RAPORT kalandus- ja vesiviljelussektori keskse rolli kohta ELis kestliku sinise majanduse poole liikumisel
5.4.2022 - (2021/2188(INI))
Kalanduskomisjon
Raportöör: Isabel Carvalhais
PR_INI
SISUKORD
lk
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
kalandus- ja vesiviljelussektori keskse rolli kohta ELis kestliku sinise majanduse poole liikumisel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 17. mai 2021. aasta teatist uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus – ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel (COM(2021)0240),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 3, 4, 13, 38, 43 ja 349,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (EMKVF)[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)[3],
– võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi ja selles sisalduvaid mõisteid, nagu „maakera taluvuspiirid“ ja „ökoloogilised võimalused“,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik[4],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta[5],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta[6],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2021. aasta poliitilist kokkulepet Euroopa ühendamise rahastu 2021–2027 kohta,
– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),
– võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380) ja oma 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni selle kohta[7],
– võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381) ning oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni selle kohta[8],
– võttes arvesse komisjoni aruannet „The EU Blue Economy Report 2021“[9] (ELi sinise majanduse 2021. aasta aruanne),
– võttes arvesse komisjoni 2021. aasta märtsikuu aruannet „Sustainability criteria for the blue economy“[10] (Sinise majanduse kestlikkuse kriteeriumid),
– võttes arvesse komisjoni 12. mai 2021. aasta teatist „ELi vesiviljeluse kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise strateegilised suunised aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0236),
– võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2020. aasta teatist „Uus lähenemisviis Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise meremajanduse ajakohastatud tegevuskava“ (COM(2020)0329),
– võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatist „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789),
– võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2020. aasta teatist „ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil“ (COM(2020)0741),
– võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali vabastamise kohta meremajanduses töökohtade ja majanduskasvu loomise eesmärgil[11],
– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni ookeanide rahvusvahelise majandamise kohta: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava 2030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärkide kontekstis[12],
– võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni mereprügi mõju kohta kalandussektorile[13],
– võttes arvesse oma 14. septembri 2021. aasta resolutsiooni uue lähenemisviisi kohta Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale[14],
– võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni avamere tuuleparkide ja muude taastuvenergiasüsteemide mõju kohta kalandussektorile[15],
– võttes arvesse oma 14. septembri 2021. aasta resolutsiooni tulevase tugevama partnerluse kohta ELi äärepoolseimate piirkondadega[16],
– võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul Pariisis vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe), – võttes arvesse kalanduse ja vesiviljeluse ülemaailmseid suuniseid ja rahvusvahelisi standardeid, mille on välja töötanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) koostöös ELi kui organisatsiooni liikmega,
– võttes arvesse FAO aruannet „The State of World Fisheries and Aquaculture 2020: Sustainability in Action“ (Maailma kalanduse ja vesiviljeluse olukord aastal 2020: kestlikkusealane tegevus),
– võttes arvesse kalanduse ja vesiviljeluse suuniseid ja rahvusvahelisi standardeid, mille on koostanud FAO koostöös ELi kui organisatsiooni liikmega,
– võttes arvesse FAO 2018. aasta juulis loodud siniste kalasadamate võrgustiku algatust,
– võttes arvesse Vigo sadama sinise majanduskasvu strateegiaid aastateks 2016–2020 ja 2021–2027[17],
– võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, mis käsitleb komisjoni teatist uue lähenemisviisi kohta kestliku sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus – ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel (COM(2021)0240),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 2. detsembri 2021. aasta arvamust kestliku sinise majanduse ja vesiviljeluse kohta (NAT-VVI/020),
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni pädevust merenduse programmitöö ja integreeritud merenduspoliitika valdkonnas,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,
– võttes arvesse arengukomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0089/2022),
A. arvestades, et ELi sinine majandus pakub 4,5 miljonit otsest töökohta ning hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, olenemata sellest, kas need asuvad merekeskkonnas (nt laevandus, meritsi reisijatevedu, kalandus ja energiatootmine) või maismaal (nt sadamad, laevatehased, rannikuturism ja maismaa vesiviljelus); arvestades, et tegemist on meie majanduse laiaulatusliku ja kiiresti areneva sektoriga, mis on viimase kümnendi jooksul teinud märkimisväärseid edusamme moderniseerimiseks ja mitmekesisuse suurendamiseks ning millel on oluline roll keskkonna-, sotsiaal- ja majandusarengu edendamisel;
B. arvestades, et kui ülemaailmset sinist majandust võrrelda rahvamajandusega, oleks see maailmas suuruselt seitsmes majandus ja ookean kui majandusüksus oleks G7 liige; arvestades, et see toimib planeedi suurimas ökosüsteemis, kuna ookeanid moodustavad 80 % kõigist eluvormidest; arvestades, et ookean ümbritseb ja toetab meid ning pakub inimeste tervisele elutähtsaid ressursse, rääkimata majanduslike suhete võrgustikust;
C. arvestades, et sinise majanduse arendamine võib tugevasti kannustada majanduskasvu, majandusarengut ja töökohtade loomist, eelkõige rannikuäärsetes ning saareriikides ja ‑piirkondades ning äärepoolseimates piirkondades;
D. arvestades, et ELi sinise majanduse strateegias ei ole piisavalt arvesse võetud kalandussektorit, eelkõige väikesemahulist kalapüüki ja rannapüüki;
E. arvestades, et sinine majandus loob uusi väljavaateid ja töökohti, eelkõige sellistes valdkondades nagu avamere taastuvenergia, sinine biomajandus, biotehnoloogia ja soolatustamine;
F. arvestades, et valdkondlikud prioriteedid sinise majanduse arendamiseks võivad olla liikmesriigiti erinevad, olenevalt ühelt poolt traditsiooniliste või väljakujunenud sektorite arenguloost ja teiselt poolt iga liikmesriigi praegustest vahenditest ja kujunemisjärgus sektorite arengupotentsiaalist;
G. arvestades, et sinise majanduse potentsiaali ärakasutamise ettekäändel ei tohi meredel ja ookeanidel rakendada ressursside kasutamise viise ja kasvumudeleid, mis on juba osutunud mittesäästvateks; arvestades, et mere- ja ookeaniressursside kasutamisel tuleb rangelt arvestada vajadusega tagada nende nõuetekohane majandamine ja säilitamine, muutmata mereökosüsteemide tasakaalu;
H. arvestades, et mereruumi planeerimise direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid peavad võtma arvesse selliste tegevuste ja kasutusviiside koostoimet nagu vesiviljelus, kalapüük ning taastuvenergia tootmise rajatised ja taristu, aga ka merekaableid, edendama asjakohaste tegevuste kooseksisteerimist ning kohaldama ökosüsteemipõhist lähenemisviisi;
I. arvestades, et selleks, et ökoloogiliste võimaluste piires arenevat sinist majandust saaks pidada kestlikuks, ei pea mitte ainult kalandus- ja vesiviljelussektoris, vaid kõigis asjaomastes merendussektorites järgima võrdselt keskkonna, ühiskonna ja majanduse sammast;
J. arvestades, et ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada vee-elusressursside nõuetekohane kaitse ja majandamine ning et kalandus ja vesiviljelus oleksid pikas plaanis kestlikud ja neid juhitaks viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saamise ja toiduvarude parema kättesaadavuse eesmärkidega;
K. arvestades, et ühine kalanduspoliitika peaks aitama kalandussektoris, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi sektoris suurendada tootlikkust ja saavutada inimväärne elatustase, samuti stabiliseerida turge ning tagama toidu kättesaadavuse;
L. arvestades, et kestliku arengu 14. eesmärgi kohaselt on hädavajalik kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ning edendada nende kestlikku kasutamist, samas kui kestliku arengu 2. eesmärgi kohaselt on hädavajalik tagada toiduga kindlustatus; arvestades, et alleesmärgiga nr 14.1 soovitakse ennetada ja oluliselt vähendada 2025. aastaks igasugust merereostust, eelkõige maismaal toimuva tegevuse tagajärjel, kaasa arvatud mereprügi ja toitainetega saastamine;
M. arvestades, et ookean on hädavajalik maapealse eluks, kuna see toodab 50 % hapnikust atmosfääris ning neelab umbes 25 % inimtekkelise süsinikdioksiidi heitkogustest ja 90 % ülemäärasest soojusest kliimasüsteemis, aga ka maailma kliima reguleerimiseks[18];
N. arvestades, et mere elurikkuse taastamine, säilitamine ja kaitse ning mereressursside kestlik kasutamine on oluline miljoneid liike sisaldavate ookeanide tervise ja planeedi tervise kaitsmiseks ning mere ja merendusega seotud majandustegevusele aluse tagamiseks;
O. arvestades, et andmete kogumine merede ja ookeanide kalavarude teaduslikuks seireks ja hindamiseks, sealhulgas nende varude hindamine ohututesse bioloogilistesse piiridesse jäämise seisukohast, on nende kestliku majandamise seisukohast äärmiselt oluline;
P. arvestades, et märkimisväärne osa ookeanidest ja merepõhjast, eelkõige süvameres, on endiselt uurimata, ning arvestades, et sinise majanduse mis tahes tegevuse täieliku kestlikkuse tagamiseks on vaja täiendavaid teadusuuringuid;
Q. arvestades, et kalandus ja vesiviljelus on sinise majanduse põhisektorid ning tähtsad valgu- ja mikrotoitainete allikad, mis on olulised toiduga kindlustatuse ja inimeste tervise jaoks;
R. arvestades, et Euroopas on mere elurikkus surve all ning suure osa mereliikide ja ‑elupaikade kaitsestaatus on „ebasoodne“ või „teadmata“; arvestades, et mere elurikkuse vähenemisel on suur keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik mõju ELi kalandussektorile ning ranniku-, saarte ja äärepoolseimatele piirkondadele ning seetõttu tuleb see suundumus tagasi pöörata; arvestades, et elurikkus tuleb taastada koostöös kõigi sidusrühmadega, eelkõige kalandussektori ja teadusringkondadega;
S. arvestades, et ranniku- ja saarekogukonnad on peamised sidusrühmad arutelus sinise majanduse potentsiaali ja selle rakendamise viiside üle;
T. arvestades, et ELi kaluritel ja kalakasvatajatel on kogu ELis oluline roll territoriaalse identiteedi, kultuuritraditsioonide, toiduga kindlustatuse, tööhõive ja sissetulekute kaitsmisel ja edendamisel;
U. arvestades, et väikesemahulisel kalapüügil on oma eripära ja omad vajadused;
V. arvestades, et harrastuskalapüügi sektor võib väärtusliku ja kestliku turismitegevusena aidata mitmekesistada rannikukogukondade sissetulekut;
W. arvestades, et naised täidavad kalandus- ja vesiviljelussektoris olulist osa; arvestades, et on vaja suurendada nende nähtavust ning tagada sektoris võrdne juurdepääs tööhõivele ja naiste asjakohane õiguslik tunnustamine;
X. arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärkides nr 3, 6, 9 ja 12 rõhutatakse, kui tähtis on loomatervis, vee hea kvaliteet, kestlik innovatsioon ning kestlik tarbimine ja tootmine sinises majanduses;
Y. arvestades, et veeloomade tervis ja heaolu on seotud toiduainete kvaliteediga; arvestades, et puudused loomade heaolu tagamisel ja loomakasvatuses võivad suurendada haiguste riski;
Z. arvestades, et põllumajandusel, eelkõige lämmastikupõhiste väetiste kasutamisel ja veekeskkonna eutrofeerumisel on märkimisväärne mõju mereökosüsteemidele ja kalandusele;
AA. arvestades, et kaluritel on merest prügi kogumisel väga oluline roll, olenemata sellest, kas tegemist on sihipäraste kampaaniate või prügi juhusliku kogumisega kalapüügi ajal;
AB. arvestades, et 2020. aastaks seatud eesmärke saavutada Euroopa merede hea keskkonnaseisund ja lõpetada ülepüük ei täidetud;
AC. arvestades, et 2018. aastal oli ELi kalandussektoris ligikaudu 163 600 töökohta, kusjuures laevad püüdsid 2019. aastal umbes 4,1 miljonit tonni eluskala; arvestades, et ELi 27 liikmesriigis toodeti 2018. aastal 1,1 miljonit tonni veeorganisme 3,7 miljardi euro väärtuses[19];
AD. arvestades, et EL on kalandus- ja vesiviljelustoodete netoimportija ja sõltub ka edaspidi suuremas osas oma veeandide tarbimisel impordist, kusjuures 2018. aastal moodustas ELi import 34 % impordi ülemaailmsest väärtusest; arvestades, et ELi imporditavate kalandustoodete puhul tuleb järgida vähemalt samasuguseid kestlikkuse standardeid kui ELis; arvestades, et ELi kalandustoodete import peab olema otseselt seotud kestlike töökohtadega impordi-, töötlemis- ja jaemüügisektoris;
AE. arvestades, et kliimamuutused on juba mõjutanud ELi kalandust, vesiviljelust ja rannikukogukondi; arvestades, et kliimakriis on avaldanud märkimisväärset mõju Euroopa merede tervisele ja kahjustanud sinise majanduse, eelkõige kalanduse ja vesiviljeluse vastupanuvõimet;
AF. arvestades, et COVID-19 pandeemia on mõjutanud mitut sinise majanduse sektorit, eelkõige ranniku- ja mereturismi; arvestades, et sinine majandus võiks aidata parandada praeguse kriisi põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju;
AG. arvestades, et COVID-19 pandeemia on avaldanud märkimisväärset majanduslikku mõju kalandus- ja vesiviljelussektori töötajatele, kuna nõudlus on vähenenud ja paljudel laevadel puuduvad tingimused tervisekaitse tagamiseks; arvestades, et pandeemiast põhjustatud turuhäired on kahjustanud kalureid kogu ELis; arvestades, et kaluritel õnnestus endiselt tagada kvaliteetse toiduga varustamine ning seepärast tuleb kaluritele pöörata eritähelepanu nende tähtsuse tõttu ELi toiduga kindlustatuse tagamisel;
AH. arvestades, et pandeemiaolukord on näidanud, kui tähtis on ülemaailmse tervise ja toidusüsteemide tuleviku jaoks vastupanuvõimeline keskkond, mida toetavad kestlikud tavad loodusvarade majandamisel;
AI. arvestades, et rannikukogukonnad peavad mitmekesistama oma sissetulekuallikaid, et seista vastu majandusšokkidele ja sotsiaalsetele vapustustele;
AJ. arvestades, et ranniku- ja äärealade kogukonnad peavad oma sissetulekuallikate mitmekesistamisel suurendama vastupanuvõimet sellistele šokkidele nagu kliimamuutused;
AK. arvestades, et mere- ja rannikuturism on sinise majanduse tugisammas, kuna üle poole ELi majutusettevõtetest asuvad rannikualadel ja 30 % ööbimistest toimub rannakuurortides; arvestades, et komisjoni teatises turismi ja transpordi kohta 2020. aastal ja pärast seda (COM(2020)0550) rõhutatakse Euroopa maismaa ja mere looduskapitali kaitsmise ja taastamise tähtsust;
AL. arvestades, et mere- ja rannikuturism moodustab 60 % sinise majanduse tööhõivest; arvestades, et konkurentsivõimeline, vastupidav ja sotsiaalselt õiglane sinine majandus vajab kõrgelt kvalifitseeritud ja haritud spetsialiste; arvestades, et sinise majanduse töökohad võivad edendada majanduskasvu ja karjäärivõimalusi;
AM. arvestades, et kalandusturism kui sektor võib olla rannikukogukondadele uus sissetulekuallikas, tagada samal ajal kalavarude kestlikkuse ja hea seisundi ning pakkuda sotsiaalseid ja tervisealaseid hüvesid;
AN. arvestades, et harrastuskalapüük on juba paljude Euroopa kogukondade jaoks kestlik ja väärtuslik turismivõimalus ning lisategevus; arvestades, et huvi harrastuskalapüügi vastu on paljudes riikides kasvanud, eriti pärast COVID-19 pandeemiat;
AO. arvestades, et kestliku taristu arendamine rannikualadel aitab säilitada elurikkust, ranniku ökosüsteeme ja maastikke, mis omakorda tugevdab turismi ja rannikualade majanduse kestlikku arengut;
AP. arvestades, et sinine majandus mängib üliolulist rolli selliste äärepoolseimate piirkondade jõukuse puhul, mis oma eraldatuse tõttu sõltuvad eelkõige sinisel majandusel põhinevatest tegevusaladest, nagu meretransport, laevandus ja turism;
AQ. arvestades, et sadamatel on oluline roll kestliku sinise majanduse eesmärkide saavutamisel, ning arvestades, et sadamate kestlikkuse suurendamine edendab rannikukogukondade kestlikku arengut; arvestades, et sadamad on äärepoolseimate piirkondade oluline kauba- ja reisijateveo sõlmpunkt;
AR. arvestades, et sadamad on piirkondade ja riikide ühenduvuse ja majanduse jaoks üliolulised ning aitavad olulisel määral edendada kestlikku arengut, mis aitab võidelda elurikkuse vähenemise vastu, nagu on märgitud ELi uues elurikkuse strateegias aastani 2030; arvestades, et Euroopa tööstuse muutumisel (näiteks avamere taastuvenergia kasutamise laiendamisega) muutub ka sadamate roll;
AS. arvestades, et ELi laevatehased võiksid kasutada võimalusi, mis avanevad kiiresti kasvaval uuenduslikul energiatõhusate teeninduslaevade turul;
AT. arvestades, et erinevad sinise majandusega seotud tegevused, mida viiakse ellu ühes ruumis, tekitavad konkurentsi, reostust ja mereruumi haldamise konflikte, mis mõjutavad peamiselt kalapüüki, eelkõige väikesemahulist kalapüüki, ja rannikukogukondi; arvestades, et mereruumi planeerimine on äärmiselt oluline, et vältida kasvavat konkurentsi ja mereruumi haldamise konflikte;
AU. arvestades, et mereruumi planeeringutega peaksid liikmesriigid püüdma toetada mereliste energeetikasektorite, merevedude ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikku arengut ning kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, sealhulgas suurendada selle vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjule; arvestades, et sellega seoses tuleks eritähelepanu pöörata kalandus- ja vesiviljelussektori huvidele ning neid ei tohiks kõrvale jätta, kui liikmesriigid jätkavad oma tööd ja muudavad riiklikke mereruumi planeeringuid;
AV. arvestades, et Pariisi kokkuleppe eesmärk on hoida globaalset soojenemist märgatavalt alla 2 °C, eelistatavalt kuni 1,5 °C, võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;
AW. arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli eriaruanne ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas esitab tõendeid teadusliku teabe ning kohalike ja põlisrahvaste teadmiste ühendamise kasulikkuse kohta vastupanuvõime parandamiseks;
AX. arvestades, et kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega püüab EL saavutada kliimaneutraalsuse hiljemalt 2050. aastaks; arvestades, et EL on teinud ettepaneku seada eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 %; arvestades, et avamere taastuvenergia on üks võimalus, mida liikmesriigid saavad selle eesmärgi saavutamiseks kasutada; arvestades, et sellel peaks olema keskne roll nende eesmärkide saavutamisel integreeritud lähenemisviisi kaudu, milles võetakse arvesse kestlikkuse kolme sammast;
AY. arvestades, et 2030. aastani kestva ELi elurikkuse strateegia kohaselt tuleb teha ettepanek kehtestada õiguslikult siduvad looduse taastamise eesmärgid kooskõlas eesmärgiga kaitsta 30 % ELi merealast, millest 10 % suhtes tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid;
AZ. arvestades, et iga ELi merepiirkonna jaoks on vaja spetsiaalseid suuniseid ja mõistlikku kavandamist seoses eesmärkidega, mida merekaitsealadel soovitakse saavutada;
BA. arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on bioloogilise mitmekesisuse poolest rikkad tõelised looduslikud laborid ja kaitsealad, mis vajavad hädasti kaitset, eriti nende peamiselt arhipelaagilise olemuse ja märkimisväärsete rannikualade tõttu;
BB. arvestades, et ökosüsteemide majandamine nõuab terviklikku lähenemisviisi, mille puhul võetakse arvesse kõiki elurikkuse vähenemise põhjuseid, nagu kliimamuutused, ookeanide hapestumine, võõrliikide esinemine, rannikuerosioon jms; arvestades, et vaja on mereressursside majandamise ja kaitsmise ülemaailmset visiooni, raamistikku ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi;
BC. arvestades, et kliimamuutused kujundavad üha enam ümber mitmesuguste kalaliikide leviku- ja rändemustreid ning mõjutavad arengumaade väikesemahulist kalapüüki, mis on nende mõju suhtes haavatavam;
BD. arvestades, et ebaseaduslik kalapüük kujutab endast suurt ohtu mereressurssidele, kuna kahandab kalavarusid, hävitab mereelupaiku, tekitab ebaausat konkurentsi ning seab ohtu rannikupiirkondades ja saartel kalandusega tegelevate kogukondade elatusvahendid;
BE. arvestades, et on oluline, et liikmesriigid rakendaksid ELi kalanduse kontrollikorda, mis on lihtne, läbipaistev ja tõhus, et tagada sektori kestlikkuseesmärkide täitmine;
BF. arvestades, et tarbimisharjumuste mitmekesistamisel on tarbijate käitumise seisukohast äärmiselt oluline parem jälgitavus ning juurdepääs teabele toiteväärtuse, päritolu ja tootmiskoha kohta;
Üldine lähenemisviis ELi sinisele majandusele
1. väljendab heameelt komisjoni uue kestliku sinise majanduse ELi strateegia üle; peab siiski kahetsusväärseks, et eri sektorites, eelkõige kalanduses ja vesiviljeluses kui sinise majanduse olulistes sektorites puuduvad konkreetsed eesmärgid; juhib tähelepanu sellele, et uued seadusandlikud ettepanekud ja tegevuskavad peavad alati põhinema parimal kättesaadaval teaduslikul teabel ning keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku mõju hindamistel;
2. nõuab sinise majanduse laiapõhjalist määratlemist, mis hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud valdkondlikke ja valdkondadevahelisi tegevusi, sealhulgas otseseid ja kaudseid toetusmeetmeid, ning milles võetakse asjakohaselt arvesse kalandussektorit; juhib tähelepanu innovatsiooni valdkondadeülesele olulisusele kõigi, nii traditsiooniliste kui ka alles kujunemisjärgus tegevuste puhul;
3. juhib tähelepanu vajadusele edendada integreeritud lähenemisviisi sinise majanduse eri sektoritele, tunnustades ja arvestades liikmesriikide prioriteete ja toetades liikmesriike nende prioriteetide väljatöötamisel;
4. rõhutab, et sinine majandus üldiselt mängib otsustavat rolli, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, ning võib aidata nõrgendada kliimamuutuste mõju, edendada looduspõhiseid lahendusi ning parandada mereressursside kasutamist;
5. juhib tähelepanu sinise majanduse mõne traditsioonilisema sektori (muu hulgas näiteks kalapüük ning laevaehitus ja -remont) negatiivsele arengusuundumusele ja selgele kahanemisele, eriti piirkondades, kus need on kohaliku elu alustalad, mis toetavad majandustegevust kas tootmisahela eelnevas või järgnevas etapis, loovad töökohti ja edendavad kasvu; on seisukohal, et ühestki sinise majanduse strateegiast ei tohi neid tegevusalasid ja piirkondi välja jätta, vaid tuleb esile tuua innovatsioonipotentsiaal kõnealuse kahanemise tõusule pööramiseks;
6. rõhutab, et sinise majanduse edendamine on keskse tähtsusega majanduse kui terviku elavdamisel ja mitme COVID-19 pandeemia tagajärjel tõsiselt kannatada saanud sektori, näiteks transpordi ja turismi majanduslike ja sotsiaalsete aspektide taastamisel;
7. nõuab kõigi kättesaadavate rahastamisvahendite, sealhulgas struktuuri- ja investeerimisfondide paremat ja koordineeritumat rakendamist, et sinise majanduse strateegiat paremini edendada;
8. kutsub komisjoni üles hindama tihedas koostöös liikmesriikidega kalandussektori erivajadusi sinise majanduse rahastamise kontekstis (sektori, piirkonna, riigi ja Euroopa tasandil), et kasutada ära selle kasvu- ja töökohtade loomise potentsiaal;
9. rõhutab, et sinise majanduse arendamine nõuab rohkem investeeringuid teadmistesse ning et merekeskkonna mõistmise parandamiseks peavad EL ja liikmesriigid tagama märkimisväärse rahastamise korra sellisel alusel, mis tagab pikaajalise järjepidevuse ja prognoositavuse;
10. rõhutab vajadust sinise majanduse asjakohase rahalise toetamise järele, et võimaldada suuremahulisi investeeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja taristusse ELi ja liikmesriikide tasandil; kutsub seetõttu komisjoni ja sektori ettevõtjaid üles hindama, kas ELi meretranspordialase partnerluse loomine, sealhulgas erasektoriga, on kasulik ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et lahendada praeguseid rahvusvahelise kaubanduse ja tarneahela probleeme, edendada sektoris innovatsiooni ja konkurentsivõimet, aidata kaasa CO2 heite vähendamisele, luua taristu kaldalt tuleva elektri ning alternatiivkütuste laadimiseks ja tarnimiseks sadamates ja kaubaterminalides ning töötada välja jäätmekäitluskavad Atlandi, Vahemere ja Läänemere sadamate jaoks; väljendab seetõttu heameelt Euroopa partnerluse loomise üle kliimaneutraalse, kestliku ja tootliku sinise majanduse nimel, mille eesmärk on kooskõlastada riiklikke, piirkondlikke ja ELi teadus- ja innovatsiooniprioriteete;
11. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid algataksid uued projektid ja looksid uued vahendid kõigile sinise majanduse sidusrühmadele, et nende tegevuse aluseks oleksid loodusvarade vastutustundlik ja säästev kasutamine, CO2 heite vähendamine ja ringmajandus; rõhutab, et kestlik sinine majandus peab arenema ökoloogiliste võimaluste piires, põhinema teaduslikel nõuannetel ja soodustama tervet merekeskkonda;
12. rõhutab, et kõikides sinise majanduse valdkondades tuleb rakendada integreeritud ökosüsteemipõhist lähenemisviisi;
13. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste kohta, tuginedes nende algatuste nõuetekohasele mõju hindamisele kalandus- ja vesiviljelussektoris ning tagades, et sinisest majandusest saab Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega seotud järgnevate ELi strateegiate üldeesmärkide saavutamise nurgakivi; rõhutab, et sinise majanduse vajalik ümberkujundamine hoogustab uuendustegevust ning stimuleerib töökohtade loomist ja majanduslikke võimalusi;
14. rõhutab, et ranniku- ja ookeanist sõltuvad kogukonnad saavad aidata kaasa kestliku sinise majanduse arengule, mis arvestab nende konkreetseid olusid ja vajadusi; rõhutab, et nad võivad juhtida mitmesuguseid katseprojekte, mis on seotud näiteks avamere taastuvenergia tehnoloogiaga või looduspõhise tegevuse arendamisega või puudutavad säästva kalanduse ja vesiviljeluse osatähtsust tervislike, vastupidavate ja ohutute toidusüsteemide loomisel;
15. on seisukohal, et ranniku- ja saarekogukonnad, eriti need, kes tegelevad kalandusega, peaksid täiel määral osalema kõigis sinise majanduse arenguetappides, kuna see on oluline eeltingimus sinise majanduse potentsiaali realiseerimiseks innovatsiooni, töökohtade, jõukuse ja kestliku arengu seisukohast;
16. rõhutab, et sinise majanduse kõigi sektorite suhtes on vaja terviklikku lähenemisviisi, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse nende vastastikku mõju, tagamaks et ühe sektori tegevus ei takista teise sektori tegevust ega ole sellega vastuolus; märgib, et see on oluline ka merekeskkonna kaitse seisukohast; rõhutab vajadust koostööpõhise, kaasava ja valdkondadevahelise mereruumi planeerimise järele; rõhutab sellega seoses tõhusa ökosüsteemipõhise mereruumi planeerimise tähtsust ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks, muu hulgas kliimaneutraalsele ühiskonnale ülemineku kontekstis; on seisukohal, et mereruumi planeerimine loob sektoritevahelise koostoime ja tagab kaluritele elatusvahendid; peab kahetsusväärseks, et enamik liikmesriike on viivitanud mereruumi planeeringute kehtestamisega, mida on nõutud direktiivis 2014/89/EL; kutsub komisjoni üles tagama, et läbivaadatud direktiiv esitataks 2022. aastal õigel ajal, ning lisama sellele vajaduse korral parandusmeetmeid;
17. rõhutab, et algatustes, mille eesmärk on viia ellu ELi kestliku sinise majanduse uus visioon, tuleb arvesse võtta maismaa ja mere koostoimet;
18. rõhutab, kui oluline on sõlmida kahepoolsed partnerluslepingud kolmandate riikidega, eelkõige lepingud, mis käsitlevad säästva kalapüügi partnerlusi ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu; rõhutab, et kahepoolsetes partnerluskokkulepetes tuleks püüda järgida rangeimaid keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse kriteeriume ning need peaksid põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel;
19. on mures ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi juhtumite pärast ELi vetest väljaspool; tuletab meelde, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, mida soodustab mugavuslipu all sõitmise tava, kahjustab rannikuriikide elanike toiduga kindlustatust ja elatusvahendeid ja loob samal ajal soodsa pinnase piraatlusele; nõuab tugevat ülemaailmset hoiatavate sanktsioonide süsteemi ja mitmekülgset lähenemisviisi kõnealuse kalapüügi vastu võitlemiseks; rõhutab vajadust piirata mugavuslipu kasutamise ja lipuvahetuse võimalusi ning tegeleda laevade merel ümberlaadimise küsimusega, kuna need on olulised vahendid kõnealust kalapüüki võimaldavate õiguslike lünkade kõrvaldamiseks; kutsub ELi laiemas plaanis üles suurendama korruptsioonivastase võitluse suutlikkust, edendades riikide ametiasutuste vahelist ja rahvusvahelist koostööd, parandades ELi toetusel arengumaade kalandusinspektorite järelevalvetegevust ning toetades piirkondlikke seire-, kontrolli- ja järelevalvekeskusi ja rakkerühmi;
20. rõhutab vajadust võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu järjepideval, tõhusal ja kõikehõlmaval viisil; kutsub komisjoni üles vaatama läbi oma nn kollase kaardi riikidega peetavad arutelud; rõhutab, kui tähtis on toodete jälgitavus ja ebaseaduslikust kalapüügist saadud mereandide impordi keelustamine; kutsub liikmesriike üles võtma tõeliselt range lähenemisviisi kahtlastest kolmandatest riikidest pärit laevade lossimise suhtes;
21. rõhutab, kui oluline on tõhustada dialoogi Vahemere piirkonna riikidega, eelkõige lõunakaldal asuvate riikidega, ning suurendada selliste projektide rahastamist, mis on suunatud rahvusvahelisele koostööle sinise majanduse sektorites (Interregi programmid Next Med ja Euro-MED (2021–2027), algatus Switch Med jms);
22. rõhutab, et mõnedele väljastpoolt ELi pärit laevastikele, mis tegelevad kalapüügiga samas piirkonnas ja ekspordivad kalandustooteid Euroopa turule, kehtivad leebemad kestlikkuse standardid ja see kahjustab Euroopa kalurite konkurentsivõimet;
23. rõhutab vajadust luua võrdsed tingimused kolmandatest riikidest imporditud toodetega ja tagada, et kõik ELis tarbitavad kalandus- ja vesiviljelustooted on toodetud kestlike toidusüsteemide abil ja vastavad rohelise kokkuleppe eesmärkidele; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada üldine ausa konkurentsi keskkond Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames ja eelkõige ELi kaubanduslepingutes;
24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama ELi laevadel töötavate kolmandate riikide kodanike õiguste ja töötingimuste tugevdamist ning tagama kõigile kalandus- ja vesiviljelussektoris ning kõigis muudes sinise majanduse sektorites töötavatele inimestele õiglane töötasu;
25. rõhutab vajadust tugevdada koostööd ja koordineerida meetmeid käimasolevate mitmepoolsete foorumite raames, nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ning muud nendega seotud rahvusvahelised ja mitmepoolsed protsessid, et edendada mere ja magevee elurikkuse kaitset, säilitamist, kestlikku majandamist ja taastamist ning aidata samal ajal kaasa muude kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab, et Hiinas Kunmingis toimuv ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärk annab hea võimaluse leppida kokku sellega seotud ülemaailmsetes meetmetes;
26. võtab teadmiseks eesmärgi kaitsta 2030. aastaks 30 % maailma ookeanidest, kuid hoiatab, et seda ei tohiks teha toiduga kindlustatuse, kalurite, vesiviljelustootjate, põlisrahvaste ega kohalike kogukondade arvelt;
27. väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle määrata Lõuna-Jäämeres kolm suurt merekaitseala; peab kahetsusväärseks, et Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR) ei jõudnud 2021. aastal taas nende kaitsealade suhtes kokkuleppele;
28. rõhutab, kui olulist osa täidavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kuna nende ülesanne on aidata teha kindlaks ja määrata koos liikmesriikidega täiendavad merekaitsealad;
29. tuletab meelde, et teadusuuringud, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli eriaruanne ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas, näitavad üha enam, et elurikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke on võimalik paremini saavutada, kui kaluritel ja kohalikel kogukondadel on otsene kontroll nende ressursside majandamise üle, millest nad sõltuvad; rõhutab, et rannikukogukondade majandatavad ökosüsteemid on ühed rikkaimad ja tootlikemad ning aitavad ka kaasa rannikualade kohanemisele kliimamuutuste tagajärgedega; juhib tähelepanu ookeanide hõivamise riskidele seoses mereruumi planeerimisega; rõhutab seetõttu vajadust kindlustada väikesemahulist kalapüüki, tagada valdusõiguse vastutustundlik juhtimine ja panna sinise majanduse sektoris tegutsevad ELi ettevõtjatest kasusaajad aru andma, kui nende tegevuse kaudu rikutakse inimõigusi;
30. kutsub ELi ja partnerriike üles tuginema oma kliimamuutuste leevendamise strateegiates põlisrahvaste oskusteabele ja edendama aktiivselt kaasavat majandamist, mis on osutunud tõhusaks rannikukogukondade vastupanuvõime suurendamisel;
31. on seisukohal, et ookeanide majandamisel tuleks sinise majanduse suhtes võtta valdkondadevaheline lähenemisviis ja tagada seeläbi kõigi meremajanduse tegevusalade võrdne kohtlemine; toetab ookeani tunnustamist inimkonna ühise varana ning nõuab, et säästva kalapüügi partnerluslepingud oleksid alati kooskõlas 2030. aasta kestliku arengu eesmärkidega, ELi keskkonnakohustuste ja -eesmärkidega ning ühise kalanduspoliitika kohustuste ja eesmärkidega;
32. väljendab muret selle pärast, et säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel antav valdkondlik toetus ei too sageli otsest kasu kolmandate riikide kohalikele kalandus- ja rannikukogukondadele, ning kutsub seetõttu komisjoni üles siduma säästva kalapüügi partnerluslepingud tihedalt ELi kestliku arengu programmitööga;
33. rõhutab, et säästva kalapüügi partnerluslepingud peavad muutuma kohalike siniste majanduste arendamise vahendiks; on seisukohal, et ebapiisavate andmete tõttu on keeruline hinnata, kuidas on säästva kalapüügi partnerluslepingud aidanud saavutada partnerriikides kestliku arengu eesmärke; nõuab tungivalt, et EL suurendaks seoses säästva kalapüügi partnerluslepingutega läbipaistvust, andmete kogumist (eelkõige püügi, laevade registreerimise ja töötingimuste kohta) ja aruandlusnõudeid ning looks tsentraliseeritud sotsiaal-majandusliku andmebaasi, mis hõlmab kõiki ELi laevu, olenemata nende tegevuskohast;
34. rõhutab vajadust kaasata säästva kalapüügi partnerluslepingu läbirääkimistesse ja nende rakendamisperioodi jooksul kõiki sidusrühmi ning tagada, et võetaks arvesse nende kogukondade vajadusi, keda kõnealused partnerlused kõige enam mõjutavad;
35. peab kahetsusväärseks, et puudub järelevalve rakendamise ja rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise üle; väljendab muret selle pärast, et säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel antav valdkondlik toetus ei too väikesemahulise kalapüügiga tegelevatele kaluritele sageli otsest kasu; kutsub komisjoni üles siduma säästva kalapüügi partnerluslepingud tihedalt ELi arenguabiga, et suurendada rannikukogukondade jaoks lisaväärtust; kutsub lisaks komisjoni üles avaldama ennetavalt aastaaruandeid valdkondliku toetuse kasutamise kohta, et paremini jälgida ELi avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamist;
36. väljendab heameelt piirkondlike merekonventsioonide ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide rolli üle; kutsub komisjoni üles andma piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele laiaulatuslikud volitused, et kaitsta kalavarusid arengumaades ja rahvusvahelistes vetes, eelkõige parandades selliste liikide nagu troopikatuuni varude majandamist, vähendades tagasiheidet, rakendades ettevaatusprintsiipi ohustatud liikide ja haavatavate mereökosüsteemide kaitse tagamiseks ning parandades kättesaadavaid andmeid, nõuetele vastavust ja otsuste tegemise läbipaistvust;
37. nõuab üldisemalt kalavarude majandamise tavade ja järelevalve parandamist ning ökomärgise ja uute tehnoloogiate (nt plokiahela) arendamist, et parandada toodete jälgitavust;
38. kutsub ELi üles pakkuma tehnilist abi arengumaade tootjatele, eelkõige väiketootjatele;
39. tuletab meelde, et kõik Lääne-Aafrikas kalapüügiga seotud riigid peaksid ühiselt asutama piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni, eelkõige ühiste kalavarude, näiteks väikeste pelaagiliste kalade kasutamiseks, nagu see on nõutav vastavalt rahvusvahelisele õigusele, asjakohastele riigisisesetele õigusaktidele, kogu Aafrikat hõlmavale ja piirkondlikule kalanduspoliitikale ja muudele vahenditele; on seisukohal, et kõnealune majandamiskord peaks olema kooskõlas ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, millega tagatakse, et lubatud kogupüük jääb ohututesse bioloogilistesse piiridesse;
40. nõuab tungivalt, et EL edendaks ja kaitseks tõhusalt Aafrikas väikesemahulist kalapüüki, mis on ookeaniäärse elanikkonna peamine elatusvahend, käsitledes seda tulevase ELi ja Aafrika sinise rakkerühma nurgakivina, nt rahastades FAO säästvat väikesemahulist kalapüüki käsitlevate rahvusvaheliste suuniste rakendamist;
41. rõhutab, et muude tegurite hulgas võib kalajahu ja kalaõli tootmine põhjustada ülepüüki arengumaades, eelkõige Lääne-Aafrikas; nõuab kohustuslikke hoolsusmeetmeid tagamaks, et kogu mereannitööstuse tarneahel oleks õiglane ja täielikult jälgitav, selles ei kasutata ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud tooteid ning see ei ole seotud inimõiguste rikkumistega, sealhulgas inimkaubanduse ja orjapidamisega;
42. väljendab heameelt piirkondlike merekonventsioonide ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide rolli üle juhtimise tugevdamisel parimate kättesaadavate teaduslike andmete põhjal, mis peaksid olema kõigile ettevõtjatele kergesti kättesaadavad;
43. kutsub komisjoni üles andma piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele laiaulatuslikud volitused, et kaitsta kalavarusid arengumaades ja rahvusvahelistes vetes, eelkõige parandades selliste liikide nagu troopikatuuni varude majandamist, vähendades tagasiheidet, kohaldades ettevaatusprintsiipi ohustatud liikide ja ohualdiste mereökosüsteemide kaitsmiseks ning parandades andmete kättesaadavust, nõuetele vastavust ja otsuste tegemise läbipaistvust;
44. kutsub komisjoni üles aktiivselt taotlema ja edendama kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise eesmärkide lõimimist oma säästva kalapüügi partnerluslepingutesse ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide otsustusprotsessi;
45. nõuab ELi ja liikmesriikide meetmeid, millega suurendada oma jõupingutusi ülemaailmse kalanduse juhtimise parandamiseks, eelkõige selliste mehhanismide kaudu nagu kalanduse läbipaistvuse algatus;
46. tuletab meelde, et ressursside säästev majandamine parimate kättesaadavate teadusnõuannete ja parimate sotsiaal-majandusliku mõju hindamiste põhjal peab olema ELi strateegilise tegevuskava eesmärkide saavutamisel peamine prioriteet ning see tuleb lisada ka kahepoolsetesse partnerluskokkulepetesse;
47. rõhutab, et sinine majandus hõlmab lisaks traditsioonilistele tegevustele ka mitmeid muid tegevusi, et uute tegevuste väljatöötamisega peaksid alati kaasnema mõju-uuringud ning et nende tegevuste kestliku korraldamise hõlbustamiseks sinises majanduses tuleb kasutada läbipaistvat teaduslikku lähenemisviisi, tõhusaid konsultatsioone ja kõigi mõjutatud sektorite võrdset osalemist;
48. rõhutab, et merendus on rahvusvahelise ühendatuse, ülemaailmse kaubandussüsteemi, ELi majanduse ja selle konkurentsivõime ning ELi piirkondade oluline ühenduslüli; rõhutab, kui oluline on suurendada sadamate rolli, vajadust investeerida arukasse taristusse ning arendada ja hallata sadamaid, mis peaksid veelgi suurendama nende suutlikkust tulla toime kaubanduse kasvuga;
49. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima ELi rannikul asuvatesse sadamatesse, et keskenduda puuduvatele ühendustele sisemaaga, eesmärgiga muuta transport vastupidavamaks ja muuta sadamad logistikaplatvormideks ja strateegilisteks sõlmpunktideks mitmeliigilise transpordi, energia tootmise, salvestamise ja jaotamise ning turismi jaoks; rõhutab, kui oluline on lisada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni eesmärgina meretranspordist tulenevate kasvuhoonegaaside vähendamiseks turupõhine vahend, et rakendada rahvusvahelises laevanduses süsinikdioksiidi kompenseerimise kava ja tagada realistlik viis heitkoguste vähendamiseks;
50. rõhutab, et säästva ja aruka liikuvuse strateegiat käsitleva komisjoni teatise eesmärk on tuua esimesed heitevabad laevad turule 2030. aastaks ning et EL on programmi „Horisont 2020“ kaudu juba rahastanud olulisi teadusuuringuid hübriidimise ja laevade elektrifitseerimise valdkonnas; kutsub komisjoni üles veelgi edendama elektrilaevade kasutamise soodustamist lühikeste marsruutide puhul;
51. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima lõpule Atlandi ookeani, Vahemere ja Läänemere piirkondade üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetsed projektid, eelkõige piiriülestes piirkondades ning seoses tulevaste TEN-T suuniste ja Euroopa ühendamise rahastuga aastateks 2021–2027, et edendada ja hõlbustada TEN-T meremagistraalide täielikku arendamist ja investeerida piisavalt vahendeid neisse, eesmärgiga lõimida paremini lähimerevedusid kaupade laialdasemaks turustamiseks sadamate kaudu, mis ühendavad saari mandriga, ja tervikliku mitmeliigilise transpordisüsteemi kaudu; rõhutab, et oluline on luua sujuvad ja kestlikud sõitjate- ja kaubaveo ahelad kõigi transpordiliikide, eelkõige raudtee-, mere- ja siseveevedude puhul; on veendunud, et projektides tuleks pöörata eritähelepanu Atlandi ookeani, Vahemere ja Läänemere äärealade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade ühenduvuse ja juurdepääsetavuse vajadustele;
52. rõhutab, et sadamaid saab kasutada sinise majanduse edendamiseks, kuna neil on selle sektori majandustegevuses keskne roll, ning sektori säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku tagamiseks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtetega; kutsub komisjoni üles eraldama rohkem ELi rahalisi vahendeid, et parandada transpordi tõhusust ja TEN-T põhisadamate juurdepääsetavust ning vähendada kulusid, kaasates investeeringuid pidevatesse süvendustöödesse, sealhulgas kanalite süvendamisse, ja muudesse suutlikkuse suurendamise meetmetesse asjaomastes sadamates; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et vaja on täiendavaid investeeringuid kestlikusse ja arukasse sadamataristusse, et võimaldada sadamatel saada mitmeliigilise liikuvuse ja transpordisõlmedeks, samuti energiakeskusteks integreeritud elektrisüsteemide, vesiniku ja muude alternatiivsete kütuste jaoks ning jäätmete taaskasutamise ja ringmajanduse katsekohtadeks;
53. avaldab tunnustust Vigo sadamale kui teedrajavale ELi sadamale, mis rakendas esimesena Euroopa sinise majanduskasvu strateegiat;
54. väljendab heameelt FAO siniste kalasadamate võrgustiku algatuse üle, mille eesmärk on koostada suunised parimate rahvusvaheliste tavade kohta nendele kalasadamatele, mis on üle minemas sinise majanduse mudelitele, et parandada nende kestlikkust keskkonna kaitsmise ning sotsiaalse ja majandusliku kasu suurendamise abil; toetab FAO alalise büroo loomist Vigo sadamas, et arendada ja juhtida ülemaailmset siniste sadamate võrgustikku;
Vastupanuvõime, konkurentsivõime ja töökohad
55. tunnistab, et ELi majanduse taastamise jõupingutused peavad keskenduma kestlikkusele, konkurentsivõimele ja majanduskasvu eesmärkidele; rõhutab, et ülemineku edendamiseks on vaja kestlikke rahastamisvahendeid, sealhulgas avaliku ja erasektori investeeringute suurendamist;
56. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse väärtusahelate kestlikku arengut kalurist tarbijani, edendades selektiivsete, mittedestruktiivsete ja energiatõhusate kalapüügi- ja vesiviljelusmeetodite ühtlustamist, hõlbustades teadmiste vahetamist ELi teadusringkondadega ja edendades kalandustoodete säästva turustamise meetodeid, vähendades samal ajal halduskoormust;
57. rõhutab vajadust tunnustada harrastuskalapüügi sotsiaal-majanduslikku väärtust ja selle panust ELi kestlikusse sinisesse majandusse; rõhutab, et vaja on rohkem ja paremaid andmeid harrastuskalapüügi kohta, sealhulgas seoses selle panusega turismisektorisse, selle koostoimega väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kaluritega, selle keskkonnamõju ja sotsiaal-majandusliku tähtsuse kohta;
58. rõhutab väikesemahulise rannapüügi tähtsust sinise majanduse ning ranniku- ja saarekogukondade kultuurilise identiteedi jaoks;
59. kutsub liikmesriike üles rakendama kalapüügivõimaluste eraldamisel täielikult läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, nagu on sätestatud ühise kalanduspoliitika artiklis 17;
60. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid merel, siseveekogudel ja riimveekogudel toimuva harrastuskalapüügi andmete kogumise parandamiseks, pidades silmas selle tegevuse keskkonnamõju ja sotsiaal-majanduslikku väärtust, et tagada kalandus- ja vesiviljelussektori õiglane ja tasakaalustatud juhtimine ning soodustada suuremate investeeringute tegemist rannikukogukonna tegevuse arendamisse;
61. rõhutab, kui oluline on kaasav mereruumi planeerimine, et minimeerida uute sinise majanduse tegevuste arendamisel konkurentsi ruumi pärast muude tegevuste, näiteks kalanduse arvelt; rõhutab, et kalandusel ja vesiviljelusel on keskne roll ning et need sektorid peavad olema sinises majanduses piisavalt nähtavad; nõuab seetõttu strateegia väljatöötamist, et edendada mere ja maismaa sinise majanduse erinevate tegevuste koostoimet viisil, mis oleks kasulik neile kõigile;
62. nõuab tungivalt, et komisjon toetaks selliste kogukonna juhitud energiatootmiskavade väljatöötamist, mis võimaldavad rannikukogukondadel, sealhulgas kaluritel, täiel määral osaleda taastuvenergia tootmise kavandamises ja arendamises, investeerides samal ajal kasumi kohalikku kogukonda;
63. kutsub liikmesriike üles määrama kooskõlas mereruumi planeerimise nõuetega kalurite spetsiifilised ajaloolised ja traditsioonilised püügipiirkonnad piirkondadeks, kus ei kasutata avamere taastuvenergia allikaid;
64. rõhutab, et avamere tuuleparke tuleks rajada üksnes juhul, kui on võimalik tagada, et nende rajamine ei tekita negatiivset keskkonna- ja ökoloogilist mõju ega majanduslikke, sotsiaal-majanduslikke ja sotsiaal-kultuurilisi tagajärgi kaluritele ja vesiviljelustootjatele kooskõlas sinise majanduse ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega;
65. väljendab heameelt selliste algatuste üle nagu meretuuleenergia vaatluskeskus, mis on Galicia autonoomse piirkonna valitsuse loodud foorum, et selgitada välja võimalused ja tasakaalustada merekasutusviise, mis võivad omavahel konkureerida, kaasates tööstussektorit, merekalandussektorit ning nendega seotud üksusi ja organisatsioone;
66. võtab teadmiseks, et kaevandustööstus on sinises ookeanimajanduses kasvav sektor; rõhutab riikide kohustust hoiduda selliste meetmete võtmisest, sealhulgas suuremahulistest arendusprojektidest, mis võivad kahjustada sisevetel ja merel väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite elatusvahendeid, nende territooriume või juurdepääsuõigusi, ning nende kohustust viia läbi erasektori üksuste juhitavate kaevandustööstuse projektide eelhindamisi, et hinnata nende võimalikku, kohalikele kalanduskogukondadele avalduvat inimõigusi kahjustavat negatiivset mõju;
67. nõuab, et loodaks ELi dialoogifoorum, mis oleks läbipaistev ja tagaks kõigi sidusrühmade osalemise ja nendevahelise jõudude tasakaalu, et edendada valdkondadevahelist koostööd, kogemuste jagamist ja konfliktide lahendamist;
68. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid koos teiste ELi programmidega, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu või programm „Euroopa horisont“, säästva kalapüügi tavade ja vesiviljelustegevuse jaoks uue Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) raames konkreetseid meetmeid, et edendada säästva kalapüügi ja vesiviljeluse tavade jaoks kättesaadavaid investeerimisvõimalusi, hõlbustada juurdepääsu neile ja kasutada neid täielikult ära, ning tagaksid, et ranniku-, äärealade ja ülemerepiirkondade kogukonnad saaksid oma majandust mitmekesistada;
69. kutsub komisjoni üles tuginema EMKVFi parimatele tavadele, et arendada harrastuskalapüügi turismi projekte ja jätkata nende projektide rahastamist EMKVFi kaudu;
70. rõhutab vajadust töötada välja terviklikumad strateegiad kalandus- ja vesiviljelussektori ning rannikualade kohandamiseks kliimamuutuste tagajärgede ja nende mõjuga kogukondadele ja nende elatusvahenditele; rõhutab, et kõik sektorid peavad andma oma panuse kliimamuutuste leevendamisse kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning seitsmenda ja kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga;
71. on veendunud, et ühine kalanduspoliitika peaks hõlmama sotsiaalset tingimuslikkust, mis sarnaneb uues ühises põllumajanduspoliitikas kehtestatud tingimuslikkusega, millega võidakse ette näha sanktsioonid kalalaevade omanikele, vesiviljelustootjatele ja teistele EMKVFist toetuse saajatele, kui nad ei taga rahuldavaid töötingimusi kõigile oma töötajatele, sealhulgas hooaja- ja võõrtöötajatele; rõhutab, et selline sotsiaalne tingimuslikkus on keskse tähtsusega, et kaitsta väärikust töökohal ning kalandus- ja vesiviljelussektori töötajate sotsiaalseid õigusi, aidates kaasa sotsiaalse õigluse saavutamisele kõigi jaoks;
72. on seisukohal, et suurem töökohakindlus, tööohutus, terved ookeanid ning kalandus- ja vesiviljelussektoris parema sissetuleku ja sotsiaalkindlustuse tagamine on naiste ja nooremate põlvkondade ligimeelitamiseks hädavajalikud, tagades seeläbi sektorite uuendamise ja jätkuva püsimajäämise;
73. väljendab heameelt naiste rolli üle säästva kalanduse ja vesiviljeluse väärtusahelates ning nõuab seetõttu, et neile tagataks inimväärsed töötingimused, võrdne töötasu, sotsiaalkindlustus ning nähtavus ja esindatus otsustusstruktuurides ja -protsessides;
74. rõhutab, et kalandusel ja vesiviljelusel on oluline roll töökohtade loomisel ja majanduse toetamisel paljudes ELi osades, moodustades üle poole kohalikest töökohtadest paljudes ranniku- ja saarekogukondades, eelkõige äärepoolseimates piirkondades;
75. rõhutab, et kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkuse, konkurentsivõime ja majandustulemuste parandamiseks on vaja tagada võrdsed tingimused ELi ettevõtjatele maailmamajanduses ning keskenduda kutseõppele, elukestvale õppele, asjaomase väljaõppe tunnustamisele Euroopa tasandil, nõustamisteenustele ning tehniliste ja teaduslike teabe ja uuenduslike tavade levitamisele, tunnustades kutseühingute panust selles valdkonnas;
76. rõhutab vajadust anda lisandväärtust esmamüügi kalandustoodetele, eelkõige väikesemahulise kalapüügi toodetele, et suurendada kalurite sissetulekut ja töötasu;
77. kutsub komisjoni üles arendama uusi säästva mere- ja rannikuturismi vorme, edendama uusi turismitegevuse vorme, pakkuma täiendavaid tuluallikaid ja suurendama aastaringset tööhõivet, et suurendada mere- ja rannikualade väärtust ning kaitsta samal ajal keskkonda ja merega seotud kultuuripärandit ning säilitada mere- ja rannikuelupaiku; rõhutab ringmajanduse tähtsust turismisektoris kohalikule arengule kasu toovate kestlikumate tavade arendamisel; tunnistab, et turismisektor peaks kaasama rannikukogukondi ja vajab toetust, et suurendada taristu tõhusust ja kestlikkust ning mere- ja turismikuurortide konkurentsivõimet;
78. tunnistab, et rannikuturismil võib olla arengumaadele positiivne mõju, kuid see võib olla massiturismi strateegiate väljatöötamise korral kahjulik, vähendades kohalike tarbijate juurdepääsu toidule ja tarbimist ning hävitades merekeskkonda ja kultuurilist identiteeti; nõuab, et EL edendaks õiglaseid ja vähese mõjuga turismimudeleid;
79. rõhutab vajadust säilitada meie looduskapitali ja -pärandit, et soodustada säästvat turismi (näiteks ökoturismi), ja kutsub liikmesriike üles kaitsma elurikkust ja rakendama kiiresti merekaitse meetmeid, sealhulgas piiriüleseid meetmeid, et kaitsta, taastada ja edendada mere- ja rannikuökosüsteeme, kasutades selleks muu hulgas Natura 2000 merealade võrgustikke;
80. kutsub komisjoni üles lisama säästva mere-, saarte- ja rannikuturismi aspektid asjaomastesse meetmetesse ja programmidesse, et toetada algatusi, mis soodustavad ranniku-, mere- ja merendusturismi mitmekesistamist ning muudavad turismitegevuse ja turismivaldkonna tööhõive vähem hooajaliseks; rõhutab vajadust koguda paremaid andmeid harrastuskalapüügiturismi panuse kohta ranniku- ja saarte majandusse;
81. rõhutab sinise majanduse tähtsust äärepoolseimates piirkondades, eelkõige nende turismisektori jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete transpordiprogrammi (POSEI Transport), et rahuldada otsesemalt saarte ja äärepoolseimate piirkondade vajadusi ning toetada mõnede saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele suunatud kommertsliinide toimimist;
82. toetab ranniku- ja mereturismi säästlikke tavasid, kuna need on väga olulised Atlandi ookeani, Vahemere ja Läänemere piirkondade konkurentsivõime ning väärtuslike töökohtade loomise seisukohast merega seotud hariduse ja kutseõppe valdkonnas; rõhutab, et sinise majanduse alane erikoolitus aitaks suurendada teadlikkust mereökosüsteemidest ja nende kaitsmise vajadusest;
83. kutsub komisjoni üles korraldama laiaulatuslikke konsultatsioone piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et leida kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele kohandatud lahendusi;
84. palub komisjonil hinnata võimalikke lahendusi, et edendada turismisektori vastupanuvõimet tulevaste pandeemiate või muude turismitegevust ohustavate murranguliste sündmuste mõju suhtes, ning esitada asjakohased algatused sektori töötajate töö- ja tööhõivetingimuste parandamiseks, et suurendada selle atraktiivsust ja aidata realiseerida kogu sinise majanduse potentsiaali;
85. rõhutab purjetamise ja purjespordi tähtsust mereturismi jaoks; rõhutab kohaliku kultuuri ja gastronoomia rolli Euroopa rannikuturismi arengus ning ranna- ja allveeturismi, kalastusturismi, ökoturismi, veespordi ja ristlusturismi tähtsust;
86. rõhutab merekaitsealade tähtsust ookeanide kaitsmise vahendina; usub, et need alad pakuvad võimalusi teadusturismi arendamiseks;
87. väljendab heameelt selle üle, et komisjon keskendub säästvale ja nn aeglasele turismile ning on seadnud eesmärgi töötada välja toetuspaketid (kohalike roheliste kokkulepete kava), et toetada roheüleminekut linnades ja piirkondades; märgib, et kaugete saarte ja rannikukogukondadel on selles üleminekus juhtiv roll;
88. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama merel toimuva harrastuskalapüügi ja sellega kaasneva turismi panust sinisesse majandusse ning selle sektori potentsiaali pakkuda rannikukogukondadele täiendavaid majanduslikke võimalusi;
89. peab kahetsusväärseks asjaolu, et taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastatavate riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel ja hindamisel ei ole sinise majanduse potentsiaali piisavalt arvesse võetud;
90. nõuab sinise majanduse arengu ja töökohtade loomise stimuleerimiseks sellise asjakohase finantsraamistiku loomist, mis lõimib ja koordineerib erinevaid kättesaadavaid rahastamisvahendeid – struktuuri- ja investeerimisfondid (EMKVF, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond), programm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027 ja muud; juhib tähelepanu asjaolule, et vaja on parandada nende vahendite kohandamist sidusrühmade vajadustele ja praeguste võimaluste laialdast tutvustamist;
91. nõuab kõnealuse sektoriga põhjalikku arutelu ELi tasandil, võttes arvesse püügivõimsuse mõõtmise eeskirjade suurt sotsiaal-majanduslikku mõju ning nende eeskirjade mõju kalandusele ja kalurite elule, säilitades samal ajal range kontrolli püügivõimsuse üle;
92. rõhutab laevaehituse ja laevaremonditegevuse strateegilist tähtsust ning nende seoseid teiste sektoritega, näiteks mereturismiga; usub, et tehnoloogiliste uuenduste tähtsustamine ja kitsas spetsialiseerumine, mis võib suurendada lisaväärtust, võib kõnealusele sektorile tähendada väiksemat konkurentsi maailma tasandil ja aidata sektori majanduse langustrendi tagasi pöörata; on seisukohal, et liikmesriikide laevaehitustööstuse elavdamiseks ja ajakohastamiseks selle eri vormides tuleks anda eritoetust;
93. märgib, et väikesemahulise kalapüügiga tegelevad ELi kalalaevastikud on väga vanad, eriti äärepoolseimates piirkondades, et nende laevade keskmine vanus on väga kõrge ning et need on ohtlikud nii neil töötavatele inimestele kui ka püügile, mis toob veel kord esile vajaduse EMKVFi toetuse järele uute laevade ostmiseks, ilma et see tooks kaasa püügimahu kasvu, pidades kinni maksimaalse jätkusuutliku saagikuse normist ja parandades seeläbi nende keskkonnatoimet;
94. tuletab meelde, et äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikud on teatavatel juhtudel väga halvas seisukorras ning kujutavad endast ohtu kaluritele ja keskkonnale; peab sellega seoses vajalikuks otsida lahendusi, et parandada kalurite ohutust ja töötingimusi, vähendada CO2 heidet ning parandada püügipiirkondade ulatust ja püügi kaitsmise tingimusi; rõhutab vajadust tagada tervisliku ja kvaliteetse valgu pidev pakkumine tingimustes, mis on täiesti ohutud ja turvalised, avaldades väiksemat keskkonnamõju ja suurendamata püügivõimsust;
95. kutsub komisjoni ja nõukogu üles looma POSEIga sarnase kalanduse toetusvahendi, et leevendada saarelise asendi mõju äärepoolseimatele piirkondadele;
96. rõhutab ELi merendusmõõtme kestliku kasutamise potentsiaali Atlandi ookeanil, mis nõuab tasakaalustatumaid investeeringuid selle saartel, äärepoolseimates piirkondades ja rannikusadamates, samuti paljude nende kaikohtade laiendamist ning nende ladustamismahu ja lastikäitlusseadmete arvu suurendamist, mis on kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks väga olulised;
Üleminek sinisele majandusele
97. nõuab vahendite väljatöötamist mereressursside säästvaks kasutamiseks ja ookeanimajanduse mitmekesistamiseks, sealhulgas kalapüügiga seotud ja sellest tulenevate uute toodete toetamise kaudu, mis võivad anda lisaväärtust meie kultuuri- ja looduspärandile, eelkõige pakkudes kvaliteetseid turismivõimalusi;
98. rõhutab vajadust luua ELi lõimitud merenduspoliitika raamistik, mis tagab kooskõla ELi elurikkuse strateegia, strateegia „Talust taldrikule“, kliimapoliitika ja ühise kalanduspoliitika vahel;
99. on seisukohal, et vesiviljelussektoris tuleks jätkuvalt jälgida ja parandada mitmesuguseid tõenduspõhistel meetmetel põhinevaid parameetreid, sealhulgas kalade heaolu ja asustustihedus; on ka seisukohal, et tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamise uuringud kalade heaolu parandamiseks, sealhulgas rikastada nende keskkonda, säilitada vee kvaliteet heaolu seisukohast olulistes piirides haiguste ja nende leviku vähendamiseks, vähendada vajadust antibiootikumide järele ning jätkata reostuse vähendamist, paremate kliima- ja keskkonnatulemuste saavutamist ning kliimamuutustele vastupanu võime suurendamist;
100. märgib, et ELi vesiviljelussektori kestlikkuse parandamiseks tuleb mitmekesistada kalaliike, sealhulgas madalamal troofilisel tasandil asuvate ja mittelihatoiduliste liikide abil;
101. rõhutab vesiviljeluse potentsiaalset rolli, eelkõige töökohtade loomisel ja toiduga kindlustatuse tagamisel ning kestlikele toidusüsteemidele ülemineku lihtsustamisel; peab äärmiselt oluliseks vähendada survet mereressurssidele alternatiivide ja säästvalt majandatavate söödaallikate (muud kui loodusest püütud kalad) väljatöötamise ja kasutamise suurendamise kaudu, et pöörata tagasi elurikkuse vähenemise trend ookeanides ja meredes; rõhutab, et mereruumi kasutamist vesiviljeluse eesmärgil tuleb nõuetekohaselt reguleerida; rõhutab sellega seoses, kui oluline on selge ja usaldusväärne õigusraamistik, mis toetab sellist juurdepääsu veele, millega kaasnevad kõik vajalikud tagatised;
102. märgib, et kalajahu ja kalaõli laialdasem kasutamine ELi vesiviljeluses võib ohustada looduslike kalavarude kestlikkust ELi ja kolmandate riikide vetes;
103. rõhutab vajadust rakendada kõiki meetmeid, et tagada kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõimeline areng, arvestades nende tähtsust toiduga kindlustatuse tagamisel;
104. rõhutab kalandus- ja vesiviljelussektori tähtsust valkudega varustamisel, mis on oluline toiduga kindlustatuse tagamiseks, samuti kohalike kogukondade sotsiaal-majanduslikuks arenguks ja töökohtade loomiseks kogu maailmas; tuletab eelkõige meelde, et peaaegu ühel miljardil inimestest, peamiselt arengumaades, on peamine loomse valgu allikas kala ja mereannid; märgib, et enam kui 90 % maailma kaluritest ja kalanduse töötajatest tegelevad väikesemahulise kalapüügiga; peab kahetsusväärseks, et COVID-19 pandeemia on avaldanud märkimisväärset mõju kalandus- ja vesiviljelussektoris töötavatele inimestele;
105. rõhutab, et ookeanidest, meredest ja mageveeallikatest pärit kestlikku toitu tuleb toota üksnes vastutustundliku kalapüügi ja kestliku vesiviljeluse abil ning et kõik ELis tarbitavad kalandus- ja vesiviljelustooted peavad pärinema kestlikest toidusüsteemidest, austades täielikult maakera taluvuspiire; kutsub komisjoni üles töötama välja ELi kalandus- ja vesiviljelustoodete kestlikkuse näitajad, mis põhinevad teaduslikel nõuannetel, ning nõudma sarnaseid kestlikkuse standardeid ELi turule imporditavate toodete puhul;
106. rõhutab, et EL toodab 1 % maailma vetikate toodangust, ning on seetõttu seisukohal, et liikmesriigid ja EMKVF peaksid merevetikate tootmist soodustama; rõhutab, et vetikad on üks tulevastest lahendustest rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, näiteks kasutades vetikaid CO2 kogumiseks, muude materjalide asendamiseks eri majandussektorites või inimtoiduna, sest need võivad olla väga head valgu- ja kvaliteetsete mikrotoitainete allikad;
107. kutsub komisjoni üles kaaluma kõiki lahendusi vetikate tootmise ja kasutamise võimaluste arendamiseks ning rahastamisvõimalusi vetikate tootmise kiirendamiseks; kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema, et võimaldada vetikate kasutamise lubamist uue toiduainena, vähendades sellega seotud taotluskulusid ja võimaldades lihtsamat turulepääsu ning tagades samal ajal toodete kvaliteedi ja ohutuse;
108. peab vajalikuks edendada säästva vesiviljeluse mudeleid, mis võivad aidata säilitada ökosüsteeme, mis aitavad kaitsta kliimamuutuste mõju eest; rõhutab, kui oluline on teha vahet tootmisega ja valgurikaste kultuuride töötlemisega tegeleva vesiviljeluse vahel, eriti kui see hõlmab tavasid, mis avaldavad survet mereressursside kestlikkusele; on seisukohal, et kalanduses ja vesiviljeluses kasutamiseks ettenähtud sööta tuleks toota säästva põllumajanduse ja kalanduse abil ning seetõttu tuleks kõrvale jätta kõik tooted, mis on saadud ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist või ülepüügist;
109. on seisukohal, et mikrovetikate tootmine võib vähendada mittesäästva kalajahu kasutamist kalanduses; rõhutab vajadust mahevesiviljelust edasi arendada ja edendada, kuna sellel on suur kasvupotentsiaal, ning selleks saab kasutada ELi vahendeid ja rahastamist; nõuab mahevesiviljeluse tootmist käsitleva statistika kogumise, töötlemise ja levitamise parandamist;
110. nõuab, et ühist kalanduspoliitikat kohaldataks kõigi ELi kalalaevastike suhtes, et tagada kalandus- ja vesiviljelustegevuse juhtimine viisil, mis võib tuua sotsiaal-majanduslikku kasu, aidates parandada toiduainete kättesaadavust, minimeerides nende konkreetsete tegevuste mõju elupaikadele ja mereökosüsteemidele ning taastades ja hoides püütavate liikide populatsioonid kõrgemal tasemel kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalik; on seisukohal, et selle kohaldamisel tuleb arvesse võtta erinevate merepiirkondade eripära;
111. rõhutab kalandus- ja vesiviljelussektori ning nende töötajate rolli energiasüsteemi ümberkujundamisel ja kliimamuutuste leevendamisel süsinikuheite vähendamise ja selliste tegevuste edendamise kaudu nagu mereprügi kogumine, mis soodustavad ringmajandust;
112. hoiatab, et jäätmete ja igat liiki saasteainete, eriti igat liiki plasti merreheitmine on kahjulik keskkonnale, põhjustab kalandussektorile ja muudele tegevusaladele suurt majanduslikku kahju ning mõjutab kogu toiduahela ulatuses inimeste tervist; väljendab heameelt EMKVFi otsuse üle eraldada kaluritele rahalisi vahendeid kaotatud püügivahendite kogumiseks, taastamiseks, korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ning muu mereprügi kogumiseks; peab siiski kahetsusväärseks viivitust merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisel ning rõhutab sellega seoses, et edendada tuleks täiendavaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja kalurite koolitamist;
113. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aktiivsemalt kalandussektori ajakohastamist ja kestlikku arengut, eelkõige väikesemahulist kalapüüki, püüdes muuta püügivahendid selektiivsemaks ja vähendada kalanduse keskkonnamõju;
114. rõhutab, kui olulist rolli täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil[20], kuna selles sätestatakse kaitsemeetmed, mis reguleerivad seda, kuidas, kus ja millal kalapüük võib toimuda, et kaitsta tundlikke liike ja elupaiku nii riigi kui ka piirkonna tasandil, suurendades saagikust ja vähendades samal ajal mõju mereökosüsteemidele, eelkõige suurema selektiivsuse kaudu;
115. peab oluliseks andmete pidevat kogumist, et paremini hinnata kestlikkuse kriteeriume ja vältida selliste püügipiirkondade loomist, kus on kindlaks tehtud ohualtid mereökosüsteemid;
116. nõuab eelkõige, et EL keelustaks põhjatraaliga kalapüügi kõigil merekaitsealadel; nõuab, et EMKVFi kasutataks selleks, et pakkuda tõhusat toetust ELi kalalaevastike üleminekul selektiivsematele ja vähem kahjustavatele püügitehnikatele;
117. rõhutab, et süvamere liikide ja ökosüsteemide mitmekesisus on maakera suurim, see pakub olulisi keskkonnahüvesid ja -teenuseid, sealhulgas pikaajalist CO2 sidumist, ning selle iseloomulikud keskkonnatingimused muudavad selle väga ohualtiks inimtegevuse suhtes; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles toetama rahvusvahelist moratooriumi süvamerepõhja kaevandamisele;
118. nõuab seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke vahendeid elurikkuse strateegia rakendamiseks ning merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete tugevdamiseks, et kaitsta mere elurikkust, taastada kahjustatud ökosüsteemid ning edendada konkurentsivõimet kalanduses, vesiviljeluses ja muudes nendega seotud sektorites;
119. väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle merestrateegia raamdirektiiv läbi vaadata; palub komisjonil direktiivi läbivaatamisel viia see kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe, 2030. aastani kestva elurikkuse strateegia ja kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidega;
120. nõuab kiireloomulisi meetmeid võitluseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, mis on endiselt üks tõsisemaid ohte ökosüsteemide tervisele ja kalandussektori enda majanduslikule konkurentsivõimele; nõuab suuremat kooskõla ELi kaubandus- ja kalanduspoliitika vahel, et tagada tõhus võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;
Koostöö, teadmised ja innovatsioon
121. nõuab suuremat koostööd akadeemiliste ringkondade, teadus- ja innovatsioonikeskuste, avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate vahel, et edendada parimatel kättesaadavatel teadusandmetel põhinevate seadmete, meetodite, tehnikate ja tavade kasutamist, millega on võimalik parandada tõhusust ja ohutust töökohal, majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning keskkonnasäästlikkust; tuletab meelde, kui olulised on maailmamerealased teadmised, et hoiatada ühiskonda ning julgustada kõiki kodanikke ja sidusrühmi võtma maailmamere ja selle ressursside suhtes teadlikke ja vastutustundlikke hoiakuid;
122. märgib, et usaldusväärsed, kvaliteetsed ja ühtlustatud andmed ookeanide kohta on oluline tegur sinise majanduse kestlikul ümberkujundamisel;
123. rõhutab, et sinise majanduse strateegia potentsiaali on võimalik saavutada ainult kõigi sidusrühmade koostöö kaudu; märgib, et meretranspordis kasutatakse üha enam andmeid ja tehisintellekti; kutsub komisjoni üles hindama sektori automatiseerimise ja digiülemineku sotsiaal-majanduslikku mõju;
124. kutsub komisjoni üles edasi arendama ja tõhustama teadusliku teabe keskusi, nagu Copernicuse merekeskkonna seire teenus ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk, mis pakuvad hindamatuid teadmisi Euroopa merede ja ookeanide kohta; juhib tähelepanu sellele, et harrastuskalapüük suurendab teadmisi veekeskkonnast ja pühendumist sellise keskkonna kaitsmisele;
125. väljendab heameelt 2030. aastani kestva ookeanide missiooni loomise üle programmi „Euroopa horisont“ raames; nõuab suuremat selgust ja teabevahetust selle missiooniga seotud pakkumiskutsete ajakava suhtes;
126. rõhutab vajadust ühtlustada andmete kogumist sotsiaal-majandusliku ja keskkonnaseire ning elus ökosüsteemide ja kalavarude seire kohta; rõhutab, et kogutud andmeid tuleks arvesse võtta ka muu merendustegevuse mõju reguleerimiseks;
127. on veendunud, et kogumahutavuse piirangut kui püügivõimsuse mõõtmise kriteeriumi tuleb kohandada nii, et see kajastaks sektori tegelikkust ja arvestaks vajadust kasutada tänapäevasemaid, vähem saastavaid ja energiatõhusamaid mootoreid; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon vaataks need kriteeriumid läbi, et parandada ohutust ning töö- ja elutingimusi, võimaldada keskkonnasäästlikkuse parandamiseks vajalikke muudatusi, meelitada sektorisse rohkem noori töötajaid ja tagada väiksem keskkonnamõju ning püügivõimsus püsimine;
128. kutsub komisjoni üles koguma järjepidevaid andmeid, mis võimaldaksid rannikuturismi arukat juhtimist ning väldiksid survet ökosüsteemidele ja kohalikele kogukondadele, samuti konkurentsi traditsiooniliste tegevustega, nagu väikesemahuline kalapüük ja rannapüük;
129. rõhutab, kui olulised on rannikukogukondade, elupaikade ja elurikkuse kaitsmiseks vajalikud juhtimis- ja kohanemismeetmed, mis kujutaksid endast hästi kasutatud rahalisi vahendeid, arvestades kliimamuutuste tohutut mõju ja sellest tulenevaid kulusid; kutsub komisjoni üles looma hoiatus- ja seiresüsteemi sagenevate tormide ja üleujutuste jaoks, tagama piisava keskkonna- ja terviseseire ning viima läbi varajase hoiatamise alaseid teadusuuringuid; kutsub komisjoni üles hindama erinevaid stsenaariume ja meetmeid, et tegeleda võimaliku merepinna tõusu ja raskete ilmastikunähtuste sagenemisega;
130. tuletab meelde, et olemas on sellised vahendid nagu Euroopa CleanSeaNet programm, mille eesmärk on jälgida õlireostust; rõhutab, et piirkondlik koostöö, sealhulgas ELi mittekuuluvate riikidega, on hädavajalik, eriti Vahemere piirkonnas; palub seetõttu komisjonil parandada riikidevahelist teabevahetust ja koostööd; rõhutab, kui oluline on koostööl põhinev, kaasav ja valdkondadevaheline mereruumi planeerimine, milles võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke, keskkonna- ja elurikkusega seotud küsimusi; rõhutab, kui oluline on energiasüsteemi ümberkujundamine, mille puhul võib sinise majanduse sektor edendada avamere taastuvenergia tootmise tehnoloogiaid, nagu tõusu-mõõna-, laine-, päikese- ja tuuleenergia; rõhutab, kui oluline on toetada laevandus- ja meretransporditööstuse CO2 heite vähendamist, arendada kestlikke tehnoloogiaid ning suurendada vähese heitega ja taastuvate energiaallikate kasutamist;
131. toetab sinises majanduses kestliku arengu põhimõtet ELi majanduskasvu soodustajana, eelkõige Atlandi ookeani, Vahemere ja Läänemere piirkonnas, et toetada kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud valdkondlikke ja valdkondadevahelisi tegevusi, sealhulgas meretransporti, laevaehitust ja -remonti, biotehnoloogiat, säästvat turismi, avamere tuuleenergiat, tööndus- ja harrastuskalapüüki, vesiviljelust ning lainete ja tõusu-mõõnaenergia kasutamist; kutsub komisjoni üles edendama teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis toetaksid säästvat turismi, ressursitõhusust ja taastuvenergiat; rõhutab eelkõige, et avamere taastuvenergia võib saada 2050. aastaks Euroopa energiasüsteemi oluliseks osaks; nõuab sadamataristusse investeerimise stiimulite ja rahaliste vahendite loomist, et hõlbustada avamere taastuvenergia tööstuse teenindamist;
132. kutsub komisjoni üles tagama, et EL saavutaks tehnoloogia valdkonnas juhtpositsiooni ja säilitaks seda, hoides talente ja tootes energiat ning vähendades samal ajal võimalikku mõju merekeskkonnale;
133. rõhutab innovatsiooni tähtsust kalanduses, et parandada nii selle keskkonnatoimet kui ka majandustulemusi, ning nõuab innovatsiooni suhtes uut lähenemisviisi, mille puhul innovatsiooni ja moderniseerimisega ei kaasne püügivõimsuse suurendamist;
134. nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja piirkonnad teeksid koostööd, et edendada ja toetada kohalikke algatusi kalanduse ja vesiviljelusega seotud elatusvahendite, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamiseks;
135. kutsub komisjoni üles äärepoolseimate piirkondade ebakindlat positsiooni silmas pidades pakkuma tugevat toetust innovatsioonile ja teadusuuringutele, et arendada nendes piirkondades kalanduses ja vesiviljeluses uuenduslikke keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult kestlikke tavasid ja tehnikaid, andes neile seega ookeanide majandamisel juhtrolli;
136. rõhutab, et mereprügil on nendes piirkondades suur keskkonna- ja sotsiaal-majanduslik mõju, ning kutsub seetõttu komisjoni üles looma eelistatavalt mõnes äärepoolseimas piirkonnas mere plastireostuse vastu võitlemise keskuse, millel on eriteadmised innovatsiooni, arengu ning kalanduse ja vesiviljeluse sidusrühmade ja ühendustega tehtava koostöö vallas ning mille ülesandeks on võtta vastu kestlikkuse strateegiaid ja poliitikameetmeid, mida saaks korrata teistes piirkondades;
137. peab oluliseks suurendada tarbijate teadlikkust kalandus- ja vesiviljelustoodete toiteväärtusest; juhib tähelepanu sellele, et oluline on anda tarbijatele asjakohast teavet, et muuta tarbimisharjumusi ja edendada Euroopa vetest pärit vähem tuntud meresaaduste tarbimist;
138. rõhutab vajadust suurendada tarbijate teadlikkust vetikapõhistest toodetest, nende omaksvõttu tarbijate seas ja tarbijate teadlikkust toidujäätmetest; kordab, et tarbijate teavitamist tuleb parandada tõhusa märgistamise, sealhulgas säästvat tootmist kajastava märgistamise abil;
°
° °
139. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
SELETUSKIRI
Ettepaneku sisu
Euroopa Komisjon esitles 17. mail 2021 teatise uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks ELis (COM(2021)0240), mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe sätetega, mis käsitlevad majanduse tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmist, kaotades samal ajal järk-järgult CO2 heite, kaitstes keskkonda ja elurikkust kedagi kõrvale jätmata.
Käesoleva teatisega soovitakse luua nende eesmärkide saavutamiseks laiaulatuslik tegevuskava, asendades reguleerimata „sinise majanduskasvu“ idee „kestliku sinise majanduse“ ideega, mis põhineb kestlikkuse kolme samba – keskkonna, ühiskonna ja majanduse – kaitsmisel.
Raportööri seisukoht
Raportöör peab kiiduväärseks komisjoni teatist uue lähenemisviisi kohta kestliku sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus. Ta juhib aga tähelepanu sellele, et teatises ei käsitleta piisavalt erimeetmete võtmist kalanduse ja vesiviljeluse kui sinise majanduse sektorite kaitsmiseks.
Sinine majandus on meie majanduse suur osa, mis hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, sealhulgas maismaal asuvat vesiviljelust ja vetikate tootmist. Viimase kümne aasta jooksul on astutud märkimisväärseid samme eri sektorite, sealhulgas traditsioonilisemate sektorite, näiteks kalanduse ajakohastamiseks ja mitmekesistamiseks, et arendada kestlikumaid sinise majanduse mudeleid. On siiski oluline mõista ka seda, et sinise majanduse laias segmendis võivad eri sektorid planeerimise ja strateegilise mereruumi puudumise tõttu mõnikord üksteisega vastuollu sattuda, mis võib mõnele sektorile kahjulik olla.
Raportöör rõhutab, et kalandus ja vesiviljelus on olulised tööhõive ja oskustööjõu toetamisel ning majandusarengu ühitamisel keskkonna ja ökosüsteemide kaitsega, kasutades ressursse vastutustundlikult ja aidates saavutada nullsaaste eesmärgi. Ta rõhutab ka, et oluline on meeles pidada, et kalanduse ja vesiviljeluse ülesandeks on pakkuda toiduga kindlustatuse ja inimeste tervise seisukohast hädavajalikke valke ja mikrotoitaineid.
Raportöör on veendunud, et koostada tuleks konkreetsed strateegilised suunised kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõimeliseks ja vastupanuvõimeliseks arenguks, et tagada täisväärtusliku ja tervisliku toiduga varustatus ning luua töökohti, ning teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks, unustamata sealjuures hetkekski keskkonna- ja elurikkuse kaitset kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.
Ta rõhutab ka, et vajalik on liikmesriikide, piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vaheline koostöö ning kahepoolsete partnerluste loomine kolmandate riikidega, mis on suunatud rangeimate kestlikkuse standardite saavutamisele kõikjal, kus Euroopa kalalaevastik tegutseb. See on ainus viis tagada, et kõik liiguvad samas suunas.
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (1.3.2022)
kalanduskomisjonile
kalandus- ja vesiviljelussektori keskse rolli kohta ELis kestliku sinise majanduse poole liikumisel
Arvamuse koostaja: Caroline Roose
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et sinise majanduse sektorite vaheline tihenev konkurents mereruumi pärast võib kahjustada rannikualade kogukondade ja väikesemahulise kalapüügiga tegelejate, eelkõige naiste elatusvahendeid; arvestades, et sinises majanduses tuleks järgida inimõigustel põhinevat lähenemisviisi;
B. arvestades, et liigkasutus, reostus ja kliimamuutused põhjustavad kalanduse ja rannikualade kogukondade jaoks keskse tähtsusega mere bioloogilise mitmekesisuse tõsist kadu;
C. arvestades, et säästva kalapüügi partnerluslepingutega tuleb tagada, et väikesemahulise kalapüügiga tegelevad kalurid saavad asjakohaselt ja tõhusalt rakendada kalavarude majandamist, neil on sellele juurdepääs ja selle üle kontroll;
D. arvestades, et kalavarude liigkasutus, mis põhjustab kohalike elanike, sealhulgas noorte jaoks saadaolevate ressursside nappust, võib kaasa aidata rändele;
E. arvestades, et kalapüük põhjatraaliga on maailma merepõhja elupaikasid mõjutavate inimtegevusest põhjustatud füüsiliste häiringute kõige levinum allikas; arvestades, et eelkõige hiljutistest hinnangutest on ilmnenud, et kalapüügist põhjatraaliga võib eralduda sama palju CO2 kui kogu lennundustööstusest, häirides merepõhja setteid, mis on süsiniku pikaajaliseks säilitamiseks olulised reservuaarid, soodustades samal ajal ookeanide hapestumisele ning kahjustades mere tootlikkust ja bioloogilist mitmekesisust;
F. arvestades, et kliimamuutused kujundavad üha enam ümber mitmesuguste kalaliikide jaotumis- ja rändeviise ning mõjutavad arengumaade väikesemahulist kalapüüki, mis on nende mõju suhtes haavatavam;
G. arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli eriaruanne ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas annab tunnistust teaduslike teadmiste kombineerimisest kohalike ja põlisrahvaste teadmistega, et tugevdada vastupanuvõimet;
H. arvestades, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (ETR-kalapüük) on üks suurimaid kalapopulatsioonide säästvat kasutamist pärssivaid ohte; arvestades, et maksudest kõrvalehoidmine ja korruptsioon hõlbustavad ETR-kalapüüki, mis sageli langeb kokku inimõiguste rikkumistega, sealhulgas inimkaubanduse ja kaasaegse orjandusega;
I. arvestades, et EL on Lääne-Aafrika kalajahu ja kalaõli peamine turg;
1. on seisukohal, et ookean on üks ülemaailmne ja pidev ruum; tuletab meelde, et kalandusel, eelkõige väikesemahulisel ja rannalähedasel kalapüügil, on toiduga kindlustatuses ja toitumises ülioluline roll; rõhutab oma toetust kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse kestlikule arengule, ilma et see mõjutaks keskkonda; märgib, kui tähtis on õigeaegne ja kaasav planeerimine, milles võetakse arvesse sidusrühmade panust, et vältida võimalikke konflikte kalanduse ja muude sinise majanduse sektorite vahel; nõuab tungivalt, et EL käsitleks neid konflikte läbipaistvate konfliktide lahendamise mehhanismide kaudu; rõhutab sellega seoses vajadust edendada kaasavat mereruumi planeerimist, sidusrühmade foorumite loomist dialoogiks ja ennetava lähenemisviisi ranget rakendamist, mis ei piirdu süvamere kaevandamisega, vaid seda laiendatakse uute siniste sektorite arendamisele;
2. rõhutab kalandus- ja vesiviljelussektori tähtsust valkudega varustamisel, mis on oluline toiduga kindlustatuse tagamiseks, samuti kohalike kogukondade sotsiaal-majanduslikuks arenguks ja töökohtade loomiseks kogu maailmas; tuletab eelkõige meelde, et peaaegu üks miljard inimest, peamiselt arengumaades, toetuvad oma peamise loomse valgu allikana kalale ja mereandidele; märgib, et enam kui 90 % maailma kaluritest ja kalandustöötajatest tuginevad väikesemahulisele kalapüügile; peab kahetsusväärseks, et COVID-19 pandeemia on avaldanud märkimisväärset mõju kalandus- ja vesiviljelussektoris töötavatele inimestele;
3. rõhutab individuaalset ja kollektiivset vastutust ookeanide kui muu hulgas kliima peamiste reguleerijate ja nende ökoloogilise staatuse säilitamise eest; rõhutab sellega seoses, et kõikides sinise majanduse valdkondades, sealhulgas kaevandustööstuses, tuleb rakendada integreeritud ökosüsteemipõhist lähenemisviisi; nõuab eelkõige tungivalt, et EL ja partnerriigid toetaksid poliitikat, mille raames tegeletakse ülepüügi, ETR-kalapüügi ning muude kalapüügitavadega, millel on negatiivne mõju mereelupaikadele ja ookeanide ökosüsteemidele ning mis ohustavad ressursside jätkusuutlikkust; rõhutab vajadust kaotada kahjulikud kalandustoetused ja töötada selle nimel, et võtta vastu teaduspõhised maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgid kõikide kalavarude majandamiseks, nagu on nõutud 2020. aastaks nii ELi ühise kalanduspoliitika kui ka Aichi bioloogilise mitmekesisuse 6. eesmärgi kohaselt, ning tagada tõhus seire, kontroll ja järelevalve;
4. võtab teadmiseks ELi uue kestliku sinise majanduse strateegia; peab kahetsusväärseks, et kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas ei ole seatud konkreetseid eesmärke; rõhutab vajadust minimeerida kalapüügi keskkonnamõju mereelupaikadele ja töötada välja terviklik lähenemisviis sinisele majandusele, mis keskendub rannikualade kaitsele ja taastamisele;
5. tuletab meelde ELi olulist rolli ja vastutust ülemaailmses kalanduse juhtimises, milles tuleks seada esikohale loodusvarade, sealhulgas kalavarude säästev majandamine, meremeeste õigused laevadel ja kalurite, eelkõige väikesemahulise ja rannalähedase kalapüügiga tegelevate kalurite õigused, kelle kalavarude kasutamist ja kontrolli tuleks kaitsta; nõuab tungivalt, et EL suurendaks sellega seoses oma rahalist toetust väikesemahulise kalapüügi kogu väärtusahela arendamisele ning tagaks naiste suurema osalemise otsustusprotsessis, võttes arvesse nende olulist rolli väikesemahulise kalapüügi valdkonnas, sealhulgas püügieelses ja -järgses tegevuses, vesiviljeluses ja sisevetekalanduses; rõhutab vajadust kaasata naised ja rannikualade kogukonnad kalavarude majandamise kavadesse ja kalurite alternatiivsete sissetulekuallikate väljatöötamisse, et vähendada tõhusalt ülepüüki;
6. tuletab meelde ELi pühendumust poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttele ja rõhutab vajadust suurendada selle panust ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ühise kalanduspoliitika välismõõtme kaudu; rõhutab, et säästva kalapüügi partnerluslepingud peavad olema kooskõlas parimate olemasolevate teaduslike nõuannetega ja nendega ei tohi kahjustada kohalikku toiduga kindlustatust ega ohustada väikesemahulist kalapüüki ELi mittekuuluvates riikides, pannes neid otseselt konkureerima ELi laevadega; juhib tähelepanu nende lepingute tähtsusele kahepoolses kalandusalases poliitilises koostöös ning nõuab, et lepingud viidaks kooskõlla ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ja eelkõige kestliku arengu eesmärgiga 14 (kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mereressursse), samuti ELi keskkonnaalaste kohustuste ja ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, suurendades valdkondlikku toetust ja jätkusuutlikkuse sätteid, mis on seotud ülejääkide, tagasiheite ja ettevaatusprintsiibiga; kutsub ELi üles tegema oma kahepoolsete või mitmepoolsete suhete kaudu koostööd ELi mittekuuluvate partnerriikidega, tagamaks, et ELi mittekuuluvate riikide kaugpüügilaevastikes kohaldatakse samu kestlikkuse standardeid nagu ELi kaugpüügilaevastikes;
7. rõhutab, et säästva kalapüügi partnerluslepingud peavad muutuma kohalike siniste majanduste arendamise vahendiks; on seisukohal, et ebapiisavate andmete tõttu on keeruline hinnata seda, kuidas on säästva kalapüügi partnerluslepingutega aidatud kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisse partnerriikides; nõuab tungivalt, et EL suurendaks säästva kalapüügi partnerluslepingutega seotud läbipaistvust, andmete kogumist (eelkõige püügi, laevade registreerimise ja töötingimuste kohta) ja aruandlusnõudeid ning looks kõikide ELi laevade jaoks tsentraliseeritud sotsiaal-majandusliku andmebaasi, olenemata nende tegevuskohast;
8. rõhutab vajadust kaasata kõik sidusrühmad säästva kalapüügi partnerluslepingute üle peetavatesse läbirääkimistesse ja nende lepingute rakendamise perioodi jooksul ning tagada, et võetaks arvesse nende kogukondade vajadusi, keda kõnealused partnerlused kõige enam mõjutavad;
9. peab kahetsusväärseks, et puudub järelevalve rakendamise ja rahastamise nõuetekohase kasutamise üle; tunneb muret selle pärast, et säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel antav valdkondlik toetus ei too väikesemahulise kalapüügiga tegelevatele kaluritele sageli otsest kasu; kutsub komisjoni üles siduma säästva kalapüügi partnerluslepingud tihedalt ELi arenguabiga, et suurendada rannikualade kogukondade jaoks lisaväärtust; kutsub lisaks komisjoni üles avaldama ennetavalt aastaaruandeid selle kohta, kuidas valdkondlikku toetust kasutatakse, et paremini jälgida ELi avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamist;
10. väljendab heameelt piirkondlike merekonventsioonide ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide rolli üle; kutsub komisjoni üles andma piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele laiaulatuslikud volitused, et kaitsta kalavarusid arengumaades ja rahvusvahelistes vetes, eelkõige parandades selliste liikide nagu troopikatuuni varude majandamist, vähendades tagasiheidet, rakendades ettevaatusprintsiipi, et tagada ohustatud liikide ja haavatavate mereökosüsteemide kaitse, ning parandades kättesaadavaid andmeid, nõuetele vastavust ja otsuste tegemise läbipaistvust;
11. kutsub komisjoni üles edendama kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise eesmärkide lõimimist oma säästva kalapüügi partnerluslepingutesse ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide otsustusprotsessi;
12. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi ülemaailmse kalanduse juhtimise parandamiseks, eelkõige selliste mehhanismide kaudu nagu kalanduse läbipaistvuse algatus;
13. rõhutab, et muu hulgas võib kalajahu ja kalaõli tootmine soodustada ülepüüki arengumaades, eelkõige Lääne-Aafrikas; nõuab kohustuslikke hoolsusmeetmeid tagamaks, et kogu mereannitööstuse tarneahel oleks õiglane, täielikult jälgitav, vaba ETR-kalapüügist ning et see ei oleks seotud inimõiguste rikkumistega, sealhulgas inimkaubanduse ja orjapidamisega; nõuab laiemalt kalavarude majandamise tavade ja järelevalve parandamist ning ökomärgise ja uute tehnoloogiate (nt plokiahela) arendamist, et parandada toodete jälgitavust;
14. rõhutab ELi vesiviljeluse mõju ulatust ELi mittekuuluvatele riikidele, eelkõige nende riikide kalavarude kasutamist röövloomade söötmiseks ELi vesiviljeluses; rõhutab, et säästev ja kontrollitud vesiviljelus ei tohiks põhjustada ümbritsevatele ökosüsteemidele riske, mis kaasnevad aeg-ajalt haiguspuhangutega; nõuab säästva vesiviljeluse arendamist kalavarude säästva majandamise ja parimate vesiviljelustavade kaudu, vähendades oluliselt ELi tööstuse sõltuvust kalajahust ja edendades sel eesmärgil mittelihatoidulisi liike; lisaks kutsub ELi üles pakkuma tehnilist abi arengumaade tootjatele, eelkõige väiketootjatele;
15. tuletab meelde, et kõik Lääne-Aafrika kalapüügiga seotud riigid peaksid ühiselt asutama piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni, eelkõige ühiste kalavarude, näiteks väikeste pelaagiliste kalade kasutamiseks, nagu see on nõutav vastavalt rahvusvahelisele õigusele, asjakohastele siseriiklikele seadustele, üleaafrikalisele ja piirkondlikule kalanduspoliitikale ja muudele õigusaktidele; on seisukohal, et kõnealune majandamiskava peaks olema kooskõlas ennetava ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, millega tagatakse, et lubatud kogupüük jääb ohututesse bioloogilistesse piiridesse;
16. nõuab tungivalt, et EL edendaks ja kaitseks tõhusalt Aafrika väikesemahulist kalapüüki, mis on ookeaniäärse elanikkonna peamine elatusvahend, käsitledes seda tulevase ELi-Aafrika sinise töörühma nurgakivina, st rahastades Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni säästvat väikesemahulist kalapüüki puudutavate rahvusvaheliste suuniste rakendamist;
17. nõuab tungivalt, et EL töötaks ookeanide majandamise ja sinise majanduse jaoks välja inimõigustel põhineva lähenemisviisi, võimestades kohalikke kogukondi ning toetades õiglasi tarneahelaid, toidualast sõltumatust ja kohalike kalanduskogukondade kestlikku majandusarengut;
18. võtab teadmiseks eesmärgi kaitsta 2030. aastaks 30 % maailma ookeanidest, kuid hoiatab, et seda ei tohiks teha toiduga kindlustatuse, kalurite ega vesiviljelustootjate, põlisrahvaste ega kohalike kogukondade arvelt;
19. tuletab meelde, et üha enamatest teadusuuringutest, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli eriaruandest ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas, nähtub, et bioloogilise mitmekesisuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgid on paremini saavutatavad, kui kaluritel ja kohalikel kogukondadel on otsene kontroll nende ressursside haldamise üle, millest nad sõltuvad; rõhutab, et rannikualade kogukondade majandatavad ökosüsteemid on ühed rikkaimad ja tootlikemad ning aitavad ka kaasa rannikualade kohanemisele kliimamuutuste tagajärgedega; juhib tähelepanu mereruumi planeerimisega seotud ookeanide hõivamise riskidele; rõhutab seetõttu vajadust tagada väikesemahuline kalapüük, kindlustada vastutustundlik kalanduse juhtimine ja kohustada sinise majanduse sektoris tegutsevate ELi ettevõtjate toetusesaajaid aru andma, kui nende tegevusega rikutakse inimõigusi;
20. rõhutab muret, et sinise majanduse uute tegevusalade arendamine suurendab konkurentsi mereruumi pärast traditsioonilisemate tegevusalade, näiteks kalapüügi arvelt; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi erainvestorid tegutsevad läbipaistvalt, ei konkureeri rannikualade kogukondadega ja järgivad kestliku arengu eesmärke; rõhutab laiemalt ELi mittekuuluvate riikidega loodud kahepoolsete partnerluste tugevdamise tähtsust sinise majanduse eri sektorites, et parandada keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimist;
21. rõhutab, et sinine majandus peab aktiivselt osalema kliimamuutustega võitlemises; kutsub ELi ja partnerriike üles tuginema oma kliimamuutuste leevendamise strateegiates põlisrahvaste oskusteabele ja edendama aktiivselt kaasavat majandamist, mis on osutunud tõhusaks rannikualade kogukondade vastupanuvõime suurendamisel;
22. on mures ETR-kalapüügi juhtumite pärast ELi vetest väljaspool; tuletab meelde, et ETR-kalapüük, mida soodustab mugavuslipu kandmise tava, kahjustab rannikuriikide elanike toiduga kindlustatust ja elatusvahendeid, luues samal ajal soodsa pinnase piraatlusele; nõuab tugevat ülemaailmset hoiatavate sanktsioonide süsteemi ja mitmekülgset lähenemisviisi ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks; rõhutab vajadust piirata mugavuslippude kasutamist ja lipuvahetust ning tegeleda laevade ümberlaadimisega merel, kuna need on olulised vahendid ETR-kalapüügi puuduste kõrvaldamiseks; kutsub ELi ulatuslikumas perspektiivis üles suurendama korruptsioonivastase võitluse suutlikkust, edendades riikide ametiasutustevahelist koostööd, laiendades rahvusvahelist koostööd, parandades arengumaade kalandusinspektorite järelevalvet ELi toetusel ning toetades piirkondlikke seire-, kontrolli- ja järelevalvekeskusi ja rakkerühmi;
23. rõhutab, et maismaal toimuvate tegevuste juhtimine on kestliku sinise majanduse saavutamiseks väga oluline, kuna maismaal toimuvad tegevused ohustavad kõige enam ranniku elusressursse, kusjuures eriti suurt mõju avaldavad põllumajandus, sadamad, meresadamad ja vesiviljelus; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed selleks, et tegeleda terviklikult merereostuse ja kalavarude vähenemise algpõhjustega, ning reformiksid vastavalt oma valdkondlikku poliitikat;
24. võtab teadmiseks, et kaevandustööstus on sinises meremajanduses kasvav sektor; rõhutab riikide kohustust hoiduda selliste meetmete võtmisest, sealhulgas suuremahulistest arendusprojektidest, mis võivad kahjustada sisevetel ja merel väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite elatusvahendeid, nende territooriume või juurdepääsuõigusi, ning nende kohustust viia ellu eraettevõtjate juhitavate kaevandustööstuse projektide eelhindamisi, et hinnata nende võimalikku kohalikele kalanduskogukondadele avalduvat inimõigusi kahjustavat negatiivset mõju;
25. nõuab, et EL võtaks meetmeid selliste püügitehnikate nagu põhjapüügivahendite, dünamiidipüügi, sobimatu traalpüügi või peibutuspüügivahendite kahjulike mõjude vähendamiseks kliimale, merepõhjale ja kaaspüügile, piirates nende kasutamist; kutsub eelkõige ELi üles keelustama põhjatraaliga kalapüügiga tegelemise kõigil merekaitsealadel; nõuab tungivalt, et EL tagaks, et Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kasutataks selleks, et pakkuda tõhusat toetust ELi kalalaevastike üleminekul selektiivsematele ja vähem kahjustavatele püügitehnikatele;
26. rõhutab ettevaatusprintsiibi kohaldamise tähtsust süvamerekaevandamisel; kordab eelkõige oma toetust rahvusvahelise moratooriumi kehtestamisele süvamerekaevandamise kaubanduslike litsentside andmise suhtes, kuni veealuse kaevandamise mõju merekeskkonnale, elurikkusele ja merendusalasele inimtegevusele on piisavalt uuritud ja käsitletud ja kõik riskid on selged;
27. tunnistab, et rannikuturismil võib olla arengumaadele positiivne mõju, kuid see võib olla massiturismi strateegiate väljatöötamisel kahjulik, vähendades kohalike tarbijate juurdepääsu toidule ja tarbimist ning hävitades merekeskkonda ja kultuurilist identiteeti; nõuab, et EL edendaks õiglaseid ja vähese mõjuga turismimudeleid.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
28.2.2022 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
16 7 3 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Barry Andrews, Eric Andrieu, Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Udo Bullmann, Catherine Chabaud, Antoni Comín i Oliveres, Ryszard Czarnecki, Gianna Gancia, Charles Goerens, Mónica Silvana González, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Karsten Lucke, Pierfrancesco Majorino, Erik Marquardt, Janina Ochojska, Christian Sagartz, Tomas Tobé, Miguel Urbán Crespo, Bernhard Zimniok |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
María Soraya Rodríguez Ramos, Caroline Roose |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
16 |
+ |
ID |
Dominique Bilde, Gianna Gancia |
NI |
Antoni Comín i Oliveres |
Renew |
Barry Andrews, Catherine Chabaud, Charles Goerens, María Soraya Rodríguez Ramos |
S&D |
Eric Andrieu, Udo Bullmann, Mónica Silvana González, Karsten Lucke, Pierfrancesco Majorino |
The Left |
Miguel Urbán Crespo |
Verts/ALE |
Pierrette Herzberger‑Fofana, Erik Marquardt, Caroline Roose |
7 |
- |
PPE |
Anna‑Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Janina Ochojska, Christian Sagartz, Tomas Tobé |
3 |
0 |
ECR |
Ryszard Czarnecki, Beata Kempa |
ID |
Bernhard Zimniok |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (9.2.2022)
kalanduskomisjonile
kalandus- ja vesiviljelussektori keskse rolli kohta ELis kestliku sinise majanduse poole liikumisel
Arvamuse koostaja: Roman Haider
ETTEPANEKUD
Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
– võttes arvesse komisjoni 17. mai 2021. aasta teatist uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus – ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel (COM(2021)240),
– võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul Pariisis vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni pädevust merenduse programmitöö ja integreeritud merenduspoliitika valdkonnas,
– võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349,
– võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatist „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2021. aasta poliitilist kokkulepet Euroopa ühendamise rahastu 2021–2027 kohta,
– võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2020. aasta teatist: uus lähenemisviis Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Ajakohastatud tegevuskava säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise sinise majanduse saavutamiseks Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonnas (COM(2020)0329),
– võttes arvesse oma 14. septembri 2021. aasta resolutsiooni uue lähenemisviisi kohta Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale[21],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta[22],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta[23],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)[24],
A. arvestades, et ELi sinine majandus pakub 4,5 miljonit otsest töökohta ning hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, olenemata sellest, kas need asuvad merekeskkonnas (nt laevandus, meretransport, kalandus ja energiatootmine) või maismaal (nt sadamad, laevatehased, rannikuturism ja maismaa vesiviljelus); arvestades, et tegemist on meie majanduse laiaulatusliku ja kiiresti areneva sektoriga, mis on viimase kümnendi jooksul teinud märkimisväärselt edusamme moderniseerimiseks ja mitmekesisuse suurendamiseks ning millel on oluline roll keskkonna-, sotsiaal- ja majandusarengu edendamisel;
B. arvestades, et see loob uusi väljavaateid ja töökohti, nimelt sellistes valdkondades nagu avamere taastuvenergia, sinine biomajandus, biotehnoloogia ja soolatustamine;
C. arvestades, et kui ülemaailmset sinist majandust võrrelda rahvamajandusega, oleks see maailma suuruselt seitsmes ja ookean kui majandusüksus oleks G7 liige; arvestades, et see tegutseb planeedi suurimas ökosüsteemis, kuna ookeanid moodustavad 80 % kõigist eluvormidest; arvestades, et ookean ümbritseb ja toetab meid ning pakub inimeste tervisele elutähtsaid ressursse, rääkimata majanduslikust suhtlusvõrgustikust;
D. arvestades, et mere- ja rannikuturism on sinise majanduse tugisammas, kuna üle poole ELi majutusettevõtetest asub rannikualadel ja 30 % ööbimistest leiab aset rannakuurortides, samas kui komisjoni teatises turismi ja transpordi kohta 2020. aastal ja pärast seda[25] rõhutatakse Euroopa maa ja mere looduskapitali kaitsmise ja taastamise tähtsust;
E. arvestades, et elurikkuse säilitamine ning mereökosüsteemide säilitamine ja taastamine on inimkonna jaoks väga olulised, kuna need on olulised ookeanide tõhusaks toimimiseks süsiniku neeldajatena, ülemaailmse toiduga kindlustatuse, inimeste tervise ja majandustegevuse allikana, olles sealhulgas transpordi, kaubanduse, turismi, kalanduse, taastuvenergia ja tervishoiutoodete aluseks;
F. arvestades, et rannikukogukonnad peavad mitmekesistama oma sissetulekuallikaid, et tulla toime majanduslike ja sotsiaalsete vapustustega;
G. arvestades, et kalandusturism kui sektor võib olla uus sissetulekuallikas rannikualade kogukondadele, tagades samal ajal kalavarude jätkusuutlikkuse ja hea seisundi ning pakkudes sotsiaalseid ja tervishoiualaseid hüvesid;
H. arvestades, et mere- ja rannikuturism moodustab 60 % sinise majanduse tööhõivest; arvestades, et konkurentsivõimeline, vastupidav ja sotsiaalselt õiglane sinine majandus vajab kõrgelt kvalifitseeritud ja haritud spetsialiste; arvestades, et nn sinised töökohad võivad edendada majanduskasvu ja karjäärivõimalusi;
I. arvestades, et merega seotud majandustegevuse edendamisel tuleks tagada elurikkuse säilitamine ja kaitse;
J. arvestades, et COVID-19 pandeemia on mõjutanud mitmeid sinise majanduse sektoreid, eelkõige ranniku- ja mereturismi; arvestades, et sinine majandus võiks aidata parandada praeguse kriisi põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju;
K. arvestades, et ELi laevatehased võiksid kasutada võimalusi, mis avanevad kiiresti kasvaval innovatiivsete ja energiatõhusate teeninduslaevade turul;
L. arvestades, et sadamad on piirkondade ja riikide ühenduvuse ja majanduse jaoks üliolulised ning et neil on oluline roll kestliku arengu edendamisel, mis aitab võidelda elurikkuse vähenemise vastu, nagu on ette nähtud ELi uues elurikkuse strateegias aastani 2030; arvestades, et Euroopa tööstusmaastiku muutumisel (näiteks avamere taastuvenergia laiema kasutusega) areneb ka sadamate roll;
M. arvestades, et rannikualadel aitab jätkusuutliku taristu arendamine säilitada elurikkust, ranniku ökosüsteeme ja maastikke, mis omakorda tugevdab turismi ja rannikualade majanduste säästvat arengut;
N. arvestades, et sinine majandus mängib üliolulist rolli äärepoolseimate piirkondade jõukuses, mis oma eraldatuse tõttu sõltuvad eelkõige sinisel majandusel põhinevatest tegevustest, nagu meretransport, laevandus ja turism; arvestades, et sadamad on äärepoolseimate piirkondade kauba- ja reisijateveo oluliseks sõlmpunktiks;
1. toetab jätkusuutliku arengu põhimõtet sinises majanduses, mis on ELi majanduskasvu soodustaja, eelkõige Atlandi ookeani, Vahemere ja Läänemere piirkonnas, et edendada kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud valdkondlikke ja sektoritevahelisi tegevusi, sealhulgas meretransporti, laevaehitust ja laevaremonti, biotehnoloogiat, säästvat turismi, avamere tuuleenergiat, kaubanduslikku ja harrastuskalapüüki ning vesiviljelust ning lainete ja loodete energia kasutamist; kutsub komisjoni üles edendama teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis toetaksid säästvat turismi, ressursitõhusust ja taastuvenergiat; rõhutab eelkõige, et avamere taastuvenergia võib 2050. aastaks saada Euroopa energiasüsteemi oluliseks osaks, ning kutsub üles looma stiimuleid ja rahastama investeeringuid sadamate infrastruktuuri, et hõlbustada avamere taastuvenergiatööstuse teenindamist;
2. on arvamusel, et ELi majanduse elavdamise jõupingutused peavad keskenduma jätkusuutlikkusele, konkurentsivõimele ja majanduskasvu eesmärkidele; rõhutab, et sektori CO2 heite vähendamine nõuab integreeritud ja sektoriülest lähenemisviisi ning et ELi meetmed peaksid käima käsikäes riikliku ja kohaliku poliitikaga ning järgima tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet; rõhutab, et ülemineku edendamiseks on vaja säästvaid rahastamisvahendeid, sealhulgas avaliku ja erasektori investeeringute suurendamist;
3. rõhutab, et sinine majandus peaks aitama kaasa kliimaneutraalsuse ja Euroopa majanduse digitaliseerimise eesmärgi saavutamisele, järgides samas energia- ja kulutõhususe, tehnoloogilise neutraalsuse, konkurentsivõime säilitamise, ringmajanduse ja elurikkuse säilitamise põhimõtteid, ning looma arukamad ja kestlikumad tavad, mis oleksid kasulikud sotsiaal-majanduslikule arengule ja aitaksid kaasa töökohtade loomisele, ning lisaks sellele peaksid need põhinema mõjuhinnangu analüüsidel;
4. tuletab meelde selliste vahendite olemasolu nagu Euroopa CleanSeaNet programm, mille eesmärk on teostada naftareostuse seiret; rõhutab, et piirkondlik koostöö, sealhulgas ELi mittekuuluvate riikidega, on hädavajalik ja seda eriti Vahemere piirkonnas; palub seetõttu komisjonil tugevdada riikidevahelist teabevahetust ja koostööd; rõhutab, kui oluline on koostööl põhinev, kaasav ja valdkondadevaheline mereala ruumiline planeerimine, milles võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke, keskkonna- ja elurikkusega seotud küsimusi; rõhutab, kui oluline on energiasüsteemi ümberkujundamine, mille puhul meremajanduse sektor saab edendada avamere taastuvenergia tootmise tehnoloogiaid, nagu loodete-, laine-, päikese- ja tuuleenergia; rõhutab, kui oluline on toetada laevandus- ja meretransporditööstuse CO2 heite vähendamist, arendada säästvaid tehnoloogiaid ning suurendada vähese heitega ja taastuvate energiaallikate kasutamist;
5. väljendab heameelt programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Maailmamere ja magevete hea seisundi taastamine aastaks 2030“ üle, milles tunnistatakse vajadust süsteemse ja kooskõlastatud lähenemisviisi järele meie ookeanidele ja vetele ELi ja riiklikul tasandil;
6. rõhutab, et rannikualadest ja ookeanist sõltuvad kogukonnad saavad aidata kaasa jätkusuutliku sinise majandussektori arengule, mis arvestab nende konkreetseid olusid ja vajadusi; rõhutab, et nad võivad juhtida mitmesuguseid katseprojekte, mis on seotud näiteks avamere taastuvenergia tehnoloogiaga, looduspõhise tegevuse arendamisega või puudutavad säästva kalanduse ja vesiviljeluse osatähtsust tervislike, vastupidavate ja ohutute toidusüsteemide loomisel;
7. rõhutab maailmamerealaste teadmiste parandamise ning traditsiooniliste ja väikesemahuliste kalalaevastike ülesehitamise olulisust, et meelitada noori inimesi kalandusega seotud turismisektorisse;
8. rõhutab, et merendussektor on rahvusvahelise ühendatuse, ülemaailmse kaubandussüsteemi, ELi majanduse ja selle konkurentsivõime ning ELi piirkondade jaoks oluline ühenduslüli; rõhutab, kui oluline on suurendada sadamate rolli, vajadust investeerida arukasse taristusse ning arendada ja hallata sadamaid, mis peaksid veelgi suurendama nende suutlikkust tulla toime kaubanduse kasvuga;
9. kutsub komisjoni üles tagama, et EL saavutaks ja säilitaks oma tehnoloogilise liidripositsiooni, hoides talente ja tootes energiat, vähendades samal ajal võimalikku mõju merekeskkonnale;
10. rõhutab vajadust asjakohase rahalise toetuse järele sinisele majandusele, et võimaldada suuremahulisi investeeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja taristusse ELi ja liikmesriikide tasandil; kutsub seetõttu komisjoni ja tööstust üles hindama kas ELi meretranspordialase partnerluse loomine, sealhulgas erasektoriga, on kasulik ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et lahendada praeguseid rahvusvahelise kaubanduse ja tarneahela probleeme, edendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet sektoris, aidata kaasa CO2 heite vähendamisele, luua taristu kaldalt tuleva elektri ning alternatiivkütuste laadimiseks ja tarnimiseks sadamates ja kaubaterminalides ning töötada välja jäätmekäitluskavad Atlandi, Vahemere ja Läänemere sadamate jaoks; väljendab seetõttu heameelt Euroopa partnerluse loomise üle kliimaneutraalse, jätkusuutliku ja tootliku sinise majanduse nimel, mille eesmärk on kooskõlastada riiklikke, piirkondlikke ja ELi teadus- ja innovatsiooniprioriteete;
11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima ELi rannikul asuvatesse sadamatesse, et keskenduda puuduvatele ühendustele sisemaaga, eesmärgiga muuta transport vastupidavamaks ja muuta sadamad logistikaplatvormideks ja strateegilisteks sõlmpunktideks mitmeliigilise transpordi, energia tootmise, salvestamise ja jaotamise ning turismi jaoks; rõhutab, kui oluline on lisada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni eesmärgina meretranspordist tulenevate kasvuhoonegaaside vähendamiseks turupõhine vahend, et rakendada rahvusvahelises laevanduses süsinikdioksiidi kompenseerimise kava ja tagada heitkoguste vähendamise realistlik tegevuskava;
12. rõhutab, et säästva ja aruka liikuvuse strateegiat käsitleva komisjoni teatise eesmärk on tuua esimesed heitevabad laevad turule 2030. aastaks ning et EL on programmi „Horisont 2020“ kaudu juba rahastanud olulisi teadusuuringuid hübridiseerimise ja laevade elektrifitseerimise valdkonnas; kutsub komisjoni üles veelgi kiirendama elektrilaevade kasutamise soodustamist lühikeste marsruutide puhul;
13. rõhutab, et rohepööre meretranspordis peaks võimaldama tehnoloogilist neutraalsust, järk-järgult suurenevaid biokütuste segamise kohustusi, tegevuskava laadimispunktidega varustamiseks ja selget pühendumist üleminekukütustele, näiteks veeldatud maagaasile; kutsub komisjoni üles toetama kõiki laevaomanikke ja kaubandusettevõtjaid kõigi olemasolevate tegevuslike ja tehniliste meetmete rakendamisel, et parandada energiatõhusust ja vähendada merendussektori heitkoguseid, sealhulgas kiiruse vähendamine (slow steaming), kiiruse optimeerimine, tuuleturbiinid, (laevakere) kasvumisvastased katted, elektrifitseerimine taastuvatest energiaallikatest, energia salvestamine, digitaliseerimine ja logistika optimeerimine);
14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima lõpule Atlandi ookeani, Vahemere ja Läänemere piirkondade üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetsed projektid, eelkõige piiriülestes piirkondades ning seoses tulevaste TEN-T suuniste ja Euroopa ühendamise rahastuga aastateks 2021–2027, et edendada, hõlbustada ja investeerida piisavalt vahendeid TEN-T meremagistraalide täielikuks arendamiseks, et paremini integreerida lähimerevedusid kaupade laiemaks jaotamiseks sadamate kaudu, mis ühendavad saari mandriga ja tervikliku mitmeliigilise transpordisüsteemi kaudu; rõhutab, et oluline on luua sujuvad ja jätkusuutlikud reisijate ja kauba transpordiahelad kõigi transpordiliikide, eelkõige raudtee-, mere- ja siseveetranspordi puhul; on veendunud, et projektides tuleks pöörata erilist tähelepanu Atlandi ookeani, Vahemere ja Läänemere äärealade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade ühenduvuse ja juurdepääsetavuse vajadustele;
15. rõhutab, et sadamaid saab kasutada sinise majanduse edendamiseks, kuna neil on selle sektori majandustegevuses keskne roll, ning tagada selle üleminek säästvale ja arukale liikuvusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtetega[26]; kutsub komisjoni üles eraldama rohkem ELi rahalisi vahendeid, et parandada transpordi tõhusust ja TEN-T põhisadamate juurdepääsetavust ning vähendada kulusid, kaasates investeeringuid jätkuvatesse süvendustöödesse, kanalite süvendamisse ja muudesse suutlikkuse suurendamise meetmetesse asjaomastes sadamates; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et vaja on täiendavaid investeeringuid säästvasse ja arukasse sadamataristusse, et võimaldada sadamatel saada mitmeliigilise liikuvuse ja transpordisõlmedeks, samuti energiakeskusteks integreeritud elektrisüsteemide, vesiniku ja muude alternatiivsete kütuste jaoks ning jäätmete taaskasutamise ja ringmajanduse katsekohtadeks;
16. rõhutab, et sinise majanduse strateegia potentsiaali on võimalik saavutada ainult kõigi sidusrühmade koostöö kaudu; märgib, et meretranspordis kasutatakse üha enam andmeid ja tehisintellekti, ning kutsub komisjoni üles hindama sektori automatiseerimise ja digitaliseerimise sotsiaalmajanduslikku mõju;
17. nõuab kõigi olemasolevate rahastamisvahendite, sealhulgas struktuuri- ja investeerimisfondide paremat ja koordineeritumat rakendamist, et sinise majanduse strateegiat paremini edendada;
18. kutsub komisjoni üles koguma järjepidevaid andmeid, mis võimaldaksid rannikuturismi arukat juhtimist ning väldiksid survet ökosüsteemidele ja kohalikele kogukondadele, samuti konkurentsi traditsiooniliste tegevustega, nagu väikesemahuline kalapüük ja rannapüük;
19. rõhutab, et sinise majanduse edendamine on võtmetähtsusega majanduse kui terviku elavdamisel ja mitmete COVID-19 pandeemia poolt tõsiselt mõjutatud sektorite, nagu transport ja turism, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide taastamisel;
20. rõhutab rannikukogukondade, elupaikade ja elurikkuse kaitsmiseks vajalike juhtimis- ja kohanemismeetmete olulisust, mis kujutaksid endast hästi kasutatud vahendeid, arvestades kliimamuutuste tohutut mõju ja sellest tulenevaid kulusid; kutsub komisjoni üles looma hoiatus- ja seiresüsteemi sagenevate tormide ja üleujutuste jaoks, tagama piisavat keskkonna- ja terviseseiret ning viima läbi varajase hoiatamise alaseid teadusuuringuid; kutsub komisjoni üles hindama erinevaid stsenaariume ja meetmeid, et tulla toime võimaliku merepinna tõusu ja raskete ilmastikunähtuste sagenemisega;
21. nõuab vahendite väljatöötamist mereressursside säästvaks kasutamiseks ja ookeanimajanduse mitmekesistamiseks, sealhulgas kalapüügiga seotud ja sellest tulenevate uute toodete arendamise kaudu, mis võivad anda lisaväärtust meie kultuuri- ja looduspärandile, eelkõige pakkudes kvaliteetseid turismivõimalusi;
22. kutsub komisjoni üles arendama uusi säästva mere- ja rannikuturismi vorme, edendama uusi turismitegevuse vorme, pakkuma täiendavaid tuluallikaid ja suurendama tööhõivet aastaringselt, et suurendada mere- ja rannikualade väärtust, kaitstes samal ajal keskkonda ja sinist kultuuripärandit ning säilitades mere- ja rannikuelupaiku; rõhutab ringmajanduse tähtsust turismisektoris säästvamate tavade arendamisel, mis toovad kasu kohalikule arengule; tunnistab, et turismisektor peaks kaasama rannikukogukondi ja vajab toetust, et suurendada taristu tõhusust ja säästlikkust ning mere- ja turismikeskuste konkurentsivõimet;
23. rõhutab vajadust säilitada meie looduskapitali ja -pärandit, et soodustada säästvat turismi (näiteks ökoturismi), ning kutsub liikmesriike üles kaitsma elurikkust, viies kiiresti ellu merekaitse meetmeid (sealhulgas piiriüleseid), et kaitsta, taastada ja väärtustada mere- ja rannikuökosüsteeme, kasutades selleks muu hulgas Natura 2000 merealade võrgustikke;
24. kutsub komisjoni üles lisama säästvat mere-, saarte- ja rannikuturismi asjaomastesse meetmetesse ja programmidesse, toetama algatusi, mis soodustavad ranniku-, mere- ja merendusturismi mitmekesistamist ning muudavad turismitegevuse ja tööhõive vähem hooajaliseks; rõhutab vajadust koguda paremaid andmeid harrastuskalapüügi turismi panuse kohta ranniku- ja saarte majandusse;
25. kutsub lisaks komisjoni üles viima kõik sinise majanduse eesmärgid kooskõlla nii rohelise kokkuleppe eesmärkidega, nagu merendussektori CO2 heite vähendamine, säästlikkus ja elurikkuse kaitse, kui ka taaste- ja vastupidavuskavadega;
26. rõhutab sinise majanduse tähtsust äärepoolseimates piirkondades, eelkõige turismisektori jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama transpordiprogrammi, mis oleks spetsiaalselt seotud äärepoolseimate piirkondade ja saarte eripäraga (POSEI Transport), et paremini rahuldada saarte ja äärepoolseimate piirkondade vajadusi ning toetaks mõnede saarte ja äärepoolseimate piirkondade jaoks mõeldud kommertsliinide toimimist;
27. toetab ranniku- ja mereturismi säästlikke tavasid, kuna need on väga olulised Atlandi ookeani, Vahemere ja Läänemere piirkondade konkurentsivõime jaoks ning väärtuslike töökohtade loomise jaoks sinise hariduse ja kutseõppe valdkonnas; rõhutab, et sinise majanduse alane erikoolitus aitaks suurendada teadlikkust mereökosüsteemidest ja nende kaitsmise vajadusest;
28. kutsub komisjoni üles korraldama laiaulatuslikke konsultatsioone piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et leida kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele kohandatud lahendusi;
29. palub komisjonil hinnata võimalikke lahendusi, et edendada turismisektori vastupanuvõimet tulevaste pandeemiate või muude turismitegevust ohustavate murranguliste sündmuste mõju suhtes, ning esitada asjakohased algatused sektori töötajate töö- ja tööhõivetingimuste parandamiseks, et suurendada selle atraktiivsust ja aidata realiseerida sinise majanduse kogu potentsiaali;
30. rõhutab purjetamise ja purjespordi tähtsust mereturismi jaoks; rõhutab kohaliku kultuuri ja gastronoomia rolli Euroopa rannikuturismi arengus ning ranna- ja allvee turismi, kalastusturismi, ökoturismi, veespordi ja kruiisiturismi tähtsust;
31. rõhutab merekaitsealade tähtsust ookeanide kaitsmise vahendina; usub, et need piirkonnad pakuvad võimalusi teadusturismi arendamiseks;
32. märgib, et usaldusväärsed, kvaliteetsed ja ühtlustatud andmed ookeanide kohta on oluline tegur sinise majanduse jätkusuutlikul ümberkujundamisel; kiidab heaks mereandmete ja ookeanivaatluste jagamise Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu ning Copernicuse merekeskkonna seire teenistuse töö, mis pakub satelliidiandmeid ja prognoosimisteenuseid ELi merepiirkondades ja kogu maailmas.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
7.2.2022 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
38 4 3 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Paolo Borchia, Karolin Braunsberger-Reinhold, Marco Campomenosi, Ciarán Cuffe, Karima Delli, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Carlo Fidanza, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Elsi Katainen, Kateřina Konečná, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, István Ujhelyi, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski |
|||
Lõpphääletusel kohal viibinud asendusliikmed |
Sara Cerdas, Clare Daly, Roman Haider, Ljudmila Novak, Jutta Paulus, Andreas Schieder, Marianne Vind |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
38 |
+ |
ECR |
Carlo Fidanza, Peter Lundgren, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski |
ID |
Paolo Borchia, Marco Campomenosi, Roman Haider, Julie Lechanteux, Philippe Olivier |
NI |
Mario Furore |
PPE |
Magdalena Adamowicz, Karolin Braunsberger-Reinhold, Gheorghe Falcă, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Ljudmila Novak, Massimiliano Salini, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo |
Renew |
José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet |
S&D |
Andris Ameriks, Sara Cerdas, Giuseppe Ferrandino, Isabel García Muñoz, Rovana Plumb, Andreas Schieder, István Ujhelyi, Marianne Vind |
4 |
- |
Verts/ALE |
Ciarán Cuffe, Karima Delli, Tilly Metz, Jutta Paulus |
3 |
0 |
The Left |
Clare Daly, Kateřina Konečná, Elena Kountoura |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
16.3.2022 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
13 11 4 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Clara Aguilera, Pietro Bartolo, François-Xavier Bellamy, Isabel Carvalhais, Maria da Graça Carvalho, Rosanna Conte, Rosa D’Amato, Giuseppe Ferrandino, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Niclas Herbst, Jan Huitema, Ladislav Ilčić, France Jamet, Pierre Karleskind, Predrag Fred Matić, Francisco José Millán Mon, Grace O’Sullivan, João Pimenta Lopes, Manuel Pizarro, Caroline Roose, Bert-Jan Ruissen, Annie Schreijer-Pierik, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Catherine Chabaud, Valentino Grant, Petros Kokkalis |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
13 |
+ |
Renew |
Catherine Chabaud |
S&D |
Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Isabel Carvalhais, Giuseppe Ferrandino, Predrag Fred Matić, Manuel Pizarro |
The Left |
Petros Kokkalis, João Pimenta Lopes |
Verts/ALE |
Rosa D'Amato, Francisco Guerreiro, Grace O'Sullivan, Caroline Roose |
11 |
- |
ECR |
Ladislav Ilčić, Bert-Jan Ruissen |
PPE |
François-Xavier Bellamy, Maria da Graça Carvalho, Peter van Dalen, Niclas Herbst, Francisco José Millán Mon, Annie Schreijer-Pierik, Theodoros Zagorakis |
Renew |
Søren Gade, Jan Huitema |
4 |
0 |
ID |
Rosanna Conte, Valentino Grant, France Jamet |
Renew |
Pierre Karleskind |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
- [1] ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
- [2] ELT L 247, 13.7.2021, lk 1.
- [3] ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
- [4] ELT L 257, 28.8.2014, lk 135.
- [5] ELT L 288, 6.11.2007, lk 27.
- [6] ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.
- [7] ELT C 67, 8.2.2022, lk 25.
- [8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0425.
- [9] https://blueindicators.ec.europa.eu/sites/default/files/2021_06_BlueEconomy_Report-2021.pdf.
- [10] https://cinea.ec.europa.eu/system/files/2021-05/Sustainability%20criteria%20for%20the%20blue%20economy%20.pdf.
- [11] ELT C 316, 22.9.2017, lk 64.
- [12] ELT C 458, 19.12.2018, lk 9.
- [13] ELT C 494, 8.12.2021, lk 14.
- [14] ELT C 117, 11.3.2022, lk 30.
- [15] ELT C 99, 1.3.2022, lk 88.
- [16] ELT C 117, 11.3.2022, lk 18.
- [17] http://bluegrowthvigo.eu/
- [18]
- [19] https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Fishery_statistics#Fisheries:_the_factors_of_production.
- [20] ELT L 198, 25.7.2019, lk 105.
- [21] P9_TA(2021)0369.
- [22] ELT L 288, 6.11.2007, lk 27.
- [23] ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.
- [24] ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.
- [25] COM(2020) 0550.
- [26] COM(2019)0640.