RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks

28.6.2022 - (COM(2021)0561 – C9‑0332/2021 – 2021/0205(COD)) - ***I

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Søren Gade
 Arvamuse koostajad (*):
Nicolás González Casares, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Jutta Paulus, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
 (*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 57

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks

(COM(2021)0561 – C9‑0332/2021 – 2021/0205(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0561),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0332/2021),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. oktoobri 2021. aasta arvamust,

– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0199/2022),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

 

 

 

 

 

 

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Viimastel kümnenditel on lennutranspordil olnud liidu majanduses ja liidu kodanike igapäevaelus oluline roll, kuna see on liidu majanduse üks kõige paremini toimivaid ja dünaamilisemaid sektoreid. Lennundussektor on märkimisväärselt edendanud majanduskasvu, töökohtade loomist, kaubandust ja turismi ning ettevõtete ja kodanike ühendatust ja liikuvust, eelkõige liidu lennutranspordi siseturul. Lennutransporditeenuste kasv on aidanud oluliselt parandada lennuühendusi liidus ja kolmandate riikidega ning andnud märkimisväärse panuse liidu majandusse.	(1) Viimastel kümnenditel on lennutranspordil olnud liidu majanduses ja liidu kodanike igapäevaelus oluline roll, kuna see on liidu majanduse üks kõige paremini toimivaid ja dünaamilisemaid sektoreid. Lennundussektor on märkimisväärselt edendanud majanduskasvu, töökohtade loomist, kaubandust ja turismi ning ettevõtete ja kodanike ühendatust ja liikuvust ning olnud eelkõige liidu lennutranspordi siseturul äärepoolseimate piirkondade ja mandri vahel üks peamisi ühenduslülisid. Lennutransporditeenuste kasv on aidanud oluliselt parandada lennuühendusi, edendada ühtekuuluvust ja vähendada liidus, eelkõige äärealadel, äärepoolseimates ja hõredalt asustatud piirkondades ning saartel, piirkondlikke erinevusi ning liidu ja kolmandate riikide vahelisi erinevusi ning andnud märkimisväärse panuse liidu majandusse.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Alates 2020. aastast on lennutransport olnud üks COVID-19 kriisist kõige rängemalt mõjutatud sektoreid. Kuna pandeemia lõpp on juba silmapiiril, eeldatakse, et lennuliiklus hakkab lähiaastatel järk-järgult taastuma ja jõuab taas kriisieelsele tasemele. Samas on sektori heitkogused alates 1990. aastast suurenenud ning pärast pandeemiast jagusaamist võib heitkoguste hulk taas kasvama hakata. Seepärast on vaja valmistuda tulevikuks ja teha vajalikud kohandused, et tagada hästitoimiv lennutransporditurg, mis aitab saavutada liidu kliimaeesmärke ning millel on kõrge ühendatuse, ohutuse ja turvalisuse tase.	(2) Liit on määruse (EL) 2021/1119 alusel kehtestanud õiguslikud kohustused, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %. Selle saavutamiseks peavad kõik majandussektorid, sealhulgas transpordisektor, võtma CO2 heite vähendamiseks kiiresti meetmeid. Lennundussektoris tuleb väga palju suurendada säästvate lennukikütuste tootmist, tarnimist ja kasutuselevõttu. Alates 2020. aastast on lennutransport olnud üks COVID-19 kriisist kõige rängemalt mõjutatud sektoreid. Eeldatakse, et lennuliiklus hakkab lähiaastatel järk-järgult taastuma ja jõuab taas kriisieelsele tasemele. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni hinnangul suureneb Euroopas reisijateveomaht 2050. aastani kuni 3 % aastas ja kaubaveomaht 2,4 % aastas. Samas on sektori heitkogused alates 1990. aastast suurenenud ning pärast pandeemiast jagusaamist võib heitkoguste hulk taas kiiresti kasvama hakata. Seepärast on hädavajalik valmistuda tulevikuks ja teha vajalikud kohandused, et tagada hästitoimiv lennutranspordisektor, mis aitab liidu kliimaeesmärkide saavutamisele igati kaasa ning millel on kõrge ühendatuse, taskukohasuse, ohutuse ja turvalisuse tase.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu lennutranspordisektori toimimine sõltub selle piiriülesest olemusest kogu liidus ja sektori üleilmsest mõõtmest. Lennutranspordi siseturg on üks liidu kõige rohkem integreeritud sektoreid, mida reguleeritakse turulepääsu ja käitamistingimusi käsitlevate ühtsete eeskirjadega. Lennutranspordi välispoliitikat reguleeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ülemaailmsel tasandil kehtestatud eeskirjadega ning liidu või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ulatuslike mitme- või kahepoolsete lepingutega.	(3) Liidu lennutranspordisektori toimimine sõltub selle piiriülesest olemusest kogu liidus ja sektori üleilmsest mõõtmest. Lennutranspordi siseturg on üks liidu kõige rohkem integreeritud sektoreid, mida reguleeritakse turulepääsu ja käitamistingimusi käsitlevate ühtsete eeskirjadega. Liidu lennutranspordi välispoliitikat reguleeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ülemaailmsel tasandil kehtestatud eeskirjadega ning liidu või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ulatuslike mitme- või kahepoolsete lepingutega. Seepärast peab liit jätkama rahvusvahelisel, mitme- ja kahepoolsel tasandil tehtavaid jõupingutusi, et edendada säästvate lennukikütuste kasutuselevõtul kõrgete sihtide seadmist ja lähendamist, tagades rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kuna lennutransporditurul valitseb tugev konkurents liidu eri ettevõtjate vahel, on võrdsete võimaluste tagamine hädavajalik. Lennutranspordituru ja -ettevõtjate stabiilsus ja heaolu aluseks on selge ning ühtlustatud poliitikaraamistik, kus õhusõiduki käitajad, lennujaamad ja muud lennundusvaldkonnas osalejad saavad tegutseda võrdsete võimaluste alusel. Turumoonutuste korral võivad õhusõiduki käitajad või lennujaamad sattuda sise- või väliskonkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. See omakorda võib kaasa tuua lennutranspordisektori konkurentsivõime vähenemise ning lennuühenduste kadumise kodanike ja ettevõtjate jaoks.	(4) Kuna lennutransporditurul valitseb kogu maailma ja liidu eri ettevõtjate vahel tihe konkurents, on võrdsete võimaluste tagamine hädavajalik. Lennutranspordituru ja -ettevõtjate stabiilsus ja heaolu aluseks on selge ning ühtlustatud poliitikaraamistik, kus õhusõiduki käitajad, lennujaamad ja muud lennundusvaldkonnas osalejad saavad tegutseda võrdsete reeglite ja võimaluste alusel, mille tulemusel muutub sektor elujõuliseks ja tekivad töövõimalused. Suur osa ELi-sisestest lendudest kuulub üleilmsel turul pakutavate rahvusvaheliste lendude hulka. Sama kehtib Euroopa Liidus asuvate lennujaamade kaudu toimuvate, kolmandate riikide vaheliste lendude kohta. Turumoonutuste korral on oht, et õhusõiduki käitajad või lennujaamad võivad sattuda sise- või väliskonkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. See omakorda võib kaasa tuua lennutranspordisektori konkurentsivõime vähenemise, mis seab ohtu lennuettevõtjad ja töökohad, ning lennuühenduste ja transpordivõimaluste kadumise kodanike ja ettevõtjate jaoks.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Eelkõige on oluline tagada kogu liidu lennutransporditurul võrdsed võimalused seoses lennukikütusega, mis moodustab olulise osa õhusõiduki käitajate kuludest. Kütusehindade kõikumine võib oluliselt mõjutada õhusõiduki käitajate majandustulemusi ja avaldada negatiivset mõju konkurentsile turul. Kui lennukikütuse hinnad on liidu lennujaamade või liidu ja liiduväliste lennujaamade vahel erinevad, võivad õhusõidukite käitajad otsustada majanduslikel põhjustel oma tankimisstrateegiaid kohandada. Odavama kütuse kaasavedu suurendab õhusõidukite kütusekulu ja põhjustab tarbetut kasvuhoonegaaside heidet. Seega õõnestab odavama kütuse kaasavedu õhusõiduki käitajate poolt liidu keskkonnaalaseid jõupingutusi. Mõned õhusõidukikäitajad saavad oma põhibaasi soodsaid lennukikütusehindu kasutada konkurentsieelisena teiste samasuguseid liine teenindavate lennuettevõtjate ees. See võib vähendada sektori konkurentsivõimet ja kahjustada lennuühendusi. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada meetmed selliste tavade vältimiseks, et ära hoida tarbetut keskkonnakahju ning taastada ja säilitada ausa konkurentsi tingimused lennutransporditurul.	(5) Eelkõige on oluline tagada kogu liidu lennutransporditurul võrdsed võimalused seoses lennukikütusega, mis moodustab olulise osa õhusõiduki käitajate kuludest. Kütusehindade kõikumine võib oluliselt mõjutada õhusõiduki käitajate majandustulemusi ja avaldada negatiivset mõju konkurentsile turul, vähendada lennundussektori atraktiivsust ja seetõttu ka liikuvust ning kõrgete kütusehindade otsene mõju on kõrgemad hinnad lõpptarbija jaoks. Kui lennukikütuse hinnad on liidu lennujaamade või liidu ja liiduväliste lennujaamade vahel erinevad, võivad õhusõidukite käitajad otsustada majanduslikel põhjustel oma tankimisstrateegiaid kohandada. Odavama kütuse kaasavedu suurendab õhusõidukite kütusekulu ja põhjustab tarbetut kasvuhoonegaaside heidet. Seega õõnestab majanduslikel põhjustel odavama kütuse kaasavedu õhusõiduki käitajate poolt liidu keskkonnaalaseid jõupingutusi. Mõned õhusõidukikäitajad saavad oma põhibaasi soodsaid lennukikütusehindu kasutada konkurentsieelisena teiste samasuguseid liine teenindavate lennuettevõtjate ees. See võib vähendada sektori konkurentsivõimet, tekitada turumoonutusi ja kahjustada lennuühendusi. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada meetmed selliste tavade vältimiseks, et ära hoida tarbetut keskkonnakahju ning taastada ja säilitada ausa konkurentsi tingimused lennutransporditurul. Sellest hoolimata tuleks käesolevas määruses võtta arvesse ka asjaolu, et vahel veetakse odavamat kütust kaasa kütusega seotud ohutusreeglite täitmiseks ning sellistel juhtudel on see ohutusega seotud põhjustel õigustatud. Peale selle võidakse odavamat kütust kaasa vedada seetõttu, et teatavates lennujaamades on teatavatel õhusõidukite käitajatel tehnilisi probleeme, muu hulgas see, et õhusõiduki pööringuaeg on ebaproportsionaalselt pikk või lennujaama läbilaskevõime on tipptundidel väiksem. Seepärast peaks komisjon odavama kütuse kaasaveo juhtumeid ja nende põhjuseid tähelepanelikult jälgima, hindama ja analüüsima ning vajaduse korral esitama käesoleva määruse muutmiseks seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Ühise transpordipoliitika põhieesmärk on säästev areng. See nõuab terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärgiks on tagada nii liidu transpordisüsteemi tõhus toimimine kui ka keskkonnakaitse. Lennutranspordi säästvaks arenguks tuleb kehtestada meetmed, mille eesmärk on vähendada liidu lennujaamadest väljuvate õhusõidukite CO2 heidet. Sellised meetmed peaksid aitama saavutada liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke.	(6) Ühise transpordipoliitika põhieesmärk on säästev areng. See nõuab terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärgiks on tagada nii liidu transpordisüsteemi tõhus toimimine, töö- ja sotsiaalõigusnormide järgmine kui ka keskkonnakaitse. Lennutranspordi säästvaks arenguks tuleb kehtestada meetmed, sealhulgas majandusinstrumendid, mille eesmärk on liidu lennujaamadest väljuvate õhusõidukite CO2 heidet vähendada ja arendada säästvate lennukikütuste tootmiseks ja tarnimiseks vajalikku turgu. Sellised meetmed peaksid aitama saavutada liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia“,10 mille komisjon võttis vastu 2020. aasta detsembris, on esitatud ELi transpordisüsteemi tegevuskava, et viia ellu rohe- ja digiüleminek ning muuta süsteem vastupidavamaks. Lennutranspordisektori CO2 heite vähendamine on vajalik ja keeruline protsess, eriti lühikeses perspektiivis. Euroopa ja liikmesriikide lennundusalastes teadus- ja innovatsiooniprogrammides tehtud tehnoloogilised edusammud on viimastel kümnenditel aidanud heitkoguseid oluliselt vähendada. Samas on ülemaailmne lennuliiklus kasvanud kiiremini, kui sektori heitkoguste vähendamise tase. Ehkki eeldatavasti peaksid uued tehnoloogiad aitama vähendada lähikümnenditel lühilendude sõltuvust fossiilkütusest, on säästvad lennukikütused ainus lahendus, mis võimaldab juba lähiajal märkimisväärselt vähendada kõikide lendude CO2 heidet. See võimalus on aga praegu suures osas kasutamata.	(7) Teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia“,10 mille komisjon võttis vastu 2020. aasta detsembris, on esitatud ELi transpordisüsteemi tegevuskava, et viia ellu rohe- ja digiüleminek ning muuta süsteem vastupidavamaks. Lennutranspordisektori CO2 heite vähendamine on vajalik ja keeruline protsess, eriti lühikeses perspektiivis. Euroopa ja liikmesriikide lennundusalastes teadus- ja innovatsiooniprogrammides tehtud tehnoloogilised edusammud ja tööstuse võetud selge kohustus on viimastel kümnenditel aidanud heitkoguseid oluliselt vähendada. Samas on ülemaailmne lennuliiklus kasvanud kiiremini, kui sektori heitkoguste vähendamise tase. Kui lühilendude sõltuvust fossiilkütusest peaks lähikümnenditel aitama vähendada uued tehnoloogialahendused, sealhulgas heiteta elektri- või vesinikkütusel töötavate õhusõidukite arendamine, millel võib keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis olla suur tähtsus ka kommertslennunduses, siis säästvad lennukikütused on paljulubav lahendus kõikide lendude CO2 heite järsuks vähendamiseks nii lühikeses, keskmise pikkusega kui ka pikas perspektiivis. Kuid see võimalus on praegu suures osas kasutamata ja selleks on aja jooksul vaja toetust säästvate lennukikütuste edasiseks väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks ning uute õhusõidukite mootorite ja tehnoloogiate alasteks teadusuuringuteks.
__________________	__________________
10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final), 9.12.2020.	10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final), 9.12.2020.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Energiatõhususe üldpõhimõtet tuleks rakendada kõigis sektorites, see tähendab mitte ainult energiasüsteemis, vaid ka transpordisektoris, sealhulgas lennunduses. Eelkõige tuleks seda põhimõtet järgida selliste poliitiliste, planeerimis- ja investeerimisotsuste tegemisel, mis on seotud energiatõhusamate mootorite ja säästvate alternatiivkütuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga, sealhulgas taastuvelektri või saastevaba vesiniku jõul töötavate lennukite kiire väljatöötamisega.

 

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Säästvad lennukikütused on vedelad asenduskütused, mis on täiesti võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ja sobivad kasutamiseks olemasolevates õhusõidukimootorites. Ülemaailmsel tasandil on sertifitseeritud mitmed säästvate lennukikütuste tootmisviisid, mida saab kasutada tsiviil- ja militaarlennunduses. Säästvate lennukikütuste tehnoloogiline tase võimaldab juba lähiajal oluliselt vähendada lennutranspordi heitkoguseid. Säästvad lennukikütused peaksid keskmises ja pikas perspektiivis moodustama suurema osa lennukikütusesegu koostisest. Lisaks peaksid säästvad lennukikütused võimaldama asjakohaste rahvusvaheliste kütusestandardite toel piirata käitaja kasutava lõppkütuse aromaatsete ühendite sisaldust, mis aitab vähendada muid kui CO2 heitkoguseid. Lennutranspordi CO2 heidet peaksid aitama järk-järgult vähendada muud õhusõidukitele sobivad alternatiivsed kütteliigid, nagu elekter või vedel vesinik, mis tuleks esmalt kasutusele võtta lähilendude käitamisel.	(8) Säästvad lennukikütused on lennukikütused, mis hõlmavad vedelaid asenduskütuseid, mis on täiesti võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ja sobivad kasutamiseks olemasolevates õhusõidukimootorites, ning vesinikku ja elektrienergiat. Ülemaailmsel tasandil on sertifitseeritud mitmed säästvate lennukikütuste tootmisviisid, mida saab kasutada tsiviil- ja militaarlennunduses. Säästvate lennukikütuste tehnoloogiline tase võimaldab juba lähiajal oluliselt vähendada lennutranspordi heitkoguseid. Säästvad lennukikütused peaksid keskmises ja pikas perspektiivis moodustama suurema osa lennukikütusesegu koostisest. Lisaks peaksid säästvad lennukikütused võimaldama asjakohaste rahvusvaheliste kütusestandardite toel ja EASA toetusel nende standardite väljatöötamiseks piirata käitaja kasutatava lõppkütuse aromaatsete ühendite sisaldust, mis aitab vähendada muid kui CO2 heitkoguseid. Muud säästvad lennukikütused, nagu elekter või vesinik, on väga paljutõotavad tehnoloogiad ja peaksid aitama lennutranspordi CO2 heidet järk-järgult vähendada, alustades lühilendudest. Käesoleva määrusega kiirendatakse nende tehnoloogiate teaduslikku arengut ja kasutuselevõttu ning nendega seotud kaubanduslikku innovatsiooni veel rohkem, et ettevõtjatel oleks võimalik neid tehnoloogiaid seoses käesolevas määruses sätestatud säästvaid lennukikütuseid käsitleva kohustusega kaaluda, kui need tehnoloogiad muutuvad kasutuskõlblikuks ja kaubanduslikult kättesaadavaks. See suurendab ka turukindlust ja prognoositavust ning soodustab nendesse uutesse tehnoloogiatesse vajalike investeeringute tegemist.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Säästvate lennukikütuste järkjärguline kasutuselevõtt lennutransporditurul tähendab lennuettevõtjale täiendavaid kulusid, kuna säästva kütuse tootmistehnoloogia on tavapärase kütuse omast kallim. See võib võimendada lennutransporditurul lennukikütusega seotud võrdsete võimaluste puhul juba tekkinud probleeme ning veelgi moonutada õhusõidukite käitajate ja lennujaamade vahelist konkurentsi. Käesoleva määrusega tuleks võtta meetmeid, et vältida säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu negatiivset mõju lennundussektori konkurentsivõimele, ning kehtestada kogu liidus ühtlustatud nõuded.	(9) Säästvate lennukikütuste järkjärguline kasutuselevõtt lennutransporditurul tähendab lennuettevõtjatele täiendavaid kulusid, kuna säästva kütuse tootmistehnoloogia on tavapärase kütuse omast praegu kallim. See võib võimendada lennutransporditurul lennukikütusega seotud võrdsete võimaluste puhul juba tekkinud probleeme ning veelgi moonutada õhusõidukite käitajate ja lennujaamade vahelist konkurentsi, seda ka heitkoguste süsteemide CORSIA ja HKS rakendamise kontekstis. Käesoleva määrusega tuleks võtta meetmeid, et vältida säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu negatiivset mõju lennundussektori konkurentsivõimele, ning kehtestada kogu liidus ühtlustatud nõuded, sealhulgas ühtsed määratlused ja ühtse ELi tasandil eesmärkide seadmise.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Ülemaailmsel tasandil reguleerib säästvate lennukikütuste kasutamist ICAO. Eelkõige kehtestab ICAO üksikasjalikud nõuded rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) hõlmatud lendudel kasutatavate säästvate lennukikütuste säästvuse, jälgitavuse ja arvestuse kohta. Ehkki CORSIA raames kasutusele võetud stiimuleid ja säästvaid lennukikütuseid peetakse rahvusvahelise lennunduse mittesiduva pikaajalise eesmärgi saavutamisel väga oluliseks, puudub praegu süsteem, mis kohustaks rahvusvahelistel lendudel kasutama säästvaid lennukikütuseid. Ulatuslikud mitme- või kahepoolsed lennutranspordilepingud ELi või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sisaldavad üldjuhul keskkonnakaitsealaseid sätteid. Siiski ei ole nende sätetega praegu kehtestatud lepinguosalistele jaoks siduvaid nõudeid säästvate lennukikütuste kasutamise kohta.	(10) Ülemaailmsel tasandil reguleerib ja määratleb säästvate lennukikütuste kasutamist ICAO, milles riigid lepivad rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) hõlmatud lendudel kasutatavate sertifitseeritud säästvate lennukikütuste säästvuse, jälgitavuse ja arvestuse kohta kokku üksikasjalikud nõuded. Ehkki CORSIA raames kasutusele võetud stiimuleid ja säästvaid lennukikütuseid peetakse rahvusvahelise lennunduse mittesiduva pikaajalise eesmärgi saavutamisel väga oluliseks, puudub praegu süsteem, mis kohustaks rahvusvahelistel lendudel kasutama säästvaid lennukikütuseid. Ulatuslikud mitme- või kahepoolsed lennutranspordilepingud ELi või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sisaldavad üldjuhul keskkonnakaitsealaseid sätteid. Praegu ei ole nende sätetega lepinguosalistele siduvaid nõudeid säästvate lennukikütuste kasutamise kohta kehtestatud.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Et vältida rahvusvahelisel lennundusturul konkurentsimoonutusi, mis võivad viia ELi lennujaamade kaudu toimuva liiklusvoo kadumiseni ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumiseni, ning et luua üleilmne säästvate lennukikütuste turg, peaks liit hakkama lennundusvaldkonna välispoliitikas tegutsema maailmas säästvatele kütustele üleminekul esirinnas, alustama rahvusvahelisi läbirääkimisi, et säästva lennukikütuse mõisted ja standardid ühtlustada, ning edendama säästvate lennukikütuste tootmist, kasutuselevõttu ja tankimist käsitlevate reeglite rahvusvahelist ühtlustamist. Seepärast peab liit jätkama jõupingutusi ICAOs ja püüdlema kaugeleulatuva üleilmse süsteemi poole, millega edendatakse üleilmset säästvate lennukikütuste turgu ja tagatakse rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid toetama seda, et ICAO peaassambleel alustataks viivitamata läbirääkimisi ICAO tasandil ammendava üleilmse poliitikaraamistiku loomiseks, mille alusel võtta säästvad lennukikütused kasutusele. Kui selline üldine poliitikaraamistik on vastu võetud, peaks komisjon tagama, et käesoleva määruse sätted oleksid ülemaailmse raamistiku ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas ning täiendaksid neid, tagades sellega rahvusvahelisel tasandil ühtse rakendamise ja võrdsed võimalused. Ühtlasi peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma tagada, et ulatuslikud lennutransporti ja -teenuseid käsitlevad mitme- ja kahepoolsed lepingud sisaldaksid samaväärseid siduvaid sätteid säästvate lennukikütuste kasutuselevõtul biokütuste segamise kohustuse kohta. Peale selle peaks komisjon korrapäraselt hindama, kas käesoleva määruse sätted avaldavad negatiivset mõju lennunduse siseturu toimimisele, sektori konkurentsivõimele, lennuettevõtjate ja sõlmlennujaamade võrdsetele võimalustele rahvusvahelisel tasandil ning võimalikule liinide muutmisele, mis põhjustab kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, ning esitama vajaduse korral selle kahjuliku mõju kõrvaldamiseks parandusmeetmed.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Seetõttu on lennutranspordi siseturu jaoks vaja kehtestada ühtsed eeskirjad, mis täiendaksid direktiivi (EL) 2018/2001 ja aitaksid ELi lennunduse siseturust tulenevate erivajaduste ning -nõuetega tegeledes täita selle üldisi eesmärke. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega vältida lennundusturu killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel ja ebaausaid tavasid, mida lennuettevõtjad kasutavad tankimiskulude vähendamiseks.	(12) Seetõttu on lennutranspordi siseturu jaoks vaja kehtestada ühtsed eeskirjad, mis täiendaksid direktiivi (EL) 2018/2001 ja aitaksid ELi lennunduse siseturust tulenevate erivajaduste ning -nõuetega tegeledes täita selle üldisi eesmärke ning edendaksid lennunduses säästvaid kütuseid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega vältida liidu lennundusturu killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel ja ebaausaid tavasid, mida lennuettevõtjad kasutavad tankimiskulude vähendamiseks, ning edendada liidus innovatsiooni ja tootmist. Et säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu kiirendada, on liidu ja riiklikul tasandil vaja sihipärast toetust ja rahastamist ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamist.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste õhusõidukite suhtes, mis teostavad ärilise lennutranspordi lende tsiviillennundussektoris. Määrust ei tuleks kohaldada sõjaväe õhusõidukite ega humanitaar-, otsingu-, pääste-, katastroofiabi- või meditsiinilisel otstarbel ning tolli-, politsei- ja tuletõrjeoperatsioonides kasutatavate õhusõidukite suhtes. Kuna eespool kirjeldatud lennud toimuvad erakorralistel asjaoludel, ei saa neid alati planeerida nii, nagu regulaarlende. Oma tegevuse laadi tõttu ei tarvitse selliste õhusõidukite käitajad olla suutelised täitma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kuna see võib kujutada endast tarbetut koormust. Selleks et tagada võrdsed tingimused kogu ELi ühtsel lennundusturul, peaks käesolev määrus hõlmama võimalikult suurt osa ärilisest lennuliiklusest, mida teostatakse ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest. Samas on ELi kodanike, ettevõtjate ja piirkondade huvides lennuühenduse tagamiseks oluline, et väikeste lennujaamade lennutransporditoimingutele ei pandaks põhjendamatut koormust. Tuleks kindlaks määrata iga-aastase reisijate- ja kaubaveomahtude künnis, millest allapoole jäävad lennujaamad ei kuuluks käesoleva määruse reguleerimisalasse. Määruse kohaldamisala peaks siiski hõlmama vähemalt 95 % kõikidest liidu lennujaamadest väljuvatest lendudest. Samadel põhjustel tuleks kindlaks määrata künnis, et vabastada kõnealuse määruse nõuete täitmisest sellised õhusõidukikäitajad, kes käitavad ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest vaid üksikuid lende.	(15) Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada humanitaar-, otsingu-, pääste-, katastroofiabi- ega meditsiinilisel otstarbel kasutavate õhusõidukite suhtes, sest selliseid lende tehakse erakorralistel asjaoludel ning neid ei saa alati planeerida nii nagu regulaarlende. Oma tegevuse laadi tõttu ei tarvitse selliste õhusõidukite käitajad olla suutelised käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi täitma, sest see võib tekitada tarbetu koormuse. Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste õhusõidukite suhtes, millega tehakse tsiviillennundussektoris ärilise lennutranspordi lende. Määrust ei tohiks kohaldada sõjaväe õhusõidukite ega tolli-, politsei- ja tuletõrjeoperatsioonides kasutatavate õhusõidukite suhtes. Et tagada kogu ELi ühtsel lennundusturul võrdsed tingimused ja toetada kogu ELis säästvate lennukikütuste turu ning vajaliku taristu arengut, peaks määrus hõlmama kogu ärilist lennutransporti, millega seotud lende tehakse ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest. Samas tuleks ELi kodanike, ettevõtjate ja piirkondade huvides lennuühenduse tagamiseks, vajaliku paindlikkuse tagamiseks, et võimaldada kütusetarnijatel pakkuda ja lennuettevõtjatel tankida säästvaid lennukikütuseid kõige kulutõhusamal viisil, ning väikeste lennujaamade lennutransporditoimingutele põhjendamatu koormuse tekitamise vältimiseks luua üleminekuetapina paindlikkusmehhanism, sealhulgas book-and-claim-süsteemi elemendid. Et siseturul ei tekiks põhjendamatuid konkurentsimoonutusi, tuleks pärast kõnealust üleminekuperioodi kohaldada käesolevas määruses sätestatud nõudeid pikas perspektiivis võrdselt kõigi liidu lennujaamade ja kõigi selliste õhusõidukite käitajate suhtes, mis stardivad või maanduvad liidu lennujaamas.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Käesolevast määrusest tulenevate kohustustega ei tohiks avaldada vähem ühendatud Euroopa piirkondadele, näiteks lennutranspordist kui ainsast transpordivõimalusest sõltuvatele saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele, ebaproportsionaalselt suurt mõju ning nendele piirkondadele tuleb tagada võimalus saada olulisi kaupu ja teenuseid. Et aidata kaitsta selliste piirkondade lennuühendust, kus alternatiivseid transpordivõimalusi on vähem, tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas võivad käesoleva määruse sätted mõjutada äärepoolseimaid piirkondi ja muid liidu piirkondi ühendavate lennuliinide taskukohasust, konkurentsivõimet ja võimaliku hinnatõusu.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Kõlblike kestlike lähteainete varu peab olema võimalikult kaasav, et kasutada ära kõik võimalused suurendada taskukohase hinnaga lennukikütuste tootmist. Käesoleva määruse kohaselt kõlblike lähteainete loetelu olla ei tohiks muutumatu, vaid aja jooksul peaks uusi kestlikke lähteaineid lisanduma. Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikega 6 peaks komisjon IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu vähemalt iga kahe aasta järel läbi vaatama, et lisada sinna uusi lähteaineid. IX lisasse lisatud uued lähteained peaksid käesoleva määruse kohaselt olema säästvate lennukikütuste tootmiseks otseselt kõlblikud.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Säästvuse eesmärke silmas pidades ei tohiks toetusõiguslikud olla sööda- ja toidukultuuridel põhinevad kütused. Maakasutuse kaudne muutus leiab eelkõige aset siis, kui põllukultuuride kasvatamine biokütuste tootmiseks tõrjub kõrvale traditsioonilise toidu- ja söödakultuuride tootmise. Selline lisanõudlus suurendab survet maale ja võib kaasa tuua põllumajandusmaa laienemise suure süsinikuvaruga maale, nagu metsad, märgalad ning turbamaad, tekitades täiendavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja vähendades elurikkust. Uuringud on näidanud, et selle mõju ulatus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kütuse tootmiseks kasutatava lähteaine liigist, biokütuste kasutamisest tingitud lisanõudlusest lähteaine järele ning sellest, mil määral on suure süsinikuvaruga maa kogu maailmas kaitstud. Suurimad maakasutuse kaudse muutuse riskid on kindlaks tehtud sellistest lähteainetest toodetud biokütuste puhul, mille tootmisala on olulisel määral laienenud suure süsinikuvaruga maale. Seepärast ei tohiks sööda- ja toidukultuuridel põhinevate kütuste tootmist edendada. Kõnealune lähenemisviis on kooskõlas liidu poliitikaga ja eelkõige direktiiviga (EL) 2018/2001, millega piiratakse selliste biokütuste kasutamist maantee- ja raudteetranspordis ning kehtestatakse asjakohane ülempiir, võttes arvesse nende väiksemat keskkonnakasu, halvemaid tulemusi kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali seisukohast ja kestlikkusega seotud üldisemaid probleeme. Lisaks maakasutuse kaudsest muutusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitele, mis võib osaliselt või täielikult nullida kasvuhoonegaaside heite vähenemise üksikute biokütuste puhul, ohustab maakasutuse kaudne muutus ka bioloogilist mitmekesisust. See oht on eriti suur, kuna tootmine võib nõudluse märkimisväärse kasvu tõttu oluliselt laieneda. Lennundussektori nõudlus toidu- ja söödakultuuridel põhinevate biokütuste järele on praegu väga väike, kuna üle 99 % praegu kasutatavatest lennukikütustest on fossiilkütused. Seepärast on asjakohane vältida olukorda, kus võib tekkida suur nõudlus toidu- ja söödakultuuridel põhinevate biokütuste järele, kuna käesoleva määrusega edendatakse nende kasutamist. Asjaolu, et põllumajanduskultuuridel põhinevad biokütused ei vasta käesoleva määruse kohastele toetusõiguslikkuse nõuetele, kahandab ka ohtu, et maanteetranspordi CO2 heite vähenemine võiks aeglustuda, kuna põllumajanduskultuuridel põhinevaid biokütuseid hakatakse maanteetranspordi asemel kasutama lennundussektoris. Oluline on sellise ülemineku oht miinimumini viia, kuna maanteetransport on praegu ülekaalukalt kõige saastavam transpordisektor.	(17) Säästvuse huvides ei tohiks kõlblikud olla sööda- ja toidukultuuridel põhinevad kütused, sealhulgas biokütused, mille puhul on suur risk, et nende tootmisega kaasneb maakasutuse kaudne muutus, näiteks palmiõlist saadud biokütused. Maakasutuse kaudne muutus leiab eelkõige aset siis, kui põllukultuuride kasvatamine biokütuste tootmiseks tõrjub kõrvale traditsioonilise toidu- ja söödakultuuride tootmise. Selline lisanõudlus suurendab survet maale ja võib kaasa tuua põllumajandusmaa laienemise suure süsinikuvaruga maale, nagu metsad, märgalad ning turbamaad, tekitades täiendavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja vähendades elurikkust. Uuringud on näidanud, et selle mõju ulatus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kütuse tootmiseks kasutatava lähteaine liigist, biokütuste kasutamisest tingitud lisanõudlusest lähteaine järele ning sellest, mil määral on suure süsinikuvaruga maa kogu maailmas kaitstud. Suurimad maakasutuse kaudse muutuse riskid on kindlaks tehtud sellistest lähteainetest toodetud biokütuste puhul, mille tootmisala on olulisel määral laienenud suure süsinikuvaruga maale. Seepärast ei tohiks sööda- ja toidukultuuridel põhinevate kütuste tootmist edendada. Kõnealune lähenemisviis on kooskõlas liidu poliitikaga ja eelkõige direktiiviga (EL) 2018/2001, millega piiratakse selliste biokütuste kasutamist maantee- ja raudteetranspordis ning kehtestatakse asjakohane ülempiir, võttes arvesse nende väiksemat keskkonnakasu, halvemaid tulemusi kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali seisukohast ja kestlikkusega seotud üldisemaid probleeme. Lisaks maakasutuse kaudsest muutusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitele, mis võib osaliselt või täielikult nullida kasvuhoonegaaside heite vähenemise üksikute biokütuste puhul, ohustab maakasutuse kaudne muutus ka bioloogilist mitmekesisust. See oht on eriti suur, kuna tootmine võib nõudluse märkimisväärse kasvu tõttu oluliselt laieneda. Lennundussektori nõudlus toidu- ja söödakultuuridel põhinevate biokütuste järele on praegu väga väike, kuna üle 99 % praegu kasutatavatest lennukikütustest on fossiilkütused. Seepärast on asjakohane vältida olukorda, kus võib tekkida suur nõudlus toidu- ja söödakultuuridel põhinevate biokütuste järele, kuna käesoleva määrusega edendatakse nende kasutamist. Asjaolu, et põllumajanduskultuuridel põhinevad biokütused ei vasta käesoleva määruse kohastele toetusõiguslikkuse nõuetele, kahandab ka ohtu, et maanteetranspordi CO2 heite vähenemine võiks aeglustuda, kuna põllumajanduskultuuridel põhinevaid biokütuseid hakatakse maanteetranspordi asemel kasutama lennundussektoris. Oluline on sellise ülemineku oht miinimumini viia, kuna maanteetransport on praegu ülekaalukalt kõige saastavam transpordisektor.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Käesoleva määruse nõuetekohaseks toimimiseks on säästvate lennukikütuste omaduste kohta tingimata vaja täpset ja õiget teavet. Tarbijate usalduse suurendamiseks ning läbipaistvuse ja jälgitavuse tagamiseks on kütusetarnijad kohustatud esitama tarnitava kütuse omaduste, säästlikkusnäitajate ja kütuse tootmisel kasutatud lähteainete päritolu kohta õige teabe. See teave esitatakse direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) artikli 28 alusel loodud liidu andmebaasis. Kütusetarnijaid, kes on enda tarnitud kütuste omaduste või päritolu kohta esitanud tõendatult eksitavat või ebatäpset teavet, tuleks karistada. Liikmesriigid peavad tagama, et kütusetarnijad sisestavad liidu andmebaasi täpse teabe õigeks ajaks ning et see teave on tõendatud ja auditeeritud. Et võidelda võimalike pettuste vastu ja kuna suur osa säästvate lennukikütuste tootmiseks vajalikest lähteainetest tuleb väljastpoolt liitu, on vaja, et liikmesriigid tugevdaksid koostöös asjaomaste Euroopa asutustega tarnete kontrollimehhanismi, sealhulgas tehes kohapealseid kontrolle. Sellega seoses avaldab komisjon kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikega 8 säästlikkuse sertifitseerimise kohta rakendusmääruse, millega veel rohkem ühtlustada ja tugevdada usaldusväärsust, läbipaistvust ja sõltumatut auditeerimist ning liikmesriikide pädevate asutuste koostööd käsitlevaid reegleid auditi järelevalve valdkonnas.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Vaja on ühtset, selget ja kindlat kestlikkuse raamistikku, mis annab lennundus- ja kütusesektoris osalejatele kindluse, et säästvate lennukikütuste kasutamine käesoleva määruse alusel on toetusõiguslik. Selleks et tagada kooskõla muude asjaomaste ELi poliitikavaldkondadega, tuleks säästvate lennukikütuste toetusõiguslikkus kindlaks määrata vastavalt direktiivi 2018/200112 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.	(18) Vaja on ühtset, selget ja kindlat kestlikkuse raamistikku, mis tagab lennundus- ja kütusesektoris osalejatele õiguskindluse ja järjepidevuse, et säästvate lennukikütuste kasutamine käesoleva määruse alusel on toetusõiguslik. Selleks et tagada kooskõla muude asjaomaste ELi poliitikavaldkondadega, tuleks säästvate lennukikütuste toetusõiguslikkus kindlaks määrata vastavalt direktiivi 2018/200112 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.
__________________	__________________
12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=fr	12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=fr

