RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

24.5.2022 - (COM(2021)0551 – C9‑0318/2021 – 2021/0211(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Peter Liese
Arvamuse koostajad (*):
José Manuel Fernandes ja Valérie Hayer, eelarvekomisjon,
Mauri Pekkarinen, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

Muudatusettepanekud

• 001-214 (PDF - 506 KB)
• 001-214 (DOC - 134 KB)
• 215-222/REV1 (PDF - 127 KB)
• 215-222/REV1 (DOC - 84 KB)
• 223-229/REV1 (PDF - 124 KB)
• 223-229/REV1 (DOC - 80 KB)
• 230-235 (PDF - 132 KB)
• 230-235 (DOC - 83 KB)
• 236-241 (PDF - 121 KB)
• 236-241 (DOC - 79 KB)
• 242-244 (PDF - 111 KB)
• 242-244 (DOC - 25 KB)
• 245-245/REV1 (PDF - 107 KB)
• 245-245/REV1 (DOC - 20 KB)
• 246-246 (PDF - 98 KB)
• 246-246 (DOC - 70 KB)
• 247-248 (PDF - 112 KB)
• 247-248 (DOC - 23 KB)
• 249-249/REV1 (PDF - 110 KB)
• 249-249/REV1 (DOC - 22 KB)
• 250-253 (PDF - 129 KB)
• 250-253 (DOC - 27 KB)
• 254-254 (PDF - 106 KB)
• 254-254 (DOC - 21 KB)
• 255-255/REV1 (PDF - 110 KB)
• 255-255/REV1 (DOC - 21 KB)
• 256-256 (PDF - 114 KB)
• 256-256 (DOC - 22 KB)
• 256-259 (PDF - 129 KB)
• 256-259 (DOC - 28 KB)
• 257-257/REV1 (PDF - 101 KB)
• 257-257/REV1 (DOC - 20 KB)
• 258-259 (PDF - 114 KB)
• 258-259 (DOC - 22 KB)
• 260-264 (PDF - 115 KB)
• 260-264 (DOC - 27 KB)
• 265-265 (PDF - 98 KB)
• 265-265 (DOC - 20 KB)
• 266-267 (PDF - 106 KB)
• 266-267 (DOC - 23 KB)
• 268-268 (PDF - 94 KB)
• 268-268 (DOC - 19 KB)
• 269-277 (PDF - 121 KB)
• 269-277 (DOC - 31 KB)
• 278-286 (PDF - 136 KB)
• 278-286 (DOC - 36 KB)
• 287-289 (PDF - 108 KB)
• 287-289 (DOC - 74 KB)
• 290-299 (PDF - 172 KB)
• 290-299 (DOC - 40 KB)
• 300-309 (PDF - 149 KB)
• 300-309 (DOC - 34 KB)
• 310-319 (PDF - 161 KB)
• 310-319 (DOC - 39 KB)
• 320-326 (PDF - 147 KB)
• 320-326 (DOC - 39 KB)
• 327-331 (PDF - 144 KB)
• 327-331 (DOC - 29 KB)
• 332-332 (PDF - 114 KB)
• 332-332 (DOC - 73 KB)
• 333-333 (PDF - 109 KB)
• 333-333 (DOC - 21 KB)
• 334-334 (PDF - 106 KB)
• 334-334 (DOC - 21 KB)
• 335-344 (PDF - 151 KB)
• 335-344 (DOC - 39 KB)
• 345-354 (PDF - 136 KB)
• 345-354 (DOC - 35 KB)
• 355-364 (PDF - 142 KB)
• 355-364 (DOC - 35 KB)
• 365-367 (PDF - 120 KB)
• 365-367 (DOC - 24 KB)
• 368-377 (PDF - 146 KB)
• 368-377 (DOC - 34 KB)
• 378-387 (PDF - 146 KB)
• 378-387 (DOC - 35 KB)
• 388-397 (PDF - 158 KB)
• 388-397 (DOC - 37 KB)
• 398-400 (PDF - 118 KB)
• 398-400 (DOC - 25 KB)
• 401-401 (PDF - 112 KB)
• 401-401 (DOC - 72 KB)
• 402-405 (PDF - 112 KB)
• 402-405 (DOC - 26 KB)
• 406-415 (PDF - 132 KB)
• 406-415 (DOC - 85 KB)
• 416-425 (PDF - 136 KB)
• 416-425 (DOC - 86 KB)
• 426-435 (PDF - 140 KB)
• 426-435 (DOC - 88 KB)
• 436-445 (PDF - 135 KB)
• 436-445 (DOC - 87 KB)
• 446-455 (PDF - 139 KB)
• 446-455 (DOC - 88 KB)
• 456-465 (PDF - 131 KB)
• 456-465 (DOC - 76 KB)
• 466-475 (PDF - 130 KB)
• 466-475 (DOC - 86 KB)
• 476-485 (PDF - 129 KB)
• 476-485 (DOC - 87 KB)
• 486-495 (PDF - 129 KB)
• 486-495 (DOC - 82 KB)
• 496-505 (PDF - 142 KB)
• 496-505 (DOC - 90 KB)
• 506-506/REV1 (PDF - 101 KB)
• 506-506/REV1 (DOC - 71 KB)
• 506-515 (PDF - 131 KB)
• 506-515 (DOC - 86 KB)
• 516-525 (PDF - 143 KB)
• 516-525 (DOC - 89 KB)
• 526-535 (PDF - 133 KB)
• 526-535 (DOC - 86 KB)
• 536-545 (PDF - 132 KB)
• 536-545 (DOC - 87 KB)
• 546-555 (PDF - 120 KB)
• 546-555 (DOC - 83 KB)
• 556-565 (PDF - 123 KB)
• 556-565 (DOC - 84 KB)
• 566-575 (PDF - 134 KB)
• 566-575 (DOC - 87 KB)
• 568-568/REV1 (PDF - 95 KB)
• 568-568/REV1 (DOC - 72 KB)
• 576-585 (PDF - 130 KB)
• 576-585 (DOC - 84 KB)
• 586-595 (PDF - 126 KB)
• 586-595 (DOC - 85 KB)
• 596-605 (PDF - 134 KB)
• 596-605 (DOC - 86 KB)
• 606-615 (PDF - 129 KB)
• 606-615 (DOC - 85 KB)
• 616-625 (PDF - 131 KB)
• 616-625 (DOC - 84 KB)
• 626-628 (PDF - 125 KB)
• 626-628 (DOC - 78 KB)
• 629-638 (PDF - 130 KB)
• 629-638 (DOC - 34 KB)
• 639-645 (PDF - 122 KB)
• 639-645 (DOC - 30 KB)
• 646-653 (PDF - 131 KB)
• 646-653 (DOC - 31 KB)
• 654-654 (PDF - 101 KB)
• 654-654 (DOC - 72 KB)
• 655-657 (PDF - 112 KB)
• 655-657 (DOC - 26 KB)
• 658-667 (PDF - 125 KB)
• 658-667 (DOC - 33 KB)
• 668-674 (PDF - 122 KB)
• 668-674 (DOC - 30 KB)
• 675-675 (PDF - 91 KB)
• 675-675 (DOC - 49 KB)
• 676-679 (PDF - 124 KB)
• 676-679 (DOC - 29 KB)
• 680-680 (PDF - 540 KB)
• 680-680 (DOC - 174 KB)
• 681-681 (PDF - 121 KB)
• 681-681 (DOC - 79 KB)
• 682-682 (PDF - 95 KB)
• 682-682 (DOC - 49 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

(COM(2021)0551 – C9‑0318/2021 – 2021/0211(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0551),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0318/2021),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Tšehhi Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2021. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 28. aprilli 2022. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, arengukomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9‑0162/2022),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.	(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)3 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Glasgow kliimapakti vastuvõtmisega tunnistasid Pariisi kokkuleppe osalised, et maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramine 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud ohtusid ja mõju, ning võtsid kohustuse suurendada 2022. aasta lõpuks oma 2030. aasta eesmärke, et kõrvaldada püüdluste puudujääk, kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) järeldustega. Seda tuleks teha võrdse kohtlemisega ning austades ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtet riigiti erineva olukorra valguses. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS), sealhulgas selle turustabiilsusreservi muutmine on ainulaadne võimalus.
__________________	__________________
3 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).	3 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi poole püüdlemise jätkamine on pärast IPCC 7. augusti 2021. aasta aruandes „Climate Change 2021: The Physical Science base“ (Kliimamuutused 2021: reaalteaduslik alus) tehtud järeldusi muutunud veelgi hädavajalikumaks. IPCC järelduste kohaselt jõuab ülemaailmne temperatuuri tõus 1,5 °C piirini või ületab selle kiiremini, kui varem arvati, nimelt järgmise 20 aasta jooksul. Samuti leiti, et kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei vähendata kohe ja ambitsioonikalt, ei ole enam võimalik piirata globaalset soojenemist ligi 1,5 °C-ni või isegi 2 °C-ni. Lisaks kinnitas IPCC oma 28. veebruari 2022. aasta aruandes „Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“ (Kliimamuutused 2022: mõju, kohanemine ja haavatavus) väga veendunult, et kliimamuutused kujutavad endast ohtu inimeste heaolule ja planeedi tervisele. Igasugused edasised viivitused kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks võetavate ülemaailmsete kooskõlastatud ennetusmeetmete puhul tähendavad, et oleme kaotamas kiiresti ahenevat võimalust tagada kõigile elamisväärne ja jätkusuutlik tulevik.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1b) Vajadust kiireloomuliste meetmete järele suurendab veelgi äärmuslike ilmastikutingimuste sageduse ja intensiivsuse suurenemine, mis on otseselt tingitud kliimamuutustest. ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti andmetel on maailmas registreeritud katastroofide arv ja ülemaailmse majandusliku kahju ulatus viimase 20 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, suur osa sellest suurenemisest on tingitud kliimaga seotud katastroofide arvu märkimisväärsest kasvust.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1c) Seepärast peaks liit selle pakilisusega tegelema, suurendades jõupingutusi ja asudes kliimamuutuste vastases võitluses rahvusvaheliseks liidriks, võttes samal ajal arvesse võrdse kohtlemise ning ühise, kuid diferentseeritud vastutuse ja vastava suutlikkuse põhimõtteid, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõikes 2.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1d) Euroopa Parlament nõudis 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta1a tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata ambitsioonikaid meetmeid, et piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni ja vältida elurikkuse ulatuslikku kadumist, sealhulgas tegeledes vasturääkivustega liidu praeguses kliima- ja keskkonnaalast hädaolukorda käsitlevas poliitikas ning tagades, et kõik asjakohased tulevased seadusandlikud ja eelarve-ettepanekud on kõigiti kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C ega kiirenda elurikkuse kadumist.
	_________________
	1a ELT C 232, 16.6.2021, lk 28.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 20194.	(2) Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on seepärast kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 20194.
__________________	__________________
4 COM(2019)640 final.	4 COM(2019)640 final.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Selline üleminek mõjutab aga naisi ja mehi erinevalt ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning kedagi ei jäetaks kõrvale.	(3) Euroopa rohelises kokkuleppes on nähtud ette lähtepunkt liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks ja pärast seda negatiivsete heitkoguste eesmärgi saavutamiseks, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11191a artikli 2 lõikes 1. Selles on esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega, jätmata kedagi kõrvale õiglase ülemineku protsessis, milles käsitletakse ka energiaostuvõimetust. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. See üleminek mõjutab eri sektorite töötajaid ja sugusid erinevalt ning eriti suur mõju on sellel teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele ja vähekaitstud rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed, rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed ning väikese ja väiksema keskmise sissetulekuga üksikisikud ja leibkonnad. Samuti tekitab see suuremaid probleeme teatavatele piirkondadele, eriti struktuurselt ebasoodsas olukorras olevatele ja perifeersetele piirkondadele ning saartele. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) ELi HKS on liidu kliimapoliitika nurgakivi ja selle peamine vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutasuvaks vähendamiseks. Kooskõlas Glasgows toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul võetud kohustustega vaadata igal aastal läbi riiklikult kindlaksmääratud panus, peaks komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ1a muutmise käigus läbi vaatama riiklikult kindlaksmääratud panuse kõigi ELi HKSiga hõlmatud sektorite arvestusse.
	_________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) COVID-19 pandeemia ränk mõju liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule on Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkust ja väärtust üksnes suurendanud ning näidanud, et meie ühiskond ja majandus peavad parandama oma vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtma varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks. Euroopa kodanikud on jätkuvalt kindlal arvamusel, et eelkõige tuleb seda teha seoses kliimamuutustega5.	(4) Arvestades, et COVID-19 pandeemial on olnud väga tõsised tagajärjed liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule, on hästi rakendatud Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus üksnes kasvanud. See näitab, et tuleb parandada meie ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet väliste vapustuste suhtes ning võtta varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks õiglaselt ja nii, et mitte kedagi, sealhulgas energiaostuvõimetuse ohus olevaid inimesi, ei jäeta kõrvale. Euroopa kodanikud on jätkuvalt kindlal arvamusel, et eelkõige tuleb seda teha seoses kliimamuutustega5.
__________________	__________________
5 Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta, 2021 (https://ec.europa.eu/clima/citizens/support_en).	5 Eurobaromeetri eriuuring nr 513 kliimamuutuste kohta, 2021 (https://ec.europa.eu/clima/citizens/support_en).

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Euroopa rohelise kokkuleppe täitmine peaks kõigile tagama kvaliteetsete töökohtade loomise ja sotsiaalse progressi. Sotsiaalse vastuvõetavuse tagamiseks peaksid käesolevas direktiivis esildatud kliimaeesmärgid olema tasakaalustatud Euroopa sotsiaalõiguste sambale vastavate sotsiaalsete eesmärkidega. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava peaks olema võimalus säilitada ja luua kvaliteetseid töökohti, edendada inimväärset tööd, tõsta tööstandardeid, tugevdada sotsiaalset dialoogi ja kollektiivläbirääkimisi, võidelda diskrimineerimisega töökohal ja edendada soolist võrdõiguslikkust. Nende eesmärkide saavutamiseks peaksid õiglase ülemineku mehhanismid täiendama kõiki Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ raames kavandatud meetmeid.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11197 sätestas liit oma õiguses eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majanduses kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega kehtestatakse ka siduv kohustus vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.	(6) Määruses (EL) 2021/1119 on liit sätestanud õigusaktis eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja eesmärgi saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused. Kõnealuse määrusega kehtestatakse ka siduv kohustus vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
__________________
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Heite vähendamiseks on vaja kõigi majandussektorite panust. Seepärast tuleks seada kõrgem eesmärk ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ8 kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusa ja majanduslikult tasuva vähendamise edendamiseks loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul, nii et see oleks kooskõlas kõnealuse kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 2030. aasta eesmärgiga.	(7) Heite vähendamiseks on vaja kõigi majandussektorite panust. Seepärast tuleks seada kõrgem eesmärk ka direktiiviga 2003/87/EÜ loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) puhul, nii et see oleks kooskõlas kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite 2030. aastaks vähendamise eesmärgiga, liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mis tuleb saavutada hiljemalt 2050. aastaks, ja pärast seda negatiivsete heitkoguste saavutamise eesmärgiga, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1.
__________________
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) ELi HKS peaks stimuleerima tootmist sellistes käitistes, mis kas osaliselt või täielikult vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seepärast tuleks muuta teatavate direktiivi 2003/87/EÜ I lisas esitatud tegevusalade kirjeldust, et tagada käitiste võrdne kohtlemine asjaomastes sektorites. Lisaks sellele ei tohiks toote tootmiseks tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd) sõltuda tootmisprotsessi laadist. Seepärast on vaja muuta teatavate võrdlusalustega hõlmatud toodete ning protsesside ja heite määratlust, et tagada uutele ja olemasolevatele tehnoloogiatele võrdsed tingimused. Samuti on vaja eraldada üksteisest rafineerimistehaste ja vesiniku võrdlusaluste ajakohastamine, et kajastada vesinikutootmise kasvavat tähtsust väljaspool rafineerimistehaste sektorit.	(8) ELi HKS peaks stimuleerima tootmist sellistes käitistes, mis kas osaliselt või täielikult vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seepärast tuleks muuta teatavate direktiivi 2003/87/EÜ I lisas esitatud tegevusalade kirjeldust, et tagada käitiste võrdne kohtlemine asjaomastes sektorites. Lisaks sellele ei tohiks toote tootmiseks tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd) sõltuda tootmisprotsessi laadist. Seepärast on vaja muuta teatavate võrdlusalustega hõlmatud toodete ning protsesside ja heite määratlust, et tagada uutele ja olemasolevatele tehnoloogiatele võrdsed tingimused. Samuti on vaja eraldada üksteisest rafineerimistehaste ja vesiniku võrdlusaluste ajakohastamine, et kajastada rohelise vesiniku tootmise kasvavat tähtsust väljaspool rafineerimistehaste sektorit.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Individuaalsetes sektorites ja allsektorites eelnevate võrdlusaluste kehtestamise põhimõtete kindlaksmääramisel peaks komisjon konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas asjaomastes sektorites ja allsektorites, kodanikuühiskonna esindajatega ja määruse (EL) 2021/1119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukoguga.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ13 säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ja tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas.	(13) Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ13 säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ning tavapärasel kasutamisel ja kõrvaldamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel ja kõrvaldamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas.
__________________	__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).	13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) ELi HKSis peaks nii palju kui võimalik vältima põhjendamatuid erandeid ja moonutavaid meetmeid. Pikas perspektiivis peaksid kõik sektorid aitama kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele liidus 2050. aastaks ning kogu CO2 heide peaks olema asjakohaste liidu poliitikavahenditega hõlmatud. Olmejäätmete põletusrajatiste lisamine ELi HKSi aitaks ringmajandusele kaasa, soodustades ringlussevõttu, taaskasutust ja toodete parandamist ning kogu majandust hõlmavat süsinikuheite vähendamist. Kuna ringlussevõtt ja regenereerimine on juba ELi HKSiga hõlmatud, tugevdaks olmejäätmete põletusrajatiste lisamine stiimuleid jäätmete säästvaks käitlemiseks kooskõlas jäätmehierarhiaga. See täiendaks liidu jäätmealaste õigusaktide muid elemente. Lisaks looks jäätmete põletamise integreerimine ELi HKSi võrdsed tingimused piirkondadele, kes on lisanud kohaldamisalasse olmejäätmete põletamise, mis vähendab piirkondadevahelise maksukonkurentsi ohtu. Selleks et vältida jäätmete suunamist olmejäätmete põletusrajatistest liidus asuvatesse prügilatesse, mis tekitavad metaaniheidet, ja jäätmete eksporti kolmandatesse riikidesse, millel võib olla keskkonnale ohtlik mõju, peaks olmejäätmete põletusrajatiste lisamisele direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse alates 1. jaanuarist 2026 eelnema 31. detsembriks 2024 tehtav mõjuhinnang, millega peaks asjakohasel juhul kaasnema seadusandlik ettepanek sellise jäätmete suunamise ja ekspordi vältimiseks.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13b)  Arvesse tuleks võtta kõiki kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on kogutud ja üle kantud utiliseerimiseks süsinikdioksiidi kogumise ja utiliseerimise protsesside kaudu, mis ei ole tootega püsivalt keemiliselt seotud nii, et need ei satu tavapärase kasutamise ja kõrvaldamise käigus atmosfääri. Protsessi kõigi etappide, eelkõige jäätmete põletamisrajatiste heite puudumise korral, mis oleksid hõlmatud CO2 hinnastamisega, tooks sõltuvus atmosfääri laskmise hetkel põhinevatest arvutustest kaasa heitkoguste alahindamise. Selleks et reguleerida süsiniku kogumist viisil, mis vähendab netoheidet, tagab, et kõik heitkogused võetakse arvesse ja välditakse topeltarvestust, luues samal ajal majanduslikke stiimuleid, peaks komisjon hindama, kuidas võtta arvesse selliste kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mida peetakse kogutuks ja utiliseerituks ning tootes keemiliselt seotuks toote olelusringi hindamise põhjal, näiteks kui neid kasutatakse toote valmistamiseks või kui selline proportsionaalne vähendamine aitab kaasa asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud uuenduslikule riiklikule poliitikale sektoritevahelise koostöö tagamiseks ja stimuleerimiseks, ning peaks vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku, mis hõlmaks läbipaistvat, võrreldavat ja usaldusväärset metoodikat.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13c) Kooskõlas määrusega (EL) 2021/1119 tuleks esmatähtsaks pidada otsest heitkoguste vähendamist, millega koos tuleb kliimaneutraalsuse saavutamiseks suurendada CO2 sidumist. Keskpikas perspektiivis võib CO2 sidumine juba aidata suurendada seatud eesmärki, mis ületab määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu 2030. aasta kliimaeesmärki. Seepärast peaks komisjon uurima, kuidas kasvuhoonegaaside negatiivseid heitkoguseid, mis on atmosfäärist seotud ning ohutult ja püsivalt säilitatud näiteks otsese õhust kogumise kaudu, saaks heitkogustega kauplemisel arvesse võtta ja stimuleerida, tehes muu hulgas ettepaneku selge ulatuse ja rangete kriteeriumide ning kaitsemeetmete kohta, millega tagatakse, et selline sidumine ei korva vajalikku heitkoguste vähendamist, vaid on tegelik ja püsiv.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13d) Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatise andmetel metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta pärineb 26 % kontinendi metaaniheitest jäätmetest. Üleilmselt tekitavad jäätmehoidlad ja prügimäed 2025. aastaks hinnanguliselt 8–10 % kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside heitest. Liidu eesmärk peaks olema vähendada märkimisväärselt prügilasse ladestamist liidus ning igal juhul vältida edaspidi jäätmete põletamise lisamist ELi HKSi, mis looks ebavõrdsed tingimused ja suurendaks prügilasse ladestamist. Seepärast peaks komisjon samuti hindama võimalust ja teostatavust seoses kõigi jäätmekäitlusprotsesside, nagu prügilate, kääritamise, kompostimise ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise lisamisega ELi HKSi.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahvusvaheline meretransport, mis hõlmab kahe eri liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelisi reise ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja mitte ühegi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelisi reise, on ainus transpordiliik, mida ei ole võetud arvesse liidu varasemates kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustes. Ühes liikmesriigis algavate ja teises liikmesriigis või kolmandas riigis lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud ligikaudu 36 %. Need heitkogused moodustavad ligi 90 % liidu laevaliikluse koguheitest, sest samas liikmesriigis algavate ja lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast 26 % vähenenud. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad rahvusvahelisest meretranspordist tulenevad heitkogused tõenäoliselt ajavahemikus 2015–2030 ligikaudu 14 % ja ajavahemikus 2015–2050 ligikaudu 34 %. Kui meretranspordi mõju kliimamuutustele suureneb prognoosi kohaselt, õõnestab see oluliselt heite vähendamise jõupingutusi, mida on tehtud teistes sektorites, et kliimamuutsute vastu võidelda.	(14) Rahvusvaheline meretransport, mis hõlmab kahe eri liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelisi reise ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja mitte ühegi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelisi reise, on ainus transpordiliik, mida ei ole võetud arvesse liidu varasemates kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustes. Ühes liikmesriigis algavate ja teises liikmesriigis või kolmandas riigis lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud ligikaudu 36 %. Need heitkogused moodustavad ligi 90 % liidu laevaliikluse koguheitest, sest samas liikmesriigis algavate ja lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast 26 % vähenenud. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad rahvusvahelisest meretranspordist tulenevad heitkogused tõenäoliselt ajavahemikus 2015–2030 ligikaudu 14 % ja ajavahemikus 2015–2050 ligikaudu 34 %. Kui meretranspordi mõju kliimamuutustele suureneb prognoosi kohaselt, õõnestab see oluliselt heite vähendamise jõupingutusi, mida on tehtud teistes sektorites, et kliimamuutuste vastu võidelda, ja seega 2030. aastaks kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärgi saavutamist, liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist hiljemalt 2050. aastaks ning eesmärki saavutada seejärel negatiivsed heitkogused, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1, ja Pariisi kokkuleppe eesmärki.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14a) Rahvusvaheline meretransport on ainus transpordiliik, mida ei ole lisatud liidu kohustuse hulka vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuigi Euroopa Parlament on korduvalt üles kutsunud kõiki majandussektoreid aitama kaasa ühisele jõupingutusele minna üle kasvuhoonegaaside netonullheitele võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2050. aastaks kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud liidu kohustustega. CO2 on jätkuvalt meretranspordi kliimamõju peamine põhjus, kui arvutada globaalse soojenemise potentsiaal 100 aasta jooksul, ning moodustab 98 %, või kui arvestada tahma, siis 91 % rahvusvahelisest kasvuhoonegaaside koguheitest CO2 ekvivalendina. Kuid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 2020. aastal avaldatud aruande „Fourth IMO Greenhouse Gas Study“ (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni neljas kasvuhoonegaaside uuring) kohaselt kasvas metaani (CH4) hulk ajavahemikus 2012–2018 87 % võrra. Seetõttu ja kooskõlas muudatusettepanekutega, mille Euroopa Parlament võttis vastu 16. septembril 2020 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi, tuleks nii CO2 ja CH4 heide kui ka dilämmastikoksiidid (N2O) lisada ELi HKSi laiendamisele meretranspordile. Sellest tulenevalt peaks haldav asutus tagama, et laevandusettevõtjad jälgivad ja esitavad heite koondandmeid, sealhulgas CO2, CH4 ja N2O heite kohta, et tagada kooskõla määrusega (EL) .../.... [FuelEU Maritime]. Lisaks peaks komisjon 31. detsembriks 2024 hindama muude kasvuhoonegaaside kui CO2, N2O ja CH4 heite ning globaalse soojenemise potentsiaaliga tahkete osakeste mõju ülemaailmsele kliimale ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande ning vajaduse korral seadusandliku ettepaneku meretranspordist pärit heite ja tahkete osakeste lisamise kohta ELi HKSi kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) 2013. aastal võttis komisjon vastu strateegia meretranspordist pärit heite järkjärguliseks integreerimiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse. Selle lähenemisviisi esimese sammuna kehtestas liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/75714 meretranspordist pärit heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi, millele järgneb merendussektori heite vähendamise eesmärkide kehtestamine ja turupõhise meetme kohaldamine. Kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/410,15 peaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või liidu tegevus algama 2023. aastal ning hõlmama ettevalmistavat tööd sellise meetme vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, millega tagatakse, et sektor aitab nõuetekohaselt kaasa Pariisi kokkuleppe raames kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, ning nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt.	(15) 2013. aastal võttis komisjon vastu strateegia meretranspordist pärit heite järkjärguliseks integreerimiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse. Selle lähenemisviisi esimese sammuna kehtestas liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/75714 meretranspordist pärit heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi, millele järgneb merendussektori heite vähendamise eesmärkide kehtestamine ja turupõhise meetme kohaldamine. Kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/410,15 peaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või liidu tegevus algama 2023. aastal ning hõlmama ettevalmistavat tööd sellise meetme vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, millega tagatakse, et sektor aitab nõuetekohaselt kaasa Pariisi kokkuleppe raames kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, ning nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt. Selleks et suurendada liidu meetmete keskkonnatõhusust ning vältida kõlvatut konkurentsi ja stiimuleid kõrvalehoidmiseks, tuleks määruse (EL) 2015/757 kohaldamisala muuta, et see hõlmaks alates 1. jaanuarist 2024 400tonnise ja suurema kogumahutavusega laevu. Selleks et tagada proportsionaalne halduskoormus laevade puhul, mille kogumahutavus on alla 5000 tonni, tuleks käitajatelt nõuda üksnes sellise teabe esitamist, mis on asjakohane selliste laevade ELi HKSiga hõlmamiseks alates 1. jaanuarist 2027, eelkõige kütuseliik, selle süsinikutegur ja energiatihedus.
__________________	__________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).	14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).	15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru IMOs ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest ja kaasnevatest meetmetest, mille eesmärk on tagada meretranspordisektori nõuetekohane panus Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkide saavutamisse. IMO kaudu tehakse jõupingutusi meretranspordist tuleneva üleilmse heite piiramiseks ning seda tuleks innustada. Kuigi IMOs tehtud hiljutised edusammud valmistavad heameelt, ei ole need meetmed Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad.	(16) Direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru IMOs ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest ja kaasnevatest meetmetest, mille eesmärk on tagada meretranspordisektori nõuetekohane panus Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkide saavutamisse. IMO kaudu tehakse jõupingutusi meretranspordist tuleneva üleilmse heite piiramiseks ning seda tuleks innustada. Kuid IMO raamistikus toimunud hiljutised arengud ei ole Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad. Arvestades laevanduse rahvusvahelist olemust, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega veelgi suurendama diplomaatilisi jõupingutusi, et teha edusamme sellise ülemaailmse turupõhise meetme väljatöötamisel IMO tasandil.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Kõrvalehoidmiseks tehtavad sadamakülastused väljaspool ELi asuvatesse naaberriikidesse võivad tõsiselt ohustada ELi HKSi tõhusust seoses meretranspordiga, kuna see ei vähenda laevanduse koguheidet. Sellised kõrvalehoidmiseks tehtavad sadamakülastused võivad üldisi heitkoguseid isegi suurendada, eriti kui niisugune kõrvalehoidmine toob kaasa pikemad reisid madalamate keskkonnastandarditega riikidesse ja sealt tagasi. Seepärast peaks komisjon jälgima meretranspordi peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses äriühingutega, kes püüavad vältida käesoleva direktiivi nõuete järgimist, ja andma selle kohta alates... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumisele järgnev aasta] iga kahe aasta tagant aru ning vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku, et käsitleda tõendeid kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste kohta.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas16. Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama hõlmama osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile peaks seega hõlmama poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas, selliste laevade heitkoguseid, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, ning heitkoguseid, mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres seistes. Seda lähenemisviisi on peetud otstarbekaks viisiks, kuidas lahendada ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja võimaluste küsimust, mis on olnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis pikaajaline probleem. Kattes osa liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate nii saabuvate kui ka väljuvate reiside heitkogustest, tagatakse ELi HKSi tõhusus, eelkõige kuna meetme keskkonnamõju on suurem kui üksnes ELi-siseseid reise hõlmava kohaldamisala puhul ning samal ajal piiratakse süsteemist kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste ja ümberlaadimistoimingute väljapoole liitu üleviimise riski. Selleks et tagada sektori sujuv kaasamine ELi HKSi, tuleks laevandusettevõtjate poolt tagastatavate LHÜde osakaalu ajavahemiku 2023–2025 teatatud tõendatud heitkoguste suhtes järk-järgult suurendada. Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega tagastatakse nendel aastatel vähem LHÜsid, siis tuleks pärast seda, kui tõendatud heitkoguste ja tagastatud LHÜde vahe on igal aastal kindlaks tehtud, tunnistada vastav arv LHÜsid kehtetuks, et kaitsta süsteemi keskkonnaalast terviklikkust. Alates 2026. aastast peaksid laevandusettevõtjad tagastama kõigile nende eelneva aasta teatatud tõendatud heitkogustele vastava arvu LHÜsid.	(17) Merendussektori kasvuhoonegaaside heide moodustab liidu heitest ligikaudu 2,5 %. Otsustava tegevuse puudumine IMO raamistikus on aeglustanud innovatsiooni ja sektori heitkoguste vähendamiseks vajalike meetmete võtmist. Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks õiglasel määral kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas16. Laevandusettevõtjad peaksid LHÜde tagastamist täielikult rakendama alates 2024. aastast ja laevandusettevõtjad peaksid tagastama sellise arvu LHÜsid, mis vastab nende eelmisel aastal teatatud tõendatud heitkogustele. Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama hõlmama selliseid heitkoguseid, nähes rangetel tingimustel ette erandid, kui kolmandad riigid võtavad vastutuse selliste heitkoguste eest või kui on kehtestatud IMO turupõhine meede, et katta osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. Alates 2027. aastast peaks ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile seega hõlmama kolmandatesse riikidesse suunduvate ja sealt väljuvate reiside heitkoguseid, nähes samal ajal ette erandid seoses poolega selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, poolega selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas rangetel tingimustel, eelkõige juhul, kui kolmandas riigis on kehtestatud CO2 hinnastamise mehhanism või kui kolmas riik on kehtestanud liidu ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelise kahe- või mitmepoolse lepinguga direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25 kohaselt ELi HKSiga seotud CO2 hinnastamise mehhanismi, et piirata ja vähendada heitkoguseid tasemeni, mis on vähemalt samaväärne ELi HKSiga, mis tähendab siduvat mehhanismi meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks, vähendamiseks ja hinnastamiseks, mille tulemuseks on heitkoguste absoluutvähenemine, mis on vähemalt samaväärne olukorraga, kus 100 % kõnealustest heitkogustest kuuluks ELi HKSi, või kui kolmas riik on vähim arenenud riik või väike arenev saareriik, mille SKP elaniku kohta ei ole võrdne liidu keskmisega ega ületa seda ning mille puhul sellised heitkogused arvatakse Pariisi kokkuleppe kohaselt riiklikult kindlaksmääratud panuste hulka.
__________________	__________________
16 Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 4.	16 Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 4.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Kliimamuutuste kahjulik mõju mõjutab inimõiguste austamist, sealhulgas õigust toidule, veele, kanalisatsioonile, tervisele, inimväärsele eluasemele ja elule. Pariisi kokkuleppes on kliimameetmete kolmanda samba teemaks kahju, mis ebaproportsionaalselt mõjutab vähekaitstud olukorras elavaid inimesi, põlisrahvaid, naisi, lapsi ja puuetega inimesi. Kliimamuutuste mõju suhtes on kõige vähem kaitstud väikese, ning madalama keskmise sissetulekuga riigid ja vähim arenenud riigid. Kuigi nende panus atmosfääris leiduvatesse kasvuhoonegaasidesse on väga väike või isegi tähtsusetu, on nad kliimamuutuste mõjust sageli rohkem mõjutatud, eelkõige nende infrastruktuuri seisukorra ja elanikkonna elutingimuste tõttu. Need riigid on praegu kohutavas olukorras, kuna kasvuhoonegaaside heidet kogu maailmas ei suudeta piirata, mistõttu kasvavad nende kohanemisvajadused ja -kulud, millega kaasneb COVID-19 pandeemia ja sellega seotud nn võlapandeemiast põhjustatud avaliku sektori finantskriis.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17b) Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid koostöös kolmandate riikidega soodustama direktiivi 2003/87/EÜ meretransporti käsitlevate sätete heakskiitmist ja tugevdama rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Samal ajal peaksid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament koostööd tegema, et tugevdada ülemaailmseid meetmeid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kaudu.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17c) Pariisi kokkuleppe rakendamiseks on vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid ning liit on jätkuvalt pühendunud sellele, et aidata kaasa arenenud riikide eesmärgile mobiliseerida alates 2020. aastast arenguriikide toetuseks ühiselt eri allikatest 100 miljardit USA dollarit. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. konverentsil vastu võetud otsus seada alates 2025. aastast ambitsioonikam eesmärk, mis ületab praegust kohustust, on samm õiges suunas, kuid arenenud riikide tegelikud lubadused jäävad ühisest eesmärgist ikka veel kaugelt allapoole ning sellest tulenev lünk tuleks täita. Liit ja selle liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et mobiliseerida arenguriikide jaoks rahvusvahelist kliimarahastust ning koostama rahvusvahelise tegevuskava, milles määratakse kindlaks iga arenenud riigi õiglane osa 100 miljardi USA dollari suurusest rahalisest kohustusest ja esitatakse nende lubaduste täitmise mehhanismid. Tärkava turumajandusega riigid peaksid alates 2025. aastast aitama kliimamuutuste vastu võitlemise rahvusvahelisi meetmeid rohkem rahastada.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17d) Komisjon peaks abistama arenguriike ja suurendama oma toetust sellistele riikidele, sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu, et tugevdada nende võimet kliimamuutustega kohaneda ja edendada nende vastupanuvõimet kliimamuutustele. Liidu ühine lubadus toetada arenguriikides kliimameetmeid suurendaks tema mõju ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel, samal ajal kui Rohelise Kliimafondi kaudu antav panus julgustaks ka teisi riike eraldama sellesse fondi osa oma CO2 hinnastamise kavadest saadavast tulust. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse CO2 heite vähendamise vajadust arenguriikides, hinnates kasvuhoonegaaside heitkoguseid sektorites, mis vastavad ELi HKSi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud sektoritele.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17e) EL ja selle liikmesriigid on suurimad kliimameetmete rahastajad. Kliimameetmete rahastamine on väga oluline, kuna paljudes arenguriikides on tingimuslikud riiklikult kindlaksmääratud panused, mille saavutamine sõltub rahalisest toetusest. Komisjon peaks toetama arenguriike nende tööstuse CO2 heite vähendamisel, eelkõige sektorites, mis vastavad ELi HKSi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud sektoritele, et hõlbustada kogu majandust hõlmavate heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Vähim arenenud riikide vajadustega tegelemine peaks olema prioriteet, kasutades ELi HKSi saastekvoote kliimameetmete ja eelkõige kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17f) Jääklassi laevastike uuendamine ja uuendusliku tehnoloogia arendamine, mis vähendab selliste laevade heitkoguseid talvetingimustes, võtab aega ja nõuab rahalist toetust. Praegu tekitavad jääklassi kuuluvad laevad jääoludes sõitmist võimaldava konstruktsiooni tõttu nii avatud vees kui ka jääoludes sõitmisel rohkem heitkoguseid kui sarnase suurusega laevad, mis on ette nähtud sõitmiseks ainult avatud vees. Keskmiselt tarbivad jääklassi laevad avatud vees sõites umbes 2–5 % rohkem kütust kui sarnase suurusega laevad, mis on ette nähtud sõitmiseks ainult avatud vees. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada lipu suhtes neutraalset meetodit, et võtta arvesse jääolusid liidu põhjapoolsetes osades, mis võimaldaks laevandusettevõtjatel kuni 31. detsembrini 2029 vähendada saastekvoote, mida laevandusettevõtjad tagastavad oma laeva jääklassi või jääoludes navigeerimise või mõlema alusel. Selle tulemusena peaksid laevandusettevõtjad alates 2030. aastast olema kohustatud tagastama saastekvoodid, mis vastavad 100 %-le iga vastava aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest, olenemata nende laevade jääklassist ja jääoludes navigeerimisest. Ookeanifondi kaudu tuleks eritoetust anda ka innovatsioonile, mis on seotud jääklassi laevade CO2 heite vähendamisega.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Meretransporditegevusi puudutavaid direktiivi 2003/87/EÜ sätted tuleks regulaarselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelist arengut ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult kindlaks määratavate panuste jaoks. Eelkõige peaks komisjon mis tahes ajal enne 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet – ja seega hiljemalt 30. septembriks 2028 – esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IMOs üleilmse turupõhise meetme üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta. Komisjon peaks oma aruandes analüüsima IMO vahendeid ja vajaduse korral hindama, kuidas rakendada neid liidu õiguses direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise kaudu. Komisjon peaks vajaduse korral lisama oma aruandesse ettepanekud.	(18) Meretransporditegevusi puudutavaid direktiivi 2003/87/EÜ sätted tuleks regulaarselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelist arengut ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult kindlaks määratavate panuste jaoks. Eelkõige peaks komisjon mis tahes ajal enne 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet – ja seega hiljemalt 30. septembriks 2028 – esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IMOs üleilmse turupõhise meetme üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta. Komisjon peaks oma aruandes analüüsima IMO vahendeid ja vajaduse korral hindama, kuidas rakendada neid liidu õiguses direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise kaudu. Juhul kui IMO tasandil on vastu võetud üleilmne turupõhine meede, mille tulemusel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja mis on vähemalt võrreldav liidu meetmetest tuleneva vähendamisega, peaks komisjon kaaluma liidu meetmete kohaldamisala proportsionaalset vähendamist, et vältida topeltkoormuse tekkimist, säilitades samal ajal ELi HKSi kohaldamisalas vähemalt 50 % selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse, ning 50 % selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast ning saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse, tunnistades samal ajal liidu suveräänsust reguleerida oma osa rahvusvahelistest laevareisidest tulenevas heites kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega. Juhul kui IMO tasandil ei ole tehtud piisavalt edusamme või kui IMO tasandil on vastu võetud üleilmsed meetmed, mis ei ole Pariisi kokkuleppega kooskõlas ega ole vähemalt võrreldavad liidu meetmetest tulenevate meetmetega, peaks komisjon direktiivi 2003/87/EÜ muutmise teel säilitama liidu meetmed, et katta 100 % selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse, ning 100 % selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast ning saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretranspordi valdkonnas direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, sealhulgas seoses võimalike kõrvalehoidmisviisidega, ning seejärel tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada direktiivi tulemuslikkus.	(19) Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretranspordi valdkonnas direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, sealhulgas seoses võimalike kõrvalehoidmisviisidega, ning seejärel tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada direktiivi tulemuslikkus kooskõlas liidu eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks ning eesmärgiga saavutada seejärel negatiivsed heitkogused, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 ja Pariisi kokkuleppe eesmärkides.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) ELi HKSi nõuete täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratletud kui laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis. See määratlus põhineb määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis d esitatud mõiste „ettevõtja“ määratlusel ja on kooskõlas IMO poolt 2016. aastal loodud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ võib laevandusettevõtja lepingu alusel pidada sellist üksust, mis on otseselt vastutav laeva CO2 heitkoguseid mõjutavate otsuste eest, vastutavaks käesoleva direktiivi nõuete täitmisega seotud kulude eest. See üksus oleks tavaliselt üksus, mis vastutab laeva kütuse, marsruudi ja kiiruse valiku eest.	(20) ELi HKSi nõuete täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratletud kui laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis. See määratlus põhineb määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis d esitatud mõiste „ettevõtja“ määratlusel ja on kooskõlas IMO poolt 2016. aastal loodud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Siiski ei ole laevandusettevõtja alati vastutav kütuse ostmise või käitusalaste otsuste eest, mis mõjutavad laeva kasvuhoonegaaside heidet. Selle vastutuse saab võtta laevandusettevõtjast erinev muu üksus lepingupõhise kokkuleppe alusel. Sel juhul tuleks põhimõttest „saastaja maksab“ täielikuks kinnipidamiseks ja tõhususmeetmete ning puhtamate kütuste kasutuselevõtu soodustamiseks nendesse lepingutesse lisada siduv klausel, mille eesmärk on kulukohustuste üleandmine nii, et üksus, mis on lõppkokkuvõttes vastutav laeva kasvuhoonegaaside heitkoguseid mõjutavate otsuste eest, vastutavaks käesoleva direktiivi nõuete täitmisega seotud laevandusettevõtja makstavate kulude katmise eest. See üksus oleks tavaliselt üksus, mis vastutab laeva kütuse valiku ja ostmise või laeva käitamise eest, mis puudutab näiteks laevaga veetava lasti või marsruudi ja kiiruse valikut.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20a) Et üleminek heitevabale laevandusele oleks tulemuslik, on vaja integreeritud käsitlusviisi ning sobivat ja soodsat keskkonda, milles innustada nii laevadel kui ka sadamates tehtavaid uuendusi. Soodne keskkond hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehnoloogilisi ja operatiivmeetmeid laevade ja sadamate energiatõhususe parandamiseks, taastuvatest energiaallikatest toodetud (sh CO2 heite hinnavahe lepingute abil) säästvate alternatiivkütuste (nt vesiniku ja ammoniaagi) ning heitevaba jõuseadmetehnoloogia kasutuselevõttu, sh sadamates vajaliku tankimis- ja laadimistaristu olemasolu. ELi HKSi kohase meretranspordiga seotud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud tulu abil tuleks luua ookeanifond laevade energiatõhususe suurendamiseks ja investeeringute toetamiseks meretranspordi süsinikuheite vähendamisse, sh seoses lühimereveo ja sadamatega ning tööjõu koolituse ja ümberkoolitusega. Lisaks tuleks (EL) ... /... [FuelEU Maritime] kohaselt määratud trahvidest saadud tulu eraldada ookeanifondile sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/10461a artikli 21 lõikele 5 ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3gab lõikele 1. Komisjon peaks tagama, et nõuetekohaselt kaalutakse selliste uuenduslike projektide toetamist, mis aitavad kaasa määruse (EL) .../... [FuelEU Maritime] kasutuselevõtule ja rakendamisele, ja ka niisuguste projektide toetamist, millel on positiivne mõju elurikkusele ning mis aitavad vähendada müra-, õhu- ja merereostuse ohtu.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Laevandusettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks iga laevandusettevõtja eest vastutama üks liikmesriik. Komisjon peaks avaldama esialgse nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluva merendustegevusega, ja märkima selles ära igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse. Nimekirja tuleks ajakohastada vähemalt iga kahe aasta järel, et määrata laevandusettevõtjale vajaduse korral uus haldav asutus. Liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema kõnealune liikmesriik. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema liikmesriik, kus laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reisidega. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtja puhul, kes ei ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvat reisi, peaks haldav asutus olema liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas oma esimest kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat reisi. Komisjon peaks iga kahe aasta järel avaldama ja ajakohastama direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevandusettevõtjate nimekirja, milles on esitatud igale laevandusettevõtjale määratud haldav asutus. Selleks et tagada laevandusettevõtjate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid järgima oma vastutusalasse kuuluvate laevandusettevõtjate haldamisel ühtlustatud eeskirju kooskõlas komisjoni kehtestatavate üksikasjalike eeskirjadega.	(21) Laevandusettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks iga laevandusettevõtja eest vastutama üks liikmesriik. Komisjon peaks avaldama esialgse nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluva merendustegevusega, ja märkima selles ära igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse. Nimekirja tuleks ajakohastada regulaarselt ja vähemalt kord aastas, et määrata laevandusettevõtjale vajaduse korral uus haldav asutus. Liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema kõnealune liikmesriik. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema liikmesriik, kus laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reisidega. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtja puhul, kes ei ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvat reisi, peaks haldav asutus olema liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas oma esimest kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat reisi. Komisjon peaks igal aastal avaldama ja ajakohastama direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevandusettevõtjate nimekirja, milles on esitatud igale laevandusettevõtjale määratud haldav asutus. Selleks et tagada laevandusettevõtjate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid järgima oma vastutusalasse kuuluvate laevandusettevõtjate haldamisel ühtlustatud eeskirju kooskõlas komisjoni kehtestatavate üksikasjalike eeskirjadega.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Tuginedes samalaadsetest keskkonnakaitsega seotud ülesannetest saadud kogemustele, peaks Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) või muu asjaomane organisatsioon vajaduse korral ja kooskõlas oma volitustega abistama komisjoni ja haldavaid asutusi direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel. Arvestades EMSA kogemusi määruse (EL) 2015/757 rakendamisel ja tema IT-vahendeid, võiks EMSA aidata haldavaid asutusi eelkõige seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest merendustegevustest tulenevate heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolliga, hõlbustades teabevahetust või töötades välja suuniseid ja kriteeriume.	(24) Tuginedes samalaadsetest keskkonnakaitsega seotud ülesannetest saadud kogemustele, peaks Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) või muu asjaomane organisatsioon vajaduse korral ja kooskõlas oma volitustega abistama komisjoni ja haldavaid asutusi direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel. Arvestades EMSA kogemusi määruse (EL) 2015/757 rakendamisel ja tema IT-vahendeid, peaks EMSA aitama haldavaid asutusi eelkõige seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest merendustegevustest tulenevate heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolliga, hõlbustades teabevahetust või töötades välja suuniseid ja kriteeriume.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Selleks, et saavutada heite vähendamise eesmärk, mille liit on seadnud 2030. aastaks, on vaja vähendada ELi HKSiga hõlmatud sektorite heitkoguseid 61 % võrreldes 2005. aasta tasemega. ELi HKSi LHÜde üldkogust tuleb vähendada, et anda vajalik pikaajaline CO2 hinnasignaal ja edendada CO2 heite vähendamist sellises ulatuses. Selleks tuleks lineaarset vähendamistegurit suurendada, võttes arvesse ka meretranspordist pärit heitkoguste lisamist. Viimati nimetatud heitkogused tuleks tuletada meretransporditegevustest pärit heitkogustest, mis on teatatud liidus 2018. ja 2019. aasta kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/757, mida on alates 2021. aastast kohandatud lineaarse vähendamisteguri alusel.	(26) Selleks, et saavutada heite vähendamise eesmärk, mille liit on seadnud 2030. aastaks, püüeldes samal ajal Pariisi kokkuleppe eesmärgi suunas piirata üleilmselt soojenemist 1,5 °C, on vaja märkimisväärselt vähendada ELi HKSiga hõlmatud sektorite heitkoguseid 61 % võrreldes 2005. aasta tasemega. ELi HKSi LHÜde üldkogust tuleb vähendada, et anda vajalik pikaajaline CO2 hinnasignaal ja edendada CO2 heite järkjärgulist vähendamist sellises ulatuses. Selleks tuleks iga-aastast vähendamistegurit suurendada, võttes arvesse ka meretranspordist pärit heitkoguste lisamist. Viimati nimetatud heitkogused tuleks tuletada meretransporditegevustest pärit heitkogustest, mis on teatatud liidus 2018. ja 2019. aasta kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/757, mida on alates 2021. aastast kohandatud lineaarse vähendamisteguri alusel.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Pidades silmas, et käesoleva direktiiviga muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses rakendamisperioodiga, mis algas juba 1. jaanuaril 2021, peaks prognoositavuse, keskkonnatõhususe ja lihtsuse huvides ELi HKSi järsum lineaarne vähendamistrajektoor olema sirgjoon aastast 2021 aastani 2030, et saavutada aastaks 2030 ELi HKSis heitkoguste vähendamine 61 % ulatuses, mis on sobiv vaheetapp liidu majanduse liikumisel kliimaneutraalsuse suunas aastaks 2050. Kuna suurendatud lineaarset vähendamistegurit saab kohaldada alles alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgnevast aastast, peaks LHÜde koguse ühekordne vähendamine vähendama LHÜde üldkogust selliselt, et see vastaks olukorrale, kus kõnealust iga-aastast vähendamist oleks kohaldatud alates 2021. aastast.	(27) Pidades silmas, et käesoleva direktiiviga muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses rakendamisperioodiga, mis algas juba 1. jaanuaril 2021, peaks prognoositavuse, keskkonnatõhususe ja lihtsuse huvides ELi HKSi järsum vähendamistrajektoor pakkuma selget suunda Pariisi kokkuleppe eesmärgi ning liidu majanduse kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt aastaks 2050. Kuna suurendatud vähendamistegurit saab kohaldada alles alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgnevast aastast, peaks LHÜde koguse ühekordne vähendamine vähendama LHÜde üldkogust selliselt, et see vastaks käesoleva direktiivi jõustumisele eelnenud kolme aasta tegelikele keskmistele heitkogustele, mida on selle ajavahemiku keskpaigast alates kohandatud lineaarse vähendamisteguriga.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.	(28) Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku ja erasektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse omavahendite kujul ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel, tagades samal ajal õiglase ülemineku ja võetud meetme keskkonnaalase terviklikkuse. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Nõuete täitmise ja avaliku kontrolli tagamiseks peaksid liikmesriigid võtma vastu eelkavad selle kohta, kuidas nad kavatsevad kasutada ELi HKSi tulusid kooskõlas oma vastavate kliima- ja energiaeesmärkidega, ning esitama igal aastal aruande enampakkumistulude kasutamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/19991a artikliga 19. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga kõige enam mõjutatud territooriumidel, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.
	_______________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28a) Alates 2013. aastast on elektritootjad olnud kohustatud ostma kõik elektrienergia tootmiseks vajalikud LHÜd. Siiski on mõned liikmesriigid säilitanud valiku jätkata üleminekupõhist tasuta eraldamist energiasektori moderniseerimiseks ajavahemikus 2013–2020 ja 2021–2030. Ajavahemikus 2021–2030 jätkaksid selle valikuga ainult kolm liikmesriiki. Siiski leiti Euroopa Kontrollikoja eriaruandes 18/2020 „ELi heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist oleks tulnud paremini suunata“, et üleminekupõhine tasuta eraldamine ei soodustanud energiasektori süsinikdioksiidipõhisuse vähendamist ajavahemikus 2013–2020 LHÜde tasuta eraldamise õigusega riikides. Arvestades süsinikdioksiidiheite kiire vähendamise vajadust eelkõige energiasektoris ja üleminekupõhise tasuta eraldamise piiratud tõhusust, ei näi üleminekupõhine tasuta eraldamine enam energiasektori moderniseerimise eesmärgiga kooskõlas olevat. Seega tuleks see võimalus kaotada ja sellest tulenevad mis tahes LHÜd, mida ei ole asjaomastes liikmesriikides 31. detsembriks 2023 käitajatele eraldatud, tuleks lisada asjaomasele liikmesriigile enampakkumiseks antud LHÜde üldkoguse hulka või kasutada investeeringute toetuseks moderniseerimisfondi raamistikus.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28b) Täpselt kindlaksmääratud osa reformitud ja laiendatud ELi HKSi enampakkumistulust tuleks kasutada omavahenditena liidu eelarve rahastamiseks üldtuluna kooskõlas 16. detsembri 2020. aasta õiguslikult siduva institutsioonidevahelise kokkuleppega (mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava)1a, mis sisaldab tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks, sealhulgas ELi HKSil põhinevad omavahendid, mis põhinevad piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil (CBAM) ja OECD/G20 kokkuleppe esimesel sambal. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt kavatsetakse sellised uued omavahendid kasutusele võtta 1. jaanuariks 2023. Uued omavahendid seoksid liidu eelarve selliste liidu poliitiliste prioriteetidega nagu Euroopa roheline kokkulepe ja liidu panus õiglasesse maksustamisesse, andes seega lisaväärtust ja panustades kliimaküsimuste peavoolustamise eesmärkidesse, taasterahastu võlgade tagasimaksmisesse ja liidu eelarve vastupanuvõimesse kui investeerimisvahendisse ja tagatistesse, mis järgivad kriteeriumi „ei kahjusta oluliselt“ ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi.
	__________________
	1a ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28c) Vastavalt nõukogu otsusele (EL, Euratom) 2020/20531a on liit õiguslikult kohustatud maksma hiljemalt 31. detsembriks 2058 tagasi kõik kohustused, mis on tekkinud seoses erakorralise ja ajutise volitusega laenata taasterahastu „NextGenerationEU“ raames rahalisi vahendeid. Selleks et järgida õiguslikult siduvat institutsioonidevahelist kokkulepet ja selle tegevuskava liidu võla tagasimaksmiseks mõeldud uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmiseks, peaks osa ELi HKSi tuludest laekuma liidu eelarvesse, et aidata katta laenukasutuse kulusid, nagu on sätestatud [nõukogu otsuses (EL, Euratom) .../…, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi] ja vältida olulist vähendamist, mis ohustaks liidu programme tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikus.
	_______________
	1a Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28d) Tugevdatud ELi HKSi antavat märkimisväärset tulu, mille liikmesriigid peale liidu eelarvesse eraldatud osa endale jätavad, tuleks kasutada kliimamuutustega seotud üleminekuks. Laiem kohaldamisala ja mitmekesisem sekkumiste valik ei tohiks siiski kahjustada liidu eelarve ühtsust, tõhusust, terviklikkust ja demokraatlikku kontrolli.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusa tehnika abil. Selleks peaks alates 2026. aastast paiksetele käitistele tasuta LHÜde eraldamine sõltuma investeeringutest energiatõhusust suurendavasse ja heitkoguseid vähendavasse tehnikasse. Selle tagamine, et kõnealune meede oleks suunatud suurematele energiatarbijatele, vähendaks oluliselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või mikroettevõtjatele kuuluvate väiksema energiatarbimisega ettevõtete koormust. [Viide kinnitatakse, kui energiatõhususe direktiiv on läbi vaadatud]. Asjakohaseid delegeeritud akte tuleks vastavalt kohandada.	(29) Tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusa tehnika abil. Selleks tuleks kasutusele võtta bonus-malus süsteem tasuta eraldamise määra kindlaksmääramiseks. Käitiste puhul, mille kasvuhoonegaaside heide on asjakohastest võrdlusalustest suurem, peaks alates 2026. aastast tasuta LHÜde eraldamine varieeruma vastavalt nõuetekohaselt kehtestatud CO2 heite vähendamise kava rakendamisele. Seevastu allapoole asjakohaseid võrdlusaluseid jääva kasvuhoonegaaside heitega käitised peaksid saama stiimuli LHÜde tasuta lisaeraldamise vormis.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) […/..]18 kohane piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) on alternatiiv LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu. Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada. Siiski on vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel kohaneda uue korraga. Tasuta eraldatavate LHÜde vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025. aastani 100 % ja 2026. aastal 90 % ning seda tuleks vähendada igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni. Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi, et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.	(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) […/..]18 kohane piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) on alternatiiv LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu. Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada. Siiski on vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel kohaneda uue korraga. Tasuta eraldatavate LHÜde vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2024. aasta lõpuni 100 %, 2025. aastal 90 %, 2026. aastal 80 %, 2027. aastal 70 %, 2028. aastal 50 %, 2029. aastal 25 % ning jõudma 2030. aasta lõpuks 0 %-ni. Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda kliimainvesteeringufondi, et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.
__________________	__________________
18 [palun märkida täielik ELT viide].	18 [palun märkida täielik ELT viide].

