RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis lisatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi kuni 2030. aastani
16.3.2022 - (COM(2021)0571 – C9‑0325/2021 – 2021/0202(COD)) - ***I
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Cyrus Engerer
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis lisatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi kuni 2030. aastani
(COM(2021)0571 – C9‑0325/2021 – 2021/0202(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0571),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0325/2021),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2021. aasta arvamust[1],
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9‑0045/2022),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. |
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid Pariisi kokkuleppe osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramine 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud ohtusid ja mõjusid, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aasta eesmärke, et kõrvaldada püüdluste puudujääk, kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) järeldustega. Seda tuleks teha õiglaselt ja austades ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtet riigiti erineva olukorra valguses. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS), sealhulgas selle turustabiilsusreservi läbivaatamine on ainulaadne võimalus aidata tõhustada ELi kliimameetmeid enne Egiptuses toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärku (COP27). |
__________________ |
__________________ |
3 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4). |
3 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4). |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1a) Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi poole püüdlemise jätkamine on pärast IPCC 7. augusti 2021. aasta aruandes „Climate Change 2021: The Physical Science base“ (Kliimamuutused 2021: reaalteaduslik alus) tehtud järeldusi muutunud veelgi hädavajalikumaks. IPCC järelduste kohaselt jõuab ülemaailmne temperatuuri tõus 1,5 °C piirini või ületab selle kiiremini, kui varem arvati, nimelt järgmise 20 aasta jooksul. Samuti leiti, et kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei vähendata kohe ja ambitsioonikalt, ei ole enam võimalik piirata globaalset soojenemist ligi 1,5 °C-ni või isegi 2 °C-ni. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1b) Euroopa Parlament nõudis 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta1a tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata ambitsioonikaid meetmeid, et piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni ja vältida elurikkuse ulatuslikku kadumist, sealhulgas tegeledes vasturääkivustega liidu praeguses kliima- ja keskkonnaalast hädaolukorda käsitlevas poliitikas ning tagades, et kõik asjakohased tulevased seadusandlikud ja eelarve-ettepanekud on kõigiti kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C ega kiirenda elurikkuse kadumist. |
|
__________________ |
|
1a ELT C 232, 16.6.2021, lk 28. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 c (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1c) Vajadust kiireloomuliste meetmete järele suurendab veelgi äärmuslike ilmastikutingimuste sageduse ja intensiivsuse suurenemine, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest. ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti andmetel on maailmas registreeritud katastroofide arv ja ülemaailmse majandusliku kahju ulatus viimase 20 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, suur osa sellest suurenemisest on tingitud kliimaga seotud katastroofide arvu märkimisväärsest kasvust. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 d (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1d) Seepärast peaks liit selle pakilisusega tegelema, suurendades jõupingutusi ja asudes kliimamuutuste vastases võitluses rahvusvaheliseks liidriks, võttes samal ajal arvesse õigluse ning ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtteid, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõikes 2. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 20194. |
(2) Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on seetõttu kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 20194. |
__________________ |
__________________ |
4 COM(2019)640 final. |
4 COM(2019)640 final. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega, kus majanduskasv on eraldatud ressursikasutusest. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Samal ajal mõjutab see üleminek erinevalt naisi ja mehi ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed ja rassilises või etnilises vähemuses olevad inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning et kedagi ei jäetaks kõrvale. |
(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud lähtepunkt liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks ja pärast seda negatiivsete heitkoguste eesmärgi saavutamiseks, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11191a artikli 2 lõikes 1. Selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega, jätmata kedagi kõrvale õiglase ülemineku protsessis, milles käsitletakse ka energiaostuvõimetust. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. See üleminek mõjutab eri sektorite töötajaid ja sugusid erinevalt ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed, rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed ning väikese ja väiksema keskmise sissetulekuga üksikisikud ja leibkonnad. Samuti tekitab see suuremaid probleeme teatavatele piirkondadele, eriti struktuurselt ebasoodsas olukorras olevatele ja perifeersetele piirkondadele ning saartele. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav. |
|
_______________ |
|
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Arvestades et COVID-19 pandeemial on olnud väga tõsised tagajärjed liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule, on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus üksnes kasvanud. See näitab, et tuleb parandada meie ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtta varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks. Euroopa kodanikud väljendavad jätkuvalt kindlat arvamust, et see kehtib eelkõige kliimamuutuste kohta5. |
(4) Arvestades et COVID-19 pandeemial on olnud väga tõsised tagajärjed liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule, on hästi rakendatud Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus üksnes kasvanud. See näitab, et tuleb parandada meie ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtta varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks õiglaselt ja nii, et mitte kedagi, sealhulgas energiaostuvõimetuse ohus olevaid inimesi, ei jäeta kõrvale. Euroopa kodanikud väljendavad jätkuvalt kindlat arvamust, et see kehtib eelkõige kliimamuutuste kohta5. |
__________________ |
__________________ |
5 Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta, 2021 (https://ec.europa.eu/clima/citizens/support_et). |
5 Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta, 2021 (https://ec.europa.eu/clima/citizens/support_et). |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(4a) Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) juhtis oma 29. oktoobri 2020. aasta aruandes „Biodiversity and Pandemics“ (Elurikkus ja pandeemia) tähelepanu sellele, et pandeemiate algpõhjused on samad ülemaailmsed keskkonnamuutused, mis põhjustavad elurikkuse kadumist ja kliimamuutusi. Seetõttu tuleks kliimamuutusi leevendada, et säilitada ja parandada meie elurikkuse seisukorda ning sellega omakorda kaitsta inimeste tervist. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 on liit sätestanud õigusakti kujul eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %. |
(6) Määruses (EL) 2021/1119 on liit sätestanud õigusaktis eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja eesmärgi saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %. See peaks toimuma õiglase üleminekuna, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale. |
__________________ |
|
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). |
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(7) Nimetatud eesmärgi saavutamisse peavad oma panuse andma kõik majandussektorid. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ8 loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) eesmärki kohandada nii, et see oleks kooskõlas kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite 2030. aastaks vähendamise kohustusega. |
(7) Nimetatud eesmärgi saavutamisse peavad oma panuse andma kõik majandussektorid. Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ8 loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) eesmärki kohandada nii, et see oleks kooskõlas kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite 2030. aastaks vähendamise kohustusega, liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mis tuleb saavutada hiljemalt 2050. aastaks, ja pärast seda negatiivsete heitkoguste saavutamise eesmärgiga, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1. |
__________________ |
__________________ |
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). |
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32). |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) Selleks et vähendada struktuurset tasakaalustamatust LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel turul, loodi 2018. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18149 turustabiilsusreserv (edaspidi „reserv“), mis on toiminud alates 2019. aastast. |
(8) Selleks et vähendada turul struktuurset tasakaalustamatust LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel, mis nõrgendas ELi HKSi madalamate CO2 hindadega, takistades sellega ELi HKSi pakkumast tugevaid stiimuleid heitkoguste vähendamiseks, loodi 2018. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18149 turustabiilsusreserv (edaspidi „reserv“), mis on toiminud alates 2019. aastast. Reservi loomine aitas vähendada ringluses olevate LHÜde ülejääki 2019. aastal 29 % võrreldes 2013. aasta rekordtasemega. Kuid CO2-turu 2021. aasta aruande kohaselt suurenes ringluses olevate LHÜde koguarv 2020. aastal uuesti 1 579 miljardi LHÜni võrreldes 1 385 miljardi LHÜga 2019. aastal. See üldise ülejäägi järsk suurenemine oli seotud COVID-19 kriisist tingitud väiksema nõudlusega. Komisjoni hinnangul kulub 2020. aasta täiendava ülejäägi absorbeerimiseks kuni neli aastat, mis omakorda lükkab edasi pakilise vajaduse absorbeerida varasem ülejääk ja muuta ELi HKS eesmärgipäraseks. Seepärast ja ilma et see piiraks reservi edasist muutmist 2022. aastal toimuva direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldise läbivaatamise raames, peaks komisjon pidevalt jälgima reservi toimimist ja tagama, et reserv on tulevaste ettenägematute väliste vapustuste korral eesmärgipärane. |
__________________ |
__________________ |
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1–5). |
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1–5). |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8a) Tugev ja tulevikku suunatud reserv on oluline selleks, et tagada ELi HKSi terviklikkus ja tõhus juhtimine, et see aitaks poliitikavahendina kaasa liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele hiljemalt 2050. aastaks ja pärast seda negatiivsete heitkoguste eesmärgi saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1. ELi HKS ja järelikult reserv tuleks viia kooskõlla ka jõupingutustega piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega, tunnistades, et see vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud ohte ja mõjusid, võttes samal ajal arvesse õiglust ning ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtet riigiti erineva olukorra valguses, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 2. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) Kui ringluses olevate LHÜde arv ületab kehtestatud ülempiiri, arvatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusest maha LHÜde kogus, mis vastab kindlale protsendile kõnealustest LHÜdest, ja paigutatakse need reservi. Samas, kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb alla kehtestatud alampiiri, vabastatakse vastav arv LHÜsid reservist liikmesriikidele ja lisatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusele. |
(10) Praegu, kui ringluses olevate LHÜde arv ületab kehtestatud ülempiiri, arvatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusest maha LHÜde kogus, mis vastab kindlale protsendile kõnealustest LHÜdest, ja paigutatakse need reservi. Samas, kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb alla kehtestatud alampiiri, vabastatakse vastav arv LHÜsid reservist liikmesriikidele ja lisatakse enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusele. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 11
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/41010 muudeti otsust (EL) 2015/1814 – kuni 31. detsembrini 2023 kahekordistati igal aastal reservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks kasutatav protsendimäär 12 %-lt 24 %-le. |
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/41010 muudeti otsust (EL) 2015/1814 – kuni 31. detsembrini 2023 kahekordistati igal aastal reservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks kasutatav protsendimäär 12 %-lt 24 %-le, et kiiresti absorbeerida varasem ülejääk, et anda tugevam hinnasignaal kasvuhoonegaaside heite kulutõhusaks vähendamiseks. See otsus tehti seoses liidu varasema 2030. aasta kliimaeesmärgiga vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 40 %. |
__________________ |
__________________ |
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3). |
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3). |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 14
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Reservi läbivaatamise raames tehtud analüüs ja CO2-turuga seotud eeldatavad suundumused näitavad, et pärast 2023. aastat igal aastal reservi lisamise määr 12 % ringluses olevate LHÜde koguarvust ei ole piisav selleks, et vältida LHÜde ülejäägi märkimisväärset suurenemist ELi HKSis. Seetõttu peaks protsendimäär pärast 2023. aastat olema jätkuvalt 24 % ja reservi lisatavate LHÜde miinimumarv jätkuvalt 200 miljonit. |
(14) Reservi läbivaatamise raames tehtud analüüs ja CO2-turuga seotud eeldatavad suundumused näitavad, et pärast 2023. aastat igal aastal reservi lisamise määr 12 % ringluses olevate LHÜde koguarvust ei ole piisav selleks, et vältida LHÜde ülejäägi märkimisväärset suurenemist ELi HKSis. Kui igal aastal reservi lisatavate ringluses olevate LHÜde üldkoguse määr langeb pärast 2023. aastat tagasi 12 %-le, võib märkimisväärne ja kahjulik LHÜde ülejääk ELi HKSis häirida turu stabiilsust ja ELi HKSi nõuetekohast toimimist ning nii ohustada õiguslikult siduvate kliimaeesmärkide saavutamiseks vajaliku kasvuhoonegaaside heite vähendamise saavutamist, nagu on osutatud mõjuhinnangus, mille komisjon käesoleva otsuse kohta tegi. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(15) Kui pärast 2023. aastat on igal aastal reservi lisamise määr taas 12 % ringluses olevate LHÜde koguarvust, võib potentsiaalselt kahjulik LHÜde ülejääk ELi HKSis häirida turu stabiilsust. Lisaks tuleks 2023. aasta järgne 24 % määr kehtestada eraldi direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest, et tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega, et tagada turu prognoositavus. |
(15) Seepärast on oluline tagada, et pärast 2023. aastat ei langeks määr tagasi alla 24 % ja et reservi lisatavate LHÜde miinimumarv ei langeks alla 200 miljoni. See peaks toimuma eraldi direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest, et tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega, et tagada selle õigeaegne jõustumine ja seeläbi turu prognoositavus, kõrvaldades riski, et määr langeb tagasi alla 24 %. Käesolevas otsuses 24 % määra säilitamine ei tohiks piirata reservi edasist muutmist, sealhulgas vajaduse korral reservi lisatavate LHÜde määra läbivaatamist 2022. aastal toimuva direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldise läbivaatamise raames. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15a) 2023. aasta järgne 24 % määr tuleks kehtestada direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest eraldi, et tugevdada ELi HKSi kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega, et tagada turu prognoositavus. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15b) Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt loodud turustabiilsusreservi praeguste parameetrite jätkamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
SELETUSKIRI
Kliimamuutused on ülemaailmne hädaolukord, mis mõjutab riike kõigis maailmajagudes majandushäirete, äärmuslike ilmastikutingimuste ja merevee taseme tõusu kaudu. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) 2021. aasta augustis avaldatud aruande[2] kohaselt oleme praegu tunnistajaks kliimamuutustele, mille sarnaseid ei ole aset leidnud tuhandete, kui mitte sadade tuhandete aastate jooksul. Kliimamuutused mõjutavad juba praegu miljonite inimeste elu kogu maailmas ja ohustavad meid kõiki.
Selle nähtuse laastava mõju leevendamiseks on vaja ülemaailmseid jõupingutusi. Püüdlus piirata kliimamuutuste mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste ambitsioonika vähendamise kaudu, tagades samal ajal õiglase ülemineku ja säilitades meie majanduse konkurentsivõime on meie aja suurim poliitiline projekt. See saab olla edukas ainult juhul, kui seda toetavad rahvusvahelised jõupingutused.
Euroopa Liit on kliimamuutuste vastases võitluses maailmas juhtpositsioonil. EL on suurendanud oma jõupingutusi ja varustanud end vajalike vahenditega, mis kajastavad üleilmsete probleemide lahendamiseks vajalikke ambitsioone. Euroopa rohelise kokkuleppe teatise vastuvõtmisega on EL rajanud tee rohelisele majandusele ülemineku suunas, mis põhineb ressursitõhusal ja konkurentsivõimelisel majandusel ja millega tagatakse, et kedagi ei jäeta kõrvale. Kogu maailmale on saadetud selge signaal, et on võetud kohustus muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.
Euroopa rohelise kokkuleppega ette nähtud muutused on lahutamatult seotud ka COVID-19 pandeemiast taastumisega. Pandeemia on sundinud kogu maailma oma prioriteete ümber mõtlema ning näidanud veelgi selgemalt, et inimeste tervis ning keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse tervis on omavahel lahutamatult seotud ja teineteisest sõltuvad. See on toonud kaasa uue pühendumise meie keskkonna säilitamisele ja vajadusele taastada meie majandus nii, et meie tuleviku suund oleks teistsugune ja kestlikum, meie planeedi ja omakorda ka meie tervise huvides. See uus pühendumine väljendub taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu, mis on üks Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks kasutatavatest rahastamisvahenditest.
ELi kliimaseaduse vastuvõtmisega näitas Euroopa jätkuvalt üles tahet liikuda sõnadelt tegudele, kindlustades õiguslikult siduva kohustuse muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Samal ajal tuleb heitkoguseid vähendada 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Seda suuremat kliimaeesmärki tuleb nüüd praktikas ellu viia ning EL peab nüüd oma poliitika ja olemasolevad mehhanismid nende uute sihtide kajastamiseks läbi vaatama. EL peab tagama, et kõik majandussektorid annavad selle eesmärgi saavutamisse oma panuse, ning seetõttu on üks peamisi prioriteete ELi heitkogustega kauplemise süsteemi keskkonnaalase panuse suurendamine. See on tegelikult üks peamisi muudatusi, mida täpsustatakse paketis „Eesmärk 55“. Selles paketis vaadatakse läbi ELi 2030. aasta kliima- ja energiaraamistik, et viia see kliimaseaduses sätestatud uute kliimaeesmärkidega kooskõlla.
Püüdes vältida HKSi nõrgenemist, pidades silmas alates 2009. aastast kogunenud lubatud heitkoguse ühikute ülejääki, lõi Euroopa Komisjon 2018. aastal pikaajalise lahendusena turustabiilsusreservi, mis on toiminud alates 2019. aastast. Pärast selle reservi loomist 2018. aastal kohandas komisjon ajutiselt 2023. aastani LHÜde reservi paigutamise ja sealt vabastamise eeskirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410. Sellega kahekordistati reservi lisamise määra (ringluses olevate LHÜde koguarvust reservi paigutatav protsent) 12 %-lt 24 %-le ja reservi lisatavate LHÜde miinimumkogust 100 miljonilt 200 miljonile.
Nii reservi kasutuselevõtmine kui ka selle toimimise eeskirjade kohandamine olid olulised sammud selleks, et säilitada heitkogustega kauplemise süsteem, mis täidab oma eesmärki ja kohandub HKSiga hõlmatud majandussektorite dünaamiliste vajadustega, nagu COVID-19 pandeemia mõju nendele sektoritele. Nende lõppeesmärk oli tegeleda LHÜde ülejäägiga ja parandada HKSi vastupanuvõimet suurtele vapustustele. Need sihid on praegu veelgi asjakohasemad, arvestades vajadust saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid ja vältida olukorda, kus madalamad CO2 hinnad nõrgendavad HKSi ja vähendavad stiimuleid heitkoguste vähendamiseks.
Komisjoni ettepaneku eesmärk on säilitada reservi ajutised kohandused, mis võeti vastu direktiiviga 2018/410 kuni ELi HKSi IV etapi lõpuni 31. detsembrini 2030. Vajadus ajutise kohandamise pikendamise järele on selge. Kui pikendamisega ei suudeta õigeaegselt edasi liikuda, võib see viia lubatud heitkoguste ühikute ülejäägi kahjuliku suurenemiseni ning minna vastuollu rohelises kokkuleppes esitatud ja kliimaseaduses vastu võetud suuremate eesmärkidega.
Euroopa peab suunama oma kliimameetmed tulevikku, tugevdades olemasolevaid vahendeid ja muutes need välistele teguritele vastupidavamaks. Praegu ei ole õige aeg nõrgendada ELi HKSi meie kliimaga seotud ambitsioonide vähendamise kaudu. Komisjoni käesoleva ettepaneku raames esitatud ajutiste kohanduste pikendamine on seega vajalik ja kiireloomuline ning täielikult kooskõlas Euroopa ülemaailmse rolliga kliimamuutuste vastases võitluses.
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (4.3.2022)
Saaja: keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis lisatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi kuni 2030. aastani
(COM(2021)0571 – C9‑0325/21 – 2021/0202(COD))
Arvamuse koostaja: Claudia Gamon
LÜHISELGITUS
Kliimamuutused on nii meie kui ka tulevaste põlvkondade jaoks suurim ja kõige olulisem ülemaailmne probleem. Kliimamuutustega võitlemiseks on vaja tegelikke reforme, mis muudavad ühiskonna säästvamaks, pikaajalisemaks ja kliimasõbralikumaks. Majandust ja keskkonda tuleb vaadelda koos ja kliimaneutraalsuse saavutamise põhiteguritena.
Euroopa kliimamääruses, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe keskne element, seatakse siduv eesmärk vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 % ja saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.
ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on osutunud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel tulemuslikuks vahendiks, sillutades selgelt teed ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. Tagamaks, et HKS jääb mõjusaks, tugevaks ja vapustustele vastupidavaks vahendiks, lõi Euroopa Liit 2018. aastal otsuse 2015/1814 alusel turustabiilsusreservi, mis hakkas toimima 2019. aastal. Selles otsuses sõnastatakse selged reeglid LHÜde ülejäägiga tegelemiseks, käivitades mehhanismi LHÜde reservi lisamiseks ja vajaduse korral nende vabastamiseks. Selleks et vältida heitkogustega kauplemise süsteemi nõrgenemist madalate CO2 hindade tõttu, kahekordistati turustabiilsusreservi lisatavate LHÜde mahtu, kui Euroopa Parlament ja nõukogu vaatasid HKSi direktiiviga 2018/410 läbi: reservi lisatavat kogust suurendati 100 miljonilt LHÜ-lt 200 miljonile ja sinna lisatavat protsenti 12 %-lt 24 %-le ringluses olevate LHÜde koguarvust. Need meetmed kehtiksid kuni 2023. aastani.
Turustabiilsusreservi otsuse läbivaatamise raames tehtud mõjuhinnangus jõudis komisjon järeldusele, et LHÜde ülejäägi ja HKSi nõrgenemise vältimiseks on kõige soodsam lahendus praeguste meetmete jätkamine 2030. aastani (reservi lisamise määr 24 % ja reservi lisatav LHÜde miinimumkogus 200 miljonit). Lisaks tuleb märkida, et kui neid meetmeid ei võeta õigeaegselt vastu, võib see kaasa tuua LHÜde ülejäägi kahjuliku suurenemise ohu.
Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku säilitada kavandatud meetmed, et võimaldada stabiilsusreservi kiiret rakendamist ja tagada selle sujuv toimimine.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. |
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 2016. aasta novembris. Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) näitas oma 2018.–2021. aastal avaldatud eriaruannetes vajadust kiiresti vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites, et piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-le ja mitte riskida selle lävendi ületamisega. Ilma kohese ja ambitsioonika kasvuhoonegaaside heite vähendamiseta ei ole enam võimalik piirata globaalset soojenemist kooskõlas Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkidega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid selle Pariisi kokkuleppe osalised, et temperatuuri tõusu piiramine 1,5 °C-le võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste mõjusid ja sellega seotud riske, ning võtsid endale kohustuse suurendada oma eesmärke 2030. aastaks, et kõrvaldada eesmärgiline puudujääk. ELi HKSi, sealhulgas selle turustabiilsusreservi läbivaatamine on ainulaadne võimalus aidata tõhustada liidu kliimameetmeid enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärku Egiptuses. |
__________________ |
__________________ |
3 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4). |
3 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4). |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1a) Vajadust kiireloomuliste meetmete järele suurendab veelgi äärmuslike ilmastikutingimuste sageduse ja intensiivsuse suurenemine, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest. ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti andmetel on ülemaailmselt registreeritud katastroofide arv ja ülemaailmse majandusliku kahju ulatus viimase 20 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, suur osa sellest suurenemisest on tingitud kliimaga seotud katastroofide arvu märkimisväärsest kasvust. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1b) Seepärast peaks liit selle pakilise probleemiga tegelema, suurendades pingutusi ja võttes endale ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses rahvusvahelise liidri koha. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega, kus majanduskasv on eraldatud ressursikasutusest. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Samal ajal mõjutab see üleminek erinevalt naisi ja mehi ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed ja rassilises või etnilises vähemuses olevad inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning et kedagi ei jäetaks kõrvale. |
(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega, kus majanduskasv on eraldatud ressursikasutusest. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Samal ajal mõjutab see üleminek erinevalt eri sektorite töötajaid ning naisi ja mehi, ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed ja rassilises või etnilises vähemuses olevad inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning et kedagi ei jäetaks kõrvale. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(3a) Teadusuuringud ja innovatsioon aitavad suurel määral saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikaid eesmärke, et Euroopast saaks 2050. aastaks maailma esimene kliimaneutraalne majanduspiirkond ning kliima- ja keskkonnaprobleemid muutuksid võimalusteks. Kiiresti on vaja investeerida innovatsiooni, mille eesmärk on tuua turule tööstuslikud lahendused ja süsinikdioksiidiheitevabad tehnoloogiad, et vähendada Euroopa CO2-heidet ja toetada üleminekut kliimaneutraalsusele. Eelkõige peaks innovatsioonifond keskenduma ülimalt uuenduslikele tehnoloogiatele ja toetama ettevõtteid, eelkõige VKEsid, et luua kohalikke, inimväärseid ja tulevikukindlaid töökohti ning tugevdada Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni ülemaailmsel tasandil. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(8) Selleks et vähendada struktuurset tasakaalustamatust LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel turul, loodi 2018. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18149 turustabiilsusreserv (edaspidi „reserv“), mis on toiminud alates 2019. aastast. |
(8) Selleks et vähendada turul struktuurset tasakaalustamatust LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel, mis ähvardas nõrgendada ELi HKSi madalamate CO2 hindadega, mis vähendavad stiimuleid heitkoguste vähendamiseks, loodi 2018. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18149 turustabiilsusreserv (edaspidi „reserv“), mis on toiminud alates 2019. aastast. |
__________________ |
__________________ |
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1). |
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1). |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(8a) Selleks et viia heitkogustega kauplemine tõhusalt kooskõlla 2030. aasta kliimaeesmärkidega, tugevdada liidu HKSi vastupanuvõimet hinnašokkidele ning suurendada planeerimiskindlust CO2-heite vähendamise tehnoloogiate arendamiseks ja neisse investeerimiseks, tuleks turustabiilsusreservi sihtotstarbelisi sekkumisi hoolikalt uurida ja võimaluse korral vältida. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 11 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(11a) Selle protsendimäära kohandamine, mida kasutatakse otsustamiseks, kui palju LHÜsid igal aastal reservi paigutatakse, oli vajalik tagamaks, et ELi HKS täidaks jätkuvalt oma eesmärki ja peaks vastu välistele teguritele, mis võiksid takistada liidu võitlust kliimamuutustega. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 12 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(12a) Turustabiilsusreservi mis tahes läbivaatamise ja kohandamise eesmärk peaks olema vähendada regulatiivset keerukust ja turuspekulatsioone, tagades samal ajal ELi heitkogustega kauplemise süsteemi maksimaalse prognoositavuse ja sobivuse kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(15) Kui pärast 2023. aastat on igal aastal reservi lisamise määr taas 12 % ringluses olevate LHÜde koguarvust, võib potentsiaalselt kahjulik LHÜde ülejääk ELi HKSis häirida turu stabiilsust. Lisaks tuleks 2023. aasta järgne 24 % määr kehtestada eraldi direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest, et tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega, et tagada turu prognoositavus. |
(15) Kui pärast 2023. aastat on igal aastal reservi lisamise määr taas 12 % ringluses olevate LHÜde koguarvust, võib potentsiaalselt kahjulik LHÜde ülejääk ELi HKSis häirida turu stabiilsust. Lisaks tuleks 2023. aasta järgne 24 % määr kehtestada eraldi direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest, et tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kooskõlas liidu 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega, et tagada selle õigeaegne jõustumine ja seeläbi turu prognoositavus, kõrvaldades riski, et määr langeb tagasi alla 24 %. See ei piira reservi edasist muutmist, sealhulgas vajaduse korral reservi lisatavate LHÜde määra läbivaatamist, mis viiakse läbi osana direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse (EL) 2015/1814 üldisest läbivaatamisest 2022. aastal. |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15a) Komisjon peaks reservi toimimist pidevalt jälgima. Kui komisjon leiab, et ringluses olevate LHÜde koguarv on viimase kolme aastaga võrreldes suurenenud, peaks ta esitama seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et tagada reservi nõuetekohane toimimine, korrigeerides kiiresti ja pidevalt struktuurset tasakaalustamatust LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel turul. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 15 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15b) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt loodud turustabiilsusreservi praeguste parameetrite jätkamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine seoses lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis lisatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi kuni 2030. aastani |
|||
Viited |
COM(2021)0571 – C9-0325/2021 – 2021/0202(COD) |
|||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 13.9.2021 |
|
|
|
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 13.9.2021 |
|||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Claudia Gamon 7.10.2021 |
|||
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
26.1.2022 |
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
3.3.2022 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
52 13 5 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Matteo Adinolfi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Pina Picierno, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Jakop G. Dalunde, Francesca Donato, Adriana Maldonado López |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
52 |
+ |
NI |
Clara Ponsatí Obiols |
PPE |
François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss |
Renew |
Nicola Beer, Nicola Danti, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen |
S&D |
Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Nicolás González Casares, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Adriana Maldonado López, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Pina Picierno, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho |
Verts/ALE |
Michael Bloss, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Henrike Hahn, Ville Niinistö, Manuela Ripa, Marie Toussaint |
13 |
- |
ECR |
Zdzisław Krasnodębski, Robert Roos, Jessica Stegrud, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský |
ID |
Matteo Adinolfi, Paolo Borchia, Markus Buchheit, Thierry Mariani, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Isabella Tovaglieri |
NI |
Francesca Donato |
5 |
0 |
NI |
András Gyürk |
Renew |
Martina Dlabajová |
The Left |
Manuel Bompard, Marc Botenga, Marisa Matias |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine seoses lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis lisatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi kuni 2030. aastani |
|||
Viited |
COM(2021)0571 – C9-0325/2021 – 2021/0202(COD) |
|||
EP-le esitamise kuupäev |
15.7.2021 |
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 13.9.2021 |
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 13.9.2021 |
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Cyrus Engerer 16.9.2021 |
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
9.9.2021 |
13.1.2022 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
15.3.2022 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
65 20 1 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Mathilde Androuët, Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Hildegard Bentele, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Cyrus Engerer, Eleonora Evi, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Malte Gallée, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Athanasios Konstantinou, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Dan-Ştefan Motreanu, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Nicola Procaccini, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Maria Spyraki, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Emma Wiesner, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Maria Arena, Marlene Mortler, Susana Solís Pérez |
|||
Esitamise kuupäev |
16.3.2022 |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
65 |
+ |
NI |
Athanasios Konstantinou, Edina Tóth |
PPE |
Bartosz Arłukowicz, Traian Băsescu, Hildegard Bentele, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Esther de Lange, Peter Liese, Liudas Mažylis, Marlene Mortler, Dan-Ştefan Motreanu, Ljudmila Novak, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Christine Schneider, Maria Spyraki# |
Renew |
Pascal Canfin, Andreas Glück, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Susana Solís Pérez, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Emma Wiesner, Michal Wiezik |
S&D |
Nikos Androulakis, Maria Arena, Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Günther Sidl, Tiemo Wölken |
The Left |
Malin Björk, Anja Hazekamp, Petros Kokkalis, Silvia Modig, Mick Wallace |
Verts/ALE |
Margrete Auken, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Malte Gallée, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus |
20 |
- |
ECR |
Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Joanna Kopcińska, Nicola Procaccini, Rob Rooken, Alexandr Vondra, Anna Zalewska |
ID |
Mathilde Androuët, Simona Baldassarre, Aurélia Beigneux, Marco Dreosto, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Joëlle Mélin, Silvia Sardone |
PPE |
Fulvio Martusciello, Dolors Montserrat, Luisa Regimenti |
1 |
0 |
NI |
Ivan Vilibor Sinčić |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu