RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ

20.12.2021 - (COM(2020)0825 – C9-0418/2020 – 2020/0361(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Christel Schaldemose
Arvamuse koostajad (*):
Henna Virkkunen, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Geoffroy Didier, õiguskomisjon
Patrick Breyer, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

Muudatusettepanekud

• 001-457 (PDF - 571 KB)
• 001-457 (DOC - 171 KB)
• 458-467 (PDF - 133 KB)
• 458-467 (DOC - 33 KB)
• 468-473 (PDF - 127 KB)
• 468-473 (DOC - 29 KB)
• 474-477 (PDF - 115 KB)
• 474-477 (DOC - 78 KB)
• 478-481 (PDF - 109 KB)
• 478-481 (DOC - 76 KB)
• 482-484 (PDF - 129 KB)
• 482-484 (DOC - 27 KB)
• 485-492 (PDF - 120 KB)
• 485-492 (DOC - 30 KB)
• 493-497 (PDF - 126 KB)
• 493-497 (DOC - 29 KB)
• 498-499 (PDF - 118 KB)
• 498-499 (DOC - 25 KB)
• 500-500 (PDF - 107 KB)
• 500-500 (DOC - 73 KB)
• 501-504 (PDF - 108 KB)
• 501-504 (DOC - 77 KB)
• 505-508 (PDF - 104 KB)
• 505-508 (DOC - 76 KB)
• 509-514 (PDF - 153 KB)
• 509-514 (DOC - 41 KB)
• 515-515 (PDF - 109 KB)
• 515-515 (DOC - 73 KB)
• 516-516 (PDF - 110 KB)
• 516-516 (DOC - 21 KB)
• 517-519/REV1 (PDF - 118 KB)
• 517-519/REV1 (DOC - 82 KB)
• 520-521/REV1 (PDF - 114 KB)
• 520-521/REV1 (DOC - 75 KB)
• 522-523 (PDF - 111 KB)
• 522-523 (DOC - 74 KB)
• 522-526 (PDF - 118 KB)
• 522-526 (DOC - 79 KB)
• 524-526/REV1 (PDF - 106 KB)
• 524-526/REV1 (DOC - 75 KB)
• 527-531 (PDF - 120 KB)
• 527-531 (DOC - 80 KB)
• 532-533/REV1 (PDF - 96 KB)
• 532-533/REV1 (DOC - 73 KB)
• 532-541 (PDF - 130 KB)
• 532-541 (DOC - 85 KB)
• 534-541 (PDF - 127 KB)
• 534-541 (DOC - 83 KB)
• 542-546 (PDF - 110 KB)
• 542-546 (DOC - 70 KB)
• 547-551 (PDF - 123 KB)
• 547-551 (DOC - 78 KB)
• 552-556 (PDF - 116 KB)
• 552-556 (DOC - 77 KB)
• 557-563 (PDF - 121 KB)
• 557-563 (DOC - 81 KB)
• 562-562/REV1 (PDF - 101 KB)
• 562-562/REV1 (DOC - 71 KB)
• 564-564 (PDF - 640 KB)
• 564-564 (DOC - 209 KB)
• 565-565 (PDF - 100 KB)
• 565-565 (DOC - 70 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ

(COM(2020)0825 – C9-0418/2020 – 2020/0361(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0825),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0418/2020),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2021. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 1. juuli 2021. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi,

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9‑0356/2021),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud liidu majanduse ja kodanike igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste kohta kehtiva õigusraamistiku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ25 on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused, nagu internetipõhised sotsiaalvõrgustikud ja kauplemiskohad, võimaldanud ärikasutajatel ja tarbijatel teavet edastada ja saada ning uudsel viisil tehinguid teha. Enamik liidu kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja nende teenuste kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme nii üksikute kasutajate kui ka ühiskonna jaoks tervikuna.	(1) Infoühiskonna teenustest ja eriti vahendusteenustest on saanud liidu majanduse ja kodanike igapäevaelu oluline osa. 20 aasta jooksul pärast selliste teenuste kohta kehtiva õigusraamistiku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ25 on uued ja innovaatilised ärimudelid ja teenused, nagu internetipõhised sotsiaalvõrgustikud ja kauplemiskohad, võimaldanud ärikasutajatel ja tarbijatel uudsel ja uuenduslikul viisil teavet edastada ja saada ning tehinguid teha, mille tulemusel on nende teabevahetus-, tarbimis- ja ettevõtlustavad muutunud. Enamik liidu kodanikke kasutab nüüd neid teenuseid iga päev. Digiüleminek ja nende teenuste kasutamise kasv on aga toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme üksikute kasutajate, äriühingute ja ühiskonna jaoks tervikuna.
__________________	__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).	25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid kehtestavad üha enam õigusakte käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste valdkonnas, millega nähakse eelkõige ette vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavad hoolsusnõuded, või kaaluvad selliste õigusaktide kehtestamist. Need lahknevad siseriiklikud õigusaktid mõjutavad negatiivselt siseturgu, mis asutamislepingu artikli 26 kohaselt hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade ja teenuste vaba liikumine ja asutamisvabadus, võttes arvesse nende teenuste osutamiseks üldiselt kasutatava interneti piiriülest olemust. Siseturul kehtivaid vahendusteenuste osutamise tingimusi tuleks ühtlustada, et pakkuda ettevõtjatele juurdepääsu uutele turgudele ja võimalusi siseturu eeliste kasutamiseks ning tarbijatele ja teistele teenusesaajatele rohkem valikuid.	(2) Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste valdkonnas üha enam õigusakte, millega nähakse eelkõige ette vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavad hoolsusnõuded, või kaaluvad selliste õigusaktide kehtestamist, mis põhjustab siseturu killustumist. Need lahknevad siseriiklikud õigusaktid mõjutavad negatiivselt siseturgu, mis asutamislepingu artikli 26 kohaselt hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade ja teenuste vaba liikumine ja asutamisvabadus, võttes arvesse nende teenuste osutamiseks üldiselt kasutatava interneti piiriülest olemust. Siseturul kehtivaid vahendusteenuste osutamise tingimusi tuleks ühtlustada, et tagada ettevõtjatele pääs uutele turgudele, luua võimalusi siseturu eeliste kasutamiseks ning anda tarbijatele ja teistele teenusesaajatele rohkem valikuid, ilma et tekiks tehnoloogiline kinnistumine, ning vähendada vahendusteenuste osutajate, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Vahendusteenuste osutajate vastutustundlik ja hoolas käitumine on oluline selleks, et tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, ning selleks, et liidu kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), eelkõige väljendus-, teabe- ja ettevõtlusvabaduse õigust ning õigust mitte olla diskrimineeritud.	(3) Vahendusteenuste osutajate vastutustundlik ja hoolas käitumine on oluline selleks, et tagada turvaline, juurdepääsetav, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, ning selleks, et liidu kodanikud ja muud isikud saaksid kasutada oma põhiõigusi ja -vabadusi, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, inimväärikuse ja era- ja pereelu austamist, väljendus- ja teabevabadust, meediavabadust ja -pluralismi, ettevõtlusvabadust, tarbijakaitse kõrget taset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning õigust mitte olla diskrimineeritud. Lastel on eriõigused, mis on sätestatud harta artiklis 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis. Seega tuleks kõigi lapsi puudutavate teemade puhul lähtuda ennekõike lapse parimatest huvidest. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kommentaaris nr 25 (laste õiguste kohta digikeskkonnas) sätestatakse, kuidas kohaldada neid õigusi digimaailmas.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Seega tuleks siseturu toimimise tagamiseks ja parandamiseks kehtestada liidu tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja proportsionaalseid kohustuslikke norme. Käesoleva määrusega luuakse tingimused innovaatiliste digiteenuste tekkeks ja ulatuslikumaks kasutuseks siseturul. Vahendusteenuste osutajatele esitatavaid nõudeid käsitlevate riiklike reguleerivate meetmete ühtlustamine liidu tasandil on vajalik, et hoida ära ja lõpetada siseturu killustumine ning tagada õiguskindlus, vähendades seeläbi arendajate ebakindlust ja edendades koostalitlusvõimet. Tehnoloogianeutraalsete nõuete kehtestamine peaks innovatsiooni mitte pidurdama, vaid hoogustama.	(4) Siseturu toimimise tagamiseks ja parandamiseks tuleks kehtestada liidu tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja proportsionaalseid kohustuslikke norme. Käesoleva määrusega luuakse tingimused innovaatiliste digiteenuste tekkeks ja ulatuslikumaks kasutuseks siseturul. Vahendusteenuste osutajatele esitatavaid nõudeid käsitlevate riiklike reguleerivate meetmete ühtlustamine liidu tasandil on vajalik, et hoida ära ja lõpetada siseturu killustumine ning tagada õiguskindlus, vähendades seeläbi arendajate ebakindlust, kaitstes tarbijaid ja edendades koostalitlusvõimet. Tehnoloogianeutraalsete nõuete kehtestamine peaks innovatsiooni mitte pidurdama, vaid hoogustama, kuid seejuures tuleks järgida põhiõigusi.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Digiteenuste tähtsust arvestades tuleb käesoleva määrusega tagada õigusraamistik, mis kindlustab kõigile teenusesaajatele, sealhulgas puuetega inimestele, täieliku, võrdse ja piiramatu juurdepääsu vahendusteenustele. Seetõttu peavad vahendusteenustele, sealhulgas nende kasutajaliidestele, esitatavad juurdepääsetavuse nõuded olema kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega, nagu Euroopa ligipääsetavuse akt ja veebi juurdepääsetavuse direktiiv, ja liidu õigust tuleb edasi arendada, et digitaalse innovatsiooni tulemusena ei jäetaks kedagi kõrvale.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Praktikas pakuvad teatavad vahendusteenuste osutajad oma vahendusteenust seoses teenustega, mida võib osutada nii elektrooniliste vahendite abil kui ka muul moel, näiteks infotehnoloogia kaugteenused, transpordi-, majutus- või kättetoimetamisteenused. Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes vahendusteenuste suhtes ja see ei tohiks mõjutada liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud nõudeid, mis on seotud vahendusteenuste kaudu pakutavate toodete või teenustega, sealhulgas olukordades, kus vahendusteenus on lahutamatu osa mõnest muust teenusest, mis ei ole vahendusteenus, nagu täpsustab Euroopa Liidu Kohtu praktika.	(6) Praktikas pakuvad teatavad vahendusteenuste osutajad oma vahendusteenust seoses teenustega, mida võib osutada nii elektrooniliste vahendite abil kui ka muul moel, näiteks infotehnoloogia kaugteenused, inimeste ja kaupade transport ning majutus- ja kättetoimetamisteenused. Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes vahendusteenuste suhtes ja see ei tohiks mõjutada liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud nõudeid, mis on seotud vahendusteenuste kaudu pakutavate toodete või teenustega, sealhulgas olukordades, kus vahendusteenus on lahutamatu osa mõnest muust teenusest, mis ei ole vahendusteenus, nagu täpsustab Euroopa Liidu Kohtu praktika.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Niisugune märkimisväärne seos loetakse olemasolevaks siis, kui teenuseosutajal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, siis juhul, kui tal on märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuste ühte või mitmesse liikmesriiki suunamise saab kindlaks teha kõikide asjaomaste asjaolude põhjal, sealhulgas sellised tegurid nagu kõnealuses liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutus või kaupade/teenuste tellimise võimalus või riikliku tippdomeeni kasutamine. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, peaks saama järeldada ka rakenduse kättesaadavusest selle riigi rakenduste poes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klientide teenindamisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Märkimisväärse seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenuseosutaja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1215/201227 artikli 17 lõike 1 punktile c. Samas ei saa märkimisväärse seose olemasolu üle otsustada pelgalt selle alusel, et liidus on tehniline juurdepääs veebisaidile.	(8) Niisugune märkimisväärne seos loetakse olemasolevaks siis, kui teenuseosutajal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, siis juhul, kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuste ühte või mitmesse liikmesriiki suunamise saab kindlaks teha kõikide asjaomaste asjaolude põhjal, sealhulgas sellised tegurid nagu kõnealuses liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutus või kaupade/teenuste tellimise võimalus või riikliku tippdomeeni kasutamine. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, peaks saama järeldada ka rakenduse kättesaadavusest selle riigi rakenduste poes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klientide teenindamisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Märkimisväärse seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenuseosutaja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/201227 artikli 17 lõike 1 punktile c. Samas ei saa märkimisväärse seose olemasolu üle otsustada pelgalt selle alusel, et liidus on tehniline juurdepääs veebisaidile.
__________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).	27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Käesolev määrus peaks täiendama, kuid ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutamise teatavaid aspekte reguleerivaid õigusnorme, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest, eelkõige direktiivist 2000/31/EÜ (erandiks on selles käesoleva määrusega tehtavad muudatused), Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivist 2010/13/EL28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) .../...29 – kavandatav terroristlikku veebisisu käsitlev määrus. Seega ei mõjuta käesolev määrus selliseid muid õigusakte, mida tuleb käesoleva määrusega kehtestatud üldiselt kohaldatava raamistiku suhtes käsitada eriõigusena (lex specialis). Käesoleva määruse õigusnorme kohaldatakse siiski küsimuste suhtes, mida kõnealustes muudes õigusaktides ei käsitleta või ei käsitleta täielikult, ning küsimuste suhtes, mille puhul kõnealused muud õigusaktid jätavad liikmesriikidele võimaluse võtta vastu teatavaid meetmeid riiklikul tasandil.	(9) Käesolev määrus peaks täiendama, kuid ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutamise teatavaid aspekte reguleerivaid õigusnorme, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest, eelkõige direktiivist 2000/31/EÜ (erandiks on selles käesoleva määrusega tehtavad muudatused), Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud direktiivist 2010/13/EL28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/78429 – kavandatav terroristlikku veebisisu käsitlev määrus. Seega ei mõjuta käesolev määrus selliseid muid õigusakte, mida tuleb käesoleva määrusega kehtestatud üldiselt kohaldatava raamistiku suhtes käsitada eriõigusena (lex specialis). Käesoleva määruse õigusnorme tuleks aga kohaldada küsimuste suhtes, mida kõnealustes muudes õigusaktides ei käsitleta või ei käsitleta täielikult, ning küsimuste suhtes, mille puhul kõnealused muud õigusaktid jätavad liikmesriikidele võimaluse võtta vastu teatavaid meetmeid. Liikmesriikide ja teenuseosutajate abistamiseks peaks komisjon koostama suunised selle kohta, kuidas liidu eri õigusaktide ja käesoleva määruse vahelist koostoimet ja täiendavust tõlgendada ning kuidas vältida teenuseosutajatele esitatavate nõuete kattumist ja sarnaste nõuete tõlgendamisel võimalikke vastuolusid. Eelkõige tuleks suunistes selgitada vastuolusid, mis võivad tekkida käesolevas määruses osutatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja kohustuste vahel, ning märkida, milline õigusakt peaks olema ülimuslik.
__________________	__________________
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).	28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... – kavandatav terroristlikku veebisisu käsitlev määrus.	29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... – kavandatav terroristlikku veebisisu käsitlev määrus.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõikega 4 tuleks arvesse võtta kultuuriaspekte, eelkõige selleks, et austada ja edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Käesoleva määrusega tuleb aidata kaitsta väljendus-, teabe- ja meediavabadust ning edendada meedia pluralismi ning kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selguse mõttes olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide sätete kohaldamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148,30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150,31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2002/58/EÜ32 ja määrus […/…],33 mis käsitleb ajutisi erandeid direktiivi 2002/58/EÜ sätetest; tarbijakatset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EC,34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EÜ35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ,36 mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2161,37 ning isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67938. Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse üksnes seda valdkonda käsitlevate liidu õigusnormidega, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ normidega. Käesolev määrus ei piira ka töötingimusi käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.	(10) Selguse mõttes olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktide sätete kohaldamist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148,30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150,31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2002/58/EÜ32 ja määrus […/…], mis käsitleb ajutisi erandeid direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest33, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/197233a; tarbijakatset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ34, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL35, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ36, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/216137, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, määrus (EL) 2019/1020, direktiiv 2001/95/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EÜ, määrus 2017/239437a ning isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/67938. Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse üksnes seda valdkonda käsitlevate liidu õigusnormidega, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ normidega. Käesolev määrus ei piira ka töötingimusi käsitlevate liidu ega riigisiseste õigusaktide kohaldamist.
__________________	__________________
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148 (lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 1).	30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148 (lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 1).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist internetipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).	31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist internetipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).	32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
33 Määrus [.../...] ajutiste erandite kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest.	33 Määrus [.../...] ajutiste erandite kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest.
	33a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud).
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv).	34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv).
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ.	35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ.
36 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.	36 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine.	37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine.
	37a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004.
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).	38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selguse huvides olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira autoriõigust ega selliste sellega seonduvaid õigusi käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist, millega kehtestatud erinormid ja menetlused peaksid jääma mõjutamata.	(11) Selguse huvides olgu märgitud, et käesolev määrus ei piira autoriõigust ega selliste sellega seonduvaid õigusi käsitlevate liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/790 kohaldamist, millega kehtestatud erinormid ja menetlused peaksid jääma mõjutamata.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Et saavutada eesmärk tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitleda mõistet „ebaseaduslik sisu“ laialt ning see peaks hõlmama ka ebaseadusliku sisu, toodete, teenuste ja tegevusega seotud teavet. Täpsemalt tuleks seda kontseptsiooni mõista kui igasuguses vormis teavet, mis kohaldatava õiguse kohaselt on iseenesest ebaseaduslik – näiteks ebaseaduslik vaenukõne või terroristlik sisu ja ebaseaduslik diskrimineeriv sisu – või seotud ebaseadusliku tegevusega, nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate piltide jagamine, ebaseaduslik volituseta erapiltide jagamine, küberahistamine, nõuetele mittevastavate või võltsitud toodete müük, autoriõigusega kaitstud materjali loata kasutamine või tarbijakaitseõiguse rikkumisega seotud tegevus. Sealjuures ei ole tähtis see, kas teabe või tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb liidu õigusest või liidu õigusega kooskõlas olevast siseriiklikust õigusest, ega see, milline on asjaomase õiguse täpne olemus või reguleerimisese.	(12) Et saavutada eesmärk tagada turvaline, juurdepääsetav, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel mõiste „ebaseaduslik sisu“ kaudu toetada üldist põhimõtet, mille kohaselt peaks see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, olema ebaseaduslik ka internetis. Mõiste „ebaseaduslik sisu“ tuleks korrektselt määratleda ning see peaks hõlmama ebaseadusliku sisu, toodete, teenuste ja tegevusega seotud teavet. Täpsemalt tuleks seda kontseptsiooni mõista kui igasuguses vormis teavet, mis kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt on iseenesest ebaseaduslik – näiteks ebaseaduslik vaenukõne või terroristlik sisu ja ebaseaduslik diskrimineeriv sisu – või mis ei ole liidu õigusega kooskõlas, sest puudutab ebaseaduslikku tegevust, nagu laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate piltide jagamine, ebaseaduslik volituseta erapiltide jagamine, küberahistamine, nõuetele mittevastavate või võltsitud toodete müük, ebaseaduslik kauplemine loomade, taimede või ainetega, autoriõigusega kaitstud materjali loata kasutamine või tarbijakaitseõiguse rikkumisega seotud tegevus, ebaseaduslike teenuste, eelkõige majutusteenuse osutamine lühiajalise rendi platvormide kaudu, mis ei vasta liidu või riigisisese õiguse nõuetele. Sealjuures ei ole tähtis see, kas teabe või tegevuse ebaseaduslikkus tuleneb liidu õigusest või liidu õigusega, sealhulgas hartaga, kooskõlas olevast riigisisesest õigusest, ega see, milline on asjaomase õiguse täpne olemus või reguleerimisese.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Võttes arvesse asjaomaste teenuste eripära ja sellest tulenevat vajadust kehtestada nende teenuste osutajate suhtes teatavad erikohustused, on vaja käesolevas määruses määratletud majutusteenuste osutajate laiema kategooria raames eristada digiplatvormide alamkategooriat. Digiplatvormid, nagu sotsiaalvõrgustikud või internetipõhised kauplemiskohad, tuleks määratleda kui majutusteenuse pakkujad, kes mitte ainult ei talleta teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet, vaid ka levitavad seda teavet viimaste taotlusel üldsusele. Samas selleks, et vältida ülemäära laialdaste kohustuste kehtestamist, ei tuleks digiplatvormidena käsitada selliseid veebimajutusteenuse osutajaid, kelle puhul teabe üldsusele levitamine on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalfunktsioon, mida ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud ehk põhiteenust kasutamata, ning kui selle funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole hoiduda käesoleva määruse alusel digiplatvormide suhtes kohaldatavate õigusnormide täitmisest. Viidatud funktsiooni näitena võib tuua digiajalehe kommentaaride osa, mille puhul on selge, et see on põhiteenuse – uudiste avaldamine kirjastaja toimetuse vastutusel – kõrvalteenus.	(13) Võttes arvesse asjaomaste teenuste eripära ja sellest tulenevat vajadust kehtestada nende teenuste osutajate suhtes teatavad erikohustused, on vaja käesolevas määruses määratletud majutusteenuste osutajate laiema kategooria raames eristada digiplatvormide alamkategooriat. Digiplatvormid, nagu sotsiaalvõrgustikud või internetipõhised kauplemiskohad, tuleks määratleda kui majutusteenuse pakkujad, kes mitte ainult ei talleta teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet, vaid ka levitavad seda teavet viimaste taotlusel üldsusele. Samas selleks, et vältida ülemäära laialdaste kohustuste kehtestamist, ei tuleks digiplatvormidena käsitada selliseid veebimajutusteenuse osutajaid, kelle puhul teabe üldsusele levitamine on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis või kõrvalfunktsioon või põhiteenuse funktsioon, mida ei saa objektiivsetel tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud ehk põhiteenust kasutamata, ning kui selle vähetähtsa või kõrvalfunktsiooni või põhiteenuse funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole hoiduda käesoleva määruse alusel digiplatvormide suhtes kohaldatavate õigusnormide täitmisest. Sellise vähetähtsa või kõrvalfunktsiooni näitena võib tuua digiajalehe kommentaaride osa, mille puhul on selge, et see on põhiteenuse – uudiste avaldamine kirjastaja toimetuse vastutusel – kõrvalteenus. Käesoleva määruse kohaldamisel ei peeta digiplatvormiks pilvandmetöötlusteenuseid, mille puhul teatava sisu levitamise lubamine on vähetähtis või kõrvalfunktsioon. Kui pilvandmetöötlusteenuseid kasutatakse taristuna, näiteks internetipõhise rakenduse või digiplatvormi salvestus- ja andmetöötlustaristu teenustena, ei tohiks pilvandmetöötlusteenuseid endid pidada vahendiks, mille abil levitatakse avalikkusele teavet, mida säilitatakse või töödeldakse tema hallatava rakenduse või digiplatvormi kasutaja nimel.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks kontseptsioon „üldsusele levitamine“ hõlmama teabe kättesaadavaks tegemist potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele; see tähendab, et teave tehakse kasutajatele üldiselt kergesti juurdepääsetavaks, ilma et teabe esitanud teenusesaaja peaks selleks midagi rohkemat tegema; seejuures ei ole tähtis, kas osutatud isikud kõnealuse teabega tegelikult tutvuvad. Pelgalt võimalust luua kindla teenuse kasutajate rühmi ei tohiks käsitada kui asjaolu, mis osutab sellele, et kõnealuse teenuse abil teavet üldsusele ei levitata. Samas peaks kontseptsiooni haardest välja jääma teabe levitamine kinnistes rühmades, kuhu kuulub piiratud hulk eelnevalt kindlaksmääratud isikuid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/197239 määratletud isikutevahelise side teenused, nagu e-kirja- või erasõnumiteenused, käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu. Käesoleva määruse tähenduses tuleb teabe üldsusele levitamisena käsitada üksnes sellist teabe levitamist, mis toimub teabe esitanud teenusesaaja otsesel taotlusel.	(14) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks kontseptsioon „üldsusele levitamine“ hõlmama teabe kättesaadavaks tegemist potentsiaalselt piiramatule arvule isikutele; see tähendab, et teave tehakse kasutajatele üldiselt kergesti juurdepääsetavaks, ilma et teabe esitanud teenusesaaja peaks selleks midagi rohkemat tegema; seejuures ei ole tähtis, kas osutatud isikud kõnealuse teabega tegelikult tutvuvad. Kui teabele juurdepääsuks on vaja registreerimist või kasutajarühma vastuvõtmist, tuleks seda teavet seetõttu pidada teabeks, mida on levitatud üldsusele, üksnes juhul, kui teabele juurdepääsu soovivad kasutajad registreeritakse või võetakse vastu automaatselt, ilma et keegi otsustaks, kellele juurdepääs anda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/197239 määratletud isikutevahelise side teenuste, nagu e-kirja- või erasõnumiteenuste kaudu vahetatavat teavet ei peeta teabeks, mida on levitatud üldsusele. Käesoleva määruse tähenduses tuleb teabe üldsusele levitamisena käsitada üksnes sellist teabe levitamist, mis toimub teabe esitanud teenusesaaja otsesel taotlusel.
__________________	__________________
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).	39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Direktiiviga 2000/31/EÜ ette nähtud vahendusteenuse osutajate tingimusliku kohustustest vabastamise horisontaalne raamistik on andnud õiguskindluse, mis on võimaldanud paljudel uudsetel teenustel tekkida ja siseturul ulatuslikumalt levida. Seega tuleks kõnealune raamistik säilitada. Võttes arvesse erinevusi asjakohaste õigusnormide ülevõtmisel ja kohaldamisel riiklikul tasandil ning selguse ja ühtluse taotlust, tuleks kõnealune raamistik siiski hõlmata ka käesolevasse määrusesse. Ühtlasi tuleks selle raamistiku teatavaid elemente täpsemalt selgitada, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat.	(16) Direktiiviga 2000/31/EÜ ette nähtud vahendusteenuse osutajate tingimusliku kohustustest vabastamise horisontaalne raamistik on andnud õiguskindluse, mis on võimaldanud paljudel uudsetel teenustel tekkida ja siseturul ulatuslikumalt levida. Seega tuleks kõnealune raamistik säilitada. Võttes arvesse erinevusi asjakohaste õigusnormide ülevõtmisel ja kohaldamisel riiklikul tasandil ning selguse, järjepidevuse, prognoositavuse, juurdepääsetavuse ja ühtluse taotlust, tuleks kõnealune raamistik siiski hõlmata ka käesolevasse määrusesse. Ühtlasi tuleks selle raamistiku teatavaid elemente täpsemalt selgitada, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat, tehnoloogia arengut ja turusuundumusi.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamise sätet ei tuleks kohaldada juhul, kui vahendusteenuse osutaja ei piirdu üksnes teenuste neutraalse osutamisega, mis hõlmab vaid teenusesaaja esitatud teabe tehnilist ja automatiseeritud töötlemist, vaid tal on sellega seoses aktiivne roll, mis annab talle teabest ülevaate või kontrolli selle üle. Neid vabastusi ei peaks kohaldama ka sellise vastutuse puhul, mis on seotud teabega, mida ei ole andnud mitte teenusesaaja, vaid vahendusteenuse osutaja ise, sealhulgas juhul, kui selline teave on välja töötatud kõnealuse teenuseosutaja toimetusvastutuse alusel.	(18) Käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamise sätet ei tuleks kohaldada juhul, kui vahendusteenuse osutaja ei piirdu üksnes teenuste neutraalse osutamisega, mis hõlmab vaid teenusesaaja esitatud teabe tehnilist ja automatiseeritud töötlemist, vaid tal on sellega seoses aktiivne roll, mis annab talle teabest ülevaate või kontrolli selle üle. Teabe üle kontrolli omamisena ei tohiks aga käsitada üksnes järjestamist, järjestikust kuvamist ega soovitussüsteemi kasutamist. Neid vabastusi ei peaks kohaldama ka sellise vastutuse puhul, mis on seotud teabega, mida ei ole andnud mitte teenusesaaja, vaid vahendusteenuse osutaja ise, sealhulgas juhul, kui selline teave on välja töötatud kõnealuse teenuseosutaja toimetusvastutuse alusel.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Vahendusteenuste osutaja, kes teeb ebaseadusliku tegevuse huvides teenusesaajaga teadlikult koostööd, ei osuta oma teenust neutraalselt ning ei peaks seega saama kasu käesolevas määruse vastutusest vabastamise sättest.	(20) Kui vahendusteenuste osutaja teeb teenusesaajaga ebaseadusliku tegevuse huvides teadlikult koostööd, tuleks sellist teenust käsitada teenusena, mida ei ole osutatud neutraalselt, ja seetõttu ei tohiks olla õigust kohaldada selle teenuseosutaja suhtes käesoleva määruse kohaseid vastutusest vabastamise sätteid.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Teenuseosutaja peaks saama vastutusest vabastamise võimalust kasutada pelga edastamise või vahemällu salvestamise teenuse suhtes siis, kui tal ei ole edastatava teabega vähimatki pistmist. Muu hulgas on nõutav see, et teenuseosutaja ei muuda edastatavat teavet. Selle nõude puhul ei tohi muutmisena tõlgendada edastamise käigus toimuvaid tehnilist laadi manipulatsioone, kuna sellised manipulatsioonid ei muuda edastatava teabe terviklust.	(21) Teenuseosutaja peaks saama vastutusest vabastamise võimalust kasutada pelga edastamise või vahemällu salvestamise teenuse suhtes siis, kui tal ei ole edastatava teabe sisuga vähimatki pistmist. Muu hulgas on nõutav see, et teenuseosutaja edastatavat teavet ei muuda. Selle nõude puhul ei tohi muutmisena tõlgendada edastamise käigus toimuvaid tehnilist laadi manipulatsioone, sest edastatava teabe terviklust nendega ei muudeta.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Et kasutada veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastamist, peaks teenuseosutaja, kellel on tekkinud tegelik teadmine või teadlikkus ebaseaduslikust sisust, sellise teabe kiiresti eemaldama või sellele juurdepääsu tõkestama. Eemaldamine või juurdepääsu tõkestamine peaks toimuma väljendusvabaduse põhimõtte järgi. Teenuseosutajal võib tekkida tegelik teadmine või teadlikkus sellisest teabest eelkõige omaalgatuslike uurimiste või teadete kaudu, mille üksikisikud või üksused on talle käesoleva määruse kohaselt esitanud, kui need teated on piisavalt täpsed ja põhjendatud, nii et hoolikas ettevõtja saaks väidetava ebaseadusliku sisu mõistlikul viisil kindlaks teha, seda hinnata ja vajaduse korral selle vastu meetmeid võtta.	(22) Et kasutada veebimajutusteenuse osutajatele ettenähtud vastutusest vabastamist, peaks teenuseosutaja, kes on saanud teada, et sisu on ebaseaduslik, ja kellel on seetõttu tekkinud tegelik teadmine või teadlikkus ebaseaduslikust sisust, sellise teabe kiiresti eemaldama või sellele juurdepääsu tõkestama. Sisu eemaldamisel ja sisule juurdepääsu tõkestamisel tuleks tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja järgida hartat, sealhulgas väljendusvabaduse põhimõtet, ning õigust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta. Teenuseosutajal võib tekkida sisu ebaseaduslikkusest tegelik teadmine või teadlikkus eelkõige omaalgatuslike uurimiste või teadete kaudu, mille üksikisikud või üksused on talle käesoleva määruse kohaselt esitanud, kui need teated on piisavalt täpsed ja põhjendatud, nii et hoolikas veebimajutusteenuse osutaja saaks väidetava ebaseadusliku sisu mõistlikul viisil kindlaks teha, seda hinnata ja vajaduse korral selle vastu meetmeid võtta. Kui teenuseosutajad tegutsevad tegelike teadmiste alusel, peaks nende suhtes olema õigus kohaldada käesolevas määruses osutatud vastutusest vabastamise sätteid.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Et tagada internetis vahendatavate äritehingute puhul tarbijate tõhus kaitse, ei tohiks kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud veebimajutusteenuse osutajate vastutusest vabastamise sätet teatavate veebimajutusteenuste osutajate, täpsemalt selliste digiplatvormide suhtes, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui sellised digiplatvormid esitavad asjaomase tehinguga seotud andmeid sellisel moel, mis paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja ja et kõnealusel digiplatvormil on teabest ülevaade ja kontroll selle üle, isegi kui see tegelikult nii ei ole. Selleks tuleks objektiivselt ja kõigile asjakohastele asjaoludele tuginedes otsustada, kas osutatud esitusviis võiks keskmise ja piisavalt teavitatud tarbija selliselt arvama panna.	(23) Et tagada internetis vahendatavate äritehingute puhul tarbijate tõhus kaitse, ei tohiks kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud veebimajutusteenuse osutajate vastutusest vabastamise sätet teatavate veebimajutusteenuste osutajate, täpsemalt selliste digiplatvormide suhtes, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui sellised digiplatvormid esitavad asjaomase tehinguga seotud andmeid sellisel moel, mis paneb tarbija arvama, et teavet pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja ja et kõnealusel digiplatvormil on teabest ülevaade ja kontroll selle üle, isegi kui see tegelikult nii ei ole. Selleks tuleks objektiivselt ja kõigile asjakohastele asjaoludele tuginedes otsustada, kas osutatud esitusviis võiks tarbija selliselt arvama panna. Selline arvamus võib tekkida näiteks juhul, kui digiplatvorm, mis lubab kauplejatega kauglepinguid sõlmida, ei näita käesoleva määruse kohaselt selgelt kaupleja identifitseerimisandmeid või turustab toodet või teenust enda nimel, selle asemel et kasutada seda tarniva kaupleja nime, või kui teenuseosutaja määrab kaupleja pakutavate kaupade või teenuste lõpliku hinna.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Et luua õiguskindlus ja mitte pärssida vahendusteenuste osutajate võimalikku vabatahtlikku tegevust, mille eesmärk on avastada ja tuvastada ebaseaduslikku sisu ning tõkestada selle levikut, tuleks täpsustada, et selline vabatahtlik tegevus ei välista käesoleva määrusega ette nähtud vastutusest vabastamist, kui selline tegevus toimub heas usus ja hoolsuspõhimõtteid järgides. Lisaks on oluline märkida, et ainuüksi asjaolu, et kõnealused teenuseosutajad võtavad heas usus meetmeid, et täita liidu õiguse nõudeid, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis on seotud nende teenusetingimuste rakendamisega, ei tohiks vastutusest vabastamise võimalust välistada. Seega ei tuleks konkreetse teenuseosutaja selliseid võimalikke tegevusi ega meetmeid arvesse võtta, kui otsustatakse, kas teenuseosutaja võib tugineda vastutusest vabastamise sättele, eelkõige seoses sellega, kas teenuseosutaja osutab oma teenust neutraalselt ja võib seega jääda asjaomase sätte kohaldamisalasse, ilma et kirjeldatud õigusnorm tähendaks, et teenuseosutaja saab tingimata sellele tugineda.	(25) Et luua õiguskindlus ja mitte pärssida vahendusteenuste osutajate võimalikku vabatahtlikku tegevust, mille eesmärk on avastada ja tuvastada ebaseaduslikku sisu ning tõkestada selle levikut, tuleks täpsustada, et selline vabatahtlik tegevus ei välista käesoleva määrusega ette nähtud vastutusest vabastamist üksnes seetõttu, et nad teevad vabatahtlikke omaalgatuslikke uurimisi, tingimusel, et selline tegevus toimub heas usus ja hoolsuspõhimõtteid järgides ning sellega kaasnevad täiendavad kaitsemeetmed, millega hoitakse ära seadusliku sisu liigne eemaldamine. Vahendusteenuste osutajad peaksid tegema kõik endast oleneva tagamaks, et kui sisu modereerimiseks kasutatakse automaatseid vahendeid, on tehnoloogia piisavalt usaldusväärne, et piirata võimalikult palju vigade määra juhul, kui teavet peetakse ebaseaduslikuks sisuks ekslikult. Lisaks on oluline märkida, et ainuüksi asjaolu, et kõnealused teenuseosutajad võtavad heas usus meetmeid, et täita liidu õiguse nõudeid, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis on seotud nende teenusetingimuste rakendamisega, ei tohiks vastutusest vabastamise võimalust välistada. Seega ei tuleks konkreetse teenuseosutaja selliseid võimalikke tegevusi ega meetmeid arvesse võtta, kui otsustatakse, kas teenuseosutaja võib tugineda vastutusest vabastamise sättele, eelkõige seoses sellega, kas teenuseosutaja osutab oma teenust neutraalselt ja võib seega jääda asjaomase sätte kohaldamisalasse, ilma et kirjeldatud õigusnorm tähendaks, et teenuseosutaja saab tingimata sellele tugineda.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Kuigi käesoleva määruse II peatüki sätetes keskendutakse vahendusteenuste osutajate vastutusest vabastamisele, on oluline meenutada, et hoolimata nende teenuseosutajate üldisest tähtsast rollist ei tohiks ebaseadusliku veebisisu ja veebis toimuva tegevuse probleemi käsitleda üksnes nende kohustustele ja vastutusele keskendudes. Kui see on võimalik, peaksid kolmandad isikud, keda internetis edastatav või talletatav ebaseaduslik sisu mõjutab, püüdma lahendada sellise sisuga seotud konflikte kõnealuseid vahendusteenuste osutajaid kaasamata. Teenuse saajaid tuleks nende esitatava ja levitatava ebaseadusliku sisuga seoses vastutavaks pidada, kui kõnealust vastutust käsitlevad liidu ja riiklikud õigusaktid seda ette näevad. Kus asjakohane, peaksid ka teised osalejad, näiteks suletud veebikeskkonnas tegutsevate rühmade ja eriti just suurte rühmade moderaatorid aitama kooskõlas kohaldatava õigusega ära hoida ebaseadusliku veebisisu levikut. Kui on vaja kaasata infoühiskonna teenuste pakkujaid, sealhulgas vahendusteenuste osutajaid, tuleks asjakohased taotlused või korraldused suunata üldjuhul osalisele, kes on tehniliselt ja operatiivselt suuteline konkreetse ebaseadusliku sisu vastu meetmeid võtma, et vältida ja minimeerida võimalikku negatiivset mõju sellise teabe kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, mis ei ole ebaseaduslik sisu.	(26) Kuigi käesoleva määruse II peatüki sätetes keskendutakse vahendusteenuste osutajate vastutusest vabastamisele, on oluline meenutada, et hoolimata nende teenuseosutajate üldisest tähtsast rollist ei tohiks ebaseadusliku veebisisu ja veebis toimuva tegevuse probleemi käsitleda üksnes nende kohustustele ja vastutusele keskendudes. Kui see on võimalik, peaksid kolmandad isikud, keda internetis edastatav või talletatav ebaseaduslik sisu mõjutab, püüdma lahendada sellise sisuga seotud konflikte kõnealuseid vahendusteenuste osutajaid kaasamata. Teenuse saajaid tuleks nende esitatava ja levitatava ebaseadusliku sisuga seoses vastutavaks pidada, kui kõnealust vastutust käsitlevad liidu ja riiklikud õigusaktid seda ette näevad. Kus asjakohane, peaksid ka teised osalejad, näiteks suletud ja avatud veebikeskkondades tegutsevate rühmade ja eriti just suurte rühmade moderaatorid aitama kooskõlas kohaldatava õigusega ära hoida ebaseadusliku veebisisu levikut. Kui on vaja kaasata infoühiskonna teenuste osutajaid, sealhulgas vahendusteenuste osutajaid, tuleks kõik sellekohased taotlused või korraldused suunata üldjuhul konkreetsele teenuseosutajale, kes on tehniliselt ja operatiivselt suuteline konkreetsete ebaseadusliku sisu elementide vastu meetmeid võtma, et vältida ja minimeerida võimalikku negatiivset mõju sellise teabe kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, mis ei ole ebaseaduslik sisu. Seega peaksid teenuseosutajad tegutsema juhtudel, mil neil on seda teha kõige mõistlikum.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Alates 2000. aastast on maad võtnud uued tehnoloogiad, mis parandavad internetis andmete edastamise ja säilitamise süsteemide kättesaadavust, tõhusust, kiirust, usaldusväärsust, võimsust ja turvalisust, tuues kaasa üha keerukamate digiökosüsteemide loomise. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et nende teenuste osutajad, millega luuakse ja edendatakse interneti loogilist alusarhitektuuri ning interneti, sh selle tehniliste abifunktsioonide toimimist, võivad samuti saada kasu käesoleva määruse vastutusest vabastamise sättest, kui nende teenused kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena. Selliste teenuste hulka võivad olenevalt asjaoludest kuuluda traadita kohtvõrgud, domeeninimede süsteemi (DNS) teenused, tippdomeeninimede registrid, digisertifikaate väljastavad sertifitseerimisasutused või sisuedastusvõrgud, mis võimaldavad või parandavad teiste vahendusteenuste osutajate funktsioone. Samuti on märkimisväärselt arenenud sidepidamiseks kasutatavad teenused ja nende osutamise tehnilised vahendid, mis on toonud turule digiteenused, nagu IP-kõne-, sõnumiteenused ja internetipõhised e-posti teenused, mille puhul sidepidamist võimaldatakse internetiühenduse teenuse kaudu. Vastutusest vabastamise sättest võivad kasu saada ka sellised teenused, kuivõrd need kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena.	(27) Alates 2000. aastast on maad võtnud uued tehnoloogiad, mis parandavad internetis andmete edastamise ja säilitamise süsteemide kättesaadavust, tõhusust, kiirust, usaldusväärsust, võimsust ja turvalisust, tuues kaasa üha keerukamate digiökosüsteemide loomise. Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et nende teenuste osutajad, millega luuakse ja edendatakse interneti loogilist alusarhitektuuri ning interneti, sh selle tehniliste abifunktsioonide toimimist, võivad samuti saada kasu käesoleva määruse vastutusest vabastamise sättest, kui nende teenused kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena. Selliste teenuste hulka võivad olenevalt asjaoludest kuuluda muu hulgas traadita kohtvõrgud, domeeninimede süsteemi (DNS) teenused, tippdomeeninimede registrid, digisertifikaate väljastavad sertifitseerimisasutused, virtuaalsed privaatvõrgud, pilvetaristuteenused või sisuedastusvõrgud, mis võimaldavad või parandavad teiste vahendusteenuste osutajate funktsioone. Samuti on märkimisväärselt arenenud sidepidamiseks kasutatavad teenused ja nende osutamise tehnilised vahendid, mis on toonud turule digiteenused, nagu IP-kõne-, sõnumiteenused ja internetipõhised e-posti teenused, mille puhul sidepidamist võimaldatakse internetiühenduse teenuse kaudu. Vastutusest vabastamise sättest võivad kasu saada ka sellised teenused, kuivõrd need kvalifitseeruvad pelga edastamise, vahemällu salvestamise või veebimajutusteenusena.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27a) Iga veebileht ja veebisait võib sisaldada elemente, mis liigituvad „pelga edastamise“, „vahemällu salvestamise“ ja veebimajutusteenuse vahel erinevalt, ning seda tuleks vastutusest vabastamise sätete kohaldamisel igaühe puhul arvesse võtta. Näiteks võib otsingumootori kaudu osutada päringutulemustes sisalduva teabe puhul üksnes vahemällu salvestamise teenust. Päringutulemuste kõrval kuvatavad elemendid, näiteks veebireklaamid, liigutavad aga veebimajutusteenuseks.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Mis puudutab üldisi kohustusi, siis ei tohiks vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldada jälgimiskohustust. See keeld ei kehti erijuhtudel kohaldatavate jälgimiskohustuste kohta ega mõjuta siseriiklike õigusaktidega kooskõlas antavaid riiklike asutuste korraldusi, mis antakse vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tingimustele. Ühtki käesoleva määruse sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu see kehtestaks teenuseosutajatele üldise jälgimise või aktiivse andmekogumise kohustuse või üldise kohustuse võtta ebaseadusliku sisu vastaseid ennetusmeetmeid.	(28) Mis puudutab üldisi kohustusi, siis ei tohiks vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldada de jure ega de facto jälgimiskohustust. See keeld ei kehti erijuhtudel kohaldatavate teatavate korrektselt kindlaks määratud jälgimiskohustuste kohta, mis on sätestatud liidu õigusaktides, ega mõjuta liidu õigusakte rakendavate riigisiseste õigusaktidega kooskõlas antavaid riiklike asutuste korraldusi, mis antakse vastavalt käesolevas määruses ja muudes eriõigusena (lex specialis) käsitatavates liidu õigusaktides kehtestatud tingimustele. Ühtki käesoleva määruse sätet ei tohiks tõlgendada nii, nagu see kehtestaks teenuseosutajatele üldise jälgimise või aktiivse andmekogumise kohustuse või üldise kohustuse võtta ebaseadusliku sisu vastaseid ennetusmeetmeid. Samamoodi ei tohiks liikmesriigid takistada vahendusteenuse osutajatel osutada otspunktkrüpteeritud teenuseid. Andmete mõjusa otspunktkrüpteerimise kasutamine on vajalik interneti turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ning tõkestab tõhusalt kolmandate isikute loata juurdepääsu. Et internetiprivaatsus oleks tagatud, ei tohiks liikmesriigid kehtestada vahendusteenuste osutajatele üldist kohustust piirata nende teenuste anonüümset kasutamist.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Sõltuvalt iga liikmesriigi õigussüsteemist ja asjaomasest õigusvaldkonnast võivad riiklikud kohtu- või haldusasutused anda vahendusteenuse osutajatele korralduse võtta konkreetse ebaseadusliku sisu vastu suunatud meetmeid või esitada konkreetset teavet. Siseriiklikud õigusaktid, mille alusel selliseid korraldusi antakse, on väga erinevad ning selliste korraldustega tegeletakse üha enam piiriülestes olukordades. Selleks et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult, nii et asjaomased ametiasutused saaksid täita oma ülesandeid ja teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt ning ilma et see põhjendamatult mõjutaks kolmandate isikute õigusi või riivaks nende õigustatud huve, tuleb kehtestada teatavad tingimused, millele need korraldused peaksid vastama, ning teatavad täiendavad nõuded, mis seonduvad nende korralduste menetlemisega.	(29) Sõltuvalt iga liikmesriigi õigussüsteemist ja asjaomasest õigusvaldkonnast võivad riiklikud kohtu- või haldusasutused anda vahendusteenuse osutajatele korralduse võtta konkreetse ebaseadusliku sisu vastu suunatud meetmeid või esitada konkreetset teavet. Liidu õigusega, sealhulgas hartaga, kooskõlas olevad riigisisesed õigusaktid, mille alusel selliseid korraldusi antakse, on väga erinevad ning selliste korraldustega tegeletakse üha enam piiriülestes olukordades. Selleks et neid korraldusi saaks täita tõhusalt ja tulemuslikult, nii et asjaomased ametiasutused saaksid täita oma ülesandeid ja teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt ning ilma et see põhjendamatult mõjutaks kolmandate isikute õigusi või riivaks nende õigustatud huve, tuleb kehtestada teatavad tingimused, millele need korraldused peaksid vastama, ning teatavad täiendavad nõuded, mis seonduvad nende korralduste tõhusa menetlemisega.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise või teabe esitamise korraldusi tuleks välja anda kooskõlas liidu õigusega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679, ning käesoleva määruse sättega, mis keelab üldise teabe jälgimise ja ebaseaduslikku tegevust näitavate andmete või asjaolude aktiivse kogumise kohustuste kehtestamise. Käesolevas määruses sätestatud ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette sarnased süsteemid teatavat liiki ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, näiteks määrus (EL) .../… [kavandatav määrus, mis käsitleb terroristliku veebisisu levitamise tõkestamist] või määrus (EL) 2017/2394, millega antakse erivolitused nõuda liikmesriikide tarbijaõiguse valdkonna õiguskaitseasutustelt teabe esitamist, ilma et teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded piiraksid muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse kindlate sektorite jaoks ette sarnased asjakohased õigusnormid. Kõnealused tingimused ja nõuded ei tohiks piirata liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaseid säilitamiseeskirju ning õiguskaitseasutuste konfidentsiaalsuse tagamise taotlusi, mis on seotud ametisaladuse hoidmise nõudega.	(30) Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise või teabe esitamise korraldusi tuleks välja anda kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas hartaga ja eelkõige määrusega (EL) 2016/679, ning käesoleva määruse sättega, mis keelab üldise teabe jälgimise ja ebaseaduslikku tegevust näitavate andmete või asjaolude aktiivse kogumise kohustuste kehtestamise. Käesolevas määruses sätestatud ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette sarnased süsteemid teatavat liiki ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, näiteks määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb terroristliku veebisisu levitamise tõkestamist, või määrus (EL) 2017/2394, millega antakse erivolitused nõuda liikmesriikide tarbijaõiguse valdkonna õiguskaitseasutustelt teabe esitamist, ilma et teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatavad tingimused ja nõuded piiraksid muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega nähakse kindlate sektorite jaoks ette sarnased asjakohased õigusnormid. Kõnealused tingimused ja nõuded ei tohiks piirata liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaseid säilitamiseeskirju ning õiguskaitseasutuste konfidentsiaalsuse tagamise taotlusi, mis on seotud ametisaladuse hoidmise nõudega.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Selliste ebaseadusliku veebisisu vastaste meetmete võtmise korralduste territoriaalne kohaldamisala tuleks selgelt kindlaks määrata korralduse väljaandmist võimaldava kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning see ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses peaks korralduse teinud siseriiklik õigus- või haldusasutus leidma tasakaalu, kõrvutades seda, mida korraldusega püütakse saavutada (võttes arvesse korralduse tegemist võimaldavat õiguslikku alust), kõigi selliste kolmandate isikute õiguste ja õigustatud huvidega, keda korraldus võib mõjutada, eelkõige nende hartast tulenevate põhiõigustega. Kui kindlale teabele viitaval korraldusel võib olla mõju väljaspool asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi, peaks asutus ka hindama, kas kõnealune teave võib endast kujutada ebaseaduslikku sisu teistes asjaomastes liikmesriikides, ning (kus asjakohane) võtma arvesse asjakohaseid liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse norme ja rahvusvahelise viisakuse põhimõtteid.	(31) Selliste ebaseadusliku veebisisu vastaste meetmete võtmise korralduste territoriaalne kohaldamisala tuleks selgelt kindlaks määrata korralduse väljaandmist võimaldava kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas direktiiviga 2000/31/EÜ ja hartaga, ning see ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses peaks korralduse teinud siseriiklik õigus- või haldusasutus leidma tasakaalu, kõrvutades seda, mida korraldusega püütakse saavutada (võttes arvesse korralduse tegemist võimaldavat õiguslikku alust), kõigi selliste kolmandate isikute õiguste ja õigustatud huvidega, keda korraldus võib mõjutada, eelkõige nende hartast tulenevate põhiõigustega. Kui kindlale teabele viitaval korraldusel võib olla mõju väljaspool asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi, peaks asutus erandkorras hindama, kas kõnealune teave võib endast kujutada ebaseaduslikku sisu teistes asjaomastes liikmesriikides, ning (kus asjakohane) võtma arvesse asjakohaseid liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse norme ja rahvusvahelise viisakuse põhimõtteid.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Käesoleva määrusega reguleeritud teabe esitamise korraldused on seotud kindla teabe hankimisega asjaomaste üksikute vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas need teenusesaajad järgivad kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme. Seega ei tohiks käesolevas määruses teabe esitamise kohta sätestatu mõjutada selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate rühma kohta käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika või tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks.	(32) Käesoleva määrusega reguleeritud teabe esitamise korraldused on seotud kindla teabe hankimisega asjaomaste üksikute vahendusteenuse saajate kohta (kes on märgitud nendes korraldustes), et teha kindlaks, kas need teenusesaajad järgivad kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme. Seega ei tohiks käesolevas määruses teabe esitamise kohta sätestatu mõjutada selliseid korraldusi, mis puudutavad konkreetselt identifitseerimata teenusesaajate rühma kohta käivat teavet, sealhulgas korraldusi esitada koondteavet statistika või tõenduspõhise poliitikakujundamise jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et liidu õigusraamistikku, mis käsitleb side konfidentsiaalsust ja internetiprivaatsust ning füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/680, rakendatakse täielikult. Eelkõige peaksid liikmesriigid austama üksikisikute ja ajakirjanike õigusi ning hoiduma sellise teabe otsimisest, mis võib kahjustada meedia- või väljendusvabadust.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise ja teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatakse õigusnorme, millega kaitstakse teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevust ning nähakse teatavatel juhtudel ette võimalikud erandid sellest pädevusest, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 ja üksnes juhul, kui kõnealuse artikli tingimused on täidetud. Arvestades, et kõnealused korraldused on seotud kindla ebaseadusliku sisu või kindla teabega, siis – juhul, kui need on adresseeritud teises liikmesriigis asutatud vahendusteenuse osutajatele – ei piira need põhimõtteliselt kõnealuste teenuseosutajate vabadust osutada oma teenuseid piiriüleselt. Seetõttu ei kohaldata nende korralduste suhtes direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 sätestatud õigusnorme, sealhulgas neid, mis käsitlevad vajadust põhjendada meetmeid, millega tehakse teatavatel kindlatel alustel erand teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevusest, ja nendest meetmetest teatamist.	(33) Ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmise ja teabe esitamise korralduste suhtes kohaldatakse õigusnorme, millega kaitstakse teenuseosutaja tegevuskohajärgse liikmesriigi pädevust ning nähakse teatavatel juhtudel ette võimalikud erandid sellest pädevusest, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 3 ja üksnes juhul, kui kõnealuse artikli tingimused on täidetud. Kuna kõnealused korraldused on seotud kindla ebaseadusliku sisu või kindla teabega, mis on kindlaks määratud liidu õiguses või liidu õigusega kooskõlas olevas riigisiseses õiguses, siis – juhul, kui need on adresseeritud teises liikmesriigis asutatud vahendusteenuse osutajatele – ei tohiks nendega üldjuhul piirata kõnealuste teenuseosutajate vabadust osutada oma teenuseid piiriüleselt. Pädev asutus peaks edastama ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise korralduse ja esitama teabe otse asjaomasele adressaadile mis tahes elektroonilise vahendi abil, mille kohta jääb maha kirjalik jälg, ja tingimustel, mis võimaldavad teenusepakkujal teha kindlaks korralduse autentsuse, kaasa arvatud selle saatmise ja kättesaamise täpse kuupäeva ja kellaaja; selleks kasutatakse näiteks turvalisi e-kirju ja platvorme või muid turvalisi kanaleid, mille hulka kuuluvad ka need, mille on teinud kättesaadavaks teenusepakkuja, kooskõlas isikuandmete kaitse õigusnormidega. Selle nõude täitmiseks tuleks kasutada eelkõige kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuseid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 910/2014. Käesolev määrus ei tohiks piirata kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmise tagamist käsitlevate reeglite kohaldamist, eelkõige seoses õigusega keelduda ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise korralduse tunnustamisest ja täitmise tagamisest, eelkõige juhul, kui korraldus on vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, milles tunnustamist või täitmise tagamist taotletakse.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33a) Käesolev määrus ei tohiks takistada asjaomastel riiklikel kohtu- ega haldusasutustel anda kohaldatava liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õiguse alusel korraldus sisu taastada, kui sisu on vahendusteenuste osutaja teenusetingimustega kooskõlas, kuid teenuseosutaja on seda ekslikult pidanud ebaseaduslikuks ja see on eemaldatud.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33b) Et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine, peaksid ebaseadusliku sisu suhtes vastumeetmete võtmise ja teabe esitamise korraldused olema kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas hartaga. Komisjon peaks liidu õiguse rikkumistele rikkumismenetluste abil tõhusalt reageerima.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Et saavutada käesoleva määruse eesmärgid ja eelkõige parandada siseturu toimimist ning tagada turvaline ja läbipaistev digikeskkond, on vaja kehtestada vahendusteenuste osutajatele selged ja tasakaalustatud ühtlustatud hoolsuskohustused. Nende kohustuste eesmärk peaks olema eelkõige aidata saavutada avaliku korraga seotud eri eesmärke, näiteks tagada teenusesaajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate kasutajate turvalisus ja usaldus, kaitsta hartas sätestatud asjaomaseid põhiõigusi, tagada kõnealuste teenuseosutajate sisuline vastutus ning anda teenusesaajatele ja teistele mõjutatud isikutele rohkem mõjuvõimu, hõlbustades seejuures pädevate asutuste tehtavat järelevalvet.	(34) Et saavutada käesoleva määruse eesmärgid ja eelkõige parandada siseturu toimimist ning tagada turvaline ja läbipaistev digikeskkond, on vaja kehtestada vahendusteenuste osutajatele selged, tõhusad, prognoositavad ja tasakaalustatud ühtlustatud hoolsuskohustused. Nende kohustuste eesmärk peaks olema eelkõige aidata saavutada avaliku korraga seotud eri eesmärke, näiteks tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ning teenusesaajate, sealhulgas alaealiste ja haavatavate kasutajate turvalisus ja usaldus, kaitsta hartas sätestatud asjaomaseid põhiõigusi, tagada kõnealuste teenuseosutajate sisuline vastutus ning anda teenusesaajatele ja teistele mõjutatud isikutele rohkem mõjuvõimu, hõlbustades seejuures pädevate asutuste tehtavat järelevalvet.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Sellega seoses on oluline, et hoolsuskohustust kohandataks vastavalt asjaomase vahendusteenuse liigile ja laadile. Seega sätestatakse käesolevas määruses põhikohustused, mida kohaldatakse kõigi vahendusteenuste osutajate suhtes, ning täiendavad erikohustused veebimajutusteenuse osutajatele, täpsemalt digiplatvormidele ja väga suurtele digiplatvormidele. Kui vahendusteenuste osutajad kuuluvad nende teenuste laadi ja suuruse tõttu kõnealustesse erikategooriatesse, peaksid nad täitma kõiki käesolevas määruses sätestatud vastavaid kohustusi. Kõnealuseid ühtlustatud hoolsuskohustusi, mis peaksid olema mõistlikud ega tohiks olla meelevaldsed, on vaja selleks, et täita avaliku korraga seotud kindlaid ülesandeid, nagu teenusesaajate õigustatud huvide kaitsmine, ebaseaduslike tegutsemistavadega võitlemine ja põhiõiguste kaitsmine internetis.	(35) Sellega seoses on oluline, et hoolsuskohustust kohandataks vastavalt asjaomase vahendusteenuse liigile, laadile ja suurusele. Seega sätestatakse käesolevas määruses põhikohustused, mida kohaldatakse kõigi vahendusteenuste osutajate suhtes, ning täiendavad erikohustused veebimajutusteenuse osutajatele, täpsemalt digiplatvormidele ja väga suurtele digiplatvormidele. Kui vahendusteenuste osutajad kuuluvad nende teenuste laadi ja suuruse tõttu kõnealustesse erikategooriatesse, peaksid nad täitma kõiki käesolevas määruses selliste teenuste kohta sätestatud vastavaid kohustusi. Kõnealuseid ühtlustatud hoolsuskohustusi, mis peaksid olema mõistlikud ega tohiks olla meelevaldsed, on vaja selleks, et täita avaliku korraga seotud kindlaid ülesandeid, nagu teenusesaajate õigustatud huvide kaitsmine, ebaseaduslike tegutsemistavadega võitlemine ja põhiõiguste kaitsmine internetis.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Võimaldamaks käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks sujuvat ja tõhusat teabevahetust, tuleks vahendusteenuste osutajatelt nõuda, et nad tagaksid ühtse kontaktpunkti ja avaldaksid selle kontaktpunktiga seotud asjakohase teabe, märkides sealhulgas ära teabevahetuses kasutatavad keeled. Kontaktpunkti võivad kasutada ka usaldusväärsed teavitajad ja kutseala üksused, kes on vahendusteenuse osutajaga erisuhetes. Erinevalt seaduslikust esindajast peaks kontaktpunkt teenima operatiiveesmärke ja tal ei peaks tingimata olema (ametlikku) füüsilist asukohta.	(36) Võimaldamaks käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks sujuvat ja tõhusat teabevahetust, tuleks vahendusteenuste osutajatelt nõuda, et nad määraksid ühtse kontaktpunkti ja avaldaksid selle kontaktpunktiga seotud asjakohase ja ajakohastatud teabe, märkides sealhulgas ära teabevahetuses kasutatavad keeled. Sellest teabest tuleks teada anda tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile. Kontaktpunkti võivad kasutada ka usaldusväärsed teavitajad ja kutseala üksused, kes on vahendusteenuse osutajaga erisuhetes. Peaks olema lubatud, et see kontaktpunkt on sama, mida nõutakse muude liidu õigusaktidega. Erinevalt seaduslikust esindajast peaks kontaktpunkt teenima operatiiveesmärke ja tal ei peaks tingimata olema (ametlikku) füüsilist asukohta.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36a) Vahendusteenuste osutajatelt tuleks samuti nõuda, et nad määraksid teenusesaajatele mõeldud ühtse kontaktpunkti, mis võimaldab kiiret, otsest ja tõhusat suhtlust, eelkõige kergesti juurdepääsetavate vahendite abil, nagu telefoninumber, e-posti aadressid, elektroonilised kontaktvormid, juturobotid ja kiirsõnumid. Kui kasutaja suhtleb juturobotiga, tuleks sellest selgelt teada anda. Kiire, otsese ja tõhusa suhtluse hõlbustamiseks ei tohiks teenusesaajatele esitada pikki telefonimenüüsid ega varjatud kontaktandmeid. Eelkõige peaks telefonimenüüs alati olema võimalus rääkida inimesega. Vahendusteenuste osutajad peaksid võimaldama teenusesaajatel valida otsese ja tõhusa suhtluse vahendid, mis ei põhine ainult automaatsetel vahenditel. See nõue ei tohiks mõjutada vahendusteenuste osutajate sisemist korraldust, sealhulgas võimalust kasutada selle sidesüsteemi pakkumiseks kolmandate isikute teenuseid, näiteks väliseid teenuseosutajaid ja kõnekeskusi.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Kolmandas riigis asutatud vahendusteenuste osutajad, kes pakuvad teenuseid liidus, peaksid määrama liidus piisavate volitustega seadusliku esindaja ja esitama esindaja kohta käiva teabe, et nende teenuseosutajate üle saaks teha tõhusat järelevalvet ning vajaduse korral kohaldada nende suhtes käesoleva määruse täitmise tagamise meetmeid. Seaduslikul esindajal peaks olema võimalik täita ka kontaktpunkti rolli, tingimusel et käesoleva määruse asjakohased nõuded on täidetud.	(37) Kolmandas riigis asutatud vahendusteenuste osutajad, kes pakuvad teenuseid liidus, peaksid määrama liidus piisavate volitustega seadusliku esindaja ja esitama esindaja kohta käiva teabe, et nende teenuseosutajate üle saaks teha tõhusat järelevalvet ning vajaduse korral kohaldada nende suhtes käesoleva määruse täitmise tagamise meetmeid. Seaduslikul esindajal peaks olema võimalik täita ka kontaktpunkti rolli, tingimusel et käesoleva määruse asjakohased nõuded on täidetud. Tuleks lubada, et üht seaduslikku esindajat volitab kooskõlas riigisisese õigusega rohkem kui üks vahendusteenuste osutaja, tingimusel et need teenuseosutajad kvalifitseeruvad mikro-, väikesteks või keskmise suurusega ettevõtjateks soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Kuigi põhimõtteliselt tuleks austada vahendusteenuste osutajate lepinguvabaduse õigust, on läbipaistvuse, teenusesaajate kaitse ning ebaõiglaste või meelevaldsete tulemuste vältimise huvides asjakohane kehtestada nende teenuseosutajate teenusetingimuste sisu, kohaldamise ja jõustamise suhtes teatavad nõuded.	(38) Kuigi üldjuhul tuleks austada vahendusteenuste osutajate lepinguvabaduse õigust, on põhiõiguste, eelkõige väljendus- ja teabevabaduse kaitse, läbipaistvuse, teenusesaajate kaitse ning diskrimineerivate, ebaõiglaste ja meelevaldsete tulemuste vältimise huvides asjakohane kehtestada nende teenuseosutajate teenusetingimuste sisu, kohaldamise ja jõustamise suhtes teatavad nõuded. Eelkõige tuleb tagada, et teenusetingimused oleksid koostatud selges ja ühemõttelises sõnastuses, mis on kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega. Teenusetingimused peaksid sisaldama teavet kõigi põhimõtete, menetluste, meetmete ja vahendite kohta, mida sisu modereerimisel kasutatakse, sealhulgas algoritmiline otsuste tegemine, inimkontroll, ning teenuse kasutamise lõpetamise õiguse kohta. Vahendusteenuste osutajad peaksid teenusesaajatele esitama ka teenusetingimuste peamistest elementidest, sealhulgas kasutatavatest õiguskaitsevahenditest, kergesti loetava lühikokkuvõtte, kasutades võimaluse korral graafilisi elemente, näiteks ikoone.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Et tagada piisav läbipaistvus ja vastutus, peaksid vahendusteenuste osutajad esitama igal aastal kooskõlas käesoleva määruse ühtlustatud nõuetega aruande, milles tuleb anda ülevaade modereerimise juhtumitest ning meetmetest, mis on võetud seoses teenusetingimuste kohaldamise ja jõustamisega. Et vältida ebaproportsionaalse koormuse panemist, ei tohiks kõnealuseid läbipaistvusaruandluse kohustusi siiski kohaldada teenuseosutajate suhtes, kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ määratluse kohaselt mikro- või väikeettevõtjad40.	(39) Et tagada piisav läbipaistvus ja vastutus, peaksid vahendusteenuste osutajad koostama kooskõlas käesoleva määruse ühtlustatud nõuetega standardses ja masinloetavas vormingus aastaaruande, milles tuleb anda ülevaade oma tegevusest sisu modereerimisel, sealhulgas meetmetest, mida on võetud teenusetingimuste kohaldamise ja täitmise tagamise tulemusel. Et vältida ebaproportsionaalse koormuse tekitamist, ei tohiks kõnealuseid läbipaistvusaruandluse kohustusi siiski kohaldada teenuseosutajate suhtes, kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ määratluse kohaselt mikro- või väikeettevõtjad40, kuid kes kvalifitseeru väga suurteks digiplatvormideks.
__________________	__________________
40 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).	40 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39a) Teenusesaajatel peaks olema õigus teha teenuse kasutamisel vabasid, sõltumatuid ja teadlikke otsuseid ja valikuid ning vahendusteenuste osutajad ei tohi muu hulgas ka oma liidese kaudu kasutada ühtegi vahendit, millega otsuste tegemist moonutada või takistada. Teenusesaajatel peaks vahendusteenuste kasutamisel olema eelkõige õigus teha selliseid otsuseid muu hulgas seoses teenusetingimuste, reklaamitavade, privaatsus- ja muude seadete ning soovitussüsteemide aktsepteerimise ja muutumisega. On aga ka teenuseid, mille puhul kasutatakse kognitiivset manipuleerimist ning teenusesaajaid innustatakse ostma kaupu ja teenuseid, mida nad ei soovi, või avaldama isikuandmeid, mida nad eelistaksid mitte avaldada. Seetõttu peaks vahendusteenuste osutajatel olema keelatud teenuse teenusesaajaid petta ja digitaalselt müksata ning internetipõhise kasutajaliidese või selle osa struktuuri, disaini või funktsioonide (tumemustrid) kaudu teenusesaajate iseseisvust, otsuste tegemist ja valikuid moonutada ja takistada. See peaks hõlmama manipuleerivat disaini, mille kaudu suunatakse teenusesaajat tegutsema nii, et see toob kasu vahendusteenuse osutajale, kuid ei pruugi olla teenusesaaja huvides, sest valikud on esitatud mitteneutraalsel viisil, näiteks nõusolekuvalik on paremini esile toodud, ning korduvat või tungivat nõudmist, et teenusesaaja teeks otsuse, mille tõttu on teenusest loobuda palju raskem kui selle kasutajaks registreeruda. Tumemustreid ennetavaid reegleid ei tohiks aga mõista nii, et need takistavad teenuseosutajatel kasutajatega otse suhelda ja neile uusi või lisateenuseid pakkuda. Eelkõige peaks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 olema õigus mõistliku aja jooksul uuesti kasutaja poole pöörduda, isegi kui kasutaja on keeldunud konkreetseteks andmetöötluseesmärkideks nõusolekut andmast. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks tavad, mida võib pidada tumemustriks.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Veebimajutusteenuse pakkujatel on ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemisel iseäranis oluline roll, kuna nad talletavad teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet ning annavad tavaliselt teistele teenusesaajatele sellele juurdepääsu, mõnikord ka suures ulatuses. Oluline on, et kõik veebimajutusteenuse pakkujad, olenemata nende suurusest, kehtestaksid kasutusmugavad teavitus- ja meetmemehhanismid, mis hõlbustavad asjaomase veebimajutusteenuse pakkuja teavitamist kindlast teabest, mida teavitav pool peab ebaseaduslikuks sisuks („teavitamine“) ja mille alusel saab asjaomane teenusepakkuja otsustada, kas ta nõustub teavitaja hinnanguga või mitte ja kas ta soovib kõnealuse sisu eemaldada või sellele juurdepääsu tõkestada („meetme võtmine“). Kui teated vastavad esitatavatele nõuetele, peaks üksikisikutel või üksustel olema võimalik teatada ühes teates korraga mitmest konkreetsest sisust, mis on väidetavalt ebaseaduslik. Teavitus- ja meetmemehhanismide loomise kohustust tuleks kohaldada näiteks failide talletamise ja jagamise, veebimajutuse, reklaamiserveri- ja paste bin-teenuse suhtes, kui kõnealused pakkujad kvalifitseeruvad käesoleva määrusega hõlmatud veebimajutusteenuse pakkujateks.	(40) Veebimajutusteenuse pakkujatel on ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemisel iseäranis oluline roll, kuna nad talletavad teenusesaajate taotlusel teenusesaajate esitatud teavet ning annavad tavaliselt teistele teenusesaajatele sellele juurdepääsu, mõnikord ka suures ulatuses. Oluline on, et kõik veebimajutusteenuse pakkujad, olenemata nende suurusest, kehtestaksid kergesti juurdepääsetavad, terviklikud ja kasutusmugavad teavitus- ja meetmemehhanismid, mis hõlbustavad asjaomase veebimajutusteenuse pakkuja teavitamist kindlast teabest, mida teavitav pool peab ebaseaduslikuks sisuks („teavitamine“) ja mille alusel saab asjaomane teenusepakkuja ilma teates osutatud teabe täiendava õigusliku ja faktilise kontrollimiseta kindlaks teha, et kõnealune sisu on selgelt ebaseaduslik ning kõnealuse sisu eemaldada või sellele juurdepääsu tõkestada („meetme võtmine“). Selline mehhanism peaks hõlmama selgelt tuvastatavat teatamismehhanismi, mis asub kõnealuse sisu lähedal, et liidu või riigisisese õiguse kohaselt ebaseaduslikuks sisuks peetavast teabest saaks kiiresti ja lihtsalt teatada. Kui teated vastavad esitatavatele nõuetele, peaks üksikisikutel või üksustel olema võimalik teatada ühes teates korraga mitmest konkreetsest sisuelemendist, mis on väidetavalt ebaseaduslikud, et tagada teatamis- ja meetmemehhanismide tõhus toimimine. Kuigi üksikisikutel peaks alati olema õigus esitada teateid anonüümselt, ei tohiks sellised teated tähendada tegelikku teadmist, välja arvatud juhul, kui teavet peetakse seotuks mõne direktiivis 2011/93/EL osutatud süüteoga. Teavitus- ja meetmemehhanismide loomise kohustust tuleks kohaldada näiteks failide talletamise ja jagamise, veebimajutuse, reklaamiserveri- ja paste bin-teenuse suhtes, kui kõnealused pakkujad kvalifitseeruvad käesoleva määrusega hõlmatud veebimajutusteenuse pakkujateks.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(40a) Teated tuleks aga edastada ettevõtjale, kellel on tehniline ja operatiivne võimekus tegutseda ning kes on teabe või sisu esitanud teenusesaajaga tihedaimalt seotud. Sellised veebimajutusteenuse pakkujad peaksid saatma niisugused teated edasi konkreetsele digiplatvormile ja teavitama sellest digiteenuste koordinaatorit.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(40b) Ühtlasi peaksid veebimajutusteenuse osutajad püüdma võtta meetmeid ainult teatatud teabe suhtes. Kui üksikute teabeelementide eemaldamine või neile juurdepääsu keelamine on õiguslikel või tehnoloogilistel põhjustel, näiteks krüpteeritud failide ning andmete salvestamise ja jagamise teenuste tõttu, tehniliselt või korralduslikult võimatu, peaksid veebimajutusteenuse osutajad teavitama teenusesaajat teatest ja võtma meetmeid.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Selliseid teavitus- ja meetmemehhanisme käsitlevad õigusnorme tuleks liidu tasandil ühtlustada, et tagada teadete õigeaegne, hoolikas ja objektiivne töötlemine ühtsete, läbipaistvate ja selgete eeskirjade alusel, millega nähakse ette kindlad kaitsemeetmed, et kaitsta kõigi mõjutatud isikute õigusi ja õigustatud huve, eelkõige nende hartas tagatud põhiõigusi, olenemata sellest, millises liikmesriigis on kõnealuste isikute asu- või elukoht, ning olenemata asjaomasest õigusvaldkonnast. Need põhiõigused võivad hõlmata (olenevalt olukorrast) teenusesaajate väljendus- ja teabevabaduse, era- ja pereelu austamise, isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimise ja tõhusa õiguskaitsega seotud õigusi; teenuseosutajate ettevõtlusvabaduse, sealhulgas lepinguvabaduse õigusi; ebaseaduslikust sisust mõjutatud osapoolte õigusi, mis puudutavad inimväärikuse asutamist, lapse õigusi, omandi-, sealhulgas intellektuaalomandi kaitset ning diskrimineerimise keeldu.	(41) Selliseid teavitus- ja meetmemehhanisme käsitlevad õigusnorme tuleks liidu tasandil ühtlustada, et tagada teadete õigeaegne, hoolikas, objektiivne, mittemeelevaldne ja mittediskrimineeriv töötlemine ühtsete, läbipaistvate ja selgete eeskirjade alusel, millega nähakse ette kindlad kaitsemeetmed, et kaitsta kõigi mõjutatud isikute õigusi ja õigustatud huve, eelkõige nende hartas tagatud põhiõigusi, olenemata sellest, millises liikmesriigis on kõnealuste isikute asu- või elukoht, ning olenemata asjaomasest õigusvaldkonnast. Need põhiõigused võivad hõlmata (olenevalt olukorrast) teenusesaajate väljendus- ja teabevabaduse, era- ja pereelu austamise, isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimise ja tõhusa õiguskaitsega seotud õigusi; teenuseosutajate ettevõtlusvabaduse, sealhulgas lepinguvabaduse õigusi; ebaseaduslikust sisust mõjutatud osapoolte õigusi, mis puudutavad inimväärikuse asutamist, lapse õigusi, omandi-, sealhulgas intellektuaalomandi kaitset ning diskrimineerimise keeldu.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41a) Teate saamisel peaksid veebimajutusteenuste osutajad viivitamata meetmeid võtma, võttes arvesse teatatud ebaseadusliku sisu liiki ja meetmete võtmise kiireloomulisust. Veebimajutusteenuse osutaja peaks konkreetsest sisust teada andvat üksikisikut või asutust viivitamatult teavitama, kui ta on teinud otsuse, kas teate alusel tuleb võtta meetmeid või mitte.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Kui veebimajutusteenuse pakkuja otsustab teenusesaaja esitatud teabe eemaldada või sellele juurdepääsu tõkestada, näiteks teate saamise korral või omal algatusel, sealhulgas automatiseeritud vahendite abil, peaks ta teavitama saajat oma otsusest, otsuse põhjustest ja saajale kättesaadavatest kaitsevahenditest, mis võimaldavad otsuse vaidlustada, pidades silmas selliste otsuste võimalikke negatiivseid tagajärgi teenusesaajale, sealhulgas seoses tema põhiõigusega, nagu väljendusvabaduse õigus. Seda kohustust tuleks kohaldada olenemata otsuse põhjustest, eelkõige olenemata sellest, kas meede on võetud seetõttu, et edastatud teavet peetakse ebaseaduslikuks sisuks, või seetõttu, et seda peetakse kohaldatavate teenusetingimustega vastuolus olevaks. Vahendid, mis on veebimajutusteenuse pakkuja otsuse vaidlustamiseks kättesaadavad, peaksid kindlasti hõlmama ka õiguskaitsevahendeid.	(42) Kui veebimajutusteenuse osutaja otsustab teenusesaaja esitatud teabe eemaldada, tõkestada sellele juurdepääsu, seda vähendada või kehtestada selle suhtes muid meetmeid, näiteks teate saamise korral või omal algatusel, sealhulgas tõhusaks, proportsionaalseks ja täpseks osutunud automatiseeritud vahendite abil, peaks ta selgel ja kasutusmugaval viisil teavitama saajat oma otsusest, otsuse põhjustest ja saajale kättesaadavatest kaitsevahenditest, mis võimaldavad otsuse vaidlustada, pidades silmas selliste otsuste võimalikke negatiivseid tagajärgi teenusesaajale, sealhulgas seoses väljendusvabaduse kui tema põhiõiguse kasutamisega. Seda kohustust tuleks kohaldada olenemata otsuse põhjustest, eelkõige olenemata sellest, kas meede on võetud seetõttu, et edastatud teavet peetakse ebaseaduslikuks sisuks, või seetõttu, et seda peetakse kohaldatavate teenusetingimustega vastuolus olevaks. Vahendid, mis on veebimajutusteenuse pakkuja otsuse vaidlustamiseks kättesaadavad, peaksid kindlasti hõlmama ka õiguskaitsevahendeid. Seda kohustust ei tohiks aga teatavatel juhtudel kohaldada, näiteks, kui sisu on petlik või moodustab osa suuremahulisest kaubanduslikust sisust või kui õigus- või õiguskaitseasutus on palunud teenusesaajat käimasoleva kriminaaluurimise tõttu enne kriminaaluurimise lõpetamist mitte teavitada. Kui veebimajutusteenuse osutajal puudub teave, mida on vaja teenusesaaja teavitamiseks püsival andmekandjal, ei tohiks teda selleks kohustada.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(42a) Veebimajutusteenuste osutaja võib teatavatel juhtudel, näiteks teavitava osalise teate või oma vabatahtlike meetmete võtmise kaudu, saada teadlikuks teenusesaaja teatava tegevusega seotud teabest, näiteks teatavat liiki ebaseadusliku sisu esitamisest, mis kõiki digiplatvormile teadaolevaid asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes võib tekitada temas põhjendatud kahtluse, et teenusesaaja võib olla toime pannud, võib sel hetkel panna või tulevikus tõenäoliselt paneb toime raske kuriteo, millega kaasneb vahetu oht inimeste elule või turvalisusele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/93/EL1 kindlaks määratud kuriteod. Sellistel juhtudel peaks veebimajutusteenuste osutaja teavitama oma kahtlusest viivitamata pädevaid õiguskaitseasutusi, esitades nende nõudmise korral kogu talle kättesaadava asjakohase teabe, sealhulgas (kui see on asjakohane) kõnealuse sisu ja oma kahtluse põhjenduse, ning peaks sisu eemaldama või tõkestama sellele juurdepääsu, kui ei ole ette nähtud teisiti. Teavet, millest veebimajutusteenuse osutaja on teatanud, ei tohiks kasutada muuks otstarbeks kui see, mis on otseselt seotud teatatud raske kuriteoga. Käesolev määrus ei ole õiguslik alus, millele tuginedes saaks teha teenusesaajate profiilianalüüsi, et veebimajutusteenuste digiplatvormide pakkujal oleks võimalik kuritegusid tuvastada. Majutusteenuste osutajad peaksid õiguskaitseasutuste teavitamisel järgima ka muid kohaldatavaid liidu või riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset. Et kuriteokahtlustest oleks lihtsam teada anda, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile pädevate õiguskaitseasutuste või õigusasutuste nimekirja.
	__________________
	1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(43a) Tagamaks, et kohustusi kohaldatakse üksnes nende vahendusteenuste osutajate suhtes, kelle puhul on kasu suurem kui tekitatud koormus, peaks komisjonil olema õigus teha vahendusteenuste osutajatele, kes ei ole tulunduslikud või kes on keskmise suurusega ettevõtjad, kuid kes ei kujuta endast ebaseadusliku sisuga seoses süsteemset riski ja kelle kokkupuude ebaseadusliku sisuga on vähene, kõigist või osast 3. jao III peatüki nõuetest erand. Teenuseosutajad peaksid esitama põhjendused, miks neile tuleks erand teha, ja saatma oma taotluse esialgseks hindamiseks kõigepealt oma tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile. Komisjon peaks taotluse läbivaatamisel tegevuskohajärgse digiteenuste koordinaatorite esialgset hinnangut arvesse võtma. Esialgne hinnang tuleks komisjonile saata koos taotlusega. Komisjon peaks erandi kohaldamist jälgima ja tal peaks olema õigus erand igal ajal tühistada. Komisjonil peaks olema avalik loetelu kõigist tehtud eranditest ja nende tingimustest.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Teenuse saajatel peaks olema võimalik hõlpsalt ja tõhusalt vaidlustada teatavaid digiplatvormide otsuseid, mis neid negatiivselt mõjutavad. Seega tuleks digiplatvormidelt nõuda, et nad näeksid ette ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid, mis vastavad teatavatele tingimustele, mille eesmärk on tagada, et süsteemid on kergesti juurdepääsetavad ning annavad kiireid ja piisavaid tulemusi. Lisaks tuleks ette näha vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus, sealhulgas selliste vaidluste puhul, mida ei ole võimalik rahuldavalt lahendada ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu. Sellist vaidluse lahendamise teenust peaksid osutama sertifitseeritud üksused, kes tegutsevad sõltumatult ning kellel on vajalikud vahendid ja teadmised, et korraldada oma tegevust õiglasel, kiirel ja kulutõhusal moel. Sellised digiplatvormide otsuste vaidlustamise võimalused peaksid täiendama liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud õiguskaitsevõimalusi, kuid ei tohiks neid üheski aspektis piirata.	(44) Teenusesaajatel peaks olema võimalik teatavaid digiplatvormide otsuseid, mis ei ole neile soodsad, hõlpsalt ja tõhusalt vaidlustada. See peaks hõlmama otsuseid, mille on teinud digiplatvormid, kes lubavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, ja millega kauplejatele teenuste osutamine peatatakse. Seega tuleks digiplatvormidelt nõuda, et nad näeksid ette ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid, mis vastavad teatavatele tingimustele, mille eesmärk on tagada, et süsteemid on kergesti juurdepääsetavad ning annavad kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil digiplatvorm kaebuse kätte saab, kiireid, mittediskrimineerivaid, mittemeelevaldseid ja piisavaid tulemusi. Peale selle tuleks ette näha võimalus hakata vaidlust lahendama heas usus kohtuväliselt, sealhulgas selliste vaidluste puhul, mida ei ole võimalik ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide kaudu rahuldavalt lahendada; sellist vaidluse lahendamise teenust peaksid osutama sertifitseeritud üksused, kes tegutsevad sõltumatult ning kellel on vajalikud vahendid ja teadmised, et tegutseda õiglaselt, kiiresti ja kulutõhusalt ning mõistliku aja jooksul. Sellised digiplatvormide otsuste vaidlustamise võimalused peaksid täiendama liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud õiguskaitsevõimalusi, kuid ei tohiks neid üheski aspektis piirata.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Ebaseadusliku veebisisu vastaseid meetmeid saab võtta kiiremini ja asjakohasemalt, kui digiplatvormid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et käesolevas määruses nõutavate teatamis- ja meetmemehhanismide kaudu usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid käsitletakse eelisjärjekorras, ilma et see mõjutaks nõuet menetleda kõiki nende mehhanismide kaudu esitatud teateid ning teha nende kohta otsuseid õigel ajal, hoolikalt ja objektiivselt. Kõnealuse usaldusväärse teavitaja staatus tuleks anda ainult üksustele (mitte üksikisikutele), kes on muu hulgas tõendanud, et neil on eriteadmised ja pädevus ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, et nad esindavad kollektiivseid huve ning et nad töötavad hoolikalt ja objektiivselt. Sellised üksused võivad olla oma olemuselt avalikud asutused, nagu terroristliku sisu puhul on riiklike õiguskaitseasutuste või Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) internetisisust teavitamise üksused, või valitsusvälised organisatsioonid ja riigi osalusega üksused, näiteks INHOPE vihjeliinide võrgustikku kuuluvad organisatsioonid laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavast internetimaterjalist teatamiseks või organisatsioonid, kes on võtnud kohustuse teatada internetis tehtavatest ebaseaduslikest rassistlikest ja ksenofoobsetest avaldustest. Intellektuaalomandi õigustega seonduvas võiks usaldusväärse teavitaja staatuse anda tööstusharu ja õiguste omajate organisatsioonidele, kes on tõendanud, et nad vastavad kohaldatavatele tingimustele. Käesoleva määruse sätteid usaldusväärsete teavitajate kohta ei tuleks tõlgendada nii, nagu need takistaksid digiplatvormidel käsitleda sarnaselt teateid, mille on esitanud üksused või isikud, kellele ei ole käesoleva määruse alusel antud usaldusväärse teavitaja staatust, või teha muul viisil koostööd teiste üksustega kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas käesoleva määrusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/79443.	(46) Ebaseadusliku veebisisu vastaseid meetmeid saab võtta kiiremini ja asjakohasemalt, kui digiplatvormid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et käesolevas määruses nõutavate teatamis- ja meetmemehhanismide kaudu oma pädevusvaldkonnas tegutsevate usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid käsitletakse eelisjärjekorras ja kiiresti, võttes arvesse nõuetekohast menetlust, ilma et see mõjutaks nõuet menetleda kõiki nende mehhanismide kaudu esitatud teateid ning teha nende kohta otsuseid objektiivselt. Kõnealuse usaldusväärse teavitaja staatus tuleks anda kaheks aastaks ainult üksustele (mitte üksikisikutele), kes on muu hulgas tõendanud, et neil on eriteadmised ja pädevus ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks, et nad esindavad kollektiivseid huve ning et nad töötavad hoolikalt ja objektiivselt ning nende rahastamisstruktuur on läbipaistev. Digiteenuste koordinaatoril peaks olema lubatud staatust pikendada, kui asjaomane usaldusväärne teavitaja vastab endiselt käesoleva määruse nõuetele. Sellised üksused võivad olla oma olemuselt avalikud asutused, nagu terroristliku sisu puhul on riiklike õiguskaitseasutuste või Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) internetisisust teavitamise üksused, või valitsusvälised organisatsioonid, tarbijakaitseorganisatsioonid ja riigi osalusega üksused, näiteks INHOPE vihjeliinide võrgustikku kuuluvad organisatsioonid laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavast internetimaterjalist teatamiseks või organisatsioonid, kes on võtnud kohustuse teatada internetis tehtavatest ebaseaduslikest rassistlikest ja ksenofoobsetest avaldustest. Usaldusväärsed teavitajad peaksid avaldama artikli 14 kohaselt esitatud teadete kohta kergesti arusaadavaid ja üksikasjalikke aruandeid. Aruanded peaksid sisaldama teavet, nagu veebimajutusteenuse osutaja üksuse kaupa liigitatud teated, teatatud sisu liik, õigusnormid, mida kõnealuse sisuga väidetavalt rikutakse, ja teenuseosutaja võetud meetmed. Aruanded peaksid sisaldama ka teavet võimalike huvide konfliktide ja rahastamisallikate kohta ning korra kohta, mida usaldusväärse teavitaja kasutab oma sõltumatuse säilitamiseks. Intellektuaalomandi õigustega seonduvas võiks usaldusväärse teavitaja staatuse anda tööstusharu ja õiguste omajate organisatsioonidele, kes on tõendanud, et nad vastavad kohaldatavatele tingimustele ning järgivad intellektuaalomandi õiguste erandeid ja piiranguid. Käesoleva määruse sätteid usaldusväärsete teavitajate kohta ei tuleks tõlgendada nii, nagu need takistaksid digiplatvormidel käsitleda sarnaselt teateid, mille on esitanud üksused või isikud, kellele ei ole käesoleva määruse alusel antud usaldusväärse teavitaja staatust, või teha muul viisil koostööd teiste üksustega kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas käesoleva määrusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/79443. Et vältida usaldusväärse teavitaja staatuse kuritarvitamist, peaks olema võimalik selline staatus peatada, kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator on õiguspärastel põhjustel algatanud uurimise. Peatamine ei tohiks kesta kauem kui uurimiseks vajalik aeg ja seda tuleks jätkata, kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator on jõudnud järeldusele, et kõnealust üksust võib endiselt pidada usaldusväärseks teavitajaks.
__________________	__________________
43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).	43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(46a) Kõigile uutele tehnoloogiatele ja teenustele universaaldisaini range kohaldamine peaks tagama, et kõigil potentsiaalsetel tarbijatel, sealhulgas puuetega inimestel, võttes täielikult arvesse nende väärikust ja vajaduste mitmekesisust, on täielik, võrdne ja piiramatu juurdepääs. Oluline on tagada, et digiplatvormide pakkujad, kes pakuvad liidus teenuseid, kavandaksid ja pakuksid teenuseid kooskõlas direktiivis (EL) 2019/882 sätestatud ligipääsetavusnõuetega. Digiplatvormide pakkujad peaksid eelkõige tagama, et esitatud teave ja vormid ning ettenähtud menetlused oleksid kättesaadavaks tehtud nii, et neid on lihtne leida ja mõista ning need on ligipääsevad ka puuetega inimestele.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Digiplatvormide teenuste kuritarvitamine, pakkudes sageli ilmselgelt ebaseaduslikku sisu või esitades käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide ja süsteemide kaudu sageli ilmselgelt põhjendamatuid teateid või kaebusi, õõnestab asjaomaste poolte usaldust ning kahjustab nende õigusi ja õiguspäraseid huve. Seega on vaja kehtestada sellise kuritarvitamise vastu suunatud asjakohased ja proportsionaalsed kaitsemeetmed. Teavet tuleks pidada ilmselgelt ebaseaduslikuks sisuks ning teateid või kaebusi ilmselgelt põhjendamatuks, kui ka vastava väljaõppeta isikule on sisulist analüüsi tegemata selge, et asjaomane sisu on ebaseaduslik või et asjaomased teated või kaebused on põhjendamatud. Teatavatel tingimustel peaksid digiplatvormid ajutiselt peatama oma asjaomaste teenuste osutamise isikule, kes on seotud kuritarvitava käitumisega. See ei piira digiplatvormide vabadust määrata oma tingimusi ja kehtestada rangemaid meetmed ilmselgelt ebaseadusliku sisu suhtes, mis on seotud raskete kuritegudega. Läbipaistvuse huvides tuleks see võimalus selgelt ja piisavalt üksikasjalikult sätestada digiplatvormide tingimustes. Digiplatvormide sellekohaste otsustega seoses peaks alati tagama kaitsevõimalused ja nende üle peaks järelevalvet tegema pädev digiteenuste koordinaator. Käesoleva määruse sätted väärkasutamise kohta ei tohiks takistada digiplatvorme võtmast kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega muid meetmeid, et tegeleda ebaseadusliku sisu pakkumisega nende teenusesaaja poolt või nende teenuste muu väärkasutamisega. Need õigusnormid ei piira võimalust võtta väärkasutuses osalevaid isikuid liidu või liikmesriigi õiguse alusel vastutusele, sealhulgas kahju tekitamise eest.	(47) Digiplatvormide teenuste kuritarvitamine, pakkudes sageli ebaseaduslikku sisu või esitades käesoleva määruse alusel loodud mehhanismide ja süsteemide kaudu sageli põhjendamatuid teateid või kaebusi, õõnestab asjaomaste poolte usaldust ning kahjustab nende õigusi ja õiguspäraseid huve. Seega on vaja kehtestada sellise kuritarvitamise vastu suunatud asjakohased, proportsionaalsed ja tõhusad kaitsemeetmed. Digiplatvormide teenuste kuritarvituse võib tuvastada, kui sageli pakutakse ebaseaduslikku sisu, mille puhul on üksikasjalikku õiguslikku või faktilist analüüsi tegemata ilmne, et see on ebaseaduslik. Teateid või kaebusi tuleks pidada ilmselgelt põhjendamatuks, kui ka vastava väljaõppeta isikule on sisulist analüüsi tegemata selge, et asjaomane sisu on ebaseaduslik või et asjaomased teated või kaebused on põhjendamatud. Teatavatel tingimustel peaks digiplatvormidel olema õigus ajutiselt ja teatavatel üksikutel juhtudel alaliselt peatada oma asjaomaste teenuste osutamine isikule, kes on kuritarvitava käitumisega seotud. See ei piira digiplatvormide õigust määrata oma teenusetingimusi ja kehtestada rangemaid meetmed ebaseadusliku sisu suhtes, mis on seotud raskete kuritegudega. Läbipaistvuse huvides tuleks see võimalus selgelt ja piisavalt üksikasjalikult sätestada digiplatvormide teenusetingimustes. Digiplatvormide sellekohaste otsustega seoses peaks alati tagama kaitsevõimalused ja nende üle peaks järelevalvet tegema pädev digiteenuste koordinaator. Käesoleva määruse sätted väärkasutamise kohta ei tohiks takistada digiplatvorme võtmast kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega muid meetmeid, et tegeleda ebaseadusliku sisu pakkumisega nende teenusesaaja poolt või nende teenuste muu väärkasutamisega. Need õigusnormid ei piira võimalust võtta väärkasutuses osalevaid isikuid liidu või liikmesriigi õiguse alusel vastutusele, sealhulgas kahju tekitamise eest.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Digiplatvorm võib teatavatel juhtudel, näiteks teavitava osalise teate või oma vabatahtlike meetmete võtmise kaudu, saada teadlikuks teenusesaaja teatava tegevusega seotud teabest, näiteks teatavat liiki ebaseadusliku sisu esitamisest, mis kõiki digiplatvormile teadaolevaid asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes võib tekitada temas põhjendatud kahtluse, et teenusesaaja on toime pannud, paneb sel hetkel või tõenäoliselt tulevikus toime raske kuriteo, millega kaasneb oht inimeste elule või turvalisusele, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/93/EL sätestatud kuriteod. Sellistel juhtudel peaks digiplatvorm teavitama oma kahtlusest viivitamata pädevaid õiguskaitseasutusi, esitades kogu talle kättesaadava asjakohase teabe, sealhulgas (kui asjakohane) kõnealuse sisu ja oma kahtluse põhjenduse. Käesolev määrus ei anna õiguslikku alust teenusesaajate profiilianalüüsiks, mis võiks võimaldada digiplatvormidel kuritegusid tuvastada. Digiplatvormid peaksid õiguskaitseasutuste teavitamisel järgima ka muid kohaldatavaid liidu või liikmesriigi õigusnorme, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset.	välja jäetud
___________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Et aidata luua tarbijate ning teiste huvitatud isikute, näiteks konkureerivate kauplejate ja intellektuaalomandi õiguste omanike jaoks turvaline, usaldusväärne ja läbipaistev digikeskkond ning takistada kauplejaid müümast tooteid või teenuseid kohaldatavaid õigusnorme rikkudes, peaksid digiplatvormid, kes võimaldavad tarbijatel kauplejatega kauglepinguid sõlmida, tagama kauplejate jälgitavuse. Seepärast tuleks kauplejalt nõuda, et ta esitaks digiplatvormile teatavat olulist teavet, sealhulgas toodete kohta sõnumite levitamise või toodete pakkumise eesmärgil. Seda nõuet tuleks kohaldada ka kauplejate suhtes, kes reklaamivad lepingute alusel kaubamärkide omanike nimel toote või teenusega seotud sõnumeid. Kõnealused digiplatvormid peaksid säilitama kogu teavet turvalisel viisil mõistliku aja jooksul (kuid mitte kauem kui vajalik), nii et see oleks kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitleva õigusega, kättesaadav riigiasutustele ja õigustatud huviga eraõiguslikele isikutele, sealhulgas käesolevas määruses osutatud teabe esitamise korralduste alusel.	(49) Et aidata luua tarbijate ning teiste huvitatud isikute, näiteks konkureerivate kauplejate ja intellektuaalomandi õiguste omanike jaoks turvaline, usaldusväärne ja läbipaistev digikeskkond ning takistada kauplejaid müümast tooteid või teenuseid kohaldatavaid õigusnorme rikkudes, peaksid digiplatvormid, kes lubavad tarbijatel kauplejatega kauglepinguid sõlmida, hankima lisateavet kaupleja ning tema toodete ja teenuste kohta, mida ta kavatseb platvormil pakkuda. Seepärast tuleks digiplatvormilt nõuda, et ta hangiks teabe ettevõtja nime, telefoninumbri ja e-posti ning selle toote või teenuse liigi kohta, mida kaupleja kavatseb digiplatvormil pakkuda. Enne kui digiplatvormi haldaja hakkab oma teenuseid kauplejale osutama, peab ta võimalikult hästi kontrollima, kas kaupleja esitatud teave on usaldusväärne. Ühtlasi peaks platvorm võtma asjakohaseid meetmeid, näiteks tegema vajaduse korral pistelist kontrolli, et teha kindlaks ebaseaduslik sisu ja vältida selle ilmumist platvormi liidesesse. Kauplejate, toodete ja teenuste jälgitavuse kohustuste täitmine peaks aitama platvormidel, kes lubavad tarbijatel sõlmida kauglepinguid, täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL sätestatud kohustust esitada tarbijatele oma lepingupartneri identifitseerimisandmed ning määruses (EL) nr 1215/2012 sätestatud kohustust, mis puudutab liikmesriiki, kus tarbijad saavad oma tarbijaõigusi kasutada. Vajaliku teabe esitamise nõuet tuleks kohaldada ka selliste kauplejate suhtes, kes reklaamivad lepingute alusel kaubamärkide omanike nimel toote või teenusega seotud sõnumeid. Kõnealused digiplatvormid peaksid säilitama kogu teavet turvalisel viisil mõistliku aja jooksul (kuid mitte kauem kui vajalik ning mitte kauem kui kuus kuud pärast kauplejaga sõlmitud lepingu lõppu), nii et see oleks kooskõlas kohaldatava õigusega, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitleva õigusega, kättesaadav riigiasutustele ja otsese õigustatud huviga eraõiguslikele isikutele, sealhulgas käesolevas määruses osutatud teabe esitamise korralduste alusel.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Tagamaks kõnealuse kohustuse tõhus ja asjakohane kohaldamine osalistele ebaproportsionaalset koormust panemata, peaksid hõlmatud digiplatvormid tegema mõistlikke jõupingutusi, et kontrollida asjaomaste kauplejate esitatud teabe usaldusväärsust, kasutades vabalt kättesaadavaid ametlikke internetipõhiseid andmebaase ja kasutajaliideseid, nagu riiklikud äriregistrid ja käibemaksuteabe vahetamise süsteem45, või paludes asjaomastel kauplejatel esitada usaldusväärsed tõendavad dokumendid, nagu isikut tõendavate dokumentide koopiad, tõendatud pangaväljavõtted, äriühingu ja -registri tõendid. Nad võivad kasutada ka muid allikaid, mis on distantsilt kasutamiseks kättesaadavad ja tagavad selle kohustuse täitmiseks samal tasemel usaldusväärsuse. Hõlmatud digiplatvormidelt ei tohiks samas nõuda ülemäärast või kulukat veebipõhise teabe kogumist ega kontrollide tegemist. Samuti ei tohiks järeldada, et digiplatvormid, mis on teinud käesoleva määrusega nõutud mõistlikud jõupingutused, tagavad tarbijatele või teistele huvitatud isikutele teabe usaldusväärsuse. Sellised digiplatvormid peaksid ühtlasi kavandama ja korraldama oma internetipõhise kasutajaliidese viisil, mis võimaldab kauplejatel täita liidu õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL46 artiklites 6 ja 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ47 artiklis 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ48 artiklis 3 sätestatud nõudeid.	(50) Tagamaks kõnealuse kohustuse tõhus ja asjakohane kohaldamine osalistele ebaproportsionaalset koormust panemata, peaksid hõlmatud digiplatvormid tegema enne seda, kui nad lubavad oma internetipõhises kasutajaliideses toodet või teenust kuvada, mõistlikke jõupingutusi, et hinnata asjaomaste kauplejate esitatud teabe usaldusväärsust, kasutades vabalt kättesaadavaid ametlikke internetipõhiseid andmebaase ja kasutajaliideseid, nagu riiklikud äriregistrid ja käibemaksuteabe vahetamise süsteem,45 või paludes asjaomastel kauplejatel esitada usaldusväärsed tõendavad dokumendid, nagu isikut tõendavate dokumentide koopiad, tõendatud pangaväljavõtted, äriühingu ja -registri tõendid. Nad võivad kasutada ka muid allikaid, mis on distantsilt kasutamiseks kättesaadavad ja tagavad selle kohustuse täitmiseks samal tasemel usaldusväärsuse. Hõlmatud digiplatvormidelt ei tohiks samas nõuda ülemäärast või kulukat veebipõhise teabe kogumist ega kontrollide tegemist. Samuti ei tohiks järeldada, et digiplatvormid, mis on teinud käesoleva määrusega nõutud suurimad jõupingutused, tagavad tarbijatele või teistele huvitatud isikutele teabe usaldusväärsuse. Sellised digiplatvormid peaksid ühtlasi kavandama ja korraldama oma internetipõhise kasutajaliidese kasutusmugaval viisil, mis võimaldab kauplejatel täita liidu õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL46 artiklites 6 ja 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ47 artiklis 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ48 artiklis 3 sätestatud nõudeid.
__________________	__________________
45 https://ec.europa.eu/taxation_customs/vies/vieshome.do?selectedLanguage=et	45 https://ec.europa.eu/taxation_customs/vies/vieshome.do?selectedLanguage=et
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25. oktoober 2011, tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ.	46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25. oktoober 2011, tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ.
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv).	47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel.	48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(50a) Digiplatvormid, mis lubavad tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, peaksid kooskõlas üldise jälgimise kohustuse puudumise põhimõttega tegema kõik endast oleneva, et kauplejatel ebaseaduslike toodete ja teenuste levitamist takistada. Asjaomased digiplatvormid peaksid teenusesaajaid teavitama, kui teenus või toode, mille nad on digiplatvormi teenuste kaudu omandanud, on ebaseaduslik.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) Digikeskkonnas, sealhulgas seoses digiplatvormide teenuste osutamisega, etendab olulist rolli internetireklaam. Internetireklaamiga võivad aga kaasneda märkimisväärseid riskid, alates sellest, et reklaam on iseenesest ebaseaduslik sisu, kuni selleni, et aidatakse kaasa rahaliste stiimulite loomisele ebaseadusliku või muul viisil kahjuliku internetisisu avaldamiseks või kahjuliku internetitegevuse laiendamiseks või et kuvatakse diskrimineerivat reklaami, mis õõnestab kodanike võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi. Seega tuleks lisaks direktiivi 2000/31/EÜ artiklist 6 tulenevatele nõuetele nõuda digiplatvormidelt, et nad tagaksid teenusesaajatele teatava individuaalse teabe, mis võimaldaks neil mõista, millal ja kelle nimel reklaami kuvatakse. Lisaks peaks teenusesaajatele tagama teabe peamiste parameetrite kohta, mille alusel otsustatakse, kas mingit reklaami neile kuvatakse või mitte, andes sisukaid selgitusi selleks kasutatava loogika kohta, sealhulgas siis, kui see põhineb profiilianalüüsil. Reklaamiga seotud teabe esitamist käsitlevad käesoleva määruse nõuded ei piira määruse (EL) 2016/679 asjakohaste sätete kohaldamist, eelkõige nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad vastuväidete esitamise õigust, automatiseeritud töötlusel põhinevate isikupõhiste otsuste tegemist (sealhulgas profiilianalüüsi) ja nõuet saada andmesubjekti nõusolek andmete töötlemiseks isikuandmete suunatud reklaamimise eesmärgil. Samuti ei piira need direktiivi 2002/58/EÜ sätete kohaldamist, eelkõige nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad teabe säilitamist lõppseadmetes ja juurdepääsu nendes talletavatele andmetele.	(52) Digikeskkonnas, sealhulgas seoses digiplatvormide teenuste osutamisega, etendab olulist rolli internetireklaam. Internetireklaamiga võivad aga kaasneda märkimisväärseid riskid, alates sellest, et reklaam on iseenesest ebaseaduslik sisu, kuni selleni, et aidatakse kaasa rahaliste stiimulite loomisele ebaseadusliku või muul viisil kahjuliku internetisisu avaldamiseks või kahjuliku internetitegevuse laiendamiseks või et kuvatakse diskrimineerivat reklaami, mis õõnestab kodanike võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi. Uute reklaamimudelite tõttu on teabeesitusviis väga palju muutunud ning tekkinud uued isikuandmete kogumise tavad ning ärimudelid, mis võivad eraelu puutumatusele, isiklikule autonoomiale, demokraatiale ja kvaliteetsete uudiste edastamisele mõju avaldada ning soodustada manipuleerimist ja diskrimineerimist. Seetõttu peavad veebireklaamiturud muutuma läbipaistvamaks ja käitumispõhiste reklaamide tõhususe hindamiseks tuleb teha sõltumatuid uuringuid. Seega tuleks lisaks direktiivi 2000/31/EÜ artiklist 6 tulenevatele nõuetele nõuda digiplatvormidelt, et nad tagaksid teenusesaajatele teatava individuaalse teabe, mis võimaldaks neil mõista, millal ja kelle nimel reklaami kuvatakse ning milline füüsiline või juriidiline isik reklaami rahastab. Lisaks peaks teenusesaajatele tagama hõlpsasti kättesaadava teabe peamiste parameetrite kohta, mille alusel otsustatakse, kas mingit reklaami neile kuvatakse või mitte, andes sisukaid selgitusi selleks kasutatava loogika kohta, sealhulgas siis, kui see põhineb profiilianalüüsil. Reklaamiga seotud teabe esitamist käsitlevad käesoleva määruse nõuded ei piira määruse (EL) 2016/679 asjakohaste sätete kohaldamist, eelkõige nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad vastuväidete esitamise õigust, automatiseeritud töötlusel põhinevate isikupõhiste otsuste tegemist (sealhulgas profiilianalüüsi) ja nõuet saada andmesubjekti nõusolek andmete töötlemiseks isikuandmete suunatud reklaamimise eesmärgil. Samuti ei piira need direktiivi 2002/58/EÜ sätete kohaldamist, eelkõige nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad teabe säilitamist lõppseadmetes ja juurdepääsu nendes talletavatele andmetele. Lisaks nendele teavitamiskohustustele peaksid digiplatvormid tagama, et teenusesaajad saavad kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 suunatud reklaami kohta nõusoleku andmisest keelduda või nõusoleku tagasi võtta viisil, mis ei ole raskem ega aeganõudvam kui nõusoleku andmine. Digiplatvormid ei tohiks kasutada isikuandmeid ärieesmärkidel, mis on seotud alaealistele mõeldud otseturunduse, profiilianalüüsi ja käitumispõhiselt suunatud reklaamiga. Digiplatvorm ei peaks olema kohustatud säilitama, hankima ega töötlema lisateavet, et hinnata teenusesaaja vanust.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(52a) Digiplatvormi tegevuse keskne osa on viis, kuidas teavet prioriseeritakse ja internetipõhises kasutajaliideses kuvatakse, et hõlbustada ja optimeerida teenusesaajate juurdepääsu teabele. Seda tehakse näiteks teabe algoritmipõhise soovitamise, järjestamise ja tähtsuse järjekorda seadmise, teksti või muu visuaalse esituse põhjal eristamise või saajate esitatud teabe muul viisil käsitlemise kaudu. Sellistel soovitussüsteemidel võib olla suur mõju sellele, millist teavet teenusesaaja veebist saab ja kuidas ta sellele reageerib. Neil on oluline roll ka teatavate sõnumite võimendamisel, teabe viiruslikul levitamisel ja võrgukäitumise stimuleerimisel. Seega peaksid digiplatvormid tagama, et teenusesaajad mõistavad, kuidas soovitussüsteemid mõjutavad seda, kuidas teavet kuvatakse, ning et teenusesaajatel on võimalik mõjutada seda, kuidas neile teavet esitatakse. Nad peaksid selliste soovitussüsteemide parameetrid esitama selgelt ja kergesti mõistetavalt, tagamaks, et teenusesaajad saavad aru, kuidas teavet nende jaoks tähtsuse järjekorda seatakse.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(53) Võttes arvesse, kui tähtsat rolli mängivad väga suured digiplatvormid nende haardeulatuse (mis väljendub eelkõige teenusesaajate hulgas) tõttu avaliku arutelu ja majandustehingute võimaldamisel, teabe, arvamuste ja ideede levitamisel ning teenusesaajate kasutatavate teabe saamise ja edastamise viiside mõjutamisel, on vaja kehtestada kõnealustele platvormidele lisaks kõigi digiplatvormide suhtes kohaldatavatele kohustustele ka teatavad erikohustused. Need väga suurte digiplatvormide lisakohustused on vajalikud kõnealuste avaliku korraga seotud küsimuste lahendamiseks, kuna puuduvad alternatiivsed ja vähem piiravad meetmed, mis annaksid sama tulemuse.	(53) Võttes arvesse, kui tähtsat rolli mängivad väga suured digiplatvormid nende haardeulatuse (mis väljendub eelkõige teenusesaajate hulgas) tõttu avaliku arutelu ja majandustehingute võimaldamisel, teabe, arvamuste ja ideede levitamisel ning teenusesaajate kasutatavate teabe saamise ja edastamise viiside mõjutamisel, on vaja kehtestada kõnealustele platvormidele lisaks kõigi digiplatvormide suhtes kohaldatavatele kohustustele ka teatavad erikohustused. Need väga suurte digiplatvormide lisakohustused on vajalikud kõnealuste avaliku korraga seotud küsimuste lahendamiseks, kuna puuduvad proportsionaalsed alternatiivsed ja vähem piiravad meetmed, mis annaksid sama tulemuse.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Väga suured digiplatvormid võivad põhjustada ühiskondlikke riske, mille ulatus ja mõju on väiksemate platvormide omast erinev. Kui platvormi kasutajate arv moodustab märkimisväärse osa liidu elanike arvust, on platvormiga kaasnevatel süsteemsetel riskidel liidus ebaproportsionaalselt negatiivne mõju. Selliseks märkimisväärseks ulatuseks loetakse ulatus siis, kui teenusesaajate arv ületab tegevuspõhise piirmäära, mis on 45 miljonit ehk 10 % liidu elanikkonnast. Tegevuspõhised piirmäärad tuleks hoida ajakohased, kehtestades vajaduse korral delegeeritud õigusaktidega nende muudatusi. Kõnealustele väga suurtele digiplatvormidele tuleks seega panna kõrgeimatele standarditele vastavad hoolsuskohustused, mis on nende ühiskondliku mõju ja vahenditega proportsionaalsed.	(54) Väga suured digiplatvormid võivad põhjustada ühiskondlikke riske, mille ulatus ja mõju on väiksemate platvormide omast erinev. Kui platvormi kasutajate arv moodustab märkimisväärse osa liidu elanike arvust, on platvormiga kaasnevatel süsteemsetel riskidel liidus ebaproportsionaalselt negatiivne mõju. Selliseks märkimisväärseks ulatuseks loetakse ulatus siis, kui teenusesaajate arv ületab tegevuspõhise piirmäära, mis on 45 miljonit ehk 10 % liidu elanikkonnast. Tegevuspõhised piirmäärad tuleks hoida ajakohased, kehtestades vajaduse korral delegeeritud õigusaktidega nende muudatusi. Kõnealustele väga suurtele digiplatvormidele tuleks seega panna kõrgeimatele standarditele vastavad hoolsuskohustused, mis on nende ühiskondliku mõju ja vahenditega proportsionaalsed. Seetõttu peaks igakuine keskmine teenusesaajate arv kajastama, kui paljude kasutajateni teenus kindlal ajavahemikul tegelikult jõuab, kui nad puutuvad sisuga kokku või neile pakutakse sisu, mida levitatakse platvormi liidese kaudu.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(56) Väga suuri digiplatvorme kasutatakse viisil, mis mõjutab oluliselt turvalisust internetis, avaliku arvamuse ja arutelu kujunemist ning ka e-kaubandust. Viis, kuidas nad oma teenuseid kujundavad, on üldiselt optimeeritud nii, et see oleks kasulik nende reklaamipõhistele ärimudelitele, ja võib tekitada ühiskondlikke murekohti. Tõhusa reguleerimise ja jõustamise puudumisel võivad nad kehtestada mängureeglid, tuvastamata ja vähendamata tõhusalt riske ning hoomamata ühiskondlikku ja majanduslikku kahju, mida nad võivad põhjustada. Seega peaksid väga suured digiplatvormid käesoleva määruse kohaselt hindama süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste käitamisest ja kasutamisest ning teenusesaajate võimalikust teenuse väärkasutamisest, ning võtma asjakohaseid riskivähendusmeetmeid.	(56) Väga suuri digiplatvorme kasutatakse viisil, mis mõjutab oluliselt turvalisust internetis, avaliku arvamuse ja arutelu kujunemist ning ka e-kaubandust. Viis, kuidas nad oma teenuseid kujundavad, on üldiselt optimeeritud nii, et see oleks kasulik nende reklaamipõhistele ärimudelitele, ja võib tekitada ühiskondlikke murekohti. Tõhusa reguleerimise ja jõustamise puudumisel võivad nad kehtestada mängureeglid, tuvastamata ja vähendamata tõhusalt riske ning hoomamata ühiskondlikku ja majanduslikku kahju, mida nad võivad põhjustada. Seega peaksid väga suured digiplatvormid käesoleva määruse kohaselt hindama süsteemseid riske, mis tulenevad nende teenuste käitamisest ja kasutamisest ning teenusesaajate võimalikust teenuse väärkasutamisest, ning võtma asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, kui vähendamine on võimalik põhiõigustele kahjulikku mõju avaldamata.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(57) Põhjalikult tuleks hinnata kolme süsteemse riski kategooriat. Esimene kategooria hõlmab riske, mis on seotud nende teenuste väärkasutamisega ebaseadusliku sisu levitamiseks, näiteks laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali või vaenukõne levitamiseks, ja ebaseadusliku tegevusega tegelemiseks, näiteks liidu või siseriikliku õigusega keelatud toodete või teenuste, sealhulgas võltsitud toodete müügiks. Näiteks (ja vaatamata väga suurte digiplatvormide teenusesaaja isiklikule vastutusele tema võimaliku ebaseadusliku tegevuse eest, mida näeb ette kohaldatav õigus) võib selline levitamine või tegevus kujutada endast märkimisväärset süsteemset riski, kui sellisele sisule juurdepääs võib ulatusliku jälgijaskonnaga kontode kaudu suureneda. Teine kategooria puudutab teenuse mõju põhiõiguste hartaga kaitstavate põhiõiguste kasutamisele, sealhulgas selliste õiguste kasutamisele, mis on seotud väljendus- ja teabevabaduse, eraelu puutumatuse, mittediskrimineerimise ja lapse õigustega. Sellised riskid võivad tekkida näiteks seoses väga suure digiplatvormi kasutatavate algoritmiliste süsteemide ülesehitusega või nende teenuste väärkasutamisega kuritahtlike teadete esitamiseks või muul moel sõna vaigistamiseks või konkurentsi takistamiseks. Kolmas riskikategooria on seotud platvormi teenuse tahtliku ja koordineeritud manipuleerimisega, millel on prognoositav mõju rahvatervisele, ühiskondlikule arutelule, valimisprotsessidele, avalikule julgeolekule ja alaealiste kaitsele, võttes arvesse vajadust kaitsta avalikku korda ja eraelu puutumatust ning võidelda petturliku kaubandustegevusega. Kõnealused riskid võivad tekkida sellise tegevusega seoses nagu valekontode loomine, robotite kasutamine ja muude automatiseeritud või osaliselt automatiseeritud käitumisprotsesside rakendamine, mis võib kaasa tuua ebaseadusliku sisu või digiplatvormi tingimustega vastuolus oleva teabe kiire ja laialdase leviku.	(57) Põhjalikult tuleks hinnata nelja süsteemse riski kategooriat. Esimene kategooria hõlmab riske, mis on seotud nende teenuste väärkasutamisega ebaseadusliku sisu levitamiseks ja võimendamiseks, näiteks laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali või vaenukõne levitamiseks, ja ebaseadusliku tegevusega tegelemiseks, näiteks liidu või riigisisese õigusega keelatud toodete või teenuste, sealhulgas ohtlike ja võltsitud toodete müügiks või ebaseaduslikuks loomakaubanduseks. Näiteks (ja vaatamata väga suurte digiplatvormide teenusesaaja isiklikule vastutusele tema võimaliku ebaseadusliku tegevuse eest, mida näeb ette kohaldatav õigus) võib selline levitamine või tegevus kujutada endast märkimisväärset süsteemset riski, kui sellisele sisule juurdepääs võib ulatusliku jälgijaskonnaga kontode kaudu suureneda. Teine kategooria puudutab teenuse tegelikku ja prognoositavat mõju hartaga kaitstavate põhiõiguste kasutamisele, sealhulgas selliste õiguste kasutamisele, mis on seotud väljendus- ja teabevabaduse, ajakirjandusvabaduse, inimväärikuse, eraelu puutumatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õiguse, lapse õiguste ja tarbijakaitsega. Sellised riskid võivad tekkida näiteks seoses väga suure digiplatvormi kasutatavate algoritmiliste süsteemide ülesehitusega või nende teenuste väärkasutamisega kuritahtlike teadete esitamiseks või muul moel sõna vaigistamiseks või konkurentsi takistamiseks. Kolmas riskikategooria on seotud platvormi teenuse tahtliku ja koordineeritud manipuleerimisega, millel on prognoositav mõju ühiskondlikule arutelule, valimisprotsessidele, avalikule julgeolekule ja alaealiste kaitsele, võttes arvesse vajadust kaitsta avalikku korda ja eraelu puutumatust ning võidelda petturliku kaubandustegevusega. Kõnealused riskid võivad tekkida sellise tegevusega seoses nagu valekontode loomine, robotite kasutamine ja muude automatiseeritud või osaliselt automatiseeritud käitumisprotsesside rakendamine, mis võib kaasa tuua ebaseadusliku sisu või digiplatvormi teenusetingimustega vastuolus oleva teabe kiire ja laialdase leviku. Neljas riskikategooria hõlmab igasugust tegelikku ja prognoositavat negatiivset mõju rahvatervise kaitsele, sealhulgas käitumuslikku sõltuvust teenuse ülemäärasest kasutamisest ning muud tõsist negatiivset mõju isiku füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele ja rahalisele heaolule.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(58) Väga suured digiplatvormid peaksid võtma kasutusele vajalikud vahendid, millega nõuetekohaselt vähendada riskihindamisega tuvastatud süsteemseid riske. Selliste riskivähendusmeetmete puhul peaksid väga suured digiplatvormid kaaluma näiteks oma sisu modereerimise süsteemide, algoritmiliste soovitussüsteemide ning internetipõhiste kasutajaliideste ülesehituse ja toimimise parandamist või muul viisil kohandamist, et tõkestada ja piirata ebaseadusliku sisu levitamist, oma otsustusprotsesside kohandamist või teenusetingimuste korrigeerimist. Need võivad hõlmata ka parandusmeetmeid, näiteks teatava sisu puhul reklaamitulu kaotamine, või muid meetmeid, näiteks autoriteetsete teabeallikate nähtavuse parandamine. Väga suured digiplatvormid võivad oma siseprotsesse või oma tegevuse järelevalvet tugevdada, eriti seoses süsteemsete riskide tuvastamisega. Samuti võivad nad alustada või suurendada koostööd usaldusväärsete teavitajatega, korraldada koolitusi ja teabevahetust usaldusväärsete teavitajate organisatsioonidega ning teha koostööd teiste teenuseosutajatega, sealhulgas algatades tegevusjuhendite vastuvõtmise leppeid või ühinedes juba olemasolevate lepetega või rakendada muid enesereguleerimismeetmeid. Kõik vastuvõetavad meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määruse hoolsuskohustuse nõuetega, tõhusad ja asjakohased tuvastatud kindlate riskide vähendamisel ning proportsionaalsed, pidades silmas väga suurte digiplatvormide majanduslikku suutlikkust ja vajadust vältida tarbetuid teenusekasutuse piiranguid, võttes nõuetekohaselt arvesse võimalikke negatiivseid mõjusid teenusesaajate põhiõiguste tagamisele.	(58) Väga suured digiplatvormid peaksid võtma kasutusele vajalikud vahendid, millega riskihindamisega tuvastatud süsteemseid riske nõuetekohaselt vähendada, kui vähendamine on võimalik ilma põhiõigustele kahjulikku mõju avaldamata. Selliste riskivähendusmeetmete puhul peaksid väga suured digiplatvormid kaaluma näiteks oma sisu modereerimise süsteemide, algoritmiliste soovitussüsteemide ning internetipõhiste kasutajaliideste ülesehituse ja toimimise parandamist või muul viisil kohandamist, et tõkestada ja piirata ebaseadusliku sisu ja sellise sisu levitamist, mis ei ole nende teenusetingimustega kooskõlas. Samuti peaksid nad kaaluma leevendusmeetmeid teenuse talitlushäire või tahtliku manipuleerimise ja ärakasutamise korral või teenuse kavandatavale toimimisele omaste riskide korral, sealhulgas ebaseadusliku sisu, nende teenusetingimustega vastuolus oleva sisu või mis tahes muu negatiivse mõjuga sisu võimendamise korral, kohandades oma otsustusprotsesse või kohandades oma teenusetingimusi ja sisu modereerimise põhimõtteid ning nende põhimõtete jõustamist, olles samal ajal teenusesaajate jaoks täiesti läbipaistvad. Need võivad hõlmata ka parandusmeetmeid, näiteks teatava sisu puhul reklaamitulu kaotamine, või muid meetmeid, näiteks autoriteetsete teabeallikate nähtavuse parandamine. Väga suured digiplatvormid võivad oma siseprotsesse või oma tegevuse järelevalvet tugevdada, eriti seoses süsteemsete riskide tuvastamisega. Samuti võivad nad alustada või suurendada koostööd usaldusväärsete teavitajatega, korraldada koolitusi ja teabevahetust usaldusväärsete teavitajate organisatsioonidega ning teha koostööd teiste teenuseosutajatega, sealhulgas algatades tegevusjuhendite vastuvõtmise leppeid või ühinedes juba olemasolevate lepetega või rakendada muid enesereguleerimismeetmeid. Otsuse meetmete valiku kohta peaks endiselt tegema väga suur digiplatvorm. Kõik vastuvõetavad meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määruse hoolsuskohustuse nõuetega, tõhusad ja asjakohased tuvastatud kindlate riskide vähendamisel ning proportsionaalsed, pidades silmas väga suurte digiplatvormide majanduslikku suutlikkust ja vajadust vältida tarbetuid teenusekasutuse piiranguid, võttes nõuetekohaselt arvesse võimalikke negatiivseid mõjusid teenusesaajate põhiõiguste tagamisele. Komisjon peaks hindama leevendusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning andma soovitusi, kui rakendatud meetmeid peetakse asjaomase süsteemse riski kõrvaldamiseks sobimatuks või ebatõhusaks.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(59) Väga suured digiplatvormid peaksid oma riskihindamise korraldamisse ning riskivähendusmeetmete kavandamisse (kus asjakohane) kaasama teenusesaajate esindajaid, nendest teenustest potentsiaalselt mõjutatud rühmade esindajaid, sõltumatuid eksperte ja kodanikuühiskonna organisatsioone.	(59) Väga suured digiplatvormid peaksid oma riskihindamise korraldamisse ning riskivähendusmeetmete kavandamisse (kus asjakohane) kaasama teenusesaajate esindajaid, sõltumatuid eksperte ja kodanikuühiskonna organisatsioone.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(60) Võttes arvesse sõltumatute ekspertide tehtava kontrolli vajadust, tuleks korraldada sõltumatuid auditeid, et tagada digiplatvormide vastutus käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning (kui asjakohane) tegevusjuhendite ja kriisiprotokollide alusel võetud täiendavate kohustuste täitmise eest. Audiitorile tuleks võimaldada juurdepääs kõigile andmetele, mis on auditi nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikud. Audiitoritel peaks olema võimalik kasutada ka muid objektiivse teabe allikaid, sealhulgas kontrollitud teadlaste uuringute andmeid. Audiitorid peaksid tagama oma ülesannete täitmisel saadava teabe, näiteks ärisaladuste konfidentsiaalsuse, turvalisuse ja tervikluse ning neil peaksid olema vajalikud teadmised riskijuhtimise valdkonnas ja algoritmide auditeerimiseks vajalik tehniline pädevus. Audiitorid peaksid olema sõltumatud, et nad saaksid oma ülesandeid täita nõuetekohaselt ja usaldusväärselt. Kui nende sõltumatus on kahtlane, peaksid nad auditi tegemisest kõrvale jääma.	(60) Võttes arvesse sõltumatute ekspertide tehtava kontrolli vajadust, tuleks korraldada väliseid sõltumatuid auditeid, et tagada digiplatvormide vastutus käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise eest. Eelkõige tuleks auditites hinnata teenusetingimuste selgust, sidusust ja prognoositavat jõustamist, läbipaistvusaruandluse kohustuste täielikkust, metoodikat ja järjepidevust, seda, kui täpsed, prognoositavad ja selged on teenusesaajate ja teadete esitajate jaoks meetmed, mida teenuseosutaja ebaseaduslikku sisu ja teenusetingimuste rikkumist puudutavate teadete alusel on võtnud, eemaldatud teabe klassifitseerimise täpsust, ettevõttesisest kaebuste käsitlemise mehhanismi, suhtlemist usaldusväärsete teavitajatega ja nende täpsuse hindamist, hoolsust kauplejate jälgitavuse kontrollimisel, riskihindamise piisavust ja õigsust, võetud riskimaandamismeetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning vajaduse korral tegevusjuhendite ja kriisiprotokollide kohaselt võetud lisakohustusi. Kontrollitud audiitorile tuleks võimaldada juurdepääs kõigile andmetele, mis on auditi nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikud. Audiitoritel peaks olema võimalik kasutada ka muid objektiivse teabe allikaid, sealhulgas kontrollitud teadlaste uuringute andmeid. Kontrollitud audiitorid peaksid tagama oma ülesannete täitmisel saadava teabe, näiteks ärisaladuste konfidentsiaalsuse, turvalisuse ja tervikluse ning neil peaksid olema vajalikud teadmised riskijuhtimise valdkonnas ja algoritmide auditeerimiseks vajalik tehniline pädevus. See tagatis ei tohiks olla vahend, mille abil hoida kõrvale käesolevas määruses sätestatud auditeerimiskohustuste kohaldamisest väga suurte digiplatvormide suhtes. Audiitorid peaksid olema õiguslikult ja rahaliselt sõltumatud ning neil ei tohiks olla huvide konflikti asjaomase väga suure digiplatvormi ega teiste väga suurte digiplatvormidega, et nad saaksid oma ülesandeid täita nõuetekohaselt ja usaldusväärselt. Peale selle ei tohiks kontrollitud audiitorid ega nende töötajad olla 12 kuu jooksul enne auditit osutanud auditeeritavale väga suurele digiplatvormile teenuseid. Ühtlasi peaksid nad kohustuma 12 kuu jooksul pärast auditiorganisatsioonis töö lõpetamist mitte töötama auditeeritud väga suure digiplatvormi heaks ega niisuguse kutseorganisatsiooni või ettevõtjate ühenduse heaks, kelle liige platvorm on. Kui nende sõltumatus on kahtlane, peaksid nad auditi tegemisest kõrvale jääma.

