RAPORT mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta

12.10.2021 - (11352/2021 – C9-0353/2021 – 2021/0227(BUD))

1. osa: Resolutsiooni ettepanek
Eelarvekomisjon
Raportöörid:  Karlo Ressler (III jagu – Komisjon)
  Damian Boeselager (muud jaod)

Muudatusettepanekud

• 001-004 (PDF - 105 KB)
• 001-004 (DOC - 74 KB)
• 005-010 (PDF - 109 KB)
• 005-010 (DOC - 81 KB)
• 011-016 (PDF - 112 KB)
• 011-016 (DOC - 82 KB)
• 017-026 (PDF - 129 KB)
• 017-026 (DOC - 86 KB)
• 027-033 (PDF - 120 KB)
• 027-033 (DOC - 79 KB)
• 034-034/REV1 (PDF - 98 KB)
• 034-034/REV1 (DOC - 70 KB)
• 035-035 (PDF - 99 KB)
• 035-035 (DOC - 70 KB)
• 036-036 (PDF - 99 KB)
• 036-036 (DOC - 71 KB)
• 037-037/REV1 (PDF - 102 KB)
• 037-037/REV1 (DOC - 70 KB)
• 038-041 (PDF - 107 KB)
• 038-041 (DOC - 75 KB)
• 042-042 (PDF - 107 KB)
• 042-042 (DOC - 70 KB)
• 043-045 (PDF - 108 KB)
• 043-045 (DOC - 76 KB)
• 046-048 (PDF - 109 KB)
• 046-048 (DOC - 75 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta (11352/2021 – C9-0353/2021 – 2021/0227(BUD))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

– võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

– võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (edaspidi „finantsmäärus“)[2],

– võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“)[3], ning sellega seoses Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisdeklaratsioone[4] ja asjakohaseid ühepoolseid deklaratsioone[5],

– võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava[6],

– võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (edaspidi„ Pariisi kokkulepe“),

– võttes arvesse määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“),

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni 2022. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon[7],

– võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2022. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta[8],

– võttes arvesse komisjoni poolt 9. juulil 2021. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti (COM(2021)0300) (edaspidi „eelarveprojekt“),

– võttes arvesse 6. septembril 2021. aastal vastu võetud ja 10. septembril 2021. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta (11352/2021 – C9-0353/2021),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 94,

– võttes arvesse asjaomaste komisjonide arvamusi,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0281/2021),

III jagu

Üldine ülevaade

1. tuletab meelde, et oma eespool nimetatud 25. märtsi 2021. aasta resolutsioonis 2022. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta määras Euroopa Parlament 2022. aasta eelarve jaoks kindlaks selged poliitilised prioriteedid, et toetada COVID-19 kriisist taastumist, suurendada investeeringuid ja võidelda töötuse vastu ning luua alus vastupanuvõimelisemale ja kestlikumale liidule; kinnitab veel kord oma kindlat pühendumust nendele prioriteetidele ja esitab alljärgneva seisukoha, et tagada nende elluviimiseks asjakohane rahastamistase;

 

2.  on veendunud, et liidu eelarves peavad olemas olema vahendid, mis võimaldavad tal reageerida üheaegselt mitmele kriisile; kordab Euroopa Parlamendi seisukohta, et 2022. aasta peaks olema täieliku rakendamise aasta ja 2022. aasta eelarvel peaks olema keskne roll kodanike elule positiivse ja käegakatsutava mõju tagamisel; toetab sellega seoses eelarvevahendite suurendamist, et edendada investeeringuid, keskendudes eelkõige VKEdele, kes moodustavad liidu majanduse nurgakivi ja kellel on otsustava tähtsusega roll ülimalt kvaliteetsete investeeringute tegemisel ja töökohtade loomisel kõigis liikmesriikides, tugevdada jõupingutusi rohe- ja digiülemineku elluviimiseks, pakkuda noortele uusi võimalusi ja kaitsta lapsi, ehitada üles tugev Euroopa terviseliit ja toetada COVAXi programmi; tugevdab lisaks julgeoleku, rände, varjupaiga ja integratsiooni, põhiõiguste ja liidu väärtuste valdkonna prioriteete, tunnistades samal ajal olukorra hiljutist halvenemist välispoliitika ja humanitaarabi valdkonnas ning vajadust olla võimeline reageerima tulevastele väljakutsetele nii kohe kui ka keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis;

 

3. võtab teadmiseks nõukogu poolt eelarveprojekti kohta esitatud seisukoha, millega vähendatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustuste assigneeringuid komisjoni ettepanekuga võrreldes 1,43 miljardi euro võrra; on seisukohal, et nõukogu kavandatud kärbete puhul on järgitud tavapärast ülevalt alla lähenemisviisi, mis seisneb üldise meelevaldse vähendamise eesmärgi rakendamises, mis ei tulene ei rakendamissuundumuste ega kasutussuutlikkuse objektiivsest hindamisest ning mis ei kajasta liidu ees seisvate probleemide arvukust ega liidu võetud kohustusi; juhib tähelepanu vastuolule peamiste ühiste poliitikaprioriteetidega; on seisukohal, et nõukogu seisukoht ei vasta kaugeltki Euroopa Parlamendi ootustele, mis on seotud majanduse taastamise eelarvega; on seetõttu otsustanud üldreeglina taastada kõigi nõukogu poolt kärbitud eelarveridade assigneeringud eelarveprojekti tasemele nii tegevus- kui ka halduskulude osas ning võtta oma seisukoha koostamise lähtepunktiks eelarveprojekti; aktsepteerib siiski 2022. aastal 1299 miljoni euro kandmist Brexitiga kohanemise reservi nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena, kuna see kajastab Brexitiga kohanemise reservi määruse suhtes saavutatud poliitilist kokkulepet;

 

4. toonitab, et poliitika uute prioriteetide ja ülesannetega peavad kaasnema uued vahendid ning et mõne ameti loomine või selle volituste laiendamine ei tohiks toimuda olemasolevate programmide või ametite arvelt; kompenseerib seetõttu komisjoni kavandatud rahastamisprogrammide assigneeringute kärped, et suurendada detsentraliseeritud asutuste rahastamispaketti; rõhutab asjaolu, et ametite töö tulemuslikkuse suurendamiseks, eriti spetsiifiliste poliitikaeesmärkide ühtlustamise korral, tuleb ametite tegevust nõuetekohaselt koordineerida ja luua nende vahel koostoime, et avaliku sektori raha saaks kasutada õiglaselt ja tõhusalt;

5. võtab sellega seoses teadmiseks hiljutise algatuse luua ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA); väljendab sügavat muret selle pärast, et Euroopa Parlament on sellise asutuse loomise otsustusprotsessist välja jäetud; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et kõnealusel algatusel on oluline mõju eelarvele ja Euroopa Parlament peab samuti saama täies ulatuses täita oma rolli eelarvepädeva institutsioonina; on kindlalt vastu mis tahes rahastamisstruktuurile, millega jaotatakse programmide „Euroopa horisont“ ja „EL tervise heaks“ ning rescEU raames kaasseadusandjate poolt algselt kavandatud ja kokku lepitud peamiste eesmärkide ja meetmete arvelt vahendeid ümber; rõhutab sellega seoses vajadus tagada piisav rahastus Euroopa vähktõvevastase võitluse kavale kui liidu eelarve prioriteetsele eesmärgile, mida ei tohiks muude poliitikaalgatuse toetamiseks tehtavate ümberjaotamistega ohtu seada; rõhutab, et algatuse ajastus ei võimaldanud Euroopa Parlamendil seda 2022. aasta eelarve lugemisel arvesse võtta; ootab, et seda küsimust käsitletaks 2022. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus, ning nõuab, et uuritaks, kas selleks otstarbeks saaks kasutada muid rahastamisvahendeid;

 

6. rõhutab samuti, et komisjon kuulutas pärast eelarveprojekti avaldamist välja paketi Süüriast ja mujalt pärit pagulaste toetuseks; nõuab sellega seoses, et 2022. aasta eelarve lepitusmenetluse raames saavutataks üldine kokkulepe kogu paketi suhtes, mis hõlmaks ka paranduseelarve projekti nr 5/2021; tunnistab, et on vaja lisameetmeid, et reageerida asjakohaselt hiljutistele sündmustele Afganistanis, sealhulgas toetada kodanikke, sealhulgas naisi ja tüdrukuid, lapsi, haavatavaid rühmi, samuti tõsiselt sihikule võetud riskirühmi, näiteks teadureid, õpetajaid, arste ja õpetlasi, kellel ei ole võimalik Afganistanis edasi elada ja oma tööd jätkata; rõhutab, et võttes arvesse muutuvat olukorda ning põhjaliku ja pikemaajalise vajaduste hindamise puudumist, ei saanud neid küsimusi Euroopa Parlamendis toimunud lugemisel täielikult arvesse võtta ning neid hinnatakse uuesti, võttes arvesse komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2022 ja hilisemas etapis esitatavat lisateavet;

 

7. otsustab suurendada niisuguste eelarveridade vahendeid, millel on suurepärane täitmismäär ja tegevussuutlikkus lisaassigneeringute ärakasutamiseks 2022. aastal; märgib, et eespool nimetatud pakiliste prioriteetide piisavaks rahastamiseks tuleb paindlikkusinstrument täielikult kasutusele võtta ning lisaks on vaja osaliselt kasutada ühtset varuinstrumenti (summa, mis on tasaarvestatud jooksva aasta varuga); nõuab lisaks, et 2020. aasta kulukohustuste vabastamise kogusumma tehtaks 2022. aastal finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kättesaadavaks;

8. rõhutab vajadust taastada eelarveprojekti tase Euroopa Liidu taasterahastu (EURI) rahastamiskulude osas, et vältida negatiivse signaali andmist finantsturgudele, kuni komisjon ei ole prognoositud vajadusi lepitusmenetluse käigus uuesti hinnanud; kordab oma selget seisukohta, mida on kaitstud mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbirääkimistel ning mille kohaselt tuleks taasterahastu „Next Generation EU“ intressikulusid ja tagasimakseid arvestada väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

 

9. rõhutab, kui tähtis on toetada kliimameetmeid ja keskkonnakaitset 2022. aastal asjakohastele liidu programmidele ja instrumentidele lisavahendite eraldamisega; toonitab taas, et kliimaküsimuste peavoolustamise vaimus tuleks kõigis poliitikavaldkondades teha suuremaid jõupingutusi, et saavutada kliimameetmetega seotud kulude üldeesmärk, mille kohaselt peavad need kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivuse jooksul moodustama vähemalt 30 % liidu kogueelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kulutustest; rõhutab lisaks, et pidevat tööd tuleb teha selleks, et mitmeaastase finantsraamistiku alusel igal aastal tehtavatest kulutustest nähtaks 2024. aastal 7,5 % ja alates 2026. aastast 10 % ette bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks; nõuab kindlalt, et Euroopa Parlament kaasataks täielikult selliste kulutuste rakendamise ja jälgimise töökindlamate, läbipaistvamate ja terviklikumate meetodite väljatöötamisse, ning osaleb ka edaspidi pühendunult komisjoni ja nõukoguga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel ja tehtavas tihedas koostöös, nagu on ette nähtud institutsioonidevahelises kokkuleppes; rõhutab, et rohelise kokkuleppe rakendamiseks on oluline, et rahalisi vahendeid eraldataks üksnes tegevustele, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ja Pariisi kokkuleppega;

 

10. tuletab meelde, et COVID-19 kriisi tagajärgedel on olnud naistele ebaproportsionaalselt suur mõju; rõhutab, kui tähtis on 2022. aasta eelarve puhul soolise aspekti arvestamine kõikides asjakohastes programmides ja sootundliku eelarvestamise rakendamine tagamaks, et naised ja mehed saaksid avaliku sektori kulutustest võrdselt kasu; kutsub sellega seoses komisjoni üles kiirendama tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga mõjusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika kasutuselevõtmist asjakohaste soolise võrdõiguslikkuse kulutuste mõõtmiseks, nagu on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes, et oleks võimalik näidata 2022. aasta eelarve puhul käegakatsutavaid tulemusi ja laiendada seda metoodikat kõigile mitmeaastase finantsraamistiku programmidele; nõuab lisaks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 kiiret rakendamist ja vajalike lisameetmete võtmist, eelkõige koolituse pakkumist ja algatuste tegemist, millega edendada soolist võrdõiguslikkust ja võidelda soolise kallutatuse vastu;

 

11. määrab seetõttu 2022. aasta eelarve (kõik jaod) kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 171 802 114 289 eurot, mis on eelarveprojektiga võrreldes 4 008 766 380 euro võrra suurem; otsustab lisaks sellele teha kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 486 000 000 eurot, mis tuleneb kulukohustuste vabastamisest vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3; määrab 2022. aasta eelarve (kõik jaod) maksete assigneeringute kogusummaks 172 467 593 189 eurot;

Rubriik 1 – Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

12. on seisukohal, et edukas teadus- ja innovatsiooniprogramm on liidu tulevase jõukuse jaoks väga oluline; rõhutab, et programm „Euroopa horisont“, millel on väga suur Euroopa lisaväärtus, annab olulise panuse rohelisse kokkuleppesse ja kliimaneutraalse majanduse poole liikumisel tehtavatesse jõupingutustesse, edukasse digiüleminekusse ja liidu majanduse taastumisse pandeemiast; rõhutab eelkõige vajadust suurendada liidu poolt terviseuuringutesse tehtavaid investeeringuid, sealhulgas vähiuuringute rahastamist; rõhutab kõnealuse programmi suurepärast täitmismäära, mis kajastab selle suutlikkust järgmise aasta eelarves lisaassigneeringuid ära kasutada; suurendab seetõttu eelarveprojekti tasemega võrreldes programmi „Euroopa horisont“ assigneeringuid, lisades 305 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena;

 

13. toetab eelarveprojektis esitatud ettepanekut teha vabastatud kulukohustustest 77,3 miljonit eurot kättesaadavaks kolme teemavaldkonna jaoks, millele on osutatud programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele[9] lisatud asjakohases ühises poliitilises avalduses; märgib siiski, et ülejäänud 2020. aasta teadusuuringutega seotud vabastatud kulukohustuste summa on 408,7 miljoni eurot; kordab oma kindlat veendumust, et see ootamatult suur teadusuuringutega seotud kulukohustuste vabastamine, mida komisjon mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud läbirääkimiste käigus ei prognoosinud, tuleks teha programmi „Euroopa horisont“ raames täies ulatuses kättesaadavaks, järgides täielikult finantsmääruse artikli 15 lõiget 3; on kindlalt veendunud, et jätkuva tervisekriisi valguses tuleks pool ülejäävast summast kasutada tervise teemavaldkonna rahastamiseks;

 

14. rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastul on äärmiselt oluline roll kvaliteetsete, kestlike, taskukohaste ja omavahel ühendatud üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja digivõrkude rajamisel ning seetõttu on see liidu majanduse tugevdamiseks ning rohe- ja digiülemineku õnnestumiseks tehtavate jõupingutuste keskmes; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu annab väga suure panuse niisuguse üldise eesmärgi saavutamisse, milleks on eraldada vähemalt 30 % mitmeaastasest finantsraamistikust ja taasterahastust „Next Generation EU“ kliimameetmetega seotud kulude tarbeks; kordab, et Euroopa ühendamise rahastul on oluline roll kogu liidu territooriumil majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel ning omavahelise ühendatuse edendamisel; teeb seetõttu ettepaneku suurendada Euroopa ühendamise rahastu kõigi kolme haru rahastamist kulukohustuste assigneeringute osas eelarveprojekti tasemega võrreldes kokku 207,3 miljoni euro võrra;

 

15. rõhutab vajadust kaotada digilõhe ning tugevdada liidu vastupanuvõimet ja digitaalset suveräänsust; on veendunud, et programm „Digitaalne Euroopa“ on oluline vahend liidus digitaliseerimise määra tõstmisel, tuues nii kaasa märkimisväärse tootlikkuse kasvu, ning küberturvalisusesse ja tehisintellekti tehtavate investeeringute suurendamisele kaasa aitamisel; tuletab meelde vajadust toetada ettevõtjaid, eelkõige innovatiivseid digivaldkonna VKEsid ja idufirmasid; on ühtlasi seisukohal, et lisaassigneeringuid on vaja selleks, et edendada kogu Euroopas e-kaasatust ning digikirjaoskust ja muid digioskusi, pöörates erilist tähelepanu naiste digikirjaoskusele; teeb seetõttu ettepaneku suurendada programmile eraldatud summat veidi rohkem kui 71 miljoni euro võrra;

 

16. toetab ühtse turu teemavaldkonna eri harude rahastamise suurendamist kulukohustuste assigneeringute osas eelarveprojekti tasemega võrreldes kokku veidi rohkem kui 37 miljoni euro võrra; rõhutab, kui oluline on piisavalt rahastatud ühtse turu programm, et suurendada konkurentsivõimet, edendada ettevõtlust ja toetada tulemuslikult väikeettevõtjaid, sealhulgas idufirmasid, koos märkimisväärse rohe- ja digiüleminekus seisneva kaksikväljakutsega; juhib seetõttu erilist tähelepanu vajadusele suurendada märkimisväärselt ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ja nende turulepääsu toetamiseks ette nähtud eelarverea vahendeid, võttes eelkõige arvesse tervisekriisi raskeid ja pikaajalisi tagajärgi VKEde jaoks;

 

17. rõhutab oma ammust nõudmist määrata turismile eraldi eelarverida ja rahasumma, eelkõige pidades silmas, et COVID-19 pandeemia tõttu on selle, paljusid VKEsid hõlmava sektori tegevusmaht oluliselt vähenenud; tunnistab, et sektori pikaajalist konkurentsivõimet ja kestlikkust toetatakse mitmest ELi programmist, kuid on kindlalt veendunud, et ELi turismiprogramm tagaks koordineerituma, nähtavama ja läbipaistvama tegevuse, mis toetaks tulemuslikult sektori taastumist ja suunaks selle kestliku tuleviku teele;

 

18. peab programmi „InvestEU“ majanduse taastamise strateegia nurgakiviks ning rõhutab, et 2022. aasta eelarves tuleb kättesaadavaks teha piisavad rahalised vahendid, et programm saaks viivitamata täita oma eesmärgid ja taastada Euroopa pikaajalise konkurentsivõime; rõhutab lisaks, kui olulised on InvestEU nõustamiskeskus ja InvestEU portaal kogu liidus investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna tugevdamiseks; lükkab seetõttu kõnealuse programmi puhul tagasi kõik nõukogu poolt kavandatud kärped ning on otsustanud miinimumnõudena taastada kõigi asjakohaste eelarveridade puhul eelarveprojektis ette nähtud taseme;

 

19. on otsustanud luua reservi, mille tingimuseks oleks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutuse raames tegutseva Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu juhtimise jätkuv parandamine kooskõlas nõudmistega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 7. juuni 2016. aasta resolutsioonis (2016/2006(INI)); on otsustanud luua reservi ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) jaoks, võttes arvesse tõsiseid puudusi ja vajakajäämisi, mille Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) tuvastas oma eriaruandes nr 13/2021 rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas võetud meetmete ebapiisavuse osas, ning säilitada see reserv seni, kuni kontrollikoja soovitused on täielikult ellu viidud;

20. tugevdab Euroopa Liidu Raudteeametit (ERA) vastavalt selle kindlaksmääratud vajadustele, et amet saaks nõuetekohaselt täita oma rolli transpordiliikide CO2 heite vähendamisele ülemineku toetamisel, seda ka segmentide puhul, kus otsene elektrifitseerimine on keeruline, ning et tagada teiste transpordiliikidega võrdsed üldtingimused, tagades muu hulgas puuduvate raudteeühenduste, eelkõige piiriüleste ühenduste rajamise; rõhutab, et töötajate arvu suurendamine on vajalik selleks, et amet suudaks tulla toime suure nõudlusega veeremiüksuselubade, ühtsete ohutustunnistuste ja ERTMSi raudteeäärsete süsteemide lubade väljastamise järele, ning neljanda raudteepaketi rakendamiseks;

 

21. suurendab seetõttu rubriigi 1 kulukohustuste assigneeringute taset eelarveprojektiga võrreldes 668 593 067 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega; teeb selles rubriigis kulukohustuste assigneeringutena lisaks kättesaadavaks kokku 486 000 000 eurot, mis vastab finantsmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt vabastatud kulukohustustele;

Alamrubriik 2a – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

22. otsustab luua eraldi eelarverea Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) raames, et näha ette spetsiaalne täiendav eraldis Euroopa lastegarantii rakendamise edendamiseks, et aidata kaasa laste vaesuse kaotamisele ning täita Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärgid, leevendades samal ajal pandeemia negatiivset mõju lastele; suurendab sel otstarbel alamrubriigi 2a kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 700 000 000 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

23. tuletab meelde, et ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) toetusega ESF+-ile ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) tuleks toetada eelkõige töökohtade loomist ja kvaliteetset tööhõivet, eriti haavatavates olukordades olevate inimeste jaoks, ning sotsiaalset kaasatust ja meetmeid vaesuse, eriti laste vaesuse kaotamiseks;

Alamrubriik 2b – Vastupidavus ja väärtused

24. rõhutab COVID-19 kriisi kontekstis vajadust luua tugev Euroopa terviseliit ja tugevdada tervishoiusüsteemide vastupidavust; otsustab seetõttu suurendada programmi „EL tervise heaks“ vahendeid 80 miljoni euro võrra;

 

25. rõhutab, et täiendavaid vahendeid tuleks eraldada eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele, eelkõige selleks, et tagada õigeaegne ja vaba juurdepääs ning teenuste kvaliteet;

26. toonitab, et noored on jätkuvalt liidu eelarve üks peamine prioriteet; suurendab seetõttu rahastamist, et rahuldada kasvavat nõudlust programmi „Erasmus+“ järele, kokku veidi rohkem kui 137 miljoni euro võrra, kuna 5 % suurendamine tähendab veel 40 000 liikuvusega seotud vahetust ja on oluline samm möödunud aastal kasutamata jäänud võimaluste korvamiseks; tuletab meelde, et programm „Erasmus+“ on oluline juhtprogramm ja üks edukamaid liidu programme, mille kaudu tehakse strateegilisi investeeringuid liidu ja selle kodanike tulevikku; tuletab meelde, et programmi „Erasmus+“ ebapiisav rahastamine seaks ohtu noortele jätkuvalt uute võimaluste loomise ja nende suurema tööalase konkurentsivõime; suurendab lisaks Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvet 5 miljoni euro võrra, kuna COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduskriis ei tohiks noorte toetamist negatiivselt mõjutada;

 

27. rõhutab, et hädaolukordade, sealhulgas kliimamuutuste üha tõsisema mõjuga seotud hädaolukordade jaoks tuleb liidu eelarves kasutusele võtta piisavad vahendid; rõhutab sellega seoses, kui oluline on suurendada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU) eelarvet 10 miljoni euro võrra, eelkõige seoses loodusõnnetustega Euroopas, et tugevdada ELi kodanike kaitset ja valmisolekut tulevasteks kliimamuutustest tingitud katastroofideks; rõhutab seetõttu vajadust investeerida kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse eriti haavatavates piirkondades ning ehitada need uuesti üles kestlikumal viisil;

 

28. teeb lisaks ettepaneku tugevdada programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunda 10 miljoni euro võrra, et toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid ning loomemajandust, mida COVID-19 kriis on eriti mõjutanud, nende taastumisel; rõhutab, et programmi „Loov Euroopa“ kolmest tegevussuunast ühegi rahalisi vahendeid ei tohiks kasutada algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ projektide rahastamiseks;

 

29. rõhutab kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi olulist rolli Euroopa kodakondsuse ja demokraatia, võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse ja õigusriigi tugevdamisel liidus ning soolise vägivalla ohvrite toetamisel ja rõhutab, et nende eesmärkide toetamiseks on vaja täiendavaid assigneeringuid; suurendab õigusprogrammi eelarvet, et tasakaalustada kavandatav kärbe, eesmärgiga rahastada Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) uusi ülesandeid e-CODEXi ettepaneku alusel;

30. otsustab suurendada multimeediameetmete eelarvet, et luua reserv eesmärgiga innustada komisjoni pakkuma ELi küsimusi kajastavatele raadiovõrkudele suuremat stabiilsust ja prognoositavust vahenditega, mis katavad vähemalt kaks aastat, ning selgitama sellelt eelarverealt rahastatavaid eri eesmärke; suurendab samuti assigneeringuid sotsiaaldialoogi jaoks, et edendada sotsiaaldialoogi ja toetada eelkõige liikmesriikide sotsiaalpartnereid COVID-19 kriisile ja selle pikaajalistele tagajärgedele reageerimisel;

 

31. on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et anda otsustav panus Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö jätkamisse ja intensiivistamisse ning toetada kahe kogukonna kultuuripärandi tehnilist komisjoni, edendades seega kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

32. tugevdab ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuunda, keskendudes naiste tööturul osalemise edendamisele;

 

33. tuletab meelde selle alamrubriigi raames tegutsevate detsentraliseeritud asutuste olulist rolli; otsustab suurendada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) ning Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) rahastamist vastavalt nende asutuste kindlakstehtud vajadustele; suurendab lisaks Euroopa Ravimiameti (EMA), FRA ja Eurojusti töötajate arvu; rõhutab samuti, kui oluline on täiendavalt hinnata ja võimaluse korral veelgi suurendada rahastamist vastavalt COVID-19 tervisekriisi mõjuga tulevikus tegelevate liidu ametite, eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) vajadustele, võttes arvesse muudetud asutamismäärust;

 

34. rõhutab, kui oluline on tõhustada liidu eelarve kaitset pettuse ja õigusnormide rikkumiste eest; kordab sellega seoses Euroopa Prokuratuuri olulist rolli liidu finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas taasterahastu „Next Generation EU“ rahaliste vahendite kasutamise jälgimisel, ning õigusriigi põhimõtte austamise tagamisel; otsustab seetõttu suurendada sihipäraselt Euroopa Prokuratuuri assigneeringuid ja suurendada tema töötajate arvu, et võimaldada sellel organil täita oma ülesandeid kooskõlas nõuetega, mis on seatud tema volituste täitmisele; palub komisjonil, võttes arvesse Euroopa Prokuratuuri raskusi oma volituste täitmiseks vajalike töötajate värbamisel 2021. aastal, näidata üles vajalikku paindlikkust tagamaks, et eelarvepädevate institutsioonide poolt kokku lepitud assigneeringuid saab edaspidi täielikult rakendada; juhib tähelepanu kohtuasjade märkimisväärsele kuhjumisele ja asjaolule, et pärast vaid mõni nädal kestnud tegevust on Euroopa Prokuratuur registreerinud üle 1000 teate liidu finantshuve kahjustavate pettuste kohta, mis rõhutab taotluse kiireloomulisust;

 

35. suurendab alamrubriigi 2b kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 296 065 210 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 3 – Loodusvarad ja keskkond

36. märgib, et COVID-19 pandeemia taustal on eriti selgelt välja tulnud põllumajanduse strateegiline roll toidukriisi vältimisel, pakkudes kõikjal Euroopas ohutut ja kvaliteetset toitu taskukohase hinnaga; toonitab, et teatavate põllumajandussektorite mõnedel eelarveridadel – nimelt koolikava toetus, noored põllumajandustootjad ja mesindus – tuleb 2022. aastal rahastada täiendavaid toetusmeetmeid, et leevendada COVID-19 pandeemia mõju;

 

37. rõhutab pakilist vajadust tegeleda kliimamuutustega, nagu rõhutati IPPC viimases aruandes, mis avaldati 9. augustil 2021; tuletab meelde programmi LIFE tähtsust kliimameetmete ja keskkonnakaitse toetamisel liidus; suurendab programmi LIFE eelarvetoetust programmi eri tegevussuundades 171 miljoni euro võrra (eelarveprojektiga võrreldes 25 %), võttes arvesse programmi märkimisväärset kasutussuutlikkust;

 

38. rõhutab vajadust suurendada märkimisväärselt Euroopa Keskkonnaameti eelarvet, et tagada piisavad rahalised ja inimressursid Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega seotud poliitika täielikuks elluviimiseks ning saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmise eesmärk; rõhutab, et Euroopa Keskkonnaameti tugevdamist ei tohiks rahastada programmist LIFE, mida kaasseadusandjad ei ole selleks otstarbeks ette näinud;

 

39. nõuab seetõttu rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringute suurendamist eelarveprojekti tasemega võrreldes 212 750 473 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse osa olemasoleva varu kasutamise kaudu;

 

40. tuletab meelde, et tavaliselt täiendab kirjalik muutmisettepanek veelgi pilti EAGFi võimalustest ning et lähenemisviisi rubriigi 3 muudatustele saab lepitusmenetluse käigus vastavalt kohandada;

Rubriik 4 – ränne ja piirihaldus

41. rõhutab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi assigneeringute suurendamise tähtsust, pidades eelkõige silmas hiljutisi arenguid Afganistanis; tühistab lisaks komisjoni kavandatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu vähendamise, et rahastada Europoli uusi ülesandeid tema laiendatud volituste raames, kuna Europolile vajalikud assigneeringud tuleks eraldada üksnes mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelisest varust ja/või mitmeaastase finantsraamistiku asjakohaste erivahendite kasutuselevõtmise kaudu; seda arvesse võttes kompenseerib ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu vahendite ümberpaigutamise eu-LISA jaoks;

 

42. tuletab meelde, kui oluline on tagada liidu eelarve piisavalt üksikasjalik liigendus, mis võimaldaks eelarvepädevatel institutsioonidel täita tulemuslikult oma otsuste tegemise rolli ja eelkõige Euroopa Parlamendil täita oma demokraatliku järelevalve ja kontrolli rolli kõigi rubriikide üle; peab seetõttu kahetsusväärseks, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eelarvet ei ole üksikasjalikumalt liigendatud, kajastades fondi konkreetseid eesmärke;

43. rõhutab vajadust suurendada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) rahastamist ja töötajate arvu kooskõlas Euroopa Liidu Varjupaigaametit käsitlevast poliitilisest kokkuleppest tulenevate ülesannetega; rõhutab vajadust suurendada veelgi eu-LISA töötajate arvu vastavalt ameti kindlakstehtud vajadustele, aidates ametil rakendada 2022. aastal mitmeid väga olulisi ELi sisejulgeoleku ja piirihalduse projekte, nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), koostalitlusvõime, muudetud viisainfosüsteemi määrus ja uuesti sõnastatud EURODACi määrus;

44. tühistab nõukogu kärped Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) eelarveridadel, kuna ametil peavad olema piisavad vahendid ja selle töötajaid tuleb edutada, et võimaldada tal täita oma ülesandeid kõigis uute volitustega hõlmatud vastutusalades; otsustab siiski paigutada reservi 90 000 000 eurot, kuni ülejäänud 20 põhiõiguste vaatlejat võetakse tööle AD tegevusüksuses, võetakse tööle kolm tegevdirektori asetäitjat ja võetakse vastu menetlus määruse (EL) 2019/1896[10] artikli 46 rakendamiseks;

 

45. suurendab seetõttu rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 106 231 750 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 5 – Julgeolek ja kaitse

46. rõhutab liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika järkjärgulise kujundamise olulisust, austades seejuures mõnede liikmesriikide neutraalset staatust; rõhutab, et kaitseküsimustes tuleb Euroopa tasandi koostööd tihendada, sest selle tulemusel ei suurene mitte ainult Euroopa ja selle kodanike julgeolek, vaid vähenevad ka kulud; märgib, et Euroopa kaitsekoostöö eesmärk on luua sünergiat ja vältida topeltkulutusi liikmesriikides; nõuab Euroopa Kaitsefondi ja sõjaväelise liikuvuse suuremat rahastamist, et igati edendada innovaatilise ja konkurentsivõimelise kaitsesektori tööstuslikku baasi, mis aitab kaasa liidu hädavajalikule strateegilisele autonoomiale;

 

47. tuletab meelde julgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas tegutsevate detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) olulist rolli ning teeb ettepaneku assigneeringute sihipäraseks suurendamiseks ja/või personaliga seotud muudatusteks, et võimaldada neil oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; rõhutab, et kui Europoli läbivaadatud õiguslikku alust 2021. aasta lõpuks vastu ei võeta, võib ameti eelarvesse jäetud reservi tõttu tekkida viivitusi töötajate värbamisel, mis on vajalik selleks, et tagada ettevalmistused Europoli läbivaadatud õigusliku aluse ja volituste tõhusaks rakendamiseks, suurendada Europoli reageerimist terrorismile ja küberkuritegevusele ja innovatsiooni ning toetada laiaulatuslikke uurimisi, koostööd Euroopa Prokuratuuriga ja rahapesuvastast tegevust;

 

48. suurendab rubriigi 5 assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes kokku 82 621 461 euro võrra, mida rahastatakse osa olemasoleva varu kasutamise kaudu;

Rubriik 6 – Naabrus ja maailm

49. rõhutab, et ajal, mil välisprobleemid ja rahvusvahelise poliitika küsimused muutuvad rahvusvahelises poliitikas üha olulisemaks, tuleb liidul tagada, et tema eelarve välismõõdet rahastatakse asjakohaselt ning valmistatakse ette selleks, et reageerida viivitamata praegustele, esilekerkivatele ning tulevastele ja pikaajalistele probleemidele; nõuab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) raames kokku lepitud prioriteetide toetamist;

50. rõhutab vajadust suurendada UNRWA rahastamist, tunnustades tema äärmiselt tähtsat rolli piirkondlikule stabiilsusele kaasaaitajana ja miljonitele Palestiina pagulastele elutähtsate teenuste ainulaadse pakkujana; rõhutab, et kavandatava suurendamise eesmärk on tagada UNRWA prognoositav rahastamine; rõhutab, kui oluline on lastele hariduse andmine sallivuse, rahu ja vastastikuse austuse seisukohast; kutsub komisjoni üles jätkama koostööd Palestiina omavalitsuse ja UNRWAga, et edendada Palestiina laste kvaliteetset haridust ning tagada jätkuvalt UNESCO standardite täielik järgimine;

 

51. rõhutab vajadust suurendada Lääne-Balkani riikide ning ida- ja lõunanaabruse riikide rahastamist, et toetada põhjalikke reforme ning COVID-19 kriisist ja selle pikaajalistest sotsiaalsetest, keskkonnaalastest ja majanduslikest tagajärgedest taastumist ning suurendada kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate rahastamist läbirääkijariikides; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele tagada piisav rahastamine sellistes olulistes valdkondades nagu demokraatia toetamine, kodanikuühiskond ja õigusriik; nõuab eelkõige inimõiguste ja demokraatia aktivistide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide jätkuvat toetamist Valgevenes ja selle naaberriikides;

 

52. väljendab sügavat muret Afganistanis valitseva olukorra pärast; on veendunud, et Afganistanile ja selle naaberriikidele antava humanitaarabi eelarvet tuleks oluliselt suurendada, et toetada ja kaitsta haavatavaid afgaane ja nende perekondi; nõuab ka, et kogu rahasumma, mis on ette nähtud Afganistani sõltumatutele arengu- ja humanitaarabiorganisatsioonidele, eraldataks nendele organisatsioonidele otse, kasutamata vahendajana Talibani valitsust; otsustab suurendada humanitaarabi rahastamist 20 % võrra, võttes arvesse Afganistanis ja muudes maailma osades valitsevast olukorrast tulenevaid eeldatavaid vajadusi, mida tuleb rahastada solidaarsus- ja hädaabireservist, seda nii siseselt kui ka väliselt, ning mis võivad viia rahaliste puudujääkideni;

 

53. taunib vaktsineerituse taseme ebavõrdsust maailmas; rõhutab seetõttu vajadust võimaldada arenguriikide juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele, eelkõige COVAXi algatuse kaudu, ning toetada nende tervishoiusüsteemide parandamist; otsustab seetõttu eraldada selleks 2022. aastal 1 miljard eurot naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservist, arvates sellest summast maha naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi 2021. aastast ülekantud vahendid, ning veel 100 miljonit eurot eelarverealt „Inimesed – Globaalprobleemid“ lisaks kõigile komisjoni poolt juba antud lubadustele ja võetud kohustustele; nõuab, et liikmesriigid täidaksid kiiremas korras COVAXiga seoses juba antud lubadused, ning kutsub neid üles eraldama 2022. aasta esimesel poolel COVAXi või vaktsiinidooside jaoks täiendavalt 2 miljardit eurot; tuletab meelde, et eelarverea „Inimesed – Globaalprobleemid“ eesmärk on rahastada ka koheseid, keskpikki ja pikaajalisi väljakutseid;

 

54. toonitab liidu üleilmseid pingutusi pagulaste toetamisel ja tuletab meelde Türgi ja teiste vastuvõtvate riikide, sealhulgas Vahemere lõunapiirkonna riikide tähtsat rolli pagulaste, eelkõige Süüria pagulaste vastuvõtmisel; kinnitab veel kord, et liit ja selle liikmesriigid peavad vastuvõtvates riikides asuvaid Süüria pagulasi ka edaspidi tulemuslikult ja kontrollitult aitama; rõhutab, et Süüria pagulaste vajaduste tulevast rahastamist ei võetud mitmeaastase finantsraamistiku ega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ läbirääkimistel arvesse ning seetõttu ei tohiks seda katta kavandatud vahenditest, sealhulgas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ reservist, kuna Süüria, Iraagi ja muude riikide pagulastele mõeldud pakett ei ole ette nähtud uue kriisi või ettenägematutele vajaduste katmiseks; nõuab, et ELi Türgi pagulasrahastu mis tahes järglast rahastataks uutest assigneeringutest ja liikmesriikide täiendavatest osamaksetest ning et sellega peaks kaasnema mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastav muutmine, et suurendada rubriigi 6 ülemmäära, et võtta arvesse ELi välistegevuse tegelikke rahalisi vajadusi;

 

55. rõhutab Moldovale, Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Gruusiale, Jordaaniale, Kosovole, Montenegrole, Põhja-Makedooniale, Tuneesiale ja Ukrainale antava ELi makromajandusliku finantsabi keskset rolli investeeringute edendamisel ja COVID-19 kriisist taastumise toetamisel;

56. rõhutab, et inimõiguste ja demokraatia kaitsmine ja edendamine kogu maailmas ning naistele suurema mõjuvõimu andmine ja haavatavate rühmade, näiteks laste kaitsmine on endiselt Euroopa Liidu välistegevuse põhieesmärk; otsustab seetõttu nende eelarveridade rahastamist suurendada;

 

57. otsustab suurendada toetust strateegilisele teavitustegevusele, sealhulgas riikide ja muude jõudude levitatava desinformatsiooni süsteemsele jälgimisele ja tuvastamisele, et võtta meetmeid üleilmsete desinformatsioonikampaaniate vastu;

 

58. suurendab seetõttu rubriigi 6 kulukohustuste assigneeringute taset eelarveprojektiga võrreldes 563 429 451 euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasoleva varu ja erivahendite kasutuselevõtmisega;

Rubriik 7 – Euroopa avalik haldus

59. on seisukohal, et nõukogu kärped on põhjendamatud ega võimaldaks komisjonil oma ülesandeid täita; taastab seetõttu komisjoni halduskulud, sealhulgas kontoriruumide kulud, eelarveprojekti tasemel;

 

60. rõhutab, et võttes arvesse uusi seadusandlikke ettepanekuid ja Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevaid strateegilisi algatusi, nagu pakett „Eesmärk 55“, elurikkuse strateegia ja kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, ning liidu suuremaid kulutusi seoses NGEU ning taaste- ja vastupidavusrahastuga, vajavad mõned teenistused, eelkõige komisjoni keskkonna peadirektoraat ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), töötajate arvu suurendamist; palub komisjonil kui ausal vahendajal neid vajadusi kiiresti uuesti hinnata ning teha kirjalikus muutmisettepanekus või lepitusläbirääkimistel ettepanek assigneeringute piisavaks suurendamiseks, ilma et see kahjustaks tegelikku töötajate arvu komisjoni teistes talitustes või asutustes; rõhutab, et praegune eelarve ja töötajate arv pärsib OLAFi suutlikkust teha oma tööd kõigis liikmesriikides; juhib samuti tähelepanu OLAFi suurenenud töökoormusele seoses ELi taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega ning Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostööga;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

61. tuletab meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on tähtsad vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, millest võivad saada liidu püsimeetmed ja -programmid; olles kõiki esitatud ettepanekuid põhjalikult analüüsinud ja võttes täielikult arvesse hinnangut, mille komisjon nende õiguslikele nõuetele vastavuse ja rakendatavuse kohta koostas, võtab vastu katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis vastab Euroopa Parlamendi poliitilistele prioriteetidele; kutsub komisjoni üles katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid kiiresti ellu viima ning andma kohapeal saavutatud tulemuste ja tulemuslikkuse kohta tagasisidet;

Maksed

62. rõhutab vajadust näha 2022. aasta eelarves ette piisavad maksete assigneeringud ning otsustab seetõttu tühistada nõukogu kärped ja suurendada maksete assigneeringuid neil eelarveridadel, mida kulukohustuste assigneeringute osas muudetakse;

Muud jaod

I jagu – Euroopa Parlament

63. jätab omaenda 2022. aasta eelarve üldsumma (2 112 904 198 eurot) muutmata, võttes arvesse oma tulude ja kulude eelarvestust, mille täiskogu 29. aprillil 2021 vastu võttis; teeb eelarves selle tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, et võtta arvesse ajakohast teavet, mis ei olnud varem sel aastal kättesaadav;

 

64. kooskõlas oma eespool nimetatud 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooniga Euroopa Parlamendi 2022. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta

 

a) võtab teadmiseks keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS) keskpika perioodi strateegia eelseisva läbivaatamise; kordab oma üleskutset muuta praegust CO2 heite vähendamise kava, et saavutada süsinikuneutraalsus 2030. aastaks, kasutades selleks ELi-sisest CO2 hinda;

 

b) võtab teadmiseks, et EMASi üks peamisi sihtvaldkondi keskpikas perspektiivis on inimeste transpordist tulenevate heitkoguste vähendamine; kordab oma nõudmist, et sõitmist koosolekutele, mida saab väga hästi korraldada täieliku või osalise kaugosalusega, vähendataks mõistlikul määral, ning et kõigi ülejäänud sõitude puhul soodustataks üleminekut vähese CO2 heitega alternatiividele, tingimusel et see ei mõjuta õigusloome ega poliitilise töö kvaliteeti;

 

c) väljendab heameelt Euroopa Parlamendi töötajate vabatahtliku kaugtöö laiendamise üle; kordab oma nõudmist eelistada hübriidkoosolekuid või täielikult kaugosalusega koosolekuid, kui need ei hõlma poliitiliste otsuste tegemist, näiteks kuulamised ja arvamuste vahetused või sise- ja ettevalmistavad koosolekud; kordab oma nõudmist, et kõigiks delegatsioonide ametlikeks lähetusteks loa saamise tingimuseks seatakse see, et nii ettevalmistavad koosolekud kui ka lähetusjärgsed infotunnid toimuvad täielikult kaugosalusega, ning et alates 2022. aastast antakse lähetuseks luba ainult delegatsioonidele, kellel on selleks õigus; kordab oma üleskutset juhatusele tagada, et parlamendikomisjonide erakorralisi koosolekuid korraldatakse Strasbourgis ainult erandjuhtudel ja need peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, enne kui need igal üksikjuhul heaks kiidetakse;

 

d) tunneb heameelt lähetusi käsitlevate reeglite käimasoleva läbivaatamise üle; kordab oma nõudmist anda heakskiit vajadusepõhiselt ja kasutada võimaluse korral vähese CO2 heitega transpordiliike; kordab oma üleskutset vaadata samu põhimõtteid järgides läbi registreeritud assistentide lähetusreeglid;

 

e) ergutab parlamendiliikmeid kasutama vähese CO2 heitega transpordivõimalusi; kordab oma üleskutset vaadata läbi parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmed, mis puudutavad liidu piires tehtavate reiside jaoks ostetud paindlike turistiklassi lennupiletite hüvitamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandid;

 

f) kordab oma üleskutset, et Euroopa Parlament teeks asjaomaste kohalike omavalitsustega ja eelkõige Brüsseli piirkonnaga tihedat koostööd, et olla säästva linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas esirinnas ning võtta ennetav roll liikuvuskava GoodMove rakendamisel, eelkõige mis puudutab parkimiskohti; kordab oma nõudmist laiendada Euroopa Parlamendis teenistusjalgrataste süsteemi ning kasutada Brüsseli ja Strasbourgi vahel toimuvatel lähetustel parlamendiliikmete, töötajate ja registreeritud assistentide transpordiks ametiautosid; kordab oma nõudmist, et üksnes elektrisõidukitele eraldatud parkimiskohtade arvu asjakohaselt suurendataks;

 

g) väljendab heameelt oodatava ettepaneku üle külastajate rühmi reguleerivad reeglid läbi vaadata; võtab teadmiseks meetmed, mida on võtnud vastutavad teenistused, et teavitada külastajate rühmi nende transpordi keskkonnamõjust; kordab oma nõudmist, et 2022. aastal kehtestataks motiveeriv reisikulude hüvitamise süsteem, mille aluseks on keskkonnamõju; nõuab, et läbivaadatud reeglid oleksid kooskõlas komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789), eriti selle punktiga 9;

 

h) märgib, et käimas on teostatavusuuringud, et hinnata mitmele Brüsselis asuvale hoonele uute päikesepaneelide paigaldamise kulutasuvust, ning kordab ühtlasi oma üleskutset paigaldada Brüsselis 2023. aastaks katustele võimalikult suure potentsiaaliga päikesepaneelid; kordab oma nõudmist lõpetada fossiilkütustel põhinevate kütteseadmete ajakohastamine ning koostada fossiilkütuste järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise tegevuskava koos konkreetsete vahe-eesmärkidega, mis võetakse vastu 2022. aastal, et vältida kasutuskõlbmatuid varasid, ning analüüsida soojuspumbasüsteemide ja muude asjakohaste tehnoloogiate kasutamise tulemuslikkust ja tõhusust kooskõlas EMASi eesmärkidega; kordab ühtlasi oma üleskutset asendada päritolutunnistuste-põhised hanked järk-järgult kohalike taastuvate energiaallikatega;

 

i) tuletab meelde, et valdav enamik parlamendiliikmeid toetab seisukohta, et Euroopa Parlamendil peaks olema ainult üks asukoht, et tagada liidu maksumaksjate raha tõhus kasutamine ning täita enda kui institutsiooni kohustust vähendada oma CO2 jalajälge; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu kohaselt peab Euroopa Parlamendi asukoht olema Strasbourgis; märgib, et püsivate muudatuste tegemine nõuaks aluslepingu muutmist, mille jaoks on tarvis ühehäälset otsust;

 

j) väljendab heameelt selle üle, et EMASi 2021. aasta tegevuskavas nähakse ette kohustuslik konsulteerimine keskkonnahoidlike avalike hangete kasutajatoega kõigi prioriteetsete tootekategooriate hankemenetluste puhul, kui seda peetakse asjakohaseks; kordab siiski oma nõudmist, et hangete puhul, mille maksumus ületab 15 000 eurot, oleks keskkonnahoidlike avalike hangete kasutajatoega konsulteerimine kohustuslik;

 

k) tuletab meelde, et pärast juhatuse 2018. aasta otsust üldkulude hüvitise kohta võeti vastu seda puudutavad täiskogu otsused, ning kordab seetõttu oma nõudmist juhatusele teha 2021. aasta lõpuks üldkulude hüvitise reeglites muudatusi;

 

l) palub juhatusel määrata selged ja õiguslikult kindlad standardid selle kohta, millistel juhtudel saab rikkumisest teatajaid, sealhulgas registreeritud assistente, kaitsta, ning need standardid avaldada;

 

m) rõhutab vajadust vaadata läbi parlamendi personalipoliitika, et selles institutsioonis oleks võimalik kasutada ära kõikide parlamendi töötajate omandatud eksperditeadmisi; on seetõttu veendunud reeglite muutmise vajalikkuses, et kõikide kategooriate töötajad, sealhulgas parlamendiliikmete registreeritud assistendid, saaksid osaleda sisekonkurssidel, ning vajalikkuses koostada personaliarenduse kava, mis võimaldab parlamendil hoida kõnealustesse kategooriatesse kuuluvate töötajate eksperditeadmised institutsiooni teenistuses;

n) avaldab kahetsust, et juhatus keeldub rakendamast täiskogul mitmel korral väljendatud tahet võtta meetmeid, et ühtlustada täielikult ametnike, muude avalike teenistujate ja registreeritud assistentide parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireiside hüvitiste määrad; palub juhatusel selle küsimusega tegeleda, et ebavõrdsus kiiresti kaotada, ning võtta seoses kohaldatavate reeglite läbivaatamisega viivitamata meetmeid, mis on vajalikud õigusraamistiku muutmiseks;

 

o)  kordab oma esimeeste konverentsile esitatud üleskutset vaadata delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted uuesti läbi; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust, et registreeritud assistendid on Euroopa Parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel teatavatel tingimustel parlamendiliikmete saatjad;

 

p) võtab teadmiseks juhatuse 8. veebruari 2021. aasta otsuse kaugosalemise korra ja hääletamise kohta; märgib, et kui president ei ole teinud otsust erakorralise olukorra kehtestamiseks, ei ole kaughääletus praegu võimalik; kordab oma nõudmist, et juhatus lubaks parlamendiliikmetel kasutada oma hääleõigust ema- või isapuhkuse või pikaajalise haiguse ajal või vääramatu jõu korral;

 

q) võtab teadmiseks käimasolevad tööd WiFi taristu asendamiseks kolmes töökohas; nõuab uue taristu kiiret paigaldamist;

 

r) tuletab meelde kolmandatest isikutest sõltuvate lahenduste kasutamisega kaasnevaid ohte infoturbele ja eraelu puutumatusele ning avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamise positiivset mõju; rõhutab, et kasutajatel peaks olema võimalik parlamendi seadmetes kasutada avatud lähtekoodiga tarkvara ning et virtuaalsete koosolekute ja kiirsõnumite saatmise jaoks on vaja avatud lähtekoodiga detsentraliseeritud lahendusi; toonitab vajadust koolitada kasutajaid nõuetekohaselt, pöörates erilist tähelepanu küberturvalisusele; toonitab, et teabe võrdse levitamise toetamiseks kõigis ametlikes keeltes on vaja automaatset transkriptsiooni- ja tõlketarkvara;

 

s) võtab teadmiseks pilvevalmiduse strateegilised suunised, mille juhatus võttis vastu 2020. aasta juunis; kordab oma nõudmist võtta meetmeid tagamaks, et parlamendi tarkvara ja digitaristu, sealhulgas pilvelahenduste hankimisel välditaks müüjaga seotuse efekti tekkimist nõuete abil, mis käsitlevad ülekantavust ja täielikku koostalitlusvõimet, ning kasutada avatud lähtekoodiga tarkvara ja eraldada sihtotstarbeliselt hankeid VKEdele ja idufirmadele;

 

t) võtab teadmiseks teenused, mida mõned Euroopa Parlamendi bürood osutavad liidu mitteametlikes keeltes; nõuab, et juhatus analüüsiks, kuivõrd teostatav on (näiteks Euroopa Elamuskeskuste) teabematerjaliga varustamine eri liikmesriikide keelevähemuste, piirkondade ja kogukondade keeltes, ja hindaks selle maksumust;

 

u) võtab teadmiseks oluliste välispoliitikat käsitlevate resolutsioonide asjaomase riigi ametlikku keelde tõlkimise ligilähedased kulud; kordab oma üleskutset sellised dokumendid tõlkida, et suurendada Euroopa Parlamendi välistegevuse mõju ja ulatust, ning tagada selleks piisavad assigneeringud;

 

v) võtab teadmiseks projekti „Immersive Online Experience“ (veebikümblus) ja muu külastajatele kättesaadava veebipõhise tegevuse; palub, et liikmesriikide ja partnerriikide kodanikele ja elanikele otsitaks ja pakutaks võimalusi osaleda parlamendis korraldatavatel virtuaalsetel giidiga ekskursioonidel, et üldsus saaks institutsiooni tööst ja väärtustest parema ülevaate;

 

w) kordab oma nõudmist, et juhatus teeks teatavaks oma otsuse PHS hoone kohta, sealhulgas kulude üksikasjaliku jaotuse ja tõendavad dokumendid;

 

x) tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõikeid 1 ja 2 Euroopa Parlamendi loodud vabatahtliku pensionifondi kohta;

 

y) võtab teadmiseks parlamendi võetud meetmed, et leevendada COVID-19 pandeemia mõju koristus- ja toitlustusteenuste osutajatele; kordab oma üleskutset juhatusele vaadata läbi parlamendi koristus- ja toitlustusteenuste allhankepoliitika;

Muud jaod (IV–X jagu)

65. märgib, et üldjoontes kajastab eelarveprojekt eelarve muude jagude alla kuuluvate eri institutsioonide eelarvestusi ja vastab seega (mõningate eranditega) nende finantsvajadustele; on seisukohal, et nõukogu kavandatud süstemaatilised kärped avaldaksid seetõttu kahjulikku mõju asjaomaste institutsioonide tööle ja ühtlasi nende olulisele panusele liidu toimimisse; teeb sellega seoses ettepaneku taastada eelarveprojekti tase peaaegu kõigil juhtudel, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Regioonide Komitee oma ning ka selle ametikohtade loetelu, et võimaldada neil täita kõiki neile antud ülesandeid, sealhulgas uusi ülesandeid; ei muuda kooskõlas suulise kokkuleppega nõukogu lugemise seisukohta nõukogu enda ja Euroopa Ülemkogu osas;

 

66. on seisukohal, et uute vajaduste rahuldamiseks ja poliitikaeesmärkide täitmiseks tuleb mõnel juhul ja institutsioonide eelarvestust arvesse võttes assigneeringuid ja töötajate arvu võrreldes eelarveprojektiga suurendada; teeb seetõttu ettepaneku

 

a) suurendada võrreldes eelarveprojektiga Euroopa Liidu Kohtu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee assigneeringuid eelarveridadel, mis on seotud töötasude ja töötajate õigustega, sealhulgas seoses ametikohtade loeteludega, et säilitada assigneeringute tase, mis on kooskõlas nende eelarvestusega;

 

b) suurendada võrreldes eelarveprojektiga Euroopa Kontrollikoja assigneeringuid eelarvereal 1 2 0 0 „Töötasud ja hüvitised“, sealhulgas seoses kontrollikoja ametikohtade loeteluga, et säilitada Euroopa Kontrollikoja poolt vajalikuks peetav assigneeringute tase, mis on vajalik eelkõige selleks, et katta liidu vahendite suurendamisega (taaste- ja vastupidavusrahastu ja NGEU) seotud täiendavaid auditiülesandeid;

 

c) suurendada võrreldes eelarveprojektiga Euroopa välisteenistuse assigneeringuid eelarvereal 2 2 1 4 „Strateegilise teabevahetuse suutlikkus“ ja eelarvereal 1 2 0 0 „Lepingulised töötajad“, et veelgi tõhustada võitlust desinformatsiooni vastu, eelkõige Kaug-Ida piirkonnas; suurendada lisaks assigneeringuid eelarvereal 1 1 0 0 „Põhipalgad“ ja mõnedel seotud eelarveridadel ning tugevdada ametikohtade loetelu, et Euroopa välisteenistus saaks asendada lähetatud riiklikud eksperdid koosseisuliste töötajatega ja täita kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi raames oma ülesandeid;

o

o o

67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

 

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2021)

väliskomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta

(2021/0227(BUD)

Arvamuse koostaja: Urmas Paet

 

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et kuna enamiku rubriigi 6 alusaktide vastuvõtmisel tekkis viivitusi, on 2022. aasta enamiku liidu välisrahastamisvahendite jaoks esimene täispikk rakendusaasta;

2. võtab teadmiseks, et rubriigi 6 maksete assigneeringuid on suurendatud, sest rahastamisvahendite rakendamisperiood on alles alguses ja selles rubriigis alustatakse uute programmide elluviimist;

3. rõhutab, et ajal, mil välised probleemid ja rahvusvahelise poliitika küsimused muutuvad üha olulisemaks, tuleb tagada, et liidu eelarve välismõõde oleks asjakohaselt rahastatud ja valmis viivitamata reageerima praegustele, esilekerkivatele ja tulevastele probleemidele; rõhutab, et välistegevuse eelarves tuleks keskenduda nii geograafiliselt kui ka temaatiliselt prioriteetsetele valdkondadele ning valdkondadele, kus liidu meetmed võivad anda suurimat lisaväärtust;

4. märgib, et suurem osa välistegevuse kulutustest on mõeldud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendile „Globaalne Euroopa“ (NDICI-Global Europe) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendile (IPA III), ning nõuab, et toetataks nende välisrahastamisvahendite raames kokkulepitud prioriteete, sealhulgas „Globaalse Euroopa“ kõrgetasemelise geopoliitilise dialoogi käigus kehtestatud prioriteete; kordab oma varasemat nõudmist, et uute välisrahastamisvahendite kohta esitataks liigendatud eelarve; rõhutab, et kuna vahendeid on ühtlustatud, peab eelarve struktuur olema piisavalt üksikasjalik, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik täita tõhusalt oma ülesandeid eelarve kinnitajana ja tegutseda järelevalvaja rollis;

5. rõhutab tungivat vajadust suurendada oluliselt naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahendeid, mis on kättesaadavad rahu, stabiilsuse ja konfliktide ennetamise ning neile kiirreageerimise temaatilise programmi ja inimõiguste ja demokraatia jaoks ning väljendab heameelt naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) suurema panuse üle programmi „Erasmus+“, mis võimaldab suurendada ühinemiseks valmistuvate riikide üliõpilaste liikuvust;

6. rõhutab, et Lääne-Balkani riikidele ning ida- ja lõunanaabruse riikidele tuleb eraldada rohkem raha, et toetada põhjalikke poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke reforme ning taastumist COVID-19 kriisist ja selle pikaajalistest majanduslikest tagajärgedest, aga ka selliseid valdkondi nagu meediavabadus, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, inimõigused ja põhivabadused, sealhulgas vähemustesse ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikute õigused, ning naiste, tütarlaste ja LGBTQI-inimeste võimestamine ja kaitse;

7. juhib tähelepanu arvukatele probleemidele liidu ida- ja lõunapoolsetes naaberpiirkondades ning rõhutab vajadust tagada piisav rahastamine sellistes olulistes valdkondades nagu toetus demokraatiale, kodanikuühiskonnale ja õigusriigile; nõuab eelkõige Valgevene inimõiguste ja demokraatia aktivistide jätkuvat toetamist;

8. kordab oma kindlat veendumust, et riikides, mille suhtes liidul on strateegiline huvi, eelkõige läbirääkijariikides ja idapartnerluse assotsieerunud riikides, aga samuti lõunanaabruse riikides, tuleks luua Euroopa Parlamendi ja vastavate riikide parlamentide vahel tihedamad suhted, ning nõuab seetõttu piisavat rahastamist, et tagada parlamentaarse koostöö nõutav tase;

9. on veendunud, et noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava valdkondadevahelise rakendamise tagamiseks peaksid liit ja selle organid integreerima selle tegevuskava poliitika kujundamisse, programmitöösse, rahastamisse ja järelevalvesse; nõuab sihtotstarbeliste rahastamisvahendite loomist ja juba olemasolevate avamist noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava algatustele, mis on paindlikud ja kättesaadavad kõigile noortele, sealhulgas neile, kes kannatavad tõrjutuse eri vormide all;

10. on seisukohal, et Egiptuses valitseva inimõiguste olukorra tõttu tuleb komisjoni eelarvetoetuse meetmed läbi vaadata, ning nõuab, et liidu abi antaks prioriteedina esmajoones demokraatlike osalejate ja kodanikuühiskonna toetamiseks; nõuab, et kõik Euroopa Liidu, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Euroopa Investeerimispanga poolt Egiptusele antava rahalise toetuse või koolituse vormid oleksid läbipaistvamad;

11. väljendab heameelt selle üle, et ajakohastatud IPA IIIst raha saamiseks on kehtestatud rangemad demokraatia, inimõiguste ja õigusriigiga seotud tingimused; kutsub üles kasutama IPA III raames Lääne-Balkani riikide ja Türgi jaoks sihtotstarbelisi eelarveridu, millest oleks võimalik piisavas ulatuses rahastada Türgi kodanikuühiskonda ja inimestevahelisi kontakte; rõhutab, et tuleb vältida liidu rahaliste vahendite väärkasutamist mis tahes valitsuse poolt; nõuab, et Türgi puhul jätkataks IPA III vahendite haldamist komisjoni või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning võimaldataks kaudset eelarve täitmist abisaajariigiga ainult äärmise vajaduse korral; tuletab meelde, et kogu IPA III rahastus, sealhulgas Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava, peab olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ja liidu CO2-heite vähendamise eesmärkidega;

12. rõhutab liidu üleilmseid jõupingutusi pagulaste toetamisel ja tuletab meelde Türgi tähtsat rolli Süüria pagulaste vastuvõtmisel; kinnitab veel kord, et EL ja selle liikmesriigid peavad Süüria pagulastele Türgis andma jätkuvalt mõjusat ja kontrollitud abi, tagades, et need rahalised vahendid suunataks otse ja täiesti läbipaistvalt valitsusvälistele organisatsioonidele; kordab, et Türgi pagulasrahastu mis tahes järeltulijat ei tohiks rahastada hiljuti vastu võetud rahastamisvahendite, nagu IPA III ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamisvahendite (sealhulgas reservi) arvelt; nõuab, et Türgi pagulasrahastu mis tahes järeltulijat rahastataks uutest assigneeringutest ja liikmesriikide osamaksetest, ning nõuab parlamendi täielikku kaasamist otsuste tegemisse, sealhulgas otsused, mis käsitlevad liidu eelarvest liidu usaldusfondidesse tehtavaid sissemakseid ja mis tahes Türgi pagulasrahastu järeltulija loomist, austades täielikult eelarvepädevate institutsioonide rolli; nõuab lisaks ELi ja Türgi avalduse inimõigustele avalduva mõju põhjalikku hindamist ning rõhutab, kui oluline on see, et kumbki pool tagaks avalduse rakendamise käigus põhiõiguste täitmise;

13. nõuab, et täielikult kasutataks ära kõik võimalused, mis mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 6 „Naabrus ja maailm“ ning solidaarsus- ja hädaabireservi kasutuselevõtmise eeskirjas on välistegevuse kulutuste tegemiseks ette nähtud; kordab, et summade vahel, mis välistegevuse eri vahenditele asjaomaste õigusaktide alusel eraldatakse, peab valitsema tasakaal; rõhutab, et rahasummasid, mida on edaspidi vaja Süüria pagulaste jaoks, ei võetud ei mitmeaastases finantsraamistikus ega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ üle peetud arutelu käigus arvesse ning seetõttu ei tohiks neid kulusid katta eelarvestatud vahenditest; rõhutab lisaks, et kuna oodatava Süüria pagulaste paketiga ei reageerita uuele kriisile ega ettenägematutele vajadustele, tuleks „Globaalse Euroopa“ hädaabireservist selleks eraldatavaid rahasummasid piirata; kutsub liikmesriike üles eraldama selle paketi jaoks hoopis uusi vahendeid, s.o lisaraha; tuletab meelde, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames loodud mis tahes paindlik rahastamismehhanism peab vastama määruses sätestatud temaatilistele kulutustega seotud eesmärkidele;

14. tunnistab, et ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonil (UNRWA) on Lähis-Idas asuvatele miljonitele Palestiina pagulastele elutähtsate teenuste ainulaadse pakkujana äärmiselt tähtis roll, ning nõuab, et liidu rahalist toetust UNRWA-le suurendataks, et investeerida julgeolekusse, stabiilsusse ja arengusse nii selles piirkonnas kui ka kaugemal; võtab teadmiseks liidu rahastatud Palestiina õpikute välisuuringu hiljutised tulemused, mis osutavad üksikutele parandamist vajavatele valdkondadele ja lükkavad suurel määral ümber väited laialdase vihkamisele ja vägivallale õhutamise kohta, kinnitades seega, et õpikutes järgitakse UNESCO standardeid; märgib ära komisjoni valvsuse selles küsimuses ja väljendab heameelt komisjoni kindla pühendumuse üle antisemitismi vastu võitlemisel; kutsub komisjoni üles jätkama koostööd Palestiina omavalitsuse ja UNRWAga, et edendada Palestiina laste kvaliteetset haridust ning tagada jätkuvalt UNESCO standardite täielik järgimine; kutsub komisjoni ühtlasi üles tagama, et Palestiina omavalitsuse rahastamine aitaks kaasa võitlusele negatiivsete suundumuste ja Palestiina-sisese lõhe suurenemise vastu, pluralismi ja aruandekohustuse edendamisele ning toetaks Palestiina kodanikuühiskonda;

15. rõhutab, et humanitaarabi eelarvet Afganistanile ja naaberriikidele tuleks oluliselt suurendada, et toetada ja kaitsta haavatavaid afgaane ja nende perekondi, sealhulgas riigisiseseid põgenikke ja pagulasi, ning tõhustada ümberasustamist; kordab sellega seoses vajadust tagada inimlik ja piisav toetus nii peavarju otsivatele inimestele kui ka vastuvõtjariikidele; nõuab, et kui ei suudeta tagada inimõiguste ning eriti naiste ja tütarlaste õiguste austamist, jääb Afganistani režiimile antava arenguabi peatamise otsus jõusse ning see abi suunatakse ümber sõltumatutele arengu- ja humanitaarorganisatsioonidele kooskõlas liidu välistegevuse eesmärkidega; nõuab ka, et kogu rahasumma, mis on ette nähtud Afganistani kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eraldataks nendele organisatsioonidele otse, kasutamata vahendajana Talibani valitsust; rõhutab, et rahvusvahelisest tegevusest Afganistanis terrorismi vastu võitlemisel ning vabaduse, inimõiguste ja kodanikuvabaduste edendamisel tuleb teha vajalikud järeldused;

16. nõuab ambitsioonikamat eelarvet inimõiguste valdkonnas ja toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas neile, kes on pühendunud naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisele; tuletab meelde, et inimõiguste rikkumise korral on vaja rakendada rangeid tingimusi, mis on kehtestatud liidu partnerriikidele ja naaberriikidele seoses antava rahalise toetusega; nõuab sellega seoses, et rahastamislepingutes sisalduvad inimõigustealased sätted oleksid läbipaistvamad ning et selgitataks täpsemini, millist mehhanismi ja milliseid kriteeriume kohaldatakse nende lepingute täitmise peatamisel, kui rikutakse inimõigusi, demokraatiapõhimõtteid ja õigusriigi põhimõtet ning kui esineb tõsiseid korruptsioonijuhtumeid; rõhutab, et EL peaks rangelt hoiduma eelarvetoetuse kaudu abi andmisest riikidele, kes ei täida inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonna rahvusvahelisi norme ega ei suuda tõendada, et nad võitlevad kindlalt korruptsiooni vastu; seoses sellega ergutab süstemaatiliselt kasutama kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi (ELi Magnitski akt) ning laiendama selle kohaldamisala ka korruptsioonijuhtumitele;

17. rõhutab, et liidu välistegevuse põhieesmärk on endiselt inimõiguste ja demokraatia kaitsmine ja edendamine kogu maailmas; nõuab valimiste vaatlemise missioonide, sealhulgas kohalike vaatlejate suuremat rahastamist, arvestades nende rolli demokraatlike institutsioonide tugevdamisel ja stabiilsuse loomisel ebakindlates riikides, eelkõige kohalike kodanikuühiskonna rühmade poolt;

18. rõhutab, et liidu abi ja liidu rahaeraldised kolmandatele riikidele, eelkõige kandidaatriikidele ja partnerriikidele, tuleb muuta nähtavamaks ja sellest tuleb paremini teavitada; kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu edukalt rakendatud projektide levitamisele ning nende positiivsele mõjule ja kasule, et tugevdada rahastamise mõju ja tõhustada liidu avalikku diplomaatiat, ning pöörama erilist tähelepanu selliste rikkumiste hindamisele ja ennetamisele, mis on seotud liidu enda projektide ja rahastamisega kolmandates riikides;

19. mõistab hukka kõik rünnakud, mis maailmas pannakse toime usuvähemuste, eelkõige kristlaste vastu, ja rõhutab, et tagakiusatud vähemuste kaitseks võetavatele meetmetele tuleb tagada piisav rahastamine, ning sellega seoses rõhutab taas oma toetust usu- ja veendumusvabaduse edendamisega väljaspool ELi tegeleva ELi erisaadiku büroole;

20. rõhutab, kui oluline on ehitada üles tugev liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) ning tõhustada koostööd kaitse- ja julgeolekuküsimustes mitmesuguste vahendite abil, nagu alaline struktureeritud koostöö, kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja Euroopa Kaitsefond, mis aitavad kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, tehnoloogilisele suveräänsusele ning tema suutlikkusele vajaduse korral iseseisvalt otsustada ja tegutseda; loodab, et loodava liidu strateegilise kompassi ja selle järelduste alusel suurendatakse ka kaitsealastele algatustele tehtavaid kulutusi, et reageerida paljudele praegustele probleemidele ja muuta liit geostrateegilisemaks, nii et see suudaks kaitsta oma huve ja väärtusi ning võtta koostöös USA ja NATOga eelkõige liidu naabruses rohkem julgeoleku- ja kaitselaseid kohustusi; rõhutab ÜJKP tsiviilmissioonide tähtsust ja kutsub liikmesriike üles eraldama neile kiiresti piisavalt palju personali;

21. rõhutab, et kõiki liidu julgeolekuabi meetmeid (ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonid ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend / naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“) tuleb korrapäraselt hinnata ning teatavaid missioone, operatsioone ja meetmeid kohandada, et hakata rakendama sisukat inimeste julgeolekule keskenduvat lähenemisviisi, milles võetakse arvesse kohaliku elanikkonna tegelikke julgeolekuvajadusi;

22.  rõhutab vajadust kaitsta liitu kuritahtliku välissekkumise ja -mõju vastu, mis toimub eelkõige hübriidrünnakute ja väärinfo kaudu; nõuab, et Euroopa välisteenistuse üksustele ja nende küsimustega tegelevatele projektidele tagataks asjakohane rahastamine ja volitused, ning rõhutab liidu institutsioonide vahelise koordineerimise olulisust; nõuab spetsiaalsete rühmade loomist, et tegeleda konkreetsetest piirkondadest lähtuvate ohtudega; tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoda jõudis järeldusele, et Euroopa välisteenistusel on vaja laiemaid volitusi, et tulla toime COVID-19 pandeemiast tingitud hübriidrünnakute ja uute tekkivate ohtudega, ning piisavaid rahalisi vahendeid;

23. kordab oma varasemaid avaldusi küberjulgeolekuga seotud ohtude ja libauudiste leviku kohta ning rõhutab sellega seoses, et liidu eelarves tuleb neid peamisi probleeme horisontaalsel tasandil paremini käsitleda ja neile paremad lahendused leida, sealhulgas eelkõige ELi peakorteris ja delegatsioonides kogu maailmas;

24. rõhutab, et kiudoptilised kaablid kujutavad endast üleilmse interneti kesknärvisüsteemi, sest nende kaablite kaudu toimub 97 % kogu internetiliiklusest; rõhutab, et kuigi need kaablid on liidu elutähtsa taristu keskne ja asendamatu osa ning seega geopoliitiliselt väga tähtsad, on need hiljuti olnud välismaiste spioneerimisoperatsioonide objektiks; on veendunud, et liit peaks nende kaablite turvalisuse ja kaitse seadma endale prioriteediks; nõuab, et liit looks ELi kiudoptiliste kaablite turvalisuse programmi, mis hõlmab teadusuuringuid, koordineerimist, poliitika kujundamist, vahejuhtumite jälgimist ja rannikuvalveametnike koolitamist;

25. rõhutab COVID-19 põhjustatud ringlaine efekti jätkumist kogu maailmas; nõuab, et liidus ja selle partnerriikides võetaks meditsiiniabi andmisel ning vaktsiinide levitamise ja jagamisega seotud suutlikkuse suurendamisel koordineeritud ja sidusaid meetmeid, sealhulgas COVAXi mehhanismi kaudu, ning toetataks riikide sotsiaalset ja majanduslikku taastumist;

26. rõhutab vajadust piisava rahastamise järele, et hõlbustada üleilmse ühendatuse ELi tegevuskava koostamist ja rakendamist; rõhutab, et 2021.–2027. aasta finantsraamistiku programmitöö protsessi tuleb lisada konkreetsed ühendatuseprojektid ja -investeeringud;

27. rõhutab, kui oluline on ühendada ühine välis- ja julgeolekupoliitika ELi Arktika-poliitikaga, ning rõhutab, et liit on kohustatud toetama Arktika ja selle kohalike kogukondade kaitset;

28. märgib, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ nähakse ette vahe- ja lõpphinnangud ning komisjoni üksikasjalik iga-aastane aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule käimasolevate tegevuste, saavutatud tulemuste, tõhususe ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947[11] temaatiliste eesmärkide ja sihtide suunas liikumise kohta; kutsub komisjoni üles töötama välja täpse metoodika, mille alusel jälgida temaatiliste eesmärkide täitmist eelkõige kliima, bioloogilise mitmekesisuse, soolise võrdõiguslikkuse ning rände ja sundrände valdkonnas, ja seda rakendama, et tagada läbipaistvus ja nõuetekohane aruandekohustus ning et parlament saaks eelarvepädeva institutsioonina täita oma kontrolliülesandeid;

29. väljendab heameelt soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava (GAP III) kõrgete sihtide üle välistegevuses; nõuab piisavaid finantsvahendeid selle rakendamiseks ning rõhutab, et vaja on asjakohaseid ja mõõdetavaid näitajaid, kindlat metoodikat ning korrapärast järelevalvet, et analüüsida liidu eelarve mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja rakendada liidu välistegevuses sooteadlikku eelarvestamist;

30. palub, et juhatus näeks ette Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 54 (algatusraportid) kohaste oluliste välispoliitikat käsitlevate resolutsioonide tõlkimise lisaks liidu ametlikele keeltele ka ÜRO ametlikesse keeltesse (araabia, hiina ja vene keel) ning kodukorra artikli 132 (komisjoni, kõrge esindaja või asepresidendi avaldustega kaasnev resolutsioon) ja kodukorra artikli 144 (kiireloomulised resolutsioonid) kohaselt vastu võetud riigipõhiste resolutsioonide tõlkimise asjaomaste riikide ametlikesse keeltesse, et suurendada parlamendi välistegevuse mõju ja ulatust; palub, et eelarvepädevad asutused eraldaksid selleks piisavad vahendid;

31. tunnistab vajadust tugevdada Euroopa välisteenistust, et see saaks täita ülesandeid, mis tulenevad kogu maailmas rakendatavast inimõiguste rikkujate vastasest ELi sanktsioonirežiimist; nõuab täiendavate töötajate piisavat rahastamist, et tagada selle uue liidu välispoliitika vahendi kohaste ülesannete täitmine, ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus võtaks viivitamata vastu oma eraldiseisvad rakendussätted välistegevuse ja lähetuste kohta, millega luuakse delegatsioonide juhtidele sui generis õiguslik alus, ja hakkaks neid sätteid rakendama, et kaitsta paremini kogu ELi kuvandit ja mainet, nagu eelarvekontrollikomisjonile seoses 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega antud kirjalikes vastustes lubati;

32. lükkab tagasi kärped, mille nõukogu on teinud Euroopa välisteenistuse halduseelarves; palub, et eelarvekomisjoni raportöör taastaks kõikidel X jao eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojektis olnud summa.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	50 8 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alviina Alametsä, Alexander Alexandrov Yordanov, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Anna Bonfrisco, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Sandra Kalniete, Maximilian Krah, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Antonio López-Istúriz White, Claudiu Manda, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Thijs Reuten, Jérôme Rivière, María Soraya Rodríguez Ramos, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Idoia Villanueva Ruiz, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Vladimír Bilčík, Ioan-Rareş Bogdan, Özlem Demirel, Angel Dzhambazki, Markéta Gregorová, Evin Incir, Assita Kanko, Pierfrancesco Majorino, Mick Wallace

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

50	+
NI	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Vladimír Bilčík, Ioan-Rareş Bogdan, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Sandra Kalniete, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Lukas Mandl, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko
Renew	Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Hilde Vautmans
S&D	Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tanja Fajon, Raphaël Glucksmann, Evin Incir, Pierfrancesco Majorino, Claudiu Manda, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Sergei Stanishev
Verts/ALE	Alviina Alametsä, Markéta Gregorová, Jordi Solé, Tineke Strik, Viola Von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Salima Yenbou

 

8	-
ID	Maximilian Krah, Thierry Mariani, Jérôme Rivière
NI	Kostas Papadakis
The Left	Özlem Demirel, Manu Pineda, Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace

 

8	0
ECR	Angel Dzhambazki, Anna Fotyga, Assita Kanko, Jacek Saryusz-Wolski, Hermann Tertsch
ID	Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi
NI	Kinga Gál

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2021)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve kohta – kõik jaod

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Charles Goerens

 

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. juhib tähelepanu asjaolule, et tervisealase pandeemia ja üleilmse majanduslanguse kombineeritud tagajärjed kahjustavad tõsiselt arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkust saavutada kestliku arengu eesmärgid, kusjuures kõige rängemini kannatavad juba niigi vaesed ja haavatavad inimesed; rõhutab vajadust toetada arenguriike COVID-19 vaktsiinidele juurdepääsu saamisel; on veendunud, et praegune kriis süvendab ebavõrdsust kogu maailmas ning et kui puudub juurdepääs vaktsiinidele, suureneb see lõhe veelgi;

2. rõhutab, et arenguabi koos oluliste võlakergendusmeetmetega, mis hõlmavad kõiki era- ja avaliku sektori võlausaldajaid, ning rahvusvahelise koostöö edasiarendamine maksustamisküsimustes ning hargmaiste ettevõtjate piiriülestest tehingutest tingitud ebaseaduslike rahavoogude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu võitlemisel on hädavajalikud, et parandada arenguriikide maksubaasi, tugevdada nende riigi rahandust ja hoida ära kahjulikke kokkuhoiumeetmeid; kordab, et COVIDi vastu vaktsineerimisega seotud kulutused ei tohi tõrjuda välja muid olulisi kulutusi; kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama arenguriikidele suunatud kõikehõlmava Euroopa võlakergendusstrateegia; nõuab, et toetataks mitmepoolse võlgade restruktureerimise mehhanismi loomist ÜRO egiidi all ning et võetaks meetmeid vastutustundlikku riiklike laenude andmist ja võtmist käsitlevate siduvate reeglite kokkuleppimiseks, et toetada võlakriiside paremat ennetamist; rõhutab siiski, et lisaks võlakergendusele on vaja toetust, et süsteemseid reforme saaks rakendada ka arenguriikide tasandil;

3. nõuab, et loodaks Euroopa kestliku arengu ja rahvusvahelise kliimakaitse pank, mis koondaks ressursse, millesse kaasataks kõik liikmesriigid ja nende riiklikud arengut rahastavad asutused ning mis kaasaks erainvesteeringuid arenguriikides;

4. juhib tähelepanu sellele, et kiiremas korras tuleb suurendada tervishoiu, toiduga kindlustatuse ja toitumise, hariduse, põhiliste veevarustus- ja sanitaarteenuste kättesaadavuse, sotsiaalkaitse ja soolise võrdõiguslikkuse jaoks ette nähtud rahalisi vahendeid ning suurendada eelarveridade „Inimesed – Globaalprobleemid“ ja „Planeet – Globaalprobleemid“ vahendeid; rõhutab, et inimarengut tuleks geograafiaga seotud eelarveridadel pidada esmatähtsaks; juhib tähelepanu tõsistele tagajärgedele, mis on tingitud üleilmsest suutmatusest võtta piisavaid meetmeid kliimakriisi ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu, ning vajadusele suurendada eelarverea „Planeet – Globaalprobleemid“ vahendeid;

5. palub komisjonil tagada, et ta suudab veenvalt tõendada, et ta järgib naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse sätteid, ning suudab saavutada kokkulepitud sihttasemed kulutuste osas, mis on seotud sotsiaalse kaasatuse ja inimarengu, hariduse, sooküsimuste, kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja rände valdkonna eesmärkidega, ning järgida täielikult nõuet, et 93 % naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi kuludest kvalifitseerub ametlikuks arenguabiks; rõhutab vajadust suurendada ametliku arenguabi andmist, eelkõige vähim arenenud riikidele, et aidata kaasa ELi ja selle liikmesriikide ühiste lubaduste täitmisele;

6. kutsub komisjoni ja finantseerimisasutusi, sealhulgas Euroopa Investeerimispanka (EIP), üles tagama, et kõikides EFSD+ välistegevuse tagatise kaudu tehtavates tehingutes järgitakse arengualase täiendavuse põhimõtet ning need on kooskõlas ELi lepingu artiklis 21 kindlaks määratud ELi välistegevuse eesmärkidega, sealhulgas inimõiguste austamise ja edendamise, vaesuse kaotamise ja keskkonnariskide juhtimisega; kutsub komisjoni üles hindama ELi vahendite EFSD+ kaudu suunamise arengualast täiendavust, et tugevdada COVAXi mehhanismi;

7. tuletab meelde, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse kohaselt kasutatakse Euroopa Arengufondi (EAF) tagasisaadavaid vahendeid sihtotstarbeliselt AKV riikide hüvanguks ning tagasisaadavate vahendite edasisuunamine toimub üksnes EIP kaudu EFSD+ välistegevuse tagatise eelarveliste tagatiste ja segarahastamistoimingute abil; palub, et Euroopa Arengufondi (EAF) tagasisaadavaid vahendeid kasutataks selleks, et aidata korvata asjaolu, et EIP ei viibi praegu AKV riikides kohapeal, et analüüsida seal tema rahastatavaid projekte ümbritsevat tegelikku olukorda; rõhutab, et sellega seoses võib ka ELi delegatsioonide suuremal kaasatusel olla positiivne mõju;

8. on veendunud eraldi eelarvereaga AKV programmi olulisuses, et katta uue AKVRO-ELi partnerluslepingu ühiseid ja omavahel lõimitud eesmärke ning strateegilisi prioriteete; on seisukohal, et see programm täiendaks nendes maailma osades ELi programmitööd piirkondlikul ja riigi tasandil ning peaks eelkõige olema suunatud haavatavatele elanikkonnarühmadele, kes seisavad silmitsi kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega, ning toetama COVID-19ga seotud tervishoiu rahastamist, et hõlbustada kvaliteetse arstiabi ja vaktsiinide kättesaadavust kõigile;

9. on seisukohal, et kõigile kättesaadavaid sotsiaalkaitsesüsteeme ja üldist tervisekindlustust tuleks edendada üleaafrikalise programmi abil, millel peaks olema oma eelarverida; tunneb heameelt AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee raames AKV riikide organisatsiooni (AKVRO) suutlikkuse jätkuvaks suurendamiseks mõeldud rahaliste vahendite üle ning Aafrika Liidu ja Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna suutlikkuse suurendamise jätkuva toetamise üle;

10. palub komisjonil kiiresti ja sidusalt tegeleda taastuvenergia laiendamise ja partnerluste sihipärase edendamisega ning toetada arenguriikide suutlikkust taastuvenergia, sealhulgas saastevaba vesiniku kujul taastuvenergia eksportimisel;

11. kutsub komisjoni üles nimetama võimalikult kiiresti ametisse kõrgetasemelise ELi kliimasaadiku, et edendada rahvusvahelisel tasandil võitlust kliimamuutuste vastu;

12. nõuab kindlalt, et täielikult kasutataks ära kõik võimalused, mis mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 6 „Naabrus ja maailm“ ning solidaarsus- ja hädaabireservi kasutuselevõtmise reeglites on välistegevuse kulutuste tegemiseks ette nähtud; kordab, et summade vahel, mis välistegevuse eri vahenditele asjakohaste õigusaktide alusel eraldatakse, peab valitsema tasakaal; rõhutab, et rahasummasid, mida on edaspidi vaja Süüria pagulaste jaoks, ei võetud arvesse ei mitmeaastase finantsraamistiku ega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ üle peetud aruteludes ning seetõttu ei tohiks neid kulusid katta eelarvestatud vahenditest; rõhutab ühtlasi, et kuna oodatav Süüria pagulaste pakett ei vasta uuele kriisile ega ettenägematutele vajadustele, tuleks naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ hädaabireservist eraldatavaid rahasummasid piirata; kutsub liikmesriike üles eraldama selle paketi jaoks hoopis uusi vahendeid, s.o lisaraha;

13. palub iga-aastases eelarvemenetluses nõuetekohaselt kajastada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ sätteid uute probleemide ja prioriteetide jaoks ettenähtud reservi kasutuselevõtmise kohta, eelkõige selleks, et tagada mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kehtivusajal kokku ühe miljardi euro lisamine kolmele programmile (200 000 000 eurot inimõiguste ja demokraatia valdkondlikule programmile, 200 000 000 eurot kodanikuühiskonna organisatsioone käsitlevale valdkondlikule programmile ja 600 000 000 eurot globaalprobleemide valdkondlikule programmile);

14. väljendab sügavat muret Afganistanis valitseva olukorra pärast; kutsub komisjoni üles valmistama ette humanitaarabi ning suurendama hinnatud võimaluste kohaselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega humanitaarabi eelarvet Afganistani ja selle naaberriikide puhul, et tegeleda kriitilise toiduga kindlustamatuse probleemiga, toetada pagulasi naaberriikides ja riigisiseseid põgenikke, toetada naisi, tütarlapsi ja lapsi ning inimõiguste kaitsjaid koostöös ÜRO asutuste (ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, UNICEF), muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega; nõuab uue finantsplaneerimise ja ‑strateegia ettevalmistamist, et säilitada raske töö tulemusel saavutatud arengualased edusammud ning jätkata Afganistani ja selle naaberriikide elanike toetamist, kasutamata vahendajana Talibani valitsust ja tingimusel, et arenguabitöötajatele antakse julgeolekualased tagatised.

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 2 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Catherine Chabaud, Antoni Comín i Oliveres, Ryszard Czarnecki, Gianna Gancia, Charles Goerens, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Pierfrancesco Majorino, Erik Marquardt, Norbert Neuser, Janina Ochojska, Jan-Christoph Oetjen, Michèle Rivasi, Christian Sagartz, Tomas Tobé, Miguel Urbán Crespo, Chrysoula Zacharopoulou, Bernhard Zimniok
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Evin Incir, Patrizia Toia
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Elisabetta Gualmini

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
ID	Gianna Gancia
NI	Antoni Comín i Oliveres
PPE	Anna‑Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Janina Ochojska, Christian Sagartz, Tomas Tobé
Renew	Catherine Chabaud, Charles Goerens, Jan‑Christoph Oetjen, Chrysoula Zacharopoulou
S&D	Elisabetta Gualmini, Evin Incir, Pierfrancesco Majorino, Norbert Neuser, Patrizia Toia
The Left	Miguel Urbán Crespo

 

2	–
ID	Dominique Bilde, Bernhard Zimniok

 

5	0
ECR	Ryszard Czarnecki, Beata Kempa
Verts/ALE	Pierrette Herzberger‑Fofana, Erik Marquardt, Michèle Rivasi

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (8.9.2021)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Luděk Niedermayer

 

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab, et liidu 2022. aasta eelarve täidaks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke; nõuab, et liidu 2022. aasta eelarve viidaks kooskõlla Pariisi kokkuleppe kohaste liidu kliimaalaste kohustustega;

2. nõuab, et 2022. aasta eelarve aitaks kaasa Euroopa poolaasta prioriteetide täitmisele, võimaldades samal ajal ellu viia Euroopa rohelist kokkulepet, Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, ning nõuab, et eelarve kulusid, mis on seotud taaste- ja vastupidavusrahastuga, kasutataks selle kuueks sambaks jagatud poliitilistes eesmärkides ning et see aitaks tulemuslikult lahendada kõiki asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme või märkimisväärset osa neist;

3.  peab kahetsusväärseks nõukogu kavandatud kärpeid liidu 2022. aasta eelarves ja tuletab meelde vajadust säilitada mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kokku lepitud kohustused institutsioonidevahelisel tasandil;

4. on seisukohal, et liidu eelarvest tuleks jätkuvalt toetada kestlikku ja kaasavat sotsiaalset ja majanduslikku taastumist liidus pärast COVID-19 pandeemiat ning toetada liidu prioriteete; rõhutab, et COVID-19 pandeemia põhjustatud sümmeetriline šokk on põhjustanud liikmesriikidele asümmeetrilisi tagajärgi, ning hoiatab ebaühtlase ja ebaõiglase taastumise ohu eest nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil;

5.  nõuab kaasavat liidu eelarvet, mis aitab eurooplastel digiüleminekuga toime tulla; nõuab ELi digiõppe poliitika ja Euroopa haridusruumi elluviimist, et saavutada digioskustega seotud eesmärgid;

6. toetab liidu institutsioonide lähenemisviisi, mille eesmärk on toetada tervishoidu ning tulla toime COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslike ja sotsiaalsete šokkidega; rõhutab, et alates COVID-19 pandeemia puhkemisest on ettevõtjad ja leibkonnad saanud vajalikku rahalist toetust;

7. rõhutab, et taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) on liidu eelarves oluline otsus ja et see vahend saab saavutada edu ainult juhul, kui tema rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt; tuletab meelde, et riiklike kavade heakskiitmine on alles protsessi algus, ning palub komisjonil tagada, et rahastatakse ainult projekte, mis on NGEUga kooskõlas;

8. nõuab, et komisjon võtaks liidu vahendite väärkasutamise, väärtegude ja huvide konfliktide vastu võitlemisel ennetavama lähenemisviisi; rõhutab, et liidu eelarvepoliitika peamiste põhimõtete usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja olukorda märkimisväärselt parandada; väljendab muret selle pärast, et ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas on tehtud ebapiisavaid edusamme, eriti kulutuste osas, kus läbipaistvus on väiksem ja komisjoni roll liidu vahendite nõuetekohase kasutamise kontrollimisel on väiksem kui liidu eelarve muudes osades;

9. rõhutab vajadust tõhustatud ja sihipäraste meetmete järele, et kiiresti ja tõhusalt toetada pandeemiast kõige enam mõjutatud inimesi, töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid, sektoreid ja piirkondi; nõuab rohkem vahendeid võitluseks sotsiaalse ja soolise ebavõrdsuse, vaesuse ja töötuse vastu, pöörates erilist tähelepanu naistele, noortele ja haavatavatele rühmadele;

10. rõhutab, kui olulised on piisavad vahendid makromajandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika koordineerimiseks ja järelevalveks, võitluseks rahapesu ja finantskuritegevuse vastu ning majanduse juhtimise raamistiku jõustamiseks; peab kahetsusväärseks, et liit, liikmesriigid ja liidu eelarve kaotavad igal aastal maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõttu sadu miljardeid eurosid, mida saaks kasutada majanduse taastamiseks;

11.  rõhutab eelkõige, et võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) eriaruande nr 13/2021 järeldusi, on vaja viivitamata eraldada piisavad vahendid komisjoni suutlikkuse suurendamiseks, et tagada kogu liidus kehtivate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide tõhus rakendamine ja jõustamine;

12. nõuab tungivalt, et kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa Prokuratuuril oleksid piisavad rahalised ja inimressursid liidu rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks; tunneb muret, et komisjon ja nõukogu on teinud ettepaneku suurendada nende institutsioonide ja asutuste eelarvet vaid minimaalselt;

13. tuletab meelde, et uute omavahendite kogumi kasutuselevõtt on parim viis liidu eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks;

14. rõhutab vajadust edendada õiglast, kestlikku ja kaasavat majanduse taastamist, jätkates samal ajal sotsiaalselt tasakaalustatud reforme, et ajakohastada liidu majandust ja suurendada selle vastupanuvõimet, ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet ning hõlbustada VKEde ja idufirmade juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et COVID-19 kriis on VKEsid rängalt mõjutanud; rõhutab piisava rahastamise tähtsust, et VKEsid ja idufirmasid tulemuslikult toetada; nõuab, et liidu 2022. aasta eelarve hõlbustaks juurdepääsu rahastamisele, mis toetab ettevõtjaid liidu kliimaneutraalse majanduse eesmärgi saavutamisel;

15. väljendab heameelt programmi „InvestEU“ vastuvõtmise üle; rõhutab, et 2022. aastal tuleks programmi „InvestEU“ puhul seada prioriteediks VKEde lihtsam juurdepääs rahastamisele ning sotsiaalsete investeeringute ja oskuste rahastamine;

16. väljendab heameelt riigiabi ajutise raamistiku pikendamise üle 31. detsembrini 2021 seoses COVID-19 kriisiga; nõuab suuremaid vahendeid, et tagada liidu konkurentsipoliitika täielik ja kiire rakendamine; ergutab liikmesriike ja liitu kasutama oma uue taastevahendi, taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu täielikult ära riigiabi ajutist raamistikku seoses COVID-19 pandeemiaga otseselt seotud finantsvajadustega; eeldab, et komisjon jälgiks kõiki ajutise raamistiku alusel heaks kiidetud kavasid ja nende mõju siseturu toimimisele;

17. toonitab, et kultuuri- ja loomesektor ning turism, sealhulgas kultuuriturism ja haridus, kuuluvad praegu ja ka edaspidi peamiste sektorite hulka, mis kannavad liidu ees seisva COVID-19 kriisi tagajärgede koormat;

18. nõuab, et eelarve aitaks kaasa selliste majanduspoliitika prioriteetide täitmisele nagu kapitaliturgude liidu lõplik väljakujundamine, eesmärgiga edendada pikaajalist ja jätkusuutlikku investeerimiskeskkonda ning kõigi turuosaliste, kuid eelkõige VKEde ja idufirmade juurdepääsu rahastamisele, luues samal ajal jaeinvestoritele täiendavaid investeerimisvõimalusi;

19. toonitab liidu eelarvega hõlmatud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tähtsust ning palub komisjonil ilmutada suuremat paindlikkust liidu eelarves tehtud ettepanekute hindamisel ja ümberhindamisel;

20. kutsub komisjoni üles suuremale rangusele kulukohustuste vabastamise käsitlemisel, ning kutsub kasutamata vahendeid ümber suunama ja kasutama neid institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud prioriteetsete eesmärkide ja valdkondade rahastamiseks – eeskätt valdkondade, mis seonduvad pandeemia haldamise, hariduse, tervishoiu, innovatsiooni ja sotsiaalpoliitikaga;

21. toonitab, kui tähtis on liidu rahastatavate asutuste läbipaistvus ja aruandekohustus;

22. nõuab, et Euroopa järelevalveasutustele eraldataks piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse, pidades silmas nende uusi ülesandeid ja volitusi, mis tulenevad Euroopa järelevalveasutuste määruste muutmisest määrusega (EL) 2019/2175; nõuab suuremat läbipaistvust seoses nende järelevalvenõukogude toimimisega, et parandada nende aruandekohustust ja juhtimisstruktuure;

23. võttes arvesse kontrollikoja eriaruandes nr 13/2021 tuvastatud puudusi seoses Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tegevusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, on seisukohal, et osa eelarvest tuleks paigutada reservi, kuni EBA tagab täieliku kooskõla kontrollikoja aruandes esitatud soovitustega ja võtab oma 2022. aasta töökavas vastu selge strateegia kõigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vahendite tõhusaks kasutamiseks;

24. rõhutab, et kestliku rahanduse, finantstehnoloogia, rahapesuvastase võitluse, kübervastupidavusvõime, maksete ja pangandusvälise finantsvahenduse valdkonnas toimuvate arengutega kaasnevad praegu või tulevikus Euroopa järelevalveasutustele uued pädevused ja ülesanded, millele peaksid lisanduma piisavad vahendid; juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et liidu keskseid vastaspooli käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisega on suurendatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) volitusi ja ülesandeid, kuid seda ei ole kajastatud lisaeelarves, mis võib piirata ESMA suutlikkust täita kesksete vastaspoolte järelevalve ja reguleerimisega seotud tegevuskava; rõhutab, et nii krüptovaraturge käsitleva määrusega, DLT katsekorra määrusega kui ka digitaalse tegevuskerksuse õigusaktiga luuakse Euroopa järelevalveasutustele tõenäoliselt uusi pädevusi;

25. võtab teadmiseks ESMA järelevalvekomitee olulise rolli nii seoses liidu kui ka kolmandate riikide kesksete vastaspooltega Euroopa finantsturgude stabiilsuse ja korrapärasuse säilitamisel ning investorite kaitse tugevdamisel; märgib, et kuigi liidu kesksete vastaspooltega seotud tegevuse rahastamine on kaetud ESMA eelarvega, kaetakse kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalvetegevus tasudega, mida ESMA kogub kolmandate riikide kesksetelt vastaspooltelt; märgib, et ESMA-le ei antud täiendavaid vahendeid seoses Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR 2.2) kohaste liidu kesksete vastaspooltega seotud uute ülesannetega ega kesksete vastaspoolte taaste- ja vastupidavusega seotud ülesannetega; nõuab ESMA rahastamise suurendamist, et tagada kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee suutlikkus täita oma jooksvaid ja iga-aastaseid ülesandeid seoses liidu kesksete vastaspooltega; kutsub komisjoni üles vaatama läbi kolmandate riikide kesksetelt vastaspooltelt tasude kogumise kehtiva raamistiku, et võimaldada ESMA-l koguda tasustruktuuri pikaajalist jätkusuutlikkust ja vastuvõetavust kajastavat summat, kasutades samal ajal proportsionaalsemat lähenemisviisi selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kelle tegevustase on liidu finantsturgude jaoks asjakohasuse seisukohast erinev;

26. väljendab heameelt selle üle, et nõukogu jagab komisjoni arvamust Euroopa järelevalveasutuste rahastamise kohta; rõhutab, et kavandatud eelarve heakskiitmine peaks viima selgete edusammudeni valdkondades, kus mõned kohustused on antud Euroopa järelevalveasutustele ja kus praegune olukord ei ole rahuldav, eriti rahapesuvastase võitluse valdkonnas;

27. rõhutab, et raamatupidamisüksuste ja maksuhaldurite rahastamine peaks jätkuma, eelkõige selleks, et toetada neid võitluses maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu ning edendada läbipaistvust ja kindlust; rõhutab, et need üksused peaksid oma tegevusest aru andma Euroopa Parlamendile;

28. nõuab komisjoni töö suuremat läbipaistvust parlamendi esitatud katseprojektide hindamisel, kuna mõned neist võivad olla kasulikud liidu toimimisele; toonitab, et praeguste töömeetodite puhul puudub läbipaistvus ja selgus, mistõttu lükatakse tagasi mitmed olulised ja teostatavad ettepanekud, millel võiks olla lisaväärtus;

29. rõhutab, et kõik liidult rahalist toetust saavad organisatsioonid peavad käituma poliitiliselt neutraalselt ja erapooletult;

30. võtab teadmiseks ELi maksu- ja finantskuritegude vaatlusrühma käivitamise ettevalmistava meetmena; on seisukohal, et selline vaatlusrühm võib anda kasuliku panuse nii vajalikku demokraatlikku arutellu kui ka otsuste tegemisse; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid vaatlusrühma tegevuse jätkamiseks pärast 2022. aastat;

31. tuletab meelde, et uute omavahendite kasutuselevõtmine integreeriti institutsioonidevahelisesse koostöösse uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskavaga; nõuab, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ja digimaks võetaks vastu ja neid rakendataks sellise ajakava kohaselt, mis võimaldab neil anda panuse NGEUsse;

32. kutsub liikmesriike üles võtma kiiresti vastu komisjoni kavandatavad seadusandlikud ettepanekud ümberkujundatud digimaksu, piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohta ning viima 2022. aasta lõpuks tõhustatud koostöö menetluse raames lõpule läbirääkimised finantstehingute maksu üle;

33. toonitab vajadust piisavate vahendite järele kvaliteetse statistika koostamiseks ja levitamiseks liidus; rõhutab, et vaatamata mõningatele edusammudele on statistika kasutatavuse, katvuse ja kättesaadavuse osas ikka veel olulisi puudusi ja lünki ning vaja on võtta viivitamatult meetmeid; on seetõttu seisukohal, et osa eelarvest tuleks paigutada reservi, kuni Eurostat on esitanud ambitsioonika tegevuskava, et oluliselt suurendada oma veebisaidi kasutajasõbralikkust, tagada juurdepääs andmetele ja teabele kõigis liidu ametlikes keeltes ning töötada välja uus statistika ja näitajad, mis aitavad kaasa liidu poliitika ja prioriteetide rakendamisele;

34. rõhutab, kui olulised on piisavad vahendid, et toetada kogu maailmas ja kogu liidus kindlate ja usaldusväärsete finants- ja mittefinantsaruandluse ning auditistandardite väljatöötamist; on siiski veendunud, et osa eraldatud eelarvest tuleks paigutada reservi, kuni rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutus ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) järgivad nõuetekohaselt asjakohaseid nõudmisi, mille Euroopa Parlament esitas oma 7. juuni 2016. aasta resolutsioonis rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) hindamise ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevuse kohta[12].

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	1.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	45 4 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Sven Giegold, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Eero Heinäluoma, Michiel Hoogeveen, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, France Jamet, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Georgios Kyrtsos, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Fulvio Martusciello, Costas Mavrides, Jörg Meuthen, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoş Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Niels Fuglsang, Eugen Jurzyca

 

 

 

 

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

45	+
PPE	Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Fulvio Martusciello, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere
Renew	Gilles Boyer, Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Dragoş Pîslaru, Stéphanie Yon-Courtin
S&D	Marek Belka, Jonás Fernández, Niels Fuglsang, Eero Heinäluoma, Aurore Lalucq, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Paul Tang
The Left	José Gusmão, Dimitrios Papadimoulis
Verts/ALE	Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Piernicola Pedicini, Kira Marie Peter-Hansen, Ernest Urtasun

 

4	-
ECR	Michiel Hoogeveen
ID	Gunnar Beck, Jörg Meuthen
NI	Lefteris Nikolaou-Alavanos

 

7	0
ECR	Eugen Jurzyca, Roberts Zīle
ID	Francesca Donato, Valentino Grant, France Jamet, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2021)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Lucia Ďuriš Nicholsonová

 

 

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et valitsev ebavõrdsus suureneb ebaproportsionaalse mõju tõttu, mida pandeemia haavatavatele rühmadele avaldab, ka nähtub järeldustest, et toimetulekuraskused on juba ebakindlas olukorras olevate inimeste hulgas märkimisväärselt suurenenud;[13] arvestades, et Eurofoundi viimaste andmete kohaselt teatas 23 % liidus elavatest miinimumpalga saajatest toimetulekuraskustest või suurtest toimetulekuraskustest (sama näitaja oli ülejäänud töötajate hulgas 11,5 %) ning 16 % miinimumpalga saajatest elas materiaalset puudust kannatavates leibkondades, samas kui sama näitaja ülejäänud töötajate hulgas oli 6 %;[14]

B. arvestades, et COVID-19 kriis ja liikumispiirangute soovimatud tagajärjed võivad ohustada aastakümnete jooksul soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu ja toovad kaasa reaalse ohu, et naised lahkuvad tööturult ja toimub soorolle süvendav areng; arvestades, et valdkondliku ja tööalase segregatsiooni tõttu, mis tähendab, et naised on madalapalgalistel ja osalise tööajaga töökohtadel ning COVID-19 pandeemiast tugevalt mõjutatud sektorites üleesindatud, on naistel teistest rühmadest suurem oht kannatada kriisi tööhõivealaste ja sotsiaalsete tagajärgede all;[15]

C. arvestades, et Eurofoundi uuringud näitavad, et sotsiaalse dialoogi suutlikkust tuleb tugevdada, et käsitleda levikumõjusid ja hõlbustada õiglast üleminekut, ning tõendid näitavad, et mõne kliimapoliitika meetme soovimatu mõju – eriti kuna see mõjutab teatavate sektorite ja piirkondade ettevõtjaid ja töötajaid – võiksid käsitleda sotsiaalpartnerid ja lahendusi on võimalik leida sotsiaalse dialoogi ja ühisalgatuste kaudu;[16]

D. arvestades, et Eurofoundi tehtud COVID-19 uuring näitas, et vaimne heaolu on rohkem aasta aega kestnud pandeemia vältel jõudnud kõigi vanuserühmade hulgas madalaimale tasemele ja see on eriti silmapaistev noorte ja töö kaotanud inimeste hulgas;[17]

E. arvestades, et liit ja liikmesriigid on võtnud mitmesuguseid meetmeid, et minimeerida pandeemia mõju ettevõtjatele, töötajatele ja inimestele; arvestades, et meetmete iseloom muutub ja avardub ning seepärast on meetmed ja vahendid, millega kogutakse ja struktureeritakse teavet, nagu Eurofoundi andmebaas „COVID-19 EU PolicyWatch“ või Euroopa restruktureerimise jälgimise tugivahendite andmebaas, olulised arengu jälgimiseks ja selle hindamise kohta tõendite esitamiseks;[18]

1. kordab, et 2022. aasta saab olema jätkuvalt kriitilise tähtsusega, ning rõhutab, et COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslanguse sotsiaalsetel ja tööhõivega seotud probleemidel on olnud ebaproportsionaalne mõju eri liikmesriikidele, eri piirkondadele ja meie ühiskonna eri rühmadele ning see on avaldanud kõige rängemat mõju kõige haavatavamatele rühmadele ja mõjutanud eriti tööturgu;

2. nõuab jõulist reageerimist kõigi inimeste, eelkõige noorte, kõigi perekondade, sealhulgas LGBTIQ perekondade, töötajate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate ja ettevõtete, eelkõige VKEde hüvanguks ning sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt kestlikku eelarvet, mis ei jäta kedagi kõrvale;

3. toonitab sellega seoses liidu fondide ja finantsinstrumentide, sealhulgas Next Generation EU ning taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Sotsiaalfond+-i (ESF+) olulist rolli, kuna see on peamine liikumapanev jõud liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamisel ja sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt kestliku, õiglase, kaasava ja mittediskrimineeriva taastumise tagamisel, mis on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ja rohelise kokkuleppega; rõhutab samuti koondatud töötajate toetuseks mõeldud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ja õiglase ülemineku fondi (JTF) olulist rolli;

4. rõhutab, et need fondid ja vahendid peaksid toetama kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste ja heategevusorganisatsioonide tegevust;

5. rõhutab, et tugeva sotsiaalse ja majanduslikult kestliku mõõtmega eelarve peaks aitama kohaneda eelseisvate tööturu muutustega, säilitama ja looma kvaliteetseid ja püsivaid töökohti, austades täielikult töötaja õigusi ning inimväärseid teenistus- ja töötingimusi, aitama kaasa vaesuse kaotamisele ning vähendama sotsiaalset tõrjutust, ebavõrdsust ja diskrimineerimist, eelkõige laste ja noorte puhul, stimuleerima kestlikku majanduskasvu ning suurendama ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist eelkõige COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslanguse ja järgnevate negatiivsete sotsiaalsete tagajärgede põhjustatud enneolematu kriisi ajal;

6. rõhutab, et kriis on toonud päevavalgele paljud senised ebavõrdsuse ilmingud ja uued diskrimineerimise vormid ning halvendanud paljude inimeste, sealhulgas töötajate ja nende perekondade, eelkõige haavatavate töötajate rühmade ja ebakindlate töötingimuste ja kokkulepetega töötajate ning väikeettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate elu- ja töötingimusi;

7. rõhutab vajadust tegeleda majanduslike, sotsiaalsete, valdkondadevaheliste, territoriaalsete ja piirkondlike erinevustega, kuna ühtekuuluvuspoliitika peab pärast COVID-19 kriisist taastumist jääma üheks prioriteediks;

8. nõustub Euroopa juhtidega, et kuna tööpuudus ja ebavõrdsus on pandeemia tõttu suurenenud, on oluline suunata ressursid sinna, kus neid on meie majanduse tugevdamiseks kõige rohkem vaja, ja suunata poliitilised pingutused kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu tagamiseks, et edendada võrdseid võimalusi, kvaliteetsete töökohtade loomist, ettevõtlust, täiendus- ja ümberõpet ning vähendada vaesust ja tõrjutust; rõhutab, et Euroopa majanduse taastumise toetamiseks eraldatud erakorralised vahendid on võimalus, mida ei saa kasutamata jätta;

9. rõhutab, kui olulised on poliitikameetmed ja meetmed, millega toetatakse tööturustaatuste vahelist liikumist, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni ning tugevdatakse meie majanduse konkurentsivõimet, eelkõige seoses digiülemineku ja rohelisele majandusele üleminekuga, eelkõige COVID-19 kriisi ja pikaajaliste suundumuste kontekstis;

10. toonitab vajadust võtta vastu ambitsioonikas poliitika noore põlvkonna tulevikuväljavaadete parandamiseks, vaesuse, sh laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning tagada inimväärsed töötingimused ja nende mõjus jõustamine, tööhõivekindlus, piisav sotsiaalkaitse, sooliselt tasakaalustatud võimalused ja puuetega inimestele kohandatud töökeskkond ning edendada liidus kõigi jaoks turvalist keskkonda ja heaolu;

11. rõhutab vajadust võtta vastu ambitsioonikas elukestva õppe ning täiendus- ja ümberõppe poliitika ja tunnustada mitteametliku ning mitteformaalse õppimise kaudu omandatud oskusi, et tegeleda demograafilistest muutustest ning rohe- ja digipöördest, sealhulgas tehisintellekti suurenenud kasutamisest tulenevate probleemidega;

12. rõhutab sellega seoses liidu haridus- ja koolitusprogrammide tugevdamise olulisust vastavalt majanduse ja tulevikuühiskonna vajadustele ning töötajate ja õpetajate poolt õigete oskuste harjutamise toetamise ning digitaristusse investeerimise tähtsust;

13. tuletab meelde, et majanduse ja tööturu taastamine pärast COVID-19 kriisi peab jääma esmatähtsaks;

14. tuletab meelde, et naiste ja kõige haavatavamas rühmade (nt vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse all kannatavad või selles ohus olevad inimesed, eriti enim puudust kannatavate isikud, puuetega inimesed, romad ning muud ebasoodsas olukorras olevad rahvusvähemused, noored ja eakad inimesed, üksikvanemad ja töötud, eelkõige pikaajalised töötud, samuti füüsilisest isikust ettevõtjad ja ebakindla töösuhtega töötajad) mittediskrimineeriv ja võrdne integreerimine tööturule või nende olukorra parandamine tööturul on ausa ja sotsiaalselt õiglase ning kaasava ühiskonna loomiseks esmatähtis;

15. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku eraldada 2022. aastal ESF+-ile 13,1735 miljardit eurot; toonitab, et ESF+-il peab olema keskne roll liikmesriikide toetamisel, et edendada sotsiaalset kaasatust, võidelda vaesuse vastu, saavutada kõigi kvaliteetne tööhõive, eelkõige tööturust kõige kaugemal olijate osas, luues eelkõige paremad võimalused noortele, mittediskrimineerivad ja kaasavad tööturud, töötingimused, mis võimaldavad lapsevanematel ja hooldajatel tööd ja eraelu tasakaalustada, tagades soolise võrdõiguslikkuse, piisava sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimelise tööjõu, kes on valmis üleminekuks rohelisele ja digitaalsele majandusele;

16. tunneb heameelt selle üle, et 2022. aastal kantakse REACT-EU vahenditest ühtekuuluvuspoliitika valdkonnale üle täiendavalt 10,8 miljardit eurot, millest 30 % eraldatakse ESF+-ile; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid neid ressursse kiiresti kriisi sotsiaalsete mõjude leevendamiseks; tuletab meelde, et REACT-EU ressurssidega toetatakse töökohtade loomist ja kvaliteetset tööhõivet, eriti haavatavates olukordades olevate inimeste jaoks, samuti sotsiaalset kaasatust, diskrimineerimisvastaseid ja vaesuse kaotamise meetmeid toetavaid sotsiaalsüsteeme, pöörates erilist tähelepanu laste vaesusele, ja edendatakse võrdset juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele, sealhulgas laste, eakate, puuetega inimeste, etniliste vähemuste ja kodutute jaoks (nagu on sätestatud REACT-EU määruse artiklis 8);

17. tuletab meelde, et Euroopa sotsiaalõiguste samba ja tegevuskava elluviimine sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtte rakendamiseks aitab lahendada Euroopa ees seisvaid suuri ülesandeid, nagu digitaliseerimine, rohepööre ja demograafilised muutused, ning leevendada COVID-19 pandeemia negatiivset mõju tervisele, tööhõivele, sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele;

18. kordab, et taaste- ja vastupidavusrahastu peab aitama kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, et luua stabiilseid kvaliteetseid töökohti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust; rõhutab, et riiklikes kavades sisalduvad reformid peaksid olema kooskõlas Porto eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning liikmesriigid peaksid suurendama investeeringuid sotsiaalse mõõtme valdkonnas vastavalt oma sotsiaalreformidele tööturul, hariduse ja oskuste valdkonnas, sotsiaalkaitse ja sotsiaaleluruumide valdkonnas, eriti nendes liikmesriikides, kus on riigipõhiste soovituste järgi suurem vajadus sotsiaalmeetmete järele;

19. tuletab meelde, et sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerid peavad olema taastekava nurgakivi ja aitama kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele nii riiklikul kui ka liidu tasandil ning olema süstemaatiliselt kaasatud riiklike ja Euroopa taaste- ja vastupidavuskavade kavandamisse, rakendamisse ja seiresse; kutsub kõiki liikmesriike üles investeerima sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse, sealhulgas koolituse, võrgustike loomise meetmete ja sotsiaaldialoogi tugevdamise vormis, ning sotsiaalpartnerite ühisesse tegevusse tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika elluviimisel;

20. tunneb heameelt noorte tööhõive toetuspaketi, eriti tugevdatud noortegarantii üle ning toonitab, et liikmesriigid peavad seda rakendama, investeerides asjakohased liidu vahendid noorte haridusse, koolitusse, täiendusõppesse ja tööhõivesse;

21. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seadma noorte töötuse vastu võitlemine prioriteediks, eelkõige Euroopa majanduse elavdamise raames, ja kasutama täielikult ära selliseid finantsinstrumente nagu noortegarantii;

22. tuletab meelde, et kõik liikmesriigid on kohustatud eraldama asjakohase summa oma ESF+-i vahenditest eelarve jagatud täitmise raames sihtotstarbelistele meetmetele ja struktuurireformidele noorte tööhõive toetamiseks, eriti seoses noortegarantii kavade elluviimisega, ning liikmesriigid, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määr on liidu keskmisest kõrgem, on kohustatud eraldama vähemalt 12,5 % oma ESF+-i vahenditest noortegarantii rakendamiseks;

23. kutsub liikmesriike üles kasutama parimal viisil otsese eelarve täitmise all kuuluvat ESF+-i haru – tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru – sotsiaalsesse innovatsiooni investeerimiseks ja tööjõu liikuvuse toetamiseks, kuid ka selleks, et vältida ajude äravoolu teatavatest liikmesriikidest, äärealadelt või maapiirkondadest;

24. taunib asjaolu, et 2019. aastal elas 22 % kõigist liidu lastest vaesuse ohus või suures materiaalses puuduses või (peaaegu) tööta leibkondades; rõhutab, et COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslangusest taastumisega seoses muutub laste vaesuse probleemi lahendamine lähiaastatel veelgi olulisemaks; tunneb heameelt vastuvõetud Euroopa lastegarantii üle, mille eesmärk on tagada, et igal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleval Euroopa lapsel oleks juurdepääs tasuta tervishoiule, haridusele, alusharidusele ja lapsehoiule ning inimväärsele eluruumile ja piisavale toidule;

25. tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid kasutama ESF+-i vahendeid selleks, et tõhusalt võidelda laste vaesuse vastu ja toetada sihtotstarbelisi meetmeid laste vaesuse vastu võitlemiseks, toetades lastegarantii rakendamist; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on, et liikmesriigid investeeriksid liidu vahendeid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisse;

26. julgustab liikmesriike ületama ESF+-i miinimumnõudeid, pidades silmas laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse püsivalt kõrget taset kogu liidus; tuletab meelde oma üleskutset, et komisjon investeeriks ajavahemikul 2021–2027 Euroopa lastegarantiisse vähemalt 20 miljardit eurot, millest vähemalt 3 miljardit tuleb teha kättesaadavaks 2022. aastal;

27. toonitab, et muudetud EGF võib täita olulist rolli COVID-19 kriisi majanduslike mõjude tõttu koondatud töötajate toetamisel ja ümberõppel; tuletab meelde, et EGF pakub koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele tagantjärele ajutist ühekordset toetust, et kohaneda struktuurse muutusega ja naasta tööturule võimalikult kiiresti suurte restruktureerimiste korral, eelkõige juhul, kui need on tingitud olulistest muutustest liidu kaubandussuhetes või siseturu ülesehituses ja finants- või majanduskriisist, üleminekust vähese CO2 heitega majandusele või digitaliseerimisest või automatiseerimisest;

28. rõhutab, kui olulised on EGFi määruses esitatud lihtsustatud taotlusnõuded ja muudetud toetuskõlblikkuse kriteeriumid, millega vähendatakse kaotatud töökohtade miinimumkünnist 500-lt 200-le;

29. rõhutab, et EGF toetab koolituspakette, mis hõlmavad nii digiajastul kui ka ressursitõhusas ja kestlikus majanduses vajalikke oskusi; kutsub liikmesriike üles kasutama EGFi pakutavaid võimalusi suuremate restruktureerimisjuhtumite korral;

30. on veendunud, et liikmesriigid peaksid EGFi kasutama ja levitama laialdaselt teavet töötajate ja nende esindajate toetamise võimaluste kohta;

31. võtab teadmiseks, et 2022. aastal reservi paigutatud EGFi kulukohustuste assigneeringute maht on 201,3 miljonit eurot (+ 2 % võrreldes 2021. aastaga), mis vastab mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 8 kohaselt kasutada olevale maksimaalsele 186 miljoni euro suurusele aastasele rahastamispaketile (2018. aasta hindades); tunneb heameelt kaasrahastamise määra ühtlustamise üle ESF+-ga;

32. tuletab meelde, et õiglase ülemineku fondist toetatakse nende piirkondade inimesi, majandust ja keskkonda, kes seisavad silmitsi suurte sotsiaal-majanduslike ja tööhõivealaste probleemidega, mis on seotud liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide suunas liikumise ning 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessiga;

33. rõhutab, et õiglase ülemineku fond on oluline vahend üleminekust kõige enam mõjutatud territooriumide toetamiseks ja etendab olulist rolli piirkondlike erinevuste suurenemise ennetamisel; rõhutab, et õiglase ülemineku fond peab keskenduma üksikisikute vajadustele ja sotsiaalsele heaolule ning viima sotsiaalse kestlikkuseni, toetades kvaliteetsete ja kestlike töökohtade loomist, töötajate ümberkvalifitseerimist ja sotsiaalse taristu loomist lapsehoiuasutuste ja eakate hooldekandeasutuste jaoks, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale; võtab teadmiseks komisjoni poolt 2022. aastaks ette nähtud assigneeringud summas 1 159,749 miljonit eurot;

34. juhib tähelepanu õiglase ülemineku fondi kohaldamisala laiendamisele, et tegeleda ülemineku sotsiaalsete aspektidega, eelkõige tööotsijate toetamisega, pakkudes muu hulgas abi töö otsimisel, oskuste täiendamisel ja ümberõppel ning aktiivsel tööle kaasamisel, ning teha investeeringuid arukasse ja kestlikku liikuvusse, muudesse kaasava hariduse, koolituse ja tööturuga kohanemise (pannes erilist rõhku keskkonnahoidlikele ja digitaalsetele töökohtadele) ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna tegevustesse, sealhulgas toetada kestlikke investeeringud sotsiaaltaristusse koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate ja puudega inimeste hoolekandeasutuste jaoks ning võimalus toetada kestlikke investeeringuid vastavalt piirkondliku riigiabi suunistele, kui selline toetus on asjaomases piirkonnas kvaliteetsete ja kestlike töökohtade loomiseks vajalik;

35. tuletab meelde, et Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks on integreeritud ESF+-i, ning kiidab heaks asjaolu, et 2022. aastal kulutatakse vähemalt 3 % ESF+-i eelarvest enim puudust kannatavatele isikutele antavale toiduabile ja esmasele materiaalsele abile koos toetavate meetmetega, kusjuures kaasrahastamise määr on 90 %, kuna praegune kriis on kõige raskem puudust kannatavate isikute jaoks;

36. tunnistab, et prognoosi kohaselt saavutavad kõik ELi liikmesriigid kriisieelse kvartalitoodangu taseme 2022. aasta lõpuks; hoiatab, et selleks, et taastumine oleks kestlik, on ülioluline luua kvaliteetseid töökohti ka keskmise ja madala kvalifikatsiooniga töötajatele, eriti naistele, kuna on selge, et nemad on meie ühiskonna ja majanduse vastupanuvõime jaoks hädavajalikud;

37. tuletab meelde, et pandeemia mõjutab naisi terviseohtude, tööhõivealase ebavõrdsuse ja hoolduskohustuste tõttu laiemalt, ning toetab jõuliselt sooteadlikku eelarvestamist ja rahastamise suurendamist, et toetada meetmeid, millega edendatakse võrdõiguslikkust ja võrdset juurdepääsu tööturule ning terviklike süsteemide olemasolu sooteadlike eelarveeraldiste jälgimiseks ja mõõtmiseks; tunnistab, et enamik sektoreid, mida COVID-19 kriis on kõige rängemalt tabanud, olid feminiseerunud ja elutähtsad sektorid, millest paljudes on ebakindlad töötingimused, ning taastumisperioodil tuleks eriti pingutada nende sektorite töötingimuste parandamiseks;

38. rõhutab, et keskkonnapoliitika ja kliimameetmete sotsiaal-majandusliku mõõtme käsitlemine ei ole mitte ainult õiglane, vaid loob ka võimalusi kõigi jaoks laiema heaolu saavutamiseks ja positiivsete mõjuringide loomiseks; usub, et hästi kavandatud rohelistel ja digiinvesteeringutel on suur potentsiaal kvaliteetsete töökohtade loomisel ja ebavõrdsuse vähendamisel ning lisada tuleb üleminek uuele hoolduskohustuse jagamisele;

39. kutsub liikmesriike üles kasutama rohkem ESF+-i ja õiglase ülemineku fondi vahendeid ning ühendama need riiklike ja kohalike investeeringutega, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse, energiaostuvõimetuse ja materiaalse puuduse vastu, saada tulemuslikult üle digilõhest ja digitaalsest tõrjutusest, eelkõige maapiirkondades ning noorte, eakate ja puuetega inimeste hulgas, ning tagada juurdepääs digitaalsetele vahenditele ja programmidele ning taskukohasele sidetaristule;

40. tuletab meelde, et COVID-19 pandeemia on toonud taas ilmsiks selle, et liidus puuduvad poliitilised meetmed, millega reageerida demograafilistele muutustele, nagu piisava ja taskukohase eluaseme, kvaliteetsete hooldusasutuste ning piisavate hooldus- ja tugiteenuste puudumine; rõhutab, et 2022. aasta eelarve peaks esile tõstma, kui oluline on kaitsta ja edendada eakate väärikust ja nende põhiõigusi liidus; nõuab ühtlasi eluasemetesse investeerimise piisavat rahastamist, et pakkuda mõjusaid lahendusi üha suurenevatele probleemidele seoses taskukohaste eluasemete puudumise, halbade elamistingimuste, eluasemeturult tõrjutuse ja kodutusega;

41. rõhutab, kui oluline on eelarvealane vastutus ja prioriteetide seadmine; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni teatise üle 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku tulemusraamistiku kohta; rõhutab, et liidus elavatele inimestele tõeliselt parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks tuleks keskenduda tõenditel põhinevale poliitikakujundamisele; peab sellega seoses oluliseks sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist programmide jälgimisse ja hindamisse; tuletab meelde, et sootundlik eelarvestamine on oluline kestliku, õiglase ja kaasava majanduse tagamiseks;

42. on veendunud, et 2022. aasta üldeelarve koostamine peab olema sooteadlik ja puuetega inimesi arvestav, et paremini ühtlustada poliitikameetmeid ja tegevusi, millega edendatakse naiste ja puuetega inimeste võrdset osalemist tööturul, ning tagada terviklikud süsteemid selliste eelarveeraldiste jälgimiseks ja mõõtmiseks kooskõlas liidu kohustustega Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia, puuetega inimeste õiguste strateegia ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni raames;

43. tuletab meelde, et on oluline, et kohalikud omavalitsused saaksid ise kätte ja haldaksid olulist osa liidu vahenditest, kuna nad on Euroopa kodanikele kõige lähemal olevad avaliku sektori üksused;

44. rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid uute poliitikaalgatuste katsetamiseks tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse ning kaasava võrdsuse valdkonnas, muu hulgas andmete kogumise kaudu, mis on juba andnud aluse arvukatele edukatele algatustele; tuletab meelde, et nende rakendatavuse hindamine on ametlikult sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ja praktikas on selle eesmärk tagada, et Euroopa Parlament võtaks vastu sellised katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, mis on õiguslikult ja tehniliselt rakendatavad; toonitab seetõttu, et hindamine peab olema põhjalik, üksikasjalik ning ka läbipaistev ja objektiivne ning et antav hinne peab kajastama ainult ettepaneku eeliseid; juhib tähelepanu ka sellele, et vastuvõetud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamine peab olema läbipaistev ja ettepaneku raames vastu võetud eesmärkidega ja soovitustega kooskõlas; kutsub Euroopa Komisjoni üles seadma sisse otsene suhtlus ja teabevahetus Euroopa Parlamendiga, et tagada katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete mõistlik hindamine;

45. tuletab meelde, et asutustel ja eriti Euroopa Tööjõuamet (ELA) on oluline roll liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele eelkõige tööhõive- ja sotsiaalküsimustes eriteadmiste ja oskusteabe andmisel ja töötajate õiglase liikuvuse toetamisel; rõhutab, et neile tuleb anda vajalikud vahendid, et nad saaksid täita oma pidevalt muutuvaid ülesandeid; nõuab eelkõige uuele ELA-le nõuetekohaselt töötajate eraldamist ja rahastamist kooskõlas finantsaruandega;

46. rõhutab, et tööohutuse ja töötervishoiu strateegilise raamistiku õige ja ambitsioonika rakendamise ja jõustamise tagamiseks tuleks teha kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid; nõuab selleks EU-OSHA rahastamise suurendamist, et tulla toime uute probleemidega ja täita uusi ülesandeid; kordab, et tööinspektsioonid tuleks tugevalt kaasata nii COVID-19 nakkuse ennetamisele suunatud töötervishoiu- ja tööohutusmeetmete järgimise tagamisse kui ka tööandjate ja töötajate juhendamise ja abistamise arendamisse ning erilist tähelepanu tuleks pöörata suure riskiga sektoritele, nagu tervishoid, teenindus, haridus ja transport;

47. rõhutab, et pandeemiaga kaasneb märkimisväärne vaimse tervise probleemide ja halva vaimse heaolu oht, mida võib veelgi teravdada nii töökoha kaotus kui ka töökohaga seotud ebakindlus, ning on seisukohal, et inimesed vajavad eritoetust, et naasta normaalsesse ellu ja tulla toime pandeemiast tingitud probleemidega, ning kutsub liikmesriike üles pöörama tähelepanu viisidele, millega leevendada vaimse tervise riske COVID-19 võimalike tulevaste lainete korral;

48. tuletab meelde, et üleminek digimajandusele, mis aitab tagada inimväärsed töötingimused ja täielikult järgida töötajate õigusi, eeldab investeeringuid tööstuslike tootmisrajatiste kohandamiseks, seotud taristu, ühenduvuse, võrguturvalisuse ja tuleviku töökorralduse parandamiseks, samuti investeeringuid sellesse, et pakkuda töötajatele uutmoodi sotsiaalset ja organisatsioonilist tuge; nõuab sellega seoses piisavate ressursside eraldamist selleks, et tagada kõigi liidu töötajate õigus tööst välja lülituda, samuti piisavad kaugtöö tingimused, sealhulgas psühhosotsiaalsete ja ergonoomiliste reeglite järgimine.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 5 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Atidzhe Alieva-Veli, Abir Al-Sahlani, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Jordi Cañas, David Casa, Leila Chaibi, Margarita de la Pisa Carrión, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoş Pîslaru, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Vincenzo Sofo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marie-Pierre Vedrenne, Nikolaj Villumsen, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Alex Agius Saliba, Konstantinos Arvanitis, Johan Danielsson, Lina Gálvez Muñoz, Sara Matthieu, Beata Mazurek, Eugenia Rodríguez Palop, Véronique Trillet-Lenoir

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42	+
NI	Ádám Kósa, Daniela Rondinelli
PPE	David Casa, Jarosław Duda, Gheorghe Falcă, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Helmut Geuking, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský
Renew	Atidzhe Alieva-Veli, Jordi Cañas, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Dragoş Pîslaru, Monica Semedo, Véronique Trillet-Lenoir, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Alex Agius Saliba, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Johan Danielsson, Estrella Durá Ferrandis, Lina Gálvez Muñoz, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Marianne Vind
The Left	Konstantinos Arvanitis, Leila Chaibi, Eugenia Rodríguez Palop, Nikolaj Villumsen
Verts/ALE	Katrin Langensiepen, Sara Matthieu, Kira Marie Peter-Hansen, Mounir Satouri

 

5	-
ECR	Margarita de la Pisa Carrión
ID	Dominique Bilde, Nicolaus Fest, France Jamet, Guido Reil

 

7	0
ECR	Beata Mazurek, Elżbieta Rafalska, Vincenzo Sofo, Beata Szydło
ID	Elena Lizzi, Stefania Zambelli
Renew	Abir Al-Sahlani

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (5.9.2021)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Pascal Canfin

 

 

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. toonitab, et liidu 2022. aasta eelarve ja selle täitmine ning 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik tervikuna peaks vastama inimeste ootustele, et COVID-19 pandeemiast ja majanduskriisist taastumine oleks kiire, vastupidav, kestlik, sotsiaalselt õiglane ja võrdne, ning et see peaks kiirendama üleminekut majandusele, mis tagab heaolu planeedi võimaluste piires; rõhutab, et liidu 2022. aasta eelarve peaks aitama edendada majanduse tugevat taastumist, töökohtade loomist ja Euroopa konkurentsivõimet;

2. tuletab meelde, et eelarve tuleb viia kooskõlla liidu poolt Euroopa rohelise kokkuleppe raames vastu võetud hiljutise poliitikaga ja seega peaks see kajastama paradigma muutust; tuletab meelde, et mõned poliitikavaldkonnad, näiteks ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), peaksid kajastama seda muutust oma strateegilise planeerimise kaudu;

3. rõhutab, et see eelarve peaks aitama saavutada ELi 2030. aasta läbivaadatud kliima- ja keskkonnaeesmärgid, sealhulgas elurikkuse strateegias ja strateegias „Talust taldrikule“ sätestatud sihid ja eesmärgid, liidu energia- ja ringmajanduse eesmärgid ning eesmärgi muuta liit hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalseks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C, toetades liikmesriike, kes on kõige rohkem kannatanud ning tagades samal ajal Euroopa rohelise kokkuleppe kaudu kõigile rohelise ja õiglase ülemineku, sh sotsiaalse kaasatuse ja piirkondliku ühtekuuluvuse; rõhutab, et COVID-19 pandeemiast ja selle sotsiaalmajanduslikest tagajärgedest enim mõjutatud liikmesriike tuleks piisavalt toetada;

4. nõuab liidu ja rahvusvaheliste kliimameetmete rahastamise vahendite suurendamist, et kaitsta ja taastada looduslikke ökosüsteeme, mis aitab saavutada eeliseid nii elurikkuse kui ka kliimamuutuste leevendamise vallas;

5. rõhutab, kui oluline on saavutada võimalikult kiiresti liidu kliima ja elurikkuse süvalaiendamise eesmärgid[19], muu hulgas kasutades taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU), eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu2 ning õiglase ülemineku fondi raames kättesaadavaid uusi vahendeid; tuletab meelde parlamendi seisukohta, milles nõuti, et 10 % liidu eelarvest eraldataks elurikkusega seotud kuludeks; rõhutab, kui oluline on kasutada neid vahendeid ka selleks, et tagada solidaarsusel ja õiglusel põhinev õiglane üleminek; rõhutab, et on oluline, et 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust ja taasterahastust „NextGenerationEU“ eraldataks rahalisi vahendeid üksnes tegevustele, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldustes;

6. tuletab meelde, et keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni 5. septembri 2019. aasta seisukoht oli seada 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus eesmärk integreerida kliimaküsimused 40 % ulatuses; märgib, et kogukulutused elurikkusele 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil olid 8 %; on mures, et praegune eesmärk eraldada elurikkuse edendamiseks 7,5 % tähendab eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes rahastuse vähenemist;

7. loodab, et liidu 2022. aasta eelarve aitab saavutada mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgi eraldada elurikkusele vähemalt 10 % niipea kui võimalik ning et see hõlbustab aasta lõikes vähemalt 20 miljardi euro eraldamist looduse heaks[20]; peab kahetsusväärseks, et ei ELi 2022. aasta ettepanek ega esialgsed prognoosid aastateks 2023–2027 ei vasta nendele ootustele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe järgimiseks ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellele järgnevate liidu strateegiate eesmärkide saavutamiseks;

8. palub komisjonil enne 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist hinnata, kas kliima ja elurikkusega seotud kulutuste eesmärgid on piisavad 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamiseks või kas neid on vaja suurendada;

9. kordab, et nõuab kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist ning sidusust kõigi liidu fondide ja programmide vahel; rõhutab, et projektid ja programmid, mis ei ole kooskõlas eesmärgiga hoida globaalset soojenemist alla 1,5 ºC või eesmärgiga peatada ja pöörata elurikkuse vähenemine ümber, ei ole liidu eelarvest toetuse saamiseks kõlblikud;

10. tuletab meelde, et liidu kulutused peaksid olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõttega mitte tekitada kahju; märgib, et komisjon andis välja tehnilised suunised olulise kahju ärahoidmise põhimõtte rakendamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu alusel; palub komisjonil anda välja täiendavad tehnilised suunised selle tagamiseks, et liidu kulutuste tegemisel järgitakse kõigi programmide raames kahju mittetekitamise põhimõtet, ning vältida muudest liidu programmidest selliste projektide toetamist, mille puhul seoses taaste- ja vastupidavusrahastuga leiti, et nendega rikutakse olulise kahju ärahoidmise põhimõtet;

11. tunnistab, et ühisel põllumajanduspoliitikal on keskne roll selle tagamisel, kas kliima ja elurikkusega seotud kulutuste eesmärgid saavutatakse või mitte; kordab oma nõudmist, et ÜPP oleks täielikult kooskõlas liidu varasemast suuremate kliima- ja elurikkuse alaste eesmärkidega; kutsub komisjoni üles hindama ajakohastatud ÜPP sidusust liidu suuremate kliima- ja elurikkuse eesmärkidega ning tegema ettepanekuid parandusmeetmete kohta, et tagada ÜPP täielik kooskõla nende eesmärkidega;

12. nõuab, et kõik taristuinvesteeringud oleksid kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes vastupidavad ja kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ning eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C; nõuab, et kasvuhoonegaaside heitkogused lisataks projekti kogu olelusringi hõlmavasse kohustuslikku kulude-tulude analüüsi kõige tõenäolisemate lähteandmete alusel, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist;

13. kordab oma üleskutset jälgida kliima ja elurikkusega seotud kulutusi, kasutades asjakohaste eesmärkide saavutamiseks kindlat, läbipaistvat, usaldusväärset ja terviklikku metoodikat; nõuab, et kliimakulutuste metoodikas võetaks arvesse järgmise põlvkonna ELi rahastamise järkjärgulise lõpetamise mõju ning eristataks võimaluse korral kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist; väljendab heameelt uue kliimamuutustega kohanemise mehhanismi üle, mida saab kasutada kulutuste muutmiseks ebapiisavate edusammude korral; eeldab, et komisjon võtab uue metoodika koostamisel arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 16/2021[21] nimetatud murekohti; eeldab, et aruannetes esitatakse andmed liigendatult ning antakse piisav ülevaade igast kulutusest ja selle mõjust; ootab huviga konsultatsioone ja tihedat koostööd nõukogu ja komisjoni vahel ning aastaaruannet kliima- ja elurikkuse eesmärkide kohta, nagu on sätestatud 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes; väljendab heameelt selle üle, et arvesse võetakse kliima- ja elurikkuse eesmärkide kattuvust;

14. juhib tähelepanu vajadusele tagada liidu 2022. aasta eelarves piisavad vahendid ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

15. rõhutab, et kliima ja elurikkusega seotud kulutuste jälgimine peaks põhinema teadus- ja elutsüklipõhisel lähenemisviisil, et võidelda nn rohepesu ohu vastu;

16. väljendab heameelt selle üle, et kliimakulutuste jälgimise metoodika põhineb pigem tulemuste kasutamisel kui kavandatud tulemuste näitajatel ning et seda kasutatakse madalaimal võimalikul detailsuse tasemel;

17. kutsub komisjoni üles esitama parema meetodi elurikkusega seotud kulutuste jälgimiseks liidu eelarves ja täieliku hinnangu aastani 2030 kavandatud ELi elurikkuse strateegia rakendamiseks vajalike rahastamisvajaduste, praeguse rahastamise taseme ja allesjäänud rahastamispuudujäägi kohta;

18. väljendab heameelt 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud korrigeerimismehhanismi üle, mis puudutab kliimaeesmärki; kutsub komisjoni üles esitama korrigeerimismehhanismi elurikkuse eesmärgi jaoks juhuks, kui tehtavad kulutused jäävad allapoole ettenähtud taset;

19. on seisukohal, et liidu 2022. aasta eelarves tuleks tagada piisavad vahendid ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, tolmeldajaid käsitleva ELi algatusstrateegia, strateegia „Talust taldrikule“, kemikaalide strateegia kestlikkuse tagamiseks, ELi ringmajanduse tegevuskava, nullsaaste tegevuskava, mullakaitse uue teemastrateegia ja ELi metsastrateegia eesmärkide saavutamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles viivitamata kindlustama nende strateegiate täieliku rakendamise tagamises osalevatele direktoraatidele piisavad inimressursid; tunneb muret asjaolu pärast, et komisjoni keskkonna peadirektoraadi töötajate arvu on viimastel aastatel järsult vähendatud ja nad moodustavad komisjoni töötajate koguarvust vaid 1,73 %, mis seab ohtu liidu poliitika eduka rakendamise ja jõustamise, ning nõuab töötajate arvu kohest suurendamist;

20. peab oluliseks, et liidu 2022. aasta eelarves tagataks piisavad vahendid oskustesse investeerimiseks; tuletab meelde, et Euroopa oskuste tegevuskava eesmärk on tugevdada liidu konkurentsivõimelist kestlikkust ja vastupanuvõimet; rõhutab, kui oluline on arendada eurooplaste oskusi, et kasutada ära rohelisele majandusele ülemineku võimalusi;

21. väljendab heameelt programmi „EL tervise heaks“ ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU) eelarve suurendamise üle, et toetada Euroopa terviseliitu ning parandada liidu suutlikkust reageerida kriisidele ja suurendada vastupanuvõimet tulevaste šokkidega toimetulekuks; kordab, et oodates uue Euroopa tervisealaste hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse loomist, tuleks piisavalt rahastada algatust „HERA Incubator“, et esmajoones tegeleda SARS-CoV-2 viiruse variantidega seotud eesseisvate probleemidega; nõuab genoomi järjendamise ja epidemioloogilise seire suuremat rahastamist; rõhutab, et on oluline suurendada tugeva ja kaasava Euroopa tervishoiuliidu loomise rahastamist, et aidata kaasa kvaliteetse tervishoiu võrdse kättesaadavuse tagamisele; rõhutab, et kiiresti on vaja tugevdada riiklike tervishoiusüsteemide suutlikkust ja vastupanuvõimet, et suuta reageerida patsientide vajadustele kogu liidus; nõuab täiendavat eelarvetoetust programmile LIFE;

22. rõhutab, et Euroopa terviseliidu paketi piisava rahastamisega peaksid kaasnema meetmed, millega toetatakse liidu avatud strateegilist autonoomiat seoses farmaatsiatoodetega ning teadusuuringuid ja innovatsiooni selles sektoris, kuna see toob kasu patsientidele ja ühiskonnale tervikuna;

23. tuletab meelde, et ainult 4,3 % elanikkonnast elab ilma varasemate terviseprobleemideta; rõhutab, et selle väljakutse lahendamiseks Euroopa tervishoiupoliitikas tuleb ette näha piisavad rahalised vahendid, mis võivad positiivselt mõjutada tervishoiutulemusi nende inimeste puhul, kellel on nii teisi haigusi põhjustavaid kroonilisi haigusi kui ka koosesinevaid haigusi;

24. nõuab peamiste mittenakkuslike haiguste ravi käsitlevate konkurentsivõimeliste Euroopa teadusuuringute piisavat ja sihipärast rahastamist, et hõlbustada innovatsiooni ning aidata suurendada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja seada tervishoiukriiside ajal esikohale meditsiiniliselt kõige enam abi vajavad inimesed; on seisukohal, et liidu 2022. aasta eelarves tuleks tagada piisavate vahendite eraldamine vähktõvevastase võitluse kava nõuetekohaseks rakendamiseks erinevatest rahastamisallikatest, eelkõige programmist „EL tervise heaks“, taaste- ja vastupidavusrahastust ning programmist „Euroopa horisont“; rõhutab eelkõige, et on väga oluline eraldada vajalikud rahalised vahendid uuringute, ennetustöö ja ravialase innovatsiooni edendamiseks vähktõve alal; väljendab sellega seoses heameelt personaalmeditsiini partnerluse üle, mis kuulutati välja Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas ja mida rahastatakse programmi „Euroopa horisont“ raames;

25. kutsub komisjoni üles tagama, et liidu biomeditsiinilise teadus- ja arendustegevuse rahastamine hõlmaks tingimusi, mis aitavad tagada lõpptoodete kättesaadavuse ja taskukohasuse;

26. tuletab meelde programmi LIFE tähtsust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastamisvahendina; nõuab programmi LIFE eelarvetoetuse taseme säilitamist;

27. tuletab meelde, kui oluline on tagada Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni pädevusalasse kuuluvatele olemasolevatele liidu asutustele (Euroopa Kemikaaliamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, eriti selle eelarve ja töötajad, Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet) ning kavandatavale ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutusele piisavad, prognoositavad ja stabiilsed rahalised vahendid ja inimressursid, mis võimaldavad neil mitte ainult täita oma volitusi ja ülesandeid, vaid ka reageerida optimaalselt COVID-19 pandeemia tagajärgedele ning hõlbustada roheüleminekut; rõhutab, kui oluline on tõhustada nende liidu asutuste vahelist koordineerimist, et parandada nende töö kooskõla kulutõhusal viisil; peab kahetsusväärseks, et rahalised piirangud on sundinud mõningaid liidu asutusi oma tegevust vähendama, kuigi nad on tõestanud oma lisaväärtust;

28. rõhutab lisaks, et liidu 2022. aasta eelarves tuleks tagada piisavad vahendid õigusloomeprotsessi käigus muudetud Euroopa terviseliidu ettepanekute rakendamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama läbi Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse laiendatud volitusi puudutavad finantsaruanded, et võtta arvesse läbivaadatud ettepanekutes sätestatud lisaülesandeid;

29. rõhutab, et kuna vahendeid eraldatakse pandeemiaks valmisoleku ja selle ohjamise parandamiseks, tuleks võtta arvesse COVID-19 pandeemia käigus saadud õppetunde;

30. rõhutab, et eelkõige tuleks eraldada piisavalt vahendeid teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamiseks, mis on hädavajalik, et edendada Euroopa innovatsiooni ravimite väljatöötamisel; rõhutab, et investeeringud tervishoiu valdkonnas peaksid aitama kaasa ravimite võrdsele juurdepääsetavusele, kättesaadavusele ja taskukohasusele;

31. rõhutab vajadust märkimisväärselt suurendada Euroopa Keskkonnaameti eelarvet, et tagada piisavad rahalised ja inimressursid Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega seotud poliitika täielikuks rakendamiseks, näiteks kõik järelevalve- ja prognoosimiskohustused, mis tulenevad kaheksandast keskkonnaalasest tegevusprogrammist või muudest loodust või energiat käsitlevatest õigusaktidest;

32. toetab omavahendeid, millega aidatakse kaasa liidu tervise-, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele, kusjuures suur osa tulust saadakse heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS) ning eelkõige lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, ringlusse võtmata plastpakendijäätmetest ja heitkogustega kauplemise süsteemi kajastavast süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismist;

33. kutsub komisjoni üles kaaluma oma metoodika mõju halduskoormusele, mida see avaldab riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning muudele sidusrühmadele ja toetusesaajatele; rõhutab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on innovatsiooni valdkonnas sageli esimeste hulgas; tuletab meelde, et VKEd võivad olla halduskoormuse suhtes eriti tundlikud;

34. väljendab heameelt komisjoni parema õigusloome tegevuskava üle, mille eesmärk on muuta liidu õigusloome lihtsamaks, sihipärasemaks ja kergemini järgitavaks; kutsub komisjoni üles hõlbustama Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamist, vähendades takistusi ja bürokraatiat, mis võivad selle rakendamist aeglustada, tagades samal ajal, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmine saavutatakse kodanike ja ettevõtjate jaoks võimalikult väikese koormusega, näiteks rakendades põhimõtet „üks sisse, üks välja“ ning pöörates erilist tähelepanu liidu õigusaktide kohaldamise tagajärgedele ja kuludele, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	1.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	55 11 15
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Cyrus Engerer, Eleonora Evi, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Athanasios Konstantinou, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Giuseppe Milazzo, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ştefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Nicolae Ştefănuță, Annalisa Tardino, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Emma Wiesner, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Salvatore De Meo

 

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

55	+
PPE	Bartosz Arłukowicz, Traian Băsescu, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin-Oesterlé, Salvatore De Meo, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Esther de Lange, Peter Liese, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Dan-Ştefan Motreanu, Ljudmila Novak, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Pernille Weiss, Michal Wiezik
S&D	Nikos Androulakis, Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Günther Sidl, Petar Vitanov, Tiemo Wölken
Renew	Pascal Canfin, Andreas Glück, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Emma Wiesner
The Left	Malin Björk, Anja Hazekamp, Petros Kokkalis, Silvia Modig, Mick Wallace
NI	Athanasios Konstantinou

 

11	-
ECR	Rob Rooken
ID	Simona Baldassarre, Aurelia Beigneux, Marco Dreosto, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Joëlle Mélin, Silvia Sardone, Annalisa Tardino
NI	Ivan Vilibor Sinčić

 

15	0
ECR	Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Joanna Kopcińska, Giuseppe Milazzo, Alexandr Vondra, Anna Zalewska
Verts/ALE	Margrete Auken, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (29.9.2021)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Christian Ehler

 

 

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. kiidab 2022. aasta eelarveprojekti, kuna see on esimene üldeelarve, mille puhul rakendatakse täielikult mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet, sealhulgas kliimaga seotud ELi kulutuste suhtelist osakaalu ja panust ELi digiüleminekusse; rõhutab veel kord, et see eelarve peaks olema täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppega ning aitama lõppkokkuvõttes kaasa ELi 2030. aasta läbivaadatud kliima-, energia- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning eesmärgile muuta EL hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning käivitada seejärel ajakohastatud uus tööstusstrateegia; rõhutab, et 2022. aasta peaks olema aasta, mil edendatakse sotsiaalselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult vastupanuvõimelise Euroopa kiiret taastumist;

2. võtab teadmiseks nõukogu seisukoha 2022. aasta eelarve kohta; mõistab teravalt hukka liidu tööstuse, teadusuuringute ja energeetika valdkonna programmides kavandatud kärped, eriti arvestades, et need programmid kujutavad endast olulisi investeeringuid majanduse taastumisse, kestlikkusesse ja digiüleminekusse ning Euroopa konkurentsivõimesse, vastupanuvõimesse ja strateegilisse autonoomiasse;

3. tuletab meelde kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku, sealhulgas taasterahastu „Next GenerationEU“ (NGEU) vahendite ja 4 miljardi euro ulatuses lisavahendite kohta programmile „Euroopa horisont“; on seisukohal, et nõukogu kavandatud kärped on nende kokkulepetega vastuolus; kavatseb nõuda, et nõukogu täidaks oma lubadused Euroopa majanduse taastamiseks;

4. tuletab meelde, et ambitsioonikad poliitikameetmed kliimaneutraalsuse saavutamiseks nõuavad märkimisväärseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, ning peab sellega seoses kahetsusväärseks nõukogu hiljutisi kärpeid 2022. aasta eraldistes programmile „Euroopa horisont“;

5. tuletab meelde oma 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse eelnõu kohta; palub komisjonil tagada uute omavahendite õigeaegne rakendamine, nagu lepiti kokku 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes;

6. rõhutab, kui oluline on tõhustada liidu eelarve ja NGEU kaitset pettuse ja õigusnormide rikkumiste eest; väljendab heameelt standardsete meetmete kehtestamise üle, et koguda, võrrelda ja koondada teavet ja andmeid liidu rahaliste vahendite lõppsaajate kohta, sealhulgas vahendite saajate ja töövõtjate kaudu tegelikult kasusaavate omanike kohta; palub komisjonil tagada nende uute meetmete täielik kohaldamine eelarve täitmise kõikidel tasanditel ja kontrollida tähelepanelikult nende tõhusust pettuste avastamisel;

7. rõhutab, kui olulised on suuremad investeeringud digitaliseerimisse ja digitaalsesse ühenduvusse, et määrata selgelt kindlaks 2030. aasta digieesmärk ning lahendada probleemid, mis on seotud digilõhe vähendamise ja digikirjaoskuse suurendamisega, küberturvalisuse, andmete vaba liikumise, turvalisuse, vastutuse ja tehisintellektiga;

8. nõuab tungivalt, et kliimakriisi ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kuuenda hindamisaruande murettekitavaid järeldusi silmas pidades suurendataks 2022. aasta eelarves märkimisväärselt kliimaga seotud kulutusi ning kasutataks olemasolevaid varusid ja paindlikkusinstrumente, et tugevdada liidu programme, millega toetatakse ökoloogilist, energia- ja ressursitõhusat üleminekut; on lisaks veendunud, et liidu vahendid, mis kulutatakse kahjulikele projektidele või valedele kliimalahendustele, tuleks ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks suunata ümber selliste energia- ja ressursitõhususe meetmete ning kestlike taastuvenergia lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu, mis on juba kättesaadavad või tehakse kättesaadavaks lähitulevikus;

9. nõuab rohkem rahalisi vahendeid taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe meetmete väljatöötamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks, et täita Pariisi kokkuleppe kohased kohustused ja kiirendada üleminekut puhtale energiale või üleminekut kasvuhoonegaaside heitkoguste nulltasemele;

10. tuletab meelde, et uue rohelise kokkuleppe rakendamine nõuab mitmeaastase finantsraamistiku ja NGEU vahendite eraldamist kooskõlas Pariisi kokkuleppega; peab väga tähtsaks, et saavutataks mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames kokkulepitud eesmärk eraldada iga-aastastest kulutustest elurikkuse valdkonnale 10 % ja kliimameetmete süvalaiendamiseks 30 %; rõhutab, et kliima- ja elurikkuse valdkonna asjakohaste kulutuste määratlemiseks ja jälgimiseks rakendatava uue range ning terviklikuma metoodika jaoks on vaja selgeid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume (mis on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega) ja tõendamismehhanismi, et teha kindlaks ELi meetmete võimalik kahjulik mõju elurikkusele ja kliimale; tuletab komisjonile meelde, et ta kaasaks sellesse täielikult ka Euroopa Parlamendi; rõhutab, et komisjon peab selle metoodika välja pakkuma enne 2023. aasta eelarveprojekti esitamist, et tagada 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes 2024. aastaks seatud eesmärgi tulemuslik saavutamine; loodab, et järgmine tulemusaruanne sisaldab üksikasju selle kohta, kuidas liidu eelarve aitab kaasa uuele rohelisele kokkuleppele ja olulise kahju ärahoidmise põhimõttele;

11. nõuab veel kord kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist ning sidusust kõigi liidu fondide ja programmide vahel; rõhutab, et projektid ja programmid, mis ei ole kooskõlas eesmärgiga piirata globaalset soojenemist nii, et see jääks alla 1,5 ºC, või eesmärgiga peatada ja pöörata ümber elurikkuse hävimise protsess, ei tohiks olla kõlblikud liidu eelarvest toetust saama;

12. kordab, et liidu eelarve peaks teenima inimeste huve ning keskenduma eelkõige sotsiaalsele arengule, kvaliteetsetele töökohtadele, elatustaseme tõstmisele, teadmiste kättesaadavuse parandamisele, kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, energiasüsteemi ümberkujundamisele tõhusamaks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevaks süsteemiks, kliimamuutuste vastu võitlemisele ja energiaostuvõimetuse kaotamisele;

13. tuletab meelde strateegilise prognoosi olulist rolli ja tõenduspõhise ennetava poliitikakujundamise tähtsust;

14. rõhutab vajadust jätkuvalt toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni kui jõukuse edendajaid praeguse pandeemiast taastumise raames ning ELi rohelistele ja digivaldkonna ambitsioonidele mõeldes; nõuab, et 2020. aasta teadusuuringutega seotud vabastatud kulukohustused tehtaks kooskõlas finantsmääruse artikli 15 lõikega 3 kättesaadavaks programmi „Euroopa horisont“ jaoks; nõuab, et liidu eelarvest tervisega seotud teadusuuringutele tehtavad kulutused oleksid muutuva pandeemiaolukorra tõttu vähemalt sama suured kui 2021. aasta üldeelarves; nõuab, et taasterahastu „Next Generation EU“ vahendid eraldataks sektoritele, mida kriis on rängalt mõjutanud, ning meetmetele, mis võivad rohe- ja digiüleminekut ergutades otseselt kaasa aidata Euroopa majanduse taastumisele; on veendunud, et digiüleminek ise peaks hõlbustama roheüleminekut ja aitama sellele kaasa, ning rõhutab, kui oluline on jätkata IKT sektori keskkonnahoidlikumaks muutmist; rõhutab Euroopa Innovatsiooninõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) rolli teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisel liidus ning vajadust suurendada 2022. aastal nende rahalisi vahendeid;

15. rõhutab, et liidu eelarve peaks toetama akadeemilist vabadust ja institutsioonilist autonoomiat kogu Euroopas ja maailmas; nõuab, et liidu eelarvest pakutaks toetust Afganistani teadlastele, kes on praegu raskes olukorras, kuna Talibani juhitud režiimi ajal akadeemiline vabadus tõenäoliselt kaob;

16. toetab katseprojekti, mille eesmärk on luua ohus teadlaste toetamiseks stipendiumikava, mis peaks võimaldama liidul otseselt toetada ohtu sattunud teadlasi, näiteks Afganistani teadlasi;

17. peab kahetsusväärseks, et 2022. aasta eelarveprojekt ei ole mikroettevõtjate ja VKEde poliitika osas piisavalt ambitsioonikas; rõhutab, et arvestades praegust majanduslikku olukorda, on väga oluline luua mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise mehhanism ja seda tugevdada; ilma lisatoetuseta ei ole mikroettevõtjatel ja VKEdel võimalik asjakohaselt toime tulla kriisi raskete ja pikaajaliste tagajärgedega; nõuab seetõttu mikroettevõtjatele ja VKEdele ning neid esindavatele ühendustele 2022. aasta eelarves suuremat toetust, et aidata sellega toetada arengut, parandada juurdepääsu tehnoloogiale ja edendada paremaid töötingimusi;

18. rõhutab VKEde, mikroettevõtjate ja idufirmade olulist rolli majanduse elavdamisel, kusjuures tuleb säilitada tööhõive ja majanduskasv, ning kutsub liitu ja liikmesriike üles VKEsid ja idufirmasid rohkem toetama ja nende halduskoormust veelgi vähendama; toonitab, et VKEd on Euroopa majanduse oluline osa, samuti rõhutab vajadust luua VKEde jaoks soodne ettevõtluskeskkond ning toetada VKEde klastreid ja võrgustikke; nõuab programmist „InvestEU“ VKEde komponendile piisavaid rahalisi vahendeid;

19. rõhutab vajadust reformida Euroopa tööstust ja sektoreid, kus on raske heitkoguseid vähendada, et saavutada konkurentsivõimeline ja kestlik liit ning selle kliimaeesmärgid; rõhutab seetõttu vajadust piisavalt rahastada programme, mis toetavad neid eesmärke, uuenduslikke lahendusi ja murrangulisi tehnoloogiaid, näiteks programm „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, programm „InvestEU“ ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõte (ühisettevõte FCH 2);

20. nõuab, et sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks tegeletaks energiasüsteemi üleminekuga kaasnevate sotsiaalsete, majanduslike, energia- ja keskkonnamõjudega ning samal ajal säilitataks kannatada saanud territooriumidel tööhõivevõimalused ja avardataks neid; rõhutab sellega seoses õiglase ülemineku fondi rolli, käsitlemaks sotsiaalset, sotsiaal-majanduslikku, tehnoloogilist ja keskkonnamõju töötajatele, sektoritele ja kogukondadele, keda mõjutab söe- ja süsinikusõltuvuse kaotamine; nõuab töötajate õiguste tagamist, energiaostuvõimetuse vähendamist ja ebavõrdsuse süvenemise vältimist;

21. kordab oma toetust ökosüsteemipõhisel lähenemisviisil rajanevale tööstuspoliitikale, mis toetab konkurentsivõimet ja tugevdab liidu vastupanuvõimet ning samal ajal hõlbustab rohe- ja digiüleminekut; rõhutab, et iga ökosüsteemi vajaduste tulemuslikuks täitmiseks tuleb kooskõlastada investeeringud liidu programmide ja meetmete, sealhulgas ühisettevõtete, tööstusliitude ja integreeritud territoriaalsete investeeringute vahel, kui see on asjakohane;

22. rõhutab paketi „Eesmärk 55“ eduka rakendamise tähtsust; rõhutab liidu ringmajanduse tegevuskava rakendamise olulist rolli nimetatud poliitikameetmete saavutamisel;

23. tunneb heameelt komisjoni eesmärgi üle suurendada liidu konkurentsivõimet, strateegilist autonoomiat ja vastupanuvõimet ning tuletab sellega seoses meelde Euroopa akuliidu edu, mille eesmärk on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, ELi ringmajanduse tegevuskava ja uue tööstusstrateegiaga aidata kaasa puhtale digiüleminekule, luues konkurentsivõimelise, ringmajandusel põhineva, kestliku ja ohutu väärtusahela akude jaoks, mis on oluline tulevase vähese heitega liikuvuse ja energia salvestamise seisukohast ning võib seetõttu olla hea näide;

24. on seisukohal, et uus Euroopa Bauhausi liikumine on mõjus mehhanism, mis toetab Euroopa üleminekut kestlikule majandusele ja ühiskonnale; on veendunud, et liidu programmid, nagu „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu ja InvestEU, peaksid sellele algatusele kaasa aitama; kutsub komisjoni üles töötama välja mehhanismi selle liikumise integreerimiseks olemasolevatesse liidu programmidesse, mis tooks kaasa sünergia ning toimiks ilma lisakriteeriumide ja -halduskoormuseta;

25. nõuab, et kõigis ametites oleks vastavalt nende ülesannetele ja kohustustele piisavalt töötajaid; rõhutab eriti vajadust oluliselt tugevdada Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit (ACER) ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (EIT), kus on palju aastaid olnud liiga vähe töötajaid, ning tagada Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametile (ENISA) ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametile (BEREC) piisav eelarve oma ülesannete täitmiseks; pooldab uute ametikohtade lisamist Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (EUSPA) ametikohtade loetellu, kuid nõuab koosseisuväliste töötajate arvu järkjärgulist vähendamist, et vältida häireid julgeolekuga seotud tegevuses;

26. tuletab meelde oma nõudmist edendada soolist võrdõiguslikkust ning kõigi võrdseid õigusi ja võimalusi liidu eelarves; rõhutab, et on vaja teha erilisi jõupingutusi tagamaks, et liidu eelarve kiirendaks sooliselt võrdõiguslikku ökoloogilist ja kestlikku digiüleminekut; rõhutab, kui oluline on keskenduda eelkõige loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnale (STEM) ning IKT- ja kosmosesektorile; ootab, et komisjon koostaks kiiresti metoodika, millega mõõta iga asjaomase programmi panust soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse kooskõlas mitmeaastasele finantsraamistikule 2021–2027 lisatud institutsioonidevahelise kokkuleppega, võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja soovitusi[22];

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	56 8 10
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Carlo Calenda, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Nicolás González Casares, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Joëlle Mélin, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Viktor Uspaskich, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Erik Bergkvist, Izaskun Bilbao Barandica, Cornelia Ernst, Valérie Hayer, Elena Lizzi, Jutta Paulus, Sandra Pereira, Angelika Winzig

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

56	+
NI	Clara Ponsatí Obiols, Viktor Uspaskich
PPE	François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Andrius Kubilius, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Angelika Winzig
Renew	Nicola Beer, Izaskun Bilbao Barandica, Nicola Danti, Martina Dlabajová, Valter Flego, Claudia Gamon, Christophe Grudler, Valérie Hayer, Ivars Ijabs, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen
S&D	Erik Bergkvist, Carlo Calenda, Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho
Vert/ALE	Michael Bloss, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Jutta Paulus, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa, Marie Toussaint

 

8	-
ECR	Izabela‑Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Robert Roos, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský
ID	Markus Buchheit

 

10	0
ID	Paolo Borchia, Elena Lizzi, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Isabella Tovaglieri
NI	András Gyürk
The Left	Marc Botenga, Cornelia Ernst, Marisa Matias, Sandra Pereira

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (12.7.2021)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Eugen Jurzyca

 

 

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et eelarvemenetluses vastutab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 1. rubriigi (ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond), sh eelarvepeatükkide 03 02 (ühtse turu programm), 03 03 (ELi pettustevastase võitluse programm) ja 03 05 (tollikoostöö) eest;

2. märgib, et 2022. aasta on ühtse turu programmi teine kohaldamisaasta, mille eesmärk on toetada siseturu sujuvat toimimist ning parandada kaupade ja teenuste vaba liikumist, toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, et nad saaksid kasvada ja laieneda üle piiride, samuti edendada Euroopa tarbijate huve ja tagada nende kaitse kõrge tase; väljendab suurt heameelt eraldi eelarverea loomise üle järelevalve jaoks ühtse turu programmi raames, nagu parlament on korduvalt nõudnud;

3. märgib, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurendamine ELi 2022. aasta eelarve esimeses rubriigis, mida täiendavad taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendid, peaks tagama tulemusliku ja tõhusa rahastamise, mis on ette nähtud siseturu toimimise parandamiseks, innovatsiooniks, strateegiliseks taristuks, digiüleminekuks ja VKEde konkurentsivõime suurendamiseks;

4. märgib, et COVID-19 kriis pärssis isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumist ELis; nõuab asjakohaseid ja tõhusaid algatusi ühtse turu taastamiseks, edasiseks süvendamiseks ja väljakujundamiseks – toetades samal ajal üleminekut digitaalsele ja kestlikule majandusele – ning vabakaubandust takistavate põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõkete kõrvaldamiseks, et teha ühtne turg tugevamaks ja vastupidavamaks ning suurendada ELi kaubavooge ja parandada väärtusahelaid, aidates seeläbi kaasa majanduskasvule;

5. rõhutab, et COVID-19 kriis on näidanud, kui oluline on tulemuslik ja tõhus tooteohutuse poliitika nii internetis kui ka väljaspool seda ning tarbijate õiguste nõuetekohane jõustamine ühtsel turul; rõhutab, et olemasolevaid siseturu vahendeid tuleb nõuetekohaselt rahastada, et tagada tarbijakaitse ja tarbijate heaolu kõrge tase;

6. rõhutab, et COVID-19 kriisi tagajärjed mõjutavad lähikuudel tugevalt Euroopa kodanikke ning mikro- ja väikeettevõtjaid; rõhutab seetõttu vajadust toetada mikro- ja väikeettevõtjaid ühtse turu programmi kaudu, mis teeb ühtse turu tugevamaks ja vastupidavamaks;

7. kutsub liikmesriike üles jätkama riiklike taaste- ja vastupidavuskavade mõjusat rakendamist digitaalse ja kestliku ülemineku ja innovatsiooni suunas; tuletab meelde, et ühtse turu programmi ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vahel on vaja luua koostoime;

8. toonitab eelkõige, et teenuste vaba liikumine kätkeb suuri võimalusi, mida ei ole veel täielikult ära kasutatud, ning nõuab algatusi ja meetmeid piiriülese teenuskaubanduse edendamiseks teenuste osutamise vabadust täielikult austades, VKEde konkurentsivõime parandamiseks ja ettevõtete põhjendamatu halduskoormuse vähendamiseks; nõuab ka meetmeid, mille abil tagada kehtivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja jõustamine riiklikul tasandil;

9. märgib, et piiriülene infrastruktuur on ühtse turu selgroog, mis aitab kaupadel, teenustel, ettevõtetel ja kodanikel vabalt üle piiride liikuda; võtab sellega seoses teadmiseks Euroopa ühendamise rahastu reformimise;

10. on seisukohal, et tuleb teha suuremaid pingutusi, et liikmesriike avaliku sektori digitaliseerimisel toetada, eelkõige ettevõtjaid ja tarbijaid mõjutavate menetluste puhul, andes neile võimalusi korraldada haldusmenetlusi internetis; toonitab, et digitaalse ühtse turu väljakujundamine peaks jääma üheks peamiseks eelarveprioriteediks;

11. väljendab sellega seoses heameelt uue programmi „Digitaalne Euroopa“ üle, mis on pühendatud Euroopa ühiskonna ja majanduse digiüleminekule; tuletab meelde vajadust toetada Euroopa ettevõtteid, eelkõige VKEsid, sealhulgas innovaatilisi digivaldkonna idu- ja kasvufirmasid, juurdepääsul ühtsele turule, digiüleminekul ja kestlikus arengus; tuletab meelde digitaalse ühtse turu väljakujundamise otsustavat tähtsust;

12. toonitab vajadust tagada eelarvetoetus veebi juurdepääsetavuse direktiivi ja Euroopa ligipääsetavuse akti rakendamiseks liidu tasandil;

13. märgib, et parimate tavade heakskiitmine ELi rahastatavate projektidega seotud riigihangete jaoks võib aidata vältida sagedasi vigu ja tagada investeeringute korrektse elluviimise;

14. kordab, et kulukohustuste assigneeringute summa peab olema piisav ja asjakohane, et tolliliitu saaks liidu tolliseadustiku rakendamise toetamiseks ajakohastada ning et ELi ettevõtjate ja ELi ja riikide ametiasutuste jaoks vajaliku suurema tõhususe tagamiseks ja tarbijakaitse ühtlustamiseks oleks võimalik välja töötada elektroonilised ja rohkem automatiseeritud tollisüsteemid; tunneb heameelt tugevdatud tolliprogrammi üle, millega toetatakse tolliliidu edasist digitaliseerimist ja ajakohastamist, ning integreeritud piirihalduse fondi loomise üle, mis hõlmab tollikontrolliseadmete rahastut, millega toetatakse liikmesriike mitmesuguste probleemide ja riskide nõuetekohasel haldamisel ELi piiridel; nõuab, et ajakohastamisel võetaks arvesse ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepinguga seotud muudatusi ning Põhja-Iirimaa protokolli kaitsmist ja täielikku toetamist; soovitab täielikult järgida soovitusi, mille kontrollikoda on andnud mõjusama eelarve, tarbijate heaolu ja kaitse ning ettevõtjate jaoks suurema väärtuse kohta;

15. rõhutab, kui oluline on ELi rahalisi vahendeid saavate asutuste aruandekohustus ja läbipaistvus, ning toonitab selge märgistuse tähtsust, mis näitab avalikult, et projekti on rahastatud või osaliselt rahastatud ELi vahenditest; kordab, et mõjusa ja kestliku kulutuste tegemise ja korrektse hindamise korral tekib kokkuhoid, millest võiks rahastada uusi meetmeid;

16. rõhutab, et kõigi eelarveprogrammide kulusid ja tulusid ning kestlikkust tuleb pidevalt analüüsida, et tagada liidu piiratud eelarve võimalikult tõhus kasutamine ning see, et rahalisi vahendeid saab kasutada kõige kvaliteetsemate projektide jaoks, millel on maksimaalne mõju ja mille tulemused vastavad kavandatud eesmärkidele, sealhulgas soovitud panusele kestlikkusse; juhib tähelepanu sellele, et ELi raha kasutamisel tuleks mõõta mitte lihtsalt väljundit, vaid rakendada mõõdetavaid tulemusnäitajaid, mille abil on võimalik ELi programme võrrelda ja tulemuslikkuse järgi reastada;

17. palub Euroopa Komisjonil toetada siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vastutusalas olevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta tehtavaid ettepanekuid.

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Hynek Blaško, Biljana Borzan, Vlad-Marius Botoş, Markus Buchheit, Andrea Caroppo, Anna Cavazzini, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Carlo Fidanza, Evelyne Gebhardt, Alexandra Geese, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Marcel Kolaja, Kateřina Konečná, Andrey Kovatchev, Jean-Lin Lacapelle, Maria-Manuel Leitão-Marques, Morten Løkkegaard, Antonius Manders, Leszek Miller, Anne-Sophie Pelletier, Miroslav Radačovský, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Clara Aguilera, Maria da Graça Carvalho, Christian Doleschal, Claude Gruffat, Jiří Pospíšil, Kosma Złotowski

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39	+
ECR	Adam Bielan, Carlo Fidanza, Eugen Jurzyca, Kosma Złotowski
ID	Alessandra Basso
NI	Miroslav Radačovský
PPE	Pablo Arias Echeverría, Andrea Caroppo, Maria da Graça Carvalho, Deirdre Clune, Christian Doleschal, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein
Renew	Andrus Ansip, Vlad-Marius Botoş, Dita Charanzová, Sandro Gozi, Svenja Hahn, Morten Løkkegaard, Marco Zullo
S&D	Alex Agius Saliba, Clara Aguilera, Brando Benifei, Biljana Borzan, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Maria-Manuel Leitão-Marques, Leszek Miller, Christel Schaldemose
Verts/ALE	Anna Cavazzini, David Cormand, Alexandra Geese, Claude Gruffat, Marcel Kolaja

 

4	-
ID	Hynek Blaško, Markus Buchheit, Virginie Joron, Jean-Lin Lacapelle

 

2	0
The Left	Kateřina Konečná, Anne-Sophie Pelletier

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2021)

transpordi- ja turismikomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta

((2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Isabel García Muñoz

 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et liidu transpordi- ja turismisektor on liidu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu ja liidu kestlikkuse jaoks ning kõigi liidu piirkondade, eelkõige äärealade, maapiirkondade, mägipiirkondade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade ning muude ebasoodsas olukorras olevate piirkondade territoriaalse juurdepääsetavuse ja ühendatavuse tagamiseks väga vajalikud;

B. arvestades, et transport ja turism on peamised, milles sõltub, kas 2050. aastaks saavutatakse kliimaneutraalsus tehnoloogiliselt neutraalsel viisil, ning tuleb tagada, et need jäävad taskukohaseks; arvestades, et selleks, et kiirendada kõigi transpordiliikide puhul üleminekut säästvale ja arukale liikuvusele ning saavutada pärast põhjalikku mõjuhinnangut kooskõlas rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppega heitkoguste vähendamise eesmärgid, on vaja piisavalt suuri investeeringuid;

C. arvestades, et transpordisektor on Euroopas üks suurimaid tööandjaid; arvestades, et uusi küsimusi tuleks lahendada nii, et töökohtade loomine ja töötajate olukord paraneb;

D. arvestades, et ühistranspordisüsteeme tuleks edendada ja parandada ning eelkõige tuleb need muuta atraktiivsemaks, tõhusamaks ja suutlikumaks; arvestades, et sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks tuleb maapiirkondades tingimata tugevdada kestlikku liikuvust;

E. arvestades, et ka transpordi- ja turismisektorile ning nendes sektorites loodud töökohtadele on COVID-19 kriis mõjunud kõige rängemini ning need on siseturu ja ELi majanduse taastumisel keskse tähtsusega; arvestades, et transport on osutunud väga oluliseks, et tagada COVID-19 kriisi ajal kogu ELis pidev kaubavoog ja vaktsiinide jagamine; arvestades, et turismisektor, mis annab otseselt ja kaudselt tööd 27 miljonile inimesele, on ELi suuruselt neljas ekspordivaldkond ja seetõttu ELi majanduse jaoks väga tähtis ning sellel on majanduse konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse heaolu edendamisel suur roll;

F. arvestades, et ELi algatuse „Vision Zero“ eesmärk on vähendada liiklussurmade arvu 2030. aastaks 50 % ja saavutada 2050. aastaks liiklussurmade arvu nullini viimine; arvestades, et liiklusohutusse investeerimine on ELi liiklusohutuse strateegilise tegevuskava põhielement; arvestades, et kuna liiklussurmade arv püsib suurena, tuleb teede ja kasutajate ohutuse tagamiseks teha rohkem investeeringuid;

1. rõhutab, et transpordi- ja taristuprojekte tuleb asjakohaselt rahastada, et toetada ELi majanduse taastumist, teha rohe- ja digiüleminekul edusamme ning tagada sektori konkurentsivõime; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama olemasolevaid rahastamisvahendeid, sh Euroopa ühendamise rahastut, taaste- ja vastupidavusrahastut, Ühtekuuluvusfondi, programmi „InvestEU“ ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, nii, et nende otstarve oleks selge ja need täiendaksid üksteist, sest siis on neil majanduse taastamisele võimalikult suur mõju, ning tagama samal ajal ELi transpordi- ja taristuprojektide (sh transpordiga seotud õhusaaste seire) piisava pikaajalise rahastamise; tunneb heameelt mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe üle, mis hõlmab lihtsamat, tõhusamat ja tulemustele orienteeritud omavahendite süsteemi, milles võetakse arvesse ELi prioriteete, eelkõige selle keskkonnaalaseid ja digivaldkonnaga seotud eesmärke;

2. rõhutab, et selleks, et kohalikke ja piirkondlikke olusid ning rohe- ja digiüleminekuga kaasnevaid vajadusi (nt uued liikuvusmudelid) paremini mõista, tuleb arvestada piisavate ressurssidega ning ergutada kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi vahel koostööd;

3. rõhutab, et transpordi halb kvaliteet suurendab investeeringupuudujääki, piirkondlikke erinevusi ja kaasamispuudusi, mis kahjustavad ettevõtluskeskkonda ja ohustavad ühtekuuluvuspüüdlusi; rõhutab, et sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tuleb ELi tasandil anda palju tehnilist abi ja teha tihedat järelevalvet;

4. rõhutab, et teadlikkuse suurendamiseks, liiklusohutusteemaliseks koolituseks ja liiklusohutusvahendite hankimiseks, sealhulgas transporditöötajate ohutuse ja turvalisuse ning veose ja sõidukite võimaliku varguse ning muude turvalisuse ja ohutusega seotud ohtude ennetamise valdkonnas, tuleb rakendada piisavaid ELi rahalisi vahendeid;

5. [02 03 01] kordab, et Euroopa ühendamise rahastul on transpordi-, energia- ja digiteenuste taristute vahelise kestliku, ohutu, mitmeliigilise, koostalitlusvõimelise ja ühendatud kõrgetasemelise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise ja õigeaegse lõpuleviimise edendamisel suur roll;

6. rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu on peamine vahend, millest rahastada tarituarendust nii, et sel on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ja ühendatavuse seisukohast suurim ELi lisaväärtus, ning rõhutab, et üleeuroopalises transpordivõrgus tuleb tugevdada piirkondlikke ühendusi; juhib tähelepanu sellele, et TEN-T õigeaegseks väljaehitamiseks tuleb kiirendada piiriüleste projektide elluviimist ja puuduvate ühenduste loomist; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Euroopa ühendamise rahastu 2022. aasta transpordieelarvet soovitakse võrreldes 2021. aasta omaga ja eelmises mitmeaastases finantsraamistikus ettenähtud summadega vähendada; rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastut tuleb kasutada ohutu ja turvalise taristu ja liikuvusega seotud meetmete jaoks, nt ELis ohutute ja turvaliste parkimisalade rajamiseks;

7. toonitab, et transpordi- ja turismisektori taastumisel on tähtis osa taaste- ja vastupidavusrahastul ning sellega seotud riiklikel kavadel; rõhutab, et selle rakendamise üle tuleb täielikus koostöös piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kõigi sidusrühmadega teha korrektset parlamentaarset kontrolli;

8. [05 03 03] väljendab heameelt, et Euroopa ühendamise rahastu transpordieelarvesse on Ühtekuuluvusfondist 2022. aastal ette nähtud suurem eraldis; märgib aga, et see ei kompenseeri kaugeltki 2021. aasta eelarve järsku kärpimist; kordab, et liidu transpordipoliitikal ja -investeeringutel on liidus, eelkõige äärepoolsetes piirkondades, territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse suurendamisel suur roll;

9. [09 03] peab kiiduväärseks, et õiglase ülemineku mehhanismi raames on õiglase ülemineku fondile 2022. aastaks ette nähtud suur summa, et tagada õiglane ja kaasav kliimaneutraalsusele üleminek; rõhutab, et mehhanismil ja selle avaliku sektori laenurahastul on tähtis roll, et piirkondades, mida üleminekuprobleemid mõjutavad kõige rohkem, nagu maapiirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad, ebasoodsas olukorras olevad piirkonnad ja keskkonnaohtude eest vähem kaitstud territooriumid, saaks investeerida turvalisse, kestlikku ja vastupidavasse transpordi- ja turismitaristusse, ning et kõigi reisijate, sealhulgas puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate jaoks saaks edendada taskukohaseid ja juurdepääsetavaid liikuvusteenuseid; rõhutab, et tuleb toetada transpordisektori töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpet ning VKEdesse tootlike ja kestlike investeeringute tegemist;

10. nõuab, et edendataks ühistransporti ning et ühtse ja mitmeliigilise piletimüügisüsteemi rakendamiseks koostataks ELi tegevuskava;

11. nõuab, et lisatoetuseks loodaks POSEI raames spetsiaalne transpordiprogramm, millest saaks hüvitada lisakulud, mis tekivad reisijate ja kaupade veol äärepoolseimatesse piirkondadesse;

12. [02 02] võtab rahuloluga teadmiseks, et programmi „InvestEU“ eelarve on 2021. aasta omast palju suurem ja selle suurendamiseks eraldatakse taasterahastust „Next Generation EU“ 2022. aastal suur summa; tuletab komisjonile meelde, et kestliku ja ohutu taristu, liikuvuslahenduste ja -seadmete soodustamiseks ning innovatiivsete tehnoloogiate ja alternatiivkütuste kasutuselevõtuks on kõige tähtsam, et programmile „InvestEU“ eraldataks ka pärast taasterahastu „NextGenerationEU“ rakendusperioodi ja mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kaudu piisavad rahasummad;

13. [13 04] märgib, et kuigi sõjaväelise liikuvuse eesmärke mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel järsult kärbiti, eraldatakse sellele 2022. aasta eelarves veidi suurem summa ja selle eesmärk on kohandada osa TEN-T võrkudest kahesuguse kasutusega transporditaristuks, et nii tsiviil- kui ka sõjaväelist liikuvust parandada;

14. kordab parlamendi tungivat ja korduvat nõudmist luua Euroopa tasandil spetsiaalne säästva turismi programm ja eraldi eelarverida, millele eraldatakse summa, mille puhul võetakse arvesse nii turismisektori tähtsust ELi majanduses kui ka selle vajadusi COVID-19 kriisi järel;

15. väljendab heameelt, et REACT-EUst rahastatakse kõiki majandussektoreid, nagu turism, sest see aitas VKEdel muu hulgas töökohti säilitada ja luua ning toetas neid keskkonnahoidlikul ja digitaalsel taastamisel;

16. [02 10 02] [02 10 03] nõuab, et Euroopa transpordiasutuste rahastamine viidaks vastavusse sellega, kui suur vastutus ja roll on neil eri liiki transpordivahendite CO2 heite vähendamisel;

17. peab seda, et nõukogu seisukohas on EMSA-le ette nähtud eraldist vähendatud, kahetsusväärseks, sest ametil on muu hulgas meretranspordi kestlikkuse toetamisel ja laevade heitearuannete jälgimisel keskne roll, amet aitab tegutseda merereostuse korral ning ta peab hakkama täitma sektori keskkonnahoidliku ümberkujundamisega seotud kohustusi;

18. rõhutab, et Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) eelarvet tuleb suurendada rohkem, et amet saaks TEN-T väljaehitamise eesmärkide täitmist, eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi ja piiriüleseid lõike, veel rohkem toetada; rõhutab, et ERA peab toime tulema ka uute ülesannetega, ootamatute vajadustega, nt küberturvalisusega seotud vajadused, ja töötajate puudusega, sest neljanda raudteepaketi rakendamiseks esitatud taotluste arv on suurenenud;

19. [02 10 01] märgib, et Euroopa Lennundusohutusametile (EASA) on 2022. aastaks ette nähtud veidi suurem ELi kogutoetus; tuletab meelde, et EASA-le tuleb eraldada piisavalt suur eelarve, sest ta nimetati 2018. aastal Euroopa strateegiliste investeeringute ametiks ja 2018. aastal vastu võetud uue alusmäärusega on talle antud uusi põhiülesandeid;

20. nõuab, et EASA-le eraldataks raha teadusuuringuteks, mis käsitlevad lennutranspordikeskkonnas õhu kaudu levivate nakkuste leviku piiramist ja uusi tervisekaitsemeetmeid;

21. rõhutab, et amet aitab rohelist kokkulepet ellu viia oma töö kaudu, mille eesmärk on aidata kaasa ELi lennundussektori keskkonnahoidlikule taastamisele ja parandada lennunduse keskkonnamõju, muu hulgas CO2 heite normide ja reisijate teavitamiseks mõeldud ökomärgise programmi kontseptsiooni väljatöötamise ning lennuettevõtjate lennukipargi keskkonnahoidliku uuendamise ja säästvate kütuste sertifitseerimise toetamise kaudu; rõhutab, et tuleb tugevdada EASA suutlikkust lennundusjulgestusriske ennetada;

22. [01 02 0251/52/53/54] peab kiiduväärseks keskkonnahoidliku lennunduse, Euroopa raudtee, Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi ühisettevõte 3 (SESAR 3) ja saastevaba vesiniku partnerluste loomist; nõuab nende ühisettevõtete piisavat rahastamist, et nad saaksid täita oma rolli innovatsiooni ja teadusuuringute edendamisel ning transpordisektori tulemuslikkuse, ohutuse ja kestlikkuse parandamisel;

23. [02 20 04 01] tuletab meelde, et väga tähtis on ELi transpordipoliitikast, nt transpordi turvalisusest ja reisijate õigustest teavitada, et suurendada teadlikkust ja vastata kodanike nõudmistele, eelkõige Euroopa raudteeaasta ja COVID-19 kriisi kontekstis;

24. [13 01 03 74] tunneb heameelt Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) üle, mis ametlikult asendab INEAd, ning rõhutab selle olulist rolli kestlike, ohutute ja arukate transporditeenuste ja taristuprojektide pideval toetamisel;

25. [02 02 99 12] tuletab meelde, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) loodi selleks, et toetada väga innovatiivseid turupõhiseid projekte, ja peab seda seetõttu transpordisektori VKEde jaoks uute liikuvuslahenduste väljatöötamisel väga vajalikuks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama EFSI projektide elluviimist ning andma VKEdele ja idufirmadele selliste projektide ettevalmistamisel rohkem abi.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Paolo Borchia, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Ciarán Cuffe, Johan Danielsson, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, João Pimenta Lopes, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Dorien Rookmaker, Massimiliano Salini, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Henna Virkkunen, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ignazio Corrao, Josianne Cutajar, Tomasz Frankowski, Markus Pieper

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44	+
ECR	Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
ID	Paolo Borchia, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Julie Lechanteux
NI	Mario Furore
PPE	Magdalena Adamowicz, Gheorghe Falcă, Tomasz Frankowski, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet
S&D	Andris Ameriks, Josianne Cutajar, Johan Danielsson, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Rovana Plumb, Vera Tax, István Ujhelyi, Petar Vitanov
The Left	Elena Kountoura
Verts/ALE	Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Tilly Metz

 

4	-
ECR	Peter Lundgren
NI	Dorien Rookmaker
The Left	Kateřina Konečná, João Pimenta Lopes

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (30.9.2021)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Pina Picierno

 

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üleminekueeskirjade kohaselt jätkatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) meetmeid 2022. aastal 2014.–2020. aasta eeskirjade kohaselt kuni reformitud ÜPP rakendamiseni 2023. aastal; rõhutab ÜPP üleminekumeetmete olulisust, kuna need täidavad tühimiku kuni uue õigusliku aluse kehtestamiseni ning aitavad ühtlasi kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, tagavad sujuva ja harmoonilise ülemineku uutele sätetele, annavad põllumajandussektorile õiguskindluse ning kaitsevad rahastamise õigusraamistikku ja Euroopa põllumajandusettevõtete majanduslikku stabiilsust; juhib tähelepanu vajadusele viia 2014.–2020. aasta programmid järk-järgult edukalt lõpule koos täitmata kulukohustuste lõppmaksetega; tunneb heameelt selle üle, et 2022. aastal suurendatakse EAFRDi vahendeid taasterahastust „Next Generation EU“ (NGEU) 5,7 miljardi euro võrra; tuletab meelde, et NGEU vahendeid saab kasutada sihtotstarbelise välistuluna, mille suhtes iga-aastast eelarvemenetlust ei kohaldata; rõhutab, et NGEU toetus kohalikele osalejatele ei ole oluline mitte ainult põllumajandustootjate ja maapiirkondade taastumiseks pandeemia mõjust, vaid see on otsustava tähtsusega ka liidu suurte keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, põllumajandussüsteemi vastupanuvõime jaoks uute strateegiliste eesmärkide saavutamisel seoses bioloogilise mitmekesisuse ja strateegiaga „Talust taldrikule“ ning maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni eesmärkide saavutamisel selle rakendamise esimeses etapis; rõhutab seetõttu, et vaja on tugevat EAFRD-d ja NGEU vahendite kiiret kasutuselevõttu 2022. aastal, võttes arvesse liidu kohustusi seoses kõnealuse uue taasterahastuga;

2. juhib tähelepanu sellele, et reformitud ja ajakohastatud ÜPP toetab üleminekut täielikult kestlikule põllumajandussektorile ja dünaamiliste maapiirkondade arengut kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikate eesmärkidega ja sellega seotud strateegiatega, nimelt strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiatega;

3. tunneb heameelt taastefondide üle, mis eraldatakse põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjate toetamiseks nende püüdlustes kohaneda kliimamuutustega ning pakkuda Euroopa tarbijatele kestlikke ja kohalikke tooteid; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata kvaliteetsetele põllumajanduslikele toiduainetele, mida COVID-19 kriis on kõige rohkem mõjutanud;

4. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma 2022. aastal projektidele, millega kaitstakse põllumajandussektori olemasolevaid töökohti ja luuakse kvaliteetseid töökohti, mille puhul on tagatud töötaja õigused ning töötasu ja töötingimused, mis on stabiilsed ja reguleeritud, et võidelda tõhusalt ja otsustavalt maapiirkondades esineva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

5. võtab teadmiseks põllumajanduse kulukohustuste assigneeringud summas 54 117 miljonit eurot ja maksete assigneeringud summas 55 859 miljonit eurot; võtab teadmiseks nõukogu volitused ja asjaolu, et komisjoni eelarveprojekti ei ole tehtud lisakärpeid; nõuab siiski eelarve suurendamist, võttes arvesse suurt hulka probleeme, millega põllumajandus- ja toidutootmissektor on 2021. aastal silmitsi seisnud ja millega tuleb 2022. aastal veel tegeleda; väljendab heameelt asjaolu üle, et rubriigist 3 – loodusvarad ja keskkond – tuleb eraldada ligikaudu pool kõigist eelarvevahenditest, mis on aastatel 2021–2027 ette nähtud kliimamuutuste vastu võitlemiseks; rõhutab, et selle rubriigi assigneeringud on ette nähtud investeeringuteks kestlikku põllumajandus- ja merendussektorisse, et tagada ohutu ja kvaliteetne toit, milleks võetakse vastu ajakohastatud põllumajandus- ja merenduspoliitika eesmärgid; rõhutab, et EAGFil ja EAFRDil tuleb anda 2021.–2027. aasta eelarves suur panus mitmesugustesse arengueesmärkidesse, muu hulgas kliimaküsimuste peavoolustamise ja elurikkuse kaitse valdkonnas; rõhutab, et esialgsete hinnangute kohaselt moodustab EAGFi ja EAFRDi panus kliimaküsimuste peavoolustamisse üle 20 % liidu eesmärgist, elurikkuse peavoolustamisel aitab see aga saavutada üle 60 % liidu eesmärgist ning eeldatavasti tasakaalustab seega programme, mis nende eesmärkide täitmisele kaasa ei aita; rõhutab siiski, et neid hinnanguid tuleb kinnitada kulude täpse jälgimisega; tuletab meelde liidu kohustust jälgida elurikkusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita endale bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel võetud andmete esitamise kohustusi; rõhutab, et nii kliimaga seotud kulutuste kui ka elurikkusega seotud kulutuste jaoks tuleb võtta kiiresti kasutusele läbipaistev, terviklik ja otstarbekas jälgimismetoodika ning seda tuleks mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus vajaduse korral kohandada; rõhutab, et kui 2022. aastal ei tehta piisavaid kulutusi kliimale ja elurikkusele ning ei toimu usaldusväärset jälgimist, kaasneb oht, et nende eesmärkide saavutamine on takistatud kogu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku jooksul;

6. tunneb heameelt uue programmi „Digitaalne Euroopa“ loomise üle, mille eesmärk on ületada praegune digiinvesteeringute puudujääk; rõhutab, et programm „Digitaalne Euroopa“ suurendab ELi olulist digisuutlikkust ning keskendub selleks niisugustele põhivaldkondadele nagu tehisintellekt, küberturvalisus, tipptasemel andmetöötlus, taristu, juhtimine ja andmetöötlus ning nende koostalitlusvõime, arendamine ja optimaalne kasutamine elutähtsates sektorites, sealhulgas põllumajanduses ja keskkonnas;

7. seab kahtluse alla praeguse kriisireservi kulude-tulude analüüsi, arvestades, et reserv on jäänud kasutamata, kuigi COVID-19 pandeemia ajal on esitatud mitmeid toetusetaotlusi; kordab oma üleskutset kasutada seda reservi võimaliku uue turuhäire või valdkondliku kriisi korral, mis on seotud endiselt kestva COVID-19 pandeemiaga; väljendab heameelt selle üle, et ÜPP reformi raames jõuti kriisireservi parandamises poliitilisele kokkuleppele, kuid peab kahetsusväärseks, et see ei hõlma Euroopa Parlamendi toetatud ulatuslikumaid ettepanekuid;

8. tuletab meelde, et COVID-19 pandeemia taustal on eriti selgelt välja tulnud, et ÜPP-l, mis tagab ohutu, kvaliteetse, toitva ja mitmekesise toidu taskukohase hinnaga, on strateegiline roll toidukriisi vältimisel; väljendab heameelt selle üle, et põllumajandusvaldkonna turusekkumiste nõudlus ja nende jaoks ette nähtud assigneeringud on 2022. aasta eelarves võrreldes 2021. aasta eelarvega mõnevõrra suurenenud; rõhutab, et teatavaid põllumajandussektorite toetuseks võetud COVID-19 kriisimeetmeid tuleb 2022. aastal jätkata ja näha neile ette lisavahendeid, et leevendada COVID-19 pandeemia mõju ja anda järjest uut hoogu maakogukondadele, mis tagaks toiduga kindlustatuse keskpikas ja pikas perspektiivis; palub komisjonil rakendada eelarveaastal 2022 erakorralisi meetmeid, et aidata põllumajandustootjatel üle saada COVID-19 kriisist, mis on andnud tugeva löögi mõningatele põllumajandussektoritele, sealhulgas lille-, veini-, juustu- ja mõningatele lihatootjatele, ning teha seda kooskõlas strateegia „Talust taldrikule“ pikaajaliste tervise- ja keskkonnaeesmärkidega; on arvamusel, et liit peaks selleks eraldama pärast sihtotstarbelisi tulusid alles jääva 340 miljoni euro suuruse varu;

9. tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud maapiirkondade eeliskohtlemine; märgib siiski, et maapiirkonnad on ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite jaotamisel alahinnatud; kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama ERFi ja ühtekuuluvuspoliitika raames maapiirkondade rahastamisele suuremat tähelepanu;

10. ergutab liikmesriike vastavalt muudetud määrusele (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse otsetoetuste eeskirjad, suunama oma riiklike ülemmäärade raames makstavad otsetoetused väikepõllumajandustootjate vabatahtlikusse kavasse;

11. kinnitab veel kord liidu koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava olulisust, et aidata lastel tervislikult toituda; ei saa seetõttu nõustuda komisjoni ettepanekuga vähendada koolikava toetust peaaegu 10 % võrra, eriti arvestades COVID-19 pandeemia erinevat, kuid sageli kahjulikku mõju laste ja noorte toiduga kindlustatusele, nende toitumisharjumustele ja rahalistele vahenditele; kutsub liikmesriike üles oma eraldisi täielikult ära kasutama ja seadma prioriteediks kestliku, kohaliku ja kvaliteetse tootmise;

12. rõhutab vajadust eraldada olulise osa programmi „Euroopa horisont“ vahenditest põllumajandus- ja toidutootmissektorile, et toetada toidu, põllumajanduse, biomajanduse ja maaelu arengu valdkonnas teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis parandaks põllumajanduse tootlikkust ja vastaks Euroopa rohelise kokkuleppe sihtidele; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks tulemuste jõudmise põllumajandusettevõtete tasandini; kutsub komisjoni üles rakendama programmis „Euroopa horisont“ mitme osalejaga lähenemisviisi tõhusal ja praktilisel viisil, nii et põllumajandustootjad võiksid neis programmides täita asjakohast rolli ja nad võiksid olla kaasatud kavandamis-, rakendamis- ja levitamisprotsessi kogu projekti kestel; tuletab meelde, kui oluline on pakkuda põllumajandustootjatele nõuetekohaseid ja kättesaadavaid nõustamisteenuseid, mille toel saaks võtta kasutusele tipptasemel tehnoloogiad ja tavad, sealhulgas viljelus- ja aretusmeetodid, ning parandada sektori konkurentsivõimet ja kestlikkust; rõhutab vajadust jätkata programmi „Euroopa horisont“ rahastamisele juurdepääsu küsimuses püüdlusi geograafilise tasakaalu saavutamiseks kõigi liikmesriikide vahel;

13. toetab veinisektori erakorraliste meetmete pikendamist pärast 15. oktoobrit 2021, et aidata põllumajandustootjatel COVID-19 kriisist üle saada, võttes arvesse turuolukorra halvenemist püsivate liikumispiirangute tõttu; juhib tähelepanu kriisi majanduslikele tagajärgedele, mis ähvardavad tarbimissuundumusi oluliselt muuta; rõhutab asjaolu, et Airbusi ja Boeingu vaidlus süvendas pooleteise aasta jooksul veinisektorile osaks saanud majanduslikku kahju;

14. peab kahetsusväärseks kontrollikoja arvamuse nr 10/2021 järeldust, et komisjonil ei ole veel paigas täielikult tõhusat raamistikku soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise toetamiseks liidu eelarves; rõhutab soolise analüüsi ning soopõhise seire ja hindamise tähtsust põllumajandussektoris, et kohandada ebavõrdsust; kutsub komisjoni üles töötama välja konkreetsed meetmed uue 2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamiseks põllumajandussektoris;

15. haavatavatel põllumajandussektoritel on oluline roll nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka keskkonnaalases mõttes; on seisukohal, et vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus nendele sektoritele tuleks säilitada samal tasemel; on seetõttu vastu 2022. aasta eelarve projektis kavandatud assigneeringute 13 miljoni euro suurusele vähendamisele;

16. rõhutab, et tulevane toidualane sõltumatus oleneb paljuski põlvkondade vahetusest põllumajandussektoris; kutsub liikmesriike üles tugevdama 2022. aastal noorte põllumajandustootjate toetamise meetmeid, kuna uute põllumajandustootjate pealekasv ei ole piisav ja see on praegu Euroopa põllumajanduse üks suurimaid probleeme; kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätma 2022. aasta üldeelarves noortele põllumajandustootjatele antava toetuse vähemalt samale tasemele; rõhutab vajadust toetada maa kättesaadavust ja põllumajandusettevõtete üleandmist, mis on noorte ja uute põllumajandustootjate sektorisse sisenemise peamine eeltingimus; lükkab seetõttu tagasi eelarveprojektis kavandatu, mille kohaselt noorte põllumajandustootjate toetuseks ette nähtud assigneeringuid vähendatakse 5 miljoni euro võrra;

17. rõhutab, et pidades silmas põllumajandustoodetega kauplemise järkjärgulist liberaliseerimist ning asjaolu, et meie kaubanduspartneritel on erinevad tootmisstandardid, keskkonnatavad ja loomade heaolu alased õigusnormid, on hädavajalik tugevdada piirikontrolli; kutsub komisjoni üles jälgima olemasolevaid kaubanduslepinguid riikidega, kus on tõsiseid kahtlusi liidu õigusnormide järgimise osas ja kelle kohta on esitatud kaebusi Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	30.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 0 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Atidzhe Alieva-Veli, Álvaro Amaro, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Benoît Biteau, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Isabel Carvalhais, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Dino Giarrusso, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Colm Markey, Alin Mituța, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Maxette Pirbakas, Eugenia Rodríguez Palop, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Sarah Wiener, Juan Ignacio Zoido Álvarez
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Claude Gruffat, Tilly Metz, Irène Tolleret

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37	+
ECR	Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Bert-Jan Ruissen, Veronika Vrecionová
ID	Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas
NI	Dino Giarrusso
PPE	Álvaro Amaro, Daniel Buda, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Colm Markey, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Juan Ignacio Zoido Álvarez
Renew	Atidzhe Alieva-Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Martin Hlaváček, Alin Mituța, Ulrike Müller, Irène Tolleret
S&D	Clara Aguilera, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno
The Left	Luke Ming Flanagan, Eugenia Rodríguez Palop

 

0	-

 

8	0
ID	Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Ivan David
Verts/ALE	Benoît Biteau, Claude Gruffat, Tilly Metz, Bronis Ropė, Sarah Wiener

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (3.9.2021)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Pierre Karleskind

 

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde kalanduse, vesiviljeluse ja merenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte; rõhutab nende tähtsat rolli säästva sinise majanduse arengu edendamisel ning nende panust rannikualade arengusse ja elavdamisse;

2. väljendab heameelt EMKVFi 2022. aasta eelarve suurendamise üle; kordab, et selleks, et säästev kalandus, sh väikesemahuline kalapüük, ja säästev vesiviljelus oleksid jätkuvalt elujõulised ja konkurentsivõimelised, on neid sektoreid vaja asjakohaselt rahastada; on veendunud, et nende sektorite eelarve peab vastama liikmesriikide välja selgitatud vajadustele ja arvestama sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke eesmärke ning aitama täita ELi eesmärke, eelkõige neid, mis on sätestatud rohelises kokkuleppes, uues tööstusstrateegias, strateegias „Talust taldrikule“, uues säästva sinise majanduse lähenemisviisis ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030; on arvamusel, et samaaegselt nende eesmärkide poole püüdlemisega tuleb säilitada kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsiseisund ning seetõttu tuleb iga ettepaneku suhtes kohaldada mõjuhinnangut;

3. nõuab tähelepanu pööramist asjaolule, et sinine biomajandus võib olla oluline element kiireloomuliste meetmete võtmisel kliimamuutuste ja nende mõju vastu võitlemiseks; kalandus, vesiviljelus ja vetikakasvatus on veeandide säästva tootmise suurendamiseks ELis hädavajalikud; kliimamuutustele vastupanuvõimeliste veepõhiste toidutootmissüsteemide arendamine eeldab enne nende kasutuselevõttu rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni; vetikate biomass võib olla oluline veeressurss, mida saab väga mitmel otstarbel lähteainena kasutada;

4. tuletab meelde, et Brexiti tulemusel kannatab ELi kalandussektor märkimisväärset majanduslikku kahju; on seetõttu seisukohal, et esmajärjekorras peab komisjon tagama hüvitise, mis on vastavuses sektorile ja kalurikogukondadele tekitatud kahjuga, võttes arvesse kõiki lepingu otseseid ja kaudseid tagajärgi; juhib tähelepanu raskustele, mis ilmnevad, kui sektor üritab saada kalapüügilube 6–12 meremiilini ulatuvas vööndis ning Guernsey ja Jersey vetes kalastamiseks; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult kõiki Brexitiga kohanemise reservi vahendeid, et leevendada lepingu otsest ja kaudset negatiivset mõju ning hoida ära Euroopa laevastiku Brexitist mõjutatud diskrimineerimine, olenemata sellest, kas kala püütakse Ühendkuningriigi vetes või mitte;

5. tuletab meelde, et Brexiti tulemusel kannab ka ELi vesiviljelussektor märkimisväärset majanduslikku kahju; on seetõttu seisukohal, et esmajärjekorras peab komisjon tagama hüvitise, mis on vastavuses sektorile tekitatud kahjuga, võttes arvesse kõiki lepingu otseseid ja kaudseid tagajärgi ning asjaolu, et Ühendkuningriik on nüüd kolmas riik; juhib tähelepanu raskustele karploomade impordil nn B- ja C-klassi aladelt Ühendkuningriigist ELi ning nende karploomade puhastamise keelustamisele ELis; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon teeks erandi ja lubaks tuua Ühendkuningriigi B- ja C-klassi aladelt karploomi ELi pitseeritud veokites, et neid puhastada ELi liikmesriikides spetsiaalsetes vajaliku võimekusega puhastamiskeskustes;

6. rõhutab, kui oluline on hüvitada kogu kalandus- ja vesiviljelussektorit rängalt tabanud COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslik ja sotsiaalne kahju; väljendab heameelt selle üle, et uues EMKVFis on ette nähtud võimalus võtta vesiviljelus- ja kalandussektoris meetmeid erakorraliste sündmuste korral, mis põhjustavad tervisekriisi korral märkimisväärseid turuhäireid ja püügitegevuse ajutist peatamist; usub, et uue tervisekriisi korral kaitseb selliste sätete lisamine sektorit paremini;

7. rõhutab, kui oluline on heastada majanduslik ja sotsiaalne kahju, mida tekitavad avamere tuulepargid, mis on avaldanud ja avaldavad jätkuvalt kalandussektorile kahjulikku mõju; nõuab, et seataks sisse kompensatsioonid avamere tuuleparkide põhjustatud häirete ja kahju eest; kordab, et selleks, et kalandussektor oleks jätkuvalt elujõuline ja konkurentsivõimeline, on vaja seda sektorit asjakohaselt rahastada ning maksta hüvitisi;

8. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on liikmesriikide taastekavad heaks kiitnud; rõhutab, kui oluline on see, et liikmesriigid kasutaksid neid vahendeid, et tagada oma taastekavade rakendamisel kalandus- ja vesiviljelussektori kestlik taastumine;

9. juhib tähelepanu Euroopa vesiviljeluse potentsiaalile, sealhulgas toiduga kindlustatuse ja tervisega seotud kasu vallas strateegia „Talust taldrikule“ kontekstis; kutsub komisjoni üles soodustama sektori kestlikku kasvu, suurendamaks selle osakaalu üle praeguse 2 % ülemaailmsest vesiviljelustoodangust, seades 2030. aastaks konkreetsed, vastuvõetavad ja ühised eesmärgid; juhib tähelepanu sellele, et ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised sisaldavad soovitusi loomade heaolu kohta; rõhutab, et EMKVFi tuleks kasutada loomade heaolu standardite edasiseks parandamiseks kalanduses ja vesiviljeluses;

10. rõhutab vajadust täiendada teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, et tagada kõige usaldusväärsemad teadusuuringutel põhinevad lahendused kõigi mere bioloogiliste ressursside jaoks kooskõlas ühise kalanduspoliitika nõuetega; kordab, kui oluline on tagada piisavad rahalised vahendid kalandussektoris andmete kogumiseks, haldamiseks, kasutamiseks ja vahetamiseks;

 

11. rõhutab vajadust täiendada teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, et tagada kõige usaldusväärsemad teadusuuringutel põhinevad lahendused; kordab, kui oluline on tagada piisavad rahalised vahendid andmete kogumiseks, haldamiseks, kasutamiseks ja vahetamiseks ELi kalandussektoris ja seoses nende kolmandate riikide vetega, kellega me oleme sõlminud ja/või sõlmimas säästva kalapüügi partnerluslepinguid;

12. tunneb muret, et 2021. aastal võetakse eeldatavasti vastu vähem kui 50 % EMKVFi rakenduskavadest ning ülejäänud kavad võetakse vastu alles 2022. aastal; palub komisjonil avaldada üksikasjalik aruanne EMKVFi kasutamata eraldiste ümberpaigutamise kohta; juhib erilist tähelepanu asjaolule, et 3457,6 miljoni euro ulatuses EMKFi programmiga seotud täitmata kulukohustusi perioodil 2014–2020 ei olnud 1. jaanuari 2021. aasta seisuga veel välja makstud ega hüvitatud; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles EMKVFi rakenduskavasid kiiresti vastu võtma; palub komisjonil parandada rahaliste vahendite rakendamise, heakskiitmise ja kasutamise protsessi;

13. juhib tähelepanu ühise kalanduspoliitika rahvusvahelisele mõõtmele ning selle majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kasule ning palub komisjonil eraldada ookeanide majandamisele piisavalt vahendeid; rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsust ELi kohustuste täitmisel;

14. rõhutab kontrolli tähtsust ühise kalanduspoliitika eesmärkide tagamisel; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Kalanduskontrolli Ametile (EFCA) eraldatud lisavahendite üle ning kahe täiendava avamere patrull-laeva ja õhusõiduki üle Ühendkuningriigiga külgnevates vetes; kutsub üles tegutsema viisil, mis aitaks kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele, pidades eelkõige silmas Brexiti tõttu suurenenud keerukust ja probleeme;

15. tuletab meelde, et EFCA eelarve peaks samuti tagama vajalikud vahendid, et aidata kaasa liikmesriikide kontrollitegevuse koordineerimise ühtsele rakendamisele ja korraldamisele konkreetsete kontrolli- ja inspektsioonikavade, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kontrollikavade ning rahvusvaheliste kontrolli- ja inspektsioonikavade rakendamiseks, sealhulgas sellistes piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide nagu NAFO, IOTC jt konventsioonides määratletud piirkondades;

16. taunib asjaolu, et ELi Atlandi ookeani merendusstrateegias ei nimetata kalandust ja vesiviljelust; peab seetõttu kahetsusväärseks, et strateegia rakendamiseks ei ole ette nähtud mingeid rahalisi vahendeid;

17. rõhutab, et üks Euroopa kalandussektori prioriteetidest on põlvkondade vahetumine; kutsub liikmesriike üles kasutama EMKVFi, et rahastada selliste programmide kasutuselevõtmist, mille eesmärk on aidata noortel kalanduses karjääri alustada, muuta sektor mitmekesisemaks ja julgustada alaesindatud rühmadesse kuuluvaid inimesi, eelkõige naisi, sektoriga liituma; rõhutab, et põlvkondade vahetumine võib aidata saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke, kuna nooremad põlvkonnad on paremini ette valmistatud ja avatud üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, mis on sektori jaoks põhjapaneva tähtsusega;

18. kordab vajadust anda ebasoodsas olukorras olevatele rannikualadele ja Euroopa äärepoolseimatele piirkondadele olulist toetust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	1.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Clara Aguilera, Pietro Bartolo, François-Xavier Bellamy, Izaskun Bilbao Barandica, Isabel Carvalhais, Maria da Graça Carvalho, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Giuseppe Ferrandino, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Anja Hazekamp, Niclas Herbst, Ladislav Ilčić, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Grace O’Sullivan, João Pimenta Lopes, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Peter van Dalen, Emma Wiesner, Theodoros Zagorakis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Valentino Grant

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26	+
ECR	Ladislav Ilčić, Bert-Jan Ruissen
ID	Rosanna Conte, Valentino Grant, France Jamet
PPE	François-Xavier Bellamy, Maria da Graça Carvalho, Peter van Dalen, Niclas Herbst, Francisco José Millán Mon, Annie Schreijer-Pierik, Theodoros Zagorakis
Renew	Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Pierre Karleskind, Emma Wiesner
S&D	Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Isabel Carvalhais, Giuseppe Ferrandino, Predrag Fred Matić, Manuel Pizarro
Verts/ALE	Rosa D'Amato, Francisco Guerreiro, Grace O'Sullivan, Caroline Roose

 

1	-
The Left	Anja Hazekamp

 

1	0
The Left	João Pimenta Lopes

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2021)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Romeo Franz

 

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on veendunud, et COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriis ei tohiks mõjuda sotsiaal-, haridus-, loov- ja kultuuriinvesteeringutele kahjulikult; suurendab seetõttu programmile „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmile eraldatavaid vahendeid, et toetada paremini majanduse taastumist ja nende programmide keskkonnasäästlikumaks muutmist; toonitab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata hea kontakti tagamisele kaitsetumate inimestega, kelle tõrjutus on pandeemia tõttu süvenenud, et tagada kõigile võrdne juurdepääs programmidele ja mitte kedagi unustada;

2. rõhutab vajadust tugevdada liidu programmide digitaalset mõõdet kultuuri ja hariduse valdkonnas, eelkõige seoses pandeemia ja taastumisega, ning toetada kultuuri- ja loomesektoreid digipöörde kui võimaluse täielikul ärakasutamisel;

3. kutsub komisjoni üles tagama liidu kultuuri- ja haridusprogrammide täieliku rakendamise 2022. aastal;

4. arvestades COVID-19 kriisi drastilist mõju Euroopa kultuuri- ja loomesektorile, tugevdatakse programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunda, et toetada organisatsioonide, kunstnike ja kõigi kultuuritöötajate tegevuse taastumist, anda sihtotstarbelist toetust etenduskunstidele, eelkõige muusikasektorile, ning muuta programm keskkonnasõbralikumaks ja lisada sellele sotsiaalne mõõde;

5. kordab, et programmi eelarvete suurendamine peab käima käsikäes iga-aastaste eraldiste lineaarse ja järkjärgulise kasvuga, et vältida ebaproportsionaalset suurenemist ja kasutusraskusi 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku viimastel aastatel;

6. nõuab tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid kooskõlas parlamendi nõudmisega taas kord vähemalt 2 % taaste- ja vastupidavusrahastust kultuuri- ja loomesektori ja vastavate tegevusalade taastamisele; väljendab heameelt asjaolu üle, et mõned liikmesriigid on juba eraldanud osa oma taastamiskavade vahenditest kultuuri- ja loomesektorile ja vastavatele tegevusaladele ning vähemalt 10 % haridusele;

7. rõhutab, et vastavalt innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte voliniku korduvatele sellekohastele lubadustele ei tohiks programmi „Loov Euroopa“ kolmest tegevussuunast ühegi rahalisi vahendeid kasutada algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ projektide rahastamiseks, et programmile jaotatud niigi nappivaid vahendeid mitte ümber suunata uutele ja ootamatutele poliitilistele prioriteetidele; kutsub komisjoni üles leidma algatuse „New European Bauhaus“ jaoks uusi vahendeid, mis on kohandatud selle algatuse erivajadustele;

8. toonitab, et vaja on rohkem vahendeid, et rahastada kõiki heatasemelisi projekte, mis esitati kodanike kaasamise, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kodanike kaasamise ja osalemise tegevussuuna raames, ning parandada selle tegevussuuna taotluste seni madalat edukuse määra;

9. suurendab multimeediameetmete eelarvet 2,2 miljoni euro võrra ja moodustab 5 miljoni euro suuruse reservi, et innustada komisjoni leidma asjakohast lahendust ja tagama ELi küsimusi kajastavate raadiovõrkude stabiilsema ja prognoositavama pikaajalise strateegilise rahastamise, mis hõlmab vähemalt kaht aastat; nõuab siiski, et selle reserviga ei karistataks partnerlusi, mille komisjon on multimeediameetmete raames kvaliteetse Euroopa teabe edastamiseks sõlminud teiste partneritega; kinnitab seda silmas pidades eelkõige oma toetust Euronewsiga sõlmitud toimetuslikule partnerlusele; jagab praeguse eelarverea neljaks osaks, et suurendada läbipaistvust ja tõhustada eelarvekontrolli;

10. kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et edendada liidu rahaliste vahendite nähtavust ja kättesaadavust, et suurendada kultuuri- ja loomesektori, eelkõige väiksemate organisatsioonide teadmisi selle kohta, millised on liidu rahalistele vahenditele juurdepääsuks vajalikud haldusmenetlused.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	27.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	26 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Ilana Cicurel, Gilbert Collard, Gianantonio Da Re, Laurence Farreng, Tomasz Frankowski, Romeo Franz, Chiara Gemma, Alexis Georgoulis, Irena Joveva, Petra Kammerevert, Predrag Fred Matić, Dace Melbārde, Victor Negrescu, Niklas Nienaß, Peter Pollák, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa, Monica Semedo, Andrey Slabakov, Massimiliano Smeriglio, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Maria Walsh, Theodoros Zagorakis, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marcel Kolaja, Elżbieta Kruk
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Evelyne Gebhardt

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26	+
ECR	Dace Melbārde
ID	Gilbert Collard
NI	Chiara Gemma
PPE	Asim Ademov, Tomasz Frankowski, Peter Pollák, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Maria Walsh, Theodoros Zagorakis, Milan Zver
Renew	Ilana Cicurel, Laurence Farreng, Irena Joveva, Monica Semedo
S&D	Evelyne Gebhardt, Petra Kammerevert, Predrag Fred Matić, Victor Negrescu, Marcos Ros Sempere, Domènec Ruiz Devesa, Massimiliano Smeriglio
The Left	Alexis Georgoulis
Verts/ALE	Romeo Franz, Marcel Kolaja, Niklas Nienaß

 

0	-

 

3	0
ECR	Elżbieta Kruk, Andrey Slabakov
ID	Gianantonio Da Re

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (23.9.2021)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve kohta – kõik jaod

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Domènec Ruiz Devesa

 

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on väga mures, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) eelarvet on kavas 0,5 % vähendada; nõuab, et selle asemel suurendataks kulukohustuste assigneeringuid 31 miljoni euro ja maksete assigneeringuid 30 miljoni euro võrra, et FRA saaks täita uusi volitusi ja viia ellu projekte, mis vastavad vajadustele, mis on kindlaks tehtud näiteks kujunemisjärgus tehnoloogiate ja tehisintellekti, rände ja julgeoleku, sotsiaalsete ja majanduslike õiguste ja diskrimineerimise valdkonnas, ning hüvitada suuri lisapingutusi, mida on tulnud teha COVID-19 pandeemia ajal põhiõiguste mõju jälgimiseks; nõuab, et FRA ametikohtade loetellu lisataks 12 ajutise teenistuja ja 7 lepingulise töötaja ametikohta; rõhutab, et kui FRA-le raha ja ametikohti juurde ei anta, ei suuda ta kõiki talle antud ülesandeid ega oma uusi volitusi täielikult täita; rõhutab, et FRA ülesanded koguda ja analüüsida liikmesriikides põhiõiguste järgimise kohta usaldusväärset teavet tulevikus tõenäoliselt suurenevad; tuletab meelde, et FRA aastaeelarve ei ole 2013. aastast saadik suurenenud;

2. tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) eelarvet on kavas 11,2 % suurendada, ning nõuab, et EASO toetaks igati Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, tõhustaks praktilist koostööd, annaks operatiiv- ja tehnilist abi ning hõlbustaks liikmesriikide vahel kaitsevajaduste hindamisel teabevahetust ja lähenemist; rõhutab, et selleks, et rakendada õigusakti, mille kohaselt saab EASOst Euroopa Liidu Varjupaigaamet ja milles kaasseadusandjad leppisid kokku 29. juunil 2021, on vaja täiendavaid inimressursse, mida ei olnud komisjoni eelarveprojektis ette nähtud; rõhutab, et eelkõige tuleb põhiõiguste vaatlejate, varjupaigatugirühmade ja kontaktametnike ülesannete täitmiseks ning õigus- ja koolitusrühmade tugevdamiseks tööle võtta 28 uut AD ja AST ametikoha töötajat;

3. tunneb muret, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kohta on korduvalt esitatud tõsiseid väiteid, mis käsitlevad välispiiridel toimuvat tagasitõrjumist; on pettunud, et kontrollikoja sõnul ei ole Frontex suutnud täita ei 2016. aasta volitusi ega ammugi mitte 2019. aastal ajakohastatud volitusi ning Frontexi tulemuslikkuses on tuvastatud suuri ja mitmesuguseid puudusi; rõhutab, et Frontexi eelarve ja personali oluline suurendamine sõltub tema vastutusest ja läbipaistvusest, tema pühendumisest liidu õigusele ning tema volituste täitmisest; teeb seetõttu ettepaneku seada eelarveeraldiste tegemise tingimuseks selle, et Frontex võtab AD palgaastmel tööle ülejäänud 20 põhiõiguste vaatlejat, võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896[23] artikli 46 rakendamiseks vastu selge menetluse ning nimetab kooskõlas Frontexi 2019. aasta volitustega kiiresti ametisse tegevdirektori asetäitjad;

4. tuletab meelde Euroopa Prokuratuuri (EPPO) prognoosi, mille kohaselt tegeletakse prokuratuuris 2022. aastal 3000 uurimisega; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur on prokuratuuriasutus, millel on kohustuslik pädevus ja kohustused viia ellu uurimisi eelarveeraldistest sõltumata; tunneb muret selle pärast, et 2022. aastaks kavandatud eelarvesumma ei ole 2021. aasta omast eriti palju suurem; rõhutab, et eelarvet tuleb suurendada välja palju – 55,7 miljoni euroni – ja vaja on 64 lisatöötajat; on seisukohal, et kui menetletavate juhtumite arv vastab Euroopa Prokuratuuri prognoosile, tuleks kaaluda, kas paranduseelarve projekti abil saaks eelarvet suurendada veel rohkem;

5. on seisukohal, et Euroopa Andmekaitseinspektori töö on väga vajalik tagamaks, et liidu institutsioonid, organid ja asutused täidaksid liidu andmekaitsereegleid, eelkõige võttes arvesse digiüleminekut, sealhulgas tehisintellekti rohkemat kasutamist ja sellega kaasnevaid riske, Schrems II kohtuasjas[24] tehtud otsuse järeldusi ning mõnede justiits- ja siseküsimustega tegelevate liidu ametite uusi volitusi; rõhutab, et tuleb säilitada vähemalt komisjoni ettepaneku kohane rahasumma ja anda Euroopa Andmekaitseinspektorile juurde 4 AD ametikohta, et ta saaks täita kõiki talle antud ülesandeid ja tulla toime suurenenud töökoormusega;

6. võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) eelarvet on suurendatud 11,2 % ja talle on juurde antud 71 ajutise teenistuja ametikohta; peab aga kahetsusväärseks, et eelarveprojektis ette nähtud 14 töötaja palgaaste ei vasta sellele, mida Europol 2022. aastaks taotles; nõuab seetõttu, et 14 ametikohta viidaks AST palgaastmelt üle AD palgaastmele; rõhutab, et Europol on ELi julgeolekuliidu strateegia nurgakivi ning tal on võitluses terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja keskkonnakuritegude vastu üha suurem roll;

7. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) eelarvet on kavas suurendada vaid 1,5 %; on veendunud, et EMCDDA vajaduste katmiseks ilma tema teadustegevust takistamata sellest ei piisa; rõhutab, et juba 2021. aasta eelarve oli ebapiisav ja EMCDDA oli sunnitud tööprogrammist suure osa kärpima; märgib murega, et uimastiturg on pandeemia põhjustatud häiretele üllatavalt hästi vastu pidanud ning samal ajal on tänu globaliseerumisele ja uuele tehnoloogiale salakaubaveoks lihtsam uusi teid leida ning see toetab ka internetiturgude kasvu; nõuab seetõttu, et EMCDDA 2022. aasta eelarvet suurendataks 18,5 miljoni euroni;

8. tunneb heameelt, et Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) eelarvet on kavas suurendada; on pettunud, et eelarveprojekti ametikohtade loetelus on töötajate arvu kahe võrra vähendatud – 207 töötajalt 2021. aastal 205 töötajale 2022. aastal; on seisukohal, et kui Eurojusti eelarvet suurendatakse, aga personali samal ajal vähendatakse, antakse vastuoluline sõnum selle kohta, kuidas peaks Eurojust kriminaalasjade tõttu üha suureneva koormusega toime tulema; nõuab, et lisataks kaks AD 5 tasandi ametikohta; rõhutab, et ametil on töötajaid juurde vaja, et täita nii praegusi kui ka tulevasi ülesandeid, nt kohtusüsteemi digitaliseerimine ja võitlus keskkonnakuritegudega;

9. võtab teadmiseks, et Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) kulukohustuste assigneeringuid on suurendatud 44,2 % ja maksete assigneeringuid 39,1 %; tuletab meelde, et eu-LISA-l on täielikult toimiva Schengeni ala arendamisel keskne roll, ning nõuab seepärast 27 (neist 25 AD palgaastmel) lisatöötajat, et toetada oluliste suuremahuliste IT-projektide, sealhulgas koostalitlusvõimega seotud projektide rakendamist ja eelkõige vähendada eu-LISA sõltuvust välistöövõtjatest;

10. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid on 3,3 % vähendatud, ning tunneb muret selle pärast, et CEPOLi eluaseme- ja e-õppe suutlikkus väheneb ning CEPOL ei suuda ilma täiendavate inim- ja rahaliste ressurssideta digiüleminekuga toime tulla; nõuab, et selle asemel eraldataks 750 000 euro suurune lisasumma, mis hõlmab spetsiaalseid assigneeringuid koolitusprogrammide jaoks, mille eesmärk on võidelda keskkonnakuritegude sagenemisega, ning et ametikohtade loetellu lisataks viis AD palgaastme ametikohta, mis aitaks CEPOLil pakkuda õiguskaitseametnikele tõhusaid põhiõigusteteemalisi ja rassismivastaseid koolitusi;

11. võtab teadmiseks, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) maksete assigneeringuid on 2021. aastaga võrreldes veidi vähendatud; väljendab heameelt, et kulukohustuste assigneeringuid on 25,9 % suurendatud, et see uus fond hakkaks võimalikult kiiresti optimaalselt toimima; rõhutab, et suurendamine on väga tähtis, sest surve riiklikele ametiasutustele varjupaiga taotlemiseks on endiselt väga suur ning liikmesriikides esineb varjupaigataotlejate nõuetekohases vastuvõtus suuri lünki ja varjupaigamenetlustes pikki viivitusi; tuletab meelde, et toetamaks kõigi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspektide tugevdamist ja arendamist, seaduslikku rännet ja integratsiooni ning suurendamaks solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist, tuleb tagada piisav finantssuutlikkus; nõuab, et uue rändeleppe tõttu suurendataks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja AMIFi solidaarsuseesmärkide jaoks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid veel 10 %;

12. tuletab meelde, et tuleb tagada piisav finantssuutlikkus, et toetada võitlust ebaseadusliku rände vastu ning tulemuslikku, turvalist ja inimväärset tagasisaatmist ja tagasivõtmist;

13. on väga mures selle pärast, et Vahemerel hukkub endiselt inimesi ja eelmise aastaga võrreldes on neid hukkunud 56,6 % rohkem, sest 2021. aasta jaanuarist juunini kaotas merd mööda Euroopasse jõuda lootes elu vähemalt 1 146 inimest[25]; on arvamusel, et otsingu- ja päästeoperatsioonideks on vaja pikaajalisemat tegutsemisviisi, sest otsingu- ja päästeoperatsioone ei saa jätta üksnes valitsusväliste osalejate hooleks; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti seadusandliku ettepaneku ja looks asjaomase eelarverea, et luua otsingu- ja päästefond, mille eesmärk on Vahemerel otsingu- ja päästemissioone toetada;

14. võtab teadmiseks, et integreeritud piirihalduse fondi kulukohustuste assigneeringuid on suurendatud 47 % ja maksete assigneeringuid 20 %; tuletab meelde, et fond toetab tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust ja ühist viisapoliitikat;

15. tunneb muret selle pärast, et välispiiride ja viisade rahastamisvahendist on summasid ümber paigutatud, et rahastada Europoli volituste laiendamist; tuletab meelde, et parlament on pikka aega olnud seisukohal, et liidu rahastamisvahendeid ei tohiks kasutada detsentraliseeritud ametite rahastamiseks, millel on oma eelarveread;

16. nõuab taas, et iga erieesmärgi jaoks, mis on sätestatud AMIFi ning välispiiride ja viisade rahastamisvahendi õiguslikus aluses, loodaks eraldi eelarverida; on veendunud, et kui iga erieesmärgi jaoks oleks eraldi eelarverida, oleks parem tagada kõigi AMIFi ning välispiiride ja viisade rahastamisvahendi eesmärkide piisavat rahastamist ning igale erieesmärgile ette nähtud rahaliste vahendite iga-aastased eraldised oleksid selgemini mõistetavad ja läbipaistvamad, mis hõlbustaks programmide rakendamise kontrollimist;

17. võtab teadmiseks, et Sisejulgeolekufondi kulukohustuste assigneeringuid on suurendatud 29,3 % ja maksete assigneeringuid 33,3 %; rõhutab, et see fond on ELi julgeolekuliidu strateegia rakendamiseks tugev vahend, sest sellest toetatakse õiguskaitseasutuste koostööd ja pingutusi Euroopas küberturvalisuse tugevdamisel ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, ning nõuab seetõttu, et jäetaks alles lisasumma, mille komisjon on ette näinud;

18.  tunneb heameelt, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kulukohustuste assigneeringuid on kavas suurendada; rõhutab, et see programm on tähtis kodanikuühiskonna toetamiseks, avatud, demokraatliku ja kaasava ühiskonna säilitamiseks ja edendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse, kodanike osaluse ja Euroopa kodanikuhariduse edendamiseks; nõuab, et kulukohustuste assigneeringuid suurendataks võrdõiguslikkuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eelarvereal 4 miljoni euro võrra, millest 15 % eraldatakse selliste meetmete toetamiseks, millega edendatakse naiste õiguste täielikku kasutamist, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas töö- ja eraelu tasakaalu, naiste mõjuvõimu suurendamist ja soolise aspekti arvestamist, eelarvereal „Edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus“ 4,5 miljoni euro võrra, Daphne eelarvereal 4,2 miljoni euro võrra, millest 40 % eraldataks meetmetele, mille eesmärk on hoida ära mis tahes vormis soolist vägivalda ja võidelda selle vastu, ning eelarvereal „Kaitsta ja edendada liidu väärtusi“ 8,2 miljoni euro võrra; tuletab meelde, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi asjakohane rahastamine on oluline eelkõige selleks, et rahuldada tungiv vajadus kaitsta ja edendada liidu väärtusi, mis on kogu liidus üha suurema surve all, ning tegeleda soolise vägivalla ohvrite murettekitava arvuga, mis on COVID-19 pandeemia tõttu suurenenud;

19. tuletab meelde, et sõltumatu ja kvaliteetne uuriv ajakirjandus on hästi toimiva demokraatia oluline osa, sest see annab kvaliteetset faktipõhist teavet, võitleb väärinfo vastu, suurendab kodanike teadlikkust ning paljastab väär- ja süütegusid; rõhutab, et kogu Euroopa ajakirjandusel on suuri probleeme, eelkõige rahapuudus, mis ohustab väljaannete sõltumatust ja püsimajäämist; nõuab, et liidu eelarvesse lisataks selleks mahukad rahastamisprogrammid;

20. peab kahetsusväärseks, et õigusprogrammi kulukohustuste assigneeringuid on 6 % ja maksete assigneeringuid 16 % vähendatud ning eelkõige puudutab see toetust õigusemõistmise ja sellise õiguskoolituse kättesaadavusele, kus käsitletakse näiteks kriminaalõiguses tehisintellekti rohkemat kasutamist; teeb ettepaneku näha 2022. aasta eelarves ette sama summa mis 2021. aastal; nõuab, et kulukohustuste assigneeringuid suurendataks eelarvereal „Õigusalase koostöö edendamine“ 1 miljoni euro võrra, eelarvereal „Õigusalase koolituse toetamine“ 4 miljoni euro võrra ja eelarvereal „Tõhusa juurdepääsu hõlbustamine õigusemõistmisele“ 3,5 miljoni euro võrra;

21. nõuab tungivalt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid eelarvestaks kõik avaliku sektori kulud sooteadlikult; tuletab meelde, et sooteadlik eelarvestamine peaks olema eelarvemenetluse lahutamatu osa kõigis selle etappides ja kõigil eelarveridadel;

22. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid lähetavad liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametitesse endiselt liiga vähe riiklikke eksperte; rõhutab, et ekspertide lähetamine ei ole vajalik mitte ainult liidu ametite inimressursside toetamiseks, vaid ka riiklike ametiasutuste vahel euroopaliku koostöökultuuri kujundamiseks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA
NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	17.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 14 35
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Malik Azmani, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Nicolas Bay, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Saskia Bricmont, Joachim Stanisław Brudziński, Jorge Buxadé Villalba, Damien Carême, Caterina Chinnici, Clare Daly, Marcel de Graaff, Anna Júlia Donáth, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Assita Kanko, Fabienne Keller, Peter Kofod, Łukasz Kohut, Moritz Körner, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Nuno Melo, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Emil Radev, Paulo Rangel, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sara Skyttedal, Martin Sonneborn, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Olivier Chastel, Gwendoline Delbos-Corfield, Tanja Fajon, Fulvio Martusciello, Rob Rooken, Domènec Ruiz Devesa, Miguel Urbán Crespo

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

17	+
NI	Laura Ferrara, Martin Sonneborn
PPE	Vladimír Bilčík
S&D	Katarina Barley, Pietro Bartolo, Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Łukasz Kohut, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Domènec Ruiz Devesa, Birgit Sippel, Bettina Vollath, Elena Yoncheva

 

14	-
ECR	Jorge Buxadé Villalba, Rob Rooken
ID	Nicolas Bay, Nicolaus Fest, Jean-Paul Garraud, Marcel de Graaff, Peter Kofod, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche
NI	Milan Uhrík
The Left	Pernando Barrena Arza, Clare Daly, Cornelia Ernst, Miguel Urbán Crespo

 

35	0
ECR	Joachim Stanisław Brudziński, Patryk Jaki, Assita Kanko, Jadwiga Wiśniewska
PPE	Magdalena Adamowicz, Vasile Blaga, Ioan-Rareş Bogdan, Andrzej Halicki, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Fulvio Martusciello, Nuno Melo, Nadine Morano, Emil Radev, Paulo Rangel, Ralf Seekatz, Sara Skyttedal, Tomas Tobé, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Javier Zarzalejos
Renew	Malik Azmani, Olivier Chastel, Anna Júlia Donáth, Sophia in 't Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache
Verts/ALE	Saskia Bricmont, Damien Carême, Gwendoline Delbos-Corfield, Terry Reintke, Diana Riba i Giner, Tineke Strik

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (7.9.2021)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta – Üldine sissejuhatus – Kogukulu – Tulude koondarvestus – Tulude ja kulude eelarvestus jagude kaupa

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Antonio Tajani

 

 

 

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunneb heameelt asjaolu üle, et 2022. aasta eelarveprojektis on kavandatud suurendada 2021. aasta eelarvega võrreldes eelarverea „Edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus“ kulukohustuste assigneeringuid 18 % ja maksete assigneeringuid 104 %; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõike 3 kohaselt on liidu demokraatias osalemine liidu kodanike põhiõigus; on seetõttu veendunud vajaduses eraldada veelgi rohkem vahendeid, et tagada piisavad rahalised vahendid kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile ning asjakohane toetus muu hulgas Euroopa kodanikualgatusele, ning teeb seetõttu ettepaneku suurendada selle eelarverea vahendeid veel 5 %;

2. toonitab, kui tähtis on tagada, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kaasataks kogu Euroopa Liit, mis eeldab rahaliste vahendite õiglase, kättesaadava ja geograafilise jagunemise silmaspidamist; väljendab sellega seoses heameelt katseprojekti „Ehitagem Euroopat koos kohalike asutustega“ rakendamise ja sellele eraldatud kulukohustuste assigneeringute üle, kuna nõnda kaasatakse liidu demokraatlikku ellu lisaks liikmesriikide pealinnadele ka muud linnad ja külad; nõuab vastavalt Euroopa Parlamendi seisukohale spetsiaalseid lisaeraldisi Euroopa tuleviku konverentsi nähtavuse ja mõju suurendamiseks, mis eeldab kogu Euroopas ja liikmesriikides arvukamate ja paremini struktureeritud algatuste rakendamist koostöös Euroopa Parlamendiga;

3. juhib tähelepanu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi tähtsusele Euroopa kodanikuõpetuse edendamisel, ning nõuab ELi ja üldise kodanikuõpetuse vabatahtlikule alg- ja keskastme näidisõppekavale pühendatud eraldi eelarverida;

4. ei nõustu nõukogu seisukohaga, mille kohaselt tuleks eelarveprojektis eelarverea „Komisjoni esindused“ jaoks kavandatud rahastamist vähendada 3,6 %; teeb ettepaneku suurendada 2022. aasta eelarveprojektis selle eelarverea rahalisi vahendeid komisjoni ettepanekuga võrreldes 5 % ning peab kõnealust suurendamist vajalikuks selleks, et ergutada liikmesriikides kodanikega ELi küsimusi käsitlevate ennetavate dialoogide pidamist, sealhulgas virtuaalses ja hübriidformaadis, korraldada Euroopa tuleviku konverentsiga seotud üritusi ning arendada teavitustegevust, mille eesmärk on võidelda välissekkumise ja desinformatsiooni vastu; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks tagama selleks vajalikud vahendid ka oma büroodele;

5. peab ebapiisavaks eelarverea „Kodanikele suunatud teavitustegevus“ vahendite suurendamise taset, mille kohaselt on kavas suurendada 2021. aasta eelarvega võrreldes selle kulukohustuste assigneeringuid 0,9 % ja maksete assigneeringuid 3 %; on seetõttu vastu nõukogu seisukohale, mille kohaselt tuleks kõnealuse eelarverea rahastamist vähendada 3,1 %; juhib tähelepanu sellele, et kodanikele suunatud teavitustegevus peaks vastama tehnika tasemele, et jõuda liidu kodanikeni ja suhelda nendega eri teabevahetuskanalite kaudu, muutes seega liidu poliitika oluliselt nähtavamaks; teeb seetõttu ettepaneku suurendada eelarverea „Kodanikele suunatud teavitustegevus“ vahendeid 2022. aasta eelarveprojekti tasemetega võrreldes 5 %, et muu hulgas rahastada Euroopa kodanikualgatusega seotud teadlikkuse suurendamist ja teavitamismeetmete võtmist koostöös Euroopa Komisjoni esinduste ja Europe Directi kohalike keskustega liikmesriikides; rõhutab väiksemate vabaühenduste ning kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade teavitusstrateegiatesse ja -meetmetesse kaasamise tähtsust; nõuab sisu kättesaadavaks tegemist kõigis liidu keeltes ja selle juurdepääsetavaks tegemist liidu kodanikele, kes elavad muus liikmesriigis kui oma päritoluriik;

6. nõuab kodakondsuse ja kodanikuõpetuse temaatikale suunatud eristrateegia rahastamist; nõuab, et liidu 2022. aasta eelarve raames loodaks kodakondsuse ja kodanikuõpetuse küsimustega tegelev uus amet;

7. nõuab tungivalt, et eelarvekomisjon lisaks eespool nimetatud eelarveridade vahendite suurendamise oma seisukohta, kuna selle eesmärk on saavutada konkreetseid tulemusi ja tagada kodanike kvaliteetne teavitamine.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	2.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Gabriele Bischoff, Damian Boeselager, Geert Bourgeois, Fabio Massimo Castaldo, Leila Chaibi, Gwendoline Delbos-Corfield, Pascal Durand, Daniel Freund, Charles Goerens, Esteban González Pons, Sandro Gozi, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Jacek Saryusz-Wolski, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Sven Simon, Antonio Tajani, Mihai Tudose, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Brando Benifei, Alin Mituța

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22	+
NI	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Esteban González Pons, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Sven Simon, Antonio Tajani, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Renew	Pascal Durand, Charles Goerens, Sandro Gozi, Alin Mituța
S&D	Brando Benifei, Gabriele Bischoff, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira, Mihai Tudose
The Left	Leila Chaibi, Helmut Scholz
Verts/ALE	Damian Boeselager, Gwendoline Delbos Corfield, Daniel Freund

 

4	-
ECR	Geert Bourgeois, Jacek Saryusz Wolski
ID	Gerolf Annemans, Antonio Maria Rinaldi

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (8.9.2021)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta – Üldine sissejuhatus – Kogukulu – Tulude koondarvestus – Tulude ja kulude eelarvestus jagude kaupa

(2021/0227(BUD))

Arvamuse koostaja: Samira Rafaela 

 

 

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et liidu eesmärk kõigis oma tegevusvaldkondades on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine, edendades seeläbi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõigis oma poliitikavaldkondades, sealhulgas sooteadliku eelarvestamise kaudu eelarvemenetluse kõigil tasanditel;

B. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et komisjon edendaks ja rakendaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja sooteadlikku eelarvestamist ning viiks läbi soolise mõju hindamise kõigis liidu poliitikavaldkondades; arvestades, et kontrollikoda kinnitas, et seda ei ole saavutatud;

C. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE), õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning sellele järgneva kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi ja Daphne tegevussuuna piisavat rahastamist, et jõustada mittediskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendid ning tagada piisavad vahendid soolise vägivalla ennetamisele ja selle vastu võitlemisele suunatud meetmete toetamiseks; arvestades, et koduvägivalla juhtumid on sagenenud COVID-19 pandeemia tõttu ja tulenevalt sellistest meetmetest nagu liikumispiirangud või kaugtöö[26];

D. arvestades, et COVID-19 pandeemia mõjutab naisi ebaproportsionaalselt suures ulatuses, eelkõige naisi, kes on ebakindlas töösuhtes või töötavad sektorites, kus naiste osakaal on suur, või mitteametlikus majanduses; arvestades, et liidu 2022. aasta eelarve peaks mängima keskset rolli liidu majanduse elavdamisel ning pöörama erilist tähelepanu nendele valdavalt naistööjõuga sektoritele, mis on olnud pandeemia ajal olulised või mida järgnenud majanduskriis on rängalt mõjutanud;

E. arvestades, et naised on juhtivatel ja otsustuspädevusega ametikohtadel endiselt alaesindatud, olles samal ajal üleesindatud sellistes madalapalgalistes sektorites nagu hooldus- ja teenindustöö; arvestades, et nad pühendavad meestest rohkem aega tasustamata majapidamistöödele ja hoolduskohustustele;

F. arvestades, et digitaalmajanduse ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonna hariduses, koolituses ja tööhõives on naised endiselt alaesindatud; arvestades, et vahendid, millega toetatakse naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist e-kaasatuse kaudu, võivad aidata edendada soolist võrdõiguslikkust digiajastul;

G. arvestades, et COVID-19 uued tüved on levinud kogu Euroopas, mis tekitab liikmesriikides uute liikumispiirangute ohu; arvestades, et seetõttu on oluline käimasolev mõjuhindamise raamistik COVID-19 pandeemia tagajärgede ja mõjude kohta naistele, et oleks võimalik leevendada uue pandeemiapuhangu tagajärgi;

1. rõhutab, et kõikides poliitikavaldkondades tuleb arvesse võtta naiste õigusi ja soolise võrdõiguslikkuse aspekti ning need juurutada, pidades eelkõige silmas COVID-19 pandeemia mitmekordset soolist mõju naiste õigustele; kordab oma tungivat nõudmist rakendada kogu eelarvemenetluse vältel soolõimet ja sooteadlikku eelarvestamist; tuletab meelde kontrollikoja 2021. aasta aruannet soolõime kohta ELi eelarves, mis näitas, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ei olnud kogu liidu eelarves nõuetekohaselt kohaldatud, ja selle peamisi soovitusi; rõhutab, et mõned liikmesriigid kasutasid pandeemiat naiste õiguste täiendavaks piiramiseks;

2. nõuab, et liit eraldaks liikmesriikidele rohkem rahalisi vahendeid, et tugevdada emade ja isade kaitset tööalastes õigusaktides, eelkõige suurendades vastavat puhkust ja tagades 100 % töötasu, samuti vähendades tööaega rinnaga toitmise ajal ja võttes meetmeid selle kaitse tagamiseks, kuid samuti investeerides väikelaste hooldus- ja haridusteenuste ning pikaajalise hoolduse teenustesse; märgib, et kvaliteetsete lapsehoiuteenuste puudumine, nende liiga suured kulud ja vastava infrastruktuuri puudumine kujutab jätkuvalt märkimisväärset takistust naiste võrdsele osalemisele kõigis ühiskonna valdkondades, sh tööhõives;

3. tunneb muret õigusriigi vastu suunatud rünnete ja nende negatiivse mõju pärast soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele; tuletab meelde, et eelarvelised tingimused kehtivad naiste õiguste kontekstis samamoodi nagu teistes poliitikavaldkondades; kutsub komisjoni üles kasutama selle küsimuse lahendamiseks asjaomaste liikmesriikide suhtes artiklis 7 sätestatud menetlust;

4. kutsub komisjoni üles tagama, et liidu rahalistest vahenditest ei toetataks projekte, investeeringuid ega programme, mis edendavad segregatsiooni, diskrimineerimist või sotsiaalset tõrjutust;

5. kutsub komisjoni üles esitama riiklike taastekavade hindamise raames konkreetseid soovitusi kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu üldeesmärgiga leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju, eelkõige naistele, rõhutades vajadust tagada investeeringud ja reformid soolise võrdõiguslikkuse käsitlemiseks, koguda sooliselt eristatud andmeid ja kasutada sooga seotud näitajaid ning hõlbustada naiste täielikku osalemist tööturul, et lisada kriisile reageerimisel sooline perspektiiv, et tagada kasu kõigile;

6 kordab, et liidu eelarves tuleb suurendada rahastamist soolise palgalõhe kaotamiseks, kohaldades rangelt võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, mitte ainult õigusaktide ja meetmete abil, millega võideldakse töötasuga seotud diskrimineerimise vastu, vaid selleks, et edendada kollektiivläbirääkimisi; nõuab lisaks meetmeid võitluseks diskrimineerivate tavade vastu töölevõtmise ja edutamise otsuste tegemisel; nõuab meetmeid sotsiaalkaitse suurendamiseks raseduse ja sünnituse, töötuse, haiguste, tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral;

7. nõuab majanduse elavdamise kavades sisalduvate meetmete hindamiseks sooliselt eristatud andmete kogumist ning sooga seotud näitajate ja mõjuhinnangute kasutamist;

8. kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et kõik 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eelarveassigneeringud järgiksid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ning edendaksid seda kõigis liidu poliitikavaldkondades;

9. kutsub komisjoni üles kiirendama tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga metoodika kasutuselevõtmist asjakohaste soolise võrdõiguslikkuse kulutuste mõõtmiseks, nagu on sätestatud 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava[27];

10. kutsub komisjoni üles suurendama piisavalt EIGE eelarvet, et edendada soolist võrdõiguslikkust kogu liidus, pidades eelkõige silmas COVID-19 pandeemia mõju naistele, ning tagama ühtlasi talle piisavad inimressursid oma ülesannete täitmiseks; rõhutab EIGE keskset rolli soolise võrdõiguslikkusega seotud andmete ja teabe kogumisel, analüüsimisel, töötlemisel ja levitamisel, eelkõige seoses COVID-19 kriisi soolise mõõtmega, soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ulatuse ja takistuste mõistmisel liidus ning metodoloogiliste vahendite väljatöötamisel, analüüsimisel, hindamisel ja levitamisel, et toetada soolise võrdõiguslikkuse integreerimist kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse ja nendest tulenevasse riiklikku poliitikasse;

11. rõhutab, et viimasel aastakümnel puhkenud majandus- ja finantskriis on veelgi teravdanud majanduslikku, sotsiaalset, tööalast ja soolist ebavõrdsust liikmesriikides ja liikmesriikide vahel; tuletab meelde EIGE olulist rolli liidus meeste ja naiste ebavõrdsuse ulatuse ja põhjuste mõistmisel; nõuab seetõttu eelarve, personali ja sõltumatuse suurendamist, samuti eelarve suurendamist rubriigis „Mittediskrimineerimise ja võrdsuse edendamine“;

12. kordab oma nõudmist eraldada kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmis eraldi eelarverida soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamisele, ning teine eelarverida soolise vägivalla ennetamisele ja selle vastu võitlemisele pühendatud eesmärgile; kordab tungivalt oma nõudmist tugevdada Daphne algatust, suurendades Daphne tegevussuunale ja eelkõige soolise vägivalla vastu võitlemise meetmetele ja ohvrite nõuetekohasele toetamisele eraldatavaid vahendeid, eriti tulenevalt soolise vägivalla eskaleerumisest COVID-19 kriisi ajal; rõhutab vajadust suurendada eelarveeraldisi, millega toetatakse tervise soolist aspekti tagavaid meetmeid, hõlbustades liikmesriikidevahelist teabevahetust, muu hulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas; kutsub komisjoni üles eraldama lisavahendeid programmile „EL tervise heaks“, eelkõige liikmesriikidele, et tagada nõuetekohane juurdepääs taskukohastele seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele;

13. tuletab meelde nõuet eraldada vähemalt 40 % võrdõiguslikkuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse harule ning Daphne tegevussuunale eraldatud vahenditest meetmetele, mille eesmärk on ennetada igasugust soolist vägivalda ja selle vastu võidelda, ning vähemalt 15 % meetmetele, millega edendatakse naiste õiguste täielikku kasutamist, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas töö- ja eraelu tasakaalu, naiste mõjuvõimu suurendamist ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist;

14. kutsub komisjoni üles Daphne algatust ümber hindama ja eraldama sellele programmile asjakohased vahendid, et nõuetekohaselt toetada vägivalla ohvreid ja võidelda naistevastase vägivalla vastu;

15. rõhutab vajadust suurendada liidupoolset rahastamist, et liikmesriigid saaksid pakkuda inimkaubanduse või seksuaalse ärakasutamise ohvritele erialaspetsialistide psühholoogilise ja sotsiaalse toe abil avalikke sotsiaalteenuseid, ning rakendada sotsiaal- ja majanduspoliitikat, mille eesmärk on aidata haavatavatel naistel ja tütarlastel prostitutsioonist lahkuda, nimelt selliste töökohtade tagamise abil, mis aitavad tõhusalt kaasa nende sotsiaalsele kaasamisele;

16. rõhutab, kui oluline on kasutada selliseid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde nagu Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), et edendada soolist võrdõiguslikkust, naiste tööhõivet ja juurdepääsu tööturule, lapsehoiuteenuseid ja pikaajalise hoolduse asutusi; nõuab ESF+-i edasist asjakohast kasutamist, selle vahendite suurendamist ja strateegilisemat kohaldamist soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tööhõive valdkonnas, kuna naised töötavad meestest tõenäolisemalt ajutistel, osalise tööajaga ja ebakindlatel töökohtadel ning COVID-19 pandeemia mõjutas ebaproportsionaalselt palju naiste tööhõivet, eelkõige mõnes tugevalt mõjutatud sektoris, kus naiste osakaal on suur, nagu tervishoid, jaekaubandus ja hooldus; palub komisjonil pakkuda Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu välja ennetavaid meetmeid naiste tööhõive toetamiseks maapiirkondades;

17. rõhutab, et liidu eelarve peaks hõlmama hooldustaristusse ja hooldusteenustesse tehtavate investeeringute suurendamist, et pakkuda kvaliteetset hooldust; tuletab meelde, et need investeeringud on otsustava tähtsusega majanduse taastamiseks, toimetulekuks sotsiaal- ja tervishoiukriisidega, sotsiaalse vastupanuvõime suurendamiseks ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks;

18. nõuab, et liidu eelarvega ergutataks liidu programmide kaudu naiste osalemist digitaalmajanduses ja STEM-valdkonnas ning nende huvi sellekohase karjääri vastu, näiteks teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia valdkonnas, või osalemist Euroopa teadusruumis, sealhulgas noorte tööhõive algatuses;

19. kordab, et liidu eelarvel peaks olema aktiivsem roll püüdlustes saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, eelkõige projektide puhul, mis on suunatud vaesuse kaotamisele liikmesriikides; rõhutab, et COVID-19 pandeemia süvendas juba olemasolevaid naiste[28] ja laste[29] vaesuse probleeme; nõuab seetõttu, et liit toetaks selliseid meetmeid ja projekte, mille eesmärk on naiste ja laste vaesuse kaotamine, suurema ja parema tööturule integreerimise edendamine, meeste ja naiste tööalase ebavõrdsuse ja palgaerinevuste kaotamine, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja osutamise parandamine ning naiste-, laste- ja noortevastase vägivalla vastu võitlemine.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	6.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 5 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Christine Anderson, Simona Baldassarre, Robert Biedroń, Vilija Blinkevičiūtė, Annika Bruna, Margarita de la Pisa Carrión, Rosa Estaràs Ferragut, Frances Fitzgerald, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Lina Gálvez Muñoz, Alice Kuhnke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Andżelika Anna Możdżanowska, Maria Noichl, Sirpa Pietikäinen, Samira Rafaela, Evelyn Regner, Diana Riba i Giner, Eugenia Rodríguez Palop, María Soraya Rodríguez Ramos, Christine Schneider, Sylwia Spurek, Jessica Stegrud, Isabella Tovaglieri, Ernest Urtasun, Hilde Vautmans, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Susana Solís Pérez

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24	+
PPE	Isabella Adinolfi, Rosa Estaràs Ferragut, Frances Fitzgerald, Cindy Franssen, Sirpa Pietikäinen, Christine Schneider, Elissavet Vozemberg‑Vrionidi, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Renew	Samira Rafaela, María Soraya Rodríguez Ramos, Susana Solís Pérez, Hilde Vautmans, Marco Zullo
S&D	Robert Biedroń, Vilija Blinkevičiūtė, Heléne Fritzon, Lina Gálvez Muñoz, Maria Noichl, Evelyn Regner
The Left	Eugenia Rodríguez Palop
Verts/ALE	Alice Kuhnke, Diana Riba i Giner, Sylwia Spurek, Ernest Urtasun

 

5	-
ECR	Andżelika Anna Możdżanowska, Jessica Stegrud, Margarita de la Pisa Carrión
ID	Christine Anderson, Annika Bruna

 

2	0
ID	Simona Baldassarre, Isabella Tovaglieri

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI

Johan Van Overtveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRUSSELS

Teema: Eelarvekontrollikomisjoni arvamus eelarvekomisjonile Euroopa Liidu 2022. aasta üldeelarve projekti kohta (2021/0227(BUD))

Austatud esimees

Eelarvekontrollikomisjon(CONT) palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. toonitab, et liidu finantshuve tuleb kaitsta kooskõlas liidu aluslepingutes sätestatud üldpõhimõtetega, eelkõige Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 2 sätestatud väärtustega, ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 317 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruses (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (finantsmäärus);

2. rõhutab, et õigusriigi põhimõtted, nagu liidu eelarvet täitvate ametiasutuste nõuetekohane toimimine, tulemuslik kohtulik kontroll sõltumatute kohtute poolt, eelarvega seotud pettuste või korruptsiooni uurimise ja nende eest vastutusele võtmise nõuetekohane toimimine, ühiskonna kõigi osade võrdne juurdepääs ELi toetustele ning nende õiglane ja erapooletu jaotamine, on usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise ja liidu finantshuvide kaitse olulised eeltingimused; tuletab samuti meelde, kui oluline on avalik kontroll õigusriigi toimimise üle läbipaistvuse, meediavabaduse ja pluralismi ning rikkumisest teatajate kaitse tagamise kaudu; rõhutab, kui oluline on määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, eelkõige selle ennetav mõju, tingimusel et komisjon kohaldab seda rangelt;

3. rõhutab, et ELi rahalised vahendid peaksid olema meestele ja naistele võrdselt kasulikud ning edendama võrdseid võimalusi horisontaalse põhimõttena kõigis ELi eelarvest rahastatavates valdkondades; märgib, et ainult 21,7 % ELi programmidest sisaldas ELi viimases mitmeaastases eelarves aastateks 2014–2020 sooga seotud näitajaid; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks metoodikat soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohaldamiseks ELi 2021.–2027. aasta eelarves;

4. tuletab meelde kontrollikoja eriaruandes nr 15/2019 esitatud järeldusi, et 2014. aasta töötajate arvu vähendamisega saavutati soovitud kulude kokkuhoid, kuid sellel on olnud töötajatele negatiivsed tagajärjed, muu hulgas on märkimisväärselt vähenenud töötajate rahulolu ja suurenenud haiguspuhkuste arv; juhib tähelepanu sellele, et töötingimused on muutunud praeguste töötajate jaoks vähem soodsaks, mis mõjutab negatiivselt töölevõtmist, mõne riigi alaesindatust ja tööjõu vananemist; on seetõttu kindlalt vastu dokumenteerimata nn stabiilse personalipoliitika põhimõttele, mis võib tähendada uusi kärpeid; kutsub komisjoni üles järk-järgult suurendama ELi institutsioonide töötajate arvu vastavalt uutele vajadustele ja poliitilistele eesmärkidele;

Uued väljakutsed

5. rõhutab ELi ja liikmesriikide pettustevastaste asutuste ja auditeerimisasutuste erilist tähtsust seoses ELi vahendite lisandumisega taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu; tuletab meelde, kui oluline on stimuleerida, toetada ja tugevdada koostööd ELi institutsioonide, Euroopa Prokuratuuri, OLAFi, ELi ametite (eelkõige Europoli ja Eurojusti) ning liikmesriikide ametiasutuste vahel, et mõjusamalt avastada pettusi ja korruptsiooni ning nende vastu võidelda, tagades samal ajal selle, et rollid omavahel ei kattuks, ja edendades olulist, järjepidevat ja täielikku teabevahetust; tuletab meelde vajadust tagada tulevastes eelarvetes kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile, OLAFile, Euroopa Parlamendile ja asjaomastele ELi ametitele suuremad ja sobivamad vahendid;

Euroopa Kontrollikoda

6. toonitab eelkõige uusi ülesandeid ja seda, et kontrollikoda peab täitma oma kohustusi ja viima uued auditid läbi asjakohaste ressurssidega, võttes arvesse nii NGEU kui ka mitmeaastase finantsraamistiku auditeerimise keerukust; kuna põhjaliku ülevaate andmine taaste- ja vastupidavusrahastu 672 miljardi euro suuruste kulutuste kohta on lisaks tavapärasele audititööle esmatähtis, rõhutab parlament oma tugevat toetust kontrollikoja ametikohtade loetelu kavandatavale muutmisele, mille kohaselt suurendatakse personali 20 alalise ja 20 ajutise ametikoha võrra ning sellele vastavalt suurendatakse kontrollikoja eelarvet 1 875 225 EUR võrra;

Euroopa Prokuratuur

7. peab kahetsusväärseks, et 2022. aastaks kavandatud rahastamine on 2021. aasta eelarveeraldisega võrreldes vaid vähesel määral suurem; märgib, et Euroopa Prokuratuuri ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ja liidu finantshuvide kaitse tagamiseks on vaja eelarvet märkimisväärselt suurendada, sealhulgas töötajaid juurde võtta; toetab Euroopa Prokuratuuri eelarve suurendamist 20 683 496 euro võrra ja kokku 76 täiendava ajutise töötaja palkamist, et võimaldada Euroopa Prokuratuuril täita oma volitusi ja tegeleda kiiresti kasvava arvu juhtumitega; rõhutab eelkõige, et kiiresti on vaja juurde juhtumianalüütikuid (7 AD ja 3 AST), finantsuurijaid (8 AD ja 1 AST), kolleegiumi toetamiseks 24 AD ja 4 AST ametiastmel töötajat ning 15 alalist koda ja Euroopa prokuröri ning 10 AD ja 2 AST ametikohta IT ja turvalisuse valdkonnas;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

8. on kindlalt veendunud, et piisava järelevalve ja kontrolli tagamiseks tuleb OLAFit tugevdada eelarvevahendite ja töötajatega, et ta oleks täielikult võimeline täitma oma ennetus- ja uurimisülesandeid, eelkõige liikmesriikides, mis ei osale Euroopa Prokuratuuri töös; kordab, et parlament on vastu OLAFi töötajate arvu vähendamisele, mis tuleneb ametikohtade üleviimisest Euroopa Prokuratuuri ja millega OLAFi ametikohtade arv väheneb 2023. aastaks kumulatiivselt 45 koha võrra; nõuab tungivalt, et komisjon leevendaks juba ümber paigutatud ametikohtade mõju ja tugevdaks ametit 59 AD ametikoha ja 10 000 000 euroga, võttes arvesse suurenevat töökoormust, et kontrollida kasvavate ELi vahendite kasutamist;

Finantsjuhtimine

9. väljendab heameelt integreeritud finants- ja vastutusaruannete avaldamise üle, mis koondab põhjalikku teavet ELi eelarve täitmise, tulemuslikkuse, tulemuste, usaldusväärse finantsjuhtimise ja kaitse kohta 2020. aastal;

10. väljendab heameelt selle üle, et hiljuti avaldati kooskõlas finantsmääruse artikli 247 lõike 1 punkti c nõuetega ELi 2021.–2027. aasta eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos, esimene aruanne pikaajalise prognoosi kohta pärast 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vastuvõtmist;

11. toonitab, et 2021.–2026. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jooksul tehtavad maksed küünivad eeldatavasti 1 199,7 miljardi euroni; märgib siiski, et koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ (väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid) eeldatakse, et maksed tehakse eriti suures ulatuses aastatel 2021–2024, keskmiselt 247 miljardi euro eest aastas;

12. juhib tähelepanu kontrollikoja üleskutsetele seoses ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika ja teadusuuringutega vähendada nende keerukust ja kohaldada veelgi lihtsustamismeetmeid, ilma et see seaks ohtu nende toimimise ja ELi eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise; tuletab meelde kontrollikoja märkust, et suure riskiga kuluvaldkondades on vigade määr keerukate eeskirjade tõttu suurem; kutsub komisjoni üles kehtestama lihtsad, selged, stabiilsed ja ühtlustatud eeskirjad eri fondide ja programmide kohta, vähendama ülemäärast halduskoormust, kasutama paremini kaasaegseid tehnoloogiaid ning kehtestama tõhusamad ja tulemuslikumad kontrollid;

Täitmata eelarvelised kulukohustused

13. märgib suure murega, et täitmata kulukohustuste määr suurenes 2020. aasta lõpuks veelgi ja ulatus 302,6 miljardi euroni; võtab teadmiseks, et komisjoni andmetel on täitmata kulukohustuste taseme suurenemine viimastel aastatel peamiselt tingitud ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kulukohustustest vabastamise reeglist (nn N+ 3 reegel), inflatsiooni mõjust ja ELi eelarve suurenemisest ning kulukohustuste ja maksete vahelisest lõhest;

14. võtab teadmiseks, et komisjoni pikaajaliste prognooside kohaselt suurenevad täitmata kulukohustused käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku lõpus nominaalselt 4,8 %, kusjuures taasterahastu „Next Generation EU“ tõttu on need aastatel 2022–2023 ajutiselt kõrgeimad, kuid püsivhindadega võrreldes võivad täitmata kulukohustused 2021. aasta alguse taseme ja 2027. aasta lõpu prognoosi vahel potentsiaalselt väheneda 7,0 %;

15. kutsub komisjoni üles jätkama eelarve täitmise ja täitmata kulukohustuste arengu aktiivset jälgimist ning teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt, eelkõige ELi eelarvearuandes sisalduvast tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajalisest prognoosist;

Eelarvele lisatud tegevuskulude programmiaruanded

16. tunneb heameelt Euroopa Liidu üldeelarvele lisatud tegevuskulude programmiaruannete üle, mis vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punktile h annavad teavet iga rahastamisprogrammi kohta;

17. kutsub eelarvekomisjoni üles edendama koostöös parlamendi valdkondlike komisjonidega põhjalikku tulemustele orienteerituse kultuuri, mille eesmärk on optimeerida rahaliste vahendite kasutamist, analüüsida programmide madala tulemuslikkuse põhjuseid ja võtta meetmeid vahendite kasutamise ja tulemuslikkuse parandamiseks;

Tulemusaruandlus

18. väljendab heameelt komisjoni teatise üle ELi eelarve tulemusraamistiku kohta 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus, milles on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni kohustust olukorda parandada; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on ühtlustanud näitajate kogumit, et keskenduda kõige olulisematele näitajatele, tehes raamistiku kättesaadavamaks ja vähendades selle halduskoormust;

19. tunnustab komisjoni tööd kvaliteetsete näitajate kindlaksmääramisel uute programmide jaoks; võtab teadmiseks, et näitajate üldarvu on vähendatud rohkem kui 1 100-lt aastatel 2014–2020 ligikaudu 700-le aastatel 2021–2027;

20. kutsub komisjoni üles parandama jätkuvalt andmete kvaliteedi juhtimist ja vähendama riske, töötades välja töökindla andmekvaliteedikontrolli raamistiku ja ajakohastades oma süsteeme suutlikkusnäitajate salvestamiseks ja jagamiseks nii komisjoni sees kui ka väliste sidusrühmadega;

Vahendite õigeaegne kasutamine

21. kutsub komisjoni üles osutama liikmesriikide ametiasutustele asjakohast tehnilist abi, et nad saaksid eraldatud summad kestlike ja eesmärgipäraste projektide jaoks ära kasutada; kutsub komisjoni üles parandama maksete prognoosi täpsust ja tuginema eelmisel programmitöö perioodil saadud kogemustele, et tagada ELi vahendite õigeaegne kasutamine;

Vajadus suurema digiteerimise, ühtlustamise ja koostalitlusvõime järele kõigis

kuluvaldkondades

22. rõhutab, et aruandluse, järelevalve ja auditeerimise suurema digiteerimise, koostalitlusvõime ja ühtlustamisega on ELis hiljaks jäädud, kuid see on möödapääsmatu, arvestades kuritarvituste, pettuste, omastamise, huvide konfliktide, topeltrahastamise ja muude süsteemsete probleemide piiriülest laadi;

23. kutsub komisjoni üles omistama jätkuvalt suurimat tähtsust liidu eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele, eelkõige kehtestades mitmeaastased kontrollistrateegiad vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, samuti jätkama liidu eelarve täitmise hoolikat jälgimist ning võtma viivitamata meetmeid vigade parandamiseks ja liikmesriikide, vahendajate või lõplike vahendite saajate poolt valesti kasutatud summade tagasi nõudmiseks;

24. rõhutab, kui oluline on tõhustada liidu eelarve ja taasterahastu „Next Generation EU“ kaitset pettuse ja õigusnormide rikkumiste eest; väljendab heameelt standardsete meetmete kehtestamise üle, et koguda, võrrelda ja koondada teavet ja andmeid liidu rahaliste vahendite lõplike saajate kohta, sealhulgas vahendite saajate ja töövõtjate kaudu tegelike tulusaajate kohta; palub komisjonil tagada nende uute meetmete täielik kohaldamine eelarve täitmise kõikidel tasanditel ja kontrollida tähelepanelikult nende mõjusust pettuste avastamisel;

Usaldusfondid

25. rõhutab, et usaldusfonde tuleks luua ainult siis, kui nende kasutamine on põhjendatud ning kui vajalik tegevus ei ole muude olemasolevate finantskanalite kaudu võimalik; kutsub komisjoni ka üles kaaluma kooskõlas eelarve ühtsuse põhimõttega selliste usaldusfondide sulgemist, mis ei suuda kaasata vahendeid teistelt rahastajatelt või mis ei paku võrreldes traditsiooniliste liidu välisrahastamisvahenditega lisaväärtust; on veendunud, et liidu usaldusfondide toimimist ja aruandekohustust on kõige parem saavutada nende läbipaistva haldamisega liidu üldeelarve raames;

Omavahendid

26. võtab teadmiseks, et komisjoni hinnangul moodustavad 2022. aasta eelarve rahastamiseks vajalikud omavahendid 1,05 % kogurahvatulust; märgib, et omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidu eelarvesse, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei ületa 1,40% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust (omavahendite ülemmäär); tuletab meelde, et seda ülemmäära suurendatakse ajutiselt 0,6 protsendipunkti võrra üksnes selleks, et katta kõik liidu kohustused COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks vajalike vahendite eraldamiseks;

27. märgib, et kontrollikoda ja Euroopa Parlament peaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses liidu võetud laenudest ELi eelarvesse laekuvate summade kirjendamist sihtotstarbelise välistuluna hoolikalt kontrollima, kuna need summad on suured; rõhutab, et sellise laenuvõtmise ulatus eeldab tõhusamaid laenuvõtmis- ja tagasimaksetoiminguid silmas pidades suuremat erialast asjatundlikkust ja haldussuutlikkust ning spetsiaalset riskijuhtimise ja kontrolli raamistikku, et tagada raamatupidamisdokumentide usaldusväärsus ja tekkinud kohustuste täpne hindamine; rõhutab, et ranget järelevalvet tuleb siiski teostada ka halduskulude kontrolli üle; nõuab, et eduaruanne laenuvõtmise kava kohta edastataks õigeaegselt eelarvekontrolliasutusele, et seda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus nõuetekohaselt kontrollida;

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (FRONTEX)

28. võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 8/2021 Frontexi toetuse kohta välispiiride haldamiseks ja Frontexile esitatud soovitused, mille amet võttis vastu tähtaegadega 2022. aasta keskpaigast aasta lõpuni; kutsub komisjoni üles tagama kontrollikoja soovituste täielik täitmine põhjendamatu viivituseta ja ameti kulutuste täielik vastavus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele; tuletab meelde, et viimase lepitusmenetluse käigus lepiti kokku, et komisjon täidab ametite suhtes tugevamaid kontrollifunktsioone; palub seetõttu komisjonil ja ametil tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga selgitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, kuidas 2022. aasta eelarve puhul kõrvaldatakse tuvastatud puudujäägid, sealhulgas töölevõtmise ja hangete valdkonnas; teeb eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku paigutada osa Frontexi eelarvest reservi, kuni tuvastatud puudujäägid on nõuetekohaselt kõrvaldatud; rõhutab, et reserv ei tohiks takistada Frontexi uute volituste kohaste ülesannete täitmist; palub komisjonil ja ametil pöörata nõuetekohast tähelepanu parlamendi resolutsioonidele Frontexi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ning tagada ülesannete selge ja läbipaistev jaotus;

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

29. peab kahetsusväärseks nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisel korduvalt esinenud raskusi, mis olid tingitud nõukogu koostöövalmiduse puudumisest; kordab, et institutsioonidevahelist koostööd tuleb eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames vastastikuse mõistmise memorandumi abil parandada; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu praegune seisukoht annab liidu kodanikele negatiivse signaali liidu eelarve läbipaistvuse ja demokraatliku aruandekohustuse kohta;

Ettevalmistused uue rahapesu tõkestamise ameti loomiseks

 

30. märgib, et ettepanek luua 2023. aastal detsentraliseeritud asutusena rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (AMLA) eeldab olulist ettevalmistustööd, mis peab toimuma juba järgmisel aastal ja mida tuleks 2022. aasta eelarves nõuetekohaselt arvesse võtta, ilma et see piiraks olemasolevate programmide rahastamist.

 

Lugupidamisega

Monika Hohlmeier  Joachim Kuhs

CONT-komisjoni esimees Komisjoni 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportöör

ÜHISAVALDUS, MIS VÕETI VASTU 13. APRILLIL 2020 TOIMUNUD EELARVEALASEL KOLMEPOOLSEL KOHTUMISEL

 

Eelarvemenetluse kuupäevad ja lepituskomitee tegevuse üksikasjad 2021. aastal

 

A. Kooskõlas eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa A osaga lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes olulistes 2022. aasta eelarvemenetluse kuupäevades:

1. komisjon püüab esitada 2022. aasta eelarvestuse juuni alguses;

2. kolmepoolne kohtumine korraldatakse 15. juulil (pärastlõunal) pärast nõukogu seisukoha vastuvõtmist;

3. nõukogu püüab oma seisukoha vastu võtta ja Euroopa Parlamendile edastada 36. nädala lõpuks, eesmärgiga hõlbustada õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Parlamendiga;

4. Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon püüab hääletada nõukogu seisukoha muudatusettepanekute üle hiljemalt 39. nädala lõpuks (septembri viimane nädal);

5. kolmepoolne kohtumine korraldatakse 14. oktoobril (pärastlõunal) enne Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist;

6. Euroopa Parlamendi täiskogus toimuval lugemisel toimub hääletamine 42. nädalal (18.–21. oktoobri täiskogu istung);

7. lepitusperiood algab 26. oktoobril. ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c kohaselt lõpeb lepituseks ettenähtud aeg 15. novembril 2021;

8. lepituskomitee koosolekud toimuvad 28. oktoobril (hommikul) Euroopa Parlamendis ja 12. novembril nõukogus (ning vajadusel võib lepituskomitee uuesti kokku tulla); lepituskomitee koosolekud valmistatakse ette kolmepoolse(te)l kohtumis(t)el. Üks kolmepoolne kohtumine on kavas korraldada 28. oktoobril (hommikul). Täiendavad kolmepoolsed kohtumised võib kokku kutsuda 21-päevase lepitusperioodi jooksul, sealhulgas 11. novembril nõukogus.

B. Lepituskomitee tegevuse üksikasjad on esitatud eespool nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa E osas.

 

 

 

 

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	11.10.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 2 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, Andor Deli, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Vlad Gheorghe, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Silvia Modig, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Damian Boeselager, Henrike Hahn

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33	+
ECR	Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca, Johan Van Overtveldt
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Renew	Olivier Chastel, Vlad Gheorghe, Valérie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds
S&D	Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs
Verts/ALE	Damian Boeselager, David Cormand, Francisco Guerreiro, Henrike Hahn

 

2	-
ID	Joachim Kuhs, Hélène Laporte

 

5	0
ID	Anna Bonfrisco, Valentino Grant
NI	Andor Deli
The Left	Silvia Modig, Dimitrios Papadimoulis

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.
• [2] ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
• [3] ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11.
• [4] ELT C 444I, 22.12.2020.
• [5] Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, 2. lisa: deklaratsioonid (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0357).
• [6] ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.
• [7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0106.
• [8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0158.
• [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).
• [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).
• [21] Eriaruanne nr 16/2021: Ühine põllumajanduspoliitika ja kliima: Pool ELi kliimakulutustest, kuid põllumajandusettevõtete heitkogused ei vähene.
• [11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).
• [12] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016IP0248&from=ET
• [13] Eurofound, 2021 – „Living, working and Covid 19“ (Elamine, töötamine ja COVID-19).
• [14] Eurofound, 2021 – „Annual minimum wage“ (Minimaalne aastapalk).
• [15] Eurofound (2020) – „Women and labour market equality: Has COVID-19 rolled back recent gains?“ (Naised ja võrdõiguslikkus tööturul: kas COVID-19 on andnud viimase aja saavutustele tagasikäigu?), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg.
• [16] Eurofound, 2021 – „Distributional impacts of climate policies in Europe“ (Kliimamuutuste poliitika jaotuslik mõju Euroopas).
• [17] Eurofound, 2021 – „Living, working and Covid 19“ (Elamine, töötamine ja COVID-19).
• [18] Andmebaas „COVID-19 EU PolicyWatch“, ERMi andmebaas.
• [19] 30 % liidu kulutustest suunatakse kliimaeesmärkide saavutamisse ja iga-aastastest kulutustest eraldatakse elurikkuse edendamiseks 2024. aastal vähemalt 7,5 %, kusjuures 2026. ja 2027. aastal tõuseb see määr 10 %-ni.
• [20] P9_TA(2021)0277.
• [21] Eriaruanne nr 16/2021: Ühine põllumajanduspoliitika ja kliima: Pool ELi kliimakulutustest, kuid põllumajandusettevõtete heitkogused ei vähene.
• [22] Eriaruanne nr 10/2021: „Soolõime ELi eelarves: aeg on minna üle sõnadelt tegudele“ https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR21_10/SR_Gender_mainstreaming_ET.pdf
• [23]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).
• [24]  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuli 2020, Data Protection Commissioner vs. Facebook Ireland Limited ja Maximillian Schrems, C-311/18, ECLI:EU:C:2020:559.
• [25] „Migrants deaths on maritime routes to Europe in 2021“ (Rändajate hukkumine Euroopasse suunduvatel mereteedel 2021. aastal), ülemaailmsete rändeandmete analüüsi keskus (GMDAC)) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM): https://missingmigrants.iom.int/sites/mmp/files/Mediterranean_deaths_Jan-Jun_2021.pdf
• [26] https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2020/659333/EPRS_BRI(2020)659333_EN.pdf
• [27] ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.
• [28] https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2021/693183/IPOL_STU(2021)693183_EN.pdf
• [29]  https://eurochild.org/uploads/2020/12/2020-Eurochild-Semester-Report.pdf