RAPORT finantsmääruse läbivaatamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jõustumist silmas pidades

28.10.2021 - (2021/2162(INI))

Eelarvekomisjon
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöörid: Nils Ušakovs, Monika Hohlmeier
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 58)


Menetlus : 2021/2162(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0295/2021
Esitatud tekstid :
A9-0295/2021
Vastuvõetud tekstid :


PR_INI

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI KIRI

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

 



EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

finantsmääruse läbivaatamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jõustumist silmas pidades

(2021/2162(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (edaspidi „finantsmäärus“)[1],

 võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027[2],

 võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom[3],

 võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks[4],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (edaspidi „tingimuslikkuse korra määrus“)[5],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu[6],

 võttes arvesse institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava[7],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni finantsmääruse sihtotstarbelise välistulu ning laenuvõtmise ja -andmise sätete ümberhindamise kohta (edaspidi „ühisdeklaratsioon“[8],

 võttes arvesse finantsmääruse sihipärase läbivaatamise tegevuskava, mille komisjon avaldas 19. märtsil 2021,

 võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta[9],

 võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise ja õigusriigi tingimuslikkuse korra kohta[10],

 võttes arvesse oma 10. juuni 2021. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus ja tingimuslikkuse korra määruse (EL, Euratom) 2020/2092 kohaldamise kohta[11],

 võttes arvesse oma 27. mai 2021. aasta resolutsiooni ettepanekut finantsmääruse ja komisjoni poliitikaalaste teenuste avaliku hanke lepingute sõlmimise suuniste läbivaatamise kohta,

 võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2021. aasta teatist „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“[12],

 võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 , mis võeti vastu septembris 2015 ja kehtib alates 1. jaanuarist 2016,

 võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

 võttes arvesse komisjoni 5. mai 2021. aasta teatist „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350),

 võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2021. aasta teatist „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ (COM(2021)0219),

 võttes arvesse parlamendi eelarvekontrollikomisjoni tellitud ja parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi eelarvepoliitika osakonna poolt 2021. aasta mais koostatud uuringut ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvusfondide 50 suurima toetusesaaja kohta igas ELi liikmesriigis,

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni ühisarutelusid,

 võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0295/2021),

A. arvestades, et pärast mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jõustumist avaldas komisjon tegevuskava ja algatas avaliku konsultatsiooni, et viia finantsmäärus vajaduse korral kooskõlla reeglitega, milles seadusandja leppis mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 paketis kokku, ning teha ettepanekuid piiratud ja sihipäraste täiustuste kohta, mida tuleb teha muutunud olukorra, näiteks COVID-19 kriisi ja suurenevate digiteerimisvõimaluste tõttu;

B. arvestades, et seoses taasterahastuga „NextGenerationEU“ (NGEU) leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühisdeklaratsioonis kokku, et finantsmääruse järgmise läbivaatamise raames hinnatakse ja vajaduse korral muudetakse sihtotstarbelist välistulu käsitlevaid sätteid, eelkõige nagu on osutatud finantsmääruse artikli 21 lõikes 5, ja laenutehingute aruandlust käsitlevaid sätteid; arvestades, et kolm institutsiooni tunnistasid, et sihtotstarbelise tulu suhtes kohaldatakse kehtivaid reegleid auditite ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta;

C. arvestades, et 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kasutusmäär oli liiga madal ja seda tuleb parandada, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) seisukohast, täiustades ja tugevdades otsustusprotsessi ja vahendite eraldamist ning ELi eelarve koostamist, täitmist ja kontrollimist reguleerivaid põhimõtteid ja menetlusi;

D. arvestades, et finantsmääruse läbivaatamisel tuleks võtta arvesse liidu julgeolekuhuve, sealhulgas peamisi taristu- ja telekommunikatsiooniprojekte, keskendudes ELi rahastamise taotlemiseks ja saamiseks vajalikele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

E. arvestades, et õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise oluline eeltingimus;

F. arvestades, et mõjuhinnangut ei tehtud isegi siis, kui see oleks, nagu Euroopa Kontrollikoda on meelde tuletanud, andnud selget teavet ELi vahendite kodanikele kättesaadavuse kohta, pidades silmas finantsmääruse läbivaatamist;

1. märgib, et finantsmääruse läbivaatamine on vajalik mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 paketi, sealhulgas taasterahastu „NextGenerationEU“ jõustumise tõttu, millega mitte ei ole ainult ajakohastatud õigusnorme, vaid tehtud eelarvesüsteemis märkimisväärseid uuendusi, ning see on vajalik ka institutsioonidevahelise kokkuleppe nõuetekohase rakendamise tagamiseks;

2. on veendunud, et läbivaatamise eesmärk peaks olema ELi eelarve suhtes kohaldatavaid reegleid kooskõlas selle viimaste suundumuste ja eelarvepõhimõtete ning liidu väärtuste austamisega ajakohastada, suurendada parlamentaarset järelevalvet, demokraatlikku vastutust, läbipaistvust, kodanikuaktiivsust ning suutlikkust reageerida kiiresti ja tulemuslikult kodanike vajadustele, eriti kriisi ajal;

3. on seisukohal, et kuigi eelarve suhtes kohaldatavaid reegleid ei ole vaja praegu täielikult muuta, tuleb finantsmääruses teha kindlaid parandusi ja teatavaid sätteid lihtsustada, eelkõige nii, et suureneks läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik kontroll ning paraneks ELi eelarve täitmine;

4. on veendunud, et ELi finantsreeglite läbivaatamise peamised eesmärgid peaksid hõlmama liidu finantshuvide kaitse tugevdamist, õigusriigi tingimuste järgimise tagamist, riigihanke-eeskirjade karmistamist, et vältida võimalikke huvide konflikte ja suurendada läbipaistvust, toetusesaajate halduskoormuse vähendamist, kulutuste tõhususe suurendamist, et saavutada suurem Euroopa lisaväärtus, ning kodanike, VKEde ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu suurendamist ELi rahastamisele;

5. on veendunud, et põhimõtteliselt tuleks kogu ELi eelarvele tagada sama kaitsetase, olenemata sellest, kas eelarvet täidetakse otse, kaudselt või jagatud eelarve täitmise raames;

Demokraatlik vastutus uuendusliku eelarve eest

6. märgib, et viimase kümne aasta jooksul on lisandunud väga palju rahastamisvahendeid, mida eelarvesse ei kanta, ning taasterahastuga „NextGenerationEU“ on selles tavas jõutud uuele tasandile, sest ELi eelarve mahtu on sihtotstarbelise välistulu abil tohutult – kuigi ajutiselt – suurendatud, et liit saaks toime tulla ühe suurima väljakutsega oma olemasolu jooksul, ning sellega, et laenu on võetud nii laenuandmiseks kui ka ELi kulude otseseks katmiseks, on tekitatud kohustused, mille täitmine kestab kuni 2058. aastani; hoiatab, et see kõik seab ohtu kesksed eelarvepõhimõtted, nagu ühtsus ja eelarve õigsus, tasakaal ja kõikehaaravus;

7. märgib, et EL reageeris COVID-19 kriisile kiiresti ja otsustavalt, et toetada kriisist mõjutatud liikmesriike ja piirata pandeemia sotsiaal-majanduslikke tagajärgi; märgib, et kriisiohjamine nõuab kiiret tegutsemist; tuletab siiski meelde, et see ei tohi kunagi olla ettekääne Euroopa Parlamendist möödahiilimiseks ja demokraatliku aruandekohustuse õõnestamiseks; märgib murega, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 122 kasutatakse üha rohkem selleks, et luua uusi mehhanisme ja organeid, millel on mõju ELi eelarvele ja mille kohaselt on Euroopa Parlamendi roll piiratud üksnes õigusega saada teavet; rõhutab, et Euroopa Parlamendil peab olema selliste algatuste eelarvekontrollis asjakohane roll; rõhutab lisaks, kui oluline on tagada parlamendile sisuline roll kõikide riiklikel rakenduskavadel põhinevate ELi programmide otsustusprotsessis ja kontrollimisel;

8. toonitab, et kogurahvatulul põhinevate riikide osamaksete koordineeritud kogumine sihtotstarbelise välistuluna ja väljaspool eelarvemenetlust ei ole omane mitte ainult NGEU-le, vaid see on valitud lahenduseks Türgi pagulasrahastu, COVID-19 vaktsiinilepingute ning võib-olla tulevikus ka tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse jaoks; tuletab meelde, et kapitaliturgudelt laenamine on olnud liidu eelarvetehingute pikaajaline tunnusjoon ning nii komisjon kui ka parlament nõudsid selle lisamist eelarvesse 1970ndatel ja 1980ndatel, ammu enne Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi, tööhõive toetamise erakorralise rahastu või NGEU loomist;

9. on mures selle pärast, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames kättesaadavaks tehtud enneolematult suured summad, mille kohta liikmesriigid peavad komisjonile aru andma üksnes üldiselt vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, muudavad Euroopa Kontrollikoja jaoks väga keeruliseks kinnituse andmise kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

10. on mures, et eelarvevälised mehhanismid ja eelkõige sihtotstarbelise välistulu kasutamine kujutavad endast tõsist väljakutset parlamendi suutlikkusele täita oma otsustus-, kontrolli- ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise ülesandeid ning üldisemalt üldsuse ning avaliku ja erasektori institutsioonide suutlikkusele mõista liidu eelarvet ja nõuda komisjonilt aru; tuletab meelde ühisdeklaratsiooni ja kinnitab veel kord oma ootust, et ELi finantsreegleid ajakohastataks seoses eelarvepädevate institutsioonide rolli ja eelarve struktuuriga seoses nende mehhanismidega, et lähendada neid aluslepingutes sätestatud põhimõtetele ja kohustustele; on seisukohal, et see demokraatliku aruandekohustuse ja järelevalve põhimõte otsuste tegemisel peab kajastuma finantsmääruses;

11. on veendunud, et kuna Euroopa Parlament on üks kahest eelarvepädevast institutsioonist, peab tal olema võimalik vajaduse korral kontrollida ja heaks kiita seda, kuidas komisjon kasutab ja haldab sihtotstarbelist välistulu ning oma laenutehinguid; soovitab finantsmääruse asjaomased artiklid, sealhulgas artiklid 7, 46 ja 56, läbi vaadata ja neid täiendada, selgitamaks, et laenutehingutega seotud sihtotstarbeline välistulu ning varad ja kohustused on lisatud ELi eelarvesse nii, et neid kontrollib ja nende kohta annab aru Euroopa Kontrollikoda, ning et eelarvepädevaid institutsioone ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni oleks võimalik väidetavast väärkasutusest, korruptsioonist, pettusest või õigusriigi põhimõtte rikkumisest nõuetekohaselt teavitada, sealhulgas juhul, kui liikmesriikidel puuduvad piisavad pettustevastased süsteemid, eelkõige (kuid mitte ainult) eelarveväliste vahenditega seoses;

12. on veendunud, et finantsmääruse praeguse artikli 21 kohane sihtotstarbeline välistulu ning eelarvevälistest tehingutest, sealhulgas kapitaliturgudelt laenamisest tulenevad varad ja kohustused tuleks kanda asjaomastele eelarveridadele, mis on klassifitseeritud vastavalt eelarve liigendusele ja konsolideeritud liidu eelarve II ja III osas; on seisukohal, et need peaksid moodustama ELi eelarve lahutamatu osa ja eelarvepädevad institutsioonid peaksid need vastu võtma samamoodi nagu ülejäänud eelarve;

13. nõuab, et vaadataks läbi komisjoni võlahaldusstrateegia aruandlusnõuded, sealhulgas maksetähtaeg ja -graafik ning uute omavahendite roll võla tagasimaksmisel, et kohandada neid liidu eelarve laenutehingute suurema keerukuse ja riskiga;

14.  kutsub komisjoni üles veelgi lihtsustama raamatupidamise aastaaruandeid ja muid finantsaruandlusega seotud kohustusi, mida kohaldatakse liidu üldeelarve suhtes seoses finantsmäärusega, et ergutada VKEsid osalema mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 paketis sisalduvates asjakohastes programmides, sealhulgas NGEUs;

15. on veendunud, et võttes arvesse sellega kaasnevat mõju eelarvele, tuleb finantsmäärusega kehtestada detsentraliseeritud asutuste asukohta käsitlevate otsuste tegemise kord; rõhutab, et selline menetlus peaks põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, kaitsma parlamendi õigusi kaasseadusandjana ja vältima meelevaldseid otsustamisviise, nagu liisuheitmine;

Õigusriik

16. rõhutab selget seost õigusriigi põhimõtte austamise ja liidu eelarve, sh NGEU tõhusa täitmise vahel kooskõlas finantsmääruses sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega (säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus); toonitab, et usaldusväärne finantsjuhtimine põhineb pettusejuhtumite, sealhulgas maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, korruptsiooni ja huvide konfliktide tulemuslikul käsitlemisel ning riigiasutuste otsuste kohtulikul läbivaatamisel sõltumatute kohtute poolt; rõhutab, et säästlikkuse ja tõhususe seisukohast rikuvad pettused ja korruptiivsed tavad juba oma olemuselt usaldusväärset finantsjuhtimist, nagu on määratletud finantsmääruse artikli 33 lõikes 1, kuna sellised tavad on otseselt vastuolus parima kvantiteedi ja kvaliteedi tagamisega parima hinna eest ning vahendite kasutamise ja eesmärkide saavutamise vahel optimaalse seose saavutamisega; tuletab meelde, et tingimuslikkuse korra määruse vastuvõtmisel leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et finantsmääruse järgmisel läbivaatamisel kaalutakse, kas sellesse saaks lisada tingimuslikkuse korra määruse sisu; kutsub seetõttu komisjoni üles seda ettepanekut esitama; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi veelgi parandada kõigi selliste ELi vahendite kokkusobivust, mille eesmärk on tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja liidu finantshuvide kaitse, sealhulgas komisjoni iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne; on veendunud, et komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu ennetavatele eelmeetmetele, tagamaks, et liikmesriigid kohaldavad finantsmääruse artikli 63 lõiget 2;

17. on veendunud, et komisjon peaks liidu finantshuvide kaitsmiseks tagama, et liidu eelarvet kasutatakse projektidele ja organisatsioonidele, mis austavad Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles töötama välja täpsed näitajad, mis lisatakse finantsmäärusesse ja mida tuleks kohaldada riskipõhise lähenemisviisi kaudu ning kasutada sihipärasteks eel- ja järelkontrollideks, et teha kindlaks võimalik mittevastavus liidu väärtustele ELi vahendite kasutamisel;

18. tunneb heameelt komisjoni suuniste üle huvide konfliktide vältimise ja haldamise kohta finantsmääruse raames, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ning edendada huvide konflikti käsitlevate reeglite ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist; peab siiski kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis esineb jätkuvalt huvide konflikti probleeme kõrgeimal tasandil; palub komisjonil hinnata, kas finantsmääruse asjakohased sätted on piisavalt tõhusad, et vältida ja käsitleda huvide konflikte ELi eelarve täitmisel ja kontrollimisel;

Digivahendid

19. rõhutab, et ELi finantshuvide kaitsmiseks ning eelkõige pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamiseks on oluline teada, kuidas ELi rahalisi vahendeid kulutatakse ja kes neist tõeliselt kasu saab; märgib, et eelarvekontrollikomisjoni tellitud uuring ELi vahendite 50 suurima saaja kohta näitas, et andmed ettevõtjate ja nende tegelike tulusaajate tuvastamiseks ei ole kergesti või üldse kättesaadavad; on seisukohal, et teabe kohustuslik tsentraliseerimine ühtsesse koostalitlusvõimelisse aruandlus- ja järelevalvesüsteemi ning kasutajasõbralikku ja avalikku ELi andmebaasi, mis sisaldab teavet otseste ja lõplike kasusaajate kohta ning masinloetavas vormingus juurdepääsetavaid andmeid, aitaks kõrvaldada uuringus esile tõstetud killustatuse ja läbipaistvuse puudumise ning suurendaks avalikku kontrolli ja usaldust ELi avaliku sektori kulutuste vastu; märgib, et see koos huvide konflikti tervikliku määratlusega ELi tasandil suurendab ELi finantshuvide tõhusat kaitset; rõhutab, et Pandora dokumente silmas pidades tuleb kiiresti luua läbipaistvus tegelike tulusaajate kohta; toonitab Euroopa Prokuratuuri rolli ja tema ning ELi institutsioonide, liikmesriikide ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahelise koostöö tähtsust;

20. rõhutab, et finantsmäärus peaks sisaldama sätteid, millega nõutakse vastutajatelt ettevõtjate ja tegelikult kasu saavate omanike kohta ühtsete andmete kogumist ja säilitamist, et ettevõtjad ja omanikud saaks kindlaks teha kõigis ELi programmides, olenemata sellest, kes neid programme rakendab, ja eelarve täitmise viisist (otsene, kaudne või jagatud eelarve täitmine); kutsub komisjoni üles võtma meetmeid tagamaks, et seda tehakse digitaalse, koostalitlusvõimelise ja standarditud teabe kogumise kaudu liidu rahaliste vahendite saajate kohta, sealhulgas nende kohta, kes saavad liidu rahalistest vahenditest otsest või kaudset kasu, ja nende tegelike tulusaajate kohta; on seisukohal, et need nõuded peaksid kajastama kõiki asjakohaseid teabeelemente, et suurendada komisjoni võimet ja suutlikkust pettusi avastada; rõhutab vajadust kõrvaldada kõik tehnilised ja õiguslikud tõkked, mis takistavad äriühingu struktuuri ja tegelikult kasu saavate omanike kohta andmete kogumist;

21. rõhutab, et üldpõhimõttena tuleks andmed teha avalikuks, järgides samas andmekaitsenõudeid ja Euroopa Liidu Kohtu senist kohtupraktikat; tunnistab, et Euroopa Andmekaitseinspektor ei leia, et sellise koostalitlusvõime loomisega kaasneks üldisi andmekaitseprobleeme, kuid rõhutab vajadust selge õigusliku aluse järele; on seisukohal, et auditeerimis- ja kontrolliotstarbel kogutav kohustuslik teave peab sisaldama vähemalt juriidilise isiku registreerimisnumbrit, füüsilise isiku riigisisest registreerimisnumbrit, konkreetse ELi rahastamisprogrammi koodi või kordumatut identifitseerimistunnust, toetusesaaja liiki, alltöövõtjaid, tegelikult kasu saavaid omanikke, seda, kas toetusesaaja saab ka riigiabi, ja kontaktandmeid; rõhutab, et andmebaas ei peaks olema üksnes isereguleeruv, vaid et andmekogumid peaks looma komisjon või väline asutus, et tagada sidusad ja kvaliteetsed andmed; nõuab, et teave ELi vahendite saajate kohta jääks üldsusele kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks;

22. rõhutab, et süsteemis peab olema võimalik ühe ja sama otsese või lõpliku kasusaaja või tegelikult kasu saava omaniku eri summasid kokku liita ning süsteemi peab olema võimalik kasutada kõigis ELi ametlikes keeltes; on seisukohal, et süsteemides, mida võib kasutada kogu üldsus, peaks olema võimalik teha veebivahendi abil nii üksikotsinguid kui ka laadida süsteemseks analüüsiks alla korraga palju masinloetaval kujul koostalitlevaid andmeid; rõhutab, et kui kogu hankemenetluses kasutatakse standardiseeritud avaandmeid, mis hõlmavad lepingu sõlminud ettevõtjate lõplikke kasusaajaid, on kodanikuühiskonnal ja valitsusvälistel osalejatel olemas vajalikud andmed, mille abil jälgida, kas riigihanketurul toimuv on aus, õiglane ja tõhus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tagaksid olemasolevate ELi ja liikmesriikide andmebaaside ja andmekaevevahendite suurema koostalitlusvõime, et hõlbustada riskianalüüsi ja pettuste avastamist;

23. märgib, et jagatud eelarve täitmisel kasutatakse programmi ARACHNE; rõhutab, et ARACHNE lisab korraldusasutuste esitatud andmetele avalikult kättesaadava teabe, et teha kindlaks, milliste projektide, toetusesaajate, lepingute ja töövõtjate puhul võib esineda pettusi ja tekkida huvide konflikte; on seisukohal, et finantsmääruse artiklit 63 tuleks muuta, et kehtestada kohustus kasutada olenemata eelarve täitmise viisist riskihindamiseks igal juhul ARACHNEt, mille komisjon on andnud kasutada liikmesriikidele ja volitatud üksustele, kes peaksid olema kohustatud esitama programmi teavet; on seisukohal, et finantsmääruses tuleks sätestada, milliseid näitajaid võib ARACHNEs ettevõtjate riskihindamiseks kasutada; rõhutab, et sellised põhinäitajad tuleb viia kooskõlla varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis (EDES) rakendatavate kõrvalejätmisalustega ning Euroopa Prokuratuuris ja Euroopa Pettustevastase Ametis pooleli olevate uurimistega, et kõrvale jäetud ettevõtjad oleksid näha ka ARACHNEs; nõuab, et ARACHNE ja muu tarkvara koostalitleksid võimalikult palju, et teabeühikuid ei oleks vaja enam nii palju kordi eri IT-süsteemidesse sisestada ja sellega kaasnev halduskoormus oleks väiksem; on seisukohal, et ARACHNE tuleks muu hulgas riskinäitajate standardimise, näiteks visualiseerimise abil lihtsamaks ja kasutusmugavamaks muuta; rõhutab, et väga tähtis on ARACHNE täielik omamine ja selle kasutusõigused, ning kutsub komisjoni üles kaaluma, kas ARACHNEt võiks hakata haldama institutsioonisiseselt, kui see on asjakohane;

24. tuletab meelde, et 2018. aastal loodi kõrgetasemeline eksperdirühm, kelle ülesanne on hinnata andmebaasis olevaid juhtumeid, mis esitatakse varajaseks avastamiseks või kõrvalejätmiseks; nõuab, et kuna EDESi toimkonnal on süsteemiga kogemusi, võetaks toimekonna arvamust finantsmääruse läbivaatamisel arvesse ja see edastataks Euroopa Parlamendile komisjoniga samal ajal; märgib, et EDESit kasutatakse praegu ainult eelarve otsesel ja kaudsel täitmisel; on seisukohal, et ettevõtjaid, keda peetakse eelarve otsesel ja kaudsel täitmisel ELi finantshuvide seisukohast ohtlikuks, tuleks ohtlikuks pidada ka koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel ja vastupidi; nõuab seetõttu, et EDESi kasutamine muudetaks koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel kohustuslikuks; märgib ühtlasi, et selles süsteemis ei tehta suuremate ettevõtjate tütarettevõtjate vahel vahet; palub komisjonil seda vahet teha ja täpsustada varajase avastamise ja kõrvalejätmise reeglites, milline hargmaise ettevõtja või mitmest äriühingust koosneva kontserni üksus varajase avastamise või kõrvalejätmise eesmärgil registreeritakse; nõuab, et kehtestataks kohustus EDESit ajakohastada, kui rakendamises osalejad on avastanud pettuse või teinud kindlaks muud asjakohased faktid; on veendunud, et kõrvale jäetud juriidilistel isikutel ega füüsilistel isikutel (tegelikult kasu saavad omanikud) ei tohiks ajal, mil nad on menetlusest kõrvale jäetud, enam olla õigust olla lõplik vahendite saaja ega toetusesaaja, kellele võib ELi eelarvest makseid teha; kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike tagama, et need üksused ja füüsilised isikud jäetakse ajal, mil nad on menetlusest kõrval jäetud, kõikidest riigieelarvest makstavatest summadest ilma; peab kahetsusväärseks, et andmebaasis on võrdlemisi vähe ettevõtjaid; peab seda märgiks, et EDESit ei ole rakendatud korrektselt; rõhutab, et EDESi toimkond tegeles 2020. aastal 20 juhtumiga ning 28 juhtumit on ootel; rõhutab, et kui toimkonna kohustusi suurendatakse, tuleb sellele eraldada piisavad vahendid; kutsub komisjoni ühtlasi üles vaatama kriteeriumid läbi, et vähendada EDESi keerukust ja muuta see praktikas paremini kohaldatavaks;

25. rõhutab, et kuigi ELi rahasummade korrektse kasutamise tagamiseks on väga tähtis teada, kes summadest lõplikult kasu saavad, on oluline ka see, et ELi summadega seotud digitaalsed hankeplatvormid oleksid juurdepääsetavad ja lihtsad; tuletab meelde, et komisjon on VKEde piisava osaluse tagamiseks hakanud rakendama põhimõtteid „algusest peale digitaalne“ ja „kõigepealt mõtle väikestele“; innustab sellega seoses komisjoni võtma neid põhimõtteid arvesse ka siis, kui finantsmäärus 2021.–2027. aasta finantsraamistiku paketi rakendamisel läbi vaadatakse;

Sootundlik eelarvestamine

26. peab kahetsusväärseks, et eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ELi programmidest rakendati sooga seotud näitajaid ainult 21,7 % puhul; nõuab, et eelarve koostamisel ja täitmisel võetaks soolist aspekti rohkem arvesse, sealhulgas spetsiaalsete stiimulite kaudu; nõuab, et kõigi ELi meetmete ja programmide kohta kogutaks süstemaatilisi ja põhjalikke sooliselt eristatud andmeid, et hinnata meetmete ja programmide mõju soolisele võrdõiguslikkusele; loodab, et komisjon töötab kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega välja metoodika, mille alusel on võimalik 2021.–2027. aasta finantsraamistiku programmide tasandil asjaomaste kulude suurust mõõta; kutsub komisjoni üles lisama soolise aspekti arvestamise ja sootundliku eelarvestamise finantsmääruse asjakohastesse sätetesse;

Kliimamuutuste ja elurikkuse arvessevõtmine

27. kordab, et nagu institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud, on liit kohustatud kulutama 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ summadest vähemalt 30 % kliimaprobleemide lahendamiseks; loodab, et komisjon töötab kliimakulutuste ja nende tulemuslikkuse jälgimiseks välja kindla ja selge metoodika ning kohaldab seda järjepidevalt kõigis poliitikavaldkondades; rõhutab, et seda metoodikat tuleb eelarve täitmise reeglites arvesse võtta, et nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise valdkonnas kliimamuutustega võitlemiseks kasutatavaid summasid saaks tulemuslikult ja tõhusalt jälgida; kutsub komisjoni üles lisama finantsmääruse asjakohastesse sätetesse kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega kliimaküsimuste arvessevõtmist ja kliimakulutuste jälgimist käsitlevad nõuded, tagamaks, et liidu eelarves on kliimaküsimusi arvesse võetud;

28. tuletab meelde, et kulutusi, millega aidatakse elurikkuse vähenemist peatada ja ümber pöörata, tuleb jälgida väga täpselt ning see peaks põhinema komisjoni poolt koostöös parlamendi ja nõukoguga kehtestataval tõhusal, läbipaistval ja terviklikul metoodikal; rõhutab, et seda metoodikat tuleb arvesse võtta ka finantsmääruses sätestatud eelarve täitmise reeglites;

29. on veendunud, et finantsmäärus peaks kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu kohta avaldatud suunistega kajastama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte rakendamist;

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

 

30. on veendunud, et finantsmäärus peaks võimaldama Euroopa sotsiaalõiguste sammast korrektselt rakendada; on seisukohal, et enne kui ELi eelarvest tehakse väljamakseid, tuleks veenduda, et toetusesaajad järgivad töötajate töötingimuste ning tööohutuse ja -tervishoiu põhistandardeid;

Assigneeringute vabastamine kulukohustustest

31. on seisukohal, et assigneeringuid, mis projektide täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 kulukohustustest vabastatakse, peaks lisaks teadus- ja uuendustegevusele saama uuesti kasutusele võtta ka kõigis muudes valdkondades; on veendunud, et kulukohustustest vabastatud assigneeringud tuleks vabastamisaastale järgneval aastal teha täisummas kättesaadavaks;

ELi usaldusfondid

32. rõhutab, et finantsmääruse läbivaatamisel tuleks tagada, et Euroopa Parlamendil oleks usaldusfondide loomisel, järelevalves ja kontrollimisel, sealhulgas asutamislepingu koostamisel, liidu rahalise toetuse kasutuselevõtmisel ning fondi rakendamisel, jätkamisel ja võimalikul likvideerimisel asjakohane roll; kordab, et parlament peaks olema kaasatud vähemalt vaatlejana ja tal peaks olema õigus jälgida iga usaldusfondi juhtorganite tegevust; rõhutab, et selleks, et Euroopa Parlament saaks tulemuslikult demokraatlikku järelevalvet ja kontrolli teha, on iga usaldusfondi rakendamise kohta vaja üksikasjalikku ja õigeaegset kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet; tuletab meelde, et kui usaldusfonde kasutatakse väga palju, kaldutakse ELi eelarve ühtsuse põhimõttest kõrvale;

33. kutsub komisjoni üles tagama, et liidu usaldusfondide puhul oleks selgelt näha, et need on liidu omad, ning palub komisjonil suurendada teadlikkust usaldusfondide tulemustest ja saavutustest sellega, et sätted, mis puudutavad kodanikega tõhusat teabevahetust ja teabevahetustegevuse suuremat seotust, nagu see on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul, muudetaks mõjusamaks;

Riigihanked

34. märgib, et komisjoni riigihangete käsiraamatut ajakohastati viimati 2020. aasta jaanuaris, kuid seda ei ole avalikustatud ega Euroopa Parlamendiga jagatud, et ta saaks arvamust avaldada; nõuab, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks edaspidi iga kord, kui käsiraamatut läbi vaadatakse, ja et teda teavitataks selle kohaldamisest;

35. märgib, et ametialaste huvide konflikti praegune määratlus hõlmab ainult huvide konflikti, mis kahjustab ettevõtja suutlikkust lepingut täita; palub komisjonil kehtestada selgem määratlus ja tagada, et tema riigihankereeglite rakenduseeskirja kohaselt ei oleks lubatud sõlmida poliitikavaldkonna teenuste hanke lepinguid ettevõtjatega, kes on emaettevõtte või sellise kontserni majandusliku kontrolli all, kellel on osalusi tegevuses, mis ei ole ELi keskkonna-, sotsiaal- ega rohelise kokkuleppe eesmärkidega kooskõlas;

36. palub komisjonil finantsmääruse artikli 167 lõike 1 punkti c muuta, et lisada mõiste „ametialane huvide konflikt“, et ELi institutsioonid saaksid võtta leevendusmeetmeid pakkujate puhul, kellel on seoses poliitikavaldkonna teenuse lepinguga finantshuvi, võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust ühisuurimise 853/2020/KR kohta, milles menetleti komisjoni otsust sõlmida ettevõtjaga BlackRock Investment Management leping, et koostada uuring selle kohta, kuidas lisada ELi pangandusreeglitesse keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimiseesmärgid; kordab, et komisjoni teenuste riigihankelepingute üldtingimused sisaldavad ametialaste huvide konflikti kohta standardseid sätteid ja nõuet, mille kohaselt peavad töövõtjad ennetavalt avalikustama asjaolud, mille puhul võib olla tegemist huvide konfliktiga; kutsub komisjoni üles finantsmäärust ajakohastama ja tugevdama, et käsitleda selles ametialaste huvide konflikti ning et pakkumuste esitajad annaksid konfliktidest vabatahtlikult teada veel täpsemini ja ammendavamalt, ning näiteks töötama välja piisavad sanktsioonid, mida rakendatakse, kui teavet vabatahtlikult ei esitata, ja muu hulgas kehtestama ränga rikkumise korral hangetel osalemiseks ajutise keelu;

37. on seisukohal, et kõik riigihangetega tegelevad ELi institutsioonid peaksid avaldama oma veebisaidil hangete, kulude ja järelevalve kohta selged reeglid ning avaldama kõik sõlmitud lepingud võimalikult läbipaistvalt; võtab teadmiseks komisjoni esitatud suunised selle kohta, kuidas kasutada riigihankeraamistikku COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras; innustab komisjoni koguma hankijate kogemusi seoses riigihankeraamistikuga ja neid hindama (eelkõige raamistiku mõju VKEdele) ning finantsmääruses arvesse võtma ning määrama selleks kindlaks kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks erakorralised/ebatavalised asjaolud, mille puhul saab riigihankereeglite rakendamisel kohaldada ajutist/piiratud/vajalikku paindlikkust;

38. märgib, et finantsmääruse läbivaatamisel tuleks võtta arvesse ELi autonoomseid strateegilisi huve, sealhulgas ausat konkurentsi, ning vajadust soodustada ELi töökohtade loomist paljudes sektorites, mis on liidu tulevaste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kõige tähtsamad, kuid samal ajal tuleb ausaks konkurentsiks tagada võrdsed võimalused; kutsub komisjoni üles tagama, et kehtestatavad hindamiskriteeriumid oleksid ammendavad ning et neis võetaks eelkõige arvesse projektide liidu lisaväärtust ja majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõtet; nõuab, et riigihankereeglitesse lisataks kaitsemeetmed, mille alusel hinnata lepingu sõlmimise otsuse tegemisel ettevõtjate tegevust, mis on liidu sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkidega vastuolus;

39. märgib, et ettepanekus, mille komisjon on teinud siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide määruse kohta, käsitletakse välisriigi subsiidiumide võimalikku moonutavat mõju ühtsel turul ning see on ELi ajakohastatud tööstusstrateegia elluviimiseks esmatähtis; kutsub komisjoni üles võtma tööstusstrateegiat finantsmääruse läbivaatamisel arvesse, et tagada ühtsel turul õiglased ja konkurentsivõimelised tingimused;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

40. märgib, et Euroopa Parlamendi liikmed on katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete ettepanekute esitamisest väga huvitatud ning komisjon peab ettepanekuid hoolikalt valima, sest projektide ja meetmete jaoks kasutada olevad rahasummad on piiratud; on seisukohal, et kättesaadavate rahaliste vahendite ja ettepanekute heakskiitmise seisukohast oleks hea, kui katseprojektide, ettevalmistavate meetmete (esimene aasta) ja ettevalmistavate meetmete (teine ja kolmas aasta) kolme rahastamispaketi vahel summade ümberpaigutamine oleks paindlikum;

Audit, kontroll ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

41. märgib, et 2021.–2027. aasta finantsraamistikuga vastu võetud uues eelarveliigenduses on programmid ja eelarvepeatükid täpsemini vastavuses ning seetõttu on komisjonil programmi tegevussuuna piires iseseisvalt ümberpaigutuste tegemiseks suurem õigus; on veendunud, et ümberpaigutuste üle tuleks tagada eelarvepädevate institutsioonide asjakohane kontroll;

42. heidab ette, et koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel on auditi- ja kontrollimenetlused ning võimalikud ärakuulamismenetlused valdkondlike õigusaktide kohaselt liiga pikad; rõhutab, et pikad menetlused suurendavad konfidentsiaalsete dokumentide lekkimise ohtu; peab vastuvõetamatuks, et komisjon nõuab, et auditi- ja ärakuulamismenetluses kohaldataks parlamendi suhtes konfidentsiaalsusnõudeid isegi siis, kui tegemist on avaliku elu tegelaste tõttu tekkinud õigustatud avaliku huviga; loodab, et komisjonil on võimalik koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel auditi- ja kontrollimenetlusi kooskõlas tingimuslikkuse määruse alusel kohaldatava ajakavaga tugevdada ja lühendada;

43. tuletab meelde, et kolm institutsiooni tunnistavad, et kehtivaid auditireegleid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kohaldatakse ka sihtotstarbelise tulu suhtes, ning nõuab, et seda võetaks finantsmääruses korrektselt arvesse;

44. peab kahetsusväärseks, et auditi- ja ärakuulamismenetlused ning finantskorrektsiooni kohaldamise menetlused kestavad praegu mitu aastat; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks auditi- ja finantskorrektsiooni menetluse reeglid läbi, et järeldustele saaks jõuda kiiremini ja alusetult väljamakstud ELi vahendid saaks kiiremini tagasi nõuda;

45. märgib, et finantsmääruse artikli 59 kohaselt antakse „teistele liidu institutsioonidele“ nende eelarvejagude täitmiseks vajalikud volitused; väljendab heameelt selle üle, et „volituste andmisega“ rõhutatakse, et teised institutsioonid on oma rahaliste vahendite haldamisel iseseisvad; märgib aga, et komisjon on korduvalt ja pidevalt väljendanud arvamust, et tal ei ole õigust teiste institutsioonide tegevust kontrollida; soovitab selle probleemi lahendamiseks finantsmääruse artiklit 260 muuta ja sätestada sõnaselgelt, et parlament vastutab selle eest, et kontrollib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus, kuidas teised institutsioonid on eelarvet täitnud;

46. on seisukohal, et finantsmääruse artikli 2 punkti 67 tuleb muuta, et lisada liidu institutsioonide hulka Euroopa Prokuratuur;

47. märgib, et finantsmääruse artikli 262 kohaselt peavad finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud liidu institutsioonid ja asutused andma aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse alusel võetud meetmetest; on seisukohal, et selle nõude täimiseks oleks soovitav seada mõistlik tähtaeg, milleks tuleb võetud meetmetest teatada; palub, et komisjon sätestaks finantsmääruse artiklis 262 tähtajana selle aasta 30. septembri, mis järgneb aastale, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist menetletakse;

48. märgib, et komisjon hindab kooskõlas valdkondlike reeglitega korrapäraselt liikmesriikide ametiasutuste juhtimis- ja kontrollisüsteeme; on seisukohal, et ühes liikmesriigis leitud puudused ei kehti automaatselt ka teiste liikmesriikide kohta ning õiguslike nõuete ja rakendussuuniste kohandamiseks võetavad parandusmeetmed peaksid olema proportsionaalsed ja kohandatud liikmesriigile, mida leiud puudutavad;

49. on seisukohal, et ELi hinnangute koostamisel tuleb rangelt järgida ELi standardeid; on seisukohal, et kui liikmesriigis kehtivad rangemad standardid, ei tohi nende kohaldamisega toetusesaajat ebasoodsamasse olukorda seada; on seisukohal, et selle põhimõtte arvessevõtmiseks tuleks muuta finantsmääruse artiklit 126, mis käsitleb tuginemist kellegi teise tehtud hindamisele;

50. innustab komisjoni ja liikmesriike lihtsustatud kuluvõimalusi täies ulatuses ära kasutama; on seisukohal, et kontrollimisel tuleks keskenduda lihtsustatud kuluvõimaluste arvutuste eelkontrollile, kuid arvutussüsteemi parandamiseks tuleks kasutada järelkontrolli, välja arvatud pettusekahtluse korral;

51. on veendunud, et finantsmääruse artikli 93 kohane töötaja tegevuse või tegevusetusega seotud kohustus on liiga üldine ja põhitähelepanu tuleks pöörata hoopis raskele hooletusele;

Põllumajandus

52. on seisukohal, et ka edaspidi peaks olema võimalik teha erandit reeglist, mille kohaselt tuleb Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kulud tagasimaksete alusel, mille komisjon on teinud liikmesriikidele kõnealuse aasta 31. detsembriks, eelarveaasta raamatupidamisaruandesse kanda; kutsub komisjoni üles kaaluma finantsmääruse kohandamist selliselt, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi suhtes kohaldatavaid finantsreegleid kohaldataks ka pärast vajalike muudatuste tegemist, isegi kui fondi suhtes kõiki ühissätete määruse[13] sätteid enam ei kohaldata;

°

° °

53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 

 


 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI KIRI

Johan Van Overtveldt

Esimees

Eelarvekomisjon

BRÜSSEL

 

Monika Hohlmeier

Esimees

Eelarvekontrollikomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus finantsmääruse läbivaatamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jõustumist silmas pidades (2021/2162(INI))

Austatud esimehed

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile tehti kõnealuse menetluse raames ülesandeks esitada arvamus eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile. Komisjon otsustas 9. septembri 2021. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon otsustas pärast oma koordinaatoritega 19. oktoobril 2021 toimunud kirjalikku konsulteerimist paluda vastutavatel eelarvekomisjonil ja eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Norbert Lins

 


ETTEPANEKUD

1.  tuletab meelde, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul peaks komisjonil olema teavitamise eesmärgil võimalik teha juhtimis- ja kontrollitegevuse eest vastutavatele asutustele kättesaadavaks mittesiduv metoodiline juhend, milles esitatakse komisjoni enda kontrollistrateegia ja -põhimõtted, sealhulgas kontrollnimekirjad, ning parimate tavade näited. Juhendit tuleks ajakohastada, kui selleks tekib vajadus ja pidades silmas 2023. aastal jõustuvat ÜPP tulevast õigusraamistikku;

2.  võtab arvesse, et EAGFi kulud kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestuses tagasimaksete põhjal, mille komisjon on liikmesriikidele teinud sama aasta 31. detsembri seisuga, tingimusel et peaarvepidaja on maksekorralduse kätte saanud järgneva eelarveaasta 31. jaanuariks; märgib, et see erand jääb prognoositavaks; võtab veel arvesse, et kulud, mis ei ole EAGFi kulud ja mis on kantud jagatud eelarve täitmise raames, sealhulgas kulud, mis tuleb kanda järgneva eelarveaasta 31. jaanuariks, kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestuses maksete põhjal, mille komisjon on teinud kulude hüvitamiseks liikmesriikidele sama aasta 31. detsembri seisuga;

3. tunnistab eelarveprojekti kirjalikus muutmisettepanekus sisalduva põllumajanduskomponendi kasulikkust kulude eelarvestusele ja soovib seda tava jätkata;

4. tuletab meelde, et EAGF ei ole enam iseenesest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osa ning seetõttu ei kuulu see enam täielikult ühissätete määruse kohaldamisalasse; praegused finantsreeglid jäävad siiski kehtima ja neid kohandatakse mutatis mutandis 2023. aastal jõustuva ÜPP õigusraamistikuga.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.10.2021

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

56

11

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Matteo Adinolfi, Rasmus Andresen, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Lefteris Christoforou, David Cormand, Corina Crețu, Ryszard Czarnecki, Paolo De Castro, Andor Deli, José Manuel Fernandes, Luke Ming Flanagan, Daniel Freund, Isabel García Muñoz, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Vlad Gheorghe, Valentino Grant, Elisabetta Gualmini, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Jean-François Jalkh, Pierre Karleskind, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Claudiu Manda, Margarida Marques, Alin Mituța, Silvia Modig, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis, Tsvetelina Penkova, Markus Pieper, Sabrina Pignedoli, Michèle Rivasi, Bogdan Rzońca, Petri Sarvamaa, Vincenzo Sofo, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Johan Van Overtveldt, Rainer Wieland, Michal Wiezik, Angelika Winzig, Lara Wolters, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Herbert Dorfmann, Pascal Durand, Mario Furore, Martin Hojsík, Jeroen Lenaers, Aušra Maldeikienė, Elżbieta Rafalska, Viola Von Cramon-Taubadel

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

56

+

NI

Mario Furore, Sabrina Pignedoli

PPE

Lefteris Christoforou, Herbert Dorfmann, José Manuel Fernandes, Mircea-Gheorghe Hava, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Jeroen Lenaers, Janusz Lewandowski, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Petri Sarvamaa, Rainer Wieland, Michal Wiezik, Angelika Winzig, Tomáš Zdechovský

Renew

Olivier Chastel, Pascal Durand, Vlad Gheorghe, Valérie Hayer, Martin Hojsík, Pierre Karleskind, Moritz Körner, Alin Mituța, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds

S&D

Robert Biedroń, Caterina Chinnici, Corina Crețu, Paolo De Castro, Isabel García Muñoz, Eider Gardiazabal Rubial, Elisabetta Gualmini, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Claudiu Manda, Margarida Marques, Victor Negrescu, Tsvetelina Penkova, Nils Ušakovs, Lara Wolters

The Left

Luke Ming Flanagan, Silvia Modig, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis

Verts/ALE

Rasmus Andresen, David Cormand, Daniel Freund, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro, Michèle Rivasi, Viola Von Cramon-Taubadel

 

11

-

ECR

Ryszard Czarnecki, Zbigniew Kuźmiuk, Elżbieta Rafalska, Vincenzo Sofo

ID

Matteo Adinolfi, Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Jean-François Jalkh, Joachim Kuhs, Hélène Laporte

NI

Andor Deli

 

1

0

ECR

Johan Van Overtveldt

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

Viimane päevakajastamine: 18. november 2021
Õigusteave - Privaatsuspoliitika