RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO₂-heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega

18.5.2022 - (COM(2021)0556 – C9‑0322/2021 – 2021/0197(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Jan Huitema

Muudatusettepanekud

• 001-071 (PDF - 251 KB)
• 001-071 (DOC - 109 KB)
• 072-076 (PDF - 121 KB)
• 072-076 (DOC - 26 KB)
• 077-079 (PDF - 139 KB)
• 077-079 (DOC - 86 KB)
• 080-080 (PDF - 98 KB)
• 080-080 (DOC - 70 KB)
• 081-090 (PDF - 129 KB)
• 081-090 (DOC - 33 KB)
• 091-099 (PDF - 119 KB)
• 091-099 (DOC - 31 KB)
• 100-109 (PDF - 137 KB)
• 100-109 (DOC - 34 KB)
• 110-118 (PDF - 125 KB)
• 110-118 (DOC - 32 KB)
• 119-120 (PDF - 91 KB)
• 119-120 (DOC - 22 KB)
• 121-122 (PDF - 102 KB)
• 121-122 (DOC - 24 KB)
• 123-129 (PDF - 153 KB)
• 123-129 (DOC - 36 KB)
• 130-130 (PDF - 136 KB)
• 130-130 (DOC - 74 KB)
• 131-131 (PDF - 246 KB)
• 131-131 (DOC - 78 KB)
• 132-132 (PDF - 96 KB)
• 132-132 (DOC - 20 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega

(COM(2021)0556 – C9‑0322/2021 – 2021/0197(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0556),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0322/2021),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Iirimaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. jaanuari 2022. aasta arvamust,

– võttes arvesse Regioonide Komitee 27. jaanuari 2022. aasta arvamust,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9‑0150/2022),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailmas keskmise temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus piirduks üksnes 1,5 °C-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.	(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailmas keskmise temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus piirduks üksnes 1,5 °C‑ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega 2021. aasta novembris tunnistasid selle osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu hoidmine allpool 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste riske ja mõju, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aastaks seatud eesmärke, et kiirendada kliimameetmete võtmist sellel kriitilisel kümnendil ja kõrvaldada eesmärkidega seotud lõhe 1,5 °C eesmärgiga.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201923. Tulenevalt COVID-19 pandeemia väga tõsisest mõjust liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus veelgi kasvanud.	(2) Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201923. Euroopa Parlament nõudis oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta seda, et üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale tuleb saavutada hiljemalt 2050. aastaks, ning kuulutas oma 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra. Tulenevalt COVID-19 pandeemia väga tõsisest mõjust liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus veelgi kasvanud.
_________________	_________________
23 Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).	23 Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Samas mõjutab see üleminek naisi ja mehi erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.	(3) ELi eesmärk on koostada 2050. aastaks uus majanduskasvu strateegia, milles keskendutakse liidu muutmisele õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, millele on omased elujõulised tööstusharud, mis jäävad maailma liidriks oma asjakohases segmendis, ja üleilmsed innovatsiooni edendajad, tagades samal ajal hästi tasustatud kvaliteetsed töökohad liidus. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Sellega seoses on 2030. aastani kehtivas kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärk kiirendada roheüleminekut kliimaneutraalsele, kestlikule, mittetoksilisele, ressursitõhusale, taastuvenergial põhinevale, vastupidavale ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele õiglasel, võrdsel ja kaasaval viisil ning kaitsta, taastada ja parandada keskkonna seisundit ning toetada Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud meetmeteid ja algatusi ning neile tugineda. Samas mõjutab see üleminek naisi ja mehi erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed, ning inimestele ja leibkondadele, kellel on väike või keskmisest väiksem sissetulek. Lisaks mõjutab üleminek erinevalt ka liidu piirkondi, eelkõige struktuurselt ebasoodsas olukorras olevaid, perifeerseid ja äärepoolseimaid piirkondi. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [--]24 on liit sätestanud oma eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast seotud koguste mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.	(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111924 on liit sätestanud õigusaktis oma eesmärgi vähendada hiljemalt 2050. aastaks netoheide nullini ja eesmärgi saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidusisene siduv kliimaalane vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet (st heide pärast seotud koguste mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
_________________	_________________
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] 2021. aasta määrus (EL) [.../...], millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) ([ELT L .../…]).	24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kõik majandussektorid, sealhulgas maanteetranspordisektor, peaksid heite vähendamisele kaasa aitama.	(6) Kõik majandussektorid, sealhulgas maanteetranspordisektor, peaksid heite vähendamisele kaasa aitama. Transpordisektor on ainus sektor, kus heide on pärast 1990. aastat suurenenud. See hõlmab kerg- ja raskesõidukitega maanteetransporti, mille arvele langeb kokku rohkem kui 70 % transpordi koguheitest.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) On ülimalt oluline, et individuaalne liikuvus jääks kättesaadavaks ja taskukohaseks kõigile, eriti pendelrändajatele, kellel puudub juurdepääs kvaliteetsele avalikule transporditeenusele või muudele liikuvuslahendustele.

 

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6b) 2021. aastal Glasgows (Ühendkuningriik) toimuud ÜRO kliimamuutuste konverentsil, mida tuntakse COP26 nime all, võeti kohustus kiirendada ülemaailmset üleminekut heiteta sõidukitele. Samuti võeti kohustus tagada, et üleminek oleks õiglane ja kestlik, nii et ühtki piirkonda ega kogukonda ei jäetaks kõrvale, ning rõhutati, kui oluline on tagada tööjõu õiglane ümberpaigutamine ning inimväärsete töövõimaluste ja kvaliteetsete töökohtade loomine.

 

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesolevas määruses sätestatud meetmed moodustavad osa ühtsest ja terviklikust raamistikust, mis on vajalik liidu kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise üldeesmärgi saavutamiseks.	(7) Käesolevas määruses sätestatud meetmed moodustavad osa ühtsest ja terviklikust raamistikust, mis on vajalik liidu kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise üldeesmärgi saavutamiseks, samuti selleks, et vähendada liidu sõltuvust imporditud fossiilkütustest, mis hõlmab ka naftaimporti, mille väärtus oli ainuüksi 2018. aastal 227,5 miljardit eurot, arvestades, et nafta on jätkuvalt peamine sõiduautodes ja kaubikutes kasutatav energiaallikas (94 %). Nafta järkjärgulisel kasutuselt kõrvaldamisel on oluline mitte minna ühelt sõltuvuselt teisele üle. Selleks et tagada Euroopa töötleva tööstuse tulevane elujõulisus ja tugevdada liidu strateegilist autonoomiat, on väga oluline, et komisjon teeks koostööd liikmesriikide ja tööstuse sidusrühmadega selle nimel, et kindlustada CO2-heiteta ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate jaoks vajalike strateegiliste materjalide ja haruldaste muldmetallide tarneahel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Kuna käesoleva määruse läbivaatamine on osa kliimamuutuste vastu võitlemiseks tehtavatest pingutustest, mille eesmärk on täita maanteetranspordi CO2-heite vähendamise alased keskkonnaeesmärgid, tuleks seejuures arvesse võtta selle protsessi märkimisväärseid tööstuslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, et tagada kõigile tööhõive ja juurdepääsetav liikuvus.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Selleks et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja karmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/63125 sätestatud vähendamisnõudeid nii sõiduautode kui ka väikeste tarbesõidukite puhul. Samuti tuleb ette näha selge tee heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Kui maanteetranspordis ei võeta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ambitsioonikaid meetmeid, tuleks heitkoguseid vähendada rohkem teistes sektorites, sealhulgas sektorites, kus CO2-heite vähendamine on keerulisem.	(8) Selleks et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning anda selge suund selle eesmärgi saavutamiseks ja aidata saavutada vajalik heite vähendamine enne 2030. aastat, on vaja karmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/63125 sätestatud vähendamisnõudeid nii sõiduautode kui ka väikeste tarbesõidukite puhul. Samuti tuleb ette näha selge tee heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Selle eesmärgi saavutamiseks on kõige kulutõhusama stsenaariumi kohaselt vaja vähendada transpordisektori heitkoguseid ligikaudu 90 %, arvestades, et kasvuhoonegaaside heitkogused suurenevad praegu ainult transpordisektoris. Samal ajal on äärmiselt oluline, et täiendavad liidu seadusandlikud aktid, näiteks direktiiv (EL) 2018/200125a, tagaksid taastuvenergia kiire kasutuselevõtu, et liidu autopargile saaks toidet anda täiendav taastuvelekter. Kui maanteetranspordis ei võeta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ambitsioonikaid meetmeid, tuleks heitkoguseid vähendada rohkem teistes sektorites, sealhulgas sektorites, kus CO2-heite vähendamine on keerulisem. Digi- ja roheüleminekus tuleks käsitleda ka sotsiaalse mõõtme tähtsust, et tagada liikuvuse kättesaadavus kõigi jaoks, hõlmates energia maksustamise mõju taskukohasusele ning kõrgemate energiahindade otsest ja kaudset mõju transpordile liidu eri piirkondades, samuti tööstuslikke tagajärgi, et tagada tööhõive ja tööstuse konkurentsivõime.
__________________	__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).	25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Hiljutistest uuringutest nähtub, et akutoitega elektrisõidukid on juba mitmes autosegmendis tavaautode suhtes konkurentsivõimelised, kui võtta arvesse nende omamise kogukulu. Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite rangemad CO2-heite normid kiirendavad akutoitega elektrisõidukite omamise kogukulu vähendamist, muutes need kogu liidus kõigile tarbijarühmadele sisepõlemismootoriga sõidukitest atraktiivsemaks. Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite rangemad CO2-heite normid aastatel 2025–2030 kiirendavad ka kasutatud autode turu CO2-heite vähendamist kõigis autosegmentides, tuues suuremat kasu väiksema ja keskmise sissetulekuga tarbijatele.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Rangemad CO2-heite vähendamise nõuded peaksid soodustama heiteta sõidukite kasutuselevõttu liidu turul, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja kodanikele õhukvaliteedi ja energiasäästu seisukohast ning tagades jätkuva innovatsiooni autotööstuse väärtusahelas. Ülemaailmses kontekstis peab ka ELi autotööstuse väärtusahel käimasolevas üleminekus heitevabale liikuvusele olema juhtival kohal. Rangemad CO2-heite vähendamise normid on kogu sõidukipargile kehtestatud sihttasemete järgimise seisukohast tehnoloogianeutraalsed. Heiteta sõidukipargi sihttaseme järgimiseks on nüüd ja edaspidigi olemas mitmesugused tehnoloogilised lahendused. Heiteta sõidukite hulka kuuluvad praegu akutoitega elektrisõidukid ning kütuseelemendiga ja muud vesinikkütusega töötavad sõidukid, ning uuendusliku tehnoloogia väljatöötamine jätkub. Heiteta ja vähese heitega sõidukid, mille hulka kuuluvad ka tõhusad pistikühendusega hübriidsõidukid, võivad üleminekuprotsessis jätkuvalt rolli mängida.	(9) Rangemad CO2-heite vähendamise nõuded peaksid soodustama heiteta sõidukite kasutuselevõttu liidu turul, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja kodanikele õhukvaliteedi, energiajulgeoleku ja ‑tõhususe suurendamise ja sellega seotud energiasäästu seisukohast ning tagades jätkuva innovatsiooni autotööstuse väärtusahelas. Ülemaailmses kontekstis peab ka ELi autotööstuse väärtusahel käimasolevas üleminekus heitevabale liikuvusele olema juhtival kohal. Rangemad CO2-heite vähendamise normid on kogu sõidukipargile kehtestatud sihttasemete järgimise seisukohast tehnoloogianeutraalsed. Heiteta sõidukipargi sihttaseme järgimiseks on nüüd ja edaspidigi olemas mitmesugused tehnoloogilised lahendused. Heiteta sõidukite hulka kuuluvad praegu akutoitega elektrisõidukid ning kütuseelemendiga ja muud vesinikkütusega töötavad sõidukid, samas kui uuendusliku tehnoloogia väljatöötamine jätkub. Heiteta ja vähese heitega sõidukid, mille hulka kuuluvad ka tõhusad pistikühendusega hübriidsõidukid, seni kui on tagatud täpsete ja täielike andmete kättesaadavus niisugust liiki sõidukite heitenäitajate kohta, võivad üleminekuprotsessis jätkuvalt rolli mängida.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Eeltoodust lähtuvalt tuleks nii uutele sõiduautodele kui ka uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada uued rangemad CO2-heite vähendamise eesmärgid alates 2030. aastast. Need eesmärgid tuleks kehtestada tasemel, mis annab tugeva signaali liidu turul heiteta sõidukite kasutuselevõtu kiirendamiseks ja heitevaba tehnoloogia valdkonnas innovatsiooni kulutõhusaks stimuleerimiseks.	(10) Eeltoodust lähtuvalt tuleks nii uutele sõiduautodele kui ka uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada uued rangemad CO2-heite vähendamise eesmärgid alates 2025. aastast. Need eesmärgid tuleks kehtestada tasemel, mis annab tugeva signaali liidu turul heiteta sõidukite kasutuselevõtu kiirendamiseks ja heitevaba tehnoloogia valdkonnas innovatsiooni kulutõhusaks stimuleerimiseks, kasutades ära impulssi, mida näitavad 2021. aasta enneolematult suured heiteta sõidukite müüginumbrid.

 

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Tehnoloogiline innovatsioon on liidus liikuvuse CO2-heite vähendamise eeltingimus ja seetõttu tuleks seda toetada. Kasvava rahvusvahelise konkurentsi tingimustes peaksid liit ja liikmesriigid jätkama oma pingutusi, et uurida ja arendada algatusi, millega edendatakse sektoris koostoimet, mille näiteks on Euroopa akuliit, ning toetama avaliku ja erasektori investeeringuid Euroopa autotööstuse teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Selle eesmärk peaks olema säilitada Euroopa tehnoloogiline juhtpositsioon selles sektoris, arendada liidus tulevikutehnoloogiate tööstuslikku tipptaset ning tagada liidu tööstusbaasi pikaajaline kestlikkus ja konkurentsivõime.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10b) Teatavad liikmesriigid on teatanud oma kavast kiirendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu, kehtestades nende territooriumil turule lastavatele CO2-heidet tekitavatele uutele sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele järkjärguliselt kasutuselt kõrvaldamise kuupäeva, mis on liidu tasandil sätestatud kuupäevast varasem. Komisjon peaks selgitama välja võimalused hõlbustada kooskõlas selliste kavadega liikmesriikide üleminekut heiteta kergsõidukitele.

 

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10c) Selged regulatiivsed signaalid peaksid võimaldama tootjatel teha investeerimisotsuseid. Nende signaalide puudumine võib tekitada ohu, et liidu autotööstus kaotab nii konkurentsivõime ja tehnoloogilise juhtpositsiooni, kui ta ei investeeri kiiresti, kui ka turuosa ülemaailmsetel ja kodumaistel turgudel.

 

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10d) Sotsiaaldialoogi tugevdamine autotööstuses on äärmiselt oluline õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ja riiklike kliimameetmete sotsiaalkavade üle läbirääkimiste pidamisel ja nende vastuvõtmisel tootja, piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil. On äärmiselt oluline tagada ka tööjõu ümberkujundamine konkreetses geograafilises piirkonnas, võttes arvesse piirkonna võimalusi.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) CO2-heite sihttasemete muutmisega peaks kaasnema Euroopa strateegia heiteta sõidukite tootmise laiendamisest ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikumast kasutuselevõtust tulenevate küsimuste lahendamiseks, samuti sektori töötajate täiendus- ja ümberõppe ning majandustegevuse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise vajaduse rahuldamiseks. Kui see on asjakohane, tuleks kaaluda ELi ja liikmesriikide tasandil rahalise toetuse andmist erainvesteeringute kaasamiseks, sealhulgas ESF+, õiglase ülemineku fondi, innovatsioonifondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ muude rahastamisvahendite kaudu, kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Muudetud keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsessidega seotud CO2-heite vähendamisel ja keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtmisel uue tööstusstrateegia kontekstis.	(11) CO2-heite sihttasemete muutmisega peaks kaasnema Euroopa strateegia heiteta sõidukite tootmise laiendamisest ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikumast kasutuselevõtust tulenevate küsimuste lahendamiseks, võttes arvesse iga liikmesriigi eripärasid, samuti sektori töötajate täiendus- ja ümberõppe ning majandustegevuse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise vajaduse rahuldamiseks, säilitades liidus autotööstuse tööhõive tasemed. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mõjule, mida üleminek avaldab mikroettevõtjatele ja VKEdele kogu tarneahelas. Kui see on asjakohane, tuleks ELi ja liikmesriikide tasandil eraldada rahalist toetust erainvesteeringute kaasamiseks, sealhulgas ESF+, õiglase ülemineku fondi, innovatsioonifondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ muude rahastamisvahendite kaudu, kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Lisaks oleks liidu tasandil vaja autotööstuses toimuva ülemineku toetamiseks sihtotstarbelist rahastamisvoogu, et tegeleda eelkõige igasuguse tööhõivele avalduva negatiivse mõjuga. Muudetud keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsessidega seotud CO2-heite vähendamisel ja keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtmisel uue tööstusstrateegia kontekstis.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Ajakohastatud uue tööstusstrateegiaga26 nähakse ette rohe- ja digipöörde juhiste koostamine koostöös tööstussektori, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Seega tuleks autotööstuse väärtusahelas toimuva üleminekuga seoses välja töötada üleminekujuhis liikuvuse ökosüsteemi jaoks. Selle ülemineku puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata autotööstuse tarneahelas tegutsevatele VKEdele ja sotsiaalpartneritega konsulteerimisele, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tugineda Euroopa oskuste tegevuskavale, sealhulgas sellistele algatustele nagu oskuste pakt, et kaasata erasektor ja muud sidusrühmad rohe- ja digipöördega seonduvasse Euroopa tööjõu täiendus- ja ümberõppesse. Ülemineku kavandamisel tuleks samuti käsitleda asjakohaseid Euroopa ja riikliku tasandi meetmeid ja stiimuleid, et edendada heiteta sõidukite taskukohasust. Liikuvuse ökosüsteemi terviklikul üleminekul tehtud edusamme tuleks kajastada iga kahe aasta järel koostatavas komisjoni eduaruandes, milles muu hulgas käsitletakse heiteta sõidukite kasutuselevõtu edenemist, nende sõidukite hindade muutumist, alternatiivkütuste arendamist ja vastava taristu kasutuselevõttu kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisel, rahvusvahelist konkurentsivõimet, investeeringuid autotööstuse väärtusahelasse, töötajate täiendus- ja ümberõpet ning tegevuse ümberkorraldamist. Eduaruande koostamisel tuginetakse ka vahearuannetele, mille liikmesriigid esitavad alternatiivkütuste taristu määruse alusel iga kahe aasta järel. Komisjon peaks eduaruande koostamisel konsulteerima sotsiaalpartneritega ja kajastama sotsiaaldialoogi tulemusi. Innovatsioon autotööstuse tarneahelas jätkub. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused, nagu sünteetiliste kütuste tootmine CO2 sidumisega õhust, võivad edasiarendamisel pakkuda väljavaateid taskukohaseks kliimaneutraalseks liikuvuseks. Seepärast peaks komisjon oma eduaruandes jälgima ka innovatsiooni arengut kõnealuses sektoris.	(12) Ajakohastatud uue tööstusstrateegiaga26 nähakse ette rohe- ja digipöörde juhiste koostamine koostöös tööstussektori, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Seega tuleks autotööstuse väärtusahelas toimuva üleminekuga seoses välja töötada üleminekujuhis liikuvuse ökosüsteemi jaoks, tagades täieliku läbipaistvuse ja konsulteerimise kõikide sidusrühmadega, kaaludes muu hulgas autotööstuse sotsiaaldialoogi pidamiseks erifoorumi loomist. Selle ülemineku puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata autotööstuse tarneahelas tegutsevatele VKEdele, sealhulgas mikroettevõtjatele, ja sotsiaalpartneritega konsulteerimisele, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tugineda nõukogu soovitusele õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta ja Euroopa oskuste tegevuskavale, sealhulgas sellistele algatustele nagu oskuste pakt, et kaasata erasektor ja muud sidusrühmad rohe- ja digipöördega seonduvasse Euroopa tööjõu täiendus- ja ümberõppesse. Ülemineku kavandamisel tuleks samuti käsitleda asjakohaseid Euroopa ja riikliku tasandi meetmeid ja stiimuleid, et edendada heiteta sõidukite taskukohasust ja kestlikkust. Samuti tuleks käsitleda riigihangete võimalikku rolli selles üleminekus ning sellega seoses peaks komisjon kaaluma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/116126a läbivaatamist, et tagada selle kooskõla määruse (EL) 2019/631 eesmärkidega. Liikuvuse ökosüsteemi terviklikul üleminekul tehtud edusamme tuleks kajastada igal aastal koostatavas komisjoni eduaruandes, milles muu hulgas käsitletakse heiteta sõidukite kasutuselevõtu edenemist, nende sõidukite hindade muutumist ja elektritarbimist, mõju tarbijatele, alternatiivkütuste arendamist ja vastava taristu kasutuselevõttu kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega, taastuvenergia osakaalu arendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/200126b esitatud nõuetega, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisel, rahvusvahelist konkurentsivõimet, investeeringuid autotööstuse väärtusahelasse, töötajate täiendus- ja ümberõpet ning tegevuse ümberkorraldamist, eelkõige piirkondades, kus autotööstuse väärtusahelaga seotud töökohtade osakaal on suur, ning kergsõidukite vanusega seotud heitkoguseid, võttes arvesse meetmeid, mille eesmärk on vanemate sõidukite sünkroonne, sotsiaalselt õiglane ja keskkonnahoidlik järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine. Eduaruande koostamisel tuginetakse ka vahearuannetele, mille liikmesriigid esitavad alternatiivkütuste taristu määruse alusel. Komisjon peaks eduaruande koostamisel konsulteerima sotsiaalpartneritega ja kajastama sotsiaaldialoogi tulemusi. Komisjon peaks ulatusliku teadmusbaasi tagamiseks konsulteerima ka mitmesuguste sõltumatute ekspertide, sidusrühmade ning riiklike ja piirkondlike haldusasutustega. Innovatsioon autotööstuse tarneahelas jätkub. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused, nagu sünteetiliste kütuste tootmine CO2 sidumisega õhust ja vesinikkütusega sõidukid, millel on pardal vesiniku mahutisüsteemi tehnoloogia, võivad edasiarendamisel pakkuda väljavaateid taskukohaseks kliimaneutraalseks liikuvuseks. Seepärast peaks komisjon oma eduaruandes jälgima ka innovatsiooni arengut kõnealuses sektoris.
_________________	_________________
26 Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).	26 Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).
	26a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116).
	26b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

 

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12a) Kuigi käesolevat määrust kohaldatakse ainult uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele, on oluline lisada see laiaulatuslikumasse liidu tasandi tegevuskavasse, mille eesmärk on olemasoleva sõidukipargi CO2-heite vähendamine, et kaitsta keskkonda ja kodanike tervist kõikides liikmesriikides. Praegune sõidukipark on jätkuvalt tegur, mis suurendab keskkonnalase tulemuslikkuse puudulikkust ka edaspidi, kuna sõidukipargi uuenemine on aeglane. Ka saastavate kasutatud sõidukite praegune turg Kesk- ja Ida-Euroopas tekitab ohu, et saaste kandub üle liidu majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse. Auahnete kliimaeesmärkide saavutamine 2050. aastaks peaks olema kooskõlas kõigi liidu kodanike õigusega puhtamale õhule. Selleks et kiirendada olemasoleva sõidukipargi heitkoguste vähendamist, on ülimalt oluline, et komisjon esitaks viivitamata seadusandlikud meetmed, mille eesmärk on luua moderniseerimist soodustav raamistik ning edendada praegu olemasolevate CO2-heidet vähendavate tehnoloogiate kasutamist, näiteks vähese CO2-heitega kütused või vähem energiat tarbivad lambid, kiirendada kauba- ja reisijateveo ümbersuunamist, edendada keskkonnasõbralikumaid transpordiharjumusi, näiteks koossõit, kergliiklus ja ühistransport linnades, ning käsitleda võimalikku autotööstuse süsinikdioksiidi lekke ohtu liidus.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12b) Selleks et tagada kooskõla liidu uue, 2030. aastaks seatud kliimaeesmärgiga ja rangemate CO2-heite normidega, tuleks teha ettepanek ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ26a, et sealhulgas võimaldada selle kohaldamisala laiendamist nii, et see hõlmaks ka teatava sõidukipargi suurusega erasektori äriühingutele kuuluvaid või nende liisitavaid sõidukeid, et edendada heiteta sõidukite nõudluse suurendamist. Kuna äriühingute sõidukiparkide sõidukid sisenevad eraturule kiiremini, võimaldaks see kiiremini luua kasutatud heiteta sõidukite turu, mis on eriti oluline piirkondades, kus üleminek osutub keerulisemaks, ning mis aitaks kaasa kogu liidus kiiremale hinnapariteedi saavutamisele tavasõidukitega võrreldes.
	____________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Neid kogu ELi sõidukiparki hõlmavaid eesmärke tuleb täiendada vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmisega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL27.	(13) Neid kogu ELi sõidukiparki hõlmavaid eesmärke tuleks täiendada vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmisega, mis on ülimalt oluline rangemate eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/E27 nõrka ja aeglast rakendamist, peaks rangemate CO2-heite vähendamise eesmärkidega kaasnema ambitsioonikas määrus alternatiivkütuste taristu kohta, milles sätestatakse kaugeleulatuvad kohustuslikud eesmärgid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks kõigis 27 liikmesriigis. Neid eesmärke tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/31/EL27a sätestatud ambitsioonikate eesmärkidega võtta hoonetes kasutusele eralaadimispunktid. Sellega seoses on äärmiselt tähtis, et jätkataks ja suurendataks investeeringute tegemist vajaliku taristu kasutuselevõtmisse.
_________________	_________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).	27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
	27a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Arvestades, et kogu maailmas on enam kui miljard fossiilkütustel töötavat sõidukit, mis tekitavad rohkem kui 30 % kogu maailma CO2-heitest, on sisepõlemismootoriga sõidukite ümberehitamine elektrilisteks sõidukiteks täiendav lahendus traditsiooniliste tootjate poolt pakutavale, võimaldades kiirendada ökoloogilist üleminekut ringmajandusele tuginedes.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Tootjatele tuleks võimaldada piisavat paindlikkust oma sõidukipargi järkjärgulisel kohandamisel, et tagada üleminek heiteta sõidukitele kulutõhusal viisil, ning seepärast on asjakohane jätkata sihttasemete vähendamist viieaastaste etappide kaupa.	(14) Tootjatele tuleks võimaldada piisavat paindlikkust oma sõidukipargi järkjärgulisel kohandamisel, et tagada üleminek heiteta sõidukitele kulutõhusal viisil, mis toetab nende konkurentsivõimet ja valmistab ette pinnast edasisteks uuendusteks, võttes samal ajal arvesse vajadust anda selge suund niisuguste sõidukite kasutuselevõtuks, tagades maanteetranspordisektori panuse liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Tulenevalt ELi sõidukipargi heite sihttasemete karmistamisest alates 2030. aastast peavad tootjad tooma liidu turule oluliselt rohkem heiteta sõidukeid. Seepärast ei täidaks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism enam oma algset eesmärki ja ohustaks määruse (EL) 2019/631 tulemuslikkust. Seega tuleks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism alates 2030. aastast kaotada. Enne seda aastat ja seega kogu käesoleva kümnendi vältel võimaldab heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism jätkuvalt toetada selliste sõidukite kasutuselevõttu, mille heide on 0–50 g CO2/km; muu hulgas hõlmab see akutoitega elektrisõidukeid, vesinikkütuseelemendiga elektrisõidukeid ja tõhusaid pistikühendusega hübriidsõidukeid. Pärast nimetatud aastat võetakse pistikühendusega hübriidsõidukeid jätkuvalt arvesse sõidukitootjatele kohustuslike sõidukipargi sihttasemete järgimise hindamisel.	(15) Tulenevalt ELi sõidukipargi heite sihttasemete karmistamisest peavad tootjad tooma liidu turule oluliselt rohkem heiteta sõidukeid. Seepärast ei täidaks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism enam oma algset eesmärki ja ohustaks määruse (EL) 2019/631 tulemuslikkust. Seega tuleks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism kaotada. Pistikühendusega hübriidsõidukeid võetakse jätkuvalt arvesse sõidukitootjatele kohustuslike sõidukipargi sihttasemete järgimise hindamisel.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a)  Määruse (EL) 2019/631 kohaselt võetakse heite vähendamist, mis on saavutatud tänu uuendustele, mida tüübikinnituskatses arvesse ei võeta, praegu arvesse ökoinnovatsiooni soodustuste abil, mida võib võtta arvesse tootja vähendamiseesmärgi saavutamisel. Arvesse võetava heite vähendamise ülempiir on praegu 7 g/km tootja kohta. Kooskõlas karmimate sihttasemetega tuleks seda piirmäära allapoole kohandada, et tagada, et see süsteem piirdub tõeliste uuendustega ega soodusta heiteta sõidukite müügiga seotud ambitsioonide vähenemist.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15b) Nii tehnoloogilise kui ka sotsiaalse innovatsiooni toetamine on oluline element, millega julgustatakse kiiremat üleminekut heitevabale liikuvusele. Liikuvuse ökosüsteemi innovatsiooni jaoks on juba olemas oluline rahastus liidu eri rahastamisvahendite, eelkõige programmide „Euroopa horisont“, „InvestEU“, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, innovatsioonifondi ning taaste ja vastupidavusrahastu kaudu. Kuigi eeldatakse, et ambitsioonikad iga-aastased CO2-heite vähendamise eesmärgid hoogustavad innovatsiooni autotööstuse tarneahelas, on käesoleva määruse peamine eesmärk saavutada tegelik, mõjus ja tõendatav CO2-heite vähendamine. Järelikult tuleks tootja heitkoguste vähendamise eesmärkide puhul arvesse võtta ainult summutitoru CO2-heite mõõtmisel saadud näitajaid.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Osaliselt saavutatakse määruses (EL) 2019/631 sätestatud sihttasemed välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV) müügi abil. Nende sõidukite heite arvestamisel kasutatakse praegu komisjoni määrusega (EL) 2017/11511a kehtestatud kasulikkustegurit, mis väljendab aku abil läbitud vahemaa osakaalu võrreldes sisepõlemismootori abil läbitud vahemaaga. See kasulikkustegur ei põhine siiski mitte representatiivsetel tegelikel andmetel, vaid hinnangul. Kooskõlas määruse (EL) 2019/631 artikli 12 lõikega 2 on komisjon alates 1. jaanuarist 2021 kogunud tegeliku kütusekulu kohta andmeid sõiduautode kütusekulu pardamõõdikute abil. Välise laadimisega hübriidelektrisõidukite kasulikkustegur tuleks neid andmeid kasutades viivitamata läbi vaadata, tagamaks, et see kajastab tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid. Ajakohastatud kasulikkustegurit tuleks kohaldada hiljemalt alates 2025. aastast ja seda tuleks pidevalt jälgida, et tagada selle representatiivsus tegelike heitkoguste suhtes.
	__________________
	1a Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Heite vähendamise jõupingutused, mida tuleb teha ELi sõidukipargi sihttasemete järgimiseks, jaotatakse tootjate vahel heite piirnormi kõvera abil lähtuvalt ELi uute sõidukite ja tootja uute sõidukite keskmisest massist. Kuigi selle mehhanismi säilitamine on asjakohane, on vaja ära hoida olukorda, kus ELi sõidukipargi karmistatud sihttasemete tõttu muutub tootja eriheite sihttase negatiivseks. Seepärast on vaja täpsustada, et sellisel juhul tuleks eriheite sihttasemeks kehtestada 0 g CO2/km.	välja jäetud

Selgitus

Tootja konkreetse sihttaseme kohandamine vastavalt tema toodetud uute sõidukite keskmisele massile on ergutanud raskemate ja rohkem heidet tekitavate sõidukite, näiteks sportmaasturite müüki kogu Euroopas, nagu ELi Keskkonnaamet korrapäraselt on teada andnud. Seega nõrgendab see käesoleva määruse keskkonnaeesmärkidele vastavust. Selle äraspidise stiimuli kaotamine on vajalik tagamaks, et käesolev määrus aitaks igati saavutada eesmärki, milleks on liikuda täielikult CO2-heite vaba väga energiatõhusa majanduse suunas.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks et tagada heite vähendamise jõupingutuste õiglane jaotumine, tuleks kergemate ja raskemate väikeste tarbesõidukite kahte heite piirnormi kõverat kohandada nii, et need kajastaksid CO2-heite vähendamise rangemaid eesmärke.	välja jäetud

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Määruse (EL) 2019/631 alusel 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks seatud vähendamiseesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tuleks läbi vaadata 2026. aastal. Läbivaatamisel tuleks käsitleda kõiki neid aspekte, mida käsitletakse iga kahe aasta järel esitatavates aruannetes.	(23) Määruse (EL) 2019/631 alusel 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks seatud vähendamiseesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tuleks läbi vaadata 2027. aastal. Läbivaatamisel tuleks käsitleda kõiki neid aspekte, mida käsitletakse igal aastal esitatavates aruannetes.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23a) Tähtis on liidu tasandil hinnata kergsõidukite kogu olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid. Selleks peaks komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2023. aastal töötama välja ühtse liidu metoodika liidu turule lastud kergsõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja vastavate andmete järjepidevaks esitamiseks, et saada üldine ülevaade nende keskkonnamõjust. Komisjon peaks võtma järelmeetmeid, sealhulgas võtma vajaduse korral vastu seadusandlikud ettepanekud, et toetada liidu edusamme kliimaeesmärkide saavutamise poole liikumisel. Lisaks on oluline töötada välja metoodika sõidukite niisuguse üldise keskkonnatoime hindamiseks, mille arvutamiseks ei kasutata ainult CO2-heidet, vaid milles võetakse arvesse ka üldist keskkonnajalajälge.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Määruse (EL) 2019/631 artikli 15 lõike 5 kohaselt hinnati võimalust suunata ülemäärase heite maksust saadav tulu sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi ja jõuti järeldusele, et see suurendaks märkimisväärselt halduskoormust, kuid ei tooks üleminekuprotsessis autotööstusele otsest kasu. Seepärast kajastatakse ülemäärase heite maksust saadav tulu jätkuvalt tuluna liidu üldeelarves, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/631 artikli 8 lõikes 4.	(24) Ülemäärase heite maksust saadava tulu eraldis tuleks suunata õiglase kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamisse ja eelkõige autotööstuses toimuva ülemineku mis tahes tööhõivealase negatiivse mõju leevendamisse. Komisjon peaks vajaduse korral esitama ettepaneku sellise rahastamisvahendi loomiseks. Seejuures tuleks eelkõige arvesse võtta mõjutatud piirkondi ja kogukondi, mis võivad olla haavatavamad intensiivse autotööstuse olemasolu või nende eripärade tõttu, mis raskendavad heitevabale maanteetranspordile üleminekut, näiteks äärepoolseimad piirkonnad.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt -a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 1 – lõige 4 – punkt a

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-a)  lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:
a) ELi uute sõiduautode pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %;	„a) ELi uute sõiduautode pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 20 %;“;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt -a a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 1 – lõige 4 – punkt b

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-aa) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
b) ELi uute väikeste tarbesõidukite pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %.	„b) ELi uute väikeste tarbesõidukite pargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.1 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 15 %, nagu on sätestatud määruses (EL) 2019/631.“;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32019R0631)

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 1 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) lõikes 6 asendatakse sõnad „Alates 1. jaanuarist 2025“ sõnadega „Alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029“;	c) lõige 6 jäetakse välja;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) lisatakse järgmine punkt:
	„aa) „pistikühendusega hübriidsõiduk“ – sõiduk, mida käitavad laetava akuga elektrimootor ja sisepõlemismootor, mis võivad töötada koos või eraldi;“;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) lisatakse järgmine punkt:
	„ba) „äriühingu sõiduk“ – nõukogu määruses (EÜ) nr 2157/20011a määratletud erasektori äriühingule kuuluv või selle liisitav sõiduk, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil;
	__________________
	1a Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1).“;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a) Lisatakse järgmine lõige:
	„3a.  Väga saastavatele sõiduautodele kehtestatav piirang
	Alates 2030. aastast ei ole tootjatel lubatud registreerida sõiduautosid, mille CO2-eriheide on suurem kui 123 g CO2/km.“

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a) Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:
	„3a.  Vesinikupõlemismootoriga varustatud uued sõidukid on määratletud heiteta sõidukitena, mis tähendab, et WLTP käigus mõõdetud summutitoru heitgaaside, st CO2 kogus on null grammi.“

Selgitus

Vesinik on süsinikuvaba kütus, mille kasutamine sisepõlemismootorites võib oluliselt kaasa aidata maanteetranspordi CO2-heite vähendamisele, pakkudes CO2-heite vähendamise võimalust juhtudel, kus see on keeruline, näiteks väikeste tarbesõidukite kasutamisel raskete koormate kiireks, sageli pikamaaveoks, ning võib seega aidata kiirendada maanteetranspordi CO2-heite vähendamist. Seda reeglit kasutatakse ka raskeveokite CO2-heite reguleerimisel.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 7 – lõige 10

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	aa) lõige 10 asendatakse järgmisega:
10. Hiljemalt 2023. aastal hindab komisjon võimalust arendada välja ühtne liidu metoodika liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.	10. Hiljemalt 2023. aastal avaldab komisjon aruande, milles esitatakse ühtne liidu metoodika liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks, sealhulgas metoodika niisugustes sõidukites tarbitavate kütuste ja energia kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks, ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a b (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 7 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) lisatakse järgmine lõige 10a:
	„10a. Alates 1. jaanuarist 2024 võivad tootjad soovi korral edastada liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkivate CO2-heitkoguste andmed kooskõlas käesoleva artikli lõikega 10 pädevale asutusele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 6, ning liikmesriikidele, kes edastavad need andmed seejärel komisjonile kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2. Alates 1. jaanuarist 2028 lisatakse need andmed II ja III lisa A osas loetletud teabele.“;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 8 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5a) Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna.	4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna.
	Komisjon esitab 31. detsembriks 2023 aruande, milles esitatakse üksikasjalik teave autotööstuses õiglase ülemineku tagamiseks vajaliku sihtotstarbelise rahastamise kohta, et leevendada negatiivset mõju tööhõivele ja muud majanduslikku mõju kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige piirkondades ja kogukondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek luua liidu rahastamisvahend selle vajaduse rahuldamiseks ning eelkõige selleks, et koordineerida ja rahastada ennetavaid ja reageerivaid meetmeid, et tegeleda restruktureerimisega kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning rahastada autotööstuse töötajate, sealhulgas autotootjate, nende komponentide tarnijate ning hooldus- ja remonditeenustes seisnevate tugiteenuste pakkujate koolitamist, ümberõpet ja täiendusõpet, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
	Rahastamisvahendi võib luua sihtotstarbelise rahastamisvahendi vormis või kliimameetmete sotsiaalfondi või läbivaadatud õiglase ülemineku fondi osana. Ülemäärase heite maksudest saadav tulu eraldatakse selleks otstarbeks.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6a) Artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Tootja, kes valmistab koos oma seotud ettevõtjatega kalendriaasta jooksul 10 000 kuni 300 000 uut liidus registreeritud sõiduautot, võib esitada I lisa A osa punktide 1–4 ja 6.3 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme osas erandi tegemise taotluse.	„4.  Tootja, kes valmistab koos oma seotud ettevõtjatega kalendriaasta jooksul 10 000 kuni 300 000 uut liidus registreeritud sõiduautot, võib kuni aastani 2028 (kaasa arvatud) esitada I lisa A osa punktide 1–4 ja 6.3 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme osas erandi tegemise taotluse.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2019.111.01.0013.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2019%3A111%3ATOC)

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 11 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6b) Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Innovatiivsete tehnoloogialahendustega või innovatiivsete tehnoloogialahenduste ühendamisega (nn innovatiivsed tehnoloogiapaketid) saavutatud CO2-heite vähenemine vaadatakse läbi tarnija või tootja taotluse alusel.	1.  Innovatiivsete tehnoloogialahendustega või innovatiivsete tehnoloogialahenduste ühendamisega (nn innovatiivsed tehnoloogiapaketid) saavutatud CO2-heite vähenemine vaadatakse läbi tarnija või tootja taotluse alusel.
Neid tehnoloogialahendusi võetakse arvesse üksnes juhul, kui nende hindamise metoodikaga saab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi.	Neid tehnoloogialahendusi võetakse arvesse üksnes juhul, kui nende hindamise metoodikaga saab kontrollitavaid, korratavaid ja võrreldavaid tulemusi.
Nende tehnoloogialahenduste kogupanus tootja keskmise CO2-eriheite vähendamisse võib olla kuni 7 g CO2/km.	Nende tehnoloogialahenduste kogupanus tootja keskmise CO2-eriheite vähendamisse võib olla kuni 7 g CO2/km kuni 2024. aastani;
	– 5 g CO2/km alates 2025. aastast;
	– 4 g CO2/km alates 2027. aastast;
	– 2 g CO2/km alates 2030. aastast kuni 2034. aastani (kaasa arvatud).
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada tehnoloogia arengut arvestades käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud ülempiiri alates 2025. aastast, tagades samal ajal, et nimetatud ülempiir oleks proportsioonis tootjate keskmise CO2-eriheitega.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada tehnoloogia arengut arvestades käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud ülempiiri alates 2025. aastast allapoole, tagades samal ajal, et nimetatud ülempiir oleks proportsioonis tootjate keskmise CO2-eriheitega.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6c) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 11a
	Ökodisain
	Selleks et tagada, et üleminek heitevabale liikuvusele aitaks täiel määral kaasa liidu energiatõhususe ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisele, teeb komisjon 31. detsembriks 2023 vastavalt vajadusele ettepanekud ökodisaini miinimumnõuete kehtestamise kohta kõikidele uutele sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele, sealhulgas energiatõhususe, vastupidavuse ja parandatavuse nõuded sellistele olulistele osadele nagu tuled, elektroonilised komponendid ja akud ning miinimumnõuded metallide, plastide ja oluliste toorainete taaskasutamisele, võttes arvesse muude energiamõjuga toodete suhtes kohaldatavaid põhimõtteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ1a alusel.
	_________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).“

Selgitus

Ökodisaini meetmed on osutunud tõhusaks vahendiks tööstuse konkurentsivõime ja innovatsiooni toetamisel, aidates samal ajal kaasa ELi kliimamuutusi ja ringmajandust käsitlevate eesmärkide saavutamisele toodete parema keskkonnatoime soodustamise kaudu siseturul. Sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele ökodisaini miinimumnõuete kehtestamine oleks ökoinnovatsioonikavade kasutamisest tõhusam vahend innovatsiooni edendamisel autotööstuses, sealhulgas elektroonikakomponentide osas.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 d (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 12 – lõige 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6d) Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3. Selleks, et vältida näitajate ja tegelike heitkoguste erinevuse suurenemist, hindab komisjon hiljemalt 1. juunil 2023, kuidas oleks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid võimalik kasutada selle tagamiseks, et määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud sõidukite CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad jääksid iga tootja puhul aja jooksul tegelikele heitkogustele vastavaks.	3.  Selleks, et vältida näitajate ja tegelike heitkoguste erinevuse suurenemist, hindab komisjon hiljemalt 1. juunil 2023, kuidas oleks tegeliku kütusekulu ja energiatarbimise andmeid, mis on kogutud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2021/392, võimalik kasutada selle tagamiseks, et määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud sõidukite CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad jääksid iga tootja puhul aja jooksul tegelikele heitkogustele vastavaks.
Komisjon jälgib ja annab kord aastas aru esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest ajavahemikul 2021–2026 ja nimetatud erinevuse suurenemise vältimiseks hindab ta 2027. aastal, kas oleks võimalik luua mehhanism tootja keskmise CO2-eriheite kohandamiseks alates 2030. aastast, ning kui see on kohane, esitab seadusandliku ettepaneku sellise mehhanismi kehtestamiseks.	Komisjon jälgib ja annab kord aastas aru esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest alates 2021. aastast ja esitab asjakohasel juhul kohe, kui kättesaadavaks on muutunud piisavalt andmeid, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2026. aastal seadusandliku ettepaneku kõnealuse erinevuse kaotamiseks, kohandades tootja keskmist CO2-eriheidet, kasutades selleks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/392 kohaselt kogutud tegelikke olusid kajastavaid andmeid.
	Lisaks hindab komisjon eelkõige käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kütusekulu ja energiatarbimise andmete kasutamist välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV) puhul. Neid andmeid kasutades võtab komisjon kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul kasutatavaid kasulikkustegureid, et tagada nende heitkoguste representatiivsus tegelikus liikluses alates 2025. aastast.
	_______________
	1a Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/392, milles käsitletakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite andmete seiret ja esitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631 ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 1014/2010, (EL) nr 293/2012, (EL) 2017/1152 ja (EL) 2017/1153 (ELT L 77, 5.3.2021, lk 8).

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 e (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6e) Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:
	„4a. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023. aastal kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades metoodika heiteta ja vähese heitega sõidukite tõhususe mõõtmiseks ja võrdlemiseks elektrienergia koguse põhjal, mida need vajavad saja kilomeetri läbimiseks. Selles metoodikas võetakse eelkõige arvesse kasutatud elektrienergia mõju ressursside hulgale, mida niisuguste sõidukite sisemised energiasalvestusakud vajavad.
	Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2024. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse liidu turule lastavate uute heiteta sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite jaoks energiatõhususe alampiirid.“

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 14

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	7a) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:
Artikkel 14	„Artikkel 14
M0 ja TM0 väärtuste kohandamine	M0 väärtuste kohandamine
1.  I lisa A ja B osas esitatud M0 ja TM0 väärtusi kohandatakse järgmiselt:	1.  I lisa A ja B osas esitatud M0 väärtusi kohandatakse järgmiselt:
a)  hiljemalt 31. oktoobriks 2020 kohandatakse I lisa A osa punktis 4 esitatud M0 väärtust vastavalt kõikide aastatel 2017, 2018 ja 2019 registreeritud uute sõiduautode keskmisele töökorras sõiduki massile. Seda uut M0-väärtust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2024;	a)  hiljemalt 31. oktoobriks 2020 kohandatakse I lisa A osa punktis 4 esitatud M0 väärtust vastavalt kõikide aastatel 2017, 2018 ja 2019 registreeritud uute sõiduautode keskmisele töökorras sõiduki massile. Seda uut M0-väärtust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2024;
b)  hiljemalt 31. oktoobriks 2022 kohandatakse I lisa B osa punktis 4 esitatud M0 väärtust vastavalt kõikide aastatel 2019, 2020 ja 2021 registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmisele töökorras sõiduki massile. Seda uut M0- väärtust kohaldatakse 2024. aastal;	b)  hiljemalt 31. oktoobriks 2022 kohandatakse I lisa B osa punktis 4 esitatud M0 väärtust vastavalt kõikide aastatel 2019, 2020 ja 2021 registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmisele töökorras sõiduki massile. Seda uut M0- väärtust kohaldatakse 2024. aastal.“
c)  hiljemalt 31. oktoobril 2022 määratakse kindlaks 2025. aasta soovituslik TM0 väärtus nii kõikide 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode kui ka uute väikeste tarbesõidukite keskmise katsemassina;
d)  hiljemalt 31. oktoobril 2024 ning seejärel igal teisel aastal kohandatakse I lisa A ja B osa punktis 6.2 esitatud TM0 väärtust vastavalt kõikide eelmisel kahel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite vastavale keskmisele katsemassile (alustades aastatega 2022 ja 2023). Uut TM0-väärtust kohaldatakse alates kohandamiskuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2019.111.01.0013.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2019%3A111%3ATOC)

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 14a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14a	Artikkel 14a
Eduaruanne	Eduaruanne
Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga kahe aasta tagant aruande heitevaba maanteeliikluse suunas liikumisel tehtud edusammude kohta. Eelkõige jälgitakse ja hinnatakse aruandes vajadust võtta ülemineku hõlbustamiseks võimalikke lisameetmeid, sealhulgas rahaliste vahendite abil.	Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel igal aastal aruande heitevaba maanteeliikluse suunas liikumisel tehtud edusammude kohta. Eelkõige jälgitakse ja hinnatakse aruandes vajadust võtta õiglase ülemineku hõlbustamiseks võimalikke lisameetmeid, sealhulgas rahaliste vahendite abil.
Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse. Need hõlmavad heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu, edusamme laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamisel vastavalt alternatiivkütuste taristu määrusele, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja säästvate alternatiivkütuste võimalikku panust kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisse, tarbijatele avalduvat mõju, sotsiaaldialoogi edenemist ning aspekte, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele.	Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse. Need hõlmavad järgmist:
	a)  heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtul ning nende taskukohasuse ja energiatõhususe valdkonnas tehtud edusamme;
	b)  mõju tarbijatele, eelkõige väikese ja keskmise sissetulekuga tarbijatele, ning heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu kiirust nendes tarbijasegmentides, samuti liidu, liikmesriikide ja kohalikul tasandil sellist kasutuselevõttu toetavate meetmete kättesaadavust ja ulatust;
	c)  kasutatud sõidukite turgu;
	d)  edusamme avaliku ja erasektori laadimis- ja tankimistaristu piisava kasutuselevõtu saavutamisel, muu hulgas (kuid nendega piirdumata) edusamme, mida on tehtud alternatiivkütuste taristu määruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/31/EL1a esitatud eesmärkide saavutamisel;
	e)  edusamme taastuvenergia koguse suurendamisel liidus kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001;
	f)  uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja säästvate alternatiivkütuste, sealhulgas sünteetiliste kütuste võimalikku panust kliimaneutraalsuse saavutamisse transpordisektoris;
	g)  turule lastud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid, kasutades artikli 7 lõike 10 kohaselt vastu võetud metoodikat;
	h)  sotsiaaldialoogi edenemist ning aspekte, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele, võttes arvesse tööhõivet ja konkurentsivõimet;
	i)  mõju tööhõivele, mida tuleb hinnata, kaardistades üksikasjalikult autotööstuse töökohtade arengu, ja selle mõju piirkondadele, kus need tööstusharud asuvad, ning liidu, liikmesriigi või kohalikul tasandil võetavaid meetmeid, sealhulgas finantsmeetmeid, et leevendada sotsiaal-majanduslikku mõju kõnealustes piirkondades, sealhulgas täiendusõppe ja ümberõppe programme;
	k)  võimalikku panust, mida annavad riiklikud ja liidu lisameetmed, mille eesmärk on vähendada kergsõidukipargi keskmist vanust ja seega heitkoguseid, näiteks meetmeid, millega toetatakse vanemate sõidukite järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist sotsiaalselt õiglasel ja keskkonnahoidlikul viisil.
	________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 14 a – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kooskõlas nõukogu soovitusega (EL) .../... [nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta] kutsutakse liikmesriike üles koostama oma autotööstuse jaoks õiglase ülemineku territoriaalsed kavad tihedas dialoogis sotsiaalpartneritega, et suunata struktuurimuutusi sotsiaalselt vastuvõetaval viisil ja hoida ära sotsiaalseid häireid.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 14 a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a) Lisatakse artikkel 14aa:
	„Artikkel 14aa
	Lisameetmed, mille eesmärk on toetada heiteta sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite nõudlust liidu turul
	Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon lisameetmed, et toetada nõudlust heiteta sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite järele liidu turul, muu hulgas pakkudes teatava sõidukipargi suurusega erasektori äriühingutele stiimuleid minna üle heitevabale liikuvusele. Eelkõige esitab komisjon ettepaneku muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta1a, et viia selles seatud eesmärgid kooskõlla sõiduautode ja tarbesõidukite rangemate CO2-heite normidega.
	_________________
	1a Nagu seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/1161 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116).“

 

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a) Lisatakse artikkel 14b:
	„Artikkel 14b
	Kooskõlas direktiivi (EL) .../... [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv] artikli 3 lõike 1 punktiga b võtavad liikmesriigid alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtuga seotud poliitika-, kavandamis- ja investeerimisotsuste tegemisel arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, sealhulgas seoses erinevate heitevabade tehnoloogiate allikast ratasteni energiatõhususega.“

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 14 a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9b) Lisatakse artikkel 14ab:
	„Artikkel 14ab
	Lisameetmed, mille eesmärk on toetada heiteta sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele üleminekut liidu turul
	Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakti, et ühtlustada niisuguste sisepõlemismootoriga sõidukite tüübikinnituseeskirju, mis on ehitatud ümber akuga või kütuseelementidel töötava elektriajamiga sõidukiteks, eesmärgiga võimaldada seeriate tüübikinnitust. Komisjon hindab ka käesoleva määruse kohaldamise kontekstis CO2 ekvivalendi arvutamise reegli kehtestamist sisepõlemismootoriga sõidukite puhul, mis on ehitatud ümber akuga või kütuseelementidel töötava elektriajamiga sõidukiteks.“

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon vaatab 2028. aastal läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ja mõju, tuginedes iga kahe aasta järel koostatud aruannetele, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.	1. Komisjon vaatab 2027. aastaks põhjalikult läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ja mõju, tuginedes igal aastal koostatud aruannetele, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.
Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.	Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) artiklile 15 lisatakse järgmine lõige:
	1a.  Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus esitab komisjon ka aruande uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite kohta, lähtudes artikli 7 lõikes 10 sätestatud metoodikast. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse täiendamiseks, et käsitleda niisugust heidet.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 15 – lõige 6

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ba) lõige 6 asendatakse järgmisega:
6. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2020 läbi direktiivi 1999/94/EÜ, pidades silmas vajadust anda tarbijatele täpset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet turule lastud uute sõiduautode kütusekulu, CO2-heite ja õhusaasteainete heite kohta, ning hindab võimalusi võtta kasutusele uute väikeste tarbesõidukite kütusesäästu ja CO2-heite märgis. Kui see on asjakohane, lisatakse läbivaatamisele seadusandlik ettepanek.	„6.  Hiljemalt ... [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon läbi direktiivi 1999/94/EÜ, pidades silmas vajadust anda tarbijatele täpset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet turule lastud uute sõiduautode tegeliku kütusekulu, CO2-heite, õhusaasteainete heite ja energiatõhususe kohta, ning hindab võimalusi võtta kasutusele uute väikeste tarbesõidukite kütusesäästu ja CO2-heite märgis.“;

Selgitus

The revision of the 20-year-old Car Labelling Directive is essential to give the right information to consumers when going to the dealership. This provision has been included in the previous negotiations on the CO2 standards for cars, but the Commission failed to present the revision of this Directive. Real-world data have since then been made available pursuant to the Commission implementing Regulation (EU) 2021/392. Considering the recent and expected growth in sales of battery electric vehicles, it will also be important for consumers to be able to differentiate between such vehicles based on their relative energy efficiency so as to guide consumers towards vehicles with the best operational performance and in turn help reduce energy costs and energy usage.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – A osa – punkt 6.2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) punkti 6.2 pealkiri asendatakse järgmisega:	d) punkt 6.2 jäetakse välja;
„Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused“;

Selgitus

Seotud massipõhise kasulikkuse parameetri väljajätmisega.

 

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – A osa – punkt 6.2.1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	da) punkt 6.2.1 asendatakse järgmisega:
6.2.1. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029:	„6.2.1. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2025 + a2025 · (TM – TM0),	eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2025,
kus	kus
ELi sõidukipargi sihttase2025 määratakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt;	ELi sõidukipargi sihttase2025 määratakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt.“;
a2025 on
kus
a2021 on parima sirge kalle, mis saadakse lineaarse vähimruutude meetodi kohaldamisel ELi 2021. aastal registreeritud iga sõiduauto katsemassi (sõltumatu muutuja) ja CO2-eriheite (sõltuv muutuja) suhtes;
keskmine heide2021 on selliste tootjate kõigi 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode keskmine CO2-eriheide, kelle puhul eriheite sihttase arvutatakse punkti 4 kohaselt;
TM on tootja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode keskmine katsemass kilogrammides (kg);
TM0 on suurus kilogrammides (kg), mille väärtus leitakse artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt.

(32019R0631)

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt f

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – A osa – punkt 6.3.1 – lõigud 1–2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus . ZLEVi tegur,	eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus,
kus	kus
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on CO2 eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on kindlaks tehtud punkti 6.2.1 kohaselt;	eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on CO2-eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on kindlaks tehtud punkti 6.2.1 kohaselt.
ZLEVi tegur on (1+ y – x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,05 või väiksem kui 1,0; sellisel juhul määratakse ZLEVi teguriks vastavalt kas 1,05 või 1,0,
kus
y on heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja uute sõiduautode koguarvust ning selle arvutamiseks jagatakse uute heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarv, milles iga sõidukit võetakse arvesse allpool esitatud valemi kohaselt arvutatud kaaluna ZLEVeri, kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode koguarvuga:
ZLEVeri = 1 –
[VALEM]
Liikmesriikides, kus heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal kogu sõidukipargis oli 2017. aastal alla 60 % liidu keskmisest ning kus 2017. aastal registreeriti vähem kui 1 000 uut heiteta ja vähese heitega sõidukit*, arvutatakse uute registreeritud sõiduautode puhul ZLEVeri 2029. aasta lõpuni vastavalt järgmisele valemile:
ZLEVeri =
[VALEM]
Kui heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute, aastatel 2025–2028 registreeritud sõiduautode pargis on üle 5 %, ei saa see liikmesriik järgnevatel aastatel kohaldada kordajat 1,85;
x on aastatel 2025–2029 15 %.
________	________
* Heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute sõiduautode pargis 2017. aastal arvutatakse 2017. aastal registreeritud uute heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarvu ja samal aastal registreeritud uute sõiduautode koguarvu jagatisena.“	* Heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal liikmesriigi uute sõiduautode pargis 2017. aastal arvutatakse 2017. aastal registreeritud uute heiteta ja vähese heitega sõidukite koguarvu ja samal aastal registreeritud uute sõiduautode koguarvu jagatisena.“

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt f

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – A osa – punkt 6.3.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on CO2 eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on kindlaks tehtud punkti 6.2.1 kohaselt;	ELi sõidukipargi heite sihttase2025 tehakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt;

Selgitus

Seotud massipõhise kasulikkuse parameetri väljajätmisega.

 

 

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt f

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – A osa – punkt 6.3.2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6.3.2. Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2030–2034:	6.3.2 Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2030–2034:
eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + a2030 · (TM – TM0),	eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2030,
kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2030 on punkti 6.1.2 kohaselt kindlaks tehtud suurus;
a2030 on
kus
a2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt f

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – A osa – punkt 6.3.3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6.3.3. Eriheite sihttasemed alates 2035. aastast:	6.3.3. Eriheite sihttasemed alates 2035. aastast:
eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2035 + a2035 · (TM – TM0),	eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2035,
kus
a2035 on
kus
a2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt 6.2.1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ca) punkt 6.2.1 asendatakse järgmisega:
6.2.1. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029:	„6.2.1. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2026:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2025 + α · (TM – TM0),	eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2025,
kus	kus
ELi sõidukipargi sihttase2025 määratakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt;	ELi sõidukipargi sihttase2025 määratakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt.“;
α on a2025, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, mis arvutatakse artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt, ning a2021, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt arvutatud TM0;
kus
a on
a on parima sirge kalle, mis saadakse lineaarse vähimruutude meetodi kohaldamisel iga uue 2021. aastal registreeritud väikese tarbesõiduki katsemassi (sõltumatu muutuja) ja CO2-eriheite (sõltuv muutuja) suhtes;
keskmine heide on selliste tootjate kõigi 2021. aastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine CO2-eriheide, kelle puhul eriheite sihttase arvutatakse punkti 4 kohaselt;
TM on tootja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass kilogrammides (kg);

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019R0631)

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt 6.2.2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + α · (TM – TM0),	eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2030,
kus	kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2030 on punkti 6.1.3 kohaselt kindlaks tehtud suurus;	ELi sõidukipargi heite sihttase2030 on punkti 6.1.3 kohaselt kindlaks tehtud suurus;
α on a2030,L, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2030,H, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0,	α on a2030,L, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2030,H, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0.
kus
a2030,L on
a2030,H on
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt 6.2.3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2035 + α · (TM – TM0),	eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2035.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt 6.2.3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
α on a2035,L, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2035,H, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0,	välja jäetud
kus
a2035,L on
a2035,H on
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt 6.3.1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) punkt 6.3.1 asendatakse järgmisega:
	„6.3.1. Eriheite sihttasemed 2025. aastaks:
	eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2025,
	kus
	ELi sõidukipargi heite sihttase2025 tehakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt.

Selgitus

Seotud massipõhise kasulikkuse parameetri väljajätmisega ja lineaarse heitkoguste vähendamise kasutuselevõtuga ajavahemikus 2025–2030.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt 6.3.1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ea) punkti 6.3.1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
eriheite sihttase = (eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2025)) · ZLEVi tegur,	eriheite sihttase = (eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2025)),
kus	kus
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud punkti 6.2.1 kohaselt;	eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud punkti 6.2.1 kohaselt;
øsihttasemed on kõikide punkti 6.2.1 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud iga tootja uute väikeste tarbesõidukite arvuga;	øsihttasemed on kõikide punkti 6.2.1 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud iga tootja uute väikeste tarbesõidukite arvuga.
ZLEVi tegur on (1+ y – x), välja arvatud juhul, kui see summa on suurem kui 1,05 või väiksem kui 1,0; sellisel juhul sätestatakse ZLEVi teguriks vastavalt kas 1,05 või 1,0,
kus
y on uute heiteta ja vähese heitega sõidukite osakaal tootja uute väikeste tarbesõidukite koguarvust ja see arvutatakse kui heiteta ja vähese heitega uute sõidukite koguarvu, kus igaüht neist loetakse ZLEVi-spetsiifiliseks (ZLEVeri), ja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite koguarvu jagatis vastavalt järgmisele valemile: [VALEM]
x on 15 %.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt f

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt 6.3.2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2030),	eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus.
kus
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud punkti 6.2.2 kohaselt;
øsihttasemed on kõikide punkti 6.2.2 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud iga tootja uute väikeste tarbesõidukite arvuga;
ELi sõidukipargi heite sihttase2030 on punkti 6.1.2 kohaselt kindlaks tehtud suurus.	ELi sõidukipargi heite sihttase2030 on punkti 6.1.2 kohaselt kindlaks tehtud suurus.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt g

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt 6.3.3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
eriheite sihttase = eriheite sihttaseme võrdlusväärtus – (øsihttasemed – ELi sõidukipargi heite sihttase2035),	eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2030.
kus
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus on tootja eriheite sihttaseme võrdlusväärtus, mis on arvutatud punkti 6.2.3 kohaselt;
øsihttasemed on kõikide punkti 6.2.3 kohaselt arvutatud eriheite sihttaseme võrdlusväärtuste keskmine, mida on kaalutud iga tootja uute väikeste tarbesõidukite arvuga;
ELi sõidukipargi heite sihttase2035 on punkti 6.1.3 kohaselt kindlaks tehtud suurus.

Selgitus

Seotud massipõhise kasulikkuse parameetri väljajätmisega.

SELETUSKIRI

Euroopa Komisjoni uus seadusandlik ettepanek sõiduautode ja kaubikute CO2-heite normide kohta on osa paketist „Eesmärk 55“ ning sellel on otsene mõju mitte ainult heitkogustele, vaid ka tarbijatele ja autotööstusele. Raportööri jaoks on peamised mureküsimused järgmised.

 

1. Kliima ja puhas õhk

Raportöör toetab täielikult liidu võetud kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Maanteetransport on liidu peamine heitkoguste allikas ja tekitas 2019. aastal rohkem kui 20 % koguheitest. Sõiduautod ja kaubikud tekitavad üle 70 % maanteetranspordi heitkogustest. Samal ajal kui muude sektorite heitkogused vähenevad, suureneb transpordisektori heide jätkuvalt. Lisaks kasvuhoonegaaside heitele on maanteetransport oluline õhusaasteainete, nagu NOx, SO2 ja tahkete peenosakeste tekitaja. Seepärast on vaja seadusandlikke meetmeid, et lisada transpordisektor kliimaneutraalsusele üleminekusse ja vähendada saasteainete heidet.

 

Raportöör on seisukohal, et sõiduautode ja kaubikute CO2-heite normid on osutunud tõhusaks meetmeks maanteetranspordist tingitud heitkoguste vähendamisel. Alates normide jõustumisest on need innustanud autotootjaid investeerima rohkem heiteta sõidukite arendamisse. Selle tulemusena lastakse turule suuremal arvul heiteta sõidukeid, kui varem eeldati. Seetõttu väljendab raportöör heameelt komisjoni kavandatud normide karmistamise üle, et viia need kooskõlla liidu kliimaeesmärkidega.

 

Võttes aga arvesse, et uued sõiduautod püsivad liikluses sageli palju kauem kui 10–15 aastat, nagu komisjon prognoosib, peaksid sihttasemed olema ambitsioonikamad tagamaks, et EL saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi. 2025. ja 2030. aasta sihttasemete rangemaks muutmine ja vahepealse sihttaseme kehtestamine tagavad, et normid on jätkuvalt stiimuliks rohkem heiteta sõidukeid turule lasta.

 

2. Tarbijate huvid ning innovatsiooni ja investeeringute stimuleerimine

Raportöör ei usu, et autoga sõitmise karistamine tarbijate kulude suurendamise teel on õige viis ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Selle asemel usub ta, et autosõit ise tuleks muuta heitevabaks ja taskukohaseks. Sõiduautode ja kaubikute ostuhind on tarbijate jaoks üks peamisi ostukriteeriume. Viimastel aastatel on heiteta sõidukid kiiresti arenenud. Nüüd pakutakse turul üha rohkem heiteta sõidukeid, sealhulgas taskukohasemaid mudeleid. Liikuvate komponentide väiksem arv vähendab akutoitega elektrisõidukite hoolduskulusid. Pikas perspektiivis on akutoitega elektrisõidukid omamise kogukulude poolest konkurentsivõimelised. Selleks et muuta uued ja kasutatud heiteta sõidukid taskukohasemaks ja kättesaadavamaks, soovib raportöör stimuleerida innovatsiooni, konkurentsi ja heiteta sõidukite arendamist.

2035. aasta sihttase ja rangemad vahepealsed sihttasemed peaksid andma turule selge signaali ja andma tootjatele investeerimiskindluse heiteta sõidukite edasiarendamiseks, muutes need aja jooksul tarbijasõbralikumateks ja taskukohasemateks. Lisaks tuleks teha täiendavaid investeeringuid laadimistaristusse, et muuta heiteta sõidukite ostmine võimalikult atraktiivseks. Komisjoni kavandatud alternatiivkütuste taristu määrust tuleks muuta sõiduautode ja kaubikute laadimistaristu osas ambitsioonikamaks, et see vastaks CO2-heite normide eesmärkidele. Muud poliitikameetmed, mis võivad veelgi toetada üleminekut kliimaneutraalsele transpordile, tuleks viia kooskõlla rangemate CO2-heite normidega, näiteks vaadates läbi hoonete energiatõhususe direktiivi ja keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi.

 

3. Õiglane üleminek VKEde ja nende töötajate jaoks

Kuigi üleminek heiteta sõidukitele avaldab tööhõivele eeldatavasti üldiselt positiivset mõju, võib konkreetsetes sektorites ja piirkondades oodata tööhõive vähenemist. Raportöör on seisukohal, et komisjon peaks neid mõjusid põhjalikult käsitlema, hinnates võimalikke meetmeid kogu ülemineku jooksul. Erilist tähelepanu tuleks kogu tarneahelas pöörata VKEdele, kellel ei ole täiendus- ja ümberõppeks alati samu võimalusi või ressursse kui suurematel tootjatel.

 

4. Lihtsate ja sidusate õigusaktide tagamine

Lihtsa ja sidusa reguleerimise tagamiseks on raportöör seisukohal, et määruse sätted, mis pärsivad heiteta sõidukite müüki, tuleks võimalikult kiiresti välja jätta. Seepärast tuleks heiteta ja vähese heitega sõidukite soodustuste süsteem kaotada varem, kui komisjon on välja pakkunud. Lisaks tuleks heite vähendamise ülempiiri, mida saab ökoinnovatsiooni abil premeerida, kohandada kooskõlas uute normidega allapoole, tagamaks, et see ei soodusta heiteta sõidukite müügiga seotud ambitsioonide vähenemist.

 

Raportööri jaoks on väga oluline, et sihttasemed saavutataks tegelike heitkoguste alusel. Tahtmatuid erinevusi teoreetiliste heitkoguste ja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste vahel ning lünki tuleks vältida. Ta märgib, et kuigi üleminek uuelt Euroopa sõidutsüklilt (NEDC) kergsõidukite ülemaailmsele ühtlustatud katsemenetlusele (WLTP) toob kaasa representatiivsemad tüübikinnituse kohased CO2-heite näitajad, võetakse pistikühendusega hübriidsõidukeid endiselt arvesse eksitaval viisil. Nende sõidukite heite arvestamisel kasutatakse praegu kasulikkustegurit, mis väljendab aku abil läbitud vahemaa osakaalu võrreldes sisepõlemismootori abil läbitud vahemaaga. See kasulikkustegur ei põhine siiski mitte representatiivsetel tegelikel andmetel, vaid hinnangul, mis ei kajasta korrektselt tegelikke sõiduviise. Kuna komisjon on alates 2021. aastast kogunud andmeid kütusekulu ja energiatarbimise mõõtmiseks kasutatavate pardaseadmete kaudu, tuleks see kasulikkustegur võimalikult kiiresti läbi vaadata, et kajastada tegelikke heitkoguseid.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (29.4.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega

(COM(2021)0556 – C9‑0322/2021 – 2021/0197(COD))

Arvamuse koostaja: Dominique Riquet

 

LÜHISELGITUS

CO2-neutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks, nagu on kindlaks määratud rohelise kokkuleppega, peavad vähendama oma heitkoguseid kõik liidu sektorid, sh maanteetransport, mis põhjustab 20 % koguheitest, kusjuures autod ning kaubikud põhjustavad sellest kolmveerandi. See üleminek mõjutab ühtlasi leibkondi, piirkondi, töötajaid ja autotööstust ning see eeldab olulisi avalikke ja erainvesteeringuid.

Selle probleemi lahendamiseks soovitab komisjon liidus keelata praktiliselt kogu autode ja kaubikute sisepõlemismootoril põhineva tehnoloogia aastast 2035. Arvamuse koostaja toetab kliimaneutraalsuse saavutamiseks ELi sõidukipargi CO2 heite vähendamise üldeesmärki. Siiski soovib ta esitada mitmeid soovitusi, et leevendada selle strateegia võimalikke puudujääke, mis võivad tuleneda selle metoodikast, teostatavusest ja tagajärgedest.

1. Terviklikul viisil heitkoguste vähendamise poole liikumine

Arvamuse koostaja on seisukohal, et ainuüksi summutitoru heitgaasidele keskendudes jääb selle määrusega kehtestamata lähenemine, milles võetaks arvesse autode ja kaubikute üldist CO2 mõju. Teatud heitkoguste allikatele prioriteedi andmisel ei võrdsustata tehnoloogiaid enam ja irdutakse tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest.

Heiteallikate järkjärgulise liikumise tõttu väärtusahelas ülespoole, mille on toonud kaasa heiteta sõidukite või vähese heitega sõidukite esiletõus (mis kuuluvad muude õigusaktide kohaldamisalasse), minetab kõnealune määrus üha rohkem oma asjakohasust. Selle õigusliku killustatuse riski vastu soovib arvamuse koostaja seada prioriteediks laiendatud süsiniku arvepidamise süsteemi, milles võetaks arvesse sõidukite ning kütuse/energia olelusringi, et mitmesuguste asjaomaste tehnoloogiate tegelikku keskkonnamõju paremini hinnata.

2. Ainult elektri peale panustamisega seotud ebakindlus

Kuigi arvamuse koostaja toetab sõidukipargi elektrifitseerimist ja liikumist heitevabaduse poole, kardab ta siiski, et enneaegsetes poliitilistes otsustes võidakse alahinnata kõnealuse ülemineku majanduslikke, tööstuslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakulusid. Akutoitega sõidukid ei ole keskkonna jaoks heiteta (võttes arvesse tootmise, sõiduki kaalu, elektri päritolu, materjalide kaevandamise ja tarnimise CO2 jalajälge, eriti arvestades ressursside kaevandamise suuremat survet, kuna prognooside kohaselt suureneb akude tootmine 2050. aastaks kakskümmend korda). Samamoodi tuleb esitada tõsiseid küsimusi meie elektrivõrkude (CO2 heite vähendamise, kättesaadavuse, jõudluse ja standardimisega seoses) ja laadimistaristu (võrgu suurus, mis on kooskõlas autonoomiaga, suur vajadus investeeringute järele, samas kui liikmesriikidele saavad osaks maksutulu saamatajäämine ja maksutulude ümbersuunamine kütuste osas).

Panustamine vaid ühte tehnoloogiasse kahjustaks samal ajal teisi sektoreid ja tekitaks suuri tööstusprobleeme, mis häirivad teadus- ja arendustegevust, tööhõivet ja Euroopa konkurentsivõimet. Meie strukturaalne haavatavus muutub veelgi suuremaks, kui liit ei kujunda eelnevalt välja tööstuslikku konkurentsipõhist ökosüsteemi, juuruta asjakohast taristut, vähenda elektrienergia tootmise süsteemide heidet ja ei tugevda neid süsteeme ega kindlusta oma tarneahelaid. Kuna selles osalevad ka rahvusvahelised suurettevõtjad, kes mängivad keskkonna- ja konkurentsivaldkonnas teiste reeglite järgi, on suur oht, et sõltuvus välismaa tehnoloogia impordist aina kasvab – seetõttu saab liidule osaks kahekordne läbikukkumine: seoses CO2 jalajälje vähendamise ja tööstuse konsolideerumise eesmärkidega.

3. Täiendavad tehnoloogiad ja vajalik teotuskord

Võttes arvesse kõnealust ebakindlust, poleks sobilik enneaegselt ja äärmuslikult keelustada ühte või mitut tehnilist võimalust, mis võiks tulevikus kasulikuks osutuda, vaid peaksime innustama uuenduslikkust ja püüdma leida mitmesugustele juba edukaks osutunud tehnoloogiatele täiendavaid elemente. Need üleminekutehnoloogiad võivad osutuda keskkonnasõbralikeks ja pakkuda täiendavaid lahendusi liikmesriikidele, kes peavad arvestama suurte majanduslike, geograafiliste, sotsiaalsete või taristuga seotud erinevustega.

Selleks on vaja 2035. aasta eesmärki pisut muuta, et edastada sektorile jätkuvalt tugev sõnum, mille kohaselt tuleb CO2 heidet vähendada, jättes piisavalt manööverdamisruumi tõhusate alternatiivtehnoloogiate arendamiseks. Seetõttu lisatakse ka klausel, et määrus tuleks läbi vaadata 2027. aastal, mil seadusandja on paremini võimeline võtma arvesse kõnealust ebakindlust, tehnoloogia arengut ja turuarengut. Viimaks on vajalik autotööstuse fondi loomine, et toetada töötajate välja- ja ümberõpet. Selle eesmärk on tagada Euroopa töötleva tööstuse tulevane elujõulisus, arvestades, et see peab olema tipptasemel ja ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimeline.

Arvamuse koostaja on veendunud, et nende soovituste alusel on liidu keskkonnaalased eesmärgid saavutatavad ning on võimalik rahuldada liidu sotsiaalseid ja tööstuslikke vajadusi, võimaldades muuta Euroopa majanduse kestlikumaks ja vastupidavamaks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailmas keskmise temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus piirduks üksnes 1,5 °C-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.	(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailmas keskmise temperatuuri tõus industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus piirduks üksnes 1,5 °C-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega 2021. aasta novembris tunnistasid selle osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu hoidmine allapool 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste riske ja mõju, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aastaks seatud eesmärke, et kiirendada kliimameetmete võtmist sellel kriitilisel kümnendil ja kõrvaldada puudujääk eesmärkide saavutamisel 1,5 °C eesmärgiga.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Samas mõjutab see üleminek naisi ja mehi erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.	(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Selle saavutamiseks on vaja tagada sidusus õigusaktide vahel, mis on omavahel põimunud, arvestades küsimuste valdkondadevahelist olemust, nagu alternatiivkütuste taristu, sõiduautode ja kaubikute CO2 heite normid, akud ja patareid, taastuvenergia, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm. Vältida tuleks igasugust õiguslikku killustatust, millega saadetaks vastuolulisi signaale ja seataks kokkusobimatuid eesmärke. Rohelises kokkuleppes on sätestatud uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks ning tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja juhtpositsiooni tööstuses kõigis olulistes sektorites, edendades samal ajal Euroopas innovatsiooni ja kvaliteetseid töökohti. Samuti on strateegia eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest, võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke eripärasid ning mitmesuguseid sotsiaalseid tagajärgi. Samas mõjutab see üleminek naisi ja mehi erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kõik majandussektorid, sealhulgas maanteetranspordisektor, peaksid heite vähendamisele kaasa aitama.	(6) Kõik majandussektorid peaksid heite vähendamisele kaasa aitama, sealhulgas maanteetranspordisektor, mis on liidu ainuke sektor, mille heide on alates 1990. aastatest suurenenud ja millel on oluline ökoloogiline jalajälg, mis põhjustab 70 % liidu kogu transpordiheitest ja enam kui 27 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitest. Rohelises kokkuleppes on seatud auahne eesmärk vähendada transpordi heitkoguseid 90 % võrra, et saavutada liidus 2050. aastaks CO2-neutraalsus.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesolevas määruses sätestatud meetmed moodustavad osa ühtsest ja terviklikust raamistikust, mis on vajalik liidu kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise üldeesmärgi saavutamiseks.	(7) Käesolevas määruses sätestatud meetmed moodustavad osa ühtsest ja terviklikust raamistikust, mis on vajalik liidu kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise üldeesmärgi saavutamiseks, samuti selleks, et vähendada liidu sõltuvust imporditud fossiilkütustest, mis hõlmab ka naftaimporti, mille väärtus oli ainuüksi 2018. aastal 227,5 miljardit eurot, arvestades, et nafta on jätkuvalt peamine sõiduautodes ja kaubikutes kasutatav energiaallikas (94 %). Nafta järkjärgulisel kasutuselt kõrvaldamisel on oluline mitte minna ühelt sõltuvuselt teisele üle. Selleks et tagada Euroopa töötleva tööstuse tulevane elujõulisus ja tugevdada liidu strateegilist autonoomiat, on väga oluline, et komisjon teeks koostööd liikmesriikide ja tööstuse sidusrühmadega selle nimel, et kindlustada CO2 heiteta ja vähese CO2 heitega tehnoloogiate jaoks vajalike strateegiliste materjalide ja haruldaste muldmetallide tarneahel.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Käesolev määrus on osa liidu eesmärgist vähendada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite heidet osana pikaajalisest eesmärgist saavutada heitevaba autotööstus. Vähese heitega ja heiteta sõidukite ulatuslikuma kasutamisega võib kaasneda autotööstuse väärtusahelas heiteallikate ülespoole liikumine. Seetõttu tuleb summutitori heitgaaside lähenemisviisi täiendamiseks töötada välja täieliku olelusringi metoodika, et tagada kõnealuste õigusaktide tulemuslikkus liidu tasandil heitkoguste vähendamisel ning edendada kestlike akude tootmist, pidades eelkõige silmas vastupidavust, tõhusust, taaskasutamist ja ringlussevõttu. Seda olukorda arvesse võttes peaks komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2023 töötama välja ühtlustatud metoodika, mis võimaldaks arvestada nimetatud sõidukite olelusringi süsinikubilanssi (tootmine – kasutamine – vanametalliks lammutamine) ja kulutatud energiat (ekstraheerimine/tootmine – transport – tarbimine või nn allikast paagini), et saada neist ülevaade ja tagada seega liidu kliimaeesmärkide poole püüdlemisel kasutatavate vahendite ühtsus. Käesolev määrus tuleks 2027. aastal läbi vaadata, et lisada kõnealune laiendatud süsiniku arvepidamine sektori heitkoguste vähendamise uue näitajana, mis võimaldab kõige paremini kajastada sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tegelikku süsinikubilanssi.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Selleks et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja karmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/63125 sätestatud vähendamisnõudeid nii sõiduautode kui ka väikeste tarbesõidukite puhul. Samuti tuleb ette näha selge tee heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Kui maanteetranspordis ei võeta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ambitsioonikaid meetmeid, tuleks heitkoguseid vähendada rohkem teistes sektorites, sealhulgas sektorites, kus CO2-heite vähendamine on keerulisem.	(8) Selleks et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja karmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/63125 sätestatud vähendamisnõudeid nii sõiduautode kui ka väikeste tarbesõidukite puhul. Samuti tuleb ette näha selge tee heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Samal ajal on äärmiselt oluline, et täiendavad liidu õigusaktid, näiteks direktiiv (EL) 2018/200125a, tagaksid taastuvenergia kiire kasutuselevõtu, et liidu autopargile annaks toidet täiendav taastuvelekter. Kui maanteetranspordis ei võeta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ambitsioonikaid meetmeid, tuleks heitkoguseid vähendada rohkem teistes sektorites, sealhulgas sektorites, kus CO2 heite vähendamine on keerulisem. Digi- ja rohepöördes tuleks käsitleda ka sotsiaalse mõõtme tähtsust, et tagada liikuvuse kättesaadavus kõigi jaoks, hõlmates energia maksustamise mõju taskukohasusele ning kõrgemate energiahindade otsest ja kaudset mõju transpordile liidu eri piirkondades, samuti tööstuslikke tagajärgi, et tagada tööhõive ja tööstuse konkurentsivõime.
__________________	__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).	25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).
	25a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Rangemad CO2-heite vähendamise nõuded peaksid soodustama heiteta sõidukite kasutuselevõttu liidu turul, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja kodanikele õhukvaliteedi ja energiasäästu seisukohast ning tagades jätkuva innovatsiooni autotööstuse väärtusahelas. Ülemaailmses kontekstis peab ka ELi autotööstuse väärtusahel käimasolevas üleminekus heitevabale liikuvusele olema juhtival kohal. Rangemad CO2-heite vähendamise normid on kogu sõidukipargile kehtestatud sihttasemete järgimise seisukohast tehnoloogianeutraalsed. Heiteta sõidukipargi sihttaseme järgimiseks on nüüd ja edaspidigi olemas mitmesugused tehnoloogilised lahendused. Heiteta sõidukite hulka kuuluvad praegu akutoitega elektrisõidukid ning kütuseelemendiga ja muud vesinikkütusega töötavad sõidukid, ning uuendusliku tehnoloogia väljatöötamine jätkub. Heiteta ja vähese heitega sõidukid, mille hulka kuuluvad ka tõhusad pistikühendusega hübriidsõidukid, võivad üleminekuprotsessis jätkuvalt rolli mängida.	(9) Rangemad CO2 heite vähendamise nõuded peaksid soodustama heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu liidu turul, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja kodanikele õhukvaliteedi ja energiasäästu seisukohast ning tagades jätkuva innovatsiooni, rahvusvahelise konkurentsivõime ja tööhõive tasemed autotööstuse väärtusahelas ning liikuvuse jätkuva kättesaadavuse ja taskukohasuse kõigi jaoks. Liidus on autotööstus üks majanduse alustalasid, mis panustab 7 % liidu SKPst, pakub tööd 4,6 miljonile inimesele ning seisab tehnoloogilise innovatsiooni eesotsas, kuna selle valdkonna teadus- ja arendustegevusse investeeritakse igal aastal 60 miljardit eurot. Seda tööstust tuleb rohe- ja digipöördes toetada, kuna Euroopa tootjad seisavad nüüd silmitsi kolmekordse piiranguga: ranged keskkonnaeeskirjad, innovatsiooni valdkonda tehtavate investeeringute suurem vajadus ja üha intensiivsem rahvusvaheline konkurents. Ülemaailmses kontekstis peab ka ELi autotööstuse väärtusahel käimasolevas üleminekus heitevabale liikuvusele olema jätkuvalt juhtival kohal. Rangemad CO2 heite vähendamise normid peaksid kogu sõidukipargile kehtestatud sihttasemete järgimise seisukohast püsima tehnoloogianeutraalsed. Kasutada tuleks pikas perspektiivis heiteta sõidukipargi sihttaseme järgimisele kaasa aitavaid mitmesuguseid tehnoloogilisi lahendusi, nagu vesinik, biokütused ja muud taastuvkütused, mis võivad ka lühikeses ja keskpikas perspektiivis aidata kaasa transpordisektori CO2 heite vähendamisele, tagades samal ajal taskukohasuse, juurdepääsetavuse, ohutuse ja kaasavuse. Heiteta sõidukite hulka kuuluvad praegu akutoitega elektrisõidukid ning kütuseelemendiga ja muud vesinikkütusega töötavad sõidukid, ning uuendusliku tehnoloogia väljatöötamine jätkub. Heiteta ja vähese heitega sõidukid, mille hulka kuuluvad ka tõhusad pistikühendusega hübriidsõidukid ja alternatiivkütustel töötavad sõidukid, võivad üleminekuprotsessis jätkuvalt rolli mängida.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Akutoitega elektrisõidukitel on suur sõidukipargi CO2 heite vähendamise potentsiaal ja neid tuleks propageerida, võttes arvesse tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, et kasutada neid koostoimes muude tõhusate tehnoloogiatega. On oluline rõhutada, et ükski tehnoloogia ei ole heiteta või keskkonnamõjuta ning et see kehtib ka seda tüüpi sõidukite kohta, võttes arvesse aku CO2 jalajälge, sõidukite suuremat kaalu, elektri päritolu ja toorainete kaevandamist. Sellega seoses tuleks hinnata tarnesurve ohtu ja sellega tegeleda, et vastata Euroopa nõudlusele, arvestades suurenevat rahvusvahelist survet akude tootmiseks vajalike ressursside kaevandamisel, kuna prognooside kohaselt kasvab akude tootmine 2050. aastaks kakskümmend korda. Pealegi tuleb arvesse võtta mõju elektrivõrkudele (seoses CO2 heite vähendamise, kättesaadavuse, jõudluse, arukate võrkude ja standardimisega) või laadimistaristu juurutamisele (seoses võrgu suurusega, mis on kooskõlas autonoomiaga, ning suure era- ja avaliku sektori investeeringute vajadusega).

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Eeltoodust lähtuvalt tuleks nii uutele sõiduautodele kui ka uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada uued rangemad CO2-heite vähendamise eesmärgid alates 2030. aastast. Need eesmärgid tuleks kehtestada tasemel, mis annab tugeva signaali liidu turul heiteta sõidukite kasutuselevõtu kiirendamiseks ja heitevaba tehnoloogia valdkonnas innovatsiooni kulutõhusaks stimuleerimiseks.	(10) Eeltoodust lähtuvalt tuleks nii uutele sõiduautodele kui ka uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada uued rangemad CO2 heite vähendamise eesmärgid alates 2030. aastast. Need eesmärgid tuleks kehtestada tasemel, millega austatakse tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, andes tugeva signaali liidu turul heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu kiirendamiseks, et muuta need taskukohaseks ja kõikidele kättesaadavaks, stimuleerida innovatsiooni ja tugevdada Euroopa konkurentsivõimet heitevaba tehnoloogia valdkonnas kulutõhusal viisil. Tehnoloogianeutraalsuse põhimõte on ülimalt oluline mitmekesiste lahenduste tagamiseks, innovatsiooni ja arengu säilitamiseks, sh lõhkuvates tehnoloogiates, ning turu paindlikkuse ja mitmesuguste sotsiaalsete käitumisviiside võimaldamiseks. Selles mõttes on oluline mitte piirata maanteetransporti üheainsa tehnoloogiaga, vaid innustada innovatsiooni ja tõhusate alternatiivsete tehnoloogiate vastastikust täiendavust, nagu hübriidsõidukite ja vähese CO2 heitega kütuste kombineeritud kasutus, samas liidu kliimaeesmärkidega kooskõlas olevate puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtuga viivitamata. Lisaks oleks liidu tasandi universaalse lähenemisviisi puhul probleemiks asjaolu, et liikmesriikides ja nende vahel on suured majanduslikud, sotsiaalsed, geograafilised ja taristualased erinevused, arvestades, et täiendavate tehnoloogiate kombinatsioon võimaldab igal piirkonnal rakendada lahendusi, mida ta peab oma heitkoguste vähendamiseks sobivaimaks.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Tehnoloogiline innovatsioon on liidus liikuvuse CO2 heite vähendamise eeltingimus ja seetõttu tuleks seda toetada. Kasvava rahvusvahelise konkurentsi tingimustes peaksid liit ja liikmesriigid jätkama oma pingutusi, et uurida ja arendada algatusi, millega edendatakse sektoris koostoimet, mille näiteks on Euroopa akuliit, ning toetama avaliku ja erasektori investeeringuid Euroopa autotööstuse teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Selle eesmärk peaks olema säilitada Euroopa tehnoloogiline juhtpositsioon selles sektoris, arendada liidus tulevikutehnoloogiate tööstuslikku tipptaset ning tagada liidu tööstusbaasi pikaajaline kestlikkus ja konkurentsivõime.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) CO2-heite sihttasemete muutmisega peaks kaasnema Euroopa strateegia heiteta sõidukite tootmise laiendamisest ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikumast kasutuselevõtust tulenevate küsimuste lahendamiseks, samuti sektori töötajate täiendus- ja ümberõppe ning majandustegevuse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise vajaduse rahuldamiseks. Kui see on asjakohane, tuleks kaaluda ELi ja liikmesriikide tasandil rahalise toetuse andmist erainvesteeringute kaasamiseks, sealhulgas ESF+, õiglase ülemineku fondi, innovatsioonifondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ muude rahastamisvahendite kaudu, kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Muudetud keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsessidega seotud CO2-heite vähendamisel ja keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtmisel uue tööstusstrateegia kontekstis.	(11) CO2 heite sihttasemete muutmisega peaks kaasnema Euroopa strateegia heiteta ja vähese heitega sõidukite tootmise laiendamisest ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikumast kasutuselevõtust tulenevate küsimuste lahendamiseks, samuti sektori töötajate täiendus- ja ümberõppe ning majandustegevuse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise vajaduse rahuldamiseks, eelkõige VKEde puhul. Seetõttu tuleks suurendada ELi ja liikmesriikide tasandil rahalise toetuse andmist erainvesteeringute kaasamiseks, sealhulgas ESF+, õiglase ülemineku fondi, innovatsioonifondi, taaste- ja vastupidavusrahastu, kliimameetmete sotsiaalfondi ning mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ muude rahastamisvahendite kaudu, kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Muudetud keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsessidega seotud CO2 heite vähendamisel ja keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtmisel uue tööstusstrateegia kontekstis. Kõnealune rahaline toetus peaks sõltuma sellest, kas toetust saavad äriühingud säilitavad töökohti.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Ajakohastatud uue tööstusstrateegiaga26 nähakse ette rohe- ja digipöörde juhiste koostamine koostöös tööstussektori, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Seega tuleks autotööstuse väärtusahelas toimuva üleminekuga seoses välja töötada üleminekujuhis liikuvuse ökosüsteemi jaoks. Selle ülemineku puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata autotööstuse tarneahelas tegutsevatele VKEdele ja sotsiaalpartneritega konsulteerimisele, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tugineda Euroopa oskuste tegevuskavale, sealhulgas sellistele algatustele nagu oskuste pakt, et kaasata erasektor ja muud sidusrühmad rohe- ja digipöördega seonduvasse Euroopa tööjõu täiendus- ja ümberõppesse. Ülemineku kavandamisel tuleks samuti käsitleda asjakohaseid Euroopa ja riikliku tasandi meetmeid ja stiimuleid, et edendada heiteta sõidukite taskukohasust. Liikuvuse ökosüsteemi terviklikul üleminekul tehtud edusamme tuleks kajastada iga kahe aasta järel koostatavas komisjoni eduaruandes, milles muu hulgas käsitletakse heiteta sõidukite kasutuselevõtu edenemist, nende sõidukite hindade muutumist, alternatiivkütuste arendamist ja vastava taristu kasutuselevõttu kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisel, rahvusvahelist konkurentsivõimet, investeeringuid autotööstuse väärtusahelasse, töötajate täiendus- ja ümberõpet ning tegevuse ümberkorraldamist. Eduaruande koostamisel tuginetakse ka vahearuannetele, mille liikmesriigid esitavad alternatiivkütuste taristu määruse alusel iga kahe aasta järel. Komisjon peaks eduaruande koostamisel konsulteerima sotsiaalpartneritega ja kajastama sotsiaaldialoogi tulemusi. Innovatsioon autotööstuse tarneahelas jätkub. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused, nagu sünteetiliste kütuste tootmine CO2 sidumisega õhust, võivad edasiarendamisel pakkuda väljavaateid taskukohaseks kliimaneutraalseks liikuvuseks. Seepärast peaks komisjon oma eduaruandes jälgima ka innovatsiooni arengut kõnealuses sektoris.	(12) Ajakohastatud uue tööstusstrateegiaga26 nähakse ette rohe- ja digipöörde juhiste koostamine koostöös tööstussektori, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Seega tuleks autotööstuse väärtusahelas toimuva üleminekuga seoses välja töötada üleminekujuhis liikuvuse ökosüsteemi jaoks, toetades kõige enam mõjutatud piirkondi ja kogukondi, et kaotada lõhe liidu arenenud ja vähem arenenud piirkondade majanduse vahel. Selle ülemineku puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata autotööstuse tarneahelas tegutsevatele VKEdele ja sotsiaalpartneritega konsulteerimisele, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tugineda Euroopa oskuste tegevuskavale, sealhulgas sellistele algatustele nagu oskuste pakt, et kaasata erasektor ja muud sidusrühmad rohe- ja digipöördega seonduvasse Euroopa tööjõu täiendus- ja ümberõppesse. Ülemineku kavandamisel tuleks samuti käsitleda asjakohaseid Euroopa ja riikliku tasandi meetmeid ja stiimuleid, et edendada vähese heitega ja heiteta sõidukite taskukohasust. Individuaalne liikuvus peaks olema kõigile kättesaadav ja taskukohane, eriti maa-, äärepoolsete ja saarepiirkondade kodanikele, kellele kvaliteetne ühistransport või muud liikuvuslahendused ei ole kättesaadavad või on halvasti kättesaadavad. Liikuvuse ökosüsteemi terviklikul üleminekul tehtud edusamme tuleks kajastada iga kahe aasta järel koostatavas komisjoni eduaruandes, milles muu hulgas käsitletakse vähese heitega ja heiteta sõidukite kasutuselevõtu edenemist, nende sõidukite hindade muutumist, alternatiivkütuste arendamist ja vastava taristu kasutuselevõttu kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisel, rahvusvahelist konkurentsivõimet, investeeringuid autotööstuse väärtusahelasse, töötajate täiendus- ja ümberõpet ning tegevuse ümberkorraldamist. Eduaruande koostamisel tuginetakse ka vahearuannetele, mille liikmesriigid esitavad alternatiivkütuste taristu määruse alusel igal aastal. Komisjon peaks eduaruande koostamisel konsulteerima sotsiaalpartneritega ja kajastama sotsiaaldialoogi tulemusi. Innovatsioon autotööstuse tarneahelas jätkub. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused, nagu täiustatud biokütused ja sünteetiliste kütuste tootmine CO2 sidumisega õhust, võivad edasiarendamisel pakkuda väljavaateid taskukohaseks kliimaneutraalseks liikuvuseks. Seepärast peaks komisjon oma eduaruandes jälgima ka innovatsiooni arengut kõnealuses sektoris.
__________________	__________________
26 Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).	26 Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12a) Kuigi käesolevat määrust kohaldatakse ainult uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele, on oluline lisada see laiaulatuslikumasse liidu tasandi tegevuskavasse, mille eesmärk on olemasoleva sõidukipargi CO2 heite vähendamine, et kaitsta keskkonda ja kodanike tervist kõikides liikmesriikides. Praegune sõidukipark on jätkuvalt tegur, mis suurendab keskkonnalase tulemuslikkuse puudulikkust ka edaspidi, kuna sõidukipargi uuenemine on aeglane. Ka saastavate kasutatud sõidukite praegune turg Kesk- ja Ida-Euroopas tekitab ohu, et saaste kandub üle liidu majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse. Auahnete kliimaeesmärkide saavutamine 2050. aastaks peaks olema kooskõlas kõigi liidu kodanike õigusega puhtamale õhule. Selleks et kiirendada olemasoleva sõidukipargi heitkoguste vähendamist, on ülimalt oluline, et komisjon esitaks viivitamata seadusandlikud meetmed, mille eesmärk on luua moderniseerimist soodustav raamistik ning edendada praegu olemasolevate CO2 heidet vähendavate tehnoloogiate kasutamist, näiteks vähese CO2 heitega kütused või väiksema energiatarbimisega lambid, kiirendada kauba- ja reisijateveo ümbersuunamist, edendada keskkonnasõbralikumaid transpordiharjumusi, näiteks koossõit, kergliiklus ja ühistransport linnades, ning käsitleda võimalikku autotööstuse süsinikdioksiidi lekke ohtu liidus.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Neid kogu ELi sõidukiparki hõlmavaid eesmärke tuleb täiendada vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmisega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL27.	(13) Tarbijate jaoks elektrisõidukite laadimise ja alternatiivkütuste tankimise mugava taristu juurdepääsetavuse parandamine on heiteta ja vähese heitega sõidukite turu arengu ning seeläbi käesoleva määruse edukuse oluline eeldus. Kogu ELi sõidukiparki hõlmavaid eesmärke tuleks täiendada vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmisega, mille rakendamine on liidus olnud siiani ebapiisav. Seetõttu peaks käesoleva määrusega kaasnema auahned kohustuslikud eesmärgid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks kõikides liikmesriikides ning auahned eesmärgid eralaadimispunktide kasutuselevõtuks, nagu on sätestatud direktiivis 2014/94/EL27 ja direktiivis 2010/31/EL, ning sellega seoses peaks käesolevas määruses sätestatud heitkoguste vähendamise eesmärkide mis tahes suurendamine, sealhulgas vahe-eesmärkide osas, käima käsikäes kasutuselevõtueesmärkide suurendamisega. Laadimistaristu tuleks kasutusele võtta seal, kus inimesed elavad, töötavad ja oma igapäevatoiminguid teevad. On äärmiselt oluline, et ühtki liidu piirkonda ega territooriumi ei jäetaks kõrvale ning et alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu piirkondlikke erinevusi käsitletakse nõuetekohaselt, eelkõige vähem arenenud piirkondades või erivajaduste ja ‑tingimustega piirkondades, näiteks maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades, äärepoolsetes ja äärepoolseimates piirkondades, saartel ja mägipiirkondades. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks liikmesriike piisavalt toetada ja aidata, kuna neil tekivad märkimisväärsed investeerimisvajadused aastakümnel, mil nende maksutulu saamatajäämine ja maksutulude suunamine alternatiivkütustesse suurenevad. Sellega seoses on oluline rõhutada, et tankimise küsimus on lahutamatult seotud sõidukite autonoomsusega, sest mida suurem see on, seda väiksema sagedusega on vaja tankida, ning seetõttu peaks komisjon võtma arvesse tehnoloogilist arengut, eelkõige akude autonoomsuse seisukohast, mis mõjutab taristu kasutuselevõttu. Maanteetransport moodustab liidus märkimisväärse osa energia lõpptarbimisest. Direktiivis (EL) .../... [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv] sätestatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte kui üldpõhimõte, mida tuleks arvesse võtta kõikides sektorites, ka väljaspool energiasüsteemi, ja kõikidel tasanditel. Seetõttu tuleks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet kaaluda selliste poliitika-, planeerimis- ja investeerimisotsuste tegemisel, mis on seotud laadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu kasutuselevõtuga, sealhulgas seoses mitmesuguste heitevabade tehnoloogiate „allikast ratasteni“ energiatõhususega.
__________________	__________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).	27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Tootjatele tuleks võimaldada piisavat paindlikkust oma sõidukipargi järkjärgulisel kohandamisel, et tagada üleminek heiteta sõidukitele kulutõhusal viisil, ning seepärast on asjakohane jätkata sihttasemete vähendamist viieaastaste etappide kaupa.	(14) Tootjatele, eelkõige autotööstuse tarneahela VKEdele, tuleks võimaldada piisavat paindlikkust oma sõidukipargi järkjärgulisel kohandamisel (võttes arvesse, et sõiduautosid toodetakse ja projekteeritakse vähemalt viieaastastes tsüklites ja väikeseid tarbesõidukeid isegi kauem), et tagada üleminek heiteta ja vähese heitega sõidukitele kulutõhusal viisil. Seepärast on asjakohane jätkata sihttasemete vähendamist etappide kaupa. Selleks et tagada käesoleva määruse tulemuslikkus, võttes arvesse turuarengut, tehnoloogia arengut ja liidu eesmärki heidet vähendada, tuleks käesolev määrus 2027. aastal läbi vaadata.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Heite vähendamise jõupingutused, mida tuleb teha ELi sõidukipargi sihttasemete järgimiseks, jaotatakse tootjate vahel heite piirnormi kõvera abil lähtuvalt ELi uute sõidukite ja tootja uute sõidukite keskmisest massist. Kuigi selle mehhanismi säilitamine on asjakohane, on vaja ära hoida olukorda, kus ELi sõidukipargi karmistatud sihttasemete tõttu muutub tootja eriheite sihttase negatiivseks. Seepärast on vaja täpsustada, et sellisel juhul tuleks eriheite sihttasemeks kehtestada 0 g CO2/km.	(17) Heite vähendamise jõupingutused, mida tuleb teha ELi sõidukipargi sihttasemete järgimiseks, jaotatakse tootjate vahel heite piirnormi kõvera abil lähtuvalt ELi uute sõidukite ja tootja uute sõidukite keskmisest massist. Vaja on ära hoida olukorda, kus ELi sõidukipargi karmistatud sihttasemete tõttu muutub tootja eriheite sihttase negatiivseks. Seepärast on vaja täpsustada, et sellisel juhul tuleks eriheite sihttasemeks kehtestada 0 g CO2/km. Massipõhise kasulikkuse parameetri kasutamist tootja eriheite sihttasemete arvutamiseks tuleks sõiduautode puhul jätkata 2025. aastani. Autode massi suurendamist on kasutatud heitkoguste vähendamise võimalusena, tänu millele saavad tootjad seada vähem auahned sihttasemed, kuigi suuruse ja massi vähendamine võib tuua olulist kasu energiatõhususe, linnaruumi tõhusa kasutamise, liiklusohutuse ja inimeste tervise seisukohast. Seetõttu peaks komisjon töötama välja ettepanekud massi vähendamise soodustamiseks, sh heiteta ja vähese heitega sõidukite puhul, et edendada materjalitõhusamate sõidukite tootmist.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Tulenevalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise rangematest üldeesmärkidest ja hoidmaks ära võimalikku turgu moonutavat mõju, tuleks kõigi liidu turul tegutsevate tootjate suhtes kohaldatavad vähendamisnõuded ühtlustada ning teha erandi vaid nendele tootjatele, kelle toodetud uusi sõidukeid on kalendriaastas registreeritud alla 1 000. Sellest tulenevalt peaks alates 2030. aastast lõppema võimalus, et tootjad, kelle toodetud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud 1 000–10 000 või kelle toodetud uusi väikeseid tarbesõidukeid on liidus registreeritud 1 000–22 000 kalendriaasta kohta, saavad taotleda erandit eriheite sihttasemeid käsitlevatest nõuetest.	(21) Tulenevalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise rangematest üldeesmärkidest ja hoidmaks ära võimalikku turgu moonutavat mõju, tuleks kõigi liidu turul tegutsevate tootjate suhtes kohaldatavad vähendamisnõuded ühtlustada ning teha erandi vaid nendele tootjatele, kelle toodetud uusi sõidukeid on kalendriaastas registreeritud alla 1 000. Sellest tulenevalt peaks alates 2030. aastast lõppema võimalus, et tootjad, kelle toodetud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud 1 000–10 000 või kelle toodetud uusi väikeseid tarbesõidukeid on liidus registreeritud 1 000–22 000 kalendriaasta kohta, saavad taotleda erandit eriheite sihttasemeid käsitlevatest nõuetest. Õiglase ülemineku tagamiseks tuleks seda erandit kohaldada üksnes sotsiaalse kasulikkusega erisõidukite, näiteks alarmsõidukite, tuletõrjeautode ja kiirabiautode tootjate suhtes, mitte kõige luksuslikumate autode tootjate suhtes.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Määruse (EL) 2019/631 alusel 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks seatud vähendamiseesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tuleks läbi vaadata 2026. aastal. Läbivaatamisel tuleks käsitleda kõiki neid aspekte, mida käsitletakse iga kahe aasta järel esitatavates aruannetes.	(23) Määruse (EL) 2019/631 alusel 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks seatud vähendamiseesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tuleks läbi vaadata 2027. aastal. Läbivaatamisel tuleks käsitleda kõiki neid aspekte, mida käsitletakse igal aastal esitatavates aruannetes.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Määruse (EL) 2019/631 artikli 15 lõike 5 kohaselt hinnati võimalust suunata ülemäärase heite maksust saadav tulu sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi ja jõuti järeldusele, et see suurendaks märkimisväärselt halduskoormust, kuid ei tooks üleminekuprotsessis autotööstusele otsest kasu. Seepärast kajastatakse ülemäärase heite maksust saadav tulu jätkuvalt tuluna liidu üldeelarves, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/631 artikli 8 lõikes 4.	(24) Üleminek lõpptulemusena heiteta sõidukitele võib autotööstuses struktuurse muutusena kaasa tuua märkimisväärse töökohtade kao, alates tootjatest ja tarnijatest kuni nendega seotud hooldus- ja remonditeenuste osutajateni. Seepärast tuleks maanteetranspordi CO2 heite vähendamiseks tehtavates pingutustes arvesse võtta ka selle protsessi tõenäolisi ulatuslikke sotsiaalseid tagajärgi, et seda üleminekut leevendada ja lõpuks sellega toime tulla. Ülemäärase heite maksu summasid tuleks kajastada kliimameetmete sotsiaalfondi konkreetsel eelarvereal „autosektori toetus“ sihtotstarbelise tuluna, et tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele, et toetada mõjutatud töötajate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koolitust, ümberõpet, täiendusõpet ja oskuste täiendamise meetmeid. Seda eelarverida tuleks rahastada liidu üldeelarvest ja ülemäärase heite maksust saadud tuludest.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt -a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) lisatakse järgmine lõige 3a:
	„3a.  Komisjon vaatab 31. detsembriks 2027 käesoleva määruse läbi ja esitab vajaduse korral ettepaneku selle täiendamiseks lisameetmetega, et hõlmata lisaks heitgaasidele ka sõiduki ja kasutatava kütuse üldine süsinikubilanss, lähtudes artikli 7 lõikes 10 ja artikli 12 lõikes 3a sätestatud metoodikast, et tagada sektori heitkoguste vastavus liidu süsinikuneutraalsuse eesmärgile.“

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 1 – lõige 5a – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ELi uute sõiduautode sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 100 %;	(a) ELi uute sõiduautode sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 90 %;

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 1 – lõige 5a – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) ELi uute väikeste tarbesõidukite sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 100 %.“;	(b) ELi uute väikeste tarbesõidukite sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 90 %.“;

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 1 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) lõikes 6 asendatakse sõnad „Alates 1. jaanuarist 2025“ sõnadega „Alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029“;	(c) lõige 6 asendatakse järgmisega:
	„6. Alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029 on heiteta ja vähese heitega sõidukite võrdlusnäitaja 20 % registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite sõidukiparkidest ning seda näitajat kohaldatakse I lisa vastavalt A või B osa punkti 6.3 kohaselt.“.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) lisatakse järgmine punkt:
	„na) „pistikühendusega hübriidsõiduk“ – sõiduk, mida käitavad laetava akuga elektrimootor ja sisepõlemismootor, mis võivad töötada koos või eraldi.“

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt n b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) lisatakse järgmised punktid:
	„nb) „biokütused“ – biokütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 33;
	nc) „täiustatud biokütused“ – biokütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 34;
	nd) „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused“ – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 36;“

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 7 – lõige 10

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	aa) lõige 10 asendatakse järgmisega:
10. Hiljemalt 2023. aastal hindab komisjon võimalust arendada välja ühtne liidu metoodika liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.	„10. Hiljemalt 31. detsembriks 2023 koostab komisjon ühtse liidu metoodika liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2 heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle metoodika Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.“

(32019R0631)

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a b (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 7 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) lisatakse järgmine lõige 10a:
	„10a. Alates 1. jaanuarist 2024 võivad tootjad soovi korral edastada liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite olelustsükli täie ulatuse CO2 heitkoguste andmed kooskõlas käesoleva artikli lõikega 10 pädevale asutusele, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 6, ning liikmesriikidele, kes edastavad need andmed seejärel komisjonile kooskõlas lõikega 2. Alates 1. jaanuarist 2028 lisatakse need andmed II ja III lisa A osas loetletud teabele;“

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 8 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5a) Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna.	„4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse kliimameetmete sotsiaalfondi konkreetsel eelarvereal „autosektori toetus“ sihtotstarbelise tuluna eesmärgiga tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele, leevendades autotööstuses toimuva ülemineku negatiivset mõju tööhõivele kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige piirkondades ja kogukondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab. Eelkõige rahastatakse sellest autotööstuse töötajate, sealhulgas autotootjate, nende komponentide tarnijate ning hooldus- ja remonditeenuste tugiteenuste pakkujate, eriti VKEde koolitamist, ümberõpet, täiendusõpet ja oskuste täiendamist.
	Kliimameetmete sotsiaalfondi konkreetselt eelarverealt toetatakse tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki kõigis liikmesriikides. Sellest jagatakse liikmesriikidele toetust üleminekust tulenevate majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele reageerivate meetmete ning investeeringute rahastamiseks, eelkõige seoses ümberkorraldamise ja töökohtade kaotusega autotööstuses, sh väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
	Eraldatavad vahendid pärinevad liidu eelarvest ja ülemäärase heite maksust saadud tulust, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 8. Nendega toetatakse järgmist tegevust: töötajate ümberõpe; tööotsijatele tööotsingualase abi pakkumine ja nende aktiivne kaasamine; investeerimine Euroopa tööstusstruktuuri ümberkujundamisse.“

(32019R0631)

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Lõike 1 alusel taotletud erandi võib teha eriheite sihttasemest, mida kohaldatakse 2029. kalendriaasta lõpuni.“	„Lõike 1 alusel taotletud erandi võib teha eriheite sihttasemest, mida kohaldatakse 2029. kalendriaasta lõpuni.“
	Erandi tegemise taotluse võib esitada sotsiaalse otstarbega erisõidukite, näiteks alarmsõidukite, tuletõrje- ja kiirabiautode tootja. Erandit ei saa teha autotootjatele, kes kuuluvad Euroopa Komisjoni klassifitseerimissüsteemi segmenti F, segmenti S ja segmenti SUV (Euro Car Segment).

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 11a
	Ökodisain
	Selleks et tagada, et üleminek heiteta liikuvusele aitaks täiel määral kaasa liidu energiatõhususe ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisele, teeb komisjon 31. detsembriks 2023 vastavalt vajadusele ettepanekud ökodisaini miinimumnõuete kehtestamise kohta kõikidele uutele sõiduautodele ja uutele väikestele tarbesõidukitele, sealhulgas energiatõhususe, sisalduvate heitkoguste, vastupidavuse ja parandatavuse nõuded sellistele olulistele osadele nagu tuled, elektroonilised komponendid ja akud ning miinimumnõuded metallide, plastide ja oluliste toorainete taaskasutamisele, võttes arvesse muude energiamõjuga toodete suhtes kohaldatavaid põhimõtteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ1a alusel.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).“

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6b) Artiklisse 12 lisatakse lõige 3a:
	„3a. Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2023 ühtse liidu metoodika liidu turule lastud sõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2 heite ja tarbitud kütuste ning energia hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks.
	See peaks ka sisaldama metoodikat heiteta ja vähese heitega sõidukite tõhususe mõõtmiseks ning võrdlemiseks elektrienergia koguse põhjal, mida nad vajavad saja kilomeetri läbimiseks. Selles metoodikas võetakse eelkõige arvesse kasutatud elektri mõju ressursside hulgale, mida niisuguste sõidukite sisemised energiasalvestusakud vajavad või mida nende alternatiivkütuste tootmiseks vajatakse.
	Komisjon hindab eelkõige lõikes 1 osutatud kütusekulu ja energiatarbimise andmete kasutamist välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV) puhul. Selle hindamise põhjal võtab komisjon kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul kasutatavaid kasulikkustegureid, et tagada nende heitkogused vastaksid tegelikele sõidutingimustele alates 2025. aastast.“

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt c

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	7a) Artikli 14 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
(c)  hiljemalt 31. oktoobril 2022 määratakse kindlaks 2025. aasta soovituslik TM0 väärtus nii kõikide 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode kui ka uute väikeste tarbesõidukite keskmise katsemassina;	„(c)  hiljemalt 31. oktoobril 2022 määratakse kindlaks 2025. aasta soovituslik TM0 väärtus nii kõikide 2021. aastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmise katsemassina;“

(32019R0631)

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt d

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	7b) Artikli 14 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
(d) hiljemalt 31. oktoobril 2024 ning seejärel igal teisel aastal kohandatakse I lisa A ja B osa punktis 6.2 esitatud TM0 väärtust vastavalt kõikide eelmisel kahel kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite vastavale keskmisele katsemassile (alustades aastatega 2022 ja 2023). Uut TM0-väärtust kohaldatakse alates kohandamiskuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.	„(d) hiljemalt 31. oktoobril 2024 ning seejärel igal teisel aastal kohandatakse I lisa B osa punktis 6.2 esitatud TM0 väärtust vastavalt kõikide eelmisel kahel kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite vastavale keskmisele katsemassile (alustades aastatega 2022 ja 2023). Uut TM0-väärtust kohaldatakse alates kohandamiskuupäevale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.“

(32019R0631)

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 14 a – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga kahe aasta tagant aruande heitevaba maanteeliikluse suunas liikumisel tehtud edusammude kohta. Eelkõige jälgitakse ja hinnatakse aruandes vajadust võtta ülemineku hõlbustamiseks võimalikke lisameetmeid, sealhulgas rahaliste vahendite abil.	Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel igal aastal aruande heitevaba maanteeliikluse suunas liikumisel tehtud edusammude kohta. Eelkõige jälgitakse ja hinnatakse aruandes vajadust võtta ülemineku hõlbustamiseks võimalikke lisameetmeid, sealhulgas rahaliste vahendite abil.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 14 a – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse. Need hõlmavad heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu, edusamme laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamisel vastavalt alternatiivkütuste taristu määrusele, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja säästvate alternatiivkütuste võimalikku panust kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisse, tarbijatele avalduvat mõju, sotsiaaldialoogi edenemist ning aspekte, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele.“	Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse. Need hõlmavad järgmist:
	a) heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt ja maksumus;
	b) üleminek üksnes summutitoru heitgaasidel põhinevalt heitelt terviklikule olelusringi analüüsil põhinevale lähenemisviisile, mis põhineb artikli 7 lõikes 10 ja artikli 12 lõikes 3a sätestatud metoodikal, võttes arvesse ka kasvuhoonegaaside heitemahukust mineraalide kaevandamisel, tootmisel ja olelusringi lõpus ning energiaallikate jaotust vastavas ringluse liikmesriigis;
	c) CO2 heite piirmäär, mida kasutatakse vähese heitega sõiduki määratlemiseks ja vajaduse korral selle läbivaatamiseks;
	d) edusammud laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamisel vastavalt alternatiivkütuste taristu määrusele;
	e) uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja säästvate alternatiivkütuste võimalik panus kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisse;
	f) mõju liikmesriikide kasvuhoonegaaside ja õhukvaliteedi eesmärkidele, uute heiteta ja vähese heitega sõidukite ning kasutatud sõidukite iga-aastane ostmine;
	g) edusammud ja mõju piirkondlikul (NUTS II) tasandil;
	h) mõju tarbijatele, eelkõige madala sissetulekuga tarbijatele, ning liikuvusvaesuse areng igas liikmesriigis, nagu on määratletud määruses (EL).../... [määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond];
	i) sotsiaaldialoogi edenemine ning aspektid, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele;
	j) edusammud taastuvelektri lisavõimsuse kasutuselevõtul, mis on proportsionaalne heitevabade sõidukite müügi kasvuga, et tagada, et heitkoguseid ei paigutata lihtsalt ümber.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a) Lisatakse artikkel 14b:
	„Artikkel 14b
	Kooskõlas direktiivi (EL) .../... [uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv] artikli 3 lõike 1 punktiga b võtavad liikmesriigid alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtuga seotud poliitika-, kavandamis- ja investeerimisotsuste tegemisel arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, sealhulgas seoses erinevate heitevabade tehnoloogiate allikast ratasteni energiatõhususega.“

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon vaatab 2028. aastal läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ja mõju, tuginedes iga kahe aasta järel koostatud aruannetele, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.	Komisjon vaatab 2027. aastal läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ja mõju, tuginedes igal aastal koostatud aruannetele, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.	Aruandele lisatakse ettepanek muuta käesolevat määrust ja määrata kindlaks selge viis CO2 heitkoguste edasiseks vähendamiseks, kehtestades ELi sõidukipargi heite sihttasemed uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite jaoks pärast 2035. aastat, sealhulgas pistikühendusega hübriidsõidukite võimalik kaasamine sõidukipargi heite sihttasemetesse, tuginedes Euroopa Komisjoni poolt hiljemalt 31. detsembriks 2023 väljatöötatud olelusringi hindamise metoodikale.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 15 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	aa) lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Lõikes 1 osutatud aruandes käsitleb komisjon muu hulgas seda, kuivõrd vastavad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud CO2-heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad tegelikkusele; kuidas kulgeb liidu turul heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt, pidades eelkõige silmas väikeseid tarbesõidukeid; kuidas kulgeb laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtt, mille kohta antakse aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/94/EL,20 käsitledes ka nende rahastamist; taastuvenergia abil toodetud sünteetiliste ja täiustatud alternatiivkütuste kasutamisest tulenevat potentsiaalset panust heite vähendamisse; CO2-heite tegelikku vähenemist, mida on täheldatud olemasoleva sõidukipargi tasandil; heiteta ja vähese heitega sõidukite stiimulisüsteemi toimimine; I lisa A osa punktis 6.3 sätestatud üleminekumeetme võimalikku mõju; käesoleva määruse mõju tarbijatele, eelkõige väikese ja keskmise sissetulekuga tarbijatele; samuti aspekte, millega edendatakse veelgi majanduslikult tasuvat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale, konkurentsivõimelisele ja taskukohasele liikuvusele liidus.	„2. Lõikes 1 osutatud aruandes käsitleb komisjon muu hulgas seda, kuivõrd vastavad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud CO2 heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad tegelikkusele; kuidas kulgeb liidu turul heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt, pidades eelkõige silmas väikeseid tarbesõidukeid; kuidas kulgeb laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtt, mille kohta antakse aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta20, käsitledes ka nende rahastamist; hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL rakendamist ja selle kavandatavat läbivaatamist; taastuvenergia abil toodetud sünteetiliste ja täiustatud alternatiivkütuste kasutamisest tulenevat potentsiaalset panust heite vähendamisse; CO2 heite tegelikku vähenemist, mida on täheldatud olemasoleva sõidukipargi tasandil; heiteta ja vähese heitega sõidukite stiimulisüsteemi toimimist; I lisa A osa punktis 6.3 sätestatud üleminekumeetme võimalikku mõju; käesoleva määruse mõju tarbijatele, eelkõige väikese ja keskmise sissetulekuga tarbijatele; samuti aspekte, millega edendatakse veelgi majanduslikult tasuvat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale, konkurentsivõimelisele ja taskukohasele liikuvusele liidus.“
__________________	__________________
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).	20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

(32019R0631)

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 2019/631

Artikkel 15 – lõiked 2 kuni 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
(b) lõiked 2–5 jäetakse välja;	(b) lõiked 3–5 jäetakse välja;

(32019R0631)

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus)

Määrus (EL) nr 2019/631

I lisa – A-osa – punkt 6.2.1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	da) punkt 6.2.1 asendatakse järgmisega:
6.2.1. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029:	„6.2.1. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2025–2029:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase 2025 + a 2025 · (TM – TM0), kus:	eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase 2025,
kus	kus
ELi sõidukipargi sihttase2025 määratakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt;	ELi sõidukipargi sihttase2025 määratakse kindlaks punkti 6.1.1 kohaselt.“
a2025
kus
a2021 on parima sirge kalle, mis saadakse lineaarse vähimruutude meetodi kohaldamisel ELi 2021. aastal registreeritud iga sõiduauto katsemassi (sõltumatu muutuja) ja CO2 eriheite (sõltuv muutuja) suhtes;
Keskmine heide2021 on selliste tootjate kõigi 2021. aastal registreeritud uute sõiduautode keskmine CO2 eriheide, kelle puhul eriheite sihttase arvutatakse punkti 4 kohaselt;
TM on tootja kõigi vastaval kalendriaastal registreeritud uute sõiduautode keskmine katsemass kilogrammides (kg);
TM0 on suurus kilogrammides (kg), mille väärtus leitakse artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt.

(32019R0631)

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt f

Määrus (EL) nr 2019/631

I lisa – A-osa – punkt 6.3.2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6.3.2 Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2030–2034:	6.3.2 Eriheite sihttasemed ajavahemikuks 2030–2034:
eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + a2030 · (TM – TM0),	eriheite sihttase = ELi sõidukipargi heite sihttase2030.
kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2030 määratakse kindlaks punkti 6.1.2 kohaselt;
a2030 on
kus
a2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) 2019/631 muutmine, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega
Viited	COM(2021)0556 – C9-0322/2021 – 2021/0197(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.9.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Dominique Riquet 7.10.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.1.2022
Vastuvõtmise kuupäev	20.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 17 19
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Matteo Adinolfi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Jens Geier, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Pina Picierno, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pascal Arimont, Cornelia Ernst, Klemen Grošelj, Alicia Homs Ginel, Nora Mebarek, Jutta Paulus, Ernő Schaller-Baross, Susana Solís Pérez

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40	+
ECR	Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski
ID	Matteo Adinolfi, Paolo Borchia, Isabella Tovaglieri
NI	András Gyürk, Ernő Schaller-Baross
PPE	Pascal Arimont, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss
Renew	Nicola Beer, Nicola Danti, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Susana Solís Pérez
S&D	Jens Geier, Eva Kaili, Łukasz Kohut

 

17	-
ECR	Robert Roos, Jessica Stegrud
ID	Markus Buchheit, Georg Mayer
The Left	Manuel Bompard, Marc Botenga, Cornelia Ernst, Marisa Matias
Verts/ALE	Michael Bloss, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Jutta Paulus, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa

 

19	0
ID	Thierry Mariani, Joëlle Mélin
NI	Clara Ponsatí Obiols
Renew	Claudia Gamon, Bart Groothuis, Morten Petersen
S&D	Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Robert Hajšel, Alicia Homs Ginel, Ivo Hristov, Miapetra Kumpula-Natri, Nora Mebarek, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Pina Picierno, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (28.4.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega

(COM(2021)0556 – C9‑0322/2021 – 2021/0197(COD))

Arvamuse koostaja: Karima Delli

 

LÜHISELGITUS

Uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite täiustatud heitenormid võivad vähendada CO2 heidet. Samal ajal aitavad need saavutada ka 2030. aastaks seatud õiguslikult siduvat heitkoguste vähendamise eesmärki ja Euroopa kliimamääruse kohast kliimaneutraalsuse eesmärki. Lisaks võivad uued rangemad CO2 heite vähendamise eesmärgid tuua tarbijate jaoks kaasa märkimisväärse kütusesäästu ning parandada meie kodanike õhukvaliteeti.

Määruse (EL) 2019/631 kohane praegune sihttase näitab kergsõidukite ebapiisavat panust kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise eesmärkide suurendamisse. Maanteetranspordist tulenev KHGde heide moodustab peaaegu 20 % ELi KHGde koguheitest ja on alates 1990. aastast märkimisväärselt kasvanud. Arvamuse koostaja on seisukohal, et sõiduautode ja kaubikute CO2 heite normide ambitsioonikust on vaja märkimisväärselt suurendada, ning toetab hiljemalt 2035. aasta määramist lõpptähtajaks, mil kõik uued sõiduautod ja kaubikud ELi turul peaksid olema heiteta. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku karmistada CO2 heite sihttasemeid alates 2025. aastast ning kehtestada vahepealsed sihttasemed alates 2027. aastast ja ambitsioonikamad sihttasemed alates 2030. aastast.

Üleminek fossiilkütustel töötavatelt sõidukitelt heiteta sõidukitele peab toimuma nõuetekohaste meetmetega, et olla taskukohane ja kättesaadav mitte ainult suure sissetulekuga kodanikele, vaid ka väiksema sissetulekuga kodanikele. Taskukohasuse seisukohast on peamiseks kulusid vähendavaks teguriks tootjate investeeringud heiteta sõidukitesse, mis tagavad kulude edasise vähenemise ja stimuleerivad nõudluse poolt. Täiustatud heitenormid ja rangemad sihtmärgid on peamised meetmed, millega suurendada tulemuslikult investeeringuid heiteta sõidukite tarnimisse ja muuta need sõidukid igaühe jaoks taskukohaseks. Pikas perspektiivis saavad tarbijad, st nii uute kui ka kasutatud sõidukite omanikud, kasu auto omamise kogukulude märgatavast vähenemisest, sest nad hakkavad oma sõidukite hoolduse ja kütuse eest maksma palju vähem.

Autotootjate võetud viimased heiteta sõidukitega seotud kohustused näitavad, et tööstus on selleks üleminekuks valmis ja sihttasemed ei tohi turupotentsiaalist maha jääda. Praegusel ülemaailmsel autotööstuse maastikul toimub kiiresti tohutu üleminek ja heitevaba tehnoloogia areneb kiiresti. Uued osalejad keskenduvad nüüd heiteta sõidukitele ning mis tahes viivitused regulatiivsetes meetmetes võivad tekitada ohu, et ELi autotööstus võib kaotada oma konkurentsivõime.

Üleminek heiteta sõidukitele nõuab autotööstuse väärtusahelas struktuurseid muutusi. Seetõttu tuleb tõsiselt arvesse võtta autotööstuse ülemineku sotsiaalset mõju. Arvamuse koostaja on seisukohal, et fossiilkütustel töötavate sõidukite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine peab käima käsikäes autotööstuse töötajatele suunatud meetmete järkjärgulise kasutuselevõtuga. Sellised meetmed tuleb ette näha õiglase ülemineku kavades ja kliimameetmete sotsiaalkavades uue määruse alusel, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku kajastada ülemäärase heite maksu summasid tuluna, mis eraldatakse kliimameetmete sotsiaalfondile, et leevendada sektoris toimuva ülemineku negatiivset tööhõivealast mõju.

Edukas üleminek heiteta liikuvusele eeldab sõidukeid, taristuid, elektrivõrke, tööhõiveprogramme ja majanduslikke stiimuleid hõlmavat sidusat poliitikaraamistikku nii ELi, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. See käib käsikäes alternatiivkütuste taristu nõuetekohase kasutuselevõtuga. Selline taristu tuleb võtta kasutusele viivitamata. Taristu laiendamine suurendab konkurentsi ning vähendab tõenäoliselt laadimis- ja tankimiskulusid. Samuti võimaldab see rohkemate heiteta ja vähese heitega sõidukite turuletulekut, mis vähendab sõidukitega seotud kulusid.

Käesoleva arvamusega soovib arvamuse koostaja tagada, et tulevane sõidukipark aitab vähendada 2030. aastaks netoheidet vähemalt 55 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Samas mõjutab see üleminek naisi ja mehi erinevalt ning avaldab eriti suurt mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakamad inimesed, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.	(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis eeldab nende kõigi kooskõla, et vältida õiguslikku killustatust ja meetmeid, mis on vastuolus muude heidet käsitlevate õigusaktidega, ning on esitatud uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, kus on nüüdisaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus ning elujõulised tööstusharud, mis jäävad oma vastavas segmendis maailma liidriks ja üleilmseteks innovatsiooni edendajateks, kindlustades samal ajal kõrgelt tasustatud kvaliteetsed töökohad Euroopas. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [--]24 on liit sätestanud oma eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv kohustus vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast seotud koguste mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.	(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111924 on liit sätestanud oma eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ning eesmärgi asjakohasel juhul saavutada seejärel negatiivne heide. Kõnealuse määrusega on suurendatud ka liidu kliimaalast vahe-eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
__________________	__________________
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] 2021. aasta määrus (EL) [.../...], millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) ([ELT L .../…]).	24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kõik majandussektorid, sealhulgas maanteetranspordisektor, peaksid heite vähendamisele kaasa aitama.	(6) Heite vähendamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, eriti maanteetranspordisektor, mis on ainus sektor, mille heitkogused on 1990. aastaga võrreldes suurenenud ja mis tekitab peaaegu 20 % kasvuhoonegaaside heitest, kuigi transpordimaht on kasvanud, ning mis moodustab üle 70 % liidu transpordi koguheitest.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) ÜRO 2021. aasta kliimamuutuste konverentsil Ühendkuningriigis, mida tuntakse COP26 nime all, võeti kohustus kiirendada ülemaailmset üleminekut heiteta sõidukitele. Samuti kohustuti tagama õiglast ja kestlikku üleminekut, nii et ühtki piirkonda ega kogukonda ei jäetaks kõrvale, ning rõhutati, kui oluline on tagada tööjõu õiglane üleminek ning inimväärse töö ja kvaliteetsete töökohtade loomine.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/6311a tuleks arvesse võtta sõidukite kogu olelusringi heidet, et tagada heite vähendamine võimalikult tõhusal viisil. Võttes arvesse rangemaid eesmärke, on oluline tagada, et järgitaks sõidukite kogu olelusringi CO2 heite metoodikat. Seetõttu on vaja, et komisjon töötaks hiljemalt 31. detsembriks 2023 välja ühtlustatud metoodika sõidukite olelusringi CO2-jalajälje aruandluseks, et saada üldine ülevaade sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite keskkonnamõjust ning tagada seeläbi selliste tugevdatud meetmete terviklik kogum, mille eesmärk on saavutada liidu kliimaeesmärgid järjepidevalt.
	_______________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7b) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel on olulised tagajärjed tööstus-, sotsiaal- ja transporditasandil ning seetõttu tuleb ette näha programmid, millega tagatakse koolitus kõigile kättesaadavate uute töökohtade jaoks.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Selleks et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja karmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/63125 sätestatud vähendamisnõudeid nii sõiduautode kui ka väikeste tarbesõidukite puhul. Samuti tuleb ette näha selge tee heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Kui maanteetranspordis ei võeta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ambitsioonikaid meetmeid, tuleks heitkoguseid vähendada rohkem teistes sektorites, sealhulgas sektorites, kus CO2-heite vähendamine on keerulisem.	(8) Selleks et vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja karmistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/63125 sätestatud vähendamisnõudeid nii sõiduautode kui ka väikeste tarbesõidukite puhul. Samuti tuleb ette näha selge tee heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk. Maanteetranspordi majandusliku ja sotsiaalse tähtsuse tõttu on nendel meetmetel sektoriülesed tagajärjed. Seetõttu peaksid hästi suunatud meetmed tagama autotööstuse konkurentsivõime, töökohtade säilitamise ja soolise tasakaalu koos sihipäraste sotsiaalmeetmetega, et saavutada autotööstuses vastuvõetav ja korrakohane üleminek.
__________________	__________________
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).	25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Rangemad CO2-heite vähendamise nõuded peaksid soodustama heiteta sõidukite kasutuselevõttu liidu turul, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja kodanikele õhukvaliteedi ja energiasäästu seisukohast ning tagades jätkuva innovatsiooni autotööstuse väärtusahelas. Ülemaailmses kontekstis peab ka ELi autotööstuse väärtusahel käimasolevas üleminekus heitevabale liikuvusele olema juhtival kohal. Rangemad CO2-heite vähendamise normid on kogu sõidukipargile kehtestatud sihttasemete järgimise seisukohast tehnoloogianeutraalsed. Heiteta sõidukipargi sihttaseme järgimiseks on nüüd ja edaspidigi olemas mitmesugused tehnoloogilised lahendused. Heiteta sõidukite hulka kuuluvad praegu akutoitega elektrisõidukid ning kütuseelemendiga ja muud vesinikkütusega töötavad sõidukid, ning uuendusliku tehnoloogia väljatöötamine jätkub. Heiteta ja vähese heitega sõidukid, mille hulka kuuluvad ka tõhusad pistikühendusega hübriidsõidukid, võivad üleminekuprotsessis jätkuvalt rolli mängida.	(9) Rangemad CO2 heite vähendamise nõuded peaksid soodustama vähese heitega ja heiteta sõidukite kasutuselevõttu liidu turul, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja kodanikele õhukvaliteedi ja energiasäästu seisukohast ning tagades jätkuva innovatsiooni ja tööhõive taseme säilimise Euroopa autotööstuse väärtusahelas, samuti olukorra, kus liikuvus jääb kõigile kättesaadavaks ja taskukohaseks. Autotööstus on jätkuvalt üks liidu majanduse alustaladest, mis annab 7 % liidu SKPst, pakub 4,6 miljonit töökohta ning seisab tehnoloogiliste uuenduste eesotsas, kuna selle valdkonna teadus- ja arendustegevusse investeeritakse igal aastal 60 miljardit eurot. Autotööstust tuleb rohe- ja digipöördes toetada, kuna liidu tootjad seisavad nüüd silmitsi kolmekordse väljakutsega: rangemad keskkonnaeeskirjad, kasvav vajadus investeerida innovatsiooni ja tugevam rahvusvaheline konkurents. Ülemaailmses kontekstis peab ELi autotööstuse väärtusahel käimasolevas üleminekus netoheitevabale liikuvusele olema jätkuvalt juhtival kohal. Rangemad CO2 heite vähendamise normid peavad olema sõidukipargile kehtestatud sihttasemete järgimise seisukohast tehnoloogianeutraalsed. Heiteta sõidukipargi sihttaseme järgimiseks on nüüd olemas ja peavad edaspidigi olemas olema mitmesugused tehnoloogilised lahendused. Heiteta sõidukite hulka kuuluvad praegu akutoitega elektrisõidukid ning kütuseelemendiga ja muud vesinikkütusega töötavad sõidukid sõltuvalt nende täieliku olelusringi heidetest ning uuendusliku tehnoloogia väljatöötamine jätkub. Heiteta ja vähese heitega sõidukid, mille hulka kuuluvad ka tõhusad pistikühendusega hübriidsõidukid, mis võivad töötada täiustatud biokütuste või sünteetiliste kütuste jõul, nagu on määratletud praegu läbivaatamisel olevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/20011a, võivad üleminekuprotsessis jätkuvalt rolli mängida. Seepärast peaks komisjon arendama edasi võimalust, et vähese heitega sõidukites oleks digitaalne lahendus, mis võimaldab tuvastada heitevabad tsoonid ja käivitada elektrilise sõidurežiimi.
	______________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Tagamaks, et kõik lahendused, sealhulgas taastuvkütused, aitaksid vähendada transpordisektori CO2 heidet praegu ja pärast 2035. aastat, tuleb heitkoguste mõõtmisel minna kaugemale pelgalt paagist ratasteni käsitusest ja võtta arvesse heidet allikast ratasteni käsituse või olelusringi hindamise alusel, niipea kui ühine metoodika on kokku lepitud.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Eeltoodust lähtuvalt tuleks nii uutele sõiduautodele kui ka uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada uued rangemad CO2-heite vähendamise eesmärgid alates 2030. aastast. Need eesmärgid tuleks kehtestada tasemel, mis annab tugeva signaali liidu turul heiteta sõidukite kasutuselevõtu kiirendamiseks ja heitevaba tehnoloogia valdkonnas innovatsiooni kulutõhusaks stimuleerimiseks.	(10) Eeltoodust lähtuvalt tuleks nii uutele sõiduautodele kui ka uutele väikestele tarbesõidukitele kehtestada uued rangemad CO2 heite vähendamise eesmärgid alates 2030. aastast. Need eesmärgid tuleks kehtestada tasemel, mis austab tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet ja annab samas tugeva signaali liidu turul heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu kiirendamiseks ja heitevaba tehnoloogia valdkonnas innovatsiooni kulutõhusaks stimuleerimiseks. Selles mõttes on oluline mitte piirata maanteetransporti üheainsa tehnoloogiaga, vaid innustada innovatsiooni ja tõhusate alternatiivsete tehnoloogiate vahelist täiendavust. Sellega seoses tuleks hinnata ka tarnesurve ohtu ja sellega tegeleda, et vastata liidu nõudlusele, arvestades suurenevat rahvusvahelist survet akude tootmiseks vajalike ressursside kaevandamisel, kuna prognooside kohaselt kasvab akude tootmine 2050. aastaks kakskümmend korda. Lisaks tuleks arvestada strateegiliste materjalide tarneahela turvalisust, mõju elektrivõrkudele (seoses CO2 heite vähendamise, kättesaadavuse, tulemuslikkuse ja standardimisega) või laadimistaristute kasutuselevõtule (seoses võrgu suuruse vastavusega sõiduulatusele) ning suurt vajadust avaliku sektori ja erainvesteeringute järele.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Sõiduautode ja kergsõidukite keskmine vanus on liidus COVID-19 ja tuleviku tehnoloogiale üleminekuga seotud ebakindluse tõttu kasvanud, mis suurendab CO2 heidet ja kasvatab järk-järgult õnnetuste arvu, mis vanemate autode puhul kahekordistub. Euroopa uute autode hindamise programmi (Euro NCAP) viimastes katsetes oli viie tärniga hinnatud autode reisijatel 68 % väiksem surmaga lõppevate vigastuste oht ja 23 % väiksem raskete vigastuste oht kui kahe tärniga hinnatud autode reisijatel. Selleks et saavutada 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärgid ning Euroopa Liidu 2021. aasta liiklusohutuse poliitikaraamistiku eesmärgid, sealhulgas pikaajaline strateegiline eesmärk langetada 2050. aastaks liidu teedel hukkunute ja raskelt vigastada saanute arv nullini (nulleesmärk) ning keskpika perioodi eesmärk vähendada surmajuhtumite ja raskete vigastuste arvu 2030. aastaks 50 %, on vaja asendada vanad autod uuemate ja tehnoloogiliselt arenenumate autodega. Nõudlust nende järele tuleks vajaduse korral stimuleerida uuendamiskavadega, mida võiks osaliselt rahastada liidu eelarvest, ja ergutada kõrgjõudlusega rehvide kasutamisega.

 

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10b) Kõrgjõudlusega rehvide kasutamist tuleks veelgi ergutada, kuna need vähendavad energiatarbimist ja heidet, sealhulgas veeremüra, säilitades samal ajal sõidukite ohutuse.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10c) Selged regulatiivsed signaalid peaksid võimaldama tootjatel teha investeerimisotsuseid. Nende signaalide puudumine võib tekitada ohu, et liidu autotööstus kaotab konkurentsivõime ja tehnoloogilise juhtpositsiooni, kui ta ei investeeri kiiresti, ning et ta kaotab turuosa ülemaailmsetel ja kodumaistel turgudel.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10d) Sotsiaaldialoogi tugevdamine autotööstuses on äärmiselt oluline õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ja riiklike kliimameetmete sotsiaalkavade üle läbirääkimiste pidamisel ja nende vastuvõtmisel tootja, piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil. See on äärmiselt oluline, et tagada tööjõu ümberkujundamine konkreetses geograafilises piirkonnas ja viisil, mis kajastab piirkonna võimalusi.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) CO2-heite sihttasemete muutmisega peaks kaasnema Euroopa strateegia heiteta sõidukite tootmise laiendamisest ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikumast kasutuselevõtust tulenevate küsimuste lahendamiseks, samuti sektori töötajate täiendus- ja ümberõppe ning majandustegevuse mitmekesistamise ja ümberkorraldamise vajaduse rahuldamiseks. Kui see on asjakohane, tuleks kaaluda ELi ja liikmesriikide tasandil rahalise toetuse andmist erainvesteeringute kaasamiseks, sealhulgas ESF+, õiglase ülemineku fondi, innovatsioonifondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ muude rahastamisvahendite kaudu, kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Muudetud keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsessidega seotud CO2-heite vähendamisel ja keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtmisel uue tööstusstrateegia kontekstis.	(11) CO2 heite sihttasemete muutmisega peaks kaasnema Euroopa strateegia küsimuste lahendamiseks, mis tulenevad iga liikmesriigi eripärast, sealhulgas erinevused kodanike ostujõus, heiteta sõidukite tootmise laiendamine ja nendega seotud tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt, samuti sektori töötajate täiendus- ja ümberõpe ning majandustegevuse mitmekesistamine ja ümberkorraldamine. Tuleks kaaluda ELi ja liikmesriikide tasandil rahalise toetuse andmist erainvesteeringute kaasamiseks, sealhulgas ESF+, õiglase ülemineku fondi, innovatsioonifondi, taaste- ja vastupidavusrahastu, kliimameetmete sotsiaalfondi (eraldi eelarvereaga „toetus autotööstusele“) ning mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ muude rahastamisvahendite kaudu, kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Muudetud keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsessidega seotud CO2 heite vähendamisel ja keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutuselevõtmisel uue tööstusstrateegia kontekstis.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Ajakohastatud uue tööstusstrateegiaga26 nähakse ette rohe- ja digipöörde juhiste koostamine koostöös tööstussektori, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Seega tuleks autotööstuse väärtusahelas toimuva üleminekuga seoses välja töötada üleminekujuhis liikuvuse ökosüsteemi jaoks. Selle ülemineku puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata autotööstuse tarneahelas tegutsevatele VKEdele ja sotsiaalpartneritega konsulteerimisele, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tugineda Euroopa oskuste tegevuskavale, sealhulgas sellistele algatustele nagu oskuste pakt, et kaasata erasektor ja muud sidusrühmad rohe- ja digipöördega seonduvasse Euroopa tööjõu täiendus- ja ümberõppesse. Ülemineku kavandamisel tuleks samuti käsitleda asjakohaseid Euroopa ja riikliku tasandi meetmeid ja stiimuleid, et edendada heiteta sõidukite taskukohasust. Liikuvuse ökosüsteemi terviklikul üleminekul tehtud edusamme tuleks kajastada iga kahe aasta järel koostatavas komisjoni eduaruandes, milles muu hulgas käsitletakse heiteta sõidukite kasutuselevõtu edenemist, nende sõidukite hindade muutumist, alternatiivkütuste arendamist ja vastava taristu kasutuselevõttu kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisel, rahvusvahelist konkurentsivõimet, investeeringuid autotööstuse väärtusahelasse, töötajate täiendus- ja ümberõpet ning tegevuse ümberkorraldamist. Eduaruande koostamisel tuginetakse ka vahearuannetele, mille liikmesriigid esitavad alternatiivkütuste taristu määruse alusel iga kahe aasta järel. Komisjon peaks eduaruande koostamisel konsulteerima sotsiaalpartneritega ja kajastama sotsiaaldialoogi tulemusi. Innovatsioon autotööstuse tarneahelas jätkub. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused, nagu sünteetiliste kütuste tootmine CO2 sidumisega õhust, võivad edasiarendamisel pakkuda väljavaateid taskukohaseks kliimaneutraalseks liikuvuseks. Seepärast peaks komisjon oma eduaruandes jälgima ka innovatsiooni arengut kõnealuses sektoris.	(12) Ajakohastatud uue tööstusstrateegiaga26 nähakse ette rohe- ja digipöörde juhiste koostamine koostöös tööstussektori, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega. Seega tuleks autotööstuse väärtusahelas toimuva üleminekuga seoses täielikult läbipaistvalt ja kõigi sidusrühmadega konsulteerides välja töötada üleminekujuhis liikuvuse ökosüsteemi jaoks. Selle ülemineku puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata autotööstuse tarneahelas tegutsevatele VKEdele ja sotsiaalpartneritega konsulteerimisele, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning tugineda Euroopa oskuste tegevuskavale, sealhulgas sellistele algatustele nagu oskuste pakt, et kaasata erasektor ja muud sidusrühmad rohe- ja digipöördega seonduvasse Euroopa tööjõu täiendus- ja ümberõppesse. Ülemineku kavandamisel tuleks samuti käsitleda asjakohaseid Euroopa ja riikliku tasandi meetmeid ja stiimuleid, et edendada vähese heitega ja heiteta sõidukite kestlikkust ja taskukohasust. Liikuvuse ökosüsteemi terviklikul üleminekul tehtud edusamme tuleks kajastada iga kahe aasta järel koostatavas komisjoni eduaruandes, milles muu hulgas käsitletakse vähese heitega ja heiteta sõidukite kasutuselevõtu edenemist, nende sõidukite hindade muutumist, alternatiivkütuste arendamist ja vastava taristu kasutuselevõttu kooskõlas alternatiivkütuste taristu määrusega, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisel, rahvusvahelist konkurentsivõimet, investeeringuid autotööstuse väärtusahelasse, töötajate täiendus- ja ümberõpet ning tegevuse ümberkorraldamist eriti piirkondades, kus autotööstuse väärtusahelaga seotud töökohtade osakaal on suur. Eduaruande koostamisel tuginetakse ka vahearuannetele, mille liikmesriigid esitavad alternatiivkütuste taristu määruse alusel iga kahe aasta järel. Komisjon peaks eduaruande koostamisel konsulteerima sotsiaal- ja keskkonnapartneritega, lisades tulemused sotsiaaldialoogi ja võimaldades muu hulgas rohelise terase ja ringlussevõetud materjalide ning energiaallikate jaotuse arvestust vastavas ringluse liikmesriigis. Innovatsioon autotööstuse tarneahelas jätkub. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused, nagu täiustatud biokütuste või sünteetiliste kütuste tootmine CO2 sidumisega õhust, võivad edasiarendamisel pakkuda väljavaateid taskukohaseks kliimaneutraalseks liikuvuseks. Seepärast peaks komisjon oma eduaruandes jälgima ka innovatsiooni arengut kõnealuses sektoris.
__________________	__________________
26 Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).	26 Komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Neid kogu ELi sõidukiparki hõlmavaid eesmärke tuleb täiendada vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmisega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL27.	(13) Neid kogu ELi sõidukiparki hõlmavaid eesmärke tuleks täiendada vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtmisega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL27 läbivaatamise raames, ning ambitsioonikate eesmärkidega võtta hoonetes kasutusele eralaadimispunktid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/31/EL1a. Ambitsioonika ettepanekuga alternatiivkütuste taristut käsitleva määruse kohta tuleks ette näha kohustuslikud eesmärgid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks kõigis 27 liikmesriigis. Komisjon peaks tagama, et liikmesriigid saavad rahalist toetust alternatiivkütuste taristu tasakaalustatud ja võrdseks kasutuselevõtuks oma territooriumil, et tagada võrdne juurdepääs ning sujuv ja ajakohane Euroopa transpordivõrk.
__________________	__________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).	27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Piisava alternatiivkütuste laadimise ja tankimise taristu kasutuselevõtmine on heiteta ja vähese heitega sõidukite turu arengu ning seetõttu käesoleva määruse edukuse vaieldamatu eeldus. Käesoleva määruse heitkoguste vähendamise eesmärkide suurendamine peaks seetõttu toimuma koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/94/EL1a läbivaatamise raames seatud kasutuselevõtu eesmärkide suurendamisega. Sellega seoses on äärmiselt tähtis, et jätkataks ja suurendataks investeeringuid taristu kasutuselevõtuks. Lisaks on oluline rõhutada, et tankimisteema on lahutamatult seotud sõidukite sõiduulatusega, sest mida rohkem see kasvab, seda väiksema sagedusega on vaja tankida, ning seetõttu peaks komisjon võtma arvesse tehnoloogia arengut, eeskätt akude pakutava sõiduulatuse seisukohast, mis mõjutab taristu kasutuselevõttu.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Tootjatele tuleks võimaldada piisavat paindlikkust oma sõidukipargi järkjärgulisel kohandamisel, et tagada üleminek heiteta sõidukitele kulutõhusal viisil, ning seepärast on asjakohane jätkata sihttasemete vähendamist viieaastaste etappide kaupa.	(14) Tootjatele tuleks võimaldada piisavat paindlikkust oma sõidukipargi järkjärgulisel kohandamisel, et tagada üleminek heiteta ja vähese heitega sõidukitele kulutõhusal viisil. Seepärast on asjakohane jätkata sihttasemete vähendamist viieaastaste etappide kaupa. Selleks et tagada käesoleva määrusega vastu võetud meetmete tõhusus, võttes arvesse sektori arengut, tootjate suurenenud kulusid seoses nõuete täitmisega ja üldsuse käitumist, tuleks käesolev määrus 2027. aastal läbi vaadata.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Tulenevalt ELi sõidukipargi heite sihttasemete karmistamisest alates 2030. aastast peavad tootjad tooma liidu turule oluliselt rohkem heiteta sõidukeid. Seepärast ei täidaks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism enam oma algset eesmärki ja ohustaks määruse (EL) 2019/631 tulemuslikkust. Seega tuleks heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism alates 2030. aastast kaotada. Enne seda aastat ja seega kogu käesoleva kümnendi vältel võimaldab heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism jätkuvalt toetada selliste sõidukite kasutuselevõttu, mille heide on 0–50 g CO2/km; muu hulgas hõlmab see akutoitega elektrisõidukeid, vesinikkütuseelemendiga elektrisõidukeid ja tõhusaid pistikühendusega hübriidsõidukeid. Pärast nimetatud aastat võetakse pistikühendusega hübriidsõidukeid jätkuvalt arvesse sõidukitootjatele kohustuslike sõidukipargi sihttasemete järgimise hindamisel.	(15) Tulenevalt ELi sõidukipargi heite sihttasemete karmistamisest alates 2030. aastast peavad tootjad tooma liidu turule oluliselt rohkem vähese heitega ja heiteta sõidukeid. Heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu stimuleeriv mehhanism võimaldab jätkuvalt toetada selliste sõidukite kasutuselevõttu, mille heide on 0–50 g CO2/km.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks et tagada heite vähendamise jõupingutuste õiglane jaotumine, tuleks kergemate ja raskemate väikeste tarbesõidukite kahte heite piirnormi kõverat kohandada nii, et need kajastaksid CO2-heite vähendamise rangemaid eesmärke.	välja jäetud

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Tulenevalt kasvuhoonegaaside heite vähendamise rangematest üldeesmärkidest ja hoidmaks ära võimalikku turgu moonutavat mõju, tuleks kõigi liidu turul tegutsevate tootjate suhtes kohaldatavad vähendamisnõuded ühtlustada ning teha erandi vaid nendele tootjatele, kelle toodetud uusi sõidukeid on kalendriaastas registreeritud alla 1 000. Sellest tulenevalt peaks alates 2030. aastast lõppema võimalus, et tootjad, kelle toodetud uusi sõiduautosid on liidus registreeritud 1 000–10 000 või kelle toodetud uusi väikeseid tarbesõidukeid on liidus registreeritud 1 000–22 000 kalendriaasta kohta, saavad taotleda erandit eriheite sihttasemeid käsitlevatest nõuetest.	välja jäetud

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Määruse (EL) 2019/631 alusel 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks seatud vähendamiseesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tuleks läbi vaadata 2026. aastal. Läbivaatamisel tuleks käsitleda kõiki neid aspekte, mida käsitletakse iga kahe aasta järel esitatavates aruannetes.	(23) Määruse (EL) 2019/631 alusel 2030. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks seatud vähendamiseesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud tuleks läbi vaadata 2027. aastal. Läbivaatamisel tuleks käsitleda kõiki neid aspekte, mida käsitletakse iga kahe aasta järel esitatavates aruannetes.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23a) Määruse läbivaatamine on tähtis kliimaeesmärkide poole liikumisel tehtud liidu edusammude jälgimisel, millega ühtlasi tagatakse, et konkreetseid vähendamiseesmärke on võimalik saavutada sõidukite olelusringi käsitleva aruandluse ühtlustatud metoodika abil, ning võttes arvesse kindlaksmääratud eesmärkide tööstuslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Määruse (EL) 2019/631 artikli 15 lõike 5 kohaselt hinnati võimalust suunata ülemäärase heite maksust saadav tulu sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi ja jõuti järeldusele, et see suurendaks märkimisväärselt halduskoormust, kuid ei tooks üleminekuprotsessis autotööstusele otsest kasu. Seepärast kajastatakse ülemäärase heite maksust saadav tulu jätkuvalt tuluna liidu üldeelarves, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/631 artikli 8 lõikes 4.	(24) Ülemäärase heite maksude summad tuleks kajastada kliimameetmete sotsiaalfondi konkreetsel eelarvereal „toetus autotööstusele“ sihtotstarbelise tuluna eesmärgiga tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele, eriti leevendada autotööstuses toimuva ülemineku negatiivset mõju tööhõivele kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige piirkondades ja kogukondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25a) Tunnistades biometaani olelusringi vähest heidet ja selle potentsiaali CO2 heite kulutõhusaks vähendamiseks, jäetaks üleminekuperioodil kõigi uute sõiduautode ja kaubikute keskmise CO2 eriheite kindlaksmääramisel teatav arv selgelt määratletud biometaani kasutavaid uusi sõiduautosid ja kaubikuid välja. Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/20071a ei hõlma sõiduautosid ja väikesi tarbesõidukeid, mille tuletatud mass ületab 2610 kg, tuleks nende sõidukite heitkoguseid mõõta samade mõõtmismenetluste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/20091b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/20111c alusel vastu võetud vastavusse seadmise toimingute kohaselt. Saadud CO2 heite väärtused tuleks kanda sõiduki vastavustunnistusse, et need oleks võimalik lisada seirekavasse.
	_______________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
	1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (ELT L 140, 5.6.2009, lk 1).
	1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1).

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 1 – lõige 5a (uus) – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ELi uute sõiduautode sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 100 %;	a) ELi uute sõiduautode sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa A osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 90 %;
(b) ELi uute väikeste tarbesõidukite sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 100 %.	b) ELi uute väikeste tarbesõidukite sõidukipargi keskmise heite sihttase võrdub I lisa B osa punkti 6.1.3 kohase 2021. aasta sihttasemega, mida on vähendatud 90 %.

 

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt m

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(ba) punkt m asendatakse järgmisega:
m) „heiteta või vähese heitega sõiduk“ – sõiduauto või väike tarbesõiduk, mille summutist tuleva, määruse (EL) 2017/1151 kohaselt määratud CO2-heite kogus on 0–50 g/km;	„m) „heiteta või vähese heitega sõiduk“ – sõiduauto või väike tarbesõiduk, mille määruse (EL) 2017/1151 kohaselt määratud CO2 heite kogus on 0–50 g/km;“

(määrus (EL) 2019/631)

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 3 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bb) lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
	„na) „pistikühendusega hübriidsõiduk“ – sõiduk, mida käitavad laetava akuga elektrimootor ja sisepõlemismootor, mis võivad töötada koos või eraldi.“;

 

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 4 – lõige 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(4a) Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Tootja keskmise CO2-eriheite määramisel võetakse arvesse tootja uute, kõnealusel aastal registreeritud sõiduautode osakaalu järgmiselt:	„3. Tootja keskmise CO2-eriheite määramisel võetakse arvesse tootja uute, kõnealusel aastal registreeritud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite osakaalu järgmiselt:
—  2020. aastal 95 %,	— 2020. aastal 95 %,
—  alates 2021. aastast 100 %.	— alates 2021. aastast [artiklis 19 osutatud kuupäev] 100 %. Kuni 31. detsembrini 2029 arvatakse välja biometaani kasutavate sõidukite tootja, kui need ei moodusta rohkem kui 5 % asjaomasel aastal registreeritud uutest vastavatest sõidukitest.“

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt d

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(4b) Artikli 6 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:
d)  heiteühendusega hõlmatud M1- või N1-kategooria sõidukitena registreeritud sõidukite kategooria.	„d)  heiteühendusega hõlmatud M1- või N1-kategooria sõidukitena või mõlemana registreeritud sõidukite kategooria.“;

(määrus (EL) 2019/631)

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 7 – lõige 10

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	aa) lõige 10 asendatakse järgmisega:
10. Hiljemalt 2023. aastal hindab komisjon võimalust arendada välja ühtne liidu metoodika liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.	„10.  Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembril 2023 ühtse liidu metoodika ELi turule lastud sõidukite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2 heite ja tarbitud kütuste ning energia hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab selle metoodika Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.“;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a b (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 7 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab)  lisatakse järgmine lõige:
	„10a.  Alates 1. jaanuarist 2024 võivad tootjad soovi korral edastada liidu turule lastud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite kohta lõikes 10 osutatud olelustsükli CO2 heite andmed lõikes 6 osutatud pädevatele asutustele ja liikmesriikidele, kes edastavad need andmed seejärel kooskõlas lõikega 2 komisjonile. Alates 1. jaanuarist 2028 lisatakse need andmed II ja III lisa A osas loetletud teabele.“;

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 8 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(5a) Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse liidu üldeelarves tuluna.	„4. Ülemäärase heite maksude summad kajastatakse kliimameetmete sotsiaalfondi konkreetsel eelarvereal „toetus autotööstusele“ sihtotstarbelise tuluna eesmärgiga tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele, eriti leevendada autotööstuses toimuva ülemineku negatiivset mõju tööhõivele kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige piirkondades ja kogukondades, mida üleminek kõige rohkem mõjutab. Sellelt kliimameetmete sotsiaalfondi konkreetselt eelarverealt toetatakse tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki kõigis liikmesriikides. Sellest jagatakse liikmesriikidele toetust ülemineku majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele reageerimise meetmete ning investeeringute rahastamiseks, eelkõige seoses oodatava ümberõppe ja töökohtade kadumisega autotööstuses, sealhulgas väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Eraldatavad vahendid pärinevad liidu eelarvest ja ülemäärase heite maksust saadud tulust, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 8. Nendega toetatakse järgmist tegevust: töötajate ümberõpe, tööotsijate abistamine töö otsimisel ja aktiivne kaasamine ning investeerimine liidu tööstusstruktuuri ümberkujundamisse.“;

 

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 10 – lõige 2 – esimene lause

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Artikli 10 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„Lõike 1 alusel taotletud erandi võib teha eriheite sihttasemest, mida kohaldatakse 2029. kalendriaasta lõpuni.“

 

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a)  Lisatakse järgmine artikkel 11a:
	„Artikkel 11a
	Sünteetiliste ja alternatiivkütuste kasutamine
	1. Tootja taotlusel käsitletakse sünteetiliste ja täiustatud alternatiivkütuste (edaspidi „alternatiivkütused“) kasutamisega saavutatud CO2 heite vähenemist vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.
	2. Alternatiivkütuste kasutamisega saavutatud CO2 heite vähenemise panust võib arvestada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tootja keskmise CO2 eriheitena. Alternatiivkütuste kasutamisega saavutatud CO2 heite vähenemise võib omistada üksikutele sõidukitele, mis on tehniliselt suutelised kasutama arvestusühikutega hõlmatud alternatiivkütust vastavalt määrusele (EÜ) 715/2007.
	3. Iga liikmesriik registreerib igal kalendriaastal tootja poolt turule lastud alternatiivkütuste kogused või tootjale eraldatud alternatiivkütuste kogused ning tõendab neid koguseid ja sellest tulenevat CO2 heite vähenemist, kohaldades vastavalt direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud sertifitseerimis- ja dokumenteerimismenetlust.
	Liikmesriigid tagavad, et arvestusühikuid väljastatakse ainult koguste kohta, mis vastavad direktiivi (EL) 2018/2001 nõuetele ja kui on tagatud, et samaaegselt ei toimu eraldamist direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 1 sätestatud vähendamiseesmärkide alusel. Arvestusühikutel on näidatud väljaandev liikmesriik, kehtivusaeg ning alternatiivkütuse kogus ja liik, mille jaoks nad välja anti. Arvestusühikud on kaubeldavad. Minimeerimaks riski, et üksikuid koguseid taotletakse liidus rohkem kui üks kord, tugevdavad liikmesriigid ja komisjon koostööd riiklike süsteemide vahel, sealhulgas vajaduse korral andmevahetust. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus kahtlustab pettust või avastab selle, teavitab ta asjakohasel juhul teisi liikmesriike.
	4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud vähenemise kogus arvutatakse vastavalt I lisa C osale.“;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 12 – lõige 3 – alapunkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6b) Artikli 12 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:
	„Lisaks hindab komisjon eelkõige lõikes 1 osutatud kütusekulu ja energiatarbimise andmete kasutamist välise laadimisega hübriidelektrisõidukite (OVC-HEV) puhul. Neid andmeid kasutades võtab komisjon kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada välise laadimisega hübriidelektrisõidukite puhul kasutatavaid kasutegureid, et tagada nende heitkoguste vastavus tegelikele sõidutingimustele alates 2025. aastast.“;

 

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 14a – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga kahe aasta tagant aruande heitevaba maanteeliikluse suunas liikumisel tehtud edusammude kohta. Eelkõige jälgitakse ja hinnatakse aruandes vajadust võtta ülemineku hõlbustamiseks võimalikke lisameetmeid, sealhulgas rahaliste vahendite abil.	Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga kahe aasta tagant aruande heitevaba maanteeliikluse suunas liikumisel tehtud edusammude kohta. Aruandes hinnatakse ja tehakse kindlaks, kas käesolevat määrust on vaja muuta, tuginedes ühisele metoodikale. Eelkõige jälgitakse ja hinnatakse aruandes vajadust võtta võimalikke lisameetmeid, näiteks meetmeid, millega toetatakse nõudlust heiteta sõidukite järele, et kiirendada üleminekut sotsiaalselt kaasaval viisil, sealhulgas rahaliste vahendite abil, eriti üleminekust enim mõjutatud piirkondades ja kogukondades. Aruandluses hindab komisjon ka liikuvusvaesuse arengut igas liikmesriigis, nagu on määratletud määruses (EL) …/… [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus].

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 14a – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse. Need hõlmavad heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu, edusamme laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamisel vastavalt alternatiivkütuste taristu määrusele, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja säästvate alternatiivkütuste võimalikku panust kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisse, tarbijatele avalduvat mõju, sotsiaaldialoogi edenemist ning aspekte, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele.	Aruandes käsitleb komisjon kõiki tegureid, mis aitavad 2050. aastaks kulutõhusalt saavutada kliimaneutraalsuse. Need hõlmavad heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu, mida tuleb analüüsida mitte ainuüksi summutitoru heitgaaside mõõtmise alusel, vaid lähtuvalt terviklikust olelusringipõhisest lähenemisviisist sõidukite, kütuse ja energia heitkogustele, võttes arvesse ka kasvuhoonegaaside heitemahukust maavarade kaevandamise, tootmise ja olelusringi lõpu etappidel ning CO2 grammiläve, mida kasutatakse vähese heitega sõiduki määratlemiseks, ja vajaduse korral selle läbivaatamist, edusamme laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu eesmärkide saavutamisel vastavalt alternatiivkütuste taristu määrusele, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja säästvate alternatiivkütuste võimalikku panust kliimaneutraalse liikuvuse saavutamisse, tarbijatele avalduvat mõju, sotsiaaldialoogi edenemist ning aspekte, mis võiksid täiendavalt hõlbustada majanduslikult edukat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut heitevabale maanteeliiklusele.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon vaatab 2028. aastal läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ja mõju, tuginedes iga kahe aasta järel koostatud aruannetele, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.	1. Komisjon vaatab 2027. aastal läbi käesoleva määruse tulemuslikkuse ja mõju, lähtudes artikli 7 lõikes 10 sätestatud metoodikast, tagamaks, et sektori heitkogused on kooskõlas liidu CO2-neutraalsuse eesmärgiga, tuginedes iga kahe aasta järel koostatud aruannetele, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Lõikes 1 osutatud aruandes käsitleb komisjon muu hulgas seda, kuivõrd vastavad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud CO2 heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad tegelikkusele; kuidas kulgeb liidu turul heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt, pidades eelkõige silmas väikeseid tarbesõidukeid; kuidas kulgeb laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtt, mille kohta antakse aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/94/EL2, käsitledes ka nende rahastamist; taastuvenergia abil toodetud sünteetiliste ja täiustatud alternatiivkütuste kasutamisest tulenevat potentsiaalset panust heite vähendamisse; CO2-heite tegelikku vähenemist, mida on täheldatud olemasoleva sõidukipargi tasandil; heiteta ja vähese heitega sõidukite stiimulisüsteemi toimimist; I lisa A osa punktis 6.3 sätestatud üleminekumeetme võimalikku mõju; käesoleva määruse mõju tarbijatele, eelkõige väikese ja keskmise sissetulekuga tarbijatele; samuti aspekte, millega edendatakse veelgi majanduslikult tasuvat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale, konkurentsivõimelisele ja taskukohasele liikuvusele liidus.	„2.  Lõikes 1 osutatud aruandes käsitleb komisjon muu hulgas seda, kuivõrd vastavad määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaselt määratud CO2 heite ja kütusekulu või energiatarbimise näitajad tegelikkusele; kuidas kulgeb liidu turul heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt, pidades eelkõige silmas väikeseid tarbesõidukeid; kuidas kulgeb laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtt, mille kohta antakse aru vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele [..../...] alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtmise kohta1a, käsitledes ka nende rahastamist; hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL rakendamist ja selle kavandatavat läbivaatamist; taastuvenergia abil toodetud sünteetiliste ja täiustatud alternatiivkütuste kasutamisest tulenevat potentsiaalset panust heite vähendamisse; CO2 heite tegelikku vähenemist, mida on täheldatud olemasoleva sõidukipargi tasandil; heiteta ja vähese heitega sõidukite stiimulisüsteemi toimimist; I lisa A osa punktis 6.3 sätestatud üleminekumeetme võimalikku mõju; käesoleva määruse mõju tarbijatele, eelkõige väikese ja keskmise sissetulekuga tarbijatele; samuti aspekte, millega edendatakse veelgi majanduslikult tasuvat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale, konkurentsivõimelisele ja taskukohasele liikuvusele liidus.
Samuti peab komisjon selles aruandes kindlaks määrama selge kava sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite edasiseks vähendamiseks pärast 2030. aastat, et anda oluline panus Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgi saavutamisse.
____________	_________________
2Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).	1a COM(2021)0559.“;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b

Määrus (EL) 2019/631

Artikkel 15 – lõiked 3–5

 

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) lõiked 2–5 jäetakse välja;	b) lõiked 3–5 jäetakse välja;

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) punkt 6.2.2 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
6.2.2. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused ajavahemikuks 2030–2034:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2030 + α · (TM – TM0),
kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2030 on punkti 6.1.3 kohaselt kindlaks tehtud suurus;
α on a2030,L, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2030,H, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0,
kus
a2030,L on
[VALEM]
a2030,H on
[VALEM]
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.“;

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – B osa – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) lisatakse punkt 6.2.3:	välja jäetud
6.2.3. Eriheite sihttaseme võrdlusväärtused alates 2035. aastast:
eriheite sihttaseme võrdlusväärtus = ELi sõidukipargi heite sihttase2035 + α · (TM – TM0),
kus
ELi sõidukipargi heite sihttase2035 on punkti 6.1.3 kohaselt kindlaks tehtud suurus;
α on a2035,L, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on kuni TM0, ja a2035,H, kui tootja uute väikeste tarbesõidukite keskmine katsemass on suurem kui TM0,
kus
a2035,L on
[VALEM]
a2035,H on
[VALEM]
keskmine heide2021 on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM on punktis 6.2.1 määratletud suurus;
TM0 on punktis 6.2.1 määratletud suurus.“;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 3 (uus)

Määrus (EL) 2019/631

I lisa – C osa (uus)

Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
I lisasse lisatakse C osa:
„C OSA
Alternatiivkütuste kasutamisega saavutatud CO2 heite vähenemise arvutamine vastavalt artiklile 11a
Kõigi CO2 heite vähenemise arvestusühikute summa (päritolu) (arvestusühiksumma) grammides aastal t vastavalt artiklile 11a arvutatakse järgmise valemi abil:
arvestusühiksumma,t = + ülekandminet-1
CO2 heite vähenemise arvestusühikute summa (kasutus) arvutatakse järgmise valemi abil:
arvestusühiksumma,t = arvestusühiksõidukipark,t + + ülekandminet
CO2 heite vähenemise kogus grammides, mis arvestatakse aastal t keskmise eriheite kohta vastavalt artikli 11a lõikele 1 (vähenduskogus sõidukipark) arvutatakse järgmise valemi abil:
arvestusühiksumma,t = arvestusühiksõidukipark,t + + ülekandminet
CO2 heite vähenemise kogus, mis arvestatakse aastal t üksiku sõiduki „j“ kohta vastavalt artikli 11a lõikele 2 (vähenduskogus sõiduk, j, t) arvutatakse järgmise valemi abil:
vähenduskogussõiduk,j,t =
kus:
	kõikide turule lastud alternatiivkütuste summa kõikide kütuseliikide lõikes
	CO2 vähenemise summa, mis arvestatakse üksikute sõidukite kohta vastavalt artikli 11a lõikele 2
kütusk,t	aastal t turule lastud alternatiivkütuse k panustatud või eraldatud kogus MJ-des
CO2ref	fossiilkütuste CO2 heite võrdlusväärtus g/MJ vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001
CO2 väheneminek	kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine iga alternatiivkütuse korral vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001 võrreldes fossiilkütustega protsentides
ülekandminet	tootja poolt aastal t kasutamata ja üle kantud alternatiivkütuste arvestusühikud
arvestusühiksõidukipark,t	heitkoguste vähenemise ühikute summa CO2 grammides, mis arvestatakse aastal t vastavalt artikli 11a lõikele 1
arvestusühiksõiduk,j,t	heitkoguste vähenemine CO2 grammides, mis arvestatakse aastal t vastavalt artikli 11a lõikele 2
läbisõit	Tootja esmakordselt registreeritud sõiduki eeldatav keskmine läbisõit kilomeetrites kogu kasutusea jooksul. Varasemate väärtuste põhjal võib kasutada 180 000 km. See on kooskõlas Ricardo-AEA aruandega komisjonile (viide: Ares (2014)2298698), mille kohaselt diiselmootoriga autode keskmine läbisõit kogu kasutusea jooksul on ligikaudu 208 000 km ning bensiinimootoriga autode keskmine läbisõit kogu kasutusea jooksul kõigub 160 000 ja 170 000 km vahel. Diiselmootoriga autod moodustasid 2018. aastal uutest sõiduautodest umbes 35 %.
sõidukidt	Tootja poolt aastal t registreeritud sõidukite arv.“

 

 

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) 2019/631 muutmine, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2 heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega
Viited	COM(2021)0556 – C9-0322/2021 – 2021/0197(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	TRAN 13.9.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Karima Delli 28.4.2022
Eelmine arvamuse koostaja	Petar Vitanov
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	25.1.2022
Vastuvõtmise kuupäev	28.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	27 14 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Erik Bergkvist, Izaskun Bilbao Barandica, Paolo Borchia, Karolin Braunsberger-Reinhold, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Carlo Fidanza, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Henna Virkkunen, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Leila Chaibi, Clare Daly, Pär Holmgren

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27	+
ECR	Carlo Fidanza, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
ID	Paolo Borchia, Marco Campomenosi, Massimo Casanova
PPE	Magdalena Adamowicz, Karolin Braunsberger-Reinhold, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet
S&D	István Ujhelyi

 

14	-
S&D	Andris Ameriks, Erik Bergkvist, Giuseppe Ferrandino, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, Vera Tax, Petar Vitanov
The Left	Leila Chaibi, Clare Daly, Elena Kountoura
Verts/ALE	Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Pär Holmgren, Tilly Metz

 

7	0
ECR	Peter Lundgren
ID	Julie Lechanteux, Philippe Olivier
NI	Mario Furore
Renew	Caroline Nagtegaal
S&D	Ismail Ertug, Isabel García Muñoz

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) 2019/631 muutmine, et karmistada uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite norme kooskõlas liidu suuremate kliimaeesmärkidega
Viited	COM(2021)0556 – C9-0322/2021 – 2021/0197(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.7.2021
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 13.9.2021	ITRE 13.9.2021	TRAN 13.9.2021
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	BUDG 31.8.2021
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Jan Huitema 17.9.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	27.9.2021	13.1.2022
Vastuvõtmise kuupäev	11.5.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	46 40 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mathilde Androuët, Nikos Androulakis, Bartosz Arłukowicz, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Hildegard Bentele, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Cyrus Engerer, Eleonora Evi, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Malte Gallée, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Athanasios Konstantinou, Ewa Kopacz, Joanna Kopcińska, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Marian-Jean Marinescu, Fulvio Martusciello, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Nicola Procaccini, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Maria Spyraki, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Emma Wiesner, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Milan Brglez, Deirdre Clune, Anna Deparnay-Grunenberg, Jens Gieseke, Kateřina Konečná, Susana Solís Pérez
Esitamise kuupäev	18.5.2022

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

46	+
NI	Athanasios Konstantinou
Renew	Pascal Canfin, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, Susana Solís Pérez, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard‑Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet‑Lenoir, Emma Wiesner, Michal Wiezik
S&D	Nikos Androulakis, Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Milan Brglez, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Günther Sidl, Petar Vitanov, Tiemo Wölken
The Left	Malin Björk, Anja Hazekamp, Petros Kokkalis, Kateřina Konečná, Silvia Modig, Mick Wallace
Verts/ALE	Anna Deparnay‑Grunenberg, Bas Eickhout, Eleonora Evi, Malte Gallée, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus

 

40	–
ECR	Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Joanna Kopcińska, Nicola Procaccini, Rob Rooken, Alexandr Vondra, Anna Zalewska
ID	Mathilde Androuët, Simona Baldassarre, Aurélia Beigneux, Marco Dreosto, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Joëlle Mélin, Silvia Sardone
NI	Edina Tóth
PPE	Bartosz Arłukowicz, Traian Băsescu, Hildegard Bentele, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin‑Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Jens Gieseke, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Peter Liese, Marian‑Jean Marinescu, Fulvio Martusciello, Dolors Montserrat, Ljudmila Novak, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Christine Schneider, Maria Spyraki, Pernille Weiss
Renew	Andreas Glück

 

2	0
NI	Ivan Vilibor Sinčić
PPE	Deirdre Clune

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu