RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

24.5.2022 - (COM(2021)0554 – C9‑0320/2021 – 2021/0201(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Ville Niinistö 
Arvamuse koostaja (*):
Norbert Lins, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

Muudatusettepanekud

• 001-082 (PDF - 282 KB)
• 001-082 (DOC - 75 KB)
• 083-083 (PDF - 97 KB)
• 083-083 (DOC - 20 KB)
• 084-084 (PDF - 96 KB)
• 084-084 (DOC - 20 KB)
• 085-085 (PDF - 96 KB)
• 085-085 (DOC - 20 KB)
• 086-086 (PDF - 104 KB)
• 086-086 (DOC - 72 KB)
• 087-092 (PDF - 123 KB)
• 087-092 (DOC - 29 KB)
• 093-093 (PDF - 126 KB)
• 093-093 (DOC - 74 KB)
• 094-094 (PDF - 115 KB)
• 094-094 (DOC - 23 KB)
• 095-095 (PDF - 113 KB)
• 095-095 (DOC - 21 KB)
• 096-096 (PDF - 99 KB)
• 096-096 (DOC - 21 KB)
• 097-098 (PDF - 123 KB)
• 097-098 (DOC - 78 KB)
• 099-105 (PDF - 125 KB)
• 099-105 (DOC - 30 KB)
• 106-111 (PDF - 115 KB)
• 106-111 (DOC - 27 KB)
• 112-112 (PDF - 283 KB)
• 112-112 (DOC - 92 KB)
• 113-113 (PDF - 106 KB)
• 113-113 (DOC - 70 KB)
• 114-114 (PDF - 93 KB)
• 114-114 (DOC - 28 KB)

PR_COD_1amCom

 

 

Kasutatud tähised

* nõuandemenetlus  *** nõusolekumenetlus  ***I seadusandlik tavamenetlus (esimene lugemine)  ***II seadusandlik tavamenetlus (teine lugemine)  ***III seadusandlik tavamenetlus (kolmas lugemine)   (Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

 

 

 

 

Õigusakti eelnõu muudatusettepanekud

Kahes veerus esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud   Välja jäetav tekst on märgistatud vasakpoolses veerus paksus kaldkirjas. Teksti asendamine on märgistatud mõlemas veerus paksus kaldkirjas. Uus tekst on märgistatud parempoolses veerus paksus kaldkirjas.   Iga muudatusettepaneku päise esimene ja teine rida osutavad läbivaadatava õigusakti eelnõu asjaomasele tekstiosale. Kui muudatusettepanek puudutab kehtivat õigusakti, mida õigusakti eelnõus soovitakse muuta, märgitakse päises lisaks kolmandale reale viide kehtivale õigusaktile ja neljandale reale viide muudetavale sättele.   Konsolideeritud tekstina esitatud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud   Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌või läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul on uus tekst märgistatud paksus kaldkirjas ja asendatav tekst kustutatud või läbi kriipsutatud. Erandina ei tähistata teenistuste tehtud puhtalt tehnilist laadi muudatusi lõpliku teksti vormistamiseks.

 

 

SISUKORD

lk

SELETUSKIRI

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

 

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

(COM(2021)0554 – C9‑0320/2021 – 2021/0201(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0554),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile C9‑0320/2021),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2021. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 28. aprilli 2022. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon arvamusi,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0161/2022),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 4 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõtet,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek:	Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas	millega muudetakse määrust (EL) 2018/841, lihtsustades aruandlus- ja täitmiseeskirju ja kehtestades liikmesriikidele aastateks 2026–2030 eesmärgid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonnas, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas
(EMPs kohaldatav tekst)	(EMPs kohaldatav tekst)

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)36 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.	(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)36 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid Pariisi kokkuleppe osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramine 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud ohtusid ja mõjusid, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aasta eesmärke, et kõrvaldada püüdluste puudujääk, kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) järeldustega. Seda tuleks teha õiglaselt ja austades ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtet riigiti erineva olukorra valguses Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse läbivaatamine on ainulaadne võimalus aidata tõhustada liidu kliimameetmeid enne Egiptuses toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärku (COP27).
_________________	_________________
36 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).	36 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Liidu meetmed ja poliitika on seni olnud ebapiisavad, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja saavutada 2020. aasta Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid. Aruandes „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“ märgib Euroopa Keskkonnaamet, et Euroopa kaotab jätkuvalt murettekitava kiirusega bioloogilist mitmekesisust ning paljusid kokkulepitud poliitilisi eesmärke ei saavutata. Elupaikade direktiivi alusel kaitstud liikide ja elupaikade hindamised näitavad valdavalt ebasoodsat kaitsestaatust: liikide puhul 60 % ja elupaikade puhul 77 %.1a. Teadusuuringute Ühiskeskuse 2021. aasta aruandest nähtub, et ainult 4,9 miljonit hektarit Euroopa põlismetsi ja iidseid metsi, mis on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks, moodustavad ainult 3 % liidu kogu metsapindalast ja 1,2 % liidu maamassist.1b
	__________________
	1a Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal”, lk 74.
	1b Barredo, J., Brailescu, C., Teller, A., Sabatini, F.M., Mauri, A. ja Janouskova, K., „Mapping and assessment of primary and old-growth Forest in Europe“, EUR 30661 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1b) Kuigi puudega kaetud ala suureneb, on liidu metsade suutlikkus süsinikku alates 2015. aastast märkimisväärselt vähenenud ja see suundumus jätkub. Kuni 2015. aastani suutis liidu maasektor kõrvaldada ligikaudu 7 % ELi koguheitest (ligikaudu 300 miljonit tonni CO2 ekvivalenti)1a. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmetel1b kõrvaldatakse 2030. aastaks samal maa-alal 40 % vähem CO2-ekvivalenti (2030. aastaks langus 185 miljoni tonnini)1c. Süsinikdioksiidi säilitamise hiljutine vähenemine on osaliselt tingitud saagikoristuse suurenemisest. Lisaks võivad kliimamuutused aastatel 2021–2030 häiringute tõttu vähendada Euroopa metsade CO2 sidumise potentsiaali igal aastal 180 miljoni tonni CO2 võrra ning seega vähendada eeldatavat metsade netosidumist rohkem kui 50 % võrra1d.
	__________________
	1a Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 6/2019.
	1b Euroopa Keskkonnaamet, Total greenhouse gas emission trends and projections in Europe (https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3).
	1c Euroopa Keskkonnaamet, Total greenhouse gas emission trends and projections in Europe (https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3).
	1d Seidl, R.; Schelhaas, M.-J.; Rammer, W.; Verkerk, P. J. (2014): Increasing forest disturbances in Europe and their impact on carbon storage. In: nature climate change 4 (9), pp. 806–810. DOI: 10.1038/nclimate2318.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1c) Komisjon esitas 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ uue strateegia, mis peab olema esimene samm liidu muutmisel keskkonnakestlikuks, süsinikuneutraalseks, mürgistest ainetest vabaks ja täieliku ringmajandusega ühiskonnaks, mis arvestab Maa võimalusi, hiljemalt 2050. aastaks. Euroopa roheleppe eesmärk on ka tugevdada ülemaailmseid jõupingutusi, et kohaldada lähenemisviisi „Üksainus tervis“, mis tunnistab inimeste tervise, loomade tervise ning terve ja vastupidava looduse vahelist seost, ning aidata kaasa Pariisi kokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1d.  Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli eriaruandes ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas märgitakse, et ookeanidel on oluline roll loodusliku ja inimtekkelise süsinikdioksiidi (CO2) ja soojuse neelamisel ja ümberjaotamisel ning ökosüsteemide toetamisel.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201928. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga suurt mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.	(2) Terviklik lähenemisviis kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamisele ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine õiglasel ja kaasaval viisil, jätmata kedagi kõrvale, on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201928. Seepärast on vaja tagada, et käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võetavates meetmetes võetakse arvesse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning minimaalseid kaitsemeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklite 17 ja 18 tähenduses, samuti Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtteid. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus ning vajadus seda kestlikult rakendada on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga suurt mõju liidu kodanike tervisele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja heaolule.
	________________
28 COM(2019)640 final.	28 COM(2019)640 final.
	28a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“: Looduse tagasitoomine meie ellu suurendab liidu eesmärke seoses bioloogilise mitmekesisuse ja hästitoimivate ökosüsteemide kaitsmise ja taastamisega. Teaduslikud tõendid, aruanded ja soovitused zoonooside ja pandeemiate kohta, sealhulgas IPBESi seminari aruanne bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja pandeemiate kohta ning ÜRO Keskkonnaprogrammi 6. juuli 2020. aasta aruanne „Järgmise pandeemia ennetamine. Zoonootilised haigused ja kuidas nakkusahelat katkestada“, on näidanud, kui oluline on peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kohaldada poliitika kujundamisel terviklikult terviseühtsuse põhimõtet, mis kajastab asjaolu, et inimeste tervis, loomad ja keskkond on omavahel seotud ning et kogu ühiskonnas on vaja kiiresti ümberkujundavaid muutusi.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2b) Liidu kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk on kiirendada õiglast, võrdset ja kaasavat rohelist üleminekut kliimaneutraalsele, kestlikule, mürgivabale, ressursitõhusale, taastuvenergiapõhisele, vastupidavale ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele ning kaitsta, taastada ja parandada keskkonna, sealhulgas õhu, vee ja pinnase kvaliteeti, kaasa arvatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja tagasipööramise kaudu. Selles tunnistatakse, et kõigi inimeste heaolu alus on tervislik keskkond, kus säilib bioloogiline mitmekesisus, õitsevad ökosüsteemid ja kus loodus on kaitstud ning taastatud, mis suurendab vastupanuvõimet kliimamuutuste, ilmastiku ja kliimaga seotud katastroofide ning muude keskkonnariskide suhtes.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2c) ÜRO Keskkonnaprogrammis ja OECD ülemaailmsel keskkonnafoorumil on rõhutatud, et keskkonnamuutustel on soopõhine mõju. Kuna meeste ja naiste soorollid on erinevad, on ka kliimamuutuste kahjulik mõju neile erinev, ning kliimamuutused süvendavad soolist ebavõrdsust. Kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis määratletakse soolõime kogu kliima- ja keskkonnapoliitikas, muu hulgas soolise aspekti lisamise kaudu poliitikakujundamise protsessi kõikidesse etappidesse, mis on oluline eeltingimus programmi esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks ja nõuab vajaduse korral komisjoni, liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning sidusrühmade pingutusi.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 17. detsembril 2020,29 võttis liit kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu majanduses kokku kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.	(3) Oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 17. detsembril 2020,29 võttis liit kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu majanduses kokku kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, Euroopa Parlament on aga nõudnud kogu liidu majanduses 203. aastaks kasvuhoonegaaside koguheite vähendamist vähemalt 60% võrreldes 1990. aasta tasemega.
__________________	__________________
29 https://www4.unfccc.int/sites/ndcstaging/PublishedDocuments/European%20Union%20First/EU_NDC_Submission_December%202020.pdf	29 https://www4.unfccc.int/sites/ndcstaging/PublishedDocuments/European%20Union%20First/EU_NDC_Submission_December%202020.pdf

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) Metaani heitkoguste vähendamine on otsustava tähtsusega, et täita Pariisi kokkuleppe eesmärk – piirata üleilmse temperatuuri tõus sajandi lõpuks 1,5 °C-ni. ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) 2021. aasta aruanne prognoosib, et kiired meetmed metaaniheite vähendamiseks võivad 2045. aastaks vähendada üleilmset temperatuuri 0,3 °C võrra. Seepärast on vaja, et liit võtaks kiiresti vastu vähendamiseesmärgi ja sellega kaasnevad siduvad meetmed, et kiiresti vähendada metaaniheidet kõikidest allikatest, sealhulgas biogeensetest allikatest.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. Kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84131 läbivaatamiseks.	(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kogu majanduses inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja kasvuhoonegaaside neeldajates sidumise vahel tasakaal ning seejärel saavutada negatiivne heide. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Selleks et tagada piisavate leevendusmeetmete võtmine kuni 2030. aastani, on netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga.
__________	_____________-
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).	30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor on olnud oluline CO2 siduja alates aruandeperioodi algusest 1990. aastal. Ainuüksi metsandus on alates 1990. aastast liidus sidunud umbes 400 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4b) Uue transporditaristu ehitamine on vajalik, et parandada ühendusi ühelt poolt linnapiirkondade ning teiselt poolt maa- ja äärepoolsete piirkondade vahel kogu liidus ja liikmesriikide vahel. Selline ehitustegevus võib aga samal ajal süvendada maa hõivamise probleemi, mis omakorda võib vähendada pinnase võimet kasvuhoonegaase siduda. Iga sellist maakasutust tuleks kaaluda selle heite vähendamise potentsiaali ja kliimamõju seisukohast, võttes samal ajal arvesse vajadust säilitada tasakaal majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme vahel. Liikmesriike tuleks ergutada tagama, et transpordi- ja turismitaristu kavandamine, selle jaoks loa andmine ja selle kasutuselevõtmine aitaks kaasa käesoleva määruse eesmärkide kestlikule täitmisele, ning tagama olemasoleva taristu hea hoolduse ja kliima seisukohast tõhusa maakasutuse, eelkõige maanteetranspordivõrkudes.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks et aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84232 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu.	(5) Selleks et tagada, et LULUCFi sektor annab hiljemalt kestliku ja prognoositava pikaajalise panuse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse 2050. aastaks ning seejärel negatiivse heite saavutamisse, tuleks igale liikmesriigile kehtestada LULUCFi sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid vähemalt 2050. aastani, alustades ajavahemikust 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84232 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise vahe-eesmärk 2030. aastaks vähemalt 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni, ning lisaeesmärk, milleks on vähemalt 50 miljonit netosidumise CO2-ekvivalenttonni, mis tuleb saavutada liidu ja liikmesriikide tasandi lisameetmete ja -algatustega, et toetada süsinikku siduvat põllumajandust, mis põhineb liidu tasandi normidel, ent on põllumajandusettevõtte tasandil vabatahtlik, tagades samal ajal, et selline täiendav netosidumine ei kompenseeri määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaeesmärkide kohast vajalikku heitkoguste vähendamist. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris taastamise, kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu. Kui liikmesriigid on valmis oma eesmärke ületama, tuleks neid ergutada seda tegema.
__________________	__________________
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).	32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Raadamine ja metsade seisundi halvenemine soodustavad ülemaailmset kliimakriisi, suurendades kasvuhoonegaaside heidet sellega, et metsatulekahjude tõttu väheneb püsivalt süsiniku sidumine, mille tulemusena nõrgeneb nende alade vastupanuvõime kliimamuutustele ja bioloogiline mitmekesisus väheneb märkimisväärselt. Metsade hävitamise peatamine ja tagasipööramine, mida ELi juhid kinnitasid Glasgow’s toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul, on seetõttu kliimamuutuste vastases võitluses väga oluline. Komisjoni ettepanek keelata raadamise ja metsade seisundi halvenemisega seotud kaupade ja toodete import ja eksport (COM(2021)0366) on seega oluline stiimul veelgi tugevdada Euroopa metsaomanikke metsade säästva majandamise ja raadamise vastase võitluse valdkonnas.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5b) Tuleks kehtestada kaardistamis- ja seirenõuded nii kohapealse kui ka kaugseire kohta, et nõuda liikmesriikidelt geograafiliselt selge teabe olemasolu eesmärgiga teha kindlaks prioriteetsed alad, mida on võimalik taastada ja mis võivad aidata kaasa kliimameetmetele. Osana seire, aruandluse ja tõendamise üldisest parandamisest keskendub töö ka tegevus- ja heitekoefitsientide andmebaaside ühtlustamisele ja täiustamisele, et parandada kasvuhoonegaaside inventuure.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5c) Mulla orgaaniline süsinik ja lagupuidu süsinikureservuaarid, millest suur osa toidab mulla süsinikureservuaari, on mitmes aruandluskategoorias eriti olulised nii kliimameetmete kui ka bioloogilise mitmekesisuse kaitse seisukohast. On olemas empiirilised tõendid lagupuidu kohta jämedate puitjäätmete kujul, mis toimivad sarnaselt raietoodetega süsiniku neeldajana. See aitab veelgi kaasa maapealse süsiniku siduja loomisele metsamullas, ennetades mineraliseerumist CO2-ks, ning mõlemat mehhanismi tuleks aruandluses asjakohaselt arvesse võtta. Uuringud kinnitavad ka metsamulla vertikaalse orgaanilise süsiniku kohaldatavuse ülemaailmseid mustreid Euroopa metsades, kus umbes 55–65 % säilitatakse ülemises 30 cm mullas ja ülejäänud 40 % säilitatakse kõrgemal sügavusel, mõõdetuna kuni 1 m, eelkõige orgaanilise mulla puhul. Määrust tuleks sellega seoses muuta.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida metoodika muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.	(6) Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste, mille kohta tehakse sõltumatu teaduslik läbivaatamine. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida kasutatud metoodika täpsemaks muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) esitas oma 2019. aasta bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmses hindamisaruandes uusimad teaduslikud tõendid bioloogilise mitmekesisuse jätkuva vähenemise kohta kogu maailmas. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kiirendab kliimamuutusi ja suurendab oluliselt haavatavust nende suhtes. 11. oktoobril 2021 volitas nõukogu komisjoni Kunmingi deklaratsiooni liidu nimel heaks kiitma, kohustades sellega liitu peatama bioloogilise mitmekesisuse praeguse vähenemise ja tagama, et elurikkus suunatakse hiljemalt 2030. aastaks taastumise teele. Metsad ja heas seisundis muld on väga olulised bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, aga ka õhu ja vee puhastamiseks, süsiniku sidumiseks ja säilitamiseks ning kestlikult hangitud pikaealiste puittoodete pakkumiseks. Nii ELi uues metsastrateegias aastani 2030 kui ka ELi mullastrateegias aastani 2030 tunnistatakse vajadust kaitsta ja parandada metsade ja mulla ökosüsteemide kvaliteeti ning soodustada tugevdatud kestlikke majandamistavasid, mis võivad suurendada CO2 sidumist ning tugevdada metsade ja mulla vastupanuvõimet kliima- ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kriise silmas pidades.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) 17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist,33 esitati võimalus kombineerida põllumajanduses tekkivate muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori netosidumisega ning luua seega uue regulatsiooniga maakasutussektor. Selline kombineerimine võib suurendada koostoimet maakasutusel põhinevate leevendusmeetmete vahel ning võimaldada lõimitumat poliitika kujundamist ja rakendamist riigi ja liidu tasandil. Selleks tuleks tugevdada liikmesriikide kohustust esitada maakasutussektori kohta lõimitud leevenduskavad.	(7) 17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist,33 esitati erinevad viisid ja võimalikud poliitilised meetmed liidu suurendatud 2030. aasta kliimaeesmärgi täitmiseks. See rõhutab, et kliimaneutraalsuseni jõudmiseks peab liit tegutsema aktiivsemalt kõikides majandussektorites. Ühes sektoris tehtud edusammud ei tohiks kompenseerida vähest edasijõudmist teistes sektorites. Prioriteediks peaks olema fossiilkütustest pärit heite keskkonda sattumise peatamine. Lisaks on kasvuhoonegaaside neeldumine looduslike CO2 sidujate kaudu ebakindel ja võib muutuda vastupidiseks, muutes heitkoguste ja sidumise mõõtmise maakasutussektoris ebakindlamaks kui teistes sektorites. Juba seotud süsiniku sidumise tagasipöördumise riski suurendavad veelgi kliimamuutused. Kliimateadus näitab samuti, et kliima reageerib heitmetele ja sidumisele ebasümmeetriliselt, mis tähendab, et ühte tonni kasvuhoonegaaside heidet atmosfääris ei saa võrrelda ühe tonni seotud kasvuhoonegaasidega33a. Samuti on erinevusi lühiajaliste kasvuhoonegaaside, näiteks metaani, ja süsinikdioksiidi vahel, mis võib atmosfääris püsida kuni 1000 aastat. Seepärast tuleks hoida rangelt lahus looduslike CO2 sidujate tõhustamise eesmärki ja teiste sektorite kasvuhoonegaaside heite, sh põllumajandusest pärit muu kui CO2 heite kiire ja olulise vähendamise eesmärki.
___________	__________________
33 COM(2020) 562 final.	33 COM(2020) 562 final.
	33a Zickfeld K., Azevedo D., Mathesius S. et al. „Asymmetry in the climate–carbon cycle response to positive and negative CO2 emissions“ (Kliima süsinikuringe reageerimise ebasümmeetria positiivsete ja negatiivsete CO2 heitmete puhul). Nature Climate Change vol 11, 613–617 (2021).

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Maakasutussektoris on potentsiaal muutuda 2035. aastaks kulutõhusal viisil kiiresti kliimaneutraalseks ning seejärel võimaldada siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet. Ühine kohustus saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutussektoris kliimaneutraalsus võib pakkuda vajalikku planeerimiskindlust, et edendada maakasutusel põhinevaid leevendusmeetmeid lühikese aja jooksul, võttes arvesse, et nende meetmete soovitud leevendustulemusteni jõudmiseks võib kuluda palju aastaid. Peale selle prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Seepärast on eriti oluline siduda see sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa ühisele eesmärgile saavutada ELi tasandil 2035. aastal maakasutussektori kliimaneutraalsus. Nende kavade alusel peaks komisjon pakkuma välja riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ning põllumajandussektori muu kui CO2-heide on 2035. aastaks vähemalt tasakaalus. Erinevalt ELi tasandi eesmärgist saavutada 2035. aastaks maakasutussektori kliimaneutraalsus, on sellised riiklikud eesmärgid iga liikmesriigi suhtes siduvad ja täitmisele pööratavad.	(8) Prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Maakasutuse sektorid peaksid kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse panustama erinevalt. Eelkõige on põllumaad, rohumaad ja märgalad hetkel liidus kasvuhoonegaaside netoheiteallikad, aga neist võivad saada süsiniku netosidujad, eriti agrometsanduse ja mahepõllumajanduse laiendamise ning märg- ja turbaalade taastamise kaudu. Seepärast on eriti oluline siduda iga sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa eesmärgile tagada kõigi õiglane panus selle eesmärgi saavutamisse. Nende kavade alusel ning võttes arvesse Euroopa kliimamuutuste teadusnõukogu nõuandeid ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kasvuhoonegaaside eelarvet, peaks komisjon esitama konkreetsed eesmärgid ja meetmed, et tagada koormuse õiglane jagamine kõigi üksikute maakasutussektorite ja liikmesriikide vahel.
__________________	__________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).	34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Turbaalad on suurimad maismaal asuvad orgaanilise süsiniku hoidlad, kuid kui neid kuivatatakse, võivad neist saada potentsiaalsed kasvuhoonegaaside allikad, mis soodustavad kliimakriisi. Kuivendatud turbaalad tekitavad maailmas ligikaudu 2 gigatonni (Gt) süsinikdioksiidi aastas, mis moodustab umbes 5 % inimtekkelisest heitest. Seetõttu tuleks turbaalade majandamise ja kaitse parandamist pidada esmatähtsaks seoses kasvuhoonegaaside sidumise suurendamisega ning aidata sellega kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja bioloogilise mitmekesisuse ja pinnase kaitsmisele erosiooni eest;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8b) Metsad pakuvad tähtsaid hüvesid seoses bioloogilise mitmekesisuse, pinnase stabiliseerimise, õhu ja vee puhastamise ning süsiniku sidumise ja säilitamisega, samuti võivad metsad võimaldada pika kasutuseaga puittoodetega varustamist. Samas on metsade olemus ja funktsioon liidu piires väga erinev: näiteks on põhjas valdavam puidutootmine ja lõunas üks prioriteete mullakaitse ning muud spetsiifilised multifunktsionaalsed metsatüübid (Vahemere piirkonna mets või dehesa) nõuavad sageli erilist kaitset ja ökoloogilisi meetmeid, vajades CO2 kõrvaldamiseks sidumise kaudu pikki ajavahemikke. Sellised Vahemere piirkonna metsad on kliimamuutuste suhtes haavatavamad otsese mõju, näiteks põua või temperatuurist tingitud metsade hävimise või kuivenemise tõttu. Sellega seoses tuleks ühe vahendina, mida on vaja liidu metsade vastupanuvõime suurendamiseks, kasutada kuivusindeksit.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8c) Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta ELi toimimise lepingu artiklit 349, milles tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade erilist haavatavust, mis tuleneb nende kaugusest mandripiirkondadest, saarelisest asendist, väikesest pindalast, keerulisest topograafiast ja ilmastikust ning majanduslikust sõltuvusest mõnest tootest, mis takistab olulisel määral nende arengut ja tekitab märkimisväärseid lisakulusid paljudes valdkondades, eriti transpordisektoris. Äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikidele – Portugalile, Hispaaniale ja Prantsusmaale – tuleks kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tehtavaid pingutusi ja eesmärke kohandada vastavalt nende piirkondade raskele olukorrale, tasakaalustada keskkonnaalased eesmärgid nende piirkondade suurte sotsiaalsete kuludega ning võtta arvesse, et seal asub ligikaudu 80 % liidu bioloogilisest mitmekesisusest. Seepärast peaksid need liikmesriigid kaasama äärepoolseimate piirkondade ametiasutused oma riiklike energia- ja kliimakavade koostamisse, tagades õiglase ülemineku.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks vajavad üksikud põllumajandustootjad või metsamajandajad otsest stiimulit säilitada oma maal ja metsades rohkem süsinikku. Kuni 2030. aastani tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid parandavad kliimamuutuste leevendamist biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Seega tuleks lisaks puittoodetele kasutusele võtta uued CO2 säilitamise toodete kategooriad. Maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule aitavad kaasa uued ärimudelid ning põllumajandus- ja maamajandamistavad, millega tõhustatakse sidumist. Samuti tekitavad need võimalusi uute töökohtade loomiseks ning stimuleerivad asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist.	(10) Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks tuleks ergutada üksikuid põllumajandustootjaid, maa- ja metsaomanikke või metsamajandajaid säilitama oma maal ja metsades rohkem süsinikku, seades esikohale ökosüsteemipõhised lähenemisviisid ja bioloogilist mitmekesisust soodustavad tavad, nagu looduslähedased metsandustavad, püsimetsastamine, metsa süsinikuvarude taastamine, agrometsanduse ulatuse laiendamine, mulla süsiniku sidumine ja märgalade taastamine ning muud uuenduslikud lahendused. Sellised stiimulid peaksid ka parandama kliimamuutuste leevendamist ja üldist heitkoguste vähendamist biomajanduse sektorites, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Kestlikult hangitud pika elueaga raiepuit ja bioressursipõhised CO2 säilitamise tooted võivad aidata kaasa ringbiomajandusele, kuna need asendavad fossiilseid võimalusi, kuid CO2 säilitamise potentsiaal nendes toodetes sõltub nende toodete elueast. Puidu kasutamine konkureeriva energia või suurema CO2 jalajäljega materjalide asendamiseks sõltub ka raiemeetoditest, transpordist ja töötlemisest. Seega võib uusi CO2 säilitamise toodete kategooriaid kasutusele võtta üksnes juhul, kui need on pika elueaga, neil on olelusringi hindamise põhjal süsiniku sidumisel netopositiivne mõju, sealhulgas mõju maakasutusele ja maakasutuse muutusele seoses suurenenud ülestöötamisega ning tingimusel, et olemasolevad andmed on teaduspõhised, läbipaistvad ja kontrollitavad. Komisjon peab võtma arvesse vajadust, et nende toodete olelusringi jooksul ei kahjustataks oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Avaliku sektori vahenditega ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja muude liidu programmide raames saab juba toetada CO2 sidumist ja bioloogilist mitmekesisust soodustavaid lähenemisviise metsades ja põllumajandusmaadel. Selleks et anda maa- ja metsaomanikele või -majandajatele LULUCFi eesmärkide saavutamiseks vajalikku ja nende vajadustele kohandatud rahalist toetust, tuleks kasutusele võtta ÜPP strateegiakavad ja muud avaliku või erasektori rahastamisallikad.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10b) Selleks et tagada pidev edasiminek käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, peaksid liikmesriigid, kes ei suuda oma iga-aastaseid eesmärke kahel järjestikusel aastal täita, vaatama läbi oma riiklikud energia- ja kliimakavad ning pikaajalised strateegiad, et tagada lisameetmete võtmine kõigi neeldajate ja talletajate tõhustamiseks ning maa haavatavuse vähendamiseks looduslike häiringute suhtes.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10c) Sotsiaalse sidususe säilitamiseks ja suurendamiseks tuleb Euroopa rohelist kokkulepet rakendada majanduslikult kestlikul ja sotsiaalselt tundlikul viisil, et tagada aus ja õiglane üleminek, millega ei jäeta kedagi kõrvale ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust. Suuremad ambitsioonid maakasutus- ja metsandussektoris võivad avaldada sotsiaalset, tööhõivealast ja majanduslikku mõju. Samuti võivad need tekitada võimalusi uute kvaliteetsete töökohtade loomiseks ning stimuleerida asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist. Seetõttu on oluline prognoosida poliitika mõju töökohtadele ja tööga seotud tulemustele tööhõivele avalduva mõju hindamise abil, nagu on sätestatud näiteks ILO tööhõivealase mõjuhinnangu lühijuhendis, et tagada maakasutus- ja metsandussektori õiglane üleminek kestlikumaks muutumisel, kaasates sotsiaalpartnerid ja asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid täiel määral nii kavandamis- kui ka rakendusetapis, tuues kasu metsa- ja maamajandajatele, põllumajandustootjatele, töötajatele, keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt. Riiklikus poliitikas tuleks seda nõuetekohaselt arvesse võtta.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10d) CO2 säilitamise potentsiaal puittoodetes sõltub nende toodete elueast, mis võib ulatuda mõnest päevast infolehe puhul kuni aastakümnete või isegi sadade aastateni puidust hoone puhul. Kuigi puittoode kujutab endast süsinikuvaru, sõltub puu raiumise tegelik kasu toodetud toote elueast, mida tuleb võrrelda puidu elueaga ökosüsteemis, kui puud ei oleks maha raiutud.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10e) Jätkuvalt tuleks arutada sooviljeluse (või rabakasvatuse) määratlust, et minna kiiresti üle kliimasõbralikumale mahepõllumajandusele ning lõpetada kuivendamine ja taastada vee looduslik tase.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10f) Kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada 2050. aastaks maahõive määra nullini, tuleks vältida loodus- ja põllumajandusmaa teisendamist hoonestatud aladeks. Seetõttu peaksid liikmesriigid integreerima oma maakasutuskavadesse meetmed, mis on ette nähtud linnastumisest tuleneva maahõive kompenseerimiseks.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus, mis hõlmab ülejääkidega kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.	(11) Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus, mis hõlmab ülejääkidega miinimumhinnaga kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Praeguste arvestuseeskirjade kohaldamise lõpetamine pärast 2025. aastat tekitab vajaduse alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutustest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris. Looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ja kehtestanud asjakohased meetmed, et vähendada oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.	(12) Praeguste arvestuseeskirjade kohaldamise lõpetamine pärast 2025. aastat tekitab vajaduse alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutuste põhjustatud ökosüsteemi häiringutest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, tingimusel et neid olukordi ei olnud võimalik ette näha ega ära hoida, eelkõige kohanemismeetmete rakendamise kaudu. Looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ning on tõestanud, et allesjäänud ülejääk on otseselt seotud looduslike häiringute või kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute mõjuga, ja kehtestanud asjakohased meetmed loodusliku CO2 sidumise parandamiseks, mis soodustavad elurikkust ja vähendavad oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Koos kasvuhoonegaaside sidumist käsitlevate kohustuslike riiklike iga-aastaste eesmärkide kehtestamisega, mis põhinevad alates 2026. aastast teatatud kasvuhoonegaaside heitel ja sidumisel, tuleks sätestada eesmärkide täitmise eeskirjad. Määruses (EL) 2018/842 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada mutatis mutandis, kusjuures mittetäitmise eest määratav karistus arvutatakse järgmiselt: 108 % erinevusest määratud eesmärgi ja asjaomasel aastal teatatud netosidumise vahel lisatakse liikmesriigi järgmisel aastal esitatud kasvuhoonegaaside heite näitajale.	(13) Koos kasvuhoonegaaside sidumist käsitlevate kohustuslike riiklike iga-aastaste eesmärkide kehtestamisega, mis põhinevad alates 2026. aastast teatatud kasvuhoonegaaside heitel ja sidumisel, tuleks sätestada eesmärkide täitmise eeskirjad. Määruses (EL) 2018/842 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada mutatis mutandis, kusjuures mittetäitmise eest määratav karistus arvutatakse järgmiselt: 108 % erinevusest määratud eesmärgi ja asjaomasel aastal teatatud netosidumise vahel lisatakse liikmesriigi järgmisel aastal esitatud kasvuhoonegaaside heite näitajale. Komisjon peaks kooskõlas aluslepingutega võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine liikmesriikide poolt.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Avalik kontroll ja õiguskaitse kättesaadavus on liidu demokraatlike väärtuste oluline osa ja õigusriigi kaitsmise vahend. Kodanikuühiskonnal on liikmesriikides oluline roll järelevalvajana ning ta pakub olulist tuge, et aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Selleks et kaitsta oma õigusi ja vaidlustada käesoleva määruse rakendamise rikkumisi riiklikul tasandil, peaksid liikmesriigid tagama, et kodanikel ja valitsusvälistel organisatsioonidel on juurdepääs õiguskaitsele. Selleks et tagada selle õiguse ühetaoline kasutamine kõigis liikmesriikides, tuleks käesolevasse määrusesse lisada artikkel, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et tagada ühetaolised tingimused määruse (EL) 2018/841 nende sätete rakendamiseks, millega kehtestatakse liikmesriikidele aastaks eesmärgiks seatud heitkogused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201137.	(14) Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses liikmesriikidele aastaks eesmärgiks seatud heitkogustega LULUCFi sektoris ning liikmesriikide eesmärkidesse lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise meetodiga ja sõltumatu eksperdi hinnanguga, määrates kindlaks miinimumkriteeriumid bioloogilise mitmekesisuse seire lisamiseks maakasutuse seiresüsteemi ning võttes vastu metoodika kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute mõju hindamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega37a. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
______________	______________
	36a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Euroopas kasutatakse riiklikke metsainventuure selleks, et anda teavet metsa ökosüsteemi teenuste hindamiseks. Metsainventuuride seiresüsteem on riigiti erinev, sest igal riigil on oma metoodikal põhinev metsainventuuri süsteem. Komisjon ja liikmesriigid peaksid ühtlustama näitajad, määratlused ja erinevad inventuurisüsteemid ning looma järjepideva metsaseiresüsteemi kogu liidus.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39 ning ELi metsastrateegiat40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.	(16) Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata ja mõõta suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39, ELi mullastrateegiat39a ja ELi metsastrateegiat40 ning komisjoni teatisega „Kestlikud süsinikuringed“40a, ELi ajakohastatud biomajanduse strateegiaga40b, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus ning stimuleerida koostoimet liidu kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika vahel. Heite ja sidumise satelliit- ja kohapealset seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning kasutades täielikult ära juba olemasolevaid vahendeid, nagu LUCASe statistilised uuringud, ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas. Sellega seoses peaks komisjon andma liikmesriikidele abi 3. määramistasandi meetodi kohaldamisel alates 2026. aastast, et tagada andmete järjepidevus ja läbipaistvus, ning jätkama tööd GISi georuumiliste andmetega liidu tasandil.
__________________	__________________
38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).	38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).
39 COM/2020/381 final.	39 COM/2020/381 final.
	39a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi mullastrateegia 2030. aastaks – Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (COM(2021) 699 final).
40 […].	40 […].
	40a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kestlikud süsinikuringed“ (COM(2021) 800 final).
	40b Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ (COM(2018) 673 final).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).	41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
42 COM/2021/82 final.	42 COM/2021/82 final.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Selleks et täita ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 ja ELi uue metsastrateegia 2030 raames võetud kohustusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta määruse (EL) 2018/1999 V lisa, et lisada uusi maakategooriaid nendele, mis on hõlmatud kaitsealuste maakasutusüksuste seire süsteemiga, ja nendele, mis on hõlmatud taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteemiga.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist mõjutavad oodatavad inimtekkelised muutused mere- ja mageveekeskkonna kasutamises, näiteks avamereenergia kasutamise kavandatud laiendamine, vesiviljelustoodete tootmise võimalik suurenemine ja suurenev looduskaitse ELi elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Praegu ei sisaldu need heitkogused ja sidumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni standardsetes aruandlustabelites. Pärast aruandlusmetoodika vastuvõtmist kaalub komisjon käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 kohasel läbivaatamisel aruandlust edusammude, analüüsi teostatavuse ning aruandluse mere- ja mageveekeskkonnale laiendamise mõju kohta, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele kõnealuste voogude kohta.	(17) Kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist mõjutavad inimtekkelised muutused mere-, ranniku- ja mageveeökosüsteemides võivad olla märkimisväärsed, ning nende ulatus võib tulevikus muutuda, tänu näiteks avamereenergia kasutamise kavandatud laiendamisele, vesiviljelustoodete tootmise võimalikule suurenemisele ja suurenevale looduskaitsele, mida on vaja ELi elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Rannikuäärsed märgalad pakuvad erilist huvi nii liidu bioloogilise mitmekesisuse kui ka liidu välistegevusest mõjutatud äärepoolseimate piirkondade ja ökosüsteemide jaoks ning neil võib olla oluline roll kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel nn sinise süsiniku ökosüsteemidena. Praegu ei sisaldu need heitkogused ja sidumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni standardsetes aruandlustabelites. Pärast aruandlusmetoodika vastuvõtmist kaalub komisjon käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 kohasel läbivaatamisel selle kohaldamisala laiendamist nii, et see hõlmaks ka kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist mere-, ranniku-, sealhulgas delta märgalades ja mageveeökosüsteemides, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele kõnealuste voogude ja nende põhjuste kohta, ning kehtestades nendele heidetele ja nende sidumisele konkreetsed eesmärgid.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) LULUCFi määrust tuleks muuta, et see oleks kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 6 ja Glasgows toimunud kliimatippkohtumise tulemustega, ning vältida tuleks heitkoguste vähendamise topeltarvestust. Samal ajal peaksid liit ja liikmesriigid ergutama rahvusvahelisi partnereid ja kolmandaid osapooli võtma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori valdkonnas lisameetmeid ka eelseisvate ÜRO kliimamuutuste konverentside ja muus rahvusvaheliste teguritega seoses.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kogu liitu hõlmavaid põllumaade, rohumaade ja märgalade kasvuhoonegaaside netoheite alleesmärke, et need maakategooriad aitaksid saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärki ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) liikmesriikide põllumaade, rohumaade ja märgalade kasvuhoonegaaside netoheite alleesmärke, et need maakategooriad aitaksid saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärki ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki, võttes arvesse riikide eripärasid;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	db) asjaomaste liidu institutsioonide ja liikmesriikide kohustusi võtta vajalikud meetmed CO2 sidumiseks LULUCFi sektoris 2031. aastast alates, et panustada Pariisi kokkuleppe artikli 5 lõikesse 1 ja tagada looduslike CO2 sidujate kestlik ja prognoositav pikaajaline panus liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse hiljemalt 2050. aastaks ning seejärel negatiivsete heitkoguste saavutamisse, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) liikmesriikide kohustusi võtta vajalikke meetmeid, et saavutada liidus 2035. aastaks ühiselt kliimaneutraalsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, sealhulgas põllumajandussektori muu kui CO2-heide.“	välja jäetud

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat määrust kohaldatakse ka I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud alates 2031. aastast liikmesriikide territooriumil lõike 2 punktides a–j loetletud maakategooriates ja järgmistes sektorites:	välja jäetud
a) soolesisene fermentatsioon;
b) sõnnikukäitlus;
c) riisikasvatus;
d) põllumajandusmaad;
e) savannide tahtlik põletamine;
f) põllumajandusjääkide põletamine põllul;
g) lupjamine;
h) karbamiidi kasutamine;
i) muud süsinikku sisaldavad väetised;
j) muu.“

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel.	2. Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorites on vähemalt 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel. Seda eesmärki võimendavad veelgi liidu ja liikmesriikide tasandi lisameetmed ja -algatused, et toetada süsinikku siduvat põllumajandust, tagades 2030. aastaks liidu tasandil vähemalt 50 miljoni CO2-ekvivalenttonni netosidumise.
Iga liikmesriik tagab, et artiklites 12, 13 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates igal aastal ajavahemikul 2026–2030 kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastane summa piirmäära, mis on kehtestatud lineaarse trajektooriga, mis lõpeb 2030. aastal asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisas sätestatud eesmärgi juures. Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal.	Iga liikmesriik tagab, et artiklites 12 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates igal aastal ajavahemikul 2026–2030 kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastane summa piirmäära, mis on kehtestatud lineaarse trajektooriga, mis lõpeb 2030. aastal asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisas sätestatud eesmärgi juures. Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased eesmärgid iga aasta kohta ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud. Liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise meetod sätestatakse nendes rakendusaktides. Kõnealuste rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.	3. Komisjon võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased eesmärgid LULUCFi sektorile iga aasta kohta ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud vähemalt 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes ja täiendavalt vähemalt 50 miljoni CO2-ekvivalenttonni suhtes, nagu on osutatud lõikes 2, võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud, ning selle suhtes kohaldatakse läbivaatamist sõltumatute ekspertide poolt, milles kinnitatakse tehnilise paranduse vajalikkust ja proportsionaalsust vastavalt seire- ja aruandlusandmete suurenenud täpsusele. Liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise ja sõltumatute ekspertide läbivaatamise meetod sätestatakse nendes delegeeritud õigusaktides ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.
Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 16a osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega võetakse vastu metoodika liidu ja liikmesriikide põllumaa, rohumaa ja märgalade alleesmärkide kehtestamiseks, et tagada nende maakategooriate panus ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse, võttes arvesse nende maakategooriate eripärasid liikmesriikides ja süsiniku sidumise potentsiaali.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Asjaomased liidu institutsioonid ja liikmesriigid võtavad vastavalt liidu ja liikmesriikide tasandil vajalikud meetmed, et jätkuvalt suurendada kasvuhoonegaaside netosidumist LULUCFi sektoris pärast 2031. aastat, et aidata kaasa Pariisi kokkuleppe artikli 5 lõike 1 täitmisele ja tagada looduslike CO2 sidujate kestlik ja prognoositav pikaajaline panus liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse hiljemalt 2050. aastaks ning saavutada seejärel negatiivne heide, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119.
	Arvestades kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuannetega ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kasvuhoonegaaside eelarvega ning võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt 30. juuniks 2024, esitab komisjon 1. jaanuariks 2025 ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et kehtestada liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärgid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris vähemalt 2035., 2040., 2045. ja 2050. aastaks.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Eesmärk on viia artikli 2 lõike 3 punktides a–j loetletud sektorites kogu liitu hõlmavad kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2035. aastaks nullini ja pärast seda saavutada liidus negatiivsed heitkogused. Liit ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et võimaldada 2035. aastaks seatud eesmärk ühiselt saavutada. Komisjon teeb 31. detsembriks 2025 ja võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt 30. juuniks 2024, ettepanekud iga liikmesriigi panuse kohta heite netovähendamisse.“	4. Komisjon esitab 31. detsembriks 2024 selleks kuupäevaks iga liikmesriigi poolt määruse (EL) 2018/1999 artiklite 14 ja 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade alusel ning Euroopa kliimamuutuste teadusnõukogu nõuandeid ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kasvuhoonegaaside eelarvet arvesse võttes Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande edusammude kohta, mida on tehtud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvalt põllumaalt, rohumaalt ja märgaladelt pärinevate kasvuhoonegaaside netosidumise suurendamisel ning määruse (EL) 2018/842 kohaldamisalasse kuuluvast põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, ning hindab, kas praegused suundumused ja tulevikuprognoosid on kooskõlas eesmärgiga saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste pikaajaline vähendamine kõigis sektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu vahe-eesmärkidega.
	Aruanne sisaldab mõjuhinnangut, milles vaadeldakse võimalusi, sealhulgas riiklikke eesmärke ja valdkondlikke alleesmärke, et tagada iga sektori ja iga liikmesriigi õiglane panus liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkide saavutamisse, võttes samal ajal arvesse 2018. aasta ajakohastatud biomajanduse strateegia eesmärke, kestlikku kohalikku toidutootmist ja toiduga kindlustatust, strateegiat „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiat, tulevasi kestliku toidusüsteemi õigusakte, fossiilkütuste bioressursipõhiste toodetega asendamise kiirendamise koostoimet ja kompromisse ning mõju kuni põllumajandusettevõtte tasandini.
	Pärast kõnealust aruannet esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks, et tagada kõigi sektorite panus kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkidega.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Lõikes 2 osutatud riiklike eesmärkide saavutamiseks meetmete võtmisel võtavad liikmesriigid arvesse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning minimaalseid kaitsemeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8521a artiklite 17 ja 18 tähenduses, võttes samal ajal arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtteid. Komisjon annab välja suunised, et määrata kindlaks ühised reeglid ja metoodika käesolevas lõikes sätestatud eesmärgi saavutamiseks. Komisjonil on lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust miinimumnõuetega elurikkuse seire lisamiseks maismaaseiresüsteemidesse.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Liikmesriigid tagavad, et CO2 sidumine atmosfäärist on optimaalselt kavandatud selleks, et hoida puistuid kliimateadliku ja säästva majandamise abil suure kasvupotentsiaaliga eas, sest kliimateadlik metsamajandamine ja kasvu suurendavad meetmed aitavad CO2 sidumisele aktiivselt kaasa.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a) Lisatakse järgmine artikkel 4a:
	„Artikkel 4a
	Rahaline toetus ja õiglane üleminek kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete tõhustamiseks LULUCFi sektoris
	1. Hiljemalt ... [neli kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse kõigi olemasolevate liidu rahastamisvahendite kättesaadavust ja järjepidevust, et suurendada LULUCFi sektoris kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, et aidata kaasa artikli 4 lõike 3 kohaste eesmärkide saavutamisele kooskõlas artikli 4 lõikega 4a. Kui see on asjakohane, esitab komisjon selles aruandes liikmesriikidele soovitused selle kohta, kuidas tuleb nende ÜPP strateegiakavasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklile 120 muuta, et anda maa- ja metsaomanikele või -majandajatele vajalikku ja kohandatud rahalist toetust artikli 4 lõike 3 kohaste eesmärkide saavutamiseks kooskõlas artikli 4 lõikega 4a, pidades esmatähtsaks ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside edendamist metsades ja põllumajandusmaal ning agrometsanduses. Nendes soovitustes võetakse arvesse vajadust tagada sellise rahalise toetuse abil toimuva sidumise püsivus ning ohtu, et selline sidumine satub juhuslikult või tahtlikult atmosfääri mis tahes kohas.
	2. Kui liikmesriigid kasutavad direktiivi 2003/87/EÜ kohasest ELi HKSi lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisest saadud avaliku sektori tulusid selleks, et toetada maa- ja metsaomanike või -majandajate poolt artikli 4 lõike 3 kohaste eesmärkide saavutamiseks kooskõlas artikli 4 lõikega 4a vastu võetud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid, peetakse esmatähtsaks ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside edendamist metsades ja põllumajandusmaal. Projektid valitakse objektiivsete, teaduspõhiste ja läbipaistvate ühiste kriteeriumide alusel ning premeeritakse selliseid tavasid, mille kasulikkus kliimale ja keskkonnale on teaduslikult tõestatud, ning mis viivad kestlikule ja pikaajalise süsiniku sidumiseni pinnases ning biomassis, tagades samal ajal sellega kaasnevad ühiskondlikud eelised.
	3. Lõike 3 kohaldamiseks võtab komisjon vastu suunised, et kehtestada projektide valimise ühised kriteeriumid, mis põhinevad muu hulgas komisjoni poolt vastu võetud olemasolevatel suunistel. Komisjon konsulteerib määruse (EL) 2021/119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukoguga ja ka kodanikuühiskonna ning asjaomaste sidusrühmadega enne selles lõikes osutatud suuniste vastuvõtmist.
	4. Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et luua õigusraamistik teaduslikult kindla, kestliku, usaldusväärse ja püsiva süsiniku sidumise sertifitseerimiseks, sealhulgas süsinikku siduvate põllumajandustavade kaudu, mis tagavad keskkonnaalase terviklikkuse ja järgivad elurikkust soodustavaid ökoloogilisi põhimõtteid.
	5. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kahe aasta tagant hindavad liikmesriigid käesolevas määruses sätestatud kohustuste sotsiaalset ja tööalast mõju, sealhulgas mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja töötingimustele nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil mis tahes artikliga 2 hõlmatud maakategoorias ja sektoris.“

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 5 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3b) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Liikmesriik koostab arvestuse, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine, ja peab seda arvestust. Liikmesriigid tagavad, et arvestus ja muud käesoleva määrusega ette nähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).	„1.  Liikmesriik koostab arvestuse, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine, ja peab seda arvestust. Liikmesriigid tagavad, et arvestus ja muud käesoleva määrusega ette nähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, avalikult kättesaadavad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).

(32018R0841, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0841&rid=1)

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 5 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	3c) Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4. Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsiniku talletajate süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsiniku talletajate süsinikuvarudes, kui asjaomane süsiniku talletaja ei ole allikas. Süsinikuvarudes toimunud muudatuste arvestusse lisamata jätmise otsust ei kohaldata majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias maapealse biomassi, lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletaja puhul.	„4. Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsiniku talletajate süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsiniku talletajate süsinikuvarudes, kui asjaomane süsiniku talletaja ei ole allikas. Süsinikuvarudes toimunud muudatuste arvestusse lisamata jätmise otsust ei kohaldata majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias maapealse biomassi, mineraal- ja orgaaniliste muldade, lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletaja puhul.

(Määrus (EL) 2018/841, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0841&rid=1)

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3d) Artikli 5 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:
	„Hiljemalt üks aasta pärast [käesoleva muutmismääruse jõustumist] võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse majandatava metsamaa kategooria liidu primaar- ja vanade metsade peamiste kategooriate süsinikuvaru ümberkalibreeritud väärtus mõõdetud andmete põhjal.
	Komisjon kasutab andmestikke, mis on saadud lõpetatud või käimasolevatest teadusprojektidest asjaomaste põlis- ja vanade metsatüüpide jaoks, ning kasutab muid liidu vahendeid, et rahastada andmelünkadega metsatüüpidega seotud projekte. Kui see on asjakohane, võib selleks luua programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavate ELi missioonide raames spetsiaalse projektikonkursi, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega.“

Selgitus

Projekti REMOTE raames tegid teadlased kindlaks, et ülemaailmses modelleerimisraamistikus alahinnatakse Karpaatide pöögimetsade süsinikuvarusid. Vaikeväärtused, millega alahinnatakse nende ökosüsteemide potentsiaali heitkoguste ärahoidmisel, võivad kaasa tuua nendega seotud eksliku otsuste tegemise. Sellest tuleb hoiduda. Elame andmete ajastul ja kliimameetmed peavad põhinema õigetel andmetel, mitte valedel oletustel.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3e) Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
	„5. Andmete kogumist tugevdatakse veelgi mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ning mulla seisundit ja selle süsinikuvaru mõjutavate tegurite arengu kogu liitu hõlmava ühtlustatud seirega iga-aastaste LUCASe uuringute kaudu, mida teevad Euroopa Komisjoni asjaomased talitused.“

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„CO2 säilitamise tooted“;	„Kestlikud CO2 säilitamise tooted“;

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi CO2 säilitamise toodete, sh puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, eeldusel, et uute kategooriate metoodikad on teaduspõhised, läbipaistvad, kontrollitavad ja topeltarvestust vältivad, ning võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba)  lisatakse järgmine lõige:
	„2a. Kuue kuu jooksul pärast sellise seadusandliku akti jõustumist, milles käsitletakse süsiniku sidumise sertifitseerimist käsitlevat liidu õigusraamistikku, mis põhineb teaduslikult usaldusväärsetel nõuetel ja arvestuseeskirjadel mõõtmiskvaliteedi, seirestandardite, aruandlusprotokollide ja kontrollivahendite kohta, millega tagatakse keskkonnaalane terviklikkus ning välditakse negatiivset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele, ning kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiv osaliste konverents on vastu võtnud uued valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimaliku kasu ja kompromisside kohta seoses kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise ja elurikkuse kaitsega, kui lisada säästvalt hangitud pikaealisi bioressursipõhiseid CO2 säilitamise tooteid, millel on olelusringi hindamise põhjal süsiniku sidumise netomõju, sealhulgas mõju maakasutusele ja maakasutuse muutusele, mis on seotud suurenenud raiega, ning tingimusel, et kättesaadavad andmed on teaduspõhised, läbipaistvad ja kontrollitavad. Komisjoni aruandele võib vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse vastavaks muutmiseks, tagades samal ajal keskkonnaalase terviklikkuse, topeltarvestuse vältimise ning tagades, et loodusvarasid kasutatakse ja võetakse ringlusse nii kaua kui võimalik ning rakendatakse igas etapis kõige väärtuslikumal sihtotstarbel. Komisjon võtab arvesse ka vajadust, et CO2 säilitamise toodete olelusringi jooksul ei kahjustataks oluliselt muid keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.“

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 11 – lõige -1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) Lõike 1 ette lisatakse järgmine lõige:
	„-1. Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei ole täitnud artikli 4 lõikes 3 sätestatud iga-aastast eesmärki kahel järjestikusel aastal, esitab ta asjaomasele liikmesriigile soovitused, milles määratakse kindlaks asjakohased lisameetmed LULUCFi sektoris olukorra parandamiseks. Komisjon teeb need soovitused üldsusele kättesaadavaks. Komisjon võib anda sellele liikmesriigile ka tehnilist lisatuge.
	Kui esimese lõigu kohaselt antakse soovitusi, muudab asjaomane liikmesriik kuue kuu jooksul alates soovituste saamisest oma riiklikku energia- ja kliimakava ning pikaajalist strateegiat, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklites 3 ja 15, et võtta vastu asjakohased lisameetmed, võttes arvesse komisjoni vastu võetud soovitusi. Need meetmed peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud.
	Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni muudetud riiklikest energia- ja kliimakavadest ning pikaajalisest strateegiast, ja esitab lisaks avalduse, milles kirjeldatakse, kuidas kavandatavad muudatused aitavad iga-aastaseid eesmärke paremini saavutada ning kuidas on arvestatud komisjoni soovitustega.
	Kui asjaomane liikmesriik ei järgi komisjoni soovitusi, kaalub komisjon vajalike meetmete võtmist kooskõlas aluslepingutega.“;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriik võib kasutada	1. Ilma et see piiraks lõike -1 kohaldamist, võib liikmesriik kasutada
(a) artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning	a) artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning
(b) artiklites 13 ja 13b sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, et täita artiklis 4 sätestatud kohustust.	b) artiklis 13 sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet ja artiklis 13b sätestatud mehhanismi, et täita artiklis 4 sätestatud kohustusi ja eesmärke.
Soome võib lisaks esimese lõigu punktides a ja b osutatud paindlikkusmeetmetele kasutada artikli 13a kohaseid lisakompensatsioone.	Soome võib lisaks esimese lõigu punktides a ja b osutatud paindlikkusmeetmetele kasutada artikli 13a kohaseid lisakompensatsioone.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 11 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ba) lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis da sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) kõnealusel liikmesriigil ajutiselt teha käesoleva määruse artikli 12 lõigete 2 ja 3 kohaseid loovutusi või kasutada käesoleva määruse artikli 13 kohast majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.“	„2. Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis da sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) kõnealusel liikmesriigil ajutiselt teha käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 kohaseid loovutusi või kasutada käesoleva määruse artikli 13 kohast majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.“

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt -a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 12 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Liikmesriik võib ulatuses, milles kogusidumine ületab koguheidet, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse, loovutada ülejäänud sidumiskoguse mõnele teisele liikmesriigile. Loovutatud kogust võetakse arvesse käesoleva määruse artikli 4 kohase kohustuse täitmise hindamisel sidumiskoguse saanud liikmesriigi poolt.	„2. Kui kogusidumine ületab liikmesriigis ajavahemikul 2021–2025 tekkinud koguheidet või kui kasvuhoonegaaside netosidumine liikmesriigis ületab tema artikli 4 lõikes 3 sätestatud iga-aastast eesmärki, võib see liikmesriik loovutada ülejäänud sidumiskoguse mõnele teisele liikmesriigile, tingimusel et sidumiskoguse saanud liikmesriik maksab panuse, mis võrdub vähemalt ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmisega ühisel enampakkumisplatvormil selle aasta jooksul, mil loovutamist kohaldatakse. Loovutatud kogust võetakse arvesse käesoleva määruse artikli 4 kohaste kohustuste ja eesmärkide täitmise hindamisel sidumiskoguse saanud liikmesriigi poolt.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid võivad kasutada lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu kliimamuutuste vastu võitlemiseks liidus või kolmandates riikides ning teavitavad komisjoni kõigist sellistest võetud meetmetest.	5. Liikmesriigid kasutavad kogu lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu selleks, et rahastada liidu või kolmandate riikide LULUCFi sektoris võetavaid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, võttes samal ajal arvesse määruse (EL) 2020/852 artiklites 17 ja 18 sätestatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja minimaalseid kaitsemeetmeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende tulude kasutamisest ja määruse (EL) 2018/1999 artiklis 19 osutatud aruannetes võetud meetmetest.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13	Artikkel 13
Majandatava metsamaa paindlikkusmeede	Majandatava metsamaa paindlikkusmeede
1. Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab ajavahemikul 2021–2025 artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib see liikmesriik kasutada artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.	1. Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab ajavahemikul 2021–2025 artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib see liikmesriik kasutada artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.
2. Kui ajavahemikul 2021–2025 on artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus positiivne, on asjaomasel liikmesriigil õigus arvutusest tulenev heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:	2. Kui ajavahemikul 2021–2025 on artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus positiivne, on asjaomasel liikmesriigil õigus arvutusest tulenev heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine; ning ning	a) liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine viisil, mis soodustab elurikkust ja vähendab maa haavatavust looduslikele häiringutele; ning
	aa) liikmesriik järgib nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ** sätteid ning
b) koguheide liidus ajavahemikul 2021–2025 ei ületa kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.	b) koguheide liidus ajavahemikul 2021–2025 ei ületa kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.
Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.	Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
3. Lõikes 2 osutatud kompensatsioon võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi metsa heite võrdlustasemega, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.	3. Lõikes 2 osutatud kompensatsioon võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi metsa heite võrdlustasemega, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
4. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heite võrdlustasemega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.“	4. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta ning meetmed, mida nad kavatsevad tulevikus samalaadse mõju vältimiseks või leevendamiseks võtta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heite võrdlustasemega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt. Komisjon teeb liikmesriikide esitatud tõendid üldsusele kättesaadavaks.“
	____________________
	* Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
	** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 020, 26.1.2010, lk 7).

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13b	Artikkel 13b
Maakasutuse paindlikkusmehhanism ajavahemikuks 2026–2030	Looduslike häiringute mehhanism ajavahemikuks 2026–2030
1. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris luuakse maakasutuse paindlikkusmehhanism, mis vastab kogusele, mis ei ületa 178 miljonit CO2-ekvivalenttonni, tingimusel et saavutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu eesmärk. Paindlikkusmehhanism tehakse kättesaadavaks lisaks artiklis 12 osutatud paindlikkusmeetmetele.	1. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris luuakse mehhanism, mis vastab kogusele, mis ei ületa 178 miljonit CO2-ekvivalenttonni, et võtta arvesse looduslike häiringute või kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute mõju, tingimusel et neid ei oleks olnud võimalik ette näha või ära hoida, eelkõige kohanemismeetmete rakendamisega, tingimusel et saavutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu eesmärk. Mehhanism tehakse kättesaadavaks lisaks artiklis 12 osutatud paindlikkusmeetmetele.
2. Kui ajavahemikul 2026–2030 on liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastase summa ning vastava eesmärgi vahe positiivne, mis on arvestatud ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas käesoleva määrusega, võib kõnealune liikmesriik kasutada käesolevas artiklis sätestatud paindlikkusmeedet, et täita oma artikli 4 lõike 2 kohane eesmärk.	2. Kui ajavahemikul 2026–2030 on liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastase summa ning vastava eesmärgi vahe positiivne, mis on arvestatud ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas käesoleva määrusega, võib kõnealune liikmesriik kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et täita oma artikli 4 lõike 2 kohane eesmärk.
3. Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud arvutuse tulemus positiivne, on asjaomasel liikmesriigil õigus ülemäärane heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:	3. Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud arvutuse tulemus positiivne, võib liikmesriik kasutada selles artiklis sätestatud mehhanismi, kui on vajaduse korral täidetud allpool kas punktis -a või punktis -aa sätestatud tingimus ja kõik punktides a–c sätestatud tingimused:
	-a) liikmesriik on esitanud komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et positiivne tulemus on otseselt seotud VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõjuga; komisjon teeb liikmesriikide esitatud tõendid üldsusele kättesaadavaks ja võib liikmesriigi esitatud tõendid tagasi lükata, kui ta leiab pärast liikmesriigilt saadud teabe kontrollimist, et see on ebapiisavalt põhjendatud või ebaproportsionaalne; või
	-aa) või liikmesriik on esitanud komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et positiivne tulemus on otseselt seotud kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute mõjuga ning et neid ei oleks olnud võimalik ette näha ega ära hoida, eelkõige kohanemismeetmete rakendamisega, et tagada mõjutatud piirkonna vastupanuvõime kliimamuutustele, kooskõlas lõikes 5a osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud metoodikaga; komisjon võib liikmesriigi esitatud tõendid tagasi lükata, kui ta leiab pärast liikmesriigilt saadud teabe kontrollimist, et see on ebapiisavalt põhjendatud või ebaproportsionaalne; ning
a) liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud ajakohastatud lõimitud riiklikusse energia- ja kliimakavasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja reservuaaride kaitse või vajaduse korral tõhustamine ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;	a) liikmesriik on tõhusalt muutnud oma lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava ning oma pikaajalist strateegiat vastavalt artikli 11 lõikele -1 ja on võtnud tarvitusele uued meetmed, et tõhustada kõiki maapõhiseid neeldajaid ja reservuaare viisil, mis soodustab elurikkust; ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute ja kliimamuutuste mõju suhtes;
b) liikmesriik on ammendanud kõik muud käesoleva määruse artikli 12 või määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõike 1 kohased paindlikkusmeetmed;	b) liikmesriik on ammendanud kõik muud käesoleva määruse artikli 12 või määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõike 1 kohased paindlikkusmeetmed;
	ba) liikmesriik järgib direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätteid;
c) liidus on ajavahemikul 2026–2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning liidu eesmärgi [310 miljonit CO2-ekvivalenttonni netosidumist] vahe negatiivne.	c) liidus on ajavahemikul 2026–2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning artikli 4 lõikes 2 sätestatud liidu eesmärgi vahe negatiivne, pärast kõikide muude artikli kohaste paindlikkusmeetmete ammendamist.
Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punkti c esimeses lõigus, teeb komisjon looduslike häiringute mõju alusel ja liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitatud teavet kasutades kindlaks, kas lisada 20 % netosidumisest, mida liikmesriigid ajavahemikust 2021–2025 üle ei ole kandnud. Samuti tagab komisjon kõnealuses hinnangus, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.	Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punkti c esimeses lõigus, teeb komisjon looduslike häiringute mõju alusel ja liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitatud teavet kasutades kindlaks, kas lisada 20 % netosidumisest, mida liikmesriigid ajavahemikust 2021–2025 üle ei ole kandnud. Samuti tagab komisjon kõnealuses hinnangus, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kompensatsiooni summa võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes liikmesriigi eesmärgiga, mis on sätestatud käesoleva määruse IIa lisas, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.	4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kompensatsiooni summa võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes liikmesriigi eesmärgiga, mis on sätestatud käesoleva määruse IIa lisas, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
5. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi eesmärgiga, mis on sätestatud IIa lisas, kuni VII lisas ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.	5. Kui kompensatsiooninõue ületab mehhanismi raames kättesaadavat 178 miljonit CO2-ekvivalenttonni, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.
	5a. Hiljemalt... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, võttes vastu metoodika lõike 3 punktis -aa osutatud kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute mõju hindamiseks.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13c	Artikkel 13c
Eesmärkide juhtimine	Eesmärkide juhtimine
Kui liikmesriigis ületab läbivaadatud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2032. aastal selle liikmesriigi mis tahes aasta eesmärki ajavahemiku 2026–2030 jooksul, võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, kohaldatakse järgmist meedet:	Kui komisjon leiab artikli 14 lõike 2 kohaselt 2032. aastal tehtud põhjaliku läbivaatamise tulemusena, et liikmesriigi poolt artikli 4 kohaselt kehtestatud eesmärke ja kohustusi ei ole ajavahemiku 2026–2030 ühelgi konkreetsel aastal täidetud, kohaldatakse järgmist meedet:
kooskõlas artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega lisatakse kasvuhoonegaaside heite näitajale, mille liikmesriik järgmisel aastal esitab, summa, mis võrdub sihttaset ületava kasvuhoonegaaside netoheitega CO2-ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.	kooskõlas artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega lisatakse nende maakategooriate kasvuhoonegaaside heite näitajale, mille liikmesriik järgmisel aastal esitab, summa, mis võrdub sihttaset ületava kasvuhoonegaaside netoheitega CO2-ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.
	Kui komisjon leiab, et liikmesriigid ei järgi käesoleva määruse sätteid, võtab ta vajalikud meetmed kooskõlas aluslepingutega.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	14a) Lisatakse järgmine artikkel 13d:
	Artikkel 13d
	Rahvusvaheline koostöö
	Kui liikmesriik otsustab lubada avalikel või erasektori üksustel LULUCFi sektorist pärit süsinikukrediidi kasutamise kompenseerimiseks, kaasa arvatud Pariisi kokkuleppe artiklite 6.2 ja 6.4 kaudu, siis ei võeta üle kantud või kasutatud sidumiskoguseid selle määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud iga-aastaste eesmärkide täitmisel arvesse.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta õigusaktide täitmise aruande, mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artikli 2 lõike 1 punktides a–j sätestatud maa-arvestuskategooria puhul ajavahemiku 2021–2025 kohta ning iga artikli 2 lõike 2 punktides a–j sätestatud maa-aruandluskategooria puhul ajavahemiku 2026–2030 kohta, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirju.	„1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta õigusaktide täitmise aruande, mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artikli 2 lõike 1 punktides a–j sätestatud maa-arvestuskategooria puhul ajavahemiku 2021–2025 kohta ning iga artikli 2 lõike 2 punktides a–j sätestatud maa-aruandluskategooria puhul ajavahemiku 2026–2030 kohta, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirju.
Õigusaktide täitmise aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:	Õigusaktide täitmise aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:
a) kompromissidega seotud poliitika ja meetmed;	a) poliitika ja meetmed, mis on seotud võimalike kompromissidega muude liidu keskkonnaeesmärkide ja -strateegiatega, näiteks nendega, mis on sätestatud kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis ning ELi elurikkuse ja biomajanduse strateegiates;
	aa) meetmed, mida liikmesriigid on võtnud artikli 4 lõike 4a järgimiseks;
b) kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vaheline koostoime;	b) kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoime, sealhulgas poliitika ja meetmed, mille eesmärk on vähendada maa haavatavust looduslike häiringute ja kliima suhtes;
c) kliimamuutuste leevendamise ja bioloogilise mitmekesisuse vaheline koostoime.	c) kliimamuutuste leevendamise ja bioloogilise mitmekesisuse vaheline koostoime;
Vajaduse korral antakse aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta.“	Vajaduse korral antakse aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta. Aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks hõlpsasti kättesaadaval kujul.
	Vastavusaruanne põhineb iga-aastastel andmekogumitel, sealhulgas mullaseiresüsteemidest, nagu maakasutuse raamuuring (LUCAS), saadud teabel, milles kasutatakse vähemalt 30 cm sügavusi proove ja mis sisaldavad kõiki asjakohaseid parameetreid, mis mõjutavad mulla süsiniku sidumise võimet.“

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	16a) Lisatakse artikkel 15a:
	„Artikkel 15a
	Õiguskaitse kättesaadavus
	1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas nende siseriikliku õigussüsteemiga on nendel üldsuse esindajatel, kes vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele, õigus pöörduda kohtusse või muu seaduslikult loodud sõltumatu ja erapooletu organi poole, et vaidlustada artiklites 4–10 sätestatud õiguslike kohustuste täitmata jätmist.
	2. Asjaomased üldsuse esindajad saavad kasutada lõikes 1 osutatud vaidlustusmenetlust, kui
	a) neil on piisav huvi või
	b) nad väidavad, et nende õigusi rikutakse, kui liikmesriigi haldusmenetluse seadus nõuab seda eeltingimusena.
	Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab piisava huvi, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomastele üldsuse esindajatele laialdane juurdepääs õiguskaitsele ja tagada kooskõla keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooniga.
	Sel eesmärgil käsitatakse selle lõike kohaldamisel piisavana keskkonnakaitset edendavate, siseriiklikust õigusest tulenevatele nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi.
	3. Lõiked 1 ja 2 ei välista eelneva läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuses ega mõjuta nõuet ammendada halduskorras läbivaatamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklikes õigusaktides on selline nõue. Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.
	4. Liikmesriigid tagavad, et praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamise menetluste kasutamise kohta tehakse üldsusele kergesti kättesaadavaks.“;

Selgitus

Komisjoni 2020. aasta teatises keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamise kohta ELis ja selle liikmesriikides rõhutati vajadust lisada õiguskaitse kättesaadavust käsitlevad sätted ELi seadusandlikesse ettepanekutesse uutesse või läbivaadatud keskkonnaküsimusi käsitlevatesse ELi õigusaktidesse. Sõnastus kajastab õiguskaitse kättesaadavust käsitlevaid sätteid asjaomastes õigusaktides, nagu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikkel 25.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17) Lisatakse artikkel 16a:	välja jäetud
Artikkel 16a
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 lõike 3 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/201144 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“
__________________
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast [...] Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas annab vajaduse korral hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses vajadusega täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus.	2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2025., 2027. ja 2032. aastal eduaruande käesoleva määruse toimimise ja artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.
	2a. Hiljemalt kuus kuud pärast iga Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel kokku lepitud ülemaailmset kokkuvõtet esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse panuse kohta määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja kliimaeesmärkide saavutamisse, Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse ning muude liidu keskkonnaeesmärkide ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja sellega kaasnevate asjakohaste strateegiate ja õigusaktide eesmärkide saavutamisse, sealhulgas hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõju kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele. Aruandes hinnatakse vajadust täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus ja vajadust saavutada liidu keskkonnaeesmärgid, ning võttes arvesse metsade ja mulla seire-, andmekogumis- ja aruandlussüsteemi mis tahes tulevast täiustamist. Aruanne võtab aluseks uusima ja parima teadusliku tõestusmaterjali, kaasa arvatud IPCC, IPBESi ja määruse (EL) 2021/119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu uusimad aruanded.
Pärast aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige sätestatakse ettepanekutes iga-aastased eesmärgid ja juhtimine, mille eesmärk on saavutada artikli 4 lõikes 4 sätestatud eesmärk saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks, täiendavad liidu poliitikasuunad ja meetmed ning pärast 2035. aastat kehtiv raamistik, millega lisatakse määruse kohaldamisalasse kasvuhoonegaaside heide ja sidumine muudest sektoritest, nagu mere- ja mageveekeskkond.	Pärast selle aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige sätestatakse ettepanekutes täiendavad liidu poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artiklis 4 lõikes 3 osutatud pärast 2030. aastat kehtivad LULUCFi eesmärgid, ning laiendada selle määruse kohaldamisala – sellesse lisatakse kasvuhoonegaaside heide ja sidumine mere-, ranniku ja mageveeökosüsteemidest, võttes aluseks usaldusväärsed teaduslikud andmed, ning et seada nendele ökosüsteemidele eraldi netosidumise lisaeesmärke.
	2b. Pärast looduse taastamist käsitlevat liidu õigusraamistikku käsitleva seadusandliku akti jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse, eelkõige artiklis 4 sätestatud kohustuste ja eesmärkide kooskõla selle õigusakti eesmärkidega. Vajadusel võidakse aruandele lisada seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.“;

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt 1 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
liikmesriigi kohustused ja riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside netosidumisega vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõigetele 1 ja 2 ning tema panuste eesmärk, et saavutada liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheide 2035. aastaks nullini ja seejärel saavutada negatiivne heide vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 4;	liikmesriigi kohustused ja riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside netosidumisega vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõigetele 1 ja 2;

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 26 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a) Artikli 26 lõikele 6 lisatakse järgmine punkt:
	„aa) muuta V lisa 3. osa punkte b ja c, et lisada maakategooriad nendele, mis on hõlmatud kaitstavate maakasutusüksuste seiresüsteemiga, ja nendele, mis on hõlmatud vastavalt taastamisele kuuluvate maakasutusüksuste seiresüsteemiga kooskõlas asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.“;

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 38 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui lõike 1 kohaselt tehtud põhjalik läbivaatamine on lõpule viidud, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks asjakohaste aastate koguheite, mis on saadud iga liikmesriigi inventuuriandmetes tehtud paranduste alusel ning mis on jaotatud määruse (EL) 2018/842 artikli 9 seisukohast oluliste heiteandmete ja käesoleva määruse V lisa 1. osa punktis c osutatud heiteandmete vahel, samuti määruse (EL) 2018/841 artikli 4 rakendamise seisukohast olulise heite ja sidumise kogusumma.	Kui lõike 1 kohaselt tehtud põhjalik läbivaatamine on lõpule viidud, võtab komisjon kooskõlas artikliga 43 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks asjakohaste aastate koguheide, mis on saadud iga liikmesriigi inventuuriandmetes tehtud paranduste alusel ning mis on jaotatud määruse (EL) 2018/842 artikli 9 seisukohast oluliste heiteandmete ja käesoleva määruse V lisa 1. osa punktis c osutatud heiteandmete vahel, samuti määruse (EL) 2018/841 artikli 4 rakendamise seisukohast olulise heite ja sidumise kogusumma.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

Määrus (EL) 2018/841

IIa lisa – tabel

Komisjoni ettepanek
Artikli 4 lõike 2 kohased kasvuhoonegaaside netosidumise liidu eesmärk ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks
Liikmesriik	Kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides 2030. aastal
Belgia	–1 352
Bulgaaria	–9 718
Tšehhi	–1 228
Taani	5 338
Saksamaa	–30 840
Eesti	–2 545
Iirimaa	3 728
Kreeka	–4 373
Hispaania	–43 635
Prantsusmaa	–34 046
Horvaatia	–5 527
Itaalia	–35 758
Küpros	–352
Läti	–644
Leedu	–4 633
Luksemburg	–403
Ungari	–5 724
Malta	2
Madalmaad	–4 523
Austria	–5 650
Poola	–38 098
Portugal	–1 358
Rumeenia	–25 665
Sloveenia	–146
Slovakkia	–6 821
Soome	–17 754
Rootsi	–47 321
EL 27	–310 000
Muudatusettepanek
Artikli 4 lõike 2 kohased kasvuhoonegaaside netosidumise liidu eesmärk ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks
Liikmesriik	Kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides 2030. aastal
Belgia	vähemalt –1 352
Bulgaaria	vähemalt –9 718
Tšehhi	vähemalt –1 228
Taani	vähemalt 5 338
Saksamaa	vähemalt –30 840
Eesti	vähemalt –2 545
Iirimaa	vähemalt 3 728
Kreeka	vähemalt –4 373
Hispaania	vähemalt –43 635
Prantsusmaa	vähemalt –34 046
Horvaatia	vähemalt –5 527
Itaalia	vähemalt –35 758
Küpros	vähemalt –352
Läti	vähemalt –644
Leedu	vähemalt –4 633
Luksemburg	vähemalt –403
Ungari	vähemalt –5 724
Malta	vähemalt 2
Madalmaad	vähemalt 4 523
Austria	vähemalt –5 650
Poola	vähemalt –38 098
Portugal	vähemalt –1 358
Rumeenia	vähemalt –25 665
Sloveenia	vähemalt –146
Slovakkia	vähemalt –6 821
Soome	vähemalt –17 754
Rootsi	vähemalt –47 321
EL 27	vähemalt –310 000

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Määrus (EL) 2018/1999

V lisa – 3. osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osa asendatakse järgmisega:	Määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osa asendatakse järgmisega:
„Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Kasvuhoonegaaside inventuuri aluseks on elektroonilised andmebaasid ja geoinfosüsteemid ning need hõlmavad järgmist:	„Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, selle 2013. aasta lisa ja 2019. aasta täpsustusega. Kasvuhoonegaaside inventuuri aluseks on elektroonilised andmebaasid ja geoinfosüsteemid, mille jaoks liidu institutsioonid pakuvad liikmesriikidele piisavat tuge ja abi, et tagada kogutud andmete järjepidevus ja läbipaistvus, ning need hõlmavad järgmist:
a) direktiivi 2018/2001 artikli 29 lõikes 4 määratletud suure süsinikuvaruga maa-alasid hõlmavate maakasutusüksuste seire süsteem;	a) direktiivi 2018/2001 artikli 29 lõikes 4 määratletud suure süsinikuvaruga maa-alasid hõlmavate maakasutusüksuste seire süsteem;
b) selliste kaitsealuste maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:	b) selliste kaitsealuste maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
– suure bioloogilise mitmekesisusega maa, nagu on määratletud direktiivi 2018/2001 artikli 29 lõikes 3;	– suure bioloogilise mitmekesisusega maa, nagu on määratletud direktiivi 2018/2001 artikli 29 lõikes 3;
– nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ 4 artiklis 4 määratletud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;	– nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ 4 artiklis 4 määratletud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;
– direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud liikide paljunemis- ja puhkepaigad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaseid kaitsemeetmeid;	– direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud liikide paljunemis- ja puhkepaigad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaseid kaitsemeetmeid;
– direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mis aitavad kaasa nende elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 2 või mille suhtes võib kohaldada ennetus- ja parandusmeetmeid vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ5;	– direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mis aitavad kaasa nende elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 2 või mille suhtes võib kohaldada ennetus- ja parandusmeetmeid vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ5;
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ6 artikli 4 kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad ja väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/147/EMÜ artikli 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;	– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ6 artikli 4 kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad ja väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/147/EMÜ artikli 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;
– maaüksused, mille suhtes kohaldatakse selliste lindude kaitse meetmeid, mille kohta on direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohaselt teatatud, et need ei ole turvalises seisundis, eesmärgiga täita kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 teises lauses sätestatud nõuet, et tuleb püüda vältida elupaikade saastamist ja kahjustamist, või täita kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuet, et tuleb säilitada ja hoida linnuliikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus;	– maaüksused, mille suhtes kohaldatakse selliste lindude kaitse meetmeid, mille kohta on direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohaselt teatatud, et need ei ole turvalises seisundis, eesmärgiga täita kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 teises lauses sätestatud nõuet, et tuleb püüda vältida elupaikade saastamist ja kahjustamist, või täita kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuet, et tuleb säilitada ja hoida linnuliikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus;
– muud elupaigad, mille liikmesriik määrab direktiivides 92/42/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatutega samaväärseks otstarbeks;	– muud elupaigad, mille liikmesriik määrab direktiivides 92/42/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatutega samaväärseks otstarbeks;
– maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ7 artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude ökoloogilist seisundit ja tagada, et see ei halvene;	– maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ7 artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude ökoloogilist seisundit ja tagada, et see ei halvene;
– looduslikud lammid või üleujutusvee hoidmiseks kasutatavad alad, mis on liikmesriikide kaitse all seoses üleujutusriski maandamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/60/EÜ8;	– looduslikud lammid või üleujutusvee hoidmiseks kasutatavad alad, mis on liikmesriikide kaitse all seoses üleujutusriski maandamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/60/EÜ8;
	– liikmesriikide poolt kaitsealade eesmärkide saavutamiseks määratud kaitsealad;
c) selliste taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:	c) selliste taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:
– eespool punktis b kirjeldatud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamis- või asendusmeetmeid, mille eesmärk on täita ala kaitse-eesmärke;	– eespool punktis b kirjeldatud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamis- või asendusmeetmeid, mille eesmärk on täita ala kaitse-eesmärke;
– direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud või I lisas loetletud metslinnuliikide elupaigad, mis asuvad väljaspool erikaitsealasid ja mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid seoses direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisega;	– direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud või I lisas loetletud metslinnuliikide elupaigad, mis asuvad väljaspool erikaitsealasid ja mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid seoses direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisega;
– direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid direktiivi 92/43/EMÜ kohase soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks, ja/või on kindlaks tehtud, et need vajavad parandusmeetmeid direktiivi 2004/35/EÜ artikli 6 tähenduses;	– direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid direktiivi 92/43/EMÜ kohase soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks, ja/või on kindlaks tehtud, et need vajavad parandusmeetmeid direktiivi 2004/35/EÜ artikli 6 tähenduses;
– alad, mille puhul on liikmesriigis kohaldatava looduse taastamise kava kohaselt kindlaks tehtud, et need vajavad taastamist;	– alad, mille puhul on liikmesriigis kohaldatava looduse taastamise kava kohaselt kindlaks tehtud, et need vajavad taastamist või mille suhtes kohaldatakse meetmeid nende seisundi halvenemise vältimiseks;
– maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et taastada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund, või meetmeid, mis on vajalikud, et taastada selliste veekogude väga hea ökoloogiline seisund, kui see on seadusega nõutav;	– maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et taastada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund, või meetmeid, mis on vajalikud, et taastada selliste veekogude väga hea ökoloogiline seisund, kui see on seadusega nõutav;
– maaüksused, mille suhtes kohaldatakse märgalade loomise ja taastamise meetmeid, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osa punktis vii;	– maaüksused, mille suhtes kohaldatakse märgalade loomise ja taastamise meetmeid, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osa punktis vii;
– alad, mis vajavad ökosüsteemi taastamist, et saavutada ökosüsteemi hea seisund kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/8529;	– alad, mis vajavad ökosüsteemi taastamist, et saavutada ökosüsteemi hea seisund kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/8529;
d) suure kliimariskiga maakasutusüksuste seire süsteem:	d) suure kliimariskiga maakasutusüksuste seire süsteem:
– alad, mille eest makstakse määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõike 5 alusel looduslike häiringute eest kompensatsiooni;	– alad, mille eest makstakse määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõike 5 alusel looduslike häiringute eest kompensatsiooni;
– direktiivi 2007/60/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud alad;	– direktiivi 2007/60/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud alad;
– liikmesriikide riiklikus kohanemisstrateegias kindlaks määratud suure loodusliku ja inimtegevusest tingitud ohuga alad, mille suhtes kohaldatakse kliimaga seotud katastroofiohu vähendamise meetmeid.	– liikmesriikide riiklikus kohanemisstrateegias kindlaks määratud suure loodusliku ja inimtegevusest tingitud ohuga alad, mille suhtes kohaldatakse kliimaga seotud katastroofiohu vähendamise meetmeid.
	da) mulla süsinikuvarude seire süsteem, mis kasutab muu hulgas iga-aastaseid maakasutuse raamuuringu (LUCAS) andmekogumeid.
Kasvuhoonegaaside inventuur võimaldab andmevahetust ja andmete integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel.	Kasvuhoonegaaside inventuur võimaldab andmevahetust ja andmete integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel, samuti nende võrreldavust ja üldsuse juurdepääsu.
Ajavahemikuks 2021–2025 1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, ning alates 2026. aastast kõikide süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.	Ajavahemikuks 2021–2025 1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, selle 2013. aasta lisa ja selle 2019. aasta täpsustusega. Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, ning alates 2026. aastast kõikide süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, selle 2013. aasta lisa ja selle 2019. aasta täpsustusega.
	Alates 2026. aastast kohaldavad liikmesriigid kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis c, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktides d ja e, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis f, 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, selle 2013. aasta lisa ja 2019. aasta täpsustusega.“

SELETUSKIRI

ELi kliimaseaduses sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk seab ELile ja selle liikmesriikidele uue kohustuse suurendada CO2 sidumist, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks tasakaal inimtekkeliste KHG heitmete ja CO2 neeldajate sidumise vahel, ning pärast seda saavutada negatiivsed heitkogused. Seega on vajalik LULUCFi määruse põhjalik läbivaatamine, et tagada looduslike CO2 sidujate kestlik ja ennustatav pikaajaline panus liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse.

 

1. Looduslike CO2 sidujate märkimisväärse, kestliku ja ennustatava pikaajalise panuse tagamine ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse

 

Praegune olukord on murettekitav: Liidu CO2 sidujate arv on alates 2013. aastast pidevalt vähenenud tänu rekordilisele metsaraiele ja intensiivsele põllumajandustegevusele. See olukord ei ole kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja see tuleks tagasi pöörata. CO2 sidujate arv väheneb, hoolimata sellest, et kui EL tahab saavutada oma kliima- ja keskkonnaeesmärgid, tuleb neid mitte ainult säilitada, vaid ka tõhustada. Raportöör on seisukohal, et läbivaadatud LULUCFi määrus peaks kehtestama nõudlikud üleliidulised ja riiklikud eesmärgid sidumise suurendamiseks LULUCFi sektoris, tagades samas, et see netosidumise kasv ei kahjusta märkimisväärselt liidu teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist, eriti ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide puhul.

Võttes aluseks erinevad teaduslikud hindamised ELi looduslike CO2 sidujate hulga suurendamise kohta, teeb raportöör ettepaneku seada 2030. aastaks üleliiduliseks eesmärgiks 490 miljonit tonni netosidumist, mis on IIa lisas sätestatud riiklike eesmärkide summa. ELi eesmärk on võimalik saavutada, rakendades näiteks järgmiseid meetmeid:

• riiklikud eesmärgid, et tagada, et põllumaa, rohumaa ja märgalad saaksid järk-järgult ELi tasandil netosidumise allikateks, näiteks muutes orgaanilise mullaga põllumaa märgaladeks, metsadeks või rohumaadeks;

• liikumine kliimasõbralikuma toitumise poole;

• kestlikumate metsamajandustavade kasutuselevõtt, nagu näiteks looduslähedane metsamajandus;

• täiendavate avaliku sektori tulude suunamine konkreetsetele põllumajandustootjatele ja metsamajandajatele, et kehtestada ökosüsteemipõhised majandamisviisid ja bioloogilist mitmekesisust soodustavad tavad;

• pika elueaga puittoodete turuosa suurendamine;

• kahjustatud maa taastamine kooskõlas ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga ja tulevase ELi looduse taastamise määrusega;

• raadamise peatamine ELis;

• ökosüsteemidepõhise majandamisviisiga kooskõlas metsastamine ja taasmetsastamine.

 

Õigeaegselt tuleks kehtestada pärast 2030. aastat kehtivad LULUCFi eesmärgid, et tagada LULUCFi sektoris järkjärguline netosidumise kasv, arvestades kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuandeid ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevat ELi kasvuhoonegaaside eelarvet, mille komisjon peaks esitama 2024. aasta keskpaigaks.

Järgides valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) soovitusi ning järgides Euroopa rohelise kokkuleppe „rohevannet“, rõhutab raportöör ka, et ELi looduslike CO2 sidujate arvu suurendamine peaks toimuma viisil, mis säilitaks ja suurendaks bioloogilist mitmekesisust. 

 

2. Liikumine täpsema ja läbipaistvama aruandlussüsteemi poole LULUCFi sektoris

 

Raportöör pooldab täielikult komisjoni ettepanekut liikuda süsteemi poole, mis põhineb heitmetel ja sidumisel, mille kohta esitavad liikmesriigid teabe iga-aastase Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside inventuuri raames. See süsteem tagab täieliku läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja kontrollitavuse ning on kooskõlas meie rahvusvaheliste kohustustega. Raportöör rõhutab vajadust tagada usaldusväärne ja läbipaistev raamatupidamis- ja aruandlussüsteem, mis põhineb kvaliteetsetel andmetel, kasutab võimaluse korral satelliite ja hõlmab kõiki maakasutussektoreid ning 2026. aastast alates kohustuslikku aruandlust märgalade heitmete ja sidumise kohta. 

Kuigi raportöör toetab täielikult pika elueaga puittoodete kasutamise stimuleerimise eesmärki lühema kasutusajaga toodete asemel, rõhutab ta, et materjali asendamisest saadav võimalik täiendav kasu ei kompenseeri tõenäoliselt suurenenud raiega seotud metsa netosidumise vähenemist, nagu komisjon ise hiljuti märkis uues metsastrateegias aastani 2030. Lisaks rõhutab raportöör, et hetkel puudub rahvusvaheline teaduslik konsensus CO2 sidumise nõuetekohase arvestamise kohta pikas perspektiivis mitmesugustes materiaalsetes toodetes. Raportöör ei toeta seega komisjoni ettepanekut laiendada puittoodete kategooriat teistele CO2 talletavatele toodetele. 

 

3. LULUCFi määruse keskkondliku terviklikkuse säilitamine

Looduslike CO2 sidujate sidumine on ebakindel ja võib-olla ka tagasipöörduv, mis toob kaasa rohkem ebakindlust maakasutussektori heitmete ja sidumise mõõtmisel kui teiste sektorite puhul. Juba seotud süsiniku sidumise tagasipöördumise riski suurendavad veelgi kliimamuutused, ning see tekitab probleeme seire, aruandluse ja vastutusega tagasipöördumise või lekete korral. Kliimateadus näitab samuti, et kliima reageerib heitmetele ja sidumisele ebasümmeetriliselt, mis tähendab, et ühte tonni KHG heidet atmosfääris ei saa võrrelda ühe tonni seotud KHG-ga. Seetõttu rõhutab raportöör, et kasvuhoonegaaside netosidumise suurendamist LULUCFi sektoris tuleks käsitleda eraldi raamistikus ning seda ei tohiks mingil juhul kasutada fossiilkütustel põhineva tööstuse, sealhulgas põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste kompenseerimiseks. 

Raportöör ei näe mitte mingit kasu põllumajanduse mitte-CO2-heite LULUCFi sektorisse toomisel, nagu pakkus välja Euroopa Komisjon. Vastupidi, seda tehes tekib oht, et põllumajandussektori heitkogused peituvad metsa neeldajate taha, ilma et põllumajandussektorit stimuleeritaks heitkoguseid vähendama.

Tuleks kehtestada ühised eeskirjad netosidumise ülejäägiga kauplemiseks liikmesriikide vahel, samuti juhul, kui asjaomane liikmesriik ei täida nõudeid, et kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud põhimõtet „saastaja maksab“.

Raportöör on samuti seisukohal, et LULUCFi määruses tuleks arvesse võtta hiljutisi arenguid rahvusvahelisel tasandil, eelkõige seoses Pariisi kokkuleppe artikli 6 rakendamisega. Kui liikmesriik otsustab lubada avalikel või erasektori üksustel LULUCFi sektorist pärit süsinikukrediiti kompenseerimiseks kasutada, tuleks ülekantud või kasutatud sidumise summa lahutada netoeemalduste summast, mida võetakse arvesse selle liikmesriigi LULUCFi eesmärgi täitmisel.

4. Maa majandajate toetamine ökosüsteemipõhiste majandamisviiside ulatuslikumal kasutuselevõtul

Kuigi LULUCFi eesmärkide saavutamise eest vastutavad liikmesriigid, võiksid üksikud põllumajandustootjad ja metsamajandajad saada kasu stiimulitest talletada oma maal ja metsades rohkem süsinikdioksiidi, tagades samal ajal bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja muud ühiskondlikud kaasnevad eelised. Avaliku sektori vahendeid, nagu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja teisi ELi programme, nagu LIFE, ühtekuuluvusfondid, „Euroopa Horisont“, taaste- ja vastupidavusrahastu ning õiglase ülemineku fond, peaks rohkem kasutama ökosüsteemipõhiste majandamisviiside toetamiseks metsades ja põllumajandusmaadel. Lisaks sellele peavad liikmesriigid investeerima vähemalt 5 % ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames saadavast saastekvootide enampakkumise avaliku sektori tulust ökosüsteemipõhiste majandamisviiside ulatuslikumale rakendamisele metsades ja põllumajandusmaal.

.

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (26.4.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

(COM(2021)0554 – C9‑0320/2021 – 2021/0201(COD))

Arvamuse koostaja: Norbert Lins

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitleva määruse läbivaatamise kohta paketi „Eesmärk 55“ ja 14. juuli 2021. aasta Euroopa rohelise kokkuleppe raames on saavutada ELi tasandil 55 % heite vähendamise eesmärk, mis on oluline üleliidulise kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks.

LULUCFi muudatused on oluline stiimul suuremaks kliimakaitseks metsamajanduses ja põllumajanduspoliitikas. Samuti seatakse eesmärgiks kujundada õiglane, paindlik ja sidus poliitikaraamistik, lihtsustada rakendamist ning parandada seiret ja aruandlust. Esimest korda on tehtud ettepanek kohustuslikuks CO2 sidumise määraks 2030. aastaks ning alates 2031. aastast laiendatakse LULUCFi määruse kohaldamisala põllumajandussektori muule kui CO2 heitele, hõlmates seega kogu maakasutussektori raamistiku esmakordselt ühe kliimapoliitika vahendiga. Põllu- ja metsamajandusel on ühiskonna jaoks majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane funktsioon. Kestliku põllumajanduse ja metsa kestliku majandamise multifunktsionaalset rolli tuleb Euroopa kliimapoliitikas tunnustada ja piisavalt väärtustada. Seetõttu peavad stiimulid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks olema kooskõlas varustuskindluse tagamise ja Euroopa kui kestliku toidu ja biomassi tootmiskoha säilitamise selge tunnustamisega. Põllumajandus ja biomassi kestlik kasutamine ei ole kliimaalaste ambitsioonidega vastuolus, vaid neid tuleks käsitleda lahenduse osana.

Esmakordselt tunnustatakse Euroopa kliimamääruses põllu- ja metsamajanduse kliimanäitajaid, kehtestades LULUCFi sektoris netoeesmärgi, mis arvestab ka CO2 sidumist. Kliimaeesmärgi saavutamisel saab arvestada kuni 225 miljonit LULUCF-sektorist pärinevat CO2 ekvivalenttonni. See muudatus tehti, et keskenduda fossiilkütuste heitkoguste vähendamisele, parandades samal ajal metsade seisukorda, et suurendada süsinikdioksiidi sidumist pikas perspektiivis. Esimest korda väljendatakse selgelt, et põllu- ja metsamajandus panustavad otseselt kliimakaitsesse ning nad on esimene sektor, millel on potentsiaal saavutada kliimaneutraalsus. See sektor ei panusta mitte ainult kliimakaitsesse, sidudes süsinikdioksiidi metsades, pinnases ja puittoodetes, vaid ka bioloogilisse mitmekesisusse ja biomajandusse, mis aitab kaasa Euroopa ringmajandusele ja fossiilsete toorainete asendamisele.

Seetõttu tuleb rõhutada järgmisi muudatusi võrreldes komisjoni ettepanekuga:

– 2030. aasta süsinikdioksiidi sidumise eesmärk peab olema realistlik ja ambitsioonikas ning põhinema uusimatel andmetel ja teaduslikul analüüsil. See peaks olema kooskõlas kestliku aktiivse metsamajandamise põhimõtetega ja stimuleerima süsinikdioksiidi sidumist, selle säilitamist ja fossiilkütuste asendamist. LULUCF-sektorit ei tohi kasutada vaid selleks, et teha tasa teiste sektorite heited, vaid see peaks aitama kaasa fossiilsete heitkoguste ja toodete likvideerimisele.

– Maakasutussektori loomine, mis hõlmab LULUCFist ja põllumajandusest pärinevaid CO2 ja muu kui CO2 heiteid, on sidus ja viib tervikliku poliitilise raamistikuni. Metaani lisamisega on vaja ümber hinnata lühiajalised bioloogilist päritolu kasvuhoonegaaside heitkogused. Lisaks sellele tuleb läbi viia mõjuhinnang toiduga kindlustatusele, biomajandusele ja fossiilkütuste asendamisele. Negatiivseid mõjusid ega ülekandumist ei tohi olla.

– Selleks, et saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus kogu maakasutussektoris, peaks süsinikdioksiidi sidumine tasakaalustama kogu maa, kariloomade ja väetiste kasutamise kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kestlikke ja kliimamuutustele vastupidavad süsinikuringeid tuleb luua selliste meetmete abil, näiteks laiendatud süsinikdioksiidi sidumise lahendused, mis võimaldavad koguda atmosfäärist süsinikdioksiidi ja säilitada seda pikaajaliselt. Tuleb luua turupõhiste ja vabatahtlike stiimulite süsteem iga maa haldaja tasandil, et suurendada süsinikdioksiidi sidumist. Komisjon peaks pakkuma välja vajaliku raamistiku, mis kombineeriks avaliku ja erasektori investeeringuid.

– 2030. aasta eesmärki ja kliimaneutraalsusesse panustamine peaks olema sektorite ja liikmesriikide vahel õiglaselt tasakaalustatud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 201928. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga suurt mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.	(2) Kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 2019. Euroopa roheline kokkulepe ühendab laiaulatuslikud tõhusad meetmed ja õiglased algatused, et saavutada 2050. aastaks liidus kliimaneutraalsus, sätestades samas vajaduse tõhusa ja õiglase ülemineku järele, et võimaldada investoritele prognoositavust ja tagada kliimaneutraalsuse saavutamise protsessi pöördumatus. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga suurt mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.
_________________
28 COM(2019)640 final.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. Kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84131 läbivaatamiseks.	(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele kõigi heitkoguste osas peaksid proportsionaalselt kaasa aitama kõik majandussektorid, kusjuures esmatähtis on fossiilkütustega seotud heitkoguste vähendamine. Maakasutuse, maakasutuse muutuste ja metsanduse sektor (LULUCF) saab toetada kliimamuutuste leevendamist mitmel moel, eelkõige vähendades heiteid, säilitades ja suurendades sidumist ning süsinikuvarusid, asendades fossiilkütused taastuvenergiaga ning kasutades ära säästevast metsamajandamisest pärinevate orgaaniliste ainete sidumisvõimet ja potentsiaali asendada fossiilkütuseid, võttes arvesse nende ainete kogu olelusringi toormaterjali tootmisest töötlemise ja tootmise etappideni. Biomajandus ja bioenergia on fossiilkütustevaba ja keskkonnasäästliku majanduse poole liikumisel möödapääsmatud. Lisaks tuleks liidus tagada kohalik toidutootmine ja vajalike materjalide, näiteks liidus toodetud kestlikult hangitud loodusvarade stabiilne tarnimine. See hõlmab kasvusubstraadi oluliste kestlike ja ringlussevõetavate koostisosade tootmist liidus. Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. Kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks LULUCFi sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84131 läbivaatamiseks. Käesolevas määruses tuleks kehtestada sidumiseesmärgid LULUCFi sektoris ning asjakohased arvestuseeskirjad, sektori meetmete tingimused ja eeskirjad tuleks aga sätestada muudes seotud seadusandlikes aktides.
__________________	__________________
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).	30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).	31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Asendusmõju, mis saavutatakse põllumajandus- ja metsandustoorainete, eelkõige puidu ja puidupõhiste toodete kasutamisega fossiilkütustel põhinevate toorainete asemel, kujutab endast sektori kliimakaitsealast panust ning kuulub sellisena arvestamisele ja tunnustamisele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori puhul.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4b) Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor on olnud oluline CO2 siduja alates aruandeperioodi algusest 1990. aastal. Ainuüksi metsandus on sel ajavahemikul sidunud liidus ligikaudu 400 miljonit CO2-ekvivalenttonni aastas.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks et aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84232 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu.	(5) Selleks et aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84232 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni, ning võtta arvesse viimaseid arenguid ja 2020. aasta säästva metsamajandamise põhimõtteid, milles leppisid 2020. aastal kokku Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents ja FAO, ning kliimamuutuste täheldatud ja oodatavat mõju, millel on biomassi kasvu seisukohast otsustav tähtsus ja seetõttu CO2 /ha tootmise eesmärki kõnealusel ajavahemikul. Eesmärk 2030. aastaks peaks olema kooskõlas säästva metsamajandamisega, mis võimaldab metsadel pikas perspektiivis kohaneda kliimamuutustega, toetada tänu biomajandusele suure asendusmõju saavutamist, suurendada sidujate hulka ning luua süsinikdioksiidi säilitamise võimalusi toodetes. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu. 2030. aasta eesmärk tuleks läbi vaadata ning vajaduse korral tuleks eesmärki 2025. ja 2027. aastal kohandada.
__________________	__________________
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).	32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Arvestades, et agro- ja metsaökosüsteemide süsiniku sidumise võime sõltub maa, metsade ja agrometsanduse säästvast majandamisest, mis on omamoodi kliimakaitse, sest säästev majandamine suurendab kliimamuutusele vastupanu võimet, on metsade säästev majandamine üks vahenditest nende CO2 sidumise suurendamiseks. Seda positiivset mõju saab võimendada, kui kasutada ära puistute CO2 sidumise potentsiaal. Lisaks võib pika kasutuseaga puittoodete kasutamine tagada heitkoguste edasilükkamise.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida metoodika muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.	(6) Kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel, võttes arvesse iga riigi konkreetseid asjaolusid ja mõjuhinnanguid. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Komisjon peaks sihtotstarbeliselt toetama arvutamissüsteemide täiustamist ning selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida kasutatava metoodika täpsemaks muutmise ulatus avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) 17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist,33 esitati võimalus kombineerida põllumajanduses tekkivate muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori netosidumisega ning luua seega uue regulatsiooniga maakasutussektor. Selline kombineerimine võib suurendada koostoimet maakasutusel põhinevate leevendusmeetmete vahel ning võimaldada lõimitumat poliitika kujundamist ja rakendamist riigi ja liidu tasandil. Selleks tuleks tugevdada liikmesriikide kohustust esitada maakasutussektori kohta lõimitud leevenduskavad.	(7) 17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist33, esitati võimalus kombineerida põllumajanduses tekkivate muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori netosidumisega ning luua seega uue regulatsiooniga maakasutussektor. Selline kombineerimine võib suurendada koostoimet maakasutusel põhinevate leevendusmeetmete vahel ning võimaldada lõimitumat poliitika kujundamist ja rakendamist riigi ja liidu tasandil, samuti pakkuda rohkem stiimuleid saavutada CO2-heite vähendamise eesmärgid, tuginedes süsinikku siduvale põllumajandusele ja CO2 eemaldamisele. Arvestades nii põllumajandus- kui ka metsandussektori tundlikkust, samuti kasvuhoonegaaside looduslike CO2 sidujate abil sidumise võimalikku pöörduvust, tuleks heitkoguste suhtelise kaalu ja sidumise arvutamise meetodite kasutuselevõtmist kaaluda pärast põhjalikku analüüsi, enne kui tugevdada liikmesriikide kohustust esitada maakasutussektori kohta lõimitud leevenduskavad. Lisaks peaksid vähendamiseesmärgid olema õiglased ja liikmesriikide jaoks teostatavad. Ühes sektoris tehtud edusammud ei tohiks kompenseerida väheseid edusamme teistes sektorites, seega ei tohiks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris tehtud edusammudega kompenseerida väheseid edusamme teistes sektorites.
__________________	__________________
33 COM(2020) 562 final.	33 COM(2020) 562 final.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Komisjon sedastas oma 17. septembri 2020. aasta teatises Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamise kohta, et 2030. aastaks seatud üldeesmärki suurendatud ulatuses on võimalik saavutada ainult juhul, kui oma panuse annavad kõik sektorid, pakkudes konkreetseid teostatavaid lahendusi, võttes arvesse oma jaotuslikku mõju ja mõju konkurentsivõimele eri sektorites. Sellega seoses tuleks leida tasakaal ühest küljest liikmesriikide poolt kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete ning teisest küljest metsade tõhusa ja piisava kaitse vahel, tagades metsa ja mulla säästvama majandamise ning piisavas koguses kestlike ja kvaliteetsete saaduste kasvatamise.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7b) Pidades silmas kliima jätkuvat halvenemist ja fossiilse CO2 piiramatut vabanemist maa-aluste söe-, nafta- ja maagaasimaardlate kasutamise tõttu, tuleb põllumajandus- ja metsandussektori fookus kiiresti ümber suunata elatusvahendite säilitamisele maapiirkondades ning toiduainete tarnekindluse tagamisele liidus. Kõik jõupingutused peaksid olema suunatud sellele, et võimalikult lühikese aja jooksul lõpetada igal aastal 3 000 miljoni tonni fossiilse CO2 õhku paiskamine söe, naftatoodete ja maagaasi põletamisel.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7c) Komisjon peaks kehtiva CO2 ja muu kui CO2 kasvuhoonegaaside aruandluse süsteemi ühele aruandlussüsteemile tuginedes läbi vaatama enne selles valdkonnas uue seadusandliku ettepaneku esitamist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta erinevust lühikese olelusringiga gaaside (nt metaan) ja pika olelusringiga gaaside (nt süsinik) vahel, mis säilivad atmosfääris rohkem kui 1000 aastat. Samuti tuleks aruandlusraamistiku puhul võtta arvesse bioloogilist päritolu metaani heite tsüklilist iseloomu ja seda, kuidas see erineb kaevandatud fossiilsest metaanist.

Selgitus

Metaan on lühikese olelusringiga gaas, mille mõju globaalsele soojenemisele on CO2-st erinev. Lisaks on käimas teaduslikud arutelud bioloogilist päritolu metaani mõju kohta globaalsele temperatuurile. Seega nõuab uus ulatus komisjoni analüüsi bioloogilist päritolu metaani ja fossiilset päritolu metaani erinevuste ning nende tegeliku mõju kohta globaalsele soojenemisele.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Maakasutussektoris on potentsiaal muutuda 2035. aastaks kulutõhusal viisil kiiresti kliimaneutraalseks ning seejärel võimaldada siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet. Ühine kohustus saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutussektoris kliimaneutraalsus võib pakkuda vajalikku planeerimiskindlust, et edendada maakasutusel põhinevaid leevendusmeetmeid lühikese aja jooksul, võttes arvesse, et nende meetmete soovitud leevendustulemusteni jõudmiseks võib kuluda palju aastaid. Peale selle prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Seepärast on eriti oluline siduda see sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa ühisele eesmärgile saavutada ELi tasandil 2035. aastal maakasutussektori kliimaneutraalsus. Nende kavade alusel peaks komisjon pakkuma välja riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ning põllumajandussektori muu kui CO2-heide on 2035. aastaks vähemalt tasakaalus. Erinevalt ELi tasandi eesmärgist saavutada 2035. aastaks maakasutussektori kliimaneutraalsus, on sellised riiklikud eesmärgid iga liikmesriigi suhtes siduvad ja täitmisele pööratavad.	(8) Maakasutussektoris on potentsiaal liikuda süsinikdioksiidi sidumise abil 2035. aastaks süsinikuneutraalsuse poole ning seejärel võimaldada lühikeses ja pikas perspektiivis siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet. LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside sidumise ja heitkoguste ning põllumajanduse heitkoguste koondamine ühtsesse arvestussüsteemi vastavalt aruandlust käsitlevatele valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunistele pärast positiivse tulemusega mõjuhinnangu läbiviimist võiks lihtsustada kasvuhoonegaaside arvestamist ja muuta see tõhusamaks. Ühine kohustus, milles liikmesriikide panuse puhul võetakse arvesse tõhusaid paindlikkusmeetmeid ja liikmesriikide territooriumide eripära, saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutussektoris kliimaneutraalsus võib pakkuda vajalikku planeerimiskindlust, et edendada maakasutusel põhinevaid leevendusmeetmeid lühikese aja jooksul, võttes arvesse, et nende meetmete soovitud leevendustulemusteni jõudmiseks võib kuluda palju aastaid. Peale selle prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Seepärast on eriti oluline siduda see sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide, tagades samas metsade tõhusa ja piisava kaitse, metsa ja mulla säästva majandamise ning kestlike ja kvaliteetsete toorainete piisavas koguses kasvatamise, võttes arvesse liidu mullastrateegiat ning meetmeid maa kaitsmiseks mulla katmise, linnastumise ja valglinnastumise eest. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama iga sektori kohta asjakohaseid meetmeid, välistamaks, et suurema süsiniku sidumise määraga metsanduses kaasneb tagasihoidlikum eesmärkide täitmise määr teistes sektorites, seejuures aitab iga liikmesriik nende meetmetega kõige paremini kaasa ühisele eesmärgile saavutada ELi tasandil 2035. aastal maakasutussektori kliimaneutraalsus. Nende kavade alusel ja võttes arvesse kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu järeldusi, peaks komisjon hindama 2035. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki maakasutussektoris, arvestades ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärke, liidu biomajandust ja fossiilkütuste asendamist. Sellest hoolimata peaks liidu põllumajanduse esimeseks eesmärgiks jääma kvaliteetsete ja kestlike toodete tootmine. Seejärel peaks komisjon tegema ettepanekud riiklike ja üleliiduliste meetmete kohta, mis on suunatud 2035. aastaks kasvuhoonegaaside heiteneutraalsuse saavutamisele, mis tähendab, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ning põllumajandussektori muu kui CO2 heide on selleks aastaks vähemalt tasakaalus ja proportsionaalne. Selle eesmärgi saavutamisse panustamine tuleks sektorite ja liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada. Komisjon peaks uurima kliimapoliitika soovimatut mõju keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja toiduainete tootmise suutlikkusele, samuti sotsiaalset mõju ja mõju maahooldajate, metsandusettevõtjate, põllumajandustootjate ja nendega seotud ettevõtjate sissetulekule, et võimaldada liidu eesmärkide tasakaalustatud saavutamist.
__________________	__________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).	34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Metsad pakuvad tähtsaid hüvesid seoses bioloogilise mitmekesisuse, pinnase stabiliseerimise, õhu ja vee puhastamise ning süsiniku sidumise ja säilitamisega, samuti võivad metsad võimaldada pika kasutuseaga puittoodetega varustamist. Samas on metsade olemus ja funktsioon liidu piires väga erinev: näiteks on põhjas valdavam puidutootmine ja lõunas üks prioriteete mullakaitse ning muud spetsiifilised multifunktsionaalsed metsatüübid (Vahemere piirkonna mets või dehesa) nõuavad sageli erilist kaitset ja ökoloogilisi meetmeid, vajades CO2 sidumiseks pikki ajavahemikke. Sellised Vahemere piirkonna metsad on kliimamuutuste suhtes haavatavamad otsese mõju, näiteks põua või temperatuurist tingitud metsade hävimise või kuivenemise tõttu. Sellega seoses tuleks ühe vahendina, mida on vaja liidu metsade vastupanuvõime suurendamiseks, kasutada kuivusindeksit.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Põllumajandus- ja metsandussektori panust fossiilkütustel põhinevate energiaallikate asendamisse, mis saavutatakse taastuvate toorainete, eelkõige puidu ja puidupõhiste toodete kasutamisega fossiilkütustel põhinevate toorainete asemel, tuleks tunnustada, sest see aitab kaasa ka kliimakaitsele. Samal ajal on tähtis soodustada aktiivset säästvat metsamajandamist ning põllumajandustoodetega ja põllumajanduslike kõrvalsaadustega varustamist, et edendada biomajandust (nt asendades fossiilkütustel põhinevad toorained taastuvate toorainetega), ühtlasi optimeerida süsiniku sidumist.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks vajavad üksikud põllumajandustootjad või metsamajandajad otsest stiimulit säilitada oma maal ja metsades rohkem süsinikku. Kuni 2030. aastani tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid parandavad kliimamuutuste leevendamist biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Seega tuleks lisaks puittoodetele kasutusele võtta uued CO2 säilitamise toodete kategooriad. Maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule aitavad kaasa uued ärimudelid ning põllumajandus- ja maamajandamistavad, millega tõhustatakse sidumist. Samuti tekitavad need võimalusi uute töökohtade loomiseks ning stimuleerivad asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist.	(10) Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks vajavad üksikud põllumajandustootjad või metsamajandajad otsest stiimulit säilitada oma maal ja metsades rohkem süsinikku, samal ajal pakub see muid ühiskondlikke hüvesid ning kaitseb bioloogilist mitmekesisust. Kuni 2030. aastani ja edaspidi tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Rahalised stiimulid peaksid tulema avaliku või erasektori vahenditest ja premeerima maahooldajaid majandamistavade, tegelikult seotud süsiniku koguse või atmosfäärist rohkemal määral süsiniku sidumise eest. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja teiste liidu programmide (LIFE, ühtekuuluvusfond, „Euroopa Horisont“, taaste- ja vastupidavusrahastu ning õiglase ülemineku fond) alusel eraldatavate avaliku sektori vahenditega saab juba toetada süsiniku sidumist ja elurikkust soodustavaid metsa ja põllumajandusmaa majandamise viise, ning neid vahendeid tuleks suurendada. ÜPPga seotud rahastamine peaks siiski jääma suunatud peamiselt toiduainete tootmisele ja toiduga kindlustatuse tagamisele liidus. 2022. aastal peaks komisjon esitama õigusraamistiku, millel on selge finantsraamistik ja arvestuseeskirjad ning mille väljatöötamisel on võetud arvesse turuvajadusi. Uued ärimudelid peaksid olema vabatahtlikud ning põhinema selgetel ja jõustatavatel eeskirjadel, mis hõlmavad kvaliteedisertifikaate, mis vastavad sellistele kriteeriumidele, nagu täiendavus, püsivus, topeltarvestamise vältimine, kestlikkus ja ehtsus, et oleks tagatud usaldusväärsus ja välistatud pettustega seotud maksete tegemise võimalus. Arvestamine peaks olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 6 ja 2021. aasta Glasgow tippkohtumise tulemustega, et vältida topeltarvestamist ning tõhustada süsiniku sidumise usaldusväärse ja ühtlustatud üldarvestuse väljatöötamist. Kõik süsinikku siduvat põllumajandust käsitlevad komisjoni ettepanekud peaksid põhinema kindlatel eelretsenseeritud teadustulemustel, mis käsitlevad komponentide tõhusust süsiniku sidumisel ja säilitamisel või kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid leevendavad kliimamuutuste mõju ring- ja kestlikus biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise ja fossiilsete toorainete asendamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Lisaks puittoodetele tuleks kasutusele võtta uus CO2 säilitamise toodete kategooria, mis hõlmab asjakohaseid bioressursipõhiseid ja innovaatilisi tooteid, sealhulgas kõrvalsaadustest ja jääkidest valmistatud tooted, kui süsinikdioksiidi sidumise mõju on teaduslikult tõestatud, tõeline ja tõendatav, ning arendada bioenergiat süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate abil. Komisjon peaks hindama ka CO2 säilitamise toodete asenduspotentsiaali. Biomassi kestlik kasutamine ja suurenenud nõudlus taastuvatest ressurssidest toodetud toodete järgi eeldavad säästlikku metsamajandamist. Maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule aitavad kaasa uued ärimudelid ning põllumajandus- ja maamajandamistavad, millega tõhustatakse sidumist, koos stiimulitega elurikkust soodustavate lähenemisviiside rakendamiseks. Samuti tekitavad need võimalusi uute töökohtade loomiseks ning stimuleerivad asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Selleks et tagada liidu põllumajandustootjatele vajalik rahaline toetus, peaksid liikmesriigid asjaomaste riiklike strateegiakavade väljatöötamisel vastavalt 2023.–2027. aasta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) õigusraamistikule, mille kohaselt peavad liikmesriigid kindlaks määrama strateegiakavadega ette nähtud toetuse, mida rahastatakse EAGF ja EAFRD vahenditest, sätestama kindlad eesmärgid ja konkreetsed meetmed, mis tagavad kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise. See tähendab, et tuleb luua selge seos LULUCFi eesmärkide ja märkimisväärsete ÜPP rahaliste stiimulite vahel ning töötada iga liikmesriigi põllumajandustootjate jaoks välja vajaduspõhised lahendused, mille hulgast nad saavad valida enda jaoks kõige sobivama: alates ökokavadest ja maaelu arendamiseks ettenähtud põllumajanduse keskkonnameetmetest või -investeeringutest kuni põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluseni, samuti põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste kasutamiseks ettenähtud toetused. Pikas perspektiivis piisavate rahaliste stiimulite väljatöötamiseks ja alalhoidmiseks tuleb finantsinstrumentide ja avaliku sektori vahendite, näiteks programmi LIFE ja programmi „Euroopa horisont“ kaudu ette näha täiendavad eelarveread. Komisjon, liikmesriigid ja pädevad riiklikud asutused peaksid ette nägema sihtotstarbelised eelarvevahendid, et rahastada uute CO2 heite vähendamise ja kliimamuutuste leevendamise tehnoloogiatega seotud taristut ja sellesse investeerida, sealhulgas nägema ette sihtotstarbelised rahalised vahendid väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate ning metsaomanike toetamiseks. Liit ja liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema tihedat koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et kujundada välja soodne keskkond ja võtta kasutusele piisavad rahalise toetuse mehhanismid süsinikuneutraalsusele üleminekuks.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10b) Kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada 2050. aastaks maahõive määra nullini, tuleks vältida loodus- ja põllumajandusmaa teisendamist hoonestatud aladeks. Seetõttu peaksid liikmesriigid integreerima oma maakasutuskavadesse meetmed, mis on suunatud linnastumisest tuleneva maahõive kompenseerimisele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10c) Säästval metsamajandamisel on selgeid eeliseid, kuna võimaldab CO2 sidumisega seotud eesmärkide ulatuslikumat saavutamist tänu CO2 suuremale sidumisele, looduslike häiringute vältimisele ja suuremale bioloogilisele mitmekesisusele.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus, mis hõlmab ülejääkidega kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.	(11) Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära, mis on tingitud looduslikest häiringutest, majanduse volatiilsusest ja ühiskondlikest või sotsiaalsetest muutustest, ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide kulutõhusaks saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori ning jõupingutuse jagamise määruse vahel, mis hõlmab ülejääkidega kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Praeguste arvestuseeskirjade kohaldamise lõpetamine pärast 2025. aastat tekitab vajaduse alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutustest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris. Looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ja kehtestanud asjakohased meetmed, et vähendada oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.	(12) Komisjon peaks uurima vajadust alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutustest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris. Järjest sagedamini esinevate looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ja kehtestanud asjakohased meetmed, et vähendada oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Koos kasvuhoonegaaside sidumist käsitlevate kohustuslike riiklike iga-aastaste eesmärkide kehtestamisega, mis põhinevad alates 2026. aastast teatatud kasvuhoonegaaside heitel ja sidumisel, tuleks sätestada eesmärkide täitmise eeskirjad. Määruses (EL) 2018/842 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada mutatis mutandis, kusjuures mittetäitmise eest määratav karistus arvutatakse järgmiselt: 108 % erinevusest määratud eesmärgi ja asjaomasel aastal teatatud netosidumise vahel lisatakse liikmesriigi järgmisel aastal esitatud kasvuhoonegaaside heite näitajale.	(13) Koos kasvuhoonegaaside sidumist käsitlevate kohustuslike 2030. aasta eesmärkide kehtestamisega, mis põhinevad alates 2026. aastast teatatud kasvuhoonegaaside heitel ja sidumisel, tuleks sätestada eesmärkide täitmise eeskirjad. Määruses (EL) 2018/842 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada mutatis mutandis, kusjuures mittetäitmise eest määratav karistus arvutatakse järgmiselt: 103 % erinevusest määratud eesmärgi ja 2030. aastal teatatud netosidumise vahel lisatakse 2030. aasta järgsel täitmisperioodil esitatud kasvuhoonegaaside sidumise näitajale.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Ambitsioonikate eesmärkide saavutamine taastuvenergia osakaalu kahekordistamiseks liidus nõuab kõigi taastuvenergia tehnoloogialahenduste äärmiselt dünaamilist laiemat kasutuselevõttu ja eelkõige biogeensete energiaallikate ulatuslikumat kasutamist. Biogeensed energiaallikad, iseäranis puit, annavad taastuvenergia portfelli suurima panuse (60 % taastuvenergiast ELi 27-s liikmesriigis pärineb bioenergiast ja 80 % bioenergiast saadakse puidust) ning see jääb nii ka tulevikus, et saavutada taastuvenergia eesmärgid.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et kehtestada liikmesriikide jaoks kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärgid ajavahemikuks 2026–2030, peaks komisjon tegema põhjaliku läbivaatamise, et kontrollida kasvuhoonegaaside inventuuri 2021., 2022. ja 2023. aasta andmeid. Selleks tuleks 2025. aastal teha põhjalik läbivaatamine lisaks põhjalikele läbivaatamistele, mida komisjon peab tegema 2027. ja 2032. aastal kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 38.	(15) Selleks et kehtestada liikmesriikide jaoks kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarne trajektoor ajavahemikuks 2026–2030, peaks komisjon tegema põhjaliku läbivaatamise, et kontrollida kasvuhoonegaaside inventuuri 2021., 2022. ja 2023. aasta andmeid. 2025., 2027. ja 2032. aastal tuleks teha põhjalik läbivaatamine, et vaadata läbi 2030. aastaks seatud eesmärk, 2035. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk ja Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks võetud kohustuse saavutamise üldine trajektoor ning seda kohandada, välistades negatiivse mõju varustuskindlusele, toiduga kindlustatusele, biomajandusele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning väljatõrjumisefekti.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39 ning ELi metsastrateegiat40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.	(16) Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi ajakohastatud biomajanduse strateegiat, ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39 ning ELi metsastrateegiat40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.
_________________	_________________
38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).	38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).
39 COM/2020/381 final.	39 COM/2020/381 final.
40 […]	40 […]
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).	41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
42 COM/2021/82 final.	42 COM/2021/82 final.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta ELi toimimise lepingu artiklit 349, milles tunnistatakse äärepoolseimate piirkondade erilist haavatavust, mis tuleneb nende kaugusest mandripiirkondadest, saarelisest asendist, väikesest pindalast, keerulisest topograafiast ja ilmastikust ning majanduslikust sõltuvusest mõnest tootest, mis piirab olulisel määral nende arengut ja tekitab märkimisväärseid lisakulusid paljudes valdkondades, eriti transpordisektoris. Liidu tasandil kasvuhoonegaaside vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi ja seatud eesmärke tuleb selle keerulise olukorraga kohandada, tasakaalustades keskkonnaeesmärke nende piirkondade suurte sotsiaalsete kuludega.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) liikmesriikide eesmärke kasvuhoonegaaside netosidumiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris ajavahemikul 2026–2030;	d) liikmesriikide lineaarseid trajektoore kasvuhoonegaaside netosidumiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris ajavahemikul 2026–2030;

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) CO2 säilitamise tooted;

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat määrust kohaldatakse ka I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud alates 2031. aastast liikmesriikide territooriumil lõike 2 punktides a–j loetletud maakategooriates ja järgmistes sektorites:	3. Käesolevat määrust kohaldatakse teises lõigus sätestatud nõuete kohaselt ka I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud alates 2031. aastast liikmesriikide territooriumil lõike 2 punktides a–j loetletud maakategooriates ja järgmistes sektorites:

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
j) muu.“	välja jäetud

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Enne 2025. aastat teeb komisjon järgmist:
	a)  hindab põllumajandusliku metaaniheite ulatust ja avaldab, kuidas sellist heidet vähendada;
	b)  hindab bioloogilist päritolu metaani ja fossiilse metaani heite allikate ja olelusringide erinevust;
	c)  esitab metaani arvutamise mudeli, mis kooskõlas Pariisi kokkuleppega põhineb globaalsele soojenemisele avalduval netomõjul, mitte heitkogustel, mis ei arvesta metaani tsükliliste heitkoguste vähenemise jahutavat mõju;
	d)  kaalub metaani tõhususe indeksi väljatöötamist, mis võrdleks toodetud metaani kilogramme toodanguühiku kohta eri põllumajandustoodete lõikes;
	e)  viib läbi käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud kohaldamisala mõjuhinnangu seoses ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide, liidu biomajanduse ja fossiilkütuste asendamisega, sealhulgas liikmesriikide ja põllumajandustootjate tasandil, et tuvastada haldusnõuetega seotud tagajärjed, tehtavate jõupingutuste maksumus ja tõenäoline mõju stiimulitest saadavale tulule ning määrata kindlaks konkreetsed sätted, juhtimine ja vastuvõetavad eesmärgid.
	Liikmesriigid tagavad asjakohaste poliitiliste meetmetega sektoritevahelise õiglase jaotumise. Komisjon kehtestab liikmesriikide vahel õiglase ja teostatava jaotuse ning analüüsib riiklikke meetmeid, välistades negatiivse mõju varustuskindlusele, toiduga kindlustatusele, biomajandusele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning väljatõrjumisefekti.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel.	Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel ning vaadatakse läbi kooskõlas artikli 4 lõikega 4a.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesolevas määruses sätestatakse LULUCFi sektori sidumiseesmärgid, sealhulgas täpsed eeskirjad ja kriteeriumid kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestamiseks kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunistega.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik tagab, et artiklites 12, 13 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates igal aastal ajavahemikul 2026–2030 kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastane summa piirmäära, mis on kehtestatud lineaarse trajektooriga, mis lõpeb 2030. aastal asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisas sätestatud eesmärgi juures. Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal.	Iga liikmesriik tagab, et artiklites 12, 13 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ja olemasolevaid arvestusmeetodeid kasutades ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates ajavahemikul 2026–2030 kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa piirmäära, mis on kehtestatud lineaarse trajektooriga, mis lõpeb 2030. aastal asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisas sätestatud eesmärgi juures. Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased eesmärgid iga aasta kohta ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud. Liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise meetod sätestatakse nendes rakendusaktides. Kõnealuste rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.	Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarne trajektoor ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud. Liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise meetod sätestatakse nendes rakendusaktides. Kõnealuste rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Asjaomased liidu institutsioonid ja liikmesriigid võtavad vastavalt liidu ja riiklikul tasandil vajalikud meetmed, et jätkuvalt suurendada CO2 sidumist LULUCFi sektoris pärast 2031. aastat, eesmärgiga edendada Pariisi kokkuleppe artikli 5 lõike 1 rakendamist ja tagada, et looduslikud CO2 sidujad aitavad vastavalt määrusele (EL) 2021/1119 pikas perspektiivis kestlikult ja prognoositavalt saavutada liidu eesmärki jõuda hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
	Arvestades määruses (EL) 2021/1119 sätestatud nii kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuannetega kui ka liidu KHG eelarvega ning võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik esitab määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt 30. juuniks 2024, esitab komisjon 1. jaanuariks 2025 käesoleva määruse muutmise ettepaneku, et kehtestada liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärgid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris vähemalt 2035., 2040., 2045. ja 2050. aastaks.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Eesmärk on viia artikli 2 lõike 3 punktides a–j loetletud sektorites kogu liitu hõlmavad kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2035. aastaks nullini ja pärast seda saavutada liidus negatiivsed heitkogused. Liit ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et võimaldada 2035. aastaks seatud eesmärk ühiselt saavutada.	Eesmärk on viia artikli 2 lõike 3 punktides a–i loetletud sektorites kogu liitu hõlmavad kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2035. aastaks nullini. Liit ja liikmesriigid võtavad vajalikud õiglased ja proportsionaalsed meetmed, et võimaldada 2035. aastaks seatud netonullheite eesmärk ühiselt saavutada, tagades samal ajal ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamise, seades esikohale fossiilkütuste asendamise ning heitmete vähendamise ja sidumise vahelise tasakaalu leidmise.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon teeb 31. detsembriks 2025 ja võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt 30. juuniks 2024, ettepanekud iga liikmesriigi panuse kohta heite netovähendamisse.“	Komisjon teeb 31. detsembriks 2025 ja võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt 30. juuniks 2024, järgmist:

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 2 – punktid a–e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) viib läbi 2035. aasta kasvuhoonegaaside netonullheite eesmärgi mõjuhindamise seoses ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide, liidu biomajanduse ja fossiilkütuste asendamisega;
	b) teeb käesoleva lõigu punktis a osutatud mõjuhindamise põhjal ettepanekud iga liikmesriigi panuse kohta heite netovähendamisse ja sellise poliitika kujundamiseks, mis stimuleeriks võrdselt ja tasakaalustatult heitmete sidumist ja vähendamist ning tagaks kõikide artikli 2 lõike 3 punktides a–i osutatud sektorite panustamise, et liikuda eesmärgi poole saavutada ühiselt 2035. aastaks seatud netonullheite eesmärk;
	c)  selleks et tagada õiglane, teostatav ja proportsionaalne jaotamine liikmesriikide vahel, hindab komisjon mõjuhindamisele tuginedes, kas on võimalik kehtestada paindlikkusmeetmeid, mis võimaldavad saastekvootide ülekandmist liikmesriikide vahel, võttes arvesse liikmesriikide põllumajandustootmise ja metsanduse eripärasid;
	d)  võtab süsinikusertifikaatidega kauplemise süsteemi raames kasutusele õiglase, turupõhise ja vabatahtliku hüvitismehhanismi, millega propageeritakse kvaliteetseid süsinikusertifikaate, mis vastavad sellistele kriteeriumidele, nagu täiendavus, püsivus, topeltarvestamise vältimine, kestlikkus ja ehtsus, et stimuleerida paremaid maamajandamistavasid, eesmärgiga suurendada süsiniku sidumist;
	e)  jälgib maakasutuse muutust ja sidumisvõime vähenemist, mis tuleneb eelkõige linnapiirkondade laienemisest ning maa kasutamisest transpordirajatiste ja muu taristu jaoks, mis ei ole seotud artikli 2 lõikes 3 osutatud sektoritega, ning tagab, et maakasutuse muutuse tagajärgi arvutatakse teisiti kui artikli 2 lõikes 3 osutatud sektorite puhul.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Artikli 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eesmärgid vaadatakse läbi 2025., 2027. ja 2032. aastal ning neid kohandatakse, juhul kui tuvastatakse negatiivne mõju ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkidele, liidu biomajandusele või fossiilsete kütuste asendamisele.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Liikmesriigid tagavad, et CO2 sidumine atmosfäärist on optimaalselt kavandatud selleks, et hoida puistuid kliimateadliku ja säästva majandamise abil suure kasvupotentsiaaliga eas, sest kliimateadlik metsamajandamine ja kasvu suurendavad meetmed aitavad CO2 sidumisele aktiivselt kaasa.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi CO2 säilitamise toodete, sh puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.“	2. Komisjon võtab [3 kuud pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uue kategooria, mis hõlmab CO2 säilitamise tooteid, sh asjakohaseid bioressursipõhiseid tooteid, mille süsinikdioksiidi sidumise mõju on teaduslikult tõestatud, tõeline ja tõendatav, ning täpsed arvutusmeetodid, et tagada usaldusväärsus ja hoida ära pettused, hinnates terviklikult nende toodete olelusringi, sh kõrvalsaaduste ja jääkide potentsiaali, ning kaasates bioenergia CO2 kogumise, säilitamise ja kasutamise tehnoloogiad CO2 säilitamise toodetesse, võttes aluseks teaduslikud tõendid ja valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Lisaks arvutab komisjon teaduslikele tõenditele tuginedes välja CO2 säilitamise toodete asendusmõju. Juhul kui valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunised on kättesaadavad, tuleb ka neid arvesse võtta.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) lõige 3 jäetakse välja;	(a) Lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„3. Liikmesriik võib ulatuses, milles ajavahemikul 2021–2025 ületab kogusidumine liikmesriigis koguheidet, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse või käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teisele liikmesriigile loovutatud koguse, ülejäänud sidumiskoguse ajavahemikku 2026–2030 üle kanda.“

Selgitus

Liikmesriikidel peaks olema võimalus kasutada paindlikkusmeetmeid iga-aastaste kõikumiste tõttu, mida põhjustavad looduses toimuvad muutused ning muutuv nõudlus majanduses ja ühiskonnas. Sellepärast on tähtis lõige 3 kehtivas seadusandluses praeguses sõnastuses alles jätta.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heite võrdlustasemega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.“	4. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute, äärmuslike ilmastikutingimuste ja kliimamõju kohta, mis võib takistada looduslike sidujate hulga suurenemist, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heite võrdlustasemega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.“

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13a – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) heide, mis tuleneb metsamaa varasemast muutmisest muuks maakasutuskategooriaks, mis toimus hiljemalt 31. detsembril 2017;	b) heide, mis tuleneb metsamaa või märgalade varasemast muutmisest muuks maakasutuskategooriaks, mis toimus hiljemalt 31. detsembril 2017;

Selgitus

Paljudes liikmesriikides leidub rohkelt turbaaladel kasvavat metsa, mis tuleks kaasata järelmõju tõttu, millega kaasneb netoheide.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13c – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liikmesriigis ületab läbivaadatud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2032. aastal selle liikmesriigi mis tahes aasta eesmärki ajavahemiku 2026–2030 jooksul, võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, kohaldatakse järgmist meedet:	Kui liikmesriigis ületab läbivaadatud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2032. aastal selle liikmesriigi 2030. aasta eesmärki, võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, kohaldatakse järgmist meedet:

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13c – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
kooskõlas artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega lisatakse kasvuhoonegaaside heite näitajale, mille liikmesriik järgmisel aastal esitab, summa, mis võrdub sihttaset ületava kasvuhoonegaaside netoheitega CO2-ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.	kooskõlas artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega lisatakse kasvuhoonegaaside heite näitajale, mille liikmesriik järgmisel aastal esitab, summa, mis võrdub sihttaset ületava kasvuhoonegaaside netoheitega CO2-ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,03.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kompromissidega seotud poliitika ja meetmed;	a) ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide, liidu biomajanduse või fossiilsete kütuste asendamise kohaste võimalike kompromissidega seotud poliitika ja meetmed;

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kliimamuutuste leevendamise ja biomajanduse arendamise vaheline koostoime, sealhulgas hinnangud kasvuhoonegaaside heite vähenemise kohta, mis on seotud süsiniku- ja fossiilkütustemahukate materjalide asendamisega bioressursipõhiste materjalidega.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast [...] Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas annab vajaduse korral hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses vajadusega täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus.	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast [...] Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas annab vajaduse korral hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses vajadusega täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, võttes eelkõige arvesse tulevasi edusamme seire, andmekogumise ja aruandlussüsteemi vallas ning vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus. Aruandes võetakse arvesse parimaid olemasolevaid ja uusimaid teaduslikke tõendeid, kaasa arvatud IPCC, IPBESi ja määruse (EL) 2021/119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu uusimaid aruandeid. Lisaks hindab komisjon 2025., 2027. ja 2032. aastal käesoleva määruse artikli 4 lõike 4a kohaselt käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eesmärkide suunas tehtud edusamme.
	Pärast aruande esitamist ning artikli 4 lõikes 4a osutatud läbivaatamiste ja mõjuhinnangu lõpuleviimist esitab komisjon seadusandliku ettepaneku, kui ta peab seda asjakohaseks. Kõnealuse ettepanekuga kehtestatakse juhtimissüsteem, et saavutada artikli 4 lõikes 4 sätestatud 2035. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, pidades silmas kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise vajalikku suurendamist liidus.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 4 – punkt a – alapunkt 1 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„liikmesriigi kohustused ja riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside netosidumisega vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõigetele 1 ja 2 ning tema panuste eesmärk, et saavutada liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheide 2035. aastaks nullini ja seejärel saavutada negatiivne heide vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 4;“.	„liikmesriigi kohustused ja riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside netosidumisega vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõigetele 1 ja 2 ning tema panuste eesmärk, et saavutada liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheide 2035. aastaks nullini ja järgida Pariisi kokkuleppe 2050. aasta kohustuse üldist trajektoori vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 4;“

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 16 – lõik 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(2a) Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:
Kuna metaanil on suur üleilmse soojendamise potentsiaal ja metaan püsib atmosfääris suhteliselt lühikest aega, analüüsib komisjon, kuidas mõjub metaaniheite lühikese ja keskpika mõju vähendamise poliitika ja meetmete rakendamine liidu kasvuhoonegaaside heitele. Võttes asjakohaselt arvesse ringmajanduse eesmärke, kaalub komisjon poliitikavalikuid metaaniheite kiireks vähendamiseks ning esitab liidu strateegiakava metaani kohta, mis moodustab artiklis 15 osutatud liidu pikaajalise strateegia lahutamatu osa.	Kuna metaanil on suur üleilmse soojendamise potentsiaal ja metaan püsib atmosfääris suhteliselt lühikest aega, analüüsib komisjon, kuidas mõjub metaaniheite lühikese ja keskpika mõju vähendamise poliitika ja meetmete rakendamine liidu kasvuhoonegaaside heitele. Võttes asjakohaselt arvesse ringmajanduse eesmärke, kaalub komisjon poliitikavalikuid metaaniheite kiireks vähendamiseks ning esitab liidu strateegiakava metaani kohta, mis moodustab artiklis 15 osutatud liidu pikaajalise strateegia lahutamatu osa. Komisjon vaatab läbi metaani praeguse arvestussüsteemi, et hinnata biogeense ja fossiilse metaani heite allikate ja tsüklite erinevust ning kajastada täpselt nende globaalse soojendamise potentsiaali, võttes arvesse olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid ja sidumisega seotud mõju.“;

 (32018R1999)

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 38 – lõige 1a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon vaatab 2025. aastal põhjalikult läbi liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 26 lõike 4 kohaselt esitatud riiklikud inventuuriandmed, et määrata kindlaks liikmesriikide kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise iga-aastased eesmärgid vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõikele 3 ning liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkogused vastavalt määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõikele 3.“;	Komisjon vaatab 2025. aastal põhjalikult läbi liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 26 lõike 4 kohaselt esitatud riiklikud inventuuriandmed, et hinnata määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõikes 3 sätestatud eesmärki kooskõlas sama määruse artikli 4 lõikega 4a ja määrata kindlaks liikmesriikide kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärgid vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõikele 3 ning liikmesriikidele eraldatud heitkogused vastavalt määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõikele 3;

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1

Määrus (EL) 2018/1999

V lisa – 3. osa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Kasvuhoonegaaside inventuuri aluseks on elektroonilised andmebaasid ja geoinfosüsteemid ning need hõlmavad järgmist:	Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Liikmesriike ergutatakse täiustama kasvuhoonegaaside inventuuri, et selle aluseks oleksid elektroonilised andmebaasid ja geoinfosüsteemid ning see hõlmaks järgmist:

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1

Määrus (EL) 2018/1999

V lisa – 3. osa – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Alates 2026. aastast kohaldavad liikmesriigid kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis c, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktides d ja e, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis f, 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.“	Alates 2026. aastast seavad liikmesriigid eesmärgiks kohaldada 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis c, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktides d ja e, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis f.
	Komisjon tagab geoinfosüsteemi ruumiandmete kogumise ja analüüsimise liidu tasandil koostöös Euroopa Keskkonnaameti, kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja muude asutuste ning Maa seire Euroopa programmiga Copernicus ja nendelt saadud andmeid kasutades ning abistab liikmesriike 3. määramistasandi meetodite rakendamisel, et tagada alates 2026. aastast andmete järjepidevus ja läbipaistvus.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) 2018/841 muutmine kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määruse (EL) 2018/1999 muutmine seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas
Viited	COM(2021)0554 – C9-0320/2021 – 2021/0201(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	AGRI 13.9.2021
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	11.11.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Norbert Lins 27.9.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	25.1.2022
Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 9 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Atidzhe Alieva-Veli, Álvaro Amaro, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Benoît Biteau, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Isabel Carvalhais, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Dacian Cioloş, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Dino Giarrusso, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Camilla Laureti, Gilles Lebreton, Julie Lechanteux, Norbert Lins, Chris MacManus, Colm Markey, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Marc Tarabella, Veronika Vrecionová, Sarah Wiener
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anna Deparnay-Grunenberg, Anja Hazekamp, Tonino Picula, Michaela Šojdrová, Tom Vandenkendelaere

 

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32	+
ECR	Mazaly Aguilar, Bert-Jan Ruissen, Veronika Vrecionová
NI	Dino Giarrusso
PPE	Álvaro Amaro, Daniel Buda, Salvatore De Meo, Herbert Dorfmann, Norbert Lins, Colm Markey, Marlene Mortler, Anne Sander, Petri Sarvamaa, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Michaela Šojdrová, Tom Vandenkendelaere
Renew	Atidzhe Alieva-Veli, Asger Christensen, Dacian Cioloş, Jérémy Decerle, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller
S&D	Clara Aguilera, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Camilla Laureti, Tonino Picula, Marc Tarabella

 

9	-
ID	Ivan David
The Left	Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp, Chris MacManus
Verts/ALE	Benoît Biteau, Anna Deparnay-Grunenberg, Martin Häusling, Bronis Ropė, Sarah Wiener

 

5	0
ID	Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Gilles Lebreton, Julie Lechanteux
S&D	Attila Ara-Kovács

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (7.4.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

(COM(2021)0554 – C9‑0320/2021 – 2021/0201(COD))

Arvamuse koostaja: Andris Ameriks

 

LÜHISELGITUS

Komisjoni käesoleva ettepaneku üldeesmärk on muuta maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrust, et pakkuda liikmesriikidele tugevamaid stiimuleid oma looduslike CO2 sidujate hulga suurendamiseks ja tõhustamiseks, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorit reguleeriv raamistik on sätestatud määruses (EL) 2018/841 ning see hõlmab CO2 heidet ja sidumist ning kasvuhoonegaaside CH4 ja N2O heidet, mis tuleneb maa, metsade ja biomassi majandamisest aastatel 2021–2030. See aitab saavutada liidu varasemat eesmärki vähendada 2030. aastaks heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tagades, et pärast arvestuseeskirjade ja jõupingutuste jagamise raames paindlikkusmeetme kohaldamist (jõupingutuste jagamise määrus (EL) 2018/842) ei ületa sektori koguheide sektori kogusidumist. Kehtivate LULUCFi eeskirjade kohaselt on sidumise miinimumkogus, mida LULUCFi sektor peaks 2030. aastal ELi tasandil tagama, ligikaudu 225 miljonit CO2-ekvivalenttonni.

2020. aastal vastu võetud Euroopa kliimamääruses seati uus ambitsioonikam eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 % (ELi varasem eesmärk oli vähendada heitkoguseid 40 %) ning sätestati liidu eesmärk saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Paketi „Eesmärk 55“ osana on käesoleva ettepaneku eesmärk viia LULUCFi määrus uue 2030. aasta eesmärgi saavutamisega kooskõlla. Sellega seoses sätestatakse ettepanekus liidu üldeesmärk, milleks on 2030. aastaks LULUCFi sektoris kasvuhoonegaaside netosidumine 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni ulatuses, mis suurendab sidumise eesmärki eelmises määruses (EL) 2018/841 seatud eesmärgiga võrreldes 15 %. Ettepaneku eesmärk on ka arvestuseeskirju lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta ning saavutada 2035. aastaks maasektori (LULUCFi sektor koos muu kui CO2 heitega seotud põllumajandussektoriga) kliimaneutraalsus.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt läbivaadatud raamistiku üle, mis tagab regulatiivse stabiilsuse, sillutades ühtlasi teed kliimaneutraalsele maasektorile. Arvamuse koostaja keskendus komisjoni ettepaneku nendele aspektidele, mis on seotud transpordikomisjoni tegevuse ja pädevusvaldkonnaga.

Eeldatakse, et liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele hiljemalt 2050. aastaks aitavad kaasa kõik majandussektorid, sealhulgas transpordisektor, mis peaks selleks ajaks vähendama oma heitkoguseid vähemalt 90 %. Liidu suuremad jõupingutused üleminekuks säästvale ja arukale transpordisüsteemile võivad vähendada nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka õhu-, vee- ja pinnasereostust. Nende jõupingutuste tegemise käigus tuleks fossiilkütuste kasutamine järk-järgult lõpetada ja asendada need säästvate taastuvkütustega, mida toodetakse liidu biomajanduse sektorites.

Lisaks on hädavajalik, et liikmesriigid kaaluksid põhjalikult transporditaristu võimalikku mõju maakasutusele ja tagaksid, et transporditaristu kavandamine, selle jaoks lubade andmine ja selle kasutuselevõtt toimuks kooskõlas nõutava kasvuhoonegaaside sidumisega.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt liikmesriikide uute seire- ja aruandluskohustuste üle, mis hõlmavad maa digiseiretehnoloogia, näiteks Copernicuse kasutamist, mis suunab leevendusmeetmed suurima heite vähendamise potentsiaaliga valdkondadele, luues ühtlasi võrreldava ja standarditud lähenemisviisi abil kõigile liikmesriikidele võrdsed tingimused.

Arvamuse koostaja peab oluliseks ka artiklites 12 ja 13 sätestatud paindlikkusmehhanisme, mis võimaldavad liikmesriikidel saavutada pärast 2025. aastat suuremaid eesmärke. Eriti tervitatav on väljapakutud hüvitusmehhanism liikmesriikidele, keda on tabanud looduslikud häiringud.

Arvamuse koostaja on siiski põhimõtteliselt veendunud, et kõik liikmesriigid peaksid oma jõupingutusi pidevalt suurendama ja saavutama 2035. aastaks oma territooriumil maasektoris kliimaneutraalsuse. See on nii õigluse ja vajalike jõupingutuste võrdsuse küsimus kui ka võimalus tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused.

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.	(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Oma 2018. aasta eriaruandes, milles käsitletakse mõju, mis tuleneb üleilmsest temperatuuri tõusust 1,5 C võrra üle tööstusajastu eelse taseme, oma 2019. aasta eriaruannetes kliimamuutuste ja maa ning ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas, ning oma 2021. aasta aruandes reaalteadusliku aluse kohta esitas valitsusvaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) uusimad teaduslikud tõendid kliimamuutuste mõju kohta ja rõhutas vajadust vähendada kiiresti kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandussektorites ning suurendada CO2 sidujate hulka, et piirata globaalset soojenemist 1,5 C-ni. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid selle osalised, et temperatuuri tõusu piiramine 1,5 C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste mõju ja sellega seotud riske, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma eesmärke 2030. aastaks, et kõrvaldada puudujääk eesmärgi saavutamisel.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. Kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84131 läbivaatamiseks.	(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid ja kõige tähtsamaks tuleks pidada fossiilkütuste heite vähendamist. Seetõttu kehtib see ka transpordisektori kohta, kus tuleks seega 2050. aastaks saavutada heite vähenemine vähemalt 90 % võrra, nagu on sätestatud komisjoni teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“. Strateegias esitatakse Euroopa transpordi säästva ja aruka tuleviku teekaart koos tegevuskavaga, mille eesmärk on saavutada transpordisektori heitkoguste nõutav vähendamine.
__________________	__________________
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).	30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).	31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Liidu suuremad jõupingutused üleminekuks säästvale ja arukale transpordisüsteemile võivad vähendada nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka õhu-, vee- ja pinnasereostust. Nende jõupingutuste tegemise käigus tuleks vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 sätetele järk-järgult lõpetada fossiilsete gaas- ja vedelkütuste kasutamine ning asendada need säästvate taastuvkütustega, sealhulgas metsandussektoris toodetud täiustatud biokütustega.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4b) Uue transporditaristu ehitamine on vajalik, et parandada ühendusi ühelt poolt linnapiirkondade ning teiselt poolt maa- ja äärepoolsete piirkondade vahel kogu liidus ja liikmesriikide vahel. Selline ehitustegevus võib aga samal ajal süvendada maa hõivamise probleemi, mis omakorda võib vähendada pinnase võimet kasvuhoonegaase siduda. Iga sellist maakasutust tuleks kaaluda selle heite vähendamise potentsiaali ja kliimamõju seisukohast, võttes samal ajal arvesse vajadust säilitada tasakaal majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme vahel. Liikmesriike tuleks ergutada tagama, et transpordi- ja turismitaristu kavandamine, selle jaoks loa andmine ja selle kasutuselevõtmine aitab kaasa käesoleva määruse eesmärkide kestlikule täitmisele, ning tagama olemasoleva taristu hea hoolduse ja kliima seisukohast tõhusa maakasutuse, eelkõige maanteetranspordivõrkudes.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4c) Üle 75 % liidu kasvuhoonegaaside heitest on seotud energiaga1a, millest oluline osa tuleneb eri transpordiliikidest. Seetõttu tuleks kõik energiatõhususe parandamise meetmed, sealhulgas üleminek ühistranspordile, aktiivne liikuvus ja transpordi elektrifitseerimine, ning üldise energianõudluse vähendamise meetmed esikohale seada, neid propageerida ja integreerida need nõuetekohaselt kliimapoliitika meetmetesse kõigis sektorites, sealhulgas transpordi- ja turismisektoris.
	__________________
	1a https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/ddn-20210507-1; https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Energy_statistics_-_an_overview

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4d) Maakasutuse, maakasutuse muutuste ja metsanduse sektoril (LULUCF) on oluline roll liidu kliimaeesmärkide saavutamisel ning sektor peaks toetama kliimamuutuste leevendamist mitmel moel, eelkõige vähendades heiteid, säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid ning kasutades ära säästvast metsamajandamisest pärinevate orgaaniliste ainete sidumisvõimet ja potentsiaali asendada fossiilkütuseid, võttes arvesse nende ainete kogu olelusringi toormaterjali tootmisest töötlemise ja tootmise etappideni. Biomajandus ja -energia on kliimaneutraalse ja kestliku majanduse poole liikumisel möödapääsmatud. Sellest tulenevalt peaks biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tooraine tootmine olema kooskõlas direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4e) Säästev metsamajandamine on atmosfäärist kasvuhoonegaaside pideva sidumise jaoks ülioluline ning võimaldab ühtlasi taastuvaid ja kliimasõbralikke tooraineid, et toota puittooteid, mis seovad süsinikku ja võivad asendada fossiilsetel allikatel põhinevaid materjale ja kütuseid; Metsade kolmikroll CO2 sidumisel, kogumisel ja säilitamisel ning tooraine asendamisel aitab vähendada atmosfääri eralduvat CO2 heidet, tagades ühtlasi metsade jätkuva kasvu ja paljude muude teenuste osutamise.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4f) Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. 2030. aasta liidu kliimaeesmärgi saavutamisel seavad asjakohased liidu institutsioonid ja liikmesriigid prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal suurendada nende sidumist looduslikes sidujates. Seoses määrusega (EL) 2021/1119 kinnitas komisjon sellekohases avalduses kavatsust teha ettepanek vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841 kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris CO2 netosidumist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni. On ülioluline, et määrus (EL) 2018/841 jääks CO2 heite ja sidumise kliimaarvestuse raamistikuks vastavalt aruandlust käsitlevatele valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunistele.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks et aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu.	(5) Selleks et aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni, ning võtta arvesse säästva metsamajandamise põhimõtteid, milles leppisid kokku Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents ja FAO. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu.
__________________	__________________
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).	32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida metoodika muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.	(6) Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida kasutatava metoodika muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Komisjon peaks kehtiva CO2 ja muu kui CO2 kasvuhoonegaaside aruandluse süsteemi ühele aruandlussüsteemile tuginedes läbi vaatama enne selles valdkonnas uue seadusandliku ettepaneku esitamist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta lühikese olelusringiga gaaside (nt metaan) ja pika olelusringiga gaaside (nt süsinik) erinevust. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta ka biogeense metaani kogumise potentsiaali transpordi energiaallikana.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Maakasutussektoris on potentsiaal muutuda 2035. aastaks kulutõhusal viisil kiiresti kliimaneutraalseks ning seejärel võimaldada siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet. Ühine kohustus saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutussektoris kliimaneutraalsus võib pakkuda vajalikku planeerimiskindlust, et edendada maakasutusel põhinevaid leevendusmeetmeid lühikese aja jooksul, võttes arvesse, et nende meetmete soovitud leevendustulemusteni jõudmiseks võib kuluda palju aastaid. Peale selle prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Seepärast on eriti oluline siduda see sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa ühisele eesmärgile saavutada ELi tasandil 2035. aastal maakasutussektori kliimaneutraalsus. Nende kavade alusel peaks komisjon pakkuma välja riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ning põllumajandussektori muu kui CO2-heide on 2035. aastaks vähemalt tasakaalus. Erinevalt ELi tasandi eesmärgist saavutada 2035. aastaks maakasutussektori kliimaneutraalsus, on sellised riiklikud eesmärgid iga liikmesriigi suhtes siduvad ja täitmisele pööratavad.	(8) Maakasutussektoris on potentsiaal muutuda 2035. aastaks kulutõhusal viisil kiiresti kliimaneutraalseks ning seejärel võimaldada siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet. Liikmesriigid peaksid sellise potentsiaali tasakaalustatult ära kasutama ja potentsiaali rakendamise nimel koostööd tegema. Ühine kohustus, milles liikmesriikide panuse puhul võetakse arvesse tõhusaid paindlikkusmeetmeid ja liikmesriikide territooriumide eripära, saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutussektoris kliimaneutraalsus võib pakkuda vajalikku planeerimiskindlust, et edendada maakasutusel põhinevaid leevendusmeetmeid lühikese aja jooksul, võttes arvesse, et nende meetmete soovitud leevendustulemusteni jõudmiseks võib kuluda palju aastaid. Peale selle prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Seepärast on eriti oluline siduda see sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa ühisele eesmärgile saavutada ELi tasandil 2035. aastal maakasutussektori kliimaneutraalsus. Nende kavade alusel peaks komisjon pakkuma välja riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ning põllumajandussektori muu kui CO2-heide on 2035. aastaks vähemalt tasakaalus. Erinevalt ELi tasandi eesmärgist saavutada 2035. aastaks maakasutussektori kliimaneutraalsus, on sellised riiklikud eesmärgid iga liikmesriigi suhtes siduvad ja täitmisele pööratavad.
__________________	__________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).	34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks vajavad üksikud põllumajandustootjad või metsamajandajad otsest stiimulit säilitada oma maal ja metsades rohkem süsinikku. Kuni 2030. aastani tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid parandavad kliimamuutuste leevendamist biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Seega tuleks lisaks puittoodetele kasutusele võtta uued CO2 säilitamise toodete kategooriad. Maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule aitavad kaasa uued ärimudelid ning põllumajandus- ja maamajandamistavad, millega tõhustatakse sidumist. Samuti tekitavad need võimalusi uute töökohtade loomiseks ning stimuleerivad asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist.	(10) Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks ja heitkoguste üldiseks vähendamiseks kõikides sektorites vajavad üksikud põllumajandustootjad või metsamajandajad ja -omanikud otsest stiimulit säilitada oma maal ja metsades rohkem süsinikku, et rakendada säästva metsamajandamise tavasid. Liit peaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse arvestusraamistiku ühtlustama Pariisi kokkuleppe artikliga 6 ja Glasgow tippkohtumise tulemustega, et vältida topeltarvestust, ning tõhustama süsiniku sidumise usaldusväärse ja ühtlustatud üleilmse arvestuse väljatöötamist. Kuni 2030. aastani tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid parandavad kliimamuutuste leevendamist biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust, ning neil on suur potentsiaal võimaldada uuenduslikke ja kestlikke tooteid, nagu ligniinipõhised akumaterjalid, täiustatud biokütused ja biokomposiidid, mida saab kasutada ka transpordisektoris, ning hõlbustada CO2 heite vähendamist ka muudes sektorites. Seega tuleks lisaks puittoodetele kasutusele võtta uued CO2 säilitamise toodete kategooriad. Maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule aitavad kaasa uued ärimudelid ning põllumajandus- ja maamajandamistavad, millega tõhustatakse sidumist. Samuti tekitavad need võimalusi uute töökohtade loomiseks ning stimuleerivad asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus, mis hõlmab ülejääkidega kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.	(11) Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära, mis on põhjustatud kõikumisest looduses, majanduses ja ühiskonnas, ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma maksimaalne paindlikkus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori ning määruse (EL) 2018/842 vahel, mis hõlmab ülejääkidega kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39 ning ELi metsastrateegiat40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.	(16) Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 203038, ELi ajakohastatud biomajanduse strateegiat39a, strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39 ning ELi metsastrateegiat40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.
__________________	__________________
	39a Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, „A sustainable bioeconomy for Europe: strengthening the connection between economy, society and the environment: updated bioeconomy strategy“, väljaannete talitus, 2018, https://data.europa.eu/doi/10.2777/478385
38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).	38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).
39 COM/2020/381 final.	39 COM/2020/381 final.
40 […]	40 […]
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).	41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
42 COM/2021/82 final.	42 COM/2021/82 final.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ga) CO2 säilitamise tooted;

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel.	Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel. Nende eesmärkide saavutamiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorites võetavate meetmete tingimused tuleks kehtestada muudes seotud õigusaktides nii liidu kui ka riiklikul tasandil. Käesoleva määrusega kehtestatakse arvestuseeskirjad ja üldeesmärk, millega tagatakse, et liikmesriigid vähendavad oma kasvuhoonegaaside netoheidet ja suurendavad vastavalt CO2 sidujate hulka.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Eesmärk on viia artikli 2 lõike 3 punktides a–j loetletud sektorites kogu liitu hõlmavad kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2035. aastaks nullini ja pärast seda saavutada liidus negatiivsed heitkogused. Liit ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et võimaldada 2035. aastaks seatud eesmärk ühiselt saavutada.	Eesmärk on viia artikli 2 lõike 3 punktides a–j loetletud sektorites kogu liitu hõlmavad kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2035. aastaks nullini ja pärast seda saavutada liidus negatiivsed heitkogused. Liit ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et võimaldada 2035. aastaks seatud eesmärk ühiselt saavutada, seades esikohale fossiilkütuste asendamise ning heite vähendamise ja sidumise vahelise tasakaalu leidmise.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon teeb 31. detsembriks 2025 ja võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt 30. juuniks 2024, ettepanekud iga liikmesriigi panuse kohta heite netovähendamisse.“	Komisjon teeb 31. detsembriks 2025 ja võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt 30. juuniks 2024, ettepanekud iga liikmesriigi panuse kohta heite netovähendamisse. Selleks et tagada õiglane ja proportsionaalne jaotamine liikmesriikide vahel, hindab komisjon, kas on võimalik kehtestada paindlikkusmeetmeid, mis võimaldavad saastekvootide ülekandmist liikmesriikide vahel ja sees, võttes arvesse liikmesriikide põllumajandustootmise ja metsanduse eripärasid.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi CO2 säilitamise toodete, sh puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.	2. Komisjon võtab [kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi CO2 säilitamise toodete, sh puittoodete ja kõikide asjaomaste bioressursipõhiste toodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse. Komisjon võtab arvesse olelusringi analüüsi, asendusmõju, kõrvalsaaduste ja jääkide potentsiaali ning bioenergia CO2 kogumise, säilitamise ja kasutamise tehnoloogiate kaasamist CO2 säilitamise toodete tootmisse.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pärast aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige sätestatakse ettepanekutes iga-aastased eesmärgid ja juhtimine, mille eesmärk on saavutada artikli 4 lõikes 4 sätestatud eesmärk saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks, täiendavad liidu poliitikasuunad ja meetmed ning pärast 2035. aastat kehtiv raamistik, millega lisatakse määruse kohaldamisalasse kasvuhoonegaaside heide ja sidumine muudest sektoritest, nagu mere- ja mageveekeskkond.	Pärast aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige sätestatakse ettepanekutes iga-aastased eesmärgid ja juhtimine, mille eesmärk on saavutada artikli 4 lõikes 4 sätestatud eesmärk saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks, täiendavad liidu poliitikasuunad ja meetmed ning pärast 2035. aastat kehtiv raamistik.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) 2018/841 muutmine kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määruse (EL) 2018/1999 muutmine seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas
Viited	COM(2021)0554 – C9-0320/2021 – 2021/0201(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	TRAN 13.9.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Andris Ameriks 4.11.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	25.1.2022
Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 5 10
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Paolo Borchia, Karolin Braunsberger-Reinhold, Marco Campomenosi, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Carlo Fidanza, Mario Furore, Søren Gade, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, João Pimenta Lopes, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Henna Virkkunen, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Leila Chaibi, Ignazio Corrao, Maria Grapini, Roman Haider, Jutta Paulus, Patrizia Toia

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34	+
ECR	Carlo Fidanza, Peter Lundgren, Roberts Zīle
NI	Mario Furore
PPE	Magdalena Adamowicz, Karolin Braunsberger-Reinhold, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet
S&D	Andris Ameriks, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Maria Grapini, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, Vera Tax, Patrizia Toia, István Ujhelyi, Petar Vitanov

 

5	-
ID	Paolo Borchia, Marco Campomenosi, Roman Haider, Julie Lechanteux, Philippe Olivier

 

10	0
ECR	Tomasz Piotr Poręba, Kosma Złotowski
The Left	Leila Chaibi, Elena Kountoura, João Pimenta Lopes
Verts/ALE	Ignazio Corrao, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Jutta Paulus

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (23.3.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

(COM(2021)0554 – C9‑0320/2021 – 2021/0201(COD))

Arvamuse koostaja: Henna Virkkunen

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu kliimapoliitika peamine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. LULUCFi sektori pakutavatel neeldajatel ja sidumisel on selle eesmärgi saavutamisel oluline, kuid piiratud roll. Euroopa Komisjoni ettepanekus maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitleva määruse läbivaatamise kohta seatakse eesmärk parandada reegleid selle kohta, kuidas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor koos põllumajanduse muu kui CO2 kasvuhoonegaaside heitega ELi kliimapoliitika raamistikule kaasa aitab.

Arvamuse koostaja kiidab komisjoni ettepaneku heaks ja usub, et see, et võrdlustasemetelt minnakse üle esitatud kasvuhoonegaaside heitele ja sidumisele, lihtsustab arvestusprotsesse ning parandab andmete läbipaistvust ja kättesaadavust. Liikmesriike tuleks julgustada täiustama süsinikuvoogude mõõtmise meetodeid, sealhulgas asendusmõju arvutamist. Meetodite täiustamine peaks kajastuma eesmärkide täitmise hindamises. Eelkõige põllumajandusliku heite kohta on vaja rohkem teadusinvesteeringuid, et teha kindlaks kõige säästvamad põllumajandustavad ning kõige kulutõhusamad viisid sektori heite ja sidumise seireks ja aruandluseks. LULUCFi eeskirjade nõuetekohase rakendamise tagamiseks ja tarbetu regulatiivse koormuse vältimiseks peaks määruse kohaldamisala üldiselt piirduma süsinikdioksiidi heite ja sidumise arvestusraamistikuga.

Arvamuse koostaja märgib, et maakasutus- ja metsandussektor aitavad kliimapoliitikale kaasa ainulaadsel kahel viisil – nii CO2 sidujate kui ka taastuvate toorainete ja toodete allikana. Metsatööstuse oskusteabel ja uuenduslikel võimalustel on fossiilkütuste asendamisel ja ringbiomajandusele üleminekul oluline roll. LULUCFi raamistikus tuleks seda arvestada ning võtta täielikult arvesse asendamisest tulenevat kliima- ja keskkonnaalast kasu.

Samal ajal kui määrusega tugevdatakse CO2 sidujaid, tuleks seal ühtlasi tunnustada säästva bioenergia tootmise rolli fossiilkütuste järkjärgulisel kasutuselt kõrvaldamisel. Bioenergia moodustab Euroopa Liidu taastuvenergia kogutoodangust ligikaudu 60 % (Eurostat 2020). Kuna säästva bioenergia tootmine sõltub peamiselt muude metsandustegevuste jääkidest ja jäätmete tootmisest, võivad tarbetult kõrged maakasutus- ja metsandussektori eesmärgid taastuvenergia tootmist Euroopas märkimisväärselt takistada. Lisaks võib proportsionaalsete eesmärkide ületamine Euroopa Liidus suurendada survet väljaspool Euroopat asuvate metsade kasutamisele ja aidata kaasa süsinikdioksiidi lekkele.

Üldiselt on arvamuse koostaja arvates äärmiselt oluline tunnustada aktiivse metsamajandamise eeliseid nii kliimamuutuste leevendamisel kui ka nendega kohanemisel. LULUCFi arvestusraamistik peaks julgustama liikmesriike võtma aktiivseid ja uuenduslikke meetmeid, et pikas perspektiivis oma CO2 sidujaid ja sidumist suurendada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.	(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid selle osalised, et maailma keskmise temperatuuri piiramine tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning jõupingutuste tegemine temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutuste mõjusid ja sellega seotud riske, ning võtsid endale kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aasta eesmärke, et kõrvaldada püüdluste puudujääk.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Glasgow kliimapakt, millele 2021. aasta novembris kirjutasid alla 197 riiki rõhutab, kui tähtis on Pariisi kokkuleppe temperatuurieesmärgi saavutamiseks looduse ja ökosüsteemide kaitsmine, säilitamine ja taastamine, et piirata globaalse soojenemise tõusu 1,5 °C-ni, sealhulgas metsade ning muude maismaa- ja mereökosüsteemide abil, mis toimivad kasvuhoonegaaside sidujate ja talletajatena, ning kaitstes bioloogilist mitmekesisust, tagades samal ajal sotsiaalsed ja keskkonnaalased kaitsemeetmed. 2021. aasta novembris allkirjastatud Glasgow juhtide deklaratsioonis metsade ja maakasutuse kohta kohustusid 141 riiki tegema ühiselt tööd, et 2030. aastaks peatada ja pöörata ümber metsade kadumine ja mulla degradeerumine, tagades samal ajal kestliku arengu ja edendades kaasavat maaelu ümberkujundamist.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. Kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84131 läbivaatamiseks.	(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/111930 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus, mis tähendab tasakaalu saavutamist kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates sidumise vahel. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, kusjuures esmatähtis on fossiilkütustega seotud heitkoguste vähendamine. Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel seavad asjakohased liidu institutsioonid ja liikmesriigid prioriteediks vähendada kiiresti, kuid samas järkjärguliselt ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal tõhustada nende sidumist looduslikes sidujates. See põhieesmärk peaks olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja tasakaalustama liikmesriikide metsanduspädevust liidu üldiste eesmärkidega kasvuhoonegaaside netokasutuse suurendamise kohta, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 191 ja 192 kohaselt vastama liidu keskkonnapoliitikale. Lisaks peaksid meetmed eelkõige olema suunatud iga liikmesriigi poolt kindlaks määratud sektoritele, kus jõupingutused on kõige kulutõhusamad. Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga, ilma et see piiraks eesmärki tõhustada CO2 netosidumist liidus, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84131 läbivaatamiseks.
__________________	__________________
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).	30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).	31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Liidu metsad annavad kogu liidus märkimisväärset süsinikdioksiidi netokasutust, kuid ka majanduslikku väärtust, eksporditulusid ja tööhõivet. 1990. aastaga algava aruandeperioodi algusest on ainuüksi liidu metsad sidunud liidus igal aastal ligikaudu 400 miljonit ekvivalenttonni süsinikdioksiidi. Kogu netosidumine liidu LULUCFi sektoris siiski vähenes ajavahemikus 2013–2019. Liidu metsi saab edasi arendada ja need saavad pakkuda laia valikut bioressursipõhiseid tooteid, mis asendavad fossiilipõhiseid tooteid ja aitavad kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste netovähendamisele. Metsandus- ja metsandustööstus on siiski pikaajaline tegevus, mille investeerimistsüklid hõlmavad mitut aastakümmet. Metsa majandamine sõltub suurel määral geograafilistest teguritest ja on lisaks seotud tööstusstruktuuridega, mis erineb liikmesriigiti. Järsud muutused metsanduspoliitikas või suurem regulatiivne koormus nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võivad kahjustada sektori panust süsinikdioksiidi sidumisesse.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Selleks et aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84232 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu.	(5) Selleks et võimaldada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoril anda kestlik ja prognoositav pikaajaline panus liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse ning aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84232 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu, samuti peaks see tugevdama säästvat metsamajandamist, mis toetab bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi vastupidavust ning võimaldab metsadel kliimamuutustega pikas perspektiivis kohaneda.
__________________	__________________
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).	32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida metoodika muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.	(6) Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Arvesse tuleks võtta, et varasem laiaulatuslik kasvuhoonegaaside sidumine maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse kaudu ei taga tulevikus suurt võimsust, kuna üha suurem osa liidu metsadest on saavutamas küpsust. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste, mille kohta tehakse sõltumatu teaduslik läbivaatamine. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida metoodika täpsemaks muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) 17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist,33 esitati võimalus kombineerida põllumajanduses tekkivate muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori netosidumisega ning luua seega uue regulatsiooniga maakasutussektor. Selline kombineerimine võib suurendada koostoimet maakasutusel põhinevate leevendusmeetmete vahel ning võimaldada lõimitumat poliitika kujundamist ja rakendamist riigi ja liidu tasandil. Selleks tuleks tugevdada liikmesriikide kohustust esitada maakasutussektori kohta lõimitud leevenduskavad.	(7) 17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist33 rõhutati, et kliimaneutraalsuseni jõudmiseks peab liit tegutsema aktiivsemalt kõikides majandussektorites. Ühes sektoris tehtud edusammud ei tohiks kompenseerida vähest edasijõudmist teistes sektorites. Selliseid sektoreid tuleks üleminekul keskkonnasäästlikumatele tegevustele toetada. Lisaks on kasvuhoonegaaside neeldumine looduslikest süsiniku neeldajatest ebakindel ja muutuda vastupidiseks, muutes heitkoguste ja sidumise mõõtmise maakasutussektoris ebakindlamaks kui teistes sektorites.
__________________	__________________
33 COM(2020) 562 final.	33 COM(2020) 562 final.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Maakasutussektoris on potentsiaal muutuda 2035. aastaks kulutõhusal viisil kiiresti kliimaneutraalseks ning seejärel võimaldada siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet. Ühine kohustus saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutussektoris kliimaneutraalsus võib pakkuda vajalikku planeerimiskindlust, et edendada maakasutusel põhinevaid leevendusmeetmeid lühikese aja jooksul, võttes arvesse, et nende meetmete soovitud leevendustulemusteni jõudmiseks võib kuluda palju aastaid. Peale selle prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Seepärast on eriti oluline siduda see sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199934 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa ühisele eesmärgile saavutada ELi tasandil 2035. aastal maakasutussektori kliimaneutraalsus. Nende kavade alusel peaks komisjon pakkuma välja riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ning põllumajandussektori muu kui CO2-heide on 2035. aastaks vähemalt tasakaalus. Erinevalt ELi tasandi eesmärgist saavutada 2035. aastaks maakasutussektori kliimaneutraalsus, on sellised riiklikud eesmärgid iga liikmesriigi suhtes siduvad ja täitmisele pööratavad.	(8) Maakasutussektoris on potentsiaal liikuda kulutõhusal moel kliimaneutraalse poole, vähendades heidet, säilitades ja suurendades sidujaid ja süsinikuvarusid, asendades fossiilkütused metsa biomassist saadava taastuvenergiaga ning kasutades ära metsa säästvast majandamisest pärit orgaaniliste materjalide sidumise potentsiaali. Biomajandus ja bioenergia on fossiilkütustevabaks majanduseks asendamatud. Seejärel võimaldab sektor nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet.
__________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Määruse (EL) 2018/841 artiklites 6, 7, 8 ja 10 sätestatud arvestuseeskirjade eesmärk oli määrata kindlaks, mil määral võisid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori leevendusmeetmed aidata saavutada ELi 2030. aasta eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 40 %, arvestades et see eesmärk ei hõlmanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ega metsanduse sektorit. Kõnealuse sektori õigusraamistiku lihtsustamiseks ei tuleks kehtivaid arvestuseeskirju pärast 2025. aastat kohaldada ning liikmesriikide riiklike eesmärkide täitmist tuleks kontrollida teatatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise alusel. Sellega tagatakse metoodiline järjepidevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/84236 ning see, et määratakse kindlaks uus eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %, mis hõlmab ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit.	(9) Määruse (EL) 2018/841 artiklites 6, 7, 8 ja 10 sätestatud arvestuseeskirjade eesmärk oli määrata kindlaks, mil määral võisid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori leevendusmeetmed aidata saavutada ELi 2030. aasta eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 40 %, arvestades et see eesmärk ei hõlmanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ega metsanduse sektorit. Kõnealuse sektori õigusraamistiku lihtsustamiseks ei tuleks kehtivaid arvestuseeskirju pärast 2025. aastat kohaldada ning liikmesriikide riiklike eesmärkide täitmist tuleks kontrollida teatatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise alusel. Sellega tagatakse metoodiline järjepidevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/84236 ning see, et määratakse kindlaks uus eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %, mis hõlmab ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit. Selleks et tagada tööstuse jaoks parem õiguslik reguleerimine ja prognoositav tegevuskeskkond, tuleks arvestuseeskirju kohaldada ainult kasvuhoonegaaside arvestamiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektoris.
__________________	__________________
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühendusega kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).	35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühendusega kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).	36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks vajavad üksikud põllumajandustootjad või metsamajandajad otsest stiimulit säilitada oma maal ja metsades rohkem süsinikku. Kuni 2030. aastani tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid parandavad kliimamuutuste leevendamist biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Seega tuleks lisaks puittoodetele kasutusele võtta uued CO2 säilitamise toodete kategooriad. Maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule aitavad kaasa uued ärimudelid ning põllumajandus- ja maamajandamistavad, millega tõhustatakse sidumist. Samuti tekitavad need võimalusi uute töökohtade loomiseks ning stimuleerivad asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist.	(10) Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks vajavad üksikud põllumajandustootjad ja metsaomanikud otseseid ja kaudseid stiimuleid säilitada oma maal, metsades ja CO2 säilitamise toodetes rohkem süsinikku. Metsaomanikke tuleks julgustada rakendama säästva metsamajandamise tavasid ning samal ajal tuleks tagada bioloogilise mitmekesisuse ja ühiskondliku kasu kaitsmine. Avaliku sektori vahendid, nagu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja teised ELi programmid juba saavad toetada ökosüsteemipõhiseid majandamisviise metsades ja põllumajandusmaadel, ning nende ulatust tuleks suurendada. Selleks et suurendada CO2 sidumist oma maal ning võimaldada liidu metsastamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamist, vajavad üksikud põllumajandustootjad ja metsaomanikud liidus toodetud eesmärgipäraseid kasvusubstraate, mis toetavad kohalikku toidutootmist ja toiduga kindlustatust. Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta teatises kestlike süsinikuringete kohta on öeldud, et kuni 2030. aastani tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid parandavad kliimamuutuste leevendamist täielikult ringluspõhises ja säästval hankimisel põhinevas biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete tootmise ja kasutamise ja fossiilsete toorainete järkjärgulise asendamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Metsandussektori ülereguleerimise korral võib seda potentsiaali siiski piirata.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Taastuvad bioressursipõhised materjalid ja tooted aitavad kaasa ringbiomajandusele, vahetades eri tööstusharudes järk-järgult välja fossiilkütustel põhinevad suurema keskkonnajalajäljega alternatiivid. Liidu biomajandus võib suurendada CO2 säilitamise toodete tootmist, tugevdades samal ajal CO2 sidujaid ja parandades metsade tervist. Oluline on rohkem kasutada CO2 säilitamise tooteid ja samas vähendada fossiilheitemahukate toodete kasutamist ja saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid. Seega tuleks lisaks raietoodetele kasutusele võtta valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistel põhinevad uued süsinikdioksiidi säästva säilitamise toodete kategooriad, sealhulgas eelkõige uued uuenduslikud lahendused, et edendada maakasutussektoris vabatahtlikke CO2-turu meetmeid. Vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 17 ei tohiks CO2 säilitamise toodete olelusringiga oluliselt kahjustada liidu keskkonnaeesmärke. Komisjoni 15. detsembri 20211a teatises rõhutatakse, et CO2 sidumise arvestus peaks toimuma täiesti läbipaistvalt ning võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu säilitamise kestus ja sidumise ümberpöördumise oht. Samuti peaksid liikmesriigid esitama hinnangud selle kohta, mil määral leevendaks kliimamuutusi fossiilheitemahukate materjalide asendamine puiduga.
	__________________
	1a Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kestlikud süsinikuringed“ (COM/2021/0800 final).

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10b) Uued ärimudelid, bioenergia edasiarendamine koos süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või kasutamise tehnoloogiatega ning põllumajandus- ja maakorraldustavad, mille eesmärk on suurendada CO2 sidumist ja pikaajalisi investeeringuid biomajandusse aitavad kaasa tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule maapiirkondades, kus VKEd ja pereettevõtted on oma asukoha tõttu üha ebasoodsamas olukorras, mis on tingitud ebapiisavast taristust ja investeeringute puudumisest. Õiglane üleminek nõuab VKEde sektori säilitamist sotsiaalse stabilisaatorina sellistes piirkondades, luues võimalusi uuteks töökohtadeks ning pakkudes stiimuleid asjakohaseks koolituseks, ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks. Kooskõlas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori ambitsioonide kasvuga tuleks üksikutele põllumajandustootjatele ja metsaomanikele anda kooskõlas komisjoni kehtestatud ühiste eeskirjadega täiendavat toetust ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside ja bioloogilise mitmekesisusega arvestavate tavade rakendamiseks oma maal. Liikmesriikidel peaks olema võimalik selleks kaaluda Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu enampakkumistest saadud tulu kasutamist.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10c) Võttes arvesse, et metsa säästev majandamine võib aidata suurendada CO2 sidumist ning võidelda metsade vananemise ja loodusõnnetuste vastu, mis mõlemad on viimastel aastatel maakasutussektoris tekitanud süsinikdioksiidi sidumise vähenemist, tuleks soodustada metsa säästva majandamise tavasid, mis toetavad bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi vastupanuvõimet ning aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, nagu on sätestatud ELi 2030. aasta metsastrateegias1a.
	__________________
	1a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Uus ELi metsastrateegia aastani 2030“ (COM(2021)0572 final).

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10d) Ehitussektoril on potentsiaali kasutada suurtes kogustes metsasaadusi ja säilitada CO2 aastakümneid. Seega tuleks võtta meetmeid, et soodustada veelgi puidu kasutamist ehitusmaterjalina ja tagada ka sellest tuleneva süsiniku sidumise arvessevõtmine asjaomase liikmesriigi koguheite bilansis.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Praeguste arvestuseeskirjade kohaldamise lõpetamine pärast 2025. aastat tekitab vajaduse alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutustest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris. Looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ja kehtestanud asjakohased meetmed, et vähendada oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.	(12) Praeguste arvestuseeskirjade kohaldamise lõpetamine pärast 2025. aastat tekitab vajaduse alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutustest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris. Looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ja kehtestanud asjakohased meetmed, et suurendada looduslikke CO2 sidujaid viisil, mis aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse suurendamisele ja vähendada oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et tagada ühetaolised tingimused määruse (EL) 2018/841 nende sätete rakendamiseks, millega kehtestatakse liikmesriikidele aastaks eesmärgiks seatud heitkogused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201137.	(14) Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused võtta vastu õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris liikmesriikidele aastaks eesmärgiks seatud heitkogused, samuti meetodi liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehniliste paranduste kindlaksmääramiseks ja sõltumatute eksperdihinnangute tegemiseks, millega määratakse kindlaks ühised eeskirjad ja meetodid tagamaks, et liikmesriikide poolt riiklike eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed ei kahjusta oluliselt liidu muid keskkonnaeesmärke. Komisjon peaks korraldama oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja need konsultatsioonid tuleks läbi viia kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega36a. Selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
__________________	__________________
	36a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39 ning ELi metsastrateegiat40, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.	(16) Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030,38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks39 ning ELi metsastrateegiat40, ajakohastatud ELi biomajanduse strateegiat ja ELi mullastrateegiat40a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/200141 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise satelliit- ja kohapealset seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades täielikult ära juba olemasolevad vahendid, nagu LUCASe statistilised uuringud, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.
__________________	__________________
38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 0380 final).	38 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 0380 final).
39 COM/2020/381 final.	39 COM/2020/381 final.
40 […].	40 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Uus ELi metsastrateegia aastani 2030“ (COM(2021)0572 final).
	40a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi mullastrateegia 2030. aastaks – Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (COM(2021) 0699 final).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).	41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
42 COM/2021/82 final.	42 COM/2021/82 final.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist mõjutavad oodatavad inimtekkelised muutused mere- ja mageveekeskkonna kasutamises, näiteks avamereenergia kasutamise kavandatud laiendamine, vesiviljelustoodete tootmise võimalik suurenemine ja suurenev looduskaitse ELi elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Praegu ei sisaldu need heitkogused ja sidumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni standardsetes aruandlustabelites. Pärast aruandlusmetoodika vastuvõtmist kaalub komisjon käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 kohasel läbivaatamisel aruandlust edusammude, analüüsi teostatavuse ning aruandluse mere- ja mageveekeskkonnale laiendamise mõju kohta, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele kõnealuste voogude kohta.	(17) Kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist mõjutavad oodatavad inimtekkelised muutused mere- ja mageveekeskkonna kasutamises, näiteks avamereenergia kasutamise kavandatud laiendamine, vesiviljelustoodete tootmise võimalik suurenemine ja suurenev looduskaitse ELi elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Praegu ei sisaldu need heitkogused ja sidumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni standardsetes aruandlustabelites. Pärast aruandlusmetoodika vastuvõtmist kaalub komisjon käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 kohasel läbivaatamisel aruandlust edusammude, analüüsi teostatavuse ning aruandluse mere-, ranniku- ja mageveekeskkonnale laiendamise mõju kohta, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele kõnealuste voogude kohta.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Võttes arvesse asjaolu, et arvestuseeskirjade muutmine tekitab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorile nõuete täitmisega seotud lisakulusid, tuleb võtta kompenseerivaid meetmeid, et vältida regulatiivse koormuse kogutaseme tõusu. Seepärast peaks komisjon enne käesoleva määruse kohaldamist esitama ettepanekud määrusega kehtestatud regulatiivse koormuse kompenseerimiseks, vaadates läbi või tühistades muude liidu seadusandlike aktide sätted, mis tekitavad mõjutatud sektoris nõuete täitmisega seotud kulusid.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) liikmesriikide kohustusi võtta vajalikke meetmeid, et saavutada liidus 2035. aastaks ühiselt kliimaneutraalsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, sealhulgas põllumajandussektori muu kui CO2-heide.“	välja jäetud

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolevat määrust kohaldatakse ka I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud alates 2031. aastast liikmesriikide territooriumil lõike 2 punktides a–j loetletud maakategooriates ja järgmistes sektorites:	välja jäetud
a) soolesisene fermentatsioon;
b) sõnnikukäitlus;
c) riisikasvatus;
d) põllumajandusmaad;
e) savannide tahtlik põletamine;
f) põllumajandusjääkide põletamine põllul;
g) lupjamine;
h) karbamiidi kasutamine;
i) muud süsinikku sisaldavad väetised;
j) muu.“

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Iga liikmesriik võib 30. juuniks 2024 esitada riikliku panuse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaaside netosidumise 2030. aasta eesmärgi saavutamisse, mis on IIa lisas sätestatud riiklikust eesmärgist suurem. Selline panus võidakse lisada määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased eesmärgid iga aasta kohta ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud. Liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise meetod sätestatakse nendes rakendusaktides. Kõnealuste rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.	3. Komisjon võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased eesmärgid iga aasta kohta ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas sätestatud eesmärki ja IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud, ning selle suhtes kohaldatakse sõltumatute ekspertide läbivaatamist, milles kinnitatakse tehnilise paranduse vajalikkust ja proportsionaalsust vastavalt seire- ja aruandlusandmete suurenenud täpsusele. Liikmesriigi eesmärgi suhtes tehtav tehniline parandus vastab mõjule, mida metoodika muutmine eesmärkide saavutamisele avaldab, ja see sätestatakse nendes delegeeritud õigusaktides ja avaldatakse. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 16a osutatud kontrollimenetluse kohaselt.	välja jäetud

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Eesmärk on viia artikli 2 lõike 3 punktides a–j loetletud sektorites kogu liitu hõlmavad kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2035. aastaks nullini ja pärast seda saavutada liidus negatiivsed heitkogused. Liit ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et võimaldada 2035. aastaks seatud eesmärk ühiselt saavutada.	välja jäetud
Komisjon teeb 31. detsembriks 2025 ja võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt 30. juuniks 2024, ettepanekud iga liikmesriigi panuse kohta heite netovähendamisse.“

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriigid tagavad, et CO2 eemaldamist atmosfäärist soodustatakse säästva metsamajandamise kaudu, milles võetakse arvesse bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi vastupanuvõimet, kuna säästev metsamajandamine aitab aktiivselt kaasa CO2 sidumisele.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Liikmesriigid tagavad, et nende käesoleva artikli lõikes 2 osutatud siseriiklike eesmärkide saavutamiseks võetud meetmed ei kahjustaks oluliselt liidu bioloogilise mitmekesisuse ja muid keskkonnaalaseid eesmärke.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:
	„5a. Andmete kogumist tugevdatakse veelgi mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ning mulla seisundit ja selle süsinikuvaru mõjutavate tegurite arengu kogu liitu hõlmava ühtlustatud seirega iga-aastaste LUCASe uuringute kaudu.“

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
CO2 säilitamise tooted;	kestlikud CO2 talletavad tooted;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi CO2 säilitamise toodete, sh puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.	2. Komisjon võtab 2023. aastaks kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi CO2 säilitamise toodete kategooriaid, kõigi asjakohaste bioressursipõhiste toodete kategooriaid, sh innovaatilised bioressursipõhised tooted, kõrvalsaadused ja jäägid, mis asendavad fossiilseid toormaterjale, millel on CO2 sidumise võime, ning hakates kasutama nende toodete, sealhulgas ringlussevõetud toodete olelusringi hindamist, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse. Komisjon hindab 2025. aastaks bioenergia süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või kasutamise protsesside (BECCSU) lisamist CO2 säilitamise toodetesse, võttes arvesse määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. CO2 säilitamise toodete kategooriad viiakse kooskõlla asjakohase liidu õigusega, et tagada sidus süsinikdioksiidi säilitamise ja sidumise üldine poliitikaraamistik.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõik:
	„3a. Lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega tagab komisjon, et puittoodete olelusringiga ei kahjustata oluliselt liidu keskkonnaeesmärke.“

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) lõige 3 jäetakse välja;	välja jäetud

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid võivad kasutada lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu kliimamuutuste vastu võitlemiseks liidus või kolmandates riikides ning teavitavad komisjoni kõigist sellistest võetud meetmetest.	5. Liikmesriigid kasutavad lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu selleks, et võidelda kliimamuutuste vastu, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi vastupanuvõimet, säilitada või edendada vajaduse korral CO2 maapõhist sidumist ja talletamist ning vähendada maa haavatavust looduslikele häiringutele liidus või kolmandates riikides, ning teavitavad komisjoni nende tulude kasutamisest ja määruse (EL) 2018/1999 artiklis 19 osutatud aruannetes võetud meetmetest.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine; ning	a) liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine viisil, mis aitab kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja vähendab maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13a – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) Soome on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine;	a) Soome on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine viisil, mis aitab kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja vähendab maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13c – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liikmesriigis ületab läbivaadatud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2032. aastal selle liikmesriigi mis tahes aasta eesmärki ajavahemiku 2026–2030 jooksul, võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, kohaldatakse järgmist meedet:	Kui komisjon leiab artikli 14 lõike 2 kohase 2032. aastal läbi viidava põhjaliku läbivaatamise käigus, et liikmesriigis ületab läbivaadatud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2032. aastal selle liikmesriigi mis tahes aasta eesmärki ajavahemiku 2026–2030 jooksul, võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 13 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 13d
	Rahvusvaheline koostöö
	Liikmesriigid võivad otsustada lubada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori CO2 arvestusühikute kasutamist kompenseerimiseks avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt, sealhulgas Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõigetes 2 või 4 sätestatud vahendite abil. Selleks, et kõrvaldada turutõkked ja vältida topeltarvestust näitab liit, kuidas liidust pärit rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemused (ITMO) on kooskõlas LULUCFi arvestusraamistikuga.“

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kliimamuutuste leevendamise ja biomajanduse vaheline koostoime;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Artiklile 14 lisatakse järgmine lõige:
	„3a. Vastavusaruanne peab põhinema LUCASe uuringutest ja riiklikest või piirkondlikest mullaseiresüsteemidest saadud iga-aastastel andmekogumitel. Kui varasemaid maakasutus- ja metsandussektori andmeid muudetakse LUCASe uuringute tulemusena, tehakse IIa lisas sätestatud liikmesriikide eesmärkide suhtes tehnilisi parandusi, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 2.“

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast [...] Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas annab vajaduse korral hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses vajadusega täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus.	2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast igat Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas annab hinnangu artiklis 11, mis käsitleb kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist ja CO2 sidumist liidus, osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi ja kliimaalaste vahe-eesmärkide saavutamisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Aruandes hinnatakse eelkõige vajadust täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, arvestades eelkõige uue ELi metsastrateegia aastani 2030 raames välja kuulutatud tulevase metsi puudutava parema seire, andmete kogumise ja aruandlussüsteemiga, ning pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus. Aruanne võtab aluseks uusima ja parima teadusliku tõestusmaterjali, kaasa arvatud IPCC, IPBESi ja määruse (EL) 2021/119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu uusimad aruanded.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pärast aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige sätestatakse ettepanekutes iga-aastased eesmärgid ja juhtimine, mille eesmärk on saavutada artikli 4 lõikes 4 sätestatud eesmärk saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks, täiendavad liidu poliitikasuunad ja meetmed ning pärast 2035. aastat kehtiv raamistik, millega lisatakse määruse kohaldamisalasse kasvuhoonegaaside heide ja sidumine muudest sektoritest, nagu mere- ja mageveekeskkond.	Pärast aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige hõlmavad ettepanekud määruse reguleerimisalasse kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist täiendavatest sektoritest, näiteks mere-, ranniku- ja mageveekeskkonnast, tuginedes usaldusväärsetele teaduslikele meetoditele. Vajaduse korral ajakohastatakse ettepanekutega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris andmete kogumise, seire ja aruandluse metoodikat, eelkõige seoses liidu muldadega, nagu on välja kuulutatud uues ELi mullastrateegias aastani 2030.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 18 a (uus)

Määrus (EL) 2018/841

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18a) Artiklile 17 lisatakse järgmine lõige:
	„2a. Komisjon esitab igal kolmandal aastal alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 2050. aastani Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise hindamise tulemuste kohta, sealhulgas kuidas see mõjutab ühtse turu toimimist, mõjutatud sektorite konkurentsivõimet ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ulatust.
	Komisjon esitab 1. jaanuariks 2030 ja igal viiendal aastal kuni 2050. aastani Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse põhjaliku hindamise tulemused paketti „Eesmärk 55“1a moodustavate määruste makromajandusliku koondmõju kohta.
	Komisjon kaalub käesoleva määruse võimalikku muutmist seoses õigusnormide lihtsustamisega, nagu on märgitud komisjoni 2021. aasta teatises parema õigusloome kohta1b. Komisjon ja pädevad asutused kohanduvad pidevalt halduskorra parimate tavadega ja võtavad kõik meetmed, et lihtsustada käesoleva määruse täitmist, viies halduskoormuse miinimumini.“
	__________________
	1a Komisjoni teatis (COM(2021(0550), 14. juuli 2021.
	1b Komisjoni teatis (COM(2021(0021), 29. aprill 2021.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1

Määrus (EL) 2018/1999

V lisa – 3. osa – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Kasvuhoonegaaside inventuuri aluseks on elektroonilised andmebaasid ja geoinfosüsteemid ning need hõlmavad järgmist:	Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Liikmesriike julgustatakse töötama välja kasvuhoonegaaside inventuuri, mis toimib elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide alusel ja hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1

Määrus (EL) 2018/1999

V lisa – 3. osa – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) LUCASe andmekogud koostatakse kõigis liikmesriikides iga-aastaste ühtlustatud uuringute tulemusel, et koguda teavet maakatte ja maakasutuse kohta, mõõta mulla süsinikuvaru ja analüüsida kõiki asjakohaseid parameetreid, mis mõjutavad mulla potentsiaali süsiniku sidumiseks ja mulla seisundit; Liikmesriike julgustatakse võtma mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ja süsinikuvarude proove sügavamalt, st vähemalt 30 cm sügavuselt, nagu on soovitatud LUCASe 2022. aasta mullaprotokollis.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – lõik 1

Määrus (EL) 2018/1999

V lisa – 3. osa – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Alates 2026. aastast kohaldavad liikmesriigid kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis c, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktides d ja e, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis f, 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.“	Alates 2026. aastast seavad liikmesriigid eesmärgiks kohaldada kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis c, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktides d ja e, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis f, 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.“

 

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST JA ISIKUTEST, KES ANDSID ARVAMUSE KOOSTAJALE TEAVET

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Arvamuse koostaja on saanud arvamuse ettevalmistamisel kuni selle komisjonis vastuvõtmiseni teavet järgmistelt üksustelt ja isikutelt:

Üksus ja/või isik

Academy of Finland

Bioenergy Europe

Confederation of European Forest Owners (CEPF)

Confederation of European Paper Industries (CEPI)

European Commission, DG CLIMA

European Forest Institute

Finnish Forest Industries

Metsä Group

Ministry of Agriculture and Forestry of Finland

Natural Resources Institute Finland (Luke)

Permanent Representation of Finland to the EU

Statistics Finland

Stora Enso Oyj

St1 Oy

Swedish Forest Industries Federation

The Central Union of Agricultural Producers and Forest Owners (MTK)

The Finnish Association for Nature Conservation

The Finnish Environment Institute (SYKE)

 

 

 

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) 2018/841 muutmine kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määruse (EL) 2018/1999 muutmine seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas
Viited	COM(2021)0554 – C9-0320/2021 – 2021/0201(COD)
Vastutav komisjon    istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad    istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.9.2021
Arvamuse koostaja    nimetamise kuupäev	Henna Virkkunen 17.9.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.1.2022
Vastuvõtmise kuupäev	22.3.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 13 16
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Martin Buschmann, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Martina Dlabajová, Christian Ehler, Valter Flego, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Jens Geier, Nicolás González Casares, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Pina Picierno, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Viktor Uspaskich, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gianna Gancia

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

48	+
NI	Viktor Uspaskich
PPE	François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss
Renew	Nicola Beer, Nicola Danti, Martina Dlabajová, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen
S&D	Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Jens Geier, Nicolás González Casares, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Pina Picierno, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

 

13	-
ECR	Robert Roos
ID	Markus Buchheit, Georg Mayer
NI	András Gyürk
Verts/ALE	Michael Bloss, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa, Marie Toussaint

 

16	0
ECR	Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský
ID	Paolo Borchia, Gianna Gancia, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Isabella Tovaglieri
NI	Martin Buschmann, Clara Ponsatí Obiols
The Left	Manuel Bompard, Marc Botenga, Marisa Matias

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Määruse (EL) 2018/841 muutmine kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määruse (EL) 2018/1999 muutmine seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas
Viited	COM(2021)0554 – C9-0320/2021 – 2021/0201(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.7.2021
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 13.9.2021	ITRE 13.9.2021	IMCO 13.9.2021	TRAN 13.9.2021
	AGRI 13.9.2021
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	BUDG 31.8.2021	IMCO 1.9.2021
Kaasatud komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	AGRI 11.11.2021
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Ville Niinistö 13.9.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	11.10.2021	26.1.2022
Vastuvõtmise kuupäev	17.5.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 37 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mathilde Androuët, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Hildegard Bentele, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Cyrus Engerer, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Ewa Kopacz, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Marian-Jean Marinescu, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Nicola Procaccini, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Maria Spyraki, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Emma Wiesner, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Michael Bloss, Manuel Bompard, Milan Brglez, Stelios Kympouropoulos, Manuela Ripa, Christel Schaldemose, Vincenzo Sofo, Idoia Villanueva Ruiz
Esitamise kuupäev	24.5.2022

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44	+
NI	Ivan Vilibor Sinčić
Renew	Pascal Canfin, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Emma Wiesner, Michal Wiezik
S&D	Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Milan Brglez, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Christel Schaldemose, Günther Sidl, Petar Vitanov, Tiemo Wölken
The Left	Malin Björk, Manuel Bompard, Petros Kokkalis, Silvia Modig, Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace
Verts/ALE	Margrete Auken, Michael Bloss, Bas Eickhout, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus, Manuela Ripa

 

37	-
ECR	Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Nicola Procaccini, Rob Rooken, Vincenzo Sofo, Alexandr Vondra, Anna Zalewska
ID	Mathilde Androuët, Aurélia Beigneux, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Joëlle Mélin
NI	Edina Tóth
PPE	Traian Băsescu, Hildegard Bentele, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Stelios Kympouropoulos, Esther de Lange, Peter Liese, Marian-Jean Marinescu, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Ljudmila Novak, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Christine Schneider, Maria Spyraki, Pernille Weiss

 

6	0
ID	Simona Baldassarre, Marco Dreosto, Silvia Sardone
Renew	Andreas Glück
S&D	Javi López, César Luena

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.