RAPORT Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete strateegia kohta

12.10.2021 - (2021/2011(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Hildegard Bentele
Arvamuse koostajad (*):
Sara Matthieu, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Roman Haider, rahvusvahelise kaubanduse komisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57


Menetlus : 2021/2011(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0280/2021
Esitatud tekstid :
A9-0280/2021
Vastuvõetud tekstid :


PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

 



EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete strateegia kohta

(2021/2011(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eelkõige selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2, samuti artiklit 173, milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja viidatakse muu hulgas ELi tööstuse konkurentsivõimele, ning artiklit 208, milles kinnitatakse, et EL peab võtma arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (edaspidi „ELi leping“), eelkõige selle artikli 3 lõiget 3, milles viidatakse siseturule, kestlikule arengule ja sotsiaalsele turumajandusele, ning artikli 5 lõiget 3, milles viidatakse subsidiaarsuse põhimõttele,

 võttes arvesse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta, –  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik[1] („taksonoomiamäärus“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta[2] („jäätmesaadetiste määrus”),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus[3] („konfliktimineraalide määrus“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed[4] („ELi subsiidiumivastane määrus“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta[5],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid[6] („jäätmete raamdirektiiv“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta[7] („kaevandusjäätmete direktiiv“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta[8] („tööstusheidete direktiiv“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta[9] („keskkonnamõju hindamise direktiiv“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta[10] („linnudirektiiv“),

 võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta[11] („elupaikade direktiiv“),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt[12] („muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv“),

 võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet („Pariisi kokkulepe“),

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, sealhulgas kestliku arengu eesmärki nr 12 säästva tootmise ja tarbimise kohta ning kestliku arengu eesmärki nr 15 maa ökosüsteemide kohta,

 võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

 võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,

 võttes arvesse vastutustundlikku ettevõtlust käsitlevaid OECD hoolsuskohustuse suuniseid,

 võttes arvesse ÜRO 2009. aasta keskkonnaprogrammi suuniseid toodete sotsiaalse olelusringi hindamiseks,

 võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2021. aasta mai eriaruannet „The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions“ (Kriitilise tähtsusega mineraalide roll puhtale energiale üleminekul),

 võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2021. aasta mai eriaruannet „Net Zero by 2050: A Roadmap for the Global Energy Sector“,

 võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 13. jaanuari 2021. aasta infodokumenti „Growth without economic growth“ (Kasv ilma majanduskasvuta),

 võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 30. augusti 2021. aasta aruannet „Improving the climate impact of raw material sourcing“ (Tooraine hankimise kliimamõju parandamise kohta),

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. märtsi 2021. aasta arvamust „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“,

 võttes arvesse komisjoni 2020. aasta septembri lõpparuannet „Study on the EU list of Critical Raw Materials (2020)“ (Uuring ELi kriitilise tähtsusega toorainete loetelu kohta 2020) ning selle juurde kuuluvaid teabelehti kriitilise tähtsusega toorainete kohta,

 võttes arvesse komisjoni 2020. aasta 3. septembri tuleviku-uuringut „Critical Raw Materials for Strategic Technologies and Sectors in the EU“ (Kriitilise tähtsusega toorained strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite jaoks ELis),

 võttes arvesse komisjoni 5. novembri 2018. aasta aruannet kriitilise tähtsusega toorainete ja ringmajanduse kohta,

 võttes arvesse oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta[13],

 võttes arvesse oma 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni uue Euroopa VKEde strateegia kohta[14],

 võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa uue tööstusstrateegia kohta[15],

 võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni uue ringmajanduse tegevuskava kohta[16],

 võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega vastu[17],

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[18],

 võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni uue ELi Aafrika‑strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta[19],

 võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni kaevandusjäätmete direktiivi rakendamise kohta[20],

 võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2020. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020)0798),

 võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2020. aasta teatist „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“ (COM(2020)0474),

 võttes arvesse komisjoni 5. mai 2021. aasta teatist „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350),

 võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2020. aasta teatist „Komisjoni 2021. aasta tööprogramm. Elujõuline liit ebakindlas maailmas“ (COM(2020)0690),

 võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

 võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098) ning talituste 11. märtsi 2020. aasta töödokumenti „Leading the way to a global circular economy: state of play and outlook“ (Ülemaailmsele ringmajandusele teed rajades: hetkeseis ja tulevikuväljavaated) (SWD(2020)0100),

 võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatist „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614),

 võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

 võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2021. aasta teatist „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021)0066),

 võttes arvesse OECD 12. veebruari 2019. aasta oktoobri väljaannet „Global Material Resources Outlook to 2060: Economic Drivers and Environmental Consequences“,

 võttes arvesse Maailmapanga 2020. aasta väljaannet „Minerals for Climate Action: The Mineral Intensity of the Clean Energy Transition“,

 võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta järeldusi „Teeme majanduse taastamise ringluspõhiseks ja keskkonnahoidlikuks“;

 võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2020. aasta järeldusi „Dünaamilisemale, vastupanu- ja konkurentsivõimelisemale Euroopa tööstusele üleminekut edendav taastamine“,

 võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2019. aasta järeldusi „Ringmajandus ehitussektoris“,

 võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2019. aasta järeldusi „Rohkem ringlust – üleminek kestlikule ühiskonnale“,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi,

 võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0280/2021),

A. arvestades, et kriitilise tähtsusega toorained on tööstusliku väärtuse loomise allikad ja mõjutavad seetõttu oluliselt järgmise etapi sektoreid; arvestades, et on strateegiliselt oluline, et EL vähendaks oma sõltuvust, kaitseks oma vooge, väärtus- ja tarneahelaid ning toetaks, edendaks ja digitaliseeriks ökosüsteeme, kuna see on rahvusvahelise (tööstusliku) konkurentsi valdkonnas uus põhisuutlikkus; arvestades, et kriitilise tähtsusega toorainete terviklik strateegia peaks hõlmama kõrgeid keskkonnaalaseid ja ühiskondlikke standardeid;

B. arvestades, et rahvastiku kasv ning üleminek digitaalsele, väga energiatõhusale ja kliimaneutraalsele majandusele toob kõigi arengustsenaariumide puhul kaasa märkimisväärselt suurema nõudluse kriitilise tähtsusega toorainete järele[21];

C. arvestades, et kriitilise tähtsusega tooraineid nõudvad tehnoloogiad on võtmetähtsusega selleks, et EL ja kogu maailm tervikuna suudaksid saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid;

D. arvestades, et ELi kriitilise tähtsusega toorainete terviklik strateegia peaks põhinema kõrgetel keskkonna-, sotsiaalsetel ja inimõiguste standarditel, võttes arvesse ka looduslike mineraalide nappust;

E. arvestades, et EL toodab praegu vaid 1 % tuuleenergia tootmiseks vajalikust toorainest, alla 1 % liitiumpatareidest ja -akudest, alla 1 % kütuseelementidest, vaid 2 % robootikaga seotud toorainest ja ainult 1 % ränipõhistest fotoelektrilistest moodulitest[22];

F. arvestades, et komisjoni teatises 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise kohta määratletakse 137 toodet ja toorainet (mis moodustavad 6 % ELi kaupade impordi koguväärtusest), mida kasutatakse tundlikes ökosüsteemides, millest EL on väga sõltuv – peamiselt energiamahukates tööstusharudes ja tervishoiu ökosüsteemides –, ning muud tooted, mida on vaja rohe- ja digipöörde toetamiseks; arvestades, et 52 % nendest toodetest imporditakse Hiina Rahvavabariigist;

G. arvestades, et COVID-19 mõjutas negatiivselt üleilmseid tarneahelaid ja põhjustas Euroopas kriitilise tähtsusega toorainete nappuse;

H. arvestades, et üks kriitilise tähtsusega toorainetega seotud suur probleem Euroopas on ringlussevõtt; arvestades, et kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu sektoril on märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal; arvestades, et hinnanguliselt loob ainuüksi elektrisõidukiakude ringlussevõtu sektor ELis 2035. aastaks umbes 10 500 töökohta;

I. arvestades, et ringlussevõtt, asendamine ning käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmine võivad kriitilise tähtsusega toorainete nõudlust vähendada;

J. arvestades, et ÜRO ülikooli andmetel oli 2016. aastal elektri- ja elektroonikaseadmete romude ringlussevõetud tooraine koguväärtus hinnanguliselt umbes 55 miljardit eurot[23]; arvestades, et sama uuringu kohaselt on kuni 90 % maailma elektroonikaromudest ebaseaduslikult kaubeldud või prügilasse ladestatud;

K. arvestades, et on ilmne, et – ka seoses kavandatud uute hoolsuskohustustega – on vaja uut kestlikku hankimist ning et ELis ja selle naabruses tuleks ära kasutada potentsiaal hankida materjale kõrgete kestlikkuse standardite alusel, võttes samal ajal täielikult arvesse ringmajanduse võimalusi, nagu ringlussevõtt, toote disain, asendamine ja materjalide kasutamise vähendamine;

L. arvestades, et oma 25. märtsi 2021. aasta arvamuses rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee „kriitilise tähtsusega toorainete määratluse ja paradigma laiendamise tähtsust. Traditsiooniliselt mõistetakse kriitilise tähtsusega toorainete all peamiselt kaevandussektorist pärinevaid materjale. See on liiga kitsas ulatus ja piirab taastuvenergia kasvu. Tänapäeval saab puidupõhiste materjalidega teha kõike, mida on võimalik teha fossiilsete materjalidega. See on valdkond, mis areneb kiiresti, alates tekstiilitööstusest kuni uute kergemate ja keskkonnahoidlikumate patarei- ja akutehnoloogiateni. Biomajandus võib tagada digitaalse rohelise vastupidavuse fossiilkütuste sektoritele, mis Euroopas vähenevad, ja luua ühiskonnale väärtust. Taastuvate materjalide kasutamine aitaks samal ajal leevendada ka kliimamuutusi, kuna see võimaldab vähendada fossiilkütustest pärit heidet, arendades fossiilkütuste sektori keskkonnahoidlikku vastupanuvõimet“;

M.  arvestades, et nagu arvamuses märgitud, on arenguriikides „väga vähe näiteid tooraineekspordi kohta, mis hoogustaks kestlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja millest saaks kasu suur osa elanikkonnast. Sageli iseloomustab olukorda pigem sotsiaalne ärakasutamine ja keskkonnareostus. Kasusaajate poolel on tavaliselt vaid vähesed“;

N. arvestades, et paljude kriitilise tähtsusega toorainete tarned on väga koondunud väljapoole ELi, kusjuures Hiina tagab 98 % ELi haruldaste muldmetallide tarnetest, Türgi tagab 98 % ELi boraadi tarnetest ning Lõuna-Aafrika tagab 71 % ELi plaatina, 92 % iriidiumi, 80 % roodiumi ja 93 % ruteeniumi vajadusest[24];

O. arvestades, et tulevikustsenaariumide kohaselt vajab EL elektrisõidukite akude ja energiasalvestite jaoks 2030. aastal kuni 18 korda rohkem liitiumi ja viis korda rohkem koobaltit ning 2050. aastal peaaegu 60 korda rohkem liitiumi ja 15 korda rohkem koobaltit, võrreldes kogu ELi majanduse praeguse varustamisega[25];

P. arvestades, et ELis on väljatöötamisel neli kestlikku liitiumi kaevandamise projekti kogusummas 2 miljardit eurot ja need peaksid käivituma aastatel 2022–2024; arvestades, et 2025. aastaks peaksid need katma kuni 80 % ELi liitiumivajadusest akusektoris, aidates seega otseselt kaasa meie strateegilisele sõltumatusele;

Q.  arvestades, et kriitilise tähtsusega toorainete nappus suurendab tööstuse ja julgeolekuga seotud muresid, eelkõige seoses prognoositava eksponentsiaalse kasvuga tootmises, eelkõige akude tootmises, kuna akud on olulised üleminekuks taastuvatest energiaallikatest energia tootmisele;

R. arvestades, et EL peab parandama oma strateegilist sõltumatust sellistes olulistes valdkondades nagu kriitilise tähtsusega toorainete tarnimine, mis on väga oluline ka ELi kaitse- ja kosmosealase suutlikkuse suurendamise jaoks;

S. arvestades, et EL sõltub jätkuvalt rahvusvahelistest tarneahelatest, et täita oma vajadused kriitilise tähtsusega toorainete järele, samuti on oluline roll meetmetel, mille eesmärk on muuta ülemaailmsed kaubandusturud läbipaistvamaks, tõhusamaks ja prognoositavamaks;

T. arvestades, et toorainesektoris on ELis ligikaudu 350 000 töökohta ning sellest sõltuvates tootmisahela järgmise etapi tööstusharudes rohkem kui 30 miljonit töökohta[26]; arvestades, et ringmajandusele üleminek võib 2030. aastaks tuua ELis kaasa 700 000 töökoha lisandumise[27];

U. arvestades, et kaevandustegevus võib töötajad seada kahjulikesse ja ohtlikesse tingimustesse; arvestades, et töötajate õigused ja kaitse on kogu maailmas ja eri kaevandustes väga erinevad;

V. arvestades, et kriitilise tähtsusega toorained ei esine eraldi, vaid on segatud maagis mitteväärismetallidega, ning arvestades, et nende töötlemine nõuab märkimisväärset kogust energiat; arvestades, et seetõttu sõltub tootmise konkurentsivõime ja kasumlikkus stabiilse ja taskukohase energia kättesaadavusest ning asjakohaste meetodite, menetluste ja tehnoloogiate kindlaksmääramisest ja arendamisest;

W. arvestades, et oma aruandes kasvu kohta ilma majanduskasvuta märgib Euroopa Keskkonnaamet, et majanduskasv on tihedalt seotud suurenenud tootmise, tarbimise ja ressursside kasutamisega, millel on negatiivne mõju loodusele, kliimale ja inimeste tervisele, ning et praeguste uuringute kohaselt on ebatõenäoline, et majanduskasvu saaks selle keskkonnamõjust täielikult lahutada;

Väljakutsed ja võimalused

1. on seisukohal, et integreeritud lähenemisviis kogu väärtusahela ulatuses alates jäätmete kogumisest ja ringlussevõetavust võimaldavast tootedisainist kuni materjalide taaskasutamiseni on oluline strateegia kriitilise tähtsusega toorainete pakkumise suurendamiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et jäätmete kogumisel ja tootedisainil on madal tehnoloogilise valmiduse tase; rõhutab, et üksnes ringlussevõtule keskendumine ei ole piisav, et rahuldada kasvavat nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele; märgib, et kuigi toodete tõhusus seab kriitilise tähtsusega toorainete asendamisele teatavaid piiranguid, on see kõrgete hindade ja sõltuvuse tõttu mõjutatud tööstusharude ja vastavate teadusprojektide olemuslik eesmärk ning võib aidata lahendada kriitilise tähtsusega toorainete piisavusega seotud probleeme; rõhutab vajadust teha pidevaid pingutusi ning toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis on seotud kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu ja asendamise ning tootedisainiga;

2. rõhutab, et kriitilise tähtsusega toorainete hankimine on seotud geograafilise asukohaga, mis on siiani olnud väga sõltuv fossiilsest energiast ning kus valitseb süsinikdioksiidi kaudse ja otsese lekke oht ning kõlvatu konkurents; märgib, et kriitilise tähtsusega toorainete hankimist seostatakse sageli potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine või õhu, pinnase ja vee saastumine, ning võimalike konfliktidega kohalike kogukondadega; rõhutab vajadust minna kaevandus- ja rafineerimissektoris üle taastuvenergiale; võtab seetõttu teadmiseks vajaduse aktiivse tööstuspoliitika järele, et toetada sektori ümberkujundamist koos juurdepääsuga taskukohastele puhta energia allikatele; märgib lisaks, et ELis on soodsad tingimused vähese heitega ja kestlikuks kaevandamistegevuseks, ning palub täiendavalt uurida võimalusi hankida tooraineid kriitilise tähtsusega toorainete poolest rikastest liikmesriikidest;

3. hoiatab, et ELi üleminekul kliimaneutraalsusele ei tohiks sõltuvust fossiilkütustest asendada sõltuvusega toorainetest; rõhutab, et see üleminek peaks vähendama ELi sõltuvust imporditavatest kriitilise tähtsusega toorainetest; rõhutab lisaks, et innovatsioon, uued tehnoloogiad, ressursside tarbimise minimeerimine ning väärtuslike toorainete hoidmine ja korduskasutamine ELis võivad aidata vähendada sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest;

4. märgib, et tehnoloogiate, sealhulgas kujunemisjärgus digirakenduste, taastuvelektri tootmise ning elektrisõidukite ja kergete transpordivahendite akude arendamine ja tulevane ulatuslik kasutuselevõtt suurendab nõudlust teatavate kriitilise tähtsusega ja muude toorainete järele; nõuab, et võetaks arvesse asjaolu, et riikide kliima- ja digiambitsioonid suurendavad konkurentsi ülemaailmsetel turgudel ja koormavad veelgi nende toorainete varustuskindlust Euroopas;

5.  kutsub komisjoni üles kriitilise tähtsuse hindamise metoodika enne 2023. aastat, kui avaldatakse järgmine kriitilise tähtsusega toorainete loetelu, hoolikalt läbi vaatama, et hinnata, kas loetelu on vaja laiendada, võttes arvesse kriitilise tähtsusega toorainetega seotud rahvusvahelise olukorra arengut, kriitilise tähtsusega toorainete ja muude toorainete tulevase nõudluse stsenaariume ning sotsiaalseid ja ökoloogilisi kriteeriume, mis põhinevad ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetel ning kestliku arengu eesmärkidel, et saada laiem ülevaade kaevandamistingimustest kogu maailmas; kutsub lisaks komisjoni üles võtma oma tarneriski analüüsis nõuetekohaselt arvesse kõiki kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaalaseid välismõjusid; nõuab samuti põhjalikku arutelu, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad;

6. kutsub komisjoni üles vaatama kriitilise tähtsuse hindamise metoodika läbi enne 2023. aastat, kui avaldatakse järgmine kriitilise tähtsusega toorainete loetelu;

7. kutsub komisjoni üles pöörama tähelepanu mitte ainult kriitilise tähtsusega toorainetele, vaid ka muude tugevate tarneahelate, tootmise säilitamise ja kaksikülemineku jaoks vajalike toorainete võimalikule kriitilisele tähtsusele ning nende kättesaadavusele ELi allikatest, võttes samuti arvesse looduslike mineraalide nappust; rõhutab, et lisaks erimineraalidele muutuvad kriitilise tähtsusega tooraineteks ka „tavapäraselt toodetud“ mineraalid, näiteks vask, heelium ja nikkel, kuna kliimaneutraalses ühiskonnas nõudlus nende järele kasvab;

8. palub komisjonil võtta omaks terviklik lähenemisviis, kui hinnatakse, millist mõju avaldavad erinevad vähese süsinikuheitega, taastuvad ja digitehnoloogiad, mis konkureerivad samade kriitilise tähtsusega toorainete pärast, ning uurida kriitilise tähtsusega tarneahelaid ka üksikute sektorite vajadustest lähtuvalt; rõhutab, kui oluline on tagada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte, heitevabade ja ressursitõhusate lahenduste ülimuslikkus;

9. palub komisjonil tagada, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades taasterahastu „NextGenerationEU“ raames tegeletakse probleemidega, mis on seotud majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlike kriitilise tähtsusega toorainete pakkumisega; palub liikmesriikidel investeerida rohkem kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõttu ja lisada kriitilise tähtsusega toorainete nõuded, tarneallikad ja kulud oma strateegilistesse taastekavadesse;

10. nõuab investeeringuid töötajate koolitamisse ja ümberõppesse, muu hulgas õiglase ülemineku mehhanismi kaudu, kuna kaevandusoskusi saab üle kanda metalli ja mineraalide kasutamisele, töötlemisele ja ringlussevõtule, eelistatavalt samades piirkondades; kutsub komisjoni üles tagama, et vastavate rahaliste vahenditega käsitletaks ka endistes kaevanduspiirkondades toimuva ülemineku sotsiaalset, tööhõive- ja keskkonnamõju;

11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kriitilise tähtsusega toorainete probleemi lahendamiseks looma võimalikult kiiresti üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti, et strateegiliselt ja kestlikult kavandada meie nõudlust kaksiküleminekuga seoses, hõlmates nõudeid, tarneallikaid ja (sotsiaalseid, keskkonna- ja finants-) kulusid; rõhutab, et üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt peaks hõlmama kõiki asjakohaseid teemasid kriitilise tähtsuse ja sõltuvuse vähendamiseks, nagu ringlussevõtt, korduskasutamine, asendamine, materjalikasutuse vähendamine ja kaevandamine; toonitab, et need projektid peaksid avama kasutamata potentsiaali kriitilise tähtsusega toorainete poolest rikastes ELi riikides, kus on suured kasutamata allikad;

12. kutsub komisjoni üles edendama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) teadus- ja arendustegevust ning oskusi ja pädevusi seoses kriitilise tähtsusega toorainetega ELi kõrgtehnoloogiliste tehnoloogiate, nagu liitiumioonakude, kütuseelementide, tuuleturbiinide, elektriliste veomootorite, fotoelektrilise tehnoloogia, robootika, droonide, 3D-printimise ning paljude digitehnoloogiate ja meditsiiniseadmete kasvustrateegiana;

13. kutsub komisjoni üles viima läbi põhjaliku, teadusliku ja tõenditel põhineva mõjuhindamise, et määrata kindlaks kaksiküleminekuks vajalike strateegiliselt oluliste kriitilise tähtsusega toorainete miinimumkogused;

14. märgib, et ELi jaoks on usaldusväärsetel ja täielikult toimivatel väärtusahelatel, sealhulgas uuringutel ja ringlussevõtul, keskne roll ja need on eeltingimuseks Euroopa rohelise kokkuleppe, ELi tööstusstrateegia ja kaksikülemineku eesmärkide saavutamiseks ning tööstuse tulevase konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tagamiseks;

15. on veendunud, et hädavajalik on rahastada kõigi kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõimet käsitlevas komisjoni teatises loetletud kriitilise tähtsusega toorainete kestlikku tootmist, töötlemist ja ringlussevõttu;

16. kutsub komisjoni üles esitama teaduspõhiseid kestlikkuse kriteeriume, et määratleda, mis on taksonoomiamääruse kohaselt kestlik investeering kaevandussektorisse; rõhutab vajadust võimaldada ELi kaevandustööstusel panustada nii rohe- kui ka digiüleminekusse;

17. nõuab, et EL toetaks ja rahastaks kriitilise tähtsusega toorainete tehnoloogilist arendamist, et parandada tõhusust, asendamist, ringlussevõtuprotsesse ja suletud materjalitsükleid; rõhutab eelkõige vajadust konkreetsete rahastamisvahendite ning sihtotstarbeliste teadusuuringute ja innovatsiooni vahendite järele ringlussevõtu protsesside jaoks ning väljendab heameelt ettepaneku üle edendada 2021. aastal programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni programmide raames kriitilise tähtsusega toorainetega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni jäätmekäitluse, kõrgtehnoloogiliste materjalide ja asendamise valdkonnas; rõhutab lisaks teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust rafineerimisprotsesside teostatavuse suurendamisel, eriti kaevandusjäätmete hoidlate ja väikesemahuliste kaevanduste puhul; kutsub komisjoni üles kehtestama toetuskavad, millega ergutatakse innovatsiooni uute kaevandustehnoloogiate valdkonnas ja uusi väikesemahulisi kaevandusprojekte; nõuab, et ELis arendataks uusi ja uuenduslikke tehnoloogiaid kriitilise tähtsusega toorainete kestliku kaevandamise valdkonnas;

18. kutsub komisjoni, Euroopa Investeerimispanka ja teisi ELi institutsioone üles andma koostöös rahvusvaheliste partneritega tehnilist ja strateegilist rahalist toetust pikaajalistele strateegilistele kriitilise tähtsusega toorainete investeerimisprojektidele, sealhulgas leidma uusi vahendeid riskide jagamiseks kaevandussektoris, ning edendama ja toetama investeeringuid kriitilise tähtsusega toorainete kestlikku hankimist ja töötlemist ning rafineerimiskohti käsitlevatesse teadusuuringutesse, et viia need vastavusse ELi normide ning kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega, tagades seeläbi võrdsed tingimused;

Strateegiline autonoomia ja vastupanuvõime

19. väljendab heameelt Euroopa tooraineliidu (ERMA) loomise üle ning võttes arvesse ülemaailmset geopoliitilist olukorda ja võimalikke kaubanduspingeid rikaste ELi mittekuuluvate tootjariikidega, selle praeguse keskendumise üle kõige esmatähtsamatele kriitilise tähtsusega toorainetele, nimelt haruldastele muldmetallidele ja magnetitele, ning kvantitatiivsetele ELi-sisestele ja -välistele hanke-eesmärkidele, eesmärgiga toetada pikaajalisi tarnesuhteid paljude ELi väike- ja suurtootjate jaoks ning vähendada praegust sõltuvust vähestest ELi mittekuuluvatest riikidest; rõhutab ERMA rolli investeeringute registrina ja ergutab ERMAt jätkama eelhindamisi, et kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid keskkonna seisukohast hinnatud ja kestlikesse kriitilise tähtsusega toorainete projektidesse;

20. peab oluliseks jätkata ERMA arendamist, peamiselt seoses materjalidega, mis on kaksikülemineku jaoks väga olulised, nagu energia salvestamiseks ja muundamiseks vajalikud kriitilise tähtsusega toorained;

21. väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle käivitada tulevase elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse kaudu järelevalvesüsteem praeguste sõltuvuste ja tulevaste tehnoloogiliste sõltuvuste riskide üle ning nõuab tihedat koostööd vaatluskeskuse ja nende vahel, kes jälgivad nõudlust kriitilise tähtsusega toorainete järele;

22. peab kahetsusväärseks, et strateegiliste varude loomine ei ole veel tegevuskava osa, ning kutsub komisjoni üles keskenduma ka kriitilise tähtsusega toorainete varude tagamisele ELis, ergutades liikmesriike korraldama strateegiliste varude kogumist koordineeritud lähenemisviisi osana, kui analüüsides seda asjakohaseks peetakse; on veendunud, et strateegiliste varude loomine koos muude strateegiliste meetmetega aitab vähendada kriitilise tähtsusega toorainetega seotud sõltuvust; rõhutab, et kättesaadavuse suurendamine peaks käima käsikäes nõudluse vähenemisega, uurides kogu väärtusahelat – ülesehitust, toimimist ja olelusringi lõppu;

23. on veendunud, et teadlikkus võimalikest nappuse probleemidest kriitilise tähtsusega toorainetega seoses on liiga madal ja seda tuleks parandada; kutsub komisjoni üles laiendama ERMAt, et suurendada koostööd tööstusettevõtjate vahel kogu väärtusahelas, liikmesriikide, piirkondade ja ELi mittekuuluvate riikide, ametiühingute, kodanikuühiskonna, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, investorite ja valitsusväliste organisatsioonide vahel ELi majandussektorites, mida kriitilise tähtsusega toorainete pakkumise kitsaskohad kõige rohkem mõjutavad, kas ERMA pakutava raamistiku kaudu või sektoripõhiste tööstus- ja sidusrühmade liitude loomise kaudu; rõhutab kohalike projektide potentsiaali tööhõive seisukohast ja nõuab seetõttu ulatusliku sotsiaaldialoogi edendamist; rõhutab sellega seoses tungivat vajadust tihedama partnerluse järele kriitilise tähtsusega toorainetega valdkonna osaliste ja järgmise etapi kasutajate vahel, eelkõige muude tööstusliitude vahel, ning ühise teadlikkuse ja pühendumise järele tagada väärtusahelate jätkusuutlikkus ja ringlus;

24. on veendunud, et vaja on rohkem kooskõlastamist ja ühiseid pingutusi, et töötada välja vastupidavad tarneahelad, vastata praegusele ja tulevasele kriitilise tähtsusega toorainete nõudlusele ELi tööstuse vajaduste rahuldamiseks, vältida tarneahela häireid ja vähendada sõltuvust ning säilitada kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid; kutsub komisjoni üles tagama, et ELis viiakse ühtsel ja sidusal viisil läbi kriitilise tähtsusega toorainete impordi ja ekspordi ning ülemaailmse pakkumise ja nõudluse hindamine, varude loomise koordineerimine ja kriitilise tähtsusega toorainete hankimise järelevalve, näiteks kriitilise tähtsusega toorainete töörühma loomise kaudu;

25. palub komisjonil mitmekesistada tarneahelaid nii esmaste kui ka teiseste allikate puhul ning nõuab tarneahelatega seotud teabe suuremat läbipaistvust;

26. märgib, et suuremad pinged suurjõudude vahel on toonud ELi jaoks kaasa strateegilise haavatavuse, eelkõige oluliste ressursside, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete ja töödeldud materjalidega varustatuse kindlustamisel; märgib lisaks, et kaupadest sõltuvuse jälgimine ja kriitilise tähtsusega toorainetele ligipääsu tagamine võivad tagada kestlike tarneahelate parema vastupidavusvõime; märgib, et üleminekul ringmajandusele tuleks eriti suurt tähelepanu pöörata peamistele tarneahelatele, kus ELi sõltuvus kriitilise tähtsusega toorainetest on eriti suur;

27. kordab toodete ja teenuste optimeeritud kasutuse ringmajanduse potentsiaali; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama uues kestlike toodete algatuses uusi kestlikke ja ringmajanduse ärimudeleid, sealhulgas toodet kui teenust, tingimusel et need säästavad ressursse, vähendavad keskkonnamõju ja tagavad tarbijakaitse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama neid lähenemisviise õigusraamistike kehtestamise kaudu;

28. peab oluliseks toetada ringmajanduse lähenemisviisi kogu väärtusahelas, alates kavandamisest kuni materjalide taaskasutamiseni energia-, digi- ja liikuvusalase ülemineku põhitehnoloogiate puhul, nagu tuulepargid, päikeseenergiajaamad, akude tootmine, elektromobiilsus ja arukad võrgud; kutsub komisjoni üles seadma ringmajandusele üleminek prioriteediks, vähendades ELi impordisõltuvust, parandades ressursitõhusust, optimeerides ressursside tarbimist ning hoides ja korduskasutades väärtuslikke tooraineid ELis; tuletab meelde oma resolutsioonis uue ringmajanduse tegevuskava kohta esitatud nõudmist kaaluda põhjaliku mõjuhinnangu alusel ettepaneku esitamist, et kehtestada selge ja kergesti mõistetav ühtlustatud märgistus vastupidavuse kohta, mis võiks olla esitatud indeksi kujul, ning parandatavuse kohta, mis võiks olla esitatud ühtse parandamishinde kujul;

29. kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd ELi mittekuuluvate riikidega, eelkõige sarnaselt meelestatud partneritega, kriitilise tähtsusega toorainete kestliku hankimise valdkonnas ning oma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames toimuvas tegevuses;

Materjaliringi sulgemine

30. rõhutab vajadust luua kriitilise tähtsusega sekundaartoorainete hästi toimivad turud, et tagada pidevad kriitilise tähtsusega sekundaartooraine vood, tugevdada ELi tööstusökosüsteeme ja säilitada töökohti tootmissektoris; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima kriitilise tähtsusega sekundaartoorainete impordi ja ekspordi tasakaalu ELis ning kiiresti looma peamiste sekundaarsete materjalide, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete turu vaatluskeskuse; rõhutab, et kriitilise tähtsusega toorainete käsitlemine kolmandates riikides peab vastama ELi standarditele; märgib, et puudub lahendus, mis sobiks igale juhtumile; rõhutab, et puhaste ja ohutute materjalitsüklite saavutamine on usaldusväärse teisese toorme turu loomise eeldus ELis;

31. väljendab heameelt ettepaneku üle kaardistada kriitilise tähtsusega sekundaartoorainete võimalikud tarned ELi varudest, jäätmetest ja töötlemise kõrvalsaadustest; ergutab komisjoni seadma selle kaardistamise endale prioriteediks ja viima selle läbi kavandatust varem; ergutab lisaks komisjoni laiendama seda kaardistamist praegustele olemasolevatele tehnoloogiatele, mida kasutatakse kriitilise tähtsusega toorainete nõudluse vähendamiseks ja kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamise suurendamiseks tarneahelas; rõhutab vajadust ergutada kriitilise tähtsusega toorainete turu jaoks koostöövahendite kasutuselevõttu, näiteks ELi tooraineplatvorm, mis peaks hõlmama ka ringluses olevaid tootevooge ja nende suundumusi, et hinnata, milliseid teiseseid materjale saab ringlusse võtta;

32. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vallandama teisese töötlemise projektide potentsiaali konkreetsete stiimulite, sealhulgas kiirendatud litsentsimise kaudu, ning pakkuma stiimuleid kriitilise tähtsusega toorainete tagastamiseks, et tagada neile usaldusväärne, turvaline ja kestlik juurdepääs;

33. märgib jäätmete ringlussevõtu olulisust, arvestades kriitilise tähtsusega toorainete suurt sisaldust elektri- ja elektroonikaseadmetes; märgib, et ringlussevõtu mahu suurenemine ei pruugi pikas perspektiivis olla piisav, et vähendada kaevandamist; märgib lisaks, et ringmajanduse suunas liikumisega saaks luua 700 000 töökohta[28], eelkõige lisatöökohti ringlussevõtutehastes ja remonditeenustes; märgib, et demonteerimine ja ringlussevõtt on suur võimalus tööstuse töökohtade tagasitoomiseks ELi; rõhutab lisaks, et ringlussevõtu arendamist saab kasutada tulevaste toorainevajaduste rahuldamiseks;

34. märgib, et kogutud ringlussevõetavate liitium-ioonveoakude osakaal peaks 2030. aastate keskpaigaks märkimisväärselt suurenema, luues seega olulise teisese tarneallika;

35. märgib, et selleks, et kriitilise tähtsusega toorainete tööstusliku ringlussevõtu protsessid oleksid edukad, on ikka veel vaja suuri era- ja avaliku sektori investeeringuid sorteerimis-, eeltöötlemis- ja taaskasutustaristusse, innovatsiooni, teadusuuringutesse ning tehnoloogiate laiendamisse ja oskustesse, mis pakuvad töövõimalusi, mis prognooside kohaselt järgmistel aastakümnetel oluliselt suurenevad; kutsub komisjoni üles pakkuma stiimuleid kaevandamisest, töötlemisest ja kaubanduslikest jäätmevoogudest pärinevate kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks, et tagada nende usaldusväärne, turvaline ja kestlik kättesaadavus;

36. ergutab komisjoni esitama ettepanekut ringlussevõetud kriitilise tähtsusega tooraine miinimumsisalduse sihtarvude ja kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõtu konkreetsete eesmärkide kohta koos tugeva seireraamistikuga, võttes eeskujuks patareisid ja patareijäätmeid käsitleva määruse ettepaneku ning tuginedes põhjalikule, teaduslikule ja tõenditel põhinevale mõjuhinnangule, milles hinnatakse kaksiküleminekut hõlbustavate toodete jaoks vajalike kriitiliselt tähtsate toorainete miinimumkoguseid ja seda, kui suurt protsenti sellest nõudlusest saaks olemasolevate hinnangute kohaselt rahuldada ringlussevõtu kaudu, ning vajaliku tehnoloogia kättesaadavust; märgib, et esmaste toorainete vähendamise eesmärgid ei tohiks viia selleni, et tooraine üldine saagis langeb nendest miinimumkogustest allapoole;

37. tunnistab, et mahajäetud tööstusaladel (tööstusjäätmete prügilad ja kaevandusjäätmete tammid) leidub sageli äravisatud kriitilise tähtsusega tooraineid, haruldasi muldmetalle ning muid tehnoloogiatoodetes kasutatavaid mineraale ja metalle; ergutab seetõttu nendelt mahajäetud tööstusaladelt leitud väärtuslike materjalide dokumenteerimist, hindamist ja ekstraheerimist, kui see on võimalik ja teostatav; rõhutab vajadust täiustatud rafineerimistehnoloogiate järele asjakohastes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamismehhanismides, et seda potentsiaali ära kasutada;

38. rõhutab, et on vaja tugevamat kontrolli ELi esmatähtsaid kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete ekspordi üle ning tuleb luua võrdsed tingimused vajalikele ohutu ja tõhusa taaskasutamise standarditele vastavatele ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtjatele; kutsub komisjoni üles jäätmesaadetiste määruse läbivaatamisel hoidma ära kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete ebaseaduslikku eksporti; nõuab, et kehtestataks nõuded, mis lubavad kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete eksporti vaid juhul, kui on tagatud, et sihtriigis töödeldakse neid ELi sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega samaväärsetel tingimustel;

39. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi olelusringi lõppu jõudnud kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete nõuetekohaseks kogumiseks ja ringlussevõtuks, selle asemel et ladustada neid kodumajapidamistes, visata prügilasse või põletada;

40. palub komisjonil lisaks ökodisaini nõuetele teha ettepanekud tootekujunduse meetmete kohta, mida kohandatakse eri tootekategooriatega, et hõlpsalt tuvastada ja eemaldada kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavaid osi või komponente, eriti tarbimisjärgsetest jäätmetest, et märkimisväärselt parandada ELis toodetud või müüdud kasutuselt kõrvaldatud toodete pikaealisust, vastupidavust, parandatavust, modulaarsust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust; rõhutab, et need meetmed peaksid looma ELi ettevõtjatele konkurentsieeliseid, ei tohiks tekitada neile ebaproportsionaalset finantskoormust ning peaksid käivitama innovatsiooni;

41. on veendunud, et asendamine on kasulik, kui kriitilise tähtsusega toorainet saaks asendada mõne ohtralt leiduva materjaliga, kuid sellest on vähe kasu, kui asendaja ise ei ole kestlik või on kriitilise tähtsusega või võib asendamise tõttu selliseks muutuda; tunnistab toodete kvaliteedi ja majandusliku elujõulisuse säilitamise tähtsust; kutsub komisjoni üles ergutama ja suurendama teadusuuringuid ja innovatsiooni kriitilise tähtsusega toorainete asendajate kohta eri kasutuses;

Toorainete hankimine EList

42. märgib, et kuigi nutikas tootedisain, materjalide korduskasutamine, ringlussevõetud materjalidega asendamine ning materjalide kasutamise ja tarbimisjalajälje vähendamise edendamine võib esmast nõudlust märkimisväärselt vähendada ning selle potentsiaali tuleks täielikult ära kasutada, on vaja vastutustundlikku ja kestlikku kriitilise tähtsusega toorainete hankimist koos eelneva mõjuhinnanguga, et leevendada võimalikku sotsiaalset ja keskkonnamõju, kui kriitilise tähtsusega toorainete hankimist ei ole võimalik nimetatud meetmetega majanduslikult elujõulisena hoida või kui see tooks kaasa madalama kvaliteediga tooted;

43. rõhutab, et toorainete esmase ja teisese hankimise suhtes kehtivad ELis rangeimad keskkonna- ja sotsiaalsed standardid kogu maailmas, mida tuleb nõuetekohaselt jõustada, see valdkond pakub tuhandeid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ning on rohe- ja digipöörde vältimatu eeltingimus; kutsub seetõttu kõiki osalisi üles edendama vastutustundlikke ja kestlikke kriitilise tähtsusega toorainete hankimise projekte ELis, et toetada kohalikku tootmist ja suurendada teadlikkust väljastpoolt ELi imporditud kriitilise tähtsusega toorainete keskkonnajalajälje kohta; on seisukohal, et see peab toimuma avatud, läbipaistva ja teaduspõhise protsessi kaudu, kuhu on varakult kaasatud asjaomased sidusrühmad ja kohalikud kogukonnad;

44. on kindlalt veendunud, et vastutustundlik hankimine ELis saab põhineda üksnes tõhusal sotsiaaldialoogil, millega edendatakse töötajate tervist ja ohutust, tagatakse inimväärsed töökohad ja töötingimused ning kaitstakse töötajate õigusi soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaudu; kutsub liikmesriike üles tagama, et selle sektori töötajad oleksid kaitstud asjakohaste isikukaitsevahenditega;

45. märgib, et võimalik on arendada vastutustundlikku ja kestlikku akude väärtusahelat, hankides kriitilise tähtsusega tooraineid, nt grafiiti, koobaltit ja liitiumi uutest rajatistest ELis;

46. võtab teadmiseks komisjoni kava võtta ressursside uurimiseks, operatsioonideks ning sulgemisjärgseks keskkonnajuhtimiseks kasutusele Maa seire programmid ja kaugseire; juhib tähelepanu sellele, et kaugseire meetodit kasutades saab tõhustada töö käigus toimuvat regulatiivset järelevalvet;

47. märgib, et paljude ELi tööstussektorite ja teenuste ümbersuunamine ringmajandusele nõuab erioskusi ja -pädevust, et tagada suur keskkonnatoime ja töötajate ohutus, ning rõhutab konkreetset rolli, mida selles asjus mängivad esmategutsejad, VKEd ja idufirmad; märgib lisaks, et kaevandussektor on üha rohkem automatiseeritud, samas kui ringlussevõtt ja ümbertöötlemine on ikka veel tööjõumahukamad; rõhutab, kui oluline on säilitada, arendada ja luua ELis asjakohaseid teadmisi ja oskusi kaevandus- ja töötlemistehnoloogiate ning ringlussevõtu ja muude asjakohaste tehnoloogiate valdkonnas nii seoses kriitilise tähtsusega toorainete kui ka nende töötlemise kõrvalsaadustega, kuna mõnda neist saab kasutada kõrgtehnoloogiliste keemiatoodete tootmiseks; märgib kahetsusega, et praegu ELis kaevandatud toorained tuleb sageli eksportida rafineerimiseks Aasiasse, sest ELis on asjakohane oskusteave ja tehnoloogia kadunud ning see kujutab endast veel üht sõltuvust;

48. kutsub komisjoni üles nõudma kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate tööstuslike kõrvalvoogude tõhusat kasutamist; rõhutab, et eriti kaevandustööstuses on olemas suur potentsiaal haruldaste muldmetallide taaskasutamiseks ja eraldamiseks;

49. märgib, et liikmesriikidel on oluline roll esmastest ja teisestest allikatest pärinevate kriitilise tähtsusega toorainete kestliku omamaise varustamise suurendamisel; kutsub liikmesriike üles parandama uuringu- ja hankeprojektide loamenetluste õigeaegsust, prognoositavust ja läbipaistvust ilma keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid langetamata;

50. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kriitilise tähtsusega toorainete kestlik hankimine põhineb lähenemisviisil, millega tagatakse hoolikalt tasakaal, milles kajastub nii ELi suurenenud vajadus kestlikult hangitud kriitilise tähtsusega toorainete järele kui ka vajadus kaitsta loodust ja bioloogilist mitmekesisust;

51. rõhutab, et parem ja paindlikum prognoositavus ja tõhusus ning selliste peamiste edendavate tegurite nagu konkurentsivõimelise taastuvenergia ja üleminekuperioodil vähese CO2 heitega energiavarustuse prioriseerimine aitavad kaasa vajalike investeeringute ligimeelitamisele;

52. ootab, et komisjon esitaks täiendavaid üksikasju kriitilise tähtsusega toorainete projektide käivitamise kohta alternatiivse ärimudelina ja piirkondliku tööhõive allikana söekaevanduspiirkondades ja muudes üleminekupiirkondades;

Mitmekesistamine

53. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks suhteid kõigi riikidega, kes juba tarnivad ELi kriitilise tähtsusega tooraineid, ning looks süstemaatiliselt ja strateegiliselt ning võimaluse korral koostöös meie liitlastega uusi kriitilise tähtsusega toorainete partnerlusi, võttes arvesse kolmandate riikide suveräänsust oma ressursside üle, tagamaks, et kriitilise tähtsusega toorained muutuksid arengumaade heaolu allikaks, edendaks VKEde osalemist ja muudaks selle oma välis- ja sisepoliitika horisontaalseks ülesandeks ning tutvustaks saavutatud tulemusi 2021. aastal; väljendab heameelt komisjoni kava üle luua tugevad ja toetavad rahvusvahelised partnerlused, edendades ülemaailmset toorainete tegevuskava, seades eesmärgiks ELi strateegilised partnerlused, mis tagavad nii varustuskindluse kui ka arengualased eelised;

54. rõhutab, et kui Euroopa roheline kokkulepe lihtsalt suunab ELi kasvuhoonegaaside heite kaubanduspartneritele, ei ole sellel kliimamuutustele mingit mõju; nõuab seetõttu tungivalt, et EL nõuaks jõustatavaid mitmepoolseid kokkuleppeid globaalse soojenemise ohjeldamiseks ja oma keskkonnastandardite eksportimiseks, muu hulgas hankimise ja töötlemise valdkonnas; on seisukohal, et EL peab välja töötama uued kaubandus- ja investeerimislepingud, uued finants- ja tehnilise abi mudelid ning üldisemalt uue lähenemisviisi rahvusvahelisele diplomaatiale, mille eesmärk on tagada võrdsed tingimused;

55. väljendab heameelt ELi võetud kohustuse üle tagada vastutustundlik ja kestlik toorainete hankimine ning ergutab komisjoni võtma lähtepunktiks vastutustundliku kaevandamise standardi, mille on välja töötanud vastutustundliku kaevandamise tagamise algatus, võttes arvesse VKEde vajadusi; rõhutab vajadust toetada seda kohustust konkreetse tehnilise toe, teadmussiirde, oskuste, institutsioonide ja õigusraamistike ülesehitamise ning partnerriikide institutsioonide ülesehitamise ja nendega peetava poliitilise dialoogiga; rõhutab vajadust homogeense poliitika järele, mis on seotud kriitilise tähtsusega toorainete hankimise eetiliste standarditega; rõhutab vajadust kaasata rohkem riiklikke ja erasektori osalejaid kestlike standardite toetamisse ja rakendamisse;

56. väljendab heameelt komisjoni avaliku pühendumuse üle esitada seadusandlik ettepanek äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta 2021. aastal ning nõuab, et selles õigusaktis panustataks inimõiguste ning väärtusahelate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite rikkumistega tegelemisse; tuletab meelde oma resolutsiooni koos soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta;

57. on veendunud, et rahvusvahelised lepingud peaksid näitama teed vastutustundlikuma ja kestlikuma hankimise suunas kogu maailmas; nõuab tõhustatud koostööd, et töötada välja rahvusvahelised lepingud kriitilise tähtsusega toorainete ekspordipiirangute paremaks jälgimiseks, nendest teatamiseks ja nende rakendamiseks, edendades toorainete vastutustundlikku hankimist ja suurendades ringlust selles sektoris;

58. kordab oma resolutsioonis uue ELi Aafrika-strateegia kohta esitatud nõudmist kasutada Aafrikas leiduvaid kriitilise tähtsusega tooraineid õiglaselt ja kestlikult; toetab komisjoni tema püüdlustes sõlmida Aafrika riikidega uusi kriitilise tähtsusega toorainete partnerlusi, mis tugevdavad väärtusahelat Aafrikas, et see oleks eetiliselt, keskkonnaalaselt ja tehnoloogiliselt kestlikum ning võimaldaks ELi toetusel suurendada suutlikkust;

59. kutsub komisjoni üles tugevdama asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel standardimistegevust seoses kriitilise tähtsusega toorainetega seotud kvaliteetsete komponentidega, kuna see on oluline ELi ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks;

60. nõuab fosfori kestliku majandamise jaoks kasulike kestlike põllumajandustavade ulatuslikumat kasutuselevõttu; tõstab esile selliste tavade sünergilist toimet seoses kliimajalajälje ja bioloogilise mitmekesisuse jalajälje vähendamisega;

61. palub komisjonil teha ettepanek tõhusate kogu ELi hõlmavate kogumissüsteemide nõuete kohta, et suurendada kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmetoodete kogumismäära; kutsub komisjoni üles hindama laiendatud tootjavastutuse muude võimaluste kõrval ka tagatisrahasüsteemide kehtestamist ELi jäätmealastes õigusaktides, eelkõige elektroonikaromude direktiivis, võttes arvesse eri toodete omadusi, tagades samal ajal süsteemide omavahelise ühilduvuse liikmesriikides, et motiveerida tarbijaid viima oma kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, eriti väikeseid esemeid, spetsiaalsetesse kogumis- ja ringlussevõtukohtadesse, tuginedes paljudes liikmesriikides klaasi ja plasti tagatisrahasüsteemidest saadud positiivsetele kogemustele;

62. avaldab kahetsust, et ringlussevõtu madal tase mõne kasutuse korral[29] ning alumiiniumijäätmete ja vanametalli eksport[30] on viinud madalama kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäärani, kui muidu oleks võimalik olnud saavutada; rõhutab, et EL peaks püüdma kehtestada meetmed, et saavutada alumiiniumi kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäär 100 %;

63. palub komisjonil seada esikohale kriitilisega tähtsusega tooraine kaevandamine olemasolevatest kodumaistest kaevandustest, sh kaevanduste rikastamisjäätmed, kivijäätmed, prügilad ja tõhusam jäätmesõelumine, eelistades uut kaevandamist, kui see on kestlik, st kui keskkonnamõju, sealhulgas energia- ja kemikaalikasutus, on väiksemad; rõhutab, et selline kaevandamine ja sellele järgnev taastamine tuleb teostada kasutades parimat võimalikku tehnikat, tagades parimad ökoloogilised näitajad ja majandusliku elujõulisuse;

64. kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kaevandamisprojektide kaevandamisjärgsele etapile ja kriitilise tähtsusega toorainete olelusringi lõpuetapile vastavalt jäätmete raamdirektiivis kehtestatud jäätmehierarhiale ja eriti seal, kus kriitilise tähtsusega toorained on samuti ohtlikud ained;

65. on veendunud, et kaevandamisload ja kontsessioonid peaksid sisaldama nõudeid kõikide majanduslikult ja tehniliselt taaskasutatavate kriitilise tähtsusega toorainete ohutuks, tõhusaks ja kestlikuks taastamiseks ja töötlemiseks; nõuab, et komisjon täidaks viivitamatult parlamendi resolutsioonis kaevandamisjäätmete direktiivi rakendamise kohta esitatud nõudmised; kordab, et direktiivi artikli 18 kohaselt praegu aruandlussüsteemina kasutatav küsimustik ei ole ettenähtud otstarbeks sobiv, ja palub komisjonil luua ühtlustatud, digiteeritud ja läbipaistev ELi registreerimissüsteem, mis põhineb kaevandamisjäätmete ühtlustatud määratlustel ja töötlemiskriteeriumidel ning sisaldab kõiki asjakohaseid keskkonnamõju andmeid, sealhulgas jäätmehoidlate sisalduse kontsentratsiooni;

66. kutsub komisjoni üles karmistama täitmise tagamist ja tagama ELi kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide täielik rakendamine ning tegema vajaduse korral ettepanekuid õigusaktide muutmiseks;

67. ergutab põhjalikult hindama kaevandussektori kaasamist tööstusheidete direktiivi kohaldamisalasse, pidades silmas kaevandustegevuse suurt keskkonnamõju, kaevandamisprojektide keskmiselt suurt ulatust, ELi kaevanduskohtades kohaldatavaid saastekäitlusstandardite erinevusi ja kriitilise tähtsusega toorainete kaevandustegevuse võimalikku laiendamist ELis; soovitab määratleda kaevanduste taastamise jaoks parimat võimalikku tehnikat, mis on eelkõige seotud pinnase ja veega;

68. ergutab komisjoni läbi vaatama keskkonnamõju hindamise direktiivi, et tagada mis tahes suurusjärgus kaevandamisprojektide keskkonnamõju hindamine ja et selle hindamise teostaks sõltumatu kolmas isik;

69. on seisukohal, et kaevandussektori heitkogused ja kriitilise tähtsusega tooraine import peaksid olema hõlmatud tulevase mehhanismiga, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist;

70. on veendunud, et ELi õigusaktid ja rahvusvahelised konventsioonid peaksid takistama kaevandamist kaitsealadel, st Natura 2000 aladel ja Ramsari aladel, teistel riiklikult kindlaksmääratud ja riigiülestel kaitsealadel (nt UNESCO maailmapärandi nimistus olevad alad), põlisrahvaste ja kogukonna kaitsealadel, samuti süvameres ja Arktikas; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma selle eesmärgi saavutamiseks linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi asjakohaste artiklite muutmist;

71. tuletab meelde komisjoni kohustust tagada, et rahvusvahelises merepõhjas olevaid meremineraale ei saa kaevandada ega kasutada enne, kui süvamerekaevandamise mõju merekeskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimtegevusele on piisavalt uuritud, ohtudest on aru saadud ja on tõestatud, et tehnoloogiad ja tegevuspõhimõtted ei kahjusta tõsiselt keskkonda, kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, ning nõuab, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid endale sama kohustuse; ergutab komisjoni muutma see kohustus konkreetseteks meetmeteks, et kaitsta selliseid ülihaavatavaid ökosüsteeme;

72. kutsub komisjoni üles kaaluma seadusandlikke võimalusi kooskõlas Espoo ja Århusi konventsioonidega, tagamaks, et kohalikud omavalitsused võtaksid vastu ja tagaksid kohalike kogukondade õiguse tõhusale ja kaasavale osalemisele uute kaevandamisuuringute ja -projektide loamenetlustes kaevandamisprojektide kõikides etappides ja olemasolevate kaevanduste laiendamistaotluste esitamisel, ning tagama, et kohalikel kogukondadel on õigus kasutada tõhusaid õiguskaitsemehhanisme, mida juhivad sõltumatud kohtud ja järelevalveasutused ilma igasuguse huvide konfliktita;

73. väljendab heameelt selle üle, et komisjoni teatises kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta pööratakse tähelepanu kriitilise tähtsusega toorainetele; nõuab jõulist kaubanduspoliitikat, milles keskendutakse tarneahelate mitmekesistamisele ja vastupidavusvõimele ning seatakse prioriteediks üleilmsete ja ELi mehhanismide parandamine, et luua ELi tööstuse jaoks soodne kaubanduskeskkond;

