RAPORT Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise ja kulutuste poliitikaga kooskõlla viimise kohta

19.7.2022 - (2022/2008(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Tom Berendsen
PR_INI

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise ja kulutuste poliitikaga kooskõlla viimise kohta

(2022/2008(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 9, 151, 152 ja artikli 153 lõikeid 1 ja 2, samuti artiklit 173, milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja osutatakse muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ja protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

– võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098),

– võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatist „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ (COM(2020)0301),

– võttes arvesse komisjoni 5. mai 2021. aasta teatist „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350),

– võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2021. aasta teatist „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (COM(2021)0550),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. jaanuari 2022. aasta arvamust „Tööstusökosüsteemid, strateegiline autonoomia ja heaolu“,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2. detsembri 2021. aasta arvamust „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“[1],

– võttes arvesse komisjoni talituste 5. mai 2021. aasta töödokumenti „2021. aasta ühtse turu aruanne“ (SWD(2021)0351),

– võttes arvesse komisjoni talituste 5. mai 2021. aasta töödokumenti „Strategic dependencies and capacities“ (Strateegiline sõltuvus ja suutlikkus) (SWD(2021)0352),

– võttes arvesse komisjoni talituste 5. mai 2021. aasta töödokumenti „Towards competitive and clean European steel“ (Konkurentsivõimelise ja puhta Euroopa terase poole) (SWD(2021)0353),

– võttes arvesse 2019. aasta komisjoni energiamahukate tööstusharude kõrgetasemelise rühma aruannet „Masterplan for a Competitive Transformation of EU Energy-Intensive Industries – Enabling a Climate-neutral, Circular Economy by 2050“ (ELi energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimelise transformatsiooni üldkava – kliimaneutraalse ringmajanduse võimaldamine aastaks 2050),

– võttes arvesse Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2021. aasta eriaruannet „Net Zero by 2050: A Roadmap for the Global Energy Sector“ (CO2-neutraalsus aastaks 2050: ülemaailmse energiasektori tegevuskava),

– võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2018. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,

– võttes arvesse nõukogu 27. mai 2019. aasta järeldusi „ELi tööstuspoliitika strateegia: visioon aastaks 2030“,

– võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2020. aasta järeldusi „Dünaamilisemale, vastupanu- ja konkurentsivõimelisemale Euroopa tööstusele üleminekut edendav taastamine“,

– võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2020. aasta järeldusi „Teeme majanduse taastamise ringluspõhiseks ja keskkonnahoidlikuks“,

– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[2],

– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks[3],

– võttes arvesse oma 25. novembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa uue tööstusstrateegia kohta[4],

– võttes arvesse oma 16. detsembri 2020. aasta resolutsiooni uue Euroopa VKEde strateegia kohta[5],

– võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni uue ringmajanduse tegevuskava kohta[6],

– võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa vesinikustrateegia kohta[7],

– võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa energiasüsteemi integreerimise strateegia kohta[8],

– võttes arvesse oma 24. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete strateegia kohta[9],

– võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul Pariisis vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (COM(2020)0628),

– võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2020. aasta teatist „Euroopa ravimistrateegia“ (COM(2020)0761),

– võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2022. aasta teatist „Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni koostamine digikümnendiks“ (COM(2022)0027),

– võttes arvesse komisjoni talituste 8. aprilli 2019. aasta töödokumenti „Tehnoloogiataristud“ (SWD(2019)0158),

– võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta[10],

– võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1749 pealkirjaga „Energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine – Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal“,

– võttes arvesse ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 4. aprilli 2022. aasta aruannet „Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine“,

– võttes arvesse selle kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0214/2022),

A. arvestades, et on ülioluline võimaldada tööstusel rakendada kaksiküleminekut, luues samal ajal kvaliteetseid töökohti ning tagades konkurentsivõime ja suutlikkuse töötada välja ja toota puhtaid tooteid, teenuseid ja tootmisprotsesse;

B. arvestades, et tööstusstrateegia eesmärk peab olema ka ühtse turu tugevdamine ja tehnoloogiliste läbimurrete edendamine, et muuta EL keskkonnahoidlike ja digitehnoloogiate valdkonnas maailmas liidriks;

C. arvestades, et tööstus- ja tootmisprotsessid on ELi tööturu selgroog ja peaksid soodustama kvaliteetsete töökohtade loomist;

D. arvestades, et muutuvas geopoliitilises maailmas on ülioluline tugevdada strateegilist autonoomiat ja vähendada ELi sõltuvust kriitilise tähtsusega materjalidest, toodetest, energiast, tootmisvõimsusest ja tehnoloogiatest, hoides samal ajal majandust nii avatuna kui võimalik ja nii suletuna kui vajalik;

E. arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on taas näidanud, et EL sõltub suurel määral kolmandate riikide energiavarustusest; arvestades, et EL peab oma tööstus- ja energiapoliitika ümber suunama, et mitmekesistada võimalikult kiiresti oma energiaallikaid, suurendada energiasäästu ja energiatõhususe meetmeid ning võtta kasutusele tohutus mahus taastuvaid energiaallikaid ja palju tugevam ringmajanduse lähenemisviis kõigis tööstusharudes, mis põhineb vastupidavatel ja kestlikel tarneahelatel;

F. arvestades, et suur energiavarustussõltuvus, näiteks Venemaast, ja kõrged energiahinnad võivad kahjustada Euroopa äriühingute tootmisvõimsust; arvestades, et materjalide ja komponentide ning tootmisvõimsuse kättesaadavus Euroopas on väga oluline, et vältida ELi sõltuvuse asendamist üha suureneva sõltuvusega haruldaste muldmetallide, muude kriitilise tähtsusega metallide, seadmete või tootmissuutlikkuse tarnimisest;

G. arvestades, et ELis asuvad maailma juhtivad uurimisinstituudid, äriühingud ja kvalifikatsiooniga inimesed ja et ELil on tööstusinnovatsiooni valdkonnas potentsiaal olla maailmas esikohal;

H. arvestades, et komisjon, olles kindlaks teinud oma strateegilised sõltuvused kõige tundlikumates tööstusökosüsteemides, on teatanud, et pakub välja konkreetsed süsteemsed (majanduslikud ja regulatiivsed) meetmed nende sõltuvuste vähendamiseks, sealhulgas kindlustades ja edendades tootmist ja investeeringuid Euroopas;

I. arvestades, et EL peab tegelema tarneahelate vastupanuvõimega, luues samal ajal atraktiivse ja uuendusliku kõrge väärtusega tootmise ja tarnimise ökosüsteemi, mis on kooskõlas Euroopa teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning kliima- ja keskkonnaeesmärkidega;

J. arvestades, et alates 1990. aastast on tööstussektori CO2 heide vähenenud 35 % ning osa sellest on tingitud tootmiskohtade ümberpaigutamisest;

K. arvestades, et energia lõpptarbimise vähendamise majanduslik potentsiaal 2030. aastaks võrreldes tavapärase äritegevusega on Euroopa tööstuses hinnanguliselt 23,5 %[11];

L. arvestades, et komisjon on tunnistanud, et ELi strateegilise autonoomia saavutamiseks on veel rohkem olulised sellised majandussektorid nagu tervishoiusektor, põllumajandus- ja toidutootmissektor, kaevandus- ja toorainete kaevandamise tööstus ning digitehnoloogia tööstus;

M. arvestades, et komisjon on uues ajakohastatud tööstusstrateegias tunnistanud, et jätkusuutmatu turupoliitika, mis hõlmab riigihankeid, võib viia turu konsolideerimiseni;

1. tunneb heameelt tööstusstrateegia ajakohastamise üle; rõhutab, et selleks, et roheline kokkulepe oleks kestlik ja ümberkujundav kasvustrateegia, vähendaks ELi sõltuvust ja säilitaks kaksikülemineku perioodil Euroopa tööstusele võrdsed võimalused, peab sellega kaasnema ambitsioonikas tööstuspoliitika, et see oleks konkurentsivõimelisel juhtpositsioonil kasvuhoonegaaside netonullheite saavutamisel ja kestliku majanduse loomisel ning et luua sünergiaid ettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja idufirmade vahel, ning rõhutab, et seda peab toetama ambitsioonikas teadus- ja arendustegevuse poliitika ja VKEde-sõbralik raamistik; rõhutab, et see vajadus on märkimisväärselt kasvanud käimasoleva kliima- ja energiakriisi ning Venemaa agressioonisõja tõttu Ukraina vastu; rõhutab sellega seoses vajadust sihipäraste leevendusmeetmete üle haavatavamatele tarbijatele tööstuskontekstis, eelkõige haavatavatele VKEdele ja mikroettevõtjatele, keda on samuti COVID-19 pandeemia mõjud tugevalt mõjutanud;

2. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arvestama praegustes ja tulevastes algatustes ja eesmärkides Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga Euroopa tööstusele ja selle suutlikkusele ning võtma vastu terviklikku lähenemisviisi, kui see loob stiimuleid strateegiliste tööstussektorite ja nende tarneahelate toetamiseks, mis seisavad silmitsi energia-, transpordi- ja toorainekulude järsu suurenemisega; tunnistab, et on mitmeid meetmeid, mis aitavad neid mõjusid vähendada, vähendades samal ajal ka kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet;

3. rõhutab, et toimiv Euroopa ühtne turg on oluline väärtus, et tugevdada tööstuse vastupanuvõimet, Euroopa atraktiivsust investeeringute sihtkohana ja ELi konkurentsivõimet ning edendada kaksiküleminekut, mis on tööstussektorite uue majanduskasvu alus;

4. rõhutab, et EL ei saa sõltuda kolmandatest riikidest toodete, energia, tootmisvõimsuse ja tehnoloogiate asjus, mis on meie majandusele ja tulevikuühiskonnale olulised; rõhutab, et EL peab tagasi saama tugeva positsiooni üliolulistes ülemaailmsetes väärtusahelates ja kindlustama kriitilise tähtsusega materjalidega varustamise kriisi ajal, muu hulgas ringmajanduse ärimudelite suurema kasutamise kaudu; rõhutab lühemate tarneahelate kasu meie majanduse vastupanuvõimele ja ELi kliimaeesmärkide saavutamisele;

5. rõhutab rahvusvahelise koostöö, võrdsete partnerluste ja avatud ülemaailmse kaubanduse tähtsust Euroopa majanduse jaoks, märkides, et üks tõhusamaid viise Euroopa tööstuse vastupanuvõime tugevdamiseks ja sõltuvuse vähendamiseks on mitmekesistada tarneahelaid ambitsioonikate kaubanduspoliitiliste meetmete, sealhulgas strateegiliste kaubandus- ja investeerimislepingute kaudu;

6. kutsub komisjoni üles esitama nii ruttu kui võimalik selgeid ja teaduspõhiseid ülemineku suundasid tööstusökosüsteemi jaoks, sealhulgas tehes kindlaks vajadused taristu, tehnoloogiate ja oskuste asjus edukaks üleminekuks; kutsub komisjoni üles tagama järjekindlust, kooskõlastamist ja sünergiaid kõikide algatuste, eesmärkide, rahastamise ja regulatiivsete instrumentide vahel, mis toetavad tööstust üleminekute ajal; rõhutab vajadust viia täielikult kooskõlla üleminekuviisid, tööstustehnoloogia tegevuskavad ning programmi „Euroopa horisont“ raames loodud Euroopa partnerluste strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava; nõuab tööstusökosüsteemide konkurentsivõime, tehnoloogilise edu, töölesobivuse ja vastupanuvõime ning eri sektorite ülemineku suundadel tehtud edusammude kohta, sealhulgas nende kooskõla kohta ELi kliimaeesmärkidega, iga-aastast seiret ja aruannet, et saaks instrumente vajaduse korral kiiresti kohandada; rõhutab, et kõiki tarneahela sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskond, akadeemiline kogukond, tarbijaorganisatsioonid, ametiühingud ja kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu, tuleks kaasata läbipaistval viisil üleminekuprotsessi, tagades pideva ja teaduspõhise edusammude seire;

7. kutsub komisjoni üles esitama strateegiat, mis keskenduks kõige energiamahukamate tööstusharude üleminekule, mis võimaldaks neil säilitada oma konkurentsivõime ja samal ajal toetada ELi suuremat strateegilist autonoomiat, kuna need tööstusharud on sageli strateegilise tähtsusega;

8. tuletab meelde, et Euroopa tööstuse konkurentsivõime sõltub suurel määral tema innovatsioonisuutlikkusest; märgib, et EL ületab teisi majandusjõude teadus- ja arendustegevuse kuludes protsendina SKPst; kordab teadus- ja arendustegevusse tehtavate ambitsioonikate investeeringute olulisust, et parandada ELi konkurentsivõimet maailmas; peab kahetsusväärseks, et enamikus liikmesriikides pole siiani saavutatud eesmärki investeerida 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusse; kutsub komisjoni üles kooskõlastama liikmesriikide jõupingutusi riiklike teadus- ja arendustegevuse investeerimiseesmärkide suurendamisel, eelkõige selleks, et tööstusliku innovatsiooni ja teadusuuringute riiklik ja erasektori rahastamine liiguks uudishimupõhise ja madala tehnoloogilise valmisoleku tasemega teadusuuringute poole, et säilitada ja parandada teadmistebaas, mis toetab Euroopa tööstuslikku innovatsiooni; rõhutab sellega seoses avatud teaduspartnerluse rolli; kutsub komisjoni üles tagama, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse oleksid suunatud ka mikroettevõtete osalemisele;

9. juhib tähelepanu vajadusele, et programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammides ning avaliku ja erasektori partnerlustes võetaks arvesse uusi asjaolusid, mis tulenevad Venemaa sissetungist Ukrainasse, eelkõige teemavaldkondi 4 ja 5 „Tööstus, digitaalvaldkond ja kosmos“ ning „Kliima, energia ja liikuvus“, ning vajadusele keskenduda tööstusele suunatud teadus- ja arendustegevuses fossiilkütuste asendamisele ja ELi tööstuse sõltuvuse vähendamisele energiaimpordist;

10. kutsub komisjoni üles aitama täita investeerimislüngad ülemaailmsete konkurentidega peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate puhul; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle Euroopa kiipide õigusakti ja tööstusandmete ning serva- ja pilvetehnoloogia liidu asutamise kohta; kutsub komisjoni üles kiiresti alustama Euroopa protsessorite ja pooljuhttehnoloogiate tööstusliidu hilinenud tööd; kutsub komisjoni üles kiiresti laiendama neid algatusi teistele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni instrumentidele ning peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, nagu akud, tehisintellekt, küberturvalisus, automatiseerimine ja robootika, biotehnoloogia, servtöötlus, fotoonika ning kvantarvutus ja -tehnoloogia;

11. tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle seoses Euroopa pooljuhiökosüsteemiga, sealhulgas suurenenud kohaliku tootmisvõimsuse, katseliinide ning esimeste omataoliste kõrgtehnoloogilise kiibitehnoloogia, kiipide ja süsteemi projekteerimise tootmiskohtadega; rõhutab vajadust tagada, et Euroopa kiipide õigusakti rahastamine ei tooks kaasa muude olemasolevate ELi programmide rahastamise vähendamist; tunneb heameelt Euroopa kiipide õigusaktile lisatud komisjoni talituste töödokumendi (SWD(2022)0147) üle; kutsub siiski komisjoni üles koostama mõjuhinnangu, mis hõlmaks keskkonnamõju, ja põhjaliku analüüsi tulevase vajaduse kohta kiipide järele, erinevate liikide konkurentsieelise kohta ja potentsiaali kohta kiipide tootmisel Euroopas;

12. rõhutab, kui oluline on rakendada täielikult Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte olemasolevat strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni kava, kuna see on oluline tegevuskava liidu strateegilise autonoomia jaoks mitmes peamises progressi võimaldavas tehnoloogias; on seisukohal, et Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõtte vahendite ümbersuunamine konkreetselt kiipidega seotud teadusuuringutesse peaks toimuma eelkõige olemasoleva strateegiliste teadusuuringute ja innovatsiooni kava raames;

13. rõhutab vajadust tugevdada algatust „Made in Europe“ ja kiirendada neljanda tööstuspöörde tehnoloogiate vastuvõtmist, eelkõige VKEde kaudu; kutsub komisjoni üles tugevalt integreerima algatuse „Made in Europe“ partnerluse programmi „Euroopa horisont“, edendades VKEde koostööd ülikoolide ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidega; rõhutab, et algatus „Made in Europe“ ei peaks mitte ainult tähendama kvaliteeti ja innovatsiooni, vaid ka väga kestlikke ja sotsiaalselt õiglaseid tööstustooteid, protsesse ja teenuseid, ning edendama kvaliteetsete tööhõive- ja tootmisvõimaluste taastamist kogu liidus, et toetada kõigi ELi piirkondade võrdset ja kestlikku arengut;

14. rõhutab tööstusstrateegiaga loodud tööstusfoorumi olulisust ja märgib, et viiest loodud rakkerühmast üks on otseselt seotud ühtse turuga ja analüüsib ühtse turu horisontaalseid aspekte ja tõkete kõrvaldamist ning teine keskendub eelkõige kõrgtehnoloogilisele tootmisele kui paljude ökosüsteemide horisontaalsele võimaldajale;

15. rõhutab liidu nullsaaste eesmärgi ja täielikult integreeritud ringmajanduse olulisust tõhusa ja vähese CO2 heitega tööstuse loomisel; kutsub komisjoni üles viima läbi analüüse ringlussevõtu ja tootetsüklisse uuesti lisamise kohta; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu rahastamis- ja hankevõimalustele selliste ettevõtete projektide jaoks, kes on ringmajanduses innovaatilised eestvedajad, samuti vajadusele stimuleerida juhtivate turgude arengut; on seisukohal, et jäätmetekke ennetamine, jäätmetega seotud energia ja ressursside tarbimise vähendamine ning suletud ahela ringlussevõtt kogu tööstussektori ulatuses on ringmajanduse jaoks hädavajalikud; rõhutab lisaks, kui olulised on standardid, ostmise volitused, kvoodid, kestlikkus ja disainipõhine parandatavus, millega tagatakse oluliste (kriitilise tähtsusega) toorainete ringlussevõtt ja korduskasutamine ning toodete ulatuslikum kasutamine ja pikaealisus;

16. tunneb heameelt komisjoni teadaande üle riigihangetealase juhendi väljaandmise kohta ja tema jõupingutuste üle, mis käsitlevad vastastikkust juurdepääsu riigihankelepingutele; rõhutab, et riigihange on riikliku ja majandusliku julgeoleku, tööstuspoliitika sotsiaalse ja ökoloogilise kestlikkuse ning kestlike toodete ja teenuste kasutuselevõtu ja nõudluse toetamise jaoks oluline instrument; rõhutab, et riigihankemehhanismid peaksid veelgi enam toetama Euroopa tööstuse ümberkujundamist, soodustades ökoinnovatiivsete, kulutõhusate ja kestlike kaupade ja teenuste tootmist ning suurendades ringluspõhiste tootmisprotsesside kasutuselevõtust tulenevat nõudlust teiseste toorainete järele; palub sellega seoses komisjonil vajaduse korral uuesti läbi vaadata riigihanke ja konkurentsieeskirjad, tagades samal ajal ühtse turu nõuetekohase toimimise; tuletab meelde, kui olulised on komisjoni välja töötatud suunised selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid sõlmitavatesse lepingutesse lisama tulemuseesmärgid, kvaliteedikriteeriumid ja majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi; kutsub komisjoni üles tagama juurdepääsu VKEdele ja võitlema hankekriteeriumi vastu, millega kehtestatakse nõuded või kvalifikatsioonid, mis lähevad ostetud teenuse või kaupade põhielementidest kaugemale, et VKEdel oleks õiglane võimalus osaleda olulisel riigihangete turul; nõuab ülimat valvsust elutähtsate taristute omandamise osas Euroopa-väliste osalejate poolt;

17. tuletab meelde kestlike hanketavade rolli ravimite nappuse ennetamisel, varustuskindluse tagamisel ja tootmisinvesteeringute kindlustamisel; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriike, töötades kehtiva riigihankedirektiivi alusel välja sihipärased ELi eeskirjad ravimihangete kohta, mille eesmärk on tagada pikaajaline kestlikkus, konkurents, varustuskindlus ja stimuleerida investeeringuid tootmisse;

18. kutsub komisjoni üles hindama COVID-19 puhangu ajal algatatud ühishankeid, võrdlema neid eelostulepinguga ning kasutama saadud õppetunde, et seda vahendit täiustada, vältides siseturu häireid;

19. rõhutab tähtsust lisada haridus, täiendusõpe ja ümberõpe üleminekusuundadesse oluliste vahenditena ELi tööstuse ümberkujundamisel ning suurema tootlikkuse saavutamiseks tehtavatesse jõupingutustesse, võttes arvesse piirkondade tööturu vajadusi selle majanduse elavdamise protsessis, et vältida piirkondade vaesumist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama strateegiat kutsehariduse ja ärihariduse partnerlustele koos sotsiaalpartneritega, eriti piirkondlikes tööstusklastrites, et tugevdada oskusi ja täiustada VKEde turustamisvalmis uuenduste kasutuselevõttu, ning luues VKEdele stiimuleid oma personali ja töötajate koolitamiseks ja oskuste parandamiseks, eelkõige digioskuste valdkonnas; rõhutab vajadust tugevdada teadus- ja arendustegevuse ning tööstuse vahelist koostööd, eelkõige tehnoloogiasiirde kaudu VKEdele; rõhutab, et tagada tuleks soolise võrdõiguslikkuse, soolõime, võrdsete võimaluste, naiste tööturul osalemise ning ettevõtlikkuse edendamine;

20. rõhutab, kui oluline on ennetav haridus- ja koolituspoliitika, mis soodustab talentide värbamist ja hoidmist ELis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ELi maailmatasemel teadlasi ja õpetajaid, et juhtida tulevase tööjõu haridus-, teadus-, arendus- ja koolituskava ning tõhustada koostööd haridus- ja koolitus-, teadus- ja ettevõtlussektori vahel;

21. rõhutab, et liikmesriigid peavad rakendama oskuste pakti ja muid liidu algatusi, mille eesmärk on luua tööjõule ümber- ja täiendusõppe võimalusi, anda inimestele vajalikud oskused, mis viivad kutsealase mitmekesisuseni ja aitavad tegeleda tööjõu ja oskuste nappusega, ning kiirendada töötajate ja töötute, eelkõige töötajate, kes on seoses üleminekuga kõige haavatavamad, ümber- ja täiendõpet; rõhutab vajadust rakendada algatusi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa teadusruumi, Euroopa haridusruumi ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme, eesmärgiga luua tugev Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni siseturg;

22. märgib, et kõige vähem kvalifitseeritud töötajad on eriti haavatavad; rõhutab sellega seoses õiglase ülemineku fondi asjakohasust, hoolimata selle piiratud ulatusest;

23. rõhutab, et VKEdel ja idufirmadel on keskne roll ELi tööstusökosüsteemides, eelkõige ELi digiüleminekus, ning nad on kestlike ja sotsiaalselt vastutustundlike ärimudelite ja tooteinnovatsiooni oluline allikas; rõhutab vajadust parandada nende juurdepääsu riiklikule ja ELi rahastamisele, eelkõige traditsioonilistes sektorites, kus digiüleminek ei ole veel toimunud; peab kahetsusväärseks ettevõtjate rahastamispuudujääki, mis on tingitud soost, seksuaalsest sättumusest või päritolust; rõhutab Euroopa Innovatsiooninõukogu rolli Euroopa idufirmade ja investeeringute ökosüsteemi edendamisel, mis soodustab rohkem süvatehnoloogia ning kõrge riskitaseme ja tasuga innovatsiooni arengut;

24. on arvamusel, et digikümnendi saavutamise algatused aitavad kaasa ettevõtjate, eelkõige VKEde digiüleminekule, kes jäävad endiselt suurtest ettevõtjatest digioskuste ja oma tegevuse digitaliseerimise poolest maha;

25. rõhutab vajadust kõrvaldada ühtsel turul olemasolevad tõkked, mis takistavad VKEde ja idufirmade kasvu Euroopas, vajadust parema õigusliku ja reguleeriva raamistiku järele ning seetõttu vajadust võtta kasutusele VKEde-sõbralik poliitika;

26. rõhutab vajadust õigusraamistikku ajakohastada ja tulevikukindlaks muuta, et tagada regulatiivne stabiilsus ja prognoositavus, mis hõlbustab innovatsiooni, investeeringuid, uuenduslike toodete ja teenuste heakskiitmist ning võimaldab üleminekut kasvuhoonegaaside netonullheitega majandusele ja kindlustada Euroopa konkurentsivõime ja kvaliteetsete töökohtade loomine, võttes samal ajal arvesse majanduslikke, keskkonnaalaseid, soolisi ja sotsiaalseid aspekte; kutsub komisjoni üles lisama üleminekusuundadesse pärast mõjuhinnangu tegemist kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkidega tegevuskavad, et ELi ettevõtjate, eriti VKEde tarbetut halduskoormust vähendada; rõhutab põhimõtet „üks sisse, üks välja“;

27. rõhutab vajadust vähendada tarbetut halduskoormust äriühingute, eriti VKEde ja idufirmade jaoks, säilitades samal ajal tarbijate, töötajate, tervishoiu ja keskkonnakaitse kõrgeimad standardid; rõhutab, et Euroopa seisab silmitsi pöördepunktiga, mis on tingitud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ja COVID-19 pandeemia tagajärgedest; kutsub komisjoni üles hindama, kas uued seadusandlikud ettepanekud paneksid äriühingutele liigse regulatiivse või halduskoormuse;

28. tuletab meelde avaliku halduse rolli ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna tagamisel ja ettevõtjate tarbetu halduskoormuse vähendamisel, tagades samal ajal kõrgeimad läbipaistvuse ja töötajate ohutuse alased standardid; on veendunud, et avalikus sektoris ja selle töötajate seas peaks soodustama e-valitsuse tööriistu, digitaalse innovatsiooni poliitikat ja digioskuste tugevdamist;

29. rõhutab tööstuspoliitika riiklikku ja piirkondlikku mõõdet ning piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate rolli, eelkõige tööhõive, majanduse ja tööstuse arengu seisukohast kogu liikmesriikide territooriumil; nõuab sellega seoses aruka spetsialiseerumise strateegiate saavutuste analüüsi kui platvormi tulevaste meetmete võtmiseks piirkondlikul tasandil; rõhutab vajadust kohalike sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna ja kogukonna esindajate läbipaistva osalemise järele aruka spetsialiseerumise strateegiate ettevalmistamise ja rakendamise faasis; kutsub komisjoni üles lisama instrumente, mis suurendavad algatuse „Made in EU“ kasutamist piirkondlikul tasandil;

30. kutsub komisjoni üles tuginema piirkondlikele ökosüsteemidele, mis hõlmavad nende endi arukat spetsialiseerumist, aitavad ületada piirkondlikke erinevusi ning kaasavad avalikku haldust, kõrgharidusasutusi, teadlasi, kodanikuühiskonda ja tööstust, et ühendada oma teadmised ning luua ühiselt sisu, kontekst ja õpikogemused;

31. rõhutab vajadust tagada tööstuse ülemineku sotsiaalne õiglus ja töötada välja asjakohased meetmed üleminekupiirkondade taasindustrialiseerimise toetamiseks strateegiliste piirkondadevaheliste investeerimisprojektide ja haavatavate piirkondade, eelkõige maa- ja äärepoolsete piirkondade taasarenduskavade kaudu;

32. rõhutab vajadust Euroopa energiapoliitika põhjaliku ümberkorraldamise järele vastuseks Venemaa vägivaldsele sissetungile Ukrainasse; nõuab ELi energiasõltuvuse olulist vähendamist, eelkõige Venemaa gaasist, naftast, söest ja tuumkütusest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama kestliku, taskukohase, ohutu ja rikkaliku taastuvenergia ja üleminekuperioodi vähese CO2 heitega energia tootmisvõimsust ning suurendama energiasäästu ja energiatõhususe meetmeid; kutsub komisjoni üles tõhusamalt toetama energiaallikate arendamist, et rahuldada kasvavat nõudlust elektrienergia järele, ning paremini koordineerima vajaliku taristu, eelkõige vajaliku elektrienergia, energia, tarkvõrgu, vesiniku, CO2, kütte ja jahutuse taristu planeerimist ja rahastamist;

33. rõhutab, et Euroopa tööstusökosüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks on vaja stabiilset energiavarustust; hoiatab kahjulike tagajärgede eest, mida põhjustab energiavarustuse vähenemine tootmisvahendile; rõhutab sellega seoses vajadust koordineerimissüsteemi järele, mis jälgiks süstemaatiliselt gaasi kättesaadavust kriisi ajal, et hõlbustada ühiseid Euroopa strateegiaid kriisiga toimetulekuks;

34. juhib tähelepanu asjaolule, et kütte- ja jahutusprotsess jääb tööstussektoris üheks kõige olulisemaks energiakasutusviisiks; rõhutab, et selleks, et kiirendada kasvuhoonegaaside heite vähendamist tööstuses, tuleb täielikult ära kasutada tööstusliku kütte ja jahutuse energiatõhususe potentsiaali; rõhutab vajadust kasutada paremini ära vältimatut heitsoojust ja -jahutust, samuti tööstusklastreid ja sümbioose, mis pakuvad märkimisväärset sünergiat ja energiasäästu potentsiaali paljudes sektorites, sealhulgas tekstiili-, keemia-, toiduainete töötlemise ja masinate sektoris;

35. kutsub komisjoni üles suurendama oma jõupingutusi ringbiomajanduse potentsiaali ärakasutamisel, kus kasutatakse kestlikke ja taastuvaid ressursse, et edendada pikas perspektiivis konkurentsivõimelisi ja vastupanuvõimelisi tööstusharusid; rõhutab sellega seoses, et biomassijäätmete kasutamine võib tõhusalt asendada fossiilkütuseid, võimaldades samal ajal vähendada CO2 jalajälge; nõuab seetõttu tungivalt, et ELi, riiklikud ja kohalikud ametiasutused edendaksid sellist ringmajandust kõigis poliitikavaldkondades;

36. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles oluliselt lühendama lubade väljastamisaega ja looma kiired loamenetlused taristule, mis toetab tööstust üleminekul kliimaneutraalsele ringmajandusele, ilma et see piiraks olemasolevate menetluste läbipaistvust, legitiimsust ja seaduslikkust; rõhutab sellega seoses vajadust arendada Euroopas vesinikubaasi, et arendada edasi ühendusi kogu meie mandril, ning toetada energiasäästutehnoloogiate laialdast kasutuselevõttu, nagu väga tõhusate kohalike taastuvenergia tootmisrajatiste paigaldamine ja koostootmine, eelkõige VKEde jaoks;

37. kordab, et kestliku liikuvuse arendamiseks ja sektorite ühendamise toetamiseks on vaja tugiraamistikku;

38. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kiirendama arukal ja valikulisel viisil kõigi ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, taristu ja digitaalsete programmide ja instrumentide rakendamist, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid, et tegeleda turutõketega, ja tööstusliidud ning tehnoloogiataristud, et katsetada, valideerida ja laiendada uusi tehnoloogilisi lahendusi, eelkõige neid, mis arendavad kaksiküleminekuteks vajalikke uuenduslikke läbimurdetehnoloogiaid, eriti neid, mis on seotud energiatootmise, kütuste ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiatega, ning mille abil rakendatakse tõhusat ringmajandust, nagu puhas teras, keskkonnahoidlik lennundus, sünteetiline kütus, puhtad väetised ja keskkonnahoidlik krakkimine;

39. rõhutab, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide taotluste kiire hindamine komisjoni poolt on Euroopa tööstuse vastupanuvõime jaoks ülioluline; kutsub komisjoni üles kehtestama selged, tõhusad, lihtsad ja terviklikud suunised üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kohta; kordab kui oluline on vähendada selliste rahaliste vahendite riske nagu InvestEU või innovatsioonifond, mis on olulised ELi tootmissuutlikkuse suurendamiseks peamistes strateegilistes sektorites, näiteks päikeseenergiatööstuses, mis võimaldab taastada tugeva Euroopa tootmisbaasi;

40. rõhutab CO2 heite hinnavahelepingute suurt potentsiaali kui olulist vahendit heitkoguste vähendamiseks ja sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütustest tööstuses; arvestab nende olulisust eelkõige sektorites, kus on keeruline CO2 heidet vähendada, tehnoloogiate laiendamisel ja nende leviku toetamisel sektorites; rõhutab, et CO2 heite hinnavahelepingud peaksid olema proportsionaalsed, kooskõlas ELi õigusaktide ja WTO nõuetega ega tohiks põhjustada põhjendamatuid moonutusi ELi siseturul;

41. väljendab heameelt komisjoni analüüsi üle strateegilise sõltuvuse ja suutlikkuse kohta, mis on kooskõlas strateegilise autonoomia eesmärgiga; kutsub komisjoni üles lõpule viima analüüsid ja tööstustehnoloogia tegevuskavad nii ruttu kui võimalik ja pakkuma välja tegevusi, et vähendada sõltuvust kindlaks tehtud kriitilise tähtsusega materjalidest, sealhulgas ringlusevõtu ja ressursitõhususe meetmetest, ja nende varustamisest, sealhulgas energiatarnijatest; rõhutab, kui oluline on tagada hädavajalike meditsiini- ja tervishoiuseadmete katkematu juurdepääs ELi ühisturule, võttes arvesse COVID-19 pandeemia alguses tekkinud esialgsest nappusest saadud kogemusi; rõhutab edasistel vastastikuse sõltuvuse analüüsidel põhineva strateegia vajadust, et tugevdada ELi suutlikkust kriitilise tähtsusega väärtusahelates ja tootmises; jäädes samal ajal pühendunuks mitmepoolsusele ja vabakaubandusele;

42. kutsub komisjoni üles võtma oma 2021. aasta ühtse turu aruandes kindlaks tehtud 14 kriitilise tähtsusega tööstusökosüsteemi strateegiliste sõltuvuste analüüsimisel vastu tervikliku väärtusahela lähenemisviisi; soovitab laiendada neid põhjalikke uuringuid kõigile strateegiliseks peetavatele sektoritele; palub komisjonil võtta arvesse kolmandate riikide võetud eksterritoriaalsete meetmete mõju ELi tööstusele, eelkõige seoses ekspordikontrolliga; juhib tähelepanu, et selleks et vältida uute sõltuvuste ja haavatavuste tekkimist, peaks ajakohastatud uus tööstusstrateegia lähtuma Euroopa ressurssidest ja tehnoloogilisest suutlikkusest;

43. rõhutab, et ringlussevõtt peab mängida otsustavat rolli toor- ja teiseste materjalide pakkumise suurendamisel, vähendades seeläbi ELi sõltuvust kolmandate riikide impordist; kutsub komisjoni üles toetama täiendavaid meetmeid, et piirata nõudluse suurenemist esmaste toorainete järele, näiteks edendades ringmajandust, toetades teadusuuringuid ja innovatsiooni materjalide asendamiseks, sealhulgas kestlikke tarneid kaubanduslepingutes, ja toorainete valdkonnas strateegiliste partnerluste kaudu;

44. kutsub komisjoni üles laiendama elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse kohaldamisala, et see sisaldaks pidevat jälgimist, hindamist ja raporteerimist ELi tööstuse vastupanuvõime näitajate kohta, nagu peamiste tehnoloogiate vastastikune sõltuvus, tootmisvõimsused, võimalike nappuste varajane hoiatussüsteem, strateegiline sõltuvus ja välisriigi subsiidiumid strateegilistes sektorites;

45. kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles looma sihtotstarbelisi stiimuleid elutähtsate kaupade, näiteks esmatähtsate ravimite tootmiseks, et saavutada avatud strateegiline autonoomia, samuti tootmistehnoloogia jaoks mis tahes kriisi, sealhulgas sõja ajal, tagades samal ajal pikaajalised vastupanuvõimelised tarneahelad;

46. kutsub komisjoni üles tagama, et ELi ravimistrateegias kavandatud meetmed tagaksid ELi rolli uuendajana teadus- ja arendustegevuses ning konkurentsivõime, pakuksid usaldusväärset ja taskukohast varustamist, juurdepääsu kaasaegsetele ravimitele ning jätkaksid innovatsiooni ja investeeringute stimuleerimist teadus- ja arendustegevusse; märgib, et tugeva teaduspõhise farmaatsiatööstuse ligimeelitamine ELi toetab ka ELi vastupanuvõimet; rõhutab vajadust toetada sihtotstarbelisi investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, ravimite ja toimeainete tootmist ELis ning oma territooriumil elujõuliste teaduspõhiste ja tootmisrajatiste säilitamist;

47. on väga mures ebaausa konkurentsi ning kolmandate riikide rahastatud äriühingute investeeringute ja ülevõtmiste pärast ühtsel turul, eriti strateegilistes sektorites, nagu energiavarustus, mida on vaja liidu sõltumatuse ja energiajulgeoleku tagamiseks; kutsub komisjoni üles analüüsima sellist sekkumist, tagama võrdsed tingimused, eriti VKEdele, ja töötama välja sobivad ja õiguslikult usaldusväärsed meetmed sellise sekkumise vältimiseks, tagades samal ajal, et ELi konkurentsipoliitika väljakujunenud raamistikku ei kahjustataks ning et ausat konkurentsi edendataks nii ELi-väliste kui ka ELi äriühingute vahel, kes tegutsevad ELi ühtsel turul;

48. tervitab komisjoni ettepanekuid võrdsete võimaluste loomiseks Euroopa ja kolmandate riikide äriühingutele; rõhutab vajadust säilitada nende ettepanekute raames Euroopa äriühingute ekspordi konkurentsivõime;

49. kutsub komisjoni üles järgmist läbivaatamist silmas pidades laiendama välismaiste otseinvesteeringute raamistiku kohaldamisala ja määratlust, et tegeleda välisriigi subsiidiumite mõjuga ELi majanduslikule julgeolekule ja ELi äriühingute tehnoloogiasiirde mõjuga kolmandates riikides strateegilistes sektorites;

50. kutsub komisjoni üles edendama keskkonnatehnoloogiate siiret arengumaadesse, et hõlbustada rohepööret ülemaailmsel tasandil;

51. on mures kasvava sõltuvuse pärast kolmandate riikide julgeolekuvarustuse tootjatest elutähtsates ja tundlikes ühiskonna osades, nagu piiri- ja küberjulgeolek ning kaitse kindlustamine; rõhutab vajadust määrata julgeolekutehnoloogia ja -varustus strateegiliseks sektoriks; nõuab tegevuskava, et tugevdada ELi tööstust, sealhulgas kohandatud riigihanke-eeskirjade kaudu;

52. rõhutab Euroopa Kontrollikoja aruande järeldusi viivituste kohta 5G-võrkude rakendamisel ja riskide kohta, mis on seotud kolmandate riikide müüjatega[12]; kutsub komisjoni üles ergutama kooskõlastatud 5G kasutuselevõttu ELis ning vähendama välissõltuvuse ja häire riske 5G ja 6G kommunikatsioonitehnoloogias kooskõlastatud toetuse kaudu, et võimaldada Euroopa osalejatel suurendada 6G-süsteemide teadus- ja arendustegevuse suutlikkust ning arendada välja 5G-taristu juhtivad turud, mis on aluseks digitaalsetele ja keskkonnasäästlikele muutustele; palub komisjonil tagada 5G-tehnoloogia valdkonnas piisav konkurentsivõime, tagades samal ajal 5G-võrkude turvalisuse;

53. rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandusel ja -sektoritel on keskne koht algatuses „Uus Euroopa Bauhaus“, mis on otsustava tähtsusega; märgib, et kultuuri- ja loomesektorid ergutavad innovatsiooni ja arengut Euroopas; kutsub komisjoni üles töötama kultuuri- ja loomesektorite jaoks välja terviklik, sidus ja pikaajaline tööstuspoliitika raamistik;

54. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle andmealase õigusakti kohta ja ühtsete Euroopa andmeruumide algatuse väljatöötamise üle; rõhutab koostalitlusvõimeliste, konkurentsivõimeliste ja üleeuroopaliste andmeruumide rolli mitmes tööstussektoris, sealhulgas tehisintellekti arendamises, liikuvuses, keskkonnas, tervishoius ja arukas tootmises; rõhutab vajadust diferentseeritud lähenemisviisi järele, milles võetakse arvesse iga sektori iseärasusi; on seisukohal, et ELi-/Euroopa Majanduspiirkonna-väliste äriühingute juhtroll ELi andmeruumide algatustes võib vähendada ELi tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamise eesmärki; rõhutab andmepõhise majanduse tähtsust ja palub komisjonil kiirendada kõiki andmetega seotud algatusi ja toetada Euroopa andmeruumi ökosüsteemi esilekerkimist, mis põhineb usaldusväärsusel, konkurentsivõimel ja koostalitlusvõimel, ning edendada ühiste Euroopa taristute loomist, et hõlbustada andmete kasutamist ja vahetamist tööstussektorite vahel, tugevdades andmete, pilvandmetöötluse ja servökosüsteeme ning suurendades investeeringuid kiiresse sidesse; rõhutab sellega seoses õiguskindluse olulisust, mis on ELi äriühingute innovatsioonisuutlikkuse jaoks võtmetähtsusega;

55. rõhutab vajadust tagada sidevõrkude vastupidavus ja andmeruumide turvalisus, soodustades seega kiudoptiliste võrkude kiiret kasutuselevõttu, mis võiks tagada mitu suunda ja vastupidavuse füüsilistele ja küberrünnakutele;

56. kutsub komisjoni üles tagama, et digiüleminekul kasutataks tipptasemel meetodeid ja parimaid tavasid kasvuhoonegaaside heite ja arvutuste keerukuse vähendamiseks ning energiatõhususe ja süsteemide andmete tõhususe suurendamiseks tootlikus kasutuses; rõhutab sellega seoses vajadust meetodi järele, et lisada digiüleminekusse keskkonnasäästlikkuse hindamised, sealhulgas energiakasutuse kohta, toodete ja süsteemide kogu olelusringi jooksul;

57. kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et vältida ELi teavitatud asutuste, kelle ELi riik on määranud hindama teatavate toodete vastavust enne turule laskmist, kuulumist ELi-välistele asutustele;

58. tervitab komisjoni algatust Euroopa standardimisstrateegia kohta, mille eesmärk on toetada digiüleminekut ja rohepööret, ning jagab soovi läheneda ennetavamalt standardite kehtestamise strateegiale, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil koos peamiste kaubanduspartneritega;

59. märgib, et strateegilise autonoomia poole püüdlemiseks peab Euroopa kaitsevõimeid arendama; rõhutab, kui oluline on tagada poliitiline suunamine ja töötada välja ambitsioonikad riiklikud programmid, et toetada ja hoogustada investeeringuid kosmose- ja kaitsetööstusesse; on veendunud, et äärmiselt oluline on käivitada usaldusväärne, tagasihoidlik ja tõhus Euroopa kaitsevarustuse turg, sealhulgas kõrge tehnoloogilise suveräänsuse tase;

60. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

 

SELETUSKIRI

Euroopa tööstused on meie tänaste ja homsete ühiskondade heaoluks üliolulised. Lisaks 35 miljonile töökohale loovad ja toodavad Euroopa tööstused uuendusi, kestlikke materjale ning tooteid, mida vajame tulevase majanduse ja ühiskonna jaoks.

 

Kliimamuutustega tegelemiseks vajame kiiret energiasüsteemi ümberkujundamist, kiirendatud teadus- ja arendustegevust uutes tehnoloogiates ja protsessides ning vajalike lahenduste kiiret vastuvõtmist ja rakendamist. Raportöör on seisukohal, et konkurentsivõimeline ja uuenduslik Euroopa tööstuspoliitika on ELi edasipüüdlike kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalik.

 

EL peab täitma oma lubadust, et roheline kokkulepe on kasvustrateegia, mis soodustab nii rohe- kui ka digiüleminekut. Keskne aspekt on tööstuse ja liikmesriikide vahelise koostööraamistiku loomine, mis võimaldab maailma juhtivaid Euroopa innovatsioone arendada, kasutusele võtta ja eksportida. Selle tulemuseks pole ainult tõhus heitkoguste vähendamine, vaid ka tehnoloogiate, kaupade ja teenuste, mida meie ühiskond ja ülejäänud maailm vajab, üheaegne arendamine. See loob tõelise Euroopa kasvustrateegia.

 

ELi tööstuse ümberkujundamise kavades esineb mitu probleemi. Selge on see, et ülemineku jooksul peavad EL ja selle liikmesriigid võtma kohustuse tööstust vajaduse korral hõlbustada, kooskõlastada ja kaitsta. Muutusteni jõudmiseks on vaja paika panna kohandatud lahendused ja instrumendid, mis sobivad erinevate Euroopa Liidus olemas olevate tööstusökosüsteemidega.

 

Avaliku kohustusega seoses investeeringutega puhta energia taristusse, strateegilise innovatsiooniprogrammi, halduskoormuse vähendamise ja riiklike vahendite kasutamisega eeldame ka saavate äriühingute vastastikkust pikaajalist kohustust investeerida oma piirkondadesse, inimestesse ja keskkonda, et kohalikel kogukondadel oleks sellest kasu.

 

Konkurentsivõimeline ja puhas

 

Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõime tugevdamine on kiiresti muutuvas maailmas vajalik. ELis asuvad maailma juhtivad uurimisinstituudid, äriühingud ja kõrge kvalifikatsiooniga inimesed. Euroopa äriühingutel on suur potentsiaal töökohtade loomiseks, eksportimiseks ja jätkusuutlikuks kasvuks. Euroopa tugevusi ülemaailmsetes väärtusahelates peab säilitama ja täiustama maailmas, kus geopoliitiline olukord muutub.

 

Euroopa koostöö tööstuse, ülikoolide ja muude haridusasutuste, teadusuuringute ja innovatsiooni üksuste ning valitsuste vahel on ülioluline selleks, et luua vajalik taristu ja arendada vajalikke murrangulisi tehnoloogiaid, et toota igapäeva vajadusi, nagu puhas teras, puhtad kemikaalid, puhtad väetised, sünteetiline kütus, päikesepaneelid, tuuleturbiinid ja esmatähtsad ravimid. Me vajame iga ökosüsteemi jaoks üleminekusuundasid, mis moodustavad nende murranguliste tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks ühise kava.

 

Omaette ja üüratu proovikivi on tagada, et suudame tulevikus katta oma tegevusalade energiavajadusi. Kindel on see, et Euroopas toodetud taastuvenergia ei suuda seda üksi teha. Seepärast peame me suhtlema teiste riikidega energiadiplomaatia alal, et tagada näiteks sünteetilise kütusega varustamine.

 

Vastupanuvõimeline

 

Koroonakriis aitas meil mõista, et Euroopa Liit sõltub ülioluliste toodete ja ressursside puhul liiga palju teistest maailma piirkondadest. Liiga kaua seadis meie lähenemine kodumaisele tootmisele prioriteediks lühiajalised kulutused julgeoleku, kestlikkuse ja vastupanuvõime asemel. Me ei saa lasta meie majandusele ja tuleviku ühiskonnale vajalike toodete ja tehnoloogiate kättesaadavusel ja taskukohasusel sõltuda teistest maailma piirkondadest. Euroopa Liit peab tagasi saama tugeva positsiooni üliolulistes ülemaailmsetes väärtusahelates ja kindlustama kriitilise tähtsusega materjalidega varustamise kriisi ajal.

 

Liiga kaua on EL eiranud asjaolu, et Hiina, Venemaa ja teised riigid järgivad teistsuguseid reegleid. Mõned riigid ei häbene kasutamast strateegilisi riiklikke investeeringuid koos kaitsega, et luua tööstuse tipptegijaid. ELis ei ole võimalik kõiki sektoreid riiklikult rahastada, seepärast on vaja kaitsetöövahendeid, et säilitada Euroopa tööstusele võrdsed võimalused meie enda turul, võidelda korda rikkuva välisriigi subsiidiumite vastu, vältida välisriikide subsideeritud äriühingute ebaausat konkurentsi ja kaitsta üliolulisi Euroopa sektoreid ja tehnoloogiaid. Sellega peaksid kaasnema selged strateegilised sekkumised, et tugevdada ELi võimekust.

 

Konkurentsivõimeline, puhas ja vastupanuvõimeline tööstus on Euroopa Liidus järgmistele põlvkondadele ülioluline.

 

 

VÄHEMUSE ARVAMUS

Deindustrialiseerimine tabas tugevasti piirkondi kogu Euroopa Liidus. Kasumi maksimeerimist ja nn konkurentsivõimet silmas pidades sulgesid äriühingud oma äranägemise järgi tootmisvõimsuse või paigutasid selle ümber. Lisaks on tööstus endiselt kasvuhoonegaaside heite peamine põhjus. Jättes põhiotsuste tegemise turule ja äriühingutele, süvendas ELi tööstuspoliitika piirkondlikku ebavõrdsust ning sotsiaalseid ja kliimakriise. Kahjuks ei loobuta selles raportis ELi traditsioonilisest lähenemisest tööstusstrateegiale, mille puhul määrab päevakorra sotsiaalsete ja kliimavajaduste asemel kasumi maksimeerimine. Raportis toetatakse riiklike toetuste massilist ülekandmist eraettevõtetele, subsideerides dividende, ilma et ühiskonnale oleks tagatud investeeringute õiglane tasuvus või riikliku rahastamise tingimused. Kavandatud sõjatööstuse „tõuge“ ei loo rahu ega julgeolekut. Kuid asjad ei pea nii olema. Inimeste ja planeedi jaoks peame – ja saame – asjad ümber pöörata. Kui juhtpositsioonile asetatakse avalik huvi, ühendatakse avalik algatus ja avaliku sektori investeeringud, võib tööstusstrateegia tagada kvaliteetsed töökohad kogu liidus ja muuta tööstuse eeliseks võitluses kliimamuutuste vastu. Me vajame ambitsioonikat avalikku tegevuskava selliste strateegiliste sektorite jaoks nagu tervishoid, transport, eluase, digiüleminek ja energeetika.

 

Marc BOTENGA

Marisa MATIAS

Sira REGO

Sandra PEREIRA

Giorgos GEORGIOU

 

 

 

LISA: RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUD ÜKSUSTE VÕI ISIKUTE LOETELU

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

 

Üksus ja/või isik

Alstom

ASD

ASML

BASF

Cecimo

Damen Shipyards

E3G

ECRF

EFPIA

ERT

Eurometaux

FME

France Industrie

HydrogenEurope

Industriall

Katapult

NXP

SeaEuropa

SEMI Europe

Signify

SolarPower Europe

Tata Steel

TenneT

TNO

UNIFE

VNO-NCW

 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (19.5.2022)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise ja kulutuste poliitikaga kooskõlla viimise kohta

(2022/2008(INI))

Arvamuse koostaja: Angelika Winzig 

 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on seisukohal, et selleks, et EL jääks maailma majanduses väljapaistvale kohale, taastaks tugeva positsiooni olulistes üleilmsetes tarneahelates ning oleks avatud turgudel konkurentsivõimeline, peab iga sektor saama oma kestlikkusele suunatud tehnoloogilise baasi arendamiseks ning avaliku ja erasektori sidusrühmade teadusuuringute ja innovatsiooni alaste pingutuste suurendamiseks ja hõlbustamiseks piisavat ja suunatud toetust;

2. leiab, et ELi tööstusstrateegiat tuleb rakendada järjekindlalt ja kooskõlastatult, järgides ambitsioonikaid eesmärke ELi tarneahelate tugevdamiseks; rõhutab, et vaba, õiglane, kestlik ja väärtuspõhine kaubandus, mis nõuetekohaselt tasakaalustab vajadust rahvusvahelist õigust järgivate avatud turgude ja strateegilise suveräänsuse järele, ning pingutused strateegilise solidaarsuse arendamiseks sarnase mõtteviisiga partneritega sellistel teemadel, nagu muu hulgas rahvusvaheliste standardite kehtestamine, tugevdavad ELi tööstusbaasi; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ambitsioonika kaubanduse tegevuskava, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe, Euroopa rohelise kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;

3. märgib, et ELi tööstus ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on ELi majanduse ja selle edukuse alustala; rõhutab VKEde keskset rolli rohe- ja digiüleminekus; rõhutab, et tööstust ja VKEsid on vaja nende kahe ülemineku ja uute tehnoloogiate arendamise käigus täielikult toetada, pakkudes neile kohandatud juurdepääsu rahastamisele ja piisavatele rahalistele vahenditele ning sihipärast toetust teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile ning töötajate digioskuste alasele haridusele – see on ulatuslik muutus, mida on võimalik saavutada üksnes juhul, kui pakutakse vajalikke stiimuleid uuenduslike kliima- ja digilahenduste jaoks;

4. rõhutab vajadust regulatiivse stabiilsuse ja prognoositavuse järele, mis edendab ja premeerib innovatsiooni ja investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama pingutusi küberturvalisuse meetmete tugevdamiseks kõigil tasanditel; rõhutab, kui oluline on viia ellu ambitsioonikas ELi digitaalarengu tegevuskava, et luua strateegilisi rahvusvahelisi partnerlusi, nagu ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu, mis tagavad ELile digitaalkaubanduses juhtpositsiooni; palub, et jätkataks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimisi e-kaubanduse üle, milles tuleks pöörata erilist tähelepanu VKEdele ja tarbijatele; väljendab heameelt komisjoni kiibimääruse algatuse üle, millega tagatakse pooljuhtide tarnimine ELi ja mis aitab seeläbi saavutada strateegilist autonoomiat; teeb samuti ettepaneku töötada välja kaksikülemineku jaoks kriitilise tähtsusega materjale käsitlev strateegia, mis hõlmaks muu hulgas haruldasi muldmetalle; rõhutab, et sellised algatused tuleb paigutada laiemasse raamistikku, mis peaks aitama tuvastada ja jälgida peamisi tarneahela sõltuvusi – see on oluline samm ELi lõimitud ja kestlikus tööstusstrateegias, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe põhikomponent;

5. tunneb muret, et nii praegustes kui ka kavandatavates ELi õigusaktides nähakse ELi ettevõtetele ette liiga palju halduslikke ja bürokraatlikke takistusi; rõhutab vajadust vähendada ELi äriühingute, eriti VKEde ebavajalikku halduskoormust ja vähendada bürokraatiat; avaldab poolehoidu põhimõttele „üks sisse, üks välja“; kutsub komisjoni üles täielikult rakendama kehtivat ELi parema õigusloome tegevuskava ja lisama sellele kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkidega tegevuskavad, et ELi ettevõtjate, eriti VKEde halduskoormust vähendada vähemalt 30 % võrra; rõhutab vajadust jälgida ja võimaldada tulevikku suunatud regulatiivseid ja rahalisi stiimuleid, et hõlbustada üleminekut kestlikule majandustegevusele; tuletab komisjonile meelde, et ta kohaldaks põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ ning kasutaks oma mõjuhinnangutes ja õigusloomealases töös VKE-testi, eelkõige seoses energiasüsteemi ümberkujundamise ja ekspordile orienteeritud majandussektoritega;

6. rõhutab, et oluline on edendada ülikoolide, uurimiskeskuste, ettevõtete ja avaliku sektori vahelist koostööd nelja osalejaga ehk nn nelikheeliksi mudeli järgi; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd ELi tööstusstrateegia kavandamisel ja rakendamisel, et koostoimeid mitmekesistades ja ära kasutades garanteerida suurem kooskõla ELi kaubanduspoliitikaga ning muuta erinevad sektorid rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisemaks; kutsub komisjoni üles koostama Euroopa Parlamendile esitamiseks rakendamise aruandeid;

7. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle anda välja riigihanke juhend; rõhutab, et riigihanked on asendamatu vahend riikliku ja majandusliku julgeoleku jaoks; rõhutab sellega seoses vajadust anda kolmandatele riikidele märku, et ELi riigihanketurud jäävad avatuks, keskendudes samas võrdsete tingimuste loomisele ning ettevõtjate ja avaliku sektori hankijate bürokraatliku koormuse piiramisele;

8. rõhutab, et rakendada tuleb peamisi ELi poliitikaalgatusi, nagu Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa digikümnend ja ELi vastupanuvõime eesmärgid, võttes arvesse ELi tööstuse konkurentsivõimet ja pidades silmas hiljutisi arenguid rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Venemaa agressiooni Ukraina vastu;

9. kordab oma toetust mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tegevuskavale ja nõuab tungivalt, et WTO liikmed lepiksid eelseisval 12. ministrite konverentsil kokku töökavas WTO eeskirjade ajakohastamiseks ning ettevõtjate ja töötajate jaoks õiglaste konkurentsitingimuste taastamiseks;

10. rõhutab edasiste läbirääkimiste tähtsust, et tagada ambitsioonikad, nüüdisaegsed, tulevikku suunatud ja kestlikud vabakaubanduslepingud, mis sisaldavad julgeid ja täidetavaid kaubanduse ja kestliku arengu peatükke, ning püüelda teiste peamiste kaubanduspartneritega võrdsete võimaluste ja vastastikkuse poole, kasutades selleks ELi kaubandusmeetmete paketti, sealhulgas rahvusvaheliste hangete, hoolsuskohustuse, survestamisvastast ja välisriigi subsiidiumide instrumenti; rõhutab rahvusvahelise koostöö ja avatud üleilmse kaubanduse tähtsust ELi majandusele;

11. juhib tähelepanu sellele, et kestlikud sissetulevad ja väljaminevad investeeringud, kaubandus ja juurdepääs kolmandate riikide turgudele on ELi majanduse taastumisel pärast COVID-19 pandeemiat ja pikaajaline vastupanuvõime tagamisel üliolulised, et tugevdada ELi suveräänsust ambitsioonika strateegilise autonoomia kava abil ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, tagada ELi-sisese tootmise optimaalne kasutamine, tugevdada ELi ja ülemaailmset ringmajandust ning mitmekesistada tarneahelaid, viia vajaduse korral tootmine sõbralikesse riikidesse, lähedalasuvatesse riikidesse või tuua tagasi, olla sõltumatu üksikutest tootjatest, eelkõige kriitilise tähtsusega tooraine- ja vahetoodete ja -materjalide, sealhulgas põllumajanduslike toiduainete ja toodete puhul, ning tagada kestlikud tarneahelad kooskõlas Pariisi kokkuleppega;

12. rõhutab vajadust hõlbustada välismaiseid otseinvesteeringuid, mis aitavad kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele; juhib tähelepanu vajadusele turge mitmekesistada, eelkõige sarnaselt meelestatud partneritega, ning säilitada ambitsioonikas kaubanduskava üleilmsete partneritega;

13. nõuab tungivalt, et ELi tööstusautonoomia ja konkurentsivõime kaitsmiseks peavad võitlus ebaseadusliku kaubanduse ja ebaausa konkurentsi vastu, keskkonnale äärmiselt kahjulike majandustegevuste toetuste järk-järguline kaotamine ning võitlus strateegiliste investeeringute vastu, mis on vastuolus riikliku julgeoleku või avaliku korraga, jääma peamisteks prioriteetideks; mainib vajadust tegeleda ka õigusliku lüngaga seoses ELi osalusega välismaistes ühisettevõtetes; ärgitab komisjoni looma kaubanduse ja investeeringute tegevuskava, millega võidelda ebaausate poliitikameetmete ja tavade vastu;

14. kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi ELi tööstusele vajaliku energiavarustuse tagamiseks, mitmekesistades energiaallikaid ja tarnijaid, vähendades välist sõltuvust, eelkõige hoides suhteid sarnaselt meelestatud partneritega, ning vähendades Ukraina sõja kontekstis ELi sõltuvust fossiilkütustest, eelkõige Venemaa söest, naftast ja gaasist;

15. rõhutab eelkõige, et EL peab järk-järgult kaotama sõltuvuse nafta, söe ja gaasi impordist, kiirendades üleminekut taastuvenergiale ja täites oma kliimaalased vahe-eesmärgid, samuti peab EL oma pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks järk-järgult kaotama fossiilkütuste toetused;

16. kutsub komisjoni sellega seoses üles alustama otsekohe võimalike rahvusvaheliste partneritega läbirääkimisi kaubandus- ja koostöölepingute üle, mis käsitlevad kestliku vesiniku tootmist ja sellega kauplemist, et tagada ELi tööstusele, kütte- ja transpordisektorile tulevikuks muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tarne;

17. rõhutab vajadust ajakohastada olemasolevat ELi gaasitaristut ja liikmesriikide vahelist ühendatust, sealhulgas piisava mahuga terminale, et võimaldada vesinikumajanduse kasvuks vajaliku ammoniaagi ja vesiniku importi ja transporti kogu ELis; rõhutab, et tõhusate ja integreeritud logistikavõrkude ja -taristute arendamine tagab sujuvama juurdepääsu transpordi-, energia- ja digiteenustele, suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendab kaubandustõkkeid, edendades avatud ja reeglitel põhinevat kaubandust ülejäänud maailmaga;

18. rõhutab, et kaksikülemineku jaoks on vaja kindlustada ja hoogsalt suurendada juurdepääsu selliste strateegilise ja kriitilise tähtsusega toormaterjalide, nagu liitiumi, haruldaste muldmetallide ja koobalti kaevandamisele ja töötlemisele, mida on vaja importida ning millele kasvab geopoliitiline konkurents;

19.  Teeb ka ettepaneku koostada haruldaste muldmetallide Euroopa õigusakt.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	16.5.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 0 5

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37	+
ECR	Geert Bourgeois, Emmanouil Fragkos, Dominik Tarczyński, Jan Zahradil
ID	Herve Juvin, Danilo Oscar Lancini
NI	Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó, Ernő Schaller‑Baross
PPE	Anna‑Michelle Asimakopoulou, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Gabriel Mato, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Angelika Winzig, Juan Ignacio Zoido Álvarez
RENEW	Jordi Cañas, Svenja Hahn, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Catharina Rinzema, Marie‑Pierre Vedrenne
S&D	Paolo De Castro, Agnes Jongerius, Miapetra Kumpula‑Natri, Bernd Lange, Margarida Marques, Inma Rodríguez‑Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt
VERTS/ALE	Anna Cavazzini, Heidi Hautala, Sara Matthieu

 

0	-

 

5	0
ID	Markus Buchheit, Roman Haider
S&D	Raphaël Glucksmann
THE LEFT	Emmanuel Maurel, Helmut Scholz

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (20.6.2022)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise ja kulutuste poliitikaga kooskõlla viimise kohta

(2022/2008(INI))

Arvamuse koostaja: Maria da Graça Carvalho

 

 

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Uus tööstusstrateegia COVID-19-järgsel ajastul

1. tuletab meelde, et uut tööstusstrateegiat ajakohastati, et võtta arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde ja kiirendada ühtse turu taastumist, ning et see strateegia on võtmetähtsusega, et suurendada ELi konkurentsivõimet, viia ellu rohe- ja digipööre ning tagada, et ühtne turg on tulevaste kriisidega toimetulekuks paremini ette valmistatud; tuletab meelde, et tugev juhtimissüsteem ja digitaalne turujärelevalvesüsteem on olulised, et taaskäivitada ühtne turg ning tagada selle nõuetekohane toimimine ja süvendamine; kutsub komisjoni üles keskenduma selle tagamisele, et tööstusstrateegia aitaks kõrvaldada ühtse turu põhjendamatuid tõkkeid ning aitaks vältida edasist killustatust ja erinevaid riiklikke lähenemisviise, võttes samal ajal arvesse vajadust tugevdada tarbijakaitset; tuletab meelde, kui oluline on kõrvaldada ühtsel turul tegutsevate VKEde ja mikroettevõtjate jaoks liigne bürokraatia ja kulud;

2. rõhutab, et tööstusstrateegias tuleb arvesse võtta liidu peamisi poliitikavaldkondi terviklikul viisil, mille eesmärk peaks olema erinevate vahendite ühtlustamine ja mis tuleks täielikult integreerida olemasolevatesse algatustesse; rõhutab lisaks, et tööstusstrateegia peab olema sidus ning kaitsma ja soodustama tööstuse konkurentsivõimet kõigis Euroopa poliitikavaldkondades, tagades samal ajal tarbijakaitse ja edusammud keskkonnaeesmärkide saavutamisel; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on säilitada ja edasi arendada Euroopa juhtpositsiooni strateegilistes sektorites, eelkõige nendes sektorites, mis osutusid COVID-19 pandeemia ajal väga oluliseks; rõhutab, et Euroopa tööstuspoliitika peab tooma kasu kõigile liikmesriikidele; rõhutab, kui oluline on pidada avatud dialoogi kõigi tööstussektorite ja asjaomaste sidusrühmadega;

3. tuletab meelde kooskõlastamata piiranguid, mis häirisid pandeemia ajal tõsiselt siseturu nõuetekohast toimimist ja põhjustasid tarneahelates suuri häireid paljudes tööstusökosüsteemides, eelkõige toidu- ja farmaatsiasektoris; rõhutab sellega seoses vajadust vältida tasakaalustamatust Euroopa toiduainete tarneahelas ja tagada toiduga kindlustatus ning vastupanuvõime farmaatsia- ja meditsiinitootmises; tuletab samuti meelde, et piirikontroll ja sulgemine põhjustasid raskusi piiriülestele või hooajatöötajatele, ning rõhutab piirangutevaba liikumise tähtsust; kutsub komisjoni üles täiendavalt hindama pandeemiaga seotud häireid piiriülestes väärtusahelates, kuna tööstusstrateegias tuleb ette näha väärtusahelate lõpuleviimine teatavates tööstusharudes, et edendada ELi avatud strateegilist autonoomiat;

4. väljendab heameelt selle üle, et komisjon avaldas ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiilistrateegia; tuletab meelde, et tekstiilitööstus seisab silmitsi aeglase taastumisega pandeemia ajal toimunud langusest, mida mõjutab ka tootmiskohtade massiline ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse; rõhutab vajadust keskenduda VKEdele kui sektori peamistele osalejatele;

Tööstusstrateegia ja olukord Ukrainas

5. rõhutab, et Venemaa ebaseaduslik, provotseerimata ja põhjendamatu sõda Ukraina vastu suurendab pakilist vajadust luua ELis vastupidavam, kestlikum ja kindlam majandusbaas ning kujundada peamistes tööstus- ja strateegilistes sektorites välja ühtne turg; rõhutab sellega seoses, kui oluline on mitmekesistada tarneid ja vältida liigset sõltuvust sellistes valdkondades nagu energia, toorained ja kriitilise tähtsusega tooted, kuna see võib põhjustada haavatavust ja vähendada ELi tegutsemisvõimet; rõhutab vajadust kooskõlastatud Euroopa lähenemisviisi järele energiatootmise ja transporditaristu (TEN-T) valdkonnas, parandades samal ajal ressursitõhusust ja edendades ringmajandust, et tugevdada tööstusstrateegiat;

6. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu tervikliku lähenemisviisi, kui see loob stiimuleid strateegiliste tööstussektorite ja nende tarneahelate toetamiseks, nagu toiduained, ravimid jm, mis seisavad Ukraina sõja tõttu silmitsi energia-, transpordi- ja toorainekulude järsu suurenemisega; palub komisjonil eelkõige rakendada suure tähtsusega toorainete ja ressursside strateegiat, mida on vaja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, digiteerimise ja rohepöörde jaoks; toetab lisaks haavatavate tarbijate ja ettevõtjate, eelkõige haavatavatele VKEdele ja mikroettevõtjate sihipäraseid toetusmeetmeid tööstuse kontekstis, et leevendada kõrgete energiahindade kõige rängemat majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

Avatud strateegilise sõltumatuse tugevdamine

7. kordab vajadust suurendada Euroopa avatud strateegilist autonoomiat, kõrvaldades tarneahelate häired ja nõrgad kohad ning tagades nende vastupidavuse ning investeerides oskustesse, kutsekvalifikatsioonidesse, küberturvalisusesse, digitaalsesse taristusse, andmepõhisesse majandusse ja peamistesse tehnoloogiatesse, nagu tehisintellekt, 5G ja 6G, mikroprotsessorid ja pooljuhid, akud, 3D-tootmine, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvanttehnoloogia; rõhutab, et kiiresti on vaja suurendada innovatiivseid läbimurdelisi tööstustehnoloogiaid kogu liidus, eelkõige elutähtsate energiamahukate tööstusharude puhul, muu hulgas selleks, et sulgeda energiamahukate tööstusharude väärtusahelates ressursside taaskasutamise ja ringlussevõtu kaudu süsinikuahelad; märgib vajadust kasutada tehisintellekti täielikult ja vastutustundlikult; rõhutab, et need investeeringud peavad samuti saama kasu maa-, äärepoolsetest ja äärepoolseimatest piirkondadest;

8. rõhutab, kui oluline on parandada andmete kättesaadavust, järgides samal ajal andmekaitse-eeskirju, ning pooldab andmete ühtset turgu, et toetada ELi tööstusarengut, edendada innovatsiooni ja tugevdada digitaalset ühtset turgu tervikuna; palub komisjonil kiirendada edusamme kõigi andmetega seotud algatuste osas, parandades andmete jagamist ja vahetamist, toetades ühiste Euroopa andmeruumide arendamist ja edendades Euroopa ühise taristu loomist; on veendunud, et EL peaks tegema rahvusvaheliste partneritega tõhusat koostööd, et saavutada ühilduvad digistandardid;

Rohe- ja digipööre

9. tuletab meelde, et avatud strateegilise autonoomia saavutamiseks tuleb kiirendada rohe- ja digipööret kogu ELis; rõhutab tohutut investeeringute puudujääki tehnoloogiatööstuses, mis võimaldab meie ühiskonna digi- ja rohepööret, ning kordab vajadust suurendada investeeringuid digi- ja keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sellist horisontaalset lähenemisviisi täielikult toetama, et tagada, et Euroopa jääb üliolulise progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas ülemaailmseks liidriks;

10. tuletab meelde, et rohelist kokkulepet on võimalik saavutada ainult taastuvenergia tootmise ja kasutamise suurendamisega, tunnistades samal ajal energiatõhususe meetmete tähtsust, mis viivad primaarenergia tarbimise vähenemiseni, ning piisava juurdepääsu tagamist taskukohasele, turvalisele ja mitmekesisele puhtale energiale, et edendada Euroopa tööstuse rohepööret ja selle ülemaailmset konkurentsivõimet; tunneb lisaks heameelt algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ käivitamise üle tööstusstrateegia raames, et edendada ja arendada kestlikkust, eelkõige arhitektuuri-, ehitus- ja eluasemesektoris, keskendudes samal ajal ka säästvale linnaplaneerimisele ja -arengule ning tagades kõigi Euroopa kodanike kaasamise;

11. rõhutab, et tööstusstrateegias tuleks käsitleda peamisi takistusi, mis takistavad taastuvate energiaallikate kiiremat arengut ja suurendada säästvat tarbimist, muu hulgas leides viise VKEde ja energiatootjate paremaks ühendamiseks süsteemis; rõhutab, et usaldusväärne ja kontrollitav keskkonnateave ning teave toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta on oluline, et muuta tarbimisharjumusi jätkusuutlikuks;

Siseturu tugevdamine

12. nõuab ühtse turu strateegia taaskäivitamist, et ühtse turu potentsiaali veelgi ära kasutada, ühtlustades regulatiivseid lähenemisviise, võttes vastu proportsionaalsed õigusaktid, ajakohastades haldussüsteeme ja vähendades ettevõtjate bürokraatlikku koormust, ületades olemasolevad investeerimistõkked, et vähendada õigusnormide täitmisega seotud kulusid, ergutades konkurentsi, soodustades turupõhist innovatsiooni ja edendades ELi kui maailma juhtivat tarbijakaitset; rõhutab, et ELi tööstuse konkurentsivõime sõltub täielikult toimivast ja vastupidavast ühtsest turust, mis toob kasu kõigile liikmesriikidele ja nende kodanikele, keskendudes eelkõige tarbijate õigustele ning ettevõtjate, sealhulgas VKEde, mikroettevõtjate ja idufirmade vajadustele;

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostööd omavahel ja ettevõtjatega ning kasutama uusi tehnoloogiaid põhjendamatute regulatiivsete ja mitteregulatiivsete tõkete ja halduskoormuse kõrvaldamiseks ühtsel turul, sealhulgas teenuste valdkonnas; rõhutab ühtse turu väljakujundamisest tulenevat majanduslikku kasu, märkides eelkõige komisjoni hinnanguid, et tööstustoodete ühtse turu edasine täiustamine võib tekitada 183–269 miljardit eurot aastas, samas kui teenuste turgude edasisest integratsioonist saadav kasum võib ulatuda 297 miljardi euroni aastas, mis üksi suurendaks majanduslikku kasu 8–9 %-lt ligikaudu 12 %-le täiendavast SKPst[13];

14. kutsub komisjoni üles esitama ambitsioonika ühtse turu hädaolukorra rahastamisvahendi, mis tugevdab vastupanuvõimet ja tagab kriisi ajal hästi toimiva ühtse turu, töötades samal ajal välja tugevad kriisiks valmisoleku meetmed, kahjustamata jõupingutusi kõrvaldada ühtsel turul põhjendamatud tõkked; palub lisaks komisjonil parandada olemasolevate juhtimisvahendite tõhusust;

15. tuletab meelde, et lisaks vertikaalsetele ökosüsteemidele on vaja horisontaalset lähenemist, näiteks progressi võimaldava tehnoloogia osas, ning et digitaalne ökosüsteem tuleb integreerida horisontaalselt kõigi teiste tööstusökosüsteemidega. tuletab meelde, et turismi ökosüsteem sai pandeemia ajal kõige rängemini kannatada ning mitmed teised ökosüsteemid, nagu tekstiilitööstus ning kultuuri- ja loometööstus, on samuti aeglaselt taastunud, samal ajal kui digitaalne ökosüsteem suurendas kriisi ajal selle käivet; rõhutab tööstusstrateegiaga loodud tööstusfoorumi tähtsust ja märgib, et viiest loodud rakkerühmast üks on otseselt seotud ühtse turuga ja analüüsib ühtse turu horisontaalseid aspekte ja ebavajalike tõkete kõrvaldamist ning teine keskendub eelkõige kõrgtehnoloogilisele tootmisele kui paljude ökosüsteemide horisontaalsele võimaldajale;

16. rõhutab vajadust lisada tööstusstrateegiasse hasartmängutööstus kui üks suurima arengupotentsiaaliga tööstusharusid, tuletades meelde, et enamik mängutootjaid ja arendajaid ei ole Euroopa osalejad; nõuab selgeid võimalusi Euroopa tasandil, et võimaldada tööstusel kiirendada ja saada selles sektoris liidriks;

Standardimise edendamine

17. tunnustab Euroopa standardimisstrateegiat ja rõhutab, et ühtlustatud standardid koos innovatsiooniga võivad suurendada majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnaalast heaolu, sealhulgas tarbijate ja töötajate tervist ja ohutust; on seisukohal, et hästitoimivad standardid on seetõttu hästi toimiva ühtse turu, toodete ohutuse, ülemaailmse konkurentsivõime, rohe- ja digipöörde ning tarbijakaitse jaoks hädavajalikud; rõhutab läbipaistvuse ja kaasatuse ning liigse bürokraatia vältimise tähtsust standardimisel; on seisukohal, et standardimisstrateegia eesmärk peaks olema aidata parandada materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu ning edendada teiseste ressursside kasutuselevõttu;

18. rõhutab, et on äärmiselt oluline, et standardimisstrateegia tõmbaks jätkuvalt ligi parimaid eksperte, ning ergutab kooskõlastatumat lähenemisviisi rahvusvaheliste standardite kehtestamisel ning et strateegilisi eesmärke arutatakse ja lepitakse kokku kõigi asjaomaste sidusrühmade aktiivsel osalusel;

19. nõuab komisjonilt ambitsioonikaid ettepanekuid eelseisva tollireformi, sealhulgas liidu tolliseadustiku kohta; rõhutab, kui oluline on tagada, et kogu ELis järgitaks tollikontrollide puhul samu standardeid; nõuab reformi, mis tagab avatud, õiglase ja jätkusuutliku kaubanduse ning kaitseb tarbijaid ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete eest; kutsub komisjoni üles võtma oma reformis arvesse eksperdirühma aruannet ELi tolliliidu reformi kohta[14];

Riigihanked ja VKEde konkurentsivõime

20. rõhutab vajadust tugevdada VKEde, mikroettevõtjate ja tööstuse konkurentsivõimet, tegeledes tarneriskide, sõltuvuse, häirete ja haavatavusega, eelkõige rohe- ja digimajanduses; rõhutab, et tõhus, avatud, õiglane ja koostööl põhinev riigihangete raamistik koos avaliku sektori investeeringutega võib etendada olulist rolli töökohtade loomise, kestliku majanduskasvu, konkurentsivõime ja uuenduslike investeeringute toetamisel ning säästva tarbimise ja kestlike toodete kasutuselevõtu edendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama tööd majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaalutlusi kajastavate ELi riigihankealaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise nimel, et luua hästi toimiv ja ühtlustatud ühtne turg; tuletab meelde, kui olulised on komisjoni suunised keskkonnahoidlike riigihangete kohta, mis aitavad ELil saada ressursitõhusaks majanduseks ning aitavad stimuleerida nõudlust säästvamate kaupade ja teenuste järele, edendades samal ajal ka ökoinnovatsiooni;

21. tuletab meelde, kui olulised on komisjoni välja töötatud suunised, milles antakse praktilisi juhiseid selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid riigihangete kaudu sõlmitavatesse lepingutesse lisama tulemuseesmärgid ja kvaliteedikriteeriumid, nagu majanduslikult soodsaim pakkumus, ning kuidas paremini kaasata paljusid tootjaid, sealhulgas VKEsid ja mikroettevõtjaid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt kaaluma VKEde positsiooni riigihangetes osalemisel; rõhutab VKEde tähtsust konkurentsivõime ja innovatsiooni jaoks siseturul, tunnustades samal ajal nende positsiooni tootjatena ja ka teistele tootjatele tööstusteenuste osutajatena; kutsub komisjoni üles toetama VKEsid, mikroettevõtjaid ja idufirmasid rahastamisele juurdepääsu parandamisel, aidates samal ajal vähendada Euroopa ettevõtete väljaostmisi ja ülevõtmisi, kui sellised väljaostud või ülevõtmised ohustavad Euroopa innovatsiooni, ning andma vajaduse korral selgeid suuniseid selle kohta, kuidas järgida ELi valdkondlikke eeskirju;

22. tuletab meelde tõhusate ja jätkusuutlike riigihanketavade tähtsust, eriti tervishoiu ökosüsteemi kontekstis; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriike selliste sihtotstarbeliste eeskirjade väljatöötamisel, mis käsitlevad esmatähtsate kaupade, näiteks ravimite ühishankeid, mille eesmärk on tagada pikaajaline kestlikkus, varustuskindlus, aus konkurents ja investeeringud tootmisvõimesse;

23. tuletab meelde, kui olulised on konkurentsieeskirjad, mis on kohandatud ELi turu uuele dünaamikale ja muutuvale ülemaailmsele kontekstile, et tagada tõhus ja aus konkurents ühtsel turul ning suurendada tarbijate valikuvõimalusi;

Teadusuuringud, innovatsioon ja läbimurdetehnoloogiad

24. tuletab meelde kohustust suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 3 %-ni SKPst ning tugevdada Euroopa teadusruumi, et arendada välja teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg; väljendab heameelt tööstusliitude loomise üle eri sektorites ning rõhutab, et sellised liidud ning avaliku ja erasektori partnerlused on murranguliste tehnoloogiate arendamiseks olulised; rõhutab, et ELi konkurentsivõime säilitamiseks on tingimata vaja suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse; rõhutab, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse peaksid keskenduma kõigile tööstussektoritele, mitte ainult tootmissektorile, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama VKEde ja mikroettevõtjate suuremat osalemist teadus- ja arendustegevuse turul; kutsub komisjoni üles tagama läbipaistvuse, kaasavuse, järjepidevuse ja koostoime kõigis algatustes, rahastamises ja õigusaktides, millega toetatakse tööstust, VKEsid ja mikroettevõtjaid, eelkõige rohe- ja digipöörde puhul; kutsub komisjoni üles arendama Euroopa innovatsiooniruumi, mille eesmärk on muuta teaduslikud tulemused kaubanduslikeks toodeteks, toetades idufirmasid ja VKEsid ning hoidesettevõtteid liidu ühtsel turul;

25. rõhutab vajadust rakendada algatusi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa teadusruumi, Euroopa haridusruumi ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme, eesmärgiga luua tugev Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni siseturg;

26. kutsub komisjoni üles kehtestama selged, tõhusad, lihtsad ja terviklikud suunised olemasolevate vahendite kohta, mis peaksid käsitlema poliitilisi prioriteete mitmes tööstussektoris, eelkõige üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides, eri liitudes (tööstusandmed, kanderaketid, heitevaba lennundus, akud jm), Euroopa digitaristu konsortsiumidel jt; rõhutab, kui oluline on tagada õige koostoime erinevate vahendite, programmide ja fondide vahel alates taaste- ja vastupidavusrahastust kuni struktuurifondideni, ning rõhutab vajadust nende paremaks integreerimiseks ühisettevõtetega ja muudest programmist „Euroopa horisont“ tulenevate algatustega, nagu Euroopa Tehnoloogia- ja Innovatsiooniinstituut ja Euroopa Innovatsiooninõukogu;

Oskuste edendamine

27. kutsub komisjoni üles töötama välja konkreetsed meetmed, et toetada liikmesriike oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga tegelemisel teatavates sektorites, edendades samal ajal inimväärseid töötingimusi; nõuab andekate, tehnoloogiliste ekspertide ja oskusteabe äravoolu tasakaalustamist ühtsel turul ning teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse rahastamise parandamist; rõhutab lisaks, et liikmesriigid peavad võtma oma riiklike raamistike kaudu otsustavaid meetmeid, et nõuetekohaselt rakendada oskuste pakti ja muid ELi algatusi, mille eesmärk on luua tööjõule ümber- ja täiendusõppe võimalusi; tuletab meelde, kui oluline on tugevdada haridust ja koolitust, eelkõige selleks, et arendada oskusi, mida on vaja ühtse turu rohe- ja digipöörde toetamiseks;

28. rõhutab vajadust pideva dialoogi järele asjaomaste ametiasutuste ja ettevõtjate vahel, et tagada tööjõu parem valmisolek uuteks tööstusvajadusteks; tuletab meelde, et tööstussektori rohe- ja digipööre nõuab kõrgelt kvalifitseeritud ja kvalifitseeritud spetsialistide kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist;

29. rõhutab, et tööstussektoris töötavate naiste vähesuse probleem suurendab soolist palga- ja pensionilõhet; nõuab tööstusstrateegia raames meetmete võtmist, et tegeleda soolise ebavõrdsusega Euroopa tööstuses ja naiste võimaluste puudumisega, eriti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkondades; tuletab lisaks meelde, et traditsiooniliste tööstusharude digiteerimine võib viia töökohtade loomiseni uutes tööstusharudes, kuid võib häirida ka praegusi töökohti ja teatavatel juhtudel põhjustada ebakindlaid töötingimusi; tuletab meelde, et need väljakutsed nõuavad meetmeid ja asjakohaseid finantsinvesteeringuid tööstusstrateegia kontekstis.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	16.6.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 0 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Andrea Caroppo, Anna Cavazzini, Dita Charanzová, Deirdre Clune, Alexandra Geese, Sandro Gozi, Maria Grapini, Krzysztof Hetman, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Marcel Kolaja, Andrey Kovatchev, Maria-Manuel Leitão-Marques, Adriana Maldonado López, Beata Mazurek, Leszek Miller, René Repasi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marco Campomenosi, Maria da Graça Carvalho, Geoffroy Didier, Malte Gallée, Karen Melchior, Tsvetelina Penkova, Antonio Maria Rinaldi, Marc Tarabella, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Nicola Beer, Rosanna Conte, Vlad Gheorghe, Ondřej Kovařík

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36	+
ECR	Adam Bielan, Beata Mazurek, Kosma Złotowski
PPE	Pablo Arias Echeverría, Andrea Caroppo, Maria da Graça Carvalho, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Krzysztof Hetman, Arba Kokalari, Andrey Kovatchev, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Marion Walsmann
RENEW	Nicola Beer, Dita Charanzová, Vlad Gheorghe, Sandro Gozi, Ondřej Kovařík, Karen Melchior, Róża Thun und Hohenstein
S&D	Brando Benifei, Maria Grapini, Maria-Manuel Leitão-Marques, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, Tsvetelina Penkova, René Repasi, Christel Schaldemose, Marc Tarabella
VERTS/ALE	Anna Cavazzini, Malte Gallée, Alexandra Geese, Marcel Kolaja, Kim Van Sparrentak

 

0	-

 

6	0
ECR	Eugen Jurzyca
ID	Alessandra Basso, Marco Campomenosi, Rosanna Conte, Virginie Joron, Antonio Maria Rinaldi

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (21.6.2022)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise ja kulutuste poliitikaga kooskõlla viimise kohta

(2022/2008(INI))

Arvamuse koostaja: Carlo Fidanza

 

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102) ja Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta vastavat resolutsiooni[15],

– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

– võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatist „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789),

– võttes arvesse komisjoni 5. mai 2021. aasta teatist „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021)0350),

– võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni ELi säästva turismi strateegia väljatöötamise kohta[16],

– võttes arvesse komisjoni talituste 5. mai 2021. aasta töödokumenti „Annual Single Market Report 2021“ (Iga-aastane ühtse turu aruanne) (SWD(2021)0351),

– võttes arvesse komisjoni talituste 5. mai 2021. aasta töödokumenti „Strategic dependencies and capacities“ (Strateegilised sõltuvused ja võimekused) (SWD(2021)0352),

– võttes arvesse komisjoni talituste 21. juuni 2021. aasta töödokumenti „Scenarios towards co-creation of transition pathway for tourism for a resilient, innovative and sustainable ecosystem“ (Stsenaariumid, kuidas luua koos turismi jaoks üleminekurada vastupanuvõimelise, uuendusliku ja kestliku ökosüsteemi nimel) (SWD(2021)0164),

– võttes arvesse 4. veebruaril 2022. aastal avaldatud komisjoni poliitikaaruannet „Turismi üleminekujuhised“,

A. arvestades, et COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kehtestatud piirangud on kõige enam mõjutanud turismi- ja transpordisektorit ning piirangute tagajärjel vähenes rahvusvaheliste turistide saabumiste arv 2021. aastal pandeemiaeelse tasemega võrreldes 72 %[17];

B. arvestades, et turismisektori tööhõive moodustas 2019. aastal 11,6 % kõigist töökohtadest; arvestades, et Maailma Reisi- ja Turisminõukogu teatas, et 2020. aastal kaotati Euroopas 3,6 miljonit turismiga seotud töökohta[18]; arvestades, et COVID-19 pandeemial on olnud turismisektorile enneolematu mõju, kuna sellest tingituna vähenesid järsult turismivood ja seega ka turismiga seotud ettevõtjate tulud; arvestades, et turismi üldine panus Euroopa kogu SKPsse vähenes poole võrra 9,9 protsendilt 2019. aastal 4,9 protsendile 2020. aastal; arvestades, et transpordisektor ja transporditaristu on Euroopa majanduse alustala; arvestades, et tugevad taristuvõrgustikud ja elujõulised transpordiettevõtjad on ühiskonna konkurentsivõime kõigi aspektide olulised eeltingimused;

C. arvestades, et transpordisektori majandustingimused mõjutavad otseselt tööstusettevõtjaid, kuna tooraine, sisendkaupade ja valmistoodete transpordikulud mõjutavad toodete hindu, mille peavad lõpuks kandma tarbijad; arvestades, et hiljutise kütuse- ja energiahindade järsu tõusu kontekstis, mis suurendab inflatsiooni ja kahjustab kodumajapidamiste ostujõudu, on vaja välja töötada ELi tasandil ühtne strateegia, mis on kooskõlas liikmesriikide tasandil jõuliste meetmetega, et pidurdada hindade tõusu ja negatiivset majanduslikku mõju Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimele ning Euroopa kodumajapidamiste ostujõule;

D. arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ja mikroettevõtjad moodustavad enamiku transpordisektori ettevõtjatest, ning arvestades, et need on eriti tundlikud tsükliliste kõikumiste, hinnamuutuste ja suurenenud regulatiivse koormuse suhtes; arvestades, et Euroopa tööstusstrateegias tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse väikestele ettevõtjatele seatud tingimusi ja see peab olema koostatud vastavalt põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele“;

E. arvestades, et komisjoni poliitikaaruandes „Turismi üleminekujuhised“ rõhutatakse vajadust kiirendada veelgi liikmesriikide turismiökosüsteemi rohe- ja digiüleminekut, ning arvestades, et enam kui 99 % ELi turismisektori ettevõtjatest on VKEd ja mikroettevõtjad; arvestades, et on vaja võtta meetmeid sektorist lahkunud töötajate uuesti töölevõtmiseks, rakendada töötajate töötusskeeme ja õiglasi töötingimusi selles sektoris;

F. arvestades, et reisimisharjumused on tervisealase hädaolukorra tõttu muutunud ning reisima kaldutakse rohkem ülerahvastamata ja kohalikesse sihtkohtadesse; arvestades, et geopoliitiline olukord tekitab uusi probleeme;

G. arvestades, et komisjoni poliitikaaruandes „Turismi üleminekujuhised“ rõhutatakse, et liikmesriikide turismistrateegiad peaksid põhinema kestliku arengu põhimõtetel, mis hõlmavad majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust;

H. arvestades, et turism on oluline ja mitmekülgne tööstusharu, millel on märkimisväärne mitmekordistav mõju teistele tööstusharudele, mistõttu see on ELi tegevuskavas esmatähtis, kuid arvestades, et turismi tuleb ELi rahastamisprogrammidesse ja poliitikavaldkondadesse veelgi rohkem kaasata;

I. arvestades, et sihtkohad äärealadel, maapiirkondades ja saartel, sealhulgas ELi äärepoolseimad piirkonnad, puutuvad kokku eriomaste probleemidega, mis on seotud olemasolevate transpordivõimalustega, ning on seetõttu ka haavatavamad roheülemineku negatiivsete sotsiaal-majanduslike mõjude suhtes;

J. arvestades, et üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) peaks tagama kõikjal Euroopa Liidus ja selle piirkondades, sealhulgas maapiirkonnad, äärealad, mägised, hõredalt asustatud, perifeersed piirkonnad, saared ja äärepoolseimad piirkonnad, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, mis soodustaks majanduskasvu ja töökohtade loomist, vähendaks ebavõrdsust, edendaks digiüleminekut ja innovatsiooni ning suurendaks kohandatavust ja vastupanuvõimet, millel on otsene mõju turismimajandusele;

K. arvestades, et transpordikoridoride tasakaalustatud arendamine, mis tagab põhja-lõuna ja ida-lääne ühenduvuse kogu Euroopas, on vajalik turismi taastumise ja vastupanuvõime edendamiseks; arvestades, et liikuvus- ja transpordisektor pakub liikmesriikides tohutut potentsiaali tulusate investeeringute tegemiseks, eelkõige sektori taasindustrialiseerimise kaudu, ühendades seadmete tootmise ja parandamise avaliku transporditeenuse, raudtee, kestliku ja aruka liikuvuse ning ruumilise planeerimise edendamisega, mis põhineb ühenduvusel, ühtekuuluvusel ja arengul;

L. arvestades, et komisjoni vastu võetud paketis „Eesmärk 55“, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ei võeta arvesse teatavate konkreetsete õigusaktide mõju turismiökosüsteemile ega selle konkurentsivõimele;

M. arvestades, et komisjoni poliitikaaruanne „Turismi üleminekujuhised“ ei sisalda suuniseid selge valitsemistava kohta ega tegevuskava turismiga seotud probleemide lahendamiseks ja ühiste lahenduste väljapakkumiseks;

1. väljendab heameelt turismi üleminekujuhiste üle ning kutsub komisjoni üles seda ellu viima ja sellele järelmeetmeid võtma, esitades konkreetsete meetmete kogumi mitmesugustes valdkondades, nagu teadus- ja arendustegevus, taristu- ja tehnoloogiaarendus ning oskused, et edendada säästva turismi arengut kõigis Euroopa sihtkohtades nii turistide kui ka kohaliku elanikkonna jaoks, tagades samal ajal ühtsuse ja kooskõla ELi poliitika ja eesmärkide, rahastamisvahendite ja regulatiivsete instrumentide vahel, et toetada tööstusharusid nende kestlikes üleminekutes;

2. kutsub komisjoni üles jätkama turismi üleminekujuhiste ühises järelevalve- ja rakendusprotsessis edasist koostööd parlamendiga (peamiselt transpordi- ja turismikomisjoni ja selle turismi töörühmaga) ja muude ELi institutsioonidega, nagu näiteks Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee; palub komisjonil sellega seoses kaasata Euroopa Parlamendi turismi töörühm turismi nõuandekomitee korrapärastesse koosolekutesse, et tugevdada Euroopa turismistrateegiat;

3. nõuab, et komisjon looks sidusrühmade vahelise koostöö digiplatvormi ja kasutaks seda, et koosloomeprotsessi veelgi edendada;

4. rõhutab, et COVID-19 pandeemiale reageerimine kujutab endast ajaloolist võimalust turismi ELis ajakohastada ja muuta see kestlikumaks, sealhulgas liikuvuse puhul, ning puuetega inimestele kättesaadavamaks; kutsub komisjoni üles avaldama säästva turismi tegevuskava, mis sisaldab lühi-, keskpika ja pikaajalisi eesmärke ning hõlmab ÜRO kestliku arengu eesmärke, ning rõhutab, et neid meetmeid tuleb edendada kooskõlastatult parlamendi ja liikmesriikidega; kordab oma veendumust, et turismisihtkohad ja -rajatised peavad olema füüsiliselt juurdepääsetavad kõigile ühiskonnaliikmetele, eelkõige puuetega inimestele, ning toetab turismi üleminekujuhistes väljendatud seisukohta, et tuleks tagada ligipääsetavad turismirajatised kõigis sihtkohtades ning anda nende kohta selget ja kättesaadavat teavet reisijatele, kes kavandavad ja broneerivad ööbimist ja tegevusi;

5. on seisukohal, et säästev turism peab lisaks majandusliku arengu ja töökohtade loomise edendamisele kaasa aitama looduslike ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ja taastamisele, pöörates erilist tähelepanu vajadusele piirata ületurismi nähtust, ning soodustama alternatiivsete mudelite väljatöötamist ja digitehnoloogiate kasutamist; kutsub komisjoni üles hõlbustama turismivaldkonna sidusrühmade juurdepääsu ELi rahastamisele, eelkõige selleks, et aidata väikestel majutusettevõtjatel parandada oma energiatõhusust ja suurendada energiasäästu;

6. on seisukohal, et strateegiaga tuleks veelgi tugevdada ühtse turu terviklikkust seoses turismi- ja transpordisektoriga; nõuab, et Euroopa uus tööstusstrateegia oleks kooskõlas sellega seotud poliitiliste eesmärkidega, nagu Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamine ja digiüleminek, Euroopa tööstuse ja ettevõtjate jaoks võrdsete võimaluste tagamine, energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse vastu võitlemine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine, mitmeliigilisuse tugevdamine ja turismiökosüsteemi toetamine, näiteks parimate tavade jagamine, et teha teadlikke otsuseid selle kohta, kuidas parandada mõlema sektori poliitikat;

7. kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku kriisijuhtimismehhanismi väljatöötamiseks, et tagada turismisektori piisav valmisolek tulevasteks kriisideks, kui riikide reageeringud osutuvad ebapiisavaks;

8. kordab oma nõuet luua Euroopa Turismiamet, mille ülesanne oleks muu hulgas:

– pakkuda ELile ja selle liikmesriikidele poliitikakujundajatele suunatud faktilist ülevaadet ja andmeid, mis võimaldavad poliitikakujundajatel koostada teadlikke strateegiaid, mis põhinevad kogutud ja analüüsitud turismiandmetel, sealhulgas nende strateegiate võimaliku sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju kohta sektorile;

– rakendada kriisijuhtimismehhanismi, et tagada turismisektori piisav valmisolek tulevasteks kriisideks, kui riikide reageeringud osutuvad ebapiisavaks;

– pakkuda mikroettevõtjatele ja VKEdele tehnilist ja haldustuge, et suurendada nende suutlikkust pääseda ligi ELi fondidele ja rahastamisvahenditele ning neid kasutada;

– toetada turismiökosüsteemi, näiteks jagades häid tavasid, et teha teadlikke otsuseid turismipoliitika parandamise kohta;

– edendada kolmandates riikides Euroopa kaubamärki ja keskenduda Euroopa turismitoodete mitmekesistamisele;

9. kutsub komisjoni üles töötama välja tervikliku Euroopa turismipoliitika, pidades silmas Euroopa Turismiliidu loomist;

10. kutsub komisjoni üles töötama koostöös kõigi juhtimistasandite eri asutustega ja tööstuse osalistega välja terviklik Euroopa turismistrateegia (Euroopa turismi tegevuskava 2030–2050), millel on selged sihid, eesmärgid, rahastamisvõimalused ja rakenduskavad;

11. peab kahetsusväärseks, et ELi mitmeaastasest finantsraamistikust ja taasterahastust „NextGenerationEU“ ei ole eraldatud konkreetseid rahalisi vahendeid turismisektorile, mida on COVID-19 pandeemia, Ukrainas käimasolev sõda, kõrge inflatsioon ning energia- ja kütusehindade tõus eriti negatiivselt mõjutanud, vaatamata sellele, et nimetatud sektorist anti 2019. aastal ELi SKPsse 9,9 %-line panus; on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide avaliku sektori investeeringud on turismisektorit toetava taristu ja liikuvuse arendamiseks väga vajalikud;

12. väljendab heameelt ELi turismi rahastamise juhendi üle; palub komisjonil siiski süstematiseerida ja levitada rahastamisvõimalusi taaste- ja vastupidavusrahastu ning ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames, et anda rohkem teavet konkreetsete meetmete väljatöötamise kohta; nõuab, et liikmesriikides pakutaks turismivaldkonna sidusrühmadele rahalisi võimalusi;

13. julgustab liikmesriike hõlbustama juurdepääsu turismiökosüsteemile investeeringute tegemiseks mitmesuguste ELi rahastamisvahendite, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu; rõhutab, kui oluline on pakkuda turismiökosüsteemi sidusrühmadele sektori rahastamisega seotud koolitusi kui lisavõimalust rahastamisele juurdepääsu parandamiseks;

14. rõhutab, et transpordisektori lisakulud mõjutavad inimesi, eriti hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades elavaid inimesi, ning madalaima finantsmarginaaliga ettevõtjaid (eelkõige väiksemaid ettevõtjaid); on seisukohal, et hiljutised kütuse- ja energiahindade tõusud kujutavad endast tõsist ohtu liidu konkurentsivõimele ja ELi kodumajapidamiste finantsolukorrale; kutsub asjaomaseid ELi institutsioone ja liikmesriike üles toetama meetmeid ja kavasid, mis aitavad võidelda kõrgemate hindadega, näiteks edendades üleminekut kestlikumatele transpordiliikidele, nagu raudteetransport ja aktiivne liikuvus, toetades avalikke transporditeenuseid ning soodustades jagatud liikuvuse süsteeme ja nendega seotud algatusi;

15. tuletab komisjonile meelde võimalust, mida pakub liidu eelarve raames katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete esitamine; kutsub komisjoni üles parlamenti korrapäraselt teavitama ettevalmistavast tööst ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete väljaarendamisel tehtud edusammudest, tegema parlamendiga koostööd ning hoidma parlamendiliikmed protsessi kaasatuna;

16. kutsub komisjoni üles toetama turismisektoris tegutsevaid VKEsid ja mikroettevõtjaid (sealhulgas käsitöölisi), edendades uuenduslikke kestlikke algatusi, lihtsustades bürokraatiat, toetades haridust ja koolitust ning pakkudes rahalisi vahendeid, et soodustada tööjõu oskuste täiendamist ja ümberõpet, eelkõige seoses uute digioskustega, eesmärgiga elavdada uusi turismipakkumisi sihtkohtade ja kogemuste asjus ning aidata suurendada piirkondlike toodete ja kohalike traditsioonide väärtust; rõhutab vajadust vähendada märkimisväärselt VKEde halduskoormust ja liidu õigusraamistikku selleks paremini kohandada;

17. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma digiteerimise valdkonnas kasutusele lisameetmeid ja neid toetama; tuletab meelde, et digiüleminek on üks ELi peamisi horisontaalseid prioriteete, mis aitab parandada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, et edendada ettevõtlust, innovatsiooni ja teadusuuringuid, töötada välja loomingulisi ja uuenduslikke lahendusi ning teha koostööd ülikoolide, turismikoolide ja teadmuskeskustega, et edastada ja koguda teadmisi tööstusele, mis tugevdab veelgi nimetatud ettevõtjate vastupanuvõimet majanduslikele või muudele kriisidele;

18. kutsub komisjoni üles kaasama turismitööstust ELi andmestrateegiasse ja toetama andmeruumide loomist, mis toovad sektorile kasu, kujundades avaliku raamistiku paremaks andmete jagamiseks ja nende juurdepääsetavuse tagamiseks; kutsub sellega seoses komisjoni üles ühtlustama turismistatistika andmete kogumist käsitlevaid eeskirju;

19. märgib, et hea juurdepääs andmetele on väga oluline tehisintellektitehnoloogia arendamiseks, mis muutub transpordi- ja turismisektoris üha olulisemaks, olles kooskõlas arukate ja ühendatud sõidukiparkide kasutuselevõtuga, tunnistades samal ajal, et ohutute, turvaliste ja läbipaistvate tehisintellektirakenduste tagamisel on veel palju lahendamist vajavaid probleeme; rõhutab asjaolu, et tehnoloogiline areng transpordi ja liikuvuse valdkonnas, eelkõige tehisintellektirakendused ja autonoomsed sõidukid, pakuvad suurt potentsiaali inimeste ja ettevõtjate igapäevaelu lihtsustamiseks, reisiaegade lühendamiseks, ummikute vähendamiseks, õnnetuste ärahoidmiseks, heitkoguste vähendamiseks ja kulude alandamiseks;

20. toetab transpordisektori laiaulatuslikumat automatiseerimist, et muuta see tõhusamaks, kestlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks;

21. kutsub komisjoni üles toetama heiteta sõidukite kasutuselevõttu, vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid, julgustades kasutama vähese heitega ja heiteta transpordivahendeid, ning soodustama kestlike alternatiivsete transpordilahenduste kasutamist, mis on avalikkusele ja ettevõtjatele kättesaadavad, toetades digiteerimist ja automatiseerimist ning parandades ühenduvust ja juurdepääsu kestliku ja aruka liikuvuse strateegia raames;

22. nõuab avaliku sektori investeeringute tegemist liikmesriikide taasindustrialiseerimisse, et aidata kaasa nende arengule ja toetada nende suveräänsust, soodustades eelkõige veeremi ja laevade ehitamist ja parandamist ning tagades, et transpordisektori energia ümberkujundamine aitaks kaasa kodumaisele energiatootmisele ning et kestliku ja aruka liikuvuse edendamine muutuks tootmistegevuse liikumapanevaks jõuks;

23. on seisukohal, et „Euroopa“ kaubamärgi edendamisel kolmandates riikides tuleks keskenduda ELi pakkumise mitmekesistamisele, muu hulgas kultuurilise, ajaloolise ja looduspärandi, kohaliku gastronoomia ja tervishoiu valdkonnas, tegutsedes koostöös sihtkohtade ja reisikorraldajatega; on seisukohal, et konkreetseid sihtkohti tuleks strateegiliselt edendada, et arendada turismi aastaringselt eesmärgiga luua ajutisi marsruute käsitöönduse ja käsitööliste tegevuskohtade väärtustamiseks, reageerides seega turismivõimaluste standardimisele ja jätkuvale rahvastiku vähenemisele paljudes kohalikes kogukondades, kuna need on turistide jaoks peamised vaatamisväärsused ja Euroopa riikide turismialaste pakkumiste üldiseks elavdamiseks väga vajalikud; tuletab meelde vajadust kõikehõlmavate aruka turismi strateegiate järele äärepoolsete piirkondade jaoks ja vajadust soodustada uusi turismivõimalusi;

24. on seisukohal, et potentsiaalsed probleemid ja roheüleminekuga seotud suurenevad kulud transpordisektoris, eelkõige lennu- ja meretranspordis, võivad mõjutada nõudlust turismisektoris; kutsub seetõttu komisjoni üles korrapäraselt hindama kõnealuste probleemide sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas sellise ülemineku konkurentsivõimet, võttes arvesse kõiki liikmesriikide turismisektorites kavandatud meetmeid;

25. rõhutab, et kõigil liikmesriikidel on vaja hästi arendatud, nutikat, turvalist ja kestlikku TEN-T võrku, mis hõlbustaks kestlikku transporti, ühendatust ja territoriaalset juurdepääsetavust kogu ELis, eriti äärealadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades, et edendada ja elavdada Euroopa ja rahvusvahelist turismi; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu puuduvatele piiriülestele ühendustele ja nende lõpuleviimisele, samuti ühenduvusele; kutsub liikmesriike üles kasutama taasterahastu „NextGenerationEU“ ja Euroopa ühendamise rahastu vahendeid, et kiirendada nimetatud taristuinvesteeringuid ja saavutada kiiresti transpordisüsteemi suurem investeerimisvõimekus, mis toob kasu tööstuse konkurentsivõimele ja kodumajapidamiste finantsseisundile; on seisukohal, et TEN-T ja selle maismaaühenduse laiendamisel linnapiirkondadesse, kohalikele ja rannikualadele on oluline osa kestlike, alternatiivsete ja paindlike transpordilahenduste pakkumisel reisimise ja turismi valdkonnas, sealhulgas pikkade vahemaade läbimiseks, kui õhutransport ei ole optimaalne ega vajalik lahendus;

26. kordab oma 16. detsembri 2020. aasta resolutsioonis[19] esitatud üleskutset komisjonile võtta vastu tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid ja siduvaid eesmärke ja näitajaid, et tagada parem reguleerimine ja halduskoormuse lihtsustamine eesmärgiga edendada majanduse elavdamist ja tugevdada liidu konkurentsivõimet; tuletab komisjonile meelde tema lubadust töötada vastavalt põhimõttele „üks sisse, üks välja“; märgib, et selle põhimõtte kohaselt tuleb igasugune uus kehtestatud regulatiivne koormus kompenseerida samaväärse kulukoormuse kaotamisega samas poliitikavaldkonnas; nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks võimalikult kiiresti tervikliku kava väljatöötamise abil, et kompenseerida transpordisektori regulatiivset koormust vastavalt põhimõttele „üks sisse, üks välja“;

27. kutsub komisjoni üles hõlbustama reiside planeerimist, sealhulgas pakkudes võimalikult kiiresti digiteenuste ja kaasnevate õiguste kaudu mitmeliigiliste piletite väljastamiseks lihtsustatud menetlusi, reguleerides samal ajal tulemuslikumalt internetipõhiste broneerimisplatvormide ja nende vahendajate tegevust; nõuab ELi lühiajaliste rendilepingute raamistiku tugevdamist ja proportsionaalsust ning uute poliitikameetmete rakendamist, et parandada läbipaistvust, ausat konkurentsi külalismajanduse sektoris ja kaitsta kliente spekulatsioonide eest;

28. nõuab tungivalt, et liikmesriikides ja turismimajanduses pöörataks oma turismistrateegiate esitamisel suurt tähelepanu turismisihtkohtade konkreetsetele tugevatele külgedele, mis puudutab looduslike ökosüsteemide ja ressursside kaitset ja taastamist, kultuurilist ja ajaloolist pärandit ning potentsiaali pakkuda klientidele ainulaadseid ja autentseid kogemusi, ning kaasavusele ja juurdepääsetavusele, sealhulgas puuetega inimeste jaoks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid VKEsid ning kultuuri- ja loomemajandust nende keskses rollis turismiökosüsteemis, ning nõuab, et pakutaks tehnilist abi ja rahastamist, mis on vajalik strateegia eesmärkide saavutamiseks; nõuab lisaks laiaulatuslikumaid uuenduslikke algatusi digioskuste alase hariduse edendamiseks;

29. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema töötajate olukorraga kogu turismisektori väärtusahelas, tehes tihedat koostööd sotsiaalpartnerite ja ettevõtjatega konstruktiivse dialoogi kaudu töötingimuste üle kõnealuses sektoris, mida iseloomustavad hooajalisus ja osalise tööajaga tööhõivevormide kasutamine; rõhutab tööjõupuuduse negatiivseid tagajärgi turismisektorile mitmes liikmesriigis ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid kiiresti selle majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste põhjustega;

30. peab kahetsusväärseks, et tunnitasu ja tööjõukulud on turismisektoris märkimisväärselt madalamad kui majanduses tervikuna ning et tähtajaliste töölepingute ja lühema tööaja osakaal on suhteliselt suur; on mures asjaolu pärast, et turismisektoris töötavad naised teenivad ligikaudu 15 % vähem kui nende meessoost kolleegid; kutsub komisjoni üles edendama selles sektoris õiglast ja kaasavat tööhõivet;

31. on veendunud, et säästva turismitööstuse edendamisel on äärmiselt olulisel kohal sinine majandus; rõhutab sellega seoses, et komisjon peaks tagama direktiivi 2006/123/EÜ[20] õiglase ja mittediskrimineeriva kohaldamise seoses mereäärse riigivara kontsessioonidega turismi eesmärgil; märgib, et väga oluline on kaitsta maapiirkondade ja rannikualade ökosüsteeme, et säilitada ja parandada bioloogilise mitmekesisuse ja ökoturismi rikkust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma äärealadele ja äärepoolseimatele piirkondadele terviklikke aruka turismi strateegiaid, et lahendada piiratud transpordivõimaluste ja digitaalse ühenduvusega seotud probleeme;

32. rõhutab jagatud liikuvuse positiivset mõju turismile, sealhulgas autode, tõukerataste ja jalgrataste ühiskasutus osana liikuvusstrateegiast, mis on lõimitud avalike (regulaarsete ja mitteregulaarsete) ja eratransporditeenustega.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	15.6.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Paolo Borchia, Karolin Braunsberger-Reinhold, Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Gheorghe Falcă, Giuseppe Ferrandino, Carlo Fidanza, Mario Furore, Jens Gieseke, Elsi Katainen, Elena Kountoura, Peter Lundgren, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Tilly Metz, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, João Pimenta Lopes, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Vera Tax, Barbara Thaler, Petar Vitanov, Lucia Vuolo, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Tom Berendsen, Maria Grapini, Roman Haider, Pär Holmgren, Ondřej Kovařík, Colm Markey, Dorien Rookmaker, Annalisa Tardino
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Alessandra Basso

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37	+
ECR	Carlo Fidanza, Peter Lundgren, Dorien Rookmaker, Roberts Zīle, Kosma Złotowski
ID	Alessandra Basso, Paolo Borchia, Roman Haider, Annalisa Tardino
NI	Mario Furore
PPE	Tom Berendsen, Karolin Braunsberger-Reinhold, Gheorghe Falcă, Jens Gieseke, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Colm Markey, Massimiliano Salini, Barbara Thaler, Lucia Vuolo
RENEW	José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Elsi Katainen, Ondřej Kovařík, Caroline Nagtegaal, Jan-Christoph Oetjen, Dominique Riquet
S&D	Giuseppe Ferrandino, Maria Grapini, Vera Tax, Petar Vitanov
THE LEFT	Elena Kountoura
VERTS/ALE	Ciarán Cuffe, Jakop G. Dalunde, Karima Delli, Pär Holmgren, Tilly Metz

 

0	-

 

1	0
THE LEFT	João Pimenta Lopes

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	70 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Matteo Adinolfi, Nicola Beer, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Paolo Borchia, Marc Botenga, Markus Buchheit, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Nicola Danti, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Claudia Gamon, Jens Geier, Nicolás González Casares, Christophe Grudler, Henrike Hahn, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Romana Jerković, Eva Kaili, Seán Kelly, Łukasz Kohut, Zdzisław Krasnodębski, Andrius Kubilius, Marisa Matias, Iskra Mihaylova, Dan Nica, Angelika Niebler, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Mauri Pekkarinen, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Markus Pieper, Sira Rego, Robert Roos, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Grzegorz Tobiszowski, Patrizia Toia, Marie Toussaint, Isabella Tovaglieri, Henna Virkkunen, Pernille Weiss, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andrus Ansip, Pascal Arimont, Tiziana Beghin, Franc Bogovič, Gheorghe Falcă, Andreas Glück, Klemen Grošelj, Elżbieta Kruk, Adriana Maldonado López, Sandra Pereira, Bronis Ropė, Ernő Schaller-Baross, Jordi Solé, Marion Walsmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Biljana Borzan, Rosanna Conte, Erik Marquardt, Liudas Mažylis, Matjaž Nemec, Antonio Maria Rinaldi, Christel Schaldemose, Alexandr Vondra

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

70	+
ECR	Zdzisław Krasnodębski, Elżbieta Kruk, Robert Roos, Grzegorz Tobiszowski, Alexandr Vondra
ID	Matteo Adinolfi, Paolo Borchia, Markus Buchheit, Rosanna Conte, Antonio Maria Rinaldi, Isabella Tovaglieri
NI	Tiziana Beghin, Ernő Schaller-Baross
PPE	Pascal Arimont, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Franc Bogovič, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Gheorghe Falcă, Seán Kelly, Andrius Kubilius, Liudas Mažylis, Angelika Niebler, Markus Pieper, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Riho Terras, Henna Virkkunen, Marion Walsmann, Pernille Weiss
RENEW	Andrus Ansip, Nicola Beer, Nicola Danti, Claudia Gamon, Andreas Glück, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Ivars Ijabs, Iskra Mihaylova, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen
S&D	Biljana Borzan, Niels Fuglsang, Lina Gálvez Muñoz, Jens Geier, Nicolás González Casares, Ivo Hristov, Romana Jerković, Eva Kaili, Łukasz Kohut, Adriana Maldonado López, Matjaž Nemec, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Christel Schaldemose, Patrizia Toia, Carlos Zorrinho
VERTS/ALE	Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Erik Marquardt, Niklas Nienaß, Ville Niinistö, Bronis Ropė, Jordi Solé, Marie Toussaint

 

4	–
THE LEFT	Marc Botenga, Marisa Matias, Sandra Pereira, Sira Rego

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] ELT C 97, 28.2.2022, lk 43.
• [2] ELT C 270, 7.7.2021, lk 2.
• [3] ELT C 316, 6.8.2021, lk 2.
• [4] ELT C 425, 20.10.2021, lk 43.
• [5] ELT C 445, 29.10.2021, lk 2.
• [6] ELT C 465, 17.11.2021, lk 11.
• [7] ELT C 15, 12.1.2022, lk 56.
• [8] ELT C 15, 12.1.2022, lk 45.
• [9] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0468.
• [10] ELT C 238, 6.7.2018, lk 28.
• [11] Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 2022/02: „Ettevõtete energiatõhusus. Mõningane energiasääst, kuid puudused kavandamises ja projektide valimises“; https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR22_02/SR_Energy-effic-enterpr_ET.pdf.
• [12] Euroopa Kontrollikoda, „Eriaruanne 03/2022: 5G-võrkude kasutuselevõtt ELis hilineb ja turvaprobleemid on endiselt lahendamata“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg, 2022.
• [13] Komisjoni 2. märtsi 2022. aasta teatis „Rohelise, digitaalse ja vastupidava majanduse suunas – Euroopa kasvumudel“ (COM(2022)0083).
  
  
•  [14] „Putting more Union in the European Customs - Ten proposals to make the EU Customs Union fit for a Geopolitical Europe. Report by the Wise Persons Group on the Reform of the EU Customs Union“ (Rohkem liitu Euroopa tollis – kümme ettepanekut muuta ELi tolliliit geopoliitiliseks Euroopaks sobivaks. Eksperdirühma aruanne ELi tolliliidu reformi kohta), Brüssel, märts 2022.
• [15] ELT C 425, 20.10.2021, lk 43.
• [16] ELT C 494, 8.12.2021, lk 106.
• [17] https://www.unwto.org/unwto-world-tourism-barometer-data.
• [18] Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta resolutsioon uue Euroopa VKEde strateegia kohta, ELT C 445, 29.10.2021, lk 2, punkt 5.
• [19] Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta resolutsioon uue Euroopa VKEde strateegia kohta, ELT C 445, 29.10.2021, lk 2, punkt 5.
• [20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.