RAPORT Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Euroopa välisteenistuse tegevuse ülevaadet ja ELi positsiooni tugevdamist maailmas

6.3.2023 - (2021/2065(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Urmas Paet

EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE PROJEKT

nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Euroopa välisteenistuse tegevuse ülevaadet ja ELi positsiooni tugevdamist maailmas

(2021/2065(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 21 lõiget 3, milles on sätestatud, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja aitab nõukogul ja komisjonil tagada kooskõla liidu välistegevuse eri valdkondade vahel,

– võttes arvesse ELi lepingu artikli 21 lõiget 1, mille kohaselt tugineb liidu tegevus rahvusvahelisel areenil põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas,

– võttes arvesse ELi lepingu artikli 26 lõiget 2, milles on sätestatud, et nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kindlustavad liidu meetmete ühtsuse, järjekindluse ja tõhususe,

– võttes arvesse ELi lepingu artiklit 35, milles sätestatakse, et liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused ning liidu delegatsioonid aitavad rakendada liidu kodanike õigust kaitsele kolmandate riikide territooriumil,

– võttes arvesse ELi lepingu artiklit 36, milles sätestatakse, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja konsulteerib regulaarselt Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspektide ja põhivalikute suhtes ning teavitab parlamenti asjaomaste poliitikavaldkondade arengust, ühtlasi tagab ta, et Euroopa Parlamendi arvamusi võetakse asjakohaselt arvesse,

– võttes arvesse ELi lepingu artiklit 42, millega antakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale volitused teha ettepanekuid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, sealhulgas teha ettepanek algatada missioone ning kasutada nii liikmesriigi kui ka liidu vahendeid,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõiget 2, milles on sätestatud, et liit peab ergutama liikmesriikidevahelist koostööd ning vajaduse korral toetama ja täiendama nende tegevust järgmistel aladel: Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamine ja levitamine; üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine; mitteäriline kultuurivahetus; kunsti- ja kirjanduslooming, kaasa arvatud audiovisuaalne sektor,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõiget 3, milles on sätestatud, et liit ja liikmesriigid edendavad kultuuri valdkonnas koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga,

– võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine)[1] (edaspidi „Euroopa välisteenistuse otsus“) ja eriti selle artiklit 9 ja artikli 13 lõiget 3, milles on sätestatud, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vaatab hiljemalt 2013. aasta keskpaigaks Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise läbi, käsitledes muu hulgas Euroopa välisteenistuse otsuse artikli 6 lõigete 6 ja 8 (geograafiline tasakaal) rakendamist, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku otsuse muutmiseks,

– võttes arvesse nõukogu 14. novembri 2022. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 20. juuli 2010. aasta deklaratsiooni poliitilise vastutuse kohta[2],

– võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta soovitust liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, nõukogule ja komisjonile Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise läbivaatamise kohta 2013. aastal[3],

– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi avakõne 2022. aasta Euroopa Liidu suursaadikute iga-aastasel konverentsil,

– võttes arvesse oma 23. novembri 2022. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi uue laienemisstrateegia kohta[4],–  võttes arvesse oma 18. jaanuari 2023. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva 2022. aasta aruande kohta[5] ning oma 18. jaanuari 2023. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamist käsitleva 2022. aasta aruande kohta[6],–  võttes arvesse 5. juulil 2019. aastal vastu võetud ELi tegevuskava naiste, rahu ja julgeoleku kohta aastateks 2019–2024,

– võttes arvesse 21. märtsil 2022. aastal vastu võetud ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilist kompassi,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0045/2023),

A. arvestades, et aluslepingutes on selgitatud, et Euroopa välisteenistuse ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni asepresidenti ning teha koostööd liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega[7]; arvestades, et komisjon peab konsulteerima Euroopa välisteenistusega ELi välistegevusega seotud küsimustes nende ülesannete täitmisel;

B. arvestades, et selleks et EL saavutaks oma strateegilise eesmärgi kujundada välja oma ülemaailmne juhtroll, peab EL jätkuvalt tegema tööd selle nimel, et haarata juhtroll ülemaailmsete prioriteetide küsimuses mitmepoolsete partnerluste tugevdamisel, eelkõige tugevdades partnerlust ÜROga ning ulatuslikku ja avatud koostööd NATO, teiste sarnaselt meelestatud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas püüdes saavutada paremat, veelgi ulatuslikumat, sidusamat ja avatumat koostööd NATOga, ning kogu maailmas vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel;

C. arvestades, et aeg on ELi otsustusprotsessi reformida ning kasutada täielikult ja tõhusamalt ära ELi kõva ja pehme jõu vahendid, nähes muu hulgas pikemalt viivitamata ette kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise otsuste tegemisel teatavates ELi välispoliitika valdkondades, nagu sanktsioonid, inimõigused ja rahvusvahelise õiguse kaitse, välja arvatud otsused, millega luuakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames täitevvolitustega sõjalised missioonid või operatsioonid, mille puhul tuleb jätkuvalt nõuda ühehäälsust, tagades samal ajal, et ELi välis- ja sisetegevus on omavahel sidusalt seotud;

D. arvestades, et EL peab liikuma jätkuvalt omaenda autonoomse Euroopa diplomaatia suunas kõigis valdkondades, sealhulgas ELi diplomaatilise teenistuse juhitavas avalikus ja kultuuri, majandus-, kliima-, digi- ja küberdiplomaatias, mis tugineb ELi perspektiivil põhinevale ühisele diplomaatilisele kultuurile;

E. arvestades, et äärmiselt oluline on tugevdada ELi rahvusvahelisi kultuurisuhteid ja kultuuridiplomaatiat kui sildu vastastikuse mõistmise ja suhete edendamiseks kogu maailmas, kuna neist on saanud ELi jaoks kasulik diplomaatiline vahend ja ELi pehme jõu oluline osa;

F. arvestades, et ülemaailmsed geopoliitilised ja humanitaarkriisid näitavad, et EL peab saama usaldusväärset ja vahetut teavet ELi ähvardavate praeguste ja võimalike välisohtude kohta, et EL saaks kiiresti ja tõhusalt reageerida ning kaitsta paremini oma huve välismaal;

G. arvestades, et on vajalik tugevdada liidu välistegevust ja Euroopa välisteenistust omaenda, autonoomsete ja alaliste ELi vahendite ja ressurssidega välisasjade, inimõiguste kaitse ja edendamise ning julgeoleku ja kaitse valdkonnas, et liit oleks täieõiguslik ja usaldusväärne ülemaailmne osaleja ning suudaks paremini taotleda ja saavutada oma eesmärke ning kaitsta oma väärtusi kogu maailmas;

H. arvestades, et Euroopa välisteenistusel on ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel võtmeroll ning ta peab olema eeskujuks terviklikumale lähenemisviisile, mis hõlmab muu hulgas selliseid komisjoni peadirektoraate nagu rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat (DG INTPA) ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR); arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tõi oma kõnes ELi suursaadikute 2022. aasta konverentsil välja puudused ELi diplomaatilises teenistuses ja ELi välispoliitikas tervikuna ning nõudis, et nendega tulemuslikult tegeletaks, et tugevdada selle suutlikkust, tõhusust ja poliitika tulemuslikkust; arvestades, et Euroopa välisteenistusele seatud ootuste ja tema suutlikkuse vahel on lõhe ja tal puudub otsustusõigus; arvestades, et Euroopa välisteenistust tuleks reformida, et tugevdada ELi rolli proaktiivsema ja vastupanuvõimelisema osalejana rahvusvahelise korra raames;

I. arvestades, et Euroopa välisteenistuse otsuse artikli 9 kohaselt peab kõrge esindaja tagama üldise poliitilise koordineerimise ning liidu välistegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe, samal ajal kui Euroopa välisteenistus peab panustama ELi välisrahastamisvahendite programmide koostamise ja haldamise tsüklisse, sealhulgas riikide eraldiste ning riiklike ja piirkondlike sihtprogrammide osas;

J. arvestades, et 24. veebruaril 2022. aastal alanud Venemaa Föderatsiooni provotseerimata, põhjendamatu ja ebaseaduslik sõjaline agressioon Ukraina vastu on rahvusvahelise õiguse, ÜRO põhikirja ning 1975. aasta Helsingi lõppaktis ja 1994. aasta Budapesti memorandumis sätestatud põhimõtete jultunud rikkumine ning kahjustab tõsiselt Euroopa ja kogu maailma julgeolekut ja stabiilsust; arvestades, et see agressioonisõda Ukraina vastu on põhjalikult muutnud Euroopa julgeolekumaastikku, muu hulgas ebastabiilsuse suurendamise kaudu ELi naabruses; arvestades, et see uus reaalsus rõhutab tungivat vajadust seada prioriteediks ELi välis- ja julgeolekupoliitika tõhusus, suurendades ELi suutlikkust kaitsta meie väärtusi ja huve ning edendada ELi lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtteid; arvestades, et ÜRO Peaassamblee on vastu võtnud mitu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Venemaa agressioon Ukraina vastu; arvestades, et äärmiselt oluline on võidelda karistamatuse vastu Venemaa kõrgete ametnike ja teiste Ukraina agressioonisõjale kaasa aidanud osalejate vahel;

K. arvestades, et geopoliitilises kontekstis viimastel aastatel toimunud muutused, sealhulgas COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioon Ukrainas, on suurendanud märkimisväärselt nõudmisi, et EL mobiliseeriks partnerriike ning rajaks piirkondlikud ja ülemaailmsed liidud ELi strateegiliste prioriteetide ümber, ning samal ajal on need toonud esile, et partnerriikides üle kogu maailma ei mõisteta hästi ELi vaatenurka ning ELi poliitilisel mõjul on piirid;

L. arvestades, et EL, selle ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ÜJKP on üha sagedamini sihtmärgiks desinformatsiooni levitamise kampaaniatele, mis nõuavad Euroopa välisteenistuselt tugevamat strateegilise kommunikatsiooni poliitikat;

M. arvestades Euroopa Parlamendi kindlameelsust ja sihikindlust kaitsta liitu ning selle väärtusi ja põhimõtteid, sealhulgas territoriaalse terviklikkuse põhimõtet, riikide suveräänsust ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, peavad täiendama asjakohased otsustusprotsessid ja institutsioonilised struktuurid väliseks ja institutsioonidevaheliseks dialoogiks ja koostööks ning poliitiline tahe;

N. arvestades, et ELi välistegevuse juhtimist tuleks reformida, et saavutada ELi ühine diplomaatiline kultuur, ületada selguse puudumine ja suurendada liikmesriikide usaldust, kasutades hiljutiste kriiside tekitatud pragmaatilist ruumi; arvestades, et ELi lepingu artikli 24 lõige 3 on ELi välispoliitika tõhususe jaoks ülioluline, kuna see kohustab liikmesriike aktiivselt ja tingimusteta toetama liidu välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus ning toetama liidu tegevust selles valdkonnas; arvestades, et need reformid peaksid võimaldama ELil kohaneda praeguse geopoliitilise olukorraga, selgitada komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni presidendi ja teiste välissuhete eest vastutavate volinike vahelist tööjaotust, vähendada pidevat talitustevahelist rivaalitsemist komisjonis ning määratleda Euroopa välisteenistuse, komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide struktuuride piirid ja pädevused viisil, mis kajastab asjakohaselt kõrgele esindajale antud konkreetset rolli ELi välistegevuses ja väldib ELi välistegevuses dubleerimist; arvestades, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja tema teenistuse koostöösuhteid Euroopa Ülemkogu eesistuja ja tema bürooga on võimalik parandada, mis võib aidata suurendada liikmesriikide usaldust komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Ülemkogu eesistuja rolli vastu;

O. arvestades, et arusaam sellest, kuidas religioonid ja muud veendumuste vormid ühiskonda kujundavad ja mõjutavad, on oluline selleks, et ELi välispoliitikas usuvabadust tulemuslikult arvesse võtta; arvestades, et ELi suunised usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta on sellega seoses Euroopa välisteenistuse jaoks oluline vahend; arvestades, et suuniste tundmist ja kasutamist ELi delegatsioonide poolt võiks paremaks muuta, eelkõige selleks, et võtta arvesse riigipõhiseid olusid; arvestades, et nõukogu inimõiguste töörühma (COHOM) suuniste ametlik hindamine on juba ammu möödas;

P. arvestades, et Euroopa välisteenistuse rolli ja suutlikkust strateegilise suuna määratlemisel ja ELi välisrahastamisvahendite rakendamisele kaasaaitamisel tuleks tugevdada;

Q. arvestades, et ELi delegatsioonide suurus ja töötajate profiilid peavad kajastama ELi üldisi strateegilisi huve ning ELi erihuve igas konkreetses partnerriigis;

1. soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

a) võtta tõhusaid meetmeid, et parandada ELi välispoliitika koordineerimist ja integreerimist ning ELi sisepoliitika välismõõdet, eelkõige rännet, kaubandust ja energeetikat; tagada, et arengukoostöö, kaubanduspoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika on sidusad ja kooskõlas ELi ÜVJP ja ELi ÜJKP üldiste eesmärkidega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 21, ELi integreeritud lähenemisviisiga väliskonfliktidele ja -kriisidele ning liidu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtetega;

b) tugevdada strateegilist koordineerimisstruktuuri, mis koosneb kõigist asjaomastest volinikest, komisjoni asepresidendist ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgest esindajast ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse talitustest, et tagada ELi välistegevuse, sealhulgas välistegevuse rahastamisvahendite ning muude asjakohaste poliitikavaldkondade ja programmide sidusus, koostoime, läbipaistvus ja aruandekohustus ning poliitikavaldkondade arengusidusus;

c) kindlustada komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhtroll ÜVJP ja ELi välissuhete vahelise sillana, et tagada ELi välistegevuse kõrgeim kooskõlastatus ja sidusus, sealhulgas komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tihedas koostöös volinike kolleegiumiga, et koordineerida ELi sisepoliitika välismõõdet ja tugevdada liikmesriikide välistegevuse koordineerimist;

d) tagada, et kogu liidu välistegevus ja -poliitika aitavad kaasa aluslepingul põhinevale kohustusele tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid;

e) tagada, et Euroopa välisteenistusel on üldine vastutus ja institutsionaalne juhtroll kõigi ELi välissuhete korraldamisel, sealhulgas seoses sisepoliitika välismõõtmega, ning et kõrge esindaja on esikohal, kui Euroopa maailmapositsiooni tugevdamise valdkonna volinikerühmas esineb erimeelsusi;

f) ajakohastada Euroopa välisteenistuse otsust, et suurendada Euroopa välisteenistuse positsiooni, seda tugevdada, tõhustada selle vahendeid ja suurendada selle legitiimsust; rõhutab, et nimetatud Euroopa välisteenistuse otsuse ajakohastamise eesmärk peaks olema tugevdada Euroopa välisteenistuse sõltumatust ELi seisukohast ning tugevdada tema struktuuri ja suurendada tema ressursse;

g) suurendada ELi välispoliitika mõjujõudu ja tõhusust, tagades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise täieliku kasutuselevõtu teatavates välispoliitika valdkondades, nagu inimõigused ja rahvusvahelise õiguse kaitse ning sanktsioonide kehtestamine, välja arvatud otsuste puhul, millega luuakse ja kasutatakse ÜJKP raames täitevvolitustega sõjalisi missioone või operatsioone, mille puhul tuleb siiski nõuda ühehäälsust, nagu on sätestatud aluslepingus; pidada meeles, et isegi kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise korral peaks eesmärk olema saavutada võimalikult laialdane konsensus ja võimaluse korral ühehäälsus; uurida muid võimalusi, mida saaks vahepeal rakendada, näiteks tulemuse saavutamise kohustuse kehtestamine, mille kohaselt peavad liikmesriigid jätkama konkreetse küsimuse arutamist kuni otsuse vastuvõtmiseni;

h) võimaldada ELil ja selle liikmesriikidel rääkida ühel häälel ÜROs ja muudel mitmepoolsetel foorumitel; kordab, et Euroopa Parlament on seisukohal, et oma eesmärkide ja huvide kaitsmiseks peaks EL püüdma jõuda ÜRO Julgeolekunõukogus käsitletavates küsimustes ühisele seisukohale, kooskõlastades seda ELi nõukogus ja ELi institutsioonide vahel; parandada ELi esindatuse toimimist ja poliitilist mõju rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas parandades nende institutsioonilist kindlustatust, eelkõige ÜRO organites ja eriasutustes; 

i)  esitada mõistlikke ettepanekuid selle kohta, kuidas saavutada ja tagada liidule lisaks liikmesriikide kohtadele oma alaline koht igal mitmepoolsel foorumil, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus, et tugevdada maailmas ELi rolli, ühtsust ja usaldusväärsust;

j) teha koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et käsitleda mittedemokraatlike riikide domineerimist mõnedes rahvusvaheliste organisatsioonide kõige olulisemates organites, sealhulgas ÜROs ja selle asutustes; tugevdada diplomaatilist suhtlust kõigi riikidega, kes jäid erapooletuks või ei osalenud ÜRO Peaassamblee 2. märtsi ja 12. oktoobri resolutsioonide hääletamisel, et selgitada Venemaa agressiooni tõsidust ja vajadust rahvusvahelise üldsuse ühehäälse vastuse järele;

k) tunnistada parlamentaarse diplomaatia selget rolli ja väärtust ELi välistegevuse nähtavuse ja mõju täiendamisel ja tugevdamisel; tagada, et Euroopa Parlament oleks Euroopa tiimi lahutamatu osalejana kaasatud tõhusalt kogu ELi välispoliitikasse ja -tegevusse;

l) kaaluda ja algatada reforme, et muuta ÜJKP otsustusprotsess paindlikumaks ja tõhusamaks, kas kasutades ära kasutamata potentsiaali aluslepingute raames või tehes vajaduse korral ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, mille üle otsustatakse Euroopa tulevikku käsitlevale konverentsile järgnevas konvendis;

m) näidata üles paindlikkust ja loovust, et üks liikmesriik või väike liikmesriikide rühm ei takistaks ELi välistegevuse valdkonnas avaldusi või muid meetmeid;

n) tõhustada vahendeid, töötades oma välistegevuses välja omaenda, autonoomsed ja alalised ELi vahendid ning viies kogu välistegevuse kooskõlla aluslepingutega, milles on sätestatud, et EL peab saavutama liikmesriikide meetmete üha suurema ühtlustamise, mis nõuab, et Euroopa välisteenistusele antaks selgem roll ja et ta haaraks proaktiivselt juhtrolli poliitika kujundamise ettepanekute tegemisel, et oleks võimalik kujundada välja poliitika, mida viiakse ellu, määratletakse ja rakendatakse liikmesriikide vastastikuse poliitilise solidaarsuse alusel;

o) kasutada aktiivsemalt kogu maailmas rakendatavat inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi; kehtestada uus sanktsioonirežiim, mis on suunatud suuremahulise korruptsiooni eest vastutavate isikute ja üksuste vastu;

p) suurendada ELi välis- ja julgeolekupoliitika legitiimsust, tehes tihedamat koostööd liikmesriikidega, et edendada nende aktiivset ja tingimusteta toetust asjaomasele poliitikale ning lojaalset koostööd ja vastastikust solidaarsust kooskõlas ELi lepingu artiklis 24 sätestatud põhimõtetega;

q) toetada täielikult ELi delegatsioonide osalemist ja aktiivsust inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel kolmandates riikides; tagada, et liikmesriigid ja nende saatkonnad on samuti täielikult kaasatud ning seavad prioriteediks inimõiguste kaitse ja edendamise, mida ei peaks tegema ainult ELi delegatsioonid üldiselt;

Positsiooni tugevdamine

r) integreerida suhetesse kolmandate riikidega täielikult põhimõte „rohkema eest rohkem“, mille alusel EL tugevdab partnerlusi nende riikidega, kes jagavad ÜVJP ja ÜJKP põhimõtteid ja liidu põhiväärtusi; seevastu kohaldada põhimõtet „vähema eest vähem“ nende kolmandate riikide suhtes, kes ilmselgelt eiravad inimõigusi ja rahvusvahelist õigust, ning kohandada vastavalt ELi tegevuse taset ja intensiivsust, eelkõige arengukoostöö, kaubandussoodustuste ja ELi programmidele juurdepääsu osas; tagada kandidaatriikide täielik kooskõla ÜVJP poliitika ja ELi sanktsioonidega ning tagada, et ELi sanktsioonidest ei oleks võimalik mööda hiilida;

s)  võtta naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) programmitöös rahaeraldiste määramisel arvesse partnerriikide saavutusi rahvusvaheliste kokkulepete ja kohustuste, sealhulgas kestliku arengu tegevuskava 2030, rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide ja Pariisi kokkuleppe rakendamisel, samuti seda, kuivõrd nad austavad lepingulisi suhteid liiduga, ning töötada selle nimel, et arendada tugevamaid partnerlusi ja liite riikidega, kes jagavad ELi põhiväärtusi ja aluspõhimõtteid ning aitavad kaasa reeglitel põhinevale mitmepoolsusele;

t) kohandada Euroopa välisteenistuse struktuuri, et töötada välja strateegilised prioriteedid ja võimaldada tal juhtida ELi tegevust, sealhulgas uus laienemispoliitika, küber- ja hübriidohud ning desinformatsioon, kaitsevahendite väljatöötamine ja muud esilekerkivad probleemid, võttes arvesse käimasolevaid fundamentaalse tähtsusega geopoliitilisi arenguid, nagu eelkõige Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu; eraldada vahendeid vastavalt nendele prioriteetidele, vältides samal ajal killustunud viisil tegutsemist; tugevdada jõupingutusi, et võidelda välissekkumise vastu ELi partnerriikide demokraatlikesse protsessidesse muu hulgas manipuleeriva desinformatsiooni levitamise kaudu, ning laiendada Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide vahendeid ja eksperditeadmisi kliimadiplomaatia valdkonnas;

u) tagada, et Euroopa välisteenistuse struktuur ja töötajad kajastaksid asjakohaselt jätkuvat vajadust luua ja säilitada geograafilist asjatundlikkust, sealhulgas peakorteris, ning tugevaid kahepoolseid suhteid kogu maailma riikidega, kuna see on nurgakivi tõhusate piirkondlike ja mitmepoolsete liitude ja partnerluste edendamisel ning ELi muutmisel tõhusaks ülemaailmseks osalejaks; võtta meetmeid tagamaks, et Euroopa välisteenistuse tegevusel on asjakohane alus ja see juhindub nii geograafilisest kui ka temaatilisest asjatundlikkusest; tagada peakorteri geograafiliste osakondade optimaalne töötajaskond, et pakkuda kvaliteetset ja õigeaegset oskusteavet kohandatud temaatiliste meetmete jaoks kogu maailmas;

v) tagada, et Euroopa välisteenistus kinnitab tulemuslikult oma juhtrolli välistegevuse vahendite mitmeaastase kavandamise strateegilistes etappides, sealhulgas riiklike ja piirkondlike eraldiste kindlaksmääramisel ja nende tulevase vahekokkuvõtte tegemisel, ning et Euroopa välisteenistusel on selleks strateegiline visioon, asjatundlikkus, töötajad ja ressursid;

w) muuta Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide tegevus paindlikumaks ja koordineeritumaks, et reageerida esilekerkivatele probleemidele ja lahendust vajavatele küsimustele kiiremini ja tõhusamalt; luua kiirhoiatussüsteem, et Euroopa välisteenistusele ja Euroopa Parlamendile antaks kohapealse olukorra kohta nõuetekohast teavet;

x) tagada Euroopa välisteenistusele võimalus valida ja värvata oma alalisi ELi diplomaatilisi töötajaid; töötada välja ELi diplomaatide ja Euroopa välisteenistuse ametnike karjäärijuhtimise süsteem, et tagada Euroopa välisteenistuse juhtivatel ametikohtadel tasakaal;

y) hinnata probleeme, mis tulenevad sellest, et Euroopa välisteenistusse lähetatakse ajutiselt liikmesriikide diplomaate, kes pöörduvad hiljem tagasi oma riiklikesse diplomaatilistesse teenistustesse;

z) parandada Euroopa välisteenistuse geograafiliste ja horisontaalsete teenistuste vahelist sisemist koordineerimist;

aa) tagada, et olemasolevad rahalised vahendid, töötajate oskusteave ja värbamispoliitika, sealhulgas rangemad kvalifikatsiooninõuded kõige olulisemate ametikohtade täitmiseks, vastavad seatud ambitsioonikuse tasemele, ja toetada tegevuse paindlikumaks muutmist, et Euroopa välisteenistus saaks esilekerkivatele geopoliitilistele probleemidele reaalajas reageerida; tagada täielik kooskõla Euroopa välisteenistuse otsuse artikliga 9, milles on sätestatud, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peab tagama ELi välistegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe, eelkõige välisabivahendite kaudu; tagada, et Euroopa välisteenistusel on piisavad inimressursid, et kindlustada kiire operatiivne reageerimine prioriteetsetes olukordades;

ab) vaadata läbi Euroopa välisteenistuse otsuse artikkel 9, et kõrvaldada aegunud viited ja võtta arvesse perioodil 2021–2027 kohaldatavaid vahendeid, eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“;

ac) suurendada ELi tegevuse ja abi nähtavust kõigil mitmepoolsetel foorumitel ja kohapeal, näiteks Euroopa tiimi programmi kaudu, mis tegeles COVID-19 kriisi laastava mõjuga partnerriikides ja -piirkondades, eelkõige Aafrikas;

ad) suurendada ELi nähtavust ning levitada teadmisi ELi huvidest, seisukohtadest ja tegevustest; anda Euroopa välisteenistusele ja eelkõige ELi delegatsioonidele kiiremas korras vahendid, et nad saaksid suurendada avaliku ja kultuuridiplomaatiaga seotud tegevust ning arendada strateegilise kommunikatsiooni suutlikkust, mis võimaldab neil tõhusamalt suhelda nii kolmandate riikide otsusetegijate kui ka üldsusega ning eelkõige võidelda desinformatsiooni ja propaganda vastu; võtta arvesse kasvavat vajadust võidelda spionaaži ja pahatahtliku välismõju vastu, mida kasutatakse üha enam demokraatliku korra õõnestamiseks liidus ja liidu lähedal asuvates riikides; suurendada ELi delegatsioonide osalemist sotsiaalmeedias, televisioonis ja aruteludes, kaasa arvatud kohalikes keeltes, et võidelda narratiivide eest, mis takistavad desinformatsioonikampaaniaid; selgitada delegatsioonide ja peakorteri rolli selle eesmärgi saavutamisel; suurendada suutlikkust tagada ELi delegatsioonide töötajate, sealhulgas nende pereliikmete turvalisus, kui nad langevad lähetusriigis propaganda, ahistamise ja hirmutamise ohvriks; parandada teabevoogu ja koordineerimist Euroopa välisteenistuse peakorteri ja ELi delegatsioonide vahel, samuti delegatsioonide vahel piirkondlikul tasandil;

ae) tugevdada koostööd Euroopa Nõukoguga, eelkõige seoses Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppega kultuuriradade kohta, mis lisaks oma kultuurilisele ja turismialasele tähtsusele ELi liikmesriikide jaoks on ka institutsiooniline vahend kultuurisuhete tugevdamiseks kolmandate riikidega ja nende ühise kultuuripärandi säilitamiseks;

Vahendite tõhustamine ja meetmepaketi tugevdamine

af) lõpetada komisjoni ja Euroopa välisteenistuse personali, ressursside ja vastutuse dubleerimine ELi delegatsioonides; muuta ELi delegatsioonid tõelisteks ELi saatkondadeks, millel on oma töötajate, sealhulgas komisjoni ametnike jaoks üks selge käsuliin, mida juhib ELi suursaadik selles riigis ja mille eest vastutab üksnes Euroopa välisteenistus, kes teeb tihedat koostööd liikmesriikide diplomaatiliste esindustega; tugevdada koordineerimist, koostööd ja ühist poliitilist tööd ELi eriesindajatega, ÜJKP missioonidega ja Euroopa Investeerimispanga büroodega, millega peaks kaasnema suurem koordineerimine peakorteris ja ühtsed juhised kohapeal; tugevdada delegatsioonide juhtide volitusi delegatsioonide töötajate üle, sõltumata nende päritolust, et võimaldada neil ülesandeid vastavalt ELi prioriteetidele ümber jaotada; tagada, et delegatsioonidel on valdkondlik asjatundlikkus ja nad saavad seda kasutada poliitikavaldkondades, mis on olulised kahepoolsete suhete jaoks vastava partnerriigiga nende poliitilises töös; töötada selle nimel, et ühendada ELi institutsioonide ressursid ja tagada ELi ühtne esindatus igas riigis, kogudes sama katuse alla ELi eri osalejad; julgustada rohkem ühist tööd ja algatusi riigi tasandil, et suurendada ELi poliitilist mõju ja nähtavust partnerriikides;

ag) tugevdada kogu maailmas ELi delegatsiooni poliitika-, pressi- ja teabeosakondi, tagades, et neil on piisavalt sobivaid töötajaid, asjatundlikkust ja rahalisi vahendeid, et pakkuda õigeaegseid ja kvaliteetseid poliitilisi analüüse ja aruandeid peakorteritele, teha sisulist koostööd kohalike osalejatega, luua tugevaid liite, sealhulgas piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, ning suurendada arusaamist EList ja selle nähtavust ja poliitilist profiili;

ah) anda kolmandates riikides asuvatele ELi delegatsioonidele arengu tõhususe tagamiseks vajalikud vahendid ja eksperditeadmised, pidades võrdväärset dialoogi partnerriikidega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, määrates kindlaks iga riigi konkreetsed arenguprioriteedid ja andes arengukoostöö rakendamise kaudu sellele vastavalt otsest toetust;

ai) luua kolmandates riikides asuvate ELi saatkondade konsulaarfunktsioon ning kindlustada ja tagada koostöö ja koordineerimine ELi liikmesriikide saatkondade ja kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide vahel, eelkõige riikides, kus liikmesriikidel ei ole konsulaaresindust; anda delegatsioonidele piisavad vahendid, et nad saaksid ELi kodanikke tõhusamalt abistada, sealhulgas kriisi ajal, muu hulgas neid kodanikke, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, kes on vanglas või surmamõistetud;

aj) tagada, et ELi delegatsioonid jätkaksid tõhusalt ELi valimisvaatlusmissioonide tööd, sealhulgas seoses nende soovituste järelmeetmetega ja nende tööga seotud kohalike arengusuundumuste jälgimisega kogu missioonide vahelisel ajal;

ak) toetada ELi kriisireageerimiskeskust ELi ja liikmesriikide saatkondade ja delegatsioonide reageerimise koordineerimisel ning ELi kodanikele kriisi ajal pakutavate teenuste koordineerimisel;

al) tagada, et Euroopa välisteenistuse kriisireageerimiskeskusel on piisavad vahendid, sealhulgas rahalised ja inimressursid, et võimaldada sellel tulemuslikult ja tõhusalt saavutada oma eesmärke, eelkõige arvestades, et osutatavad teenused on ajatundlikud ja nõuavad kiiret reageerimist;

am) kaaluda sellise süsteemi loomist, mis võimaldaks liikmesriikidel edastada Euroopa välisteenistusele luureteavet väljaspool liitu aset leidvates välis- ja julgeolekuküsimustes; parandada luure- ja/või tundliku teabega tegelevate teenistuste julgeolekuprotokolle;

an) maksimeerida koostööd ja koordineerimist roteeruva eesistujariigi ja liikmesriikide välisministritega, sealhulgas usaldades neile liidu nimel konkreetseid ülesandeid ja missioone, et tagada ELi asjakohane poliitiline kaasatus, nähtavus ja ühtsus;

ao) kohandada välispoliitika küsimustega tegelevate nõukogu asjaomaste ettevalmistavate organite ulatust ja volitusi vastavalt kõrge esindaja ülesannetele ja Euroopa välisteenistuse struktuurile; luua selline organ eelkõige protokolliga seotud tegevuse läbiviimiseks; luua Euroopa välisteenistuses spetsiaalne tugistruktuur, mis hõlmaks kõiki ELi eriesindajatega (sealhulgas inimõiguste eriesindaja, usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegelev ELi erisaadik, ELi Arktika küsimuste erisaadik ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise erisaadik) seotud horisontaalseid küsimusi ning nende volituste rakendamist; integreerida täielikult ELi eriesindajad ja -saadikud ELi suursaadikutena Euroopa välisteenistuse struktuuri ja viia nad kõrge esindaja ühtsesse alluvusse;

ap) kaaluda peatselt ametisse nimetatava usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegeleva ELi erisaadiku rolli viimist Euroopa välisteenistuse alluvusse või, kui see ei ole võimalik, nägema ette erakordselt tihedad töösuhted erisaadiku ja Euroopa välisteenistuse vahel;

aq) tugevdada nõuetekohaselt vajalike vahendite ja töötajatega Euroopa välisteenistuse üksust, mis vastutab sanktsioonide järgimise tagamise eest, võttes arvesse nende kasvavat tähtsust uues geopoliitilises kontekstis;

ar) kutsuda Euroopa välisteenistust üles kaaluma Euroopa Liidu 2016. aasta üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ajakohastamist, võttes arvesse ELi strateegilist kompassi ja vajadust tegutseda ÜJKP valdkonnas integreeritud viisil; võtta iga ametiaja alguses vastu poliitiliste prioriteetidega tööprogramm, milles kirjeldatakse eelkõige ELi välispoliitika integreerimise plaane ja ELi sisepoliitika välismõõdet; teha Euroopa välisteenistusele ülesandeks dokument korrapäraselt strateegiliselt läbi vaadata;

as) suurendada inimõigusdialoogi kohtumiste tõhusust, tagades kodanikuühiskonna aktiivse osalemise, tõstes esile ja leppides kokku järgmised sammud, et tegeleda valitsevate inimõiguste rikkumistega, ning viies läbi varasemate kohustuste täitmisel tehtud edusammude põhjaliku hindamise;

at) parandada Euroopa Liidu ennetavat diplomaatiat kui proaktiivset välispoliitika vahendit, et vältida vaidlusi kolmandate riikidega ja nende vahel ning piirata konfliktide puhkemise tagajärgi;

au) tagada, et ELi delegatsioonid võtaksid järelmeetmeid Euroopa Parlamendi kiireloomuliste resolutsioonide suhtes, kutsuksid ametivõime üles tegelema resolutsioonides esile toodud probleemidega ning toetaksid kodanikuühiskonda ja teisi osalejaid, kelle õigusi on rikutud; tugevdada sel eesmärgil inimõiguste kontaktpunktide suutlikkust ELi delegatsioonides;

av) tõhustada Euroopa välisteenistuse tegevust kultuuripärandi kaitse ja religioonidevahelise dialoogi valdkonnas oma delegatsioonide töö kaudu ning koostöös liikmesriikide diplomaatiliste esinduste ja riiklike kultuuriinstituutidega;

aw) töötada välja ELi vahend, mis väljendab liidu kultuurilist nägu kogu maailmas kultuuridiplomaatia meetmete ja rahvusvaheliste kultuurisuhete kaudu, mis põhinevad kultuurikoostöö ja koosloomise raamistikul, kaasates aktiivselt kolmandate riikide kodanikuühiskonda ja kultuurisektoreid; võtta arvesse asjaolu, et selle vahendi eesmärk võiks olla ELi ülemaailmne edendamine, ELi abi pakkumine suutlikkuse suurendamiseks ning rahaline toetus kolmandate riikide kodanikuühiskonna kultuuri-, loome- ja uuenduslikele sektoritele; tagada, et see vahend hõlmab kultuuridevahelise dialoogi edendamist, kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvust ELi ja kolmandate riikide vahel ning võitlust desinformatsiooni vastu; tagada, et see töövahend hõlmaks tihedat koostööd Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutidega (EUNIC), samuti sarnaselt meelestatud partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu UNESCO, tuginedes nende kogemustele;

ax) kohandada viivitamata Euroopa välisteenistuse ja vastavate komisjoni talituste korraldust uute strateegiliste vajadustega, mis tulenevad uuest geopoliitilisest kontekstist, pöörates erilist tähelepanu Arktikale, ning muu hulgas seoses ELi strateegiaga „Global Gateway“, kliima- ja digidiplomaatia, Ladina-Ameerika, Kesk-Aasia ning India ja Vaikse ookeani piirkonnaga; võimaldada paindlikke volitusi, et oleks võimalik praegustele ja uutele tekkivatele ohtudele kiiresti reageerida;

ay) rakendada täielikult kõrge esindaja volitusi komisjoni asepresidendina, et tagada ELi välistegevuse järjepidevus ja Euroopa välisteenistuse ülesanne toetada kõrget esindajat selles rollis; tugevdada sel eesmärgil Euroopa välisteenistuse koordineerivat rolli, et tagada ELi välistegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses komisjoni organisatsiooniliste struktuuridega, et vähendada institutsioonilist keerukust ja dubleerimist ning suurendada ELi välispoliitika tõhusust ja sidusust; muuta komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha nimi välisasjade volinikuks;

az) tugevdada märkimisväärselt ja kiiresti liidu sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistust (MPCC), mis peaks olema eelistatud juhtimis- ja kontrollistruktuur, sealhulgas ka täitevvolitustega sõjaliste operatsioonide ja eelkõige tulevase kiirsiirmisvõime operatsioonide puhul; saavutada viivitamata MPCC täielik tegevussuutlikkus, sealhulgas töötajate arvu märkimisväärne suurendamine kuni 250 töötaja võrra ning taristu ja vahendite ajakohastamine kooskõlas nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldustega, milles seati selle tähtajaks 2020. aasta;

ba) tagada, et Euroopa tiim oleks rohkem kui loosung ja tegutseks kohapeal; parandada koostööd ja koordineerimist ELi delegatsioonide ja ELi ÜJKP missioonide vahel konkreetses kolmandas riigis; pidada Euroopa Parlamendi välislähetusi täielikult ELi välispoliitika osaks, mistõttu peavad need saama ELi välisdelegatsiooni täieliku toetuse;

bb) eraldada asjakohased vahendid oluliste välismõõtmetega valdkondlikele diplomaatia valdkondadele, eelkõige keskkonnakaitsele ja kliimamuutuste vastasele võitlusele, soolisele võrdõiguslikkusele, digitaalvaldkonnale, noortele, kultuurile, teadusele ja haridusele, samuti majanduse ja rahanduse juhtimisele, demokraatiale ja õigusriigile;

Legitiimsuse suurendamine

bc) vaadata läbi 2010. aasta avaldus poliitilise vastutuse kohta ja anda seeläbi Euroopa Parlamendile vahendid, et ta saaks täiel määral täita oma rolli liidu välistegevuses, sealhulgas poliitilise kontrolli ülesandeid, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 14 lõikes 1 ja artiklis 36;

bd) jätkata jõupingutusi Euroopa välisteenistuse personali uuendamiseks ja alalise spetsiaalse Euroopa diplomaatilise korpuse loomiseks altpoolt ülespoole, kasutades selleks spetsiaalseid ja sihipäraseid avalikke konkursse, milles keskendutakse asjakohaste talentide, oskuste ja potentsiaaliga noorte kõrgkoolilõpetajate värbamisele;

be) anda Euroopa välisteenistusele nõuetekohased poliitilised volitused, mis annavad teenistusele tegeliku ja olulise rolli poliitika planeerimise kujundamisel ja juhtimisel, mis läheb kaugemale praegusest peamisest keskendumisest Brüsseli-kesksele, konsensust otsivale ja juhtivale rollile;

bf) edendada ühiseid koolitusi ja muid konkreetseid meetmeid, et tugevdada ELi ühist diplomaatilist kultuuri ja kõrgemat asjatundlikkust kõigi Euroopa välisteenistuse töötajate seas, kellel on erinev diplomaatiline, kultuuriline ja institutsiooniline taust, mis peaksid hõlmama peakorteris ja ELi delegatsioonides koolitust, milles käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, naiste mõjuvõimu suurendamist ning ELi tegevuskava soolise võrdsuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta välissuhetes aastateks 2020–2025 (GAP III), naisi, rahu ja julgeolekut, seksuaalset ärakasutamist ja kuritarvitamist, sealhulgas seksuaalset ahistamist, et võidelda alateadlike eelarvamuste vastu ning suurendada soolist võrdõiguslikkust, mitmekesisust ja kaasatust; ergutada tihedamat koostööd ELi liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste ja liikmesriikide diplomaatidega ning ühiste koolituste ning kogemuste ja heade tavade vahetamise praktikat nende pideva kutsealase arengu osana ning aidata veelgi kaasa ELi ühtsele kuvandile välissuhetes;

bg) parandada ELi delegatsioonide töötajate koolitamist ELi suuniste osas usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta, eelkõige seoses suurema tähelepanu pööramisega asjaomase riigi konkreetsete usuliste aspektide mõistmisele, samuti seoses selliste struktuurielementidega nagu juhtimisstruktuurid, õigusemõistmis- ja õigussüsteem ning riigi ja usutunnistuse või veendumuste vaheline seos;

bh) tagada Euroopa välisteenistuse täielik funktsionaalne sõltumatus värbamise ja karjääri osas selle struktuuris, sealhulgas seoses komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kabineti ametikohtadega; võtta meetmeid tagamaks, et lähetamine liikmesriikidest Euroopa välisteenistusse oleks atraktiivne karjäärisamm;

bi) tugevdada ja jõustada Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide töötajate avaliku teenistuse järgseid eeskirju ning teostada ranget kontrolli, et vältida huvide konflikti ja pöördukse efekti; võtta viivitamata vastu oma eraldiseisvad rakendussätted välise tegevuse ja ülesannete kohta, millega luuakse delegatsioonide juhtidele sui generis õiguslik alus, et kaitsta paremini ELi kui terviku mainet ning neid sätteid rakendada; edendada Euroopa välisteenistuses ja ELi delegatsioonides aususe kultuuri, edendades töötajate teadmisi ja arusaamist eetikaeeskirjadest; tagada, et selliseid eeskirju kohaldataks ka praeguste ja endiste ELi välissuhete eest vastutavate volitatud isikute suhtes;

bj) tagada, et ELi eriesindajate, ELi saadikute ja ELi suursaadikute ametisse nimetamist saab kinnitada alles pärast Euroopa Parlamendi väliskomisjoni positiivset hinnangut;

bk) täielikult toetada ja arendada Euroopa diplomaatilise akadeemia loomise katseprojekti, mida on pikendatud ühe aasta võrra, et integreerida need funktsioonid alalistesse organisatsioonilistesse struktuuridesse; tagada programmis osalejate värbamiskriteeriumide läbipaistvus ning eraldada projektile piisavad vahendid, et tagada tõhus ja õigeaegne rakendamine, sealhulgas ka Euroopa diplomaatilise akadeemia alalise struktuuri loomiseks tehtava töö jaoks; tagada, et luuakse Euroopa diplomaatilise akadeemia alaline struktuur, mis peaks keskenduma seoses oma tulevaste osalejatega eri sihtrühmadele; võtta arvesse asjaolu, et isegi kui akadeemia saaks oma algetapis keskenduda riiklike diplomaatide kutsealasele spetsialiseerumisele, ei tohiks välistada tulevast valikusüsteemi selliste eurooplaste valimiseks, töölevõtmiseks ja koolitamiseks, kes ei ole liikmesriikide diplomaadid ja on omandanud kõrghariduse; määrata kindlaks viisid, kuidas Euroopa diplomaatilise akadeemia lõpetajad saaksid Euroopa välisteenistusega liituda ja saada Euroopa välisteenistuse alalisteks töötajateks;

bl) tagada, et akadeemia lõpetajad omandavad ühised oskused ja pädevused, et edendada ja tõhusalt kaitsta ELi põhimõtteid ja huve maailmas, andes neile õpetust kõigis küsimustes, sealhulgas avalik ja kultuuri-, majandus-, kliima-, digi- ja küberdiplomaatia, mida toetab ühine diplomaatiline kultuur ja tõeline esprit de corps;

bm) anda komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale vajalikku ruumi ja toetust ELi välispoliitika tõhusaks ja õigeaegseks rakendamiseks, et kõnealune ELi poliitika oleks midagi enamat kui vaid selle osade summa ning et selles ametis olev isik oleks kogu maailmas ELi välispoliitika ühtne hääl, mida toetab ELi institutsioonide ja liikmesriikide kaalukus;

bn) parandada Euroopa Parlamendi juurdepääsu dokumentidele, kuna parem ametlik teabevahetus parandab institutsioonidevahelist koostööd ja mõistmist; ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi juurdepääsu kohta nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas[8]; aktsepteerida Euroopa Parlamendi aktiivset osalemist ELi välispoliitikas oma konkreetsete vahendite kaudu ning parlamendi demokratiseerimisprogrammide, näiteks Jean Monnet’ dialoogi, mille eesmärk on edendada ja tugevdada parlamentide tööd, tähtsust ja ainulaadsust; ergutab kõiki ELi institutsioone osalema ja tegema koostööd tegevuses, mille eesmärk on võidelda demokraatia ülemaailmse tagasilanguse vastu, sealhulgas valimiste vaatlemise, vahendamise ja dialoogi, konfliktide ennetamise, Sahharovi auhinna ja selle võrgustiku ning parlamentaarse diplomaatia kaudu; edendada Euroopa Parlamendi ja Euroopa välisteenistuse, sealhulgas selle delegatsioonide institutsioonidevaheliste suhete raamistiku tugevdamist raamlepingu kaudu, mis võiks tõhustada parlamentaarset diplomaatiat ja tugevdada ELi välistegevuse vahendeid;

bo) võtta tõsiseid ja jätkusuutlikke meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks Euroopa välisteenistuses, eelkõige kõrgema juhtkonna ja poliitilistel ametikohtadel; tagada sooteadlik ja sooliselt tasakaalustatud juhtimine, mis suurendab naiste arvu ja osakaalu Euroopa välisteenistuse kõrgema ja keskastme juhtide ametikohtadel sooteadlike värbamismenetluste kaudu, mille eesmärk on aktiivselt vähendada soolist kallutatust värbamisprotsessides ja kohaldada soopõhist eelisvalikut, kui kandidaadid on võrdselt pädevad;

bp) ajakohastada Euroopa välisteenistuse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste strateegiat 2018–2023, lisades sellesse konkreetsed, mõõdetavad ja siduvad poliitilised kohustused naiste esindatuse kohta juhtivatel ametikohtadel kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava sihtide ja eesmärkidega ning lisades sellesse mitmekesisuse eesmärgid, eelkõige seoses rassi, suutlikkuse ja etnilise taustaga;

bq) võtta tõsiseid ja jätkusuutlikke meetmeid, et parandada Euroopa välisteenistuse töötajate geograafilist tasakaalu kõigil tasanditel, eelkõige kõrgema juhtkonna ametikohtadel ja ELi delegatsioonide juhtide seas; võtta meetmeid, et tagada suurem geograafiline mitmekesisus kõigis osakondades ja ELi delegatsioonides ning vältida mõne liikmesriigi üleesindatust;

°

° °

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	28.2.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	42 8 2
Lõpphääletusel kohal olnud liikmed	Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Anna Fotyga, Kinga Gál, Bernard Guetta, Dietmar Köster, David Lega, Miriam Lexmann, Leopoldo López Gil, Antonio López-Istúriz White, Jaak Madison, Fulvio Martusciello, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Matjaž Nemec, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Mounir Satouri, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Tineke Strik, Dominik Tarczyński, Dragoş Tudorache, Thomas Waitz, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Bernhard Zimniok, Željana Zovko
Lõpphääletusel kohal olnud asendusliikmed	Attila Ara-Kovács, Udo Bullmann, Manolis Kefalogiannis, Andrey Kovatchev, Georgios Kyrtsos, Katrin Langensiepen, Gabriel Mato, Bert-Jan Ruissen, Mick Wallace, Milan Zver
Lõpphääletusel kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Theresa Bielowski, Aušra Maldeikienė, Katarína Roth Neveďalová

 

FINAL VOTE BY ROLL CALL IN COMMITTEE RESPONSIBLE

42	+
PPE	Traian Băsescu, Manolis Kefalogiannis, Andrey Kovatchev, David Lega, Miriam Lexmann, Leopoldo López Gil, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Aušra Maldeikienė, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko, Milan Zver
Renew	Petras Auštrevičius, Bernard Guetta, Georgios Kyrtsos, Javier Nart, Urmas Paet, Dragoş Tudorache, Salima Yenbou
S&D	Attila Ara-Kovács, Maria Arena, Theresa Bielowski, Udo Bullmann, Włodzimierz Cimoszewicz, Dietmar Köster, Sven Mikser, Matjaž Nemec, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Andreas Schieder
Verts/ALE	Katrin Langensiepen, Mounir Satouri, Jordi Solé, Tineke Strik, Thomas Waitz

 

8	-
ECR	Anna Fotyga, Bert-Jan Ruissen, Dominik Tarczyński
ID	Jaak Madison, Bernhard Zimniok
NI	Kinga Gál, Kostas Papadakis
The Left	Mick Wallace

 

2	0
ID	Susanna Ceccardi
S&D	Katarína Roth Neveďalová

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.
• [2] ELT C 53, 3.8.2010, lk 1.
• [3] ELT C 65, 19.2.2016, lk 168.
• [4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0406.
• [5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA (2023)0009.
• [6] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0010.
• [7] ELi lepingu artikli 27 lõige 1.
• [8] ELT C 298, 30.11.2002, lk 1.