74. rõhutab, et ELi tööstus seisab silmitsi ägeda rahvusvahelise konkurentsiga toorainetele juurdepääsu osas ning on haavatav kolmandate riikide ekspordipiirangute suhtes; tunnistab, et üleilmne nõudluse tõus viib tõenäoliselt hindade tõusuni, ja ergutab komisjoni selle asjaolu kohta analüüsi esitama;

75. kutsub komisjoni üles mitmekesistama nii palju kui võimalik kriitilise tähtsusega toorainete tarneallikaid, suurendama ressursitõhusust ja vähendama praegust sõltuvust vähestest ELi mittekuuluvatest riikidest, toetades investeeringuid, mis kaasavad ELi ja üleilmseid partnereid ning VKEsid osana pikaajalisest rahvusvahelisest hankestrateegiast; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks tugevdada olemasolevaid partnerlusi ja kaubanduslepinguid ning luua uusi strateegilisi kokkuleppeid või ELi ühisettevõtteid ressursirikaste ja muude sarnaselt meelestatud tarnivate riikidega kooskõlas selgelt määratletud prioriteetidega; tervitab seoses sellega Kanada, Austraalia ja Tšiiliga käimasolevat dialoogi, mille eesmärk on tugevdada kaubandussuhteid kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas; kutsub komisjoni üles järgmisel kriitilise tähtsusega materjalide teemalisel ELi, USA ja Jaapani vahelisel konverentsil koostööd veelgi tugevdama; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele peamiste rahvusvaheliste tarnijatega Lääne-Balkanil, Ida-Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas, samuti Hiinaga ja teiste maailma lõunapoolsete arenguriikidega;

76. rõhutab, et tulevased ELi vabakaubandus- ja partnerluslepingud võivad tagada lisaks suuremale varustuskindlusele ka usaldusväärse poliitilise ja majandusliku raamistiku ning et neisse tuleks lisada konkreetsed sätted kriitilise tähtsusega toorainete kohta, nagu komisjon strateegias „Kaubandus kõigile“ välja kuulutas, et edendada koostööd, tagada rahvusvaheliste kohustuste täitmine, kõrvaldada ekspordipiirangud ja neid vältida ning järgida kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad enne ja pärast ettevõtte asutamist tehtavaid välismaiseid otseinvesteeringuid; kutsub komisjoni üles veelgi tõhustama vabakaubanduslepingute, sealhulgas kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate peatükkide järelevalvet ja jõustamist, tagamaks, et kohustused ja sätted kriitilise tähtsusega toorainete vastutustundliku hankimise kohta on kindlaks määratud ja kaubanduspartnerid neid täidavad ning et arvesse võetakse kaevandustegevusest mõjutatud kogukondade võimalikke muresid; rõhutab, et see peaks kuuluma kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku esmatähtsate ülesannete hulka;

77. kutsub komisjoni üles algatama WTOs arutelu kohaliku sisendi kasutamise nõudest tulenevate piirangute kohta ringmajanduse laiendamisele, looma tugevama partnerluse maailma eri piirkondadega, eelkõige Aafrikaga, ning tagama, et vabakaubanduslepingud kajastavad ringmajanduse täiustatud eesmärke;

78. nõuab päritolureeglite rangemat kasutamist, et kaitsta toorainetootmist ja vältida reeglitest kõrvalehoidmist piirkondades, kus ettevõtjatele kohaldatakse leebemaid kestlikkuse ja tööstussubsiidiumide nõudeid; rõhutab, et igasugune ELi turul tegutsevate ettevõtete uus hankimistegevus peab olema kooskõlas konfliktimineraalide määrusega, muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis kirjeldatud eeskirjadega vastutustundliku hankimise kohta ja tooraine vastutustundliku hankimise alaste rahvusvaheliste standarditega; nõuab selliste kriitilise tähtsusega toorainete impordi keelamist, mis on seotud inim- ja töötajate õiguste rikkumistega, nagu sunniviisiline töö või lapstööjõu kasutamine;

79. rõhutab, et täielikult toimiv reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on oluline kriitilise tähtsusega toorainete avatud ja kestlike kaubavoogude tagamiseks; väljendab muret kriitilise tähtsusega toorainete ekspordipiirangute kasutamise pärast mõnede WTO liikmete, sealhulgas Hiina poolt ning nõuab tungivalt, et kõik liikmed hoiduksid sellise poliitika järgimisest; kutsub komisjoni seetõttu üles kasutama rahvusvahelisi foorumeid, et piirata selliseid kriitilise tähtsusega toorainete moonutavaid ekspordipiiranguid; kordab sellega seoses oma üleskutset, et komisjon kahekordistaks jõupingutusi WTO ambitsioonikaks reformimiseks, et võidelda rahvusvahelise kaubanduse moonutuste ja ebaausate kaubandustavade vastu, tagada stabiilne ja prognoositav rahvusvaheline kaubanduskeskkond ning tagada kõikjal maailmas aus ja tõhus konkurents;

80. väljendab heameelt Jaapani, USA ja komisjoni kaubandusministrite kolmepoolse kohtumise ühisavalduse üle ning toetab tööstussubsiidiumide väljapakutud määratlust; väljendab heameelt tõsiasja üle, et määratlus ulatub kaugemale WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ja ELi subsiidiumivastases määruses sätestatust ning annab subsiidiumile laiema tähenduse; on veendunud, et sellised meetmed on hädavajalikud rahvusvahelisel tasandil kriitilise tähtsusega toorainete vallas võrdsete tingimuste loomiseks, sest tööstussubsiidiumid, eelkõige Hiinas, kujutavad endast tõsist ohtu ELi tööstusele ja töötajatele, sest need moonutavad rahvusvahelist konkurentsi;

81. väljendab heameelt ELi ja USA ühise algatuse üle terase ja alumiiniumi üleilmse liigse tootmisvõimsusega tegelemiseks ning nõuab laiaulatuslike ja viivitamatute meetmete võtmist, et võtta vastutusele riigid, nagu Hiina, mis toetavad kaubandust moonutavat poliitikat; tuletab komisjonile siiski meelde, et praegu kehtivad USA paragrahvi 232 kohased tariifid täies ulatuses ning et see küsimus tuleb kiiremas korras lahendada;

82. nõustub komisjoni hinnanguga, et ELi kriitilise tähtsusega toorainete impordimaksete üleviimisel muudest rahvusvahelistest vääringutest eurole oleks mõned eelised, nagu hinnavolatiilsuse vähendamine ning aitamine vähendada ELi importijate ja ELi mittekuuluvate riikide eksportijate sõltuvust USA dollarites rahastamist pakkuvatest turgudest;

°

° °

83. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.6.2021)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete strateegia kohta

(2021/2011(INI))

Arvamuse koostaja: Sara Matthieu

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et ülemaailmne materjalikasutus suureneb eeldatavalt enam kui kaks korda – 79 brutotonnilt 2011. aastal 167 brutotonnile 2060. aastal; arvestades, et ülemaailmne metallikasutus suureneb prognooside kohaselt 2060. aastaks kaheksalt miljardilt 20 miljardile tonnile (+150 %); arvestades, et Euroopa Komisjoni ja OECD prognooside kohaselt toob digitaalsele, väga energiatõhusale ja kliimaneutraalsele majandusele üleminek kaasa suurema nõudluse kriitilise tähtsusega toorainete ja esmaste materjalide järele;

B. arvestades, et pool kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest tuleneb loodusvarade kaevandamisest ja töötlemisest[31] ning 2 % kaevandussektorist[32]; arvestades, et loodusvarade kaevandamine ja töötlemine kõigis sektorites põhjustab enam kui 90 % bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja veestressist[33]; arvestades, et metallide kaevandamisel ja kasutamisel on mitmesugune saastav mõju, sealhulgas toksiline toime inimestele ja ökosüsteemidele, nagu näiteks halb õhukvaliteet, saastunud pinnas, metsade hävitamine ja elupaikade kadu[34]; arvestades, et umbes 10 % globaalsest primaarenergiast kasutatakse metallivarude kaevandamiseks, transportimiseks ja rafineerimiseks kõigis sektorites; arvestades, et metallide jaoks kasutatava globaalse primaarenergia suhteline osakaal peaks 2030. aastaks kasvama 40 %-ni[35];

C. arvestades, et kriitilise tähtsusega toorained on taastumatud loodusvarad; arvestades, et materjalikasutuse kasv koos materjali kaevandamise, töötlemise ja jäätmete keskkonnamõjudega suurendab tõenäoliselt survet meie majanduse ressursibaasile[36];

D. arvestades, et toorainete kaevandamine süvamere põhjas paneb mereelustiku, sealhulgas liigid ja elupaigad, kogu Euroopas surve alla, ning toob kaasa kumulatiivsed mõjud, mis vähendavad mereökosüsteemide üldist vastupidavust[37]; arvestades, et on vähetõenäoline, et eesmärk saavutada Euroopa mereala hea keskkonnaseisund 2020. aastaks on saavutatud[38]; arvestades, et inimtegevus ohustab, halvendab või hävitab ookeane, meresid ja mereressursse üle kogu maailma üha enam;

E. arvestades, et kaevandamine toob pinnase ja põhjavee jaoks kaasa mitmeid reostusega seotud riske; arvestades, et selline reostus võib veeloomastikku saastada ja isegi hävitada, mis ulatub kaevanduskohtadest kaugele eemale allavoolu; selline reostus mõjutab ka taimekasvu ja vett tarbivaid maismaaloomi; arvestades, et naabruses elav elanikkond ning samuti taimed ja loomad puutuvad vee tarbimise kaudu saastega kokku;

F. arvestades, et seismiline sondeerimine ja avamerepuurimine põhjustavad ookeanides ja meredes märkimisväärset veealust müra, ning arvestades, et see veealune müra mõjutab otseselt paljusid mereloomi, mõnikord surmavalt;

G. arvestades, et märkimisväärne osa kriitilise tähtsusega toorainetest hangitakse praegu riikidest või neid töödeldakse riikides, kus sotsiaalsed ja keskkonnanõuded on EList vähem ranged;

H. arvestades, et on vaja tagada toorainete, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete, säästev ja eetiline sisseostmine, et tagada metallide ja mineraalidega varustatus rohelisest kokkuleppest tulenevate eesmärkide jaoks vajaliku tehnoloogia jaoks;

I. arvestades, et ainult väheseid metalle on suhteliselt hästi ringlusse võetud, enamikku neist, eriti haruldasi muldmetalle, on siiski halvasti ringlusse võetud; arvestades, et elektri- ja elektroonikaseadmete romud on üks kiiremini kasvavaid ringlussevõtu vooge ning arvestades, et ELis võetakse ringlusse praegu vähem kui 40 % elektroonikaromudest; arvestades, et jäätmesõelumise suurendamine aitaks vähendada sõltuvust välismaistest tarnijatest ja vähendada keskkonnakahju; arvestades, et elektri- ja elektroonikaseadmete romud kujutavad endast olulist terviseohtu ja riski, kui väärtusahelas olevad ettevõtted seda nõuetekohaselt ei halda, kuna see sisaldab keerukat materjalisegu, millest mõned on ohtlikud ained; arvestades, et sageli puudub teave konkreetsete kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutuse ja ringlussevõtu potentsiaali kohta;

J. arvestades, et kuni 90 % kogu maailma elektri- ja elektroonikaseadmete romudest müüakse või kõrvaldatakse ebaseaduslikult[39], sest tuhandeid tonne elektroonikaromusid deklareeritakse vääralt kui kasutatud kaupa; arvestades, et igal aastal eksporditakse liikmesriikidest hinnanguliselt 352 474 tonni elektroonikaromusid lõunapoolsetesse riikidesse, kus sotsiaal-, tervishoiu- ja ohutusnõuded on madalamad kui need, mis kehtivad liidus[40];

1. tuletab meelde, et oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsioonis uue teaduspõhise ringmajanduse tegevuskava kohta nõudis see 2030. aastaks siduvaid ELi eesmärke, et märkimisväärselt vähendada ELi materjali ja tarbimise keskkonnamõju ning et viia need hiljemalt 2050. aastaks planeedi suutlikkuse piiridesse, kasutades ajakohastatud seireraamistiku osana 2021. aasta lõpuks vastu võetud näitajaid;

2. nõuab, et komisjon lisaks oma kriitilise tähtsusega toorainete nõudluse stsenaariumidesse kõik potentsiaalsed võimalused ressursside tarbimise minimeerimiseks;

3. rõhutab vajadust edendada materjali ja tarbimise keskkonnamõju vähendamist, et vähendada survet kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelatele; rõhutab, et see on ka oluline keskkonnahoidliku tehnoloogiaga seotud kriitilise tähtsusega toorainete nõudluse kasvu vähendamise jaoks, hõlbustades rohelise kokkuleppe rakendamist ja üleminekut kliimaneutraalsele majandusele; kutsub komisjoni üles seadma ringmajandusele üleminek prioriteediks, vähendades ELi impordisõltuvust, parandades ressursitõhusust, optimeerides ressursside tarbimist ning hoides ja korduskasutades väärtuslikke tooraineid ELis;

4. on seisukohal, et kriitilise tähtsusega tooraine asendamine mittekriitilise tähtsusega toorainega, mis annab sarnaseid tulemusi, on oluline moodus vähendada kriitilise tähtsusega toorainega seotud sõltuvust kolmandatest riikidest; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada selle valdkonna pikaajaline toetus ja stiimulid teadus- ja arendustegevuse jaoks; juhib siiski tähelepanu asendamisega seotud piirangutele, kuivõrd see tähendab ainult nõudluse ülekandmist teistele metallidele, jättes käsitlemata metallidele avaldatava surve ja ressursside piiratud olemuse küsimuse;

5. märgib, et teatud kriitilise tähtsusega toorainete korral, näiteks fosfor, puudub asendus; märgib samuti, et kuigi fosfaatkivim oli juba 2014. aastal kantud teise kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja, kuna EL on sellest väga sõltuv, ei ole fosfori kasutustõhususe parandamiseks Euroopa põllumajandussektoris, mis kasutab 95 % liidu fosforist, rakendatud ühtegi konkreetset struktuurimeedet; rõhutab, et põllumajandussektori negatiivse fosforibilansi korral peaks fosfaatkivimite sisseostmise asemel tegelema ringlussevõetud fosformaterjalide suurema kasutusega ning et fosforiringluse parandamiseks on vaja täiendavaid algatusi; nõuab fosfori kestliku majandamise jaoks kasulike kestlike põllumajandustavade ulatuslikumat kasutuselevõttu; tõstab esile selliste tavade sünergilist toimet seoses kliimajalajälje ja bioloogilise mitmekesisuse jalajälje vähendamisega;

6. palub komisjonil lisaks ökodisaini nõuetele teha ettepanekud tootekujunduse meetmete kohta, mida kohandatakse eri tootekategooriatega, et hõlpsalt tuvastada ja eemaldada kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavaid osi või komponente, eriti tarbimisjärgsetest jäätmetest, ELis toodetud või müüdud kasutuselt kõrvaldatud toodete pikaealisuse, vastupidavuse, parandatavuse, modulaarsuse, korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse märkimisväärseks parandamiseks;

7. kordab oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsioonis uue ringmajanduse tegevuskava kohta esitatud üleskutset toodete vastupidavuse ja parandatavuse selge ja ühtlustatud märgistamise kohta remondiindeksi kujul; palub komisjonil hinnata ka ringlussevõetavuse indeksi võimalikku vastuvõtmist analoogselt ELi energiamärgisega kõigi ELis toodetud või müüdavate elektri- ja elektroonikatoodete jaoks;

8. kordab toodete ja teenuste optimeeritud kasutuse ringmajanduse potentsiaali; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama uues kestlike toodete algatuses uusi kestlikke ja ringmajanduse ärimudeleid, sealhulgas toodet kui teenust, tingimusel et need säästavad ressursse, vähendavad keskkonnamõju ja tagavad tarbijakaitse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama neid lähenemisviise õigusraamistike võimaldamise kaudu;

9. palub komisjonil teha ettepanek tõhusate kogu ELi hõlmavate kogumissüsteemide nõuete kohta, et suurendada kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmetoodete kogumismäära; kutsub komisjoni üles hindama laiendatud tootjavastutuse muude võimaluste kõrval ka tagatisrahasüsteemide kehtestamist ELi jäätmealastes õigusaktides, eelkõige direktiivis 2012/19/EL, võttes arvesse erinevate toodete omadusi, tagades samal ajal süsteemide omavahelise ühilduvuse liikmesriikides, et motiveerida tarbijaid viima oma kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, eriti väikeseid esemeid, spetsiaalsetesse kogumis- ja ringlussevõtu kohtadesse, tuginedes paljude liikmesriikide klaasi ja plasti tagatisrahasüsteemide positiivsele kogemusele;

10. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid iga tootekategooria jaoks määratletud ringlussevõetud kriitilise tähtsusega tooraine miinimumsisalduse ambitsioonikate eesmärkide ja kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõtu eesmärkide kohta, millele oleks lisatud tugev seireraamistik, mis oleks inspireeritud patareisid ja patareijäätmeid käsitleva määruse ettepanekust (COM(2020)0798); kutsub komisjoni üles tegutsema, eelkõige esitama igakülgsel mõjuhinnangul põhinevaid seadusandlikke ettepanekuid, et järk-järgult asendada elektri- ja elektroonikaseadmete romusid käsitlevas direktiivis sisendipõhised ringlussevõtu eesmärgid erinevate tootekategooriate väljundipõhiste ringlussevõtu eesmärkidega, et suurendada kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutust elektroonikaromudest; peab kiiduväärseks komisjoni käimasolevat hindamist elektri- ja elektroonikaseadmete ELi ringlussevõtu standardite võimaliku täiustamise kohta, et suurendada kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate koostisosade taaskasutust ja ringlussevõttu;

11. palub komisjonil tagada kooskõla ELi kriitilise tähtsusega toorainete strateegia ja kestlikkust toetava kemikaalistrateegia vahel, sealhulgas tõhusad riskijuhtimismeetmed oluliste metallide ohutuks kasutuseks ja ringlussevõtuks, kui asendamine ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatav;

12. nõuab peamiste tooterühmade remontijate ja ringlussevõtjate jaoks kohustuslikke miinimumtöötlusstandardeid seoses protsessi tõhususe, keskkonnatoime ja ohutusega, võttes arvesse töötajate kokkupuudet elektri- ja elektroonikaseadmete romudes sisalduvate toksiliste ja radioaktiivsete materjalidega; rõhutab, kui oluline on remondi- ja ringlussevõtu kohtades töötajaid varustada isikukaitsevahenditega, sealhulgas mitteametlikus remondi- ja ringlussevõtusektoris; kordab sellega seoses parlamendi seisukohta neljanda ettepaneku kohta kantserogeene ja mutageene käsitleva direktiivi muutmiseks;

13. rõhutab, et 2020. aasta kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja lisati boksiit, mida saab alumiiniumi saamiseks rafineerida; märgib, et kuigi boksiit ei ole ringlussevõetav, kuna seda tarbitakse kogu selle kasutuse ajal, on alumiinium ilma kvaliteedikaota ammendamatult ringlussevõetav; avaldab kahetsust, et ringlussevõtu madal tase mõne kasutuse korral[41] ning alumiiniumijäätmete ja vanametalli eksport[42] on viinud madalama kasutamisjärgse ringlussevõtu sisendmäärani, kui muidu oleks võimalik olnud saavutada; rõhutab, et EL peaks püüdma kehtestada meetmed, et saavutada alumiiniumi kasutamisjärgse ringlussevõtu täielik sisendmäär;

14. tuletab meelde oma nõudmisi oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsioonis uue ringmajanduse tegevuskava kohta seoses jäätmesaadetiste määruse läbivaatamisega; kutsub komisjoni üles kehtestama jäätmesaadetiste määruse läbivaatamisel nõuded, mis üksnes võimaldavad eksportida jäätmetooteid, eriti neid, mis sisaldavad kriitilise tähtsusega tooraineid, kui on tagatud, et neid töödeldakse vastavalt sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele, mis on samaväärsed ELis kohaldatavate nõuetega; nõuab rangemat täitmise tagamist ja turujärelevalvet, et vältida kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmetoodete ebaseaduslikku eksporti; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks jäätmesaadetiste määruse ja laevade ringlussevõttu käsitleva määruse eelseisva läbivaatamise raames 2023. aastal, et lammutamiseks saadetud merelaevadelt saadud kriitilise tähtsusega tooraineid ei viidaks Euroopa Liidust jäätmetena välja;

15. rõhutab hästitoimiva ringlussevõetud tooraine turu loomise kriitilise tähtsusega rolli; kutsub komisjoni sellega seoses üles kiiresti looma peamiste sekundaarsete materjalide, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete turu vaatlusrühma;

16. juhib tähelepanu sellele, et kuigi kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime peamine eesmärk on luua moodus suurema kestlikkuse ja julgeoleku saavutamiseks, tuleks selle kohaldamisala laiendada kõigile toorainetele, sealhulgas ringlussevõetud toorainetele, mis moodustavad strateegiliselt olulise osa peamistest väärtusahelatest;

17. tunnistab töötajate täiendus- ja ümberõppe vajadust, et edendada üleminekut nn pruunidelt kutseoskustelt rohelistele kutseoskustele; märgib, et paljude ELi tööstussektorite ja teenuste ümbersuunamine ringmajandusele nõuab erioskusi ja -pädevust, et tagada suur keskkonnatoime ja töötajate ohutus, ning rõhutab konkreetset rolli, mida selles asjus mängivad esmategutsejad, VKEd ja idufirmad; kutsub komisjoni üles tunnustama seda rolli Euroopa tööstusstrateegia ja VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks ajakohastamisel; palub komisjonil prioriteetselt lisada ringmajanduse koolitus- ja ümberõppeprogrammid Euroopa uude oskuste tegevuskavasse ja ELi rahastamisprogrammidesse; kutsub komisjoni üles tagama piisavad rahalised vahendid ümberõppe jaoks ning käsitlema selle ülemineku sotsiaalseid, tööhõive-, majandus- ja keskkonnamõjusid endistes kaevanduspiirkondades;

18. kutsub komisjoni üles kaevandustööstuses rakendama üldsusele avalikustamise, läbipaistvuse ja aruandluse jaoks rangeid standardeid;

19. rõhutab, et kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamise ja töötlemisega seotud majandus-, keskkonna- ja tervisekahjustuste ohvritele tuleks tagada tõhus juurdepääs õigusemõistmisele; tuletab sellega seoses meelde oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kõikide kriitilise tähtsusega toorainete sotsiaalselt ja keskkonnaga vastutustundlikule sisseostmisele nii ELis kui ka väljaspool seda ning nende jälgitavusele kogu nende olelusringi jooksul; rõhutab, kui oluline on selles protsessis arvestada ELi järgmise etapi ettevõtjate ja VKEde vajadustega; kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama tulevastes kohustuslikes hoolsuskohustust käsitlevates õigusaktides erilist tähelepanu kaevandussektorile, arvestades kaevandamise märkimisväärset mõju keskkonnale;

20. peab sellega seoses kiiduväärseks konfliktipiirkondadest pärit mineraale käsitleva määruse (EL) 2017/821 täielikku kohaldamist alates 1. jaanuarist 2021; on siiski arvamusel, et määrus peaks olema ambitsioonikam nii hõlmatud mineraalide kui ka kehtestatud kohustuste suhtes, ning kutsub komisjoni üles määrust 2023. aastaks läbi vaatama;

21. kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima kolmandate riikide kohaldatavate ekspordipiirangutega seotud jätkuvat probleemi ja leidma sellele lahenduse; kutsub komisjoni üles jälgima ka seda, kuidas kolmandad riigid tegelevad kriitilise tähtsusega toorainete ekspordi väljaostuga ja piiravad ELi võimalusi sisseostmise mitmekesistamiseks; kordab kehtivate kaubanduseeskirjade maksimaalse rakendamise vajadust, luues kahe- ja mitmepoolsete läbirääkimiste poliitikavahendina kriitilise tähtsusega tooraine ekspordipiirangute seiremehhanismi ja edendades dialoogi nende kasutuse üle;

22. kutsub komisjoni üles töötama välja teadusprogramme, mis aitavad leevendada tarnega seotud riske, võttes arvesse, et kriitilise tähtsusega tooraineid kasutatakse otseselt kaitse- ja kosmosetööstuses ning et nende roll on ülioluline peamiste kaitsevõimete arendamisel;

23. kutsub komisjoni üles hankimist käsitlevas riskianalüüsis kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja koostamisel nõuetekohaselt arvesse võtma kõiki kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamõjusid;

24. tunneb heameelt eesmärgi üle saada kestlike toorainete tootmisel ülemaailmseks liidriks; rõhutab, et see nõuab kõikide asjakohaste poliitiliste algatuste ja ELi õigusaktide sidusust;

25. palub komisjonil ja Euroopa tooraineliidul seada esikohale kriitilisega tähtsusega tooraine kaevandamine olemasolevatest kodumaistest kaevandustest, sh kaevanduste rikastamisjäätmed, kivijäätmed, prügilad ja tõhusam jäätmesõelumine, eelistades uut kaevandamist, kui see on kestlik, st kui keskkonnamõju, sealhulgas energia- ja kemikaalikasutus, on väiksemad; rõhutab, et selline kaevandamine ja sellele järgnev taastamine tuleb teostada kasutades parimat võimalikku tehnikat, tagades parima ökoloogilise toimivuse ja majandusliku elujõulisuse;

26. kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu kaevandamisprojektide kaevandamisjärgsele etapile ja kriitilise tähtsusega toorainete olelusringi lõpuetapile vastavalt jäätmete raamdirektiivis kehtestatud jäätmehierarhiale ja eriti seal, kus kriitilise tähtsusega toorained on samuti ohtlikud ained;

27. on veendunud, et kaevandamisload ja kontsessioonid peaksid sisaldama nõudeid kõikide majanduslikult ja tehniliselt taaskasutatavate kriitilise tähtsusega toorainete ohutuks, tõhusaks ja kestlikuks taastamiseks ja töötlemiseks; nõuab, et komisjon täidaks viivitamatult parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis kaevandamisjäätmete direktiivi rakendamise kohta esitatud nõudmised; kordab, et direktiivi artikli 18 kohaselt praegu aruandlussüsteemina kasutatav küsimustik ei ole ettenähtud otstarbeks sobiv, ja palub komisjonil luua ühtlustatud, digiteeritud ja läbipaistev ELi registreerimissüsteem, mis põhineb kaevandamisjäätmete ühtlustatud määratlustel ja töötlemiskriteeriumidel ning sisaldab kõiki asjakohaseid keskkonnamõju andmeid, sealhulgas jäätmehoidlate sisalduse kontsentratsiooni;

28. palub komisjonil kehtestada väävli ja raskmetallide kontsentratsiooni ülemmäärad jäätmehoidlate jaoks, et hõlbustada kaevandamisjäätmetest pärinevate kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutust ning vähendada võimalikku happe äravoolu ja reostust, tagades samal ajal piisavalt aega selliste uute piirmääradega kohanemiseks;

29. kutsub komisjoni üles uurima võimalust uue ÜRO Keskkonnaprogrammi rikastamisjäätmete käitlemise ülemaailmse tööstusstandardi lisamiseks liidu õigusse ja selle edasiarendamiseks ning soodustama selle kasutuselevõttu ühtsel turul kriitilise tähtsusega tooraineid importivate ja kasutavate ettevõtete väärtusahelates;

30. on arvamusel, et kuigi strateegilistel põhjustel tuleks kodumaiseid kriitilise tähtsusega tooraineid edendada imporditud toorainete asemel, pidades silmas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ning eriti ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030 ja nullsaaste tegevuskava eesmärke, tuleks siiski tagada, et ELi keskkonnaalased õigusaktid tagavad, et kaevandamisel ELis on minimaalne keskkonnamõju ja et rohelise kokkuleppe jaoks vajalik potentsiaalne uus kaevandustegevus Euroopas ei suuna lihtsalt ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja keskkonnamõju teistesse majandussektoritesse;

31. kutsub komisjoni üles karmistama täitmise tagamist ja tagama ELi kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide täielik rakendamine ning tegema vajaduse korral ettepanekuid õigusaktide muutmiseks;

32. ergutab põhjalikult hindama kaevandussektori kaasamist tööstusheidete direktiivi kohaldamisalasse, pidades silmas kaevandustegevuse suurt keskkonnamõju, kaevandamisprojektide keskmiselt suurt ulatust, Euroopa kaevanduskohtades kohaldatavaid reostuse korraldamise standardite erinevusi ja kriitilise tähtsusega toorainete kaevandustegevuse võimalikku laiendamist Euroopas; ergutab põhjalikult hindama kaevandussektori lisamist tööstusheidete direktiivi kohaldamisalasse; soovitab määratleda kaevanduste taastamise jaoks parimat võimalikku tehnikat, mis on eelkõige seotud pinnase ja veega;

33. ergutab komisjoni läbi vaatama keskkonnamõju hindamise direktiivi, et tagada mis tahes suurusjärgus kaevandamisprojektide keskkonnamõju hindamine ja et selle hindamise teostaks sõltumatu kolmas isik;

34. kutsub komisjoni üles esitama teaduspõhiseid ja rangeid kestlikkuse kriteeriume, et määratleda, mis on taksonoomiamääruse kohaselt kestlik investeering kaevandussektorisse; rõhutab, et kõik kriitilise tähtsusega toorainetega seotud toetused peaksid järgima põhimõtet „ära tekita kahju“ kooskõlas Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevate kohustustega;

35. rõhutab vajadust kiiresti arendada programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsiooniprojekte jäätmetöötluse, ringlussevõtu, taastamise ja taastootmise, kõrgtehnoloogiliste materjalide ja asendamise, kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamis- ja töötlemisprotsesside kohta, sealhulgas kaevandamisjääkidest, rikastamisjäätmetest ja keerukatest voogudest, et vähendada olulisel määral keskkonnamõju ja parandada kliimaalast suutlikkust;

36. on seisukohal, et kaevandussektori heitkogused ja kriitilise tähtsusega tooraine import peaksid olema hõlmatud tulevase mehhanismiga, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist;

37. on seisukohal, et mis tahes meetmed kaevandamisprojektide kiirendamiseks ja hõlbustamiseks vastavalt parema õigusloome tegevuskavale ei tohiks mingil juhul olla keskkonnale ja sotsiaalkaitsele kahjulikud ning need peaksid samuti tagama üldsuse osalemise;

38. on veendunud, et ELi õigusaktid ja rahvusvahelised konventsioonid peaksid takistama kaevandamist kaitsealadel, st Natura 2000 aladel ja Ramsari aladel, teistel riiklikult määratletud ja riigiülestel loodusaladel (nt UNESCO maailmapärandi nimistus olevad alad), põlisrahvaste ja kogukonna loodusaladel, samuti süvameres ja Arktikas; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma selle eesmärgi saavutamiseks linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi asjakohaste artiklite muutmist;

39. tuletab meelde komisjoni kohustust, et rahvusvahelises süvamerepõhjas olevaid meremineraale ei saa kaevandada ega kasutada enne, kui süvamere kaevandamise mõju merekeskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimtegevusele on piisavalt uuritud, ohtudest on aru saadud ja on tõestatud, et tehnoloogiad ja tegevuspõhimõtted ei kahjusta tõsiselt keskkonda, kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, ja nõuab seda parlamendilt ja nõukogult; ergutab komisjoni muutma see kohustus konkreetseteks meetmeteks, et kaitsta selliseid ülihaavatavaid ökosüsteeme;

40. kutsub komisjoni üles kaaluma seadusandlikke võimalusi kooskõlas Espoo ja Århusi konventsioonidega, tagamaks, et kohalikud omavalitsused võtaksid vastu ja tagaksid kohalike kogukondade õiguse tõhusale ja kaasavale osalemisele uute kaevandamisuuringute ja -projektide loamenetlustes kaevandamisprojektide kõikides etappides ja olemasolevate kaevanduste laiendamistaotluste esitamisel, ning tagama, et kohalikel kogukondadel on õigus pöörduda tõhusate õiguskaitsemehhanismide poole, mida administreerivad sõltumatud kohtud ja järelevalveasutused, kus puudub huvide konflikt.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.6.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

7

24

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Cyrus Engerer, Eleonora Evi, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Peter Liese, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ştefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Maria Spyraki, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Emma Wiesner, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manuel Bompard, Annika Bruna, Kateřina Konečná, Sara Matthieu

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

45

+

ID

Aurélia Beigneux, Annika Bruna, Catherine Griset

NI

Ivan Vilibor Sinčić

PPE

Stanislav Polčák, Michal Wiezik

Renew

Pascal Canfin, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Emma Wiesner

S&D

Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Günther Sidl, Petar Vitanov, Tiemo Wölken

The Left

Manuel Bompard, Petros Kokkalis, Kateřina Konečná, Silvia Modig, Mick Wallace

Verts/ALE

Margrete Auken, Eleonora Evi, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Sara Matthieu, Tilly Metz, Ville Niinistö, Jutta Paulus

 

7

ECR

Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Joanna Kopcińska, Ryszard Antoni Legutko, Rob Rooken, Alexandr Vondra, Anna Zalewska

 

24

0

ID

Simona Baldassarre, Marco Dreosto, Teuvo Hakkarainen, Silvia Sardone

PPE

Bartosz Arłukowicz, Traian Băsescu, Alexander Bernhuber, Nathalie ColinOesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Esther de Lange, Peter Liese, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Dan-Ştefan Motreanu, Ljudmila Novak, Jessica Polfjärd, Christine Schneider, Maria Spyraki, Pernille Weiss

Renew

Andreas Glück

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (14.7.2021)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete strateegia kohta

(2021/2011(INI))

Arvamuse koostaja (*): Roman Haider

 

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. väljendab heameelt ELi uue kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava, Euroopa tooraineliidu loomise ja kriitilise tähtsusega toorainete rõhutamise üle komisjoni teatises kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta; nõuab jõulist kaubanduspoliitikat, milles keskendutakse tarneahelate mitmekesistamisele ja vastupidavusvõimele ning seatakse prioriteediks üleilmsete ja ELi mehhanismide parandamine, et luua Euroopa tööstuse jaoks soodne kaubanduskeskkond;

2. rõhutab, et ELi kaubanduspoliitikal on oluline roll ELi juurdepääsu parandamisel kõigile kriitilise tähtsusega toorainetele, sealhulgas mitteväärismetallidele, mineraaltoormele, agregaatidele ja biootilistele materjalidele, edendades samal ajal kestlikke standardeid, head valitsemistava ja vastutustundlikku tooraine hankimist; märgib, et ELi 2020. aasta läbivaadatud nimekirjas on 30 kriitilise tähtsusega toorainet, sealhulgas neli hiljuti lisatud ainet; märgib lisaks, et suurvõimude vahelised kasvavad pinged on paljastanud ELi strateegilised haavatavused, eriti rohelise kokkuleppe täitmiseks ning ELi majanduse digipöörde tagamiseks oluliste ja vajalike põhiressursside, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete ja töödeldud materjalidega varustatuse kindlustamisel; märgib, et kaupadest sõltuvuse jälgimine ja kriitilise tähtsusega toorainetele ligipääsu tagamine võivad tagada kestlike tarneahelate parema vastupidavusvõime; rõhutab, et see peaks olema ELi avatud strateegilise autonoomia rakendamise üks põhielemente;

3. väljendab heameelt ajakohastatud uue tööstusstrateegia[43] avaldamise ja selles sisalduva nõudmise üle tugevdada Euroopa avatud strateegilist autonoomiat ning uusi partnerlusi tööstuse ja sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega; väljendab heameelt komisjoni käimasoleva töö üle kriitilise tähtsusega tarneahelate osas ning rõhutab tema eri strateegiate ja poliitikavaldkondade kooskõlastamise olulisust; rõhutab kriitilise tähtsusega tarneahelate riske, mille COVID-19 kriis on ilmsiks toonud, ning kutsub komisjoni üles võtma vastu ELi vastupidavusvõime ja kestliku tarneahela strateegiat jätkustrateegiana ELi tööstusstrateegiale, tuvastades kriitilise tähtsusega toorainetele tuginevad tarneahelad, mille vastupidavusvõimet ja kestlikkust suurendataks tarnete mitmekesistamise, töötlemisrajatiste tagasitoomise ja vajaduse korral kaevandamise ning varude loomise kaudu; toetab selle analüüsi jaoks vajalike aruandluse sätete kaasamist äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kontekstis;

4. nõuab selles osas suuremat investorite ja kõigi asjaomaste sidusrühmade koostööd, sealhulgas kogu väärtusahela tööstuslike osaliste, liikmesriikide ja piirkondade, ametiühingute, kodanikuühiskonna, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, investorite ja valitsusväliste organisatsioonide vahel ELi majanduse sektorites, mida mõjutavad kõige enam kriitilise tähtsusega tooraine tarnete kitsaskohad, kasutades kas Euroopa tooraineliidu pakutavat raamistikku või moodustades sektoripõhised tööstuse ja sidusrühmade liidud, et tegeleda puudustega kriitilise tähtsusega toorainete tarnetes; usub, et sellise koostöö eesmärk peaks olema analüüsida tarneahela kitsaskohti, strateegiliste varude loomise võimalikku rolli nõrkade kohtade kõrvaldamisel ning uute hankepaikade ja tehnoloogiate avastamise alase uurimistegevuse rahastamist;

5. peab oluliseks Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete strateegia kohaldamisala laiendamist, kuna strateegia lõppeesmärk on kaardistada teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuseni; rõhutab, et need suurema vastupidavusvõime saavutamise püüdlused peaksid hõlmama ja käsitlema mitte ainult kriitilise tähtsusega tooraineid, vaid ka kõiki tooraineid, sealhulgas teiseseid tooraineid, mis moodustavad peamiste väärtusahelate strateegilise osa;

6. võtab murega teadmiseks Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2021. aasta prognoosi, et energiasektori üleilmne nõudlus kriitilise tähtsusega mineraalide järele võib 2040. aastaks tõusta järsult kuni kuus korda nende kasutuse tõttu akudes, taastuvenergia tehnoloogiates ja võrgutaristus[44], ning on veendunud, et ELi märkimisväärne sõltuvus kriitilise tähtsusega toorainete impordist, sealhulgas 100 % impordisõltuvus mitmetest erimetallidest ja haruldastest muldmetallidest õõnestab ELi strateegilist autonoomiat ja geopoliitilisi eesmärke; rõhutab, et kuna mitmeid kriitilise tähtsusega tooraineid käsitlevad ELi tarne- ja investeerimiskavad ei ole piisavad sisenõudluse rahuldamiseks ja kuna kriitilise tähtsusega toorainete hinnad on üleilmsel tasandil paika pandud, seisab ELi tööstus toorainetele ligipääsu osas silmitsi tiheda rahvusvahelise konkurentsiga ning on haavatav kolmandate riikide kehtestatud eksporti piiravate meetmete suhtes; tunnistab, et üleilmne nõudluse tõus viib tõenäoliselt hindade tõusuni, ja ergutab komisjoni selle asjaolu kohta analüüsi esitama; usub, et seda analüüsi peaks täiendama tugev kommunikatsioonistrateegia, milles selgitatakse kodanikele võimalikke kompromisse;

7. kutsub seetõttu komisjoni üles – lisaks toorainete omamaise hankimise tugevdamisele – mitmekesistama nii palju kui võimalik kriitilise tähtsusega toorainete tarneallikaid, suurendama ressursitõhusust ja vähendama praegust sõltuvust vähestest ELi mittekuuluvatest riikidest, arendades mitte ainult kaevandamisvõimekusi, vaid ka töötlemis-, rafineerimis- ja ringlussevõturajatisi ning toetades investeeringuid, mis kaasavad Euroopa ja üleilmseid partnereid ning VKEsid osana pikaajalisest rahvusvahelisest hankestrateegiast; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks tugevdada olemasolevaid partnerlusi ja kaubanduslepinguid ning luua uusi strateegilisi kokkuleppeid või ELi ühisettevõtteid ressursirikaste ja muude sarnaselt meelestatud tarnivate riikidega kooskõlas selgelt määratletud prioriteetidega; tervitab seoses sellega käimasolevat dialoogi Kanada, Austraalia ja Tšiiliga, mille eesmärk on tugevdada kaubandussuhteid kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas; kutsub komisjoni üles tugevdama veelgi koostööd ELi, USA ja Jaapani vahelise kriitilise tähtsusega aineid käsitleva konverentsi raames; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele peamiste rahvusvaheliste tarnijatega Lääne-Balkanil, Ida-Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas, samuti Hiinaga ja teiste maailma lõunapoolsete arenguriikidega;

8. rõhutab, et toorainete kaevandamine on paljudel juhtudel keskkonnale kahjulik; usub seetõttu, et ELi ringmajanduse edendamiseks tuleks suurendada ressursitõhusust, laiendada esmaste ja teiseste toorainete ringlussevõttu, edendada ringluspõhiseid tarneahelaid, arendada edasi olelusringi lõpu väärtusahelaid ning võimaluse korral asendada väärtusahelates kriitilise tähtsusega toorained ja vähendada nende kasutust, näiteks sünteetiliste alternatiivide abil; palub komisjonil tulenevalt geopoliitilise olukorra muutumisega kogu maailmas seotud ebakindlusest ja võimalikest kaubanduspingetest rikaste ELi mittekuuluvate tootjariikidega keskkonna- ja sotsiaalsete riskide, sealhulgas varade kasutuskõlbmatuks muutumise ja keskkonnameetmete suuremate kulude tõttu, keskenduda ka kriitilise tähtsusega toorainete tarnete tagamisele Euroopas, luues strateegilised varud, kui analüüs näitab, et see on asjakohane;

9. rõhutab, et tulevased ELi vabakaubandus- ja partnerluslepingud võivad tagada lisaks suuremale varustuskindlusele ka usaldusväärse poliitilise ja majandusliku raamistiku ning et neisse tuleks lisada konkreetsed sätted kriitilise tähtsusega toorainete kohta, nagu komisjon strateegias „Kaubandus kõigile“ välja kuulutas, et edendada koostööd, tagada rahvusvaheliste kohustuste täitmine, kõrvaldada ekspordipiirangud ja neid vältida ning järgida kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad enne ja pärast ettevõtte asutamist tehtavaid välismaiseid otseinvesteeringuid; kutsub komisjoni üles veelgi tõhustama vabakaubanduslepingute, sealhulgas kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate peatükkide järelevalvet ja jõustamist, tagamaks, et kohustused ja sätted kriitilise tähtsusega toorainete vastutustundliku hankimise kohta on kindlaks määratud ja kaubanduspartnerid neid täidavad ning et arvesse võetakse kaevandustegevusest mõjutatud kogukondade võimalikke muresid; rõhutab, et see peaks kuuluma kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku esmatähtsate ülesannete hulka;

10. kutsub komisjoni, Euroopa Investeerimispanka ja teisi ELi institutsioone üles edendama ja toetama koostöös rahvusvaheliste partneritega investeerimist kestlikesse kriitilise tähtsusega toorainete hankimis-, töötlemis- ja rafineerimisrajatistesse, mis on kooskõlas ELi eeskirjadega, tagades nii võrdsed tingimused; kutsub komisjoni üles tugevdama kriitilise tähtsusega toorainete kestliku hankimise alast koostööd ELi mittekuuluvate riikidega, eelkõige sarnaselt meelestatud partneritega, nagu USA, praeguste ja tulevaste ELi poliitikameetmete ja vahendite, sealhulgas laienemis-, naabrus-, arengu- ja koostööpoliitika raames, samuti oma tegevuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, kooskõlas tunnustatud rahvusvahelistele standarditega (nt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni standardid ja ÜRO juhtpõhimõtted) ja tooraine vastutustundliku hankimise alaste üleilmsete tööstuse algatustega; kutsub komisjoni üles viima oma toorainetega seonduvad meetmed sidusalt kooskõlla ELi muude kestlikkust edendavate algatustega, et luua võrdsed tingimused ja ühtlustada eeskirju, et poliitikameetmed tööstust liigselt ei koormaks;

11. rõhutab, et ringmajanduse tugevdamine ELis ning rohe- ja digitehnoloogiate puhul kasutatavate kriitilise tähtsusega metallide ja mineraalide ELi ringlussevõtu määrade suurendamine aitaks Euroopal parandada oma vastupidavusvõimet kooskõlas püüdlustega avatud strateegilise autonoomia poole; märgib selles osas, et üleminekul ringmajandusele tuleks eriti suurt tähelepanu pöörata peamistele tarneahelatele, kus ELi sõltuvus kriitilise tähtsusega toorainetest on eriti suur; kutsub komisjoni üles edendama ülemaailmse ringmajanduse saavutamiseks meie suhteid partnerriikidega, tehes ettepaneku luua ülemaailmne ringmajanduse liit, liikuma edasi loodusvarade majandamist käsitleva rahvusvahelise lepingu alal, algatama WTOs arutelu kohaliku sisendi kasutamise nõudest tulenevate piirangute kohta ringmajanduse laiendamisele, looma tugevama partnerluse maailma eri piirkondadega, eelkõige Aafrikaga, ning tagama, et vabakaubanduslepingud kajastavad ringmajanduse täiustatud eesmärke; peab oluliseks suurendada teiseste toorainete, sealhulgas vanametalli ja haruldaste muldmetallide kättesaadavust ja nende kvaliteeti, et parandada kriitilise tähtsusega tooraine tarnete vastupidavusvõimet ja ringlust;

12. rõhutab, et ELi kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava rakendamise nurgakivideks peavad jääma kestlik kaubandus ning vastutustundlik kaevandamine ja hankimine, samuti hoolsuskohus kogu tarneahelas; nõuab päritolureeglite rangemat kasutamist, et kaitsta toorainetootmist ja vältida reeglitest kõrvalehoidmist piirkondades, kus ettevõtjatele kohaldatakse leebemaid kestlikkuse ja tööstussubsiidiumide nõudeid; rõhutab, et igasugune ELi turul tegutsevate ettevõtete uus hankimistegevus peab olema kooskõlas konfliktimineraalide määrusega, muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis kirjeldatud eeskirjadega vastutustundliku hankimise kohta ja tooraine vastutustundliku hankimise alaste rahvusvaheliste standarditega; nõuab selliste kriitilise tähtsusega toorainete impordi keelamist, mis on seotud inim- ja töötajate õiguste rikkumistega, nagu sunniviisiline töö või lapstööjõu kasutamine;

13. rõhutab, et vajalik on peamiste kriitilise tähtsusega toorainete jäätmevoogude, sealhulgas elektroonikajäätmete, akude ja romusõidukite ning maavarade kaevandamisest tulenevate ohtlike jäätmete ELi ekspordi tugevam kontroll, et vältida mitteametlikust ringlussevõtust tingitud saastust arengumaades ning luua võrdsed tingimused vajalikele ohutu ja tõhusa taaskasutamise standarditele vastavatele ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtjatele; palub, et komisjon tegutseks kiiresti ja tulemuslikult, et vaadata läbi jäätmesaadetiste määrus ja seda muuta, et vältida rangemate meetmete ja karmima kontrollsüsteemi kaudu kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete ebaseaduslikku ja kahtlast eksporti; nõuab üldise nõude kehtestamist, et kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavaid jäätmeid eksporditaks tagades, et neid töödeldakse sihtriigis ELi standarditega võrdväärsetel tingimustel, nii et mitteametlike ringlussevõtutoimingute tõttu ei tekiks ressursikadu, toetades ühtlasi ringmajandusele üleminekut;

14. rõhutab, et täielikult toimiv reeglitel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on oluline kriitilise tähtsusega toorainete avatud ja kestlike kaubavoogude tagamiseks; väljendab muret kriitilise tähtsusega toorainete ekspordipiirangute kasutamise pärast mõnede WTO liikmete, sealhulgas Hiina poolt ning nõuab tungivalt, et kõik liikmed hoiduksid sellise poliitika järgimisest; kutsub komisjoni seetõttu üles kasutama rahvusvahelisi foorumeid, et piirata selliseid kriitilise tähtsusega toorainete moonutavaid ekspordipiiranguid; kordab sellega seoses oma üleskutset, et komisjon kahekordistaks jõupingutusi WTO ambitsioonikaks reformimiseks, et võidelda rahvusvahelise kaubanduse moonutuste ja ebaausate kaubandustavade vastu, tagada stabiilne ja prognoositav rahvusvaheline kaubanduskeskkond ning tagada kõikjal maailmas aus ja tõhus konkurents;

15. väljendab heameelt Jaapani, USA ja komisjoni kaubandusministrite kolmepoolse kohtumise ühisavalduse üle ning toetab tööstussubsiidiumide väljapakutud määratlust; väljendab heameelt tõsiasja üle, et määratlus ulatub kaugemale WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust ja ELi subsiidiumivastasest määrusest ning annab subsiidiumile laiema tähenduse; on veendunud, et sellised meetmed on hädavajalikud rahvusvahelisel tasandil kriitilise tähtsusega toorainete vallas võrdsete tingimuste loomiseks, sest tööstussubsiidiumid, eelkõige Hiinas, kujutavad endast tõsist ohtu ELi tööstusele ja töötajatele, sest need moonutavad rahvusvahelist konkurentsi;

16. väljendab heameelt ELi ja USA ühise algatuse üle terase ja alumiiniumi üleilmse liigse tootmisvõimsusega tegelemiseks ning nõuab laiaulatuslike ja viivitamatute meetmete võtmist, et võtta vastutusele riigid, nagu Hiina, mis toetavad kaubandust moonutavat poliitikat; tuletab komisjonile siiski meelde, et praegu kehtivad USA paragrahvi 232 kohased tariifid täies ulatuses ning et see küsimus tuleb kiiremas korras lahendada;

17. nõustub komisjoni hinnanguga, et ELi kriitilise tähtsusega toorainete impordimaksete üleviimisel muudest rahvusvahelistest vääringutest eurole oleks mõned eelised, nagu hinnavolatiilsuse vähendamine ning aitamine vähendada ELi importijate ja ELi mittekuuluvate riikide eksportijate sõltuvust USA dollarites rahastamist pakkuvatest turgudest;

18. tuletab meelde, et ELi kaubanduspoliitika koosneb mitmepoolsetest ja kahepoolsetest suhetest ning autonoomsetest meetmetest ja seetõttu:

 väljendab heameelt komisjoni avaliku pühendumuse üle esitada seadusandlik ettepanek äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta 2021. aastal ning nõuab, et selles õigusaktis panustataks inimõiguste ning väärtusahelate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standardite rikkumistega tegelemisse;

 kutsub komisjoni üles uurima uusi tehnoloogilisi lahendusi ülemaailmsete väärtusahelate jälgitavuse parandamiseks ning tuletab meelde, et plokiahela tehnoloogia võib selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata;

 väljendab ühtlasi heameelt ettevalmistava töö üle WTO nõuetele vastava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi suunas, mille vastuvõtmine toetab veelgi väärtusahelate kestlikkust ja võrdsete tingimuste loomist;

 väljendab heameelt komisjoni kava üle luua tugevad ja toetavad rahvusvahelised partnerlused, edendades ülemaailmset toorainete tegevuskava, seades eesmärgiks ELi partnerlused, mis tagavad nii varustuskindluse kui ka arengualased eelised;

 kutsub komisjoni üles tagama konkreetsed rahastamisvahendid teadus- ja innovatsioonifondidele, mis keskenduvad järgmistele teemadele: jäätmekäitlus ning jäätmetest saadud materjalide kvaliteedi konkreetne ja märkimisväärne parandamine, samuti tehnoloogiad ja protsessid väärtuslike toorainete eraldamiseks kaevandamisjääkidest, rikastamisjäätmetest ja keerulistest voogudest.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Barry Andrews, Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Jordi Cañas, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Markéta Gregorová, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Karin Karlsbro, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Margarida Marques, Gabriel Mato, Sara Matthieu, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Sven Simon, Dominik Tarczyński, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Juan Ignacio Zoido Álvarez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marek Belka, Markus Buchheit, Seán Kelly, Jean-Lin Lacapelle, Manuela Ripa

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34

+

ECR

Geert Bourgeois, Dominik Tarczyński, Jan Zahradil

ID

Markus Buchheit, Herve Juvin, Maximilian Krah, Jean-Lin Lacapelle, Danilo Oscar Lancini

NI

Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó

PPE

Anna-Michelle Asimakopoulou, Arnaud Danjean, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Seán Kelly, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Juan Ignacio Zoido Álvarez

Renew

Barry Andrews, Jordi Cañas, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher

S&D

Marek Belka, Miroslav Číž, Paolo De Castro, Bernd Lange, Margarida Marques, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt

 

2

-

Renew

Marie-Pierre Vedrenne

The Left

Helmut Scholz

 

4

0

Verts/ALE

Saskia Bricmont, Markéta Gregorová, Sara Matthieu, Manuela Ripa

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.9.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

59

2

13

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Carlo Calenda, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Nicolás González Casares, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Joëlle Mélin, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Viktor Uspaskich, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Erik Bergkvist, Izaskun Bilbao Barandica, Cornelia Ernst, Valérie Hayer, Ioannis Lagos, Elena Lizzi, Jutta Paulus, Sandra Pereira, Ernő Schaller-Baross, Ivan Vilibor Sinčić, Angelika Winzig

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

59

+

ECR

Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Robert Roos, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský

ID

Paolo Borchia, Markus Buchheit, Elena Lizzi, Isabella Tovaglieri

NI

András Gyürk, Clara Ponsatí Obiols, Viktor Uspaskich

PPE

François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Andrius Kubilius, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Angelika Winzig

Renew

Nicola Beer, Izaskun Bilbao Barandica, Nicola Danti, Martina Dlabajová, Valter Flego, Claudia Gamon, Christophe Grudler, Valérie Hayer, Ivars Ijabs, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen

S&D

Erik Bergkvist, Carlo Calenda, Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

The Left

Cornelia Ernst

 

2

-

The Left

Marc Botenga, Sandra Pereira

 

13

0

ECR

Jessica Stegrud

ID

Thierry Mariani, Joëlle Mélin

The Left

Marisa Matias,

Verts/ALE

Michael Bloss, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Jutta Paulus, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa, Marie Toussaint

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

Viimane päevakajastamine: 10. november 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika