RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“

23.5.2022 - (COM(2021)0574 – C9‑0359/2021 – 2021/0293(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Martina Dlabajová

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 202 KB)
• 001-001 (DOC - 58 KB)
• 002-002 (PDF - 248 KB)
• 002-002 (DOC - 98 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“

(COM(2021)0574 – C9‑0359/2021 – 2021/0293(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0574),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0359/2021),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0159/2022),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2021/0293 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon esitas 9. märtsi 2021. aasta teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“[5] (edaspidi „digikompassi teatis“) oma nägemuse aastaks 2030, et digipöörde kaudu inimesi ja ettevõtteid võimestada. Liidu nägemuse kohaselt peaks majanduse ja ühiskonna digipööre hõlmama digitaalset avatud strateegilist autonoomiat, ülemaailmset juhtpositsiooni, ligipääsetavust, kaasamist, võrdsust, kestlikkust, vastupidavust, turvalisust, elukvaliteedi parandamist, teenuste kättesaadavust ja kodanike õiguste ja püüdluste austamist ning aitama muuta liidu majanduse ja ühiskonna dünaamilisemaks, ressursitõhusamaks ja õiglasemaks.

(2) Euroopa Ülemkogu tõdes oma 25. märtsi 2021. aasta avalduses, et digikompassi teatis on samm järgmise kümnendi Euroopa digiarengu kujundamise suunas, ja kinnitas selles esitatud nägemust, kaasa arvatud ideed poliitikaprogrammist, millel oleks tugev juhtimisstruktuur ja raamistik, mis aitaks rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte, mis on vajalikud, et kriitilise tähtsusega valdkondades toimuks Euroopas digipööre. Lisaks palus Euroopa Ülemkogu komisjonil laiendada Euroopa Liidu poliitikavahendeid digipöördeks nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning kasutada kõiki kättesaadavaid tööstus-, kaubandus- ja konkurentsipoliitika, oskuste ja hariduse valdkonna, teadus- ja innovatsioonipoliitika instrumente ning pikaajalisi rahastamisvahendeid digipöörde hõlbustamiseks.

(2a) 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ peaks aitama saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa deklaratsioonis digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks (allkirjastatud XXXX), milles seatakse inimesed digipöörde keskmesse.

(3) Nagu komisjoni 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise teatises[6] märgiti, peab Euroopa Liit tegema kindlaks kriitilise tähtsusega tehnoloogiasüsteemid ja strateegilise tähtsusega sektorid, tegelema strateegiliste nõrkuste ja suure riskiga sõltuvustega, mis võivad põhjustada tarnepuudujääke või küberturvalisuse riske, ning edendama digiüleminekut. See näitab, kui oluline on, et liikmesriigid ühendaksid jõud ja toetaksid tööstuse püüdlusi nende sõltuvustega toime tulla ning arendaksid strateegilist võimekust. Ühtlasi vastab see 2021. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes[7] esitatud analüüsile. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise kontekstis on komisjon julgustanud liikmesriike oma tööd koordineerima, et edendada digivaldkonnas mitut riiki hõlmavaid projekte. See kogemus tõi esile, et mitut riiki hõlmavate projektide realiseerumiseks peab komisjon toetama liikmesriikide koordineerimispüüdlusi ja liidul peavad olema ühisinvesteeringuid hõlbustavad rakendamismehhanismid. Koos muude komisjoni algatustega, nt elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskusega,[8] tuleks luua digikompassi teatise rakendamiseks juhtimisstruktuur, mis peaks aitama kindlaks teha liidu praegusi ja võimalikke tulevasi digitaalseid strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada liidu digitaalset avatud strateegilist autonoomiat.

(4) Komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“[9] rõhutati, et Euroopa peaks kasutama digipöörde potentsiaali, sest digipööre on üks peamisi tegureid, mille abil saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid. Liit peaks vajalikku digipööret edendama ja sellesse investeerima, sest digitehnoloogia on kriitilise tähtsusega tegur, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärgid, Pariisi kliimakokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid mitmes eri sektoris. Digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, 5G, 6G, plokiahel, pilv- ja servtöötlus ja asjade internet, peaksid kiirendama ja maksimeerima poliitika mõju, et tulla toime kliimamuutustega ja kaitsta keskkonda. See tähendab, et digitehnoloogia ja elektroonika peavad muutuma kestlikuks kogu oma olelusringi jooksul, sealhulgas tooted, tootmisprotsessid, vajalikud taristud ja jäätmekäitlus. Samuti pakub digiteerimine koos satelliitnavigatsiooni ja lokaliseerimisega uusi võimalusi õhusaaste ja veereostuse kaugseireks ning energia ja loodusvarade kasutamise jälgimiseks ja optimeerimiseks. Euroopa vajab kestlikkust väärtustavat digisektorit, mis tagab, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad tõendatult kestlikumaks, taastuvenergiapõhisemaks ning energia- ja ressursitõhusamaks ning aitavad kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Digi- ja rohepööre ei tohiks asendada sõltuvust fossiilkütustest sõltuvusega kriitilise tähtsusega toorainest.

(4a) Digitaristuga seotud poliitika ja investeeringud peaksid samuti olema suunatud kaasava ühenduvuse tagamisele koos kättesaadava ja taskukohase internetiühendusega, et kaotada digilõhe kogu liidus, pöörates erilist tähelepanu territoriaalsele lõhele.

(5) Rakendada tuleks digikompassi teatises kavandatud meetmed, et intensiivistada Euroopa digituleviku kujundamise strateegias kindlaks määratud tegevust, tuginedes liidu olemasolevatele vahenditele (nt ühtekuuluvusprogrammid, tehnilise toe instrument ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2021/694[10], (EL) 2021/695[11], (EL) 2021/523[12], (EL) 2021/690[13] ja (EL) 2021/1153[14]) ning digipöörde jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241[15] ette nähtud rahalistele vahenditele. Seega tuleks käesoleva otsusega luua poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, et viia liidu majanduses ja ühiskonnas ellu edukas digipööre, seda kiirendada ja kujundada.

(5a) Euroopa sotsiaalõiguste sambas on sätestatud õigus omada juurdepääsu kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas digitaalsele kommunikatsioonile, ning õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele.

(6) Et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks kehtestada digieesmärgid. Need eesmärgid peaksid olema seotud konkreetsete valdkondadega, milles tuleks liidus ühiselt edasi liikuda. Eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek.

(7) Nii algtaseme kui ka kõrgema taseme digioskused on eluliselt tähtsad, et tugevdada liidu ühiskonna kollektiivset vastupidavust, pöörata tagasi ajude äravool ja muuta liitu kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide jaoks atraktiivsemaks. Vastavalt komisjoni 2021. aasta juulis avaldatud aruandele Euroopa VKEde kohta 2020/2021 on COVID-19 pandeemia kahtlemata kiirendanud digilahenduste kasutuselevõttu äritegevuses ning muutnud e-valitsuse teenuseid kodanikele ja ettevõtjatele paremini kättesaadavaks. Siiski on liidus endiselt suur erinevus kõrgema taseme digioskuste omandanud spetsialistide arvu ja nende kättesaadavuse vahel liidu tööturul. Komisjoni 2021. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) märgitakse, et isegi enne pandeemiat oli liidu ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), raske leida piisavalt IKT-spetsialiste. Digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud suudavad ära kasutada digikümnendi pakutavaid võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks keskenduda haridusele, et tagada õpetajatele ja haridustöötajatele tervikuna koolitused, oskused ja varustus sellisel tasemel, et nad saaksid ka tegelikult tehnoloogiat õpetamises kasutada ja digitehnoloogiat õpetada. Ühtlasi peaksid digiväljaõpe ja -haridus toetama aktiivse elanikkonna oskuste täiendamist ja ümberõpet ning elukestvat õpet, et tööstuse ja teenuste digiteerimise võimalusi kasutataks täielikult ära, ning samal ajal tuleks parandada üliõpilaste valmisolekut tööturule sisenemiseks lühikeses ja pikemas perspektiivis. Peale selle tuleks julgustada tööandjaid pakkuma mitteformaalset töö käigus antavat digiväljaõpet. Haridus ja koolitus pakuvad konkreetseid karjääristiimuleid, et kaotada sooline lõhe ja vältida selle tekkimist.

(7a) Üks olulisi tegureid, mis võimaldab digiteerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada liidu juhtpositsiooni digivaldkonnas, on ühenduvuse, mikroelektroonika ja suurandmete töötlemise suutlikkuse kestlik digitaristu. Kooskõlas komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatisega „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ on vaja usaldusväärset, kiiret ja turvalist ühenduvust kõigile ja kõikjal liidus, sealhulgas maa- ja äärepoolsetes piirkondades, näiteks saartel, mägipiirkondades ning hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades. Ühiskond vajab üha suuremat üles- ja allalaadimise ribalaiust. 2030. aastaks peaksid gigabiti kiirusega võrgud olema kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või soovivad. Kõigil liidu majapidamistel ja ettevõtetel, eelkõige VKEdel, peaks olema võimalik kasutada gigabititeenuseid, mida saab kasutajale tegelikkuses pakkuda mitmesuguste alustehnoloogiatega, nagu kiudoptika, satelliit, 5G, 6G ja järgmise põlvkonna WiFi, lähtudes nende tõhususest, ning see peaks hõlmama ka viimast segmenti kuni lõppkasutaja seadmeni. Digitaristusse investeerimiseks on vaja ühtseid tingimusi, eelkõige selleks, et töötada välja sobivad raamistikud, et kõik digipöördest kasu saavad turuosalised täidaksid oma sotsiaalseid kohustusi ning aitaksid luua konkurentsivõimelise ja toimiva avalike hüvede, teenuste ja taristu keskkonna, millest saaksid kasu kõik Euroopa kodanikud.

(7b) Tehnoloogianeutraalne lähenemine ühenduvusele on põhimõte, millest liidu ja liikmesriikide digipoliitika peaks juhinduma. See ei tohiks piirata asjaolu, et liit vajab õitsenguks suurima tulemuslikkuse, vastupanuvõime, turvalisuse ja kestlikkusega digitaalse ühenduvuse taristut. Kõiki tehnoloogiaid, mis võivad kaasa aidata ühenduvuse ja keskkonnahoidlike eesmärkide saavutamisele, sealhulgas kiudoptika, WiFi, satelliitside, 5G ja 6G praegune ja tulevane areng, tuleks kohelda võrdselt, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse nende konkreetseid objektiivseid omadusi.

(7c) Mikroprotsessorid on juba praegu enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate jaoks äärmiselt vajalikud ning võib eeldada, et neid vajatakse edaspidi üha rohkem, eriti kõige innovatiivsemates valdkondades. Prognooside kohaselt on kriitilise tähtsusega võimaldavateks teguriteks ka kvantandmetöötlus ja kliimaneutraalsed üliturvalised servasõlmed, mis tagavad lühikese latentsusajaga juurdepääsu andmeteenustele kõikjal, kus ettevõtjad asuvad, ning aitavad oluliselt energiatarbimist vähendada.

(8) Lisaks sellele, et eespool nimetatud tehnoloogiad ja kujunemisjärgus tehnoloogiad on võimaldavad tegurid, on need kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel ja turvalisel jagamisel andmepõhises majanduses, tagades samal ajal tõhusalt eraelu puutumatuse ja andmekaitse. Ettevõtete ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja kõikjal, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis kipuvad selles osas praegu maha jääma. See ümberkujundamine on eriti oluline VKEde jaoks, kelle digiüleminek kulgeb võrreldes suuremate ettevõtjatega palju aeglasemalt.

(8a) Liikmesriike julgustatakse kohaldama oma avalikus halduses ühekordsuse põhimõtet. Selles kontekstis peaksid avalikud haldusasutused võtma meetmeid, kui neil on lubatud neid andmeid asutusesiseselt taaskasutada, järgides andmekaitse-eeskirju, et kodanikele ja ettevõtjatele ei kaasneks lisakoormust.

(9) Ka demokraatlik elu ja avalikud teenused sõltuvad olulisel määral digitehnoloogiast ning seepärast peaks digitehnoloogia olema igale kodanikule ja ettevõtjale kättesaadav tipptasemel digikeskkonna kujul, mis pakub kergesti kasutatavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid, mis vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele. Digitaalsetele vahenditele üleminekul tuleks siiski säilitada teenuste kättesaadavus ka väljaspool internetti.

(9a) Digitehnoloogiad peaksid aitama saavutada ulatuslikumaid ühiskondlikke tulemusi, mis ei piirdu üksnes digivaldkonnaga, vaid avaldavad positiivset mõju kodanike igapäevaelule ja nende heaolule. Edu saavutamiseks peaks digipööre käima käsikäes demokraatia, hea valitsemistava, sotsiaalse kaasatuse ja tõhusamate avalike teenuste täiustamisega.

(10) Komisjon peaks need digieesmärgid läbi vaatama juuniks 2026, et hinnata, kas need vastavad endiselt digiülemineku kõrgetele eesmärkidele, ning vastavalt vajadusele neid ajakohastama või kehtestama täiendavaid digieesmärke.

(10a) Avaliku sektori vahendite kasutamisel on äärmiselt oluline, et ühiskonna ja ettevõtjate jaoks saavutataks maksimaalne väärtus. Seetõttu peaks rahastamine võimaluse korral alati sõltuma sellest, et rahastatud projektide väljundite suhtes ei kohaldata piiranguid.

(11) Selleks et liikuda liidus harmooniliselt, kaasavalt ja stabiilselt digipöörde ja digieesmärkide saavutamise suunas, on vaja terviklikku, töökindlat, usaldusväärset, paindlikku ja läbipaistvat juhtimist, mis põhineb liidu institutsioonide, organite ja ametite ning liikmesriikide tihedal koostööl ja koordineerimisel. Lähenemise koordineerimine, parimate tavade ülekandmine ning poliitika ja meetmete järjepidevus ja tulemuslikkus liidu ja riikide tasandil tuleks tagada asjakohase mehhanismiga ning sellega tuleks stimuleerida ka asjakohast koostoimet liidu ja riiklike rahaliste vahendite vahel, samuti liidu eri algatuste ja programmide vahel. Selleks peaks komisjon töötama välja selged, lihtsad ja praktilised suunised, et kõige sobivamat koostoimet kõige paremini ära kasutada. Seda arvesse võttes tuleb ette näha sätted seire- ja koostöömehhanismi kohta, millega rakendatakse digikompassi teatis.

(12) See mehhanism peaks sisaldama tõhustatud seiresüsteemi, et teha kindlaks lüngad liidu strateegilises digivõimekuses. Lisaks peaks see sisaldama aruandlusmehhanismi muu hulgas selle kohta, millist edu on saavutatud 2030. aasta visiooni ja sellele vastavate digieesmärkide suunas liikumisel, aga ka selle kohta, milline on käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide täitmise üldisem seis. Sellega tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostööraamistik, et leida lahendusi nõrkade kohtade kõrvaldamiseks ja pakkuda välja suunatud tegevusi mõjusate parandusmeetmete võtmiseks.

(13) DESIst[16] peaks saama digikümnendi aruande üks osa, mida tuleks kasutada selleks, et seirata digieesmärkide saavutamise protsessi kulgu. Selle seire raames tuleks analüüsida liikmesriikide tasandil saavutatud edu näitajaid, riikide poliitikat ja algatusi, mille eesmärk on saavutada käesoleva otsuse eesmärgid ja digieesmärgid, ning see peaks sisaldama horisontaalseid ja temaatilisi analüüse, mis annavad ülevaate Euroopa majanduste digipöördest, ja edetabelit liikmesriikide sellealastest edusammudest. Esmajoones tuleks DESI ulatus ja näitajad viia vastavusse käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkidega. Komisjoni vastuvõetavate delegeeritud õigusaktidega tuleks ette näha iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad. Seire jätkuva tulemuslikkuse huvides ja selleks, et võtta arvesse tehnika arengut, tuleks põhilisi tulemusnäitajaid vastavalt vajadusele ajakohastada. Liikmesriikides tuleks tugevdada andmekogumismehhanismi, et see annaks põhjaliku ülevaate digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja sisaldaks teavet asjakohaste poliitikasuundade, programmide ja algatuste kohta riikide tasandil, ning vajaduse korral peaks see sisaldama sooliselt jaotatud andmeid. Läbivaatamiste põhjal ja vastavalt vajadusele peaks komisjon liikmesriikidega konsulteerides valmistama ette liidu tasandi tegevuskava, et kirjeldada tulevasi andmekogumisvajadusi. DESI määratlemisel peaks komisjon tuginema valdavalt ametlikule statistikale, mis on kogutud erinevate infoühiskonda käsitlevate liidu uuringute käigus[17]. Komisjon peaks kasutama eriuuringuid, et koguda andmeid nende asjakohaste näitajate kohta, mida liidu uuringutega ei mõõdeta või mida ei koguta muude aruannete, näiteks komisjoni strateegia „Small Business Act“ raames, sealhulgas iga-aastase VKEde tulemuslikkuse ülevaate raames.

(13a) Alates 2019. aastast sisaldab DESI tulemustabelit naiste osalemise kohta digivaldkonnas, milles hinnatakse liikmesriikide tulemusi interneti kasutamise, internetikasutajate oskuste ning erioskuste ja tööhõive valdkonnas, tuginedes 12 näitajale. Selle tulemustabeli lisamine digikümnendi aruandesse peaks võimaldama jälgida soolist digilõhet.

(14) Selleks et hoida kaasseadusandjaid kursis digipöörde edenemisega liidus, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas digikümnendi olukorda käsitleva aruande, mis sisaldaks liidu digipöörde ülevaadet ja analüüsi ning hinnangut sellele, millist edu on saavutatud digikümnendi eesmärkide ja 2030. aastani seatud digieesmärkide vallas. Digikümnendi aruannet ja eeskätt DESI-t tuleks kasutada Euroopa poolaasta alusmaterjalina, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aspektides, samal ajal kui digikümnendi aruandes esitatud soovitused peaksid täiendama riigipõhiseid soovitusi.

(15) Komisjon peaks andma aru eeskätt sellest, kui tulemuslikult arvestatakse käesoleva otsuse eesmärke projektide kavandamises ja arendamises, ning digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, esitama üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, kui edukas on liit olnud võrreldes iga eesmärgi kavandatud trajektooriga, hindama iga eesmärgi saavutamiseks vajalikke jõupingutusi, kaasa arvatud digivõimekusse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute puudujääke, ning suurendama teadlikkust tegevustest, mida on vaja digitaalse avatud strateegilise autonoomia suurendamiseks. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamisele ning liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmetele.

(16) Selle analüüsi põhjal sisaldaks aruanne konkreetseid soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Kui komisjon esitab aruandes soovitusi poliitikasuundade, meetmete või tegevuste kohta, peaks ta arvesse võtma kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid, võetud ühiseid kohustusi, liikmesriikide poolt kindlaks määratud poliitikasuundi ja meetmeid, aga ka edusamme soovitatud tegevustes, mida on kirjeldatud varasemates aruannetes ja millega on tegeletud iga-aastase koostöö käigus. Peale selle peaks komisjon võtma arvesse erinevusi iga liikmesriigi võimes anda oma panus digieesmärkidesse ning juba olemas olevaid poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mida peetakse eesmärkide saavutamise seisukohast otstarbekaks, kuigi nende mõju ei pruugi veel olla ilmnenud.

(17) Iga-aastases digikümnendi aruandes tuleks kirjeldada „Euroopa deklaratsioonis digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks“ kinnitatud digipõhimõtete rakendamist.

(18) Tagamaks, et käesolevas otsuses sätestatud digikümnendi eesmärgid ja digieesmärgid saavutatakse ja et kõik liikmesriigid annavad selleks reaalse panuse, peaks seire- ja koostöömehhanismi ülesehitus ja rakendamine tagama teabe ja parimate tavade vahetamise liikmesriikide ja komisjoni konstruktiivse ja kaasava dialoogi käigus ning õigeaegse teabevahetuse Euroopa Parlamendiga.

(19) Komisjon peaks töötama koos liikmesriikidega välja kavandatud trajektoorid, et liit saavutaks käesolevas otsuses sätestatud digieesmärgid. Seejärel peaksid liikmesriigid võimaluse korral kujundama nende kavandatud trajektooride põhjal riikliku trajektoori, võttes vajaduse korral arvesse piirkondlikku mõõdet. Riiklikes trajektoorides tuleks arvesse võtta ja kajastada seda, et liikmesriikide potentsiaal digieesmärkidesse panustada on erinev ja ka nende lähtekohad on erinevad. Trajektoorid peaksid aitama hinnata aja jooksul tehtud edusamme nii liidu kui ka riikide tasandil.

(20) Et tagada komisjoni ja liikmesriikide tõhus ja tulemuslik koostöö, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile oma digikümnendi strateegilised tegevuskavad, mis katavad ajavahemiku kuni 2030. aastani („riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad“), ning, kui see on võimalik ja riigi tasandil mõõdetav, tegema ettepaneku riiklike trajektooride kohta, kirjeldades kõiki vastuvõetud, kavandatud või rakendatud vahendeid, mis aitavad kaasa käesoleva otsuse eesmärkide ja digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil. Riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad tuleks koostada pärast konsulteerimist peamiste sidusrühmadega, nagu äriorganisatsioonid, sealhulgas VKEde esindajad, tööturu osapooled ja kodanikuühiskond, sealhulgas eakad ja noored, kohalikud ja piirkondlikud esindajad, ning need kavad peaksid olema ülimalt tähtis töövahend, mille abil koordineerida liikmesriikide poliitikat ja tagada turu jaoks prognoositavus. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaomaseid valdkondlikke algatusi nii liidu kui ka riikide tasandil ning tagama kooskõla asjaomaste algatustega piirkondlikul tasandil. Liikmesriigid võivad iga-aastase koostöötsükli jooksul teha ettepanekuid oma digikümnendi strateegiliste tegevuskavade kohandamiseks, et võtta arvesse digipöörde kulgu nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning reageerida eeskätt komisjoni soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele.

(21) Raadiospektri õigeaegne kättesaadavus ja juurdepääs sellele on olulised tegurid, et saavutada poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ ühenduvusalased eesmärgid. Selles küsimuses vajavad nii liikmesriigid kui ka spektrikasutajad prognoositavust ja kindlustunnet, mis tagab aja jooksul piisava juurdepääsu, et tagada investeeringutasuvus, sh seal, kus see on vajalik teenuste järjepidevuseks, millele lisandub paindlikkus spektri kättesaadavuse vaheetappide planeerimisel (mis põhineb arenevatel vajadustel). Eriti just kiiresti edasi liikuva digi- ja rohepöörde korral suurendaks õiguskindlust ja investeeringute prognoositavust varajane teave spektri tulevase kättesaadavuse kohta ja peamistelt sidusrühmadelt (nt riigiasutused, nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjad ja kasutajad) vahe-eesmärkide seadmisel saadav sisend.

(22) Raadiospekter on digieesmärkide saavutamise ja eeskätt turvalise, toimiva ja kestliku digitaristu jaoks hädavajalik, võimaldades kasutajatel ühenduvusest kasu saada, ning seetõttu peaksid liikmesriigid andma aru ka oma vastuvõetud ja tulevaste poliitikasuundade kohta, mis puudutavad raadiospektri kättesaadavust ja kasutamise võimalusi nii olemasolevate kasutajate kui ka võimalike investorite ja operaatorite jaoks. Ilma et see piiraks komisjoni võimalusi teha ettepanekuid spektripoliitika uute strateegiliste suundade või mehhanismide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972[18] artikli 4 lõikele 4, võiks komisjon anda selle kohta asjakohaseid suuniseid, et saavutada käesolevas otsuses sätestatud üld- ja digieesmärgid.

(23) Komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostöödialoogi tuleks alustada nende riiklike digikümnendi tegevuskavade hindamisega ning need peaksid põhinema nii digikümnendi olukorda käsitlevas aruandes esitatud andmetel ja hinnangul kui ka asjaomastelt sidusrühmadelt, nagu äriorganisatsioonid, sealhulgas VKEde esindajad, tööturu osapooled ja kodanikuühiskond ning kohalikud ja piirkondlikud esindajad, saadud tagasisidel.

(24) Edasine koostöö peaks paigutuma iga-aastase tsükli raamesse. Iga-aastase koostöö ajakavas tuleks arvesse võtta, et selleks hetkeks tehtud koostöö tulemusi ning meetmeid, tegevusi ja riiklike digikümnendi strateegiliste tegevuskavade soovitatud kohandusi tuleks kajastada järgmise aasta aruandes.

(25) Selleks et eesmärkide saavutamine toimuks kooskõlas kavandatud trajektooridega, peaksid need liikmesriigid, kelle konkreetse valdkonna edusamme peetakse aruandes ebapiisavaks, tegema ettepaneku kohandamismeetmete ja tegevuste kohta, mille abil nad kavatsevad toetada edasiminekut selles kriitilise tähtsusega valdkonnas. Samuti peaksid komisjon ja liikmesriigid uurima, kuidas on liikmesriigid kollektiivselt ja individuaalselt käsitlenud eelmise aasta aruandes soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Liikmesriik peaks taotlema, et algatataks vastastikuse eksperdihinnangu andmine, et anda teistele liikmesriikidele võimalus kommenteerida ettepanekuid, mille ta kavatseb teha oma riiklikus digikümnendi strateegilises tegevuskavas, ning eeskätt nende sobivust konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Komisjonil peaks samuti olema võimalus teha ettepanek algatada mõne liikmesriigi digikümnendi strateegilise tegevuskava suhtes vastastikuse eksperdihinnangu andmise protsess.

(26) Komisjon ja üks või mitu liikmesriiki võivad võtta ühiseid kohustusi seoses koordineeritud meetmetega, mida nad tahaksid eesmärkide saavutamiseks võtta, käivitada mitut riiki hõlmavaid projekte ning leppida kokku mis tahes muudes liidu ja riikliku tasandi meetmetes, et minna eesmärkide saavutamisega edasi kooskõlas kavandatud trajektooridega.

(27) Soovitatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste ning riiklike digikümnendi strateegiliste tegevuskavade ja nende kohanduste tulemuslik rakendamine on eesmärkide ja digieesmärkide saavutamise seisukohast ülimalt oluline. Kui mõni liikmesriik ei rakenda neid meetmeid tulemuslikult ning rakendamata jätmise põhjendusi ei peeta piisavaks, peaks komisjon vastu võtma eraldi soovituse, ilma et see piiraks talle Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud volitusi. Sellised soovitused peaksid võtma arvesse ja täiendama Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

(28) Asjaomane liikmesriik peaks soovitust kõigiti arvesse võtma ja kohandama vajaduse korral oma riiklikku digikümnendi strateegilist tegevuskava. Kui mõni liikmesriik ei kavatse soovitust rakendada, peaks ta sellist otsust põhjendama ja oma põhjendused avalikustama.

(29) Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, nii avalik-õiguslike kui ka erasektori osalejatega, näiteks haridus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutustega, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada digipööret liidu tasandil. Sidusrühmadega konsulteerimine peab olema võimalikult kaasav ja kaasata tuleb ka neid asutusi, mis on olulised tütarlaste ja naiste digitaalses haridus- ja ametialases karjääris osalemise soodustamiseks, et edendada riiklike digikümnendi strateegiliste tegevuskavade rakendamisel sooliselt kõige tasakaalustatumat lähenemisviisi. Sidusrühmade kaasamine oleks oluline ka liikmesriikide tasandil, seda eriti siis, kui tegeletakse oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava ja selle kohanduste vastuvõtmisega. Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaasama nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil õigeaegselt äriorganisatsioone, sh VKEde esindajaid, tööturu osapooli ja kodanikuühiskonda, ning kehtestama tagasiside tähtajad, mis on kooskõlas nende piiratud ressurssidega.

(29a) Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on hädavajalikud, et saavutada kaasava digipöörde ja Euroopa digitaalse suveräänsuse eesmärgid. Seetõttu on vaja rohkem investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja teadusringkondadesse, mis on tehnoloogilise ja digitaalse revolutsiooni tõukejõud.

(30) Mitut riiki hõlmavad projektid, milles osaleb mitu liikmesriiki, peaksid võimaldama ulatuslikku sekkumist digieesmärkide saavutamise seisukohast võtmetähtsusega valdkondades, eriti liidu, liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori vahendite koondamise kaudu. Kui see on digieesmärkide saavutamiseks vajalik, võivad liikmesriigid otsustada kaasata mitut riiki hõlmavatesse projektidesse liiduga assotsieerunud riike. Nende rakendamist tuleks koordineerida ning see peaks toimuma komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Seepärast peaks komisjonil olema keskne roll mitut riiki hõlmavate projektide elluviimise kiirendamisel sellega, et lisas soovituslikult esitatud projektikategooriate hulgas tehakse kindlaks mitut riiki hõlmavad rakendamisvalmis projektid, aga ka liikmesriikide nõustamisel küsimustes, mis on seotud kõige sobivamate olemasolevate rakendamismehhanismide valimisega, rahastamisallikate valimise ja kombineerimisega ning nende projektide rakendamisega seotud muude strateegiliste aspektidega. Kui olemasolevad rakendamismehhanismid ei sobi mitut riiki hõlmava projekti eesmärkide saavutamiseks, peaks komisjon andma suuniseid Euroopa digitaristu konsortsiumi kui rakendamismehhanismi loomiseks.

(31) Avaliku sektori toetust mitut riiki hõlmavatele projektidele tuleks kasutada eeskätt turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et see ei rikuks võrdseid võimalusi, ei dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist. Mitut riiki hõlmavatel projektidel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ning neid tuleks rakendada vastavalt kohaldatavale liidu õigusele ja liidu õigusega kooskõlas olevale siseriiklikule õigusele.

(32) Mitut riiki hõlmavad projektid peaksid suutma tõhusalt ligi meelitada ja kombineerida mitmesuguseid liidu ja liikmesriikide rahastamisallikaid, samuti liiduga assotsieerunud riikide rahastamisallikaid, kui see on asjakohane, püüdes võimaluse korral saavutada nende koostoimet. Keskselt hallatava liidu programmi vahendeid peaks olema võimalik ühendada liikmesriikide eraldatud vahenditega, sealhulgas teatavatel tingimustel taaste- ja vastupidavusrahastust tehtavate maksetega, nagu on selgitatud taaste- ja vastupidavuskavade kohta liikmesriikidele antud komisjoni suuniste[19] 3. osas, ning Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist tehtavate maksetega. Kui see on konkreetse mitut riiki hõlmava projekti olemusest tulenevalt põhjendatud, peaks projekt olema avatud ka muude üksuste kui liidu ja liikmesriikide toetusele, kaasa arvatud erasektori toetustele.

(33) Komisjon peaks mitut riiki hõlmavate projektide koordineerijana koostöös liikmesriikidega aitama liikmesriikidel kindlaks teha, millised on nende huvid seoses mitut riiki hõlmavate projektidega, andma nõu optimaalsete rakendamismehhanismide valimiseks ning abistama projektide rakendamisel, et aidata saavutada võimalikult laialdast osalemist.

▌

(34a) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte põhiliste tulemusnäitajate kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes[20] sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

 

(35) Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses ▌ EDICute asutamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[21],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

 

1. peatükk

 Reguleerimisese, eesmärgid ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ ning nähakse ette selle programmi seire- ja koostöömehhanism, mis koosneb meetmetest, millega:

a) anda selge suund liidu digipöördele ja digieesmärkide saavutamisele 2030. aastaks, tuginedes mõõdetavatele näitajatele;

b) luua liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahelise koostöö süsteem ja innustada sellist koostööd tegema;

c) tagada liidupoolse seire ja aruandluse järjepidevus, võrreldavus, läbipaistvus ja täielikkus.

2. Ühtlasi kehtestatakse käesoleva otsusega mitut riiki hõlmavate projektide raamistik.

Artikkel 2

Üldeesmärgid

Liidu institutsioonid ja liikmesriigid teevad koostööd, et toetada järgmisi üldeesmärke (eesmärgid) ja need saavutada:

a) propageerida inimkeskset, kaasavat, eetilist, turvalist, avatud, läbipaistvat ja koostalitlusvõimelist digikeskkonda, kus digitehnoloogia ja -teenused järgivad ja edendavad liidu põhimõtteid, õigusi ja väärtusi;

b) kindlustada liikmesriikide kollektiivset vastupidavust ja ületada digilõhed, nii sotsiaalsed, majanduslikud, geograafilised kui ka soopõhised, eeskätt propageerides iga üksikisiku pidevaid võimalusi arendada algtaseme ja kõrgema taseme digioskusi ja -pädevusi ning arendades jõulisemalt horisontaalseid hästi toimivaid digiõppe ja -koolituse süsteeme kutseõppe ja kutsealase koolituse, ümberõppe, täiendusõppe ja elukestva õppe kaudu;

c) tagada liidu digitaalne avatud strateegiline autonoomia, eelkõige turvalise ja juurdepääsetava digi- ja andmetaristu abil, mis tuleks toime väga suurte andmemahtude töötlemisega, et võimaldada muude tehnoloogiate arengut ning toetada liidu tööstuse ja majanduse, eeskätt VKEde konkurentsivõimet ja kestlikkust ning liidu väärtusahelate vastupidavust;

d) edendada selliste digivõimaluste kasutuselevõttu ja kasutamist, mis vähendavad geograafilist digilõhet ja annavad avatud, kättesaadavatel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu digitehnoloogiale ja andmetele, tagades samal ajal põhiõiguste kaitse, sealhulgas turvalisuse, et saavutada liidu ettevõtetes, eeskätt VKEdes, digitaalse mahukuse ja innovatsiooni kõrge tase;

da) arendada koostalitlusvõimeliste digitaristute terviklikku ja kestlikku ökosüsteemi, kus kõrgjõudlusega andmetöötlus, servtöötlus, pilvandmetöötlus, kvantarvutus, tehisintellekt, andmehaldus ja võrguühenduvus toimivad ühtselt, et edendada nende kasutuselevõttu liidu ettevõtjate juures ning luua teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kaudu võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks;

db) edendada regulatiivsete standardite väljatöötamist tagamaks, et liidu ettevõtjad, eelkõige VKEd, saaksid ülemaailmsetes väärtusahelates õiglaselt konkureerida;

e) tagada, et kõigil, esmajoones ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, sh puuetega inimestel oleks internetis juurdepääs demokraatliku elu ja avalikele teenustele ning tervishoiu- ja hooldusteenustele, mille raames pakutakse kaasavaid, tõhusaid, koostalitlusvõimelisi ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid kooskõlas rangete turvalisuse ja privaatsuse nõuetega;

f) tagada, et digitaristud ja -tehnoloogiad ning kriitilise tähtsusega tooraine tarnimine muutuks kestlikumaks, säilenõtkemaks ning energia- ja ressursitõhusamaks, et neid kasutataks tõhusamalt ning et need aitaks kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega; selleks tuleks muu hulgas edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni;

fa) tagada, et töötatakse välja ja võetakse kasutusele töökindlad energia- ja ressursitõhususe mõõtmise meetodid;

g) hõlbustada ühtsete tingimuste loomist, et avalik ja erasektor investeeriks digipöördesse kogu liidus, sh tugevdada sünergiat liidu ja riikide rahaliste vahendite kasutamise vahel ning arendada prognoositavaid õiguslikke ja toetavaid lähenemisviise, mis hõlmavad ka piirkondlikku ja kohalikku tasandit;

h) tagada, et kõiki digieesmärkide saavutamise seisukohast olulisi poliitikavaldkondi ja programme võetakse koordineeritult ja sidusalt arvesse, et anda igakülgne panus rohe- ja digipöördesse, vältides samal ajal kattumist ja minimeerides halduskoormust;

ha) parandada vastupanuvõimet küberrünnetele, aidata suurendada riskiteadlikkust ja teadmisi küberturvalisuse protsessidest, suurendades avaliku ja erasektori organisatsioonide pingutusi, et saavutada vähemalt küberturvalisuse põhitase.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)“ – analüüsi- ja mõõtmisnäitajate iga-aastane kogum, mille põhjal komisjon teeb liidu ja liikmesriikide digivaldkonna üldiste tulemuste seiret mitmes eri poliitikavaldkonnas, hoides muu hulgas silma peal artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamise edusammudel;

2) „mitut riiki hõlmavad projektid“ – suurprojektid, mis hõlbustavad artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamist, sh liidu ja liikmesriikide poolne rahastamine, ning mis vastavad artiklis 12 sätestatud nõuetele;

3) „statistika“ – statistika, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009[22] artikli 3 punktis 1;

4) „vastastikune eksperdihinnang“ – läbivaatamismehhanism, mille kohaselt ▌ liikmesriigid kommenteerivad artikli 8 kohaselt tehtava iga-aastase koostöö raames ▌ konkreetse liikmesriigi kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste spetsiifilisi aspekte ja esmajoones nende tõhusust ning sobivust selleks, et saavutada mõni artiklis 4 sätestatud digieesmärk, ja mida saab kasutada parimate tavade vahetamiseks ja edasise koostöö edendamiseks;

5) „kavandatud trajektoor“ – iga digieesmärgi puhul kuni 2030. aastani eeldatav arengutee, mille eesmärk on saavutada artiklis 4 sätestatud digieesmärgid ja mis põhinevad varasematel andmetel, kui need on olemas;

5a) „digimahukus“ – ettevõtjale omistatud koondväärtus, mis põhineb tema poolt kasutatavate tehnoloogiate arvul, võttes arvesse eri tehnoloogiate tulemustabelit ning lähtudes DESIst;

5b) „algtaseme digioskus“ – oskus kasutada digiseadmeid ja veebirakendusi algtasemel, näiteks teabele ja isikuandmetele juurdepääsu, nende otsimise ja haldamise, sisu loomise ja jagamise, suhtlemise ja koostöö eesmärgil, ning oskus tuvastada ja kriitiliselt hinnata tehisintellektitehnoloogiaid;

5c) „kõrgema taseme digioskus“ – digitehnoloogiate kasutamise erioskus, näiteks tehnoloogia projekteerimise, arendamise, haldamise ja kasutamise oskused;

5d) „ükssarvik“ –

a) ükssarvikuks saanud äriühing, nimelt pärast 1990. aastat asutatud äriühing, mille esmane avalik pakkumine või äritegevuse müük on ületanud 1 miljardi euro piiri, või

b)  potentsiaalne ükssarvik, nimelt äriühing, mille väärtust on viimases erakapitalil põhinevas rahastamisvoorus hinnatud 1 miljardile eurole või üle selle (st väärtust ei ole teisese tehinguga kinnitatud), vastavalt komisjoni digikompassi käsitlevale teatisele;

5e) „väike või keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ[23] lisa artiklis 2.

 

 

2. peatükk

Digieesmärgid

Artikkel 4

Digieesmärgid

1. Liidu institutsioonid ja liikmesriigid teevad koostööd, et saavutada liidus aastaks 2030 järgmised digieesmärgid (digieesmärgid):

1) rahvastik on digiosav ja digispetsialistid on kõrgelt kvalifitseeritud:

a) vähemalt 80 protsendil 16–74aastastel on vähemalt algtaseme digioskused;

b) liidus on tööle ▌ võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti, edendades naiste juurdepääsu sellele valdkonnale, et saavutada sooline võrdsus ja suurendada IKT erialade lõpetajate arvu;

2) turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu:

a) kõik Euroopa kodumajapidamised, äriruumid ja haridusasutused on kaetud gigabitivõrguga, mis jõuab viimasegi segmendini, st kuni lõppkasutaja seadmeni, ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud järgmise põlvkonna kiirete võrkudega, järgides tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet;

b) liidus kestlikult toodetavad tehnoloogia viimasele sõnale vastavad ja kestlikud pooljuhid moodustavad kooskõlas määrusega [kiibimäärus] väärtuselt vähemalt 20 % ülemaailmsest toodangust;

c) liidus võetakse kasutusele vähemalt 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme, mis jaotatakse selliselt, et olenemata ettevõtte asukohast on tagatud väikese latentsusajaga (mõni millisekund) juurdepääs andmesideteenustele;

d) aastaks 2025 on liidul esimene kvantkiirendusega arvuti, mis sillutab liidule teed jõudmaks 2030. aastaks kvantvõimekuse eesliinile;

da) aastaks 2030 on liidus loodud konkurentsivõimeline ja kestlik andmepilvede taristu, mis on vastavuses rangete turva- ja privaatsusnõuetega ning kooskõlas liidu andmekaitsenormidega;

3) ettevõtete digiüleminek:

a) vähemalt 75 % liidu ettevõtetest on oma äritegevusele vastavalt võtnud kasutusele vähemalt ühe järgmisest:

1) pilvandmetöötlusteenused;

2)  suurandmed;

3)  tehisintellekti;

b) üle 90 % liidu väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEdest) saavutab vähemalt algtasemel digimahukuse;

c) liit hõlbustab oma novaatorlike kasvufirmade kasvu ja parandab nende juurdepääsu rahastusele, mille tulemusena ükssarvikute arv vähemalt kahekordistub, ning ta tagab Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste sujuva toimimise, et suurendada liidu strateegilist avatud autonoomiat Euroopa digitoodete, -teenuste ja -lahenduste pakkujate osas;

4) avalike teenuste digitaliseerimine:

a) olulisemad avalikud teenused ja haldusasutused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100 % interneti teel juurdepääsetavad;

b) 100 % liidu kodanikel on juurdepääs oma terviseloole (digitaalne terviselugu);

c) 100 % liidu kodanikel on juurdepääs turvalisele e-identimislahendusele, mis on tunnustatud kogu liidus ja millega tagatakse kasutajate täielik kontroll oma isikuandmete üle.

2. Komisjon vaatab lõikes 1 sätestatud digieesmärgid läbi aastaks 2026. Komisjon esitab läbivaatamise tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb seadusandliku ettepaneku korrigeerida lõikes 1 kirjeldatud digieesmärke, kui ta peab seda vajalikuks, et võtta liidu digipöörde edu huvides arvesse tehnika, majanduse ja ühiskonna arengut.

3. peatükk

Juhtimine: seire- ja koostöömehhanism

Artikkel 5

Edusammude seire

1. Komisjon jälgib liidu edusamme artiklites 2 ja 4 sätestatud eesmärkide ja digieesmärkide saavutamisel. Selleks kasutab komisjon DESIt ning võtab käesoleva otsuse kohaldamiseks kooskõlas artikli 25 lõikega 2 vastu delegeeritud õigusakti, milles sätestatakse iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile aegsasti digipöörde ning eesmärkide ja ▌ digieesmärkide saavutamise ulatuse tulemusliku seire jaoks vajaliku statistika ja andmed, esitades võimaluse korral ka piirkondlikult liigitatud andmed. Muu hulgas tuleb esitada asjakohane teave sagedusalade saadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Kui liikmesriikide asjakohane statistika ei ole veel kättesaadav, võib komisjon liikmesriikidega konsulteerides kasutada muid andmete kogumise meetodeid, näiteks uuringuid või andmete kogumist otse liikmesriikidelt, et tagada piirkondliku tasandi nõuetekohane dokumenteerimine. Selliste muude andmete kogumise meetodite kasutamine ei mõjuta komisjoni otsuses 2012/504/EL[24] sätestatud Eurostati ülesandeid. Asjakohasel juhul esitatakse andmed sooliselt liigitatuna.

3. Komisjon määrab tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga kindlaks liidu tasandi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi saavutamiseks ning need võetakse aluseks nii seire kui ka riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade puhul. Kui see osutub tehnika, majanduse või ühiskonna arengust johtuvalt vajalikuks, ajakohastab komisjon üht või mitut kõnealust kavandatud trajektoori.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile aegsasti teabe, mida on vaja niisuguste põhimõtete rakendamisel tehtud edusammude tulemusliku seire jaoks, mida on kirjeldatud Euroopa deklaratsioonis digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks.

Artikkel 6

Aruanne digikümnendi olukorra kohta

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal põhjaliku aruande digikümnendi olukorra kohta („digikümnendi aruanne“) ning tutvustab seda neile. Põhjalikus aruandes käsitletakse liidu digipöörde edukust ning see sisaldab ka DESIt. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt ... [16 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva].

2. Komisjon esitab digikümnendi aruandes hinnangu sellele, kui edukas on olnud liidu digipööre võrreldes ▌ digieesmärkidega ja milline on olukord eesmärkide ja niisuguste põhimõtete järgimisega, mis on loetletud Euroopa deklaratsioonis digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks. Edusammude hindamisel lähtutakse eeskätt analüüsist ja DESIs sisalduvatest põhilistest tulemusnäitajatest, mida võrreldakse liidu, liikmesriikide ja võimaluse korral piirkondliku tasandiga, ning ▌ ka kavandatud riiklikest trajektooridest ja asjakohasel juhul mitut riiki hõlmavate projektide käivitamisest ja edenemisest.

3. Digikümnendi aruandes tuvastab komisjon märkimisväärsed lüngad ja puudujäägid ning soovitab poliitikasuundi, meetmeid või tegevusi, mida liikmesriigid võivad kasutada valdkondades, kus eesmärkide ja digieesmärkide saavutamine ei ole olnud piisavalt edukas▌. Sellised soovitatud poliitikasuunad, meetmed või tegevused võivad keskenduda eeskätt järgmistele asjaoludele:

a) liikmesriikide kavandatud panuse ja algatuste ambitsioonikuse ühine tase, et ▌ saavutada artiklites 2 ja 4 sätestatud eesmärgid ja digieesmärgid;

b) liikmesriikide ja piirkondliku tasandi poliitikasuunad, meetmed ja tegevused ning muud poliitikasuunad ja meetmed, mis võivad olla piiriülese tähtsusega;

c) muud täiendavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mis võivad osutuda vajalikuks, et kohandada riikide digikümnendi strateegilisi tegevuskavasid;

d)  seniste ja kavandatavate poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste vastastikune mõju ja järjepidevus.

4. Aruandes võetakse arvesse artikli 8 lõikes 4 osutatud ühiseid kohustusi ja nende täitmist.

5. Lisaks muule sisaldab aruanne teavet selle kohta, millist edu on saavutatud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud soovitatud poliitikasuundade, meetmete või tegevuste ning artikli 9 kohaselt vastu võetud soovituste ja nende rakendamise vallas.

6. Aruandes antakse ka hinnang sellele, kas liidu tasandil on vajadus täiendavate poliitikasuundade, meetmete või tegevuste järele.

 

Artikkel 7

Riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt ... [▌kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva] oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava (riiklik tegevuskava). Riiklikud tegevuskavad on kooskõlas ▌ eesmärkide ja digieesmärkidega ning aitavad kaasa nende saavutamisele liidu tasandil. Nendes võetakse arvesse asjakohaseid valdkondlikke algatusi ja tagatakse järjepidevus nendega.

2. Iga riiklik tegevuskava sisaldab järgmist:

a) liikmesriigi peamised rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mis aitavad saavutada ▌ eesmärke ja digieesmärke;

b) riikide kavandatud trajektoorid, mis toetavad riigi ja piirkondlikul tasandil mõõdetavate asjakohaste digieesmärkide saavutamist, ning kirjeldus, kuidas on eesmärke nendes trajektoorides kajastatud;

c) punktis a osutatud rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste ajakava ning eeldatav mõju eesmärkidele ja igale digieesmärgile;

d) vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste rakendamise ajakava ning hinnang selle kohta, millal peaks avalduma nende poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste mõju digieesmärkide saavutamisele.

3. Lõikes 2 osutatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused on seotud ühe või mitme järgmise elemendiga:

a) jõus on vahetult kohaldatavad liidu või riigisisesed õigusaktid;

b) võetud on üks või mitu kohustust võtta vastu poliitikasuunad, meetmed või tegevused;

c) eraldatud ▌ rahalised vahendid;

d) mobiliseeritud ▌inimressursid;

e) on antud või antakse lubadus raadiospektri ressursside jaotamise või eraldamise kohta asjaomaste ametiasutuste poolt;

f) nende näol on tegemist eesmärkide ja digieesmärkidega seotud muude oluliste teguritega.

4. Liikmesriigid annavad üldise ülevaate sellest, milliseid investeeringuid on vaja nende riiklikus tegevuskavas kirjeldatud eesmärkide ja digieesmärkide saavutamise toetamiseks, ning kirjeldavad üldjoontes nende investeeringute allikaid, sh vajaduse korral seda, kuidas kavatsetakse kasutada liidu programme ja vahendeid. Riiklikud tegevuskavad võivad sisaldada ettepanekuid mitut riiki hõlmavate projektide kohta.

4a. Liikmesriigid võivad esitada ka piirkondlikud tegevuskavad (piirkondlikud tegevuskavad). Piirkondlikud tegevuskavad on kooskõlas liikmesriikide riiklike tegevuskavadega, et tagada eesmärkide ja digieesmärkide poole püüdlemine kogu nende territooriumil.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikus tegevuskavas võetakse arvesse Euroopa poolaasta raames antud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi. Riiklikke tegevuskavasid kohandades võetakse arvesse artikli 6 lõike 3 alusel soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi ning artikli 9 alusel vastu võetud soovitusi.

6. Komisjon annab välja suunised, et abistada liikmesriike oma riiklike tegevuskavade ettevalmistamisel, sh seoses sellega, kuidas panna riigi tasandil ja võimaluse korral piirkondlikul tasandil paika asjakohased kavandatud trajektoorid, mis aitaksid tulemuslikult kaasa liidu tasandi kavandatud trajektooride realiseerimisele. Komisjon pakub liikmesriikidele oma riiklike tegevuskavade ettevalmistamisel ka toetust.

Artikkel 8

Komisjoni ja liikmesriikide iga-aastane koostöö

1. Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et teha kindlaks, kuidas tulla toime puudujääkidega valdkondades, kus edusammud ei ole olnud piisavad ühe või mitme ▌ digieesmärgi saavutamiseks või kus on digikümnendi aruande tulemuste põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellises analüüsis võetakse arvesse eeskätt erinevusi liikmesriikide võimekuses anda oma panus teatavatesse digieesmärkidesse ja riski, et viivitused mõnede kõnealuste eesmärkide saavutamises võivad kahjustada muude digieesmärkide saavutamist.

2. Kahe kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist arutavad komisjon ja liikmesriigid ▌ läbi liikmesriikide esialgsed tähelepanekud, nimelt poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste kohta, mida komisjon selles aruandes soovitas.

3. Viie kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist esitavad asjaomased liikmesriigid Euroopa Parlamendile ja komisjonile oma riiklikus tegevuskavas tehtud kohandused, mis seisnevad poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes, mida nad kavatsevad ette võtta, ning asjakohastel juhtudel ka ettepanekud mitut riiki hõlmavate projektide kohta, et toetada edasiminekut ▌ digieesmärkidega seotud valdkondades ning saavutada eesmärgid. Euroopa Parlament ja selle pädev komisjon võivad paluda asjaomasel liikmesriigil kohandusi tutvustada. Kui mõni liikmesriik leiab, et meetmeid ei ole vaja võtta ja et tema riiklikku tegevuskava ei ole vaja ajakohastada, esitab ta oma põhjendused kirjalikult.

4. Iga-aastase koostöö mis tahes etapis võivad komisjon ja üks või mitu liikmesriiki võtta ühiseid kohustusi, konsulteerida teiste liikmesriikidega poliitikasuundade, meetmete või tegevuste asjus või käivitada mitut riiki hõlmavaid projekte, nagu on sätestatud artiklis 12. Komisjon või liikmesriik, kes on teinud ettepaneku poliitikasuuna, meetme või tegevuse kohta, võib ühtlasi taotleda, et algatataks vastastikuse eksperdihinnangu andmine selle poliitikasuuna, meetme või tegevuse teatavale aspektile ja eeskätt selle sobivusele konkreetse digieesmärgi saavutamiseks. Vastastikuse eksperdihinnangu andmise protsessi tulemused võib lisada järgmisesse digikümnendi aruandesse.

5. Komisjon annab liikmesriikidele teada▌, millised soovitatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused ta kavatseb lisada digikümnendi aruandesse, enne kui aruanne avaldatakse.

Artikkel 9

Soovitused

1. Kui liikmesriik ei rakenda oma riiklikus tegevuskavas asjakohaseid kohandusi, lähtudes poliitikasuundadest, meetmetest ja tegevustest, mida komisjon on soovitanud vastavalt artikli 6 lõikele 3, ega esita selle kohta piisavaid põhjendusi, võib komisjon võtta vastu soovituse, mis sisaldab konkreetset analüüsi selle kohta, kuidas see tegematajätmine võib mõjutada käesoleva otsuse eesmärkide ja digieesmärkide saavutamist.

2. Asjaomane liikmesriik võtab komisjoni soovitust kõigiti arvesse ja kohandab vajaduse korral sellele vastavalt oma riiklikku tegevuskava kolme kuu jooksul. Kui asjaomane liikmesriik leiab, et ta ei peaks kohandama riiklikku tegevuskava vastavalt soovitusele või selle olulisele osale, esitab ta oma põhjendused komisjonile kirjalikult ja avaldab need kolme kuu jooksul.

3. Need soovitused täiendavad Euroopa poolaasta raames esitatud uusimaid riigipõhiseid soovitusi ning on kooskõlas komisjoni VKEde tulemuslikkuse ülevaates ning tööstusstrateegia ja VKEde strateegia rakendamise aruannetes esitatud soovitustega.

4. Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad ja seavad ▌ eesmärkide ja digieesmärkide saavutamise ohtu, võib ta ühtlasi teha ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ja kasutada talle aluslepingutega antud õigusi, et tagada nende eesmärkide ja digieesmärkide ühine saavutamine.

5. Kui mõni liikmesriik kaldub mitme aasta jooksul pidevalt riigi kavandatud trajektoorist kõrvale või ei kavatse võtta komisjoni eelmise soovituse põhjal vastu parandusmeetmeid, algatab komisjon ▌ kõnealuse liikmesriigiga suunatud dialoogi ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Euroopa Parlament ja selle pädev komisjon võivad kutsuda Euroopa Komisjoni ja asjaomased liikmesriigid selles küsimuses arvamusi vahetama.

6. Komisjon teavitab igast käesoleva artikli alusel vastu võetud soovitusest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Artikkel 10

Koostöö

1. Komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd käesolevas otsuses sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Selleks võivad liikmesriigid algatada komisjoniga või komisjoni ja muude liikmesriikidega dialoogi mis tahes teemal, mis on seotud digi- ja muude eesmärkide saavutamisega. Komisjon pakub kõiki asjakohaseid tehnilise abi teenuseid ja eksperditeadmisi ning korraldab struktureeritud teabe- ja parimate tavade vahetuse ning koordineerimise.

1a. Asjaomased liikmesriigid või komisjon võivad taotleda vastastikuse eksperdihinnangu andmise protsessi algatamist käesolevas otsuses sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks.

Artikkel 11

Sidusrühmadega konsulteerimine

1. Komisjon teeb aegsasti ja läbipaistval viisil tihedat ja pidevat koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud VKEde esindajate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et koguda teavet ja töötada välja soovitatavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks. Kõik kohtumised registreeritakse ELi läbipaistvusregistris.

2. Riiklike tegevuskavade vastuvõtmisel ja nende kohandamisel teevad liikmesriigid aegsasti riigisiseste õigusaktide kohaselt koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud VKEde esindajate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ning kohaliku ja piirkondliku tasandi kohapealsete esindajatega.

4. peatükk

Mitut riiki hõlmavate projektide raamistik

Artikkel 12

Mitut riiki hõlmavad projektid

1. Mitut riiki hõlmavate projektide eesmärk on hõlbustada digieesmärkide saavutamist.

2. Mitut riiki hõlmavate projektidega püütakse saavutada üks või mitu järgmist erieesmärki:

a) parandada liidu ja liikmesriikide koostööd digikümnendi eesmärkide saavutamisel, järgides rahaliste vahendite eraldamisel tehnoloogianeutraalsuse ja kestlikkuse põhimõtteid;

b) kindlustada liidu tehnoloogilist tipptaset ja tööstuse konkurentsivõimet kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, üksteist täiendavate tehnoloogiate kombinatsioonide ning digitoodete, -teenuste ja -taristute vallas, mis on olulised majanduse taastumise ja kasvu ning inimeste turvalisuse ja ohutuse jaoks;

c) vähendada liidu strateegilist haavatavust ja sõltuvust digitaalsetes tarneahelates, et suurendada nende vastupidavust;

d) suurendada ohutute digilahenduste kättesaadavust ja edendada nende parimaid kasutamisvõimalusi avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris;

e) aidata kaasa ühiskonna ja majanduse kaasavale ja kestlikule digipöördele, millest on kasu kõigile kodanikele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kogu liidus;

ea) edendada kodanike digioskusi hariduse, koolituse ja elukestva õppe abil, keskendudes hariduse ja karjäärivõimaluste puhul sooliselt tasakaalus osaluse soodustamisele;

eb) tugevdada digitaalse ühtse turu toimimist ja selle konkurentsivõimet, hõlbustades piiriüleseid tehinguid ja kõrvaldades põhjendamatud kaubandustõkked.

Lisas on esitatud soovituslik loetelu võimalikest tegevusvaldkondadest, milles võiks käivitada nende erieesmärkide saavutamisele suunatud mitut riiki hõlmavad projektid.
 

3. Mitut riiki hõlmavas projektis peab osalema vähemalt kolm liikmesriiki.

3a. Asjakohasel juhul võib mitut riiki hõlmavas projektis osalev liikmesriik kooskõlas oma riikliku tegevuskavaga delegeerida oma projektiosa rakendamise piirkonnale.

4. Mitut riiki hõlmavate projektide suhtes kohaldatakse jätkuvalt kohaldatavat liidu õigust ja liidu õigusega kooskõlas olevat riigisisest õigust.

5. Komisjon võib artikli 6 lõike 3 ja artikli 8 lõike 4 kohaselt soovitada liikmesriikidel luua mitut riiki hõlmava projekti ▌või kutsuda liikmesriiki osalema mitut riiki hõlmavas projektis, mis vastab lõigetes 1–3 osutatud nõuetele, võttes arvesse riiklike tegevuskavade rakendamisel saavutatud edu▌. Komisjon ja liikmesriigid võivad võtta ühise kohustuse luua mitut riiki hõlmav projekt või sellega ühineda.

Artikkel 13

Mitut riiki hõlmavate projektide valimine ja rakendamine

1. Võttes arvesse riiklikes tegevuskavades mitut riiki hõlmavate projektide kohta tehtud ettepanekuid ja ühiseid kohustusi, valmistab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega ette ja avaldab digikümnendi aruande lisas mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise strateegilised põhimõtted ja prioriteedid ning eduaruande nende mitut riiki hõlmavate projektide kohta, mis olid kõnealuse aasta digikümnendi aruande avaldamise ajal rakendamiseks välja valitud.

2. Mitut riiki hõlmavasse projekti võivad oma panuse anda kõik liidu programmid ja investeerimiskavad kooskõlas programmide õiguslikust alusest tulenevate normidega▌.

2a. Mitut riiki hõlmavas projektis osalemisse võib kaasata ka liiduga assotsieerunud riigi, kui selle osalemine on vajalik, et hõlbustada liidu ja liikmesriikide digieesmärkide saavutamist. Niisugune assotsieerunud riik peab vastama mitut riiki hõlmavas projektis kasutatavatest liidu programmidest ja investeerimiskavadest tulenevatele normidele, k.a selle rahalise panuse osas.

3. Kui see on otstarbekas, võivad mitut riiki hõlmavatesse projektidesse oma panuse anda ka muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused. Erasektori panus ei tohi piirata projektide tulemuste kättesaadavust liidu üksikisikutele ja ettevõtjatele.

4. Mitut riiki hõlmavaid projekte võib rakendada järgmiste rakendamismehhanismidega:

a) ühisettevõtted;

b) Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumid;

c) liidu ametid;

d) asjaomased liikmesriigid võivad seda teha iseseisvalt;

e) et edendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b osutatud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimist;

f) Euroopa digitaristu konsortsiumid vastavalt käesoleva otsuse 5. peatükile;

g) muud asjakohased rakendamismehhanismid.

Artikkel 14

Mitut riiki hõlmavate projektide kiirendaja

1. Komisjon koordineerib pärast artikli 12 lõikes 5 osutatud komisjoni soovitust või ühiselt võetud kohustusi või osalevate liikmesriikide taotlusel mitut riiki hõlmavate projektide rakendamist ja tegutseb mitut riiki hõlmavate projektide kiirendajana.

2. Koordineerimise esimese sammuna avaldab komisjon kõigile liikmesriikidele adresseeritud osalemiskutse. Osalemiskutsega püütakse kindlaks teha, kas liikmesriik kavatseb mitut riiki hõlmavas projektis osaleda ning milline on tema kavandatud rahaline või mitterahaline panus.

3. Kui mitut riiki hõlmava projekti vastu väljendab huvi vähemalt kolm liikmesriiki, kes ühtlasi teevad ettepaneku võtta selle projektiga seoses rahalisi või mitterahalisi kohustusi, annab komisjon koordineerimise teise sammuna pärast kõigi liikmesriikidega konsulteerimist suunised sobiva rakendamismehhanismi valiku, rahastamisallikate ja nende projekti raames kombineerimise ning selle projekti rakendamise muude strateegiliste aspektide kohta. Samuti võib komisjon teha osalevatele liikmesriikidele omal algatusel ettepaneku hakata mitut riiki hõlmavat projekti koordineerima lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud sammude kohaselt.

4. Komisjon võib anda suuniseid uue Euroopa digitaristu konsortsiumi asutamise kohta vastavalt artiklile 15.

5. Komisjon toetab mitut riiki hõlmavate projektide rakendamist, pakkudes vastavalt vajadusele artiklis 10 osutatud teenuseid ja vahendeid.

5. peatükk

Euroopa digitaristu konsortsium

Artikkel 15

Euroopa digitaristu konsortsiumi (EDIC) eesmärk ja staatus

1. Liikmesriigid võivad mitut riiki hõlmavat projekti rakendada Euroopa digitaristu konsortsiumi (edaspidi „EDIC“) kaudu.

2. EDIC on juriidiline isik alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud komisjoni otsuse jõustumise kuupäevast.

3. EDICul on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle liikmesriigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. EDIC võib omandada, omada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning intellektuaalomandit, sõlmida lepinguid ning olla kohtus menetlusosaline.

4. EDICu põhikirjajärgne asukoht peab olema ühe osaleva liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 16

EDICu asutamine

1. EDICu asutamist taotlevad liikmesriigid („taotlejad“) peavad esitama komisjonile taotluse. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ning see peab sisaldama järgmist:

a) komisjonile adresseeritud taotlus EDICu asutamiseks;

b) EDICu põhikirja kavand;

c) EDICu rakendatava mitut riiki hõlmava projekti tehniline kirjeldus;

d) vastuvõtva liikmesriigi deklaratsioon, milles tunnustatakse EDICut alates selle asutamise hetkest rahvusvahelise organisatsioonina nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ[25] artikli 143 punkti g ja artikli 151 lõike 1 punkti b tähenduses ning nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ[26] artikli 12 lõike 1 punkti b tähenduses. Kõnealustes sätetes esitatud erandite piirangud ja tingimused kehtestatakse EDICu liikmete vahel sõlmitava kokkuleppega. 

2. Komisjon hindab taotlust, võttes arvesse käesoleva otsuse eesmärke ja EDICu rakendatava mitut riiki hõlmava projekti rakendamisega seotud praktilisi kaalutlusi.

3. Võttes arvesse lõikes 2 osutatud hindamise tulemusi ja kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, võtab komisjon rakendusaktidega vastu ühe järgmistest otsustest:

a) otsus asutada EDIC pärast seda, kui ta on jõudnud järeldusele, et käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud;

b) otsus lükata taotlus tagasi, kui ta jõuab järeldusele, et käesolevas peatükis sätestatud nõuded ei ole täidetud, sealhulgas artikli 16 lõike 1 punktis d osutatud deklaratsiooni puudumise korral. Sellisel juhul võivad liikmesriigid siiski moodustada konsortsiumi kokkuleppega, kuid selle nimi ei ole EDIC ja see ei saa kasutada käesolevas peatükis sätestatud rakendamisstruktuuri.

4. Taotlejaid teavitatakse lõikes 2 osutatud otsusest. Kui taotlus lükatakse tagasi, selgitatakse taotlejatele sellise otsuse põhjusi selgelt ja täpselt.

5. Otsus EDICu asutamise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon loob EDICute avaliku registri ja ajakohastab seda aegsasti.

6. Artikli 19 lõike 1 punktides a ja c sätestatud ja, kui see on asjakohane, taotluses sisalduvad EDICu põhikirja olulised osad esitatakse EDICu asutamise otsuse lisas.

Artikkel 17

Liikmesus

1. EDICu liikmete hulka peab kuuluma vähemalt kolm liikmesriiki. Hääleõiguslikeks EDICu liikmeteks on vaid need liikmesriigid, kes pakuvad rahalist või mitterahalist panust.

2. Pärast seda, kui otsus EDICu asutamise kohta on vastu võetud, võivad liikmesriigid sellega igal ajal liituda põhikirjas täpsustatud õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

3. Liikmesriigid, kes rahalist või mitterahalist panust ei paku, võivad EDICuga ühineda hääleõiguseta vaatlejatena.

4. EDIC võib olla osalemiseks avatud ka muudele üksustele peale liikmesriikide, sealhulgas näiteks liidu assotsieerunud riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes tegutsevad Euroopa huvides, ja eraõiguslikele üksustele, nagu põhikirjas täpsustatud. Sellisel juhul on liikmesriikidel liikmete kogus ühiselt häälteenamus olenemata sellest, kui suure panuse annavad muud üksused kui liikmesriigid.

Artikkel 18

Juhtimine

1. EDICul peab olema vähemalt kaks järgmist juhtorganit:

a) liikmete kogu, mille moodustavad liikmesriigid, artikli 17 lõikes 4 osutatud muud üksused ja komisjon ning millel on täielik otsustusõigus, kaasa arvatud õigus võtta vastu eelarve;

b) liikmete kogu nimetatud direktor, kes on täitevorgan ja EDICu esindaja.

2. Komisjon osaleb liikmete kogu aruteludes ilma hääleõiguseta. Kuid juhul, kui mitut riiki hõlmavasse projekti annab rahalise panuse keskselt juhitav liidu programm, on komisjonil liikmete kogu otsuste suhtes vetoõigus. Liikmete kogu otsused, sealhulgas hääletustulemused ja iga liikme konkreetne hääletusotsus, tehakse üldsusele kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

3. EDICu põhikirjas nähakse ette konkreetsed juhtimist käsitlevad sätted, mis on kooskõlas lõigete 1 ja 2 nõuetega.

Artikkel 19

EDICu põhikiri

1. EDICu põhikiri sisaldab vähemalt järgmist:

a) liikmete nimekiri, vaatlejad ning menetlus, mille kohaselt teha liikmeid ja esindamist puudutavaid muudatusi, mille puhul austatakse mitteosalevate liikmesriikide õigust liituda mõne EDICuga;

b) mitut riiki hõlmava projekti üksikasjalik kirjeldus, liikmete ülesanded ja, kui see on asjakohane, orienteeriv ajakava;

c) põhikirjajärgne asukoht ja nimi;

d) liikmete õigused ja kohustused, kaasa arvatud kohustus rahastada eelarvet;

da) vastutuse kord kooskõlas artikliga 20;

e) hääleõigused;

f) reeglid, mis puudutavad taristu omandilist kuuluvust, intellektuaalomandit, kasumit ja muid varasid, vastavalt asjaoludele.

2. Artikli 16 lõike 6 kohaselt EDICu asutamise otsuse lisas esitatud põhikirja oluliste osade muudatuste suhtes kohaldatakse artiklis 16 osutatud menetlust.

Artikkel 20

Vastutus

1. EDIC vastutab oma võlgade eest.

2. Liikmete rahaline vastutus EDICu võlgade eest piirdub nende panusega EDICusse. Liikmed võivad põhikirjas täpsustada, et nad võtavad kindlaksmääratud vastutuse, mis on suurem nende panusest, või piiramatu vastutuse.

3. Liit ei vastuta EDICu võlgade eest.

Artikkel 21

Kohaldatav õigus ja jurisdiktsioon

1. EDICu asutamise ja toimimise suhtes kohaldatakse

a) liidu õigust, eeskätt käesolevat otsust;

b) selle liikmesriigi õigust, kus on EDICu põhikirjajärgne asukoht, küsimustes, mille suhtes ei kohaldata või kohaldatakse ainult osaliselt punktis a osutatud õigusakte;

c) põhikirja ja selle rakenduseeskirju.

2. Ilma et see piiraks juhtumeid, mil Euroopa Liidu Kohus on pädev aluslepingute alusel, määratakse liikmete vahel, liikmete ja EDICu vahel ning EDICu ja kolmandate isikute vahel seoses EDICuga tekkivate vaidluste lahendamiseks pädev kohus kindlaks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus on EDICu põhikirjajärgne asukoht.

Artikkel 22

Tegevuse lõpetamine

1. Põhikirjas sätestatakse EDICu tegevuse lõpetamise menetlus, mis järgneb liikmete kogu otsusele. Tegevuse lõpetamine võib kaasa tuua tegevuse üleviimise mõne teise õigussubjekti alla.

2. Kui EDIC ei suuda oma võlgu tasuda, kohaldatakse selle liikmesriigi maksejõuetusnorme, kus on EDICu põhikirjajärgne asukoht.

Artikkel 23

Aruandlus ja kontroll

1. EDIC koostab iga-aastase tegevusaruande, mis sisaldab tema tegevuse tehnilist kirjeldust ja finantsaruannet. Liikmete kogu kiidab tegevusaruande heaks ja see edastatakse komisjonile. See aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2. Komisjon esitab suuniseid iga-aastases tegevusaruandes käsitletud teemade kohta.

 

6. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 24

Teabe esitamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile tema taotluse alusel teabe, mis on vajalik, et komisjon saaks täita käesolevast otsusest tulenevaid ülesandeid, eeskätt teabe, mis on vajalik artiklite 7, 8 ja 9 rakendamiseks. Komisjoni nõutav teave peab olema kõnealuste ülesannete täitmise seisukohast proportsionaalne. Kui esitatud teabes viidatakse teabele, mille ettevõtjad on varem esitanud liikmesriigi taotluse alusel, teatatakse sellest nendele ettevõtjatele hiljemalt kümme päeva enne teabe komisjonile esitamist.

Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva otsuse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 25

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee („sidekomitee“). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, võttes arvesse selle artiklit 8.

Artikkel 26

Jõustumine

1. Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA – Tegevusvaldkonnad

Mittetäielik tegevusvaldkondade loetelu:

a) Euroopa ühine andmetaristu ja ühised andmeteenused;

b) järgmise põlvkonna väikese energiatarbega usaldusväärsete protsessorite väljatöötamine liidus;

c) 5G-koridoride üleeuroopalise kasutuselevõtu edendamine;

d) Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttega seotud super- ja kvantarvutite soetamine;

e) üliturvalise kvant- ja kosmosepõhise sidetaristu arendamine ja kasutuselevõtmine;

f) turbekeskuste võrgustiku kasutuselevõtt;

g) ühendatud avalik haldus;

h) Euroopa plokiahelateenuste taristu;

i) Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused;

j) digioskuste kõrgtehnoloogiapartnerlused oskuste pakti kaudu;

ja)  küberjulgeolekuga seotud oskused ja koolitus;

k) muud projektid, mis vastavad kõigile käesoleva otsuse artiklis 12 sätestatud kriteeriumidele ja mida on sotsiaalse, majandusliku või keskkonnaalase arengu tõttu digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärkide saavutamiseks edaspidi vaja.

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai raporti koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

BusinessEurope

Eurochambres

SMEunited

European Digital SME Alliance

EuroCommerce

Wi-Fi Coalition

Dynamic Spectrum Alliance

GigaEurope

Permanent Representation of the Czech Republic to the EU

Permanent Representation of the Slovak Republic to the EU

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (28.4.2022)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“

(COM(2021)0574 – C9‑0359/2021 – 2021/0293(COD))

Arvamuse koostaja: Dragoş Pîslaru

 

 

 

 

 

LÜHISELGITUS

Neljas tööstusrevolutsioon, digiüleminek ja tehisintellekt põhjustavad olulisi ja struktuurseid muutusi tööturul, töökohtadel, töötajate tööviisides ja -profiilides, aga ka tarbijate käitumises ning üldisemalt inimeste eluviisides. Need muudatused toovad eeldatavasti kodanikele ja ühiskonnale kasu, parandades elukvaliteeti ning luues uusi töövõimalusi ja kestlikumaid ärimudeleid, kuid tekitades samal ajal ka mitmeid ohte ja probleeme, mis nõuavad asjaomaste õigusraamistike pidevat ja dünaamilist hindamist ja kohandamist kooskõlas ELi reeglite ja põhimõtetega. Need reeglid põhinevad on muu hulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambal, Euroopa Liidu põhiõiguste hartal ja Euroopa sotsiaalhartal, samuti kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistel.

COVID-19 pandeemia on rõhutanud meie majanduse ja ühiskonna vajadust liikuda digiteerituma maailma suunas ning näidanud meie suutlikkust vajaduse korral kiiresti reageerida ja kohaneda. Poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ tagaks, et Euroopa Liit saavutab digipöörde, mis on kasulik ja milles ei jäeta kedagi kõrvale. Sellega seoses peab digitee looma juurdepääsu ühiskondlikule ja isiklikule arengule ja kõigile avatud võimalustele ning hõlmama sotsiaalseid, keskkonna-, haridus- ja tööaspekte, et mitte jätta kedagi kõrvale ja vältida meie ühiskonnas digilõhe tekkimist.

Arvamuse koostaja rõhutab ka vajadust kasutada digipööret selleks, et vähendada ühiskonnas ja tööturul soolist ebavõrdsust, luua Euroopa noortele uusi võimalusi ning parandada ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate elanikkonnarühmade, maa- ja äärepoolsete piirkondade elanike ning eakate juurdepääsu digioskustele ja rohelistele kutseoskustele ning tehnoloogiale ja kiirele internetile.

Lisaks peaks poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“ innustama Euroopa Liitu ja liikmesriike tegutsema selleks, et meie kodanikud saaksid tööturu nõuetega kohanemiseks vajalike oskuste ja võimete omandamiseks ning täiendamiseks võrdsed võimalused.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et 2030. aasta poliitikaprogramm liidu digipöörde tegemiseks peab ELi kodanike olukorra parandamiseks hõlmama õiglast üleminekut rohelisele ja kestlikule majandusele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon esitas 9. märtsi 2021. aasta teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“3 (edaspidi „digikompassi teatis“) oma nägemuse aastaks 2030, et digipöörde kaudu inimesi ja ettevõtteid võimestada. Liidu nägemuse kohaselt peaks majanduse ja ühiskonna digipööre hõlmama digitaalset suveräänsust, kaasamist, võrdsust, kestlikkust, vastupidavust, turvalisust, elukvaliteedi parandamist ja kodanike õiguste ja püüdluste austamist ning aitama muuta liidu majanduse ja ühiskonna dünaamilisemaks, ressursitõhusamaks ja õiglasemaks.	(1) Komisjon esitas 9. märtsi 2021. aasta teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“3 (edaspidi „digikompassi teatis“) oma nägemuse aastaks 2030, et digipöörde kaudu inimesi ja ettevõtteid võimestada. Liidu nägemuse kohaselt peaks majanduse ja ühiskonna digipööre hõlmama digitaalset suveräänsust, üleilmset juhtpositsiooni, juurdepääsetavust, taskukohasust, kaasamist, võrdsust, kestlikkust, vastupidavust, turvalisust, elukvaliteedi parandamist, teenuste kättesaadavust ning kodanike õiguste ja püüdluste austamist. Selle raames tuleks luua kvaliteetseid töökohti, tugevdada töötajate õigusi, töökohakindlust ja oskuste arendamist, aidates samal ajal kaasa konkurentsivõime edendamisele ning liidu majanduse ja ühiskonna dünaamilisemaks, ressursitõhusamaks, kaasavamaks ja õiglasemaks muutmisele ning panustades seega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse digiajastul ja Euroopa muutmisesse maailma ettevõtluse keskuseks.
__________________	__________________
3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118 final/2).	3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118 final/2).

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Arvesse tuleks võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/8821a.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Nagu komisjoni 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise teatises4 märgiti, peab Euroopa Liit tegema kindlaks kriitilise tähtsusega tehnoloogiasüsteemid ja strateegilise tähtsusega sektorid, tegelema strateegiliste nõrkuste ja suure riskiga sõltuvustega, mis võivad põhjustada tarnepuudujääke või küberturvalisuse riske, ning edendama digipööret. See näitab, kui oluline on, et liikmesriigid ühendaksid jõud ja toetaksid tööstuse püüdlusi nende sõltuvustega toimetulemisel ning arendaksid strateegilist võimekust. Ühtlasi vastab see 2021. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes5 esitatud analüüsile. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise kontekstis on komisjon julgustanud liikmesriike koordineerima oma tööd, et edendada digivaldkonnas mitut riiki hõlmavaid projekte. See kogemus tõi esile, et mitut riiki hõlmavate projektide realiseerumiseks peab komisjon toetama liikmesriikide koordineerimispüüdlusi ja liidul peavad olema ühisinvesteeringuid hõlbustavad rakendamismehhanismid. Koos muude komisjoni algatustega, nt elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskusega,6 tuleks luua digikompassi teatise rakendamise juhtimisstruktuur, mis peaks aitama kindlaks teha liidu praegusi ja võimalikke tulevasi digitaalseid strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada liidu digitaalset suveräänsust.	(3) Nagu komisjoni 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise teatises4 märgiti, peab Euroopa Liit tegema kindlaks kriitilise tähtsusega tehnoloogiasüsteemid ja strateegilise tähtsusega sektorid, tegelema strateegiliste nõrkuste ja suure riskiga sõltuvustega, mis võivad põhjustada tarnepuudujääke või küberturvalisuse riske, ning edendama digipööret. See näitab, kui oluline on, et liikmesriigid ühendaksid jõud ja toetaksid tööstuse püüdlusi nende sõltuvustega toimetulemisel ning arendaksid strateegilist võimekust. Ühtlasi vastab see 2021. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes5 esitatud analüüsile. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise kontekstis on komisjon julgustanud liikmesriike koordineerima oma tööd, et edendada digivaldkonnas mitut riiki hõlmavaid projekte. See kogemus tõi esile, et mitut riiki hõlmavate projektide realiseerumiseks peab komisjon toetama liikmesriikide koordineerimispüüdlusi ja liidul peavad olema ühisinvesteeringuid hõlbustavad rakendamismehhanismid. Koos muude komisjoni algatustega, nt elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskusega,6 tuleks luua digikompassi teatise rakendamise juhtimisstruktuur, mis peaks aitama kindlaks teha liidu praegusi ja võimalikke tulevasi digitaalseid strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada Euroopa ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate digitaalset arengut, varustades samal ajal Euroopa töötajaid täiustatud vahendite ja digitaalsete teadmistega.
_________________	_________________
4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final, 5.5.2021).	4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final, 5.5.2021).
5 „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“ (COM(2021) 750 final, 8.9.2021).	5 „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“ (COM(2021) 750 final, 8.9.2021).
6 Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel, 4. meede (COM(2021) 70 final, 22.2.2021).	6 Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel, 4. meede (COM(2021) 70 final, 22.2.2021).

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“7 rõhutati, et Euroopa peaks kasutama digipöörde potentsiaali, sest digipööre on üks peamisi tegureid, mille abil saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid. Liit peaks vajalikku digipööret edendama ja sellesse investeerima, sest digitehnoloogia on kriitilise tähtsusega tegur, et saavutada rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärgid mitmes eri sektoris. Digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, 5G, pilv- ja servtöötlus ja asjade internet, võivad kiirendada ja maksimeerida poliitika mõju, et tulla toime kliimamuutustega ja kaitsta keskkonda. Samuti pakub digiteerimine uusi võimalusi õhusaaste ja veereostuse kaugseireks või energia ja loodusvarade kasutamise jälgimiseks ja optimeerimiseks. Euroopa vajab kestlikkust väärtustavat digisektorit, mis tagab, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad tõendatult kestlikumaks ja energia- ja ressursitõhusamaks ning aitavad kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.	(4) Komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“7 rõhutati, et Euroopa peaks kasutama digipöörde potentsiaali, sest digipööre on üks peamisi tegureid, mille abil saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid. Liit peaks vajalikku digipööret edendama ja sellesse investeerima, sest digitehnoloogia on kriitilise tähtsusega tegur, et saavutada rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärgid mitmes eri sektoris, ning tagamaks, et nimetatud poliitikameetmed toovad kasu praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, 5G, pilv- ja servtöötlus ja asjade internet, võivad kiirendada ja maksimeerida Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke käsitleva poliitika mõju ja kaitsta keskkonda. Samuti pakub digiteerimine uusi võimalusi säästva transpordi, nutipõllumajanduse ja arukate võrkude edendamiseks ning õhusaaste ja veereostuse kaugseireks või selleks, et jälgida ja optimeerida, kuidas energiat ja loodusvarasid saaks kasutada, sealhulgas energiavaesuse ennetamiseks ning energiatõhususe ja taskukohasuse tagamiseks. Euroopa vajab kestlikkust, konkurentsivõimet, kaasatust ja õiglust väärtustavat digisektorit, mis tagab, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad tõendatult kestlikumaks ja energia- ja ressursitõhusamaks ning aitavad kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule, õiglasele ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.
__________________	__________________
7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final, 11.12.2019).	7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final, 11.12.2019).

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Rakendada tuleks digikompassi teatises kavandatud meetmed, et intensiivistada Euroopa digituleviku kujundamise strateegias kindlaks määratud tegevust, tuginedes liidu olemasolevatele vahenditele (nt ühtekuuluvusprogrammid, tehnilise toe instrument ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2021/694,8 (EL) 2021/6959 ja (EL) 2021/52310) ja digipöörde jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/24111 ettenähtud rahalistele vahenditele. Seega tuleks käesoleva otsusega luua poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, et viia liidu majanduses ja ühiskonnas ellu edukas digipööre, seda kiirendada ja kujundada.	(5) Rakendada tuleks digikompassi teatises kavandatud meetmed, et intensiivistada Euroopa digituleviku kujundamise strateegias kindlaks määratud tegevust, tuginedes liidu olemasolevatele vahenditele (nt ühtekuuluvusprogrammid, tehnilise toe instrument ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2021/694,8 (EL) 2021/6959 ja (EL) 2021/52310) ja digipöörde jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/24111 ettenähtud rahalistele vahenditele, kasutades vajaduse korral liidu ja riiklike vahendite vahelist koostoimet. Seega tuleks käesoleva otsusega luua poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, et viia kedagi kõrvale jätmata liidu majanduses ja ühiskonnas ellu edukas digipööre, seda kiirendada ja kujundada.
_________________	_________________
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).	8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).	9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).	10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).	11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selleks, et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks kehtestada digieesmärgid. Need eesmärgid peaksid olema seotud konkreetsete valdkondadega, milles tuleks liidus ühiselt edasi liikuda. Eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek.	(6) Selleks, et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks kehtestada digieesmärgid, võttes arvesse konkreetseid olukordi ja liikmesriikide suutlikkuse erinevusi. Need eesmärgid peaksid olema seotud konkreetsete valdkondadega, milles tuleks liidus ühiselt edasi liikuda. Eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: haridus ja digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb aga kasutusele võtta valdkondadevaheline lähenemisviis, millega nähakse ette sotsiaalse mõõtme täielik avaldumine, et tagada inimeste asetamine digipöörde protsesside keskmesse.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Üleilmne konkurents ja liidu kodanike pärandiks olevad väärtused tähendavad, et nende probleemidega tuleb tegeleda rohkem kui ühel tasandil, arendades koos digiülemineku majandusliku mõõtmega ka selle sotsiaalset mõõdet. Euroopa Liidul on õigus ning poliitiline, moraalne ja kultuuriline kohustus kujundada digiülemineku protsesside eetiline ja inimkeskne edasiminek, milles inimene on nii innovatsiooni liikumapanev jõud kui ka sellest kasusaaja.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Nii elementaarsed kui ka kõrgema taseme digioskused on eluliselt tähtsad, et tugevdada liidu ühiskonna kollektiivset vastupidavust. Digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud suudavad ära kasutada digikümnendi pakutavaid võimalusi. Ühtlasi peaksid digiväljaõpe ja -haridus toetama töötajaskonda, mille liikmete hulgas on senisest palju rohkem neid, kes saavad omandada spetsialiseeritud digioskusi ning leida kvaliteetse töö ja teha rahuldust pakkuvat karjääri, kusjuures naiste ja meeste arv selles valdkonnas peaks ühtlustuma. Üks olulisi tegureid, mis võimaldab digitaliseerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada digivaldkonnas Euroopa juhtpositsiooni, on ühenduvuse, mikroelektroonika ja suurandmete töötlemise suutlikkuse kestlik digitaristu. Kõikjal Euroopas, kaasa arvatud maapiirkondades ja äärealadel12 on kõigil vaja suurepärast ja turvalist ühenduvust. Ühiskond vajab üha suuremat üles- ja allalaadimiskiirust. 2030. aastaks peaksid gigabitivõrgud olema mõistlikel tingimustel kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või soovivad. Peale selle on juba praegu enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate lähtekohaks mikroprotsessorid ning eeldada võib, et neid vajatakse edaspidi üha rohkem, kusjuures eeskätt suureneb nõudlus kõige innovatiivsemate mikroprotsessorite järele. Prognooside kohaselt on kriitilise tähtsusega võimaldavateks teguriteks ka kvantandmetöötlus ja kliimaneutraalsed üliturvalised servasõlmed, mis tagavad lühikese latentsusajaga juurdepääsu andmeteenustele kõikjal, kus ettevõtjad asuvad.	(7) Kõigi jaoks mõeldud nii elementaarsed kui ka kõrgema taseme digioskused, keskendudes eelkõige haavatavatele rühmadele, on eluliselt tähtsad, et tugevdada liidu ühiskonna ja majanduse kollektiivset vastupidavust ning keskkonna jätkusuutlikkust, ületada digilõhe, tagada liidu üleilmne konkurentsivõime ja vähendada selle tehnoloogilist sõltuvust. Igas vanuses digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud suudavad ära kasutada digikümnendi pakutavaid võimalusi, leida kvaliteetset tööd, omandada teadmisi ning saada parema juurdepääsu oma sotsiaalsetele ja tööalastele õigustele nii võrguväliselt kui ka internetis. Ühtlasi peaksid digiväljaõpe ja -haridus kutseõppe ja kutsealase koolituse, ümberõppe, täiendusõppe ja elukestva õppe kaudu pakkuma töötajatele vajalikke oskusi kirjaoskuse, arvutusoskuse ning teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas. Eritähelepanu tuleb pöörata ebasoodsas olukorras olevate rühmade, nagu noorte, naiste, puuetega inimeste, eakate ning maapiirkondades ja äärealadel elavate inimeste kaasamisele, et senisest palju rohkem oleks neid, kes saavad leida kvaliteetse töö ja teha rahuldust pakkuvat karjääri ning kellel on võrdne juurdepääs digiõppele või kaugtööle, nagu tõi esile COVID-19 pandeemia, kusjuures naiste ja meeste arv selles valdkonnas peaks ühtlustuma eesmärgiga kindlustada tugev sooline perspektiiv, et tagada naiste võrdne osalemine digipöördes. Erilist rõhku tuleks panna digiülemineku ja IKTga seotud interdistsiplinaarsete uuringute edendamisele ning digioskuste kohandamisele tööturul ja uues digikeskkonnas.
	Üks olulisi tegureid, mis võimaldab digitaliseerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada digivaldkonnas Euroopa juhtpositsiooni, on ühenduvuse, mikroelektroonika ja suurandmete töötlemise suutlikkuse kestlik digitaristu. Kõikjal Euroopas, kaasa arvatud maapiirkondades ja äärealadel12 on kõigil vaja suurepärast ja turvalist ühenduvust, taskukohast internetti ja juurdepääsu digivahenditele, et saavutada kaasav liit, kus ühtegi rühma ei ole asetatud ebasoodsasse olukorda. Ühiskond vajab üha suuremat üles- ja allalaadimiskiirust. 2030. aastaks peaksid gigabiti kiirusega võrgud olema mõistlikel tingimustel kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või seda soovivad. Peale selle on juba praegu enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate lähtekohaks mikroprotsessorid ning eeldada võib, et neid vajatakse edaspidi üha rohkem, kusjuures eeskätt suureneb nõudlus kõige innovatiivsemate mikroprotsessorite järele. Prognooside kohaselt on kriitilise tähtsusega võimaldavateks teguriteks ka kvantandmetöötlus ja kliimaneutraalsed üliturvalised servasõlmed, mis tagavad lühikese latentsusajaga juurdepääsu andmeteenustele kõikjal, kus ettevõtjad asuvad.
__________________	__________________
12 ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon (COM(2021) 345 final).	12 ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon (COM(2021) 345 final).

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Liidus on viimasel ajal eriti noorte seas järsult suurenenud kaugtöö ja -õppega seotud vaimse tervise probleemid. Uued töömeetodid ja töökeskkonnad, mis nõuavad digivahendite kasutamist, on hägustanud piire era- ja tööruumide eristamisel, suurendanud töötajatel lasuvat survet olla virtuaalsetes keskkondades püsivalt ühendatud ning selline eluviis on ennetus- ja ettevaatusabinõude puudumisel osutunud vaimsele tervisele ja heaolule kahjulikuks. Tugeva vaimse tervise ja heaolu edendamine, ennetamine, psühholoogiline tugi, taastumine ja järelhooldus on vajalikud tagamaks, et töötajad saaksid digitaalselt ümberkujundatud töökeskkonnast kasu, pöörates erilist tähelepanu nende õiguse edendamisele katkestada ühendus ilma negatiivsete tagajärgedeta ning saavutada digiajastul töö- ja eraelu tasakaal.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Lisaks sellele, et eespool nimetatud tehnoloogiad on võimaldavad tegurid, on need kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel jagamisel andmepõhises majanduses. Ettevõtete ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja kõikjal, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis kipuvad ses osas praegu maha jääma.	(8) Lisaks sellele, et eespool nimetatud tehnoloogiad on võimaldavad tegurid, on need kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel jagamisel andmepõhises majanduses. Ettevõtete edukas ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja kõikjal, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis kipuvad ses osas praegu maha jääma, ja oskuslikult oma tööjõudu uueks tegelikkuseks ette valmistada.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8b) Digiüleminek võib pakkuda töötajatele suuremat paindlikkust ja sõltumatust, kuid see võib tekitada ka nn tehnostressi, mis on tingitud kognitiivsest ülekoormusest ning vaimsest ja emotsionaalsest stressist, mida põhjustab intensiivne töö IT-vahenditega. Digiüleminek on halvendanud madala kvalifikatsiooniga töötajate olukorda, kes ei suuda uute tehnoloogiatega sammu pidada ega neile juurde pääseda ning kelle puhul ilmneb inimese ja masina vahelisest viletsast koostoimest tingitud oht, et nad jäetakse kõrvale või nad peavad töötama masinaga sarnasel kiirusel. Kui tagatakse kaitselävi, võivad digiülemineku käigus ilmneda positiivsed küljed, kuna see võib hea rakendamise korral hõlbustada juurdepääsu tööturule füüsilise puude, neurodiversiteedi ja vaimse tervise probleemidega ning hoolduskohustusi täitvatele inimestele.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8c) Kaugtööga on kaasnenud positiivsed tagajärjed, nagu naiste paremad töövõimalused, suurem paindlikkus ja autonoomia ning mõnel juhul parem töö- ja eraelu tasakaal. Need aga ei kaalu üles tajutavaid negatiivseid tagajärgi, nagu liigühendus ja tehnostress, ning hõlmavad tasustamata lisatöötunde, kuid neil on ka negatiivne mõju tervisele, rikkudes õigust ühendus katkestada ning saavutada töö- ja eraelu tasakaal, hägustades piire töö- ja tööelu vahel, tuues kaasa pikemad töötunnid, sealhulgas töötamise vabal ajal, suureneva sõltuvuse ekraanidest, puuduse kodus saadaolevatest ergonoomilistest kontoriseadmetest, töötajate ulatuslikuma järelevalve tehisintellektisüsteemide poolt ja vajakajäämised sotsiaalses suhtluses.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8d) Digitöö ja kaugtöö võivad tekitada töötajate õigustega seotud eraelu puutumatuse probleeme, kuna need võivad avaldada töötajatele survet jääda pikkadeks tundideks ekraanide ette, mistõttu ei tohiks selliseid vahendeid kasutada töötajate töötulemuste jälgimiseks. Juhutöötajate arvu suurenemine soodustab tavaliselt uute tööhõivevormide teket, näiteks nulltunnilepingute alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine, mis toob kaasa töötajate kaitse puudumise ja nende olukorra ebastabiilsuse, suurendades psühhosotsiaalseid riske, sissetulekute ebakindlust, kindlustamatust ning luu- ja lihaskonna vaevuseid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8e) Tehnoloogiasektorisse rahvusvaheliste talentide ligimeelitamiseks mõeldud liidu raamistiku ühtlustamine ja lihtsustamine annab selget lisaväärtust, et võimaldada talentide voogu ja liikuvust nii nende heaks, kes tulevad liitu tööle, kui ka nende heaks, kes soovivad liidus liikuda. Sellega seoses tuleks liikmesriike julgustada edendama liidu kavasid samal tasemel kui riiklikke kavasid, nagu muudetud sinise kaardi direktiiv, millega tunnustatakse kolmandate riikide kodanike oskusi tehnoloogiavaldkonnas kvalifikatsiooniga samaväärselt, ületades sel viisil ühe peamise takistuse rahvusvaheliste talentide ligimeelitamisel tehnoloogiasektorisse. Lisaks on vaja uusi ja uuenduslikke vahendeid ning õigusakte, et aidata viia kokku tööandjaid tulevaste IKT sektori töötajatega, tegeleda tööturu puudusega ning hõlbustada rahvusvaheliste kvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamist.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8f) Tõhusa digiõppe õppekava väljatöötamine nõuab poliitilist tahet, piisavalt ressursse ja teadusuuringuid. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tähtsustama innovatiivsete õpetamismeetodite ja õppekavade väljatöötamist teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ning programmeerimise valdkondades ning eelkõige parandama tehisintellekti algoritmide tõenäosusliku iseloomu mõistmise eesmärgil matemaatika ja statistilise ning ökonomeetrilise analüüsi taset; Tuleks hõlbustada naiste juurdepääsu haridusele ja koolitusele teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas, rõhutades, et oskuste arendamine on täiskasvanuhariduses sama vajalik kui põhi- või keskhariduses. Digiõppe kaudu tuleks samuti suurendada teadlikkust masinõppel põhinevate igapäevaeluosade kohta, kaasa arvatud soovitusmootorid, suunatud reklaam, sotsiaalmeediaalgoritmid ja süvavõltsingud.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8g) Olemasolevad digilõhed saab kaotada ainult sihipäraste ja kaasavate meetmetega, mis on suunatud nii naistele kui ka eakatele, ning seega vajatakse märkimisväärseid investeeringuid sihipärasesse ümberõppesse ja oskuste täiendamisse ning haridusmeetmetesse, mille abil oleks võimalik sellised digilõhed kõrvaldada. Tuleks tegeleda täiskasvanute kutsealases koolituses valitseva sihipäraste ja süstemaatiliste meetmete puudusega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 h (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8h) Kõigis haridusasutustes peaks olema lairibajuurdepääs ja tugev digiõppe taristu; õpetajatel peaksid olema vajalikud tehisintellekti alased oskused ja vahendid digitaalse õpikeskkonna loomiseks. Noorte programmeerimisoskuste algatustesse tuleks suunata investeeringuid, et edendada tehisintellektiga seonduvaid oskusi ja kõrgetasemelisi kvalifikatsioone, kaasa arvatud programmeerimiskoolid, suvekooli programmid ja tehisintellektile suunatud stipendiumid; ELi algatust „Digital Opportunity Traineeships“ tuleks laiendada ka kutseõppele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8i) Selleks et kaotada IKT-sektoris valitsev suur sooline lõhe, peaks komisjon täitma oma eesmärgi, mille kohaselt peab liidus töötama 20 miljonit nimetatud valdkonna spetsialisti. IKT tipptalentide tööl hoidmiseks ja ajude äravoolu vältimiseks peab liit võimaldama konkurentsivõimelisi palku, töötingimusi, piiriülest koostööd ja konkurentsivõimelist innovatsioonitaristut.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Ka demokraatlik elu ja avalikud teenused sõltuvad olulisel määral digitehnoloogiast ning seepärast peaks digitehnoloogia olema kõigile kättesaadav tipptasemel digikeskkonna kujul, mis pakub kergesti kasutatavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid, mis vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele.	(9) Ka demokraatlik elu ja avalikud teenused sõltuvad olulisel määral digitehnoloogiast ning seepärast peaks digitehnoloogia koos digioskuste alase koolitusega olema kõigile kättesaadav, eelkõige haavatavas olukorras olevad rühmade, sealhulgas puuetega inimeste, ebasoodsas olukorras olevate ja ebasoodsates piirkondades elavate inimeste ning eakate jaoks. Selliseid teenuseid tuleks pakkuda tipptasemel digikeskkonna kujul, mis pakub kergesti kasutatavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid, mis vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele. Kõik avalikud teenused peaksid olema kättesaadavad nii internetis kui ka mujal.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et liikuda liidus harmooniliselt, kaasavalt ja stabiilselt digipöörde ja digieesmärkide saavutamise suunas, on vaja terviklikku, töökindlat, usaldusväärset, paindlikku ja läbipaistvat juhtimist, mis põhineb liidu institutsioonide, organite ja ametite ning liikmesriikide tihedal koostööl ja koordineerimisel. Lähenemise koordineerimine ning poliitika ja meetmete järjepidevus ja tulemuslikkus liidu ja riikide tasandil tuleks tagada asjakohase mehhanismiga. Seepärast tuleb ette näha sätted seire- ja koostöömehhanismi kohta, millega rakendatakse digikompassi teatis.	(11) Selleks et liikuda liidus harmooniliselt, kaasavalt ja stabiilselt digipöörde ja digieesmärkide saavutamise suunas, on vaja terviklikku, töökindlat, usaldusväärset, kaasavat, paindlikku ja läbipaistvat juhtimist, mis põhineb liidu institutsioonide, organite ja ametite, liikmesriikide ning suurel hulgal sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite tihedal koostööl ja koordineerimisel. Lähenemise koordineerimine ning poliitika ja meetmete järjepidevus ja tulemuslikkus liidu ja riikide tasandil tuleks tagada asjakohase mehhanismiga. Seepärast tuleb ette näha sätted seire- ja koostöömehhanismi kohta, millega rakendatakse digikompassi teatis.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI)13 peaks saama digikümnendi aruande üks osa, mida tuleks kasutada selleks, et seirata digieesmärkide saavutamise protsessi kulgu. Selle seire raames tuleks analüüsida liikmesriikide tasemel saavutatud edu näitajaid, riikide poliitikat ja algatusi, mille eesmärk on saavutada käesoleva otsuse eesmärgid ja digieesmärgid, ning see peaks sisaldama horisontaalseid ja temaatilisi analüüse, mis annavad ülevaate Euroopa majanduste digipöördest, ja edetabelit liikmesriikide sellealastest edusammudest. Esmajoones tuleks DESI ulatus ja näitajad viia vastavusse käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkidega. Komisjoni vastuvõetavate rakendusaktidega tuleks ette näha iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad. Seire jätkuva tulemuslikkuse huvides ja selleks, et võtta arvesse tehnika arengut, tuleks põhilisi tulemusnäitajaid vastavalt vajadusele ajakohastada. Liikmesriikides tuleks tugevdada andmekogumismehhanismi, et see annaks põhjaliku ülevaate digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja sisaldaks teavet asjakohaste poliitikasuundade, programmide ja algatuste kohta riikide tasandil. Läbivaatamiste põhjal ja vastavalt vajadusele peaks komisjon liikmesriikidega konsulteerides valmistama ette tegevuskava, et kirjeldada tulevasi andmekogumisvajadusi. . DESI määratlemisel peaks komisjon tuginema valdavalt ametlikule statistikale, mis on kogutud erinevate infoühiskonda käsitlevate liidu uuringute käigus14. Komisjon peaks kasutama eriuuringuid, et koguda andmeid nende asjakohaste näitajate kohta, mida liidu uuringutega ei mõõdeta.	(13) Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI)13 ning tulemustabelist naiste osalemise kohta digivaldkonnas (WiD) peaks saama digikümnendi aruande üks osa, mida tuleks kasutada selleks, et seirata digieesmärkide saavutamise protsessi kulgu, sealhulgas neid, millega kaotatakse 2030. aastaks sooline digilõhe. Selle seire raames tuleks analüüsida liikmesriikide tasemel saavutatud edu näitajaid, riikide poliitikat ja algatusi, mille eesmärk on saavutada käesoleva otsuse eesmärgid ja digieesmärgid, ning see peaks sisaldama horisontaalseid ja temaatilisi analüüse, mis annavad ülevaate Euroopa majanduste digipöördest, ja edetabelit liikmesriikide sellealastest edusammudest. Esmajoones tuleks DESI ulatus ja näitajad viia vastavusse käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkidega ning hõlmata tuleks sotsiaalse kaasatuse eesmärke, mis on jaotatud vanuserühmade ja soo ning keskkonnaalaste eesmärkide kaupa. Komisjoni vastuvõetavate rakendusaktidega tuleks ette näha iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad. Seire jätkuva tulemuslikkuse huvides ja selleks, et võtta arvesse tehnika arengut, tuleks põhilisi tulemusnäitajaid vastavalt vajadusele ajakohastada. Liikmesriigid peaksid välja töötama automatiseeritud ja lihtsad andmekogumismehhanismid, mida tuleks tugevdada, et need annaksid põhjaliku ülevaate digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja sisaldaksid teavet asjakohaste poliitikasuundade, programmide ja algatuste kohta riikide tasandil ning nende mõju ja tagajärgede kohta töötingimustele ja töötajate vaimsele tervisele. Läbivaatamiste põhjal ja vastavalt vajadusele peaks komisjon liikmesriikidega konsulteerides valmistama ette tegevuskava, et kirjeldada tulevasi andmekogumisvajadusi. DESI määratlemisel peaks komisjon tuginema valdavalt ametlikule statistikale, mis on kogutud erinevate infoühiskonda käsitlevate liidu uuringute käigus14. Komisjon peaks kasutama eriuuringuid, et koguda andmeid nende asjakohaste näitajate kohta, mida liidu uuringutega ei mõõdeta.
__________________	__________________
13 DESI on analüüside ja mõõtmisnäitajate iga-aastane kogum, mida on 2014. aastast kasutatud Euroopa üldiste edusammude seire jaoks ja selleks, et anda võrdlusalus iga liikmesriigi digivaldkonna edusammudele; seda kasutatakse Euroopa poolaasta protsessi ja riigipõhiste soovituste alusmaterjalina.	13 DESI on analüüside ja mõõtmisnäitajate iga-aastane kogum, mida on 2014. aastast kasutatud Euroopa üldiste edusammude seire jaoks ja selleks, et anda võrdlusalus iga liikmesriigi digivaldkonna edusammudele; seda kasutatakse Euroopa poolaasta protsessi ja riigipõhiste soovituste alusmaterjalina.
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 31–35).	14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 31–35).

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et hoida kaasseadusandjaid kursis digipöörde edenemisega liidus, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas digikümnendi olukorda käsitleva aruande, mis sisaldaks liidu digipöörde ülevaadet ja analüüsi ning hinnangut sellele, millist edu on saavutatud digikümnendi eesmärkide ja 2030. aastani seatud digieesmärkide vallas. Digikümnendi olukorda käsitlevat aruannet ja eeskätt DESI-t tuleks kasutada Euroopa poolaasta alusmaterjalina, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aspektides.	(14) Selleks et hoida kaasseadusandjaid kursis digipöörde edenemisega liidus, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas digikümnendi olukorda käsitleva aruande, mis sisaldaks liidu digipöörde ülevaadet ja analüüsi ning hinnangut sellele, millist edu on saavutatud digikümnendi eesmärkide ja 2030. aastani seatud digieesmärkide vallas, samuti hinnangut digipöörde mõju kohta liidu kodanike elu- ja töötingimustele. Digikümnendi olukorda käsitlevat aruannet ja eeskätt DESI-t tuleks kasutada Euroopa poolaasta alusmaterjalina, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aspektides.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Komisjon peaks andma aru eeskätt digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, esitama üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, kui edukas on liit olnud võrreldes iga eesmärgi kavandatud trajektooriga, hinnangu iga eesmärgi saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, kaasa arvatud digivõimekusse tehtavate investeeringute puudujääkidele, ning suurendama teadlikkust digitaalse suveräänsuse suurendamiseks vajalike tegevuste kohta. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamisele ning liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmetele.	(15) Komisjon peaks andma aru eeskätt digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, esitama üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, kui edukas on liit olnud võrreldes iga eesmärgi kavandatud trajektooriga, hinnangu iga eesmärgi saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, kaasa arvatud digivõimekusse tehtavate investeeringute puudujääkidele, ning suurendama teadlikkust digitaalse suveräänsuse suurendamiseks ja avalike teenuste digitaliseerimiseks vajalike tegevuste kohta. Aruanne peaks sisaldama ülevaadet töötajate riskidest ja kasust nende eesmärkide saavutamise protsessis. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamisele ning liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmetele.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selle analüüsi põhjal sisaldaks aruanne konkreetseid soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Kui komisjon esitab aruandes soovitusi poliitikasuundade, meetmete või tegevuste kohta, peaks ta arvesse võtma kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid, võetud ühiseid kohustusi, liikmesriikide määratletud poliitikasuundi ja meetmeid, aga ka edusamme soovitatud tegevustes, mida on kirjeldatud varasemates aruannetes ja millega on tegeletud iga-aastase koostöö käigus. Peale selle peaks komisjon võtma arvesse erinevusi iga liikmesriigi võimes anda oma panus digieesmärkidesse ning juba olemas olevaid poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mida peetakse eesmärkide saavutamise seisukohast otstarbekaks, kuigi nende mõju ei pruugi veel olla ilmnenud.	(16) Selle analüüsi põhjal sisaldaks aruanne konkreetseid soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Kui komisjon esitab aruandes soovitusi poliitikasuundade, meetmete või tegevuste kohta, peaks ta arvesse võtma kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid, võetud ühiseid kohustusi, liikmesriikide määratletud poliitikasuundi ja meetmeid, aga ka edusamme soovitatud tegevustes, mida on kirjeldatud varasemates aruannetes ja millega on tegeletud iga-aastase koostöö käigus. Peale selle peaks komisjon võtma arvesse erinevusi iga liikmesriigi võimes anda oma panus digieesmärkidesse ja -õigustesse ning juba olemas olevaid poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mida peetakse eesmärkide saavutamise seisukohast otstarbekaks, kuigi nende mõju ei pruugi veel olla ilmnenud.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Komisjon peaks töötama koos liikmesriikidega välja kavandatud trajektoorid, et liit saavutaks käesolevas otsuses sätestatud digieesmärgid. Seejärel peaksid liikmesriigid võimaluse korral kujundama nende kavandatud trajektooride põhjal riikliku trajektoori. Riiklikes trajektoorides tuleks arvesse võtta ja kajastada seda, et liikmesriikide potentsiaal digieesmärkidesse panustada on erinev. Trajektoorid peaksid aitama hinnata aja jooksul tehtud edusamme nii liidu kui ka riikide tasandil.	(19) Komisjon peaks töötama koos liikmesriikidega välja kavandatud trajektoorid, et liit saavutaks käesolevas otsuses sätestatud digieesmärgid. Trajektoorid tuleks välja töötada selgelt kehtestatud kriteeriumide alusel. Seejärel peaksid liikmesriigid võimaluse korral kujundama nende kavandatud trajektooride põhjal riikliku trajektoori. Riiklikes trajektoorides tuleks arvesse võtta ja kajastada seda, et liikmesriikide potentsiaal digieesmärkidesse panustada on erinev, lisaks tuleb arvestada nende konkreetset olukorda ja erinevaid lähtekohti, samuti piirkondlikke erinevusi. Trajektoorid peaksid aitama hinnata aja jooksul tehtud edusamme nii liidu kui ka riikide tasandil.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, nii avalik-õiguslike kui ka erasektori osalejatega, näiteks haridus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutustega, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada digipööret liidu tasandil. Sidusrühmade kaasamine oleks oluline ka liikmesriikide tasandil, seda eriti siis, kui tegeletakse oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava ja selle kohanduste vastuvõtmisega.	(29) Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega, nii avalik-õiguslike kui ka erasektori osalejatega, näiteks haridus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutustega, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada digipööret liidu tasandil. Sidusrühmade kaasamine oleks oluline ka liikmesriikide tasandil, seda eriti siis, kui tegeletakse oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava ja selle kohanduste vastuvõtmisega.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29a) Varajane digiõpe, ajakohastatud digiõppe õppekavad ja elukestev õpe on väga olulised digiajastul vajalike kvalifikatsioonide arendamiseks, et võidelda digitaalse tõrjutuse vastu ja ületada ühiskonnas esinev digilõhe. Asjakohaste seadmete või oskuste puudumine on peamine takistus juurdepääsul uusimatele tehnoloogiatele ja mõnikord isegi põhiteenustele, eriti laste, noorte ja eakate, puuetega inimeste ning maapiirkondades ja äärealadel elavate inimeste jaoks.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29b) Edu saavutamiseks peaks digipöördega kaasnema täiustamine töökoha demokraatia, hea valitsemistava, sotsiaalse kaasatuse ja kvaliteetsete avalike teenuste vallas.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29c) Digiajastu ja digiülemineku protsessi laiaulatuslik mõju ühiskonnale, majandusele ja liidu tööhõivele pakuvad nii võimalusi üleilmse juhtpositsiooni saavutamiseks kui toovad kaasa ka sellega seotud probleeme. Digiajastu nõuab ka laiaulatuslikku ja demokraatlikku digipoliitilist dialoogi kodanike, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et töötada välja põhimõtted, õigusraamistikud ja vahendid, millega käsitletakse digiülemineku mõju töötajatele ja ühiskonnale.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29d) Ametiühingutele tuleb tagada juurdepääs töökohale ja töötajatele endile, sealhulgas seal, kus tööd tehakse digitaalselt. Kõigil töötajatel, sealhulgas digimajanduse töötajatel, on õigus pidada kollektiivläbirääkimisi ja võtta kollektiivseid meetmeid.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29e) Peamised probleemid on sooline digilõhe ja sooline tasakaalustamatus, kuna naised on liidu digisektoris, eelkõige IKT ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkondades alaesindatud. Sellega seoses tuleks võtta konkreetseid meetmeid, et tagada sooline tasakaal ja võrdõiguslikkus töökohal, eelkõige võrdne juurdepääs ja võrdsed võimalused, sealhulgas võrdne palk ja võrdne esindatus tööturul.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29f) Kutseharidust ei tohiks tähelepanuta jätta, vaid sellele tuleks digikümnendil rohkem kaalu anda. Mõned liikmesriigid peavad tegelema puudujääkidega kutsehariduse ning duaalõppe atraktiivsuse ja prestiiži vallas, kuna seda peetakse tipptaset soodustavaks kooskõlas nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitusega jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta. Liikmesriigid peaksid arendama paindlikel õppekavadel, tugeval karjäärinõustamisel ja tööturu vajadustega ühendamisel põhinevat kvaliteetset duaalõpet ja kutsehariduse süsteeme. Laiendada tuleks täiskasvanuhariduses osalemist ja töökohapõhist õpet, et edendada elukestvat õpet, mis omakorda soodustab võrdseid võimalusi tööturul. Selliste õppekavade väljatöötamisse tuleks kaasata õpetajad, õppijad, lapsevanemad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, kindlustamaks eduka hariduse, mis võib võimaluse või soovi korral olla digitaalne, et tagada kaasav ja juurdepääsetav õpe ning kaotada lõhe kõige ebasoodsamas olukorras olevate ja piisavate ressurssidega inimeste vahel.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29g) Valitsuste, sotsiaalpartnerite, akadeemikute ja teiste sidusrühmade vaheline koostöö seoses digipöördega, sealhulgas digitehnoloogiaalased teadusuuringud ja innovatsioon, on oluline, et võtta arvesse kõiki sotsiaalseid ja inimlikke aspekte. Soolist tasakaalu on vaja selleks, et tagada naiste täielik osalemine digimajanduse kujundamises ja õiglane digipööre.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 h (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29h) Ettevõtjate investeeringud formaalsesse ja informaalsesse koolitusse ning elukestvasse õppesse on otsustava tähtsusega, et toetada õiglast üleminekut digimajandusele. Ettevõtjatel on kohustus pakkuda kõigile asjaomastele töötajatele piisavat ümber- ja täiendusõpet, et nad saaksid õppida kasutama digivahendeid ning töötada koostöörobotite ja muude uute tehnoloogiatega ning sel viisil kohaneda tööturu muutuvate vajadustega ja säilitada oma töökoha.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29i) Liit peab võtma kogu maailmas juhtpositsiooni tehisintellekti sotsiaalselt vastutustundliku, eetilise, läbipaistva ja vastutava kasutamise edendamisel. Tehisintellekti suhtes kohaldatakse täielikult liidu tööhõive- ja sotsiaalõigustikku ning äärmiselt oluline on digiteenustega seotud tööõiguse nõuetekohase täitmise tagamine, et kaitsta töötajate tervist ja ohutust.

 

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 j (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29j) Digipöörde eetiliste aspektide osas on vaja võtta kasutusele ühine Euroopa lähenemisviis. Sellega seoses peab mis tahes asjaomane õigusraamistik olema piisav ja põhinema põhjalikul mõjuhinnangul, et mitte takistada tulevast innovatsiooni ja töökohtade loomist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata uutele töövormidele, näiteks juhutöödel põhinevale platvormitööle, mis tuleneb uute tehnoloogiate rakendamisest, et tagada digimajanduses inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused ning eri majandussektorite ja kutsealade digiüleminek.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 k (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29k) Euroopa uues oskuste tegevuskavas tuleb käsitleda kvalifikatsiooni ja teadmiste kohandamise ja omandamisega seotud probleeme, võttes arvesse ökoloogilist ja digiüleminekut, sealhulgas eetilisi aspekte. Arendajad, programmeerijad, otsustajad ja ettevõtjad peaksid olema oma eetilisest vastutusest teadlikud. Oluline on tagada, et lõppkasutajatele ja tarbijatele antakse igakülgset teavet, et kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel toimuks antud valdkonnas korrapärane teabevahetus ning et kõigi personali puudutavate otsuste puhul saaks nõuda inimesepoolset läbivaatamist, et automatiseeritud otsus tühistada.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 l (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29l) Digipööre ei tohi tugevdada soolist ebavõrdsust ega stereotüüpe ega muuta senist kallutatust ja eelarvamusi algoritmide kaudu digitaalseks. Digiteenuste arendamisse ja kasutamisse tuleks kaasata mitmesuguse taustaga inimesi, sealhulgas eri etnilise päritoluga inimesi, naisi, noori ja puuetega inimesi. Need teenused peaksid olema kõigile kättesaadavad ja põhinema universaaldisaini põhimõttel ning digiareng peaks olema oluline kaasamisvahend.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 m (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29m) Teadus, innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus on hädavajalikud, et saavutada kaasava digipöörde ja Euroopa digitaalse suveräänsuse eesmärgid. Seetõttu on vaja rohkem investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni, teadusesse ja teadusringkondadesse, mis on tehnoloogilise ja digitaalse revolutsiooni tõukejõud. Samal ajal tuleb tagada, et inimesi ega piirkondi ei jäetaks kõrvale.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 n (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29n) Oluline on edendada digitaalsete teadmiste loomist ja laiendamist ning toetada Euroopa ülikoolide vahel loodud teadusprogramme ja -võrgustikke, et aidata Euroopa äriühingutel ja ettevõtjatel meelitada ligi parimaid talente ning saada digitaalse innovatsiooni eestvedajaks kogu maailmas. Oskuste nappust ja mittevastavust on võimalik ennetada, luues paremad sidemed haridus- ja koolitussüsteemide ning ettevõtjate vahel, parandades selleks töö- ja tööhõivetingimusi ning julgustades ettevõtjaid investeerima oma töötajate oskustesse ja kvalifikatsiooni. Avalik sektor peaks tagama õiglase digipöörde ja edendama sotsiaalset innovatsiooni.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29 o (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29o) DESI indeksist ilmneb, et 90 %-l töökohtadest on vaja põhilisi digioskusi, samas kui 42 %-l liidu kodanikest põhilised digioskused puuduvad1a. Lisaks nähtub DESI indeksisse kuuluvast tulemustabelist naiste osalemise kohta digivaldkonnas, et ainult 19 % IKT-spetsialistidest ja umbes kolmandik teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialade lõpetajatest on naised, mistõttu on spetsialiseeritud digioskustes endiselt märkimisväärne sooline lõhe1b. Tütarlaste ja naiste osalemist teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ning matemaatika valdkonnas tuleb aktiivselt edendada konkreetsete poliitiliste meetmete kaudu, et soodustada nende täielikku osalemist ja kaasatust digimajandusse, kuna neid on ainult 36 % STEM-valdkonna hariduse omandanute hulgas1c, hoolimata asjaolust, et tütarlaste digikirjaoskus on parem kui poistel1d.
	__________________
	1a https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-economy-and-society-index-desi
	1b https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/women-digital-scoreboard-2021
	1c https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/9540ffa1-4478-11e9-a8ed-01aa75ed71a1
	1d Rahvusvaheline arvutikirjaoskuse ja infopädevuse uuring (InternationalComputer and InformationLiteracy Study (ICILS)), 2018.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Mitut riiki hõlmavad projektid, milles osaleb mitu liikmesriiki, peaksid võimaldama ulatuslikku sekkumist digieesmärkide saavutamise seisukohast võtmetähtsusega valdkondades, eriti liidu, liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori vahendite koondamise kaudu. Nende rakendamist tuleks koordineerida ning see peaks toimuma komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Seepärast peaks komisjonil olema keskne roll mitut riiki hõlmavate projektide elluviimise kiirendamisel sellega, et lisas soovituslikult esitatud projektikategooriate hulgas tehakse kindlaks mitut riiki hõlmavad rakendamisvalmis projektid, aga ka liikmesriikide nõustamisel küsimustes, mis on seotud rakendamismehhanismide valimisega, rahastamisallikate valimise ja kombineerimisega, nende projektide rakendamisega seotud muude strateegiliste aspektidega ning Euroopa digitaristu konsortsiumi valimisega rakendamismehhanismiks, kui see on asjakohane.	(30) Mitut riiki hõlmavad projektid, milles osaleb mitu liikmesriiki, peaksid võimaldama ulatuslikku sekkumist digieesmärkide saavutamise seisukohast võtmetähtsusega valdkondades, eriti liidu, liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori vahendite koondamise kaudu. Kui see on digieesmärkide saavutamiseks vajalik, võivad liikmesriigid otsustada kaasata liidu assotsieerunud riike mitut riiki hõlmavatesse projektidesse. Nende rakendamist tuleks koordineerida ning see peaks toimuma komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Seepärast peaks komisjonil olema keskne roll mitut riiki hõlmavate projektide elluviimise kiirendamisel sellega, et lisas soovituslikult esitatud projektikategooriate hulgas tehakse kindlaks mitut riiki hõlmavad rakendamisvalmis projektid, aga ka liikmesriikide nõustamisel küsimustes, mis on seotud rakendamismehhanismide valimisega, rahastamisallikate valimise ja kombineerimisega, nende projektide rakendamisega seotud muude strateegiliste aspektidega ning Euroopa digitaristu konsortsiumi valimisega rakendamismehhanismiks, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Mitut riiki hõlmavad projektid peaksid suutma tõhusalt ligi meelitada ja kombineerida mitmesuguseid liidu ja liikmesriikide rahastamisallikaid. Keskselt hallatava liidu programmi vahendeid peaks olema võimalik ühendada liikmesriikide eraldatud vahenditega, sealhulgas teatavatel tingimustel taaste- ja vastupidavusrahastust tehtavate maksetega, nagu on selgitatud taaste- ja vastupidavuskavade kohta liikmesriikidele antud komisjoni suuniste16 3. osas, ning Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist tehtavate maksetega. Kui see on konkreetse mitut riiki hõlmava projekti olemusest tulenevalt põhjendatud, peaks projekt olema avatud ka muude üksuste kui liidu ja liikmesriikide toetusele, kaasa arvatud erasektori toetustele.	(32) Mitut riiki hõlmavad projektid peaksid suutma tõhusalt ligi meelitada ja kombineerida mitmesuguseid liidu, liikmesriikide ja vajaduse korral liidu assotsieerunud riikide rahastamisallikaid. Keskselt hallatava liidu programmi vahendeid peaks olema võimalik ühendada liikmesriikide eraldatud vahenditega, sealhulgas teatavatel tingimustel taaste- ja vastupidavusrahastust tehtavate maksetega, nagu on selgitatud taaste- ja vastupidavuskavade kohta liikmesriikidele antud komisjoni suuniste16 3. osas, ning Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist tehtavate maksetega. Kui see on konkreetse mitut riiki hõlmava projekti olemusest tulenevalt põhjendatud, peaks projekt olema avatud ka muude üksuste kui liidu ja liikmesriikide toetusele, kaasa arvatud erasektori toetustele.
_________________	_________________
16 Brüssel, 22.1.2021, SWD(2021) 12 final.	16 Brüssel, 22.1.2021, SWD(2021) 12 final.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) anda liidu digipöördele ja digieesmärkide saavutamisele selge suund;	(a) anda liidu kaasavale, sotsiaalsele, kestlikule ja eetilisele digipöördele ja digieesmärkide saavutamisele selge suund;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) propageerida inimkeskset, kaasavat, turvalist ja avatud digikeskkonda, kus digitehnoloogia ja -teenused järgivad ja edendavad liidu põhimõtteid ja väärtusi;	(a) propageerida inimkeskset, õiglast, eetilist, majanduskasvu stimuleerivat, uuenduslikku, kestlikku, kaasavat, sotsiaalset, juurdepääsetavat, turvalist ja avatud digikeskkonda, kus digitehnoloogiad ja -teenused järgivad ja edendavad inimväärikust, liidu õigusi, põhimõtteid ja väärtusi, eksisteerides digiajastul, kus austatakse kodanike ja töötajate õigusi ja kvaliteetset tööhõivet ning kus inimestel on lubatud hariduse ja koolituse kaudu omandada ja säilitada oskusi kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega, et anda neile mõjuvõimu ja võimaldada neil areneda, sealhulgas puuetega inimestel, kõrvaldades takistused digiülemineku pakutavatelt võimalustelt nende kaasamiseks ja luues algatusi nende tööhõive tagamiseks;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) tagada kõikidele kodanikele juurdepääs ühenduvusele, tasuta või taskukohase hinnaga internetile ja digivahenditele;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ab) kindlustada, et kõigi digipoliitikameetmetega suurendatakse kodanike ja töötajate heaolu töökohakindluse tagamise kaudu digitaalsel tööturul, garanteerides õiglased töötingimused ja töötajate õigused;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ac) võtta konkreetseid meetmeid, et kohandada ja laiendada juba olemasolevaid töötajate õigusi ning tagada ametiühingutele juurdepääs digitaalsele töökohale; jõustada kollektiivläbirääkimisi ja tagada töötajatele võrdsed õigused uutes töökorraldusvormides;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ad) tagada, et digitaalses töökeskkonnas töötavad inimesed oleksid ja jääksid oma andmete omanikuks ning et neil oleks õigus oma andmeid säilitada ka siis, kui töösuhe on lõppenud;

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kindlustada liikmesriikide kollektiivset vastupidavust ja ületada digilõhe eeskätt digitaalsete baas- ja erioskuste üldise propageerimisega ning hästi toimivate digiõppe ja -koolituse süsteemide jõulisema arendamisega;	(b) kindlustada liikmesriikide kollektiivset vastupidavust ja jätkusuutlikult ületada digilõhed, olgu need sotsiaalsed, majanduslikud, geograafilised või soopõhised, sealhulgas ületades naiste soolise digilõhe teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas, tagades eeskätt juurdepääsu tehnoloogiale, digivahenditele ja kiirele lairibaühendusele, ning digitaalsete baas- ja erioskuste edendamise kaudu, kindlustades kõigile võrdsed võimalused kvaliteetsete töökohtade leidmiseks ja suurema töökohakindluse saavutamiseks;

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) keskenduda eelkõige noortele ja eakatele ning ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, nagu naised, ning maapiirkondadest, äärealadelt ja hõredalt asustatud piirkondadest pärit inimestele, et vältida diskrimineerimist;

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bb) edendada kõrgtasemeliste, kaasavate, digitaalsete haridus- ja koolitussüsteemide väljatöötamist, keskendudes eelkõige alus- ja kooliharidusele kutse- ja täiendusõppe, ümberõppe, oskuste täiendamise ja elukestva õppe kaudu, mis on kõigile, sealhulgas puuetega inimestele juurdepääsetav;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bc) tagada, et kõik ühiskonnaliikmed saaksid digiüleminekust võrdselt kasu ja kedagi ei jäetaks kõrvale; selleks tuleks rakenda selle programmi poliitikatele ja meetmetele kindlat valdkondadevahelist lähenemisviisi ning tegeleda olemasolevate ja võimalike digilõhedega, mis on tingitud kättesaamatutest tehnoloogiatest, digioskuste puudumisest, sotsiaal-majanduslikest tõketest või muudest põhjustest;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bd) tugevdada liikmesriikide kollektiivset vastupanuvõimet ja ületada digilõhe, tagades eelkõige inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused, et meelitada ligi oskustöölisi, ning tuletades ettevõtjatele meelde kohustust investeerida oskuste täiendamisse ja ümberõppesse, et tagada oma töötajate sobivus digipöördeks;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(be) tagada töökohtade jätkusuutlik ja õiglane digipööre, säilitades samas olemasoleva tööjõu; näha ette töötajate institutsioonisisene ümberpaigutamine, luues sellega ohutusmeetmed peagi pensionile jäävate inimeste jaoks, kellel on raskusi digiarenguga kohanemisega;

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bf) hõlbustada töötajate digioskuste sobitamist tööturuga, et soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist ja suurendada liidu ettevõtjate konkurentsivõimet;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bg) tagada meetmed, millega soodustatakse juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja tööhõivet IKT-valdkonnas ning digivaldkonnaga seotud töökohtadel;

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tagada digitaalne suveräänsus eelkõige turvalise ja juurdepääsetava digitaristu abil, mis tuleks toime väga suurte andmemahtude töötlemisega, et võimaldada muude tehnoloogiate arengut ning toetada liidu tööstuse konkurentsivõimet;	(c) tagada, et liidu digiareng tooks kasu kõigile selle kodanikele, tugevdades ühtset turgu ja tehes seda eelkõige turvalise ja juurdepääsetava digitaristu abil, mis tuleks toime väga suurte andmemahtude töötlemisega, et võimaldada muude tehnoloogiate arengut ning toetada liidu tööstuse konkurentsivõimet;

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) teha ettepanekuid konkreetsete vaimse tervise meetmete kohta, et kindlustada digipöörde kestlikkus, tagades näiteks ennetuse ja hõlbustades tööalaseid vaimse tervise tugiteenuseid varajaseks avastamiseks ja ravile juurdepääsuks;

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) edendada selliste digivõimaluste kasutuselevõttu ja kasutamist, mis annavad lihtsatel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu digitehnoloogiale ja andmetele, et saavutada liidu ettevõtetes, eeskätt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes digimahukuse ja innovatsiooni kõrge tase;	(d) edendada selliste digivõimaluste kasutuselevõttu ja kasutamist, mis annavad kättesaadavatel, lihtsatel ja õiglastel tingimustel turvalise juurdepääsu digitehnoloogiale ja andmetele, et saavutada liidu ettevõtetes, eeskätt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning idufirmades digimahukuse ja innovatsiooni kõrge tase; võimaldada kõigil töötajatel ja tööotsijatel saada teavet oma õiguste kohta digikeskkonnas ning tehisintellekti eetika ja eraelu puutumatuse kaitse kohta;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(da) selgitada tehisintellekti kasutamisel tekkivat vastutust tööorganisatsioonis nii töötajate tööõnnetuste kui ka kolmandatele isikutele põhjustatud kahjude korral;

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) tagada, et kõigil, esmajoones ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, sh puuetega inimestel on internetis juurdepääs elu demokraatiaga seotud aspektidele, avalikele teenustele ning tervishoiu- ja hooldusteenustele, mille raames pakutakse kaasavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid kooskõlas rangete turvalisuse ja privaatsuse nõuetega;	(e) tagada, et kõigil, esmajoones ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, sh puuetega inimestel ja eakatel on internetis juurdepääs elu demokraatiaga seotud aspektidele, avalikele teenustele, haridusele ning tervishoiu- ja hooldusteenustele, mille raames pakutakse kaasavaid, tõhusaid, juurdepääsetavaid, koostalitlusvõimelisi ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid kooskõlas rangete turvalisuse ja privaatsuse nõuetega, nagu tipptasemel krüpteerimine ja tasuta avatud lähtekoodiga lahendused, säilitades alati valiku võrguühenduseta teenuste vahel; tagada koolitusprogrammid digioskuste arendamiseks ning edendada juurdepääsu nendele teenustele ja vahenditele, pakkudes hõlpsamat juurdepääsu koolitusele ja kättesaadavat, kohandatud inimjuhtimist;

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ea) teha ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta, et kaitsta kodanike ja töötajate õigusi võrdsele juurdepääsule tervishoiule, ravikindlustusele ja sotsiaalkindlustusskeemidele, tagades, et kellelegi ei keelata juurdepääsu haridusele, tervishoiu- ja hooldusteenustele terviseandmete ja rahalise seisundi alusel või piisava digitaristu või -oskuste puudumise tõttu;

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) tagada, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad kestlikumaks ning energia- ja ressursitõhusamaks, ning aidata kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega;	(f) tagada, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad kestlikumaks, konkurentsivõimelisemaks, vastupidavamaks ning energia- ja ressursitõhusamaks ja et neid hinnatakse olelusringi metoodika kaudu, ning aidata kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule, õiglasele, ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele, sealhulgas energiatõhusatele eluasemele, taskukohasele energiale ilma energiaostuvõimetuse riskita, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid ning liidu keskkonnaalased sihid ja keskkonnaeesmärgid;

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) hõlbustada ühtsete tingimuste loomist, et investeerida digipöördesse kogu liidus, sh tugevdada sünergiat liidu ja riikide rahaliste vahendite kasutamise vahel ning arendada prognoositavaid õiguslikke lähenemisviise;	(g) hõlbustada ühtsete tingimuste loomist, et investeerida kestlikkust, põhiõiguste austamist ja võrdsust tagavasse digipöördesse kogu liidus, sh tugevdada sünergiat liidu ja riikide rahaliste vahendite kasutamise vahel koos määruses (EL) 2021/241 sätestatud digisamba ja riiklike taastekavadega, edendada investeeringuid sotsiaalselt kasulike ja keskkonnahoidlike tulemuste toetamiseks ning arendada prognoositavaid õiguslikke lähenemisviise;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ha) tagada kodanikuühiskonna tugev kaasatus, sealhulgas inimõiguste organisatsioonide, sotsiaalpartnerite, puuetega inimesi ja naiste õigusi esindavate organisatsioonide, noorteorganisatsioonide, keskkonnaorganisatsioonide, digi- ja tarbijaõiguste esindajate ning juurdepääsetavuse ekspertide kaasamine käesoleva poliitikaprogrammi strateegiate ja meetmete arendamisse ning elluviimisse.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) „digioskused“ – pädevuste kogum valitud tegevustes, mis on seotud infotehnoloogia seadmete, interneti või tarkvara kasutamisega, mida teostavad üksikisikud järgmises neljas mõõtmes: teave, kommunikatsioon, probleemide lahendamine ja sisuloomeks vajalik tarkvara;

Selgitus

Määratlus on kooskõlas 2021. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) metoodilise märkusega, https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=67082.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1b) „elementaarsed digioskused“, „keskmise taseme digioskused“ ja „kõrgema taseme digioskused“ – digioskuste eri tasemed, mis määratakse kindlaks vastavalt neljas mõõtmes sooritatavate tegevuste mitmekesisusele või keerukusele: teave, kommunikatsioon, probleemide lahendamine ja sisuloomeks vajalik tarkvara, mis määratletakse ja arvutatakse iga-aastases DESI metoodikas kehtestatud näitajate kogumi alusel;

Selgitus

Määratlus on kooskõlas 2021. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) metoodilise märkusega, https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=67082.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „mitut riiki hõlmavad projektid“ – suurprojektid, mis hõlbustavad artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamist, sh liidu ja liikmesriikide poolne rahastamine, ning mis vastavad artiklis 12 sätestatud nõuetele;	(2) „mitut riiki hõlmavad projektid“ – suurprojektid, mis hõlbustavad artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamist, sh liidu, liikmesriikide ja liidu assotsieerunud riikide poolne rahastamine, ning mis vastavad artiklis 12 sätestatud nõuetele;

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) rahvastik on digiosav ja digispetsialistid kõrgelt kvalifitseeritud:	(1) järkjärguline üleminek eranditult kõigi eurooplaste jaoks digioskustega ja kõrgelt kvalifitseeritud digispetsialistide pakkumisele:

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tööle on võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti ning meeste ja naiste arv nende hulgas ühtlustub;	(b) tööle on võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti ilma soolise, sotsiaalse või geograafilise ebavõrdsuseta;

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) kõik liikmesriigid peavad välja töötama nii elementaarsete kui ka erialaste digioskuste koolitusprogrammid ja neid rahastama, tagades, et selliste koolitusprogrammide suhtes on kehtestatud asjakohased kvaliteedinõuded ja kontrollid ning et need vastavad tööturul vajalikele oskustele;

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bb) kõik liikmesriigid peavad kasutama digipööret selleks, et tagada kaasav, juurdepääsetav, turvaline, eraelu puutumatust kaitsev ning usaldusväärne töö- ja hariduskeskkond ilma digitaalse järelevalveta;

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bc) kõik liikmesriigid peaksid kaaluma viise, kuidas pakkuda IKT-ettevõtjatele stiimuleid palgata mitmekesist tööjõudu, keskendudes naiste, vähemustesse kuuluvate inimeste, puuetega või neurodiversiteediga inimeste ja mitteakadeemilise haridusega inimeste värbamisele ning tööl hoidmisele;

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bd) kõik liikmesriigid peavad tagama kaugtöö jaoks turvalise ja kaasava keskkonna, mis kindlustab ühenduse katkestamise õiguse ja võrdse kohtlemise;

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(be) kõik liikmesriigid tagavad koolides digitaalset mõjuvõimu suurendava hariduse, keskendudes meediapädevusele, desinformatsioonile, tähelepanumajandusega seotud riskidele, teadmistele nende digiõiguste ja tagasinõudeõiguse kohta ning kontrollile nende isikuandmete üle;

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) 80 % Euroopa andmekeskustest on väga energiatõhusad ja kõrgete ökodisaini standarditega, kasutavad taastuvenergiat (nt vabajahutus) ning on optimeeritud taaskasutama toodetud soojust ühiskondlikeks huvideks;

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ab) Euroopas kogutakse olelusringi lõpus ja korduskasutatakse 80 % digivahendite ja taristute komponentidest, et toita teisese toorme turgu ja hoogustada innovatsiooni;

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ac) 100 % digiseadmete kasutusaeg on vähemalt 5 aastat ja 60 % digiseadmete turust koosneb taastatud ja korduskasutatud kaupadest;

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ad) 2030. aastaks saavad kõik liidu kodanikud suhelda koostalitlusvõimeliste tervikvestluste ja reaalajas tekstiedastuse tehnoloogiate kaudu, mis on peamised elektroonilise side teenused;

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 3 – alapunkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vähemalt 75 % liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele:	(a) liidu ettevõtted on vastavalt oma individuaalsetele vajadustele ja eelistustele võtnud kasutusele mõned järgmistest:

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) 50 % ettevõtjatest kasutab Euroopa digisuveräänsuse suurendamiseks Euroopas põhinevaid pilvelahendusi;

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 3 – alapunkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cb) 100 % asjaomastest ettevõtjatest rakendavad oma digikasutuse keskkonnamõju hindamiseks kättesaadavat ja taskukohast vahendit vastavalt liidu tasandil kasutatavale standardsele mitme kriteeriumiga olelusringi hindamise metoodikale ning on võimelised tegema võimekaid ja kestlikke otsuseid;

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 3 – alapunkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cd) kõik liikmesriigid osalevad kestlike innovatsioonikeskuste loomises, mille kaudu koondatakse ettevõtjaid, novaatoreid, teadlasi ning keskkonna- ja digiõiguste rühmi, et edendada parimate tavade vahetamist ja maailmatasemel kestlike tehnoloogiate tekkimist;

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 3 – alapunkt c e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ce) vähemalt 90 % liidu turul pakutavatest teenustest ja toodetest on kättesaadavad kõigile, sealhulgas puuetega inimestele;

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) avalike teenuste digitaliseerimine:	(4) avalike teenuste keskkonnakestlik ja sotsiaalne digitaliseerimine kooskõlas inimõigustega:

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) olulisemad avalikud teenused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100 % interneti teel juurdepääsetavad;	(a) olulisemate avalike teenuste 100 % interneti teel juurdepääsetav osutamine lisaks kõigi teenuste ja toe pakkumisele isiklikult võrguühenduseta;

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) 100 % liidu kodanikel on juurdepääs oma terviseloole (digitaalne terviselugu);	(b) 100 % liidu kodanikel, kes soovivad seda kasutada, on digitaalne juurdepääs oma terviseloole (digitaalne terviselugu), millel on kõrgeimad eraelu puutumatuse, andmekaitse ja krüpteerimise tagatised, sealhulgas detsentraliseeritud salvestamine, säilitades samas alati võimaluse mittedigitaalseks juurdepääsuks; puuetega inimestel on abistatud juurdepääs abivahendite ja ühenduvuse kaudu;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) vähemalt 80 % liidu kodanikest kasutab e-identimislahendust.	(c) 100 % liidu kodanikel on võimalik saada juurdepääs vajalikele oskustele ja omandada need asjakohaste koolituste kaudu, et kasutada e-identimislahendust vastavalt oma individuaalsetele vajadustele ja eelistustele, ilma et nad oleksid kohustatud selliseid lahendusi de jure või de facto kasutama.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) 100 % riigihangete puhul on kohustuslik kehtestada sotsiaalsed, kestlikkuse ja eraelu puutumatuse kriteeriumid ja eesmärgid ning eelistatakse avatud lähtekoodiga ja koostalitlusvõimelisi lahendusi;

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon jälgib liidu edusamme artiklites 2 ja 4 sätestatud üld- ja digieesmärkide saavutamisel. Selleks kasutab komisjon digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit (DESI) ning sätestab käesoleva otsuse kohaldamiseks kooskõlas artikli 25 lõikega 2 rakendusaktis iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad. .	(1) Komisjon jälgib liidu edusamme artiklites 2 ja 4 sätestatud üld- ja digieesmärkide saavutamisel. Selleks kasutab komisjon digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit (DESI) ning sätestab käesoleva otsuse kohaldamiseks kooskõlas artikli 25 lõikega 2 rakendusaktis iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad, võttes arvesse konkreetset olukorda ja liikmesriikide suutlikkuse erinevusi. Komisjon töötab välja mitme kriteeriumiga olelusringi hindamise metoodika, et arvutada digitehnoloogia keskkonnamõju, kehtestada digitaalne keskkonnaindeks ja süvalaiendada selle kasutamist liidus.

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid esitavad komisjonile aegsasti digipöörde ja artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamise ulatuse tulemusliku seire jaoks vajaliku statistika ja andmed. Muu hulgas tuleb esitada asjakohane teave sagedusalade saadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Kui liikmesriikide asjaomane statistika ei ole veel kättesaadav, võib komisjon liikmesriikidega konsulteerides kasutada muid andmete kogumise meetodeid, näiteks uuringuid või andmete kogumist otse liikmesriikidelt. Selliste muude andmete kogumise meetodite kasutamine ei mõjuta komisjoni otsuses 2012/504/EL19 sätestatud Eurostati ülesandeid.	(2) Liikmesriigid esitavad komisjonile aegsasti digipöörde ja artiklis 2 sätestatud eesmärkide ning artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamise ulatuse tulemusliku seire jaoks vajaliku statistika ja andmed. Muu hulgas tuleb esitada asjakohane teave sagedusalade saadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Kui liikmesriikide asjaomane statistika ei ole veel kättesaadav, võib komisjon liikmesriikidega konsulteerides kasutada muid andmete kogumise meetodeid, näiteks uuringuid või andmete kogumist otse liikmesriikidelt. Selliste muude andmete kogumise meetodite kasutamine ei mõjuta komisjoni otsuses 2012/504/EL19 sätestatud Eurostati ülesandeid.
__________________	__________________
19 Komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).	19 Komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Komisjon määrab tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks liidu tasandi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi saavutamiseks ning need võetakse aluseks nii seire kui ka riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade puhul. Kui see osutub tehnika, majanduse või ühiskonna arengust johtuvalt vajalikuks, ajakohastab komisjon üht või mitut kõnealust kavandatud trajektoori.	(3) Komisjon määrab tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks, kasutades selgelt kindlaksmääratud kriteeriume, liidu tasandi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi saavutamiseks ning need võetakse aluseks nii seire kui ka riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade puhul. Kui see osutub tehnika, majanduse või ühiskonna arengust johtuvalt vajalikuks, ajakohastab komisjon üht või mitut kõnealust kavandatud trajektoori.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Komisjon jälgib liikmesriikide edusamme, eelkõige seoses meetmete rakendamisega töötajate õiguste, töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks digikeskkonnas ning nende kaitsmiseks digivahendite kuritarvitamise eest.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Komisjon esitab digikümnendi aruandes hinnangu sellele, kui edukas on olnud liidu digipööre võrreldes artiklis 4 sätestatud digieesmärkidega ja milline on olukord artiklis 2 osutatud üldeesmärkide ja [palun lisada deklaratsiooni pealkiri] loetletud põhimõtete järgimisega. Edusammude hindamisel lähtutakse eeskätt analüüsist ja DESIs sisalduvatest põhilistest tulemusnäitajatest, mida võrreldakse liidu tasandiga, ning, kui see on asjakohane, ka kavandatud riiklikest trajektooridest ja mitut riiki hõlmavate projektide käivitamisest ja edenemisest.	(2) Komisjon esitab digikümnendi aruandes hinnangu sellele, kui edukas on olnud liidu digipööre võrreldes artiklis 4 sätestatud digieesmärkidega ja milline on olukord artiklis 2 osutatud üldeesmärkide ja [palun lisada deklaratsiooni pealkiri] loetletud põhimõtete järgimisega. Edusammude hindamisel lähtutakse eeskätt analüüsist ja DESIs sisalduvatest põhilistest tulemusnäitajatest, mida võrreldakse liidu tasandiga, ning, kui see on asjakohane, ka kavandatud riiklikest trajektooridest ja mitut riiki hõlmavate projektide käivitamisest ja edenemisest. Aruanne sisaldab ka hinnangut positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta tööturul, milles käsitletakse oskuste mittevastavust ning analüüsitakse meetmeid, mida on võetud nende probleemide lahendamiseks, jaotades need vanuserühma ja soo kaupa, ning puuetega inimeste kaasamist. Selles analüüsitakse digiülemineku mõju haavatavatele rühmadele, eelkõige neile, kes töötavad ebatüüpilistes tööhõivevormides, nagu töötamine nulltunnilepingute alusel, ja platvormitöötajatena ning füüsilisest isikust ettevõtjatena, samuti digiülemineku mõju seoses psühhosotsiaalsete riskide, ebakindluse, kindlustamatuse, luu- ja lihaskonna vaevuste ning vaimse tervisega, ning tagatakse, et kõnealused eesmärgid saavutatakse kooskõlas liidu õigusaktidega, näiteks direktiiv 2003/88/EÜ1a, direktiiv 89/391/EMÜ1b, direktiiv 90/270/EMÜ1c, direktiiv 2019/11521d, direktiiv 2019/11581e, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ning uus ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021−2027.
	____________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9).
	1b Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).
	1c Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).
	1d Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.7.2019, lk 105).
	1e Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.7.2019, lk 79).

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Digikümnendi aruandes võib komisjon soovitada poliitikasuundi, meetmeid või tegevusi, mida liikmesriigid võivad kasutada valdkondades, kus artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamine ei ole olnud piisavalt edukas või kus on nimetatud aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellised soovitatud poliitikasuunad, meetmed või tegevused võivad keskenduda eeskätt järgmistele asjaoludele:	(3) Digikümnendi aruandes võib komisjon soovitada poliitikasuundi, meetmeid või tegevusi, mida liikmesriigid võivad kasutada valdkondades, kus artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamine ei ole olnud piisavalt edukas, kus ei ole täidetud artiklis 2 sätestatud eesmärke või kus on nimetatud aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellised soovitatud poliitikasuunad, meetmed või tegevused võivad keskenduda eeskätt järgmistele asjaoludele:

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) riskid, mis võivad iga digieesmärgi elluviimist edasi lükata, ja mõju teiste digieesmärkide saavutamisele;

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Aruandes analüüsitakse, kas digipöörde kavad artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, Euroopa deklaratsiooniga digiõiguste ja -põhimõtete kohta ning kestliku arengu eesmärkidega.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6b) Aruandes käsitletakse eelkõige soovituslikke meetmeid, et tagada töötajate kaitse digiülemineku negatiivsete mõjude eest.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt [tähtpäev: kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist; täpse kuupäeva sisestab väljaannete talitus] oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide ja digieesmärkidega ning aitama kaasa nende saavutamisele liidu tasandil. Liikmesriigid ja komisjon võtavad arvesse asjaomaseid valdkondlikke algatusi ja tagavad järjepidevuse nendega.	(1) Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt [tähtpäev: 12 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist; täpse kuupäeva sisestab väljaannete talitus] oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide ja digieesmärkidega ning aitama kaasa nende saavutamisele liidu tasandil. Liikmesriigid ja komisjon võtavad arvesse asjaomaseid valdkondlikke algatusi ning keskkonna- ja sotsiaalseid kulusid ning tagavad järjepidevuse nendega.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) peamised rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mis aitavad saavutada artiklites 2 ja 4 sätestatud eesmärke ja digieesmärke;	(a) peamised rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mis aitavad saavutada artiklites 2 ja 4 sätestatud eesmärke ja digieesmärke, sealhulgas poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mis on suunatud kõige haavatavamatele rühmadele, eelkõige puuetega inimestele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele;

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) riikide kavandatud trajektoorid, mis toetavad riigi tasandil mõõdetavate asjaomaste digieesmärkide saavutamist;	(b) riikide kavandatud trajektoorid, mis toetavad riigi tasandil mõõdetavate asjaomaste digieesmärkide saavutamist, ja kuidas neid eesmärke on kavandatud trajektoorides arvesse võetud;

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) selle, milline peaks olema rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste eeldatav mõju igale digieesmärgile;	(c) selle, milline peaks olema rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste eeldatav mõju igale digieesmärgile, jaotatuna vanuserühma ja soo kaupa;

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) eraldatud on rahalised vahendid;	(c) eraldatud on rahalised vahendid kooskõlas ametiühingute ja töötajate õigustega, nagu tervishoid ja ohutus, streigiõigus, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus;

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(fa) need on välja töötatud koostöös sotsiaalpartneritega ning on osa rakendus- ja hindamisprotsessist.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et teha kindlaks, kuidas tulla toime puudujääkidega valdkondades, kus edusammud ei ole olnud piisavad ühe või mitme artiklis 4 sätestatud digieesmärgi saavutamiseks või kus on digikümnendi aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellises analüüsis võetakse arvesse eeskätt erinevusi liikmesriikide võimekuses anda oma panus mõnedesse digieesmärkidesse ja riski, et viivitused mõningate kõnealuste eesmärkide saavutamises võivad kahjustada muude digieesmärkide saavutamist.	(1) Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et teha kindlaks, kuidas tulla toime puudujääkidega valdkondades, kus edusammud ei ole olnud piisavad ühe või mitme artiklis 4 sätestatud digieesmärgi või artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks või kus on digikümnendi aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellises analüüsis võetakse arvesse eeskätt erinevusi liikmesriikide võimekuses anda oma panus digieesmärkidesse, nende saavutamata jätmise kulusid ja viivituste tagajärgi mõningate kõnealuste eesmärkide saavutamisel seoses muude digieesmärkide saavutamisega.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kahe kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist püüavad komisjon ja liikmesriigid arutada läbi liikmesriikide esialgsed tähelepanekud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste kohta, mida komisjon selles aruandes soovitas.	(2) Kahe kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist püüavad komisjon ja liikmesriigid arutada läbi liikmesriikide esialgsed tähelepanekud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste kohta, mida komisjon selles aruandes soovitas, ning võimalike koostöö-, abi- ja toetusvaldkondade kohta, mille raames komisjon võiks liikmesriike tuvastatud puuduste ja lünkade korral aidata.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Viie kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile oma riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas tehtud kohandused, mis seisnevad poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes, mida nad kavatsevad ette võtta, ning asjakohastel juhtudel ka ettepanekud mitut riiki hõlmavate projektide kohata, et toetada edasiminekut artiklis 4 sätestatud digieesmärkidega seotud valdkondades ning saavutada artiklis 2 sätestatud üldeesmärgid. Kui mõni liikmesriik leiab, et meetmeid ei ole vaja võtta ja et tema riigi digikümnendi strateegilist tegevuskava ei ole vaja ajakohastada, esitab ta oma põhjendused kirjalikult.	(3) Viie kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile oma riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas tehtud kohandused, mis seisnevad poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes, mida nad kavatsevad ette võtta, ning asjakohastel juhtudel ka ettepanekud mitut riiki hõlmavate projektide kohata, et toetada edasiminekut mitte ainult digiülemineku osas, vaid ka seoses sotsiaalse kaasatuse, tööturul kaasamise ja naiste soolise kaasamisega STEM-aladel artiklis 4 sätestatud digieesmärkidega seotud valdkondades ning saavutada artiklis 2 sätestatud üldeesmärgid. Kui mõni liikmesriik leiab, et meetmeid ei ole vaja võtta ja et tema riigi digikümnendi strateegilist tegevuskava ei ole vaja ajakohastada, esitab ta oma põhjendused kirjalikult.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Kui liikmesriik ei rakenda oma riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas asjakohaseid kohandusi, lähtudes poliitikasuundadest, meetmetest ja tegevustest, mida komisjon on soovitanud vastavalt artikli 6 lõikele 3, ega esita selle kohta piisavaid põhjendusi, võib komisjon võtta vastu soovituse, mis sisaldab konkreetset analüüsi selle kohta, kuidas see tegematajätmine võiks mõjutada käesoleva otsuse üld- ja digieesmärkide saavutamist.	(1) Kui liikmesriik ei rakenda oma riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas asjakohaseid kohandusi, lähtudes poliitikasuundadest, meetmetest ja tegevustest, mida komisjon on soovitanud vastavalt artikli 6 lõikele 3, eelkõige ametiühingute ja töötajate õiguste austamise osas digikeskkonnas, ega esita selle kohta piisavaid põhjendusi, võib komisjon võtta vastu soovituse, mis sisaldab konkreetset analüüsi selle kohta, kuidas see tegematajätmine võiks mõjutada käesoleva otsuse üld- ja digieesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd sidusrühmadega, eelkõige akadeemiliste ringkondade ja sotsiaalpartneritega seoses digipöörde ja digipöörde mõjuga töötajate õigustele, et asjakohaste poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel võetaks arvesse kõiki sotsiaalseid ja inimlikke aspekte.

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon teeb tihedat koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartneritega, et koguda teavet ja töötada välja soovitatavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks.	(1) Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide ning asjaomaste era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite, liidu asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et koguda teavet ja töötada välja soovitatavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade vastuvõtmisel ja nende kohandamisel teevad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide kohaselt koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartneritega.	(2) Riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade vastuvõtmisel ja nende kohandamisel teevad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide kohaselt koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga.

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Mitut riiki hõlmavate projektide üldeesmärk on hõlbustada digieesmärkide saavutamist.	(1) Mitut riiki hõlmavate projektide üldeesmärk on hõlbustada artiklites 2 ja 4 sätestatud digieesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) parandada liidu ja liikmesriikide koostööd digikümnendi eesmärkide saavutamisel;	(a) parandada liidu, sealhulgas liidu asutuste, liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite vahelist koostööd digikümnendi eesmärkide saavutamisel;

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) edendada kodanike ja töötajate digioskusi kvaliteetse hariduse, koolituse ja elukestva õppe, sealhulgas tööandja rahastatava tööjõu ümber- ja täiendusõppe kaudu;

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kindlustada liidu tehnoloogilist tipptaset ja tööstuse konkurentsivõimet kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, digitoodete, teenuste ja taristute vallas, mis on olulised majanduse elavdamise, heaolu ning kodanike turvalisuse ja ohutuse jaoks;	(b) kindlustada liidu tehnoloogilist tipptaset ja tööstuse konkurentsivõimet kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, digitoodete, teenuste ja taristute vallas, mis on olulised majanduse elavdamise, jõukuse, heaolu ning üksikisikute turvalisuse ja ohutuse jaoks, samuti digiväljaõppe, ümber- ja täiendusõppe valdkonnas, et tagada digiajastul tööturu tööhõivekindlus;

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) vähendada liidu strateegilist haavatavust ja sõltuvust digitaalsetes tarneahelates;	(c) vähendada liidu strateegilist, geograafilist ja demograafilist haavatavust ja sõltuvust digitaalsetes tarneahelates;

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) aidata kaasa ühiskonna ja majanduse kestlikule digipöördele, milles on kasu kõigile ettevõtjatele ja kodanikele kogu liidus;	(e) aidata kaasa ühiskonna ja majanduse kestlikule digipöördele, millest on kogu liidus kasu kõigile ettevõtjatele ja ühiskonnale tervikuna, sealhulgas neile, kes on tööturult välja jäänud;

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ea) edendada kvaliteetse koolituse ning ümber- ja täiendusõppe kaudu kodanike ja töötajate digioskusi, et viia need vastavusse tööturu nõudmistega, sealhulgas pensionieale lähenevate inimeste ja muude ebasoodsas olukorras olevate rühmade, nagu naiste, puuetega inimeste ja noorte puhul;

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Liidu assotsieerunud riik võib olla kaasatud mitut riiki hõlmavas projektis osalemisse, kui selline osalemine on vajalik liidu, liikmesriikide ja liidu assotsieerunud riikide digieesmärkide saavutamise hõlbustamiseks.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Kui see on otstarbekas, võivad mitut riiki hõlmavatesse projektidesse oma panuse anda ka muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused.	(3) Kui see on otstarbekas, võivad mitut riiki hõlmavatesse projektidesse oma panuse anda ka muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused. Erasektori toetused ei tohi piirata projektide tulemuste kättesaadavust liidu üksikisikute ja ettevõtjate jaoks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	2030. aasta poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ loomine
Viited	COM(2021)0574 – C9-0359/2021 – 2021/0293(COD)
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 18.10.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 18.10.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Dragoş Pîslaru 24.1.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.2.2022
Vastuvõtmise kuupäev	28.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	51 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Atidzhe Alieva-Veli, Dominique Bilde, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Sylvie Brunet, Jordi Cañas, David Casa, Ilan De Basso, Margarita de la Pisa Carrión, Özlem Demirel, Klára Dobrev, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Rosa Estaràs Ferragut, Nicolaus Fest, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, France Jamet, Agnes Jongerius, Radan Kanev, Ádám Kósa, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Sara Matthieu, Giuseppe Milazzo, Sandra Pereira, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoş Pîslaru, Manuel Pizarro, Dennis Radtke, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Michal Šimečka, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Marie-Pierre Vedrenne, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Alex Agius Saliba, Konstantinos Arvanitis, Romeo Franz, Eugenia Rodríguez Palop, Veronika Vrecionová

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

51	+
ECR	Giuseppe Milazzo, Beata Szydło, Veronika Vrecionová
ID	Dominique Bilde, France Jamet, Elena Lizzi, Stefania Zambelli
NI	Ádám Kósa, Daniela Rondinelli
PPE	David Casa, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Helmut Geuking, Radan Kanev, Stelios Kympouropoulos, Miriam Lexmann, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský
Renew	Atidzhe Alieva-Veli, Sylvie Brunet, Jordi Cañas, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Dragoş Pîslaru, Monica Semedo, Michal Šimečka, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Alex Agius Saliba, Gabriele Bischoff, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Ilan De Basso, Klára Dobrev, Estrella Durá Ferrandis, Elisabetta Gualmini, Alicia Homs Ginel, Agnes Jongerius, Manuel Pizarro, Marianne Vind
The Left	Konstantinos Arvanitis, Özlem Demirel, Sandra Pereira, Eugenia Rodríguez Palop
Verts/ALE	Romeo Franz, Sara Matthieu, Kira Marie Peter-Hansen, Mounir Satouri

 

1	–
ECR	Margarita de la Pisa Carrión

 

2	0
ID	Nicolaus Fest, Guido Reil

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (25.4.2022)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“

(COM(2021)0574 – C9‑0359/2021 – 2021/0293(COD))

Arvamuse koostaja: Ivars Ijabs

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon võttis 9. märtsil 2021. aastal vastu teatise „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (edaspidi „digikompassi teatis“), mis tugines komisjoni 2020. aasta veebruari digistrateegiale ning oli vastuseks Euroopa Ülemkogu üleskutsele luua digikompass. Digikompassi teatisega seatakse suured eesmärgid, kuivõrd nendega soovitakse tagada ELi digitaalne suveräänsus avatud ja omavahel seotud üleilmses keskkonnas, viies samal ajal ellu poliitikat, mis võimaldab nii inimestel kui ka ettevõtjatel osa saada inimkesksest, kestlikust ja jõukamast digitulevikust. Samuti astutakse digikompassi raames samme kliimaneutraalse ja vastupidava Euroopa ringmajanduse ülesehitamise suunas. Antud poliitikaprogrammi sihiks on tagada, et EL saavutab kooskõlas meie väärtustega oma eesmärgid Euroopa majanduse ning kogu ühiskonna digipöördeks ja et see tugevdab Euroopa ülemaailmset juhtpositsiooni digivaldkonnas. Programmiga määratakse kindlaks põhieesmärgid, mille liit peaks tervikuna saavutama aastaks 2030, ühtlasi sätestatakse sellega ka uudne juhtimisviis ELi institutsioonide ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise iga-aastase koostöömehhanismi kaudu. Digieesmärgid tuginevad neljale põhisambale: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digitaliseerimine.

 

Digioskuste puhul tunnistatakse Euroopa kodanike üleüldist mahajäämust ja Euroopa Liidu ülesanne on aidata oma kodanikel vajaminevad oskused omandada. Kuigi eesmärk on anda kogu ELi elanikkonnale baas- või kõrgema taseme digioskused, siis 2030. aastaks peaks see olema saavutatud vähemalt 80 %-l liidu elanikest (praegu on see näitaja hinnanguliselt 56 %). Rõhutatakse, et digiväljaõpet ja -haridust on viivitamatult vaja, toetamaks tööjõudu, milles inimesed saavad omandada spetsialiseeritud digioskusi, et leida kvaliteetset tööd ja teha rahuldust pakkuvat karjääri. Lisaks Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seatud elementaarsete digioskuste eesmärgile töötab ELis 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti (võrreldes praeguse kaheksa miljoniga) ning seejuures kasutatakse meetmeid, mis tagavad suurema soolise tasakaalu senimaani tugevalt meeste poolt domineeritavas sektoris.

 

Sarnaselt vajab ka Euroopa digitaristu hädasti, tagamaks konkurentsivõime ja turvalisus, kõrgeimatele võimalikele tänapäevastele standarditele vastavusse viimist. Antud programmi kohaselt peaksid 2030. aastaks gigabitivõrgud olema mõistlikel tingimustel kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või soovivad (praegu on see hinnanguliselt 59 %) ja kõik asustatud piirkonnad peaksid olema kaetud 5G-võrguga (praegu on see hinnanguliselt vaid 14 %). Tipptehnoloogia ja kestlike pooljuhtide, sealhulgas protsessorite, tootmine Euroopas peaks moodustama aastaks 2030 väärtuselt vähemalt 20 % maailma toodangust (st alla 5 nm sõlmede tootmisvõimsus suunaga 2 nm tootmisele ja tänasest kümme korda suurem energiatõhusus). Praegu on see Euroopas hinnanguliselt 10 %. Lisaks peaks ELis olema 2030. aastaks kasutusele võetud 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme, nii et olenemata ettevõtte asukohast on tagatud lühikese latentsusajaga juurdepääs andmeteenustele.

 

Mis puutub ettevõtjatesse, siis nähakse selle poliitikaprogrammiga ette, et vähemalt 75 % Euroopa ettevõtetest peaks olema 2030. aastaks kasutusele võtnud pilveandmetöötlusteenused, suurandmed ja tehisintellekti (praegu on see näitaja 26 %). Rohkem kui 90 % Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEdest) peaks olema saavutanud samaks ajaks vähemalt algtasemel digimahukuse (praegu on see hinnanguliselt 60 %). Lisaks pööratakse erilist tähelepanu tipptasemel ja murrangulisele innovatsioonile, et kahekordistada Euroopas 2030. aastaks nn ükssarvikute arv, suurendades selleks ELi innovaatiliste kasvufirmade hulka ja parandades nende rahastamisvõimalusi.

 

Viimane valdkond, millele poliitikaprogrammis keskendutakse, on avalike teenuste digitaliseerimine. Siinkohal on üldeesmärk, et 2030. aastaks on kõigil kodanikel võimalus osaleda internetipõhises demokraatias ja kasutada internetis avalikke teenuseid. Igaüks peab ELis saama kasu parima kvaliteediga digikeskkonnast, mis pakub hõlpsasti kasutatavaid, tõhusaid ja personaliseeritud teenuseid ja vahendeid ning mis vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele. Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele saavad internetis kättesaadavaks kõik olulisemad avalikud teenused. Kõigil Euroopa kodanikel peaks olema interneti kaudu juurdepääs oma ravidokumentidele (e-terviseandmetele) ja väljendatakse lootust, et 80 % liidu kodanikest kasutab e-identimise lahendust teatud määral oma igapäevaelus.

 

Arvamuse koostajana kiidan käesoleva dokumendi vaimsust ja eesmärke, millega soovitakse luua kindel digitaristu, mis sillutaks teed Euroopa tulevasele digiturule. Ometigi on tähtis siinkohal rõhutada, et teatud üld- ja digieesmärkide saavutamise seisukohalt olulised aegkriitilised elemendid ei leia antud dokumendis täiel määral reguleerimist, nagu Euroopa pilvetaristu ja sellele esitatavad ranged turva- ja privaatsusnõuded, mis on meie kodanikele üleliiduliselt vajalikud, ja komisjonile antavad õigused, mis puudutavad liikmesriikide üle teostatavat seiret ja aruandluskohustust.

 

Mis puudutab esimest märkust, siis, kuna arvamuse projekt taotleb demokraatlikku ellu kaasatust – s.o valimised erinevatel tasanditel, rahvahääletused, valijate andmekogud jne – on üliolulise tähtsusega tagada selleks puhuks Euroopa enda pilvetaristu. Eesmärk ei ole luua tõkkeid ega kaitsesüsteemi, vaid tegemist on pigem eluliselt olulise turvaelemendiga. Minu arvates on tegu nii ELi kui ka siseriikliku julgeoleku küsimusega ning see jääb ka kesksele kohale minu rollis raportöörina. Ootan huviga teie seisukohti selles vallas edasise menetluse käigus.

 

Mis puudutab teist, s.o komisjoni volitustega seotud märkust, siis peaks komisjon rohkem jälgima liikmesriikide arengut ja astutavaid samme viimaste tegevuskavade raames, seda samuti nende üle teostatava seire-, hindamis- ja aruandluskohustuse täitmisega seoses. See ei mõjuta kuidagi Euroopa Parlamendi enda positsiooni, keda tuleks samuti asjade arenguga kursis hoida.

 

Samuti tuleks silmas pidada, kuidas käesolev arvamuse projekt seostub Euroopa poolaastaga, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aspektides. Me peame arvestama ühtlustamispõhimõttega, et tagada kooskõla juba olemasolevate vahendite ja õigusaktidega. Lõpetuseks, käesoleva projekti keskmes olevast Euroopa siseturu integratsioonist – nii meie kodanike majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid kui ka laiemat strateegilist aspekti kogu liidu jaoks silmas pidades –, ei saa kuidagi üle ega ümber.

 

Kavatsen dokumendi edenedes suhelda Martina Dlabajovága, Renew Europe raportööriga tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, sest IMO hääletab esimesena ja seega on meil võimalus kehtestada ranged nõuded ja sillutada teed lõpphääletusele täiskogul.

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon esitas 9. märtsi 2021. aasta teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“31 (edaspidi „digikompassi teatis“) oma nägemuse aastaks 2030, et digipöörde kaudu inimesi ja ettevõtteid võimestada. Liidu nägemuse kohaselt peaks majanduse ja ühiskonna digipööre hõlmama digitaalset suveräänsust, kaasamist, võrdsust, kestlikkust, vastupidavust, turvalisust, elukvaliteedi parandamist ja kodanike õiguste ja püüdluste austamist ning aitama muuta liidu majanduse ja ühiskonna dünaamilisemaks, ressursitõhusamaks ja õiglasemaks.	(1) Komisjon esitas 9. märtsi 2021. aasta teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“31 (edaspidi „digikompassi teatis“) oma nägemuse aastaks 2030, et digipöörde kaudu inimesi ja ettevõtteid võimestada. Liidu nägemuse kohaselt peaks majanduse ja ühiskonna digipööre hõlmama digitaalset suveräänsust, kaasamist, võrdseid võimalusi usulisest kuuluvusest ja soost sõltumata, kestlikkust, ligipääsetavust, vastupidavust, turvalisust, elukvaliteedi parandamist ja kodanike õiguste ja püüdluste austamist ning aitama muuta liidu majanduse ja ühiskonna dünaamilisemaks, ressursitõhusamaks ja õiglasemaks ning täielikult toimivaks ja ligipääsetavaks ühtseks turuks.
__________________	__________________
31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118 final/2).	31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118 final/2).

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Nagu komisjoni 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise teatises32 märgiti, peab Euroopa Liit tegema kindlaks kriitilise tähtsusega tehnoloogiasüsteemid ja strateegilise tähtsusega sektorid, tegelema strateegiliste nõrkuste ja suure riskiga sõltuvustega, mis võivad põhjustada tarnepuudujääke või küberturvalisuse riske, ning edendama digipööret. See näitab, kui oluline on, et liikmesriigid ühendaksid jõud ja toetaksid tööstuse püüdlusi nende sõltuvustega toimetulemisel ning arendaksid strateegilist võimekust. Ühtlasi vastab see 2021. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes33 esitatud analüüsile. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise kontekstis on komisjon julgustanud liikmesriike koordineerima oma tööd, et edendada digivaldkonnas mitut riiki hõlmavaid projekte. See kogemus tõi esile, et mitut riiki hõlmavate projektide realiseerumiseks peab komisjon toetama liikmesriikide koordineerimispüüdlusi ja liidul peavad olema ühisinvesteeringuid hõlbustavad rakendamismehhanismid. Koos muude komisjoni algatustega, nt elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskusega,34 tuleks luua digikompassi teatise rakendamise juhtimisstruktuur, mis peaks aitama kindlaks teha liidu praegusi ja võimalikke tulevasi digitaalseid strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada liidu digitaalset suveräänsust.	(3) Nagu komisjoni 2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamise teatises32 märgiti, peab Euroopa Liit tegema kindlaks kriitilise tähtsusega tehnoloogiasüsteemid ja strateegilise tähtsusega sektorid, tegelema strateegiliste nõrkuste ja suure riskiga sõltuvustega, mis võivad põhjustada tarnepuudujääke või küberturvalisuse riske, ning edendama digipööret. See näitab, kui oluline on, et liikmesriigid ühendaksid jõud ja toetaksid tööstuse püüdlusi nende sõltuvustega toimetulemisel ning arendaksid strateegilist võimekust. Ühtlasi vastab see 2021. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes33 esitatud analüüsile. Taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise kontekstis on komisjon julgustanud liikmesriike koordineerima oma tööd, et edendada digivaldkonnas mitut riiki hõlmavaid projekte. See kogemus tõi esile, et mitut riiki hõlmavate projektide realiseerumiseks peab komisjon toetama liikmesriikide koordineerimispüüdlusi ja liidul peavad olema ühisinvesteeringuid hõlbustavad rakendamismehhanismid. Koos muude komisjoni algatustega, nt elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskusega,34 tuleks luua digikompassi teatise rakendamise juhtimisstruktuur, mis peaks aitama kindlaks teha liidu praegusi ja võimalikke tulevasi digitaalseid strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada liidu digitaalset suveräänsust, säilitades seejuures avatud digituru.
__________________	__________________
32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final, 5.5.2021).	32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final, 5.5.2021).
33 „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“ (COM(2021) 750 final, 8.9.2021).	33 „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“ (COM(2021) 750 final, 8.9.2021).
34 Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel, 4. meede (COM(2021) 70 final, 22.2.2021).	34 Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel, 4. meede (COM(2021) 70 final, 22.2.2021).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“35 rõhutati, et Euroopa peaks kasutama digipöörde potentsiaali, sest digipööre on üks peamisi tegureid, mille abil saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid. Liit peaks vajalikku digipööret edendama ja sellesse investeerima, sest digitehnoloogia on kriitilise tähtsusega tegur, et saavutada rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärgid mitmes eri sektoris. Digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, 5G, pilv- ja servtöötlus ja asjade internet, võivad kiirendada ja maksimeerida poliitika mõju, et tulla toime kliimamuutustega ja kaitsta keskkonda. Samuti pakub digiteerimine uusi võimalusi õhusaaste ja veereostuse kaugseireks või energia ja loodusvarade kasutamise jälgimiseks ja optimeerimiseks. Euroopa vajab kestlikkust väärtustavat digisektorit, mis tagab, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad tõendatult kestlikumaks ja energia- ja ressursitõhusamaks ning aitavad kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.	(4) Komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“35 rõhutati, et Euroopa digipööre peaks võimaldama saavutada rohelise kokkuleppe ja liidu ajakohastatud tööstusstrateegia eesmärgid ning suurendada konkurentsivõimet. Liit peaks sillutama teed kestlikule ja vastupidavale digitaalsele tulevikule. Selleks peaks ta edendama ökodisaini standardite kohaselt kestlikult kavandatud digitehnoloogiat ja -taristut ning neisse investeerima, et saavutada rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärgid mitmes eri sektoris. Digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, 5G, pilv- ja servtöötlus ja asjade internet, võivad kiirendada ja maksimeerida poliitika mõju, et tulla toime kliimamuutustega ja kaitsta keskkonda. Samuti pakub digiteerimine uusi võimalusi õhusaaste ja veereostuse kaugseireks ja energia ja loodusvarade kasutamise jälgimiseks ja optimeerimiseks. Euroopa vajab kestlikkust väärtustavat digisektorit, mis tagab, et digitaristud, digiteenused ja -tehnoloogiad muutuvad täieliku mitme kriteeriumiga olelusringi hindamise metoodikaga tõendatult kestlikumaks ja energia- ja ressursitõhusamaks ning aitavad kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ning ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga34a.
__________________	__________________
	34a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final.
35 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final, 11.12.2019).	35 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final, 11.12.2019).

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Digitaristuga seotud poliitika ja investeeringud peaksid samuti olema suunatud kaasava ühenduvuse tagamisele koos kättesaadava ja taskukohase internetiühenduse, lairiba- ja mobiilsideteenustega, et kaotada kogu liidus digilõhe ning toetada juurdepääsu uutele lairibapõhistele suundumustele ja digiteenustele. Digiteenuste piiriülese kaubanduse allesjäänud tõkete kõrvaldamine on oluline samm digiülemineku täieliku potentsiaali ärakasutamiseks liidus.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4b) Eelkõige tehisintellekt on paljutõotav tehnoloogia, mida Euroopa peaks edendama. Tehisintellekt võimaldab edendada meie ühiskonda meditsiinist transpordi, küberturvalisuse ja energiatõhususeni jne ning lahendada mõned maailma suurimad tervise-, keskkonna-, haridus- ja liikuvusprobleemid, aidates kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ja siseturu süvendamisele.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Rakendada tuleks digikompassi teatises kavandatud meetmed, et intensiivistada Euroopa digituleviku kujundamise strateegias kindlaks määratud tegevust, tuginedes liidu olemasolevatele vahenditele (nt ühtekuuluvusprogrammid, tehnilise toe instrument ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2021/694,36 (EL) 2021/69537 ja (EL) 2021/52338) ja digipöörde jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/24139 ettenähtud rahalistele vahenditele. Seega tuleks käesoleva otsusega luua poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, et viia liidu majanduses ja ühiskonnas ellu edukas digipööre, seda kiirendada ja kujundada.	(5) Rakendada tuleks digikompassi teatises kavandatud meetmed, et intensiivistada Euroopa digituleviku kujundamise strateegias kindlaks määratud tegevust, tuginedes liidu olemasolevatele vahenditele (nt ühtekuuluvusprogrammid, tehnilise toe instrument ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2021/694,36 (EL) 2021/69537 ja (EL) 2021/52338) ja digipöörde jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/24139 ettenähtud rahalistele vahenditele. Seega tuleks käesoleva otsusega luua poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, et viia ellu edukas digipööre, seda kiirendada ja kujundada, mis oleks vahend liidu üldiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, säilitades samal ajal kõrged turva- ja eraelu puutumatuse standardid.
__________________	__________________
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).	36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).	37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).	38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).	39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selleks, et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks kehtestada digieesmärgid. Need eesmärgid peaksid olema seotud konkreetsete valdkondadega, milles tuleks liidus ühiselt edasi liikuda. Eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek.	(6) Selleks, et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks kehtestada digieesmärgid, juhindudes keskkonnasäästlikest ühiskondlikest eesmärkidest. Need eesmärgid peaksid olema seotud konkreetsete valdkondadega, milles tuleks liidus ühiselt edasi liikuda. Need eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: digioskused, digitaristu, ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek – valdkonnad, mida tuleb samal määral toetada.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Digiüleminek peaks olema edu saavutamise vahend. Liit peab tagama inimtoe ja mittedigitaalsete osalemisvahendite valiku kõigis avaliku ja eraelu olulistes aspektides, eelkõige isikutele, kellel võib endiselt olla takistusi digitaalsel osalemisel.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Nii elementaarsed kui ka kõrgema taseme digioskused on eluliselt tähtsad, et tugevdada liidu ühiskonna kollektiivset vastupidavust. Digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud suudavad ära kasutada digikümnendi pakutavaid võimalusi. Ühtlasi peaksid digiväljaõpe ja -haridus toetama töötajaskonda, mille liikmete hulgas on senisest palju rohkem neid, kes saavad omandada spetsialiseeritud digioskusi ning leida kvaliteetse töö ja teha rahuldust pakkuvat karjääri, kusjuures naiste ja meeste arv selles valdkonnas peaks ühtlustuma. Üks olulisi tegureid, mis võimaldab digitaliseerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada digivaldkonnas Euroopa juhtpositsiooni, on ühenduvuse, mikroelektroonika ja suurandmete töötlemise suutlikkuse kestlik digitaristu. Kõikjal Euroopas, kaasa arvatud maapiirkondades ja äärealadel on kõigil vaja suurepärast ja turvalist ühenduvust. Ühiskond vajab üha suuremat üles- ja allalaadimiskiirust. aastaks peaksid gigabitivõrgud olema mõistlikel tingimustel kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või soovivad. Peale selle on juba praegu enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate lähtekohaks mikroprotsessorid ning eeldada võib, et neid vajatakse edaspidi üha rohkem, kusjuures eeskätt suureneb nõudlus kõige innovatiivsemate mikroprotsessorite järele. Prognooside kohaselt on kriitilise tähtsusega võimaldavateks teguriteks ka kvantandmetöötlus ja kliimaneutraalsed üliturvalised servasõlmed, mis tagavad lühikese latentsusajaga juurdepääsu andmeteenustele kõikjal, kus ettevõtjad asuvad.	(7) Nii elementaarsed kui ka kõrgema taseme digioskused on eluliselt tähtsad, et tugevdada liidu ühiskonna kollektiivset vastupidavust. Digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud suudavad ära kasutada digikümnendi pakutavaid võimalusi. Ühtlasi peaksid digiväljaõpe ja -haridus toetama töötajaskonda, mille liikmete hulgas on senisest palju rohkem neid, kes saavad omandada spetsialiseeritud digioskusi ning leida kvaliteetse töö ja teha rahuldust pakkuvat karjääri, kaotades soolised, sotsiaalsed ja geograafilised lõhed. Töökohal toimuv mitteformaalne õppimine peaks andma turu vajadustele kohandatud digioskused, mistõttu tööandjate poolt töö käigus õppimise vormis pakutavaid digikoolitusi tuleks samaväärselt tunnustada ja edendada. Tulemusliku digipöörde tagamiseks tuleks digikoolitust ja -haridust laiendada ettevõtluskeskkonnale, eelkõige mikroettevõtjatele ja VKEdele.
__________________	__________________
40 ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon (COM(2021) 345 final).

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Üks olulisi tegureid, mis võimaldab digitaliseerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada digivaldkonnas Euroopa juhtpositsiooni, on ühenduvuse, mikroelektroonika ja andmete töötlemise suutlikkuse seisukohast kestlik digitaristu. Peale selle on juba praegu enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate lähtekohaks mikroprotsessorid ning eeldada võib, et neid vajatakse edaspidi üha rohkem, kusjuures eeskätt suureneb nõudlus kõige innovatiivsemate mikroprotsessorite järele. Äärmiselt oluline tagada asjakohased investeeringud, mille eesmärk on edendada 5G-võrkude, pilvetaristu, kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimsuse, kvantandmetöötluse tehnoloogiate ja muude kujunemisjärgus IKT-tehnoloogiate arengut. Kliimaneutraalse üliturvalise servasõlme, kvantvõimsuse ja kujunemisjärgus tehnoloogiate keskkonnaalast panust tuleks nõuetekohaselt hinnata. Võrgu arendamise poliitika peaks piirama ülikiirete võrkude dubleerimist ning tuleks võtta vastu võrkude vastastikusel täiendavusel ja koostalitlusvõimel põhinev strateegia ning käsitleda vajadust ületada digilõhe.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7b) Kõikjal Euroopas, kaasa arvatud maa- ja mägipiirkondades ning äärealadel40, on kõigil vaja usaldusväärset, kiiret, taskukohast ja turvalist ühenduvust. Ühiskond vajab üha suuremat üles- ja allalaadimiskiirust. 2030. aastaks peaksid gigabiti kiirusega võrgud olema mõistlikel tingimustel kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või seda soovivad. Kodanike osalusel toimuvad ulatuslikud avalikud konsultatsioonid enne digitaristu projektide kasutuselevõttu peaksid suurendama usaldust, aktsepteeritavust ja parandama projektide kavandamist, võttes arvesse kohalike kogukondade konkreetseid vajadusi ja tagasisidet.
	__________________
	40 ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon (COM(2021) 345 final).

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Lisaks sellele, et eespool nimetatud tehnoloogiad on võimaldavad tegurid, on need kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel jagamisel andmepõhises majanduses. Ettevõtete ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja kõikjal, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis kipuvad ses osas praegu maha jääma.	(8) Kõik eespool nimetatud tehnoloogiad on kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel ja turvalisel jagamisel andmepõhises majanduses, tagades samal ajal tõhusalt eraelu puutumatuse ja andmekaitse. Ettevõtete, eelkõige mikroettevõtjate ja VKEde ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja kõikjal, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis kipuvad ses osas praegu maha jääma. Seepärast on vaja, et ettevõtjad, eelkõige mikroettevõtjad ja VKEd, saaksid kasu digiülemineku alasest koolitusest ja rahalisest abist, et selles protsessis osaleda.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Digipööre peaks olema kodanike jaoks tulemuste saavutamise vahend, kuna selle abil võib parandada hariduse, tervishoiu ja avaliku halduse kvaliteeti, kuid valel viisil rakendamine võib kahjustada avaliku sektori eelarvet. Digiüleminekuga seotud kulutuste tulemuslikkuse ja tõhususe maksimeerimine tagab kuluotsuste suurima väärtuse. Kuna teabe kogumine on põhimõtteliselt kulukam ja koormavam kui juba kogutud teabe jagamine, peaksid liikmesriigid püüdma tagada, et kodanikud ja ettevõtjad esitavad haldusasutusele eri andmeid ainult ühe korra.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8b) Avalikud digiteenused peaksid vastama peamistele põhimõtetele kooskõlas OECD digivalitsuse soovitustega. Põhimõte „algusest peale digitaalne“ peaks tagama selle, et kui valitsus esitab ettepaneku digitehnoloogia kohta, peaks ta avaliku sektori protsessid ümber mõtlema ja ümber kujundama, lihtsustama menetlusi ning looma uusi suhtluskanaleid ja kaasama sidusrühmad. Andmepõhine avalik sektor määratleb andmed strateegilise varana ning edendab juurdepääsu, jagamise ja taaskasutamise mehhanisme, et parandada otsuste tegemist ning teenuste kavandamist ja osutamist. Põhimõte „valitsus kui platvorm“ peaks tagama, et avaliku sektori integratsiooni ja sidususe edendamiseks ette nähtud väga mitmesugused platvormid, standardid ja vahendid keskenduvad avalike teenuste kasutajate vajadustele.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Ka demokraatlik elu ja avalikud teenused sõltuvad olulisel määral digitehnoloogiast ning seepärast peaks digitehnoloogia olema kõigile kättesaadav tipptasemel digikeskkonna kujul, mis pakub kergesti kasutatavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid, mis vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele.	(9) Turvaline digitaristu võib demokraatliku elu ja avalike teenuste jaoks kasulik olla. Seepärast peaks digitaristu olema kõigile täielikult kättesaadav, et tagada kergesti kasutatavad, tõhusad ja individuaalsed teenused ja vahendid, mis vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele. Selleks et parandada juurdepääsu avaliku ja erasektori digiteenustele liidus tervikuna ning kõrvaldada liikmesriikides digitõkked, tuleks Euroopa digiidentiteeditasku1a teha kättesaadavaks kõigile kodanikele ja ettevõtjatele, kes soovivad seda kasutada, järgides samal ajal isikuandmete kaitse üldmääruse norme.
	__________________
	1a Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (2021/0136(COD)).

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et liikuda liidus harmooniliselt, kaasavalt ja stabiilselt digipöörde ja digieesmärkide saavutamise suunas, on vaja terviklikku, töökindlat, usaldusväärset, paindlikku ja läbipaistvat juhtimist, mis põhineb liidu institutsioonide, organite ja ametite ning liikmesriikide tihedal koostööl ja koordineerimisel. Lähenemise koordineerimine ning poliitika ja meetmete järjepidevus ja tulemuslikkus liidu ja riikide tasandil tuleks tagada asjakohase mehhanismiga. Seepärast tuleb ette näha sätted seire- ja koostöömehhanismi kohta, millega rakendatakse digikompassi teatis.	(11) Harmooniline ja kaasav lähenemisviis digipöördele ja digieesmärkide saavutamiseele liidus nõuab terviklikku, kodanikele ja ettevõtjatele suunatud töökindlat, usaldusväärset, paindlikku ja läbipaistvat juhtimist, mis põhineb liidu institutsioonide, organite ja ametite ning liikmesriikide tihedal koostööl ja koordineerimisel. Lähenemise koordineerimine, parimate tavade ülekandmine ning poliitika ja meetmete järjepidevus ja tulemuslikkus liidu ja riikide tasandil tuleks tagada asjakohase mehhanismiga ning sellega tuleks stimuleerida ka asjakohase koostoime rakendamist liidu ja riiklike rahaliste vahendite vahel, samuti liidu eri algatuste ja programmide vahel. Selleks peaks komisjon töötama välja lihtsad ja praktilised suunised, et kõige sobivamat koostoimet kõige paremini ära kasutada. Seda arvestades tuleb ette näha sätted seire- ja koostöömehhanismi kohta, millega rakendatakse digikompassi teatis. Liit ja liikmesriigid peaksid tagama kodanikuühiskonna ja tarbijaorganisatsioonide, puuetega inimeste organisatsioonide ja digitaalõiguste esindajate kaasava osalemise, tagamaks, et digiüleminek toob võrdselt kasu kõigile.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) See mehhanism peaks sisaldama tõhustatud seiresüsteemi, et teha kindlaks lüngad liidu strateegilises digivõimekuses. Lisaks peaks see sisaldama aruandlusmehhanismi muu hulgas selle kohta, millist edu on saavutatud 2030. aasta visiooni ja vastavate digieesmärkide suunas liikumisel, aga ka selle kohta, milline on käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide täitmise üldisem seis. Sellega tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostööraamistik, et leida lahendusi nõrkade kohtade kõrvaldamiseks ja pakkuda välja suunatud tegevusi mõjusate parandusmeetmete võtmiseks.	(12) See mehhanism peaks sisaldama tõhustatud seiresüsteemi, et teha kindlaks lüngad liidu strateegilises digivõimekuses, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, nagu naised, eakad ja lapsed, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus. Lisaks peaks see sisaldama aruandlusmehhanismi muu hulgas selle kohta, millist edu on saavutatud 2030. aasta visiooni ja vastavate digieesmärkide suunas liikumisel, aga ka selle kohta, milline on käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide täitmise üldisem seis. Sellega tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostööraamistik, et leida lahendusi nõrkade kohtade kõrvaldamiseks ja pakkuda välja suunatud tegevusi mõjusate parandusmeetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Komisjon peaks andma aru eeskätt digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, esitama üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, kui edukas on liit olnud võrreldes iga eesmärgi kavandatud trajektooriga, hinnangu iga eesmärgi saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, kaasa arvatud digivõimekusse tehtavate investeeringute puudujääkidele, ning suurendama teadlikkust digitaalse suveräänsuse suurendamiseks vajalike tegevuste kohta. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamisele ning liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmetele.	(15) Komisjon peaks andma aru eeskätt sellest, kui mõjusalt on käesoleva otsuse eesmärgid integreeritud projektide kavandamisse ja väljatöötamisse, ning välja selgitatud probleemidest ja digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, esitama üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, kui edukas on liit olnud võrreldes iga eesmärgi kavandatud trajektooriga, hinnangu iga eesmärgi saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, kaasa arvatud digivõimekusse tehtavate investeeringute puudujääkidele ja digipöördel esinenud raskustele, ning suurendama teadlikkust digitaalse suveräänsuse suurendamiseks vajalike tegevuste kohta, säilitades seejuures avatud digituru. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamisele ning liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmetele.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Selleks et tagada süstemaatiline seire ja edusammud seoses kõigi ühiskonnaliikmete digiüleminekuga, peaks komisjon pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist lisama iga digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis sisalduva digieesmärgi kohta vähemalt järgmised põhilised tulemusnäitajad: digiteerimise mõju, kõrgetasemelise ökodisainiga andmekeskuste osakaal, ringlussevõetavate digikomponentide osakaal, digitaalsele kestlikkusele ja innovatsioonile ette nähtud vahendite osakaal liikmesriigi eelarves, kestlikkuse kriteeriumidega riigihangete osakaal, koostalitlusvõimelise reaalajas tekstitehnoloogia kaudu toimuva teabevahetuse osakaal, liidupõhiseid pilvelahendusi kasutavate ettevõtjate ja digiteerimise keskkonnamõju hindamise vahendeid kasutavate ettevõtjate osakaal, juurdepääsetavus ja puuetega seotud näitajad, teatavaid digivahendeid (nt telemeditsiini) korrapäraselt kasutavate kodanike osakaal, PRO-SERV näitaja, selliste avalike teenuste osakaal, mille puhul kohaldatakse ühekordsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad kodanikud ja ettevõtjad esitama teatava standardteabe ainult ühe korra, ning digiteerimise hinnanguline mõju eeldatavale elueale. Need põhilised tulemusnäitajad tuleks lisada ka komisjoni digikümnendi aruandesse.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selle analüüsi põhjal sisaldaks aruanne konkreetseid soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Kui komisjon esitab aruandes soovitusi poliitikasuundade, meetmete või tegevuste kohta, peaks ta arvesse võtma kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid, võetud ühiseid kohustusi, liikmesriikide määratletud poliitikasuundi ja meetmeid, aga ka edusamme soovitatud tegevustes, mida on kirjeldatud varasemates aruannetes ja millega on tegeletud iga-aastase koostöö käigus. Peale selle peaks komisjon võtma arvesse erinevusi iga liikmesriigi võimes anda oma panus digieesmärkidesse ning juba olemas olevaid poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mida peetakse eesmärkide saavutamise seisukohast otstarbekaks, kuigi nende mõju ei pruugi veel olla ilmnenud.	(16) Selle analüüsi põhjal sisaldaks aruanne konkreetseid soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Kui komisjon esitab aruandes soovitusi poliitikasuundade, meetmete või tegevuste kohta, peaks ta arvesse võtma kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid, võetud ühiseid kohustusi, liikmesriikide määratletud poliitikasuundi ja meetmeid, aga ka edusamme soovitatud tegevustes, mida on kirjeldatud varasemates aruannetes ja millega on tegeletud iga-aastase koostöö käigus. Peale selle peaks komisjon võtma arvesse erinevusi iga liikmesriigi võimes anda oma panus digieesmärkidesse ning suutlikkust investeerida nelja valdkonda: digioskused, digitaristud, ettevõtete ja avalike teenuste digiteerimine, samuti juba olemas olevaid poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mida peetakse eesmärkide saavutamise seisukohast otstarbekaks, kuigi nende mõju ei pruugi veel olla ilmnenud.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, nii avalik-õiguslike kui ka erasektori osalejatega, näiteks haridus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutustega, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada digipööret liidu tasandil. Sidusrühmade kaasamine oleks oluline ka liikmesriikide tasandil, seda eriti siis, kui tegeletakse oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava ja selle kohanduste vastuvõtmisega.	(29) Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, nii avalik-õiguslike kui ka erasektori osalejatega, näiteks haridus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutuste ning kodanikuühiskonnaga, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada digipööret liidu tasandil. Sidusrühmadega konsulteerides on vaja olla võimalikult kaasav ja kaasata ka neid asutusi, mis on olulised tütarlaste ja naiste digitaalses haridus- ja ametialases karjääris osalemise soodustamiseks, et edendada riiklike strateegiliste tegevuskavade rakendamisel sooliselt kõige tasakaalustatumat lähenemisviisi. Sidusrühmade kaasamine oleks oluline ka liikmesriikide tasandil, seda eriti siis, kui tegeletakse oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava ja selle kohanduste vastuvõtmisega.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Komisjon peaks mitut riiki hõlmavate projektide koordineerijana koostöös liikmesriikidega aitama liikmesriikidel kindlaks teha, millised on nende huvid seoses mitut riiki hõlmavate projektidega, andma nõu optimaalsete rakendamismehhanismide valimiseks ning abistama projektide rakendamisel, et aidata saavutada võimalikult laialdast osalemist.	(33) Komisjon peaks mitut riiki hõlmavate projektide koordineerijana koostöös liikmesriikidega aitama liikmesriikidel kindlaks teha, millised on nende huvid seoses mitut riiki hõlmavate projektidega, andma nõu optimaalsete rakendamismehhanismide valimiseks ning abistama ja koordineerima projektide rakendamisel, et aidata saavutada võimalikult laialdast osalemist.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33a) Komisjon, liikmesriigid ja muud sidusrühmad peaksid tagama kvaliteetsed ja erapooletud andmestikud, et parandada algoritmiliste süsteemide väljundit ning suurendada tarbijate usaldust ja omaksvõttu.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33b) Tarbijate usaldus on poliitikate, meetmete ja projektide väljatöötamiseks ja rakendamiseks hädavajalik. Tarbijaid tuleb teavitada piisavalt, õigeaegselt, erapooletult, kergesti mõistetavalt, standardselt ja ligipääsetavalt.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) anda liidu digipöördele ja digieesmärkide saavutamisele selge suund;	(a) anda liidu eesmärkide huvides toimuvale digipöördele ja digieesmärkide saavutamisele selge suund ja eesmärgid;

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) luua liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahelise koostöö süsteem ja innustada sellist koostööd tegema;	(b) luua liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahelise koostöö süsteem ja edendada sellist koostööd;

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tagada liidupoolse seire ja aruandluse järjepidevus, võrreldavus ja täielikkus.	(c) tagada liidupoolse seire ja aruandluse järjepidevus, läbipaistvus, tõhusus, võrreldavus ja täielikkus.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) propageerida inimkeskset, kaasavat, turvalist ja avatud digikeskkonda, kus digitehnoloogia ja -teenused järgivad ja edendavad liidu põhimõtteid ja väärtusi;	(a) propageerida inimkeskset, kestlikku, kaasavat, juurdepääsetavat, läbipaistvat, sooliselt tasakaalustatud, turvalist ja avatud digikeskkonda, kus digitehnoloogia ja -teenused järgivad ja edendavad liidu põhimõtteid, õigusi ja väärtusi ning kus digiüleminek toob võrdselt kasu ühiskonna kõigile liikmetele;

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kindlustada liikmesriikide kollektiivset vastupidavust ja ületada digilõhe eeskätt digitaalsete baas- ja erioskuste üldise propageerimisega ning hästi toimivate digiõppe ja -koolituse süsteemide jõulisema arendamisega;	(b) kindlustada liikmesriikide kollektiivset vastupidavust ja kaotada digilõhe eeskätt digitaalsete baas- ja erioskuste üldise propageerimisega, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele rühmadele, ning hästi toimivate digiõppe ja -koolituse süsteemide jõulisema arendamisega, sealhulgas aktiivsete töötajate pideva koolitamisega digioskuste alal ning muude mitteformaalse õppe käigus omandatud oskustega, mis on kõigile kättesaadavad;

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tagada digitaalne suveräänsus eelkõige turvalise ja juurdepääsetava digitaristu abil, mis tuleks toime väga suurte andmemahtude töötlemisega, et võimaldada muude tehnoloogiate arengut ning toetada liidu tööstuse konkurentsivõimet;	(c) tagada digitaalne suveräänsus eelkõige turvalise ja juurdepääsetava digitaristu abil, mis tuleks toime väga suurte andmemahtude töötlemisega, et võimaldada muude tehnoloogiate arengut ning toetada liidu tööstuse konkurentsivõimet ning mikroettevõtjate ja VKEde innovatsiooni ja kestlikkust, säilitades seejuures avatud digituru;

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) aidata kaasa digitaalse ühtse turu tootlikkuse kasvule, jõukusele ja arengule, muu hulgas hõlbustades digiteenustega seotud piiriülest kaubandust, ning vähendada ebaõiglasi kaubandus- ja investeerimistõkkeid;

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) edendada selliste digivõimaluste kasutuselevõttu ja kasutamist, mis annavad lihtsatel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu digitehnoloogiale ja andmetele, et saavutada liidu ettevõtetes, eeskätt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes digimahukuse ja innovatsiooni kõrge tase;	(d) edendada selliste digivõimaluste kasutuselevõttu ja kasutamist, mis annavad lihtsatel, kättesaadavatel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu digitehnoloogiale ja andmetele, tagades samal ajal põhiõiguste kaitse, sealhulgas turvalisuse, et saavutada liidu ettevõtetes, eeskätt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes digitaalse avatuse, mahukuse ja innovatsiooni kõrge tase;

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(da) edendada globaalse mõõtmega regulatiivsete standardite väljatöötamist, tagamaks, et liidu ettevõtted, eelkõige VKEd, saaksid ülemaailmsetes väärtusahelates õiglaselt konkureerida;

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(db) luua kõige sobivamad tingimused uute ja esilekerkivate tehnoloogiate, nagu pilvandmetöötluse, servtöötluse, kvantarvutuse ja kõrgjõudlusega andmetöötluse arendamiseks ning edendada nende kasutuselevõttu Euroopa ettevõtetes, toetades ka ettevõtete suutlikkust neid kasutusele võtta;

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) tagada, et kõigil, esmajoones ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, sh puuetega inimestel on internetis juurdepääs elu demokraatiaga seotud aspektidele, avalikele teenustele ning tervishoiu- ja hooldusteenustele, mille raames pakutakse kaasavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid kooskõlas rangete turvalisuse ja privaatsuse nõuetega;	(e) tagada, et kõigil, esmajoones ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, sh puuetega inimestel ja üle 74aastastel inimestel on internetis juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele elu demokraatiaga seotud aspektidele, avalikele teenustele ning tervishoiu- ja hooldusteenustele, mille raames pakutakse kaasavaid, tõhusaid, koostalitlusvõimelisi ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid kooskõlas rangete turvalisuse ja privaatsuse nõuetega; suurendada tervishoiusektori tõhusust, vähendada ennetatavat ja välditavat suremuskordajat ning pikendada oodatavat eluiga, kasutades kaugtervishoidu, kaugmeditsiini, mobiilset tervishoiu ja ühendatud tervishoidu;

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ea) tagada, et avalike teenuste digiteerimist arendatakse liidu maa-, äärepoolsetes ja mägipiirkondades; edendada ühekordsuse põhimõtte kasutamist avalikus halduses, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide, digisüsteemide ja andmekaitse kohaldamist, tagades samal ajal tõhusad ja kergesti kasutatavad avalikud digiteenused;

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(eb) tagada, et digiteerimist ja esilekerkivaid tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, kasutataks õigesti ühtse turu takistuste ületamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks;

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) tagada, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad kestlikumaks ning energia- ja ressursitõhusamaks, ning aidata kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega;	(f) tagada, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad algusest peale kestlikuks ning energia- ja ressursitõhusamaks, ning aidata kaasa majanduse ja ühiskonna kestlikule ringluspõhisusele ja kliimaneutraalsusele, et täita Euroopa roheline kokkulepe ning liidu keskkonna-alased sihid ja eesmärgid;

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(fa) tugevdada, integreerida ja veelgi ühendada hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteeme, et vastata siseturu vajadustele ja nõudmistele ning koondada kõik innovatsiooniallikad, toetada idufirmade kasvu, edendada ettevõtlust ning aidata kaasa elujõulise siseturu loomisele ka teadusuuringute ja innovatsiooni vallas; edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, eriti andmemahukates valdkondades;

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) hõlbustada ühtsete tingimuste loomist, et investeerida digipöördesse kogu liidus, sh tugevdada sünergiat liidu ja riikide rahaliste vahendite kasutamise vahel ning arendada prognoositavaid õiguslikke lähenemisviise;	(g) hõlbustada kogu liidus digipöördesse investeerimisel ühtseid tingimusi, eelkõige mikroettevõtjate, VKEde ja maapiirkondade jaoks, muu hulgas tugevdades liidu eri algatuste ja programmide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ühisettevõtete vahelist koostoimet, liidu ja riikide rahaliste vahendite ning era- ja avaliku sektori vahendite koostoimet, edendades samal ajal investeeringuid sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt kasulike tulemuste toetamiseks ning töötades välja prognoositavad õiguslikud lähenemisviisid, et tagada ettevõtjatele juurdepääs digipöördeks antavale rahalisele abile;

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) tagada, et kõiki digieesmärkide saavutamise seisukohast olulisi poliitikavaldkondi ja programme võetakse koordineeritult ja sidusalt arvesse, et anda igakülgne panus digipöördesse.	(h) tagada, et kõiki digieesmärkide saavutamise seisukohast olulisi poliitikavaldkondi ja programme võetakse koordineeritult ja sidusalt ning kodanikuühiskonda kaasates arvesse, et anda igakülgne panus digipöördesse.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „vastastikune eksperdihinnang“ – läbivaatamismehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid artikli 8 kohaselt tehtava iga-aastase koostöö raames kommenteerida konkreetse liikmesriigi kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste spetsiifilisi aspekte ja esmajoones nende sobivust selleks, et saavutada mõni artiklis 4 sätestatud digieesmärk, ja mida saab kasutada parimate tavade vahetamiseks;	(4) „vastastikune eksperdihinnang“ – läbivaatamismehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid artikli 8 kohaselt tehtava iga-aastase koostöö raames kommenteerida konkreetse liikmesriigi kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste spetsiifilisi aspekte ja esmajoones nende tõhusust ja sobivust selleks, et saavutada mõni artiklis 4 sätestatud digieesmärk, ja mida saab kasutada parimate tavade vahetamiseks;

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) „algtasemel või sellest kõrgemal tasemel oskused“ – kõikide 16–74aastaste isikute algtasemel või sellest kõrgemal tasemel digioskused kõigis neljas alljärgnevas valdkonnas: teave, kommunikatsioon, probleemide lahendamine ja sisuloomeks vajalik tarkvara.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vähemalt 80 protsendil 16–74aastastel on vähemalt algtasemel digioskused;	(a) vähemalt 80 protsendil liidu kodanikest on algtasemel või sellest kõrgemal tasemel digioskused;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tööle on võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti ning meeste ja naiste arv nende hulgas ühtlustub;	(b) vähemalt 20 miljonit kvalifitseeritud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti, naistele selles valdkonnas juurdepääsu edendamine, soolise digilõhe ning sotsiaalse ja geograafilise ebavõrdsuse vähendamine;

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu:	(2) turvalised, toimivad ja kestlikud digitehnoloogiad ja -taristud:

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga;	(a) kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga, jätmata tähelepanuta äärepoolseid ja maapiirkondi;

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) võimaldatakse 6G teenuste ja tehnoloogiate arendamist ning suurendatakse vastavat teadus- ja innovatsioonisuutlikkust;

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(da) liidu digitaalse suveräänsuse toetamiseks on liidul aastaks 2030 konkurentsivõimeline ja kestlik andmepilvede taristu, mis on vastavuses rangete turva- ja privaatsusnõuetega ja kooskõlas liidu andmekaitse eeskirjadega;

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 3 – alapunkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vähemalt 75 % liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele:	(a) vähemalt 75 % asjaomastest liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele:

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) avalike teenuste digitaliseerimine:	(4) avalike teenuste kestlik digitaliseerimine:

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) olulisemad avalikud teenused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100 % interneti teel juurdepääsetavad;	(a) olulisemad avalikud teenused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100 % interneti teel juurdepääsetavad ning vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele;

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon jälgib liidu edusamme artiklites 2 ja 4 sätestatud üld- ja digieesmärkide saavutamisel. Selleks kasutab komisjon digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit (DESI) ning sätestab käesoleva otsuse kohaldamiseks kooskõlas artikli 25 lõikega 2 rakendusaktis iga digieesmärgi põhilised tulemusnäitajad.	(1) Komisjon jälgib liidu edusamme iga artiklites 2 ja 4 sätestatud üld- ja digieesmärgi saavutamisel. Selleks kasutab komisjon digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit (DESI) ning sätestab käesoleva otsuse kohaldamiseks kooskõlas artikli 25 lõikega 2 ja olles konsulteerinud asjaomaste sidusrühmadega 30. juuniks 2023 vastu võetavas rakendusaktis iga digieesmärgi tulemustele ja mõjule orienteeritud põhilised tulemusnäitajad. Need põhilised tulemusnäitajad peavad hõlmama vähemalt järgmisi näitajaid:

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1) digiteerimise mõju kodanike lugemis-, matemaatika- ja teadusoskustele ning selliste vanuserühmade kaupa eristatud kodanike osakaal, kes osalevad koolitustel, mille eesmärk on parandada oma digioskusi, teadmisi oma digiõiguste ja kaebevõimaluste, meediapädevuse ja desinformatsiooni kohta ning kontrolli oma isikuandmete üle;

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 2 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2) selliste andmekeskuste osakaal, millel on kõrged ökodisaini standardid ja mille puhul kasutatakse selliseid tehnoloogiaid nagu vabajahutus või toodetud soojuse optimeeritud taaskasutamine;

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 3 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3) olelusringi lõpus kogutud ja ringlusse võetud digiseadmete ja -taristu komponentide osakaal;

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 4 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4) liikmesriigi digivaldkonna aastaeelarve protsent, mis on suunatud digitehnoloogia kestlikule rakendamisele ja säästva tehnoloogia innovatsioonile kooskõlas liidu keskkonnaeesmärkidega;

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 5 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5) selliste riigihangete osakaal, mille puhul on kohustuslikud kestlikkuse kriteeriumid ja eesmärgid, milles eelistatakse avatud lähtekoodi ning mis hõlmavad koostalitlusvõimelisi lahendusi;

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 6 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6) peamiste elektroonilise side teenustena kasutusel olevate koostalitlusvõimeliste tervikvestluste ja reaalajas tekstiedastuse tehnoloogiate kaudu suhtlevate kodanike osakaal;

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 7 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7) Euroopa digisuveräänsuse suurendamiseks Euroopas põhinevaid pilvelahendusi kasutavate ettevõtjate osakaal;

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 8 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8) asjaomaste ettevõtjate osakaal, kes rakendavad oma digikasutuse keskkonnamõju hindamiseks kättesaadavat ja taskukohast vahendit vastavalt liidu tasandil kasutatavale standardsele mitme kriteeriumiga olelusringi hindamise metoodikale;

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 9 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9) kõigile, sealhulgas puuetega inimestele kättesaadavate teenuste ja toodete osakaal;

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 10 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10) selliseid teenuseid nagu teletervishoid, telemeditsiin, mobiilne tervishoid ja ühendatud hooldus korrapäraselt kasutavate kodanike osakaal;

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 11 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11) PRO-SERV näitaja;

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 12 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12) selliste avalike teenuste osakaal, mille puhul rakendatakse ühekordsuse põhimõtet;

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 13 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13) digiteerimise hinnanguline mõju kodanike eeldatavale elueale ning standarditud ennetatava ja välditava suremuse määr;

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Komisjon võtab 30. juuniks 2023 vastu delegeeritud õigusakti, millega määratakse kindlaks kuupäevad ning liikmesriikide poolt seoses käesoleva otsusega esitatavate andmete vorming ja kvaliteet.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid esitavad komisjonile aegsasti digipöörde ja artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamise ulatuse tulemusliku seire jaoks vajaliku statistika ja andmed. Muu hulgas tuleb esitada asjakohane teave sagedusalade saadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Kui liikmesriikide asjaomane statistika ei ole veel kättesaadav, võib komisjon liikmesriikidega konsulteerides kasutada muid andmete kogumise meetodeid, näiteks uuringuid või andmete kogumist otse liikmesriikidelt. Selliste muude andmete kogumise meetodite kasutamine ei mõjuta komisjoni otsuses 2012/504/EL47 sätestatud Eurostati ülesandeid.	(2) Liikmesriigid esitavad komisjonile aegsasti digipöörde ning artiklis 4 sätestatud digieesmärkide ja artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamise ulatuse tulemusliku seire jaoks vajaliku statistika ja andmed. Muu hulgas tuleb esitada asjakohane teave sagedusalade saadavuse ja juurdepääsetavuse kohta. Kui liikmesriikide asjaomane statistika ei ole veel kättesaadav, võib komisjon liikmesriikidega konsulteerides kasutada muid andmete kogumise meetodeid, näiteks uuringuid või andmete kogumist otse liikmesriikidelt. Selliste muude andmete kogumise meetodite kasutamine ei mõjuta komisjoni otsuses 2012/504/EL47 sätestatud Eurostati ülesandeid.
__________________	__________________
47 Komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).	47 Komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Komisjon määrab tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks liidu tasandi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi saavutamiseks ning need võetakse aluseks nii seire kui ka riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade puhul. Kui see osutub tehnika, majanduse või ühiskonna arengust johtuvalt vajalikuks, ajakohastab komisjon üht või mitut kõnealust kavandatud trajektoori.	(3) Komisjon määrab tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks liidu tasandi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi saavutamiseks ning need võetakse aluseks nii seire kui ka riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade puhul. Kui see osutub tehnika, majanduse või ühiskonna arengust johtuvalt vajalikuks, ajakohastab komisjon vastavalt kõnealust kavandatud trajektoori.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Liikmesriigid esitavad komisjonile aegsasti teabe, mida on vaja [palun lisada deklaratsiooni pealkiri] kirjeldatud põhimõtete rakendamisel tehtud edusammude tulemusliku seire jaoks.	(4) Liikmesriigid esitavad komisjonile aegsasti teabe, mida on vaja [palun lisada deklaratsiooni pealkiri] kinnitatud digipõhimõtete rakendamisel tehtud edusammude tulemusliku seire jaoks.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande digikümnendi olukorra kohta („digikümnendi aruanne“). Tegemist on komisjoni põhjaliku aruandega liidu digipöörde edukuse kohta ning see sisaldab ka digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit (DESI).	(1) Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande digikümnendi olukorra kohta („digikümnendi aruanne“). Tegemist on komisjoni põhjaliku aruandega liidu digipöörde edukuse kohta ning see sisaldab ka digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit (DESI) ja iga digieesmärgi põhilisi tulemusnäitajaid vastavalt käesoleva otsuse artikli 5 lõikele 1. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Komisjon esitab digikümnendi aruandes hinnangu sellele, kui edukas on olnud liidu digipööre võrreldes artiklis 4 sätestatud digieesmärkidega ja milline on olukord artiklis 2 osutatud üldeesmärkide ja [palun lisada deklaratsiooni pealkiri] loetletud põhimõtete järgimisega. Edusammude hindamisel lähtutakse eeskätt analüüsist ja DESIs sisalduvatest põhilistest tulemusnäitajatest, mida võrreldakse liidu tasandiga, ning, kui see on asjakohane, ka kavandatud riiklikest trajektooridest ja mitut riiki hõlmavate projektide käivitamisest ja edenemisest.	(2) Komisjon esitab digikümnendi aruandes hinnangu sellele, kui edukas on olnud liidu digipööre võrreldes artiklis 4 sätestatud digieesmärkidega ja mil määral on järgitud artiklis 2 osutatud üldeesmärke ja [palun lisada deklaratsiooni pealkiri] kinnitatud digipõhimõtteid. Edusammude hindamisel lähtutakse eeskätt analüüsist ja DESIs sisalduvatest põhilistest tulemusnäitajatest, mida võrreldakse liidu tasandiga, ning, kui see on asjakohane, ka kavandatud riiklikest trajektooridest ja mitut riiki hõlmavate projektide käivitamisest ja edenemisest.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Digikümnendi aruandes võib komisjon soovitada poliitikasuundi, meetmeid või tegevusi, mida liikmesriigid võivad kasutada valdkondades, kus artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamine ei ole olnud piisavalt edukas või kus on nimetatud aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellised soovitatud poliitikasuunad, meetmed või tegevused võivad keskenduda eeskätt järgmistele asjaoludele:	(3) Digikümnendi aruandes võib komisjon soovitada poliitikasuundi, meetmeid või tegevusi, mida liikmesriigid võivad kasutada valdkondades, kus artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamine ei ole olnud piisavalt edukas, kus ei täidetud artiklis 2 sätestatud eesmärke või kus on nimetatud aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki, raskusi ja puudujääke. Sellised soovitatud poliitikasuunad, meetmed või tegevused keskenduvad eeskätt järgmistele asjaoludele:

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Aruandes võidakse anda hinnang sellele, kas liidu tasandil on vajadus täiendavate poliitikasuundade, meetmete või tegevuste järele.	(6) Aruandes antakse hinnang sellele, kas liidu tasandil on vajadus täiendavate poliitikasuundade, meetmete või tegevuste järele.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Punktis a osutatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused on seotud käesoleva otsuse üld- ja digieesmärkide saavutamisega, mille puhul on riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade esitamise või kohandamise kuupäeval täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:	(3) Punktis a osutatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused on seotud käesoleva otsuse üld- ja digieesmärkide saavutamisega, mille puhul on riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade esitamise või kohandamise kuupäeval täidetud kõik järgmised tingimused:

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Liikmesriigid annavad üldise ülevaate sellest, milliseid investeeringuid on vaja nende riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas kirjeldatud üld- ja digieesmärkide toetamiseks, ning kirjeldavad üldjoontes nende investeeringute allikaid, sh vajaduse korral seda, kuidas kavatsetakse kasutada liidu programme ja vahendeid. Riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad võivad sisaldada ettepanekuid mitut riiki hõlmavate projektide kohta.	(4) Liikmesriigid annavad üldise ülevaate sellest, milliseid investeeringuid on vaja nende riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas kirjeldatud üld- ja digieesmärkide saavutamise toetamiseks, ning kirjeldavad üldjoontes nende investeeringute allikaid, sh vajaduse korral seda, kuidas kavatsetakse kasutada liidu programme ja vahendeid. Riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad sisaldavad ettepanekuid mitut riiki hõlmavate projektide kohta, et edendada piiriülest koostööd.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Liikmesriigid tagavad, et nende riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas võetakse arvesse Euroopa poolaasta raames antud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi. Riikide digikümnendi strateegilisi tegevuskavasid kohandades võetakse arvesse artikli 6 lõike 3 alusel soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi ning artikli 9 alusel vastu võetud soovitusi.	(5) Liikmesriigid tagavad, et nende riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas võetakse arvesse Euroopa poolaasta raames antud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi ja et neid kasutatakse järgmise Euroopa poolaasta alusmaterjalina. Riikide digikümnendi strateegilisi tegevuskavasid kohandades võetakse arvesse artikli 6 lõike 3 alusel soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi ning artikli 9 alusel vastu võetud soovitusi.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Komisjon juhendab ja toetab liikmesriike riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade ettevalmistamisel, sh seoses sellega, kuidas panna riigi tasandil võimaluse korral paika asjakohased kavandatud trajektoorid, mis aitaksid tulemuslikult kaasa liidu tasandi kavandatud trajektooride realiseerimisele.	(6) Komisjon esitab heade tavade ning liidus ja sellest väljaspool esinevate suundumuste analüüsi, juhendab ja toetab liikmesriike riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade ettevalmistamisel, sh seoses sellega, kuidas panna riigi tasandil võimaluse korral paika asjakohased kavandatud trajektoorid, mis aitaksid tulemuslikult kaasa liidu tasandi kavandatud trajektooride realiseerimisele.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Komisjon teeb kõik artikli 7 kohaselt koostatud dokumendid põhjendamatu viivituseta komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et teha kindlaks, kuidas tulla toime puudujääkidega valdkondades, kus edusammud ei ole olnud piisavad ühe või mitme artiklis 4 sätestatud digieesmärgi saavutamiseks või kus on digikümnendi aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellises analüüsis võetakse arvesse eeskätt erinevusi liikmesriikide võimekuses anda oma panus mõnedesse digieesmärkidesse ja riski, et viivitused mõningate kõnealuste eesmärkide saavutamises võivad kahjustada muude digieesmärkide saavutamist.	(1) Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et teha kindlaks, kuidas tulla toime puudujääkidega valdkondades, kus edusammud ei ole olnud piisavad ühe või mitme artiklis 4 sätestatud digieesmärgi saavutamiseks, kus ei ole järgitud artiklis 2 sätestatud eesmärke või kus on digikümnendi aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki, raskusi ja puudujääke.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Komisjon ja liikmesriigid loovad kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktidega proportsionaalsed vahendid ja mehhanismid, et võtta arvesse algoritmide muutuvat olemust, kui sellise algoritmi väljund on vastuolus liidu või liikmesriigi õigusega, ning tagavad piisava, asjakohase ja pideva regulatiivse läbivaatamise.

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Viie kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile oma riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas tehtud kohandused, mis seisnevad poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes, mida nad kavatsevad ette võtta, ning asjakohastel juhtudel ka ettepanekud mitut riiki hõlmavate projektide kohata, et toetada edasiminekut artiklis 4 sätestatud digieesmärkidega seotud valdkondades ning saavutada artiklis 2 sätestatud üldeesmärgid. Kui mõni liikmesriik leiab, et meetmeid ei ole vaja võtta ja et tema riigi digikümnendi strateegilist tegevuskava ei ole vaja ajakohastada, esitab ta oma põhjendused kirjalikult.	(3) Viie kuu jooksul pärast digikümnendi aruande avaldamist esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile oma riigi digikümnendi strateegilises tegevuskavas tehtud kohandused, mis seisnevad poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes, mida nad kavatsevad ette võtta, ning asjakohastel juhtudel ka ettepanekud mitut riiki hõlmavate projektide kohata, et toetada edasiminekut artiklis 4 sätestatud digieesmärkidega seotud valdkondades ning saavutada artiklis 2 sätestatud üldeesmärgid.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) Kui mõni liikmesriik leiab, et meetmeid ei ole vaja võtta ja et tema riigi digikümnendi strateegilist tegevuskava ei ole vaja ajakohastada, esitab ta oma põhjendused komisjonile kirjalikult ja teeb selle avalikult teatavaks.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Iga-aastase koostöö mis tahes etapis võivad komisjon ja üks või mitu liikmesriiki võtta ühiseid kohustusi, konsulteerida teiste liikmesriikidega poliitikasuundade, meetmete või tegevuste asjus või käivitada mitut riiki hõlmavaid projekte, nagu on sätestatud artiklis 12. Komisjon või liikmesriik, kes on teinud ettepaneku poliitikasuuna, meetme või tegevuse kohta, võib ühtlasi taotleda, et algatataks vastastikuse eksperdihinnangu andmine sellele poliitikasuunale, meetmele või tegevusele ja eeskätt tema sobivusele konkreetse digieesmärgi saavutamiseks. Vastastikuse eksperdihinnangu andmise protsessi tulemused võib lisada järgmisesse digikümnendi aruandesse.	(4) Iga-aastase koostöö mis tahes etapis võivad komisjon ja üks või mitu liikmesriiki võtta ühiseid kohustusi, konsulteerida teiste liikmesriikidega poliitikasuundade, meetmete või tegevuste asjus või käivitada mitut riiki hõlmavaid projekte, nagu on sätestatud artiklis 12. Komisjon või liikmesriik, kes on teinud ettepaneku poliitikasuuna, meetme või tegevuse kohta, võib ühtlasi taotleda, et algatataks vastastikuse eksperdihinnangu andmine sellele poliitikasuunale, meetmele või tegevusele ja eeskätt tema sobivusele konkreetse digieesmärgi saavutamiseks. Vastastikuse eksperdihinnangu andmise protsessi tulemused lisatakse järgmisesse digikümnendi aruandesse.

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad ja seavad käesolevas otsuses sätestatud üld- ja digieesmärkide saavutamise ohtu, võib ta ühtlasi teha ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ja kasutada talle aluslepingutega antud õigusi, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine.	(4) Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad ja seavad käesolevas otsuses sätestatud üld- ja digieesmärkide saavutamise ohtu, teeb ta ühtlasi ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ja kasutab talle aluslepingutega antud õigusi, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Kui mõni liikmesriik kaldub mitme aasta jooksul pidevalt riigi kavandatud trajektoorist kõrvale või ei kavatse võtta komisjoni eelmise soovituse põhjal vastu parandusmeetmeid, võib komisjon algatada kõnealuse liikmesriigiga suunatud dialoogi ning teavitada sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.	(5) Kui mõni liikmesriik kaldub mitme aasta jooksul pidevalt riigi kavandatud trajektoorist kõrvale või ei kavatse võtta komisjoni eelmise soovituse põhjal vastu parandusmeetmeid, algatab komisjon kõnealuse liikmesriigiga suunatud dialoogi ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Asjaomased liikmesriigid või komisjon võivad taotleda, et käesolevas otsuses sätestatud kohustuste ja ülesannete rakendamiseks algatataks vastastikune eksperdihinnang.

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon teeb tihedat koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartneritega, et koguda teavet ja töötada välja soovitatavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks.	(1) Komisjon teeb läbipaistval viisil tihedat koostööd liidu ja rahvusvaheliste era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et koguda teavet ja töötada välja soovitatavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks.

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Mitut riiki hõlmavate projektide üldeesmärk on hõlbustada digieesmärkide saavutamist.	(1) Mitut riiki hõlmavate projektide üldeesmärk on hõlbustada digieesmärkide saavutamist ning tagada ühtlasi artiklis 2 kirjeldatud eesmärkide saavutamine.

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kindlustada liidu tehnoloogilist tipptaset ja tööstuse konkurentsivõimet kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, digitoodete, teenuste ja taristute vallas, mis on olulised majanduse elavdamise, heaolu ning kodanike turvalisuse ja ohutuse jaoks;	(b) kindlustada liidu tehnoloogilist tipptaset ja tööstuse konkurentsivõimet kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, digitoodete, teenuste ja taristute vallas, mis on olulised majanduse elavdamise, heaolu ning kodanike majandusliku heaolu, majanduskasvu, turvalisuse ja ohutuse jaoks;

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ea) tugevdada digitaalse ühtse turu toimimist ja selle konkurentsivõimet, hõlbustades piiriüleseid tehinguid ja kõrvaldades põhjendamatud kaubandustõkked;

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(eb) edendada haridus- ja töökäsitlusi, millega arendatakse digioskusi, mida on vaja selleks, et lisada kvaliteetseid töökohti ja rahuldust pakkuva karjääri võimalusi, ning edendatakse tütarlaste ja naiste suuremat osalemist digivaldkonnas;

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Iga mitut riiki hõlmava projekti loomisel avaldatakse selle konkreetsed eesmärgid, sealhulgas mõõdetavad näitajad.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Komisjon võib võtta vastu soovituse mitut riiki hõlmava projekti loomise kohta või kutsuda liikmesriigi osalema mitut riiki hõlmavas projektis, mis vastab lõigetes 1–3 osutatud nõuetele, võttes arvesse riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade rakendamisel saavutatud edu ja komisjoni soovitatud meetmete järgimist. Komisjon ja liikmesriigid võivad võtta ühise kohustuse luua mitut riiki hõlmav projekt või sellega ühineda.	(5) Komisjon võib võtta vastu soovituse mitut riiki hõlmava projekti loomise kohta või kutsuda liikmesriigi osalema mitut riiki hõlmavas projektis, mis vastab lõigetes 1–3 osutatud nõuetele, võttes arvesse riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade rakendamisel ja eesmärkide täitmisel saavutatud edu ning komisjoni soovitatud meetmete järgimist. Komisjon ja liikmesriigid võivad võtta ühise kohustuse luua mitut riiki hõlmav projekt või sellega ühineda.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ühisettevõtted;	(a) ühisettevõtted, eelkõige nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte, peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte ja kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte;

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) muud asjakohased rakendamismehhanismid.	(g) muud asjakohased rakendamismehhanismid konsulteerituna komisjoniga vastavalt artiklile 14.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) Samuti võib komisjon teha osalevatele liikmesriikidele omal algatusel ettepaneku hakata mitut riiki hõlmavat projekti koordineerima lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud sammude kohaselt.

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Otsus EDICu loomise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.	(5) Otsus EDICu loomise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon avaldab EDICute registri ja ajakohastab seda õigeaegselt.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Komisjon osaleb liikmete kogu aruteludes ilma hääleõiguseta. Kuid juhul, kui mitut riiki hõlmavasse projekti annab rahalise panuse keskselt juhitav liidu programm, on komisjonil liikmete kogu otsuste suhtes vetoõigus.	(2) Komisjon osaleb liikmete kogu aruteludes ilma hääleõiguseta. Kuid juhul, kui mitut riiki hõlmavasse projekti annab rahalise panuse keskselt juhitav liidu programm, on komisjonil liikmete kogu otsuste suhtes vetoõigus. Liikmete kogu otsused, sealhulgas hääletustulemused ja iga liikme konkreetne hääletusotsus, tehakse üldsusele kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) reeglid, mis puudutavad taristu omandilist kuuluvust, intellektuaalomandit ja muid varasid, vastavalt asjaoludele.	(f) reeglid, mis puudutavad taristu omandilist kuuluvust, intellektuaalomandit, kasumit ja muid varasid, vastavalt asjaoludele.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused;	(i) Euroopa digivaldkonna teadus- ja innovatsioonikeskused;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	2030. aasta poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ loomine
Viited	COM(2021)0574 – C9-0359/2021 – 2021/0293(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 18.10.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	IMCO 18.10.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Ivars Ijabs
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	7.2.2022	28.3.2022
Vastuvõtmise kuupäev	20.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 0 9
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Brando Benifei, Adam Bielan, Hynek Blaško, Biljana Borzan, Markus Buchheit, Andrea Caroppo, Anna Cavazzini, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Alexandra Geese, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Krzysztof Hetman, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Marcel Kolaja, Kateřina Konečná, Andrey Kovatchev, Jean-Lin Lacapelle, Maria-Manuel Leitão-Marques, Morten Løkkegaard, Adriana Maldonado López, Antonius Manders, Beata Mazurek, Leszek Miller, Anne-Sophie Pelletier, René Repasi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marco Campomenosi, Maria da Graça Carvalho, Geoffroy Didier, Edina Tóth, Kosma Złotowski

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36	+
NI	Edina Tóth
PPE	Andrea Caroppo, Maria da Graça Carvalho, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Krzysztof Hetman, Arba Kokalari, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Marion Walsmann
Renew	Andrus Ansip, Dita Charanzová, Sandro Gozi, Svenja Hahn, Morten Løkkegaard, Róża Thun und Hohenstein, Marco Zullo
S&D	Alex Agius Saliba, Brando Benifei, Biljana Borzan, Maria Grapini, Maria-Manuel Leitão-Marques, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, René Repasi, Christel Schaldemose
The Left	Kateřina Konečná, Anne-Sophie Pelletier
Verts/ALE	Anna Cavazzini, David Cormand, Alexandra Geese, Marcel Kolaja, Kim Van Sparrentak

 

0	-

 

9	0
ECR	Adam Bielan, Eugen Jurzyca, Beata Mazurek, Kosma Złotowski
ID	Hynek Blaško, Markus Buchheit, Marco Campomenosi, Virginie Joron, Jean-Lin Lacapelle

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (28.4.2022)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“

(COM(2021)0574 – C9‑0359/2021 – 2021/0293(COD))

Arvamuse koostaja: Sabine Verheyen

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon avaldas 15. septembril 2021 seadusandliku ettepaneku, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse“, millega kehtestatakse juhtimisraamistik liidu 2030. aasta digieesmärkide saavutamiseks. Ettepanek hõlmab nelja peamist valdkonda: 1) digioskused, 2) digitaristu, 3) ettevõtete digiüleminek ja 4) avalike teenuste digiüleminek.

Üldiselt kiidab arvamuse koostaja ettepaneku heaks, kuid soovib esitada mitu muudatusettepanekut teatavate digioskustega seotud sätete täpsustamiseks.

Konkreetsemalt tõstab arvamuse koostaja esile tõsiasja, et digipöörde ja digioskustega elanikkonna eesmärkide saavutamisel on esmatähtsad haridus ja koolitus. Sellega seoses teeb arvamuse koostaja muudatusettepanekud, mille eesmärk on täpsustada elementaarse ja kõrgema taseme digioskuste määratlusi ning mis on kooskõlas digiõppe tegevuskava ja UNESCO määratlustega. Lisaks on arvamuse koostaja seisukohal, et digioskuste kavandatud eesmärgid tuleks jätta samaks, vahe-eesmärk tuleks seada 2025. aastaks ning tähelepanu tuleks pöörata õpetajate digioskustele.

Lisaks eelnevale rõhutab arvamuse koostaja eriliselt vajadust tekitada koostoime olemasolevate programmide ja algatustega teadusuuringute ja hariduse valdkonnas, toetada koolide gigabitiühenduvust ja ühenduvust koolides (mis puudutab näiteks internetiühendust ja digiseadmeid) ning tagada, et mitut riiki hõlmavatel projektidel oleks selge Euroopa lisaväärtus.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Nagu on sätestatud komisjoni 26. jaanuari 2022. aasta teatises Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni koostamise kohta digikümnendiks, peaks digikümnend teenima eelkõige inimesi ning tagama, et nende põhiõigused ja -vabadused kehtivad võrdselt nii internetis kui ka väljaspool seda. Nende õiguste teostamiseks on äärmiselt oluline kaitsta ja edendada vaba ja pluralistlikku meediat ning veebipõhist juurdepääsu täpsele teabele. Sellega seoses peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et digiüleminek liidus juhindub nendest õigustest ja põhimõtetest ning et kedagi ei jäeta kõrvale. Komisjon ja liikmesriigid peaksid samuti hoiduma selliste õigusaktide või muude meetmete rakendamisest, mis on nende õigustega vastuolus või tekitavad kodanike seas suuremat ebavõrdsust ja diskrimineerimist.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selleks, et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks kehtestada digieesmärgid. Need eesmärgid peaksid olema seotud konkreetsete valdkondadega, milles tuleks liidus ühiselt edasi liikuda. Eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek.	(6) Selleks, et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks iga liikmesriigi jaoks ja igas liikmesriigis kehtestada selged ja täpselt kindlaks määratud digieesmärgid, võttes arvesse riikide lähtekohta. Need eesmärgid peaksid olema inimkesksed ja kaasavad ning seotud konkreetsete valdkondadega, milles tuleks liidus ühiselt edasi liikuda. Eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digiüleminek.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Haridus, eeskätt digiõpe, koolitus ja elukestev õpe on digipöörde ja digioskustega elanikkonna eesmärkide saavutamisel esmatähtsad. Sellega seoses tuleks mitut riiki hõlmavad projektid välja töötada sarnaselt Euroopa ülikoolide veebiplatvormiga või programmi „Erasmus+“ õpetajate akadeemiatega.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Nii elementaarsed kui ka kõrgema taseme digioskused on eluliselt tähtsad, et tugevdada liidu ühiskonna kollektiivset vastupidavust. Digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud suudavad ära kasutada digikümnendi pakutavaid võimalusi. Ühtlasi peaksid digiväljaõpe ja -haridus toetama töötajaskonda, mille liikmete hulgas on senisest palju rohkem neid, kes saavad omandada spetsialiseeritud digioskusi ning leida kvaliteetse töö ja teha rahuldust pakkuvat karjääri, kusjuures naiste ja meeste arv selles valdkonnas peaks ühtlustuma. Üks olulisi tegureid, mis võimaldab digitaliseerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada digivaldkonnas Euroopa juhtpositsiooni, on ühenduvuse, mikroelektroonika ja suurandmete töötlemise suutlikkuse kestlik digitaristu. Kõikjal Euroopas, kaasa arvatud maapiirkondades ja äärealadel12 on kõigil vaja suurepärast ja turvalist ühenduvust. Ühiskond vajab üha suuremat üles- ja allalaadimiskiirust. 2030. aastaks peaksid gigabitivõrgud olema mõistlikel tingimustel kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või soovivad. Peale selle on juba praegu enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate lähtekohaks mikroprotsessorid ning eeldada võib, et neid vajatakse edaspidi üha rohkem, kusjuures eeskätt suureneb nõudlus kõige innovatiivsemate mikroprotsessorite järele. Prognooside kohaselt on kriitilise tähtsusega võimaldavateks teguriteks ka kvantandmetöötlus ja kliimaneutraalsed üliturvalised servasõlmed, mis tagavad lühikese latentsusajaga juurdepääsu andmeteenustele kõikjal, kus ettevõtjad asuvad.	(7) Nii elementaarsed kui ka kõrgema taseme digioskused on eluliselt tähtsad, et tugevdada liidu ühiskonna kollektiivset vastupidavust ja kaasavust. Seetõttu aitab digioskuste ühine määratlus ja hindamise standardimine Euroopa tasandil tagada, et liikmesriigid saavutavad käesolevas otsuses sätestatud eesmärgid. Elementaarseid digioskusi peetakse üldiselt sarnaselt lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskusega digiajastu kirjaoskuse põhikomponendiks. Koroonakriis on näidanud, et digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud suudavad ära kasutada digikümnendi pakutavaid võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks olulist tähelepanu pöörata haridusele, et tagada õpetajate koolitus ja haridustöötajate kui terviku koolitus, oskused ja varustus tasemel, mis on vajalik tehnoloogia tulemuslikuks kasutamiseks õppemetoodikas ja digitehnoloogia õpetamiseks. Kõigile õpetajatele tuleks kehtestada digioskuste kui põhipädevuse vallas konkreetne ja ambitsioonikas eesmärk ning asjakohane on lisada õppekavadesse digitaalne kodanikuharidus, küberhügieen, andmekaitse ning meedia- ja infopädevus. Lisaks tuleks rõhku panna elukestvale õppele kui üldisele vahendile kogu elanikkonna digioskuste vajaduste rahuldamiseks. Ühtlasi peaksid digiväljaõpe ja -haridus ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja matemaatikaga seotud haridus toetama sooliselt tasakaalustatuma ja mitmekesisema töötajaskonna väljakujunemist, mille liikmete hulgas on senisest palju rohkem neid, kes saavad omandada spetsialiseeritud digioskusi ning leida kvaliteetse töö ja teha rahuldust pakkuvat karjääri, et oleks võimalik ühiskonnas täiel määral osaleda. Üks olulisi tegureid, mis võimaldab digitaliseerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada digivaldkonnas Euroopa juhtpositsiooni, on ühenduvuse, mikroelektroonika ja suurandmete töötlemise suutlikkuse kestlik digitaristu. Kõikjal Euroopas, kaasa arvatud maapiirkondades ja äärealadel12 on kõigil vaja töökindlat, kiiret ja turvalist ühenduvust, sest see on hädavajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks, mis on põhiõigus. Ühiskond vajab üha suuremat üles- ja allalaadimiskiirust. 2030. aastaks peaksid gigabitivõrgud olema taskukohase hinnaga ja mõistlikel tingimustel kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või soovivad. Peale selle on juba praegu enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate lähtekohaks mikroprotsessorid ning eeldada võib, et neid vajatakse edaspidi üha rohkem, kusjuures eeskätt suureneb nõudlus kõige innovatiivsemate mikroprotsessorite järele. Prognooside kohaselt on kriitilise tähtsusega võimaldavateks teguriteks ka kvantandmetöötlus ja kliimaneutraalsed üliturvalised servasõlmed, mis tagavad lühikese latentsusajaga juurdepääsu andmeteenustele kõikjal, kus ettevõtjad asuvad.
__________________	__________________
12 ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon (COM(2021) 345 final).	12 ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon (COM(2021) 345 final).

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Põhi- ja digioskused on olulised hariduse, töö ja ühiskonnas aktiivse osalemise seisukohalt ning seda juba varasest east. Soodsa keskkonna loomine käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkide edendamiseks nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võimaldab saavutada suurema sünergia ja parema ressursikasutuse, eelkõige seoses olemasolevate liidu teadus- ja haridusvaldkonna programmide, poliitikameetmete ja algatustega, millel on digioskuste valdkonnas sarnased eesmärgid, näiteks programmiga „Erasmus+“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/8171a, Euroopa haridusruumiga, mis tuleb saavutada aastaks 2025, digiõppe tegevuskavaga aastateks 2021–2027, mis loodi komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatisega, Euroopa oskuste tegevuskavaga, mis loodi komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatisega, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga, mis loodi komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatisega, ja nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitustega kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta, mille kohaselt tuleb vastastikune tunnustamine saavutada hiljemalt 2025. aastaks. Lisaks tuleks mõne programmi, poliitikameetme ja algatuse eesmärke, näiteks Euroopa oskuste tegevuskavas ja digiõppe tegevuskavas sätestatud eesmärke ja nendega seotud kohustusi ühtlustada ja kasutada neid digioskustega seotud eesmärkide saavutamise vahe-eesmärkidena, tagamaks et 2025. aastaks on 70 protsendil 16–74aastastest elanikest elementaarsed digioskused ja koolid on täielikult andmesideühendusega kaetud. Selline lähenemisviis aitaks kindlustada, et kõigi elanike digioskustega varustamiseks kasutatakse tõhusalt kõiki liidu vahendeid.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) nr 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Lisaks sellele, et eespool nimetatud tehnoloogiad on võimaldavad tegurid, on need kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel jagamisel andmepõhises majanduses. Ettevõtete ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja kõikjal, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis kipuvad ses osas praegu maha jääma.	(8) Lisaks sellele, et eespool nimetatud digieesmärgid ja -tehnoloogiad on võimaldavad tegurid, on need kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel jagamisel andmepõhises majanduses kooskõlas konkurentsieeskirjadega. Ettevõtete ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja kõikjal, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis kipuvad ses osas praegu maha jääma, vältides ühtlasi peamistest tehnoloogiatest sõltumist ja võimalikku tehnoloogilist kinnistumist.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Ümber- ja täiendusõpe on vajalikud selleks, et inimesed saaksid kohaneda üha digitaalsemaks muutuva tööturu muutuvate vajaduste ja tegelikkusega. Vajaduse korral peaksid tööandjad pakkuma töötajatele digikoolitust ja digiseadmeid, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimeste erivajadustele.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Ka demokraatlik elu ja avalikud teenused sõltuvad olulisel määral digitehnoloogiast ning seepärast peaks digitehnoloogia olema kõigile kättesaadav tipptasemel digikeskkonna kujul, mis pakub kergesti kasutatavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid, mis vastavad rangetele turva- ja privaatsusnõuetele.	(9) Ka demokraatlik elu ja avalikud teenused, sealhulgas kultuuriasutused, sõltuvad olulisel määral digitehnoloogiast ning seepärast peaks digitehnoloogia olema kõigile kättesaadav tipptasemel digikeskkonna kujul, mis pakub kergesti kasutatavaid, taskukohaseid, juurdepääsetavaid, tõhusaid ja individuaalseid digiteenuseid ja õppevahendeid, mis vastavad rangetele turvanõuetele ning tuginevad lõimprivaatsuse normidele. Poliitikaprogrammiga tuleks luua inimkeskne digikeskkond, mis on kättesaadav kõigile ning võimaldab kõigil kodanikel, tarbijatel ja väikeettevõtete omanikel saada aktiivseteks, loovateks ja kriitilise tähtsusega osalejateks, kellel on piisavad teadmised, oskused ja arusaamine, et teha teadlikke otsuseid digitehnoloogia kasutamise ja võimaluste kohta.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) See mehhanism peaks sisaldama tõhustatud seiresüsteemi, et teha kindlaks lüngad liidu strateegilises digivõimekuses. Lisaks peaks see sisaldama aruandlusmehhanismi muu hulgas selle kohta, millist edu on saavutatud 2030. aasta visiooni ja vastavate digieesmärkide suunas liikumisel, aga ka selle kohta, milline on käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide täitmise üldisem seis. Sellega tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostööraamistik, et leida lahendusi nõrkade kohtade kõrvaldamiseks ja pakkuda välja suunatud tegevusi mõjusate parandusmeetmete võtmiseks.	(12) See mehhanism peaks sisaldama tõhustatud seiresüsteemi, et teha kindlaks lüngad liidu strateegilises digivõimekuses. Lisaks peaks see sisaldama aruandlusmehhanismi muu hulgas selle kohta, millist edu on saavutatud 2030. aasta visiooni ja vastavate digieesmärkide suunas liikumisel, aga ka selle kohta, milline on käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide täitmise üldisem seis. Sellega tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostööraamistik, et leida lahendusi, kõrvaldada nõrgad kohad ning pakkuda välja suunatud ja teostatavaid tegevusi mõjusate parandusmeetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Komisjon peaks andma aru eeskätt digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, esitama üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, kui edukas on liit olnud võrreldes iga eesmärgi kavandatud trajektooriga, hinnangu iga eesmärgi saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, kaasa arvatud digivõimekusse tehtavate investeeringute puudujääkidele, ning suurendama teadlikkust digitaalse suveräänsuse suurendamiseks vajalike tegevuste kohta. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamisele ning liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmetele.	(15) Komisjon peaks andma aru eeskätt digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, esitama üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, kui edukas on liit olnud võrreldes iga eesmärgi kavandatud trajektooriga, hinnangu iga eesmärgi saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, kaasa arvatud digivõimekusse tehtavate investeeringute puudujääkidele, ning suurendama teadlikkust digitaalse valmisoleku ja suveräänsuse suurendamiseks vajalike tegevuste kohta. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamisele ning liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmetele.

 

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Tagamaks, et komisjoni ja liikmesriikide koostöö on tõhus ja tulemuslik, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile oma digikümnendi strateegilised tegevuskavad, mis katavad ajavahemiku kuni 2030. aastani („riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad“), ning, kui see on võimalik ja riigi tasandil mõõdetav, tegema ettepaneku riiklike trajektooride kohta, kirjeldades kõiki vastuvõetud, kavandatud või rakendatud vahendeid, mis aitavad kaasa käesoleva otsuse eesmärkide ja digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil. Riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad peaksid olema ülimalt tähtis töövahend, mille abil koordineerida liikmesriikide poliitikat ja tagada turu jaoks prognoositavus. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaomaseid valdkondlikke algatusi nii liidu kui ka riikide tasandil ning tagama kooskõla nendega. Liikmesriigid võivad iga-aastase koostöötsükli jooksul teha ettepanekuid oma digikümnendi strateegiliste tegevuskavade kohandamiseks, et võtta arvesse digipöörde kulgu nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning reageerida eeskätt komisjoni soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele.	(20) Tagamaks, et komisjoni ja liikmesriikide koostöö on tõhus ja tulemuslik, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile oma digikümnendi strateegilised tegevuskavad, mis katavad ajavahemiku kuni 2030. aastani („riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad“), ning, kui see on võimalik ja riigi tasandil mõõdetav, tegema ettepaneku riiklike trajektooride ning iga-aastaste kontrollitavate eesmärkide kohta, mis kirjeldavad kõiki vastuvõetud, kavandatud või rakendatud vahendeid, mis aitavad kaasa käesoleva otsuse eesmärkide ja digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil, vältimaks võimalust, et 2030. aasta eesmärgid jäävad saavutamata. Riikide digikümnendi strateegilised tegevuskavad peaksid olema ülimalt tähtis töövahend, mille abil koordineerida liikmesriikide poliitikat ja tagada turu jaoks prognoositavus. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaomaseid valdkondlikke algatusi nii liidu kui ka riikide tasandil ning tagama kooskõla nendega. Liikmesriigid võivad iga-aastase koostöötsükli jooksul teha ettepanekuid oma digikümnendi strateegiliste tegevuskavade kohandamiseks, et võtta arvesse digipöörde kulgu nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning reageerida eeskätt komisjoni soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, nii avalik-õiguslike kui ka erasektori osalejatega, näiteks haridus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutustega, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada digipööret liidu tasandil. Sidusrühmade kaasamine oleks oluline ka liikmesriikide tasandil, seda eriti siis, kui tegeletakse oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava ja selle kohanduste vastuvõtmisega.	(29) Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, nii avalik-õiguslike kui ka erasektori osalejatega, näiteks haridus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutustega, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada liikmesriikide ja liidu kui terviku digipööret. Sidusrühmade, sealhulgas haridussektori ja kodanikuühiskonna kaasamine oleks oluline ka liikmesriikide tasandil, nii riigi kui ka kohalikul tasandil, seda eriti oma riigi digikümnendi strateegilise tegevuskava ettevalmistamisel ja selle kohanduste vastuvõtmisel.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Mitut riiki hõlmavad projektid, milles osaleb mitu liikmesriiki, peaksid võimaldama ulatuslikku sekkumist digieesmärkide saavutamise seisukohast võtmetähtsusega valdkondades, eriti liidu, liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori vahendite koondamise kaudu. Nende rakendamist tuleks koordineerida ning see peaks toimuma komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Seepärast peaks komisjonil olema keskne roll mitut riiki hõlmavate projektide elluviimise kiirendamisel sellega, et lisas soovituslikult esitatud projektikategooriate hulgas tehakse kindlaks mitut riiki hõlmavad rakendamisvalmis projektid, aga ka liikmesriikide nõustamisel küsimustes, mis on seotud rakendamismehhanismide valimisega, rahastamisallikate valimise ja kombineerimisega, nende projektide rakendamisega seotud muude strateegiliste aspektidega ning Euroopa digitaristu konsortsiumi valimisega rakendamismehhanismiks, kui see on asjakohane.	(30) Mitut riiki hõlmavad projektid, milles osaleb mitu liikmesriiki, peaksid selge Euroopa lisaväärtuse olemasolu korral võimaldama ulatuslikku sekkumist digieesmärkide saavutamise seisukohast võtmetähtsusega valdkondades, eriti liidu, liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori vahendite koondamise kaudu. Nende rakendamist tuleks koordineerida ning see peaks toimuma komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Seepärast peaks komisjonil olema keskne roll mitut riiki hõlmavate projektide elluviimise kiirendamisel sellega, et lisas soovituslikult esitatud projektikategooriate hulgas tehakse kindlaks mitut riiki hõlmavad rakendamisvalmis projektid, aga ka liikmesriikide nõustamisel küsimustes, mis on seotud rakendamismehhanismide valimisega, rahastamisallikate valimise ja kombineerimisega, nende projektide rakendamisega seotud muude strateegiliste aspektidega ning Euroopa digitaristu konsortsiumi valimisega rakendamismehhanismiks, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) luua liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahelise koostöö süsteem ja innustada sellist koostööd tegema;	(b) luua liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahelise koostöö süsteem ja innustada sellist koostööd tegema, et leida lahendusi, kõrvaldada puudused ja pakkuda välja suunatud tegevusi mõjusate parandusmeetmete võtmiseks ning soovitada uusi näitajaid;

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tagada liidupoolse seire ja aruandluse järjepidevus, võrreldavus ja täielikkus.	(c) tagada liikmesriikide ja liidu poolse seire, standardse hindamise ja aruandluse järjepidevus, võrreldavus ja täielikkus läbipaistval ja kergesti arusaadaval viisil.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) propageerida inimkeskset, kaasavat, turvalist ja avatud digikeskkonda, kus digitehnoloogia ja -teenused järgivad ja edendavad liidu põhimõtteid ja väärtusi;	(a) propageerida inimkeskset, kaasavat, turvalist ja avatud digikeskkonda, kus digitehnoloogia ja -teenused järgivad ja edendavad liidu põhimõtteid, õigusi ja väärtusi ilma kedagi diskrimineerimata;

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kindlustada liikmesriikide kollektiivset vastupidavust ja ületada digilõhe eeskätt digitaalsete baas- ja erioskuste üldise propageerimisega ning hästi toimivate digiõppe ja -koolituse süsteemide jõulisema arendamisega;	(b) kindlustada liikmesriikide kollektiivset vastupidavust ja ületada digilõhe eeskätt elementaarsete digioskuste propageerimisega ja kõrgema taseme digioskuste omandamise ergutamisega ning toetada hästi toimivate, kvaliteetsete ja kaasavate digiõppe ja -koolituse süsteemide arendamist, muu hulgas elukestva õppe põhimõtte abil ning kooskõlas Euroopa haridusruumi algatusega;

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) luua haridus-, koolitus- ja õppekeskustes piisav finants-, tehniline ja inimsuutlikkus, et täita digioskustega seotud eesmärgid ning saavutada IKT üliõpilaste ja IKT spetsialistide sooline tasakaal;

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tagada digitaalne suveräänsus eelkõige turvalise ja juurdepääsetava digitaristu abil, mis tuleks toime väga suurte andmemahtude töötlemisega, et võimaldada muude tehnoloogiate arengut ning toetada liidu tööstuse konkurentsivõimet;	(c) tagada muu hulgas ka äärealadel digitaalne suveräänsus eelkõige turvalise, kvaliteetse ja juurdepääsetava digitaristu abil, mis põhineb põhiväärtustel ja tuleb toime väga suurte andmemahtude töötlemisega, et võimaldada muude tehnoloogiate arengut ning innovatsiooni haridussüsteemides ja teadusuuringutes, toetades liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791a;
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) edendada selliste digivõimaluste kasutuselevõttu ja kasutamist, mis annavad lihtsatel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu digitehnoloogiale ja andmetele, et saavutada liidu ettevõtetes, eeskätt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes digimahukuse ja innovatsiooni kõrge tase;	(d) edendada selliste digivõimaluste kasutuselevõttu ja kasutamist, mis annavad lihtsatel ja õiglastel tingimustel juurdepääsu digitehnoloogiale ja andmetele, et saavutada liidu ettevõtetes, eeskätt mikro-, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes digimahukuse ja innovatsiooni kõrge tase;

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) tagada, et kõigil, esmajoones ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, sh puuetega inimestel on internetis juurdepääs elu demokraatiaga seotud aspektidele, avalikele teenustele ning tervishoiu- ja hooldusteenustele, mille raames pakutakse kaasavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja vahendeid kooskõlas rangete turvalisuse ja privaatsuse nõuetega;	(e) tagada, et kõigil, esmajoones ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, sh puuetega inimestel on internetis kerge ja diskrimineerimisvaba juurdepääs elu demokraatiaga seotud aspektidele, avalikele ja põhiteenustele, sealhulgas tervishoiu- ja hooldusteenustele, mille raames pakutakse kaasavaid, tõhusaid ja individuaalseid teenuseid ja koostalitlusvõimelisi vahendeid kooskõlas rangete turvalisuse ja privaatsuse nõuetega, edendades vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamist;

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ha) hõlbustada formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse pakkujate ning sidusrühmade vahelist koostööd digiõppe pakkumisel, edendada elukestva õppe põhimõtet digioskuste ja digikirjaoskuse arendamisel ja ning hõlbustada mitut riiki hõlmavate projektide käivitamist.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a) „elementaarne digioskus“ – oskus kasutada digiseadmeid ja veebirakendusi baastasemel, näiteks teabele ja isikuandmetele juurdepääsu, selle filtreerimise ja haldamise, sisu loomise ja jagamise, suhtlemise ja koostöö eesmärgil, ning oskus tuvastada ja kriitiliselt hinnata tehisintellektitehnoloogiaid;

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5b) „kõrgema taseme digioskus“ – digitehnoloogia kasutamise erioskus, näiteks tehnoloogia projekteerimise, arendamise ja kasutamise oskused.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vähemalt 80 protsendil 16–74aastastel on vähemalt algtasemel digioskused;	(a) 2025. aastaks on vähemalt 70 protsendil ja 2030. aastaks vähemalt 80 protsendil 16–74aastastel vähemalt algtasemel digioskused ning kõik liikmesriigid on teinud märkimisväärseid edusamme;

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) 2025. aastaks on vähemalt 80 % ja 2030. aastaks vähemalt 90 % õpetajatest ja koolitajatest, sealhulgas kutseõpetajad, saanud asjakohase koolituse tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks õppetöös ja digitehnoloogiate õpetamiseks;

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tööle on võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti ning meeste ja naiste arv nende hulgas ühtlustub;	(b) tööle on võetud vähemalt 20 miljonit info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialisti ning meeste ja naiste arv nende hulgas ühtlustub ja digioskuste märkimisväärne sooline ebavõrdsus väheneb;

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) igas liikmesriigis osaleb vähemalt 5 % kõrgharidusega naistest IKT-programmides või IKT-komponendiga interdistsiplinaarsetel kursustel;

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) gigabitiühendus ja vajalikud digiseadmed on tagatud kõigis haridusasutustes, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondade koolidele;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 3 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) üle 90 % liidu väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEdest) saavutab vähemalt algtasemel digimahukuse;	(b) üle 90 % liidu mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEdest) kõikides liikmesriikides saavutab vähemalt algtasemel digimahukuse;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) olulisemad avalikud teenused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100 % interneti teel juurdepääsetavad;	(a) olulisemad avalikud ja erateenused on liidu kodanikele ja ettevõtjatele 100 % interneti teel juurdepääsetavad;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) seniste ja kavandatavate poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste vastastikune mõju ja järjepidevus.	(d) seniste ja kavandatavate poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste vastastikune mõju ja järjepidevus, sealhulgas mitut riiki hõlmavate projektide hetkeseis digitaalsektoris.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et teha kindlaks, kuidas tulla toime puudujääkidega valdkondades, kus edusammud ei ole olnud piisavad ühe või mitme artiklis 4 sätestatud digieesmärgi saavutamiseks või kus on digikümnendi aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellises analüüsis võetakse arvesse eeskätt erinevusi liikmesriikide võimekuses anda oma panus mõnedesse digieesmärkidesse ja riski, et viivitused mõningate kõnealuste eesmärkide saavutamises võivad kahjustada muude digieesmärkide saavutamist.	(1) Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et teha kindlaks, kuidas tulla toime puudujääkidega valdkondades, kus edusammud ei ole olnud piisavad ühe või mitme artiklis 4 sätestatud digieesmärgi saavutamiseks või kus on digikümnendi aruande põhjal tuvastatud märkimisväärseid lünki ja puudujääke. Sellises analüüsis võetakse arvesse eeskätt erinevusi liikmesriikide majanduslikus, logistilises ja muus võimekuses ja nende lähtepunktis selleks, et anda oma panus mõnedesse digieesmärkidesse, aga ka riski, et viivitused mõningate kõnealuste eesmärkide saavutamises võivad kahjustada muude digieesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad ja seavad käesolevas otsuses sätestatud üld- ja digieesmärkide saavutamise ohtu, võib ta ühtlasi teha ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ja kasutada talle aluslepingutega antud õigusi, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine.	(4) Kui komisjon jõuab järeldusele, et riiklikud meetmed ei ole piisavad ja seavad käesolevas otsuses sätestatud üld- ja digieesmärkide saavutamise ohtu, võib ta ühtlasi teha ettepaneku asjakohaste kohandatud meetmete võtmiseks ja kasutada talle aluslepingutega antud õigusi, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine. Komisjon võib välja pakkuda ka mitut riiki hõlmavaid projekte, et saavutada sihid ja eesmärgid, mille puhul on oht, et neid ei saavutata õigeaegselt, või kui mõne meetme puhul oleks kasu koordineeritud lähenemisviisist.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Komisjon teeb tihedat koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartneritega, et koguda teavet ja töötada välja soovitatavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks.	(1) Komisjon teeb tihedat koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud kutseorganisatsioonide, kutseliitude, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et koguda teavet ja töötada välja soovitatavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused, mida on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade vastuvõtmisel ja nende kohandamisel teevad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide kohaselt koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud sotsiaalpartneritega.	(2) Riikide digikümnendi strateegiliste tegevuskavade vastuvõtmisel ja nende kohandamisel teevad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide kohaselt koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmadega, kaasa arvatud kutseorganisatsioonide, kutseliitude, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kindlustada liidu tehnoloogilist tipptaset ja tööstuse konkurentsivõimet kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, digitoodete, teenuste ja taristute vallas, mis on olulised majanduse elavdamise, heaolu ning kodanike turvalisuse ja ohutuse jaoks;	(b) kindlustada liidu tehnoloogilist tipptaset ja tööstuse konkurentsivõimet kriitilise tähtsusega tehnoloogiate, digitoodete, teenuste ja taristute vallas, mis on olulised majanduse elavdamise, majanduskasvu, heaolu ning kodanike demokraatliku osalemise, turvalisuse ja ohutuse jaoks;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) tagada digitaristu ühtlustamine;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) Euroopa Komisjon;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 4 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	gb) Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumid, mida koordineerib Euroopa Komisjon.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 23a
	Koostoime ja vastastikune täiendavus muude liidu programmide ja poliitikameetmetega hariduse, koolituse ja teaduse valdkonnas
	Liidu tasandil rakendatakse 2030. aasta poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ raames valdkonnaülest lähenemisviisi, et luua koostoime liidu eri programmide ja algatuste vahel, mis on digioskustega seotud eesmärkide ja sihtide seisukohast asjakohased, võttes arvesse 2021–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel kättesaadavate eelarvevahendite piiratust ning käimasolevaid ja uusi tegevusi.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	2030. aasta poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ loomine
Viited	COM(2021)0574 – C9-0359/2021 – 2021/0293(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 18.10.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	CULT 18.10.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Sabine Verheyen 14.12.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	7.2.2022
Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Andrea Bocskor, Ilana Cicurel, Gianantonio Da Re, Laurence Farreng, Tomasz Frankowski, Romeo Franz, Alexis Georgoulis, Catherine Griset, Sylvie Guillaume, Hannes Heide, Irena Joveva, Petra Kammerevert, Niyazi Kizilyürek, Predrag Fred Matić, Dace Melbārde, Victor Negrescu, Niklas Nienaß, Peter Pollák, Diana Riba i Giner, Marcos Ros Sempere, Monica Semedo, Andrey Slabakov, Massimiliano Smeriglio, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Theodoros Zagorakis, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Alexander Bernhuber, Elżbieta Kruk

 

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29	+
ECR	Elżbieta Kruk, Dace Melbārde, Andrey Slabakov
ID	Catherine Griset
NI	Andrea Bocskor
PPE	Asim Ademov, Alexander Bernhuber, Tomasz Frankowski, Peter Pollák, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Theodoros Zagorakis, Milan Zver
Renew	Ilana Cicurel, Laurence Farreng, Irena Joveva, Monica Semedo
S&D	Sylvie Guillaume, Hannes Heide, Petra Kammerevert, Predrag Fred Matić, Victor Negrescu, Marcos Ros Sempere, Massimiliano Smeriglio
The Left	Alexis Georgoulis, Niyazi Kizilyürek
Verts/ALE	Romeo Franz, Niklas Nienaß, Diana Riba i Giner

 

0	-

 

1	0
ID	Gianantonio Da Re

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	2030. aasta poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ loomine
Viited	COM(2021)0574 – C9-0359/2021 – 2021/0293(COD)
EP-le esitamise kuupäev	15.9.2021
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 18.10.2021
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	ECON 18.10.2021	EMPL 18.10.2021	IMCO 18.10.2021	CULT 18.10.2021
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	ECON 25.10.2021
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Martina Dlabajová 9.11.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.3.2022
Vastuvõtmise kuupäev	16.5.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	74 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Matteo Adinolfi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Jens Geier, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Pina Picierno, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Viktor Uspaskich, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ernő Schaller-Baross
Esitamise kuupäev	23.5.2022

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

74	+
ECR	Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský
ID	Matteo Adinolfi, Paolo Borchia, Markus Buchheit, Thierry Mariani, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Isabella Tovaglieri
NI	András Gyürk, Clara Ponsatí Obiols, Ernő Schaller-Baross, Viktor Uspaskich
PPE	François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss
Renew	Nicola Beer, Nicola Danti, Martina Dlabajová, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen
S&D	Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Jens Geier, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Pina Picierno, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho
The Left	Manuel Bompard, Marc Botenga, Marisa Matias
Verts/ALE	Michael Bloss, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa, Marie Toussaint

 

1	-
ECR	Robert Roos

 

1	0
ECR	Jessica Stegrud

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] [ELT C 0, 0.0.0000, lk 0.].
• [*] Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [2] ELT C , , lk .
• [3] ELT C , , lk .
• [4] Euroopa Parlamendi ... seisukoht .
• [5] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118 final/2).
• [6] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final, 5.5.2021).
• [7] „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“ (COM(2021) 750 final, 8.9.2021).
• [8] Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel, 4. meede (COM(2021) 70 final, 22.2.2021).
• [9] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final, 11.12.2019).
• [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).
• [11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).
• [12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).
• [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 1).
• [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).
• [15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).
• [16] DESI on analüüside ja mõõtmisnäitajate iga-aastane kogum, mida on 2014. aastast kasutatud Euroopa üldiste edusammude seire jaoks ja selleks, et anda võrdlusalus iga liikmesriigi digivaldkonna edusammudele; seda kasutatakse Euroopa poolaasta protsessi ja riigipõhiste soovituste alusmaterjalina.
• [17] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 31–35).
• [18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).
• [19] ▌SWD(2021) 12 final.
• [20] ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
• [21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
• [22] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
• [23] Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
• [24] Komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsus 2012/504/EL Eurostati kohta (ELT L 251, 18.9.2012, lk 49).
• [25] Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1). 
• [26] Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).