RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist

14.4.2023 - (COM(2021)0420 – C9‑0339/2021 – 2021/0239(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöörid: Eero Heinäluoma, Damien Carême
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 58)


Menetlus : 2021/0239(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0151/2023
Esitatud tekstid :
A9-0151/2023
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist

(COM(2021)0420 – C9‑0339/2021 – 2021/0239(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2021)0420),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0339/2021),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. veebruari 2022. aasta arvamust[1],

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2021. aasta arvamust[2],

 võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 40,

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0151/2023),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


 

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/84923 on peamine õigusakt, millega tõkestatakse liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Direktiivis on sätestatud terviklik õigusraamistik, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/84324 tugevdas veelgi, käsitledes tekkivaid riske ja parandades läbipaistvust seoses tegelike kasusaajatega. Hoolimata selle saavutustest on kogemused näidanud, et tuleks teha lisatäiustusi, et maandada piisavalt riske ja avastada tulemuslikult katsed kuritarvitada liidu finantssüsteemi kuritegelikel eesmärkidel.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/84923 on peamine õigusakt, millega tõkestatakse liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Direktiivis on sätestatud terviklik õigusraamistik, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/84324 tugevdas veelgi, käsitledes tekkivaid riske ja parandades läbipaistvust seoses tegelike kasusaajatega. Hoolimata direktiiviga (EL) 2015/849 saavutatust on liidu regulatiivne raamistik selle direktiivi täitmise tagamise erinevate tavade ja miinimumnõuete ebakorrektse rakendamise tõttu killustunud, puudulik ja osaliselt ebatõhus. Kogemused on näidanud, et tuleks teha lisatäiustusi, et riske piisavalt palju maandada, direktiivi täitmise tagamisel ja rakendamisel tekkinud erinevused kõrvaldada ning liidu finantssüsteemi kuritegelikel eesmärkidel kuritarvitamise katsed avastada.

__________________

__________________

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Peamine probleem, mis tuvastati seoses direktiivi (EL) 2015/849 nende sätete kohaldamisega, millega kehtestatakse kohustused eraettevõtjatele (nn kohustatud isikutele), on nende eeskirjade vahetu kohaldatavuse puudumine ja lähenemisviisi killustatus riikide tasandil. Kuigi need eeskirjad on olemas olnud ja neid on edasi arendatud kolme aastakümne jooksul, rakendatakse neid siiski viisil, mis ei ole täielikult kooskõlas liidu integreeritud siseturu nõuetega. Sellepärast on vajalik, et direktiiviga (EL) 2015/849 praegu hõlmatud küsimusi käsitlevaid õigusnorme, mida asjaomased kohustatud isikud võivad vahetult kohaldada, käsitletaks uues määruses, et saavutada soovitud ühtne kohaldamine.

(2) Peamine probleem, mis tuvastati seoses direktiivi (EL) 2015/849 nende sätete kohaldamisega, millega kehtestatakse kohustused eraettevõtjatele (nn kohustatud isikutele), on nende eeskirjade vahetu kohaldatavuse puudumine ja lähenemisviisi killustatus riikide tasandil. Kuigi need eeskirjad on olemas olnud ja neid on edasi arendatud kolme aastakümne jooksul, rakendatakse neid üldjuhul endiselt viisil, mis ei ole liidu integreeritud siseturu nõuetega täielikult kooskõlas. Sellepärast on vajalik, et direktiiviga (EL) 2015/849 praegu hõlmatud küsimusi käsitlevaid õigusnorme, mida asjaomased kohustatud isikud võivad vahetult kohaldada, käsitletaks käesolevas määruses, et saavutada soovitud ühtne kohaldamine.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2a) Praeguses ebastabiilses olukorras, kus julgeolekuohud on suurenenud, tuleks liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusraamistikku tugevdada ja ühtlustada, et lüngad kaotada ja kehtivaid norme karmistada, et kuritegelikku tegevust selles valdkonnas takistada.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2b) Ukraina vastu suunatud õigusvastane, provotseerimata ja õigustamatu sõjaline agressioon on liidus igati hukka mõistetud ja selle tagajärjel on liit kehtestanud Venemaa pankadele ja oligarhidele range embargo ning juhtinud tähelepanu ka Venemaa pankade rahapesuskeemidele, milles kasutatakse liidu pankade teenuseid. Sellega seoses tuleb tunnistada võimalust, et sanktsioonide pikaajalise säilitamisega on Venemaa rahapesu riski liidus vähendatud.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3a) ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) hinnangul pestakse igal aastal 2–5 % maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP). Pealse selle on praegu hinnanguliselt umbes 1,5 % liidu SKPst rahapesu objektiks ja konfiskeerida suudetakse sellest rahast ainult umbes 1 %1a. Seetõttu peavad liikmesriigid lisaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tugevdamisele tegema suuri pingutusi, et saada ebaseaduslikult omastatud raha tagasi.

 

__________________

 

1a https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021SC0190.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Pärast direktiivi (EL) 2015/849 vastuvõtmist on hiljutised arengud liidu kriminaalõiguse raamistikus aidanud tugevdada rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise ennetamist ja nende vastu võitlemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/167325 on saavutatud ühine arusaam rahapesukuritegudest ja nende eelkuritegudest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137126 määratleti liidu finantshuve kahjustavad majanduskuriteod, mida tuleks samuti käsitada rahapesu eelkuritegudena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/54127 on saavutatud ühine arusaam terrorismi rahastamise kuriteost. Kuna neid mõisteid on nüüd liidu kriminaalõiguses selgitatud, ei ole liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normides enam vaja määratleda rahapesu, selle eelkuritegusid ega terrorismi rahastamist. Selle asemel peaks liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik olema täielikult kooskõlas liidu kriminaalõiguse raamistikuga.

(5) Pärast direktiivi (EL) 2015/849 vastuvõtmist on hiljutised arengud liidu kriminaalõiguse raamistikus aidanud tugevdada rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise ennetamist ja nende vastu võitlemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/167325 on saavutatud ühine arusaam rahapesukuritegudest ja nende eelkuritegudest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137126 määratleti liidu finantshuve kahjustavad majanduskuriteod, mida tuleks samuti käsitada rahapesu eelkuritegudena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/54127 on saavutatud ühine arusaam terrorismi rahastamise kuriteost. Kuna neid mõisteid on nüüd liidu kriminaalõiguses selgitatud, ei ole liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normides enam vaja määratleda rahapesu, selle eelkuritegusid ega terrorismi rahastamist. Selle asemel peaks liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik olema täielikult kooskõlas liidu kriminaalõiguse raamistikuga, et parandada avalikku julgeolekut ja kaitsta liidu kodanikke.

__________________

__________________

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Tehnoloogia areneb pidevalt, pakkudes erasektorile võimalusi töötada välja uusi tooteid ja süsteeme rahaliste vahendite või väärtuse vahetamiseks. Kuigi see on positiivne nähtus, võib see tekitada uusi rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, sest kurjategijad suudavad pidevalt leida viise haavatavuse ärakasutamiseks, et varjata ebaseaduslikke vahendeid ja liigutada neid üle kogu maailma. Krüptovarateenuse osutajad ja ühisrahastusplatvormid on avatud uute kanalite kuritarvitamisele ebaseadusliku raha liigutamiseks ning neil on head võimalused sellise liikumise avastamiseks ja riskide maandamiseks. Seepärast tuleks liidu õigusaktide kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks kõnealuseid ettevõtjaid kooskõlas hiljutiste arengutega rahapesuvastase töökonna standardites seoses krüptovaradega.

(6) Tehnoloogia areneb pidevalt, pakkudes erasektorile võimalusi töötada välja uusi tooteid ja süsteeme rahaliste vahendite või väärtuse vahetamiseks. Kuigi see on positiivne nähtus, võib see tekitada uusi rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, sest kurjategijad suudavad pidevalt leida viise haavatavuse ärakasutamiseks, et varjata ebaseaduslikke vahendeid ja liigutada neid üle kogu maailma. Krüptovarateenuse osutajad, mitteasendatava vara (NTF) platvormid ja ühisrahastusplatvormid on avatud uute kanalite kuritarvitamisele ebaseadusliku raha liigutamiseks ning neil on head võimalused sellise liikumise avastamiseks ja riskide maandamiseks. Seepärast tuleks liidu õigusaktide kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks kõnealuseid ettevõtjaid kooskõlas hiljutiste arengutega rahapesuvastase töökonna standardites seoses krüptovaradega. NFT platvormid määruse (EL) 2023/... [krüptovaraturgude määrus] kohase krüptovarateenuse osutaja praeguse määratluse alla ei kuulu, sest nad ei osuta sellise krüptovaraga seotud teenuseid, mis on asendatav ja mittekordumatu. Selle puuduse kõrvaldamiseks ning sellega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks tuleks NFT platvormid lisada rahapesu ja terrorismi rahastamise horisontaalsesse raamistikku omaette kohustatud isikute kategooriana.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6a) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevaid liidu norme tuleks kohaldada ka detsentraliseeritud autonoomsete organisatsioonide ja muude detsentraliseeritud rahanduse (DeFi) süsteemide suhtes, kuivõrd need osutavad teisele isikule või tema nimel krüptovarateenuseid, mille üle on otsene või kaudne kontroll muu hulgas nutilepingute või hääletusprotokollide kaudu füüsilistel või juriidilistel isikutel, kelle isik on võimalik kindlaks teha. Sellistel juhtudel tuleks detsentraliseeritud organisatsioone ja DeFisid käsitada krüptovarateenuse osutajatena, kes kuuluvad määruse (EL) 2023/... [palun lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 – COM(2020)593 final] ja käesoleva määruse kohaldamisalasse, olenemata nende kaubanduslikust märgisest ja sellest, kas nad määratlevad end detsentraliseeritud autonoomse organisatsiooni või DeFina. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad arendajad, omanikud ja ettevõtjad peaksid enne tarkvara või platvormi käivitamist ja kasutamist hindama rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning võtma asjakohaseid meetmeid, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riske pidevalt ja ettenägelikult maandada.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6b) Virtuaalmaailm pakub kurjategijatele ebaseaduslike rahaliste vahendite peitmiseks ja suunamiseks uusi võimalusi, kasutades neid vahendeid virtuaalobjektide, nagu virtuaalkinnisvara, virtuaalse maa ja muude suure nõudlusega kaupade ostmiseks ja edasimüümiseks. Kuigi metaversumi jaoks spetsiaalset õigusraamistikku ei ole, sest metaversumi omaksvõtmine laieneb ja areneb, suureneb rahapesu, terrorismi rahastamise ja sanktsioonidest kõrvalehoidumise oht oluliselt. Kohustatud isikud peaksid olema sellistest riskidest teadlikud ja täitma virtuaalmaailmas tegutsedes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusi seoses käesoleva määrusega hõlmatud tegevuse ja toimingutega, näiteks õigusala töötajad, kellel on kogemusi kinnisvara, rahanduse ja intellektuaalomandi valdkonnas ja kes võivad sellistes tehingutes üha rohkem osaleda, sealhulgas õigusabi või -nõustamise pakkumisel.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Käesolevat määrust tuleks kohaldada sõltumatute õigusteenuse osutajate suhtes, kui nad osalevad finantstehingutes või äriühingu toimingutega seotud tehingutes, sealhulgas maksunõustamise korral, mille puhul on risk, et nende õigusteenuse osutajate teenuseid võidakse kasutada kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks või terrorismi rahastamiseks. Ometi tuleks enne kohtumenetlust, selle käigus või pärast seda või kliendi õigusliku olukorra selgitamisel saadud teabe puhul teha erandeid teatamiskohustustest, mis peaks olema hõlmatud kutsesaladusega. Seega tuleks õigusnõustamise suhtes kohaldada ametisaladuse hoidmise kohustust, välja arvatud juhul, kui õigusteenuse osutaja osaleb rahapesus või terrorismi rahastamises, õigusnõu antakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või kui õigusteenuse osutaja teab, et klient soovib õigusnõu rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil.

(9) Käesoleva määruse eesmärk ei ole reguleerida sõltumatuid õigus- ja maksuvaldkonna kutsealasid, millel tegutsemine on liikmesriigiti korraldatud erinevalt, ega sekkuda selle kaitserolli põhiolemusse, mis sellistel spetsialistidel on õigusemõistmises ja õigusriigi põhimõtte järgimisel ning mis on kutsesaladuse aluseks. Sõltumatud õigusala töötajad, audiitorid, raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustajad, kellel on mõnes liikmesriigis õigus klienti kohtumenetluses kaitsta või esindada või selgitada kliendi õiguslikku olukorda, teostavad aga ka selliseid tegevusi, mis on kaitserollist kaugel. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste spetsialistide suhtes, kui nad osalevad finantstehingutes või äriühingu toimingutega seotud tehingutes, sealhulgas maksunõustamise või investeeringute eest kodakondsuse või elamisloa andmise kavadega seotud nõustamise korral, mille puhul on risk, et nende õigusteenuse osutajate teenuseid võidakse kasutada kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks või terrorismi rahastamiseks. Ometi tuleks enne kohtumenetlust, selle käigus või pärast seda saadud teabe puhul teha erandeid teatamiskohustustest, mis peaks olema hõlmatud kutsesaladusega. Erandid tuleks ette näha ka toimingutele, mida tehakse kliendi õigusliku olukorra selgitamise käigus, mis peaks samuti olema hõlmatud kutsesaladusega, kuid ainult niivõrd, kuivõrd sellise tegevuse eesmärk on erinevalt muust kui õigusnõustamisest klientide õiguste ja kohustuste kindlakstegemine. Seega tuleks õigusnõustamise suhtes kohaldada ametisaladuse hoidmise kohustust, välja arvatud juhul, kui õigusteenuse osutaja osaleb rahapesus või terrorismi rahastamises, kui õigusnõu, sealhulgas maksuküsimuste või investeeringute eest kodakondsuse või elamisloa andmise kavadega seotud õigusnõu, antakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või kui õigusteenuse osutaja teab või tal on faktilistel ja objektiivsetel asjaoludel tekkinud põhjendatud kahtlus, et klient küsib õigusnõu rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või investeerimiskavade kaudu elamisloa või kodakondsuse taotlemiseks. Seoses spetsiifiliste tehingutega, millega kaasneb eriti suur risk, et neid kasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada või säilitada kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed, mida kohaldatakse sõltumatute õigusala töötajate, audiitorite, raamatupidamisteenuse osutajate ja maksunõustajate suhtes.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) kinnistatud õiguste austamise tagamiseks ei tohiks kohaldada teatamiskohustust teabe suhtes, mida audiitorid, raamatupidamis- või nõustamisteenuse osutajad ja maksunõustajad, kellel on mõnes liikmesriigis õigus kaitsta või esindada klienti kohtumenetluses või selgitada kliendi õiguslikku olukorda, saavad kõnealuste ülesannete täitmisel.

(10) Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) kinnistatud õiguste austamise tagamiseks ei tohiks kohaldada teatamiskohustust teabe suhtes, mida audiitorid, raamatupidamis- või nõustamisteenuse osutajad ja maksunõustajad, kellel on mõnes liikmesriigis õigus kaitsta või esindada klienti kohtumenetluses või selgitada kliendi õiguslikku olukorda, saavad kõnealuste ülesannete täitmisel, välja arvatud juhul, kui audiitorid, raamatupidamisteenuse osutajad või maksunõustajad osalevad rahapesus või terrorismi rahastamises, õigusnõu antakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või kui audiitoril, raamatupidamisteenuse osutajal või maksunõustajal on faktilistel ja objektiivsetel asjaoludel tekkinud põhjendatud kahtlus, et klient küsib õigusnõu, sealhulgas seoses maksuküsimuste või investeeringute eest kodakondsuse või elamisloa andmise kavadega, rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil, ning küsitav õigusnõu ei ole seotud kohtumenetlusega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada või säilitada konkreetsete tehingute puhul, millega kaasneb eriti suur rahapesu või terrorismi rahastamise risk, täiendavaid aruandluskohustusi, mille suhtes teabe edastamise nõuetest tehtavat erandit ei kohaldata. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada riigisiseses õiguses selliste spetsialistide suhtes käesoleva määruse kohaselt kehtivate nõuete kohaldamise kohta erisätted.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Ühisrahastusplatvormide haavatavus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide suhtes on horisontaalne ja mõjutab liidu siseturgu tervikuna. Seni on liikmesriikides kõnealuste riskide maandamiseks kasutatud lahknevaid lähenemisviise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/150328 ühtlustatakse kogu liidus regulatiivset lähenemisviisi äriinvesteeringutele ja laenupõhistele ühisrahastusplatvormidele ning tagatakse, et võimalike rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega tegelemiseks on kehtestatud piisavad ja sidusad kaitsemeetmed. Nende hulgas on nõuded rahaliste vahendite ja maksete haldamisele seoses kõigi nende platvormide kaudu tehtud finantstehingutega. Ühisrahastusteenuse osutajad peavad selliste tehingute tegemiseks taotlema litsentsi või tegema koostööd makseteenuse pakkuja või krediidiasutusega. Määruses on sätestatud ka kaitsemeetmed loa andmise menetluses, juhtkonna hea maine hindamisel ja projektiomanike hoolsuskohustuse menetluste kaudu. Komisjon peab 10. novembriks 2023 hindama oma aruandes kõnealuse määruse kohta lisakaitsemeetmete vajadust. Seepärast on põhjendatud, et määruse (EL) 2020/1503 kohaselt litsentsi saanud ühisrahastusplatvormide suhtes ei kohaldata liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevaid õigusakte.

(12) Ühisrahastusplatvormide haavatavus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide suhtes on horisontaalne ja mõjutab liidu siseturgu tervikuna. Seni on liikmesriikides kõnealuste riskide maandamiseks kasutatud lahknevaid lähenemisviise. Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/150328 ühtlustatakse kogu liidus regulatiivset lähenemisviisi äriinvesteeringutele ja laenupõhistele ühisrahastusplatvormidele ning kehtestatakse teatavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded, mis piirduvad ühisrahastusplatvormide hoolsuskohustusega projektiomanike suhtes ja loa andmise menetluses, tekitab niisuguse ühtlustatud õigusraamistiku puudumine, kus oleks ühisrahastusplatvormidele kehtestatud kindlad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alased kohustused, lünki ja nõrgestab liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kaitsemeetmeid. Seepärast tuleb tagada, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevaid liidu õigusakte kohaldatakse kõikide ühisrahastusplatvormide, sealhulgas määruse (EL) 2020/1503 kohaselt juba litsentsi saanud ühisrahastusplatvormide suhtes.

__________________

__________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Ühisrahastusplatvormid, millel ei ole määruse (EL) 2020/1503 kohast litsentsi, on praegu kas reguleerimata või nende suhtes kohaldatakse erinevaid regulatiivseid lähenemisviise, sealhulgas seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtudega tegelemise normide ja menetlustega. Et luua põhimõtteühtsus ja tagada, et selles keskkonnas ei esine kontrollimatuid riske, on vaja, et kõigi ühisrahastusplatvormide suhtes, mis ei ole litsentseeritud määruse (EL) 2020/1503 alusel ja mille suhtes seega ei kohaldata selle kaitsemeetmeid, kohaldataks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme.

välja jäetud

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Mõni kaupadega kaupleja on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele eriti avatud, kuna nende käideldavad väikesed transporditavad kaubad on väga väärtuslikud. Seetõttu tuleks väärismetallide ja vääriskividega kauplevate isikute suhtes kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid.

(15) Väärismetallide ja -kivide ning luksuskaupadega kauplevaid isikuid ohustavad olenemata maksevahendist eriti suurel määral väga suured rahapesuriskid. Kuritegelikud organisatsioonid on korduvalt kasutanud seda kergesti kättesaadavat ja eriteadmisi mitte eeldavat meetodit, et konverteerida kriminaaltulu kaupadeks, mille järele on välisturgudel suur nõudlus. Seetõttu tuleks väärismetallide, -kivide ja luksuskaupadega kauplevate isikute suhtes kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Investeerimisrände korraldajad on eraettevõtjad, asutused või isikud, kes tegutsevad või suhtlevad otse liikmesriikide pädevate asutustega kolmandate riikide kodanike nimel või osutavad vahendusteenuseid kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad saada liikmesriigis elamise õigust vastutasuks mis tahes liiki investeeringute eest, sealhulgas kapitalisiirete, kinnisasjade ostmise või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise, äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate sissemaksete eest. Investoritele elamisloa andmise kavadega kaasnevad rahapesu, korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumisega seotud riskid ja haavatavused. Selliseid ohte suurendavad liikmesriigis elamisega seotud piiriülesed õigused. Seepärast on vaja, et investeerimisrände korraldajate suhtes kehtiksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustused. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada investoritele kodakondsuse andmise kavade suhtes, mille tulemusel saadakse selliste investeeringute eest kodakondsus, sest selliseid kavasid tuleb pidada liidu kodakondsuse põhistaatust ja liikmesriikidevahelist siirast koostööd kahjustavaks.

(16) Investeerimisrände korraldajad on eraettevõtjad, asutused või isikud, kes tegutsevad või suhtlevad otse liikmesriikide pädevate asutustega kolmandate riikide kodanike nimel või osutavad vahendusteenuseid kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad saada liikmesriigis elamise õigust vastutasuks mis tahes liiki investeeringute eest, sealhulgas kapitalisiirete, kinnisasjade ostmise või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise, äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate sissemaksete eest. Investoritele elamisloa ja kodakondsuse andmise kavadega kaasnevad rahapesu, korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumisega seotud riskid ja haavatavused. Selliseid ohte suurendavad liikmesriigis elamisega seotud piiriülesed õigused. Seepärast peavad investeerimisrände korraldajate suhtes kehtima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustused. Võttes arvesse riske ja nõrku kohti, mida kujutavad endast investoriskeemid, mille kohaselt antakse investeeringute eest vastutasuks elamisluba või kodakondsus, tuleb investeeringute eest kodakondsuse andmise kavad keelata ja investeeringute eest elamisloa andmise kavadega seoses kehtestada miinimumnõuded, mida liikmesriikide ametiasutused peavad taotlejate hindamisel järgima, tagamaks, et taotlejate suhtes kohaldatakse tugevdatud hoolsusmeetmeid, ning tagamaks, et teatavate selliste riikide kodanikele, kelle puhul on käesoleva määruse kohaselt kindlaks tehtud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud riskid, ei anta selliste kavade alusel mingit staatust.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18a) Rahapesuvastase töökonna 2009. aasta juuli aruande „Money Laundering through the Football Sector“ (Rahapesu jalgpallisektori kaudu) kohaselt on professionaalne jalgpalliturg läbinud märkimisväärse kasvu, mis on tingitud kommertsialiseerumisest. Jalgpalli investeeritud rahasummad on suurenenud peamiselt teleülekannete õiguste ja ettevõtete sponsorluse suurenemise tõttu. Samal ajal on professionaalsete jalgpallurite tööturul toimunud enneolematu globaliseerumine – üha rohkem sõlmitakse lepinguid jalgpalluritega väljaspool oma riiki ning mängijate üleminekutega seotud tasud on jahmatavalt suured. Sellega seotud piiriülesed rahavood võivad suurel määral jääda riigisiseste ja riigiüleste jalgpalliorganisatsioonide kontrolli alt välja, andes võimalusi raha liigutada ning pesta. Samal ajal voolab erainvestorite raha jalgpalliklubidesse, et need saaksid tegutsemist jätkata ning pakkuda investorile pikaajalist tulu seoses meediaõiguste, piletite müügi, mängijate müügist saadud tulu ja kauplemisega. Oma 24. juuli 2019. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta hindas komisjon professionaalset jalgpalli ja märkis, et kuigi see on endiselt populaarne spordiala, on see ka ülemaailmne tööstusharu, millel on märkimisväärne majanduslik mõju. Professionaalse jalgpalli keeruline korraldus ja läbipaistvuse puudumine on loonud soodsa pinnase ebaseaduslike ressursside kasutamiseks. Sporti investeeritakse kahtlaseid rahasummasid, millelt ei saada ilmset ega seletatavat finantstulu või kasumit. Professionaalne jalgpall on seega uus suure riskiga sektor ning kõrgetasemelisi professionaalseid jalgpalliklubisid, samuti jalgpallisektoris tegutsevaid spordiagente ning selliste liikmesriikide jalgpalliühinguid, mis on Euroopa Jalgpalliliidu liikmed, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel pidada kohustatud isikuteks.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) On oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kohaldataks proportsionaalselt ning et kõigi nõuete kehtestamine oleks proportsionaalne rolliga, mida kohustatud isikud võivad täita rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmisel. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik kooskõlas käesoleva määruse riskipõhise lähenemisviisiga vabastada teatavad ettevõtjad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetest, kui nende tegevusega kaasneb väike rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ning kui tegevus on oma olemuselt piiratud. Selleks et tagada selliste erandite läbipaistev ja põhimõtteühtne kohaldamine kogu liidus, tuleks kehtestada mehhanism, mis võimaldab komisjonil kontrollida erandite tegemise vajalikkust. Komisjon peaks sellised erandid avaldama igal aastal ka Euroopa Liidu Teatajas.

(19) On oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kohaldataks proportsionaalselt ning et kõigi nõuete kehtestamine oleks proportsionaalne rolliga, mida kohustatud isikud võivad täita rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmisel. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik kooskõlas käesoleva määruse riskipõhise lähenemisviisiga teatavad ettevõtjad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetest vabastada, kui nende tegevusega kaasneb väike rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ning kui tegevus on oma olemuselt piiratud. Selleks et tagada selliste erandite läbipaistev ja põhimõtteühtne kohaldamine kogu liidus, tuleks kehtestada mehhanism, mis võimaldab komisjonil kontrollida erandite tegemise vajalikkust. Komisjon peaks sellised erandid avaldama igal aastal ka Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Sisesüsteeme ja kontrollimeetmeid käsitlevad põhimõtteühtsed normid, mida kohaldatakse kõigi liidu siseturul tegutsevate kohustatud isikute suhtes, tugevdavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist ja muudavad järelevalve tulemuslikumaks. Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide piisav maandamine, peaks kohustatud isikutel olema sisekontrolliraamistik, mis koosneb riskipõhistest põhimõtetest, kontrollimeetmetest ja protseduuridest ning ülesannete selgest jaotusest kogu organisatsioonis. Kooskõlas käesolevas määruses sätestatud riskipõhise lähenemisviisiga peaksid kõnealused põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid olema proportsionaalsed kohustatud isiku laadi ja suurusega ning vastama rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, millega kohustatud isik silmitsi seisab.

(20) Sisesüsteeme ja kontrollimeetmeid käsitlevad põhimõtteühtsed normid, mida kohaldatakse kõigi liidu siseturul tegutsevate kohustatud isikute suhtes, tugevdavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist ja muudavad järelevalve tulemuslikumaks. Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide piisav maandamine, peaks kohustatud isikutel olema sisekontrolliraamistik, mis koosneb riskipõhistest põhimõtetest, kontrollimeetmetest ja protseduuridest ning ülesannete selgest jaotusest kogu organisatsioonis. Kooskõlas käesolevas määruses sätestatud riskipõhise lähenemisviisiga peaksid kõnealused põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid olema proportsionaalsed kohustatud isiku laadi, tegevuse ja suurusega ning vastama rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, millega kohustatud isik silmitsi seisab.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Rahapesuvastane töökond on töötanud jurisdiktsioonide jaoks välja standardid, et teha kindlaks ja hinnata massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide võimaliku rakendamata jätmise või nendest kõrvalehoidmise riske ning võtta meetmeid nende riskide maandamiseks. Rahapesuvastase töökonna täna kehtestatud uued standardid ei asenda ega kahjusta kehtivaid rangeid nõudeid, mille kohaselt riigid peavad rakendama sihipäraseid finantssanktsioone, et täita asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu eeskirju, mis käsitlevad massihävitusrelvade leviku tõkestamist, likvideerimist ja peatamist ning selle rahastamist. Need olemasolevad kohustused, mida rakendatakse liidu tasandil nõukogu otsustega 2010/413/ÜVJP31 ja (ÜVJP) 2016/84932 ning nõukogu määrustega (EL) nr 267/201233 ja (EL) 2017/150934, jäävad rangeteks eeskirjadel põhinevateks kohustusteks, mis on siduvad kõigile liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

(23) Rahapesuvastane töökond on töötanud jurisdiktsioonide jaoks välja standardid, et teha kindlaks ja hinnata massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide võimaliku rakendamata jätmise või nendest kõrvalehoidmise riske ning võtta meetmeid nende riskide maandamiseks. Rahapesuvastase töökonna täna kehtestatud uued standardid ei asenda ega kahjusta kehtivaid rangeid nõudeid, mille kohaselt riigid peavad rakendama sihipäraseid finantssanktsioone, et täita asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu eeskirju, mis käsitlevad massihävitusrelvade leviku tõkestamist, likvideerimist ja peatamist ning selle rahastamist. Need olemasolevad kohustused, mida rakendatakse liidu tasandil nõukogu otsustega 2010/413/ÜVJP31 ja (ÜVJP) 2016/84932 ning nõukogu määrustega (EL) nr 267/201233 ja (EL) 2017/150934, jäävad rangeteks eeskirjadel põhinevateks kohustusteks, mis on siduvad kõigile liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Sama tegutsemisviisi tuleks kohaldada muude sihipäraste finantssanktsioonide, sealhulgas terrorismi ja terrorismi rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide suhtes.

__________________

__________________

31 Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, 27.7.2010, lk 39).

31 Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, 27.7.2010, lk 39).

32 Nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (ELT L 141, 28.5.2016, lk 79).

32 Nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (ELT L 141, 28.5.2016, lk 79).

33 Nõukogu määrus (EL) nr 267/2012, 23. märts 2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, 24.3.2012, lk 1).

33 Nõukogu määrus (EL) nr 267/2012, 23. märts 2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, 24.3.2012, lk 1).

34 Nõukogu 30. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 329/2007 (ELT L 224, 31.8.2017, lk 1).

34 Nõukogu 30. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 329/2007 (ELT L 224, 31.8.2017, lk 1).

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23a) Liidu õigusaktid ei sisalda sätteid, milles kirjeldatakse süsteeme ja kontrollimeetmeid, mille krediidi- ja finantseerimisasutustel peaksid sihipäraste finantssanktsioonide kohustuste täitmiseks kehtestama. Oma aruandes tulevase ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku kohta märkis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA), et olukordades, kus õigusaktidega on teatavatest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetest ette nähtud erandid, näiteks juhutehingute puhul, tekib ilmne vastuolu riskipõhiste erandite ja kohaldatavate sanktsioonirežiimide järgimise absoluutse nõude vahel, mis tähendab tulemuse saavutamise kohustust. EBA tegi ühtlasi kindlaks, et makseteenuse pakkujate kohustust, mille kohaselt tuleb maksjat ja makse saajat sanktsioonide loetelude alusel kontrollida, tõlgendatakse liikmesriikides erinevalt. Selline olukord võib põhjustada õiguslikku arbitraaži ja lünki, mis võivad liidu sihipäraste finantssanktsioonide režiimi nõrgestada. Seepärast tuleb meetmete kohta, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid finantssanktsioonide kohustuste täitmiseks võtma, kehtestada ühtsed standardid.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Selleks et kajastada viimaseid arenguid rahvusvahelisel tasandil, on käesoleva määrusega kehtestatud nõue teha kindlaks, mõista, juhtida ja maandada riske, mis tulenevad massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide võimalikust rakendamata jätmisest või nendest kõrvalehoidmisest kohustatud isiku tasandil.

(24) Selleks et kajastada viimaseid arengusuundumusi rahvusvahelisel tasandil, on käesoleva määrusega kehtestatud nõue teha kindlaks, mõista, juhtida ja maandada riske, mis on tingitud kõigi sihipäraste finantssanktsioonide, sealhulgas terrorismi ja terrorismi rahastamisega seotud ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide võimalikust rakendamata jätmisest, erinevast rakendamisest või nendest kõrvalehoidmisest kohustatud isiku tasandil.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24a) ÜRO vastu võetud sanktsioonid on rahapesu, eelkuritegude ja terrorismi rahastamise olulised riskitegurid, kuna nende eesmärk on käsitleda terrorismi ja terrorismi rahastamise ohtu, inimõiguste rikkumisega seotud kuritegusid ja tuumarelvade levikut. Seetõttu tuleb suure riskiga olukordades võtta asjakohaseid riskimaandamismeetmeid, ilma et see piiraks liidu sihipäraste finantssanktsioonide korra alusel kehtestatud eeskirjadel põhinevate kohustuste kohaldamist.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) On oluline, et kohustatud isikud võtaksid oma juhtkonna tasandil kõik meetmed, et rakendada ettevõttesiseseid põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Kuigi juhtkonna tasandil tuleks teha kindlaks isik, kes vastutab kohustatud isiku põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride rakendamise eest, peaks vastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise eest lasuma lõppkokkuvõttes kohustatud isiku juhtorganil. Kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride igapäevase rakendamisega seotud ülesanded tuleks usaldada vastavuskontrolli spetsialistile.

(25) Kohustatud isikud peavad oma juhtkonna tasandil võtma kõik meetmed, et rakendada ettevõttesiseseid põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Kuigi juhtkonna tasandil tuleks teha kindlaks isik, kes vastutab kohustatud isiku põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride rakendamise eest, peaks vastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise eest lasuma lõppkokkuvõttes kohustatud isiku juhtorganil. Kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride igapäevase rakendamisega seotud ülesanded tuleks usaldada vastavuskontrolli spetsialistile.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27a) Kohustatud isikud võivad tööle võtta töötajaid, kes võivad oma ametialase tegevuse tõttu ka ise kvalifitseeruda kohustatud isikuteks. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik põhineb äriühingute või üksikpraktiseerijate rollil finantssüsteemi pääsuvalitsejatena, ei ole sellised töötajad nimetatud raamistiku objekt. Et käesolevat määrust oleks lihtsam rakendada, tuleb selgitada selliste töötajate olukorda nagu organisatsioonisisesed juristid, kelle suhtes ei tohiks käesoleva määruse nõudeid kohaldada, kui nad täidavad oma ülesandeid kohustatud isikute töötajatena.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27b) Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kohaldatakse mitmesuguste eri suuruse ja laadiga kohustatud isikute suhtes, peaks Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet (AMLA) töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb miinimumnõudeid ja standardeid seoses kohustatud isikutega, kelleks on füüsilisest isikust ettevõtjad, üksikettevõtjad ja mikroettevõtjad, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning haldus- ja finantskoormuse vähendamist.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Kontserniüleste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja protseduuride ühtne rakendamine on keskse tähtsusega kontsernisisese rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide usaldusväärseks ja tulemuslikuks juhtimiseks. Selleks peaks emaettevõtja vastu võtma kontserniülesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid ning neid rakendama. Kontserni kuuluvatelt kohustatud isikutelt tuleks nõuda teabe vahetamist, kui selline jagamine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast oluline. Teabe jagamisel tuleks tagada piisav konfidentsiaalsus, andmekaitse ja teabe kasutamine. AMLA ülesanne peaks olema koostada regulatiivsete standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kontserniüleste protseduuride ja põhimõtete miinimumnõuded, sealhulgas miinimumstandardid teabe jagamiseks kontsernis ning selliste emaettevõtjate roll ja ülesanded, kes ise ei ole kohustatud isikud.

(28) Kontserniüleste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja protseduuride ühtne rakendamine on keskse tähtsusega kontsernisisese rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide usaldusväärseks ja tulemuslikuks juhtimiseks. Selleks peaks emaettevõtja vastu võtma kontserniülesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid ning neid rakendama. Kontserni kuuluvatelt kohustatud isikutelt tuleks nõuda teabe vahetamist, kui selline jagamine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast oluline. Teabe jagamisel tuleks tagada piisav konfidentsiaalsus, andmekaitse ja teabe kasutamine. AMLA ülesanne peaks olema koostada regulatiivsete standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kontserniüleste protseduuride ja põhimõtete miinimumnõuded, sealhulgas miinimumstandardid teabe jagamiseks kontsernis ning selliste emaettevõtjate roll ja ülesanded, kes ise ei ole kohustatud isikud, ja võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Lisaks kontsernidele on olemas ka muid struktuure, nagu võrgustikud või partnerlused, mille puhul võib kohustatud isikutel olla ühised omanikud ja juhtkond ning ühine vastavuskontroll. Selleks et tagada võrdsed tingimused kõigis sektorites, vältides samas selle ülekoormamist, peaks AMLA tegema kindlaks olukorrad, kus nende struktuuride suhtes tuleks kohaldada sarnaseid kontserniüleseid põhimõtteid.

(29) Lisaks kontsernidele on olemas ka muid struktuure, nagu võrgustikud või partnerlused, mille puhul võib kohustatud isikutel olla ühised omanikud ja juhtkond ning ühine vastavuskontroll. Selleks et tagada võrdsed tingimused kõigis sektorites, vältides samas selle ülekoormamist, peaks AMLA tegema kindlaks olukorrad, kus nende struktuuride suhtes tuleks kohaldada sarnaseid kontserniüleseid põhimõtteid, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) On olukordi, kus kohustatud isikute filiaalid ja tütarettevõtjad asuvad kolmandates riikides, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded, sealhulgas andmekaitsekohustused, on leebemad kui liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik. Sellistes olukordades ning selleks, et täielikult tõkestada liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ja tagada liidu kodanike isikuandmete parim kaitse, peaksid need filiaalid ja tütarettevõtjad järgima liidu tasandil kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Kui kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda neid nõudeid täita, näiteks seetõttu, et kontserni võimalused teabele juurde pääseda, seda töödelda või vahetada on kolmanda riigi andmekaitse ebapiisava taseme või pangasaladuse seaduse tõttu piiratud, peaksid kohustatud isikud võtma lisameetmeid tagamaks, et kõnealuses riigis asuvad filiaalid ja tütarettevõtjad tegelevad riskidega tulemuslikult. AMLA-le tuleks teha ülesandeks koostada tehniliste standardite eelnõu, milles määratletakse selliste lisameetmete liik.

(30) On olukordi, kus kohustatud isikute filiaalid ja tütarettevõtjad asuvad kolmandates riikides, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded, sealhulgas andmekaitsekohustused, on leebemad kui liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik. Sellistes olukordades ning selleks, et täielikult tõkestada liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ja tagada liidu kodanike isikuandmete parim kaitse, peaksid need filiaalid ja tütarettevõtjad järgima liidu tasandil kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Kui kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda neid nõudeid täita, näiteks seetõttu, et kontserni võimalused teabele juurde pääseda, seda töödelda või vahetada on kolmanda riigi andmekaitse ebapiisava taseme või pangasaladuse seaduse tõttu piiratud, peaksid kohustatud isikud võtma lisameetmeid tagamaks, et kõnealuses riigis asuvad filiaalid ja tütarettevõtjad tegelevad riskidega tulemuslikult. AMLA-le tuleks teha ülesandeks koostada tehniliste standardite eelnõu, milles määratletakse selliste lisameetmete liik, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32a) Krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid tagama, et hoolsuskohustuse meetmete kohaldamine toimub individuaalse riskihindamise alusel ega too kaasa seaduskuulekatele klientidele finantsteenuste osutamisest põhjendamatut keeldumist, eelkõige seoses kõrgema riskiga üksikklientide teatavate kategooriatega, nagu pagulased ja varjupaigataotlejad, samuti inimõiguste kaitsjad, valitsusvälised organisatsioonid ning nende esindajad ja nendega seotud isikud. Selleks peaksid krediidi- ja finantseerimisasutused tagama, et nende ettevõttesisesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid on tuvastatud riskidega vastavuses ega kahjusta põhjendamatult finantskaasatust. Juurdepääs põhilistele finantstoodetele ja -teenustele võimaldab pagulastel ja ajutise või rahvusvahelise kaitse taotlejatel osaleda liidu majandus- ja ühiskonnaelus kooskõlas õigusega kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 18. Samal ajal välditakse finantskaasatusega seda, et tehinguid hakatakse tegema varjatult mitteametlike kanalite kaudu, mis muudaks kahtlaste tehingute avastamise ja nendest teatamise raskemaks. Seetõttu aitab finantskaasatus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele väga palju kaasa. Käesoleva määrusega antakse finantseerimisasutustele piisav paindlikkus pagulastest või kaitset taotlevatest isikutest potentsiaalsete klientide tuvastamiseks ja kontrollimiseks ning kooskõlas riskipõhise tegutsemisviisiga proportsionaalsete ja tõhusate meetmete võtmiseks niisuguste klientidega seotud riskide juhtimiseks ja maandamiseks. Et tagada sellise paindlikkuse täielik ärakasutamine, peaksid krediidi- ja finantseerimisasutused aktsepteerima liikmesriikide väljastatud seaduslikku riigis elamist kinnitavaid dokumente kui sobivat kliendi isikusamasuse kontrollimise vahendit. Et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide tõhus rakendamine, peaksid finantseerimisasutused käsitlema pagulasi ja ajutist või rahvusvahelist kaitset taotlevaid isikuid käsitlevates sisemeetmetes ja -menetlustes pagulaste ja ajutist või rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute olukorda. AMLA ja EBA peaksid välja andma ühised suunised, et täpsustada, kuidas säilitada tasakaal riski vähendamisest eriti mõjutatud klientide kategooriate rahalise kaasamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete vahel, ning selgitama, kuidas saab nende klientidega seotud riske maandada, ning tagada klientidele läbipaistvad ja õiglased menetlused.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32b) Kohustatud isikud peaksid võtma vajalikke meetmeid, et kontrollida oma klientide tegelike kasusaajate isikusamasust, et teada, kes tegelik kasusaaja on, ning mõista kliendi omandi- ja kontrollistruktuuri. Tegeliku kasusaaja isikusamasuse kontrollimisel peaksid kohustatud isikud riskipõhiselt kindlaks määrama, millises ulatuses ja kui tihti lisateabega tutvutakse. Selleks peaksid nad tutvuma vajaliku teabe, dokumentide ja andmetega, mille nad on saanud kliendilt või usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest, nagu äriregistrid või muud asjakohased äridokumendid, ning tutvuma ka tegelike kasusaajate registritega, nagu on sätestatud direktiivi (EL) .../... [palun lisada viide – ettepanek kuuenda rahapesuvastase direktiivi kohta – COM/2021/423 final] artiklis 10. Isikusamasuse kontrollimisel tuleb arvesse võtta esitatud tõendite usaldusväärsust ja identiteedivarguse ohtu. Seepärast on oluline, et kui kohustatud isikud kahtlustavad, et kliendi esitatud teave tegelike kasusaava omaniku kohta on vale või et esitatud isikut tõendav dokument on võltsitud või varastatud, või kui on mis tahes sellega seotud oht, et tegeliku kasusaaja identiteet ei pruugi esitatud dokumentidega kokku langeda, võtaksid nad meetmeid, et kontrollida, kas väidetav identiteet kuulub tõepoolest kliendi deklareeritud isikule ja kas need isikud ikka on juriidilise isiku või üksuse tegelikud kasusaajad.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Kohustatud isikutelt ei tohiks nõuda hoolsusmeetmete kohaldamist klientide suhtes, kes teevad juhutehinguid või omavahel seotud tehinguid, mis on teatavast väärtusest väiksemad, välja arvatud juhul, kui esineb rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Kui 10 000-eurost piirmäära kohaldatakse enamiku juhutehingute suhtes, siis kohustatud isikutelt, kes tegutsevad sektorites või teevad tehinguid, millega kaasneb suurem rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, tuleks nõuda kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamist tehingute puhul, mille künnised on madalamad. Selleks et teha kindlaks sektorid või tehingud ning nende sektorite või tehingute jaoks piisavad künnised, peaks AMLA töötama välja spetsiaalsete regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu.

(33) Kohustatud isikutelt ei tohiks nõuda hoolsusmeetmete kohaldamist klientide suhtes, kes teevad juhutehinguid või omavahel seotud tehinguid, mis on teatavast väärtusest väiksemad, välja arvatud juhul, kui esineb rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Kui 10 000-eurost piirmäära kohaldatakse enamiku juhutehingute suhtes, siis kohustatud isikutelt, kes tegutsevad sektorites või teevad tehinguid, millega kaasneb suurem rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, tuleks nõuda kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamist tehingute puhul, mille künnised on madalamad, ning eelkõige peaksid nad kontrollima, kas nendest piirmääradest peetakse kinni selliste seotud tehingute puhul, mille summad on väiksemad. Selleks et teha kindlaks sektorid või tehingud ning nende sektorite või tehingute jaoks piisavad künnised, peaks AMLA töötama välja spetsiaalsete regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33a) Ärisuhted on käesolevas määruses määratletud ja nende all mõeldakse äri-, ametialaseid ja kaubandussuhteid, mis on seotud kohustatud isiku kutsetegevusega. Kontakti loomise ajal lähtutakse sellest, et ärisuhe on püsivat laadi. Kinnisvaratehingute puhul tähendab ärisuhe muude kohustatud isikute kui krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul teenuste osutamist, mis hõlmavad teatava ajavahemiku jooksul rohkem kui ühe varaobjekti müüki või vahendamist. Müük hõlmab ka notarite ja advokaatide teenuseid, kui sellised teenused on riigisisese õiguse kohaselt tehingute tegemiseks või kinnisvara üleandmiseks vajalikud.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Mõni ärimudel põhineb kohustatud isiku ärisuhtel kauplejaga, et pakkuda makse algatamise teenuseid, mille kaudu kaupleja saab kaupade tarnimise või teenuste osutamise eest tasu, mitte kaupleja kliendiga, kes annab makse algatamise teenusele loa algatada üks või ühekordne tehing kauplejale. Sellise ärimudeli korral on kohustatud isiku klient rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide kohaldamise seisukohalt kaupleja, mitte kaupleja klient. Seetõttu peaks kohustatud isik kohaldama kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid kaupleja suhtes.

(34) Mõni ärimudel põhineb kohustatud isiku ärisuhtel kauplejaga, et pakkuda makse algatamise teenuseid, mille kaudu kaupleja saab kaupade tarnimise või teenuste osutamise eest tasu, mitte kaupleja kliendiga, kes annab makse algatamise teenusele loa algatada üks või ühekordne tehing või mitu tehingut kauplejale. Sellise ärimudeli korral on kohustatud isiku klient rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide kohaldamise seisukohalt kaupleja, mitte kaupleja klient. Seetõttu peaks kohustatud isik kohaldama kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid ainult kaupleja suhtes. Kui sama kohustatud isik osutab makseteenuseid ka kauplejale, kellelt ta saab rahalisi vahendeid, on kohustatud isiku klient ka makse algatamise teenuste, kontoteabe teenuste ja makseteenuste kombineeritud pakkumise puhul kaupleja.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkuse tagamiseks peaksid kohustatud isikud oma klientidelt saadud teabe riskipõhise lähenemisviisi kohaselt korrapäraselt läbi vaatama. Kohustatud isikud peaksid looma ka järelevalvesüsteemi, et avastada ebatüüpilisi tehinguid, mis võivad tekitada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusi. Tehingute seire tulemuslikkuse tagamiseks peaks kohustatud isikute järelevalvetegevus põhimõtteliselt hõlmama kõiki klientidele pakutavaid teenuseid ja tooteid ning kõiki tehinguid, mida tehakse kliendi nimel või mida kohustatud isik kliendile pakub. Kõiki tehinguid ei ole siiski vaja eraldi uurida. Järelevalve intensiivsus peaks vastama riskipõhisele lähenemisviisile ning põhinema täpsetel ja asjakohastel kriteeriumidel, võttes eelkõige arvesse klientide omadusi ja nendega seotud riskitaset, pakutavaid tooteid ja teenuseid ning asjaomaseid riike või geograafilisi piirkondi. AMLA peaks töötama välja suunised, et tagada piisav ja riski tasemega proportsionaalne ärisuhete ja tehingute järelevalve intensiivsus.

(40) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkuse tagamiseks peaksid kohustatud isikud oma klientidelt saadud teabe riskipõhise lähenemisviisi kohaselt korrapäraselt läbi vaatama. See ei tähenda, et kohustatud isik peaks iga kord, kui klient tehingu teeb, kliendi isikusamasust uuesti tuvastama ja kontrollima. Kohustatud isikul peaks olema võimalik tugineda tuvastamis- ja kontrollitoimingutele, mida ta on väikese riskiga olukordades juba teinud, tingimusel et puudub kahtlus rahapesus või terrorismi rahastamises ja puudub põhjendatud kahtlus, et teave ei ole enam täpne ja ajakohane, ning tingimusel, et kliendi konto haldamise viisis ei ole toimunud suurt muutust, mis ei ole kliendi äriprofiiliga kooskõlas. Kohustatud isikud peaksid looma ka järelevalvesüsteemi, et avastada ebatüüpilisi tehinguid, mis võivad tekitada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusi. Tehingute seire tulemuslikkuse tagamiseks peaks kohustatud isikute järelevalvetegevus põhimõtteliselt hõlmama kõiki klientidele pakutavaid teenuseid ja tooteid ning kõiki tehinguid, mida tehakse kliendi nimel või mida kohustatud isik kliendile pakub. Kõiki tehinguid ei ole siiski vaja eraldi uurida. Järelevalve intensiivsus peaks vastama riskipõhisele lähenemisviisile ning põhinema täpsetel ja asjakohastel kriteeriumidel, võttes eelkõige arvesse klientide omadusi ja nendega seotud riskitaset, pakutavaid tooteid ja teenuseid ning asjaomaseid riike või geograafilisi piirkondi. AMLA peaks töötama välja suunised, et tagada piisav ja riski tasemega proportsionaalne ärisuhete ja tehingute järelevalve intensiivsus.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Kolmandate riikide respondentasutustega toimivaid korrespondentsuhteid iseloomustab nende suhete jätkuvus ja korduvus. Peale selle ei kaasne kõikide piiriüleste korrespondentpangandusteenustega sama suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. Seepärast tuleks tugevdatud hoolsusmeetmete intensiivsus kindlaks määrata riskipõhise lähenemisviisi põhimõtete kohaldamisega. Riskipõhist lähenemisviisi ei tohiks siiski kohaldada suhtlemisel kolmanda riigi respondentasutustega, kes ei ole oma asutamiskohas füüsiliselt kohal. Võttes arvesse varipankadele omast suurt rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, peaksid krediidi- ja finantseerimisasutused hoiduma igasugustest korrespondentsuhetest varipankadega.

(47) Kolmandate riikide respondentasutustega toimivaid korrespondentsuhteid iseloomustab nende suhete jätkuvus ja korduvus. Peale selle ei kaasne kõikide piiriüleste korrespondentpangandusteenustega sama suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. Seepärast tuleks tugevdatud hoolsusmeetmete intensiivsus kindlaks määrata riskipõhise lähenemisviisi põhimõtete kohaldamisega. Riskipõhist lähenemisviisi ei tohiks siiski kohaldada suhtlemisel kolmanda riigi respondentasutustega, kes ei ole oma asutamiskohas füüsiliselt kohal, ega registreerimata ja litsentsimata isikutega, kes osutavad krüptovarateenuseid. Võttes arvesse varipankadele ning registreerimata ja litsentsimata isikutele omast suurt rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, peaksid krediidi- ja finantseerimisasutused hoiduma varipankadega ning registreerimata ja litsentsimata krüptovarateenuse osutajatega igasugustest korrespondentsuhetest. Kohustatud isikute nõuete täitmise hõlbustamiseks peaks AMLA looma pädevate asutuste, järelevalve tegijate ja muude kohustatud isikute esitatud teabe alusel mittetäieliku avaliku registri varipankadest ning registreerimata ja litsentsimata krüptovarateenuse osutajatest ning seda töös hoidma. Isiku lisamine avalikku registrisse on üksnes soovituslik ega tohiks asendada kohustatud isikute kohustust võtta piisavaid ja tõhusaid meetmeid, et järgida nende isikutega korrespondentsuhete sõlmimise keeldu.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48a) Autonoomnimede abil on nende kasutajatel võimalik kogu maailmas krüptovara vastu võtta, saata ja vahetada, ilma et nad avaldaksid oma identiteedi ja et nende suhtes kohaldataks kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid. Kuigi hajusraamatus registreeritud tehinguid saab kindla autonoomnimega seostada, võib sellist nime tegeliku isikuga seostada olla väga keeruline või võimatu. Seetõttu on autonoomnimesid võimalik kuritarvitada, et varjata kuritegelikku tegevust või hoida sihipärastest finantssanktsioonidest kõrvale. Et neid riske asjakohaselt juhtida ja maandada, tuleks krüptovarateenuse osutajatelt nõuda, et nad teeksid võimalikult suures ulatuses kindlaks autonoomnimelt või autonoomnimele tehtud tehingu algataja või saaja isiku ning kohaldaksid kindlakstehtud riskitasemele vastavaid täiendavaid tugevdatud hoolsusmeetmeid. Krüptovarateenuse osutajad võivad tugineda turvalistele ja usaldusväärsetele kontrollivõimalustele, mida pakuvad kolmandad isikud. Kontrollinõuet ei tohiks tõlgendada nii, et see tähendab autonoomnime omaniku või sellise nime üle kontrolli omava isiku registreerimist kliendina. Et tagada käesoleva määruse järjekindel kohaldamine, peaks AMLA töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada uusimaid tehnoloogiasuundumusi arvesse võttes kriteeriumeid ja vahendeid, mille varal autonoomnimega tehtud tehingu algatajat või saajat tuvastada ja kontrollida.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Liidu finantssüsteemi nõuetekohase toimimise kaitsmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise eest peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha kindlaks need kolmandad riigid, kelle riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kordade puudused ohustavad liidu siseturu usaldusväärsust. Väljastpoolt liitu lähtuvate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvate ohtude muutlik olemus, mida soodustab tehnoloogia ja kurjategijate käsutuses olevate vahendite pidev areng, eeldab õigusraamistiku kiiret ja pidevat kohandamist seoses kolmandate riikidega, et tegeleda tõhusalt olemasolevate riskidega ja vältida uute riskide esilekerkimist. Komisjon peaks võtma arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas tegutsevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja standardite kehtestajatelt saadavat teavet, nagu FATFi avalikke teadaandeid, vastastikuse hindamise või üksikasjaliku hindamise aruandeid või avaldatud järelaruandeid, ning asjakohasel juhul kohandama oma hinnanguid vastavalt nendes esitatud muudatustele.

(49) Liidu finantssüsteemi nõuetekohase toimimise kaitsmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise eest peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha kindlaks need kolmandad riigid, kelle riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kordade puudused ohustavad liidu siseturu usaldusväärsust. Väljastpoolt liitu lähtuvate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvate ohtude muutlik olemus, mida soodustab tehnoloogia ja kurjategijate käsutuses olevate vahendite pidev areng, eeldab õigusraamistiku kiiret ja pidevat kohandamist seoses kolmandate riikidega, et tegeleda tõhusalt olemasolevate riskidega ja vältida uute riskide esilekerkimist. Komisjon peaks võtma arvesse teistelt liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt, pädevatelt asutustelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, akadeemilistelt ringkondadelt ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja standardite kehtestajatelt saadavat teavet, nagu FATFi avalikke teadaandeid, vastastikuse hindamise või üksikasjaliku hindamise aruandeid või avaldatud järelaruandeid, ning asjakohasel juhul kohandama oma hinnanguid vastavalt nendes esitatud muudatustele.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52) Riigid, mille puhul ei ole avalikult kindlaks tehtud, et nende suhtes on esitatud üleskutseid meetmete võtmiseks või kehtestatud rahvusvaheliste standardite kehtestajate poolne rangem järelevalve, võivad siiski ohustada liidu finantssüsteemi usaldusväärsust. Nende riskide maandamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta meetmeid, määrates selgete kriteeriumide alusel ja AMLA toetusel kindlaks kolmandad riigid, kes kujutavad endast konkreetset ja tõsist ohtu liidu finantssüsteemile, mis võib olla tingitud kas nõuete täitmisega seotud puudustest või märkimisväärsetest strateegilistest puudustest nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras, ning asjakohased leevendusmeetmed. Need kolmandad riigid peaks kindlaks määrama komisjon. Vastavalt liidu finantssüsteemile põhjustatava riski tasemele peaks komisjon nõudma kas kõigi tugevdatud hoolsusmeetmete ja riigipõhiste vastumeetmete kohaldamist, nagu suure riskiga kolmandate riikide puhul, või riigipõhist kliendi suhtes tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamist, näiteks selliste kolmandate riikide puhul, kus nõuete järgimine on puudulik.

(52) Riigid, mille puhul ei ole avalikult kindlaks tehtud, et nende suhtes on esitatud üleskutseid meetmete võtmiseks või kehtestatud rahvusvaheliste standardite kehtestajate poolne rangem järelevalve, võivad siiski ohustada liidu finantssüsteemi usaldusväärsust ja siseturu tõrgeteta toimimist. AMLA peaks jälgima suundumusi kolmandates riikides ning hindama nendega seoses liidule tekkivad ohte ja riske. Nende riskide maandamiseks peaks AMLA-l olema võimalik võtta meetmeid, tehes selgete kriteeriumide alusel ning teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning pädevate asutuste toel, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondade analüüside ning rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja standardite kehtestajate koostatud hinnangute ja aruannete varal kindlaks kolmandad riigid ja territooriumid, mis kujutavad endast liidu finantssüsteemile konkreetset ja tõsist ohtu, mis võib olla tingitud kas nõuete täitmisega seotud puudustest või märkimisväärsetest strateegilistest puudustest nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras, ning asjakohased leevendusmeetmed. Selleks peaks AMLA töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks tugevdatud hoolsusmeetmed, mida kohustatud isikud peavad kohaldama, et maandada riske, mis on seotud ärisuhete ja juhutehingutega, mis on seotud sellise suure riskiga kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikutega, mis kujutab endast liidule konkreetset ja tõsist ohtu. Vastavalt liidu finantssüsteemile põhjustatava riski tasemele peaks AMLA nõudma kas kõigi tugevdatud hoolsusmeetmete või riigipõhist kliendi suhtes tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamist. Kui oht liidu finantssüsteemile püsib ja kolmas riik ei ole suurte riskide maandamiseks tõhusaid meetmeid võtnud, peaks komisjonil pärast AMLAga konsulteerimist olema õigus nõuda täiendavate vastumeetmete kohaldamist.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53) Võttes arvesse, et kõnealuste kolmandate riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikes või nende rakendamises võib esineda muudatusi, näiteks tulenevalt riigi võetud kohustusest kõrvaldada tuvastatud puudused või võtta nende kõrvaldamiseks asjakohaseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid, mis võivad muuta nendest tulenevate riskide olemust ja taset, peaks komisjon nende konkreetsete tugevdatud hoolsusmeetmete kindlaksmääramise korrapäraselt läbi vaatama, et tagada nende proportsionaalsus ja piisavus.

(53) Võttes arvesse, et kõnealuste kolmandate riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistike rakendamises võib esineda muudatusi, näiteks tulenevalt riigi võetud kohustusest kõrvaldada tuvastatud puudused või võtta nende kõrvaldamiseks asjakohaseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid, mis võivad muuta nendest tulenevate riskide olemust ja taset, peaks komisjon nende konkreetsete tugevdatud hoolsusmeetmete kindlaksmääramise korrapäraselt läbi vaatama, et tagada nende proportsionaalsus ja piisavus. Komisjon peaks läbivaatamised avaldama.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(53a) Teatavad krediidi- või finantseerimisasutused, kes ei ole asutatud liidus, võivad samuti kujutada liidu finantssüsteemile konkreetset ja tõsist ohtu. Selle ohu leevendamiseks peaks AMLA-l olema õigus omal algatusel või käesolevas määruses sätestatud konkreetsete asutuste taotlusel võtta meetmeid, tuvastades krediidi- või finantseerimisasutused, mis ei ole asutatud liidus ning mis kujutavad liidu finantssüsteemile konkreetset ja tõsist ohtu. Sõltuvalt liidu finantssüsteemile avalduva riski tasemest peaks AMLA nõudma, et valitud kohustatud isikud rakendaksid riskide maandamiseks kindlaid meetmeid, ning neil peaks olema õigus võtta vastu finantsjärelevalve tegijatele mõeldud otsuseid tagamaks, et valimata jäetud kohustatud isikud kohaldavad AMLA tuvastatud kohustatud isikute suhtes ühtseid leevendusmeetmeid.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54) Potentsiaalsed välisohud liidu finantssüsteemile ei tulene mitte ainult kolmandatest riikidest, vaid võivad ilmneda ka seoses konkreetsete kliendi riskiteguritega või toodete, teenuste, tehingute või edastamiskanalitega, mida täheldatakse seoses konkreetse geograafilise piirkonnaga väljaspool liitu. Seetõttu on vaja kindlaks teha rahapesu ja terrorismi rahastamise suundumused, riskid ja meetodid, millega liidu kohustatud isikud võivad kokku puutuda. AMLA on kõige sobivam väljaspool liitu tekkivate rahapesu ja terrorismi rahastamise tüpoloogiate tuvastamiseks, et jälgida nende arengut eesmärgiga anda liidu kohustatud isikutele juhiseid vajaduse kohta kohaldada selliste riskide maandamiseks tugevdatud hoolsusmeetmeid.

(54) Potentsiaalsed välisohud liidu finantssüsteemile ei tulene mitte ainult kolmandatest riikidest, vaid võivad ilmneda ka seoses konkreetsete kliendi riskiteguritega või toodete, teenuste, tehingute või edastamiskanalitega, mida täheldatakse seoses konkreetse geograafilise piirkonnaga väljaspool liitu. Seetõttu on vaja kindlaks teha rahapesu ja terrorismi rahastamise suundumused, riskid ja meetodid, millega liidu kohustatud isikud võivad kokku puutuda. AMLA-l on teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku juba kaasatud liidu organite ja asutuste, sealhulgas Europoli ja pädevate asutuste toetusel kõige paremad võimalused väljaspool liitu tekkivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tüpoloogiaid tuvastada, et jälgida nende arengut eesmärgiga anda liidu kohustatud isikutele juhiseid vajaduse kohta kohaldada selliste riskide maandamiseks tugevdatud hoolsusmeetmeid.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Kui kliendid ei täida enam avaliku võimu olulisi ülesandeid, võib nendega siiski kaasneda suurem risk, näiteks mitteametliku mõju tõttu, mida nad võivad veel kasutada, või seetõttu, et nende varasemad ja praegused ülesanded on omavahel seotud. On oluline, et kohustatud isikud võtaksid neid jätkuvaid riske arvesse ja kohaldaksid üht või mitut tugevdatud hoolsusmeedet seni, kui on kindel, et üksikisikud ei kujuta endast enam riski, ning igal juhul mitte vähem kui 12 kuu jooksul pärast seda, kui nad ei täida enam avaliku võimu olulisi ülesandeid.

(57) Kui kliendid ei täida enam avaliku võimu olulisi ülesandeid, võib nendega siiski kaasneda suurem risk, näiteks mitteametliku mõju tõttu, mida nad võivad veel kasutada, või seetõttu, et nende varasemad ja praegused ülesanded on omavahel seotud. On oluline, et kohustatud isikud võtaksid neid jätkuvaid riske arvesse ja kohaldaksid üht või mitut tugevdatud hoolsusmeedet seni, kui on kindel, et üksikisikud ei kujuta endast enam riski, ning igal juhul mitte vähem kui 24 kuu jooksul pärast seda, kui nad ei täida enam avaliku võimu olulisi ülesandeid.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(60a) Ärisuhted ja juhutehingud, mis hõlmavad ühe või mitme suure riski teguriga varakaid kliente, võivad tõsiselt ohustada liidu finantssüsteemi terviklikkust ja tekitada siseturul suuri tõrkeid. Seepärast peaksid kohustatud isikud hoolsuskohustuse täitmise menetluse käigus riskitundlikul alusel kindlaks tegema, kas klient või kliendi tegelik kasusaaja on suure riskiga varakas isik. Kui kohustatud isik tuvastab, et klient või kliendi tegelik kasusaaja on suure riskiga varakas isik, peaks ta nende klientide suhtes kohaldama spetsiifilisi tugevdatud hoolsusmeetmeid, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62) Kohustatud isikud võivad kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete täitmisega seotud ülesandeid delegeerida agendile või välisele teenuseosutajale, välja arvatud juhul, kui nad on asutatud kolmandates riikides, mis on tunnistatud kõrge riskiastmega, nõuetel täitmisega seotud puudustega või liidu finantssüsteemi ohustavateks riikideks. Kohustatud isikute ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega hõlmamata väliste teenuseosutajate vahel lepinguliste esindussuhete või tegevuse edasiandmise suhete korral võivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustused nendele agentidele või tegevuse edasiandmise teenuse osutajatele tuleneda vaid pooltevahelisest lepingust ja mitte käesolevast määrusest. Seetõttu peaks vastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete järgimise eest lasuma peamiselt kohustatud isikul. Kohustatud isik peaks eelkõige tagama, et kui kliendi kaugidentimise eesmärgil on kaasatud teenuseosutaja, kellele on tegevus edasi antud, järgitakse riskipõhist lähenemisviisi.

(62) Kohustatud isikud võivad kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete täitmisega seotud ülesandeid delegeerida agendile või välisele teenuseosutajale, välja arvatud juhul, kui nad on asutatud kolmandates riikides, mis on tunnistatud kõrge riskiastmega, nõuetel täitmisega seotud puudustega või liidu finantssüsteemi ohustavateks riikideks. Delegeerimine peaks toetama kohustatud isikuid täieliku, õigeaegse ja täpse teabe saamisel, kasutades selleks otsustusvahendeid, nagu ülemaailmsed uudised, äri-, regulatiivsed ja õiguslikud andmebaasid. Kohustatud isikute ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega hõlmamata väliste teenuseosutajate vahel lepinguliste esindussuhete või tegevuse edasiandmise suhete korral võivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustused nendele agentidele või tegevuse edasiandmise teenuse osutajatele tuleneda vaid pooltevahelisest lepingust ja mitte käesolevast määrusest. Seetõttu peaks vastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete järgimise eest lasuma peamiselt kohustatud isikul. Kohustatud isik peaks eelkõige tagama, et kui kliendi kaugidentimise eesmärgil on kaasatud teenuseosutaja, kellele on tegevus edasi antud, järgitakse riskipõhist lähenemisviisi. Käesoleva määruse nõuetest tulenevate ülesannete delegeerimine agendile või välisele teenuseosutajale kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete võtmiseks ei tohiks vabastada kohustatud isikut ühestki määrusest (EL) 2016/679, sealhulgas selle artiklist 28, tuleneva kohustuse täitmisest.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 63

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(63) Selleks et kolmandatele isikutele tuginemise ja tegevuse edasiandmise suhted toimiksid tõhusalt, on vaja suuremat selgust tingimuste kohta, mille alusel tuginemine toimub. AMLA-le tuleks teha ülesandeks töötada välja suunised tingimuste kohta, mille alusel võib tugineda ja anda tegevust edasi kolmandatele isikutele, ning vastavate osapoolte rollide ja kohustuste kohta. Tagamaks, et kogu liidus oleks tagatud pidev järelevalve tuginemise ja tegevuse edasiandmise tavade üle, tuleks suunistes selgitada ka seda, kuidas järelevalve tegijad peaksid neid tavasid arvesse võtma ning kontrollima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist, kui kohustatud isikud neid tavasid kasutavad.

(63) Selleks et kolmandatele isikutele tuginemise ja tegevuse edasiandmise suhted toimiksid tõhusalt, on vaja suuremat selgust tingimuste kohta, mille alusel tuginemine toimub. AMLA-le tuleks teha ülesandeks töötada välja suunised tingimuste kohta, mille alusel võib tugineda ja anda tegevust edasi kolmandatele isikutele, ning vastavate osapoolte rollide ja kohustuste kohta. Tagamaks, et kogu liidus oleks tagatud pidev järelevalve tuginemise ja tegevuse edasiandmise tavade üle, tuleks suunistes selgitada ka seda, kuidas järelevalve tegijad peaksid neid tavasid arvesse võtma ning kontrollima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist, kui kohustatud isikud neid tavasid kasutavad.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 65

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(65) Tuleks kehtestada üksikasjalikud normid äriühingute ja teiste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate tuvastamiseks ning tegeliku kasusaaja määratluste ühtlustamiseks. Kuigi konkreetse suurusega osaluse või huvi kindlakstegemine ei tähenda automaatselt tegeliku kasusaaja tuvastamist, peaks see olema üks teguritest, mida tuleks arvesse võtta. Liikmesriigid peaksid saama siiski otsustada, et omandiõigust või kontrolli võib näidata 25 %st väiksem protsendimäär. Kontrolli 25 % suuruse osaluse ja ühe aktsia või hääleõiguse või muu osaluse kaudu tuleks hinnata igal omandiõiguse tasandil, mis tähendab, et seda künnist tuleks kohaldada iga seose suhtes omandistruktuuris ning et iga seost omandistruktuuris ja nende kombinatsiooni tuleks nõuetekohaselt uurida.

(65) Tuleks kehtestada üksikasjalikud normid äriühingute ja teiste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate tuvastamiseks ning tegeliku kasusaaja määratluste ühtlustamiseks. Kuigi konkreetse suurusega osaluse või huvi kindlakstegemine ei tähenda automaatselt tegeliku kasusaaja tuvastamist, peaks see olema üks teguritest, mida tuleks arvesse võtta. Kontrolli osaluse kaudu tuleks hinnata igal omandiõiguse tasandil, mis tähendab, et iga seosetasandi suhtes omandistruktuuris tuleks kohaldada spetsiaalset künnist ning et iga seosetasandit omandistruktuuris ja nende kombinatsiooni tuleks nõuetekohaselt uurida. Kaudse osaluse korral tuleks tegelikud kasusaajad kindlaks teha, korrutades osalused omandiahelas. Selleks tuleks kõik otseselt või kaudselt samale füüsilisele isikule kuuluvad osalused kokku liita.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 66

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(66) Tegelike kasusaajate asjalikuks tuvastamiseks on vaja kindlaks teha, kas kontrolli teostatakse muude vahendite abil. Kontrollimise kindlakstegemine osaluse kaudu on vajalik, kuid mitte piisav, ning see ei ammenda tegeliku kasusaaja tuvastamiseks vajalikke kontrolle. Test selle kohta, kas füüsiline isik teostab kontrolli muul viisil, ei ole hilisem test, mida tuleb teha ainult juhul, kui osalust ei ole võimalik kindlaks määrata. Kaks testi, nimelt kontrollimise kohta osaluse kaudu ja kontrollimise kohta muul viisil, tuleks teha paralleelselt. Muul viisil kontrollimine võib hõlmata õigust nimetada ametisse või vabastada ametist üle poole äriühingu juhatuse liikmetest; võimet avaldada olulist mõju äriühingu tehtud otsustele; kontrollimist omanike, liikmete või äriühingutega sõlmitud ametlike või mitteametlike kokkulepete, samuti hääletuskorra kaudu; sidemeid juhtide või direktorite või äriühingut omavate või kontrollivate isikute pereliikmetega; esindaja kasutamise ametlike või mitteametlike lepingute kasutamist.

(66) Tegelike kasusaajate asjalikuks tuvastamiseks on vaja kindlaks teha, kas kontrolli teostatakse muude vahendite abil. Kontrollimise kindlakstegemine osaluse kaudu on vajalik, kuid mitte piisav, ning see ei ammenda tegeliku kasusaaja tuvastamiseks vajalikke kontrolle. Test selle kohta, kas füüsiline isik teostab kontrolli muul viisil, ei ole hilisem test, mida tuleb teha ainult juhul, kui osalust ei ole võimalik kindlaks määrata. Kaks testi, nimelt kontrollimise kohta osaluse kaudu ja kontrollimise kohta muul viisil, tuleks teha paralleelselt. Muul viisil kontrollimine võib hõlmata õigust nimetada ametisse või vabastada ametist üle poole äriühingu juhatuse liikmetest; võimet avaldada olulist mõju äriühingu tehtud otsustele; kontrollimist omanike, liikmete või äriühingutega sõlmitud ametlike või mitteametlike kokkulepete, samuti hääletuskorra kaudu; sidemeid juhtide või direktorite või äriühingut omavate või kontrollivate isikute pereliikmetega; esindaja kasutamise ametlike või mitteametlike kokkulepete kasutamist või võlainstrumentide või muude rahastamismehhanismide kaudu kontrolli omamist.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 72

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(72) Erinevate õiguslike vormide puhul on vaja tagada võrdsed tingimused ning vältida usaldushalduse ja õiguslike üksuste kuritarvitamist, mis on sageli kihistunud keerulistesse struktuuridesse, et tegelikke kasusaajaid veelgi varjata. Liikmesriigis toimuva lepingulise usaldushalduse haldurid peaksid seega vastutama usaldushalduse kohta piisava, täpse ja ajakohase tegelikku kasusaajat käsitleva teabe kogumise ja säilitamise eest ning oma staatuse avalikustamise ja selle teabe esitamise eest kohustatud isikutele, kes rakendavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid. Usaldushalduse muud tegelikud kasusaajad peaksid aitama usaldushalduril sellist teavet koguda.

(72) Erinevate õiguslike vormide puhul on vaja tagada võrdsed tingimused ning vältida usaldushalduse ja õiguslike üksuste kuritarvitamist, mis on sageli kihistunud keerulistesse struktuuridesse, et tegelikke kasusaajaid veelgi varjata. Liikmesriigis toimuva lepingulise usaldushalduse haldurid peaksid seega vastutama usaldushalduse kohta piisava, täpse ja ajakohase tegelikku kasusaajat käsitleva teabe kogumise ja säilitamise eest ning oma staatuse avalikustamise ja selle teabe esitamise eest kohustatud isikutele, kes rakendavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, võttes arvesse eri õigussüsteemide, sealhulgas üldise õiguse jurisdiktsioonide eripära ja riske. Usaldushalduse muud tegelikud kasusaajad peaksid aitama usaldushalduril sellist teavet koguda.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 73

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(73) Võttes arvesse teatavate juriidiliste isikute, näiteks sihtasutuste konkreetset struktuuri ja vajadust tagada nende tegelike kasusaajate piisav läbipaistvus, tuleks selliste juriidiliste isikute ja usaldushaldusega sarnaste õiguslike üksuste suhtes kohaldada samaväärseid tegelikke kasusaajaid käsitlevaid nõudeid nagu lepingulise usaldushalduse suhtes.

(73) Võttes arvesse teatavate juriidiliste isikute, näiteks sihtasutuste konkreetset struktuuri ja vajadust tagada nende tegelike kasusaajate piisav läbipaistvus, tuleks selliste juriidiliste isikute ja usaldushaldusega sarnaste õiguslike üksuste suhtes kohaldada samaväärseid tegelikke kasusaajaid käsitlevaid nõudeid nagu lepingulise usaldushalduse suhtes, võttes igati arvesse eri juriidiliste isikute, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide iseärasusi.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(77) Kahtlastest tehingutest, sh tehingukatsetest, ning muu rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise seisukohast asjakohasest teabest tuleks teatada rahapesu andmebüroole, mis peaks toimima ühe keskse siseriikliku üksusena, mis kogub ja analüüsib teatatud kahtlusi ning edastab oma analüüsi tulemused pädevatele asutustele. Teavitada tuleks kõikidest kahtlastest tehingutest, sealhulgas tehingukatsetest, olenemata asjaomase tehingu väärtusest. Esitatav teave võib hõlmata ka künnisepõhist teavet. Kui kohustatud isik, selle töötaja või juht edastab heauskselt rahapesu andmebüroole teavet, ei käsitata seda teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning sellega ei tohiks kaasneda kohustatud isiku või selle juhtide või töötajate mis tahes vastutust.

(77) Kahtlustest, kahtlastest tehingutest, sh tehingukatsetest, ning muu rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamisega seotud teabest tuleks teatada rahapesu andmebüroole, mis peaks toimima ühe keskse siseriikliku üksusena, mis kogub ja analüüsib teatatud kahtlusi ning edastab oma analüüsi tulemused pädevatele asutustele. Rahapesu andmebürood tihendavad koostööd teiste pädevate asutustega, et tagada kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga sisuka teabe kiire ja konstruktiivne vahetamine. Teavitada tuleks kõikidest kahtlastest tehingutest, sealhulgas tehingukatsetest, olenemata asjaomase tehingu väärtusest. Esitatav teave võib hõlmata ka künnisepõhist teavet. Kui kohustatud isik, selle töötaja või juht edastab heauskselt rahapesu andmebüroole teavet, ei käsitata seda teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning sellega ei tohiks kaasneda kohustatud isiku või selle juhtide või töötajate mis tahes vastutust.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 78

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(78) Liikmesriikide vahelised erinevused seoses kahtlastest tehingutest teatamise kohustustega võivad süvendada raskusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisel, mida kogevad piiriülese kohaloluga või piiriüleselt tegutsevad kohustatud isikud. Lisaks mõjutab kahtlaseid tehinguid käsitlevate teadete ülesehitus ja sisu rahapesu andmebüroo võimet teha analüüsi ja selle analüüsi laadi ning samuti rahapesu andmebüroode võimet teha koostööd ja vahetada teavet. Selleks et hõlbustada kohustatud isikute aruandluskohustuste täitmist ning võimaldada rahapesu andmebüroode analüütilise tegevuse ja koostöö tulemuslikumat toimimist, peaks AMLA töötama välja regulatiivsete standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks ühine vorm kahtlastest tehingutest teatamiseks, mida kasutatakse ühtselt kogu liidus.

(78) Liikmesriikide vahelised erinevused seoses kahtlastest tehingutest teatamise kohustustega võivad süvendada raskusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisel, mida kogevad piiriülese kohaloluga või piiriüleselt tegutsevad kohustatud isikud. Lisaks mõjutab kahtlaseid tehinguid käsitlevate teadete ülesehitus ja sisu rahapesu andmebüroo võimet teha analüüsi ja selle analüüsi laadi ning samuti rahapesu andmebüroode võimet teha koostööd ja vahetada teavet. Selleks et hõlbustada kohustatud isikute aruandluskohustuste täitmist ning võimaldada rahapesu andmebüroode analüütilise tegevuse ja koostöö tulemuslikumat toimimist, peaks AMLA töötama välja regulatiivsete standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks ühine vorm kahtlustest teatamiseks, mida kasutatakse ühtselt kogu liidus. Et kohustatud isikud saaksid kahtlustest teatada ning rahapesu andmebürood suhelda ja teavet vahetada hõlpsamini ja kiiremini, peaks AMLA looma turvalise ja usaldusväärse elektroonilise registri (FIU.net-i ühtne kontaktpunkt), mille kaudu saab rahapesu, eelkuritegude ja terrorismi rahastamise kahtlustest, sealhulgas tehingukatsetest, standardse vormi abil teada anda selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kelle territooriumil on teavet edastav kohustatud isik asutatud. Selle liidese kaudu peaks ühtlasi olema võimalik edastada kõnealust teavet viivitamata mõnele teisele rahapesu andmebüroole, keda kahtlase tehingu teade puudutab. FIU.net-i ühtne kontaktpunkt peaks võimaldama ka teabevahetust pädevate rahapesu andmebüroode ja kohustatud isikute vahel ning kahtluste kohta esitatud teadete kohta rahapesu andmebüroode vahel teabe (sealhulgas jälitusteabe) jagamist. FIU.net-i ühtne kontaktpunkt tuleks luua kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. FIU.net-i ühtne kontaktpunkt tuleks kasutusele võtta järk-järgult, et kahtlastest tehingutest saaks pidevalt tõrgeteta teatada ning rahapesu andmebüroodel ja kohustatud isikutel oleks vajalike tehniliste muudatuste tegemiseks piisavalt palju aega. Rahapesu andmebürood võivad seetõttu otsustada anda kohustatud isikutele korralduse esitada teavet FIU.net-i kaudu alates ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. FIU.net-i ühtse kontaktpunkti kasutamine peaks kohustatud isikutele olema kohustuslik alates ... [kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 79

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(79) Rahapesu andmebürood peaksid olema suutelised kiiresti hankima igalt kohustatud isikult kogu vajaliku teabe oma ülesannete täitmiseks. See, et nad saavad takistusteta ja kiiresti teavet, on oluline selleks, et tagada rahavoogude nõuetekohane jälgitavus ning ebaseaduslike võrgustike ja voogude avastamine varases etapis. Rahapesu andmebürood võivad vajada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse tõttu kohustatud isikutelt lisateavet, kas ajendatuna rahapesu andmebüroole eelnevalt teatatud kahtlasest tehingust, või ka muust, nagu rahapesu andmebüroo enda koostatud analüüs, pädevate asutuste esitatud andmete analüüs või mõnes muus rahapesu andmebüroos hoitav teave. Rahapesu andmebürood peaksid seega olema seoses oma ülesannetega suutelised hankima teavet kõikidelt kohustatud isikutelt, isegi kui kahtlasest tehingust ei ole varem teatatud. Kohustatud isikud peaksid vastama rahapesu andmebüroo nõudele teabe esitamiseks niipea kui võimalik ja igal juhul viie päeva jooksul alates taotluse saamisest. Põhjendatud ja kiireloomulistel juhtudel peaks kohustatud isikul olema võimalik vastata rahapesu andmebüroo nõudele 24 tunni jooksul. See ei tähenda rahapesu andmebüroo analüüsi raames valimatuid teabenõudeid kohustatud isikutele, vaid ainult piisavalt kindlaks määratud tingimustel põhinevaid teabenõudeid. Rahapesu andmebüroo peaks olema suuteline ka liidu mõne teise rahapesu andmebüroo taotlusel sellist teavet hankima ning seda teavet taotlenud rahapesu andmebürooga jagama.

(79) Rahapesu andmebürood peaksid olema suutelised kiiresti hankima igalt kohustatud isikult kogu vajaliku teabe oma ülesannete täitmiseks. See, et nad saavad takistusteta ja kiiresti teavet, on oluline selleks, et tagada rahavoogude nõuetekohane jälgitavus ning ebaseaduslike võrgustike ja voogude avastamine varases etapis. Rahapesu andmebürood võivad vajada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse tõttu kohustatud isikutelt lisateavet, kas ajendatuna rahapesu andmebüroole eelnevalt teatatud kahtlasest tehingust, või ka muust, nagu rahapesu andmebüroo enda koostatud analüüs, pädevate asutuste esitatud andmete analüüs või mõnes muus rahapesu andmebüroos hoitav teave. Rahapesu andmebürood peaksid seega olema seoses oma ülesannetega suutelised hankima teavet kõikidelt kohustatud isikutelt, isegi kui kahtlasest tehingust ei ole varem teatatud. Kohustatud isikud peaksid vastama rahapesu andmebüroo nõudele teabe esitamiseks niipea kui võimalik, ent igal juhul viie päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo määrab teistsuguse tähtaja. Põhjendatud ja kiireloomulistel juhtudel peaks kohustatud isikul olema võimalik vastata rahapesu andmebüroo taotlusele võimalikult kiiresti, ent tähtaja jooksul, mis ei tohiks olla pikem kui üks tööpäev. See ei tähenda rahapesu andmebüroo analüüsi raames valimatuid teabenõudeid kohustatud isikutele, vaid ainult piisavalt kindlaks määratud tingimustel põhinevaid teabenõudeid. Rahapesu andmebüroo peaks olema suuteline ka liidu mõne teise rahapesu andmebüroo taotlusel sellist teavet hankima ning seda teavet taotlenud rahapesu andmebürooga jagama.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 81

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(81) Kui liikmesriik otsustab määrata iseregulatsiooni organi, võib ta lubada, et see organ ei pea edastama rahapesu andmebüroole teavet, mis on kogutud isikutelt, keda see organ esindab, juhul kui teave on saadud mõnelt esindatava isiku kliendilt või mõne kliendi kohta seoses kliendi õigusliku olukorra selgitamisega või kõnealuse kliendi kaitse või esindamisega kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas juhul, kui ta annab kohtumenetluse algatamist või vältimist käsitlevat nõu, olenemata sellest, kas kõnealune teave on saadud enne sellist menetlust, selle ajal või pärast seda, või nõuda, et iseregulatsiooni organ seda teavet ei edastaks.

(81) Notaritel, advokaatidel, muudel sõltumatutel õigusteenuse osutajatel, audiitoritel, raamatupidamisteenuse osutajatel ja maksunõustajatel peaks olema lubatud jätta rahapesu andmebüroole ja iseregulatsiooni organile edastamata teave, mis on isikutelt saadud, juhul kui teave on saadud mõnelt isiku kliendilt või mõne kliendi kohta seoses kliendi õigusliku olukorra selgitamisega, välja arvatud juhul, kui õigusnõu antakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või kui need isikud teavad või neil on faktilistel ja objektiivsetel asjaoludel tekkinud kahtlus, et klient küsib õigusnõu, sealhulgas maksuküsimuste või investeeringute eest elamisloa või kodakondsuse andmise kavadega seotud õigusnõu, rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil ning nõu ei küsita seoses kohtumenetlusega, või kõnealuse kliendi kaitse või esindamisega kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas juhul, kui ta annab kohtumenetluse algatamist või vältimist käsitlevat nõu, olenemata sellest, kas kõnealune teave on saadud enne sellist menetlust, selle ajal või pärast seda. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada või säilitada tehingute puhul, millega kaasneb eriti suur risk, et neid kasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil, täiendavaid aruandluskohustusi, mille suhtes teabe edastamise nõuetest tehtavat erandit ei kohaldata.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 82

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(82) Kohustatud isikud peaksid erandina saama kahtlasi tehinguid teha enne pädevate asutuste teavitamist, kui nende tegemata jätmine ei ole võimalik või kui see võib takistada kahtlustatavast rahapesust või terrorismi rahastamisest kasu saajate jälitamist. Seda erandit ei tohiks aga teha seoses tehingutega, mis on seotud liikmesriikide võetud rahvusvaheliste kohustustega külmutada viivitamata terroristide, terroristlike rühmituste või terrorismi rahastajate rahalised vahendid või muu vara vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastele eeskirjadele.

(82) Kohustatud isikud peaksid erandina saama kahtlasi tehinguid teha enne pädevate asutuste teavitamist, kui nende tegemata jätmine ei ole võimalik või kui see võib takistada kahtlustatavast rahapesust või terrorismi rahastamisest kasu saajate jälitamist, sealhulgas igati põhjendatud juhtudel, kui see on sätestatud liikmesriigi õiguses. Seda erandit ei tohiks aga teha seoses tehingutega, mis on seotud liikmesriikide võetud rahvusvaheliste kohustustega külmutada viivitamata terroristide, terroristlike rühmituste või terrorismi rahastajate rahalised vahendid või muu vara vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastele eeskirjadele.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(86) On ülimalt oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku kooskõlla viimisel FATFi muudetud soovitustega järgitakse täielikult liidu õigust, eriti selles osas, mis puudutab liidu andmekaitsealaseid õigusakte ja hartas kinnistatud põhiõiguste kaitsmist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rakendamise teatavad aspektid hõlmavad andmete kogumist, analüüsi, säilitamist ja jagamist. Isikuandmete töötlemine peaks olema lubatud juhul, kui austatakse täielikult põhiõigusi ja üksnes käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel ning kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks, ebatavaliste ja kahtlaste tehingute pidevaks seireks, analüüsiks ja nendest teatamiseks, juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegeliku kasusaaja tuvastamiseks, riikliku taustaga isiku tuvastamiseks ning teabe jagamiseks krediidi- ja finantseerimisasutustega ja muude kohustatud isikutega. Isikuandmete kogumine ja järgnev töötlemine kohustatud isikute poolt peaks piirduma sellega, mida on vaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmiseks, ja isikuandmeid ei tuleks täiendavalt töödelda viisil, mis ei ole sellise vajadusega kooskõlas. Eelkõige tuleks rangelt keelata isikuandmete lisatöötlemine ärilistel eesmärkidel.

(86) On ülimalt oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku kooskõlla viimisel FATFi muudetud soovitustega järgitakse täielikult liidu õigust, eriti selles osas, mis puudutab liidu andmekaitsealaseid õigusakte ja hartas kinnistatud põhiõiguste kaitsmist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rakendamise teatavad aspektid hõlmavad andmete kogumist, analüüsi, säilitamist ja jagamist. Isikuandmete töötlemine peaks olema lubatud juhul, kui austatakse täielikult põhiõigusi ja üksnes käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel ning kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks, ebatavaliste ja kahtlaste tehingute pidevaks seireks, analüüsiks ja nendest teatamiseks, juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegeliku kasusaaja tuvastamiseks, riikliku taustaga isiku tuvastamiseks ning teabe jagamiseks krediidi- ja finantseerimisasutustega ja muude kohustatud isikutega. Isikuandmete kogumine ja järgnev töötlemine kohustatud isikute poolt peaks piirduma sellega, mida on vaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmiseks, ja isikuandmeid ei tuleks täiendavalt töödelda viisil, mis ei ole sellise vajadusega kooskõlas. Eelkõige tuleks isikuandmete eriliikide ning süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid. Isikuandmete lisatöötlemine ärilistel eesmärkidel tuleks rangelt keelata.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 93

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(93) Krüptovarade anonüümsus seab need ohtu, et neid kuritarvitatakse kuritegelikel eesmärkidel. Anonüümsed krüptokukrud ei võimalda krüptovara ülekandeid jälgida ja teevad keeruliseks ka selliste omavahel seotud tehingute tuvastamise, mis võivad tekitada kahtlusi, või kliendi suhtes piisavate hoolsusmeetmete rakendamise. Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete tulemuslik kohaldamine krüptovarade suhtes, on vaja keelata anonüümsete krüptokukrute pakkumine ja hoidmine krüptovarateenuse osutajate poolt.

(93) Krüptovarade anonüümsus seab need ohtu, et neid kuritarvitatakse kuritegelikel eesmärkidel. Anonüümsed krüptovarakontod ega muud anonüümimisvahendid ei võimalda krüptovara ülekandeid jälgida ja teevad keeruliseks ka selliste omavahel seotud tehingute tuvastamise, mis võivad tekitada kahtlusi, või kliendi suhtes piisavate hoolsusmeetmete rakendamise. Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete tulemuslik kohaldamine krüptovarade suhtes, on vaja keelata selliste anonüümsete krüptovarakontode pakkumine ja hoidmine, mis võimaldavad kliendikonto omaniku anonüümimist või tehingute suuremat sogastamist. Kohustatud isikud peaksid käsitlema anonüümimisvahendeid ja -teenuseid suurema riski teguritena. Kuna neid võidakse ebaseaduslikel eesmärkidel tehingute sogastamiseks väärkasutada, peaks komisjon hindama, kas krüptovarateenuse osutajate poolt teisele isikule või tema nimel anonüümimisvahendite ja -teenuste, näiteks mikserite ja segistite pakkumine peaks samuti olema keelatud. Neid sätteid ei tuleks kohaldada riist- ja tarkvarapakkujate ega autonoomkukrute pakkujate suhtes, kui neil ei ole teise isiku krüptovarale juurdepääsu ega selle üle kontrolli.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 94

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(94) Suurtes summades sularahamakseid saab hõlpsasti ära kasutada rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil; nõudega, mille kohaselt tuleb kaupadega kauplejate suhtes kohaldada rahapesuvastaseid norme, kui nad teevad või saavad sularahamakseid summas 10 000 eurot või rohkem, ei ole seda riski piisavalt maandatud. Samal ajal on liikmesriikide lähenemisviiside erinevused piiranud võrdseid tingimusi liidu siseturul, kahjustades rangema kontrolliga liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid. Seepärast on vaja kehtestada kogu liitu hõlmav suurte sularahamaksete piirmäär 10 000 eurot. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada madalamaid künniseid ja täiendavaid rangemaid sätteid.

(94) Suurtes summades sularahamakseid saab hõlpsasti ära kasutada rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil; nõudega, mille kohaselt tuleb kaupadega kauplejate suhtes kohaldada rahapesuvastaseid norme, kui nad teevad või saavad sularahamakseid summas 10 000 eurot või rohkem, ei ole seda riski piisavalt maandatud. Samal ajal on liikmesriikide lähenemisviiside erinevused piiranud võrdseid tingimusi liidu siseturul, kahjustades rangema kontrolliga liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid. Seepärast on vaja kehtestada kogu liitu hõlmav suurte sularahamaksete piirmäär 7 000 eurot. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada madalamaid künniseid ja täiendavaid rangemaid sätteid. Kogu liitu hõlmavat piirmäära ei tuleks kohaldada selliste füüsiliste isikute vaheliste maksete suhtes, kes ei täida ametiülesandeid, välja arvatud maa ja kinnisvara, väärismetallide ja -kivide ning muude luksuskaupadega seotud tehingute suhtes ning krediidiasutuste ruumides tehtavate maksete ja hoitavate hoiuste suhtes. Krediidiasutuste ruumides tehtavate maksete ja hoitavate hoiuste puhul peaks krediidiasutus teatama rahapesu andmebüroole maksetest ja hoiustest, mis piirmäära ületavad. Selline teatamine ei tohiks asendada kahtlastest tegevustest ja tehingutest teatamist. Ebatavaliselt suurte sularahatehingute suhtes – isegi, kui need jäävad allapoole künnist –, sealhulgas väljavõtmise suhtes, tuleks suurema riski korral kohaldada kliendi suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid ja vajaduse korral kahtlustest teatada.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 94 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(94a) Tehnoloogia arengu tulemusel on kauplejatel võimalik võtta kas kaupluses või internetis kaupade müümise ja teenuste osutamise eest makseid vastu krüptovaras. Kui selliseid makseid ei tehta reguleeritud teenuseosutajate kaudu, ei pruugi kontrollitud identiteedi jälgitavuse tase olla piisav, et vältida nende väärkasutamist rahapesuks, terrorismi rahastamiseks või eelkuriteo toimepanemiseks. Selliste maksevahendite kasutamine suureneva digitaliseerimise kontekstis võib tekitada lünga ja vähendada sularahalimiidi tõhusust. Et kaupade ja teenuste eest saaks ka edaspidi maksta krüptovaras, tuleb nõuda, et kauplejad tugineksid krüptovaramaksete vastuvõtmisel krüptovarateenuse osutajale, kes on saanud tegevusloa krüptovaraturgude määruse alusel. Sellist piirangut tuleks kohaldada isikute suhtes, kes kauplevad kaupadega või osutavad teenuseid, ning seda ei tohiks tõlgendada kui piirangut eraisikute tehingutele, mis tehakse autonoomkukrutega, ega piiranguna autonoomkukrute kasutamisele äritehingutes, kui sellega on seotud krüptovarateenuse osutaja.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 97

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(97) Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete põhimõtteühtne kohaldamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, nõuete järgimise puudustega kolmandad riigid ja riigid, kes seavad ohtu liidu finantssüsteemi, ning määratakse kindlaks ühtlustatud ja proportsionaalsed tugevdatud hoolsusmeetmed ning vajaduse korral leevendusmeetmed, samuti regulatiivsed tehnilised standardid, millega kehtestatakse kontserniüleste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride miinimumnõuded ning tingimused, mille alusel peavad struktuurid, millel on ühised omanikud ja juhtkond ning ühine vastavuskontroll, kohaldama kontserniüleseid põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure, meetmed, mida kontsernid peavad võtma, kui kolmandate riikide õigusaktidega ei ole kontserniüleste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride ja järelevalvemeetmete kohaldamine lubatud, sektorid ja tehingud, mille suhtes kohaldatakse madalamaid kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete künniseid ning teave, mis on vajalik kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus sobivaid konsultatsioone (sh ekspertide tasandil) ja et need toimuks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes39 sätestatud põhimõtetega. Et tagada võrdsel tasemel osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(97) Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete põhimõtteühtne kohaldamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, nõuete järgimise puudustega kolmandad riigid ning määratakse kindlaks ühtlustatud ja proportsionaalsed tugevdatud hoolsusmeetmed ning vajaduse korral leevendusmeetmed, samuti regulatiivsed tehnilised standardid, millega kehtestatakse kontserniüleste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride miinimumnõuded ning tingimused, mille alusel peavad struktuurid, millel on ühised omanikud ja juhtkond ning ühine vastavuskontroll, kohaldama kontserniüleseid põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure, meetmed, mida kontsernid peavad võtma, kui kolmandate riikide õigusaktidega ei ole kontserniüleste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride ja järelevalvemeetmete kohaldamine lubatud, sektorid ja tehingud, mille suhtes kohaldatakse madalamaid kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete künniseid ning teave, mis on vajalik kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks, ning normid ja kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks muude juriidiliste isikute kui äriühingute tegelikud kasusaajad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega39. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

__________________

__________________

39 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

39 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

aa) meetmed, mida kohustatud isikud peavad võtma ja mille eesmärk on maandada ja juhtida sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja nendest kõrvalehoidmise riski;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ab) meetmed, mille eesmärk on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist liikmesriikides, milles võib mis tahes liiki investeeringute eest, sealhulgas kapitalisiirete, vara ostmise või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise, äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate maksete eest, saada vastutasuks kodakondsuse või elamisõiguse;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) meetmed esitajainstrumentide kuritarvitamise piiramiseks.

c) meetmed anonüümsetest instrumentidest tulenevate riskide maandamiseks ja esitajainstrumentide kuritarvitamise piiramiseks.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4) „vara“ – direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 lõikes 2 määratletud vara;

4) „rahalised vahendid“ ja „vara“ – direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 lõikes 2 määratletud vara;

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing ja kes teostab üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL43 I lisa punktides 2–12 või 14 ja 15 osutatud tegevust, sealhulgas valuutavahetusasutuste tegevust, või kelle põhitegevusala on osaluste omandamine, sh finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja;

a) ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing ja kes teostab üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL23 I lisa punktides 2–12 või 14 ja 15 osutatud tegevust, sealhulgas valuutavahetusasutuste tegevust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL artikli 4 punktis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis b määratletud krediidiandjate tegevust, ning ettevõtja, kelle põhitegevusala on osaluste omandamine, sh finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 I lisa punktis 8 loetletud tegevused;

__________________

__________________

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

aa) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium;

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

fa) krüptovarateenuse osutajad;

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6a) „krüptovarateenuse osutajad“ – määruse (EL) 2023/... [palun lisada viide – ettepanek: määrus, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 – COM(2020) 593 final] artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud krüptovarateenuse osutaja, kes osutab üht või mitut kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktis 16 määratletud krüptovarateenust, välja arvatud krüptovara kohta nõu andmine, nagu on osutatud nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis h;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6b) „esitajaaktsia“ – vabalt kaubeldav instrument, mis annab juriidilise isiku omandiõiguse isikule, kelle valduses on esitajaaktsiatäht, ning muu sarnane instrument, mille puhul ei ole võimalik aktsiaomanikku kindlaks teha ega jälgida. See ei hõlma elektroonilises ega registreeritud vormis aktsiasertifikaate, mille omanikke on võimalik jälgida ja kindlaks teha;

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6c) „esitajaaktsia ostutäht“ – vabalt kaubeldav instrument, mis annab juriidilise isiku omandiõiguse saamise õiguse isikule, kellel on esitajaaktsia ostutäht, ning muu sarnane ostutäht või instrument, mille puhul ei ole võimalik aktsiaomanikku kindlaks teha ega jälgida. Selle alla ei kuulu elektroonilises ega registreeritud vormis ostutähed ega muud instrumendid, mille omanikke on võimalik jälgida ja kindlaks teha, ega muud instrumendid, mis annavad ainult õiguse kindlaksmääratud tingimustel juriidilise isiku omandiõigust märkida, kuid ei anna omandiõigust ega omandiõiguse saamise õigust, välja arvatud juhul ja seni, kui instrumente kasutatakse;

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) tegutsemine juhi või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna seltsingus või sarnasel positsioonil mõnes muus juriidilises isikus, samuti mõne teise isiku sellisele positsioonile asumise korraldamine;

b) tegutsemine juhi või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna seltsingus, näiteks esindajana, partnerina partnerluses, haldusnõukogu esimehena või sarnasel positsioonil mõnes muus juriidilises isikus, samuti mõne teise isiku sellisele positsioonile asumise korraldamine;

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7a) „varahaldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes oma äritegevuse kaudu osutab teenuseid ja pakub tooteid, mille eesmärk on kolmandate isikute vara kasvatada, kaitsta, kasutada ja ringlusse anda;

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8) „hasartmänguteenus“ – teenus, mis hõlmab rahalise väärtusega panuse tegemist õnnemängudes, sealhulgas oskusi nõudvates õnnemängudes, nagu loteriid, kasiinomängud, pokker ja kihlveotehingud, ja mida osutatakse füüsiliselt piiritletavas kohas või muul viisil vahemaa tagant, elektrooniliselt või teabevahetust hõlbustava muu tehnoloogia abil ning teenuse saaja isiklikul nõudel;

8) „hasartmänguteenus“ – teenus, mis hõlmab rahalise väärtusega panuse (sealhulgas maksustatava kommunikatsiooni vormis) tegemist õnnemängudes, sealhulgas oskusi nõudvates õnnemängudes, nagu loteriid, kasiinomängud, pokker ja kihlveotehingud, ja mida osutatakse füüsiliselt piiritletavas kohas või muul viisil vahemaa tagant, elektrooniliselt või teabevahetust hõlbustava muu tehnoloogia abil ning teenuse saaja isiklikul nõudel;

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14) „krüptovarateenuse osutaja“ – krüptovarateenuse osutaja määruse [palun lisage viide – ettepanek määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 – COM/2020/593 final] artikli 3 lõike 1 punkti 8 mõistes, kui ta osutab ühte või mitut krüptovarateenust, nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktis 9;

välja jäetud

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14a) „kõrgetasemeline professionaalne jalgpalliklubi“ – liikmesriigis asutatud juriidiline isik, kes omab või juhib professionaalset jalgpalliklubi, kus vähemalt üks meeskond mängib selle liikmesriigi meistrivõistlustel või kahe kõrgeima taseme meistrivõistlustel ja mille aastakäive on vähemalt 7 000 000 eurot;

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14b) „jalgpallisektoris tegutsev spordiagent“ – füüsiline isik, kes osutab jalgpallisektoris eraõiguslikku töövahendusteenust tulevastele palgalistele jalgpalluritele töökoha leidmisel ja tööandjatele jalgpalluritega töölepingu sõlmimisel;

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15a) „väärismetallid“ – kuld, hõbe, plaatina, iriidium, osmium, pallaadium, roodium ja ruteenium;

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15b) „vääriskivid“ – teemandid, rubiinid, safiirid ja smaragdid;

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16) „ärisuhe“ – äriline, ametialane või kaubandussuhe, mis on seotud kohustatud isiku kutsealase tegevusega ning millest kontakti loomise ajal oodatakse teatavat kestvust, sealhulgas suhe, mille puhul palutakse kohustatud isikul moodustada äriühing või seada oma kliendi jaoks sisse usaldushaldus, olenemata sellest, kas äriühingu moodustamine või usaldushalduse sisseseadmine on ainus tehing, mis selle kliendi jaoks tehakse;

16) „ärisuhe“ – äriline, ametialane või kaubandussuhe, mis on otseselt seotud kohustatud isiku kutsealase tegevusega ning millest kontakti loomise ajal oodatakse teatavat kestvust, sealhulgas suhe, mille puhul palutakse kohustatud isikul moodustada äriühing või seada oma kliendi jaoks sisse usaldushaldus, olenemata sellest, kas äriühingu moodustamine või usaldushalduse sisseseadmine on ainus tehing, mis selle kliendi jaoks tehakse. Kinnisvaratehingute puhul tähendab see suhet, mille puhul muule kohustatud isikule kui krediidi- või finantseerimisasutusele osutatakse teenuseid, mis hõlmavad teatava ajavahemiku jooksul rohkem kui ühe varaobjekti müüki või vahendamist;

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16a) „juhutehing“ – tehing, mida ei tehta ärisuhte raames;

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16b) „ebatüüpiline tehing või asjaolu“ – tehing või asjaolu, mis ei ole kooskõlas kliendi omadustega ega ärisuhte või kavandatava tehingu eesmärgi ja otstarbega;

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) suhted krediidi- ja finantseerimisasutuste vahel, sealhulgas sellised suhted, mille puhul korrespondentpank osutab respondentpangale sarnaseid teenuseid, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete tegemiseks;

b) suhted krediidi- ja finantseerimisasutuste vahel, sealhulgas need, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid, ning suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete tegemiseks, või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks;

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 20 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

20a) „krüptovarateenuseid osutav registreerimata või litsentsimata isik“ – isik, kes osutab krüptovarateenuseid ja kes ei ole asutatud üheski liidu jurisdiktsioonis ega oma üheski liidu jurisdiktsioonis keskset kontaktpunkti ega piisavalt suurt juhtkonda;

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22) „tegelik kasusaaja“ – füüsiline isik, kes on juriidilise isiku või lepingulise usaldushalduse või sarnase õigusliku üksuse lõplik omanik või kes teda lõplikult kontrollib, ning füüsiline isik, kelle nimel või kelle kasuks tehing või toiming tehakse;

22) „tegelik kasusaaja“ – füüsiline isik, kes on juriidilise isiku või lepingulise usaldushalduse, sarnase õigusliku üksuse või riigisisese õiguse kohaselt õigus- ja teovõimega organisatsiooni lõplik omanik või kellel on tema üle kontroll, ning füüsiline isik, kelle nimel või kelle kasuks tehing või toiming tehakse või ärisuhe sõlmitakse;

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 24

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

24) „esindaja kasutamise ametlik kokkulepe“ – leping või ametlik kord, millel on lepinguga samaväärne õigusjõud ning mis on sõlmitud esindaja ja esindaja määraja vahel, kui esindaja määraja on juriidiline või füüsiline isik, kes annab esindajale juhiseid tegutseda tema nimel teatavas rollis, sealhulgas juhi või aktsionärina, ning esindaja on juriidiline või füüsiline isik, kellele esindaja määraja on andnud ülesande tegutseda tema nimel;

24) „esindaja kasutamise ametlik kokkulepe“ – leping või samaväärne ametlik kord, millel on lepinguga samaväärne õigusjõud ning mis on sõlmitud esindaja ja esindaja määraja vahel, kui esindaja määraja on juriidiline või füüsiline isik, kes annab esindajale juhiseid tegutseda tema nimel teatavas rollis, sealhulgas juhi või aktsionärina, ning esindaja on juriidiline või füüsiline isik, kellele esindaja määraja on andnud ülesande tegutseda tema nimel;

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 25 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

25) „riikliku taustaga isik“ – füüsiline isik, kes täidab või on täitnud järgmisi avaliku võimu olulisi ülesandeid:

25) „riikliku taustaga isik“ – füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, sealhulgas:

 

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 25 – alapunkt a – alapunkt vii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

viia) piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, sealhulgas omavalitsuste rühmade ja vähemalt 30 000 elanikuga suurlinnapiirkondade juhid;

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 25 – alapunkt d – alapunkt i a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ia) muud liikmesriikide määratletud avaliku võimu olulised ülesanded;

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 26 – alapunkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) vanemad;

c) vanemad ning õed ja vennad;

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27 – alapunkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a) „varakas klient“ – kooskõlas käesoleva määrusega klient, kes on füüsiline isik või sellise juriidilise isiku tegelik kasusaaja, kellel on kokku vähemalt 1 000 000 euro väärtuses rahalist või investeeritavat vara, välja arvatud selle isiku peamine isiklik eluase;

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29 – alapunkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a) muu kui punktis a nimetatud kontserni emaettevõtja, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet konsolideeritud alusel ja mis on liidus kõrgeimal konsolideerimistasemel, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis f määratletud kindlustusvaldusettevõtja;

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

29a) „emaettevõtja“ –

 

a)  finantskonglomeraadi emaettevõtja, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

 

b)  sellise kontserni emaettevõtja, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet konsolideeritud alusel ja mis on liidus kõrgeimal konsolideerimistasemel, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis f määratletud kindlustusvaldusettevõtja;

 

c)  sellise kontserni emaettevõtja, mis hõlmab vähemalt kaht käesoleva määruse artiklis 3 määratletud kohustatud isikut ja mis ise ei ole teise liidus asuva ettevõtja tütarettevõtja.

 

Kui samas kontsernis on mitu emaettevõtjat, on emaettevõtja punktide a, b ja c kohaselt kontserni kuuluv üksus, mis ei ole teise liidus asuva ettevõtja tütarettevõtja;

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 31 – alapunkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) ametiasutus, millel on määratud ülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks;

d) ametiasutus, millel on määratud ülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks;

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) audiitorid, raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustajad ning kõik teised füüsilised või juriidilised isikud, kes kohustuvad oma peamise äri- või kutsetegevusena kas otse või endaga seotud teiste isikute kaudu andma materiaalset abi, tuge või nõu maksuküsimustes;

a) audiitorid, raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustajad ning kõik teised füüsilised või juriidilised isikud, kes kohustuvad oma peamise äri- või kutsetegevusena kas otse või endaga seotud teiste isikute kaudu andma materiaalset abi, tuge või nõu maksuküsimustes, investeeringute alal või isiklikes rahaasjades;

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

aa) sertifitseeritud võlgade sissenõudjad ja varahaldurid;

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) notarid ja teised sõltumatud õigusteenuse osutajad, kui nad osalevad oma kliendi heaks või tema nimel mõnes finants- või kinnisvaratehingus või aitavad kliendil kavandada või täita tehingut, mis on seotud ükskõik millise järgmise tegevusega:

b) notarid, advokaadid ja teised sõltumatud õigusteenuse osutajad, kui nad osalevad oma kliendi heaks või tema nimel mõnes finants- või kinnisvaratehingus või aitavad kliendil kavandada või täita tehingut, mis on seotud ükskõik millise järgmise tegevusega:

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) kinnisvara või ettevõtete ost ja müük;

i) füüsilise või virtuaalvara või ettevõtete ost ja müük;

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b – alapunkt iii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) panga-, hoiu- või väärtpaberikontode avamine või haldamine;

iii) panga-, hoiu-, väärtpaberi- või krüptovarakontode avamine või haldamine;

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) kinnisvaramaaklerid, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad kinnisvara väljaüürimisel vahendajatena tehingute puhul, mille kuuüür on vähemalt 10 000 eurot või samaväärne summa omavääringus;

d) kinnisvaramaaklerid, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad kinnisvara väljaüürimisel vahendajatena tehingute puhul, mille kuuüür on 5 000 eurot või samaväärne summa omavääringus või muu heakskiidetud makseviisi puhul;

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

da) varaarendajad;

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt e a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ea) muude luksuskaupadega kui IIIa lisas loetletud väärismetallide ja -kividega kauplevad isikud;

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) muud ühisrahastusteenuse osutajad peale nende, keda reguleeritakse määrusega (EL) 2020/1503;

h) ühisrahastusteenuse osutajad;

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) kunstikaupmehed või kunstiteoste vahendajad, sh siis, kui nende tegevus toimub kunstigaleriis või oksjonimajas ning kui tehingu või omavahel seotud tehingute väärtus on vähemalt 10 000 eurot või samaväärne summa omavääringus;

i) kunstikaupmehed või kunstiteoste vahendajad, sh siis, kui nende tegevus toimub kunstigaleriis või oksjonimajas ning kui tehingu või omavahel seotud tehingute väärtus on vähemalt 5 000 eurot või samaväärne summa omavääringus;

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt i a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ia) isikud, kes osutavad teenuseid kordumatu ja asendamatu krüptovara müügiks ja ostmiseks;

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt j

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j) kunstiteoste hoidmise, nendega kauplemise või nende vahendamisega tegelevad isikud, kui seda tehakse vabatsoonides ja tolliladudes ning kui tehingu või omavahel seotud tehingute väärtus on vähemalt 10 000 eurot või samaväärne summa omavääringus;

j) kunstiteoste ning IIIa lisas loetletud luksuskaupade hoidmise, nendega kauplemise või nende vahendamisega tegelevad isikud, kui seda tehakse vabatsoonides ja tolliladudes ning kui tehingu või omavahel seotud tehingute väärtus on vähemalt 000 eurot või samaväärne summa omavääringus;

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt j a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ja) digiplatvormid määruse (EL) .../... [ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ] tähenduses, mis võimaldavad tarbijatel ja kauplejatel sõlmida füüsiliste kaupade kohta kauglepinguid, kui nad teevad või saavad makseid summas 10 000 eurot või rohkem, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud;

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt l a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

la) jalgpallisektoris tegutsevad spordiagendid;

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt l b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

lb) kõrgetasemelised professionaalsed jalgpalliklubid;

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt l c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

lc) selliste liikmesriikide jalgpalliliidud, mis on Euroopa Jalgpalliliidu liikmed.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad otsustada, et teatavate hasartmänguteenuste osutajad, välja arvatud kasiinod, vabastatakse täielikult või osaliselt käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmisest, juhul kui selliste teenuste olemuse ja, kui see on asjakohane, ulatuse tõttu on risk tõendatult väike.

1. Liikmesriigid võivad pärast AMLAga konsulteerimist otsustada, et hasartmänguteenuste osutajad, näiteks riiklikud teenuseosutajad ning riigi omanduses olevad ja eraõiguslikud loteriikorraldajad, välja arvatud kasiinod, interneti hasartmänguplatvormid, piiriüleselt pakutavad hasartmänguteenused ja spordikihlvedude korraldajad, on käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud, juhul kui selliste teenuste olemuse, proportsionaalsuse põhimõtte ja asjakohasel juhul ulatuse tõttu on risk tõendatult väike.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid näevad ette riskipõhised seiremeetmed või võtavad muid piisavaid meetmeid, mis tagavad, et käesoleva artikli kohaselt tehtud erandeid ei kuritarvitata.

3. Liikmesriigid näevad koostöös AMLAga ette riskipõhised seiremeetmed või võtavad muid piisavaid meetmeid, mis tagavad, et käesoleva artikli kohaselt tehtud erandeid ei kuritarvitata.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4a

 

Teatavatele ühisrahastusteenuste osutajatele kohaldatavad erandid

 

1.  Liikmesriigid võivad otsustada, et teatavad ühisrahastusteenuse osutajad, välja arvatud määrusega (EL) 2020/1503 hõlmatud ühisrahastusteenuse osutajad, on käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmisest vabastatud individuaalse riskihindamise alusel, mille tulemuseks on selliste teenuste laadi ja asjakohasel juhul ulatuse tõttu risk tõendatult väike, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

 

a)  ühisrahastusteenuse osutaja edendab üksnes avalikes huvides läbiviidavaid projekte, tema peamine eesmärk ei ole kasumi teenimine ning kasumi teenimise korral investeerib teenuseosutaja selle teenuse eesmärkide saavutamiseks ning seda ei jaotata liikmete, asutajate ega muude eraõiguslike isikute vahel;

 

b)  ühisrahastusteenuse osutaja rakendab projektiomanike suhtes, kes esitavad oma projekte rahastamiseks ühisrahastusplatvormi kaudu, hoolsuskohustuse miinimumnõudeid viisil, mis on kooskõlas määruse (EL) 2020/1503 artikliga 5, ja kõik kõrgemasse juhtkonda kaasatud füüsilised isikud vastavad direktiivi (EL) 2023/... [ettepanek võtta vastu kuues rahapesuvastane direktiiv] artiklis 6 sätestatud kriteeriumidele;

 

c)  kõik ühisrahastusteenuse osutaja juhtkonda kaasatud füüsilised isikud järgivad sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid, mis on kooskõlas määruse (EL) 2020/1503 artikli 12 lõike 3 punktis b sätestatud nõuetega;

 

d)  ühisrahastusteenuse osutaja kehtestab ja säilitab korra, millega tagatakse, et projektiomanikud võtavad ühisrahastusprojektidele mõeldud raha ja muid makseid vastu üksnes makseteenuse pakkuja kaudu kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/2366;

 

e)  ühisrahastusteenuse osutaja on asutatud liidus.

 

2.  Liikmesriigid näevad koostöös AMLAga ette riskipõhised seiremeetmed või võtavad muid piisavaid meetmeid, mis tagavad, et käesoleva artikli kohaselt tehtud erandeid ei kuritarvitata.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a. Liikmesriigid nõuavad, et direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkujad tagaksid, et nad ei tee tehinguid hasartmänguteenuse osutajate jaoks, kellel liidus litsentsi ei ole.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõigist eranditest, mida nad kavatsevad teha kooskõlas artiklitega 4 ja 5. Teates esitatakse erandi asjakohasele riskihindamisele tuginev põhjendus.

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõigist eranditest, mida nad kavatsevad teha kooskõlas artiklitega 4 ja 5. Teade sisaldab üksikasjalikku põhjendust, mis põhineb asjaomasel riskihindamisel, mille liikmesriik on erandi säilitamiseks teinud. Kui seda peetakse asjakohaseks, esitavad liikmesriigid erandi vajalikkuse selgitamiseks lisatõendeid.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kinnitab, et erandi võib teha;

a) kinnitab, et erandi võib teha liikmesriigi esitatud põhjendusel;

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui liikmesriigid on saanud komisjonilt lõike 2 punkti a kohase otsuse, võivad liikmesriigid võtta vastu otsuse erandi tegemise kohta. Sellises otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb. Liikmesriigid vaatavad need otsused üle korrapäraselt ja igal juhul siis, kui nad ajakohastavad oma riiklikku riskihindamist kooskõlas direktiivi [palun lisage viide – ettepanek kuuenda rahapesuvastase direktiivi kohta – COM/2021/423 final] artikliga 8.

3. Kui liikmesriigid on saanud komisjonilt lõike 2 punkti a kohase otsuse, võivad liikmesriigid võtta vastu otsuse erandi tegemise kohta. Sellises otsuses esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb. Liikmesriigid vaatavad need otsused üle korrapäraselt, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast erandi esmakordset tegemist, ja igal juhul siis, kui nad ajakohastavad oma riiklikku riskihindamist kooskõlas direktiivi [palun lisage viide – ettepanek kuuenda rahapesuvastase direktiivi kohta – COM/2021/423 final] artikliga 8.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjon avaldab käesoleva artikli kohaselt tehtud erandite loetelu igal aastal Euroopa Liidu Teatajas.

5. Komisjon avaldab igal aastal Euroopa Liidu Teatajas käesoleva artikli kohaselt tehtud erandite loetelu ning tehtud erandite analüütilise ja faktilise ülevaate.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6a

 

Investeeringute eest kodakondsuse andmise keeld ning investeeringute eest kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade suhtes kohaldatavad miinimumnõuded

 

1.  Liikmesriigid ei kehtesta riigisisese õiguse alusel kavasid, mille kohaselt on võimalik mis tahes liiki investeeringute eest, sealhulgas kapitalisiirete, vara ostmise või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise, äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate maksete eest, saada vastutasuks kodakondsusega seotud õigused, ilma et asjaomase liikmesriigiga oleks olemas tegelik seos.

 

2.  Liikmesriik, mille õigusega antakse mis tahes liiki investeeringute eest, nagu kapitalisiirete, kinnisasjade ostmise või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise, äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate maksete eest vastutasuks kodakondsus või elamisõigus, tagab, et elamisõiguse taotlusi menetlevad avaliku sektori asutused rakendavad enne otsuse tegemist vähemalt järgmisi meetmeid:

 

a)  nad nõuavad, et tehingud tehtaks ärisuhte kaudu selles liikmesriigis asutatud kohustatud isikuga;

 

b)  nad nõuavad asjaomastelt kohustatud isikutelt kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohta teavet ja hindavad seda;

 

c)  nad hangivad ja registreerivad üksikasjalikku teavet, mis on tõendatud kontrollitud dokumentidega taotleja isiku, taotleja ärihuvide ja tööalase tegevuse kohta eelneva kümne aasta jooksul ning taotleja rahaliste vahendite ja vara allika kohta;

 

d)  nad nõuavad asjaomastelt õiguskaitseasutustelt tõenditega põhjendatud kinnitust selle kohta, et taotlejal puudub kuritegelik minevik;

 

e) nad nõuavad, et taotlejate suhtes kohaldataks minimaalse füüsiliselt riigis viibimise ja investeeringutes minimaalse aktiivse osalemise nõudeid, investeeringute kvaliteedi, lisaväärtuse ja majandusse antava panuse nõudeid;

 

f)  neil on seiremehhanism hilisemaks kontrollimiseks, kas edukad taotlejad täidavad jätkuvalt kavade õiguslikke nõudeid.

 

Asjaomased asutused jälgivad korrapäraselt taotleja füüsiliselt riigis viibimist, nagu on osutatud esimese lõigu punktis e, ning kõnealuse nõude täitmata jätmise korral kodakondsust või riigis elamise õigust ei anta või need tühistatakse.

 

3.  Taotlejatele, kellel on dokumenteeritud seos kahtlase tegevusega, sealhulgas tihedad ärisuhted isikutega, kes on seoses rahapesu, terrorismi rahastamise või eelkuritegudega kriminaalkorras karistatud, või kellel on tihedad isiklikud või ärisuhted isikutega, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone, selliste kavade alusel elamisõigust ei anta.

 

4.  Taotlejatele, kes on artiklites 23, 24 või 25 osutatud riikide kodanikud, selliste kavade alusel elamisõigust ei anta.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) lisaks kohustusele kohaldada sihipäraseid finantssanktsioone, maandada ja juhtida massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja nendest kõrvalehoidmise riski.

b) lisaks kohustusele kohaldada sihipäraseid finantssanktsioone, maandada ja juhtida kõigi sihipäraste finantssanktsioonide, sealhulgas terrorismi ja terrorismi rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide ning massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise, erineva rakendamise ja nendest kõrvalehoidmise riski.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid peavad olema proportsionaalsed kohustatud isikute laadi ja suurusega.

Kõnealused põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid peavad olema proportsionaalsed kohustatud isikute laadi, tegevuse ja suurusega. Nende põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride puhul võetakse arvesse riigiüleseid ja riiklikke riskihindamisi ning rahapesu andmebüroode ja järelevalve tegijate suuniseid, sealhulgas pädevate asutuste tehtud kontrollide tulemusi.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) sõltumatu audititalitus, kes testib punktis a osutatud põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure;

c) sõltumatu audititalitus, kes hindab, kas punktis a osutatud põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid toimivad tõhusalt;

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) kontrollida töötajate värbamisel ja teatavatele ülesannetele ja funktsioonidele määramisel ning oma agentide ja levitajate määramisel kõnealuste isikute head mainet, proportsionaalselt täidetavate ülesannete ja funktsioonidega seotud riskidega;

d) kontrollida töötajate värbamisel ja teatavatele ülesannetele ja funktsioonidele määramisel ning oma agentide ja levitajate määramisel kõnealuste isikute head mainet, oskusi ja teadmisi, proportsionaalselt täidetavate ülesannete ja funktsioonidega seotud riskidega;

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] annab AMLA välja suunised elementide kohta, mida kohustatud isikud peaksid oma ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride ulatuse üle otsustamisel arvesse võtma.

4. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] koostab AMLA pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) konsulteerimist regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse elemendid, mida kohustatud isikud peaksid oma ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride ulatuse üle otsustamisel arvesse võtma, tuginedes nende hinnangulisele riskitasemele. Samuti sisaldab see suuniseid selle kohta, kuidas määrata kindlaks artiklis 9 sätestatud vastavuskontrollifunktsiooni täitvate töötajate arv, arvestades kohustatud isikute laadi, tegevust ja suurust ning selle sektori riske, kus nad tegutsevad.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4a. Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva artikli lõikes 4 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) 2023/... [palun lisada viide – ettepanek rahapesu tõkestamise ameti asutamise kohta – COM/2021/421 final] artiklitega 38–41.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kohustatud isikud võtavad oma laadi ja suurusega proportsionaalseid sobivaid meetmeid, et tuvastada ja hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, millega nad kokku puutuvad, samuti massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja nendest kõrvalehoidmise riske, võttes arvesse järgmist:

1. Kohustatud isikud võtavad oma laadi, tegevuse ja suurusega proportsionaalseid sobivaid meetmeid, et tuvastada ja hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, millega nad kokku puutuvad, samuti kõigi sihipäraste finantssanktsioonide, sealhulgas terrorismi ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riski, võttes arvesse vähemalt järgmist:

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ca) asjaomased suunised, soovitused ja arvamused, mille AMLA on määruse (EL) 2023/... [palun lisada viide – rahapesuvastase ameti asutamise ettepanek – COM(2021) 421 final] artiklite 43 ja 44 kohaselt koostanud;

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

cb) järeldused, mis on tehtud asjaomase kohustatud isiku poolt varem toime pandud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide rikkumiste kohta või asjaomase kohustatud isiku mis tahes seose kohta rahapesu või terrorismi rahastamise juhtumiga;

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

cc) rahapesu andmebüroodelt ja õiguskaitseasutustelt saadud teave;

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

cd) teave, mis on saadud esialgsete kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ja pideva järelevalve käigus;

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ce) oma teadmised ja töökogemus.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a. Kohustatud isikud võivad sõltuvalt kindlakstehtud riskitasemest ja proportsionaalsuse põhimõttest kaaluda oma äranägemisel täiendavaid teabeallikaid, sealhulgas:

 

a)  kohustatud isikute organisatsioonidelt saadud teave tüpoloogiate ja tekkivate riskide kohta;

 

b)  kodanikuühiskonna organisatsioonidelt saadud teave, sealhulgas korruptsiooni tajumise indeksid ja muud riiklikud aruanded;

 

c)  rahvusvahelistelt standardeid kehtestavatelt organitelt saadud teave, näiteks vastastikuse hindamise aruanded ning muud aruanded ja ülevaated;

 

d)  usutavatest ja usaldusväärsetest avalikest allikatest ja meediast pärit teave;

 

e)  usutavatelt ja usaldusväärsetelt äriorganisatsioonidelt saadud teave, näiteks riskiaruanded;

 

f)  statistikaga tegelevatelt organisatsioonidelt ja akadeemilistelt ringkondadelt saadud teave.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kohustatud isikud nimetavad oma juhatuse või selle puudumisel samaväärse juhtorgani ühe juhtiva liikme, kes vastutab käesoleva määruse täitmist tagavate meetmete rakendamise eest (edaspidi „vastavuskontrolli juht“). Kui kohustatud isikul ei ole juhtorganit, peaks funktsiooni täitma selle kõrgema juhtkonna liige.

1. Kohustatud isikud nimetavad oma juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani ühe juhtiva liikme, kes vastutab käesoleva määruse täitmist tagavate meetmete rakendamise ja järelevalve eest (edaspidi „vastavuskontrolli juht“). Kui kohustatud isikul ei ole juhtorganit, peaks funktsiooni täitma selle kõrgema juhtkonna liige. Käesolev lõige ei piira juhtorganite ühist tsiviil- või kriminaalvastutust käsitlevate riigisiseste sätete kohaldamist.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vastavuskontrolli juht vastutab kohustatud isiku põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride rakendamise ning selliste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride märkimisväärsete või oluliste puuduste kohta teabe saamise eest. Vastavuskontrolli juht annab nendes küsimustes korrapäraselt aru juhatusele või samaväärsele juhtorganile. Emaettevõtjate puhul vastutab see isik ka kontserniüleste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride järelevalve eest.

2. Vastavuskontrolli juht tagab kohustatud isiku põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride täieliku rakendamise ning saab teavet selliste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride märkimisväärsete või oluliste puuduste kohta. Vastavuskontrolli juht annab nendes küsimustes korrapäraselt aru juhtorganile. Emaettevõtjate puhul vastutab see isik ka kontserniüleste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride järelevalve eest.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kohustatud isikutel peab olema vastavuskontrolli spetsialist, kelle nimetab ametisse juhatus või juhtorgan ning kes vastutab kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete igapäevase toimimise eest. Kõnealune isik vastutab ka rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest teatamise eest vastavalt artikli 50 lõikele 6.

3. Kohustatud isikutel peab olema vastavuskontrolli spetsialist, kelle nimetab ametisse juhtimisfunktsiooni täitev juhtorgan ning kes vastutab kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete igapäevase toimimise eest ning tegutseb sealhulgas pädevate asutuste kontaktpunktina. Kõnealune isik vastutab ka rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest teatamise eest vastavalt artikli 50 lõikele 6. Vastavuskontrolli spetsialist on oma ülesannetes ja kohustustes sõltumatu.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontserni kuuluv kohustatud isik võib määrata oma vastavuskontrolli spetsialistiks üksikisiku, kes täidab seda ülesannet kõnealuse kontserni teises kohustatud isikus.

Kontserni kuuluv kohustatud isik võib määrata oma vastavuskontrolli spetsialistiks üksikisiku, kes täidab seda ülesannet kõnealuse kontserni teises kohustatud isikus, tingimusel, et see isik on asutatud samas liikmesriigis kus kohustatud isik.

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a. Vastavuskontrolli spetsialisti ei tohi töösuhtega seotud tööülesannete täitmisel mingi viisil karistada. Vastavuskontrolli spetsialisti ei tohi enne tema ametiaja lõppu ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole kohustatud isikul mõistlik seda isikut tööl hoida. Kohustatud isikud teavitavad vastavuskontrolli spetsialisti ametist vabastamisest ja selle põhjustest järelevalve tegijaid.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3b. Kui vastavuskontrolli juhi või vastavuskontrolli spetsialisti sobivust kontrollib muu kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus, teavitab see asutus asjatu viivituseta asjaomase kohustatud isiku asukohaliikmesriigi järelevalve tegijat sobivuse kontrollimise taotluse kättesaamisest ja kuupäevast, milleks sobivuse kohta otsus tuleb teha. Järelevalve tegija esitab asjakohasel juhul koostöös teiste pädevate asutustega muule kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutusele asjakohase tähtaja jooksul, võttes arvesse kuupäeva, milleks sobivuse kohta otsus tuleb teha, tema järelevalvepädevuse teostamiseks vajaliku teabe.

 

Esimeses lõigus osutatud teave seisneb hinnangus selle kohta, kas ametisse nimetatud isiku teadmised, oskused ja kogemused on piisavad, et täita selle vastavuskontrolli juhi või vastavuskontrolli spetsialisti ülesandeid, kellele ametikohale isik nimetati, ning hinnang kuulub sobivuse kontrollimise asutuse otsuse juurde.

 

Kui järelevalve tegija jõuab järeldusele, et ametisse nimetatud isikul esimeses ja teises lõigus sätestatud vastavuskontrolli juhi ülesannete täitmiseks või kolmandas lõigus sätestatud vastavuskontrolli spetsialisti ülesannete täitmiseks piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi ei ole, ei tee sobivust kontrolliv asutus otsust, mis võimaldaks määratud isikul neid ülesandeid täita.

 

Järelevalve tegija kindlaksmääramise kord, käesolevas lõikes osutatud teabe esitamise tähtajad ja muud tehnilised üksikasjad seoses järelevalve tegijate koostööga sobivust kontrollivate asutustega, sealhulgas EKPga, kes tegutseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, ja muude selle alusel pädevate asutustega sätestatakse direktiivi (EL) 2023/... [palun lisada viide – ettepanek võtta vastu kuues rahapesuvastane direktiiv – COM/2021/423 final] artiklis 52 esitatud suunistes.

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kohustatud isikud peavad tagama vastavuskontrolli funktsioonide täitmiseks piisavad ressursid, sealhulgas töötajad ja tehnoloogia, proportsionaalselt kohustatud isiku suuruse, olemuse ja riskidega, ning tagama, et kõnealuste funktsioonide täitmise eest vastutavatele isikutele antakse volitused teha ettepanekuid mis tahes meetmete kohta, mis on vajalikud kohustatud isiku ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride tulemuslikkuse tagamiseks.

4. Kohustatud isikud peavad tagama vastavuskontrolli funktsioonide täitmiseks piisavad ressursid, sealhulgas töötajad ja tehnoloogia, proportsionaalselt kohustatud isiku suuruse, olemuse, tegevuse ja riskidega, ning tagama, et kõnealuste funktsioonide täitmise eest vastutavatele isikutele antakse juurdepääs kogu teabele, andmetele, registritele ja süsteemidele, mis võivad olla nende ülesannete täitmiseks vajalikud, ja volitused teha ettepanekuid mis tahes meetmete kohta, mis on vajalikud kohustatud isiku ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride tulemuslikkuse tagamiseks.

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Vastavuskontrolli juht esitab kord aastas või vajaduse korral sagedamini juhtorganile aruande kohustatud isiku ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride rakendamise kohta ning teavitab juhtorganit kõigi läbivaatamiste tulemustest. Juhtorgan võtab vajalikud meetmed tuvastatud puuduste õigeaegseks kõrvaldamiseks.

5. Vastavuskontrolli juht esitab kord aastas või vajaduse korral sagedamini juhtorganile kohustatud isiku ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride rakendamise kohta aruande ning teavitab juhtorganit kõigi läbivaatamiste tulemustest. Juhtorgan võtab tuvastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui kohustatud isiku suurus seda õigustab, võib lõigetes 1 ja 3 osutatud ülesandeid täita sama füüsiline isik.

6. Kui kohustatud isiku suurus seda õigustab, võib lõigetes 1 ja 3 osutatud ülesandeid täita sama füüsiline isik. Vastavuskontrolli spetsialist võib lõigetes 1 ja 3 osutatud ülesandeid täita koos muude ülesannetega.

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Töötajad, kellele on antud ülesanded, mis on seotud kohustatud isiku vastavusega käesolevale määrusele, teavitavad vastavuskontrolli spetsialisti kõigist tihedatest era- või ametialastest suhetest, mis on loodud kohustatud isiku klientide või võimalike klientidega, ning neil ei ole lubatud täita mis tahes ülesandeid, mis on seotud kohustatud isiku nõuetele vastavusega seoses kõnealuste klientidega.

2. Töötajad, kellele on antud ülesanded, mis on seotud kohustatud isiku vastavusega käesolevale määrusele, teavitavad vastavuskontrolli spetsialisti kõigist tihedatest era- või ametialastest suhetest, mis on loodud kohustatud isiku klientide või võimalike klientidega, kes on sõnade või tegudega väljendanud kavatsust end lepingu kaudu õiguslikult siduda, mida teine pool mõistliku eelduse kohaselt niimoodi mõistaks, ning neil ei ole lubatud täita mis tahes ülesandeid, mis on seotud kohustatud isiku nõuetele vastavusega seoses kõnealuste klientidega.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a. Kohustatud isikul peavad olema asjakohased menetlused tagamaks, et vastutus ärisuhte eest läheb asjakohase ajavahemiku järel üle ühelt töötajalt teisele. Kui kohustatud isiku suurus või vajadus erikvalifikatsiooni järele ei võimalda sellist menetlust kehtestada, viib vastavuskontrolli spetsialist asjakohase ajavahemiku järel läbi mõjutatud ärisuhete riskipõhise erikontrolli.

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kohustatud isikutel peavad olema sobivad protseduurid, mille kohaselt nende töötajad või võrreldavas olukorras olevad isikud teatavad õigusrikkumistest kohustatud isiku siseselt konkreetse, sõltumatu ja anonüümse kanali kaudu ning mis on proportsionaalsed kohustatud isiku laadi ja suurusega.

3. Kohustatud isikutel peavad olema sobivad protseduurid, mille kohaselt nende töötajad või võrreldavas olukorras olevad isikud teatavad õigusrikkumistest kohustatud isiku siseselt konkreetse, sõltumatu ja anonüümse kanali kaudu ning mis on proportsionaalsed kohustatud isiku laadi, tegevuse ja suurusega.

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohustatud isikud peavad võtma meetmeid tagamaks, et töötajad, juhid või agendid, kes teatavad rikkumistest esimese lõigu kohaselt, on kaitstud kättemaksu, diskrimineerimise ja igasuguse muu ebaõiglase kohtlemise eest.

Kohustatud isikud võtavad meetmeid, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/19375a artiklis 4 osutatud töötajate, juhtide, agentide ja muude esimese lõigu kohastest rikkumistest teatavate isikute kaitse vastavalt kõnealusele direktiivile ja muudele kohaldatavatele õigusaktidele.

 

__________________

 

5a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).

Muudatusettepanek  144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12a

 

Füüsilisest isikust ettevõtjate, üksikettevõtjate ja mikroettevõtjate suhtes kohaldatavad miinimumnõuded

 

1.  Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] töötab AMLA välja ja esitab komisjonile vastuvõtmiseks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb miinimumnõudeid ja -standardeid käesoleva peatüki täitmiseks kohustatud isikute poolt, kelleks on füüsilisest isikust ettevõtjad, üksikettevõtjad või mikroettevõtjad. Eelkõige töötab AMLA välja vastavusfunktsioonide täitmisega seotud nõuded ja standardid. Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab AMLA nõuetekohaselt arvesse eri liiki kohustatud isikute ärimudelitele omaseid riskitasemeid, et tagada nõuetele vastavuse nõuete ja standardite proportsionaalsus tuvastatud riskidega.

 

2.  Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) .../... [palun lisage viide – ettepanek Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti loomise kohta – COM/2021/421 final] artiklitega 38–41.

Muudatusettepanek  145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Emaettevõtja tagab, et käesoleva peatüki 1. jaos osutatud ettevõttesiseseid protseduure, riskihindamist ja töötajaid käsitlevaid nõudeid kohaldatakse kontserni kõigi filiaalide ja tütarettevõtjate suhtes liikmesriikides ning nende kontsernide puhul, mille emaettevõtja on asutatud liidus, kolmandates riikides. Kontserniülesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid hõlmavad ka andmekaitsepõhimõtteid ning põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure teabe jagamiseks kontsernis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.

1. Iga liidus asutatud emaettevõtja kehtestab käesoleva määruse nõuete järgimiseks kontserniülesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid, ning tagab, et käesoleva peatüki 1. jaos osutatud ettevõttesiseseid protseduure, riskihindamist ja töötajaid käsitlevaid nõudeid kohaldatakse kontserni kõigi filiaalide ja tütarettevõtjate suhtes liikmesriikides ja kolmandates riikides. Selleks viib emaettevõtja läbi kontserniülese riskihindamise, võttes arvesse kontserni kõigi filiaalide ja tütarettevõtjate tuvastatud riske, ning kehtestab selle hinnangu alusel kontserniülesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid ning rakendab neid. Kontserniülesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid hõlmavad ka andmekaitsepõhimõtteid ning põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure teabe jagamiseks kontsernis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. Kontserni kuuluvad kohustatud isikud rakendavad kontserniüleseid põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure, võttes arvesse oma eripära ja riske, millega nad kokku puutuvad.

Muudatusettepanek  146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud teabevahetusega seotud põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride kohaselt peavad kontserni kohustatud isikud omavahel teavet vahetama, kui see on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast oluline. Teabe jagamine kontsernis hõlmab eelkõige kliendi, tema tegeliku kasusaaja või isiku, kelle nimel klient tegutseb, identiteeti ja omadusi, ärisuhte olemust ja eesmärki ning kahtlusi, et rahalised vahendid on kuritegelikust tegevusest saadud tulu või seotud terrorismi rahastamisega, millest teatatakse rahapesu andmebüroole artikli 50 kohaselt, välja arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo on andnud teistsugused juhised.

2. Lõikes 1 osutatud teabevahetusega seotud põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride kohaselt peavad kontserni kohustatud isikud omavahel teavet vahetama, kui see on oluline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ja riskijuhtimise seisukohast. Teabe jagamine kontsernis hõlmab eelkõige kliendi, tema tegeliku kasusaaja või isiku, kelle nimel klient tegutseb, identiteeti ja omadusi, ärisuhte ja tehingute olemust ja eesmärki, ning kui see on kohaldatav, ebatüüpiliste tehingute analüüsi, ning kahtlusi, et rahalised vahendid on kuritegelikust tegevusest saadud tulu või seotud terrorismi rahastamisega, millest teatatakse rahapesu andmebüroole artikli 50 kohaselt, välja arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo on andnud teistsugused juhised.

Muudatusettepanek  147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontsernid kehtestavad kontserniülesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid tagamaks, et esimese lõigu kohaselt vahetatava teabe suhtes kohaldatakse piisavaid konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja teabe kasutamisega seotud tagatisi, sealhulgas selleks, et vältida teabe avaldamist.

Kontserniüleste põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete osas on nõutav, et kontserni kuuluvad üksused, kes ei ole käesoleva määruse artikli 3 kohaselt kohustatud isikud, esitaksid asjakohase teabe samasse kontserni kuuluvatele kohustatud isikutele, et täita käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Kontsernid kehtestavad kontserniülesed põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid tagamaks, et esimese ja teise lõigu kohaselt vahetatava teabe suhtes kohaldatakse piisavaid konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja teabe kasutamisega seotud tagatisi, sealhulgas selleks, et vältida teabe avaldamist.

Muudatusettepanek  148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a. Samasse kontserni kuuluvatel üksustel on õigus kasutada saadud teavet kontsernisisese ärisuhte huvides ajakohase teabena järgmistel tingimustel:

 

a)  kui teabe või dokumendid on esitanud sama kontserni teine üksus;

 

b)  sama kontserni teavet saav üksus ega sama kontserni teavet andev üksus ei ole teadlikud sellest, et teave ei ole enam aktuaalne;

Muudatusettepanek  149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] töötab AMLA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus määratakse kindlaks kontserniüleste põhimõtete miinimumnõuded, sealhulgas miinimumstandardid teabe jagamiseks grupis, selliste emaettevõtjate roll ja kohustused, kes ise ei ole kohustatud isikud, et tagada kontserniülene vastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele, ning tingimused, mille alusel kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ettevõtjate suhtes, kes on osa struktuuridest, millel on ühised omanikud ja juhtkond ning ühine vastavuskontroll.

3. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] töötab AMLA pärast EBAga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus määratakse kindlaks kontserniüleste põhimõtete miinimumnõuded, sealhulgas miinimumstandardid teabe jagamiseks grupis, selliste emaettevõtjate roll ja kohustused, kes ise ei ole kohustatud isikud, et tagada kontserniülene vastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele, ning tingimused, mille alusel kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ettevõtjate suhtes, kes on osa struktuuridest, millel on ühised omanikud ja juhtkond ning ühine vastavuskontroll.

Muudatusettepanek  150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui kohustatud isikute filiaalid või tütarettevõtjad asuvad kolmandates riikides, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded on käesolevas määruses sätestatutest leebemad, tagab asjaomane kohustatud isik, et need filiaalid või tütarettevõtjad vastavad käesolevas määruses sätestatud, sealhulgas andmekaitset käsitlevatele nõuetele või samaväärsetele nõuetele.

1. Kui kohustatud isikute filiaalid või tütarettevõtjad asuvad kolmandates riikides, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded on käesolevas määruses sätestatutest leebemad, tagab emaettevõtja, et need filiaalid või tütarettevõtjad vastavad käesolevas määruses sätestatud, sealhulgas andmekaitset käsitlevatele nõuetele või samaväärsetele nõuetele.

Muudatusettepanek  151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda vastata käesolevas määruses sätestatud nõuetele, võtavad kohustatud isikud lisameetmeid tagamaks, et asjaomases kolmandas riigis asuvad filiaalid ja enamusosalusega tütarettevõtjad vähendavad tulemuslikult rahapesu või terrorismi rahastamise riski, ning peakontor teavitab sellest oma päritoluliikmesriigi järelevalve tegijaid. Kui päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad leiavad, et lisameetmed ei ole piisavad, võtavad nad täiendavaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas nõuavad, et kontsern ei looks ärisuhteid või lõpetaks need ning ei teeks tehinguid, ning vajaduse korral nõuavad, et kontsern lõpetaks oma tegevuse asjaomases kolmandas riigis.

2. Kui kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda vastata käesolevas määruses sätestatud nõuetele, võtavad emaettevõtjad lisameetmeid tagamaks, et asjaomases kolmandas riigis asuvad filiaalid ja enamusosalusega tütarettevõtjad vähendavad tulemuslikult rahapesu või terrorismi rahastamise riski, ning teavitab nendest täiendavatest meetmetest oma päritoluliikmesriigi järelevalve tegijaid. Kui päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad leiavad, et lisameetmed ei ole piisavad, võtavad nad täiendavaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas nõuavad, et kontsern ei looks ärisuhteid või lõpetaks need ning ei teeks tehinguid, ning vajaduse korral nõuavad, et kontsern lõpetaks oma tegevuse asjaomases kolmandas riigis.

Muudatusettepanek  152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva] koostab AMLA regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Selles regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse lõikes 2 osutatud lisameetmete laad, sealhulgas miinimummeetmed, mida kohustatud isikud peavad võtma, kui kolmanda riigi õigus ei võimalda rakendada artikli 13 kohaseid meetmeid ning sellistel juhtudel nõutavad täiendavad järelevalvemeetmed.

3. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva] koostab AMLA regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Selles regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse lõikes 2 osutatud lisameetmete laad, sealhulgas miinimummeetmed, mida kohustatud isikud peavad võtma, kui kolmanda riigi õigus ei võimalda rakendada artikli 13 kohaseid meetmeid ning sellistel juhtudel nõutavad täiendavad järelevalvemeetmed. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu sisaldab selliste kolmandate riikide loetelu, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuet peetakse käesolevas määruses sätestatud nõuetega samaväärseks. Loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek  153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lisaks lõikes 1 osutatud asjaoludele kohaldavad krediidi- ja finantseerimisasutused ning krüptovarateenuste osutajad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, kui nad algatavad või sooritavad juhutehingut, mis on rahaülekanne määruse [palun lisage viide – ettepanek sõnastada uuesti määrus (EL) 2015/847 – COM/2021/422 final] artikli 3 punkti 9 mõistes, või krüptovara ülekanne selle määruse artikli 3 punkti 10 mõistes, mis on suurem kui 1 000 eurot või samaväärne summa omavääringus.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud asjaoludele kohaldavad krediidi- ja finantseerimisasutused kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, kui nad algatavad või sooritavad juhutehingut, mis on rahaülekanne määruse [palun lisage viide – ettepanek sõnastada uuesti määrus (EL) 2015/847 – COM/2021/422 final] artikli 3 punkti 9 mõistes ning vähemalt 1 000 eurot või samaväärne summa omavääringus.

 

Krediidi- ja finantseerimisasutused, kes on kohustatud isikud, kohaldavad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, kui nad osalevad juhutehingus või teostavad juhutehingut, mis hõlmab krüptovara, mille väärtus on vähemalt 1 000 eurot, või samaväärne summa omavääringus, olenemata sellest, kas tehing tehakse ühe korraga või mitme seotud tehinguna.

Muudatusettepanek  154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Hasartmänguteenuste osutajad kohaldavad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid võidusumma väljamaksmise, panuste tegemise või mõlema korral, kui tehtava tehingu suurus on vähemalt 2 000 eurot või samaväärne summa omavääringus, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe tehingu või mitme omavahel seotud tehinguga.

3. Hasartmänguteenuste osutajad kohaldavad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid võidusumma väljamaksmise, panuste tegemise või mõlema korral, kui tehtava tehingu suurus on vähemalt 2 000 eurot või samaväärne summa omavääringus või interneti hasartmänguteenuste puhul vähemalt 1 000 euro suurused või samaväärsed tehingud omavääringus, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe tehingu või mitme omavahel seotud tehinguga.

Muudatusettepanek  155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a. Erandina lõikest 1 võib järelevalve tegija, tuginedes asjakohasele riskihindamisele, mis näitab, et risk on väike, lubada kohustatud isikutel mitte kohaldada teatavaid kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid e-raha suhtes, mida saab kasutada ainult piiratud viisil, kui täidetud on kõik järgmised riskimaandamistingimused:

 

a)  hoitava rahasumma suurus ei ületa 150 eurot;

 

b)  maksevahendeid võib kasutada üksnes selleks, et osta kas kauplustes või internetis kaupu või teenuseid ühes liikmesriigis emitendilt või teenuseosutajate võrgustikus kutselise emitendiga sõlmitud otsese kaubanduskokkuleppe alusel.

Esimese lõigu punktis b osutatud maksevahendid ei tohi olla seotud pangakontoga, võimaldada jääksumma suurendamist ja neid ei saa raha vastu vahetada.

Muudatusettepanek  328

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Krediidiasutuste puhul kohaldatakse kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid järelevalve tegijate järelevalve all ka hetkel, mil krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL52 artikli 32 lõike 1 kohaselt tunnistatud maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks või kui hoiused on peatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL53 artikli 2 lõike 1 punktile 8. Järelevalve tegijad otsustavad selliste kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete intensiivsuse ja ulatuse üle, võttes arvesse krediidiasutuse konkreetseid asjaolusid.

4. Krediidiasutuste puhul kohaldatakse kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid vajaduse korral järelevalve tegijate järelevalve all ka hetkel, mil krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL52 artikli 32 lõike 1 kohaselt tunnistatud maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks või kui hoiused on peatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL53 artikli 2 lõike 1 punktile 8. Järelevalve tegijad otsustavad selliste kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete intensiivsuse ja ulatuse üle, võttes arvesse krediidiasutuse konkreetseid asjaolusid.

__________________

__________________

52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

Muudatusettepanek  156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ba) kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta juhutehingute, sealhulgas krüptovaradega seotud tehingute tuvastamisel;

Muudatusettepanek  157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

bb) kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta ärisuhete tuvastamisel;

Muudatusettepanek  158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ba) äriühingu või muu juriidilise isiku variaktsionäride ja varijuhtide ning nende staatuse tuvastamine ja registreerimine, kui see on kohaldatav;

Muudatusettepanek  159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ca) kontrollimine, kas kliendi või tegeliku kasusaaja suhtes kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone seoses terrorismi ja terrorismi rahastamisega ning massihävitusrelvade leviku rahastamisega või muid kohaldatavaid liidu sihipäraseid finantssanktsioone.

Muudatusettepanek  160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a. Ilma et see piiraks mis tahes muude meetmete kohaldamist, mida on vaja sihipäraste finantssanktsioonide kohaldamise kohustuse täitmiseks, hõlmavad krediidi- ja finantseerimisasutustele ning krüptovarateenuse osutajatele lõike 1 punktis ca sätestatud meetmed kliendi isiku ja tegeliku kasusaaja isiku korrapärast kontrollimist, võrreldes neid nimekirjadega isikutest, kellele on määratud sanktsioonid, et kontrollida, kas klient ei ole nimekirja kantud füüsiline isik, ettevõtja või kontsern, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone.

Muudatusettepanek  161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] annab AMLA välja suunised riskimuutujate ja riskitegurite kohta, mida kohustatud isikud peavad ärisuhete loomisel või juhutehingute tegemisel arvesse võtma.

3. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] annab AMLA pärast Europoli ja Euroopa järelevalveasutustega konsulteerimist välja suunised järgmise kohta:

Muudatusettepanek  162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a) riskimuutujad ja riskitegurid, mida kohustatud isikud peavad ärisuhete loomisel või juhutehingute tegemisel arvesse võtma;

Muudatusettepanek  163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b) meetmed, mida kohustatud isikud peavad kohaldama, et tuvastada, kas kliendi või tegeliku kasusaaja suhtes kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone, sealhulgas selle kohta, kuidas teha kindlaks isikud, kes on selliste isikute kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone.

Muudatusettepanek  164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui kohustatud isik ei suuda täita artikli 16 lõikes 1 sätestatud kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, ei tohi ta tehingut lõpule viia ega ärisuhet luua ning peab asjaomase ärisuhte lõpetama ja kaaluma kliendiga seoses kahtlasest tehingust teatamist rahapesu andmebüroole kooskõlas artikliga 50.

1. Kui kohustatud isik ei suuda täita artikli 16 lõikes 1 sätestatud kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, ei vii ta tehingut lõpule ega loo ärisuhet ning peab asjaomase ärisuhte lõpetama ja kaaluma kliendiga seoses kahtlasest tehingust teatamist rahapesu andmebüroole kooskõlas artikliga 50. Rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral esitab kohustatud isik rahapesu andmebüroole teate kahtlase tehingu kohta.

Muudatusettepanek  165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimest lõiku ei kohaldata notarite, advokaatide, muude sõltumatute õigusteenuse osutajate, audiitorite, raamatupidamisteenuse osutajate ja maksunõustajate suhtes rangelt sellises ulatuses, kuivõrd kõnealused isikud on seotud kliendi õigusliku olukorra hindamisega või ülesannete täitmisega kõnealuse kliendi kaitsja või esindajana kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas seoses nõustamisega menetluse algatamise või vältimise asjus.

Lõiget 1 ei kohaldata notarite, advokaatide, muude sõltumatute õigusteenuse osutajate, audiitorite, raamatupidamisteenuse osutajate ja maksunõustajate suhtes rangelt sellises ulatuses, kuivõrd kõnealused isikud:

Muudatusettepanek  166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a) teevad kindlaks oma kliendi õigusliku olukorra, välja arvatud juhul, kui õigusnõu antakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või kui need isikud teavad või neil isikutel on põhjendatud kahtlus, et klient taotleb õigusnõustamist rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või elamisloa või kodakondsuse taotlemiseks investeerimiskavade kaudu ning nõu ei küsita seoses kohtumenetlusega; või

Muudatusettepanek  167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b) täidavad ülesannet kaitsta või esindada kõnealust klienti kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas anda nõu sellise menetluse algatamise või vältimise kohta.

Muudatusettepanek  168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kliendi tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

Kliendi ja tegeliku kasusaaja tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

Muudatusettepanek  169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv) alaline elukoht või, kui fikseeritud elukoha aadress ja seaduslik elukoht liidus puudub, siis postiaadress, kus füüsilise isikuga on võimalik ühendust saada, ning võimaluse korral amet, elukutse või tööalane staatus ja maksukohustuslasena registreerimise number;

iv) alaline elukoht või, kui fikseeritud elukoha aadress ja seaduslik elukoht liidus puudub, siis postiaadress, kus füüsilise isikuga on võimalik ühendust saada, ning, kui see on asjakohane kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete jaoks, amet, elukutse või tööalane staatus ja maksukohustuslasena registreerimise number;

Muudatusettepanek  170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) esindajate nimed ning olemasolu korral registrikood, maksukohustuslasena registreerimise number ja juriidilise isiku tunnus. Kohustatud isikud kontrollivad juriidilise isiku tegevust ka viimase majandusaasta raamatupidamisdokumentide või muu asjakohase teabe alusel;

iii) esindajate nimed ning olemasolu korral registrikood, maksukohustuslasena registreerimise number ja juriidilise isiku tunnus. Kohustatud isikud kaaluvad riskitundlikkusest lähtudes ka vajadust kontrollida juriidilise isiku tegevust viimase majandusaasta raamatupidamisdokumentide või muu asjakohase teabe alusel;

Muudatusettepanek  171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iiia) juriidilise isiku tunnus, kui juriidiline isik on asutatud rohkem kui ühes jurisdiktsioonis;

Muudatusettepanek  172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui pärast kõigi esimese lõigu kohaste võimalike identifitseerimisvahendite ammendamist ei ole füüsilist isikut tuvastatud tegeliku kasusaajana või kui on kahtlus, kas tuvastatud isik (tuvastatud isikud) on tegelik kasusaaja (tegelikud kasusaajad), teevad kohustatud isikud kindlaks füüsilise isiku (füüsilised isikud), kellel on äriühingus või muus juriidilises isikus kõrgema juhtkonna liikme(te) ametikoht (ametikohad), ning kontrollivad nende isikusamasust. Kohustatud isikud dokumenteerivad võetud meetmed ja tuvastamise käigus ilmnenud raskused, mis viisid kõrgema juhtkonna liikme tuvastamiseni.

Kui pärast kõigi esimese lõigu kohaste võimalike identifitseerimisvahendite ammendamist ei ole füüsilist isikut tuvastatud tegeliku kasusaajana või kui on kahtlused, kas tuvastatud isik (tuvastatud isikud) on tegelik kasusaaja (tegelikud kasusaajad), dokumenteerivad kohustatud isikud, et tegelikku kasusaajat ei ole tuvastatud, ja teevad kindlaks füüsilise isiku (füüsilised isikud), kellel on äriühingus või muus juriidilises isikus kõrgema juhtkonna liikme(te) ametikoht (ametikohad), ning kontrollivad nende isikusamasust. Kohustatud isikud dokumenteerivad võetud meetmed ja tuvastamise käigus ilmnenud raskused, mis viisid kõrgema juhtkonna liikme tuvastamiseni.

Muudatusettepanek  173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kohustatud isikud koguvad kliendi ja tegeliku kasusaaja isiku tuvastamiseks vajaliku teabe, dokumendid ja andmed ühel järgmistest viisidest:

4. Kohustatud isikud koguvad kliendi isiku tuvastamiseks vajaliku teabe, dokumendid ja andmed ühel järgmistest viisidest:

Muudatusettepanek  174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) isikut tõendava dokumendi, passi või samaväärse dokumendi esitamine ning teabe hankimine usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest, millele pääsetakse juurde otse või mille esitab klient;

a) isikut tõendava dokumendi, passi või samaväärse dokumendi esitamine ning, kui see on asjakohane, teabe hankimine usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest, millele pääsetakse juurde otse või mille esitab klient usaldatavate ja usaldusväärsete vahendite abil kas füüsiliselt või elektrooniliselt, kusjuures kontrollimise eesmärgil konsulteerimise ulatus peab olema vastavuses riskiga;

Muudatusettepanek  175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) e-identimise vahendite ja asjakohaste usaldusteenuste kasutamine, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 910/2014.

b) e-identimise vahendite ja asjakohaste usaldusteenuste kasutamine, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014, usaldatavas ja usaldusväärses vormingus turvaliste autentimisprotsesside kaudu või muude selliste turvaliste kaug- või e-identimise protsesside kasutamise kaudu, mis on pädevate asutuste poolt reguleeritud, tunnustatud, heaks kiidetud või aktsepteeritud, tingimusel et tagatud turvalisuse tase on vähemalt kõrge või samaväärne.

Muudatusettepanek  176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ba) kui see on kohaldatav, direktiivi [palun lisada viide – ettepanek kuuenda rahapesuvastase direktiivi kohta – COM/2021/423 final] artiklis 10 osutatud keskregistris registreerimise tõendi esitamine klientide puhul, kes on väljaspool liitu asutatud juriidilised isikud, kooskõlas käesoleva määruse artikliga 48.

 

Kui klient on juriidiline isik või usaldusisik või samaväärsel positsioonil olev isik, kes tegutseb õigusliku üksuse nimel, võtavad kohustatud isikud asjakohaseid meetmeid, et kontrollida juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegeliku kasusaaja või tegelike kasusaajate isikusamasust, sealhulgas võimaluse korral isikut tõendavate dokumentide või e-identimise abil, et teada, kes on tegelik kasusaaja, ning mõista juriidilise isiku või õigusliku üksuse omandi- ja kontrollistruktuuri.

Muudatusettepanek  177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegelikku kasusaajat käsitleva teabe kontrollimiseks kasutavad kohustatud isikud ka direktiivi [palun lisage viide – ettepanek kuuenda rahapesuvastase direktiivi kohta – COM/2021/423 final] artiklis 10 osutatud keskregistreid ning lisateavet. Kohustatud isikud selgitavad välja konsulteeritava lisateabe ulatuse, võttes arvesse tehingust või ärisuhtest ja tegelikust kasusaajast tulenevaid riske.

Tegelikku kasusaajat käsitleva teabe kontrollimiseks kasutavad kohustatud isikud (531, 532) ka direktiivi [palun lisage viide – ettepanek kuuenda rahapesuvastase direktiivi kohta – COM/2021/423 final] artiklis 10 osutatud keskregistreid, olenemata tegelikku kasusaajat puudutavat teavet sisaldava keskregistri asukoha liikmesriigist. Kohustatud isikud kasutavad, kui see on asjakohane, riskitundlikkusest lähtudes ka kliendilt või usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest saadud lisateavet, eriti kui keskregistris sisalduv teave neile artikli 18 kohaselt kättesaadavale teabele ei vasta, kui neil on kahtlusi teabe täpsuses või kui on olemas suurem rahapesu või terrorismi rahastamise oht.

 

Kohustatud isikud selgitavad välja kasutatava lisateabe ulatuse, lähtudes riskitundlikkusest ja võttes arvesse tehingust või ärisuhtest ja tegelikust kasusaajast tulenevaid riske või äriühingu tegevusest tulenevat omandistruktuuride ebatavalist või keerulist olemust.

 

Kohustatud isikud peavad andma keskregistripidajale teada kõigist lahknevustest keskregistris olevate ja neile käesoleva artikli kohaselt kättesaadavate tegeliku kasusaaja andmete vahel. Pangasaladust ja -konfidentsiaalsust käsitlevad riiklikud õigusaktid ei takista käesolevas lõigus sätestatud kohustuse järgimist.

Muudatusettepanek  178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Klientide ja tegelike kasusaajate isikusamasuse kontrollimine toimub enne ärisuhte loomist või juhutehingu tegemist. Sellist kohustust ei kohaldata käesoleva peatüki 3. jao kohaste väiksema riskiga olukordade suhtes, kui väiksem risk õigustab sellise kontrolli edasilükkamist.

1. Klientide ja tegelike kasusaajate isikusamasuse kontrollimine toimub enne ärisuhte loomist või juhutehingu tegemist. Sellist kohustust ei kohaldata käesoleva peatüki 3. jao kohaste väiksema riskiga olukordade suhtes, kui väiksem risk õigustab sellise kontrolli edasilükkamist.

 

Erandina esimesest lõigust kontrollivad muud kohustatud isikud kui kinnisvaratehingutes osalevad krediidi- ja finantseerimisasutused ametliku pakkumise tegemise ajal kliendi isikusamasust, olenemata sellest, kas tegemist on ostja või müüjaga või mõlemaga.

Muudatusettepanek  179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kohustatud isikud teevad ärisuhte, sealhulgas kliendi poolt kogu selle suhte jooksul tehtud tehingute pidevat seiret, et kontrollida, kas need tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendi, kliendi äritegevuse ja riskiprofiili kohta ning vajaduse korral teabega vahendite päritolu kohta, ning tuvastada tehingud, mille suhtes kohaldatakse põhjalikumat analüüsi vastavalt artiklile 50.

1. Kohustatud isikud teevad ärisuhte, sealhulgas kliendi poolt kogu selle suhte jooksul tehtud tehingute pidevat seiret, et kontrollida, kas need tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendi, kliendi äritegevuse ja riskiprofiili kohta ning vajaduse korral teabega vahendite päritolu