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30a) Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM) on mehhanism, millega käsitletakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, kohaldades liidu tolliterritooriumile imporditud kaupades sisalduvatele heitkogustele ühtset hinda. Oluline on jälgida, ennetada ja käsitleda ohtu, et liidus toodetud kaubad, mis on mõeldud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse, asendatakse maailmaturul CO2-mahukamate kaupadega. Seetõttu peaks komisjon pidevalt jälgima ja hindama CBAMi tõhusust, pidades silmas kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu eksporditurgudel, sealhulgas liidu ekspordi arengut CBAMi sektorites ning muutusi seoses kaubavoogude ja nende kaupadega seonduvate heitkogustega maailmaturul. Kui tuvastatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, peaks komisjon vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku, et käsitleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu eksporditurgudel viisil, mis on WTO eeskirjadega kooskõlas. Lisaks peaks liit aktiivselt püüdlema rahvusvahelise CO2 klubi loomise poole ja tegema CO2 heite maksustamise mehhanismide kehtestamisel jätkuvalt rahvusvahelist koostööd. Euroopa CO2 turu edu on ülemaailmsest seisukohast kriitilise tähtsusega ja julgustab rohkemaid riike võtma kasutusele turupõhise CO2 hinnastamise. Komisjon peaks samuti analüüsima, kuidas luua seoseid teiste CO2 turgudega, tagades samal ajal, et saavutatakse liidu enda kogu majandust hõlmav kliimaeesmärk.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Selleks et võtta paremini arvesse tehnoloogia arengut ja kohandada vastavaid võrdlusaluseid asjaomasele eraldamisperioodile ning tagada samal ajal heitkoguste vähendamise stiimulid ja toetada asjakohaselt innovatsiooni, tuleks võrdlusaluste väärtuste maksimaalset kohandamismäära suurendada 1,6%-lt 2,5%-le aastas. Ajavahemikuks 2026–2030 tuleks seega võrdlusaluste väärtusi kohandada vahemikus 4 % kuni 50 % võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kasutatud võrdlusalusega.	(31) Selleks et võtta paremini arvesse tehnoloogia arengut ja kohandada vastavaid võrdlusaluseid asjaomasele eraldamisperioodile ning tagada samal ajal heitkoguste vähendamise stiimulid ja toetada asjakohaselt innovatsiooni, tuleks võrdlusaluste väärtuste maksimaalset kohandamismäära suurendada 1,6%-lt 2,5%-le aastas. Ajavahemikuks 2026–2030 tuleks seega võrdlusaluste väärtusi kohandada vahemikus 8 % kuni 50 % võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kasutatud võrdlusalusega. Kohandatud võrdlusalused tuleks avaldada kohe, kui vajalik teave kättesaadavaks tehakse, ning hiljemalt ... [6 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], et neid võrdlusaluseid saaks kohaldada alates 2026. aastast.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31a) Märkimisväärsed kaudsed kulud, mis tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude edasikandmisest elektrihindadesse, tekitavad süsinikdioksiidi lekke ohu teatavatele sektoritele. Selle ohu leevendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vastu finantsmeetmed kaudsete kulude hüvitamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega ega tohiks põhjendamatult moonutada konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni ning on tehnoloogiliselt neutraalsed.	(32) Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Seetõttu peaks kliimainvesteeringufond püüdma saavutada koostoimet programmiga „Euroopa horisont“ ja vajadusel muude liidu rahastamisprogrammidega. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni, hõlbustavad innovaatiliste teadustulemuste juurutamist ning on tehnoloogiliselt neutraalsed, samal ajal kui komisjon peaks tagama vajaliku tehnilise ja nõuandva abi kättesaadavuse ja tõhususe.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32a) Selleks et saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, peab liit kõrvaldama märkimisväärse investeerimispuudujäägi, nagu on ette nähtud komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatises „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“. CO2 heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks on vaja murrangulist innovatsiooni, juba olemasoleva asjakohase tehnoloogia kasutuse laiendamist ja sertifitseeritud looduslikku süsinikdioksiidi tehnoloogilist sidumist. Selleks et toetada põhjalikku ja kogu majandust hõlmavat CO2 heite vähendamist liidus, tuleks kõiki neid kolme sammast käsitleda innovatsioonifondi kaudu, mis tuleks ümber nimetada kliimainvesteeringufondiks.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada innovatsiooni selliste vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamisse, sealhulgas investeeringuid säästvatesse alternatiivkütustesse, nagu vesinik ja ammoniaak, mida toodetakse taastuvenergiast, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime]19 sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises.	(33) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud kliimainvesteeringufondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada selliste mittemurranguliste tehnoloogiate paigaldamist tööstusprotsessidesse, millel on suur kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal, kuid mis ei ole turuvalmis, ning innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, sealhulgas ühistranspordisektoris. Kliimainvesteeringufond ei tohiks toetada tuumaenergiaga seotud tegevust. Samuti peaks kliimainvesteeringufondi olema võimalik kasutada murranguliste innovaatiliste tehnoloogiate toetamiseks jäätmesektoris. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks kliimainvesteeringufondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule kliimainvesteeringufondi rahastamises. Selleks et edendada innovatsiooni murrangulise tehnoloogia valdkonnas nii kiiresti kui võimalik, peaks komisjon tagama, et osa kliimainvesteeringufondi kaudu kättesaadavaks tehtud rahalisi vahendeid eeljaotataks käesoleva direktiivi rakendamise esimestel aastatel.
__________________
19 [lisada viide algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevale määrusele].

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33a) Riigisiseste säästvate taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamine etendab olulist rolli liidu kavas saada juba enne 2030. aastat Venemaa fossiilkütustest sõltumatuks. Lisaks on suure hulga säästva taastuvenergia kättesaadavus vajalik, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine tööstusprotsessides ja majanduses tervikuna. Liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärki ja riikide suhtelist panust on vaja oluliselt suurendada. Seepärast tuleks vähemalt 12 % kliimainvesteeringufondile eraldatud saastekvootidest kasutada säästvate taastuvate energiaallikate edasiseks arendamiseks ja kasutuselevõtuks liidus kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega. Esmatähtsaks tuleks pidada kohaliku tootva tarbimise, salvestamise ja jagamise arendamist, eelkõige taastuvenergiakogukondade kaudu.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33b) Toetades projekte avaliku sektori rahastamise kaudu, pakub kliimainvesteeringufond ettevõtetele nende toodete või teenuste arendamiseks märkimisväärseid eeliseid. Kliimainvesteeringufondist rahastatavate projektide puhul tuleks seega jagada teadmisi teiste asjaomaste projektidega ning õigustatud huvi omavate teadlastega ELis.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) CO2 hinnavahelepingud on oluline vahend heitkoguste vähendamiseks tööstuses, kuna need pakuvad võimalust tagada uuenduslikesse kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerijatele hind, mis kompenseerib CO2 heite vähendamise, mis ületab ELi HKSi praeguse hinnatasemega saavutatava vähendamise. Innovatsioonifondist toetatavate meetmete loetelu tuleks laiendada, et toetada projekte võistlevate pakkumismenetluste, nagu hinnavahelepingute kaudu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sellist liiki toetust käsitlevate täpsete eeskirjade kohta.	(35) CO2 hinnavahelepingud on oluline vahend heitkoguste vähendamiseks tööstuses uute tehnoloogiate ulatuslikuma kasutuselevõtmise kaudu, kuna need pakuvad võimalust tagada uuenduslikesse kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerijatele hind, mis kompenseerib CO2 heite vähendamise, mis ületab ELi HKSi praeguse hinnatasemega saavutatava vähendamise. Kliimainvesteeringufondist toetatavate meetmete loetelu tuleks laiendada, et toetada projekte võistlevate tehnoloogianeutraalsete pakkumismenetluste, nagu CO2 hinnavahelepingute kaudu, ning nende puhul tuleks pidada kinni geograafilise tasakaalu põhimõttest. CO2 hinnavahelepingud oleksid oluline mehhanism CO2 heite vähendamise tehnoloogia, näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise, utiliseerimise ja säilitamise tehnoloogia arendamise toetamiseks ning olemasolevate ressursside kasutamise optimeerimiseks. CO2 hinnavahelepingud pakuksid samuti kindlust tehnoloogiasse, näiteks CO2 kogumise tehnoloogiasse investeerijatele. Komisjon peaks tegema mõjuhinnangu, keskendudes eelkõige võimalusele anda toetusi võistupakkumiste kaudu, kaasa arvatud pakutava rahastamise tasemele. Selle hindamise tulemuste põhjal peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sellist liiki toetust käsitlevate täpsete eeskirjade kohta.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 80 %-ni; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.	(38) Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Moderniseerimisfondist tuleks toetust anda üksnes neile liikmesriikidele, kes on võtnud vastu õiguslikult siduvad eesmärgid kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks, samuti meetmed kõigi fossiilkütuste järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks ajavahemikul, mis on kooskõlas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärkidega. Liidu vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks peaks moderniseerimisfondi kättesaadavus sõltuma ka õigusriigi põhimõtte järgimisest. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 100 %-ni; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(38a) ELi HKSi hinnatõusuga on ELi HKSist saadav tulu liikmesriikide ja liidu jaoks märkimisväärselt kasvanud. Selleks et tunnustada ELi HKSi tulude panust liidu tööstuse üleminekusse ning toetada vähekaitstud inimesi liidus, võimaldamaks neil minna üle keskkonnahoidlikele alternatiividele, tuleks kasutusele võtta ELi HKSi märgis. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et rahastamise puhul oleks selgelt märgitud, et see on pärit ELi HKSi tuludest, pannes asjakohase märgise kõigile projektidele ja tegevustele, mida toetatakse riiklikul tasandil või liidu fondidest.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/206621 on sätestatud biomassist pärit heite seiret käsitlevad eeskirjad, mis on kooskõlas taastuvenergiat käsitlevate liidu õigusaktidega kehtestatud biomassi kasutamise eeskirjadega. Kuna õigusaktides käsitletakse üksikasjalikumalt biomassi säästlikkuse kriteeriume vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/200122 kehtestatud uusimatele normidele, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikes 1 sätestatud rakendamisvolituste andmist sõnaselgelt laiendada, et see hõlmaks vajalike kohanduste vastuvõtmist biomassi, sealhulgas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide kohaldamiseks ELi HKSis. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakte, et täpsustada, kuidas võtta arvesse sellise heite säilitamist, mis on pärit nullmääraga biomassi ja muudest kui nullmääraga allikatest pärit biomassi segudest.	(39) Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/206621 on sätestatud biomassist pärit heite seiret käsitlevad eeskirjad, mis on kooskõlas taastuvenergiat käsitlevate liidu õigusaktidega kehtestatud biomassi kasutamise eeskirjadega. Kuna õigusaktides käsitletakse üksikasjalikumalt biomassi säästlikkuse kriteeriume vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/200122 kehtestatud uusimatele normidele, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikes 1 sätestatud rakendamisvolituste andmist sõnaselgelt laiendada, et see hõlmaks vajalike kohanduste vastuvõtmist biomassi, sealhulgas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumide kohaldamiseks ELi HKSis. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, kuidas võtta arvesse sellise heite säilitamist, mis on pärit nullmääraga biomassi ja muudest kui nullmääraga allikatest pärit biomassi segudest.
__________________	__________________
21 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).	21 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).	22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Kui ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi kütuseid toodetakse kogutud süsinikdioksiidist käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse raames, tuleks heitkogused arvestada selle tegevuse alla kuuluvaks. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, milles sätestatakse vajalikud kohandused võimaliku süsinikdioksiidi heite arvessevõtmiseks ja topeltarvestuse vältimiseks, et tagada asjakohaste stiimulite olemasolu, võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.	(40) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse vajalikud kohandused võimaliku süsinikdioksiidi heite arvessevõtmiseks viisil, mis tagab, et kogu heide võetakse arvesse, kaasa arvatud juhul, kus kütuseid toodetakse väljaspool ELi kogutud süsinikdioksiidist ja kasutatakse käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuses, ja topeltarvestuse vältimiseks, vältides samal ajal topeltarvestust ning tagades asjakohaste stiimulite olemasolu heite kogumiseks, võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Üksnes biomassi kasutavate käitiste väljajätmine ELi HKSist on põhjustanud olukordi, kus suures koguses biomassi põletavad käitised on saanud juhuslikku kasumit, kuna nad on saanud tasuta LHÜsid, mis ületavad oluliselt tegelikke heitkoguseid. Seepärast tuleks kehtestada nullmääraga biomassi põletamise künnisväärtus, mille ületamisel arvatakse käitised ELi HKSist välja. Künnisväärtus 95 % on kooskõlas mõõtemääramatuse parameetriga, mis on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33123 artikli 2 punktis 16.	välja jäetud
__________________
23 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil(ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(42a) Energiahindade tõus on kodanike, eelkõige väikese sissetulekuga perede ja ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks suur probleem. Energiahindade tõusu peamine põhjus on meie sõltuvus fossiilkütustest. Paketis „Eesmärk 55“ tuleks sellist sõltuvust käsitleda ja püüda seda vähendada, sealhulgas parandades ELi HKSi ülesehitust. ELi HKSi turuhindade volatiilsuse piiramisel võib olla oluline roll ka turu terviklikkuse ja läbipaistvuse tugevdamisel.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(42b) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avaldas oma lõpparuande lubatud heitkoguste ja nendega seotud väärtpaberite tuletisinstrumentide kohta 28. märtsil 2022. Komisjon peaks vajaduse korral ja võimalikult kiiresti esitama seadusandliku ettepaneku kõnealuses aruandes esitatud soovituste järgimiseks, et parandada läbipaistvust, järelevalvet ja aruandlust Euroopa saastekvootide turgude ning nendega seotud tuletisinstrumentide turgude kohta. Selleks et pidevalt jälgida turu terviklikkust ja läbipaistvust, vältida eksitavat teavet ja suunata mis tahes võimalikke kiireid meetmeid, peaks ESMA avaldama korrapäraselt aruande nende turgude terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ning esitama vajaduse korral lisasoovitusi sihipäraste paranduste tegemiseks. ESMA peaks eelkõige uurima turgude toimimist, pidades silmas mis tahes volatiilsust ja hinnamuutusi, enampakkumiste ja kauplemistoimingute toimimist turgudel, likviidsust ja kauplemismahtusid ning turuosaliste kategooriaid ja kauplemiskäitumist. Sihipärased parandused võiksid hõlmata näiteks meetmeid, mille eesmärk on parandada turuosalistele ja laiemale üldsusele kättesaadavat teavet lubatud heitkoguste turgude ja nendega seotud väärtpaberite tuletisinstrumentide turgude toimimise kohta, parandada regulatiivset aruandlust ja turujärelevalvet lubatud heitkoguste turgudel ja nendega seotud väärtpaberite tuletisinstrumentide turgudel, sealhulgas teha üldsusele kättesaadavaks üksiktehingud, nõuda, et iga turuosaline avalikustaks oma osalused ja positsioonid motiivide ja ajavahemike kaupa, edendada turu kuritarvitamise ennetamist ja tuvastamist ning aidata säilitada lubatud heitkoguste ja nendega seotud väärtpaberite tuletisinstrumentide turgude nõuetekohast toimimist, näiteks muutuva trahviga, mis põhineb eelmise aasta keskmisel enampakkumishinnal, saastekvootide kinnipidamisega, sellele järgnevate enampakkumiste koguse kohandamisega või nende kombinatsiooniga. Komisjon peaks hindama ESMA soovitusi kuue kuu jooksul pärast ESMA aruande avaldamist ja esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku nende soovituste täitmiseks.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(42c) Ettenägematud või ootamatud turukõikumised või ülemäärased hinnašokid liidu CO2 turul, mis on tingitud näiteks ootamatutest muutustest turukäitumises või ülemäärasest spekuleerimisest, mõjutavad negatiivselt turu prognoositavust ja stabiilset investeerimiskliimat, mis on oluline CO2 heite vähendamise ja innovatsiooniinvesteeringute kavandamiseks. Seepärast tuleks ülemäärase hinnakõikumise korral kohaldatavaid meetmeid hoolikalt tugevdada, et täiustada põhjendamatute hinnamuutuste hindamist ja neile reageerimist. Sellised sihipärased parandused peaksid tagama CO2 turu jätkuva nõuetekohase toimimise, sealhulgas vahendajate ja finantsjuhtimises osalejate rolli turule likviidsuse pakkumisel ja nõuetele vastavuse osaliste, eelkõige VKEde turulepääsu, tegeledes samal ajal ettenägematu või ootamatu volatiilsuse või hinnašokkidega, mis ei ole turu põhialustega seotud.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(43a) Võrdsete tingimuste tagamiseks ja mis tahes lünkade kaotamiseks olemasoleva ELi HKSi ja uue heitkogustega kauplemise süsteemi vahel peaks uus heitkogustega kauplemise süsteem hõlmama ka muid vabasse ringlusse lubatud kütuseid, nagu need, mida kasutatakse tööstuses kütmiseks tegevuse puhul, mis ei ole direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud, ning samas ära hoidma ja korrigeerima mis tahes topeltarvestuse. Lisaks lihtsustaks see lähenemisviis reguleeritud üksuste jaoks uue heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamist, seiret, aruandlust ja kontrolli.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Selleks et kehtestada vajalik rakendusraamistik ja tagada mõistlik ajakava 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks, peaks heitkogustega kauplemine kahes uues sektoris algama 2025. aastal. Esimesel aastal peaksid reguleeritud üksused omama kasvuhoonegaaside heiteluba ning esitama andmed oma 2024. ja 2025. aasta heitkoguste kohta. LHÜsid tuleks hakata neile üksustele välja andma ja nende suhtes nõuete täitmise kohustust kohaldama alates 2026. aastast. Selline järjestus võimaldab alustada heitkogustega kauplemist neis sektorites sujuvalt ja tõhusalt. Samuti võimaldaks see võtta kasutusele ELi rahastuse ja liikmesriikide meetmed, et tagada ELi heitkogustega kauplemise sotsiaalselt õiglane kasutuselevõtt neis kahes sektoris ja leevendada CO2 hinna mõju vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele.	(44) Selleks et kehtestada vajalik rakendusraamistik ja tagada mõistlik ajakava 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks, peaks heitkogustega kauplemine uutes sektorites algama 2025. aastal. Esimesel aastal peaksid reguleeritud üksused omama kasvuhoonegaaside heiteluba ning esitama andmed oma 2023. ja 2024. aasta heitkoguste kohta. LHÜsid tuleks hakata neile üksustele välja andma ja nende suhtes nõuete täitmise kohustust kohaldama alates 2025. aastast seoses kütustega, mis on lubatud vabasse ringlusse kaubanduslikes rakendustes, ja muude kütustega, mida kasutatakse näiteks tööstuses kütmiseks ja mis ei ole kehtiva ELi HKSiga hõlmatud. Pärast hiljemalt 1. jaanuaril 2026 toimuvat hindamist ja kui tingimused on õiged, peaks komisjon püüdma laiendada seda alates 1. jaanuarist 2029 eramaanteetranspordis tarbimiseks vabasse ringlusse lubatud kütustele ning elamute eraküttele ja jahutusele ning vajaduse korral esitama sellekohase sihipärase läbivaatamise. Selline järjestus võimaldab alustada heitkogustega kauplemist neis sektorites sujuvalt ja tõhusalt. Samuti võimaldaks see võtta kasutusele ELi rahastuse ja liikmesriikide meetmed, et tagada ELi heitkogustega kauplemise sotsiaalselt õiglane kasutuselevõtt neis kahes sektoris ja leevendada CO2 hinna mõju vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Kahe uue sektori reguleeritud üksused ja reguleerimispunkt tuleks määratleda vastavalt nõukogu direktiiviga (EL) 2020/26225 kehtestatud aktsiisisüsteemile koos vajalike kohandustega, kuna kõnealuse direktiiviga on juba aktsiisi maksmise eesmärgil kehtestatud kindel kontrollisüsteem kõigi tarbimisse lubatud kütusekoguste jaoks. Kütuste lõppkasutajate suhtes nendes sektorites ei tohiks direktiivi 2003/87/EÜ kohaseid kohustusi kohaldada.	(46) Uute sektorite reguleeritud üksused ja reguleerimispunkt tuleks määratleda vastavalt nõukogu direktiiviga (EL) 2020/26225 kehtestatud aktsiisisüsteemile koos vajalike kohandustega, kuna kõnealuse direktiiviga on juba aktsiisi maksmise eesmärgil kehtestatud kindel kontrollisüsteem kõigi tarbimisse lubatud kütusekoguste jaoks. Kütuste lõppkasutajate suhtes nendes sektorites ei tohiks direktiivi 2003/87/EÜ kohaseid kohustusi kohaldada.
_________________	_________________
25 Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).	25 Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes tuleks kohaldada samasuguseid kasvuhoonegaaside heiteloa nõudeid nagu paiksete käitiste käitajate suhtes. On vaja kehtestada eeskirjad loa taotlemise, loa andmise tingimuste, loa sisu ja läbivaatamise ning reguleeritud üksusega seotud muudatuste kohta. Selleks et uus süsteem saaks hakata sujuvalt toimima, peaksid liikmesriigid tagama, et uue HKSi kohaldamisalasse kuuluvatel reguleeritud üksustel on süsteemi käivitumisel 2025. aastal olemas kehtiv luba.	(47) Uute sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes tuleks kohaldada samasuguseid kasvuhoonegaaside heiteloa nõudeid nagu paiksete käitiste käitajate suhtes. On vaja kehtestada eeskirjad loa taotlemise, loa andmise tingimuste, loa sisu ja läbivaatamise ning reguleeritud üksusega seotud muudatuste kohta. Selleks et uus süsteem saaks hakata sujuvalt toimima, peaksid liikmesriigid tagama, et uue HKSi kohaldamisalasse kuuluvatel reguleeritud üksustel on süsteemi käivitumisel 2024. aastal olemas kehtiv luba.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Uue HKSi LHÜde üldkogus peaks järgima lineaarset trajektoori, et saavutada 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk, võttes arvesse hoonete ja maanteetranspordi kulutõhusat panust, milleks on heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega. LHÜde üldkogus tuleks esimest korda kehtestada 2026. aastal, et järgida trajektoori, mis algab 2024. aastal 2024. aasta heite piirmäära väärtusest (1 109 304 000 tonni CO2), mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84226 artikli 4 lõikega 2, võttes aluseks kõnealuste sektorite 2016.–2018. aasta võrdlusheite. Lineaarseks vähendamisteguriks tuleks seega kehtestada 5,15 %. Alates 2028. aastast tuleks LHÜde üldkoguse kindlaksmääramisel lähtuda 2024., 2025. ja 2026. aasta keskmistest heitkogustest ning üldkogust tuleks vähendada sama iga-aastase absoluutse vähendamise võrra, mis kehtestati alates 2024. aastast ja mis vastab 5,43 % lineaarsele vähendamistegurile võrreldes eespool kindlaks määratud trajektoori võrreldava 2025. aasta väärtusega. Kui need heitkogused on sellest trajektooriväärtusest märkimisväärselt suuremad ja erinevus ei tulene heitemõõtmismeetodite väikestest erinevustest, tuleks lineaarset vähendamistegurit kohandada, et 2030. aastaks nõutavat heitkoguste vähenemist saavutada.	(48) Uue HKSi LHÜde üldkogus peaks järgima lineaarset trajektoori, et saavutada 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk, võttes arvesse hoonete ja maanteetranspordi kulutõhusat panust, milleks on heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega. LHÜde üldkogus tuleks esimest korda kehtestada 2025. aastal, et järgida trajektoori, mis algab 2024. aastal 2024. aasta heite piirmäära väärtusest (1 109 304 000 tonni CO2), mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84226 artikli 4 lõikega 2, võttes aluseks kõnealuste sektorite 2016.–2018. aasta võrdlusheite. Lineaarseks vähendamisteguriks tuleks seega kehtestada 5,15 %. Alates 2028. aastast tuleks LHÜde üldkoguse kindlaksmääramisel lähtuda 2024., 2025. ja 2026. aasta keskmistest heitkogustest ning üldkogust tuleks vähendada sama iga-aastase absoluutse vähendamise võrra, mis kehtestati alates 2024. aastast ja mis vastab 5,43 % lineaarsele vähendamistegurile võrreldes eespool kindlaks määratud trajektoori võrreldava 2025. aasta väärtusega. Kui need heitkogused on sellest trajektooriväärtusest märkimisväärselt suuremad ja erinevus ei tulene heitemõõtmismeetodite väikestest erinevustest, tuleks lineaarset vähendamistegurit kohandada, et 2030. aastaks nõutavat heitkoguste vähenemist saavutada.
__________________	__________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).	26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Selleks et tagada hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise sujuv käivitumine ning võttes arvesse reguleeritud üksuste vajadust investeerida tuletisinstrumentidesse või osta LHÜsid ette, et maandada nende hinna- ja likviidsusriski, tuleks suurem kogus LHÜsid panna enampakkumisele varases etapis. Seega peaks 2026. aastal enampakkumismaht olema 30 % suurem kui 2026. aasta LHÜde üldkogus. See kogus oleks piisav, et tagada likviidsus nii juhul, kui heitkogused vähenevad vastavalt vähendamisvajadustele, kui ka juhul, kui heitkogused alles aegamisi vähenevad. Üksikasjalikud eeskirjad LHÜde varajase enampakkumisel müümise kohta kehtestatakse enampakkumisi käsitleva delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 4.	(50) Selleks et tagada uute sektorite heitkogustega kauplemise sujuv käivitumine ning võttes arvesse reguleeritud üksuste vajadust investeerida tuletisinstrumentidesse või osta LHÜsid ette, et maandada nende hinna- ja likviidsusriski, tuleks suurem kogus LHÜsid panna enampakkumisele varases etapis. Seega peaks 2025. aastal enampakkumismaht olema 30 % suurem kui 2025. aasta LHÜde üldkogus. See kogus oleks piisav, et tagada likviidsus nii juhul, kui heitkogused vähenevad vastavalt vähendamisvajadustele, kui ka juhul, kui heitkogused alles aegamisi vähenevad. Üksikasjalikud eeskirjad LHÜde varajase enampakkumisel müümise kohta kehtestatakse enampakkumisi käsitleva delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 4.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus27 ütles 6,9 % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu. Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL28 kohaste seonduvate poliitikameetmete jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20.../nr29. Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.	(52) CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus27 ütles 6,9 % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu. Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL28 kohaste seonduvate poliitikameetmete jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Kliimameetmete sotsiaalfond peaks olema liidu eelarve lahutamatu osa, et säilitada eelarve ühtsus ja sidusus liidu poliitikaga ning tagada, et eelarvepädevad institutsioonid, kuhu kuuluvad parlament ja nõukogu, teostaksid tõhusat kontrolli. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20.../nr29. Liidu eelarves kavandatud baaseraldisi tuleks igal aastal suurendada täiendava tugevdamisega juhul, kui CO2 hind tõuseb algselt eeldatust kõrgemale tasemele, kuna see suurendaks koormust vähekaitstud leibkondadele ja liiklejatele. Tagamaks, et CO2 hinna tõusu mõju kõige vähem kaitstud rühmadele on piisavalt ja õiglaselt leevendatud, tuleks selline iga-aastane suurendamine mitmeaastases finantsraamistikus katta rubriigi 3 ülemmäära ja maksete ülemmäära automaatse „CO2 hinna kõikumise kohandamise“ abil, mille mehhanism nähakse ette mitmeaastase finantsraamistiku määruses kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 312. Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.
__________________	__________________
27 2018. aasta andmed. Eurostat, SILC [ilc_mdes01].	27 2018. aasta andmed. Eurostat, SILC [ilc_mdes01].
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56).	28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56).
29 [Lisada viide määrusele, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond].	29 [Lisada viide määrusele, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond].

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(52a) Kuna transport on praegu ainus sektor, kus ei ole õnnestunud kasvuhoonegaaside heidet vähendada, on liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks ja raudteetranspordile ülemineku toetamiseks vaja olulisi investeeringuid kestlikesse transpordivõimalustesse. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kooskõlas ELi HKSi kohaldamisala laiendamise ja uue kütte-, transpordi- ja muude kütuste ELi HKSi kasutuselevõtmise tulemusel elavnenud heitkogustega kauplemisest saadud eeldatavast tulust vähemalt 10 %, sealhulgas 10 % liikmesriikide eraldatud riiklikust tulust ja 10 % kliimainvesteeringute fondi tulust, eraldada ühistranspordi, eelkõige kliimasõbralike raudtee- ja bussisüsteemide arendamiseks.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(52b) Suurema sidususe ja tõhususe saavutamiseks liidu fondide ning ressursside haldamisel ja kasutamisel peaks komisjon tegema hindamise ja vajaduse korral esitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute hulgas seadusandliku ettepaneku lisada kliimainvesteeringute fond ja moderniseerimisfond liidu üldeelarvesse.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Innovatsioon ja uute vähese CO2 heitega tehnoloogiate arendamine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on üliolulised selleks, et tagada nende sektorite kulutõhus panus heitkoguste eeldatavasse vähendamisse. Seetõttu tuleks ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist eraldada 150 miljonit LHÜd innovatsioonifondile, et stimuleerida heitkoguste kulutõhusat vähendamist.	(54) Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist tuleks samuti eraldada 150 miljonit LHÜd kliimameetmete sotsiaalfondile, et stimuleerida sotsiaalseid kliimameetmeid.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(55) Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise kohaldamisalasse kuuluvad reguleeritud üksused peaksid tagastama oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid koguses, mis vastab nende poolt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Esimest korda peaksid nad oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid tagastama 2026. aastal. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks paljusid õigusnorme, mida kohaldatakse olemasoleva paikseid käitisi ja lennundust hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi suhtes, kohaldada ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori suhtes, tehes neis normides vajalikud kohandused. See hõlmab eelkõige LHÜde üleandmise, tagastamise ja kehtetuks tunnistamise eeskirju, samuti eeskirju, milles käsitletakse LHÜde kehtivusaega, karistusi, pädevaid asutusi ja liikmesriikide aruandluskohustust.	(55) Uue heitkogustega kauplemise kohaldamisalasse kuuluvad reguleeritud üksused peaksid tagastama oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid koguses, mis vastab nende poolt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Esimest korda peaksid nad oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid tagastama 2025. aastal. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks paljusid õigusnorme, mida kohaldatakse olemasoleva paikseid käitisi ja lennundust hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi suhtes, kohaldada ka uue heitkogustega kauplemise suhtes, tehes neis normides vajalikud kohandused. See hõlmab eelkõige LHÜde üleandmise, tagastamise ja kehtetuks tunnistamise eeskirju, samuti eeskirju, milles käsitletakse LHÜde kehtivusaega, karistusi, pädevaid asutusi ja liikmesriikide aruandluskohustust.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(59a) Et saavutada käesolevas direktiivis ja muudes liidu õigusaktides, eelkõige määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärgid, peaksid liit ja selle liikmesriigid poliitika rakendamisel kasutama uusimaid teadusandmeid. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi rakendamisel arvesse võtta kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuandeid. Lisaks peaks kliimamuutusi käsitleval Euroopa teadusnõukogul olema võimalik anda käesoleva direktiivi kohta omal algatusel teaduslikku nõu, et tagada poliitika kooskõla määruse (EL) 2021/1119 ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(59b) Pikaajalise visiooni kehtestamiseks peaks komisjon kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu toetusel koostama soovituslikud tegevuskavad käesoleva direktiivi I lisaga hõlmatud tegevuse jaoks, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärk ja seejärel eesmärk saavutada negatiivsed heitkogused, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1. Tegevuskavad tuleks koostada läbipaistval viisil, kaasates tihedalt selliseid sidusrühmi nagu üksikisikud, kodanikuühiskond, sotsiaalpartnerid, akadeemilised ringkonnad, tööstuse esindajad ja poliitikakujundajad. Tegevuskavad on oluline vahend, et anda sidusrühmadele pikaajaline ülevaade ja stabiilsus ning teha kindlaks ühised huvid, võimalikud vastuolud ja konfliktid poliitika kujundamisel. Tegevuskavasid tuleks iga viie aasta järel ajakohastada, et tihedas koostöös sidusrühmadega võtta arvesse uusimaid teadustulemusi.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 61

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(61) Hästi toimiv ja reformitud ELi HKS, mis hõlmab turu stabiliseerimise vahendit, on üks tähtsamaid liidu vahendeid 2030. aastaks kokku lepitud eesmärgi ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste saavutamiseks. Turustabiilsusreservi eesmärk on vähendada LHÜde pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust turul. Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 3 kohaselt tuleb reservi toimimine läbi vaadata kolm aastat pärast selle toimima hakkamist, pöörates erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse reservi lisatavate LHÜde arvu määramiseks, ringluses olevate LHÜde koguarvu künnisväärtusele, mille alusel määratakse LHÜde reservi lisamine, ja reservist vabastatavate LHÜde arvule.	(61) Hästi toimiv ja reformitud ELi HKS, mis hõlmab turu stabiliseerimise vahendit, on üks tähtsamaid liidu vahendeid, et saavutada 2030. aastaks kokku lepitud eesmärk ja hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk ning täita seejärel määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustes sätestatud eesmärk saavutada negatiivsed heitkogused. Turustabiilsusreservi eesmärk on vähendada LHÜde pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust turul. Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 3 kohaselt tuleb reservi toimimine läbi vaadata kolm aastat pärast selle toimima hakkamist, pöörates erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse reservi lisatavate LHÜde arvu määramiseks, ringluses olevate LHÜde koguarvu künnisväärtusele, mille alusel määratakse LHÜde reservi lisamine, ja reservist vabastatavate LHÜde arvule.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(62) Võttes arvesse vajadust anda tugevam investeerimissignaal, et vähendada heitkoguseid kulutõhusalt, ning selleks, et ELi HKSi tugevdada, tuleks otsust (EL) 2015/1814 muuta, et suurendada protsendimäärasid, mida kasutatakse igal aastal turustabiilsusreservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks. Lisaks peaks ringluses olevate LHÜde koguarvu väiksemate väärtuste korral olema reservi lisatav kogus võrdne ringluses olevate LHÜde koguarvu ja selle künnisväärtuse vahega, millest alates lisatakse LHÜd reservi. See hoiaks ära enampakkumismahtude märkimisväärse ebakindluse, mis tekib siis, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on künnise lähedal, ning tagaks samal ajal, et ülejääk jõuab mahuvahemikku, mille piires süsinikuturgu peetakse tasakaalustatult toimivaks.	(62) Võttes arvesse vajadust anda tugevam investeerimissignaal, et vähendada heitkoguseid kulutõhusalt, ning selleks, et ELi HKSi tugevdada, tuleks otsust (EL) 2015/1814 muuta, et suurendada protsendimäärasid, mida kasutatakse igal aastal turustabiilsusreservi lisatavate LHÜde arvu kindlaksmääramiseks. Lisaks peaks ringluses olevate LHÜde koguarvu väiksemate väärtuste korral olema reservi lisatav kogus võrdne ringluses olevate LHÜde koguarvu ja selle künnisväärtuse vahega, millest alates lisatakse LHÜd reservi. See hoiaks ära enampakkumismahtude märkimisväärse ebakindluse, mis tekib siis, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on künnise lähedal, ning tagaks samal ajal, et ülejääk jõuab mahuvahemikku, mille piires süsinikuturgu peetakse tasakaalustatult toimivaks. Selline kohandamine ei tohiks kaasa tuua praeguse turustabiilsusreserviga võrreldes madalamaid eesmärke.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 66 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(66a) Et tagada käitajatele ennustatavus ja hoida ära suurima jõudlusega osalejate ja innovatsiooni stiimulite vähenemine ettenägematute lisakulude tõttu, on oluline vältida sektoriülese parandusteguri kohaldamist kõige edukamatele.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(67) Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2 heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.	(67) Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2, CH4 ja N2O heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 67 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(67a) Lisaks hästi toimival ELi HKSil põhinevale tulemuslikule CO2 heite maksustamisele on väga oluline turu läbipaistvus, et võimaldada heitkoguste kiiret ja kulutõhusat vähendamist kõigis majandussektorites. Et tarbijad ja kõik tarneahela osalised saaksid teha teadlikke valikuid toodetes sisalduvate heitkoguste kohta, tuleks välja töötada Euroopa süsteem toodete CO2 jalajälje usaldusväärseks märgistamiseks.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 1 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1) Artikli 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
Samuti näeb käesolev direktiiv ette tõsta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise taset, et aidata kaasa sellise vähendamise taseme saavutamisele, mis on teaduslikult vajalik tõsiste kliimamuutuste vältimiseks.	„Samuti näeb käesolev direktiiv ette tõsta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise taset, et aidata kaasa sellise vähendamise taseme saavutamisele, mis on teaduslikult vajalik, et vältida ohtlikke kliimamuutusi, saavutada hiljemalt 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärk, saavutada seejärel negatiivne heide , nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119* artikli 2 lõikes 1, ning täita liidu ja selle liikmesriikide Pariisi kokkuleppest tulenevad kohustused, kajastades samas õigluse ja ühise, kuid diferentseeritud vastutuse põhimõtet ning riikide vastavaid võimeid.
	_______________
	* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02003L0087-20210101&qid=1641400487702)

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse I ja III lisas loetletud tegevusalade ja II lisas loetletud kasvuhoonegaaside suhtes. Kui käitis, mis kuulub ELi HKSi kohaldamisalasse, kuna tema summaarne nimisoojusvõimsus põletusseadmete käitamisel on üle 20 MW, muudab kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks oma tootmisprotsessi ega ületa enam nimetatud künnist, jääb ta pärast tootmisprotsessi muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse kuni artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud viieaastase ajavahemiku lõpuni.	1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse I ja III lisas loetletud tegevusalade ja II lisas loetletud kasvuhoonegaaside suhtes. Kui käitis, mis kuulub ELi HKSi kohaldamisalasse, kuna tema summaarne nimisoojusvõimsus põletusseadmete käitamisel on üle 20 MW, muudab kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks oma tootmisprotsessi ega ületa enam nimetatud künnist või ei tekita enam heitgaase, võib käitaja otsustada, et käitis jääb pärast tootmisprotsessi muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse kuni artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud järgmise viieaastase ajavahemiku lõpuni.
	Komisjon koostab 31. detsembriks 2025 hinnangu ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas järgmisel perioodil lisatakse ELi HKSi kohaldamisalasse käitised, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 20 MW. Vajadusel esitatakse koos aruandega seadusandlik ettepanek selliste käitiste lisamiseks.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	va) „reis“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/757* artikli 3 punktis c määratletud reis;
	_______________
	* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	wa) „ümberlaadimissadam“ – sadam, kus ühte liiki ümberlaaditava lasti liikumine ületab 60 % selle sadama koguliiklusest;

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	wb)  „ümberlaadimistoiming“ – toiming, mille käigus lossitakse mis tahes last, konteiner või kaup laevalt sadamasse ainsa eesmärgiga laadida see teisele laevale;

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	wc)  „külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub oma kaubast suure osa lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei kuulu selle mõiste raamesse üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid ega üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad sadamapeatused;

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt y

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
y) „kütus“ – IVa peatüki kohaldamisel mis tahes kütus, mis on loetletud direktiivi 2003/96/EÜ I lisa tabelites A ja C, ning mis tahes muu toode, mida müüakse mootorikütuse või kütteainena vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikele 3;	y) „kütus“ – IVa peatüki kohaldamisel mis tahes kütus, mis on loetletud direktiivi 2003/96/EÜ I lisa tabelites A ja C, ning mis tahes muu toode, mis on ette nähtud kasutuseks, mida müüakse või kasutatakse mootorikütuse või kütteainena vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikele 3;

Selgitus

Kuna uue HKSi kohaldamisala laiendatakse kõigile kütustele, et tagada võrdsed võimalused ja likvideerida lüngad olemasoleva ja uue HKSi vahel (eelkõige tootmisotstarbelise kütmise puhul väiksemates käitistes), tagatakse, et kütuse määratlus hõlmab kõiki asjakohaseid tegevusi.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel -3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a)  Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel -3a
	Komisjon hindab koos kahju ja kahjustusi käsitleva Varssavi rahvusvahelise mehhanismi täitevbüroo ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega võimalikke kompensatsioonimeetmeid, mida liit tervikuna võiks rakendada haavatavate ja arenguriikide suhtes, ning esitab 2022. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle hinnangu kohta aruande.“;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3a – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikleid 3b–3f kohaldatakse I lisas nimetatud lennutegevustega seotud lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes. Artikleid 3g–3ge kohaldatakse I lisas loetletud meretransporditegevuste suhtes.	Artikleid 3b–3f kohaldatakse I lisas nimetatud lennutegevustega seotud lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes. Artikleid 3b–3geb kohaldatakse lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes, mis on seotud I lisas nimetatud meretransporditegevustega, millega tegelevad laevad, mille kogumahutavus on üle 5000 tonni.
	Alates 1. jaanuarist 2027 kohaldatakse artikleid 3 g–3geb selliste lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes, mis on seotud I lisas loetletud meretranspordiga, millega tegelevad laevad kogumahutavusega 400 tonni ja rohkem. Selleks kuupäevaks hindab komisjon kõigi laevade võrdseid tingimusi ja võimalikku soovimatut kahjulikku mõju kasvuhoonegaaside heitele, mis tuleneb 5 000-tonnise ja suurema kogumahutavusega laevade võimalikust asendamisest mitme kõnealusest künnisest väiksema kogumahutavusega laevaga, kui künnist ei vähendata. Komisjon lisab vajaduse korral aruandele seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.
	31. detsembriks 2024 annab komisjon, keda toetab määruse (EL) 2021/1119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu, hinnangu ja esitab Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande kasvuhoonegaaside (välja arvatud CO2, CH4 ja N2O ning üleilmset kliima soojenemist põhjustada võivad osakesed) heitkoguste, mis pärinevad laevadelt, mis saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse, asuvad seal või lahkuvad sealt, mõju kohta maailma kliimale. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek nende heitkoguste ja osakeste käsitlemise kohta.

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3g – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes hõlmab viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevasse sadamasse, viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvasse sadamasse, sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse ning sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis seisavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres.	1. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes hõlmab sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse ning sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis seisavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres.
	Kuni 31. detsembrini 2026 hõlmab lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes viitkümmend protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse, ning viitkümmend protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.
	Alates 1. jaanuarist 2027 ja artiklis 3gaa sätestatud erandeid arvesse võttes hõlmab lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse ning sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ga

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3ga	Artikkel 3ga
Meretranspordiga seotud nõuete järkjärguline kehtestamine	Meretranspordiga seotud nõuded
Laevandusettevõtjad on kohustatud tagastama lubatud heitkoguse ühikud vastavalt järgmisele ajakavale:	Alates 1. jaanuarist 2024 ja seejärel igal aastal on laevandusettevõtjad kohustatud tagastama lubatud heitkoguse ühikud, mis vastavad 100 %-le iga vastava aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest.
(a) 20 % 2023. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;
(b) 45 % 2024. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;
(c) 70 % 2025. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;
(d) 100 % 2026. aasta ja iga sellele järgneva aasta teatatud tõendatud heitkogustest.
Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega aastatel 2023, 2024 ja 2025 tagastatakse vähem lubatud heitkoguse ühikud, siis pärast seda, kui iga aasta kohta on kindlaks tehtud erinevus tõendatud heitkoguste ja tagastatud lubatud heitkoguse ühikute vahel, tunnistatakse vastav kogus lubatud heitkoguse ühikuid kehtetuks, mitte ei panda neid enampakkumisele vastavalt artiklile 10.

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ga a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3gaa
	Erandid, mille tingimuseks on, et kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võtavad meetmeid meretranspordi kliimamõju vähendamiseks
	1.  Komisjon teeb koostööd kolmandate riikidega, et sõlmida kahe- või mitmepoolsed kokkulepped tegevuse ja meetmete kohta meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus 1,5 °C piires võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle teema arenguga kursis.
	2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades liidu meetmete kohaldamisala proportsionaalse vähendamise, säilitades samas ELi HKSi kohaldamisalas vähemalt viiskümmend protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse, ning viiskümmend protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse, kui
	a)  kolmandas riigis on heitkoguste piiramiseks ja vähendamiseks kehtestatud CO2 heite maksustamise mehhanism, mis on vähemalt samaväärne ELi HKSiga;
	b)  liidu ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelise kahe- või mitmepoolse lepinguga on kehtestatud CO2 heite maksustamise mehhanism heitkoguste piiramiseks ja vähendamiseks, mis on vähemalt samaväärne ELi HKSiga, ning vastavalt artiklile 25 on otsustatud see ELi HKSiga siduda; või
	c)  kolmas riik on vähim arenenud riik või väike arenev saareriik, mille SKP elaniku kohta ei ole võrdne liidu keskmisega ega ületa seda ning mis hõlmab heitkoguseid Pariisi kokkuleppe kohaselt riiklikult kindlaksmääratud panuste raames.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ga b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3gab
	Ookeanifond
	1.  Lõikes 4 osutatud projektide ja investeeringute toetamiseks asutatakse ookeanifond. 75 % artiklis 3g osutatud lubatud heitkoguse ühikute müügist saadud tulust kasutatakse ookeanifondi kaudu. Peale selle eraldatakse ookeanifondile määruse (EL) ... [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 2 osutatud sihtotstarbeline välistulu ja seda kasutatakse kooskõlas lõikega 4.
	2.  Laevandusettevõtjad võivad kanda fondi iga-aastase liikmemaksu, mille suurus vastab eelmise kalendriaasta koguheitele, millest ettevõtja on määruse (EL) 2015/757 kohaselt teada andnud, et piirata laevandusettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning selliste ettevõtjate halduskoormust, kes ei tegutse direktiivi kohaldamisalas sageli. Fond tagastab lubatud heitkoguse ühikud kollektiivselt fondi liikmeteks olevate laevandusettevõtjate nimel. Fond sätestab iga aasta 28. veebruariks, kui suur on ühe heitetonni eest makstav liikmemaks, kuid see peab olema vähemalt sama suur kui kõrgeim registreeritud arveldushind, mida esmas- või järelturul eelmisel aastal lubatud heitkoguse ühikute eest maksti.
	3.  Ookeanifondi hallatakse keskselt liidu asutuse kaudu. Ookeanifondi juhtimisstruktuur sarnaneb artikli 10a lõike 8 alusel loodud kliimainvesteeringute fondi juhtimisstruktuurile ja tagab koostoime sellega, vajaduse korral kohaldades kõnealuses artiklis sätestatud juhtimis- ja toetuseeskirju. Ookeanifondi haldamisstruktuur ja otsustusprotsess peavad olema läbipaistvad ja kaasavad, eelkõige prioriteetsete valdkondade, kriteeriumide ja toetuste eraldamise korra kindlaksmääramisel. Sidusrühmadel on asjakohane nõuandev roll. Kogu teave ookeanifondiga toetatavate projektide ja investeeringute kohta ning muu asjakohane teave ookeanifondi toimimise kohta avalikustatakse.
	4.  Ookeanifondi vahenditest toetatakse üleminekut energiatõhusale ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele liidu merendussektorile ning neid kasutatakse projektide ja investeeringute toetamiseks, mis on seotud järgmisega:
	a)  laevade ja sadamate energiatõhususe suurendamine;
	b)  innovatiivne tehnoloogia ja taristu meretranspordisektori süsinikuheite vähendamiseks, sealhulgas seoses lähimereveo ja sadamatega, kaasa arvatud elektrivõrguühendused sadamates;
	c)  kestlike taastuvenergiast toodetud alternatiivkütuste, nt vesiniku, e-kütuste ja ammoniaagi kasutuselevõtt, sh CO2 heite hinnavahe lepingute kaudu;
	d)  heiteta käitamistehnoloogia, sh tuuletehnoloogia;
	e)  teadus- ja arendustegevus ning kasvuhoonegaaside heidet vähendava tehnoloogia ja projektide esimene tööstuslik rakendamine, sealhulgas uuenduslik tehnoloogia ja kütused jääklassi laevade ja talvise laevaliikluse jaoks piirkondades, kus meri talvel külmub;
	f)  eelistatakse projekte, mis edendavad sektoris innovatsiooni, näiteks tehnoloogia, mis mitte ainult ei vähenda CO2 heidet, vaid muu hulgas ka müra-, õhu- ja merereostuse ohtu;
	g)  merendussektori õiglase ülemineku toetamine olemasoleva tööjõu koolitamise, täiendus- ja ümberõppe ning järgmise põlvkonna merendustöötajate ettevalmistamise kaudu.
	15 % fondist kasutatakse selleks, et aidata kaasa globaalsest soojenemisest mõjutatud mereökosüsteemide, näiteks merekaitsealade kaitsmisele, taastamisele ja paremale majandamisele ning edendada valdkonnaülest säästvat sinist majandust, näiteks taastuvat mereenergiat.
	Kõik ookeanifondist toetatud investeeringud avalikustatakse ja need peavad olema käesoleva direktiivi eesmärkidega kooskõlas.
	5.  Kogu ookeanifondist rahastamine toimub kooskõlas:
	a)  olulise kahju ärahoidmise kriteeriumidega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852* artiklis 17;
	b)  määruse (EL) 2020/852 artiklis 18 sätestatud minimaalsete kaitsemeetmetega.
	6.  Komisjon suhtleb kolmandate riikidega, et leida võimalusi, kuidas ka nemad saaksid ookeanifondi kasutada. Vastav osa ookeanifondist tehakse kättesaadavaks väljaspool liitu asuvatele riikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele, kelle reisid, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluvast sadamast või suunduvad sinna, on saja protsendi (100 %) ulatuses kaetud meetmetega, mille eesmärk on kohaneda kliimamuutustega ja vähendada oma merendussektori heitkoguseid.
	7.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli rakendamist. Ookeanifondi rakendamisel võtab komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni määrusele (EL, Euratom) 2020/2092** kõik asjakohased meetmed, et tagada kõigi ookeanifondi toetatavate meetmete ja investeeringute rahastuse kaitse juhul, kui liikmesriigis ei järgita õigusriigi põhimõtet. Selleks näeb komisjon ette tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning nõuab alusetult makstud või vääralt kasutatud summad tagasi.
	__________________
	* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
	** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 gd a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3gda
	Lepingupõhine kokkulepe
	Kui lepingupõhise kokkuleppe alusel võtab lõpliku vastutuse kütuse ostu või laeva käitamise eest üksus, kes ei ole laevandusettevõtja, on see üksus lepingupõhise kokkuleppe alusel vastutav käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise kulude katmise eest.
	Käesolevas artiklis tähendab „laeva käitamine“ laeva lasti või selle marsruudi ja kiiruse kindlaksmääramist.
	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et laevandusettevõtjal on asjakohased ja tulemuslikud vahendid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kulude sissenõudmiseks kooskõlas artikliga 16.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon kaalub võimalikke muudatusi seoses Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt üleilmse turupõhise meetme vastuvõtmisega meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Sellise meetme vastuvõtmise korral ja igal juhul enne 2028. aasta ülemaailmset kokkuvõtet ning hiljemalt 30. septembriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta võtab vaatluse alla mis tahes sellise meetme. Aruande järel võib komisjon esitada vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et käesolevat direktiivi muuta.	1. Komisjon kaalub võimalikke muudatusi seoses Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt üleilmse turupõhise meetme vastuvõtmisega meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Sellise meetme vastuvõtmise korral ja igal juhul enne 2028. aasta ülemaailmset kokkuvõtet ning hiljemalt 30. septembriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta võtab vaatluse alla mis tahes sellise meetme. Aruande järel võib komisjon esitada vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et käesolevat direktiivi muuta.
	12 kuu jooksul sellise meetme vastuvõtmisest ja enne meetme kasutuselevõtmist, igal juhul enne 2028. aasta ülemaailmset kokkuvõtet ning hiljemalt 30. septembriks 2028 esitab komisjon kliimamuutusi käsitleva teadusnõukogu toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta võtab selle meetme vaatluse alla.
	Kõnealuses aruandes uuritakse IMO otsustatud meetmete ulatuslikkust ja üldist keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas nende üldist nõudlikkust seoses Pariisi kokkuleppe eesmärgiga piirata maailma keskmise temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, liidu kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga 2030. aastaks ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga, ning võrreldakse nende meetmete üldist keskkonnaalast terviklikkust ELi HKSi kohaldamisega seotud üldise keskkonnaalase terviklikkusega kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega.
	Aruandes võetakse arvesse nendes ülemaailmsetes meetmetes osalemise taset, nende jõustatavust, läbipaistvust, mittejärgimise eest määratavaid karistusi, üldsuse kaasamise protsesse, heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist, registreid ja vastutust.
	Komisjon jälgib ka negatiivset mõju, mis on muu hulgas seotud transpordikulude võimaliku suurenemisega, turumoonutustega ja sadamaliikluse muutustega, nagu sadamatest kõrvalehoidmine ja ümberlaadimispunktide ümbersuunamine, liikmesriikide merendussektori üldise konkurentsivõimega ning eelkõige kahjuliku mõjuga nendele laevandusteenustele, mis osutavad territoriaalse järjepidevuse tagamiseks olulisi teenuseid.
	Kui võetakse vastu selline üleilmne turupõhine meede meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja vähemalt tasemel, mis on võrreldav käesoleva direktiivi alusel võetud liidu meetmetest tuleneva tasemega, võib komisjon vajaduse korral lisada aruandele seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks ja selle vastavusseviimiseks üleilmsel tasandil võetud meetmetega, tunnistades samal ajal liidu suveräänsust reguleerida oma osa rahvusvahelistest laevareisidest tulenevates heitkogustes kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete järgimisest kõrvale hoida. Vajaduse korral pakub komisjon välja meetmed sellise kõrvalehoidmise vältimiseks.	2. Komisjon jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete järgimisest kõrvale hoida, ning annab selle kohta alates ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumisele järgnev aasta] iga kahe aasta järel aru. Komisjon jälgib ka negatiivset mõju, mis on muu hulgas seotud transpordikulude võimaliku suurenemisega, turumoonutustega ja sadamaliikluse muutustega, nagu sadamatest kõrvalehoidumine ja ümberlaadimispunktide ümbersuunamine, liikmesriikide merendussektori üldise konkurentsivõimega ning eelkõige kahjuliku mõjuga nendele laevandusteenustele, mis osutavad territoriaalse järjepidevuse tagamiseks olulisi teenuseid. Vajaduse korral pakub komisjon välja meetmed, et vältida käesoleva direktiivi nõuetest kõrvalehoidmisest tuleneda võivat kahjulikku mõju.

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3gea
	Sadamad, kus on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht
	Erandina artikli 3 g lõikest 1, kui kolmandas riigis ei ole CO2 heite piiramiseks ja vähendamiseks kehtestatud heite maksustamise mehhanismi, mis on vähemalt samaväärne ELi HKSi omaga, kohaldatakse artikli 10 nõudeid saja protsendi (100 %) heite suhtes, mis pärineb laevadelt, mis teevad ühe reisi vahetult pärast või vahetult enne reisi, mis algab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpeb väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvas sadamas, kus esineb kasvuhoonegaaside ülekandumise oht, või algab väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast, kus on kasvuhoonegaaside ülekandumise oht, ning lõpeb liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas.
	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, sätestades kriteeriumid, mille alusel liigitatakse väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuv sadam kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sadamaks, võttes eelkõige arvesse ümberlaadimistoimingute ümberpaigutamise ohtu liidu sadamatest väljaspool liitu asuvatesse ümberlaadimissadamatesse.
	Komisjon koostab teises lõigus osutatud kriteeriumide alusel loetelu väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvatest sadamatest, kus on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, ning ajakohastab seda loetelu igal aastal.

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3geb
	Erandina artikli 3g lõike 1 teisest lõigust, kui liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuva sadama vahemaa on väiksem kui [xxx] meremiili [komisjon arvutab välja meremiilide nõuetekohase arvu, lähtudes mõjuhinnangust, milles tehakse kindlaks ELi mittekuuluvate naaberriikide ümberlaadimissadamatesse tehtud sadamakülastuste loetelu], kohaldatakse lubatud heitkoguse ühikute eraldamist ja tagastamisnõudeid meretransporditegevuse suhtes sajale protsendile (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvasse sadamasse, sealhulgas ümberlaadimissadamatesse, ning sajale protsendile (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast sadamast, sealhulgas ümberlaadimissadamatest, ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3h	Artikkel 3h
Kohaldamisala	Kohaldamisala
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kasvuhoonegaaside heitelubade suhtes ning lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes tegevuste jaoks, mis on nimetatud I lisas, kuid mis ei ole lennu- ega meretransporditegevus.	1.  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kasvuhoonegaaside heitelubade suhtes ning lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes tegevuste jaoks, mis on nimetatud I lisas, kuid mis ei ole lennu- ega meretransporditegevus.
	1a.  Alates 1. jaanuarist 2026 kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid kasvuhoonegaaside heitelubade suhtes ning lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja väljaandmise suhtes olmeprügi põletamisega tegelevatele käitistele.
	1b.  31. detsembriks 2024 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse olmeprügi põletamisega tegelevate käitiste ELi HKSi lisamise võimalikku mõju jäätmete kõrvaldamisele liidu prügilates ja jäätmete eksportimisele kolmandatesse riikidesse.
	Selles aruandes hindab komisjon ka võimalust lisada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi muid jäätmekäitlusprotsesse, eelkõige prügilaid, mis tekitavad liidus metaani ja dilämmastikoksiidi heidet.
	Komisjon lisab aruandele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et vältida esimeses lõigus osutatud mõju ja lisada teises lõigus osutatud protsessid ELi HKSi.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva muudatuse jõustumisele järgneval] aastal vähendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust [-- miljoni lubatud heitkoguse ühiku (määratakse kindlaks sõltuvalt jõustumiskuupäevast)] võrra. Samal aastal suurendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust meretranspordi puhul 79 miljoni lubatud heitkoguse ühiku võrra. Alates [käesoleva muudatuse jõustumisele järgnev aasta] aastast on lineaarne tegur 4,2 %. Komisjon avaldab liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse kolme kuu jooksul alates [lisada muudatuse jõustumise kuupäev].	[Käesoleva muudatuse jõustumisele järgneval] aastal võrdub liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogus keskmise heitega ajavahemikul alates...kuni ... [kolm aastat, mis eelnevad käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise aastale], mida on selle ajavahemiku keskpunktist alates kohandatud lineaarse vähendamisteguriga. Samal aastal suurendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust ühikute arvu võrra, mis vastab meretransporditegevusest tekkinud heitkogustele, millest on määruse (EL) 2015/757 kohaselt liidus teatatud 2018. ja 2019. aasta kohta ja mida on alates 2021. aastast kohandatud lineaarse vähendamisteguriga. Alates [käesoleva muudatuse jõustumisele järgnev aasta] aastast on lineaarne vähendamistegur 4,2 %. Igal järgneval aastal kuni aastani 2030 suureneb vähendamistegur eelneva aastaga võrreldes 0,1 protsendi võrra. Komisjon avaldab liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse kolme kuu jooksul alates [lisada muudatuse jõustumise kuupäev].

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 9 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Alates 1. jaanuarist 2026 suurendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust, et võtta arvesse olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste lisamist ELi HKSi. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse kasv, võttes arvesse olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste lisamist ELi HKSi. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 3 a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisaks pannakse 2,5 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest [direktiivi jõustumisele järgnev aasta] ja 2030. aasta vahel moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2016–2018. aastani alla 65 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa B osale.	Lisaks pannakse 2 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest ...[direktiivi jõustumisele järgnev aasta] ja 2030. aasta vahel moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2016–2018. aastani alla 65 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa B osale. Käesolevas lõigus osutatud lubatud heitkoguse ühikute lisakogusest rahastatakse vajaduse korral ka investeeringuid piiriülestesse projektidesse, milles osalevad toetust saavad liikmesriigid ja nendega piirnevad väikese kasvupotentsiaaliga piirialad.
	Peale selle tehakse 0,5 % lubatud heitkoguse ühikutest vahemikus ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumisele järgnev aasta] kuni 2030 kättesaadavaks artikli 10a lõike 8 kohaselt loodud kliimainvesteeringute fondile.

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks, ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:	3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse üldtuluna. Liidu eelarvesse laekuvate tulude puhul järgitakse kõikehõlmavuse põhimõtet vastavalt nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artiklile 7*. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu[, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks,] ühel või mitmel järgmisel eesmärgil, välja arvatud tuumaenergiaga seotud tegevus ja tehnoloogia:
	_______________
	* Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punktid b–f

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(ba)  lõike 3 esimeses lõigus asendatakse punktid b–f järgmistega:
(b)  taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et täita liidu taastuvenergiaalast kohustust, samuti teiste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese CO2-heitega majandusele, ning kaasaaitamine liidu eesmärgile suurendada energiatõhusust asjakohastes seadusandlikes aktides kokku lepitud määral;	„b)  taastuvenergiaallikate ja elektrivõrkude väljaarendamine, et täita liidu taastuvenergiaalast kohustust ja liidu elektrivõrkude ühendatuse eesmärke, samuti teiste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese CO2-heitega majandusele, ning kaasaaitamine liidu eesmärgile suurendada energiatõhusust asjakohastes seadusandlikes aktides kokku lepitud määral, kaasa arvatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade elektritootmine;
	ba)  hoonete põhjaliku ja etapiviisilise põhjaliku renoveerimise toetamine kooskõlas direktiivi (EL).../... [uuesti sõnastatud hoonete energiatõhususe direktiiv] artikli 2 punktidega 19 ja 20, alustades halvimate näitajatega ehitistest;
(c) meetmed raadamise vältimiseks ning metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks arengumaades, mis on ratifitseerinud rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu; tehnosiire ja kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohanemise hõlbustamine nendes riikides;	c)  meetmed raadamise vältimiseks ning turbaalade, metsade ja muude maa- või mereökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamiseks ning bioloogilist mitmekesisust toetava metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks arengumaades, mis on ratifitseerinud rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu; tehnosiire ja kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohanemise hõlbustamine nendes riikides;
(d)  süsinikdioksiidi metsanduslik sidumine liidus;	d)  süsinikdioksiidi sidumine liidus metsanduse abil ja mullas;
	da)  kliimamuutustega kohanemine liidus;
(e) süsinikdioksiidi, eelkõige tahketel fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest ning tervest reast tööstussektoritest ja allsektoritest pärit süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, sealhulgas kolmandates riikides;	e) süsinikdioksiidi, eelkõige tahketel fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest ning tervest reast tööstussektoritest ja allsektoritest pärit süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, sealhulgas kolmandates riikides, ning uuenduslikud süsinikdioksiidi tehnoloogilise sidumise meetodid, näiteks kogumine otse atmosfäärist, ja süsinikdioksiidi säilitamise meetodid;
(f) vähe saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;	f)  sellistele transpordiliikidele üleminekusse investeerimine ja neile ülemineku kiirendamine, mis aitavad märgatavalt kaasa sektori dekarboniseerimisele, kaasa arvatud kliimasõbraliku reisijate ja kauba raudteeveo ning bussiteenuste ja tehnoloogia arendamine ning lennujaamade dekarboniseerimist toetavate meetmete arendamine kooskõlas määrusega (EL) .../...[milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu] ja määrusega (EL) .../... [milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks];“

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine, kaugküttesüsteemide arendamine ja parem isoleerimine või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades, sealhulgas moonutava mõjuga maksude vähendamine;	h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine, kaugküttesüsteemide arendamine ja parem isoleerimine, tõhusad ja taastuvenergial põhinevad kütte- ja jahutussüsteemid või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades, sealhulgas eelkõige taastuva elektri puhul nõutavate maksude, aktsiisi ja tasude vähendamine;

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca)  lõike 3 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
	„ha)  rahastada riiklikke kliimadividendikavasid, millel on tõendatud positiivne keskkonnamõju, nagu on dokumenteeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999* artikli 19 lõikes 2 osutatud aastaaruandes;
	________________
	* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt k

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(cb)  lõike 3 esimese lõigu punkt k asendatakse järgmisega:
(k) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartneritega.	„k) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, ning üleminekust potentsiaalselt mõjutatavate töötajate täienduskoolitusse ja ümberõppesse investeerimine.“

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 a (uus) ja lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cc)  lõikes 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmised lõigud:
	„Erandina esimesest lõigust kasutavad liikmesriigid vähemalt 10 % lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu avaliku transpordi, eelkõige kliimasõbraliku reisijate ja kauba raudteeveo ning bussiteenuste ja tehnoloogia arendamiseks, nagu on osutatud selle lõigu punktis f.
	„Erandina esimesest lõigust kasutavad liikmesriigid vähemalt 10 % lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu uute kliimameetmete rahastamiseks haavatavates kolmandates riikides, nagu on osutatud selle lõigu punktis j.“

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(cd)  lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
Loetakse, et liikmesriigid on täitnud käesoleva lõike sätted, kui nad kehtestavad esimeses lõigus loetletud eesmärkidel, sh eelkõige arengumaid hõlmava maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalisi toetusi mõjutava siseriikliku õigusloomepoliitika, mille maksumus on vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulust, kaasa arvatud lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, ning rakendavad neid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni tulude kasutamisest ja käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavates aruannetes.	„Loetakse, et liikmesriigid on täitnud käesoleva lõike sätted, kui nad kehtestavad esimeses lõigus loetletud eesmärkidel, sh eelkõige arengumaid hõlmava maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalisi toetusi mõjutava siseriikliku õigusloomepoliitika, mille maksumus on vähemalt 100 % lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulust, kaasa arvatud lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, ning rakendavad seda. Liikmesriigid teavitavad komisjoni tulude kasutamisest ja käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavates aruannetes.“

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c e (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõiked 3 a (uus) ja 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ce) lisatakse järgmised lõiked:
	„3a. Liikmesriigid esitavad komisjonile koos määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava iga ajakohastatud versiooniga tulude kasutamise kava. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 19 lõikele 2 esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal aruande ka tulude kasutamise ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt võetud meetmete kohta. Liikmesriigid esitavad täieliku, kvaliteetse ja järjepideva teabe. Eelkõige määratlevad nad oma aruannetes „kohustustega seotud“ ja „väljamakstud“ summad ning esitavad põhjaliku finantsteabe. Kui see on vajalik kõnealuste aruandluskohustuste täitmise tagamiseks, eraldavad liikmesriigid tulud oma riigieelarves.
	Liikmesriigid tagavad, et ELi HKSi tulud kulutatakse kooskõlas lõikes 3 sätestatud kohustustega, säilitavad nende jälgitavuse ning tagavad, et need täiendavad riiklikke kliimakulutusi. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et liikmesriigid täidavad käesolevast lõikest tulenevaid aruandekohustusi.
	3b. Liikmesriigid kasutavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tulu, mida ei kasutata omavahenditena, kooskõlas:
	a) olulise kahju ärahoidmise kriteeriumidega, nagu on sätestatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 17;
	b) määruse (EL) 2020/852 artiklis 18 sätestatud minimaalsete kaitsemeetmetega ning
	c) liikmesriigi lõimitud riikliku energia- ja kliimakavaga, mis on esitatud kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999, ning vajaduse korral õiglase ülemineku territoriaalse kavaga, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056* artikliga 11.

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(da) lisatakse järgmine lõik:
	„5a.  Pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) 28. märtsi 2022. aasta lõpparuannet lubatud heitkoguse ühikute ja nendega seotud tuletisinstrumentide kohta esitab komisjon vajaduse korral hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] seadusandliku ettepaneku selles aruandes esitatud soovituste järgimiseks, et parandada läbipaistvust, järelevalvet ja aruandlust Euroopa lubatud heitkoguse ühikute turgude ning nendega seotud tuletisinstrumentide turgude kohta, võttes arvesse nende turgude kogu liitu hõlmavat iseloomu.“

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt d b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(db) lisatakse järgmine lõige:
	„5b.  ESMA jälgib korrapäraselt Euroopa lubatud heitkoguse ühikute turgude ning nendega seotud tuletisinstrumentide turgude terviklikkust ja läbipaistvust. Ta avaldab korrapäraselt aruande nende turgude terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta, kasutades vajaduse korral liidu registri andmeid ja pädevatele asutustele esitatud või neile kättesaadavaks tehtud andmeid. Selles aruandes analüüsib ESMA eelkõige turgude toimimist, pidades silmas mis tahes volatiilsust ja hinnamuutusi, enampakkumiste ja kauplemistoimingute toimimist turgudel, likviidsust ja kauplemismahtusid ning turuosaliste kategooriaid ja kauplemiskäitumist. Kõnealune aruanne sisaldab vajaduse korral soovitusi turu terviklikkuse tugevdamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Nendes soovitustes kaalutakse eelkõige meetmeid, millega parandada turuosalistele ja laiemale üldsusele kättesaadavat teavet lubatud heitkoguse ühikute turgude ja nendega seotud tuletisinstrumentide turgude toimimise kohta, parandada regulatiivset aruandlust ja turujärelevalvet lubatud heitkoguse ühikute turgudel ja nendega seotud tuletisinstrumentide turgudel, edendada turu kuritarvitamise ennetamist ja avastamist ning aidata säilitada lubatud heitkoguse ühikute turgude ja nendega seotud tuletisinstrumentide turgude korrapärasust.
	Komisjon hindab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud soovitusi järgmises lõike 5 kohaselt esitatavas aruandes pärast ESMA aruande avaldamist. Kui see on asjakohane, lisab komisjon aruandele seadusandliku ettepaneku, et parandada lubatud heitkoguse ühikute turgude ja nendega seotud tuletisinstrumentide turgude läbipaistvust ja terviklikkust, võttes arvesse kõnealuste turgude kogu liitu hõlmavat iseloomu.“

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a – alapunkt -i (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 a – lõige 1 – lõik 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-i) teine lõik asendatakse järgmisega:
Kuivõrd see on võimalik, määratakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kindlaks kogu liitu hõlmavad eelnevad võrdlusalused, et tagada lubatud heitkoguse ühikute eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, suure tõhususega koostootmist, tõhusat heitgaaside energia taaskasutamist, biomassi kasutamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist – kus sellised seadmed on olemas – arvesse võttes ergutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ning ei ergutata heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata, välja arvatud artiklis 10c kirjeldatud juhtudel ning heitgaasidest toodetud elektrienergia puhul.	„Kuivõrd see on võimalik, määratakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kindlaks kogu liitu hõlmavad eelnevad võrdlusalused, et tagada lubatud heitkoguse ühikute eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, suure tõhususega koostootmist, tõhusat heitgaaside energia taaskasutamist, biomassi kasutamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist – kus sellised seadmed on olemas – arvesse võttes ergutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ning ei ergutata heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata.“

(32003L0087)

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 a – lõige 1 – lõik 2 a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käitistele, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõike 4(*) [artikli viide ajakohastada vastavalt muudetud direktiivile] kohase kohustusega teha energiaaudit, eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid tasuta täies ulatuses üksnes juhul, kui auditiaruande soovitusi rakendatakse, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa viit aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed. Vastasel juhul vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust 25 % võrra. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust ei vähendata, kui käitaja tõendab, et ta on rakendanud muid meetmeid, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid auditeerimisaruandes soovitatuga samaväärselt. Esimeses lõigus osutatud meetmeid kohandatakse vastavalt.	Käitistele, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõike 4(*) [artikli viide ajakohastada vastavalt muudetud direktiivile] kohase kohustusega teha energiaaudit või rakendada sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi, eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid tasuta täies ulatuses üksnes juhul, kui auditiaruande soovitusi või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi rakendatakse, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kaheksat aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed. Vastasel juhul vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust vastavalt käesoleva lõike üheksandale ja kümnendale lõigule. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust ei vähendata, kui käitaja tõendab, et ta on rakendanud muid meetmeid, mis aitavad vähendada asjaomase käitise kasvuhoonegaaside heitkoguseid auditeerimisaruandes soovitatuga samaväärselt. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud meetmeid kohandatakse vastavalt.
	Lisaks käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud nõuetele koostavad selliste sektorite või allsektorite käitajad, kes tegutsevad sektorites või allsektorites, mis vastavad artiklite 10a ja 10b kohaselt lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise tingimustele, CO2 heite vähendamise kava iga oma käitise sellise tegevuse jaoks, mis on hõlmatud käesoleva direktiiviga. See kava on kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja asjakohaste sektori tegevuskavadega, mis on ette valmistatud kooskõlas selle direktiivi artikliga 10, ning selles sätestatakse järgmine:
	a)  iga käitise jaoks meetmed ja nendega seotud finants- ja investeerimiskavad, et saavutada vajalik heitkoguste vähendamine kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja mis tahes asjakohaste sektori tegevuskavadega, mis on kooskõlas selle määruse artikliga 10 käitise tasandil ette valmistatud, välistades süsinikdioksiidi kompensatsiooni ühikute kasutamise;
	b)  eesmärgid ja vahe-eesmärgid, et mõõta 31. detsembriks 2025 ja iga järgneva aasta 31. detsembriks aastani 2050 edusamme kliimaneutraalsuse poole liikumisel, nagu on kindlaks määratud punktis a;
	c)  iga punktis a viidatud meetme ja sellega seotud finants- ja investeerimiskavade mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ning seoses punktis b osutatud eesmärkide ja vahe-eesmärkidega;
	d)  meetmed tööjõu ümber- ja täiendusõppele avalduva mõjuga tegelemiseks, sealhulgas sotsiaaldialoogi kaudu, kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega, et tagada õiglane üleminek.
	Liikmesriigid võivad anda käitajatele rahalist toetust neljandas lõigus viidatud CO2 heite vähendamise kavade rakendamiseks. Seda toetust ei loeta ebaseaduslikuks riigiabiks.
	Neljanda lõigu punktis b viidatud eesmärkide ja vahe-eesmärkide saavutamist tõendatakse 31. detsembriks 2025 ja iga järgneva viienda aasta 31. detsembriks aastani 2050 kooskõlas artiklis 15 ette nähtud tõendamis- ja akrediteerimistoimingutega.
	Kui neljanda lõigu kohast CO2 heite vähendamise kava ei ole koostatud või kui selle kava eesmärke ja vahe-eesmärke ei ole saavutatud, vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust vastavalt üheksandale ja kümnendale lõigule.
	Komisjonil, keda toetab kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu, on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, sätestades käesoleva lõike neljandas lõigus osutatud CO2 heite vähendamise kavade minimaalse sisu ja vormi, eelkõige seoses kõnealuse lõigu punktis b osutatud eesmärkide ja vahe-eesmärkide võrdlusalustega. Delegeeritud õigusaktide kehtestamisel ja vastuvõtmisel kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad.
	Kui kolmanda või neljanda lõigu nõuded ei ole täidetud, vähendatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist:
	a)  50 % käitiste puhul, mille kasvuhoonegaaside heite tase asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul ületab liidu sektori või allsektori 10 % kõige vähem tõhusate käitiste keskmist heitetaset;
	b)  30 % käitiste puhul, mille kasvuhoonegaaside heite tase on asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul madalam kui liidu sektori või allsektori 10 % kõige vähem tõhusate käitiste keskmine heitetase ja ületab 50 % kõige tõhusamate käitiste keskmist heitetaset kõnealuses sektoris või allsektoris;
	c)  25 % käitiste puhul, kus kasvuhoonegaaside heite tase asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul ületab liidu sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist heitetaset ning on madalam kui 50 % kõige tõhusamate käitiste keskmine heitetase selles sektoris või allsektoris.
	Kui ei kolmanda ega ka neljanda lõigu nõuded ei ole täidetud, kahekordistatakse üheksanda lõigu punktides a, b ja c sätestatud protsendimäärasid.
	Lisaks eraldatakse käitistele, kus kasvuhoonegaaside heide jääb asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul allapoole liidu sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist heitetaset, tasuta lubatud heitkoguse ühikuid 10 % ulatuses kohaldatavast võrdlusalusest, tingimusel et lubatud heitkoguse ühikud on kooskõlas 12. lõiguga saadaval.
	Üheteistkümnendas lõigus osutatud täiendavaks tasuta eraldamiseks kasutatakse lubatud heitkoguse ühikuid, mis üheksanda ja kümnenda lõigu kohase lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamise tõttu jäävad eraldamata.
__________________	__________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).	* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a – alapunkt ii

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Et pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, vaadatakse kindlaksmääratud kogu liitu hõlmavad eelnevad võrdlusalused läbi enne ajavahemikku 2026–2030, arvestades olemasolevate tootepõhiste võrdlusaluste määratluste ja süsteemipiiride võimalikku muutmist.	Et pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, vaadatakse kindlaksmääratud kogu liitu hõlmavad eelnevad võrdlusalused läbi niipea kui võimalik ja hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], arvestades olemasolevate tootepõhiste võrdlusaluste määratluste, kohaldamisala ja süsteemipiiride võimalikku muutmist ning uute võrdlusaluste võimalikku lisamist, tagades, et toote tootmiseks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ei sõltu lähteainest ega tootmisprotsessi liigist, kui tootmisprotsessidel on sama eesmärk, et seejuures võetakse arvesse materjalide ringkasutuse potentsiaali ja välditakse osaliselt või täielikult dekarboniseeritud protsessidega ning võrdlusaluse alla kuuluvate tavaliste käitistega sarnaste või võrdväärsete omadustega tooteid tootvate käitiste väljajätmist võrdlusaluste süsteemist või selles osalemise takistamist. Sellest läbivaatamisest johtuvad võrdlusalused avaldatakse kohe, kui vajalik teave kättesaadavaks tehakse, et neid võrdlusaluseid saaks kohaldada alates 2026. aastast.

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 a – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina eelmisest lõigust kohaldatakse nende toodete tootmise suhtes määruse [CBAM] esimestel kohaldamisaastatel lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist vähendatud kogustes. Nende toodete tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust (CBAMi tegur). CBAMi tegur on [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025. aasta lõpuni 100 %, 2026. aastal 90 % ning seda vähendatakse igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni.	Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust kohaldatakse määruse [CBAM] esimestel kohaldamisaastatel selle määruse I lisas loetletud toodete tootmise suhtes kuni 31. detsembrini 2030 lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist vähendatud kogustes. Nende toodete tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust (CBAMi tegur). CBAMi tegur on alates ... [CBAMi määruse] jõustumise kuupäev] kuni 2024. aasta lõpuni 100 %, 2025. aastal 90 %, 2026. aastal 80 %, 2027. aastal 70 %, 2028. aastal 50 %, 2029. aastal 25 % ning jõuab 2030. aastal 0 %-ni.

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 a – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tasuta eraldamise vähendamisest tulenevad lubatud heitkoguste ühikud tehakse kättesaadavaks, et toetada innovatsiooni kooskõlas artikli 10a lõikega 8.	Tasuta eraldamise vähendamisest tulenevad lubatud heitkoguste ühikud tehakse kliimainvesteeringute fondile kättesaadavaks kooskõlas artikli 10a lõikega 8.

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) lisatakse järgmine lõige:
	„1aa.  Alates 2025. aastast hindab komisjon igal aastal oma artikli 10 lõike 5 kohases aastaaruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule CBAMi tulemuslikkust kasvuhoonegaaside heite ülekandumise tõkestamisel liidus toodetud kaupade puhul, mis on mõeldud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus ELi HKSi ega muud sarnast CO2 heite maksustamise mehhanismi ei kohaldata. Aruandes hinnatakse eelkõige liidu ekspordi muutumist CBAMi sektorites ja muutusi kaubavoogudes ning nende kaupade sisalduvaid heitkoguseid üleilmsel turul. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et liidus toodetud kaupade puhul, mis on mõeldud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus ELi HKSi ega muud sarnast CO2 heite maksustamise mehhanismi ei kohaldata, on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, kus käsitletakse seda ülekandumise ohtu kooskõlas WTO reeglitega ja võetakse arvesse liidu käitiste CO2 heite vähendamist.“

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c – alapunkt ii

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kui aastane vähendamismäär ületab 2,5 % või jääb alla 0,2%, on aastate 2026–2030 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.	d) kui aastane vähendamismäär ületab 2,5 % või jääb alla 0,4 %, on aastate 2026–2030 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(da) lõige 5 asendatakse järgmisega:
5.  Et tagada artiklis 10 sätestatud enampakkumisel müüdav osa, kasutatakse igal aastal, mil tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus ei ulatu enampakkumisel müümiseks ettenähtud maksimaalse koguseni, selline kogus lubatud heitkoguse ühikuid, mis jäi kasutamata enampakkumisel müümiseks ettenähtud maksimaalsest kogusest, et ennetada või piirata tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamist, eesmärgiga tagada enampakkumisel müüdav osa järgmistel aastatel. Kui maksimaalne kogus siiski saavutatakse, kohandatakse vastavalt tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust. Kohandamine toimub alati ühetaolisel viisil.	„5.  Et tagada artiklis 10 sätestatud enampakkumisel müüdav osa, kasutatakse igal aastal, mil tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus ei ulatu enampakkumisel müümiseks ettenähtud maksimaalse koguseni, selline kogus lubatud heitkoguse ühikuid, mis jäi kasutamata enampakkumisel müümiseks ettenähtud maksimaalsest kogusest, et ennetada või piirata tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamist, eesmärgiga tagada enampakkumisel müüdav osa järgmistel aastatel. Kui maksimaalne kogus siiski saavutatakse, kohandatakse vastavalt tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust. Kohandamine toimub alati ühetaolisel viisil. Käitised, kus kasvuhoonegaaside heite tase jääb aastatel 2021 ja 2022 asjakohaste tootepõhiste võrdlusaluste puhul allapoole liidu sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist taset, jäetakse siiski kohandamisest kõrvale.“

(32003L0087)

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
365 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 85 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti lubatud heitkoguse ühikud, mis tulenevad artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, tehakse kättesaadavaks fondile, mille eesmärk on toetada innovatsioonitegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas ning aidata kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele (edaspidi „innovatsioonifond“). Lubatud heitkoguse ühikuid, mida õhusõiduki käitajate sulgemise tõttu neile välja ei anta ja mis ei ole vajalikud kõnealuste käitajate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute puudujäägi katmiseks, kasutatakse samuti esimese lõigu kohaseks innovatioonitegevuse toetamiseks.	390 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 110 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti artikli 10 lõike 1 viiendas lõigus osutatud lubatud heitkoguse ühikud tehakse kättesaadavaks fondile (edaspidi „kliimainvesteeringute fond“). Lisaks tehakse kliimainvesteeringute fondile kättesaadavaks kõik artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest tulenevad lubatud heitkoguse ühikud. Kliimainvesteeringute fondi eesmärk on toetada selliste meetodite, protsesside ja tehnoloogia innovatsiooni, mis aitavad märkimisväärselt kaasa käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorite CO2 heite vähendamisele ning nullsaaste ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisele, samuti selliste meetodite, protsesside ja tehnoloogia laiendamisele, mida ei saa enam pidada uuenduslikuks, kuid millel on siiski märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal ning mis aitavad kaasa energia ja ressursside säästmisele kooskõlas liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega. Kliimainvesteeringute fond ei toeta tuumaenergiaga seotud tegevust. Selleks et võimalikult kiiresti edendada innovatsiooni murrangulise tehnoloogia valdkonnas, peaks komisjon tagama, et osa kliimainvesteeringufondi kaudu kättesaadavaks tehtud rahalisi vahendeid eeljaotatakse ajavahemikuks ... kuni ... [käesoleva muutmisdirektiivi rakendamise esimesed viis aastat]. Lubatud heitkoguse ühikuid, mida õhusõiduki käitajate sulgemise tõttu neile välja ei anta ja mis ei ole vajalikud kõnealuste käitajate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute puudujäägi katmiseks, kasutatakse samuti esimese lõigu kohaseks innovatsioonitegevuse toetamiseks.

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisaks sellele täiendatakse ajavahemikul 2013–2020 komisjoni otsuse 2010/670/EL(*) alusel kasutatavast 300 miljonist lubatud heitkoguse ühikust saadud järelejäänud tulu 50 miljoni turustabiilsusreservist eraldamata lubatud heitkoguse ühikuga, mida kasutatakse aegsasti esimese lõigu kohaseks innovatsioonitegevuse toetamiseks. Peale selle eraldatakse innovatsioonifondile määruse (EL) [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 2 osutatud sihtotstarbeline välistulu ja seda rakendatakse kooskõlas käesoleva lõikega.	Lisaks sellele täiendatakse ajavahemikul 2013–2020 komisjoni otsuse 2010/670/EL(*) alusel kasutatavast 300 miljonist lubatud heitkoguse ühikust saadud järelejäänud tulu 50 miljoni turustabiilsusreservist eraldamata lubatud heitkoguse ühikuga, mida kasutatakse aegsasti esimese lõigu kohaseks innovatsioonitegevuse ja CO2 heite vähendamise toetamiseks. Peale selle eraldatakse artikli 3gab kohaselt loodud ookeanifondile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842** artikli 5 lõikes 6 osutatud sihtotstarbeline välistulu ja seda rakendatakse kooskõlas käesoleva lõikega.
___________	____________
(*) Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsus 2010/670/EL, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (ELT L 290, 6.11.2010, lk 39).	(*) Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsus 2010/670/EL, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (ELT L 290, 6.11.2010, lk 39).
	** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Innovatsioonifond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumist ja kasutamist, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti hõlmab see tooteid, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist ning edendada uuenduslikke taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiaid geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades. Innovatsioonifondist võib toetada ka läbimurdelist ning uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, mille abil vähendada merendussektori süsinikuheidet ning toota vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevabasid kütuseid lennunduse, raudtee- ja maanteetranspordi jaoks. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite projektidele, et toetada innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi.	Kliimainvesteeringute fond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, nagu uuenduslik taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogia, samuti hõlmab see tooteid ja protsesse, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud uuenduslike projektide ehitustegevust ja toimimist mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja kasutamine, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, eelkõige seoses vältimatute tööstuslike protsesside heitega, süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise, transpordi ja püsiva geoloogilise säilitamisega vältimatute tööstusprotsesside heitkoguste puhul ning süsinikdioksiidi kogumisega otse atmosfäärist koos ohutu, säästva ja püsiva säilitamisega. Vajaduse korral võib soodustada ka investeeringuid taastuvallikatest toodetud vesiniku tehnoloogiasse. Kliimainvesteeringute fondist toetatakse ka läbimurdelist uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, et vähendada raudtee- ja maanteetranspordi CO2 heidet, kaasa arvatud kollektiivsed transpordiliigid, nagu ühistransport ja juhuveoteenused, püüdes samal ajal saavutada koostoimet programmiga „Euroopa horisont“, eelkõige Euroopa partnerlustega ja vajaduse korral muude liidu programmidega. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite projektidele, sealhulgas ekspordiprojektidele, et toetada innovatsiooni ja selliste meetodite, protsesside ja tehnoloogia rakendamist, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kõnealuse määrusega hõlmatud sektorite CO2 heite vähendamisele, süsinikdioksiidi kogumisele, säilitamisele ja kasutamisele, süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele, CO2 transpordile, taastuvenergia ja energia salvestamisele viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi kooskõlas määruses (EL) 2021/1119 2030. ja 2050. aastaks sätestatud sihtide ja eesmärkidega ning aitab kaasa õiglasele üleminekule ja annab heitkoguste vähendamisega seoses antava toetuse kohta kõige rohkem marginaalset kasu. Kliimainvesteeringute fondist võib toetada ka läbimurdelist uuenduslikku tehnoloogiat, mille eesmärk on vähendada heidet jäätmesektoris.

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Vähemalt 12 % kliimainvesteeringute fondile kättesaadavaks tehtud lubatud heitkoguse ühikutest kasutatakse taastuvate energiaallikate edasiseks arendamiseks ja kasutuselevõtuks liidus kooskõlas direktiiviga (EL) .../... [muudetud taastuvenergia direktiiv].

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kliimainvesteeringute fond võib toetada ka CO2 heite hinnavahe lepinguid, et toetada CO2 heite vähendamise tehnoloogiat, mille puhul CO2 hind ei pruugi olla piisav stiimul. Komisjon võtab 31. detsembriks 2023 kooskõlas artikliga 23 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad CO2 heite hinnavahe lepingute kasutamise reegleid.
	Kliimainvesteeringute fondist antav rahaline toetus on proportsionaalne käesolevas artiklis sätestatud poliitikaeesmärkidega ega tekita põhjendamatuid siseturu moonutusi. Selleks antakse vahendeid üksnes selliste lisakulude või investeerimisriskide katmiseks, mida investorid ei saa tavalistes turutingimustes kanda. Kooskõlas WTO reeglitega ei tohi kliimainvesteeringute fondist antav abi seega põhjustada konkureerivate importtoodete ebaõiglast diskrimineerimist.
	Kui ELi HKSi hind on kõrgem kui täitmishind, millega projekt on sõlmitud, maksab toetusesaaja vahe kliimainvesteeringute fondile tagasi.

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõikide liikmesriikide territooriumil teostatavad projektid on rahastamiskõlblikud, sealhulgas väikesemahulised projektid. Toetust saavad tehnoloogiad peavad olema innovatiivsed ja ilma toetuseta sellises mahus äriliselt mitte veel elujõulised, kuid need peavad esindama läbimurdelisi lahendusi või olema piisavalt valmis, et neid saaks kohaldada kommertskasutusele eelnevas mahus.	Kõikide liikmesriikide territooriumil teostatavad projektid on rahastamiskõlblikud, sealhulgas keskmise ulatusega ja väikesemahulised projektid. Toetust saavad tehnoloogiad peavad olema innovatiivsed, omama suurt kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali ja olema ilma toetuseta sellises mahus äriliselt mitte veel elujõulised, kuid esindama läbimurdelisi või äriliselt veel mitte rakendatavaid lahendusi või olema tehnoloogiliselt piisavalt küpsed, et neid saaks kohaldada kommertskasutuse (või sellele eelnevas) mahus, või aitama märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ja olema sellises staadiumis, et neid ei ole võimalik ilma toetuseta suures mahus kasutusele võtta.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon tagab, et innovatsioonifondi jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel vastavalt artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtetele ja korrale. Enampakkumisel saadud tulu käsitatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistuluna. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.	Komisjon tagab, et kliimainvesteeringute fondi jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel vastavalt artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtetele ja korrale. Enampakkumisel saadud tulu käsitatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistuluna. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes vajaduse korral arvesse seda, millises ulatuses aitavad need tuua heitkoguseid lõikes 2 osutatud võrdlusalustest tunduvalt allapoole. Projektidel peab olema ulatusliku rakendamise potentsiaal või potentsiaal vähendada märkimisväärselt vähese CO2 heitega majandusele ülemineku kulusid asjaomastes sektorites. Süsinikdioksiidi kogumist ja kasutamist hõlmavad projektid peavad tooma kaasa heitkoguste netovähenemise ja tagama süsinikdioksiidi heite vältimise või süsinikdioksiidi alalise säilitamise. Projektikonkursi alusel saadud toetust võib anda kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat. Konkureeriva pakkumismenetluse kaudu antava toetuse ja tehnilise abi korral võib toetada projektide asjakohaste kulude katmist kuni 100 % ulatuses.	Projektid valitakse läbipaistva valikumenetluse teel, tehnoloogianeutraalsel viisil kooskõlas kliimainvesteeringute fondi eesmärkidega, nagu on sätestatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ning objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes arvesse seda, mil määral projektid annavad olulise panuse liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse, aidates samal ajal kaasa nullsaaste ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisele kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga, samuti võttes arvesse vajadust tagada projektide õiglane geograafiline jaotus kooskõlas käesoleva lõike lõiguga 6a, ning asjakohasel juhul seda, millises ulatuses aitavad need tuua heitkoguseid lõikes 2 osutatud võrdlusalustest tunduvalt allapoole. Projektidel peab olema ulatusliku rakendamise potentsiaal või potentsiaal vähendada märkimisväärselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kulusid asjaomastes sektorites. Eelistatakse tehnoloogiat ja protsesse, mis käsitlevad mitut liiki keskkonnamõju. Süsinikdioksiidi kogumist ja kasutamist hõlmavad projektid peavad tooma kaasa heitkoguste netovähenemise ja tagama süsinikdioksiidi heite vältimise või süsinikdioksiidi alalise säilitamise. Projektikonkursi alusel saadud toetust võib anda kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat. Konkureeriva pakkumismenetluse kaudu antava toetuse ja tehnilise abi korral võib toetada projektide asjakohaste kulude katmist kuni 100 % ulatuses. Projektide puhul, mille heite vähendamine aitab kaasa teiste osalejate CO2 heite vähendamisele lähedalasuvates geograafilistes piirkondades, kohaldatakse projektide valimise kriteeriumides eeliskohtlemist.
	Kliimainvesteeringute fondist rahastatavate projektide puhul nõutakse teadmiste jagamist teiste asjaomaste projektidega ning liidus asuvate õigustatud huvi omavate teadlastega. Komisjon määrab teadmiste jagamise tingimused kindlaks konkursikutsetes.
	Konkursikutsed peavad olema avatud ja läbipaistvad ning neis peab olema selgelt määratletud, millist tehnoloogiat toetatakse. Konkursikutsete ettevalmistamisel tagab komisjon, et kõik sektorid on nõuetekohaselt esindatud. Komisjon võtab meetmeid tagamaks, et konkursikutsed edastatakse võimalikult laialdaselt ja eelkõige VKEdele.

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kliimainvesteeringute fondi eesmärk on geograafiliselt tasakaalustatud toetus, eelkõige seoses sellise lubatud heitkoguse ühikute kogusega, mis on võrdne kliimainvesteeringute fondile artikli 10 lõike 1 viienda lõigu kohaselt üle kantud kogusega [moderniseerimisfondi täiendav ülekandmine], CO2 heite hinnavahe lepingute vormis antava toetusega ning laiendamisega seotud projektidega, tagades samal ajal projektide võimalikult hea kvaliteedi ja säilitades käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud valikukriteeriumid, võttes arvesse konkreetseid valdkondlikke asjaolusid ja investeerimisvajadusi, eelkõige artikliga 3g ja IVa peatükiga hõlmatud sektorites.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses innovatsioonifondi toimimist käsitlevate normidega, sealhulgas valikumenetluse ja -kriteeriumide kohta, samuti seoses rahastamiskõlblike sektorite ja tehnoloogiliste nõudmistega toetuse eri liikide puhul.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses kliimainvesteeringute fondi toimimist käsitlevate normidega, sealhulgas valikumenetluse ja -kriteeriumide kohta, VKEde osalemise kohta, samuti seoses rahastamiskõlblike sektorite ja tehnoloogiliste nõudmistega toetuse eri liikide puhul. Komisjon seab eesmärgiks ajakava, mille kohaselt tehakse osa kliimainvesteeringute fondist antavast toetusest kättesaadavaks perioodi algul. Kliimainvesteeringute fondi rakendamisel võtab komisjon vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2020/2092 kõik asjakohased meetmed, et tagada liikmesriigis õigusriigi põhimõtte võimaliku mittejärgimise puhul kõigi innovatsioonifondi toetatavate meetmete ja investeeringute rahastuse kaitse. Selleks näeb komisjon ette tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning nõuab alusetult makstud või vääralt kasutatud summad tagasi.
	Ausa ja õiglase ülemineku tagamiseks võetakse valikukriteeriumides arvesse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kaitsemeetmeid. Kõiki kliimainvesteeringute fondi rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas
	a) olulise kahju ärahoidmise kriteeriumidega, nagu on sätestatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 17;
	b) määruse (EL) 2020/852 artiklis 18 sätestatud minimaalsete kaitsemeetmetega.
	CO2 hinnavahelepingute kaudu antava toetuse puhul peavad kõnealused delegeeritud õigusaktid võimaldama tehnoloogianeutraalseid ja konkurentsil põhinevaid pakkumisi kooskõlas kliimainvesteeringute fondi eesmärkidega, nagu on sätestatud esimeses lõigus.

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles kirjeldatakse kliimainvesteeringute fondist rahastatavate projektide järjepidevust ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki, tööstuse CO2 heite vähendamise kavades kirjeldatud investeeringute kasutuselevõtul tehtud edusamme ning järgmise kaheaastase perioodi tegevuskava.

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Artikli 10c lõige 7 asendatakse järgmisega:	(13) Artikkel 10c jäetakse välja.
„Liikmesriigid nõuavad toetust saavatelt elektrit tootvatelt käitistelt ja võrguettevõtjatelt iga aasta 28. veebruariks aruande esitamist toetamiseks välja valitud investeeringute rakendamise kohta, sealhulgas tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute ja tehtud investeerimiskulude bilansi ning toetatud investeeringute liikide kohta. Liikmesriigid annavad sellest aru komisjonile, kes avalikustab aruanded.“

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 10ca
	Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine üleminekuperioodil energiasektori moderniseerimiseks
	Kõik üleminekuperioodil energiasektori moderniseerimise eesmärgil tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud, mida ei ole 31. detsembriks 2023 asjaomastes liikmesriikides asuvatele käitajatele eraldatud, lisatakse lubatud heitkoguse ühikute üldkogusele, mille asjaomane liikmesriik saab artikli 10 lõike 2 punkti a kohaseks enampakkumiseks. Samas võivad liikmesriigid neid lubatud heitkoguse ühikuid või osa neist kasutada artikli 10d kohaselt investeeringute toetamiseks moderniseerimisfondi raamistikus.“

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 1 a (uus) ja lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Moderniseerimisfondist antakse toetust üksnes neile liikmesriikidele, kes on vastu võtnud õiguslikult siduvad eesmärgid kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks, samuti meetmed kõigi fossiilkütuste järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks ajavahemikul, mis on kooskõlas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärkidega.
	Peale selle ei anta moderniseerimisfondist toetust selliste investeeringute toetamiseks, mille kohta toetust saav liikmesriik on esitanud ettepaneku, mille suhtes on käimas määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artiklis 6 sätestatud menetlus või mille suhtes nõukogu on vastu võtnud rakendusotsuse nimetatud artikli kohaste meetmete kohta.

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (**) seatud sihtide ja Pariisi kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist ei anta toetust fossiilkütuseid kasutavatele energiatootmisüksustele.	Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (*) ning määruses (EL) 2021/1119 seatud sihtide ja Pariisi kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist ei anta toetust tuumaenergiaga seotud tegevusele ega fossiilkütuseid kasutavale energiaga seotud tegevusele.
_________________	_________________
(*) COM(2019) 640 final.	(*) COM(2019) 640 final.
(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vähemalt 80 % moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest kasutatakse selleks, et toetada investeeringuid järgmistes valdkondades:	2. 100 % moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest kasutatakse selleks, et toetada investeeringuid järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) energia tootmine vesinikugeneraatoritega;

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) energiatõhususe parandamine nõudluse poolel, sealhulgas transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas;	c) üldise energiatarbimise vähendamine nõudluse juhtimise ja energiatõhususe kaudu, sealhulgas transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimapöördega seotud elektrifitseerimisvajadust ja sellega kaasnevat suurenenud nõudlust taastuvelektri järele;

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega ja ajakohastada nende küttesüsteeme; ning	e) madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolsetes piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega ning ajakohastada nende kütte- ja jahutussüsteeme ning energiatõhususe alaseid jõupingutusi nii elamutes kui ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavates hoonetes;

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide süsinikdioksiidiheitega tööstusest sõltuvates piirkondades, toetades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendõpet, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid dialoogis sotsiaalpartneritega.	f) õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide süsinikdioksiidiheitega tööstusest sõltuvates piirkondades, toetades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendõpet, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid dialoogis kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega ning kooskõlas asjakohaste meetmetega, mille liikmesriigid on vajaduse korral lisanud oma õiglase ülemineku territoriaalsetesse kavadesse vastavalt määruse (EL) 2021/1056 artikli 8 lõike 2 punktile k, ning

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) investeeringud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) lisatakse järgmine lõige:
	„2a.  Kõiki moderniseerimisfondi rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas
	a)  „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidega, nagu on sätestatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 17;
	b)  määruse (EL) 2020/852 artiklis 18 sätestatud minimaalsete kaitsemeetmetega.

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 5 – lõik 2 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	bb)  lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:
	„Investeerimiskomitee küsib nõu kliimamuutusi käsitlevalt Euroopa teadusnõukogult, et tagada investeerimisotsuste kooskõla käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidega ja toetada määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärkide saavutamist.“

(32003L0087)

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 6

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	bc) lõige 6 asendatakse järgmisega:
6.  Enne kui toetust saav liikmesriik otsustab rahastada investeeringut oma osast moderniseerimisfondis, peab ta esitama investeerimiskomiteele ja EIPle investeerimisprojekti. Seoses investeeringutega, mille puhul EIP on kinnitanud, et need kuuluvad lõikes 2 loetletud valdkondadesse, võib liikmesriik alustada investeerimisprojekti rahastamist oma osast.	„6.  Enne kui toetust saav liikmesriik otsustab rahastada investeeringut oma osast moderniseerimisfondis, peab ta esitama investeerimiskomiteele ja EIP-le investeerimisprojekti.
Kui energiasüsteemide moderniseerimiseks mõeldud investeering, mida kavatsetakse moderniseerimisfondist rahastada, ei kuulu lõikes 2 loetletud valdkondadesse, hindab investeerimiskomitee kõnealuse investeeringu tehnilist ja rahalist teostatavust, sealhulgas selle abil saavutatavat heitkoguste vähendamist, ning esitab investeeringu moderniseerimisfondi kaudu rahastamise kohta soovituse. Investeerimiskomitee tagab, et kõik kaugküttega seonduvad investeeringud toovad kaasa märkimisväärse paranemise energiatõhususe ja heitkoguste vähendamise osas.	Investeerimiskomitee hindab kõnealuse investeeringu tehnilist ja rahalist teostatavust, sealhulgas selle abil saavutatavat heitkoguste vähendamist, ning esitab investeeringu moderniseerimisfondi kaudu rahastamise kohta soovituse. Investeerimiskomitee tagab, et kõik kaugküttega seonduvad investeeringud toovad kaasa märkimisväärse paranemise energiatõhususe ja heitkoguste vähendamise osas.
Nimetatud soovitus võib hõlmata ettepanekut asjakohaste rahastamisvahendite kohta. Lõikes 2 loetletud valdkondadesse mittekuuluva investeeringu asjakohastest kuludest kuni 70 % võib toetada moderniseerimisfondi vahenditest, tingimusel et ülejäänud kulusid rahastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.	Nimetatud soovitus võib hõlmata ettepanekut asjakohaste rahastamisvahendite kohta.“

(32003L0087)

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 11

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	bd) lõige 11 asendatakse järgmisega:
11.  Investeerimiskomitee annab komisjonile igal aastal aru investeeringute hindamisest saadud kogemuste kohta. Komisjon, võttes arvesse investeerimiskomitee töö tulemusi, vaatab 31. detsembriks 2024 läbi lõikes 2 osutatud projektide valdkonnad ja investeerimiskomitee soovituste alused.	„11.  Investeerimiskomitee annab komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile igal aastal aru investeeringute hindamisest saadud kogemuste kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse. Komisjon, võttes arvesse investeerimiskomitee töö tulemusi, vaatab 31. detsembriks 2024 läbi lõikes 2 osutatud projektide valdkonnad ja investeerimiskomitee soovituste alused.“

(32003L0087)

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Liikmesriigid tagavad, et lubatud heitkoguse ühikuid võib üle anda:	„1.  Liikmesriigid tagavad, et lubatud heitkoguse ühikuid võib üle anda:
a)  liidu isikute vahel;	a)  liidu reguleeritud üksuste vahel;
b)  liidu isikute vahel ja kolmandate riikide isikute vahel, kui neid lubatud heitkoguse ühikuid tunnustatakse kooskõlas artiklis 25 nimetatud menetlusega, ilma muude piiranguteta kui need, mis kuuluvad käesolevasse direktiivi või on selle kohaselt vastu võetud.	b)  liidu reguleeritud üksuste vahel ja kolmandate riikide isikute vahel, kui neid lubatud heitkoguse ühikuid tunnustatakse kooskõlas artiklis 25 nimetatud menetlusega, ilma muude piiranguteta kui need, mis kuuluvad käesolevasse direktiivi või on selle kohaselt vastu võetud.
	Reguleeritud üksused võivad volitada füüsilist või juriidilist isikut kasutama reguleeritud üksusele kuuluvaid registrikontosid ja tegema reguleeritud üksuse nimel igat liiki tehinguid, millele sellel kontol on õigus. Vastutus nõuete täitmise eest jääb reguleeritud üksusele. Füüsilisele või juriidilisele isikule volituste andmisel tagab reguleeritud üksus, et volitatud isiku või üksuse ja pädevate asutuste, riiklike haldajate, tõendajate või muude käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate asutuste vahel ei esine huvide konflikti.“

(02003L0087)

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt -a a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 1a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-aa)  lisatakse järgmine lõige:
	„1aa.  Komisjon esitab 1. juuliks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab, kuidas Euroopa süsinikdioksiidi lubatud heitkoguse ühikute turgudele juurdepääsu piiramine nende nimel tegutsevate reguleeritud üksuste ja finantsvahendajate jaoks mõjutaks süsinikdioksiidi lubatud heitkoguse ühikute turgude terviklikkust ja tõhusat toimimist ning liidu 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Kui hinnang on negatiivne, esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku artikli 12 lõike 1 ja artikli 19 lõike 2 asjakohaste sätete kohandamiseks.“

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1 a (uus) ja 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Erandina esimese lõigu punktist c võivad laevandusettevõtjad kuni 31. detsembrini 2029 tagastada vähem lubatud heitkoguste ühikuid, tuginedes oma laevade jääklassile või asjaolule, et nende laevad sõidavad jääoludes, või mõlemale kooskõlas Va lisa nõuetega.
	Erandina esimese lõigu punktist c võivad laevandusettevõtjad kuni 31. detsembrini 2029 tagastada 25 % vähem lubatud heitkoguste ühikuid heitkoguste eest, mis tekivad kuni 2030. aastani liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas asuva sadama ja sama liikmesriigi väljaspool seda äärepoolseimat piirkonda asuva sadama vahelistel reisidel. Komisjon hindab 31. detsembriks 2029 ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle erandi kaotamise mõju kohta äärepoolseimatesse piirkondadesse suunduvale ja sealt väljuvale meretranspordile.

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3b – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mida loetakse kogutuks ja kasutatuks selliselt, et need on tootes püsivalt ja keemiliselt seotud ega satu tavapärase kasutamise korral atmosfääri.	Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mida loetakse kogutuks ja kasutatuks selliselt, et need on tootes püsivalt ja keemiliselt seotud ega satu tavapärase kasutamise ja kõrvaldamise korral atmosfääri.

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3b – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab vastu rakendusaktid seoses nõuetega, mille kohaselt tuleb lugeda kasvuhoonegaasid tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärase kasutamise korral atmosfääri ei satu.	Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades nõuded, mille kohaselt tuleb lugeda kasvuhoonegaasid tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärase kasutamise ja kõrvaldamise korral atmosfääri ei satu, nagu on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus.

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3b – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) lisatakse järgmine lõige:
	„3ba.  Komisjon esitab 1. jaanuariks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta analüüsib, kuidas arvestatakse atmosfäärist eemaldatud ning ohutult ja püsivalt säilitatud kasvuhoonegaaside negatiivseid heitkoguseid ja kuidas neid negatiivseid heitkoguseid heitkogustega kauplemisega hõlmata, ning milles ta teeb ettepaneku selge ulatuse ja rangete kriteeriumide ning kaitsemeetmete kohta, millega tagatakse, et selline sidumine ei korva vajalikku heitkoguste vähendamist kooskõlas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek negatiivsete heitkoguste kohta.“

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	eb) lisatakse järgmine lõige:
	„3bb.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2029 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta analüüsib, kas kõiki käesoleva direktiiviga hõlmatud eri tegevusaladest pärinevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid on tegelikult arvesse võetud, millistes protsessi etappides neid kasvuhoonegaaside heitkoguseid arvesse võetakse ja kas on välditud topeltarvestust, võttes eelkõige arvesse järgnevaid etappe, sealhulgas kõrvaldamist ja jäätmete põletamist ning eksporti, ning hindab iga tegevuse heite arvestamisest protsessi eri etappides tulenevat võrreldavat kasu kliimale ja majandusele. Komisjon võib vajaduse korral lisada aruandele seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, tagamaks, et kõiki heitkoguseid arvestatakse kõige mõjusamas etapis ja välditakse topeltarvestust.“

Muudatusettepanek  155

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3b c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ec) lisatakse järgmine lõige:
	„3bc.  Komisjon esitab 1. jaanuariks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta analüüsib toote olelusringi hindamise põhjal läbipaistvat, võrreldavat ja usaldusväärset metoodikat, kuidas võtta arvesse selliste kasvuhoonegaaside heidet, mida loetakse kogutuks ja kasutatuks selliselt, et need on tootes püsivalt ja keemiliselt seotud muul viisil kui lõikes 3 b osutatud viisil. Toote olelusringi hindamise metoodikas võetakse arvesse kasvuhoonegaaside kahetist rolli heite ja lähteainena, hõlmates toote valmistamisel kogutud heitkoguseid, kogumis- ja kasutamisprotsessi käigus tekkinud heitkoguseid, toote valmistamisel kasutatud heitkoguseid ning seda, mitu aastat on kasvuhoonegaasidest kogutud süsinik tootes seotud. Komisjon lisab vajaduse korral aruandele seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, et lisada selline olelusringi hindamise lähenemisviis.“

Muudatusettepanek  156

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ed) lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse kehtetuks igal ajal, kui nende omanik seda soovib. Kui liikmesriigi territooriumil suletakse täiendavate riiklike meetmete tõttu elektritootmisvõimsus, võib liikmesriik tunnistada kehtetuks lubatud heitkoguse ühikuid tema poolt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2, kuni mahus, mis vastab asjaomase käitise tõendatud heitkoguste keskmisele viie aasta jooksul enne selle sulgemist. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni kavandatud kehtetuks tunnistamisest vastavalt artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.	„4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse kehtetuks igal ajal, kui nende omanik seda soovib. Kui liikmesriigi territooriumil suletakse täiendavate riiklike meetmete tõttu elektritootmisvõimsus, tunnistab liikmesriik kehtetuks lubatud heitkoguse ühikuid tema poolt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2, kuni mahus, mis vastab asjaomase käitise tõendatud heitkoguste keskmisele viie aasta jooksul enne selle sulgemist. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni kavandatud kehtetuks tunnistamisest vastavalt artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.“

Selgitus

Liikmesriikide võetud lisameetmed, näiteks riiklikud söetootmise järkjärgulise lõpetamise kavad, mõjutavad otseselt ELi HKSi toimimist. Turustabiilsusreserv ei pruugi olla piisav, et käsitleda samaaegselt söe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise otsuste mõju liikmesriikide tasandil. Tagamaks, et riiklikul tasandil võetavad kliimameetmed ei takista ELi HKSi toimimist, peaks liikmesriikidel olema kohustus jätta ühepoolselt välja selline lubatud heitkoguse ühikute kogus, mis vastab nende riiklike meetmetega säästetud heitkogustele.

Muudatusettepanek  157

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 16

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Artikli 14 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:	(16) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid heitkoguste seiret ja aruandlust käsitleva üksikasjaliku korra ning vajaduse korral I lisas loetletud tegevusi käsitlevate tegevusandmete kohta, et seirata tonnkilomeetrite andmeid ja anda nendest aru artiklite 3e ja 3f kohaldamise eesmärgil, lähtudes IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetest ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuetest. Kõnealuste rakendusaktidega täpsustatakse ka iga kasvuhoonegaasi seire- ja aruandlusnõuete puhul asjaomase kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaal. Osutatud rakendusaktidega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001(*) biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriume ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume, milles on tehtud vajalikud kohandused nende kohaldamiseks käesoleva direktiivi alusel, et biomassi suhtes kehtiks nullmäär. Rakendusaktides sätestatakse täpselt, kuidas arvestada selliste heitkoguste säilitamist, mis on pärit nii nullmääraga kui ka nullmäärata allikatest. Samuti täpsustatakse neis, kuidas arvestada muust kui bioloogilise päritoluga toorainest valmistatud kütustest ja ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest pärit heitkoguseid ning tagada, et neid heitkoguseid võetakse arvesse ning välditakse topeltarvestust.	„1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi seoses heitkoguste seiret ja aruandlust käsitleva üksikasjaliku korraga ning vajaduse korral I lisas loetletud tegevusi käsitlevate tegevusandmetega, et seirata tonnkilomeetrite andmeid ja anda nendest aru artiklite 3e ja 3f kohaldamise eesmärgil, lähtudes IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetest ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuetest. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega täpsustatakse ka iga kasvuhoonegaasi seire- ja aruandlusnõuete puhul asjaomase kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaal ning neile lisatakse üksikasjalik mõjuhinnang, milles võetakse arvesse uusimaid kättesaadavaid teadusandmeid. Osutatud delegeeritud õigusaktidega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001(*) biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriume ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume, milles on tehtud vajalikud kohandused nende kohaldamiseks käesoleva direktiivi alusel, et biomassi suhtes kehtiks nullmäär. Rakendusaktides sätestatakse täpselt, kuidas arvestada selliste heitkoguste säilitamist, mis on pärit nii nullmääraga kui ka nullmäärata allikatest. Samuti täpsustatakse neis, kuidas arvestada muust kui bioloogilise päritoluga toorainest valmistatud kütustest ja ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest pärit heitkoguseid ning tagada, et neid heitkoguseid võetakse arvesse ning välditakse topeltarvestust.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
______________________	_______________
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).	(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

Muudatusettepanek  158

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 19 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	19a) Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Lubatud heitkoguse ühikuid võib omada iga isik. Register peab olema üldsusele kättesaadav ja sisaldama eraldi arvestust iga sellise isiku omanduses olevate lubatud heitkoguse ühikute kohta, kellele lubatud heitkoguse ühikud on välja antud või kellele või kellelt need on üle antud.	„2.  Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1aa kohaldamist, võivad lubatud heitkoguse ühikuid lisaks kesk- ja riiklikele haldusasutuste kontodele omada üksnes need reguleeritud üksused, kellel on varasemad, praegused või prognoositavad tulevased ELi HKSi nõuete täitmise kohustused. Register peab olema üldsusele kättesaadav ja sisaldama eraldi arvestust iga sellise reguleeritud üksuse omanduses olevate lubatud heitkoguse ühikute kohta, kellele lubatud heitkoguse ühikud on välja antud või kellele või kellelt need on üle antud.“

(02003L0087)

Muudatusettepanek  159

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 23 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	19b) Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Artikli 3d lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 10a lõigetes 1 ja 8, artikli 10b lõikes 5, artikli 19 lõikes 3, artiklis 22, artikli 24 lõikes 3, artikli 24a lõikes 1, artikli 25a lõikes 1 ja artiklis 28c osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 8. aprillist 2018.	„2. Artikli 3d lõikes 3, artikli 3gaa lõikes 2, artikli 3gab lõikes 7, artikli 3gea teises lõigus, artikli 10 lõikes 4, artikli 10a lõigetes 1 ja 8, artikli 10b lõikes 5, artikli 12 lõikes 3b, artikli 14 lõikes 1, artikli 19 lõikes 3, artiklis 22, artikli 24 lõikes 3, artikli 24a lõikes 1, artikli 25a lõikes 1, artiklis 28c, artikli 30c lõikes 2a ja artikli 30f lõikes 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 8. aprillist 2018.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02003L0087-20210101&qid=1641400487702)

Muudatusettepanek  160

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 29a

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	19c) Artikkel 29a asendatakse järgmisega:
Artikkel 29a	„Artikkel 29a
Meetmed ülemääraste hinnakõikumiste korral	Meetmed ülemääraste hinnakõikumiste korral
1.  Kui lubatud heitkoguse ühiku hind Euroopa süsinikuturul ületab rohkem kui kuue järjestikuse kuu jooksul rohkem kui kolm korda lubatud heitkoguse ühikute keskmist hinda kahe eelneva aasta jooksul, kutsub komisjon koheselt kokku otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 9 alusel loodud komitee koosoleku.	1.  Kui lubatud heitkoguse ühiku keskmine hind Euroopa süsinikuturul ületab rohkem kui kuue järjestikuse kuu jooksul rohkem kui kaks korda lubatud heitkoguse ühikute keskmist hinda kahe eelneva aasta jooksul, kutsub komisjon viivitamata ja mitte hiljem kui seitse päeva pärast seda kuupäeva kokku otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 9 alusel loodud komitee koosoleku, et hinnata, kas käesolevas lõikes osutatud hinnamuutused vastavad muutuvatele turu põhinäitajatele.
2.  Kui lõikes 1 osutatud hindade muutus ei vasta põhiliste turunäitajate muutustele, võidakse võtta vastu üks järgmistest meetmetest, võttes arvesse hindade muutuse määra:	2.  Kui lõikes 1 osutatud hindade muutus ei vasta põhiliste turunäitajate muutustele, võetakse viivitamata üks järgmistest meetmetest, võttes arvesse hindade muutuse määra:
	-a)  käesoleva peatükiga hõlmatud 100 miljoni LHÜ vabastamine turustabiilsusreservist kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõikega 7, mis jaotatakse kuue kuu jooksul võrdselt enampakkumistel;
a)  meede, mis võimaldab liikmesriikidel korraldada osa enampakkumisel kauplemiseks ette nähtud koguse müügist enampakkumisel;	a)  meede, mis võimaldab liikmesriikidel korraldada osa järgneval kalendriaastal enampakkumisel kauplemiseks ette nähtud koguse müügist enampakkumisel;
b)  meede, mis võimaldab liikmesriikidel panna enampakkumisele kuni 25 % uute osalejate reservis alles olevatest lubatud heitkoguse ühikutest.	b)  meede, mis võimaldab liikmesriikidel panna enampakkumisele kuni 25 % uute osalejate reservis alles olevatest lubatud heitkoguse ühikutest.
Kõnealused meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 4 osutatud korralduskomitee menetlusele.	Kõnealused meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 4 osutatud korralduskomitee menetlusele.
3.  Iga meetme puhul võetakse võimalikult suurel määral arvesse komisjoni poolt artikli 29 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandeid ning muud liikmesriikide esitatud asjakohast teavet.	3.  Iga meetme puhul võetakse võimalikult suurel määral arvesse komisjoni poolt artikli 29 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandeid ning muud liikmesriikide esitatud asjakohast teavet.
4.  Nimetatud sätete kohaldamise üksikasjad sätestatakse artikli 10 lõikes 4 osutatud õigusaktides.	4.  Nimetatud sätete kohaldamise üksikasjad sätestatakse artikli 10 lõikes 4 osutatud õigusaktides.“

(02003L0087)

Muudatusettepanek  161

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	19d) Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Käesolev direktiiv vaadatakse korrapäraselt läbi tulenevalt rahvusvahelisest arengust ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutustest.	„1.  Käesolev direktiiv vaadatakse korrapäraselt läbi tulenevalt rahvusvahelisest arengust ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutustest, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP26) võetud kohustus hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.“

(02003L0087)

Muudatusettepanek  162

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30 – lõige 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	20a) Artikli 30 lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga Pariisi kokkuleppe alusel kokkulepitud ülemaailmse ülevaate osas aruande, eelkõige seoses vajadusega liidu täiendava poliitika ja lisameetmete järele, pidades silmas vajalikku kasvuhoonegaaside vähendamist liidu ja selle liikmesriikide poolt, sealhulgas seoses artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga. Komisjon võib asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid muuta käesolevat direktiivi.	„3.  Olles küsinud nõu kliimamuutusi käsitlevalt Euroopa teadusnõukogult, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga Pariisi kokkuleppe alusel kokkulepitud ülemaailmse ülevaate osas aruande, eelkõige seoses vajadusega liidu täiendava poliitika ja lisameetmete järele, pidades silmas vajalikku kasvuhoonegaaside vähendamist liidu ja selle liikmesriikide poolt, sealhulgas seoses artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga. Komisjon võib asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid muuta käesolevat direktiivi. Komisjon tagab oma ettepanekutes vastavuse määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgile, kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud liidu kliimaeesmärkidele ja kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 4 osutatud liidu kasvuhoonegaaside soovituslikule eelarvele aastateks 2030–2050. Ettepanekud kajastavad aja jooksul tehtavaid edusamme ja kajastavad suurimaid võimalikke ambitsioone kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõikega 3.“

(02003L0087)

Muudatusettepanek  163

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30 – lõige 4 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	20b) Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõige:
	„4a. Käesoleva direktiivi läbivaatamisel kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 3 analüüsib komisjon seda, kuidas saab luua seoseid ELi HKSi ja muude CO2-turgude vahel, ilma et see takistaks kliimaneutraalsuse eesmärgi ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaeesmärkide saavutamist.“

(02003L0087)

Muudatusettepanek  164

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

IVa peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEM HOONETE JA MAANTEETRANSPORDI JAOKS	HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEM HOONETE, MAANTEETRANSPORDI JA TEISTE KÜTUSTE JAOKS

Muudatusettepanek  165

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30a – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse erasektori maanteetranspordis põletamiseks ning erasektori elamute küttes ja jahutuses kasutatavate kütuste tarbimisse lubamise suhtes alles alates 1. jaanuarist 2029, kui lõikes 1b sätestatud hindamisest ei tulene teisiti.

Muudatusettepanek  166

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30a – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b.  Kui tingimused on õiged, püüab komisjon laiendada käesolevat peatükki alates 1. jaanuarist 2029 erasektori maanteetranspordist ning erasektori elamute küttest ja jahutusest tulenevatele heitkogustele.
	Komisjon esitab 1. jaanuariks 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab käesoleva peatüki laiendamist erasektori maanteetranspordist ning erasektori elamute küttest ja jahutusest tulenevatele heitkogustele alates 1. jaanuarist 2029 viisil, millega ei jäeta kedagi kõrvale. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige järgmist:
	a)  üksikasjalik hinnang energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse arengu kohta liidus ja igas liikmesriigis vastavalt määruse (EL).../... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus] artikli 23 lõikele 1;
	b)  üksikasjalik hinnang liikmesriikide kliimameetmete sotsiaalkavades sisalduvate meetmete ja investeeringute tulemuste kohta, eelkõige nende inimeste arvu kohta, kes on nende meetmete ja investeeringute tulemusel energiaostuvõimetusest ja liikuvusvaesusest välja pääsenud, ning muudest liidu fondidest tehtud investeeringute kohta;
	c)  sellise laiendamisega saavutatava kasvuhoonegaaside heite täiendava vähendamise üksikasjalik analüüs ja kvantifitseerimine ning liikmesriikide edusammud määruses (EL) 2018/842 sätestatud eesmärkide saavutamisel;
	d)  hinnang artikli 30f lõikes 2a sätestatud kulude ülekandmise aruandlus- ja piiramismehhanismi teostatavuse ja üksikasjade kohta;
	Kõnealuse aruande tulemuste põhjal esitab komisjon vajaduse korral käesoleva direktiivi ja määruse (EL).../... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus] sihipärase läbivaatamise, et laiendada käesolevat peatükki erasektori maanteetranspordist ning erasektori elamute küttest ja jahutusest tulenevatele heitkogustele alates 1. jaanuarist 2029.

Muudatusettepanek  167

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30a – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Liikmesriik võib otsustada, et tema territooriumil ei kohaldata lõikes 1a osutatud erandit seoses kütustega, mida kasutatakse erasektori maanteetranspordis põletamiseks ning erasektori elamute küttes ja jahutuses, tingimusel et tal on olemas piisavad programmid madala sissetulekuga leibkondade toetamiseks ning energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse vähendamiseks ning et komisjon on selle heaks kiitnud. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni, kui ta kavatseb sellise otsuse vastu võtta. Komisjon hindab, kas liikmesriigil on selleks olemas piisavalt programme, ja teavitab liikmesriiki oma otsusest.

Muudatusettepanek  168

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 30aa
	1.  Kui artikli 30a lõike 1a kohaselt erasektori maanteetranspordis põletamiseks ning erasektori elamute küttes ja jahutuses kasutatavate kütuste lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise alguse aastale eelneva kuue järjestikuse kuu jooksul on käesoleva peatükiga hõlmatud sektorites tarbitavate kütuste keskmine hind kõrgem kui selliste kütuste keskmine hind 2022. aasta märtsis, pikendatakse artikli 30d lõikes 1 osutatud erasektori maanteetranspordis põletamiseks ning erasektori elamute küttes ja jahutuses kasutatavate kütuste LHÜde tagastamise tähtaega, kuni hind langeb allapoole kõnealust künnist.
	Erandina esimesest lõigust, kui määrusega (EL) .../... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus] loodud kliimameetmete sotsiaalfond ei ole tegevust alustanud või on tegutsenud vähem kui kolm aastat, lükatakse käesoleva peatükiga hõlmatud LHÜde enampakkumine edasi, kuni kliimameetmete sotsiaalfond on tegutsenud vähemalt kolm aastat.
	2.  Vajaduse korral avaldab komisjon, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud enne käesoleva peatüki kohase enampakkumise algust.

Muudatusettepanek  169

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30b – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2025 ei tegutse ükski reguleeritud üksus III lisas osutatud tegevusalal, kui kõnealusel reguleeritud üksusel ei ole pädeva asutuse poolt lõigete 2 ja 3 kohaselt välja antud luba.	1. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2024 ei tegutse ükski reguleeritud üksus III lisas osutatud tegevusalal, kui kõnealusel reguleeritud üksusel ei ole pädeva asutuse poolt lõigete 2 ja 3 kohaselt välja antud luba.

Muudatusettepanek  170

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30c – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates 2026. aastast igal aastal käesoleva peatüki alusel välja antavate lubatud heitkoguse ühikute liiduülest üldkogust vähendatakse lineaarselt alates 2024. aastast. 2024. aasta väärtus määratakse kindlaks 2024. aasta heitkoguste piirmäärana, mille arvutamisel võetakse aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842(*) artikli 4 lõike 2 kohased võrdlusheitkogused käesoleva peatükiga hõlmatud sektorites ja kohaldatakse kõigi kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate heitkoguste lineaarse vähendamise trajektoori. Kogust vähendatakse igal aastal pärast 2024. aastat lineaarse vähendamisteguri 5,15 % võrra. Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2024 liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse 2026. aastaks.	1. Alates 2025. aastast igal aastal käesoleva peatüki alusel välja antavate lubatud heitkoguse ühikute liiduülest üldkogust vähendatakse lineaarselt alates 2024. aastast. 2024. aasta väärtus määratakse kindlaks 2024. aasta heitkoguste piirmäärana, mille arvutamisel võetakse aluseks määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõike 2 kohased võrdlusheitkogused käesoleva peatükiga hõlmatud sektorites ja kohaldatakse kõigi kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate heitkoguste lineaarse vähendamise trajektoori. Kogust vähendatakse igal aastal pärast 2024. aastat lineaarse vähendamisteguri 5,15 % võrra. Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2024 liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse 2025. aastaks.
__________
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  171

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30c – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Komisjonil on artikli 23 kohaselt õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, mis kehtestavad LHÜde lisakogused, mida hakatakse väljastama igal aastal alates 2025. aastast, et hüvitada loovutatud LHÜd juhtudel, kus esines artikli 30f lõikes 4 osutatud topeltarvestuse vältimise eeskirjadest hoolimata topeltarvestamist. Komisjoni kehtestatud LHÜde lisakogused vastavad asjaomasel aruandeaastal kompenseeritud kasvuhoonegaaside heitkoguste summale vastavalt artikli 30f lõikes 4a osutatud delegeeritud õigusaktidele.

Muudatusettepanek  172

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30d – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates 2026. aastast müüakse käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikud enampakkumisel, välja arvatud juhul, kui need paigutatakse otsusega (EL) 2015/1814 loodud turustabiilsusreservi. Käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel II, IIa ja III peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutest eraldi.	1. Alates 2025. aastast müüakse käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikud enampakkumisel, välja arvatud juhul, kui need paigutatakse otsusega (EL) 2015/1814 loodud turustabiilsusreservi. Käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel II, IIa ja III peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutest eraldi.

Muudatusettepanek  173

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30d – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva peatüki kohane lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel algab 2026. aastal mahus, mis vastab 130 %-le 2026. aastal enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute mahust, mis on kindlaks määratud kõnealuse aasta lubatud heitkoguse ühikute liiduülese üldkoguse ning lõigete 3, 5 ja 6 kohaste vastavate enampakkumisosade ja -mahtude alusel. Enampakkumisel müüdavaid lisakoguseid kasutatakse üksnes lubatud heitkoguse ühikute tagastamiseks vastavalt artikli 30e lõikele 2 ja need arvatakse maha ajavahemikul 2028–2030 enampakkumisel müüdavatest kogustest. Kõnealuste varaste enampakkumiste tingimused kehtestatakse vastavalt lõikele 7 ja artikli 10 lõikele 4.	Käesoleva peatüki kohane lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel algab 2025. aastal mahus, mis vastab 130 %-le 2025. aastal enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute mahust, mis on kindlaks määratud kõnealuse aasta lubatud heitkoguse ühikute liiduülese üldkoguse ning lõigete 3, 5 ja 6 kohaste vastavate enampakkumisosade ja -mahtude alusel. Enampakkumisel müüdavaid lisakoguseid kasutatakse üksnes lubatud heitkoguse ühikute tagastamiseks vastavalt artikli 30e lõikele 2 ja need arvatakse maha ajavahemikul 2028–2030 enampakkumisel müüdavatest kogustest. Kõnealuste varaste enampakkumiste tingimused kehtestatakse vastavalt lõikele 7 ja artikli 10 lõikele 4.

Muudatusettepanek  174

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30d – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2026. aastal luuakse 600 miljonit käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikut, mis on mõeldud osaluseks turustabiilsusreservis vastavalt otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1a lõikele 3.	2025. aastal luuakse 600 miljonit käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikut, mis on mõeldud osaluseks turustabiilsusreservis vastavalt otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1a lõikele 3.

Muudatusettepanek  175

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30d – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. 150 miljonit käesoleva peatüki alusel välja antud lubatud heitkoguse ühikut müüakse enampakkumisel ja kogu nende enampakkumiste tulu tehakse kättesaadavaks artikli 10a lõike 8 alusel loodud innovatsioonifondile. Käesolevas lõikes osutatud lubatud heitkoguse ühikute suhtes kohaldatakse artikli 10a lõiget 8.	3. 150 miljonit käesoleva peatüki alusel välja antud lubatud heitkoguse ühikut müüakse enampakkumisel ja kogu nende enampakkumiste tulu tehakse kättesaadavaks määruse (EL) .../... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus] alusel loodud kliimameetmete sotsiaalfondile sihtotstarbelise välistuluna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046* artikli 21 lõikele 5 ning seda kasutatakse kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi suhtes kohaldatavate reeglitega.
	________________
	* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Muudatusettepanek  176

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30d – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Selleks et tagada, et liidu eelarves kliimameetmete sotsiaalfondile eraldatavad assigneeringud saaksid areneda tihedas kooskõlas CO2 hinnaga ning seega haavatavate kodumajapidamiste ja liiklejate koormusega, võimaldab CO2 hinna kõikumise kohandamise mehhanism iga-aastast suurendamist. Üksikasjalikud sätted tuleb ette näha mitmeaastase finantsraamistiku määruses, millega tagatakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312, et asjaomaseid kulude ülemmäärasid kohandatakse igal aastal automaatselt vastavalt ELi HKSi kohase CO2 hinna muutuse määrale hoonete, maanteetranspordi ja muude kütuste puhul. Iga-aastase kohandamise mõju eelarvele kantakse eelarvesse.

Muudatusettepanek  177

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30d – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lõikes 4 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad oma tulu ühe või mitme artikli 10 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks või ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:	5. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lõikes 4 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse üldtuluna. Liikmesriigid kasutavad oma tulu esmalt oma kliimameetmete sotsiaalkavade riiklikuks kaasrahastamiseks ning ülejäänud tulu järgmisteks sotsiaalseteks kliimameetmeteks ja investeeringuteks kooskõlas määruse (EL) ... /... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus] artikliga 6:

Muudatusettepanek  178

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30d – lõige 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) meetmed, mille eesmärk on aidata kaasa hoonete kütte ja jahutusega seotud süsinikuheite vähendamisele või hoonete energiavajaduse vähendamisele, sealhulgas taastuvenergia integreerimine ja sellega seotud meetmed vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõikele 11 ning artiklitele 12 ja 20 [viited ajakohastatakse läbivaadatud direktiiviga], samuti meetmed, millega antakse rahalist toetust madala sissetulekuga leibkondadele kõige halvemate näitajatega hoonetes;	a) meetmed, mille eesmärk on aidata kaasa hoonete kütte ja jahutuse kliimaneutraalsusele või hoonete energiavajaduse vähendamisele kooskõlas määruse (EL) ... /... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus] artikliga 6;

Muudatusettepanek  179

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30d – lõige 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) meetmed, mille eesmärk on kiirendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu või anda rahalist toetust heiteta sõidukite täielikult koostalitlusvõimelise tankimis- ja laadimistaristu kasutuselevõtuks, või meetmed, millega soodustatakse üleminekut ühistranspordile ja parandatakse mitmeliigilist transporti või antakse rahalist toetust, et tegeleda väikese ja keskmise sissetulekuga transpordikasutajatega seotud sotsiaalsete aspektidega.	b) meetmed, mille eesmärk on kiirendada heiteta sõidukite kasutuselevõttu või anda rahalist toetust heiteta sõidukite täielikult koostalitlusvõimelise tankimis- ja laadimistaristu kasutuselevõtuks, või meetmed, millega soodustatakse üleminekut ühistranspordile ja parandatakse mitmeliigilist transporti kooskõlas määruse (EL) ... /... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus] artikliga 6.

Muudatusettepanek  180

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30e – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Alates 1. jaanuarist 2027 tagavad liikmesriigid, et reguleeritud üksus tagastab iga aasta 30. aprilliks III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütuste kogusele vastava ning kooskõlas artiklitega 15 ja 30f tõendatud eelmise aasta koguheitega võrdse arvu käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikuid ning et need lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse seejärel kehtetuks.	2. Alates 1. jaanuarist 2026 tagavad liikmesriigid, et reguleeritud üksus tagastab iga aasta 30. aprilliks III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütuste kogusele vastava ning kooskõlas artiklitega 15 ja 30f tõendatud eelmise aasta koguheitega võrdse arvu käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikuid ning et need lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse seejärel kehtetuks.

Muudatusettepanek  181

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30f – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et iga reguleeritud üksus seirab alates 2025. aastast igal kalendriaastal heitkoguseid, mis vastavad III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Samuti tagavad nad, et iga reguleeritud üksus teatab kõnealused heitkogused järgmisel aastal pädevale asutusele kooskõlas artikli 14 lõikes 1 osutatud õigusaktidega, tehes seda esimest korda 2026. aastal.	2. Liikmesriigid tagavad, et iga reguleeritud üksus seirab alates 2024. aastast igal kalendriaastal heitkoguseid, mis vastavad III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Samuti tagavad nad, et iga reguleeritud üksus teatab kõnealused heitkogused järgmisel aastal pädevale asutusele kooskõlas artikli 14 lõikes 1 osutatud õigusaktidega, tehes seda esimest korda 2025. aastal.

Muudatusettepanek  182

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30f – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Võttes arvesse artikli 30a lõike 1b teise lõigu punktis d sätestatud hindamist esitavad reguleeritud üksused alates ... [üks aasta enne seda, kui alustatakse käesoleva peatüki kohaldamist kütustele, mida kasutatakse erasektori maanteetranspordis põletamiseks ning erasektori elamute küttes ja jahutuses] ning seejärel iga kuu komisjonile III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütuste jaehinda kantavate kulude jaotuse, sealhulgas eelkõige siseriiklike maksude ja tasude ning LHÜde tagastamisega seotud kulude osakaalu jaemüügihinnas, samuti selliste LHÜde tagastamisega seotud kulude osakaalu, mis kantakse üle lõpptarbijale. Kui see protsent muutub eelmise aruandeperioodiga võrreldes rohkem kui 5 protsendipunkti, tuleb esitada selgitus.
	Hiljemalt ... [käesoleva peatüki jõustumise kuupäev] võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sätestatakse käesoleva lõike esimese lõigu kohase aruandluse kategooriad ja vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
	Alates ... [kuupäev, mil alustatakse käesoleva peatüki kohaldamist kütustele, mida kasutatakse erasektori maanteetranspordis põletamiseks ning erasektori elamute küttes ja jahutuses] või kui liikmesriik on kooskõlas artikli 30a lõikega 1c otsustanud, et kõnealuse artikli lõikes 1a osutatud erandit ei kohaldata, alates... [käesoleva peatüki jõustumise kuupäev] ei tohi reguleeritud üksused kanda lõpptarbijale üle rohkem kui 50 % III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütuste LHÜde tagastamisega seotud kuludest.
	Kui komisjon leiab, et reguleeritud üksus on kandnud üle rohkem kui 50 % kuludest, maksab see üksus vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 16 trahvi. Trahvisumma arvutamisel võetakse aluseks LHÜde arv, mis vastab käesoleva lõike kohaselt liigselt üle kantud kuludele, korrutatuna kõrgeima registreeritud arveldushinnaga, mida esmas- või järelturul eelnenud aastal käesoleva peatüki kohaselt LHÜde eest maksti. Komisjon teatab iga aasta 28. veebruariks liigselt üle kantud kuludega seotud trahvisumma. Käesolevas lõigus osutatud trahvidest saadav tulu eraldatakse määruses (EL) ... /... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus] osutatud kliimameetmete sotsiaalfondile.

Muudatusettepanek  183

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30f – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud üksused suudavad iga kütuseliigi kohta teha usaldusväärselt ja täpselt kindlaks ja dokumenteerida tarbimisse lubatud kütuse täpsed kogused, mida kasutatakse põletamiseks III lisas kindlaks määratud hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, ning reguleeritud üksuste poolt tarbimisse lubatud kütuste lõppkasutuse. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida käesoleva peatükiga hõlmatud heitkoguste ning II, IIa ja III peatükiga hõlmatud heitkoguste topeltarvestuse ohtu. Topeltarvestuse vältimise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikega 1.	4. Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud üksused suudavad iga kütuseliigi kohta teha usaldusväärselt ja täpselt kindlaks ja dokumenteerida III lisa kohaselt tarbimisse lubatud kütuse täpsed kogused ning reguleeritud üksuste poolt tarbimisse lubatud kütuste lõppkasutuse. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida käesoleva peatükiga hõlmatud heitkoguste ning II, IIa ja III peatükiga hõlmatud heitkoguste topeltarvestuse ohtu. Topeltarvestuse vältimise üksikasjalikud ja ühtlustatud eeskirjad võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikega 1.
	(Käesolevat muudatusettepanekut seoses III lisas kindlaks määratud hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris põletamiseks kasutatava tarbimisse lubatud kütusega kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  184

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30f – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades kogu liitu hõlmavad ja täielikult ühtlustatud eeskirjad selliste artikli 3e kohasest käitiste käitajate topeltarvestusest tulenevate kulude hüvitamise kohta, mis on tekkinud kütusehindadesse edasi kandunud kütuse põletamisel tekkivate heitkogustega seotud kuludest, ning eeldusel, et nende heitkoguste kohta annab artikli 14 kohaselt aru nii käitaja kui ka käesoleva artikli kohaselt reguleeritud üksus ning et käesoleva artikli lõike 4 kohaselt topeltarvestamise vältimist ei toimu. Hüvitise arvutamine põhineb artikli 30d lõike 4 kohaselt enampakkumistel müüdud LHÜde keskmisel hinnal asjaomasel aruandeaastal käesoleva artikli alusel. Käesoleva peatükiga hõlmatud LHÜde enampakkumisest saadud tulu lisatakse vastavalt vajadusele hüvitise summale kuni tasemeni, mis vastab käesoleva artikli kohasel aruandeaastal tehtud topeltarvestamise hulgale.

Muudatusettepanek  185

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30h – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud LHÜde keskmine hind ületab enne 1. jaanuari 2030 hinna ülempiiri 50 eurot, võtab komisjon viivitamata vastu otsuse vabastada turustabiilsusreservist 10 miljonit käesoleva peatükiga hõlmatud LHÜd kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1a lõikega 7.
	Kui lõikes 1 osutatud LHÜde keskmine hind ületab enne 1. jaanuari 2030 45 eurot, võtavad komisjon ja liikmesriigid viivitamata lisameetmeid CO2 heitkoguste vähendamiseks, et vältida käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hinna ülempiiri saavutamist.
	Esimese või teise lõigu kohaldamise korral peatatakse käesoleva lõike kohaldamine selle aja jooksul.

Muudatusettepanek  186

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30i – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab 1. jaanuariks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva peatüki sätete rakendamisest, võttes vaatluse alla nende tõhususe, haldamise ja praktilise kohaldamise, sealhulgas otsuse (EL) 2015/1814 kohaste eeskirjade kohaldamise ja käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise II, IIa ja III peatükiga hõlmatud nõuete täitmise kohustusega üksuste kohustuste täitmiseks. Vajaduse korral esitab komisjon koos kõnealuse aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat peatükki muuta. Komisjon peaks 31. oktoobriks 2031 hindama, kas III lisaga hõlmatud sektorite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud sektoreid hõlmavasse heitkogustega kauplemise süsteemi on teostatav.	Komisjon esitab 1. jaanuariks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva peatüki sätete rakendamisest, võttes vaatluse alla nende tõhususe, haldamise ja praktilise kohaldamise, sealhulgas otsuse (EL) 2015/1814 kohaste eeskirjade kohaldamise ja käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise II, IIa ja III peatükiga hõlmatud nõuete täitmise kohustusega üksuste kohustuste täitmiseks. Vajaduse korral esitab komisjon koos kõnealuse aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat peatükki muuta. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2029 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab, kas artikli 30h lõike 2a esimeses lõigus osutatud hinna ülempiir on olnud tõhus ja kas selle kohaldamist tuleks jätkata. Vajaduse korral lisab komisjon aruandele aegsasti seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi muutmiseks, et kohandada kõnealust hinna ülempiiri, et seda saaks kohaldada alates 1. jaanuarist 2030. Komisjon peaks 31. oktoobriks 2031 hindama, kas III lisaga hõlmatud sektorite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud sektoreid hõlmavasse heitkogustega kauplemise süsteemi on teostatav.

Muudatusettepanek  187

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30i – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon kaalub käesoleva direktiivi võimalikku muutmist seoses õigusnormide lihtsustamisega. Komisjon ja pädevad asutused kohanduvad pidevalt halduskorra parimate tavadega ja võtavad kõik meetmed, et käesoleva direktiivi täitmise tagamist lihtsustada, viies halduskoormuse miinimumini.

Muudatusettepanek  188

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30i a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 30ia
	Valdkondlikud tegevuskavad
	1.  Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2025 kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu toetusel soovituslikud tegevuskavad käesoleva direktiivi I lisaga hõlmatud tegevuste kohta, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsuse eesmärk ja seejärel eesmärk saavutada negatiivsed heitkogused, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1.
	2.  Komisjon teeb lõikes 1 sätestatud tegevuskavade ettevalmistamisel tihedat koostööd sidusrühmadega, sealhulgas üksikisikute, kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, akadeemiliste ringkondade, poliitikakujundajate ning sektorite ja allsektoritega, mida käesolev direktiiv mõjutab.
	3.  Iga nelja aasta järel pärast lõikes 1 sätestatud tegevuskavade avaldamist ajakohastab komisjon neid tegevuskavasid vastavalt uusimatele teaduslikele teadmistele, tehes samal ajal tihedat koostööd lõikes 2 osutatud sidusrühmadega.
	4.  Kõik andmed, mida kasutatakse lõikes 1 sätestatud valdkondlike tegevuskavade koostamiseks ja nende ajakohastamiseks vastavalt lõikele 3, tehakse üldsusele kergesti kättesaadaval viisil kättesaadavaks.“;

Muudatusettepanek  189

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30i b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21b) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 30ib
	Teaduslikud nõuanded ELi HKSi kuuluvate sektorite kohta
	Kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu võib omal algatusel anda teaduslikke nõuandeid ja esitada aruandeid seoses käesoleva direktiiviga ning selle vastavusega määruse (EL) 2021/1119 ja Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärkidele, eelkõige eesmärgiga saavutada õiglane üleminek ja anda teavet käesoleva direktiivi mis tahes hilisema läbivaatamise kohta. Kõik kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu poolt käesoleva artikli kohaselt antud nõuanded avalikustatakse kergesti kättesaadaval kujul. Komisjon võtab kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu nõuandeid nõuetekohaselt arvesse või põhjendab nendega mittenõustumist avalikult.“

Muudatusettepanek  190

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

IVa a peatükk (uus) – artiklid 30i c (uus) ja 30i d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21c) Artikli 30ib järele lisatakse järgmine peatükk:
	„IVaa PEATÜKK
	ELi HKSi tuludest saadava rahalise toetuse nähtavus
	Artikkel 30ic
	ELi HKSi riiklikest tuludest saadava rahalise toetuse nähtavus
	1.  Liikmesriigid tagavad ELi HKSi tuludest rahastamise nähtavuse kõigis artikli 10 lõikes 3, artikli 10a lõikes 6 ja artikli 30d lõikes 5 osutatud toimingutes.
	2.  Liikmesriigid tagavad rahalise toetuse nähtavuse lõplikele toetusesaajatele ja üldsusele
	a)  asjakohase märgisega „rahastab Euroopa Liit (ELi heitkogustega kauplemise süsteem)“ ning esitades tegevuse elluviimisega seotud ja lõplikele toetusesaajatele või avalikkusele mõeldud dokumentidel ja teabematerjalidel ning füüsiliste investeeringute või seadmetega seotud toimingute puhul selgelt nähtavatel ja püsivatel tahvlitel või stendidel liidu embleemi ja rahastamise summa;
	b)  esitades oma ametlikul veebisaidil ja sotsiaalmeedias, kui sellised veebisaidid on olemas, tegevuse lühikirjelduse, sealhulgas selle eesmärgid ja tulemused, ning toonitades ELi HKSi tuludest saadavat rahalist toetust.
	3.  Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada lõigete 1 ja 2 kohaste eeskirjade rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
	Artikkel 30id
	ELi HKSi liidu tuludest saadava rahalise toetuse nähtavus
	1.  Komisjon tagab ELi HKSi tuludest rahastamise nähtavuse kõigis toimingutes, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 8 (kliimainvesteeringute fond), artiklis 10d (moderniseerimisfond) ja artiklis 3gab (ookeanifond) ning määruses (EL) .../... [kliimameetmete sotsiaalfondi määrus].
	2.  Toetusesaajad annavad lõikes 1 osutatud fondidest saadud rahalisest toetusest ja nende päritolust teada
	a)  asjakohase märgisega „rahastab Euroopa Liit (ELi heitkogustega kauplemise süsteem – [asjakohane fond])“ ning esitades tegevuse elluviimisega seotud ja lõplikele toetusesaajatele või avalikkusele mõeldud dokumentidel ja teabematerjalidel ning füüsiliste investeeringute või seadmetega seotud toimingute puhul selgelt nähtavatel ja püsivatel tahvlitel või stendidel liidu embleemi ja rahastamise summa;
	b)  esitades oma ametlikul veebisaidil ja sotsiaalmeedias, kui sellised veebisaidid on olemas, tegevuse lühikirjelduse, sealhulgas selle eesmärgid ja tulemused, ning toonitades asjakohasest fondist ja ELi HKSi tuludest saadavat rahalist toetust.
	3.  Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada lõigete 1 ja 2 kohaste eeskirjade rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“

Muudatusettepanek  191

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30i f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21d) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 30if
	Aruanne arenguriikide CO2 heite vähendamise vajaduste kohta
	Komisjon esitab 31. detsembriks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande arenguriikide CO2 heite vähendamise vajaduste kohta. Aruanne sisaldab järgmist:
	a) hinnang arenguriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta riikide kaupa;
	b) märge peamiste heiteallikate kohta riikide kaupa, näidates võimaluse korral ära ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate ja ELi HKSi mittekuuluvate sektorite heitkoguste osakaalu;
	c) iga riigi võimalikud CO2 heite vähendamise viisid;
	d) iga riigi riiklikult kindlaksmääratud panused Pariisi kokkuleppe alusel.“

Selgitus

Vaja on koostada nimekiri arenguriikidest, kes võivad kasutada ELi ülemaailmse CO2 heite vähendamise fondi vahendeid.

Muudatusettepanek  192

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Otsus (EL) 2015/1814

Artikkel 1 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv jääb vahemikku 833 ja 1 096 miljonit, arvatakse asjaomasel aastal liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline lubatud heitkoguse ühikute arv, mis on võrdne ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute kõige viimase käesoleva artikli lõike 4 kohaselt avaldatud koguarvu ning 833 miljoni vahega, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv on suurem kui 1 096, arvatakse liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline arv lubatud heitkoguse ühikuid, mis vastab 12 %-le ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvust, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12 kuu jooksul. Erandina viimasest lausest on see protsent kuni 31. detsembrini 2030 kahekordne.	Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv jääb vahemikku 700 ja 921 miljonit, arvatakse asjaomasel aastal liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline lubatud heitkoguse ühikute arv, mis on võrdne ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute kõige viimase käesoleva artikli lõike 4 kohaselt avaldatud koguarvu ning 700 miljoni vahega, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv on suurem kui 921 miljonit ühikut, arvatakse liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline arv lubatud heitkoguse ühikuid, mis vastab 12 %-le ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvust, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12 kuu jooksul. Erandina viimasest lausest on see protsent kuni 31. detsembrini 2030 kahekordne. Alates 2025. aastast vähendatakse käesolevas lõigus osutatud piirmäärasid proportsionaalselt direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 osutatud liidu LHÜde üldkoguse vähendamisega samal aastal.

Muudatusettepanek  193

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Otsus (EL) 2015/1814

Artikkel 3 – lõik 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	2a) Artikli 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Komisjon jälgib reservi toimimist direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 5 sätestatud aruande raames. Aruandes tuleks käsitada asjakohast mõju konkurentsivõimele, eriti tööstussektoris, mis hõlmaks SKP, tööhõive- ja investeerimisnäitajaid. Komisjon käsitleb kolme aasta jooksul alates reservi toimimise algusest ja pärast seda iga viie aasta järel Euroopa CO2-turu nõuetekohase toimimise analüüsile tuginedes reservi toimimist ja esitab vajaduse korral ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Igas käsitluses pööratakse erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse käesoleva otsuse artikli 1 lõike 5 kohaselt reservi lisatavate LHÜde arvu määramiseks, samuti ringluses olevate LHÜde koguarvu künnisväärtusele ning käesoleva otsuse artikli 1 lõike 6 või 7 kohaselt reservist vabastatavate LHÜde arvule. Reservi toimimise ülevaatamise käigus peaks komisjon käsitlema reservi mõju majanduskasvule, töökohtadele, liidu tööstuse konkurentsivõimele ja süsinikdioksiidi lekke ohule.	Komisjon jälgib määruse (EL) 2021/1119 artiklis 3 osutatud kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu toel reservi toimimist direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 5 sätestatud aruande raames. Aruandes tuleks käsitada asjakohast mõju määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi ja liidu kliimaeesmärkide saavutamisele ning liidu ja selle liikmesriikide Pariisi kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisele, konkurentsivõimele, eriti tööstussektoris, sealhulgas seoses SKP, tööhõive- ja investeerimisnäitajatega ning eesmärgiga saavutada õiglane üleminek, millega ei jäeta kedagi kõrvale. Komisjon käsitleb kolme aasta jooksul alates reservi toimimise algusest ja pärast seda iga viie aasta järel Euroopa CO2-turu nõuetekohase toimimise analüüsile tuginedes reservi toimimist ja esitab vajaduse korral ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Igas käsitluses pööratakse erilist tähelepanu protsendimäärale, mida kasutatakse käesoleva otsuse artikli 1 lõike 5 kohaselt reservi lisatavate LHÜde arvu määramiseks, samuti ringluses olevate LHÜde koguarvu künnisväärtusele, käesoleva otsuse artikli 1 lõike 6 või 7 kohaselt reservist vabastatavate LHÜde arvule ning muudele turustabiilsusreserviga seotud asjakohastele arenguvõimalustele. Reservi toimimise ülevaatamise käigus analüüsivad komisjon ja kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu reservi mõju majanduskasvule, töökohtadele, liidu tööstuse konkurentsivõimele ja süsinikdioksiidi lekke ohule.“

(32015D1814)

Muudatusettepanek  194

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Pealkiri

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1) pealkiri asendatakse järgmisega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ	„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ “

(32015R0757)

Muudatusettepanek  195

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1a) kogu määruses, välja arvatud määruse artikli 5 lõikes 1 ja I lisas osutatud juhtudel, asendatakse mõiste „CO2“ mõistega „kasvuhoonegaas“ ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused;

Muudatusettepanek  196

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1b) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
Artikkel 1	„Artikkel 1
Reguleerimisese	Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt väljuvatelt laevadelt pärit süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste ja muu asjakohase teabe täpse seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad eesmärgiga edendada meretranspordist pärit CO2 heitkoguste kulutõhusat vähendamist.	Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt väljuvatelt laevadelt pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste ja muu asjakohase teabe täpse seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad eesmärgiga edendada sellise meretranspordist pärit heite kulutõhusat vähendamist.
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  197

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 2 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1c) Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1.  Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5000 seoses CO2 heitkogustega, mis tekivad nende reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates.	„1.  Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille brutotonnaaž on 5 000 ja rohkem seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega, mis tekivad nende reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates.
	1a.  Alates 1. jaanuarist 2024 kohaldatakse käesolevat määrust laevade suhtes, mille brutotonnaaž on 400 ja rohkem seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega, mis tekivad nende reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates. Laevadelt, mille brutotonnaaž on 400 ja rohkem, kuid mille brutotonnaaž on alla 5 000, nõutakse siiski üksnes sellise teabe esitamist, mis on asjakohane selliste laevade ELi HKSiga hõlmamiseks alates 1. jaanuarist 2027. “

(32015R0757)

Muudatusettepanek  198

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 d (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 2 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1d) Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalapüügi- või -töötlemislaevade, lihtsa ehitusega puidust laevade, mehaanilise jõuajamita laevade ega valitsusasutuste laevade suhtes, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel.	„2.  Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalapüügi- või -töötlemislaevade, lihtsa ehitusega puidust laevade, mehaanilise jõuajamita laevade ega valitsusasutuste laevade suhtes, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel, ega laevade suhtes, mida kasutatakse elanikkonnakaitses ning otsingu- ja päästetöödel. “

(32015R0757)

Muudatusettepanek  199

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 e (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1e) Artikli 3 punkt a asendatakse järgmisega:
a)  „CO2 heitkogus” – CO2 eraldumine atmosfääri laevadelt;	„a)  „kasvuhoonegaaside heide“ – süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heide atmosfääri;“

Muudatusettepanek  200

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 f (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-1f) Artikli 3 punkt c asendatakse järgmisega:
c)  „reis” – laeva liikumine, mis algab külastatavast sadamast või lõpeb selle sadamaga ja mille eesmärk on reisijate- või lastivedu kaubanduslikul eesmärgil;	„c)  „reis” – laeva liikumine, mis algab liikmesriigi mandrilaval asuvast külastatavast sadamast või struktuurist või lõpeb seal, näiteks avamere tarneteenused, ning mille eesmärk on reisijate- või lastivedu kaubanduslikul eesmärgil või avamererajatistele teenuste osutamine;“

Muudatusettepanek  201

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a) Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõik:
	„2a.  Komisjon võtab 1. juuliks 2023 kooskõlas artikliga 23 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heitkoguste määramise ja nendest aruandmise viise. Sellised meetodid põhinevad samadel põhimõtetel nagu I lisas sätestatud CO2 heite seire meetodid koos kohandustega, mis on vajalikud asjaomaste kasvuhoonegaaside heitkoguste laadi tõttu.“

Muudatusettepanek  202

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt -a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 6 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
4.  Seirekava võib sisaldada ka teavet laeva jääklassi kohta ja/või jääoludes navigeerimise korral läbitud vahemaa ja aja määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodite, vastutusalade, valemite ja andmeallikate kohta.	„4.  Laevandusettevõtjate puhul, kes soovivad direktiivi 2003/87/EÜ alusel tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid oma laeva jääklassi või jääoludes navigeerimise või mõlema alusel, peab seirekava sisaldama ka teavet laeva jääklassi kohta ja/või jääoludes navigeerimise korral läbitud vahemaa ja aja määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodite, vastutusalade, valemite ja andmeallikate kohta.“

(32015R0757)

Muudatusettepanek  203

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	5a) artikli 9 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
Kui see on kohaldatav, võivad ettevõtjad samuti koguda teavet laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta.	„Kui see on kohaldatav, võivad ettevõtjad samuti koguda teavet laeva jääklassi ja jääoludes navigeerimise kohta. Laevandusettevõtjate puhul, kes soovivad direktiivi 2003/87/EÜ alusel tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid oma laeva jääklassi või jääoludes navigeerimise või mõlema alusel, hõlmab seire teavet selle kohta, kas reis hõlmas jääoludes navigeerimist, sealhulgas teavet jääoludes navigeerimise kuupäeva, kellaaja ja asukoha kohta, jääoludes navigeerimisel kulutatud kütuse mõõtmiseks kasutatud meetodit, kütusekulu ja kütuse heitekoefitsienti iga kütuseliigi puhul ning jääoludes navigeerimise ajal läbitud vahemaad. Samuti esitatakse teave selle kohta, kas reis toimub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel, väljub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast või saabub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.“

(32015R0757)

Muudatusettepanek  204

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 10 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	6a) artikli 10 teine lõik asendatakse järgmisega:
Kui see on kohaldatav, võivad ettevõtjad samuti koguda teavet laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta.	„Kui see on kohaldatav, võivad ettevõtjad samuti koguda teavet laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta. Laevandusettevõtjate puhul, kes soovivad direktiivi 2003/87/EÜ alusel tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid oma laeva jääklassi või jääoludes navigeerimise või mõlema alusel, hõlmab seire kõigi jääoludes navigeerimist sisaldanud reiside summaarset kasvuhoonegaaside heidet ja jääoludes navigeerimist sisaldanud reisidel läbitud koguvahemaad.“

(32015R0757)

Muudatusettepanek  205

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2 seoses ELi HKSi toimimise tagamisega, ning artikli 6 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5, artikli 11a lõikes 4, artikli 13 lõikes 6 ja artikli 15 lõikes 6, antakse komisjonile määramata ajaks alates [muudetud seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus] jõustumisest.“;	„Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2 seoses ELi HKSi toimimise tagamisega, ning artikli 6 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5, artikli 11a lõikes 4, artikli 13 lõikes 6 ja artikli 15 lõikes 6, antakse komisjonile viieks aastaks alates [muudetud seire-, aruandlus- ja kontrollimäärus] jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“;

Selgitus

Kooskõlastamine Euroopa Parlamendi seisukohaga, mis puudutab seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse artikli 23 lõikega 2 seotud seire, aruandluse ja kontrolli muutmist.

Muudatusettepanek  206

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a.  Erandina lõikest 1 jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 15 alapunkti -a järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2025. Nad edastavad kõnealuste normide tekstid viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek  207

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi või käitiste osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, ega käitisi, mille puhul moodustab üle 95 % kasvuhoonegaaside koguheitest artikli 14 kohaselt sätestatud kriteeriumidele vastava biomassi põletamisel tekkiv heide.	1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi ega nende osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, ega eranditult biomassi kasutavaid käitisi.

Muudatusettepanek  208

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – punkt 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	aa) punkt 5 asendatakse järgmisega:
5.  Kui käitises leitakse olevat ületatud käesolevas lisas nimetatud tegevuse võimsuse künnisväärtus, võetakse kasvuhoonegaaside heiteloas arvesse kõik üksused, kus põletatakse kütuseid, välja arvatud üksused, mis on ette nähtud ohtlike või olmejäätmete põletamiseks.	„5.  Kui käitises leitakse olevat ületatud käesolevas lisas nimetatud tegevuse võimsuse künnisväärtus, võetakse kasvuhoonegaaside heiteloas arvesse kõik üksused, kus põletatakse kütuseid, välja arvatud üksused, mis on ette nähtud ohtlike põletamiseks.“

(32003L0087)

Muudatusettepanek  209

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt -i (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – tabel – rida 1

Kehtiv tekst
Kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (v.a ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised)	Süsinikdioksiid
Muudatusettepanek
-i) esimene rida asendatakse järgmisega:
Kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (v.a ohtlike jäätmete põletamisega tegelevad käitised), sealhulgas alates 1. jaanuarist 2026 kütuste põletamine käitistes olmejäätmete põletamise eesmärgil	Süsinikdioksiid

Muudatusettepanek  210

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt c – alapunkt v

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – tabel – rida 24 – veerg 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusel üle 25 tonni päevas	Vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusel üle 25 tonni päevas ning vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine, mille puhul on energiasisaldus saadud taastuvatest energiaallikatest tootmisvõimsusega üle 5 tonni ööpäevas

Muudatusettepanek  211

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt vii

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – tabel – rida 30

Komisjoni ettepanek
„Meretransport	Määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud kasvuhoonegaasid“.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud laevade meretransporditegevus, mille eesmärk on reisijate või kauba vedu ärilistel eesmärkidel
Muudatusettepanek
„Meretransport	Süsinikdioksiid (CO2), dilämmastikoksiid (N2O) ja metaan (CH4) kooskõlas määrusega (EL) 2015/757
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud laevade meretransporditegevus, mille eesmärk on reisijate ja kauba vedu ärilistel eesmärkidel ning alates 2024. aastast avamererajatistele teenuste osutamine

Muudatusettepanek  212

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt 2

Direktiiv 2003/87/EÜ

III lisa – tabel

Komisjoni ettepanek
Tegevusala:	Kasvuhoonegaasid
1. Hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris põletamiseks kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine.	Süsinikdioksiid (CO2)
Kõnealune tegevusala ei hõlma järgmist:
a) käesoleva direktiivi I lisas loetletud tegevusaladel kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse põletamiseks kasvuhoonegaaside transportimisel nende geoloogiliseks säilitamiseks (kahekümneseitsmendal real märgitud tegevus);
b) selliste kütuste tarbimisse lubamine, mille heitekoefitsient on null.
2. Hoonesektor ja maanteetranspordisektor vastavad järgmistele heiteallikatele, mis on kindlaks määratud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistes kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tehes määratlustes vajalikud muudatused järgmiselt:
a) soojuse ja elektri koostootmine (allikakategooria kood 1A1a ii) ja küttejaamad (allikakategooria kood 1A1a iii), kui nad toodavad soojust käesoleva punkti alapunktides c ja d nimetatud kategooriate jaoks kas otse või kaugküttevõrkude kaudu;
b) maanteetransport (allikakategooria kood 1A3b), välja arvatud põllumajandussõidukite kasutamine kattega teedel;
c) kaubanduslik/institutsiooniline sektor (allikakategooria kood 1A4a);
d) eluasemesektor (allikakategooria kood 1A4b);
Muudatusettepanek
Tegevusala:	Kasvuhoonegaasid
Põletamiseks kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine	Süsinikdioksiid (CO2)
Kõnealune tegevusala ei hõlma järgmist:
a) käesoleva direktiivi I lisas loetletud tegevusaladel kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse põletamiseks kasvuhoonegaaside transportimisel nende geoloogiliseks säilitamiseks (kahekümneseitsmendal real märgitud tegevus);
b) selliste kütuste tarbimisse lubamine, mille heitekoefitsient on null;
c) põllumajanduses kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine;
d) määruse (EL) 2015/757 artikli 2 lõikes 2 osutatud laevades või tegevustes kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine;
e) I lisas osutatud tegevusalal „Lennundus“ kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine;
f) erasektori maanteetranspordis põletamiseks ning erasektori elamute küttes ja jahutuses kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine kuni 1. jaanuarini 2029, kui artikli 30a lõikes 1b sätestatud hindamisest ei tulene teisiti.

Muudatusettepanek  213

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

IV lisa – A osa – arvutamine – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastava biomassi heitekoefitsient, koos käesoleva direktiivi alusel kohaldamiseks tehtud vajalike kohandustega, mis on sätestatud artiklis 14 osutatud rakendusaktides, on null.“;	„Direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastava biomassi heitekoefitsient, koos käesoleva direktiivi alusel kohaldamiseks tehtud vajalike kohandustega, mis on sätestatud artiklis 14 osutatud delegeeritud õigusaktides, on null.“;

Muudatusettepanek  214

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

V a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a) Direktiivile 2003/87/EÜ lisatakse järgmine lisa:
	„Va lisa
	Võimalus tagastada korrigeeritud LHÜd jääklassi kuuluvatele laevadele
	Korrigeeritud LHÜd, mis tuleb tagastada jääklassi kuuluvatele laevadele, peavad olema kooskõlas käesolevas lisas esitatud valemi alusel arvutatud korrigeeritud heitkogustega. Korrigeeritud heitkoguste määramisel võetakse arvesse tehnilisi omadusi, mis suurendavad Soome-Rootsi IA või IA Super jääklassi või samaväärsesse jääklassi kuuluvate laevade heitkoguseid navigeerimisel ning heitkoguse edasist suurenemist jääoludes navigeerimisel.
	Igal aastal tagastatavate korrigeeritud LHÜde kogus tähendab aastase koguheite korrigeeritud kogust CO2 R.
	ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluv aastane CO2 koguheide CO2 T arvutatakse määruse (EL) 2015/757 kohase aruandluse alusel järgmiselt:
	CO2 T = CO2 T voyages between MS + CO2 B + 0,5 ×(CO2 voyages from MS +CO2 voyages to MS) (1),
	kus CO2 T voyages between MS tähistab kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste reiside CO2 koguheidet, CO2 B liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates kai ääres tekkinud CO2 heidet, CO2eq voyages from MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest alanud reiside summaarset CO2 heitkogust ja CO2 voyages to MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates lõppenud reiside summaarset CO2 heitkogust.
	Samamoodi arvutatakse jääklassi laeva aastane koguheide, kui laev sõidab jääoludes ELi ETSCO2eI kohaldamisalas, määruse (EL) 2015/757 kohase aruandluse põhjal järgmiselt:
	CO2 eI = CO2 eq I voyages between MS + 0,5 ×(CO2 eq I voyages from MS +CO2 eq I voyages to MS) (2),
	kus CO2eq I voayges between MS tähistab jääklassi laeva CO2 koguheidet jääoludes navigeerimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel, CO2eq I voyages from MS tähistab jääklassi laeva jääoludes navigeerimisel kõikide liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside käigus tekkinud heitkoguseid ning CO2eq I voyages to MS tähistab jääklassi laeva heitkoguseid jääoludes navigeerimisel kõigist liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvatest reisidest.
	ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluv läbitud vahemaa kogupikkus aastas arvutatakse järgmiselt:
	DT = DT voyages between MS + 0,5 ×(DT voyages from MS +DT voyages to MS) (3),
	kus DT voayges between MS tähistab kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste reiside kogupikkust, DT voyages from MS tähistab kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside kogupikkust ja DT voyages to MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suundunud reiside kogupikkust.
	ELi HKSi kohaldamisalas jääoludes navigeerimisel läbitud vahemaa kokku arvutatakse järgmiselt:
	DI= DI voyages between MS + 0,5 ×(DI voyages from MS +DI voyages to MS) (4),
	kus DT voayges between MS tähistab kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste reiside jääoludes läbitud vahemaa kogupikkust, DT voyages from MS tähistab kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside jääoludes läbitud vahemaa kogupikkust ja DT voyages to MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suundunud reiside jääoludes läbitud vahemaa kogupikkust.
	Aastane CO2eq R korrigeeritud kogus arvutatakse järgmiselt:
	CO2 R = CO2 T - CO2 TF - CO2 NI (5),
	kus CO2 TF tähistab Soome-Rootsi IA või IA Super jääklassi või samaväärsesse jääklassi kuuluvate laevade tehnilistest omadustest tingitud aastase heitkoguse suurenemist ning CO2 NI tähistab jääklassi kuuluva laeva aastase heitkoguse suurenemist jääoludes navigeerimise tõttu.
	Soome-Rootsi IA või IA Super jääklassi või samaväärsesse jääklassi kuuluvate laevade tehnilistest omadustest tingitud aastase heitkoguse suurenemist CO2 TF arvutatakse järgmiselt:
	CO2 TF = 0.05 ×(CO2 T - CO2 B - CO2 NI ) (6) Jääoludes navigeerimisest tingitud aastase heitkoguse suurenemist arvutatakse järgmiselt:
	CO2 NI = CO2 I - CO2 RI (7)
	kus korrigeeritud aastane heitkogus jääoludes navigeerimiseks on CO2 RI
	CO2 RI = DI × open water, (8)
	kus ow on heitkogus avameres merereiside tegemisel läbitud vahemaa kohta. Viimane arvutatakse järgmiselt:
	ow = (9)
	Kõigi sümbolite nimekiri:
	CO2 T aastane koguheide ELi HKSi geograafilises kohaldamisalas
	CO2 T voayges between MS liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel toimunud kõigi reiside summaarne CO2 heitkogus
	CO2 B liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates kai ääres viibimisel tekkinud CO2 heitkogus
	CO2 eq voyages from MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest alanud reiside summaarne CO2 heitkogus
	CO2 voyages to MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates lõppenud reiside summaarne CO2 heitkogus
	DT ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluv läbitud vahemaa kogupikkus aastas
	DT voayges between MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste reiside kogupikkus
	DT voyages from MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside kogupikkus
	DT voyages to MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suundunud reiside kogupikkus
	DI ELi HKSi geograafilises kohaldamisalas jääoludes navigeerimisel läbitud vahemaa kogupikkus
	DT voayges between MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste reiside jääoludes läbitud vahemaa kogupikkus
	DT voyages from MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljunud reiside jääoludes läbitud vahemaa kogupikkus D
	T voyages to MS kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suundunud reiside jääoludes läbitud vahemaa kogupikkus
	CO2 I jääklassi kuuluvate laevade aastased heitkogused, kui nad reisivad jääoludes
	CO2 NI jääklassi kuuluvate laevade aastase heitkoguse suurenemine, kui nad reisivad jääoludes
	CO2 R korrigeeritud aastane koguheide
	CO2 RI korrigeeritud aastane heitkogus jääoludes sõites
	CO2 TF Soome-Rootsi IA või IA Super jääklassi või keskmiselt samaväärsesse jääklassi kuuluvate laevade tehnilistest omadustest tingitud aastase heitkoguse suurenemine võrreldes ainult avamerel sõitvate laevadega
	aastane keskmine heitkogus avameres läbitud vahemaa kohta.

 

SELETUSKIRI

Seletuskiri

 

„Mudelites on vaja kasutada poliitilisi meetmeid, mis kajastavad heitkoguste kõrget hinda, et tagada kulutõhusad trajektoorid 1,5 °C saavutamiseks (suure tõenäosusega).“[3]

IPCC

 

“Carbon should be given a price.”[4]

ÜRO peasekretär Antonio Guterres

 

 

HKS on Euroopa kliimapoliitika kese. Valdkondades, kus seda on rakendatud, eriti elektrisektoris, on see toonud kaasa märkimisväärse heitkoguste vähenemise, eriti viimase kolme aasta jooksul, kui on rakendatud olulisi reforme. Teistes valdkondades, näiteks transpordisektoris, kus CO2 hinnastamist Euroopa tasandil ei toimunud, on heitkogused suurenenud.

 

Joonis 1. Liikmesriikide CO2 heitkogused sektorite kaupa (miljonites tonnides)

Allikas: Euroopa Keskkonnaamet (EEA), juuni 2021

 

Õigusaktide paketis „Eesmärk 55“ sisalduvate komisjoni ettepanekute hulgas on lisaks CO2 hinnastamisele ka alternatiivkütuste taristute arendamine, taastuvenergia edendamine ja paljud teised elemendid, mis üheskoos võimaldavad meil saavutada oma eesmärgid. Parlamendikomisjon toetab põhimõtteliselt komisjoni ettepanekut ja samal ajal on ta seisukohal, et neid tekste tuleks parandada.

 

CO2 hinnastamine HKSi kaudu on äärmiselt tähtis. Kõik, kellel on hea idee CO2 heite vähendamiseks ja kes suudavad seda rakendada, peaksid saama sellest kasu. See kehtib nii äriühingute kui ka eraisikute puhul. Juhtimis- ja kontrollimeetmetest ainuüksi ei piisa, sest 447 miljonil ELis elaval inimesel on kahtlemata rohkem ideid kui ainult pealinnades või Brüsselis olevatel poliitikutel ning need ideed on paremad. Juhtimis- ja kontrollimeetmed põhjustavad samuti probleeme, mis võivad osutuda kulukamaks kui CO2 hinnastamine, kuid need kulud ei ole läbipaistvad.

 

Tulude sihipärasem kasutamine koos tugeva sotsiaalse komponendiga

 

Seevastu HKS ei too mitte ainult kaasa kulusid, vaid ka tulusid, mida saab kasutada uute tehnoloogiate ja eriti abi vajavate inimeste toetamiseks. Mitmed uued tehnoloogiad on juba kättesaadavad, aga gaasi, nafta, diiselkütuse ja bensiini madalad maksud ning tasud võrrelduna kõrgemate elektri maksude ning tasudega takistavad turul nende tehnoloogiate kasutusele võtmist, kaasa arvatud soojuspumbad ja elektriautod.

 

Selleks et tagada kindlalt paketi „Eesmärk 55“ edu, tuleb CO2 hinnastamine kombineerida tulude sihipärase kasutamisega. Taastuvenergiale kehtivaid maksusid ja tasusid tuleks vähendada, sest need takistavad innovatsiooni ja on eriline probleem madala sissetulekuga leibkondadele, kes kulutavad suurema osa oma sissetulekust elektrile kui elanikkond keskmiselt.

 

HKS1 – vähendame tööstuse CO2 heidet, mitte Euroopa tööstuse mahtu

 

Parlamendikomisjon soovitab teha innovatsiooni nimel sihipäraseid parandusi.

 

Tööstuse CO2 heite vähendamine: rohkem innovatsiooni sihipärast toetamist

 

Komisjoni ettepanek hõlmab juba praegu mõningaid väga olulisi vahendeid murranguliste tehnoloogiate toetamiseks, näiteks kliimaneutraalne terase tootmine. Ettevõtted, mis enam ei kasuta fossiilkütuseid, saavad igal juhul kasu tasuta LHÜdest vähemalt viis aastat veel, et stimuleerida läbimurdelist innovatsiooni. Parlamendikomisjon isegi tugevdas neid sätteid. Ettevõtjad saavad kasutada tasuta LHÜsid isegi pärast järgmise HKSi perioodi lõppu. Luuakse uus võrdlusalus, mis hõlmab uusi tehnoloogiaid, näiteks vesinikupõhist terasetootmist. Parlamendikomisjon võttis vastu täpsustuse, et tagada uue võrdlusaluse tegelik rakendamine hiljemalt 1. jaanuariks 2026.

 

Lisaks komisjoni ettepanekule võtab parlamendikomisjon kasutusele kaks uut elementi, mida võib üldjoontes kirjeldada kui bonus-malus süsteemi. Käitistele, mis ei tööta ainult võrdlusaluse tasemel, vaid näitavad paremaid tulemusi kui need keskmised, kes kuuluvad 10 % parima hulka teatud tootekategoorias, antakse lisaboonus. Tasuta LHÜsid vähendatakse (malus), kui ettevõtjad ei esita CO2 heite vähendamise kavasid. See on oluline vahend selle tagamisel, et kõik saavad aru, et viimaks ometi peavad kõik ettevõtjad vastutama kliimaneutraalsuse tagamise eest. Tasuta LHÜde hulka vähendatakse oluliselt ettevõtetele, kellel puudub veenev kava või kes seda ei rakenda. Tasuta LHÜd peaks olema vahend, mis võimaldab üleminekut kliimaneutraalsusele, aga need ei peaks olema vahend, mis hoiab traditsioonilisi tehaseid igavesti töös. Kliimaneutraalsuse kavaga kooskõlastatud riigiabi ülemineku toetamiseks ei tohiks pidada ebaseaduslikuks riigiabiks.

 

Euroopa deindustrialiseerimise vältimine

 

Kahjuks ei välista komisjoni ettepanek riski, et isegi parimate tulemustega ettevõtted peavad 4. etapi lõpuks ostma LHÜsid lisaks tänu sektoriülesele paranduskoefitsiendile. See vähendab prognoositavust käitajate jaoks, kahandab investeeringuid Euroopasse ja võib viia kasvuhoonegaaside heite ülekandumiseni ja töökohtade kadumiseni. Seepärast on vaja teha muudatusi, et vältida sektoriülesele paranduskoefitsiendi kohaldamist parimate tulemustega ettevõtete suhtes. Nad peaksid saama olla kindlad, et neid ei taba lisakulud enne 2030. aastat.

 

Ambitsioonide tase

 

Raportööri soovituse alusel võttis parlamendikomisjoni enamus (46/41/1) vastu muudatusettepaneku, et suurendada märkimisväärselt ambitsioonikust. Ühekordset vähendamist (võrdlusaluse muutmist) tuleks komisjoni ettepanekuga võrreldes 2024. aastal rohkem kui kahekordistada ning lineaarset vähendamistegurit tuleks järk-järgult suurendada. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt suureneb eesmärk 61 % asemel 68 %-ni, mis tähendab 2030. aastaks palju suuremat kliimaeesmärki kui –55 %, nagu on kokku lepitud kliimamääruses.

 

Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM) ja tasuta LHÜd

 

Väga tähtis on tagada tasuta LHÜde ja CBAMi parim võimalik koostoime. Komisjoni ettepanek näeb ette CBAMi kaitse järkjärgulist suurendamist ja tasuta LHÜde järkjärgulist vähendamist. Parlamendikomisjon võttis vastu CBAMi kiirema järkjärgulise kasutuselevõtu ja tasuta LHÜde kiirema järkjärgulise kaotamise (2035. aasta asemel 2030. aastaks). Väärib märkimist, et see oli raportööri soovituse vastu ja selle kohta esitatakse täiskogul muudatusettepanekuid.

 

„Jah“ solidaarsusele, kuid rohkem sihipärasust

 

Parlamendikomisjon pooldab komisjoni ettepaneku põhilisi solidaarsuse elemente. Alates 2013. aastast jaotatakse 10 % tuludest ümber enamasti Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide vahel, et arvestada nende riikide spetsiifiliste probleemidega rohepöörde puhul. Eeldades, et CO2 hind on 50 eurot, teeks see kokku 30,65 miljardit eurot ajavahemikus 2021–2030. Parlamendikomisjon jätab selle solidaarsusklausli puutumata.

 

Teine solidaarsuselement on moderniseerimisfond, millest saavad kasu hetkel kümme liikmesriiki. 2 % tuludest suunatakse sellesse fondi. Komisjon teeb ettepaneku täita moderniseerimisfond täiendava 2,5 %ga tuludest ja on seisukohal, et veel kaks liikmesriiki peaksid sellest arvutuslikel põhjustel kasu saama. Kuid see suurendab piirialadel juba olemasolevat probleemi. Moderniseerimisfond on piiratud riigipiiridega, samas kui teistes piirkondades mõne liikmesriigi sees on suured probleemid ja kõikides piirkondades riigis, mis saab toetust, ei ole sama palju probleeme. Üks näide on Hispaania ja Portugali vaheline piir. Komisjoni ettepaneku kohaselt ei oleks Hispaania kindlalt fondist kasusaaja, samas kui Portugal saaks sellest märkimisväärselt kasu (kuni 850 miljonit eurot kuni 2030. aastani, eeldades, et CO2 hind on 50 eurot). Sama kehtib Sloveenia kohta, mis ei saa fondist kasu, erinevalt naaberriikidest Ungarist ja Horvaatiast (kokku kuni 792 miljonit kuni 2030. aastani, eeldades, et CO2 hind on 50 eurot). Seetõttu soovitab parlamendikomisjon teha järgmise erandi:

 

2 % LHÜdest peaks jääma moderniseerimisfondi ja neid tuleks jaotada liikmesriikidele nii, nagu varem. Lisatoetus on 2 % ja ülejäänud 0,5 % eraldatakse kliimainvesteeringute fondile. Moderniseerimisfondist toetust saavad liikmesriigid on kohustatud kaasama riikidevahelisi projekte.

 

Kolmas element on artikkel 10c, mille alusel mõned liikmesriigid saavad anda oma energiasektorile tasuta LHÜsid. See võimalus on olnud enamiku liikmesriikide jaoks 2013. aastast keelatud ja on ilmselge, et tasuta LHÜd fossiilkütustele ei ole Euroopa Liidu ambitsioonikate eesmärkidega kooskõlas. Sellel põhjusel soovitab parlamendikomisjon jätta artiklist 10c välja tasuta LHÜde võimaluse. Liikmesriigid, kes saavad sellest sättest kasu, võivad kasutada raha moderniseerimisfondi raames või panna LHÜd enampakkumisele ja kasutada tulusid riiklikeks prioriteetideks kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

 

Fossiilkütuste ja tuumaenergia käsitlemine fondidega seoses

 

Komisjon teeb ettepaneku jätta fossiilkütused täielikult moderniseerimisfondist kõrvale. See tähendaks, et rahastada ei saaks isegi kõige moodsamat gaasielektrijaama, mis viidaks väga lühikese aja pärast üle CO2-neutraalsele kütusele. Seevastu puudub reegel tuumaenergia kohta. Arvestades praegusi vastuolusid, on parlamendikomisjon seisukohal, et moderniseerimisfond peaks olema suunatud taastuvenergiale, tõhususele ja teistele selgelt mittevastuolulistele tehnoloogiatele. Tuumaenergiat ei tohiks üldiselt rahastada HKSi vahendite kaudu, et mitte kahjustada süsteemi mainet, eriti riikides, kes on süsteemi netorahastajad.

 

Jäätmete põletamine – kohene kaasamine on problemaatiline, kuid pikaajaline kaasamine on vältimatu

 

On tehtud ettepanekuid hõlmata HKSiga jäätmete põletamine. Seda ei ole võimalik teha üleöö, sest mõnikord on alternatiiviks põletamisele prügilad, mis on keskkonnale kahjulikud metaaniheite või jäätmete ekspordi tõttu riikidesse, kus ELil ei ole veel piisavalt kontrolli nende käitlemise üle. Sellest hoolimata on väga tähtis, et viimaks maksustatakse kõikide heitetekitajate CO2 heitkogused ja jäätmepõletus ei ole kindlalt parim valik. Põletamisele CO2-maksu lisamine stimuleerib ringlussevõttu, taaskasutamist ja keskkonnasõbralikke valikuid ning on kooskõlas ringmajandusega. See on põhjus, miks parlamendikomisjon teeb ettepaneku lisada jäätmepõletus HKSi 1. jaanuaril 2026, pärast mõjuhindamise läbiviimist ja tagamist, et prügilatest ning jäätmete ekspordist tulenevaid negatiivseid mõjusid välditakse nii palju kui võimalik.

 

Meresektori HKS – viimane aeg CO2 hinnastamiseks

 

Euroopa Parlamendi pikaajaline nõudmine on olnud, et merendussektori heitkogused tuleks lisada ELi HKSi. Seetõttu parlamendikomisjon üldiselt toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, kuid täiustab seda veelgi. Mitte ainult Euroopa-siseste marsruutide, vaid ka 50 % reiside hõlmamine, mis väljuvad EList või saabuvad ELi, on arukas lähenemisviis.

 

Parlamendikomisjon teeb ettepaneku suurendada ettepaneku rahvusvahelist mõõdet. Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid peaksid tegutsema kolmandate riikide veenmiseks – mitte ainult võtma vastu ettepaneku 50 % EList väljuvate ja ELi saabuvate reiside hõlmamiseks, vaid ka tegema kolmandate riikidega koostööd ülejäänud 50 % osas. Kui aga need jõupingutused ei ole edukad, tuleks alates 2027. aastast kõik ELis algavad või sinna saabuvad reisid hõlmata 100 % ulatuses. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni jõupingutused on rohkem kui pettumust valmistavad. Pikas perspektiivis on eelistatav muidugi ülemaailmne lahendus, aga ELi HKSi saab üle viia maailma tasemele või selle võib asendada ülemaailmse lahendusega juhul, kui selle eesmärk on kõrgem või vähemalt sama kõrge.

 

„Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmesriigid on siiani maha maganud iga võimaluse anda ühiselt usutavaid positiivseid signaale, mis kõneleks veendunud kliimameetmetest. Seega, kuigi me eelistame ülemaailmse tööstusena ülemaailmseid sätteid, oleme nüüd veendunud, et EL peab võtma endale meretööstuses juhtrolli, kui tahame õigel ajal tulemusi saavutada. Kui ELil õnnestub kombineerida ambitsioonikas kliimakaitse majandusliku eduga, leiab Euroopa mudel endale kiirelt jäljendajaid ja edendab seega ulatuslikke ülemaailmseid edusamme.“

Tegevdirektor dr Reinhard Linken (Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit)

 

Euroopa Parlament nõudis tugeva enamuse alusel oma seire, aruandluse ja kontrolli aruandes spetsiaalset fondi innovatsiooni ja CO2-neutraalsuse toetamiseks merendussektoris. Parlamendikomisjon toetab seda nõudmist ja teeb ettepaneku kasutada kõiki merendussektori tulusid, mida ei kasutata omavahenditeks ja mis moodustavad 75 % merendussektori tuludest, spetsiaalseks fondiks kliimaneutraalsusega seotud innovatsiooni toetamiseks laevanduses. Raha ümberpaigutamiseks teistesse sektoritesse puudub vajadus, sest laevandus on kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik ja vältida tuleks üleminekut laevanduselt teistele transpordiliikidele.

 

Kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga seire, aruandluse ja kontrolli kohta tuleks hõlmata kõik gaasid, eriti metaan ja dilämmastikoksiid. Euroopa Parlament ei ole mitte kunagi ette näinud enampakkumise kasutuselevõttu laevanduses. See on põhjus, miks komisjoni ettepanek on saanud karmi kriitikat, sest täies mahus enampakkumised on rakendatavad alles 2026. aastast. Teisest küljest oleks osaline enampakkumine juba 2023. aastal vastuolus parema õigusloome põhimõttega, sest käesolev direktiiv võib jõustuda alles 2023. aastal. Seepärast leppis parlamendikomisjon kokku alustamises alles 2024. aastast, kuid kohe 100 % enampakkumisega.

 

„Saastaja maksab“ põhimõte ja laevaliiklus Arktikas

 

Põhja-Euroopa liikmesriigid on seisukohal, et tänu nende ilmastikutingimustele põhjustab HKS neile külmades vetes liiklemise tõttu suuremat koormust. Parlamendikomisjon leidis, et eelkõige selle probleemi lahendamiseks tuleks teha kättesaadavaks rahalised vahendid ookeanifondist ning et arktilistes piirkondades liiklevate laevade suhtes tuleks kohaldada kuni 2030. aastani erikohtlemist. Komisjoni ettepanekus ei ole ette nähtud äärepoolseimate piirkondade erikohtlemist. See ei ole vastuvõetav, sest äärepoolseimatele piirkondadele kohaldatakse erikohtlemist lennunduses ja keskkonna seisukohast on laevade kasutamine parem kui õhusõidukite kasutamine. Seepärast võttis parlamendikomisjon vastu erandi äärepoolseimatele piirkondadele ka merenduses.

 

Euroopa Parlament on jäänud kindlalt „saastaja maksab“ põhimõtte juurde ja on väljendanud selgelt, et laeva käitaja peaks olema ELi HKSi kohase hinna maksmise eest lõplikult vastutav. Euroopa Komisjon ei ole sellega arvestanud. Selle probleemi lahendamiseks teeb parlamendikomisjon ettepaneku tagada käitaja lõplik vastutus lepingulise nõudega laeva omaniku ja ärilisel eesmärgil käitaja vahel kulude edastamiseks. See lahendus tagab, et käitaja on CO2 hinna tasumise eest lõplikult vastutav, ning samas kaob ametiasutustel vajadus ärilisel eesmärgil käitajad üles leida, mis oleks ELi-väliste ettevõtete puhul keeruline, sest laevanduses ei ole rahvusvahelist ärilisel eesmärgil käitajate registrit.

 

Uus HKS – paketi „Eesmärk 55“ lahutamatu osa 

 

Nagu ka teistes valdkondades, on CO2 hinnastamine rohepöörde võimaldamiseks transpordi- ja küttevaldkonnas väga tähtis. Juhtimis- ja kontrollimeetmete abil on kliimaeesmärkide saavutamine kas võimatu või sellega kaasnevad paljud lisaprobleemid.

 

„Uus HKS ei ole põhiline vahend maanteetranspordi CO2 heite vähendamiseks. Sellest hoolimata võib sellel olla oluline roll nõudlusega tegelemisel, kuid veelgi enam uute tulude tekitamisel, et aidata kõige haavatavamatel loobuda fossiilkütuste kasutamisest.“[5]

Transport ja keskkond

 

„Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühendus (CER) usub, et eraldi HKSi loomine maanteetranspordile on vältimatu negatiivsete välismõjude saaste tekitajale suunamiseks konkreetse „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamise abil ning selleks, et stimuleerida reisijaid ja logistikaettevõtteid kasutama kliimasõbralikke transpordiliike. Samal ajal tuleb kliimameetmete sotsiaalfondi kasutada abivajajate toetamiseks, kellel on seda kõige rohkem vaja, ning see tuleks investeerida viisil, mis edendab juurdepääsu madala CO2 heitega ja heiteta ühistele liikuvusteenustele.“[6]

Euroopa Raudtee- ja Infrastruktuuriettevõtete Ühendus

 

Ainult autode CO2 heite reguleerimine võib tuua kaasa nn Havanna efekti

 

Tihti väljendatakse seisukohta, et HKS2 asemel peaksime lihtsalt suurendama autode CO2 heite reguleerimist. Tõendid näitavad, et see lihtsalt ei toimi, sest isegi kõige ambitsioonikamad autode CO2 heite reguleerimise ettepanekud ei tegele olemasolevate autode probleemiga. Olukord, kus CO2 ei ole transpordisektoris hinnastatud, kuid uutele autodele kehtivad väga kõrgete eesmärkidega määrused, võib viia nn Havanna efektini. Inimesed võivad kasutada oma vanu autosid mitte ainult 15 või 20 aastat, vaid isegi 30 või 40 aastat ning sellega kaasnevad kõik negatiivsed keskkonnamõjud. Seetõttu on just selles valdkonnas vajalikud poliitikameetmed. Sama kehtib hoonetele, kus vajalikke muutusi võib stimuleerida ainult sihipärane poliitikameetmete kehtestamine.

 

Mõlemas valdkonnas on tähtis, et ei rakendataks ainult ühte vahendit vajaliku heitkoguste vähendamise saavutamiseks. Maanteetranspordi puhul ei tule reguleerida mitte ainult uusi autosid, vaid tuleb tõsta ka raudteetranspordi ja teiste ühistranspordiliikide atraktiivsust, parandada tingimusi jalgratastele, autojagamisele jne, et tagada üleminek rohelisele liikuvusele. Seda peaks stimuleerima ja rahastama HKSi tulude kaudu. Hoonete puhul on lahendusi sama palju ja kõik nendest ei ole saavutatavad reguleerimise kaudu. Selle asemel on vaja stiimuleid ja CO2 hinnastamist.

 

Abivajajate toetamine

 

Väikese sissetulekuga perede probleemide lahendamiseks on vajalik tugev seos kliimameetmete sotsiaalfondiga. Teiste hulgas tuleks toetada inimesi, kelle sissetulek sõltub nende (vanast ja saastavast) autost, et võimaldada üleminekut ja vältida raskusi. Kokkuleppel kliimameetmete sotsiaalfondi kaasraportööridega ei nõua parlamendikomisjon mitte ainult, et 25 % tuludest kasutataks kliimameetmete sotsiaalfondiks, vaid et ka ülejäänut 75 % tuludest kasutataks asjaomastes liikmesriikides kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi kriteeriumidega. Kooskõlastatult kliimameetmete sotsiaalfondi kaasraportööridega teeb parlamendikomisjon ettepaneku hoida kliimameetmete sotsiaalfond eelarvest eraldi, et tagada otsene seos HKS2ga ja sihipärasem toetus CO2 hinna tõusmise korral. Kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga teeb parlamendikomisjon ettepaneku hõlmata pikas perspektiivis eelarvega kõik rahalised vahendid, kaasa arvatud innovatsioonifond ja moderniseerimisfond. Kõnealuse direktiivi kohaldamise alguskuupäevast alates peaks Euroopa Komisjon rakendama neljas HKSiga seotud fondis ELi eelarve üldiseid põhimõtteid, nagu õigusriigi põhimõte. Erilist tähelepanu tuleks pöörata keskkonnasõbralike toodetega, näiteks taastuvenergiaga seotud maksude ja tasude vähendamisele.

 

Võrdsed tingimused kõigile ettevõtjatele – eratransport ja hooned hõlmatakse alles pärast uut kaasotsustamismenetlust 2029. aastal

 

Äärmiselt tähtis on tagada kõikidele Euroopa turul tegutsevatele ärilisel eesmärgil käitajatele võrdsed võimalused. Komisjoni ettepanek näeb õigesti ette uue HKSi kehtimist kaubanduslikule transpordile ja ärihoonete kütmisele. Kahjuks ei kohaldata uut HKSi mõnede teiste oluliste äritegevuste suhtes, näiteks valukodade või metallitöötlemisettevõtete tootmisotstarbeline kütmine. Need peaksid siiski olema hõlmatud.

 

Paljude kolleegide arvates on oluliseks murekohaks kodumajapidamistel tekkivad probleemid. Kuigi raportöör on seisukohal, et komisjoni ettepanek on sobiv viis edasi minna, reageeris ta oma kolleegide ettepanekutele ja esitas kompromissi erahoonete ja eratranspordi hilisemaks hõlmamiseks. Need sektorid tuleks hõlmata üksnes 2029. aastast alates ja ainult juhul, kui on täidetud eritingimused ning parlament ja nõukogu on sellega uue kaasotsustamismenetluse kaudu nõus. Lisakulud peaksid osaliselt katma nafta- ja gaasitootjad ning hind peaks olema madalam kui kõigi aegade tipptase 2022. aasta märtsis. Lisaks sellele kehtestatakse algusest peale hinna ülempiir 50 eurot. Kliimameetmete sotsiaalfond peaks aga hakkama toimima juba 2024. aastal. Nende liikmesriikide jaoks, kellel on juba olemas CO2 hind erasektorile või kes arvavad, et erasektori ja äriettevõtjate eristamist ei saa ilma oluliste probleemideta rakendada, on teksti lisatud võimalus erasektori hõlmamiseks. Siiski on hädavajalik, et need liikmesriigid kehtestaksid tõhusad meetmed energiaostuvõimetuse vastu.

 

Parlamendikomisjoni põhiline seisukoht on, et kõik heitkogused tuleks hõlmata CO2 hinnastamisega pigem varem kui hiljem.

 

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST JA ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

AGORA Energiewende

Air Products

Airbus

AMK Entsorgung

Association of European Energy Exchanges (Europex)

BASF

Bundesverband der Deutschen Industrie e.V. (BDI)

Bundesverband der deutschen Kalkindustrie

Bundesverband der Energie- und Wasserwirtschaft e. V. (BDEW)

Bundesvereinigung der Deutschen Arbeitgeberverbände (BDA)

Business Europe

CAN Europe

Carbon Engineering

Carbon Market Watch

Cem’In’EU

Cembureau

Ceramie-Unie

Cambridge Institute for Sustainability Leadership (CISL)

City of London

Cleantech for Europe

CLG Europe

CO2 Value Europe

Community of European Railway and Infrastructure Companies (CER)

Confederation of European Paper Industries (CEPI)

Confederation of European Waste-to-Energy Plants (CEWEP)

Cruise Lines International Association (CLIA)

Danish Shipping

Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ)

Deutsche Umwelthilfe e.V.

Deutscher Naturschutzring

DIHK Brüssel

eFuel Alliance

European Industrial Gases Association (EIGA)

EIT InnoEnergy

Électricité de France (EDF)

Energie Baden-Württemberg

Eurima

Eurofer

Eurofuels

Eurelectric

Eurometaux

Euromines

European Automobile Manufacturers‘ Association

European Automotive Suppliers’ Industry

European Cement Association

European Chemical Industry Council (CEFIC)

European Climate Foundation

European Community Shipowners’ Association (ECSA)

European Copper Institute

European Environment Bureau

European Federation of Local and Regional Energy Companies (CEDEC)

European Heat Pump Organisation (EHPA)

European Heating Industry (EHI)

European Roundtable on Climate Change & Sustainable Transition (ERCST)

European Trade Union Confederation (ETUC)

Europolitis

Federation of European Private Port Companies and Terminals (FEPORT)

Fertilizers Europe

Finnish Industries’ Confederation

Finnish Shipowners Association

Fortum

French Association of Private Enterprises (AFEP)

Fridays for Future

Fuels Europe

German Biofuel Industry Association (VDB)

Germanwatch

H2 Green Steel

Heidelberg Cement AG

Helyum

Hydro aluminium

Hydrogen Europe

IG Metall

IHK Arnsberg

IHK Siegen

Intercargo

Interessengemeinschaft der Thermischen Abfallbehandlungsanlagen in Deutschland e.V. (ITAD)

International Association of Oil and Gas Producers (IOGP)

International Emissions Trading Association (IETA)

International Road Transport Union (IRU)

Klima-Allianz

Kommissariat der deutschen Bischöfe

Lanzatech

LKAB

Lobbe Holding

Lubrizol

Mouvement de Enterprises de France

Municipal Waste Europe

NABU

Norsk Hydro

Polska Grupa Energetyczna S.A. (PGE)

Potsdam-Institut für Klimafolgenforschung

Primagas

Rolls Royce

RWE

Salzgitter AG

SEA Europe

Shell

Siemens Energy

Statkraft Brussels SRRL

Stiftung 2 Grad

Stiftung Klima Wirtschaft

ThyssenKrupp

Transport & Environment

Trimet Aluminium SE

Union of Greek Shipowners

Vattenfall

Verband Chemische Industrie (VCI)

Verband der Elektro- und Digitalindustrie (APPLia)

Verband Deutscher Omnibusunternehmen e.V. (BDO)

Verein Deutscher Zementwerke

Wacker Chemie

Wiener Stadtwerke

Wind Europe

Wirtschaftskammer Österreich

Wirtschaftsvereinigung Metalle

Wirtschaftsvereinigung Stahl

World Shipping Council

WWF

Yara Fertilizers

Zentraler Immobilienausschuss (ZIA)

Zentralverband des Deutschen Handwerks

Zero Waste Europe

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (20.4.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut muuta direktiivi 2003/87/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

(COM(2021)0551 – C9‑0318/2021 – 2021/0211(COD))

Arvamuse koostajad: José Manuel Fernandes, Valérie Hayer

 

 

 

LÜHISELGITUS

Eelarvekomisjoni arvamuses heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi kohta juhindutakse kavatsusest keskenduda rangelt ELi eelarveaspektidele. Nende hulgas on eelkõige

• seos 2020. aasta detsembri institutsioonidevahelise kokkuleppe uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskavaga, mis hõlmab heitkogustega kauplemise süsteemil (HKSil) põhinevaid omavahendeid;

• vajadus säilitada tulude kõikehõlmavuse põhimõte ja ELi eelarve ühtsus;

• demokraatliku kontrolli ja järelevalve õiguste ning Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni institutsiooniliste õiguste säilitamine.

Arvamuse koostajad rõhutavad kolme peamist sõnumit. Esiteks peaks liit täitma oma kohustust maksta taasterahastu „NextGenerationEU“ võlg tagasi uute omavahendite, sealhulgas HKSi kaudu, et vältida ELi programmide järske kärpeid tulevases mitmeaastases finantsraamistikus. Nad tuletavad meelde, et HKS on selles osas kõige olulisem tuluallikas. Teiseks ei saa HKSi tulusid (sealhulgas uutele sektoritele laiendamisest saadud tulu), mis kantakse ELi eelarvesse omavahenditena, kasutada ühegi konkreetse kululiigi jaoks. Kolmandaks ei tohiks uut kliimameetmete sotsiaalfondi luua väljaspool ELi eelarvet ja seda ei tohiks rahastada sihtotstarbelisest tulust. Seadusandjad peaksid vältima valitsustevaheliste fondide levikut eelarve ühtsuse arvelt.   

 

Tugev ELi eelarve jõulise ELi kliimapoliitika jaoks

 

Alustuseks jagavad arvamuse koostajad paketi „Eesmärk 55“ üldist poliitilist eesmärki, millega luuakse tugev ELi regulatiivne ja seadusandlik raamistik, mis aitab liidul ja selle liikmesriikidel saavutada Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärke ja täita ELi kliimamäärusest tulenevaid kohustusi.

 

Taasterahastu „NextGenerationEU“ koos taaste- ja vastupidavusrahastuga annab ainulaadse ja olulise võimaluse ühendada majanduse elavdamiseks tehtavad pingutused sihipäraste poliitiliste algatuste ja ümberkujundavate investeeringutega, et saavutada kliima- ja digipööre. Euroopa rohelises kokkuleppes ja taasterahastu „NextGenerationEU“ ülesehituses nähakse sellega seoses ette ELi eelarve keskne roll.

 

Kavandatud HKSi käsitlev direktiiv on kooskõlas 22. detsembril 2021 esitatud finantspaketiga, millega nähakse ette HKSil põhinevate omavahendite loomine, eraldades 25 % (enamiku) enampakkumisel müüdavate saastekvootide tulust ELi eelarvesse.

 

Eelarvepõhimõtete säilitamine ei ole eesmärk omaette

 

Eelarvekomisjoni arvamuse koostajate jaoks ei ole tulude kõikehõlmavus, eelarve ühtsus ja demokraatlik kontroll pelgalt formaalsed eelarvepõhimõtted. Need on väärtuslikud varad, mis tugevdavad ELi tasandi avaliku sektori kulutuste usaldusväärsust, mida ei tohiks ohustada reformidega, mis toovad kaasa eelarve killustatuse.

 

Uued omavahendid, et muuta eelarve vastupidavamaks, usaldusväärsemaks ja poliitilisi eesmärke toetavamaks

 

Euroopa Parlament on sõnaselgelt toetanud poliitikaga seotud tõeliste omavahendite kasutuselevõttu ELi eelarves juba aastaid. Seoses hiljutise kokkuleppega NGEU / mitmeaastase finantsraamistiku / omavahendite paketi kohta võitles parlament edukalt tulevikku suunatud omavahendite tegevuskava eest, mis hõlmab HKSil põhinevaid omavahendeid ja piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil põhinevaid omavahendeid. See tegevuskava integreeriti 2020. aasta detsembri institutsioonidevahelisse kokkuleppesse. Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe on siduv kõigile institutsioonidele.

 

Komisjon esitas mõningase hilinemisega 22. detsembril 2021. aastal sellekohased seadusandlikud ettepanekud. Arvamuse koostajad soovivad tagada, et muudetud HKSi direktiiv jääks täielikku kooskõlla omavahendite ettepanekuga. Rõhutame, et pakett „Eesmärk 55“ ja rahalised pakkumised kuuluvad ühte paketti. Parlament peaks tugevdama oma läbirääkimispositsiooni nõukogu suhtes, järgides järjekindlat ja sidusat seisukohta omavahel seotud seadusandlike toimikute suhtes.

 

HKSi direktiivi ja HKSil põhinevate omavahendite ühilduvus

 

Arvamuse koostajatena rõhutame, et poliitiliste prioriteetide ja õigusloomega seotud küsimused kuuluvad juhtiva komisjoni pädevusse. Omavahendite kaasraportööridena kavatseme kaitsta HKSi direktiivi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse ühilduvust ELi omavahendite reformiga. HKSil põhinevaid omavahendeid on pikka aega peetud väga sobivaks, autentseks ELi sissetulekuallikaks. See annab liikmesriikidele ja ELi tasandil uue avaliku sektori sissetulekute voo.

 

 

Seos omavahenditega

 

Arvamuse koostajad soovivad tagada, et ELi eelarve jääb jõuliseks vahendiks kliimameetmete rakendamisel. Seda arvesse võttes on otsustava tähtsusega, et taasterahastust „NextGenerationEU“ tulenevad võlad, mida toetab omavahendite otsus, makstakse tagasi õigeaegselt ja usaldusväärselt. Kaalul on ELi usaldusväärsus ja krediidivõimelisus. See on väärtuslik vara, pidades silmas keskmise pikkusega ja pikaajalisi investeerimisvajadusi. Mitmeaastast finantsraamistikku ei tohiks vähendada, samuti ei saa eeldada, et liikmesriigid panustavad üha suurema osa kogurahvatulul põhinevatest vahenditest. Seetõttu tuleb institutsioonidevahelise kokkuleppe uusi omavahendeid käsitlevat tegevuskava järgida nii kirjas kui vaimus. See saadab positiivse sõnumi ka finantsturgudel tegutsevatele investoritele ja reitinguagentuuridele.

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.	(28) Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku ja erasektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse omavahendite kujul ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.

Selgitus

Selles põhjenduses tuletatakse meelde ja selgitatakse, et teatav osa HKSi tuludest peab saama ELi eelarve omavahendiks. Kõikehõlmavuse põhimõtte kohaselt ei või ELi eelarve omavahendeid eraldada konkreetsele eelarvereale. See ei tähenda siiski, et üldeelarvest saadav tulu on kliimaga seotud eesmärkide jaoks kadunud. Kliimameetmete integreerimine paljudesse kuluprogrammidesse muudab selle valdkonnaüleseks prioriteediks, mida saab usaldusväärselt rahastada üldeelarvest.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28a) Täpselt määratletud osa reformitud ja laiendatud ELi HKSi enampakkumistulust tuleks kasutada omavahenditena liidu eelarve rahastamiseks üldtuluna kooskõlas 16. detsembri 2020. aasta õiguslikult siduva institutsioonidevahelise kokkuleppega1a, mis sisaldab tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks, sealhulgas ELi HKSil põhinevad omavahendid, mis põhinevad piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil ja OECD/G20 kokkuleppe esimesel sambal. Kõnealuse lepingu kohaselt kavatsetakse sellised uued omavahendid kasutusele võtta 1. jaanuariks 2023. Seega seovad uued omavahendid liidu eelarve selliste liidu poliitiliste prioriteetidega nagu Euroopa roheline kokkulepe ja liidu panus õiglasesse maksustamisesse, andes seega lisaväärtust ja panustades kliimaküsimuste peavoolustamise eesmärkidesse, taasterahastu võlgade tagasimaksmisesse ja liidu eelarve vastupanuvõimesse kui investeerimisvahendisse ja tagatistesse, mis järgivad põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi.
	__________________
	1a 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28).

Selgitus

Põhjendus, millega tuletatakse meelde HKSi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe uute omavahendite tegevuskava omavahelist seotust, on asjakohane ja kasulik, kuigi HKSi direktiiv ei ole omavahendite õiguslik alus.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28b) Vastavalt nõukogu otsusele (EL, Euratom) 2020/20531a on liit õiguslikult kohustatud maksma hiljemalt 31. detsembriks 2058 tagasi kõik kohustused, mis on tekkinud seoses komisjoni erakorralise ja ajutise volitusega laenata taasterahastu „NextGenerationEU“ raames rahalisi vahendeid. Selleks et järgida õiguslikult siduvat institutsioonidevahelist kokkulepet ja selle tegevuskava liidu võla tagasimaksmiseks mõeldud uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmiseks, peaks osa ELi HKSi tuludest laekuma liidu eelarvesse, et aidata katta laenukasutuse kulusid, nagu on sätestatud nõukogu otsuses.../.... [Nõukogu otsus 2021/XXXX, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi] ja välditakse olulist vähendamist, mis ohustaks liidu programme tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikus.
	__________________ 1a Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28c) Tugevdatud ELi HKSi antavat märkimisväärset tulu, mille liikmesriigid peale liidu eelarvesse eraldatud osa endale jätavad, tuleks kasutada kliimamuutustega seotud üleminekuks. Laiem kohaldamisala ja mitmekesisem sekkumiste valik ei tohiks siiski kaasa tuua täiendavate valitsustevaheliste fondide ja vahendite levikut, mis kahjustaks liidu üldeelarve ühtsust, tõhusust, terviklikkust ja demokraatlikku kontrolli. Seetõttu ei tohiks HKSi direktiiv sisaldada sätteid, mille tulemusena loodaks uusi valitsustevahelisi fonde, selle asemel et integreerida need liidu eelarvesse kooskõlas ühtsuse põhimõttega, välistades seega, et osa enampakkumistulust määratletakse omavahenditena.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33a) Komisjon peaks kaaluma seadusandlike ettepanekute esitamist innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi integreerimiseks liidu eelarvesse, mille võiks esitada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute raames.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44a) Selleks et saavutada liidu eeskirjade ühetaoline kohaldamine, ei tohiks ELi HKSi direktiiv sisaldada ajutisi loobumisklausleid, mis annaks liikmesriikidele võimaluse heitkogustega kauplemise kohaldamist edasi lükata, mis ohustaks heitkogustega kauplemise terviklikkust ning lisaks killustaks ja kahjustaks HKSil põhinevate omavahendite alust.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus60 ütles 6,9 % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu. Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL61 kohaste seonduvate poliitikameetmete jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20.../nr62. Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.	(52) CO2 hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus60 ütles 6,9 % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu. Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL61 kohaste seonduvate poliitikameetmete jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. See fond peaks olema liidu eelarve lahutamatu osa, et säilitada eelarve ühtsus ja sidusus liidu poliitikaga ning tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu tõhus kontroll. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20.../nr62. Liidu eelarves kavandatud baaseraldisi tuleks igal aastal suurendada täiendava suurendamisega juhul, kui CO2 hind tõuseb algselt eeldatust kõrgemale tasemele, kuna see suurendaks koormust haavatavatele leibkondadele ja liiklejatele. Tagamaks, et CO2 hinna tõusu mõju kõige haavatavamatele rühmadele on piisavalt ja õiglaselt leevendatud, tuleks selline iga-aastane suurendamine mitmeaastases finantsraamistikus katta rubriigi 3 ülemmäära ja maksete ülemmäära automaatse „CO2 hinna kõikumise kohandamise“ abil, mille mehhanism nähakse ette mitmeaastase finantsraamistiku määruses kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 312. Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.
__________________	__________________
60 2018. aasta andmed. Eurostat, SILC [ilc_mdes01].	60 2018. aasta andmed. Eurostat, SILC [ilc_mdes01].
61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56).	61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56).
62 [Lisada viide määrusele, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond].	62 [Lisada viide määrusele, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond].

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks, ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:	3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse üldtuluna. Liidu eelarvesse laekuvate tulude puhul järgitakse kõikehõlmavuse põhimõtet vastavalt nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artiklile 7. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks, ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30 d – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Käesoleva peatükiga hõlmatud saastekvootide enampakkumisest saadud tulu ei kasutata kliimameetmete sotsiaalfondi sihtotstarbelise tuluna. Kliimameetmete sotsiaalfondi rahastatakse liidu üldeelarvest, mille tulupoolele toob kasu mitmesuguste uute omavahendite kasutuselevõtmine, sealhulgas HKSil põhinevad omavahendid vastavalt 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe osaks olevale uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskavale.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30 d – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Selleks et tagada, et liidu eelarves kliimafondile eraldatavad assigneeringud saaksid areneda tihedas kooskõlas CO2 hinnaga ning seega haavatavate kodumajapidamiste ja liiklejate koormusega, võimaldab CO2 hinna kõikumise kohandamise mehhanism iga-aastast suurendamist. Üksikasjalikud sätted tuleb ette näha mitmeaastase finantsraamistiku määruses, millega tagatakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312, et asjaomaseid kulude ülemmäärasid kohandatakse igal aastal automaatselt vastavalt ELi HKSi kohase CO2 hinna muutuse määrale hoonete ja maanteetranspordi puhul. Iga-aastase kohandamise mõju eelarvele kantakse eelarvesse.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30 d – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lõikes 4 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad oma tulu ühe või mitme artikli 10 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks või ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:	5. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lõikes 4 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse üldtuluna. Liikmesriigid kasutavad oma tulu ühe või mitme artikli 10 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks või ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:

Selgitus

Viia artikli 30d lõike sõnastus, mis käsitleb uut HKSi (2), vastavusse artikli 10 sõnastusega tulude üldise kasutamise kohta.

 

 

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem), otsuse (EL) 2015/1814 (mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist) ja määruse (EL) 2015/757 muutmine
Viited	COM(2021)0551 – C9-0318/2021 – 2021/0211(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 13.9.2021
Kaasatud komisjonid – istungil teada andmise kuupäev	11.11.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	1.2.2022
Vastuvõtmise kuupäev	20.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 5 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Rasmus Andresen, Pietro Bartolo, Robert Biedroń, Anna Bonfrisco, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Andor Deli, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Vlad Gheorghe, Valentino Grant, Francisco Guerreiro, Valérie Hayer, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Moritz Körner, Joachim Kuhs, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Camilla Laureti, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Dimitrios Papadimoulis, Karlo Ressler, Bogdan Rzońca, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Nils Ušakovs, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Petros Kokkalis, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30	+
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Monika Hohlmeier, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Petri Sarvamaa, Rainer Wieland, Angelika Winzig
Renew	Olivier Chastel, Vlad Gheorghe, Valérie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds
S&D	Pietro Bartolo, Robert Biedroń, Eider Gardiazabal Rubial, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Camilla Laureti, Margarida Marques, Victor Negrescu, Nils Ušakovs
Verts/ALE	Rasmus Andresen, David Cormand, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro

 

5	-
ECR	Zbigniew Kuźmiuk, Bogdan Rzońca
ID	Joachim Kuhs
NI	Andor Deli, Lefteris Nikolaou-Alavanos

 

5	0
ID	Anna Bonfrisco, Valentino Grant, Hélène Laporte
The Left	Petros Kokkalis, Dimitrios Papadimoulis

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (5.5.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

(COM(2021)0551 – C9‑0318/2021 – 2021/0211(COD))

Arvamuse koostaja: Mauri Pekkarinen

 

LÜHISELGITUS

Glasgow kliimamuutuste konverents näitas, et praegu kehtestatud meetmetega on võimatu piirata globaalset soojenemist umbes 1,5 kraadi. Pakett „Eesmärk 55“ näitab, et EL on valmis võtma oma osa vastutusest.

2005. aastal loodud turupõhine heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on tõestanud oma elujõulisust. Nüüd hõlmab see Euroopa Majanduspiirkonnas suuri tööstus- ja energiatootmisrajatisi ning lennuliiklust. Nende heitkoguste koguhulk moodustab 41 % ELi koguheitest.

HKSis on alates selle loomisest tehtud mitmeid muudatusi. Määruse, milles 2018. aastal kokku lepiti, peaks olema võimalik saavutada 2030. aastaks heitkoguste vähendamine 51 % võrra. Sellest aga ei piisa, et saavutada ELi heitkoguste vähendamise eesmärk vähemalt 55 % võrra, sest ilma täiendavate meetmeteta ei ole võimalik teatud HKSi mittekuuluvates sektorites heitkoguseid piisavalt vähendada.

Euroopa Komisjon teeb nüüd ettepaneku, et HKSiga hõlmatud sektorid karmistaksid oma heitkoguste nõudeid ja et meretransport integreeritaks järk-järgult HKSi. Lisaks HKSile teeb komisjon ettepaneku uue eraldi heitkogustega kauplemise süsteemi loomise kohta, mida kohaldataks hoonete kütmisele ja maanteetranspordile.

Käesolevas arvamuses keskendutakse nimetatud komisjoni ülesannete hulka kuuluvatele peamistele küsimustele, st tööstusele, teadusuuringutele ja energeetikale, mis näitavad komisjoni jagatud pädevust. Arvamuses võetakse arvesse ka kulusid, mis tekivad seoses meretranspordiga jääoludes.

Innovatsioonifond

Innovatsioonifondi suurendavad märkimisväärselt laiendatud heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulu ja näiteks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) ning algatuse „FuelEU Maritime“ reformimisest saadud tulu. Ühtlasi luuakse fondi jaoks uusi toetusvorme koos CO2 heite hinnavahe lepingute abil saadavate toetustega. Uute toetusvormide üksikasju tuleb enne nende vastuvõtmist hoolikalt uurida.

Innovatsioonifondi kohaldamisala laiendatakse, et hõlmata uuenduslikku murrangulist tehnoloogiat, mille eesmärk on vähendada meretranspordist tulenevaid süsinikdioksiidi heitkoguseid ning toetada vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevaba kütuse tootmist lennunduse, maantee- ja raudteetranspordi jaoks.

Moderniseerimisfond

Komisjon teeb ettepaneku moderniseerimisfondile mitmete muudatuste kohta eesmärgiga suurendada fondi kapitali, suurendades tulu, mida fond saab laiendatud heitkogustega kauplemise süsteemist. Samas kaasatakse laiendatud fondi veel kaks riiki, Kreeka ja Portugal. Fond aitaks toetada rohelise kokkuleppe projekte ning projekte, mille eesmärk on parandada energiasüsteeme ja energiatõhusust vastavalt Euroopa kliimamäärusele 12 liikmesriigis, mille SKP on alla 65 % ELi keskmisest.

Fossiilkütuseid kasutavad energiatootmisrajatised ei tohiks enam moderniseerimisfondist toetust saada. Suurendada tuleks energiasüsteemi ümberkujundamise rahastamist. Fondist tuleks kasutada prioriteetseteks investeeringuteks 90 %, mitte komisjoni poolt pakutud 80 %.

Energiaauditid

Teatav mure on seoses komisjoni ettepanekuga, mille kohaselt peaks energiaauditite läbiviimine olema kohustuslik. Siin on küsimus käitajate võrdses kohtlemises arvestades aruannete sisu ja kvaliteeti.

Otstarbekam alternatiiv oleks nõuda, et käitajad kehtestaksid energiajuhtimissüsteemi ja järgiksid selles esitatud soovitusi.

Võrdlusalused

Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute arvutamisel tuleb ka edaspidi lähtuda tootespetsiifilistest võrdlusalustest, mis on kehtestatud vastavalt sellele, mida sektoris parimaks peetakse. Need arvutuseeskirjad võimaldaksid tehnoloogia arengut ja tagaksid tehnoloogianeutraalsuse.

Ei ole põhjust teha kavandatavat muudatust heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalas, et välja jätta käitised, kus biomassi põletamine moodustab rohkem kui 95 % põletamisest. Kui parimad käitised ei määra enam võrdlusaluse väärtust, premeerib süsteem täiendava lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega senisest halvemaid tehnoloogiaid. Seetõttu tuleks komisjon ettepanek vastavalt läbi vaadata.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ärahoidmine

ELi liikmesriikide tööstus konkureerib siseturul ja ülemaailmsel turul muust maailmast pärit sarnaste tootmisliikidega. On oluline, et reformitud HKS ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja et meie tootmist ei viidaks üle riikidesse, mis saastavad meist rohkem.

Komisjoni ettepaneku kohaselt langeks väljaspool ELi tegutsevate CBAMi kohaldamisalasse kuuluvate sektorite eksporditegevusele HKSi tõttu ikkagi suur koormus. Teistele väljaspool ELi asuvatele liikmesriikidele ei langeks samaväärne koormus. See tähendab, et väljaspool liitu tegutsevate ELi CBAMi sektorite edu tõenäosus on väiksem ja see rikub võrdsete võimaluste põhimõtet. Vastupidiselt komisjoni ettepanekule tuleb tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid vähendada viisil, mis tagab nende sektorite ekspordi konkurentsivõime säilimise.

*****

Käesolevas lõplikus arvamuses säilitatakse teatud osad komisjoni ettepanekust (ETSi artiklid 30a–30i; artikkel 2 turustabiilsusreservi käsitleva otsuse kohta (muudatusettepanekud otsusele (EL) 2015/1814); artikkel 3 merenduse seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohta (muudatusettepanekud määrusele (EL) 2015/757); artiklid 4–8) muutmata kujul, et lihtsustada kompromissi saavutamist ülejäänud ettepaneku osas. Seda ei tohiks tõlgendada tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni poliitilise heakskiiduna komisjoni ettepaneku nendele konkreetsetele osadele.

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)36 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.	(1) 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“)36 jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega, et märkimisväärselt vähendada kliimamuutustega seotud riske ja mõjusid.
__________________	__________________
36 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).	36 Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ46 säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ja tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas.	(13) Kasvuhoonegaase, mida ei paisata otse atmosfääri, tuleks ELi HKSi kohaselt käsitada heitkogustena ning nende heitkoguste eest tuleks tagastada LHÜsid, välja arvatud juhul, kui koguseid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ46 säilitamiskohas või kui need on tootes püsivalt keemiliselt seotud ja tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, milles täpsustatakse, millistel tingimustel tuleb kasvuhoonegaasid lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks selliselt, et need tavapärasel kasutamisel atmosfääri ei satu, sealhulgas vajaduse korral süsinikdioksiidi sidumise sertifikaadi saamine, võttes arvesse regulatiivseid arengusuundi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise valdkonnas või neid kogutakse ja kasutatakse ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütuste tootmiseks. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks raamtingimused, mille alusel tuleks edasiseks kasutamiseks üle kantud kasvuhoonegaase arvestada atmosfääri laskmise hetkel.
__________________	__________________
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).	46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas49. Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama hõlmama osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile peaks seega hõlmama poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas, selliste laevade heitkoguseid, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, ning heitkoguseid, mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres seistes. Seda lähenemisviisi on peetud otstarbekaks viisiks, kuidas lahendada ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja võimaluste küsimust, mis on olnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis pikaajaline probleem. Kattes osa liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate nii saabuvate kui ka väljuvate reiside heitkogustest, tagatakse ELi HKSi tõhusus, eelkõige kuna meetme keskkonnamõju on suurem kui üksnes ELi-siseseid reise hõlmava kohaldamisala puhul ning samal ajal piiratakse süsteemist kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste ja ümberlaadimistoimingute väljapoole liitu üleviimise riski. Selleks et tagada sektori sujuv kaasamine ELi HKSi, tuleks laevandusettevõtjate poolt tagastatavate LHÜde osakaalu ajavahemiku 2023–2025 teatatud tõendatud heitkoguste suhtes järk-järgult suurendada. Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega tagastatakse nendel aastatel vähem LHÜsid, siis tuleks pärast seda, kui tõendatud heitkoguste ja tagastatud LHÜde vahe on igal aastal kindlaks tehtud, tunnistada vastav arv LHÜsid kehtetuks, et kaitsta süsteemi keskkonnaalast terviklikkust. Alates 2026. aastast peaksid laevandusettevõtjad tagastama kõigile nende eelneva aasta teatatud tõendatud heitkogustele vastava arvu LHÜsid.	(17) Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas49. Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama hõlmama osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile peaks seega hõlmama poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas, selliste laevade heitkoguseid, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, ning heitkoguseid, mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres seistes. Seda lähenemisviisi on peetud otstarbekaks viisiks, kuidas lahendada ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja võimaluste küsimust, mis on olnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis pikaajaline probleem. Kattes osa liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate nii saabuvate kui ka väljuvate reiside heitkogustest, tagatakse ELi HKSi tõhusus, eelkõige kuna meetme keskkonnamõju on suurem kui üksnes ELi-siseseid reise hõlmava kohaldamisala puhul ning samal ajal piiratakse süsteemist kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste ja ümberlaadimistoimingute väljapoole liitu üleviimise riski. Selleks et tagada sektori sujuv kaasamine ELi HKSi, tuleks laevandusettevõtjate poolt tagastatavate LHÜde osakaalu ajavahemiku 2023–2025 teatatud tõendatud heitkoguste suhtes järk-järgult suurendada. Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega tagastatakse nendel aastatel vähem LHÜsid, siis tuleks pärast seda, kui tõendatud heitkoguste ja tagastatud LHÜde vahe on igal aastal kindlaks tehtud, tunnistada vastav arv LHÜsid kehtetuks, et kaitsta süsteemi keskkonnaalast terviklikkust. Alates 2026. aastast peaksid laevandusettevõtjad tagastama kõigile nende eelneva aasta teatatud tõendatud heitkogustele vastava arvu LHÜsid. Siiski tuleks võtta meetmeid tagamaks, et ELi HKSi laiendamine meretranspordile mõjutaks liikmesriike õiglaselt ja proportsionaalselt, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, näiteks kliima- ja ilmastikuolusid.
__________________	__________________
49 Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 4.	49 Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 4.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretranspordi valdkonnas direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, sealhulgas seoses võimalike kõrvalehoidmisviisidega, ning seejärel tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada direktiivi tulemuslikkus.	(19) Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretranspordi valdkonnas direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, sealhulgas seoses võimalike kõrvalehoidmisviisidega, ning seejärel tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada direktiivi tulemuslikkus. Selleks peaks komisjon tegema tihedas koostöös sidusrühmadega ning olemasolevate andmete ja kindlaksmääratud parameetrite alusel iga-aastase mõjuhinnangu, et teha kindlaks kõnealuste sätete võimalik mõju kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele, sadamakülastuste ja -tegevuse üleviimisele väljaspool ELi asuvatesse sadamatesse, Euroopa sadamate ühendustele ja asjakohasel juhul teistele transpordiliikidele üleminekule. Komisjon peaks võtma hindamisel arvesse niisuguste sadamate olukorda, keda võib ohustada kõlvatu konkurents nende sadamate poolt, kelle suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata. Hindamised peaks põhinema eelnevalt kindlaks määratud parameetritel, et need oleksid võrreldavad. Hindamised peaksid kindlasti hõlmama liidu sadamates tehtavaid ümberlaadimiskülastusi, ELi naabruses asuvatest sadamatest saabuvate reiside arvu ja abilaevade sadamakülastuste arvu ning sadamaliikluse üldisi muutusi ELi sadamates. Kui mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et merendussektorile ja sadamatele avalduva kahjuliku mõju oht on olemas, peaks komisjon esildama ennetavad meetmed selle mõjuga tegelemiseks.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20a) Et üleminek heitevabale laevandusele oleks tulemuslik, on vaja integreeritud käsitlusviisi ning sobivat ja soodsat keskkonda, et innustada uuendusi nii laevadel kui ka sadamates. Soodne keskkond hõlmab avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehnoloogilisi ja operatiivmeetmeid laevade ja sadamate energiatõhususe parandamiseks, taastuvatest energiaallikatest toodetud säästvate alternatiivkütuste (nt vesiniku ja ammoniaagi) ning heitevaba jõuseadmetehnoloogia kasutuselevõttu, sh sadamates vajaliku tankimis- ja laadimistaristu olemasolu. Sel eesmärgil võiks selliste investeeringute toetamiseks kasutada innovatsioonifondi.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25a) Põhjapoolsed laevateed sõltuvad talvel jääklassi kuuluvatest laevadest, et vältida naftareostusega seotud keskkonnariske. Jääklassi laevad tekitavad suurema kütusekulu tõttu suuremaid heitkoguseid. Hinnamõju avaldub ka meretranspordist sõltuvate riikide kogu logistilisele ökosüsteemile ja jääoludes välja arenenud merendusklastrile. Selleks et tagada jääoludes sõitvatele laevadele ja muudele laevadele võrdsed tingimused, tuleks heitkoguste arvestamisel kohaldada erimeetodit, et võtta arvesse täiendavaid heitkoguseid, mis on seotud jääoludes sõitmisega, ning täiendavaid heitkoguseid, mida tekitavad jääklassi laevad avamerel sõites, tagades samal ajal, et HKSi kaudu toimuva heitkogustega kauplemisega vähendatakse jätkuvalt heitkoguseid merendussektoris. Selleks tuleks direktiivi 2003/87/EÜ alusel toimuvat LHÜde üleandmist, tagastamist ja kehtetuks tunnistamist käsitlevaid asjakohaseid sätteid vastavalt muuta.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.	(28) Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest. Selline LHÜde kogus peaks võimaldama rahastada ka investeeringuid piiriülestesse projektidesse, milles osalevad toetust saavad liikmesriigid ja nendega piirnevad väikese kasvupotentsiaaliga piirialad.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28a) Erand direktiivi 2003/87/EÜ artiklist 10d, mis võimaldab rahastamiskõlblikele liikmesriikide saada üleminekuperioodil tasuta LHÜsid energiasektori moderniseerimiseks, peaks lõppema 31. detsembril 2023. Asjaomased liikmesriigid peaksid saama kasutada lubatud heitkoguse ühikuid, mida ei ole 31. detsembriks 2023 eraldatud, eelnimetatud direktiivi artikli 10d kohaselt loodud moderniseerimisfondi kaudu, või kanda need üle enampakkumisel müüdavale osale.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusa tehnika abil. Selleks peaks alates 2026. aastast paiksetele käitistele tasuta LHÜde eraldamine sõltuma investeeringutest energiatõhusust suurendavasse ja heitkoguseid vähendavasse tehnikasse. Selle tagamine, et kõnealune meede oleks suunatud suurematele energiatarbijatele, vähendaks oluliselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või mikroettevõtjatele kuuluvate väiksema energiatarbimisega ettevõtete koormust. [Viide kinnitatakse, kui energiatõhususe direktiiv on läbi vaadatud]. Asjakohaseid delegeeritud akte tuleks vastavalt kohandada.	(29) Tuleks pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusa tehnika abil. Selleks peaks alates 2026. aastast paiksetele käitistele tasuta LHÜde eraldamine sõltuma sellest, kas seda käitist omav ettevõte on hõlmatud energiajuhtimissüsteemiga. Tasuta LHÜsid energiajuhtimissüsteemiga hõlmatud käitistele tuleks proportsionaalselt vähendada 15–40 %, kui energiajuhtimissüsteemi rakendamine ei too kaasa energiatõhususe paranemist, tingimusel et asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kuut aastat. Selle tagamine, et kõnealune meede oleks suunatud suurematele energiatarbijatele, vähendaks oluliselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või mikroettevõtjatele kuuluvate väiksema energiatarbimisega ettevõtete koormust. [Viide kinnitatakse, kui energiatõhususe direktiiv on läbi vaadatud]. Asjakohaseid delegeeritud akte tuleks vastavalt kohandada.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) […/..]51 kohane piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) on alternatiiv LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu. Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada. Siiski on vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel kohaneda uue korraga. Tasuta eraldatavate LHÜde vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025. aastani 100 % ja 2026. aastal 90 % ning seda tuleks vähendada igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni. Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi, et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.	(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) […/..]18 kohase piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) eesmärk on pakkuda järk-järgult alternatiivi LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu ilma liidu konkurentsivõimet kahjustamata. Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada. Siiski on vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel kohaneda uue korraga. Tasuta eraldatavate LHÜde vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2027. aasta lõpuni 100 %, ning peaks sõltuma käitamisetapi kohaldamisest vastavalt määruse (EL) .../... [CBAMi määrus] artikli 36 lõike 6 punktile d, ning seda tuleks vähendada aastatel 2028 kuni 2030 igal aastal 10 protsendipunkti võrra ning edaspidi 17,5 protsendipunkti võrra aastas, et jõuda 2034. aastaks 0 %-ni ja sellega kaotada tasuta LHÜd. Liidu ekspordi konkurentsivõime kaitsmiseks ei tohiks LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulist kaotamist kohaldada sellise omamaise toodangu osa suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus puudub heitkogustega kauplemise süsteem või sarnane kord. Määruses (EL) .../... [CBAMi määrus] sätestatud üleminekuperioodi lõpuks peaks komisjon hindama CBAMi teguri võimalikku mõju impordile ning esitama vajalikud ja WTO nõuetele vastavad õigusaktid ja meetmed, mis võrdsustaks CO2-ga seotud kulud kolmandate riikide erinevate maksustamiskavadega. Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi, et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.
__________________	__________________
51 [palun märkida täielik ELT viide].	51 [palun märkida täielik ELT viide].

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Selleks et võtta paremini arvesse tehnoloogia arengut ja kohandada vastavaid võrdlusaluseid asjaomasele eraldamisperioodile ning tagada samal ajal heitkoguste vähendamise stiimulid ja toetada asjakohaselt innovatsiooni, tuleks võrdlusaluste väärtuste maksimaalset kohandamismäära suurendada 1,6 %-lt 2,5 %-le aastas. Ajavahemikuks 2026–2030 tuleks seega võrdlusaluste väärtusi kohandada vahemikus 4 % kuni 50 % võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kasutatud võrdlusalusega.	(31) Selleks et võtta paremini arvesse tehnoloogia arengut ja kohandada vastavaid võrdlusaluseid asjaomasele eraldamisperioodile ning tagada samal ajal heitkoguste vähendamise stiimulid ja toetada asjakohaselt innovatsiooni, tuleks võrdlusaluste väärtuste maksimaalset kohandamismäära suurendada 1,6 %-lt 2,5 %-le aastas. Ajavahemikuks 2026–2030 tuleks seega võrdlusaluste väärtusi kohandada vahemikus 4 % kuni 50 % võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kasutatud võrdlusalusega. Kohandatud võrdlusalused tuleks avaldada kohe, kui vajalik teave kättesaadavaks tehakse, ning hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], et neid kohandatud võrdlusaluseid saaks kohaldada alates 2026. aastast. Kui eelnevaid võrdlusaluseid ei ole võimalik tuletada konkreetse sektori või allsektori kohta ja heitkoguse ühikuid eraldatakse üldiste varuvariantide alusel, on vaja tagada, et hõlmatud sektorite ja allsektorite vahelised erinevused oleksid siiski asjakohaselt kajastatud. Kui konkreetse sektori või allsektori jaoks ei ole võimalik eelnevat võrdlusalust tuletada, kuid tekib kasvuhoonegaaside heide, mis vastab lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise tingimustele, tuleks need eraldada üldiste varumeetodite alusel.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31a) Märkimisväärsed kaudsed kulud, mis tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude edasikandmisest elektrihindadesse, tekitavad süsinikdioksiidi lekke ohu teatavatele sektoritele. Selle ohu leevendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vastu finantsmeetmed kaudsete kulude hüvitamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega ega tohiks põhjendamatult moonutada konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni ning on tehnoloogiliselt neutraalsed.	(32) Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Seetõttu peaks innovatsioonifond püüdma saavutada koostoimet programmiga „Euroopa horisont“ ja vajadusel muude liidu rahastamisprogrammidega. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni ning on tehnoloogiliselt neutraalsed.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada innovatsiooni selliste vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamisse, sealhulgas investeeringuid säästvatesse alternatiivkütustesse, nagu vesinik ja ammoniaak, mida toodetakse taastuvenergiast, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime]52 sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises.	(33) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada innovatsiooni selliste heitevabade ja vähese CO2 heitega tehnoloogiate, sh tööstusliku ökosüsteemile ülemineku käigus kindlaks tehtud murranguliste tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris. Fondi kaudu tehtavad investeeringud peaksid olema täielikult kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga, sealhulgas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamisse, sealhulgas investeeringuid säästvatesse alternatiivkütustesse, nagu vesinik ja ammoniaak, mida toodetakse taastuvenergiast, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Tagamaks, et innovatsioonifond toetab innovatsiooni merendussektoris, tuleks merendussektori innovatsiooni ja CO2 heite vähendamise toetamiseks kasutada osa, mis on proportsionaalne LHÜdega, mis tulenevad ELi HKSi laiendamisest meretranspordile. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime]52 sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises.
__________________	__________________
52 [lisada viide algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevale määrusele].	52 [lisada viide algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevale määrusele].

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33a) Toetades projekte avaliku sektori rahastamise kaudu, pakub innovatsioonifond ettevõtetele märkimisväärseid eeliseid oma toodete või teenuste arendamiseks. Innovatsioonifondist rahastatavate projektide puhul tuleks seega jagada teadmisi teiste asjaomaste projektidega ning õigustatud huvi omavate teadlastega ELis.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) CO2 hinnavahelepingud on oluline vahend heitkoguste vähendamiseks tööstuses, kuna need pakuvad võimalust tagada uuenduslikesse kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerijatele hind, mis kompenseerib CO2 heite vähendamise, mis ületab ELi HKSi praeguse hinnatasemega saavutatava vähendamise. Innovatsioonifondist toetatavate meetmete loetelu tuleks laiendada, et toetada projekte võistlevate pakkumismenetluste, nagu hinnavahelepingute kaudu. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sellist liiki toetust käsitlevate täpsete eeskirjade kohta.	(35) hinnavahelepingud on oluline vahend heitkoguste vähendamiseks tööstuses uute tehnoloogiate ulatuslikuma kasutusele võtmise kaudu, kuna need pakuvad võimalust tagada uuenduslikesse kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse investeerijatele hind, mis kompenseerib CO2 heite vähendamise, mis ületab ELi HKSi praeguse hinnatasemega saavutatava vähendamise. Innovatsioonifondist toetatavate meetmete loetelu tuleks laiendada, et toetada projekte tehnoloogianeutraalsete, võistlevate pakkumismenetluste, nagu hinnavahelepingute kaudu. Komisjon peaks tegema mõjuhinnangu, keskendudes eelkõige võimalusele anda toetusi võistupakkumiste kaudu, kaasa arvatud pakutava rahastamise tasemele. Selle hindamise tulemuste põhjal peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte sellist liiki toetust käsitlevate täpsete eeskirjade kohta.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 80 %-ni; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.	(38) Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid täielikult kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga, samuti kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderniseerimisfondist suurendada 90 %-ni; esikohale tuleks seada energiatõhusus.Moderniseerimisfondist tuleks toetada ka tööjõu õiglast üleminekut ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel, samuti tuleks toetada ehitusökosüsteemide kestlikkust.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Kui ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi kütuseid toodetakse kogutud süsinikdioksiidist käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse raames, tuleks heitkogused arvestada selle tegevuse alla kuuluvaks. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, milles sätestatakse vajalikud kohandused võimaliku süsinikdioksiidi heite arvessevõtmiseks ja topeltarvestuse vältimiseks, et tagada asjakohaste stiimulite olemasolu, võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.	(40) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Kui ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi kütuseid toodetakse kogutud süsinikdioksiidist käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse raames, tuleks heitkogused arvestada selle tegevuse alla kuuluvaks. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, milles sätestatakse vajalikud kohandused selle kohta, kuidas ja kus võtta arvesse süsinikdioksiidi võimalikku heidet ning kuidas vältida topeltarvestust, et tagada asjakohased stiimulite olemasolu heite kogumiseks, võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(40a) Kuna süsiniku kogumine ja säilitamine ning kogumine ja kasutamine võivad olla muu hulgas lahendus CO2 heite vähendamiseks ja sellise heite ringlussevõtu toetamiseks, peaks komisjon võimalikult kiiresti esitama ettepaneku süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise mehhanismi kohta, mille eesmärk on stimuleerida süsinikdioksiidi sidumist ja ringlust võimaldavate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selline mehhanism peaks võimaldama vähendada või tühistada kohustust tagastada LHÜd, tingimusel et need LHÜd on arvesse võetud, selliste kasvuhoonegaaside puhul, mida kogutakse ja kasutatakse ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste kütuste tootmiseks.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Üksnes biomassi kasutavate käitiste väljajätmine ELi HKSist on põhjustanud olukordi, kus suures koguses biomassi põletavad käitised on saanud juhuslikku kasumit, kuna nad on saanud tasuta LHÜsid, mis ületavad oluliselt tegelikke heitkoguseid. Seepärast tuleks kehtestada nullmääraga biomassi põletamise künnisväärtus, mille ületamisel arvatakse käitised ELi HKSist välja. Künnisväärtus 95 % on kooskõlas mõõtemääramatuse parameetriga, mis on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33156 artikli 2 punktis 16.	välja jäetud
__________________
56 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil(ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Innovatsioon ja uute vähese CO2 heitega tehnoloogiate arendamine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on üliolulised selleks, et tagada nende sektorite kulutõhus panus heitkoguste eeldatavasse vähendamisse. Seetõttu tuleks ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist eraldada 150 miljonit LHÜd innovatsioonifondile, et stimuleerida heitkoguste kulutõhusat vähendamist.	(54) Innovatsioon ja uute vähese CO2 heitega tehnoloogiate arendamine, samuti katsetamine, tutvustamine ning ulatuslikum kasutusele võtmine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on üliolulised selleks, et tagada nende sektorite kulutõhus panus heitkoguste eeldatavasse vähendamisse. Seetõttu tuleks ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist eraldada 150 miljonit LHÜd innovatsioonifondile, et stimuleerida heitkoguste kulutõhusat vähendamist.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete järgimisest kõrvale hoida. Vajaduse korral pakub komisjon välja meetmed sellise kõrvalehoidmise vältimiseks.	2. Komisjon jälgib ja hindab käesoleva peatüki rakendamist, võimalikke suundumusi ja kahjulikku mõju muu hulgas seoses ELi merendussektori konkurentsivõime ja ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete järgimisest kõrvale hoida, ning teeb seda aruannetega, milles analüüsitakse merendussektori turumoonutusi ja olukorra halvenemist võrdsete tingimuste valdkonnas. Komisjon võtab eeskätt arvesse niisuguste sadamate olukorda, keda võib ohustada kõlvatu konkurents nende sadamate poolt, kelle suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata. Need aruanded põhinevad eelnevalt kindlaks määratud parameetritel, et need oleksid võrreldavad. Komisjon teeb kindlaks sadamad, kes seisavad silmi suure kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, ning hindab, kas ja mil määral see oht on eelmisest hindamisest saati avaldunud. Muude suundumuste hulgas analüüsib komisjon muu hulgas ka muutusi liidu sadamates tehtavates ümberlaadimiskülastustes, ELi naabruses asuvatest sadamatest saabuvate reiside arvus ja abilaevade sadamakülastuste arvus ning ka sadamaliikluse üldisi muutusi liidu sadamates. Komisjon esitab aruanded viivitamata ning seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile.
	Vajaduse korral pakub komisjon välja meetmed võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks. Komisjon võtab kõik asjakohased diplomaatilised ja seadusandlikud meetmed, sh laiendab käesoleva direktiivi kohaldamisala sadamatele, kelle suhtes seda veel ei kohaldada, et hoida ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumine neisse sadamatesse.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest aastatel 2021–2030 müüakse enampakkumisel, et luua fond, mille abil parandada energiatõhusust ja moderniseerida energiasüsteeme teatavates liikmesriikides (edaspidi „toetust saavad liikmesriigid“), nagu on sätestatud artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond“). Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa A osale.	„2 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest aastatel 2021–2030 müüakse enampakkumisel, et luua fond, mille abil parandada energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja moderniseerida energiasüsteeme teatavates liikmesriikides (edaspidi „toetust saavad liikmesriigid“), nagu on sätestatud artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond“). Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa A osale.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:
	„Eelmises lõikes osutatud LHÜde lisakogusest võib rahastada ka investeeringuid piiriülestesse projektidesse, milles osalevad toetust saavad liikmesriigid ja nendega piirnevad väikese kasvupotentsiaaliga piirialad.“;

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(da) lõige 5 asendatakse järgmisega:
5. Komisjon jälgib Euroopa süsinikuturu toimimist. Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande süsinikuturu toimimise ning muude asjakohaste kliima- ja energiapoliitika meetmete kohta, käsitledes muu hulgas enampakkumiste toimimist, likviidsust ja kaubeldud mahtusid, ning teeb kokkuvõtte teabest, mille liikmesriigid on esitanud artikli 10a lõikes 6 osutatud finantsmeetmete kohta. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave esitatakse komisjonile vähemalt kaks kuud enne aruande komisjoni poolt vastuvõtmist.	„5. Komisjon jälgib Euroopa süsinikuturu toimimist. Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande CO2 turu toimimise ning muude asjakohaste kliima- ja energiapoliitika meetmete kohta, käsitledes muu hulgas enampakkumiste toimimist, nõuetele mittevastavate ettevõtjate, näiteks finantssektori investorite rolli ja mõju turul, likviidsust ja kaubeldud mahtusid, ning teeb kokkuvõtte teabest, mille liikmesriigid on esitanud artikli 10a lõikes 6 osutatud finantsmeetmete kohta. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave esitatakse komisjonile vähemalt kaks kuud enne aruande komisjoni poolt vastuvõtmist.“;

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 – lõik 2a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käitistele, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõike 4(*) [artikli viide ajakohastada vastavalt muudetud direktiivile] kohase kohustusega teha energiaaudit, eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid tasuta täies ulatuses üksnes juhul, kui auditiaruande soovitusi rakendatakse, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa viit aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed. Vastasel juhul vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust 25 % võrra. Tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust ei vähendata, kui käitaja tõendab, et ta on rakendanud muid meetmeid, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid auditeerimisaruandes soovitatuga samaväärselt. Esimeses lõigus osutatud meetmeid kohandatakse vastavalt.	„Ettevõtetele või munitsipaalkäitistele, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 8 [artikli viide ajakohastada vastavalt muudetud direktiivile] kohase kohustusega rakendada energiajuhtimissüsteemi, eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid tasuta täies ulatuses üksnes juhul, kui selle ettevõtte käitis on hõlmatud energiajuhtimissüsteemiga. Kui energiajuhtimissüsteemi kasutamine on direktiivi 2012/27/EL kohaselt kohustuslik, eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid tasuta täies ulatuses üksnes juhul, kui auditiaruandes esitatud soovitused on täidetud, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kuut aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed, tagades samas, et meetmetega parandatakse nõuetele vastava üksuse energiatõhusust. Vastasel juhul vähendatakse käitisele tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute kogust 15–40 %, proportsionaalselt aruandes esitatud soovitustele vastava heitkogusega.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 – lõik 2b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tasuta ei eraldata lubatud heitkoguse ühikuid sektorite või allsektorite käitistele sellisel määral, mille ulatuses käitised kuuluvad määrusega (EL).../... [viide CBAMile](**) kehtestatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamise muude meetmete kohaldamisalasse. Esimeses lõigus osutatud meetmeid kohandatakse vastavalt.	Tasuta ei eraldata lubatud heitkoguse ühikuid sektorite või allsektorite käitistele sellisel määral, mille ulatuses käitised kuuluvad määrusega (EL).../... [viide CBAMile](**) kehtestatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamise muude meetmete kohaldamisalasse, kui CBAMi täielikku tõhusust kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga tegelemisel nii liidu turul kui ka eksporditurgudel on hinnatud ja see on saanud positiivse tulemuse. Esimeses lõigus osutatud meetmeid kohandatakse vastavalt.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt a – alapunkt ii

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Et pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, vaadatakse kindlaksmääratud kogu liitu hõlmavad eelnevad võrdlusalused läbi enne ajavahemikku 2026–2030, arvestades olemasolevate tootepõhiste võrdlusaluste määratluste ja süsteemipiiride võimalikku muutmist.;	Et pakkuda täiendavaid stiimuleid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, vaadatakse kindlaksmääratud kogu liitu hõlmavad eelnevad võrdlusalused läbi niipea kui võimalik ja hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist] arvestades olemasolevate tootepõhiste võrdlusaluste määratluste ja süsteemipiiride võimalikku muutmist ning tagades, et toote tootmiseks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ei sõltu lähteainest ega tootmisprotsessi liigist, tingimusel et tootmisprotsessidel on sama eesmärk ja et selles võetakse arvesse materjalide ringkasutuse potentsiaali või välditakse osaliselt või täielikult dekarboniseeritud protsessidega käitiste väljajätmist võrdlusalustest või nendes osalemise takistamist. Kohandatud võrdlusalused avaldatakse kohe, kui vajalik teave kättesaadavaks tehakse, et neid kohandatud võrdlusaluseid saaks kohaldada alates 2026. aastast.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1a – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina eelmisest lõigust kohaldatakse nende toodete tootmise suhtes määruse [CBAM] esimestel kohaldamisaastatel lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist vähendatud kogustes. Nende toodete tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust (CBAMi tegur). CBAMi tegur on [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025. aasta lõpuni 100 %, 2026. aastal 90 % ning seda vähendatakse igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni.	Erandina esimesest lõigust kohaldatakse määruse [CBAM] I lisas loetletud toodete tootmise suhtes määruse [CBAM] esimestel kohaldamisaastatel lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist vähendatud kogustes. Kõnealuste toodete tootmise puhul kasutatakse tegurit, millega vähendatakse tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust (CBAMi tegur). CBAMi tegur on 100 % ajavahemikul ... [[CBAMi määruse] jõustumise kuupäev] kuni 2027. aasta lõpuni, see sõltub määruse (EL) .../... [CBAMi määrus] artikli 36 lõike 3 punktis d sätestatud käitamisetapi kohaldamisest ja seda vähendatakse üleminekuperioodi jooksul 10 % võrra 2028. aastast kuni 2030. aastani ja seejärel vähendatakse seda igal aastal 17,5 protsendipunkti võrra, et jõuda 2034. aasta lõpuks 0 %-ni.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1a – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon esitab 2029. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruses (EL) .../... [CBAMi määruse artikli 30 (uus) lõige 2a] ette nähtud üksikasjaliku mõjuhinnangu, et hinnata CBAMi mõjusust liidu turul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamisel. Kui hindamine näitab, et CBAM ei paku kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eest piisavat kaitset, tuleks CBAMi tegurit ajutiselt kohandada, kuni võetakse meetmed, millega tagatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eest kaitse, mis on samaväärne lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise süsteemiga, mida see asendab. Vajaduse korral lisab komisjon sellele hinnangule seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1a – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Võrdsete tingimuste tagamiseks ei kohaldata esimest lõiku liidu toodangu sellise osa suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus puudub heitkogustega kauplemise süsteem või sarnane kord. [CBAMi määruses] määratletud üleminekuperioodi lõpuks esitab komisjon üksikasjaliku mõjuhinnangu mõju kohta CBAMi sektoritest pärit liidu ekspordile ja ülemaailmsele heitele. Sellele hinnangule lisatakse kõik vajalikud meetmed ja vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud, millega võrdsustatakse CO2-ga seotud kulud kolmandate riikide erinevate maksustamiskavadega. Kõik need meetmed ja ettepanekud peavad olema kooskõlas WTO eeskirjadega.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt c – alapunkt ii

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) kolmandasse lõiku lisatakse punkt d:	iii) kolmandasse lõiku lisatakse järgmised punktid:
„d) kui aastane vähendamismäär ületab 2,5 % või jääb alla 0,2%, on aastate 2026–2030 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.“;	„d) kui aastane vähendamismäär ületab 2,5 % või jääb alla 0,2%, on aastate 2026–2030 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta osas vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.
	da) Teises lõigus osutatud varumeetodite võrdlusaluste kindlaksmääramisel võib komisjon vajaduse korral kaaluda sektoripõhiste varumeetodite kasutamist. Kui konkreetse sektori või allsektori jaoks ei ole võimalik eelnevat võrdlusalust tuletada, kuid tekib kasvuhoonegaaside heide, mis vastab lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise tingimustele, eraldatakse need üldiste varumeetodite alusel.“;

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
365 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 85 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti lubatud heitkoguse ühikud, mis tulenevad artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, tehakse kättesaadavaks fondile, mille eesmärk on toetada innovatsioonitegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas ning aidata kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele (edaspidi „innovatsioonifond“). Lubatud heitkoguse ühikuid, mida õhusõiduki käitajate sulgemise tõttu neile välja ei anta ja mis ei ole vajalikud kõnealuste käitajate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute puudujäägi katmiseks, kasutatakse samuti esimese lõigu kohaseks innovatioonitegevuse toetamiseks.	365 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 85 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti lubatud heitkoguse ühikud, mis tulenevad artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, tehakse kättesaadavaks fondile, mille eesmärk on toetada innovatsioonitegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas ning aidata kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele (edaspidi „innovatsioonifond“). Fondist toetatavad investeeringud peavad olema täielikult kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga. Lubatud heitkoguse ühikuid, mida õhusõiduki käitajate sulgemise tõttu neile välja ei anta ja mis ei ole vajalikud kõnealuste käitajate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute puudujäägi katmiseks, kasutatakse samuti esimese lõigu kohaseks innovatioonitegevuse toetamiseks.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisaks sellele täiendatakse ajavahemikul 2013–2020 komisjoni otsuse 2010/670/EL(*) alusel kasutatavast 300 miljonist lubatud heitkoguse ühikust saadud järelejäänud tulu 50 miljoni turustabiilsusreservist eraldamata lubatud heitkoguse ühikuga, mida kasutatakse aegsasti esimese lõigu kohaseks innovatsioonitegevuse toetamiseks. Peale selle eraldatakse innovatsioonifondile määruse (EL) [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 2 osutatud sihtotstarbeline välistulu ja seda rakendatakse kooskõlas käesoleva lõikega.	Lisaks sellele täiendatakse ajavahemikul 2013–2020 komisjoni otsuse 2010/670/EL(*) alusel kasutatavast 300 miljonist lubatud heitkoguse ühikust saadud järelejäänud tulu 50 miljoni turustabiilsusreservist eraldamata lubatud heitkoguse ühikuga, mida kasutatakse aegsasti esimese lõigu kohaseks innovatsioonitegevuse ja kasutuselevõtu toetamiseks. Peale selle eraldatakse innovatsioonifondile määruse (EL) [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 2 osutatud sihtotstarbeline välistulu ja seda rakendatakse kooskõlas käesoleva lõikega. Innovatsioonifondi osa, mis on proportsionaalne ELi HKSi laiendamisest meretranspordile tulenevate LHÜdega, kasutatakse merendussektori innovatsiooni toetamiseks ja CO2 heite vähendamiseks.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Innovatsioonifond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumist ja kasutamist, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti hõlmab see tooteid, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist ning edendada uuenduslikke taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiaid geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades. Innovatsioonifondist võib toetada ka läbimurdelist ning uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, mille abil vähendada merendussektori süsinikuheidet ning toota vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevabasid kütuseid lennunduse, raudtee- ja maanteetranspordi jaoks. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite projektidele, et toetada innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi.	Innovatsioonifond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumist ja kasutamist, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti hõlmab see tooteid ja protsesse, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi (sealhulgas biomassist või otse õhust kogutud süsinikdioksiidi) keskkonnaohutu kogumise, transpordi ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist ning edendada uuenduslikke taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiaid. Innovatsioonifondist toetatakse ka läbimurdelist ning uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, mille abil vähendada merendussektori ja lennundussektori süsinikuheidet, sealhulgas projekte, mis käsitlevad lennunduse kogumõju kliimamuutustele, ning toota vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevabasid kütuseid ja tehnoloogiaid lennunduse, raudtee- ja maanteetranspordi jaoks, püüdes samal ajal saavutada koostoimet programmiga „Euroopa horisont“, eelkõige Euroopa partnerlustega ja vajaduse korral muude liidu programmidega. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite, eriti eksportivate sektorite projektidele, et toetada innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega ja heitevabade tehnoloogiate, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, süsinikdioksiidi transpordi, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Innovatsioonifondist toetatakse ka uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu ja laiendamist, tingimusel et neil on märkimisväärne heitkoguste vähendamise potentsiaal ning need aitavad kaasa majanduse CO2 heite vähendamisele ning energia- ja ressursisäästule.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõikide liikmesriikide territooriumil teostatavad projektid on rahastamiskõlblikud, sealhulgas väikesemahulised projektid. Toetust saavad tehnoloogiad peavad olema innovatiivsed ja ilma toetuseta sellises mahus äriliselt mitte veel elujõulised, kuid need peavad esindama läbimurdelisi lahendusi või olema piisavalt valmis, et neid saaks kohaldada kommertskasutusele eelnevas mahus.	Kõikide liikmesriikide territooriumil teostatavad projektid on rahastamiskõlblikud, sealhulgas keskmise ulatusega ja väikesemahulised projektid. Toetust saavad tehnoloogiad peavad olema innovatiivsed ja ilma toetuseta sellises mahus äriliselt mitte veel elujõulised, kuid need peavad esindama läbimurdelisi või äriliselt veel mitte rakendatavaid lahendusi või olema tehnoloogiliselt piisavalt valmis, et neid saaks kohaldada kommertskasutuse mahus.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes vajaduse korral arvesse seda, millises ulatuses aitavad need tuua heitkoguseid lõikes 2 osutatud võrdlusalustest tunduvalt allapoole. Projektidel peab olema ulatusliku rakendamise potentsiaal või potentsiaal vähendada märkimisväärselt vähese CO2 heitega majandusele ülemineku kulusid asjaomastes sektorites. Süsinikdioksiidi kogumist ja kasutamist hõlmavad projektid peavad tooma kaasa heitkoguste netovähenemise ja tagama süsinikdioksiidi heite vältimise või süsinikdioksiidi alalise säilitamise. Projektikonkursi alusel saadud toetust võib anda kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat. Konkureeriva pakkumismenetluse kaudu antava toetuse ja tehnilise abi korral võib toetada projektide asjakohaste kulude katmist kuni 100 % ulatuses.	Projektid valitakse läbipaistva valikumenetluse teel, tehnoloogianeutraalsel viisil ning objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, võttes vajaduse korral arvesse seda, millises ulatuses aitavad need tuua heitkoguseid lõikes 2 osutatud võrdlusalustest tunduvalt allapoole. Projektidel peab olema ulatusliku rakendamise potentsiaal või potentsiaal vähendada märkimisväärselt vähese CO2 heitega majandusele ülemineku kulusid asjaomastes sektorites. Süsinikdioksiidi kogumist ja kasutamist hõlmavad projektid peavad tooma kaasa heitkoguste netovähenemise ja tagama süsinikdioksiidi heite vältimise või süsinikdioksiidi alalise säilitamise. Projektikonkursi alusel saadud toetust võib anda kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat. Konkureeriva pakkumismenetluse kaudu antava toetuse ja tehnilise abi korral võib toetada projektide asjakohaste kulude katmist kuni 100 % ulatuses. Komisjon viib läbi võistupakkumise kaudu toetuse andmise võimaluste mõjuhinnangu.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Innovatsioonifondist rahastatavate projektide puhul nõutakse teadmiste jagamist teiste asjaomaste projektidega ning liidus asuvate õigustatud huvi omavate teadlastega. Komisjon määratleb teadmiste jagamise tingimused konkursikutsetes.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Konkursikutsed peavad olema avatud ja läbipaistvad ning neis peab olema selgelt määratletud, milliseid tehnoloogiaid toetatakse. Konkursikutsete ettevalmistamisel tagab komisjon, et kõik ELi HKSiga hõlmatud sektorid, sealhulgas merendussektor, on nõuetekohaselt esindatud. Komisjon võtab meetmeid, tagamaks, et konkursikutsed edastatakse võimalikult laialdaselt, eelkõige VKEdele.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses innovatsioonifondi toimimist käsitlevate normidega, sealhulgas valikumenetluse ja -kriteeriumide kohta, samuti seoses rahastamiskõlblike sektorite ja tehnoloogiliste nõudmistega toetuse eri liikide puhul.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses innovatsioonifondi toimimist käsitlevate normidega, sealhulgas valikumenetluse ja -kriteeriumide kohta, VKEde osalemise kohta, samuti seoses rahastamiskõlblike sektorite ja tehnoloogiliste nõudmistega toetuse eri liikide puhul. Ausa ja õiglase ülemineku tagamiseks võetakse valikukriteeriumides arvesse keskkonna- ja sotsiaalseid kaitsemeetmeid kui vahendit kestliku arengu järkjärguliseks integreerimiseks seoses liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega. CO2 heite hinnavahe lepingute kaudu antava toetuse puhul tuleb nende delegeeritud õigusaktidega võimaldada tehnoloogianeutraalset ja konkurentsil põhinevat hankemenetlust.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Artikli 10c lõige 7 asendatakse järgmisega:	välja jäetud
Liikmesriigid nõuavad toetust saavatelt elektrit tootvatelt käitistelt ja võrguettevõtjatelt iga aasta 28. veebruariks aruande esitamist toetamiseks välja valitud investeeringute rakendamise kohta, sealhulgas tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute ja tehtud investeerimiskulude bilansi ning toetatud investeeringute liikide kohta. Liikmesriigid annavad sellest aru komisjonile, kes avalikustab aruanded.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13a) Artikli 10c järele lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 10ca
	Tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine üleminekuperioodil energiasektori ajakohastamiseks
	Kõik energiasektori ajakohastamiseks mõeldud üleminekuperioodil tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud, mida ei ole 31. detsembriks 2023 eraldatud asjaomastes liikmesriikides asuvatele käitajatele, lisatakse lubatud heitkoguse ühikute üldkogusele, mille asjaomased liikmesriigid saavad artikli 10 lõike 2 punkti a kohasest enampakkumisest. Liikmesriigid võivad osa neist lubatud heitkoguse ühikutest või neid kõiki kasutada ka artikli 10d kohaselt investeeringute toetamiseks moderniseerimisfondi raamistikus.“

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ajavahemikuks 2021–2030 luuakse fond eesmärgiga toetada toetust saavate liikmesriikide poolt kavandatud investeeringuid, sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust (edaspidi „moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest kõnealuses artiklis osutatud toetust saavate liikmesriikide jaoks.	Ajavahemikuks 2021–2030 luuakse fond eesmärgiga toetada toetust saavate liikmesriikide poolt kavandatud investeeringuid, sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, mille kavandamisel osalevad sidusrühmad, kui see on asjakohane, sotsiaalpartnerid, tagamaks töötajatele õiglase ülemineku, sealhulgas piirkondades, omavalitsustes ja kohalikes kogukondades, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet (edaspidi „moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest kõnealuses artiklis osutatud toetust saavate liikmesriikide jaoks.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (**) seatud sihtide ja Pariisi kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist ei anta toetust fossiilkütuseid kasutavatele energiatootmisüksustele.“;	Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (**) seatud sihtide ja Pariisi kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist toetatavad investeeringud peavad olema täielikult kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga. Moderniseerimisfondist ei anta toetust fossiilkütuseid kasutavatele energiatootmisüksustele.“;
______________	_________________
(*) COM(2019) 640 final.	(*) COM(2019)0640.
(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).	(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vähemalt 80 % moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest kasutatakse selleks, et toetada investeeringuid järgmistes valdkondades:	2. Vähemalt 90 % moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest kasutatakse selleks, et toetada investeeringuid järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja selle kasutamine;	a) taastuvatest ja vähese CO2 heitega energiaallikatest elektrienergia tootmine ja selle kasutamine;

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) energiatõhususe parandamine nõudluse poolel, sealhulgas transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas;	c) energiatõhususe parandamine nõudluse poolel ja pakkumise poolel, sealhulgas transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas;

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega ja ajakohastada nende küttesüsteeme; ning	e) madala ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega, ajakohastada nende küttesüsteeme ja muuta ehitusökosüsteem kestlikumaks; ning

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Erandina punktist c võivad laevandusettevõtjad tagastada vähem lubatud heitkoguste ühikuid, tuginedes laeva jääklassile või jääoludes sõitmisele või mõlemale kooskõlas V lisa nõuetega.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega tagastatakse vähem lubatud heitkoguse ühikud, siis pärast seda, kui iga aasta kohta on kindlaks tehtud erinevus tõendatud heitkoguste ja tagastatud lubatud heitkoguse ühikute vahel, tunnistatakse vastav kogus lubatud heitkoguse ühikuid kehtetuks, mitte ei panda neid enampakkumisele vastavalt artiklile 10.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3b – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mida loetakse kogutuks ja kasutatuks selliselt, et need on tootes püsivalt ja keemiliselt seotud ega satu tavapärase kasutamise korral atmosfääri.	Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste puhul, mida loetakse kogutuks ja seejärel kas ladustatuks või kasutatuks selliselt, et need on tootes püsivalt ja keemiliselt seotud ega satu tavapärase kasutamise korral atmosfääri.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19a) Lisatakse artikkel 29b:
	„Artikkel 29b
	1. Juurdepääs ELi HKSi turule on piiratud üksustega, kes on käitised, lennundus- ja merendusettevõtjad, kes täidavad ELi HKSi nõuete täitmise kohustusi.
	2. Erandina esimesest lõigust on juurdepääs ELi HKSi turule finantsvahendajatel, kes ostavad lubatud heitkoguse ühikuid käitise nimel, mitte oma nimel.
	3. Komisjon hindab, kas määruse (EL) nr 1031/20101a artikli 6 lõige 5 on kooskõlas käesoleva artikli sätetega, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku kõnealuse määruse muutmiseks.“;
	_________________
	1a Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi või käitiste osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, ega käitisi, mille puhul moodustab üle 95 % kasvuhoonegaaside koguheitest artikli 14 kohaselt sätestatud kriteeriumidele vastava biomassi põletamisel tekkiv heide.	1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi või käitiste osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt c – alapunkt v – sissejuhatav osa

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – lõik 1 – rida 24 – veerg 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
v) kahekümne neljas rida asendatakse järgmisega:	v) kahekümne neljas rida asendatakse järgmisega:
„Vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusel üle 25 tonni päevas	„Vesiniku (H2) ja/või sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusel üle 10 tonni päevas

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

V a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	„(4a) lisatakse järgmine tekst:
	Va LISA
	Võimalus tagastada korrigeeritud LHÜd jääklassi kuuluvatele laevadele
	Korrigeeritud LHÜd, mis tuleb tagastada jääklassi kuuluvatele laevadele, peavad olema kooskõlas käesolevas lisas esitatud valemi alusel arvutatud korrigeeritud heitkogustega. Korrigeeritud heitkoguste määramisel võetakse arvesse tehnilisi omadusi, mis suurendavad Soome-Rootsi IA või IA Super jääklassi või samaväärsesse jääklassi kuuluvate laevade heitkoguseid navigeerimisel ning heitkoguse edasist suurenemist jääoludes navigeerimisel.
	Igal aastal tagastatavate korrigeeritud LHÜde kogus tähendab aastase koguheite korrigeeritud kogust CO2R.
	ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluv aastane CO2 T koguheide arvutatakse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi aruandluse alusel järgmiselt:
	,
	(1) kus liikmesriikide vaheline CO2 T voyages between MS tähistab kõigi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste reiside CO2 koguheidet, CO2 B liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates kai ääres asuvates sadamates tekkinud CO2 heidet, CO2eq voyages from MS liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest alanud kõigi reiside summaarset CO2 heitkogust ja CO2 voyages to MS liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates lõppenud kõigi reiside summaarset CO2 heitkogust.
	Samamoodi arvutatakse jääklassi liigitatud laeva aastane koguheide, kui laev sõidab jääoludes kavandatava heitkogustega kauplemise direktiivi kohaldamisalasse kuuluva meretranspordi CO2eI puhul, seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemis esitatud andmete põhjal järgmiselt:
	,
	(2) kus CO2eq I voayges between MS tähistab jääklassi liigitatud laeva CO2 koguheidet jääoludes liikumisel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel, CO2eq I voyages from MS tähistab jääklassiga laeva jääoludes navigeerimisel kõikide liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljuvate reiside käigus tekkinud heitkoguseid ning CO2eq I voyages to MS tähistab jääklassiga laeva heitkoguseid jääoludes sõites kõigist liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvatest reisidest.
	Kavandatud heitkogustega kauplemise direktiivi reguleerimisalas meretranspordis läbitud aastane vahemaa arvutatakse järgmiselt:
	(3) kus DT voayges between MS tähistab summaarset vahemaad kõikidest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelistest reisidest, DT voyages from MS tähistab kõikide liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljuvate reiside summaarset vahemaad ja DT voyages to MS summaarset vahemaad kõikidest reisidest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse.
	Kavandatud meretranspordi heitkogustega kauplemise direktiivi kohaldamisalasse jääoludes navigeerimisel läbitud vahemaa kokku arvutatakse järgmiselt:
	(4) kus DT voayges between MS tähistab jääoludes läbitud summaarset vahemaad kõikidest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelistest reisidest, DT voyages from MS tähistab kõikide liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljuvate reiside jääoludes läbitud summaarset vahemaad ja DT voyages to MS jääoludes läbitud summaarset vahemaad kõikidest reisidest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse.
	Aastane CO2eq R korrigeeritud kogus arvutatakse järgmiselt:
	CO2 R  = CO2 T -  CO2 TF  -  CO2 NI,
	(5) kus CO2 TF tähistab Soome-Rootsi IA või IA Super jääklassi või samaväärsesse jääklassi kuuluvate laevade tehnilistest omadustest tingitud aastase heitkoguse suurenemist ning CO2 NI tähistab jääklassi kuuluva laeva aastase heitkoguse suurenemist jääoludes navigeerimise tõttu.
	Soome-Rootsi IA või IA Super jääklassi või samaväärsesse jääklassi kuuluvate laevade tehnilistest omadustest tingitud aastase heitkoguse suurenemist CO2 TF arvutatakse järgmiselt:
	.
	(6) Jääoludes navigeerimisest tingitud aastase heitkoguse suurenemist arvutatakse järgmiselt:
	(7) kus korrigeeritud aastane heide jääoludes navigeerimiseks on CO2 RI
	(8) kus heitkogus avameres merereiside tegemisel läbitud vahemaa kohta. Viimane arvutatakse järgmiselt:
	.
	(9) Kõigi sümbolite nimekiri:
	CO2 T  aastane koguheide ELi HKSi geograafilises kohaldamisalas
	CO2 T voayges between MS liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel toimunud kõigi reiside summaarne CO2 heitkogus
	CO2 B  liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates kai ääres viibimisel tekkinud CO2 heitkogus
	CO2eq voyages from MS  liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest alanud kõigi reiside summaarne CO2 heitkogus
	CO2 voyages to MS  liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates lõppenud kõigi reiside summaarne CO2 heitkogus
	DT ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluv summaarne läbitud vahemaa aastas
	DT voayges between MS  liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel toimunud kõigi reiside summaarne vahemaa
	DT voyages from MS  liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest alanud kõigi reiside summaarne vahemaa
	DT voyages to MS  summaarne vahemaa kõigist reisidest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse
	DI ELi HKSi geograafilises kohaldamisalas jääoludes navigeerimisel läbitud vahemaa kokku
	DT voayges between MS  liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel toimunud kõigi reiside jääoludes läbitud summaarne vahemaa
	DT voyages from MS  jääoludes läbitud summaarne vahemaa kõikidest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljuvatest reisidest
	DT voyages to MS  liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel toimunud kõigi reiside jääoludes läbitud summaarne vahemaa
	CO2 I jääklassi kuuluvate laevade aastased heitkogused, kui nad reisivad jääoludes
	CO2 NI  jääklassi kuuluvate laevade aastase heitkoguse suurenemine, kui nad reisivad jääoludes
	CO2 R  korrigeeritud aastane koguheide
	CO2 RI korrigeeritud aastane heitkogus jääoludes sõites
	CO2 TF  laeva tehnilistest omadustest tulenev aastane heide  keskmiselt Soome-Rootsi jääklassi IA või IA Super või samaväärse jääklassiga, võrreldes ainult avamerel sõitvate laevadega
	aastane keskmine heitkogus avameres läbitud vahemaa kohta

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem), otsuse (EL) 2015/1814 (mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist) ja määruse (EL) 2015/757 muutmine
Viited	COM(2021)0551 – C9-0318/2021 – 2021/0211(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.9.2021
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	11.11.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Mauri Pekkarinen 7.10.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.1.2022
Vastuvõtmise kuupäev	20.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	50 24 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Matteo Adinolfi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Jens Geier, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Pina Picierno, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pascal Arimont, Cornelia Ernst, Klemen Grošelj, Alicia Homs Ginel, Nora Mebarek, Jutta Paulus, Ernő Schaller-Baross, Susana Solís Pérez

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

50	+
ID	Matteo Adinolfi, Paolo Borchia, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Isabella Tovaglieri
PPE	Pascal Arimont, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Vasile Blaga, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss
Renew	Nicola Beer, Nicola Danti, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen, Susana Solís Pérez
S&D	Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Jens Geier, Robert Hajšel, Alicia Homs Ginel, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Nora Mebarek, Dan Nica, Pina Picierno, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho

 

24	-
ECR	Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Robert Roos, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski
ID	Markus Buchheit, Georg Mayer
NI	András Gyürk, Clara Ponsatí Obiols, Ernő Schaller-Baross
The Left	Manuel Bompard, Marc Botenga, Cornelia Ernst, Marisa Matias
Verts/ALE	Michael Bloss, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Jutta Paulus, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa

 

2	0
S&D	Ivo Hristov, Tsvetelina Penkova

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (28.3.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

(COM(2021)0551 – C9‑0318/2021 – 2021/0211(COD))

Arvamuse koostaja: Antoni Comín i Oliveres

 

LÜHISELGITUS

Heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) toetab põhimõtte „saastaja maksab“ kohaldamist. Oleks loomulik ja õiglane kasutada saasteõiguse eest saadud makseid hüvitisena peamistele saasteohvritele, st riikidele ja inimestele, kes kogevad kliimamuutuste kõige rängemat mõju, kuid kellel on ka eriti piiratud vahendid nendega kohanemiseks. Asjaolu, et nende riikide osa kliimamuutuste põhjustamises on väga väike või isegi tühine, muudab sellise kasutamise veelgi õiglasemaks.

 

HKSi direktiiv sisaldab õigustatult mitmeid viise, kuidas suunata tulu kolmandate riikide kliimameetmetesse. Liikmesriikidel on võimalus valida, kuid nad võivad saastekvootide enampakkumisest saadava tulu jätta ka endale riigisiseseks kasutamiseks. Väljaspool ELi saadud tulu ei ole kohustuslik kasutada. On kahetsusväärne, et ainult 3 % liikmesriikide auditeeritud tuludest kulutatakse kliimameetmete toetamiseks kolmandates riikides.

 

Kliimamuutustega kohanemise vajadus kasvab jätkuvalt, kuna kliimamuutused muutuvad intensiivsemaks, ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole vähenenud ja nende pidev kasv ei ole peatunud. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2016. aasta hinnangul oleksid arengumaade kohanemisvajaduste katmise kulud 2030. aastaks ulatunud 140–300 miljardi USA dollarini aastas ning nüüd ollakse seisukohal, et kõige realistlikum võiks olla selle vahemiku ülempiir[7]. Seda võib võrrelda sellega, kuidas arenenud riigid rahastavad praegu kliimamuutusi arengumaades: vähem kui 100 miljardit USA dollarit aastas, millest ainult 5 % puhul on peamine eesmärk kohandamine ja ülejäänud 15 % puhul on see muu oluline eesmärk[8].

 

Arenenud riigid rikuvad ilmselgelt oma algselt 2009. aastal võetud kohustust[9] tagada arenguriikide kliimameetmete „uus ja täiendav, prognoositav ja piisav rahastamine“, mis oleks pidanud jõudma 2020. aastal 100 miljardi USA dollarini, kuid seda taset ei saavutata ka mitte 2022. aastal. Kliimamuutustega kohanemiseks praegu antava kõige väiksema rahasumma suurendamine on äärmiselt vajalik ja selleks tuleks kasutada heitkogustega kauplemise süsteemist saadavat tulu.

 

Liit ja selle liikmesriigid peaksid ühiselt vastutama heitkogustega kauplemise süsteemi tulude suunamise eest, et rahastada suurt abi vajavate vaeste riikide kohanemist kliimamuutustega. Seepärast on asjakohane kasutada kaheosalist lähenemisviisi, mis hõlmab moderniseerimisfondi uut väliskomponenti ja liikmesriikide kohustust määrata sihtotstarbeliselt saastekvootide enampakkumisest laekunud tulu. 2,5 % HKSi (heitkogustega kauplemise süsteem) kogutulust ja 5 % liikmesriikide tuludest väliskomponendi jaoks on väga tagasihoidlik meede, kuid see on oluline samm, millele peaks olema raske vastu vaielda.

 

Liikmesriike saab ja tuleks julgustada kaugemale minema. Samuti tuleks säilitada ja laiendada heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiviga praegu liikmesriikidele pakutavaid võimalusi toetada ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kolmandates riikides. Lisada tuleks lisada võimalus toetada säästva arengu eesmärgi nr 7 (energia kättesaadavus kõigile) täitmist.

 

Moderniseerimisfondi väliskomponendi raames toetuse saamise tingimustele vastavad riigid, mille puhul liikmesriigid peavad kohaldama 5 % nõuet, on need riigid, mis on loetletud Maailmapanga väikese sissetulekuga ja keskmisest madalama sissetulekuga riikide nimekirjas. Kõik 46 riiki, mille ÜRO on määratlenud vähim arenenud riikidena, on kas väikese sissetulekuga või madalama keskmise sissetulekuga riigid. Väikestest arenevatest saareriikidest, mis tegelikult ei kuulu arenenud riigi ülemvõimu alla, on kaks väikese sissetulekuga riiki ja 14 madalama keskmise sissetulekuga riiki.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Kliimamuutuste kahjulik mõju mõjutab inimõiguste austamist, sealhulgas õigust toidule, veele, kanalisatsioonile, tervisele, inimväärsele eluasemele ja elule. Pariisi kokkuleppes on kliimameetmete kolmanda samba teemaks kahju, mis ebaproportsionaalselt mõjutab haavatavas olukorras elavaid inimesi, põlisrahvaid, naisi, lapsi ja puuetega inimesi. Kliimamuutuste mõju suhtes on kõige vähem kaitstud väikese, ning madalama keskmise sissetulekuga riigid ja vähim arenenud riigid. Kuigi nende panus atmosfääris leiduvatesse kasvuhoonegaasidesse on väga väike või isegi tähtsusetu, on nad kliimamuutuste mõjust sageli rohkem mõjutatud, eelkõige nende infrastruktuuri seisukorra ja elanikkonna elutingimuste tõttu. Need riigid on praegu kohutavas olukorras, kuna kasvuhoonegaaside heidet kogu maailmas ei suudeta piirata, mistõttu kasvavad nende kohanemisvajadused ja -kulud, millega kaasneb COVID-19 pandeemia ja sellega seotud nn võlapandeemiast põhjustatud avaliku sektori finantskriis.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17b) Pariisi kokkuleppe rakendamiseks on vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid ning liit on jätkuvalt pühendunud sellele, et aidata kaasa arenenud riikide eesmärgile mobiliseerida alates 2020. aastast arenguriikide toetuseks ühiselt eri allikatest 100 miljardit USA dollarit. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. konverentsil vastu võetud otsus seada alates 2025. aastast ambitsioonikam eesmärk, mis ületab praegust kohustust, on samm õiges suunas, kuid arenenud riikide tegelikud lubadused jäävad ikka veel kaugelt allapoole ühisest eesmärgist ning sellest tulenev lünk tuleks täita. Liit ja selle liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et mobiliseerida arenguriikide jaoks rahvusvahelist kliimamuutuse rahastamist ning koostama rahvusvahelise tegevuskava, milles määratakse kindlaks iga arenenud riigi õiglane osa 100 miljardi USA dollari suurusest rahalisest kohustusest ja esitatakse nende lubaduste täitmise mehhanismid. Tärkava turumajandusega riigid peaksid alates 2025. aastast aitama kliimamuutuste vastu võitlemise rahvusvahelisi meetmeid rohkem rahastada.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17c) Komisjon peaks abistama arenguriike ja suurendama oma toetust sellistele riikidele, sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu, et tugevdada nende võimet kliimamuutustega kohaneda ja edendama nende vastupanuvõimet kliimamuutustele. Liidu ühine lubadus toetada arenguriikides kliimameetmeid suurendaks tema mõju ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel, samal ajal kui Rohelise Kliimafondi kaudu antav panus julgustaks ka teisi riike eraldama sellesse fondi osa oma CO2-heite maksustamise kavadest saadavast tulust. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse CO2-heite vähendamise vajadust arenguriikides, hinnates kasvuhoonegaaside heitkoguseid sektorites, mis vastavad ELi HKSi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud sektoritele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17d) EL ja selle liikmesriigid on suurimad kliimameetmete rahastajad. Kliimameetmete rahastamine on väga oluline, kuna paljudes arenguriikides on tingimuslikud riiklikult kindlaksmääratud panused, mille saavutamine sõltub rahalisest toetusest. Komisjon peaks toetama arenguriike nende tööstuse CO2-heite vähendamisel, eelkõige sektorites, mis vastavad ELi HKSi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud sektoritele, et hõlbustada kogu majandust hõlmavate heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Vähim arenenud riikide vajadustega tegelemine peaks olema prioriteet, kasutades ELi HKSi saastekvoote kliimameetmete ja eelkõige kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt z a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	za) „kahju“ – kahju, mida saab tagasi pöörata riskide vähendamise, parandamise või taastamise algatuste kaudu;

Selgitus

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni määratlus

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt z b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	zb) „kahjustused“ – pöördumatud kahjustused selles mõttes, et neid ei saa taastada ega parandada;

Selgitus

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni määratlus

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt z c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	zc)  „väikese sissetulekuga riik“ – riik, mille Maailmapank on liigitanud väikese sissetulekuga riigiks;

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt u d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	zd)  „madalama keskmise sissetulekuga riik“ – riik, mille Maailmapank on liigitanud madalama keskmise sissetulekuga riigiks.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ.

Artikkel -3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 3a
	Komisjon hindab koos kahjusid ja kahjusid käsitleva Varssavi rahvusvahelise mehhanismi täitevbüroo ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega võimalikke kompensatsioonimeetmeid, mida liit tervikuna võiks rakendada haavatavate ja arenguriikide suhtes, ning esitab 2022. aasta lõpuks selle hinnangu kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ELi HKSist saadav tulu tuleks suunata kliimameetmetele ning oluline osa selle suurenemisest liidu ühisele panusele rahvusvahelisse kliimamuutustega seotud rahastamisse, seades prioriteediks kliimamuutustega kohanemise.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lisaks, 2,5 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest ajavahemikus [aasta pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist] kuni 2030 müüakse moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisel ja reserveeritakse kliimamuutustega seotud rahastamise finantseerimiseks kolmandatele riikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele, samuti madalama keskmise sissetulekuga riikidele, et tegeleda kliimamuutuste mõjuga seotud kahju ja kahjustustega, kasutades selleks artikli 10d lõike 1 esimeses lõigus osutatud väliskomponenti. Kõnealusele saastekvootide kogusele vastavate vahendite kasutamise otsustab investeerimiskomitee vastavalt artiklile 10d.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt j

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ca) lõike 3 esimese lõigu punkt j asendatakse järgmisega:
j)  kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine haavatavates kolmandates riikides;	„j) kliima- ja vastupidavusmeetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine väikese ja madalama keskmise sissetulekuga riikides;“

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) lõike 3 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:
	„ja)  toetada vähim arenenud riikide riiklike kohanemiskavade ettevalmistamist, rakendamist ja ajakohastamist ning riiklike kohanemis- ja leevendamiskavade ettevalmistamist, rakendamist ja ajakohastamist ka teistes väikese sissetulekuga ja madalama keskmise sissetulekuga riikides;“;

Selgitus

Vähim arenenud riigid koostavad riiklikud kohanemiskavad ja vähimarenenud riikide fond toetab nende rakendamist. Samuti peaks olema võimalik toetada muude kohanemis- ja leevendamiskavade väljatöötamist ja rakendamist riikides, mis kuuluvad laiemasse väikese sissetulekuga ja madalama keskmise sissetulekuga riikide kategooriasse.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt k

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	cc) lõike 3 esimese lõigu punkt k asendatakse järgmisega:
k)  oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartneritega.	„k) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige liidu piirkondades ja kolmandates riikides, mis on liigitatud väikese sissetulekuga riikideks ja madalama keskmise sissetulekuga riikides, mis on töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartneritega.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cd)  lõikes 3 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Vähemalt 5 % esimeses lõigus osutatud tuludest kasutatakse kliimamuutustega kohanemise toetamiseks väikese sissetulekuga riikides ja madalama keskmise sissetulekuga riikides, kelle vajadused on oma ulatuse või kiireloomulisuse tõttu eriti olulised ja mida need riigid ei suuda piisavalt rahuldada, kuna nende käsutuses ei ole piisavalt vahendeid.“;

Selgitus

Heitkogustega kauplemise süsteemi määruse loetelus on olulisel kohal võimalused, mida liikmesriigid võivad teha rahaga, mida nad saavad saastekvootide enampakkumisel müümisest, et toetada kliimameetmeid kolmandates riikides. Kahetsusväärselt kulutavad nad sellisele toetusele ainult 3 % vahenditest. Selle osakaalu suurendamiseks tuleb kindlaks määrata minimaalne osa. 5 % osakaal on endiselt tagasihoidlik ja seda tuleks kasutada hädavajalikuks kohanemiseks, et piirata kliimamuutuste üha suurenevast mõjust, sealhulgas tsüklonitest, üleujutustest, põudadest, kõrbestumisest, meretaseme tõusust ja soolsusest põhjustatud inim- ja materiaalset kahju.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ajavahemikuks 2021–2030 luuakse fond eesmärgiga toetada toetust saavate liikmesriikide poolt kavandatud investeeringuid, sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust (edaspidi „moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest kõnealuses artiklis osutatud toetust saavate liikmesriikide jaoks.	Ajavahemikuks 2021–2030 luuakse fond eesmärgiga toetada toetust saavate liikmesriikide poolt kavandatud investeeringuid, sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, et moderniseerida energiasüsteeme ja parandada energiatõhusust (edaspidi „moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondil on võimalus toetada IIb lisas loetletud liikmesriike („sisekomponent“) ning võimalus toetada väikese sissetulekuga ja madalama keskmise sissetulekuga riike („väliskomponent“). Ettepanekud rahastamisvahendi sisekomponendi kasutamiseks teevad toetust saavad liikmesriigid. Ettepanekud rahastamisvahendi väliskomponendi kasutamiseks teeb komisjon ja need kooskõlastatakse asjaomastes riikides liidu muude kliimameetme toetustega. Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest kõnealuses artiklis osutatud toetust saavate liikmesriikide jaoks ning väikese sissetulekuga ja madalama keskmise sissetulekuga riikideks klassifitseeritud kolmandate riikide jaoks.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d)  energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja liikmesriikidevaheliste ühenduste lisamist;	d)  energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke, liikmesriikidevaheliste ühenduste lisamist ning väikese sissetulekuga ja madalama keskmise sissetulekuga riikides taskukohase taastuvenergia kättesaadavuse laiendamine;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da)  kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest tulenevate heitkoguste vähendamine või lõpetamine väikese sissetulekuga riikides ja madalama keskmise sissetulekuga riikides, sealhulgas investeeringud kliimateadlikku taristusse ning kohalikesse, piirkondlikesse või ülemaailmsetesse rohelistesse väärtusahelatesse;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e)  madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega ja ajakohastada nende küttesüsteeme; ning	e)  vaeste ja madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja äärepoolseimates piirkondades, ning säästva arengu 7. eesmärgi saavutamisele kaasaaitamine, et tegeleda energiaostuvõimetusega ja ajakohastada nende küttesüsteeme; ning

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f)  õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide süsinikdioksiidiheitega tööstusest sõltuvates piirkondades, toetades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendõpet, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid dialoogis sotsiaalpartneritega.“	f)  õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide süsinikdioksiidiheitega tööstusest sõltuvates piirkondades ning väikese ja madalama keskmise sissetulekuga riikides, toetades töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendõpet, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid dialoogis sotsiaalpartneritega.“

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ba) lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Moderniseerimisfond toimib toetust saavate liikmesriikide vastutusel. EIP tagab, et lubatud heitkoguse ühikud pannakse enampakkumisele kooskõlas artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtete ja tingimustega, ning vastutab tulude haldamise eest. EIP kannab tulu liikmesriigile üle komisjoni väljamaksmisotsuse alusel, kui investeeringutele toetuse väljamaksmine on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või, kui investeeringud ei kuulu käesoleva artikli lõikes 2 loetletud valdkondadesse, on kooskõlas investeerimiskomitee soovitustega. Komisjon võtab oma otsuse vastu õigeaegselt. Tulu jaotatakse liikmesriikide vahel IIb lisas sätestatud osade alusel vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–12.	3.  Moderniseerimisfond toimib sisekomponendi jaoks ette nähtud vahendite käsitlemisel toetust saavate liikmesriikide vastutusel. Väliskomponendi jaoks reserveeritud vahendite puhul tegutseb moderniseerimisfond komisjoni vastutusel. EIP tagab, et lubatud heitkoguse ühikud pannakse enampakkumisele kooskõlas artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtete ja tingimustega, ning vastutab tulude haldamise eest. EIP kannab tulu liikmesriigile ning väikese sissetulekuga ja madalama keskmise sissetulekuga riikidele üle komisjoni väljamaksmisotsuse alusel, kui investeeringutele toetuse väljamaksmine on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või, kui investeeringud ei kuulu käesoleva artikli lõikes 2 loetletud valdkondadesse, on kooskõlas investeerimiskomitee soovitustega. Komisjon võtab oma otsuse vastu õigeaegselt. Sisekomponendi tulu jaotatakse liikmesriikide vahel IIb lisas sätestatud osade alusel vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6–12. Väikese sissetulekuga riikide ja madalama keskmise sissetulekuga riikide otsus saada väliskomponendi vahenditest toetust põhineb kliimamuutuste kahjuliku mõju ulatuse hindamisel nende kategooriate eri riikides, nende kõige pakilisemate kohanemisvajaduste rahuldamise kulude ja selleks juba olemasolevate vahendite hindamisel.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) lõikes 5 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:
	„Väliskomponendiga seotud küsimuste käsitlemisel koosneb investeerimiskomitee selle asemel iga liikmesriigi, komisjoni ja EIP esindajast.“

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 6 – lõik 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	bc) lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Enne kui toetust saav liikmesriik otsustab rahastada investeeringut oma osast moderniseerimisfondis, peab ta esitama investeerimiskomiteele ja EIPle investeerimisprojekti. Seoses investeeringutega, mille puhul EIP on kinnitanud, et need kuuluvad lõikes 2 loetletud valdkondadesse, võib liikmesriik alustada investeerimisprojekti rahastamist oma osast.	Enne kui toetust saav liikmesriik otsustab rahastada investeeringut oma osast moderniseerimisfondis, peab ta esitama investeerimiskomiteele ja EIPle investeerimisprojekti. Enne kui komisjon otsustab rahastada investeeringut rahastamiskõlblikus kolmandas riigis, esitab ta investeerimisprojekti investeerimiskomiteele ja EIP-le koos põhjaliku eelhinnanguga investeerimisprojekti keskkonna-, finants- ja sotsiaalse mõju kohta. Hindamise ettevalmistamisel konsulteerib komisjon asjaomase kolmanda riigi valitsusega ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes esindavad projektist mõjutatud sidusrühmi ja avalikke huve. Seoses liikmesriigi investeeringutega, mille puhul EIP on kinnitanud, et need kuuluvad lõikes 2 loetletud valdkondadesse, võib liikmesriik alustada investeerimisprojekti rahastamist oma osast. Komisjon võib rahastada projekte abikõlblikes kolmandates riikides pärast seda, kui ta on need projektid esitanud investeeringute komiteele ja EIP-le.“;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30j (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 30j
	Aruanne arenguriikide CO2-heite vähendamise vajaduste kohta
	Hiljemalt 31. detsembril 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruanne peab sisaldama järgmist:
	a) hinnang arenguriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta riikide kaupa;
	b) märge peamiste heiteallikate kohta riikide kaupa, näidates võimaluse korral ära heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate ja HKSi mittekuuluvate sektorite heitkoguste osakaalu;
	c) iga riigi võimalikud CO2-heite vähendamise viisid;
	d) iga riigi riiklikult kindlaksmääratud panused Pariisi kokkuleppe alusel.

Selgitus

Vaja on koostada nimekiri arenguriikidest, kes võivad kasutada ELi ülemaailmse CO2-heite vähendamise fondi vahendeid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757
Viited	COM(2021)0551 – C9-0318/2021 – 2021/0211(COD)
Vastutav komisjon    Date announced in plenary	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad    Date announced in plenary	DEVE 11.11.2021
Arvamuse koostaja    Date appointed	Antoni Comín i Oliveres 14.12.2021
Vastuvõtmise kuupäev	22.3.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	14 11 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Barry Andrews, Eric Andrieu, Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Udo Bullmann, Catherine Chabaud, Antoni Comín i Oliveres, Ryszard Czarnecki, Gianna Gancia, Charles Goerens, Mónica Silvana González, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Karsten Lucke, Pierfrancesco Majorino, Erik Marquardt, Christian Sagartz, Tomas Tobé, Miguel Urbán Crespo, Chrysoula Zacharopoulou, Bernhard Zimniok
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Manon Aubry, Alessandra Basso, Stéphane Bijoux, Benoît Biteau, Rosa Estaràs Ferragut, Frances Fitzgerald, Malte Gallée, Jean-Paul Garraud, Valentino Grant, Evin Incir, Ewa Kopacz, Ádám Kósa, Juan Fernando López Aguilar, Iskra Mihaylova, Nadine Morano, Marlene Mortler, Maria Noichl, Jan-Christoph Oetjen, María Soraya Rodríguez Ramos, Caroline Roose, Patrizia Toia, Valdemar Tomaševski, Sabine Verheyen, Jan Zahradil, Carlos Zorrinho

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

14	+
NI	Antoni Comín i Oliveres
Renew	Barry Andrews, Catherine Chabaud, Charles Goerens, Chrysoula Zacharopoulou
S&D	Eric Andrieu, Udo Bullmann, Mónica Silvana González, Karsten Lucke, Pierfrancesco Majorino
The Left	Miguel Urbán Crespo
Verts/ALE	Benoît Biteau, Pierette Herzberger-Fofana, Erik Marquardt

 

11	-
ECR	Ryszard Czarnecki, Beata Kempa
ID	Gianna Gancia, Bernhard Zimniok
PPE	Anna-Michelle Asimakopoulou, Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Marlene Mortler, Christian Sagartz, Tomas Tobé

 

1	0
ID	Dominique Bilde

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (10.05.2022)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist, ning määrust (EL) 2015/757

(COM(2021)0551 – C9‑0318/2021 – 2021/0211(COD))

Arvamuse koostaja: Andrey Novakov

 

LÜHISELGITUS

ELi HKSi direktiivi läbivaatamise ettepaneku põhielemendid

 

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „HKS“) läbivaatamine on paketi „Eesmärk 55“ lahutamatu osa. Kõnealune süsteem on Euroopa turu põhine vahend kliimamuutustega võitlemiseks, millega kehtestatakse hind CO2 ja muude kasvuhoonegaaside heitkogustele. Komisjoni ettepanekus nähakse ette suurem eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 43 %-lt 61 %-le võrreldes 2005. aasta tasemega, lisada laevandussektori heitkogused ja järk-järgult kaotada lennundussektorile tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud. Lisaks teeb komisjon ettepaneku luua uus eraldi heitkogustega kauplemise süsteem, mis hõlmaks maanteetransporti ja hooneid.

Arvamuse koostaja nõustub põhimõtteliselt vajadusega vaadata läbi ELi HKSi direktiiv kui turupõhine vahend, mis aitab saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärke. Ta väljendab siiski kahtlust seoses sellega, et puudub koostoimeline majanduslik mõjuhinnang, mis hõlmaks kogu paketti. Selle asemel on senini kasutatud üsna killustatud mõjuhinnangut, mis ei paku terviklikku käsitlust. Lisaks on arvamuse koostaja jätkuvalt mures ulatusliku investeeringute puudujäägi pärast, mis on ettepanekule lisatud mõjuhinnangus välja toodud. Rohepöörde toetamiseks pooldab arvamuse koostaja HKSi tulude laiemat kasutamist CO2 heite vähendamise projektide toetamiseks, suurendades innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi suurust, mis annab transpordisektoris üleminekukütustele ja uuenduslikele tehnoloogiatele väga vajaliku tõuke.

 

Merendussektori lisamine praegusesse ELi HKSi

 

Kavandatav laiendamine merendussektorile hõlmab 100 % ELi-siseste reiside CO2 heitest, s.o liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast väljuvaid ja sinna saabuvaid reise tegevate laevade heitkogused ning ELi sadamas kai ääres seistes tekkivad heitkogused ning 50 % ELi-väliste reiside heitest, s.o väljaspool ELi asuvast sadamast väljuvaid ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuvaid reise tegevate laevade heitkogused, samuti väljuvaid reise tegevate laevade heitkogused.

Arvamuse koostaja toetab merendussektori kaasamist, kuid on veendunud, et laevanduse piiriülene mõõde nõuab koordineeritumat lähenemisviisi ja suuremaid jõupingutusi üleilmse turupõhise vahendi suunas partnerluse kaudu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO). Arvamuse koostaja arvates on ELi-siseste ja -väliste mereteede võrdne kohtlemine väga oluline, et tagada ELi merendussektori konkurentsivõime. Kattes poole liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate nii saabuvate kui ka väljuvate reiside heitkogustest ja poole ELi-sisestest reisidest tulenevatest heitkogustest, tagatakse võrdsed tingimused ELi merendussektorile ning samal ajal piiratakse süsteemist kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste ja ümberlaadimistoimingute väljapoole liitu üleviimise riski. Lisaks pikendab arvamuse koostaja merendussektori HKSi järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi tõendatud heitkoguste puhul 20 %-lt 2026. aastal 100 %-le 2029. aastaks, et leevendada COVID-19 pandeemia negatiivset mõju ja tagada sektori täielik taastumine, andes sektorile piisavalt aega vajalike alternatiivsete tehnoloogiate kohandamiseks ja arendamiseks.

Arvamuse koostaja usub, et piisav rahaline toetus on oluline, et hõlbustada sektori CO2 heite vähendamist. Seetõttu teeb ta lisaks innovatsioonifondile ja moderniseerimisfondile ettepaneku luua spetsiaalne fond, nimelt merendussektori ülemineku fond, mille eesmärk on kiirendada projekte, millega toetatakse uuenduslikke tehnoloogiaid ja säästvate alternatiivkütuste kasutuselevõttu ning nõuetekohase sadamataristu arendamist. On äärmiselt oluline, et selle fondi vahendid oleksid tõeliselt täiendavad ega tuleneks vahendite ümberjaotamisest muude olemasolevate ELi poliitikavaldkondade, programmide või fondide arvelt.

Uue heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtmine maanteetranspordi- ja hoonesektoris

 

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks luua uus eraldi HKS, mis hõlmaks maanteetranspordi- ja hoonesektorit. Arvamuse koostaja toetab liidu püüdlusi võidelda kliimamuutuste vastu ja vähendada ELi majanduse CO2 heidet. Ta on siiski tõsiselt mures selle pärast, et ELi HKSi laiendamine maanteetranspordi- ja hoonesektorile avaldab negatiivset mõju lõpptarbijatele, kodanikele ja ettevõtjatele, suurendades veelgi kütusekulusid, kuna HKSi lubatud heitkoguse ühikute kulud kantakse üle lõpptarbijahindadele. See avaldab negatiivset mõju eelkõige väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondadele, vähendades nende liikuvust ning põhjustades energiaostuvõimetust ja liikuvusvaesust. Arvamuse koostaja on seega seisukohal, et uue HKSi laiendamine nii maanteetranspordile kui ka hoonetele on ennatlik. Isegi kui Euroopa Kliimafond ja riiklikud kliimameetmete sotsiaalkavad on olemas, on toetus eurooplaste abistamiseks äärmiselt ebapiisav, samal ajal kui rohepööre toimub pärast Euroopa kliimamääruse vastuvõtmist. Arvamuse koostaja on seisukohal, et kogu paketi „Eesmärk 55“ põhjalik mõjuhinnang, milles tuuakse välja tegelik koormus Euroopa kodanikele ning analüüsitakse põhjalikult energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse ohtu ja ulatust, on oluline eeltingimus, enne kui on võimalik teha teadlik lõplik otsus uue HKSi kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Rahvusvaheline meretransport, mis hõlmab kahe eri liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelisi reise ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja mitte ühegi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelisi reise, on ainus transpordiliik, mida ei ole võetud arvesse liidu varasemates kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustes. Ühes liikmesriigis algavate ja teises liikmesriigis või kolmandas riigis lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud ligikaudu 36 %. Need heitkogused moodustavad ligi 90 % liidu laevaliikluse koguheitest, sest samas liikmesriigis algavate ja lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast 26 % vähenenud. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad rahvusvahelisest meretranspordist tulenevad heitkogused tõenäoliselt ajavahemikus 2015–2030 ligikaudu 14 % ja ajavahemikus 2015–2050 ligikaudu 34 %. Kui meretranspordi mõju kliimamuutustele suureneb prognoosi kohaselt, õõnestab see oluliselt heite vähendamise jõupingutusi, mida on tehtud teistes sektorites, et kliimamuutsute vastu võidelda.	(14) Rahvusvaheline meretransport, mis hõlmab kahe eri liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahelisi reise ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja mitte ühegi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelisi reise, on ainus transpordiliik, mida ei ole võetud arvesse liidu varasemates kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustustes. Ühes liikmesriigis algavate ja teises liikmesriigis või kolmandas riigis lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud ligikaudu 36 %. Need heitkogused moodustavad ligi 90 % liidu laevaliikluse koguheitest, sest samas liikmesriigis algavate ja lõppevate reiside jaoks liidus müüdava kütuse heitkogused on alates 1990. aastast 26 % vähenenud. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad rahvusvahelisest meretranspordist tulenevad heitkogused tõenäoliselt ajavahemikus 2015–2030 ligikaudu 14 % ja ajavahemikus 2015–2050 ligikaudu 34 %. Proportsionaalsed meetmed selles sektoris peaksid seega aitama märkimisväärselt kaasa ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisele, nagu on sätestatud kliimaseaduses.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) 2013. aastal võttis komisjon vastu strateegia meretranspordist pärit heite järkjärguliseks integreerimiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse. Selle lähenemisviisi esimese sammuna kehtestas liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/75747 meretranspordist pärit heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi, millele järgneb merendussektori heite vähendamise eesmärkide kehtestamine ja turupõhise meetme kohaldamine. Kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/410,48 peaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või liidu tegevus algama 2023. aastal ning hõlmama ettevalmistavat tööd sellise meetme vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, millega tagatakse, et sektor aitab nõuetekohaselt kaasa Pariisi kokkuleppe raames kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, ning nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt.	(15) 2013. aastal võttis komisjon vastu strateegia meretranspordist pärit heite järkjärguliseks integreerimiseks liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitikasse. Selle lähenemisviisi esimese sammuna kehtestas liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/75747 meretranspordist pärit heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi, millele järgneb merendussektori heite vähendamise eesmärkide kehtestamine ja turupõhise meetme kohaldamine. Kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/410,48 peaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) või liidu tegevus algama 2023. aastal ning hõlmama ettevalmistavat tööd sellise meetme vastuvõtmiseks ja rakendamiseks, millega tagatakse, et sektor aitab nõuetekohaselt kaasa Pariisi kokkuleppe raames kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikele jõupingutustele, ning nõuetekohast kaalumist kõigi sidusrühmade poolt. Nende meetmete määratlemisel ja rakendamisel peaks liit nõuetekohaselt arvesse võtma merendussektori konkurentsivõimet, sealhulgas liidu sadamate konkurentsipositsiooni, ning üldiselt vältima kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja heite ülekandumist ettevõtetest. Oluline on võtta arvesse ELi naaberriikide sadamate külastamist enne ja pärast liidu sadamate külastamist. Seepärast peaks komisjon looma seirekava ja tegema ettepanekuid meetmete kohta, et hinnata ja käsitleda süsinikdioksiidi leket ja leket ettevõtetest, mis on seotud ümbersuunamise ja maksudest kõrvalehoidumisega, ning samuti määrama kindlaks sellise piirkondliku süsteemi võimaliku negatiivse mõju Euroopa sadamate konkurentsivõimele ja ühenduvusele ning võimaliku negatiivse mõju transpordiliikide jaotusele.
__________________	__________________
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).	47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).	48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru IMOs ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest ja kaasnevatest meetmetest, mille eesmärk on tagada meretranspordisektori nõuetekohane panus Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkide saavutamisse. IMO kaudu tehakse jõupingutusi meretranspordist tuleneva üleilmse heite piiramiseks ning seda tuleks innustada. Kuigi IMOs tehtud hiljutised edusammud valmistavad heameelt, ei ole need meetmed Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad.	(16) Meretransport on oluline sektor Euroopa majanduse jaoks, ning ka Euroopa ühenduvuse jaoks. See sektor tegutseb rahvusvahelises keskkonnas ja vajab konkurentsivõime säilitamiseks üleilmselt võrdseid tingimusi. Euroopa meretranspordisektori varajane üleminek säästvale laevandusele võib anda ainulaadse võimaluse oma konkurentsivõime suurendamiseks siis, kui ülemaailmne süsteem läheb üle heitevabale süsteemile. Direktiivi (EL) 2018/410 kohaselt peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru IMOs ambitsioonika heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest ja kaasnevatest meetmetest, mille eesmärk on tagada meretranspordisektori nõuetekohane panus Pariisi kokkuleppega seatud eesmärkide saavutamisse. Arvestades laevanduse rahvusvahelist iseloomu, on käimas jõupingutused ülemaailmse meretranspordi heitkoguste piiramiseks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu, ning selliseid püüdeid tuleks ergutada, kehtestades kooskõlas Pariisi kokkuleppega tõhusa ülemaailmse kliimaalase turumeetme, mis oleks kõige sobivam ja tõhusam võimalus CO2-heite vähendamiseks selles sektoris eelkõige Euroopa äärealadel, mille merendussektorid on eriti haavatavad negatiivsete majandusmõjude suhtes. Seepärast peaks komisjon koostöös liikmesriikidega veelgi rohkem suurendama diplomaatilisi jõupingutusi ja survet IMO-le, et võrrelduna industriaalühiskonna eelse tasemega jääks keskmine temperatuuri tõus maailmas tunduvalt alla 2 °C, samuti seada soovitavaks eesmärgiks 1,5 °C ning vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, mis ebaausa rahvusvahelise konkurentsi tõttu ohustaks liiduväliste sadamate osas liidu ettevõtjaid. Üldiselt peaksid laevanduse heitkoguseid käsitlevad liidu algatused olema kooskõlas IMO jõupingutustega, et säilitada mereteedel võrdsed võimalused.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Piirkondlik turupõhine meede, nagu HKS, võib tõsiselt ohustada laevanduse koguheite vähendamist, kuna kõrvalehoidmiseks liiduvälistesse naabersadamatesse tehtavad sadamakülastused võivad koguheidet isegi suurendada, eelkõige juhul, kui maksudest kõrvalehoidumiseks tehakse pikemaid reise madalamate keskkonnastandarditega kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest. Sel eesmärgil peaks EL vältima võimalikest kõrvalehoidumiseks tehtavatest tegevustest, ning võiks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate heitkoguste arvutamisel ühe võimaliku meetmena lugeda kõrvalehoidmiseks tehtud külastusi väljaspool ELi asuvasse naabersadamastesse, sh ümberlaadimissadamatesse ja sealt lahkumist ELi sadamate külastamiseks. Määruse (EL) 2015/757 kohaselt teatatavate reiside ulatus peaks hõlmama nõuet teatada kõigist reisidest, mis hõlmavad neid liiduväliseid naabersadamaid. Selleks tuleks ELi HKSi direktiivis ja määruses (EL) 2015/757 kasutatud sadamakülastuste määratluses arvesse võtta kasvuhoonegaaside heite ja ettevõtete lekke ohtu, mis tuleneb piirkondliku turupõhise meetme rakendamisest. Seega peaks sadamakülastuse määratlus hõlmama peatusi liiduvälise naaberriigi ümberlaadimissadamas ning võtma arvesse ja aitama ennetada seda, et laevad hoiaksid kõrvale ELi HKSist, külastades sel eesmärgil ELi naaberriikide sadamaid. Lisaks tuleks lisada uus määratlus naabruses asuva ümberlaadimissadama kohta, et tagada võrdsed tingimused ja vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist selle tõttu, et võrreldes kolmandate riikide sadamatega kohaldatakse liidu sadamates rangemaid eeskirju. Võrdsete tingimuste tagamiseks peaks komisjon lisaks koostama loetelu süvameremarsruutidest, mis ühendavad kahte või enamat kontinenti ja mida käitatakse üle 3000 km pikkuste liinivedudega, kus laevad teevad ümberlaadimistoiminguid ükskõik millises nende marsruudil asuvas sadamas. Komisjon peaks selle loetelu igal aastal läbi vaatama.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16b) Arvestades, et direktiivis 2003/87/EÜ käsitletavad meretranspordiga seotud tegevused hõlmavad määruse (EL) 2015/757 kohaselt üle 5000-tonnise kogumahutavusega laevade CO2 heidet, peaks komisjon hiljemalt [xx aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] mõjuhinnanguga analüüsima lisaväärtust, mis kaasneb väiksemate, üle 400-tonniste kogumahutavusega laevade (sh avamererajatisi teenindavad laevad) järkjärgulise integreerimisega liidu raamistikku. Sealjuures võiks kõnealuse süsteemi kohaldamise katseetapis, mis hõlmab vähemalt kahte aruandeperioodi, kasutada selliste laevade puhul liidu CO2 heite seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi. Analüüsitud andmete hulgas peaks komisjon arvesse võtma kasvuhoonegaaside heite võimalikku vähendamist, halduskoormuse ulatust ja finantstagajärgi. Sellise mõjuhinnangu järelduste põhjal peaks komisjon esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile seadusandlikud ettepanekud, millega vajaduse korral muudetakse määrust (EL) 2015/757 ja direktiivi 2003/87/EÜ.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas49. Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama hõlmama osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile peaks seega hõlmama poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas, selliste laevade heitkoguseid, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, ning heitkoguseid, mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres seistes. Seda lähenemisviisi on peetud otstarbekaks viisiks, kuidas lahendada ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja võimaluste küsimust, mis on olnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis pikaajaline probleem. Kattes osa liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate nii saabuvate kui ka väljuvate reiside heitkogustest, tagatakse ELi HKSi tõhusus, eelkõige kuna meetme keskkonnamõju on suurem kui üksnes ELi-siseseid reise hõlmava kohaldamisala puhul ning samal ajal piiratakse süsteemist kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste ja ümberlaadimistoimingute väljapoole liitu üleviimise riski. Selleks et tagada sektori sujuv kaasamine ELi HKSi, tuleks laevandusettevõtjate poolt tagastatavate LHÜde osakaalu ajavahemiku 2023–2025 teatatud tõendatud heitkoguste suhtes järk-järgult suurendada. Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega tagastatakse nendel aastatel vähem LHÜsid, siis tuleks pärast seda, kui tõendatud heitkoguste ja tagastatud LHÜde vahe on igal aastal kindlaks tehtud, tunnistada vastav arv LHÜsid kehtetuks, et kaitsta süsteemi keskkonnaalast terviklikkust. Alates 2026. aastast peaksid laevandusettevõtjad tagastama kõigile nende eelneva aasta teatatud tõendatud heitkogustele vastava arvu LHÜsid.	(17) Euroopa rohelises kokkuleppes teatas komisjon oma kavatsusest võtta täiendavaid meetmeid meretranspordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks meetmekogumi abil, mis võimaldab liidul saavutada oma heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sellega seoses tuleks direktiivi 2003/87/EÜ muuta, et lisada meretransport ELi HKSi, nii et see sektor aitaks kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; viimase kohaselt peavad arenenud riigid jätkama juhtrollis ning seadma endale kogu majandust hõlmavaid heitkoguste vähendamise eesmärke, samal ajal kui arenguriike tuleb innustada liikuma aja jooksul kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või sihttasemete seadmise suunas49. Võttes arvesse, et väljaspool Euroopat toimuvate rahvusvaheliste lendude heitkogustele peaks olema alates 2021. aasta jaanuarist kehtestatud üleilmse turupõhise meetme abil ülempiir, samas kui puuduvad meetmed, millega piirataks või hinnastataks meretranspordi heitkoguseid, peaks ELi HKS hakkama hõlmama osa liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama vahelistest reisidest tulenevatest heitkogustest ning kolmas riik saab otsustada ülejäänud heitkoguste suhtes võetavate asjakohaste meetmete üle. ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile peaks seega hõlmama poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, poolt selliste laevade heitkogustest, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevas sadamas, selliste laevade heitkoguseid, mis teevad reise, mis algavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja lõpevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas, ning heitkoguseid, mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres seistes. Seda lähenemisviisi on peetud otstarbekaks viisiks, kuidas lahendada ühiste, kuid diferentseeritud kohustuste ja võimaluste küsimust, mis on olnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kontekstis pikaajaline probleem. Lisaks ei tohiks ELi HKSi kohaldamisalasse arvata laevu, mis seilavad meremagistraalidega hõlmatud marsruutidel või tagavad saartele avaliku teenuse korras territoriaalse järjepidevuse, et vältida konkreetset ohtu, et esimesel juhul suunatakse tegevus ümber rohkem saastavatesse sektoritesse ja teisel juhul satub ohtu territoriaalne järjepidevus. Kattes osa liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate nii saabuvate kui ka väljuvate reiside heitkogustest, tagatakse ELi HKSi tõhusus, eelkõige kuna meetme keskkonnamõju on suurem kui üksnes ELi-siseseid reise hõlmava kohaldamisala puhul ning samal ajal piiratakse süsteemist kõrvalehoidmiseks tehtavate sadamakülastuste ja ümberlaadimistoimingute väljapoole liitu üleviimise riski. Selleks et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, mis tuleneb ümberlaadimise võimalikust ümberjaotamisest liidu sadamast ELi mittekuuluvates naaberriikides asuvasse ümberlaadimissadamasse, peaks ELi HKSi laiendamine meretranspordisektorile hõlmama heitkoguseid, mis on tekkinud selliste laevade puhul, mis sõidavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas väljaspool ELi asuvast ümberlaadimissadamast, ning heitkoguseid, mis tulenevad laevadest, mis teevad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast väljuvaid reise ja saabuvad väljaspool ELi asuvasse ümberlaadimissadamasse. Selleks et tagada sektori sujuv kaasamine ELi HKSi, tuleks laevandusettevõtjate poolt tagastatavate LHÜde osakaalu teatatud tõendatud heitkoguste suhtes järk-järgult suurendada ajavahemiku kohta, mis algab esimesest aastast kuni kolmanda aastani pärast seda, kui käesoleva direktiivi jõustumisest on möödunud 18 kuud. Alates neljandast aastast pärast seda, kui käesoleva direktiivi jõustumisest on möödunud 18 kuud peaksid laevandusettevõtjad tagastama kõigile nende eelneva aasta teatatud tõendatud heitkogustele vastava arvu LHÜsid. Siiski tuleks võtta meetmeid tagamaks, et ELi HKSi laiendamine meretranspordile mõjutaks liikmesriike õiglaselt ja proportsionaalselt, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, näiteks nende geograafilist asukohta, kliima- ja ilmastikuolusid.
__________________	__________________
49 Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 4.	49 Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 4.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) ELi HKS peaks aitama vähendada meretranspordiga seotud tegevuste CO2 heidet nii palju kui võimalik. Üleminek fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2 heitega kütustele mängib selles protsessis olulist rolli. Võttes aga arvesse probleeme heite vähendamisega merendussektoris, kuna puuduvad elujõulised ja vähese heitega jõuallikatehnoloogiad, mida tunnustatakse komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegias, ning võttes arvesse laevandusettevõtjate vahelist suurt konkurentsi ja olulist hinnaerinevust tavapäraste kütuste ning taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste vahel, tuleks seda üleminekut toetada majanduslike stiimulitega, mis kajastavad alternatiivkütuste keskkonnakasu ja muudavad need laevandusettevõtjate jaoks konkurentsivõimelisemaks, vältides seeläbi kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Selleks tuleks laevandusettevõtjatele proportsionaalselt kasutatud ja aruandes esitatud alternatiivkütuste kogusega eraldada tasuta LHÜsid. Tasuta eraldatavate saastekvootide kogust tuleks kohandada kordajatega, arvestamaks asjaoluga, et mõned alternatiivkütuste liigid toovad suuremat keskkonnakasu ja on laevandusettevõtjate jaoks kallimad. Komisjon peaks kordajate taseme kütuse turuhindu käsitleva teabe põhjal korrapäraselt läbi vaatama. Lisaks tunnistati Euroopa Parlamendi 2021. aasta aprilli resolutsioonis meretõhusa ja puhtama meretranspordi kohta selliste üleminekutehnoloogiate nagu veeldatud maagaasi ja veeldatud maagaasi taristu tähtsust merendussektoris. Seepärast tuleks selliste tehnoloogiate kasutamist esialgses üleminekuetapis toetada tasuta saastekvootide osalise eraldamise kaudu.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17b) Vajaduse korral peaks komisjon määruse (EL) 2015/757 läbi vaatama selle tagamiseks, et tasuta saastekvootide koguse kindlaksmääramiseks ELi HKSi raames oleks igat liiki alternatiivkütuste kasutamise kohta oleks olemas teave.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17c) Tuleks luua merendusalane üleminekufond, liikmesriikidele rahaliste vahendite andmiseks, et toetada nende poliitikat, millega toetatakse meretranspordisektori CO2 heite vähendamist. See tuleks saavutada eelkõige uuenduslike tehnoloogiate arendamisega sektori CO2 heite vähendamiseks, säästvate alternatiivkütuste tootmisega, nagu on määratletud määruses (EL) [.../...], mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis[10], sealhulgas alternatiivkütuste tooraine kogumise süsteemide arendamisega, investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning kasvuhoonegaaside heidet vähendavate tehnoloogiate ja projektide esimese tööstusliku rakendamisega, uute mootorite ja tehnoloogiate teadusuuringutega ning sadamataristuga. Komisjon peaks esitama seadusandlikud ettepanekud merendusfondi loomiseks. Merendusfond peaks kujutama endast mitmeaastase finantsraamistiku raames täielikult eelarvestatud kuluprogrammi. Kõnealuse programmi eelarvevahendeid tuleks väljendada summana, mis moodustab 75 % meresaastekvootide enampakkumisest oodatavast tulust. Merendusfond peaks toimima liikmesriikide ühise juhtimise all kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Meretransporditegevusi puudutavaid direktiivi 2003/87/EÜ sätted tuleks regulaarselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelist arengut ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult kindlaks määratavate panuste jaoks. Eelkõige peaks komisjon mis tahes ajal enne 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet – ja seega hiljemalt 30. septembriks 2028 – esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IMOs üleilmse turupõhise meetme üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta. Komisjon peaks oma aruandes analüüsima IMO vahendeid ja vajaduse korral hindama, kuidas rakendada neid liidu õiguses direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise kaudu. Komisjon peaks vajaduse korral lisama oma aruandesse ettepanekud.	(18) Meretransporditegevusi puudutavaid direktiivi 2003/87/EÜ sätted tuleks regulaarselt läbi vaadata, võttes arvesse rahvusvahelist arengut ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult kindlaks määratavate panuste jaoks. Eelkõige peaks komisjon igal teisel aastal pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja eelkõige, mis tahes ajal enne 2028. aastal tehtavat teist ülemaailmset kokkuvõtet – ja seega hiljemalt 30. septembriks 2028 – esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IMOs üleilmse turupõhise meetme üle peetavate läbirääkimiste edenemise kohta. Komisjon peaks oma aruandes analüüsima IMO vahendeid ja vajaduse korral hindama, kuidas rakendada neid liidu õiguses direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamise kaudu. Komisjon peaks vajaduse korral lisama oma aruandesse ettepanekud. Lisaks peaks komisjon koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) jõuliselt toetama ülemaailmse turupõhise meetme kehtestamist rahvusvahelisel tasandil, et vajaduse korral laiendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala meretranspordile.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretranspordi valdkonnas direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste põhjal, sealhulgas seoses võimalike kõrvalehoidmisviisidega, ning seejärel tegema ettepaneku meetmete kohta, millega tagada direktiivi tulemuslikkus.	(19) Komisjon peaks vaatama läbi direktiivi 2003/87/EÜ toimimise meretransporditegevuste osas 1. jaanuariks 2025, tehes seda mõjuhinnangu abil ja tihedas koostöös asjaomaste sadamavaldajate, laevandusettevõtjate ja kõigi seotud sidusrühmadega, tehes tegelike andmete põhjal kindlaks kõnealuste sätete võimaliku mõju kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele, sadamakülastuste ja -tegevuse üleviimisele väljaspool ELi asuvatesse sadamatesse, Euroopa sadamate ühenduvusele ja asjakohasel juhul teistele transpordiliikidele üleminekule. Mõjuhinnangus tuleks eraldi arvesse võtta ka võimalikke kõrvalehoidmiseks tehtavaid tegevusi ja koostada loetelu võimalikest äritegevustest, mis ei kuulu liidu naabruses asuvate sadamakülastuste käigus toimuva olulise äritegevuse alla. Asjaomane mõjuhinnang on ELi HKSi kavakohase toimimiseks ülimalt tähtis, eelkõige silmas pidades võimalikke kõrvalehoidmise viise. Kui mõjuhinnangus tehakse kindlaks merendussektorile, ELi sadamatele ning mere- ja rannikualadele ja saartele avalduva kahjuliku mõju oht, peaks komisjon pakkuma selle käsitlemiseks välja ennetusmeetmed, sealhulgas soovitused konkreetselt ELi merepiirkondade või ELi naaberriikide sadamaid käsitlevate sätete kohta, et tagada võrdsed tingimused ja sektori dekarboniseerimine. ELi piirkondliku HKSi kohaldamisala võimaliku kahjuliku mõju käsitlemise vahendina tuleks põhjalikult kaaluda IMOs välja töötatud turupõhise meetmega kooskõla saavutamist. Lisaks peaks komisjon koostama koostoimelise mõjuhinnangu, et uurida paketi „Eesmärk 55“ kõigi ettepanekute mõju, sealhulgas analüüsida ELi konkurentsivõimet, võimalikku liikuvuse vähenemise ohtu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kulutõhusust.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) ELi HKSi nõuete täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratletud kui laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis. See määratlus põhineb määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis d esitatud mõiste „ettevõtja“ määratlusel ja on kooskõlas IMO poolt 2016. aastal loodud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ võib laevandusettevõtja lepingu alusel pidada sellist üksust, mis on otseselt vastutav laeva CO2 heitkoguseid mõjutavate otsuste eest, vastutavaks käesoleva direktiivi nõuete täitmisega seotud kulude eest. See üksus oleks tavaliselt üksus, mis vastutab laeva kütuse, marsruudi ja kiiruse valiku eest.	(20) ELi HKSi nõuete täitmise eest vastutav isik või organisatsioon peaks olema laevandusettevõtja, kes on määratletud kui laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis. See määratlus põhineb määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis d esitatud mõiste „ettevõtja“ määratlusel ja on kooskõlas IMO poolt 2016. aastal loodud üleilmse andmekogumissüsteemiga. Kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ võib laevandusettevõtja lepingu alusel pidada sellist üksust, mis on otseselt vastutav laeva CO2 heitkoguseid mõjutavate otsuste eest, vastutavaks käesoleva direktiivi nõuete täitmisega seotud kulude eest. See üksus oleks tavaliselt üksus, mis vastutab laeva kütuse, marsruudi ja kiiruse valiku eest. Laeva nõuetele vastavust, mis on laevaomaniku ja kasutaja jagatud vastutuse all, tuleb jälgida ja jõustada. Komisjonil palutakse 2027. aastaks hinnata võimalikke lünki nõuete täitmisel, teha ettepanekuid meetmete kohta ja vaadata käesolev direktiiv vajaduse korral läbi.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Laevandusettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks iga laevandusettevõtja eest vastutama üks liikmesriik. Komisjon peaks avaldama esialgse nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluva merendustegevusega, ja märkima selles ära igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse. Nimekirja tuleks ajakohastada vähemalt iga kahe aasta järel, et määrata laevandusettevõtjale vajaduse korral uus haldav asutus. Liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema kõnealune liikmesriik. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema liikmesriik, kus laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reisidega. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtja puhul, kes ei ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvat reisi, peaks haldav asutus olema liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas oma esimest kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat reisi. Komisjon peaks iga kahe aasta järel avaldama ja ajakohastama direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevandusettevõtjate nimekirja, milles on esitatud igale laevandusettevõtjale määratud haldav asutus. Selleks et tagada laevandusettevõtjate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid järgima oma vastutusalasse kuuluvate laevandusettevõtjate haldamisel ühtlustatud eeskirju kooskõlas komisjoni kehtestatavate üksikasjalike eeskirjadega.	(21) Laevandusettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks peaks iga laevandusettevõtja eest vastutama üks liikmesriik. Komisjon peaks avaldama esialgse nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluva merendustegevusega, ja märkima selles ära igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse. Nimekirja tuleks ajakohastada regulaarselt ja vähemalt kord aastas, et määrata laevandusettevõtjale vajaduse korral uus haldav asutus. Liikmesriigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema kõnealune liikmesriik. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtjate puhul peaks haldav asutus olema liikmesriik, kus laevandusettevõtjal on viimase kahe seireaasta jooksul olnud suurim hinnanguline arv sadamakülastusi seoses direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate reisidega. Kolmandas riigis registreeritud laevandusettevõtja puhul, kes ei ole eelnenud kahel seireaastal teinud ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvat reisi, peaks haldav asutus olema liikmesriik, kust laevandusettevõtja alustas oma esimest kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat reisi. Komisjon peaks igal aastal avaldama ja ajakohastama direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate laevandusettevõtjate nimekirja, milles on esitatud igale laevandusettevõtjale määratud haldav asutus. Selleks et tagada laevandusettevõtjate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid järgima oma vastutusalasse kuuluvate laevandusettevõtjate haldamisel ühtlustatud eeskirju kooskõlas komisjoni kehtestatavate üksikasjalike eeskirjadega.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23a) Ligipääsetavuse edendamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata laevadele, mis tegutsevad avaliku teenindamise lepingu alusel või mille suhtes kohaldatakse avaliku teenindamise kohustust, ning laevadele, mis suunduvad ELi äärepoolseimatesse piirkondadesse või saartele ja/või sealt tagasi. Seepärast tuleks ette näha erand käesolevast direktiivist äärepoolseimatesse piirkondadesse või saartele suunduvate ja sealt algavate merereiside heitkoguste suhtes, kuna äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad territoriaalse järjepidevuse tagamiseks, tooraine, esmatarbekaupade ja muude toodete impordi ning osa ekspordi puhul meretranspordist.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Tuginedes samalaadsetest keskkonnakaitsega seotud ülesannetest saadud kogemustele, peaks Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) või muu asjaomane organisatsioon vajaduse korral ja kooskõlas oma volitustega abistama komisjoni ja haldavaid asutusi direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel. Arvestades EMSA kogemusi määruse (EL) 2015/757 rakendamisel ja tema IT-vahendeid, võiks EMSA aidata haldavaid asutusi eelkõige seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest merendustegevustest tulenevate heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolliga, hõlbustades teabevahetust või töötades välja suuniseid ja kriteeriume.	(24) Tuginedes samalaadsetest keskkonnakaitsega seotud ülesannetest saadud kogemustele, peaks Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) või muu asjaomane organisatsioon vajaduse korral ja kooskõlas oma volitustega abistama komisjoni ja haldavaid asutusi direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisel. Arvestades EMSA kogemusi määruse (EL) 2015/757 rakendamisel ja tema IT-vahendeid, peaks EMSA aitama haldavaid asutusi eelkõige seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest merendustegevustest tulenevate heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolliga, hõlbustades teabevahetust või töötades välja suuniseid ja kriteeriume.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25a) Selleks et tagada jääoludes sõitvatele laevadele ja muudele laevadele võrdsed tingimused, tuleks heitkoguste arvestamisel kohaldada erimeetodit, et võtta arvesse täiendavaid heitkoguseid, mis on seotud jääoludes sõitmisega, ning täiendavaid heitkoguseid, mida tekitavad jääklassi laevad avamerel sõites, tagades samal ajal, et HKSi kaudu toimuva heitkogustega kauplemisega vähendatakse jätkuvalt heitkoguseid merendussektoris. Selleks tuleks direktiivi 2003/87/EÜ alusel toimuvat LHÜde üleandmist, tagastamist ja kehtetuks tunnistamist käsitlevaid asjakohaseid sätteid vastavalt muuta.

 

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest.	(28) Selleks et saavutada kõrgemad kliimaeesmärgid, tuleb suunata oluline kogus avaliku sektori vahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest kliimapöördesse. Selleks et pakkuda täiendust ELi eelarvest ette nähtud märkimisväärsetele kliimaga seotud kulutustele ja neid veelgi suurendada, tuleks kogu enampakkumistest saadud tulu, mida liidu eelarvesse ei eraldata, kasutada samuti kliimaga seotud eesmärkidel. See hõlmab kõnealuse tulu kasutamist rahaliseks toetuseks, et lahendada sotsiaalseid probleeme madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, vähendades moonutava mõjuga makse. Selleks et tegeleda ülemineku jaotusliku ja sotsiaalse mõjuga väikese sissetulekuga liikmesriikides, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10d osutatud moderniseerimisfondi kaudu kasutada täiendavad 2,5 % liidu LHÜde üldkogusest alates aastast [direktiivi jõustumise aasta] kuni aastani 2030 ning 1,5 %-le LHÜde üldkogusele vastava koguse osa, mis ületab 400 miljonit LHÜd, mis on reserveeritud moderniseerimisfondi jaoks turustabiilsusreservis, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamist liikmesriikides, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2016.–2018. aastal alla 65 % liidu keskmisest. Selleks et ELi HKS aitaks vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside ja CO2 heidet, tuleks kasutada olulist osa merendussektorist saadavast ELi HKSi tulust või samaväärseid summasid, et võimaldada vähendada kõnealuse sektori ja liidu sadamate CO2 heidet.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) […/..]51 kohane piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) on alternatiiv LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu. Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele ei tohiks LHÜsid tasuta eraldada. Siiski on vaja üleminekuperioodi, mille jooksul tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel kohaneda uue korraga. Tasuta eraldatavate LHÜde vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025. aastani 100 % ja 2026. aastal 90 % ning seda tuleks vähendada igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni. Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi, et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.	(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) […/..]51 kohane piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) võib olla alternatiiv LHÜde tasuta eraldamisele ning see peaks aitama vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu pärast seda, kui komisjoni hindamine on tõestanud, et määrus on tõhus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks nii impordi kui ka ekspordi puhul. Kõnealuse meetme kohaldamisalasse kuuluvatele sektoritele ja allsektoritele tuleks ekspordiks ettenähtud toodete ja nende tootjate suhtes siiski ette näha piisavad ja WTO nõuetele vastavad kaitsemeetmed. Kui tasuta LHÜd kaotatakse järk-järgult vastavalt CBAMi tõhususe tuvastamisele komisjoni aruandes [CBAMi määruse] alusel, on oluline järkjärguline üleminek, et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue korraga kohaneda. Tasuta eraldatavate LHÜde selliseks vähendamiseks tuleks CBAMiga hõlmatud sektorites selle mehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtu ajal rakendada LHÜde tasuta eraldamise suhtes teatavat tegurit. See tegur (CBAMi tegur) peaks olema üleminekuperioodil [CBAMi määruse] jõustumisest kuni 2025. aastani 100 % ja 2026. aastal 90 % ning seda tuleks vähendada igal aastal 10 protsendipunkti võrra, et jõuda kümnendaks aastaks 0 %-ni. Asjaomaseid delegeeritud õigusakte LHÜde tasuta eraldamise kohta tuleks CBAMiga hõlmatud sektorite ja allsektorite puhul vastavalt kohandada, võttes arvesse vajadust säilitada tasuta LHÜd eksporditavate toodete puhul. Tasuta LHÜd, mida selle arvutuse alusel CBAMiga hõlmatud sektoritele enam ei eraldata (CBAMi nõudlus), tuleb müüa enampakkumisel ja sellest saadav tulu tuleb kanda innovatsioonifondi, et toetada innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogia, CO2 kogumise ja kasutamise, CO2 kogumise ja geoloogilise säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele CBAMiga hõlmatud sektorites. Selleks et arvestada tasuta LHÜde selle osaga, mis eraldatakse CBAMiga hõlmamata sektoritele, tuleks tasuta eraldatavatest LHÜdest maha arvatav ja enampakkumisel müüdav lõplik kogus arvutada selle alusel, kui suur on CBAMi nõudluse osakaal kõigi tasuta LHÜsid saavate sektorite tasuta eraldamise vajaduses.
__________________	__________________
51 [palun märkida täielik ELT viide].	51 [palun märkida täielik ELT viide].

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni ning on tehnoloogiliselt neutraalsed.	(32) Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline terviklik lähenemisviis innovatsioonile. ELi tasandil toetatakse vajalikke teadus- ja innovatsioonialaseid jõupingutusi muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, mis hõlmab märkimisväärset rahastamist ja uusi vahendeid HKSi kuuluvate sektorite jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud ülevõtmismeetmed ei takista innovatsiooni ning on tehnoloogiliselt neutraalsed, samal ajal kui komisjon peaks tagama vajaliku tehnilise ja nõuandva abi kättesaadavuse ja tõhususe.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada innovatsiooni selliste vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamisse, sealhulgas investeeringuid säästvatesse alternatiivkütustesse, nagu vesinik ja ammoniaak, mida toodetakse taastuvenergiast, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime]52 sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises.	(33) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondi kohaldamisala tuleks laiendada, et toetada selliste mittepurustavate tehnoloogiate paigaldamist tööstusprotsessidesse, millel on tohutu kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal, kuid mis ei ole turuvalmis, ning innovatsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja protsesside valdkonnas, mis on seotud kütuste tarbimisega hoonete sektoris. Lisaks peaks innovatsioonifond toetama investeeringuid meretranspordisektori CO2 heite vähendamise kiirendamiseks, investeerides lühiajalistesse lahendustesse, nagu veeldatud maagaasi käitus- ja tankimistaristu, ning eelkõige keskpika perioodi läbimurdeliste lahenduste väljatöötamisse, innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamiseks, sealhulgas investeeringuteks säästvatesse alternatiivkütustesse ja nendega seotud taristusse, nagu vesinik ja ammoniaak, mis on toodetud säästvatest taastuvatest energiaallikatest, esimese tööstusliku rakenduse, tankimise ja laadimise taristusse sadamates, sealhulgas kaldaäärse elektrivarustusvõrgu ühendusesse ja muusse energiataristusse, ning heitevabasse jõuseadmetehnoloogiasse, nagu tuuletehnoloogia. Võttes arvesse, et määruses xxxx/xxxx [FuelEU Maritime]52 sätestatud trahvidest saadud tulu suunatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna innovatsioonifondi, peaks komisjon tagama, et asjakohast tähelepanu pööratakse selliste uuenduslike projektide toetamisele, mille eesmärk on kiirendada kestlike taastuvkütuste, vähese CO2 heitega ja heitevabade kütuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning elektrifitseerimist merendussektoris, nagu on märgitud määruse xxxx/xxxx [FuelEU Maritime] artikli 21 lõikes 1. Selleks et tagada innovatsioonile piisav rahastamine selles laiendatud kohaldamisalas, tuleks innovatsioonifondi täiendada 50 miljoni LHÜga, mis saadakse osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks enampakkumisel müüa, ja osaliselt nendest LHÜdest, mida muidu saaks eraldada tasuta, vastavalt kummagi allika praegusele osakaalule innovatsioonifondi rahastamises. Selleks et edendada innovatsiooni murranguliste tehnoloogiate valdkonnas nii kiiresti kui võimalik, peaks komisjon tagama, et innovatsioonifondi kaudu kättesaadavaks tehtud rahalised vahendid kontsentreeritaks käesoleva direktiivi rakendamise esimestele aastatele, võttes samas arvesse geograafilise tasakaalustatuse põhimõtet.
__________________	__________________
52 [lisada viide algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevale määrusele].	52 [lisada viide algatust „FuelEU Maritime“ käsitlevale määrusele].

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning kaotada toetus mis tahes investeeringutele, mis on seotud fossiilkütustega. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 80 %-ni; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.	(38) Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks viia kooskõlla liidu kõige uuemate kliimaeesmärkidega ja nõuda, et investeeringud oleksid kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega, ning jätkata mis tahes investeeringute toetamist, mis on seotud kestlike üleminekukütuste ja -tehnoloogiatega. Lisaks tuleks prioriteetsete investeeringute toetamiseks ette nähtud osa moderinseerimisfondist suurendada 80 %-ni; nõudluse poolel tuleks seada esikohale energiatõhusus ning prioriteetsete investeeringute hulka tuleks lisada ka leibkondade toetamine, et vähendada energiaostuvõimetust, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Kui ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi kütuseid toodetakse kogutud süsinikdioksiidist käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse raames, tuleks heitkogused arvestada selle tegevuse alla kuuluvaks. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, milles sätestatakse vajalikud kohandused võimaliku süsinikdioksiidi heite arvessevõtmiseks ja topeltarvestuse vältimiseks, et tagada asjakohaste stiimulite olemasolu, võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.	(40) Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedel- ja gaaskütused ning ringlussevõetud süsinikupõhised kütused võivad olla olulised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada. Kui ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi kütuseid toodetakse kogutud süsinikdioksiidist käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevuse raames, tuleks heitkogused arvestada selle tegevuse alla kuuluvaks, mille puhul CO2 eraldatakse atmosfääri. Tagamaks, et muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütused ja ringlussevõetud süsinikupõhised kütused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning et vältida topeltarvestust kütuste puhul, mis seda teevad, on asjakohane sõnaselgelt laiendada artikli 14 lõikes 1 sätestatud õigust, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, milles sätestatakse vajalikud kohandused selle kohta, kuidas ja kus võtta arvesse süsinikdioksiidi võimalikku heidet ning kuidas vältida topeltarvestust, et tagada asjakohased stiimulid CO2 kogumiseks, võttes arvesse ka nende kütuste käsitlemist direktiivi (EL) 2018/2001 alusel.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Üksnes biomassi kasutavate käitiste väljajätmine ELi HKSist on põhjustanud olukordi, kus suures koguses biomassi põletavad käitised on saanud juhuslikku kasumit, kuna nad on saanud tasuta LHÜsid, mis ületavad oluliselt tegelikke heitkoguseid. Seepärast tuleks kehtestada nullmääraga biomassi põletamise künnisväärtus, mille ületamisel arvatakse käitised ELi HKSist välja. Künnisväärtus 95 % on kooskõlas mõõtemääramatuse parameetriga, mis on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33156 artikli 2 punktis 16.	(42) Üksnes biomassi kasutavate käitiste täiendav väljajätmine ELi HKSist toob kaasa ebakindluse LHÜde tasuta eraldamise võrdlusaluste ajakohastamise suhtes ja vähendab stiimulit minna täielikult üle süsinikdioksiidiheiteta energiaallikatele. Tuleks kehtestada nullmääraga biomassi põletamise künnisväärtus 100 %, mille puhul saab arvata käitised ELi HKSist välja.
__________________	__________________
56 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil(ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).	56 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil(ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Komisjoni teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“57 on rõhutatud, et heitkoguste vähendamine maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris on eriline proovikivi. Seetõttu teatas komisjon, et heitkogustega kauplemist võiks järgnevalt laiendada maanteetranspordist ja hoonetest pärinevatele heitkogustele. Nende kahe uue sektori heitkogustega kauplemine võetaks kasutusele eraldi, kuid kõrvuti toimiva süsteemina. Sellega välditaks häireid hästitoimivas paiksete käitiste ja lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemis. Uue süsteemiga kaasnevad täiendavad poliitikasuunad ja meetmed, mis kaitsevad liigse hinnamõju eest, kujundavad turuosaliste ootusi ja püüavad anda CO2 hinnasignaali kogu majandusele. Varasemad kogemused on näidanud, et uue turu väljaarendamine nõuab tõhusa seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi loomist. Selleks et tagada koostoime ja sidusus paikseid käitisi ja lennundust hõlmava ELi HKSi olemasoleva taristuga, on asjakohane luua heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordisektori ja hoonesektori jaoks, muutes direktiivi 2003/87/EÜ.	välja jäetud
__________________
57 COM(2020) 562 final.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Selleks et kehtestada vajalik rakendusraamistik ja tagada mõistlik ajakava 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks, peaks heitkogustega kauplemine kahes uues sektoris algama 2025. aastal. Esimesel aastal peaksid reguleeritud üksused omama kasvuhoonegaaside heiteluba ning esitama andmed oma 2024. ja 2025. aasta heitkoguste kohta. LHÜsid tuleks hakata neile üksustele välja andma ja nende suhtes nõuete täitmise kohustust kohaldama alates 2026. aastast. Selline järjestus võimaldab alustada heitkogustega kauplemist neis sektorites sujuvalt ja tõhusalt. Samuti võimaldaks see võtta kasutusele ELi rahastuse ja liikmesriikide meetmed, et tagada ELi heitkogustega kauplemise sotsiaalselt õiglane kasutuselevõtt neis kahes sektoris ja leevendada CO2 hinna mõju vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele.	välja jäetud

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Kuna hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on väga palju väikeheitetekitajaid, ei ole võimalik määrata reguleerimispunktiks kasvuhoonegaase otseselt tekitavaid üksusi, nagu see on paiksete käitiste ja lennunduse puhul. Seepärast on tehnilise teostatavuse ja haldustõhususe huvides asjakohasem kehtestada reguleerimispunkt tarneahelas eespool. Uue heitkogustega kauplemise süsteemi nõuete täitmise kohustuse peaks esile kutsuma sellise kütuse tarbimisse lubamine, mida põletatakse hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, sealhulgas põletamine kasvuhoonegaaside maanteetranspordil nende geoloogiliseks säilitamiseks. Selleks et vältida hõlmatust kahe süsteemiga, ei peaks muudes direktiivi 2003/87/EÜ I lisa kohastes tegevustes kasutatavate kütuste tarbimisse lubamine uue süsteemi kohaldamisalasse kuuluma.	välja jäetud

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Kahe uue sektori reguleeritud üksused ja reguleerimispunkt tuleks määratleda vastavalt nõukogu direktiiviga (EL) 2020/26258 kehtestatud aktsiisisüsteemile koos vajalike kohandustega, kuna kõnealuse direktiiviga on juba aktsiisi maksmise eesmärgil kehtestatud kindel kontrollisüsteem kõigi tarbimisse lubatud kütusekoguste jaoks. Kütuste lõppkasutajate suhtes nendes sektorites ei tohiks direktiivi 2003/87/EÜ kohaseid kohustusi kohaldada.	välja jäetud
__________________
58 Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate reguleeritud üksuste suhtes tuleks kohaldada samasuguseid kasvuhoonegaaside heiteloa nõudeid nagu paiksete käitiste käitajate suhtes. On vaja kehtestada eeskirjad loa taotlemise, loa andmise tingimuste, loa sisu ja läbivaatamise ning reguleeritud üksusega seotud muudatuste kohta. Selleks et uus süsteem saaks hakata sujuvalt toimima, peaksid liikmesriigid tagama, et uue HKSi kohaldamisalasse kuuluvatel reguleeritud üksustel on süsteemi käivitumisel 2025. aastal olemas kehtiv luba.	välja jäetud

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Uue HKSi LHÜde üldkogus peaks järgima lineaarset trajektoori, et saavutada 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk, võttes arvesse hoonete ja maanteetranspordi kulutõhusat panust, milleks on heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega. LHÜde üldkogus tuleks esimest korda kehtestada 2026. aastal, et järgida trajektoori, mis algab 2024. aastal 2024. aasta heite piirmäära väärtusest (1 109 304 000 tonni CO2), mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/84259 artikli 4 lõikega 2, võttes aluseks kõnealuste sektorite 2016.–2018. aasta võrdlusheite. Lineaarseks vähendamisteguriks tuleks seega kehtestada 5,15 %. Alates 2028. aastast tuleks LHÜde üldkoguse kindlaksmääramisel lähtuda 2024., 2025. ja 2026. aasta keskmistest heitkogustest ning üldkogust tuleks vähendada sama iga-aastase absoluutse vähendamise võrra, mis kehtestati alates 2024. aastast ja mis vastab 5,43 % lineaarsele vähendamistegurile võrreldes eespool kindlaks määratud trajektoori võrreldava 2025. aasta väärtusega. Kui need heitkogused on sellest trajektooriväärtusest märkimisväärselt suuremad ja erinevus ei tulene heitemõõtmismeetodite väikestest erinevustest, tuleks lineaarset vähendamistegurit kohandada, et 2030. aastaks nõutavat heitkoguste vähenemist saavutada.	välja jäetud
__________________
59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) LHÜde enampakkumisel müümine on kõige lihtsam ja majanduslikult tõhusam LHÜde eraldamise meetod, millega välditakse ka juhuslikku kasumit. Konkurentsisurve väljastpoolt liitu on nii hoonesektori kui ka maanteetranspordisektori puhul väike või olematu ning neid ei ähvarda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Seetõttu tuleks hoonete ja maanteetranspordi LHÜd eraldada üksnes enampakkumise teel ilma tasuta eraldamiseta.	välja jäetud

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Selleks et tagada hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise sujuv käivitumine ning võttes arvesse reguleeritud üksuste vajadust investeerida tuletisinstrumentidesse või osta LHÜsid ette, et maandada nende hinna- ja likviidsusriski, tuleks suurem kogus LHÜsid panna enampakkumisele varases etapis. Seega peaks 2026. aastal enampakkumismaht olema 30 % suurem kui 2026. aasta LHÜde üldkogus. See kogus oleks piisav, et tagada likviidsus nii juhul, kui heitkogused vähenevad vastavalt vähendamisvajadustele, kui ka juhul, kui heitkogused alles aegamisi vähenevad. Üksikasjalikud eeskirjad LHÜde varajase enampakkumisel müümise kohta kehtestatakse enampakkumisi käsitleva delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 4.	välja jäetud

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Liikmesriikidele laekuvate enampakkumistulude seisukohast on väga olulised enampakkumisosade jaotamise eeskirjad, eriti arvestades vajadust tugevdada liikmesriikide suutlikkust tegeleda hoonesektori ja maanteetranspordisektori CO2 hinnasignaali sotsiaalse mõjuga. Hoolimata sellest, et kahel sektoril on väga erinevad omadused, on asjakohane kehtestada ühine jaotusreegel, mis sarnaneb paiksete käitiste suhtes kohaldatavaga. Suurem osa LHÜdest tuleks jaotada kõigi liikmesriikide vahel, võttes aluseks heitkoguste keskmise jaotuse hõlmatud sektorites ajavahemikul 2016–2018.	välja jäetud

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) hinna kehtestamisega maanteetranspordisektoris ja hoonesektoris peaksid kaasnema tõhusad sotsiaalsed hüvitised, eriti kui arvestada praegust kütteostuvõimetuse taset. Ligikaudu 34 miljonit eurooplast teatas, et nad ei suutnud 2018. aastal oma kodu piisavalt soojana hoida, ning 2019. aastal korraldatud kogu ELi hõlmanud uuringus60 ütles 6,9 % liidu elanikest, et kodu piisav kütmine käib neil rahaliselt üle jõu. Sotsiaalse ja jaotusliku mõju tõhusaks hüvitamiseks peaksid liikmesriigid kulutama enampakkumistest saadud tulu kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, mis on juba kindlaks määratud olemasoleva HKSi jaoks, aga ka meetmete jaoks, mis on lisatud spetsiaalselt selleks, et tegeleda uute maanteetranspordisektori ja hoonesektoriga seotud probleemidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL61 kohaste seonduvate poliitikameetmete jaoks. Enampakkumistulu tuleks kasutada uute sektorite heitkogustega kauplemise sotsiaalsete aspektide käsitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Seda silmas pidades pakub uus kliimameetmete sotsiaalfond liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, et toetada Euroopa kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Fondiga suurendatakse õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel ja nende sees, leevendades samas majanduse ülemineku ajal energiaostuvõimetuse või liikuvusvaesuse ohtu. See tugineb olemasolevatele solidaarsusmehhanismidele ja täiendab neid. Uue fondi vahendid vastavad põhimõtteliselt 25 % uue heitkogustega kauplemise eeldatavast tulust aastatel 2026–2032 ning nende rakendamisel võetakse aluseks kliimameetmete sotsiaalkavad, mille liikmesriigid peaksid esitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 20.../nr62. Lisaks peaks iga liikmesriik kasutama oma enampakkumistulu muu hulgas selleks, et rahastada osa oma kliimameetmete sotsiaalkavade kuludest.	välja jäetud
__________________
60 2018. aasta andmed. Eurostat, SILC [ilc_mdes01].
61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56).
62 [Lisada viide määrusele, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond].

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(52a) Üleminekukulud ning üleminekuga seotud kohanduste ja ressursside ammendumisega kaasnev energia- ja toorainehindade volatiilsuse suurenemine nõuavad kõige vähem kaitstud leibkondade, ettevõtjate ja VKEde toetamist, säilitades samal ajal rohepöörde eduka kulgemise tagamiseks kõrge investeerimistaseme. Seepärast tuleks luua kliimameetmete sotsiaalfond, et tagada kaasav ja õiglane üleminek, mis ei jäta kedagi kõrvale.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(53) Enampakkumistulude kasutamist käsitlev aruandlus tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/199963 kehtestatud praeguse aruandlusega.	välja jäetud
__________________
63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77).

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Innovatsioon ja uute vähese CO2 heitega tehnoloogiate arendamine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris on üliolulised selleks, et tagada nende sektorite kulutõhus panus heitkoguste eeldatavasse vähendamisse. Seetõttu tuleks ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise süsteemist eraldada 150 miljonit LHÜd innovatsioonifondile, et stimuleerida heitkoguste kulutõhusat vähendamist.	välja jäetud

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(55) Hoonesektori ja maanteetranspordisektori heitkogustega kauplemise kohaldamisalasse kuuluvad reguleeritud üksused peaksid tagastama oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid koguses, mis vastab nende poolt tarbimisse lubatud kütusekogustele. Esimest korda peaksid nad oma tõendatud heitkoguste eest LHÜsid tagastama 2026. aastal. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks paljusid õigusnorme, mida kohaldatakse olemasoleva paikseid käitisi ja lennundust hõlmava heitkogustega kauplemise süsteemi suhtes, kohaldada ka hoonesektori ja maanteetranspordisektori suhtes, tehes neis normides vajalikud kohandused. See hõlmab eelkõige LHÜde üleandmise, tagastamise ja kehtetuks tunnistamise eeskirju, samuti eeskirju, milles käsitletakse LHÜde kehtivusaega, karistusi, pädevaid asutusi ja liikmesriikide aruandluskohustust.	välja jäetud

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(56) Selleks et heitkogustega kauplemine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris oleks tõhus, peaks olema võimalik heitkoguseid suure kindluse ja mõistlike kuludega seirata. Heitkoguste omistamisel reguleeritud üksustele tuleks võtta aluseks tarbimisse lubatud kütusekogused ja heitekoefitsient. Reguleeritud üksustel peaks olema võimalik usaldusväärselt ja täpselt kindlaks teha ja eristada sektoreid, kus kütused tarbimisse lubatakse, ning kütuste lõppkasutajaid, et vältida soovimatut mõju, näiteks topeltkoormust. Selleks et saada piisavalt andmeid LHÜde koguarvu kindlaksmääramiseks ajavahemikuks 2028–2030, peaksid süsteemi käivitamisel 2025. aastal luba omavad reguleeritud üksused esitama andmed oma varasemate, 2024. aasta heitkoguste kohta.	välja jäetud

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(57) On asjakohane võtta meetmeid, et tegeleda võimaliku ülemäärase hinnatõusu ohuga, mis võib vähendada leibkondade ja üksikisikute valmisolekut investeerida oma kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, kui see oht on hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise alguses eriti suur. Need meetmed peaksid täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/181464 loodud ja 2019. aastal toimima hakanud turustabiilsusreservi kaitsemeetmeid. Kuigi süsinikuhinna määrab jätkuvalt turg, käivituvad kaitsemeetmed automaatselt kindlate reeglite alusel, mille kohaselt vabastatakse LHÜsid turustabiilsusreservist ainult juhul, kui on täidetud konkreetsed LHÜde keskmise hinna tõusul põhinevad tingimused. See täiendav mehhanism peaks olema ka väga reageeriv, et tegeleda liigse volatiilsusega, mis tuleneb muudest teguritest kui turu põhinäitajate muutumine. Meetmeid tuleks kohandada vastavalt ülemäärase hinnatõusu eri tasemetele, mille tulemuseks on eri ulatusega sekkumised. Komisjon peaks käivitavaid tingimusi tähelepanelikult jälgima ning kui tingimused on täidetud, peaks komisjon meetmed viivitamata vastu võtma. See ei piira mis tahes kaasnevaid meetmeid, mida liikmesriigid võivad võtta kahjuliku sotsiaalse mõjuga tegelemiseks.	välja jäetud
__________________
64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(58) Komisjon peaks jälgima heitkogustega kauplemise kohaldamist hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, sealhulgas seda, mil määral hinnad lähenevad olemasoleva HKSi hindadele, ning vajaduse korral tuleks teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek süsteemi läbivaatamiseks, et omandatud teadmiste ja hindade suurenenud lähenemise alusel parandada heitkogustega kauplemise tõhusust, haldamist ja praktilist kohaldamist nendes sektorites. Komisjon peaks olema kohustatud esitama esimese aruande kõnealuste küsimuste kohta 1. jaanuariks 2028.	välja jäetud

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(59) Selleks et tagada direktiivi 2003/87/EL artikli 3gd lõike 3, artikli 12 lõike 3b ja artikli 14 lõike 1 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Selleks et tagada koostoime kehtiva õigusraamistikuga, tuleks kõnealuse direktiivi artiklites 14 ja 15 sätestatud rakendamisvolituste andmist laiendada maanteetranspordisektorile ja hoonesektorile. Nimetatud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201165.	välja jäetud
__________________
65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(60) Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikega 4 ja artikli 10a lõikega 8. Lisaks tuleks selleks, et tagada koostoime kehtiva õigusraamistikuga, laiendada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 ja artikli 10a lõikes 8 sätestatud delegeeritud volitusi maanteetranspordisektorile ja hoonesektorile. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta66 kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.	välja jäetud
__________________
66 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(60a) Et saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk 2030. aastaks ja kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks, on keskse tähtsusega terviklik ja teaduspõhine lähenemisviis. Kõik meetmed tuleks koostada laiaulatuslike mõjuhinnangute põhjal, milles käesolevat direktiivi analüüsitakse koos teiste Euroopa kliimamäärusega seotud õigusaktidega ja nende tagajärgi Euroopa majanduse eri sektoritele. Sellest tulenevalt peaks komisjon 1. jaanuariks 2025 läbi viima meetmete sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaaspektide koostoimelise mõju hindamise.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(63) Tagamaks, et pärast kehtetuks tunnistamist turustabiilsusreservi alles jäävate LHÜde tase on prognoositav, ei tohiks reservis olevate LHÜde kehtetuks tunnistamine enam sõltuda eelmise aasta enampakkumismahtudest. Reservis olevate LHÜde arvuks tuleks seega määrata 400 miljonit, mis vastab ringluses olevate LHÜde koguarvu alumisele künnisväärtusele.	välja jäetud

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 66

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(66) Selleks et vähendada nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatust, mis on seotud heitkogustega kauplemise alustamisega hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris, ning muuta see turušokkidele vastupidavamaks, tuleks nende uute sektorite suhtes kohaldada turustabiilsusreservi reeglipõhist mehhanismi. Selleks et reserv saaks hakata toimima süsteemi algusest peale, tuleks sellele eraldada esialgu 600 miljonit LHÜd maanteetranspordisektori ja hoonesektoris heitkogustega kauplemise jaoks. Algse alumise ja ülemise künnisväärtuse suhtes, mis käivitavad LHÜde reservist vabastamise või reservi lisamise, tuleks kohaldada üldist läbivaatamise klauslit. Muude elementide, näiteks ringluses olevate LHÜde koguarvu või reservist vabastatud või reservi lisatud LHÜde koguse avaldamise puhul tuleks järgida muid sektoreid käsitlevaid reservi eeskirju.	välja jäetud

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(67) Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2 heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.	(67) Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed, sealhulgas teabe sadamakülastuste kohta naaberriikides, mis ei kuulu ELi. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2 heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(67) Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2 heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.	(67) Määrust (EL) 2015/757 on vaja muuta, et võtta arvesse meretranspordisektori lisamist ELi HKSi. Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ning esitama vastutavale haldavale asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad ja ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed, sealhulgas teabe sadamakülastuste kohta naaberriikides, mis ei kuulu ELi. Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta CO2 heitkoguste seire meetodeid ja seire-eeskirju ning muud määruses (EL) 2015/757 esitatud asjakohast teavet, et tagada ELi HKSi tõhus toimimine haldustasandil ning täiendada määrust (EL) 2015/757 eeskirjadega, milles käsitletakse seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist haldava asutuste poolt, eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist ning eeskirjadega, milles käsitletakse ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja tõendamisaruande väljaandmist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. Andmeid, mille seire, aruandlus ja kontroll toimub määruse (EL) 2015/757 alusel, võib kasutada ka muude sama laevakohase teabe seiret, aruandlust ja kontrolli nõudvate liidu õigusaktide nõuete täitmiseks.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 67 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(67a) Võttes arvesse asjaolu, et käesolev direktiiv tekitab mõjutatud sektoritele nõuete täitmisega seotud lisakulusid, tuleb võtta kompenseerivaid meetmeid, et vältida regulatiivse koormuse kogutaseme tõusu. Seepärast peaks komisjon direktiivi 2003/87/EÜ jälgima kohe pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja tuginedes kogu paketi „Eesmärk 55“ põhjalikule üldisele mõjuhinnangule, milles käsitletakse paketi kumulatiivset ja kombineeritud mõju, sealhulgas sotsiaalseid kulusid ja nende jaotust, konkurentsivõimet, tööhõivet, süsinikdioksiidi ja ettevõtete ülekandumist. Eelkõige peaks komisjon esitama viivitamata ettepanekud regulatiivse koormuse kompenseerimiseks, vaadates läbi või tühistades muude liidu seadusandlike aktide sätted, mis tekitavad mõjutatud sektorites nõuete täitmisega seotud kulusid.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse I ja III lisas loetletud tegevusalade ja II lisas loetletud kasvuhoonegaaside suhtes. Kui käitis, mis kuulub ELi HKSi kohaldamisalasse, kuna tema summaarne nimisoojusvõimsus põletusseadmete käitamisel on üle 20 MW, muudab kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks oma tootmisprotsessi ega ületa enam nimetatud künnist, jääb ta pärast tootmisprotsessi muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse kuni artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud viieaastase ajavahemiku lõpuni.	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse I lisas loetletud tegevusalade ja II lisas loetletud kasvuhoonegaaside suhtes. Kui käitis, mis kuulub ELi HKSi kohaldamisalasse, kuna tema summaarne nimisoojusvõimsus põletusseadmete käitamisel on üle 20 MW, muudab kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks oma tootmisprotsessi ega ületa enam nimetatud künnist, jääb ta pärast tootmisprotsessi muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse kuni artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud viieaastase ajavahemiku lõpuni.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„b) „heitkogus“– käitise allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heide või I lisas nimetatud lennutegevust sooritava õhusõiduki või I lisas nimetatud meretranspordis kasutatavate laevade kõnealuse tegevusega seotud kindlaksmääratud gaaside heide või III lisas osutatud tegevusele vastav kasvuhoonegaaside heide;“	b) „heitkogus“– käitise allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heide või I lisas nimetatud lennutegevust sooritava õhusõiduki või I lisas nimetatud meretranspordis kasutatavate laevade kõnealuse tegevusega seotud kindlaksmääratud gaaside heide;“

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2003/87

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„d) „kasvuhoonegaaside heiteluba“ – kooskõlas artiklitega 5, 6 ja 30b väljaantud luba;“	d) „kasvuhoonegaaside heiteluba“ – kooskõlas artiklitega 5 ja 6 väljaantud luba;“

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt v

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„v) „laevandusettevõtja“ – laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006(*) I lisas;	v) „laevandusettevõtja“ – laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes sellise vastutuse võtmisel on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006(*) I lisas; kui lõplik vastutus laeva käitamise ja laeva kasvuhoonegaaside heidet mõjutavate otsuste eest võtab lepingulise kokkuleppe alusel üle muu üksus või muud üksused, vastutab see üksus või vastutavad need üksused otseselt käesoleva direktiivi kohaste kohustuste, vastutuse ja nõuete täitmisega seotud kulude võtmise eest ulatuses, mis on selles lepingus ette nähtud. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab laeva käitamine veetava lasti, marsruudi või laeva kiiruse kindlaksmääramist.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt x

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
x) „reguleeritud üksus“ – IVa peatüki kohaldamisel füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud kütuste lõpptarbijad, kes tegeleb III lisas osutatud tegevusega ja kuulub ühte järgmistest kategooriatest:	välja jäetud
i) kui kütus läbib nõukogu direktiivi (EL) 2020/262(*) artikli 3 punktis 11 määratletud maksulao, siis kõnealuse direktiivi artikli 3 punktis 1 määratletud volitatud laopidaja, kes on kohustatud tasuma aktsiisi, mis on muutunud sissenõutavaks kõnealuse direktiivi artikli 7 kohaselt;
ii) kui alapunkt i ei ole kohaldatav, siis mis tahes muu isik, kes on kohustatud tasuma aktsiisi, mis on muutunud sissenõutavaks vastavalt direktiivi (EL) 2020/262 artiklile 7 seoses käesolevas peatükis käsitletud kütustega;
iii) kui alapunktid i ja ii ei ole kohaldatavad, siis mis tahes muu isik, kelle liikmesriigi asjaomased pädevad asutused peavad aktsiisi tasumiseks registreerima, sealhulgas aktsiisi tasumisest vabastatud isik, nagu on osutatud nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ(**) artikli 21 lõike 5 neljandas lõigus;
iv) kui alapunktid i, ii ja iii ei ole kohaldatavad või kui sama aktsiisi tasumise eest vastutavad solidaarselt mitu isikut, siis liikmesriigi määratud mis tahes muu isik.
_________
(*) Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 058, 27.2.2020, lk 4).
(**) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt y

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
y) „kütus“ – IVa peatüki kohaldamisel mis tahes kütus, mis on loetletud direktiivi 2003/96/EÜ I lisa tabelites A ja C, ning mis tahes muu toode, mida müüakse mootorikütuse või kütteainena vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikele 3;	välja jäetud

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt z

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
z) „tarbimisse lubamine“ – IVa peatüki kohaldamisel on sellel direktiivi (EL) 2020/262 artikli 6 lõikes 3 määratletud tähendus.“	välja jäetud

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	wa) „külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisel selleks üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, peatused ELi mittekuuluva naaberriigi ümberlaadimissadamas ja üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	wb) „ümberlaadimissadam“ – sadam, kus ühte liiki ümberlaaditava lasti liikumine ületab suurema osa selle sadama koguliiklusest. Tuleb arvestada, et last, konteinerid või kaubad laaditakse ümber, kui need lossitakse laevalt sadamasse ainsa eesmärgiga laadida need teisele laevale;

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	wc) „süvameremarsruudid“ – laevateed, mis ühendavad kahte või enamat kontinenti ja mida kasutatakse üle 3000 km pikkuste liiniveo teenuste osutamiseks, kus laevad teevad ümberlaadimistoiminguid ükskõik millises tema marsruudil asuvas sadamas;

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	wd) „ümberlaadimistoiming“ – toiming, mille käigus lossitakse mis tahes last, konteiner või kaup laevalt sadamasse ainsa eesmärgiga laadida see teisele laevale;

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	we) „ELi mittekuuluv naaberriik“ – ELi mittekuuluv riik, mis on sama merebasseini kaudu ELi liikmesriigiga ühendatud või mis külgneb ELi liikmesriigiga;

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt w f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	wf) „reis” – laeva liikumine, mis algab külastatavast sadamast või lõpeb selle sadamaga ja mille eesmärk on reisijate- või lastivedu kaubanduslikul eesmärgil.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) Artikkel 3e asendatakse järgmisega:
	Artikkel 3e
	Õhusõiduki käitajatele lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ja väljaandmine säästvate lennukikütuste kasutamise suurendamiseks
	„1. Alates ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäevast] eraldatakse artikli 3c lõikes 5a osutatud lubatud heitkoguse ühikute üldkogus säästvate lennukikütuste kasutamise suurendamiseks tasuta, nagu on teatatud Euroopa Liidu Lennundusohutusametile määruse 2021/0205 [ReFuelEU määrus] artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt.
	2.  Iga õhusõiduki käitaja võib taotleda lubatud heitkoguse ühikute eraldamist, mis eraldatakse igal aastal kuni 2040. aastani lõikes 1 osutatud kütuste kasutamise suurendamise alusel tasuta alates ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev].
	a) Iga teatatud säästva lennukikütuse liigi puhul vastab saadud heitkoguse ühikute kogus lubatud heitkoguse ühikute kogusele, mille õhusõiduki käitaja oleks pidanud tagastama sama koguse fossiilpetrooleumi eest, võttes aluseks kordajad, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3. Lubatud heitkoguse ühikute kogus peab olema proportsionaalne kasvuhoonegaaside heite koguhulgaga, mis on säästetud vastavalt kõnealuste kütuste käsitlemisele direktiivi (EL) 2018/2001 ja ELi HKSi direktiivi artikli 14 lõikes 1 osutatud rakendusaktide kohaselt, võttes arvesse iga teatatud säästva lennukikütuse liigi keskmist turuhinda.
	b) Üleminekuperioodil kuni artikli 14 lõikes 1 osutatud rakendusaktide jõustumiseni hinnatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid neid kasutavate õhusõiduki käitajate puhul heitevabaks.
	3. Komisjon avaldab igal aastal petrooleumi ja säästva lennukikütuse liikide kulude erinevuse, tuginedes määruse 2021/0205 [ReFuelEU määrus] artikli 12 kohaselt avaldatud aruandele. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses artikli 3c lõike 5a kohaselt aastas tasuta eraldatavate saastekvootide kogusega, säästva lennukikütuse liigi kordajaga ja eraldamise üksikasjaliku korraga.
	4. Artikli 3c lõikes 5a osutatud tasuta saastekvootide kogus tuleks säilitada ka pärast 2040. aastat, välja arvatud juhul, kui komisjon teeb mõjuhinnangu põhjal kindlaks ja põhjendab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teisiti, tuginedes ilmsele kasutuselevõtule säästva lennukikütuse turul.“

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3g – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes hõlmab viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevasse sadamasse, viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvasse sadamasse, sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse ning sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis seisavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres.	1. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes hõlmab viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevasse sadamasse, viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvasse sadamasse, sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljudes liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse ning sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis seisavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres. Kui tegemist on liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sadama ja väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni oleva sadama vahelise vahemaaga, mis on väiksem kui [xxx] meremiili [komisjon arvutab välja meremiilide nõuetekohase arvu], sõltuvalt mõjuhinnangust, milles tehakse kindlaks sadamakülastuste loetelu ELi mittekuuluva naaberriigi ümberlaadimissadamatesse, hõlmab lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine meretransporditegevuste suhtes sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevasse sadamasse, sealhulgas ümberlaadimissadamatesse, ning sada protsenti (100 %) selliste laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevast sadamast, sealhulgas ümberlaadimissadamatest, ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3g – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Komisjon jätkab jõupingutusi rahvusvahelisest lennundusest tuleneva süsinikdioksiidi vähendamise ja kompenseerimise meetme kehtestamiseks koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO), et
	– katta 100 % liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast reisi alustavate ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuvate laevade CO2 heitkogustest ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kai ääres seisvate laevade heitkogustest ja
	– laiendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi meretranspordile saja protsendini (100 %) selliste laevade heitkoguste puhul, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni olevasse sadamasse, ning selliste laevade puhul, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3g – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Erandina artiklitest 3g ja 3ga ei võta liikmesriigid laevandusettevõtjate suhtes meetmeid seoses heitega, mida tekitavad laevad, mis teevad reise saart ja mandrit ühendavatel mereteedel või saarte vahel, mis moodustavad sama saarepiirkonna, või mis saabuvad äärepoolseimas piirkonnas asuvasse sadamasse või väljuvad äärepoolseimas piirkonnas asuvast sadamast, ning kahe eri äärepoolseimas piirkonnas asuva eri sadama vahelisi reise ning äärepoolseimas piirkonnas asuva sadama ning samas liikmesriigis või muus ELi liikmesriigis asuva sadama vahelisi reise. Pärast seda, kui komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, millist mõju võib avaldada ELi HKSi kohaldamisala laiendamine äärepoolseimatest piirkondadest lähtuvale ja sinna suunduvale meretranspordile, hindab ta kõnealuse erandi lõpetamise põhjendatust ja esitab asjakohasel juhul sellekohase muutmisettepaneku.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ga – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Laevandusettevõtjad on kohustatud tagastama lubatud heitkoguse ühikud vastavalt järgmisele ajakavale:	Laevandusettevõtjad on kohustatud tagastama saastekvoodid seoses artiklis 3 g osutatud laevade heitkoguse osa/protsendiga vastavalt järgmisele ajakavale:

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 ga – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) 20 % 2023. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;	(a) 25 % tõendatud heitkogustest, mis on esitatud esimese aasta kohta pärast 18 kuu möödumist käesoleva direktiivi jõustumisest;

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 ga – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) 20 % 2024. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;	(b) 50 % tõendatud heitkogustest, mis on esitatud teise aasta kohta pärast 18 kuu möödumist käesoleva direktiivi jõustumisest;

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 ga – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) 20 % 2025. aasta teatatud tõendatud heitkogustest;	(c) 75 % tõendatud heitkogustest, mis on esitatud kolmanda aasta kohta pärast 18 kuu möödumist käesoleva direktiivi jõustumisest;

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ga – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) 100 % 2026. aasta ja iga sellele järgneva aasta teatatud tõendatud heitkogustest.	(d) 100 % tõendatud heitkogustest, mis on esitatud neljanda aasta kohta pärast 18 kuu möödumist käesoleva direktiivi jõustumisest;

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 ga – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui võrreldes meretranspordi tõendatud heitkogustega aastatel 2023, 2024 ja 2025 tagastatakse vähem lubatud heitkoguse ühikud, siis pärast seda, kui iga aasta kohta on kindlaks tehtud erinevus tõendatud heitkoguste ja tagastatud lubatud heitkoguse ühikute vahel, tunnistatakse vastav kogus lubatud heitkoguse ühikuid kehtetuks, mitte ei panda neid enampakkumisele vastavalt artiklile 10.	Liikmesriigid eraldavad merenduse HKSist vähemalt 30 % tasuta saastekvootidest süvameremarsruutidel kauplevatele laevandusettevõtjatele ja neile laevadele, mis teevad vähemalt 40 % ümberlaadimistoimingutest liidu sadama külastustel, tingimusel et nendel marsruutidel tegutsevad laevad ei arenda välja alternatiivseid kõrvalekalduvaid marsruute ja suudavad näidata suurt tõhusust kooskõlas mõõdetava keskkonnatoime parameetriga. Need mereteed lisatakse nimekirja ja komisjon vaatab need igal aastal uuesti läbi.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ga a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3 ga a
	1. Laevandusettevõtja saab tasuta eraldatud saastekvoote,
	a) mis on proportsionaalsed biokütuste, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasutusega, mida on tõendatud komisjoni poolt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõigete 5 ja 6 kohaselt tunnustatud kavaga,
	b) kuni 31. detsembrini 2030 laevade puhul, mis kasutavad veeldatud maagaasi [ja alternatiivseid fossiilkütuseid üleminekuetapis, nagu on määratletud [ReFuelMaritime määruse] artiklis 2] 50 % saastekvootide puhul, mille laevandusettevõtja on kohustatud nende laevade eest tagastama. 1a. Kuni 31. detsembrini 2030 on laevandusettevõtjal õigus kasutada artiklis 12 sätestatud kohustuste täitmiseks rahvusvahelisi ühikuid kuni 6 % ulatuses oma tõendatud heitkogustest mis tahes kalendriaastal, kui ta suudab ametlikult tõendada, et need ühikud on saadud tänu osalemisele CO2 heite vähendamise projektides ELi piirkondades, kus nad oma laevu käitavad.
	2. Iga artikli 1 punktis a osutatud kütuse liigi puhul vastab saadud heitkoguse ühikute kogus lubatud heitkoguse ühikute kogusele, mille laevandusettevõtja oleks pidanud tagastama sama koguse tavakütuse eest, võttes aluseks kordajad, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
	3. Komisjon avaldab igal aastal eri liiki meretranspordikütuste kulude erinevuse. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses käesoleva artikli kohaselt aastas tasuta eraldatavate saastekvootide kogusega, määruses xxx/xxx [ReFuel Maritime] määratletud taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste liikide kordajaga ning eraldamise üksikasjaliku korraga.
	4. Laevandusettevõtja ei saa tasuta saastekvoote selliste biokütuste ja biogaasi kasutamiseks, mis ei vasta direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästvuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.
	5. Hiljemalt 1. jaanuariks 2030 vaadatakse lõike 3 punktides a ja b osutatud kordajad läbi, et võtta arvesse turu ja tehnoloogia arengut.
	6. Komisjon hindab 1. jaanuariks 2029, kas lükata lõike 1 punktis b osutatud tasuta saastekvootide ja lõikes 1a osutatud rahvusvaheliste ühikute kasutamise järkjärguline kaotamine edasi pärast 31. detsembrit 2030, tuginedes põhjalikule analüüsile, milles võetakse arvesse parima võimaliku tehnoloogia lähenemisviisi.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ga b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3 ga b
	Kuni 31. detsembrini 2030 eraldatakse 100 % saastekvootidest veeldatud maagaasi impordiks kasutatavatele laevadele tasuta. Komisjon hindab 1. jaanuariks 2029, kas lükata veeldatud maagaasi impordiks kasutatavate laevade tasuta saastekvootide järkjärguline kaotamine edasi pärast 2030. aastat. Selline hindamine tugineb parima võimaliku tehnoloogia lähenemisviisile ning energiavarustuskindluse ja gaasihangete taskukohasuse hindamisele.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3gd – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) avaldab enne 1. veebruari 2024 nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid I lisas loetletud meretransporditegevusega, mis kuulus artiklis 3g kindlaks määratud kohaldamisalasse 1. jaanuaril 2023 või alates sellest, ning täpsustab igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse vastavalt lõikele 1 ning	a) avaldab enne käesoleva määruse jõustumisele järgnenud 18 kuule järgneva teise aasta 1. veebruari nimekirja laevandusettevõtjatest, kes tegelesid I lisas loetletud meretransporditegevusega, mis kuulus artiklis 3g kindlaks määratud kohaldamisalasse käesoleva määruse jõustumisele järgnenud 18 kuule järgneva esimese aasta 1. jaanuaril või alates sellest, ning täpsustab igale laevandusettevõtjale määratud haldava asutuse vastavalt lõikele 1 ning

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3gd a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3gd a
	1. Komisjon teeb seadusandliku aktiga ettepaneku luua spetsiaalne merendussektori üleminekufond (edaspidi „merendusfond“), et toetada ja kiirendada projekte, investeeringuid, innovatsiooni ja esimest tööstusrakendust, mis hõlbustavad CO2 heite vähendamist ELi merendussektoris, sealhulgas lähimereveos ja sadamates;
	2. Merendusfond on ELi eelarve lahutamatu osa ja see kantakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires täielikult eelarvesse. Kõnealuse programmi eelarvevahendeid väljendatakse summana, mis moodustab 75 % meresaastekvootide enampakkumisest oodatavast tulust. Merendusfond toimib liikmesriikide jagatud eelarve täitmise raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060.
	3. Sihtotstarbelisest merendusfondist toetatakse üleminekut energiatõhusale ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ELi merendussektorile, toetades uuenduslike tehnoloogiate arendamist sektori CO2 heite vähendamiseks, säästvate alternatiivkütuste tootmist, nagu on määratletud määruses (EL) XXX/XXX, mis käsitleb säästvate, taastuvkütuste, vähese CO2 heitega ja heiteta kütuste kasutamist meretranspordis, sealhulgas alternatiivkütuste tooraine kogumise süsteemide arendamist, investeeringuid kasvuhoonegaaside heidet vähendavate tehnoloogiate ja projektide teadus- ja arendustegevusse ning esimesse tööstuslikku rakendamisse, kaasa arvatud laevastiku puhul, samuti laevastiku uuendamise edendamist kogu ELi laevaehitustööstuses, uute mootorite ja tehnoloogiate teadusuuringuid ning sadamataristut;
	4. Fondi tulusid kasutatakse selleks, et aidata kaasa globaalsest soojenemisest mõjutatud mereökosüsteemide, näiteks merekaitsealade kaitsmisele, taastamisele ja paremale majandamisele; ning edendada valdkondadeülest säästvat sinist majandust, näiteks taastuvat mereenergiat.
	5. Merendusfondist igale liikmesriigile vahendite eraldamisel võetakse arvesse seda, millist mõju avaldab sektorile ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, ning projekti ja kõnealuse investeeringu innovaatilist potentsiaali käesolevas direktiivi ettepanekus esitatud eesmärkide saavutamisel.
	6. Merendusfondi vahendeid ei moodustata mis tahes muu ELi poliitika, fondi või programmi vahendite ümberjaotamise teel.
	7. Kõik fondist toetatud investeeringud avalikustatakse ja need peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.
	8. Merendusfond peab andma eeskuju ning komisjon peab koostöös liikmesriikidega viima ellu avatud dialoogi IMOga, et luua üleilmne fond, võitlemaks ülemaailmse merendussektori CO2 heite vähendamise vastu.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon kaalub võimalikke muudatusi seoses Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt üleilmse turupõhise meetme vastuvõtmisega meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Sellise meetme vastuvõtmise korral ja igal juhul enne 2028. aasta ülemaailmset kokkuvõtet ning hiljemalt 30. septembriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta võtab vaatluse alla mis tahes sellise meetme. Aruande järel võib komisjon esitada vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et käesolevat direktiivi muuta.	1. Komisjon kaalub võimalikke muudatusi seoses Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt üleilmse turupõhise meetme vastuvõtmisega meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et tagada üleilmne lähenemisviis ja seda kiirendada. Sellise meetme vastuvõtmise korral ja igal juhul enne 2028. aasta ülemaailmset kokkuvõtet ning hiljemalt 30. septembriks 2028 esitab komisjon vajaduse korral kliimamuutusi käsitleva teadusnõukoguga konsulteerides Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta võtab vaatluse alla mis tahes sellise meetme. Aruande järel võib komisjon esitada vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et käesolevat direktiivi muuta, et viia ELi õigusaktid kooskõlla üleilmsel tasandil võetud meetmetega.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja võimalikke suundumusi seoses ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete järgimisest kõrvale hoida. Vajaduse korral pakub komisjon välja meetmed sellise kõrvalehoidmise vältimiseks.“	2. Komisjon jälgib ja hindab käesoleva peatüki rakendamist, võimalikke suundumusi ja mõju muu hulgas seoses ELi merendussektori konkurentsivõime ja ettevõtjatega, kes püüavad käesoleva direktiivi nõuete järgimisest kõrvale hoida, ning teeb seda iga-aastaste aruannetega, milles analüüsitakse merendussektori turumoonutusi ja olukorra halvenemist võrdsete tingimuste valdkonnas. Analüüsitud suundumuste hulgas analüüsib komisjon muu hulgas ka muutusi liidu sadamates tehtavates ümberlaadimiskülastustes, ELi naabruses asuvatest sadamatest saabuvate reiside arvus ja abilaevade sadamakülastuste arvus ning ka sadamaliikluse üldisi muutusi liidu sadamates. Sellega seoses analüüsib ja kaalub komisjon üle 400 GT laevade ja avamere varustuslaevade võimalikku lisamist. Vajaduse korral pakub komisjon välja meetmed võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks.
	Käesoleva peatüki rakendamise jälgimisel vastavalt esimesele lõigule jälgib komisjon lisaks võimalikke probleeme, mis tulenevad asjaolust, et laeva vastavus määrustele (EL) 2003/87/EÜ ja (EL) 2015/757 on käitaja ja registreeritud omaniku jagatud vastutus, ning teeb vajaduse korral ettepaneku meetmete kohta lünkade kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Hiljemalt 1. jaanuariks 2025 hindab komisjon tihedas koostöös sidusrühmadega tegelike andmete põhjal paketi „Eesmärk 55“ põhjaliku mõjuhinnangu abil liidu ja selle merendussektori, selle sadamate ning mõjutatud mere- ja rannikupiirkondade ning saarte konkurentsivõimet, süsinikdioksiidi ja ettevõtete ülekandumise ohtu, sealhulgas kõnealuste sätete võimalikku mõju ja riski seoses maksudest kõrvalehoidumise, külastuste ja sadamaäri üleviimisega väljaspool ELi asuvatesse sadamatesse, sadamate ühenduvusega Euroopas. Samas raamaruandes uurib komisjon samuti muutusi tööturul, transpordi prahihindu, leibkondade ostujõudu ja tarneahela katkestusi. Selle mõjuhinnangu põhjal töötab komisjon välja piisavad toetusmehhanismid ning teeb kindlaks, kas käesoleva direktiivi läbivaatamine on põhjendatud, ning esitab vajaduse korral sel eesmärgil seadusandliku ettepaneku, et saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste üleilmne vähendamine ja säilitada võrdsed tingimused. Merendussektori kasvuhoonegaaside heide on kasvanud ja kasvab eeldatavasti veelgi, mistõttu tuleks hoolikalt uurida kooskõla IMOs välja töötatud turupõhise meetmega, et saavutada ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid ja kliimaneutraalsus 2050. aastaks, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses, ning käsitleda võimalikku negatiivset mõju.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3ge – lõige 2b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. 202X. aastal (üks aasta pärast merendussektori HKSi kasutuselevõtu esimese etapi algust) koostab komisjon aruande niisuguste impordi- ja ekspordikulude arengu kohta, mis seisnevad Euroopa tootmistööstusele tekkivates laevandusest tingitud kaudsetes kuludes. Selle alusel esitab komisjon liikmesriikidele ettepaneku võtta kooskõlas artikli 10a lõike 6 teise ja neljanda lõiguga vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille puhul esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise tõeline oht kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult transpordi lisakulude ülekandumisel toodete, lähteainete, toorainete ja kaupade impordi ja ekspordi mereveohindadesse. Need finantsmeetmed peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning ei tohi eelkõige põhjendamatult moonutada konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„e) kohustus tagastada käitise iga kalendriaasta koguheitele, mis on tõendatud kooskõlas artikliga 15, vastaval hulgal lubatud heitkoguse ühikuid nelja kuu jooksul pärast kõnealuse aasta lõppu.“	e) kohustus tagastada kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega igal kalendriaastal saastekvoot, mis on tõendatud kooskõlas artiklitega 3gc ja 15, nelja kuu jooksul pärast kõnealuse aasta lõppu.“

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 9 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„[Käesoleva muudatuse jõustumisele järgneval] aastal vähendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust [-- miljoni lubatud heitkoguse ühiku (määratakse kindlaks sõltuvalt jõustumiskuupäevast)] võrra. Samal aastal suurendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust meretranspordi puhul 79 miljoni lubatud heitkoguse ühiku võrra. Alates [käesoleva muudatuse jõustumisele järgnev aasta] aastast on lineaarne tegur 4,2 %. Komisjon avaldab liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse kolme kuu jooksul alates [lisada muudatuse jõustumise kuupäev].“	„[Käesoleva muudatuse jõustumisele järgneval, artikli 3ga lõike 1 punktis a osutatud] aastal suurendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust meretranspordi puhul [arv, mis vastab direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3g sätestatud meretranspordiga seotud tegevuse kohaldamisalale] lubatud heitkoguse ühiku võrra. Alates [käesoleva muudatuse jõustumisele järgnev aasta] aastast on lineaarne tegur 4,2 %. Komisjon avaldab liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse kolme kuu jooksul alates [lisada muudatuse jõustumise kuupäev].“

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1. Alates 2019. aastast müüvad liikmesriigid enampakkumisel kõik lubatud heitkoguse ühikud, mida ei eraldata tasuta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 10a, 3ga, 3gb ja 10c, mida ei lisata Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814 loodud turustabiilsusreservi (edaspidi „turustabiilsusreserv”) või mida ei tunnistata kehtetuks käesoleva direktiivi artikli 12 lõike 4 alusel.	1. Alates 2019. aastast müüvad liikmesriigid enampakkumisel kõik lubatud heitkoguse ühikud, mida ei eraldata tasuta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 10a, 3ga, 3gb ja 10c, mida ei lisata Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814 loodud turustabiilsusreservi (edaspidi „turustabiilsusreserv”) või mida ei tunnistata kehtetuks käesoleva direktiivi artikli 12 lõike 4 alusel.
________	________
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).	2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

 

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisaks pannakse 2,5 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest [direktiivi jõustumisele järgnev aasta] ja 2030. aasta vahel moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2016–2018. aastani alla 65 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa B osale.“;	Lisaks pannakse moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele 4 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest [direktiivi jõustumisele järgnev aasta] ja 2030. aasta vahel ning kogus, mis vastab 1,5 %-le lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest summast, mis ületab 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, mis on paigutatud moderniseerimisfondi jaoks turustabiilsusreservi. Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse koguse puhul on toetust saavad liikmesriigid need, kelle SKP elaniku kohta turuhindades oli 2016–2018. aastani alla 65 % liidu keskmisest. Kõnealusele lubatud heitkoguse ühikute kogusele vastavad vahendid jaotatakse vastavalt IIb lisa B osale. Lisaks tehakse 1,5 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest summast, mis ületab 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, mis on paigutatud innovatsioonifondi jaoks turustabiilsusreservi [direktiivi jõustumisele järgnev aasta] ja 2030. aasta vahel kättesaadavaks artikli 10a lõike 8 kohaselt loodud innovatsioonifondile. Moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi vahendeid ei suurendata muude ELi poliitikavaldkondade, fondide ega programmide vahendite ümberjaotamise teel;

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks, ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:“;	3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadud tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse, ning tulu, mis kantakse merendusfondi vastavalt artiklile 3gda. Liikmesriigid kasutavad lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu, välja arvatud tulu, mida kasutatakse artikli 10a lõikes 6 osutatud süsinikdioksiidiga seotud kaudsete kulude hüvitamiseks, ühel või mitmel järgmisel eesmärgil:“;

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) lõikes 3 lisatakse punkti a järele järgmine punkt aa:
	„aa) rohepöörde hõlbustamine, investeerides enampakkumisest saadud tulu sektorisse, kus tulu saadakse, et stimuleerida innovatsiooni ja tehnoloogia arengut, aidata kaasa esmasele tööstuslikule rakendamisele, töötada välja täiendavaid toetusmehhanisme ja luua vajalik taristu; “

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt f

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(ba) lõike 3 punkti f muudetakse järgmiselt:
f) vähe saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;	„f) vähe saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine, eelkõige reisijate ja kauba raudteeveo arendamine, üleeuroopalise transpordivõrgu mitmeliigilised lennu- ja raudteeprojektid, raudteeühendused lühilendude vähendamiseks, võimaluse korral mitmeliigilised sadamad.“

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine, kaugküttesüsteemide arendamine ja parem isoleerimine või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades, sealhulgas moonutava mõjuga maksude vähendamine;“;	„h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine, kaugküttesüsteemide arendamine ja parem isoleerimine või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades, samuti VKEdes ja mikroettevõtetes, sealhulgas moonutava mõjuga maksude vähendamine;“

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide, sealhulgas osa tulu liidu eelarvesse ülekandmise korra osas, tagamaks et enampakkumine toimub avatud, läbipaistval, ühtlustatud ja mittediskrimineerival viisil.“	„4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide, sealhulgas osa tulu liidu eelarvesse ja merendusfondi ülekandmise korra osas, tagamaks et enampakkumine toimub avatud, läbipaistval, ühtlustatud ja mittediskrimineerival viisil.“

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1a – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„1a. Alates piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (Carbon Border Adjustment Mechanism, edaspidi „CBAM“) kohaldamise kuupäevast määruse [CBAM] I lisas loetletud toodete tootmiseks lubatud heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata.	1a. Määruse [CBAM] I lisas loetletud toodete tootmiseks ei eraldata tasuta lubatud heitkoguse ühikuid alates kuupäevast, mil on leidnud täielikult kinnitust CBAMi tõhusus CO2 võrdse hinnastamise vahendina imporditud ja kodumaiste toodete puhul, ning komisjon esitab selle kohta aruande enne üleminekuperioodi lõppu, mis on ette nähtud uue kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimise vahendi kasutusele võtmiseks vastavalt [CBAMi määruse] artikli 30 lõikele 2.
	Esimeses lõigus sätestatud keeldu eraldada lubatud heitkoguste ühikuid tasuta kõnealuste toodete tootmiseks ei kohaldata nende toodete tootmise ühelegi osale, mida eksporditakse kolmandatesse riikidesse, kus puudub ELi HKSiga sarnane või samaväärne CO2 heite maksustamise mehhanism.

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„8. 365 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 85 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti lubatud heitkoguse ühikud, mis tulenevad artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, tehakse kättesaadavaks fondile, mille eesmärk on toetada innovatsioonitegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas ning aidata kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele (edaspidi „innovatsioonifond“). Lubatud heitkoguse ühikuid, mida õhusõiduki käitajate sulgemise tõttu neile välja ei anta ja mis ei ole vajalikud kõnealuste käitajate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute puudujäägi katmiseks, kasutatakse samuti esimese lõigu kohaseks innovatioonitegevuse toetamiseks.	8. 365 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu eraldada tasuta käesoleva artikli alusel, ja 85 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kogusest, mis võidaks muidu müüa enampakkumisel artikli 10 alusel, samuti lubatud heitkoguse ühikud, mis tulenevad artikli 10a lõikes 1a osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest, tehakse kättesaadavaks fondile, mille eesmärk on toetada innovatsioonitegevust vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas, mis võimaldavad alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu, ning aidata kaasa nullsaaste eesmärkide saavutamisele (edaspidi „innovatsioonifond“). Lubatud heitkoguse ühikuid, mida õhusõiduki käitajate sulgemise tõttu neile välja ei anta ja mis ei ole vajalikud kõnealuste käitajate tagastatud lubatud heitkoguse ühikute puudujäägi katmiseks, kasutatakse samuti esimese lõigu kohaseks innovatioonitegevuse toetamiseks.

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Innovatsioonifond hõlmab I ja III lisas loetletud sektoreid, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumist ja kasutamist, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti hõlmab see tooteid, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist ning edendada uuenduslikke taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiaid geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades. Innovatsioonifondist võib toetada ka läbimurdelist ning uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, mille abil vähendada merendussektori süsinikuheidet ning toota vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevabasid kütuseid lennunduse, raudtee- ja maanteetranspordi jaoks. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite projektidele, et toetada innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi.	Innovatsioonifond hõlmab I lisas loetletud sektoreid, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumist ja kasutamist, mis aitab oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti hõlmab see tooteid ja protsesse, mis asendavad I lisas loetletud sektorites toodetavaid süsinikdioksiidimahukaid tooteid, ühtlasi aidatakse sellega hoogustada süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud projektide ehitustegevust ja toimimist ning edendada uuenduslikke säästva taastuvenergia, vähese heitega ja heitevaba energia ja energia salvestamise tehnoloogiaid geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades. Innovatsioonifondist toetatakse ka läbimurdelist ning uuenduslikku tehnoloogiat ja taristut, sealhulgas tankimis- ja laadimistaristut sadamates, elektrivõrku ühendamist ja muud energiataristut ning esmast tööstuslikku rakendamist, mille abil vähendada merendussektori süsinikuheidet ning toota vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidiheitevabasid kütuseid lennunduse, raudtee- ja maanteetranspordi jaoks; raudteesüsteemi ja kohaliku ühistranspordi edasiarendamist, käsitledes nii füüsilist ja digitaalset taristut kui ka sõidukiparki, millega edendatakse transpordiliikide alast üleminekut. Erilist tähelepanu pööratakse [CBAMi määrusega] hõlmatud sektorite projektidele, et toetada innovatsiooni vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, taastuvenergia ja energia salvestamise valdkonnas viisil, mis aitab leevendada kliimamuutusi.

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lisaks toetatakse innovatsioonifondist edendavaid meetmeid üleminekul energiatõhusale ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ELi merendussektorile, samuti säästvate alternatiivkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutuselevõttu, uuenduslike ja heitevabade tehnoloogiate ja taristu väljatöötamist sektori CO2 heite vähendamiseks.

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Innovatsioonifondi eesmärk on geograafiliselt tasakaalustatud toetus hõlmatud sektoritele, võttes arvesse konkreetseid valdkondlikke asjaolusid ja investeerimisvajadusi.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 – alapunkt g

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Innovatsioonifondist rahastatavate projektide puhul jagatakse võimaluse korral teadmisi õigustatud huvi omavate ELis asuvate projektide ja teadlastega. Komisjon määrab teadmiste jagamise tingimused kindlaks konkursikutsetes.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (**) seatud sihtide ja Pariisi kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist ei anta toetust fossiilkütuseid kasutavatele energiatootmisüksustele.“;	Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (**) seatud sihtide ja Pariisi kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Moderniseerimisfondist antakse toetust üleminekukütustele ja ‑tehnoloogiatele, säästvatele taastuvkütustele ja ‑tehnoloogiatele ning heitevabadele kütustele ja tehnoloogiatele.“;

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja selle kasutamine;	a) CO2-mahukamat süsteemi asendavatest taastuvatest energiaallikatest, vähese CO2 heitega kütustest ja heitevabadest kütustest elektrienergia tootmine ja selle kasutamine;

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) taastuvate energiaallikate kasutamine kütmiseks ja jahutamiseks;	b) CO2-mahukamat süsteemi asendavate taastuvate energiaallikate, vähese CO2 heitega kütuste ja heitevabade kütuste kasutamine kütmiseks ja jahutamiseks;

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) investeeringud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – punkt -a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	-a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. Liikmesriigid tagavad, et lubatud heitkoguse ühikuid võib üle anda: a) liidu isikute vahel;	„1. Liikmesriigid tagavad, et lubatud heitkoguse ühikuid võib üle anda: a) liidu reguleeritud üksuste vahel;
b) liidu isikute vahel ja kolmandate riikide isikute vahel, kui neid lubatud heitkoguse ühikuid tunnustatakse kooskõlas artiklis 25 nimetatud menetlusega, ilma muude piiranguteta kui need, mis kuuluvad käesolevasse direktiivi või on selle kohaselt vastu võetud.	b) liidu reguleeritud üksuste ja kolmandate riikide isikute vahel, kui neid lubatud heitkoguse ühikuid tunnustatakse kooskõlas artiklis 25 nimetatud menetlusega, ilma muude piiranguteta kui need, mis kuuluvad käesolevasse direktiivi või on selle kohaselt vastu võetud;
	c) liidu reguleeritud üksuste ja liidu reguleeritud üksuste nimel tegutsevate finantsvahendajate vahel.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3 – punkt c ja lõigud 1 a (uus) ja 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) tagastab iga laevandusettevõtja tema eelmisel kalendriaastal tekitatud ja kooskõlas artikliga 3gc tõendatud koguheitele vastava arvu lubatud heitkoguse ühikuid.	c) tagastab iga laevandusettevõtja tema eelmisel kalendriaastal tekitatud ja kooskõlas artikliga 3gc ja artikliga 3ga tõendatud koguheitele vastava arvu lubatud heitkoguse ühikuid.
	Laevandusettevõtjad võivad tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid järgmistel alustel:
	– laeva jääklass või jääoludes navigeerimine või mõlemad.
	Komisjon võtab 31. detsembriks 2023. aastaks [artiklis 3ga osutatud esimesele aruandeaastale eelnev aasta] vastavalt artiklile 23 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakti, mis käsitleb jääklassi laevade kohandatud arvu lubatud heitkoguse ühikute tagastamise meetodit, sealhulgas
	– metoodika igal aastal tagastatavate lubatud heitkoguse ühikute kohanduste arvutamiseks ja kindlaksmääramiseks, võttes aluseks tehnilised omadused, mis suurendavad jääklassi laevade heidet kogu nende navigatsiooni ajal, ning mis tahes täiendavad heitkogused, mis tulenevad jääoludes navigeerimisest, ning
	– vastavad nõuded laevandusettevõtjatele, kes kavatsevad tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid, võttes aluseks laeva jääklassi või jääoludes navigeerimise või mõlemad.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid, haldavad liikmesriigid ja laevandusettevõtjatele määratud haldavad asutused tagavad, et esimese lõigu kohaselt tagastatud lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse seejärel kehtetuks.“;	Liikmesriigid, haldavad liikmesriigid ja laevandusettevõtjatele määratud haldavad asutused tagavad, et esimese ja teise lõigu kohaselt tagastatud lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse seejärel kehtetuks“;

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 – alapunkt e a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(ea) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse kehtetuks igal ajal, kui nende omanik seda soovib. Kui liikmesriigi territooriumil suletakse täiendavate riiklike meetmete tõttu elektritootmisvõimsus, võib liikmesriik tunnistada kehtetuks lubatud heitkoguse ühikuid tema poolt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2, kuni mahus, mis vastab asjaomase käitise tõendatud heitkoguste keskmisele viie aasta jooksul enne selle sulgemist. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni kavandatud kehtetuks tunnistamisest vastavalt artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.	„4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse kehtetuks igal ajal, kui nende omanikuks olev reguleeritud üksus seda soovib. Kui liikmesriigi territooriumil suletakse täiendavate riiklike meetmete tõttu elektritootmisvõimsus, võib liikmesriik tunnistada kehtetuks lubatud heitkoguse ühikuid tema poolt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2, kuni mahus, mis vastab asjaomase käitise tõendatud heitkoguste keskmisele viie aasta jooksul enne selle sulgemist. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni kavandatud kehtetuks tunnistamisest vastavalt artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Osutatud rakendusaktidega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001(*) biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriume ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume, milles on tehtud vajalikud kohandused nende kohaldamiseks käesoleva direktiivi alusel, et biomassi suhtes kehtiks nullmäär. Rakendusaktides sätestatakse täpselt, kuidas arvestada selliste heitkoguste säilitamist, mis on pärit nii nullmääraga kui ka nullmäärata allikatest. Samuti täpsustatakse neis, kuidas arvestada muust kui bioloogilise päritoluga toorainest valmistatud kütustest ja ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest pärit heitkoguseid ning tagada, et neid heitkoguseid võetakse arvesse ning välditakse topeltarvestust.“;	„Osutatud rakendusaktidega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001(*) biomassi kasutamise suhtes kehtestatud säästlikkuskriteeriume ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume, milles on tehtud vajalikud kohandused nende kohaldamiseks käesoleva direktiivi alusel, et biomassi suhtes kehtiks nullmäär. Rakendusaktides sätestatakse täpselt, kuidas arvestada selliste heitkoguste säilitamist, mis on pärit nii nullmääraga kui ka nullmäärata allikatest. Samuti täpsustatakse neis, kuidas arvestada muust kui bioloogilise päritoluga toorainest valmistatud kütustest ja ringlussevõetud süsinikupõhistest kütustest pärit heitkoguseid ning tagada, et neid heitkoguseid võetakse arvesse ning välditakse topeltarvestust. Samuti täpsustatakse neis, kuidas arvestada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste allikast paagini tekkivaid heitkoguseid.“;

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 19 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(19a) Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Lubatud heitkoguse ühikuid võib omada iga isik. Register peab olema üldsusele kättesaadav ja sisaldama eraldi arvestust iga sellise isiku omanduses olevate lubatud heitkoguse ühikute kohta, kellele lubatud heitkoguse ühikud on välja antud või kellele või kellelt need on üle antud.	„2. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, võivad lubatud heitkoguse ühikuid lisaks kesk- ja riiklikele haldusasutuste kontodele omada üksnes need reguleeritud üksused, kellel on varasemad, praegused või prognoositavad tulevased HKSi nõuete täitmise kohustused. Register peab olema üldsusele kättesaadav ja sisaldama eraldi arvestust iga sellise üksuse omanduses olevate lubatud heitkoguse ühikute kohta, kellele lubatud heitkoguse ühikud on välja antud või kellele või kellelt need on üle antud.

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(19b) Artiklis 19 lisatakse lõike 2 järele järgmine lõige:
	„2a. Reguleeritud üksused, kelle aastane koguheide on väiksem kui 25 000 tonni CO2 ekvivalenti aastas, võivad volitada füüsilist või juriidilist isikut avama reguleeritud üksusele kuuluvaid registrikontosid ja tegema reguleeritud üksuse nimel igat liiki tehinguid, millele sellel kontol on õigus. Vastutus nõuete täitmise eest jääb reguleeritud üksusele. Füüsilisele või juriidilisele isikule volituste andmisel tagab reguleeritud üksus, et volitatud isiku või üksuse ja pädevate asutuste, riiklike haldajate, tõendajate või muude käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate asutuste vahel ei esine huvide konflikti.

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 23 – lõige 3

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3d lõikes 3, artikli 10 lõikes 4, artikli 10a lõigetes 1 ja 8, artikli 10b lõikes 5, artikli 12 lõike 7 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 3, artiklis 22, artikli 24 lõikes 3, artikli 24a lõikes 1, artikli 25a lõikes 1 ja artiklis 28c osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3d lõikes 3, artiklis 3e, artikli 10 lõikes 4, artikli 10a lõigetes 1 ja 8, artikli 10b lõikes 5, artikli 12 lõike 7 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 3, artiklis 22, artikli 24 lõikes 3, artikli 24a lõikes 1, artikli 25a lõikes 1 ja artiklis 28c osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 29b (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(19d) Artikli 29a järele lisatakse järgmine artikkel 29b:
	„Artikkel 29b
	Lühiajalise hinnavolatiilsuse ohjamise mehhanism
	Kui rohkem kui nelja järjestikuse nädala jooksul on lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind enampakkumistel, mis korraldatakse kooskõlas artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud õigusaktiga, rohkem kui 15 % kõrgem kui lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind nelja eelneva järjestikuse nädala jooksul lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistel, võtab komisjon kiiremas korras vastu otsuse vabastada kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1a lõikega 7 turustabiilsusreservist x miljonit käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikut. Euroopa Komisjon teatab kolm kuud pärast käesoleva artikli kohase otsuse tegemist üldisest mõjust ELi CO2 hinnale, turuosalistele ja turustabiilsusreservile. See aruanne avaldatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.“

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 e (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 29c (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(19e) Artikli 29a järele lisatakse järgmine artikkel 29c:
	„Artikkel 29c
	Ajutine virtuaalne ülemmäär
	Kui rohkem kui nelja järjestikuse nädala jooksul on lubatud heitkoguse ühikute hind enampakkumistel, mis korraldatakse kooskõlas artikli 10 lõike 4 alusel vastu võetud õigusaktiga, kaks korda kõrgem kui keskmine hind 2021. aastal või kolm korda kõrgem kui keskmine hind 2020. aastal, võtab komisjon kuni (lisada kuupäev, st 31.12.2025) vastu otsuse vabastada kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1a lõikega 7 turustabiilsusreservist piisav hulk käesoleva peatükiga hõlmatud lubatud heitkoguse ühikuid, et toetada olemasolevat mehhanismi, mis kaitseb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise eest. “

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21

Direktiiv 2003/87/EÜ

IVa peatükk

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Artikli 30 järele lisatakse IVa peatükk:	välja jäetud
[...]	(Kogu punkt 21 IVa peatüki kohta jäetakse välja.)

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 31 -a (uus)

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(21a) Artikli 31 ette lisatakse V peatükki järgmine artikkel 31-a:
	„Artikkel 31-a
	Komisjon jälgib käesolevat direktiivi õigusnormide lihtsustamise aspektist [ ja sealhulgas paketi „Eesmärk 55“ kombineeritud ja kumulatiivset mõju] ning teeb vajaduse korral ettepanekuid selle muutmiseks. Komisjon ja pädevad asutused kohanduvad pidevalt halduskorra parimate tavadega ja võtavad kõik meetmed, et käesoleva direktiivi täitmise tagamist lihtsustada, viies halduskoormuse miinimumini. “

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22

Direktiiv 2003/87/EÜ

Lisad

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Direktiivi 2003/87/EÜ I, IIb, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale ning direktiivile 2003/87/EÜ lisatakse III, IIIa ja IIIb lisa vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.	(22) Direktiivi 2003/87/EÜ lisasid I, IIb, IV ja V muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Otsus (EL) 2015/1814

Artikkel 1 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„5. Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv jääb vahemikku 833 ja 1 096 miljonit, arvatakse asjaomasel aastal liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline lubatud heitkoguse ühikute arv, mis on võrdne ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute kõige viimase käesoleva artikli lõike 4 kohaselt avaldatud koguarvu ning 833 miljoni vahega, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv on suurem kui 1 096, arvatakse liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline arv lubatud heitkoguse ühikuid, mis vastab 12 %-le ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvust, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12 kuu jooksul. Erandina viimasest lausest on see protsent kuni 31. detsembrini 2030 kahekordne.	5. Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv jääb vahemikku 833 ja 1 096 miljonit, arvatakse asjaomasel aastal liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline lubatud heitkoguse ühikute arv, mis on võrdne ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute kõige viimase käesoleva artikli lõike 4 kohaselt avaldatud koguarvu ning 833 miljoni vahega, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. juulil algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarv on suurem kui 1 096 miljonit, arvatakse liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute arvust maha selline arv lubatud heitkoguse ühikuid, mis vastab 12 %-le ringluses olevate lubatud heitkoguse ühikute koguarvust, ning see kogus lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. juulil algava 12 kuu jooksul. Erandina viimasest lausest kahekordistatakse kuni 31. detsembrini 2030 protsendimäära, kui eelmise aasta jooksul jäi Euroopa CO2-turul LHÜde keskmine hind alla 30 EUR.
Ilma et see piiraks käesoleva lõike kohaselt mahaarvatavate lubatud heitkoguse ühikute koguarvu, ei võeta 31. detsembrini 2030 liikmesriikide osade kindlaksmääramisel selles lubatud heitkoguse ühikute koguarvus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud lubatud heitkoguse ühikuid.	Ilma et see piiraks käesoleva lõike kohaselt mahaarvatavate lubatud heitkoguse ühikute koguarvu, ei võeta 31. detsembrini 2030 liikmesriikide osade kindlaksmääramisel selles lubatud heitkoguse ühikute koguarvus arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud lubatud heitkoguse ühikuid.

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Otsus (EL) 2015/1814

Artikkel 1 – lõige 5a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5a. Alates 2023. aastast tunnistatakse kehtetuks reservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute osa, mis ületab 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, välja arvatud juhul, kui artikli 3 kohaselt toimuva esimese läbivaatamise käigus otsustatakse teisiti.“	5a. Alates 2023. aastast pannakse kõrvale reservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute osa, mis ületab 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, et suurendada moderniseerimisfondi, innovatsioonifondi ja vältida sektoriülese parandusteguri käivitumist, välja arvatud juhul, kui artikli 3 kohaselt toimuva esimese läbivaatamise käigus otsustatakse teisiti.

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Otsus (EL) 2015/1814

Artikkel 1a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  Lisatakse järgmine artikkel 1a:	välja jäetud
„Artikkel 1a
Turustabiilsusreservi toimimine hoonesektoris ja maanteetranspordisektoris
[...]

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 2 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2.  Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalapüügi- või -töötlemislaevade, lihtsa ehitusega puidust laevade, mehaanilise jõuajamita laevade ega valitsusasutuste laevade suhtes, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel.	2.  Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalapüügi- või -töötlemislaevade, lihtsa ehitusega puidust laevade, mehaanilise jõuajamita laevade ega valitsusasutuste laevade suhtes, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel, ega laevade suhtes, mida kasutatakse elanikkonnakaitses ning otsingu- ja päästetöödel.

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 3 – punkt b

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1a) Artikli 3 punkt b asendatakse järgmisega:
b) „külastatav sadam” – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei ole selleks üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, ja üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;	„b) „külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks; sellest tulenevalt ei ole käesoleva määruse kohaldamisel selleks üksnes kütuse tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva ja/või selle seadmete remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, peatused ELi mittekuuluva naaberriigi ümberlaadimissadamas, ja üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas;

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 3 – punktid oa (uus) ja ob (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1b) Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid oa ja ob:
	oa) „jääoludes navigeerimine“ – jääklassi laeva navigeerimine jääpiiridesse jääval merealal;
	ob) „jääpiir“ – Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni 2014. aasta märtsis kehtestatud merejää nomenklatuuri punkti 4.4 kohane piir teataval ajahetkel lahtise mere ja igasuguse, nii püsi- kui ka ajujää vahel;

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt -a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 6 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
4. Seirekava võib sisaldada ka teavet laeva jääklassi kohta ja/või jääoludes navigeerimise korral läbitud vahemaa ja aja määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodite, vastutusalade, valemite ja andmeallikate kohta.	„4. Laevandusettevõtjate puhul, kes soovivad laeva jääklassi või jääoludes navigeerimise või mõlema alusel tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, peab seirekava sisaldama ka teavet laeva jääklassi kohta ja/või jääoludes navigeerimise korral läbitud vahemaa ja aja määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodite, vastutusalade, valemite ja andmeallikate kohta.
	Samuti esitatakse teave jääoludes navigeerimise kuupäeva ja kellaaja registreerimise korra kohta ning selle kohta, kas reis toimub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel, väljub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast või saabub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse. “

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 9 – lõige 1

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(5a) Artikli 9 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
	a) lisatakse järgmine punkt h:
	„h) jääklass ja kas reis hõlmas jääoludes navigeerimist, juhul kui laevandusettevõtja soovib neil alustel tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ. Kui reisid on seotud jääoludes navigeerimisega ja kui laevandusettevõtja soovib sel alusel tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, tuleb esitada ka teave jääoludes navigeerimise kuupäeva, kellaaja ja asukoha kohta, jääoludes navigeerimisel kulutatud kütuse mõõtmise meetod, kütusekulu ja kütuse heitekoefitsient iga kütuseliigi jaoks, ning jääoludes navigeerimise ajal läbitud vahemaa.
	b) viimane lõik asendatakse järgmisega:
Kui see on kohaldatav, võivad ettevõtjad samuti koguda teavet laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta.	„Kui laevandusettevõtja soovib laeva jääoludes navigeerimise alusel tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, võib ta kohaldada esimeses lõigus sätestatud erandit üksnes nende kuude suhtes, kui laev ei sõida jääoludes.“

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 9 – lõige 2

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(5b) Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:
2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, on ettevõtja vabastatud kohustusest koguda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet konkreetse laeva iga reisi kohta, kui:	„2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, on ettevõtja vabastatud kohustusest koguda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet konkreetse laeva iga reisi kohta, kui:
a) kõik aruandeperioodi jooksul toimunud laeva reisid algasid liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevast sadamast või lõppesid seal ja	a) kõik aruandeperioodi jooksul toimunud laeva reisid algasid liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevast sadamast või lõppesid seal ja täidetud on üks kahest allpool esitatud tingimusest:
b) laev teeb aruandeperioodi jooksul sõiduplaani kohaselt üle 300 reisi.	b) laev teeb aruandeperioodi jooksul sõiduplaani kohaselt üle 300 reisi või
	c) nende reiside eest vastutav ettevõtja kaotab õiguse tagastada jääs navigeerimise alusel vähem lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ.“

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) 2015/757

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Artiklisse 10 lisatakse järgmine punkt ka:
	„ka) Kui see on kohaldatav, võivad ettevõtjad koguda teavet laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta. Laevandusettevõtjate puhul, kes soovivad laeva jääklassi või jääoludes navigeerimise või mõlema alusel tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, kogutakse teavet eraldi kõigi jääoludes navigeerimist sisaldanud reiside puhul jääklassi, läbitud summaarse vahemaa ja summaarse CO2 heite kohta ning jääoludes navigeerimist sisaldanud reisidel läbitud koguvahemaa kohta.“

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artiklite 1 ja 2 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2023. Nad edastavad kõnealuste normide tekstid viivitamata komisjonile.	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid käesoleva direktiivi jõustumise aastale järgneva aasta 31. detsembriks. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – lõik 1 – punkt c – alapunkt vii – tabel

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – lõik 1 – punkt c – alapunkt vii – tabel

Komisjoni ettepanek
„Meretransport	Määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud kasvuhoonegaasid“.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud laevade meretransporditegevus, mille eesmärk on reisijate või kauba vedu ärilistel eesmärkidel
Muudatusettepanek
„Meretransport	Määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud kasvuhoonegaasid“.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud laevade meretransporditegevus, mille eesmärk on reisijate või kauba vedu ärilistel eesmärkidel
Kõnealune tegevus ei hõlma
a) reise, mida sooritatakse avaliku teenindamise lepingu alusel või seoses määrusega (EMÜ) nr 3577/92 ette nähtud avaliku teenindamise kohustusega;
b) reise, mida sooritatakse asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 määratletud äärepoolseimatesse piirkondadesse suunduvatel ja/või sealt väljuvatel liinidel ning äärepoolseimates piirkondades;
c) reise, mida sooritatakse saare ja maismaa vahelistel liinidel ning saartel, mis kuuluvad samasse saarepiirkonda;
d) reise, mida sooritab laev, mille tekitatud iga-aastane heitkogus kokku on alla 10 000 tonni aastas;
e) humanitaarabireise;
f) otsingu- ja päästereise või tavapäraste laevareiside osi, milles tuli läbi viia otsingu- ja päästetegevust;
g) vääramatut jõudu kogu reisi või selle osa puhul;

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi või käitiste osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, ega käitisi, mille puhul moodustab üle 95 % kasvuhoonegaaside koguheitest artikli 14 kohaselt sätestatud kriteeriumidele vastava biomassi põletamisel tekkiv heide.	1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi või käitiste osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks.

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2

Direktiiv 2003/87/EÜ

Lisad III, III a, III b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Direktiivile 2003/87/EÜ lisatakse järgmised III, IIIa ja IIIb lisa:	välja jäetud
[...]	(Kogu punkt 2 ja vastavad lisad jäetakse välja.)

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 3 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

IV lisa – C osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) lisatakse järgmine C osa:	välja jäetud
„C osa – III lisas osutatud tegevusalale vastavate heitkoguste seire ja aruandlus
[…]

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 4

Direktiiv 2003/87/EÜ

V lisa – C osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Direktiivi 2003/87/EÜ V lisasse lisatakse järgmine C osa:	välja jäetud
„C osa – III lisas osutatud tegevusalale vastavate heitkoguste tõendamine
[...]

 

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem), otsuse (EL) 2015/1814 (mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist) ja määruse (EL) 2015/757 muutmine
Viited	COM(2021)0551 – C9-0318/2021 – 2021/0211(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	TRAN 13.9.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Andrey Novakov 29.10.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	7.2.2022
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Andris Ameriks, José Ramón Bauzá Díaz, Erik Bergkvist, Izaskun Bilbao Barandica, Paolo Borchia, Karolin Braunsberger-Reinhold, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Ismail Ertug, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Carlo Fidanza, Mario Furore, Søren Gade, Isabel García Muñoz, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Julie Lechanteux, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Benoît Lutgen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Philippe Olivier, Rovana Plumb, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Vera Tax, Barbara Thaler, István Ujhelyi, Henna Virkkunen, Petar Vitanov, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Leila Chaibi, Clare Daly, Pär Holmgren

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30	+
ECR	Carlo Fidanza, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
ID	Paolo Borchia, Marco Campomenosi, Massimo Casanova, Julie Lechanteux, Philippe Olivier
PPE	Magdalena Adamowicz, Karolin Braunsberger-Reinhold, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Benoît Lutgen, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Lucia Vuolo
Renew	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Søren Gade, Elsi Katainen, Caroline Nagtegaal, Dominique Riquet
S&D	Andris Ameriks, Isabel García Muñoz

 

8	-
ECR	Peter Lundgre
S&D	Vera Tax
The Left	Leila Chaibi, Clare Daly
Verts/ALE	Karima Delli, Anna Deparnay-Grunenberg, Pär Holmgren, Tilly Metz

 

10	0
NI	Mario Furore
Renew	Jan-Christoph Oetjen
S&D	Erik Bergkvist, Ismail Ertug, Giuseppe Ferrandino, Bogusław Liberadzki, Rovana Plumb, István Ujhelyi, Petar Vitanov
The Left	Elena Kountoura

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem), otsuse (EL) 2015/1814 (mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist) ja määruse (EL) 2015/757 muutmine
Viited	COM(2021)0551 – C9-0318/2021 – 2021/0211(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.7.2021
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	DEVE 11.11.2021	BUDG 13.9.2021	ITRE 13.9.2021	TRAN 13.9.2021
Kaasatud komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 11.11.2021	ITRE 11.11.2021
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Peter Liese 17.9.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	9.9.2021	10.2.2022	22.3.2022
Vastuvõtmise kuupäev	17.5.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	62 20 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mathilde Androuët, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Hildegard Bentele, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Malin Björk, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Bas Eickhout, Cyrus Engerer, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Andreas Glück, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Yannick Jadot, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Ewa Kopacz, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Marian-Jean Marinescu, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Silvia Modig, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Nicola Procaccini, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Maria Spyraki, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Emma Wiesner, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Michael Bloss, Manuel Bompard, Milan Brglez, Stelios Kympouropoulos, Manuela Ripa, Christel Schaldemose, Vincenzo Sofo, Idoia Villanueva Ruiz
Esitamise kuupäev	24.5.2022

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

62	+
PPE	Traian Băsescu, Hildegard Bentele, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Stelios Kympouropoulos, Esther de Lange, Peter Liese, Liudas Mažylis, Ljudmila Novak, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Christine Schneider, Maria Spyraki, Pernille Weiss
Renew	Pascal Canfin, Andreas Glück, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Emma Wiesner, Michal Wiezik
S&D	Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Milan Brglez, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Cyrus Engerer, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Christel Schaldemose, Günther Sidl, Tiemo Wölken
The Left	Malin Björk, Manuel Bompard, Petros Kokkalis, Silvia Modig, Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace
Verts/ALE	Margrete Auken, Michael Bloss, Bas Eickhout, Pär Holmgren, Yannick Jadot, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus, Manuela Ripa

 

20	-
ECR	Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Nicola Procaccini, Rob Rooken, Vincenzo Sofo, Alexandr Vondra, Anna Zalewska
ID	Mathilde Androuët, Simona Baldassarre, Aurélia Beigneux, Marco Dreosto, Catherine Griset, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Joëlle Mélin, Silvia Sardone
NI	Edina Tóth
PPE	Marian-Jean Marinescu
S&D	Tudor Ciuhodaru

 

5	0
NI	Ivan Vilibor Sinčić
PPE	Fulvio Martusciello, Dolors Montserrat, Luisa Regimenti
S&D	Petar Vitanov

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] ELT C 152, 6.4.2022, lk 175.
• [2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [3] IPCC eriaruanne: „Mitigation Pathways Compatible with 1.5°C in the Context of Sustainable Development“ (Võimalikud kliimamuutuste mõju vähendamise trajektoorid, mis on kestliku arengu seisukohalt kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga), https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/sites/2/2019/02/SR15_Chapter2_Low_Res.pdf, lk 95.
• [4] https://news.un.org/en/story/2020/11/1077712.
• [5] https://www.transportenvironment.org/wp-content/uploads/2021/12/Road-to-road-ETS-10-ETS2_SCF-criteria.pdf
• [6] https://www.cer.be/media/press-releases/eu-emissions-trading-system-ets-cornerstone-eu-climate-policy
• [7] https://www.unep.org/resources/adaptation-gap-report-2021, lk 29.
• [8] Sealsamas, lk 33.
• [9] Eelkõige Kopenhaageni kokkuleppe punkt 8.
• [10] COM(2021) 0562.