RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus

18.11.2021 - (COM(2020)0682 – C9-0337/2020 – 2020/0310(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöörid: Dennis Radtke, Agnes Jongerius

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus

(COM(2020)0682 – C9-0337/2020 – 2020/0310(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0682),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõiget 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C9-0337/2020),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Kreeka parlamendi, Taani parlamendi, Malta parlamendi ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[2],

– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 40,

– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0325/2021),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek:	Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus	piisava ja õiglase miinimumpalga kohta Euroopa Liidus

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõiget 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b,

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk muu hulgas .edendada oma rahvaste hüvangut ja töötada Euroopa säästva arengu nimel, mis põhineb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel.	(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk edendada muu hulgas võrdõiguslikkust, solidaarsust, sotsiaalset õiglust ja oma rahvaste hüvangut ja töötada Euroopa säästva arengu nimel, mis põhineb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on tagada täielik tööhõive, sotsiaalne progress, kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit võtma arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 151 kohaselt võtavad liit ja liikmesriigid kooskõlas Euroopa sotsiaalhartaga muu hulgas eesmärgiks elamis- ja töötingimuste parandamise, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, ning piisava sotsiaalkaitse ja tööturu osapoolte dialoogi.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta3 artiklis 31 on sätestatud, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.	(2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta3 (edaspidi „põhiõiguste harta“) artikliga 21 on keelatud diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Põhiõiguste harta artikliga 23 nähakse ette naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Põhiõiguste harta artikliga 27 nähakse ette töötajate õigus olla teavitatud ja ära kuulatud. Põhiõiguste harta artikliga 28 nähakse ette, et töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida, ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida. Põhiõiguste harta artikliga 31 nähakse ette, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.
__________________	__________________
3 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) (ELT C 326/391, 26.10.2012).	3 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) (ELT C 326/391, 26.10.2012).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa sotsiaalhartas on sätestatud, et kõigil töötajatel on õigus õiglastele töötingimustele. Selles tunnustatakse kõigi töötajate õigust õiglasele töötasule, mis on piisav neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme tagamiseks. Harta artiklis 4 tunnustatakse vabalt sõlmitud kollektiivlepingute ja seadusjärgset miinimumpalka kehtestavate palgaregulatsioonimehhanismide rolli selle õiguse tõhusa kasutamise tagamisel.	(3) Euroopa sotsiaalharta (edaspidi „sotsiaalharta“) artikliga 2 nähakse ette, et kõigil töötajatel on õigus õiglastele töötingimustele. Sotsiaalharta artiklis 4 tunnustatakse kõigi töötajate õigust õiglasele töötasule, mis on piisav neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme tagamiseks. Samas artiklis tunnustatakse ka vabalt sõlmitud kollektiivlepingute ja seadusjärgset miinimumpalka kehtestavate palgaregulatsioonimehhanismide rolli selle õiguse tõhusa kasutamise tagamisel. Sotsiaalharta artiklis 5 tunnustatakse töötajate ja tööandjate organiseerumisõigust ning artiklis 6 kollektiivse läbirääkimise õigust.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Göteborgis 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba II peatükis on sätestatud põhimõtted, millest juhinduda õiglaste töötingimuste tagamisel. Euroopa sotsiaalõiguste samba 6. põhimõttes kinnitatakse töötajate õigust õiglasele palgale, mis tagab inimväärse elatustaseme. Sellega tagatakse piisav miinimumpalk töötaja ja tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi, tagades samas juurdepääsu töökohtadele ja motivatsiooni otsida tööd. Lisaks tuletatakse selles meelde, et vältida tuleb palgavaesust ning et kõik palgad tuleb määrata läbipaistval ja prognoositaval viisil ning austades sotsiaalpartnerite tegevusvabadust.	(4) Göteborgis 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba (edaspidi „sotsiaalõiguste sammas“) II peatükis on sätestatud põhimõtted, millest juhinduda õiglaste töötingimuste tagamisel. Sotsiaalõiguste samba 2. ja 3. põhimõttega nähakse ette meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused tööturul osalemise, töötingimuste ja karjääri edenemise osas, sõltumata rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Sotsiaalõiguste samba 6. põhimõttes kinnitatakse töötajate õigust õiglasele palgale, mis tagab inimväärse elatustaseme. Sellega tagatakse piisav miinimumpalk töötaja ja tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi, tagades samas juurdepääsu töökohtadele ja motivatsiooni otsida tööd. Lisaks tuletatakse selles meelde, et vältida tuleb palgavaesust ning et kõik palgad tuleb määrata läbipaistval ja prognoositaval viisil, vastavalt siseriiklikele tavadele ning austades sotsiaalpartnerite tegevusvabadust. Sotsiaalõiguste samba 8. põhimõttega tagatakse konsulteerimine sotsiaalpartneritega majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisel ning rakendamisel vastavalt siseriiklikele tavadele ning nähakse ette, et sotsiaalpartnereid tuleb julgustada pidama läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmima neid neile olulistes küsimustes, austades samal ajal nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Nõukogu otsuse (EL) 2020/1512 (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta) 4 suunises 5 kutsutakse liikmesriike üles tagama sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine palgakujundusse, et viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga ning tagada, et need oleksid õiglased ja võimaldaksid inimväärset elatustaset, ülespoole suunatud lähenemise saavutamiseks. Samuti kutsutakse suunises liikmesriike üles edendama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle. Liikmesriigid ning sotsiaalpartnerid peaksid tagama, et kõik töötajad saaksid piisavat ja õiglast palka vastavalt kollektiivlepingule või piisavat seadusjärget miinimumpalka käsitlevatele õigusnormidele, võttes arvesse nende mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja palgavaesusele. 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias5 on sätestatud, et liikmesriigid peaksid vastu võtma meetmed õiglaste töötingimuste tagamiseks. 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias6 tuletatakse meelde, et suurenevate sotsiaalsete erinevuste tõttu on oluline tagada, et iga töötaja saaks piisavat palka. Mõnedele liikmesriikidele on miinimumpalga kohta esitatud ka mitu riigipõhist soovitust. Riigid ei pruugi siiski soovida miinimumpalga kujundust parandada, kuna arvatakse, et see võib mõjuda negatiivselt nende välisele kulupõhisele konkurentsivõimele.	(5) Nõukogu otsuse (EL) 2020/15124 suunises 5 kutsutakse liikmesriike üles tagama sotsiaalpartnerite tõhus kaasamine ja nendega koostöö palgakujunduses, nähes ette õiglased palgad, mis võimaldaksid inimväärset elatustaset, pöörates samal ajal erilist tähelepanu madalama ja keskmise sissetulekuga rühmadele, pidades silmas ülespoole suunatud lähenemise saavutamist ning et korrigeerida kasvavat ebavõrdsust, parandades samal ajal liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Samuti kutsutakse suunises liikmesriike üles edendama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle. Liikmesriigid ning sotsiaalpartnerid peaksid tagama, et kõik töötajad saaksid piisavat ja õiglast palka vastavalt kollektiivlepingule või piisavat seadusjärgset miinimumpalka, võttes arvesse nende mõju kestlikule majanduskasvule, töökohtade loomisele ja palgavaesusele. 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias5 on sätestatud, et liikmesriigid peaksid vastu võtma meetmed õiglaste töötingimuste tagamiseks. 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias6 tuletatakse meelde, et suurenevate sotsiaalsete erinevuste tõttu on oluline tagada, et iga töötaja saaks piisavat palka. Mõnedele liikmesriikidele on miinimumpalga kohta esitatud ka mitu riigipõhist soovitust, et parandada miinimumpalga piisavust, saavutada tegelik palkade kasv ning vältida konkurentsi tööjõukulude vallas. Liikmesriigid peaksid parandama miinimumpalga kaitset, võttes arvesse riiklikke traditsioone.
__________________	__________________
4 Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta otsus 2020/1512/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 344, 19.10.2020, lk 22–28).	4 Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta otsus 2020/1512/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 344, 19.10.2020, lk 22–28).
5 Komisjoni teatis COM(2020) 575 final.	5 Komisjoni teatis COM(2020) 575 final.
6 Komisjoni teatis COM(2019) 650 final.	6 Komisjoni teatis COM(2019) 650 final.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Paremad töö- ja elutingimused, muu hulgas piisava miinimumpalga tõttu, toovad kasu nii liidu töötajatele kui ka ettevõtjatele ning on kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamise eeltingimus. Miinimumpalga kaitse katvuses ja piisavuses esinevate suurte erinevuste käsitlemine aitab suurendada õiglust ELi tööturul ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja ülespoole suunatud lähenemist. Konkurents ühtsel turul peaks põhinema kõrgetel sotsiaalsetel standarditel, innovatsioonil ja tootlikkuse parandamisel, mis tagab võrdsed tingimused.	(6) Paremad töö- ja elutingimused, muu hulgas piisava ja õiglase miinimumpalga tõttu, toovad kasu liidu töötajatele ja ettevõtjatele, aga ka ühiskonnale ja majandusele üldisemalt, ning on õiglase, kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamise eeltingimus. Miinimumpalga kaitse katvuses ja piisavuses esinevate suurte erinevuste käsitlemine aitab suurendada õiglust ELi tööturul, vältida ja vähendada palkade ja sotsiaalset ebavõrdsust, võidelda ebaausa konkurentsi vastu ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja ülespoole suunatud lähenemist. Konkurents ühtsel turul peaks põhinema kõrgetel sotsiaalsetel standarditel koos töötajate kaitse kõrge tasemega, kvaliteetsete töökohtade loomisel, innovatsioonil ja tootlikkuse kestlikul parandamisel, mis tagab võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Kui miinimumpalk on kehtestatud piisaval tasemel, kaitseb see ebasoodsas olukorras olevate töötajate sissetulekut, aitab tagada inimväärse elu ja piirab sissetuleku vähenemist keerulisel ajal, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 131 miinimumpalga kindlaksmääramise süsteemi loomise kohta. Miinimumpalk aitab säilitada sisenõudlust, tugevdada töötamise stiimuleid ning vähendada palkade ebavõrdsust ja palgavaesust.	(7) Kui miinimumpalk on kas seadusjärgse miinimumpalga või kollektiivläbirääkimistega kehtestatud piisaval ja õiglasel tasemel, kaitseb see kõigi töötajate, aga eriti ebasoodsas olukorras olevate töötajate sissetulekut, aitab tagada inimväärse elu kõigi jaoks ja piirab sissetuleku vähenemist keerulisel ajal, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis nr 131 miinimumpalga kindlaksmääramise süsteemi loomise kohta. Miinimumpalk, mis tagab inimväärse elatustaseme, aitab säilitada sisenõudlust ja ostujõudu kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, tugevdada töötamise stiimuleid, vähendada palkade ebavõrdsust ja soolist palgalõhet, aidata ennetada töötajate ja nende perekondade palgavaesust ja selle vastu võidelda ning tugevdada majanduslikku vastupanuvõimet. Tööturu sotsiaal-majandusliku olukorra käsitlemisel tuleks arvestada vajadust tagada töötajatele inimväärne elatustase.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Palgavaesus liidus on viimase kümne aasta jooksul suurenenud ja üha rohkem töötajaid kannatab vaesuse all1. Majanduslanguse, näiteks COVID-19 kriisi ajal, on piisava ja õiglase miinimumpalga tähtsus eriti oluline madalapalgaliste töötajate kaitsmisel, kes on tagajärgede suhtes kaitsetumad, ning hädavajalik majanduse kestliku ja kaasava taastumise toetamiseks, mis peaks tooma kaasa kvaliteetsema tööhõive. Selleks et tagada kestlik taastumine, on väga oluline, et ettevõtted, eelkõige mikro- ja väikeettevõtted, jõudsalt areneksid. Võttes arvesse COVID-19 kriisi mõjusid ja kestust, on veelgi olulisem uuesti hinnata palkade piisavust madalapalgalistes sektorites ning mille olulisus ja suur sotsiaalne väärtus on kriisi tingimustes ilmsiks tulnud. Mitte kõik liikmesriigid ei ole veel ratifitseerinud ja rakendanud ILO konventsiooni nr 131 miinimumpalga kindlaksmääramise kohta.
__________________	__________________
	1 https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/DDN-20180316-1

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Naistel, noortel, madala kvalifikatsiooniga töötajatel ja puuetega inimestel on teiste rühmadega võrreldes suurem tõenäosus saada miinimumpalka või madalat palka. Majanduslanguse, näiteks Covid-19 kriisi ajal muutub miinimumpalga tähtsus madalapalgaliste töötajate kaitsmisel üha olulisemaks ning see on hädavajalik kestliku ja kaasava majanduse taastumise toetamiseks. Miinimumpalga küsimusega tegelemine aitab kaasa soolisele võrdõiguslikkusele, soolise palga- ja pensionilõhe kaotamisele ning naiste vaesusest väljaaitamisele.	(8) Naistel, noortel ja eakatel töötajatel, sisserändajatel, üksikvanematel, madala kvalifikatsiooniga töötajatel, puuetega inimestel ja eelkõige diskrimineerimise mitmekordsete vormide all kannatavatel isikutel on endiselt suurem tõenäosus saada miinimumpalka või madalat palka. Miinimumpalga piisavuse ja õigluse tagamine ja parandamine aitab kaasa puudest tingitud palgalõhe vähendamisele, kõigi põlvkondade vajaduste rahuldamisele, soolisele võrdõiguslikkusele, soolise palga- ja pensionilõhe kaotamisele ning naiste ja nende perede vaesusest väljaaitamisele. Võrdse tasu tagamine ning töö- ja eraelu hea tasakaalu soodustamine on liidu kestliku majanduskasvu jaoks väga olulised.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Covid-19 pandeemia mõjutab suuresti teenustesektorit ja väikeettevõtlust, kus suur osa töötajatest saavad miinimumpalka. Lisaks on miinimumpalk oluline ka seoses struktuursete suundumustega, mis kujundavad ümber tööturge ja mida üha enam iseloomustab ebatüüpilise ja ebakindla töö suur osakaal. Need suundumused on suurendanud tööturu polariseerumist, mille tulemusena on enamikus liikmesriikides suurenenud madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töökohtade osakaal ning mõnes liikmesriigis on suurenenud ka palkade ebavõrdsus.	(9) COVID-19 pandeemia mõjutab suuresti teenustesektorit, mikro- ja väikeettevõtlust, kus suur osa töötajatest saavad madalat või miinimumpalka. Seetõttu on miinimumpalk oluline ka seoses struktuursete suundumustega, mis kujundavad ümber tööturge ja mida üha enam iseloomustab ebatüüpilise ja ebakindla töö suur osakaal, mis sageli hõlmab osaajatööd, hooajatööd, platvormitööd ja ajutist renditööd. Need suundumused on mitmel juhul suurendanud tööturu polariseerumist, mille tulemusena on enamikus liikmesriikides suurenenud madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töökohtade osakaal ning mõnes liikmesriigis on suurenenud ka palkade ebavõrdsus. Ebatüüpiliste lepingutega töötajatel on raskem organiseeruda ja võidelda kollektiivlepingute eest. Sellised strateegiad nagu ametiühingute represseerimine („union-busting“) nõrgestavad ametiühinguid ja seetõttu toovad kaasa vähem või halvemate tingimustega kollektiivlepinguid. Lisaks nõrgestab ka tööandjaorganisatsioonide vähene või vähenev katvus kollektiivläbirääkimisi.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Kuigi paindlik tööturg ja uued tööhõivevormid, sh osalise tööajaga töö ja töötamine mitme tööandja juures korraga, ei ole iseenesest ja tingimata ebasoodsad, ning töötajad ise vahel eelistavad neid, ei tohiks need põhjustada palgavaesust ega kõrvalehoidmist miinimumpalka käsitlevatest eeskirjadest ja kokkulepetest.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9b) Seetõttu tuleks välja töötada uued tehnoloogiad, uuenduslik halduslik lähenemisviis ning sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste uued vormid, et digitaalmajanduse uues sotsiaalses ja majanduslikus olukorras tagada kõigile töötajatele miinimumpalk ja kaitse.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kuigi miinimumpalga kaitse on olemas kõigis liikmesriikides, tuleneb see mõnes liikmesriigis õigusnormidest (seadusjärgne miinimumpalk) ja kollektiivlepingutest, samas kui teistes on see tagatud eranditult kollektiivlepingute alusel.	(10) Miinimumpalga kaitse on olemas kõigis liikmesriikides. See kaitse tuleneb õigusnormidest ja kollektiivlepingutest. Paljudes liikmesriikides kehtib seadusjärgne miinimumpalk. Mõnes liikmesriigis on sotsiaalpartnerid palgakujunduseks välja töötanud hästi toimivad autonoomsed kollektiivläbirääkimiste struktuurid. Nendes liikmesriikides suudavad tööturu osapooled pidada tõhusalt läbirääkimisi ja jälgida sõlmitud lepingute rakendamist. Palgakujundus kollektiivlepingute kaudu aitab kaasa palgakujunduse tasakaalustatud arengule ja palgavaesuse vähendamisele ning on osutunud sotsiaalmajanduslikust seisukohast kasulikuks. Austada tuleks liikmesriikide erinevaid riiklikke traditsioone.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Kollektiivlepingutes madalapalgaliste kutsealade jaoks ette nähtud miinimumpalga kaitse on enamikul juhtudel piisav; mitmes liikmesriigis on seadusjärgne miinimumpalk teiste palkadega võrreldes madal. 2018. aastal ei taganud seadusjärgne miinimumpalk ühele palgasaajale piisavat sissetulekut, et jõuda vaesusriski piirini üheksas liikmesriigis. Lisaks ei ole miinimumpalk selle vähendatud määra kohaldamise (erisused) ja seadusjärgsest miinimumpalgast tehtavate mahaarvamiste tõttu enam piisav.	(11) Kollektiivlepingutest tulenev madalapalgaliste kutsealade jaoks ette nähtud miinimumpalga kaitse on enamikul juhtudel piisav ja tagab inimväärse elatustaseme ning on osutunud tõhusaks vahendiks palgavaesuse vastu võitlemisel. Paljudes liikmesriikides on seadusjärgne miinimumpalk teiste palkadega võrreldes enamasti madal. 2018. aastal ei taganud seadusjärgne miinimumpalk ühele palgasaajale piisavat sissetulekut, et jõuda vaesusriski piirini üheksas liikmesriigis, mis ei ole kooskõlas liidu eesmärkidega, nagu need on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9. Lisaks ei ole miinimumpalk selle vähendatud määra kohaldamise (erisused) ja seadusjärgsest miinimumpalgast tehtavate mahaarvamiste tõttu enam piisav ning suurendab selliste töötajate vaesuse ohtu nii avalikus kui ka erasektoris.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Kõik liidu töötajad ei ole miinimumpalgaga kaitstud. Tegelikkuses saavad mõnes liikmesriigis mõned töötajad, isegi kui nad on miinimumpalga kaitsega hõlmatud, kehtivate õigusnormide eiramise tõttu seadusega ettenähtud miinimumpalgast väiksemat tasu. Eelkõige mõjutab selline nõuete rikkumine naisi, noori töötajaid, puuetega inimesi ja põllumajandustöötajaid. Liikmesriikides, kus miinimumpalga kaitse on ette nähtud üksnes kollektiivlepingute alusel, on selle kaitsega hõlmamata töötajate osakaal hinnanguliselt 2-55 % kõigist töötajatest.	(12) Kõik liidu töötajad ei ole miinimumpalgaga kaitstud. Tegelikkuses saavad mõnes liikmesriigis mõned töötajad, isegi kui nad on miinimumpalga kaitsega hõlmatud, kehtivate õigusnormide eiramise tõttu või tulenevalt seadusjärgse miinimumpalga praegustest erisustest ja mahaarvamistest seadusjärgsest miinimumpalgast väiksemat tasu. Kui sellised erisused on olemas, peaksid liikmesriigid need korrapäraselt läbi vaatama, et hinnata nende mõju haavatavatele töötajate rühmadele. Eelkõige mõjutab selline nõuete rikkumine naisi, noori töötajaid, eakaid töötajaid, madala kvalifikatsiooniga töötajaid, võõrtöötajaid, üksikvanemaid, puuetega inimesi, ebatüüpilises töösuhtes olevaid töötajaid, näiteks platvormitöötajaid, osalise tööajaga töötajaid, põllumajandustöötajaid, hooajatöötajaid ja tähtajalisi töötajaid, mis omakorda toob kaasa palkade vähenemise. Liikmesriikides, kus miinimumpalga kaitse tuleneb üksnes kollektiivlepingutest, on selle kaitsega hõlmamata töötajate osakaal hinnanguliselt 2–55 % kõigist töötajatest.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12a) Selleks et vältida selliste kaitstud töövõimaluste levimist, mis ei ole kooskõlas miinimumpalka käsitlevate õigusaktidega, ja et ära hoida puuetega inimeste diskrimineerimist, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et kaitstud töökohtade suhtes kohaldatakse standardeid, seadusi või kokkuleppeid, mis kehtivad sektoris, kus nad tegutsevad.

 Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Kuigi jõulised kollektiivläbirääkimised sektori või sektoriülesel tasandil aitavad tagada piisava miinimumpalga kaitse, on traditsioonilised kollektiivläbirääkimiste struktuurid viimastel aastakümnetel nõrgenenud, mis on osaliselt tingitud majanduse struktuursetest nihetest vähem ametiühingutega liitunud sektorite suunas ning ametiühingusse kuulumise vähenemisest, mis on seotud ebatüüpiliste ja uute töövormide arvu suurenemisega.	(13) Kuigi jõulised kollektiivläbirääkimised sektori või sektoriülesel tasandil aitavad tagada piisava ja õiglase miinimumpalga kaitse kollektiivlepingutest tulenevate palkade kujul, on traditsioonilised kollektiivläbirääkimiste struktuurid viimastel aastakümnetel nõrgenenud, mis on tingitud tööandjate liitu kuulumise vähenemisest, majanduse struktuursetest nihetest vähem ametiühingutega liitunud sektorite suunas ning ametiühingusse kuulumise vähenemisest, mis on tingitud ebastandardsete ja ebakindlate töövormide arvu suurenemisest. Lisaks sattusid 2008. aasta finantskriisi järel suure surve alla valdkondlikud ja sektoriülesed kollektiivläbirääkimised. Piisava ja õiglase miinimumpalga saavutamiseks on valdkondlikud ja sektoriülesed kollektiivläbirääkimised siiski olulised ning seetõttu tuleb neid edendada ja tugevdada.

 Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Komisjon on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 154 kahes etapis konsulteerinud sotsiaalpartneritega võimalike meetmete küsimuses, et lahendada liidus piisava miinimumpalga kaitsega seotud probleemid. Sotsiaalpartnerid ei jõudnud nende küsimuste üle läbirääkimiste alustamises kokkuleppele. Siiski on oluline võtta liidu tasandil meetmeid, et tagada liidu töötajate kaitse piisava miinimumpalgaga, võttes arvesse sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide tulemusi.	(14) Komisjon on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 154 kahes etapis konsulteerinud sotsiaalpartneritega võimalike meetmete küsimuses, et lahendada liidus piisava ja õiglase miinimumpalga kaitsega seotud probleemid. Sotsiaalpartnerid ei jõudnud nende küsimuste üle läbirääkimiste alustamises kokkuleppele. Siiski on oluline subsidiaarsuse põhimõtet järgides võtta liidu tasandil meetmeid, et tagada liidu töötajate kaitse piisava ja õiglase miinimumpalgaga, võttes arvesse sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide tulemusi.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidu tasandil miinimumnõuded, et tagada nii miinimumpalga piisav tase kui ka töötajate juurdepääs miinimumpalga kaitsele kas seadusjärgse miinimumpalgana või kollektiivlepingus sätestatud palgana vastavalt käesolevas direktiivis antud määratlusele.	(15) Töö- ja elutingimuste parandamiseks ning ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks liidus kehtestatakse käesoleva direktiiviga liidu tasandil miinimumnõuded, et tagada nii miinimumpalga õiglus ja piisavus kui ka töötajate juurdepääs miinimumpalga kaitsele kas seadusjärgse miinimumpalgana, kui see on kehtestatud, või kollektiivlepingutest tulenevate palkadena vastavalt käesolevas direktiivis antud määratlusele.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Pidades täielikult silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõiget, 5 ei ole käesoleva direktiivi eesmärk miinimumpalga taseme ühtlustamine kogu liidus ega miinimumpalga kehtestamise ühtse mehhanismi kehtestamine. See ei piira liikmesriikide vabadust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk või soodustada juurdepääsu kollektiivlepinguga ette nähtud miinimumpalga kaitsele, lähtudes iga riigi tavadest ja eripäradest ning austades täielikult riikide pädevust ja sotsiaalpartnerite lepinguvabadust. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriike, kus miinimumpalga kaitse on tagatud üksnes kollektiivlepinguga, kehtestama seadusjärgset miinimumpalka ega muutma kollektiivlepinguid üldiselt kohaldatavaks. Samuti ei kehtestata käesoleva direktiiviga palgataset, mis kuulub riikliku tasandi sotsiaalpartnerite lepinguvabaduse hulka ja liikmesriigi pädevusse selles küsimuses.	(16) Pidades täielikult silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõiget 5, ei ole käesoleva direktiivi eesmärk miinimumpalga taseme ühtlustamine kogu liidus ega miinimumpalga kehtestamise ühtse mehhanismi kehtestamine. Selle eesmärk on tagada riiklikul tasandil piisav ja õiglane miinimumpalk inimväärseks eluks vajalikul tasemel, parandada elatustaset ning ennetada ja vähendada vaesust liidus. Samas ei piirata käesoleva direktiiviga liikmesriikide vabadust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk või soodustada juurdepääsu kollektiivlepinguga ette nähtud miinimumpalga kaitsele, lähtudes iga riigi tavadest ja eripäradest ning austades täielikult riikide pädevust ja sotsiaalpartnerite vabadust sõlmida lepinguid. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriike, kus miinimumpalga kaitse on tagatud üksnes kollektiivlepinguga, kehtestama seadusjärgset miinimumpalka ega muutma kollektiivlepinguid üldiselt kohaldatavaks, samuti ei tohiks käesolevat direktiivi selliselt tõlgendada. Samuti ei kehtestata käesoleva direktiiviga palgataset, mis kuulub sotsiaalpartnerite õiguse hulka sõlmida lepinguid riiklikul tasandil, ja liikmesriigi pädevusse selles küsimuses.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada nende töötajate suhtes, kellel on siseriiklike õigusaktide, tavade või kollektiivlepingute kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud kriteeriume töötaja staatuse kindlaksmääramiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse võivad kuuluda koduabilised, nõudetöö tegijad, lühiajalises töösuhtes olevad töötajad, vautšeripõhise töö tegijad, fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, platvormitöötajad, praktikandid ja õpipoisid, tingimusel, et nad vastavad kõnealustele kriteeriumidele. Tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuna nad ei vasta nendele kriteeriumidele. Liikmesriigi õiguses määratletud füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamine kas riigisiseselt või piiriülestes olukordades on valesti deklareeritud töö vorm, mis sageli seostub deklareerimata tööga. Fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjaga on tegemist juhul, kui isik deklareerib ennast teatavate õiguslike kohustuste või maksukohustuste vältimiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, kuigi tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Sellised isikud peaksid kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleks juhinduda töö tegeliku tegemisega seotud üksikasjadest, mitte tugineda sellele, kuidas pooled suhet kirjeldavad.	(17) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada nende töötajate suhtes, kellel on siseriiklike õigusaktide, tavade või kollektiivlepingute kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud kriteeriume töötaja staatuse kindlaksmääramiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse võivad kuuluda nii avaliku kui ka erasektori töötajad, kelle töötasu arvestatakse tulemuse alusel, kui siseriiklik õigus seda lubab, meremehed, koduabilised, nõudetöö tegijad, lühiajalises töösuhtes olevad töötajad, vautšeripõhise töö tegijad, töötajad, kes on fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, platvormitöötajad, kaitstud töökohtadel töötajad, osalise tööajaga töötajad, teised ebatüüpilises töösuhtes töötajad, praktikandid ja õpipoisid, tingimusel, et nad vastavad kõnealustele kriteeriumidele. Liikmesriigi õiguses määratletud füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamine kas riigisiseselt või piiriülestes olukordades on valesti deklareeritud töö vorm, mis sageli seostub deklareerimata tööga. Fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjaga on tegemist juhul, kui isik deklareerib ennast teatavate õiguslike kohustuste või maksukohustuste vältimiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, kuigi tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Sellised isikud peaksid kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleks juhinduda töö tegeliku tegemisega seotud üksikasjadest, mitte tugineda sellele, kuidas pooled suhet kirjeldavad.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Sotsiaalses turumajanduses peaks kõigil töötegijatel olema inimväärne sissetulek ja nad peaksid suutma ennast ja oma peret üleval pidada. Kasutusele tuleks võtta lahendused palgavaesuse, kõlvatu konkurentsi ja sotsiaalse ebavõrdsuse vältimiseks. Selles osas on keskne tähtsus piisaval ja õiglasel miinimumpalgal. Liikmesriigid peaksid tagama, et järgitakse siseriiklikus õiguses või liikmesriikide kollektiivlepingutes sätestatud maksimaalset tööaega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/88/EÜ1a ning muude tervishoidu ja ohutust käsitlevate sätetega, et kaitsta töötajate füüsilist ja vaimset heaolu. Liikmesriigid võivad võtta mõjusaid meetmeid mõnede tööandjate tava vastu töötoodangut suurendada või tööd intensiivistada, kui miinimumpalka rakendatakse või suurendatakse, kuna sellega vähendatakse kaudselt minimaalset tunnipalka ja töötatakse vastu käesoleva direktiivi eesmärgile.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (EÜT L 299, 18.11.2003, lk 9).

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Hästi toimivad kollektiivläbirääkimised palgakujunduse üle on oluline vahend, et tagada töötajatele piisava miinimumpalga kaitse. Liikmesriikides, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, toetavad kollektiivläbirääkimised üldisi palgasuundumusi ja aitavad seega parandada miinimumpalga piisavust. Liikmesriikides, kus miinimumpalga kaitse on tagatud üksnes kollektiivläbirääkimistega, määravad miinimumpalga taseme ja kaitstud töötajate osakaalu otseselt kollektiivläbirääkimiste süsteemi toimimine ja kollektiivläbirääkimiste katvus. Jõulised ja hästi toimivad kollektiivläbirääkimised koos ulatusliku sektoripõhiste või sektoriüleste kollektiivlepingutega hõlmatusega suurendavad miinimumpalga piisavust ja katvust.	(18) Kollektiivläbirääkimised peaksid igal juhul olema kooskõlas ILO konventsiooniga nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta, ILO konventsiooniga nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse kohta, ILO konventsiooniga nr 154 kollektiivläbirääkimiste kohta, ILO soovitusega nr 91 kollektiivlepingute kohta ning põhiõiguste harta ja sotsiaalhartaga. Hästi toimivad kollektiivläbirääkimised palgakujunduse üle on oluline vahend, et tagada töötajatele kaitse inimväärset elatustaset pakkuva piisava ja õiglase miinimumpalga kaudu. Liikmesriikides, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, toetavad kollektiivläbirääkimised üldisi palgasuundumusi ja aitavad seega parandada miinimumpalga piisavust ja õiglust ning töötajate töö- ja elutingimusi. Liikmesriikides, kus miinimumpalga kaitse on tagatud üksnes kollektiivläbirääkimistega, kollektiivlepingutest tulenevate palkade kujul, määravad miinimumpalga taseme ja kaitstud töötajate osakaalu otseselt kollektiivläbirääkimiste süsteemi toimimine ja kollektiivläbirääkimiste katvus. Jõulised ja hästi toimivad kollektiivläbirääkimised koos ulatusliku sektoripõhiste või sektoriüleste kollektiivlepingutega hõlmatusega suurendavad kollektiivlepingutest tuleneva miinimumpalga piisavust ja katvust kollektiivlepingutest tulenevate palkade kujul.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18b) Miinimumpalga kaitse kollektiivlepingute kaudu on kasulik nii töötajatele ja tööandjatele kui ka ettevõtetele. Mõningates liikmesriikides puudub nii seadusjärgne miinimumpalk kui ka kollektiivlepingute üldkohustuslikuks muutmise süsteem. Palgad, sealhulgas miinimumpalga kaitse kehtestatakse üksnes sotsiaalpartnerite kollektiivläbirääkimiste teel. Nende liikmesriikide keskmine palgatase on liidu kõrgeimate hulgas. Neid süsteeme iseloomustab kollektiivläbirääkimiste väga suur katvus ning suur seotus nii tööandjate ühenduste kui ka ametiühingutega. Süsteemides, kus miinimumpalk tuleneb kollektiivlepingutest, mis on tehtud üldiselt kohaldatavaks, ilma et vastuvõtval asutusel oleks kohaldatavate sätete sisu suhtes mingit kaalutlusõigust, ei tuleks miinimumpalka käsitada seadusjärgse miinimumpalgana.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Arvestades, et kollektiivläbirääkimisi peetakse vähem, on oluline, et liikmesriigid toetaksid kollektiivläbirääkimiste pidamist, suurendamaks töötajate võimalust saada kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalka. Liikmesriikides, kus peetakse palju kollektiivläbirääkimisi, on madalapalgaliste töötajate osakaal väike ja miinimumpalk kõrge. Liikmesriikides, kus madalapalgaliste osakaal on väike, on kollektiivläbirääkimiste katvus üle 70 %. Samuti on enamikus liikmesriikides, kus miinimumpalk on mediaanpalgaga võrreldes kõrge, kollektiivläbirääkimiste katvus üle 70 %. Kuigi kõiki liikmesriike tuleks julgustada kollektiivläbirääkimisi toetama, peaksid need, kes sellist katvust ei ole saavutanud, sotsiaalpartneritega konsulteerides ja/või nende nõusolekul nägema ette hõlbustavate menetluste ja institutsioonilise korralduse raamistiku, mis loob võimalused kollektiivläbirääkimiste pidamiseks, ja kui selline raamistik on juba olemas, seda tugevdama. Selline raamistik tuleks kehtestada seadusega või kolmepoolse kokkuleppega.	(19) Arvestades, et kollektiivläbirääkimisi peetakse vähem, on oluline, et liikmesriigid kaitseksid kollektiivläbirääkimiste pidamise õigust ja toetaksid kollektiivläbirääkimiste pidamist, suurendamaks töötajate võimalust saada kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalka. See kehtib eelkõige liikmesriikide kohta, kus kollektiivläbirääkimiste katvus on madal, ning juhtumite kohta, kus rahvusvahelised ja suurkorporatsioonid kasutavad sotsiaalset dumpingut ja kasutavad jätkuvalt ära lünki sotsiaalsüsteemides. Liikmesriikides, kus peetakse palju kollektiivläbirääkimisi, on madalapalgaliste töötajate osakaal väike ja miinimumpalk kõrge. Liikmesriikides, kus madalapalgaliste osakaal on väike, on kollektiivläbirääkimiste katvus üle 70 %. Samuti on enamikus liikmesriikides, kus miinimumpalk on mediaanpalgaga võrreldes kõrge, kollektiivläbirääkimiste katvus üle 70 %. Kuigi kõiki liikmesriike tuleks julgustada kollektiivläbirääkimisi toetama ja järk-järgult suurendama kollektiivläbirääkimiste katvust nii et see hõlmaks vähemalt 80 % töötajate palku, peaksid need, kes sellist katvust ei ole saavutanud, sotsiaalpartneritega konsulteerides ja/või nende nõusolekul nägema ette hõlbustavate menetluste ja institutsioonilise korralduse raamistiku, mis loob võimalused kollektiivläbirääkimiste pidamiseks, ja kui selline raamistik on juba olemas, seda tugevdama. Selline raamistik tuleks kehtestada seadusega, kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga, pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega, kokkuleppel sotsiaalpartneritega või ühise taotluse alusel sotsiaalpartnerite vahel.
	(19a) Liikmesriigid peaksid koostöös sotsiaalpartneritega koostama ja ellu viima kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskava. Kõnealune tegevuskava tuleks läbi vaadata ja vajadusel muuta vähemalt iga kahe aasta järel. Tegevuskavast tuleks teavitada ka komisjoni ja see tuleks avalikustada. Liikmesriikide kollektiivläbirääkimiste katvuse määrad erinevad märkimisväärselt mitmete tegurite tõttu, sealhulgas riiklikud traditsioonid ja tavad ning nende ajalooline taust. Seda tuleb arvesse võtta, kui hinnatakse edusamme suurema kollektiivläbirääkimiste katvuse saavutamisel, eelkõige seoses käesolevas direktiivis ette nähtud tegevuskavaga.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Piisava miinimumpalga tagamiseks on vaja mõistlikke norme, menetlusi ja tavasid seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks ja ajakohastamiseks, kaitstes samal ajal töökohti ja ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet. Need hõlmavad mitut tegurit, mis aitavad tagada seadusjärgse miinimumpalga piisavuse, sealhulgas piisavuse hindamise kriteeriumid ja näitajad, korrapärane ja õigeaegne ajakohastamine, nõuandvate organite olemasolu ja sotsiaalpartnerite kaasamine. Viimaste õigeaegne ja tõhus kaasamine on osa heast valitsemistavast, mis võimaldab teadlikku ja kaasavat otsustusprotsessi.	(20) Piisava ja õiglase miinimumpalga tagamiseks on vaja mõistlikke ja selgeid norme, läbipaistvaid menetlusi ja tõhusaid tavasid seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks ja ajakohastamiseks, sealhulgas automaatse indekseerimise kaudu, kui seda kohaldatakse, ning samal ajal tuleb kaitsta olemasolevaid ja luua uusi kvaliteetseid töökohti ning tagada ettevõtjate, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused ja konkurentsivõime. Need normid, menetlused ja tavad hõlmavad mitmeid tegureid, mis aitavad tagada ja säilitada seadusjärgse miinimumpalga piisavuse ja õigluse – näiteks piisavuse ja õigluse hindamise kriteeriume ja juhtnäitajaid, korrapärast ja õigeaegset ajakohastamist, nõuandvate organite panust ja sotsiaalpartnerite kaasamist. Sotsiaalpartnerite õigeaegne, kõikehõlmav ja tulemuslik kaasamine on teadlikku ja kaasavat otsustusprotsessi võimaldava hea valitsemistava eeltingimus, võttes samal ajal arvesse, et sotsiaalne ja majanduslik tegelikkus on pidevas muutuses.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Miinimumpalka peetakse piisavaks, kui see on õiglane võrreldes palgajaotusega riigis ja kui see tagab inimväärse elatustaseme. Seadusjärgse miinimumpalga piisavus määratakse kindlaks, võttes arvesse riiklikke sotsiaalmajanduslikke tingimusi, sealhulgas tööhõive kasvu, konkurentsivõimet ning piirkondlikke ja valdkondlikke suundumusi. Miinimumpalga piisavust tuleks hinnata vähemalt seoses selle ostujõu, tootlikkuse arengu ja suhtega brutopalga tasemesse, jaotusse ja kasvu. Rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavate näitajate kasutamine, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, võib aidata hinnata miinimumpalga piisavust võrreldes brutopalga tasemega.	(21) Miinimumpalka peetakse piisavaks ja õiglaseks, kui see parandab palgajaotust riigis ja kui see tagab inimväärse elatustaseme töötajatele ja nende perekondadele täistööajaga töölepingu alusel. Seadusjärgse miinimumpalga piisavus ja õiglus määratakse kindlaks, võttes arvesse riiklikke sotsiaalmajanduslikke tingimusi, sealhulgas tööhõive kasvu, konkurentsivõimet ning piirkondlikke ja valdkondlikke suundumusi. Miinimumpalga piisavust ja õiglust tuleks hinnata vähemalt seoses selle ostujõu ja suhtega brutopalga tasemesse, jaotusse ja kasvu. Rahvusvaheliselt tunnustatud näitajad 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast võivad aidata hinnata miinimumpalga piisavust võrreldes brutopalga tasemega. Peaaegu mitte ükski liikmesriik, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, ei küüni nende näitajateni, samas tuleb kõigil liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid, et keelustada ekspluateerivalt madalad palgad. Lisaks võib sellega seoses olla abiks reaalhindadega kaupade ja teenuste riiklik ostukorv, mis hõlmab sobivat eluaset, tervislikku toitu, riideid, sidevahendeid ja -kulusid, säästvat transporti ja energiat, isiklikku hooldust, tervishoidu ja meditsiinitarbeid, lastehoidu ning ressursse, mis võimaldavad sisulist osalemist ühiskonnas, spordis, kultuuri-, haridus- ja sotsiaaltegevuses, ning kindlustust ja sääste, et kaitsta end ettenägematute sündmuste eest. Lisaks on piisav ja õiglane miinimumpalk oluline vahend, et toetada õiglast üleminekut digitaal- ja rohelisele majandusele.

 Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et suurendada miinimumpalga piisavust kõigi töötajate rühmade jaoks, tuleks seadusjärgse miinimumpalga erisusi ja sellest tehtavaid mahaarvamisi vähendada miinimumini, tagades samas, et nende määratlemisel konsulteeritakse nõuetekohaselt sotsiaalpartneritega. Mõned seadusjärgsest miinimumpalgast tehtavad mahaarvamised võivad olla põhjendatud õiguspärase eesmärgiga, nagu liigselt makstud summad või kohtu määratud mahaarvamised. Muud meetmed, näiteks töö tegemiseks vajaliku varustusega seotud mahaarvamine või mitterahalise toetuse, näiteks majutuse mahaarvamine, võivad olla põhjendamatud või ebaproportsionaalsed.	(22) Selleks et edendada ja tagada miinimumpalga piisavust ja õiglust, mis tagab kõigile töötajate rühmadele inimväärse elatustaseme, on vaja kohaldada võrdse kohtlemise põhimõtet ja võidelda diskrimineerimise vastu. Ühegi töötaja väljajätmine seadusjärgse miinimumpalga kaitse alt ei saa olla põhjendatud. Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tohiks tõlgendada nii, et sellega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus kehtestada miinimumpalga erisused ja mahaarvamised. Seadusjärgse miinimumpalga erinevused ja mahaarvamised, mille tulemuseks on seadusjärgsest miinimumpalgast madalam palgatase, peaksid olema minimaalsed, kuna need kahjustavad töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet ja käesoleva direktiivi eesmärki. Seetõttu ei tohiks seadusjärgsest miinimumpalgast maha arvata tööga seotud kulusid, nagu töö tegemiseks vajalik varustus, ega mitterahalisi toetusi, näiteks majutus, kuna tööandja ei maksa neid töötajale vastutasuks tehtud töö eest.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Arvestades naiste üleesindatust madalapalgalistel töökohtadel, võib miinimumpalk aidata märkimisväärselt vähendada olemasolevat soolist palgalõhet, eeldusel et see on kehtestatud piisaval tasemel ja et töötajaid ei diskrimineerita viisil, mis võiks põlistada naiste töö alahindamist. Kooskõlas käesoleva direktiiviga ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/6781a artiklile 9 peaksid liikmesriigid esitama käesolevas direktiivis osutatud statistika ja teabe liigitatuna soo ja etnilise tausta alusel, kui see on diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks asjakohane.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Riiklike seadusjärgse miinimumpalga raamistike toimimise tagamiseks on vaja tõhusat täitmise tagamise süsteemi, sealhulgas kontrolli ja kohapealset kontrolli. Täitevasutuste tõhususe suurendamiseks on vaja ka tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, sealhulgas eriti oluliste probleemide lahendamiseks, mis on seotud allhangete, fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate või ületunnitöö registreerimata jätmisega. Lisaks peaks töötajatel olema lihtne saada asjakohast teavet kohaldatava seadusjärgse miinimumpalga kohta, et tagada nende töötingimustega seoses piisav läbipaistvus ja prognoositavus.	(23) Riiklike seadusjärgse miinimumpalga raamistike toimimise ja järgimise ning kõigi töötajate tööstandarditest kinnipidamise tagamiseks on vaja tõhusat täitmise tagamise süsteemi, sealhulgas tugevdatud seiret, järelevalvet ja kohapealset kontrolli. Selleks et tagada tööjärelevalve tõhusus, peaks liikmesriikidel olema piisavalt tööinspektoreid vastavalt ILO konventsioonile nr 81 töötingimuste järelevalve kohta ja ILO III aruandele 2006. aastal toimunud rahvusvahelise töökonverentsi 95. istungi kohta1a, milles soovitatakse, et iga 10 000 töötaja kohta peaks olema üks tööinspektor. Täitevasutuste tõhususe suurendamiseks on vaja ka tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, sealhulgas eriti oluliste probleemide lahendamiseks, mis on seotud kuritarvituslike allhangete, fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate või ületunnitöö registreerimata jätmisega. Lisaks peaks töötajatel olema lihtne saada teavet kohaldatava seadusjärgse miinimumpalga kohta, sealhulgas kaebuste esitamise mehhanismide, lepitus- ja õiguskaitsemehhanismide kohta, mis peaks olema kättesaadav ka puuetega inimestele juurdepääsetavas vormis, et tagada nende töötingimuste suur läbipaistvus ja prognoositavus ning nende õiguste jõustamine. Liikmesriigid peaksid selle tagamiseks muu hulgas looma spetsiaalsed avalikud veebisaidid ja korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid.
	_____________________
	1a https://www.ilo.org/public/english/standards/relm/ilc/ilc95/pdf/rep-iii-1b.pdf

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Õigusnormides või kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalga kaitse tõhus rakendamine on oluline riigihanke- ja kontsessioonilepingute täitmisel. Selliste kollektiivlepingute täitmata jätmist, mis näevad ette miinimumpalga kaitse teatavas sektoris, võib nende lepingute täitmisel või sellele järgnevas alltöövõtuahelas tõepoolest esineda, mille tulemusel makstakse töötajatele madalamat palka kui sektoripõhistes kollektiivlepingutes kokku lepitud palgatase. Niisuguse olukorra ärahoidmiseks tuleb ettevõtjatel maksta oma töötajatele palka, mis on ette nähtud vastava sektori ja asjaomase geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes, et täita tööõiguse valdkonnas kehtivaid kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta)7 artikli 18 lõikes 2 ja artikli 71 lõikes 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid)8 artikli 36 lõikes 2 ja artikli 88 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL(kontsessioonilepingute sõlmimise kohta)9 artikli 30 lõikes 3 ja artikli 42 lõikes 1.	(24) Õigusnormides või kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalga kaitse tõhus rakendamine on oluline riigihanke- ja kontsessioonilepingute täitmisel. Ametiühingute, töötajate organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimistel osalemise õiguse mittetunnustamist ning miinimumpalga kaitset käsitlevate kollektiivlepingute ja sellistes lepingutes sätestatud töötingimuste mittejärgimist võib nende lepingute täitmisel või sellele järgnevas alltöövõtuahelas tõepoolest esineda, mille tulemusel makstakse töötajatele madalamat palka kui sektoripõhistes kollektiivlepingutes kokku lepitud palgatase. Niisuguse olukorra ärahoidmiseks tuleb ettevõtjaid ja nende alltöövõtjaid teavitada kohaldatavatest miinimumpalga kaitsest ja töötingimustest, sealhulgas organiseerumisõigusest ja kollektiivsest läbirääkimisõigusest. Ettevõtjad peaksid olema avatud pidama läbirääkimisi ametiühingutega ja tegema nendega koostööd, edendama töösuhteid ja maksma oma töötajatele palka, mis on ette nähtud vastava sektori ja asjaomase geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes, et täita tööõiguse valdkonnas kehtivaid kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta)7 artikli 18 lõikes 2 ja artikli 71 lõikes 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid)8 artikli 36 lõikes 2 ja artikli 88 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (kontsessioonilepingute sõlmimise kohta)9 artikli 30 lõikes 3 ja artikli 42 lõikes 1.
____________________	___________________
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).	7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).	8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).	9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24a) Liidu fondidest ja programmidest rahalise toetuse taotlejate jaoks tuleks riigihanke-eeskirju ja kontsessioone käsitlevaid eeskirju kohaldada nõuetekohaselt seoses kollektiivlepingute ja miinimumpalga kohaldamisega, kui need on olemas.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Usaldusväärne järelevalve ja andmete kogumine on miinimumpalga tõhusa kaitse tagamise võti. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikidelt saadud iga-aastaste andmete ja teabe põhjal aruande, milles ta hindab miinimumpalga kaitse piisavuse ja katvuse arengut. Lisaks tuleks edusamme jälgida ELi tasandi majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise protsessi raames. Sellega seoses peaks tööhõivekomitee igal aastal analüüsima olukorda liikmesriikides, tuginedes komisjoni koostatud aruannetele ja muudele mitmepoolse järelevalve vahenditele, nagu võrdlusuuringud.	(25) Miinimumpalga tõhusa kaitse tagamiseks on oluline usaldusväärne järelevalve ja andmete kogumine. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande miinimumpalga kaitse piisavuse ja katvuse ning kollektiivläbirääkimiste katvuse tasemete ja arengu kohta, võttes aluseks iga-aastased andmed ja teabe, mille liikmesriigid esitavad pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist. Lisaks tuleks edusamme jälgida ELi tasandi majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise protsessi raames. Sellega seoses peaks tööhõivekomitee igal aastal analüüsima olukorda liikmesriikides komisjoni koostatud aruannete põhjal, võttes arvesse liikmesriikide, Euroopa sektoritevaheliste sotsiaalpartnerite, Eurofoundi ja muude mitmepoolse järelevalve vahendite, näiteks võrdlusuuringute esitatud teavet.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Töötajatel peaks olema võimalik kasutada oma kaitseõigust, kui rikutakse neile miinimumpalga kaitsega tagatud õigusi. Selleks et vältida olukorda, kus töötajad jäävad ilma oma õigustest, ning ilma et see piiraks kollektiivlepingutes ette nähtud konkreetsete õiguskaitsevahendite ja vaidluste lahendamise vormide, sealhulgas kollektiivse vaidluste lahendamise süsteemide kasutamist, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et tagada töötajatele juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele, sealhulgas piisavale hüvitisele, ning õigus tõhusale kaitsele mis tahes kahju eest, kui nad otsustavad oma kaitseõigust kasutada.	(26) Töötajaid ja nende ametiühingute esindajaid tuleks teavitada nende kaitseõigusest ja neil peaks olema võimalik kasutada oma kaitseõigust, kui rikutakse neile miinimumpalga kaitsega tagatud õigusi. Selleks et vältida olukorda, kus töötajad jäävad ilma oma õigustest, ning ilma et see piiraks kollektiivlepingutes ette nähtud konkreetsete õiguskaitsevahendite ja vaidluste lahendamise vormide, sealhulgas kollektiivse vaidluste lahendamise süsteemide, nagu vabatahtliku vahendusmenetluse kasutamist, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et tagada töötajatele juurdepääs tõhusale, õigeaegsele, tulemuslikule ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele, mis peaks vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale olema tasuta vähemalt nende töötajate jaoks, kellel ei ole piisavaid vahendeid, sealhulgas piisavale hüvitisele, ka kogu alltöövõtjate ahela ulatuses, ning õigus tõhusale kohtu- ja halduskaitsele mis tahes kahju eest, kui nad otsustavad oma kaitseõigust kasutada. Liikmesriigid peaksid kokkuleppel sotsiaalpartneritega hindama, kuidas saaks erapooletut vaidluste lahendamist veelgi parandada. Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi tõhusa, õigeaegse ja proportsionaalse jõustamise, tagades diskrimineerimisvastased põhimõtted ja hoiatavad karistused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26a) Võrdsete võimaluste ja turvalise töökeskkonna loomisele kaasa aitamiseks peaksid liikmesriigid ennetavalt kaitsma töötajaid, ametiühingu liikmeid ja esindajaid tööandjapoolse ebasoodsa kohtlemise eest reaktsioonina kaebustele, mis on esitatud eesmärgiga jõustada käesoleva direktiivi kohaseid õigusi. See kaitse peaks hõlmama ka juhtumeid, kus töötajad, ametiühingu liikmed ja esindajad kogevad tööandja nimel tegutsevate kolmandate isikute poolset ebasoodsat kohtlemist. Need olukorrad võivad muu hulgas hõlmata ebasoodsat kohtlemist tööandja sugulaste või äripartnerite, agentide või kuritegelike võrgustike poolt.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Kuigi liikmesriikide reformid ja meetmed töötajate jaoks piisava miinimumpalga kaitse suurendamiseks on samm õiges suunas, ei ole need olnud põhjalikud ega süstemaatilised. Lisaks ei pruugi riigid olla eriti huvitatud miinimumpalga piisavuse ja katvuse parandamisest, et see võib mõjuda negatiivselt nende välisele kulupõhisele konkurentsivõimele. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(28) Kuigi liikmesriikide reformid ja meetmed töötajate jaoks piisava miinimumpalga kaitse suurendamiseks on samm õiges suunas, ei ole need olnud põhjalikud ega süstemaatilised. Lisaks ei pruugi mõned liikmesriigid olla eriti huvitatud miinimumpalga piisavuse ja katvuse parandamisest, et see võib mõjuda negatiivselt nende välisele kulupõhisele konkurentsivõimele. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ning jäetakse seega liikmesriikidele õigus kehtestada ja säilitada soodsamaid sätteid. Kehtiva riikliku õigusraamistiku alusel saadud õigused peaksid jääma kehtima, kui käesoleva direktiiviga ei kehtestata soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohi vähendada töötajatele ette nähtud õigusi ega olla ka mõjuv põhjus, et vähendada töötajatele käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas võimaldatavat üldist kaitsetaset.	(29) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ning jäetakse seega liikmesriikidele õigus kehtestada ja säilitada soodsamaid sätteid, samuti innustatakse neid seda tegema. Kehtiva riikliku õigusraamistiku alusel saadud õigused peaksid jääma kehtima, kui käesoleva direktiiviga ei kehtestata soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohi vähendada töötajatele ette nähtud õigusi ega olla ka mõjuv põhjus, et vähendada töötajatele käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas juba võimaldatavat üldist kaitsetaset, sealhulgas kehtivat seadusjärgset miinimumpalka.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata oma ülevõtmisakti mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, veendumaks et selle mõju neile ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata seejuures eritähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele, samuti palutakse neil sellise hindamise tulemused avaldada. Kui leitakse, et mõju mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele on ebaproportsionaalselt suur, peaksid liikmesriigid kaaluma meetmete võtmist, et toetada neid ettevõtjaid nende tasustamisstruktuuride uute nõuetega kohandamisel.	(30) Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma ebavajalike haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest, eriti kui see pidurdab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut. Seepärast julgustatakse liikmesriike hindama oma ülevõtmisakti mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, veendumaks et selle mõju neile ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata seejuures eritähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele, samuti palutakse neil sellise hindamise tulemused avaldada. Kui leitakse, et mõju mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele on ebaproportsionaalselt suur, peaksid liikmesriigid kaaluma meetmete võtmist, et toetada neid ettevõtjaid nende tasustamisstruktuuride uute nõuetega kohandamisel.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Liikmesiikidel on võimalik kasutada tehnilise toetuse vahendit10 ja Euroopa Sotsiaalfondi+11, et arendada või parandada miinimumpalga raamistike tehnilisi aspekte, sealhulgas piisavuse hindamist, järelevalvet ja andmete kogumist, juurdepääsu laiendamist, samuti täitmise tagamist ja kõnealuste raamistike rakendamisega seotud üldise suutlikkuse suurendamist.	(31) Liikmesriikidel on võimalik kasutada tehnilise toetuse vahendit43 ja Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+)44, et arendada või parandada miinimumpalga raamistike tehnilisi aspekte, sealhulgas piisavuse hindamist, järelevalvet ja andmete kogumist, juurdepääsu laiendamist, samuti täitmise tagamist ja kõnealuste raamistike rakendamisega seotud üldise suutlikkuse suurendamist. Ühtlasi kohustab ESF+ kõiki liikmesriike eraldama asjakohase summa sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks, mida tuleks kasutada muu hulgas kollektiivläbirääkimiste katvuse edendamiseks.
__________________	________________
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2020. aasta määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend, COM/2020/409 final. Ettepanek:	10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2020. aasta määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend, COM/2020/409 final. Ettepanek:
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM/2018/382 final).	11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM/2018/382 final).

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, tagamaks, et käesoleva direktiivi rakendamisel ei oleks selliseid negatiivseid tagajärgi nagu fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate, ebatüüpiliste töölepingute ja deklareerimata töö lisandumine. Teave käesoleva direktiivi mõju kohta nendele aspektidele tuleks lisada direktiivi rakendamise läbivaatamisaruandesse.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks et parandada liidus töö- ja elutingimusi, nähakse käesoleva direktiiviga ette raamistik:	1. Selleks et parandada liidus kõigi töötajate töö- ja elutingimusi ning aidata kaasa ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele ning vähendada palgaerinevusi ja soolist palgalõhet kogu liidus, nähakse käesoleva direktiiviga ette raamistik:

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) piisava miinimumpalga kehtestamiseks;	a) piisava ja õiglase miinimumpalga kehtestamiseks, et tagada töötajatele ja nende perekondadele vähemalt inimväärne elatustase;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) töötajate juurdepääsuks miinimumpalga kaitsele kas kollektiivlepingus sätestatud palgana või seadusjärgse miinimumpalgana, kui see on kehtestatud.	b) miinimumpalga kaitseks järgmisel kujul:
	i. seadusjärgne diskrimineerimist välistav miinimumpalk, kui miinimumpalk on seadusega ette nähtud;
	ii. juurdepääs palgakujundust käsitlevatele kollektiivläbirääkimistele;
	iii. üldiselt kohaldatavad kollektiivlepingud, kui üldiselt kohaldatavad kollektiivlepingud on olemas;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide valikuvõimalust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk või soodustada juurdepääsu kollektiivlepingutega ette nähtud miinimumpalga kaitsele.	2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide valikuvõimalust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk, soodustada juurdepääsu miinimumpalga kaitsele kollektiivlepingutest tulenevate palkade kujul või teha mõlemat.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see liikmesriike, kus palgakujundus on tagatud üksnes kollektiivlepingutega, kehtestama seadusjärgset miinimumpalka ega muutma kollektiivlepinguid üldiselt kohaldatavaks.	3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa sotsiaalhartas ja asjaomastes ILO konventsioonides tunnustatud ühinemisvabaduse ning kollektiivläbirääkimiste õigusega. Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see liikmesriike, kus miinimumpalga kaitse on tagatud üksnes kollektiivlepingutega, kehtestama seadusjärgset miinimumpalka või muutma kollektiivlepinguid üldiselt kohaldatavaks. Käesolev direktiiv ei piira sotsiaalpartnerite õigust pidada läbirääkimisi, jälgida ja kehtestada töötasu kollektiivlepingute kaudu.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide liidu töötajate suhtes, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse, kollektiivlepingu või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat.	(Ei puuduta eestikeelset teksti.)

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „miinimumpalk“ – minimaalne tasu, mida tööandja on kohustatud töötajatele teatava ajavahemiku jooksul tehtud töö eest maksma ja mis arvutatakse aja või toodangu alusel;	1) „miinimumpalk“ – minimaalne tasu, mida tööandja (kas avalikus või erasektoris) on kohustatud töötajatele teatava ajavahemiku jooksul tehtud töö eest maksma ja mis arvutatakse aja alusel;

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „seadusjärgne miinimumpalk“ – seadusega või muude siduvate õigusnormidega kehtestatud miinimumpalk;	2) „seadusjärgne miinimumpalk“ – seadusega või muude siduvate õigusnormidega kehtestatud miinimumpalk, mida ei kehtestata kollektiivläbirääkimiste tulemusel;

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „kollektiivläbirääkimised“ – kõik läbirääkimised, mis toimuvad ühelt poolt tööandja, tööandjate rühma või ühe või mitme tööandjate organisatsiooni ja teiselt poolt ühe või mitme töötajate organisatsiooni vahel töötingimuste ja töölepingutingimuste kindlaksmääramiseks; ja/või tööandjate ja töötajate vaheliste suhete reguleerimine; ja/või tööandjate või nende organisatsioonide ning töötajate organisatsiooni või töötajate organisatsioonide vaheliste suhete reguleerimine;	3) „kollektiivläbirääkimised“ – kõik läbirääkimised, mis toimuvad ühelt poolt tööandja, tööandjate rühma või ühe või mitme tööandjate organisatsiooni ja teiselt poolt ühe või mitme ametiühingu vahel töötingimuste ja töölepingutingimuste kindlaksmääramiseks; ja/või tööandjate ja töötajate vaheliste suhete reguleerimine; ja/või tööandjate või nende organisatsioonide ning ametiühingute vaheliste suhete reguleerimine;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „kollektiivleping“ – kõik kirjalikud töötingimusi ja töölepingutingimusi käsitlevad kokkulepped, mille sotsiaalpartnerid kollektiivläbirääkimiste tulemusena sõlmivad;	4) „kollektiivleping“ – kirjalik kokkulepe, mille sätted käsitlevad töötingimusi ja töölepingutingimusi, eelkõige töötasu, mille sotsiaalpartnerid kollektiivläbirääkimiste tulemusena sõlmivad;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) „kollektiivläbirääkimiste katvus“ – nende töötajate osakaal riigis, kelle suhtes kollektiivlepingut kohaldatakse.	5) „kollektiivläbirääkimiste katvus“ – nende töötajate osakaal riigis, kelle suhtes töötasu reguleerivat kollektiivlepingut kohaldatakse;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamiseks teevad liikmesriigid sotsiaalpartneritega konsulteerides vähemalt järgmist:	1. Kollektiivläbirääkimiste õiguse kasutamise tagamiseks palgakujunduses, kollektiivläbirääkimiste katvuse tugevdamiseks ja laiendamiseks ning töötajatele juurdepääsu võimaldamiseks kollektiivlepingutest tulenevale miinimumpalga kaitsele, teevad liikmesriigid sotsiaalpartneritega koostööd tehes vähemalt järgmist:

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) edendavad ja tugevdavad sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada sektori või sektoriülesel tasandil kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle;	a) edendavad ja tugevdavad veelgi sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada eelkõige sektori või sektoriülesel tasandil kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) julgustavad sotsiaalpartnereid pidama omavahel palkade üle konstruktiivseid, sisulisi ja teabepõhiseid läbirääkimisi.	b) julgustavad sotsiaalpartnereid pidama üksteisega palkade üle konstruktiivseid, sisulisi ja teabepõhiseid läbirääkimisi;

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) võtavad ennetavaid meetmeid ja keelustavad igasuguse tegevuse, mis kahjustab töötajate õigust liituda ametiühinguga või takistab neil seda tegemast või mis diskrimineerib töötajaid ja ametiühingu esindajaid, kes osalevad või soovivad osaleda kollektiivläbirääkimistel palgakujunduse üle, ning tagavad kõigile töötajatele nõuetekohase juurdepääsu vajalikule teabele nende õiguste kohta;
	bb) keelustavad igasuguse tegevuse, mille eesmärk on kahjustada kollektiivläbirääkimisi või kollektiivlepinguid palgakujunduse kohta;
	bc) tagavad tulemusliku kaitse diskrimineerivate tegude vastu, mis on seotud kollektiivläbirääkimistega palgakujunduse üle;
	bd) tagavad, et tööandjad, võttes arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja suutlikkust, annavad ametiühingu esindajatele asjakohast teavet ja vahendid, et nad saaksid kiiresti ja tõhusalt täita oma ülesandeid seoses kollektiivläbirääkimistega palgakujunduse üle;
	be) tagavad ametiühingutele juurdepääsu töökohale ja töötajatele, sealhulgas juhul, kui tööd tehakse digitaalselt, et nad saaksid töötajatega individuaalselt või kollektiivselt kohtuda ja nendega ühendust võtta, et aidata töötajatel organiseeruda, pidada nende nimel läbirääkimisi palkade üle ja neid esindada;
	bf) toetavad kohaldatavate palgaalaste kollektiivlepingute järgimist, kohaldatavate palgaalaste kollektiivlepingute järgimist alltöövõtuahelates ning palgaalaste kollektiivlepingute pakkumist tööandjatele ja töötajatele, keda need lepingud puudutavad.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud vähem kui 70 % artiklis 2 määratletud töötajatest, kehtestavad lisaks raamistiku, millega nähakse kas seadusega pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel ette tingimused kollektiivläbirääkimiste pidamiseks, ning töötavad välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks. Tegevuskava avalikustatakse ja sellest teatatakse Euroopa Komisjonile.	2. Liikmesriigid, kus töötasu reguleerivate kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud kokku vähem kui 80 % töötajatest, tagavad lisaks lõikes 1 ette nähtud meetmetele seadusega asjakohased tingimused kollektiivläbirääkimiste edendamiseks tegevuskava kaudu pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist, nendega kokkuleppel või sotsiaalpartnerite ühise taotluse alusel. Tegevuskavas sätestatakse selge ajakava ja konkreetsed meetmed kollektiivläbirääkimiste õiguse mõjusaks tagamiseks, et edendada ja järk-järgult suurendada selliste kollektiivläbirääkimiste katvust vähemalt 80 %ni töötajatest. Tegevuskava ajakohastatakse vähemalt iga kahe aasta järel pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist, nendega kokkuleppel või sotsiaalpartnerite ühise taotluse alusel. Tegevuskava avalikustatakse ja sellest teatatakse komisjonile. Komisjon jälgib edusamme ning esitab sellega seotud teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Piisavus	Seadusjärgse miinimumpalga piisavus ja õiglus

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, võtavad vajalikud meetmed, tagamaks et seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisel ja ajakohastamisel juhindutakse miinimumpalga piisavuse suurendamiseks ette nähtud kriteeriumidest, et saavutada inimväärsed töö- ja elutingimused, sotsiaalne sidusus ja ülespoole suunatud lähenemine. Liikmesriigid määratlevad need kriteeriumid kooskõlas riiklike tavadega kas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides, pädevate asutuste otsustes või kolmepoolsetes kokkulepetes. Kriteeriumid määratletakse püsivalt ja selgelt.	1. Liikmesriigid, kus seadusjärgne miinimumpalk ei ole kehtestatud kollektiivläbirääkimiste tulemusel, kehtestavad vajalikud meetmed tagamaks, et seadusjärgse miinimumpalga kehtestamine ja ajakohastamine inimväärseks eluks vajalikul tasemel aitab kaasa vaesuse, eelkõige palgavaesuse ennetamisele ja selle vastu võitlemisele, edendab sotsiaalset ühtekuuluvust ja vähendab palgaerinevusi ning et juhindutakse piisavuse ja õigluse tagamise kriteeriumidest eesmärgiga saavutada inimväärsed töö- ja elutingimused, kaotada sooline palgalõhe ning saavutada ülespoole suunatud lähenemine, võttes arvesse asjaomase tööturu sotsiaal-majanduslikku olukorda kooskõlas lõikes 2 sätestatud kriteeriumidega. Liikmesriigid määratlevad sotsiaalpartneritega konsulteerimise järel need kriteeriumid kooskõlas riiklike tavadega kas asjakohastes riiklikes õigusaktides, pädevate asutuste otsustes või kolmepoolsetes kokkulepetes. Kriteeriumid määratletakse selgelt. Liikmesriigid tagavad, et seadusjärgne miinimumpalk on piisav ja õiglane ning tagab inimväärse elatustaseme.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) seadusjärgse miinimumpalga ostujõud, võttes arvesse elukallidust ning makse ja sotsiaaltoetusi;	a) seadusjärgse miinimumpalga ostujõud, võttes arvesse elukallidust, mis põhineb riiklikul reaalhindades arvutatud kaupade ja teenuste ostukorvil ning milles on arvestatud käibemaksu, sotsiaalmakseid ja avalikke teenuseid;

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) vaesuse määr, eelkõige palgavaesuse määr;

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) tööviljakuse areng.	välja jäetud

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid kasutavad seadusjärgse miinimumpalga piisavuse hindamisel brutopalkade üldise taseme suhtes soovituslikke võrdlusväärtusi, nagu need, mida tavaliselt kasutatakse rahvusvaheliselt.	3. Liikmesriigid hindavad seadusjärgse miinimumpalga piisavust ja koostavad selle kohta aruande ning võivad kasutada seadusjärgse miinimumpalga piisavuse hindamisel brutopalkade üldise taseme suhtes soovituslikke võrdlusväärtusi, nagu need, mida tavaliselt kasutatakse rahvusvaheliselt, mis on 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada seadusjärgse miinimumpalga korrapärane ja õigeaegne ajakohastamine, et säilitada selle piisavus.	4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et ajakohastada vähemalt kord aastas seadusjärgne miinimumpalk, tehes seda läbipaistvalt, et tagada ja säilitada selle piisavus ja õiglus.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Lõikes 4 osutatud seadusjärgset miinimumpalka ajakohastatakse igal aastal, ilma et see piiraks muude sissetulekutoetuse mehhanismide kohaldamist.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid loovad nõuandvad organid, kes nõustavad pädevaid asutusi seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes.	5. Iga liikmesriik loob või määrab sotsiaalpartnereid kaasava nõuandva organi, kes nõustab pädevaid asutusi seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes. Sellel organil peavad olema piisavad vahendid, et teha või tellida sõltumatuid uuringuid, milles käsitletakse miinimumpalga muutuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erisused ja mahaarvamised	Võrdne kohtlemine ja mahaarvamised

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad näha teatavatele töötajate rühmadele ette erinevad seadusjärgse miinimumpalga määrad. Liikmesriigid hoiavad erisused võimalikult väiksena ja tagavad, et kõik erisused on mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, ajaliselt piiratud (kui see on asjakohane) ning objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õiguspärase eesmärgiga.	välja jäetud

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad õigusaktiga lubada teha mahaarvamisi, millega vähendatakse töötaja töötasu seadusjärgsest miinimumpalgast madalamale tasemele. Liikmesriigid tagavad, et seadusjärgsest miinimumpalgast tehtavad mahaarvamised on vajalikud, objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed.	välja jäetud

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sotsiaalpartnerite kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse	(Ei puuduta eestikeelset teksti.)

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada sotsiaalpartnerite õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse, sealhulgas osalemise kaudu artikli 5 lõikes 5 osutatud nõuandvates organites, eelkõige seoses järgmisega:	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada sotsiaalpartnerite õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse, sealhulgas automaatse indekseerimise kaudu, kui seda kohaldatakse, millega nähakse ette nende osalemine läbirääkimistes ja otsuste tegemises kogu protsessi vältel, sealhulgas osalemise kaudu artikli 5 lõikes 5 osutatud nõuandvas organis, eelkõige seoses järgmisega:

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kriteeriumide ja soovituslike võrdlusväärtuste valimine ja kohaldamine seadusjärgse miinimumpalga taseme kindlaksmääramiseks;	a) artiklis 5 osutatud kriteeriumide ja soovituslike võrdlusväärtuste valimine ja kohaldamine seadusjärgse miinimumpalga taseme kindlaksmääramiseks;

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) artikli 5 lõikes 4 osutatud seadusjärgse miinimumpalga ajakohastamine;	b) artiklis 5 osutatud seadusjärgse miinimumpalga ajakohastamine

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) artiklis 6 osutatud seadusjärgse miinimumpalga erisuste ja mahaarvamiste kindlaksmääramine;	välja jäetud

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) andmete kogumine ja uuringute läbiviimine seadusjärgse miinimumpalga kehtestavate asutuste jaoks.	d) andmete kogumine ning uuringute ja analüüside läbiviimine teabe andmiseks ametiasutustele ja seadusjärgse miinimumpalga kehtestamises osalevatele asjaomastele organitele.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Sotsiaalpartneritel on juurdepääs asjakohasele teabele ning võimalus esitada arvamusi ja saada põhjendatud vastuseid enne mis tahes ettepaneku esitamist ja otsuse tegemist.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Töötajate tegelik juurdepääs seadusjärgsele miinimumpalgale	Töötajate tegelik juurdepääs seadusjärgsele miinimumpalgale ja nõuetest kinnipidamise jälgimine

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad vajaduse korral koostöös sotsiaalpartneritega järgmisi meetmeid, et parandada töötajate juurdepääsu seadusjärgse miinimumpalga kaitsele:	Liikmesriigid, kes on kehtestanud seadusjärgse miinimumpalga, võtavad koostöös sotsiaalpartneritega vähemalt järgmisi meetmeid, et parandada töötajate juurdepääsu seadusjärgse miinimumpalga kaitsele ning jälgida käesolevast direktiivist kinnipidamist ja see tagada:

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) tööinspektsioonide või seadusjärgse miinimumpalga nõuete täitmise tagamise eest vastutavate asutuste kontrolli ja kohapealsete kontrollide tugevdamine. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;	1) tööinspektsioonide või seadusjärgse miinimumpalga nõuete täitmise tagamise eest vastutavate asutuste kontrolli ja kohapealsete kontrollide intensiivsuse ja sageduse parandamine ja tugevdamine ning sellega seoses piisavate vahendite olemasolu tagamine, et need kontrollid oleksid mõjusad, hoiatavad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) täitevasutuste jaoks suuniste väljatöötamine, et tegeleda ennetavalt nõuetele mittevastavate ettevõtjaga ja nad vastutusele võtta;	2) täitevasutuste jaoks suutlikkuse suurendamise, koolituse ja suuniste väljatöötamine, et tegeleda ennetavalt nõuetele mittevastavate tööandjatega ja nad vastutusele võtta, pidades eelkõige silmas rutiinseid ja etteteatamata külastusi, kohtumenetlusi ja hoiatavaid karistusi rikkumiste korral;

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) selle tagamine, et teave seadusjärgse miinimumpalga kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil.	3) selle tagamine, et teave seadusjärgse miinimumpalga ja artiklis 11 osutatud heastamismehhanismide kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil ning vormingus, mis on kättesaadav kõigile, eriti puuetega inimestele ja muukeelsetele inimestele neile arusaadavas keeles, ning et töötajatel on juurdepääs juhenditele, kui tööandjad rikuvad seadusjärgse miinimumpalga maksmise nõuet;

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) töötajatele ja tööandjatele mõlema taotluse korral juurdepääsu võimaldamine vahendusmenetlusele või vaidluste lahendamisele.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kooskõlas direktiividega 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2014/23/EL võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed tagamaks, et riigihanke- või kontsessioonilepingute täitmisel järgivad ettevõtjad vastava sektori ja asjaomase geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes sätestatud palku ja seadusjärgset miinimumpalka, kui see on kehtestatud.	Kooskõlas direktiividega 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2014/23/EL võtavad liikmesriigid ja eriti nende pädevad asutused asjakohased meetmed ning võivad muu hulgas kehtestada kohustuslikud lepingute sõlmimise ja täitmise tingimused tagamaks, et riigihanke- ja kontsessioonilepingute täitmisel tunnustavad ettevõtjad ja nende alltöövõtjad ametiühinguid, et edendada miinimumpalga kaitset, tunnustada töötajate organiseerumisõigust, kollektiivläbirääkimistel osalemise õigust ning seadusega või asjaomase sektori ja/või geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes sätestatud töötasu ja teisi töötingimusi ning seadusjärgset miinimumpalka, kui see on kehtestatud, samuti liidu, riiklikke ja rahvusvahelisi töö- ja sotsiaalõigusnorme.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid teevad oma pädevatele asutustele ülesandeks töötada välja tõhusad andmekogumisvahendid, et jälgida miinimumpalkade katvust ja piisavust.	1. Liikmesriigid teevad oma pädevatele asutustele ülesandeks töötada välja tõhusad andmekogumisvahendid, et jälgida miinimumpalkade ja töötasu üle peetavate kollektiivläbirääkimiste katvust ning seadusjärgse miinimumpalga piisavust ja õiglust. Tööandjad, eelkõige VKEd ja mikroettevõtjad, ei kanna käesoleva lõike rakendamisel tarbetut halduskoormust. Pädevad asutused kaasavad kõnealuste andmekogumisvahendite väljatöötamisse sotsiaalpartnerid.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) olemasolevad erisused ja nendega hõlmatud töötajate osakaal;	ii) olemasolevad erisused, nendega hõlmatud töötajate osakaal ja esitatud põhjendused;

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) olemasolevad mahaarvamised;	iii) olemasolevad mahaarvamised ja esitatud põhjendused;

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv) kollektiivläbirääkimiste katvuse määr.	iv) kollektiivläbirääkimiste katvuse määr ja muutumine seoses töötasuga;

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) kollektiivläbirääkimiste katvuse määr;	ii) kollektiivläbirääkimiste katvuse määr ja muutumine seoses töötasuga;

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) riiklike tegevuskavade kohta:

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i) kollektiivläbirääkimiste edendamiseks ja artikli 4 lõike 2 kohaselt kollektiivläbirääkimiste katvuse määra suurendamiseks vastavalt artikli 4 lõikele 2 võetud meetmete ja algatuste edu ja mõjusus;

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b a – alapunkt ii (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii) riigihankepoliitika mõju kollektiivläbirääkimiste määra suurendamisele;

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et miinimumpalga kaitset käsitlev teave, sealhulgas kollektiivlepingud ja nendes sisalduvad palgasätted, on läbipaistev ja üldsusele kättesaadav.	3. Liikmesriigid tagavad, et seadusjärgse miinimumpalga kaitset käsitlev teave, sealhulgas üldiselt kohaldatavad kollektiivlepingud ja nendes sisalduvad palgasätted, on läbipaistev ja üldsusele, sealhulgas puuetega isikutele kättesaadav. Liikmesriigid võivad pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ning kooskõlas riigi õiguse ja tavadega säilitada või kehtestada täiendavaid läbipaistvusnõudeid.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon hindab liikmesriikide poolt lõikes 2 osutatud aruannetes edastatud andmeid ning esitab igal aastal aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	4. Komisjon hindab liikmesriikide poolt lõikes 2 osutatud aruannetes edastatud andmeid ning esitab iga aasta novembris aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon avaldab samal ajal lõikes 2 osutatud andmed.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjoni esitatud aruande põhjal analüüsib ELi toimimise lepingu artikli 150 kohaselt moodustatud tööhõivekomitee igal aastal palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamist ja miinimumpalkade piisavust liikmesriikides.	5. ELi toimimise lepingu artiklis 150 osutatud tööhõivekomitee analüüsib kooskõlas käesoleva direktiiviga igal aastal artiklis 4 osutatud komisjoni aruandeid, et hinnata kollektiivläbirääkimiste õiguse ulatust ja järgimist, palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamist, töötasu reguleerivate kollektiivläbirääkimiste katvuse kasvumäära ning seadusjärgse miinimumpalga piisavust ja õiglust liikmesriikides. Tööhõivekomitee tagab läbivaatamise käigus liidu sektoriüleste sotsiaalpartnerite esindajate osalemise, nii et igast majandusharust oleks esindatud kuus osalejat.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et töötajatel, sealhulgas neil, kelle töösuhe on lõppenud, on juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele, sealhulgas piisavale hüvitisele, ning õigus tõhusale kaitsele mis tahes kahju eest, kui nende õigusi rikutakse seadusjärgse miinimumpalga või kollektiivlepinguga tagatud miinimumpalga kaitsega seoses, ilma et see piiraks kollektiivlepingutes ette nähtud konkreetsete õiguskaitsevahendite ja vaidluste lahendamise vormide kasutamist.	1. Liikmesriigid, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, tagavad, et töötajatel, sealhulgas neil, kelle töösuhe on lõppenud, ja nende nimel tegutsevatel esindajatel on juurdepääs tõhusale, õigeaegsele ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele, sealhulgas piisavale hüvitisele ning maksmata palga kättesaamisele, kui on rikutud nende õigusi, sealhulgas organiseerumisõigust eesmärgiga tegutseda palga küsimuses kollektiivselt ja pidada kollektiivläbirääkimisi ning õigust, mis on seotud seadusjärgse miinimumpalga või üldiselt kohaldatava kollektiivlepinguga tagatud miinimumpalga kaitsega, ilma et see piiraks kollektiivlepingutes ette nähtud konkreetsete hüvitamise, heastamise ja vaidluste lahendamise vormide kasutamist.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta töötajaid, sealhulgas neid, kes on töötajate esindajad, tööandjapoolse mis tahes ebasoodsa kohtlemise ning kõigi ebasoodsate tagajärgede eest, mis tulenevad tööandjale esitatud kaebusest või menetlusest, mille eesmärk on tagada, et järgitaks seadusjärgse miinimumpalga või kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalga kaitsega seotud õigusi.	2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta töötajaid, sealhulgas töötajate esindajaid või ametiühingu liikmeid ja esindajaid, tööandjapoolse mis tahes ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsat kohtlemist kasutava seotud kolmanda isiku ning kõigi ebasoodsate tagajärgede eest, mis tulenevad tööandjale esitatud kaebusest või menetlusest, mille eesmärk on tagada, et järgitaks organiseerumisõigust eesmärgiga osaleda kollektiivses tegevuses ja pidada oma palga üle kollektiivseid läbirääkimisi, samuti liikmesriigi õiguse ja kollektiivlepingute täitmist käesoleva direktiivi kohaldamisalas.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kehtestavad sätted siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.	Liikmesriigid kehtestavad sätted riiklike meetmete, millega võetakse üle käesolev direktiiv, või asjakohaste juba jõustunud õigusnormide või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid õigusi käsitlevate kollektiivlepingute rikkumise eest, ilma et see piiraks vajaduse korral kollektiivlepingute täitmise tagamise reeglites sätestatud leppetrahvide erivormide kohaldamist. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad teha käesoleva direktiivi rakendamise ülesandeks sotsiaalpartneritele, kui sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad. Seejuures võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et käesoleva direktiiviga eesmärgiks seatud tulemused on alati saavutatud.	Liikmesriigid tagavad õigeaegse konsulteerimise sotsiaalpartneritega ja nende mõjusa kaasamise seoses käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetud riiklike meetmete väljatöötamise ja rakendamisega ning nad võivad teha käesoleva direktiivi rakendamise ülesandeks sotsiaalpartneritele, kui sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad. Seejuures võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustused oleksid alati täidetud.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et töötajatele ja tööandjatele, sealhulgas VKEdele, tehakse teatavaks käesolevat direktiivi ülevõtvad siseriiklikud meetmed ning artiklis 1 sätestatud teemadega seotud juba kehtivad asjakohased sätted.	Liikmesriigid tagavad, et töötajatele ja tööandjatele, sealhulgas VKEdele, ning üldsusele tehakse teatavaks käesolevat direktiivi ülevõtvad siseriiklikud meetmed ning artiklis 1 sätestatud teemadega seotud juba kehtivad asjakohased sätted.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon viib läbi direktiivi hindamise [viis aastat pärast ülevõtmise kuupäeva]. Seejärel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade direktiivi rakendamise kohta, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid õigusaktide muutmiseks.	Komisjon viib läbi käesoleva direktiivi hindamise [viis aastat pärast ülevõtmise kuupäeva]. Seejärel esitab komisjon pärast liikmesriikide ja liidu tasandi sotsiaalpartneritega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade direktiivi rakendamise kohta, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid õigusaktide muutmiseks.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolev direktiiv ei ole töötajatele liikmesriikides ette nähtud kaitse üldise taseme alandamiseks piisav alus.	1. Käesolev direktiiv ei ole töötajatele liikmesriikides ette nähtud kaitse üldise taseme alandamiseks piisav alus, eriti mis puudutab miinimumpalga alandamist või kaotamist, ka ei saa seda tõlgendada nii, nagu takistaks see liikmesriike seadusjärgset miinimumpalka tõstmast.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks muid õigusi, mis on töötajatele antud teiste liidu õigusaktidega.	3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks õigusi, mis on töötajatele antud teiste liidu õigusaktidega.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Käesolev direktiiv ei mõjuta sotsiaalpartnerite õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida. Ühtegi käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata nii, nagu see piiraks või kahjustaks nii töötajate kui ka ametiühingute õigusi, mida tunnustatakse liidu või rahvusvahelises õiguses ja rahvusvahelistes lepingutes, millega liit või liikmesriigid on ühinenud.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste siseriiklike normide teksti.	2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste siseriiklike normide teksti. Samuti annavad nad teada, kuidas sotsiaalpartnerid on nende meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse kaasatud.

 

 

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Lucia Ďuriš Nicholsonová

Esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

BRÜSSEL

Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus (COM(2020)0682 – C9-0337/2020 – 2020/0310(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimees

 

Palusite 14. oktoobri 2021. aasta kirjas[3] õiguskomisjonil (JURI) vastavalt kodukorra artikli 40 lõikele 2 esitada arvamuse kõnealuse ettepaneku (ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus (COM(2020)0682))[4] õigusliku aluse sobivuse kohta.

Õiguskomisjon arutas eespool nimetatud küsimust 28. oktoobri 2021. aasta koosolekul.

 

I – Taust

Komisjon võttis 28. oktoobril 2020. aastal vastu seadusandliku ettepaneku piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus. Komisjoni ettepaneku alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b. Artikli 153 lõige 2 võimaldab kehtestada direktiivide abil miinimumnõuded, samas kui artikli 153 lõike 1 punktis b on ette nähtud, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid muu hulgas töötingimuste valdkonnas.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (EMPL) märkis oma taotluses, et õigusteenistus soovitas oma 28. septembri 2021. aasta arvamuses asendada praegu ettepaneku õigusliku alusena märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 täpsema viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktile b.

Eespool toodut arvesse võttes palus tööhõive- ja sotsiaalkomisjon õiguskomisjonil esitada arvamuse ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta.

Ühtlasi tuleks märkida, et mitmes tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esitatud muudatusettepanekus on lisatud õiguslikud alused, mida esialgses ettepanekus ei ole (muudatusettepanekud 85, 86 ja 92). Muudes muudatusettepanekutes on parlamendil soovitatud komisjoni ettepanek tagasi lükata (muudatusettepanekud 80, 81, 82, 83 ja 84), põhjendades tagasilükkamist muu hulgas sellega, et „ELil ei ole töötasude valdkonnas pädevust“ (muudatusettepanek 82).

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon tegeleb praegu ettepaneku arutamisega ning hääletus parlamendikomisjonis peaks toimuma 11. novembril 2021. aastal ja läbirääkimisvolitustest täiskogu istungil teadaandmine peaks toimuma 22. novembril 2021. aastal.

 

II – Asjakohased aluslepingu artiklid

Euroopa Liidu toimimise lepingu X jaotis „Sotsiaalpoliitika“ sisaldab järgmisi asjakohaseid sätteid (esiletõst on meie lisatud):

 

 

Artikkel 151

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 136)

 

Pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja liidu 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad liit ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.

 

Sel eesmärgil rakendavad liit ja liikmesriigid meetmeid, mis võtavad arvesse riigiti kehtivate tavade mitmekesisust, eriti lepinguliste suhete vallas, ja vajadust säilitada liidu majanduse konkurentsivõime.

 

Nad usuvad, et niisugune areng ei tulene ainult siseturu toimimisest, mis soodustab sotsiaalsüsteemide ühtlustamist, vaid ka aluslepingutega sätestatud menetlustest ning õigus- ja haldusnormide ühtlustamisest.

 

 

Artikkel 153

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 137)

 

1. Pidades silmas artikli 151 eesmärkide saavutamist, toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

 

a) eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

 

b) töötingimused;

 

c) töötajate sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

 

d) töötajate kaitse, kui nende tööleping lõpetatakse;

 

e) töötajate teavitamine ja ärakuulamine;

 

f) töötajate ja tööandjate huvide esindatus ja kollektiivne kaitse, sealhulgas ühine otsusetegemine, kui lõikest 5 ei tulene teisiti;

 

g) seaduslikult liidu territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike töötingimused;

 

h) tööturult väljatõrjutud isikute integreerimine, ilma et see piiraks artikli 166 kohaldamist;

 

i) meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

 

j) sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine;

 

k) sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimine, ilma et see piiraks punkti c kohaldamist.

 

2. Selleks võivad Euroopa Parlament ja nõukogu:

 

a) võtta meetmeid, mis on kavandatud liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teadmiste täiendamine, teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine, uuenduslike lähenemisviiside soodustamine ja kogemustele hinnangu andmine, ilma seejuures liikmesriikide õigusnorme ühtlustamata;

 

b) lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

 

Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.

 

Lõike 1 punktides c, d, f ja g osutatud valdkondades teeb nõukogu otsuse seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nimetatud komiteedega.

 

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga teha ühehäälselt otsuse muuta seadusandlik tavamenetlus kehtivaks ka käesoleva artikli lõike 1 punktide d, f ja g suhtes.

 

3. Liikmesriik võib usaldada lõike 2 kohaselt vastuvõetud direktiivide rakendamise või vajaduse korral artikli 155 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuse rakendamise tööturu osapooltele nende ühise taotluse põhjal.

 

Sel juhul tagab liikmesriik, et hiljemalt selleks ajaks, mil direktiiv või otsus peab olema üle võetud või rakendatud, on tööturu osapooled kokkuleppe teel kehtestanud vajalikud meetmed, kusjuures asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad tal igal ajal tagada selle direktiivi või otsusega ettenähtud tulemusi.

 

4. Käesoleva artikli alusel vastuvõetud sätted:

 

– ei mõjuta liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted ega tohi oluliselt mõjutada selle süsteemi finantstasakaalu;

 

– ei takista ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, mis sobivad kokku aluslepingutega.

 

5. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata tasustamise, ühinemisõiguse, streigiõiguse ega töösuluõiguse suhtes.

 

III – Õigusliku aluse valikut puudutav Euroopa Liidu Kohtu praktika

Euroopa Kohus on pidanud sobiva õigusliku aluse küsimust tavaliselt põhiseadusliku tähtsusega küsimuseks, mis tagab pädevuse andmise põhimõtte järgimise (Euroopa Liidu lepingu artikkel 5) ning määrab kindlaks liidu pädevuse olemuse ja ulatuse[5].

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu“[6]. Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjus. Selles kontekstis ei ole asjaolul, et mõni institutsioon soovib õigusakti vastuvõtmises aktiivsemalt osaleda, nagu ka õigusakti vastuvõtmise asjaoludel ega kõnealuse õigusaktiga hõlmatud tegevusvaldkonna teistes aspektides tehtud tööl õige õigusliku aluse kindlakstegemise seisukohast mingit tähtsust[7].

Kui asjaomase akti kontrollimise käigus selgub, et sellel on kaks eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist saab lugeda põhiliseks või peamiseks, samas kui teine on üksnes täiendav, siis peab õigusaktil olema vaid üks õiguslik alus, see tähendab põhilisest või peamisest eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus[8]. Erandina peab õigusakt juhul, kui sellel on mitu samaaegset lahutamatult seotud eesmärki või valdkonda, ilma et mõni neist oleks teisega võrreldes teisejärguline või kaudne, põhinema vastavatel erinevatel õiguslikel alustel[9]. See oleks aga võimalik üksnes juhul, kui vastavate õiguslike aluste jaoks ette nähtud menetlused ei ole üksteisega vastuolus ega kahjusta Euroopa Parlamendi õigusi[10]. Lisaks peab valitud õigusakt olema kooskõlas seadusandliku akti ettenähtud liigiga, kui see on aluslepingus sätestatud.

 

IV – Kavandatava õigusakti eesmärk ja sisu

Esmalt tuleks uurida ettepaneku peamist eesmärki ja sisu, et hinnata õigusliku aluse sobivust, st hinnata, kas artikli 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b on kavandatava direktiivi jaoks õige õiguslik alus.

Komisjon selgitab oma seletuskirjas, et „[l]iidu töötajale piisava palga võimaldamine on oluline selleks, et tagada sobivad töö- ja elutingimused“. Lisaks märgib ta, et ettepaneku peamine eesmärk on „tagada, et liidu töötajaid kaitstakse piisava miinimumpalgaga, mis võimaldab inimväärset elu olenemata sellest, kus nad töötavad“.

Komisjon märgib, et „[s]elle üldeesmärgi saavutamiseks luuakse ettepanekuga raamistik miinimumpalga piisavuse parandamiseks ja töötajate juurdepääsu hõlbustamiseks miinimumpalga kaitsele“, ja täpsustab ühtlasi, et „[k]avandatava direktiivi eesmärk on saavutada need eesmärgid, võttes samal ajal täielikult arvesse ja austades riiklike süsteemide eripära, riikide pädevust, sotsiaalpartnerite tegevusvabadust ja lepinguvabadust“. Komisjon märgib ühtlasi, et „[n]ende eesmärkide saavutamiseks on kavandatava direktiivi eesmärk edendada kõigis liikmesriikides kollektiivläbirääkimisi palkade üle“.

Sisu kohta on ettepaneku artiklis 1 sätestatud, et

„[s]elleks et parandada liidus töö- ja elutingimusi, nähakse käesoleva direktiiviga ette raamistik:

(a) piisava miinimumpalga kehtestamiseks;

(b) töötajate juurdepääsuks miinimumpalga kaitsele kas kollektiivlepingus sätestatud palgana või seadusjärgse miinimumpalgana, kui see on kehtestatud“.

Põhjenduses 15 on lisaks sätestatud, et ettepanekuga „kehtestatakse liidu tasandil miinimumnõuded, et tagada nii miinimumpalga piisav tase kui ka töötajate juurdepääs miinimumpalga kaitsele kas seadusjärgse miinimumpalgana või kollektiivlepingus sätestatud palgana vastavalt käesolevas direktiivis antud määratlusele“.

Ettepanekus täpsustatakse lisaks, et „[p]idades täielikult silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõiget[---] 5[,] ei ole käesoleva direktiivi eesmärk miinimumpalga taseme ühtlustamine kogu liidus ega miinimumpalga kehtestamise ühtse mehhanismi kehtestamine. See ei piira liikmesriikide vabadust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk või soodustada juurdepääsu kollektiivlepinguga ette nähtud miinimumpalga kaitsele, lähtudes iga riigi tavadest ja eripäradest ning austades täielikult riikide pädevust ja sotsiaalpartnerite lepinguvabadust. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriike, kus miinimumpalga kaitse on tagatud üksnes kollektiivlepinguga, kehtestama seadusjärgset miinimumpalka ega muutma kollektiivlepinguid üldiselt kohaldatavaks. Samuti ei kehtestata käesoleva direktiiviga palgataset, mis kuulub riikliku tasandi sotsiaalpartnerite lepinguvabaduse hulka ja liikmesriigi pädevusse selles küsimuses.“ (põhjendus 16).

Artikli 4 lõikes 1 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, et edendada „sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada [---] kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle“ ja julgustada „sotsiaalpartnereid pidama omavahel palkade üle konstruktiivseid, sisulisi ja teabepõhiseid läbirääkimisi“. Liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud vähem kui 70 % töötajatest, kehtestavad ka lisaks raamistiku, millega nähakse ette tingimused kollektiivläbirääkimiste pidamiseks, ning töötavad välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks (artikli 4 lõige 2).

Ettepaneku artiklis 5 on selleks, et tagada seadusjärgse miinimumpalga piisavus, nõutud, et liikmesriigid, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, näeksid seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks ja ajakohastamiseks ette riigisisesed kriteeriumid, mis määratakse kindlaks püsivalt ja selgelt, seadusjärgse miinimumpalga korrapärase ja õigeaegse ajakohastamise ning niisuguste nõuandvate organite loomise, kes nõustavad pädevaid asutusi seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes. Ettepanekus on märgitud, et „[l]iikmesriigid määratlevad need kriteeriumid kooskõlas riiklike tavadega kas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides, pädevate asutuste otsustes või kolmepoolsetes kokkulepetes“.

Artikli 6 lõikes 1 piiratakse seadusjärgse miinimumpalga erisuste kasutamist ning nende kohaldamist ajaliselt ja ulatuse poolest. Esiteks on selles märgitud, et „[l]iikmesriigid võivad näha teatavatele töötajate rühmadele ette erinevad seadusjärgse miinimumpalga määrad“, ning selles on märgitud ka, et „[l]iikmesriigid hoiavad erisused võimalikult väiksena ja tagavad, et kõik erisused on mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, ajaliselt piiratud (kui see on asjakohane) ning objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õiguspärase eesmärgiga“. Ettepanekus nähakse ka ette seadusjärgse miinimumpalga kaitse põhjendamatute või ebaproportsionaalsete mahaarvamiste eest: „Liikmesriigid võivad õigusaktiga lubada teha mahaarvamisi, millega vähendatakse töötaja töötasu seadusjärgsest miinimumpalgast madalamale tasemele. Liikmesriigid tagavad, et seadusjärgsest miinimumpalgast tehtavad mahaarvamised on vajalikud, objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed.“ (artikli 6 lõige 2).

Artiklis 7 nõutakse sotsiaalpartnerite tõhusat ja õigeaegset kaasamist seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse.

Selleks et parandada töötajate juurdepääsu seadusjärgse miinimumpalga kaitsele, nõutakse artiklis 8, et liikmesriigid võtaksid koostöös sotsiaalpartneritega vajalikke meetmeid, et tagada töötajatele tegelik juurdepääs seadusjärgse miinimumpalga kaitsele. Nõutavad meetmed võiksid „vajaduse korral“ hõlmata kontrolli ja kohapealse kontrolli süsteemi tugevdamist, suuniseid täitevasutustele ning töötajatele piisava teabe andmist kohaldatavate seadusjärgsete miinimumpalkade kohta.

Horisontaalseid sätteid käsitlev III peatükk sisaldab kaasnevaid meetmeid, millega tagatakse teatavad menetluslikud kaitsemeetmed, mille eesmärk on ettepanekus sätestatud kohustuste tulemuslik täitmine, pidades eelkõige silmas I ja II peatükis sätestatud kohustusi. Lõppsätteid käsitlev IV peatükk ei ole ettepaneku õigusliku aluse hindamise seisukohast kuigi tähtis.

 

V – Sobiva õigusliku aluse analüüs ja kindlaksmääramine

Esiteks nähtub ettepaneku eesmärgist ja sisust, et olemasolev juurdepääs miinimumpalgale, mis tagab inimväärse elatustaseme, on „töötingimuste“ osa.

Artiklis 1 osutatakse eesmärgile „parandada liidus töö- ja elutingimusi“, mis on selge viide Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktile b. Õigusteenistus on sellega seoses märkinud, et juurdepääsu miinimumpalgale ja selle piisavust on käsitletud eraldiseisva „töötingimusena“, mis on esitatud kogu seadusandliku akti reguleerimisesemena.

Põhjenduses 6 selgitatakse, et „[p]aremad töö- ja elutingimused, muu hulgas piisava miinimumpalga tõttu, toovad kasu nii liidu töötajatele kui ka ettevõtjatele ning on kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamise eeltingimus. Miinimumpalga kaitse katvuses ja piisavuses esinevate suurte erinevuste käsitlemine aitab suurendada õiglust ELi tööturul ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja ülespoole suunatud lähenemist“. Põhjenduses 7 on jätkuna öeldud, et „[k]ui miinimumpalk on kehtestatud piisaval tasemel, kaitseb see ebasoodsas olukorras olevate töötajate sissetulekut, aitab tagada inimväärse elu ja piirab sissetuleku vähenemist keerulisel ajal“. Põhjenduses 8 on märgitud, et „[m]ajanduslanguse, näiteks Covid‑19 kriisi ajal muutub miinimumpalga tähtsus madalapalgaliste töötajate kaitsmisel üha olulisemaks ning see on hädavajalik kestliku ja kaasava majanduse taastumise toetamiseks“.

Komisjoni seletuskirjas esitatud selgituse kohaselt „on kavandatava direktiivi eesmärk tagada, et liidu töötajaid kaitstakse piisava miinimumpalgaga, mis võimaldab inimväärset elu olenemata sellest, kus nad töötavad“. Selles tunnistatakse, et „[k]uigi töötasu riiklikul tasandil kuulub ühemõtteliselt liikmesriikide pädevusse, on suured erinevused piisavale miinimumpalgale juurdepääsu standardites osa töötingimustest“.

Tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõiget 5, millega jäetakse „tasustamine“ artikli 153 lõigete 1–4 kohaldamisalast välja, tõlgendada rangelt nii, et sellega on mõeldud meetmeid, „mille võtmine tähendaks seda, et liidus määratakse töötasu kindlaks otseselt liidu tasandi õigusnormidega“. Euroopa Kohtu sõnul „ei saa [tasustamisega seotud erandit] laiendada kõigile töötasuga seonduvatele küsimustele, kuna see muudaks teatavad ELTL artikli 153 lõikes 1 mainitud valdkonnad suures osas sisutühjaks“[11]. Õigusteenistus on jõudnud Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kooskõlas olevale järeldusele, et kui ELi õigusaktides käsitletakse tasustamisega seotud küsimusi töötingimuste seisukohast vaadatuna ja kui seejuures ei sekkuta põhimõttelistesse küsimustesse, mis kuuluvad selles valdkonnas liikmesriikide pädevusse, kuuluvad sellised õigusaktid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 kohaldamisalasse, ilma et need oleksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 5 alusel välistatud.

Teiseks on ettepaneku artikli 1 lõikes 1 osutatud sellele, et nähakse ette „raamistik“ „piisava miinimumpalga kehtestamiseks“ ja „töötajate juurdepääsuks miinimumpalga kaitsele“. Pealegi ei käsitleta selles miinimumpalga kehtestamist konkreetsetel ja ühtlustatud tasemetel, vaid osutatakse „piisavuse“ üldmõistele. Sellega säilitatakse „liikmesriikide [valikuvõimalus] kehtestada seadusjärgne miinimumpalk või soodustada juurdepääsu kollektiivlepingutega ette nähtud miinimumpalga kaitsele“ (artikli 1 lõige 2) ning „[ü]htki käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see liikmesriike, kus palgakujundus on tagatud üksnes kollektiivlepingutega, kehtestama seadusjärgset miinimumpalka ega muutma kollektiivlepinguid üldiselt kohaldatavaks“ (artikli 1 lõige 3).

Ettepanekus käsitletakse miinimumpalga küsimust olulise töötingimusena, mille kehtestamisel tuleks juhinduda „piisavuse suurendamiseks ette nähtud kriteeriumidest“ (artikkel 5). Selles on ette nähtud ka kaitsemeede, millega tagatakse, et mõisted „miinimumpalk“ ja selle „piisavus“ ei muutuks liigsete erisuste ja mahaarvamiste tõttu sisutuks (artikkel 6). Õigusteenistus on märkinud, et artikliga 6 ei reguleerita otseselt miinimumpalkade taset kui sellist, vaid selles austatakse ikkagi liikmesriikide kaalutlusõigust selle üle otsustamisel, milline peaks olema mahaarvamiste ja erisuste spetsiifiline olemus, ulatus ja/või suurus, püüdes saavutada „piisavuses“ seisnevat üldeesmärki.

See on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktiga b, milles on ette nähtud „miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks“ ning mis võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul kehtestada direktiivide abil miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, arvestades igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju ning hoidudes samal ajal haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

Seoses artikli 153 lõikega 2 tuleks märkida, et kuigi ettepaneku aluseks on „artikli 153 [lõige] 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b“ (esimene volitus), on seletuskirjas artikli 153 lõikega 2 seoses osutatud üksnes punktile b: „ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikes [2] lubatakse miinimumnõuete kehtestamist direktiivide abil, kuid sellistes direktiivides tuleb hoiduda haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.“.

Sellega seoses on õigusteenistus märkinud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktid a ja b tuleks konkreetsemate sätetena asjakohasel juhul esitada sõnaselgelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 153 hõlmatud sotsiaalpoliitika valdkonnas vastu võetavate ELi õigusaktide õige õigusliku alusena ning et seetõttu tuleks praegu ettepaneku õigusliku alusena märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõige 2 asendada täpsema viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktile b.

Samas tuleks märkida, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 teine lõik, milles nähakse ette, et Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt, jääb artikli 153 lõike 2 punktist b välja. Järelikult näib, et õigusliku alusena artikli 153 lõike 2 märkimine selle konkreetset sätet täpsustamata ei ole selles kontekstis vale.

Eespool toodut arvesse võttes näib, et ettepaneku peamine eesmärk on parandada töötingimusi, luues raamistiku, mille kaudu liidu töötajatel oleks juurdepääs miinimumpalga kaitsele, ning et artikli 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b on ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.

Viimaks tuleks märkida, et õigusteenistus on soovitanud sõnastada artikkel 4 natukene ümber, et kaotada praegused lahknevused, kuid õigusteenistus on ühtlasi seisukohal, et kõnealune säte ei lähe Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punkti b kohaldamisalast kaugemale. Selgitamaks, et ettepanek ei lähe oma kavandatud kohaldamisalast kaugemale, ja õigusteenistuse soovituse järgimiseks tuleks artikli 6 lõigete 1 ja 2 esimesed laused, milles on ette nähtud, et liikmesriigid võivad näha „teatavatele töötajate rühmadele ette erinevad seadusjärgse miinimumpalga määrad“ ja „õigusaktiga lubada teha mahaarvamisi, millega vähendatakse töötaja töötasu seadusjärgsest miinimumpalgast madalamale tasemele“, välja jätta või ümber sõnastada, võimaluse korral põhjendusena, sest näib, et nendega on tahetud öelda, et erisuste ja mahaarvamiste lubamine või mittelubamine kuulub liikmesriikide pädevusse (mitte et tegemist on kavandatava direktiiviga selles valdkonnas liikmesriikidele antud võimalusega).

 

VI – Järeldus ja soovitus

Oma 28. oktoobri 2021. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon 23 poolt- ja ühe vastuhäälega (erapooletuid ei olnud)[12] esitada tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile soovituse, mille kohaselt on artikli 153 lõige 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b sobiv õiguslik alus ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus ning mille kohaselt võiks viite Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikele 2 asendada konkreetsema viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktile b.

Lugupidamisega

 

 

Adrián Vázquez Lázara

 

 

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (11.10.2021)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus

(COM(2020)0682 – C9‑0337/2020 – 2020/0310(COD))

Arvamuse koostaja: Lina Gálvez Muñoz

 

 

LÜHISELGITUS

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kohaselt aitab miinimumpalk tagada õiglase ja võrdse osa progressist ning äraelamist võimaldava töötasu kõigile, kes töötavad ja sellist kaitset vajavad, eesmärgiga kaitsta töötajaid põhjendamatult madala palga eest. Miinimumpalk võib olla ka üks osa poliitikast, mille eesmärk on kaotada vaesus ja vähendada ebavõrdsust, sealhulgas meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust.

 

See viimane punkt on eriti asjakohane, pidades silmas, et mõnes uuringus, näiteks Eurofoundi uuringus „Miinimumpalk 2020. aastal: aastaülevaade“[13], on märgitud, et kuigi naised moodustavad 48 % Euroopa Liidu töötajatest, moodustavad nad 59 % miinimumpalga saajatest. Nimelt on enamik miinimumpalga teenijaid Euroopas naised. Naised on ka ühed peamised miinimumpalgast madalamat palka teenivad inimesed, aga miinimumpalgast madalamat palka saavad ka noored töötajad, madalama haridustasemega töötajad ja ülalpeetavate lastega töötajad maapiirkondades.

 

See kehtib eriti mõne COVID-19 pandeemia ajal oluliseks osutunud valdkonna, nagu tasulise pikaajalise hoolduse kohta. Andmed näitavad, et ligikaudu neli viiendikku (81 %) ELi pikaajalise hoolduse tööjõust on naissoost ja viiendik (19 %) meessoost ning COVID-19 kriisi suurimat mõju on kogenud just madalapalgaliste teenuste sektorites, kaasa arvatud hooldussektoris, töötavad naised[14].

 

Hooldusteenuseid võidakse osutada nii tasuta kui ka tasustatult ning tasustatult võidakse neid osutada nii avalikus kui ka erasektoris ametliku või mitteametliku töökorralduse raames, mis raskendab selles sektoris miinimumpalga kokkulepetest kinnipidamist, eriti koduabiliste puhul. Poliitikameetmetel, mille eesmärk on parandada töötingimusi ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele pikaajalise hoolduse sektoris, on sooline mõõde, mistõttu miinimumpalga laiendamine koduabilistele võib ebavõrdsuse vähendamisele oluliselt kaasa aidata.

 

Lisaks annab praegune kriis võimaluse uuesti hinnata palkade piisavust mõnes madalapalgalises sektoris, kus töötavad peamiselt naised ja mis on kriisi ajal osutunud väga olulisteks ja suure sotsiaalse väärtusega sektoriteks[15]. Sellega seoses peab Euroopa raamdirektiiv aitama kaasa ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele ja palkade ülespoole suunatud ühtlustamisele ning võitlema vaesuse, ebavõrdsuse ja soolise palgalõhe vastu, eelkõige selleks, et vältida peamiselt naiste tehtud töö alahindamist.

 

Sooline tööhõivelõhe (11,4 %), sooline palgalõhe (14 %) ja sooline pensionilõhe (30 %) on endiselt lubamatult suured ning soolise tööhõivelõhe ületamine on sotsiaalselt ja majanduslikult hädavajalik ka vaesuse ja laste vaesuse vähendamiseks. Naiste ning naiste eri rühmade tööhõivevõimaluste parandamisel tehtud edusammude jälgimiseks on vaja kasutada valdkonnaüleseid sooliselt liigitatud andmeid ja perioodilist hindamist. Võrdse tasu tagamine ning töö- ja eraelu hea tasakaalu soodustamine, sealhulgas meeste puhul, on ELi kestliku majanduskasvu ja arengu, tootlikkuse ning eelarve pikaajalise kestlikkuse ning elanikkonna, sealhulgas laste heaolu jaoks, väga olulised.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk muu hulgas edendada oma rahvaste hüvangut ja töötada Euroopa säästva arengu nimel, mis põhineb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel.	(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk muu hulgas edendada soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalset õiglust ning oma rahvaste hüvangut ja töötada Euroopa säästva arengu nimel, mis põhineb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 27 kohaselt on töötajatel ja nende esindajatel õigus saada aegsasti teavet ning õigus konsulteerimisele juhtudel ja tingimustel, mis on ette nähtud liidu õigusaktidega ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta36 artiklis 31 on sätestatud, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.	(2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta36 artiklis 31 on sätestatud, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning artiklis 23 tunnistatakse, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.
_________________	_________________
36 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) (ELT C 326/391, 26.10.2012).	36 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) (ELT C 326/391, 26.10.2012).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 on sätestatud õigus naiste ja meeste võrdõiguslikkusele kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2b) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 on sätestatud diskrimineerimiskeeld soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2c) Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 7 tunnustatakse igaühe õigust õiglasele töötasule ja võrdväärse töö eest võrdse palga saamisele, millest piisaks töötajatele ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme tagamiseks.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa sotsiaalhartas on sätestatud, et kõigil töötajatel on õigus õiglastele töötingimustele. Selles tunnustatakse kõigi töötajate õigust õiglasele töötasule, mis on piisav neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme tagamiseks. Harta artiklis 4 tunnustatakse vabalt sõlmitud kollektiivlepingute ja seadusjärgset miinimumpalka kehtestavate palgaregulatsioonimehhanismide rolli selle õiguse tõhusa kasutamise tagamisel.	(3) Euroopa sotsiaalhartas on sätestatud, et kõigil töötajatel, sealhulgas noortel, koduabilistel ja hooldajatel, on õigus õiglastele töötingimustele. Selles tunnustatakse kõigi töötajate õigust õiglasele töötasule, mis on piisav neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme tagamiseks, õigust võrdsele tasule võrdväärse töö eest ja töötajate õigust võrdsetele võimalustele ja võrdsele diskrimineerimiseta kohtlemisele töö ja kutsealaga seotud küsimustes. Sellega kehtestatakse õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest ning aidatakse kaasa meeste ja naiste palgaerinevuse vähendamisele. Harta artiklis 4 tunnustatakse vabalt sõlmitud kollektiivlepingute ja seadusjärgset miinimumpalka kehtestavate palgaregulatsioonimehhanismide rolli selle õiguse tõhusa kasutamise tagamisel.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Göteborgis 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba II peatükis on sätestatud põhimõtted, millest juhinduda õiglaste töötingimuste tagamisel. Euroopa sotsiaalõiguste samba 6. põhimõttes kinnitatakse töötajate õigust õiglasele palgale, mis tagab inimväärse elatustaseme. Sellega tagatakse piisav miinimumpalk töötaja ja tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi, tagades samas juurdepääsu töökohtadele ja motivatsiooni otsida tööd. Lisaks tuletatakse selles meelde, et vältida tuleb palgavaesust ning et kõik palgad tuleb määrata läbipaistval ja prognoositaval viisil ning austades sotsiaalpartnerite tegevusvabadust.	(4) Göteborgis 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba II peatükis on sätestatud põhimõtted, millest juhinduda õiglaste töötingimuste tagamisel. Põhimõtted nr 2 ja nr 3 tagavad mõlemale soole võrdse kohtlemise ning võrdsed võimalused seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri edendamisel hoolimata rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Euroopa sotsiaalõiguste samba 6. põhimõttes kinnitatakse töötajate õigust õiglasele palgale, mis tagab inimväärse elatustaseme. Sellega tagatakse piisav miinimumpalk töötaja ja tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi, tagades samas juurdepääsu töökohtadele ja motivatsiooni otsida tööd. Lisaks tuletatakse selles meelde, et vältida tuleb palgavaesust ning et kõik palgad tuleb määrata läbipaistval ja prognoositaval viisil ning austades sotsiaalpartnerite tegevusvabadust.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtetest. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine liidu üks eesmärk ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 8 tuleks meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendada kõigi Euroopa Liidu meetmete puhul.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5b) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on igasugune diskrimineerimine keelatud ning artiklis 23 on ette nähtud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, sealhulgas seoses tööhõive, töö ja palgaga.

 

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Paremad töö- ja elutingimused, muu hulgas piisava miinimumpalga tõttu, toovad kasu nii liidu töötajatele kui ka ettevõtjatele ning on kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamise eeltingimus. Miinimumpalga kaitse katvuses ja piisavuses esinevate suurte erinevuste käsitlemine aitab suurendada õiglust ELi tööturul ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja ülespoole suunatud lähenemist. Konkurents ühtsel turul peaks põhinema kõrgetel sotsiaalsetel standarditel, innovatsioonil ja tootlikkuse parandamisel, mis tagab võrdsed tingimused.	(6) Paremad töö- ja elutingimused, muu hulgas piisava miinimumpalga ja palga läbipaistvuse tõttu, toovad kasu nii liidu töötajatele, ettevõtjatele, ühiskonnale kui ka majandusele ning on kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamise eeltingimus. Miinimumpalga kaitse katvuses ja piisavuses esinevate suurte erinevuste käsitlemine, samuti võitlus deklareerimata tööga, mis mõjutab peamiselt naisi, kasutades stiimuleid töö tunnustamiseks ja lihtsustatud deklareerimisvahendeid, aitab suurendada õiglust ELi tööturul ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, ülespoole suunatud lähenemist ja soolist võrdõiguslikkust. Konkurents ühtsel turul peaks põhinema kõrgetel sotsiaalsetel standarditel, kvaliteetsete töökohtade loomisel, innovatsioonil ja tootlikkuse parandamisel, mis tagab võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kohaselt on miinimumpalga eesmärk kaitsta töötajaid põhjendamatult madala palga eest, mis on hooldussektoris valdav. Poliitikal, mille eesmärk on parandada pikaajalise hoolduse sektoris töötingimusi ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, on sooline mõõde ning miinimumpalga laiendamine hooldustöötajatele võib ebavõrdsuse vähendamisele oluliselt kaasa aidata.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Kui miinimumpalk on kehtestatud piisaval tasemel, kaitseb see ebasoodsas olukorras olevate töötajate sissetulekut, aitab tagada inimväärse elu ja piirab sissetuleku vähenemist keerulisel ajal, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 131 miinimumpalga kindlaksmääramise süsteemi loomise kohta. Miinimumpalk aitab säilitada sisenõudlust, tugevdada töötamise stiimuleid ning vähendada palkade ebavõrdsust ja palgavaesust.	(7) Kui miinimumpalk on kehtestatud piisaval tasemel, kaitseb see ebasoodsas olukorras olevate töötajate sissetulekut, aitab tagada inimväärse elu ja piirab sissetuleku vähenemist kriisiajal ja kriisijärgsel perioodil, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 131 miinimumpalga kindlaksmääramise süsteemi loomise kohta. Miinimumpalk aitab säilitada sisenõudlust, tugevdada töötamise stiimuleid ning vähendada palkade ebavõrdsust ja aidata ennetada palgavaesust ja selle vastu võidelda. Võttes arvesse naiste liigset esindatust madalapalgalistel töökohtadel, võib miinimumpalk oluliselt kaasa aidata sellele, et kõigile oleks tagatud piisav töötasu ja väheneks sooline palgalõhe.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) COVID-19 kriis on näidanud, et mõned madalapalgalised sektorid, nagu hooldus-, puhastus-, jaemüügi- ja haridussektor, kus töötavad peamiselt naised, on väga olulised ja suure sotsiaal-majandusliku väärtusega, ning see toob välja vajaduse hinnata ümber töötasu piisavus kutsealadel just nimetatud sektorites, mida sageli väärtustatakse ja tasustatakse vähem kui sektoreid, kus töötavad peamiselt mehed.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Naistel, noortel, madala kvalifikatsiooniga töötajatel ja puuetega inimestel on teiste rühmadega võrreldes suurem tõenäosus saada miinimumpalka või madalat palka. Majanduslanguse, näiteks Covid-19 kriisi ajal muutub miinimumpalga tähtsus madalapalgaliste töötajate kaitsmisel üha olulisemaks ning see on hädavajalik kestliku ja kaasava majanduse taastumise toetamiseks. Miinimumpalga küsimusega tegelemine aitab kaasa soolisele võrdõiguslikkusele, soolise palga- ja pensionilõhe kaotamisele ning naiste vaesusest väljaaitamisele.	(8) Naistel, rändajatel, eri rassilise või etnilise taustaga inimestel, noortel ja madala kvalifikatsiooniga töötajatel, üksikvanematel, puuetega inimestel ning diskrimineerimise mitmekordsete, struktuursete ja omavahel ristuvate vormide all kannatavatel isikutel on teiste rühmadega võrreldes ikka veel suurem tõenäosus saada miinimumpalka või madalat palka või jääda ilma igasugusest palgakaitsest. Majanduslanguse, näiteks Covid-19 kriisi ajal näitab miinimumpalga roll madalapalgaliste töötajate kaitsmisel ja kroonilise oskuste nappuse ärahoidmisel olulist vajadust toetada kestlikku ja kaasavat majanduse taastumist koos tugevate sotsiaalkaitse süsteemidega. Piisava miinimumpalga kehtestamine aitab kaasa soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele, suurendab naiste majanduslikku mõjuvõimu, aitab tagada võrdse kohtlemise töökohal, aitab võidelda naiste tehtud töö alahindamise ja põhjendamatult madala töötasu vastu naiste ülekaaluga sektorites ning vähendab soolist palga- ja pensionilõhet, aitab naised ja nende lapsed vaesusest välja ning leevendab soopõhist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Võrdse tasu tagamine ning töö- ja eraelu hea tasakaalu soodustamine, sealhulgas meeste puhul, on liidu sotsiaalse sidususe, kestliku majanduskasvu ja arengu, tootlikkuse ning eelarve pikaajalise kestlikkuse jaoks väga olulised.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Eurofoundi aruanne „Miinimumpalk 2020. aastal: aastaülevaade“ näitab, et 59 % miinimumpalga saajatest on naised, olles enamik miinimumpalga saajatest liidus. Seetõttu avaldavad miinimumpalgaga seotud muudatused neile ebaproportsionaalselt suurt mõju. Naised on samuti ühed peamised miinimumpalgast madalamat palka teeniv inimrühm, aga miinimumpalgast madalamat palka saavad ka üksikvanemad, noored töötajad, madalama haridustasemega töötajad ja ülalpeetavate lastega töötajad maapiirkondades.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8b) Majanduslanguse ajal, nagu COVID-19 kriis, võimaldavad miinimumpalgad inimestel elada inimväärselt kõikjal, kus nad töötavad. Madalapalgaliste töötajate kaitsmine on eriti oluline majanduse kestliku ja kaasava taastumise toetamiseks ning soolise palga- ja pensionilõhe vähendamiseks ning naiste vaesusest ja/või sotsiaalsest tõrjutusest väljaaitamiseks, kuna enamik miinimumpalga saajatest on naised. COVID-19 kriis annab võimaluse suurendada pingutusi kestlike ja õiglaste töötingimuste ning inimväärse palga tagamiseks, võidelda soostereotüüpide vastu ning hinnata ümber palkade piisavus mõnes madalapalgalises, peamiselt naistööjõudu kasutavas sektoris ning kutsealal.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8c) Naiste üleesindatus madalamalt tasustatud sektorites ja ametites, nagu hotellindus, jaekaubandus või isiklikud teenused, tervishoid, hooldus ja muud olulised sektorid, muutsid nad COVID-19 kriisi mõju tõttu tööjõule ja tööhõivele (enneolematu töökoormuse tõus, terviseriskid ning töö- ja eraelu tasakaalu probleemid) eriti haavatavaks.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8d) Käesolev direktiiv peaks täiendama Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025 ja aitama saavutada soolist võrdõiguslikkust, soodustades naiste osalemist tööturul võrdsetel alustel, ning aitama kaotada soolisi erinevusi sissetulekute, palga ja pensioni osas. See peaks võtma arvesse demograafilisi muutusi, sealhulgas elanikkonna vananemise mõju. Lisaks peaks see aitama lõhkuda soorollidest tulenevaid stereotüüpe.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Covid-19 pandeemia mõjutab suuresti teenustesektorit ja väikeettevõtlust, kus suur osa töötajatest saavad miinimumpalka. Lisaks on miinimumpalk oluline ka seoses struktuursete suundumustega, mis kujundavad ümber tööturge ja mida üha enam iseloomustab ebatüüpilise ja ebakindla töö suur osakaal. Need suundumused on suurendanud tööturu polariseerumist, mille tulemusena on enamikus liikmesriikides suurenenud madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töökohtade osakaal ning mõnes liikmesriigis on suurenenud ka palkade ebavõrdsus.	(9) Covid-19 pandeemia ja muud kriisiolukorrad avaldavad suurt ning soolist mõju tööturule, kus eriti satuvad löögi alla naised ja peamiselt naiste ülekaaluga sektorid, nagu tervishoiu-, hooldus- ja muud olulised sektorid, teenustesektor ja väikeettevõtlus, kus suur osa töötajatest saavad miinimum- või madalat palka. Kuna naisi on nendes sektorites väga palju, said just neile pandeemia ajal osaks enneolematu töökoormuse tõus, terviseriskid ning tasustamata hooldus- ja majapidamistöö suurenemisest tingitud töö- ja eraelu tasakaalu probleemid. Lisaks on miinimumpalk oluline ka seoses struktuursete suundumustega, mis kujundavad ümber tööturge ja mida üha enam iseloomustab ebatüüpilise ja ebakindla töö suur osakaal, näiteks platvormitöötajad ning hooldajad ja koduabilised. Need suundumused on suurendanud tööturu polariseerumist, mille tulemusena on enamikus liikmesriikides suurenenud madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töökohtade osakaal ning mõnes liikmesriigis on suurenenud ka palkade ebavõrdsus.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Sooline segregatsioon tööturul, mis on tingitud naiste ja meeste ebaühtlasest jaotumusest eri sektorite vahel, on liidu tööturul pidev probleem. Kolm naist kümnest (ja 8 % meestest) töötab hariduse, tervishoiu ning sotsiaaltöö alal, mis on traditsiooniliselt madalapalgalised sektorid.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Palgakujundus kollektiivlepingute kaudu on osutunud kasulikuks laiemast sotsiaal-majanduslikust perspektiivist, aidanud kaasa palgakujunduse tasakaalustatud arengule ja vähendanud palgavaesust.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Kõik liidu töötajad ei ole miinimumpalgaga kaitstud. Tegelikkuses saavad mõnes liikmesriigis mõned töötajad, isegi kui nad on miinimumpalga kaitsega hõlmatud, kehtivate õigusnormide eiramise tõttu seadusega ettenähtud miinimumpalgast väiksemat tasu. Eelkõige mõjutab selline nõuete rikkumine naisi, noori töötajaid, puuetega inimesi ja põllumajandustöötajaid. Liikmesriikides, kus miinimumpalga kaitse on ette nähtud üksnes kollektiivlepingute alusel, on selle kaitsega hõlmamata töötajate osakaal hinnanguliselt 2-55 % kõigist töötajatest.	(12) Kõik liidu töötajad ei ole miinimumpalgaga kaitstud. Tegelikkuses saavad mõnes liikmesriigis mõned töötajad, isegi kui nad on miinimumpalga kaitsega hõlmatud, kehtivate õigusnormide eiramise tõttu seadusega ettenähtud miinimumpalgast väiksemat tasu. Eelkõige mõjutab selline nõuete rikkumine naisi ja peamiselt naistööjõudu kasutavaid sektoreid, noori töötajaid, puuetega inimesi, otsese, kaudse ja diskrimineerimise omavahel ristuvate vormide all kannatavaid isikuid, platvormitöötajaid, hooldajaid ja koduabilisi, põllumajandus-, hooajalisi, lühiajalise lepinguga töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Liikmesriikides, kus miinimumpalga kaitse on ette nähtud üksnes kollektiivlepingute alusel, on selle kaitsega hõlmamata töötajate osakaal hinnanguliselt 2-55 % kõigist töötajatest.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidu tasandil miinimumnõuded, et tagada nii miinimumpalga piisav tase kui ka töötajate juurdepääs miinimumpalga kaitsele kas seadusjärgse miinimumpalgana või kollektiivlepingus sätestatud palgana vastavalt käesolevas direktiivis antud määratlusele.	(15) Et parandada töö- ja elutingimusi, suurendada sotsiaalset lähenemist ja soolist võrdõiguslikkust liidus, kehtestatakse käesoleva direktiiviga liidu tasandil miinimumnõuded, et tagada nii miinimumpalga piisav tase kui ka töötajate võrdne juurdepääs miinimumpalga kaitsele kas seadusjärgse miinimumpalgana või kollektiivlepingus sätestatud palgana vastavalt käesolevas direktiivis antud määratlusele.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada nende töötajate suhtes, kellel on siseriiklike õigusaktide, tavade või kollektiivlepingute kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud kriteeriume töötaja staatuse kindlaksmääramiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse võivad kuuluda koduabilised, nõudetöö tegijad, lühiajalises töösuhtes olevad töötajad, vautšeripõhise töö tegijad, fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, platvormitöötajad, praktikandid ja õpipoisid, tingimusel, et nad vastavad kõnealustele kriteeriumidele. Tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuna nad ei vasta nendele kriteeriumidele. Liikmesriigi õiguses määratletud füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamine kas riigisiseselt või piiriülestes olukordades on valesti deklareeritud töö vorm, mis sageli seostub deklareerimata tööga. Fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjaga on tegemist juhul, kui isik deklareerib ennast teatavate õiguslike kohustuste või maksukohustuste vältimiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, kuigi tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Sellised isikud peaksid kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleks juhinduda töö tegeliku tegemisega seotud üksikasjadest, mitte tugineda sellele, kuidas pooled suhet kirjeldavad.	(17) Käesolevat direktiivi tuleks võrdselt kohaldada nende töötajate suhtes, kellel on siseriiklike õigusaktide, tavade või kollektiivlepingute kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud kriteeriume töötaja staatuse kindlaksmääramiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse võivad kuuluda koduabilised, hooldussektori töötajad, nõudetöö tegijad, lühiajalises töösuhtes olevad töötajad, vautšeripõhise töö tegijad, fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, platvormitöötajad, muud mittestandardse töö tegijad, praktikandid ja õpipoisid, tingimusel, et nad vastavad kõnealustele kriteeriumidele. Tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuna nad ei vasta nendele kriteeriumidele. Liikmesriigi õiguses määratletud füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamine kas riigisiseselt või piiriülestes olukordades on valesti deklareeritud töö vorm, mis sageli seostub deklareerimata tööga. Fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjaga on tegemist juhul, kui isik deklareerib ennast teatavate õiguslike kohustuste või maksukohustuste vältimiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, kuigi tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Sellised isikud peaksid kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleks juhinduda töö tegeliku tegemisega seotud üksikasjadest, mitte tugineda sellele, kuidas pooled suhet kirjeldavad.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Miinimumpalka peetakse piisavaks, kui see on õiglane võrreldes palgajaotusega riigis ja kui see tagab inimväärse elatustaseme. Seadusjärgse miinimumpalga piisavus määratakse kindlaks, võttes arvesse riiklikke sotsiaalmajanduslikke tingimusi, sealhulgas tööhõive kasvu, konkurentsivõimet ning piirkondlikke ja valdkondlikke suundumusi. Miinimumpalga piisavust tuleks hinnata vähemalt seoses selle ostujõu, tootlikkuse arengu ja suhtega brutopalga tasemesse, jaotusse ja kasvu. Rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavate näitajate kasutamine, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, võib aidata hinnata miinimumpalga piisavust võrreldes brutopalga tasemega.	(21) Miinimumpalka peetakse piisavaks ja õiglaseks, kui see parandab palgajaotust riigis ja kui see tagab täistööajaga töölepinguga töötajatele ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme. Seadusjärgse miinimumpalga piisavus määratakse kindlaks, võttes arvesse riiklikke sotsiaalmajanduslikke tingimusi, sealhulgas tööhõive kasvu, konkurentsivõimet ning piirkondlikke ja valdkondlikke suundumusi. Miinimumpalga piisavust tuleks hinnata vähemalt seoses selle ostujõu ja suhtega brutopalga tasemesse, jaotusse ja kasvu. Rahvusvaheliselt tunnustatud näitajad, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, võivad aidata hinnata miinimumpalga piisavust võrreldes brutopalga tasemega.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21a) Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on samm õiges suunas, et võidelda palgavaesuse vastu, kuid ei ole piisav vaesuse (eriti naiste vaesuse) kaotamiseks ja kõigile inimväärse elamise tagamiseks. Lisa- ja täiendavad meetmed, nagu miinimumsissetuleku kavade vastuvõtmine, on seetõttu olulised, et saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid ja põhimõtted ning tagada, et igaühel oleks õigus inimväärsele elule kõigis eluetappides ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Arvestades naiste liigset esindatust madalapalgalistel töökohtadel, võib miinimumpalga kehtestamine märkimisväärselt kaasa aidata soolise palgalõhe vähendamisele tingimusel, et need on kehtestatud tasemel, mis soodustab naiste võrdseid võimalusi tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks, ning et töötajate hulgas ei esine diskrimineerimist ega tõrjutust, mis võiksid säilitada soolisi palgaerinevusi ja naiste töö alahindamist, mis on kinnistunud traditsioonilistesse erinevustesse sektorite ja ametite vahel.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Riiklike seadusjärgse miinimumpalga raamistike toimimise tagamiseks on vaja tõhusat täitmise tagamise süsteemi, sealhulgas kontrolli ja kohapealset kontrolli. Täitevasutuste tõhususe suurendamiseks on vaja ka tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, sealhulgas eriti oluliste probleemide lahendamiseks, mis on seotud allhangete, fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate või ületunnitöö registreerimata jätmisega. Lisaks peaks töötajatel olema lihtne saada asjakohast teavet kohaldatava seadusjärgse miinimumpalga kohta, et tagada nende töötingimustega seoses piisav läbipaistvus ja prognoositavus.	(23) Riiklike seadusjärgse miinimumpalga raamistike toimimise ja järgimise tagamiseks on vaja tõhusat täitmise tagamise süsteemi, sealhulgas tugevdatud kontrolli ja kohapealset kontrolli, eelkõige suure riskiga sektorites, sealhulgas sektorites, kus on suur naiste osakaal. Täitevasutuste tõhususe suurendamiseks on vaja ka tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, sealhulgas eriti oluliste probleemide lahendamiseks, mis on seotud allhangete, fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate või ületunnitöö registreerimata jätmisega; ja naiste palgataseme, palgalõhe ja keskmise palga uurimisega. Lisaks peaks kõigil töötajatel olema võrdne ja lihtne juurdepääs asjakohasele teabele kohaldatava seadusjärgse miinimumpalga kohta, et tagada nende töötingimustega seoses piisav läbipaistvus ja prognoositavus ning nende õiguste rakendamine.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Usaldusväärne järelevalve ja andmete kogumine on miinimumpalga tõhusa kaitse tagamise võti. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikidelt saadud iga-aastaste andmete ja teabe põhjal aruande, milles ta hindab miinimumpalga kaitse piisavuse ja katvuse arengut. Lisaks tuleks edusamme jälgida ELi tasandi majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise protsessi raames. Sellega seoses peaks tööhõivekomitee igal aastal analüüsima olukorda liikmesriikides, tuginedes komisjoni koostatud aruannetele ja muudele mitmepoolse järelevalve vahenditele, nagu võrdlusuuringud.	(25) Usaldusväärne järelevalve ning soo ja vanuse kaupa andmete kogumine tööjõu hulgas on miinimumpalga tõhusa kaitse tagamise ja miinimumpalga soolise mõõtme jälgimise võti. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikidelt saadud iga-aastaste andmete ja teabe põhjal aruande, milles ta hindab miinimumpalga kaitse piisavuse ja katvuse arengut. Liikmesriigid peaksid jaotama esitatud andmed ja teabe soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse ja sektori kaupa. Lisaks tuleks edusamme jälgida ELi tasandi majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise protsessi raames. Sellega seoses peaks tööhõivekomitee igal aastal analüüsima olukorda liikmesriikides, tuginedes komisjoni ja Euroopa Liidu asutuste, nagu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), koostatud aruannetele ja muudele mitmepoolse järelevalve vahenditele, nagu võrdlusuuringud.

 

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Kuigi liikmesriikide reformid ja meetmed töötajate jaoks piisava miinimumpalga kaitse suurendamiseks on samm õiges suunas, ei ole need olnud põhjalikud ega süstemaatilised. Lisaks ei pruugi riigid olla eriti huvitatud miinimumpalga piisavuse ja katvuse parandamisest, et see võib mõjuda negatiivselt nende välisele kulupõhisele konkurentsivõimele. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(28) Kuigi liikmesriikide reformid ja meetmed töötajate jaoks piisava miinimumpalga kaitse suurendamiseks on samm õiges suunas, ei ole need suutnud lahendada soolisi erinevusi tööhõives, palgalõhet ega palgavaesust. Lisaks ei pruugi riigid olla eriti huvitatud miinimumpalga piisavuse ja katvuse parandamisest, et see võib mõjuda negatiivselt nende välisele kulupõhisele konkurentsivõimele. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31a) Piisava ja õiglasema miinimumpalga ühtlustamise protsess peaks toimuma koos komisjoni seadusandliku ettepanekuga tasustamise läbipaistvuse meetmete kohta. Palkade läbipaistvuse direktiiv on soolise palgalõhe kaotamisel oluline samm.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks et parandada liidus töö- ja elutingimusi, nähakse käesoleva direktiiviga ette raamistik:	1. Selleks et parandada liidus töö- ja elutingimusi, suurendada sotsiaalset sidusust ja soolist võrdõiguslikkust, nähakse käesoleva direktiiviga ette raamistik:

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) piisava miinimumpalga kehtestamiseks;	(a) piisava miinimumpalga kehtestamiseks, mis tagab inimväärse elatustaseme ning aitab vähendada palkade ebavõrdsust ja soolist palgalõhet;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) töötajate juurdepääsuks miinimumpalga kaitsele kas kollektiivlepingus sätestatud palgana või seadusjärgse miinimumpalgana, kui see on kehtestatud.	(b) kõikide töötajate juurdepääsuks miinimumpalga kaitsele kedagi diskrimineerimata kas kollektiivlepingus sätestatud palgana või seadusjärgse miinimumpalgana, kui see on kehtestatud.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide liidu töötajate suhtes, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse, kollektiivlepingu või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat.	Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide liidu töötajate suhtes, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse, kollektiivlepingu või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võrdselt ja kedagi diskrimineerimata ja võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) julgustavad sotsiaalpartnereid looma erimeetmeid soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks kollektiivläbirääkimistel;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud vähem kui 70 % artiklis 2 määratletud töötajatest, kehtestavad lisaks raamistiku, millega nähakse kas seadusega pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel ette tingimused kollektiivläbirääkimiste pidamiseks, ning töötavad välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks. Tegevuskava avalikustatakse ja sellest teatatakse Euroopa Komisjonile.	2. Liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega on hõlmatud vähem kui 70 % artiklis 2 määratletud töötajatest, kehtestavad lisaks raamistiku, millega nähakse kas seadusega pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel ette tingimused kollektiivläbirääkimiste pidamiseks, ning töötavad välja riikliku tegevuskava kollektiivläbirääkimiste toetamiseks. Need riiklikud tegevuskavad lähendavad palkasid ülespoole ning kehtestavad kõige asjakohasemad meetmed ja mehhanismid palgakujundamiseks ja katvuse suurendamiseks riiklikul tasandil ning kaotavad ka soolise palgalõhe ja vähendavad ebavõrdsust ning diskrimineerimist. Tegevuskava avalikustatakse ja sellest teatatakse Euroopa Komisjonile.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, võtavad vajalikud meetmed, tagamaks et seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisel ja ajakohastamisel juhindutakse miinimumpalga piisavuse suurendamiseks ette nähtud kriteeriumidest, et saavutada inimväärsed töö- ja elutingimused, sotsiaalne sidusus ja ülespoole suunatud lähenemine. Liikmesriigid määratlevad need kriteeriumid kooskõlas riiklike tavadega kas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides, pädevate asutuste otsustes või kolmepoolsetes kokkulepetes. Kriteeriumid määratletakse püsivalt ja selgelt.	1. Liikmesriigid, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, võtavad vajalikud meetmed, tagamaks et seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisel ja ajakohastamisel juhindutakse miinimumpalga piisavuse ja õigluse tagamise kriteeriumidest, et saavutada inimväärsed töö- ja elutingimused, võrdsed võimalused, sotsiaalne kaitse, sotsiaalne sidusus, vähendada palga ja soolist ebavõrdsust, saavutada ülespoole suunatud lähenemine ning ennetada ja vähendada vaesust, sealhulgas laste vaesust ja palgavaesust. Liikmesriigid määratlevad need kriteeriumid kooskõlas riiklike tavadega kas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides, pädevate asutuste otsustes või kolmepoolsetes kokkulepetes. Kriteeriumid määratletakse selgelt.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) brutopalkade üldine tase ja nende jaotus;	(b) brutopalkade üldine tase ja nende jaotus, et vähendada sotsiaalset ja soolist ebavõrdsust;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) brutopalkade kasvumäär;	(c) brutopalkade kasvumäär eesmärgiga vähendada palgaerinevust;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(da) sooline palgalõhe eesmärgiga see kaotada.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada seadusjärgse miinimumpalga korrapärane ja õigeaegne ajakohastamine, et säilitada selle piisavus.	4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada seadusjärgse miinimumpalga korrapärane ja õigeaegne ajakohastamine, et jätkata selle piisavuse suurendamist.

 

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Seadusejärgse miinimumpalga ajakohastamine ei tohi piirata muude sissetulekutoetuste mehhanisme, nagu riigiabi ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele ja komisjoni määruses (EL) nr 651/20141a määratletud puuetega töötajatele, või puudega inimeste õigusi.
	_____________
	1a Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid loovad nõuandvad organid, kes nõustavad pädevaid asutusi seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes.	5. Liikmesriigid loovad nõuandvad organid, kes nõustavad pädevaid asutusi seadusjärgse miinimumpalgaga, sealhulgas naiste ja meeste vahelise palga ja pensionilõhega seotud küsimustes. Neil nõuandvatel organeil peab olema piisavalt vahendeid ja nad:
	- püüavad saavutada oma koosseisus soolise tasakaalu;
	- kasutavad kõikides oma analüüsides soolist perspektiivi;
	- teevad korrapäraselt sootundlikku hindamist.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Sooneutraalse töö hindamise vahendid ja klassifitseerimiskriteeriumid töötatakse välja tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, võttes arvesse selliseid tegureid nagu töötingimused, töötaja vastutuse ulatus ning füüsilised või vaimsed nõuded töö tegemiseks, et kohaldada mees- ja naistöötajate võrdse tasu põhimõtet võrdväärse töö eest erinevates ametivaldkondades.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erisused ja mahaarvamised	Võrdne kohtlemine ja mahaarvamised

 

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad näha teatavatele töötajate rühmadele ette erinevad seadusjärgse miinimumpalga määrad. Liikmesriigid hoiavad erisused võimalikult väiksena ja tagavad, et kõik erisused on mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, ajaliselt piiratud (kui see on asjakohane) ning objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õiguspärase eesmärgiga.	1. Liikmesriigid tagavad seadusjärgse miinimumpalga kaitse kohaldamisel töötajatele võrdsed võimalused ja võrdse kohtlemise. Liikmesriigid võivad näha teatavatele töötajate rühmadele ette erinevad seadusjärgse miinimumpalga määrad. Liikmesriigid hoiavad erisused võimalikult väiksena ja tagavad, et kõik erisused on mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, ajaliselt piiratud (kui see on asjakohane) ning objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud õiguspärase eesmärgiga.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada sotsiaalpartnerite õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse, sealhulgas osalemise kaudu artikli 5 lõikes 5 osutatud nõuandvates organites, eelkõige seoses järgmisega:	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada sotsiaalpartnerite õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse, sealhulgas osalemise kaudu artikli 5 lõikes 5 osutatud nõuandvates organites, tagades diskrimineerimise vältimise ja soolise võrdõiguslikkuse alased koolitused sotsiaalpartneritele ja pädevatele asutustele eelkõige seoses järgmisega:

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) andmete kogumine ja uuringute läbiviimine seadusjärgse miinimumpalga kehtestavate asutuste jaoks.	(d) soo alusel eristatud andmete kogumine ja uuringute läbiviimine seadusjärgset miinimumpalka kehtestavate asutuste jaoks.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Töötajate tegelik juurdepääs seadusjärgsele miinimumpalgale	8. Töötajate võrdne ja tegelik juurdepääs seadusjärgsele miinimumpalgale

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) tööinspektsioonide või seadusjärgse miinimumpalga nõuete täitmise tagamise eest vastutavate asutuste kontrolli ja kohapealsete kontrollide tugevdamine. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;	1. tööinspektsioonide või seadusjärgse miinimumpalga nõuete täitmise tagamise eest vastutavate asutuste kontrolli ja kohapealsete kontrollide tugevdamine ning veendumine, et neil on piisavad vahendid. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ja nendes tuleb pöörata erilist tähelepanu sektoritele, kus on suur naiste osakaal;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) selle tagamine, et teave seadusjärgse miinimumpalga kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil.	(3) selle tagamine, et teave seadusjärgse miinimumpalga kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil, sh tagatakse juurdepääs puuetega töötajatele.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid teevad oma pädevatele asutustele ülesandeks töötada välja tõhusad andmekogumisvahendid, et jälgida miinimumpalkade katvust ja piisavust.	1. Liikmesriigid teevad oma pädevatele asutustele ülesandeks töötada koostöös sotsiaalpartneritega välja tõhusad andmekogumisvahendid, et jälgida miinimumpalkade katvust ja piisavust. Andmeid kogutakse vähemalt soo, vanuserühma, töölepingu liigi (osalise tööajaga või täistööajaga) ja sektori kaupa ning need hõlmavad valdkondadevahelist lähenemisviisi.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv) kollektiivläbirääkimiste katvuse määr.	iv) kollektiivläbirääkimiste katvuse määr ja edusammud katvuse suurendamisel, eelkõige haavatavate töötajate puhul.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid esitavad käesolevas lõikes osutatud statistika ja teabe soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse ja sektori kaupa.	Liikmesriigid esitavad käesolevas lõikes osutatud statistika ja teabe anonüümitult ja liigitatuna soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse ja sektori kaupa ning võimaluse korral rassilise ja etnilise tausta alusel. Liikmesriigid viivad selle põhjal läbi katvust ja piisavust käsitleva soolise mõju analüüsi.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et miinimumpalga kaitset käsitlev teave, sealhulgas kollektiivlepingud ja nendes sisalduvad palgasätted, on läbipaistev ja üldsusele kättesaadav.	3. Liikmesriigid tagavad, et miinimumpalga kaitset käsitlev teave, sealhulgas kollektiivlepingud ja nendes sisalduvad palgasätted, on läbipaistev ja üldsusele lihtsalt kättesaadav ning vastab palga läbipaistvuse põhimõtetele.

 

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon hindab liikmesriikide poolt lõikes 2 osutatud aruannetes edastatud andmeid ning esitab igal aastal aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	4. Komisjon hindab liikmesriikide poolt lõikes 2 osutatud aruannetes edastatud andmeid ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad selle aruande kohta esitada tähelepanekuid. Aruandes võetakse arvesse valdkonnaülest soolist perspektiivi ja hinnatakse, mil määral aitab miinimumpalga areng kaasa soolise palgalõhe kaotamisele.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjoni esitatud aruande põhjal analüüsib ELi toimimise lepingu artikli 150 kohaselt moodustatud tööhõivekomitee igal aastal palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamist ja miinimumpalkade piisavust liikmesriikides.	5. Komisjoni esitatud aruande põhjal analüüsib ELi toimimise lepingu artikli 150 kohaselt moodustatud tööhõivekomitee igal aastal palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamist ja miinimumpalkade piisavust ning nende soolist mõõdet liikmesriikides.

 

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon viib läbi direktiivi hindamise [viis aastat pärast ülevõtmise kuupäeva]. Seejärel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade direktiivi rakendamise kohta, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid õigusaktide muutmiseks.	Komisjon viib läbi direktiivi hindamise [kolm aastat pärast ülevõtmise kuupäeva]. Seejärel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade direktiivi rakendamise kohta, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid õigusaktide muutmiseks. Nii hindamine kui ka aruanne peavad sisaldama sooteadlikku lähenemisviisi.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Piisav miinimumpalk Euroopa Liidus
Viited	COM(2020)0682 – C9-0337/2020 – 2020/0310(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 11.11.2020
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	FEMM 11.11.2020
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Lina Gálvez Muñoz 11.2.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	10.5.2021	15.6.2021	30.9.2021
Vastuvõtmise kuupäev	30.9.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 3 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Simona Baldassarre, Vilija Blinkevičiūtė, Annika Bruna, Margarita de la Pisa Carrión, Frances Fitzgerald, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Lina Gálvez Muñoz, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Karen Melchior, Andżelika Anna Możdżanowska, Sandra Pereira, Pina Picierno, Sirpa Pietikäinen, Samira Rafaela, Evelyn Regner, Diana Riba i Giner, Eugenia Rodríguez Palop, María Soraya Rodríguez Ramos, Christine Schneider, Sylwia Spurek, Jessica Stegrud, Ernest Urtasun, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Chrysoula Zacharopoulou, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Sylvie Brunet, Aušra Maldeikienė, Predrag Fred Matić, Monika Vana
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Łukasz Kohut

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25	+
ID	Simona Baldassarre
PPE	Isabella Adinolfi,Frances Fitzgerald,Cindy Franssen,Aušra Maldeikienė,Sirpa Pietikäinen,Elissavet Vozemberg‑Vrionidi,Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Renew	Sylvie Brunet,Karen Melchior,Samira Rafaela,María Soraya Rodríguez Ramos,Chrysoula Zacharopoulou,Marco Zullo
S&D	Vilija Blinkevičiūtė,Lina Gálvez Muñoz,Łukasz Kohut,Predrag Fred Matić,Pina Picierno,Evelyn Regner
The Left	Eugenia Rodríguez Palop
Verts/ALE	Diana Riba i Giner,Sylwia Spurek,Ernest Urtasun,Monika Vana

 

3	-
ECR	Jessica Stegrud, Margarita de la Pisa Carrión
S&D	Heléne Fritzon

 

4	0
ECR	Andżelika Anna Możdżanowska
ID	Annika Bruna
PPE	Christine Schneider
The Left	Sandra Pereira

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Piisav miinimumpalk Euroopa Liidus
Viited	COM(2020)0682 – C9-0337/2020 – 2020/0310(COD)
EP-le esitamise kuupäev	29.10.2020
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 11.11.2020
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	FEMM 11.11.2020
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Dennis Radtke 9.2.2021	Agnes Jongerius 9.2.2021
Õigusliku aluse vaidlustamine  JURI arvamuse kuupäev	JURI 28.10.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	4.3.2021	22.4.2021	3.6.2021
Vastuvõtmise kuupäev	11.11.2021
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 10 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Abir Al-Sahlani, Marc Angel, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Sylvie Brunet, Jordi Cañas, David Casa, Leila Chaibi, Özlem Demirel, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Heléne Fritzon, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Sandra Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoş Pîslaru, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Vincenzo Sofo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marie-Pierre Vedrenne, Nikolaj Villumsen, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ilana Cicurel, Krzysztof Hetman, Peter Kofod, Jeroen Lenaers, Peter Lundgren, Sara Matthieu, Samira Rafaela, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Catherine Griset, Maximilian Krah, Predrag Fred Matić, Kathleen Van Brempt
Esitamise kuupäev	18.11.2021

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

37	+
ECR	Vincenzo Sofo
NI	Daniela Rondinelli
PPE	David Casa, Jarosław Duda, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Helmut Geuking, Krzysztof Hetman, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Jeroen Lenaers, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh
Renew	Sylvie Brunet, Jordi Cañas, Ilana Cicurel, Dragoş Pîslaru, Samira Rafaela, Marie‑Pierre Vedrenne, Lucia Ďuriš Nicholsonová
S&D	Marc Angel, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Predrag Fred Matić, Kathleen Van Brempt
The Left	Leila Chaibi, Özlem Demirel
Verts/ALE	Sara Matthieu, Mounir Satouri, Tatjana Ždanoka

 

10	-
ECR	Peter Lundgren
ID	Catherine Griset, Peter Kofod, Maximilian Krah
Renew	Abir Al‑Sahlani
S&D	Heléne Fritzon, Marianne Vind
The Left	Sandra Pereira, Nikolaj Villumsen
Verts/ALE	Kira Marie Peter‑Hansen

 

7	0
ECR	Elżbieta Rafalska, Beata Szydło, Anna Zalewska
ID	Elena Lizzi, Stefania Zambelli
NI	Ádám Kósa
PPE	Miriam Lexmann

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] ELT C , , lk .
• [2] ELT C , , lk .
• [3] D(2021) 21141.
• [4] COM(2020)0682, 28.10.2020.
• [5] Arvamus 2/00, ECLI:EU:C:2001:664, punkt 5.
• [6] Kohtuotsus, komisjon vs. parlament ja nõukogu, C-411/06, EU:C:2009:518, punkt 45 ja selles viidatud kohtupraktika. Vt ka parlament vs. nõukogu, C-130/10, EU:C:2012:472, punkt 42 ja selles viidatud kohtupraktika.
• [7] Kohtuotsus, komisjon vs. nõukogu, C-269/97, ECLI:EU:C:2000:183, punkt 44.
• [8] Kohtuotsus, komisjon vs. nõukogu, C-137/12, EU:C:2013:675, punkt 53; komisjon vs. parlament ja nõukogu, C-411/06, EU:C:2009:518, punkt 46 ja selles viidatud kohtupraktika; parlament vs. nõukogu, C-490/10, ECLI:EU:C:2012:525, punkt 45; parlament vs. nõukogu, C-155/07, EU:C:2008:605, punkt 34.
• [9] Kohtuasi C-211/01: komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2003:452, punkt 40; kohtuasi C-178/03: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, ECLI:EU:C:2006:4, punktid 43–56.
• [10] Kohtuasi C-300/89: komisjon vs. nõukogu (titaandioksiid), ECLI:EU:C:1991:244, punktid 17–25; kohtuasi C-268/94: Portugal vs. nõukogu, ECLI:EU:C:1996:461.
• [11] Kohtuotsus, 19. juuni 2014, Thomas Specht jt, C-501/12–C-506/12, C-540/12 ja C-541/12, EU:C:2014:2005, punkt 33. Vt ka kohtuotsust, 10. juuni 2010, Tiziana Bruno ja Daniela Lotti, C-395/08 ja C-396/08, EU:C:2010:329, punkt 37; kohtuotsust, 15. aprill 2008, Impact, C-268/06, EU:C:2008:223, punktid 123 ja 124; kohtuotsust, 13. september 2007, Yolanda Del Cerro Alonso, C-307/05, EU:C:2007:509, punktid 40 ja 41.
• [12] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Adrián Vázquez Lázara (esimees), Sergey Lagodinsky (aseesimees), Ibán García del Blanco (aseesimees), Marion Walsmann (aseesimees), Raffaele Stancanelli (aseesimees), Pascal Arimont, Manon Aubry, Alessandra Basso, Gunnar Beck, Patrick Breyer, Daniel Buda, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Evelyne Gebhardt, Jean-Paul Garraud, Esteban González Pons, Heidi Hautala, Mislav Kolakušić, Gilles Lebreton, Angelika Niebler, Jiří Pospíšil, Franco Roberti, Nacho Sánchez Amor, Stéphane Séjourné, Liesje Schreinemacher, Yana Toom, Axel Voss, Tiemo Wölken, Lara Wolters, Javier Zarzalejos.
• [13] Miinimumpalk 2020. aastal: aastaülevaade (europa.eu).
• [14] Public services - Long-term care workforce: Employment and working conditions (europa.eu).
• [15] Women and labour market equality: Has COVID-19 rolled back recent gains? (europa.eu).