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Käesoleva määruse eesmärk peaks olema tagada, et kõigil õhusõiduki käitajatel oleksid üksteisega konkureerides võrdsed võimalused juurdepääsuks säästvatele lennukikütustele. Selleks et vältida moonutusi lennundusteenuste turul, tuleks kõigi käesoleva määrusega hõlmatud liidu lennujaamadesse tarnida ühtsed miinimumkogused säästvaid lennukikütuseid. Kuigi turul saab tarnida ja kasutada suuremaid koguseid säästvat kütust, tuleks käesoleva määrusega tagada, et säästvate lennukikütuste kohustuslik miinimumosakaal oleks kõigis määrusega hõlmatud lennujaamades ühesugune. Sellega asendatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil otseselt või kaudselt kehtestatud nõuded, mille kohaselt õhusõiduki käitajad või lennukikütuse tarnijad peavad kasutama või tarnima säästvaid lennukikütuseid muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel. Selleks et luua selge ja prognoositav õigusraamistik ning edendada turuarengut ja selliste kõige säästvamate ning uuenduslikumate tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu, millel on kasvupotentsiaali kütusetehnoloogia vajaduste rahuldamiseks ka tulevikus, tuleks käesolevas määruses sätestada sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal, mida aja jooksul järk-järgult suurendatakse. Arvestades sünteetiliste lennukikütuste märkimisväärset CO2 heite vähendamise potentsiaali ja nende praeguseid hinnangulisi tootmiskulusid, tuleks selliste kütuste jaoks kehtestada konkreetne kohustus. Sünteetilised lennukikütused, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest pärit elektrist ja otse õhust kogutud süsinikust, võimaldavad vähendada heitkoguseid tavapärase lennukikütusega võrreldes kuni 100 %. Muude säästvate lennukikütuste liikidega võrreldes on neil märkimisväärseid eeliseid ka tootmisprotsessi ressursitõhususe (eelkõige veevajaduse) seisukohast. Samas on sünteetiliste lennukikütuste tootmiskulud praegu hinnanguliselt kolm kuni kuus korda kõrgemad tavapärase lennukikütuse turuhinnast. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada selle tehnoloogia jaoks eraldi kohustus. Tulevaste läbivaatamiste käigus võiks kaaluda ka muud liiki sünteetiliste kütuste, näiteks vähese süsihappegaasiheite ja suure kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga sünteetiliste kütuste lisamist käesoleva määruse kohaldamisalasse, juhul kui asjaomased kütused määratletakse taastuvenergia direktiivis.	(19) Käesoleva määruse eesmärk peaks olema tagada, et kõigil õhusõiduki käitajatel oleksid üksteisega konkureerides võrdsed võimalused juurdepääsuks säästvatele lennukikütustele. Selleks et vältida moonutusi lennundusteenuste turul, tuleks kõikidesse käesoleva määrusega hõlmatud liidu lennujaamadesse tarnida ühtsed miinimumkogused säästvaid lennukikütuseid. Kuigi turul saab tarnida ja kasutada suuremaid koguseid säästvat kütust, tuleks käesoleva määrusega tagada, et säästvate lennukikütuste kohustuslik miinimumosakaal oleks kõigis määrusega hõlmatud lennujaamades ühesugune. Lähteainete kättesaadavus ega säästva lennukikütuse tootmisvõimsus ei ole piiramatud. Kui mõned liikmesriigid kehtestaksid riiklikul tasandil säästva lennukikütusega varustamiseks rangemad üldised kohustused, suureneks konkurents lähteainete pärast teiste transpordi- ja energiasektoritega ning see võiks põhjustada teistes piirkondades tarnenappust. See kahjustaks nende piirkondade õhusõidukite käitajate võimet CO2 heidet vähendada ja suurendaks ebaõiglaselt nende õhusõiduki käitajate kulusid, mis tulenevad eelkõige ELi HKSi järgimisest, põhjustades turumoonutusi ja üldist ebasoodsat konkurentsiolukorda. Seepärast tuleks kogu säästvate lennukikütuste tootmisele ja kasutuselevõtule kehtestada ühtsed ELi tasandi eesmärgid. Käesoleva määrusega asendatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil otseselt või kaudselt kehtestatud nõuded, mille kohaselt õhusõiduki käitajad või lennukikütuse tarnijad peavad kasutama või tarnima säästvaid lennukikütuseid muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel. Selleks et luua selge ja prognoositav õigusraamistik ning edendada turuarengut ja selliste kõige säästvamate ning uuenduslikumate tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu, millel on kasvupotentsiaali kütusetehnoloogia vajaduste rahuldamiseks ka tulevikus, tuleks käesolevas määruses sätestada sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal, mida aja jooksul järk-järgult suurendatakse. Arvestades sünteetiliste lennukikütuste märkimisväärset CO2 heite vähendamise potentsiaali ja nende praeguseid hinnangulisi tootmiskulusid, tuleks selliste kütuste jaoks kehtestada konkreetne kohustus. Sünteetilised lennukikütused, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest pärit elektrist ja otse õhust kogutud süsinikust, võimaldavad vähendada heitkoguseid tavapärase lennukikütusega võrreldes kuni 100 %. Muude säästvate lennukikütuste liikidega võrreldes on neil märkimisväärseid eeliseid ka tootmisprotsessi ressursitõhususe (eelkõige veevajaduse) seisukohast. Samas on sünteetiliste lennukikütuste tootmiskulud praegu hinnanguliselt kolm kuni kuus korda kõrgemad tavapärase lennukikütuse turuhinnast. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada selle tehnoloogia jaoks eraldi kohustus. Tulevaste läbivaatamiste käigus võiks kaaluda ka muud liiki sünteetiliste kütuste, näiteks vähese süsihappegaasiheite ja suure kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga sünteetiliste kütuste lisamist käesoleva määruse kohaldamisalasse, juhul kui asjaomased kütused määratletakse taastuvenergia direktiivis. Peale selle võib otse õhust kogutud CO2 sisaldavatel sünteetilistel lennukikütustel olla oluline roll, sest nende abil on võimalik CO2 heitega energiaallikaid säästvalt kasutada, ja neid tuleks soodustada.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19a) Lähteainete kättesaadavus ega säästva lennukikütuse tootmisvõimsus ei ole piiramatud. Teravnenud konkurents piiratud lähteainete pärast võib põhjustada tarnepuudujääki ja turumoonutusi ning avaldada seega kogu lennundussektori konkurentsivõimele negatiivset mõju. Et tagada võrdsed võimalused ja vältida siseturu killustumist, tuleks kogu liidus kohaldada säästvate kütuste kasutuselevõtu miinimumosakaalu suhtes ühtseid nõudeid. Et saavutada kooskõlas I lisaga see ELi ühtlustatud osakaal kogusest, võivad liikmesriigid aga võtta riigisiseseid meetmeid ja toetavaid poliitikameetmeid ning teha algatusi, mille eesmärk on suurendada oma territooriumil säästvate lennukikütuste, sealhulgas sünteetiliste lennukikütuste tootmist ja kasutuselevõttu, näiteks rahalise toetuse andmisega. Riigisisesed meetmed peaksid olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja kõigile ettevõtjatele kättesaadavad. Kuna käesolevas määruses ei ole kindlaks määratud säästvate lennukikütuste maksimaalset osakaalu, võivad lennuettevõtjad ja kütusetarnijad järgida kaugeleulatuvamat keskkonnapoliitikat ning võtta säästvaid lennukikütuseid kasutusele ja pakkuda kogu oma käitamisvõrgus suuremas osakaalus, kuid vältida tuleb odavama kütuse kaasavedu. Selleks võiksid lennuettevõtjad ja kütusetarnijad leppida lepinguliste kokkulepete kaudu kokku, et nad on vastastikku kohustatud kindlas koguses tootma, tarnima ja ostma säästvaid lennukikütuseid, sealhulgas neid, mis I lisas sätestatud miinimumosakaalu ületavad. Sellised lepingulised kokkulepped võivad hõlmata ka vastutust ja neis võib kehtestada tingimused rahalise hüvituse maksmiseks, kui tarnet ei toimu.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19b) Lennunduse säästvamaks muutumine sõltub palju tarbijate nõudlusest. Kuid selleks, et tarbijad saaksid teha teadliku valiku, on lendude keskkonnamõju kohta vaja kindlamat, usaldusväärset, sõltumatut ja ühtlustatud teavet, mis on kooskõlas säästva ja aruka liikuvuse strateegia tegevuskavaga. Selleks tuleks lennunduse keskkonnatoime jaoks luua terviklik liidu märgistamissüsteem, millest lennundusteenuste kasutajad saaksid lennunduse keskkonnatoime kohta selget, läbipaistvat, põhjalikku, kasutusmugavat ja kergesti mõistetavat teavet. Sellega suunatakse tarbijate valikuid ja soodustatakse õhusõiduki käitajate poolt säästvate lennukikütuste ja muude kestlikkusmeetmete kasutamist. Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) vastutab juba praegu õhusõidukite keskkonnaohutuse sertifitseerimise eest ning on teinud koostööd sidusrühmadega, et töötada välja lennunduse keskkonnamärgistuse süsteem, mis hõlmab õhusõidukeid, õhusõiduki käitajaid ja kommertslende. EASA-le tuleks teha ülesandeks sellise süsteemi edasiarendamine, rakendamine ja toimimine, et tagada sõltumatus, tehniline stabiilsus ja koostoime muude ELi meetmetega.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Oluline on tagada, et säästvate lennukikütuste kindlaksmääratud miinimumosakaalu oleks võimalik edukalt ja katkematult lennundusturule tarnida. Selleks tuleks ette näha piisav üleminekuaeg, et võimaldada taastuvkütuste sektoril tootmisvõimsust vastavalt arendada. Säästvate lennukikütuste tarnimine peaks muutuma kohustuslikuks alates 2025. aastast. Samuti peaksid käesoleva määruse tingimused jääma pika aja jooksul muutumatuks, et tagada turul õiguskindlus ja prognoositavus ning edendada pidevat investeerimist säästvate lennukikütuste tootmisvõimsuse suurendamisse.	(20) Oluline on tagada, et säästvate lennukikütuste kindlaksmääratud miinimumosakaalu oleks võimalik edukalt ja katkematult lennundusturule tarnida. Selleks tuleks ette näha piisav üleminekuaeg ja kehtestada paindlikkusmehhanism, et võimaldada taastuvkütuste sektoril tootmisvõimsust vastavalt arendada ning võimaldada lennukikütuse tarnijatel ja õhusõiduki käitajatel täita oma kohustusi kõige kulutõhusamal viisil, vähendamata seejuures käesoleva määruse üldisi keskkonnaeesmärke. Säästvate lennukikütuste tarnimine peaks algama 2025. aastal ning selleks tuleks kasutada säästvate lennukikütuste paindlikkusmehhanismiga ette nähtud paindlikkust. Samuti peaksid käesoleva määruse tingimused jääma pika aja jooksul muutumatuks, et tagada turul õiguskindlus ja prognoositavus ning edendada pidevat investeerimist säästvate lennukikütuste tootmisvõimsuse suurendamisse.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Seoses säästvatele lennukikütustele ülemineku ja kasutuselevõtu edendamisega liidu lennujaamades võib odavama kütuse kaasaveo juhtumite arv hakata kütusehindade tõusuga seoses suurenema. Odavama kütuse kaasavedu ei ole kestlik ja seda tuleks vältida, kuna see kahjustab liidu jõupingutusi transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamisel. See on vastuolus lennunduse CO2 heite vähendamise eesmärkidega, kuna koos õhusõiduki massiga suureneb nii konkreetse lennu kütusekulu kui ka asjaomased heitkoguseid. Odavama kütuse kaasavedu seab ohtu ka õhusõidukite käitajate ja lennujaamade võrdsed võimalused liidus. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nõue, et õhusõiduki käitajad peavad enne liidu lennujaamast väljumist paagid kütusega täitma. Enne konkreetsest liidu lennujaamast väljumist tangitud kütuse kogus peaks vastama sellest lennujaamast väljuvate lendude käitamiseks vajalikule kütusekogusele, võttes arvesse kütusega seotud ohutuseeskirjade asjakohaseid nõudeid. Selle nõudega tagatakse, et liidu ja välismaiste õhusõidukikäitajate tegevuse suhtes kohaldatakse liidus võrdseid tingimusi, tagades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme. Kuna määruses ei ole kindlaks määratud säästvate lennukikütuste maksimaalset osakaalu kõikide lennukikütuste puhul, võivad lennuettevõtjad ja kütusetarnijad järgida ambitsioonikamat keskkonnapoliitikat, suurendades säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu ja pakkumist kogu oma käitamisvõrgus ning vältides odavama kütuse kaasavedu.	(21) Seoses säästvatele lennukikütustele ülemineku ja kasutuselevõtu edendamisega liidu lennujaamades võib majanduslikel põhjustel odavama kütuse kaasaveo juhtumite arv hakata kütusehindade tõusuga seoses suurenema. Majanduslikel põhjustel odavama kütuse kaasavedu ei ole kestlik ja seda tuleks vältida, kuna see kahjustab liidu jõupingutusi transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamisel. See on vastuolus lennunduse CO2 heite vähendamise eesmärkidega, kuna koos õhusõiduki massiga suureneb nii konkreetse lennu kütusekulu kui ka asjaomased heitkoguseid. Odavama kütuse kaasavedu seab ohtu ka õhusõidukite käitajate ja lennujaamade võrdsed võimalused liidus. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nõue, et õhusõiduki käitajad peavad enne liidu lennujaamast väljumist paagid kütusega täitma. Enne konkreetsest liidu lennujaamast väljumist tangitud kütuse kogus peaks vastama sellest lennujaamast väljuvate lendude käitamiseks vajalikule kütusekogusele, võttes arvesse kütusega seotud ohutuseeskirjade asjakohaseid nõudeid. Selle nõudega tagatakse, et liidu ja välismaiste õhusõidukikäitajate tegevuse suhtes kohaldatakse liidus võrdseid tingimusi, tagades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme. Kuna määruses ei ole kindlaks määratud säästvate lennukikütuste maksimaalset osakaalu kõikide lennukikütuste puhul, võivad lennuettevõtjad ja kütusetarnijad järgida ambitsioonikamat keskkonnapoliitikat, suurendades säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu ja pakkumist kogu oma käitamisvõrgus ning vältides odavama kütuse kaasavedu. Et tagada ELi-sisesteks ja EL-i välisteks lendudeks võrdsed võimalused, peaks komisjon odavama kütuse kaasaveo juhtumeid korrapäraselt jälgima ja hindama ning neist teavitama.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21a) Üldjuhul vähem aromaatseid ühendeid ja väävlit sisaldavate säästvate lennukikütuste edasine kasutuselevõtt aitab vähendada muust kui CO2 heitest tingitud kliimamõju. Kui aromaatsete ühendite ja väävli sisaldust lennukikütustes veel rohke vähendada, võib väheneda kiudpilvede teke, paraneda lennujaamades ja nende ümbruses õhukvaliteet ning lennuettevõtjate huvides paraneda kütuse kvaliteet, sest energiatihedus on suurem ja väiksema tahmasisalduse tõttu on hoolduskulud väiksemad. Aromaatsete ühendite sisalduse vähendamisel lennukikütustes tuleb aga järgida rahvusvahelisi kütusega seotud ohutuseeskirju ja säilitada rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused. Seepärast peaks EASA jälgima, milline on aromaatsete ühendite ja väävli sisaldus tavapärastes lennukikütustes. Komisjon peaks hiljemalt 1. jaanuariks 2025 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse võimalikke meetmeid, sealhulgas vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid ja kütuse kvaliteedistandardeid, et lennukikütuse aromaatsete ühendite sisaldust optimeerida.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21b) Lisaks kliimasoojenemise soodustamisele mõjutab lennundus negatiivselt ka õhukvaliteeti. Peamised saasteained on tahked osakesed (PM), sealhulgas ülipeened osakesed, lämmastikoksiidid (NOX) ja lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), kusjuures mõned neist esmastest saasteainetest tekitavad muid saasteaineid1a. Ülipeenete osakeste kohta tuleb teha rohkem uuringuid, kuid mitu uuringut on näidanud ülipeente osakestega kokkupuute lühi- ja pikaajalist mõju, sealhulgas suremus, südame-veresoonkonna haigus, südame isheemiatõbi ja kopsuhaigus1b. Õhusaaste soodustab ökosüsteemide kahjustamise kaudu ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
	_________________
	1a EASA, „Lennundus ja õhusaaste“: https://www.easa.europa.eu/eaer/topics/adapting-changing-climate/air-quality
	1b WHO 2021. aasta üleilmsed õhukvaliteedi suunised: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/345329/9789240034228-eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y

 

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Käesoleva määrusega hõlmatud lennujaamad peaksid tagama, et säästva lennukikütuse tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks on olemas kogu vajalik taristu, et vältida takistusi säästva lennukikütuse kasutuselevõtul. Vajaduse korral peaks ametil olema võimalik nõuda, et liidu lennujaam esitaks olemasoleva taristu kohta teavet, mis võimaldab õhusõiduki käitajatel sujuvalt tarnida ja tankida säästvaid lennukikütuseid. Amet peaks tagama, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel oleks ühine kontaktpunkt, mis annaks vajaduse korral tehnilisi selgitusi kütusetaristu kättesaadavuse kohta.	(22) Säästva lennukikütuse tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks peab olemas olema kogu vajalik taristu ning kütusetarnijatel peab transpordikütuse taristule olema pidev juurdepääs, et säästva lennukikütuse kasutuselevõtul ei tekiks takistusi. Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta, et liidus kasutatakse lennujaamade juhtimiseks eri mudeleid. Käesoleva määrusega hõlmatud lennujaamad või, kui see on kohaldatav, organ, kellele asjaomane liikmesriik on jätnud taristu juhtimise, nagu on osutatud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (maapealse käitluse direktiiv) artiklis 8, peaksid seetõttu võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada selliste säästvate lennukikütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks vajalik taristu ning õhusõiduki käitajate juurdepääs sellele. Kui lepingulise kokkuleppe kohaselt lasub liidu lennujaamas kütusetaristu tagamise eest lõplik vastutus üksusel, kes ei ole liidu lennujaam, või lennujaama käitajal, kui see on kohaldatav, peaks see üksus vastutama lepingupõhise kokkuleppe alusel käesoleva määruse artiklist 6 tulenevate kohustuste täitmise eest. Vajaduse korral peaks ametil olema võimalik nõuda, et liidu lennujaam esitaks olemasoleva taristu kohta teavet, mis võimaldab õhusõiduki käitajatel sujuvalt tarnida ja tankida säästvaid lennukikütuseid. Amet peaks tagama, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel oleks ühine kontaktpunkt, mis annaks vajaduse korral tehnilisi selgitusi kütusetaristu kättesaadavuse kohta. Kui elektri- või vesinikkütusega õhusõidukid muutuvad kasutuskõlblikuks ja kaubanduslikult kättesaadavaks, peavad käesoleva määrusega hõlmatud lennujaamad võtma kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada õhusõidukite vesiniku- ja elektrilaadimise jaoks vajaliku taristu loomist kooskõlas riikliku poliitikaraamistiku vastava kasutuselevõtukavaga, nagu on sätestatud kavandatavas määruses, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu. Peale selle tuleks kooskõlas määruse XXX [alternatiivkütuste taristu määrus] artikliga 12 tagada lennujaamades seisvate lennukite elektrivarustus.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Paljusid liidu lennujaamu varustatakse lennukikütusega peamiselt torujuhtme kaudu, mis tuleb rafineerimistehastest või segamisjaamadest, kus peab toimuma säästvate lennukikütuste segamine ohutus- ja kestlikkusnõuete täitmiseks. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et lennukikütuse tarnijatel oleks tsiviiltranspordilennukite kütuste taristule pidev juurdepääs, et tarnida nii tavapärast lennukikütust kui ka säästvat lennukikütust sisaldavat lennukikütust. I lisas kehtestatud sätete täitmiseks piisavas koguses säästva lennukikütuse tarnimine liidu lennujaamadesse alternatiivsete vahenditega, näiteks vedades kütust rafineerimistehastest ja segamisjaamadest veoautoga mööda maanteid, ei ole logistiliselt, praktiliselt ning kulusid ja CO2 trahve arvestades teostatav. Käesoleva määruse alusel nõutava minimaalse koguse säästva lennukikütuse tarnimiseks tuleb lisaks kütusetarnijatele kuuluvatele torujuhtmetele (kui need on olemas) kasutada ka nimetatud torujuhtmeid ja olemasolevaid raudteid.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Lisaks tuleks õhusõiduki käitajatelt nõuda, et nad esitaksid igal aastal aruande lennukikütuse tegeliku tankimise kohta liidu lennujaamade kaupa, tõendamaks, et odavamat kütust ei ole kaasa veetud. Aruanded peaks kinnitama sõltumatu tõendaja ja need tuleks esitada ametile, kes jälgib ja hindab nõuete täitmist. Tõendajad peaksid komisjoni heakskiidetud vahendi abil kindlaks määrama, kas käitaja on esitanud vajaliku aastase lennukikütusekoguse kohta täpsed andmed.	(24) Lisaks tuleks õhusõiduki käitajatelt nõuda, et nad esitaksid igal aastal aruande lennukikütuse tegeliku tankimise kohta liidu lennujaamade kaupa, tõendamaks, et odavamat kütust ei ole majanduslikel põhjustel kaasa veetud. Aruanded peaks kinnitama sõltumatu tõendaja ja need tuleks esitada ametile, kes jälgib ja hindab nõuete täitmist. Tõendajad peaksid komisjoni heakskiidetud vahendi abil kindlaks määrama, kas käitaja on esitanud vajaliku aastase lennukikütusekoguse kohta täpsed andmed.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26a) Säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu kohustuse kehtestamine liidus võib tekitada liidu lennujaamast pikamaa-otselende tegevatele ELi lennuettevõtjatele põhjendamatu ebasoodsa konkurentsiolukorra võrreldes nende konkurentidega, kes pakuvad ühendust väljaspool liitu asuva sõlmlennujaama kaudu. Et veel rohkem soodustada liidus selliste säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu, mille hinnaerinevus tavakütustega võrreldes püsib lähitulevikus suur, peaks lennuettevõtjatel olema õigus taotleda heitkogustega kauplemise süsteemi raames säästvate lennukikütuste tankimise eest tasuta saastekvoote.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) On oluline, et õhusõiduki käitajad saaksid taotleda säästvate lennukikütuste kasutamist selliste kasvuhoonegaaside heitekavade raames nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteem või CORSIA, sõltuvalt tema lendude marsruudist. Siiski on oluline, et käesoleva määruse kohaldamisel ei tekiks heitkoguste vähendamise topeltarvestust. Õhusõiduki käitajatel peaks olema võimalik taotleda soodustusi iga säästva lennukikütuse partii kasutamise eest ainult üks kord. Kütusetarnijatelt tuleks nõuda, et nad esitaksid õhusõidukikäitajale müüdud säästva lennukikütuse omaduste kohta tasuta kogu teabe, mida asjaomane õhusõidukäitaja vajab käesoleva määruse või kasvuhoonegaaside heitekavadega ette nähtud aruannete koostamiseks.	(27) Et edendada selliste säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu, mille hinnaerinevus on võrreldes tavakütustega suur, on oluline, et õhusõiduki käitajad saaksid taotleda säästvate lennukikütuste kasutamist selliste kasvuhoonegaaside heitekavade raames nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteem või CORSIA, sõltuvalt tema lendude marsruudist. Siiski on oluline, et käesoleva määruse kohaldamisel ei tekiks heitkoguste vähendamise topeltarvestust. Õhusõiduki käitajatel peaks olema võimalik taotleda soodustusi iga säästva lennukikütuse partii kasutamise eest ainult üks kord. Kütusetarnijatelt tuleks nõuda, et nad esitaksid õhusõidukikäitajale müüdud säästva lennukikütuse omaduste kohta tasuta kogu teabe, mida asjaomane õhusõidukäitaja vajab käesoleva määruse või kasvuhoonegaaside heitekavadega ette nähtud aruannete koostamiseks.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et tagada võrdsed tingimused lennutranspordi siseturul ja täita liidu kliimaeesmärke, tuleks käesoleva määrusega kehtestada lennukikütuse tarnijatele ning õhusõiduki käitajatele nõuete mittetäitmise korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Karistuste suurus peab olema proportsionaalne rikkumisest tuleneva keskkonnakahjuga ning siseturu võrdsete tingimuste kahjustamise määraga. Haldustrahvide määramisel peaksid ametiasutused arvesse võtma lennukikütuse ja säästva lennukikütuse hinna muutumist aruandeaastal.	(28) Selleks et tagada võrdsed tingimused lennutranspordi siseturul ja täita liidu kliimaeesmärke, tuleks käesoleva määrusega kehtestada lennukikütuse tarnijatele ning õhusõiduki käitajatele nõuete mittetäitmise korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Karistuste suurus peab olema proportsionaalne rikkumisest tuleneva keskkonnakahjuga ning siseturu võrdsete tingimuste kahjustamise määraga. Haldustrahvide ja muude karistuste määramisel peaksid ametiasutused arvesse võtma lennukikütuse ja säästva lennukikütuse hinna muutumist aruandeaastal ning võivad arvesse võtta ka reeglite mittetäitmise ulatust, näiteks korduvate rikkumiste korral.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Selliste tarnijate jaoks, kes ei täida käesolevas määruses sätestatud eesmärke, tuleks kehtestada täiendav kohustus tarnida järgmisel aastal turule sama suur kogus säästvat lennukikütust, kui eelmise aasta kvoodist puudu jäi.	(29) Selliste tarnijate jaoks, kes ei täida käesolevas määruses sätestatud eesmärke, tuleks kehtestada täiendav kohustus tarnida järgmisel aastal turule sama suur kogus säästvat lennukikütust, kui eelmise aasta kvoodist puudu jäi. Et juhtudel, mis kütusetarnijast otseselt ei sõltu, ei määrataks põhjendamatut topeltkaristust, ei tohiks kohaldada kohustust tarnida turule sama suur kogus kütust, kui puudu jäi, kui komisjon hindab, et see puudujääk on tingitud ebapiisavatest ressurssidest.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29a) Et säästvale lennundusele edukalt üle minna, on vaja integreeritud tegutsemisviisi ja innovatsiooni soodustavat keskkonda, mis hõlmab teadus- ja arendustegevusse avaliku ja erasektori investeeringute tegemist, toetust töötajate ümberpaigutamiseks, ümberõppeks ja oskuste täiendamiseks, samuti tehnoloogilisi ja operatiivmeetmeid ning säästvate lennukikütuste ja heitevabade tehnoloogiate kasutuselevõttu, sealhulgas lennujaamades vajaliku tankimis- ja laadimistaristu olemasolu, võttes arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel kogutud trahvidest saadav tulu ja 50 % direktiivi 2003/87/EÜ [HKS] alusel lennunduse saastekvootide enampakkumisest saadud tulust eraldada uuele säästva lennunduse fondile. Peale selle võiks ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist luua vabatahtlikkusel põhineva ja komisjoni koordineerimisel tegutseva Euroopa säästvate lennukikütuste liidu, kes aitaks Euroopas säästvate lennukikütuste tootmist arendada ja laiendada ning ühendaks selleks muu hulgas kogu tööstuse väärtusahela, soodustaks kõige uuenduslikumate tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu ning määraks kindlaks poliitika ja turusuundumused, võttes arvesse tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29b) Säästvate ja sünteetiliste lennukikütuste väljatöötamisel ning tootmisvõimsuse suurendamisel on suur osa teadusuuringutel ja innovatsioonil. Komisjoni poolt kindlaks määratud asjakohastes liidu rahastamisprogrammides tuleks selgelt kindlaks määrata asjaomane investeerimisprioriteet.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29c) Säästvate lennukikütuste väljatöötamist ja tootmist tuleb lähiaastatel hüppeliselt suurendada. Liit ja liikmesriigid peaksid investeerima säästva lennukikütuse projektide uurimisse ja selliste kütuste tootmisse, sest nendega luuakse nii keskkonna- kui ka tööstusalaseid võimalusi. Säästvate lennukikütuste tootmine peaks liidus olema koondatud, luues kõigis liikmesriikides tööstuslikke, tööhõive- ja teadusuuringute alaseid võimalusi.

