RAPORT Euroopa kodanikualgatust käsitlevate määruste rakendamise kohta
10.5.2023 - (2022/2206(INI))
Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Loránt Vincze
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
Raportöörile tehti 17. oktoobril 2022 ülesandeks koostada raport Euroopa kodanikualgatust käsitlevate määruste, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/788 (Euroopa kodanikualgatuse kohta)[1] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määruse (EL) 2020/1042 (milles sätestatakse COVID‐19 puhangust tingitud ajutised meetmed Euroopa kodanikualgatust käsitleva määrusega (EL) 2019/788 ettenähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegade kohta)[2] rakendamise kohta.
Määruse (EL) 2019/788 artikli 25 kohaselt peab komisjon Euroopa kodanikualgatuse toimimise perioodiliselt läbi vaatama. Selleks peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt selle määruse kohaldamise kohta aruande. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. jaanuariks 2024. Et anda oma panus kõnealuse aruande koostamisse, peab parlament võtma oma raporti vastu juba 2023. aasta maiks. Pärast raportööriks nimetamist on ta kogunud teavet mitmel kohtumisel komisjoni ja sidusrühmadega.
Euroopa kodanikualgatus loodi tegevuskava koostamise vahendina, mis annaks kodanikele suurema sõnaõiguse liidu otsuste tegemisel. Seega on see ainus ELi tasandi osalusvahend, mis võib viia liidu õigusakti ettepanekuni.
Euroopa kodanikualgatus on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) II jaotises demokraatia põhimõtete kohta. ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning et otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Seepärast on ELi lepingu artikli 11 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud, et vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.
ELi lepingu artikli 11 lõike 4 teise lõigu kohaselt määratakse sellise kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 esimese lõigu kohaselt. Selle alusel võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 16. veebruaril 2011 vastu määruse (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (edaspidi „Euroopa kodanikualgatuse määrus“), mida hakati kohaldama 2012. aastal. Euroopa kodanikualgatuse määrus vaadati läbi määrusega (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta (edaspidi „muudetud Euroopa kodanikualgatuse määrus“), mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020. COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2020/1042, milles sätestati ajutised meetmed Euroopa kodanikualgatust käsitleva muudetud määrusega ettenähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegade kohta (edaspidi „ajutine Euroopa kodanikualgatuse määrus“), mida kohaldati kuni 31. detsembrini 2022.
Määruse (EL) 2019/788 viienda põhjenduse kohaselt on määruse eesmärk muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajatele ja toetajatele paremini kättesaadavamaks, vähem koormavaks ja paremini kasutatavaks ning tugevdada selle järelmeetmeid ja hõlbustada võimalikult paljude kodanike osalemist liidu demokraatlikus otsustusprotsessis. Sellest tulenevalt tuleb komisjoni esitatavas aruandes hinnata muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse kohaldamist nende eesmärkide seisukohast. Lisaks tuleb arvesse võtta, et esimeses aruandes käsitletavat ajavahemikku iseloomustas COVID-19 puhang, mis takistas Euroopa kodanikualgatuste korraldamist. Pandeemia põhjustatud häirete leevendamiseks pikendati määrusega (EL) 2020/1042 Euroopa kodanikualgatuse menetluse eri etappide tähtaegu.
Alates Euroopa kodanikualgatuse kasutuselevõtust on komisjon saanud 122 Euroopa kodanikualgatuse taotlust, millest 97 on registreeritud. Muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse alusel on komisjon saanud 28 Euroopa kodanikualgatuse taotlust, millest 25 on registreeritud ning kahte taotlust praegu hinnatakse. Alates 2012. aastast on korraldajad enne kogumisperioodi lõppu tagasi võtnud 20 taotlust ning 47 Euroopa kodanikualgatust ei ole kogumisperioodi lõpuks jõudnud ühe miljoni allkirja künniseni. Lisaks on 12 Euroopa kodanikualgatuse kogumisperioodi ajutise Euroopa kodanikualgatuse määruse alusel pikendatud. Seni on miljoni allkirja künnise saavutanud ainult üheksa kodanikualgatust („Right2Water“, „One of us“, „Stop vivisection“, „Ban Glyphosate“, „Minority SafePack“, „End the Cage Age“, „Save bees and farmers“, „Stop Finning – Stop the trade“ ja „Save Cruelty Free Cosmetics“), millest kuus esimest on saanud komisjonilt vastuse. Alates selle vahendi kasutuselevõtust 2012. aastal on Euroopa kodanikualgatust toetanud ligikaudu 17 miljonit kodanikku. Statistika näitab, et kuigi vastuvõetavate Euroopa kodanikualgatuste arv on suurenenud, on kehtivate Euroopa kodanikualgatuste arv endiselt väga väike.
Muudetud Euroopa kodanikualgatuse määrusega on kahtlemata nii mitmeski mõttes vähendatud Euroopa kodanikualgatuste korraldajate ja toetajate menetluslikke takistusi. Teatavad muudatused, näiteks osalise registreerimise võimaluse kehtestamine, mida käsitleti ka Euroopa Liidu Kohtus, on muutnud Euroopa kodanikualgatuste vastavuse õiguslikele nõuetele lihtsamaks. Kuigi Euroopa kodanikualgatuse protsessi menetlusraamistikku on lihtsustatud, jääb see osalusvahend siiski oma demokraatlikule potentsiaalile alla.
Euroopa kodanikualgatuste edu oluline osa on võimalus koguda toetusavaldusi veebis. Määruse (EL) 2019/788 artikli 11 lõike 7 kohaselt ei ole pärast 2022. aasta lõppu registreeritud Euroopa kodanikualgatuste puhul enam võimalik kasutada veebipõhiseid toetusavalduste kogumise üksiksüsteeme. Seega peavad korraldajad tulevikus kasutama keskset veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi, mille eest vastutab komisjon. Kuigi see kogumissüsteem sai alguses teatavat kriitikat, on selle toimimine aastate jooksul paranenud. Need parandused hõlmavad korraldajate võimalust anda kodanikele teavet oma toetusavalduste kogumise kampaania edenemise kohta ja kohandada süsteemi funktsioone. Siiski on oht, et veebipõhiste toetusavalduste kogumise üksiksüsteemide järkjärgulisel kasutuselt kõrvaldamisel võib olla halb mõju korraldajate võimalusele kasutada veebipõhiseid toetusavalduste kogumise süsteeme, mis on kohandatud nende spetsiifilistele vajadustele. Seetõttu oleks asjakohane, et komisjon alustaks arutelu selle üle, kui kasulik on taastada korraldajate võimalus veebipõhiseid toetusavalduste kogumise üksiksüsteeme kasutada.
Võttes arvesse vähemalt ühe miljoni liidu kodaniku künnist vähemalt veerandist liikmesriikidest ja riigi kvoorumit, on selge, et Euroopa kodanikualgatuse haldamine on nõudlik ja kulukas. Seetõttu on üksikkodanikel väga raske hallata Euroopa kodanikualgatusi ilma selliste ühenduste toetuseta, kellel on hästi väljaarendatud organisatsiooniline suutlikkus ja rahalised vahendid. Olenevalt sellest, kas nad saavad sellistelt ühendustelt toetust või mitte, on Euroopa kodanikualgatuste vahel nende olemasolevaid rahalisi vahendeid silmas pidades märkimisväärseid erinevusi. Seetõttu on vaja rahalist toetust miljoni allkirja künniseni jõudnud Euroopa kodanikualgatuste korraldamiseks.
Lisaks on Euroopa kodanikualgatuste korraldamiseks vajalikud tohutud pingutused ja vahendid ebaproportsionaalsed võrreldes nende nõrga õigusliku toimega, isegi kui on saavutatud nõutav miljoni allkirja künnis. Seda tasakaalustamatust tuleb vähendada, kuna see on peamine põhjus, miks kodanikud ei soovi seda vahendit kasutada. Seepärast oleks kasulik alustada juba kogumisperioodi jooksul korraldajatega asjakohast dialoogi eesmärkide ja nende saavutamise viiside üle. See võimaldaks kodanike panust tõsiselt ja tulemuslikult hinnata. Selleks on kehtivatele Euroopa kodanikualgatustele vastamise tähtaja pikendamine kolmelt kuult kuuele kasulik, kuna see võimaldab komisjonil täielikult arvesse võtta läbivaatamisetapis väljendatud arvamusi ja seisukohti.
Määruse (EL) 2019/788 artikli 15 lõike 3 kohaselt on komisjon õiguslikult kohustatud esitama teatises oma õiguslikud ja poliitilised järeldused, vajaduse korral meetmed, mida ta kavatseb võtta, ning meetmete võtmise või võtmata jätmise põhjused. Selle osalusvahendi täieliku potentsiaali ärakasutamiseks peab komisjon kehtivaid Euroopa kodanikualgatusi kaaluma ja neile asjakohaselt reageerima. Seega on hädavajalik, et komisjon hindaks põhjalikult iga kehtiva Euroopa kodanikualgatuse ettepanekuid ning täidaks täielikult oma õiguslikku kohustust esitada meetmete võtmise või võtmata jätmise põhjused, mida tuleb teha selgelt, arusaadavalt ja üksikasjalikult. Samuti oleks soovitatav, et komisjon tegeleks paremini kehtivate Euroopa kodanikualgatustega isegi pärast oma teatise avaldamist, suurendades seeläbi võimalust võtta pikaajalisi seadusandlikke järelmeetmeid.
Määruse (EL) 2019/788 artikli 14 lõike 3 kohaselt peab parlament hindama kehtiva Euroopa kodanikualgatuse poliitilist toetamist. Lisaks nõutakse määruse (EL) 2019/788 artiklis 16, et parlament hindaks meetmeid, mida komisjon on võtnud pärast teatise avaldamist. Euroopa kodanikualgatuse poliitilist mõju saaks suurendada, kui igale kehtivale Euroopa kodanikualgatusele järgneks hääletus parlamendi resolutsiooni üle. Samamoodi saaks komisjoni tegevuse kontrolli tõhustada, kui ka igale komisjoni teatisele järgneks hääletus parlamendi resolutsiooni üle.
Vaatamata Euroopa kodanikualgatuse määruse muutmisega kaasnenud edusammudele, iseloomustab Euroopa kodanikualgatuse mehhanismi endiselt vähene nähtavus. Sestap on tarvis sellest osalusvahendist teadlikkust pidevalt suurendada, eelkõige edendades seda sotsiaalmeedias ja lisades selle kodanikuhariduse õppekavadesse, et jõuda võimalikult paljude kodanikeni, eelkõige noorteni.
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa kodanikualgatust käsitlevate määruste rakendamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 10 lõiget 3,
– võttes arvesse ELi lepingu artikli 11 lõiget 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 esimest lõiku,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) nr 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta[3] (edaspidi „muudetud Euroopa kodanikualgatuse määrus“),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrust (EL) 2020/1042, milles sätestatakse COVID‐19 puhangust tingitud ajutised meetmed Euroopa kodanikualgatust käsitleva määrusega (EL) 2019/788 ettenähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegade kohta[4] (edaspidi „ajutine Euroopa kodanikualgatuse määrus“),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 222,
– võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel) kohta[5],
– võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis[6],
– võtta arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kodanike kaasamise kohta: petitsiooniõigus, õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa kodanikualgatus[7],
– võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemusi käsitleva aruande ettepanekuid 36 ja 37 ning eelkõige Euroopa kodanike teise paneelarutelu „Euroopa demokraatia / väärtused ja õigused, õigusriik, julgeolek ja turvalisus“ soovitusi,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0182/2023),
A. arvestades, et ELi lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning et otsuseid tuleb teha nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik;
B. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 on sätestatud, et vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt;
C. arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on demokraatliku osalemise mõttes üks peamisi Lissaboni lepinguga tehtud uuendusi ja maailma esimene riikidevaheline kodanikualgatuse mehhanism; arvestades, et Euroopa Parlament on järjekindlalt ja häälekalt edendanud Euroopa kodanikualgatuse muutmist tugevaks ja kasutajasõbralikuks vahendiks, mille kaudu kodanikud saavad demokraatlikult osaleda ELi tegevuskava koostamisel; arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on oluline vahend arutelu edendamiseks ELi institutsioonides;
D. arvestades, et Euroopa kodanikualgatused on seni olnud vähe nähtavad ja vähe tulemuslikud seoses komisjoni ettepanekutega liidu õigusaktide kohta, võides seda osalusmehhanismi nõrgestada; arvestades, et Euroopa kodanikualgatust tuleb tugevdada, et sellest saaks tõeline alt üles suunatud seadusandliku algatuse protsess ELi tasandil;
E. arvestades, et muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse artikli 11 lõike 7 kohaselt piirdub toetusavalduste kogumise võimalus veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi kaudu enne 2022. aasta lõppu registreeritud Euroopa kodanikualgatustega ja seetõttu ei ole see kättesaadav hiljem registreeritud Euroopa kodanikualgatustele;
F. arvestades, et Euroopa kodanikualgatuste korraldajate jaoks on hädavajalik viia ellu kampaaniaid ja koguda toetusavaldusi veebis; arvestades, et pärast vahendi kasutuselevõttu registreeritud 100 Euroopa kodanikualgatusest on 17 Euroopa kodanikualgatust hallatud veebipõhiste toetusavalduste kogumise üksiksüsteemide abil ja nendest viie puhul suudeti koguda üle miljoni allkirja ning 73 Euroopa kodanikualgatust on hallatud veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi abil ja nendest kaheksa puhul suudeti koguda rohkem kui miljon allkirja;
G. arvestades, et mõnes liikmesriigis ei ole rakenduseeskirjad piisavalt läbipaistvad; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse edu sõltub ka kontrolli- ja sertifitseerimismenetluste tulemustest liikmesriikides;
H. arvestades, et muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt on komisjon õiguslikult kohustatud kuue kuu jooksul pärast Euroopa kodanikualgatuse avaldamist ja parlamendi korraldatud kuulamist esitama teatises kehtiva Euroopa kodanikualgatuse kohta oma õiguslikud ja poliitilised järeldused, vajaduse korral meetmed, mida ta kavatseb võtta, ning meetmete võtmise või võtmata jätmise põhjused;
I. arvestades, et komisjoni vastused kehtivatele Euroopa kodanikualgatustele peavad olema selged ja konkreetsed; arvestades, et komisjoni teatistele järgnevad õigusaktide ettepanekud tuleks esitada aegsasti;
J. arvestades, et muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse artikli 14 lõikes 3 ja artiklis 16 on sätestatud Euroopa Parlamendi õiguslik kohustus hinnata Euroopa kodanikualgatuse poliitilist toetamist ja komisjoni teatise alusel võetud meetmeid;
K. arvestades, et läbivaadatud Euroopa kodanikualgatuse määrusega on tugevdatud selle osalemisvahendi poliitilist mõõdet, lisades kohustusliku täiskogu arutelu Euroopa Parlamendis koos võimalusega võtta vastu resolutsioon;
L. arvestades, et muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse viienda põhjenduse kohaselt on määruse eesmärk muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajatele ja toetajatele paremini kättesaadavamaks, vähem koormavaks ja paremini kasutatavaks ning tugevdada selle järelmeetmeid ja hõlbustada võimalikult paljude kodanike osalemist liidu demokraatlikus otsustusprotsessis;
M. arvestades, et kuigi läbivaadatud Euroopa kodanikualgatuse määrus on Euroopa kodanikualgatust oluliselt parandanud, ei ole see piisavalt nähtav, kodanikud ei ole sellest piisavalt teadlikud ning esineb lünkasid selle arutletavuses, digitaalses ja finantsmõõtmes ning õiguslikus ja poliitilises mõjus;
N. arvestades, et muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse artikli 25 kohaselt peab komisjon Euroopa kodanikualgatuse toimimise perioodiliselt läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse kohaldamise kohta aruande; arvestades, et esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. jaanuariks 2024 ja see hõlmab ajavahemikku, mida iseloomustab COVID-19 pandeemia;
O. arvestades, et Euroopa Parlamendi eesmärk on aidata kaasa eelseisvale komisjonipoolsele läbivaatamisele, et veelgi parandada Euroopa kodanikualgatust kui osalusdemokraatia ainulaadset piiriülest vahendit;
P. arvestades, et COVID-19 pandeemia on näidanud Euroopa kodanikualgatuse vahendi haavatavust väliskriiside suhtes; arvestades, et ajutise Euroopa kodanikualgatuse määrusega, mida kohaldati kuni 2022. aasta lõpuni, pikendati COVID-19 pandeemiale reageerimiseks Euroopa kodanikualgatuse protsessi eri etappide tähtaegu;
Q. arvestades, et komisjon on alates Euroopa kodanikualgatuse vahendi kasutuselevõtust saanud 125 Euroopa kodanikualgatuse taotlust, millest 100 on registreeritud; arvestades, et muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse alusel on komisjon saanud 31 Euroopa kodanikualgatuse taotlust, millest 29 on registreeritud ning ühte taotlust praegu hinnatakse; arvestades, et enne kogumisperioodi lõppu on korraldajad tagasi võtnud 21 Euroopa kodanikualgatuse taotlust; arvestades, et 54 Euroopa kodanikualgatuse kogumisperiood on lõppenud ilma künnist saavutamata;
R. arvestades, et seni on miljoni allkirja künnise saavutanud ainult üheksa Euroopa kodanikualgatust („Right2Water“, „One of us“, „Stop vivisection“, „Ban Glyphosate“, „Minority SafePack“, „End the Cage Age“, „Save bees and farmers“, „Stop Finning – Stop the trade“ ja „Save Cruelty Free Cosmetics“), millest seitse esimest on saanud komisjonilt vastuse; arvestades, et algatus „Minority SafePack“ oli esimene Euroopa kodanikualgatus, mida Euroopa Parlamendis arutati muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse alusel;
S. arvestades, et ainult väike osa ELi kodanikest teab, et Euroopa kodanikualgatuse vahend on olemas, ja on ühes neist aktiivselt osalenud; arvestades, et vähene teadlikkus sellest vahendist piirab korraldajate suutlikkust koguda Euroopa kodanikualgatusele miljon allkirja;
T. arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsi lõppjäreldustes soovitatakse parandada olemasolevate kodanike osalemisvahendite tulemuslikkust, teavitades sellest paremini ning muutes selle kindlamaks, kättesaadavamaks, nähtavamaks ja kaasavamaks; arvestades, et konverentsi kodanike teisel paneelaruteludel soovitati, et EL peaks olema kodanikele veenvamalt lähemal ja edendama kodanike osalemise mehhanismide kasutamist;
Peamised järeldused
1. märgib, et Euroopa kodanikualgatus on tähtis ELi tasandi osalusdemokraatia vahend, mis võib viia liidu õigusakti ettepanekuni; peab siiski kahetsusväärseks, et kehtivate Euroopa kodanikualgatuste koguarv ja vahendi mõju ELi otsustusprotsessile on endiselt väga väike; tuletab seepärast meelde, et nii Euroopa kodanikualgatuse õigus- ja institutsioonilisi raamistikke kui ka vahendi kasutamist tuleb tõhustada, parandades selle nähtavust, kättesaadavust ja õiguslikku toimet; peab seetõttu oluliseks märgatavalt tugevdada kodanike, eelkõige noorte osalemist liidu demokraatias; on veendunud, et Euroopa kodanikualgatus võib suurendada ELi demokraatlikku mõõdet, kuna see edendab kodanikuaktiivsust;
2. väljendab heameelt Euroopa kodanikualgatuste osalise registreerimise üle, mis võeti kasutusele muudetud Euroopa kodanikualgatuse määrusega, mis on esimene samm Euroopa kodanikualgatuste suurema vastuvõetavuse ja tõhusamate institutsiooniliste järelmeetmete poole; tuletab meelde, et Euroopa kodanikualgatustes tuleb austada liidu väärtusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2;
3. rõhutab, et toetusavalduste veebipõhine kogumine on Euroopa kodanikualgatuste edukuse seisukohast äärmiselt tähtis; tunnistab veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi eeliseid eelarve ja ajastuse mõttes ning väljendab heameelt komisjoni poolt süsteemile tehtud paranduste üle, sealhulgas võimaluse üle kohandada selle funktsioone ja pakkuda kodanikele statistikat; tunnistab ühtlasi veebipõhiste toetusavalduste kogumise üksiksüsteemide eeliseid, sest need annavad korraldajatele suurema vabaduse kasutada nende vajadustele kohandatud veebipõhist süsteemi; on seetõttu mures, et veebipõhiste toetusavalduste kogumise üksiksüsteemide järkjärgulisel kasutuselt kõrvaldamisel võib olla ebasoodne mõju;
4. juhib tähelepanu sellele, et seni on olnud võimalik integreerida veebipõhiseid toetusavalduste kogumise üksiksüsteeme konkreetset Euroopa kodanikualgatust toetavate kodanikuühiskonna organisatsioonide veebisaitidele ilma täiendavate sertifitseerimiskohustusteta; tuletab meelde, et veebipõhised toetusavalduste kogumise üksiksüsteemid on tähtsad innovatsiooni hoogustajad, mis on märkimisväärselt aidanud suurendada Euroopa kodanikualgatuste toetamist;
5. väljendab heameelt selle üle, et mitu liikmesriiki on otsustanud langetada vanuse alampiiri, millest alates saab Euroopa kodanikualgatusi toetada;
6. rõhutab, kui oluline on integreerida e-identimise (eID) süsteemid Euroopa kodanikualgatuse allkirjade kogumisse, ja julgustab kasutama nii neid kui ka pärast Euroopa eID-süsteemi vastuvõtmist selle raames loodud süsteeme;
7. märgib, et mõnes liikmesriigis on allkirjade kogumine keeruline, sest allakirjutajad peavad esitama teatavat liiki andmeid;
8. rõhutab, et kontrolli- ja sertifitseerimismenetlused ei ole mõnes liikmesriigis piisavalt läbipaistvad;
9. väljendab heameelt komisjoni kiire reageerimise üle Euroopa kodanikualgatuste kogumisperioodide pikendamisel pärast COVID-19 pandeemia puhkemist;
10. rõhutab, et Euroopa kodanikualgatuse korraldamine on nõudlik ja kulukas; peab kahetsusväärseks, et üksikkodanikel on väga raske hallata Euroopa kodanikualgatusi ilma selliste ühenduste toetuseta, kellel on tugev organisatsiooniline suutlikkus ja rahalised vahendid; rõhutab seetõttu vajadust vähendada nii palju kui võimalik kodanike jaoks Euroopa kodanikualgatuse haldamisega seotud regulatiivseid, haldus- ja rahalisi takistusi; märgib, et eri Euroopa kodanikualgatuste jaoks kättesaadavad rahalised vahendid on väga erinevad; rõhutab seetõttu, et Euroopa kodanikualgatuste korraldamiseks on vaja rahalist toetust;
11. märgib, et kodanike ootused, Euroopa kodanikualgatuste korraldamiseks vajalikud tohutud pingutused ja vahendid ei ole nende nõrka õiguslikku ja poliitilist toimet arvesse võttes tasakaalus, isegi kui on saavutatud nõutav miljoni allkirja künnis, mistõttu võivad kodanikud Euroopa kodanikualgatuste tegemisest loobuda ja see võib vähendada kodanike usaldust ELi institutsioonide vastu; rõhutab vajadust vähendada registreerimisperioodil nii palju kui võimalik regulatiivseid takistusi, et Euroopa kodanikualgatuse kui tegevuskava koostamise vahendi potentsiaal täielikult ära kasutada;
12. väljendab heameelt selle üle, et muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse kohaselt on kehtivatele Euroopa kodanikualgatustele vastamiseks ette nähtud pikem ajavahemik, mis võimaldab komisjonil täielikult arvesse võtta Euroopa kodanikualgatuste kohta läbivaatamisetapis väljendatud arvamusi ja seisukohti;
13. peab kahetsusväärseks kehtivate Euroopa kodanikualgatuste nõrka õiguslikku ja poliitilist mõju; rõhutab, et muudetud Euroopa kodanikualgatuse määruse eesmärkide saavutamiseks ja selle vahendi täieliku potentsiaali realiseerimiseks peab komisjon asjakohaselt kehtivaid Euroopa kodanikualgatusi aegsasti kaaluma ja neile reageerima; rõhutab, et komisjon peaks võtma igati arvesse ka parlamendi argumente, millega väljendatakse toetust kehtiva Euroopa kodanikualgatuse nõudmistele resolutsioonis;
14. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei pidanud Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ käsitlemisel vajalikuks uue õigusakti koostamist ega kehtivate õigusaktide muutmist; kordab oma üleskutset komisjonile võtta selle Euroopa kodanikualgatuse suhtes meetmeid ja teha ettepanekuid sellel põhinevate õigusaktide kohta; rõhutab, et vähemuste õiguste tugevdamine, nagu nõutakse Euroopa kodanikualgatuses „Minority SafePack“, on tähtis ka ELi tulevase laienemise kontekstis;
15. väljendab heameelt Euroopa kodanikualgatuse eksperdirühma loomise üle; peab siiski oluliseks, et eksperdirühmas võetaks hoolikalt arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohti ja et nende esindajaid kutsutaks rühma koosolekutele alati siis, kui nende osalemine võiks töörühma tööle kaasa aidata;
16. tuletab meelde Euroopa Parlamendi kohustust hinnata iga kehtivat Euroopa kodanikualgatust ja komisjoni võetud meetmeid kooskõlas kodukorra artikli 222 lõigetega 8 ja 9, eriti kui komisjon ei esita ega rakenda ettepanekuid;
17. on seisukohal, et lisaks parlamendis toimuvale arutelule on vaja põhjalikumalt arutada kehtivates Euroopa kodanikualgatustes väljendatud muresid; on veendunud, et üks võimalik arutelu laiendamise ja järelmeetmete tugevdamise viis on lisada Euroopa kodanikualgatuste asjakohased teemad kodanike paneelaruteludesse, kus käsitletakse sarnaseid teemasid;
Soovitused
18. kutsub komisjoni üles looma laialdasi mitmekeelseid teavituskampaaniaid, et edendada Euroopa kodanikualgatuse vahendit ja teavitada paremini Euroopa kodanikualgatuste mõjust, jagades kodanikega ka edulugusid ja saavutusi; julgustab liikmesriike koordineerima riiklikul tasandil Euroopa kodanikualgatuse vahendist teadlikkuse suurendamise kampaaniaid; on kindlalt veendunud, et teavituskampaaniatesse tuleks kaasata Euroopa Parlament ja selle bürood; märgib vajadust kaasata teavituskampaaniatesse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning kohandada kampaaniaid nii, et need oleksid mõeldud ka äärepoolseimates piirkondades elavatele või halva internetiühendusega elanikerühmadele;
19. rõhutab, et kodanike aktiivne ja tõhus osalemine ELi demokraatias, sealhulgas Euroopa kodanikualgatuses, on tihedalt seotud kodanikuharidusega; kordab vajadust lisada kogu ELis haridusprogrammidesse ja õppekavadesse ELi poliitika kujundamine ning suurendada veelgi sellealast teadlikkust;
20. rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus tuleb teha kodanikele kättesaadavamaks kõigi kättesaadavate vahendite abil; rõhutab vajadust jätkata sellest osalusvahendist teadlikkuse suurendamisega, eelkõige edendades seda sotsiaalmeedias ja lisades selle haridusprogrammidesse ja õppekavadesse, et jõuda võimalikult paljude kodanikeni, eelkõige noorteni; rõhutab koolide ja ülikoolide rolli kodanikuhariduse edendamisel ning julgustab liikmesriike edendama kodanike osalemist ELi otsustusprotsessis koolide ja ülikoolide õppematerjalides ja õppekavavälises tegevuses; kiidab sellega seoses komisjoni edendatavat keskkoolidele mõeldud Euroopa kodanikualgatuse teemalist haridusmoodulit;
21. on arvamusel, et Euroopa kodanikualgatused võiksid saada palju rohkem toetust ja avalikku tähelepanu, kui neid edendataks ka asjaomastel platvormidel riiklikul tasandil; julgustab komisjoni siduma Euroopa kodanikualgatust käsitlevat ELi veebisaiti kodanike osalemist käsitlevate sobivate riiklike veebiplatvormidega, et suurendada Euroopa kodanikualgatuse nähtavust; nõuab kõigi ELis kasutatavate osalusvahendite keskuse loomist, et arendada koostoimet ja suurendada nende vahendite kasutuselevõttu, piirates samal ajal kodanikuosalustaristu killustatust;
22. kutsub komisjoni üles võtma vastu selgeid ja lihtsaid menetlusi ning pakkuma üksikasjalikke vastuseid ja võimalikke lahendusi, kui algatused tunnistatakse osaliselt või täielikult vastuvõetamatuks, andes sellega korraldajatele võimaluse neid muuta ja uuesti esitada; kutsub komisjoni üles kaaluma viise, kuidas võtta liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega struktureeritud koostöö kaudu tõhusamaid järelmeetmeid nende Euroopa kodanikualgatuste suhtes, mis jäävad väljapoole ELi töövaldkonda;
23. kutsub komisjoni üles hindama seda, kas saaks taastada korraldajate võimaluse kasutada veebipõhiseid toetusavalduste kogumise üksiksüsteeme, sealhulgas nende turva- ja andmekaitsetingimusi, et tugevdada Euroopa kodanikualgatuse digitaalset mõõdet ja võimaldada korraldajatel kavandada ja ellu viia kampaaniaid, milles võetakse arvesse eri liikmesriikide ja piirkondade mitmekeelset ja mitmekultuurilist konteksti;
24. kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike langetama vanuse alampiiri, millest alates saab nende riiklike õigusaktidega kooskõlas Euroopa kodanikualgatusi toetada;
25. kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike kasutama eID allkirjastamisvahendit;
26. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et veelgi lihtsustada ja ühtlustada andmekogumist käsitlevaid riiklikke standardeid, ning tagama, et Euroopa kodanikualgatuse korraldajatel oleks juurdepääs pädeva asutuse toimikule, et nad saaksid taotleda tõhusat õiguskaitset ebaseaduslike sertifitseerimisotsuste vastu;
27. palub komisjonil pakkuda rahalist toetust miljoni allkirja künniseni jõudnud kehtivate Euroopa kodanikualgatuste jaoks; palub komisjonil ka hinnata võimalust anda järkjärgulist rahalist toetust nendele Euroopa kodanikualgatustele, mille allkirjade arv jõuab teatava ühest miljonist madalama künniseni;
28. palub komisjonil alustada korraldajatega asjakohast dialoogi eesmärkide ja nende saavutamiseks parimate võimalike vahendite üle, et hinnata tõsiselt ja tõhusalt kodanike panust; juhib tähelepanu sellele, et sellise dialoogi, mis peab toimuma avatult ja erapooletult, võiks algatada juba kogumisperioodi jooksul ning seda tuleks tugevdada läbivaatamisperioodil ja jätkata pärast seda, kui komisjon avaldab Euroopa kodanikualgatuse kohta teatise;
29. kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama iga kehtiva Euroopa kodanikualgatuse ettepanekuid ning täitma täielikult oma õiguslikku kohustust esitada meetmete võtmise või võtmata jätmise kohta põhjendused, mida ta peaks tegema selgelt, arusaadavalt ja üksikasjalikult; tuletab meelde, et kõiki Euroopa kodanikualgatusi tuleb kogu menetluse jooksul käsitleda erapooletult;
30. palub komisjonil teha kehtivate Euroopa kodanikualgatuste korraldajatega pärast oma teatise avaldamist koostööd, suurendades seeläbi võimalust võtta pikaajalisi seadusandlikke järelmeetmeid;
31. kohustub hääletama parlamendi resolutsiooni üle pärast iga kehtivat Euroopa kodanikualgatust ja iga komisjoni teatist, milles esitatakse komisjoni õiguslikud ja poliitilised järeldused teatava Euroopa kodanikualgatuse kohta, mis nõuaks Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 222 lõigete 8 ja 9 muutmist; on seisukohal, et sellisele resolutsioonile peaks järgnema ka seadusandlik algatusraport;
32. kohustub muu hulgas aluslepingute tulevase läbivaatamise raames põhjalikumalt hindama seda, kuidas laiendada Euroopa kodanikualgatuse kohaldamisala ning suurendada selle kättesaadavust ja tõhusust ELi praeguses ja tulevases õigusraamistikus;
33. võtab kohustuse vaadata läbi ELi lepingu artikli 11 lõige 4, et suurendada parlamendi rolli suurendamise kaudu Euroopa kodanikualgatuse kättesaadavust ja õiguslikku toimet;
°
° °
34. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
26.4.2023 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 0 1 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Gerolf Annemans, Damian Boeselager, Włodzimierz Cimoszewicz, Gwendoline Delbos-Corfield, Salvatore De Meo, Daniel Freund, Sandro Gozi, Brice Hortefeux, Max Orville, Giuliano Pisapia, Paulo Rangel, Antonio Maria Rinaldi, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Loránt Vincze, Rainer Wieland |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Pascal Durand, Sophia in ‘t Veld, Alin Mituța |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7) |
Pablo Arias Echeverría, Jonás Fernández, Maria Walsh |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
21 |
+ |
ID |
Antonio Maria Rinaldi |
PPE |
Pablo Arias Echeverría, Salvatore De Meo, Brice Hortefeux, Paulo Rangel, Loránt Vincze, Maria Walsh, Rainer Wieland |
Renew |
Sandro Gozi, Sophia in 't Veld, Alin Mituța, Max Orville |
S&D |
Włodzimierz Cimoszewicz, Pascal Durand, Jonás Fernández, Giuliano Pisapia, Pedro Silva Pereira |
The Left |
Helmut Scholz |
Verts/ALE |
Damian Boeselager, Gwendoline Delbos-Corfield, Daniel Freund |
0 |
- |
|
|
1 |
0 |
ID |
Gerolf Annemans |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu