RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate gruppide usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kes kohaldavad mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise metoodikat

4.2.2022 - (COM(2021)0665 – C9‑0398/2021 – 2021/0343(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Jonás Fernández


Menetlus : 2021/0343(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0020/2022
Esitatud tekstid :
A9-0020/2022
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate gruppide usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kes kohaldavad mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise metoodikat

(COM(2021)0665 – C9‑0398/2021 – 2021/0343(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0665),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0398/2021),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Keskpanga 13. jaanuari 2022. aasta arvamust[1],

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. detsembri 2021. aasta arvamust[2],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0020/2022),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2021/0343 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

 

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate gruppide usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kes kohaldavad mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise metoodikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

 

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[3],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879[5], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/877[6] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876[7] muudeti liidus kehtivat pankade kriisilahenduse raamistikku, tehes muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL[8], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) nr 806/2014[9] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) nr 575/2013[10]. Need muudatused olid vajalikud, et rakendada liidus rahvusvaheline globaalsete süsteemselt oluliste pankade kogu kahjumikatmisvõime (TLAC) tingimus (edaspidi „TLACi standard“)[11] ning tõhustada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) kohaldamist kõigi pankade suhtes. Läbivaadatud liidu pankade kriisilahenduse raamistik peaks paremini tagama, et kui pangad ei ole enam finantsiliselt elujõulised ja nende suhtes algatatakse seetõttu kriisilahendusmenetlus, toimub kõnealuste pankade kahjumi katmine ja rekapitaliseerimine erasektori vahendite abil.

(2) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12a on sätestatud, et globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupid, kes kohaldavad kriisilahendusstrateegiat, mille kohaselt võib kriisilahendusmenetluse algatada rohkem kui ühe gruppi kuuluva üksuse suhtes (MPE kriisilahendusstrateegia), peavad arvutama oma omavahendite ja kõlblike kohustuste riskipõhise nõude teoreetilise eelduse alusel, et kriisilahendusmenetlust kohaldatakse ainult ühe gruppi kuuluva üksuse suhtes, kusjuures kõnealuse grupi mis tahes tütarettevõtjate kahjum ja rekapitaliseerimisvajadused kantakse üle kriisilahendussubjektile (SPE kriisilahendusstrateegia). Sarnane nõue on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõikes 4 seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste lisanõudega, mille kriisilahendusasutused võivad kõnealuse artikli lõike 3 kohaselt kehtestada. Kooskõlas TLACi standardiga tuleks arvutamisel võtta arvesse kõiki globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluvaid kolmanda riigi üksusi, kes oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad asuksid liidus.

(3) Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45h lõike 2 kolmandale lõigule ja TLACi standardile ei tohi MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupi omavahendite ja kõlblike kohustuste tegelike nõuete summa olla väiksem kui selle grupi teoreetiline nõue SPE kriisilahendusstrateegia alusel. Määrus (EL) nr 575/2013, nimelt selle artikkel 12a ja artikli 92a lõige 3, tuleks viia kooskõlla direktiivi 2014/59/EL vastavate sätetega ja tagada, et kriisilahendusasutused tegutsevad alati kooskõlas kõnealuse direktiiviga ning võtavad arvesse nii määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid kui ka mis tahes täiendavaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on kindlaks määratud vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d. See ei tohiks takistada kriisilahendusasutusi tegemast järeldust, et mis tahes kohandus, mille eesmärk on MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupi omavahendite ja kõlblike kohustuste tegelike nõuete summa ja kõnealuse grupi SPE kriisilahendusstrateegia kohase teoreetilise nõude vahelist erinevust võimalikult palju vähendada või see kaotada, kui esimene on suurem kui viimane, oleks sobimatu või vastuolus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga. Et tagada kooskõla määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45h lõike 2 vahel, tuleks kõnealuse direktiivi artikli 45h lõikes 2 osutatud arvutuses võtta arvesse ka kõiki globaalsesse süsteemselt olulisesse ettevõtjasse kuuluvaid kolmanda riigi üksusi, kes oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad asuksid liidus.

(4) Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92b on sätestatud, et ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate puhul, kes ei ole kriisilahendussubjektid, võib omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet muu hulgas täita kõlblike kohustuste instrumentidega. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punktides c, k, l ja m sätestatud kõlblike kohustuste instrumentide kõlblikkuskriteeriumid eeldavad siiski, et emiteeriv üksus on kriisilahendussubjekt. Tuleks tagada, et need olulised tütarettevõtjad saavad emiteerida võlainstrumente, mis vastavad kõigile kõlblikkuskriteeriumidele, nagu algselt kavandatud.

(5) Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 4 esimese lõigu kohaselt võivad kriisilahendusasutused lubada MPE kriisilahendusstrateegiat kohaldaval globaalsel süsteemselt olulisel ettevõtjal arvata maha teatavad osalused oma selliste tütarettevõtjate omavahendites ja kõlblike kohustuste instrumentides, mis ei kuulu samasse kriisilahendusalusesse gruppi, arvates maha kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema korrigeeritud summa. Kõnealuse määruse artikli 72e lõike 4 teise lõiguga on ette nähtud, et sellistel juhtudel arvatakse korrigeeritud summa ja algse summa vahe maha asjaomaste tütarettevõtjate kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimest. Kooskõlas TLACi standardiga peaks kõnealune lähenemisviis võtma arvesse nii asjaomase tütarettevõtja riskipõhiseid kui ka riskil mittepõhinevaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid. Lisaks tuleks seda lähenemisviisi kohaldada kõigi kõnealusesse globaalsesse süsteemselt olulisesse ettevõtjasse kuuluvate kolmanda riigi tütarettevõtjate suhtes, tingimusel et nende tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse ▌kriisilahenduskorda, mis on asjaomase ELi kriisilahendusasutuse arvates õiguslikult jõustatav ja millega rakendatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid, konkreetsemalt finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemente“ ja selle TLACi standardit.

(6) Selleks et rakendada sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudset märkimist kriisilahendusalustes gruppides ja tagada selle meetodi kooskõla usaldatavusnõuetega, anti Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) direktiivi 2014/59/EL (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/879) artikli 45f lõike 6 alusel volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kõlblike instrumentide kaudse märkimise metoodikat. Kuid nagu EBA rõhutas oma 25. jaanuari 2021. aasta kirjas komisjonile, oli direktiivis 2014/59/EL sätestatud delegeerimisnõuete ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldatavusnõuete vahel mitu vastuolu, mis ei võimaldanud kohaldada usaldatavusnõuetekohast käsitlust, mida oli vaja, et volitust saaks täita algselt kavandatud viisil. Täpsemalt märkis EBA, et määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei ole lubatud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke instrumente maha arvata ega kohaldada asjakohast riskikaalu kõigil direktiiviga 2014/59/EL hõlmatud juhtudel. Sarnased probleemid tuvastati ka määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud finantsvõimenduse määra nõude vallas. Neid õiguslikke piiranguid arvesse võttes tuleks EBA välja töötatud metoodika lisada otse määrusesse (EL) nr 575/2013. Seega tuleks direktiivi 2014/59/EL (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/879) artikli 45f lõikes 6 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamise volitused välja jätta.

(7) Olukorras, kus kriisilahendussubjektid märgivad sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke instrumente kaudselt vastavalt läbivaadatud liidu pankade kriisilahenduse raamistikule, tuleks vahendusüksustelt nõuda, et nad arvaksid sisemise MRELi täitmiseks kõlblikest vahenditest maha ▌täieliku osaluse, mis vastab direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 2 sätestatud tingimustele ja mille on emiteerinud üksused, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid ja kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuni summani, mis on samaväärne selliste üksuste sisemise MRELi nõuetega. See tagab grupisiseste kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimismehhanismide nõuetekohase toimimise ning väldib tütarettevõtja sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite topeltarvestust vahepealse emaettevõtja sisemise MRELi täitmisel. Tagamaks, et mahaarvamiskord jääb proportsionaalseks, peaksid vahepealsed emaettevõtjad saama valida selliste instrumentide kombinatsiooni (omavahendid või kõlblikud kohustused), millega nad rahastavad sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite omandamist. See võimaldaks vahepealsetel emaettevõtjatel täielikult vältida omavahenditega seotud mahaarvamisi, juhul kui nad on emiteerinud piisavalt kõlblikke kohustusi. Mahaarvamisi tuleks seetõttu kõigepealt kohaldada vahepealsete emaettevõtjate kõlblike kohustuste kirjete suhtes. Kui vaheüksuselt nõutakse direktiivi 2014/59/EL kohaselt sisemise MRELi täitmist individuaalselt, tuleks mahaarvamisi kohaldada kõnealuse direktiivi artikli 45f lõike 2 tingimustele vastavate kõlblike kohustuste suhtes. Kui mahaarvatav summa ületab vahepealsete emaettevõtjate kõlblike kohustuste kirjete summat, tuleks ülejäänud summa maha arvata nende esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest, alustades teise taseme omavahendite kirjetest, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile e. Sellisel juhul on vaja, et ülejäänud summale vastavaid mahaarvamisi kohaldatakse ka omavahendite arvutamisel määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL1a sätestatud nõuete kohaldamisel. Vastasel juhul võivad sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite omandamise rahastamise eesmärgil kõlblike kohustuste instrumentide asemel omavahenditesse kuuluvaid instrumente emiteerinud vaheüksuste maksevõime suhtarvud olla ülehinnatud. Sellega, et sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite osaluste käsitlemine hoitakse usaldatavusnõuete ja kriisilahenduse eesmärgil ühtlustatuna, välditakse ühtlasi tarbetut keerukuse suurenemist, kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid usaldatavusnõuete ja kriisilahenduse eesmärgil jätkata ühe koguriskipositsiooni ja koguriskipositsiooni näitaja arvutamist, sellekohast aruandlust ja avalikustamist. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõiget 2 vastavalt muuta. Selleks et veelgi suurendada mahaarvamiskorra proportsionaalsust, ei tohiks see kord olla kohaldatav erandjuhtudel, siis kui sisemist MRELi kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 1 kolmanda lõigu ja artikli 45f lõike 4 kohaselt vaid konsolideeritud alusel konsolideerimise alla kuuluvate üksuste poolt emiteeritud sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite osaluste puhul. Sama erandit tuleks kohaldada juhul, kui määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92b sätestatud ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtivat nõuet täidetakse konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 11 lõikele 3a.

(8) Sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudne märkimine peaks tagama selle, et kui tütarettevõtja on jõudnud olukorda, kus ta ei ole enam elujõuline, kantakse kahjum tegelikult üle kriisilahendussubjektile ja asjaomane tütarettevõtja rekapitaliseeritakse kriisilahendussubjekti poolt. Seda kahjumit ei peaks katma vahepealne emaettevõtja, vaid temast peaks saama lihtsalt vahend kahjumi ülekandmiseks kriisilahendussubjektile. Sellest tulenevalt ja tagamaks, et kaudse märkimise tulemus on samaväärne täieliku otsese märkimise tulemusega, nagu on ette nähtud direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 6 sätestatud volitusega, tuleks mahaarvatud riskipositsioonidele määrata koguriskipositsiooni arvutamisel riskikaal 0 % ja need tuleks koguriskipositsiooni näitaja arvutamisel välja jätta. Selline käsitlus, mille kohaselt riskikaalusid ei kohaldata ja need riskipositsioonid jäetakse koguriskipositsiooni näitajast välja, peaks rangelt piirduma riskipositsioonidega, mis arvatakse maha vastavalt artikli 72e lõike 5 esimesele lõigule, et rakendada sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise meetodit.

(8a) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet ning ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtivat nõuet käsitleva ühtlustatud teabe avalikustamise vorme, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/7631a, tuleks muuta, et kajastada sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide suhtes kohaldatavat uut mahaarvamise korda. Avalikustamise vorme tuleks muuta ka nii, et need sisaldaksid koguriskipositsiooni ja koguriskipositsiooni näitajat, mis vaheüksustel oleks, kui nad uue mahaarvamise korra kohaselt maha arvatud riskipositsioone välja ei jätaks.

(9) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt täielikult ühtlustada vahepealsete emaettevõtjate poolt nende tütarettevõtjate sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite hoidmise usaldatavusnõuetekohast käsitlust ning vaadata sihipäraselt läbi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja ELi-väliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate puhul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(9a) Selleks et nõuetekohaselt hinnata sisemise MRELi täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise võimalikke soovimatuid tagajärgi, sealhulgas uut mahaarvamise korda, ning tagada eri liiki pangagrupistruktuuride proportsionaalne kohtlemine, muu hulgas selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle valdusettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel tegutseb käitusettevõtja, ning üksuste puhul, kelle kriisilahenduse kava näeb maksejõuetuse korral ette likvideerimise tavalise maksejõuetusmenetluse kohaselt, ning võrdsed tingimused eri liiki pangagrupistruktuuridele, eelkõige gruppidele, mida juhivad valdusühingud, keda uued eeskirjad võivad eriti mõjutada, peaks komisjon vaatama võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2022 läbi sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke vahendite kaudse märkimise rakendamise eri liiki pangagrupistruktuuride poolt.

(10) Tagamaks, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on piisavalt aega sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise erikäsitluse, sealhulgas uue mahaarvamiskorra rakendamiseks, ning et turud suudaksid vajaduse korral toime tulla sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite lisaemissioonidega, tuleks kõnealust käsitlust käsitlevaid sätteid hakata kohaldama 1. jaanuaril 2014 kooskõlas MRELi lõplike nõuete täitmise tähtajaga.

(11) Seepärast tuleks määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse punkt 130a:

„130a) „asjaomane kolmanda riigi asutus“ – kolmanda riigi asutus, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 90;“;

2) artikkel 12a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12a
Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksused, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad asuksid liidus, arvutab kõnealuse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa järgmiste üksuste jaoks:

a) iga kriisilahendussubjekt või kolmanda riigi üksus, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta asuks liidus;

 

b) ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.

 

Punktis b osutatud arvutus tehakse üksnes ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel▌.

Kriisilahendusasutused tegutsevad kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõikega 4 ja artikli 45h lõikega 2.“;

3) artikli 49 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata artikli 72e lõikes 5 sätestatud mahaarvamiste suhtes.“;

4) artikli 72b lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 92b kohaldamisel käsitatakse käesoleva lõike punktides c, k, l ja m esitatud viiteid kriisilahendussubjektile ka viidetena krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on ELi-välise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluline tütarettevõtja.“;

5) artiklit 72e muudetakse järgmiselt:

a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse või asjaomase kolmanda riigi asutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

mi = max{0; OPi + LPi – max{0; β · [Oi + Li – max{ri · aRWAi; wi ·aLREi}]}}

kus:

i = tütarettevõtja indeks;

OPi = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

LPi = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste instrumentide summa;

β = tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtja hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide protsent, mis arvutatakse järgmiselt:

Oi = tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

Li = tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

ri = tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile a või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul vastavalt õiguslikult jõustatavale riiklikele eeskirjadele, millega rakendatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahenditena või kõlblike kohustustena vastavalt rahvusvahelistele standarditele, eelkõige finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielementidele“ ja selle TLACi standardile;

aRWAi = globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon, mis on arvutatud artikli 92 lõike 3 kohaselt, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 12a sätestatud kohandusi, või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul kohaldatava riiklike eeskirjade kohaselt;

wi = tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile b ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile b või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul vastavalt õiguslikult jõustatavatele riiklike eeskirjadele, millega rakendatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena;

aLREi = globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt käesoleva määruse artikli 429 lõikele 4, või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul vastavalt kohaldatavatele riiklikele eeskirjadele.

Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.“;

aa) artiklisse 72e lisatakse järgmine lõige:

„4a) Erandina lõikest 4 ja kuni 31. detsembrini 2024 võib emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomaste tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste või asjaomaste kolmandate riikide ametiasutuste arvamuse nõuetekohast arvesse võtmist lubada korrigeeritud summa mi arvutamisel kasutada järgmist ri ja wi määratlust:

ri =  kogu riskipõhine kapitalinõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui need nõuded on täidetud instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahenditena;

wi =  tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kohaldatav kogu mitteriskipõhine kapitalinõue, kui see nõue on täidetud instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahenditena.

Kriisilahendusasutus võib esimeses lõigus osutatud loa anda, kui tütarettevõtja asub kolmandas riigis, kus kohaldatavat kohalikku kriisilahenduskorda veel ei ole, ja kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) puuduvad üldkohaldatavad praegused või lähiajal ette näha olevad olulised praktilised või õiguslikud takistused vara kiireks ülekandmiseks tütarettevõtjalt emaettevõtjale;

b) tütarettevõtja asjaomane kolmanda riigi asutus on esitanud emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutusele arvamuse, mille kohaselt võib tütarettevõtjalt emaettevõtjale üle kanda vara, mille väärtus on võrdne summaga, mille tütarettevõtja peab artikli 72e lõike 4 teise lõigu kohaselt maha arvama.“;

 

b) lisatakse järgmine lõige:

„5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ▌arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha oma osaluse omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

 

a) omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente hoiab krediidiasutus või investeerimisühing või üksus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, kuid kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja või sellise kolmanda riigi üksuse tütarettevõtja, kes oleks kriisilahendussubjekt, kui ta asuks liidus;

 

b) krediidiasutus või investeerimisühing või punktis a osutatud üksus peab täitma käesoleva määruse artiklis 92b või direktiivi 2014/59/EL artiklis 45f sätestatud nõudeid;

 

c) punktis a osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse hoitavad omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid on emiteerinud käesoleva määruse artikli 92b lõikes 1 või direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 1 osutatud krediidiasutus või investeerimisühing või üksus, kes ise ei ole kriisilahendussubjekt ja kes kuulub samasse kriisilahendusalusesse gruppi kui punktis a osutatud krediidiasutus või investeerimisühing või üksus.

 

Esimeses lõigus sätestatud mahaarvamine piirdub esimese lõigu punktis a osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide summaga, mille on emiteerinud käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud krediidiasutus või investeerimisühing või üksus direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 2 punktides a ja b sätestatud nõuete täitmiseks.

 

Teises lõigus osutatud piirmäära arvutamisel arvestatakse esimesena esimese lõigu punktis c osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse poolt asjaomasele kriisilahendussubjektile emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide otseemissioone ning vähendatakse esimese lõigu kohaselt mahaarvamisele kuuluvat summat juba otse emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide summa võrra.

Erandina esimesest lõigust ei arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides, kui punktis a osutatud krediidiasutus või investeerimisühing või üksus peab täitma punktis b osutatud nõuet konsolideeritud alusel ning punktis c osutatud krediidiasutus või investeerimisühing või üksus on kaasatud punktis a osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse konsolideerimisse vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse viidet kõlblike kohustuste kirjetele ▌viitena järgmisele:

 

a) kõlblike kohustuste kirjed, mida võetakse arvesse artiklis 92b sätestatud nõude täitmiseks;

 

b) kõlblikud kohustused, mis vastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punkti a tingimustele.

 

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse viidet omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele viitena järgmisele:

a) omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis vastavad artikli 92b lõigete 2 ja 3 tingimustele;

b) omavahendid ja kohustused, mis vastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 tingimustele.“;

6) artikli 92a lõige 3 jäetakse välja;

7) artikli 113 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kohaldatakse vastavalt 2. jao sätetele riskikaalusid kõigi riskipositsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui riskipositsioonid on omavahenditest või kõlblikest kohustustest maha arvatud ja nende suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust. Riskikaalude kohaldamisel võetakse aluseks riskipositsiooni klass, millesse riskipositsioon on määratud, ja 2. jaos sätestatud ulatuses riskipositsiooni krediidikvaliteet. Krediidikvaliteedi võib kindlaks määrata krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel või 3. jao kohaselt ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel.“;

8) artikli 151 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 147 lõike 2 punktides a–e ja punktis g osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski puhul arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt 2. alajaole, välja arvatud juhul, kui riskipositsioonid on maha arvatud omavahenditest või kõlblikest kohustustest ja nende suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust.“;

9) artikli 429a lõikesse 1 lisatakse punkt q:

„q) riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust.“

 

Artikkel 2
Direktiivi 2014/59/EL muutmine

Direktiivi 2014/59/EL muudetakse järgmiselt.

 

1) Artikli 45d lõige 4 asendatakse järgmisega:

 

„4.  Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus on kriisilahendussubjekt või kolmanda riigi üksus, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta asuks liidus, arvutavad asjaomased kriisilahendusasutused lõikes 3 osutatud summa artikli 45h lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  iga kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi üksuse puhul, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta asuks liidus;

 

b)  liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.“;

 

2) artikli 45f lõige 6 jäetakse välja;

 

3) artikli 45h lõige 2 asendatakse järgmisega:

 

„2.  Kui rohkem kui üks samasse globaalsesse süsteemselt olulisse ettevõtjasse kuuluv globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus on kriisilahendussubjekt või kolmanda riigi üksus, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta asuks liidus, arutavad lõikes 1 osutatud kriisilahendusasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e kohaldamist ja kohandamist ning lepivad vajaduse korral kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga selles kokku, et artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis a osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide või kolmanda riigi üksuste puhul ning artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis b osutatud summade summa vahelist erinevust võimalikult palju vähendada või see kaotada.

 

Sellist kohandust võib kohaldada järgmistel tingimusel:

 

a) kohandust võib kohaldada seoses koguriskipositsiooni arvutamise erinevustega asjaomaste liikmesriikide või kolmandate riikide vahel, kohandades nõude suurust;

 

b) kohandust ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevad erinevused.

 

Käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis a osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul või kolmanda riigi üksuste puhul, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad asuksid liidus, ei tohi olla väiksem kui käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis b osutatud summade summa.“;

 

 

4) artiklisse 129 lisatakse järgmine lõik:

 

„Komisjon vaatab 31. detsembriks 2022 läbi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise rakendamise eri liiki pangagrupistruktuuride poolt, muu hulgas juhul, kui krediidiasutustel ja investeerimisühingutel tegutseb valdusühingu ja selle tütarettevõtjate vahel käitusettevõtja, ning vaatab läbi nende üksuste käsitlemise, kelle kriisilahenduskavas on ette nähtud, et need likvideeritakse tavalise maksejõuetusmenetluse alusel vastavalt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet reguleerivatele eeskirjadele. Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kui see on asjakohane, esitatakse aruandega koos seadusandlik ettepanek.“

 

Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev – jõustumise kuupäev].

Artikli 1 punkti 3, punkti 5 alapunkti b, punkte 7, 8 ja 9 ning artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president  eesistuja


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL muutmine seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate gruppide usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kes kohaldavad mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise metoodikat

Viited

COM(2021)0665 – C9-0398/2021 – 2021/0343(COD)

EP-le esitamise kuupäev

28.10.2021

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ECON

22.11.2021

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Jonás Fernández

25.10.2021

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.1.2022

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

2.2.2022

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

2

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Gerolf Annemans, Gunnar Beck, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Carlo Calenda, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Raffaele Fitto, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Michiel Hoogeveen, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, France Jamet, Othmar Karas, Billy Kelleher, Georgios Kyrtsos, Ioannis Lagos, Aurore Lalucq, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Dragoş Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Dorien Rookmaker, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Damien Carême, Ville Niinistö, Linea Søgaard-Lidell

Esitamise kuupäev

4.2.2022

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

45

+

ECR

Raffaele Fitto, Michiel Hoogeveen, Dorien Rookmaker, Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle

ID

Valentino Grant, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

NI

Enikő Győri

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

Renew

Gilles Boyer, Carlo Calenda, Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Caroline Nagtegaal, Dragoş Pîslaru, Linea Søgaard-Lidell, Stéphanie Yon-Courtin

S&D

Marek Belka, Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Aurore Lalucq, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli

 

2

-

NI

Lefteris Nikolaou-Alavanos

The Left

José Gusmão

 

11

0

ID

Gerolf Annemans, Gunnar Beck, France Jamet

NI

Ioannis Lagos

Verts/ALE

Rasmus Andresen, Damien Carême, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Ville Niinistö, Piernicola Pedicini, Ernest Urtasun

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 18. veebruar 2022
Õigusteave - Privaatsuspoliitika