 

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Käesolev määrus peaks sisaldama sätteid Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavate korrapäraste aruannete kohta, milles käsitletakse lennundus- ja kütuseturgude arengut, määruse põhitegurite, näiteks säästvate lennukikütuste miinimumosakaalu tõhusust, haldustrahvide suurust või rahvusvahelise poliitika arengut lennukikütuste säästva kasutuselevõtu vallas. Need elemendid on olulised, et anda selge ülevaade säästvate lennukikütuste turu olukorrast, ning neid tuleks määruse läbivaatamist kaaludes arvesse võtta.	(30) Käesolev määrus peaks sisaldama sätteid Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavate korrapäraste aruannete kohta, milles käsitletakse lennundus- ja kütuseturgude arengut, määruse põhitegurite, näiteks säästvate lennukikütuste miinimumosakaalu tõhusust, haldustrahvide suurust või rahvusvahelise poliitika arengut lennukikütuste säästva kasutuselevõtu vallas, võttes nõuetekohaselt arvesse põhimõtet „üks sisse, üks välja“ ja õigusnormide lihtsustamise eesmärki. Need elemendid on olulised, et anda selge ülevaade säästvate lennukikütuste turu olukorrast, ning neid tuleks määruse läbivaatamist kaaludes arvesse võtta.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Tuleks ette näha viieaastane üleminekuperiood, et anda lennukikütuse tarnijatele, liidu lennujaamadele ja õhusõidukikäitajatele piisavalt aega vajalike tehnoloogiliste ja logistiliste investeeringute tegemiseks. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada suurema säästva lennukikütuse sisaldusega kütust, et kompenseerida säästvate lennukikütuste väiksemat osakaalu või tavapärase lennukikütuse halvemat kättesaadavust teistes lennujaamades.	(31) Kütusetarnijatele ja õhusõiduki käitajatele tuleks luua paindlikkusmehhanism kümneaastase üleminekuperioodiga alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast, et anda neile piisavalt aega vajalike tehnoloogiliste ja logistiliste investeeringute tegemiseks. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada book-and-claim-süsteemi elemente, mis võimaldavad lennukikütuste tarnijatel kasutada suurema säästva lennukikütuse sisaldusega kütust, et kompenseerida säästvate lennukikütuste väiksemat osakaalu või tavapärase lennukikütuse halvemat kättesaadavust väikestes või logistiliste piirangutega lennujaamades, ning õhusõiduki käitajatel osta soetatud säästvate lennukikütuste kogusega seotud sertifikaat, tagades samal ajal keskkonnaalase terviklikkuse kõrge taseme. Kõnealune paindlikkusmehhanism aitaks tagada ka lennuühenduse, hoides ära ebaproportsionaalse mõju vähemate alternatiivsete transpordiliikidega vähem ühendatud Euroopa piirkondadele. Selleks et turuosalised ei saaks kasutada ära võimalikku valitsevat seisundit turul, peaks komisjon kasutama üleminekuperioodil täielikult ära talle ELi toimimise lepingu artikli 102 kohaselt antud konkurentsi puudutavaid õigusi. Pärast selle kümneaastase üleminekuperioodi lõppu peaks siseturul põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks kõikidesse käesoleva määrusega hõlmatud liidu lennujaamadesse tarnitava säästva lennukikütuste miinimumosakaal olema ühesugune.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31a) Selleks et saavutada liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid ning Pariisi kokkuleppe 1,5 C eesmärk, peaks komisjon töötama välja tegevuskava selle kohta, kuidas ja millal saavutatakse fossiilkütusevaba lennundus.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31b) Üleminek säästvatele lennukikütustele vähendab kõrvalmõjuna ka sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavatest fossiilkütustest ja suurendab nii liidu energiajulgeolekut. Praegune rahvusvaheline poliitiline olukord üksnes rõhutab selle sammu vajalikkust.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Reguleerimisese	Reguleerimisese ja eesmärk

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat määrust kohaldatakse õhusõiduki käitajate, liidu lennujaamade ja lennukikütuse tarnijate suhtes.	Käesolevat määrust kohaldatakse õhusõiduki käitajate, liidu lennujaamade või vajaduse korral lennujaama käitaja ja lennukikütuse tarnijate suhtes.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „liidu lennujaam“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ13 artikli 2 lõikes 2 määratletud lennujaam, mille reisijateveo maht asjaomasel aruandeperioodil oli suurem kui üks miljon reisijat või mille kaubavedude maht oli suurem kui 100 000 tonni ning mis ei asu mõnes äärepoolseimas piirkonnas, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349;	– „liidu lennujaam“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ13 artikli 2 lõikes 1 määratletud lennujaam, mis ei asu mõnes äärepoolseimas piirkonnas, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, või lennujaam, mis asub äärepoolseimas piirkonnas ning mida komisjon, amet ja pädevad asutused käsitletavad liidu lennujaamana;
__________________	__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta.	13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „õhusõiduki käitaja“ – isik, kes on asjaomasel aruandeperioodil teostanud vähemalt 729 liidu lennujaamadest väljuvat ärilise transpordi lendu, või kui seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, asjaomase õhusõiduki omanik;	– „õhusõiduki käitaja“ – isik, kes on asjaomasel aruandeperioodil teostanud vähemalt 52 liidu lennujaamadest väljuvat ärilise transpordi lendu, või kui seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, asjaomase õhusõiduki omanik või isik, kes käitas liidu lennujaamast väljuvaid lennutranspordi lende ning kes on palunud komisjonilt, et teda koheldaks käesoleva määruse tähenduses õhusõiduki käitajana, ning kes on sellest teavitanud komisjoni, ametit ja pädevaid asutusi;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „lennujaama käitaja“ – direktiivi 96/67/EÜ artiklis 3 osutatud käitaja või teine organ, kellele asjaomane liikmesriik on jätnud kütuse jaotussüsteemide tsentraliseeritud infrastruktuuri haldamise direktiivi 96/67/EÜ artikli 8 kohaselt;

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „säästvad lennukikütused“ – lennukites kasutatavad asenduskütused, mis on sünteetilised lennukikütuse või täiustatud biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 34, või kõnealuse direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 30;	– „säästvad lennukikütused“ –lennukikütused, mis on kas: direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 35 osutatud sünteetilised lennukikütused, vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 25 lõike 2 teises lõigus osutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise lävendile, või täiustatud biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 34, või kõnealuse direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 30. Kuni 31. detsembrini 2034 võivad säästvad lennukikütused hõlmata ka biokütuseid, mis vastavad direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite kriteeriumidele ning on sertifitseeritud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 30, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 2 teise lõigu punktis 40 määratletud toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütused;

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „sünteetilised lennukikütused“ – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36 ja mida kasutatakse lennunduses;	– „sünteetilised lennukikütused“ – saastevaba vesinik või taastuvelekter või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36 ja mida kasutatakse lennunduses.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter“ ehk „taastuvelekter“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1– taane 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	–  „taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik“ ehk „saastevaba vesinik“ – vesinik, mis on toodetud taastuvelektrist või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelast ja gaasilisest kütusest, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36;

 

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „vajalik aastane lennukikütusekogus“ – lennukikütuse kogus, mis on vajalik selleks, et õhusõiduki käitaja saaks aruandeperioodil käitada kõiki konkreetsest liidu lennujaamast väljuvaid ärilise lennutranspordi lende;	– „vajalik aastane lennukikütusekogus“ – komisjoni määruses 2021/1296 reisikütusena ja ruleerimiseks vajamineva kütusena määratletud lennukikütuse kogus, mis on vajalik selleks, et õhusõiduki käitaja saaks aruandeperioodil käitada kõiki konkreetsest liidu lennujaamast väljuvaid ärilise lennutranspordi lende;

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „säästvate lennukikütuste paindlikkusmehhanism“ – süsteem, mis luuakse kümneks aastaks alates artiklite 4 ja 5 kohaldamise alguskuupäevast kooskõlas artikliga 15, mille kohaselt põhineb säästvate lennukikütuste tarnimine ja kasutuselevõtt turuvabadusel ning õhusõiduki käitajatel ja lennukikütuse tarnijatel on paindlikkus korraldada säästvate lennukikütuste jaotamine ja kasutamine kulutõhusal viisil nende valitud liidu lennujaamades proportsionaalselt nende vajadustega. Selline süsteem, mis sisaldab book-and-claim-süsteemi elemente, võib võimaldada õhusõiduki käitajatel osta säästvat lennukikütust lennukikütuse tarnijatega sõlmitud lepingute alusel ning deklareerida nende kasutamine liidu lennujaamades, kui see on asjakohane, direktiivi (EL) 2021/0207 artikli [...] kohase kasvuhoonegaaside heitekava alusel.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lennukikütuse tarnijad tagavad, et kõikides liidu lennujaamades tehakse kättesaadavaks lennukikütus, mille puhul on arvesse võetud I lisas säästvate lennukikütuste, sealhulgas sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud näitajaid ja asjaomaseid kohaldamiskuupäevi.	Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, tagavad lennukikütuse tarnijad, et kõikides liidu lennujaamades tehakse õhusõiduki käitajatele kättesaadavaks lennukikütus, mille puhul on arvesse võetud I lisas säästvate lennukikütuste, sealhulgas sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud näitajaid ja asjaomaseid kohaldamiskuupäevi.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaldamist, peab lennukikütuse tarnija, kes ei suuda konkreetsel aruandeperioodil täita I lisas miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustusi, tarnima järgmisel aruandeperioodil lisaks vähemalt sama suure kütusekoguse, kui eelmisel aruandeperioodil puudu jäi.	Ilma et see piiraks artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaldamist, peab lennukikütuse tarnija, kes ei suuda konkreetsel aruandeperioodil täita I lisas miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustusi, teatama puudujäägist ja selle põhjustest Euroopa Liidu Lennundusohutusametile. Kui komisjon leiab, et see puudujääk ei ole tingitud ressursside nappusest, teeb kütusetarnija kõik endast oleneva, et tarnida järgmisel aruandeperioodil lisaks vähemalt sama suur kütusekogus, kui eelmisel aruandeperioodil puudu jäi.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kütusetarnijad võivad tõendada lõigus 1 sätestatud kohustuse täitmist, kasutades direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 30 osutatud massibilansisüsteemi.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lennukikütusekogus, mille õhusõiduki käitaja konkreetses liidu lennujaamas aasta jooksul tangib, peab moodustama vähemalt 90 % vajalikust aastasest lennukikütusekogusest.	Lennukikütusekogus, mille õhusõiduki käitaja konkreetses liidu lennujaamas aasta jooksul tangib, peab moodustama vähemalt 90 % vajalikust aastasest lennukikütusekogusest, võttes arvesse kütusega seotud ohutuseeskirjade vajalikku järgimist.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu lennujaamade kohustus tagada taristu	Kohustus tagada taristu liidu lennujaamades

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu lennujaamad võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada õhusõiduki käitajate juurdepääsu lennukikütustele, mille säästvate lennukikütuste osakaal vastab I lisas kehtestatud nõuetele, ning tagavad selliste kütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks vajaliku taristu.	Liidu lennujaamad või vajaduse korral lennujaama käitaja võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada õhusõiduki käitajate juurdepääsu lennukikütustele, mille säästvate lennukikütuste osakaal vastab I lisas kehtestatud nõuetele, ning tagavad selliste kütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks vajaliku taristu, sealhulgas õhusõidukite vesinikutankimise ja elektrilaadimise jaoks sobiva taristu, proportsionaalselt selliste õhusõidukite kasutuselevõtuga kooskõlas riikliku poliitikaraamistiku vastava kasutuselevõtukavaga, nagu on sätestatud määruse [..., milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu] [alternatiivkütuste taristu määrus] artikli 13 lõikes 1.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui õhusõiduki käitaja teatab Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“), et tal on konkreetses liidu lennujaamas probleeme säästvat lennukikütust sisaldavatele lennukikütustele juurdepääsuga, kuna asjaomases lennujaamas puudub vajalik taristu, võib amet nõuda, et liidu lennujaam esitaks teabe, millega tõendatakse lõike 1 nõuete täitmist. Asjaomane liidu lennujaam esitab sellise teabe põhjendamatu viivituseta.	Kui õhusõiduki käitaja teatab Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“), et tal on konkreetses liidu lennujaamas probleeme säästvat lennukikütust sisaldavatele lennukikütustele juurdepääsuga, kuna asjaomases lennujaamas puudub vajalik taristu, nõuab amet vajaduse korral, et liidu lennujaam või vajaduse korral lennujaama käitaja esitaks teabe, millega tõendatakse lõike 1 nõuete täitmist. Asjaomane liidu lennujaam või vajaduse korral lennujaama käitaja esitab sellise teabe põhjendamatu viivituseta.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet hindab saadud teavet ja teavitab komisjoni, kui kõnealuse teabe alusel on võimalik järeldada, et liidu lennujaam ei täida oma kohustusi. Liidu lennujaamad võtavad vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kõrvaldada piisava lennujaamataristu puudumisega seotud probleemid viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist või pärast aastat, mil nad ületavad mõne artikli 3 punktis a sätestatud künnise.	Amet hindab saadud teavet ja teavitab komisjoni, kui kõnealuse teabe alusel on võimalik järeldada, et liidu lennujaam või vajaduse korral lennujaama käitaja ei täida oma kohustusi. Liidu lennujaamad või vajaduse korral lennujaama käitaja võtavad kõik vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kõrvaldada piisava lennujaamataristu puudumisega seotud probleemid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Õhusõiduki käitajad esitavad ametile iga aruandeaasta 31. märtsiks järgmise teabe:	Õhusõiduki käitajad esitavad ametile iga aruandeaasta 31. märtsiks asjaomase aruandeperioodi kohta järgmise teabe:

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) igas liidu lennujaamas tangitud lennukikütuse üldkogus tonnides;	a) igas liidu lennujaamas tangitud lennukikütuse üldkogus lennukipetrooli ekvivalenttonnides;

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) vajalik aastane lennukikütusekogus liidu lennujaamade lõikes, väljendatuna tonnides;	b) vajalik aastane lennukikütusekogus liidu lennujaamade lõikes, väljendatuna lennukipetrooli ekvivalenttonnides;

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) lennukikütuse tarnijatelt ostetud säästva lennukikütuse üldkogus, mida kasutati liidu lennujaamadest väljuvate lendude teenindamiseks, väljendatuna tonnides.	d) lennukikütuse tarnijatelt ostetud säästva lennukikütuse üldkogus, mida kasutati liidu lennujaamadest väljuvate lendude teenindamiseks, väljendatuna lennukikütuse ekvivalenttonnides.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) Iga säästva lennukikütuse ostu puhul lisada tarnija nimi, ostetud kogus tonnides ja teave asjaomase säästva lennukikütuse töötlemistehnoloogia, tootmisel kasutatud lähteaine omaduste ja päritolu ning olelusringi jooksul tekkivate heitkoguste kohta. Kui üks ost hõlmab eri omadustega säästvaid lennukikütuseid, esitatakse eespool nimetatud teave aruandes iga säästva lennukikütuse liigi kohta.	e) Iga säästva lennukikütuse ostu puhul lisada tarnija nimi, kogu ostetud kogus lennukipetrooli ekvivalenttonnides ja teave asjaomase säästva lennukikütuse töötlemistehnoloogia, tootmisel kasutatud lähteaine omaduste ja päritolu ning olelusringi jooksul tekkivate heitkoguste kohta. Kui üks ost hõlmab eri omadustega säästvaid lennukikütuseid, esitatakse eespool nimetatud teave aruandes iga säästva lennukikütuse liigi kohta.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Õhusõiduki käitajad võivad taotleda ühe ja sama säästva lennukikütuse partii kasutamise eest soodustusi vaid ühe kasvuhoonegaaside heitekava alusel. Koos artiklis 7 osutatud aruandega esitavad õhusõiduki käitajad ametile järgmised dokumendid:	Õhusõiduki käitajatel on kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ [artikli 3c lõikega 5a] võimalik taotleda heitkogustega kauplemise süsteemi raames saastekvootide tasuta eraldamist säästvate lennukikütuste tankimise eest. Õhusõiduki käitajad võivad taotleda ühe ja sama säästva lennukikütuse partii kasutamise eest soodustusi vaid ühe kasvuhoonegaaside heitekava alusel. Koos artiklis 7 osutatud aruandega esitavad õhusõiduki käitajad ametile järgmised dokumendid:

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kütusetarnijad teevad õhusõiduki käitajatele tasuta kättesaadavaks teabe, mis on vajalik selleks, et anda aru säästvate lennukikütuste kasutamisest vastavalt käesoleva määruse artiklile 7 või mõne kasvuhoonegaaside heitekava raames.	Kütusetarnijad teevad õhusõiduki käitajatele hiljemalt iga aruandeaasta 31. jaanuariks tasuta kättesaadavaks teabe asjakohase aruandeperioodi kohta, mis on vajalik selleks, et anda aru säästvate lennukikütuste kasutamisest vastavalt käesoleva määruse artiklile 7 või mõne kasvuhoonegaaside heitekava raames.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lennukikütuse tarnijad esitavad iga aruandeaasta 31. märtsiks direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 28 osutatud liidu andmebaasis asjaomase aruandeperioodi kohta järgmise teabe:	Lennukikütuse tarnijad esitavad iga aruandeaasta 31. jaanuariks direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 28 osutatud liidu andmebaasis asjaomase aruandeperioodi kohta järgmise teabe:

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) igasse liidu lennujaama tarnitud lennukikütuse kogus;	a) igasse liidu lennujaama tarnitud lennukikütuse kogus, väljendatuna lennukipetrooli ekvivalenttonnides;

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) igasse liidu lennujaama tarnitud säästva lennukikütuse kogus ja iga säästva lennukikütuse liigi kohta punktis c nimetatud teave;	b) igasse liidu lennujaama tarnitud säästva lennukikütuse kogus, väljendatuna lennukipetrooli ekvivalenttonnides, ja iga säästva lennukikütuse liigi kohta punktis c nimetatud teave;

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) iga liidu lennujaamadesse tarnitud säästva lennukikütuse liigi olelusringi jooksul tekkivad heitkogused, lähteainete päritolu ja töötlemisprotsess.	c) iga liidu lennujaamadesse tarnitud säästva lennukikütuse liigi olelusringi jooksul tekkivad heitkogused, omadused, lähteainete päritolu ja töötlemisprotsess.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kui see on asjakohane, igasse liidu lennujaama tarnitud vesiniku ja/või elektri kogus, väljendatuna lennukipetrooli ekvivalenttonnides;

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) lennukikütuse keskmine aromaatsete ühendite, naftaleeni ja väävli sisaldus igasse liidu lennujaama tarnitud iga partii kohta.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise tagamise ning õhusõiduki käitajatele, liidu lennujaamadele ja kütusetarnijatele trahvide määramise eest. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.	1) Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või vajaduse korral kooskõlas siseriikliku õigusega pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise tagamise ning õhusõiduki käitajatele, liidu lennujaamadele või vajaduse korral lennujaama käitajatele ja kütusetarnijatele trahvide määramise eest. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Amet saadab artiklite 7 ja 9 kohaselt saadud andmed liikmesriikide pädevatele asutustele. Lisaks saadab amet pädevale asutusele koondandmed selliste õhusõidukikäitajate ja lennukikütuse tarnijate kohta, kes kuuluvad vastavalt lõigetele 3, 4 ja 5 asjaomase asutuse pädevusse.	2) Amet saadab artiklite 7 ja 9 kohaselt saadud andmed liikmesriikide pädevatele asutustele. Lisaks saadab amet pädevale asutusele või asutustele koondandmed selliste õhusõidukikäitajate ja lennukikütuse tarnijate kohta, kes kuuluvad vastavalt lõigetele 3, 4 ja 5 asjaomase asutuse pädevusse.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Õhusõiduki käitaja pädev asutus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 748/200916.	3) Õhusõiduki käitaja pädev asutus või pädevad asutused määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 748/200916.
__________________	__________________
16 Komisjoni 5. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 748/2009 nimekirja kohta õhusõiduki käitajatest, kes teostasid direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud lennutegevusi.	16 Komisjoni 5. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 748/2009 nimekirja kohta õhusõiduki käitajatest, kes teostasid direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud lennutegevusi.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Liidu lennujaama pädev asutus määratakse kindlaks vastava territoriaalse jurisdiktsiooni alusel.	4) Liidu lennujaama pädev asutus või pädevad asutused määratakse kindlaks vastava territoriaalse jurisdiktsiooni alusel.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Lennukikütuse tarnija pädev asutus määratakse kindlaks vastavalt asjaomase tarnija asukohaliikmesriigile.	5) Lennukikütuse tarnija pädev asutus või pädevad asutused määratakse kindlaks vastavalt asjaomase tarnija asukohaliikmesriigile.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse alusel vastu võetud sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2023 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.	1) Komisjon kehtestab karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse alusel vastu võetud sätete rikkumise korral, ning liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon edastab need sätted liikmesriikidele hiljemalt 31. detsembriks 2023 ja annab viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid tagavad, et igale õhusõiduki käitajale, kes ei täida artiklis 5 sätestatud kohustusi, määratakse haldustrahv. See trahv on vähemalt kaks korda suurem kui lennukikütuse tonni keskmine aastahind korrutatuna tankimata jäänud kütuse aastase üldkogusega.	2) Liikmesriigid tagavad, et igale õhusõiduki käitajale, kes ei täida artiklis 5 sätestatud kohustusi, määratakse haldustrahv. See trahv on kaks korda suurem kui lennukikütuse tonni keskmine aastahind korrutatuna tankimata jäänud kütuse aastase üldkogusega. Õhusõiduki käitaja võidakse vabastada haldustrahvist, kui ta suudab tõendada, et artiklis 5 sätestatud kohustuste täitmata jätmise põhjustasid temast sõltumatud erandlikud ja ettenägematud asjaolud, mille mõju ei oleks olnud võimalik ära hoida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a) Liikmesriigid tagavad haldustrahvi määramise igale liidu lennujaamale või vajaduse korral lennujaama käitajale, kes ei täida artiklis 6 sätestatud kohustusi.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liikmesriigid tagavad, et kõikidele lennukikütuse tarnijatele, kes ei täida artiklis 4 säästvate lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustusi, määratakse haldustrahv. Trahv on vähemalt kaks korda suurem kui tavapärase lennukikütuse ja säästva lennukikütuse tonni keskmise aastahinna vahe, korrutatuna artiklis 4 ja I lisas osutatud miinimumosakaalu nõuetele mittevastavate lennukikütuste kogusega.	3) Liikmesriigid tagavad, et kõikidele lennukikütuse tarnijatele, kes ei täida artiklis 4 säästvate lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustusi või on tõendatult esitanud eksitavat või ebatäpset teavet tarnitud kütuse omaduste ja päritolu kohta, määratakse haldustrahv. Trahv on kaks korda suurem kui tavapärase lennukikütuse ja säästva lennukikütuse tonni keskmise aastahinna vahe, korrutatuna artiklis 4 ja I lisas osutatud miinimumosakaalu nõuetele mittevastavate lennukikütuste kogusega.

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Liikmesriigid tagavad, et kõikidele lennukikütuse tarnijatele, kes ei täida artiklis 4 sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustusi, määratakse haldustrahv. Trahv on vähemalt kaks korda suurem kui tavapärase lennukikütuse ja sünteetilise lennukikütuse tonni keskmise aastahinna vahe, korrutatuna artiklis 4 ja I lisas osutatud miinimumosakaalu nõuetele mittevastavate lennukikütuste kogusega.	4) Liikmesriigid tagavad, et kõikidele lennukikütuse tarnijatele, kes ei täida artiklis 4 sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustusi, määratakse haldustrahv. Trahv on kaks korda suurem kui tavapärase lennukikütuse ja sünteetilise lennukikütuse tonni keskmise aastahinna vahe, korrutatuna artiklis 4 ja I lisas osutatud miinimumosakaalu nõuetele mittevastavate lennukikütuste kogusega.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a) Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, tagamaks selle, et kütusetarnijate poolt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 28 osutatud liidu andmebaasi sisestatud teave on täpne, tõendatud ja auditeeritud.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Liikmesriigid tagavad, et kõik lennukikütuse tarnijad, kellel on konkreetsel aruandeperioodil tekkinud artiklis 4 säästvate lennukikütuste või sünteetiliste kütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustuste täitmisel puudujääk, tarnivad järgmisel aruandeperioodil turule lisaks asjaomase aruandeperioodi kohustuslikule kütusekogusele ka vähemalt sama suure kütusekoguse, kui eelmisel aruandeperioodil puudu jäi. Selle kohustuse täitmine ei vabasta kütusetarnijat kohustusest maksta käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud trahve.	6) Liikmesriigid tagavad, et kõik lennukikütuse tarnijad, kellel on konkreetsel aruandeperioodil tekkinud artiklis 4 säästvate lennukikütuste või sünteetiliste kütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustuste täitmisel puudujääk, ja juhul, kui komisjon leiab, et see puudujääk ei ole tingitud ebapiisavatest ressurssidest, teevad kõik endast oleneva, et tarnida järgmisel aruandeperioodil turule lisaks asjaomase aruandeperioodi kohustuslikule kütusekogusele ka vähemalt sama suure kütusekoguse, kui eelmisel aruandeperioodil puudu jäi. Selle kohustuse täitmine ei vabasta kütusetarnijat kohustusest maksta käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud trahve.

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, et tagada kohustuste täitmine ja haldustrahvide kogumine. Liikmesriigid panustavad kõnealuste haldustrahvidena kogutud summa InvestEU rohelisse üleminekusse investeerimise rahastamisvahendisse, et suurendada ELi tagatist.	7) Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, et tagada kohustuste täitmine ja haldustrahvide kogumine. Liikmesriigid panustavad kõnealuste haldustrahvidena kogutud summa artikli 11a kohaselt loodud säästva lennunduse fondi.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11a
	Säästva lennunduse fond
	1.  Ajavahemikuks 2023–2050 luuakse säästva lennunduse fond (edaspidi „fond“), et kiirendada lennundussektori CO2 heite vähendamist, ilma et see pärsiks sektori tugevalt lõimitud siseturgu, ning eelkõige selleks, et toetada investeeringute tegemist uuenduslikesse tehnoloogiatesse ja taristusse säästvate lennukikütuste tootmiseks, kasutuselevõtuks ja ladustamiseks, muid uuenduslikke õhusõidukite jõuseadmete tehnoloogiaid, sealhulgas vesinikku ja elektrit kasutavaid tehnoloogiaid, uute mootoritega seotud teadusuuringuid ja CO2 otse atmosfäärist kogumise tehnoloogiat (see on protsess, mille käigus CO2 kogutakse otse õhust, mitte punktallikatest) ning pingutusi vähendada lennunduse muust kui CO2 heitest tingitud mõju. Kõik fondist toetatud investeeringud avalikustatakse ja need peavad olema kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.
	2.  Fond on ELi eelarve lahutamatu osa ja see kantakse eelarvesse mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ülemmäärade piires. Käesoleva määruse alusel kogutud trahvidest saadav tulu ja 50 % direktiivi 2003/87/EÜ [HKS] alusel lennunduse saastekvootide enampakkumisest saadud tulust tuleks eraldada fondile.
	3.  Fondi hallatakse keskselt liidu asutuse kaudu, mille juhtimisstruktuur ja otsustusprotsess on läbipaistvad ja kaasavad, eelkõige prioriteetsete valdkondade, kriteeriumide ja toetuste eraldamise menetluste kindlaksmääramisel. Sidusrühmadel on asjakohane nõuandev roll. Kogu teave investeeringute kohta ja kogu muu asjakohane teave fondi toimimise kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) õhusõiduki käitajate poolt liidu tasandil ostetud ja liidu lennujaamast väljuvatel lendudel kasutamiseks ette nähtud säästva lennukikütuse üldkogus;	a) õhusõiduki käitajate poolt liidu tasandil ostetud ja liidu lennujaamast väljuvatel käesoleva määrusega hõlmatud lendudel kasutamiseks ette nähtud säästva lennukikütuse üldkogus;

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) liidu tasandil tarnitud säästva lennukikütuse ja sünteetilise lennukikütuse üldkogus ning asjaomased kogused liidu lennujaamade lõikes;	b) liidu tasandil tarnitud säästva lennukikütuse ja sünteetilise lennukikütuse üldkogus lähteaine liigi kaupa ning asjaomased kogused liikmesriikide ja liidu lennujaamade lõikes;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1– punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) võimaluse korral säästva lennukikütuse kogus, mis on tarnitud ja mille õhusõiduki käitajad on ostnud liidu naaberriikides, kellega on sõlmitud Euroopa lennundusleping;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) ülevaade turuolukorrast, sealhulgas hinnateave, ning säästva lennukikütuse tootmise ja kasutamise suundumused liidus;	c) ülevaade turuolukorrast, sealhulgas hinnateave, ning säästva lennukikütuse tootmise ja kasutamise suundumused liidus ja igas liikmesriigis;

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) artiklis 6 sätestatud kohustuste täitmise hetkeseis lennujaamade lõikes;	d) artiklis 6 sätestatud kohustuste täitmise hetkeseis lennujaamade või vajaduse korral lennujaama käitajate lõikes;

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) nõuete täitmise hetkeseis selliste õhusõiduki käitajate ja lennukikütuse tarnijate puhul, kes peavad asjaomasel aruandeperioodil täitma mõnda käesoleva määrusega ette nähtud kohustust;	e) nõuete täitmise hetkeseis selliste õhusõiduki käitajate ja lennukikütuse tarnijate puhul, kes peavad asjaomasel aruandeperioodil täitma mõnda käesoleva määrusega ette nähtud kohustust, sealhulgas nende puhul, keda käsitletakse õhusõiduki käitajana artikli 3 lõike 1 teise taande alusel;

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) kõigi selliste säästvate lennukikütuste päritolu ja omadused, mida õhusõiduki käitajad ostavad kasutamiseks liidu lennujaamadest väljuvatel lendudel.	f) kõigi selliste säästvate lennukikütuste päritolu ja omadused, mida õhusõiduki käitajad ostavad kasutamiseks liidu lennujaamadest väljuvatel käesoleva määrusega hõlmatud lendudel.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) liidu tasandil tarnitud lennukikütuse keskmine aromaatsete ühendite, naftaleeni ja väävli üldsisaldus ning asjakohane sisaldus liidu lennujaamade lõikes.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12a
	Liidu lennunduse keskkonnatoime märgistamissüsteem
	1.  Selleks et veelgi edendada lennundussektori CO2 heite vähendamist ja suurendada õhusõiduki käitajate keskkonnatoimet käsitleva teabe läbipaistvust tarbijate jaoks, loob komisjon põhjaliku liidu lennunduse keskkonnatoime märgistamissüsteemi, mille töötab välja ja mida rakendab EASA ning mida kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate õhusõiduki käitajate ja kommertslendude suhtes.
	2.  Komisjon võtab 1. jaanuariks 2024 kooskõlas artikliga 13a (uus) vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat määrust ja sätestatakse liidu õhusõidukite, õhusõiduki käitajate ja kommertslendude keskkonnatoime märgistamissüsteemi toimimise üksikasjalikud sätted ja tehnilised standardid.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Üleminekuperiood	Säästvate lennukikütuste paindlikkusmehhanism

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artiklist 4 võib lennukikütuse tarnija ajavahemikus 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029 kohaldada igal aruandeperioodil I lisas kindlaksmääratud säästva lennukikütuse miinimumosakaalu suhtes tema poolt asjaomasel aruandeperioodil liidu eri lennujaamadesse tarnitud lennukikütuste üldkoguse kaalutud keskmist.	Erandina artiklist 4 ja kümne aasta jooksul alates artiklite 4 ja 5 kohaldamise alguskuupäevast kooskõlas artikliga 15 võib lennukikütuse tarnija iga aruandeperioodi puhul põhjendada I lisas kindlaks määratud säästvate lennukikütuste tarnimist viitega artikli 3 taandes 16a (uus) määratletud säästvate lennukikütuste paindlikkusmehhanismile.

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon võtab 1. jaanuariks 2025 kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse säästvate lennukikütuste paindlikkusmehhanismi üksikasjalik kord, tagatakse võrdsed võimalused ja keskkonnaalase terviklikkuse kõrge tase ning minimeeritakse pettuse, rikkumiste ja topeltarvestuse ohtu. See üksikasjalik kord, mis sisaldab book-and-claim-süsteemi elemente, võib aidata luua säästva lennukikütuse kaubeldavuse süsteemi, sealhulgas üksikasjalikud eeskirjad säästvate lennukikütuste tarnimise ja kasutuselevõtu registreerimise, jaotamise, arvestuse ja aruandluse kohta.

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esimeses lõigus 1 sätestatud ajavahemiku jooksul jälgib komisjon korrapäraselt säästvate lennukikütuste turu usaldusväärsust ja läbipaistvust, tuginedes vajaduse korral liidu andmebaasis sisalduvale teabele ja muudele pädevatele asutustele esitatud andmetele. Komisjon analüüsib eelkõige turu toimimist, sealhulgas pidades silmas turu volatiilsust, ebaharilikke hinnamuutusi või turuosaliste kauplemiskäitumist, mis võib viidata võimalikule monopoolsele käitumisele, kasutades täielikult ära oma ELi toimimise lepingu artikli 102 kohaseid volitusi, et takistada turuosalistel valitseva turupositsiooni ärakasutamist.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13a
	Delegeeritud volituste rakendamine
	1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
	2.  Artiklites 12a ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
	3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12a ja 13 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	6.  Artiklite 12a ja 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjoni talitused esitavad 1. jaanuariks 2028 ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse lennukikütuste turu arengut ning selle mõju liidu lennutranspordi siseturule, sealhulgas käesoleva määruse kohaldamisala võimalikku laiendamist muudele energiaallikatele ja muud liiki sünteetilistele kütustele taastuvenergia direktiivi alusel, artiklis 4 ja I lisas kindlaks määratud miinimumosakaalude võimalikku läbivaatamist ning haldustrahvide suurust. Võimaluse korral sisaldab aruanne teavet, mis on seotud potentsiaalse poliitikaraamistiku väljatöötamisega säästvate lennukikütuste kasutuselevõtuks ICAO tasandil. Lisaks sisaldab aruanne teavet lennundussektoris teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtud edusammude kohta, mis on seotud säästvate lennukikütustega, sealhulgas eesmärgiga vähendada muid kui CO2 heitkoguseid. Aruandes võidakse kaaluda, kas käesolevat määrust tuleks muuta ja kas seda tuleks vajaduse korral teha kooskõlas potentsiaalse poliitikaraamistikuga, mille eesmärk on säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt ICAO tasandil.	Komisjoni talitused esitavad 1. jaanuariks 2026 ning seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse kohaldamist, lennukikütuste turu arengut ning selle mõju liidu lennutranspordi siseturu konkurentsivõimele ja toimimisele, sealhulgas vajaduse korral muid energiaallikaid ning taastuvenergia direktiivis määratletud muid liiki sünteetilisi kütuseid käsitlevaid võimalikke poliitikavalikuid, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, säästvate lennukikütuste mõiste ja artiklis 4 ja I lisas kindlaks määratud miinimumosakaalude võimalikku läbivaatamist, määruse kohaldamisala ning haldustrahvide suurust. Aruanne sisaldab kättesaadaval teabel põhinevat hinnangut käesoleva määruse mõju kohta, samuti selle igakülgse mõju ja koostoime kohta seoses kogu sektori suhtes kohaldatava kohandatud õigusraamistikuga, lennunduse siseturu toimimise, sektori konkurentsivõime, kasvuhoonegaaside heite ülekandumiseni viiva võimaliku marsruudi ümbersuunamise, lennuettevõtjate ja sõlmlennujaamade võrdsete võimalustega rahvusvahelisel tasandil, mõjuga õhutranspordile ja lennuühendusele, kasvuhoonegaaside heite vähendamise kulutõhususe, investeerimisvajaduste ja sotsiaal-majanduslike mõjude ning sellega seotud tööhõive- ja koolitusvajadustega ning võimaluse korral teavet, mis on seotud potentsiaalse poliitikaraamistiku väljatöötamisega säästvate lennukikütuste kasutuselevõtuks ICAO tasandil. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet käesoleva määruse jõustamise kohta Lisaks sisaldab aruanne teavet lennundussektoris teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtud edusammude kohta, mis on seotud säästvate lennukikütustega, sealhulgas eesmärgiga vähendada muid kui CO2 heitkoguseid, või CO2 otse atmosfäärist kogumise tehnoloogiatega. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks kooskõlas potentsiaalse poliitikaraamistikuga, mille eesmärk on säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt ICAO tasandil. Aruandes hinnatakse ka konkreetselt käesoleva määruse mõju vähem ühendatud äärepoolseimate piirkondade ja saarte lennuühendusele, sealhulgas mõju lennutranspordi kättesaadavusele ja taskukohasusele nendele territooriumidele lendamisel ja sealt ära lendamisel. Komisjon jälgib, hindab ja analüüsib korrapäraselt odavama kütuse kaasaveo juhtumeid. Komisjon esitab igal aastal oma järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäev hindab komisjon nende järelduste põhjal odavama kütuse kaasavedu käsitlevaid sätteid ja esitab vajaduse korral nende muutmiseks seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
I lisa (osakaal kogusest)	I lisa (ELi ühtlustatud osakaal kogusest)
(a) Alates 1. jaanuarist 2025 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal 2 %;	a) Alates 1. jaanuarist 2025 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal 2 %, sh vähemalt 0,04 % sünteetilisi kütuseid;
(b) alates 1. jaanuarist 2030 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 5 %, sh 0,7 % sünteetilisi lennukikütuseid;	b) alates 1. jaanuarist 2030 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 6 %, sh vähemalt 2 % sünteetilisi lennukikütuseid;
(c) alates 1. jaanuarist 2035 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 20 %, sh 5 % sünteetilisi lennukikütuseid;	c) alates 1. jaanuarist 2035 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 20 %, sh vähemalt 5 % sünteetilisi lennukikütuseid;
(d) alates 1. jaanuarist 2040 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 32 %, sh vähemalt 8 % sünteetilisi lennukikütuseid;	d) alates 1. jaanuarist 2040 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 37 %, sh vähemalt 13 % sünteetilisi lennukikütuseid;
(e) alates 1. jaanuarist 2045 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 38 %, sh vähemalt 11 % sünteetilisi lennukikütuseid;	e) alates 1. jaanuarist 2045 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 54 %, sh vähemalt 27 % sünteetilisi lennukikütuseid;
(f) alates 1. jaanuarist 2050 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 63 %, sh vähemalt 28 % sünteetilisi lennukikütuseid.	f) alates 1. jaanuarist 2050 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 85 %, sh vähemalt 50 % sünteetilisi lennukikütuseid.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

Komisjoni ettepanek
II lisa – Õhusõiduki käitaja aruande vorm
Liidu lennujaam	Liidu lennujaama ICAO kood	Vajalik aastane lennukikütusekogus (tonnides)	Tegelikult tangitud lennukikütusekogus (tonnides)	Tankimata jäänud kütuse aastane kogus (tonnides)	Tankimata jäänud kütuse aastane üldkogus (tonnides)
Muudatusettepanek
II lisa – Õhusõiduki käitaja aruande vorm
Liidu lennujaam	Liidu lennujaama ICAO kood	Vajalik aastane lennukikütusekogus (lennukipetrooli ekvivalenttonnides)	Tegelikult tangitud lennukikütusekogus (lennukipetrooli ekvivalenttonnides)	Tankimata jäänud kütuse aastane kogus (lennukipetrooli ekvivalenttonnides)	Tankimata jäänud kütuse aastane üldkogus (lennukipetrooli ekvivalenttonnides)
Vorm 2
Kütusetarnija	Ostetud kogus (lennukipetrooli ekvivalenttonnides)	Töötlemistehnoloogia	Omadused	Lähteaine päritolu		Olelusringi jooksul tekkivad heitkogused

 

 

SELETUSKIRI

Käesolev ettepanek on osa paketist „Eesmärk 55“, millega täidetakse poliitilist eesmärki vähendada transpordisektori üldist kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 90 %. Lennundus peab andma siin oma osa, kuid selleks on vaja kohandatud lähenemisviisi, kuna CO2 heite vähendamine on selles sektoris eriti keeruline. Lennunduses on vaja suure energiatihedusega energiaallikaid ning kuna õhusõidukite käitamiseks puuduvad säästvad kaubanduslikult kasutusvalmis alternatiivid, peab lennundus endiselt tuginema fossiilkütustele.

 

Seepärast on selge, et säästvad lennukikütused on väga oluline element lennutranspordi CO2 heite vähendamisel.

 

Usaldusväärse ELi säästvate lennukikütuste turu loomine

Säästvaid lennukikütuseid toodetakse Euroopa Liidus endiselt vähe ja säästvate lennukikütuste tarnimine on praegu väga piiratud. See on osaliselt tingitud asjaolust, et säästvad lennukikütused on suurte tootmiskulude tõttu palju kallimad kui lennukipetrool. Nõudlus säästva lennukikütuse järele on tagasihoidlik, sest väga tiheda konkurentsiga rahvusvahelisel lennundusturul ei saa üksikud lennuettevõtjad seda hinnaerinevust endale lubada. Seetõttu kehtestatakse komisjoni ettepanekuga lennundussektorile biokütuste segamise kohustus, et edendada säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu turul. Sellega kehtestatakse kütusetarnijatele kohustus tagada, et kõik ELi lennujaamades lennuettevõtjatele kättesaadavaks tehtavad lennukikütused sisaldavad säästvate lennukikütuste, sealhulgas sünteetiliste kütuste miinimumosakaalu, ning nähakse ette viis selle osakaalu järkjärguliseks suurendamiseks aastatel 2025–2050.

 

Raportööri arvates sõltub usaldusväärse ELi säästvate lennukikütuste turu loomine suurel määral käesoleva määruse alusel vastu võetavate lõppsätete usaldusväärsusest ja kestlikkusest.

 

Ta tuletab meelde, et praegu ei ole ELis kaubanduslikus mahus tegutsevaid säästvate lennukikütuste rafineerimistehaseid ja tootmise koguvõimsus on väga piiratud. Lähteainete kättesaadavus on piirav tegur ega ole kohandatav lahendus. Lisaks tiheneb energia- ja transpordisektori vaheline konkurents lähteainetele juurdepääsu pärast. Seetõttu on raportöör seisukohal, et kogu ELis on oluline säilitada samad Euroopa biokütuste segamise kohustused. Selle eesmärk on vältida säästvate lennukikütuste turu killustumist ja konkurentsi lähteainete pärast, mis võib teatavates liidu piirkondades põhjustada tõsist tarnepuudujääki, pärssides nende piirkondade õhusõidukite käitajate võimet vähendada CO2 heidet. Lisaks on raportöör seisukohal, et äärmiselt oluline on säilitada säästvate lennukikütuste ja lennunduse siseturu usaldusväärsus ning sellega seoses tuleks säilitada praegused biokütuste segamise kohustuse eesmärgid, sest need kajastavad lähteainete piiratud kättesaadavust.

 

Paindlikkusmehhanism

Selleks et vastata tööstusharu tõstatatud mureküsimustele seoses ettepaneku kohase kohustusliku säästvate lennukikütuste mahu füüsilise tarnimise ja pardalevõtuga ELi lennujaamades, soovitab raportöör võtta kasutusele paindlikkusmehhanismi. See peaks toimima üleminekuperioodina, et tagada kütusetarnijatele ja lennuettevõtjatele vajalik paindlikkus, et nad saaksid täita oma kohustusi pakkuda ja võtta kasutusele säästvaid lennukikütuseid kõige kulutõhusamal viisil ning vältida lennutransporditegevuse põhjendamatut koormamist väikestes lennujaamades. Paindlikkusmehhanism peaks kestma kaheksa aastat alates nende kohustuste kohaldamise kuupäevast. Selle ajavahemiku lõpuks on säästvad lennukikütused kättesaadavad lõviosas liidu lennujaamadest ning enamik liidus lendavatest õhusõidukitest tangivad neid.

 

Säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu stimuleerimine

Oluline on tagada kogu ELi lennutransporditurul võrdsed tingimused lennukikütuste kasutamisel. Praegu on säästvate lennukikütuste hinnad õhusõiduki käitajate jaoks üle jõu käivad, mis võib takistada säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu. Seetõttu on raportöör veendunud, et lennunduse suhtes kohaldatavat ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tuleks kasutada selleks, et veelgi hoogustada säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu, ning eelkõige usub ta, et osa saastekvootide üldkogusest (piirmäära piires) tuleks eraldada õhusõiduki käitajatele tasuta selle eest, et nad tangivad säästvaid lennukikütuseid. Selle sätte eesmärk ei ole mitte säästvate lennukikütuste tankimise üle- ega alakompenseerimine, vaid pigem õhusõiduki käitajate esialgse majandusliku koormuse tasandamine säästvate lennukikütuste kasutamisel, kuni säästvate lennukikütuste tootmine saavutab hindade alandamiseks vajaliku koguse.

 

Lennuohutuse esikohale seadmine

Selleks et hoida ära odavama kütuse kaasavedu, mis tähendab seda, et õhusõiduki käitajad tangivad lennukikütust rohkem, kui konkreetses lennujaamas vaja läheb, et vältida osalist või täielikku tankimist sihtlennujaamas, kus lennukikütus on kallim, nõutakse käesoleva määrusega, et kõik õhusõiduki käitajad nii EList kui ka kolmandatest riikidest tangiksid igal aastal vähemalt 90 % vajalikust lennukikütusest liidu lennujaamades, kust nad väljuvad. See säte ei tohiks siiski kahjustada lennuohutust. Seetõttu näeb raportöör ette võimaluse vabastada õhusõiduki käitajad haldustrahvidest, kui käitaja tõendab, et odavama kütuse kaasavedu puudutavate kohustuste täitmata jätmise põhjustasid temast sõltumatud erandlikud ja ettenägematud asjaolud, mille mõju ei oleks olnud võimalik vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed.

 

Valmistumine uuteks tehnoloogiateks

Kuigi raportöör soovib tulevikus näha uusi heiteta õhusõidukite tehnoloogiaid, nagu hübriidelektrilised ja vesinikkütusega õhusõidukid, tunnistab ta samuti, et see ei pruugi olla järgmisel kümnendil kaubanduslikult võimalik. Sellest hoolimata on raportöör veendunud, et me peaksime valmistuma nende tehnoloogiate kasutuselevõtuks, kui selline tehnoloogia on piisavalt välja arendatud ja kaubanduslikult kättesaadav. Sellega seoses soovib raportöör, et käesolev määrus juba hõlmaks elektrit ja vesinikku. Ta lisab sätte, millega tagatakse, et lennujaamad võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada asjakohast taristut õhusõidukite vesinikutankimise ja elektrilaadimise jaoks, kui need tehnoloogiad muutuvad kaubanduslikult kättesaadavaks, kooskõlas riikliku poliitikaraamistiku vastava kasutuselevõtukavaga, nagu on sätestatud kavandatavas määruses, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu.

 

Liidu lennunduse keskkonnatoime märgistamissüsteem

Tarbijate nõudlus võib mängida olulist rolli säästvama lennunduse suunas liikumisel. Kuid selleks et tarbijad saaksid teha teadliku valiku, on vaja kindlamat, usaldusväärset, sõltumatut ja ühtlustatud teavet lendude keskkonnamõju kohta. Selge ja põhjaliku teabega märgistamissüsteem võiks tagada turul vajaliku läbipaistvuse, et suunata tarbijate valikuid ja stimuleerida veelgi säästvate lennukikütuste ja muude kestlikkusmeetmete kasutamist õhusõiduki käitajate poolt. Sellega seoses soovib raportöör volitada Euroopa Liidu Lennundusohutusametit (EASA) välja töötama ja rakendama sellist lennunduse, sealhulgas õhusõidukite, õhusõiduki käitajate ja kommertslendude keskkonnamärgistuse süsteemil põhinevat süsteemi osana säästva ja aruka liikuvuse strateegiast, mille kallal EASA on juba töötanud.

 

Säästva lennunduse fond

Edukas üleminek säästvale lennundusele nõuab integreeritud lähenemisviisi ja asjakohaseid ressursse, et stimuleerida innovatsiooni ja teadusuuringuid, investeerida heiteta tehnoloogiatesse ja kestlikku taristusse. Sel eesmärgil teeb raportöör ettepaneku eraldada käesoleva määruse alusel kogutud trahvidest saadud tulu uuele säästva lennunduse fondile.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (28.4.2022)

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks

(COM(2021)0561 – C9‑0332/2021 – 2021/0205(COD))

Arvamuse koostaja: Nicolás González Casares

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Liit on Euroopa kliimamäärusega võtnud endale kindla kohustuse vähendada oma majandusest tekkivat CO2 heidet ja viia oma poliitika kooskõlla Pariisi kokkuleppes võetud kohustustega, seades eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Selles kontekstis on transpordisektor üks sektoritest, kus CO2 heidet on kõige keerulisem vähendada. Lennunduses esineb märkimisväärselt probleeme, kuna see sõltub üksnes fossiilsest energiast ja heitkoguste vähendamiseks on vähe tehnoloogilisi võimalusi, kuna peaaegu kogu ELis kasutatav lennukikütus on fossiilpetrooleum. Kui täiendavaid meetmeid ei võeta, suurenevad selle sektori kasvuhoonegaaside heitkogused edasi.

Lennuühendus on ELi kodanike liikuvuse ja Euroopa majanduse jaoks ülioluline. Kõik transpordiliigid peavad aga arvestama kaasnevate keskkonnakuludega. Samal ajal peavad rakendatavad meetmed säilitama kodanikele ja ettevõtjatele sotsiaal-majandusliku kasu.

Lühikeses ja keskmises perspektiivis on vaja edendada fossiilsete lennukikütuste järkjärgulist asendamist muude säästlike lennukikütustega. Komisjoni ettepanek edendada säästliku lennukikütuse kasutamist on oluline sektori CO2 heite vähendamisel. Säästlike ja heitevabade lennukikütuste kasutamise ulatuslik reguleerimine võimaldab lennundussektoril aidata kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele ning vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku ülesehituse üle ja peab seda heaks lähtekohaks. Arvamuse koostaja eesmärk on veelgi enam tugevdada oma kliimaeesmärke, sealhulgas muude kui CO2 heitkoguste vähendamist, edendada säästlike lennukikütuste kasutamist, parandada läbipaistvust ja tarbijate teavitamist ning edendada innovatsiooni heitevabas lennutranspordis.

Ambitsioonikam algatus „ReFuelEU Aviation“

Võttes arvesse ELi kliimakohustusi, on arvamuse koostaja seisukohal, et kõnealune määrus peaks olema võimalikult kaugeleulatuv, et kasutusele võtta säästlikud lähteained. Aastaks 2050 tuleks kõik fossiilsed lennukikütused asendada säästlike lennukikütuste või muude säästlikul taastuvenergial põhinevate energiakandjatega. 100 % eesmärgi täitmiseks on vaja pikendada lühiajalisi volitusi. Volitusi tuleks keskmises ja pikas perspektiivis laiendada kütustele ja energiakandjatele, mida otseselt ei asendata, nt vesinik või taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter.

Ainult tõeliselt säästlik lennukikütus

Arvamuse koostaja mõistab komisjoni muret kõlblike säästlike lennukikütuste säästlikkuse kriteeriumide pärast. On teada, et mõned lähteained ei ole piisavalt kättesaadavad ning võivad avaldada kahjulikku mõju säästlikkusele ja bioloogilisele mitmekesisusele, kui need ei vasta nõuetekohaselt kõlblikkuskriteeriumidele. Samuti tuleb tagada, et vajalik tooraine on olemas ega tekita tarneprobleeme selle kasutamisel, et vähendada märkimisväärselt heitkoguseid.

Kesksel kohal peavad olema otsesed sünteetilised asenduskütused ning hiljem taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik ja elekter. Direktiivis (EL) 2018/2001 määratletud „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütuste“ kasutuselevõtt on loomulik eesmärk. Need on eriti olulised sektoritele, kus esineb probleeme elektrifitseerimisel. Nende kütuste tootmisel täiendava taastuvelektri abil on ELis suur heitkoguste vähendamise potentsiaal.

Muu kui CO2 mõju kliimale

Lennundustegevuse muu kui CO2 mõju kliimale on hinnanguliselt vähemalt sama oluline kui CO2 mõju. Arvamuse koostaja on seisukohal, et neid mõjusid tuleks käesolevas määruses käsitleda ka hindamise ja vajaduse korral tulevase seadusandliku ettepaneku kaudu.

Läbipaistvus ja reisijate teavitamine

Lennutransporditeenuste keskkonnajalajälje suurem läbipaistvus võimaldaks kodanikel teha teadlikke otsuseid oma transpordivajaduste kohta. Arvamuse koostaja on seisukohal, et kõnealune määrus peaks edendama märgise loomist sellise teabe esitamiseks.

Säästlikumad lühilennud

Lühilendudel on suur potentsiaal kasutada säästvaid kütuseid ja uuenduslikke tehnoloogiaid. Lisaks, võttes arvesse mitme liikmesriigi kavandatud meetmeid sellistest lendudest tulenevate heitkoguste vähendamiseks, on arvamuse koostaja seisukohal, et kõnealune määrus annab võimaluse edendada ühtlustatud viisil meetmeid Euroopa tasandil.

Rahvusvaheline koostöö

Käesolev määrus võib olla maailma tasandil näide konkreetsetest võimalustest heitkoguste vähendamiseks lennundussektoris ulatusliku ja sidusa reguleerimise kaudu, mis võib aidata ka Rahvusvahelisel Tsiviillennunduse Organisatsioonil tugevdada oma heitkoguste vähendamise meetmeid.

ARVAMUSE KOOSTAJALE TEAVET ANDNUD ÜKSUSTE JA ISIKUTE LOETELU

AeroSpace and Defence Industries Association of Europe

Airlines for Europe (A4E)

Carbon Engineering

CO2 Value Europe

DHL Group

ECODES

ePURE

European Commission (DG MOVE)

European Waste-based & Advanced Biofuels Association (EWABA)

Hydrogen Europe

International Air Transport Association (IATA)

International Council on Clean Transportation (ICCT)

LanzaJet

Lufthansa Group

NESTE

Rolls-Royce

SAFRAN

Shell

Transport & Environment

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Viimastel kümnenditel on lennutranspordil olnud liidu majanduses ja liidu kodanike igapäevaelus oluline roll, kuna see on liidu majanduse üks kõige paremini toimivaid ja dünaamilisemaid sektoreid. Lennundussektor on märkimisväärselt edendanud majanduskasvu, töökohtade loomist, kaubandust ja turismi ning ettevõtete ja kodanike ühendatust ja liikuvust, eelkõige liidu lennutranspordi siseturul. Lennutransporditeenuste kasv on aidanud oluliselt parandada lennuühendusi liidus ja kolmandate riikidega ning andnud märkimisväärse panuse liidu majandusse.	(1) Viimastel kümnenditel on lennutranspordil olnud liidu majanduses ja liidu kodanike igapäevaelus tähtis roll, kuna see on liidu majanduse üks kõige dünaamilisemaid sektoreid. Lennundussektor on märkimisväärselt edendanud majanduskasvu, töökohtade loomist, kaubandust ja turismi ning ettevõtete ja kodanike ühendatust ja liikuvust. Transpordisektor on aidanud edendada ühtekuuluvust, vähendada piirkondlikke erinevusi ning parandada ühenduvust ja juurdepääsu liidu siseturule. Lennutransporditeenuste kasv on aidanud oluliselt parandada lennuühendusi liidus ja kolmandate riikidega ning andnud märkimisväärse panuse liidu majandusse. Kuid see on olnud ka üks kiiremini kasvavaid liidu kasvuhoonegaaside heite allikaid.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Üks kõige olulisem väljakutse transpordisektorile, sealhulgas lennutranspordisektorile, on vajadus oluliselt vähendada oma heitkoguseid ja muutuda säästvamaks. 2018. aastal tekitas lennutranspordisektor enam kui 13 % kõigist liidus transpordist tulenevatest kasvuhoonegaaside heitkogustest ning ligikaudu 3,6 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1b) Selleks et täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni1a (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) alusel võetud kohustused, võttis liit 2021. aasta juunis vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11191b (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“), milles seatakse eesmärk saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks ja eesmärk saavutada 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes netoheite vähemalt 55 % vähenemine. Sellest tulenevalt on vaja erinevaid poliitikameetmeid, et aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandussektorites, sealhulgas lennundussektoris. Praegu sõltub liidu lennundus üksnes – enam kui 99 % ulatuses – fossiilsest reaktiivkütusest ja kasvav reisijate arv on kiiresti suurendanud sektori tekitatavat netoheidet. Lennureisijate koguarv Euroopas on alates 1990. aastast rohkem kui kahekordistunud. Ilma täiendava sekkumiseta liidu tasandil jääb lennundus 2050. aastaks peaaegu täielikult sõltuvusse fossiilsest reaktiivkütusest ning võrreldes 2015. aastaga suurenevad liidu lennundussektori CO2 heitkogused 2030. aastaks 17 % ja 2050. aastaks veidi rohkem kui 20 %, mis on kaugel liidu eesmärgist vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55 % ja jõuda hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheite tasemeni. Selle suundumuse ümberpööramiseks ja lennundussektori CO2 heite vähendamise toetamiseks on vaja võtta meetmeid, et kiirendada säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu ja tarnimist.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Alates 2020. aastast on lennutransport olnud üks COVID-19 kriisist kõige rängemalt mõjutatud sektoreid. Kuna pandeemia lõpp on juba silmapiiril, eeldatakse, et lennuliiklus hakkab lähiaastatel järk-järgult taastuma ja jõuab taas kriisieelsele tasemele. Samas on sektori heitkogused alates 1990. aastast suurenenud ning pärast pandeemiast jagusaamist võib heitkoguste hulk taas kasvama hakata. Seepärast on vaja valmistuda tulevikuks ja teha vajalikud kohandused, et tagada hästitoimiv lennutransporditurg, mis aitab saavutada liidu kliimaeesmärke ning millel on kõrge ühendatuse, ohutuse ja turvalisuse tase.	(2) Alates 2020. aastast on lennutransport olnud üks COVID-19 kriisist kõige rängemalt mõjutatud sektoreid. Kuna pandeemia lõpp on juba silmapiiril, eeldatakse, et lennuliiklus hakkab lähiaastatel järk-järgult taastuma ja jõuab taas kriisieelsele tasemele. Samas on sektori heitkogused alates 1990. aastast suurenenud ning pärast pandeemiast jagusaamist võib heitkoguste hulk taas kasvama hakata. Seepärast on vaja valmistuda tulevikuks ja võtta vastu vajalikud meetmed, et tagada hästitoimiv lennutransporditurg, mis aitab saavutada liidu kliimaeesmärke, eelkõige kliimaneutraalsust hiljemalt 2050. aastaks, ning millel on kõrge ühendatuse, ohutuse ja turvalisuse tase.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2b) Peale kliimat soojendava mõju on lennundusel, sealhulgas õhusõidukite mootoritel ja maapealsel teenindusel, negatiivne mõju õhukvaliteedile. Mitu uuringut on näidanud ülipeente osakestega kokkupuute lühi- ja pikaajalist mõju, sealhulgas suremus, südame-veresoonkonna haigus, südame isheemiatõbi ja kopsuhaigus.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu lennutranspordisektori toimimine sõltub selle piiriülesest olemusest kogu liidus ja sektori üleilmsest mõõtmest. Lennutranspordi siseturg on üks liidu kõige rohkem integreeritud sektoreid, mida reguleeritakse turulepääsu ja käitamistingimusi käsitlevate ühtsete eeskirjadega. Lennutranspordi välispoliitikat reguleeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ülemaailmsel tasandil kehtestatud eeskirjadega ning liidu või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ulatuslike mitme- või kahepoolsete lepingutega.	(3) Liidu lennutranspordisektori toimimine sõltub selle piiriülesest olemusest kogu liidus ja sektori üleilmsest mõõtmest. Lennutranspordi siseturg on üks liidu kõige rohkem integreeritud sektoreid, mida reguleeritakse turulepääsu ja käitamistingimusi käsitlevate ühtsete eeskirjadega. Lennutranspordi välispoliitikat reguleeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ülemaailmsel tasandil kehtestatud eeskirjadega ning liidu või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ulatuslike mitme- või kahepoolsete lepingutega. Seetõttu on oluline, et liit edendaks lisaks liidusisestele meetmetele ka muudatusi ülemaailmses lennunduse eelarve- ja õigusraamistikus viisil, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja põhimõttega „saastaja maksab“.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3a) Selleks et täita oma kohustust saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus, on lennundussektoris vaja terviklikku lähenemisviisi ja heitkoguste vähendamist, alustades säästvate kütuste ja heitevabade õhusõidukite ulatuslikust kasutuselevõtust tulevikus, aga ka vähendades oma keskkonnajalajälge maa peal, kuna 4 % lennujaama CO2 heitest tekitab lennuraja varustus. Seepärast tuleks nõuda, et õhusõiduki käitajad, kes käitavad õhusõidukeid, mis ei tööta vesiniku või elektri jõul, kasutaksid oma seisvate õhusõidukite jaoks lennujaamast saadavat elektrit, niipea kui vajalik taristu on olemas vastavalt alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva määruse nõuetele. Samuti on oluline, et õhusõiduki käitajad püüaksid võimaluse korral kasutada ruleerimiseks ja pukseerimiseks lennujaama maapealsete elektriajamiga sõidukite ja/või abijõuseadme abil toodetud elektrit.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kuna lennutransporditurul valitseb tugev konkurents liidu eri ettevõtjate vahel, on võrdsete võimaluste tagamine hädavajalik. Lennutranspordituru ja -ettevõtjate stabiilsus ja heaolu aluseks on selge ning ühtlustatud poliitikaraamistik, kus õhusõiduki käitajad, lennujaamad ja muud lennundusvaldkonnas osalejad saavad tegutseda võrdsete võimaluste alusel. Turumoonutuste korral võivad õhusõiduki käitajad või lennujaamad sattuda sise- või väliskonkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. See omakorda võib kaasa tuua lennutranspordisektori konkurentsivõime vähenemise ning lennuühenduste kadumise kodanike ja ettevõtjate jaoks.	(4) Kuna lennutransporditurul valitseb tugev konkurents kogu maailma ja liidu eri ettevõtjate vahel, on võrdsete võimaluste tagamine hädavajalik. Lennutranspordituru ja -ettevõtjate stabiilsus ja heaolu aluseks on selge ning ühtlustatud poliitikaraamistik, kus õhusõiduki käitajad, lennujaamad ja muud lennundusvaldkonnas osalejad saavad tegutseda võrdsete reeglite ja võimaluste alusel. Turumoonutuste korral võivad õhusõiduki käitajad või lennujaamad sattuda sise- või väliskonkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. See omakorda võib kaasa tuua lennutranspordisektori konkurentsivõime vähenemise ning lennuühenduste kadumise kodanike ja ettevõtjate jaoks.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Eelkõige on oluline tagada kogu liidu lennutransporditurul võrdsed võimalused seoses lennukikütusega, mis moodustab olulise osa õhusõiduki käitajate kuludest. Kütusehindade kõikumine võib oluliselt mõjutada õhusõiduki käitajate majandustulemusi ja avaldada negatiivset mõju konkurentsile turul. Kui lennukikütuse hinnad on liidu lennujaamade või liidu ja liiduväliste lennujaamade vahel erinevad, võivad õhusõidukite käitajad otsustada majanduslikel põhjustel oma tankimisstrateegiaid kohandada. Odavama kütuse kaasavedu suurendab õhusõidukite kütusekulu ja põhjustab tarbetut kasvuhoonegaaside heidet. Seega õõnestab odavama kütuse kaasavedu õhusõiduki käitajate poolt liidu keskkonnaalaseid jõupingutusi. Mõned õhusõidukikäitajad saavad oma põhibaasi soodsaid lennukikütusehindu kasutada konkurentsieelisena teiste samasuguseid liine teenindavate lennuettevõtjate ees. See võib vähendada sektori konkurentsivõimet ja kahjustada lennuühendusi. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada meetmed selliste tavade vältimiseks, et ära hoida tarbetut keskkonnakahju ning taastada ja säilitada ausa konkurentsi tingimused lennutransporditurul.	(5) Eelkõige on oluline tagada kogu liidu lennutransporditurul võrdsed võimalused seoses lennukikütusega, mis moodustab olulise osa õhusõiduki käitajate kuludest. Kütusehindade kõikumine võib oluliselt mõjutada õhusõiduki käitajate majandustulemusi ja avaldada negatiivset mõju konkurentsile turul ning ka lennutranspordi taskukohasusele kodanike jaoks, vähendades nende liikuvusvõimalusi. Kui lennukikütuse hinnad on liidu lennujaamade või liidu ja liiduväliste lennujaamade vahel erinevad, võivad õhusõidukite käitajad otsustada majanduslikel põhjustel oma tankimisstrateegiaid kohandada. Odavama kütuse kaasavedu suurendab õhusõidukite kütusekulu ja põhjustab tarbetut kasvuhoonegaaside heidet. Seega õõnestab odavama kütuse kaasavedu õhusõiduki käitajate poolt liidu keskkonnaalaseid jõupingutusi. Mõned õhusõidukikäitajad saavad oma põhibaasi soodsaid lennukikütusehindu kasutada konkurentsieelisena teiste samasuguseid liine teenindavate lennuettevõtjate ees. See võib vähendada sektori konkurentsivõimet ja kahjustada lennuühendusi. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada meetmed selliste kahjulike tavade vältimiseks, et ära hoida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja muud tarbetut keskkonnakahju ning taastada ja säilitada ausa konkurentsi tingimused lennutransporditurul.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Ühise transpordipoliitika põhieesmärk on säästev areng. See nõuab terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärgiks on tagada nii liidu transpordisüsteemi tõhus toimimine kui ka keskkonnakaitse. Lennutranspordi säästvaks arenguks tuleb kehtestada meetmed, mille eesmärk on vähendada liidu lennujaamadest väljuvate õhusõidukite CO2 heidet. Sellised meetmed peaksid aitama saavutada liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke.	(6) Ühise transpordipoliitika põhieesmärk on säästev areng. See nõuab terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärgiks on tagada nii liidu transpordisüsteemi tõhus toimimine kui ka keskkonnakaitse. Lennutranspordi säästvaks arenguks tuleb kehtestada meetmed, mille eesmärk on vähendada liidu ja lõpuks kogu maailma lennujaamadest väljuvate õhusõidukite nii CO2 kui ka muud kui CO2 heidet, tagades, et sektori heitkoguste tegelikke kulusid võetakse täielikult arvesse. Sellised meetmed peaksid aitama saavutada liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Energiatõhususe esikohale seadmise üldpõhimõtet tuleks arvesse võtta kõigis sektorites, mitte ainult energiasüsteemiga seotud sektorites, sealhulgas maanteetranspordis, laevanduses ja lennunduses. Lennutranspordi suurem tõhusus võib märkimisväärselt vähendada lennunduse heitkoguseid lühikeses perspektiivis. Ühtse Euroopa taeva rakendamise tulemusel võib CO2 heide väheneda 10 %. Tegevuse ja taristu tõhususe parandamine ning muud meetmed, mis edendavad üleminekut teistele transpordiliikidele, võivad sektori heitkoguseid veelgi vähendada ning neid tuleks julgustada.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia“,10 mille komisjon võttis vastu 2020. aasta detsembris, on esitatud ELi transpordisüsteemi tegevuskava, et viia ellu rohe- ja digiüleminek ning muuta süsteem vastupidavamaks. Lennutranspordisektori CO2 heite vähendamine on vajalik ja keeruline protsess, eriti lühikeses perspektiivis. Euroopa ja liikmesriikide lennundusalastes teadus- ja innovatsiooniprogrammides tehtud tehnoloogilised edusammud on viimastel kümnenditel aidanud heitkoguseid oluliselt vähendada. Samas on ülemaailmne lennuliiklus kasvanud kiiremini, kui sektori heitkoguste vähendamise tase. Ehkki eeldatavasti peaksid uued tehnoloogiad aitama vähendada lähikümnenditel lühilendude sõltuvust fossiilkütusest, on säästvad lennukikütused ainus lahendus, mis võimaldab juba lähiajal märkimisväärselt vähendada kõikide lendude CO2 heidet. See võimalus on aga praegu suures osas kasutamata.	(7) Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud vajadus vähendada transpordi heitkoguseid 2050. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 90 %. Sellega seoses on teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia“,10 mille komisjon võttis vastu 2020. aasta detsembris, esitatud ELi transpordisüsteemi tegevuskava, et viia ellu rohe- ja digiüleminek ning muuta süsteem vastupidavamaks. Lennutranspordisektori CO2 heite vähendamine on vajalik ja keeruline protsess, eriti lühikeses perspektiivis. Euroopa ja liikmesriikide lennundusalastes teadus- ja innovatsiooniprogrammides tehtud tehnoloogilised edusammud on viimastel kümnenditel aidanud heitkoguseid oluliselt vähendada. Samas on ülemaailmne lennuliiklus kasvanud kiiremini, kui sektori heitkoguste vähendamise tase. Ehkki eeldatavasti peaksid uued tehnoloogiad aitama vähendada lähikümnenditel lühilendude sõltuvust fossiilkütusest, ja uutel heiteta õhusõidukite tehnoloogiatel, näiteks elektri või vesiniku jõul töötavatel õhusõidukitel, võib olla oluline roll kommertslennunduses keskmises ja pikas perspektiivis, on säästvad lennukikütused peamine lahendus, mis võimaldab juba lähiajal märkimisväärselt vähendada kõikide lendude CO2 heidet. See võimalus on aga praegu suures osas kasutamata ja seda tuleb hoogustada.
__________________	__________________
10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final), 9.12.2020.	10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final), 9.12.2020.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a)  On oluline, et kõik transpordiliigid konkureeriksid võrdsetel tingimustel, võttes nõuetekohaselt arvesse negatiivseid välismõjusid. Samal ajal tuleb tagada, et nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatakse võimaluse korral kõige säästvamat transpordiliiki. Selleks, et aidata liidul saavutada oma üldisi heitkoguste vähendamise eesmärke, on eriline vajadus minna üle muudele transpordiliikidele. Kui säästvad alternatiivid on olemas, võiks lühilendude suhtes kohaldada lisameetmeid, mis ergutaksid kasutama säästvamaid transpordiliike. Siiski on oluline, et lühilende käsitlevate meetmete puhul võetaks arvesse olemasolevaid alternatiive, pöörates erilist tähelepanu teatavatele liidu äärealadele, kus säästvaid alternatiive ei pruugi olla. Komisjon peaks hindama keskkonna- ja kliimamõjusid ning lühilendude erinõuete kehtestamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust nende mõjude vähendamiseks, nagu säästvate lennukikütuste suurema miinimumosakaalu kehtestamine, võttes arvesse alternatiivseid ühistranspordiliike, mis on kättesaadavad nende teenuste katmiseks taskukohase hinnaga ja konkurentsivõimelise aja jooksul. Komisjon peaks vajaduse korral lisama kõnealusele hinnangule seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Säästvad lennukikütused on vedelad asenduskütused, mis on täiesti võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ja sobivad kasutamiseks olemasolevates õhusõidukimootorites. Ülemaailmsel tasandil on sertifitseeritud mitmed säästvate lennukikütuste tootmisviisid, mida saab kasutada tsiviil- ja militaarlennunduses. Säästvate lennukikütuste tehnoloogiline tase võimaldab juba lähiajal oluliselt vähendada lennutranspordi heitkoguseid. Säästvad lennukikütused peaksid keskmises ja pikas perspektiivis moodustama suurema osa lennukikütusesegu koostisest. Lisaks peaksid säästvad lennukikütused võimaldama asjakohaste rahvusvaheliste kütusestandardite toel piirata käitaja kasutava lõppkütuse aromaatsete ühendite sisaldust, mis aitab vähendada muid kui CO2 heitkoguseid. Lennutranspordi CO2 heidet peaksid aitama järk-järgult vähendada muud õhusõidukitele sobivad alternatiivsed kütteliigid, nagu elekter või vedel vesinik, mis tuleks esmalt kasutusele võtta lähilendude käitamisel.	(8) Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada säästvate lennukikütuste kui taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste ühine määratlus. Praegu on kõige levinumad säästvad lennukikütused vedelad asenduskütused, mis on täiesti võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ja sobivad kasutamiseks olemasolevates õhusõidukimootorites. Ülemaailmsel tasandil on sertifitseeritud mitmed lennukites kasutatavate säästvate asenduskütuste tootmisviisid, mida saab kasutada tsiviil- ja militaarlennunduses. Nende tehnoloogiline tase võimaldab juba lähiajal oluliselt vähendada lennutranspordi heitkoguseid. Lennutranspordi CO2 heidet peaksid aitama järk-järgult vähendada muud õhusõidukitele sobivad alternatiivsed kütteliigid, nagu taastuvatest energiaallikatest pärinev elekter või vedel vesinik, mis tuleks esmalt kasutusele võtta lühilendude käitamisel. Käesolevas määruses tuleks arvestada ka neid energiakandjaid, edendades nende kiirendamist. Seepärast peaks säästva lennukikütuse määratlus laienema muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatele ja gaasilistele transpordikütustele, sealhulgas vesinikule, ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile. See võimaldab uute jõuseadmete energiaallikaid, nagu taastuvallikatest toodetud vesinik ja elekter, arvesse võtta säästvate lennukikütuste kohustuses, ergutades sellega liidus tehnoloogilist ja tööstuslikku innovatsiooni. Pikas perspektiivis peaksid säästvad lennukikütused asendama tavapärased fossiilsed lennukikütused.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) Kuigi biokütuste segamise kohustust kohaldatakse kõigi marsruutide suhtes, mis väljuvad liidu lennujaamadest, sealhulgas marsruutide suhtes, mis läbivad väljaspool liitu asuvaid lennujaamu, kehtib kohustus tegelikkuses ainult esimese etapi liikluse puhul liiduvälisesse lennujaama, kuid mitte järgmise etapi puhul lõppsihtkohta. Seepärast peaks komisjon jälgima ja hindama vajadust meetmete järele, et vältida võimalikku süsinikdioksiidi leket ja ebasoodsat konkurentsiolukorda lendude puhul, mis väljuvad liidu lennujaamast ja mille lõppsihtkoht on kolmandates riikides, kus ei ole käesolevas määruses sätestatud kohustustega samaväärset biokütuste segamise kohustust.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Ülemaailmsel tasandil reguleerib säästvate lennukikütuste kasutamist ICAO. Eelkõige kehtestab ICAO üksikasjalikud nõuded rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) hõlmatud lendudel kasutatavate säästvate lennukikütuste säästvuse, jälgitavuse ja arvestuse kohta. Ehkki CORSIA raames kasutusele võetud stiimuleid ja säästvaid lennukikütuseid peetakse rahvusvahelise lennunduse mittesiduva pikaajalise eesmärgi saavutamisel väga oluliseks, puudub praegu süsteem, mis kohustaks rahvusvahelistel lendudel kasutama säästvaid lennukikütuseid. Ulatuslikud mitme- või kahepoolsed lennutranspordilepingud ELi või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sisaldavad üldjuhul keskkonnakaitsealaseid sätteid. Siiski ei ole nende sätetega praegu kehtestatud lepinguosalistele jaoks siduvaid nõudeid säästvate lennukikütuste kasutamise kohta.	(10) Ülemaailmsel tasandil reguleerib säästvate lennukikütuste kasutamist ICAO. Eelkõige kehtestab ICAO üksikasjalikud nõuded rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) hõlmatud lendudel kasutatavate säästvate lennukikütuste säästvuse, jälgitavuse ja arvestuse kohta, nagu CORSIA nõuetele vastavate kütuste säästlikkuse kriteeriumid, mille ICAO nõukogu võttis vastu 2021. aasta novembris. Ehkki CORSIA raames kasutusele võetud stiimuleid ja säästvaid lennukikütuseid peetakse rahvusvahelise lennunduse mittesiduva pikaajalise eesmärgi saavutamisel väga oluliseks, puudub praegu süsteem, mis kohustaks rahvusvahelistel lendudel kasutama säästvaid lennukikütuseid. Seepärast on oluline, et liit jätkaks jõupingutusi ICAOs ja püüdleks ambitsioonika ülemaailmse süsteemi poole, mis edendab säästvate lennukikütuste kasutamist ja tagab võrdsed võimalused rahvusvahelisel tasandil. Ulatuslikud mitme- või kahepoolsed lennutranspordilepingud ELi või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sisaldavad üldjuhul keskkonnakaitsealaseid sätteid. Siiski ei ole nende sätetega praegu kehtestatud lepinguosalistele jaoks siduvaid nõudeid säästvate lennukikütuste kasutamise kohta.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Liit peaks julgustama kolmandaid riike, eriti naaberriike, võtma kahepoolsete lennunduslepingute raames vastu sarnaseid kohustusi säästvate lennukikütuste kohta, et tagada rahvusvahelistele pikamaalendudele võrdsed tingimused. Selleks tuleks säästvate lennukikütuste teemat arutada energia- ja transpordialaste dialoogide raames.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Seetõttu on lennutranspordi siseturu jaoks vaja kehtestada ühtsed eeskirjad, mis täiendaksid direktiivi (EL) 2018/2001 ja aitaksid ELi lennunduse siseturust tulenevate erivajaduste ning -nõuetega tegeledes täita selle üldisi eesmärke. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega vältida lennundusturu killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel ja ebaausaid tavasid, mida lennuettevõtjad kasutavad tankimiskulude vähendamiseks.	(12) Seetõttu on lennutranspordi siseturu jaoks vaja kehtestada ühtsed eeskirjad, mis täiendaksid direktiivi (EL) 2018/2001 ja aitaksid ELi lennunduse siseturust tulenevate erivajaduste ning -nõuetega tegeledes täita selle üldisi eesmärke ning edendada lennunduses säästvaid taastuvkütuseid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega vältida liidu lennundusturu killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel ja ebaausaid tavasid, mida lennuettevõtjad kasutavad tankimiskulude vähendamiseks, ning soodustada innovatsiooni ja tootmist liidus.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Käesoleva määruse esmane eesmärk on kehtestada raamistik, millega taastatakse ja säilitatakse lennukikütuste kasutamisega seotud võrdsed võimalused lennutransporditurul. Kõnealune raamistik peaks aitama vältida liidus erinevate nõuete kehtestamist, mis süvendaksid õhusõidukite käitajate vahelist konkurentsi moonutavaid tankimistavasid või paneksid mõned lennujaamad teistega võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Raamistiku teine eesmärk on kehtestada ELi lennutransporditurul ranged eeskirjad, mis võimaldaksid ELi lennujaamadel järk-järgult suurendada säästvate lennukikütuste osakaalu, ilma et see mõjutaks negatiivselt konkurentsi ELi lennunduse siseturul.	(13) Käesoleva määruse eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid lennundussektoris rangete eeskirjade abil, millega tagatakse säästvate lennukikütuste osakaalu suurenemine, tagades samal ajal ELi lennunduse siseturu konkurentsivõime. Sellega kehtestatakse raamistik, millega taastatakse ja säilitatakse lennukikütuste kasutamisega seotud võrdsed võimalused lennutransporditurul. Kõnealune raamistik peaks aitama vältida liidus erinevate nõuete kehtestamist, mis süvendaksid õhusõidukite käitajate vahelist konkurentsi moonutavaid tankimistavasid või paneksid mõned lennujaamad teistega võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste õhusõidukite suhtes, mis teostavad ärilise lennutranspordi lende tsiviillennundussektoris. Määrust ei tuleks kohaldada sõjaväe õhusõidukite ega humanitaar-, otsingu-, pääste-, katastroofiabi- või meditsiinilisel otstarbel ning tolli-, politsei- ja tuletõrjeoperatsioonides kasutatavate õhusõidukite suhtes. Kuna eespool kirjeldatud lennud toimuvad erakorralistel asjaoludel, ei saa neid alati planeerida nii, nagu regulaarlende. Oma tegevuse laadi tõttu ei tarvitse selliste õhusõidukite käitajad olla suutelised täitma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kuna see võib kujutada endast tarbetut koormust. Selleks et tagada võrdsed tingimused kogu ELi ühtsel lennundusturul, peaks käesolev määrus hõlmama võimalikult suurt osa ärilisest lennuliiklusest, mida teostatakse ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest. Samas on ELi kodanike, ettevõtjate ja piirkondade huvides lennuühenduse tagamiseks oluline, et väikeste lennujaamade lennutransporditoimingutele ei pandaks põhjendamatut koormust. Tuleks kindlaks määrata iga-aastase reisijate- ja kaubaveomahtude künnis, millest allapoole jäävad lennujaamad ei kuuluks käesoleva määruse reguleerimisalasse. Määruse kohaldamisala peaks siiski hõlmama vähemalt 95 % kõikidest liidu lennujaamadest väljuvatest lendudest. Samadel põhjustel tuleks kindlaks määrata künnis, et vabastada kõnealuse määruse nõuete täitmisest sellised õhusõidukikäitajad, kes käitavad ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest vaid üksikuid lende.	(15) Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste õhusõidukite suhtes, mis teostavad ärilise lennutranspordi lende tsiviillennundussektoris, sealhulgas ärilendude suhtes. Määrust ei tuleks kohaldada sõjaväe õhusõidukite ega humanitaar-, otsingu-, pääste-, katastroofiabi- või meditsiinilisel otstarbel ning tolli-, politsei- ja tuletõrjeoperatsioonides kasutatavate õhusõidukite suhtes. Kuna eespool kirjeldatud lennud toimuvad erakorralistel asjaoludel, ei saa neid alati planeerida nii, nagu regulaarlende. Oma tegevuse laadi tõttu ei tarvitse selliste õhusõidukite käitajad olla suutelised täitma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kuna see võib kujutada endast tarbetut koormust. Selleks et tagada võrdsed tingimused kogu ELi ühtsel lennundusturul, peaks käesolev määrus hõlmama võimalikult suurt osa ärilisest lennuliiklusest, mida teostatakse ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest. Seepärast tuleks kindlaks määrata künnis, et vabastada kõnealuse määruse nõuete täitmisest sellised õhusõidukikäitajad, kes käitavad ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest vaid üksikuid lende. Samal ajal peaks see järk-järgult hõlmama kõiki liidu lennujaamu, kusjuures alates 2025. aastast oleksid hõlmatud lennujaamad, mille aastane reisijateveomaht on suurem kui 700 000 reisijat või kaubaveomaht suurem kui 20 000 tonni, ning alates 2035. aastast nendest künnistest allapoole jäävad lennujaamad, välja arvatud need, mis asuvad mõnes äärepoolseimas piirkonnas, nagu on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Lennutransporditoiminguid lennujaamades, mis on käesoleva määrusega hõlmamata, võiks julgustada täitma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi vabatahtlikult.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Oluline on, et vähem ühendatud liidu piirkondadele, kus on vähe alternatiivseid transpordiliike, ei avaldaks käesolevast määrusest tulenevad kohustused ebaproportsionaalselt suurt mõju ning et oleks tagatud nende piirkondade juurdepääs olulistele kaupadele ja teenustele.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Edendada tuleks selliste säästvate lennukikütuste arendamist ja kasutuselevõttu, millel on suur jätkusuutlikkuse ja turuküpsuse potentsiaal ning innovatsiooni- ja kasvupotentsiaal tulevaste vajaduste rahuldamiseks. See peaks toetama uuenduslike ja konkurentsivõimeliste kütuseturgude loomist ning tagama, et lennundussektori säästva kütuse varud oleksid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis piisavad, et aidata saavutada liidu transpordisektori CO2 heite vähendamise eesmärke, tõhustades samal ajal liidu jõupingutusi keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa A ja B osas loetletud lähteainetest toodetud säästvad lennukikütused ning sünteetilised lennukikütused olema toetusõiguslikud. Eelkõige on väga olulised direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud säästvad lennukikütused, mis on praegu äriliselt kõige küpsem tehnoloogia lennutranspordi CO2 heite vähendamiseks juba lühikeses perspektiivis.	(16) Edendada tuleks selliste säästvate lennukikütuste arendamist ja kasutuselevõttu, mis on turuküpsed ning millel on suur innovatsiooni- ja kasvupotentsiaal tulevaste vajaduste rahuldamiseks, seades esikohale need, millel on suurim jätkusuutlikkuse potentsiaal. See peaks toetama uuenduslike ja konkurentsivõimeliste kütuseturgude loomist ning tagama, et lennundussektori säästva kütuse varud oleksid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis piisavad, et aidata saavutada liidu transpordisektori CO2 heite vähendamise eesmärke, tõhustades samal ajal liidu jõupingutusi keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa A ja B osas loetletud lähteainetest toodetud säästvad lennukikütused ning sünteetilised lennukikütused olema toetusõiguslikud. Eelkõige on tähtsad direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud säästvad lennukikütused, mis on praegu äriliselt kõige küpsem tehnoloogia lennutranspordi CO2 heite vähendamiseks juba lühikeses perspektiivis, kuid nende potentsiaal on piiratud lähteaine kättesaadavuse piirangute tõttu ning nende tarneahelat ja kogumist ei jälgita alati hästi. Neid lähteaineid piiratakse direktiiviga (EL) 2018/2001. Direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas loetletud lähteainest toodetud biokütuste suhtes, mida arvestatakse praeguse säästvate lennukikütuste kohustuse täitmisel, kohaldatakse kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud piirmäära, mille kohaselt võetakse selliseid biokütuseid arvesse transpordisektoris taastuvenergia eesmärgi täitmisel. Käesolev määrus peaks kajastama direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud piirmäära.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Nagu on märgitud komisjoni 23. detsembri 2020. aasta aruandes „Heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi artikli 30 lõike 4 kohane ajakohastatud analüüs lennunduse muust kui CO2-heitest tingitud kliimamõju kohta ja võimalikud poliitikameetmed“, on lennundus tegevuse muust kui CO2 heitest tingitud kliimamõju hinnanguliselt vähemalt sama oluline kui CO2 mõju ning seda tuleks seetõttu kiiresti leevendada. Aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse vähendamine traditsioonilistes fossiilkütustes tooks kliimaalast kasu, vähendades kondensjälgede põhjustatud soojenemist kõrgustes, aga see parandaks ka õhukvaliteeti lennujaamades ja nende ümbruses, vähendades vääveloksiidide, väävli tekitatud tahkete osakeste ja tahma sisaldust. Aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse vähendamine parandaks ka kütuse kvaliteeti tänu suuremale energiatihedusele ja vähendaks hooldusvajadust tänu madalamale tahmasisaldusele. Seepärast peaksid säästvad lennukikütused võimaldama asjakohaste rahvusvaheliste kütusestandardite toel piirata käitaja kasutava lõppkütuse aromaatsete ühendite sisaldust, mis aitab vähendada muud kui CO2 heidet. Käesolev määrus peaks aitama leevendada lennunduse muust kui CO2 heitest tingitud mõju. Selleks et saada rohkem teavet selle mõju ja võimalike poliitikameetmete kohta, tuleks lennukikütuse tarnijatelt nõuda, et nad jälgiksid nii aromaatsete ühendite kui ka väävli sisaldust kõigis liidu turule viidavate tavapäraste lennukikütuste partiides ning esitaksid need andmed nii ametile kui ka komisjonile. Peale selle peaks komisjon 2025. aastaks avaldama aruande, milles uuritakse võimalusi reaktiivkütuse aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse optimeerimiseks. Aruanne peaks põhinema parimatel olemasolevatel teadusandmetel ning tehnoloogilistel ja tegevusvariantidel ning tagama ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme. Vajaduse korral peaks komisjon aruande alusel esitama seadusandliku ettepaneku, millega määratakse kindlaks tee lennukikütuse aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse oluliseks vähendamiseks.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Vaja on ühtset, selget ja kindlat kestlikkuse raamistikku, mis annab lennundus- ja kütusesektoris osalejatele kindluse, et säästvate lennukikütuste kasutamine käesoleva määruse alusel on toetusõiguslik. Selleks et tagada kooskõla muude asjaomaste ELi poliitikavaldkondadega, tuleks säästvate lennukikütuste toetusõiguslikkus kindlaks määrata vastavalt direktiivi 2018/200112 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.	(18) Vaja on ühtset, selget ja kindlat kestlikkuse raamistikku, mis annab lennundus- ja kütusesektoris osalejatele kindluse, et säästvate lennukikütuste kasutamine käesoleva määruse alusel on toetusõiguslik, vältides negatiivset mõju maakasutusele ja elurikkusele. Selleks et tagada kooskõla muude asjaomaste ELi poliitikavaldkondadega, tuleks säästvate lennukikütuste toetusõiguslikkus kindlaks määrata vastavalt direktiivi 2018/200112 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.
__________________	__________________
12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=fr	12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=fr

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Käesoleva määruse eesmärk peaks olema tagada, et kõigil õhusõiduki käitajatel oleksid üksteisega konkureerides võrdsed võimalused juurdepääsuks säästvatele lennukikütustele. Selleks et vältida moonutusi lennundusteenuste turul, tuleks kõigi käesoleva määrusega hõlmatud liidu lennujaamadesse tarnida ühtsed miinimumkogused säästvaid lennukikütuseid. Kuigi turul saab tarnida ja kasutada suuremaid koguseid säästvat kütust, tuleks käesoleva määrusega tagada, et säästvate lennukikütuste kohustuslik miinimumosakaal oleks kõigis määrusega hõlmatud lennujaamades ühesugune. Sellega asendatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil otseselt või kaudselt kehtestatud nõuded, mille kohaselt õhusõiduki käitajad või lennukikütuse tarnijad peavad kasutama või tarnima säästvaid lennukikütuseid muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel. Selleks et luua selge ja prognoositav õigusraamistik ning edendada turuarengut ja selliste kõige säästvamate ning uuenduslikumate tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu, millel on kasvupotentsiaali kütusetehnoloogia vajaduste rahuldamiseks ka tulevikus, tuleks käesolevas määruses sätestada sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal, mida aja jooksul järk-järgult suurendatakse. Arvestades sünteetiliste lennukikütuste märkimisväärset CO2 heite vähendamise potentsiaali ja nende praeguseid hinnangulisi tootmiskulusid, tuleks selliste kütuste jaoks kehtestada konkreetne kohustus. Sünteetilised lennukikütused, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest pärit elektrist ja otse õhust kogutud süsinikust, võimaldavad vähendada heitkoguseid tavapärase lennukikütusega võrreldes kuni 100 %. Muude säästvate lennukikütuste liikidega võrreldes on neil märkimisväärseid eeliseid ka tootmisprotsessi ressursitõhususe (eelkõige veevajaduse) seisukohast. Samas on sünteetiliste lennukikütuste tootmiskulud praegu hinnanguliselt kolm kuni kuus korda kõrgemad tavapärase lennukikütuse turuhinnast. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada selle tehnoloogia jaoks eraldi kohustus. Tulevaste läbivaatamiste käigus võiks kaaluda ka muud liiki sünteetiliste kütuste, näiteks vähese süsihappegaasiheite ja suure kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga sünteetiliste kütuste lisamist käesoleva määruse kohaldamisalasse, juhul kui asjaomased kütused määratletakse taastuvenergia direktiivis.	(19) Käesoleva määruse eesmärk peaks olema tagada, et kõigil õhusõiduki käitajatel oleksid üksteisega konkureerides võrdsed võimalused juurdepääsuks säästvatele lennukikütustele. Selleks et vältida moonutusi lennundusteenuste turul, tuleks kõigi käesoleva määrusega hõlmatud liidu lennujaamadesse tarnida ühtsed miinimumkogused säästvaid lennukikütuseid. Kuigi turul saab tarnida ja kasutada suuremaid koguseid säästvat kütust, tuleks käesoleva määrusega tagada, et säästvate lennukikütuste kohustuslik miinimumosakaal oleks kõigis määrusega hõlmatud lennujaamades ühesugune. Sellega asendatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil otseselt või kaudselt kehtestatud nõuded, mille kohaselt õhusõiduki käitajad või lennukikütuse tarnijad peavad kasutama või tarnima säästvaid lennukikütuseid muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel. Selleks et luua selge ja prognoositav õigusraamistik ning edendada turuarengut ja selliste kõige säästvamate ning uuenduslikumate kütuste kasutuselevõttu, millel on märkimisväärne võime kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja kasvupotentsiaali vajaduste rahuldamiseks ka tulevikus, tuleks käesolevas määruses sätestada sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal, mida aja jooksul järk-järgult suurendatakse. Arvestades sünteetiliste lennukikütuste märkimisväärset CO2 heite vähendamise potentsiaali ja nende praeguseid hinnangulisi tootmiskulusid, tuleks selliste kütuste jaoks kehtestada konkreetne kohustus. Sünteetilised lennukikütused, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest pärit elektrist ja otse õhust kogutud süsinikust, võimaldavad vähendada heitkoguseid tavapärase lennukikütusega võrreldes kuni 100 %. Muude säästvate lennukikütuste liikidega võrreldes on neil märkimisväärseid eeliseid ka tootmisprotsessi ressursitõhususe (eelkõige veevajaduse) seisukohast. Samas on sünteetiliste lennukikütuste tootmiskulud praegu hinnanguliselt kolm kuni kuus korda kõrgemad tavapärase lennukikütuse turuhinnast. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada selle tehnoloogia jaoks eraldi kohustus. Lisaks võib sünteetilistel lennukikütustel, mille CO2 on kogutud otse atmosfäärist, olla oluline roll CO2 heite vähendamisel, kuna nende abil saab hankida säästvalt süsinikku, ning neid tuleks veelgi stimuleerida, et eelistada sünteetilistes lennukikütustes, mille tootmiseks on vaja süsinikku, otse atmosfäärist kogutud süsinikku.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Oluline on tagada, et säästvate lennukikütuste kindlaksmääratud miinimumosakaalu oleks võimalik edukalt ja katkematult lennundusturule tarnida. Selleks tuleks ette näha piisav üleminekuaeg, et võimaldada taastuvkütuste sektoril tootmisvõimsust vastavalt arendada. Säästvate lennukikütuste tarnimine peaks muutuma kohustuslikuks alates 2025. aastast. Samuti peaksid käesoleva määruse tingimused jääma pika aja jooksul muutumatuks, et tagada turul õiguskindlus ja prognoositavus ning edendada pidevat investeerimist säästvate lennukikütuste tootmisvõimsuse suurendamisse.	(20) Oluline on tagada, et säästvate lennukikütuste kindlaksmääratud miinimumosakaalu oleks võimalik edukalt ja katkematult tarnida kõigile lennujaamadele lennundusturul, ilma et see mõjutaks nende lähteainete muid säästvamaid kasutusviise. Selleks tuleks ette näha piisav üleminekuaeg, et võimaldada taastuvkütuste sektoril tootmisvõimsust vastavalt arendada. Säästvate lennukikütuste tarnimine peaks muutuma kohustuslikuks alates 2025. aastast. Samuti peaksid käesoleva määruse tingimused jääma pika aja jooksul muutumatuks, et tagada turul õiguskindlus ja prognoositavus ning edendada pidevat investeerimist säästvate lennukikütuste tootmisvõimsuse suurendamisse. Arvestades lennukikütuste turu arengut ning liidu kliima- ja keskkonnaalaseid kohustusi ning lähteainete kättesaadavust ja tootmismahte, tuleks vahe-eesmärgid tulevikus vajaduse korral läbi vaadata.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Seoses säästvatele lennukikütustele ülemineku ja kasutuselevõtu edendamisega liidu lennujaamades võib odavama kütuse kaasaveo juhtumite arv hakata kütusehindade tõusuga seoses suurenema. Odavama kütuse kaasavedu ei ole kestlik ja seda tuleks vältida, kuna see kahjustab liidu jõupingutusi transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamisel. See on vastuolus lennunduse CO2 heite vähendamise eesmärkidega, kuna koos õhusõiduki massiga suureneb nii konkreetse lennu kütusekulu kui ka asjaomased heitkoguseid. Odavama kütuse kaasavedu seab ohtu ka õhusõidukite käitajate ja lennujaamade võrdsed võimalused liidus. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nõue, et õhusõiduki käitajad peavad enne liidu lennujaamast väljumist paagid kütusega täitma. Enne konkreetsest liidu lennujaamast väljumist tangitud kütuse kogus peaks vastama sellest lennujaamast väljuvate lendude käitamiseks vajalikule kütusekogusele, võttes arvesse kütusega seotud ohutuseeskirjade asjakohaseid nõudeid. Selle nõudega tagatakse, et liidu ja välismaiste õhusõidukikäitajate tegevuse suhtes kohaldatakse liidus võrdseid tingimusi, tagades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme. Kuna määruses ei ole kindlaks määratud säästvate lennukikütuste maksimaalset osakaalu kõikide lennukikütuste puhul, võivad lennuettevõtjad ja kütusetarnijad järgida ambitsioonikamat keskkonnapoliitikat, suurendades säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu ja pakkumist kogu oma käitamisvõrgus ning vältides odavama kütuse kaasavedu.	(21) Seoses säästvatele lennukikütustele ülemineku ja kasutuselevõtu edendamisega liidu lennujaamades võib odavama kütuse kaasaveo juhtumite arv hakata kütusehindade tõusuga seoses suurenema. Odavama kütuse kaasavedu ei ole kestlik ja seda tuleks vältida, kuna see kahjustab liidu jõupingutusi transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamisel. See on vastuolus lennunduse CO2 heite vähendamise eesmärkidega, kuna koos õhusõiduki massiga suureneb nii konkreetse lennu kütusekulu kui ka asjaomased heitkoguseid. Odavama kütuse kaasavedu seab ohtu ka õhusõidukite käitajate ja lennujaamade võrdsed võimalused liidus. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nõue, et õhusõiduki käitajad peavad enne liidu lennujaamast väljumist paagid kütusega täitma. Odavama kütuse kaasaveo piirangust tuleks ette näha erandi tegemine erakorraliste asjaolude korral, nagu õhuruumi või lennujaama sulgemine sihtlennujaamades, mis takistaks tankimist. Enne konkreetsest liidu lennujaamast väljumist tangitud kütuse kogus peaks vastama sellest lennujaamast väljuvate lendude käitamiseks vajalikule kütusekogusele, võttes arvesse kütusega seotud ohutuseeskirjade asjakohaseid nõudeid. Selle nõudega tagatakse, et liidu ja välismaiste õhusõidukikäitajate tegevuse suhtes kohaldatakse liidus võrdseid tingimusi, tagades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme ning vältides kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Kuna määruses ei ole kindlaks määratud säästvate lennukikütuste maksimaalset osakaalu kõikide lennukikütuste puhul, võivad lennuettevõtjad ja kütusetarnijad järgida ambitsioonikamat keskkonnapoliitikat, suurendades säästvate lennukikütuste kasutuselevõttu ja pakkumist kogu oma käitamisvõrgus ning vältides odavama kütuse kaasavedu. Võrdsete tingimuste tagamiseks peaks komisjon korrapäraselt jälgima ja hindama odavama kütuse kaasaveo juhtumeid, teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Käesoleva määrusega hõlmatud lennujaamad peaksid tagama, et säästva lennukikütuse tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks on olemas kogu vajalik taristu, et vältida takistusi säästva lennukikütuse kasutuselevõtul. Vajaduse korral peaks ametil olema võimalik nõuda, et liidu lennujaam esitaks olemasoleva taristu kohta teavet, mis võimaldab õhusõiduki käitajatel sujuvalt tarnida ja tankida säästvaid lennukikütuseid. Amet peaks tagama, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel oleks ühine kontaktpunkt, mis annaks vajaduse korral tehnilisi selgitusi kütusetaristu kättesaadavuse kohta.	(22) Käesoleva määrusega hõlmatud lennujaamad peaksid tagama, et säästva lennukikütuse tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks on olemas kogu vajalik taristu, et vältida takistusi säästva lennukikütuse kasutuselevõtul. Lennujaamad peaksid võtma ka kõik vajalikud meetmed alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks õhusõidukite vesinikuga tankimise ja elektrilaadimise jaoks kooskõlas riikliku poliitikaraamistiku vastava kasutuselevõtukavaga, nagu on sätestatud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevas määruses. Vajaduse korral peaks Euroopa Liidu Lennundusohutusametil (edaspidi „amet“) olema võimalik nõuda, et liidu lennujaam esitaks olemasoleva taristu kohta teavet, mis võimaldab õhusõiduki käitajatel sujuvalt tarnida ja tankida säästvaid lennukikütuseid. Amet peaks tagama, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel oleks ühine kontaktpunkt, mis annaks vajaduse korral tehnilisi selgitusi kütusetaristu kättesaadavuse kohta.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Paljusid liidu lennujaamu varustatakse lennukikütusega peamiselt torujuhtme kaudu rafineerimistehastest või segamisjaamadest, kus peab toimuma säästvate lennukikütuste segamine ohutus- ja säästlikkusnõuete täitmiseks. Piisavas koguses säästva lennukikütuse tarnimine liidu lennujaamadesse I lisas esitatud sätete täitmiseks alternatiivsete vahenditega, näiteks rafineerimistehastest ja segamisjaamadest mööda maanteed / veoautoga, oleks logistiliselt, praktiliselt ning kulusid ja CO2 trahve arvestades kahjulik. Käesoleva määruse alusel nõutava minimaalse koguse säästva lennukikütus tarnimiseks oleks oluline lisaks kütusetarnijatele kuuluvatele torujuhtmetele (kui need on olemas) kasutada ka nimetatud torujuhtmeid ja juba olemasolevaid raudteid.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26a) Käesoleva määrusega tuleks edendada lennunduse keskkonnajalajälje suuremat läbipaistvust. Lennundusteenuste kasutajatele tuleks anda teavet lendude olelusringi kestel tekkivate heitkoguste, sealhulgas säästvate alternatiivkütuste kasutamise kohta, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid oma transpordivajaduste ja sellega seotud keskkonnamõju kohta. Selleks tuleks luua lennunduse keskkonnatoime jaoks terviklik liidu märgistamissüsteem, mis võib anda lennundusteenuste kasutajatele selget ja kergesti mõistetavat teavet lennu keskkonnatoime kohta ning teavet alternatiivsete transpordiliikide tüüpiliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, edendades integreeritud ühtset turgu ja võrdseid tingimusi. Sellise märgistamissüsteemi loomine võiks tugineda liidu ja muudel tasanditel juba tehtud ja tehtavale tööle.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28a) Trahvide maksmisest saadud tulusid tuleks kasutada selleks, et toetada ühisprojekte, eriti piiriüleseid projekte, mille eesmärk on säästvate lennukikütuste kiire tootmine ja kasutuselevõtt, pidades silmas laia geograafilist katvust, et edendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist lennundussektoris, sealhulgas selliste uuenduslike õhusõidukitehnoloogiate väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu, millel on potentsiaali saavutada heitkoguste märkimisväärne vähenemine. Need tulud peaksid toetama ka töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja oskuste täiendamist. Selleks tuleks need tulud eraldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ1a artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondile.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Tuleks ette näha viieaastane üleminekuperiood, et anda lennukikütuse tarnijatele, liidu lennujaamadele ja õhusõidukikäitajatele piisavalt aega vajalike tehnoloogiliste ja logistiliste investeeringute tegemiseks. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada suurema säästva lennukikütuse sisaldusega kütust, et kompenseerida säästvate lennukikütuste väiksemat osakaalu või tavapärase lennukikütuse halvemat kättesaadavust teistes lennujaamades.	(31) Tuleks ette näha üleminekuperiood, et anda lennukikütuse tarnijatele, liidu lennujaamadele, kütuse maapealsete teenuste osutajatele ja õhusõidukikäitajatele piisavalt aega vajalike tehnoloogiliste ja logistiliste investeeringute tegemiseks. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada suurema säästva lennukikütuse sisaldusega kütust, et kompenseerida säästvate lennukikütuste väiksemat osakaalu või tavapärase lennukikütuse halvemat kättesaadavust teistes lennujaamades.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31a) Selleks et saavutada liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärgid ning Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärk, peaks komisjon välja töötama tegevuskava selle kohta, kuidas ja millal saavutatakse fossiilkütusevaba lennundus.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31b) Üleminek säästvatele lennukikütustele vähendab kõrvalmõjuna ka sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavatest fossiilkütustest ja suurendab nii liidu energiajulgeolekut. Praegune rahvusvaheline poliitiline olukord üksnes rõhutab selle sammu vajalikkust.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas määruses sätestatakse ühtlustatud eeskirjad säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu ja tarnimise kohta.	Käesolevas määruses sätestatakse ühtlustatud eeskirjad säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu ja tarnimise kohta, sealhulgas kehtestatakse lennukikütuse tarnijatele kohustus tarnida teatud osakaal säästvat lennukikütust, õhusõiduki käitajate tankimiskohustus ning liidu lennujaamade ja kütuse maapealsete teenuste osutajate kohustus tagada vajalik taristu.

Muudatusettepanek  36 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat määrust kohaldatakse õhusõiduki käitajate, liidu lennujaamade ja lennukikütuse tarnijate suhtes.	Käesolevat määrust kohaldatakse õhusõiduki käitajate, liidu lennujaamade, kütuse maapealsete teenuste osutajate ja lennukikütuse tarnijate suhtes.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „liidu lennujaam“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ13 artikli 2 lõikes 2 määratletud lennujaam, mille reisijateveo maht asjaomasel aruandeperioodil oli suurem kui üks miljon reisijat või mille kaubavedude maht oli suurem kui 100 000 tonni ning mis ei asu mõnes äärepoolseimas piirkonnas, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349;	– „liidu lennujaam“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ13 artikli 2 lõikes 1 määratletud lennujaam, mis ei asu mõnes äärepoolseimas piirkonnas, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349;
__________________	__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta.	13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „õhusõiduki käitaja“ – isik, kes on asjaomasel aruandeperioodil teostanud vähemalt 729 liidu lennujaamadest väljuvat ärilise transpordi lendu, või kui seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, asjaomase õhusõiduki omanik;	– „õhusõiduki käitaja“ – isik, kes on asjaomasel aruandeperioodil teostanud vähemalt 52 liidu lennujaamadest väljuvat ärilise transpordi lendu, või kui seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, asjaomase õhusõiduki omanik;

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „eraotstarbeline lõbulend“ – õhusõiduki kasutamine isiklikul või meelelahutuslikul eesmärgil, mis ei ole seotud äri- või kutsetegevusega;

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „kütuse maapealsete teenuste osutajad“ – direktiivi 96/67/EÜ lisa punktis 7 määratletud maapealse teeninduse teenuste osutaja, kes vastutab säästvate lennukikütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks vajaliku taristu eest;

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „säästvad lennukikütused“ – lennukites kasutatavad asenduskütused, mis on sünteetilised lennukikütused või täiustatud biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 34, või kõnealuse direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 30;	– „säästvad lennukikütused“ – lennukites kasutatavad kütused, mis on sünteetilised lennukikütused või täiustatud biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 34, või kõnealuse direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 30;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „CO2 kogumine otse atmosfäärist“ – protsess, mille käigus CO2 kogutakse otse ümbritsevast õhust, mitte punktallikatest;

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter“ ehk „taastuvelekter“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter;

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „sünteetilised lennukikütused“ – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36 ja mida kasutatakse lennunduses;	– „sünteetilised lennukikütused“ – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised kütused, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36, või taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1, mida kasutatakse lennunduses;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „vajalik aastane lennukikütusekogus“ – lennukikütuse kogus, mis on vajalik selleks, et õhusõiduki käitaja saaks aruandeperioodil käitada kõiki konkreetsest liidu lennujaamast väljuvaid ärilise lennutranspordi lende;	– „vajalik aastane lennukikütusekogus“ – lennukikütuse, sealhulgas reisikütuse ja ruleerimiskütuse kogus, mis on vajalik selleks, et õhusõiduki käitaja saaks aruandeperioodil käitada kõiki konkreetsest liidu lennujaamast väljuvaid ärilise lennutranspordi lende;

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „tankimata jäänud kütuse aastane kogus“ – vajaliku aastase lennukikütusekoguse ja õhusõiduki käitaja poolt aruandeperioodil enne asjaomasest liidu lennujaamast väljuvaid lende tegelikult tangitud kütusekoguse vahe;	– „tankimata jäänud kütuse aastane kogus“ – vajaliku aastase lennukikütusekoguse, sealhulgas reisikütuse ja ruleerimiskütuse ning õhusõiduki käitaja poolt aruandeperioodil enne asjaomasest liidu lennujaamast väljuvaid lende tegelikult tangitud kütusekoguse vahe;

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lennukikütuse tarnijad tagavad, et kõikides liidu lennujaamades tehakse kättesaadavaks lennukikütus, mille puhul on arvesse võetud I lisas säästvate lennukikütuste, sealhulgas sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud näitajaid ja asjaomaseid kohaldamiskuupäevi.	Lennukikütuse tarnijad tagavad, et kõikides liidu lennujaamades tehakse kättesaadavaks lennukikütus, mille puhul on arvesse võetud I lisas säästvate lennukikütuste, sealhulgas sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud näitajaid ja asjaomaseid kohaldamiskuupäevi, ning järgmise ajakava kohaselt:
	i)  alates 1. jaanuarist 2025 liidu lennujaamades, kus käesoleva määruse jõustumise ajal oli reisijateveomaht suurem kui 700 000 reisijat või kaubaveomaht suurem kui 20 000 tonni;
	ii)  alates 1. jaanuarist 2035 liidu lennujaamades, kus käesoleva määruse jõustumise ajal oli reisijateveomaht väiksem kui 700 000 reisijat või kaubaveomaht väiksem kui 20 000 tonni.
	Esimeses lõigus osutatud miinimumosakaalude saavutamiseks ei tohi direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas loetletud lähteainest toodetud biokütused moodustada üle 1,7 % kokku tarnitavast lennukikütusest.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaldamist, peab lennukikütuse tarnija, kes ei suuda konkreetsel aruandeperioodil täita I lisas miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustusi, tarnima järgmisel aruandeperioodil lisaks vähemalt sama suure kütusekoguse, kui eelmisel aruandeperioodil puudu jäi.	Ilma et see piiraks artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaldamist, peab lennukikütuse tarnija, kes ei suuda konkreetsel aruandeperioodil täita I lisas miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustusi, teatama miinimumosakaalu suhtes kehtestatud kohustuste mittetäitmise põhjused Euroopa Liidu Lennundusohutusametile ning ta peab tarnima järgmisel aruandeperioodil lisaks vähemalt sama suure kütusekoguse, kui eelmisel aruandeperioodil puudu jäi.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Meetmed, millega vähendada lennunduse muust kui CO2 heitest tingitud mõju
	Komisjon esitab 1. jaanuariks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse võimalusi optimeerida liidus tarnitava lennukikütuse aromaatsete ühendite ja väävli sisaldust, et vähendada heidet parimate olemasolevate teadusandmete ning tehnoloogiliste ja tegevusvariantide alusel ning võttes arvesse artikli 9 kohaselt kogutud teavet. Vajaduse korral lisab komisjon aruandele seadusandliku ettepaneku, millega määratakse kindlaks tee lennukikütuse aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse oluliseks vähendamiseks.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4b
	Lühilende käsitlevad meetmed
	Komisjon esitab 1. juuliks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse keskkonna- ja kliimamõju, sealhulgas olelusringi hindamine, ning lühilendudele erinõuete kehtestamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust selle mõju vähendamiseks, sealhulgas artiklis 4 osutatud säästvate lennukikütuste suurema miinimumosakaalu kehtestamist seda tüüpi lendude puhul, võttes arvesse alternatiivseid ühistranspordiliike, mis on kättesaadavad nende teenuste katmiseks taskukohase hinnaga ja konkurentsivõimelise aja jooksul.
	Komisjon lisab aruandesse nimekirja kõigist lühilendudest, mis eelmisel aastal väljusid mõnest liidu lennujaamast ja mille jaoks on olemas säästev alternatiivne transpordiliik taskukohase hinnaga ja konkurentsivõimelise aja jooksul. See nimekiri tehakse kättesaadavaks ka avalikul veebisaidil ja seda ajakohastatakse korrapäraselt.
	Vajaduse korral lisab komisjon aruandele seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse käesolevat määrust seoses erinõuete kehtestamisega lühilendudele.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lennukikütusekogus, mille õhusõiduki käitaja konkreetses liidu lennujaamas aasta jooksul tangib, peab moodustama vähemalt 90 % vajalikust aastasest lennukikütusekogusest.	Lennukikütusekogus, mille õhusõiduki käitaja konkreetses liidu lennujaamas aasta jooksul tangib, peab moodustama vähemalt 90 % vajalikust aastasest lennukikütusekogusest, võttes arvesse kütusega seotud ohutuseeskirjade vajalikku järgimist.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Õhusõiduki käitaja võib artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustusest kõrvale kalduda erakorraliste asjaolude korral, nagu õhuruumi või lennujaama sulgemine sihtlennujaamades, mis takistaks tankimist. Õhusõiduki käitaja esitab dokumentaalsed tõendid selliste erakorraliste asjaolude kohta pädevatele asutustele. Komisjonil on õigus käesolevat määrust artikli 13b kohase delegeeritud õigusaktiga täiendada, määrates kindlaks üksikasjalikud sätted sündmuste kohta, mida võib pidada erakorraliseks, ja teabe vormi kohta, mida õhusõiduki käitaja peab nõutavate tõendite esitamisel järgima.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2026. aastaks ja pärast seda igal aastal jälgib ja hindab komisjon odavama kütuse kaasaveo juhtumeid ning teavitab neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Nende hindamiste põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5a
	Õhusõiduki käitajate elektrivarustusega seotud kohustus
	Õhusõiduki käitajad, kes käitavad õhusõidukeid, mis ei tööta vesiniku või elektri jõul, tagavad, et nende seisvad õhusõidukid saavad elektrit lennujaamast, niipea kui vajalik taristu on olemas vastavalt alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva määruse artikli 12 nõuetele.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu lennujaamade kohustus tagada taristu	Kohustus tagada liidu lennujaamades taristu

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu lennujaamad võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada õhusõiduki käitajate juurdepääsu lennukikütustele, mille säästvate lennukikütuste osakaal vastab I lisas kehtestatud nõuetele, ning tagavad selliste kütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks vajaliku taristu.	Liidu lennujaamad ja kütuse maapealsete teenuste osutajad võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada õhusõiduki käitajate juurdepääsu lennukikütustele, mille säästvate lennukikütuste osakaal vastab I lisas kehtestatud nõuetele, ning tagavad selliste kütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks vajaliku taristu ning õhusõidukite elektriga varustamiseks ja laadimiseks ning vesinikuga tankimiseks vajaliku taristu kooskõlas alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva määruse artikliga 13.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui õhusõiduki käitaja teatab Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“), et tal on konkreetses liidu lennujaamas probleeme säästvat lennukikütust sisaldavatele lennukikütustele juurdepääsuga, kuna asjaomases lennujaamas puudub vajalik taristu, võib amet nõuda, et liidu lennujaam esitaks teabe, millega tõendatakse lõike 1 nõuete täitmist. Asjaomane liidu lennujaam esitab sellise teabe põhjendamatu viivituseta.	Kui õhusõiduki käitaja teatab Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“), et tal on konkreetses liidu lennujaamas probleeme säästvat lennukikütust sisaldavatele lennukikütustele juurdepääsuga, kuna asjaomases lennujaamas puudub vajalik taristu, nõuab amet põhjendamatu viivituseta, et liidu lennujaam ja kütuse maapealsete teenuste osutajad esitaks teabe, millega tõendatakse lõike 1 nõuete täitmist. Asjaomane liidu lennujaam ja asjaomased kütuse maapealsete teenuste osutajad esitavad sellise teabe põhjendamatu viivituseta.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet hindab saadud teavet ja teavitab komisjoni, kui kõnealuse teabe alusel on võimalik järeldada, et liidu lennujaam ei täida oma kohustusi. Liidu lennujaamad võtavad vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kõrvaldada piisava lennujaamataristu puudumisega seotud probleemid viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist või pärast aastat, mil nad ületavad mõne artikli 3 punktis a sätestatud künnise.	Amet hindab saadud teavet ja teavitab komisjoni, kui kõnealuse teabe alusel on võimalik järeldada, et asjaomane liidu lennujaam ja asjaomased kütuse maapealsete teenuste osutajad ei täida oma kohustusi. Liidu lennujaamad ja kütuse maapealsete teenuste osutajad võtavad vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kõrvaldada piisava lennujaamataristu puudumisega seotud probleemid 2 aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Ajavahemikku võib pikendada kuni 5 aastat liidu lennujaamade puhul, kus käesoleva määruse jõustumise ajal oli reisijateveomaht väiksem kui 700 000 reisijat või kaubaveomaht väiksem kui 20 000 tonni, ning kütuse maapealsete teenuste osutajate puhul.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ea) Tõend artiklis 5a sätestatud elektrivarustusega seotud kohustuste täitmise kohta.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kütusetarnijad teevad õhusõiduki käitajatele tasuta kättesaadavaks teabe, mis on vajalik selleks, et anda aru säästvate lennukikütuste kasutamisest vastavalt käesoleva määruse artiklile 7 või mõne kasvuhoonegaaside heitekava raames.	Kütusetarnijad teevad õhusõiduki käitajatele tasuta ja viivitamata kättesaadavaks teabe, mis on vajalik selleks, et anda aru säästvate lennukikütuste kasutamisest vastavalt käesoleva määruse artiklile 7 või mõne kasvuhoonegaaside heitekava raames.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) iga liidu lennujaamadesse tarnitud säästva lennukikütuse liigi olelusringi jooksul tekkivad heitkogused, lähteainete päritolu ja töötlemisprotsess.	(c) iga liidu lennujaamadesse tarnitud säästva lennukikütuse liigi olelusringi jooksul tekkivad heitkogused, omadused, lähteainete päritolu ja töötlemisprotsess.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) Kas konkreetse kütusesaadetise tootmiseks on ette nähtud direktiivi (EL)2018/2001 artikli 2 punktis 5 määratletud toetuskava, ning kui on, siis teave asjaomase toetuskava liigi kohta.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cb) igasse liidu lennujaama tarnitud vesiniku ja/või elektri energiasisaldus;

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cc) tavapärase lennukikütuse keskmine aromaatsete ühendite sisaldus igasse liidu lennujaama tarnitud iga partii kohta;

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cd) tavapärase lennukikütuse keskmine väävlisisaldus igasse liidu lennujaama tarnitud iga partii kohta;

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9a
	Liidu lennunduse keskkonnatoime märgistamise süsteem
	Selleks, et innustada heitkoguseid vähendama ja suurendada teabe läbipaistvust, loob komisjon lennunduse keskkonnatoime jaoks tervikliku liidu märgistamissüsteemi, mida kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate õhusõiduki käitajate ja ärilise lennutranspordi suhtes. Märgis ja asjakohane teave lennu keskkonnatoime kohta, samuti teave alternatiivsete transpordiliikide tüüpiliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta sama reisi puhul ning reisi keskmine kestus transpordiliikide kaupa tehakse tarbijale enne pileti ostmist selgelt ja nähtavalt kättesaadavaks.
	Komisjon võtab 1. jaanuariks 2024 kooskõlas artikliga 13b vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat määrust ja esitatakse üksikasjalikud sätted liidu lendude keskkonnatoime märgistamise süsteemi toimimise kohta ning selle aluseks olevad tehnilised standardid.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise tagamise ning õhusõiduki käitajatele, liidu lennujaamadele ja kütusetarnijatele trahvide määramise eest. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.	1. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise tagamise ning õhusõiduki käitajatele, liidu lennujaamadele, kütuse maapealsete teenuste osutajatele ja kütusetarnijatele trahvide määramise eest. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Amet saadab artiklite 7 ja 9 kohaselt saadud andmed liikmesriikide pädevatele asutustele. Lisaks saadab amet pädevale asutusele koondandmed selliste õhusõidukikäitajate ja lennukikütuse tarnijate kohta, kes kuuluvad vastavalt lõigetele 3, 4 ja 5 asjaomase asutuse pädevusse.	2. Amet saadab artiklite 7 ja 9 kohaselt saadud andmed liikmesriikide pädeva(te)le asutus(t)ele. Lisaks saadab amet pädeva(te)le asutus(t)ele koondandmed selliste õhusõidukikäitajate ja lennukikütuse tarnijate kohta, kes kuuluvad vastavalt lõigetele 3, 4 ja 5 asjaomas(t)e asutus(t)e pädevusse.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Õhusõiduki käitaja pädev asutus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 748/200916.	3. Õhusõiduki käitaja pädev(ad) asutus(ed) määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 748/2009.
__________________	__________________
16 Komisjoni 5. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 748/2009 nimekirja kohta õhusõiduki käitajatest, kes teostasid direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud lennutegevusi.	16 Komisjoni 5. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 748/2009 nimekirja kohta õhusõiduki käitajatest, kes teostasid direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud lennutegevusi.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Liidu lennujaama pädev asutus määratakse kindlaks vastava territoriaalse jurisdiktsiooni alusel.	4. Liidu lennujaama pädev(ad) asutus(ed) määratakse kindlaks vastava territoriaalse jurisdiktsiooni alusel.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Lennukikütuse tarnija pädev asutus määratakse kindlaks vastavalt asjaomase tarnija asukohaliikmesriigile.	5. Lennukikütuse tarnija pädev(ad) asutus(ed) määratakse kindlaks vastavalt asjaomase tarnija asukohaliikmesriigile.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liikmesriigid tagavad, et igale õhusõiduki käitajale, kes ei täida artiklis 5 sätestatud kohustusi, määratakse haldustrahv. See trahv on vähemalt kaks korda suurem kui lennukikütuse tonni keskmine aastahind korrutatuna tankimata jäänud kütuse aastase üldkogusega.	2. Liikmesriigid tagavad, et igale õhusõiduki käitajale, kes ei täida artiklites 5 ja 5a sätestatud kohustusi, määratakse haldustrahv. See trahv on vähemalt kaks korda suurem kui lennukikütuse tonni keskmine aastahind korrutatuna tankimata jäänud kütuse aastase üldkogusega.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et igale liidu lennujaamale või igale kütuse maapealsete teenuste osutajale, kes ei täida artiklis 6 sätestatud kohustusi, määratakse haldustrahv. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13b vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks trahvisumma arvutamise suunised.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Lõigetes 3 ja 4 osutatud haldustrahvide määramise otsuses selgitab pädev asutus, millist metoodikat kasutati lennukikütuse, säästva lennukikütuse ja sünteetilise lennukikütuse hinna kindlaksmääramiseks liidu turul, tuginedes kontrollitavatele ja objektiivsetele kriteeriumidele.	5. Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud haldustrahvide määramise otsuses selgitab pädev asutus, millist metoodikat kasutati lennukikütuse, säästva lennukikütuse ja sünteetilise lennukikütuse hinna kindlaksmääramiseks liidu turul, tuginedes kontrollitavatele ja objektiivsetele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, et tagada kohustuste täitmine ja haldustrahvide kogumine. Liikmesriigid panustavad kõnealuste haldustrahvidena kogutud summa InvestEU rohelisse üleminekusse investeerimise rahastamisvahendisse, et suurendada ELi tagatist.	7. Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, et tagada kohustuste täitmine ja haldustrahvide kogumine.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11a
	Trahvide eraldamine säästva lennukikütuse toetamiseks
	Artiklis 11 osutatud haldustrahvide kaudu kogutud summa eraldatakse ühisprojektide, eriti piiriüleste projektide toetamiseks, mille eesmärk on kiiresti toota ja kasutusele võtta säästvad lennukikütused, pidades silmas laia geograafilist katvust, et edendada lennundussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist, sealhulgas õhusõidukite selliste uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu, millel on potentsiaal saavutada märkimisväärne heitkoguste vähenemine, ning toetada töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja täiendusõpet kvaliteetses sotsiaaldialoogis sotsiaalpartneritega.
	Esimeses lõigus osutatud trahvidest saadud tulud tuleb eraldada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondile. Need tulud moodustavad sihtotstarbelise välistulu vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 ja neid rakendatakse vastavalt innovatsioonifondi suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet avaldab igal aastal tehnilise aruande, mis põhineb artiklites 7 ja 9 osutatud aastaaruannetel. Aruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:	Igal aastal koostab amet ja teeb üldsusele kättesaadavaks tehnilise aruande ja kokkuvõtte, mis põhineb artiklites 7 ja 9 osutatud aastaaruannetel. Aruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) liidu tasandil tarnitud säästva lennukikütuse ja sünteetilise lennukikütuse üldkogus ning asjaomased kogused liidu lennujaamade lõikes;	(b) liidu tasandil tarnitud säästva lennukikütuse üldkogus kütuse lähteaine liigi kaupa ja sünteetilise lennukikütuse üldkogus ning asjaomased kogused liikmesriikide ja liidu lennujaamade lõikes;

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) ülevaade turuolukorrast, sealhulgas hinnateave, ning säästva lennukikütuse tootmise ja kasutamise suundumused liidus;	(c) ülevaade turuolukorrast, sealhulgas hinnateave, ning säästva lennukikütuse tootmise ja kasutamise suundumused liidus ja igas liikmesriigis;

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) artiklis 6 sätestatud kohustuste täitmise hetkeseis lennujaamade lõikes;	(d) artiklis 6 sätestatud kohustuste täitmise hetkeseis igas lennujaamas;

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) kõigi selliste säästvate lennukikütuste päritolu ja omadused, mida õhusõiduki käitajad ostavad kasutamiseks liidu lennujaamadest väljuvatel lendudel.	(f) kõigi selliste säästvate lennukikütuste päritolu, omadused ja töötlemistehnoloogia, mida õhusõiduki käitajad ostavad kasutamiseks liidu lennujaamadest väljuvatel lendudel;

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(fa) kütuse tootmiseks kasutatava lähteaine mõju keskkonnale ja elurikkusele.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina artiklist 4 võib lennukikütuse tarnija ajavahemikus 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029 kohaldada igal aruandeperioodil I lisas kindlaksmääratud säästva lennukikütuse miinimumosakaalu suhtes tema poolt asjaomasel aruandeperioodil liidu eri lennujaamadesse tarnitud lennukikütuste üldkoguse kaalutud keskmist.	Erandina artiklist 4 võib lennukikütuse tarnija ajavahemikus 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027 kohaldada igal aruandeperioodil I lisas kindlaksmääratud säästva lennukikütuse miinimumosakaalu suhtes tema poolt asjaomasel aruandeperioodil liidu eri lennujaamadesse tarnitud lennukikütuste üldkoguse kaalutud keskmist.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13a
	Lennujaamade ja õhusõiduki käitajate valikuvõimalus
	Liidu territooriumil asuv lennujaam või liidu lennujaamadest väljuvate lendude õhusõiduki käitaja, mis ei kuulu artiklis 3 sätestatud määratluste kohaldamisalasse, võib taotleda, et teda koheldaks käesoleva määruse alusel liidu lennujaamana või õhusõiduki käitajana, kui see lennujaam või õhusõiduki käitaja teavitab sellest komisjoni, ametit ja pädevaid asutusi.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13b
	Delegeeritud volituste rakendamine
	1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
	2.  Volitused võtta vastu artiklites 5, 9a ja 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kindlaksmääramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumisest].
	3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5, 9a ja 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	6.  Artiklite 5, 9a ja 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjoni talitused esitavad 1. jaanuariks 2028 ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse lennukikütuste turu arengut ning selle mõju liidu lennutranspordi siseturule, sealhulgas käesoleva määruse kohaldamisala võimalikku laiendamist muudele energiaallikatele ja muud liiki sünteetilistele kütustele taastuvenergia direktiivi alusel, artiklis 4 ja I lisas kindlaks määratud miinimumosakaalude võimalikku läbivaatamist ning haldustrahvide suurust. Võimaluse korral sisaldab aruanne teavet, mis on seotud potentsiaalse poliitikaraamistiku väljatöötamisega säästvate lennukikütuste kasutuselevõtuks ICAO tasandil. Lisaks sisaldab aruanne teavet lennundussektoris teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtud edusammude kohta, mis on seotud säästvate lennukikütustega, sealhulgas eesmärgiga vähendada muid kui CO2 heitkoguseid. Aruandes võidakse kaaluda, kas käesolevat määrust tuleks muuta ja kas seda tuleks vajaduse korral teha kooskõlas potentsiaalse poliitikaraamistikuga, mille eesmärk on säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt ICAO tasandil.	Komisjon esitab 1. jaanuariks 2026 ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse hindamise kohta ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Komisjon annab aru järgmise kohta:
	a)  lennundustehnoloogiate ja lennukikütuste turu areng, eriti säästvate lennukikütuste areng, ning selle mõju liidu lennutranspordi siseturule ja konkurentsivõimele, sealhulgas sotsiaalne mõju ning sellega seotud tööhõive- ja koolitusvajadused;
	b)  lennujaamade tegevuse areng seoses kasvuhoonegaaside ja muude kui CO2 heitkogustega ning õhu kvaliteedi ja mürasaastega lennujaamades ja nende ümbruses;
	c)  käesoleva määruse I lisas sätestatud eesmärkide saavutamiseks säästvate lennukikütuste lähteainete hankimise üksikasjalik analüüs ja kvantifitseerimine;
	d)  teave säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu kohta liidu naaberriikides ja kogu maailmas;
	e)  võimaluse korral teave, mis on seotud potentsiaalse poliitikaraamistiku väljatöötamisega säästvate lennukikütuste kasutuselevõtuks ICAO tasandil;
	f)  käesoleva määruse seisukohast olulised lennundussektoris teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtud edusammud, sealhulgas seoses selliste tehnoloogiate arendamisega nagu elektri ja vesiniku jõul töötavad õhusõidukid ning CO2 ja muude kui CO2 heitkoguste vähendamine;
	g)  artiklis 11 osutatud haldustrahvidest saadud tulude kasutamine;
	h)  võimalik kasu ja kompromissid, mis tulenevad artiklis 4 ja I lisas osutatud säästva lennukikütuse tarnimise kohustuse ning artiklis 5 osutatud tankimiskohustuse laiendamisest eraotstarbelistele lõbusõidulendudele pärast põhjalikku mõjuhinnangut.
	2.  Vajaduse korral lisab komisjon käesolevas artiklis sätestatud aruannetele seadusandlikke ettepanekuid, millega muudetakse käesolevat määrust, eelkõige seoses järgmisega:
	a)  artiklis 4 ja I lisas osutatud miinimumosakaal;
	b)  käesoleva määruse kooskõlla viimine potentsiaalse poliitikaraamistikuga, mille eesmärk on säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt ICAO tasandil, viisil, mis on kooskõlas eesmärgiga säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus, eelkõige kogu liidu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside heite vähendamisega aastaks 2030 ja kliimaneutraalsuse eesmärgiga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/11191a (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“);
	c) vajadus meetmete järele, et vältida võimalikku süsinikdioksiidi leket ja ebasoodsat konkurentsiolukorda lendude puhul, mis väljuvad mõnest liidu lennujaamast ja mille lõppsihtkoht on kolmandates riikides, kus ei ole käesolevas määruses sätestatud kohustustega samaväärset biokütuste segamise kohustust.

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Alates 1. jaanuarist 2025 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal 2 %;	(a) alates 1. jaanuarist 2025 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal 2 %, sh 0,03 % sünteetilisi lennukikütuseid;

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) alates 1. jaanuarist 2030 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 5 %, sh 0,7 % sünteetilisi lennukikütuseid;	(b) alates 1. jaanuarist 2030 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 8 %, sh 2,5 % sünteetilisi lennukikütuseid;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) alates 1. jaanuarist 2035 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 20 %, sh 5 % sünteetilisi lennukikütuseid;	(c) alates 1. jaanuarist 2035 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 21 %, sh 10 % sünteetilisi lennukikütuseid;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) alates 1. jaanuarist 2040 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 32 %, sh vähemalt 8 % sünteetilisi lennukikütuseid;	(d) alates 1. jaanuarist 2040 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 40 %, sh vähemalt 20 % sünteetilisi lennukikütuseid;

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) alates 1. jaanuarist 2045 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 38 %, sh vähemalt 11 % sünteetilisi lennukikütuseid;	(e) alates 1. jaanuarist 2045 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 60 %, sh vähemalt 30 % sünteetilisi lennukikütuseid;

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) alates 1. jaanuarist 2050 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 63 %, sh vähemalt 28 % sünteetilisi lennukikütuseid.	(f) alates 1. jaanuarist 2050 on säästvate lennukikütuste osakaal 100 %, sh vähemalt 65 % sünteetilisi lennukikütuseid, ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Võrdsete võimaluste tagamine säästva lennutranspordi jaoks
Viited	COM(2021)0561 – C9-0332/2021 – 2021/0205(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	TRAN 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021
Kaasatud komisjonid – istungil teada andmise kuupäev	11.11.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Nicolás González Casares 16.9.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	14.2.2022
Vastuvõtmise kuupäev	28.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	46 14 26
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mathilde Androuët, Bartosz Arłukowicz, Margrete Auken, Simona Baldassarre, Marek Paweł Balt, Traian Băsescu, Aurélia Beigneux, Monika Beňová, Hildegard Bentele, Sergio Berlato, Alexander Bernhuber, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Pascal Canfin, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Nathalie Colin-Oesterlé, Esther de Lange, Christian Doleschal, Marco Dreosto, Cyrus Engerer, Cornelia Ernst, Eleonora Evi, Agnès Evren, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Malte Gallée, Catherine Griset, Jytte Guteland, Teuvo Hakkarainen, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Pär Holmgren, Jan Huitema, Adam Jarubas, Petros Kokkalis, Athanasios Konstantinou, Ewa Kopacz, Peter Liese, Sylvia Limmer, Javi López, César Luena, Marian-Jean Marinescu, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Joëlle Mélin, Tilly Metz, Dolors Montserrat, Alessandra Moretti, Ville Niinistö, Ljudmila Novak, Grace O’Sullivan, Jutta Paulus, Stanislav Polčák, Jessica Polfjärd, Nicola Procaccini, Luisa Regimenti, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Sándor Rónai, Rob Rooken, Silvia Sardone, Christine Schneider, Günther Sidl, Ivan Vilibor Sinčić, Linea Søgaard-Lidell, Maria Spyraki, Nicolae Ştefănuță, Nils Torvalds, Edina Tóth, Véronique Trillet-Lenoir, Petar Vitanov, Alexandr Vondra, Mick Wallace, Pernille Weiss, Emma Wiesner, Michal Wiezik, Tiemo Wölken, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Catherine Chabaud, Nicolás González Casares, Dace Melbārde, Michèle Rivasi, Idoia Villanueva Ruiz, Nikolaj Villumsen

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

46	+
NI	Athanasios Konstantinou
PPE	Stanislav Polčák
Renew	Pascal Canfin, Catherine Chabaud, Martin Hojsík, Jan Huitema, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Linea Søgaard-Lidell, Nils Torvalds, Véronique Trillet-Lenoir, Emma Wiesner, Michal Wiezik
S&D	Marek Paweł Balt, Monika Beňová, Simona Bonafè, Delara Burkhardt, Sara Cerdas, Mohammed Chahim, Tudor Ciuhodaru, Cyrus Engerer, Nicolás González Casares, Jytte Guteland, Javi López, César Luena, Alessandra Moretti, Sándor Rónai, Günther Sidl, Petar Vitanov, Tiemo Wölken
The Left	Cornelia Ernst, Anja Hazekamp, Petros Kokkalis, Idoia Villanueva Ruiz, Nikolaj Villumsen, Mick Wallace
Verts/ALE	Margrete Auken, Eleonora Evi, Malte Gallée, Pär Holmgren, Tilly Metz, Ville Niinistö, Grace O'Sullivan, Jutta Paulus, Michèle Rivasi

 

14	-
ECR	Sergio Berlato, Pietro Fiocchi, Raffaele Fitto, Dace Melbārde, Nicola Procaccini, Rob Rooken, Alexandr Vondra, Anna Zalewska
ID	Simona Baldassarre, Marco Dreosto, Teuvo Hakkarainen, Sylvia Limmer, Silvia Sardone
PPE	Marian-Jean Marinescu

 

26	0
ID	Mathilde Androuët, Aurélia Beigneux, Catherine Griset, Joëlle Mélin
NI	Ivan Vilibor Sinčić, Edina Tóth
PPE	Bartosz Arłukowicz, Traian Băsescu, Hildegard Bentele, Alexander Bernhuber, Nathalie Colin-Oesterlé, Christian Doleschal, Agnès Evren, Adam Jarubas, Ewa Kopacz, Esther de Lange, Peter Liese, Fulvio Martusciello, Liudas Mažylis, Dolors Montserrat, Ljudmila Novak, Jessica Polfjärd, Luisa Regimenti, Christine Schneider, Maria Spyraki, Pernille Weiss

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (21.4.2022)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks

(COM(2021)0561 – C9‑0332/2021 – 2021/0205(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Paulus

 

LÜHISELGITUS

Linnuna lendamine on olnud läbi aegade inimkonna unistus. Üks esimesi kirjanduslikke tõendeid on Ikarose legend, millele järgnesid paljud teised. Linnulendu, mis põhines tuulega liuglemisel või biomassi lihasjõuks muutmisel, peeti pikka aega ainsaks võimaluseks gravitatsiooni võita. Inimesed tõusid õhku alles siis, kui hakkasid mõistma füüsika- ja keemiaseadusi. Samu füüsika- ja keemiaseadusi kasutades oleme nüüd teadlikud kliimamuutuste ohust.

See oht tingib paratamatult vajaduse kaotada kõigis sektorites võimalikult kiiresti fossiilkütuste kasutamine. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) viimase aruande kohaselt on 66 % võimalus, et kliimasoojenemine ei ületa 1,5°C, kui tulevased CO2 heitkogused ei ületa 400 Gt CO2-ekvivalenti ehk umbes kümnekordset praegust aastaheidet. 50 % võimalus, et kliimasoojenemine ei ületa 1,5 °C, on juhul, kui tulevased CO2 heitkogused ei ületa 500 Gt CO2-ekvivalenti, mis on 14-kordne praegune aastaheide. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud lennunduse heitkogused on alates 2013. aastast suurenenud 27,6 % ja peaksid 2024. aastaks naasma COVIDi-eelsele tasemele. Seni hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteem siiski vaid ligikaudu 20 % üleilmsetest lennunduse heitkogustest. Peale CO2 hinnastamise on lennunduses fossiilkütuste kaotamiseks vaja innovatsiooni ja investeeringuid. Sektori globaalse iseloomu tõttu ei võtnud aga keegi selle eest vastutust ja oma lennunduse kestlikuks muutmist peeti ebasoodsa konkurentsiolukorra tekitamiseks. Me ei saa enam oodata, millal Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasandil midagi ette võetakse, vaid on vaja, et EL võtaks juhtrolli säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu edendamisel.

Lennundus on CO2 heite vähendamise seisukohalt üks kõige keerulisemaid sektoreid, kuna enamiku lendude elektrifitseerimine ei ole võimalik; vajame suure energiatihedusega keemilisi energiakandjaid. Jällegi on teejuhataja teadus. Meie planeedi maapinda ei saa suurendada, rääkimata põllumaast biomassi kasvatamiseks, kuna vajame seda inimeste toitmiseks. Isegi täiustatud biokütused on selle piirangu tõttu piiratud, kuna fotosünteesi energiatõhusus jääb tunduvalt alla 5 %. Seetõttu on ainus teostatav võimalus arendada päikese- ja tuuleenergial põhinevaid taastuvkütuseid, kuna päikese- ja tuuleenergia on küllaldaselt kättesaadav ja selle maakasutuse tõhusus on palju suurem kui biomassil.

Euroopa Liit võttis vastu kliimamääruse, millega lubatakse kliimaneutraalseks muutumist hiljemalt 2050. aastaks. See õigusakt peab sillutama teed lennunduse kliimaneutraalsusele. Seetõttu ei tohiks see stimuleerida investeeringuid tehnoloogiatesse, millel on piiratud potentsiaal vähendada selles sektoris CO2 heidet fossiilkütuste arvelt. Selle asemel vajame sihikindlat liikumist tulevikukindlate kütuste suunas, mis asetaks Euroopa Liidu tehnoloogilise arengu esirinda. Kuna kliimaga seotud katastroofid sagenevad kogu planeedil, võtab üha rohkem riike kliimameetmeid, et hoida ära veelgi suurem kahju. Varajane tegutsemine ja tehnoloogiline juhtpositsioon annavad siin ELile teiste riikide ees edumaa ja pakuvad Euroopa ettevõtetele ärivõimalusi.

 

Arvamuse koostaja prioriteedid

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle algatuse „ReFuelEU Aviation“ kohta kehtestada lennukikütuse tarnijatele kohustus lisada kütusele järjest suurem osa säästvat lennukikütust. Kuna säästva lennukikütuse osakaaluks kavandatakse 2050. aastaks vaid 63 %, ei ole komisjoni eesmärk saavutada lennundussektoris kliimaneutraalsus ning seetõttu ei ole ettepanek kooskõlas meie ELi kliimaeesmärkide ega Pariisi kokkuleppega. Arvamuse koostaja seab seetõttu eesmärgiks saavutada 2040.–2050. aastaks säästva lennukikütus osakaal 100 %.

Lennuliikluse vähendamine

Vaatamata lennunduse kõigile ilmsetele eelistele, nagu maailma ühendamine ning inimeste ja kaupade vedamine kiirusel, mis tundus varem uskumatu, on see üks ebatõhusamaid vahendeid raskuste transportimiseks. Seetõttu on oluline vähendada lennuliiklust ning minna üle energiatõhusamatele ja säästvamatele transpordiliikidele, nagu raudtee- või veetransport. Kui piletihindadesse arvata sisse ühiskondlikud ja keskkonnakulud, ei oleks vähem kui 500 km pikkused lühilennud enam majanduslikult tasuvad.

Määruse kohaldamisala laiendamine

Arvamuse koostaja leiab, et praegune künnis ei ole piisavalt ambitsioonikas, ja toetab kõigi aastas vähemalt 300 000 reisijaga lennujaamade kaasamist määruse kohaldamisalasse. Koos äärepoolseimate piirkondade 12 suurima lennujaama kaasamisega hõlmaks määrus ELi lennujaamade kaudu lendavate reisijate koguarvust 99,2 %.

Kvoodid ja uued tehnoloogiad

Arvamuse koostaja peab vajalikuks kehtestada kvoodid, et ergutada investoreid ja saavutada mastaabisääst. Samuti tuleks määruses peale säästvate lennukikütuste vaadelda ka muid lennutehnoloogiaid, nagu elekter ja vesinikkütus.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Viimastel kümnenditel on lennutranspordil olnud liidu majanduses ja liidu kodanike igapäevaelus oluline roll, kuna see on liidu majanduse üks kõige paremini toimivaid ja dünaamilisemaid sektoreid. Lennundussektor on märkimisväärselt edendanud majanduskasvu, töökohtade loomist, kaubandust ja turismi ning ettevõtete ja kodanike ühendatust ja liikuvust, eelkõige liidu lennutranspordi siseturul. Lennutransporditeenuste kasv on aidanud oluliselt parandada lennuühendusi liidus ja kolmandate riikidega ning andnud märkimisväärse panuse liidu majandusse.	(1) Viimastel kümnenditel on lennutranspordil olnud liidu majanduses oluline roll. Ühelt poolt on lennundussektor edendanud majanduskasvu, töökohtade loomist, kaubandust ja turismi ning ettevõtete ja kodanike ühendatust ja liikuvust; lennutransport on samuti aidanud edendada ühtekuuluvust, vähendada piirkondlikke erinevusi ja parandada ühenduvust, sealhulgas ELi saarte ja äärepoolseimate piirkondadega, eelkõige seal, kus seda on raske või võimatu saavutada muude transpordivahenditega, ning kolmandate riikidega. Lennutranspordi suurem kasutamine, mida ajendasid peamiselt fossiilkütuste kasutamine ja säästvate kütuste vähene kasutamine, tõi kaasa heitkoguste suurenemise. 2018. aastal tekitas lennutranspordisektor enam kui 13 % kõigist liidus transpordist tulenevatest kasvuhoonegaaside heitkogustest ning ligikaudu 3,6 % liidu kasvuhoonegaaside koguheitest. Üks selle sektori kõige olulisem ülesanne on seotud vajadusega oluliselt vähendada heitkoguseid ja muutuda säästvamaks. See saavutatakse muu hulgas regulatiivsete meetmetega.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppest1a (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) tulenevate liidu kliimakohustustega on liit kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11191a (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“) juriidilised kohustused saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks ning saavutada 2030. aastaks netoheite vähendamine vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga. Sellest tulenevalt on vaja erinevaid poliitikameetmeid, et aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandussektorites, sealhulgas lennundussektoris. Praegu sõltub lennundus üksnes fossiilsest lennukikütusest ja suurenev reisijate arv on kiiresti kasvatanud sektori netoheidet. Lennureisijate koguarv Euroopas on alates 1990. aastast rohkem kui kahekordistunud. Täiendava sekkumiseta ELi tasandil jääb lennundus aastaks 2050 peaaegu täielikult sõltuvusse fossiilsest lennukikütusest ning võrreldes 2015. aastaga suurenevad liidu lennundussektori CO2 heitkogused 2030. aastaks 17 % ja 2050. aastaks veidi rohkem kui 20 %, mis on kaugel liidu eesmärkidest.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Alates 2020. aastast on lennutransport olnud üks COVID-19 kriisist kõige rängemalt mõjutatud sektoreid. Kuna pandeemia lõpp on juba silmapiiril, eeldatakse, et lennuliiklus hakkab lähiaastatel järk-järgult taastuma ja jõuab taas kriisieelsele tasemele. Samas on sektori heitkogused alates 1990. aastast suurenenud ning pärast pandeemiast jagusaamist võib heitkoguste hulk taas kasvama hakata. Seepärast on vaja valmistuda tulevikuks ja teha vajalikud kohandused, et tagada hästitoimiv lennutransporditurg, mis aitab saavutada liidu kliimaeesmärke ning millel on kõrge ühendatuse, ohutuse ja turvalisuse tase.	(2) Alates 2020. aastast on lennutransport olnud üks COVID-19 kriisist kõige rängemalt mõjutatud sektoreid. Kuna pandeemia lõpp on juba silmapiiril, eeldatakse, et lennuliiklus hakkab lähiaastatel järk-järgult taastuma ja jõuab taas kriisieelsele tasemele. Samas on sektori heitkogused alates 1990. aastast suurenenud ning pärast pandeemiast jagusaamist võib heitkoguste hulk taas kasvama hakata. Seepärast on vaja valmistuda tulevikuks ja teha vajalikud kohandused, et tagada hästitoimiv lennutransporditurg, mis aitab täielikult saavutada liidu kliimaeesmärke, eelkõige kliimaneutraalsuse hiljemalt 2050. aastaks, ning millel on kõrge ühendatuse, ohutuse ja turvalisuse tase.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) Nõudluse vähendamine kogu lennunduses kasutatava kütuse järele on tõhus vahend lendamise kliimamõju vähendamiseks. Õige ülesehitusega mehhanism võimaldaks säästval lennukikütusel moodustada suurema osa kogu sektoris vajalikust kütusest. Meetmed üldise kütusenõudluse selliseks vähendamiseks peaksid hõlmama kütusesäästlikkuse meetmeid, kütuse raiskamise vähendamist ja pilootide kohustuslikke koolitusi, koostoime loomist teiste transpordiliikidega, et hõlbustada üleminekut elujõulistele kestlikele alternatiividele, kui need on olemas.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2b) Energiatõhususe esikohale seadmise üldpõhimõtet tuleks arvesse võtta kõigis sektorites, mitte ainult energiasüsteemis, sealhulgas maanteetranspordis, laevanduses ja lennunduses. Eelkõige tuleks seda arvesse võtta selliste poliitiliste, planeerimis- ja investeerimisotsuste tegemisel, mis on seotud energiatõhusamate mootorite ja säästvate alternatiivkütuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga, sealhulgas taastuvelektri või saastevaba vesiniku jõul töötavate lennukite kiire väljatöötamisega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu lennutranspordisektori toimimine sõltub selle piiriülesest olemusest kogu liidus ja sektori üleilmsest mõõtmest. Lennutranspordi siseturg on üks liidu kõige rohkem integreeritud sektoreid, mida reguleeritakse turulepääsu ja käitamistingimusi käsitlevate ühtsete eeskirjadega. Lennutranspordi välispoliitikat reguleeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ülemaailmsel tasandil kehtestatud eeskirjadega ning liidu või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ulatuslike mitme- või kahepoolsete lepingutega.	(3) Liidu lennutranspordisektori toimimine sõltub selle piiriülesest olemusest kogu liidus ja sektori üleilmsest mõõtmest. Lennutranspordi siseturg on üks liidu kõige rohkem integreeritud sektoreid, mida reguleeritakse turulepääsu ja käitamistingimusi käsitlevate ühtsete eeskirjadega. Lennutranspordi välispoliitikas tuleb arvesse võtta Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ülemaailmsel tasandil kehtestatud protsesse ning liidu või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud ulatuslikke mitme- või kahepoolseid lepinguid. Ülemaailmse säästva lennukikütuse turu loomiseks peaks liit võtma maailmas juhtpositsiooni liikumisel säästlike kütuste kasutamise suunas ning alustama rahvusvahelisi läbirääkimisi, et ühtlustada säästva lennukikütuse mõisted ja standardid. Liit peaks toetama läbirääkimiste alustamist ICAO ülemaailmsel assambleel kohustusliku säästva lennukikütuse kvoodi üle ülemaailmses lennunduses.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kuna lennutransporditurul valitseb tugev konkurents liidu eri ettevõtjate vahel, on võrdsete võimaluste tagamine hädavajalik. Lennutranspordituru ja -ettevõtjate stabiilsus ja heaolu aluseks on selge ning ühtlustatud poliitikaraamistik, kus õhusõiduki käitajad, lennujaamad ja muud lennundusvaldkonnas osalejad saavad tegutseda võrdsete võimaluste alusel. Turumoonutuste korral võivad õhusõiduki käitajad või lennujaamad sattuda sise- või väliskonkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. See omakorda võib kaasa tuua lennutranspordisektori konkurentsivõime vähenemise ning lennuühenduste kadumise kodanike ja ettevõtjate jaoks.	(4) Kuna lennutransporditurul valitseb tugev konkurents kogu maailma ja liidu eri ettevõtjate vahel, on võrdsete võimaluste tagamine hädavajalik. Lennutranspordituru ja -ettevõtjate stabiilsus ja heaolu aluseks on selge ning ühtlustatud poliitikaraamistik, kus õhusõiduki käitajad, lennujaamad ja muud lennundusvaldkonnas osalejad, sh kütuse tarnimisega seotud osalised, saavad tegutseda võrdsete võimaluste alusel. Turumoonutuste korral võivad õhusõiduki käitajad või lennujaamad sattuda sise- või väliskonkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda. See omakorda võib kaasa tuua lennutranspordisektori konkurentsivõime vähenemise ning lennuühenduste kadumise kodanike ja ettevõtjate jaoks.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Eelkõige on oluline tagada kogu liidu lennutransporditurul võrdsed võimalused seoses lennukikütusega, mis moodustab olulise osa õhusõiduki käitajate kuludest. Kütusehindade kõikumine võib oluliselt mõjutada õhusõiduki käitajate majandustulemusi ja avaldada negatiivset mõju konkurentsile turul. Kui lennukikütuse hinnad on liidu lennujaamade või liidu ja liiduväliste lennujaamade vahel erinevad, võivad õhusõidukite käitajad otsustada majanduslikel põhjustel oma tankimisstrateegiaid kohandada. Odavama kütuse kaasavedu suurendab õhusõidukite kütusekulu ja põhjustab tarbetut kasvuhoonegaaside heidet. Seega õõnestab odavama kütuse kaasavedu õhusõiduki käitajate poolt liidu keskkonnaalaseid jõupingutusi. Mõned õhusõidukikäitajad saavad oma põhibaasi soodsaid lennukikütusehindu kasutada konkurentsieelisena teiste samasuguseid liine teenindavate lennuettevõtjate ees. See võib vähendada sektori konkurentsivõimet ja kahjustada lennuühendusi. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada meetmed selliste tavade vältimiseks, et ära hoida tarbetut keskkonnakahju ning taastada ja säilitada ausa konkurentsi tingimused lennutransporditurul.	(5) Eelkõige on oluline tagada kogu liidu lennutransporditurul võrdsed võimalused seoses lennukikütusega, mis moodustab olulise osa õhusõiduki käitajate kuludest. Kütusehindade kõikumine võib oluliselt mõjutada õhusõiduki käitajate majandustulemusi, avaldada negatiivset mõju konkurentsile turul ning vähendada klientide huvi lennundussektori vastu. Kui lennukikütuse hinnad on liidu lennujaamade või liidu ja liiduväliste lennujaamade vahel erinevad, võivad õhusõidukite käitajad otsustada majanduslikel põhjustel oma tankimisstrateegiaid kohandada. Odavama kütuse kaasavedu suurendab õhusõidukite kütusekulu ja põhjustab tarbetut kasvuhoonegaaside heidet. Seega õõnestab odavama kütuse kaasavedu õhusõiduki käitajate poolt liidu keskkonnaalaseid jõupingutusi. Mõned õhusõidukikäitajad saavad oma põhibaasi soodsaid lennukikütusehindu kasutada konkurentsieelisena teiste samasuguseid liine teenindavate lennuettevõtjate ees. See võib vähendada sektori konkurentsivõimet ja kahjustada lennuühendusi. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada meetmed selliste tavade vältimiseks, et ära hoida tarbetut keskkonnakahju ning taastada ja säilitada ausa konkurentsi tingimused lennutransporditurul.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Ühise transpordipoliitika põhieesmärk on säästev areng. See nõuab terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärgiks on tagada nii liidu transpordisüsteemi tõhus toimimine kui ka keskkonnakaitse. Lennutranspordi säästvaks arenguks tuleb kehtestada meetmed, mille eesmärk on vähendada liidu lennujaamadest väljuvate õhusõidukite CO2 heidet. Sellised meetmed peaksid aitama saavutada liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke.	(6) Ühise transpordipoliitika põhieesmärk on säästev areng. See nõuab terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärgiks on tagada nii liidu transpordisüsteemi tõhus toimimine kui ka keskkonnakaitse. Lennutranspordi säästvaks arenguks tuleb kehtestada meetmed, mille eesmärk on vähendada nii liidu lennujaamadest väljuvate õhusõidukite CO2 kui ka muud kui CO2 heidet, ning töötada välja tõhusad majandusinstrumendid, millega tagatakse, et sektori heitkoguste tegelikke kulusid võetakse täielikult arvesse. Sellised meetmed peaksid kindlasti aitama saavutada liidu 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke ning kaitsma keskkonda ja tervist. Aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse vähendamine tavalistes lennukikütustes või muud meetmed, nagu lennukõrguse vähendamine, tooks mitte ainult kasu kliimale, vähendades kondensjälgede põhjustatud soojenemist kõrgustes, vaid parandades ka õhu kvaliteeti lennujaamade ümbruses. Aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse vähendamine parandab ka kütuse kvaliteeti ja vähendab kulusid. Aromaatsete ühendite sisalduse vähendamine eeldab tegelikult lihtsat rafineerimisprotsessi, mis on tänapäeval teostatav. Aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse vähendamise meetmed peaksid põhinema teaduslikul mõjuhinnangul, võttes arvesse selle keskkonnakasu ning mõju lennutegevusele ja ohutusele.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia“,10 mille komisjon võttis vastu 2020. aasta detsembris, on esitatud ELi transpordisüsteemi tegevuskava, et viia ellu rohe- ja digiüleminek ning muuta süsteem vastupidavamaks. Lennutranspordisektori CO2 heite vähendamine on vajalik ja keeruline protsess, eriti lühikeses perspektiivis. Euroopa ja liikmesriikide lennundusalastes teadus- ja innovatsiooniprogrammides tehtud tehnoloogilised edusammud on viimastel kümnenditel aidanud heitkoguseid oluliselt vähendada. Samas on ülemaailmne lennuliiklus kasvanud kiiremini, kui sektori heitkoguste vähendamise tase. Ehkki eeldatavasti peaksid uued tehnoloogiad aitama vähendada lähikümnenditel lühilendude sõltuvust fossiilkütusest, on säästvad lennukikütused ainus lahendus, mis võimaldab juba lähiajal märkimisväärselt vähendada kõikide lendude CO2 heidet. See võimalus on aga praegu suures osas kasutamata.	(7) Teatises „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia“, mille komisjon võttis vastu 2020. aasta detsembris, on esitatud ELi transpordisüsteemi tegevuskava, et viia ellu rohe- ja digiüleminek ning muuta süsteem vastupidavamaks. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks sätestatakse Euroopa rohelises kokkuleppes vajadus vähendada transpordi heitkoguseid 2050. aastaks 90 % võrra (võrreldes 1990. aasta tasemega). Lennutranspordisektori CO2 ja muu kui CO2 heite vähendamine on vajalik ja keeruline protsess, eriti lühikeses perspektiivis. Euroopa ja liikmesriikide lennundusalastes teadus- ja innovatsiooniprogrammides tehtud tehnoloogilised edusammud on viimastel kümnenditel aidanud heitkoguseid oluliselt vähendada. Samas on ülemaailmne lennuliiklus kasvanud kiiremini, kui sektori heitkoguste vähendamise tase. Ehkki eeldatavasti peaksid uued tehnoloogiad aitama alates järgmisest aastakümnest vähendada lennunduse sõltuvust fossiilkütusest ning uutel heiteta õhusõidukite tehnoloogiatel, näiteks elektrilistel või vesinikkütusel töötavatel õhusõidukitel, võib olla kommertslennunduses keskpikas ja pikas perspektiivis oluline roll, võivad säästev lennundus, täiustatud biokütused või sünteetilised kütused pakkuda paljulubava lahenduse vähendada kõikide lendude heidet juba lähiajal. See võimalus on aga praegu suures osas kasutamata.
__________________	__________________
10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final), 9.12.2020.	10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final), 9.12.2020.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Arvestades, et lennundustööstus ei muutu tõenäoliselt lühiajalises ega ka keskpikas perspektiivis kliimaneutraalseks, tuleb võimaluse korral tagada, et nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutataks kõige säästvamat transpordiliiki. Selleks et hõlbustada üleminekut raudteetranspordile ja muudele säästvatele transpordiliikidele, oleks esimene samm luua vajalik läbipaistvusvahend, et inimesed saaksid teha teadliku valiku selle kohta, kas sellised säästvad transpordiliigid on olemas iga konkreetse lühilennu puhul ja kas need suudavad reisiaega arvestades konkurentsi pakkuda. Liidu teatavate äärealade jaoks ei pruugi säästvad alternatiivid tõepoolest olla saadaval. Komisjon peaks seda sellise lühilendude nimekirja koostamisel arvesse võtma.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7b) Teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll säästvate ja sünteetiliste lennukikütuste väljatöötamisel ning tootmisvõimsuse suurendamisel. Komisjoni poolt kindlaks määratud asjakohastes liidu rahastamisprogrammides tuleks selgelt kindlaks määrata vastav investeerimisprioriteet.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Säästvad lennukikütused on vedelad asenduskütused, mis on täiesti võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ja sobivad kasutamiseks olemasolevates õhusõidukimootorites. Ülemaailmsel tasandil on sertifitseeritud mitmed säästvate lennukikütuste tootmisviisid, mida saab kasutada tsiviil- ja militaarlennunduses. Säästvate lennukikütuste tehnoloogiline tase võimaldab juba lähiajal oluliselt vähendada lennutranspordi heitkoguseid. Säästvad lennukikütused peaksid keskmises ja pikas perspektiivis moodustama suurema osa lennukikütusesegu koostisest. Lisaks peaksid säästvad lennukikütused võimaldama asjakohaste rahvusvaheliste kütusestandardite toel piirata käitaja kasutava lõppkütuse aromaatsete ühendite sisaldust, mis aitab vähendada muid kui CO2 heitkoguseid. Lennutranspordi CO2 heidet peaksid aitama järk-järgult vähendada muud õhusõidukitele sobivad alternatiivsed kütteliigid, nagu elekter või vedel vesinik, mis tuleks esmalt kasutusele võtta lähilendude käitamisel.	(8) Säästvad lennukikütused on vedelad, gaasilised asenduskütused või kütused, mis ei ole asenduskütused, ja mis võivad asendada fossiilseid lennukikütuseid. Praegu on kõige levinumad juba kättesaadavad säästvad lennukikütused vedelad asenduskütused, mis on täiesti võrdväärsed tavapärase lennukikütusega ja sobivad kasutamiseks olemasolevates õhusõidukimootorites. Ülemaailmsel tasandil on sertifitseeritud mitmed lennukites kasutatavate säästvate asenduskütuste tootmisviisid, mida saab kasutada tsiviil- ja militaarlennunduses. Nende tehnoloogiline tase võimaldab juba lähiajal oluliselt vähendada lennutranspordi heitkoguseid. Säästvad lennukikütused peaksid keskmises perspektiivis moodustama suurema osa lennukikütusesegu koostisest. Fossiilpetrooleumi asendamiseks lennunduses mängivad eeldatavalt järjest suuremat rolli muud õhusõidukitele sobivad alternatiivsed kütuseliigid, nagu elekter või vedel vesinik, mis võetakse esmalt kasutusele lühilendude käitamisel. Lisaks aitavad need asenduskütused või kütused, mis ei ole asenduskütused, kaasa käitaja kasutava lõppkütuse aromaatsete ühendite sisalduse vähendamisele, mis aitab vähendada muid kui CO2 heitkoguseid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Ülemaailmsel tasandil reguleerib säästvate lennukikütuste kasutamist ICAO. Eelkõige kehtestab ICAO üksikasjalikud nõuded rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) hõlmatud lendudel kasutatavate säästvate lennukikütuste säästvuse, jälgitavuse ja arvestuse kohta. Ehkki CORSIA raames kasutusele võetud stiimuleid ja säästvaid lennukikütuseid peetakse rahvusvahelise lennunduse mittesiduva pikaajalise eesmärgi saavutamisel väga oluliseks, puudub praegu süsteem, mis kohustaks rahvusvahelistel lendudel kasutama säästvaid lennukikütuseid. Ulatuslikud mitme- või kahepoolsed lennutranspordilepingud ELi või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sisaldavad üldjuhul keskkonnakaitsealaseid sätteid. Siiski ei ole nende sätetega praegu kehtestatud lepinguosalistele jaoks siduvaid nõudeid säästvate lennukikütuste kasutamise kohta.	(10) Ülemaailmsel tasandil tegelevad riigid diplomaatilisel tasandil ICAO kaudu säästvate lennukikütuste sertifitseerimisviiside ning muude nõuete ja eesmärkidega. Need nõuded hõlmavad säästvuse kriteeriume, mille ICAO nõukogu hiljaaegu (2021) säästvatele lennukikütustele kehtestas, et need vastaksid rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemile (CORSIA). Ehkki CORSIA raames kasutusele võetud stiimuleid ja säästvaid lennukikütuseid peetakse rahvusvahelise lennunduse mittesiduva pikaajalise eesmärgi saavutamisel väga oluliseks, puudub praegu süsteem, mis kohustaks rahvusvahelistel lendudel kasutama säästvaid lennukikütuseid. Ulatuslikud mitme- või kahepoolsed lennutranspordilepingud liidu või selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sisaldavad üldjuhul keskkonnakaitsealaseid sätteid. Siiski ei ole nende sätetega praegu kehtestatud lepinguosalistele jaoks siduvaid nõudeid säästvate lennukikütuste kasutamise kohta.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste õhusõidukite suhtes, mis teostavad ärilise lennutranspordi lende tsiviillennundussektoris. Määrust ei tuleks kohaldada sõjaväe õhusõidukite ega humanitaar-, otsingu-, pääste-, katastroofiabi- või meditsiinilisel otstarbel ning tolli-, politsei- ja tuletõrjeoperatsioonides kasutatavate õhusõidukite suhtes. Kuna eespool kirjeldatud lennud toimuvad erakorralistel asjaoludel, ei saa neid alati planeerida nii, nagu regulaarlende. Oma tegevuse laadi tõttu ei tarvitse selliste õhusõidukite käitajad olla suutelised täitma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kuna see võib kujutada endast tarbetut koormust. Selleks et tagada võrdsed tingimused kogu ELi ühtsel lennundusturul, peaks käesolev määrus hõlmama võimalikult suurt osa ärilisest lennuliiklusest, mida teostatakse ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest. Samas on ELi kodanike, ettevõtjate ja piirkondade huvides lennuühenduse tagamiseks oluline, et väikeste lennujaamade lennutransporditoimingutele ei pandaks põhjendamatut koormust. Tuleks kindlaks määrata iga-aastase reisijate- ja kaubaveomahtude künnis, millest allapoole jäävad lennujaamad ei kuuluks käesoleva määruse reguleerimisalasse. Määruse kohaldamisala peaks siiski hõlmama vähemalt 95 % kõikidest liidu lennujaamadest väljuvatest lendudest. Samadel põhjustel tuleks kindlaks määrata künnis, et vabastada kõnealuse määruse nõuete täitmisest sellised õhusõidukikäitajad, kes käitavad ELi territooriumil asuvatest lennujaamadest vaid üksikuid lende.	(15) Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste õhusõidukite suhtes, mis teostavad ärilise lennutranspordi lende tsiviillennundussektoris, sh äri- ja lõbulendudele. Määrust ei tuleks kohaldada sõjaväe õhusõidukite ega humanitaar-, otsingu-, pääste-, katastroofiabi- või meditsiinilisel otstarbel ning tolli-, politsei- ja tuletõrjeoperatsioonides kasutatavate õhusõidukite suhtes. Kuna eespool kirjeldatud lennud toimuvad erakorralistel asjaoludel, ei saa neid alati planeerida nii, nagu regulaarlende. Oma tegevuse laadi tõttu ei tarvitse selliste õhusõidukite käitajad olla suutelised täitma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kuna see võib kujutada endast tarbetut koormust. Selleks et tagada võrdsed tingimused kogu ELi ühtsel lennundusturul, peaks käesolev määrus hõlmama võimalikult suurt osa ärilisest lennuliiklusest, mida teostatakse liidu territooriumil asuvatest lennujaamadest. Samas on liidu kodanike, ettevõtjate ja piirkondade huvides lennuühenduse tagamiseks oluline, et väga väikeste lennujaamade lennutransporditoimingutele ei pandaks põhjendamatut koormust. Tuleks kindlaks määrata iga-aastase reisijate- ja kaubaveomahtude künnis, millest allapoole jäävad lennujaamad ei kuuluks käesoleva määruse reguleerimisalasse. Lennuühenduse tagamiseks tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 loetletud väikesaartel ja äärepoolseimates piirkondades asuvad lennukikütuse tarnijad säästva lennukikütuse kohustustest vabastada. Määruse kohaldamisala peaks siiski aastani 2050 hõlmama vähemalt 94 % kõikidest liidu lennujaamadest väljuvatest lendudest. Samadel põhjustel tuleks kindlaks määrata künnis, et vabastada kõnealuse määruse nõuete täitmisest sellised õhusõidukikäitajad, kes käitavad liidu territooriumil asuvatest lennujaamadest vaid üksikuid lende. Kõik liidu lennujaamad või sellistes lennujaamades tegutsevad õhusõidukite käitajad võivad siiski igal ajal teha otsuse käesoleva määruse kohaldamise kasuks, et neid koheldaks sellele vastavalt. Sellega seoses võiks liidu toetust vajaliku säästva lennukikütuse taristu arendamiseks anda nendele saarte ja äärepoolseimate piirkondade lennujaamadele, kes on otsustanud kuuluda käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Edendada tuleks selliste säästvate lennukikütuste arendamist ja kasutuselevõttu, millel on suur jätkusuutlikkuse ja turuküpsuse potentsiaal ning innovatsiooni- ja kasvupotentsiaal tulevaste vajaduste rahuldamiseks. See peaks toetama uuenduslike ja konkurentsivõimeliste kütuseturgude loomist ning tagama, et lennundussektori säästva kütuse varud oleksid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis piisavad, et aidata saavutada liidu transpordisektori CO2 heite vähendamise eesmärke, tõhustades samal ajal liidu jõupingutusi keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa A ja B osas loetletud lähteainetest toodetud säästvad lennukikütused ning sünteetilised lennukikütused olema toetusõiguslikud. Eelkõige on väga olulised direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud säästvad lennukikütused, mis on praegu äriliselt kõige küpsem tehnoloogia lennutranspordi CO2 heite vähendamiseks juba lühikeses perspektiivis.	(16) Edendada tuleks selliste säästvate lennukikütuste arendamist ja kasutuselevõttu, mis on turuküpsed ning millel on suur innovatsiooni- ja kasvupotentsiaal tulevaste vajaduste rahuldamiseks, seades esikohale need, millel on suurim säästlikkuse potentsiaal. See peaks toetama uuenduslike ja konkurentsivõimeliste kütuseturgude loomist ning tagama, et lennundussektori säästva kütuse varud oleksid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis piisavad, et aidata saavutada liidu transpordisektori CO2 heite vähendamise eesmärke, tõhustades samal ajal liidu jõupingutusi keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Säästvate lennukikütuste väljatöötamist ja tootmist tuleb lähiaastatel hüppeliselt suurendada. Liit ja liikmesriigid peaksid investeerima säästva lennukikütuse projektide uurimisse ja tootmisse, kuna need pakuvad nii keskkonnaalaseid kui ka tööstuslikke võimalusi. Säästvate lennukikütuste tootmine peaks olema liidus koondatud, luues kõigis liikmesriikides tööstuslikke, tööhõive- ja teadusuuringute alaseid võimalusi.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Vaja on ühtset, selget ja kindlat kestlikkuse raamistikku, mis annab lennundus- ja kütusesektoris osalejatele kindluse, et säästvate lennukikütuste kasutamine käesoleva määruse alusel on toetusõiguslik. Selleks et tagada kooskõla muude asjaomaste ELi poliitikavaldkondadega, tuleks säästvate lennukikütuste toetusõiguslikkus kindlaks määrata vastavalt direktiivi 2018/200112 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.	(18) Vaja on ühtset, selget, kindlat ja säilenõtket kestlikkuse raamistikku, mis annab lennundus- ja kütusesektoris osalejatele õiguskindluse, et säästvate lennukikütuste kasutamine käesoleva määruse alusel on toetusõiguslik. Selleks et tagada kooskõla muude asjaomaste ELi poliitikavaldkondadega, tuleks säästvate lennukikütuste toetusõiguslikkus kindlaks määrata vastavalt direktiivi 2018/200112 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.
__________________	__________________
12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=fr	12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=fr

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Käesoleva määruse eesmärk peaks olema tagada, et kõigil õhusõiduki käitajatel oleksid üksteisega konkureerides võrdsed võimalused juurdepääsuks säästvatele lennukikütustele. Selleks et vältida moonutusi lennundusteenuste turul, tuleks kõigi käesoleva määrusega hõlmatud liidu lennujaamadesse tarnida ühtsed miinimumkogused säästvaid lennukikütuseid. Kuigi turul saab tarnida ja kasutada suuremaid koguseid säästvat kütust, tuleks käesoleva määrusega tagada, et säästvate lennukikütuste kohustuslik miinimumosakaal oleks kõigis määrusega hõlmatud lennujaamades ühesugune. Sellega asendatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil otseselt või kaudselt kehtestatud nõuded, mille kohaselt õhusõiduki käitajad või lennukikütuse tarnijad peavad kasutama või tarnima säästvaid lennukikütuseid muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel. Selleks et luua selge ja prognoositav õigusraamistik ning edendada turuarengut ja selliste kõige säästvamate ning uuenduslikumate tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu, millel on kasvupotentsiaali kütusetehnoloogia vajaduste rahuldamiseks ka tulevikus, tuleks käesolevas määruses sätestada sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal, mida aja jooksul järk-järgult suurendatakse. Arvestades sünteetiliste lennukikütuste märkimisväärset CO2 heite vähendamise potentsiaali ja nende praeguseid hinnangulisi tootmiskulusid, tuleks selliste kütuste jaoks kehtestada konkreetne kohustus. Sünteetilised lennukikütused, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest pärit elektrist ja otse õhust kogutud süsinikust, võimaldavad vähendada heitkoguseid tavapärase lennukikütusega võrreldes kuni 100 %. Muude säästvate lennukikütuste liikidega võrreldes on neil märkimisväärseid eeliseid ka tootmisprotsessi ressursitõhususe (eelkõige veevajaduse) seisukohast. Samas on sünteetiliste lennukikütuste tootmiskulud praegu hinnanguliselt kolm kuni kuus korda kõrgemad tavapärase lennukikütuse turuhinnast. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada selle tehnoloogia jaoks eraldi kohustus. Tulevaste läbivaatamiste käigus võiks kaaluda ka muud liiki sünteetiliste kütuste, näiteks vähese süsihappegaasiheite ja suure kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga sünteetiliste kütuste lisamist käesoleva määruse kohaldamisalasse, juhul kui asjaomased kütused määratletakse taastuvenergia direktiivis.	(19) Käesoleva määruse eesmärk peaks olema tagada, et kõigil õhusõiduki käitajatel oleksid üksteisega konkureerides võrdsed võimalused juurdepääsuks säästvatele lennukikütustele. Selleks et vältida moonutusi lennundusteenuste turul, tuleks kõigi käesoleva määrusega hõlmatud liidu lennujaamadesse tarnida ühtsed miinimumkogused säästvaid lennukikütuseid. Kuigi turul saab tarnida ja kasutada suuremaid koguseid säästvat kütust, tuleks käesoleva määrusega tagada, et säästvate lennukikütuste kohustuslik miinimumosakaal oleks ühesugune kõigis määrusega hõlmatud lennujaamades, sh saartel asuvates lennujaamades, selleks et võtta arvesse saari ja mandrit ühendavate lennumarsruutide kriitilist tähtsust. Selle määrusega asendatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil otseselt või kaudselt kehtestatud nõuded, mille kohaselt õhusõiduki käitajad või lennukikütuse tarnijad peavad kasutama või tarnima säästvaid lennukikütuseid muudel kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel. Selleks et luua selge ja prognoositav õigusraamistik ning edendada turuarengut ja selliste kõige säästvamate ning uuenduslikumate tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu, millel on kasvupotentsiaali kütusetehnoloogia vajaduste rahuldamiseks ka tulevikus, tuleks käesolevas määruses sätestada sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal, mida aja jooksul järk-järgult suurendatakse. Arvestades sünteetiliste lennukikütuste märkimisväärset CO2 heite vähendamise potentsiaali ja nende praeguseid hinnangulisi tootmiskulusid, tuleks selliste kütuste jaoks kehtestada konkreetne kohustus. Sünteetilised lennukikütused, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest pärit elektrist ja otse õhust kogutud süsinikust, võimaldavad vähendada heitkoguseid tavapärase lennukikütusega võrreldes kuni 100 %. Muude säästvate lennukikütuste liikidega võrreldes on neil märkimisväärseid eeliseid ka tootmisprotsessi ressursitõhususe (eelkõige veevajaduse) seisukohast. Samas on sünteetiliste lennukikütuste tootmiskulud praegu hinnanguliselt kolm kuni kuus korda kõrgemad tavapärase lennukikütuse turuhinnast. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada selle tehnoloogia jaoks eraldi kohustus.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Käesoleva määrusega hõlmatud lennujaamad peaksid tagama, et säästva lennukikütuse tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks on olemas kogu vajalik taristu, et vältida takistusi säästva lennukikütuse kasutuselevõtul. Vajaduse korral peaks ametil olema võimalik nõuda, et liidu lennujaam esitaks olemasoleva taristu kohta teavet, mis võimaldab õhusõiduki käitajatel sujuvalt tarnida ja tankida säästvaid lennukikütuseid. Amet peaks tagama, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel oleks ühine kontaktpunkt, mis annaks vajaduse korral tehnilisi selgitusi kütusetaristu kättesaadavuse kohta.	(22) Selle määrusega hõlmatud asjaomased kütuse tarnimises osalejad peaksid tagama, et säästva lennukikütuse tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks on olemas kogu vajalik taristu, et vältida takistusi säästva lennukikütuse kasutuselevõtul. See kohustus peaks hõlmama laadimistaristu ja vesinikutankimise taristu võimsuse tagamist, mis on proportsionaalne elektrilennukite ja taastuvallikatest toodetud vesinikkütusega töötavate lennukite kasutuselevõtuga. Vajaduse korral peaks ametil olema võimalik nõuda asjaomastelt kütuse tarnimises osalejatelt liidu lennujaamades teabe esitamist olemasoleva taristu kohta, mis võimaldab õhusõiduki käitajatel sujuvalt tarnida ja tankida säästvaid lennukikütuseid. Amet peaks tagama, et lennujaamadel ja lennuettevõtjatel oleks ühine kontaktpunkt, mis annaks vajaduse korral tehnilisi selgitusi kütusetaristu kättesaadavuse kohta.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Paljusid liidu lennujaamu varustatakse lennukikütusega peamiselt torujuhtme kaudu rafineerimistehastest või segamisjaamadest, kus peab toimuma säästvate lennukikütuste segamine ohutus- ja säästlikkusnõuete täitmiseks. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et võimaldada lennukikütuse tarnijatele jätkuv ja katkematu juurdepääs tsiviiltranspordi lennukikütuste taristule, et tarnida nii tavapärast lennukikütust kui ka säästvat lennukikütust sisaldavat lennukikütust. Säästva lennukikütuse tarnimine liidu lennujaamadesse piisavas koguses I lisas kehtestatud sätete täitmiseks alternatiivsete vahenditega, näiteks rafineerimistehastest ja segamisjaamadest veoautoga mööda maanteid, on logistiliselt, praktiliselt ning kulusid ja CO2 trahve arvestades teostamatu. Käesoleva määruse alusel nõutava minimaalse koguse säästva lennukikütus tarnimiseks on oluline lisaks kütusetarnijatele kuuluvatele torujuhtmetele (kui need on olemas) kasutada ka nimetatud torujuhtmeid ja juba olemasolevaid raudteid.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26a) Käesoleva määrusega tuleks edendada lennunduse keskkonnajalajälje suuremat läbipaistvust. Lennundusteenuste kasutajatele tuleks teha kättesaadavaks teave olelusringi kestel lennujaamade, lennujaamateenuste ja lendude tekitatavate heitkoguste, sealhulgas säästvate alternatiivkütuste kasutamise kohta, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid oma transpordivajaduste ja sellega seotud keskkonnamõjude kohta.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Selliste tarnijate jaoks, kes ei täida käesolevas määruses sätestatud eesmärke, tuleks kehtestada täiendav kohustus tarnida järgmisel aastal turule sama suur kogus säästvat lennukikütust, kui eelmise aasta kvoodist puudu jäi.	(29) Trahvidest saadavat tulu tuleks kasutada selleks, et edendada säästvate lennukikütuste ja nendega seotud uute tehnoloogiate levitamist ja kasutamist lennundussektoris ning aidata lennundusettevõtjatel saavutada oma kliima- ja keskkonnaeesmärke. Selleks tuleks need tulud eraldada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondile. Selliste tarnijate jaoks, kes ei täida käesolevas määruses sätestatud eesmärke, tuleks kehtestada täiendav kohustus tarnida järgmisel aastal turule sama suur kogus säästvat lennukikütust, kui eelmise aasta kvoodist puudu jäi.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Tuleks ette näha viieaastane üleminekuperiood, et anda lennukikütuse tarnijatele, liidu lennujaamadele ja õhusõidukikäitajatele piisavalt aega vajalike tehnoloogiliste ja logistiliste investeeringute tegemiseks. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada suurema säästva lennukikütuse sisaldusega kütust, et kompenseerida säästvate lennukikütuste väiksemat osakaalu või tavapärase lennukikütuse halvemat kättesaadavust teistes lennujaamades.	välja jäetud

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32a) Elektrimootoriga lennukite järkjärguline kasutuselevõtt ja elektri ulatuslikum kasutamine lennundussektoris võivad tulevikus viia taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise puudujäägini selles sektoris. Kui komisjon hindab käesoleva määruse läbivaatamise ajal seda puudujääki, võiks ta teha läbivaatamise raames ettepaneku sünteetiliste lennukikütuste määratlust kohandada.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas määruses sätestatakse ühtlustatud eeskirjad säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu ja tarnimise kohta.	Käesolevas määruses sätestatakse ühtlustatud eeskirjad säästvate lennukikütuste kasutuselevõtu ja tarnimise kohta, sealhulgas kehtestatakse lennukikütuse tarnijatele kohustus tarnida teatud osakaal säästvat lennukikütust, õhusõiduki käitajate tankimiskohustus ja liidu lennujaamade kohustus tagada vajalik taristu.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „liidu lennujaam“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ13 artikli 2 lõikes 2 määratletud lennujaam, mille reisijateveo maht asjaomasel aruandeperioodil oli suurem kui üks miljon reisijat või mille kaubavedude maht oli suurem kui 100 000 tonni ning mis ei asu mõnes äärepoolseimas piirkonnas, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349;	– „liidu lennujaam“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ13 artikli 2 lõikes 1 määratletud tsiviilkasutuses olev lennujaam;
__________________	__________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta.	13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „õhusõiduki käitaja“ – isik, kes on asjaomasel aruandeperioodil teostanud vähemalt 729 liidu lennujaamadest väljuvat ärilise transpordi lendu, või kui seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, asjaomase õhusõiduki omanik;	– „õhusõiduki käitaja“ – isik, kes on asjaomasel aruandeperioodil teostanud vähemalt 52 liidu lennujaamadest väljuvat ärilise transpordi lendu, või kui seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, asjaomase õhusõiduki omanik;

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „taristu toimimise eest vastutav üksus“ – liidu lennujaam, kütusetarnija või direktiivi 96/67/EÜ artikli 2 punktis g määratletud maapealse käitluse teenuste osutaja, kes vastutab säästvate lennukikütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja kasutuse suurendamiseks vajaliku taristu eest;

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „ärilise lennutranspordi lend“ – lend, mida teostatakse reisijate, lasti või posti vedamiseks tasu või rendi eest või ärilise lennutranspordi eesmärgil;	– „ärilise lennutranspordi lend“ – lend, mida teostatakse reisijate, lasti või posti vedamiseks tasu või rendi eest või ärilise lennutranspordi või lõbulendude eesmärgil;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „lõbulend“ – õhusõiduki kasutamine isiklikul või meelelahutuslikul eesmärgil, mis ei ole seotud äri- või kutsetegevusega;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „lühilend“ – otse- või vahemaandumisega lend, mille puhul lähtelennujaama ja sihtlennujaama vaheline vahemaa on lennulennult alla 1 000 km;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „lühilennu säästev alternatiiv“ – konkurentsivõimelise ajaga toimuv plaaniline reisijate- ja kaubavedu lühilennu sihtkohta säästvamat ühistranspordiviisi kasutades;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „äriline lennutransport“ – õhusõidukite käitamine või kasutamine äriühingute või üksikisikute poolt reisijate- või kaubaveoks oma äritegevusele kaasaaitamise abivahendina eesmärgil, mida tavaliselt ei peeta avalikuks rentimiseks, ning selliste isikute poolt, kellel on vähemalt kehtiv ametpiloodiluba ja instrumentaallennupädevus;

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „säästvad lennukikütused“ – lennukites kasutatavad asenduskütused, mis on sünteetilised lennukikütused või täiustatud biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 34, või kõnealuse direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 30;	– „säästvad lennukikütused“ – lennukites kasutatavad kütused, mis on sünteetilised lennukikütused või täiustatud biokütused, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 34, või kõnealuse direktiivi IX lisa B osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused, mis vastavad kõnealuse direktiivi artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 30;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – taane 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– „sünteetilised lennukikütused“ – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36 ja mida kasutatakse lennunduses;	– „sünteetilised lennukikütused“ – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised kütused, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36, või, ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, taastuvtoorainest toodetud elektrienergia, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1, mida kasutatakse lennunduses; sünteetiliste lennukikütuste puhul, mille tootmiseks on vaja süsinikku, hangitakse see eelistatavalt CO2 kogumise teel otse atmosfäärist.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – taane 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– „taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter“ ehk „taastuvelekter“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – taane 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	–  „taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik“ ehk „saastevaba vesinik“ – vesinik, mis on toodetud taastuvelektrist või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelast ja gaasilisest kütustest, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lennukikütuse tarnijad tagavad, et kõikides liidu lennujaamades tehakse kättesaadavaks lennukikütus, mille puhul on arvesse võetud I lisas säästvate lennukikütuste, sealhulgas sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaalu suhtes kehtestatud näitajaid ja asjaomaseid kohaldamiskuupäevi.	1.  Alates 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029 tagavad lennukikütuse tarnijad, et kogu lennukikütus, mis tehakse õhusõidukite käitajatele kättesaadavaks käesoleva määrusega hõlmatud liidu lennujaamas, mis ei asu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimas piirkonnas, kus reisijatevedu ületas aruandeperioodil 700 000 reisijat või kus kaubavedu oli suurem kui 20 000 tonni, sisaldab säästva lennukikütuse miinimumosakaalu vastavalt I lisas kehtestatud näitajatele ja kohaldamiskuupäevadele.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, tagavad lennukikütuse tarnijad alates 1. jaanuarist 2030 kuni 31. detsembrini 2049, et kogu lennukikütus, mis tehakse õhusõiduki käitajatele kättesaadavaks igas liidu lennujaamas, mis ei asu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimas piirkonnas, kus reisijatevedu ületas aruandeperioodil 500 000 reisijat või kus kaubavedu oli suurem kui 20 000 tonni, sisaldab säästva lennukikütuse miinimumosakaalu, sh sünteetilise lennukikütuse miinimumosakaalu, vastavalt I lisas kehtestatud näitajatele ja kohaldamiskuupäevadele.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, tagavad lennukikütuse tarnijad alates 1. jaanuarist 2035 kuni 31. detsembrini 2049, et kogu lennukikütus, mis tehakse õhusõiduki käitajatele kättesaadavaks igas liidu lennujaamas, mis ei asu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimas piirkonnas, kus reisijatevedu ületas aruandeperioodil 50 000 reisijat või kus kaubavedu oli suurem kui 10 000 tonni, sisaldab säästva lennukikütuse miinimumosakaalu, sh sünteetilise lennukikütuse miinimumosakaalu, vastavalt I lisas kehtestatud näitajatele ja kohaldamiskuupäevadele.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 b – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Liidu territooriumil asuv lennujaam või liidu lennujaamades tegutsev käitaja, kes ei kuulu lõigete 1 ja 2 kohaldamisalasse, võib taotleda komisjonilt, et teda koheldaks liidu lennujaama või õhusõiduki käitajana käesoleva määruse alusel. Kõnealune lennujaam või õhusõiduki käitaja peaks teavitama sellest ametit ja pädevaid asutusi.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 b – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Hiljemalt 1. jaanuariks 2025 võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et võimaldada lennukikütuse tarnijatele jätkuv ja katkematu juurdepääs tsiviiltranspordi lennukikütuste taristule, et tarnida kõikidesse liidu lennujaamadesse nii tavapärast lennukikütust kui ka I lisa kohaselt säästvat lennukikütust sisaldavat lennukikütust.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Lennukikütuse muu kui CO2 mõju vähendamine
	1.  Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2024 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse võimalikke viise ja edusamme, mida lennukikütuse tarnijad on teinud aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse vähendamiseks ja lõplikuks kõrvaldamiseks tavakütustes.
	2.  Vajaduse korral lisab komisjon lõikes 1 osutatud aruannetele seadusandlikud ettepanekud lennukikütuste aromaatsete ühendite ja väävli sisalduse vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise kohta. Aruanded avalikustatakse.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5a
	Läbipaistvus seoses lühilendudega
	1. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lühilendude võrreldavate tegurite kohta, võttes arvesse säästva lennukikütuse erinevat osakaalu, ja alternatiivsete ühistranspordiliikide kohta. Need tegurid hõlmavad vähemalt keskkonnajalajälge, eelkõige kasvuhoonegaaside heidet reisija ja läbitud kilomeetri kohta, müra, kulusid, olelusringil põhinevat lähenemisviisi, konkurentsivõimelist reisiaega ning ühenduvust ja kättesaadavust.
	2. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab eelkõige nimekirja igast liidu lennujaamast eelmisel aastal väljunud lühilendudest, millel oli jätkusuutlik alternatiiv. Komisjon esitab hinnangu iga säästva alternatiiviga lühilennu tüüpilise kasvuhoonegaaside heite ja iga säästva alternatiivi kohta ning reisi keskmise kestuse iga transpordiliigi kaupa. Nimekirjas tuleb arvesse võtta, et saarte lennujaamu mandri lennujaamadega ühendavad lennuliinid on saarte kodanike ühendatuse ja saarte majanduse jaoks kriitilise tähtsusega.
	3. Komisjon tagab, et nii lõikes 1 osutatud aruanne kui ka lõikes 2 osutatud loetelu on internetis avalikult kättesaadavad.
	4. Õhusõiduki käitajad annavad klientidele enne broneeringu tegemist teavet lennu keskkonnajalajälje ja kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta reisija ja läbitud kilomeetri kohta, võrreldes säästvate alternatiividega selle broneeringu puhul, kui komisjon on selle ette näinud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 80/2009 (mis käsitleb toimimisjuhendit arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89) lõigetele 1 ja 2.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu lennujaamad võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada õhusõiduki käitajate juurdepääsu lennukikütustele, mille säästvate lennukikütuste osakaal vastab I lisas kehtestatud nõuetele, ning tagavad selliste kütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks vajaliku taristu.	Liidu lennujaamad või muud taristu toimimise eest vastutavad üksused võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada õhusõiduki käitajate juurdepääsu säästvale lennukikütusele vastavalt I lisas kehtestatud nõuetele, ning tagavad selliste kütuste tarnimiseks, ladustamiseks ja tankimiseks vajaliku taristu ning õhusõidukite vesiniku ja elektriga varustamiseks, laadimiseks ja tankimiseks vajaliku taristu kooskõlas [alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse artikliga 13].

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liidu lennujaamad või muud taristu toimimise eest vastutavad üksused tagavad, et kõik käesoleva määrusega hõlmatud õhusõiduki käitajad, sealhulgas väikesed õhusõiduki käitajad, saavad katta oma nõudluse säästva lennukikütuse järele.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui õhusõiduki käitaja teatab Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“), et tal on konkreetses liidu lennujaamas probleeme säästvat lennukikütust sisaldavatele lennukikütustele juurdepääsuga, kuna asjaomases lennujaamas puudub vajalik taristu, võib amet nõuda, et liidu lennujaam esitaks teabe, millega tõendatakse lõike 1 nõuete täitmist. Asjaomane liidu lennujaam esitab sellise teabe põhjendamatu viivituseta.	Kui õhusõiduki käitaja teatab Euroopa Liidu Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“), et tal on konkreetses liidu lennujaamas probleeme säästvat lennukikütust sisaldavatele lennukikütustele juurdepääsuga, kuna asjaomases lennujaamas puudub vajalik taristu, nõuab amet põhjendamatu viivituseta, et liidu lennujaam või muu taristu toimimise eest vastutav üksus esitaks teabe, millega tõendatakse lõike 1 nõuete täitmist. Asjaomane liidu lennujaam või üksus esitab sellise teabe põhjendamatu viivituseta.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet hindab saadud teavet ja teavitab komisjoni, kui kõnealuse teabe alusel on võimalik järeldada, et liidu lennujaam ei täida oma kohustusi. Liidu lennujaamad võtavad vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kõrvaldada piisava lennujaamataristu puudumisega seotud probleemid viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist või pärast aastat, mil nad ületavad mõne artikli 3 punktis a sätestatud künnise.	Amet hindab saadud teavet ja teavitab komisjoni, kui kõnealuse teabe alusel on võimalik järeldada, et taristu toimimise eest vastutav üksus ei täida oma kohustusi. Nõuete täitmata jätmise korral määrab asjaomane liikmesriigi asutus sellisele üksusele trahvi vastavalt artiklile 11.
	Artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu lennujaamad võtavad kõik vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kõrvaldada piisava lennujaamataristu puudumisega seotud probleemid kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu lennujaamad võtavad enne 1. jaanuari 2028 vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kõrvaldada piisava lennujaamataristu puudumisega seotud probleemid. Artikli 4 lõikes 3 osutatud liidu lennujaamad võtavad enne 1. jaanuari 2033 vajalikud meetmed, et teha kindlaks ja kõrvaldada piisava lennujaamataristu puudumisega seotud probleemid.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) igas liidu lennujaamas pakutavas tavapärase lennukikütuse partiis sisalduva säästva lennukütuse iga liigi osakaal.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise tagamise ning õhusõiduki käitajatele, liidu lennujaamadele ja kütusetarnijatele trahvide määramise eest. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.	1. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise tagamise ning õhusõiduki käitajatele, liidu lennujaamadele, kütusetarnijatele ning muudele taristu toimimise eest vastutavatele üksustele trahvide määramise eest. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, et tagada kohustuste täitmine ja haldustrahvide kogumine. Liikmesriigid panustavad kõnealuste haldustrahvidena kogutud summa InvestEU rohelisse üleminekusse investeerimise rahastamisvahendisse, et suurendada ELi tagatist.	7. Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, et tagada kohustuste täitmine ja haldustrahvide kogumine. Liikmesriigid panustavad kõnealuste haldustrahvidena kogutud summa artiklis 11a osutatud fondi.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11a
	Trahvide eraldamine säästvate lennukikütuste toetamiseks
	1.  Artikli 11 lõikes 1 osutatud trahvidest saadav tulu määratakse toetama projekte, mille eesmärk on säästvate lennukikütuste kiire kasutuselevõtt lennundussektoris, et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite ja muude saasteainete vähendamisele lennundussektoris.
	2.  Lõikes 1 osutatud trahvidest saadud tulust rahastatavad projektid peavad olema kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning eelkõige toetama selliste uuenduslike õhusõidukite tehnoloogiate väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu, mis võivad saavutada heitkoguste märkimisväärse vähendamise, sealhulgas elektri- või vesiniku jõul liikuvad lennukid, toetada vajaliku säästva lennukikütuse taristu arendamist saarte ja äärepoolseimate piirkondade lennujaamades, mis on otsustanud käesoleva määruse kohaldamisalas oleva lennujaamana kohtlemise kasuks, ning toetada töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja oskuste täiendamist kvaliteetses sotsiaaldialoogis sotsiaalpartneritega ning pöörates erilist tähelepanu naistele, et edendada nende kaasamist lennundustööstusse ja sellega seotud sektoritesse.
	3.  Lõikes 1 osutatud trahvidest saadud tulud eraldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud innovatsioonifondile.
	4.  Kogu teave lõikes 2 osutatud rahastatud projektide kohta ja kogu muu asjakohane teave trahvide allikate kohta tehakse avalikkusele õigeaegselt kättesaadavaks lõikes 3 osutatud fondi veebisaidi eraldi jaotises.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) artiklis 6 sätestatud kohustuste täitmise hetkeseis lennujaamade lõikes;	d) liidu lennujaamades kütuse tarnimisega tegelevate osaliste vastavus artiklis 6 sätestatud kohustustele;

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) kõigi selliste säästvate lennukikütuste päritolu ja omadused, mida õhusõiduki käitajad ostavad kasutamiseks liidu lennujaamadest väljuvatel lendudel.	f) kõigi selliste säästvate lennukikütuste päritolu, omadused ja töötlemistehnoloogia, mida õhusõiduki käitajad ostavad kasutamiseks liidu lennujaamadest väljuvatel lendudel.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13
Üleminekuperiood
Erandina artiklist 4 võib lennukikütuse tarnija ajavahemikus 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029 kohaldada igal aruandeperioodil I lisas kindlaksmääratud säästva lennukikütuse miinimumosakaalu suhtes tema poolt asjaomasel aruandeperioodil liidu eri lennujaamadesse tarnitud lennukikütuste üldkoguse kaalutud keskmist.	välja jäetud

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjoni talitused esitavad 1. jaanuariks 2028 ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse lennukikütuste turu arengut ning selle mõju liidu lennutranspordi siseturule, sealhulgas käesoleva määruse kohaldamisala võimalikku laiendamist muudele energiaallikatele ja muud liiki sünteetilistele kütustele taastuvenergia direktiivi alusel, artiklis 4 ja I lisas kindlaks määratud miinimumosakaalude võimalikku läbivaatamist ning haldustrahvide suurust. Võimaluse korral sisaldab aruanne teavet, mis on seotud potentsiaalse poliitikaraamistiku väljatöötamisega säästvate lennukikütuste kasutuselevõtuks ICAO tasandil. Lisaks sisaldab aruanne teavet lennundussektoris teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tehtud edusammude kohta, mis on seotud säästvate lennukikütustega, sealhulgas eesmärgiga vähendada muid kui CO2 heitkoguseid. Aruandes võidakse kaaluda, kas käesolevat määrust tuleks muuta ja kas seda tuleks vajaduse korral teha kooskõlas potentsiaalse poliitikaraamistikuga, mille eesmärk on säästvate lennukikütuste kasutuselevõtt ICAO tasandil.	1. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2027 ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse hindamise kohta ning vajaduse korral ka seadusandlikud ettepanekud määruse muutmiseks. Komisjon lisab igale täiendavale seadusandlikule ettepanekule mõjuhinnangu, sealhulgas võimalike kulude hüvitamise kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse.
	2. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab järgmist:
	a) lennundustehnoloogia ja kütuseturu areng, eelkõige säästva lennukikütuse areng, ja selle mõju liidu lennunduse siseturule, sealhulgas hinnang käesoleva määruse mõju kohta Euroopa lennuettevõtjate ja lennujaamade konkurentsivõimele, hinnang võimaliku kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kohta ning mõju kohta saari mandriga ühendavatele lennuliinidele, sotsiaalse mõju ning sellega seotud tööhõive- ja koolitusvajaduste kohta;
	b) lennundustegevuse, sealhulgas lennukikütuste areng seoses nende mõjuga nii kasvuhoonegaaside kui ka muu kui CO2 heitele ning kliimamuutustele ja õhu kvaliteedile lennujaamade ümbruses;
	c) artikli 3 kaheksandas taandes osutatud sünteetiliste lennukikütuste mõiste võimalik läbivaatamine seoses elektrienergia tootmiseks kasutatavate energiaallikatega;
	d) lennujaamade suuruse, erandite ning artikli 4 teises ja kolmandas lõigus ja I lisas osutatud miinimumosakaalu võimalik muutmine, tuginedes kütuseturu arengule, elujõuliste ja kaubanduslike säästvate lennukikütuste kasutuselevõtule, teadusuuringutele ja tehnoloogia arengule ning lennundussektori seisundile, et hõlbustada rohepööret ja saavutada kliimaeesmärgid.
	e) artiklis 11 osutatud trahvide suuruse võimalik läbivaatamine.
	3. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab teavet ka järgmise kohta:
	a) potentsiaalse poliitikaraamistiku väljatöötamine säästvate lennukikütuste kasutuselevõtuks ICAO tasandil;
	b) käesoleva määruse seisukohast olulised tehnoloogilised edusammud lennundussektori teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, sealhulgas seoses elektriliste ja/või vesiniku jõul töötavate õhusõidukite väljatöötamise ning lennundussektori mõju vähendamisega nii CO2 heitele kui ka muule kui CO2 heitele, sh kütusesäästlikkuse ja üldise kütusetarbimise vähendamise meetmed kooskõlas Pariisi kokkuleppega;
	c) võimaliku liidu märgistamissüsteemi väljatöötamine lennundussektori, sealhulgas ärilise lennutranspordi keskkonnatoime mõõtmiseks;
	d) liikmesriikide artiklites 11 ja artiklis 11a osutatud trahvidest saadud tulu kasutamine.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
I lisa (osakaal kogusest)	I lisa (osakaal energiast)

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Alates 1. jaanuarist 2025 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal 2 %;	a) Alates 1. jaanuarist 2025 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal 2 %, mis sisaldab järgmist:
	i) sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal 0,04 %;
	ii) täiustatud biokütuste maksimaalne osakaal 0,6 Mtoe;
	iii) taastuvenergia direktiivi IX lisa B osa kohasest lähteainest toodetud biokütuste maksimaalne osakaal 0,33 Mtoe;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) alates 1. jaanuarist 2030 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 5 %, sh 0,7 % sünteetilisi lennukikütuseid;	b) alates 1. jaanuarist 2030 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 8 %, mis sisaldab järgmist:
	i) sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal 2 %;
	ii) täiustatud biokütuste maksimaalne osakaal 2,5 Mtoe;
	iii) taastuvenergia direktiivi IX lisa B osa kohasest lähteainest toodetud biokütuste maksimaalne osakaal 0,33 Mtoe;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) alates 1. jaanuarist 2035 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 20 %, sh 5 % sünteetilisi lennukikütuseid;	c) alates 1. jaanuarist 2035 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 27 %, mis sisaldab järgmist:
	i) sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal 16 %;
	ii) täiustatud biokütuste maksimaalne osakaal 4,9 Mtoe;
	iii) taastuvenergia direktiivi IX lisa B osa kohasest lähteainest toodetud biokütuste maksimaalne osakaal 0,33 Mtoe;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) alates 1. jaanuarist 2040 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 32 %, sh vähemalt 8 % sünteetilisi lennukikütuseid;	d) alates 1. jaanuarist 2040 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 51 %, mis sisaldab järgmist:
	i) sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal 0,05 %;
	ii) täiustatud biokütuste maksimaalne osakaal 5,7 Mtoe;
	iii) taastuvenergia direktiivi IX lisa B osa kohasest lähteainest toodetud biokütuste maksimaalne osakaal 0,33 Mtoe;

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) alates 1. jaanuarist 2045 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 38 %, sh vähemalt 11 % sünteetilisi lennukikütuseid;	e) alates 1. jaanuarist 2045 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 63 %, mis sisaldab järgmist:
	i) sünteetiliste lennukikütuste miinimumosakaal;
	ii) täiustatud biokütuste maksimaalne osakaal 5,8 Mtoe;
	iii) taastuvenergia direktiivi IX lisa B osa kohasest lähteainest toodetud biokütuste maksimaalne osakaal 0,33 Mtoe;

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) alates 1. jaanuarist 2050 on säästvate lennukikütuste miinimumosakaal vähemalt 63 %, sh vähemalt 28 % sünteetilisi lennukikütuseid.	f) alates 1. jaanuarist 2050 tagavad lennukikütuse tarnijad, et õhusõiduki käitajatele igas artikli 4 lõikes 3 osutatud liidu lennujaamas kättesaadavaks tehtav lennukikütus sisaldaks ainult säästvat lennukikütust;

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) säästva lennukikütuse pakkumine kokku koosneb sünteetilistest lennukikütustest ja täiustatud biokütustest maksimaalses mahus 5,8 Mtoe ning taastuvenergia direktiivi IX lisa B osa kohasest lähteainest toodetud biokütustest maksimaalses mahus 0,33 Mtoe.

 

 

 

LISA: ARVAMUSE KOOSTAJALE TEAVET ANDNUD ÜKSUSTE VÕI ISIKUTE LOETELU

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja arvamuse koostaja ainuvastutusel. Arvamuse koostaja on saanud arvamuse ettevalmistamisel kuni selle komisjonis vastuvõtmiseni teavet järgmistelt üksustelt ja isikutelt:

Üksused tähestikjärjestuses

ClonBio

easyjet

e-Pure

Ewaba

Safran

Shell

Transport & Environment

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Võrdsete tingimuste tagamine säästva lennutranspordi jaoks
Viited	COM(2021)0561 – C9-0332/2021 – 2021/0205(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	TRAN 13.9.2021
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 13.9.2021
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	11.11.2021
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Jutta Paulus 30.9.2021
Endine arvamuse koostaja	François Alfonsi
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	2.2.2022
Vastuvõtmise kuupäev	20.4.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 6 28
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Matteo Adinolfi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Vasile Blaga, Michael Bloss, Manuel Bompard, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Jens Geier, Bart Groothuis, Christophe Grudler, András Gyürk, Henrike Hahn, Robert Hajšel, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Eva Kaili, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Miapetra Kumpula-Natri, Thierry Mariani, Marisa Matias, Eva Maydell, Georg Mayer, Joëlle Mélin, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Aldo Patriciello, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Pina Picierno, Markus Pieper, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Jessica Stegrud, Beata Szydło, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pascal Arimont, Cornelia Ernst, Klemen Grošelj, Alicia Homs Ginel, Nora Mebarek, Jutta Paulus, Ernő Schaller-Baross, Susana Solís Pérez

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

 

42	+
NI	Clara Ponsatí Obiols
PPE	Cristian-Silviu Buşoi
Renew	Nicola Beer, Nicola Danti, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen, Susana Solís Pérez
S&D	Josianne Cutajar, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Jens Geier, Robert Hajšel, Alicia Homs Ginel, Ivo Hristov, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Miapetra Kumpula-Natri, Nora Mebarek, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Pina Picierno, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho
The Left	Manuel Bompard, Marc Botenga, Cornelia Ernst, Marisa Matias
Verts/ALE	Michael Bloss, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Jutta Paulus, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa

 

6	–
ECR	Robert Roos, Jessica Stegrud
ID	Markus Buchheit, Georg Mayer
NI	András Gyürk, Ernő Schaller-Baross

 

28	0
ECR	Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski
ID	Matteo Adinolfi, Paolo Borchia, Thierry Mariani, Joëlle Mélin, Isabella Tovaglieri
PPE	Pascal Arimont, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Vasile Blaga, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Pernille Weiss

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Võrdsete tingimuste tagamine säästva lennutranspordi jaoks
Viited	COM(2021)0561 – C9-0332/2021 – 2021/0205(COD)
EP-le esitamise kuupäev	15.7.2021
Vastutavad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	TRAN 13.9.2021
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 13.9.2021	ITRE 13.9.2021
Kaasatud komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	ENVI 11.11.2021	ITRE 11.11.2021
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Søren Gade 29.10.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	1.12.2021	3.3.2022	19.4.2022
Vastuvõtmise kuupäev	27.6.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 6 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Izaskun Bilbao Barandica, Karolin Braunsberger-Reinhold, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Anna Deparnay-Grunenberg, Søren Gade, Elsi Katainen, Cláudia Monteiro de Aguiar, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, João Pimenta Lopes, Rovana Plumb, Massimiliano Salini, Vera Tax, Lucia Vuolo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ignazio Corrao, Clare Daly, Andor Deli, Markus Ferber, Tomasz Frankowski, Ljudmila Novak, Andreas Schieder
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Matteo Adinolfi, Hildegard Bentele, Vlad-Marius Botoş, Paolo De Castro, Peter Kofod, Moritz Körner, Siegfried Mureşan, Tomasz Piotr Poręba, Sara Skyttedal, Isabella Tovaglieri, Angelika Winzig, Elena Yoncheva
Esitamise kuupäev	28.6.2022

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

25	+
ID	Matteo Adinolfi, Peter Kofod, Isabella Tovaglieri
PPE	Hildegard Bentele, Karolin Braunsberger-Reinhold, Markus Ferber, Tomasz Frankowski, Cláudia Monteiro de Aguiar, Siegfried Mureşan, Ljudmila Novak, Massimiliano Salini, Sara Skyttedal, Lucia Vuolo, Angelika Winzig
RENEW	Izaskun Bilbao Barandica, Vlad-Marius Botoş, Søren Gade, Elsi Katainen, Moritz Körner, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen
S&D	Paolo De Castro, Rovana Plumb, Andreas Schieder, Elena Yoncheva

 

6	-
THE LEFT	Clare Daly, João Pimenta Lopes
VERTS/ALE	Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Anna Deparnay-Grunenberg

 

3	0
ECR	Tomasz Piotr Poręba
NI	Andor Deli
S&D	Vera Tax

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu