RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse regionaalse arvepidamise osas

13.10.2021 - (COM(2021)0054 – C9-0020/2021 – 2021/0031(COD)) - ***I

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Petros Kokkalis

Muudatusettepanekud

• 001-017 (PDF - 121 KB)
• 001-017 (DOC - 31 KB)
• 018-018 (PDF - 243 KB)
• 018-018 (DOC - 96 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse regionaalse arvepidamise osas

(COM(2021)0054 – C9-0020/2021 – 2021/0031(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0054),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0020/2021),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9-0282/2021),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 138/200417 on liidus kehtestatud põllumajanduse arvepidamine, nähtud ette selle metoodika ja põllumajanduse arvepidamise edastustähtajad. Põllumajanduse arvepidamise puhul on tegemist rahvamajanduse satelliitarvepidamisega, mis on määratletud ESA 2010s ning mille eesmärk on saada liikmesriikide vahel ühtlustatud ja võrreldavaid tulemusi, et koostada liidu jaoks raamatupidamisaruanded.	(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 138/200417 on liidus kehtestatud põllumajanduse arvepidamine, nähtud ette selle metoodika ja põllumajanduse arvepidamise edastustähtajad. Põllumajanduse arvepidamise puhul on tegemist rahvamajanduse satelliitarvepidamisega, mis on määratletud ESA 2010s ning mille eesmärk on saada liikmesriikide vahel ühtlustatud ja võrreldavaid tulemusi, et koostada liidu jaoks raamatupidamisaruanded. 2016. aastal avaldas Euroopa Kontrollikoda eriaruande „Kas komisjoni süsteem tulemuslikkuse mõõtmiseks seoses põllumajandustootjate sissetulekuga on hästi kavandatud ja põhineb usaldusväärsetel andmetel?“. See aruanne sisaldab usaldusväärseid ja asjakohaseid tähelepanekuid ja soovitusi põllumajanduse arvepidamise ja määruse (EÜ) nr 138/2004 kohta.
_________________	_________________
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1).	17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1).

 

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Põllumajanduse regionaalne arvepidamine (PRAP) on piirkondliku tasandi jaoks kohandatud põllumajanduse arvepidamine. Riikide arvnäitajad üksi ei saa anda täielikku ja mõnikord keerukat pilti sellest, mis toimub üksikasjalikumal tasandil. Seepärast aitavad piirkondliku tasandi andmed suurendada arusaamist piirkondade erinevustest ja täiendavad seda teavet liidu, euroala ja üksikute liikmesriikide jaoks. Seepärast tuleb PRAP lõimida määrusesse (EÜ) nr 138/2004 nii metoodika kui ka vastavate edastustähtaegade osas.	(3) Põllumajanduse regionaalne arvepidamine (PRAP) on piirkondliku tasandi jaoks kohandatud põllumajanduse arvepidamine. Riikide arvnäitajad üksi ei saa anda täielikku ja mõnikord keerukat pilti sellest, mis toimub üksikasjalikumal tasandil. Seepärast aitavad piirkondliku tasandi andmed suurendada arusaamist piirkondade erinevustest ja täiendavad seda teavet liidu, euroala ja üksikute liikmesriikide jaoks, täites ühtlasi kasvavat vajadust aruandlust käsitlevate statistiliste andmete järele ning muutes liidu põllumajandusstatistikat ühtlasemaks, tõhusamaks ja järjepidevamaks. Seepärast tuleb PRAP lõimida määrusesse (EÜ) nr 138/2004 nii metoodika, andmeedastusprogrammi kui ka vastavate edastustähtaegade osas.

 

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Statistikat ei peeta enam üksnes üheks paljudest poliitikakujunduses kasutatavatest infoallikatest, vaid see on otsustusprotsessis kesksel kohal. Tõenduspõhiseks otsuste tegemiseks on vaja statistikat, mis olenevalt oma otstarbest vastab kõrge kvaliteedi kriteeriumidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/200918.	(4) Statistikat, eeskätt põllumajanduse regionaalset arvepidamist ei peeta enam üksnes üheks paljudest poliitikakujunduses kasutatavatest infoallikatest, vaid see on otsustusprotsessis kesksel kohal. Tõenduspõhiseks otsuste tegemiseks on vaja statistikat, mis olenevalt oma otstarbest vastab kõrge kvaliteedi kriteeriumidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/200918. Kvaliteetsed piirkondliku tasandi statistilised andmed on oluline vahend, millega rakendada, jälgida, hinnata ja läbi vaadata liidus põllumajandusega seotud poliitikat, eelkõige ühist põllumajanduspoliitikat, sealhulgas maaelu arengu meetmeid, selle uut rakendamismudelit ja riiklikke strateegiakavasid, samuti keskkonna, kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse, maakasutuse, tasakaalustatud ja kestliku piirkondliku arengu, rahvatervise, loomade heaolu, toiduohutuse ja toiduga kindlustatuse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud liidu poliitikat ning hinnata nende majanduslikku, keskkonnalast ja sotsiaalset mõju. Põllumajanduse regionaalne arvepidamine on otsustava tähtsusega ka selleks, et täpselt hinnata põllumajandussektori panust Euroopa rohelise kokkuleppe, eelkõige strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia saavutamisse. Üha enam saadakse aru, et piirkondadel ja piirkondlikel andmetel on oluline roll ÜPP rakendamisel, kusjuures ÜPP on oluline töökohtade loomist ja kestlikku majanduskasvu soodustav tegur liidus, pakkudes paremaid andmeid põllumajandussektori kestlikkuse hindamiseks keskkonna, inimeste, piirkondade ja majanduse seisukohast. Selleks et saavutada parem andmete kogumine, tuleks piirkondlikud andmed ja vahendid integreerida proportsionaalselt, võttes arvesse põllumajandusettevõtjatele lisanduvat halduskoormust.
__________________	__________________
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).	18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

 

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika õigusraamistik ja selles nõutakse, et liikmesriigid järgiksid määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamiseks, parandamiseks ja tutvustamiseks esmatähtsad. Euroopa statistikasüsteemi komitee on heaks kiitnud ühtse integreeritud metaandmete struktuuri kui Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruandluse standardi, aidates ühtsete standardite ja ühtlustatud meetodite abil täita statistika kvaliteedi nõudeid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009, eriti selle artikli 12 lõikes 3.	(5) Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika õigusraamistik ja selles nõutakse, et liikmesriigid järgiksid määruses esitatud statistilisi põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on Euroopa statistika kvaliteedi hindamiseks, parandamiseks ja tutvustamiseks esmatähtsad. Euroopa statistikasüsteemi komitee on heaks kiitnud ühtse integreeritud metaandmete struktuuri kui Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruandluse standardi, aidates ühtsete standardite ja ühtlustatud meetodite abil täita statistika kvaliteedi nõudeid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009, eriti selle artikli 12 lõikes 3. Määruses (EÜ) nr 223/2009 on osutatud ka vajadusele minimeerida andmeesitajate vastamiskoormust ja aidata saavutada üldisem eesmärk, milleks on vähendada halduskoormust, järgides üldist statistikapõhimõtet, mille kohaselt peavad statistika koostamise kulud olema proportsionaalsed soovitud tulemuste ja kasuga, ressursse tuleb kasutada optimaalselt ning vastamiskoormust tuleb vähendada.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Esimene andmeedastus põllumajanduse regionaalse arvepidamise kohta toimub hiljemalt 30. juuniks 2022.“	2. Esimene andmeedastus põllumajanduse regionaalse arvepidamise kohta UTS 2 tasandil määruse (EÜ) nr 1095/2003 tähenduses toimub hiljemalt 30. septembriks 2022.“

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3 a
	Statistika levitamine
	1. Komisjon (Eurostat) levitab veebis tasuta aktiivselt andmeid, mis on komisjonile (Eurostatile) esitatud vastavalt artiklile 3, välja arvatud konfidentsiaalsed andmed vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 koostoimes määrusega (EÜ) nr 1367/2006.
	2. Üldsusele antakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 juurdepääs käesoleva määruse alusel kogutud andmetele, mida ei ole vastavalt artikli 3 lõigetele 1 ja 2 proaktiivselt avaldatud.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 4 a – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet.	1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet ja vastavus.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 4 a – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti.	3. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) esimest korda 31. detsembriks [lisada esimene kalendriaasta (alates 1. jaanuarist), mille alguseks on määruse vastuvõtmisest möödunud vähemalt 30 kuud] ja seejärel iga viie aasta tagant asjaomase ajavahemiku jooksul edastatud andmekogumite kohta kvaliteediaruande, milles on kirjeldatud statistikaprotsesse.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 4 a – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kohaldades käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 2 osutatud kvaliteedikriteeriume, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad, struktuuri, perioodilisuse ja hindamisnäitajad ning kehtestab komisjonile (Eurostatile) aruannete esitamise tähtaja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 4c lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.	4. Kohaldades käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 2 osutatud kvaliteedikriteeriume, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad, struktuuri, perioodilisuse ja hindamisnäitajad ning kehtestab komisjonile (Eurostatile) aruannete esitamise tähtaja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 4c lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Andmeesitajate koormuse vähendamiseks kohaldab komisjon määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud „kulutasuvuse“ statistilist põhimõtet.

 

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 4 a – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohasest teabest või muudatustest, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti, teatavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) niipea kui võimalik.	5. Käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohasest teabest või muudatustest, mis võivad oluliselt mõjutada edastatud andmete kvaliteeti või vastavust, teatavad liikmesriigid viivitamata komisjonile (Eurostatile).

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 4 a – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Komisjoni (Eurostati) nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid statistilise teabe kvaliteedi hindamiseks vajalikud lisaselgitused.	6. Komisjoni (Eurostati) nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid ilma põhjendamatu viivituseta statistilise teabe kvaliteedi hindamiseks vajalikud lisaselgitused.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 4 b – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik esitab sellise erandi saamiseks komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse kolme kuu jooksul alates [lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev].	2. Lõikes 1 osutatud erandi tegemiseks esitab asjaomane liikmesriik sellise erandi saamiseks komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse kolme kuu jooksul alates ... [lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] või erandi kehtivusaja pikendamise korral hiljemalt kuus kuud enne kehtiva erandi kehtivusaja lõppemist.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 138/2004

Artikkel 4 b – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liit võib anda määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele riiklikele asutustele toetust, et katta käesoleva määruse rakendamise kulud, kui regionaalse arvepidamise loomiseks on vaja andmekogumissüsteeme põhjalikult muuta.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 6

Määrus (EÜ) nr 138/2004

I lisa – VII peatükk – punkt 7.01

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7.01. Regionaalsel arvepidamisel on tähtis roll regionaalpoliitika kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel. Objektiivsed, usaldusväärsed, järjepidevad, asjakohased ja ühtlustatud regionaalsed statistilised näitajad loovad kindla aluse poliitikale, mille eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust.	7.01. Regionaalsel arvepidamisel on tähtis roll regionaalpoliitika kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel. Objektiivsed, usaldusväärsed, järjepidevad, terviklikud, võrreldavad, asjakohased ja ühtlustatud regionaalsed statistilised näitajad loovad kindla aluse poliitikale, mille eesmärk on vähendada Euroopa piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 6

Määrus (EÜ) nr 138/2004

I lisa – VII peatükk – punkt 7.09

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7.09. Ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)1 võimaldab Euroopa Liidu majandusterritooriumi ühetaoliselt liigendada. Riiklikel eesmärkidel võib regionaalse arvepidamise koostada ka detailsemal regionaalsel tasandil (ESA 2010, 13.12).	7.09. Ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)1 võimaldab Euroopa Liidu majandusterritooriumi ühetaoliselt liigendada. Põllumajanduse regionaalse arvepidamise jaoks on vaja statistikat NUTS 2. tasandil, nagu on praeguse korra kohaselt üldiselt ette nähtud. Riiklikel eesmärkidel võib regionaalse arvepidamise koostada ka detailsemal regionaalsel tasandil, NUTS 3. tasandil, kui see on asjakohane (ESA 2010, 13.12).
__________________	__________________
1 Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02003R1059-20191113.	1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02003R1059-20191113.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 6

Määrus (EÜ) nr 138/2004

I lisa – VII peatükk – punkt 7.15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7.15. ESAs (ESA 2010, 13.24–13.32) on välja pakutud kaks meetodit, mida kasutatakse kas tegevusalade või institutsionaalsete sektorite puhul: alt-üles-meetod ja ülalt-alla-meetod. Neist esimene seisneb andmete kogumises üksuste tasandil (kohalikud tegevusalaüksused, institutsionaalsed üksused) ja seejärel nende summeerimises, et saada eri koondnäitajate regionaalne väärtus. Ülalt-alla-meetodiga saadakse regionaalsed väärtused riiklike väärtuste jaotuse teel, kasutades näitajat, mis kajastab võimalikult täpselt kõnealuse muutuja regionaalset jaotust. Neid kahte meetodit võib ka mitmel viisil kombineerida ning ESAs on selliseid kombinatsioone nimetatud alt-üles- ja ülalt-alla-meetodite seguks. Eelistatakse alt-üles-meetodeid, kuigi on selge, et paljudel juhtudel kasutatakse tegelikult alt-üles- ja ülalt-alla-meetodite segu.	7.15. ESAs (ESA 2010, 13.24–13.32) on välja pakutud kaks meetodit, mida kasutatakse kas tegevusalade või institutsionaalsete sektorite puhul: alt-üles-meetod ja ülalt-alla-meetod. Neist esimene seisneb andmete kogumises üksuste tasandil (kohalikud tegevusalaüksused, institutsionaalsed üksused) ja seejärel nende summeerimises, et saada eri koondnäitajate regionaalne väärtus. Ülalt-alla-meetodiga saadakse regionaalsed väärtused riiklike väärtuste jaotuse teel, kasutades näitajat, mis kajastab võimalikult täpselt kõnealuse muutuja regionaalset jaotust. Neid kahte meetodit võib ka mitmel viisil kombineerida ning ESAs on selliseid kombinatsioone nimetatud alt-üles- ja ülalt-alla-meetodite seguks. Vältida tuleb sama teabe mitmekordset kogumist, mis põhjustab andmete esitamisel liiasust. Eelistatakse siiski alt-üles-meetodeid, kuigi on selge, et paljudel juhtudel kasutatakse tegelikult alt-üles- ja ülalt-alla-meetodite segu. Konkreetse meetodi ja allikate üksikasjad sätestatakse täiesti läbipaistvalt kvaliteediaruannetes, näidates ära, millised piirkondlikud andmed on kogutud otse ja millised riiklikud andmed on eeldustel põhineva regionaalse jaotusega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt 6

Määrus (EÜ) nr 138/2004

I lisa – VII peatükk – punkt 7.36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7.36. Aretuskarja ja veoloomade puhul vastab piirkonna kapitali kogumahutus põhivarasse väljastpoolt piirkonda tehtud ostude (sealhulgas impordi) ja teistesse piirkondadesse toimunud müügi (sealhulgas ekspordi) vahele, võttes arvesse ka omandiõiguse ülemineku kulusid piirkonnasisese müügi puhul. Kui kõik piirkonnad on summeeritud, on oluline hoolitseda, et piirkondadevahelised vood nulliksid üksteist (v.a omandiõiguse ülemineku kulud), nii et kõigi piirkondade põhivarasse tehtud kapitali kogumahutuste summa oleks võrdne rahvamajanduse arvepidamise kapitali kogumahutusega põhivarasse. Kui põhikapital koosneb kariloomadest (nt veo- või aretusloomad) või piimaloomadest, tuleb nende väärtust hinnata alt-üles-meetodi puhul järgmise kokkuleppe kohaselt: loomade müük teiste piirkondade põllumajandusettevõtetele on negatiivne kapitali kogumahutus põhivarasse, samas kui ostud teistest piirkondadest on positiivne kapitali kogumahutus põhivarasse.	7.36. Kooskõlas mõiste „kapitali kogumahutus karja“ määratlusega, mis on sätestatud käesolevas määruses ja ESA 2010s, vastab aretuskarja ja veoloomade puhul piirkonna kapitali kogumahutus põhivarasse aasta jooksul toimunud kariloomade soetuste (loomulik kasv ja väljastpoolt piirkonda tehtud ostud, sealhulgas import) ning kariloomade realiseerimise (tapmine, teistesse piirkondadesse toimunud müük (sealhulgas eksport) ja muu lõppkasutus) vahele, võttes arvesse ka omandiõiguse ülemineku kulusid piirkonnasisese müügi puhul. Kui kõik piirkonnad on summeeritud, on oluline hoolitseda, et piirkondadevahelised vood nulliksid üksteist (v.a omandiõiguse ülemineku kulud), nii et kõigi piirkondade põhivarasse tehtud kapitali kogumahutuste summa oleks võrdne rahvamajanduse arvepidamise kapitali kogumahutusega põhivarasse. Kui põhikapital koosneb kariloomadest (nt veo- või aretusloomad) või piimaloomadest, tuleb nende väärtust hinnata alt-üles-meetodi puhul järgmise kokkuleppe kohaselt: loomade müük teiste piirkondade põllumajandusettevõtetele on negatiivne kapitali kogumahutus põhivarasse, samas kui ostud teistest piirkondadest on positiivne kapitali kogumahutus põhivarasse.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 muutmine põllumajanduse regionaalse arvepidamise osas
Viited	COM(2021)0054 – C9-0020/2021 – 2021/0031(COD)
EP-le esitamise kuupäev	12.2.2021
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	AGRI 8.3.2021
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	ECON 8.3.2021
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	ECON 23.3.2021
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Petros Kokkalis 22.3.2021
Vastuvõtmise kuupäev	12.10.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Atidzhe Alieva-Veli, Álvaro Amaro, Eric Andrieu, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Benoît Biteau, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Isabel Carvalhais, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Dino Giarrusso, Francisco Guerreiro, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Elsi Katainen, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Colm Markey, Alin Mituța, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Sarah Wiener, Juan Ignacio Zoido Álvarez
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Manuel Bompard, Petros Kokkalis, Joëlle Mélin, Marc Tarabella
Esitamise kuupäev	13.10.2021

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

43	+
ECR	Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Bert-Jan Ruissen, Veronika Vrecionová
NI	Dino Giarrusso
PPE	Álvaro Amaro, Daniel Buda, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Colm Markey, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Juan Ignacio Zoido Álvarez
Renew	Atidzhe Alieva-Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Alin Mituța, Ulrike Müller
S&D	Clara Aguilera, Eric Andrieu, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Maria Noichl, Juozas Olekas, Pina Picierno, Marc Tarabella
The Left	Manuel Bompard, Luke Ming Flanagan, Petros Kokkalis
Verts/ALE	Benoît Biteau, Francisco Guerreiro, Martin Häusling, Bronis Ropė, Sarah Wiener

 

3	-
ID	Ivan David, Gilles Lebreton, Joëlle Mélin

 

2	0
ID	Mara Bizzotto, Angelo Ciocca

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu