RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

3.9.2021 - (COM(2021)0282 – C9‑0205/2021 – 2021/0137(NLE)) - *

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Lucia Ďuriš Nicholsonová
(Lihtsustatud menetlus – kodukorra artikli 52 lõige 2)

Muudatusettepanekud

• 001-009 (PDF - 124 KB)
• 001-009 (DOC - 31 KB)
• 010-010 (PDF - 102 KB)
• 010-010 (DOC - 21 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

(COM(2021)0282 – C9‑0205/2021 – 2021/0137(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2021)0282),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0205/2021),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0262/2021),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

 

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset, samuti seisma naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, põlvkondade solidaarsuse ja lapse õiguste kaitse eest. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 9 peab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse võtma kõrge tööhõivemäära edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse ja koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.	(2) Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset, samuti seisma naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, põlvkondade solidaarsuse ja lapse õiguste kaitse eest. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 9 peab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse võtma kaasava tööturu, kõrge tööhõivemäära, kollektiivläbirääkimiste ja inimväärsete palkade edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning seejuures kaitsetumatele elanikkonnarühmadele, nimelt lastele, puuetega inimestele, üksikvanematele, etnilistele vähemustele (nagu romad), LGBTQIA+-inimestele, äärepoolsemates piirkondades elavatele inimestele ja eakatele, erilise tähelepanu pööramise ning hariduse ja koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majandus- ja tööhõivepoliitika lõimitud mitmepoolse koordineerimise ja järelevalve üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaastasse on keskkonnakestlikkuse, tootlikkuse, õigluse ja stabiilsuse poole püüdlemisel lõimitud ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ja selle seirevahendiks olev sotsiaalvaldkonna tulemustabel, ning sellega nähakse ette tihe koostöö sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega. Sellega toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Liidu ja liikmesriikide tööhõive- ja majanduspoliitika peaks käima käsikäes Euroopa üleminekuga kliimaneutraalsele, keskkonnakestlikule ja digitaalsele majandusele ning sellega tuleks parandada konkurentsivõimet, tagada nõuetekohased töötingimused, edendada innovatsiooni, sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi ning võidelda ebavõrdsuse ja piirkondlike erinevuste vastu.	(5) Euroopa poolaasta koondab need mitmesugused vahendid majandus-, tööhõive-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika lõimitud mitmepoolse koordineerimise ja järelevalve üldiseks raamistikuks. Euroopa poolaastasse tuleks keskkonnakestlikkuse, tootlikkuse, õigluse ja stabiilsuse poole püüdlemisel rohkem lõimida ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ja selle seirevahendiks olev sotsiaalvaldkonna tulemustabel, ning sellega nähakse ette tihe koostöö sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega. Sellega toetatakse kestliku arengu eesmärkide, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Liidu ja liikmesriikide tööhõive- ja majanduspoliitika peaks käima käsikäes Euroopa üleminekuga kliimaneutraalsele, sotsiaalselt kaasavale, keskkonnakestlikule ja digitaalsele majandusele ning sellega tuleks parandada konkurentsivõimet, tagada inimväärsed töötingimused ja tugevad sotsiaalhoolekande süsteemid, edendada innovatsiooni, sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi ning investeerida noortesse, samuti võidelda ebavõrdsuse ja piirkondlike erinevuste vastu ja vähendada vaesust. Kiiresti on vaja tagada kvaliteetne ja kestlik tööhõive, sealhulgas seadusandlikud algatused, mis käsitlevad inimväärseid töötingimusi kaugtöö puhul, õigust mitte olla kättesaadav, vanema- ja hoolduspuhkust, platvormitöötajate õigusi, alltöövõttu käsitlevat üldist õigusraamistikku, suuremat läbipaistvust ja soovitusi vastutuse kohta, samuti tervishoidu ja ohutust ning kollektiivläbirääkimiste rolli tugevdamist.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kliimamuutused ja keskkonnaga seotud probleemid, üleilmastumine, digiüleminek, tehisintellekt, kaugtöö, platvormimajandus ja demograafilised muutused muudavad Euroopa majandust ja ühiskonda. Liit ja selle liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et tulemuslikult tegeleda nende struktuursete teguritega ja vajaduse korral kohandada olemasolevaid süsteeme, tunnistades liikmesriikide majanduse ja tööturgude ning nendega seotud poliitika tihedat vastastikust sõltuvust. Selleks tuleb nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud, ulatuslikke ja tulemuslikke poliitikameetmeid kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja liidu sätetega majandusjuhtimise kohta. Selliste poliitikameetmetega tuleks hoogustada kestlikke investeeringuid ning võtta uuendatud kohustus viia ellu asjakohaselt järjestatud reformid, mis parandavad majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, tootlikkust, nõuetekohaseid töötingimusi, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ülespoole suunatud lähenemist, vastupanuvõimet ning eelarvepoliitiliste kohustuste täitmist. Neis tuleks ühendada pakkumise ja nõudlusega seotud meetmed, võttes samal ajal arvesse nende keskkonna-, tööhõivealast ning sotsiaalset mõju.	(6) Kliimamuutused ja keskkonnaga seotud probleemid, üleilmastumine, digiüleminek, tehisintellekt, kaugtöö, platvormimajandus ja demograafilised muutused muudavad Euroopa majandust ja ühiskonda. Kaugtööd võib pidada sammuks töö- ja eraelu parema tasakaalu suunas, mis võimaldab varem tõrjutud töötajate rühmadel tööturule pääseda, kuid samas võib see ka hajutada töö- ja isikliku aja piire, millel võib olla negatiivne mõju töötajate põhiõigustele ning nende füüsilisele ja vaimsele tervisele. Liit ja selle liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et tulemuslikult tegeleda nende struktuursete teguritega ja vajaduse korral kohandada olemasolevaid süsteeme, tunnistades liikmesriikide majanduse ja tööturgude ning nendega seotud poliitika tihedat vastastikust sõltuvust. Selleks tuleb nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võtta sotsiaalpartnereid kaasates kooskõlastatud, ulatuslikke ja tulemuslikke poliitikameetmeid kooskõlas ELi toimimise lepinguga, Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja liidu sätetega majandusjuhtimise kohta. Selliste poliitikameetmetega tuleks hoogustada kestlikke investeeringuid ning võtta uuendatud kohustus viia ellu asjakohaselt järjestatud reformid, mis parandavad majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist, tootlikkust, nõuetekohaseid töötingimusi, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ülespoole suunatud lähenemist, vastupanuvõimet ning eelarvepoliitiliste ja sotsiaalsete kohustuste täitmist. Neis tuleks ühendada pakkumise ja nõudlusega seotud meetmed, võttes samal ajal arvesse nende keskkonna-, tööhõivealast ning sotsiaalset mõju. Pärast ELi rahandusministrite 23. märtsi 2020. aasta avaldust stabiilsuse ja kasvu pakti kohta COVID-19 kriisi valguses, milles teatati stabiilsuse ja kasvu paktist ajutise erandi tegemisest (üldine vabastusklausel), ja komisjoni 2. juuni 2021. aasta teatist „Majanduspoliitika koordineerimine 2021. aastal: ületada COVID-19, toetada taastumist ja ajakohastada majandust“, milles märgiti, et üldist vabastusklauslit kohaldatakse edasi ka 2022. aastal ning see lõpetatakse eeldatavasti 2023. aastal, peaksid liikmesriigid üldise vabastusklausli pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutama, et toetada raskustes olevaid ja likviidsuseta ettevõtjaid, eriti mikroettevõtjaid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kaitsta töökohti, palku ja töötingimusi ning investeerida inimestesse ja sotsiaalhoolekande süsteemidesse. Klausli pikendamisest tulenevat võimalikku ohtu riigi rahandusele ning selle kohaldamise eeldatava lõpetamisega 2023. aastal kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi tuleks eelnevalt hinnata.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) 8. mail 2021 tunnustasid ELi juhid Porto sotsiaaltippkohtumisel20 Euroopa sotsiaalõiguste sammast majanduse taastumise põhielemendina, märkides, et selle rakendamine tugevdab liidu püüdlusi digitaalse, rohelise ja õiglase ülemineku suunas ning aitab saavutada ülespoole suunatud sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist ning käsitleda demograafilisi probleeme. Nad rõhutasid, et sotsiaalne mõõde, sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerite aktiivne kaasamine on suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse keskmes. Liikmesriigid leidsid, et komisjoni esitatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas antakse kasulikke suuniseid samba rakendamiseks, sealhulgas tööhõive, oskuste, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Nad pidasid tervitatavaks ELi uusi 2030. aasta peamisi eesmärke seoses tööhõive (78 % elanikkonnast vanuses 20–64 peaks olema hõivatud), oskuste (60 % kõigist täiskasvanutest peaks igal aastal osalema koolitusel) ja vaesuse vähendamisega (vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas 5 miljonit last) ning läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, mis aitavad jälgida edusamme sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel osana poliitika koordineerimise raamistikust Euroopa poolaasta kontekstis. Lisaks märkisid nad, et kui Euroopa järk-järgult COVID-19 pandeemiast taastub, on prioriteet liikuda töökohtade kaitsmiselt töökohtade loomise ja nende kvaliteedi parandamise suunas, ning rõhutasid, et Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamine on oluline, et tagada kõigi jaoks rohkemate ja paremate töökohtade loomine kaasava taastumise raames. Lõpetuseks toonitasid liikmesriigid, kui oluline on tähelepanelikult jälgida – sealhulgas kõrgeimal tasandil – edusamme, mida tehakse Euroopa sotsiaalõiguste samba ja 2030. aastaks seatud ELi peamiste eesmärkide rakendamise suunas.	(8) 8. mail 2021 tunnustasid ELi juhid Porto sotsiaaltippkohtumisel20 Euroopa sotsiaalõiguste sammast majanduse taastumise põhielemendina, märkides, et selle rakendamine tugevdab liidu püüdlusi digitaalse, rohelise ja õiglase ülemineku suunas ning aitab saavutada ülespoole suunatud sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist ning käsitleda demograafilisi probleeme. Nad rõhutasid, et sotsiaalne mõõde, sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerite aktiivne kaasamine on suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse keskmes. Liikmesriigid leidsid, et komisjoni esitatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas antakse kasulikke suuniseid samba rakendamiseks, sealhulgas tööhõive, oskuste, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Nad pidasid tervitatavaks ELi uusi 2030. aasta peamisi eesmärke seoses tööhõive (78 % elanikkonnast vanuses 20–64 peaks olema hõivatud), oskuste (60 % kõigist täiskasvanutest peaks igal aastal osalema koolitusel) ja vaesuse vähendamisega (vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas 5 miljonit last) ning läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, mis aitavad jälgida edusamme sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel osana poliitika koordineerimise raamistikust Euroopa poolaasta kontekstis. Lisaks märkisid nad, et kui Euroopa järk-järgult COVID-19 pandeemiast taastub, on prioriteet liikuda töökohtade kaitsmiselt töökohtade loomise ja nende kvaliteedi parandamise suunas, ning rõhutasid, et Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamine on oluline, et tagada kõigi jaoks rohkemate ja paremate töökohtade loomine kaasava taastumise raames. Lõpetuseks toonitasid liikmesriigid, kui oluline on tähelepanelikult jälgida – sealhulgas kõrgeimal tasandil – edusamme, mida tehakse Euroopa sotsiaalõiguste samba ja 2030. aastaks seatud ELi peamiste eesmärkide rakendamise suunas. Liikmesriigid peaksid tagama õiglase liikuvuse ning õiguste ülekantavuse, pakkudes liikuvatele töötajatele, sealhulgas piiriülestele ja hooajatöötajatele paremat kaitset, tõhustades tööinspektsioone ja võttes kasutusele tõhusad digilahendused.
__________________	__________________
20 Euroopa Ülemkogu, Porto deklaratsioon, 8. mai 2021.	20 Euroopa Ülemkogu, Porto deklaratsioon, 8. mai 2021.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Kodutus on üks kõige äärmuslikumaid sotsiaalse tõrjutuse vorme, mis mõjub halvasti inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele, heaolule ja elukvaliteedile ning raskendab juurdepääsu tööhõivele ning muudele majandus- ja sotsiaalteenustele. Euroopa Parlament, komisjon, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning liidu tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonid on kokku leppinud kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi kasutusele võtmises. Nad on seadnud lõppeesmärgiks kaotada kodutus 2030. aastaks ning on seetõttu kohustunud järgima eluaseme esmatähtsaks pidamise põhimõtet, kodutust senisest enam ennetama ning tagama kodututele sobiva, turvalise ja taskukohase eluaseme ja tugiteenuste kättesaadavuse, nähes selleks ette vajalikud poliitikameetmed koos piisavate riiklike ja liidu rahaliste vahenditega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Tööturureformide, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformide puhul tuleks järgida riigisiseseid sotsiaaldialoogi pidamise tavasid, et tagada õiglane palk, mis võimaldab inimväärset elatustaset ja kestlikku majanduskasvu. Samuti peaksid need võimaldama põhjalikult arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke küsimusi, sealhulgas seda, kuidas parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, kvaliteetsete töökohtade loomist, töötingimusi, haridust ja oskusi, rahvatervist ja reaaltulu ning vähendada palgavaesust. Liikmesriigid ja liit peaksid tagama, et COVID-19 kriisi sotsiaalset, tööhõivealast ja majanduslikku mõju leevendatakse ning üleminekud on sotsiaalselt õiglased. Tuleks tugevdada taastumist ning püüdlusi kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna suunas, kus inimesed on kaitstud ja suudavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla ning kus nad saavad ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Nagu on rõhutatud komisjoni soovituses toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi, on vaja sidusat aktiivse tööturupoliitika vahendite kogumit, mis sisaldaks ajutisi töölevõtu- ja üleminekustiimuleid, oskuste poliitikat ja paremaid tööhõiveteenuseid.	(9) Tööturureformide, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformide puhul tuleks järgida riigisiseseid sotsiaaldialoogi pidamise tavasid, et tagada õiglane palk, mis võimaldab inimväärset elatustaset ja kestlikku majanduskasvu. Samuti peaksid need võimaldama põhjalikult arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke küsimusi, sealhulgas seda, kuidas parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, kvaliteetsete töökohtade loomist, töötingimusi, soolist võrdõiguslikkust, haridust ja oskusi, rahvatervist, kaasatust ja reaaltulu ning vähendada palgavaesust. Liikmesriigid peaksid seetõttu austama ja tugevdama sotsiaalpartnerite rolli, edendama kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamist ning toetama ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide arvu suurendamist, et tagada kaasav ja sotsiaalselt õiglane taastumine. Liikmesriigid ja liit peaksid tagama, et COVID-19 kriisi sotsiaalset, tööhõivealast ja majanduslikku mõju leevendatakse ning üleminekud on sotsiaalselt õiglased. Tuleks tugevdada taastumist ning püüdlusi kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna suunas, kus inimesed on kaitstud ja suudavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla ning kus nad saavad ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Nagu on rõhutatud komisjoni soovituses toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi, on tööturul toimuvate muutuste toetamiseks vaja sidusat aktiivse tööturupoliitika vahendite kogumit, mis sisaldaks ajutisi töölevõtu- ja üleminekustiimuleid, oskuste valideerimist ja pädevuste omandamist ning paremaid tööhõiveteenuseid. Selleks et kogemustest õppida ja teha kindlaks, milliseid vahendeid tuleks edaspidi kasutada, on vaja COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks rakendatud riiklikke poliitikameetmeid ja toetuskavasid põhjalikult hinnata.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Tuleks võidelda mis tahes vormis diskrimineerimise vastu, tagada sooline võrdõiguslikkus ja toetada noorte tööhõivet. Kõigile tuleks tagada juurdepääs ja võimalused ning vähendada tuleks (ka laste) vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige tööturgude toimimise ning nõuetekohased ja kaasavad sotsiaalkaitsesüsteemid ning kõrvaldades hariduse omandamise, koolituse saamise ja tööturul osalemise takistused, sealhulgas alusharidusse ja lapsehoidu ning digioskustesse investeerimise kaudu. Õigeaegne ja võrdne juurdepääs taskukohastele pikaajalise hoolduse ja tervishoiuteenustele, sealhulgas ennetavatele ja tervishoiu edendamise meetmetele on COVID-19 kriisi kontekstis ja vananevas ühiskonnas eriti oluline. Tuleks paremini ära kasutada puuetega inimeste potentsiaali majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse panustamisel. Sedavõrd, kuidas liidu töökohtadel juurduvad uued majandus- ja ärimudelid, muutuvad ka töösuhted. Liikmesriigid peaksid tagama, et uutest töövormidest tulenevate töösuhete puhul säiliks ja tugevneks Euroopa sotsiaalmudel.	(10) Mis tahes vormis diskrimineerimine tuleks likvideerida, lisaks tuleks tagada sooline võrdõiguslikkus ja edendada noorte tööhõivet. Kõigile tuleks tagada juurdepääs ja võimalused ning (ka laste) vaesus ja sotsiaalne tõrjutus tuleks kaotada, tagades eelkõige tööturgude toimimise ning nõuetekohased ja kaasavad sotsiaalkaitsesüsteemid ning kõrvaldades hariduse omandamise, koolituse saamise ja tööturul osalemise takistused, sealhulgas alusharidusse ja lapsehoidu, digioskustesse ja elukestvasse õppesse investeerimise kaudu. Liikmesriigid peaksid suurendama investeeringuid kestlikesse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse ning võtma vastu tervikliku lähenemisviisi laste vaesusest välja aitamiseks ja abi vajavate laste vanemate toetamiseks. Euroopa lastegarantii tuleks integreerida kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning laste õiguste rahastamist tuleks pidada esmatähtsaks, kasutades samal ajal täiel määral ära olemasolevaid liidu poliitikameetmeid ja rahalisi vahendeid konkreetsete meetmete jaoks, mis aitavad kaasa laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisele. Õigeaegne ja võrdne juurdepääs taskukohastele pikaajalise hoolduse ja tervishoiuteenustele, sealhulgas ennetavatele meetmetele, pidades eriti silmas töökeskkonnas esinevaid vaimse tervise probleeme, ja tervishoiu edendamise meetmetele on COVID-19 kriisi kontekstis ja vananevas ühiskonnas eriti oluline. Tuleks paremini ära kasutada puuetega inimeste potentsiaali majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse panustamisel. Sedavõrd, kuidas liidu töökohtadel juurduvad uued majandus- ja ärimudelid, muutuvad ka töösuhted. Liikmesriigid peaksid tagama, et uutest töövormidest tulenevate töösuhete puhul tugevneks Euroopa sotsiaalmudel, ning et ühtlasi oleksid tagatud töötajate õigused, inimväärsed töötingimused, sealhulgas töötervishoid ja tööohutus, inimväärne palk ning hea töö- ja eraelu tasakaal.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Liikmesriigid peaksid kõigiti kasutama REACT-EUd,21 mis tugevdab ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kuni 2023. aastani, Euroopa Sotsiaalfond+-i, uut taaste- ja vastupidavusrahastut22 ning muid liidu fonde, sealhulgas õiglase ülemineku fondi ja InvestEU fondi, et soodustada tööhõivet, sotsiaalseid investeeringuid, sotsiaalset kaasatust ja juurdepääsetavust ning edendada tööjõu täiend- ja ümberõppe võimalusi, elukestvat õpet ning kvaliteetset haridust ja koolitust kõigile, sealhulgas digikirjaoskust ja muid digioskusi. Olgugi et koondsuunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.	(12) Liikmesriigid peaksid kõigiti kasutama REACT-EUd,21 mis tugevdab ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kuni 2023. aastani, Euroopa Sotsiaalfond+-i, uut taaste- ja vastupidavusrahastut22 ning muid liidu fonde, sealhulgas õiglase ülemineku fondi ja InvestEU fondi, et soodustada tööhõivet, sotsiaalseid investeeringuid, sotsiaalset kaasatust ja juurdepääsetavust ning edendada tööjõu täiend- ja ümberõppe võimalusi, elukestvat õpet ning kvaliteetset haridust ja koolitust kõigile, sealhulgas digikirjaoskust ja muid digioskusi. Liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama ka uut Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/69122a COVID-19 kriisi tagajärjel koondatud töötajate toetamiseks. Olgugi et koondsuunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.
__________________	__________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30–42).	21  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30–42).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).	22  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).
	22a  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48).

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Euroopa Parlament nõudis oma 10. juulil 2020 vastu võetud seadusandlikus resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, et kriisile paremini reageerimiseks tuleb liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised COVID-19 pandeemia ning selle sotsiaalsete ja tööhõivealaste tagajärgede valguses läbi vaadata. Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised tuleb kindlasti seda silmas pidades läbi vaadata. Demokraatliku otsustusprotsessi tugevdamiseks tuleks Euroopa Parlament kaasata majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste koostamisse nõukoguga võrdsetel alustel.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised
Viited	COM(2021)0282 – C9-0205/2021 – 2021/0137(NLE)
Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev	11.6.2021
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 23.6.2021
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Lucia Ďuriš Nicholsonová 14.6.2021
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev	14.6.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.6.2021
Vastuvõtmise kuupäev	1.9.2021
Esitamise kuupäev	3.9.2021