RAPORT konkurentsipoliitika 2021. aasta aruande kohta

25.3.2022 - (2021/2185(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Andreas Schwab


Menetlus : 2021/2185(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0064/2022
Esitatud tekstid :
A9-0064/2022
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

konkurentsipoliitika 2021. aasta aruande kohta

(2021/2185(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 101–109,

 võttes arvesse komisjoni asjakohaseid eeskirju, suuniseid, resolutsioone, avalikke konsultatsioone, teatisi ja dokumente, milles käsitletakse konkurentsi teemat,

 võttes arvesse komisjoni 7. juulil 2021. aastal avaldatud 2020. aasta konkurentsipoliitika aruannet (COM(2021)0373) ning selle täienduseks samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2021)0177),

 võttes arvesse oma 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni konkurentsipoliitika 2020. aasta aruande kohta[1],

 võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust ECON-VII/015 komisjoni 7. juulil 2021. aastal avaldatud 2020. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta (COM(2021)0373),

 võttes arvesse oma 9. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni konkurentsipoliitika 2019. aasta aruande kohta[2],

 võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2020. aasta, 3. aprilli 2020. aasta, 8. mai 2020. aasta, 29. juuni 2020. aasta, 13. oktoobri 2020. aasta, 28. jaanuari 2021. aasta ja 18. novembri 2021. aasta teatisi praeguse COVID-19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku kohta (C(2021)8442),

 võttes arvesse komisjoni 5. mai 2021. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta (COM(2011)0223),

 võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2021. aasta esimest aastaaruannet ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta[3],

 võttes arvesse õigusaktide paketti, mis sisaldab komisjoni 15. detsembri 2020. aasta ettepanekuid võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) (COM(2020)0825), ja määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt) (COM(2020)0842),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine[4],

 võttes arvesse 12. juuli 2021. aasta komisjoni talituste töödokumenti komisjoni 9. detsembri 1997. aasta asjaomase turu mõistet ühenduse konkurentsiõiguses käsitleva teatise hindamise kohta (SWD(2021)0199),

 võttes arvesse komisjoni konkurentsi peadirektoraadi tellitud ja 2021. aasta juunis avaldatud toetavat uuringut, mis on lisatud asjaomast turu mõistet ühenduse konkurentsiõiguses käsitlevale komisjoni teatise hindamisele[5],

 võttes arvesse konkurentsi peadirektoraadi tellitud ja 2019. aastal avaldatud erinõunike aruannet „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“[6],

 võttes arvesse komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi tellitud ja 2016. aastal avaldatud aruannet „Consumer vulnerability across key markets in the European Union“ („Tarbijate haavatavus peamistel turgudel Euroopa Liidus“)[7],

 võttes arvesse komisjoni 18. novembri 2021. aasta teatist konkurentsipoliitika kohta, mis toetab uute probleemide lahendamist (COM(2021)0713), ja selle lisa,

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist ja tegevuskava „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus)[8],

 võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2021. aasta teatist „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“[9],

 võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2021. aasta teatist „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“[10],

 võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatist „Suunised ELi konkurentsiõiguse kohaldamise kohta füüsilistest isikutest ettevõtjate töötingimusi käsitlevate kollektiivlepingute suhtes“ (C(2021)8838),

 võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102) ja 5. mai 2021. aasta teatist nimetatud strateegia ajakohastamise kohta (COM(2021)0350),

 võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1237, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks[11],

 võttes arvesse teatist komisjoni 21. detsembri 2021. aasta teatise „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ kavandi sisu heakskiitmise kohta (C(2021)9817),

 võttes arvesse oma 21. oktoobri 2021. aasta resolutsioon kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste kohta[12],

 võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 24/2020 „Komisjoni ELi ühinemiskontroll ja monopolidevastased menetlused: turujärelevalvet tuleb laiendada“,

 võttes arvesse komisjoni 26. märtsi 2021. aasta teatist „Suunised ühinemismääruse artiklis 22 sätestatud üleandmismehhanismi kohaldamise kohta teatavat liiki koondumisasjade suhtes“ (C(2021)1959),

 võttes arvesse komisjoni 9. juuli 2021. aasta teatist sisulise heakskiidu kohta komisjoni määruse eelnõule, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamist teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (C(2021)5026), ja selle lisa ning komisjoni 9. juuli 2021. aasta niisuguse teatise lisa, mis käsitleb komisjoni teatist „Suunised vertikaalsete piirangute kohta“ (C(2021)5038),

 võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2021. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (COM(2021)0564),

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust,

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0064/2022),

A. arvestades, et ELi konkurentsipoliitikal on oluline roll – eriti ebakindluse ja kaksikülemineku ajal – tõhusa konkurentsi tagamisel, et soodustada innovatsiooni, töökohtade loomist, majanduskasvu, konkurentsivõimet ja ettevõtlikkust, luua õiglased majandustingimused, eelkõige edendades innovatsiooni, mis aitab töötada välja uusi tehnoloogiaid, mis omakorda võivad aidata saavutada rohkemat, tekitades samas keskkonnale vähem kahju, ning edendada ressursside tõhusat jaotamist, pakkuda tarbijatele suuremat valikut ja õiglaseid hindu ning suurendada ühtse turu vastupanuvõimet;

B. arvestades, et liidu konkurentsipoliitika eesmärk on tagada konkurentsi kaitse siseturul; arvestades, et konkurentsipoliitikal on vaieldamatu mõju kaupu või teenuseid ostvate lõppkasutajate konkreetsetele majanduslikele huvidele;

C. arvestades, et komisjon reageeris COVID-19 kriisi puhkemisele kiiresti, võttes vastu spetsiaalsed konkurentsieeskirjad, mis peaksid jääma ajutiseks;

D. arvestades, et konkurentsipoliitika peab ergutama ettevõtjaid investeerima ja kasutusele võtma kõrgetasemelisemat digitaristut ja -vahendeid (nt pilvetehnoloogia, mikroprotsessorid ja tehisintellekt) ning vähem saastavaid ja tõhusamaid tootmistehnoloogiaid;

E. arvestades, et komisjonil on vaja asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, meetodeid ja vahendeid, et tagada konkurentsipoliitika range jõustamine, jõustada konkurentsieeskirju ja nõuetekohaselt tagada nende ühtne rakendamine ning aidata seeläbi saavutada peamisi poliitilisi prioriteete; arvestades, et komisjon peab tegutsema erapooletult ja objektiivselt, et säilitada ELi konkurentsipoliitika usaldusväärsus;

F. arvestades, et asjakohane konkurentsipoliitika õigusraamistik on hädavajalik, et muuta kogu ELi turg ELis tegutseda soovivate rahvusvaheliste ettevõtete ja investorite jaoks atraktiivsemaks ning tugevdada ELi tootmisbaasi ja luua liidus töökohti;

G. arvestades, et liikmesriikide konkurentsiasutuste poliitiline sõltumatus on konkurentsipoliitika erapooletuse ja usaldusväärsuse tagamiseks äärmiselt oluline;

H. arvestades, et liidu konkurentsieeskirjade tasakaalustatud ühitamine liidu tööstus- ja rahvusvahelise kaubanduse poliitikaga on oluline väärtusahela tegevuste ELi tagasitoomiseks ja üleilmse konkurentsivõime tugevdamiseks;

I. arvestades, et digiturud on muutumas üha kontsentreeritumaks ning et halveneva turudünaamika ja suurema turuvõimu tõttu on oht, et vähenevad investeeringud innovatsiooni ja esineb üldisi häireid;

J. arvestades, et energiakandjate hind on Euroopas enneolematult kõrgele kerkinud, kusjuures gaasihinnad kallinesid 2021. aasta sügisel võrreldes sama aasta kevadega 400 %, mis on muu hulgas tingitud ülemaailmse konkurentsi puudumisest gaasitarneturul;

K. arvestades, et ELi konkurentsipoliitika peaks toetama kestlikku kaksiküleminekut;

L. arvestades, et rahvusvaheline vahetus ja koostöö on väga olulised, et saavutada kogu maailmas võrdsed konkurentsitingimused; arvestades, et ELi konkurentsipoliitika peab olema ühtse turu terviklikkuse ja vastupidavuse tugisammas, mis aitab samal ajal saavutada liidu prioriteete, eelkõige hõlbustades kooskõlastatud viisil ökoloogilist ja digitaalset kaksiküleminekut;

M. arvestades, et rahvusvaheline koostöö ja uued vahendid, nagu välisriigi subsiidiumide määrus, on olulised tagamaks, et ELi mittekuuluvad riigid ei soodustaks liidus tegutsevate ettevõtjate moonutatud subsideerimist kooskõlas ühtse turu eeskirjadega, millega keelatakse liikmesriikide ja ELi ettevõtjate selline tegevus; arvestades, et EL peaks sellega seoses vaatlema ja tähelepanelikult jälgima kolmandate riikide ja üksuste poliitikat ja tavasid;

N. arvestades, et ühelt poolt rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe raames seatud liidu poliitikaeesmärke ning teiselt poolt konkurentsieeskirju on vaja paremini koordineerida;

Üldised märkused

1. rõhutab, et COVID-19 pandeemiast tulenevaid probleeme tuleb piisavalt arvesse võtta ning juhtpõhimõtteks peaks olema konkreetsete toetusmeetmete mõistlik järkjärguline ja proportsionaalne kaotamine, tagades samal ajal täieliku vastavuse ELi konkurentsieeskirjadele, kaitstes liidu ettevõtete võrdseid tingimusi ja konkurentsivõimet, eelkõige seoses ELi tööstuse vajadustega; juhib tähelepanu, et majanduse kosudes peaksid toetusmeetmed muutuma järk-järgult sihtotstarbelisemaks, enne kui need lõpuks täielikult kaotatakse; rõhutab vajadust vältida kaljuefekti ja asümmeetrilist taastumist ning erinevuste süvenemise ohtu ühtsel turul;

2. rõhutab, et konkurentsipoliitika, mille eesmärk on tagada võrdsed tingimused kõigis sektorites, edendades seeläbi innovatsiooni ja kvaliteeti ning pakkudes tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, on ühtse turu nõuetekohase toimimise tagamiseks otsustava tähtsusega; juhib tähelepanu kahjulikele tavadele, mis tulenevad soovitusliku jaemüügihinna poliitikast, mis kahjustab siseturgu ja ettevõtetevahelist konkurentsi;

3. rõhutab, et EL ei tohiks olla liigselt sõltuv ülemaailmsetest tarneahelatest, eriti strateegilise autonoomia ning vastupanuvõimelise ja kestliku majanduse jaoks olulistes sektorites, mis on pandeemia ajal osutunud ebakindlaks;

4. võtab teadmiseks komisjoni konsultatsiooni seoses suunistega ELi konkurentsiõiguse kohaldamise kohta füüsilistest isikutest ettevõtjate töötingimusi käsitlevate kollektiivlepingute suhtes; kutsub komisjoni üles võtma suunistes arvesse kõiki füüsilisest isikust ettevõtjaid nii internetis kui ka väljaspool seda;

5. on seisukohal, et suurem konkurents tooteturul vähendab kasumimarginaale ja hinnataset ning aitab seega inflatsiooni vaos hoida;

6. nõuab, et töötataks välja tõhus süsteem, mis hõlmaks hästi kohandatud ja üksteist täiendavaid õiguslikke ja normide täitmise tagamise vahendeid, et hõlbustada digi- ja roheüleminekut, samuti tööstuse arengut ning lähenemist, mis edendaks kestlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ELis; märgib, et kaksiküleminek peab olema protsess, millega kaasneb töökohtade loomine ja mis loob ELi ettevõtetele võimaluse saada ülemineku rakendamisel konkurentsieelis, suurendades seeläbi ELi konkurentsivõimet; juhib tähelepanu Euroopa kliimamäärusele, mille eesmärke on tõeliselt võimalik saavutada ainult era- ja avaliku sektori investeeringutega;

7. väljendab heameelt, et ELi konkurentsipoliitika on osutunud tõhusaks uutele turusuundumustele reageerimisel; nõuab tugevat ja tõhusat konkurentsipoliitikat ja selle jõustamist, et anda ELi majandusele võimalus taas jalule saada ning saavutada kestlik, sotsiaalselt ja territoriaalselt kaasav ökoloogiline ja digitaalne kaksiküleminek; rõhutab, et kohandustega tuleb tagada, et ELi konkurentsipoliitikaga ergutatakse jätkuvalt innovatsiooni kaksiküleminekul, suurendatakse ühtse turu vastupanuvõimet ja säilitatakse kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, tagades samal ajal, et tarbijad saavad kasu õiglastest hindadest;

8. rõhutab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog, moodustades 99,8 % kõikidest ELi ettevõtetest; märgib, et suur panus töökohtade loomisse ja lisaväärtusse muudab VKEd ülioluliseks majanduskasvu ja sotsiaalse integratsiooni tagamisel ELis; kahetseb, et hoolimata kasvuvõimalustest võib VKEdel olla raskusi rahastamisele juurdepääsu saamisega;

9. tunnustab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2021. aasta soovitusi konkurentsi erapooletuse kohta ja kutsub komisjoni üles säilitama siseturu regulatiivses keskkonnas konkurentsi erapooletuse;

10. tuletab meelde, et teenused on ELi suurima kogulisandväärtusega majandustegevuse valdkond ning et teenuste ühtne turg jääb kaupade ühtsest turust tunduvalt maha; rõhutab vajadust asuda kõrvaldama teenuste ühtse turu arengu teel veel seisvaid põhjendamatuid tõkkeid, sealhulgas konkurentsieeskirjade täitmise tagamise kaudu; tunnustab sellega seoses teenuste riigisisese reguleerimise ühisalgatust, mille kiitis heaks Maailma Kaubandusorganisatsioon, et vähendada bürokraatiat teenustekaubanduses;

11. tuletab meelde Rahvusvahelise Valuutafondi 2021. aasta aruannet konkurentsi, innovatsiooni ja kaasava majanduskasvu kohta, milles märgitakse, et konkurentsivõimel ja innovatsioonil põhinev majanduskasv on tootlikkuse suurendamiseks ja laiapõhjalise majanduskasvu toetamiseks otsustava tähtsusega; märgib, et aruandes nenditakse ka, et innovatsiooni toetav poliitika võib muuta ka ettevõtted dünaamilisemaks ja vähendada turujõudu;

12. kinnitab veel kord, et olemasolevad konkurentsivahendid tuleb põhjalikult läbi vaadata ja tagada nende tõhus rakendamine ning vajaduse korral töötada välja digiturgude uurimiseks sobivad uued vahendid;

13. rõhutab vajadust reageerida asjakohaselt uutele väljakutsetele, suurendades uurimiste tõhusust, kasutades konkurentsipoliitika jõustamisel uusi andmetöötlusvahendeid (nt suurandmed, tehisintellekt ja masinõpe/süvaõpe);

14. on seisukohal, et põhjalik analüüs peaks keskenduma ühtse turu terviklikkuse kaitsmisele, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamisele tarbijate hüvanguks ning tarbijaõiguste tugevdamisele nii internetis kui ka väljaspool seda; on siiski veendunud, et mingil juhul ei tohiks erakorralised meetmed pakkuda võimalust suunata avaliku sektori vahendeid (kas riiklikke või ELi rahalisi vahendeid) ettevõtetesse, mis ei ole majanduslikult elujõulised või millel puudub üldsuse jaoks tõeline strateegiline huvi;

15. võtab teadmiseks komisjoni valvsuse riigiabi eeskirjade jõustamisel maksustamise valdkonnas ning kutsub komisjoni üles valvsust mitte minetama; märgib siiski, et Üldkohus on tühistanud mitu hiljutist komisjoni otsust kõrgetasemelistes konkurentsijuhtumites maksustamise valdkonnas; kutsub komisjoni üles tegema kohtuotsustest vajalikud järeldused, et vähendada tühistamise ohtu tulevaste juhtumite puhul selles valdkonnas;

COVID-19 pandeemiale reageerimise poliitika

16. võtab teadmiseks majanduse taastumise kiirendamise eesmärgil COVID-19 kriisile reageerimiseks kehtestatud riigiabi meetmete ajutise raamistiku pikendamise kuue kuu võrra; rõhutab, et pikendamise põhjus oli COVID-19 kriisi majandusliku mõju pikem tunda andmine mitmes põhitööstuses uute viirusetüvede esilekerkimise tõttu; tuletab meelde, et riigiabi kavad töötatakse välja liikmesriikide tasandil, mis võib luua ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele ebavõrdsed tingimused; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks kõiki selliseid võimalikke konkurentsimoonutusi; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult Euroopa tööstusstrateegia võimalikku killustatust ja väldiks seda;

17. kutsub komisjoni üles viima võimalikult kiiresti ja õigeaegselt läbi ajutise riigiabi raamistiku hindamise, et Euroopa Parlamendil oleks poliitilises arutelus võimalik tugineda kindlatele faktidele ning pidades silmas edaspidist tööd ELi konkurentsipoliitika valdkonnas;

18. märgib, et riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad on sobivad vahendid, millega kiirendada majanduse taastumist ja käsitleda majanduse struktuurimuutusi; on veendunud, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavadesse integreeritud riigiabimeetmeid tuleks käsitleda paindlikult ja esmajärjekorras; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata riiklike taaste- ja vastupidavuskavade raames tehtavatele investeeringutele, et võimaldada erasektori osaluse arengut keskpikas perspektiivis; tuletab meelde, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade meetmete puhul tuleb järgida kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud nõudeid[13], eelkõige rohe- ja digipöörde osas;

19. tunneb heameelt üldist majandushuvi pakkuvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid käsitlevate normide kavandatud hindamise üle, et tagada kõnealuste normide eesmärkide täitmine ja sobivus ettenähtud otstarbeks; tuletab meelde, et kodanikele tuleb pakkuda kvaliteetseid üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid;

20. kordab üleskutset, et riigiabi lubamine üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kontekstis on paljude Euroopa kogukondade püsimajäämise seisukohast jätkuvalt hädavajalik, eriti seoses liidu isoleeritud, kaugematele või äärealadele suunatud riikliku toetusega;

21. rõhutab pandeemia põhjustatud raskusi liidu külalismajanduse sektoris; tunnustab sektorile suunatud abi;

22. rõhutab, kui oluline on, et komisjon ja liikmesriigid käivitaksid COVID-19 järgse tegevuskava, et kaotada järk-järgult COVID-19 pandeemiast tingitud avaliku sektori toetus, asendades selle mittemoonutava ja sihtotstarbelisema riigiabiga, et mitte takistada majanduse elavdamist, konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning tagada kvaliteetsed töökohad; rõhutab, et märkimisväärne osa riigiabist eraldati ettevõtjate toetamiseks pandeemia leviku tõkestamise meetmete tagajärgede leevendamisel; rõhutab, et protsessi käigus tuleb arvesse võtta siseturu dünaamikat ja tõsiasja, et suured liikmesriigid suudavad anda rohkem riigiabi kui väiksemad liikmesriigid, millega võib kaasneda ühtse turu killustumine;

23. märgib, et COVID-19 kriisi ajal eraldatud toetusmeetmed olid enneolematut tervise- ja majanduskriisi silmas pidades erakorralised ja vajalikud, kuid selline erakorraline avaliku sektori toetus ei tohi muutuda uueks reaalsuseks;

24. rõhutab, et COVID-19 järgses tegevuskavas tuleb arvesse võtta maapiirkondade ja vähem arenenud piirkondade VKEsid, kellele tuleb tagada ulatuslikum juurdepääs turgudele, ning kõrvaldada ebasoodsatest geograafilistest tingimustest tulenevad probleemid, seades eesmärgiks pakkuda sellistele VKEdele võrdset toetust, õiglasi võimalusi ja tasakaalustatud arengut kogu ühtsel turul;

 

Õigusnormide täitmise tagamise ja üleilmastumisega seotud konkurentsipoliitika

25. rõhutab, kui tähtis on säilitada järjest suurema globaalse konkurentsi kontekstis Euroopa äriühingute konkurentsivõime, püüelda vastastikkuse poole ja tagada aus konkurents ühtsel turul; märgib, et konkurentsi- ja ühinemiskontrolli küsimustes asjaomase turu määratlemise üle otsustamisel tuleb hoolikalt analüüsida rahvusvahelist keskkonda; kutsub komisjoni üles töötama välja asjaomase turu kaasava ja laiaulatusliku perspektiivi, et anda Euroopa ettevõtetele võimalus globaliseerunud areenil tõhusalt konkurentsis püsida; rõhutab, kui oluline on tagada võrdsed võimalused;

26. rõhutab struktureeritud ülemaailmse dialoogi ja koostöö tähtsust konkurentsipoliitika jõustamisel, eelkõige riigiabi küsimustes;

27. tunnustab komisjoni püüdeid parandada rikkumismenetluste algatamise kaudu ühtse turu normide täitmise tagamist vastavalt reguleeritud kutsealade proportsionaalsuse kontrolli käsitlevale direktiivile[14]; kutsub liikmesriike üles rakendama riiklike normide kehtestamisel nõuetekohaselt proportsionaalsuse kontrolli; rõhutab, et proportsionaalsuse kontrolli käsitlevate ELi nõuete puudulik rakendamine võib lõppkokkuvõttes seada tarbijad ebasoodsasse olukorda ülemääraste hindade näol, kahjustada uuenduslike teenuste arengut või isegi vähendada teenuste kättesaadavust;

28. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu uus määrus välisriigi subsiidiumide kohta, et piirata ühtsele turule avalduvat võimalikku moonutavat mõju, kaotada õigusnormide täitmise tagamise alased puudused, kaitsta liidu huve ja luua võrdsed tingimused nii Euroopa äriühingutele kui ka kõigile siseturul tegutsevatele ettevõtetele, kasutades ELi konkurentsiõiguse vahendeid ja nende keskse tähtsusega põhielemente; rõhutab, kui oluline on edendada Euroopa õigusraamistikku, mis stimuleerib välisinvesteeringuid ja rahvusvaheliste ettevõtete äritegevust ELis;

29. rõhutab, et ELi riigiabi eeskirju tuleks kohaldada kõigi ühtsel turul tegutsevate ettevõtete suhtes; rõhutab, et liit peaks jääma avatuks välismaistele otseinvesteeringutele, ning juhib tähelepanu sihipärastele poliitikameetmetele ja investeeringutele töökohtade ELi tagasitoomiseks ning positiivse sotsiaalse ja keskkonnaalase välismõju edendamiseks; kutsub komisjoni üles kontrollima sidusal viisil ühinemisi, uurima välismaiste otseinvesteeringute tausta ja kontrollima välisriigi subsiidiume;

30. märgib, et riikide maksupoliitika ja -meetmed võivad mõjutada maksude kogumist teistes liikmesriikides; kordab, et maksustamist võidakse mõnikord kasutada kaudse riigiabi andmiseks, luues sellega siseturul ebavõrdsed tingimused, mistõttu rõhutab, et komisjon on soovitanud liikmesriikidel mitte anda rahalist toetust maksuparadiisidega seotud ettevõtetele; tuletab meelde nõukogu üleskutset komisjonile kaaluda, kuidas võidelda moonutava mõjuga, mis tuleneb selliste pakkujate osalemisest, kes kasutavad maksuparadiise maksustamise vältimise eesmärgil;

31. tuletab meelde, et OECD 2021. aasta uuringu jaoks tehtud empiirilises analüüsis jõuti järeldusele, et turutingimustest madalam rahastamine võis mitmes sektoris kaasa aidata liigse tootmisvõimsuse tekkimisele ning ka subsiidiumid näivad olevat negatiivses korrelatsioonis ettevõtete tootlikkusega; märgib, et OECD järeldused tõid esile ka märkimisväärse mure läbipaistvuse puudumise pärast seoses turutingimustest madalama rahastamisega; on veendunud, et EL peaks nende siseturul avalduvate välismaiste subsiidiumide negatiivsete tagajärgedega tõhusalt tegelema, võttes arvesse reguleerimise võimalikku negatiivset mõju, sealhulgas haldus- ja regulatiivset koormust, survemeetmeid ning mõju investeeringutele ja majanduskasvule;

32. kutsub komisjoni üles ka edaspidi konkurentsipoliitikat rangelt ja erapooletult jõustama, püüdes samal ajal jätkata sarnaselt meelestatud partnerite ja sidusrühmadega konstruktiivse dialoogi pidamist ja koostöö tegemist peamiste tehnoloogiliste ja majandusküsimuste valdkonnas; rõhutab riiklike konkurentsiasutuste tähtsust turgude säilitamisel ja võrdsete tingimuste tagamisel COVID-19 puhangu ajal; rõhutab nende suuremat tähtsust platvormimajandusega seotud küsimustes;

33. tunneb heameelt selle üle, et loodud on ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu ning käivitatud ühine tehnoloogilise konkurentsivõime alane dialoog, mille eesmärk on süvendada ühistel väärtustel põhinevaid majanduslikke ja Atlandi-üleseid suhteid; märgib, et digiplatvormi äriühingute suhtes kehtivate ELi õigusnormide ümberkujundamine kajastub USA võrreldavates seadusandlikes algatustes ja üksikjuhtumite uurimistes;

34. rõhutab, et ELi mittekuuluvate riikidega sõlmitud sihtotstarbelised koostöökokkulepped konkurentsipoliitika valdkonnas võivad oluliselt suurendada selle tõhusust, ning tunnistab riiklike konkurentsiasutuste tähtsust ELi konkurentsipoliitika jõustamisel ja selle kohaldamise tagamisel;

 

Konkurentsipoliitika ja riigiabi, mis toetavad uute probleemide lahendamist

35. peab kiiduväärseks digiturgude õigusakti alaseid täiskogul vastu võetud Euroopa Parlamendi läbirääkimisvolitusi ning rõhutab, et Euroopa Parlament on valmis tegema tööd läbirääkimiste kiirendatud lõpuleviimiseks ja uute õigusnormide jõustumiseks;

36. kutsub komisjoni üles tagama uute reguleerivate meetmete sujuva ja kiire rakendamise ning tagama samal ajal sünergia ja hoidma ära kattumised olemasolevate ja tulevaste meetmetega või nende dubleerimise;

37. kutsub komisjoni üles tagama, et reguleerimis- ja jõustamisülesanded delegeeritakse selle talitustes kiiresti ja läbipaistvalt, et kaotada ebatõhusus ja halduskoormus; kordab, et piiratud juurdepääs asjakohastele andmetele võib takistada osalejate sisenemist turule; rõhutab, et digipööre suurendab vajadust kohandada konkurentsipoliitika jõustamist; rõhutab vajadust tagada eriteadmised digivaldkonna küsimustes; kutsub sellega seoses komisjoni üles eraldama digiturgude õigusakti jõustamise korraldamiseks piisavad ja nõuetekohased inimressursid ja rahalised vahendid; on veendunud, et täiendavaid monopolidevastase võitluse ja digiturgude õigusakti kaasusi nii riiklikul kui ka ELi tasandil tuleks tõhusamalt koordineerida ja jõustada, lisades praegusesse konkurentsiraamistikku uue vahendi;

38. kutsub komisjoni üles parandama riigiabi hindamise protsessi läbipaistvust, mis peaks hõlmama selget põhjendust, riigiabi kirjeldust ja mõõdetavaid näitajaid, mis võimaldavad järelkontrolli ja -hindamist; rõhutab seetõttu vajadust hinnata järelkontrolli raames, kas heaks kiidetud riigiabi juhtumite rakendamine on olnud tõhus; on seisukohal, et avalikustada tuleks ka konsultatsioonifaasi tulemused;

39. peab kiiduväärseks Euroopa Liidu Üldkohtu hiljutist otsust[15], milles kinnitatakse komisjoni hinnangut turgu valitseva seisundi kohta ning mis on tõend ja näide ELi traditsiooniliste konkurentsinormide tõhusast kohaldamisest digimajanduse kontekstis, eeskätt mis puudutab digiteenuste õigusakti ja ülemaailmsete digiplatvormide interaktsiooni teiste Euroopa ettevõtetega; võtab teadmiseks konkurentsieeskirjade rikkumise juhtumite[16] pikaldase kohtus menetlemise ja loodab, et digiturgude õigusakti alusel kättesaadavad uued vahendid pakuvad konkurentsivastase käitumise korral kiiremaid lahendusi;

40. peab kiiduväärseks ELi konkurentsiõiguse vahendite läbivaatamist, nagu on esitatud komisjoni 18. novembri 2021. aasta teatises; tuletab aga meelde, et see ei tohiks välistada vajaduse korral uute vahendite väljatöötamist ega olemasolevate vahendite paremat kasutamist; on seisukohal, et konkurentsiolukorra hinnanguid tuleks kohandada ELi konkurentsipoliitika jõustamise ja areneva turudünaamikaga;

41. väljendab heameelt komisjoni otsuse üle tegeleda ebaõiglaste tingimuste probleemiga, et toetada hindade läbipaistvust ning vältida ebaausaid ja ebamõistlikke kaubandustavasid; juhib tähelepanu, et sagenenud on ekspluateerivate tavade ja tõrjuvate võtete esinemine, näiteks oma toodete ja teenuste eelistamine;

42. tuletab meelde Euroopa Kontrollikoja soovitusi[17], milles märgitakse, et komisjon peaks järgima ennetavamat lähenemisviisi – koguma ja töötlema järjepidevalt ja kulutõhusalt turuga seotud teavet ning valima uurimise jaoks välja juhtumid selgelt kaalutud kriteeriumide alusel, näiteks kasutades punktisüsteemi; rõhutab, et kooskõlas kontrollikoja soovitustega tuleb uute reeglitega parandada nõuete täitmise tagamise tulemuste aruandlust, selle asemel et meetmete kohta aru anda;

43. tuletab meelde, et kasumit taotlevat käitumist tuleks aktsepteerida ja seda ei tohiks ilma objektiivse ja faktidel põhineva põhjuseta süüdistada konkurentsivastasuses; tuletab meelde, et konkurentsivastane käitumine on keelatud, ent ülikonkureeriv käitumine mitte; juhib tähelepanu asjaolule, et eripakkumine, mis on mugavuse tõttu paljude tarbijate jaoks atraktiivne, ei ole iseenesest piisav põhjus muret tunda; kutsub komisjoni üles konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel nende käitumisviiside vahel vahet tegema;

44. tunneb heameelt riigiabi eeskirjade käimasoleva läbivaatamise üle, mille eesmärk on tagada kooskõla nii kehtivate kui ka uute kaksikülemineku seisukohast asjakohaste regulatiivsete põhimõtetega;

45. rõhutab, et komisjon hindab riigiabi juhtumeid iga juhtumi puhul eraldi, ning rõhutab, et tuleks suurendada riigiabi juhtumite hindamise protsessi läbipaistvust; tunnistab, et üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid on oluline vahend, arvestades turutõrgete selget ja hästi dokumenteeritud olemasolu; kordab, et üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele antav riigiabi tuleks reeglina suunata teadus- ja arendustegevusse;

46. võtab teadmiseks üldise grupierandi määruse[18] asjakohaste jagude kavandatud läbivaatamise;

47. võtab teadmiseks komisjoni uued suunised kliima, keskkonnakaitse ja energeetika valdkonna riigiabi eeskirjade kohta, komisjoni pingutused karmistada 2014. aasta suuniseid ja viia need kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega, ning toetab uute suuniste vastuvõtmist, et tagada tasakaalustatud majanduslik ja keskkonnaalane kestlikkus; on seisukohal, et keskkonnasäästlik riigiabi on keskse tähtsusega ELi kliima-, energia- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamisel ning tagab samal ajal õiglase ülemineku; kinnitab, et avaliku ja erasektori investeeringud rohepöördeks vajalikesse tehnoloogiatesse on keskse tähtsusega Euroopa kliimamääruse rakendamisel ning eelkõige murranguliste uuenduslike lahenduste ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks vajaliku asjakohase kõrgtehnoloogia väljatöötamisel; rõhutab, et ambitsioonika paketi „Eesmärk 55“ täitmiseks on vaja, et mõned konkreetsed energeetikasektorid saaksid üleminekuga toimetulekuks teatud ulatuses avaliku sektori toetust;

48. nõuab, et suunistes võetaks arvesse neid, kes kannatavad energiakulude suurenemise tõttu, pidades samas silmas selle doominoefekti ELi majandusele ja välisele konkurentsivõimele ning sotsiaal-majanduslikku mõju, mida avaldab nii energia- kui ka lõpptoodete hinnatõus ELi kodanikele;

49. väljendab heameelt kliima-, energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste uue peatüki üle söe-, põlevkivi- ja turbakaevanduste enneaegseks sulgemiseks antava abi kohta; rõhutab, et järkjärguline söe kasutamisest loobumine on üks kõige olulisemaid CO2 heite vähendamise tegureid ning tuletab meelde oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni, milles nõutakse selgeid kaitsemeetmeid järkjärguliseks fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks ja märgitakse, et kõnealused kaitsemeetmed võiksid hõlmata kohustuslikke sulgemistähtaegu; tuletab lisaks meelde, et nimetatud resolutsioonis märgitakse, et riigiabi eeskirjad ei tohiks põhjustada ega soodustada kasvuhoonegaaside heitkoguste osas seotuse efekti või varade kasutuskõlbmatuks muutumist, ning palub komisjonil jälgida ja kohaldada meetmeid, et võimaluse korral vältida seotuse efekti viisil, mis on täielikult kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega, kaitstes samal ajal taastumist COVID-19 kriisist, töökohtade loomist ELis ja konkurentsivõimet;

50. on veendunud, et rohe- ja digipöörde strateegiate süvalaiendamine on ELis toimuva ülemineku jaoks väga oluline; palub komisjonil lisada see lähenemisviis vähese tähtsusega abi määruse[19] kehtivusaja lõppedes tehtava hindamise raames riigiabi tulevaste tingimuste hulka; märgib, et vähese tähtsusega abi ülemmäärad tuleks uuesti läbi vaadata, võttes arvesse liikmesriikides valitsevaid majandusolusid ja eesmärke, mis tuleb saavutada keskkonna, energeetika ja digiülemineku valdkonnas;

51. nõuab ettevaatlikkust ELi lennundussektori konsolideerimisel, pidades silmas teatavatele ELi lennuettevõtjatele lubatud suuri riigiabi summasid, tagamaks, et lennuettevõtjatel ei oleks võimalik ELi väiksemaid konkurente kõrvaldada või üle võtta;

52. märgib, et nii mõnelgi konkreetsel finantsandmete turul on palju müüjaid ja kuigi ühelgi neist ei ole domineerivat turuosa, on konkurents endiselt väga väike; märgib, et sellel turul on konkurentsi suurendamise meetmed osutunud ebapiisavaks;

53. tunnistab, et komisjoni konkurentsi peadirektoraadi (DG COMP) ressursid tuleks viia vastavusse peadirektoraadi töökoormuse ja erinevate ülesannetega; peab vajalikuks tagada eriteadmised digitaalmajanduse küsimustes;

54. rõhutab, et metaversumi suhtes kohaldatakse asjakohaseid õigusraamistikke, nagu eraelu puutumatuse ja andmekaitse raamistik, digitaalsed õigusaktid ja konkurentsiraamistik; kutsub sellega seoses komisjoni üles aktiivselt tagama, et ettevõtted ja üksused, kes töötavad metaversumis ja selle heaks, järgiksid eespool nimetatud õigusraamistikke;

55. mõistab hukka varasemad konkurentsist vabanemise eesmärgil toimuvad omandamised, mis ei kuulunud EÜ ühinemismääruse[20] reguleerimisalasse;

 

Ühinemised

56. nõuab tungivalt, et komisjon täidaks kiiremini lubaduse vaadata läbi teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses; märgib, et komisjon on algatanud tagasisidekorje menetluse turu mõistet käsitleva teatise läbivaatamise ja ajakohastamise kohta; rõhutab, et seda läbivaatamist tuleks ajakohastada ja kohandada, et võtta arvesse suurenenud ülemaailmset konkurentsi, tulevast konkurentsiolukorda ja kaksiküleminekut, sealhulgas digituru ökosüsteemi muutuvaid turuomadusi, mitmepoolseid turge ning andme- ja nullhinna turgude tähtsust;

57. tuletab meelde, et andmed on märkimisväärse majandusliku jõu ja mõjuvõimu allikas ning on seisukohal, et digiturgude määratlemisel tuleks arvesse võtta mitterahalisi tegureid;

58. kutsub komisjoni üles kaaluma ühinemissuuniste läbivaatamist, et võtta arvesse ELi tööstuse konkurentsivõime probleemi; tunneb heameelt konkurentsi peadirektoraadi prioriteetide ja strateegilise koordineerimise üksuse rolli üle, et kasutada konkurentsi peadirektoraadi juhtumite uurimisel komisjoni kõigi peadirektoraatide asjatundlikkust; on veendunud, et komisjoni tööstuslikku või valdkondlikku strateegiat toetavat asjatundlikkust võiks suurendada, et abistada konkurentsi peadirektoraadi uurimisrühmi komisjoni prioriteetidega seotud abinõude teostatavuse ja nende tagajärgede kindlakstegemisel;

59. tunnustab EÜ ühinemismääruse panust siseturu nõuetekohasesse toimimisse ning kutsub komisjoni üles jätkama selle aluspõhimõtete edendamist ja jõustamist;

60. rõhutab, et hind ei ole digitaalmajanduse puhul turu määratlemisel alati kõikehõlmav parameeter; rõhutab, et nullhinna digiturgudel saavad tarbijad oma andmete eest kasutada tooteid ja teenuseid ning puutuvad vastutasuks kokku profiilianalüüsi ja reklaamiga, samas on sellised funktsioonid nagu kvaliteet, privaatsus, andmetöötlus ja tähelepanu sobivamad parameetrid; tuletab meelde, et hindadega seotud testimine ei ole ainus komisjoni käsutuses olev meetod asjaomase tooteturu määratlemisel;

61. rõhutab, et veebipõhiseks isikustamiseks ja hinnapõhiseks diskrimineerimiseks vajalikke tehnoloogilisi vahendeid ja isikuandmete kogumise viise on palju, nad arenevad kiiresti ja neid on raske avastada; tuletab meelde, et internetipõhised kauplemiskohad, platvormid ja sotsiaalmeedia võivad kasutada andmeanalüüsi ja profiilianalüüsi tehnikaid, et parandada reklaami tõhusust üksiktarbijate tasandil, pakkumiste järjestust isikustada või hindu muuta, et kajastada üksikklientidele teenuste kohandamise kulusid;

62. kinnitab veel kord, et andmed on digituru puhul keskse tähtsusega; kutsub seetõttu komisjoni üles kasutama parimal viisil ära digiturgude õigusakti ja esitama täiendavaid seadusandlikke ettepanekuid sarnaselt andmealase õigusaktiga;

63. võtab teadmiseks komisjoni suunised EÜ ühinemismääruse artikli 22 teatavate aspektide kohta; tunneb siiski muret, et kõnealune algatus ei pruugi olla piisav määruse kohandamiseks tänapäevaste ärimudelite vajadustega, näiteks konkurentsist vabanemise eesmärgil toimuvate omandamistega, mis võivad ohustada innovatsiooni; kutsub komisjoni üles selgitama oma suuniste praktilist kohaldamist, et tagada nende hallatavus nii riiklike ametiasutuste kui ka ühinevate osapoolte jaoks;

64. kutsub komisjoni üles isikuandmete hindamisel läbi vaatama ühinemise ja omandamise eeskirjad; kutsub eelkõige komisjoni üles digitaalsete ühinemiste ja omandamiste üle otsustamisel täielikult arvesse võtma ja hindama isikuandmetest varasid samamoodi nagu kõiki tavapäraseid materiaalseid varasid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks digitaalsete ühinemiste hindamisel laiema vaatenurga ja hindaks andmete koondumise mõju; märgib, et konkreetsete andmeressurssidega sihtmärkide omandamine võib viia koondkontrollini väärtuslike ja kopeerimatute andmeressursside üle ning tulemuseks on ühinevate osapoolte parem juurdepääs andmetele oma konkurentidega võrreldes; rõhutab, et andmete ühendamine ühinemiste kaudu võib tugevdada turgu valitsevat seisundit või võimaldada omandaval üksusel võimendada oma turuvõimu ja tekitada mõnikord probleeme turulepääsu piiramisega;

65. kutsub komisjoni üles tuginema olemasolevatele algatustele, et suurendada konkurentsiasutuste ja andmekaitset reguleerivate asutuste koostööd, et kontrollida nii ettevõtete andmete väärkasutust kui ka takistada ettevõtetel kasutamast tarbijaandmeid ebaõiglase konkurentsieelise saamiseks;

66. märgib, et käibekünnised ei pruugi olla sobivad parameetrid, et teha kindlaks kõik juhtumid, mida konkurentsiasutused peaksid kontrollima;

67. märgib, et riigi ametiasutustel peaks olema võimalik kasutada digiturgude õigusakti artikli 12 kohaldamisel saadud teavet, et ühinemismääruse artikli 22 kohaselt taotleda koondumise läbivaatamist;

 

Monopolidevastane võitlus ja kartellid

68. toetab vertikaalsete kokkulepete kehtiva korra sisulist läbivaatamist, „safe harbour“-põhimõtete täpsustamist ja niisuguste normide vastuvõtmist, mille eesmärk on vastata e‑kaubanduse ja platvormipõhise äritegevuse vajadustele, et hoida ära turupiiranguid, mis on tingitud kõnealuste kokkulepete ambivalentsest mõjust, ning tagada samal ajal kooskõla praeguses sõnastuses esitatud digiturgude normidega;

69. märgib eelkõige, et viimastel aastatel on monopolidevastased menetlused olnud liiga pikad, aeglustades hädavajalike otsuste tegemist ja mõjutades seetõttu negatiivselt konkurentsiõiguse jõustamist, eriti kiiresti kasvavate digiturgude puhul; juhib seetõttu tähelepanu, et digiturgude õigusakt ja monopolidevastased menetlused on hädavajalikud;

70. võtab teadmiseks, et komisjon on algatanud konkurentsieeskirjadega seotud uurimised võimaliku konkurentsivastase käitumise väljaselgitamiseks internetireklaami tehnoloogia sektoris; soovitab komisjonil viia läbi kõnealuse sektori turu-uuring ELis, et uurida konkurentsi mõjutavaid küsimusi;

71. märgib, et tarbijale suunatud asjade interneti sektor kasvab lähiaastail märkimisväärselt, kuid tunnistab, et selles sektoris esineb endiselt puudusi, nagu puudulik koostalitlusvõime, mis võib vähendada konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi; kutsub komisjoni üles koostama sellega seoses siseturule avalduva võimaliku mõju kohta põhjaliku analüüsi, mis hõlmaks igasuguse regulatiivse sekkumise kulude-tulude analüüsi; väljendab heameelt komisjoni algatatud asjade interneti sektori uuringu üle ning kutsub komisjoni üles võtma vajadusel täiendavaid meetmeid seoses standardite, andmete ülekantavuse ja neile juurdepääsuga;

72. on jätkuvalt sügavalt mures ulatusliku koondumise pärast Euroopa põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas; kordab üleskutset komisjonile viia kiiremas korras läbi põhjalik analüüs ostuliitude ulatuse ja mõju kohta, pöörates seejuures erilist tähelepanu ausa konkurentsi ja suurema läbipaistvuse tagamisele super- ja hüpermarketikettide kaubandustavades, eriti kui sellised tavad mõjutavad kaubamärgi väärtust ja tootevalikut või piiravad innovatsiooni või hindade võrreldavust;

73. märgib, et vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust[21] ja sellega seotud vertikaalseid suuniseid[22] ei ole piisavalt kohandatud hiljutiste turusuundumustega, eelkõige internetimüügi ja veebiplatvormide kasvuga; märgib samuti, et komisjon valmistab praegu ette ettepanekut määruse ja suuniste paremaks kohandamiseks; rõhutab, et on veel mureküsimusi seoses kestvuskaupade sektoriga, kus tootjad konkureerivad vahetult jaevõrguettevõtjatega, muutes vertikaalse turustussuhte lepingutingimusi ja asetades turustajad seega ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning tõrjudes väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad turult välja; rõhutab, et kestvuskaupade sektori digiteerimine tekitab probleeme ka konkurentsi osas; palub komisjonil tagada, et tulevases läbivaatamises võetaks arvesse valikuliste turustuskokkulepete, märgistamise ja muude meetmete kuritarvitamist, et vältida kaupade piiriülest ostmist, turustamist ja edasimüüki;

74. on seisukohal, et vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse läbivaatamise suuniste eelnõus edasimüügihindade kujundamise (mis moonutab turgu) ja reklaamitud miinimumhinna (mis võiks teatud tingimustel ja olukordades olla lubatud) eristamine võiks olla vahend, mis aitab VKEdel internetipõhiste turgude agressiivses hinnakonkurentsis vastu pidada; palub sellega seoses komisjonil selgitada suunistes tingimusi, mille kohaselt reklaamitud miinimumhind ei kujuta endast edasimüügihindade kujundamist;

75. kordab üleskutset komisjonile tegeleda territoriaalsete tarnepiirangute konkurentsivastase mõjuga, et saavutada täielikult toimiv ühtne turg ja sellest tulenev võimalik kasu tarbijatele; kordab, et territoriaalsete tarnepiirangute taga võivad olla eri tavad, nagu tarnimisest keeldumine, ähvardamine lõpetada tarned konkreetsele turustajale, müügiks saadaolevate koguste piiramine, tootevaliku ja hindade seletamatu eristamine ELi liikmesriikide vahel või toote pakendi keelevalikute piiramine;

76. tuletab meelde oma varasemat üleskutset komisjonile jälgida põhjendamatuid asukohapõhiseid piiranguid ja muid piiriülest internetimüüki takistavaid asjaolusid, mis, nagu selgus asukohapõhise tõkestuse määruse[23] esimese lühiajalise läbivaatamise käigus, on endiselt alles, ning need kõrvaldada; peab sellega seoses kiiduväärseks sidusrühmadega dialoogi alustamist;

77. rõhutab, kui tähtis on liikmesriikide konkurentsiasutuste koostöö Euroopa konkurentsivõrgustikus; toonitab, et nende jõustamisalane panus on praegusel kujul digiturgude õigusakti nurgakivi; kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult direktiivi (EL) 2019/1[24] rakendamist; peab kiiduväärseks direktiivi (EL) 2019/1 liikmesriikide õigusesse ülevõtmist, millega antakse liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsipoliitika tulemuslikumaks jõustamiseks; rõhutab, et liikmesriikide konkurentsiasutuste suurem uurimissuutlikkus ja otsustusvõime ning piisavad inimressursid ja rahalised vahendid võimaldavad konkurentsieeskirjade paremat sõltumatut ja erapooletut jõustamist; soovitab suurendada liikmesriikide konkurentsiasutuste analüüsivõimet, et nad saaksid paremini toime tulla digiturgudel konkurentsiõiguse jõustamisel tekkivate raskustega; soovitab lisaks liikmesriikide konkurentsiasutustel teha koostööd parimate tavade jagamisel ja teiste pädevate asutustega, et jõustamisel lähtutaks killustatud lähenemisviisi asemel valdkondadevahelisest lähenemisviisist, kuna konkurentsivastane tegevus võib hõlmata ka andmekaitse või tarbijakaitseõiguse aspekte;

78. rõhutab, kui olulised on riiklike järelevalve- ja konkurentsiasutuste sõltumatuse tagatised ning kordab üha kasvavat vajadust tagada tõhusamad ELi tasandi suhtlus-, teabe- ja koostöökanalid; rõhutab sellega seoses vajadust tagada neile asutustele ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud inim- ja tehnoloogilised ressursid ning rahalised vahendid; rõhutab ühtlasi, kui oluline on säilitada nende asutuste volituste suhtes kõige rangemad läbipaistvuse ja sõltumatuse nõuded, alates ametisse nimetamise mehhanismidest kuni teabele juurdepääsu eeskirjadeni;

79. rõhutab, et jõustamine peab jääma sõltumatuks ning selleks peavad olemas olema otstarbekohased seirevahendid ja asjakohase kvalifikatsiooniga inimressursid, et tulla tõhusalt toime üha rohkemate ja keerukamate juhtumitega;

80. tuletab meelde, et direktiivi 2014/104/EL[25] põhjalik analüüs ei olnud võimalik, kuna ülevõtmine viibis ja puudus kohtuasju käsitlev asjakohane teave; kutsub komisjoni siiski üles jätkuvalt jälgima direktiivi rakendamist ja avaldama analüüsi tulemused;

81. on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks konkurentsipoliitikat käsitlevas poliitilises arutelus aktiivselt osalema; märgib, et parlament peaks vaatlejana olema ulatuslikumalt kaasatud töö- ja eksperdirühmade, näiteks rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku ja OECD tegevusse, eesmärgiga rohkem asjaomaseid teadmisi omandada ja arengutega kursis olla, et end kaasseadusandja rolliks paremini ette valmistada; rõhutab, et Euroopa Parlament peaks osalema ELi konkurentsinädalatel ja muudel kohtumistel, kuhu on kutsutud liikmesriikide esindajad; märgib, et konkurentsiküsimuste töörühm on kasulik lüli teabevahetuse edendamiseks Euroopa Parlamendi ja konkurentsi peadirektoraadi vahel;

82. mõistab hukka Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressiooni Ukraina vastu; peab kiiduväärseks erakorralisi meetmeid, mida EL võtab Ukraina rahva abistamiseks; toetab meetmeid nende valitsusväliste organisatsioonide ja ettevõtete toetamiseks, kes aitavad pagulastel sõjast räsitud riikidest liitu põgeneda;

83. kutsub komisjoni üles olukorda tähelepanelikult jälgima ja vajaduse korral kasutama ELi riigiabi raamistiku vajalikku paindlikkust, et võimaldada liikmesriikidel toetada ettevõtteid ja sektoreid, kes on Venemaa Ukraina vastu suunatud jätkuva sõjalise agressiooni tõttu kõige suurematesse raskustesse sattunud ning ettevõtteid ja sektoreid, kes kannatavad kahju Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide tõttu;

°

° °

84. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning liikmesriikide riiklikele ja vajaduse korral piirkondlikele konkurentsiasutustele.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (1.3.2022)

majandus- ja rahanduskomisjonile

konkurentsipoliitika 2021. aasta aruande kohta

(2021/2185(INI))

Arvamuse koostaja: Andrea Caroppo

 


 

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et konkurentsipoliitika on hädavajalik ühtse turu tugevdamiseks ja tegeliku toimimise tagamiseks, kuivõrd see annab kõigile turuosalistele – eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (MVKEd) – õiglaseid ja võrdseid võimalusi, hoiab ära konkurentsi moonutamise, võimaldab innovaatiliste ettevõtete kasvamist ning tagab kõrgetasemelise tarbijakaitse, madalamad hinnad, parema kvaliteedi ja suurema valikuvõimaluse tarnijate ja toodete vahel; rõhutab peale selle, et tarbijate heaolu peab jääma konkurentsipoliitika üheks peamiseks eesmärgiks ning et ei tohi ignoreerida teatavate tootmisliikidega seotud negatiivseid välismõjusid;

2. rõhutab, et ELi konkurentsieeskirjad peaksid kaasa aitama Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 määratletud liidu eesmärkide saavutamisele; on seisukohal, et konkurentsieeskirjad ei tohiks kestliku arengu eesmärkide saavutamist takistada, vaid peaksid seda soodustama; rõhutab, et konkurentsieeskirjad ja kestlikkuspoliitika peaksid koos toimima; tunnustab komisjoni käsitust, mille kohaselt riigiabi, konkurentsieeskirjade täitmise tagamine ja ühinemiste kontroll võivad aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; rõhutab sellega seoses teenustesektori olulist rolli ringmajandusele üleminekul ja nende eesmärkide saavutamisel;

3. tunnustab OECD 2021. aasta soovitusi konkurentsi erapooletuse kohta ja kutsub komisjoni üles säilitama siseturu regulatiivses keskkonnas konkurentsi erapooletuse;

4. tunnustab komisjoni algatatud protsessi, mille käigus arutatakse rolli, mida konkurentsipoliitika võib täita rohe- ja digipöörde ning ELi tööstusstrateegia toetamisel; rõhutab sellega seoses, et 2021. aasta detsembris võeti vastu kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised 2022. aastaks[26];

Konkurentsi parandamine teenustesektoris

5. tuletab meelde, et teenused on ELi suurima kogulisandväärtusega majandustegevuse valdkond ning et teenuste ühtne turg jääb kaupade ühtsest turust tunduvalt maha; rõhutab vajadust asuda kõrvaldama teenuste ühtse turu arengu teel veel seisvaid põhjendamatuid tõkkeid, sealhulgas konkurentsieeskirjade täitmise tagamise kaudu; tunnustab sellega seoses teenuste riigisisese reguleerimise ühisalgatust, mille kiitis heaks WTO, et vähendada bürokraatiat teenustekaubanduses;

6. rõhutab, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes võidakse kohaldada erinõudeid, et kaitsta kodanike juurdepääsu esmastele avalikele teenustele; võtab teadmiseks, et komisjon hindab praegu neid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid käsitlevaid reegleid; kordab oma üleskutset komisjonile: kohandada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eeskirjades sotsiaalelamute sihtrühma määratlust;

7. rõhutab, et seadusandlikud ettepanekud peaksid põhinema mitmel elemendil, sealhulgas andmetel ja parimatel tavadel; kutsub komisjoni üles jätkama tööd teenuste direktiivi kohase teatamismenetlusega[27], kuna seda saaks parandada;

8. tunnustab komisjoni püüdeid parandada rikkumismenetluste algatamise kaudu ühtse turu normide täitmise tagamist vastavalt reguleeritud kutsealade proportsionaalsuse kontrolli käsitlevale direktiivile[28]; kutsub liikmesriike üles rakendama riiklike normide kehtestamisel nõuetekohaselt proportsionaalsuse kontrolli; rõhutab, et proportsionaalsuse kontrolli käsitlevate ELi nõuete puudulik rakendamine võib lõppkokkuvõttes seada tarbijad ebasoodsasse olukorda ülemääraste hindade näol, kahjustada uuenduslike teenuste arengut või isegi vähendada teenuste kättesaadavust;

Konkurentsieeskirjad digitaalsel ühtsel turul

9. tuletab meelde, kui oluline on Euroopa digitaalne ühtne turg, et võimaldada tehnoloogiaettevõtetel hõlpsalt jõuda uute klientideni ja konkureerida rahvusvahelisel tasandil;

10. rõhutab, kui oluline on tagada digiturgude tõhus reguleerimine, ning juhib sellega seoses tähelepanu käimasolevatele läbirääkimistele digiturgude õigusakti üle[29]; märgib sellega seoses, et eelneva reguleeriva sekkumisega püütakse vältida puudujääke konkurentsiõiguse täitmise tagamise järelkontrollis; rõhutab, et tarbijate õigusi ja heaolu tuleb säilitada ja võimaluse korral tugevdada nii internetis kui ka väljaspool seda;

11. tuletab meelde, et andmed on märkimisväärse majandusliku mõjuvõimu ja finantsvõimenduse allikas; väljendab rahulolu turu määratluse teatise hindamise üle, mille eesmärk on paremini hinnata digitaalseid turge, ning on seisukohal, et digitaalsete turgude määratlemisel tuleks arvesse võtta mitterahalisi tegureid;

12. märgib, et suurematel digitaalvaldkonna ettevõtjatel võib olla juurdepääs suurematele andmekogumitele, mis võib mõjutada konkurentsi väiksemate osalejatega; palub komisjonil seda asjaolu arvesse võtta turgu valitseva seisundi hindamisel;

13. rõhutab, kui oluline on kiiresti jätkata läbirääkimisi digiteenuste õigusakti[30] üle, et tagada ELi digitaalse ühtse turu ühtlustamine ja vältida kaubandustõkkeid;

Omandamised konkurentsist vabanemise eesmärgil (killer acquisitions)

14. rõhutab, et ühinemiskontrolli reeglistikus tuleks arvesse võtta ühtse turu, sealhulgas digituru valitsevate ettevõtjate poolt konkurentsist vabanemise eesmärgil toime pandavaid omandamisi („killer acquisitions“); väljendab rahulolu komisjoni suuniste üle ühinemismääruse artiklis 22 sätestatud üleandmismehhanismi kohaldamise kohta teatavat liiki koondumisasjade suhtes[31], eesmärgiga kõrvaldada kontrollilüngad konkurentsist vabanemise eesmärgil toime pandavate omandamiste suhtes; rõhutab asjaolu, et sellised omandamised võivad mõjutada ka digitaalse ühtse turu konkurentsile avatust ja õiglust ning avaldada kahjulikku mõju tarbijate valikuvõimalustele; rõhutab sellega seoses digiturgude õigusakti tähtsust, et takistada konkurentsist vabanemise eesmärgil omandamisi „väravahoidjaks“ määratud ettevõtete poolt, ning rõhutab ka seda, et ühinemiste kontrolli tuleks hinnata ühinemismääruse[32] sätete alusel; nõustub, et optimaalses poliitikas tuleks arvesse võtta ka selle mõju innovatsioonimääradele;

15. märgib, et tarbijale suunatud asjade interneti sektor kasvab lähiaastail märkimisväärselt, kuid tunnistab, et selles sektoris esineb endiselt puudusi, nagu koostalitlusvõime puudulikkus, mis võib vähendada konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi; kutsub komisjoni üles koostama põhjalikku analüüsi selle võimaliku mõju kohta siseturule, mis hõlmaks igasuguse regulatiivse sekkumise kulude-tulude analüüsi; väljendab rahulolu komisjoni algatatud asjade interneti sektori uuringu üle ning kutsub komisjoni üles võtma vajaduse korral lisameetmeid seoses standardite, andmete ülekantavuse ja neile juurdepääsuga;

16. märgib, et vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust[33] ja sellega seotud vertikaalseid suuniseid[34] ei ole piisavalt kohandatud hiljutiste turusuundumustega, eelkõige internetimüügi ja veebiplatvormide kasvuga; märgib samuti, et komisjon valmistab praegu ette ettepanekut määruse ja suuniste paremaks kohandamiseks; rõhutab, et on veel mureküsimusi seoses kestvuskaupade sektoriga, kus tootjad konkureerivad vahetult jaevõrguettevõtjatega, muutes vertikaalse turustussuhte lepingutingimusi ja asetades turustajad seega ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning tõrjudes väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad turult välja; rõhutab, et kestvuskaupade sektori digiteerimine tekitab probleeme ka konkurentsi suhtes; palub komisjonil tagada, et mis tahes tulevases läbivaatamises võetaks arvesse valikuliste turustuskokkulepete, märgistamise ja muude meetmete kuritarvitamist, et vältida kaupade piiriülest ostmist, turustamist ja edasimüüki;

17. on seisukohal, et vertikaalse grupierandi määruse läbivaatamise suuniste eelnõus tehtud eristamine turgu moonutava edasimüügihinna säilitamise ja reklaamitud miinimumhinna vahel, mis võiks olla lubatud teatud tingimustel ja olukordades, võiks olla vahend, mis aitab VKEdel vastu pidada internetipõhiste turgude agressiivses hinnakonkurentsis; palub sellega seoses komisjonil selgitada suunistes tingimusi, mille alusel reklaamitud miinimumhind ei kujuta endast edasimüügihindade säilitamist;

18. rõhutab lisaks vajadust viia üldise grupierandi määruse[35] sätted kooskõlla ELi poliitiliste eesmärkidega, et tagada poliitika sidusus; väljendab rahulolu selle üle, et läbivaadatud üldise grupierandi määruse eelnõus tunnustatakse taastuvenergiat ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise meetmeid; rõhutab siiski, et vähese CO2 heitega vesiniku jaoks riigiabi andmiseks tuleks kehtestada selged, ranged ja järgitavad kriteeriumid ja eesmärgid;

19. kordab oma üleskutset komisjonile: tegeleda territoriaalsete tarnepiirangute konkurentsivastase mõjuga, et saavutada täielikult toimiv ühtne turg ja sellest tulenev võimalik kasu tarbijatele; kordab, et territoriaalsed tarnepiirangud võivad tekkida erinevate võtete kaudu, näiteks: tarnimisest keeldumine, ähvardamine lõpetada tarned konkreetsele turustajale, müügiks saadaolevate koguste piiramine, tootevaliku ja hindade seletamatu eristamine ELi liikmesriikide vahel või toote pakendi keelevalikute piiramine;

20. tuletab meelde oma varasemat üleskutset komisjonile: jälgida ja kõrvaldada põhjendamatud asukohapõhised piirangud ja muud piiriülest internetimüüki takistavad tõkked, mis püsivad, nagu tuvastati asukohapõhise tõkestuse määruse[36] esimese lühiajalise läbivaatamise käigus; võtab sellega seoses teadmiseks sidusrühmade dialoogi alustamise;

Riigiabi

21. märgib COVID-19 pandeemia jätkuvat mõju ELi majandusele ning sellega kaasnevaid riske ja võimalusi siseturul; väljendab rahulolu komisjoni otsuse üle pikendada riigiabi ajutist raamistikku kuni 30. juunini 2022; rõhutab nende meetmete ajutist iseloomu ja seda, et arvesse tuleb võtta vajalikke kaitsemeetmeid ühtsel turul võrdsete tingimuste säilitamiseks, arvestades, et need meetmed ei tohiks tekitada kaljuefekti; palub komisjonil tagada, et meetmed oleksid proportsionaalsed tegelike vajadustega, näiteks konkurentsivõime edendamine ja töökohtade säilitamine, ega seaks kahtluse alla tarbijate õigusi; kutsub komisjoni üles kaaluma nende meetmete pikendamist seni, kuni kindlad tõendid kinnitavad Euroopa majanduse tugevat taastumist üldiselt;

22. kutsub komisjoni üles parandama riigiabi hindamise protsessi läbipaistvust, mis peaks hõlmama selget põhjendust, riigiabi kirjeldust ja mõõdetavaid näitajaid, mis võimaldavad järelkontrolli ja -hindamist; rõhutab seetõttu järelkontrolli vajadust heaks kiidetud riigiabi juhtumite tõhusa rakendamise üle; on seisukohal, et ka konsultatsioonifaasi tulemused tuleks avalikustada;

23. rõhutab COVID-19 tingitud piirikontrolli, aga ka Schengeni alasse mittekuuluvate liikmesriikide piirikontrolli mõju toodete vabale liikumisele ning riskidele ja konkurentsitõketele, eelkõige VKEde puhul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles olukorda analüüsima, kõrvaldama tõkked ja viima lõpule ühtse turu loomise;

24. väljendab rahulolu komisjoni pingutuste üle järelevalve teostamisel ja liikmesriikide abistamisel nende meetmetes Euroopa konkurentsivõrgustiku direktiivi[37] ülevõtmisel oma õigusesse ning nõuab, et komisjon tugevdaks veelgi Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku rolli; kordab oma üleskutset komisjonile korraldada uuring selle kohta, kas on vaja ELi tarbijakaitseasutust;

25. palub komisjonil kohandada konkurentsieeskirju ja tagada nende jõustamine energiasektoris, et hõlbustada energialiidu loomist, toetada Euroopa toimijaid ning kaitsta energiavarustuse kindlust ja vastupidavust Euroopa Liidus, vähendades seeläbi hindade volatiilsust ja võideldes energiahindade tõusu vastu, mis annab olulise osa inflatsioonimäära tõusust; kutsub komisjoni üles tagama konkurentsieeskirjade järgimise energiasektoris, võttes arvesse rohelise kokkuleppe eesmärke, et luua energiasektori eri tehnoloogiatele ja uuendustele võrdsed võimalused;

ELi vastus välisriikide subsiidiumidele

26. rõhutab, kui oluline on võidelda moonutavate välismaiste subsiidiumide vastu, mis kahjustavad võrdseid tingimusi ELi siseturul, ning väljendab rahulolu kavandatava välismaiseid subsiidiumide käsitleva määruse[38] üle, mis on asjakohane näiteks juhul, kui subsideeritud äriühing kavatseb osaleda ELi riigihankemenetlustes; rõhutab, et riigiabist või muudest toetustest kasu saavad ELi mittekuuluvate riikide ettevõtted võivad moonutada konkurentsi siseturul ning nõrgendada teenuste taset ja tarbijakaitsestandardeid; kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama õiglase turulepääsu ja võrdsed tingimused igas asjaomases sektoris, sealhulgas lennunduses;

27. väljendab muret ülemaailmsel tasandil ELi ettevõtete vastu suunatud survemeetmete pärast, sealhulgas ELi ettevõtete vastu suunatud subsiidiumivastase põhimõtte ohu peegeldumise pärast, näiteks riigihangete puhul; rõhutab, kui oluline on luua läbipaistvad ja mõõdetavad näitajad ja uurimismenetlused, et luua selge raamistik välisriikide subsiidiumide moonutava mõju hindamiseks;

28. tuletab meelde, et OECD 2021. aasta uuringu jaoks tehtud empiirilises analüüsis jõuti järeldusele, et turutingimustest madalam rahastamine võis mitmes sektoris kaasa aidata liigse tootmisvõimsuse tekkimisele ning ka subsiidiumid näivad olevat negatiivses korrelatsioonis ettevõtete tootlikkusega; märgib, et OECD järeldused tõid esile ka märkimisväärse mure läbipaistvuse puudumise pärast seoses turutingimustest madalama rahastamisega; on veendunud, et EL peaks nende siseturul avalduvate välismaiste subsiidiumide negatiivsete tagajärgedega tõhusalt tegelema, võttes arvesse reguleerimise võimalikku negatiivset mõju, sealhulgas haldus- ja regulatiivset koormust, survemeetmeid ning mõju investeeringutele ja majanduskasvule;

Konkurentsipoliitika ja täitmise tagamise reeglite läbivaatamine

29. tuletab meelde Euroopa Kontrollikoja soovitusi[39], milles märgitakse, et komisjon peaks järgima ennetavamat lähenemisviisi – koguma ja töötlema järjepidevalt ja kulutõhusalt turuga seotud teavet ning valima uurimise jaoks välja juhtumid selgelt kaalutud kriteeriumide alusel, näiteks kasutades punktisüsteemi; rõhutab, et kooskõlas kontrollikoja soovitustega tuleb uute reeglitega parandada nõuete täitmise tagamise tulemuste aruandlust, selle asemel et meetmete kohta aru anda;

30. nõuab, et komisjon viiks läbi täitmise tagamist käsitlevate otsuste järelhindamise, sealhulgas konkurentsivastase käitumise eest siseturul määratud trahvide ja sanktsioonide mõju ning selle kohta, kas need olid tõhusad ja andsid soovitud tulemusi;

31. tuletab meelde, et kasumit taotlevat käitumist tuleks aktsepteerida ja seda ei tohiks ilma objektiivse ja faktidel põhineva põhjuseta süüdistada konkurentsivastasuses; tuletab meelde, et konkurentsivastane käitumine on keelatud ja ülikonkureeriv käitumine ei ole keelatud; juhib tähelepanu asjaolule, et eripakkumine, mis on mugavuse tõttu paljude tarbijate jaoks atraktiivne, ei ole iseenesest piisav põhjus muret tunda; kutsub komisjoni üles konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel nende käitumisviiside vahel vahet tegema;

32. märgib, et 1980. aastal moodustas Hiina osakaal maailmamajanduses 2,3 %, USA 21,3 % ja praeguste ELi liikmesriikide (27) osakaal peaaegu 26 %; märgib aga, et 2020. aastal jõudis Hiina 18,3 %-ni, USA langes 15,8 %-ni ja EL 15 %-ni; rõhutab, et ilma majanduskasvuta ei ole ELil võimalik parandada tervishoiu, hariduse, teadusuuringute ja keskkonnakaitse olukorda siseturul; kutsub komisjoni üles analüüsima peamisi puudusi konkurentsipoliitikas, sealhulgas ülemäärase halduskoormuse, õiguskindluse puudumise ja protektsionismimeetmete mõju ELi ja liikmesriikide tasandil;

33. peab kahetsusväärseks, et ELi nn ükssarvikute arv on võrreldes teiste arenenud piirkondade ja riikidega üsna piiratud; kutsub komisjoni üles analüüsima kõige edukamate riikide õiguskeskkonda ja avaldama parimad tavad; kutsub lisaks komisjoni üles tegema muudatusi, et parandada konkurentsipoliitikat siseturul, et luua ettevõtetele, sealhulgas idufirmadele, ettevõtjatele ja novaatoritele soodsam keskkond;

34. tuletab meelde IMFi 2021. aasta aruannet konkurentsi, innovatsiooni ja kaasava majanduskasvu kohta, milles märgitakse, et konkurentsivõimel ja innovatsioonil põhinev majanduskasv on tootlikkuse suurendamiseks ja laiapõhjalise majanduskasvu toetamiseks otsustava tähtsusega; märgib, et aruandes nenditakse ka, et innovatsiooni toetav poliitika võib parandada ka ettevõtete dünaamilisust ja vähendada turujõudu.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2022

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Brando Benifei, Markus Buchheit, Andrea Caroppo, Anna Cavazzini, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Alexandra Geese, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Krzysztof Hetman, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Kateřina Konečná, Andrey Kovatchev, Jean-Lin Lacapelle, Maria-Manuel Leitão-Marques, Morten Løkkegaard, Antonius Manders, Leszek Miller, Anne-Sophie Pelletier, Miroslav Radačovský, René Repasi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Tom Vandenkendelaere, Marion Walsmann, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Clara Aguilera, Marc Angel, Marco Campomenosi, Malte Gallée, Francisco Guerreiro, Barbara Thaler, Kosma Złotowski

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38

+

ECR

Eugen Jurzyca, Kosma Złotowski

ID

Marco Campomenosi

PPE

Andrea Caroppo, Deirdre Clune, Krzysztof Hetman, Arba Kokalari, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Barbara Thaler, Tom Vandenkendelaere, Marion Walsmann

Renew

Andrus Ansip, Dita Charanzová, Sandro Gozi, Svenja Hahn, Morten Løkkegaard, Róża Thun und Hohenstein, Marco Zullo

S&D

Alex Agius Saliba, Clara Aguilera, Marc Angel, Brando Benifei, Maria Grapini, Maria‑Manuel Leitão‑Marques, Leszek Miller, René Repasi, Christel Schaldemose

The Left

Kateřina Konečná, Anne‑Sophie Pelletier

Verts/ALE

Anna Cavazzini, David Cormand, Malte Gallée, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro

 

1

-

NI

Miroslav Radačovský

 

3

0

ID

Markus Buchheit, Virginie Joron, Jean‑Lin Lacapelle

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

14.3.2022

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

5

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Gunnar Beck, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Carlo Calenda, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Raffaele Fitto, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Luis Garicano, Valentino Grant, Claude Gruffat, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Michiel Hoogeveen, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, France Jamet, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Aurore Lalucq, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Sirpa Pietikäinen, Dragoş Pîslaru, Evelyn Regner, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manon Aubry, Karima Delli, Maximilian Krah, Chris MacManus, Andreas Schwab, Linea Søgaard-Lidell

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

45

+

ID

Valentino Grant

NI

Enikő Győri

PPE

Isabel Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Andreas Schwab, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

Renew

Gilles Boyer, Carlo Calenda, Engin Eroglu, Luis Garicano, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Dragoş Pîslaru, Linea Søgaard-Lidell, Stéphanie Yon-Courtin

S&D

Jonás Fernández, Eero Heinäluoma, Aurore Lalucq, Pedro Marques, Costas Mavrides, Csaba Molnár, Evelyn Regner, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Irene Tinagli

Verts/ALE

Rasmus Andresen, Karima Delli, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Piernicola Pedicini, Kira Marie Peter-Hansen, Ernest Urtasun

 

5

-

ID

Gunnar Beck, Maximilian Krah

NI

Lefteris Nikolaou-Alavanos

The Left

Manon Aubry, Chris MacManus

 

7

0

ECR

Raffaele Fitto, Michiel Hoogeveen, Johan Van Overtveldt, Roberts Zīle

ID

France Jamet, Antonio Maria Rinaldi, Marco Zanni

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 22. aprill 2022
Õigusteave - Privaatsuspoliitika