RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest

13.10.2022 - (COM(2021)0775 – C9‑0458/2021 – 2021/0406(COD)) - ***I

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Arvamuse koostaja: Bernd Lange

Muudatusettepanekud

• 001-077 (PDF - 179 KB)
• 001-077 (DOC - 48 KB)
• 078-078 (PDF - 246 KB)
• 078-078 (DOC - 88 KB)
• 079-079 (PDF - 100 KB)
• 079-079 (DOC - 70 KB)
• 080-080 (PDF - 102 KB)
• 080-080 (DOC - 71 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest

(COM(2021)0775 – C9‑0000/2021 – 2021/0406(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0775),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0458/2021),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet, komisjoni võetud kohustust võtta üle Euroopa Parlamendi seisukoht ja nõukogu esindaja poolt 14. detsembri 2021. aasta kirjas võetud kohustust kiita nimetatud seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse väliskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0246/2022),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) ÜRO põhikirja artikli 1 kohaselt on ÜRO eesmärk arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid, mis põhinevad võrdsete õiguste põhimõtte järgimisel.	(3) ÜRO põhikirja artikli 1 kohaselt on ÜRO eesmärk arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid, mis põhinevad võrdsete õiguste põhimõtte järgimisel. Lisaks tuleb kooskõlas deklaratsiooniga riikidevahelisi sõbralikke suhteid ja riikidevahelist koostööd käsitlevate rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohta vastavalt ÜRO põhikirjale arendada rahvusvahelisi suhteid kooskõlas suveräänse võrdsuse ja mittesekkumise põhimõtetega1a.
	___________________
	1a ÜRO Peaassamblee deklaratsioon riikidevahelisi sõbralikke suhteid ja riikidevahelist koostööd käsitlevate rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohta vastavalt ÜRO põhikirjale, 24. oktoober 1970, A/RES/2625(XXV)

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4a) ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjon kodifitseeris 2001. aastal rahvusvaheliselt õigusvastastes tegudes riigi vastutust käsitleva rahvusvahelise õiguse1a ning liit peaks oma tegevuses sellest juhinduma, kui mõni kolmas riik avaldab talle majanduslikku survet, mis kujutab endast rahvusvaheliselt õigusvastast tegu. Deklaratsioonis riikidevahelisi sõbralikke suhteid ja riikidevahelist koostööd käsitlevate rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohta vastavalt ÜRO põhikirjale1b on sätestatud, et ükski riik ei tohi kasutada ega innustada kasutama majanduslikke, poliitilisi või muid meetmeid, et survestada teist riiki eesmärgiga allutada endale tema suveräänsete õiguste kasutamine ja saada temalt mis tahes eeliseid. Need rahvusvahelise tavaõiguse kodifitseeritud normid on siduvad.
	__________________
	1a Internationally Wrongful Acts [Rahvusvaheliselt õigusvastased teod], vastu võetud ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni 2001. aastal toimunud 53. istungjärgul ja võetud teadmiseks ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 56/83.
	1b ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 1970. aasta resolutsioon 2625 (XXV).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Liidul peab alati rahvusvahelist õigust järgides olema sobiv võimalus heidutada kolmandaid riike majanduslikku survestamist kasutamast ning võtta vastumeetmeid, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide õigusi ja huvisid. Seda eriti siis, kui kolmandad riigid rakendavad kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid, millega sekkutakse liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või selle liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma. Sellised kaubandust või investeerimist mõjutavad meetmed ei hõlma mitte ainult meetmeid, mida rakendatakse ja mis mõjuvad asjaomase kolmanda riigi territooriumil, vaid ka kolmanda riigi meetmeid (sh kolmanda riigi kontrolli all või juhitavate liidus asuvate üksuste kaudu), mis kahjustavad liidus toimuvat majandustegevust.	(6) Liidul peab alati rahvusvahelist õigust järgides olema sobiv võimalus heidutada kolmandaid riike majanduslikku survestamist kasutamast ning võtta vastumeetmeid, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide õigusi ja huvisid. Seda eriti siis, kui kolmandad riigid rakendavad, jätavad rakendamata või ähvardavad rakendada kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid, millega sekkutakse liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või selle liikmesriiki mingit konkreetset meedet, sealhulgas mis tahes kujul tehtavat konkreetset poliitilist valikut või seisukohta seoses poliitilise valikuga, nagu näiteks Euroopa Parlamendi resolutsioonid, lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma. Sellised kaubandust või investeerimist mõjutavad meetmed ei hõlma mitte ainult võetud meetmeid, tegevusetust või meetmeid, millega ähvardatakse või mida kavandatakse rakendada ja mis mõjuvad asjaomase kolmanda riigi territooriumil, vaid ka meetmeid, mida kolmas riik rakendab või ähvardab rakendada (sh kolmanda riigi kontrolli all või juhitavate liidus asuvate üksuste kaudu), mis kahjustavad liidus toimuvat majandustegevust, muu hulgas nt kolmanda riigi sanktsioonide teatav eksterritoriaalne mõju, mis avaldub ELi ettevõtjatele ja üksikisikutele ning mis lõppkokkuvõttes mõjutab Euroopa Liidu valikute suveräänsust.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesoleva määruse eesmärk on liidu tulemuslik, tõhus ja kiire vastus majanduslikule survestamisele (sh liidu või liikmesriigi majandusliku survestamise vastane heidutus ja viimase võimalusena vastumeetmed).	(7) Käesoleva määruse eesmärk on tagada liidu tulemuslik, tõhus ja kiire vastus majanduslikule survestamisele, eelkõige liidu või liikmesriigi majandusliku survestamise vastane heidutus, ning vajaduse korral vastumeetmed, kui muud vahendid ei suuda liidu huve piisavalt kaitsta. Käesolev määrus täiendab kaubandusvaldkonnas kehtivat liidu õigust, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1671a.
	__________________
	1a Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest, EÜT L 309, 29.11.1996, lk 1.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Määruse täpsemat eesmärki – vastata kolmandate riikide poolsele liidu või liikmesriigi majanduslikule survestamisele – ei saa liikmesriigid üksinda tegutsedes saavutada. Seda sellepärast, et liikmesriigid kui eraldiseisvad rahvusvahelise õiguse subjektid ei või selle õiguse kohaselt vastata liidu vastu suunatud majanduslikule survestamisele. Peale selle ei luba ELi toimimise lepingu artikliga 207 liidule antud ainupädevus liikmesriikidel võtta majandusliku survestamise vastuseks ühise kaubanduspoliitika meetmeid. Seega saab neid eesmärke tulemuslikumalt saavutada liidu tasandil.	(8) Määruse täpsemat eesmärki – vastata kolmandate riikide poolsele liidu või liikmesriigi majanduslikule survestamisele – ei saa liikmesriigid üksinda tegutsedes saavutada. Seda sellepärast, et liikmesriigid kui eraldiseisvad rahvusvahelise õiguse subjektid ei või selle õiguse kohaselt vastata liidu vastu suunatud majanduslikule survestamisele. Peale selle ei luba ELi toimimise lepingu artikliga 207 liidule antud ainupädevus liikmesriikidel võtta majandusliku survestamise vastuseks ühise kaubanduspoliitika meetmeid. Seepärast on vaja luua vahendid nende eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks liidu tasandil.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Et luua tulemuslik ja laiaulatuslik raamistik, mille alusel liit saaks majanduslikule survestamisele vastu astuda, on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalik ja sobiv kehtestada kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise uurimise ja väljaselgitamise ning nendega seotud vastumeetmete reeglid. Täpsemalt peaksid liidu vastumeetmetele eelnema asjaolude uurimine, majandusliku survestamise olemasolu väljaselgitamine ning võimaluse korral lahenduse leidmine koostöös asjaomase kolmanda riigiga. Kõik liidu meetmed peaksid olema kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tekitatud kahju suurusele vastavad. Liidu vastumeetmete kindlaksmääramise kriteeriumides tuleks arvestada täpsemalt vajadust vältida või vähendada liidu ettevõtjate ja huvide jaoks kaasnevat kahju, halduskoormust ja kulusid. Seega ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4.	(9) Et luua tulemuslik ja laiaulatuslik raamistik, mille alusel liit saaks majanduslikule survestamisele vastu astuda, on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalik ja sobiv kehtestada kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise uurimise ja väljaselgitamise ning nendega seotud vastumeetmete reeglid. Täpsemalt peaksid liidu vastumeetmetele eelnema asjaolude uurimine, majandusliku survestamise olemasolu väljaselgitamine ning võimaluse korral ja tingimusel, et kolmas riik tegutseb samuti heas usus, jõupingutused lahenduse leidmiseks koostöös asjaomase kolmanda riigiga. Kõik liidu meetmed peaksid olema kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tekitatud kahju suurusele vastavad ning nende peamine eesmärk peaks olema majandusliku survestamise lõpetamine ja (asjakohasel juhul) tekitatud kahju heastamine. Liidu vastumeetmete kindlaksmääramise kriteeriumides tuleks arvestada eelkõige meetmete tõhusust majandusliku survestamise lõpetamisel ja meetmete potentsiaali pakkuda majanduslikust survestamisest mõjutatud liidu ettevõtjatele leevendust, muu hulgas selliste sisemeetmete kaudu nagu kõnealuste ettevõtjate jaoks mõeldud sihtotstarbeline hüvitusfond. Arvesse tuleks võtta ka vajadust näidata täpselt ära edasised sammud ning vältida või vähendada rahvusvahelistes kaubandussuhetes eskaleerumise ohtu, kaasnevat mõju, ebaproportsionaalset halduskeerukust ja liidu ettevõtjatele tekkivaid kulusid ning liidu huve. Seega ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kõik meetmed, mida liit käesoleva määruse alusel võtab, peavad olema kooskõlas liidu rahvusvahelise õiguse kohaste kohustustega. Rahvusvahelise õiguse kohaselt võib teatavatel tingimustel (proportsionaalsus ja etteteatamine) võtta vastumeetmeid ehk meetmeid, mis oleks muidu vastuolus kahjustada saanud poole rahvusvaheliste kohustustega rahvusvahelist õigust rikkunud riigi ees ja mille eesmärk on rikkumise lõpetamine või heastamine10. Niisiis peaksid käesoleva määruse kohaselt võetavad vastumeetmed olema sellised, mis järgivad liidu rahvusvahelisi kohustusi või mis on lubatud vastumeetmed. Rahvusvahelise õiguse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi vastumeetmed olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu saadud kahju liidus või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ning liidu asjaomaseid õigusi ja huve. Rahvusvahelise õiguse kohaselt hõlmab liidu või liikmesriigi kahju siin ka liidu ettevõtjate kahju.	(10) Kõik meetmed, mida liit käesoleva määruse alusel võtab, peavad olema kooskõlas liidu rahvusvahelise õiguse kohaste kohustustega. Liit peaks jätkuvalt toetama reeglitepõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Rahvusvahelise õiguse kohaselt võib teatavatel tingimustel (proportsionaalsus ja etteteatamine) võtta vastumeetmeid ehk meetmeid, mis oleks muidu vastuolus kahjustada saanud poole rahvusvaheliste kohustustega rahvusvahelist õigust rikkunud riigi ees ja mille eesmärk on rikkumise lõpetamine või heastamine10. Niisiis peaksid käesoleva määruse kohaselt võetavad vastumeetmed olema sellised, mis järgivad liidu rahvusvahelisi kohustusi või mis on lubatud vastumeetmed. Rahvusvahelise õiguse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaksid vastumeetmed olema samaväärsed kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu saadud kahjuga liidus või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ning liidu asjaomaseid õigusi ja huve. Rahvusvahelise õiguse kohaselt hõlmab liidu või liikmesriigi kahju siin ka liidu ettevõtjate kahju.
__________________	__________________
10 Articles on Responsibility of States for Internationally Wrongful Acts [Rahvusvaheliselt õigusvastastes tegudes riigi vastutust käsitlevad artiklid] (vastu võetud 2001. aastal toimunud 53. istungjärgul ja võetud teadmiseks ÜRO peaassamblee resolutsioonis 56/83), artiklid 22 ja 49–53.	10 Articles on Responsibility of States for Internationally Wrongful Acts [Rahvusvaheliselt õigusvastastes tegudes riigi vastutust käsitlevad artiklid] (vastu võetud 2001. aastal toimunud 53. istungjärgul ja võetud teadmiseks ÜRO peaassamblee resolutsioonis 56/83), artiklid 22 ja 49–53.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Survestamine on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud, kui riik kasutab selliseid meetmeid nagu kaubanduse või investeeringute piiramine, et panna teist riiki tema ainupädevusse jäävas valdkonnas kas tegutsema või mitte tegutsema, ning sellised meetmed ületavad teatava kvalitatiivse või kvantitatiivse piiri (olenevalt soovitud eesmärkidest ja kasutatavatest abinõudest). Komisjon peaks uurima kolmanda riigi meetmeid selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mis aitavad välja selgitada, kas kolmas riik sekkub liidu või liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse ja kas see on majanduslik survestamine, millele liit peab vastu astuma.	(11) Survestamine on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud, kui riik kasutab selliseid meetmeid nagu kaubanduse või investeeringute piiramine, et panna teist riiki tema ainupädevusse jäävas valdkonnas kas tegutsema või mitte tegutsema, ning sellised meetmed ületavad teatava kvalitatiivse või kvantitatiivse piiri (olenevalt soovitud eesmärkidest ja kasutatavatest abinõudest). Komisjon peaks võtma arvesse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid kriteeriume, mis aitavad välja selgitada, kas kolmas riik sekkub liidu või liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse ja kas see on majanduslik survestamine, millele liit peab vastu astuma.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Komisjon peaks uurima, kas kolmanda riigi meetmed on survestavad, ja tegema seda kas omal algatusel või mõnest allikast (füüsiline või juriidiline isik või liikmesriik) teabe saamise peale. Pärast sellist uurimist peaks komisjon tegema otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi meede on survestav või mitte. Majandusliku survestamise olemasolu kinnitavast otsusest peaks komisjon andma asjaomasele kolmandale riigile teada ning paluma tal survestamine lõpetada ja (kui asjakohane) kahjud heastada.	(13) Komisjon võib uurida ja eelkõige põhjendatud kaebuse korral peaks uurima, kas kolmanda riigi meetmed on survestavad, ja tegema seda kas omal algatusel või mõnest allikast (füüsiline või juriidiline isik, Euroopa Parlament või liikmesriik) teabe saamise peale. Pärast sellist uurimist peaks komisjon tegema otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi meede on survestav või mitte. Komisjon peaks selle uurimise tulemused avalikult teatavaks tegema. Majandusliku survestamise olemasolu kinnitava otsuse korral peaks komisjon andma sellest asjaomasele kolmandale riigile teada ning paluma tal survestamine lõpetada ja (kui asjakohane) kahjud heastada.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Liit peaks toetama teisi kolmandaid riike, kes on sellest huvitatud või kannatavad sama või sarnase majandusliku survestamise all, ja tegema nendega koostööd. Liit peaks osalema rahvusvahelises koordineerimises, mis toimub kahe-, mõne- ja mitmepoolsetel foorumitel, mille eesmärk on majanduslikku survestamist ära hoida või kaotada.	(14) Liit peaks tegema koostööd partneritega, kes kannatavad sama või sarnase majandusliku survestamise all, või teiste huvitatud partneritega. Liit peaks osalema rahvusvahelises koordineerimises, mis toimub mis tahes kahe-, mõne- ja mitmepoolsetel foorumitel, mis sobivad selleks, et majanduslikku survestamist ära hoida või kaotada.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Liit peaks kehtestama vastumeetmed ainult siis, kui muud võimalused (läbirääkimised, vahendamine, vahekohus) ei vii majandusliku survestamise kiire reaalse lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni ning kui liidu ja liikmesriikide huve ja õigusi on vaja kaitsta ja see on liidu huvides. On õige, et määruses sätestatakse liidu vastumeetmete määramise ja kohaldamise reeglid ja kord ning lubatakse vajaduse korral operatiivne tegutsemine, et säiliks liidu vastumeetmete tulemuslikkus.	(15) Liitu julgustatakse kasutama asjaomase kolmanda riigiga suhtlemiseks ennetavalt kõiki olemasolevaid võimalusi, nagu läbirääkimised, vahekohus või vahendamine ning ta peaks kehtestama meetmed juhul, kui nimetatud võimalused ei vii majandusliku survestamise kiire reaalse lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni ning kui liidu ja liikmesriikide huve ja õigusi on vaja kaitsta ja see on liidu huvides. On õige, et määruses sätestatakse liidu vastumeetmete määramise ja kohaldamise reeglid ja kord ning lubatakse vajaduse korral operatiivne tegutsemine, et säiliks liidu vastumeetmete tulemuslikkus.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Käesoleva määruse kohaseid liidu vastumeetmeid tuleks valida ja kujundada objektiivsete kriteeriumide alusel: meetme tulemuslikkus kolmanda riigi poolse survestamise lõpetamisel; meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, keda kolmanda riigi meetmed kahjustavad; eesmärk on hoida ära majanduslik ja muu kahju liidule või viia see miinimumi; vältida tuleb ebaproportsionaalset halduslikku keerukust ja halduskulusid. Samuti on liidu vastumeetmete valikul ja kujundamisel hädavajalik arvestada liidu huvidega. Liidu vastumeetmed tuleks valida paljude eri võimaluste seast, et oleks võimalik leida konkreetse juhtumi jaoks kõige sobivamad.	(16) Käesoleva määruse kohaseid liidu vastumeetmeid tuleks valida ja kujundada objektiivsete kriteeriumide alusel: eelkõige meetme tulemuslikkus kolmanda riigi poolse survestamise lõpetamisel; meetmete tulemuslikkus majandusliku survestamise tekitatud kahju heastamisel ning meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, keda kolmanda riigi meetmed kahjustavad. Komisjon peaks arvesse võtma ka muid asjakohaseid tegureid, näiteks eesmärki hoida ära majanduslik ja muu kahju liidule või viia see miinimumi, ning vältida tuleb ebaproportsionaalset halduslikku keerukust ja halduskulusid. Samuti on liidu vastumeetmete valikul ja kujundamisel hädavajalik arvestada liidu huvidega. Liidu vastumeetmed tuleks valida paljude eri võimaluste seast, et oleks võimalik leida konkreetse juhtumi jaoks kõige sobivamad.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Et saavutada majandusliku survestamise lõpetamine, tuleks liidu vastumeetmeid, mis hõlmavad välismaiste otseinvesteeringute või teenuskaubanduse piiranguid, kohaldada ainult selliste teenuste suhtes, mida osutab, või selliste otseinvesteeringute suhtes, mida teeb üks või mitu liidus asutatud juriidilist isikut, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all, kui see on vajalik liidu vastumeetmete tulemuslikkuse tagamiseks ja eriti neist kõrvale hiilimise ärahoidmiseks. Selliste piirangute kehtestamise otsust tuleb käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud kriteeriumidele toetudes korrektselt põhjendada.	(18) Et saavutada majandusliku survestamise lõpetamine ja (asjakohasel juhul) tekitatud kahju heastamine, tuleks liidu vastumeetmeid, mis hõlmavad välismaiste otseinvesteeringute või teenuskaubanduse piiranguid, kohaldada ainult selliste teenuste suhtes, mida osutab, või selliste otseinvesteeringute suhtes, mida teeb üks või mitu liidus asutatud juriidilist isikut, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all, kui see on vajalik liidu vastumeetmete tulemuslikkuse tagamiseks ja eriti neist kõrvale hiilimise ärahoidmiseks. Selliste piirangute kehtestamise otsust tuleb käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud kriteeriumidele toetudes korrektselt põhjendada.

