RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

8.5.2023 - (COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Lara Wolters
Kaasatud komisjonide arvamuse koostajad vastavalt kodukorra artiklile 57:
Raphaël Glucksmann, väliskomisjon
Barry Andrews, rahvusvahelise kaubanduse komisjon
René Repasi, majandus- ja rahanduskomisjon
Samira Rafaela, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Tiemo Wölken, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0071),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 50 lõiget 1 ja lõike 2 punkti g ning artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0050/2022),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2022. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, arengukomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0184/2023),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liit rajaneb inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste järgimisel, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas. Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inimõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.	(1) Euroopa Liit rajaneb inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste järgimisel, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inim- ja keskkonnaõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“74 kohaselt kuuluvad liidu prioriteetide hulka keskkonnakaitse kõrge tase, keskkonna kvaliteedi parandamine ning Euroopa põhiväärtuste edendamine. Need eesmärgid nõuavad mitte ainult avaliku sektori asutuste, vaid ka erasektori ning eelkõige äriühingute kaasamist.	(2) Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“74 kohaselt kuuluvad liidu prioriteetide hulka keskkonnakaitse kõrge tase, keskkonna kvaliteedi parandamine ning Euroopa põhiväärtuste edendamine. Need eesmärgid nõuavad mitte ainult avaliku sektori asutuste, vaid ka erasektori ning eelkõige äriühingute kaasamist. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 191 on sätestatud, et liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele, inimese terviste kaitsmisele, loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.
__________________	__________________
74 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).	74 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“75 võttis komisjon kohustuse ajakohastada Euroopa sotsiaalset turumajandust, et saavutada õiglane üleminek kestlikule ühiskonnakorraldusele. Käesolev direktiiv toetab ka Euroopa sotsiaalõiguste sammast, millega edendatakse õiglasi töötingimusi tagavaid õigusi. See on osa ELi poliitikast ja strateegiatest inimväärse töö edendamiseks maailma eri paigus, sealhulgas ülemaailmsetes tarneahelates, nagu on osutatud komisjoni teatises „Inimväärne töö kogu maailmas“76.	(3) Teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“75 võttis komisjon kohustuse ajakohastada Euroopa sotsiaalset turumajandust, et saavutada õiglane üleminek kestlikule ühiskonnakorraldusele, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale. Käesolev direktiiv toetab ka Euroopa sotsiaalõiguste sammast, millega edendatakse õiglasi töötingimusi tagavaid õigusi. Samuti suurendab see samba nähtavust ja omalust äriühingute puhul, kelle kaasamine on selle tulemuslikuks rakendamiseks hädavajalik. See on osa ELi poliitikast ja strateegiatest õiglase ja inimväärse töö edendamiseks maailma eri paigus, sealhulgas ülemaailmsetes tarneahelates, nagu on osutatud komisjoni teatises „Inimväärne töö kogu maailmas“76.
__________________	__________________
75 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020) 14 final).	75 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020) 14 final).
76 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimväärne töö kogu maailmas“, COM(2022) 66 final.	76 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks, COM(2022) 66 final.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest ELi äriühingud ja eelkõige suurettevõtjad toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides kaitsta inimõigusi ja keskkonda, eelkõige arvestades tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu77 kui ka liikmesriikide78 tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid.	(4) ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest paljud ELi äriühingud toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides kaitsta inimõigusi ja keskkonda, eelkõige arvestades tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu77 kui ka liikmesriikide78 tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid, sealhulgas kehtivad mitmes liikmesriigis, näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal, siduvad õigusaktid, mille tõttu tuleb ettevõtjatele tagada võrdsed võimalused, et vältida killustumist ja tagada ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele õiguskindlus. Lisaks on oluline luua Euroopa raamistik vastutustundlikuks ja kestlikuks lähenemiseks ülemaailmsetele väärtusahelatele, võttes arvesse äriühingute tähtsust kestliku ühiskonna ja majanduse ülesehitamise tugisambana.
__________________	__________________
77 „Ettevõtlusmudelid ja ELi tegevuskava“, CEPS Policy Insights, nr PI2021-02, jaanuar 2021.	77 „Ettevõtlusmudelid ja ELi tegevuskava“, CEPS Policy Insights, nr PI2021-02, jaanuar 2021.
78 Nt https://www.economie.gouv.fr/entreprises/societe-mission	78 Nt https://www.economie.gouv.fr/entreprises/societe-mission

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Kehtivates rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites on sätestatud, et äriühingud peaksid kaitsma inimõigusi, ning ette on nähtud ka viisid, kuidas korraldada keskkonnakaitset ettevõtte tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete79 kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. Juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu.	(5) Väljakujunenud rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted79 ning OECD suunised hargmaistele ettevõtetele79a, mida on selgitatud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta79b, on sätestatud, et äriühingud peaksid kaitsma inimõigusi, ning ette on nähtud ka viisid, kuidas nad peaksid tagama keskkonnakaitse ja käsitlema seda kogu oma tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. Juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu.
__________________	__________________
79 ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ rakendamine“, 2011, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf.	79 ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ rakendamine“, 2011, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf.
	79a OECD suunised hargmaistele ettevõtetele, 2011. aasta ajakohastatud väljaanne, kättesaadav aadressil http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/.https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/.
	79b OECD 2018. aasta suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ning valdkondlikud suunised, kättesaadavad aadressil https://www.oecd.org/investment/due-diligence-guidance-for-responsible-business-conduct.htm.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Inimõigustealase hoolsuskohustuse mõistet on täpsustatud ja edasi arendatud OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele,80 laiendades hoolsuskohustuse kohaldamist keskkonna- ja juhtimisküsimustele. OECD suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ja valdkondlikud suunised81 on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikud, millega nähakse ette praktilised hoolsuskohustuse meetmed, et aidata äriühingutel kindlaks teha, ennetada või leevendada oma tegevuse, väärtusahelate ja muude ärisuhete tegelikku ja võimalikku mõju ning anda aru selle mõjuga tegelemise kohta. Hoolsuskohustuse mõiste sisaldub ka soovitustes, mis on esitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolses deklaratsioonis hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta82.	(6) Inimõigustealase hoolsuskohustuse mõistet on täpsustatud ja edasi arendatud OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele, laiendades hoolsuskohustuse kohaldamist keskkonna- ja juhtimisküsimustele. OECD suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ja valdkondlikud suunised on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikud, millega nähakse ette praktilised hoolsuskohustuse meetmed, et aidata äriühingutel kindlaks teha, ennetada või leevendada oma tegevuse, väärtusahelate ja muude ärisuhete tegelikku ja võimalikku mõju ning anda aru selle mõjuga tegelemise kohta. OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele ühinenute loodud riiklikel kontaktpunktidel on oluline roll äriühingute hoolsuskohustuse edendamisel, propageerides suuniseid ja toimides kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismidena. Hoolsuskohustuse mõiste sisaldub ka soovitustes, mis on esitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolses deklaratsioonis hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta82.
__________________	__________________
80 OECD suunised hargmaistele ettevõtetele, 2011. aasta ajakohastatud väljaanne, kättesaadav aadressil http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/.https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/
81 OECD 2018. aasta suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ning valdkondlikud suunised, kättesaadavad aadressil https://www.oecd.org/investment/due-diligence-guidance-for-responsible-business-conduct.htm.
82 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni „Kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta“, 5. väljaanne, 2017, kättesaadav aadressil: https://www.ilo.org/empent/Publications/WCMS_094386/lang--en/index.htm.	82 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni „Kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta“, 5. väljaanne, 2017, kättesaadav aadressil: https://www.ilo.org/empent/Publications/WCMS_094386/lang--en/index.htm.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Kõik äriühingud peaksid austama inimõigusi, nagu on sätestatud lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvahelistes konventsioonides ja õigusaktides, ning käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud peaksid olema kohustatud täitma hoolsuskohustust ja peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks kahjulik mõju inimõigustele kogu oma väärtusahelas ja seda käsitleda. Hoolsuskohustuse ulatus ja laad võivad varieeruda sõltuvalt äriühingu suurusest, sektorist, tegevuskontekstist ja riskiprofiilist.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) ÜRO kestliku arengu eesmärgid,83 mille kõik ÜRO liikmesriigid 2015. aastal vastu võtsid, hõlmavad jätkusuutliku, kaasava ja kestliku majanduskasvu aspekte. Liit on seadnud sihiks ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise. Erasektor aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa.	(7) ÜRO kestliku arengu eesmärgid83, mille kõik ÜRO liikmesriigid 2015. aastal vastu võtsid, hõlmavad jätkusuutliku, kaasava ja kestliku majanduskasvu aspekte. Liit on seadnud sihiks ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise. Erasektor aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Praeguses geopoliitilises olukorras, mis tuleneb Venemaa agressioonist Ukrainas, energiakriisist, COVID-19 jätkuvatest tagajärgedest ning katsetest säilitada ja tugevdada toidutarneahela turvalisust, võiks erasektor aidata edendada pidevat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, vältides samal ajal tasakaalustamatuse tekkimist siseturul.
__________________	__________________
83 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E.	83 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes, mille osalised on EL ja selle liikmesriigid, näiteks Pariisi kokkuleppes84 ja hiljutises Glasgow kliimapaktis,85 on välja toodud konkreetsed võimalused kliimamuutustega tegelemiseks ja globaalse soojenemise hoidmiseks 1,5 °C piires. Peale kõigilt allakirjutanutelt oodatavate konkreetsete meetmete peetakse nende eesmärkide saavutamisel keskseks erasektori rolli, mis avaldub eelkõige ettevõtjate investeerimisstrateegiates.	(8) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes, mille osalised on EL ja selle liikmesriigid, näiteks Pariisi kokkuleppes84 ja hiljutises Glasgow kliimapaktis85, on välja toodud konkreetsed võimalused kliimamuutustega tegelemiseks ja globaalse soojenemise hoidmiseks 1,5 °C piires. Peale kõigilt allakirjutanutelt oodatavate konkreetsete meetmete peetakse nende eesmärkide saavutamisel keskseks ka erasektori rolli, mis avaldub eelkõige ettevõtjate investeerimisstrateegiates. Kuigi alates 1988. aastast on üle 70 % maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustanud vaid 100 äriühingut, on äriühingute kliimakohustused ja nende tegelikud investeeringud kliimamuutuste vastu võitlemiseks põhimõtteliselt omavahel vastuolus. Käesolev direktiiv on seega oluline seadusandlik vahend, mille abil vältida mis tahes eksitavaid kliimaneutraalsuse väiteid ning peatada rohepesu ja fossiilkütuste levik kogu maailmas, et saavutada rahvusvahelised ja Euroopa kliimaeesmärgid, mida soovitatakse ka viimastes teaduslikes aruannetes85a.
__________________	__________________
84 https://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf.	84 https://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf.
85 13. novembril 2021 Glasgow’s ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP26) vastu võetud Glasgow kliimapakt, https://unfccc.int/sites/default/files/resource/cma2021_L16_adv.pdf.https://unfccc.int/sites/default/files/resource/cma2021_L16_adv.pdf.	85 13. novembril 2021 Glasgow’s ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP26) vastu võetud Glasgow kliimapakt, https://unfccc.int/sites/default/files/resource/cma2021_L16_adv.pdf.https://unfccc.int/sites/default/files/resource/cma2021_L16_adv.pdf.
	85a CDP Carbon Majors Report (CDP aruanne CO2-mahukate ettevõtete kohta), 2017; InfluenceMap Report, Big Oil’s Real Agenda on Climate Change 2022 (organisatsiooni InfluenceMap aruanne „Suurte naftaettevõtete tegelik kliimamuutuste tegevuskava“), september 2022, https://influencemap.org/report/Big-Oil-s-Agenda-on-Climate-Change-2022-19585; Rahvusvaheline Energiaagentuur, Net Zero by 2050, A Roadmap for the Global Energy Sector (CO2-neutraalsus aastaks 2050. Ülemaailmse energiasektori tegevuskava), lk 51.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa kliimamäärusega86 võttis liit ka õigusliku kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % võrra. Mõlemad kohustused eeldavad äriühingute tootmis- ja hankeviiside muutmist. Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas87 on mudeldatud eri majandussektoritelt oodatavaid heitkoguste vähendamise tasemeid, kuid on selge, et liidu kliimaeesmärkide täitmiseks on kõigi stsenaariumide puhul vaja märkimisväärset vähendamist kõikides sektorites. Samuti on kavas rõhutatud, et „muudatused äriühingu üldjuhtimise eeskirjades ja tavades, sealhulgas kestliku rahanduse valdkonnas, toovad kaasa selle, et ettevõtete omanikud ja juhid seavad kestlikkuse eesmärgid oma meetmetes ja strateegiates esikohale.“ 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“88 on märgitud, et kõik liidu meetmed ja kogu poliitika peaksid toimima koos selle nimel, et liidul oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule. Samuti tuleks teatise kohaselt lõimida kestlikkusküsimusi veelgi tihedamalt äriühingute üldjuhtimise raamistikku.	(9) Euroopa kliimamäärusega86 võttis liit ka õigusliku kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % võrra. Mõlemad kohustused eeldavad äriühingute tootmis- ja hankeviiside muutmist. Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas87 on mudeldatud eri majandussektoritelt oodatavaid heitkoguste vähendamise tasemeid, kuid on selge, et liidu kliimaeesmärkide täitmiseks on kõigi stsenaariumide puhul vaja märkimisväärset vähendamist kõikides sektorites. Samuti on kavas rõhutatud, et „muudatused äriühingu üldjuhtimise eeskirjades ja tavades, sealhulgas kestliku rahanduse valdkonnas, toovad kaasa selle, et ettevõtete omanikud ja juhid seavad kestlikkuse eesmärgid oma meetmetes ja strateegiates esikohale.“ Aastani 2030 kehtiva liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi87a (kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi) kui liidu poolt keskkonna- ja kliimavaldkonnas võetavate meetmete raamistiku eesmärk on kiirendada õiglast, võrdset ja kaasavat rohepööret kliimaneutraalsele, kestlikule, mürgivabale, ressursitõhusale, taastuvenergiapõhisele ning vastupanu- ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele, kaitsta, taastada ja parandada keskkonnaseisundit ning muu hulgas peatada elurikkuse vähenemine ja pöörata see protsess ümber. 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“88 on märgitud, et kõik liidu meetmed ja kogu poliitika peaksid toimima koos selle nimel, et liidul oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule, kus kedagi ei jäeta kõrvale. Samuti tuleks teatise kohaselt lõimida kestlikkusküsimusi veelgi tihedamalt äriühingute üldjuhtimise raamistikku.
__________________	__________________
86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), PE/27/2021/REV/1, ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.	86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), PE/27/2021/REV/1, ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.
87 SWD(2020) 176 final.	87 SWD(2020) 176 final.
	87a Liidu üldine keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2030.
88 COM(2019) 640 final.	88 COM(2019) 640 final.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Äriühingute kestliku üldjuhtimise algatust sisaldavad muu hulgas järgmised dokumendid: ringmajanduse tegevuskava,91 elurikkuse strateegia,92 strateegia „Talust taldrikule“,93 kemikaalistrateegia,94 „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“,95 „Tööstus 5.0“,96 Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava97 ja „Kaubanduspoliitika läbivaatamine 2021“98.	(11) Äriühingute kestliku üldjuhtimise algatust sisaldavad muu hulgas järgmised dokumendid: ringmajanduse tegevuskava91, elurikkuse strateegia92, strateegia „Talust taldrikule“93, kemikaalistrateegia94, Euroopa ravimistrateegia, ELi 2021. aasta tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“95, „Tööstus 5.0“96, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava97 ja „Kaubanduspoliitika läbivaatamine 2021“98. Seepärast peaksid käesoleva direktiivi kohased hoolsuskohustuse nõuded aitama kaasa elurikkuse säilitamisele ja taastamisele ning keskkonna, eelkõige õhu, vee ja pinnase seisundi parandamisele. Samuti peaksid need nõuded aitama kiirendada üleminekut mürgivabale ringmajandusele. Käesoleva direktiivi kohased hoolsuskohustuse nõuded peaksid samuti aitama saavutada nullsaaste tegevuskava eesmärke, milleks on mürgivaba keskkonna loomine ning inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervise ja heaolu kaitsmine keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest.
__________________	__________________
91 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).	91 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).
92 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).	92 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).
93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).	93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).
94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia – Mürgivaba keskkonna suunas“ (COM(2020) 667 final).	94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia – Mürgivaba keskkonna suunas“ (COM(2020) 667 final).
95 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).	95 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).
96 „Tööstus 5.0“: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/industrial-research-and-innovation/industry-50_en	96 „Tööstus 5.0“: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/industrial-research-and-innovation/industry-50_en
97 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/	97 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/
98 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021) 66 final).	98 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021) 66 final).

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Käesolev direktiiv on kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga aastateks 2020–202499. Tegevuskava üheks prioriteediks on teha liidus rohkem ära selle nimel, et aktiivselt toetada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ja muude asjakohaste rahvusvaheliste suuniste (näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtetele) ülemaailmset rakendamist, sealhulgas edendades asjakohaseid hoolsuskohustuse standardeid.	(12) Käesolev direktiiv on kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga aastateks 2020–202499. Tegevuskava üheks prioriteediks on teha liidus rohkem ära selle nimel, et aktiivselt toetada seda, et kogu maailmas rakendataks oluliste suunistena ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele, mida on selgitatud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta, sealhulgas edendades asjakohaseid hoolsuskohustuse standardeid.
__________________	__________________
99 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN(2020) 5 final).	99 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN(2020) 5 final).

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Euroopa Parlament kutsub oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsioonis100 komisjoni üles esitama ettepanekut liidu õigusnormide kohta, mis käsitleksid äriühingute hoolsuskohustust terviklikult. Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldustes inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates101 kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut äriühingu kestlikku üldjuhtimist käsitleva liidu õigusraamistiku kohta, mis hõlmaks sektoriüleseid äriühingu hoolsuskohustusi ülemaailmsetes tarneahelates. Euroopa Parlamendi 2. detsembril 2020 vastu võetud algatusraportis äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta peetakse vajalikuks ka juhtide ülesannete selgitamist. Ühisavalduses ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta102 on Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon võtnud kohustuse liikuda inimeste hüvanguks toimiva majanduse suunas ning täiustada äriühingu kestliku üldjuhtimise õigusraamistikku.	(13) Euroopa Parlament kutsub oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsioonis100 komisjoni üles esitama ettepanekut liidu õigusnormide kohta, mis käsitleksid põhjalikke äriühingu hoolsuskohustusi, mis toovad endaga kaasa tagajärjed, kaasa arvatud tsiviilvastutuse nende äriühingute jaoks, kes hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu kahju põhjustavad või sellele kaasa aitavad. Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldustes inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates101 kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut äriühingu kestlikku üldjuhtimist käsitleva liidu õigusraamistiku kohta, mis hõlmaks sektoriüleseid äriühingu hoolsuskohustusi ülemaailmsetes tarneahelates. Euroopa Parlamendi 2. detsembril 2020 vastu võetud algatusraportis äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta peetakse vajalikuks ka juhtide ülesannete selgitamist. Ühisavalduses ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta102 on Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon võtnud kohustuse liikuda inimeste hüvanguks toimiva majanduse suunas ning täiustada äriühingu kestliku üldjuhtimise õigusraamistikku.
__________________	__________________
100 Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta (2020/2129(INL)), P9_TA(2021)0073, kättesaadav aadressil https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0073_ET.html.	100 Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta (2020/2129(INL)), P9_TA(2021)0073, kättesaadav aadressil https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0073_ET.html.
101 Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldused inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates (13512/20).	101 Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldused inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates (13512/20).
102 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/joint_declaration_2022.pdf.	102 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/joint_declaration_2022.pdf.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et ühtsel turul tegutsevad äriühingud aitaksid kaasa kestlikule arengule ning majanduse ja ühiskonna kestlikule üleminekule, tehes kindlaks, ennetades või leevendades, lõpetades või minimeerides võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju, mida äriühingu enda tegevus, tütarettevõtjad või väärtusahelad võivad avaldada inimõigustele ja keskkonnale.	(14) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et ühtsel turul tegutsevad äriühingud aitaksid kaasa kestlikule arengule ning majanduse ja ühiskonna kestlikule üleminekule, austades inimõigusi ja keskkonda, tehes kindlaks, ennetades või leevendades, lõpetades, heastades või minimeerides, ning vajaduse korral prioriseerides, võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju, mida äriühingu enda tegevus, tütarettevõtjad või väärtusahelad võivad avaldada inimõigustele ja keskkonnale, ning tagades, et isikutel, keda kõnealuse kohustuse täitmata jätmine mõjutab, on juurdepääs õigusemõistmisele ja õiguskaitsevahenditele. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide vastutust austada ja kohustust kaitsta inimõigusi ja keskkonda vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ning ka väljakujunenud otseste ja kaudsete ärisuhete suhtes kogu väärtusahela ulatuses kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks sundida äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel, või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks ärisuhetes, mille puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohaseid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu väärtusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema väärtusahela partnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma otseseid ja kaudseid ärisuhteid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.	(15) Äriühingud peaksid võtma oma võimaluste piires asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate tegevuse ning ka otseste ja kaudsete ärisuhete suhtes oma väärtusahelates kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks sundida äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel, või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks ärisuhetes, mille puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohaseid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras ning mis on proportsionaalsed ja vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele ning äriühingu suurusele, ressurssidele ja suutlikkusele. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu väärtusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema väärtusahela partnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma ärisuhteid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Käesoleva direktiiviga sätestatav hoolsuskohustuse protsess peaks hõlmama kuut etappi, mis on määratletud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning mis hõlmavad äriühingute hoolsuskohustuse meetmeid, mille abil kindlaks teha ja käsitleda kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale. Need etapid on järgmised: 1) hoolsuskohustuse lõimimine tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse, 2) inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlaks tegemine ja hindamine, 3) inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamine, lõpetamine või minimeerimine, 4) meetmete tõhususe hindamine, 5) teavitamine, 6) parandusmeetmed.	(16) Käesoleva direktiiviga sätestatav hoolsuskohustuse protsess peaks hõlmama kuut etappi, mis on määratletud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning mis hõlmavad äriühingute hoolsuskohustuse meetmeid, mille abil kindlaks teha ja käsitleda kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale. Need etapid on järgmised: 1) hoolsuskohustuse lõimimine tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse, 2) inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlaks tegemine ja hindamine, 3) inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamine, lõpetamine või minimeerimine, 4) meetmete tõhususe kontrollimine, jälgimine ja hindamine, 5) teavitamine, 6) parandusmeetmed.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kahjulik mõju inimõigustele või keskkonnale võib avalduda äriühingu enda tegevuses, tema tütarettevõtjates, toodetes või väärtusahelates, eelkõige seoses tooraine hankimise, tootmise või toodete või jäätmete kõrvaldamisega. Selleks et hoolsuskohustus oleks piisavalt range, peaks see hõlmama inimõigustele ja keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju, mis võib tekkida toote tootmise, kasutamise või kõrvaldamise või teenuste osutamise kogu olelusringi jooksul äriühingu enda tegevuse või tema tütarettevõtjate või väärtusahelate tasandil.	(17) Kahjulik mõju inimõigustele või keskkonnale võib avalduda äriühingu enda tegevuses, tema tütarettevõtjates, toodetes, teenustes või väärtusahelates, eelkõige seoses tooraine hankimise, tootmise või toodete või jäätmete kõrvaldamisega. Selleks et hoolsuskohustus oleks piisavalt range, peaks see hõlmama inimõigustele ja keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju, mis võib tekkida toote tootmise, müügi ja jäätmete käitlemise või teenuste osutamise kogu olelusringi jooksul äriühingu enda tegevuse või tema tütarettevõtjate või väärtusahelate tasandil.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Ülemaailmseid väärtusahelaid, eelkõige kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelaid, mõjutab looduslike või inimtegevusest tingitud ohtude kahjulik mõju. Kriitilise tähtsusega väärtusahelatega seotud riskid on ilmsiks tulnud COVID-19 kriisi tõttu, samal ajal kui selliste šokkide sagedus ja mõju tulevikus tõenäoliselt suureneb, mis on inflatsiooni tõukejõuks ning toob kaasa makromajandusliku volatiilsuse suurenemise ning ebakindluse turul ja kaubavahetuses. Selle probleemiga tegelemiseks peaks EL algatama iga-aastase kogu liitu hõlmava hindamise, milles käsitletakse äriühingute vastupanuvõimet nende väärtusahelatega seotud ebasoodsate stsenaariumide suhtes ning millega kaardistataks ja hinnataks nende väärtusahela riske, sealhulgas välismõju ning sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja poliitilisi riske, ning pakutaks neile võimalikke lahendusi.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Väärtusahel peaks hõlmama tegevust, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevust. Selle alla peaks kuuluma ka tarneahela eelneva etapi otsesed ja kaudsed väljakujunenud ärisuhted, mis on seotud äriühingu tegevuseks vajaliku tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimisega, samuti järgneva tootmisetapi ärisuhted, sealhulgas väljakujunenud otsesed ja kaudsed ärisuhted, mille raames kasutatakse või võetakse vastu äriühingu tooteid, tooteosi või teenuseid kuni toote olelusringi lõpuni, sealhulgas toote turustamisel jaemüüjatele, transpordil või ladustamisel, lammutamisel, ringlussevõtul, kompostimisel või prügilasse ladestamisel.	(18) Väärtusahel peaks hõlmama tegevust, mis on seotud kauba tootmise, turustamise ja müügiga või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote jäätmete käitlemisega, samuti ärisuhetega seotud tegevust. Selle alla peaks kuuluma ka äriühingu ärisuhetest tulenev tegevus, mis on seotud tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimisega, samuti kaupade müük või turustamine või teenuste osutamine või arendamine, sealhulgas jäätmete käitlemine, transport ja ladustamine, välja arvatud toote jäätmete käitlemine individuaalsete tarbijate poolt.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18a) Mõnes olukorras, kui tooteid müüakse või levitatakse ärisuhte kaudu, võivad olla vähenenud äriühingute võime mõju jälgida, et võtta mõistlikke meetmeid selle ennetamiseks või leevendamiseks. Sellistes olukordades on tegeliku ja võimaliku mõju kindlakstegemine ning ennetus- või leevendusmeetmete võtmine oluline enne esmast müüki või levitamist ja selle hetkel ning järel- või pidevas suhtluses oma äripartneritega, kui selline mõju on mõistlikult prognoositav või kui teavitamismenetluse kaudu teatatakse märkimisväärsest mõjust.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18b) Kui äriühing hangib ringlussevõetud materjali sisaldavaid tooteid, võib olla raske kontrollida teisese toorme päritolu. Sellises olukorras peaks äriühing võtma asjakohaseid meetmeid, et jälgida teiseseid tooraineid asjaomase tarnijani ja hinnata, kas materjali ringlussevõtmise tõendamiseks on olemas piisav teave.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Laenu, krediiti või muid finantsteenuseid pakkuvate reguleeritud finantsettevõtjate puhul peaks selliste teenuste osutamise väärtusahel piirduma selliseid teenuseid saavate klientide ja nende tütarettevõtjatega, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Kodumajapidamistest või füüsilistest isikutest kliente, kes ei tegutse kutse- või äritegevuses, ning väikeseid või keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks käsitada väärtusahela osana. Samuti peaks sellest välja jääma sellise kliendi väärtusahelasse kuuluvate äriühingute või muude juriidiliste isikute tegevus.	(19) Väärtusahelas lepingu sõlmimisega seotud finantsteenuseid pakkuvate reguleeritud finantsettevõtjate puhul peaks selliste teenuste osutamine hõlmama neid otseselt saavate klientide tegevust ja nende tütarettevõtjaid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Et vältida reguleeritud finantsettevõtja hoolsuskohustuse auditite kattumist, jäetakse sellise kliendi väärtusahelasse kuuluvate äriühingute või muude juriidiliste isikute tegevus käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, kui hoolsuskohustused on ELi õiguse kohaselt mujal sätestatud. Kodumajapidamistest või füüsilistest isikutest kliente, kes ei tegutse kutse- või äritegevuses, ning väikeseid või keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks käsitada reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahela osana.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19a) Reguleeritud finantsettevõtjad ja muud äriühingud peaksid kasutama ka muud teavet peale teabe, mis on saadud reitinguagentuuridelt, kestlikkuse reitinguagentuuridelt või võrdlusaluste halduritelt.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et äriühingud saaksid nõuetekohaselt kindlaks teha oma väärtusahelas esinevat kahjulikku mõju ja kasutada asjakohaseid mõjutusvahendeid, peaksid hoolsuskohustused käesolevas direktiivis piirduma väljakujunenud ärisuhetega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks väljakujunenud ärisuhetena käsitama selliseid otseseid või kaudseid ärisuhteid, mis oma intensiivsuse ja kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsivad ega moodusta väärtusahelast ainult tühist või kõrvalist osa. Seda, kas ärisuhet saab lugeda väljakujunenuks, tuleks hinnata korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel. Kui äriühingu otsesed ärisuhted on väljakujunenud, tuleks kõiki seonduvaid kaudseid ärisuhteid selle ettevõtjaga samuti käsitada väljakujunenutena	välja jäetud

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 500 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal ületas 150 miljonit eurot. Äriühingute suhtes, mis ei vasta eespool toodud kriteeriumidele, kuid millel oli viimasele majandusaastale eelneval majandusaastal keskmiselt üle 250 töötaja ja ülemaailmne netokäive üle 40 miljoni euro ning mis tegutsevad ühes või mitmes suure mõjuga sektoris, tuleks hoolsuskohustust kohaldama hakata kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu, et võimaldada pikemat kohanemisaega. Proportsionaalse koormuse tagamiseks tuleks kõnealustes suure mõjuga sektorites tegutsevate äriühingute suhtes kohaldada hoolsuskohustust sihipärasemalt, keskendudes juhtudele, kus kahjulik mõju on ulatuslik. Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.	(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 250 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal ületas 40 miljonit eurot või äriühingud, mis on sellise kontserni lõplikud emaettevõtjad, millel oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, 500 töötajat ja mille ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro. Künniste arvutamisel tuleks arvesse võtta töötajate arvu ja käivet äriühingu filiaalides, mis on muud äritegevuse kohad kui peakontor, mis on sellest juriidiliselt sõltuvad ja mida seetõttu käsitatakse vastavalt ELi ja riigisisestele õigusaktidele äriühingu osana.Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid ja teisi ebatüüpilises töösuhtes olevaid töötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.
__________________	__________________
103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).	103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et kajastada inimõiguste ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks suure mõjuga sektorite liigitus käesoleva direktiivi kohaldamisel põhinema OECD olemasolevatel valdkondlikel hoolsuskohustuse suunistel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks suure mõjuga sektoritena käsitada järgmisi: tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük, põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük, maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatavad tooted) kaevandamine, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja ümbertöödeldud metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük. Finantssektori eripära tõttu, eelkõige seoses väärtusahela ja pakutavate teenustega, ei tohiks seda liigitada käesoleva direktiivi mõistes suure mõjuga sektoriks, isegi kui selle kohta on olemas valdkondlikud OECD suunised. Samal ajal tuleks ka selles sektoris tagada tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laiem käsitlemine, laiendades kohaldamisala väga suurtele äriühingutele, kes on reguleeritud finantsettevõtjad, isegi kui nende õiguslik vorm ei sisalda piiratud vastutust.	(22) Selleks et kajastada inimõiguste ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks komisjon töötama välja sektoripõhised suunised, sealhulgas järgmiste sektorite jaoks, lähtudes OECD olemasolevatest valdkondlikest hoolsuskohustuse suunistest: tekstiilitootmine, rõivatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgi- ja jaemüük; põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine, toidu ja jookide turustamine ja reklaamimine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, loomsete saaduste, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; energeetika, maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatavad tooted) kaevandamine, transport ja käitlemine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük, ehitus ja sellega seotud tegevus, finantsteenuste osutamine, investeerimisteenused ja -tegevus ning muud finantsteenused; ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või sellega seotud teenuste tootmine, osutamine ja levitamine, sealhulgas riistvara, tarkvaralahendused, sealhulgas tehisintellekt, seire, näotuvastus, andmesalvestus või -töötlus, telekommunikatsiooniteenused, veebipõhised ja pilvepõhised teenused, sealhulgas sotsiaalmeedia ja -võrgustikud, sõnumivahetus, e-kaubandus, kättetoimetamine, liikuvus ja muud platvormiteenused.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute tegevusest, tütarettevõtjatest või väärtusahelatest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu hakata seda kohaldama selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal vähemalt 150 miljonit eurot või mille netokäive ühes või mitmes suure mõjuga sektoris oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal suurem kui 40 miljonit eurot, kuid väiksem kui 150 miljonit eurot.	(23) Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute ning nende tütarettevõtjate ja väärtusahelate tegevusest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks direktiivi kohaldada selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal vähemalt 40 miljonit eurot või äriühingute suhtes, mis on sellise kontserni lõplikud emaettevõtjad, millel oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, 500 töötajat ja mille ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro, millest vähemalt 40 miljonit eurot tekkis liidus. Netokäibe arvutamisel tuleks arvesse võtta ka selliste kolmandatest isikutest äriühingute käivet, millega äriühing ja/või tema tütarettevõtjad on sõlminud liidus vertikaalse kokkuleppe vastutasuks litsentsitasude maksmise eest.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mõnes käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises konventsioonis sätestatud õiguse või keelu rikkumine. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata keelu või õiguse rikkumine, mis otseselt kahjustab nende konventsioonidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises keskkonnakonventsioonis sätestatud keelu või kohustuse rikkumisest.	(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mis tahes tegevus, mille tõttu kaob või väheneb üksikisiku või rühma võimalus oma õigusi kasutada ja olla kaitstud keeldudega, mis on sätestatud käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelistes konventsioonides ja õigusaktides ning neile järgnenud kohtupraktikas ja nende konventsioonide järelevalveorganite töös, mis hõlmab ametiühingute, töötajate ja sotsiaalõigusi. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata õigusele avalduv kahjulik mõju, mis otseselt kahjustab nende konventsioonide ja õigusaktidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb mõne käesoleva direktiivi lisas loetletud keelu või kohustuse rikkumisest.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25a) Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha erimeetmed riigi toetatud kahjuliku süsteemse mõju korral, mis tuleneb tegevusest, poliitikast, eeskirjadest või institutsionaliseeritud tavadest, mille on otsustanud, rakendanud ja jõustanud riigi või kohalikud ametiasutused või mida viiakse ellu nende aktiivsel toetusel.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25b) Äriühingud peaksid kasutama oma mõju ka selleks, et aidata tagada väärtusahelates piisav elatustase. Selle all mõistetakse töötajate puhul äraelamist võimaldavat töötasu ning füüsilisest isikust ettevõtjate ja väikepõllumajandustootjate puhul äraelamist võimaldavat sissetulekut, mida nad teenivad oma töö ja toodangu pealt ja mis peab katma nende ja nende perekonna vajadused.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25c) Käesolevas direktiivis tunnistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud terviseühtsuse põhimõtet kui integreeritud ja ühendavat lähenemisviisi, mille eesmärk on kestlikult tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervist. Terviseühtsuse põhimõtte puhul tunnistatakse, et inimeste, kodu- ja metsloomade, taimede ja laiema keskkonna, sealhulgas ökosüsteemide tervis on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuv. Seepärast on asjakohane sätestada, et keskkonnaalane hoolsuskohustus peaks hõlmama keskkonnaseisundi sellise halvenemise vältimist, millel on kahjulik tervisemõju, nagu epideemiad, ning austama õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale. Seoses G7 võetud kohustusega tunnistada antimikroobikumiresistentsuse kiiret kasvu kogu maailmas, on vaja edendada antibiootikumide mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist inim- ja veterinaarravimites.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25d) Kahjulikud mõjud inimõigustele ja keskkonnale võivad olla omavahel põimunud või neid võivad toetada sellised tegurid nagu korruptsioon ja altkäemaksu andmine ja/või võtmine, mistõttu need on lisatud OECD suunistesse hargmaistele ettevõtetele. Seetõttu võib olla vajalik, et äriühingud võtaksid neid tegureid inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisel arvesse.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Äriühingute käsutuses on suunised, mis näitavad, kuidas nende tegevus võib mõjutada inimõigusi ja milline ettevõtluskäitumine on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste kaitsmise eesmärgil keelatud. Sellised suunised sisalduvad näiteks ÜRO aruandlusraamistiku juhtpõhimõtetes104 ja ÜRO juhtpõhimõtete tõlgendamisjuhendis105. Lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest, peaks komisjonil olema võimalik välja anda täiendavaid juhendeid, mida äriühingud saaksid kasutada praktilise töövahendina.	(26) Äriühingute käsutuses peaksid olema suunised, mis näitavad, kuidas nende tegevus võib mõjutada inimõigusi ja milline ettevõtluskäitumine on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste kaitsmise eesmärgil keelatud. Sellised suunised sisalduvad näiteks ÜRO aruandlusraamistiku juhtpõhimõtetes104 ja ÜRO juhtpõhimõtete tõlgendamisjuhendis105 ning need tuleks teha äriühingutele kergesti kättesaadavaks. Lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest, peaks komisjonil olema seetõttu võimalik välja anda täiendavaid juhendeid, mida äriühingud saaksid kasutada praktilise töövahendina.
__________________	__________________
104 https://www.ungpreporting.org/wp-content/uploads/UNGPReportingFramework_withguidance2017.pdf.	104 https://www.ungpreporting.org/wp-content/uploads/UNGPReportingFramework_withguidance2017.pdf.
105 https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/RtRInterpretativeGuide.pdf.https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/RtRInterpretativeGuide.pdf.	105 https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/RtRInterpretativeGuide.pdf.https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/RtRInterpretativeGuide.pdf.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, kindlaks tegema, ära hoidma või leevendama või lõpetama või minimeerima võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale, kehtestama kaebuste esitamise korra ja seda rakendama, jälgima võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) minimeerimise meetmetest.	(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, kindlaks tegema, vajaduse korral prioriseerima, ära hoidma, leevendama, heastama või lõpetama võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale ning minimeerima selle ulatust, kehtestama teavitamise ja kohtuvälise kaebuste esitamise mehhanismi või selles osalema, jälgima ja kontrollima kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega võetud meetmete tulemuslikkust, teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest ning tegema kogu selle protsessi vältel koostööd mõjutatud sidusrühmadega. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) selle ulatuse minimeerimise meetmetest.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute ettevõtluspoliitika lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma kõikidesse ettevõtlusstrateegiatesse ning kehtestama ka hoolsuskohustuse kohaldamise põhimõtted. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid sisaldama äriühingu lähenemisviisi kirjeldust, sealhulgas pikas perspektiivis, käitumisjuhendit, milles kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima; hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldust, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist väljakujunenud ärisuhetele. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hanke- ja ostuotsuste suhtes. Samuti peaksid äriühingud oma hoolsuskohustuse põhimõtteid kord aastas ajakohastama.	(28) Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute ettevõtluspoliitika lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma asjakohastesse ettevõtlusstrateegiatesse kõikidel tegevustasanditel ning kehtestama ka hoolsuskohustuse kohaldamise põhimõtted, mis sisaldavad lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi meetmeid ning eesmärke. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid sisaldama äriühingu lähenemisviisi kirjeldust, käitumisjuhendit, milles määratletakse eeskirjad, põhimõtted ja meetmed, mida tuleb järgida ja rakendada, kui see on asjakohane, kogu äriühingus ja tema tütarettevõtjate juures kogu äritegevuse käigus; kooskõlas artiklitega 7 ja 8 väärtusahelas hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside ja võetud asjakohaste meetmete kirjeldust, sealhulgas asjakohaseid meetmeid, mida on võetud hoolsuskohustuse lõimimiseks oma ärimudelisse ja tööhõive- ja ostutavadesse üksuste suhtes, millega äriühingul on ärisuhe, meetmeid, mis on võetud hoolsuskohustuse täitmise järelevalveks ja kontrollimiseks ning asjakohaseid poliitikapõhimõtteid selleks, et vältida hoolsuskohustuse protsessi kulude ülekandmist nõrgemal positsioonil olevatele äripartneritele. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hinnakujundustavade ja ostuotsuste suhtes, näiteks seoses kauplemise ja hangetega. Samuti peaksid äriühingud oma hoolsuskohustuse põhimõtteid ajakohastama, kui toimuvad olulised muutused.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28a) Emaettevõtjatel peaks olema võimalik võtta meetmeid, mis võivad aidata kaasa oma tütarettevõtjate hoolsuskohustuse täitmisele, kui tütarettevõtja esitab oma emaettevõtjale kogu asjakohase ja vajaliku teabe ning teeb temaga koostööd, järgib oma emaettevõtja hoolsuskohustuse põhimõtteid, emaettevõtja kohandab vastavalt oma hoolsuskohustuse põhimõtteid, et tagada artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmine tütarettevõtja suhtes, tütarettevõtja integreerib hoolsuskohustuse kõikidesse põhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse kooskõlas artikliga 5, vajaduse korral võtab tütarettevõtja jätkuvalt asjakohaseid meetmeid kooskõlas artiklitega 7 ja 8 ning jätkab artiklites 8a, 8b ja 8d sätestatud kohustuste täitmist, kui emaettevõtja teeb tütarettevõtja nimel konkreetseid toiminguid ning kui nii emaettevõtja kui ka tütarettevõtja teavitavad sellest selgelt ja läbipaistvalt asjaomaseid sidusrühmi ja avalikkust, ning tütarettevõtja integreerib kliimaküsimused oma poliitikasse ja riskijuhtimissüsteemidesse kooskõlas artikliga 15. Tütarettevõtjate vastutusele võtmiseks peaks käesoleva direktiivi artiklis 22 sätestatud vastutus jääma üksuse tasandile, ilma et see piiraks liikmesriikide solidaarvastutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28b) Konflikti- ja riskipiirkondades on äriühingutel suurem risk olla kaasatud rasketesse inimõiguste rikkumistesse. Nendes piirkondades peaksid äriühingud seetõttu rakendama tugevdatud, konfliktitundlikku hoolsuskohustust, et tegeleda nende suuremate riskidega ja tagada, et nad ei soodustaks, rahastaks, süvendaks ega mõjutaks konflikti muul viisil negatiivselt ega aitaks kaasa rahvusvahelise inimõigustealase õiguse või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisele konflikti- või riskipiirkondades. Tugevdatud hoolsuskohustus hõlmab tavapärase hoolsuskohustuse täiendamist põhjaliku konfliktianalüüsiga, mis põhineb sisulisel ja konfliktitundlikul sidusrühmade kaasamisel ning mille eesmärk on tagada arusaamine konflikti algpõhjustest, käivitajatest ja osapooltest ning äriühingu äritegevuse mõjust konfliktile. Relvastatud konflikti ja/või sõjalise okupatsiooni olukorras peaksid äriühingud järgima rahvusvahelises humanitaarõiguses ja rahvusvahelises kriminaalõiguses määratletud kohustusi ja standardeid. Äriühingud peaksid järgima asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja ÜRO Arenguprogrammi suuniseid.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28c) Viise, kuidas äriühing võib kahjulikus mõjus osaleda, on erinevaid. Äriühing võib põhjustada kahjuliku mõju, kui tema enda tegevusest üksi piisab kahjuliku mõju tekitamiseks. Äriühing võib kahjuliku mõju tekkimisele kaasa aidata, kui tema enda tegevus koos teiste üksuste tegevusega põhjustab teatavat mõju või äriühingu tegevus põhjustab, hõlbustab või ajendab kahjuliku mõju põhjustamist teise üksuse poolt. Kaasaaitamine peab olema oluline, st hõlmatud ei ole väiksem ega vähetähtis kaasaaitamine. Kaasaaitamise olulise iseloomu hindamiseks ja otsustamaks, millal võib äriühingu tegevus olla põhjustanud, hõlbustanud või ajendanud kahjuliku mõju põhjustamist teise üksuse poolt, tuleb arvestada mitut tegurit. Arvesse võib võtta mitut tegurit, sealhulgas mil määral äriühing võib õhutada või ajendada teise üksuse kahjulikku mõju, st mil määral tegevus suurendas mõju avaldumise ohtu, mil määral äriühing oleks võinud või pidanud kahjulikust mõjust või sellise mõju võimalikkusest teadlik olema, st ettenähtavuse määra, ning mil määral äriühingu tegevus tegelikult leevendas kahjulikku mõju või vähendas sellise mõju avaldumise ohtu. Ainuüksi ärisuhe või tegevus, mis loob üldised tingimused, mille korral kahjulik mõju võib avalduda, ei peaks kujutama endast kaasaaitavat suhet. Kõnealune tegevus peaks kahjuliku mõju ohtu märkimisväärselt suurendama. Lõpuks võib äriühing olla mõjuga otseselt seotud, kui kahjuliku mõju ja äriühingu toodete, teenuste või tegevuse vahel on seos mõne muu ärisuhte kaudu ja kui äriühing ei ole mõju põhjustanud ega selle tekkimisele kaasa aidanud. Otsest seost ei määratle otsene ärisuhe. Otsene seos ei peaks tähendama ka seda, et vastutus läheb kahjulikku mõju põhjustavalt ärisuhtelt üle äriühingule, millega tal on seos.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Hoolsuskohustuse täitmiseks peavad äriühingud võtma asjakohaseid meetmeid, et oma tegevuse kahjulikku mõju kindlaks teha, ennetada või lõpetada. „Asjakohast meedet“ tuleks mõista meetmena, mis võimaldab saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, vastab kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele ning on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, sealhulgas neid, mis iseloomustavad kõnealust majandussektorit ja konkreetset ärisuhet ning äriühingu võimet seda mõjutada, samuti vajadust seada meetmeid tähtsuse järjekorda. Sellisel taustal ja kooskõlas rahvusvaheliste raamistikega peaks äriühingu võime ärisuhet mõjutada ühelt poolt tähendama tema võimet veenda ärisuhte pooli võtma meetmeid kahjuliku mõju lõpetamiseks või ennetamiseks (näiteks omandiõiguse või tegeliku kontrolli, turuvõimu või eelvalikunõuete kehtestamise kaudu või sidudes ettevõtlusstiimulid inimõiguste järgimise või keskkonnanõuete täitmisega vms) ning teiselt poolt tema mõju ulatust või mõjutusvahendeid, mida äriühing saaks mõistlikult kasutada, tehes näiteks koostööd asjaomase äripartneriga või suheldes mõne teise äriühinguga, kes on negatiivse mõjuga seotud ärisuhte poole otsene äripartner.	(29) Hoolsuskohustuse täitmiseks peavad äriühingud võtma asjakohaseid meetmeid, et oma tegevuse kahjulikku mõju, mille nad on põhjustanud, millele nad on kaasa aidanud või millega nad on otseselt seotud, kindlaks teha, ennetada või lõpetada. „Asjakohaseid meetmeid“ tuleks mõista meetmetena, mis võimaldavad saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid ja käsitleda tulemuslikult artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud kahjulikku mõju viisil, mis on proportsionaalne ja vastavuses kahjuliku mõju raskusastme ja tõenäosusega ning on proportsionaalne ja vastavuses äriühingu suuruse, ressursside ja suutlikkusega, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, sealhulgas kahjuliku mõju laadi, majandussektori spetsiifikat, äriühingu konkreetse tegevuse, toote ja teenuse ning konkreetse ärisuhte olemust. Juhtudel, kus äriühing on põhjustanud või võib olla põhjustanud mõju, tuleks artiklite 7 ja 8 kohaldamisel käsitada asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on ennetada või leevendada mõju või heastada mõju põhjustatud kahju. Juhtudel, kus äriühing on aidanud kaasa või võib olla aidanud kaasa mõju tekkimisele, tuleks artiklite 7 ja 8 kohaldamisel käsitada asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on ennetada või leevendada mõjule kaasaaitamist, kasutades või suurendades äriühingu mõjuvõimu teiste vastutavate isikute suhtes, et mõju ennetada või leevendada, ja panustades oma kaasaaitamise ulatuses mõju põhjustatud kahju heastamisse. Juhtudel, kus äriühingu tegevus, tooted või teenused on või võivad olla suhete tõttu teiste üksustega mõjuga otseselt seotud, tuleks artiklite 7 ja 8 kohaldamisel käsitada asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on kasutada või suurendada äriühingu mõjuvõimu vastutavate isikute suhtes, et mõju ennetada või leevendada, ning kaaluda oma mõjuvõimu kasutamist vastutavate isikute suhtes, et võimaldada mõju põhjustatud kahju heastamist.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemine peaks sisaldama inimõiguste ja keskkonna olukorra hindamist dünaamiliselt ja korrapäraste ajavahemike järel: enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades ning korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul. Reguleeritud finantsettevõtjad, kes pakuvad laenu, krediiti või muid finantsteenuseid, peaksid kahjulikku mõju kindlaks tegema ainult lepingu sõlmimisel. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Kui äriühing ei saa kõiki kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või minimeerida, peaks tal olema võimalik oma meetmeid tähtsuse järjekorda seada, tingimusel et ta võtab konkreetseid asjaolusid arvestades äriühingu jaoks mõistlikult kättesaadavad meetmed.	(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale ja seda hindama. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks ja hindamiseks on vaja sidusrühmade sisulist kaasamist ning nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemine ja hindamine peaks sisaldama inimõiguste ja keskkonna olukorra dünaamilist ja pidevat hindamist sealhulgas enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades. Reguleeritud finantsettevõtjad, kes pakuvad finantsteenuseid, peaksid kahjuliku mõju kindlaks tegema lepingu sõlmimisel ning enne järgnevaid finantstehinguid, ning juhul, kui neid on teavitatud võimalikest riskidest artiklis 9 sätestatud menetluste kaudu, teenuse osutamise ajal. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel ja hindamisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas ostutavade mõju.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30a) Kui äriühing ei suuda kõiki kindlakstehtud ja hinnatud kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või leevendada, peaks tal olema lubatud prioriseerida järjekorda, milles ta asjakohaseid meetmeid võtab, lähtudes kahjuliku mõju tõsidusest ja tõenäosusest ning võttes arvesse riskitegureid, töötades välja prioriseerimisstrateegia, rakendades seda ja vaadates selle korrapäraselt läbi. Kooskõlas asjaomase rahvusvahelise raamistikuga tuleks kahjuliku mõju tõsidust hinnata selle taseme, ulatuse ja korvamatuse põhjal, võttes arvesse kahjuliku mõju raskusastet, sealhulgas mõjutatud või tulevikus mõjutatavate isikute arvu, keskkonna kahjustamise või võimaliku kahjustamise või muul viisil mõjutamise ulatust, kahjuliku mõju pöördumatust ja piiranguid suutlikkusele taastada mõjutatud isikute või keskkonna olukord, mis on samaväärne nende olukorraga enne mõju avaldumist. Kui kõige tõsisemate ja kahjulikumate mõjudega on tegeletud, peaks äriühing käsitlema vähem tõsiseid ja vähem tõenäolisi kahjulikke mõjusid.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30b) Äriühingud peaksid prioriseerima mõjusid nende tõsiduse ja tõenäosuse alusel. Mõjuvõimu suurus, mida äriühing ärisuhte üle omab, ei ole tema prioriseerimisotsuste või -protsesside puhul oluline. Mõjuvõimu suurus võib siiski mõjutada asjakohaseid meetmeid, mida äriühing otsustab võtta, et tulemuslikult leevendada ja/või ennetada äripartneritega seotud mõju.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Selleks et vältida põhjendamatut koormust käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates suure mõjuga sektorites tegutsevatele väiksematele äriühingutele, peaks neil olema kohustus tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha üksnes juhul, kui see on ulatuslik ja puudutab asjaomast sektorit.	välja jäetud

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamist kasutataks viimase abinõuna – see on kooskõlas ka liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel.	(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamist kasutataks viimase abinõuna, see on kooskõlas liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes, liidu lapse õiguste strateegiaga ning ÜRO välja kuulutatud eesmärgiga kaotada lapstööjõu kasutamine kogu maailmas täielikult 2025. aastaks. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Samamoodi võivad ebakindlates töötingimustes töötavad naised seista silmitsi inimõigustele avalduva tõsisema kahjuliku mõjuga, mis suurendab nende haavatavust. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel ning suhete katkestamist tuleks vältida juhul, kui suhete katkestamise mõju oleks suurem kui kahjulik mõju, mida äriühing püüab ennetada või leevendada. Riigi kehtestatud sunniviisilise töö olukordades, kus kahjulik mõju on korraldatud poliitiliste võimude poolt, ei ole takistamatu suhtlemine kahjulikult mõjutatud isikutega ja olukorra leevendamine võimalik. Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et riigi kehtestatud sunniviisilise töö esinemise korral lõpetavad äriühingud ärisuhte. Lisaks tuleks vastutustundliku suhete katkestamise puhul võtta arvesse ka võimalikku kahjulikku mõju äriühingutele, kes sõltuvad tootest või keda mõjutavad tarneahelate häired.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Kui see on ennetusmeetmete keerukuse tõttu vajalik, peaks äriühing välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma lepingulisi tagatisi käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma väljakujunenud ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset toetust rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.	(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi asjakohaseid meetmeid. Kui see on ennetusmeetmete keerukuse tõttu vajalik, peaks äriühing välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks kaaluma lepingutingimuste kehtestamist partneriga, kellega tal on ärisuhe, et see tagaks käitumisjuhendi ja vajaduse korral ennetusmeetmete kava järgimise. Partneritel, kellega äriühingul on ärisuhe, võiks paluda püüda leppida samasugustes lepingutingimustes kokku ka oma partneritega niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34a) Lepingutingimused ei tohiks kaasa tuua vastutuse üleminekut käesoleva direktiivi kohase hoolsuskohustuse täitmise ega täitmata jätmise eest. Lisaks peaksid lepingutingimused olema asjaolusid arvestades õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad ning kajastama poolte ühiseid ülesandeid täita hoolsuskohustust pidevas koostöös. Äriühingud peaksid samuti hindama, kas äripartnerilt võib mõistlikult eeldada nende tingimuste täitmist. Sageli kehtestab ostja tarnijale ühepoolselt lepingutingimusi ning nende mis tahes rikkumine toob tõenäoliselt kaasa ostja ühepoolse tegevuse, näiteks lepingu lõpetamise või suhete katkestamise. Selline ühepoolne tegevus ei ole hoolsuskohustuse kontekstis kohane ja tooks tõenäoliselt ise kaasa kahjuliku mõju. Kui selliste lepingutingimuste rikkumine tingib võimaliku kahjuliku mõju, peaks äriühing võtma kõigepealt kooskõlas kohaldatava õigusega asjakohaseid meetmeid sellise mõju ennetamiseks või piisavaks leevendamiseks, mitte kaaluma lepingu lõpetamist või peatamist. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset finants- ja haldustuge rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus sõlmida leping kaudse äripartneriga, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida kaudse ärisuhte vastavust sellele lepingule.	välja jäetud

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, peatada ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja minimeerimispüüdlusi, kui on mõistlik eeldada, et need püüdlused osutuvad lühikeses perspektiivis edukaks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui võimalik kahjulik mõju on ulatuslik. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.	(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud prioriseerima suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga, mille äriühing tekitas või millele ta kaasa aitas, tegeleda ja kui ei ole mõistlikku väljavaadet olukorra muutumiseks, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, peatada viimase abinõuna kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja leevenduspüüdlusi, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe võimaliku kahjuliku mõju tõsiduse tõttu või kui ajutise peatamise tingimused ei ole täidetud. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada või peatada. Ärisuhte lõpetamise või peatamise üle otsustamisel peaks äriühing hindama, kas kõnealuse otsuse kahjulik mõju oleks suurem kui kahjulik mõju, mida kavatsetakse ennetada või leevendada. Kui äriühingud ärisuhted peatavad või ärisuhte lõpetavad, peaksid nad võtma meetmeid ärisuhete peatamise või lõpetamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatama sellest mõistliku aja jooksul äripartnerile ja vaatama selle otsuse edaspidi läbi. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Otseste ja kaudsete ärisuhete puhul võivad valdkondlik koostöö, valdkondlikud kavad ja mitut sidusrühma hõlmavad algatused aidata luua täiendavaid võimalusi kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, leevendamiseks ja ennetamiseks. Seepärast peaks äriühingutel olema võimalik tugineda sellistele algatustele, et toetada käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste rakendamist niivõrd, kuivõrd sellised kavad ja algatused on kõnealuste kohustuste täitmise toetamiseks asjakohased. Äriühingud võiksid omal algatusel hinnata selliste kavade ja algatuste vastavust käesolevas direktiivis sätestatud kohustustele. Selleks et anda võimalikult palju teavet selliste algatuste kohta, tuleks direktiivis sätestada ka komisjoni ja liikmesriikide võimalus hõlbustada teabe levitamist selliste kavade või algatuste ja nende tulemuste kohta. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega välja anda suuniseid valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste sobivuse hindamiseks.	(37) Valdkondlikud kavad ja mitut sidusrühma hõlmavad algatused võivad aidata luua täiendavaid võimalusi kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, leevendamiseks ja ennetamiseks. Seepärast peaks äriühingutel olema võimalik sellistes algatustes osaleda, et toetada oma hoolsuskohustuse aspekte, sealhulgas koordineerida ühiseid mõjutusvahendeid, saavutada tõhusust, laiendada parimaid tavasid ja otsida eksperditeadmisi, mis on seotud konkreetsete sektorite, geograafiliste piirkondade, kaupade või riskiküsimustega. Algatuste mõiste on lai ja hõlmab algatusi, millega toetatakse, jälgitakse, hinnatakse, sertifitseeritakse ja/või kontrollitakse äriühingu hoolsuskohustuse või tema tütarettevõtjate ja/või ärisuhete hoolsuskohustuse aspekte. Selliseid algatusi võivad arendada ja jälgida valitsused, valdkondlikud ühendused, huvitatud organisatsioonide ühendused, sotsiaalpartnerid või kodanikuühiskonna organisatsioonid ning need võivad hõlmata organisatsioonide, üldiste raamlepingute, valdkondlike dialoogide jälgimist ja algatusi, millega sertifitseeritakse hoolsuskohustuse aspekte. Selleks et anda võimalikult palju teavet selliste algatuste kohta, tuleks direktiivis sätestada ka komisjoni ja liikmesriikide võimalus hõlbustada teabe levitamist selliste kavade või algatuste ja nende tulemuste kohta. Komisjon peaks andma koostöös liikmesriikide, OECD ja asjaomaste sidusrühmadega välja suunised valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste täpse kohaldamisala, käesolevale direktiivile vastavuse ja usaldusväärsuse hindamiseks. Äriühinguid, kes osalevad valdkondlikes või mitut sidusrühma hõlmavates algatustes või kasutavad kolmanda isiku poolset kontrolli oma hoolsuskohustuse aspektide üle, peaks siiski olema võimalik karistada või pidada vastutavaks käesoleva direktiivi rikkumise ja selle tagajärjel kannatanutele tekitatud kahju eest. Käesoleva direktiivi kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu võetavad miinimumstandardid kolmandast isikust tõendajate jaoks tuleks välja töötada tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega ja need tuleks läbi vaadata, pidades silmas nende asjakohasust vastavalt käesoleva direktiivi eesmärkidele. Kolmandast isikust tõendajate üle peaksid teostama järelevalvet asjaomased asutused ja vajaduse korral tuleks nende suhtes kohaldada sanktsioone kooskõlas riigisiseste ja ELi õigusaktidega.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et väljakujunenud ärisuhete puhul, kus kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust minimeerima. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane.	(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust leevendama, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks ja rakendades parandusmeetmete kava, mis on välja töötatud mõjutatud sidusrühmadega konsulteerides. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada või minimeerida tegelikku kahjulikku mõju, peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või minimeerima selle ulatuse, võttes meetmeid, mis on proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa selle tekkimisele. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga meetmete võtmiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma ka lepingulisi tagatisi äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ka ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või minimeerimine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on väljakujunenud ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.	(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada tegelik kahjulik mõju ja leevendada selle ulatust, peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või leevendama piisavalt selle ulatust, taastades mõjutatud isikute, rühmade, kogukondade ja/või keskkonna olukorra samaväärse või võimalikult lähedasena sellega, mis valitses enne kahjuliku mõju tekkimist. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga asjakohaste meetmete võtmiseks meetmete ja tegevuste elluviimiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing võiks nõuda ka lepingutingimustes partneriga, kellega tal on ärisuhe, et see tagaks käitumisjuhendi ja vajaduse korral parandusmeetmete kava järgimise. Partneritel, kellega äriühingul on ärisuhe, võidakse paluda leppida oma partneritega kokku vastavates mõistlikes, mittediskrimineerivates ja õiglastes lepingutingimustes niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepingutingimustega peaksid kaasnema meetmed, millega toetada käesolevas direktiivis kirjeldatud hoolsuskohustuse täitmist. Lisaks peaksid lepingutingimused olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad ning kajastama poolte ühiseid ülesandeid täita hoolsuskohustust pidevas koostöös, pannes rõhku asjakohaste meetmete võtmisele kahjuliku mõju lõpetamiseks. Äriühingud peaksid samuti hindama, kas äripartnerilt võib mõistlikult eeldada nende tingimuste täitmist. Sageli kehtestab ostja tarnijale ühepoolselt lepingutingimusi ning nende mis tahes rikkumine toob tõenäoliselt kaasa ostja ühepoolse tegevuse, näiteks lepingu lõpetamise või suhete katkestamise. Selline ühepoolne tegevus ei ole hoolsuskohustuse kontekstis kohane ja tooks tõenäoliselt ise kaasa kahjuliku mõju. Kui selliste lepingutingimuste rikkumine tingib võimaliku kahjuliku mõju, peaks äriühing võtma kõigepealt kooskõlas kohaldatava õigusega asjakohaseid meetmeid sellise mõju ennetamiseks või piisavaks leevendamiseks, mitte kaaluma lepingu lõpetamist või peatamist. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või leevendamine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud meetmete abil ei õnnestu tegelikku kahjulikku mõju lõpetada, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus sõlmida leping kaudse äripartneriga, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida kaudse ärisuhte vastavust sellele lepingule.	välja jäetud

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud meetmetega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või seda piisavalt leevendada, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, kas peatada ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada.	(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud prioriseerima suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud meetmega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju, mille äriühing tekitas või millele ta kaasa aitas, lõpetada või seda piisavalt leevendada ja kui ei ole mõistlikku väljavaadet olukorra muutumiseks, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, kas peatada viimase abinõuna kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle leevendamiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe tegeliku kahjuliku mõju tõsiduse tõttu või kui ajutise peatamise tingimused ei ole täidetud. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada või peatada. Ärisuhte lõpetamise või peatamise üle otsustamisel peaks äriühing hindama, kas kõnealuse otsuse kahjulik mõju oleks suurem kui kahjulik mõju, mida kavatsetakse lõpetada või leevendada. Kui äriühingud ärisuhted peatavad või ärisuhte lõpetavad, peaksid nad võtma meetmeid ärisuhete peatamise või lõpetamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatama sellest mõistliku aja jooksul äripartnerile ja vaatama otsuse edaspidi läbi.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41a) Kui äriühing on tegeliku kahjuliku mõju põhjustanud või sellele kaasa aidanud, peaks ta võtma asjakohaseid meetmeid selle mõju heastamiseks. Heastamismeetmete eesmärk peaks olema taastada mõjutatud isikute ja rühmade või kogukondade ja/või keskkonna olukord samaväärse või võimalikult lähedasena sellega, mis valitses enne mõju tekkimist, ja need tuleks välja töötada, võttes arvesse mõjutatud sidusrühmade väljendatud vajadusi ja seisukohti. Need meetmed võivad muu hulgas hõlmata hüvitamist, tagastamist, rehabilitatsiooni, avalikku vabandamist, ennistamist või uurimisega heas usus koostöö tegemist. Teatavates olukordades võib sellise taastamise tagamiseks olla vajalik rahaline hüvitis. Kui äriühing on kahjuliku mõjuga otseselt seotud, peaks tal olema lubatud vabatahtlikult osaleda mis tahes heastamismeetmetes, kui see on asjakohane, ning kaaluda vastutavate poolte suhtes mõjutusvahendite kasutamist, et võimaldada igasuguse mõjust tulenenud kahju heastamist. Liikmesriigid peaksid tagama, et kahjulikust mõjust mõjutatud sidusrühmi ei kohustata nõudma heastamist enne nõuete kohtule esitamist.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga. Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Ettevõtted peaksid kehtestama kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist ja kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.	(42) Äriühingud peaksid tegema avalikult kättesaadavaks ja toimivaks teavitamise ja kohtuvälise kaebuste esitamise mehhanismid, mida isikud ja organisatsioonid saavad kasutada selleks, et neid teavitada või esitada neile kaebusi ja taotleda hüvitamist, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga väärtusahelas. Selliseid kaebusi esitada võivate isikute ja organisatsioonide hulka peaksid kuuluma isikud, keda see mõjutab või kellel on alust arvata, et see võib neid mõjutada, ja nende seaduslikud esindajad, ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning usaldusväärsed ja kogenud organisatsioonid, kelle eesmärk on kaitsta keskkonda. Teateid võivad esitada eespool nimetatud isikud ja organisatsioonid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta, samuti juriidilised ja füüsilised isikud, kes kaitsevad inimõigusi ja keskkonda. Äriühingud peaksid kehtestama teadete ja kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Liikmesriigid peaksid tagama võimaluse esitada teateid ja kaebusi koostöös, sealhulgas valdkondlike algatustega, teiste äriühingute või organisatsioonidega, osaledes mitut sidusrühma hõlmavas kaebuste esitamise mehhanismis või ühinedes üldise raamlepinguga. Teate või kaebuse esitamine ei tohiks olla eeltingimus ega takistada nende esitaja juurdepääsu põhjendatud kahtluste lahendamise menetlusele ega kohtulikele või muudele kohtuvälistele mehhanismidele, näiteks OECD riiklikele kontaktpunktidele, kus need on olemas. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks teadete või kaebuste esitajatel, kui nad ei tee seda anonüümselt, olema õigus saada äriühingult kiiret ja asjakohast teavet järelmeetmete kohta ning lisaks peaks kaebuste esitajatel olema õigus teha äriühingu asjakohase tasandi esindajatega koostööd, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju, saada selgitusi selle kohta, kas kaebus loeti põhjendatuks või põhjendamatuks, ning teavet astutud sammude ja võetud meetmete kohta, ning nõuda heastamist või heastamisele kaasaaitamist. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist. Äriühingud peaksid vastutama ka selle eest, et kõik kaebuste või teadete esitajad oleksid kaitstud võimalike survemeetmete ja kättemaksu eest, sealhulgas tagades teavitamise ja kaebuste esitamise protsessis anonüümsuse või konfidentsiaalsuse kooskõlas riigisisese õigusega. Teavitamise ja kohtuvälise kaebuste esitamise menetlus peaks olema õiguspärane, kättesaadav, prognoositav, õiglane, läbipaistev, õigustega kooskõlas, soo- ja kultuuritundlik, põhinema kaasamisel ja dialoogil ja olema kohandatav, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 31. põhimõtte kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide mõjususe kriteeriumides ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaaris nr 16. Äriühingud peaksid suurendama mõjutatud sidusrühmade teadlikkust teavitamise ja kaebuste esitamise mehhanismide olemasolust, eesmärkidest ja protsessidest selle riigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus nad tegutsevad, sealhulgas sellest, kuidas neile juurde pääseda, äriühinguga seotud otsustest ja õiguskaitsevahenditest ning sellest, kuidas äriühing neid rakendab. Nõuetekohaselt tuleks kaitsta ka töötajaid ja nende esindajaid ning kohtuväliste heastamismeetmete võtmine peaks toimuma ilma, et see piiraks kollektiivläbirääkimiste soodustamist ja ametiühingute tunnustamist ning need ei tohiks mingil juhul kahjustada seaduslike ametiühingute või töötajate esindajate rolli töövaidluste lahendamisel.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Äriühingud peaksid jälgima hoolsuskohustuse meetmete rakendamist ja tulemuslikkust. Nad peaksid korrapäraselt hindama enda, oma tütarettevõtjate ja juhul, kui see on seotud äriühingu väärtusahelatega, oma väljakujunenud äripartnerite tegevust, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, minimeerimise, lõpetamise ja leevendamise tõhusust. Hindamise käigus tuleks kontrollida, kas kahjulik mõju on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, hoolsuskohustuse meetmeid on rakendatud ning kahjulikku mõju on ka tegelikult ennetatud või see on lõpetatud. Hindamiste ajakohasuse tagamiseks tuleks neid teostada vähemalt iga 12 kuu järel ja hinnangud tuleks vahepeal läbi vaadata, kui on mõistlikult alust arvata, et on tekkinud uus kahjuliku mõju avaldumise oht.	(43) Äriühingud peaksid pidevalt kontrollima käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmete rakendamist ning jälgima nende piisavust ja tulemuslikkust. Nad peaksid hindama enda, oma tütarettevõtjate ja oma äripartnerite tegevust, tooteid ja teenuseid, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, minimeerimise, lõpetamise, leevendamise ja heastamise tulemuslikkust. Hindamise käigus tuleks kontrollida, kas kahjulik mõju on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, hoolsuskohustuse meetmeid on rakendatud ning kahjulikku mõju on ka tegelikult ennetatud või see on lõpetatud. Hindamiste ajakohasuse tagamiseks tuleks neid teostada jooksvalt ja siis, kui ilmnevad olulised muutused, ja hinnangud tuleks jooksvalt läbi vaadata, kui on mõistlikult alust arvata, et on tekkinud uus kahjuliku mõju avaldumise oht. Äriühingud peaksid säilitama selle nõude täitmist tõendavaid dokumente 10 aastat.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD raamistiku alusel kehtestatud rahvusvaheliste standarditega kuulub hoolsuskohustuse hulka nõue edastada üldsusele asjakohast teavet äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete, menetluste ja tegevuste kohta, mille eesmärk on tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha ja sellega tegeleda, sealhulgas sellise tegevuse tulemuste ja järelduste kohta. Ettepanekus muuta direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingu kestlikkusaruandlusega on sätestatud asjakohased aruandekohustused selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele. Selleks et vältida aruandekohustuste dubleerimist, ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestada kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele uusi aruandekohustusi lisaks direktiivis 2013/34/EL sätestatud kohustustele ega selle alusel välja töötatavatele aruandlusstandarditele. Äriühingud, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid ei kuulu direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse osaks oleva teavitamiskohustuse täitmiseks avaldama oma veebisaidil rahvusvahelises äritegevuses üldkasutatavas keeles koostatud aastaaruande.	(44) Kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD raamistiku alusel kehtestatud rahvusvaheliste standarditega kuulub hoolsuskohustuse hulka nõue edastada üldsusele asjakohast teavet äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete, menetluste ja tegevuste kohta, mille eesmärk on tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha ja sellega tegeleda, sealhulgas sellise tegevuse tulemuste ja järelduste kohta. Direktiivis 2013/34/EL seoses äriühingu kestlikkusaruandlusega on sätestatud asjakohased aruandekohustused selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele, samuti määruse (EL) 2019/2088 (mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris) kohaldamisalasse kuuluvatele finantsettevõtjatele. Selleks et vältida aruandekohustuste dubleerimist, ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestada kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele uusi aruandekohustusi lisaks direktiivis 2013/34/EL sätestatud kohustustele ega selle alusel välja töötatavatele aruandlusstandarditele, samuti ei tohiks kehtestada uusi aruandluskohustusi lisaks neile, mis kehtivad vastavalt määrusele (EL) 2019/2088. Äriühingud, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid ei kuulu direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse osaks oleva teavitamiskohustuse täitmiseks avaldama oma veebisaidil vähemalt ühes liidu ametlikus keeles koostatud aastaaruande, mis vastab nendele nõuetele.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44a) Nõudeid äriühingutele, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ja kelle suhtes kohaldatakse samal ajal ka direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a, 29a ja 40a kohaseid aruandlusnõudeid ning kes seega peavad direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a, 29a ja 40a sätestatud hoolsuskohustuse täitmise kohta aru andma, tuleks mõista kui äriühingule esitatavat nõuet kirjeldada, kuidas ta rakendab käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustust. Täites direktiivi 2013/34/EL nõudeid anda aru võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kindlakstegemiseks võetud meetmete kohta, peaksid äriühingud selgitama, kas nad võtsid asjakohaseid meetmeid tähtsuse järjekorras, kuidas seda lähenemisviisi kohaldati ja miks oli tähtsuse järjekorda seadmine vajalik. Täites direktiivi 2013/34/EL nõudeid anda aru meetmetest, mida ettevõtja on võtnud tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamiseks, leevendamiseks, heastamiseks või lõpetamiseks, ja selliste meetmete tulemuste kohta, peaks äriühing avalikustama ka nende juhtumite arvu, mille puhul ta otsustas oma kohustused lõpetada, lõpetamise põhjuse ja asjaomaste ärisuhete asukoha, avalikustamata nende identiteeti.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44b) Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole nõuda, et ettevõtjad avalikustaksid teavet intellektuaalse kapitali, intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta, mis kvalifitseeruksid ärisaladusteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 tähenduses. Käesolevas direktiivis sätestatud aruandlusnõuded ei tohiks seega piirata direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44c) Ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et teha mõjutatud sidusrühmadega sisukat koostööd, mis võimaldab nende hoolsuskohustuse täitmise käigus tõelist suhtlust ja dialoogi. Kaasamise käigus tuleks mõjutatud sidusrühmi teavitada ja nendega konsulteerida; seda tuleks teha terviklikult, struktuurselt, tõhusalt, õigeaegselt ja kultuuriliselt sobivalt ning seejuures tuleb arvestada soolise võrdõiguslikkusega. On olukordi, kus mõjutatud sidusrühmi ei ole võimalik sisuliselt kaasata või kus on kasulik kaasata rohkem eksperte, et äriühing saaks käesoleva direktiivi nõudeid täielikult täita, eelkõige seoses otsustega, mis puudutavad ulatuse kindlaksmääramist ja prioriseerimist. Sellistel juhtudel peaksid äriühingud tegema sisulist koostööd teiste asjaomaste sidusrühmadega, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidega või inimõigusi või keskkonda kaitsvate juriidiliste või füüsiliste isikutega, et saada usaldusväärset teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Konsulteerimine peaks olema pidev ning äriühingud peaksid andma mõjutatud sidusrühmadele terviklikku, suunatud ja kultuuritausta arvestavat teavet. Mõjutatud sidusrühmadel peaks olema õigus nõuda kirjalikku lisateavet, mille äriühing peaks esitama mõistliku aja jooksul ning sobivas ja arusaadavas vormis. Kui selline taotlus lükatakse tagasi, peaks mõjutatud sidusrühmadel olema õigus saada keeldumise kohta kirjalik põhjendus. Mõjutatud sidusrühmade teavitamisel ja nendega konsulteerimisel tuleks arvesse võtta kaasamise takistusi, tagada, et sidusrühmad oleks kaitstud kättemaksu eest, sealhulgas konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse säilitamisega, ning erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate sidusrühmade vajadustele, kattuvatele nõrkadele kohtadele ja läbipõimunud teguritele, sealhulgas tagades sooteadliku lähenemisviisi ja järgides täielikult ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni. Äriühing peaks teavitama oma töötajate esindajaid hoolsuskohustuse strateegiast ja selle rakendamisest kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega ning ilma et see piiraks nende kohaldatavaid teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigusi, eelkõige neid, mis on hõlmatud ELi õigusaktidega tööhõive ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ106a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ107a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/86/EÜ108a. Sidusrühmadega konsulteerimist tuleks pidada asjakohaseks olukordades, kus võib mõistlikult eeldada, et võimalik ja tegelik mõju või artiklite 4–10 kohased meetmed mõjutavad sidusrühmade õigusi või huve, või kui mõjutatud sidusrühmad on taotlenud teavitamist, konsulteerimist või dialoogi.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29–34).
	1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).
	1c Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, 8. oktoober 2001, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44d) Strateegilised hagid üldsuse osalemise vastu on füüsiliste või juriidiliste isikute vastu suunatud ahistamise erivorm, et takistada avalikku huvi pakkuvate küsimuste tõstatamist või selle eest karistada. Liikmesriigid peaksid kehtestama vajalikud kaitsemeetmed, et tegeleda ilmselgelt põhjendamatute nõuete või üldsuse osalemise vastaste kuritarvituslike hagide küsimusega kooskõlas riiklike ja ELi õigusaktidega.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Selleks et hõlbustada äriühingutel hoolsuskohustuse täitmist kogu väärtusahela ulatuses ja piirata nõuete täitmisega seotud koormuse langemist VKEdest äripartneritele, peaks komisjon andma suuniseid lepingute näidistingimuste kohta.	(45) Selleks et anda äriühingutele vahendid, mis aitavad neil täita oma hoolsuskohustust kogu väärtusahela ulatuses, peaks komisjon andma liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides suunised lepingu näidistingimuste kohta, mida äriühingud saavad vabatahtlikult kasutada vahendina, mis aitab neil täita artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustusi. Sellistes lepingutingimustes tuleks ette näha vähemalt ülesannete selge jaotus koostöös osalevate lepinguosaliste vahel, et need ei tohi kaasa tuua vastutuse üleandmist hoolsuskohustuse täitmise eest ning et selliste klauslite rikkumise korral peaksid äriühingud vältima selliste klauslite lõpetamist, võttes kõigepealt asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 7 ja 8. Suunistes tuleks ka selgitada, et lepinguliste tagatiste lisamine iseenesest ei ole käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse standardite täitmiseks piisav. Selliseid standardeid tuleks täita üksnes juhul, kui hoolsuskohustuse täitmine on määratud teistele hoolsuspõhimõtteid järgides, nii et nende kohustuste täitmine on tagatud, ja hõlmab asjaoludele vastavaid meetmeid, nagu järelevalve, rahaline ja mitterahaline abi ning vastutustundlikud ostutavad.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Et pakkuda äriühingutele ja liikmesriikide ametiasutustele tuge ja praktilisi materjale selle kohta, kuidas äriühingud peaksid oma hoolsuskohustust täitma, peaks komisjonil olema võimalus anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta, lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikide ja sidusrühmade, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti ja vajaduse korral ka hoolsuskohustuse alaseid teadmisi omavate rahvusvaheliste organitega.	(46) Et pakkuda äriühingutele ja liikmesriikide ametiasutustele tuge ja praktilisi materjale selle kohta, kuidas äriühingud peaksid oma hoolsuskohustust täitma, peaks komisjon andma välja selgeid ja kergesti mõistetavaid suuniseid –nii üldiseid kui ka valdkonnaspetsiifilisi, et nõuete täitmist praktilisel viisil lihtsustada, lähtudes seejuures asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikidega, Euroopa tööstuse ja valdkondade sotsiaalpartneritega ning muude sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Tööjõuameti, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Innovatsiooninõukogu, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EISMEA), Euroopa Toiduohutusameti ja vajaduse korral ka OECD ja muude hoolsuskohustuse alaseid teadmisi omavate rahvusvaheliste organitega.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(46a) Selleks et toetada ettevõtteid, kes täidavad oma hoolsuskohustust kogu väärtusahelas, peaks Euroopa Komisjon tegema digitaalsete vahendite kohta täiendavaid uuringuid ja neid edendama.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes. VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti võiksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetada ja aidata neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel, kui sellest tulenevad nõuded ohustaksid VKE elujõulisust, ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.	(47) Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes. VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid komisjoni toetusel kas eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed kasutajasõbralikud veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti peaksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetama ja aitama neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid. VKEdel peaks samuti olema võimalus kohaldada käesolevat direktiivi vabatahtlikkuse alusel ning neid tuleks sel eesmärgil asjakohaste meetmete ja vahenditega toetada ning stimuleerida.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Komisjon võib liikmesriikide toetust VKEdele täiendada, kasutades olemasolevaid ELi vahendeid, projekte ja muid meetmeid, mis aitavad rakendada hoolsuskohustust ELis ja kolmandates riikides. Selleks et aidata äriühingutel, sealhulgas VKEdel täita hoolsuskohustuse nõudeid, võib komisjon luua uusi toetusmeetmeid (nt väärtusahela läbipaistvuse vaatluskeskus ja sidusrühmade ühisalgatuste hõlbustamine).	(48) Et täiendada liikmesriikide toetust äriühingutele, sealhulgas VKEdele, nende rakendamisel, peaks komisjon kasutama olemasolevaid ELi vahendeid, projekte ja muid meetmeid, mis aitavad rakendada hoolsuskohustust ELis ja kolmandates riikides. Selleks et aidata äriühingutel, sealhulgas VKEdel täita hoolsuskohustuse nõudeid, peaks komisjon looma uusi toetusmeetmeid (nt väärtusahela läbipaistvuse vaatluskeskus ja sidusrühmade ühisalgatuste hõlbustamine).

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkama koostööd kolmandate riikidega, et aidata tarneahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma suutlikkust, et tõhusalt ennetada ja leevendada oma tegevuse ja ärisuhete kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale (erilist tähelepanu tuleks pöörata väikepõllumajandustootjate probleemidele). Komisjon ja liikmesriigid peaksid kasutama oma naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö vahendeid, et aidata kolmandate riikide valitsustel ja nendes riikides tarneahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel tegeleda nii oma tegevuse kui ka tarneahela eelneva etapi äripartnerite tegevuse kahjuliku mõjuga inimõigustele ja keskkonnale. See võib hõlmata partnerriikide valitsuste, kohaliku erasektori ja sidusrühmadega tehtavat koostööd, mille eesmärk on jõuda inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju algpõhjusteni.	(49) Komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkama koostööd kolmandate riikidega, et aidata tarneahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma suutlikkust, et tõhusalt ennetada ja leevendada oma tegevuse ja ärisuhete kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale (erilist tähelepanu tuleks pöörata väikepõllumajandustootjate probleemidele). Komisjon ja liikmesriigid peaksid kasutama oma naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö vahendeid, sealhulgas vabakaubanduslepinguid, et aidata kolmandate riikide valitsustel ja nendes riikides tarneahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel tegeleda nii oma tegevuse kui ka tarneahela eelneva etapi äripartnerite tegevuse kahjuliku mõjuga inimõigustele ja keskkonnale. See võib hõlmata partnerriikide valitsuste, kohaliku erasektori ja sidusrühmadega tehtavat koostööd, mille eesmärk on jõuda inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju algpõhjusteni.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Et käesolev direktiiv aitaks tõhusalt võidelda kliimamuutuste vastu, peaksid äriühingud võtma vastu kava, millega tagada, et nende ärimudel ja -strateegia on kooskõlas kestlikule majandusele üleminekuga ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Kui kliima on või oleks pidanud olema äriühingu tegevuse peamine risk või peamine mõjuala, peaks äriühing lisama oma kavasse heitkoguste vähendamise eesmärgid.	(50) Et käesolev direktiiv aitaks tõhusalt võidelda kliimamuutuste vastu, peaksid äriühingud võtma sidusrühmadega konsulteerides vastu ja rakendama üleminekukava(kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2464 artiklis 19a sätestatud aruandlusnõuetega), millega tagada, et nende ärimudel ja -strateegia on vastavuses eesmärgiga minna üle kestlikule majandusele ja piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni, kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus) ning 2030. aasta kliimaeesmärgiga. Kavas tuleks arvesse võtta kogu väärtusahelat ja see peaks sisaldama ajaliselt piiritletud eesmärke, mis on seotud nende kliimaeesmärkidega seoses 1., 2. ja, kui see on asjakohane, 3. valdkonna heitega, sealhulgas kasvuhoonegaaside ja, kui see on asjakohane, metaaniheite absoluutsete heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. aastaks ja viie aasta kaupa kuni 2050. aastani, mis põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel, välja arvatud juhul, kui äriühing suudab tõendada, et tema tegevus ja väärtusahel ei põhjusta kasvuhoonegaaside heidet ning et sellised heite vähendamise eesmärgid ei ole seetõttu asjakohased. Kavades tuleks välja töötada rakendusmeetmed äriühingu kliimaeesmärkide saavutamiseks ja need peaksid põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel, st sõltumatu teadusliku valideerimisega tõendusmaterjalil, mis on kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratletud globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, ja võtma arvesse kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu soovitusi.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Selleks et heitkoguste vähendamise kava rakendataks nõuetekohaselt ja see lisataks juhtide rahalistesse stiimulitesse, tuleks kava juhtide muutuvtasu kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse võtta, kui muutuvtasu on seotud juhi panusega äriühingu äristrateegiasse ning pikaajalistesse huvidesse ja kestlikkusse.	(51) Üleminekukavad peaksid sisaldama juhtide ja juhatuse liikmete jaoks selgeid kohustusi, tagamaks, et äriühingu strateegias võetakse keskkonna- ja kliimariske ja -mõju arvesse. Juhtide rahaliste stiimulite suurendamiseks peaks keskmiselt rohkem kui 1000 töötajaga äriühingutel olema asjakohane ja tõhus poliitika tagamaks, et osa juhtide muutuvtasust oleks seotud äriühingu kliimamuutuste vastu võitlemise üleminekukava eesmärkide saavutamisega.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(53) Liikmesriigid peaksid oma riigis määrama ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet äriühingute hoolsuskohustuste täitmise ja käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise üle. Järelevalveasutused peaksid olema avalik-õiguslikku laadi ja sõltumatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest äriühingutest või muudest turuhuvidest ning neil ei tohiks olla huvide konflikte. Liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste asjakohase rahastamise kooskõlas siseriikliku õigusega. Neil peaks olema õigus korraldada uurimisi omal algatusel või käesoleva direktiivi alusel esitatud kaebuse või põhjendatud kahtluse alusel. Kui valdkondlike õigusaktide alusel on pädevad asutused juba varem loodud, võivad liikmesriigid määrata nad vastutama käesoleva direktiivi kohaldamise eest oma pädevusvaldkonnas. Nad võivad määrata asutused, mis teostavad järelevalvet reguleeritud finantsettevõtjate üle, järelevalveasutusteks ka käesoleva direktiivi tähenduses.	(53) Liikmesriigid peaksid oma riigis määrama ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet äriühingute hoolsuskohustuste täitmise ja käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise üle. Järelevalveasutused peaksid olema avalik-õiguslikku laadi ja sõltumatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest äriühingutest või muudest turuhuvidest ning neil ei tohiks olla huvide konflikte. Liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste asjakohase rahastamise kooskõlas siseriikliku õigusega. Neil peaks olema õigus korraldada uurimisi, sealhulgas vajadusel kohapealseid kontrolle ja asjaomaste sidusrühmade kuulamisi, omal algatusel või käesoleva direktiivi alusel esitatud kaebuse või põhjendatud kahtluse alusel. Kui valdkondlike õigusaktide alusel on pädevad asutused juba varem loodud, võivad liikmesriigid määrata nad vastutama käesoleva direktiivi kohaldamise eest oma pädevusvaldkonnas. Nad võivad määrata asutused, mis teostavad järelevalvet reguleeritud finantsettevõtjate üle, järelevalveasutusteks ka käesoleva direktiivi tähenduses. Kui liikmesriigid määravad järelevalveasutusi ja nende toimimise korda, peaksid nad tagama koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse muude protsessidega, mis on kättesaadavad teiste rahvusvaheliste õigusaktide alusel, näiteks kohtuväline kaebuste esitamise mehhanism, mida haldavad riiklikud kontaktpunktid.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavate siseriiklike meetmete tulemuslikuks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama hoiatavad, proportsionaalsed ja tõhusad karistused nende meetmete rikkumise eest. Selleks et selline karistuskord oleks tõhus, peaksid riiklike järelevalveasutuste määratavate halduskaristuste hulgas olema ka rahalised karistused. Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole käesolevas direktiivis sätestatud halduskaristusi ette nähtud, tuleks halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme kohaldada nii, et karistuse määramise algatab pädev järelevalveasutus ja viib lõpule õigusasutus. Seepärast peavad sellised liikmesriigid tagama, et õigusnormide ja karistuste kohaldamise mõju oleks samaväärne pädevate järelevalveasutuste määratud halduskaristuste mõjuga.	(54) Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavate siseriiklike meetmete tulemuslikuks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama hoiatavad, proportsionaalsed ja tõhusad karistused nende meetmete rikkumise eest. Selleks et selline karistuskord oleks tõhus, peaksid riiklike järelevalveasutuste määratavate halduskaristuste hulgas olema ka rahalised karistused, avalik avaldus selle kohta, et äriühing on vastutav ja missugune on rikkumise laad, kohustus võtta meetmeid, sealhulgas rikkumisena käsitatav tegevus lõpetada ja hoiduda sellise käitumise kordumisest ning lõpetada toote vabasse ringlusse laskmine või eksport. Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole käesolevas direktiivis sätestatud halduskaristusi ette nähtud, tuleks halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme kohaldada nii, et karistuse määramise algatab pädev järelevalveasutus ja viib lõpule õigusasutus. Seepärast peavad sellised liikmesriigid tagama, et õigusnormide ja karistuste kohaldamise mõju oleks samaväärne pädevate järelevalveasutuste määratud halduskaristuste mõjuga.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(54a) Et vältida selliste võimalike haldustrahvide kunstlikku vähendamist, mis tulenevad sellest, et põhiemaettevõtja suunab oma ülemaailmse netokäibe kolmandatesse üksustesse, peaksid liikmesriigid tagama, et artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud äriühingute puhul võetakse rahaliste halduskaristuste arvutamisel arvesse kõnealuse äriühingu teatatud konsolideeritud käivet.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(54b) Direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõike 2, direktiivi 2014/25/EL artikli 36 lõike 2 ja direktiivi 2014/23/EL artikli 30 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmine, mis puudutab riigihanke- või kontsessioonilepinguid. Seepärast peaks komisjon hindama, kas on asjakohane need direktiivid läbi vaadata, et veelgi täpsustada nõudeid ja meetmeid, mida liikmesriigid peavad võtma, et tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine kogu hanke- ja kontsessioonimenetluse vältel alates valikust kuni lepingu täitmiseni.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(56) Selleks et tagada kahjuliku mõju all kannatanutele kahju tulemuslik hüvitamine, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad kehtestaksid õigusnormid, mis reguleerivad äriühingu tsiviilvastutust kahju eest, mis tuleneb tema suutmatusest järgida hoolsuskohustust. Äriühing peaks kahju eest vastutama, kui ta ei täitnud oma kohustust ennetada või leevendada võimalikku kahjulikku mõju või lõpetada või minimeerida tegelikku mõju ning selle tagajärjel avaldus ja tekitas kahju selline kahjulik mõju, mille oleks pidanud asjakohaste meetmete abil kindlaks tegema, ennetama, leevendama, lõpetama või minimeerima.	(56) Selleks et tagada kahjuliku mõju all kannatanutele kahju tulemuslik hüvitamine, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad kehtestaksid õigusnormid, mis reguleerivad äriühingu tsiviilvastutust kahju eest, mis tuleneb tema suutmatusest järgida hoolsuskohustust. Äriühing peaks kahju eest vastutama, kui ta ei täitnud oma kohustust ennetada või leevendada võimalikku kahjulikku mõju või seda lõpetada või leevendada või hüvitada, ning selle tegematajätmise tagajärjel põhjustas äriühing (või aitas põhjustada) sellist kahjulikku mõju, mille oleks pidanud asjakohaste meetmete abil kindlaks tegema, prioriseerima, ennetama, leevendama, lõpetama, heastama või minimeerima. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et juhul, kui õigusjärglast ei ole, saab emaettevõtjaid pidada oma tütarettevõtja eest vastutavaks, kui tütarettevõtja kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse või kui tütarettevõtja oli mõju avaldamise ajal lõpetanud ja emaettevõtja on vastutuse vältimiseks oma tegevuse tahtlikult lõpetanud, olenemata koostööst emaettevõtjaga hoolsuskohustuse täitmisel.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(57) Väljakujunenud kaudsete ärisuhete tasandil tekkiva kahju puhul tuleks äriühingu vastutuse suhtes kohaldada eritingimusi. Kui äriühing on rakendanud konkreetseid hoolsuskohustuse meetmeid, ei peaks ta tekkinud kahju eest vastutama. Siiski ei tohiks selliste meetmete rakendamise abil vastutusest vabaneda juhul, kui ei olnud mõistlik eeldada, et tegelikult võetud meetmed, sealhulgas nõuete täitmise kontroll, on kahjuliku mõju ennetamiseks, leevendamiseks, lõpetamiseks või minimeerimiseks piisavad. Peale selle tuleb vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutusi järgida kõiki parandusmeetmeid, mida järelevalveasutus temalt nõuab, tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust, ning võimalikku koostööd teiste üksustega, et tegeleda kahjuliku mõjuga oma väärtusahelates.	(57) Vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel tuleks võtta arvesse äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutusi võtta parandusmeetmeid, sealhulgas meetmeid, mida järelevalveasutus neilt nõuab, tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust ning võimalikku koostööd mõjutatud sidusrühmade ja teiste üksustega, et tegeleda kahjuliku mõjuga oma väärtusahelates.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(57a) Lisaks tuleks artikli 22 kohase võimaliku vastutuse puhul arvesse võtta äriühingu võimalust vajaduse korral prioriseerida. Tingimusel, et tähtsuse järjekorda seadmisel lähtuti kahjuliku mõju tõsidusest ja tõenäosusest, ei tohiks ettevõtjat vastutusele võtta, kui kahjulik mõju tuleneb tegevusest või tegevusest, mis ei olnud õiguspäraselt prioriteetne.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(58) Vastutuse kohaldamise kord ei reguleeri, kes peaks tõendama, et äriühingu tegevus oli juhtumi asjaolusid arvestades mõistlikult piisav, mistõttu on see küsimus jäetud siseriikliku õiguse kohaldamisalasse.	(58) Vastutuse kohaldamise kord ei reguleeri, kes peaks tõendama, et äriühingu tegevus oli juhtumi asjaolusid arvestades mõistlikult piisav, kuid liikmesriigid võivad oma siseriiklikus õiguses ette näha, et kui hageja esitab esmapilgul usutavaid tõendeid kostja vastutuse tõenäosuse kohta, loetakse kostja vastutavaks, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõendada, et ta on täitnud oma käesolevast direktiivist tulenevad kohustused.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(59) Tsiviilvastutust käsitlevate õigusnormide puhul ei tohiks äriühingu tsiviilvastutus hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitmata jätmisest tuleneva kahju eest piirata tema tütarettevõtjate tsiviilvastutust ega väärtusahelasse kuuluvate otseste või kaudsete äripartnerite vastavat tsiviilvastutust. Samuti ei tohiks käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutust käsitlevad sätted piirata selliste liidu või siseriiklike tsiviilvastutust käsitlevate normide kohaldamist, mis on seotud kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale ja millega nähakse ette vastutus olukordades, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, või millega nähakse ette suurem vastutus kui käesolevas direktiivis.	(59) Tsiviilvastutust käsitlevate õigusnormide puhul ei tohiks äriühingu tsiviilvastutus hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitmata jätmisest tuleneva kahju eest, mida ta on põhjustanud või aidanud põhjustada, piirata tema tütarettevõtjate tsiviilvastutust ega väärtusahelasse kuuluvate otseste või kaudsete äripartnerite vastavat tsiviilvastutust. Samuti ei tohiks käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutuse normid piirata äriühingute vastutust liidu või liikmesriikide õigussüsteemides, sealhulgas solidaarset vastutust käsitlevate normide kohaselt.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(59a) Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigus, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 8, keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 3, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 2 lõikes 3 ning on ka liidu põhiõigus harta artikli 47 tähenduses. Viivitused ja raskused tõenditele juurdepääsul, samuti sooline ebavõrdsus, geograafiline asukoht, haavatavus ja tõrjutus võivad kujutada endast olulisi praktilisi ja menetluslikke takistusi asjaomaste isikute jaoks, mis takistavad nende juurdepääsu tõhusale õiguskaitsevahendile, mille puhul ei pea kartma repressioone. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et ohvritel oleks juurdepääs tõhusale õiguskaitsevahendile ning et menetluste kulud ja kestus ei takistaks neid kohtusse pöördumast. Need meetmed võivad olla näiteks avaliku sektori vahendite eraldamine, sealhulgas tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju ohvrite struktuuritoetus, kohaldatavate kohtu- või haldustasude piiramine või õigusabi võimaldamine.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(59b) Volitatud ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid või muud avalikes huvides tegutsevad asjaomased osalejad, nagu riiklikud inimõiguste kaitse asutused või ombudsman, peaksid saama esitada kahjuliku mõju ohvri või ohvrite rühma nimel hagisid esitada ning neil peaks olema menetluses hageja õigused ja kohustused, ilma et see piiraks kehtivate riiklike õigusaktide kohaldamist.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(59c) Tsiviilvastutusega seotud kahjunõuete esitamise aegumistähtaeg peaks olema vähemalt kümme aastat. Selliste aegumistähtaegade alguskuupäeva kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse hetke, mil kahju põhjustanud mõju on lõppenud ja mil asjaomane ohver teadis või võis mõistlikult eeldada, et talle tekitatud kahju on põhjustatud kahjulikust mõjust.

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 65 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(65a) Inimõiguste ja keskkonnaõiguste kaitsjad on kahjulike keskkonna- ja inimõiguste mõjude tagajärgede eesliinil kogu maailmas ja ELis ning neid on ähvardatud, hirmutatud, taga kiusatud, ahistatud või isegi mõrvatud. Seetõttu ei tohiks äriühingud neid mingil viisil vägivallaohtu seada.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(69) Käesolev direktiiv ei piira inimõiguste, keskkonnakaitse või kliimamuutuste alaseid kohustusi, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest. Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus liidu mõne muu õigusakti sättega, millel on samad eesmärgid ja millega nähakse ette ulatuslikumad või konkreetsemad kohustused, peaks liidu muu õigusakti sätetel olema vastuolu ulatuses esimus ja neid kohaldatakse nende konkreetsete kohustuste suhtes.	(69) Käesolev direktiiv ei piira inimõiguste, keskkonnakaitse või kliimamuutuste alaseid kohustusi, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest. Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus liidu mõne muu õigusakti sättega, millel on samad eesmärgid ja millega nähakse ette ulatuslikumad või konkreetsemad kohustused, peaks liidu muu õigusakti sätetel olema vastuolu ulatuses esimus ja neid kohaldatakse nende konkreetsete kohustuste suhtes, juhul kui täpsemalt määratletud valdkonnale või teemale kohaldatakse muus õigusaktis sätestatud kohustusi. Sellised õigusaktid hõlmavad nii kehtivaid kui ka tulevasi ELi õigusakte, mis käsitlevad puitu ja raadamist, töötajate lähetamist ja sunniviisilist tööd, kuid ei piirdu nendega.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(70) Komisjon peaks andma hinnangu ja esitama aruande selle kohta, kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suure mõjuga sektorite loetellu tuleks lisada uusi sektoreid, et viia see vastavusse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega või võtta arvesse selgeid tõendeid tööalase ärakasutamise, inimõiguste rikkumise või uute esilekerkivate keskkonnaohtude kohta, kas käesolevas direktiivis osutatud asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide loetelu tuleks muuta, eelkõige pidades silmas rahvusvahelise olukorra muutusi, või kas käesoleva direktiivi hoolsuskohustust käsitlevaid sätteid tuleks laiendada kliimale avalduvale kahjulikule mõjule.	(70) Komisjon peaks andma hinnangu ja esitama aruande selle kohta, kas direktiivi kohaldamisala tuleks kitsendada, eelkõige teatud sektorites, et viia see kooskõlla Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega või võtta arvesse selgeid andmeid või tõendeid tööalase ärakasutamise, inimõiguste rikkumise või uute esilekerkivate keskkonnaohtude kohta, sealhulgas EBRD, ILO või FRA andmeid.

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingute kohustuste kohta, mis on seotud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga tulenevalt äriühingu enda või selle tütarettevõtjate tegevusest või sellise väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kellega äriühingul on väljakujunenud ärisuhe, ja	a) äriühingute kohustuste kohta, mis on seotud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga, mida nad on põhjustanud, millele kaasa aidanud või millega nad on otseselt seotud, tulenevalt äriühingu enda või selle tütarettevõtjate tegevusest või nende väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kellega äriühingul on ärisuhe, ja

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) vastutuse kohta eespool nimetatud kohustuste rikkumise eest.	b) vastutuse kohta eespool nimetatud kohustuste rikkumise eest, mis tõi kaasa kahju;

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seda, kas tegemist on väljakujunenud ärisuhtega, hinnatakse korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel.	välja jäetud

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolev direktiiv ei anna alust alandada inimõiguste, keskkonnakaitse või kliima kaitse taset, mis on käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal ette nähtud liikmesriikide õigusega.	2. Käesolev direktiiv ei anna alust alandada inimõiguste taset, sh töö- ja sotsiaalõiguste taset, mis on sätestatud kehtivates liidu ja riiklikes õigusaktides, keskkonnakaitse või kliima kaitse taset, mis on käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal ette nähtud liikmesriikide õigusega või kohaldatavate kollektiivlepingutega.

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingul oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 500 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro;	a) äriühingul oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid sellel oli keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % netokäibest tekkis ühes või mitmes järgmistest sektoritest:	b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid on sellise kontserni juhtiv emaettevõtja, millel oli 500 töötajat ja mille ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro.

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük;	välja jäetud

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük;	välja jäetud

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük.	välja jäetud

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 150 miljoni euro;	a) äriühingu ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro, tingimusel et viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal tekkis liidus vähemalt 40 miljonit eurot, sealhulgas selliste kolmandatest isikutest äriühingute käive, kellega äriühing ja/või selle tütarettevõtjad on sõlminud liidus litsentsitasude eest vertikaalse kokkuleppe;

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal rohkem kui 40 miljonit eurot, kuid mitte üle 150 miljoni euro, tingimusel et ta teenis vähemalt 50 % ülemaailmsest netokäibest ühes või mitmes lõike 1 punktis b loetletud sektoritest.	b) äriühing ei saavutanud punktis a sätestatud künniseid, kuid on sellise kontserni lõplik emaettevõtja, kellel oli 500 töötajat ja kelle ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni ning vähemalt 40 miljonit toodeti liidus viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud raamatupidamise aastaaruanne, sealhulgas selliste kolmandatest isikutest äriühingute käive, kellega äriühing ja/või selle tütarettevõtjad on sõlminud liidus litsentsitasude eest vertikaalse kokkuleppe.

 

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse osalise tööajaga töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel. Renditöötajaid võetakse töötajate arvu arvutamisel arvesse samamoodi nagu juhul, kui äriühing oleks samal ajavahemikul nende otsene tööandja.	3. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse osalise tööajaga töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel. Renditöötajaid ja muid mittestandardsetes tööhõivevormides töötajaid võetakse töötajate arvu arvutamisel arvesse samamoodi nagu juhul, kui äriühing oleks samal ajavahemikul nende otsene tööandja.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:	1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) juriidiline isik, mis on asutatud mõnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL110 I lisas loetletud õiguslikus vormis;	i) juriidiline isik, mis on asutatud mõnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL110 I ja II lisas loetletud õiguslikus vormis;
__________________	__________________
110 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).	110 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) juriidiline isik, mis on asutatud mõnes direktiivi 2013/34/EL II lisas loetletud õiguslikus vormis ja mis koosneb täielikult ettevõtjatest, kes tegutsevad mõnes punktides i ja ii nimetatud õiguslikus vormis;	välja jäetud

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– pensionikindlustusasutused, kes haldavad selliseid pensioniskeeme, mida loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004119 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009120 kohaldamisalasse kuuluvateks sotsiaalkindlustusskeemideks, samuti juriidilised isikud, mis on asutatud selliste asutuste investeeringute tegemise eesmärgil;	välja jäetud
__________________
119 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).
120 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– alternatiivne investeerimisfond, mida haldab direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, või alternatiivne investeerimisfond, mida juhitakse kohaldatava siseriikliku õigusakti kohaselt;	välja jäetud

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 punkti 2 tähenduses;	välja jäetud

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) „investeerimisobjektiks olev äriühing“ – äriühing, millesse investeerib institutsionaalne investor või varahaldur ja mida ei saa pidada kontrollitavaks äriühinguks;

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) „institutsionaalne investor“ – direktiivi 2007/36/EÜ artikli 2 punktis e määratletud üksus, mis kuulub käesoleva direktiivi artikli 2 kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ac) „varahaldur“ – direktiivi 2007/36/EÜ artikli 2 punktis f määratletud üksus, mis kuulub käesoleva direktiivi artikli 2 kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) „kahjulik keskkonnamõju“ – kahjulik mõju keskkonnale, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa II osas loetletud rahvusvaheliste keskkonnakonventsioonide kohast keeldu või kohustust;	b) „kahjulik keskkonnamõju“ – kahjulik mõju keskkonnale, mis tuleneb sellest, et on jäetud täitmata kohustused, mis tulenevad lisa I osa punktides 18 ja 19 ning lisa II osas loetletud õigusaktide asjakohastest sätetest, võttes arvesse kõiki siseriiklikke õigusakte ja meetmeid, mis on seotud lisa I osa punktides 18 ja 19 ning lisa II osas loetletud rahvusvaheliste dokumentide sätetega;

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju kaitstavatele isikutele, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvaheliste konventsioonide kohast ja lisa I osa 1. jaos loetletud õigust või keeldu;	c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju isikutele, mis tuleneb mis tahes tegevusest, mille tõttu kaob või väheneb üksikisiku või rühma võimalus kasutada oma õigusi ja olla kaitstud keeldudega, mis on sätestatud lisa I osa 1. ja 2. jaos loetletud rahvusvahelistes konventsioonides ja õigusaktides;

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) „kahjulik mõju“ – võimalik või tegelik kahjulik mõju inimõigustele või kahjulik keskkonnamõju;

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) „tütarettevõtja“ – juriidiline isik, mille kaudu toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ128 artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud kontrollitava ettevõtja tegevus;	d) „tütarettevõtja“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 10 määratletud juriidiline isik ning juriidiline isik, mille kaudu toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ128 artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud kontrollitava ettevõtja tegevus;
__________________	__________________
128 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).	128 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) „ärisuhe“ – suhe töövõtja, alltöövõtja või mis tahes muu juriidilise isikuga (edaspidi „partner“),	e) „ärisuhe“ – äriühingu otsene või kaudne suhe töövõtja, alltöövõtja või tema väärtusahela muude üksustega:

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) kellega äriühingul on ärileping või kellele äriühing pakub rahastamist, kindlustust või edasikindlustust või	i) kellega äriühingul on ärileping või kellele äriühing pakub finantsteenuseid;

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) kes tegeleb äriühingu eest või nimel äritegevusega, mis on seotud äriühingu toodete või teenustega;	ii) kes tegeleb tegevusega, mis on seotud äriühingu toodete või teenustega;

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) „väljakujunenud ärisuhe“ – otsene või kaudne ärisuhe, mis oma intensiivsuse või kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsiv ega moodusta väärtusahelast üksnes tühist või kõrvalist osa;	välja jäetud

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) „väärtusahel“ – tegevus, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti tarneahela eelneva ja järgmise etapi väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevus. Kui tegemist on punkti a alapunktis iv määratletud äriühinguga, hõlmab väärtusahel nende konkreetsete teenuste osutamise puhul üksnes selliseid laene, krediiti ja muid finantsteenuseid saavaid kliente ning muid samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Selliste reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahel ei hõlma VKEsid, kes saavad neilt laenu, krediiti, rahastamist, kindlustust või edasikindlustust;	g) „väärtusahel“:

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g – alapunkt i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i) äriühingu toote toormaterjalide, toodete või nende osade tootmise, projekteerimise, hankimise, kaevandamise, tootmise, transpordi, ladustamise ja tarnimise ning äriühingu tootearenduse või teenuse arendamisega seotud tegevused ja üksused ning

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g – alapunkt ii (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii) äriühingu toodete müügi, jaotamise, transpordi, ladustamise ja jäätmekäitlusega või teenuste osutamisega seotud tegevus ja üksused, välja arvatud toote jäätmekäitlus üksiktarbijate poolt.

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui tegemist on punkti a alapunktis iv määratletud äriühinguga, hõlmab väärtusahel nende konkreetsete teenuste osutamise puhul nende klientide tegevust, kes saavad punkti iv alusel sellistelt finantsettevõtetelt otse finantsteenuseid, ning muid samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Punktide a–iv tähenduses reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahel ei hõlma kodumajapidamisi, füüsilisi isikuid ega VKEsid;

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) „sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll, mida teeb äriühingust sõltumatu audiitor, kellel ei ole huvide konflikte, kellel on kogemusi ja pädevus keskkonna- ja inimõiguste küsimustes ning kes vastutab auditi kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest, et teha kindlaks, kas äriühing või selle väärtusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid inimõiguste- ja keskkonnaalaseid nõudeid;	h) „sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll selle üle, kas äriühing või selle väärtusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustuse aspekte; seda kontrolli teeb kas audiitor või audiitorühing, kes on heaks kiidetud vastavalt direktiivi 2006/43/EÜ artiklile 3 või on liikmesriigis akrediteeritud viima läbi sertifitseerimisi, või direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 punktis 23 määratletud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja, kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 liikmesriigis akrediteeritud, et viia läbi artikli 14 lõikes 4a osutatud konkreetne vastavushindamine, või sõltumatu kolmas isik, kes on liikmesriigis akrediteeritud sertifitseerimise läbiviimiseks ja kes on äriühingust sõltumatu, kellel ei ole huvide konflikte, kellel on tõendatud kogemused, teadmised ja pädevus keskkonna-, kliima- ja inimõiguste küsimustes ; ta vastutab auditi või hindamise kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest ning vastab delegeeritud õigusaktis sätestatud miinimumnõuetele, nagu on kirjeldatud artikli 14 lõikes 4a;

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõi1 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) „valdkondlik algatus“ – valitsuse, valdkondliku ühenduse või huvitatud organisatsioonide ühenduse välja töötatud ja selle kontrollitav kombinatsioon väärtusahelaga seotud hoolsuskohustuse vabatahtlikest menetlustest, vahenditest ja mehhanismidest, mille hulka kuulub sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll;	j) „valdkondlik või mitme sidusrühma algatus“ – algatus, milles äriühingud osalevad ja millega nähakse ette standardid, menetlused, vahendid ja/või mehhanismid, et toetada, jälgida, hinnata, sertifitseerida ja/või kontrollida oma tütarettevõtjate ja/või ärisuhete hoolsuskohustuse aspekte. Selliseid algatusi võivad arendada ja jälgida valitsused, valdkondlikud ühendused, huvitatud organisatsioonide ühendused või kodanikuühiskonna organisatsioonid;

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) „tõsine kahjulik mõju“ – kahjulik keskkonnamõju või kahjulik mõju inimõigustele, mis on oma olemuselt eriti märkimisväärne või mõjutab suurt hulka inimesi või suurt osa keskkonnast või mis on pöördumatu või mida on eriti raske heastada meetmete tõttu, mis on vajalikud enne mõju avaldumist valitsenud olukorra taastamiseks;	välja jäetud

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) „sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus mõjutavad või võivad mõjutada;	n) „mõjutatud sidusrühmad“ – üksikisikud, rühmad või kogukonnad, kellel on õigused või õigustatud huvid, mida mõjutab või võib mõjutada kahjulik mõju, mis tuleneb äriühingu tegevusest või selle väärtusahela üksuste tegevusest, ning selliste isikute või rühmade seaduslikud esindajad, sealhulgas töötajad ja nende esindajad ning äriühingu, selle tütarettevõtjate ja kogu väärtusahela ametiühingud, või juhul, kui puuduvad üksikisikud, rühmad või kogukonnad, keda kahjulik keskkonnamõju mõjutab, usaldusväärsed ja kogenud organisatsioonid, kelle eesmärk on kaitsta keskkonda;

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	na) „haavatavad sidusrühmad“ – mõjutatud sidusrühmad, kes on tõrjutud või haavatavas olukorras konkreetsete tingimuste või läbipõimunud tegurite, sealhulgas bioloogilise soo, sotsiaalse soo, vanuse, rassi, etnilise kuuluvuse, klassi, hariduse, põlisrahva identiteedi, rändestaatuse, puude ning sotsiaalse ja majandusliku seisundi tõttu, samuti sidusrühmad, kes elavad konfliktist mõjutatud või suure riskiga aladel, mis on mitmesuguse ja sageli ebaproportsionaalse kahjuliku mõju põhjused ning põhjustavad diskrimineerimist ning tekitavad lisatakistusi osalemisele ja õiguskaitse kättesaadavusele;

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(q) „asjakohane meede“ – meede, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, mis vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele, ning mis on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas majandussektori ja konkreetse ärisuhte spetsiifikat ja äriühingu mõju sellele, ning vajadust tagada, et meedet peetakse prioriteediks.	q) „asjakohased meetmed“ – meetmed, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid ja käsitleda tulemuslikult artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud kahjulikku mõju viisil, mis on proportsionaalne ja vastavuses kahjuliku mõju raskusastme ja tõenäosusega ning on proportsionaalne ja vastavuses äriühingu suuruse, ressursside ja suutlikkusega. Seejuures võetakse arvesse konkreetseid asjaolusid, sealhulgas kahjuliku mõju laadi, majandussektori spetsiifikat, äriühingu konkreetse tegevuse, toote ja teenuse ning konkreetse ärisuhte olemust;

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qa) „mõjutusvahendid“ – võime muuta üksuse tavasid, mis põhjustavad või võimendavad kahjulikku mõju;

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qb) „kahjuliku mõju põhjustamine“ – äriühingu enda tegevusest piisab kahjuliku mõju tekitamiseks;

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qc) „kahjulikule mõjule kaasaaitamine“ – äriühingu tegevus, mis koos teiste üksuste tegevusega põhjustab teatavat mõju, või äriühingu tegevus, mis põhjustab, hõlbustab või ajendab teise üksuse kahjulikku mõju. Kaasaaitamine peab olema oluline, st hõlmatud ei ole väiksem ega vähetähtis kaasaaitamine. Kaasaaitamise olulise iseloomu hindamiseks ja otsustamaks, millal võib äriühingu tegevus olla põhjustanud, hõlbustanud või ajendanud teise üksuse kahjulikku mõju, tuleb arvestada mitut tegurit. Arvesse võib võtta järgmist:
	– mil määral äriühing võib õhutada või ajendada teise üksuse kahjulikku mõju, st mil määral tegevus suurendas mõju avaldumise ohtu;
	– mil määral äriühing oleks võinud või pidanud kahjulikust mõjust või sellise mõju võimalikkusest teadlik olema, st ettenähtavuse määr;
	– mil määral äriühingu tegevus tegelikult leevendas kahjulikku mõju või vähendas sellise mõju avaldumise ohtu.
	Ainuüksi ärisuhe või tegevus, mis loob üldised tingimused, mille korral kahjulik mõju võib avalduda, ei kujuta endast kaasaaitavat suhet. Kõnealune tegevus peaks kahjuliku mõju ohtu märkimisväärselt suurendama.

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qd) „otseselt kahjuliku mõjuga seotud olema“ – kahjuliku mõju ja äriühingu toodete, teenuste või tegevuse vahel on seos mõne muu ärisuhte kaudu, kusjuures äriühing ei ole mõju põhjustanud ega sellele kaasa aidanud. Otsest seost ei määratle otsene ärisuhe. Otsene seos ei tähenda ka seda, et vastutus läheb kahjulikku mõju põhjustavalt ärisuhtelt üle äriühingule, millega tal on seos.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qe) „riskipõhine“ – proportsionaalne võimaliku kahjuliku mõju tõenäosuse ja tõsidusega;

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qf) „riskitegurid“ – ettevõtte tasandi riskitegurid, ärimudeli riskitegurid, geograafilised riskitegurid, toote ja teenuse riskitegurid ning sektoripõhised riskitegurid;

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qg) „kahjuliku mõju tõsidus“ – kahjuliku mõju tase, ulatus ja korvamatus, võttes arvesse kahjuliku mõju raskusastet, sealhulgas mõjutatud või tulevikus mõjutatavate isikute arvu, keskkonna kahjustamise või võimaliku kahjustamise või muul viisil mõjutamise ulatust, kahjuliku mõju pöördumatust ja piiranguid suutlikkusele taastada mõjutatud isikute või keskkonna olukord, mis on samaväärne nende olukorraga enne mõju avaldumist.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et tagada selle kooskõla liidu eesmärkidega inimõiguste ja keskkonna valdkonnas.

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3a
	Ühtse turu klausel
	1.  Komisjon ja liikmesriigid kooskõlastavad oma tegevust käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal ja pärast seda, eesmärgiga saavutada liikmesriikide vahel täielik ühtlustamine, et tagada äriühingutele võrdsed tingimused ja vältida ühtse turu killustumist.
	2.  Kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist kaalub komisjon, kas on vaja muuta käesoleva direktiivi ühtlustamise taset, et tagada äriühingutele ühtsel turul võrdsed tingimused, sealhulgas seda, kas käesoleva direktiivi sätted saaks muuta määruseks.

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud täidavad inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust vastavalt artiklitele 5–11 (edaspidi „hoolsuskohustus“), võttes järgmisi meetmeid:	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud täidavad riskipõhist inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust vastavalt artiklitele 5–11 (edaspidi „hoolsuskohustus“), võttes järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) vajadusel prioriseerivad võimaliku ja tegeliku kahjuliku mõju kooskõlas artikliga 8b;

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) heastavad tegeliku kahjuliku mõju kooskõlas artikliga 8c;

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kehtestavad kaebuste esitamise korra ja haldavad seda kooskõlas artikliga 9;	d) kehtestavad teavitamise ja kohtuvälise kaebuste lahendamise mehhanismi või osalevad selles kooskõlas artikliga 9;

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) jälgivad oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust kooskõlas artikliga 10;	e) jälgivad ja kontrollivad oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust kooskõlas artikliga 10;

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) mõjutatud sidusrühmadega konsulteerimine ja nende sisuline kaasamine kooskõlas artikliga 8d.

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Äriühingud säilitavad käesoleva direktiivi nõuetele vastavust tõendavaid dokumente vähemalt kümme aastat.

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Hoolsuskohustuse täitmise toetamine kontserni tasandil
	1. Liikmesriigid tagavad, et emaettevõtjad võivad võtta meetmeid, mis võivad aidata nende tütarettevõtjatel, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, täita artiklites 5–11 ja artiklis 15 sätestatud kohustusi. See ei piira tütarettevõtjate tsiviilvastutust vastavalt artiklile 22.
	2. Emaettevõtja võib teha toiminguid, mis aitavad kaasa tütarettevõtja hoolsuskohustuse täitmisele vastavalt lõikele 1, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
	a) tütarettevõtja esitab oma emaettevõtjale kogu asjakohase ja vajaliku teabe ning teeb temaga koostööd;
	b) tütarettevõtja järgib oma emaettevõtja hoolsuskohustuse põhimõtteid;
	c) emaettevõtja kohandab oma hoolsuskohustuse põhimõtteid, et tagada artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmine tütarettevõtja osas;
	d) tütarettevõtja lõimib hoolsuskohustuse kõigisse oma tegevuspõhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse kooskõlas artikliga 5;
	e) vajaduse korral võtab tütarettevõtja jätkuvalt asjakohaseid meetmeid kooskõlas artiklitega 7 ja 8 ning jätkab artiklite 8a, 8b ja 8d kohaste kohustuste täitmist;
	f) kui emaettevõtja teeb tütarettevõtja nimel konkreetseid toiminguid, teavitavad nii emaettevõtja kui ka tütarettevõtja sellest selgelt ja läbipaistvalt asjaomaseid sidusrühmi ja avalikkust;
	g) tütarettevõtja lõimib oma tegevuspõhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse kliimapõhimõtted kooskõlas artikliga 15;

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud lõimivad hoolsuskohustuse kõikidesse oma tööpõhimõtetesse ja töötavad välja hoolsuskohustuse poliitika. Hoolsuskohustuse põhimõtted hõlmavad kõike järgnevat:	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud lõimivad hoolsuskohustuse oma asjakohastesse tööpõhimõtetesse ja töötavad välja hoolsuskohustuse poliitika. Hoolsuskohustuse põhimõtted hõlmavad kõike järgnevat:

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) äriühingu poolt artikli 6 kohaselt tuvastatud võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kirjeldus;

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) äriühingu hoolsuskohustuse täitmise suhtes – muu hulgas pikas perspektiivis – kohaldatava lähenemisviisi kirjeldus;	a) äriühingu hoolsuskohustuse täitmise suhtes – muu hulgas lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis – kohaldatava lähenemisviisi kirjeldus;

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) käitumisjuhend, milles on kirjeldatud eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima;	b) käitumisjuhend, milles määratakse kindlaks eeskirjad ja põhimõtted ning meetmed, mida tuleb vajaduse korral järgida ja rakendada kogu äriühingus ja selle tütarettevõtjates kõigis tegevustes. Käitumisjuhend koostatakse nii, et oleks tagatud, et äriühing austab inimõigusi ja keskkonda, ning see on kooskõlas liidu põhiväärtustega;

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldus, sealhulgas meetmed, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist väljakujunenud ärisuhetele.	c) kooskõlas artiklitega 7 ja 8 väärtusahelas hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside ja võetud asjakohaste meetmete kirjeldus, sealhulgas asjakohased meetmed, mida on võetud hoolsuskohustuse lõimimiseks oma ärimudelisse ja tööhõive- ja ostutavadesse üksuste suhtes, millega äriühingul on ärisuhe, ning meetmed, mis on võetud hoolsuskohustuse täitmise järelevalveks ja kontrollimiseks.

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud ajakohastavad oma hoolsuskohustuse põhimõtteid igal aastal.	2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud vaatavad oma hoolsuskohustuse põhimõtteid jooksvalt läbi ja ajakohastavad neid, kui ilmnevad olulised muutused.

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Äriühingud rakendavad hoolsuskohustuse põhimõtteid, mis on proportsionaalsed ja vastavuses nende võimaliku kahjuliku mõju tõenäosuse ja tõsidusega ning tegeliku kahjuliku mõju tõsidusega, samuti nende konkreetsete asjaolude ja riskiteguritega, eelkõige nende sektori ja tegevuspiirkonna, väärtusahela suuruse ja pikkuse, äriühingu suuruse, suutlikkuse, ressursside ja finantsvõimendusega.

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Liikmesriigid tagavad, et kui äriühingud tegutsevad käimasoleva relvakonfliktiga või ebastabiilses konfliktijärgses olukorras piirkondades, okupeeritud ja/või annekteeritud piirkondades ning nõrga või olematu juhtimise ja julgeolekuga piirkondades, nagu näiteks teovõimetud riigid, järgivad nad oma tegevuses ja ärisuhetes rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaseid kohustusi ja rangemat hoolsuskohustust, mis arvestab konflikte, ning lisavad oma hoolsuskohustuse hulka konfliktianalüüsi, mis põhineb sisukal ja konfliktteadlikul sidusrühmade kaasamisel ning mis analüüsib konfliktide algpõhjuseid, vallandavaid tegureid ja konflikte õhutavaid osapooli ning ettevõtte tegevuse mõju konfliktile.

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemine	Tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemine ja hindamine

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek