustus ELis 23. jaanuaril 2011. Konventsioon on esimene siduv inimõigusi käsitlev õigusakt, mille eesmärk on „edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada lugupidamist nende loomupärase väärikuse suhtes“. EL ja kõik selle liikmesriigid on puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised. Viimase liikmesriigina ratifitseeris selle 2018. aastal Iirimaa. Konventsiooni kohaselt on EL kohustatud edendama, kaitsma ja jälgima puuetega inimeste võrdseid õigusi rakendamise kõigis aspektides.

 

Eelmise Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 tulemuste põhjal võttis Euroopa Komisjon 2021. aasta märtsis vastu uue puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030. Uue puuetega inimeste strateegia eesmärk on parandada puuetega inimeste elu tõketeta Euroopas ning edendada puuetega inimeste sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust ja osalemist ühiskonnas, ilma diskrimineerimiseta ja austades täielikult nende õigusi teistega võrdsetel alustel. Tuleb märkida, et uue puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) koostamisel oli tähtis roll võrdõiguslikkuse voliniku ametikohal.

 

Petitsioonimenetluse kaudu on Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonil otsene roll puuetega inimeste õiguste kaitsmisel ELis.

 

Puuetega inimeste õigustega seotud petitsioonide osakaal kõigist esitatud petitsioonidest on viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilsena: 2018. aastal esitati 23 petitsiooni (1,2 %); 2019. aastal esitati 12 petitsiooni (0,6 %) ning 2020. aastal esitati 20 petitsiooni (1,2 %). Petitsiooni esitajate kõige levinumad probleemid seoses puuetega inimeste võrdsete õigustega on juurdepääsetavus ja sotsiaalkaitse, puude vastastikune tunnustamine liikmesriikides ning kaasavad haridus- ja tööalased õigused. Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidest nähtub, missuguste takistustega puuetega inimesed kokku puutuvad sellistes valdkondades nagu juurdepääs ühistranspordile, tehiskeskkond, viipekeele kasutamine, rahastamine ja juurdepääs haridusele.

 

Vaatamata sellele, et puuete küsimused moodustavad esitatud petitsioonidest väikese osa, on neil suur tähtsus parlamendi kohustusele edendada, jälgida ja kaitsta puuetega inimeste õigusi ja võrdsust rahvusvahelise õiguse alusel. Petitsioonikomisjon on kaitsja rollis ning peab tagama, et EL järgiks liidu tasandi poliitikakujundamises ja seadusandlikes meetmetes puuetega inimeste õiguste konventsiooni. See roll on parlamendikomisjonile ELi raamistikus antud tähtis institutsiooniline ülesanne.

 

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 kohaselt peavad osalisriigid looma raamistiku konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja jälgimiseks. ELi raamistik koosneb Euroopa Parlamendist, Euroopa Ombudsmanist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametist ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumist. See täiendab riiklikke järelevalveraamistikke.

 

Puuetega seotud küsimusi arutatakse korrapäraselt täiskogu istungitel ning petitsioonikomisjon korraldab igal aastal seminari või kuulamise puuetega inimeste õiguste teemal. Viimati toimus selline üritus 28. oktoobril 2020. Nendel seminaridel või kuulamistel osalevad aktiivselt ombudsman, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, komisjon, Euroopa Puuetega Inimeste Foorum, valitsusvälised organisatsioonid ja eksperdid.

 

Käesoleva raporti eesmärgid on muu hulgas järgmised:

 

• tõsta teadlikkust puuetega inimeste probleemidest,

• ärgitada ELi liikmesriike tagama, et puuetega inimeste õigusi kaitsvad, edendavad ja kontrollivad ELi õigusaktid oleks nõuetekohaselt jõustatud;

• nõuda, et komisjon tõhustaks järelevalvet ELi õiguse rakendamise üle ja parandaks kehtivat ELi õigust, kui on kindlaks tehtud, et see ei ole puuetega inimeste õiguste kaitsmiseks piisav.

 

 

Raporti järeldused:

 

Puuetega inimeste õiguste konventsioon

 

Raportis rõhutatakse, kui tähtis on suurendada kõigil tasanditel teadlikkust puuetega inimeste õigustest, mis on sätestatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis, ning juhitakse tähelepanu vajadusele edendada liikmesriikide koostööd ja heade tavade vahetamist. Selles julgustatakse enne meetmete vastuvõtmist igas etapis konsulteerima puuetega inimeste organisatsioonidega ja neid kaasama, tagamaks, et meetmed ei rikuks puuetega inimeste põhiõigusi.

 

Koordineerimisüksused

 

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 1 kohaselt peavad osalisriigid määrama üksused, mis tegelevad konventsiooni rakendamisküsimustega. Kuna neid ei ole veel kõikides liikmesriikides määratud, nõutakse raportis tungivalt, et need viivitamata määrataks.

 

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõigetes 2 ja 3 nõutakse, et osalisriigid määraksid või looksid sõltumatu mehhanismi konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks ning et kodanikuühiskond oleks kaasatud ja osaleks täiel määral järelevalveprotsessis.

 

Näiteks Bulgaarias on koordineerimisüksuseks puuetega inimeste integreerimise osakond töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumis. 2018. aasta lõppjäreldustes väljendas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee muret, et Bulgaaria ei ole veel määranud sõltumatut järelevalvemehhanismi kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõigetega 2 ja 3. Komitee soovitas Bulgaarial selline mehhanism määrata ning tagada puuetega inimeste täielik ja aktiivne osalemine sellistes sõltumatutes järelevalvemehhanismides[34].

 

Fakultatiivprotokoll

 

Fakultatiivprotokolli kaudu võivad üksikisikud puuetega inimeste õiguste komiteele teatada, kui konventsiooni osalisriik nende põhiõigusi väidetavalt rikub. Puuetega inimeste õiguste komitee võib seejärel algatada sellise teate alusel konfidentsiaalse uurimise. Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud enamik ELi liikmesriike, kuid seda ei ole ratifitseerinud viis liikmesriiki (Bulgaaria, Iirimaa, Madalmaad, Poola ja Portugal) ega EL ise. Peamised probleemid seoses ratifitseerimisega ELi poolt on selle ratifitseerimise võimalik mõju nende liikmesriikide õiguskorrale, kes ei ole fakultatiivprotokolli veel ratifitseerinud. Eelkõige on mõned liikmesriigid mures selle pärast, et kui puuetega inimeste õiguste komitee esitaks ELi suhtes negatiivse arvamuse, oleksid kõik selle liikmesriigid, sealhulgas need, kes on selgesõnaliselt otsustanud fakultatiivprotokolli riigisiseselt mitte ratifitseerida, sunnitud järgima komitee tõlgendust. Kõige ilmsem mure, mida tekitab ratifitseerimisega viivitamine ELi poolt, on siiski õiguskindlusetus nende liikmesriikide kodanike jaoks, kes on fakultatiivprotokolli ratifitseerinud: mõnede õigused (mis kuuluvad liikmesriigi pädevusse) oleks puuetega inimeste õiguste komitee silmis õigustatud, samal ajal kui teised (mis kuuluvad ELi jagatud või ainupädevusse) ei oleks. Vastuseis fakultatiivprotokolli ratifitseerimisele ELis nõrgeneb, kui kõik ülejäänud ELi liikmesriigid ratifitseerivad fakultatiivprotokolli riigisiseselt ja viivad seega oma konventsioonist tulenevad kohustused vastavusse ELi omadega.

 

Õiguskaitse kättesaadavus

 

Raportis julgustatakse komisjoni tegema Euroopa Liidu Kohtuga kommunikatsiooni- ja juurdepääsetavusstrateegiate osas koostööd, et tagada puuetega inimestele juurdepääs ELi kohtusüsteemile.

 

Puudestaatuse vastastikune tunnustamine

 

Praegu ELi liikmesriikide vahel puudestaatust vastastikku ei tunnustata ja see takistab puuetega inimestel siirduda teise liikmesriiki tööle, õpingutele või muul põhjusel. Puuetega inimeste õiguste strateegias (2021–2030) tehakse ettepanek luua 2023. aasta lõpuks Euroopa puudega isiku kaart, et laiendada Euroopa puudega isiku kaardi ja puudega inimeste Euroopa parkimiskaardi katseprojekti. Euroopa puudega isiku kaart on väga oluline vahend, mis aitaks puuetega inimestel kasutada oma vaba liikumise õigust tõketeta Euroopas, mistõttu peaks see olema kohustuslik kõigis liikmesriikides.

 

Rongireisijate õigused ja liikuvus

 

Raportis väljendatakse heameelt rongireisijate õiguste määruse uuesti sõnastamise üle ning eelkõige selle üle, et järk-järgult kaotatakse praegused erandid liikmesriikidele ning lühendatakse puudega või piiratud liikumisvõimega isikute etteteatamisaega abi tellimisel. Selles innustatakse liikmesriike nägema ette lühemad teatamistähtajad, et võimaldada puudega või piiratud liikumisvõimega isikutel reisida veelgi spontaansemalt ja lihtsamalt.

 

Vastuseks petitsioonile nr 0535/2017 otsustas petitsioonikomisjon oma 24. aprilli 2018. aasta koosolekul küsida liikmesriikidelt, kuidas puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamine on edenenud. Praeguseks on vastanud 24 liikmesriiki ning neli vastust on veel tulemata (Taani, Itaalia, Hispaania ja Küpros). Vastustes nimetatakse muu hulgas määratud koordineerimisüksusi, rakendus- ja järelevalveraamistikke ning mitmesuguseid riiklikke kavasid, mille eesmärk on edendada ja kaitsta puuetega inimeste õigusi.

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta anti liikmesriikidele võimalus teha siseriiklikke erandeid määruse sätete kohaldamisest riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste suhtes. Kõige rohkem erandeid tegid Läti ja Rumeenia[35]. Petitsioonis nr 0857/2016 kaevati olukorra üle Rumeenias, kusjuures petitsiooni esitaja märkis, et Rumeenia riigisisene raudteesüsteem ei ole kohandatud puudega või piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.

 

Juurdepääsetavus

 

Juurdepääsetavusega seoses võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (Euroopa ligipääsetavuse akt), et ühtlustada teatavate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitlevaid sätteid. Ühtlustamine toob kaasa takistuste kõrvaldamise siseturul ning ligipääsetavate toodete ja teenuste arvu suurenemise, tuues seega kaasa kaasavama ühiskonna ja lihtsustades puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut. Kuigi see on samm õiges suunas, on kodanikuühiskonna organisatsioonid väljendanud pettumust, et direktiiv ei läinud kaugemale, kuna juurdepääs tehiskeskkonnale ning kohustus järgida riigihangete ja ELi vahendite kasutamisega seotud nõudeid jäeti direktiivi kohaldamisalast välja.

 

Neid puudusi arvesse võttes kutsutakse raportis nõukogu üles ummikseisust välja tulema ja kiirendama ELi diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmist. Rõhutatakse, et selle direktiivi reguleerimisala ei tohiks põhjendamatult piirata, et vältida Euroopa ligipääsetavuse akti kohta saadud kaebusi. On kahetsusväärne, et juurdepääs tehiskeskkonnale ei kuulunud ligipääsetavuse akti kohaldamisalasse, ning komisjonil palutakse võtta vastu kindel ELi raamistik ligipääsetava ja kaasava keskkonna loomiseks.

 

Tuletatakse meelde, et liikmesriigid peavad tagama avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/2102.

 

Lisaks võetakse raportis arvesse petitsiooni nr 1056/2016, mis on esitatud Euroopa Kurtide Liidu nimel ja milles palutakse Euroopa Parlamendil lubada esitada petitsioone liikmesriikides kasutatavates viipekeeltes. Talitustevaheline viipekeele töörühm töötab parlamendis välja vajalikke meetmeid, et täita petitsiooni esitaja taotlus ja muuta viipekeele kasutajatele petitsiooni esitamise põhiõiguse kättesaadavamaks.

 

Riigihanked

 

Raportis tuletatakse meelde, et riigihanked peaksid toimuma viisil, mis austab toetusesaajate põhiõigusi. Rõhutatakse, et liikmesriigid peavad riigihankealaste õigusaktide rakendamisel järgima puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

 

Kaasav haridus

 

Liikmesriikides rakendatud kaasav hariduspoliitika on kiiduväärne, kuid aruandes julgustatakse liikmesriike tegema veelgi rohkem, et haridussüsteemi suudaks pakkuda kvaliteetset haridust kõigile õppijatele, kuna kaasav haridus loob aluse kaasavale tööturule.

 

Kergesti loetav versioon

 

Raportöör soovib, et käesolev raport oleks puuetega inimestele kättesaadav. Selleks on allpool toodud kokkuvõte, mida on lihtne lugeda. Raportöör on tänulik ühendustele Inclusion Europe ja Autism Europe, kes selle kergesti loetava kokkuvõtte koostasid.

 

	See dokument on Euroopa Parlamendi raport.
	Euroopa Parlament teeb Euroopa Liidu inimeste jaoks seaduseid.   Seadused on reeglid, mida me peame täitma.
	Euroopa Liit on ühendus, mis koosneb 27 riigist. Me nimetame seda ELiks.   Riigid on ühinenud, sest koos on nad poliitiliselt ja majanduslikult tugevamad.   EL teeb seaduseid nende riikide inimeste jaoks.
	Selles raportis kirjutatakse petitsioonidest, et aidata puuetega inimesi.   Petitsioonid on kaebused, mida inimesed esitavad petitsioonikomisjonile.   Petitsioonikomisjon on Euroopa Parlamendi osa.
	Petitsioonikomisjon suhtleb otse ELi inimestega.
	Iga inimene ELis, kelle õigusi rikutakse, võib saata petitsioonikomisjonile kaebuse.   Õigused tähendavad seda, mida meil on lubatud teha.
	Väga paljudel puuetega inimestel on raske • saada haridust • leida tööd • käia tööl • reisida teistesse riikidesse • sõita ühistranspordiga • saada teavet • saada abi ja toetust
	Me tahame seda muuta.
	Me tahame, et puuetega inimestel oleksid teistega samad õigused igas eluvaldkonnas, ilma et neid diskrimineeritaks.
	Selleks peavad ELi riigid omavahel kokku leppima, et puuetega inimeste õigusi tunnistataks igal pool ühtemoodi.
	Puuetega lapsed peavad saama ELis käia samas koolis nagu teisedki.
	ELis peab saama teise riiki reisida ilma takistusteta.
	Ühistranspordiga peab saama sõita ilma takistusteta igas ELi riigis.   Hoonetesse peab sisse pääsema ilma takistusteta igas ELi riigis.
	Inimestel peab olema võimalik esitada petitsiooni viipekeeles.
	Me tahame, et puuetega inimesi tunnistataks ja hinnataks.   See tähendab, et me oleme kõik võrdsed, kuigi igaüks on samal ajal ka eriline.
	Igaühel on oma anded. Annetest on kasu kõigil elualadel ilma tõketeta Euroopas.

 

 

Raporti koostamisel läbi vaadatud petitsioonide mittetäielik nimekiri

 

 

2582/2013	puuetega laste väidetava diskrimineerimise kohta Hispaania ametiasutuste poolt
2551/2014	diskrimineerimise kohta töökohas
0074/2015	puudega inimeste ebakindla olukorra kohta Ungaris
0098/2015	puuetega isikuid hooldavate omaste toetuse kohta Itaalias
1140/2015	juhtkoerte abi vajavate inimeste juurdepääsuõiguste kohta Euroopa Liidus
1305/2015	puudega inimeste probleemide kohta Iirimaal riigiasutuselt kättesaadava teabe saamisel
1394/2015	Euroopa Liidu riigihangete direktiivi ja selle riikliku rakendamise kohta, mis põhjustab puude alusel diskrimineerimist
0172/2016	puude raskusastme vähendamise kohta Valencia autonoomses piirkonnas
0857/2016	piiratud liikumisvõimega isikute probleemide kohta Rumeenias
1056/2016	taotluse kohta, et Euroopa Parlament lubaks esitada petitsioone ELis kasutatavates ametlikes viipekeeltes
1147/2016	tervishoiu ja ülalpeetavate isikute (haiged ja eakad, õpiraskustega ja autismiga isikud jne) sotsiaaltoetuste kohta
0535/2017	puudega inimeste liikuvuse kohta Euroopa Liidus
1077/2017	ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta
0356/2018	probleemide kohta, millega puudega inimesed Bulgaarias kokku puutuvad
0367/2018	puudega inimeste töötamise õiguse kohta
0371/2018	erivajadustega laste kaasava hariduse kohta
0530/2018	isikuandmete kaitse üldmääruse mõju kohta puuetega inimeste juurdepääsule internetile
0724/2018	tunnustamata puuetega inimeste põhiõiguste kohta
0808/2018	LED-valgustuse mõju kohta tervisele
0959/2018	puudega inimestele tervishoiuteenuste osutamisest keeldumise kohta Rumeenias
0756/2019	kogu ELi hõlmava puudega isiku kaardi kohta
0758/2019	ELi parkimiskaardi kasutamise kohta Madalmaades
0954/2019	kurtide ja vaegkuuljate diskrimineerimise vastaste meetmete kohta
1124/2019	puudega isiku kaardi kohta Saksamaal
1170/2019	puuetega inimeste õiguste kohta Kreekas
1262/2019	puude raskusastme tunnustamise kohta teises liikmesriigis
0294/2020	Lätis puudega inimestele makstava ebapiisava sotsiaalkindlustushüvitise kohta
0470/2020	intellektipuudega inimeste õiguste kohta COVID-19 kriisi ajal
0527/2020	andmekaitse tagamise kohta Saksamaa maksuhalduri poolt
0608/2020	puuetega inimeste kaasamise kohta
0768/2020	eakate ja ülalpeetavate inimeste hooldekodude haldamise kohta COVID-19 pandeemia ajal Castilla-Leóni piirkonnas
0988/2020	puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetava majutuse kohta
1052/2020	erihariduskooli kohta Valdemoros (Hispaanias)
1139/2020	puudega inimeste töövõimaluste puudumise kohta Galicias
1205/2020	puuetega inimeste õpikodade kasutuselevõtu kohta kogu ELis
1299/2020	haruldasi haigusi põdevate inimeste puude raskusastme võrdse tunnustamise kohta Hispaanias
0103/2021	puuetega laste õiguse kohta saada haridust Hispaania spetsialiseerunud keskustes

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (2.7.2021)

petitsioonikomisjonile

puudega inimeste kaitse kohta petitsioonide abil ja selles vallas saadud kogemused

(2020/2209(INI))

Arvamuse koostaja: Radan Kanev

 

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval petitsioonikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon hindab kõrgelt petitsioonikomisjoni olulist rolli sillana liidu kodanike, parlamendi ja teiste ELi institutsioonide vahel ja olulise instrumendina, mille abil kaasata kodanikke osalusdemokraatiasse; arvestades, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on üks iga üksikisiku ja ELis asuva organisatsiooni põhiõigusi ning faktilise teabe asendamatu otseallikas;

B. arvestades, et oma rolli kaudu on Petitsioonikomisjonil erikohustus kaitsta puuetega inimeste õigusi ELis koos nende põhivabaduste ja -õiguste teostamise tagamisega ELi õiguse kaudu ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kaudu; arvestades, et nende õiguste kohta kättesaadav teave on puudulik ja mitte piisavalt ligipääsetav;

C. arvestades, et petitsiooniõigus ja petitsiooniprotsess peaksid olema nähtavamad ja ligipääsetavamad kõigile üksikisikutele ja organisatsioonidele ELis, sealhulgas puuetega inimestele; arvestades, et petitsioonikomisjon peaks tagama sellega seoses parema nähtavuse ja piisava teabe suunatud teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu, kus pööratakse erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele; arvestades, et parlament ei ole veel töötanud oma petitsioonide süsteemi kohta välja tõhususindeksit ega kogunud petitsioonide käsitlemise kohta statistilisi andmeid;

D. arvestades, et ELis on hinnanguliselt 87 miljonit puuetega inimest[36]; arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on rõhutanud puuetega inimeste õigusi käsitlevate petitsioonide olulisust, pidades silmas Euroopa Parlamendi rolli ja vastutust, mis on sätestatud ELi raamistikus, millega jälgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist;

E. arvestades, et peaaegu iga neljas uuringus osalenud ELi kodanik teatas, et tema funktsionaalne võimekus on terviseprobleemide tõttu mingil määral piiratud[37];

F. arvestades, et ligikaudu 1 % kõigist petitsioonidest, mille petitsioonikomisjon igal aastal saab, on seotud mitmesuguste probleemide ja raskustega, millega puuetega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad; arvestades, et Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonides ühed kõige tihedamini tõstatatud puuetega inimeste võrdõiguslikkusega seotud probleemid on sotsiaalkaitse ja tööalased õigused, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine kooskõlas ELi eeskirjade ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning muud tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse kuuluvad küsimused;

G. arvestades, et petitsioonikomisjon saab palju petitsioone nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ kohta, milles käsitletakse võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamata jätmist seoses juurdepääsuga kaasavale haridusele, töökohtadele, kutseõppele, edutamisele ja puuetega inimeste töötingimustele; arvestades, et liikmesriigid ja EL on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille artiklis 24 on sätestatud, et osalisriigid peavad tagama puuetega inimestele juurdepääsu elukestvale õppele, täiskasvanuharidusele, kutseharidusele, üldisele kolmanda ja teise taseme haridusele ning tasuta kohustuslikule algharidusele;

H. arvestades, et kõik ELi liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, muutes selle endale siduvaks, ning arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatakse ELi eesmärk tagada laste õiguste kaitse; arvestades, et ELi põhiõiguste hartaga tagatakse lapse õiguste kaitse ELi institutsioonide ja liikmesriikide poolt ELi õiguse rakendamisel; arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta vastu tugeva häälteenamusega, nõudes, et ligipääs kaasavale haridusele alates varasest lapsepõlvest kuni noorukieani oleks tagatud kõigile lastele, sealhulgas roma lastele, puuetega lastele, kodakondsuseta lastele ja lapsrändajatele ning neile, kes elavad erakorralises humanitaarabiolukorras;

I. arvestades, et puuetega inimeste kvaliteetse elu jaoks on hädavajalikud juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele, haridusele ja väljaõppele, tervishoiule, sotsiaalkaitsele, sh piiriüleselt, korralik elamispind, ja iseseisva elu toetamine ning võrdsed võimalused vaba aja tegevustes ja kogukonnaelus osalemiseks;

J. arvestades, et on üldtunnustatud, et puuetega inimesed peavad jätkuvalt silmitsi seisma mitmesuguste takistuste ja diskrimineerimisega igapäevases elus, mis takistab neil kasutada põhivabadusi ja -õigusi, mis on sätestatud kohaldatavates ELi ja ÜRO seadusandlikes raamistikes; arvestades, et nende hulka kuuluvad puudestaatuse vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel – mille puudumine takistab puuetega inimeste liikumisvabadust ELis – ligipääs ühistranspordile, ehitatud keskkonna, kaupade, teenuste ja programmide füüsiline, sensoorne ja kognitiivne ligipääsetavus, viipekeele ja muude ligipääsetava kommunikatsiooni ja teabe vahendid ja formaadid, hariduse ja kutseõppe rahastamine ja võrdne ligipääs sellele, ligipääs tööjõuturule, ligipääs isiklikule abile ja kogukonda kaasamisele ning võrdsed võimalused ja kohtlemine tööhõives ja kutsealale pääsemisel;

K. arvestades, et hiljuti esitletud puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 on heakskiidetav samm puuetega inimeste probleemidega tegelemisel, aga samas, et need inimesed seisavad jätkuvalt silmitsi takistuste ja diskrimineerimisega; arvestades, et 2019. aastal elas 28,4 % kogu ELi puuetega elanikkonnast (16-aastased ja vanemad) sotsiaalse tõrjutuse või vaesuse ohus[38]; arvestades, et strateegias aastateks 2021–2030 tuleks seda parandada;

L. arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 17. põhimõtte kohaselt on puuetega inimestel „õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu, teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus, ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnale“;

M. arvestades, et kaitstud õpikojad peaksid seadma eesmärgiks tagada kaasatus, rehabiliteerimine ja üleminek avatud tööjõuturule, kuid sageli on need eraldatud keskkonnad, kus puuetega töötajatel ei ole töötaja staatus ega töötaja õigusi, mis on selge ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rikkumine; arvestades, et toetatud tööhõive mudelid, kui need on õigustel põhinevad ja tunnustatud tööhõivena, saavad austada puuetega inimeste õigusi ning aidata kaasa avatud tööjõuturule kaasamisele ja sellele üleminekule:

N. arvestades, et puuetega ja puueteta inimeste tööhõive määrade keskmine erinevus ELis on 25 %[39]; arvestades, et puuetega inimeste, eriti naiste ja puuetega noorte ja algharidusega inimeste tööhõive määr on endiselt lubamatult madal;

O. arvestades, et COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriis kujutab tõsist ohtu Euroopa majandusele ja töökohtade säilitamisele; arvestades, et pandeemia on eriti mõjutanud ebasoodsas olukorras olevate inimeste rühmasid, eriti puuetega inimesi; arvestades, et COVID-19 ennetamise meetmed on tekitanud puuetega inimestele tööjõuturu ligipääsetavuse ja kaasavusega seoses nii võimalusi kui ka probleeme;

P. arvestades, et EL peab toetama taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu puuetega inimesi kaasavaid COVID-19 kriisi lahendus- ja taastemeetmeid; arvestades, et puudesektoris töötavad kodanikuühiskonna ja vabatahtlike organisatsioonid on COVID-19 kriisi käigus taaskord tõendanud oma äärmist olulisust ja vastupidavust;

Q. arvestades, et 2019. aastal elas ELis peaaegu 18 miljonit last (22,2 % lastest) leibkonnas, mida ohustas vaesus või sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et puuetega lapsed kogevad spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi, mis muudavad nad eriti haavatavateks; arvestades, et see rõhutab seda, kui oluline on tagada abivajavatele lastele vaba ja tõhus ligipääs kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhistele tegevustele, vähemalt ühele tervislikule toidukorrale igal koolipäeval ja tervishoiule ning tõhusale ligipääsule tervislikule toitumisele ja korralikule elamispinnale, nagu on sätestatud nõukogu soovituses Euroopa lastegarantii kohta;

R. arvestades, et puuetega inimeste tööalane diskrimineerimine on seotud kaasava hariduse ja kutseõppe puudumisega, samuti segregatsiooni ja diskrimineerimisega eluaseme ja tervishoiu valdkonnas, juurdepääsu puudumisega transpordile ning muudele teenustele ja toodetele;

S. arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni silmas pidades koostatud resolutsioonis võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealadele pääsemisel tõi Euroopa Parlament esile puudused nõukogu direktiivis 2000/78/EÜ millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel;

T. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivis (EL) 2019/1158 (milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL) nõutakse liikmesriikidelt, et nad hindaksid, kas vanemapuhkuse, hoolduspuhkuse ja töötaja puhkuse saamise tingimusi ja üksikasjalikku korraldust tuleks kohandada eriti ebasoodsas olukorras lapsevanemate erivajadustele, näiteks puuetega vanemad, puuetega laste või pikaajalist haigust põdevate laste vanemad (või lapsendajad, üksikvanemad ja lahutatud vanemad) või keerulistes olukordades vanemad;

U. arvestades, et puuetega inimesed seisavad oma igapäevaelus silmitsi paljude takistustega, muuhulgas püüdes saada isiklikke abiteenuseid, olla kaasatud kogukonda, leida korralikku ja taskukohast eluaset ja saada taskukohaseid tervishoiuteenuseid ning inimesekeskset sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;

V. arvestades, et puuetega inimeste töötus ning puuetega inimestele kvaliteetsete ja kestlike töökohtade puudumine on peamised tegurid, miks puuetega inimestel on suur oht sattuda vaesusse, jääda sotsiaalselt tõrjutuks või kodutuks;

W. arvestades, et 2017. aastal elas kolmandik ELi puuetega inimestest leibkonnas, mille rahalistest vahenditest ei piisanud tavapäraste vajalike kulutuste tegemiseks; arvestades, et ilma sotsiaaltoetuste, hüvitiste või pensionita oleks 2019. aastal vaesusoht ähvardanud peaaegu kaht kolmandikku piiratud tegutsemisvõimega ELi elanikkonnast[40];

X. arvestades, et puuetega inimesed on mitmekesine rühm ja puutuvad sageli kokku läbipõimunud diskrimineerimisega, mille kumulatiivne mõju mõjutab tuntavalt ka tööhõivet;

Y. arvestades, et asutusepõhisest lähenemisviisist loobumise edusammud on liikmesriikides ebaühtlased, kusjuures hoolimata asjakohaste poliitikameetmete kehtestamisest ja märkimisväärsete rahaliste vahendite eraldamisest ELis elab asutustes endiselt miljon inimest; arvestades, et esitatud on mitmeid petitsioone seoses ELi vahendite väärkasutamisega puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimiseks; arvestades, et 2021. aasta veebruaris käivitas Euroopa Ombudsman omaalgatusliku uurimise komisjoni rolli kohta selle tagamisel, et liikmesriigid kasutavad ELi vahendeid selleks, et edendada puuetega inimeste ja vanurite iseseisvat toimetulekut ja üleminekut eemale hoolekandeasutuste süsteemilt; arvestades, et liikmesriigid peavad kiirendama deinstitutsionaliseerimise protsessi ning et komisjon peab nende edusamme hoolikalt jälgima;

Z. arvestades, et hooldusasutustesse paigutatud puuetega inimesed on olnud kõige haavatavamate ja COVID-19 pandeemia piirangute poolt kõige negatiivsemalt mõjutatute hulgas päevakeskuste ja koolide ajutise sulgemise tõttu, mis on suurendanud olemasolevaid ebavõrdsusi ja isoleerituse ning sotsiaalse tõrjutuse riski puuetega inimeste hulgas; arvestades, et intellektipuudega inimeste hooldus langenud nende pereliikmete hooleks; arvestades, et petitsioonide esitajad on rõhutanud keerulisi tervishoiuolukordi ja ebapiisavaid sanitaarmeetmeid mõningates avatuks jäänud asutustes ja sellest tulenevaid kõrgeid haigestumiste ja surmade määrasid neis asutustes;

AA. arvestades, et ELi rahvastikustatistika kogumisel ei arvestata inimese puuete olemust ega seda, kui palju puuetega inimesi elab hoolekandeasutustes, mis pärsib ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 31 täitmist;

AB. arvestades, et olemas on puuetega inimeste eri rühmasid ja sealjuures, et mõned neist, näiteks naised, seisavad silmitsi täiendavate raskuste ja mitmekordse diskrimineerimisega; arvestades, et diskrimineerimise eri vormid võivad põhjustada sotsiaalset isoleeritust ja üksindust, psühholoogilisi traumasid ja depressiooni;

AC. arvestades, et COVID-19 ennetusmeetmed on loonud puuetega inimestele uued tõkked ja süvendanud olemasolevat tõrjutust kõigis töömaailma valdkondades; arvestades, et puuetega inimesed jäävad töökohast tõenäolisemalt ilma ja et neil on keeruline uut töökohta leida; arvestades, et COVID-19 on mõjutanud töökorralduses negatiivselt juurdepääsetavust ja kaasavust ning puuetega inimeste tööhõivet ja töötingimusi ning et selle tõttu on paljud puuetega inimesed pidanud puutuma kokku kaugtöö negatiivsete mõjudega;

AD. arvestades, et puudestaatusest tulenev hüvitiste ja õiguste nimistu on liikmesriigiti erinev ning et samuti erineb see, millised üksused nimetatud õigused kindlaks määravad ja neid tunnustavad;

AE. arvestades, et puuetega inimeste ning hooldust ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv kasvab eeldatavasti ELis drastiliselt, muu hulgas demograafiliste probleemide ja krooniliste haiguste esinemissageduse tõusmise tõttu; arvestades, et hetkel pakuvad pikaajalist hooldust enamasti mitteametlikud hooldajad, kellele tavaliselt tasu ei maksta ja kes on valdavalt naised; arvestades, et poliitika, mille eesmärk on lahendada demograafilised probleemid ning kasvav hooldamise ja pikaajalise hooldamise vajadus, tuleks kavandada selliselt, et see ei suurendaks survet mitteametlikele hooldajatele;

AF. arvestades, et puuded on sageli tööõnnetuse tulemus või tekkinud kutsehaiguse või terviseohtudega kokkupuutumisega seotud kroonilise haiguse tõttu;

AG. arvestades, et kohustus puuetega inimesi edukamalt kaasata ja nende õigusi kaitsta peaks kajastuma kõigis poliitikavaldkondades, kaasa arvatud Euroopa poolaasta protsess;

1. palub komisjonil tagada, et EL ja liikmesriigid täidaksid täielikult asjakohaseid ELi ja ÜRO kohustusi seoses puuetega inimeste õigustega (eelkõige seoses ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee üldiste märkustega konventsiooni kohta) ning asjaomaseid ELi meetmeid ja rahastamiseeskirju, ning neid ja nende perekondasid ning hooldajaid selles asjus toetada ja võimaldada parimate tavade jagamist; palub sellega seoses komisjonil tagada, et ELi vahendite kasutamisel järgitakse puuetega inimeste õigusi, ja palub Euroopa Kontrollikojal hinnata ELi programmide tulemuslikkust, pannes erilist rõhku haridus- ja tööhõiveprogrammidele;

2. kiidab heaks komisjoni plaani uurida 2022. aastal ELi raamistiku toimimist, millega jälgitakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist, ning teha selle põhjal ettepanekud meetmete kohta; palub komisjonil tugevdada ELi raamistikku ja selle sõltumatust, tagades eelkõige ekspertide, valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja eelkõige puuetega inimeste ulatuslikuma kaasamise ja osalemise, ilma et selle käigus diskrimineeritaks puudeliigi või mõne muu isikliku asjaolu tõttu; rõhutab vajadust, et ELi raamistiku aluseks oleksid detailsed, ajakohased, kvaliteetsed ja üksikasjalikud andmed vastavalt puuete olemusele, tuginedes Washingtoni puuetega inimeste statistika rühmale;

3. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles kinnitama oma pühendumust puuetega inimeste kaasava võrdõiguslikkuse saavutamisele ja rakendama täielikult ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, sealhulgas selle tööd ja tööhõivet käsitlevat artiklit 27;

4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma selgeid eesmärke ja meetmeid, et parandada puuetega inimeste elu- ja töötingimusi, järgides samal ajal ligipääsetavuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet, ning investeerima võrdsetesse võimalustesse ja puuetega inimeste osalemisse kõigis eluvaldkondades;

5. nõuab, et EL ja need liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseeriksid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

6. tuletab meelde, et petitsioonikomisjonil on eriline kaitsev roll seoses ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimisega ELi tasandil poliitika kujundamisega seotud meetmete ja seadusandlike meetmete võtmisel; märgib, et selle kohustuse raames käsitleb komisjon teatud hulka puuetega inimestega seotud petitsioone, korraldab teemaga seotud temaatilisi ja avalikke arutelusid ning töötube, koostab resolutsioone ja aruandeid ning korraldab kohapealseid missioone;

7. rõhutab, et Euroopa Parlamendile esitatavate petitsioonide abil õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks peaks puuetega inimestel olema juurdepääs vastuvõtukriteeriumitele vastavate petitsioonide koostamiseks ja esitamiseks vajalikule toele ja abile; nõuab petitsioonimehhanismi nähtavamaks muutmist teadlikkuse tõstmise abil, samuti puuetega inimeste või nende esindajate petitsioonide läbivaatamisel kaasamise ja selles osalemise kaudu;

8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja toetama sotsiaalseid ettevõtteid, mis keskenduvad puuetega inimeste tööhõivele, kuna need on inimväärsete töökohtade loomise ergutamise vahend;

9. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid parandaks ligipääsetavuse taset ja kvaliteeti kõigis oma hoonetes ning eemaldaks Euroopa institutsioonide veebisaitidelt, aruteludest ja dokumentidest ligipääsetavusega seotud takistused, näiteks muutes toodetava teave ligipääsetavaks, näiteks pakkudes tõlget eri liikmesriikide viipekeelde ning pimedate kirjas ja kergesti mõistetavas keeles koostatud dokumente;

10. tuletab meelde, et parlament on palunud liikmesriikidel uurida puuetega inimeste töökohakvootide kehtestamise võimalust, et edendada kaasavaid töökohti; kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles näitama eeskuju võttes neid tööle oma asutustesse;

11. nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid riiklikud tegevuskavad, milles tegeletakse lünkadega avaliku ohutusalase teabe, kaugõppe ja e-õppe, isikliku abi, hooldus- ja tugiteenuste kättesaadavuses puuetega inimeste jaoks;

12. palub liikmesriikidel läheneda valdkonnaüleselt, eelkõige kaasavate töökohtade loomise poliitika ja meetmete vallas; avaldab kahetsust, et puuetega inimeste õiguste strateegias (2021–2030) ei käsitleta piisavalt mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist; palub seetõttu komisjonil pöörata strateegia rakendamisel erilist tähelepanu valdkonnaülesusele ning seada töökohal valitseva mitmekesisuse kohta selged, mõõdetavad ja ambitsioonikad eesmärgid, mis kajastavad puuetega inimeste heterogeensust, et tegeleda mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimisega; rõhutab, kui oluline on jälgida strateegia tõhusust ning kaasata sellesse puuetega inimesed ja neid esindavad organisatsioonid;

13. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ELi tööturu digitaliseerimise algatused on füüsiliselt, sensoorselt ja kognitiivselt ligipääsetavad;

14. julgustab liikmesriike andma tõsiste ja raskete puuetega inimestele varajast ligipääsu riiklikele pensionikavadele, et võidelda vanas eas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskide vastu;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama ühtset puude määratlust kooskõlas 2015. aastal vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlike märkustega ELi esialgsele raportile ja tagama puudeseisundi vastastikuse tunnustamise kõikides liikmesriikides, et tagada puuetega inimeste vaba liikumine ja nende ELi kodanikuõiguste nõuetekohane teostamine ja tunnustamine;

16. palub komisjonil ja liikmesriikidel paremini tunnustada juurdepääsetavate ja kvaliteetsete tugiteenuste ja -süsteemide tähtsust iseseisvaks eluks; rõhutab vajadust edendada ülalpeetavatele puuetega inimestele ja nende hooldajatele pakutava isikupärastatud kvaliteetse toe strateegiaid ja standardeid, sealhulgas parem sotsiaalkaitse ja mitmesugused mitteametlike hooldajate toetamise viisid; kutsub komisjoni üles esitama ELi hooldusvaldkonna strateegilise tegevuskava, et liikuda edasi ELi tervishoiusektori, sealhulgas isiku- ja majapidamisteenuseid pakkuvate töötajate kvalitatiivse võimestamisega; kordab, et hooldusvaldkonna tegevuskava peab kajastama ka 100 miljoni mitteametliku hooldaja olukorda ELis, kes pakuvad 80 % pikaajalisest hooldusest, kuid kelle töö jääb enamasti tunnustamata;

17. palub liikmesriikidel tegeleda riiklike tööturuasutuste alaarengu ja alarahastamisega, et parandada puuetega inimeste tööhõivemäära; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid riiklike tööturuasutuste sidemeid värbamisbüroodega;

18. rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohased kaitstud töökohad mängisid väga olulist rolli puuetega inimeste liikumisel avatud tööturule;

19. nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid õigustel põhinevaid, kaasavaid ja korralikke individuaalse tööle määramise ja toetamise (toetatud tööhõive) mudeleid kui võimalust puuetega inimestel minna võimaluse korral üle avatud tööturule;

20. tunneb heameelt asjaolu üle, et osana puuetega inimeste õiguste strateegiast aastateks 2021–2030 on 2023. aasta lõpuks kättesaadav ELi puudega isiku kaart, mis võimaldab puudestaatuse vastastikust tunnustamist sellistes rohkemates valdkondades nagu tööjõu liikuvus ja teenuste osutamise tingimustega seotud hüvitised; palub komisjonil ja liikmesriikidel olla ambitsioonikas seoses õiguste kohaldamisalaga, mis saavad olema kaardi kasutajatel, ning tagada selle nõuetekohane rakendamine igas liikmesriigis vajaduse korral siduvate ELi õigusaktide kaudu;

21. märgib, et mõnes ELi liikmesriigis, kus puudega isiku kaart on juba kasutusele võetud, on teatatud väärkasutusest, mis mõnikord põhjustab negatiivseid tagajärgi tõeliselt abikõlblikele isikutele; rõhutab seetõttu vajadust tõsta kõigil tasanditel teadlikkust ja võtta meetmeid, et hoida ära uue ELi-ülese puudega isiku kaardi väärkasutamist;

22. kutsub liikmesriike üles läbi viima riiklikke puuetest teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis edendavad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ELi puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030 ning kaasavad puuetega inimesi ja neid esindavaid pereliikmeid ja organisatsioone; kutsub liikmesriike üles vastu võtma ambitsioonikaid ajakavasid strateegia rakendamiseks; kutsub komisjoni üles välja arendama detailsete indikaatorite kogumeid tulevaste läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabeli delegeeritud õigusakti raames, et mõõta progressi strateegia eesmärkide suunas ja tagada kõigi neis dokumentides sätestatud kohustustega seotud osaliste vastavus;

23. rõhutab, kui oluline on puuetega inimeste, neid esindavate organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja kõigi teiste asjaomaste sidusrühmade aktiivne kaasamine ja nende osalemine puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 ja riiklikke puudega inimesi käsitlevate strateegiate rakendamisel ja jälgimisel;

24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama planeerimise ja programmitöö assigneeringuid, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides määratud poliitika ja eesmärkide jaoks, mille sihiks on parandada puuetega inimeste elutingimusi, järgides samas ligipääsetavuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid;

25. tuletab meelde, et petitsioonide esitajate kõige sagedasemad puuetega inimeste võrdõiguslikkust puudutavad mured on seotud ligipääsetavuse ja sotsiaalkaitsega, samuti õigusega tööle ning õigusega elada kogukonnas iseseisvalt; kutsub seega liikmesriike üles täielikult rakendama ja järjepidevalt jälgima kõiki ligipääsuga seotud õigusakte, sealhulgas direktiivi (EL) 2019/882 (Euroopa ligipääsetavuse akt), et tõhusalt ja lõplikult kõrvaldada ja ennetada puudega töötajaid takistavad tegureid ja parandada ning tagada ligipääsetavate teenuste kättesaadavust ning nende teenuste osutamise tingimuste sobivust; palub sellega seoses liikmesriikidel kaaluda teenuste ligipääsetavuse ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse vastastikust seotust Euroopa ligipääsetavuse akti riiklikusse õigusesse ülevõtmisel;

26. palub komisjonil toetada liikmesriike, et tagada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil vajalikud tingimused, et puuetega inimestel oleks võimalik teostada vaba liikumise, enesemääramise ja isiklike valikute õiguseid teistega võrdsetel alustel, et elada iseseisvalt ja olla kogukonda kaasatud nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19; palub liikmesriikidel edendada teabe kättesaadavust, mida avaliku halduse asutused pakuvad, kasutades avatud ja ligipääsetavaid formaate;

27. kutsub petitsioonikomisjoni üles koguma ja pakkuma statistilisi andmeid petitsioonide menetlemise kohta ja rõhutab vajadust selle järele, et komisjon tagaks suutlikkuse tõlkida viipekeelde, nagu seda peaksid tegema kõik Euroopa Parlamendi komisjonid, et tagada ligipääs teabele ja osalemine;

28. kutsub liikmesriike üles kasutama ära asjakohaste ELi fondide poolt pakutavaid võimalusi puuetega inimestele töökohtade loomiseks ja nende koolitamiseks, et tagada ja toetada täielikku ligipääsu avalikele ruumidele ja taristutele ning tagada, et ELi poolt rahastatud meetmed jõuaksid puuetega inimesteni; avaldab kahetsust, et ELi vahendeid kasutatakse mitmes liikmesriigis endiselt puuetega inimeste eraldamiseks uute viiside loomiseks;

29. palub komisjonil alustada võimalikult kiiresti võrdse tööalase kohtlemise direktiivi läbivaatamist, et see täielikult ühtlustada puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega ja rakendada osalusprotsessi, mille eesmärk on tagada puuetega inimeste esindusorganisatsioonide otsene ja täielik kaasamine;

31. juhib tähelepanu sellele, et tugisüsteemide kasutamine ei tohiks vähendada puuetega inimeste palku, eriti avaliku sektori kaasrahastamise kaudu; juhib tähelepanu sellele, et puuetega inimeste värbamine peab põhinema palga ja tööaja korralduse alusel teiste töötajate suhtes kohaldataval tööhõiveraamistikul, kohandades seda raamistikku nende vajadustega; on seisukohal, et puuetega inimesi ei saa avatud tööturule kaasata ilma üldise tööhõive reguleerimise, palgatõusu ja kollektiivläbirääkimiste edendamise üldise raamistikuta;

32. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid puuetega inimeste töökohakvoodid, et muuta töökohti kaasavamateks;

33. rõhutab, et puuetega inimesed vajavad rahalist abi, et palgata või võtta tööle spetsiaalse kvalifikatsiooniga abilisi;

34. rõhutab, et oluline on ligipääsetavuse probleemidega kiirelt tegeleda kogu asjakohases poliitikas ja kõigis vahendites, sealhulgas riigihangete reeglites ja Euroopa Parlamendile petitsioonide esitamise ligipääsetavuses;

35. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid puuetega inimeste sotsiaalkindlustuse piisava koordineerimise, sealhulgas tagades, et puuetega inimesed saaksid jätkuvalt puudetoetust, mis katab nende puuetega seotud lisakulutused, isegi pärast tööturule sisenemist või kindla sissetulekute lävendi ületamist, et toetada nende integreerimist tööturule ning tagada nende väärikus ja võrdsus; usub, et seda tuleks teha määruse (EÜ) nr 883/2004 muudatuste kaudu ja konsulteerides puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega;

36. kutsub liikmesriike üles vahetama teavet ja häid tavasid, eriti institutsiooniliselt elukorralduselt iseseisvale elule ülemineku kohta, puuetega inimestele ligipääsetava ja taskukohase eluaseme pakkumise kohta ning kogukonda kaasamise kohta;

37. palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada oma jõupingutusi, et vähendada endiselt eksisteerivat lõhestatust puuetega ja puueteta inimeste tööhõives ning et edendada puuetega inimeste juurdepääsu kvaliteetsetele ja kestlikele töökohtadele; kiidab sellega seoses heaks Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames komisjoni poolt tehtud ettepaneku lisada läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabelisse lõhestatus puuetega ja puueteta inimeste tööhõives;

38. nõuab, et liikmesriigid kohaldaksid täiel määral nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid puuetega inimeste tööhõivevõimalusi, rakendades direktiivi paremini, eriti selle artiklit 5 mõistlike abinõude kohta, ja investeerides ELi vahendeid ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid puuetega inimestele töökohtade loomisesse ja nende koolitamisse;

39. rõhutab, et töövahendus, kutsenõustamine, samaaegne töö ja koolitus, sissejuhatus ametisse ja tööalane koolitus ning karjäärivõimalused on puuetega inimeste jaoks tähtsad, et palgatöö leida ja seda hoida;

40. kutsub liikmesriike üles tagama, et tööturud ja töökeskkonnad oleksid avatud, kaasavad ja ligipääsetavad puuetega inimestele, toetama tööhõiveteenuseid, suurendama teadlikkust kaasava tööhõive praktikatest, kehtestama piisavaid stiimulid ja tugimeetmed ettevõtjatele, eriti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mis värbavad ja koolitavad puuetega inimesi, ja tagama, et üldised füüsilise ettevõtjana tegutsemise skeemid oleksid ligipääsetavad puuetega inimestele ja toetaksid neid;

41. toob välja, et kaasavad haridus- ja kutseõppeprogrammid on kaasavama tööturu loomisel kaks peamist eeltingimust; palub komisjonil tagada, et eelseisev ELi lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime jaoks on ligipääsetav ja kaasav ning kajastab seda, kuidas paremini realiseerida puuetega inimeste õigust töötada; palub liikmesriikidel kasutada ära võimalusi, mille parendatud noortegarantii näeb ette puuetega noorte tööhõive, hariduse, praktika ja õpipoisiõppe jaoks, ning tagada puuetega inimestele võrdne juurdepääs ja juurutada kohandatud poliitikat;

42. rõhutab vajadust tõhustada teadusuuringuid ja innovatsiooni juurdepääsetava tehnoloogia valdkonnas, et tugevdada puuetega inimeste tööturgudele kaasatust; rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate tähtsust seoses puuetega inimeste liikuvuse, suhtlemise ja avalikele teenustele juurdepääsuga;

43. kutsub liikmesriike üles uurima digitaliseerimise ja digivahenditega kaasnevaid võimalusi ja potentsiaali ning tunnistama abistava ja kohandatava tehnoloogia väärtust puuetega inimeste jaoks, võttes nõuetekohaselt arvesse isikuandmete kaitset ja eetilisi küsimusi; tuletab meelde, et digivahendite ja abitehnoloogia kasutamise potentsiaal sõltub puuetega inimeste võimalustest oma digioskusi arendada; rõhutab, et vajalikele digioskuste ja tehisintellekti alaste teadmiste arendamine võib aidata tööturul kanda kinnitada haavatavatel rühmadel, näiteks puuetega inimestel;

44. kutsub liikmesriike üles tagama igale lapsele õigust ja ligipääsu kaasavale haridusele, kutsub liikmesriike üles kiirelt rakendama ja ära kasutama kättesaadavaid ELi vahendeid, et toetada Euroopa lastegarantii rakendamist; rõhutab, kui oluline on puuetega laste, nende vanemate ja hooldajate varajane, individuaalne ja igakülgne toetamine; palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu puudega lastele ja hariduslikele erivajadustele;

45. palub liikmesriikidel julgustada töökohtade kohandamist ja võtta meetmeid, et edendada töötervishoidu ja tööohutust; kutsub komisjoni üles pöörama tulevases ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus erilist tähelepanu puuetega töötajatele ja seadma ambitsioonikaid eesmärke;

46. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et maaelu arengu programmid ja strateegiad sisaldavad konkreetseid meetmeid maapiirkondades elavate puuetega inimeste teavitamiseks ja nende kaasamiseks nimetatud programmide ja strateegiate kavandamisse ja rakendamisse;

47. rõhutab, et puuetega inimestele tuleks tagada juurdepääs tervishoiule ja haridusele, sealhulgas kriiside, näiteks COVID-19 pandeemia ajal, ning et liikmesriigid peaksid võitlema igasuguse diskrimineerimise ja tõrjutuse vastu selles valdkonnas;

48. avaldab kahetsust asjaolu üle, et puuetega inimesed ja nende tugivõrgustik jäeti välja ELi vaktsineerimisstrateegia esmatähtsatest gruppidest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid puuetega inimestele ja nende tugivõrgustikule eelisjärjekorras ligipääsu vaktsineerimisele; nõuab sellega seoses, et COVID-19 vaktsineerimine põhineks puuetega inimeste vabal ja teadlikul nõusolekul ning et ühegi puudega inimese, sh intellektipuudega inimesed, psühhosotsiaalsete puuetega inimesed ja autistid, sõltumatust ja õigusvõimet ei tohi õõnestada selliste põhjendustega nagu avalik hüve või isiku parim huvi;

49. palub nõukogul lõpetada viivitamatult kavandatud horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi tõkestamine, laiendades seeläbi puuetega inimeste kaitset ELis tööhõivesfäärist väljapoole;

50. tuletab meelde, et uus ELi puuetega inimeste platvorm peab olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud suunistega;

51. nõuab, et Euroopa ja riiklikul tasandi juurdlusi ebaproportsionaalse COVID-19 nakatumise ja suremuse asjus hooldus- ja hooldekodudes, eakate ja puuetega inimeste hooldekandeasutustes ja muudes sotsiaalteenustes, et mõista selle põhjuseid, selgitada välja vastutajad ja võtta vajalikud meetmed selliste juhtumite vältimiseks tulevikus;

52. nõuab, et vaktsineerimiskohad oleksid füüsiliselt ligipääsetavad ning et neile, kes seda vajavad, pakutaks kohapeal juhendamist ja tuge; nõuab, et kui see on vajalik, loodaks tasuta või odavad sihtotstarbelised ligipääsetava transpordi programmid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	1.7.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 0 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Marc Angel, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Sylvie Brunet, Jordi Cañas, David Casa, Margarita de la Pisa Carrión, Özlem Demirel, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Lukas Mandl, Sandra Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoş Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Mounir Satouri, Monica Semedo, Vincenzo Sofo, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marie-Pierre Vedrenne, Marianne Vind, Maria Walsh, Anna Zalewska, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Konstantinos Arvanitis, Chiara Gemma, Eugenia Rodríguez Palop

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

48	+
ID	Dominique Bilde, Julie Lechanteux, Elena Lizzi, Stefania Zambelli
NI	Chiara Gemma
PPE	David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Helmut Geuking, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Lukas Mandl, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský
Renew	Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Sylvie Brunet, Jordi Cañas, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Dragoş Pîslaru, Monica Semedo, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Marc Angel, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Heléne Fritzon, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind
The Left	Konstantinos Arvanitis, Özlem Demirel, Sandra Pereira, Eugenia Rodríguez Palop
Verts/ALE	Katrin Langensiepen, Kira Marie Peter-Hansen, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

0	-

 

6	0
ECR	Margarita de la Pisa Carrión, Elżbieta Rafalska, Vincenzo Sofo, Anna Zalewska
ID	Nicolaus Fest, Guido Reil

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (18.6.2021)

petitsioonikomisjonile

puudega inimeste kaitse kohta petitsioonide abil ja selles vallas saadud kogemused

(2020/2209(INI))

Arvamuse koostaja (*): Tom Vandendriessche

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval petitsioonikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioonis nimetatud õiguste teostamise tagamiseks peaksid EL ja liikmesriigid võtma kõik asjakohased meetmed ning muutma või tühistama praegused meetmed, mis on puuetega inimeste suhtes diskrimineerivad; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid võtma puuetega inimeste põhiõiguste kaitset ja edendamist arvesse kõikides poliitikavaldkondades ja programmides;

B. arvestades, et on hädavajalik, et ELi institutsioonide veebisaidid koostataks vastavalt vajalikele tehnilistele kirjeldustele, mis teeks veebisaidid puuetega inimestele juurdepääsetavaks, et nad saaksid ajakohast teavet kõigi neid puudutavate küsimuste kohta, eesmärgiga parandada juurdepääsu dokumentidele, videotele ja veebisaitidele ning edendada alternatiivseid sidevahendeid;

C. arvestades, et puuetega naistel on kaks kuni viis korda suurem tõenäosus langeda vägivalla ohvriks kui teistel naistel[41];

Õigusküsimused

1. nõuab puuetega inimeste õiguste konventsiooni tulemuslikku rakendamist puuetega inimeste peamistes eluvaldkondades, eelkõige praeguse COVID-19 pandeemia ajal; tuletab meelde, et selle rakendamisega peaksid kaasnema nõuetekohased riiklikud integratsioonistrateegiad; rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tähtsust seoses liikuvuse, suhtlemise ja avalikele teenustele juurdepääsuga; märgib, et COVID-19 pandeemia on toonud esile ja süvendanud hoolekandeasutustes elavate inimeste probleeme;

2. rõhutab, kui oluline on puuetega inimeste õigus kasutada oma põhiõigusi võrdsetel alustel; rõhutab vajadust tunnustada puuetega inimeste õigus- ja teovõimet teistega võrdsetel alustel kõigis eluvaldkondades, nagu on nähtud ette puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 12; palub liikmesriikidel võtta asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, et tagada mis tahes puudega inimestele tõhus, õiglane ja kaasav juurdepääs kohtusüsteemile ja õiguskaitsele kõigis menetluse etappides; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pööraksid puuetega naistele erilist tähelepanu; toonitab, et vahendid ja teenused peavad olema kättesaadavad, et tagada õiguskaitsele ja tervele kohtumenetlusele diskrimineerimiseta võrdne juurdepääs;

3. rõhutab, et justiits- ja õiguskaitseasutuste esindajatele on vaja pakkuda rohkem ja korrapärasemalt teadlikkuse tõstmise koolitusi, mis käsitlevad kriisisekkumist ja -ohjamist ning konfliktide leevendamist suhtlemisel eri tüüpi puudega inimestega;

4. rõhutab, et tuleb vältida selliste isikute kinnipidamist, kelle puue on kinnipidamisega kokkusobimatu, ning et tuleks pakkuda alternatiive vanglakaristustele; palub liikmesriikidel tagada, et puuetega kinnipeetavate puhul järgitaks võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, mõistlike abinõude ja juurdepääsetavuse aluspõhimõtteid;

Andmekaitse

5. rõhutab, et igasugune isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)); rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on keelatud geneetiliste või biomeetriliste andmete töötlemine füüsilise isiku kordumatu tuvastamise eesmärgil ja terviseandmete (tundlike isikuandmete) töötlemine, välja arvatud juhul, kui see on isikuandmete kaitse üldmääruses selgesõnaliselt lubatud;

Juhtimine

6. on seisukohal, et esmatähtsaks tuleks pidada selle tagamist, et avalikud teenused, sealhulgas avalikud digiteenused, oleksid puuetega inimestele kättesaadavad; nõuab, et vastavalt infotehnoloogia kiirele arengule edendataks puuetega inimestele juurdepääsetavaid avalikke digiteenuseid; tuletab meelde, et teave peaks olema kättesaadav, eelkõige seeläbi, et õpiraskustega inimestele pakutakse seda lihtsas ja arusaadavas keeles ning illustratsioonide abil[42];

7. rõhutab, et mõistlikud abinõud, juurdepääsetavus ja universaalne disain on puuetega inimeste diskrimineerimise vastu võitlemiseks üliolulised; rõhutab, kui oluline on, et üldine, tegelik ja mittediskrimineeriv juurdepääs hõlmab selliste takistuste ja tõkete tuvastamist ning eemaldamist, mis piiravad puuetega inimeste juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele kaupadele, teenustele ja võimalustele; rõhutab, et puuetega inimestele tuleks võimaluse korral tagada tegelik mittediskrimineeriv juurdepääs samadel tingimustel, mis on puueteta inimestel, ning et soodustada tuleks puuetega inimeste abivahendite kasutamist, sealhulgas liikuvuse ja juurdepääsu abivahendeid, näiteks tunnustatud juhtkoerad ja muud abikoerad, kui see on vajalik[43]; tuletab meelde, et juurdepääsetavuse standardite vastuvõtmisel tuleks konsulteerida puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega, kuna nende oskusteave on juurdepääsetavuse tõkete kindlakstegemisel väga oluline; rõhutab, et mõistlikud abinõud, juurdepääsetavus ja universaalne disain on puuetega inimeste diskrimineerimise vastu võitlemiseks üliolulised;

8. palub ELi institutsioonidel tagada oma taristu, teenuste ja digiteenuste puhul kõrgeimad juurdepääsetavuse standardid ning teha kõik endast oleneva, et avaldada seadusandliku menetlusega seotud dokumente kasutajasõbralikult ja juurdepääsetavalt, ning tagada, et puuetega inimestel on nende veebisaitidele ja kontaktvormidele nõuetekohane ja täielik juurdepääs; ergutab liikmesriike töötama välja programme, mille eesmärk on kaasata puuetega inimesi ühiskonda spordi, kunsti, kultuuri ja vaba aja tegevuste kaudu ning mis edendavad nende piiranguteta osalemist poliitilises protsessis;

9. palub liikmesriikidel korraldada puuetega seotud küsimustele suunatud teavituskampaaniaid; teeb ettepaneku luua projekte, et tõsta teadlikkust puuetega inimeste vajadustest, kasutades positiivselt kultuurivahendite jõudu, näiteks kultuuriürituste edendamise kaudu, osana laiemast haridusstrateegiast puuetega inimeste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks;

10. rõhutab, et puuetega inimesed, eelkõige puuetega naised, seisavad endiselt silmitsi mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimisega, mis põhineb nende puudel ja sool, rassil, etnilisel päritolul, vanusel, usutunnistusel või veendumustel, seksuaalsel sättumusel, rändestaatusel või sotsiaal-majanduslikul taustal; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta poliitika ja meetmete kavandamisel ning rakendamisel arvesse puuetega inimeste mitmekesisust ja heterogeensust;

11. rõhutab, et puuetega inimeste täielik ja tegelik osalemine kõigis elu- ja ühiskonna valdkondades on nende põhiõiguste kasutamisel otsustava tähtsusega;

12. on seisukohal, et ELi horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv[44] on puuetega inimeste õiguste konventsiooni poliitika nõuetekohaseks rakendamiseks väga oluline õigusakt, ja nõuab tungivalt, et nõukogu jätkaks läbirääkimistega;

Tööhõive

13. rõhutab vajadust rahastada piisavalt puuetega inimestele vajalikke seadmeid, tagamaks, et nad saaksid oma igapäevaelu, tööhõive ja sotsiaalse osalemise jaoks kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ja parimaid võimalikke seadmeid; kutsub liikmesriike üles kasutama ELi vahendeid nende teenuste ja nendega seotud taristute parandamiseks;

14. kutsub liikmesriike üles edendama ja tagama puuetega inimeste tööturul osalemise seadusandlikku ja poliitilist raamistikku; nõuab sellise majanduspoliitika väljatöötamist, mis võimaldab puuetega inimestele juurdepääsu töökohtadele ja õiglasele töötasule vastavalt nende intellektuaalsetele ja füüsilistele oskustele.

Haridus

15. on seisukohal, et võrdne kvaliteetne haridus puuetega inimestele tuleb seada prioriteediks, mis, kui see on võimalik ja soovitatav, peab olema kaasav; tuletab meelde, et haridus on põhiline inimõigus; julgustab liikmesriike edendama kvaliteetset haridust ja elukestvat õpet[45]; rõhutab, et hea haridus on individuaalse arengu jaoks oluline; rõhutab, et hea haridus aitab teadlikkust puuetega inimestest suurendada; rõhutab vajadust suurendada puuetega noorte osalemist koolitustes, võttes arvesse nende vajadusi, mis annaks neile parema juurdepääsu tööturule; märgib kasu, mis tuleneb keelevähemuste hulka kuuluvate hariduslike erivajadustega laste võimalusest alushariduse omandamise ajal õppida oma emakeeles juhtudel, kui neil on raske keelt kasutada ja suhelda; kutsub liikmesriike üles tagama hariduslike erivajadustega lastele juurdepääsu vähemuste keeleõppele;

16. juhib tähelepanu väikelapseea meetmete tähtsusele ja asjaolule, et puuetega lapsed peavad osalema ühiskonnaelus ja olema sellesse kaasatud juba varajastest eluetappidest; juhib tähelepanu vajadusele suurendada kaasava hariduse rahastamisvõimalusi, kui see on võimalik ja soovitatav, selleks et edendada kaasava hariduse mõju puudega või puudeta lastele, aga ka selleks, et rahastada teadusuuringuid kaasava hariduse valdkonnas; peab vajalikuks soodustada uute tehnoloogiate, sealhulgas puuetega inimestele sobivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, liikuvust toetavate seadmete ning lisaseadmete ja tehnoloogiate kasutamist; rõhutab, et haridus on individuaalses arengus kesksel kohal ning et puuetega inimestele kättesaadav õppekeskkond pakub neile võimalust täielikult panustada ühiskonna kõikidesse aspektidesse;

17. rõhutab õpetajate tähtsust puudega ja erivajadustega laste hariduses; nõuab seetõttu tungivalt, et neile pakutaks selles valdkonnas koolitust, täiendõpet ja erikoolitust;

18. palub liikmesriikidel pöörata tähelepanu hooldusasutustes elavatele puuetega inimestele; on mures selle pärast, et COVID-19 pandeemia on toonud esile ja süvendanud hoolekandeasutustes elavate inimeste probleeme; palub liikmesriikidel võtta vastu deinstitutsionaliseerimise strateegiad ja tagada, et nende deinstitutsionaliseerimise seadused, poliitika ja programmid oleks kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud iseseisva elu kontseptsiooniga;

19. rõhutab, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt peaks EL integreerima puuetega inimeste aspekti oma soolise võrdõiguslikkuse poliitikasse, kõigisse programmidesse ja strateegiatesse; toetab puuetega inimeste õiguste konventsiooni soovitusi ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid sellealaseid pingutusi; tuletab meelde, et puuetega inimeste seisukohti eiratakse sageli teiste inimeste kasuks, kes räägivad või teevad otsuseid nende nimel; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaasaksid igasuguse taustaga puuetega inimesi ELi otsuste tegemisse kogu nende mitmekesisuses;

20. juhib tähelepanu komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatises „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ võetud kohustustele; palub komisjonil võtta puuetega naiste olukorda arvesse kõigis ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes, eelkõige seoses tulevaste soolise vägivalla vastaste algatustega.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	16.6.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 3 20
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Clare Daly, Marcel de Graaff, Anna Júlia Donáth, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Andrzej Halicki, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Peter Kofod, Łukasz Kohut, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Nicola Procaccini, Emil Radev, Paulo Rangel, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sara Skyttedal, Martin Sonneborn, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anne-Sophie Pelletier, Franco Roberti, Domènec Ruiz Devesa, Yana Toom

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44	+
ECR	Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Patryk Jaki, Assita Kanko, Nicola Procaccini, Jadwiga Wiśniewska
NI	Laura Ferrara, Martin Sonneborn
PPE	Magdalena Adamowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Nuno Melo, Roberta Metsola, Nadine Morano, Emil Radev, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Sara Skyttedal, Tomas Tobé, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Javier Zarzalejos
RENEW	Malik Azmani, Anna Júlia Donáth, Sophia in ‘t Veld, Moritz Körner, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Yana Toom, Dragoş Tudorache
S&D	Maria Grapini
The Left	Clare Daly, Anne-Sophie Pelletier
Verts/ALE	Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Alice Kuhnke, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Tineke Strik

 

3	-
ID	Marcel de Graaff
The Left	Pernando Barrena Arza, Cornelia Ernst

 

20	0
ID	Nicolas Bay, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Peter Kofod, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche
NI	Milan Uhrík
S&D	Katarina Barley, Pietro Bartolo, Evin Incir, Marina Kaljurand, Łukasz Kohut, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Franco Roberti, Domènec Ruiz Devesa, Birgit Sippel, Bettina Vollath, Elena Yoncheva
Verts/ALE	Damien Carême

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI KIRJA VORMIS ARVAMUS Euroopa Parlament 2019-2024

 

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Esimees

 

26.5.2021

Dolors Montserrat

Esimees

Petitsioonikomisjon

Brüssel

Teema: Arvamus puudega inimeste kaitse kohta petitsioonide abil ja selles vallas saadud kogemused (2020/2209(INI))

Austatud esimees

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon otsustas kõnealuse menetluse raames esitada Teie komisjonile arvamuse. Parlamendikomisjoni koordinaatorid otsustasid 16. märtsi 2021. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon arutas küsimust 25. mail 2021 toimunud koosolekul[46] ja otsustas paluda vastutaval petitsioonikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Evelyn Regner

 

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval petitsioonikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et ELis elab ligikaudu 46 miljonit puuetega naist ja tütarlast[47];

B. arvestades, et puuetega naised ja tütarlapsed kogevad mitmekordset läbipõimunud diskrimineerimist ning soo ja puude ning seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse, sootunnuste, päritoluriigi, klassi, rändestaatuse, vanuse või rassilise või etnilise päritolu põimumisest tulenevaid probleeme; arvestades, et vähemuste hulka kuuluvad puuetega naised kogevad oma haavatava olukorra tõttu suurema tõenäosusega kolmekordset diskrimineerimist; arvestades, et diskrimineerimine loob nende osalemisele kõigis eluvaldkondades selliseid takistusi nagu ebasoodsad sotsiaal-majanduslikud tingimused, sotsiaalne isolatsioon, sooline vägivald, sundsteriliseerimine ja -abordid, juurdepääsu puudumine kogukonnateenustele, kultuurile, spordile ja vaba aja veetmisele, madala kvaliteediga eluase, institutsionaliseerimine ja ebapiisav tervishoid; arvestades, et need takistused vähendavad tõenäosust ühiskonnas, sealhulgas hariduses ja tööturul, täielikult osaleda, olla sellesse aktiivselt kaasatud ja sellesse panustada;

C. arvestades, et Euroopa Liidus töötab täistööajaga 20,6 % puuetega naistest, võrreldes 28,5 % puuetega meestega[48]; arvestades, et arvandmed näitavad, et ELis ohustab keskmiselt 29,5 % puuetega naisi vaesumine ja sotsiaalne tõrjutus, võrreldes 27,5 % puuetega meestega[49];

D. arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis märgitakse, et puuetega naistel ja tütarlastel on suurem oht sattuda vägivalla ohvriks nii kodus kui ka väljaspool kodu; arvestades, et mõned liikmesriigid ei ole Istanbuli konventsiooni veel ratifitseerinud; arvestades, et kuritegevuse valdkondade laiendamine soolise vägivalla konkreetsetele vormidele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 83 lõikega 1 pakub puuetega naistele ja tütarlastele paremat kaitset;

Puuetega naiste õiguste kaitsmine

1. peab kiiduväärseks puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030 ja selle viiteid konkreetsetele probleemidele, millega puuetega naised ja tütarlapsed silmitsi seisavad; nõuab soolise võrdõiguslikkuse ja puuete koosmõju arvessevõtmist kõigis ELi poliitikameetmetes, programmides, algatustes ja liikmesriikide riiklikes tegevuskavades; nõuab olemasolevate ja tulevaste ELi rahastamisvahendite kasutamise optimeerimist, et edendada juurdepääsetavust ja mittediskrimineerimist;

2. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada puuetega naiste täielik areng, edendamine ja võimestamine ning toetada nende osalemist avalikus otsustusprotsessis; juhib tähelepanu sellele, et tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada nende perspektiivide täielik arvessevõtmine ning edendada puuetega naisi esindavate organisatsioonide osalemist koos puudespetsiifiliste nõuandeorganitega;

3. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viivitamata tegelema soolise vägivallaga, millega puuetega naised ja tütarlapsed ebaproportsionaalsel määral kokku puutuvad, Istanbuli konventsiooni kaudu ning laiendades kuritegevuse valdkondi, et need hõlmaksid soolise vägivalla konkreetseid vorme kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikega 1; kutsub komisjoni üles kasutama seda õigusliku alusena, et teha ettepanek siduvate meetmete ja tervikliku ELi raamdirektiivi kohta, et ennetada igasugust soolist vägivalda ja selle vastu võidelda; kutsub komisjoni üles tagama, et puuetega naiste vajadused kaasataks algatustesse, mis toetavad ohvreid soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja ohvrite õiguste strateegia kaudu, ning tagama, et ohvritele pakutav toetus oleks kavandatud kooskõlas juurdepääsetavuse põhimõttega;

4. peab kahetsusväärseks soolist diskrimineerimist, mida nii füüsilise kui ka kognitiivse puudega naised ja tütarlapsed kogevad meditsiinisektoris; on seisukohal, et puuetega naistel ja tütarlastel peab olema täielik ja võrdne juurdepääs nende erivajadustele vastavale ravile puudespetsiifiliste tervishoiuteenuste ja üldteenuste kaudu; kutsub liikmesriike üles tagama meditsiinitöötajate täiendõpet seoses puuetega naiste ja tütarlaste erivajadustega, ning tagama, et puuetega naised ja tütarlapsed saaksid kogu asjakohase teabe, mis võimaldab neil vabalt teha otsuseid oma tervise kohta;

5. nõuab seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste üldist austamist ja kättesaadavust; peab kahetsusväärseks tagasilööke seoses naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega mõnes riigis, mis on eriti kahjulik puuetega naistele ja tütarlastele, kes seisavad silmitsi lisatakistustega tervishoiuteenustele juurdepääsul; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed sundsteriliseerimise vastu võitlemiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid avaliku sektori investeeringud, et tagada puuetega naistele ja tütarlastele täielik juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; peab kahetsusväärseks, et puuetega tüdrukutel ei võimaldata sageli saada seksuaalharidust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid igakülgse ja kaasava seksuaal- ja suhtehariduse;

6. palub liikmesriikidel tagada juurdepääsetavad ja mittestereotüüpsed haridussüsteemid koos kaasavate haridusmeetmetega, mis valmistaksid puuetega tütarlapsi ja naisi tööturuks ette, keskendudes digioskustele ja elukestvale õppele, ning et puuetega naistele ja tütarlastele oleks õppesuuna valimisel tagatud valikuvõimalused, et neil oleks võimalik saada töö, mida nad soovivad teha ja kus nad saavad kasutada oma täielikku potentsiaali ning mille puhul ei piiraks neid juurdepääsu puudumine, eelarvamused ja stereotüübid; tunnistab seost hariduse ja sellele järgneva tööhõive vahel; rõhutab, et haridusele peab olema täielik juurdepääs, et võidelda tööhõivelõhe vastu;

7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema puuetega naiste tööhõivelõhega, eelkõige võideldes sooliste stereotüüpide vastu, tugevdades nende osalemist digitaalmajanduses, suurendades nende esindatust hariduses, koolituses ja tööhõives STEM-valdkonna õppeainetes ja -kutsealadel ning võideldes töötamist takistavate teguritega, nagu seksuaalne ahistamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid tagamaks, et puuetega naised osaleksid otsuste tegemises ja saaksid võrdse töö eest võrdset tasu, kasutades selleks tasustamise läbipaistvust käsitlevaid siduvaid meetmeid, et võidelda nende suure palgavaesuse ohu vastu ning kohandada tööõigusnorme, nagu paindlik töökorraldus ja vanemapuhkus, vastavalt nende erivajadustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse tegevuskava kaudu sotsiaalmajanduse ärimudeleid ja algatusi, mille eesmärk on parandada puuetega naiste sotsiaalset ja tööalast kaasatust;

8. märgib, et puuetega naiste ja tütarlaste olukorra mõistmiseks on äärmiselt oluline koguda rohkem andmeid ja teavet; nõuab asjakohaseid, täpseid ja eristatud sootundlikke ja puuetega seotud andmeid, et võtta arvesse puuetega naiste probleeme, eelkõige tööturul.

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	15.7.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marc Angel, Andris Ameriks, Margrete Auken, Alexander Bernhuber, Markus Buchheit, Ryszard Czarnecki, Rosa D’Amato, Gianna Gancia, Eleonora Evi, Agnès Evren, Mario Furore, Ibán García Del Blanco, Emmanouil Fragkos, Vlad Gheorghe, Gheorghe Falcă, Peter Jahr, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Alexis Georgoulis, Cristina Maestre, Martín De Almagro, Dolors Montserrat, Ulrike Müller, Frédérique Ries, Monica Semedo, Yana Toom, Alfred Sant, Massimiliano Smeriglio, Loránt Vincze, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Asim Ademov, Anne‑Sophie Pelletier

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31	+
ID	Markus Buchheit, Gianna Gancia, Stefania Zambelli
NI	Mario Furore
PPE	Asim Ademov, Alexander Bernhuber, Agnès Evren, Gheorghe Falcă, Peter Jahr, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Dolors Montserrat, Loránt Vincze
Renew	Vlad Gheorghe, Ulrike Müller, Frédérique Ries, Monica Semedo, Yana Toom
S&D	Alex Agius Saliba, Andris Ameriks, Marc Angel, Ibán García Del Blanco, Cristina Maestre Martín De Almagro, Alfred Sant, Massimiliano Smeriglio
The Left	Alexis Georgoulis, Anne‑Sophie Pelletier
Verts/ALE	Margrete Auken, Rosa D’Amato, Eleonora Evi, Tatjana Ždanoka

 

0

-

 

3	0
ECR	Ryszard Czarnecki, Emmanouil Fragkos, Kosma Złotowski

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] ELT L 23, 27.1. 2010, lk 35.
• [2] ELT C 340, 15.12. 2010, lk 11.
• [3] ELT L 315, 3.12.2007, lk 14.
• [4] ELT L 151, 7.6. 2019, lk 70.
• [5] ELT L 327, 2.12. 2016, lk 1.
• [6] ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.
• [7] ELT L 188, 12.7.2019, lk 79.
• [8] EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
• [9] ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.
• [10] EÜT L 167, 12.6.1998, lk 25.
• [11] ELT L 223, 22.6.2021, lk 14.
• [12] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
• [13] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0156.
• [14] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0183.
• [15] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0161.
• [16] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0075.
• [17] ELT C 363, 28.10.2020, lk 164.
• [18] Komisjoniliikme Dalli avasõna 3. märtsil 2021. aastal puuetega inimeste õiguste strateegia kohta aastateks 2021–2030.
• [19] Eurostat, Functional and activity limitations statistics (Funktsionaalsete ja tegevuspiirangute statistika), andmed 2020. aasta detsembri seisuga.
• [20] Eurostat, „Archive: Disability statistics - access to education and training“, 29. juuli 2021. aasta seisuga.
• [21] Komisjoni ja nõukogu 17. detsembri 2019. aasta ühise tööhõivearuande ettepanek, mis on lisatud teatisele 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (COM(2019)0653), lk 89.
• [22] Eurostat, „Functional and activity limitations statistics“ (Funktsionaalsete ja tegevuspiirangute statistika), 6. juulil 2021. aasta seisuga.
• [23] Eurostat, „Disability: higher risk of poverty or social exclusion“ (Puue: suurem vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht), 6. juuli 2021. aasta seisuga.
• [24] Eurostat, „Sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika“, külastatud 2. juulil 2021. aastal.
• [25] Euroopa Parlamendi resolutsioon puuetega naiste olukorra kohta.
• [26] Gender Equality Index 2020.
• [27] Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta.
   
• [28] ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
• [29]Parlamendi 1. oktoobri 2018. aasta uuring „2018 Update on the Study on the protection role of the Committee on Petitions in the context of the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities“ (2018. aastal ajakohastatud uuring petitsioonikomisjoni kaitsva rolli kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kontekstis).
• [30]Komisjoni 10. jaanuari 2014. aasta ettekanne „Economic impact and travel patterns of accessible tourism in Europe: Presentation of the key study findings“ (Juurdepääsetava turismi majanduslik mõju ja reisiharjumused Euroopas: uuringu põhijärelduste tutvustamine).
• [31] https://www.who.int/disabilities/violence/en/
• [32] Petitsioonid nr 1140/2015, nr 0857/2016, nr 0535/2017, nr 1140/2015 ja nr 0988/2020.
• [33] https://www.edf-feph.org/independent-living-and-de-institutionalisation-policy/
• [34] Puuetega inimeste õiguste komitee, „Concluding observations on the initial report of Bulgaria“ (Kokkuvõtlikud tähelepanekud Bulgaaria esialgse aruande kohta) (CRPD/C/BGR/CO/1) (22. oktoober 2018), [72],http://docstore.ohchr.org/SelfServices/FilesHandler.ashx?enc=6QkG1d%2FPPRiCAqhKb7yhsk80ZBJx%2BmVEa%2BXQpyKbrX6eiw%2FONDuhjOleQ0WS4ZCou%2F8e0LnMpan4%2FdVYURMuW4m5XiBzJIDxfa0hBsK%2FFlxXg2LE6I3Y%2FwmkUJ%2FZAlza
• [35] https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/summary_table.pdf
• [36] Komisjoniliikme Dalli avasõna 3. märtsil 2021. aastal puuetega inimeste õiguste strateegia kohta aastateks 2021–2030.
• [37] Eurostat, „Functional and activity limitations statistics“ (Funktsionaalsete ja tegevuspiirangute statistika), külastatud 6. juulil 2021. aastal.
• [38] Eurostat, „Disability: higher risk of poverty or social exclusion“ (Puue: suurem vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht), külastatud 6. juulil 2021. aastal.
• [39] 17. detsembri 2019. aasta ettepanek komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande kohta, mis on lisatud komisjoni teatisele 2020. aasta säästva kasvu strateegia kohta, lk 89.
• [40] Eurostat, „Sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika“, külastatud 2. juulil 2021. aastal.
• [41] Euroopa Komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatis „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–-2030“, lk 16, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0101&from=ET
• [42] Petitsioon nr 1305/2015.
• [43] Petitsioonid nr 1140/2015, nr 0857/2016, nr 0535/2017, nr 1140/2015 ja nr 0988/2020.
• [44] COM/2008/0426.
• [45] Petitsioonid nr 2582/2013 ja nr 0371/2018.
• [46] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Isabella Adinolfi, Simona Baldassarre, Robert Biedroń (aseesimees), Vilija Blinkevičiūtė, Annika Bruna, Rosa Estaràs Ferragut, Frances Fitzgerald, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Lina Gálvez Muñoz, Elena Kountoura, Alice Kuhnke, Predrag Fred Matić, Karen Melchior, Andżelika Anna Możdżanowska, Pina Picierno, Sirpa Pietikäinen, Samira Rafaela, Evelyn Regner (esimees), Diana Riba i Giner, Eugenia Rodríguez Palop (aseesimees), María Soraya Rodríguez Ramos, Christine Schneider, Sylwia Spurek (aseesimees), Jessica Stegrud, Irène Tolleret, Isabella Tovaglieri, Ernest Urtasun, Hilde Vautmans, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi (aseesimees), Margarita de la Pisa Carrión ja Elżbieta Katarzyna Łukacijewska.
• [47] Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon puuetega naiste olukorra kohta, ELT C 363, 28.10.2020, lk 164.
• [48] Gender Equality Index 2020.
• [49] Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta, Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0156.