 

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Luua tuleb võimalused kaasata liidu vastumeetmete vastuvõtmisse ja muutmisse ning vajaduse korral ka peatamisse ja lõpetamisse sidusrühmi, võttes arvesse meetmete võimalikku mõju neile.	(20) Luua tuleb võimalused kaasata liidu vastumeetmete vastuvõtmisse ja muutmisse ning vajaduse korral ka peatamisse ja lõpetamisse sidusrühmi, sealhulgas ettevõtjaid, võttes arvesse meetmete võimalikku mõju neile.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20a) Võttes arvesse asjaolu, et välisriikide majandusliku mõjujõu kasutamine liidu suhtes on ilmselgelt suurenenud ning selliste tavade sagedus ja raskusaste tulevikus tõenäoliselt kasvab, peaks käesoleva määruse üldise toimimise ja rakendamise eest vastutama kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik, muu hulgas selleks, et tugevdada valmisolekut sellisteks juhtudeks, hinnata liidu sõltuvust ja vahendeid, võtta vajalikke koordineeritud meetmeid ja kokkuvõttes suuta vajaduse korral kiiresti reageerida. Selline horisontaalne pädevus pakuks liidule vajalikku tuge, et majanduslikku survestamist paremini ette näha ja sellele mõjusalt reageerida.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Oluline on tagada tulemuslik kommunikatsioon ning arvamuste- ja teabevahetus ühelt poolt komisjoni ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, eriti seoses asjaomase kolmanda riigiga suhtlemisega, mille eesmärk on saavutada majandusliku survestamise lõpetamine, ning seoses käesoleva määruse kohaste liidu vastumeetmete kehtestamise võimalusega.	(21) Oluline on tagada tulemuslik ja korrapärane dialoog ning arvamuste- ja teabevahetus ühelt poolt komisjoni ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, eriti seoses käimasolevate uurimiste või kolmandate riikide meetmetega, jõupingutustega suhelda asjaomase kolmanda riigiga, et uurida võimalusi majandusliku survestamise lõpetamiseks või (asjakohasel juhul) tekitatud kahju heastamiseks, ning seoses käesoleva määruse kohaste liidu vastumeetmete kehtestamise võimalusega, sealhulgas seoses kolmanda riigi meetmete uurimise etappide ja majandusliku survestamise meetmete olemasolu kindlaksmääramise ning liidu vastumeetmete tõhususega.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Komisjon peaks hindama käesoleva määruse alusel võetud meetmete tulemuslikkust ja toimimist ning tegema järeldusi tulevaste meetmete jaoks. Samuti peaks komisjon määruse läbi vaatama, kui määruse olemasolu ja kohaldamisega seoses on saadud piisavalt kogemusi. Läbivaatamine peaks hõlmama määruse kohaldamisala, toimimist, tõhusust ja tulemuslikkust. Komisjon peaks esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule,	(26) Komisjon peaks hindama käesoleva määruse alusel võetud meetmete tulemuslikkust ja toimimist ning tegema järeldusi tulevaste meetmete jaoks. Samuti peaks komisjon määruse läbi vaatama, kui määruse olemasolu ja kohaldamisega seoses on saadud piisavalt kogemusi ning eelkõige selleks, et tagada vastastikune täiendavus blokeerimismääruse1a eelseisva läbivaatamisega. Käesoleva määruse läbivaatamine peaks hõlmama määruse kohaldamisala, toimimist, tõhusust ja tulemuslikkust. Komisjon peaks esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule,
	__________________
	1a Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest, EÜT L 309, 29.11.1996, lk 1.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas määruses on sätestatud reeglid ja kord, mis peaksid tagama liidu ja selle liikmesriikide huvide tulemusliku kaitse juhtudel, kui kolmas riik püüab kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete kaudu sundida liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet kehtestama või kehtestamata jätma. Määruses on raamistik liidu vastusele sellistes olukordades, et kolmandaid riike selliseid meetmeid võtmast heidutada, need peatada või viimase võimalusena liidu vastumeetmeid võtta.	1. Käesolevas määruses on sätestatud reeglid ja kord, mis peaksid tagama liidu ja selle liikmesriikide huvide tulemusliku kaitse juhtudel, kui kolmas riik püüab kaubandust või investeeringuid mõjutava mis tahes tegevuse, tegevusetuse või sellega ähvardamise kaudu sundida liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet, sh konkreetset poliitilist valikut, õigusakti või seisukohta seoses poliitilise valikuga kehtestama või kehtestamata jätma. Määruses on raamistik liidu vastusele sellistes olukordades, et takistada sellist tegevust või saavutada selle lõpetamine ning (asjakohasel juhul) heastada tekitatud kahju, võimaldades seega liidul vastumeetmeid võtta.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik käesoleva määruse alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, ning meetmete võtmisel toimitakse liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide kohaselt.	2. Kõik käesoleva määruse alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1a
	Mõisted
	Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
	1.  „survestamine“ – igasugune kolmanda riigi tegevus või meede, millega sekkutakse liidu või liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma;
	2.  „kolmanda riigi tegevus või meede“ – mis tahes liiki tegevus või meede, tegevusetus või sellega ähvardamine, mida on võimalik omistada kolmandale riigile; 3. „konkreetne meede“ – konkreetne poliitiline valik, õigusakt või seisukoht seoses liidu või liikmesriigi poliitilise valikuga;
	4.  „tegevusetus“ – kolmanda riigi suutmatus täita rahvusvahelise õiguse õiguslikult siduvatest instrumentidest tulenevaid kohustusi;
	5.  „survestamise oht“ – kolmanda riigi tegevuse või meetmega tekitatav põhjendatud oht, mis on usutav, märkimisväärne ning mida on võimalik kiiresti ja lihtsalt rakendada; 6. „majanduslik survestamine“ – kaubandust või investeeringuid mõjutav survestamine kolmanda riigi tegevuse või meetme kaudu;
	7.  „kahju“ – liidule või liikmesriigile, sealhulgas liidu ettevõtjatele avalduv negatiivne mõju;
	8.  „liidu vastumeede“ – mis tahes meede, mis vastab liidu rahvusvahelistele kohustustele või on lubatud rahvusvahelise õiguse alusel majandusliku survestamise eest vastutava kolmanda riigi suhtes ning mis on proportsionaalne liidule või liikmesriigile tekitatud kahjuga ja mille eesmärk on saavutada majandusliku survestamise lõpetamine ja (asjakohasel juhul) tekitatud kahju heastamine;
	9.  „liidu huvid“ – eelkõige vajadus säilitada liidu või selle liikmesriikide poliitiline tegutsemisruum, et teha õiguspäraselt iseseisvaid valikuid liidu sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku ühtekuuluvuse tagamiseks ning kaitsta liidu strateegilisi ja majandushuve.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat määrust kohaldatakse, kui kolmas riik:	1. Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes majandusliku survestamise korral, kui kolmas riik:

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— rakendab või ähvardab rakendada kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 –lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse seisukohalt käsitatakse selliseid kolmanda riigi meetmeid majandusliku survestamise meetmetena.	välja jäetud

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 –sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Otsustamisel, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võetakse arvesse alljärgnevat:	2. Otsustamisel, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võtab komisjon arvesse alljärgnevat:

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kolmanda riigi meetme ja sellest tingitud surve intensiivsus, raskusaste, sagedus, kestus, ulatus ja suurus;	a) kolmanda riigi meetme või tegevusetuse või selle ohu ning sellest tingitud surve intensiivsus, raskusaste, sagedus, kestus, ulatus ja suurus; komisjon hindab, kas sellised meetmed on osa laiemast käitumismudelist;

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kas kolmas riik sekkub süstemaatiliselt, et panna liit, selle liikmesriigid või muud riigid tegema midagi konkreetset;	b) kas kolmas riik sekkub selgelt ja süstemaatiliselt, et panna liit, selle liikmesriigid või muud riigid tegema midagi konkreetset;

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) mil määral kolmanda riigi meede tungib liidu või liikmesriigi ainupädevuses olevasse valdkonda;	c) mil määral kolmanda riigi meede või tegevusetus või selle oht tungib liidu või liikmesriigi ainupädevuses olevasse valdkonda;

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kas kolmas riik tegutseb ajendatuna õiguspärasest murest, mida on rahvusvaheliselt tunnustatud;	d) kas kolmas riik tegutseb ajendatuna murest, mis on rahvusvahelise õiguse ning konventsioonidega õiguspäraseks tunnistatud;

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib uurida kõiki kolmandate riikide meetmeid, et selgitada välja, kas need vastavad artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt.	1. Komisjon võib uurida või nõuetekohaselt põhjendatud kaebuse korral peab uurima kõiki kolmandate riikide meetmeid, tegevusetust või nende rakendamise ähvardusi, et selgitada välja, kas need vastavad artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib lõikes 1 nimetatud uurimist teha kas omal algatusel või mõnest allikast teabe saamise peale. Komisjon tagab konfidentsiaalse teabe (mis võib sisaldada teabe esitaja isikut) kaitse, järgides artiklit 12.	2. Komisjon teeb lõikes 1 nimetatud uurimist kas omal algatusel kogutud või mõnest usaldusväärsest allikast, eelkõige ettevõtjatelt või ametiühingutelt saadud tõendatud teabe alusel. Sellise tõendatud teabe võivad komisjonile esitada ka Euroopa Parlament ja liikmesriik. Komisjon tagab konfidentsiaalse teabe (mis võib sisaldada teabe esitaja isiku varjamist) kaitse, järgides artiklit 12. Komisjon loob avalikult kättesaadavad turvalised vahendid välistest allikatest pärit asjakohase ja tõendatud teabe esitamise lihtsustamiseks.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis sellesisulise teate, paludes selles esitada talle konkreetse aja jooksul teavet. Sel juhul teatab komisjon uurimise alustamisest asjaomasele kolmandale riigile.	Komisjon teavitab nõuetekohaselt (sh arvamuste vahetuse vormis) ja õigeaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu kolmanda riigi meetmete uurimise algatamisest ja kõigist käimasoleva uurimisega seotud arengutest. Komisjon võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis teate uurimismenetluse algatamise kohta. Teates esitatakse üleskutse anda talle konkreetse aja jooksul teavet ja antakse artiklis 4 osutatud otsuse tegemiseks ajakava, mis ei ole pikem kui neli kuud. Sel juhul teatab komisjon uurimise alustamisest asjaomasele kolmandale riigile.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pärast artikli 3 kohast uurimist võtab komisjon vastu otsuse, kus on kirjas, kas asjaomane kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt.	Pärast artikli 3 kohast uurimist võtab komisjon vastu otsuse, kus on kirjas, kas asjaomane kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kui artikli 3 kohast teadet ei ole avaldatud ja otsus on positiivne, sisaldab otsus artiklis 7 osutatud rakendusakti vastuvõtmise ajakava, mis ei tohi ületada kuut kuud. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivatel põhjustel, et vältida korvamatut kahju liidule või selle liikmesriikidele, võib komisjon seda tähtaega pikendada veel nelja kuu võrra. Komisjon tegutseb operatiivselt. Komisjon teavitab otsusest Euroopa Parlamenti ja nõukogu (sh arvamuste vahetuse vormis) ning avaldab kõnealuse otsuse Euroopa Liidu Teatajas ja muude sobivate avalike kommunikatsioonikanalite kaudu.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne otsuse tegemist võib komisjon paluda asjaomase kolmanda riigi seisukohti.	Enne otsuse tegemist võib komisjon paluda asjaomase kolmanda riigi seisukohti mõistliku ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei lükka komisjoni otsust põhjendamatult edasi.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komisjon leiab, et asjaomase kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele, annab ta asjaomasele kolmandale riigile oma sellesisulisest otsustest teada ning nõuab temalt majandusliku survestamise lõpetamist ja (asjakohasel juhul) liidu või liikmesriikide kantud kahjude heastamist.	Kui komisjon leiab, et asjaomase kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele, annab ta asjaomasele kolmandale riigile oma sellesisulisest otsustest teada ning nõuab kõnealuselt kolmandalt riigilt majandusliku survestamise viivitamatut lõpetamist ja (asjakohasel juhul) liidu või liikmesriikide kantud kahjude heastamist mõistliku ja konkreetse ajavahemiku jooksul.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon on valmis asjaomase kolmanda riigiga liidu nimel suhtlema, et leida võimalusi, kuidas majanduslik survestamine lõpetada. Sellised võimalused võivad olla:	Pärast artiklis 4 osutatud teate saamist on komisjon valmis asjaomase kolmanda riigiga liidu nimel suhtlema, ja tingimusel, et asjaomane riik tegutseb heas usus, proaktiivselt uurima võimalusi, kuidas majanduslik survestamine lõpetada ja (asjakohasel juhul) heastada kahju, mille kolmas riik on liidule või selle liikmesriikidele tekitanud. Sellised võimalused ei tohi menetlust põhjendamatult edasi lükata ja võivad hõlmata järgmist:

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— vahendamine, lepitamine või muud abistavad teenused, mis aitavad liitu ja asjaomast kolmandat riiki selles;	välja jäetud

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— rahvusvahelise vahekohtu poole pöördumine.	— rahvusvahelise vahekohtu poole pöördumine, sh paralleelselt teiste võimalustega.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– vahendamine, lepitamine või muud abistavad teenused, mis aitavad liitu ja asjaomast kolmandat riiki neis jõupingutustes;

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle teema arenguga kursis.	Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu täielikult, korrapäraselt ja õigeaegselt kursis, sealhulgas arvamuste vahetuse vormis, ning teavitab neid kõigist arengutest suhetes asjaomase kolmanda riigiga.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Survestamise lõpetamiseks alustab komisjon liidu nimel konsultatsioone või koostööd mõne teise kolmanda riigiga, kes on sellest huvitatud või keda mõjutavad samad majandusliku survestamise meetmed. Asjakohasel juhul võib see hõlmata koordineerimist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ja survestamisevastast koordineerimist.	Survestamise lõpetamiseks alustab komisjon liidu nimel konsultatsioone või koostööd mõne teise riigi ja partneriga, keda mõjutavad samad või sarnased majandusliku survestamise meetmed, või mõne sellest huvitatud riigi ja partneriga. See võib vajaduse korral hõlmata asjakohase teabe ja asjaomaste kogemuste jagamise koordineerimist, et hõlbustada survestamismeetmetele kollektiivset ja sidusat reageerimist, ning koordineerimist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ja survestamisevastast koordineerimist. Selline konsulteerimine või koostöö ei tohi käesoleva õigusakti kohaldamist põhjendamatult edasi lükata. Komisjon teavitab konsulteerimisest või koostööst, sealhulgas arvamuste vahetuse vormis, Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et ta võtab liidu vastumeetme, kui:	1. Komisjon võtab liidu vastumeetme rakendusaktiga I lisas sätestatud meetmete seast, kui:

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) artiklite 4 ja 5 kohane tegevus ei ole mõistliku aja jooksul viinud majandusliku survestamise lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni;	a) artiklite 4 ja 5 kohane tegevus ei ole artiklis 4 osutatud otsusega kindlaks määratud aja jooksul viinud majandusliku survestamise lõpetamiseni ja (asjakohasel juhul) liidule või selle liikmesriikidele tekitatud kahju heastamiseni;

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) meede on liidu huvides.	c) meede on konkreetse majandusliku survestamise juhtumi puhul liidu huvides.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendusaktis määrab komisjon ka kindlaks, milliseid I lisas sätestatud liidu meetmeid on kõige sobivam rakendada. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka artikli 8 kohaselt määratud füüsilistele või juriidilistele isikutele. Komisjon võib samuti võtta teiste õigusaktide kohaseid meetmeid.	Esimeses lõigus osutatud rakendusaktis esitab komisjon põhjendused selle kohta, et punktides a, b ja c esitatud tingimused on täidetud. Samuti määrab ta kindlaks asjakohased liidu meetmed ja põhjendab neid. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka artikli 8 kohaselt määratud füüsilistele või juriidilistele isikutele.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides.	Esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides. Komisjon teavitab rakendusaktist Euroopa Parlamenti ja nõukogu (sh arvamuste vahetuse vormis) ning avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas ja muude sobivate avalike kommunikatsioonikanalite kaudu.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon võib samuti võtta teiste õigusaktide kohaseid meetmeid, mida ei ole loetletud I lisas. Selliste meetmete vastuvõtmine peab alati olema kooskõlastatud ja kooskõlas käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liidu vastumeetmeid kohaldatakse lõikes 1 mainitud rakendusaktis märgitud kuupäevast alates. Komisjon määrab kohaldamise alguskuupäeva olenevalt asjaoludest, et oleks võimalik asjaomast kolmandat riiki lõike 3 kohaselt teavitada ja too jõuaks majandusliku survestamise lõpetada.	2. Liidu vastumeetmeid kohaldatakse lõikes 1 mainitud rakendusaktis märgitud kuupäevast alates ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle vastuvõtmisest. Komisjon määrab kohaldamise alguskuupäeva olenevalt asjaoludest, et oleks võimalik asjaomast kolmandat riiki lõike 3 kohaselt teavitada ja too jõuaks majandusliku survestamise lõpetada ning (asjakohasel juhul) tekitatud kahju heastada.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pärast rakendusakti vastuvõtmist teatab komisjon asjaomasele kolmandale riigile lõike 1 kohasest liidu vastumeetme võtmisest. Teates palub komisjon liidu nimel kolmandalt riigilt majandusliku survestamise kohest lõpetamist, pakub lahenduse leidmiseks läbirääkimisi ning annab teada, et kui majanduslik survestamine ei lõpe, kohaldub liidu vastumeede.	3. Pärast rakendusakti vastuvõtmist teatab komisjon asjaomasele kolmandale riigile lõike 1 kohasest liidu vastumeetme võtmisest. Teates palub komisjon liidu nimel kolmandalt riigilt majandusliku survestamise viivitamatut lõpetamist, pakub lahenduse leidmiseks, sealhulgas (asjakohasel juhul) kolmanda riigi poolt liidule ja selle liikmesriikidele tekitatud kahju heastamiseks, läbirääkimisi ning annab teada, et kui majanduslik survestamine ei lõpe või (asjakohasel juhul) kui asjaomane kolmas riik ei heasta tekitatud kahju, kohaldub liidu vastumeede.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 mainitud rakendusaktis märgitakse, et liidu vastumeetmete kohaldamine lükatakse edasi konkreetse aja võrra, kui komisjon on saanud usaldusväärset teavet selle kohta, et kolmas riik on majandusliku survestamise enne liidu vastumeetmete kohaldamise algust lõpetanud. Sellisel juhul avaldab komisjon sellesisulise teate Euroopa Liidu Teatajas, märkides seal ära sellise teabe saamise fakti ja edasilükkamise alguskuupäeva. Kui kolmas riik lõpetab majandusliku survestamise enne liidu vastumeetmete kohaldamise algust, lõpetab komisjon liidu vastumeetmed artikli 10 kohaselt.	4. Lõikes 1 mainitud rakendusaktis märgitakse, et liidu vastumeetmete kohaldamine lükatakse edasi, kuid üksnes ajavahemikuks, mis on vajalik selleks, et komisjon saaks kontrollida survestamise või sellega ähvardamise tegelikku lõpetamist, ning mis tuleb täpsustada kõnealuses rakendusaktis, kui komisjon on saanud usaldusväärset teavet selle kohta, et kolmas riik on võtnud konkreetseid meetmeid majandusliku survestamise või sellega ähvardamise lõpetamiseks või (asjakohasel juhul) on tekitatud kahju enne liidu vastumeetmete kohaldamise algust heastanud. Sellisel juhul avaldab komisjon sellesisulise teate Euroopa Liidu Teatajas, märkides seal ära sellise teabe saamise fakti ja edasilükkamise alguskuupäeva. Kui kolmas riik lõpetab majandusliku survestamise või (asjakohasel juhul) heastab tekitatud kahju enne liidu vastumeetmete kohaldamise algust, lõpetab komisjon liidu vastumeetmed artikli 10 kohaselt.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui see on liidu või liikmesriikide õiguste ja huvide (eriti liidu vastumeetmete tulemuslikkuse) säilimiseks vajalik, võivad liidu vastumeetmed kohalduda lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatust hoolimata ka siis, kui komisjon ei kutsu kolmandat riiki liidu nimel enne veel kord üles majanduslikku survestamist lõpetama ega anna enne teada, et liidu vastumeedet hakatakse kohaldama.	5. Kui see on liidu või liikmesriikide õiguste ja huvide (eriti liidu vastumeetmete tulemuslikkuse) säilimiseks vajalik, võivad liidu vastumeetmed kohalduda ka siis, kui komisjon ei kutsu kolmandat riiki liidu nimel enne uuesti üles majanduslikku survestamist lõpetama ega anna enne teada, et liidu vastumeedet hakatakse vastavalt lõikele 3 kohaldama.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu (et hoida ära majanduslikust survestamisest tingitud parandamatut kahju liidule või liikmesriikidele) võtab komisjon artikli 15 lõikes 3 osutatud korras vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega kehtestab liidu vastumeetmed. Kohalduvad lõigetes 2–5 sätestatud nõuded. Nimetatud aktid kehtivad kõige kauem kolm kuud.	6. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu (et hoida ära majanduslikust survestamisest tingitud parandamatut kahju liidule või liikmesriikidele) võtab komisjon artikli 15 lõikes 3 osutatud korras artikli 7 lõikes 1 osutatud rakendusaktiga liidu vastumeetme viivitamata kohaldatava rakendusaktina, millega kehtestab liidu vastumeetmed. Kohalduvad lõigetes 1–4 sätestatud nõuded ja lõikes 5 loetletud tingimused loetakse täidetuks. Nimetatud aktid kehtivad kõige kauem kolm kuud, pärast mida võib vajaduse korral meetmed vastu võtta artikli 7 lõikes 1 osutatud rakendusaktiga. Komisjon teavitab rakendusaktidest Euroopa Parlamenti ja nõukogu (sh arvamuste vahetuse vormis) ning avaldab need Euroopa Liidu Teatajas ja muude sobivate avalike kommunikatsioonikanalite kaudu.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 7 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud loetelu, lisades sinna uut tüüpi meetmeid, millega kolmanda riigi meetmetele vastata. Komisjon võib selliseid delegeeritud akte vastu võtta siis, kui vastumeetmete liik on:	7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud loetelu, lisades sinna uut tüüpi meetmeid, millega kolmanda riigi meetmetele vastata, olles eelnevalt teavitanud Euroopa Parlamenti ja nõukogu delegeeritud õigusaktidest. Komisjon võib selliseid delegeeritud akte vastu võtta siis, kui vastumeetmete liik on:

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu kantud kahju liidus või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ja asjaomaseid õigusi.	1. Liidu vastumeetmed peavad vastama selle kahju suurusele, mida liit või liikmesriik on kandnud kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise meetmete tõttu, mida nende meetmete majanduslik mõju avaldab liidule või liikmesriigile, ning nendega tuleb tõhusalt kaitsta liidu ja selle liikmesriikide õigusi teha konkreetsete õigusaktide, poliitika ja seisukohtade kohta õiguspäraseid suveräänseid otsuseid.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon valib ja kujundab sobiva vastumeetme, võttes arvesse artikli 4 kohast otsust, artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ning liidu huve, tuginedes kättesaadavale teabele (sh artikli 11 kohaselt kogutud teabele) ning järgmistele kriteeriumidele:	2. Komisjon valib ja kujundab sobiva vastumeetme, võttes arvesse artikli 4 kohast otsust, artiklis 2 sätestatud kriteeriume, tuginedes kättesaadavale teabele (sh artikli 11 kohaselt kogutud teabele) ning järgmistele kriteeriumidele:

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) meetme tulemuslikkus majandusliku survestamise lõpetamisel;	a) meetme tulemuslikkus majandusliku survestamise lõpetamisel ning (asjakohasel juhul) liidule ja selle liikmesriikidele tekitatud kahju heastamisel;

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võib komisjon vajaduse korral otsustada kohaldada artikli 7 või 8 kohaseid liidu vastumeetmeid, millega piirab liidus välismaiseid otseinvesteeringuid või teenuskaubandust (sh selliste liidus asutatud juriidiliste isikute teenuste osutamist või otseinvesteeringute tegemist, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all). Komisjon võib otsustada sellise kohaldamise kasuks, kui liidu vastumeetmetest, mis sellist olukorda ei hõlma, ei piisaks käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks (täpsemalt kui selliseid meetmeid saaks vältida). Hindamisel, kas sellist otsust vastu võtta või mitte, võtab komisjon lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide kõrval arvesse muu hulgas ka alljärgnevat:	3. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võib komisjon vajaduse korral otsustada kohaldada artikli 7 või 8 kohaseid liidu vastumeetmeid, millega piirab liidus välismaiseid otseinvesteeringuid või teenuskaubandust (sh selliste liidus asutatud juriidiliste isikute teenuste osutamist või otseinvesteeringute tegemist, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all). Komisjon võib otsustada sellise kohaldamise kasuks, kui liidu vastumeetmetest, mis sellist olukorda ei hõlma, ei piisaks käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks (täpsemalt kui selliste meetmete mõju saaks vältida või kui sellest saaks kõrvale hoida). Hindamisel, kas sellist otsust vastu võtta või mitte, võtab komisjon lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide kõrval arvesse muu hulgas ka alljärgnevat:

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) selliste liidusiseste piirangute sisulist kasu majandusliku survestamise lõpetamise seisukohast;	b) selliste liidusiseste piirangute võimalikku sisulist kasu majandusliku survestamise lõpetamise seisukohast;

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu vastumeetmete valimise ja kavandamise kriteeriumidest.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon jälgib liidu vastumeetmeid nõudnud majandusliku survestamise meetmete kohaldamist kolmanda riigi poolt, liidu võetud vastumeetmete tulemuslikkust ja nende mõju liidu huvidele ning hoiab selle kõigega kursis ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.	1. Komisjon jälgib liidu vastumeetmeid nõudnud majandusliku survestamise meetmete kohaldamist kolmanda riigi poolt, liidu võetud vastumeetmete tulemuslikkust ja nende mõju liidu huvidele ning hoiab selle kõigega korrapäraselt kursis ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui asjaomane kolmas riik lõpetab majandusliku survestamise või kui see on vajalik liidu huvides, võib liit peatada asjaomase liidu vastumeetme kohaldamise seniks, kuni kolmas riik on oma meetme kohaldamise peatanud või kuni see on liidu huvides vajalik. Komisjon peatab liidu vastumeetme, kui asjaomane kolmas riik on pakkunud kokkulepet, et pöörduda rahvusvahelisse kolmandast isikust vahekohtusse, mille otsus on siduv, liit on sellise kokkuleppe sõlminud ja ka kolmas riik peatab selleks ajaks majandusliku survestamise meetmete kohaldamise. Komisjon annab välja liidu vastumeetme peatamise rakendusakti. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides.	2. Kui asjaomane kolmas riik täielikult lõpetab majandusliku survestamise, peatab komisjon asjaomase liidu vastumeetme kohaldamise seniks, kuni kolmas riik on oma meetme kohaldamise peatanud, või kui see on liidu huvides vajalik, võib komisjon liidu vastumeetme kohaldamise peatada nii kauaks kui vaja. Komisjon peatab liidu vastumeetme, kui asjaomane kolmas riik on pakkunud kokkulepet, et pöörduda artiklis 5 osutatud rahvusvahelisse kolmandast isikust vahekohtusse, mille otsus on siduv, liit on sellise kokkuleppe sõlminud ja kolmas riik ei ole majandusliku survestamise meetmete kohaldamist jätkanud ning kavatseb kolmandast isikust vahekohtu tööd toetada ja selle otsust täita. Komisjon annab välja liidu vastumeetme peatamise rakendusakti. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui liidu vastumeetmeid on vaja artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriume või toimunud muutusi (sh kolmanda riigi reaktsiooni) arvestades kohandada, võib komisjon artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu meetmeid muuta, võttes artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetluse kohaselt vastu rakendusakti.	3. Kui liidu vastumeetmeid on vaja artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriume või toimunud muutusi (sh kolmanda riigi reaktsiooni) arvestades kohandada, peab komisjon artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu meetmeid vajaduse korral kiiresti muuta, võttes artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetluse kohaselt vastu rakendusakti.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) majanduslik survestamine on lõppenud;	a) majanduslik survestamine on lõppenud ja tekitatud kahju on heastatud;

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) asjaomase kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vahelist vaidlust menetlev rahvusvaheline kolmandast isikust vahekohus nõuab liidu vastumeetme lõpetamist;	c) asjaomase kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vahelist vaidlust menetlev rahvusvaheline kolmandast isikust vahekohus nõuab liidu vastumeetme lõpetamist, tingimusel et kolmas riik on astunud konkreetseid samme otsuse rakendamiseks, või

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega peatatakse või lõpetatakse artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmed või neid muudetakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud korra kohaselt ja need ei tohi kehtida üle kahe kuu.	5. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega peatatakse artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmed või neid muudetakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud korra kohaselt ja need ei tohi kehtida üle kahe kuu, pärast mida võib vastavalt vajadusele vastu võtta lõigetes 2, 3 või 4 osutatud rakendusakti. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata otsusest ja selle põhjendustest.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Enne liidu vastumeetmete vastuvõtmist või muutmist küsib komisjon ja enne selliste meetmete peatamist või lõpetamist võib ta küsida Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis esitatud teate kaudu teavet ja arvamusi majandusliku mõju kohta liidu ettevõtjatele ja liidu huvidele. Teates märgitakse, mis aja jooksul tuleb küsitu esitada.	1. Enne liidu vastumeetmete vastuvõtmist või muutmist küsib komisjon ja enne selliste meetmete peatamist või lõpetamist võib ta vajaduse korral küsida Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis esitatud teate kaudu teavet ja arvamusi majandusliku mõju kohta liidu ettevõtjatele. Teates märgitakse, mis aja jooksul tuleb küsitu esitada.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 kohasel teabekogumisel teavitab komisjon sidusrühmi (eriti ettevõtjate ühendusi), keda võimalikud liidu vastumeetmed mõjutada võivad, ja liikmesriike, kes osalevad asjaomaste valdkondade õigusaktide ettevalmistamises või rakendamises, ning konsulteerib nendega.	3. Lõike 1 kohasel teabekogumisel teavitab komisjon sidusrühmi (eriti ettevõtjate ühendusi ja liidu sotsiaalpartnereid), keda võimalikud liidu vastumeetmed mõjutada võivad, ja liikmesriike, kes osalevad asjaomaste valdkondade õigusaktide ettevalmistamises või rakendamises, ning konsulteerib nendega.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) selliste meetmete koostoime liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega;	b) selliste meetmete koostoime liidu ja liikmesriikide asjaomaste õigusaktidega;

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) liidu huvid.	d) selliste meetmete mõju kolmanda riigi survestamismeetmete negatiivse mõju vähendamisele.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon võtab kogutud teavet igati arvesse. Artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt komiteele esitatud rakendusakti eelnõuga peab kaasas olema kavandatud meetmete analüüs.	5. Komisjon võtab kogutud teavet igati arvesse. Artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt komiteele esitatud rakendusakti eelnõuga peab kaasas olema kavandatud meetmete ja nende võimaliku mõju analüüs. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti sellisest analüüsist kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikliga 10.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Enne rakendusakti vastuvõtmist artikli 7 lõike 6 või artikli 10 lõike 5 kohaselt küsib komisjon sihitatult teavet ja arvamusi asjaomastelt sidusrühmadelt (v.a tungivalt kiireloomulistel juhtudel, kus teabe küsimine ja konsulteerimine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ega vajalik, nt et tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine).	6. Komisjon küsib enne artikli 7 lõike 6 või artikli 10 lõike 5 kohase rakendusakti vastuvõtmist üldpõhimõttena teavet ja seisukohti asjaomastelt sidusrühmadelt, eelkõige ettevõtjatelt, keda majanduslik survestamine mõjutab (v.a tungivalt kiireloomulistel juhtudel, kui erandkorras on olukord selline, kus teabe küsimine ja konsulteerimine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ega vajalik, nt et tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine).

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11a
	Kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik
	Kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik vastutab käesoleva määruse rakendamise ja selle koordineerimise eest muude survestamisvastaste vahenditega, nagu blokeerimismäärus1a. Käesoleva määruse kohaldamisel teeb kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik järgmist:
	a)  kogub teavet ning teeb kulu- ja andmeanalüüse, et määrata kindlaks majandusliku survestamise meetmete laad;
	b)  tegutseb täielikus kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega peamise kontaktpunktina ELi ettevõtjatele ja erasektori sidusrühmadele, keda majandusliku survestamise meetmed mõjutavad, sealhulgas seoses jätkuva majandusliku survestamise kontekstis antava abiga;
	__________________
	1a Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest, EÜT L 309, 29.11.1996, lk 1.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult otstarbel, milleks seda küsiti.	1. Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult otstarbel, milleks seda anti, küsiti või saadi.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Teabe andja võib nõuda, et edastatud teavet käsitataks konfidentsiaalsena. Neil juhtudel tuleb teabele lisada mittekonfidentsiaalne kokkuvõte sellest või põhjendus, miks teavet ei saa kokkuvõtlikult esitada. Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, liikmesriigid ja nende ametnikud ei avalda käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet selle andja eriloata.	2. Teabe andja võib nõuda, et edastatud teavet käsitataks konfidentsiaalsena. Neil juhtudel tuleb teabele lisada mittekonfidentsiaalne, kuid sisuline kokkuvõte sellest või põhjendus, miks teavet ei saa kokkuvõtlikult esitada. Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, liikmesriigid ja nende ametnikud ei tohi avaldada käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet selle andja eriloata.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõige 2 ei keela komisjonil avaldada üldist kokkuvõtet, millest ei ole võimalik teabe esitajat ära tunda. Sellisel avaldamisel võetakse arvesse asjaomaste isikute õigustatud huvi mitte lubada oma konfidentsiaalset teavet avaldada.	3. Lõige 2 ei keela komisjonil avaldada üldist, kuid sisulist kokkuvõtet, millest ei ole võimalik teabe esitajat ära tunda. Sellisel avaldamisel võetakse arvesse asjaomaste isikute õigustatud huvi mitte lubada oma konfidentsiaalset teavet avaldada.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Läbivaatamine	Aruandlus ja läbivaatamine

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon hindab kõiki artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmeid nende lõpetamisele järgneva kuue kuu jooksul, võttes arvesse sidusrühmade esitatud ja muud asjaomast teavet. Hindamisaruandes vaadeldakse liidu vastumeetmete tulemuslikkust ja toimimist ning võimalikke järeldusi tulevaste meetmete jaoks.	1. Komisjon hindab kõiki artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmeid nende lõpetamisele järgneva kuue kuu jooksul, võttes arvesse sidusrühmade esitatud teavet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud teavet ning muud asjaomast teavet. Komisjon avaldab igal aastal hindamisaruande, milles ta analüüsib liidu vastumeetmete tulemuslikkust ja toimimist, ning teeb võimalikke järeldusi tulevaste meetmete jaoks. Komisjon esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hiljemalt kolme aasta jooksul pärast esimese käesoleva määruse kohase rakendusakti jõustumist või kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (olenevalt sellest, kumb on varasem) vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.	2. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel hiljemalt iga nelja aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse ja selle rakendamise läbi, tagades eelkõige vastastikuse täiendavuse blokeerimismääruse läbivaatamisega, ning annab eelkõige kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku asjakohaste aruannete kaudu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru.

 

 

SELETUSKIRI

EL vajab kiiremas korras survestamisvastast õigusakti, et täita ELi õiguses esinev kahetsusväärne lünk: ajal, mil reeglipõhine rahvusvaheline kaubandus on muutumas võimupõhiseks, puuduvad ELil vahendid, millega majanduslikku survestamist pärssida ja vajaduse korral sellele reageerida, et kaitsta liidu ja selle liikmesriikide õigustatud huve.

 

Alused, mis õigusakti kohaldamise käivitaksid, peavad olema laia määratlusega ja riigineutraalsed. Majanduslik survestamine võib esineda mitmel viisil, näiteks Washingtoni ähvardus võtta vastumeetmeid mitme ELi liikmesriigi digimaksule, Hiina blokaad Leedust pärit impordile pärast seda, kui Taiwan avas Vilniuses de facto saatkonna, spontaansed boikotid lääne kaubamärkidele ja keelud Hiina suhtes kriitilistele Euroopa Parlamendi liikmetele, Venemaa impordikeeld ELi liikmesriikidest pärit põllumajandustoodetele.

 

Kui EL kasutab võimaluse korral olemasolevaid vaidluste lahendamise mehhanisme ning püüab leida ülemaailmset ja ühist strateegiat, peaks tal olema võimalik kiiremini sekkuda olukorras, kus mõni riik püüab avaldada ELile või selle liikmesriikidele survet poliitilise valiku tegemiseks või sellest loobumiseks, kohaldades või ähvardades kohaldada kaubandust ja investeeringuid mõjutavaid meetmeid. Sellise vahendi puudumine on meie õigussüsteemi nõrkus, kuna majandusliku survestamise vastu võitlemine on rahvusvahelise õiguse kohaselt lubatud. Ainuüksi sellise vahendi olemasolul oleks heidutav mõju. Lisaks peaksime arvesse võtma asjaolu, et meie kaubanduspartneritel on sellised vahendid juba olemas – EL jõuab teistele järele, mitte ei süvenda võidurelvastumist.

 

Lisaks tuleb mõista, et survestamisvastase õigusakti kohaseid meetmeid rakendatakse ELi reageerimisel kolmanda riigi sunnimeetmetele viimase abinõuna ning nende ainus eesmärk on kaitsta liidu õiguspärast poliitilist tegutsemisruumi. See ei ole ründevahend, mida EL saab valimatult kasutada.

 

Oleme viimastel aastatel kogenud ülemaailmseid kaubanduspingeid ja COVID-19 pandeemia mõju ülemaailmsetele tarneahelatele, mille haavatavus on veelgi enam välja tulnud pärast 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sõjalist sissetungi Ukrainasse. Olen sellega seoses arvamusel, et EL ei saa olla ülemaailmsel tasandil usaldusväärne suhtluspartner ilma jõulise kaubandusalase õigusaktita, mis kaitseb liidu huve, õigusi ja suveräänseid poliitilisi valikuid. Hiljutises riigipeade ja valitsusjuhtide 10. ja 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsioonis rõhutatakse, et ELi kaubanduspoliitikal on tähtis roll, kui arvestada, et eesmärgiks on Euroopa strateegilise autonoomia loomine kindlama majandusliku baasi kaudu, mis muudetakse säilenõtkemaks, konkurentsivõimelisemaks ning rohe- ja digipöördele kohasemaks, samas jätmata kedagi kõrvale.

 

Euroopa Parlament kutsus komisjoni 2020. aastal üles esitama ettepaneku survestamisvastase õigusakti kohta ning selle tulemusel koostati ELi institutsioonide ühisdeklaratsioon, mis on lisatud muudetud jõustamismäärusele[1]. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament väljendasid sellega seoses muret teatavate kolmandate riikide kaubandustavade pärast, millega püütakse survestada liitu ja/või selle liikmesriike teatavaid poliitikameetmeid võtma või tühistama. Ootan huviga nõukogu ühist seisukohta selle uue õigusakti suhtes.

 

Mul on hea meel, et Euroopa Komisjoni president võttis 2020. aasta septembris meie muret kuulda ja et komisjon esitas, nii nagu oli lubanud, survestamisvastase õigusakti kohta ettepaneku enne 2021. aasta lõppu. See uus vahend täiendab ELi kaubandusmeetmeid, samuti teevad seda uued reeglid, mis käsitlevad vastastikkust ülemaailmsetele riigihanketurgudele juurdepääsul ja moonutavaid välisriigi subsiidiume ning mille kehtestamiseks on parlament ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise raames pingsalt tööd teinud. Nagu on välja toodud ka meie raportis COVID-19 mõju kohta kaubandusele[2], on sellise läbivaatamise eesmärk tagada, et kaubandus aitaks kaasa ELi strateegilise autonoomia üldeesmärgi saavutamisele.

 

Seepärast toetan üldjoontes komisjoni ettepanekut kaubandusalase õigusakti kohta ning minu raporti projektis esitatud muudatusettepanekud keskenduvad järgmisele seitsmele punktile:

 

1. Majandusliku survestamise veelgi laiem määratlus, et tagada tegelik heidutus. Kõnealune õigusakt peab hõlmama ka kolmanda riigi ähvardust meetmeid võtta, mida võib juba iseenesest käsitada majandusliku survestamisena, ning mis tahes meetmeid, millega sekkutakse ELi konkreetsesse poliitilisse valikusse, milline see ka ei oleks.

 

2. ELi reageerimine peab vajaduse korral olema kiire ja tõhus, et õigusakt oleks usaldusväärne. ELi vastumeetmed peavad kiireloomulistel juhtudel olema proportsionaalsed ja kiired ning nende eesmärk peab olema mitte ainult survestamise lõpetamine, vaid võimaluse korral ka survestamise põhjustatud kahju leevendamine.

 

3. Õigusriigi põhimõtet tuleb säilitada õiguskindluse ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevate vastumeetmete abil; menetluses tuleb tasakaalustatult silmas pidada nii kiire reageerimise vajadust kui ka vajalike menetlusetappide ajakava kohta teabe andmise olulisust.

 

4. Lahenduse leidmine läbirääkimiste teel, kuid protsessi asjatult edasi lükkamata. Tuleks jätta piisavalt ruumi kolmanda riigiga dialoogi pidamiseks ning koostööks rahvusvahelistel foorumitel ja teiste ELi kaubanduspartneritega, seejuures ei tohiks aga vastumeetmete kehtestamist põhjendamatult edasi lükata.

 

5. Kõnealuse õigusakti keskmes on liidu huvid. Tõhus võitlemine meetmete vastu, millega kolmandad riigid sekkuvad põhjendamatult liidu ja/või liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse, moodustab selles kontekstis otsustava osa liidu huvidest. Liidu huve silmas pidades peab samuti tagama, et kõnealuse määruse alusel võetavate meetmete puhul võetakse arvesse liidu majanduslikku ja sotsiaalset sidusust ja hoidutakse selle kahjustamisest.

 

6. Sidusus tuleb tagada muude õigusaktidega, mis käsitlevad ELi mittekuuluvate riikide võetud meetmete eksterritoriaalset mõju, näiteks blokeerimismäärus. Seetõttu võib osutuda vajalikuks kõnealuse määruse varajane läbivaatamine.

 

7. Demokraatlik kontroll kõigis etappides. Sidusrühmade kaasamine – mille puhul on tagatud täielik konfidentsiaalsus – on väga oluline, et tuvastada survestamine, määrata kindlaks selle suurus ja mõju ning kavandada seega tõhusaid vastumeetmeid. Euroopa Parlamenti, kes teostab kõnealuse õigusakti üle demokraatlikku kontrolli, teavitatakse koos nõukoguga kõigis asjakohastes etappides alates ELi meetmete analüüsimisest kuni nende pideva läbivaatamiseni.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (28.7.2022)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest

(COM(2021)0775 – C9‑0458/2021 – 2021/0406(COD))

Arvamuse koostaja: Markéta Gregorová

 

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Tänapäevases omavahel seotud maailma majanduses on majandusliku survestamise oht ja võimalus suuremad, sest selline majandus annab riikidele paremad (sh hübriidsed) survestamisvõimalused. Liit peaks aitama kaasa rahvusvaheliste majandusliku survestamise ärahoidmise ja kõrvaldamise raamistike loomisele, arendamisele ja täpsustamisele.	(5) Tänapäevases omavahel seotud maailma majanduses on majandusliku survestamise oht ja võimalus suuremad, sest selline majandus annab riikidele, eelkõige mittedemokraatlikele režiimidele paremad (sh hübriidsed, otsesed või kaudsed) survestamisvõimalused. On oluline, et liit aitab kaasa rahvusvaheliste majandusliku survestamise ärahoidmise ja kõrvaldamise raamistike loomisele, arendamisele ja täpsustamisele.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Mittedemokraatlikud režiimid, nagu Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik või Iraani Islamivabariik, jätkavad reeglitel põhineva rahvusvahelise korra õõnestamist, seavad ohtu liidu ja liikmesriikide demokraatliku valitsemistava ja julgeoleku ning pärsivad meie majanduslikku konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Liidul peab alati rahvusvahelist õigust järgides olema sobiv võimalus heidutada kolmandaid riike majanduslikku survestamist kasutamast ning võtta vastumeetmeid, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide õigusi ja huvisid. Seda eriti siis, kui kolmandad riigid rakendavad kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid, millega sekkutakse liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või selle liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma. Sellised kaubandust või investeerimist mõjutavad meetmed ei hõlma mitte ainult meetmeid, mida rakendatakse ja mis mõjuvad asjaomase kolmanda riigi territooriumil, vaid ka kolmanda riigi meetmeid (sh kolmanda riigi kontrolli all või juhitavate liidus asuvate üksuste kaudu), mis kahjustavad liidus toimuvat majandustegevust.	(6) Liidul peab alati rahvusvahelist õigust järgides olema sobiv võimalus heidutada kolmandaid riike majanduslikku survestamist kasutamast ning võtta vastumeetmeid, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide õigusi ja huvisid. Seda eriti siis, kui kolmandad riigid rakendavad või ähvardavad rakendada kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid, millega sekkutakse liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse, sealhulgas nende valitsuste ja õigusorganite tegevusse ja otsustesse eesmärgiga kas otseselt või kaudselt panna liitu või selle liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma. Sellised kaubandust või investeerimist mõjutavad või ohustada ähvardavad meetmed ei hõlma mitte ainult meetmeid, mida rakendatakse või ähvardatakse rakendada ja mis mõjuvad asjaomase kolmanda riigi territooriumil, vaid ka meetmeid, mida kolmas riik rakendab või ähvardab rakendada (sh kolmanda riigi kontrolli all või juhitavate liidus asuvate üksuste kaudu), mis kahjustavad liidus toimuvat majandustegevust, muu hulgas nt kolmanda riigi sanktsioonide teatav eksterritoriaalne mõju.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Hiina Rahvavabariigi majanduslik surve liidu liikmesriigile Leedule õõnestab liidu ühtse turu aluspõhimõtteid ja sellele tuleb reageerida ühiselt.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6b) Hiina Rahvavabariigi majanduslik surve liidu kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele õõnestab liidu laienemispoliitikat ning demokraatlike ja majanduslike reformide õnnestumist riikides, kes püüavad saada liidu liikmeks. Hiina investeeringud ja laenud Lääne-Balkani riikides, eelkõige Montenegro valitsuse võetud miljardi euro suurune laen Bar-Boljare kiirtee ehitamiseks, suurendavad riigi haavatavust välissekkumise suhtes ja seavad riigi rahanduse surve alla.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Määruse täpsemat eesmärki – vastata kolmandate riikide poolsele liidu või liikmesriigi majanduslikule survestamisele – ei saa liikmesriigid üksinda tegutsedes saavutada. Seda sellepärast, et liikmesriigid kui eraldiseisvad rahvusvahelise õiguse subjektid ei või selle õiguse kohaselt vastata liidu vastu suunatud majanduslikule survestamisele. Peale selle ei luba ELi toimimise lepingu artikliga 207 liidule antud ainupädevus liikmesriikidel võtta majandusliku survestamise vastuseks ühise kaubanduspoliitika meetmeid. Seega saab neid eesmärke tulemuslikumalt saavutada liidu tasandil.	(8) Määruse täpsemat eesmärki – vastata kolmandate riikide poolsele liidu või liikmesriigi majanduslikule survestamisele – ei saa liikmesriigid üksinda tegutsedes saavutada. Seda sellepärast, et liikmesriigid kui eraldiseisvad rahvusvahelise õiguse subjektid ei või selle õiguse kohaselt vastata liidu vastu suunatud majanduslikule survestamisele. Peale selle ei luba ELi toimimise lepingu artikliga 207 liidule antud ainupädevus liikmesriikidel võtta majandusliku survestamise vastuseks ühise kaubanduspoliitika meetmeid. Seega saab neid eesmärke tulemuslikumalt saavutada liidu tasandil, ühtsuse ja solidaarsuse vaimus.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Et luua tulemuslik ja laiaulatuslik raamistik, mille alusel liit saaks majanduslikule survestamisele vastu astuda, on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalik ja sobiv kehtestada kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise uurimise ja väljaselgitamise ning nendega seotud vastumeetmete reeglid. Täpsemalt peaksid liidu vastumeetmetele eelnema asjaolude uurimine, majandusliku survestamise olemasolu väljaselgitamine ning võimaluse korral lahenduse leidmine koostöös asjaomase kolmanda riigiga. Kõik liidu meetmed peaksid olema kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tekitatud kahju suurusele vastavad. Liidu vastumeetmete kindlaksmääramise kriteeriumides tuleks arvestada täpsemalt vajadust vältida või vähendada liidu ettevõtjate ja huvide jaoks kaasnevat kahju, halduskoormust ja kulusid. Seega ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4.	(9) Et luua tulemuslik ja laiaulatuslik raamistik, mille alusel liit saaks majanduslikule survestamisele vastu astuda, on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalik ja sobiv kehtestada kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise uurimise ja väljaselgitamise ning nendega seotud vastumeetmete reeglid. Täpsemalt peaksid liidu vastumeetmetele mõistliku aja jooksul, mis ei ületa kolme kuud, eelnema asjaolude uurimine, majandusliku survestamise olemasolu väljaselgitamine ning võimaluse korral lahenduse leidmine koostöös asjaomase kolmanda riigiga. Kõik liidu meetmed peaksid olema kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tekitatud kahju suurusele vastavad. Liidu vastumeetmete kindlaksmääramise kriteeriumides tuleks arvestada täpsemalt vajadust vältida või vähendada liidu ettevõtjate ja huvide jaoks kaasnevat kahju, halduskoormust ja kulusid. Seega ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Survestamine on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud, kui riik kasutab selliseid meetmeid nagu kaubanduse või investeeringute piiramine, et panna teist riiki tema ainupädevusse jäävas valdkonnas kas tegutsema või mitte tegutsema, ning sellised meetmed ületavad teatava kvalitatiivse või kvantitatiivse piiri (olenevalt soovitud eesmärkidest ja kasutatavatest abinõudest). Komisjon peaks uurima kolmanda riigi meetmeid selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mis aitavad välja selgitada, kas kolmas riik sekkub liidu või liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse ja kas see on majanduslik survestamine, millele liit peab vastu astuma. Kolmanda riigi meetmetena käsitatakse rahvusvahelise tavaõiguse alusel igasugust tegevust, mida on nimetatud õiguse kohaselt võimalik talle omistada.	(11) Survestamine on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud, kui riik kasutab selliseid meetmeid nagu kaubanduse või investeeringute piiramine või eksterritoriaalselt kohaldatavate seaduste vastuvõtmine, mis on vastuolus oma rahvusvahelisi kohustusi täitvate Euroopa Liidu ettevõtjate huvidega, et panna teist riiki tema ainupädevusse jäävas valdkonnas kas tegutsema või mitte tegutsema, ning sellised meetmed ületavad teatava kvalitatiivse või kvantitatiivse piiri (olenevalt soovitud eesmärkidest ja kasutatavatest abinõudest). Komisjon peaks uurima kolmanda riigi meetmeid selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mis aitavad välja selgitada, kas kolmas riik sekkub liidu või liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse, kas kolmas riik sekkub süstemaatiliselt, et panna liit, selle liikmesriigid või muud riigid tegema midagi konkreetset; kas kolmas riik tegutseb ajendatuna õiguspärasest murest, mida on rahvusvaheliselt tunnustatud; kas ja mil määral püüdis kolmas riik enne oma meetmete kohaldamist probleemi tõsiselt heas usus rahvusvahelise koordineerimisega või vahekohtu kaudu kas kahepoolselt või rahvusvahelises foorumis lahendada; kolmanda riigi meetme ja sellest tingitud surve intensiivsus, raskusaste, sagedus, kestus, ulatus ja suurus ning kas see on majanduslik survestamine, millele liit peab vastu astuma.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Komisjon peaks uurima, kas kolmanda riigi meetmed on survestavad, ja tegema seda kas omal algatusel või mõnest allikast (füüsiline või juriidiline isik või liikmesriik) teabe saamise peale. Pärast sellist uurimist peaks komisjon tegema otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi meede on survestav või mitte. Majandusliku survestamise olemasolu kinnitavast otsusest peaks komisjon andma asjaomasele kolmandale riigile teada ning paluma tal survestamine lõpetada ja (kui asjakohane) kahjud heastada.	(13) Komisjon peaks uurima, kas kolmanda riigi meetmed on survestavad, ja tegema seda kas omal algatusel või mõnest allikast (füüsiline või juriidiline isik, Euroopa Parlament või liikmesriik) teabe saamise peale. Pärast sellist uurimist peaks komisjon tegema otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi meede on survestav või mitte. Majandusliku survestamise olemasolu kinnitavast otsusest peaks komisjon andma asjaomasele kolmandale riigile teada ning paluma tal hiljemalt 90 päeva jooksul survestamine lõpetada ja (kui asjakohane) kahjud heastada.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Liit peaks toetama teisi kolmandaid riike, kes on sellest huvitatud või kannatavad sama või sarnase majandusliku survestamise all, ja tegema nendega koostööd. Liit peaks osalema rahvusvahelises koordineerimises, mis toimub kahe-, mõne- ja mitmepoolsetel foorumitel, mille eesmärk on majanduslikku survestamist ära hoida või kaotada.	(14) Liit peaks toetama teisi kolmandaid riike, eelkõige sarnaselt meelestatud demokraatlikke partnerriike, kes on sellest huvitatud või kannatavad sama või sarnase majandusliku survestamise all, ja tegema nendega koostööd. Liit peaks osalema rahvusvahelises koordineerimises, mis toimub kahe-, mõne- ja mitmepoolsetel foorumitel, mille eesmärk on majanduslikku survestamist ära hoida või kaotada.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Liit peaks kehtestama vastumeetmed ainult siis, kui muud võimalused (läbirääkimised, vahendamine, vahekohus) ei vii majandusliku survestamise kiire reaalse lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni ning kui liidu ja liikmesriikide huve ja õigusi on vaja kaitsta ja see on liidu huvides. On õige, et määruses sätestatakse liidu vastumeetmete määramise ja kohaldamise reeglid ja kord ning lubatakse vajaduse korral operatiivne tegutsemine, et säiliks liidu vastumeetmete tulemuslikkus.	(15) Liit peaks kehtestama vastumeetmed ainult siis, kui muud võimalused (läbirääkimised, vahendamine, vahekohus) ei vii majandusliku survestamise kiire (hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kolmanda riigi majandusliku survestamise olemasolu kinnitamist) reaalse lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni ning kui liidu ja liikmesriikide huve ja õigusi on vaja kaitsta ja see on liidu huvides. On õige, et määruses sätestatakse liidu vastumeetmete määramise ja kohaldamise reeglid ja kord ning lubatakse operatiivne tegutsemine, et säiliks liidu vastumeetmete tulemuslikkus.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Käesoleva määruse kohaseid liidu vastumeetmeid tuleks valida ja kujundada objektiivsete kriteeriumide alusel: meetme tulemuslikkus kolmanda riigi poolse survestamise lõpetamisel; meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, keda kolmanda riigi meetmed kahjustavad; eesmärk on hoida ära majanduslik ja muu kahju liidule või viia see miinimumi; vältida tuleb ebaproportsionaalset halduslikku keerukust ja halduskulusid. Samuti on liidu vastumeetmete valikul ja kujundamisel hädavajalik arvestada liidu huvidega. Liidu vastumeetmed tuleks valida paljude eri võimaluste seast, et oleks võimalik leida konkreetse juhtumi jaoks kõige sobivamad.	(16) Käesoleva määruse kohaseid liidu vastumeetmeid tuleks valida ja kujundada objektiivsete kriteeriumide alusel: meetme tulemuslikkus kolmanda riigi poolse survestamise lõpetamisel; meetmete tulemuslikkus majandusliku survestamise tekitatud kahju heastamisel; meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, keda kolmanda riigi meetmed kahjustavad; eesmärk on hoida ära majanduslik ja muu kahju liidule või viia see miinimumi; vältida tuleb ebaproportsionaalset halduslikku keerukust ja halduskulusid; liidu meetmete strateegiline kommunikatsioon viisil, mis tagab, et kolmas riik ei esitaks neid valesti ega manipuleeritult, kasutades selleks väärinfot, desinformatsiooni või propagandat; meede ei kahjusta liidu teisi poliitikavaldkondi ega eesmärke või teeb seda võimalikult vähe; ning samade või sarnaste majandusliku survestamise meetmete all kannatavate teiste riikide vastumeetmete olemasolu ja laad. Samuti on liidu vastumeetmete valikul ja kujundamisel hädavajalik arvestada liidu huvidega. Liidu vastumeetmed tuleks valida paljude eri võimaluste seast, et oleks võimalik leida konkreetse juhtumi jaoks kõige sobivamad.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Et saavutada majandusliku survestamise lõpetamine, tuleks liidu vastumeetmeid, mis hõlmavad välismaiste otseinvesteeringute või teenuskaubanduse piiranguid, kohaldada ainult selliste teenuste suhtes, mida osutab, või selliste otseinvesteeringute suhtes, mida teeb üks või mitu liidus asutatud juriidilist isikut, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all, kui see on vajalik liidu vastumeetmete tulemuslikkuse tagamiseks ja eriti neist kõrvale hiilimise ärahoidmiseks. Selliste piirangute kehtestamise otsust tuleb käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud kriteeriumidele toetudes korrektselt põhjendada.	(18) Et saavutada majandusliku survestamise lõpetamine ja tekitatud kahju heastamine, tuleks liidu vastumeetmeid, mis hõlmavad välismaiste otseinvesteeringute või teenuskaubanduse piiranguid, kohaldada ainult selliste teenuste suhtes, mida osutab, või selliste otseinvesteeringute suhtes, mida teeb üks või mitu liidus asutatud juriidilist isikut, kes on asjaomase kolmanda riigi isikute omandis või kontrolli all, kui see on vajalik liidu vastumeetmete tulemuslikkuse tagamiseks ja eriti neist kõrvale hiilimise ärahoidmiseks. Selliste piirangute kehtestamise otsust tuleb käesoleva määruse alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud kriteeriumidele toetudes korrektselt põhjendada.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Oluline on tagada tulemuslik kommunikatsioon ning arvamuste- ja teabevahetus ühelt poolt komisjoni ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, eriti seoses asjaomase kolmanda riigiga suhtlemisega, mille eesmärk on saavutada majandusliku survestamise lõpetamine, ning seoses käesoleva määruse kohaste liidu vastumeetmete kehtestamise võimalusega.	(21) Oluline on tagada tulemuslik ja korrapärane kommunikatsioon ning arvamuste- ja teabevahetus ühelt poolt komisjoni ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, eriti seoses asjaomase kolmanda riigiga suhtlemisega, mille eesmärk on saavutada majandusliku survestamise lõpetamine ja tekitatud kahju heastamine, ning seoses käesoleva määruse kohaste liidu vastumeetmete kehtestamise võimalusega.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas määruses on sätestatud reeglid ja kord, mis peaksid tagama liidu ja selle liikmesriikide huvide tulemusliku kaitse juhtudel, kui kolmas riik püüab kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete kaudu sundida liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet kehtestama või kehtestamata jätma. Määruses on raamistik liidu vastusele sellistes olukordades, et kolmandaid riike selliseid meetmeid võtmast heidutada, need peatada või viimase võimalusena liidu vastumeetmeid võtta.	1. Käesolevas määruses on sätestatud reeglid ja kord, mis peaksid tagama liidu ja selle liikmesriikide huvide tulemusliku kaitse juhtudel, kui kolmas riik püüab kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete, tegutsemata jätmise või sellega ähvardamise, sealhulgas eksterritoriaalselt kohaldatavate seaduste vastuvõtmise kaudu, mis on vastuolus oma rahvusvahelisi kohustusi täitvate liidu ettevõtjate huvidega, sundida liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet kehtestama või kehtestamata jätma. Määruses on raamistik liidu vastusele sellistes olukordades, et kolmandaid riike selliseid meetmeid võtmast heidutada, neid lõpetama ja tekitatud kahju hüvitama panna, need peatada või viimase võimalusena liidu vastumeetmeid võtta.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— sekkub liidu või selle liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma;	— sekkub liidu või selle liikmesriigi õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse, sealhulgas tema valitsuse ja kohtuvõimu tegevusse ja otsustesse, eesmärgiga panna liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma, sealhulgas kolmandate riikide seaduste ja kohtuotsuste teatav eksterritoriaalne mõju;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— rakendab või ähvardab rakendada kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid.	— rakendab, jätab rakendamata või ähvardab rakendada majandusjulgeolekut, kaubandust, investeerimist või konkurentsivõimet kahjustavaid meetmeid

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- hoidub kõrvale või aitab muul kolmandal riigil kõrvale hoiduda liidu määratud sanktsioonidest

 

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Otsustamisel, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võetakse arvesse alljärgnevat:	2. Otsustamisel, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võetakse arvesse alljärgnevat:
(a) kolmanda riigi meetme ja sellest tingitud surve intensiivsus, raskusaste, sagedus, kestus, ulatus ja suurus;	(a) kolmanda riigi meetme, tegevusetuse või selle ohu ning sellest tingitud surve intensiivsus, raskusaste, sagedus, kestus, ulatus ja suurus;
(b) kas kolmas riik sekkub süstemaatiliselt, et panna liit, selle liikmesriigid või muud riigid tegema midagi konkreetset;	(b) kas kolmas riik sekkub süstemaatiliselt, et panna liit, selle liikmesriigid või muud riigid tegema midagi konkreetset või takistama liidu või liikmesriikide tegutsemissuutlikkust;
	(b a) laiem kontekst, kaasa arvatud see, kas kolmanda riigi survemeetmed on osa liidu või liikmesriikide huvisid, julgeolekut või tegutsemissuutlikkust kahjustavast laiemast käitumismustrist;
(c) mil määral kolmanda riigi meede tungib liidu või liikmesriigi ainupädevuses olevasse valdkonda;	(c) mil määral kolmanda riigi meede, tegevusetus või selle oht tungib liidu või liikmesriigi ainupädevuses olevasse valdkonda;
(d) kas kolmas riik tegutseb ajendatuna õiguspärasest murest, mida on rahvusvaheliselt tunnistatud;	(d)  kas kolmas riik tegutseb ajendatuna õiguspärasest murest, mis on täpselt määratletud ja rahvusvahelise õiguse ning konventsioonidega õiguspäraseks tunnistatud;
(e) kas ja mil määral kolmas riik püüdis enne oma meetmete kohaldamist probleemi tõsiselt heas usus rahvusvahelise koordineerimisega või vahekohtu kaudu kas kahepoolselt või rahvusvahelisel foorumil lahendada.	(e) kas ja mil määral kolmas riik püüdis enne oma meetmete kohaldamist probleemi tõsiselt heas usus rahvusvahelise koordineerimisega või vahekohtu kaudu kas kahepoolselt või rahvusvahelisel foorumil lahendada.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib uurida kõiki kolmandate riikide meetmeid, et selgitada välja, kas need vastavad artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt.	1. Komisjon uurib kõiki kolmandate riikide meetmeid, tegevusetust ja selle ohtu, et selgitada välja, kas need vastavad artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt.

Muudatusettepanek   21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib lõikes 1 nimetatud uurimist teha kas omal algatusel või mõnest allikast teabe saamise peale. Komisjon tagab konfidentsiaalse teabe (mis võib sisaldada teabe esitaja isikut) kaitse, järgides artiklit 12.	2. Komisjon teeb lõikes 1 nimetatud uurimist kas omal algatusel või mõnest allikast teabe saamise peale. Komisjon tagab konfidentsiaalse teabe (mis võib sisaldada teabe esitaja isikut) kaitse, järgides artiklit 12. Komisjon kasutab olemasolevat ühtset kontaktpunkti ja hõlbustab välistest allikatest pärit teabe anonüümset või avalikku esitamist.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis sellesisulise teate, paludes selles esitada talle konkreetse aja jooksul teavet. Sel juhul teatab komisjon uurimise alustamisest asjaomasele kolmandale riigile.	Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu nõuetekohaselt ja õigeaegselt kolmanda riigi meetmete uurimise käigust. Ta avaldab Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis sellesisulise teate, paludes selles esitada talle teavet konkreetse aja jooksul; see ei või ületada 4 kuud. Sel juhul teatab komisjon uurimise alustamisest asjaomasele kolmandale riigile. Komisjon tagab piisavate vahendite eraldamise, et uurimise saaks kiiresti läbi viia.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne otsuse tegemist võib komisjon paluda asjaomase kolmanda riigi seisukohti.	Enne otsuse tegemist võib komisjon paluda asjaomase kolmanda riigi seisukohti mõistliku ja konkreetse ajavahemiku jooksul, mis ei lükka komisjoni otsust põhjendamatult edasi.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komisjon leiab, et asjaomase kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele, annab ta asjaomasele kolmandale riigile oma sellesisulisest otsustest teada ning nõuab temalt majandusliku survestamise lõpetamist ja (asjakohasel juhul) liidu või liikmesriikide kantud kahjude heastamist.	Kui komisjon leiab, et asjaomase kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele, annab ta asjaomasele kolmandale riigile oma sellesisulisest otsustest teada ning nõuab temalt majandusliku survestamise lõpetamist ja (asjakohasel juhul) liidu või liikmesriikide kantud kahjude heastamist mõistliku ja konkreetse ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kolme kuud.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— rahvusvahelise vahekohtu poole pöördumine.	— samal ajal rahvusvahelise vahekohtu poole pöördumine, ilma et see tooks komisjoni otsuse tegemisel kaasa põhjendamatuid viivitusi.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon püüab majandusliku survestamise lõpetamiseks tõstatada selle küsimuse ka mõnel sobival rahvusvahelisel foorumil.	Komisjon püüab lisaks kolmanda riigi meetmete kohta otsuse tegemisele tõstatada majandusliku survestamise lõpetamiseks selle küsimuse mõnel sobival rahvusvahelisel foorumil.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle teema arenguga kursis.	Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kogu selle teema arenguga täielikult, pidevalt ja õigeaegselt kursis.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui see on soovitav või vajalik, saab komisjon asjaomase kolmanda riigiga suheldes toetust teistelt asjaomastelt liidu institutsioonidelt, eelkõige Euroopa välisteenistuselt ja vastavas kolmandas riigis asuvalt liidu delegatsioonilt.

Muudatusettepanek   29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artiklis 4 osutatud ajavahemikku, mille jooksul peab asjaomane kolmas riik survestamise lõpetama ja kahju heastama, võib erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pikendada.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Survestamise lõpetamiseks alustab komisjon liidu nimel konsultatsioone või koostööd mõne teise kolmanda riigiga, kes on sellest huvitatud või keda mõjutavad samad majandusliku survestamise meetmed. Asjakohasel juhul võib see hõlmata koordineerimist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ja survestamisevastast koordineerimist.	Survestamise lõpetamiseks alustab komisjon liidu nimel konsultatsioone või koostööd mõne teise kolmanda riigiga, kes on sellest huvitatud või keda mõjutavad samad majandusliku survestamise meetmed. See peaks hõlmama koordineerimist asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel ja survestamisevastast koordineerimist.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui see on soovitav või vajalik, saab komisjon mis tahes riigiga suheldes, keda mõjutab sama või sarnane majanduslik survestamine, toetust teistelt asjaomastelt liidu institutsioonidelt, eelkõige Euroopa välisteenistuselt ja vastavas riigis asuvalt liidu delegatsioonilt.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) konkreetsel juhul on vaja kaitsta liidu ja selle liikmesriikide huve ja õigusi ning	(b) konkreetsel juhul on vaja kaitsta liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut, huve ja õigusi ning

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendusaktis määrab komisjon ka kindlaks, milliseid I lisas sätestatud liidu meetmeid on kõige sobivam rakendada. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka artikli 8 kohaselt määratud füüsilistele või juriidilistele isikutele. Komisjon võib samuti võtta teiste õigusaktide kohaseid meetmeid.	Rakendusaktis määrab komisjon ka kindlaks sobivad liidu vastumeetmed, sealhulgas I lisas sätestatud meetmete hulgast valitud meetmed. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka artikli 8 kohaselt määratud füüsilistele või juriidilistele isikutele. Komisjon võib samuti võtta teiste õigusaktide kohaseid meetmeid.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liidu vastumeetmeid kohaldatakse lõikes 1 mainitud rakendusaktis märgitud kuupäevast alates. Komisjon määrab kohaldamise alguskuupäeva olenevalt asjaoludest, et oleks võimalik asjaomast kolmandat riiki lõike 3 kohaselt teavitada ja too jõuaks majandusliku survestamise lõpetada.	2. Liidu vastumeetmeid kohaldatakse lõikes 1 mainitud rakendusaktis märgitud kuupäevast alates. Komisjon määrab kohaldamise alguskuupäeva olenevalt asjaoludest, et oleks võimalik asjaomast kolmandat riiki lõike 3 kohaselt teavitada ja too jõuaks majandusliku survestamise lõpetada ning tekitatud kahju heastada.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pärast rakendusakti vastuvõtmist teatab komisjon asjaomasele kolmandale riigile lõike 1 kohasest liidu vastumeetme võtmisest. Teates palub komisjon liidu nimel kolmandalt riigilt majandusliku survestamise kohest lõpetamist, pakub lahenduse leidmiseks läbirääkimisi ning annab teada, et kui majanduslik survestamine ei lõpe, kohaldub liidu vastumeede.	3. Pärast rakendusakti vastuvõtmist teatab komisjon asjaomasele kolmandale riigile lõike 1 kohasest liidu vastumeetme võtmisest. Teates palub komisjon liidu nimel kolmandalt riigilt majandusliku survestamise viivitamatut lõpetamist, pakub lahenduse leidmiseks ning kolmanda riigi poolt liidule ja selle liikmesriikidele tekitatud kahju heastamiseks läbirääkimisi ning annab teada, et kui majanduslik survestamine ei lõpe hiljemalt 90 päeva jooksul, kohaldub liidu vastumeede.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu kantud kahju liidus või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ja asjaomaseid õigusi.	1. Liidu vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu kantud kahju liidus või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ja asjaomaseid õigusi ning nende meetmete mõju liidule või liikmesriikidele.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu vastumeetmete korraldamisest teada.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon jälgib liidu vastumeetmeid nõudnud majandusliku survestamise meetmete kohaldamist kolmanda riigi poolt, liidu võetud vastumeetmete tulemuslikkust ja nende mõju liidu huvidele ning hoiab selle kõigega kursis ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.	1. Komisjon jälgib liidu vastumeetmeid nõudnud majandusliku survestamise meetmete kohaldamist kolmanda riigi poolt, liidu võetud vastumeetmete tulemuslikkust ja nende mõju liidu huvidele ning hoiab selle kõigega korrapäraselt kursis ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui asjaomane kolmas riik lõpetab majandusliku survestamise või kui see on vajalik liidu huvides, võib liit peatada asjaomase liidu vastumeetme kohaldamise seniks, kuni kolmas riik on oma meetme kohaldamise peatanud või kuni see on liidu huvides vajalik. Komisjon peatab liidu vastumeetme, kui asjaomane kolmas riik on pakkunud kokkulepet, et pöörduda rahvusvahelisse kolmandast isikust vahekohtusse, mille otsus on siduv, liit on sellise kokkuleppe sõlminud ja ka kolmas riik peatab selleks ajaks majandusliku survestamise meetmete kohaldamise. Komisjon annab välja liidu vastumeetme peatamise rakendusakti. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides.	2. Kui asjaomane kolmas riik lõpetab majandusliku survestamise ning liidule ja liikmesriikidele tekitatud kahju on heastatud või kui see on vajalik liidu huvides, võib liit peatada asjaomase liidu vastumeetme kohaldamise seniks, kuni kolmas riik on oma meetme kohaldamise peatanud või kuni see on liidu huvides vajalik. Komisjon peatab liidu vastumeetme, kui asjaomane kolmas riik on pakkunud kokkulepet, et pöörduda rahvusvahelisse kolmandast isikust vahekohtusse, mille otsus on siduv, liit on sellise kokkuleppe sõlminud ja ka kolmas riik peatab majandusliku survestamise meetmete kohaldamise ning liidule ja selle liikmesriikidele majandusliku survestamisega tekitatud kahju on heastatud. Komisjon annab välja liidu vastumeetme peatamise rakendusakti. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust järgides.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) majanduslik survestamine on lõppenud;	(a) majanduslik survestamine on lõppenud ja tekitatud kahju on heastatud;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 kohasel teabekogumisel teavitab komisjon sidusrühmi (eriti ettevõtjate ühendusi), keda võimalikud liidu vastumeetmed mõjutada võivad, ja liikmesriike, kes osalevad asjaomaste valdkondade õigusaktide ettevalmistamises või rakendamises, ning konsulteerib nendega.	3. Lõike 1 kohasel teabekogumisel teavitab komisjon sidusrühmi (eriti ettevõtjate ühendusi ja ametiühinguid), keda võimalikud liidu vastumeetmed mõjutada võivad, ja liikmesriike, kes osalevad asjaomaste valdkondade õigusaktide ettevalmistamises või rakendamises, ning konsulteerib nendega.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) meetmete mõju kolmanda riigi ettevõtjatele või liidu konkurentidele, kasutajatele või tarbijatele või liidu töötajatele, äripartneritele või nende klientidele;	(a) meetmete mõju kolmanda riigi ettevõtjatele või liidu konkurentidele, ametiühingutele, kasutajatele või tarbijatele või liidu töötajatele, äripartneritele või nende klientidele;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon võtab kogutud teavet igati arvesse. Artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt komiteele esitatud rakendusakti eelnõuga peab kaasas olema kavandatud meetmete analüüs.	5. Komisjon võtab kogutud teavet igati arvesse. Artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt komiteele esitatud rakendusakti eelnõuga peab kaasas olema kavandatud meetmete ja nende võimaliku mõju analüüs. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikliga 11 kursis.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hiljemalt kolme aasta jooksul pärast esimese käesoleva määruse kohase rakendusakti jõustumist või kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (olenevalt sellest, kumb on varasem) vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.	2. Hiljemalt kolme aasta jooksul pärast esimese käesoleva määruse kohase rakendusakti jõustumist või neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (olenevalt sellest, kumb on varasem) vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Lisaks annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande raames ajakohastatud teavet käesoleva määruse täiendamise kohta.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – alapunkt l a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(la) kolmandas riigis Euroopa Liidu ettevõtjate investeeringutele piirangute kehtestamine.

Muudatusettepanek   46

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – alapunkt l b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(lb) konkurentsipoliitikaga seotud valdkondi mõjutavate meetmete kehtestamine;

Muudatusettepanek   47

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – alapunkt l c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(lc) viisade väljastamise peatamine ja viisalõivu maksmisest vabastuse peatamine;

Muudatusettepanek   48

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ld) piirangute kehtestamine strateegilise väärtusega kaupade ja tehnoloogia ekspordile kolmandasse riiki.

 

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu ja selle liikmesriikide kaitse kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest
Viited	COM(2021)0775 – C9-0458/2021 – 2021/0406(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	INTA 27.1.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	AFET 27.1.2022
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Markéta Gregorová 25.1.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	14.6.2022
Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	57 5 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alexandrov Yordanov, François Alfonsi, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Susanna Ceccardi, Anna Fotyga, Michael Gahler, Kinga Gál, Giorgos Georgiou, Klemen Grošelj, Balázs Hidvéghi, Peter Kofod, Dietmar Köster, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López-Istúriz White, Jaak Madison, Thierry Mariani, Pedro Marques, David McAllister, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Matjaž Nemec, Gheorghe-Vlad Nistor, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Manu Pineda, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Mounir Satouri, Andreas Schieder, Jordi Solé, Tineke Strik, Dominik Tarczyński, Hermann Tertsch, Dragoş Tudorache, Hilde Vautmans, Idoia Villanueva Ruiz, Viola von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Bernhard Zimniok
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anna-Michelle Asimakopoulou, Nicola Beer, Robert Biedroń, Vladimír Bilčík, Markéta Gregorová, Rasa Juknevičienė, Alessandra Moretti, Paulo Rangel, Ramona Strugariu, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Colm Markey, Maria Spyraki

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

57	+
ECR	Anna Fotyga, Dominik Tarczyński, Hermann Tertsch, Charlie Weimers
ID	Anna Bonfrisco, Susanna Ceccardi, Peter Kofod, Jaak Madison
NI	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Alexander Alexandrov Yordanov, Anna-Michelle Asimakopoulou, Traian Băsescu, Vladimír Bilčík, Michael Gahler, Rasa Juknevičienė, Andrius Kubilius, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Colm Markey, Francisco José Millán Mon, Gheorghe-Vlad Nistor, Paulo Rangel, Maria Spyraki, Isabel Wiseler-Lima, Javier Zarzalejos
RENEW	Petras Auštrevičius, Nicola Beer, Klemen Grošelj, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache, Hilde Vautmans, Salima Yenbou
S&D	Maria Arena, Robert Biedroń, Dietmar Köster, Pedro Marques, Sven Mikser, Alessandra Moretti, Matjaž Nemec, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Andreas Schieder, Elena Yoncheva
VERTS/ALE	François Alfonsi, Reinhard Bütikofer, Markéta Gregorová, Mounir Satouri, Jordi Solé, Tineke Strik, Viola von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz

 

5	-
ID	Thierry Mariani, Bernhard Zimniok
NI	Kinga Gál, Balázs Hidvéghi, Kostas Papadakis

 

3	0
THE LEFT	Giorgos Georgiou, Manu Pineda, Idoia Villanueva Ruiz

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (22.6.2022)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest

(COM(2021)0775 – C9‑0458/2021 – 2021/0406(COD))

Arvamuse koostaja: Svenja Hahn

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon esitas 8. detsembril 2021 ettepaneku võtta vastu määrus liidu ja selle liikmesriikide kaitse kohta kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest. Kavandatav õigusakt on vastuseks asjaolule, et EL ja selle liikmesriigid on viimastel aastatel muutunud tahtliku majandusliku surve sihtmärgiks, ning selle eesmärk on tugevdada ja täiendada kaubanduse kaitsemeetmete paketti ning võimaldada ELil end ülemaailmsel tasandil paremini kaitsta.

 

ELil ei ole praegu kehtivat õigusakti, mis käsitleks spetsiifiliselt survestamist, mistõttu Euroopa Parlament ja mitu liikmesriiki taotlesid sellise õigusakti vastuvõtmist, nagu on märgitud komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2021. aasta ühisdeklaratsioonis. Komisjoni ettepanek tuleneb sellest deklaratsioonist. See uus õigusakt võimaldaks komisjonil kehtestada kaubandus-, investeerimis- ja muid piiranguid niisuguse kolmanda riigi suhtes, kes sekkub põhjendamatult ELi ja selle liikmesriikide poliitikavalikutesse. Kavandatava õigusakti peamine ülesanne oleks siiski mõjuda heidutavalt majandusliku hirmutamise suhtes pelgalt selle olemasolu tõttu.

 

Komisjon teeb ettepaneku kasutada ühise kaubanduspoliitika valdkonnas tavapäraselt kasutatavaid rakendus- ja delegeeritud volitusi. Komisjoni ettepaneku alusel määrataks kindlaks ja võetaks vastu liidu reageerimismeetmed rakendusaktiga, samas kui võimalike reageerimismeetmete ja päritolureeglite (I ja II lisa) muudatused tehtaks delegeeritud õigusaktiga.

 

Kuigi kavandatav õigusakt on kaubanduse kaitsemehhanism, on ettepanekul tagajärjed ka siseturule. I lisa teatavad osad ja II lisa tervikuna kuuluvad IMCO-komisjoni vastutusalasse: kaubad ja riigihanked ning päritolureeglid.

 

Võttes arvesse mõju, mida kaubanduskonfliktid või kolmanda riigi võetud meetmed avaldavad siseturu toimimisele, on üllatav, et siseturule avalduvat mõju ei ole hinnatud. Seda isegi hoolimata asjaolust, et kolmanda riigi survemeetmed ja võimalikud vastumeetmed mõjutaksid kindlasti ka siseturgu, nagu oleme näinud diplomaatilise tüli tagajärjel Hiinas keelatud Leedu toodete juhtumi puhul, millel on olnud selge ülekanduv mõju teistele liikmesriikidele ja siseturule.

 

Võttes arvesse kolmandate riikide survemeetmete mõju siseturule, teen arvamuse koostajana ettepaneku anda liikmesriikidele roll komisjoni uurimise algatamisel. Samuti teen ettepaneku täienduste kohta, millega kohustatakse komisjoni hoidma Euroopa Parlamenti ja liikmesriike toimuvaga kursis kogu protsessi vältel.

 

Komisjoni ettepanek jätab suure osa otsuste tegemisest üksnes komisjoni pädevusse (ilma parlamentaarse kontrollita), kuna märkimisväärne osa meetmetest on kavas võtta üksnes rakendusaktidega.

 

Ma usun, et sobivam lähenemine oleks see, et komisjonil on õigus tuvastada survemeetmete võtmise asjaolu, mille alusel teeb komisjon Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide kontrolli all otsused asjakohaste vastumeetmete kohta. See tähendaks, et vastumeetmed määrataks kindlaks ja võetaks vastu delegeeritud õigusaktiga, mitte rakendusaktiga, nagu on sätestatud komisjoni ettepanekus. Rakendusakti vastuvõtmise menetluse muutmine delegeeritud õigusakti omaks tagaks parlamentaarse kontrolli vastumeetmete üle ning ei annaks komisjonile täielikke volitusi üksinda tegutsemiseks.

 

Pärast Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vastumeetmete üle otsustamisse kaasamist, võib komisjon meetmed rakendusaktiga peatada või lõpetada. Meetmete muutmise õigus peaks siiski olema allutatud parlamentaarsele kontrollile, mistõttu teen arvamuse koostajana ettepaneku, et meetmete muutmine toimuks samuti delegeeritud õigusaktiga.

 

Kuna üks peamisi kavandatava õigusaktiga seotud murekohti on võime tegutseda kiiresti, teen ettepaneku mitte muuta komisjoni ettepaneku artikli 10 lõiget 5, millega antakse komisjonile õigus võtta nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral vastu niisugused viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega peatatakse, muudetakse või lõpetatakse liidu vastumeetmed, mis ei tohi kehtida üle kahe kuu.

 

Kokkuvõttes vastab kavandatav õigusakt selgelt vajadusele, kuid on hädavajalik, et me looksime vahendi, mis ei viiks mitte protektsionismini, vaid kaitseks siseturu toimimist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Tänapäevases omavahel seotud maailma majanduses on majandusliku survestamise oht ja võimalus suuremad, sest selline majandus annab riikidele paremad (sh hübriidsed) survestamisvõimalused. Liit peaks aitama kaasa rahvusvaheliste majandusliku survestamise ärahoidmise ja kõrvaldamise raamistike loomisele, arendamisele ja täpsustamisele.	(5) Tänapäevases omavahel seotud maailma majanduses on majandusliku survestamise oht ja võimalus suuremad, sest selline majandus annab riikidele paremad (sh hübriidsed) survestamisvõimalused. Selleks on oluline tugevdada ühtse turu vastupanuvõimet, mitmekesistada kaubandussuhteid ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Samuti on soovitav, et liit peaks aitama kaasa rahvusvaheliste majandusliku survestamise ärahoidmise ja kõrvaldamise raamistike loomisele, arendamisele ja täpsustamisele, kasutades heidutavat vahendit, millega täiendatakse olemasolevaid liidu vahendeid. Majandusliku survestamise vahendite kasutamine liidu ja liikmesriikide vastu on pidevalt suurenenud.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Liidul peab alati rahvusvahelist õigust järgides olema sobiv võimalus heidutada kolmandaid riike majanduslikku survestamist kasutamast ning võtta vastumeetmeid, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide õigusi ja huvisid. Seda eriti siis, kui kolmandad riigid rakendavad kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid, millega sekkutakse liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või selle liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma. Sellised kaubandust või investeerimist mõjutavad meetmed ei hõlma mitte ainult meetmeid, mida rakendatakse ja mis mõjuvad asjaomase kolmanda riigi territooriumil, vaid ka kolmanda riigi meetmeid (sh kolmanda riigi kontrolli all või juhitavate liidus asuvate üksuste kaudu), mis kahjustavad liidus toimuvat majandustegevust.	(6) Liidul peab alati rahvusvahelist õigust järgides olema sobiv võimalus heidutada kolmandaid riike majanduslikku survestamist kasutamast ning võtta vastumeetmeid, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide õigusi ja huvisid ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Seda eriti siis, kui kolmandad riigid rakendavad kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid, millega sekkutakse liidu või selle liikmesriikide õiguspäraselt iseseisvasse valikute tegemisse eesmärgiga panna liitu või selle liikmesriiki mingit konkreetset meedet lõpetama, muutma või kehtestama või lõpetamata, muutmata või kehtestamata jätma. Sellised kaubandust või investeerimist mõjutavad meetmed ei hõlma mitte ainult meetmeid, mida rakendatakse ja mis mõjuvad asjaomase kolmanda riigi territooriumil, vaid ka kolmanda riigi meetmeid (sh kolmanda riigi kontrolli all või juhitavate liidus asuvate üksuste kaudu), mis kahjustavad siseturu toimimist või liidus toimuvat majandustegevust.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Kolmanda riigi poolt ühele liikmesriigile suunatud survemeetmed avaldavad siseturu nõuetekohasele toimimisele negatiivset mõju, põhjustades näiteks häireid tarneahelates. Hästi toimiva ja vastupanuvõimelise ühtse turu tagamine etendab sellega seoses strateegilist rolli, kuna see võib heidutada kolmandaid riike majanduslikust survestamisest loobuma. Seetõttu on eriti oluline kehtestada reeglid, mis kaitsevad siseturgu kahjulike sekkumiste eest, samuti reeglid, millega säilitatakse liidu suutlikkus teha sõltumatuid valikuid, kui kolmanda riigi survemeetmete korral kaalutakse liidu meetmeid.

 

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesoleva määruse eesmärk on liidu tulemuslik, tõhus ja kiire vastus majanduslikule survestamisele (sh liidu või liikmesriigi majandusliku survestamise vastane heidutus ja viimase võimalusena vastumeetmed).	(7) Käesoleva määruse eesmärk on liidu tulemuslik, tõhus ja kiire vastus majanduslikule survestamisele (sh liidu või liikmesriigi majandusliku survestamise vastane heidutus ja viimase võimalusena vastumeetmed). Selle vahendi aktiveerimise tingimused ja konkreetsete meetmete kasutuselevõtmine peaks olema selgelt määratletud, et vältida käesoleva määruse väärkasutamist ja kaitsta liidu tööstust väliskonkurentsi eest.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Et luua tulemuslik ja laiaulatuslik raamistik, mille alusel liit saaks majanduslikule survestamisele vastu astuda, on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalik ja sobiv kehtestada kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise uurimise ja väljaselgitamise ning nendega seotud vastumeetmete reeglid. Täpsemalt peaksid liidu vastumeetmetele eelnema asjaolude uurimine, majandusliku survestamise olemasolu väljaselgitamine ning võimaluse korral lahenduse leidmine koostöös asjaomase kolmanda riigiga. Kõik liidu meetmed peaksid olema kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tekitatud kahju suurusele vastavad. Liidu vastumeetmete kindlaksmääramise kriteeriumides tuleks arvestada täpsemalt vajadust vältida või vähendada liidu ettevõtjate ja huvide jaoks kaasnevat kahju, halduskoormust ja kulusid. Seega ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4.	(9) Et luua tulemuslik, usaldusväärne ja laiaulatuslik raamistik, mille alusel liit saaks majanduslikule survestamisele vastu astuda, on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalik ja sobiv kehtestada kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise uurimise ja väljaselgitamise ning nendega seotud vastumeetmete reeglid. Täpsemalt peaksid liidu vastumeetmetele eelnema asjaolude uurimine, majandusliku survestamise olemasolu sellega liidule avaldatava mõju väljaselgitamine ning võimaluse korral lahenduse leidmine koostöös asjaomase kolmanda riigiga. Kõik liidu meetmed peaksid olema kolmanda riigi majandusliku survestamise meetmete tekitatud kahju suurusele vastavad. Liidu vastumeetmete kindlaksmääramise kriteeriumides tuleks arvestada täpsemalt vajadust õiguskindluse järele ja vajadust vältida või vähendada liidu ettevõtjate ja huvide jaoks kaasnevat kahju, halduskoormust ja kulusid siseturu terviklikkuse kaitsmisel ja nõuetekohasel toimimisel. Seega ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Liit peaks kehtestama vastumeetmed ainult siis, kui muud võimalused (läbirääkimised, vahendamine, vahekohus) ei vii majandusliku survestamise kiire reaalse lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni ning kui liidu ja liikmesriikide huve ja õigusi on vaja kaitsta ja see on liidu huvides. On õige, et määruses sätestatakse liidu vastumeetmete määramise ja kohaldamise reeglid ja kord ning lubatakse vajaduse korral operatiivne tegutsemine, et säiliks liidu vastumeetmete tulemuslikkus.	(15) Liit peaks kehtestama vastumeetmed ainult siis, kui muud võimalused (läbirääkimised, vahendamine, vahekohus) ei vii majandusliku survestamise kiire reaalse lõpetamiseni ja liidule või liikmesriikidele tekitatud kahjude heastamiseni ning kui siseturgu ning liidu ja liikmesriikide huve ja õigusi on vaja kaitsta ja see on liidu huvides. On õige, et määruses sätestatakse liidu vastumeetmete määramise ja kohaldamise reeglid ja kord ning lubatakse vajaduse korral operatiivne tegutsemine, et säiliks liidu vastumeetmete tulemuslikkus. Sellised kohaldatavad reeglid peaksid tagama, et määrus ei takista liidu avatust ja reeglitel põhinevat kaubandust.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Käesoleva määruse kohaseid liidu vastumeetmeid tuleks valida ja kujundada objektiivsete kriteeriumide alusel: meetme tulemuslikkus kolmanda riigi poolse survestamise lõpetamisel; meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, keda kolmanda riigi meetmed kahjustavad; eesmärk on hoida ära majanduslik ja muu kahju liidule või viia see miinimumi; vältida tuleb ebaproportsionaalset halduslikku keerukust ja halduskulusid. Samuti on liidu vastumeetmete valikul ja kujundamisel hädavajalik arvestada liidu huvidega. Liidu vastumeetmed tuleks valida paljude eri võimaluste seast, et oleks võimalik leida konkreetse juhtumi jaoks kõige sobivamad.	(16) Käesoleva määruse kohaseid liidu vastumeetmeid tuleks valida ja kujundada objektiivsete kriteeriumide alusel: meetme tulemuslikkus kolmanda riigi poolse survestamise lõpetamisel; meetme potentsiaal aidata liidus paiknevaid ettevõtjaid, keda kolmanda riigi meetmed kahjustavad; eesmärk on hoida ära majanduslik ja muu kahju liidule või viia see miinimumi; vältida tuleb ebaproportsionaalset halduslikku keerukust ja halduskulusid. Samuti on liidu vastumeetmete valikul ja kujundamisel hädavajalik arvestada liidu huvidega ning sellega, et need oleksid proportsionaalsed ja sihipärased, et maksimeerida meetmete mõjusust ja minimeerida nende mõju liidu ettevõtjatele. Liidu vastumeetmed tuleks valida paljude eri võimaluste seast, et oleks võimalik leida konkreetse juhtumi jaoks kõige sobivamad.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Pärast liidu vastumeetmete võtmist peaks komisjon pidevalt hindama kolmanda riigi poolset majanduslikku survestamist ning liidu vastumeetmete tulemuslikkust ja mõju, et vajaduse korral vastumeetmeid kohandada, need peatada või lõpetada. Seetõttu on vaja sätestada liidu vastumeetmete muutmise, peatamise ja lõpetamise aluseks olevad asjaolud ning asjaomased reeglid ja kord.	(19) Pärast liidu vastumeetmete võtmist peaks komisjon pidevalt hindama kolmanda riigi poolset majanduslikku survestamist ning liidu vastumeetmete tulemuslikkust ja mõju, et vajaduse korral vastumeetmeid kohandada, need peatada või lõpetada. Seetõttu on vaja sätestada liidu vastumeetmete muutmise, peatamise ja lõpetamise aluseks olevad asjaolud ning asjaomased reeglid ja kord. Komisjon peaks kaasama Euroopa Parlamendi ja nõukogu täielikult igasse menetluse etappi, andes korrapäraselt aru hiljutistest muutustest, vastumeetmete mõjususe hindamise tulemustest ning edasistest sammudest, mida ta kavatseb võtta.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Luua tuleb võimalused kaasata liidu vastumeetmete vastuvõtmisse ja muutmisse ning vajaduse korral ka peatamisse ja lõpetamisse sidusrühmi, võttes arvesse meetmete võimalikku mõju neile.	(20) Luua tuleb võimalused kaasata liidu vastumeetmete vastuvõtmisse ja muutmisse ning vajaduse korral ka peatamisse ja lõpetamisse sidusrühmi, sealhulgas ettevõtjaid, võttes arvesse meetmete võimalikku mõju neile.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Oluline on tagada tulemuslik kommunikatsioon ning arvamuste- ja teabevahetus ühelt poolt komisjoni ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, eriti seoses asjaomase kolmanda riigiga suhtlemisega, mille eesmärk on saavutada majandusliku survestamise lõpetamine, ning seoses käesoleva määruse kohaste liidu vastumeetmete kehtestamise võimalusega.	(21) Oluline on tagada tulemuslik kommunikatsioon ning arvamuste- ja teabevahetus ühelt poolt komisjoni ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, eriti seoses asjaomase kolmanda riigiga suhtlemisega, mille eesmärk on saavutada majandusliku survestamise lõpetamine, ning seoses käesoleva määruse kohaste liidu vastumeetmete kehtestamise võimalusega. Üldiselt peaks komisjon hoidma Euroopa Parlamenti ja nõukogu toimuvatest muutustest igas menetluse etapis alates eelnevatest aruteludest kuni vastumeetmetest teatamiseni täielikult kursis.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Komisjon peaks hindama käesoleva määruse alusel võetud meetmete tulemuslikkust ja toimimist ning tegema järeldusi tulevaste meetmete jaoks. Samuti peaks komisjon määruse läbi vaatama, kui määruse olemasolu ja kohaldamisega seoses on saadud piisavalt kogemusi. Läbivaatamine peaks hõlmama määruse kohaldamisala, toimimist, tõhusust ja tulemuslikkust. Komisjon peaks esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule,	(26) Komisjon peaks põhjalikult hindama käesoleva määruse alusel võetud meetmete tulemuslikkust ja toimimist ning tegema järeldusi tulevaste meetmete jaoks. Samuti peaks komisjon määruse läbi vaatama, kui määruse olemasolu ja kohaldamisega seoses, selle mõju kohta kaubandusele, investeeringutele ja ühtsele turule ning selle sidususe kohta olemasolevate vahenditega on saadud piisavalt kogemusi. Läbivaatamine peaks hõlmama määruse kohaldamisala, toimimist, tõhusust ja tulemuslikkust. Komisjon peaks esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruande,

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas määruses on sätestatud reeglid ja kord, mis peaksid tagama liidu ja selle liikmesriikide huvide tulemusliku kaitse juhtudel, kui kolmas riik püüab kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete kaudu sundida liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet kehtestama või kehtestamata jätma. Määruses on raamistik liidu vastusele sellistes olukordades, et kolmandaid riike selliseid meetmeid võtmast heidutada, need peatada või viimase võimalusena liidu vastumeetmeid võtta.	1. Käesolevas määruses on sätestatud reeglid ja kord, mis peaksid tagama liidu ja selle liikmesriikide huvide tulemusliku kaitse ning siseturu terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise juhtudel, kui kolmas riik püüab kaubandust või investeeringuid mõjutavate meetmete kaudu sundida liitu või liikmesriiki mingit konkreetset meedet kehtestama või kehtestamata jätma. Sellisele survele tuleb vastu astuda, et säilitada liidu ja selle liikmesriikide seadusandlikud eelisõigused, õigusriik ja siseturu toimimine ning hoida ära kolmanda riigi survemeetmetest tulenevaid võimalikke moonutusi. Määruses on raamistik liidu vastusele sellistes olukordades, et kolmandaid riike selliseid meetmeid võtmast heidutada, need peatada või viimase võimalusena liidu vastumeetmeid võtta.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik käesoleva määruse alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, ning meetmete võtmisel toimitakse liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide kohaselt.	2. Kõik käesoleva määruse alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, ning meetmete võtmisel toimitakse liidu välistegevuse ja siseturu põhimõtete ja eesmärkide kohaselt.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– rakendab või ähvardab rakendada kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid.	– rakendab või ähvardab rakendada siseturgu, kaubandust või investeerimist mõjutavaid meetmeid.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) liikmesriigi turule või liidu siseturule tekitatud rahaline ja majanduslik kahju;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kas kolmas riik tegutseb ajendatuna õiguspärasest murest, mida on rahvusvaheliselt tunnistatud;	välja jäetud

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib lõikes 1 nimetatud uurimist teha kas omal algatusel või mõnest allikast teabe saamise peale. Komisjon tagab konfidentsiaalse teabe (mis võib sisaldada teabe esitaja isikut) kaitse, järgides artiklit 12.	2. Komisjon võib lõikes 1 nimetatud uurimist teha kas omal algatusel või mõnest muust allikast teabe saamise peale. Komisjon tegutseb, kui üks või mitu liikmesriiki sellist uurimist taotlevad. Komisjon tegutseb kiiresti ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata aruande oma uurimise tulemuste ja järgmiste sammude kohta, mida ta kavatseb võtta, ning tagab konfidentsiaalse teabe (mis võib sisaldada teabe esitaja isikut) kaitse, järgides artiklit 12.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib küsida teavet asjaomase kolmanda riigi meetmete mõju kohta.	3. Komisjon võib küsida teavet asjaomase kolmanda riigi meetmete mõju kohta või vajaduse korral hinnata otse nende meetmete mõju siseturule.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis sellesisulise teate, paludes selles esitada talle konkreetse aja jooksul teavet. Sel juhul teatab komisjon uurimise alustamisest asjaomasele kolmandale riigile.	Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kolmanda riigi meetmete uurimise käigust. Ta võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas või muus sobivas avalikus kommunikatsioonikanalis sellesisulise teate, paludes selles esitada talle teavet konkreetse aja jooksul, mis ei tohi komisjoni otsuse tegemist põhjendamatult edasi lükata. Sel juhul teatab komisjon uurimise alustamisest asjaomasele kolmandale riigile.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pärast artikli 3 kohast uurimist võtab komisjon vastu otsuse, kus on kirjas, kas asjaomane kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt.	Pärast artikli 3 kohast uurimist võtab komisjon vastu otsuse, kus on kirjas, kas asjaomane kolmanda riigi meede vastab artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Komisjon tegutseb operatiivselt ning teavitab sellest otsusest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne otsuse tegemist võib komisjon paluda asjaomase kolmanda riigi seisukohti.	Enne otsuse tegemist palub komisjon asjaomase kolmanda riigi seisukohti konkreetse aja jooksul, mis ei tohi komisjoni otsust põhjendamatult edasi lükata.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– vahendamine, lepitamine või muud abistavad teenused, mis aitavad liitu ja asjaomast kolmandat riiki selles;	– vahendamine, otsene või rahvusvaheliste üksuste kaudu toimuv lepitamine või muud abistavad teenused, mis aitavad liitu ja asjaomast kolmandat riiki selles;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle teema arenguga kursis.	Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti, mõjutatud liikmesriike ja nõukogu asjaomase kolmanda riigiga suhtlemist puudutava teema arenguga protsessi kõigis etappides ja järgmiste sammude tegemisel õigeaegselt ja täielikult kursis.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) konkreetsel juhul on vaja kaitsta liidu ja selle liikmesriikide huve ja õigusi ning	(b) konkreetsel juhul on vaja proportsionaalselt kaitsta liidu ja selle liikmesriikide huve ja õigusi või vältida häireid siseturul ning

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendusaktis määrab komisjon ka kindlaks, milliseid I lisas sätestatud liidu meetmeid on kõige sobivam rakendada. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka artikli 8 kohaselt määratud füüsilistele või juriidilistele isikutele. Komisjon võib samuti võtta teiste õigusaktide kohaseid meetmeid.	Rakendusaktis määrab komisjon ka kindlaks, milliseid I lisas sätestatud liidu meetmeid on kõige sobivam rakendada. Selliseid meetmeid võib kohaldada ka artikli 8 kohaselt määratud füüsilistele või juriidilistele isikutele. Komisjon võib samuti võtta teiste õigusaktide kohaseid meetmeid. Sellised meetmed ei tohi olla vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu (et hoida ära majanduslikust survestamisest tingitud parandamatut kahju liidule või liikmesriikidele) võtab komisjon artikli 15 lõikes 3 osutatud korras vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega kehtestab liidu vastumeetmed. Kohalduvad lõigetes 2–5 sätestatud nõuded. Nimetatud aktid kehtivad kõige kauem kolm kuud.	6. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu (et hoida ära majanduslikust survestamisest tingitud parandamatut kahju liidule või liikmesriikidele või siseturule) võtab komisjon artikli 15 lõikes 3 osutatud korras vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega kehtestab liidu vastumeetmed. Kohalduvad lõigetes 2–5 sätestatud nõuded. Nimetatud aktid kehtivad kõige kauem kolm kuud. Kui komisjon kavatseb käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt vastu võtta viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, teavitab ta enne selliste õigusaktide vastuvõtmist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 7 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) liidus majandusliku survestamise meetmetest mõjutatud ettevõtjate abistamise seisukohast sama tulemuslik või tulemuslikum;	(b) liidus majandusliku survestamise meetmetest mõjutatud osaliste abistamise seisukohast sama tulemuslik või tulemuslikum;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 7 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) pakub majandusliku survestamise mõju kõrvaldamisel siseturule sama tulemuslikku või tulemuslikumat abi;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu kantud kahju liidus või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ja asjaomaseid õigusi.	1. Liidu vastumeetmed ei tohi olla ulatuslikumad kui kolmanda riigi poolse majandusliku survestamise tõttu kantud kahju liidus, siseturul või liikmesriigis, võttes arvesse kolmanda riigi meetmete raskusastet ja asjaomaseid õigusi.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon valib ja kujundab sobiva vastumeetme, võttes arvesse artikli 4 kohast otsust, artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ning liidu huve, tuginedes kättesaadavale teabele (sh artikli 11 kohaselt kogutud teabele) ning järgmistele kriteeriumidele:	2. Komisjon valib ja kujundab sobiva vastumeetme, võttes arvesse artikli 4 kohast otsust, artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ning liidu huve, tuginedes kättesaadavale teabele (sh artikli 11 kohaselt kogutud teabele) ning järgmistele objektiivsetele kriteeriumidele:

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) meetme potentsiaal aidata liidus majandusliku survestamise tõttu kahju saanud ettevõtjaid;	(b) meetme potentsiaal aidata liidus majandusliku survestamise tõttu kahju saanud siseturgu ja seal osalevaid ettevõtjaid ja teisi osalejaid;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) meede ei kahjusta liidus asjaomaseid ettevõtjaid või teeb seda võimalikult vähe (võttes arvesse sellistele ettevõtjatele kättesaadavaid alternatiive, nagu teised toodete ja teenuste tarneallikad);	(c) meede ei kahjusta liidus asjaomaseid ettevõtjaid või teeb seda võimalikult vähe (võttes arvesse pikaajalist prognoositavust ja sellistele ettevõtjatele kättesaadavaid alternatiive, nagu teised toodete ja teenuste tarneallikad);

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon jälgib liidu vastumeetmeid nõudnud majandusliku survestamise meetmete kohaldamist kolmanda riigi poolt, liidu võetud vastumeetmete tulemuslikkust ja nende mõju liidu huvidele ning hoiab selle kõigega kursis ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.	1. Komisjon jälgib korrapäraselt liidu vastumeetmeid nõudnud majandusliku survestamise meetmete kohaldamist kolmanda riigi poolt, liidu võetud vastumeetmete tulemuslikkust ja nende mõju liidu huvidele ning hoiab selle kõigega kursis ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui liidu vastumeetmeid on vaja artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriume või toimunud muutusi (sh kolmanda riigi reaktsiooni) arvestades kohandada, võib komisjon artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu meetmeid muuta, võttes artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetluse kohaselt vastu rakendusakti.	3. Kui liidu vastumeetmeid on vaja artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriume, nende meetmete mõjususe analüüsi või toimunud muutusi (sh kolmanda riigi reaktsiooni) arvestades kohandada, võib komisjon artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu meetmeid muuta, võttes artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrollimenetluse kohaselt vastu rakendusakti.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liikmesriigil, keda on majanduslikult survestatud, on õigus taotleda komisjonilt vastumeetmete läbivaatamist, kui liikmesriik on seisukohal, et need meetmed ei ole kolmanda riigi poolse survestamise vastu võitlemiseks enam tulemuslikud. Komisjonil on õigus tegutseda omal äranägemisel.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) see on liidu huvisid arvestades sobiv.	(d) see on liidu huvisid arvestades sobiv ja nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega peatatakse või lõpetatakse artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmed või neid muudetakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud korra kohaselt ja need ei tohi kehtida üle kahe kuu.	5. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega peatatakse või lõpetatakse artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmed või neid muudetakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud korra kohaselt ja need ei tohi kehtida üle kahe kuu. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata otsusest ja selle põhjendustest.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) meetmete mõju tarbijate heaolule liidus, liidu ja liikmesriikide majanduse ja tootlikkuse kasvule ning selliste meetmete mõju ettevõtjatele;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon hindab kõiki artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmeid nende lõpetamisele järgneva kuue kuu jooksul, võttes arvesse sidusrühmade esitatud ja muud asjaomast teavet. Hindamisaruandes vaadeldakse liidu vastumeetmete tulemuslikkust ja toimimist ning võimalikke järeldusi tulevaste meetmete jaoks.	1. Komisjon hindab kõiki artikli 7 kohaselt vastu võetud liidu vastumeetmeid nende lõpetamisele järgneva kuue kuu jooksul, võttes arvesse sidusrühmade esitatud ja muud asjaomast teavet. Hindamisaruandes vaadeldakse liidu vastumeetmete tulemuslikkust ja toimimist ning võimalikke järeldusi tulevaste meetmete jaoks. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma üldistest järeldustest ning hindamisaruanne avaldatakse.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Hiljemalt kolme aasta jooksul pärast esimese käesoleva määruse kohase rakendusakti jõustumist või kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (olenevalt sellest, kumb on varasem) vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.	2. Hiljemalt kahe aasta jooksul pärast esimese käesoleva määruse kohase rakendusakti jõustumist või viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist (olenevalt sellest, kumb on varasem) ning pärast seda vähemalt iga viie aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse läbi, esitades vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud, ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Sellest hoolimata esitab komisjon [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast seda iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile aruande võetud meetmete, hinnatud uurimiste, läbiviidud vahendusmenetluste ja toimikute suhtes tehtud järelduste kohta.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt d – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) asjaomase kolmanda riigi kaupade ja teenuste või kaubatarnijate ja teenuseosutajate kõrvalejätmine riigihankemenetlusest või selliste pakkumuste kõrvalejätmine riigihankemenetlusest, kus asjaomasest kolmandast riigist pärit kaubad või teenused ületavad kindlaksmääratud protsendimäära pakkumuse koguväärtusest, ja/või	i) asjaomase kolmanda riigi kaupade, teenuste, tööde või kaubatarnijate või teenuse- või tööde osutajate kõrvalejätmine riigihankemenetlusest või selliste pakkumuste kõrvalejätmine riigihankemenetlusest, kus asjaomasest kolmandast riigist pärit kaubad või teenused ületavad kindlaksmääratud protsendimäära pakkumuse koguväärtusest, ja/või

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu ja selle liikmesriikide kaitse kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest
Viited	COM(2021)0775 – C9-0458/2021 – 2021/0406(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	INTA 27.1.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	IMCO 10.3.2022
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Svenja Hahn 25.1.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	20.4.2022	16.5.2022
Vastuvõtmise kuupäev	16.6.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Andrea Caroppo, Anna Cavazzini, Dita Charanzová, Deirdre Clune, Alexandra Geese, Sandro Gozi, Maria Grapini, Krzysztof Hetman, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Marcel Kolaja, Kateřina Konečná, Andrey Kovatchev, Maria-Manuel Leitão-Marques, Adriana Maldonado López, Beata Mazurek, Leszek Miller, René Repasi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marco Campomenosi, Maria da Graça Carvalho, Geoffroy Didier, Malte Gallée, Stelios Kouloglou, Karen Melchior, Tsvetelina Penkova, Antonio Maria Rinaldi, Marc Tarabella, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Nicola Beer, Rosanna Conte, Vlad Gheorghe, Ondřej Kovařík

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44	+
ECR	Adam Bielan, Eugen Jurzyca, Beata Mazurek, Kosma Złotowski
ID	Alessandra Basso, Marco Campomenosi, Rosanna Conte, Virginie Joron, Antonio Maria Rinaldi
PPE	Pablo Arias Echeverría, Andrea Caroppo, Maria da Graça Carvalho, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Krzysztof Hetman, Arba Kokalari, Andrey Kovatchev, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Marion Walsmann
RENEW	Nicola Beer, Dita Charanzová, Vlad Gheorghe, Sandro Gozi, Ondřej Kovařík, Karen Melchior, Róża Thun und Hohenstein
S&D	Brando Benifei, Maria Grapini, Maria-Manuel Leitão-Marques, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, Tsvetelina Penkova, René Repasi, Christel Schaldemose, Marc Tarabella
THE LEFT	Kateřina Konečná, Stelios Kouloglou
VERTS/ALE	Anna Cavazzini, Malte Gallée, Alexandra Geese, Marcel Kolaja, Kim Van Sparrentak

 

0	-

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu ja selle liikmesriikide kaitse kolmandate riikide poolse majandusliku survestamise eest
Viited	COM(2021)0775 – C9-0458/2021 – 2021/0406(COD)
EP-le esitamise kuupäev	9.12.2021
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	INTA 27.1.2022
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	AFET 27.1.2022	IMCO 10.3.2022
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Bernd Lange 9.12.2021
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	25.1.2022	16.5.2022	16.6.2022
Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2022
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 0 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Barry Andrews, Anna-Michelle Asimakopoulou, Geert Bourgeois, Udo Bullmann, Jordi Cañas, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Herve Juvin, Karin Karlsbro, Bernd Lange, Gabriel Mato, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Catharina Rinzema, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Mihai Tudose, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Mazaly Aguilar, Markus Buchheit, Reinhard Bütikofer, Marco Campomenosi, Liudas Mažylis, Manuela Ripa, Pedro Silva Pereira
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Rosanna Conte, Robert Hajšel, Fulvio Martusciello, Tilly Metz, Caroline Roose, Christian Sagartz, Christine Schneider, Nils Ušakovs, Charlie Weimers, Lara Wolters
Esitamise kuupäev	13.10.2022

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

34	+
ID	Markus Buchheit, Marco Campomenosi, Rosanna Conte
NI	Carles Puigdemont i Casamajó
PPE	Anna-Michelle Asimakopoulou, Arnaud Danjean, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Liudas Mažylis, Christian Sagartz, Massimiliano Salini, Christine Schneider
RENEW	Barry Andrews, Jordi Cañas, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Catharina Rinzema, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Udo Bullmann, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Robert Hajšel, Bernd Lange, Pedro Silva Pereira, Mihai Tudose, Nils Ušakovs, Lara Wolters
THE LEFT	Helmut Scholz
VERTS/ALE	Reinhard Bütikofer, Tilly Metz, Manuela Ripa, Caroline Roose

 

0	-

 

6	0
ECR	Mazaly Aguilar, Geert Bourgeois, Charlie Weimers, Jan Zahradil
ID	Herve Juvin
PPE	Jörgen Warborn

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] Ühisdeklaratsioon, ELT C 49, 12.2.2021, lk 1.
• [2] Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon COVID-19 kaubandusaspektide ja -mõju kohta (2020/2117(INI)).