Raport - A9-0209/2022Raport
A9-0209/2022
Euroopa parlament

RAPORT keskuse „AccessibleEU“ kohta ligipääsetavuse poliitika toetamiseks ELi siseturul

19.7.2022 - (2022/2013(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Katrin Langensiepen
PR_INI

Menetlus : 2022/2013(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0209/2022
Esitatud tekstid :
A9-0209/2022
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

SISUKORD

lk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

 



 

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

keskuse „AccessibleEU“ kohta ligipääsetavuse poliitika toetamiseks ELi siseturul

(2022/2013(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 19 ja 48, artikli 67 lõiget 4 ning artikleid 153, 165, 168 ja 174,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 3, 21, 24, 26, 34, 35, 41 ja 47,

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „puuetega inimeste õiguste konventsioon“) ja selle jõustumist 21. jaanuaril 2011. aastal kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel[1],

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldiseid märkusi puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta kui autoriteetseid suuniseid konventsiooni rakendamiseks, eelkõige üldist märkust nr 2 artikli 9 kohta: juurdepääsetavus, vastu võetud 11. aprillil 2014,

– võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga[2],

– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta,

– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilist uurimist selle kohta, kuidas komisjon jälgib ELi rahalisi vahendeid, mida kasutatakse selleks, et edendada puuetega inimeste ja eakate õigust iseseisvale elule,

– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426, diskrimineerimisvastane direktiiv), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta sel teemal[3],

– võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta[4],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta[5],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta[6] (Euroopa ligipääsetavuse akt),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust[7],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik[8],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrust (EL) 2022/612, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidus (uuesti sõnastatud)[9],

– võttes arvesse komisjoni teatist „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021)0118),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)[10] selle muudetud kujul[11],

– võttes arvesse komisjoni teatist „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789),

– võttes arvesse uut tarbijakaitse tegevuskava (COM(2020)0696), mille viie prioriteedi hulgas on teatavate tarbijarühmade, sealhulgas puuetega inimeste erivajadused,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (riigihangete direktiiv)[12],

– võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027[13],

– võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2018. aasta otsust (EL) 2018/254 Marrakechi lepingu (mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamist pimedatele, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta[14],

– võttes arvesse komisjoni volitustest 376, 554, 420 ja 473 tulenevaid ligipääsetavuse standardeid,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004[15],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004[16],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul[17],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91[18],

– võttes arvesse komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrust (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis[19],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0209/2022),

A. arvestades, et puuetega inimestel on kõigis eluvaldkondades teistega võrdsed õigused ning neil on võõrandamatu õigus väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, iseseisvusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas, millest saavad kasu kõik ühiskonnatasandid;

B. arvestades, et enam kui 87 miljonil liidus elaval inimesel on mingi puue, ning arvestades, et arvesse tuleb võtta rahvastiku vananemise suundumust liidus;

C. arvestades, et ligipääsetavus on puuetega inimeste jaoks inimõiguste ja põhivabaduste täieliku kasutamise oluline eeltingimus; arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni ligipääsetavust käsitleva artikli 9 kohaselt peavad osalisriigid selleks, et anda puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada neile teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele (IKT) ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades;

D. arvestades, et liikmesriigid peavad tagama ligipääsetavuse integreerimise kõigil tasanditel, mitte ainult üldkasutatavates hoonetes ja transpordis, vaid ka tervishoius ja hariduses, ning suurendama puuetega inimeste liikuvust ja integreerimist;

E. arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioonis on universaaldisain määratletud kui toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini, ega välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmadele; arvestades, et ligipääsetavus on üks puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldpõhimõtteid ning et puuetega inimeste õiguste konventsioon on ELile ja liikmesriikidele nõukogu otsuse 2010/48/EÜ kohaselt õiguslikult siduv; arvestades, et üldises märkuses nr 2 puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta märgitakse osalisriikide kohustust võtta vastu tegevuskavad ja strateegiad, et teha kindlaks olemasolevad ligipääsutõkked, kehtestada konkreetsed tähtajad ning tagada tõkete kõrvaldamiseks vajalikud inim- ja materiaalsed ressursid; arvestades, et ligipääsetavus on puuetega inimeste jaoks ülioluline, et nad saaksid kasutada õigust eraelu puutumatusele, mittediskrimineerimisele, tööhõivele, kaasavale haridusele ja poliitilisele osalemisele ning muid puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õigusi;

F. arvestades, et kohalikel omavalitsustel on oluline roll liikmesriikide toetamisel sotsiaalpoliitika, sealhulgas puude- ja ligipääsetavuse poliitika väljatöötamisel, analüüsides kohapealseid vajadusi ja rakendades erimeetmeid;

G. arvestades, et kvaliteetse ja taskukohase tugitehnoloogia tagamine soodustab puuetega inimeste täielikku kaasamist ühiskonda ning toob kasu nii puuetega inimestele ja nende tehnoloogiate pakkujatele kui ka ühiskonnale tervikuna; arvestades, et tugitehnoloogiad aitavad vähendada erinevusi liikmesriikide vahel, ning arvestades, et need tehnoloogiad saavad toimida ainult ligipääsetavas keskkonnas;

H. arvestades, et puuetega inimeste tööhõive kõrgemal tasemel, paremal ligipääsetavusel ja selle rühma suuremal kaasamisel tööturule on selge majanduslik potentsiaal;

I. arvestades, et liit on loonud tervikliku õigusraamistiku ligipääsetavuse kohta siseturul, eelkõige konkreetsete ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide, näiteks Euroopa ligipääsetavuse akti vastuvõtmisega, ning lisab ligipääsetavuskohustused eri valdkondlikesse õigusaktidesse, sealhulgas ELi fondide määrustesse; arvestades, et Euroopa ligipääsetavuse aktiga, mida hakatakse kohaldama alates 28. juunist 2025, kehtestatakse olulised uued toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded;

J. arvestades, et puudega seotud poliitika tegelik rakendamine aitab positiivselt kaasa ELi siseturu konkurentsivõimele ja on seetõttu ELi majanduse lahutamatu vahend;

K. arvestades, et puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia 2010–2020 hindamine näitas, et see aitas parandada olukorda mitmes valdkonnas, kuid tõi samuti esile tõsiasja, et puuetega inimesed seisavad endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega juurdepääsul tervishoiule, haridusele, transpordile, tehiskeskkonnale, IKT-le, tööhõivele ja vaba aja veetmisele ning osalemisele poliitilises elus ja muudes eluvaldkondades;

1. väljendab heameelt komisjoni teatise „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (edaspidi „strateegia“) üle, mille eesmärk on tagada, et kõik puuetega inimesed Euroopas saaksid võrdsetel tingimustel kasutada oma õigusi, osaleda ühiskonnas ja majanduses ning et neid enam ei diskrimineeritaks, käsitledes puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia 2010–2020 hinnangus välja toodud märkimisväärseid takistusi;

2. väljendab heameelt strateegias välja kuulutatud komisjoni algatuse üle luua keskus „AccessibleEU“ (edaspidi „keskus“); tunnustab, et keskuse eesmärk on suurendada ühtlustatud ligipääsetavuspoliitika sidusust, toetada selle rakendamist ning hõlbustada juurdepääsu asjakohastele teadmistele ja oskustele, edendades võrdsete võimaluste kultuuri ja puuetega inimeste täielikku osalemist ühiskonnas, sealhulgas kutselisel tasandil, tehes seda haldusasutuste, ettevõtjate esindajate, puuetega inimeste kodanikuühiskonna, ligipääsetavuse valdkonna ekspertide ja kasutajate koostööruumis;

3. märgib, et suurem ligipääsetavus ühiskonnas on võimalik saavutada ainult juhul, kui keskus järgib universaaldisaini lähenemisviisi; rõhutab vajadust tagada, et seda kõikehõlmavat lähenemisviisi ligipääsetavusele võetakse nõuetekohaselt arvesse, eelkõige seoses füüsilise keskkonna, transpordi, teabe, kommunikatsiooni, teenuste ning riigihankelepingute ja pakkumuste valdkonnaga; on seisukohal, et see lähenemisviis eeldab kõigi sidusrühmade ja õiguste omajate mõjusat osalemist keskuse menetlustes;

4. rõhutab, et EL on kehtestanud puuetega inimeste õiguste konventsiooni volitustest lähtudes ligipääsetavuse kohta ühtsel turul tervikliku õigusraamistiku, mis hõlmab muu hulgas Euroopa ligipääsetavuse akti, veebi juurdepääsetavuse direktiivi, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja elektroonilise side direktiivi ning raudteejaamade ja sõidukite tehnilisi kirjeldusi; tuletab meelde, et selle raamistiku aspektide rakendamistähtajad on tulevikus, ning ergutab tegema täiendavaid jõupingutusi varajase rakendamise saavutamiseks; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et kus see on juba nõutav, on selliste oluliste õigusaktide rakendamine liikmesriigiti küllaltki erinev ja ei ole üldiselt veel olnud rahuldav, peamiselt ligipääsetavuse valdkonna kvalifitseeritud ekspertide puudumise tõttu; rõhutab seetõttu vajadust parandada avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja kogu ühiskonna üldisi teadmisi ning praktilisi ja teoreetilisi eksperditeadmisi ligipääsetavuse poliitika kohta, et aidata igas liikmesriigis leida sobivaid, kestlikke ja taskukohaseid lahendusi ja seega parandada olemasolevate ja tulevaste ligipääsetavusnõuete rakendamist; rõhutab selles kontekstis, et keskus peaks toimima olulise ressursina, et anda selliseid teadmisi ja toetada liikmesriike rakendamisetapis;

5. tunnustab ajutiste töörühmade loomist teatavate ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamiseks; on siiski veendunud, et koordineerimis- ja koostööraamistiku puudumine ELi, liikmesriikide, eelkõige ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide järelevalvet teostavate või neid jõustavate avaliku sektori asutuste ning valdkonnaüleseid lahendusi toetavate asjaomaste sidusrühmade, nimelt puuetega inimeste neid esindavate organisatsioonide kaudu, ligipääsetavuse valdkonna spetsialistide ja erasektori vahel kujutab endast täiendavat takistust ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamisele ja nende ühtlustatud jõustamisele kogu ELis;

6. kutsub komisjoni üles tagama piisavad rahalised ja inimressursid keskuse loomiseks ja toimimiseks; kutsub liikmesriike üles tagama vajalikud vahendid ligipääsetavuse poliitika rakendamiseks ja jõustamiseks, sealhulgas ELi vahendite kaudu; rõhutab, et piisav rahastamine on hädavajalik mõjusa ligipääsetavust käsitleva riikliku poliitika elluviimiseks ning edu saavutamiseks paljudes valdkondades, nagu teadlikkuse suurendamine teavitusmeetmete kaudu, eelkõige puuetega inimesi esindavate organisatsioonide puhul, nähtamatute puuete tunnustamine ning riiklike puudega isiku kaartide või ligipääsetavusstandardite ühtlustamine;

Struktuur

7. kutsub komisjoni üles looma sekretariaadi ja foorumi keskuse töö korraldamiseks ja juhtimiseks; rõhutab, et foorum peaks tagama ligipääsetavuse valdkonnas sobivate kogemustega avaliku ja erasektori sidusrühmade ja õiguste omajate tasakaalustatud osalemise; rõhutab, et tagada tuleks sooline tasakaal; rõhutab, et keskuse töö olulise osana tuleb tagada puuetega inimesi esindavate organisatsioonide osalemine, et tagada keskuse tegevuse võimalikult suur läbipaistvus; on veendunud, et keskus peaks avaldama iga-aastase tööprogrammi ja peaks kaasama foorumisse esindajad ka Euroopa Parlamendi liikmete hulgast;

8. rõhutab konkreetseid probleeme, mida põhjustavad mõningad ligipääsetavuse poliitika valdkonnad, nagu tehiskeskkond, riigihanked, digitehnoloogia, meedia ja kultuur, transport, kujunemisjärgus tehnoloogiad ja tugitehnoloogiad ning üldsusele kättesaadavad tooted ja teenused; kutsub komisjoni üles looma teatavate valdkondade jaoks spetsialiseerunud ekspertide alarühmad; on veendunud, et need rühmad peaksid tegema tihedat koostööd keskuse, liikmesriikide, puuetega inimeste ja puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega, et tagada ligipääsetavusega seotud õigusaktide parem hindamine, rakendamine, järelevalve ja jõustamine;

9. kutsub liikmesriike üles looma riiklikke ligipääsetavuskeskusi, mis võiksid koosneda kontaktpunktidest ja sarnase struktuuriga eksperdirühmadest, et teha keskusega koostööd ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamisel, järelevalvel ja jõustamisel; on seisukohal, et riiklikud ligipääsetavuskeskused peaksid hõlbustama asjaomaste sidusrühmade ja õiguste omajate, sealhulgas ettevõtjate, puuetega inimeste organisatsioonide ning ligipääsetavuse ja valdkondlike õigusaktide rakendamise eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahelist teabevahetust ja koordineerimist; on veendunud, et keskuse valdkonnaeksperdid peaksid pakkuma kõigile asjaomastele sidusrühmadele suuniseid ja koolitust; usub, et sellised rühmad võiksid aidata leida riikide eripäradega arvestavaid ligipääsetavuslahendusi;

Volitused

10. on veendunud, et keskus peaks toimima sõlmpunktina, mis pakub asjaomastele ELi institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu õiguse rakendamisel korrapärast abi ja oskusteavet ligipääsetavuse poliitika ja tehniliste nõuete osas; on veendunud, et keskus peaks looma koostööraamistiku, mis viiks asjaomased riiklikud ja liidu asutused kokku kõigi kasutajarühmadega, eelkõige puuetega inimesi esindavate organisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade, ettevõtete ja spetsialistidega kõigist ligipääsetavuse ja tarbijaõiguste valdkondadest, ja seda koordineerima, et toetada ühtlustatud rakendamist ja jõustamist kogu ELis, pakkuda suuniseid ja koolitust ning innustada poliitikameetmete arendamist ja innovatsiooni riiklikul ja ELi tasandil, sealhulgas parimate tavade kindlakstegemise ja jagamise kaudu eri sektorites, samuti selliste vahendite loomise kaudu, mille eesmärk on hõlbustada liidu õiguse rakendamist; on lisaks veendunud, et keskus võiks tõhustada koostööd eespool nimetatud asutuste ja organisatsioonide ning väga uuenduslike sidusrühmade vahel, et edendada tugitehnoloogiate arendamist; on seisukohal, et keskus võiks anda samuti nõu, sealhulgas suuniseid, asjaomastele ELi institutsioonidele ja asutustele ning nende liikmesriikidele nende sisemise ligipääsetavuse poliitika ja tavade kohta;

11. rõhutab keskuse võimalikku kasu komisjoni töö toetamisel, muu hulgas tehes kindlaks ja aidates likvideerida kehtivate õigusaktide lünki ja vastuolusid, andes poliitilisi soovitusi ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide ajakohastamiseks ja väljatöötamiseks, integreerides ligipääsetavuse kõikidesse komisjoni eri peadirektoraatide vastutusalasse kuuluvatesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas määrates kindlaks prioriteetsed valdkonnad, kus tuleks ligipääsetavust parandada, viies läbi projekte, millega uuritakse uuenduslikke viise ligipääsetavuse rakendamiseks, abistades ligipääsetavuse tehniliste kirjelduste koostamisel ning aidates ELi asutusi ja organeid ligipääsetavusega seotud küsimustes;

12. on arvamusel, et keskus peaks koguma teadusuuringuid ja uurimusi kasutades ligipääsetavuse kohta väärtuslikke teadmisi, mida ta peaks jagama nii komisjoni kui ka liikmesriikidega, ning et ta peaks koguma ja koondama spetsialiseeritud ja võrreldavat teavet ning täielikult kättesaadavaid andmeid, sealhulgas tagasisidet ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta; rõhutab, et need meetmed muudaksid ligipääsetavuse poliitika kindlalt kasutajate nõudmistele ja kogemustele tuginevaks; rõhutab, et keskus peaks aitama kõrvaldada lünki puuetega inimeste olukorda käsitlevate statistiliste andmete kogumises riiklikul tasandil ning et ette tuleks näha koostöö asjaomaste statistikaasutustega, eelkõige Eurostatiga;

13. on seisukohal, et keskuse oluliseks rolliks oleks pakkuda komisjonile ja liikmesriikidele, sidusrühmadele ja õiguste omajatele teadmisi ning tuge ligipääsetavuse poliitika rakendamisel, järelevalvel ja jõustamisel, pakkudes muu hulgas koolitust ja kõigis ELi ametlikes keeltes juhenddokumente, mis on kirjutatud ligipääsetavas, arusaadavas ja kergesti loetavas keeles;

14. rõhutab, et keskus peaks aitama ületada ebakõlasid puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ELi poliitika vahel ning peaks seega aitama liikmesriikidel saavutada peamist eesmärki suurendada puuetega inimeste tööhõive taset; juhib tähelepanu sellele, et selline integreerimine peab kaasama ELi ja liikmesriike ka tiheda koostöö kaudu puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega ning muude kodanikuühiskonna organisatsioonide, avaliku sektori asutuste ja erasektoriga;

15. märgib, et ligipääsetavuse poliitika rakendamiseks on vaja kõrgetasemelisi tehnilisi teadmisi, mis ei kajastu piisavalt kõrgharidustaseme õppekavades, mistõttu on kõigis avaliku ja erasektori valdkondades puudu kvalifitseeritud ligipääsetavuse valdkonna ekspertidest; rõhutab, et keskus peaks toetama liikmesriike ligipääsetavusega seotud küsimusi käsitlevate sihtotstarbeliste haridusprogrammide väljatöötamisel ning pakkuma koolitust spetsialistidele, ELi ja liikmesriikide ametnikele ning asjaomastele sidusrühmadele ja õiguste omajatele, et suurendada teadlikkust nendest küsimustest;

16. peab kahetsusväärseks, et standardimissüsteem ei võimalda puuetega inimestel ja neid esindavatel organisatsioonidel osaleda ligipääsetavusstandardite väljatöötamisel teiste sidusrühmadega võrdsetel alustel Euroopa ja riiklike standardiorganisatsioonide tegevuses; nõuab seetõttu paremat esindatust standardimissüsteemis ja määratud ekspertide tasakaalustatud esindatust, et tagada ligipääsetavust käsitlevate liidu õigusaktide ja standardite õiglane tulemus; on seisukohal, et keskusel peaks olema oluline roll standardite kehtestamise süsteemis ja ta võiks pakkuda komisjonile eksperditeadmisi, kui komisjon osaleb standardimiskomiteede töös, sealhulgas pakkudes nõuandeid puuetega inimesi esindavate organisatsioonide standardimisekspertidelt, ning võimaluse korral abistada komisjoni tehniliste kirjelduste ning Euroopa standardite ja standardimisdokumentide taotluste koostamisel kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012[20], sealhulgas kaasates kõik asjaomased sidusrühmad ja õiguste omajad; on veendunud, et keskuse kaasamine tooks puuetega inimestele selget kasu seoses ELi piires liikumisega ning annaks neile võimaluse kasutada oma õigust ELis vabalt töötada, elada ja reisida;

17. palub komisjonil koostada viie aasta jooksul alates keskuse asutamisest hinnangu, milles hinnatakse keskuse mõjusust ja lisaväärtust ligipääsetavuse poliitika tõhustamisel ELis; rõhutab, et selle hinnangu alusel peaks komisjon astuma asjakohaseid samme keskuse ajakohastamiseks ja täiustamiseks, sealhulgas hindama võimalust luua amet, kui selle volitustes loetletud eesmärke ei saavutata; palub komisjonil jälgida keskuse tööd ja selle saavutusi, koostades iga-aastased aruanded, mis esitatakse Euroopa Parlamendile;

°

° °

18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.



 

SELETUSKIRI

Sissejuhatavad märkused

Viimastel aastatel on EL heaks kiitnud mitu õigusakti ja tehnilist standardit, millega luuakse uus ligipääsetavuse ökosüsteem. Näitena võib tuua Euroopa ligipääsetavuse akti, veebi juurdepääsetavuse direktiivi, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja elektroonilise side direktiivi ning raudteejaamade ja sõidukite tehnilised kirjeldused. Lisaks tuleb ELi vahendite eraldamisel ja riigihangete puhul võtta arvesse ligipääsetavusnõudeid.

Sellest hoolimata ei ole selliste oluliste õigusaktide rakendamine riiklikul tasandil veel olnud rahuldav. Peamiselt on see tingitud asjaolust, et riiklikul tasandil puuduvad nii haldusasutustes kui ka ettevõtjate seas ligipääsetavuse valdkonna kvalifitseeritud eksperdid, kes suudaksid rakendada nii õigusaktide kui ka standardite väga tehnilisi ligipääsetavuse sätteid.

Kõnekaks näiteks on riigihanked, milles sätestatakse ligipääsetavuse miinimumnõuded. Kogu hankemenetlus, sealhulgas lepingud ja pakkumused, peaksid vastama nendele nõuetele. Koolitusprogrammide puudumise tõttu on aga liikmesriikides raske leida hankeeksperte, kellel on piisavad teadmised ligipääsetavusnõuete kohta, ning sageli ei võeta hankemenetlustes ligipääsetavuseeskirju nõuetekohaselt arvesse. Sellega kaasnevad puuetega inimestele tõsised praktilised tagajärjed.

Veel üheks takistuseks ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamisel on ELi, liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vaheliste koordineerimis- ja koostööraamistike puudumine. Sellised süsteemid on loodud ainult juhtumipõhiselt, mille näitena võib tuua veebi juurdepääsetavuse direktiivi eksperdirühma (Wadex). Kui neid spetsiaalseid rühmi kas ei ole loodud või nad on lakanud tegutsemast, on liikmesriigid ligipääsetavusnõuete ja -standardite jõustamisel ning innovatsiooni ja muutuvate vajadustega toimetulekul ilma vajaliku toe ja suunisteta.

Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegias aastateks 2021–2030 teatati, et nende probleemide lahendamiseks luuakse keskus „AccessibleEU“ (edaspidi „keskus“), mis viib omavahel kokku ligipääsetavust käsitlevate eeskirjade rakendamise ja jõustamise eest vastutavad riiklikud ametiasutused ning ligipääsetavuse kõigi valdkondade eksperdid ja spetsialistid. Raportöör peab seda juhtalgatust hädavajalikuks, et suurendada ligipääsetavuse poliitika sidusust ja hõlbustada juurdepääsu asjakohastele teadmistele, muu hulgas ligipääsetavuseeskirjade rakendamise ja jõustamise eest vastutavate riiklike asutuste koostöö tõhustamisega.

Struktuur ja toimimine

Pärast eri sidusrühmade seisukohtade hoolikat vaagimist on raportöör arvamusel, et keskuse ülesanne peaks olema pakkuda liikmesriikidele pidevat ja sihipärast tuge ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamisel, järelevalves ja jõustamisel ning abistada komisjoni ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide ajakohastamisel ja väljatöötamisel.

Keskusel peaksid olema selged volitused ja ühtlustatud struktuur, mis hõlmab sekretariaati, foorumit ja mitut valdkonna ekspertide alarühma.

Sekretariaat pakuks keskusele haldus-, operatiiv- ja tehnilist tuge ning foorum võimalust arutada ligipääsetavuse poliitika tõhustamiseks vajalikke prioriteete, poliitilisi soovitusi ja meetmeid. Selleks et varustada komisjoni üksikasjaliku ja mitmekülgse teabega, peaksid foorumis olema esindatud erinevad ligipääsetavuse aspektid ja vajadused. Raportöör on siiski arvamusel, et puuetega inimesi esindavad organisatsioonid, ligipääsetavuse valdkonna spetsialistid, avaliku sektori asutused, riigihankeeksperdid, tööstus, akadeemilised ringkonnad, tarbijaorganisatsioonid ning muud asjaomased sidusrühmad ja õiguste omajad, kellel on tõendatud kogemused ligipääsetavuse valdkonnas, peaksid olema võrdselt esindatud.

Kuna keskus peaks tegelema konkreetsete ligipääsetavuspoliitika valdkondadega seotud spetsiifiliste probleemidega, on raportöör ühtlasi arvamusel, et teatavates valdkondades, nagu tehiskeskkond, riigihanked, digitaalne juurdepääsetavus, meedia ja kultuur ning tugitehnoloogiad, on vaja valdkonnaekspertide spetsialiseerunud alarühmi. Mida rohkem keskus eri valdkondadele spetsialiseerub, seda parem on tulemus.

Lisaks on raportöör veendunud, et valdkonnaeksperdid peaksid tegema tihedat koostööd foorumi sidusrühmade ja õiguste omajatega, et toetada komisjoni tööd. Nende ülesandeks võiks näiteks olla lünkade ja vastuolude tuvastamine kehtivates õigusaktides, et asjakohaseid komisjoni ettepanekuid ei avaldataks ilma vajalike ligipääsetavust käsitlevate säteteta.

Foorum ja ekspertide alarühmad peaksid andma ka poliitilisi soovitusi kehtivate õigusaktide ajakohastamiseks ja uute väljatöötamiseks, viima läbi teadusuuringuid ja projekte, et leida uuenduslikke viise ligipääsetavuse rakendamiseks, aitama koostada ligipääsetavuse tehnilisi kirjeldusi ning abistama ELi asutusi ja organeid, nagu BEREC (elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet), ERGA (audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm) ja Euroopa Ombudsman, ligipääsetavusega seotud küsimustes. Sellega seoses arvab raportöör, et keskuse veel üheks lisaväärtuseks oleks varustada komisjoni ja liikmesriike võrreldava ja usaldusväärse teabe ja andmetega ligipääsetavuse kohta, sealhulgas anda tagasisidet ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta.

Keskuse oluliseks ülesandeks oleks ka liikmesriike toetamine ligipääsetavusega seotud õigusaktide rakendamisel, järelevalves ja jõustamisel. Foorum ja valdkonnaeksperdid peaksid alati olema kättesaadavad, et vastata riigiasutuste või ettevõtjate konkreetsetele küsimustele. Tuleks tagada asjaomaste sidusrühmade ja õiguste omajate juhendamine ja koolitamine, et suurendada teadmisi ja pädevust riiklikul tasandil.

Selleks et muuta protsess sujuvaks ja tõhusaks ning tõhustada dialoogi riikliku tasandiga, peab raportöör väga oluliseks, et igas liikmesriigis oleksid olemas riiklikud kontaktpunktid ja sarnase struktuuriga valdkonnaekspertide rühmad. Selliste rühmade loomine aitaks täita teadmiste ja pädevuste lünka ning leida sobivaid, riikide eripäradega arvestavaid ligipääsetavuslahendusi.

Kuna ELi standardiorganisatsioonid töötavad välja ligipääsetavuse standardeid, on raportöör veendunud, et tihe koostöö keskusega on hädavajalik ka selleks, et võtta paremini arvesse ligipääsetavusega seotud vajadusi ühiskonnas. Kui keskus saaks nimetada standardiorganisatsioonidesse tehnilisi eksperte, tasakaalustaks see nimetatud ekspertide seas praegust ärihuvide ülemäärast esindatust, mis määrab olulisel määral ligipääsetavust käsitlevate ELi õigusaktide tulemuse.

Lõpetuseks soovib raportöör meelde tuletada, et ambitsioonikat ligipääsetavuse poliitikat ei saa välja töötada ilma piisava rahastamiseta. Keskus luuakse puuetega inimeste strateegia raames, millel on oma eelarve ja mida rahastatakse mitmelt eelarverealt. Lisaks võiks teadusuuringuid ja uurimusi ning andmete kogumist rahastada sihtotstarbelistest ELi programmidest. Seetõttu peavad komisjon ja liikmesriigid keskusele eraldama märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja inimressursse, mis on teostatav ülesanne.

Kokkuvõtteks olgu öeldud, et keskuse edu sõltub poliitilisest tahtest. Võimalused ja eelised on lugematud. Ligipääsetavuse kooskõlastatud ja ühtlustatud lähenemisviisiga kaasnevad selged eelised. Siiski on väga oluline, et komisjon hindaks korrapäraselt, kas keskus tõepoolest parandab ligipääsetavusega seotud poliitika jõustamist ja puuetega inimeste kaasamist igapäevaelu ja ühiskonna kõikidesse aspektidesse. Juhul kui see nii ei ole, peaks komisjon raportööri arvates suurendama jõupingutusi ning asutama viie aasta jooksul pärast keskuse loomist tõhustatud volituste ja vastutusega ameti, et tagada ligipääsetavuse poliitikas oluline edasiminek.



LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Euroopa Puuetega Inimeste Foorum

ANEC

US Access Board

Euroopa Komisjon

EQUINET – Euroopa Liidu võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustik

FUNKA

Euroopa Pimedate Liit

Euroopa Kurtide Liit

NSAI Standards

Rootsi puuetega inimeste õiguste föderatsioon

Taani puuetega inimeste nõukogu

Pilar Orero, professor, Universitat Autònoma de Barcelona (UAB)

EPRS – Euroopa Parlamendi uuringukeskus

 


 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2022

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Biljana Borzan, Markus Buchheit, Andrea Caroppo, Anna Cavazzini, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Krzysztof Hetman, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Marcel Kolaja, Kateřina Konečná, Andrey Kovatchev, Maria-Manuel Leitão-Marques, Morten Løkkegaard, Antonius Manders, Leszek Miller, Anne-Sophie Pelletier, René Repasi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Tom Vandenkendelaere, Marion Walsmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marco Campomenosi, Salvatore De Meo, Malte Gallée, Ivars Ijabs, Katrin Langensiepen, Antonio Maria Rinaldi, Dominik Tarczyński, Edina Tóth, Kosma Złotowski

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

43

+

ECR

Adam Bielan, Dominik Tarczyński, Kosma Złotowski

ID

Alessandra Basso, Markus Buchheit, Marco Campomenosi, Virginie Joron, Antonio Maria Rinaldi

NI

Edina Tóth

PPE

Pablo Arias Echeverría, Andrea Caroppo, Deirdre Clune, Salvatore De Meo, Krzysztof Hetman, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Tom Vandenkendelaere, Marion Walsmann

RENEW

Andrus Ansip, Dita Charanzová, Sandro Gozi, Svenja Hahn, Ivars Ijabs, Morten Løkkegaard, Róża Thun und Hohenstein

S&D

Alex Agius Saliba, Brando Benifei, Biljana Borzan, Maria Grapini, Maria-Manuel Leitão-Marques, Leszek Miller, René Repasi, Christel Schaldemose

THE LEFT

Kateřina Konečná, Anne-Sophie Pelletier

VERTS/ALE

Anna Cavazzini, David Cormand, Malte Gallée, Marcel Kolaja, Katrin Langensiepen

 

0

-

 

 

 

1

0

ECR

Eugen Jurzyca

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 31. august 2022
Õigusteave - Privaatsuspoliitika