 

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 61

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(61) Auditiaruanne peaks sisaldama põhjendusi ning andma sisuka ülevaate võetud meetmetest ja tehtud järeldustest. See peaks aitama suurendada teadlikkust ja kus asjakohane, tegema soovitusi väga suure digiplatvormi võetud meetmete parandamiseks, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine. Aruanne tuleks põhjendamatu viivituseta edastada tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja nõukojale. Sellele tuleb lisada risikihindamise tulemused ja riskivähendusmeetmete kirjeldus ning platvormi kavandatavad tegevused auditi soovituste järgimiseks. Aruanne peaks sisaldama auditiarvamust, mis tugineb auditi tõendusmaterjali põhjal tehtud järeldustele. Positiivne arvamus tuleks esitada juhul, kui kõik tõendid näitavad, et väga suur digiplatvorm täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi või (kui see on asjakohane) kohustusi, mis ta on võtnud käitumisjuhendi või kriisiprotokolli alusel, eelkõige määratledes, hinnates ja vähendades tema süsteemidest ja teenustest tulenevaid süsteemseid riske. Positiivsele arvamusele tuleks lisada kommentaarid, kui audiitor soovib lisada märkusi, mis ei avalda auditi tulemusele olulist mõju. Negatiivne arvamus tuleks esitada siis, kui audiitor leiab, et väga suur digiplatvorm ei täida käesoleva määruse sätteid või võetud kohustusi.	(61) Auditiaruanne peaks sisaldama põhjendusi ning andma sisuka ülevaate võetud meetmetest ja tehtud järeldustest. See peaks aitama suurendada teadlikkust ja kus asjakohane, tegema soovitusi väga suure digiplatvormi võetud meetmete parandamiseks, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmine. Aruanne tuleks põhjendamatu viivituseta edastada tegevuskohajärgsele digiteenuste koordinaatorile ja nõukojale. Sellele tuleb lisada risikihindamise tulemused ja riskivähendusmeetmete kirjeldus ning platvormi kavandatavad tegevused auditi soovituste järgimiseks. Kui see on asjakohane, peaks aruanne sisaldama konkreetsete elementide kirjeldust, mida ei olnud võimalik auditeerida, ja selgitust selle kohta, miks neid ei olnud võimalik auditeerida. Aruanne peaks sisaldama auditiarvamust, mis tugineb auditi tõendusmaterjali põhjal tehtud järeldustele. Positiivne arvamus tuleks esitada juhul, kui kõik tõendid näitavad, et väga suur digiplatvorm täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi või (kui see on asjakohane) kohustusi, mis ta on võtnud käitumisjuhendi või kriisiprotokolli alusel, eelkõige määratledes, hinnates ja vähendades tema süsteemidest ja teenustest tulenevaid süsteemseid riske. Positiivsele arvamusele tuleks lisada kommentaarid, kui audiitor soovib lisada märkusi, mis ei avalda auditi tulemusele olulist mõju. Negatiivne arvamus tuleks esitada siis, kui audiitor leiab, et väga suur digiplatvorm ei täida käesoleva määruse sätteid või võetud kohustusi. Kui auditiarvamuses ei suudetud teha järeldust auditi ulatusse kuuluvate konkreetsete elementide kohta, tuleks auditiarvamusele lisada sellise järelduse saavutamata jätmise põhjused.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(62) Väga suure digiplatvormi tegevuse keskne osa on viis, kuidas teavet prioriseeritakse ja internetipõhises kasutajaliideses kuvatakse, et hõlbustada ja optimeerida teenusesaajate juurdepääsu teabele. Seda tehakse näiteks teabe algoritmipõhise soovitamise, järjestamise ja tähtsuse järjekorda seadmise, teksti või muu visuaalse esituse põhjal eristamise või saajate esitatud teabe muul viisil käsitlemise kaudu. Sellistel soovitussüsteemidel võib olla oluline mõju sellele, millist teavet teenusesaaja veebist saab ja kuidas ta sellele reageerib. Neil on oluline roll ka teatavate sõnumite võimendamisel, teabe viiruslikul levitamisel ja võrgukäitumise stimuleerimisel. Seega peaksid väga suured digiplatvormid tagama, et teenusesaajaid teavitatakse nõuetekohaselt ja et neil on võimalus mõjutada seda, millist teavet neile esitatakse. Nad peaksid esitama selgelt ja kergesti mõistetavalt selliste soovitussüsteemide põhiparameetrid, tagamaks, et teenusesaajad saavad aru, kuidas teavet nende jaoks tähtsuse järjekorda seatakse. Samuti peaksid nad tagama, et teenusesaajatel on võimalik peamiste parameetrite kõrval valida alternatiivseid parameetreid, sealhulgas selliseid, mis ei põhine saaja profiilianalüüsil.	(62) Väga suure digiplatvormi tegevuse keskne osa on viis, kuidas teavet prioriseeritakse ja internetipõhises kasutajaliideses kuvatakse, et hõlbustada ja optimeerida teenusesaajate juurdepääsu teabele. Seda tehakse näiteks teabe algoritmipõhise soovitamise, järjestamise ja tähtsuse järjekorda seadmise, teksti või muu visuaalse esituse põhjal eristamise või saajate esitatud teabe muul viisil käsitlemise kaudu. Sellistel soovitussüsteemidel võib olla oluline mõju sellele, millist teavet teenusesaaja veebist saab ja kuidas ta sellele reageerib. Sageli hõlbustavad need teenuse kasutajate jaoks asjakohase sisu otsimist ja aitavad parandada kasutajakogemust. Neil on oluline roll ka teatavate sõnumite võimendamisel, teabe viiruslikul levitamisel ja võrgukäitumise stimuleerimisel. Seega peaksid väga suured digiplatvormid võimaldama teenusesaajatel otsustada, kas nad soovivad, et nende suhtes kohaldataks profiilianalüüsil põhinevaid soovitussüsteeme, ning tagama ka võimaluse, mis ei põhine profiilianalüüsil. Lisaks peaksid digiplatvormid tagama, et teenusesaajaid teavitatakse nõuetekohaselt soovitussüsteemide kasutamise kohta ja et teenusesaajatel on võimalik ise valikuid tehes mõjutada seda, millist teavet neile esitatakse. Nad peaksid kasutajasõbralikul viisil esitama selgelt ja kergesti mõistetavalt selliste soovitussüsteemide põhiparameetrid, tagamaks, et teenusesaajad saavad aru, kuidas ja mis põhjusel teavet nende jaoks tähtsuse järjekorda seatakse ning kuidas muuta parameetreid, mida kasutatakse teenusesaajatele esitatava sisu kureerimiseks. Väga suured digiplatvormid peaksid rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, tagamaks et soovitussüsteemid on kavandatud tarbijasõbralikul viisil ega mõjuta lõppkasutajate käitumist varjatud mustrite kaudu.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(63) Olulist riski kujutavad endast väga suurte digiplatvormide kasutatavad reklaamisüsteemid, mis nõuavad täiendavat avalikku ja regulatiivset järelevalvet, võttes arvesse nende ulatust ning suutlikkust suunata ja edastada teavet teenusesaajale lähtuvalt tema käitumisest platvormi internetipõhises kasutajaliideses ja sellest väljaspool. Väga suured digiplatvormid peaksid tagama üldsuse juurdepääsu nende internetipõhises kasutajaliideses kuvatavate reklaamide hoidlatele, et hõlbustada internetis reklaami levitamisest tulenevate uute riskidega seotud järelevalvet ja uurimist, näiteks seoses ebaseadusliku reklaami või manipuleerimistehnikate ja desinformatsiooniga, millel on tegelik ja prognoositav negatiivne mõju rahvatervisele, avalikule julgeolekule, kodanikuühiskonna aruteludele, poliitikas osalemisele ja võrdsusele. Teabehoidlad peaksid hõlmama reklaami sisu ja sellega seotud reklaamija andmeid ning reklaami esitamise teavet, eriti suunatud reklaami puhul.	(63) Olulist riski kujutavad endast väga suurte digiplatvormide kasutatavad reklaamisüsteemid, mis nõuavad täiendavat avalikku ja regulatiivset järelevalvet, võttes arvesse nende ulatust ning suutlikkust suunata ja edastada teavet teenusesaajale lähtuvalt tema käitumisest platvormi internetipõhises kasutajaliideses ja sellest väljaspool. Väga suured digiplatvormid peaksid tagama üldsuse juurdepääsu nende internetipõhises kasutajaliideses kuvatavate reklaamide hoidlatele, et hõlbustada internetis reklaami levitamisest tulenevate uute riskidega seotud järelevalvet ja uurimist, näiteks seoses ebaseadusliku reklaami või manipuleerimistehnikate ja desinformatsiooniga, millel on tegelik ja prognoositav negatiivne mõju rahvatervisele, avalikule julgeolekule, kodanikuühiskonna aruteludele, poliitikas osalemisele ja võrdsusele. Teabehoidlad peaksid hõlmama reklaami sisu, sealhulgas toote, teenuse või kaubamärgi nime ja reklaami objekti, ning andmeid sellega seotud reklaamija kohta – ja kui see on erinev, siis füüsilise või juriidilise isiku kohta, kes tasus reklaami eest – ja teavet reklaami esitamise kohta, eriti suunatud reklaami puhul. Lisaks peaksid väga suured digiplatvormid märgistama kõik teadaolevad süvavõltsitud video-, audio- ja muud failid.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(64) Et nõuetekohaselt jälgida, kas väga suured digiplatvormid täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi, võib tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator või komisjon nõuda kindlatele andmetele juurdepääsu võimaldamist või nende andmete esitamist. Selline nõue võib puudutada näiteks andmeid, mis on vajalikud platvormi süsteemide põhjustatud riskide ja võimalike kahjude hindamiseks, andmeid, mis on seotud sisu modereerimise, soovitus- ja reklaamisüsteemides kasutatavate algoritmisüsteemide täpsuse, toimimise ja testimisega, või andmeid, mis iseloomustavad sisu modereerimise või ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide (käesoleva määruse tähenduses) protsesse ja väljundeid. Et vähendada teabe ebaühtlust ja luua vastupidav riskimaandussüsteem, on väga olulised internetipõhiste süsteemsete riskide arengut ja suurust käsitlevad teadlaste uuringud, mis suurendavad digiplatvormide, digiteenuste koordinaatorite, muude pädevate asutuste ja komisjoni teadlikkust. Seepärast nähakse käesoleva määrusega ette raamistik, mille alusel antakse kontrollitud teadlastele juurdepääs väga suurte digiplatvormide andmetele. Kõik kõnealuse raamistiku kohased andmetele juurdepääsu nõuded peaksid olema proportsionaalsed ning tagama platvormi ja muude asjaomaste isikute, sealhulgas teenusesaajate õiguste ja õigustatud huvide, sealhulgas ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe nõuetekohase kaitse.	(64) Et nõuetekohaselt jälgida, kas väga suured digiplatvormid täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi, võib tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator või komisjon nõuda kindlatele andmetele ja algoritmidele juurdepääsu võimaldamist või nende andmete esitamist. Selline nõue võib puudutada näiteks andmeid, mis on vajalikud platvormi süsteemide põhjustatud riskide ja võimalike kahjude hindamiseks, andmeid, mis on seotud sisu modereerimise, soovitus- ja reklaamisüsteemides kasutatavate algoritmisüsteemide täpsuse, toimimise ja testimisega, või andmeid, mis iseloomustavad sisu modereerimise või ettevõttesiseste kaebuste menetlemise süsteemide (käesoleva määruse tähenduses) protsesse ja väljundeid. Et vähendada teabe ebaühtlust ja luua vastupidav riskimaandussüsteem, on väga olulised internetipõhiste süsteemsete riskide arengut ja suurust käsitlevad kontrollitud teadlaste, kontrollitud mittetulunduslike asutuste, organisatsioonide või ühenduste uuringud, mis suurendavad digiplatvormide, digiteenuste koordinaatorite, muude pädevate asutuste ja komisjoni teadlikkust. Seepärast nähakse käesoleva määrusega ette raamistik, mille alusel antakse kontrollitud teadlastele, mittetulunduslikele asutustele, organisatsioonidele või ühendustele juurdepääs väga suurte digiplatvormide andmetele. Kõik kõnealuse raamistiku kohased andmetele juurdepääsu nõuded peaksid olema proportsionaalsed ning tagama platvormi ja muude asjaomaste isikute, sealhulgas teenusesaajate õiguste ja õigustatud huvide, sealhulgas isikuandmete, ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe nõuetekohase kaitse. Kontrollitud teadlased, mittetulunduslikud asutused, organisatsioonid ja ühendused peaksid tagama oma ülesannete täitmisel saadava teabe, näiteks ärisaladuste konfidentsiaalsuse, turvalisuse ja tervikluse.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 66

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(66) Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud selliste kohustuste tõhusat ja järjepidevat kohaldamist, mille rakendamine võib nõuda tehniliste vahendite kasutamist, on oluline edendada teatavaid tehnilisi menetlusi käsitlevaid vabatahtlikke sektoristandardeid, mille puhul saab tööstus aidata arendada käesoleva määruse täitmiseks vajalikke standardseid vahendeid, näiteks selliseid, mis võimaldavad teateid esitada muu hulgas rakendusliideste kaudu või tagavad reklaamihoidlate koostalitlusvõime. Sellised standardid võiksid olla kasulikud eelkõige suhteliselt väikestele vahendusteenuste osutajatele. Standardite puhul võiks vajaduse järgi eristada eri liiki ebaseaduslikku sisu või eri liiki vahendusteenuseid.	(66) Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud selliste kohustuste tõhusat ja järjepidevat kohaldamist, mille rakendamine võib nõuda tehniliste vahendite kasutamist, on oluline edendada teatavaid tehnilisi menetlusi käsitlevaid vabatahtlikke standardeid, mille puhul saab tööstus aidata arendada käesoleva määruse täitmiseks vajalikke standardseid vahendeid, näiteks võimaldamaks esitada teateid, sh rakendusliideste kaudu, reklaamihoidlate koostalitlusvõime või teenusetingimuste kohta. Sellised standardid võiksid olla kasulikud eelkõige suhteliselt väikestele vahendusteenuste osutajatele. Standardite puhul võiks vajaduse järgi eristada eri liiki ebaseaduslikku sisu või eri liiki vahendusteenuseid. Kui [24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] ei ole asjakohastes standardites kokku lepitud, peaks komisjonil olema võimalik kehtestada tehnilised kirjeldused rakendusaktidega, kuni lepitakse kokku vabatahtlikus standardis.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(67) Komisjon ja nõukoda peaksid kutsuma üles koostama tegevusjuhendeid, mis aitaksid kaasa käesoleva määruse kohaldamisele. Tegevusjuhendite rakendamine peaks olema mõõdetav ja avaliku järelevalvele all, kuid seejuures ei tohiks piirata nende tegevusjuhendite vabatahtlikku olemust ega huvitatud isikute vabadust otsustada nende järgimise lepetes osalemise üle. Teatavatel juhtudel on oluline, et väga suured digiplatvormid teeksid koostööd spetsiaalsete tegevusjuhendite koostamisel ja järgiksid neid. Ükski käesoleva määruse säte ei takista teistel teenuseosutajatel järgida samu hoolsusstandardeid, juurutada samu parimaid tavasid ning lõigata kasu komisjoni ja nõukoja suunistest, järgides samu tegevusjuhendeid.	(67) Selleks, et aidata kaasa käesoleva määruse kohaldamisele, peaksid komisjon ja nõukoda kutsuma üles koostama tegevusjuhendeid ning nende juhendite sätteid järgima. Komisjoni ja nõukoja eesmärk peaks olema, et tegevusjuhendites määratletaks selgelt käsitletavate avaliku huvi eesmärkide laad, et need sisaldaksid mehhanisme nende eesmärkide saavutamise sõltumatuks hindamiseks ning et pädevate asutuste roll oleks selgelt määratletud. Tegevusjuhendite rakendamine peaks olema mõõdetav ja avaliku järelevalvele all, kuid seejuures ei tohiks piirata nende tegevusjuhendite vabatahtlikku olemust ega huvitatud isikute vabadust otsustada nende järgimise lepetes osalemise üle. Teatavatel juhtudel on oluline, et väga suured digiplatvormid teeksid koostööd spetsiaalsete tegevusjuhendite koostamisel ja järgiksid neid. Ükski käesoleva määruse säte ei takista teistel teenuseosutajatel järgida samu hoolsusstandardeid, juurutada samu parimaid tavasid ning lõigata kasu komisjoni ja nõukoja suunistest, järgides samu tegevusjuhendeid.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 68

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(68) Käesolevas määruses oleks asjakohane määratleda selliste tegevusjuhendite teatavad käsitlusaspektid. Näiteks tuleks teatavat liiki ebaseadusliku sisuga seotud riskivähendusmeetmeid kujundada enese- ja kaasreguleerimise kokkulepetega. Teine aspekt, mida peaks käsitlema, on süsteemsete riskide, näiteks desinformatsiooni või manipuleeriva ja kuritahtliku tegevuse võimalik negatiivne mõju ühiskonnale ja demokraatiale. Need hõlmavad koordineeritud tegevusi, mille eesmärk on teavet, sealhulgas desinformatsiooni võimendada, näiteks robotite või võltskontode kasutamine võlts- või eksitava teabe loomiseks, mida mõnikord tehakse majandusliku kasu saamiseks: sellised tegevused on eriti kahjulikud haavatavatele teenusesaajatele, näiteks lastele. Selliste aspektidega seoses võib asjaomase käitumisjuhendi vastuvõtmist ja järgimist käsitada väga suure digiplatvormi asjakohase riskivähendusmeetmena. Kui digiplatvorm komisjoni kutsest hoolimata keeldub (piisavaid põhjendusi andmata) osalemast sellise käitumisjuhendi koostamises ja kohaldamises, võidakse seda arvesse võtta, kui otsustatakse selle üle, kas digiplatvorm on käesolevas määruses sätestatud kohustusi rikkunud.	(68) Käesolevas määruses oleks asjakohane määratleda selliste tegevusjuhendite teatavad käsitlusaspektid. Näiteks tuleks teatavat liiki ebaseadusliku sisuga seotud riskivähendusmeetmeid kujundada enese- ja kaasreguleerimise kokkulepetega. Teine aspekt, mida peaks käsitlema, on süsteemsete riskide, näiteks desinformatsiooni või manipuleeriva ja kuritahtliku tegevuse võimalik negatiivne mõju ühiskonnale ja demokraatiale. Need hõlmavad koordineeritud tegevusi, mille eesmärk on teavet, sealhulgas desinformatsiooni võimendada, näiteks robotite või võltskontode kasutamine tahtlikult ebatäpse või eksitava teabe loomiseks, mida mõnikord tehakse majandusliku kasu saamiseks: sellised tegevused on eriti kahjulikud haavatavatele teenusesaajatele, näiteks lastele. Selliste aspektidega seoses võib asjaomase käitumisjuhendi vastuvõtmist ja järgimist käsitada väga suure digiplatvormi asjakohase riskivähendusmeetmena.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(69) Käesoleva määruse käitumisjuhendeid käsitlevatele normidele võiks tugineda ka juba käivitatud enesereguleerimispõhiste algatuste puhul, nagu tooteohutusega seotud algatus „Product Safety Pledge“, võltsitud kaupu käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum, ebaseadusliku vihakõne vastane tegevusjuhend ja desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend. Mis puutub viimasesse, siis annab komisjon välja suunised desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi tugevdamiseks, nagu on kinnitatud Euroopa demokraatia tegevuskavas.	(69) Käesoleva määruse käitumisjuhendeid käsitlevatele normidele võiks tugineda ka juba käivitatud enesereguleerimispõhiste algatuste puhul, nagu tooteohutusega seotud algatus „Product Safety Pledge“, võltsitud kaupu käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum, ebaseadusliku vihakõne vastane tegevusjuhend ja desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend. Samuti peaks komisjon julgustama tegevusjuhendite väljatöötamist, et hõlbustada kohustuste täitmist sellistes valdkondades nagu alaealiste kaitse või lühiajaline majutus. Teistest valdkondadest võiks kaaluda teabe mitmekesisuse edendamist kvaliteetse ajakirjanduse toetamise kaudu ja teabe usaldusväärsuse suurendamist, austades samal ajal ajakirjandusallikate konfidentsiaalsust. Lisaks on oluline tagada kooskõla juba olemasolevate jõustamismehhanismidega, näiteks elektroonilise side või meedia valdkonnas, ning nende valdkondade sõltumatute reguleerivate struktuuridega, mis on kindlaks määratud liidu ja liikmesriikide õiguses.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(70) Internetireklaami pakkumisega on üldiselt seotud mitmed osalejad, sealhulgas vahendusteenuse osutajad, kes ühendavad reklaamiavaldajaid reklaamijatega. Käesolevas määruses sätestatud digiplatvormide ja väga suurte digiplatvormide reklaamitegevusega seotud läbipaistvuskohustusi peaksid täiendama tegevusjuhendid, et tagada paindlikud ja tõhusad mehhanismid kõnealuste kohustuste täitmise hõlbustamiseks ja tõhustamiseks, eelkõige seoses asjakohase teabe edastamise korraga. Kaasata tuleks paljud sidusrühmad, et tagada nende tegevusjuhendite laialdane toetus, tehniline korrektsus, tõhusus ja kasutusmugavus ning seeläbi läbipaistvuskohustuste eesmärkide saavutamine.	(70) Internetireklaami pakkumisega on üldiselt seotud mitmed osalejad, sealhulgas vahendusteenuse osutajad, kes ühendavad reklaamiavaldajaid reklaamijatega. Käesolevas määruses sätestatud digiplatvormide ja väga suurte digiplatvormide reklaamitegevusega seotud läbipaistvuskohustusi peaksid täiendama tegevusjuhendid, et tagada paindlikud ja tõhusad mehhanismid kõnealuste kohustuste täitmise hõlbustamiseks ja tõhustamiseks, eelkõige seoses asjakohase teabe edastamise korraga. Kaasata tuleks paljud sidusrühmad, et tagada nende tegevusjuhendite laialdane toetus, tehniline korrektsus, tõhusus ja kasutusmugavus ning seeläbi läbipaistvuskohustuste eesmärkide saavutamine. Tegevusjuhendite mõjusust tuleks korrapäraselt hinnata. Erinevalt õigusaktidest ei kohaldata tegevusjuhendite suhtes demokraatlikku kontrolli ja nende vastavust põhiõigustele kohtulikult ei kontrollita. Usaldusväärsuse, osaluse ja läbipaistvuse suurendamiseks on käitumisjuhendite koostamiseks vaja menetluslikke tagatisi. Enne kui alustada või hõlbustada tegevusjuhendite koostamist või läbivaatamist, võib komisjon vajaduse korral paluda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil või Euroopa Andmekaitseinspektoril esitada oma arvamus.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(71) Avalikku julgeolekut või rahvatervist mõjutavates erakorralistes olukordades võib komisjon algatada kriisiprotokollide koostamise, et koordineerida kiiret, kollektiivset ja piiriülest reageerimist digikeskkonnas. Erakorralised olukorrad võivad tuleneda erinevatest ettenägematutest sündmustest, nagu maavärinad, orkaanid, pandeemiad või muud piiriülesed rahvatervist mõjutavad ohud, sõda ja terroriaktid, mille puhul võidakse digiplatvorme väärkasutada ebaseadusliku sisu või desinformatsiooni kiireks levitamiseks või mille puhul võib tekkida vajadus usaldusväärset teavet kiirelt levitada. Arvestades väga suurte digiplatvormide olulist rolli teabe levitamisel meie ühiskondades ja piiriüleselt, tuleks selliseid platvorme kutsuda üles koostama ja kohaldama spetsiaalseid kriisiprotokolle. Sellised kriisiprotokollid tuleks aktiveerida vaid piiratud ajaks ning sellega seoses võetavad meetmed peaksid piirduma vaid sellega, mis on rangelt vajalik erakorralise olukorra lahendamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määrusega ega tohiks tekitada osalevatele väga suurtele digiplatvormidele üldist kohustust jälgida nende edastatavat või talletatavat teavet ega kohustust aktiivselt otsida ebaseaduslikule sisule viitavaid fakte või asjaolusid.	(71) Avalikku julgeolekut või rahvatervist mõjutavates erakorralistes olukordades võib komisjon algatada vabatahtlike kriisiprotokollide koostamise, et koordineerida kiiret, kollektiivset ja piiriülest reageerimist digikeskkonnas. Erakorralised olukorrad võivad tuleneda erinevatest ettenägematutest sündmustest, nagu maavärinad, orkaanid, pandeemiad või muud piiriülesed rahvatervist mõjutavad ohud, sõda ja terroriaktid, mille puhul võidakse digiplatvorme väärkasutada ebaseadusliku sisu või desinformatsiooni kiireks levitamiseks või mille puhul võib tekkida vajadus usaldusväärset teavet kiirelt levitada. Arvestades väga suurte digiplatvormide olulist rolli teabe levitamisel meie ühiskondades ja piiriüleselt, tuleks selliseid platvorme kutsuda üles koostama ja kohaldama spetsiaalseid kriisiprotokolle. Sellised kriisiprotokollid tuleks aktiveerida vaid piiratud ajaks ning sellega seoses võetavad meetmed peaksid piirduma vaid sellega, mis on rangelt vajalik erakorralise olukorra lahendamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määrusega ega tohiks tekitada osalevatele väga suurtele digiplatvormidele üldist kohustust jälgida nende edastatavat või talletatavat teavet ega kohustust aktiivselt otsida ebaseaduslikule sisule viitavaid fakte või asjaolusid.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 72

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(72) Käesolevas määruses sätestatud kohustuste kohaldamise piisava järelevalve ja täitmise tagamise ülesanne tuleks põhimõtteliselt panna liikmesriikidele. Selleks peaksid nad määrama vähemalt ühe asutuse, kelle ülesanne on kohaldada ja jõustada käesolevat määrust. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik usaldada käesoleva määruse kohaldamisega seotud kindlad järelevalve- või jõustamisülesanded ja vastav pädevus rohkem kui ühele pädevale asutusele, näiteks kindlate sektorite asutustele, nagu elektroonilise side turgu reguleerivad asutused, meediat reguleerivad asutused või tarbijakaitseasutused, võttes arvesse riikide põhiseaduslikku, organisatsioonilist ja haldusstruktuuri.	(72) Käesolevas määruses sätestatud kohustuste kohaldamise piisava järelevalve ja täitmise tagamise ülesanne tuleks põhimõtteliselt panna liikmesriikidele. Selleks peaksid nad määrama kindlaks vähemalt ühe asutuse, kelle ülesanne on kohaldada ja jõustada käesolevat määrust. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik usaldada käesoleva määruse kohaldamisega seotud kindlad järelevalve- või jõustamisülesanded ja vastav pädevus rohkem kui ühele pädevale asutusele, näiteks kindlate sektorite asutustele, nagu elektroonilise side turgu reguleerivad asutused, meediat reguleerivad asutused või tarbijakaitseasutused, võttes arvesse riikide põhiseaduslikku, organisatsioonilist ja haldusstruktuuri.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 73

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(73) Võttes arvesse asjaomaste teenuste piiriülest olemust ja käesoleva määrusega kehtestatud horisontaalseid kohustusi, tuleks igas liikmesriigis nimetada üks asutus digiteenuste koordinaatoriks, kelle ülesanne on teha järelevalvet taotluse üle ja vajaduse korral jõustada käesolevat määrust. Kui käesoleva määruse kohaldamiseks ja jõustamiseks on määratud rohkem kui üks pädev asutus, tuleks digiteenuste koordinaatoriks määrata ainult üks neist liikmesriigi asutustest. Digiteenuste koordinaator peaks olema komisjoni, nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt, kus käsitletakse kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi. Kui teatavas liikmesriigis on käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid usaldatud mitmele pädevale asutusele, peaks digiteenuste koordinaator koordineerima nende asutuste tegevust ja tegema nendega koostööd kooskõlas siseriikliku õigusega, milles on sätestatud nende vastavad ülesanded, ning tagama kõigi asjaomaste asutuste tõhusa kaasamise järelevalvesse ja täitmise tagamisse liidu tasandil.	(73) Võttes arvesse asjaomaste teenuste piiriülest olemust ja käesoleva määrusega kehtestatud horisontaalseid kohustusi, tuleks igas liikmesriigis määrata üks asutus digiteenuste koordinaatoriks, kelle ülesanne on teha järelevalvet taotluse üle ja vajaduse korral jõustada käesolevat määrust. Kui käesoleva määruse kohaldamiseks ja jõustamiseks on määratud rohkem kui üks pädev asutus, tuleks digiteenuste koordinaatoriks nimetada ainult üks neist liikmesriigi asutustest. Digiteenuste koordinaator peaks olema komisjoni, nõukoja, teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite ja asjaomase liikmesriigi muude pädevate asutuste jaoks ühtne kontaktpunkt, kus käsitletakse kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi. Kui teatavas liikmesriigis on käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid usaldatud mitmele pädevale asutusele, peaks digiteenuste koordinaator koordineerima nende asutuste tegevust ja tegema nendega koostööd kooskõlas siseriikliku õigusega, milles on sätestatud nende vastavad ülesanded, ning tagama kõigi asjaomaste asutuste tõhusa kaasamise järelevalvesse ja täitmise tagamisse liidu tasandil.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(74) Digiteenuste koordinaatoril ja muudel käesoleva määruse alusel määratud pädevatel asutustel on oluline roll käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustuste tulemuslikkuse tagamisel ning selle eesmärkide saavutamisel. Seega on vaja tagada, et need asutused tegutseksid erasektori üksustest ja avaliku sektori asutustest täiesti sõltumatult ning et neil poleks kohustust ega võimalust küsida või saada juhiseid (ka mitte valitsuselt), ilma et see piiraks kohustust teha nõuetekohast koostööd teiste pädevate asutuste, digiteenuste koordinaatorite, nõukoja ja komisjoniga. Teisest küljest ei tohiks nende asutuste sõltumatus tähendada seda, et nende suhtes ei saa kooskõlas riigi põhiseadusega ja käesoleva määruse eesmärkide saavutamist ohtu seadmata kohaldada riiklikke kontrolli- või järelevalvemehhanisme seoses nende rahaliste kulutustega või kohtulikku kontrolli või et neil ei peaks olema võimalust konsulteerida teiste riiklike asutustega, sealhulgas õiguskaitseasutuste või kriisiohjeasutustega.	(74) Digiteenuste koordinaatoril ja muudel käesoleva määruse alusel määratud pädevatel asutustel on oluline roll käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustuste tulemuslikkuse tagamisel ning selle eesmärkide saavutamisel. Seega on vaja tagada, et kõnealustel asutustel oleksid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised ja inimressursid. Samuti on vaja tagada, et need asutused tegutseksid erasektori üksustest ja avaliku sektori asutustest täiesti sõltumatult ning et neil poleks kohustust ega võimalust küsida või saada juhiseid (ka mitte valitsuselt), ilma et see piiraks kohustust teha nõuetekohast koostööd teiste pädevate asutuste, digiteenuste koordinaatorite, nõukoja ja komisjoniga. Teisest küljest ei tohiks nende asutuste sõltumatus tähendada seda, et nende suhtes ei saa kooskõlas riigi põhiseadusega ja käesoleva määruse eesmärkide saavutamist ohtu seadmata kohaldada riiklikke kontrolli- või järelevalvemehhanisme seoses nende rahaliste kulutustega või kohtulikku kontrolli või et neil ei peaks olema võimalust konsulteerida teiste riiklike asutustega, sealhulgas õiguskaitseasutuste või kriisiohjeasutustega.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(75) Liikmesriigid võivad määrata digiteenuste koordinaatori ülesandeid või käesoleva määruse kohaldamise ja jõustamise eriülesandeid olemasolevale riiklikule asutusele, tingimusel et selline määratud asutus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, näiteks sõltumatuse nõudele. Samuti ei ole liikmesriikidel põhimõtteliselt keelatud ühendada ülesandeid olemasoleva asutuse sees kooskõlas liidu õigusega. Sellega seoses võib meetmete hulka kuuluda keeld vabastada olemasoleva asutuse president või nõukogu liige ametist enne tema ametiaja lõppu üksnes seetõttu, et toimunud on institutsiooniline reform, mis hõlmab ühe asutuse eri ülesannete ühendamist, kui puuduvad õigusnormid, mis tagaksid, et selline ametist vabastamine ei ohusta nende liikmete sõltumatust ega erapooletust.	(75) Liikmesriigid võivad määrata digiteenuste koordinaatori funktsiooni või käesoleva määruse rakendamise järelevalve ja määruse jõustamise eriülesanded olemasolevale riiklikule asutusele, tingimusel et selline määratud asutus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, näiteks sõltumatuse nõudele. Samuti ei ole liikmesriikidel põhimõtteliselt keelatud ühendada ülesandeid olemasoleva asutuse sees kooskõlas liidu õigusega. Sellega seoses võib meetmete hulka kuuluda keeld vabastada olemasoleva asutuse president või nõukogu liige ametist enne tema ametiaja lõppu üksnes seetõttu, et toimunud on institutsiooniline reform, mis hõlmab ühe asutuse eri ülesannete ühendamist, kui puuduvad õigusnormid, mis tagaksid, et selline ametist vabastamine ei ohusta nende liikmete sõltumatust ega erapooletust.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(76) Kuna vahendusteenuste osutajate kohta ei kehti üldist nõuet tagada füüsiline kohalolek ühe liikmesriigi territooriumil, on vaja tagada selgus, millise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla need teenuseosutajad kuuluvad, et riiklikud pädevad asutused saaksid nende suhtes jõustada III ja IV peatükis sätestatud õigusnorme. Teenuseosutaja peaks kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on tema peamine tegevuskoht, st teenuseosutaja peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine finantstegevus ja tegevuse kontroll. Sellised teenuseosutajad, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakuvad liidus teenuseid ja kuuluvad seega käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus asub nende teenuseosutajate määratud esindaja, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid õigusliku esindaja ülesandeid. Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise huvides peaks aga kõigil liikmesriikidel olema pädevus nende teenuseosutajate suhtes, kes esindajat määranud ei ole, tingimusel et järgitakse põhimõtet ne bis in idem. Sellisel juhul peaks iga liikmesriik, kes oma pädevust kõnealuse teenuseosutaja suhtes kasutab, teavitama põhjendamatu viivituseta kõiki teisi liikmesriike oma jurisdiktsioonis võetud meetmetest.	(76) Kuna vahendusteenuste osutajate kohta ei kehti üldist nõuet tagada füüsiline kohalolek ühe liikmesriigi territooriumil, on vaja tagada selgus, millise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla need teenuseosutajad kuuluvad, et riiklikud pädevad asutused saaksid nende suhtes jõustada käesolevas määruses sätestatud õigusnorme. Teenuseosutaja peaks kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on tema peamine tegevuskoht, st teenuseosutaja peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine finantstegevus ja tegevuse kontroll. Sellised teenuseosutajad, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakuvad liidus teenuseid ja kuuluvad seega käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid kuuluma selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus asub nende teenuseosutajate määratud esindaja, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid õigusliku esindaja ülesandeid. Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise huvides peaks aga kõigil liikmesriikidel olema pädevus nende teenuseosutajate suhtes, kes esindajat määranud ei ole, tingimusel et järgitakse põhimõtet ne bis in idem. Sellisel juhul peaks iga liikmesriik, kes oma pädevust kõnealuse teenuseosutaja suhtes kasutab, teavitama põhjendamatu viivituseta kõiki teisi liikmesriike oma jurisdiktsioonis võetud meetmetest.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(77) Liikmesriigid peaksid andma digiteenuste koordinaatorile ja mis tahes muule käesoleva määruse alusel määratud pädevale asutusele tulemusliku uurimise ja jõustamise tagamiseks piisavad volitused ja vahendid. Digiteenuste koordinaatoritel peaks eelkõige olema võimalik otsida ja saada tema territooriumile jäävat teavet, sealhulgas võimalike ühisuurimiste raames kooskõlas piiriülese koostöö menetluskorraga, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva teenuseosutaja suhtes peaks järelevalve- ja jõustamismeetmeid võtma asjaomase teise liikmesriigi digiteenuste koordinaator.	(77) Liikmesriigid peaksid andma digiteenuste koordinaatorile ja mis tahes muule käesoleva määruse alusel määratud pädevale asutusele tulemusliku uurimise ja jõustamise tagamiseks piisavad volitused ja vahendid. Digiteenuste koordinaatoritel peaks eelkõige olema võimalik võtta proportsionaalseid ajutisi meetmeid tõsise kahju tekkimise riski korral ning otsida ja saada tema territooriumile jäävat teavet, sealhulgas võimalike ühisuurimiste raames kooskõlas piiriülese koostöö menetluskorraga, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva teenuseosutaja suhtes peaks järelevalve- ja jõustamismeetmeid võtma asjaomase teise liikmesriigi digiteenuste koordinaator.

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 78

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(78) Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige käesoleva määruse ja hartaga sätestama oma siseriiklikus õiguses oma digiteenuste koordinaatorite ja vajaduse korral muude pädevate asutuste käesoleva määruse kohaste uurimis- ja jõustamisvolituste kasutamise üksikasjalikud tingimused ja piirangud.	(78) Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige käesoleva määruse ja hartaga sätestama oma siseriiklikus õiguses oma digiteenuste koordinaatorite ja vajaduse korral muude pädevate asutuste käesoleva määruse kohaste uurimis- ja jõustamisvolituste kasutamise üksikasjalikud tingimused ja piirangud. Käesoleva määruse järjepideva ja ühetaolise kohaldamise tagamiseks peaks komisjon võtma vastu suunised reeglite ja menetluste kohta, mis on seotud digiteenuste koordinaatorite volitustega.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 79

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(79) Nende volituste kasutamisel peaksid pädevad asutused järgima sellistes menetlustes ja küsimustes kohaldatavaid siseriiklikke norme, näiteks võidakse nõuda kohtu luba teatavatesse ruumidesse sisenemiseks ja kutsesaladusele juurdepääsu saamiseks. Need sätted peaksid eelkõige tagama, et austatakse põhiõigusi, nagu õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, samuti kaitseõigust ning õigust eraelu puutumatusele. Sellega seoses võiksid asjakohaseks võrdlusaluseks olla tagatised, mis on ette nähtud seoses käesoleva määruse kohaste komisjoni menetlustega. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleks tagada õiglane ja erapooletu menetlus, võttes muu hulgas arvesse asjaomaste isikute õigust olla ära kuulatud ja õigust tutvuda toimikuga, vajadust tagada konfidentsiaalsus ning ameti- ja ärisaladuse kaitse ning arvestades kohustust otsuseid sisuliselt põhjendada. Seejuures ei tohiks sellega takistada meetmete võtmist piisavalt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel asjakohaste tingimuste ja menetluskorra kohaselt. Samuti peaks volituste kasutamine olema proportsionaalne rikkumise või kahtlustatava rikkumisega tekitatud tegeliku või võimaliku üldise kahju laadi ja suurusega. Pädevad asutused peaksid põhimõtteliselt võtma arvesse juhtumiga seotud kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sealhulgas teiste liikmesriikide pädevate asutuste kogutud teavet.	(79) Nende volituste kasutamisel peaksid pädevad asutused järgima sellistes menetlustes ja küsimustes kohaldatavaid siseriiklikke norme, näiteks võidakse nõuda kohtu luba teatavatesse ruumidesse sisenemiseks ja kutsesaladusele juurdepääsu saamiseks. Need sätted peaksid eelkõige tagama, et austatakse põhiõigusi, nagu õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, samuti kaitseõigust ning õigust eraelu puutumatusele. Sellega seoses võiksid asjakohaseks võrdlusaluseks olla tagatised, mis on ette nähtud seoses käesoleva määruse kohaste komisjoni menetlustega. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleks tagada õiglane ja erapooletu menetlus, võttes muu hulgas arvesse asjaomaste isikute õigust olla ära kuulatud ja õigust tutvuda toimikuga, vajadust tagada konfidentsiaalsus ning ameti- ja ärisaladuse kaitse ning arvestades kohustust otsuseid sisuliselt põhjendada. Seejuures ei tohiks sellega takistada meetmete võtmist piisavalt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel asjakohaste tingimuste ja menetluskorra kohaselt. Samuti peaks volituste kasutamine olema proportsionaalne rikkumise või kahtlustatava rikkumisega tekitatud tegeliku või võimaliku üldise kahju laadi ja suurusega. Pädevad asutused peaksid võtma arvesse kõiki juhtumiga seotud asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sealhulgas teiste liikmesriikide pädevate asutuste kogutud teavet.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 80

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(80) Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest saab määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille puhul võetakse arvesse rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, samuti teenitavat avalikku huvi, tegevuse ulatust ja liiki ning rikkuja majanduslikku suutlikkust. Eraldi tuleks karistuste puhul arvesse võtta ka seda, kas asjaomase vahendusteenuse osutaja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine on süsteemne või korduv ning (kus asjakohane) kas ta tegutseb mitmes liikmesriigis.	(80) Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest saab määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille puhul võetakse arvesse rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, samuti teenitavat avalikku huvi, tegevuse ulatust ja liiki ning rikkuja majanduslikku suutlikkust. Eraldi tuleks karistuste puhul arvesse võtta ka seda, kas asjaomase vahendusteenuse osutaja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine on süsteemne või korduv ning (kus asjakohane) kui suur on mõjutatud teenusesaajate hulk, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest ning kas teenuseosutaja tegutseb mitmes liikmesriigis. Komisjon peaks andma liikmesriikidele suuniseid proportsionaalsete karistuste määramise kriteeriumide ja tingimuste kohta.

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 81

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(81) Käesoleva määruse tõhusa jõustamise tagamiseks peaks üksikisikutel või esindusorganisatsioonidel olema võimalik esitada digiteenuste koordinaatorile kaebusi käesoleva määruse täitmise kohta territooriumil, kus nad teenust said, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohtualluvust käsitlevate õigusnormide kohaldamist. Kaebused peaksid andma tõese ülevaate asjaomase vahendusteenuse osutaja nõuetele vastavusega seotud probleemidest ning nendega võiks teavitada digiteenuste koordinaatorit ka muudest, valdkonnaülestest probleemküsimustest. Digiteenuste koordinaator peaks kaasama muud riiklikud pädevad asutused ja kui küsimus nõuab piiriülest koostööd, siis teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorid, eelkõige asjaomase vahendusteenuste osutaja tegevuskoha liikmesriigi oma.	(81) Käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste tõhusa jõustamise tagamiseks peaks üksikisikutel või esindusorganisatsioonidel olema võimalik esitada digiteenuste koordinaatorile kaebusi käesoleva määruse täitmise kohta territooriumil, kus nad teenust said, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohtualluvust käsitlevate õigusnormide kohaldamist. Kaebused peaksid andma tõese ülevaate asjaomase vahendusteenuse osutaja nõuetele vastavusega seotud probleemidest ning nendega võiks teavitada digiteenuste koordinaatorit ka muudest, valdkonnaülestest probleemküsimustest. Digiteenuste koordinaator peaks kaasama muud riiklikud pädevad asutused ja kui küsimus nõuab piiriülest koostööd, siis teiste liikmesriikide digiteenuste koordinaatorid, eelkõige asjaomase vahendusteenuste osutaja tegevuskoha liikmesriigi oma. Tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator peaks hindama kaebust õigeaegselt ning teavitama selle liikmesriigi digiteenuste koordinaatorit, kus on teenusesaaja elu- või tegevuskoht, sellest, kuidas kaebust on käsitletud.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 82

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(82) Liikmesriigid peaksid tagama, et digiteenuste koordinaatorid saavad võtta meetmeid, mis on tõhusad ja proportsionaalsed teatavate eriti raskete ja püsivate rikkumiste käsitlemisel. Kui need meetmed võivad kahjustada kolmandate isikute õigusi ja huve, näiteks siis, kui keelatakse juurdepääs internetipõhistele kasutajaliidestele, on asjakohane nõuda, et meetmete võtmise korralduse annaks digiteenuste koordinaatorite taotlusel pädev õigusasutus ja et nende suhtes kohaldataks täiendavaid kaitsemeetmeid. Täpsemalt tuleks võimalikele mõjutatud kolmandatele isikutele anda võimalus esitada oma seisukoht ja kõnealuseid korraldusi tuleks anda üksnes siis, kui liidu või siseriiklike muude õigusaktide alusel võetavate meetmete kohaldamine (näiteks selleks, et kaitsta tarbijate kollektiivseid huve, tagada lapspornot sisaldavate või levitavate veebilehtede viivitamatu eemaldamine või keelata juurdepääs teenustele, mille puhul kolmas osapool rikub intellektuaalomandi õigust) ei ole mõistlikul moel võimalik.	(82) Liikmesriigid peaksid tagama, et digiteenuste koordinaatorid saavad võtta meetmeid, mis on tõhusad teatavate eriti raskete ja jätkuvate käesoleva määruse rikkumiste käsitlemisel ja nende suhtes proportsionaalsed. Kui need meetmed võivad kahjustada kolmandate isikute õigusi ja huve, näiteks siis, kui keelatakse juurdepääs internetipõhistele kasutajaliidestele, on asjakohane nõuda, et meetmete võtmise korralduse annaks digiteenuste koordinaatorite taotlusel pädev õigusasutus ja et nende suhtes kohaldataks täiendavaid kaitsemeetmeid. Täpsemalt tuleks võimalikele mõjutatud kolmandatele isikutele anda võimalus esitada oma seisukoht ja kõnealuseid korraldusi tuleks anda üksnes siis, kui liidu või siseriiklike muude õigusaktide alusel võetavate meetmete kohaldamine (näiteks selleks, et kaitsta tarbijate kollektiivseid huve, tagada lapspornot sisaldavate või levitavate veebilehtede viivitamatu eemaldamine või keelata juurdepääs teenustele, mille puhul kolmas osapool rikub intellektuaalomandi õigust) ei ole mõistlikul moel võimalik.

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 83 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(83a) Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud vastutusest vabastamist käsitlevate sätete kohaldamist seoses teabega, mida edastatakse või säilitatakse teenusesaaja taotlusel, peaksid vahendusteenuste osutajad vastutama käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest. Teenusesaajatel ja neid esindavatel organisatsioonidel peaks olema õigus kasutada proportsionaalseid ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Eelkõige peaks neil olema õigus nõuda kooskõlas liidu või riigisisese õigusega vahendusteenuste osutajatelt hüvitist mis tahes otsese kahju ja otseste kahjustuste eest, mis on tekkinud seeläbi, et vahendusteenuste osutajad on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud kohustusi.

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 84

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(84) Digiteenuste koordinaator peaks avaldama käesoleva määruse kohase tegevuse kohta korrapäraselt aruande. Arvestades, et digiteenuste koordinaatorit teavitatakse samuti ühise teabevahetussüsteemi kaudu käesoleva määruse alusel antud korraldustest, millega nõutakse ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmist või teabe esitamist, peaks digiteenuste koordinaator lisama oma aastaaruandesse nende korralduste arvu ja kategooriad, mille tema liikmesriigi õigus- ja haldusasutused on vahendusteenuste osutajatele adresseerinud.	(84) Digiteenuste koordinaator peaks standardses ja masinloetavas vormingus avaldama käesoleva määruse kohase tegevuse kohta korrapäraselt aruande. Arvestades, et digiteenuste koordinaatorit teavitatakse samuti siseturu infosüsteemil põhineva ühise teabevahetussüsteemi kaudu käesoleva määruse alusel antud korraldustest, millega nõutakse ebaseadusliku sisu vastaste meetmete võtmist või teabe esitamist, peaks digiteenuste koordinaator lisama oma aastaaruandesse nende korralduste arvu ja kategooriad, mille tema liikmesriigi õigus- ja haldusasutused on vahendusteenuste osutajatele adresseerinud.

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(86) Et hõlbustada mitut liikmesriiki hõlmavat piiriülest järelevalvet ja uurimist, peaks digiteenuste koordinaatoritel olema võimalik osaleda alaliselt või ajutiselt käesoleva määrusega hõlmatud küsimustega seotud ühises järelevalve- ja uurimistegevuses. Sellisesse tegevusse võib olla kaasatud teisi pädevaid asutusi ja sellega võidakse käsitleda mitmesuguseid küsimusi alates koordineeritud andmekogumistegevusest kuni teabetaotluste või kohapealsete kontrollideni, vastavalt osalevate asutuste volituste piiridele. Nende tegevustega seoses võidakse pöörduda nõu saamiseks nõukoja poole, näiteks selleks, et ta teeks ettepanekuid tegevus- ja ajakavade kohta või pakuks ajutiste töörühmade moodustamist, kaasates asjaomaseid ametiasutusi.	(86) Et hõlbustada mitut liikmesriiki hõlmavat piiriülest järelevalvet ja uurimist, peaks digiteenuste koordinaatoritel olema võimalik osaleda alaliselt või ajutiselt käesoleva määrusega hõlmatud küsimustega seotud ühises järelevalve- ja uurimistegevuses, mis toimub vastavalt asjaomaste liikmesriikide vahelisele kokkuleppele või sellise kokkuleppe puudumisel tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaatori egiidi all. Sellisesse tegevusse võib olla kaasatud teisi pädevaid asutusi ja sellega võidakse käsitleda mitmesuguseid küsimusi alates koordineeritud andmekogumistegevusest kuni teabetaotluste või kohapealsete kontrollideni, vastavalt osalevate asutuste volituste piiridele. Nende tegevustega seoses võidakse pöörduda nõu saamiseks nõukoja poole, näiteks selleks, et ta teeks ettepanekuid tegevus- ja ajakavade kohta või pakuks ajutiste töörühmade moodustamist, kaasates asjaomaseid ametiasutusi.

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 88

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(88) Et tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine, tuleb luua liidu tasandil sõltumatu nõuanderühm, kes peaks toetama komisjoni ja aitama koordineerida digiteenuste koordinaatorite tegevust. Kõnealune Euroopa digiteenuste nõukoda peaks koosnema digiteenuste koordinaatoritest, ilma et see piiraks digiteenuste koordinaatorite võimalust kutsuda oma koosolekutele või määrata ajutisi delegaate teistest pädevatest asutustest, kellele on käesoleva määruse alusel ette nähtud kindlad ülesanded, kui see on vajalik nende ülesannete ja pädevuse riigisisesest jaotusest lähtuvalt. Kui ühest liikmesriigist pärit osalejaid on mitu, peaks hääleõigus olema vaid ühel liikmesriigi esindajal.	(88) Et tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine, tuleb luua liidu tasandil sõltumatu nõuanderühm, kes peaks toetama komisjoni ja aitama koordineerida digiteenuste koordinaatorite tegevust. Kõnealune Euroopa digiteenuste nõukoda peaks koosnema digiteenuste koordinaatoritest, ilma et see piiraks digiteenuste koordinaatorite võimalust kutsuda oma koosolekutele või määrata ajutisi delegaate teistest pädevatest asutustest, kellele on käesoleva määruse alusel ette nähtud kindlad ülesanded, kui see on vajalik nende ülesannete ja pädevuse riigisisesest jaotusest lähtuvalt. Kui ühest liikmesriigist pärit osalejaid on mitu, peaks hääleõigus olema vaid ühel liikmesriigi esindajal. Nõukoja kodukord peaks tagama teabe konfidentsiaalsuse kaitse.

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 90

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(90) Selleks peaks nõukojal olema võimalik võtta vastu digiteenuste koordinaatoritele või muudele pädevatele riiklikele asutustele adresseeritud arvamusi, taotlusi ja soovitusi. Kuigi need pole õiguslikult siduvad, tuleks neist kõrvalekaldumise otsust nõuetekohaselt põhjendada ning komisjon võib sellist otsust arvesse võtta, kui ta hindab asjaomase liikmesriigi vastavust käesolevale määrusele.	(90) Selleks peaks nõukojal olema võimalik võtta vastu digiteenuste koordinaatoritele või muudele pädevatele riiklikele asutustele adresseeritud arvamusi, taotlusi ja soovitusi. Kuigi need pole õiguslikult siduvad, tuleks neist kõrvalekaldumise otsust nõuetekohaselt põhjendada ning komisjon võib sellist otsust arvesse võtta, kui ta hindab asjaomase liikmesriigi vastavust käesolevale määrusele. Nõukoda peaks oma tegevuse kohta koostama aastaaruande.

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 91

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(91) Nõukoda peaks tooma kokku digiteenuste koordinaatorite esindajad ja võimalikud muud komisjoni juhitavad pädevad asutused, et tagada talle esitatud küsimuste hindamine Euroopa mõõtmes. Pidades silmas võimalikke valdkonnaüleseid elemente, mis võivad olla olulised ka muude liidu tasandi õigusraamistike kontekstis, peaks nõukojal olema lubatud teha oma ülesannete täitmiseks koostööd muude liidu organite, ametite, asutuste ja nõuanderühmadega eri vastutusvaldkondadest, nagu võrdõiguslikkus, sealhulgas naiste ja meeste võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, andmekaitse, elektrooniline side, audiovisuaalteenused, ELi eelarvet mõjutavad tolliga seotud pettused või tarbijakaitse, lähtudes sellest, mis on ülesannete täitmiseks vajalik.	(91) Nõukoda peaks tooma kokku digiteenuste koordinaatorite esindajad ja võimalikud muud komisjoni juhitavad pädevad asutused, et tagada talle esitatud küsimuste hindamine Euroopa mõõtmes. Pidades silmas võimalikke valdkonnaüleseid elemente, mis võivad olla olulised ka muude liidu tasandi õigusraamistike kontekstis, peaks nõukojal olema lubatud teha oma ülesannete täitmiseks koostööd muude liidu organite, ametite, asutuste ja nõuanderühmadega eri vastutusvaldkondadest, nagu võrdõiguslikkus, sealhulgas naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, kõikide naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ja muude soolise vägivalla vormide väljajuurimine, andmekaitse, intellektuaalomandi austamine, konkurents, elektrooniline side, audiovisuaalteenused, turujärelevalve, ELi eelarvet mõjutavad tolliga seotud pettused või tarbijakaitse, lähtudes sellest, mis on ülesannete täitmiseks vajalik.

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 96

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(96) Kui asjaomane platvorm ei ole oma tegevuskava kohaselt tõhusalt lahendanud sellise sätte rikkumise probleemi, mida kohaldatakse üksnes väga suurte digiplatvormide suhtes, võib vaid komisjon omal algatusel või nõukoja soovitusel otsustada täiendavalt uurida asjaomast rikkumist ja hilisemaid meetmeid, kui arvata välja tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator. Komisjonil peaks olema võimalik pärast vajalike uurimiste läbiviimist teha rikkumise tuvastamise otsuseid ja kehtestada väga suurte digiplatvormide suhtes karistusi, kui see on põhjendatud. Samuti peaks tal olema võimalus sekkuda piiriülestesse olukordadesse, kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole vaatamata komisjoni taotlusele meetmeid võtnud, või olukordadesse, kus tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ise palub komisjonil sekkuda seoses käesoleva määruse mis tahes muu sätte rikkumisega, mille on toime pannud väga suur digiplatvorm.	(96) Kui asjaomane platvorm ei ole oma tegevuskava kohaselt tõhusalt lahendanud sellise sätte rikkumise probleemi, mida kohaldatakse üksnes väga suurte digiplatvormide suhtes, peaks vaid komisjon omal algatusel või nõukoja soovitusel algatama täiendava uurimise asjaomase rikkumise ja platvormi poolt seejärel võetud meetmete suhtes, kuid mitte tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator. Komisjonil peaks olema võimalik pärast vajalike uurimiste läbiviimist teha rikkumise tuvastamise otsuseid ja kehtestada väga suurte digiplatvormide suhtes karistusi, kui see on põhjendatud. Samuti peaks ta sekkuma piiriülestesse olukordadesse, kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole vaatamata komisjoni taotlusele meetmeid võtnud, või olukordadesse, kus tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ise palub komisjonil sekkuda seoses käesoleva määruse mis tahes muu sätte rikkumisega, mille on toime pannud väga suur digiplatvorm. Komisjon peaks algatama menetluse, et võtta vastu otsuseid väga suure digiplatvormi asjaomase tegevuse kohta, näiteks kui platvormi kahtlustatakse käesoleva määruse rikkumises, sealhulgas juhul, kui on leitud, et platvorm ei rakenda sõltumatu auditi tegevussoovitusi, mille tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator on heaks kiitnud, ja kui tegevuskohajärgne digiteenuste koordinaator ei ole võtnud uurimis- ega jõustamismeetmeid.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 97

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(97) Komisjonil peaks olema vabadus otsustada, kas ta sekkub olukorda, millesse tal on käesoleva määruse kohaselt õigus sekkuda. Kui komisjon on menetluse algatanud, ei tohiks tegevuskohajärgsed digiteenuste koordinaatorid asjaomase väga suure digiplatvormi asjaomase tegevuse suhtes enam oma uurimis- ja jõustamisvolitusi rakendada, et vältida topelttööd, ebakõlasid ja riske, mis on seotud põhimõttega ne bis in idem. Tõhususe huvides ei tohiks siiski keelata neil digiteenuste koordinaatoritel kasutada oma volitusi selleks, et abistada komisjoni tema taotlusel järelevalveülesannete täitmisel, või selleks, et käsitleda muid juhtumeid, sealhulgas sama väga suure digiplatvormi sellist tegevust, mis on kahtluse kohaselt uus rikkumine. Kõnealused digiteenuste koordinaatorid ning vajaduse korral nõukoda ja teised digiteenuste koordinaatorid peaksid andma komisjonile kogu vajaliku teabe ja abi, et võimaldada tal tema ülesandeid tõhusalt täita, ning komisjon peaks omakorda hoidma neid kursis komisjoni volituste kasutamisega, kui see on asjakohane. Sellega seoses peaks komisjon vajaduse korral võtma arvesse kõiki nõukoja või asjaomaste digiteenuste koordinaatorite läbiviidud asjakohaste hindamiste tulemusi ning nende kogutud asjakohaseid tõendeid ja teavet, ilma et see piiraks komisjoni volitusi ja vastutust teha vajaduse korral täiendavaid uurimisi.	(97) Kui komisjon on menetluse algatanud, ei tohiks tegevuskohajärgsed digiteenuste koordinaatorid asjaomase väga suure digiplatvormi asjaomase tegevuse suhtes enam oma uurimis- ja jõustamisvolitusi rakendada, et vältida topelttööd, ebakõlasid ja riske, mis on seotud põhimõttega ne bis in idem. Tõhususe huvides ei tohiks siiski keelata neil digiteenuste koordinaatoritel kasutada oma volitusi selleks, et abistada komisjoni tema taotlusel järelevalveülesannete täitmisel, või selleks, et käsitleda muid juhtumeid, sealhulgas sama väga suure digiplatvormi sellist tegevust, mis on kahtluse kohaselt uus rikkumine. Kõnealused digiteenuste koordinaatorid ning vajaduse korral nõukoda ja teised digiteenuste koordinaatorid peaksid andma komisjonile kogu vajaliku teabe ja abi, et võimaldada tal tema ülesandeid tõhusalt täita, ning komisjon peaks omakorda hoidma neid kursis komisjoni volituste kasutamisega, kui see on asjakohane. Sellega seoses peaks komisjon vajaduse korral võtma arvesse kõiki nõukoja või asjaomaste digiteenuste koordinaatorite läbiviidud asjakohaste hindamiste tulemusi ning nende kogutud asjakohaseid tõendeid ja teavet, ilma et see piiraks komisjoni volitusi ja vastutust teha vajaduse korral täiendavaid uurimisi.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 97 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(97a) Komisjon peaks tagama, et on käesoleva määruse alusel nii digiteenuste koordinaatoreid kui ka teenuseosutajaid puudutavate otsuste tegemisel sõltumatu ja erapooletu.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 99

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(99) Täpsemalt peaks komisjonil olema juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele ja andmetele ning igasugusele teabele, mida on vaja uurimiste algatamiseks ja läbiviimiseks ning käesolevas määruses sätestatud asjaomaste kohustuste täitmise jälgimiseks, olenemata sellest, kelle valduses kõnealused dokumendid, andmed või teave on, ning olenemata nende vormist või vormingust, andmekandjast või nende säilitamise kohast. Komisjonil peaks olema võimalik otse nõuda, et väga suur digiplatvorm või asjaomased kolmandad isikud või üksikisikud esitaksid mis tahes asjakohaseid tõendeid, andmeid ja teavet. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik käesoleva määruse kohaldamiseks taotleda igalt oma liikmesriigi asutuselt, organilt või ametilt või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohast teavet. Komisjonile tuleks anda volitus nõuda juurdepääsu asjaomaste isikute andmebaasidele ja algoritmidele ning küsida nende kohta selgitusi, samuti õigus küsitleda kõiki selleks nõusoleku andnud isikuid, kellel võib olla kasulikku teavet, ning nende ütlused registreerida. Komisjonile tuleks anda ka volitused teha vajalikke kontrolle, et tagada käesoleva määruse asjakohaste sätete täitmine. Sellised uurimisvolitused on antud täiendava võimalusena lisaks komisjoni võimalusele paluda digiteenuste koordinaatoritelt ja teiste liikmesriikide asutustelt abi, näiteks teabe esitamist või nende volituste kasutamist.	(99) Eelkõige peaks komisjonil olema juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele ja andmetele ning igasugusele teabele, mida on vaja uurimiste algatamiseks ja läbiviimiseks ning käesolevas määruses sätestatud asjaomaste kohustuste täitmise jälgimiseks, olenemata sellest, kelle valduses kõnealused dokumendid, andmed või teave on, ning olenemata nende vormist või vormingust, andmekandjast või nende säilitamise kohast. Komisjonil peaks olema võimalik otse nõuda, et väga suur digiplatvorm või asjaomased kolmandad isikud või üksikisikud esitaksid mis tahes asjakohaseid tõendeid, andmeid ja teavet. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik käesoleva määruse kohaldamiseks taotleda igalt oma liikmesriigi asutuselt, organilt ja ametilt või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohast teavet. Komisjonile tuleks anda volitus nõuda juurdepääsu asjaomaste isikute andmebaasidele ja algoritmidele ning küsida nende kohta selgitusi, samuti õigus küsitleda kõiki selleks nõusoleku andnud isikuid, kellel võib olla kasulikku teavet, ning nende ütlused registreerida. Komisjonile tuleks anda ka volitused teha vajalikke kontrolle, et tagada käesoleva määruse asjakohaste sätete täitmine. Sellised uurimisvolitused on antud täiendava võimalusena lisaks komisjoni võimalusele paluda digiteenuste koordinaatoritelt ja teiste liikmesriikide asutustelt abi, näiteks teabe esitamist või nende volituste kasutamist.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 100

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(100) Käesoleva määruse alusel kehtestatud asjakohaste kohustuste täitmine tuleks tagada trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamise abil. Selleks tuleks ette näha trahvide ja perioodiliste karistusmaksete asjakohased tasemed kohustuste täitmata jätmise ja menetluseeskirjade rikkumise puhuks, kohaldades seejuures asjakohaseid aegumistähtaegu.	(100) Käesoleva määruse alusel kehtestatud asjakohaste kohustuste täitmine tuleks tagada trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamise abil. Selleks tuleks ette näha trahvide ja perioodiliste karistusmaksete asjakohased tasemed kohustuste täitmata jätmise ja menetluseeskirjade rikkumise puhuks, kohaldades seejuures asjakohaseid aegumistähtaegu. Komisjon peaks eelkõige tagama, et karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse rikkumise laadi, raskusastet, korduvust ja kestust, pidades silmas avalikku huvi, tegevuse ulatust ja laadi, mõjutatud teenusesaajate arvu, rikkumise tahtlikku iseloomu või hooletust ning rikkuja majanduslikku suutlikkust.

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 102

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(102) Tõhususe huvides peaks komisjon lisaks määruse üldisele hindamisele, mis viiakse läbi viie aasta jooksul alates selle jõustumisest, pärast esialgset käivitusetappi ja käesoleva määruse kolme esimese kohaldamisaasta alusel hindama ka nõukoja tegevust ja selle struktuuri.	(102) Komisjon peaks viima läbi käesoleva määruse üldise hindamise ning esitama sellekohase aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Selles aruandes tuleks eelkõige käsitleda väga suurte digiplatvormide määratlust ja aktiivsete teenusesaajate keskmist arvu kuus. Aruandes tuleks käsitleda ka tegevusjuhendite rakendamist, kohustust määrata liidus asuv esindaja ning hinnata kolmandates riikides kehtestatud sarnaste kohustuste mõju välismaal tegutsevatele Euroopa teenuseosutajatele. Eelkõige peaks komisjon hindama kolmandate riikide poolt kehtestatud sarnaste nõuete, sealhulgas seadusliku esindaja määramise nõude mõju Euroopa teenuseosutajate kuludele ning kolmandate riikide turule pääsu takistavaid uusi tõkkeid pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Komisjon peaks hindama ka mõju Euroopa ettevõtjate ja tarbijate võimalustele pääseda ligi liiduvälistele toodetele ja teenustele ning neid osta. Tõhususe huvides peaks komisjon lisaks määruse üldisele hindamisele, mis viiakse läbi kolme aasta jooksul alates selle jõustumisest, pärast esialgset käivitusetappi ja käesoleva määruse kolme esimese kohaldamisaasta alusel hindama ka nõukoja tegevust ja selle struktuuri.

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Reguleerimisese ja kohaldamisala	Reguleerimisese

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamise, sealhulgas pädevate asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist käsitlevad õigusnormid.	c) käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaldamise ja täitmise tagamise, sealhulgas pädevate asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist käsitlevad õigusnormid.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kehtestada ühtsed õigusnormid, et tagada turvaline, ootuspäraselt toimiv ja usaldusväärne digikeskkond, kus hartas sätestatud põhiõigused on tõhusalt kaitstud.	b) kehtestada ühtlustatud õigusnormid, et tagada turvaline, juurdepääsetav, ootuspäraselt toimiv ja usaldusväärne digikeskkond, kus hartas sätestatud põhiõigused on tõhusalt kaitstud.

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) edendada kõrgetasemelist tarbijakaitset ja suurendada tarbijate valikuvõimalusi, hõlbustades samal ajal innovatsiooni, toetada digiüleminekut ja soodustada majanduskasvu siseturul.

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat määrust kohaldatakse vahendusteenuste suhtes, mida osutatakse teenusesaajatele, kelle tegevuskoht on liidus, olenemata asjaomaste teenuste osutajate asukohast.	välja jäetud

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesolevat määrust ei kohaldata ühegi sellise teenuse suhtes, mis ei ole vahendusteenus, ega sellise teenuse suhtes kehtestatud nõuete suhtes, olenemata sellest, kas kõnealuse teenuse osutamiseks kasutatakse vahendusteenuseid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktidega sätestatud õigusnormide kohaldamist:	välja jäetud
(a) direktiiv 2000/31/EÜ;
(b) direktiiv 2010/13/EÜ;
(c) autoriõigust ja sellega seotud õigusi käsitlev liidu õigus;
(d) määrus (EL) .../... terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta [kui see on vastu võetud];
e) määrus (EL) .../..., mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades, ning direktiiv (EL) .../..., millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta [e-tõendid, kui on vastu võetud];
(f) määrus (EL) 2019/1148;
(g) määrus (EL) 2019/1150;
(h) tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevad liidu õigusaktid, sealhulgas määrus (EL) 2017/2394;
(i) isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eelkõige määrus (EL) 2016/679 ja direktiiv 2002/58/EÜ.

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1a
	Kohaldamisala
	1. Käesolevat määrust kohaldatakse vahendusteenuste suhtes, mida osutatakse teenusesaajatele, kelle tegevuskoht on liidus, olenemata asjaomaste teenuste osutajate asukohast.
	2. Käesolevat määrust ei kohaldata ühegi sellise teenuse suhtes, mis ei ole vahendusteenus, ega sellise teenuse suhtes kehtestatud nõuete suhtes, olenemata sellest, kas selle teenuse osutamiseks kasutatakse vahendusteenuseid.
	3. Käesolev määrus ei piira järgmiste õigusaktidega sätestatud õigusnormide kohaldamist:
	a) direktiiv 2000/31/EÜ;
	b) direktiiv 2010/13/EÜ;
	c) autoriõigust ja sellega seotud õigusi käsitlev liidu õigus, eelkõige direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul;
	d) määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu;
	e) määrus (EL) .../..., mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades, ning direktiiv (EL) .../..., millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta [e-tõendid, kui on vastu võetud];
	f) määrus (EL) 2019/1148;
	g) määrus (EL) 2019/1150;
	h) tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlevad liidu õigusaktid, sealhulgas määrus (EL) 2017/2394, määrus (EL) 2019/1020 ja direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta;
	i) isikuandmete kaitset käsitlevad liidu õigusaktid, eelkõige määrus (EL) 2016/679 ja direktiiv 2002/58/EÜ.
	j) direktiiv (EL) 2019/882;
	k) direktiiv (EL) 2018/1972;
	l) direktiiv 2013/11/EL;
	4. Komisjon avaldab hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] suunised, mis käsitlevad käesoleva määruse seoseid artikli 1a lõikes 3 loetletud õigusaktidega.

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) „infoühiskonna teenused“ – teenused direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses;	a) „infoühiskonna teenused“ – direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenused;

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) „teenusesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asjaomast vahendusteenust kasutab;	b) „teenusesaaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asjaomast vahendusteenust kasutab, eesmärgiga leida teavet või seda kättesaadavaks teha;

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) „tarbija“ – iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega;	c) „tarbija“ – iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase ega kutsetegevusega;

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) „teenuste pakkumine liidus“ – infoühiskonna teenuste osutaja, kellel on liiduga märkimisväärne seos, võimaldab oma teenuste kasutamist ühes või mitmes liikmesriigis asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele; loetakse, et selline märkimisväärne seos on olemas siis, kui teenuseosutajal on liidus tegevuskoht; sellise tegevuskoha puudumisel hinnatakse märkimisväärse seose olemasolu, tuginedes kindlatele faktilistele kriteeriumidele, näiteks:	d) „teenuste pakkumine liidus“ – infoühiskonna teenuste osutaja, kellel on liiduga märkimisväärne seos, võimaldab oma teenuste kasutamist ühes või mitmes liikmesriigis asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele;

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või	välja jäetud

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki;	välja jäetud

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) „märkimisväärne seos liiduga“ – teenuseosutaja seos ühe või mitme liikmesriigiga, mis tuleneb tema tegevuskohast liidus või sellise tegevuskoha puudumisel asjaolust, et tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki;

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) „kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase- või kutsetegevusega;	e) „kaupleja“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas viimane on era- või avalik-õiguslikus omandis, kes tegutseb – kaasa arvatud teiste isikute kaudu, kes tegutsevad tema nimel või ülesandel – eesmärgil, mis on otseselt seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega;

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „pelga edastamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises;	– „pelga edastamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, sealhulgas tehnilis-funktsionaalne abiteenus;

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „vahemällu salvestamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu ja hõlmab kõnealuse teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist ning mille ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel;	– „vahemällu salvestamise“ teenus, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu ja hõlmab kõnealuse teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist, mille ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel;

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) „ebaseaduslik sisu“ – igasugune teave, mis iseenesest või teatava tegevuse, sh toodete müügi või teenuste osutamise käsitlemise tõttu ei ole kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, olenemata selle õiguse täpsest reguleerimisesemest või laadist;	g) „ebaseaduslik sisu“ – igasugune teave või tegevus, sh toodete müük või teenuste osutamine, mis ei ole kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, olenemata selle õiguse täpsest reguleerimisesemest või laadist;

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) „digiplatvorm“ – veebimajutusteenuse osutaja, kes teenusesaaja taotlusel talletab ja levitab üldsusele teavet, välja arvatud juhul, kui mainitud tegevus on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalfunktsioon, mida ei saa objektiivsetel ja tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud teenust kasutamata, ning kui selle funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida;	h) „digiplatvorm“ – majutusteenuse osutaja, kes teenusesaaja taotlusel talletab ja levitab üldsusele teavet, välja arvatud juhul, kui mainitud tegevus on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis või kõrvalfunktsioon või põhiteenuse funktsioon, mida ei saa objektiivsetel ja tehnilistel põhjustel kasutada kõnealust muud teenust kasutamata, ning kui selle funktsiooni teise teenusesse integreerimise eesmärk ei ole käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoida;

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(k) „internetipõhine kasutajaliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa, ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused;	k) „internetipõhine kasutajaliides“ – tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa, ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused, mis teevad teenusesaajatele asjaomase vahendusteenuse kättesaadavaks ja võimaldavad sellega suhelda;

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ka) „usaldusväärne teavitaja“ – üksus, kellele digiteenuste koordinaator on sellise staatuse andnud;

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) „reklaam“ – teave, mille eesmärk on edendada juriidilise või füüsilise isiku sõnumit, olenemata sellest, kas see teenib ärilisi või mitteärilisi eesmärke, ning mida digiplatvorm kuvab internetipõhises kasutajaliideses tasu eest spetsiaalselt selle teabe sõnumi edendamiseks;	n) „reklaam“ – teave, mida luuakse ja levitatakse eesmärgiga edendada juriidilise või füüsilise isiku sõnumit, sõltumata sellest, kas see teenib ärilisi või mitteärilisi eesmärke, ning mida digiplatvorm kuvab internetipõhises kasutajaliideses spetsiaalselt selle sõnumi edendamise eest saadava tasu eest;

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	na) „tasu“ – majanduslik hüvitis, mis seisneb otseses või kaudses makses osutatud teenuse eest, sealhulgas juhul, kui teenusesaaja ei maksa vahendusteenuse osutajale otse hüvitist või kui teenusesaaja esitab teenuseosutajale andmeid, välja arvatud juhul, kui selliseid andmeid kogutakse üksnes õiguslike nõuete täitmiseks;

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(o) „soovitussüsteem“ – täielikult või osaliselt automatiseeritud süsteem, mida digiplatvorm rakendab selleks, et soovitada oma internetipõhises kasutajaliideses teenusesaajatele kindlat teavet, sealhulgas teenusesaaja algatatud otsingu põhjal või muul alusel kuvatava teabe suhtelist järjekorda või esiletõstmist määrates;	o) „soovitussüsteem“ – täielikult või osaliselt automatiseeritud süsteem, mida digiplatvorm rakendab selleks, et soovitada ning tähtsuse järgi või muul viisil järjestada oma internetipõhises kasutajaliideses teenusesaajatele kindlat teavet, sealhulgas teenusesaaja algatatud otsingu põhjal või muul alusel kuvatava teabe suhtelist järjekorda või esiletõstmist määrates;

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt p

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(p) „sisu modereerimine“ – vahendusteenuste osutajate tegevus, mille eesmärk on avastada, tuvastada ja käsitleda teenusesaajate esitatavat ebaseaduslikku sisu või teavet, mis ei ole kooskõlas teenuseosutaja tingimustega, sealhulgas võetud meetmed, mis mõjutavad kõnealuse ebaseadusliku sisu või sellise teabe kättesaadavust, nähtavust ja sellele juurdepääsu, näiteks kõnealuse sisu/teabe nähtavuse vähendamine, sellele juurdepääsu tõkestamine, selle eemaldamine või teenusesaajalt selle esitamise võimaluse võtmine, näiteks teenusesaaja konto lõplik sulgemine või ajutine peatamine;	p) „sisu modereerimine“ – vahendusteenuste osutajate automatiseeritud või automatiseerimata tegevus, mille eesmärk on avastada, tuvastada ja käsitleda teenusesaajate esitatavat ebaseaduslikku sisu või teavet, mis ei ole kooskõlas teenuseosutaja teenusetingimustega, sealhulgas võetud meetmed, mis mõjutavad kõnealuse ebaseadusliku sisu või sellise teabe kättesaadavust, nähtavust ja sellele juurdepääsu, näiteks kõnealuse sisu/teabe nähtavuse vähendamine, sellele juurdepääsu tõkestamine, selle loenditest kõrvaldamine, demonetariseerimine või eemaldamine või teenusesaajalt selle esitamise võimaluse võtmine, näiteks teenusesaaja konto lõplik sulgemine või ajutine peatamine;

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt q

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(q) „tingimused“ – kõik tingimused või kirjeldused, olenemata nende nimetusest või vormist, mis reguleerivad vahendusteenuste osutajate ja saajate vahelist lepingulist suhet.	q) „teenusetingimused“ – kõik teenuseosutaja teenusetingimused või kirjeldused, olenemata nende nimetusest või vormist, mis reguleerivad vahendusteenuste osutajate ja saajate vahelist lepingulist suhet.

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt q a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qa) „puudega inimene“ – puudega isik direktiivi (EL) 2019/882 artikli 3 lõike 1 tähenduses;

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolev artikkel ei piira kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.	3. Käesolev artikkel ei piira õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, ja kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et:	1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, ja kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam või turvalisem edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) teenuseosutaja ei muuda teavet;	a) ei muuda teavet;

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) teenuseosutaja täidab teabele juurdepääsu tingimusi;	b) täidab teabele juurdepääsu tingimusi;

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) teenuseosutaja järgib neid teabe ajakohastamise nõudeid, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;	c) järgib neid teabe ajakohastamise nõudeid, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) teenuseosutaja ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta; ning	d) ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta; ning

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) teenuseosutaja eemaldab talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu kiiresti, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud sellise eemaldamise või tõkestamise korralduse.	e) eemaldab talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu kiiresti, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud sellise eemaldamise või tõkestamise korralduse.

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolev artikkel ei piira kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.	2. Käesolev artikkel ei piira õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõiget 1 ei kohaldata sellise digiplatvormi tarbijakaitseõigusest tuleneva vastutuse suhtes, kes võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui selline digiplatvorm esitab kindlad andmed või võimaldab muul viisil asjaomase kindla tehingu vormistamist nii, et keskmine ja piisavalt informeeritud tarbija võiks arvata, et tehingu objektiks olevat teavet, toodet või teenust pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja.	3. Lõiget 1 ei kohaldata sellise digiplatvormi tarbijakaitseõigusest tuleneva vastutuse suhtes, kes võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kui selline digiplatvorm esitab kindlad andmed või võimaldab muul viisil asjaomase kindla tehingu vormistamist nii, et tarbija võiks arvata, et tehingu objektiks olevat teavet, toodet või teenust pakub kas digiplatvorm ise või tema alluvuses või kontrolli all tegutsev teenusesaaja.

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesolev artikkel ei piira kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.	4. Käesolev artikkel ei piira õigus- või haldusasutuse võimalust nõuda liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt teenuseosutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vahendusteenuste osutajaid ei loeta artiklites 3, 4 ja 5 osutatud vastutusest vabastamise tingimustele mittevastavaks üksnes seetõttu, et nad viivad läbi vabatahtlikke omaalgatuslikke uurimisi või teevad muid tegevusi, mille eesmärk on ebaseadusliku sisu avastamine, tuvastamine ja eemaldamine või sellele juurdepääsu tõkestamine, või võtavad vajalikke meetmeid, et täita liidu õiguse nõudeid, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõudeid.	1. Vahendusteenuste osutajaid ei loeta artiklites 3, 4 ja 5 osutatud vastutusest vabastamise tingimustele mittevastavaks üksnes seetõttu, et nad viivad läbi vabatahtlikke omaalgatuslikke uurimisi või võtavad meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku sisu avastamine, tuvastamine ja eemaldamine või sellele juurdepääsu tõkestamine, või võtavad vajalikke meetmeid, et täita siseriikliku ja liidu õiguse nõudeid, sealhulgas hartat ja käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Vahendusteenuste osutajad tagavad, et lõike 1 kohaselt võetud meetmed on tõhusad ja konkreetsed. Selliste omaalgatuslike uurimiste ja meetmetega peavad kaasnema asjakohased kaitsemeetmed, nagu inimjärelevalve, dokumenteerimine või muud lisameetmed, millega tagatakse ja tõendatakse, et need uurimised ja meetmed on täpsed, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, läbipaistvad ja ei vii sisu liigse eemaldamiseni. Vahendusteenuste osutajad teevad kõik endast oleneva, tagamaks et automatiseeritud vahendite kasutamise korral on tehnoloogia piisavalt usaldusväärne, et võimalikult suures ulatuses piirata vigade määra, kui teavet peetakse ekslikult ebaseaduslikuks sisuks.

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vahendusteenuste osutajatele ei panda üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid.	1. Vahendusteenuste osutajatele ei panda kohustust jälgida ei de jure ega de facto, ei automatiseeritud ega ka automatiseerimata vahenditega teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid või jälgida füüsiliste isikute käitumist.

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Vahendusteenuste osutajad ei ole kohustatud kasutama sisu modereerimiseks automatiseeritud vahendeid ega jälgima füüsiliste isikute käitumist.

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7– lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Liikmesriigid ei takista vahendusteenuste osutajatel osutada otspunktkrüpteeritud teenuseid.

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Liikmesriigid ei kehtesta vahendusteenuste osutajatele üldist kohustust piirata nende teenuste anonüümset kasutamist. Liikmesriigid ei kohusta vahendusteenuste osutajaid säilitama üldiselt ja valimatult oma teenuse kasutajate isikuandmeid. Konkreetse teenusesaaja andmete sihipärast säilitamist nõuab õigusasutus kooskõlas liidu või siseriikliku õigusega.

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vahendusteenuste osutaja, kes on saanud asjakohase liikmesriigi kohtu- või haldusasutuselt kohaldatava liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega väljastatud korralduse võtta meetmeid konkreetse ebaseadusliku sisu vastu, peab korralduse väljastanud asutusele põhjendamatu viivituseta teatama korralduse täitmisest, märkides ära võetud meetmed ja meetmete võtmise aja.	1. Vahendusteenuste osutaja, kes on turvalise sidekanali kaudu saanud liikmesriigi õigusasutuselt kohaldatava liidu õiguse või liikmesriigi õiguse alusel kooskõlas liidu õigusega väljastatud korralduse võtta meetmeid ühe või mitme konkreetse ebaseadusliku sisu vastu, peab korralduse väljastanud asutusele põhjendamatu viivituseta teatama korralduse täitmisest, märkides ära võetud meetmed ja meetmete võtmise aja.

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a – taane -1 (uus)

Komisjoni ettepanek