RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

8.5.2023 - (COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Lara Wolters
Kaasatud komisjonide arvamuse koostajad vastavalt kodukorra artiklile 57:
Raphaël Glucksmann, väliskomisjon
Barry Andrews, rahvusvahelise kaubanduse komisjon
René Repasi, majandus- ja rahanduskomisjon
Samira Rafaela, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Tiemo Wölken, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Muudatusettepanekud

• 001-381 (PDF - 516 KB)
• 001-381 (DOC - 152 KB)
• 382-391 (PDF - 125 KB)
• 382-391 (DOC - 42 KB)
• 392-394 (PDF - 108 KB)
• 392-394 (DOC - 40 KB)
• 395-401 (PDF - 120 KB)
• 395-401 (DOC - 40 KB)
• 402-408 (PDF - 111 KB)
• 402-408 (DOC - 40 KB)
• 409-415 (PDF - 141 KB)
• 409-415 (DOC - 45 KB)
• 416-425 (PDF - 148 KB)
• 416-425 (DOC - 45 KB)
• 426-429 (PDF - 119 KB)
• 426-429 (DOC - 40 KB)
• 430-430 (PDF - 498 KB)
• 430-430 (DOC - 151 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0071),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 50 lõiget 1 ja lõike 2 punkti g ning artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0050/2022),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2022. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, arengukomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0184/2023),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liit rajaneb inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste järgimisel, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas. Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inimõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.	(1) Euroopa Liit rajaneb inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste järgimisel, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inim- ja keskkonnaõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“74 kohaselt kuuluvad liidu prioriteetide hulka keskkonnakaitse kõrge tase, keskkonna kvaliteedi parandamine ning Euroopa põhiväärtuste edendamine. Need eesmärgid nõuavad mitte ainult avaliku sektori asutuste, vaid ka erasektori ning eelkõige äriühingute kaasamist.	(2) Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“74 kohaselt kuuluvad liidu prioriteetide hulka keskkonnakaitse kõrge tase, keskkonna kvaliteedi parandamine ning Euroopa põhiväärtuste edendamine. Need eesmärgid nõuavad mitte ainult avaliku sektori asutuste, vaid ka erasektori ning eelkõige äriühingute kaasamist. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 191 on sätestatud, et liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele, inimese terviste kaitsmisele, loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.
__________________	__________________
74 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).	74 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“75 võttis komisjon kohustuse ajakohastada Euroopa sotsiaalset turumajandust, et saavutada õiglane üleminek kestlikule ühiskonnakorraldusele. Käesolev direktiiv toetab ka Euroopa sotsiaalõiguste sammast, millega edendatakse õiglasi töötingimusi tagavaid õigusi. See on osa ELi poliitikast ja strateegiatest inimväärse töö edendamiseks maailma eri paigus, sealhulgas ülemaailmsetes tarneahelates, nagu on osutatud komisjoni teatises „Inimväärne töö kogu maailmas“76.	(3) Teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“75 võttis komisjon kohustuse ajakohastada Euroopa sotsiaalset turumajandust, et saavutada õiglane üleminek kestlikule ühiskonnakorraldusele, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale. Käesolev direktiiv toetab ka Euroopa sotsiaalõiguste sammast, millega edendatakse õiglasi töötingimusi tagavaid õigusi. Samuti suurendab see samba nähtavust ja omalust äriühingute puhul, kelle kaasamine on selle tulemuslikuks rakendamiseks hädavajalik. See on osa ELi poliitikast ja strateegiatest õiglase ja inimväärse töö edendamiseks maailma eri paigus, sealhulgas ülemaailmsetes tarneahelates, nagu on osutatud komisjoni teatises „Inimväärne töö kogu maailmas“76.
__________________	__________________
75 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020) 14 final).	75 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020) 14 final).
76 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimväärne töö kogu maailmas“, COM(2022) 66 final.	76 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks, COM(2022) 66 final.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest ELi äriühingud ja eelkõige suurettevõtjad toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides kaitsta inimõigusi ja keskkonda, eelkõige arvestades tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu77 kui ka liikmesriikide78 tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid.	(4) ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest paljud ELi äriühingud toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides kaitsta inimõigusi ja keskkonda, eelkõige arvestades tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu77 kui ka liikmesriikide78 tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid, sealhulgas kehtivad mitmes liikmesriigis, näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal, siduvad õigusaktid, mille tõttu tuleb ettevõtjatele tagada võrdsed võimalused, et vältida killustumist ja tagada ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele õiguskindlus. Lisaks on oluline luua Euroopa raamistik vastutustundlikuks ja kestlikuks lähenemiseks ülemaailmsetele väärtusahelatele, võttes arvesse äriühingute tähtsust kestliku ühiskonna ja majanduse ülesehitamise tugisambana.
__________________	__________________
77 „Ettevõtlusmudelid ja ELi tegevuskava“, CEPS Policy Insights, nr PI2021-02, jaanuar 2021.	77 „Ettevõtlusmudelid ja ELi tegevuskava“, CEPS Policy Insights, nr PI2021-02, jaanuar 2021.
78 Nt https://www.economie.gouv.fr/entreprises/societe-mission	78 Nt https://www.economie.gouv.fr/entreprises/societe-mission

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Kehtivates rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites on sätestatud, et äriühingud peaksid kaitsma inimõigusi, ning ette on nähtud ka viisid, kuidas korraldada keskkonnakaitset ettevõtte tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete79 kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. Juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu.	(5) Väljakujunenud rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted79 ning OECD suunised hargmaistele ettevõtetele79a, mida on selgitatud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta79b, on sätestatud, et äriühingud peaksid kaitsma inimõigusi, ning ette on nähtud ka viisid, kuidas nad peaksid tagama keskkonnakaitse ja käsitlema seda kogu oma tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. Juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu.
__________________	__________________
79 ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ rakendamine“, 2011, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf.	79 ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ rakendamine“, 2011, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf.
	79a OECD suunised hargmaistele ettevõtetele, 2011. aasta ajakohastatud väljaanne, kättesaadav aadressil http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/.https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/.
	79b OECD 2018. aasta suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ning valdkondlikud suunised, kättesaadavad aadressil https://www.oecd.org/investment/due-diligence-guidance-for-responsible-business-conduct.htm.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Inimõigustealase hoolsuskohustuse mõistet on täpsustatud ja edasi arendatud OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele,80 laiendades hoolsuskohustuse kohaldamist keskkonna- ja juhtimisküsimustele. OECD suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ja valdkondlikud suunised81 on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikud, millega nähakse ette praktilised hoolsuskohustuse meetmed, et aidata äriühingutel kindlaks teha, ennetada või leevendada oma tegevuse, väärtusahelate ja muude ärisuhete tegelikku ja võimalikku mõju ning anda aru selle mõjuga tegelemise kohta. Hoolsuskohustuse mõiste sisaldub ka soovitustes, mis on esitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolses deklaratsioonis hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta82.	(6) Inimõigustealase hoolsuskohustuse mõistet on täpsustatud ja edasi arendatud OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele, laiendades hoolsuskohustuse kohaldamist keskkonna- ja juhtimisküsimustele. OECD suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ja valdkondlikud suunised on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikud, millega nähakse ette praktilised hoolsuskohustuse meetmed, et aidata äriühingutel kindlaks teha, ennetada või leevendada oma tegevuse, väärtusahelate ja muude ärisuhete tegelikku ja võimalikku mõju ning anda aru selle mõjuga tegelemise kohta. OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele ühinenute loodud riiklikel kontaktpunktidel on oluline roll äriühingute hoolsuskohustuse edendamisel, propageerides suuniseid ja toimides kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismidena. Hoolsuskohustuse mõiste sisaldub ka soovitustes, mis on esitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolses deklaratsioonis hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta82.
__________________	__________________
80 OECD suunised hargmaistele ettevõtetele, 2011. aasta ajakohastatud väljaanne, kättesaadav aadressil http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/.https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/
81 OECD 2018. aasta suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ning valdkondlikud suunised, kättesaadavad aadressil https://www.oecd.org/investment/due-diligence-guidance-for-responsible-business-conduct.htm.
82 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni „Kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta“, 5. väljaanne, 2017, kättesaadav aadressil: https://www.ilo.org/empent/Publications/WCMS_094386/lang--en/index.htm.	82 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni „Kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta“, 5. väljaanne, 2017, kättesaadav aadressil: https://www.ilo.org/empent/Publications/WCMS_094386/lang--en/index.htm.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Kõik äriühingud peaksid austama inimõigusi, nagu on sätestatud lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvahelistes konventsioonides ja õigusaktides, ning käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud peaksid olema kohustatud täitma hoolsuskohustust ja peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks kahjulik mõju inimõigustele kogu oma väärtusahelas ja seda käsitleda. Hoolsuskohustuse ulatus ja laad võivad varieeruda sõltuvalt äriühingu suurusest, sektorist, tegevuskontekstist ja riskiprofiilist.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) ÜRO kestliku arengu eesmärgid,83 mille kõik ÜRO liikmesriigid 2015. aastal vastu võtsid, hõlmavad jätkusuutliku, kaasava ja kestliku majanduskasvu aspekte. Liit on seadnud sihiks ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise. Erasektor aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa.	(7) ÜRO kestliku arengu eesmärgid83, mille kõik ÜRO liikmesriigid 2015. aastal vastu võtsid, hõlmavad jätkusuutliku, kaasava ja kestliku majanduskasvu aspekte. Liit on seadnud sihiks ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise. Erasektor aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Praeguses geopoliitilises olukorras, mis tuleneb Venemaa agressioonist Ukrainas, energiakriisist, COVID-19 jätkuvatest tagajärgedest ning katsetest säilitada ja tugevdada toidutarneahela turvalisust, võiks erasektor aidata edendada pidevat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, vältides samal ajal tasakaalustamatuse tekkimist siseturul.
__________________	__________________
83 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E.	83 https://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes, mille osalised on EL ja selle liikmesriigid, näiteks Pariisi kokkuleppes84 ja hiljutises Glasgow kliimapaktis,85 on välja toodud konkreetsed võimalused kliimamuutustega tegelemiseks ja globaalse soojenemise hoidmiseks 1,5 °C piires. Peale kõigilt allakirjutanutelt oodatavate konkreetsete meetmete peetakse nende eesmärkide saavutamisel keskseks erasektori rolli, mis avaldub eelkõige ettevõtjate investeerimisstrateegiates.	(8) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes, mille osalised on EL ja selle liikmesriigid, näiteks Pariisi kokkuleppes84 ja hiljutises Glasgow kliimapaktis85, on välja toodud konkreetsed võimalused kliimamuutustega tegelemiseks ja globaalse soojenemise hoidmiseks 1,5 °C piires. Peale kõigilt allakirjutanutelt oodatavate konkreetsete meetmete peetakse nende eesmärkide saavutamisel keskseks ka erasektori rolli, mis avaldub eelkõige ettevõtjate investeerimisstrateegiates. Kuigi alates 1988. aastast on üle 70 % maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustanud vaid 100 äriühingut, on äriühingute kliimakohustused ja nende tegelikud investeeringud kliimamuutuste vastu võitlemiseks põhimõtteliselt omavahel vastuolus. Käesolev direktiiv on seega oluline seadusandlik vahend, mille abil vältida mis tahes eksitavaid kliimaneutraalsuse väiteid ning peatada rohepesu ja fossiilkütuste levik kogu maailmas, et saavutada rahvusvahelised ja Euroopa kliimaeesmärgid, mida soovitatakse ka viimastes teaduslikes aruannetes85a.
__________________	__________________
84 https://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf.	84 https://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf.
85 13. novembril 2021 Glasgow’s ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP26) vastu võetud Glasgow kliimapakt, https://unfccc.int/sites/default/files/resource/cma2021_L16_adv.pdf.https://unfccc.int/sites/default/files/resource/cma2021_L16_adv.pdf.	85 13. novembril 2021 Glasgow’s ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP26) vastu võetud Glasgow kliimapakt, https://unfccc.int/sites/default/files/resource/cma2021_L16_adv.pdf.https://unfccc.int/sites/default/files/resource/cma2021_L16_adv.pdf.
	85a CDP Carbon Majors Report (CDP aruanne CO2-mahukate ettevõtete kohta), 2017; InfluenceMap Report, Big Oil’s Real Agenda on Climate Change 2022 (organisatsiooni InfluenceMap aruanne „Suurte naftaettevõtete tegelik kliimamuutuste tegevuskava“), september 2022, https://influencemap.org/report/Big-Oil-s-Agenda-on-Climate-Change-2022-19585; Rahvusvaheline Energiaagentuur, Net Zero by 2050, A Roadmap for the Global Energy Sector (CO2-neutraalsus aastaks 2050. Ülemaailmse energiasektori tegevuskava), lk 51.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa kliimamäärusega86 võttis liit ka õigusliku kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % võrra. Mõlemad kohustused eeldavad äriühingute tootmis- ja hankeviiside muutmist. Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas87 on mudeldatud eri majandussektoritelt oodatavaid heitkoguste vähendamise tasemeid, kuid on selge, et liidu kliimaeesmärkide täitmiseks on kõigi stsenaariumide puhul vaja märkimisväärset vähendamist kõikides sektorites. Samuti on kavas rõhutatud, et „muudatused äriühingu üldjuhtimise eeskirjades ja tavades, sealhulgas kestliku rahanduse valdkonnas, toovad kaasa selle, et ettevõtete omanikud ja juhid seavad kestlikkuse eesmärgid oma meetmetes ja strateegiates esikohale.“ 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“88 on märgitud, et kõik liidu meetmed ja kogu poliitika peaksid toimima koos selle nimel, et liidul oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule. Samuti tuleks teatise kohaselt lõimida kestlikkusküsimusi veelgi tihedamalt äriühingute üldjuhtimise raamistikku.	(9) Euroopa kliimamäärusega86 võttis liit ka õigusliku kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % võrra. Mõlemad kohustused eeldavad äriühingute tootmis- ja hankeviiside muutmist. Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas87 on mudeldatud eri majandussektoritelt oodatavaid heitkoguste vähendamise tasemeid, kuid on selge, et liidu kliimaeesmärkide täitmiseks on kõigi stsenaariumide puhul vaja märkimisväärset vähendamist kõikides sektorites. Samuti on kavas rõhutatud, et „muudatused äriühingu üldjuhtimise eeskirjades ja tavades, sealhulgas kestliku rahanduse valdkonnas, toovad kaasa selle, et ettevõtete omanikud ja juhid seavad kestlikkuse eesmärgid oma meetmetes ja strateegiates esikohale.“ Aastani 2030 kehtiva liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi87a (kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi) kui liidu poolt keskkonna- ja kliimavaldkonnas võetavate meetmete raamistiku eesmärk on kiirendada õiglast, võrdset ja kaasavat rohepööret kliimaneutraalsele, kestlikule, mürgivabale, ressursitõhusale, taastuvenergiapõhisele ning vastupanu- ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele, kaitsta, taastada ja parandada keskkonnaseisundit ning muu hulgas peatada elurikkuse vähenemine ja pöörata see protsess ümber. 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“88 on märgitud, et kõik liidu meetmed ja kogu poliitika peaksid toimima koos selle nimel, et liidul oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule, kus kedagi ei jäeta kõrvale. Samuti tuleks teatise kohaselt lõimida kestlikkusküsimusi veelgi tihedamalt äriühingute üldjuhtimise raamistikku.
__________________	__________________
86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), PE/27/2021/REV/1, ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.	86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), PE/27/2021/REV/1, ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.
87 SWD(2020) 176 final.	87 SWD(2020) 176 final.
	87a Liidu üldine keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2030.
88 COM(2019) 640 final.	88 COM(2019) 640 final.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Äriühingute kestliku üldjuhtimise algatust sisaldavad muu hulgas järgmised dokumendid: ringmajanduse tegevuskava,91 elurikkuse strateegia,92 strateegia „Talust taldrikule“,93 kemikaalistrateegia,94 „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“,95 „Tööstus 5.0“,96 Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava97 ja „Kaubanduspoliitika läbivaatamine 2021“98.	(11) Äriühingute kestliku üldjuhtimise algatust sisaldavad muu hulgas järgmised dokumendid: ringmajanduse tegevuskava91, elurikkuse strateegia92, strateegia „Talust taldrikule“93, kemikaalistrateegia94, Euroopa ravimistrateegia, ELi 2021. aasta tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“95, „Tööstus 5.0“96, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava97 ja „Kaubanduspoliitika läbivaatamine 2021“98. Seepärast peaksid käesoleva direktiivi kohased hoolsuskohustuse nõuded aitama kaasa elurikkuse säilitamisele ja taastamisele ning keskkonna, eelkõige õhu, vee ja pinnase seisundi parandamisele. Samuti peaksid need nõuded aitama kiirendada üleminekut mürgivabale ringmajandusele. Käesoleva direktiivi kohased hoolsuskohustuse nõuded peaksid samuti aitama saavutada nullsaaste tegevuskava eesmärke, milleks on mürgivaba keskkonna loomine ning inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervise ja heaolu kaitsmine keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest.
__________________	__________________
91 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).	91 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).
92 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).	92 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).
93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).	93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).
94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia – Mürgivaba keskkonna suunas“ (COM(2020) 667 final).	94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia – Mürgivaba keskkonna suunas“ (COM(2020) 667 final).
95 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).	95 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).
96 „Tööstus 5.0“: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/industrial-research-and-innovation/industry-50_en	96 „Tööstus 5.0“: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/industrial-research-and-innovation/industry-50_en
97 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/	97 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/
98 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021) 66 final).	98 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021) 66 final).

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Käesolev direktiiv on kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga aastateks 2020–202499. Tegevuskava üheks prioriteediks on teha liidus rohkem ära selle nimel, et aktiivselt toetada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ja muude asjakohaste rahvusvaheliste suuniste (näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtetele) ülemaailmset rakendamist, sealhulgas edendades asjakohaseid hoolsuskohustuse standardeid.	(12) Käesolev direktiiv on kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga aastateks 2020–202499. Tegevuskava üheks prioriteediks on teha liidus rohkem ära selle nimel, et aktiivselt toetada seda, et kogu maailmas rakendataks oluliste suunistena ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele, mida on selgitatud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta, sealhulgas edendades asjakohaseid hoolsuskohustuse standardeid.
__________________	__________________
99 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN(2020) 5 final).	99 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN(2020) 5 final).

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Euroopa Parlament kutsub oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsioonis100 komisjoni üles esitama ettepanekut liidu õigusnormide kohta, mis käsitleksid äriühingute hoolsuskohustust terviklikult. Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldustes inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates101 kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut äriühingu kestlikku üldjuhtimist käsitleva liidu õigusraamistiku kohta, mis hõlmaks sektoriüleseid äriühingu hoolsuskohustusi ülemaailmsetes tarneahelates. Euroopa Parlamendi 2. detsembril 2020 vastu võetud algatusraportis äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta peetakse vajalikuks ka juhtide ülesannete selgitamist. Ühisavalduses ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta102 on Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon võtnud kohustuse liikuda inimeste hüvanguks toimiva majanduse suunas ning täiustada äriühingu kestliku üldjuhtimise õigusraamistikku.	(13) Euroopa Parlament kutsub oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsioonis100 komisjoni üles esitama ettepanekut liidu õigusnormide kohta, mis käsitleksid põhjalikke äriühingu hoolsuskohustusi, mis toovad endaga kaasa tagajärjed, kaasa arvatud tsiviilvastutuse nende äriühingute jaoks, kes hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu kahju põhjustavad või sellele kaasa aitavad. Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldustes inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates101 kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut äriühingu kestlikku üldjuhtimist käsitleva liidu õigusraamistiku kohta, mis hõlmaks sektoriüleseid äriühingu hoolsuskohustusi ülemaailmsetes tarneahelates. Euroopa Parlamendi 2. detsembril 2020 vastu võetud algatusraportis äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta peetakse vajalikuks ka juhtide ülesannete selgitamist. Ühisavalduses ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta102 on Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon võtnud kohustuse liikuda inimeste hüvanguks toimiva majanduse suunas ning täiustada äriühingu kestliku üldjuhtimise õigusraamistikku.
__________________	__________________
100 Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta (2020/2129(INL)), P9_TA(2021)0073, kättesaadav aadressil https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0073_ET.html.	100 Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta (2020/2129(INL)), P9_TA(2021)0073, kättesaadav aadressil https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0073_ET.html.
101 Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldused inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates (13512/20).	101 Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldused inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates (13512/20).
102 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/joint_declaration_2022.pdf.	102 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/joint_declaration_2022.pdf.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et ühtsel turul tegutsevad äriühingud aitaksid kaasa kestlikule arengule ning majanduse ja ühiskonna kestlikule üleminekule, tehes kindlaks, ennetades või leevendades, lõpetades või minimeerides võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju, mida äriühingu enda tegevus, tütarettevõtjad või väärtusahelad võivad avaldada inimõigustele ja keskkonnale.	(14) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et ühtsel turul tegutsevad äriühingud aitaksid kaasa kestlikule arengule ning majanduse ja ühiskonna kestlikule üleminekule, austades inimõigusi ja keskkonda, tehes kindlaks, ennetades või leevendades, lõpetades, heastades või minimeerides, ning vajaduse korral prioriseerides, võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju, mida äriühingu enda tegevus, tütarettevõtjad või väärtusahelad võivad avaldada inimõigustele ja keskkonnale, ning tagades, et isikutel, keda kõnealuse kohustuse täitmata jätmine mõjutab, on juurdepääs õigusemõistmisele ja õiguskaitsevahenditele. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide vastutust austada ja kohustust kaitsta inimõigusi ja keskkonda vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ning ka väljakujunenud otseste ja kaudsete ärisuhete suhtes kogu väärtusahela ulatuses kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks sundida äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel, või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks ärisuhetes, mille puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohaseid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu väärtusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema väärtusahela partnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma otseseid ja kaudseid ärisuhteid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.	(15) Äriühingud peaksid võtma oma võimaluste piires asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate tegevuse ning ka otseste ja kaudsete ärisuhete suhtes oma väärtusahelates kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks sundida äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel, või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks ärisuhetes, mille puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohaseid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras ning mis on proportsionaalsed ja vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele ning äriühingu suurusele, ressurssidele ja suutlikkusele. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu väärtusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema väärtusahela partnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma ärisuhteid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Käesoleva direktiiviga sätestatav hoolsuskohustuse protsess peaks hõlmama kuut etappi, mis on määratletud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning mis hõlmavad äriühingute hoolsuskohustuse meetmeid, mille abil kindlaks teha ja käsitleda kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale. Need etapid on järgmised: 1) hoolsuskohustuse lõimimine tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse, 2) inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlaks tegemine ja hindamine, 3) inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamine, lõpetamine või minimeerimine, 4) meetmete tõhususe hindamine, 5) teavitamine, 6) parandusmeetmed.	(16) Käesoleva direktiiviga sätestatav hoolsuskohustuse protsess peaks hõlmama kuut etappi, mis on määratletud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning mis hõlmavad äriühingute hoolsuskohustuse meetmeid, mille abil kindlaks teha ja käsitleda kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale. Need etapid on järgmised: 1) hoolsuskohustuse lõimimine tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse, 2) inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlaks tegemine ja hindamine, 3) inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamine, lõpetamine või minimeerimine, 4) meetmete tõhususe kontrollimine, jälgimine ja hindamine, 5) teavitamine, 6) parandusmeetmed.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kahjulik mõju inimõigustele või keskkonnale võib avalduda äriühingu enda tegevuses, tema tütarettevõtjates, toodetes või väärtusahelates, eelkõige seoses tooraine hankimise, tootmise või toodete või jäätmete kõrvaldamisega. Selleks et hoolsuskohustus oleks piisavalt range, peaks see hõlmama inimõigustele ja keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju, mis võib tekkida toote tootmise, kasutamise või kõrvaldamise või teenuste osutamise kogu olelusringi jooksul äriühingu enda tegevuse või tema tütarettevõtjate või väärtusahelate tasandil.	(17) Kahjulik mõju inimõigustele või keskkonnale võib avalduda äriühingu enda tegevuses, tema tütarettevõtjates, toodetes, teenustes või väärtusahelates, eelkõige seoses tooraine hankimise, tootmise või toodete või jäätmete kõrvaldamisega. Selleks et hoolsuskohustus oleks piisavalt range, peaks see hõlmama inimõigustele ja keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju, mis võib tekkida toote tootmise, müügi ja jäätmete käitlemise või teenuste osutamise kogu olelusringi jooksul äriühingu enda tegevuse või tema tütarettevõtjate või väärtusahelate tasandil.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Ülemaailmseid väärtusahelaid, eelkõige kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelaid, mõjutab looduslike või inimtegevusest tingitud ohtude kahjulik mõju. Kriitilise tähtsusega väärtusahelatega seotud riskid on ilmsiks tulnud COVID-19 kriisi tõttu, samal ajal kui selliste šokkide sagedus ja mõju tulevikus tõenäoliselt suureneb, mis on inflatsiooni tõukejõuks ning toob kaasa makromajandusliku volatiilsuse suurenemise ning ebakindluse turul ja kaubavahetuses. Selle probleemiga tegelemiseks peaks EL algatama iga-aastase kogu liitu hõlmava hindamise, milles käsitletakse äriühingute vastupanuvõimet nende väärtusahelatega seotud ebasoodsate stsenaariumide suhtes ning millega kaardistataks ja hinnataks nende väärtusahela riske, sealhulgas välismõju ning sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja poliitilisi riske, ning pakutaks neile võimalikke lahendusi.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Väärtusahel peaks hõlmama tegevust, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevust. Selle alla peaks kuuluma ka tarneahela eelneva etapi otsesed ja kaudsed väljakujunenud ärisuhted, mis on seotud äriühingu tegevuseks vajaliku tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimisega, samuti järgneva tootmisetapi ärisuhted, sealhulgas väljakujunenud otsesed ja kaudsed ärisuhted, mille raames kasutatakse või võetakse vastu äriühingu tooteid, tooteosi või teenuseid kuni toote olelusringi lõpuni, sealhulgas toote turustamisel jaemüüjatele, transpordil või ladustamisel, lammutamisel, ringlussevõtul, kompostimisel või prügilasse ladestamisel.	(18) Väärtusahel peaks hõlmama tegevust, mis on seotud kauba tootmise, turustamise ja müügiga või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote jäätmete käitlemisega, samuti ärisuhetega seotud tegevust. Selle alla peaks kuuluma ka äriühingu ärisuhetest tulenev tegevus, mis on seotud tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimisega, samuti kaupade müük või turustamine või teenuste osutamine või arendamine, sealhulgas jäätmete käitlemine, transport ja ladustamine, välja arvatud toote jäätmete käitlemine individuaalsete tarbijate poolt.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18a) Mõnes olukorras, kui tooteid müüakse või levitatakse ärisuhte kaudu, võivad olla vähenenud äriühingute võime mõju jälgida, et võtta mõistlikke meetmeid selle ennetamiseks või leevendamiseks. Sellistes olukordades on tegeliku ja võimaliku mõju kindlakstegemine ning ennetus- või leevendusmeetmete võtmine oluline enne esmast müüki või levitamist ja selle hetkel ning järel- või pidevas suhtluses oma äripartneritega, kui selline mõju on mõistlikult prognoositav või kui teavitamismenetluse kaudu teatatakse märkimisväärsest mõjust.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18b) Kui äriühing hangib ringlussevõetud materjali sisaldavaid tooteid, võib olla raske kontrollida teisese toorme päritolu. Sellises olukorras peaks äriühing võtma asjakohaseid meetmeid, et jälgida teiseseid tooraineid asjaomase tarnijani ja hinnata, kas materjali ringlussevõtmise tõendamiseks on olemas piisav teave.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Laenu, krediiti või muid finantsteenuseid pakkuvate reguleeritud finantsettevõtjate puhul peaks selliste teenuste osutamise väärtusahel piirduma selliseid teenuseid saavate klientide ja nende tütarettevõtjatega, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Kodumajapidamistest või füüsilistest isikutest kliente, kes ei tegutse kutse- või äritegevuses, ning väikeseid või keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks käsitada väärtusahela osana. Samuti peaks sellest välja jääma sellise kliendi väärtusahelasse kuuluvate äriühingute või muude juriidiliste isikute tegevus.	(19) Väärtusahelas lepingu sõlmimisega seotud finantsteenuseid pakkuvate reguleeritud finantsettevõtjate puhul peaks selliste teenuste osutamine hõlmama neid otseselt saavate klientide tegevust ja nende tütarettevõtjaid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Et vältida reguleeritud finantsettevõtja hoolsuskohustuse auditite kattumist, jäetakse sellise kliendi väärtusahelasse kuuluvate äriühingute või muude juriidiliste isikute tegevus käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, kui hoolsuskohustused on ELi õiguse kohaselt mujal sätestatud. Kodumajapidamistest või füüsilistest isikutest kliente, kes ei tegutse kutse- või äritegevuses, ning väikeseid või keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks käsitada reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahela osana.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19a) Reguleeritud finantsettevõtjad ja muud äriühingud peaksid kasutama ka muud teavet peale teabe, mis on saadud reitinguagentuuridelt, kestlikkuse reitinguagentuuridelt või võrdlusaluste halduritelt.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et äriühingud saaksid nõuetekohaselt kindlaks teha oma väärtusahelas esinevat kahjulikku mõju ja kasutada asjakohaseid mõjutusvahendeid, peaksid hoolsuskohustused käesolevas direktiivis piirduma väljakujunenud ärisuhetega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks väljakujunenud ärisuhetena käsitama selliseid otseseid või kaudseid ärisuhteid, mis oma intensiivsuse ja kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsivad ega moodusta väärtusahelast ainult tühist või kõrvalist osa. Seda, kas ärisuhet saab lugeda väljakujunenuks, tuleks hinnata korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel. Kui äriühingu otsesed ärisuhted on väljakujunenud, tuleks kõiki seonduvaid kaudseid ärisuhteid selle ettevõtjaga samuti käsitada väljakujunenutena	välja jäetud

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 500 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal ületas 150 miljonit eurot. Äriühingute suhtes, mis ei vasta eespool toodud kriteeriumidele, kuid millel oli viimasele majandusaastale eelneval majandusaastal keskmiselt üle 250 töötaja ja ülemaailmne netokäive üle 40 miljoni euro ning mis tegutsevad ühes või mitmes suure mõjuga sektoris, tuleks hoolsuskohustust kohaldama hakata kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu, et võimaldada pikemat kohanemisaega. Proportsionaalse koormuse tagamiseks tuleks kõnealustes suure mõjuga sektorites tegutsevate äriühingute suhtes kohaldada hoolsuskohustust sihipärasemalt, keskendudes juhtudele, kus kahjulik mõju on ulatuslik. Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.	(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 250 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal ületas 40 miljonit eurot või äriühingud, mis on sellise kontserni lõplikud emaettevõtjad, millel oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, 500 töötajat ja mille ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro. Künniste arvutamisel tuleks arvesse võtta töötajate arvu ja käivet äriühingu filiaalides, mis on muud äritegevuse kohad kui peakontor, mis on sellest juriidiliselt sõltuvad ja mida seetõttu käsitatakse vastavalt ELi ja riigisisestele õigusaktidele äriühingu osana.Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid ja teisi ebatüüpilises töösuhtes olevaid töötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.
__________________	__________________
103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).	103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et kajastada inimõiguste ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks suure mõjuga sektorite liigitus käesoleva direktiivi kohaldamisel põhinema OECD olemasolevatel valdkondlikel hoolsuskohustuse suunistel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks suure mõjuga sektoritena käsitada järgmisi: tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük, põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük, maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatavad tooted) kaevandamine, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja ümbertöödeldud metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük. Finantssektori eripära tõttu, eelkõige seoses väärtusahela ja pakutavate teenustega, ei tohiks seda liigitada käesoleva direktiivi mõistes suure mõjuga sektoriks, isegi kui selle kohta on olemas valdkondlikud OECD suunised. Samal ajal tuleks ka selles sektoris tagada tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laiem käsitlemine, laiendades kohaldamisala väga suurtele äriühingutele, kes on reguleeritud finantsettevõtjad, isegi kui nende õiguslik vorm ei sisalda piiratud vastutust.	(22) Selleks et kajastada inimõiguste ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks komisjon töötama välja sektoripõhised suunised, sealhulgas järgmiste sektorite jaoks, lähtudes OECD olemasolevatest valdkondlikest hoolsuskohustuse suunistest: tekstiilitootmine, rõivatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgi- ja jaemüük; põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine, toidu ja jookide turustamine ja reklaamimine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, loomsete saaduste, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; energeetika, maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatavad tooted) kaevandamine, transport ja käitlemine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük, ehitus ja sellega seotud tegevus, finantsteenuste osutamine, investeerimisteenused ja -tegevus ning muud finantsteenused; ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või sellega seotud teenuste tootmine, osutamine ja levitamine, sealhulgas riistvara, tarkvaralahendused, sealhulgas tehisintellekt, seire, näotuvastus, andmesalvestus või -töötlus, telekommunikatsiooniteenused, veebipõhised ja pilvepõhised teenused, sealhulgas sotsiaalmeedia ja -võrgustikud, sõnumivahetus, e-kaubandus, kättetoimetamine, liikuvus ja muud platvormiteenused.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute tegevusest, tütarettevõtjatest või väärtusahelatest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu hakata seda kohaldama selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal vähemalt 150 miljonit eurot või mille netokäive ühes või mitmes suure mõjuga sektoris oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal suurem kui 40 miljonit eurot, kuid väiksem kui 150 miljonit eurot.	(23) Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute ning nende tütarettevõtjate ja väärtusahelate tegevusest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks direktiivi kohaldada selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal vähemalt 40 miljonit eurot või äriühingute suhtes, mis on sellise kontserni lõplikud emaettevõtjad, millel oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, 500 töötajat ja mille ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro, millest vähemalt 40 miljonit eurot tekkis liidus. Netokäibe arvutamisel tuleks arvesse võtta ka selliste kolmandatest isikutest äriühingute käivet, millega äriühing ja/või tema tütarettevõtjad on sõlminud liidus vertikaalse kokkuleppe vastutasuks litsentsitasude maksmise eest.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mõnes käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises konventsioonis sätestatud õiguse või keelu rikkumine. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata keelu või õiguse rikkumine, mis otseselt kahjustab nende konventsioonidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises keskkonnakonventsioonis sätestatud keelu või kohustuse rikkumisest.	(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mis tahes tegevus, mille tõttu kaob või väheneb üksikisiku või rühma võimalus oma õigusi kasutada ja olla kaitstud keeldudega, mis on sätestatud käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelistes konventsioonides ja õigusaktides ning neile järgnenud kohtupraktikas ja nende konventsioonide järelevalveorganite töös, mis hõlmab ametiühingute, töötajate ja sotsiaalõigusi. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata õigusele avalduv kahjulik mõju, mis otseselt kahjustab nende konventsioonide ja õigusaktidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb mõne käesoleva direktiivi lisas loetletud keelu või kohustuse rikkumisest.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25a) Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha erimeetmed riigi toetatud kahjuliku süsteemse mõju korral, mis tuleneb tegevusest, poliitikast, eeskirjadest või institutsionaliseeritud tavadest, mille on otsustanud, rakendanud ja jõustanud riigi või kohalikud ametiasutused või mida viiakse ellu nende aktiivsel toetusel.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25b) Äriühingud peaksid kasutama oma mõju ka selleks, et aidata tagada väärtusahelates piisav elatustase. Selle all mõistetakse töötajate puhul äraelamist võimaldavat töötasu ning füüsilisest isikust ettevõtjate ja väikepõllumajandustootjate puhul äraelamist võimaldavat sissetulekut, mida nad teenivad oma töö ja toodangu pealt ja mis peab katma nende ja nende perekonna vajadused.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25c) Käesolevas direktiivis tunnistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud terviseühtsuse põhimõtet kui integreeritud ja ühendavat lähenemisviisi, mille eesmärk on kestlikult tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervist. Terviseühtsuse põhimõtte puhul tunnistatakse, et inimeste, kodu- ja metsloomade, taimede ja laiema keskkonna, sealhulgas ökosüsteemide tervis on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuv. Seepärast on asjakohane sätestada, et keskkonnaalane hoolsuskohustus peaks hõlmama keskkonnaseisundi sellise halvenemise vältimist, millel on kahjulik tervisemõju, nagu epideemiad, ning austama õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale. Seoses G7 võetud kohustusega tunnistada antimikroobikumiresistentsuse kiiret kasvu kogu maailmas, on vaja edendada antibiootikumide mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist inim- ja veterinaarravimites.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25d) Kahjulikud mõjud inimõigustele ja keskkonnale võivad olla omavahel põimunud või neid võivad toetada sellised tegurid nagu korruptsioon ja altkäemaksu andmine ja/või võtmine, mistõttu need on lisatud OECD suunistesse hargmaistele ettevõtetele. Seetõttu võib olla vajalik, et äriühingud võtaksid neid tegureid inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisel arvesse.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Äriühingute käsutuses on suunised, mis näitavad, kuidas nende tegevus võib mõjutada inimõigusi ja milline ettevõtluskäitumine on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste kaitsmise eesmärgil keelatud. Sellised suunised sisalduvad näiteks ÜRO aruandlusraamistiku juhtpõhimõtetes104 ja ÜRO juhtpõhimõtete tõlgendamisjuhendis105. Lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest, peaks komisjonil olema võimalik välja anda täiendavaid juhendeid, mida äriühingud saaksid kasutada praktilise töövahendina.	(26) Äriühingute käsutuses peaksid olema suunised, mis näitavad, kuidas nende tegevus võib mõjutada inimõigusi ja milline ettevõtluskäitumine on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste kaitsmise eesmärgil keelatud. Sellised suunised sisalduvad näiteks ÜRO aruandlusraamistiku juhtpõhimõtetes104 ja ÜRO juhtpõhimõtete tõlgendamisjuhendis105 ning need tuleks teha äriühingutele kergesti kättesaadavaks. Lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest, peaks komisjonil olema seetõttu võimalik välja anda täiendavaid juhendeid, mida äriühingud saaksid kasutada praktilise töövahendina.
__________________	__________________
104 https://www.ungpreporting.org/wp-content/uploads/UNGPReportingFramework_withguidance2017.pdf.	104 https://www.ungpreporting.org/wp-content/uploads/UNGPReportingFramework_withguidance2017.pdf.
105 https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/RtRInterpretativeGuide.pdf.https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/RtRInterpretativeGuide.pdf.	105 https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/RtRInterpretativeGuide.pdf.https://www.ohchr.org/Documents/Issues/Business/RtRInterpretativeGuide.pdf.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, kindlaks tegema, ära hoidma või leevendama või lõpetama või minimeerima võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale, kehtestama kaebuste esitamise korra ja seda rakendama, jälgima võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) minimeerimise meetmetest.	(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, kindlaks tegema, vajaduse korral prioriseerima, ära hoidma, leevendama, heastama või lõpetama võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale ning minimeerima selle ulatust, kehtestama teavitamise ja kohtuvälise kaebuste esitamise mehhanismi või selles osalema, jälgima ja kontrollima kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega võetud meetmete tulemuslikkust, teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest ning tegema kogu selle protsessi vältel koostööd mõjutatud sidusrühmadega. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) selle ulatuse minimeerimise meetmetest.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute ettevõtluspoliitika lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma kõikidesse ettevõtlusstrateegiatesse ning kehtestama ka hoolsuskohustuse kohaldamise põhimõtted. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid sisaldama äriühingu lähenemisviisi kirjeldust, sealhulgas pikas perspektiivis, käitumisjuhendit, milles kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima; hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldust, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist väljakujunenud ärisuhetele. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hanke- ja ostuotsuste suhtes. Samuti peaksid äriühingud oma hoolsuskohustuse põhimõtteid kord aastas ajakohastama.	(28) Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute ettevõtluspoliitika lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma asjakohastesse ettevõtlusstrateegiatesse kõikidel tegevustasanditel ning kehtestama ka hoolsuskohustuse kohaldamise põhimõtted, mis sisaldavad lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi meetmeid ning eesmärke. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid sisaldama äriühingu lähenemisviisi kirjeldust, käitumisjuhendit, milles määratletakse eeskirjad, põhimõtted ja meetmed, mida tuleb järgida ja rakendada, kui see on asjakohane, kogu äriühingus ja tema tütarettevõtjate juures kogu äritegevuse käigus; kooskõlas artiklitega 7 ja 8 väärtusahelas hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside ja võetud asjakohaste meetmete kirjeldust, sealhulgas asjakohaseid meetmeid, mida on võetud hoolsuskohustuse lõimimiseks oma ärimudelisse ja tööhõive- ja ostutavadesse üksuste suhtes, millega äriühingul on ärisuhe, meetmeid, mis on võetud hoolsuskohustuse täitmise järelevalveks ja kontrollimiseks ning asjakohaseid poliitikapõhimõtteid selleks, et vältida hoolsuskohustuse protsessi kulude ülekandmist nõrgemal positsioonil olevatele äripartneritele. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hinnakujundustavade ja ostuotsuste suhtes, näiteks seoses kauplemise ja hangetega. Samuti peaksid äriühingud oma hoolsuskohustuse põhimõtteid ajakohastama, kui toimuvad olulised muutused.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28a) Emaettevõtjatel peaks olema võimalik võtta meetmeid, mis võivad aidata kaasa oma tütarettevõtjate hoolsuskohustuse täitmisele, kui tütarettevõtja esitab oma emaettevõtjale kogu asjakohase ja vajaliku teabe ning teeb temaga koostööd, järgib oma emaettevõtja hoolsuskohustuse põhimõtteid, emaettevõtja kohandab vastavalt oma hoolsuskohustuse põhimõtteid, et tagada artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmine tütarettevõtja suhtes, tütarettevõtja integreerib hoolsuskohustuse kõikidesse põhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse kooskõlas artikliga 5, vajaduse korral võtab tütarettevõtja jätkuvalt asjakohaseid meetmeid kooskõlas artiklitega 7 ja 8 ning jätkab artiklites 8a, 8b ja 8d sätestatud kohustuste täitmist, kui emaettevõtja teeb tütarettevõtja nimel konkreetseid toiminguid ning kui nii emaettevõtja kui ka tütarettevõtja teavitavad sellest selgelt ja läbipaistvalt asjaomaseid sidusrühmi ja avalikkust, ning tütarettevõtja integreerib kliimaküsimused oma poliitikasse ja riskijuhtimissüsteemidesse kooskõlas artikliga 15. Tütarettevõtjate vastutusele võtmiseks peaks käesoleva direktiivi artiklis 22 sätestatud vastutus jääma üksuse tasandile, ilma et see piiraks liikmesriikide solidaarvastutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28b) Konflikti- ja riskipiirkondades on äriühingutel suurem risk olla kaasatud rasketesse inimõiguste rikkumistesse. Nendes piirkondades peaksid äriühingud seetõttu rakendama tugevdatud, konfliktitundlikku hoolsuskohustust, et tegeleda nende suuremate riskidega ja tagada, et nad ei soodustaks, rahastaks, süvendaks ega mõjutaks konflikti muul viisil negatiivselt ega aitaks kaasa rahvusvahelise inimõigustealase õiguse või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisele konflikti- või riskipiirkondades. Tugevdatud hoolsuskohustus hõlmab tavapärase hoolsuskohustuse täiendamist põhjaliku konfliktianalüüsiga, mis põhineb sisulisel ja konfliktitundlikul sidusrühmade kaasamisel ning mille eesmärk on tagada arusaamine konflikti algpõhjustest, käivitajatest ja osapooltest ning äriühingu äritegevuse mõjust konfliktile. Relvastatud konflikti ja/või sõjalise okupatsiooni olukorras peaksid äriühingud järgima rahvusvahelises humanitaarõiguses ja rahvusvahelises kriminaalõiguses määratletud kohustusi ja standardeid. Äriühingud peaksid järgima asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja ÜRO Arenguprogrammi suuniseid.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28c) Viise, kuidas äriühing võib kahjulikus mõjus osaleda, on erinevaid. Äriühing võib põhjustada kahjuliku mõju, kui tema enda tegevusest üksi piisab kahjuliku mõju tekitamiseks. Äriühing võib kahjuliku mõju tekkimisele kaasa aidata, kui tema enda tegevus koos teiste üksuste tegevusega põhjustab teatavat mõju või äriühingu tegevus põhjustab, hõlbustab või ajendab kahjuliku mõju põhjustamist teise üksuse poolt. Kaasaaitamine peab olema oluline, st hõlmatud ei ole väiksem ega vähetähtis kaasaaitamine. Kaasaaitamise olulise iseloomu hindamiseks ja otsustamaks, millal võib äriühingu tegevus olla põhjustanud, hõlbustanud või ajendanud kahjuliku mõju põhjustamist teise üksuse poolt, tuleb arvestada mitut tegurit. Arvesse võib võtta mitut tegurit, sealhulgas mil määral äriühing võib õhutada või ajendada teise üksuse kahjulikku mõju, st mil määral tegevus suurendas mõju avaldumise ohtu, mil määral äriühing oleks võinud või pidanud kahjulikust mõjust või sellise mõju võimalikkusest teadlik olema, st ettenähtavuse määra, ning mil määral äriühingu tegevus tegelikult leevendas kahjulikku mõju või vähendas sellise mõju avaldumise ohtu. Ainuüksi ärisuhe või tegevus, mis loob üldised tingimused, mille korral kahjulik mõju võib avalduda, ei peaks kujutama endast kaasaaitavat suhet. Kõnealune tegevus peaks kahjuliku mõju ohtu märkimisväärselt suurendama. Lõpuks võib äriühing olla mõjuga otseselt seotud, kui kahjuliku mõju ja äriühingu toodete, teenuste või tegevuse vahel on seos mõne muu ärisuhte kaudu ja kui äriühing ei ole mõju põhjustanud ega selle tekkimisele kaasa aidanud. Otsest seost ei määratle otsene ärisuhe. Otsene seos ei peaks tähendama ka seda, et vastutus läheb kahjulikku mõju põhjustavalt ärisuhtelt üle äriühingule, millega tal on seos.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Hoolsuskohustuse täitmiseks peavad äriühingud võtma asjakohaseid meetmeid, et oma tegevuse kahjulikku mõju kindlaks teha, ennetada või lõpetada. „Asjakohast meedet“ tuleks mõista meetmena, mis võimaldab saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, vastab kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele ning on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, sealhulgas neid, mis iseloomustavad kõnealust majandussektorit ja konkreetset ärisuhet ning äriühingu võimet seda mõjutada, samuti vajadust seada meetmeid tähtsuse järjekorda. Sellisel taustal ja kooskõlas rahvusvaheliste raamistikega peaks äriühingu võime ärisuhet mõjutada ühelt poolt tähendama tema võimet veenda ärisuhte pooli võtma meetmeid kahjuliku mõju lõpetamiseks või ennetamiseks (näiteks omandiõiguse või tegeliku kontrolli, turuvõimu või eelvalikunõuete kehtestamise kaudu või sidudes ettevõtlusstiimulid inimõiguste järgimise või keskkonnanõuete täitmisega vms) ning teiselt poolt tema mõju ulatust või mõjutusvahendeid, mida äriühing saaks mõistlikult kasutada, tehes näiteks koostööd asjaomase äripartneriga või suheldes mõne teise äriühinguga, kes on negatiivse mõjuga seotud ärisuhte poole otsene äripartner.	(29) Hoolsuskohustuse täitmiseks peavad äriühingud võtma asjakohaseid meetmeid, et oma tegevuse kahjulikku mõju, mille nad on põhjustanud, millele nad on kaasa aidanud või millega nad on otseselt seotud, kindlaks teha, ennetada või lõpetada. „Asjakohaseid meetmeid“ tuleks mõista meetmetena, mis võimaldavad saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid ja käsitleda tulemuslikult artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud kahjulikku mõju viisil, mis on proportsionaalne ja vastavuses kahjuliku mõju raskusastme ja tõenäosusega ning on proportsionaalne ja vastavuses äriühingu suuruse, ressursside ja suutlikkusega, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, sealhulgas kahjuliku mõju laadi, majandussektori spetsiifikat, äriühingu konkreetse tegevuse, toote ja teenuse ning konkreetse ärisuhte olemust. Juhtudel, kus äriühing on põhjustanud või võib olla põhjustanud mõju, tuleks artiklite 7 ja 8 kohaldamisel käsitada asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on ennetada või leevendada mõju või heastada mõju põhjustatud kahju. Juhtudel, kus äriühing on aidanud kaasa või võib olla aidanud kaasa mõju tekkimisele, tuleks artiklite 7 ja 8 kohaldamisel käsitada asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on ennetada või leevendada mõjule kaasaaitamist, kasutades või suurendades äriühingu mõjuvõimu teiste vastutavate isikute suhtes, et mõju ennetada või leevendada, ja panustades oma kaasaaitamise ulatuses mõju põhjustatud kahju heastamisse. Juhtudel, kus äriühingu tegevus, tooted või teenused on või võivad olla suhete tõttu teiste üksustega mõjuga otseselt seotud, tuleks artiklite 7 ja 8 kohaldamisel käsitada asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on kasutada või suurendada äriühingu mõjuvõimu vastutavate isikute suhtes, et mõju ennetada või leevendada, ning kaaluda oma mõjuvõimu kasutamist vastutavate isikute suhtes, et võimaldada mõju põhjustatud kahju heastamist.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemine peaks sisaldama inimõiguste ja keskkonna olukorra hindamist dünaamiliselt ja korrapäraste ajavahemike järel: enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades ning korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul. Reguleeritud finantsettevõtjad, kes pakuvad laenu, krediiti või muid finantsteenuseid, peaksid kahjulikku mõju kindlaks tegema ainult lepingu sõlmimisel. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Kui äriühing ei saa kõiki kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või minimeerida, peaks tal olema võimalik oma meetmeid tähtsuse järjekorda seada, tingimusel et ta võtab konkreetseid asjaolusid arvestades äriühingu jaoks mõistlikult kättesaadavad meetmed.	(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale ja seda hindama. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks ja hindamiseks on vaja sidusrühmade sisulist kaasamist ning nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemine ja hindamine peaks sisaldama inimõiguste ja keskkonna olukorra dünaamilist ja pidevat hindamist sealhulgas enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades. Reguleeritud finantsettevõtjad, kes pakuvad finantsteenuseid, peaksid kahjuliku mõju kindlaks tegema lepingu sõlmimisel ning enne järgnevaid finantstehinguid, ning juhul, kui neid on teavitatud võimalikest riskidest artiklis 9 sätestatud menetluste kaudu, teenuse osutamise ajal. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel ja hindamisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas ostutavade mõju.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30a) Kui äriühing ei suuda kõiki kindlakstehtud ja hinnatud kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või leevendada, peaks tal olema lubatud prioriseerida järjekorda, milles ta asjakohaseid meetmeid võtab, lähtudes kahjuliku mõju tõsidusest ja tõenäosusest ning võttes arvesse riskitegureid, töötades välja prioriseerimisstrateegia, rakendades seda ja vaadates selle korrapäraselt läbi. Kooskõlas asjaomase rahvusvahelise raamistikuga tuleks kahjuliku mõju tõsidust hinnata selle taseme, ulatuse ja korvamatuse põhjal, võttes arvesse kahjuliku mõju raskusastet, sealhulgas mõjutatud või tulevikus mõjutatavate isikute arvu, keskkonna kahjustamise või võimaliku kahjustamise või muul viisil mõjutamise ulatust, kahjuliku mõju pöördumatust ja piiranguid suutlikkusele taastada mõjutatud isikute või keskkonna olukord, mis on samaväärne nende olukorraga enne mõju avaldumist. Kui kõige tõsisemate ja kahjulikumate mõjudega on tegeletud, peaks äriühing käsitlema vähem tõsiseid ja vähem tõenäolisi kahjulikke mõjusid.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30b) Äriühingud peaksid prioriseerima mõjusid nende tõsiduse ja tõenäosuse alusel. Mõjuvõimu suurus, mida äriühing ärisuhte üle omab, ei ole tema prioriseerimisotsuste või -protsesside puhul oluline. Mõjuvõimu suurus võib siiski mõjutada asjakohaseid meetmeid, mida äriühing otsustab võtta, et tulemuslikult leevendada ja/või ennetada äripartneritega seotud mõju.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Selleks et vältida põhjendamatut koormust käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates suure mõjuga sektorites tegutsevatele väiksematele äriühingutele, peaks neil olema kohustus tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha üksnes juhul, kui see on ulatuslik ja puudutab asjaomast sektorit.	välja jäetud

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamist kasutataks viimase abinõuna – see on kooskõlas ka liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel.	(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamist kasutataks viimase abinõuna, see on kooskõlas liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes, liidu lapse õiguste strateegiaga ning ÜRO välja kuulutatud eesmärgiga kaotada lapstööjõu kasutamine kogu maailmas täielikult 2025. aastaks. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Samamoodi võivad ebakindlates töötingimustes töötavad naised seista silmitsi inimõigustele avalduva tõsisema kahjuliku mõjuga, mis suurendab nende haavatavust. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel ning suhete katkestamist tuleks vältida juhul, kui suhete katkestamise mõju oleks suurem kui kahjulik mõju, mida äriühing püüab ennetada või leevendada. Riigi kehtestatud sunniviisilise töö olukordades, kus kahjulik mõju on korraldatud poliitiliste võimude poolt, ei ole takistamatu suhtlemine kahjulikult mõjutatud isikutega ja olukorra leevendamine võimalik. Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et riigi kehtestatud sunniviisilise töö esinemise korral lõpetavad äriühingud ärisuhte. Lisaks tuleks vastutustundliku suhete katkestamise puhul võtta arvesse ka võimalikku kahjulikku mõju äriühingutele, kes sõltuvad tootest või keda mõjutavad tarneahelate häired.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Kui see on ennetusmeetmete keerukuse tõttu vajalik, peaks äriühing välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma lepingulisi tagatisi käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma väljakujunenud ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset toetust rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.	(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi asjakohaseid meetmeid. Kui see on ennetusmeetmete keerukuse tõttu vajalik, peaks äriühing välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks kaaluma lepingutingimuste kehtestamist partneriga, kellega tal on ärisuhe, et see tagaks käitumisjuhendi ja vajaduse korral ennetusmeetmete kava järgimise. Partneritel, kellega äriühingul on ärisuhe, võiks paluda püüda leppida samasugustes lepingutingimustes kokku ka oma partneritega niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34a) Lepingutingimused ei tohiks kaasa tuua vastutuse üleminekut käesoleva direktiivi kohase hoolsuskohustuse täitmise ega täitmata jätmise eest. Lisaks peaksid lepingutingimused olema asjaolusid arvestades õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad ning kajastama poolte ühiseid ülesandeid täita hoolsuskohustust pidevas koostöös. Äriühingud peaksid samuti hindama, kas äripartnerilt võib mõistlikult eeldada nende tingimuste täitmist. Sageli kehtestab ostja tarnijale ühepoolselt lepingutingimusi ning nende mis tahes rikkumine toob tõenäoliselt kaasa ostja ühepoolse tegevuse, näiteks lepingu lõpetamise või suhete katkestamise. Selline ühepoolne tegevus ei ole hoolsuskohustuse kontekstis kohane ja tooks tõenäoliselt ise kaasa kahjuliku mõju. Kui selliste lepingutingimuste rikkumine tingib võimaliku kahjuliku mõju, peaks äriühing võtma kõigepealt kooskõlas kohaldatava õigusega asjakohaseid meetmeid sellise mõju ennetamiseks või piisavaks leevendamiseks, mitte kaaluma lepingu lõpetamist või peatamist. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset finants- ja haldustuge rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus sõlmida leping kaudse äripartneriga, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida kaudse ärisuhte vastavust sellele lepingule.	välja jäetud

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, peatada ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja minimeerimispüüdlusi, kui on mõistlik eeldada, et need püüdlused osutuvad lühikeses perspektiivis edukaks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui võimalik kahjulik mõju on ulatuslik. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.	(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud prioriseerima suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga, mille äriühing tekitas või millele ta kaasa aitas, tegeleda ja kui ei ole mõistlikku väljavaadet olukorra muutumiseks, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, peatada viimase abinõuna kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja leevenduspüüdlusi, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe võimaliku kahjuliku mõju tõsiduse tõttu või kui ajutise peatamise tingimused ei ole täidetud. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada või peatada. Ärisuhte lõpetamise või peatamise üle otsustamisel peaks äriühing hindama, kas kõnealuse otsuse kahjulik mõju oleks suurem kui kahjulik mõju, mida kavatsetakse ennetada või leevendada. Kui äriühingud ärisuhted peatavad või ärisuhte lõpetavad, peaksid nad võtma meetmeid ärisuhete peatamise või lõpetamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatama sellest mõistliku aja jooksul äripartnerile ja vaatama selle otsuse edaspidi läbi. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Otseste ja kaudsete ärisuhete puhul võivad valdkondlik koostöö, valdkondlikud kavad ja mitut sidusrühma hõlmavad algatused aidata luua täiendavaid võimalusi kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, leevendamiseks ja ennetamiseks. Seepärast peaks äriühingutel olema võimalik tugineda sellistele algatustele, et toetada käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste rakendamist niivõrd, kuivõrd sellised kavad ja algatused on kõnealuste kohustuste täitmise toetamiseks asjakohased. Äriühingud võiksid omal algatusel hinnata selliste kavade ja algatuste vastavust käesolevas direktiivis sätestatud kohustustele. Selleks et anda võimalikult palju teavet selliste algatuste kohta, tuleks direktiivis sätestada ka komisjoni ja liikmesriikide võimalus hõlbustada teabe levitamist selliste kavade või algatuste ja nende tulemuste kohta. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega välja anda suuniseid valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste sobivuse hindamiseks.	(37) Valdkondlikud kavad ja mitut sidusrühma hõlmavad algatused võivad aidata luua täiendavaid võimalusi kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, leevendamiseks ja ennetamiseks. Seepärast peaks äriühingutel olema võimalik sellistes algatustes osaleda, et toetada oma hoolsuskohustuse aspekte, sealhulgas koordineerida ühiseid mõjutusvahendeid, saavutada tõhusust, laiendada parimaid tavasid ja otsida eksperditeadmisi, mis on seotud konkreetsete sektorite, geograafiliste piirkondade, kaupade või riskiküsimustega. Algatuste mõiste on lai ja hõlmab algatusi, millega toetatakse, jälgitakse, hinnatakse, sertifitseeritakse ja/või kontrollitakse äriühingu hoolsuskohustuse või tema tütarettevõtjate ja/või ärisuhete hoolsuskohustuse aspekte. Selliseid algatusi võivad arendada ja jälgida valitsused, valdkondlikud ühendused, huvitatud organisatsioonide ühendused, sotsiaalpartnerid või kodanikuühiskonna organisatsioonid ning need võivad hõlmata organisatsioonide, üldiste raamlepingute, valdkondlike dialoogide jälgimist ja algatusi, millega sertifitseeritakse hoolsuskohustuse aspekte. Selleks et anda võimalikult palju teavet selliste algatuste kohta, tuleks direktiivis sätestada ka komisjoni ja liikmesriikide võimalus hõlbustada teabe levitamist selliste kavade või algatuste ja nende tulemuste kohta. Komisjon peaks andma koostöös liikmesriikide, OECD ja asjaomaste sidusrühmadega välja suunised valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste täpse kohaldamisala, käesolevale direktiivile vastavuse ja usaldusväärsuse hindamiseks. Äriühinguid, kes osalevad valdkondlikes või mitut sidusrühma hõlmavates algatustes või kasutavad kolmanda isiku poolset kontrolli oma hoolsuskohustuse aspektide üle, peaks siiski olema võimalik karistada või pidada vastutavaks käesoleva direktiivi rikkumise ja selle tagajärjel kannatanutele tekitatud kahju eest. Käesoleva direktiivi kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu võetavad miinimumstandardid kolmandast isikust tõendajate jaoks tuleks välja töötada tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega ja need tuleks läbi vaadata, pidades silmas nende asjakohasust vastavalt käesoleva direktiivi eesmärkidele. Kolmandast isikust tõendajate üle peaksid teostama järelevalvet asjaomased asutused ja vajaduse korral tuleks nende suhtes kohaldada sanktsioone kooskõlas riigisiseste ja ELi õigusaktidega.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et väljakujunenud ärisuhete puhul, kus kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust minimeerima. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane.	(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust leevendama, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks ja rakendades parandusmeetmete kava, mis on välja töötatud mõjutatud sidusrühmadega konsulteerides. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada või minimeerida tegelikku kahjulikku mõju, peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või minimeerima selle ulatuse, võttes meetmeid, mis on proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa selle tekkimisele. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga meetmete võtmiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma ka lepingulisi tagatisi äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ka ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või minimeerimine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on väljakujunenud ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.	(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada tegelik kahjulik mõju ja leevendada selle ulatust, peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või leevendama piisavalt selle ulatust, taastades mõjutatud isikute, rühmade, kogukondade ja/või keskkonna olukorra samaväärse või võimalikult lähedasena sellega, mis valitses enne kahjuliku mõju tekkimist. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga asjakohaste meetmete võtmiseks meetmete ja tegevuste elluviimiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing võiks nõuda ka lepingutingimustes partneriga, kellega tal on ärisuhe, et see tagaks käitumisjuhendi ja vajaduse korral parandusmeetmete kava järgimise. Partneritel, kellega äriühingul on ärisuhe, võidakse paluda leppida oma partneritega kokku vastavates mõistlikes, mittediskrimineerivates ja õiglastes lepingutingimustes niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepingutingimustega peaksid kaasnema meetmed, millega toetada käesolevas direktiivis kirjeldatud hoolsuskohustuse täitmist. Lisaks peaksid lepingutingimused olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad ning kajastama poolte ühiseid ülesandeid täita hoolsuskohustust pidevas koostöös, pannes rõhku asjakohaste meetmete võtmisele kahjuliku mõju lõpetamiseks. Äriühingud peaksid samuti hindama, kas äripartnerilt võib mõistlikult eeldada nende tingimuste täitmist. Sageli kehtestab ostja tarnijale ühepoolselt lepingutingimusi ning nende mis tahes rikkumine toob tõenäoliselt kaasa ostja ühepoolse tegevuse, näiteks lepingu lõpetamise või suhete katkestamise. Selline ühepoolne tegevus ei ole hoolsuskohustuse kontekstis kohane ja tooks tõenäoliselt ise kaasa kahjuliku mõju. Kui selliste lepingutingimuste rikkumine tingib võimaliku kahjuliku mõju, peaks äriühing võtma kõigepealt kooskõlas kohaldatava õigusega asjakohaseid meetmeid sellise mõju ennetamiseks või piisavaks leevendamiseks, mitte kaaluma lepingu lõpetamist või peatamist. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või leevendamine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud meetmete abil ei õnnestu tegelikku kahjulikku mõju lõpetada, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus sõlmida leping kaudse äripartneriga, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida kaudse ärisuhte vastavust sellele lepingule.	välja jäetud

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud meetmetega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või seda piisavalt leevendada, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, kas peatada ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada.	(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud prioriseerima suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud meetmega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju, mille äriühing tekitas või millele ta kaasa aitas, lõpetada või seda piisavalt leevendada ja kui ei ole mõistlikku väljavaadet olukorra muutumiseks, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, kas peatada viimase abinõuna kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle leevendamiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe tegeliku kahjuliku mõju tõsiduse tõttu või kui ajutise peatamise tingimused ei ole täidetud. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada või peatada. Ärisuhte lõpetamise või peatamise üle otsustamisel peaks äriühing hindama, kas kõnealuse otsuse kahjulik mõju oleks suurem kui kahjulik mõju, mida kavatsetakse lõpetada või leevendada. Kui äriühingud ärisuhted peatavad või ärisuhte lõpetavad, peaksid nad võtma meetmeid ärisuhete peatamise või lõpetamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatama sellest mõistliku aja jooksul äripartnerile ja vaatama otsuse edaspidi läbi.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41a) Kui äriühing on tegeliku kahjuliku mõju põhjustanud või sellele kaasa aidanud, peaks ta võtma asjakohaseid meetmeid selle mõju heastamiseks. Heastamismeetmete eesmärk peaks olema taastada mõjutatud isikute ja rühmade või kogukondade ja/või keskkonna olukord samaväärse või võimalikult lähedasena sellega, mis valitses enne mõju tekkimist, ja need tuleks välja töötada, võttes arvesse mõjutatud sidusrühmade väljendatud vajadusi ja seisukohti. Need meetmed võivad muu hulgas hõlmata hüvitamist, tagastamist, rehabilitatsiooni, avalikku vabandamist, ennistamist või uurimisega heas usus koostöö tegemist. Teatavates olukordades võib sellise taastamise tagamiseks olla vajalik rahaline hüvitis. Kui äriühing on kahjuliku mõjuga otseselt seotud, peaks tal olema lubatud vabatahtlikult osaleda mis tahes heastamismeetmetes, kui see on asjakohane, ning kaaluda vastutavate poolte suhtes mõjutusvahendite kasutamist, et võimaldada igasuguse mõjust tulenenud kahju heastamist. Liikmesriigid peaksid tagama, et kahjulikust mõjust mõjutatud sidusrühmi ei kohustata nõudma heastamist enne nõuete kohtule esitamist.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga. Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Ettevõtted peaksid kehtestama kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist ja kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.	(42) Äriühingud peaksid tegema avalikult kättesaadavaks ja toimivaks teavitamise ja kohtuvälise kaebuste esitamise mehhanismid, mida isikud ja organisatsioonid saavad kasutada selleks, et neid teavitada või esitada neile kaebusi ja taotleda hüvitamist, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga väärtusahelas. Selliseid kaebusi esitada võivate isikute ja organisatsioonide hulka peaksid kuuluma isikud, keda see mõjutab või kellel on alust arvata, et see võib neid mõjutada, ja nende seaduslikud esindajad, ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning usaldusväärsed ja kogenud organisatsioonid, kelle eesmärk on kaitsta keskkonda. Teateid võivad esitada eespool nimetatud isikud ja organisatsioonid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta, samuti juriidilised ja füüsilised isikud, kes kaitsevad inimõigusi ja keskkonda. Äriühingud peaksid kehtestama teadete ja kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Liikmesriigid peaksid tagama võimaluse esitada teateid ja kaebusi koostöös, sealhulgas valdkondlike algatustega, teiste äriühingute või organisatsioonidega, osaledes mitut sidusrühma hõlmavas kaebuste esitamise mehhanismis või ühinedes üldise raamlepinguga. Teate või kaebuse esitamine ei tohiks olla eeltingimus ega takistada nende esitaja juurdepääsu põhjendatud kahtluste lahendamise menetlusele ega kohtulikele või muudele kohtuvälistele mehhanismidele, näiteks OECD riiklikele kontaktpunktidele, kus need on olemas. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks teadete või kaebuste esitajatel, kui nad ei tee seda anonüümselt, olema õigus saada äriühingult kiiret ja asjakohast teavet järelmeetmete kohta ning lisaks peaks kaebuste esitajatel olema õigus teha äriühingu asjakohase tasandi esindajatega koostööd, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju, saada selgitusi selle kohta, kas kaebus loeti põhjendatuks või põhjendamatuks, ning teavet astutud sammude ja võetud meetmete kohta, ning nõuda heastamist või heastamisele kaasaaitamist. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist. Äriühingud peaksid vastutama ka selle eest, et kõik kaebuste või teadete esitajad oleksid kaitstud võimalike survemeetmete ja kättemaksu eest, sealhulgas tagades teavitamise ja kaebuste esitamise protsessis anonüümsuse või konfidentsiaalsuse kooskõlas riigisisese õigusega. Teavitamise ja kohtuvälise kaebuste esitamise menetlus peaks olema õiguspärane, kättesaadav, prognoositav, õiglane, läbipaistev, õigustega kooskõlas, soo- ja kultuuritundlik, põhinema kaasamisel ja dialoogil ja olema kohandatav, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 31. põhimõtte kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide mõjususe kriteeriumides ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaaris nr 16. Äriühingud peaksid suurendama mõjutatud sidusrühmade teadlikkust teavitamise ja kaebuste esitamise mehhanismide olemasolust, eesmärkidest ja protsessidest selle riigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus nad tegutsevad, sealhulgas sellest, kuidas neile juurde pääseda, äriühinguga seotud otsustest ja õiguskaitsevahenditest ning sellest, kuidas äriühing neid rakendab. Nõuetekohaselt tuleks kaitsta ka töötajaid ja nende esindajaid ning kohtuväliste heastamismeetmete võtmine peaks toimuma ilma, et see piiraks kollektiivläbirääkimiste soodustamist ja ametiühingute tunnustamist ning need ei tohiks mingil juhul kahjustada seaduslike ametiühingute või töötajate esindajate rolli töövaidluste lahendamisel.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Äriühingud peaksid jälgima hoolsuskohustuse meetmete rakendamist ja tulemuslikkust. Nad peaksid korrapäraselt hindama enda, oma tütarettevõtjate ja juhul, kui see on seotud äriühingu väärtusahelatega, oma väljakujunenud äripartnerite tegevust, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, minimeerimise, lõpetamise ja leevendamise tõhusust. Hindamise käigus tuleks kontrollida, kas kahjulik mõju on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, hoolsuskohustuse meetmeid on rakendatud ning kahjulikku mõju on ka tegelikult ennetatud või see on lõpetatud. Hindamiste ajakohasuse tagamiseks tuleks neid teostada vähemalt iga 12 kuu järel ja hinnangud tuleks vahepeal läbi vaadata, kui on mõistlikult alust arvata, et on tekkinud uus kahjuliku mõju avaldumise oht.	(43) Äriühingud peaksid pidevalt kontrollima käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmete rakendamist ning jälgima nende piisavust ja tulemuslikkust. Nad peaksid hindama enda, oma tütarettevõtjate ja oma äripartnerite tegevust, tooteid ja teenuseid, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, minimeerimise, lõpetamise, leevendamise ja heastamise tulemuslikkust. Hindamise käigus tuleks kontrollida, kas kahjulik mõju on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, hoolsuskohustuse meetmeid on rakendatud ning kahjulikku mõju on ka tegelikult ennetatud või see on lõpetatud. Hindamiste ajakohasuse tagamiseks tuleks neid teostada jooksvalt ja siis, kui ilmnevad olulised muutused, ja hinnangud tuleks jooksvalt läbi vaadata, kui on mõistlikult alust arvata, et on tekkinud uus kahjuliku mõju avaldumise oht. Äriühingud peaksid säilitama selle nõude täitmist tõendavaid dokumente 10 aastat.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD raamistiku alusel kehtestatud rahvusvaheliste standarditega kuulub hoolsuskohustuse hulka nõue edastada üldsusele asjakohast teavet äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete, menetluste ja tegevuste kohta, mille eesmärk on tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha ja sellega tegeleda, sealhulgas sellise tegevuse tulemuste ja järelduste kohta. Ettepanekus muuta direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingu kestlikkusaruandlusega on sätestatud asjakohased aruandekohustused selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele. Selleks et vältida aruandekohustuste dubleerimist, ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestada kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele uusi aruandekohustusi lisaks direktiivis 2013/34/EL sätestatud kohustustele ega selle alusel välja töötatavatele aruandlusstandarditele. Äriühingud, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid ei kuulu direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse osaks oleva teavitamiskohustuse täitmiseks avaldama oma veebisaidil rahvusvahelises äritegevuses üldkasutatavas keeles koostatud aastaaruande.	(44) Kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD raamistiku alusel kehtestatud rahvusvaheliste standarditega kuulub hoolsuskohustuse hulka nõue edastada üldsusele asjakohast teavet äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete, menetluste ja tegevuste kohta, mille eesmärk on tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha ja sellega tegeleda, sealhulgas sellise tegevuse tulemuste ja järelduste kohta. Direktiivis 2013/34/EL seoses äriühingu kestlikkusaruandlusega on sätestatud asjakohased aruandekohustused selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele, samuti määruse (EL) 2019/2088 (mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris) kohaldamisalasse kuuluvatele finantsettevõtjatele. Selleks et vältida aruandekohustuste dubleerimist, ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestada kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele uusi aruandekohustusi lisaks direktiivis 2013/34/EL sätestatud kohustustele ega selle alusel välja töötatavatele aruandlusstandarditele, samuti ei tohiks kehtestada uusi aruandluskohustusi lisaks neile, mis kehtivad vastavalt määrusele (EL) 2019/2088. Äriühingud, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid ei kuulu direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse osaks oleva teavitamiskohustuse täitmiseks avaldama oma veebisaidil vähemalt ühes liidu ametlikus keeles koostatud aastaaruande, mis vastab nendele nõuetele.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44a) Nõudeid äriühingutele, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ja kelle suhtes kohaldatakse samal ajal ka direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a, 29a ja 40a kohaseid aruandlusnõudeid ning kes seega peavad direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a, 29a ja 40a sätestatud hoolsuskohustuse täitmise kohta aru andma, tuleks mõista kui äriühingule esitatavat nõuet kirjeldada, kuidas ta rakendab käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustust. Täites direktiivi 2013/34/EL nõudeid anda aru võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kindlakstegemiseks võetud meetmete kohta, peaksid äriühingud selgitama, kas nad võtsid asjakohaseid meetmeid tähtsuse järjekorras, kuidas seda lähenemisviisi kohaldati ja miks oli tähtsuse järjekorda seadmine vajalik. Täites direktiivi 2013/34/EL nõudeid anda aru meetmetest, mida ettevõtja on võtnud tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamiseks, leevendamiseks, heastamiseks või lõpetamiseks, ja selliste meetmete tulemuste kohta, peaks äriühing avalikustama ka nende juhtumite arvu, mille puhul ta otsustas oma kohustused lõpetada, lõpetamise põhjuse ja asjaomaste ärisuhete asukoha, avalikustamata nende identiteeti.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44b) Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole nõuda, et ettevõtjad avalikustaksid teavet intellektuaalse kapitali, intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta, mis kvalifitseeruksid ärisaladusteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 tähenduses. Käesolevas direktiivis sätestatud aruandlusnõuded ei tohiks seega piirata direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44c) Ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et teha mõjutatud sidusrühmadega sisukat koostööd, mis võimaldab nende hoolsuskohustuse täitmise käigus tõelist suhtlust ja dialoogi. Kaasamise käigus tuleks mõjutatud sidusrühmi teavitada ja nendega konsulteerida; seda tuleks teha terviklikult, struktuurselt, tõhusalt, õigeaegselt ja kultuuriliselt sobivalt ning seejuures tuleb arvestada soolise võrdõiguslikkusega. On olukordi, kus mõjutatud sidusrühmi ei ole võimalik sisuliselt kaasata või kus on kasulik kaasata rohkem eksperte, et äriühing saaks käesoleva direktiivi nõudeid täielikult täita, eelkõige seoses otsustega, mis puudutavad ulatuse kindlaksmääramist ja prioriseerimist. Sellistel juhtudel peaksid äriühingud tegema sisulist koostööd teiste asjaomaste sidusrühmadega, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidega või inimõigusi või keskkonda kaitsvate juriidiliste või füüsiliste isikutega, et saada usaldusväärset teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Konsulteerimine peaks olema pidev ning äriühingud peaksid andma mõjutatud sidusrühmadele terviklikku, suunatud ja kultuuritausta arvestavat teavet. Mõjutatud sidusrühmadel peaks olema õigus nõuda kirjalikku lisateavet, mille äriühing peaks esitama mõistliku aja jooksul ning sobivas ja arusaadavas vormis. Kui selline taotlus lükatakse tagasi, peaks mõjutatud sidusrühmadel olema õigus saada keeldumise kohta kirjalik põhjendus. Mõjutatud sidusrühmade teavitamisel ja nendega konsulteerimisel tuleks arvesse võtta kaasamise takistusi, tagada, et sidusrühmad oleks kaitstud kättemaksu eest, sealhulgas konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse säilitamisega, ning erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate sidusrühmade vajadustele, kattuvatele nõrkadele kohtadele ja läbipõimunud teguritele, sealhulgas tagades sooteadliku lähenemisviisi ja järgides täielikult ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni. Äriühing peaks teavitama oma töötajate esindajaid hoolsuskohustuse strateegiast ja selle rakendamisest kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega ning ilma et see piiraks nende kohaldatavaid teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigusi, eelkõige neid, mis on hõlmatud ELi õigusaktidega tööhõive ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ106a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/38/EÜ107a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/86/EÜ108a. Sidusrühmadega konsulteerimist tuleks pidada asjakohaseks olukordades, kus võib mõistlikult eeldada, et võimalik ja tegelik mõju või artiklite 4–10 kohased meetmed mõjutavad sidusrühmade õigusi või huve, või kui mõjutatud sidusrühmad on taotlenud teavitamist, konsulteerimist või dialoogi.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29–34).
	1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).
	1c Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, 8. oktoober 2001, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44d) Strateegilised hagid üldsuse osalemise vastu on füüsiliste või juriidiliste isikute vastu suunatud ahistamise erivorm, et takistada avalikku huvi pakkuvate küsimuste tõstatamist või selle eest karistada. Liikmesriigid peaksid kehtestama vajalikud kaitsemeetmed, et tegeleda ilmselgelt põhjendamatute nõuete või üldsuse osalemise vastaste kuritarvituslike hagide küsimusega kooskõlas riiklike ja ELi õigusaktidega.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Selleks et hõlbustada äriühingutel hoolsuskohustuse täitmist kogu väärtusahela ulatuses ja piirata nõuete täitmisega seotud koormuse langemist VKEdest äripartneritele, peaks komisjon andma suuniseid lepingute näidistingimuste kohta.	(45) Selleks et anda äriühingutele vahendid, mis aitavad neil täita oma hoolsuskohustust kogu väärtusahela ulatuses, peaks komisjon andma liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides suunised lepingu näidistingimuste kohta, mida äriühingud saavad vabatahtlikult kasutada vahendina, mis aitab neil täita artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustusi. Sellistes lepingutingimustes tuleks ette näha vähemalt ülesannete selge jaotus koostöös osalevate lepinguosaliste vahel, et need ei tohi kaasa tuua vastutuse üleandmist hoolsuskohustuse täitmise eest ning et selliste klauslite rikkumise korral peaksid äriühingud vältima selliste klauslite lõpetamist, võttes kõigepealt asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 7 ja 8. Suunistes tuleks ka selgitada, et lepinguliste tagatiste lisamine iseenesest ei ole käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse standardite täitmiseks piisav. Selliseid standardeid tuleks täita üksnes juhul, kui hoolsuskohustuse täitmine on määratud teistele hoolsuspõhimõtteid järgides, nii et nende kohustuste täitmine on tagatud, ja hõlmab asjaoludele vastavaid meetmeid, nagu järelevalve, rahaline ja mitterahaline abi ning vastutustundlikud ostutavad.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Et pakkuda äriühingutele ja liikmesriikide ametiasutustele tuge ja praktilisi materjale selle kohta, kuidas äriühingud peaksid oma hoolsuskohustust täitma, peaks komisjonil olema võimalus anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta, lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikide ja sidusrühmade, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti ja vajaduse korral ka hoolsuskohustuse alaseid teadmisi omavate rahvusvaheliste organitega.	(46) Et pakkuda äriühingutele ja liikmesriikide ametiasutustele tuge ja praktilisi materjale selle kohta, kuidas äriühingud peaksid oma hoolsuskohustust täitma, peaks komisjon andma välja selgeid ja kergesti mõistetavaid suuniseid –nii üldiseid kui ka valdkonnaspetsiifilisi, et nõuete täitmist praktilisel viisil lihtsustada, lähtudes seejuures asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikidega, Euroopa tööstuse ja valdkondade sotsiaalpartneritega ning muude sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Tööjõuameti, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Innovatsiooninõukogu, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EISMEA), Euroopa Toiduohutusameti ja vajaduse korral ka OECD ja muude hoolsuskohustuse alaseid teadmisi omavate rahvusvaheliste organitega.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(46a) Selleks et toetada ettevõtteid, kes täidavad oma hoolsuskohustust kogu väärtusahelas, peaks Euroopa Komisjon tegema digitaalsete vahendite kohta täiendavaid uuringuid ja neid edendama.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes. VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti võiksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetada ja aidata neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel, kui sellest tulenevad nõuded ohustaksid VKE elujõulisust, ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.	(47) Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes. VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid komisjoni toetusel kas eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed kasutajasõbralikud veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti peaksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetama ja aitama neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid. VKEdel peaks samuti olema võimalus kohaldada käesolevat direktiivi vabatahtlikkuse alusel ning neid tuleks sel eesmärgil asjakohaste meetmete ja vahenditega toetada ning stimuleerida.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Komisjon võib liikmesriikide toetust VKEdele täiendada, kasutades olemasolevaid ELi vahendeid, projekte ja muid meetmeid, mis aitavad rakendada hoolsuskohustust ELis ja kolmandates riikides. Selleks et aidata äriühingutel, sealhulgas VKEdel täita hoolsuskohustuse nõudeid, võib komisjon luua uusi toetusmeetmeid (nt väärtusahela läbipaistvuse vaatluskeskus ja sidusrühmade ühisalgatuste hõlbustamine).	(48) Et täiendada liikmesriikide toetust äriühingutele, sealhulgas VKEdele, nende rakendamisel, peaks komisjon kasutama olemasolevaid ELi vahendeid, projekte ja muid meetmeid, mis aitavad rakendada hoolsuskohustust ELis ja kolmandates riikides. Selleks et aidata äriühingutel, sealhulgas VKEdel täita hoolsuskohustuse nõudeid, peaks komisjon looma uusi toetusmeetmeid (nt väärtusahela läbipaistvuse vaatluskeskus ja sidusrühmade ühisalgatuste hõlbustamine).

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkama koostööd kolmandate riikidega, et aidata tarneahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma suutlikkust, et tõhusalt ennetada ja leevendada oma tegevuse ja ärisuhete kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale (erilist tähelepanu tuleks pöörata väikepõllumajandustootjate probleemidele). Komisjon ja liikmesriigid peaksid kasutama oma naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö vahendeid, et aidata kolmandate riikide valitsustel ja nendes riikides tarneahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel tegeleda nii oma tegevuse kui ka tarneahela eelneva etapi äripartnerite tegevuse kahjuliku mõjuga inimõigustele ja keskkonnale. See võib hõlmata partnerriikide valitsuste, kohaliku erasektori ja sidusrühmadega tehtavat koostööd, mille eesmärk on jõuda inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju algpõhjusteni.	(49) Komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkama koostööd kolmandate riikidega, et aidata tarneahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma suutlikkust, et tõhusalt ennetada ja leevendada oma tegevuse ja ärisuhete kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale (erilist tähelepanu tuleks pöörata väikepõllumajandustootjate probleemidele). Komisjon ja liikmesriigid peaksid kasutama oma naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö vahendeid, sealhulgas vabakaubanduslepinguid, et aidata kolmandate riikide valitsustel ja nendes riikides tarneahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel tegeleda nii oma tegevuse kui ka tarneahela eelneva etapi äripartnerite tegevuse kahjuliku mõjuga inimõigustele ja keskkonnale. See võib hõlmata partnerriikide valitsuste, kohaliku erasektori ja sidusrühmadega tehtavat koostööd, mille eesmärk on jõuda inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju algpõhjusteni.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Et käesolev direktiiv aitaks tõhusalt võidelda kliimamuutuste vastu, peaksid äriühingud võtma vastu kava, millega tagada, et nende ärimudel ja -strateegia on kooskõlas kestlikule majandusele üleminekuga ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Kui kliima on või oleks pidanud olema äriühingu tegevuse peamine risk või peamine mõjuala, peaks äriühing lisama oma kavasse heitkoguste vähendamise eesmärgid.	(50) Et käesolev direktiiv aitaks tõhusalt võidelda kliimamuutuste vastu, peaksid äriühingud võtma sidusrühmadega konsulteerides vastu ja rakendama üleminekukava(kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2464 artiklis 19a sätestatud aruandlusnõuetega), millega tagada, et nende ärimudel ja -strateegia on vastavuses eesmärgiga minna üle kestlikule majandusele ja piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni, kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus) ning 2030. aasta kliimaeesmärgiga. Kavas tuleks arvesse võtta kogu väärtusahelat ja see peaks sisaldama ajaliselt piiritletud eesmärke, mis on seotud nende kliimaeesmärkidega seoses 1., 2. ja, kui see on asjakohane, 3. valdkonna heitega, sealhulgas kasvuhoonegaaside ja, kui see on asjakohane, metaaniheite absoluutsete heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. aastaks ja viie aasta kaupa kuni 2050. aastani, mis põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel, välja arvatud juhul, kui äriühing suudab tõendada, et tema tegevus ja väärtusahel ei põhjusta kasvuhoonegaaside heidet ning et sellised heite vähendamise eesmärgid ei ole seetõttu asjakohased. Kavades tuleks välja töötada rakendusmeetmed äriühingu kliimaeesmärkide saavutamiseks ja need peaksid põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel, st sõltumatu teadusliku valideerimisega tõendusmaterjalil, mis on kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratletud globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, ja võtma arvesse kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu soovitusi.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Selleks et heitkoguste vähendamise kava rakendataks nõuetekohaselt ja see lisataks juhtide rahalistesse stiimulitesse, tuleks kava juhtide muutuvtasu kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse võtta, kui muutuvtasu on seotud juhi panusega äriühingu äristrateegiasse ning pikaajalistesse huvidesse ja kestlikkusse.	(51) Üleminekukavad peaksid sisaldama juhtide ja juhatuse liikmete jaoks selgeid kohustusi, tagamaks, et äriühingu strateegias võetakse keskkonna- ja kliimariske ja -mõju arvesse. Juhtide rahaliste stiimulite suurendamiseks peaks keskmiselt rohkem kui 1000 töötajaga äriühingutel olema asjakohane ja tõhus poliitika tagamaks, et osa juhtide muutuvtasust oleks seotud äriühingu kliimamuutuste vastu võitlemise üleminekukava eesmärkide saavutamisega.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(53) Liikmesriigid peaksid oma riigis määrama ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet äriühingute hoolsuskohustuste täitmise ja käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise üle. Järelevalveasutused peaksid olema avalik-õiguslikku laadi ja sõltumatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest äriühingutest või muudest turuhuvidest ning neil ei tohiks olla huvide konflikte. Liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste asjakohase rahastamise kooskõlas siseriikliku õigusega. Neil peaks olema õigus korraldada uurimisi omal algatusel või käesoleva direktiivi alusel esitatud kaebuse või põhjendatud kahtluse alusel. Kui valdkondlike õigusaktide alusel on pädevad asutused juba varem loodud, võivad liikmesriigid määrata nad vastutama käesoleva direktiivi kohaldamise eest oma pädevusvaldkonnas. Nad võivad määrata asutused, mis teostavad järelevalvet reguleeritud finantsettevõtjate üle, järelevalveasutusteks ka käesoleva direktiivi tähenduses.	(53) Liikmesriigid peaksid oma riigis määrama ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet äriühingute hoolsuskohustuste täitmise ja käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise üle. Järelevalveasutused peaksid olema avalik-õiguslikku laadi ja sõltumatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest äriühingutest või muudest turuhuvidest ning neil ei tohiks olla huvide konflikte. Liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste asjakohase rahastamise kooskõlas siseriikliku õigusega. Neil peaks olema õigus korraldada uurimisi, sealhulgas vajadusel kohapealseid kontrolle ja asjaomaste sidusrühmade kuulamisi, omal algatusel või käesoleva direktiivi alusel esitatud kaebuse või põhjendatud kahtluse alusel. Kui valdkondlike õigusaktide alusel on pädevad asutused juba varem loodud, võivad liikmesriigid määrata nad vastutama käesoleva direktiivi kohaldamise eest oma pädevusvaldkonnas. Nad võivad määrata asutused, mis teostavad järelevalvet reguleeritud finantsettevõtjate üle, järelevalveasutusteks ka käesoleva direktiivi tähenduses. Kui liikmesriigid määravad järelevalveasutusi ja nende toimimise korda, peaksid nad tagama koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse muude protsessidega, mis on kättesaadavad teiste rahvusvaheliste õigusaktide alusel, näiteks kohtuväline kaebuste esitamise mehhanism, mida haldavad riiklikud kontaktpunktid.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavate siseriiklike meetmete tulemuslikuks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama hoiatavad, proportsionaalsed ja tõhusad karistused nende meetmete rikkumise eest. Selleks et selline karistuskord oleks tõhus, peaksid riiklike järelevalveasutuste määratavate halduskaristuste hulgas olema ka rahalised karistused. Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole käesolevas direktiivis sätestatud halduskaristusi ette nähtud, tuleks halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme kohaldada nii, et karistuse määramise algatab pädev järelevalveasutus ja viib lõpule õigusasutus. Seepärast peavad sellised liikmesriigid tagama, et õigusnormide ja karistuste kohaldamise mõju oleks samaväärne pädevate järelevalveasutuste määratud halduskaristuste mõjuga.	(54) Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavate siseriiklike meetmete tulemuslikuks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama hoiatavad, proportsionaalsed ja tõhusad karistused nende meetmete rikkumise eest. Selleks et selline karistuskord oleks tõhus, peaksid riiklike järelevalveasutuste määratavate halduskaristuste hulgas olema ka rahalised karistused, avalik avaldus selle kohta, et äriühing on vastutav ja missugune on rikkumise laad, kohustus võtta meetmeid, sealhulgas rikkumisena käsitatav tegevus lõpetada ja hoiduda sellise käitumise kordumisest ning lõpetada toote vabasse ringlusse laskmine või eksport. Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole käesolevas direktiivis sätestatud halduskaristusi ette nähtud, tuleks halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme kohaldada nii, et karistuse määramise algatab pädev järelevalveasutus ja viib lõpule õigusasutus. Seepärast peavad sellised liikmesriigid tagama, et õigusnormide ja karistuste kohaldamise mõju oleks samaväärne pädevate järelevalveasutuste määratud halduskaristuste mõjuga.

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(54a) Et vältida selliste võimalike haldustrahvide kunstlikku vähendamist, mis tulenevad sellest, et põhiemaettevõtja suunab oma ülemaailmse netokäibe kolmandatesse üksustesse, peaksid liikmesriigid tagama, et artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud äriühingute puhul võetakse rahaliste halduskaristuste arvutamisel arvesse kõnealuse äriühingu teatatud konsolideeritud käivet.

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(54b) Direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõike 2, direktiivi 2014/25/EL artikli 36 lõike 2 ja direktiivi 2014/23/EL artikli 30 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmine, mis puudutab riigihanke- või kontsessioonilepinguid. Seepärast peaks komisjon hindama, kas on asjakohane need direktiivid läbi vaadata, et veelgi täpsustada nõudeid ja meetmeid, mida liikmesriigid peavad võtma, et tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine kogu hanke- ja kontsessioonimenetluse vältel alates valikust kuni lepingu täitmiseni.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(56) Selleks et tagada kahjuliku mõju all kannatanutele kahju tulemuslik hüvitamine, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad kehtestaksid õigusnormid, mis reguleerivad äriühingu tsiviilvastutust kahju eest, mis tuleneb tema suutmatusest järgida hoolsuskohustust. Äriühing peaks kahju eest vastutama, kui ta ei täitnud oma kohustust ennetada või leevendada võimalikku kahjulikku mõju või lõpetada või minimeerida tegelikku mõju ning selle tagajärjel avaldus ja tekitas kahju selline kahjulik mõju, mille oleks pidanud asjakohaste meetmete abil kindlaks tegema, ennetama, leevendama, lõpetama või minimeerima.	(56) Selleks et tagada kahjuliku mõju all kannatanutele kahju tulemuslik hüvitamine, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad kehtestaksid õigusnormid, mis reguleerivad äriühingu tsiviilvastutust kahju eest, mis tuleneb tema suutmatusest järgida hoolsuskohustust. Äriühing peaks kahju eest vastutama, kui ta ei täitnud oma kohustust ennetada või leevendada võimalikku kahjulikku mõju või seda lõpetada või leevendada või hüvitada, ning selle tegematajätmise tagajärjel põhjustas äriühing (või aitas põhjustada) sellist kahjulikku mõju, mille oleks pidanud asjakohaste meetmete abil kindlaks tegema, prioriseerima, ennetama, leevendama, lõpetama, heastama või minimeerima. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et juhul, kui õigusjärglast ei ole, saab emaettevõtjaid pidada oma tütarettevõtja eest vastutavaks, kui tütarettevõtja kuulub käesoleva direktiivi reguleerimisalasse või kui tütarettevõtja oli mõju avaldamise ajal lõpetanud ja emaettevõtja on vastutuse vältimiseks oma tegevuse tahtlikult lõpetanud, olenemata koostööst emaettevõtjaga hoolsuskohustuse täitmisel.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(57) Väljakujunenud kaudsete ärisuhete tasandil tekkiva kahju puhul tuleks äriühingu vastutuse suhtes kohaldada eritingimusi. Kui äriühing on rakendanud konkreetseid hoolsuskohustuse meetmeid, ei peaks ta tekkinud kahju eest vastutama. Siiski ei tohiks selliste meetmete rakendamise abil vastutusest vabaneda juhul, kui ei olnud mõistlik eeldada, et tegelikult võetud meetmed, sealhulgas nõuete täitmise kontroll, on kahjuliku mõju ennetamiseks, leevendamiseks, lõpetamiseks või minimeerimiseks piisavad. Peale selle tuleb vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutusi järgida kõiki parandusmeetmeid, mida järelevalveasutus temalt nõuab, tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust, ning võimalikku koostööd teiste üksustega, et tegeleda kahjuliku mõjuga oma väärtusahelates.	(57) Vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel tuleks võtta arvesse äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutusi võtta parandusmeetmeid, sealhulgas meetmeid, mida järelevalveasutus neilt nõuab, tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust ning võimalikku koostööd mõjutatud sidusrühmade ja teiste üksustega, et tegeleda kahjuliku mõjuga oma väärtusahelates.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(57a) Lisaks tuleks artikli 22 kohase võimaliku vastutuse puhul arvesse võtta äriühingu võimalust vajaduse korral prioriseerida. Tingimusel, et tähtsuse järjekorda seadmisel lähtuti kahjuliku mõju tõsidusest ja tõenäosusest, ei tohiks ettevõtjat vastutusele võtta, kui kahjulik mõju tuleneb tegevusest või tegevusest, mis ei olnud õiguspäraselt prioriteetne.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(58) Vastutuse kohaldamise kord ei reguleeri, kes peaks tõendama, et äriühingu tegevus oli juhtumi asjaolusid arvestades mõistlikult piisav, mistõttu on see küsimus jäetud siseriikliku õiguse kohaldamisalasse.	(58) Vastutuse kohaldamise kord ei reguleeri, kes peaks tõendama, et äriühingu tegevus oli juhtumi asjaolusid arvestades mõistlikult piisav, kuid liikmesriigid võivad oma siseriiklikus õiguses ette näha, et kui hageja esitab esmapilgul usutavaid tõendeid kostja vastutuse tõenäosuse kohta, loetakse kostja vastutavaks, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõendada, et ta on täitnud oma käesolevast direktiivist tulenevad kohustused.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(59) Tsiviilvastutust käsitlevate õigusnormide puhul ei tohiks äriühingu tsiviilvastutus hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitmata jätmisest tuleneva kahju eest piirata tema tütarettevõtjate tsiviilvastutust ega väärtusahelasse kuuluvate otseste või kaudsete äripartnerite vastavat tsiviilvastutust. Samuti ei tohiks käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutust käsitlevad sätted piirata selliste liidu või siseriiklike tsiviilvastutust käsitlevate normide kohaldamist, mis on seotud kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale ja millega nähakse ette vastutus olukordades, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, või millega nähakse ette suurem vastutus kui käesolevas direktiivis.	(59) Tsiviilvastutust käsitlevate õigusnormide puhul ei tohiks äriühingu tsiviilvastutus hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitmata jätmisest tuleneva kahju eest, mida ta on põhjustanud või aidanud põhjustada, piirata tema tütarettevõtjate tsiviilvastutust ega väärtusahelasse kuuluvate otseste või kaudsete äripartnerite vastavat tsiviilvastutust. Samuti ei tohiks käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutuse normid piirata äriühingute vastutust liidu või liikmesriikide õigussüsteemides, sealhulgas solidaarset vastutust käsitlevate normide kohaselt.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(59a) Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigus, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 8, keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 3, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 2 lõikes 3 ning on ka liidu põhiõigus harta artikli 47 tähenduses. Viivitused ja raskused tõenditele juurdepääsul, samuti sooline ebavõrdsus, geograafiline asukoht, haavatavus ja tõrjutus võivad kujutada endast olulisi praktilisi ja menetluslikke takistusi asjaomaste isikute jaoks, mis takistavad nende juurdepääsu tõhusale õiguskaitsevahendile, mille puhul ei pea kartma repressioone. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et ohvritel oleks juurdepääs tõhusale õiguskaitsevahendile ning et menetluste kulud ja kestus ei takistaks neid kohtusse pöördumast. Need meetmed võivad olla näiteks avaliku sektori vahendite eraldamine, sealhulgas tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju ohvrite struktuuritoetus, kohaldatavate kohtu- või haldustasude piiramine või õigusabi võimaldamine.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(59b) Volitatud ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid või muud avalikes huvides tegutsevad asjaomased osalejad, nagu riiklikud inimõiguste kaitse asutused või ombudsman, peaksid saama esitada kahjuliku mõju ohvri või ohvrite rühma nimel hagisid esitada ning neil peaks olema menetluses hageja õigused ja kohustused, ilma et see piiraks kehtivate riiklike õigusaktide kohaldamist.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(59c) Tsiviilvastutusega seotud kahjunõuete esitamise aegumistähtaeg peaks olema vähemalt kümme aastat. Selliste aegumistähtaegade alguskuupäeva kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse hetke, mil kahju põhjustanud mõju on lõppenud ja mil asjaomane ohver teadis või võis mõistlikult eeldada, et talle tekitatud kahju on põhjustatud kahjulikust mõjust.

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 65 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(65a) Inimõiguste ja keskkonnaõiguste kaitsjad on kahjulike keskkonna- ja inimõiguste mõjude tagajärgede eesliinil kogu maailmas ja ELis ning neid on ähvardatud, hirmutatud, taga kiusatud, ahistatud või isegi mõrvatud. Seetõttu ei tohiks äriühingud neid mingil viisil vägivallaohtu seada.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(69) Käesolev direktiiv ei piira inimõiguste, keskkonnakaitse või kliimamuutuste alaseid kohustusi, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest. Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus liidu mõne muu õigusakti sättega, millel on samad eesmärgid ja millega nähakse ette ulatuslikumad või konkreetsemad kohustused, peaks liidu muu õigusakti sätetel olema vastuolu ulatuses esimus ja neid kohaldatakse nende konkreetsete kohustuste suhtes.	(69) Käesolev direktiiv ei piira inimõiguste, keskkonnakaitse või kliimamuutuste alaseid kohustusi, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest. Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus liidu mõne muu õigusakti sättega, millel on samad eesmärgid ja millega nähakse ette ulatuslikumad või konkreetsemad kohustused, peaks liidu muu õigusakti sätetel olema vastuolu ulatuses esimus ja neid kohaldatakse nende konkreetsete kohustuste suhtes, juhul kui täpsemalt määratletud valdkonnale või teemale kohaldatakse muus õigusaktis sätestatud kohustusi. Sellised õigusaktid hõlmavad nii kehtivaid kui ka tulevasi ELi õigusakte, mis käsitlevad puitu ja raadamist, töötajate lähetamist ja sunniviisilist tööd, kuid ei piirdu nendega.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(70) Komisjon peaks andma hinnangu ja esitama aruande selle kohta, kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suure mõjuga sektorite loetellu tuleks lisada uusi sektoreid, et viia see vastavusse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega või võtta arvesse selgeid tõendeid tööalase ärakasutamise, inimõiguste rikkumise või uute esilekerkivate keskkonnaohtude kohta, kas käesolevas direktiivis osutatud asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide loetelu tuleks muuta, eelkõige pidades silmas rahvusvahelise olukorra muutusi, või kas käesoleva direktiivi hoolsuskohustust käsitlevaid sätteid tuleks laiendada kliimale avalduvale kahjulikule mõjule.	(70) Komisjon peaks andma hinnangu ja esitama aruande selle kohta, kas direktiivi kohaldamisala tuleks kitsendada, eelkõige teatud sektorites, et viia see kooskõlla Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega või võtta arvesse selgeid andmeid või tõendeid tööalase ärakasutamise, inimõiguste rikkumise või uute esilekerkivate keskkonnaohtude kohta, sealhulgas EBRD, ILO või FRA andmeid.

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingute kohustuste kohta, mis on seotud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga tulenevalt äriühingu enda või selle tütarettevõtjate tegevusest või sellise väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kellega äriühingul on väljakujunenud ärisuhe, ja	a) äriühingute kohustuste kohta, mis on seotud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga, mida nad on põhjustanud, millele kaasa aidanud või millega nad on otseselt seotud, tulenevalt äriühingu enda või selle tütarettevõtjate tegevusest või nende väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kellega äriühingul on ärisuhe, ja

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) vastutuse kohta eespool nimetatud kohustuste rikkumise eest.	b) vastutuse kohta eespool nimetatud kohustuste rikkumise eest, mis tõi kaasa kahju;

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seda, kas tegemist on väljakujunenud ärisuhtega, hinnatakse korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel.	välja jäetud

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolev direktiiv ei anna alust alandada inimõiguste, keskkonnakaitse või kliima kaitse taset, mis on käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal ette nähtud liikmesriikide õigusega.	2. Käesolev direktiiv ei anna alust alandada inimõiguste taset, sh töö- ja sotsiaalõiguste taset, mis on sätestatud kehtivates liidu ja riiklikes õigusaktides, keskkonnakaitse või kliima kaitse taset, mis on käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal ette nähtud liikmesriikide õigusega või kohaldatavate kollektiivlepingutega.

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingul oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 500 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro;	a) äriühingul oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid sellel oli keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % netokäibest tekkis ühes või mitmes järgmistest sektoritest:	b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid on sellise kontserni juhtiv emaettevõtja, millel oli 500 töötajat ja mille ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro.

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük;	välja jäetud

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük;	välja jäetud

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük.	välja jäetud

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 150 miljoni euro;	a) äriühingu ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro, tingimusel et viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal tekkis liidus vähemalt 40 miljonit eurot, sealhulgas selliste kolmandatest isikutest äriühingute käive, kellega äriühing ja/või selle tütarettevõtjad on sõlminud liidus litsentsitasude eest vertikaalse kokkuleppe;

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal rohkem kui 40 miljonit eurot, kuid mitte üle 150 miljoni euro, tingimusel et ta teenis vähemalt 50 % ülemaailmsest netokäibest ühes või mitmes lõike 1 punktis b loetletud sektoritest.	b) äriühing ei saavutanud punktis a sätestatud künniseid, kuid on sellise kontserni lõplik emaettevõtja, kellel oli 500 töötajat ja kelle ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni ning vähemalt 40 miljonit toodeti liidus viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud raamatupidamise aastaaruanne, sealhulgas selliste kolmandatest isikutest äriühingute käive, kellega äriühing ja/või selle tütarettevõtjad on sõlminud liidus litsentsitasude eest vertikaalse kokkuleppe.

 

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse osalise tööajaga töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel. Renditöötajaid võetakse töötajate arvu arvutamisel arvesse samamoodi nagu juhul, kui äriühing oleks samal ajavahemikul nende otsene tööandja.	3. Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse osalise tööajaga töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel. Renditöötajaid ja muid mittestandardsetes tööhõivevormides töötajaid võetakse töötajate arvu arvutamisel arvesse samamoodi nagu juhul, kui äriühing oleks samal ajavahemikul nende otsene tööandja.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:	1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) juriidiline isik, mis on asutatud mõnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL110 I lisas loetletud õiguslikus vormis;	i) juriidiline isik, mis on asutatud mõnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL110 I ja II lisas loetletud õiguslikus vormis;
__________________	__________________
110 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).	110 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) juriidiline isik, mis on asutatud mõnes direktiivi 2013/34/EL II lisas loetletud õiguslikus vormis ja mis koosneb täielikult ettevõtjatest, kes tegutsevad mõnes punktides i ja ii nimetatud õiguslikus vormis;	välja jäetud

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– pensionikindlustusasutused, kes haldavad selliseid pensioniskeeme, mida loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004119 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009120 kohaldamisalasse kuuluvateks sotsiaalkindlustusskeemideks, samuti juriidilised isikud, mis on asutatud selliste asutuste investeeringute tegemise eesmärgil;	välja jäetud
__________________
119 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).
120 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– alternatiivne investeerimisfond, mida haldab direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, või alternatiivne investeerimisfond, mida juhitakse kohaldatava siseriikliku õigusakti kohaselt;	välja jäetud

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 punkti 2 tähenduses;	välja jäetud

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) „investeerimisobjektiks olev äriühing“ – äriühing, millesse investeerib institutsionaalne investor või varahaldur ja mida ei saa pidada kontrollitavaks äriühinguks;

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) „institutsionaalne investor“ – direktiivi 2007/36/EÜ artikli 2 punktis e määratletud üksus, mis kuulub käesoleva direktiivi artikli 2 kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ac) „varahaldur“ – direktiivi 2007/36/EÜ artikli 2 punktis f määratletud üksus, mis kuulub käesoleva direktiivi artikli 2 kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) „kahjulik keskkonnamõju“ – kahjulik mõju keskkonnale, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa II osas loetletud rahvusvaheliste keskkonnakonventsioonide kohast keeldu või kohustust;	b) „kahjulik keskkonnamõju“ – kahjulik mõju keskkonnale, mis tuleneb sellest, et on jäetud täitmata kohustused, mis tulenevad lisa I osa punktides 18 ja 19 ning lisa II osas loetletud õigusaktide asjakohastest sätetest, võttes arvesse kõiki siseriiklikke õigusakte ja meetmeid, mis on seotud lisa I osa punktides 18 ja 19 ning lisa II osas loetletud rahvusvaheliste dokumentide sätetega;

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju kaitstavatele isikutele, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvaheliste konventsioonide kohast ja lisa I osa 1. jaos loetletud õigust või keeldu;	c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju isikutele, mis tuleneb mis tahes tegevusest, mille tõttu kaob või väheneb üksikisiku või rühma võimalus kasutada oma õigusi ja olla kaitstud keeldudega, mis on sätestatud lisa I osa 1. ja 2. jaos loetletud rahvusvahelistes konventsioonides ja õigusaktides;

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) „kahjulik mõju“ – võimalik või tegelik kahjulik mõju inimõigustele või kahjulik keskkonnamõju;

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) „tütarettevõtja“ – juriidiline isik, mille kaudu toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ128 artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud kontrollitava ettevõtja tegevus;	d) „tütarettevõtja“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 10 määratletud juriidiline isik ning juriidiline isik, mille kaudu toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ128 artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud kontrollitava ettevõtja tegevus;
__________________	__________________
128 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).	128 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) „ärisuhe“ – suhe töövõtja, alltöövõtja või mis tahes muu juriidilise isikuga (edaspidi „partner“),	e) „ärisuhe“ – äriühingu otsene või kaudne suhe töövõtja, alltöövõtja või tema väärtusahela muude üksustega:

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) kellega äriühingul on ärileping või kellele äriühing pakub rahastamist, kindlustust või edasikindlustust või	i) kellega äriühingul on ärileping või kellele äriühing pakub finantsteenuseid;

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) kes tegeleb äriühingu eest või nimel äritegevusega, mis on seotud äriühingu toodete või teenustega;	ii) kes tegeleb tegevusega, mis on seotud äriühingu toodete või teenustega;

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) „väljakujunenud ärisuhe“ – otsene või kaudne ärisuhe, mis oma intensiivsuse või kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsiv ega moodusta väärtusahelast üksnes tühist või kõrvalist osa;	välja jäetud

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) „väärtusahel“ – tegevus, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti tarneahela eelneva ja järgmise etapi väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevus. Kui tegemist on punkti a alapunktis iv määratletud äriühinguga, hõlmab väärtusahel nende konkreetsete teenuste osutamise puhul üksnes selliseid laene, krediiti ja muid finantsteenuseid saavaid kliente ning muid samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Selliste reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahel ei hõlma VKEsid, kes saavad neilt laenu, krediiti, rahastamist, kindlustust või edasikindlustust;	g) „väärtusahel“:

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g – alapunkt i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i) äriühingu toote toormaterjalide, toodete või nende osade tootmise, projekteerimise, hankimise, kaevandamise, tootmise, transpordi, ladustamise ja tarnimise ning äriühingu tootearenduse või teenuse arendamisega seotud tegevused ja üksused ning

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g – alapunkt ii (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii) äriühingu toodete müügi, jaotamise, transpordi, ladustamise ja jäätmekäitlusega või teenuste osutamisega seotud tegevus ja üksused, välja arvatud toote jäätmekäitlus üksiktarbijate poolt.

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui tegemist on punkti a alapunktis iv määratletud äriühinguga, hõlmab väärtusahel nende konkreetsete teenuste osutamise puhul nende klientide tegevust, kes saavad punkti iv alusel sellistelt finantsettevõtetelt otse finantsteenuseid, ning muid samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Punktide a–iv tähenduses reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahel ei hõlma kodumajapidamisi, füüsilisi isikuid ega VKEsid;

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) „sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll, mida teeb äriühingust sõltumatu audiitor, kellel ei ole huvide konflikte, kellel on kogemusi ja pädevus keskkonna- ja inimõiguste küsimustes ning kes vastutab auditi kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest, et teha kindlaks, kas äriühing või selle väärtusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid inimõiguste- ja keskkonnaalaseid nõudeid;	h) „sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll selle üle, kas äriühing või selle väärtusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustuse aspekte; seda kontrolli teeb kas audiitor või audiitorühing, kes on heaks kiidetud vastavalt direktiivi 2006/43/EÜ artiklile 3 või on liikmesriigis akrediteeritud viima läbi sertifitseerimisi, või direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 punktis 23 määratletud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja, kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 liikmesriigis akrediteeritud, et viia läbi artikli 14 lõikes 4a osutatud konkreetne vastavushindamine, või sõltumatu kolmas isik, kes on liikmesriigis akrediteeritud sertifitseerimise läbiviimiseks ja kes on äriühingust sõltumatu, kellel ei ole huvide konflikte, kellel on tõendatud kogemused, teadmised ja pädevus keskkonna-, kliima- ja inimõiguste küsimustes ; ta vastutab auditi või hindamise kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest ning vastab delegeeritud õigusaktis sätestatud miinimumnõuetele, nagu on kirjeldatud artikli 14 lõikes 4a;

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõi1 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) „valdkondlik algatus“ – valitsuse, valdkondliku ühenduse või huvitatud organisatsioonide ühenduse välja töötatud ja selle kontrollitav kombinatsioon väärtusahelaga seotud hoolsuskohustuse vabatahtlikest menetlustest, vahenditest ja mehhanismidest, mille hulka kuulub sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll;	j) „valdkondlik või mitme sidusrühma algatus“ – algatus, milles äriühingud osalevad ja millega nähakse ette standardid, menetlused, vahendid ja/või mehhanismid, et toetada, jälgida, hinnata, sertifitseerida ja/või kontrollida oma tütarettevõtjate ja/või ärisuhete hoolsuskohustuse aspekte. Selliseid algatusi võivad arendada ja jälgida valitsused, valdkondlikud ühendused, huvitatud organisatsioonide ühendused või kodanikuühiskonna organisatsioonid;

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) „tõsine kahjulik mõju“ – kahjulik keskkonnamõju või kahjulik mõju inimõigustele, mis on oma olemuselt eriti märkimisväärne või mõjutab suurt hulka inimesi või suurt osa keskkonnast või mis on pöördumatu või mida on eriti raske heastada meetmete tõttu, mis on vajalikud enne mõju avaldumist valitsenud olukorra taastamiseks;	välja jäetud

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) „sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus mõjutavad või võivad mõjutada;	n) „mõjutatud sidusrühmad“ – üksikisikud, rühmad või kogukonnad, kellel on õigused või õigustatud huvid, mida mõjutab või võib mõjutada kahjulik mõju, mis tuleneb äriühingu tegevusest või selle väärtusahela üksuste tegevusest, ning selliste isikute või rühmade seaduslikud esindajad, sealhulgas töötajad ja nende esindajad ning äriühingu, selle tütarettevõtjate ja kogu väärtusahela ametiühingud, või juhul, kui puuduvad üksikisikud, rühmad või kogukonnad, keda kahjulik keskkonnamõju mõjutab, usaldusväärsed ja kogenud organisatsioonid, kelle eesmärk on kaitsta keskkonda;

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	na) „haavatavad sidusrühmad“ – mõjutatud sidusrühmad, kes on tõrjutud või haavatavas olukorras konkreetsete tingimuste või läbipõimunud tegurite, sealhulgas bioloogilise soo, sotsiaalse soo, vanuse, rassi, etnilise kuuluvuse, klassi, hariduse, põlisrahva identiteedi, rändestaatuse, puude ning sotsiaalse ja majandusliku seisundi tõttu, samuti sidusrühmad, kes elavad konfliktist mõjutatud või suure riskiga aladel, mis on mitmesuguse ja sageli ebaproportsionaalse kahjuliku mõju põhjused ning põhjustavad diskrimineerimist ning tekitavad lisatakistusi osalemisele ja õiguskaitse kättesaadavusele;

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(q) „asjakohane meede“ – meede, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, mis vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele, ning mis on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas majandussektori ja konkreetse ärisuhte spetsiifikat ja äriühingu mõju sellele, ning vajadust tagada, et meedet peetakse prioriteediks.	q) „asjakohased meetmed“ – meetmed, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid ja käsitleda tulemuslikult artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud kahjulikku mõju viisil, mis on proportsionaalne ja vastavuses kahjuliku mõju raskusastme ja tõenäosusega ning on proportsionaalne ja vastavuses äriühingu suuruse, ressursside ja suutlikkusega. Seejuures võetakse arvesse konkreetseid asjaolusid, sealhulgas kahjuliku mõju laadi, majandussektori spetsiifikat, äriühingu konkreetse tegevuse, toote ja teenuse ning konkreetse ärisuhte olemust;

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qa) „mõjutusvahendid“ – võime muuta üksuse tavasid, mis põhjustavad või võimendavad kahjulikku mõju;

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qb) „kahjuliku mõju põhjustamine“ – äriühingu enda tegevusest piisab kahjuliku mõju tekitamiseks;

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qc) „kahjulikule mõjule kaasaaitamine“ – äriühingu tegevus, mis koos teiste üksuste tegevusega põhjustab teatavat mõju, või äriühingu tegevus, mis põhjustab, hõlbustab või ajendab teise üksuse kahjulikku mõju. Kaasaaitamine peab olema oluline, st hõlmatud ei ole väiksem ega vähetähtis kaasaaitamine. Kaasaaitamise olulise iseloomu hindamiseks ja otsustamaks, millal võib äriühingu tegevus olla põhjustanud, hõlbustanud või ajendanud teise üksuse kahjulikku mõju, tuleb arvestada mitut tegurit. Arvesse võib võtta järgmist:
	– mil määral äriühing võib õhutada või ajendada teise üksuse kahjulikku mõju, st mil määral tegevus suurendas mõju avaldumise ohtu;
	– mil määral äriühing oleks võinud või pidanud kahjulikust mõjust või sellise mõju võimalikkusest teadlik olema, st ettenähtavuse määr;
	– mil määral äriühingu tegevus tegelikult leevendas kahjulikku mõju või vähendas sellise mõju avaldumise ohtu.
	Ainuüksi ärisuhe või tegevus, mis loob üldised tingimused, mille korral kahjulik mõju võib avalduda, ei kujuta endast kaasaaitavat suhet. Kõnealune tegevus peaks kahjuliku mõju ohtu märkimisväärselt suurendama.

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qd) „otseselt kahjuliku mõjuga seotud olema“ – kahjuliku mõju ja äriühingu toodete, teenuste või tegevuse vahel on seos mõne muu ärisuhte kaudu, kusjuures äriühing ei ole mõju põhjustanud ega sellele kaasa aidanud. Otsest seost ei määratle otsene ärisuhe. Otsene seos ei tähenda ka seda, et vastutus läheb kahjulikku mõju põhjustavalt ärisuhtelt üle äriühingule, millega tal on seos.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qe) „riskipõhine“ – proportsionaalne võimaliku kahjuliku mõju tõenäosuse ja tõsidusega;

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qf) „riskitegurid“ – ettevõtte tasandi riskitegurid, ärimudeli riskitegurid, geograafilised riskitegurid, toote ja teenuse riskitegurid ning sektoripõhised riskitegurid;

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	qg) „kahjuliku mõju tõsidus“ – kahjuliku mõju tase, ulatus ja korvamatus, võttes arvesse kahjuliku mõju raskusastet, sealhulgas mõjutatud või tulevikus mõjutatavate isikute arvu, keskkonna kahjustamise või võimaliku kahjustamise või muul viisil mõjutamise ulatust, kahjuliku mõju pöördumatust ja piiranguid suutlikkusele taastada mõjutatud isikute või keskkonna olukord, mis on samaväärne nende olukorraga enne mõju avaldumist.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et tagada selle kooskõla liidu eesmärkidega inimõiguste ja keskkonna valdkonnas.

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3a
	Ühtse turu klausel
	1.  Komisjon ja liikmesriigid kooskõlastavad oma tegevust käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal ja pärast seda, eesmärgiga saavutada liikmesriikide vahel täielik ühtlustamine, et tagada äriühingutele võrdsed tingimused ja vältida ühtse turu killustumist.
	2.  Kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist kaalub komisjon, kas on vaja muuta käesoleva direktiivi ühtlustamise taset, et tagada äriühingutele ühtsel turul võrdsed tingimused, sealhulgas seda, kas käesoleva direktiivi sätted saaks muuta määruseks.

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud täidavad inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust vastavalt artiklitele 5–11 (edaspidi „hoolsuskohustus“), võttes järgmisi meetmeid:	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud täidavad riskipõhist inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust vastavalt artiklitele 5–11 (edaspidi „hoolsuskohustus“), võttes järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) vajadusel prioriseerivad võimaliku ja tegeliku kahjuliku mõju kooskõlas artikliga 8b;

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) heastavad tegeliku kahjuliku mõju kooskõlas artikliga 8c;

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kehtestavad kaebuste esitamise korra ja haldavad seda kooskõlas artikliga 9;	d) kehtestavad teavitamise ja kohtuvälise kaebuste lahendamise mehhanismi või osalevad selles kooskõlas artikliga 9;

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) jälgivad oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust kooskõlas artikliga 10;	e) jälgivad ja kontrollivad oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust kooskõlas artikliga 10;

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) mõjutatud sidusrühmadega konsulteerimine ja nende sisuline kaasamine kooskõlas artikliga 8d.

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Äriühingud säilitavad käesoleva direktiivi nõuetele vastavust tõendavaid dokumente vähemalt kümme aastat.

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Hoolsuskohustuse täitmise toetamine kontserni tasandil
	1. Liikmesriigid tagavad, et emaettevõtjad võivad võtta meetmeid, mis võivad aidata nende tütarettevõtjatel, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, täita artiklites 5–11 ja artiklis 15 sätestatud kohustusi. See ei piira tütarettevõtjate tsiviilvastutust vastavalt artiklile 22.
	2. Emaettevõtja võib teha toiminguid, mis aitavad kaasa tütarettevõtja hoolsuskohustuse täitmisele vastavalt lõikele 1, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
	a) tütarettevõtja esitab oma emaettevõtjale kogu asjakohase ja vajaliku teabe ning teeb temaga koostööd;
	b) tütarettevõtja järgib oma emaettevõtja hoolsuskohustuse põhimõtteid;
	c) emaettevõtja kohandab oma hoolsuskohustuse põhimõtteid, et tagada artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmine tütarettevõtja osas;
	d) tütarettevõtja lõimib hoolsuskohustuse kõigisse oma tegevuspõhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse kooskõlas artikliga 5;
	e) vajaduse korral võtab tütarettevõtja jätkuvalt asjakohaseid meetmeid kooskõlas artiklitega 7 ja 8 ning jätkab artiklite 8a, 8b ja 8d kohaste kohustuste täitmist;
	f) kui emaettevõtja teeb tütarettevõtja nimel konkreetseid toiminguid, teavitavad nii emaettevõtja kui ka tütarettevõtja sellest selgelt ja läbipaistvalt asjaomaseid sidusrühmi ja avalikkust;
	g) tütarettevõtja lõimib oma tegevuspõhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse kliimapõhimõtted kooskõlas artikliga 15;

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud lõimivad hoolsuskohustuse kõikidesse oma tööpõhimõtetesse ja töötavad välja hoolsuskohustuse poliitika. Hoolsuskohustuse põhimõtted hõlmavad kõike järgnevat:	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud lõimivad hoolsuskohustuse oma asjakohastesse tööpõhimõtetesse ja töötavad välja hoolsuskohustuse poliitika. Hoolsuskohustuse põhimõtted hõlmavad kõike järgnevat:

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) äriühingu poolt artikli 6 kohaselt tuvastatud võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kirjeldus;

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) äriühingu hoolsuskohustuse täitmise suhtes – muu hulgas pikas perspektiivis – kohaldatava lähenemisviisi kirjeldus;	a) äriühingu hoolsuskohustuse täitmise suhtes – muu hulgas lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis – kohaldatava lähenemisviisi kirjeldus;

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) käitumisjuhend, milles on kirjeldatud eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima;	b) käitumisjuhend, milles määratakse kindlaks eeskirjad ja põhimõtted ning meetmed, mida tuleb vajaduse korral järgida ja rakendada kogu äriühingus ja selle tütarettevõtjates kõigis tegevustes. Käitumisjuhend koostatakse nii, et oleks tagatud, et äriühing austab inimõigusi ja keskkonda, ning see on kooskõlas liidu põhiväärtustega;

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldus, sealhulgas meetmed, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist väljakujunenud ärisuhetele.	c) kooskõlas artiklitega 7 ja 8 väärtusahelas hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside ja võetud asjakohaste meetmete kirjeldus, sealhulgas asjakohased meetmed, mida on võetud hoolsuskohustuse lõimimiseks oma ärimudelisse ja tööhõive- ja ostutavadesse üksuste suhtes, millega äriühingul on ärisuhe, ning meetmed, mis on võetud hoolsuskohustuse täitmise järelevalveks ja kontrollimiseks.

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud ajakohastavad oma hoolsuskohustuse põhimõtteid igal aastal.	2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud vaatavad oma hoolsuskohustuse põhimõtteid jooksvalt läbi ja ajakohastavad neid, kui ilmnevad olulised muutused.

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Äriühingud rakendavad hoolsuskohustuse põhimõtteid, mis on proportsionaalsed ja vastavuses nende võimaliku kahjuliku mõju tõenäosuse ja tõsidusega ning tegeliku kahjuliku mõju tõsidusega, samuti nende konkreetsete asjaolude ja riskiteguritega, eelkõige nende sektori ja tegevuspiirkonna, väärtusahela suuruse ja pikkuse, äriühingu suuruse, suutlikkuse, ressursside ja finantsvõimendusega.

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Liikmesriigid tagavad, et kui äriühingud tegutsevad käimasoleva relvakonfliktiga või ebastabiilses konfliktijärgses olukorras piirkondades, okupeeritud ja/või annekteeritud piirkondades ning nõrga või olematu juhtimise ja julgeolekuga piirkondades, nagu näiteks teovõimetud riigid, järgivad nad oma tegevuses ja ärisuhetes rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaseid kohustusi ja rangemat hoolsuskohustust, mis arvestab konflikte, ning lisavad oma hoolsuskohustuse hulka konfliktianalüüsi, mis põhineb sisukal ja konfliktteadlikul sidusrühmade kaasamisel ning mis analüüsib konfliktide algpõhjuseid, vallandavaid tegureid ja konflikte õhutavaid osapooli ning ettevõtte tegevuse mõju konfliktile.

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemine	Tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemine ja hindamine

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, ja juhul, kui selline mõju on seotud nende väärtusahelatega, nende väljakujunenud ärisuhetest.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks ja hinnata oma tegevuse, tütarettevõtjate ja ärisuhete tegelikku ja võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, toodetest või teenustest või on seotud nende väärtusahelatega, ning seda, kas äriühingud põhjustavad neid mõjusid, aitavad kaasa nende tekkele või on nendega otseselt seotud.

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina lõikest 1 peab artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud äriühing tegema kindlaks üksnes sellise tegeliku ja võimaliku tõsise kahjuliku mõju, mis on seotud artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud sektoriga.	2. Liikmesriigid tagavad, et hoolsuskohustuse järgimise raames äriühingud:
	a)  teevad kindlaks, kus kahjulik mõju kõige tõenäolisemalt avaldub ja on tõsine, ning teevad sealhulgas kindlaks üksikud suurema riskiga toimingud, tütarettevõtjad ja ärisuhted, mida tuleks esmatähtsaks pidada, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid; ning
	b)   viivad läbi prioriteetsete toimingute, tütarettevõtjate ja ärisuhete põhjaliku hindamise, et teha kindlaks konkreetse tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laad ja ulatus.

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Individuaalsete kõrgema riskiga ärisuhete kindlakstegemisel hõlmavad asjakohased äriühingu tasandi riskitegurid seda, kas ärisuhe on käesoleva direktiiviga hõlmatud äriühing.

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid, tehakse tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju kindlaks alles enne teenuse osutamist.	3. Kui artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing pakub finantsteenuseid, tehakse tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju kindlaks alles enne teenuse osutamist ja järgnevaid finantstehinguid, ning kui võimalikest riskidest on teavitatud artiklis 9 osutatud menetluste abil, siis teenuse osutamise ajal.

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on lõikes 1 osutatud kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, õigus kasutada asjakohaseid vahendeid, sealhulgas sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste esitamise korra kohaselt. Vajaduse korral konsulteerivad äriühingud ka nende rühmadega, keda küsimus potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas töötajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta.	4. Liikmesriigid tagavad, et kahjuliku mõju kindlakstegemiseks ja hindamiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, sh liigitatud andmetele, mida äriühing saab mõistlikult omandada, kasutavad äriühingud asjakohaseid meetodeid ja vahendeid, sealhulgas avalikke aruandeid, sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud teavitamise ja kohtuvälise kaebuste lahendamise mehhanismi kohaselt. Lisaks kaasavad äriühingud kooskõlas artikliga 8d sisuliselt neid sidusrühmi, keda küsimus potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas töötajaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta, seda kindlaks teha ja hinnata.

Muudatusettepanek  155

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Kui kogu vajalik teave väärtuseahela kohta ei ole kättesaadav, selgitab äriühing, milliseid jõupingutusi on tehtud väärtusahela kohta vajaliku teabe saamiseks, miks ei olnud võimalik saada kogu vajalikku teavet ja millised on tema plaanid vajaliku teabe saamiseks tulevikus.

Muudatusettepanek  156

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 3, 4 ja 5 asjakohaseid meetmeid, et ennetada, või kui ennetamine ei ole võimalik või kohe võimalik, piisavalt leevendada võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele ja kahjulikku keskkonnamõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas käesoleva artikliga asjakohaseid meetmeid, et ennetada, või kui ennetamine ei ole võimalik või kohe võimalik või ei õnnestunud, piisavalt leevendada võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele ja kahjulikku keskkonnamõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.

Muudatusettepanek  157

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Juhtudel, kus äriühing võib põhjustada potentsiaalse kahjuliku mõju, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada. Juhtudel, kus äriühing võib kahjuliku mõju tekkele kaasa aidata, käsitatakse asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on ennetada või leevendada mõju tekkele kaasaaitamist, kasutades või suurendades äriühingu mõjuvõimu teiste vastutavate isikute üle, et võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada. Juhtudel, kus äriühingu tegevused, tooted või teenused võivad olla ärisuhete tõttu teiste üksustega otseselt seotud kahjuliku mõjuga, käsitatakse asjakohaseid meetmeid meetmetena, mille eesmärk on kasutada või suurendada äriühingu mõjuvõimu vastutavate isikute üle, et ennetada või leevendada võimalikku kahjulikku mõju.

Muudatusettepanek  158

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Käesoleva artikli kohaldamisel eeldatakse, et finantsettevõtjad on otseselt seotud negatiivse mõjuga nende väärtusahelas ilma seda põhjustamata või sellesse panustamata.

Muudatusettepanek  159

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Äriühing peab vajaduse korral tegema järgmist:	2. Äriühing peab võtma asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegema vajaduse korral järgmist:

Muudatusettepanek  160

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui see on ennetamiseks võetavate meetmete laadi või keerukuse tõttu vajalik, töötama välja ja rakendama ennetusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Ennetusmeetmete kava väljatöötamisel konsulteeritakse sidusrühmadega, keda see mõjutab;	a) kui see on ennetamiseks võetavate meetmete laadi või keerukuse tõttu vajalik, töötama välja ja rakendama ennetusmeetmete kava, tegevuste ja asjakohaste meetmete rakendamiseks mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Ennetusmeetmete kava on kohaldatav ning täpselt kohandatud äriühingute tegevuse ja väärtusahela kontekstile. Artikli 15 kohase kliimapöörde kava väljatöötamist ja rakendamist käsitatakse asjakohase meetmena, et ennetada kliimamuutuste leevendamisega seotud kahjulikku keskkonnamõju vastavalt käesoleva artikli lõikele 1;

Muudatusettepanek  161

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) nõudma äripartnerilt, kellega tal on otsene ärisuhe, lepingulisi tagatisi selle kohta, et partner tagab äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ennetusmeetmete kava järgimise, sealhulgas nõudma partnerilt lepingulisi tagatisi juhul, kui partneri tegevus on osa äriühingu väärtusahelast (lepinguline hierarhia). Selliste lepinguliste tagatiste saamise korral kohaldatakse lõiget 4;	b) kaaluda lepingutingimuste kehtestamist partneriga, kellega tal on ärisuhe, et see tagaks äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ennetusmeetmete kava järgimise. Partneritel, kellega äriühingul on ärisuhe, võidakse paluda leppida oma partneritega kokku vastavates mõistlikes, mittediskrimineerivates ja õiglastes lepingutingimustes, kui nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Selliste lepinguliste tagatiste saamise korral kohaldatakse lõiget 4;

Muudatusettepanek  162

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) tegema lõike 1 järgimiseks vajalikke investeeringuid, näiteks juhtimis- või tootmisprotsessidesse ja taristutesse;	c) tegema äriühingu enda tegevusse, näiteks juhtimis-, tootmis- või muudesse tegevusprotsessidesse, rajatistesse, toodetesse ja toodete jälgitavusse, projektidesse, teenustesse ja oskustesse, vajalikke muudatusi, parandusi, investeeringuid või loobuma nendesse investeeringute tegemisest;

Muudatusettepanek  163

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kohandama ärimudeleid ja strateegiaid, sealhulgas ostutavasid, ka selliseid, mis aitavad kaasa oma tarnijate äraelamist võimaldava töötasu ja sissetuleku saamisele, et vältida võimalikku kahjulikku mõju, ning kujundama ja kasutama ostupoliitikat, mis ei soodusta võimaliku kahjuliku mõju tekkimist inimõigustele ega keskkonnale;

Muudatusettepanek  164

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) pakkuma VKE-le, kellega tal on väljakujunenud ärisuhe, sihipärast ja proportsionaalset toetust, kui käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgmine ohustaks VKE elujõulisust;	d) pakkuma VKE-le, kellega tal on ärisuhe, sihipärast ja proportsionaalset finants- ja haldustuge;

Muudatusettepanek  165

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) suhtlema ärisuhte raames äriühingu ootuste teemal võimaliku kahjuliku mõju ennetamiseks ja leevendamiseks, sealhulgas pakkudes või võimaldades juurdepääsu suutlikkuse suurendamisele, suunistele, haldus- või finantstoele, näiteks laenudele või rahastamisele, võttes arvesse äripartneri ressursse, teadmisi ja piiranguid;

Muudatusettepanek  166

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) tegema kooskõlas liidu õigusega, kaasa arvatud konkurentsiõigusega, koostööd teiste üksustega, sealhulgas selleks, et vajaduse korral suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada, eelkõige juhul, kui ükski muu meede ei ole sobiv ega tulemuslik.	e) tegema kooskõlas liidu õigusega, kaasa arvatud konkurentsiõigusega, koostööd teiste üksustega, sealhulgas selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada, eelkõige juhul, kui ükski muu meede ei ole sobiv ega tulemuslik.

Muudatusettepanek  167

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) kui on olemas otsene seos liidus tegutsevate teiste äriühingutega ärisuhetes ilmneva mõjuga, võivad asjakohased meetmed hõlmata asjaomase järelevalveasutuse teavitamist, jätkates samal ajal mõistlike jõupingutuste tegemist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks.

Muudatusettepanek  168

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Toote turustamisel või müümisel või teenuse osutamisel võtavad äriühingud asjakohaseid meetmeid tagamaks, et toote või teenuse koostis, kavandamine ja turustamine on kooskõlas liidu õigusega ega too kaasa kahjulikku mõju, olgu see siis individuaalne või kollektiivne. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu võimalikule kahjulikule mõjule lastele.

Muudatusettepanek  169

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Mis puudutab võimalikku kahjulikku mõju, mida ei olnud võimalik lõikes 2 osutatud meetmetega ennetada või piisavalt leevendada, siis äriühing võib püüda sõlmida lepingu partneriga, kellega tal on kaudne suhe, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine. Sellise lepingu sõlmimise korral kohaldatakse lõiget 4.	välja jäetud

Muudatusettepanek  170

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lepingulistele tagatistele või lepingule lisatakse asjakohased meetmed, millega nõuete täitmist kontrollida. Nõuete täitmise kontrollimisel võib äriühing toetuda asjakohastele valdkondlikele algatustele või sõltumatu kolmanda isiku poolsele kontrollile.	Lepingutingimustele lisatakse meetmed, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist.

Muudatusettepanek  171

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui lepingulised tagatised saadakse VKE-lt või leping sõlmitakse VKEga, peavad kohaldatavad tingimused olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Kui VKE suhtes võetakse nõuete täitmise kontrollimiseks meetmeid, kannab sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli kulud äriühing.	Kui tingimused, sealhulgas lepingulised tingimused kehtestatakse või leping sõlmitakse ärisuhte raames, peavad kohaldatavad tingimused olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Kui VKE suhtes võetakse nõuete täitmise kontrollimiseks meetmeid, kannab sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli kulud äriühing. VKE taotluse korral katavad nad kulud täielikult või jagad need äriühinguga. VKEd võivad jagada enda suhtes tehtud kontrollide tulemusi mitme äriühinguga.
	Lõike 2 kohaselt nõutavad lepingutingimused ei tohi kaasa tuua vastutuse üleminekut käesoleva direktiivi kohase hoolsuskohustuse täitmise ega täitmata jätmise eest.
	Selliste lepingutingimuste kehtestamisel hindavad äriühingud, kas äripartnerilt võib mõistlikult eeldada nende tingimuste täitmist.

Muudatusettepanek  172

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mis puudutab sellist võimalikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida ei olnud võimalik lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud meetmetega ennetada või piisavalt leevendada, siis äriühing peab hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda lubab, võtma järgmisi meetmeid:	Mis puudutab sellist võimalikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida äriühing tekitas või millele ta kaasa aitas ja mida ei olnud võimalik ennetada või piisavalt leevendada, ja kui ei ole mõistlikku väljavaadet olukorra muutumiseks, siis peab äriühing hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda lubab, võtma viimase võimalusena kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek  173

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) peatama ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal ennetamis- ja leevendamismeetmete võtmist, kui on mõistlik eeldada, et sellised meetmed on lühiajaliselt edukad;	a) peatama ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal ennetamis- ja leevendamismeetmete võtmist;

Muudatusettepanek  174

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) lõpetama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui selle võimalik kahjulik mõju on tõsine.	b) lõpetama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui selle võimalik kahjulik mõju on tõsine, samuti siis, kui punktis a osutatud ajutise peatamise tingimused ei ole täidetud.

Muudatusettepanek  175

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Enne ärisuhete ajutist peatamist või ärisuhte lõpetamist hindavad äriühingud kõigepealt seda, kas selle kahjulik mõju oleks suurem kui kahjulik mõju, mida kavatsetakse ennetada või leevendada. Sellisel juhul võivad äriühingud ärisuhete ajutisest peatamisest või ärisuhte lõpetamisest loobuda. Kui äriühingud ärisuhted peatavad või ärisuhte lõpetavad, võtavad nad meetmeid ärisuhete peatamise või lõpetamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatavad sellest mõistliku aja jooksul äripartnerile ja vaatavad selle otsuse edaspidi läbi.

Muudatusettepanek  176

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste lepingute puhul, mida reguleerib liikmesriigi õigus, näevad liikmesriigid ette võimaluse ärisuhe lõpetada.	Selliste lepingute puhul, mida reguleerib liikmesriigi õigus, näevad liikmesriigid ette võimaluse ärisuhe peatada või lõpetada, välja arvatud lepingud, mille puhul pooled on seaduse kohaselt kohustatud neid sõlmima. Äriühingud võivad pöörduda järelevalveasutuste poole, et saada juhiseid meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek  177

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Erandina lõike 5 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid, krediidi-, laenu- või muu finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui on mõistlik eeldada, et see kahjustaks oluliselt üksust, kellele teenust pakutakse.	6. Erandina lõike 5 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub finantsteenuseid üksustele, kes tekitavad või võimendavad võimalikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui see on rangelt vajalik, et hoida ära selle üksuse pankrotti, kellele teenust pakutakse. Lisaks lõike 5 teisele lõigule võib erandina lõike 5 esimese lõigu punktist b finantsteenuste lepingu lõpetamise otsuse teha viimase abinõuna üksnes juhul, kui artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühingu mõjutusvahenditega ei ole lõppkokkuvõttes suudetud mõjutada üksust, kellele teenust osutatakse, et vältida või piisavalt leevendada võimalikku kahjulikku mõju.

Muudatusettepanek  178

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–6 asjakohaseid meetmeid, et lõpetada tegelik kahjulik mõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas käesoleva artikliga asjakohaseid meetmeid, et lõpetada tegelik kahjulik mõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.

Muudatusettepanek  179

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, tagavad liikmesriigid, et äriühingud minimeerivad kahjuliku mõju ulatuse.	2. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, tagavad liikmesriigid, et äriühingud leevendavad piisavalt kahjuliku mõju ulatust, jätkates samal ajal kõigi jõupingutuste tegemist kahjuliku mõju lõpetamiseks.

Muudatusettepanek  180

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Juhtudel, kui äriühing on mõju tegelikult põhjustanud, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel asjakohaste meetmetena meetmeid, mille eesmärk on tegeliku kahjuliku mõju ulatust vähendada või kahju heastada. Juhtudel, kui äriühing on tegeliku kahjuliku mõju tekkimisele kaasa aidanud, käsitatakse asjakohaste meetmetena meetmeid, mille eesmärk on mõjule kaasaaitamist leevendada, kasutades või suurendades äriühingu mõjuvõimu teiste vastutavate isikute üle, et võimalikku kahjulikku mõju leevendada ja panustada mõjule kaasa aitamise ulatuses kahju heastamisse. Juhtudel, kui äriühingu tegevus, tooted või teenused on suhete kaudu teiste üksustega otseselt seotud kahjuliku mõjuga, käsitatakse asjakohaste meetmetena meetmeid, mille eesmärk on kasutada või suurendada äriühingu mõjuvõimu vastutavate isikute üle, et püüda kahjulikku mõju leevendada. Kahjuliku mõjuga otseselt seotud äriühing kaalub oma mõjuvõimu kasutamist vastutavate isikute üle, et võimaldada mõju tõttu tekkinud kahju heastamist.

Muudatusettepanek  181

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Käesoleva artikli kohaldamisel eeldatakse, et finantsettevõtjad on otseselt seotud negatiivse mõjuga nende väärtusahelas ilma seda põhjustamata või sellesse panustamata.

Muudatusettepanek  182

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Äriühing peab vajaduse korral tegema järgmist:	3. Äriühing peab võtma asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegema vajaduse korral järgmist:

Muudatusettepanek  183

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) neutraliseerima kahjuliku mõju või minimeerima selle ulatuse, sealhulgas makstes kahjuhüvitist mõjutatud isikutele ja rahalist hüvitist mõjutatud kogukondadele. Meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele;	a) neutraliseerima kooskõlas artikliga 8c kahjuliku mõju või vähendama piisavalt selle ulatust, taastades mõjutatud isikute ja/või keskkonna olukorra samaväärsena või võimalikult selle lähedasena enne mõju tekkimist. Meede peab olema asjakohane ja proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele, samuti äriühingu ressursside ja mõjuvõimuga;

Muudatusettepanek  184

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui see on vajalik põhjusel, et kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Kui see on asjakohane, konsulteeritakse parandusmeetmete kava väljatöötamisel sidusrühmadega;	b) kui see on vajalik põhjusel, et kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava, asjakohaste meetmete ja tegevuste elluviimise mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Ennetusmeetmete kava tuleb välja töötada sidusrühmade sisulise ja pideva kaasamise kaudu ning see peaks olema täpselt kohandatud äriühingute tegevuse ja väärtusahela kontekstile. Äriühingud võivad tegevuskavad välja töötada koostöös valdkondlike algatustega. Artikli 15 kohase kliimapöörde kava väljatöötamist ja rakendamist käsitatakse asjakohase meetmena, et minimeerida kliimamuutuste leevendamisega seotud kahjulikku keskkonnamõju vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2.

Muudatusettepanek  185

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) nõudma otseselt partnerilt, kellega tal on väljakujunenud ärisuhe, lepingulisi tagatisi selle kohta, et partner tagab käitumisjuhendi ja vajaduse korral parandusmeetmete kava järgimise, sealhulgas nõudma samasuguseid lepingulisi tagatisi ka oma partneritelt, niivõrd kui nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast (lepinguline hierarhia). Selliste lepinguliste tagatiste saamise korral kohaldatakse lõiget 5;	c) otsustada kehtestada lepingutingimused äripartnerile, kellega tal on ärisuhe, selle kohta, et partner tagab äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral parandusmeetmete kava järgimise. Partneritel, kellega äriühingul on ärisuhe, palutakse oma partneritega leppida kokku vastavates mõistlikes, mittediskrimineerivates ja õiglastes lepingutingimustes, niivõrd kui nad on osa äriühingu väärtusahelast. Selliste lepinguliste tagatiste saamise korral kohaldatakse lõiget 5;

Muudatusettepanek  186

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) tegema lõigete 1, 2 ja 3 järgimiseks vajalikke investeeringuid, näiteks juhtimis- või tootmisprotsessidesse ja taristutesse;	d) tegema äriühingu enda tegevusse, näiteks juhtimis-, tootmis- või muudesse tegevusprotsessidesse, rajatistesse, toodetesse ja toodete jälgitavusse, projektidesse, teenustesse ja oskustesse, vajalikke muudatusi, parandusi, investeeringuid või loobuma nendesse investeeringute tegemisest;

Muudatusettepanek  187

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) kohandama ärimudeleid ja strateegiaid, sealhulgas ostutavasid, ka selliseid, mis aitavad kaasa oma tarnijate äraelamist võimaldava töötasu ja sissetuleku saamisele, et lõpetada või leevendada tegelikku kahjulikku mõju, ning kujundama ja kasutama ostupoliitikat, mis ei soodusta tegeliku kahjuliku mõju tekkimist inimõigustele ega keskkonnale;

Muudatusettepanek  188

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) pakkuma VKE-le, kellega äriühingul on väljakujunenud ärisuhe, sihipärast ja proportsionaalset toetust, kui käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgmine ohustaks VKE elujõulisust;	e) pakkuma VKE-le, kellega äriühingul on ärisuhe, sihipärast ja proportsionaalset finants- ja haldustuge;

Muudatusettepanek  189

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ea) suhtlema ärisuhte raames äriühingu ootuste teemal tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks ja leevendamiseks, sealhulgas pakkudes või võimaldades juurdepääsu suutlikkuse suurendamisele, suunistele, haldus- või finantstoele, näiteks laenudele või rahastamisele, võttes arvesse äripartneri ressursse, teadmisi ja piiranguid;

Muudatusettepanek  190

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) kui on olemas otsene seos liidus tegutsevate teiste äriühingutega ärisuhetes ilmneva mõjuga, võivad asjakohased meetmed hõlmata asjaomase järelevalveasutuse teavitamist, jätkates samal ajal mõistlike jõupingutuste tegemist, et mõju lõpetada või seda leevendada.

Muudatusettepanek  191

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Toote turustamisel või müümisel või teenuse osutamisel võtavad äriühingud asjakohaseid meetmeid tagamaks, et toote või teenuse koostis, kavandamine ja turustamine on kooskõlas liidu õigusega ega too kaasa kahjulikku mõju, olgu see siis individuaalne või kollektiivne. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu võimalikule kahjulikule mõjule lastele.

Muudatusettepanek  192

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Mis puudutab tegelikku kahjulikku mõju, mida ei ole olnud võimalik lõikes 3 osutatud meetmetega lõpetada või piisavalt leevendada, siis äriühing võib püüda sõlmida lepingu partneriga, kellega tal on kaudne suhe, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgimine. Sellise lepingu sõlmimise korral kohaldatakse lõiget 5.	välja jäetud

Muudatusettepanek  193

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lepingulistele tagatistele või lepingule lisatakse asjakohased meetmed, millega nõuete täitmist kontrollida. Nõuete täitmise kontrollimisel võib äriühing toetuda asjakohastele valdkondlikele algatustele või sõltumatu kolmanda isiku poolsele kontrollile.	Lepingutingimustele lisatakse meetmed, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist.

Muudatusettepanek  194

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui lepingulised tagatised saadakse VKE-lt või leping sõlmitakse VKEga, peavad kohaldatavad tingimused olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Kui VKE suhtes võetakse nõuete täitmise kontrollimiseks meetmeid, kannab sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli kulud äriühing.	Kui tingimused, sealhulgas lepingulised tingimused kehtestatakse või leping sõlmitakse ärisuhte raames, peavad kohaldatavad tingimused olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Kui VKE suhtes võetakse nõuete täitmise kontrollimiseks meetmeid, kannab sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli kulud äriühing. VKEd võivad jagada enda suhtes tehtud kontrollide tulemusi mitme äriühinguga.

Muudatusettepanek  195

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lõike 3 kohaselt nõutavad lepingutingimused ei tohi kaasa tuua vastutuse üleminekut käesoleva direktiivi kohase hoolsuskohustuse täitmise ega täitmata jätmise eest.

Muudatusettepanek  196

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Selliste lepingutingimuste kehtestamisel hindavad äriühingud, kas äripartnerilt võib mõistlikult eeldada nende tingimuste täitmist.

Muudatusettepanek  197

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mis puudutab sellist tegelikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida ei ole olnud võimalik lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud meetmetega lõpetada või mille ulatust ei ole olnud võimalik nende meetmetega minimeerida, siis äriühing peab hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, võtma ühe järgmistest meetmetest:	Mis puudutab sellist tegelikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida äriühing tekitas või millele ta kaasa aitas ja mida ei olnud võimalik lõpetada või selle ulatust vähendada, ja kui ei ole mõistlikku väljavaadet olukorra muutumiseks, siis peab äriühing hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda lubab, võtma viimase võimalusena kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega ühe järgmistest meetmetest:

Muudatusettepanek  198

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) peatama ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, või	a) peatama ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal ennetamis- ja leevendamismeetmete võtmist

Muudatusettepanek  199

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lõpetama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks.	b) lõpetama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui selle tegelik kahjulik mõju on tõsine, samuti siis, kui punktis a osutatud ajutise peatamise tingimused ei ole täidetud.

Muudatusettepanek  200

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Enne ärisuhete ajutist peatamist või ärisuhte lõpetamist peavad äriühingud kõigepealt hindama, kas selle kahjulik mõju oleks suurem kui kahjulik mõju, mida kavatsetakse lõpetada või leevendada. Sellisel juhul võivad äriühingud ärisuhete ajutisest peatamisest või ärisuhte lõpetamisest loobuda. Kui äriühingud ärisuhted peatavad või ärisuhte lõpetavad, võtavad nad meetmeid ärisuhete peatamise või lõpetamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatavad sellest mõistliku aja jooksul äripartnerile ja vaatavad selle otsuse edaspidi läbi.

Muudatusettepanek  201

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste lepingute puhul, mida reguleerib liikmesriigi õigus, näevad liikmesriigid ette võimaluse ärisuhe lõpetada.	Selliste lepingute puhul, mida reguleerib liikmesriigi õigus, näevad liikmesriigid ette võimaluse ärisuhe peatada või lõpetada, välja arvatud lepingud, mille puhul pooled on seaduse kohaselt kohustatud neid sõlmima. Äriühingud võivad pöörduda järelevalveasutuste poole, et saada juhiseid meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek  202

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Erandina lõike 6 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid, krediidi-, laenu- või muu finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui on mõistlik eeldada, et see kahjustaks oluliselt üksust, kellele teenust pakutakse.	7. Erandina lõike 6 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub finantsteenuseid üksustele, kes tekitavad või võimendavad tegelikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui see on rangelt vajalik, et hoida ära selle üksuse pankrotti, kellele teenust pakutakse. Lisaks lõike 6 teisele lõigule võib erandina lõike 6 esimese lõigu punktist b finantsteenuste lepingu lõpetamise otsuse teha viimase abinõuna üksnes juhul, kui artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühingu mõjutusvahenditega ei ole lõppkokkuvõttes suudetud mõjutada üksust, kellele teenust osutatakse, et lõpetada tegelik kahjulik mõju või minimeerida selle ulatust.

Muudatusettepanek  203

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8a
	Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite asjakohased meetmed, et motiveerida oma investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid lõpetama nende põhjustatava tegeliku kahjuliku mõju
	1.   Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid võtavad käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud asjakohaseid meetmeid, et motiveerida nende investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid lõpetama tegeliku kahjuliku mõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.
	2.   Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, tagavad liikmesriigid, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid motiveerivad oma investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid sellise mõju ulatust minimeerima.
	3.  Kui see on asjakohane, peavad institutsionaalsed investorid ja varahaldurid suhtlema investeerimisobjektiks oleva äriühinguga ja kasutama hääleõigust kooskõlas direktiivi 2007/36/EÜ [SRD2] artikli 3g lõike 1 punktiga a, et motiveerida investeerimisobjektiks oleva äriühingu juhtorganit tegelikku mõju lõpetama või selle ulatust minimeerima. Investeerimisobjektiks olevalt äriühingult taotletav meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas investeerimisobjektiks oleva äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele. Samuti peavad institutsionaalsetelt investoritelt ja varahalduritelt nõutavad meetmed olema proportsionaalsed ja vastavuses ning nende puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta seda, kui suurt kontrolli nad investeerimisobjektiks oleva äriühingu üle omavad.

Muudatusettepanek  204

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8b
	Tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju prioriseerimine
	1.   Juhul kui kõiki kindlaks tehtud kahjulikke mõjusid ei ole võimalik artiklites 7 ja 8 kirjeldatud asjakohaste meetmete abil üheaegselt ennetada, lõpetada või leevendada, võivad äriühingud seada kahjuliku mõju tõenäosuse ja tõsiduse alusel tähtsuse järjekorda asjakohased meetmed, mida nad võtavad.
	2.  Äriühingud peavad võtma lõike 1 kohaseid asjakohaseid meetmeid vastavalt mõju tõsidusele ja tõenäosusele ning võtma arvesse riskitegureid.
	3.  Kui kõige raskema ja tõenäolisema kahjuliku mõjuga on mõistliku aja jooksul tegeletud kooskõlas artiklitega 7 ja 8, tegeleb äriühing vähem tõsise ja vähem tõenäolise kahjuliku mõjuga.

Muudatusettepanek  205

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8c
	Tegeliku kahjuliku mõju heastamine
	1.  Liikmesriigid tagavad, et kui äriühing on põhjustanud tegelikku kahjulikku mõju või sellele kaasa aidanud, võtab ta asjakohaseid meetmeid, et heastada see kahjulik mõju ja võimalik kahju, mida see on inimestele või keskkonnale tekitanud, või aidata kaasa parandusmeetmete võtmisele. Parandusmeetme võib välja pakkuda artiklis 9 sätestatud kohtuvälise kaebuste esitamise korra tulemusena.
	2.  Selliste parandusmeetmete eesmärk on taastada mõjutatud isikute ja rühmade või kogukondade ja/või keskkonna olukord samaväärsena või võimalikult selle lähedasena enne mõju tekkimist. Need võivad hõlmata hüvitamist, tagastamist, rehabilitatsiooni, avalikku vabandamist, ennistamist või uurimisse panustamist. Äriühingud väldivad lisakahju tekitamist.
	3.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 14a kohaselt määratud ühtne kasutajatugi toimib hoolsuskohustuse täitmise vahendamise kontaktpunktina, et aidata äriühingutel ja sidusrühmadel leida lahendusi heastamiseks. Nende ülesannete täitmisel peab ühtne kasutajatugi olema erapooletu, prognoositav ja õiglane.
	4.  Kui äriühing on kahjuliku mõjuga otseselt seotud, julgustavad liikmesriigid tema vabatahtlikku osalemist heastamismeetmetes, kui see on asjakohane, ning julgustavad äriühinguid kaaluma vastutavate poolte suhtes mõjutusvahendite kasutamist, et võimaldada igasuguse mõjust tulenenud kahju heastamist.

Muudatusettepanek  206

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8d
	Sisuka koostöö tegemine mõjutatud sidusrühmadega
	1.  Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtaksid asjakohaseid meetmeid, et teha mõjutatud sidusrühmadega sisukat koostööd, mis võimaldab hoolsuskohustuse täitmise käigus tõelist suhtlust ja dialoogi. Selleks hõlmab kaasamine mõjutatud sidusrühmade teavitamist ja nendega konsulteerimist ning kaasamine peab olema terviklik, struktureeritud, tõhus, õigeaegne ning kultuuri- ja sootundlik.
	2.  Kui mõjutatud sidusrühmi ei ole võimalik sisuliselt kaasata või kui on kasulik kaasata rohkem eksperte, et äriühing saaks käesoleva direktiivi nõudeid täielikult täita, eelkõige seoses otsustega, mis puudutavad ulatuse kindlaksmääramist ja prioriseerimist, eelkõige artikli 6 kohaste ulatuse kindlaksmääramise ja prioriseerimise otsuste kontekstis, teevad äriühingud sisukat koostööd teiste asjaomaste sidusrühmadega, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidega või inimõigusi või keskkonda kaitsvate juriidiliste või füüsiliste isikutega, et saada usaldusväärne ülevaade võimalikust või tegelikust kahjulikust mõjust, et suuta täita käesoleva direktiivi nõudeid.
	3.  Äriühingud annavad vajaduse korral mõjutatud sidusrühmadele põhjalikku, sihipärast ja asjakohast teavet oma väärtusahela ning tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta keskkonnale, inimõigustele ja heale valitsemistavale.
	4.  Mõjutatud sidusrühmadel on õigus nõuda kirjalikku lisateavet, mille äriühing esitab mõistliku aja jooksul ning sobivas ja arusaadavas vormis. Kui äriühing lükkab lisateabe taotluse tagasi, on mõjutatud sidusrühmal õigus saada keeldumise kohta kirjaliku põhjenduse, ilma et see mõjutaks direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve- ja õigusasutustel on õigus teabe avaldamist nõuda.
	5.  Äriühingud loovad asjakohase raamistiku asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks. Sõltuvalt asjaomasest kontekstist või kahjulikust mõjust võivad äriühingud otsustada teha kindlaks mõjutatud sidusrühmad ja nendega konsulteerida. Eelkõige teavitavad äriühingud töötajaid ja töötajate esindajaid ning muid asjaomaseid mõjutatud sidusrühmi ja konsulteerivad nendega, kui nad töötavad välja hoolsuskohustuse põhimõtteid kooskõlas artikliga 5, kui nad teevad kindlaks kahjulikke mõjusid kooskõlas artikliga 6, kui nad koostavad tegevuskavasid või lõpetavad ärisuhte kooskõlas artiklitega 7 ja 8, prioriseerivad kahjulikku mõju kooskõlas artikliga 8b, töötavad välja parandusmeetmeid kooskõlas artikliga 8c, töötavad välja teavitamis- või kohtuvälist kaebuste esitamise mehhanismi kooskõlas artikliga 9 ning täidavad oma kohustusi kooskõlas artikliga 10.
	6.  Äriühing teavitab töötajaid ja nende esindajaid oma hoolsuskohustuse põhimõtetest ja nende rakendamisest ning nende kaasamine ei mõjuta kehtivate liidu ja siseriiklike õigusaktide kohaldamist tööhõive ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas ega kohaldatavaid kollektiivlepinguid.
	7.  Äriühingud teevad asjaomaste sidusrühmade teavitamisel ja nendega konsulteerimisel kindlaks kaasamist takistavad asjaolud ja tegelevad nendega ning tagavad, et osalejad ei peaks taluma survemeetmeid ega kättemaksu, säilitades seejuures konfidentsiaalsuse või anonüümsuse. Äriühingud pööravad erilist tähelepanu haavatavate sidusrühmade vajadustele ning kattuvatele haavatavustele ja läbipõimunud teguritele, tagavad sooteadliku lähenemisviisi ning järgivad täielikult ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni.

Muudatusettepanek  207

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaebuste esitamise kord	Teavitamise ja kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanism

Muudatusettepanek  208

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud annavad lõikes 2 loetletud isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada neile kaebusi, kui sellisel isikul või organisatsioonil on põhjendatud kahtlusi seoses tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga, mis on seotud äriühingu tegevuse, tema tütarettevõtjate tegevuse või nende väärtusahelatega.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud teevad kättesaadavaks ja toimivaks teavitamise ja kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismid, mida lõikes 2 loetletud isikud ja organisatsioonid saavad kasutada selleks, et neid teavitada või esitada neile kaebusi ja taotleda hüvitamist, kui sellisel isikul või organisatsioonil on põhjendatud teavet või kahtlusi seoses tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele või kahjuliku keskkonnamõjuga, mis on seotud äriühingu tegevuse, tema tütarettevõtjate tegevuse või nende väärtusahelatega. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud oleksid suutelised andma teavitamise ja kaebuste esitamise võimaluse koostöös, sealhulgas valdkondlike algatustega, teiste äriühingute või organisatsioonidega, osaledes mitut sidusrühma hõlmavas kaebuste esitamise mehhanismis või ühinedes üldise raamlepinguga.

Muudatusettepanek  209

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kaebusi võivad esitada:	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  210

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib neid mõjutada;	a) isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib neid mõjutada, ning selliste isikute seaduslikud esindajad või kui puuduvad isikud, rühmad või kogukonnad, keda kahjulik keskkonnamõju puudutab, siis usaldusväärsed ja kogemustega organisatsioonid, mille eesmärkide hulgas on keskkonnakaitse;

Muudatusettepanek  211

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades.	välja jäetud

Muudatusettepanek  212

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 punktides a ja b loetletud isikud ja organisatsioonid saavad teateid esitada, ning juhul, kui nad ei ole nimetatud punktidega hõlmatud, siis:
	a)   inimõigusi ja keskkonda kaitsvad juriidilised või füüsilised isikud;
	b)   kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades.

Muudatusettepanek  213

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad lõikes 1 osutatud kaebuste menetlemise korra, sealhulgas korra, mida kohaldatakse juhul, kui äriühing peab kaebust põhjendamatuks, ning teavitavad sellest asjaomaseid töötajaid ja ametiühinguid. Liikmesriigid tagavad, et kui kaebus on põhjendatud, loetakse, et kaebuse esemeks olev kahjulik mõju on artikli 6 tähenduses kindlaks tehtud.	3. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad lõikes 1 osutatud teadete ja kaebuste käsitlemise korra, sealhulgas korra, mida kohaldatakse juhul, kui äriühing peab teavitust või kaebust põhjendamatuks, ning teavitavad sellest kõiki asjaomaseid mõjutatud sidusrühmi ja vajaduse korral nende esindajaid, samuti muid lõigetega 2 ja 2a hõlmatud asjaomaseid isikuid või organisatsioone. Liikmesriigid tagavad, et kui teade või kaebus on põhjendatud, loetakse, et teate või kaebuse esemeks olev kahjulik mõju on artikli 6 tähenduses kindlaks tehtud.

Muudatusettepanek  214

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liikmesriigid tagavad, et kui äriühingud loovad teavitamise ja kaebuste esitamise mehhanisme või osalevad neis, on need mehhanismid õiguspärased, kättesaadavad, prognoositavad, õiglased, läbipaistvad, õigustega kooskõlas, soo- ja kultuuritundlikud ning põhinevad kaasamisel ja dialoogil. Teavitamise ja kaebuste esitamise mehhanismid töötatakse välja ja neid kasutatakse viisil, mis põhineb sidusrühmade seisukohtadel ja on kohandatud nende inimeste vajadustele, kes võivad olla kahjuliku mõju suhtes kõige haavatavamad. Äriühingud võtavad vastu ja rakendavad poliitikat ja protsesse, et säilitada teavitamise ja kaebuste esitamise mehhanismi sõltumatus.

Muudatusettepanek  215

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Äriühingud võtavad meetmeid tagamaks, et teate või kaebuse esitajaid ei ähvardaks survemeetmed ega kättemaks, sealhulgas tagades, et teateid ja kaebusi saab esitada anonüümselt või konfidentsiaalselt kooskõlas riigisisese õigusega, ning võtavad vastu sellekohase poliitika ja rakendavad seda. Kui teavet on vaja jagada, tehakse seda nii, et see ei ohusta sidusrühmade turvalisust, sealhulgas ei avalikustata nende isikut.

Muudatusettepanek  216

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3c. Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 alusel kaebusi esitavatel isikutel, kui nad ei tee seda anonüümselt, on õigus saada äriühingult, kellele nad on lõike 1 kohaselt kaebuse esitanud, kiiret ja asjakohast teavet järelmeetmete kohta, samuti on neil õigus
	a)   saada selgitusi selle kohta, kas kaebus loeti põhjendatuks või põhjendamatuks, ning teavet astutud sammude ja võetud meetmete kohta;
	b)  teha äriühingu asjakohase tasandi esindajatega koostööd, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju;
	c)   nõuda, et äriühingud võtaksid kooskõlas artikliga 8c meetmeid kahjuliku mõju heastamiseks või aitaksid sellele kaasa.

Muudatusettepanek  217

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et kaebuse esitajatel on õigus:	4. Liikmesriigid tagavad, et lõike 2a alusel teateid esitavatel isikutel, kui nad ei tee seda anonüümselt, on õigus saada äriühingult, kellele nad lõike 1 kohaselt teavituse esitasid, kiiret ja asjakohast teavet järelmeetmete kohta.

Muudatusettepanek  218

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) nõuda äriühingult, kellele nad on lõike 1 kohaselt kaebuse esitanud, kaebuse suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist ning	välja jäetud

Muudatusettepanek  219

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kohtuda äriühingu asjakohase tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku tõsist kahjulikku mõju.	välja jäetud

Muudatusettepanek  220

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel oleksid volitused anda suuniseid äriühingutele ja teistele asjaomastele osalejatele, kes vastutavad teavitamise ja kaebuste esitamise mehhanismide väljatöötamise ja haldamise eest, sealhulgas seoses nende vastavusega käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidele ja kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega.

Muudatusettepanek  221

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Teate või kaebuse esitamine käesoleva artikli alusel ei ole eeltingimus ega takista nende esitajate juurdepääsu artikli 19 kohasele põhjendatud kahtluste lahendamise menetlusele ega kohtulikele või muudele kohtuvälistele mehhanismidele, näiteks OECD riiklike kontaktpunktidele, kus need on olemas.

Muudatusettepanek  222

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Jälgimine	Jälgimine ja kontroll

Muudatusettepanek  223

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et äriühingud hindavad korrapäraselt omaenda, oma tütarettevõtjate, ja juhul, kui see on seotud nende väärtusahelatega, oma väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevust ja meetmeid, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, leevendamise, lõpetamise ja minimeerimise tulemuslikkust. Hindamisel võetakse vajaduse korral aluseks kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad ning seda tehakse vähemalt iga 12 kuu järel ja alati, kui on alust arvata, et sellise kahjuliku mõjuga seoses võivad tekkida märkimisväärsed uued riskid. Hindamise tulemuste alusel ajakohastatakse hoolsuskohustuse põhimõtteid.	Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kontrollivad ja jälgivad pidevalt käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust. Jälgimine ja kontroll põhineb asjakohasel juhul kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel näitajatel ning seda tehakse pidevalt, võttes arvesse kõnealuse kahjuliku mõju laadi, tõsidust ja tõenäosust, ja alati, kui on alust arvata, et sellise kahjuliku mõjuga seoses võivad tekkida uued riskid. Hindamise tulemuste alusel vaadatakse vajaduse korral läbi hoolsuskohustuse põhimõtted, ennetusmeetmete kava ja parandusmeetmete kava ning ajakohastatakse neid.

Muudatusettepanek  224

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et äriühingud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohaseid aruandlusnõudeid, annavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes aru, avaldades oma veebisaidil rahvusvahelises äritegevuses üldkasutatavas keeles koostatud aastaaruande. Aruanne avaldatakse iga aasta 30. aprilliks ja see käib eelneva kalendriaasta kohta.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a, 29a ja 40a kohaseid aruandlusnõudeid, annavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes aru, avaldades oma veebisaidil vähemalt ühes liidu ametlikus keeles koostatud aastaaruande. Aruanne avaldatakse hiljemalt 12 kuu möödumisel selle majandusaasta bilansipäevast, mille kohta aruanne koostatakse. Kolmandate riikide äriühingute puhul sisaldab aruanne teavet selle kohta, kuidas võtta ühendust artikli 16 kohaselt määratud äriühingu volitatud esindajaga.

Muudatusettepanek  225

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusaktid lõike 1 kohase aruande sisu ja kriteeriumide kohta ning esitab teavet hoolsuskohustuse kirjelduse, võimaliku ja tegeliku kahjuliku mõju ning nende suhtes võetavate meetmete kohta.	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusaktid lõike 1 kohase aruande sisu ja kriteeriumide kohta, tagades vastavuse direktiivis 2013/34/EL sätestatud avalikustamise nõuetele seoses hoolsuskohustusega, ning esitab teavet hoolsuskohustuse kirjelduse, võimaliku ja tegeliku kahjuliku mõju ning nende suhtes võetavate meetmete kohta. Selline aruandlus peaks olema piisavalt üksikasjalik, et tõendada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmist.
	Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon, et artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühingute jaoks, kelle suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, ei dubleerita aruandlusnõudeid ning neis võetakse arvesse peamist negatiivset mõju vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 artiklile 4, säilitades samal ajal täielikult käesolevas direktiivis sätestatud miinimumkohustused.
	Äriühingute jaoks, kellel ei ole veebisaiti, loovad liikmesriigid eraldi veebisaidi, kus avaldatakse asjaomaste äriühingute aastaaruanded.

Muudatusettepanek  226

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11a
	Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu
	1.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 1 kohaste aastaaruannete avalikustamisel esitavad äriühingud selle teabe samal ajal käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kogumisasutusele, et võimaldada sellele teabele juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XX/XXXX1a [ESAPi määrus] alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu.
	Kõnealune teave peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:
	a)   teave koostatakse määruse (EL) XX/XXXX]1b [ESAPi määrus] artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav, masinloetavas vormingus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/10241c artikli 2 punkti 13 määratluse kohaselt;
	b)   teabele lisatakse kõik järgmised metaandmed:
	i)   kõik selle äriühingu nimed, millega teave on seotud;
	ii) äriühingu juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 7 lõikele 4;
	iii)   äriühingu suurus kategooriate kaupa, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 7 lõikele 4;
	iv)   teabe laad vastavalt määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 7 lõikele 4;
	v)   konkreetne ajavahemik teabe ESAPi kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks, kui see on asjakohane;
	2.  Lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et äriühingud saavad juriidilise isiku tunnuse, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 7 lõikele 4.
	3.  Lõikes 1 osutatud teabe ESAPi kaudu kättesaadavaks tegemiseks määravad liikmesriigid ... [üks päev enne seda, kui hakatakse kohaldama äriühingute kohustust esitada kogumisasutusele teavet] ühe direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemi määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutuseks ja teavitavad sellest ESMAt.
	4.   Lõike 1 punktide a ja b kohaselt esitatud andmete tõhusa kogumise ja haldamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta vastu rakendusmeetmeid, et täpsustada järgmist:
	a)   muud teabele lisatavad konkreetsed metaandmed;
	b)   andmete struktureerimine teabes;
	c)  kas masinloetav vorming on nõutav ja millist masinloetavat vormingut tuleb kasutada.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) XX/XXXX, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L [...], […], lk […])).
	1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).
	1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

Muudatusettepanek  227

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et aidata äriühingutel täita artikli 7 lõike 2 punktis b ja artikli 8 lõike 3 punktis c sätestatud nõudeid, võtab komisjon vastu suunised lepingu näidistingimuste kohta, mille kasutamine on vabatahtlik.	Selleks et aidata äriühingutel täita artikli 7 lõike 2 punktis b ja artikli 8 lõike 3 punktis c sätestatud nõudeid, võtab komisjon liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides enne käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäeva vastu sektorile ja äriühingute suurusele kohandatud suunised lepingu näidistingimuste kohta, mille kasutamine on vabatahtlik. Nendes lepingu näidistingimustes sätestatakse vähemalt, et:

Muudatusettepanek  228

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) käimasoleva koostöö puhul on ülesanded mõlema lepinguosalise vahel selgelt jagatud ning lepingutingimused ei võimalda vastutust hoolsuskohustuse täitmise eest üle kanda ning

Muudatusettepanek  229

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) ilma et see piiraks artikli 7 lõike 5 ja artikli 8 lõike 6 kohaldamist, võtavad äriühingud lepingutingimuste rikkumise korral kõigepealt asjakohaseid meetmeid kooskõlas artikli 7 lõikega 4 ja artikli 8 lõikega 5 ning hoiduvad selliste klauslite kohaldamise lõpetamisest.

Muudatusettepanek  230

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, võib komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta.	1. Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, sealhulgas seoses lisas esitatud õiguste ja kaitsega, annab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide, Euroopa valdkonnaüleste ja valdkondlike sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga, Euroopa Tööjõuametiga, Euroopa välisteenistusega, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusametiga (Eismea), Euroopa Toiduohutusameti ja vajaduse korral OECDga ning muude hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, välja selgeid ja kergesti mõistetavaid suuniseid, sealhulgas üldisi ja sektoripõhiseid suuniseid, et hõlbustada nõuete täitmist praktilisel viisil.

Muudatusettepanek  231

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, sisaldavad suunised järgmist:
	a) teave selliste inimõiguste ja keskkonnastandardite rakendamise kohta, mida kohaldatakse äriühingute suhtes OECD suuniste alusel hargmaistele ettevõtjatele, nagu on selgitatud vastutustundlikku ettevõtlust käsitlevates OECD hoolsuskohustuse suunistes ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes;
	b) riskitegurite loetelud ja kaasnevad suunised, sealhulgas ettevõtte tasandi riskitegurid, geograafilised riskitegurid ja sektoripõhised riskitegurid;
	c) sektoripõhised suunised, eelkõige järgmiste sektorite jaoks, kooskõlas kehtivate või tulevaste OECD suunistega:
	i)  tekstiili, rõivaste, karusnaha, naha ja nendega seotud toodete (sh jalatsid) tootmine ning hulgi- ja jaemüük;
	ii) põllumajandus, veevarustus, maa ja ressursside majandamine, sealhulgas looduskaitse, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), kummitööstus, toiduainete tootmine, toidu ja jookide turustamine ja reklaamimine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, loomsete saaduste, puidu, toidu ja jookide hulgi- ja jaemüük ning jäätmekäitlus;
	iii) mäetööstus, maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, rafineerimine, transport ja käitlemine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük, ehitus, energiasektor;
	iv) finantsteenuste osutamine, investeerimisteenused ja -tegevus ning muud finantsteenused;
	d) teave selle kohta, kuidas täita tugevdatud konfliktitundlikku hoolsuskohustust konfliktipiirkondades;
	e) Teave selle kohta, kuidas jagada ressursse ja teavet äriühingute ja muude juriidiliste isikutega, et ennetada, leevendada ja parandada kahjulikku mõju kooskõlas konkurentsiõigusega;
	f) teave selle kohta, kuidas võtta arvesse VKEde erivajadusi;
	g) teave teavitamise ja kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismi loomise kohta;
	h) teave vastutustundliku tegevuse lõpetamise kohta ning selliste kontekstide hindamine ja dünaamiline loetelu, kus kahjulik mõju on süsteemne ja riigi toetatav;
	i) praktilised juhised selle kohta, kuidas teha kindlaks mõjutatud sidusrühmad ja nendega suhelda;
	j) teave selle kohta, kuidas liikmesriigid on parandanud ohvrite õiguskaitse kättesaadavust ja ennetavad mõjutatud sidusrühmade survestamist;
	k) praktilised suunised prioriseerimisstrateegiate väljatöötamise ja rakendamise kohta, sealhulgas praktilised suunised selle kohta, kuidas proportsionaalsust ja prioriseerimist seoses mõju, sektorite ja geograafiliste piirkondadega võib kohaldada hoolsuskohustuste suhtes sõltuvalt äriühingu suurusest ja sektorist;
	l) teave vastutustundlike ostutavade kohta;
	m)  teave sootundliku ja kultuuriteadliku hoolsuskohustuse kohta ning meetmed, mida äriühingud peaksid võtma, et lahendada väikepõllumajandustootjate probleeme, sealhulgas elamisväärse sissetuleku kättesaadavus;
	n) teave selle kohta, kuidas toetada selliste sõltumatute andmete turvalist kaasavat kogumist, mis käsitlevad inimõiguste rikkumisi ning keskkonnakahju, ning kuidas võtta vajalikke meetmeid nende andmete arvessevõtmiseks;
	o) teave liidu ekspordikrediidiasutustele, et aidata kasutada liidu ja liikmesriikide rahalisi vahendeid ja ekspordikrediiti kooskõlas käesoleva direktiivi põhimõtetega.

Muudatusettepanek  232

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Suunised tehakse kättesaadavaks hiljemalt ... [1 aasta enne käesolevast direktiivist äriühingutele tulenevate kohustuste jõustumise kuupäeva] tasuta ja kergesti juurdepääsetavas vormingus, sealhulgas digitaalselt, ning kõigis liidu ametlikes keeltes. Komisjon kontrollib korrapäraselt, kas suunised on asjakohased, ja kohandab neid muu hulgas uute parimate tavadega.

Muudatusettepanek  233

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Komisjon ajakohastab riikide teabelehti korrapäraselt ja teeb need üldsusele kättesaadavaks, et anda ajakohast teavet rahvusvaheliste konventsioonide ja aluslepingute kohta, mille iga liidu kaubanduspartner on ratifitseerinud. Komisjon kogub ja avaldab kaubandus- ja tolliandmeid tooraine päritolu ning vahe- ja lõpptoodete kohta, samuti avaldab ta teavet teatavate riikide, piirkondade, sektorite ja allsektorite ning toodetega seotud võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju riski kohta inimõigustele, keskkonnale ja valitsemistavale.

Muudatusettepanek  234

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks et anda äriühingutele ja partneritele, kellega neil on oma väärtusahelates väljakujunenud ärisuhted, käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks jõupingutuste tegemisel teavet ja tuge, loovad liikmesriigid eraldi või ühiselt spetsiaalsed veebisaidid, platvormid või portaalid ja haldavad neid. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu äriühingute väärtusahelates olevatele VKEdele.	1. Selleks et anda äriühingutele ja partneritele, kellega neil on oma väärtusahelates ärisuhted, käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks jõupingutuste tegemisel teavet, nõu ja tuge, töötavad liikmesriigid komisjoni toetusel enne käesoleva direktiivi jõustumist välja ja rakendavad meetmeid ja vahendeid ning loovad eraldi või ühiselt spetsiaalsed kasutusmugavad veebisaidid, platvormid või portaalid ja haldavad neid. Selline teave, nõu ja toetus peab olema praktiline ja kohandatud eelkõige VKEde erivajadustele. Liikmesriigid tagavad ka, et äriühingutele tehakse kättesaadavaks hoolsuskohustuse täitmise alane koolitus. Seda tehes tagavad liikmesriigid vastastikuse täiendavuse ja sidususe juba olemasolevate sarnaste meetmetega, näiteks OECD riiklike kontaktpunktide pakutava teavitamise ja edendusega.

Muudatusettepanek  235

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Komisjon loob spetsiaalse digitaalse portaali, et äriühingud saaksid tasuta juurdepääsu kõigile vormidele ja teabele, mis on seotud kõigi aruandlusnõuetega, mis tulenevad käesolevast direktiivist ja muudest konkreetse äriühingu suhtes kohaldatavatest liidu õigusaktidest, lähtudes tema suurusest, sektorist, toodetest ja teenustest, riskipositsioonist jms, samuti juurdepääsu rahastamis- ja pakkumisvõimalusi käsitlevale teabele, et rakendada ja täita oma hoolsuskohustusi ning saada neist kasu.

Muudatusettepanek  236

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Liikmesriigid pakuvad teavet ja tuge sidusrühmadele ja nende esindajatele, et nad saaksid täita hoolsuskohustust ja suurendada suutlikkust, samuti annavad neile teavet ja abi, et hõlbustada nende juurdepääsu õigusemõistmisele. See hõlmab õigusnõustamist ja spetsiaalsete veebisaitide, platvormide või portaalide eraldi või ühiselt loomist ja haldamist. Samuti võivad liikmesriigid anda sidusrühmadele rahalist toetust, et suurendada nende teadlikkust neile käesoleva direktiiviga antud õigustest ja hõlbustada nende kasutamist, samuti toetada ja kaitsta mõjutatud sidusrühmi äritegevusest tuleneva võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju eest.

Muudatusettepanek  237

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad VKEsid rahaliselt toetada, ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist.	2. Liikmesriigid pakuvad vajaduse korral VKEdele rahalist ja muud tuge, ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek  238

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib liikmesriikide toetusmeetmeid täiendada, tuginedes olemasolevatele liidu meetmetele, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist liidus ja kolmandates riikides, ning töötada välja uusi meetmeid, sealhulgas edendada sidusrühmade ühisalgatusi, et aidata äriühingutel oma kohustusi täita.	3. Komisjon loob Euroopa ettevõtlusvõrgustiku raames hoolsuskohustusnõustajate ametikohad ja täiendab, sealhulgas järjepidevuse tagamise eesmärgil, liikmesriikide toetusmeetmeid, tuginedes olemasolevatele liidu meetmetele, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist liidus ja kolmandates riikides, ning töötada välja uusi meetmeid, sealhulgas edendada sidusrühmade ühisalgatusi, et aidata äriühingutel oma kohustusi täita.

Muudatusettepanek  239

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et liidu koostöö- ja kaubandusvahendid toetavad soodsa keskkonna kujundamist kolmandates riikides ning koostöö- ja partnerlusmehhanismide arendamist ja tugevdamist kolmandate riikidega, tuginedes olemasolevatele vahenditele, et tegelda inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju algpõhjustega ning suurendada kolmandate riikide ettevõtjate suutlikkust austada keskkonda ja inimõigusi.

Muudatusettepanek  240

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Äriühingud võivad tugineda käesoleva direktiivi artiklites 5–11 osutatud kohustuste täitmist toetavatele valdkondlikele kavadele ja mitut sidusrühma hõlmavatele algatustele, niivõrd kui sellised kavad ja algatused on kõnealuste kohustuste täitmise toetamise seisukohast asjakohased. Komisjon ja liikmesriigid võivad edendada selliseid kavasid või algatusi ja nende tulemusi käsitleva teabe levitamist. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega välja anda suuniseid valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste sobivuse hindamiseks.	4. Ilma et see mõjutaks artiklite 18, 19 ja 22 kohaldamist, võivad äriühingud osaleda käesoleva direktiivi artiklites 5–11 osutatud hoolsuskohustuste aspektide täitmist toetavaid valdkondlikke ja mitut sidusrühma hõlmavaid algatusi, niivõrd kui sellised algatused on asjaomaste kohustuste täitmise toetamise seisukohast asjakohased. Need võivad olla eriti asjakohased, et toetada kogu sektorit hõlmavat riskide kindlakstegemist, pakkuda vahendeid konkreetsete riskide maandamiseks, koordineerida äriühingute finantsvõimenduse kasutamist, et võimaldada heastamist ning tagada juurdepääs kaebuste esitamise mehhanismile. Komisjon teeb koostöös liikmesriikide, OECD, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja asjaomaste sidusrühmadega järgmist:

Muudatusettepanek  241

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) annab välja suunised ja metoodika, et hinnata kohaldamisala, käesoleva direktiiviga vastavusse viimist ja usaldusväärsust, sealhulgas seoses osalevate äriühingute, üksikute tööstusharude ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste läbipaistvuse, juhtimise, järelevalvemehhanismide ja vastutusega, tuginedes OECD vastavusse viimise hindamismetoodikale;

Muudatusettepanek  242

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) loob äriühingute, valitsuste ja muude sidusrühmade jaoks tsentraliseeritud ja avaliku digiplatvormi, et võimaldada tasuta juurdepääsu sõltumatutele kolmandate isikute hinnangutele üksikute valdkondade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste ulatuse, vastavusse viimise ja usaldusväärsuse kohta, kasutades komisjoni poolt punkti a kohaselt välja töötatud metoodikat. Sõltumatuid kolmandate isikute hindamisi võivad läbi viia liikmesriigid, OECD või muud sõltumatud kolmandast isikust hindajad;

Muudatusettepanek  243

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c) hõlbustab muu asjakohase teabe levitamist valdkondlike ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste ulatuse, vastavusse viimise ja usaldusväärsuse ning tulemuste kohta. Liikmesriigid edendavad asjakohaste valdkondlike või mitut sidusrühma hõlmavate algatuste arendamist, et toetada äriühinguid konkreetsetes sektorites või spetsiifilistes küsimustes, millega kaasnevad tõsised kestlikkusriskid, kuid mille puhul sellised algatused puuduvad.

Muudatusettepanek  244

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Ilma et see mõjutaks artiklite 18, 19 ja 22 kohaldamist, võivad äriühingud kasutada käesoleva direktiivi artiklites 5–11 osutatud hoolsuskohustuste aspektide täitmise toetamiseks kolmandate isikute poolset sõltumatut kontrolli, niivõrd kui selline kontroll on kõnealuste kohustuste täitmise toetamise seisukohast asjakohane. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakti, et täpsustada sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli miinimumstandardid, sealhulgas läbipaistvusstandardid.

Muudatusettepanek  245

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Asjaomased sidusrühmad võivad esitada artikli 9 kohaseid teateid ja kaebusi valdkondlike ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste raames, milles äriühing osaleb.

Muudatusettepanek  246

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 14a
	Ühtne kasutajatugi
	1.  Iga liikmesriik määrab äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse valdkonna jaoks ühe või mitu riiklikku kasutajatuge. Liikmesriigid võivad määrata selle rolli olemasolevale asutusele, näiteks riiklikele kontaktpunktidele, kui need on olemas, kuid tagavad, et ühtsed kasutajatoed on tegevuses sõltumatud järelevalveasutuste ülesannetest ja rollist.
	2.  Äriühingud võivad küsida lisasuuniseid ning saada täiendavat tuge ja teavet selle kohta, kuidas kõige paremini täita oma hoolsuskohustust selle kontaktpunkti kaudu, sealhulgas koostööd tegevate valdkondlike ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste rolli kohta äriühingute toetamisel ja abistamisel nende hoolsuskohustuse konkreetsete aspektide täitmisel.
	3.  Ühtsed kasutajatoed võivad ka omavahel suhelda, et tagada piiriülene koostöö, ning kui see on asjakohane, tagavad liikmesriigid, et ühtsed kasutajatoed koordineerivad oma tegevust teiste rakendusasutuste või muude asjakohaste rahvusvaheliste vahenditega, näiteks OECD riiklike kontaktpunktidega.

Muudatusettepanek  247

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõike 1 punktis a ja artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud äriühingud võtavad vastu kava, mis näeb ette, et nende ärimudel ja -strateegia on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja eesmärgiga hoida ülemaailmne soojenemine alla 1,5 °C, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Eelkõige määratakse kavas äriühingule mõistlikult kättesaadava teabe põhjal kindlaks, millises ulatuses kujutavad kliimamuutused endast äriühingu tegevusele riski või avaldavad sellele mõju.	1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 2 osutatud äriühingud töötavad välja ja rakendavad üleminekukava kooskõlas menetluse 2021/0104/COD õigusakti (äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv) artikli 19a aruandlusnõuetega, et tagada, et nende ärimudel ja -strateegia on kooskõlas kestlikule majandusele ülemineku eesmärgiga ja eesmärgiga hoida ülemaailmne soojenemine alla 1,5 °C, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes, ning kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga, mis on seatud määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus), mis puudutab tema tegevust liidus, sealhulgas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja 2030. aasta kliimaeesmärgiga. Kava sisaldab järgmise kirjeldust:

Muudatusettepanek  248

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) äriühingu ärimudeli ja strateegia vastupidavus kliimaküsimustega seotud riskidele;

Muudatusettepanek  249

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) äriühingu kliimaküsimustega seotud võimalused;

Muudatusettepanek  250

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c) asjakohasel juhul äriühingu tegevuses ja väärtusahelas CO2 heite vähendamise hoobade kindlakstegemine ja selgitus, sealhulgas äriühingu kokkupuude söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega, nagu on osutatud direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii ja artikli 29a lõike 2 punkti a alapunktis iii;

Muudatusettepanek  251

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d) kuidas äriühingu ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse äriühingu mõjutatud sidusrühmade huve ja äriühingu mõju kliimamuutustele;

Muudatusettepanek  252

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e) kuidas on rakendatud ja rakendatakse äriühingu strateegiat kliimaküsimustes, sealhulgas sellega seotud finants- ja investeerimiskavad;

Muudatusettepanek  253

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f) äriühingu poolt 1., 2. ja, kui see on asjakohane, 3. valdkonna jaoks seatud kliimamuutustega seotud tähtajalised eesmärgid, sealhulgas asjakohasel juhul kasvuhoonegaaside heite absoluutsed vähendamise eesmärgid 2030. aastaks ja viie aasta kaupa kuni 2050. aastani veenvate teaduslike tõendite põhjal, samuti äriühingu poolt nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kirjeldus;

Muudatusettepanek  254

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g) haldus-, juht- ja järelevalveorganite kliimaküsimustega seotud rolli kirjeldus.

Muudatusettepanek  255

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kui on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha, et kliimamuutused on äriühingu tegevuse peamine risk või peamine mõjuala, lisab äriühing oma kavasse heitkoguste vähendamise eesmärgid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  256

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad muutuvtasu kehtestades nõuetekohaselt arvesse lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustuste täitmist, kui muutuvtasu on seotud juhi panusega äriühingu äristrateegiasse ning pikaajalistesse huvidesse ja kestlikkusse.	3. Liikmesriigid tagavad, et juhid vastutavad käesolevas artiklis sätestatud kohustuste järelevalve eest ja et äriühingud, kus on keskmiselt üle 1000 töötaja, on kehtestanud asjakohase ja tõhusa poliitika, millega tagatakse, et osa juhtide muutuvtasust on seotud käesolevas artiklis osutatud äriühingu üleminekukavaga. Selle poliitika kinnitab iga-aastane üldkoosolek.

Muudatusettepanek  257

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu järelevalveasutust, kes teevad järelevalvet artiklite 6–11 ning artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud siseriiklikes õigusnormides sätestatud kohustuste täitmise üle (edaspidi „järelevalveasutus“).	1. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu järelevalveasutust, kes teevad järelevalvet käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklikes õigusnormides sätestatud kohustuste täitmise üle (edaspidi „järelevalveasutus“).

Muudatusettepanek  258

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud kuupäevaks käesoleva artikli kohaselt määratud järelevalveasutuste nimed ja kontaktandmed, ning kui määratud järelevalveasutusi on mitu, neist igaühe pädevusvaldkonna. Nad teatavad komisjonile kõigist nendes andmetes tehtud muudatustest.	6. Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud kuupäevaks käesoleva artikli kohaselt määratud järelevalveasutuste nimed ja kontaktandmed, ja kui see on kohaldatav, siis ka nende asutuste asjaomased pädevusvaldkonnad, ning kui määratud järelevalveasutusi on mitu, neist igaühe pädevusvaldkonna. Nad teatavad komisjonile kõigist nendes andmetes tehtud muudatustest.

Muudatusettepanek  259

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas oma veebisaidil. Komisjon ajakohastab loetelu korrapäraselt liikmesriikidelt saadud teabe põhjal.	7. Komisjon teeb järelevalveasutuste loetelu üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas oma veebisaidil, ja kui liikmesriigil on mitu järelevalveasutust, siis märgib ka nende asutuste pädevusvaldkonnad. Komisjon ajakohastab loetelu korrapäraselt liikmesriikidelt saadud teabe põhjal.

Muudatusettepanek  260

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Liikmesriigid tagavad järelevalveasutuste sõltumatuse ja selle, et järelevalveasutused ja kõik nende heaks töötavad või töötanud isikud ning nende nimel tegutsevad audiitorid või eksperdid kasutavad oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja järgides nõuetekohaselt kohustust hoida ametisaladust. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et asutus on käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest äriühingutest või muudest turuhuvidest õiguslikult ja funktsionaalselt sõltumatu, et selle töötajatel ja selle juhtimise eest vastutavatel isikutel ei ole huvide konflikte, nende suhtes kehtivad konfidentsiaalsusnõuded ning et nad hoiduvad tegevusest, mis on vastuolus nende kohustustega.	8. Liikmesriigid tagavad järelevalveasutuste sõltumatuse ja selle, et järelevalveasutused ja kõik nende heaks töötavad või töötanud isikud ning nende nimel tegutsevad isikud kasutavad oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja järgides nõuetekohaselt kohustust hoida ametisaladust. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et asutus on käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest äriühingutest või muudest turuhuvidest õiguslikult ja funktsionaalselt sõltumatu, et selle töötajatel ja selle juhtimise eest vastutavatel isikutel ei ole huvide konflikte, nende suhtes kehtivad konfidentsiaalsusnõuded ning et nad hoiduvad tegevusest, mis on vastuolus nende kohustustega.

Muudatusettepanek  261

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused avaldavad ja teevad veebisaidil kättesaadavaks aastaaruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult nende senist tegevust, tulevast tööplaani ja prioriteete ning kõige tõsisemaid rikkumisi.

Muudatusettepanek  262

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8b. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused tunnustavad muude asjakohaste rahvusvaheliste instrumentide, näiteks OECD riiklike kontaktpunktide rakendusasutuste rolli. Komisjon võib asjaomaste rahvusvaheliste organitega konsulteerides töötada välja suunised järelevalveasutuste ja selliste rakendusasutuste vahelise koordineerimise kohta.

Muudatusettepanek  263

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel on piisavad volitused ja vahendid neile käesoleva direktiiviga määratud ülesannete täitmiseks, sealhulgas õigus nõuda teavet ja viia läbi uurimisi, mis on seotud käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmisega.	1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused on sõltumatud ja erapooletud ning neil on piisavad volitused, vahendid ja teadmised neile käesoleva direktiiviga määratud ülesannete täitmiseks, sealhulgas õigus nõuda äriühingutelt teabe esitamist ja viia läbi uurimisi, mis võivad asjakohasel juhul hõlmata kohapealseid kontrolle ja sidusrühmade ärakuulamist, mis on seotud käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmisega.

Muudatusettepanek  264

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Parandusmeetmete võtmine ei välista halduskaristuste määramist või tsiviilõigusliku kahjunõude esitamist vastavalt artiklitele 20 ja 22.	Parandusmeetmete võtmine ei välista kahju põhjustamisel halduskaristuste määramist ega tsiviilvastutusele võtmist, sealhulgas vastavalt artiklitele 20 ja 22.

Muudatusettepanek  265

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) määrata rahalisi karistusi kooskõlas artikliga 20;	b) määrata karistusi kooskõlas artikliga 20;

Muudatusettepanek  266

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) võtta ajutisi meetmeid, et vältida tõsise ja korvamatu kahju ohtu.	c) võtta ajutisi meetmeid, et vältida tõsise või korvamatu kahju ohtu.

Muudatusettepanek  267

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 5 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) hinnata artiklis 8b ette nähtud prioriseerimisstrateegiate kehtivust ja nõuda läbivaatamist, kui nende strateegiate nõuded ei ole täidetud.

Muudatusettepanek  268

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Liikmesriigid tagavad, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus tõhusale kohtulikule kaitsele teda puudutava õiguslikult siduva otsuse vastu, mille on teinud järelevalveasutus.	7. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus kaevata järelevalveasutuse poolt tehtud asjaomast füüsilist või juriidilist isikut puudutav õiguslikult siduv otsus kooskõlas riigisisese õigusega edasi, ilma et see piiraks liikmesriigi selliste normide kohaldamist, mis käsitlevad äriühingute õigust esitada kohtule kaebus, ja muid asjakohaseid kaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek  269

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Järelevalveasutused avaldavad nimekirja kõigist nende jurisdiktsiooni kuuluvatest äriühingutest, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ja ajakohastavad seda korrapäraselt, ilma et loetelu sisaldaks isikuandmeid määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 1 tähenduses. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute loetelud sisaldavad linke äriühingute hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonidele juurdepääsuks, kui see on kohaldatav.

Muudatusettepanek  270

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7b. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused koostavad lõikes 1 osutatud uurimiste kohta dokumentatsiooni, milles on eelkõige kirjeldatud uurimise laadi ja tulemusi, ning dokumentatsiooni lõike 5 kohaseid parandusmeetmeid käsitlevate teadete kohta.

Muudatusettepanek  271

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7c. Järelevalveasutuste otsused selle kohta, kas äriühing käesolevat direktiivi täidab, ei piira artikli 22 kohast äriühingu tsiviilvastutust. Tsiviilvastutuse menetluse raames ja kohtu nõudmisel jagavad järelevalveasutused kogu teavet, mis neil asjaomase äriühingu kohta on, kohtuga, kus artikli 22 alusel algatatud menetlus toimub.

Muudatusettepanek  272

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Liikmesriigid tagavad, et kui põhjendatud kahtlusi esitavad isikud seda taotlevad, võtab järelevalveasutus vajalikud meetmed kõnealuse isiku identiteedi ja tema selliste isikuandmete nõuetekohaseks kaitsmiseks, mis avalikustamise korral tekitaks kõnealusele isikule kahju.

Muudatusettepanek  273

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui põhjendatud kahtlus kuulub mõne teise järelevalveasutuse pädevusse, edastab kahtluse teate saanud asutus selle kõnealusele asutusele.	2. Kui põhjendatud kahtlus kuulub mõne teise järelevalveasutuse pädevusse, edastab kahtluse teate saanud asutus selle kõnealusele asutusele ja teavitab põhjendatud kahtluse esitanud isikut, nagu on osutatud lõikes 1.

Muudatusettepanek  274

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused hindavad põhjendatud kahtlusi ja kasutavad vajaduse korral artiklis 18 osutatud volitusi.	3. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused hindavad põhjendatud kahtlusi mõistliku aja jooksul ja kasutavad vajaduse korral artiklis 18 osutatud volitusi.

Muudatusettepanek  275

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Järelevalveasutus teavitab lõikes 1 osutatud isikut kooskõlas liikmesriigi õiguse asjakohaste sätete ja liidu õigusega võimalikult kiiresti põhjendatud kahtluse hindamise tulemustest ja põhjendab neid.	4. Järelevalveasutus teavitab lõikes 1 osutatud isikut kooskõlas liikmesriigi õiguse asjakohaste sätete ja liidu õigusega võimalikult kiiresti põhjendatud kahtluse hindamise tulemustest ja oma otsusest meetmete võtmise taotlus rahuldada või tagasi lükata ning põhjendab neid ning kirjelduse edasiste sammude ja meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta. Järelevalveasutused võivad lubada, et kahtluse esitanud isik esitab lisateavet.

Muudatusettepanek  276

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutused loovad kahtlusteadete vastuvõtmiseks kergesti juurdepääsetavad kanalid. Põhjendatud kahtluste esitamise menetlus peab olema õiglane, erapooletu, kiire ja tasuta. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehtaks halduslikus ja kohtulikus korras läbivaatamise menetluste kasutamise kohta kättesaadavaks praktiline teave.

Muudatusettepanek  277

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid tagavad, et isikutel, kes esitavad käesoleva artikli kohaselt põhjendatud kahtluse teate ja kellel on siseriikliku õiguse kohaselt asjaomase juhtumi vastu õigustatud huvi, on õigus pöörduda kohtu või muu sõltumatu ja erapooletu avalik-õigusliku asutuse poole, kes on pädev kontrollima järelevalveasutuse otsuste, tegevuse või tegevusetuse menetluslikku ja sisulist õiguspärasust.	5. Liikmesriigid tagavad, et isikutel, kes esitavad käesoleva artikli kohaselt põhjendatud kahtluse teate, on õigus pöörduda kohtu või muu sõltumatu ja erapooletu avalik-õigusliku asutuse poole, kes on pädev kontrollima järelevalveasutuse otsuste, tegevuse või tegevusetuse menetluslikku ja sisulist õiguspärasust.

Muudatusettepanek  278

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Karistuste määramise üle otsustamisel ning võimaliku karistuse laadi ja asjakohase taseme kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse äriühingu pingutusi järgida parandusmeetmeid, mida järelevalveasutus temalt nõuab, artiklite 7 ja 8 kohaselt tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust ning võimalikku koostööd teiste üksustega, et vähendada kahjulikku mõju oma väärtusahelates.	2. Karistuste määramise üle otsustamisel ning võimaliku karistuse laadi ja asjakohase taseme kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmist:

Muudatusettepanek  279

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) äriühingu pingutused järgida parandusmeetmeid, mida järelevalveasutus temalt nõuab;

Muudatusettepanek  280

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) artiklite 7 ja 8 kohaselt tehtud investeeringud ja antud sihtotstarbeline toetus;

Muudatusettepanek  281

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c) võimalik koostöö teiste üksustega, et oma väärtusahelates kahjulikku mõju vähendada;

Muudatusettepanek  282

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d) äriühingu poolse rikkumise raskusaste ja kestus või avaldunud mõju suurus;

Muudatusettepanek  283

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e) see, mil määral olid prioriteetide seadmise otsused mõistlikud, usaldusväärsed ja heas usus tehtud;

Muudatusettepanek  284

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f) käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusnormide varasemad rikkumised äriühingu poolt;

Muudatusettepanek  285

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g) rahaline kasu, mille äriühing rikkumise tõttu sai, või kahju, mille ta rikkumise kaudu ära hoidis, kui selle kohta on andmeid;

Muudatusettepanek  286

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt h (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	h) samasuguste rikkumise eest teistes liikmesriikides määratud karistused;

Muudatusettepanek  287

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i) kas äriühing on isikute või mõjutatud sidusrühmade esitatud kaebusi ja ettepanekuid tõhusalt käsitlenud, sealhulgas vastavalt artiklile 9;

Muudatusettepanek  288

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt j (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	j) muud raskendavad või kergendavad asjaolud, mida saab juhtumi puhul arvesse võtta.

Muudatusettepanek  289

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Sätestatakse vähemalt järgmised meetmed ja karistused:
	a) rahalised karistused;
	b) avalik teadaanne, milles märgitakse ära rikkumise eest vastutava äriühingu nimi ja rikkumise laad;
	c) kohustus võtta meetmeid, sealhulgas lõpetada rikkumine ja hoiduda selle tegevuse kordamisest;
	d) toodete vaba ringluse või ekspordi peatamine.

Muudatusettepanek  290

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Rahalise karistuse määramisel võetakse aluseks äriühingu käive.	3. Rahalise karistuse määramisel võetakse aluseks äriühingu ülemaailmne netokäive. Rahaliste karistuste ülemmäär on vähemalt 5 % äriühingu ülemaailmsest netokäibest trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal.

Muudatusettepanek  291

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud äriühingutele määratavate rahaliste halduskaristuste arvutamisel võetakse arvesse asjaomase äriühingu poolt konsolideeritud käibe kohta esitatud andmeid.

Muudatusettepanek  292

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liikmesriigid kehtestavad reeglid, mille kohaselt ei tohi vastavalt artikli 2 lõikele 2 kolmanda riigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingud, kes endale artikli 16 kohaselt volitatud esindajat ei ole määranud, riigihankemenetlustes osaleda.

Muudatusettepanek  293

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et kõik järelevalveasutuste otsused, mis sisaldavad käesoleva direktiivi sätete rikkumisega seotud karistusi, avaldatakse.	4. Liikmesriigid peavad määratud karistuste kohta registrit ja tagavad, et kõik järelevalveasutuste otsused, mis sisaldavad käesoleva direktiivi sätete rikkumisega seotud karistusi, avaldatakse. Avaldatud otsus ei sisalda isikuandmeid määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 1 tähenduses.

Muudatusettepanek  294

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon loob Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku, mis koosneb järelevalveasutuste esindajatest. Võrgustik hõlbustab järelevalveasutuste koostööd, järelevalveasutuste reguleerimis-, uurimis-, karistus- ja järelevalvetavade koordineerimist ja ühtlustamist ning vajaduse korral nendevahelist teabevahetust.	Komisjon loob Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku, mis koosneb järelevalveasutuste esindajatest. Võrgustik hõlbustab järelevalveasutuste koostööd, järelevalveasutuste reguleerimis-, uurimis-, karistus- ja järelevalvetavade koordineerimist ja ühtlustamist ning vajaduse korral nendevahelist teabevahetust ning tagab, et üldsusele antakse võrgustiku tegevuse kohta korrapäraselt teavet.

Muudatusettepanek  295

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib kutsuda Euroopa järelevalveasutuste võrgustikuga ühinema liidu ameteid, kellel on käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades asjakohased eksperditeadmised.	Komisjon kutsub Euroopa järelevalveasutuste võrgustikuga ühinema Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Tööjõuameti, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning muud liidu ametid, kellel on käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades asjakohased eksperditeadmised.

Muudatusettepanek  296

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid teevad võrgustikuga koostööd, et teha kindlaks nende jurisdiktsiooni kuuluvad äriühingud, eelkõige esitades kogu vajaliku teabe, et hinnata, kas väljaspool Euroopat asuv äriühing vastab artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  297

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a. Euroopa järelevalveasutuste võrgustik avaldab kolmandate riikide äriühingute registri ja teabe selle kohta, kas nad täidavad nõudeid.

Muudatusettepanek  298

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) nad ei ole täitnud artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustusi ning	a) nad ei ole täitnud käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ning

Muudatusettepanek  299

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kohustuste täitmata jätmise tagajärjel on tekkinud kahjulik mõju, mis on põhjustanud kahju ning mis oleks tulnud kindlaks teha, mida oleks pidanud ennetama või leevendama, mis oleks tulnud lõpetada või mille ulatust oleks pidanud minimeerima artiklites 7 ja 8 sätestatud asjakohaste meetmetega.	b) kohustuste täitmata jätmise tagajärjel on äriühing põhjustanud tegeliku kahjuliku mõju või aidanud kaasa sellise kahjuliku mõju tekkimisele, mis oleks tulnud kindlaks teha, mida oleks pidanud prioriseerima, ennetama või leevendama, mis oleks tulnud lõpetada, korvata või mille ulatust oleks pidanud minimeerima käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaste meetmetega.

Muudatusettepanek  300

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Olenemata lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et kui äriühing on võtnud artikli 7 lõike 2 punktis b ja artikli 7 lõikes 4 või artikli 8 lõike 3 punktis c ja artikli 8 lõikes 5 osutatud meetmed, ei vastuta ta kahju eest, mille on põhjustanud kahjulik mõju, mille tekitas kaudne partner, kellega tal on väljakujunenud ärisuhe, välja arvatud juhul, kui juhtumi asjaolusid arvestades ei saanud mõistlikult eeldada, et tegelikult võetud meetmed, sealhulgas nõuete täitmise kontrollimiseks võetud meetmed, oleksid piisavad, et kahjulikku mõju ennetada või leevendada, see lõpetada või selle ulatust minimeerida.	välja jäetud

Muudatusettepanek  301

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva lõike kohase vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutusi järgida parandusmeetmeid, mida järelevalveasutus neilt nõuab, artiklite 7 ja 8 kohaselt tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust ning võimalikku koostööd teiste üksustega, et vähendada kahjulikku mõju oma väärtusahelates.	Vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutuste suurust võtta parandusmeetmeid, sealhulgas meetmeid, mida järelevalveasutus neilt nõuab, artiklite 7 ja 8 kohaselt tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust ning võimalikku koostööd teiste üksuste ja mõjutatud sidusrühmadega, et vähendada kahjulikku mõju oma väärtusahelates.

Muudatusettepanek  302

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et:
	a) kahju hüvitamiseks hagi esitamise tähtaeg on vähemalt kümme aastat ja kehtestatud on meetmed tagamaks, et menetluskulud ei oleks hagejatele õigusemõistmise taotlemiseks üle jõu käivalt kulukad;
	b)  hagejatel on õigus taotleda ettekirjutusi, sealhulgas lihtmenetlust. Nende tulemusel kehtestatakse lõplikud või ajutised meetmed, mille eesmärk on lõpetada tegevus, millega võidakse käesolevat direktiivi rikkuda, või täita käesolevas direktiivis sätestatud meedet;
	c)  kehtestatud on meetmed, millega tagatakse, et volitatud ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid või muud avalikes huvides tegutsevad asjaomased osalejad saavad esitada kohtule hagi kahjuliku mõju ohvri või ohvrite rühma nimel ning et neil üksustel on menetluses hagejaks oleva poole õigused ja kohustused, ilma et see piiraks kehtivate riigisiseste õigusaktide kohaldamist;
	d)  kui esitatakse teave selle kohta, et hageja on esitanud dokumendid, mis tõendavad äriühingu käesoleva direktiivi kohase vastutuse tõenäosust, ning andnud teada, et äriühingu kontrolli all on veel tõendeid, on kohtutel õigus nõuda, et äriühing sellised tõendid kooskõlas riigisisese menetlusõigusega avaldaks, võttes arvesse konfidentsiaalsust ja proportsionaalsust käsitlevaid liidu ja riigisiseseid norme.

Muudatusettepanek  303

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Äriühinguid, kes on osalenud ettevõtjaid või mitut sidusrühma hõlmavates algatustes või kasutanud kolmandate isikute poolset kontrolli või lepingutingimusi, et toetada teatavate hoolsuskohustusaspektide rakendamist, võib käesoleva artikli kohaselt vastutusele võtta.

Muudatusettepanek  304

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Äriühingu käesolevast sättest tulenev tsiviilvastutus kahju eest ei piira tema tütarettevõtjate või väärtusahela otseste või kaudsete äripartnerite tsiviilvastutust.	3. Äriühingu käesolevast sättest tulenev tsiviilvastutus kahju eest ei piira tema tütarettevõtjate või väärtusahela otseste või kaudsete äripartnerite tsiviilvastutust. Kui tütarettevõtja kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ja emaettevõtja on tema tegevuse lõpetanud või ta on ise oma tegevuse vastutuse vältimiseks tahtlikult lõpetanud, võib vastutuse omistada emaettevõtjale, kui õigusjärglane puudub.

Muudatusettepanek  305

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutuse normid ei piira selliste liidu või siseriiklike tsiviilvastutuse normide kohaldamist, mis on seotud kahjuliku mõjuga inimõigustele või kahjuliku keskkonnamõjuga ja millega on nähtud ette vastutus olukordades, mis ei ole reguleeritud käesoleva direktiiviga, või millega on nähtud ette suurem vastutus kui käesoleva direktiiviga.	4.  Käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutuse normid ei piira äriühingute vastutust liidu või liikmesriikide õigussüsteemides, sealhulgas solidaarset vastutust käsitlevate normide kohaselt.

Muudatusettepanek  306

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avaliku sektori toetus	Avaliku sektori toetus, riigihanked ja kontsessioonid

Muudatusettepanek  307

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori toetust taotlevad äriühingud tõendavad, et neile ei ole määratud karistusi käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest.	Liikmesriigid tagavad, et käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste (mitte)täitmist või nende vabatahtlikku rakendamist võib pidada üheks keskkonna- ja sotsiaalaspektiks, mida tuleb arvesse võtta kooskõlas normidega, mida kohaldatakse avaliku sektori toetuse andmise või riigihankelepingute ja kontsessioonide sõlmimise suhtes.

Muudatusettepanek  308

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.	2. Artikli 3 lõikes 2, artiklis 11 ja artikli 14 lõikes 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek  309

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artiklis 11 ja artikli 14 lõikes 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek  310

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	6. Artikli 3 lõike 2, artikli 3 lõike 11 või artikli 14 lõike 4a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek  311

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Läbivaatamine	Läbivaatamine ja aruandlus

Muudatusettepanek  312

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev: 7 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta. Aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev direktiiv saavutanud oma eesmärke ja	1. Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev: kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ja pärast seda iga kolme aasta tagant] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta põhjaliku aruande. Aruandes hinnatakse käesoleva direktiivi tõhusust selle eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses selle tõhususega võimaliku kahjuliku mõju ennetamisel, tegeliku kahjuliku mõju lõpetamisel või selle ulatuse minimeerimisel kogu maailmas, antakse soovitusi meetmete võtmiseks ning asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. Aruandes hinnatakse eelkõige järgmist:

Muudatusettepanek  313

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) käesoleva direktiivi mõju VKEdele koos aruande ja hinnanguga eri meetmete ning komisjoni ja liikmesriikide poolt VKEdele antavate toetusvahendite tõhususe kohta;

Muudatusettepanek  314

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt -a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-aa) hinnang nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu kohta, kes kohaldavad äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust kooskõlas käesoleva direktiiviga vabatahtlikult;

Muudatusettepanek  315

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt -a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-ab) käesoleva direktiivi tõhusus oma eesmärkide saavutamisel, sealhulgas sellega seotud kaudsed kulud ja sellest saadav majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane kasu ning mõju Euroopa Liidu äriühingute konkurentsivõimele;

Muudatusettepanek  316

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kas artikli 2 lõikes 1 sätestatud töötajate arvu ja netokäibe künniseid on vaja alandada;	a) kas artiklis 2 sätestatud töötajate arvu ja netokäibe künniseid on vaja alandada, eelkõige teatavates sektorites, kas künniste arvutamise kord on asjakohane, ja kas on vaja kõrvaldada suured lüngad, et direktiivi saaks kohaldada kõigi asjaomaste ettevõtjate õiguslike vormide ja keerukate äriühingustruktuuride suhtes;

Muudatusettepanek  317

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) riiklikul tasandil kehtestatud täitmise tagamise mehhanismide ning eelkõige karistuste ja tsiviilvastutuse menetluste mõjusus;

Muudatusettepanek  318

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusaktide lähendamine ja lahknevused;

Muudatusettepanek  319

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kas artikli 2 lõike 1 punktis b esitatud sektorite loetelu on vaja muuta, muu hulgas selleks, et viia see vastavusse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega;	välja jäetud

Muudatusettepanek  320

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kas lisa on vaja muuta, muu hulgas pidades silmas rahvusvahelise olukorra muutusi;	välja jäetud

Muudatusettepanek  321

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kas artikleid 4–14 tuleks laiendada kliimale avalduvale kahjulikule mõjule.	d) kas artikleid 4–14 tuleks laiendada täiendavale kahjulikule mõjule, eelkõige nii, et see hõlmaks ka kahjulikku mõju heale valitsemistavale.

Muudatusettepanek  322

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) kas tuleb töötada välja ulatuslik kestlikkuskava, milles käsitletakse muid keskkonnamõjusid peale kliima;

Muudatusettepanek  323

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	db) kas „väärtusahela“ määratlust seoses reguleeritud finantsettevõtjatega tuleks laiendada suuremale äriühingute ringile;

Muudatusettepanek  324

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Komisjon algatab ja koordineerib iga-aastast kogu liitu hõlmavat hindamist, milles käsitletakse äriühingute vastupanuvõimet nende väärtusahelatega seotud ebasoodsate stsenaariumide suhtes. Komisjon esitab selle hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  325

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kohaldavad neid norme järgmiselt:	Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates ... [Väljaannete talitus lisab: kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] artikli 2 lõikes 1 osutatud äriühingute suhtes, millel oli viimase majandusaasta jooksul keskmiselt üle 1000 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive oli viimase majandusaasta jooksul üle 150 miljoni euro, või mis olid sellise arvu töötajatega ja sellise käibega kontserni lõplikud emaettevõtjad, ning artikli 2 lõikes 2 osutatud äriühingute puhul, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 150 miljoni euro või mis olid sellise käibega kontserni lõplikud emaettevõtjad.
	Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates ... [Väljaannete talitus lisab: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] artikli 2 lõikes 1 osutatud äriühingute puhul, millel oli keskmiselt üle 500 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive oli viimasel majandusaastal üle 150 miljoni euro, või kes olid sellise arvu töötajatega ja sellise käibega kontserni lõplikud emaettevõtjad.
	Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates ... [Väljaannete talitus lisab: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud äriühingute puhul, millel oli keskmiselt üle 250 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro, ning artikli 2 lõikes 2 osutatud äriühingute puhul, mille netokäive oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal liidus üle 40 miljoni euro ja kogu maailmas 150 miljonit eurot või kes olid sellise käibega kontserni lõplikud emaettevõtjad.
	Erandina käesoleva lõike neljandast lõigust võivad artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud äriühingud, millel oli keskmiselt üle 250 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasel majandusaastal oli üle 40 miljoni euro, kuid mitte üle 150 miljoni euro, otsustada käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi kuni ... [Väljaannete talitus lisab: viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] mitte täita. Sellistel juhtudel teavitab äriühing järelevalveasutust, esitades samal ajal lühikese selgituse selle kohta, miks see nii on.

Muudatusettepanek  326

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) artikli 2 lõike 1 punktis a ja artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud äriühingute puhul alates [ELT: palun lisada: 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].	välja jäetud

Muudatusettepanek  327

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud äriühingute puhul alates [ELT: palun lisada: 4 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].	välja jäetud

Muudatusettepanek  328

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes sisalduvate õiguste ja keeldude rikkumised	1. Rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes sisalduvad õigused ja keelud

Muudatusettepanek  329

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rikutud on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 1 kohaselt rahval olevat õigust käsutada oma loodusvarasid ja ressursse ning mitte olla ilma jäetud oma elatusvahenditest.	1. kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 1 kohane rahva õigus käsutada oma loodusvarasid ja ressursse ning mitte olla ilma jäetud oma elatusvahenditest;

Muudatusettepanek  330

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 3 kohast õigust elule ja turvalisusele.	2. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 3 kohane õigus elule ja turvalisusele;

Muudatusettepanek  331

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 5 kohast keeldu kedagi piinata või julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda.	3. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 5 kohane keeld kedagi piinata või julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda;

Muudatusettepanek  332

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 9 kohast õigust vabadusele ja turvalisusele.	4. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 9 kohane õigus vabadusele ja turvalisusele;

Muudatusettepanek  333

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 17 kohast keeldu meelevaldselt või ebaseaduslikult sekkuda kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse või teotada tema head nime.	5. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 17 kohane keeld meelevaldselt või ebaseaduslikult sekkuda kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse või teotada tema head nime;

Muudatusettepanek  334

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 18 kohast keeldu sekkuda mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusse.	6. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 18 kohane keeld sekkuda mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusse;

Muudatusettepanek  335

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Rikutud on majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 kohast õigust õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas õiglasele töötasule, ohutustehnika ja hügieeni nõuetele vastavatele töötingimustele ning mõistlikule tööaja piiramisele.	7. majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 kohane õigus õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas töötasule, mis tagab inimväärse elu, ohutustehnika ja hügieeni nõuetele vastavatele töötingimustele ning mõistlikule tööaja piiramisele. See hõlmab nii töötajate õigust äraelamist võimaldavale töötasule kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate ja väikepõllumajandustootjate õigust äraelamist võimaldavale sissetulekule kooskõlas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7 ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 23 kolmanda lõiguga;

Muudatusettepanek  336

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. õigus enda ja oma perekonna piisavale elatustasemele, sealhulgas piisavale toidule, riietusele ja eluasemele, ning õigus elutingimuste pidevale parandamisele kooskõlas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 11 ja inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 25;

Muudatusettepanek  337

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Rikutud on majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 kohast keeldu piirata töötajate juurdepääsu korralikule eluasemele, kui töötajaid majutatakse ettevõtte pakutaval pinnal, ning töötajatele töökohas piisava söögi, riiete, vee ning piisavate sanitaartingimuste tagamist.	8. majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 kohane keeld piirata töötajate juurdepääsu korralikule eluasemele, kui töötajaid majutatakse ettevõtte pakutaval pinnal, ning töötajatele töökohas piisava söögi, riiete, vee ning piisavate sanitaartingimuste tagamist;

Muudatusettepanek  338

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 3 kohast lapse õigust sellele, et kõigis lapsi mõjutavates otsustes ja tegevustes seataks esikohale tema huvid. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 6 kohast lapse õigust täieulatuslikule arengule. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 24 kohast lapse õigust võimalikult heale tervisele. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artiklite 26 ja 27 kohast õigust sotsiaalsele turvalisusele ja piisavale elatustasemele. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 28 kohast õigust haridusele. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artiklite 34 ja 35 kohast lapse õigust olla kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest ning õigust sellele, et teda kaitstaks ekspluateerimise eesmärgil röövimise, müümise või riigi piires või sellest väljaspool ebaseaduslikult muusse kohta viimise eest.	9. lapse õiguste konventsiooni artikli 3 kohane lapse õigus sellele, et kõigis lapsi mõjutavates otsustes ja tegevustes seataks esikohale tema huvid; lapse õiguste konventsiooni artikli 6 kohane lapse õigus täieulatuslikule arengule; lapse õiguste konventsiooni artikli 24 kohane lapse õigus võimalikult heale tervisele; lapse õiguste konventsiooni artiklite 26 ja 27 kohane õigus sotsiaalsele turvalisusele ja piisavale elatustasemele; lapse õiguste konventsiooni artikli 28 kohane õigus haridusele; lapse õiguste konventsiooni artiklite 34 ja 35 kohane lapse õigus olla kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest ning õigus sellele, et teda kaitstaks ekspluateerimise eesmärgil röövimise, müümise või riigi piires või sellest väljaspool ebaseaduslikult muusse kohta viimise eest;

Muudatusettepanek  339

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Rikutud on keeldu võtta tööle vanuse järgi koolikohustuslikku last või igal juhul last, kes on alla 15 aasta vana, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud töötamiskoha õigusega kooskõlas 1973. aasta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) artikli 2 lõikega 4 ja artiklitega 4–8.	10. keeld võtta tööle vanuse järgi koolikohustuslikku last või igal juhul last, kes on alla 15 aasta vana, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud töötamiskoha õigusega kooskõlas 1973. aasta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) artikli 2 lõikega 4 ja artiklitega 4–8;

Muudatusettepanek  340

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 11 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 32 kohast keeldu kasutada lapstööjõudu, sealhulgas lapsele (alla 18-aastased isikud) sobimatumate tööde puhul kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni (nr 182) artikliga 3. See hõlmab järgmist:	11. lapse õiguste konventsiooni artikli 32 kohane keeld kasutada lapstööjõudu, sealhulgas lapsele (alla 18-aastased isikud) sobimatumate tööde puhul kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni (nr 182) artikliga 3; See hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek  341

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12. Rikutud on sunniviisilise töö keeldu; see hõlmab igasugust tööd või teenust, mida nõutakse isikult mis tahes karistuse ähvardusel ja milleks see isik ei ole ennast pakkunud vabatahtlikult, vaid näiteks võlaorjuse või inimkaubanduse tõttu; sunniviisiline töö ei hõlma tööd või teenust, mis vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni (nr 29) artikli 2 lõikele 2 või kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 lõike 3 punktidele b ja c.	12. sunniviisilise töö keeld; see hõlmab igasugust tööd või teenust, mida nõutakse isikult mis tahes karistuse ähvardusel ja milleks see isik ei ole ennast pakkunud vabatahtlikult, vaid näiteks võlaorjuse või inimkaubanduse tõttu; sunniviisiline töö ei hõlma tööd või teenust, mis vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni (nr 29) artikli 2 lõikele 2 või kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 lõike 3 punktidele b ja c;

Muudatusettepanek  342

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 4 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 8, mille kohaselt on keelatud orjus ükskõik millisel kujul, orjusega samalaadsed tingimused, pärisorjus või töökohal muul kujul domineerimine või allasurumine, nagu äärmuslik majanduslik või seksuaalne ärakasutamine ja alandamine.	13. keeld, mis on kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 4 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 8 ning mille kohaselt on keelatud orjus ükskõik millisel kujul, orjusega samalaadsed tingimused, pärisorjus või töökohal muul kujul domineerimine või allasurumine, nagu äärmuslik majanduslik või seksuaalne ärakasutamine ja alandamine;

Muudatusettepanek  343

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14. Rikutud on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamist käsitleva Palermo protokolli artikli 3 kohast inimkaubanduse keeldu.	14. rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamist käsitleva Palermo protokolli artikli 3 kohane inimkaubanduse keeld;

Muudatusettepanek  344

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 15 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
15. Rikutud on õigust ühinemisvabadusele, kogunemisvabadusele, organiseerumisõigusele ja kollektiivläbirääkimistele kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 20, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 21 ja 22, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 8, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooniga (nr 87) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse konventsiooniga (nr 98), sealhulgas järgmisi õigusi:	15. õigus ühinemisvabadusele, kogunemisvabadusele, organiseerumisõigusele ja kollektiivläbirääkimistele kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 20, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 21 ja 22, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 8, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooniga (nr 87) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse konventsiooniga (nr 98), sealhulgas järgmised õigused:

Muudatusettepanek  345

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
16. Rikutud on keeldu kedagi tööalaselt ebavõrdselt kohelda, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud tööhõivenõuetega kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100) artiklitega 2 ja 3, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1958. aasta töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitleva konventsiooni (nr 111) artiklitega 1 ja 2 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7; ebavõrdne kohtlemine hõlmab eelkõige võrdse väärtusega töö eest ebavõrdse töötasu maksmist.	16. keeld kedagi tööalaselt ebavõrdselt kohelda, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud tööhõivenõuetega kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100) artiklitega 2 ja 3, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1958. aasta töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitleva konventsiooni (nr 111) artiklitega 1 ja 2 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7; ebavõrdne kohtlemine hõlmab eelkõige võrdse väärtusega töö eest ebavõrdse töötasu maksmist;

Muudatusettepanek  346

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17. Rikutud on majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 kohast keeldu jätta maksmata äraelamist võimaldav töötasu.	17. majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 kohane keeld jätta maksmata äraelamist võimaldav töötasu;

Muudatusettepanek  347

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 18 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
18. Rikutud on keeldu keskkonnaseisundit mõõdetavalt halvendada, näiteks pinnase kahjuliku muutuse, vee- või õhusaaste, kahjulike heidete või liigse veetarbimise või loodusvaradele avalduva muu mõjuga, kui sellega	18. keeld keskkonnaseisundit mõõdetavalt halvendada, näiteks pinnase kahjuliku muutuse, vee- või õhusaaste, kahjulike heidete või liigse veetarbimise või loodusvaradele avalduva muu mõjuga, kui sellega

Muudatusettepanek  348

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 18 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kahjustatakse toidu säilitamise ja tootmise looduslikke aluseid või	a) kahjustatakse toidu ja sööda säilitamise ja tootmise looduslikke aluseid või

Muudatusettepanek  349

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 18 – alapunkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) kahjustatakse tervist, näiteks põhjustatakse epideemiaid, võttes arvesse terviseühtsuse põhimõtet, või

Muudatusettepanek  350

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 18 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) mõjutatakse ökoloogilist terviklikkust, näiteks raadamisega;	e)  mõjutatakse ökoloogilist terviklikkust, näiteks raadamisega, kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 3, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 5 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 12;

Muudatusettepanek  351

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
19. Rikutud on keeldu maa, metsade ja vete omandamisel, arendamisel või muul viisil kasutamisel, sealhulgas raadamisega, ebaseaduslikult kedagi välja tõsta või maad, metsi ja veekogusid hõivata, kui nende kasutamine tagas inimesele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 kohaselt elatusvahendid.	19. keeld maa, metsade ja vete omandamisel, arendamisel või muul viisil kasutamisel, sealhulgas raadamisega, ebaseaduslikult kedagi välja tõsta või maad, metsi ja veekogusid hõivata, kui nende kasutamine tagas inimesele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 kohaselt elatusvahendid;

Muudatusettepanek  352

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	19a. põlisrahvaste enesemääramisõigus vastavalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 1, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 1 ning rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artiklile 5 ning nende õigus anda või tühistada eelnev vabatahtlik ja teadlik nõusolek sekkumistele, otsustele ja tegevustele, mis võivad mõjutada nende maid, territooriume, loodusvarasid ja õigusi, ning seda nõusolekut muuta ja selle andmisest keelduda kooskõlas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 27, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 15 ning rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artiklitega 2 ja 5;

Muudatusettepanek  353

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
20. Rikutud on ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni artikli 25, artikli 26 lõigete 1 ja 2, artikli 27 ja artikli 29 lõike 2 kohast põlisrahvaste õigust maale, territooriumile ja ressurssidele, mida nad on traditsiooniliselt omanud, asustanud või muul viisil kasutanud või omandanud.	20. põlisrahvaste õigus maale, territooriumile ja loodusvaradele, mida nad on traditsiooniliselt omanud, okupeerinud või muul viisil kasutanud või omandanud vastavalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitele 1 ja 27 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitele 1, 2 ja 15 ning rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artiklile 5;

Muudatusettepanek  354

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 1 – punkt 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
21. Rikutud on keeldu või õigust, mida ei ole eespool punktides 1–20 nimetatud, kuid mis sisaldub käesoleva osa 2. jaos loetletud inimõigustealases lepingus, kui seeläbi kahjustatakse otseselt kõnealuste lepingutega kaitstud õigushüve, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud sellise kahjustamise ohu mõistlikult kindlaks teha ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesoleva direktiivi artiklis 4 osutatud kohustusi, võttes arvesse kõiki tema tegevusega seotud asjakohaseid asjaolusid, nagu valdkond ja tegevuskontekst.	21. keeld või õigus, mida ei ole eespool punktides 1–20 nimetatud, kuid mis sisaldub käesoleva osa 2. jaos loetletud inimõigustealases lepingus, kui on oht, et selline keeld või õigus võib saada kahjustatud.

Muudatusettepanek  355

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Inimõiguseid ja põhivabadusi sätestavad kokkulepped	2. Inimõiguseid ja põhivabadusi sätestavad kokkulepped ja instrumendid

Muudatusettepanek  356

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– rahvus- või etnilistesse, usu- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute õiguste deklaratsioon;	– ÜRO rahvus- või etnilistesse, usu- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute õiguste deklaratsioon;

Muudatusettepanek  357

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ÜRO deklaratsioon talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste kohta;

Muudatusettepanek  358

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastane konventsioon;

Muudatusettepanek  359

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– OECD 1997. aasta altkäemaksuvastane konventsioon;

Muudatusettepanek  360

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1989. aasta põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioon (nr 169);

Muudatusettepanek  361

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 15 – alataane 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ILO 1981. aasta töötervishoiu ja -ohutuse konventsioon (nr 155);

Muudatusettepanek  362

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 15 – alataane 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ILO 2006. aasta tööohutust ja töötervishoidu arendava raamistiku konventsioon (nr 187);

Muudatusettepanek  363

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Genfi konventsioonides ja lisaprotokollides sätestatud rahvusvahelise humanitaarõiguse instrumendid;

Muudatusettepanek  364

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – alapealkiri 2 – taane 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon;

Muudatusettepanek  365

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Keskkonnakonventsioonides sisalduvate rahvusvaheliselt tunnustatud eesmärkide ja keeldude rikkumised	Keskkonna- ja kliimakonventsioonides ja liidu õigusaktides sisalduvad liidu ja rahvusvaheliselt tunnustatud eesmärgid ja keelud

Muudatusettepanek  366

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt -1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Kohustus teha kindlaks kahjulik mõju ühele järgmistest keskkonnakategooriatest ning seda mõju ennetada, leevendada või see lõpetada:
	a) kliimamuutused;
	b)  elurikkuse vähenemine;
	c)  õhu-, vee- ja pinnasereostus;
	d)  maismaa-, mere- ja magevee ökosüsteemide seisundi halvenemine;
	e)  raadamine;
	f)  materjalide, vee, energia ja muude loodusvarade ületarbimine;
	g)  jäätmete, sealhulgas ohtlike ainete kahjulik tekitamine ja halb käitlemine.

Muudatusettepanek  367

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rikutud on kohustust kehtestada bioloogiliste ressursside kasutamisega seotud meetmed, et hoida ära või minimeerida bioloogilist mitmekesisust ohustavate tegurite mõju kooskõlas 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikli 10 punktiga b ja [võttes arvesse võimalikke muudatusi pärast 2020. aasta järgset ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni], sealhulgas kohustusi, mis tulenevad Cartagena bioohutuse protokollist muundatud elusorganismide arendamise, käitlemise, transpordi, kasutamise, üleandmise ja keskkonda laskmise kohta ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist (12. oktoober 2014).	välja jäetud

Muudatusettepanek  368

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rikutud on keeldu loata importida või eksportida 3. märtsi 1973. aasta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) I lisas nimetatud isendeid, nagu on sätestatud konventsiooni III, IV ja V artiklis.	2. keeld loata importida või eksportida 3. märtsi 1973. aasta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) I lisas nimetatud isendeid, nagu on sätestatud konventsiooni III, IV ja V artiklis;

Muudatusettepanek  369

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Rikutud on 10. oktoobri 2013. aasta Minamata elavhõbedakonventsiooni (Minamata konventsioon) artikli 4 lõikes 1 ja A lisa I osas sätestatud keeldu toota elavhõbedat sisaldavaid tooteid.	3. 10. oktoobri 2013. aasta Minamata elavhõbedakonventsiooni (Minamata konventsioon) artikli 4 lõikes 1 ja A lisa I osas sätestatud keeld toota elavhõbedat sisaldavaid tooteid;

Muudatusettepanek  370

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Rikutud on keeldu kasutada elavhõbedat ja selle ühendeid tootmisprotsessides Minamata konventsiooni artikli 5 lõike 2 ja B lisa I osa tähenduses pärast kuupäeva, mis on konventsioonis sätestatud vastavate toodete ja protsesside järkjärguliseks kasutusest kõrvaldamiseks.	4. keeld kasutada elavhõbedat ja selle ühendeid tootmisprotsessides Minamata konventsiooni artikli 5 lõike 2 ja B lisa I osa tähenduses pärast kuupäeva, mis on konventsioonis sätestatud vastavate toodete ja protsesside järkjärguliseks kasutusest kõrvaldamiseks;

Muudatusettepanek  371

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Rikutud on keeldu käidelda elavhõbedajäätmeid viisil, mis on vastuolus Minamata konventsiooni artikli 11 lõike 3 sätetega.	5. keeld käidelda elavhõbedajäätmeid viisil, mis on vastuolus Minamata konventsiooni artikli 11 lõike 3 sätetega;

Muudatusettepanek  372

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Rikutud on 22. mai 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (versioonis, mis avaldati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77) sõnastuses) artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja A lisa kohast kemikaalide tootmise ja kasutamise keeldu.	6. 22. mai 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (versioonis, mis avaldati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77) sõnastuses) artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja A lisa kohane kemikaalide tootmise ja kasutamise keeld;

Muudatusettepanek  373

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Rikutud on keeldu jäätmeid käidelda, koguda, ladustada ja kõrvaldada viisil, mis ei ole keskkonnahoidlik kooskõlas õigusnormidega, mis on kohaldatavas jurisdiktsioonis kehtestatud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti d alapunktide i ja ii alusel.	7. keeld jäätmeid käidelda, koguda, ladustada ja kõrvaldada viisil, mis ei ole keskkonnahoidlik kooskõlas õigusnormidega, mis on kohaldatavas jurisdiktsioonis kehtestatud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti d alapunktide i ja ii alusel;

Muudatusettepanek  374

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Rikutud on keeldu importida 10. septembril 1998 vastu võetud teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva konventsiooni III lisas loetletud kemikaali, nagu importiv konventsiooniosaline on teatanud kooskõlas eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuriga.	välja jäetud

Muudatusettepanek  375

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Rikutud on keeldu toota ja tarbida teatavaid osoonikihti kahandavaid aineid (st CFCd, haloonid, CTC, TCA, BCM, MB, HBFCd ja HCFCd) pärast seda, kui nende kasutamine on Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli kohaselt järkjärgult lõpetatud.	9. keeld toota ja tarbida teatavaid osoonikihti kahandavaid aineid (st CFCd, haloonid, CTC, TCA, BCM, MB, HBFCd ja HCFCd) pärast seda, kui nende kasutamine on Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli kohaselt järk-järgult lõpetatud;

Muudatusettepanek  376

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 10 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Rikutud on keeldu vedada välja ohtlikke jäätmeid Baseli konventsiooni (22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta) artikli 1 lõike 1 tähenduses ja muid jäätmeid Baseli konventsiooni artikli 1 lõike 2 tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 ((jäätmesaadetiste kohta) (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98) viimati muudetud komisjoni 19. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2020/2174 (ELT L 433, 22.12.2020, lk 11–19)) („määrus (EÜ) nr 1013/2006“) tähenduses	10. keeld vedada välja ohtlikke jäätmeid Baseli konventsiooni (22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta) artikli 1 lõike 1 tähenduses ja muid jäätmeid Baseli konventsiooni artikli 1 lõike 2 tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 ((jäätmesaadetiste kohta) (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98) viimati muudetud komisjoni 19. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2020/2174 (ELT L 433, 22.12.2020, lk 11–19)) („määrus (EÜ) nr 1013/2006“) tähenduses;

Muudatusettepanek  377

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12a. kohustus saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, tõlgendatuna kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktiga a, artikli 4 lõikega 1, artikli 4 lõikega 2 ja artikli 5 lõikega 1 vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamistikule, Euroopa kliimamäärusele ja ülemaailmsele metaaniheite vähendamise lubadusele;

Muudatusettepanek  378

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12b. kohustus võtta kõik ÜRO mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS) kooskõlas olevad meetmed, mis on vajalikud merekeskkonna reostuse vältimiseks, vähendamiseks ja tõkestamiseks mis tahes allikast, kasutades sel eesmärgil nende käsutuses olevaid parimaid võimalikke vahendeid kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 194 lõikega 1, sealhulgas konventsiooni artikli 194 lõike 3 punktiga a, artikli 194 lõike 3 punktiga b, artikli 194 lõike 3 punktiga c ja artikli 194 lõike 3 punktiga d;

Muudatusettepanek  379

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12c. õigus keskkonnainfo kättesaadavusele, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemisele ja keskkonnaasjus kohtu poole pöördumisele kooskõlas eriti keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artiklitega 4, 6 ja 9;

Muudatusettepanek  380

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 12 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12d. kohustus tagada, et isikud, rühmad ja organisatsioonid, kes edendavad ja kaitsevad inimõigusi keskkonnaasjades, mis on seotud äriühingu väärtusahelaga, saavad tegutseda ähvarduste ja piiranguteta ning turvaliselt ning neid ei karistata, kiusata taga ega ahistata nende osalemise eest vastavalt Århusi konventsiooni artikli 3 lõikele 8;

Muudatusettepanek  381

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 12 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12e. kohustus võtta kõik asjakohased meetmed, et ennetada, tõkestada ja vähendada piiriülest mõju piiriülestele veekogudele kooskõlas 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga.

 

 

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

 

93 Gruppen

American Bar Association

American Chamber of Commerce in Belgium (AmCham Belgium)

American University College of Law

Amnesty International

Anti-Slavery International

Association française des entreprises privées (AFEP)

Association of Financial Markets in Europe (AFME)

Austrian Chamber of Labour (AK)

Bayer AG

Business & Human Rights Resource Centre

Business Europe

Centraal Bureau Levensmiddelenhandel (CBL)

Clean Clothes Campaign

ClientEarth

Coopération Internationale pour le Développement et la Solidarité (CIDSE)

Cornell University

Danish Institute for Human Rights

Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ)

Deutscher Gewerkschaftsbund (DGB)

Digital Europe

E3G

Economy for the Common Good (ECG)

Ecopreneur

Erasmus Universiteit Rotterdam

Ernst and Young (EY)

Eurochambres

Eurogroup for Animals

Eurometaux

European Association of Auto Suppliers (CLEPA)

European Branded Clothing Alliance (EBCA)

European Coalition for Corporate Justice (ECCJ)

European Cocoa Association

European Economic and Social Committee (EESC)

European Federation of Building and Woodworkers (EFBWW)

European Federation of Food, Agriculture and Tourism Trade Unions (EFFAT)

European Federation of Jewellery

European Securities and Markets Association (ESMA)

European Trade Union Confederation (ETUC)

European Trade Union Institute (ETUI)

European University Institute

Evofenedex

Federatie Nederlandse Vakbeweging (FNV)

Federation Bancaire Francaise (FBF)

Finnish Trade Union Representation to the EU

Finnwatch

Frank Bold

Friedrich-Ebert-Stiftung

Friends of the Earth Europe

Germanwatch

GLOBAL 2000

Global Witness

Greenpeace Nederland

Initiatief Duurzaam en Verantwoord Ondernemen (IDVO)

Institut Jacques Delors

International Alert

International Federation for Human Rights

Green Trade Network

Mission of Norway to the EU

MVO Platform

Nederlandse Vereniging van Banken

Nestlé

Notre Affaire à Tous

NOVA School of Law

Open Society Foundations

Organisation for Economic Cooperation and Development (OECD)

Oxfam

Pensioenfederatie

Quifactum

Rutgers Law School

Search for Common Ground

Shift Project

Sociaal-Economische Raad (SER)

Solidaridad

Stichting Vredesbeweging Pax Nederland (PAX)

The Responsible Contracting Project

Tony's Chocolonely

TUI Group

UNICEF

Unionen

University of Utrecht

Verbraucherzentrale Bundesverband (VZBV)

Vereniging VNO-NCW

World Benchmarking Alliance

World Wide Fund for Nature (WWF)

 

 

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (25.1.2023)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD))

Arvamuse koostaja (*): Raphaël Glucksmann

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon avaldas 23. veebruaril 2022 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937. Ettepanekus on üksikasjalikult välja toodud kohustuslikud hoolsuskohustuse protsessid, et äriühingud täidaksid oma kohustusi ja et neid saaks nende täitmata jätmise eest vastutusele võtta.

 

DROI-allkomisjoni arvamuse koostaja kiidab komisjoni ettepaneku heaks ja leiab, et see aitab tõenäoliselt edendada äriühingute käitumises positiivseid muutusi, mille tulemusel tuvastatakse, ennetatakse ja leevendatakse ülemaailmsetes väärtusahelates nende tegevuse ja suhete kahjulikku mõju.

 

Selle seadusandliku ettepanekuga on ELil võimalus kinnitada end ülemaailmse normatiivse jõuna, lahendades eeskuju pakkudes tõsist kestliku arengu probleemi, millega ühiskond kollektiivselt ja kogu maailmas toime peab tulema. Käesolev direktiiv annab ELile enneolematu võimaluse integreerida inim- ja keskkonnakestlikkus äri- ja ettevõtlustavadesse ning edendada muutusi ülemaailmsel tasandil.

 

Samas ei näe ettepanek paljudes aspektides ette inimõigustele keskenduvat käsitust ega laialdaselt tunnustatud rahvusvaheliste standardite rakendamist. Direktiiv ei täida täielikult selles seatud eesmärke ega järgi piisavalt hoolsuskohustuse parimaid tavu, mida paljud ELi äriühingud juba vabatahtlikult rakendavad.

 

Selleks et suurendada hoolsuskohustuse protsesside kvaliteeti ja tõhusust ning suurendada äriühingute vastutust oma väärtusahelates, toob raportöör välja mitu selgitamist ja parandamist vajavat aspekti. Nende täiustuste eesmärk on muuta õigusnormid äriühingute, mõjutatud sidusrühmade ja ohvrite jaoks mõjusamaks ja toimivamaks.

 

Selleks võiks lisada või tugevdada järgmisi aspekte:

 

– tagada, et äriühingud täidavad hoolsuskohustust kogu oma väärtusahelas, lähtudes oma tegevusvaldkonnast ja tegevuse kontekstist tulenevast kahjuliku mõju riskist;

 

– arvestades tõestatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud seoseid hea juhtimistava ja inimõiguste kasutamise vahel, tuleks äriühingutelt nõuda, et nad tegeleksid heale juhtimistavale avalduvate riskide ja kahjuliku mõjuga;

 

– nõuda, et äriühingud kaasaksid sidusrühmad sisuliselt, et teavitada ja parandada oma otsuseid ja hoolsuskohustuse tavasid ning tagada osalemise korral kõigi sidusrühmade kaitse ja turvalisus survemeetmete ja kättemaksu eest;

 

– nõuda äriühingutelt nende tegevuse ja väärtusahelate tekitatud või nendega seotud kahju tõhusat parandamist;

 

– tagada hoolsuskohustuse rikkumisega seotud kahju ohvritele äriühingute vastutus ning juurdepääs õiguskaitsele ja õiguskaitsevahenditele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liit rajaneb inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste järgimisel, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas. Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inimõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.	(1) Euroopa Liit rajaneb inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste järgimisel, nagu on sätestatud ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas. Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inimõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Kehtivates rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites on sätestatud, et äriühingud peaksid kaitsma inimõigusi, ning ette on nähtud ka viisid, kuidas korraldada keskkonnakaitset ettevõtte tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete79 kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. Juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu.	(5) Kehtivates rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites on sätestatud, et äriühingutel on kohustus austada inimõigusi ja nad peaksid neid kaitsma, ning ette on nähtud ka viisid, kuidas korraldada keskkonnakaitset ettevõtte tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete79 kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. Juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu. Juhtpõhimõtetes on sätestatud, et äriühingud peaksid kehtestama protsessid, mis võimaldavad parandada igasugust inimõigustele avalduvat kahjulikku mõju, mida nad põhjustavad või millele nad kaasa aitavad. Juhtpõhimõtetes tunnistatakse ka seda, et kuna riikidel on kohustus kaitsta äritegevusega seotud inimõiguste rikkumiste eest, peaksid nad võtma asjakohaseid meetmeid, mis võimaldavad kohtu-, haldus- ja seadusandlike vahendite abil tagada mõjutatud isikute juurdepääsu tõhusale õiguskaitsevahendile.
__________________	__________________
79 ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ rakendamine“, 2011, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf.	79 ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ rakendamine“, 2011, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Inimõigustealase hoolsuskohustuse mõistet on täpsustatud ja edasi arendatud OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele,80 laiendades hoolsuskohustuse kohaldamist keskkonna- ja juhtimisküsimustele. OECD suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ja valdkondlikud suunised81 on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikud, millega nähakse ette praktilised hoolsuskohustuse meetmed, et aidata äriühingutel kindlaks teha, ennetada või leevendada oma tegevuse, väärtusahelate ja muude ärisuhete tegelikku ja võimalikku mõju ning anda aru selle mõjuga tegelemise kohta. Hoolsuskohustuse mõiste sisaldub ka soovitustes, mis on esitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolses deklaratsioonis hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta82.	(6) Inimõigustealase hoolsuskohustuse mõistet on täpsustatud ja edasi arendatud OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele,80 laiendades hoolsuskohustuse kohaldamist keskkonna- ja juhtimisküsimustele. OECD suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ja valdkondlikud suunised81 on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikud, millega nähakse ette praktilised hoolsuskohustuse meetmed, et aidata äriühingutel kindlaks teha, ennetada või leevendada oma tegevuse, väärtusahelate ja muude ärisuhete tegelikku ja võimalikku mõju ning anda aru selle mõjuga tegelemise kohta. OECD suunistes on sätestatud ka nõue, et äriühingud peavad tegema koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et pakkuda kohalikke kogukondi märkimisväärselt mõjutada võivate projektide või muude tegevuste kavandamisel ja nende üle otsustamisel sidusrühmade seisukohtade arvessevõtmiseks sisulisi võimalusi. Hoolsuskohustuse mõiste sisaldub ka soovitustes, mis on esitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolses deklaratsioonis hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta82.
__________________	__________________
80 OECD suunised hargmaistele ettevõtetele, 2011. aasta ajakohastatud väljaanne, kättesaadav aadressil http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/.https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/	80 OECD suunised hargmaistele ettevõtetele, 2011. aasta ajakohastatud väljaanne, kättesaadav aadressil http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/.https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/
81 OECD 2018. aasta suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ning valdkondlikud suunised, kättesaadavad aadressil https://www.oecd.org/investment/due-diligence-guidance-for-responsible-business-conduct.htm.	81 OECD 2018. aasta suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ning valdkondlikud suunised, kättesaadavad aadressil https://www.oecd.org/investment/due-diligence-guidance-for-responsible-business-conduct.htm.
82 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni „Kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta“, 5. väljaanne, 2017, kättesaadav aadressil: https://www.ilo.org/empent/Publications/WCMS_094386/lang--en/index.htm.	82 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni „Kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta“, 5. väljaanne, 2017, kättesaadav aadressil: https://www.ilo.org/empent/Publications/WCMS_094386/lang--en/index.htm.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Käesolev direktiiv on kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga aastateks 2020–202499. Tegevuskava üheks prioriteediks on teha liidus rohkem ära selle nimel, et aktiivselt toetada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ja muude asjakohaste rahvusvaheliste suuniste (näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtetele) ülemaailmset rakendamist, sealhulgas edendades asjakohaseid hoolsuskohustuse standardeid.	(12) Käesolev direktiiv on kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga aastateks 2020–202499. Tegevuskava üheks prioriteediks on teha liidus rohkem ära selle nimel, et aktiivselt toetada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ja muude asjakohaste rahvusvaheliste suuniste (näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtetele) ülemaailmset rakendamist, sealhulgas edendades asjakohaseid hoolsuskohustuse standardeid. Tegevuskavas rõhutatakse ka korruptsioonivastase võitluse tähtsust kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga, tunnistades, et korruptsioon soodustab, säilitab ja institutsionaliseerib inimõiguste rikkumisi ning takistab inimõiguste järgimist ja rakendamist.
__________________	__________________
99 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN(2020) 5 final).	99 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN(2020) 5 final).

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et ühtsel turul tegutsevad äriühingud aitaksid kaasa kestlikule arengule ning majanduse ja ühiskonna kestlikule üleminekule, tehes kindlaks, ennetades või leevendades, lõpetades või minimeerides võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju, mida äriühingu enda tegevus, tütarettevõtjad või väärtusahelad võivad avaldada inimõigustele ja keskkonnale.	(14) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et ühtsel turul tegutsevad äriühingud austaksid inimõigusi ja aitaksid kaasa kestlikule arengule ning majanduse ja ühiskonna kestlikule üleminekule, tehes kindlaks, ennetades või leevendades võimalikku ja tegelikku kahjulikku mõju inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale ning lõpetades tegeliku kahjuliku mõju, mida äriühingu enda tegevus, tütarettevõtjad või väärtusahelad võivad avaldada inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale, nähes selle eest ette tulemuslikud õiguskaitsevahendid ja tagades selle ohvritele õiguskaitse kättesaadavuse.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ning ka väljakujunenud otseste ja kaudsete ärisuhete suhtes kogu väärtusahela ulatuses kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks sundida äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel, või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks ärisuhetes, mille puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohaseid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu väärtusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema väärtusahela partnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma otseseid ja kaudseid ärisuhteid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.	(15) Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ning ka ärisuhete suhtes kogu väärtusahela ulatuses kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks sundida äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel, või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks ärisuhetes, mille puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Sellises olukorras peaks äriühing nägema pärast hindamist ette asjaomase tegevusega seotud ärisuhte lõpetamise. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohaseid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu väärtusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema väärtusahela partnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma otseseid ja kaudseid ärisuhteid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Äriühingud peaksid kohandama hoolsuskohustuse meetmeid vastavalt oma tegevuse kontekstile, keskkonnale ning poliitilistele ja sotsiaalsetele asjaoludele, tütarettevõtjatele ning ärisuhetele kogu väärtusahela ulatuses. Konflikti- ja riskipiirkondades on äriühingutel suurem oht osaleda inimõiguste rasketes rikkumistes. Nendes piirkondades peaksid liikmesriigid ja äriühingud vajaduse korral täitma oma kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest humanitaarõigusest, ning rakendama kõrgendatud hoolsuskohustust, järgides ÜRO arenguprogrammi ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organite välja töötatud suuniseid kõrgendatud inimõigustealase hoolsuskohustuse kohta konfliktidest mõjutatud äriühingutele. See hõlmab tavapärase hoolsuskohustuse täiendamist konfliktianalüüsiga, mis põhineb sidusrühmade kaasamisel ning mille eesmärk on tagada arusaamine konflikti algpõhjustest, vallandajatest ja osapooltest ning äriühingu äritegevuse mõjust konfliktile.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Käesoleva direktiiviga sätestatav hoolsuskohustuse protsess peaks hõlmama kuut etappi, mis on määratletud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning mis hõlmavad äriühingute hoolsuskohustuse meetmeid, mille abil kindlaks teha ja käsitleda kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale. Need etapid on järgmised: 1) hoolsuskohustuse lõimimine tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse, 2) inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlaks tegemine ja hindamine, 3) inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamine, lõpetamine või minimeerimine, 4) meetmete tõhususe hindamine, 5) teavitamine, 6) parandusmeetmed.	(16) Käesoleva direktiiviga sätestatav hoolsuskohustuse protsess peaks hõlmama kuut etappi, mis on määratletud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning mis hõlmavad äriühingute hoolsuskohustuse meetmeid, mille abil kindlaks teha ja käsitleda kahjulikku mõju inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale. Need etapid on järgmised: 1) hoolsuskohustuse lõimimine tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse, 2) inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale avalduva kahjuliku mõju kindlaks tegemine ja hindamine, 3) inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamine, lõpetamine või minimeerimine, 4) meetmete tõhususe hindamine, 5) teavitamine, 6) parandusmeetmed. OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta sisaldavad ka üksikasjalikke soovitusi sidusrühmade sisulise kaasamise ja õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks, sealhulgas juhiseid haavatavate sidusrühmade kaasamise takistuste kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Äriühingud peaksid kõigi kuue etapi puhul ja kogu hoolsuskohustuse täitmise protsessi vältel kaasama sisuliselt sidusrühmi. Nagu on sätestatud OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele, hõlmab sidusrühmade tõhus kaasamine interaktiivseid protsesse, seda iseloomustab kahesuunaline teabevahetus ja see sõltub mõlema poole osalejate heast usust. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid sidusrühmade kaasamise protsessid tagama sidusrühmade füüsilise ja õigusliku puutumatuse ohutuse ja kaitse. Äriühingud peaksid tegelema survemeetmete ja kättemaksu riskidega, millega sidusrühmad oma osalemise tõttu silmitsi seisavad. Äriühingud peaksid sidusrühmade kaasamisel pöörama erilist tähelepanu kattuvatele haavatavustele ja läbipõimunud teguritele. Haavatavate sidusrühmade rühmad kannatavad diferentseeritud ja sageli ebaproportsionaalse kahjuliku mõju all ning kogevad osalemises ja õiguskaitse kättesaadavuses sageli diskrimineerimist ja lisatõkkeid. Äriühingud peaksid sidusrühmadele andma korrapäraselt sisulist teavet konkreetsete tegevuste, projektide ja investeeringute tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kohta inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale, tehes seda õigeaegselt ja kättesaadaval viisil, võttes arvesse sidusrühmade eripärasid. Äriühingud peavad austama põlisrahvaste õigusi, mis on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis, sealhulgas nende vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku ning enesemääramisõiguse osas.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kahjulik mõju inimõigustele või keskkonnale võib avalduda äriühingu enda tegevuses, tema tütarettevõtjates, toodetes või väärtusahelates, eelkõige seoses tooraine hankimise, tootmise või toodete või jäätmete kõrvaldamisega. Selleks et hoolsuskohustus oleks piisavalt range, peaks see hõlmama inimõigustele ja keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju, mis võib tekkida toote tootmise, kasutamise või kõrvaldamise või teenuste osutamise kogu olelusringi jooksul äriühingu enda tegevuse või tema tütarettevõtjate või väärtusahelate tasandil.	(17) Kahjulik mõju inimõigustele, keskkonnale või heale juhtimistavale võib avalduda äriühingu enda tegevuses, tema tütarettevõtjates, toodetes, teenustes või väärtusahelates, eelkõige seoses tooraine hankimise, tootmise või toodete või jäätmete kõrvaldamisega. Selleks et hoolsuskohustus oleks piisavalt range, peaks see hõlmama inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale avalduvat kahjulikku mõju, mis võib tekkida toote tootmise, kasutamise või kõrvaldamise või teenuste osutamise kogu olelusringi jooksul äriühingu enda tegevuse või tema tütarettevõtjate või kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute väärtusahelate tasandil.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et äriühingud saaksid nõuetekohaselt kindlaks teha oma väärtusahelas esinevat kahjulikku mõju ja kasutada asjakohaseid mõjutusvahendeid, peaksid hoolsuskohustused käesolevas direktiivis piirduma väljakujunenud ärisuhetega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks väljakujunenud ärisuhetena käsitama selliseid otseseid või kaudseid ärisuhteid, mis oma intensiivsuse ja kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsivad ega moodusta väärtusahelast ainult tühist või kõrvalist osa. Seda, kas ärisuhet saab lugeda väljakujunenuks, tuleks hinnata korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel. Kui äriühingu otsesed ärisuhted on väljakujunenud, tuleks kõiki seonduvaid kaudseid ärisuhteid selle ettevõtjaga samuti käsitada väljakujunenutena	(20) Selleks et äriühingud saaksid nõuetekohaselt kindlaks teha oma väärtusahelas esinevat kahjulikku mõju ja kasutada asjakohaseid mõjutusvahendeid, peaksid hoolsuskohustused käesolevas direktiivis hõlmama ärisuhteid.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 500 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal ületas 150 miljonit eurot. Äriühingute suhtes, mis ei vasta eespool toodud kriteeriumidele, kuid millel oli viimasele majandusaastale eelneval majandusaastal keskmiselt üle 250 töötaja ja ülemaailmne netokäive üle 40 miljoni euro ning mis tegutsevad ühes või mitmes suure mõjuga sektoris, tuleks hoolsuskohustust kohaldama hakata kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu, et võimaldada pikemat kohanemisaega. Proportsionaalse koormuse tagamiseks tuleks kõnealustes suure mõjuga sektorites tegutsevate äriühingute suhtes kohaldada hoolsuskohustust sihipärasemalt, keskendudes juhtudele, kus kahjulik mõju on ulatuslik. Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.	(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 250 töötaja või mille ülemaailmne netokäive viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, ületas 40 miljonit eurot ja/või mille bilansis oli üle 20 miljoni euro. Äriühingute suhtes, mis ei vasta eespool toodud kriteeriumidele, kuid mis on börsil noteeritud või millel oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 50 töötaja ja ülemaailmne netokäive üle 8 miljoni euro ja/või mille bilansis oli üle 4 miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % selle netokäibest tekkis ühes või mitmes suure mõjuga sektoris, tuleks hoolsuskohustust kohaldama hakata kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu, et võimaldada pikemat kohanemisaega. Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.
__________________	__________________
103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).	103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et kajastada inimõiguste ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks suure mõjuga sektorite liigitus käesoleva direktiivi kohaldamisel põhinema OECD olemasolevatel valdkondlikel hoolsuskohustuse suunistel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks suure mõjuga sektoritena käsitada järgmisi: tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük; põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük. Finantssektori eripära tõttu, eelkõige seoses väärtusahela ja pakutavate teenustega, ei tohiks seda liigitada käesoleva direktiivi mõistes suure mõjuga sektoriks, isegi kui selle kohta on olemas valdkondlikud OECD suunised. Samal ajal tuleks ka selles sektoris tagada tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laiem käsitlemine, laiendades kohaldamisala väga suurtele äriühingutele, kes on reguleeritud finantsettevõtjad, isegi kui nende õiguslik vorm ei sisalda piiratud vastutust.	(22) Selleks et kajastada inimõiguste, keskkonna- ja hea juhtimistava küsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks suure mõjuga sektorite liigitus käesoleva direktiivi kohaldamisel põhinema inimõiguste rikkumist, hea juhtimistava küsimusi ning keskkonnakahju käsitlevate sõltumatute andmete kogumisel ja nende dokumenteerimisel ning eriti tuleks selles arvesse võtta OECD olemasolevaid ja tulevasi valdkondlikke hoolsuskohustuse suuniseid. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks suure mõjuga sektoritena käsitada järgmisi: tekstiilitootmine, rõivatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite ja karusnahatoodete) tootmine ning rõivaste, jalatsite ja nahktoodete hulgi- ja jaemüük spetsialiseeritud kauplustes; põllumajandus, veevarustus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus, toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; mäetööstus, maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine ja rafineerimine, transport ja käitlemine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, elektriseadmete tootmine ning masinate ja seadmete tootmine; ehitus, sealhulgas hoonete ehitamine, tsiviilehitus ja eriehitustööd; finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, sealhulgas nende toodete tootmine, ülekandmine, jaotamine ja nendega kauplemine; juriidilised toimingud ja arvepidamine, sealhulgas auditeerimine; majutus-, toitlustus- ja puhastustegevus; turvatöö ja juurdlus, sealhulgas turvasüsteemidega seotud tegevus; tööhõivealane tegevus; saastekäitlus ja muud jäätmekäitlusteenused, jäätmete kogumise, töötlemise ja kõrvaldamisega seotud tegevus; materjalide taaskasutamine; tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega seotud tegevus, sealhulgas hoolekandeasutuste tegevus; infoalane tegevus, sealhulgas andmetöötlus, veebimajutus ja sellega seotud tegevus; veebiportaalid. Selles sektoris tuleks tagada tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laiem käsitlemine, laiendades kohaldamisala väga suurtele äriühingutele, kes on reguleeritud finantsettevõtjad, isegi kui nende õiguslik vorm ei sisalda piiratud vastutust.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mõnes käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises konventsioonis sätestatud õiguse või keelu rikkumine. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata keelu või õiguse rikkumine, mis otseselt kahjustab nende konventsioonidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises keskkonnakonventsioonis sätestatud keelu või kohustuse rikkumisest.	(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mis tahes tegevus või tegevusetus, mille tõttu kaob või väheneb üksikisiku või rühma võime selliseid õigusi kasutada ja olla kaitstud keeldudega, mis on sätestatud käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelistes instrumentides ja kokkulepetes. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata õigusele avalduv kahjulik mõju, mis otseselt kahjustab nende konventsioonidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele. See lisa tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja peaks olema kooskõlas liidu inimõiguste valdkonna eesmärkidega. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lisas esitatud loetelu muuta. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises keskkonnakonventsioonis sätestatud keelu või kohustuse rikkumisest.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, kindlaks tegema, ära hoidma või leevendama või lõpetama või minimeerima võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale, kehtestama kaebuste esitamise korra ja seda rakendama, jälgima võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) minimeerimise meetmetest.	(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste-, keskkonna- ja hea juhtimistava alast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, kindlaks tegema, ära hoidma või leevendama ning lõpetama ja heastama võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale, kehtestama kaebuste lahendamise mehhanismi ja seda rakendama, jälgima võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) minimeerimise ja parandamise meetmetest.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute ettevõtluspoliitika lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma kõikidesse ettevõtlusstrateegiatesse ning kehtestama ka hoolsuskohustuse kohaldamise põhimõtted. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid sisaldama äriühingu lähenemisviisi kirjeldust, sealhulgas pikas perspektiivis, käitumisjuhendit, milles kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima; hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldus, sealhulgas meetmed, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist väljakujunenud ärisuhetele. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hanke- ja ostuotsuste suhtes. Samuti peaksid äriühingud oma hoolsuskohustuse põhimõtteid kord aastas ajakohastama.	(28) Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute ettevõtluspoliitika lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma kõikidesse ettevõtlusstrateegiatesse ning kehtestama ka hoolsuskohustuse kohaldamise põhimõtted. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid sisaldama äriühingu lähenemisviisi kirjeldust, sealhulgas pikas perspektiivis, käitumisjuhendit, milles kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima; hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldus, sealhulgas meetmed, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist ärisuhetele. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hanke- ja ostuotsuste suhtes. Samuti peaksid äriühingud oma hoolsuskohustuse põhimõtteid hindama ja ajakohastama iga kord, kui on põhjendatult alust arvata, et võivad tekkida uued kahjuliku mõju riskid, ja vähemalt kord aastas.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemine peaks sisaldama inimõiguste ja keskkonna olukorra hindamist dünaamiliselt ja korrapäraste ajavahemike järel: enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades ning korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul. Reguleeritud finantsettevõtjad, kes pakuvad laenu, krediiti või muid finantsteenuseid, peaksid kahjulikku mõju kindlaks tegema ainult lepingu sõlmimisel. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Kui äriühing ei saa kõiki kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või minimeerida, peaks tal olema võimalik oma meetmeid tähtsuse järjekorda seada, tingimusel et ta võtab konkreetseid asjaolusid arvestades äriühingu jaoks mõistlikult kättesaadavad meetmed.	(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale ning seda hindama. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks on vaja sidusrühmade sisulist kaasamist, nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid näitajaid, äriühingu väärtusahelate kaardistamist, sealhulgas asjakohast teavet, nagu nimed, asukohad, tarnitavate toodete ja teenuste liigid ning teave tütarettevõtjate, tarnijate ja äripartnerite kohta. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemine peaks sisaldama inimõiguste ja keskkonna olukorra hindamist dünaamiliselt ja korrapäraste ajavahemike järel: enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades ning korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul. Põlisrahvaste vaba, eelnev ja teadlik nõusolek peaks olema eeltingimus igasuguse tegevuse puhul, mis mõjutab nende maid, territooriume ja loodusvarasid. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Kui äriühing ei saa kõiki kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või leevendada, peaks ta sidusrühmadega konsulteerides välja töötama ja rakendama prioriteetide seadmise strateegia, milles tuleks arvesse võtta inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale avalduva mitmesuguse tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju raskusastet, tõenäosust, kestust, levikut ja pöörduvust.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamist kasutataks viimase abinõuna – see on kooskõlas ka liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel.	(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja parandamisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et äriühingud suhtlevad mõjutatud sidusrühmadega ja hindavad lepingute ajutise peatamise või lõpetamise võimalikku kahjulikku mõju, et hoida ära suuremat kahju. Suhete katkestamine tuleks ette näha, kui võimalik kahjulik mõju on seotud süsteemse ja riiklikult korraldatud rõhumisega ning seetõttu ei saa seda äriühingu tegevusega ära hoida ning kui äriühingu hinnangul ei tooks ärisuhte lõpetamine kaasa suuremat kahjulikku mõju kui see, mida ta kavatseb ennetada või leevendada.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Kui see on ennetusmeetmete keerukuse tõttu vajalik, peaks äriühing välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma lepingulisi tagatisi käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma väljakujunenud ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset toetust rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.	(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud võtma järgmisi meetmeid: äriühing peaks välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Ennetusmeetmete kava tuleks välja töötada sidusrühmade sisulise ja pideva kaasamise kaudu ning see peaks olema täpselt kohandatud äriühingute tegevuse ja väärtusahela kontekstile. Selles tuleks kindlaks teha ja hinnata, kas äriühingu ärimudel ja strateegiad on kohandatud hoolsuskohustuse nõuetega, ning see peaks sisaldama prioriteetide seadmise strateegiat, mis põhineb võimaliku kahjuliku mõju tõsidusel ja tõenäosusel juhul, kui äriühing ei suuda kogu võimalikku kahjulikku mõju samal ajal ennetada või leevendada. Äriühing peaks ärisuhte otsepartnerilt nõudma lepingulisi tagatisi käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma partneritele, tarnijatele, sealhulgas VKEdele, sihipärast ja proportsionaalset toetust rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, peatada ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja minimeerimispüüdlusi, kui on mõistlik eeldada, et need püüdlused osutuvad lühikeses perspektiivis edukaks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui võimalik kahjulik mõju on ulatuslik. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.	(36) Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, peaks äriühingutel olema kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning kas peatada ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja leevendamispüüdlusi, kui on mõistlik eeldada, et need püüdlused osutuvad lühikeses perspektiivis edukaks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui võimalik kahjulik mõju on seotud süsteemse ja riiklikult korraldatud rõhumisega ning seetõttu ei saa seda äriühingu tegevusega ära hoida ning kui äriühingu hinnangul ei tooks ärisuhte lõpetamine kaasa suuremat kahjulikku mõju kui see, mida ta kavatseb ennetada või leevendada. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe ajutiselt peatada või lõpetada. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et väljakujunenud ärisuhete puhul, kus kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust minimeerima. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane.	(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele, keskkonnale või heale juhtimistavale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud mõju leevendama ja nägema ette mõjutatud isikutele või kogukondadele tekkinud mõju otsese heastamise või tegema selleks koostööd. Kahjuliku mõju leevendamine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Parandusmeetmete eesmärk peaks olema taastada mõjutatud isikute olukord, milles nad oleksid, kui kahjulikku mõju ei oleks tekkinud (kui see on võimalik), ning need peavad olema proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele, keskkonnale või heale juhtimistavale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks ja selle parandamiseks võtma. Parandusmeetmed tuleks kindlaks määrata mõjutatud sidusrühmade sisulise kaasamise kaudu ning need võivad hõlmata tagastamist või taastamist, vabandamist, rahalist või mitterahalist hüvitist, hindamist, et teha kindlaks, kas haavatavad sidusrühmad saavad hüvitismaksetest või muudest tagastamisvormidest õiglast kasu. Äriühingud peaksid tagama, et nad ei luba kahjulikul mõjul korduda. Äriühingu pakutud parandusmeetmed ei tohiks takistada mõjutatud sidusrühmi võtmast äriühingut tsiviilvastutusele ning kohtud peaksid neid tsiviilkohtumenetluses nõuetekohaselt arvesse võtma.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada või minimeerida tegelikku kahjulikku mõju, peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või minimeerima selle ulatuse, võttes meetmeid, mis on proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa selle tekkimisele. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga meetmete võtmiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma ka lepingulisi tagatisi äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ka ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või minimeerimine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on väljakujunenud ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.	(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada või minimeerida tegelikku kahjulikku mõju, peaksid äriühingud võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või minimeerima selle ulatuse, võttes meetmeid, mis on proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa selle tekkimisele. Äriühingud peaksid töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga meetmete võtmiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Parandusmeetmete kava tuleks välja töötada sidusrühmade sisulise ja pideva kaasamise kaudu, järgides nõuetekohaselt kokkulepitud kohustuste täitmist, ning see peaks olema täpselt kohandatud äriühingute tegevuse ja väärtusahela kontekstile. Selles tuleks samuti kindlaks teha ja hinnata, kas äriühingu ärimudel ja strateegiad on kohandatud hoolsuskohustuse nõuetega. Äriühing peaks ärisuhte otsepartnerilt nõudma ka lepingulisi tagatisi äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ka ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või leevendamine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust partneritele ja tarnijatele, sh VKEdele, kellega neil on ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud meetmetega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või seda piisavalt leevendada, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, kas peatada ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada.	(41) Kui kirjeldatud meetmetega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või seda piisavalt leevendada, peaks äriühingutel olema kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning kas peatada ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või leevendamiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui kahjulik mõju on seotud süsteemse ja riiklikult korraldatud rõhumisega ning seetõttu ei saa seda äriühingu tegevusega peatada ega leevendada ning kui äriühingu hinnangul ei tooks ärisuhte lõpetamine kaasa suuremat kahjulikku mõju kui see, mida ta kavatseb ennetada või leevendada. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe ajutiselt peatada või lõpetada.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või. keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Ettevõtted peaksid kehtestama kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist ja kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.	(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada varajasi hoiatusi ja kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi, mis on seotud tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele, keskkonnale või heale juhtimistavale tulenevalt äriühingu enda või selle tütarettevõtjate tegevusest või sellise väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kellega äriühingul on väljakujunenud ärisuhe. Selliseid kaebusi peaksid saama esitada kõik sidusrühmad, sealhulgas ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, kohalikud kogukonnad, põlisrahvas ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, inimõiguste ja keskkonnaõiguste kaitsjad, äriühingu poolt toime pandud korruptsioonikuritegude otsesed tunnistajad ja ohvrid või muud juriidilised või füüsilised isikud, kelle põhikirjajärgne eesmärk on inimõiguste, keskkonna ja hea juhtimistava kaitse. Ettevõtted peaksid kehtestama korra kaebuste õigeaegseks menetlemiseks ja neile vastamiseks, ning andma sellest teada kaebuse esitajatele ja asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast ja tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaksid äriühingud võtma kaebuse suhtes asjakohaseid järelmeetmeid, avalikustama teabe menetluse tulemuste, võetud meetmete ja otsuste ning otsuste põhjenduste kohta. Kaebuse esitajal peaks olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist ja kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Et pakkuda äriühingutele ja liikmesriikide ametiasutustele tuge ja praktilisi materjale selle kohta, kuidas äriühingud peaksid oma hoolsuskohustust täitma, peaks komisjonil olema võimalus anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta, lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikide ja sidusrühmade, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti ja vajaduse korral ka hoolsuskohustuse alaseid teadmisi omavate rahvusvaheliste organitega.	(46) Et pakkuda tuge ja praktilisi materjale äriühingutele selle kohta, kuidas nad peaksid oma hoolsuskohustust täitma, või liikmesriikide ametiasutustele selle kohta, kuidas nende kohustuste täitmine tõhusalt tagada, ning selleks, et tagada kõigis liikmesriikides tõhus ja ühetaoline rakendamine, peaks komisjon, lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikide ja sidusrühmade, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti ja asjakohasel juhul Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti ja vajaduse korral ka hoolsuskohustuse alaseid teadmisi omavate rahvusvaheliste organitega, andma välja suunised järgmiste küsimuste kohta: konkreetsed suure riskiga sektorid; ressursside ja teabe jagamine äriühingute ja juriidiliste isikute vahel kooskõlas konkurentsiõigusega; erimenetlus ja -vahendid VKEde jaoks, et toetada hoolsuskohustuse rakendamist; äriühingute väärtusahelate kaardistamine, konkreetne kahjulik mõju, sealhulgas kahjulik mõju heale juhtimistavale; ohvritele pakutava õiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamine; sidusrühmadele tekkivate survemeetmete riskide ennetamine ja leevendamine; kõrgendatud hoolsuskohustus konflikti- ja riskipiirkondades; vastutustundlik suhete katkestamine; süsteemse ja riigi kehtestatud rõhumise kontekstide hindamine ja dünaamiline loetelu; halduskaristuste määramise metoodika ja kriteeriumid; valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste terviklikkus ja sobivus; soo- ja kultuuriteadlik hoolsuskohustus; väikepõllumajandustootjate ees seisvad probleemid.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes. VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti võiksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetada ja aidata neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel, kui sellest tulenevad nõuded ohustaksid VKE elujõulisust, ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.	(47) Kuigi enamik VKEsid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. VKEdele, kes kohaldamisalasse ei kuulu, kuid kes soovivad käesoleva direktiiviga kooskõlas olevaid hoolsuskohustusi vabatahtlikult täita, tuleks pakkuda selleks stiimuleid ja neid tuleks selle eest premeerida. Selleks julgustatakse liikmesriike looma näiteks hoolsuskohustusi järgivaid VKEsid tuvastada aitavaid märgistamissüsteeme. Et leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes, ning neid toetada, peaksid liikmesriigid eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Samuti peaksid liikmesriigid VKEsid sihtotstarbelise rahastamise kaudu rahaliselt toetama, andma tehnilist abi, et aidata neil täita hoolsuskohustuse nõudeid ja aitama neil suurendada suutlikkust. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel, kui sellest tulenevad nõuded ohustaksid VKE elujõulisust, ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(55) Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaldamise ja jõustamise järjepidevus, peaksid riiklikud järelevalveasutused tegema koostööd ja oma tegevust kooskõlastama. Selleks peaks komisjon looma Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku ning järelevalveasutused peaksid üksteist oma ülesannete täitmisel aitama ja osutama vastastikust abi.	(55) Selleks et tagada käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaldamise ja jõustamise järjepidevus, peaksid riiklikud järelevalveasutused tegema koostööd ja oma tegevust kooskõlastama. Selleks peaks komisjon looma Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku ning järelevalveasutused peaksid üksteist oma ülesannete täitmisel aitama ja osutama vastastikust abi. Selleks, et tagada võrdsed tingimused ja vähendada detsentraliseeritud jõustamisest tulenevat meelepärase kohtualluvuse valimise ohtu, peaks komisjon toetama liikmesriike kohaldamis- ja jõustamissuunistega ning jälgima nende suuniste järgimist majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kaudu ning tegelema võimalike puudustega riigipõhistes soovitustes.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(70) Komisjon peaks andma hinnangu ja esitama aruande selle kohta, kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suure mõjuga sektorite loetellu tuleks lisada uusi sektoreid, et viia see vastavusse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega või võtta arvesse selgeid tõendeid tööalase ärakasutamise, inimõiguste rikkumise või uute esilekerkivate keskkonnaohtude kohta, kas käesolevas direktiivis osutatud asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide loetelu tuleks muuta, eelkõige pidades silmas rahvusvahelise olukorra muutusi, või kas käesoleva direktiivi hoolsuskohustust käsitlevaid sätteid tuleks laiendada kliimale avalduvale kahjulikule mõjule.	(70) Komisjon peaks korrapäraselt andma hinnangu ja esitama aruande selle kohta, kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suure mõjuga sektorite loetellu tuleks lisada uusi sektoreid, sealhulgas kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega või võttes arvesse selgeid tõendeid tööalase ärakasutamise, inimõiguste rikkumise või uute esilekerkivate hea juhtimistava ja keskkonnaohtude kohta, ning kas käesolevas direktiivis osutatud asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja instrumentide loetelu tuleks muuta, eelkõige pidades silmas rahvusvahelise olukorra muutusi. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada suure mõjuga sektorite loetelu.

Muudatusettepanek  29 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste äriühingute suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi selliste äriühingute suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid sellel oli keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % netokäibest tekkis ühes või mitmes järgmistest sektoritest:	(b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid on börsil noteeritud või sellel oli keskmiselt üle 50 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 8 miljoni euro ja/või selle bilansis oli üle 4 miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % tema netokäibest tekkis ühes või mitmes järgmistest suure mõjuga sektoritest:

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük;	i) tekstiilitootmine, rõivatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite ja karusnahatoodete) tootmine ning rõivaste, jalatsite ja nahktoodete hulgi- ja jaemüük spetsialiseeritud kauplustes;

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük;	ii) põllumajandus, veevarustus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus, toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük;

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük.	iii) mäetööstus, maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine ja rafineerimine, transport ja käitlemine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük;

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiia) arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, elektriseadmete tootmine ning masinate ja seadmete tootmine;

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiib) ehitus, sealhulgas hoonete ehitamine, tsiviilehitus ja eriehitustööd;

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiic) finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus;

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiid) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, sealhulgas nende toodete tootmine, ülekandmine, jaotamine ja nendega kauplemine;

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiie) juriidilised toimingud ja arvepidamine, sealhulgas auditeerimine;

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiif) majutus- ja toitlustustegevus ning puhastustegevus;

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiig) turvatöö ja juurdlus, sealhulgas turvasüsteemidega seotud tegevus;

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii h (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiih) tööhõivealane tegevus;

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiii) saastekäitlus ja muud jäätmekäitlusteenused, jäätmete kogumise, töötlemise ja kõrvaldamisega seotud tegevus; materjalide taaskasutamine;

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii j (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiij) tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega seotud tegevus, sealhulgas hoolekandeasutuste tegevus;

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii k (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiik) infoalane tegevus, sealhulgas andmetöötlus, veebimajutus ja sellega seotud tegevus; veebiportaalid.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju kaitstavatele isikutele, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvaheliste konventsioonide kohast ja lisa I osa 1. jaos loetletud õigust või keeldu;	(c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – igasugune võimalik või tegelik negatiivne mõju isikutele, mis tuleneb mis tahes tegevusest või tegevusetusest, mille tõttu kaovad või vähenevad üksikisiku või rühma õigused ja kaitse, mis tuleneb keeldudest, mis on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ja instrumentides, eelkõige neis, mis on loetletud lisa I osa 1. jaos ja sätestatud lisa I osa 2. jaos, sealhulgas sellega seotud kohtupraktikas. See lisa vaadatakse korrapäraselt läbi ja on kooskõlas liidu inimõiguste valdkonna eesmärkidega. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et I lisa I osa 1. ja 2. jaos esitatud loetelusid muuta.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) „kahjulik mõju heale juhtimistavale“ – igasugune võimalik või tegelik kahjulik mõju kogu äriühingu väärtusahela ulatuses riigi, piirkonna või territooriumi heale juhtimistavale, nagu on kehtestatud I lisa I osa 3. jaos loetletud rahvusvahelistes head juhtimistava käsitlevates ja korruptsioonivastastes instrumentides. See lisa vaadatakse korrapäraselt läbi ja on kooskõlas liidu hea valitsemise valdkonna eesmärkidega. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et I lisa I osa 3. jaos esitatud loetelu muuta;

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cb) „konflikti- ja riskipiirkonnad“ – geograafilised piirkonnad, mis on relvastatud konfliktis, riikidevahelises või kodusõjas või ebakindlas konfliktijärgses olukorras, okupeeritud ja/või annekteeritud piirkonnad, nõrga või puuduva valitsemistava ja julgeolekuga piirkonnad, nagu läbikukkunud riigid, ning piirkonnad, kus esineb laialdast vägivalda ja/või kus rikutakse tõsiselt rahvusvahelist humanitaarõigust ja/või inimõigusi, samuti piirkonnad, kus sellised rikkumised on süsteemsed ja/või riigi kehtestatud;

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) „sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus mõjutavad või võivad mõjutada;	(n) „sidusrühmad“ –
	i)  äriühingu töötajad (sealhulgas mitteametlike kokkulepete alusel) ja nende esindajad, äriühingu tütarettevõtjate töötajad ja nende esindajad, ametiühingud, kohalikud kogukonnad, põlisrahvad, inimõiguste ja keskkonnaõiguste kaitsjad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, äriühingu poolt toime pandud korruptsioonikuritegude otsesed tunnistajad ja ohvrid ning muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve mõjutab või võib mõjutada kogu väärtusahela ulatuses kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud toodete, teenuste või tegevuse tõttu tekkiv kahjulik mõju inimõigustele, keskkonnale või heale juhtimistavale;
	ii)  organisatsioonid, kes esindavad punktis i nimetatud üksikisikuid, rühmi, kogukondi või üksusi või kelle põhikirjajärgne eesmärk on kaitsta inimõigusi, head juhtimistava, keskkonda või kliimat;

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(na) „haavatavad sidusrühmad“ – üksikisikud ja õiguste omajate rühmad, kes on haavatavas ja tõrjutud olukorras tulenevalt konkreetsetest oludest või läbipõimunud teguritest, sealhulgas nende soost, vanusest, rassist, etnilisest päritolust, klassist, haridusest, põlisrahva hulka kuulumisest, rändestaatusest, puudest ning sotsiaalsest ja majanduslikust staatusest, mis on diferentseeritud ja sageli ebaproportsionaalse kahjuliku mõju põhjused ning põhjustavad diskrimineerimist ja lisatakistusi osalemisele ja õiguskaitse kättesaadavusele;

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(nb) „inimõiguste kaitsjad“ – üksikisikud, rühmitused ja ühiskondlikud organid, kes edendavad, kaitsevad või püüavad teostada üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi; inimõiguste kaitsjad taotlevad nii kodaniku- ja poliitiliste õiguste edendamist ja kaitsmist kui ka majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste edendamist, kaitsmist ja teostamist;

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(nc) „keskkonnaõiguste kaitsjad“ – üksikisikud ja rühmitused, kes isiklikult või ametialaselt püüavad rahumeelsel viisil kaitsta ja edendada õigusi, mis on seotud keskkonna ja kliimaga, sealhulgas elurikkuse, vee, õhu, maa, pinnase, taimestiku ja loomastikuga;

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(nd) „sidusrühmade sisuline kaasamine“ – interaktiivne, reaktiivne ja pidev sidusrühmade kaasamise protsess, mida iseloomustab kahesuunaline teabevahetus, mis toimub heas usus ja millega tagatakse kokkulepitud kohustuste nõuetekohane täitmine ning mis hõlmab kogu sidusrühmade jaoks vajaliku asjakohase teabe õigeaegset esitamist; asjakohased protsessid haavatavate sidusrühmade osalemist takistavate tegurite kõrvaldamiseks (nt keeleline, kultuuriline, sooline ja võimu tasakaalustamatus, kogukonnasisesed lõhed) ning piisav kaitse sidusrühmade turvalisuse tagamiseks ning survemeetmete ja kättemaksu vältimiseks;

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Kõrgendatud hoolsuskohustus konflikti- ja riskipiirkondades
	Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktis cb määratletud konflikti- ja riskipiirkondades tegutsevad äriühingud järgivad oma rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi ning teostavad kogu oma tegevuse ja ärisuhete suhtes kõrgendatud, konfliktitundlikku hoolsuskohustust, integreerides oma hoolsuskohustustesse sisulisel ja konfliktitundlikul sidusrühmade kaasamisel põhineva konfliktianalüüsi, mis käsitleb algpõhjuseid, vallandajaid ja konflikti põhjustavaid osapooli ning äriühingute tegevuse mõju konfliktile.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5a
	Sidusrühmade kaasamine
	1.  Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kaasavad artiklites 4–11 sätestatud kohustusi täites tõhusalt ja sisuliselt sidusrühmad.
	2.  Hoolsuskohustuse täitmise igas etapis ja kogu protsessi jooksul peavad äriühingud tagama, et:
	a)  sidusrühmad kaasatakse sisuliselt interaktiivsesse, reaktiivsesse ja pidevasse protsessi, mida iseloomustab kahesuunaline teabevahetus, mis toimub heas usus ning mis on kohandatud haavatavatele sidusrühmadele ja eemaldab nende ees seisvad tõkked;
	b)  kogu asjakohane teave, mida sidusrühmad vajavad teadlike otsuste tegemiseks, tehakse kättesaadavaks juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil, sealhulgas sisuline teave tegevuse, projektide ja investeeringute ning nende tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kohta, kooskõlas artikliga 11;
	c)  sidusrühmadel on kooskõlas artikliga 23 piisav kaitse survemeetmete ohu eest;
	d)  kasutatakse soo- ja kultuuriteadlikku tegutsemisviisi;
	e)  kokkulepitud kohustuste täitmist jälgitakse nõuetekohaselt.
	3.  Töötajate ja töötajate esindajate kaasamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ning nõukogu direktiivi 2001/86/EÜ kohaldamist.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemine	Tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemine ja hindamine

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, ja juhul, kui selline mõju on seotud nende väärtusahelatega, nende väljakujunenud ärisuhetest.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale avalduv tegelik ja võimalik kahjulik mõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate või selliste väärtusahelates olevate üksuste tegevusest, kellega äriühingutel on ärisuhe.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on lõikes 1 osutatud kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, õigus kasutada asjakohaseid vahendeid, sealhulgas sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste esitamise korra kohaselt. Vajaduse korral konsulteerivad äriühingud ka nende rühmadega, keda küsimus potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas töötajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta.	4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kahjuliku mõju kindlakstegemiseks ja hindamiseks võtavad äriühingud meetmeid ja teevad otsuseid järgmise põhjal:
	a)  äriühingu väärtusahela kaardistamine ja asjakohase teabe, sealhulgas nimede, asukohtade, tegevuse liikide, tarnitud toodete ja osutatud teenuste ning muu tütarettevõtjaid, filiaale ja ärisuhteid käsitleva asjakohase teabe avalikustamine;
	b)  kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, sealhulgas jaotatud andmed;
	c)  sõltumatud aruanded ja teave, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste lahendamise mehhanismi kaudu;
	d)  potentsiaalselt mõjutatud sidusrühmade sisuline kaasamine vastavalt artikli 3 punktile nd;
	e)  nende tegevuse kontekst, mis tähendab, et konflikti- ja riskipiirkondades tegutsevad äriühingud järgivad kõrgendatud, konfliktitundlikku hoolsuskohustust, integreerides konfliktianalüüsi, mis käsitleb algpõhjuseid, vallandajaid ja konflikti põhjustavaid osapooli ning äriühingute tegevuse mõju konfliktile.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutele on lõikes 1 osutatud kahjuliku mõju kindlakstegemiseks kättesaadavaks tehtud asjakohased vahendid ning nad võivad selliste vahendite ettevalmistamiseks teha koostööd komisjoniga. Artiklis 17 määratletud järelevalveasutustel on õigus viia sellega seoses läbi reklaami- ja koolitustegevust, sealhulgas väikestele äriühingutele, kelle suhtes ei kohaldata käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 3, 4 ja 5 asjakohaseid meetmeid, et ennetada, või kui ennetamine ei ole võimalik või kohe võimalik, piisavalt leevendada võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele ja kahjulikku keskkonnamõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad asjakohaseid meetmeid, et ennetada, või kui ennetamine ei ole võimalik või kohe võimalik, piisavalt leevendada inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale avalduvat võimalikku kahjulikku mõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Äriühing peab vajaduse korral tegema järgmist:	2. Äriühing peab võtma asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegema sellega piirdumata järgmist:

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui see on ennetamiseks võetavate meetmete laadi või keerukuse tõttu vajalik, töötama välja ja rakendama ennetusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Ennetusmeetmete kava väljatöötamisel konsulteeritakse sidusrühmadega, keda see mõjutab;	a) töötama välja ja rakendama ennetusmeetmete kava, asjakohaste meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Ennetusmeetmete kava tuleb välja töötada sidusrühmade sisulise ja pideva kaasamise kaudu ning see peaks olema täpselt kohandatud äriühingute tegevuse ja väärtusahela kontekstile. Selles tuleb samuti kindlaks teha ja hinnata, kas äriühingu ärimudel ja strateegiad on kohandatud hoolsuskohustuse nõuetega, see peab sisaldama prioriteetide seadmise strateegiat, mis põhineb võimaliku kahjuliku mõju tõsidusel ja tõenäosusel juhul, kui äriühing ei suuda kogu võimalikku kahjulikku mõju samal ajal ennetada või leevendada; selles tuleb nõuda sidusrühmade kaasamist ja suurema kahju vältimiseks toimuva lepingute ajutise peatamise või lõpetamise võimaliku kahjuliku mõju hindamist ning selles tuleb ette näha lepingute lõpetamine, kui võimalik kahjulik mõju on seotud süsteemse ja riiklikult korraldatud rõhumisega ning seetõttu ei saa seda äriühingu tegevusega ära hoida ning kui äriühingu hinnangul ei tooks ärisuhte lõpetamine kaasa suuremat kahjulikku mõju kui see, mida ta kavatseb ennetada või leevendada;

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Äriühing peab vajaduse korral tegema järgmist:	3. Äriühing peab võtma asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegema sellega piirdumata järgmist:

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) neutraliseerima kahjuliku mõju või minimeerima selle ulatuse, sealhulgas makstes kahjuhüvitist mõjutatud isikutele ja rahalist hüvitist mõjutatud kogukondadele. Meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele;	a) peatama kahjuliku mõju ja seda leevendama, kui ta teeb kindlaks, et ta on selle mõju põhjustanud või kogu oma väärtusahelas sellele kaasa aidanud; nägema ette kahju täieliku heastamise otse mõjutatud isikutele või kogukondadele või võtma sellisest heastamisest osa. Parandusmeetmed:
	i)  peavad olema mõeldud selleks, et taastada, kui see on võimalik, mõjutatud isikute olukord, milles nad oleksid, kui kahjulikku mõju ei oleks tekkinud, ning need peavad olema proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele;
	ii)  peavad olema õiglaselt jagatud äriühingu ja kahju põhjustanud või selle tekkimisele kaasa aidanud partneri vahel;
	iii)  peavad olema kindlaks määratud mõjutatud sidusrühmade sisulise kaasamise kaudu ning need võivad hõlmata tagastamist või taastamist, vabandamist, rahalist või mitterahalist hüvitist, hindamist, et teha kindlaks, kas haavatavad sidusrühmad saavad hüvitismaksetest või muudest tagastamisvormidest õiglast kasu, ning meetmete võtmist edaspidise kahjuliku mõju vältimiseks;
	iv)  ei tohi takistada mõjutatud sidusrühmi võtmast äriühinguid tsiviilvastutusele ning kohtud peavad neid tsiviilkohtumenetluses nõuetekohaselt arvesse võtma;

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui see on vajalik põhjusel, et kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Kui see on asjakohane, konsulteeritakse parandusmeetmete kava väljatöötamisel sidusrühmadega;	b) töötama välja ja rakendama parandusmeetmed ja nende kava, mille hulka kuuluvad ka meetmete mõistlik ja selgelt kindlaksmääratud ajakava, vahendid ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Parandusmeetmete kava tuleb välja töötada sidusrühmade sisulise ja pideva kaasamise kaudu, järgides nõuetekohaselt kokkulepitud kohustuste täitmist, ning see peaks olema täpselt kohandatud äriühingute tegevuse ja väärtusahela kontekstile. Selles tuleb samuti kindlaks teha ja hinnata, kas äriühingu ärimudel ja strateegiad on kohandatud hoolsuskohustuse nõuetega, selles tuleb nõuda sidusrühmade kaasamist ja suurema kahju vältimiseks toimuva lepingute ajutise peatamise või lõpetamise kahjuliku mõju hindamist ning selles tuleb ette näha lepingute lõpetamine, kui kahjulik mõju on seotud süsteemse ja riiklikult korraldatud rõhumisega ning seetõttu ei saa seda äriühingu tegevusega lõpetada ega leevendada ning kui äriühingu hinnangul ei tooks ärisuhte lõpetamine kaasa suuremat kahjulikku mõju kui see, mida ta kavatseb lõpetada või leevendada;

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaebuste esitamise kord	Kaebuste lahendamise mehhanism

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kaebusi võivad esitada:	2. Liikmesriigid tagavad, et kaebusi võivad esitada kõik artikli 3 punktides n, na, nb ja nc nimetatud isikud, rühmad, kogukonnad, üksused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ning neid esindavad füüsilised ja juriidilised isikud. Kui kaebuse esitaja on laps, võib lapse nimel kaebuse esitada tema eestkostja.
a) isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib neid mõjutada;
b) ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid isikuid;
c) kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et kaebuse esitajatel on õigus:	4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud pakuvad kaebuse esitajatele ja nende esindajatele:

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) teavet selle kohta, kuidas sellistele kaebuste esitamise mehhanismidele juurde pääseda, ja menetluste avalikult kättesaadavat kirjeldust;

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt -a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-aa) õiguspäraseid, kättesaadavaid, prognoositavaid, ohutuid, õiglasi, läbipaistvaid, õigustega kooskõlas olevaid ja kohandatavaid kaebuste esitamise mehhanisme, mis võimaldavad sidusrühmadel, sealhulgas eelkõige tegelikel ja potentsiaalselt mõjutatud õiguste omajatel selliste sõltumatute kaebuste esitamise mehhanismide loomises ja hindamises sisuliselt osaleda;

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt -a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-ab) sidusrühmi mõjutavate survemeetmete puudumise, konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagatisi;

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt -a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-ac) õigeaegset ja ammendavat teavet, sealhulgas selget ajakava, konkreetse kaebusega seoses võetud sammude ja võetud meetmete, menetluse tulemuse ja selle üksikasjaliku põhjenduse kohta;

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) nõuda äriühingult, kellele nad on lõike 1 kohaselt kaebuse esitanud, kaebuse suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist ning	a) kaebuse suhtes asjakohaseid, õigeaegseid ja tulemuslikke järelmeetmeid äriühingult, kellele nad on lõike 1 kohaselt kaebuse esitanud;

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kohtuda äriühingu asjakohase tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku tõsist kahjulikku mõju.	b) võimalust kohtuda äriühingu asjakohase tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju;

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) täielikku heastamist, nagu on osutatud artikli 8 lõike 3 punktis b ja selle punkti tähenduses, kaebuste lahendamise mehhanismi kaudu ning tagatisi, et kaebuse esemeks olev kahju ei kordu. Parandusmeetmed peavad olema proportsionaalsed kahjuliku mõju olulisuse ja ulatusega;

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) takistamatut juurdepääsu artiklis 19 kirjeldatud põhjendatud kahtluste menetlusele, artiklis 22 kirjeldatud riiklikele kohtumehhanismidele ja muudele kohtu- või kohtuvälistele mehhanismidele, olenemata sellest, kas nad kasutavad kaebuste lahendamise mehhanismi ja kas nad on kasutanud kohtuväliste mehhanismide võimalusi või on need juba täielikult ära kasutanud.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, võib komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta.	1.  Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, annab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga, kui see on asjakohane, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusametiga ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, välja suuniseid artiklite 5–11 kohaste konkreetsete kohustuste kohta ning ka järgmiste aspektide kohta:
	a)  konkreetsed suure riskiga majandustegevuse sektorid, millel on märkimisväärne kahjulik mõju inimõigustele, keskkonnale ja heale juhtimistavale, sealhulgas artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud sektorid,
	b) ressursside ja teabe jagamine äriühingute ja muude juriidiliste isikutega, et ennetada, leevendada ja parandada kahjulikku mõju kooskõlas konkurentsiõigusega;
	c)  VKEdele suunatud erimenetlused ja -vahendid ning teabevahetus, et toetada nende tegevuses hoolsuskohustuse rakendamist;
	d)  äriühingute väärtusahelate ja tõhusate protsesside kaardistamine, et jälgida partnerite käitumist kogu väärtusahela ulatuses;
	e)  konkreetne kahjulik mõju, sealhulgas negatiivne mõju heale juhtimistavale;
	f)  vastutustundlikud ja kestlikud kaubandus-, ostu- ja hinnapoliitika ja -tavad;
	g)  õiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamine ohvrite jaoks, sealhulgas seoses kollektiivsete õiguskaitsevahendite, esindushagide, mittediskrimineerivate menetluskulude ja asjakohaste aegumistähtaegadega;
	h)  sidusrühmade, sealhulgas inimõiguste ja keskkonnakaitsjate osalemisest tingitud survemeetmete riskide ennetamine ja leevendamine;
	i)  suurema hoolsuskohustuse rakendamine konfliktipiirkondades, sõjalise okupatsiooni olukordades ja mitteautonoomsetel territooriumidel;
	j)  vastutustundlik loobumine kahjulikest ärisuhetest;
	k)  selliste kontekstide hindamine ja dünaamiline loetelu, kus kahjulik mõju on seotud süsteemse ja riiklikult korraldatud rõhumisega ning kus seetõttu on sisuline kaasamine, ennetamine ja leevendamine tehtud võimatuks;
	l)  metoodika ja kriteeriumid, mida järelevalveasutused peavad kasutama halduskaristustega seotud otsuste tegemisel ning tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste laadi ja ühtlustamise puhul;
	m)  valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste terviklikkuse ja sobivuse hindamine, eelkõige kodanikuühiskonna ja sidusrühmade vaatenurkade lisamine audititesse;
	n)  meetmed, mida äriühingud peaksid võtma, et tagada soo- ja kultuuriteadlik hoolsuskohustus;
	o)  meetmed, mida äriühingud peaksid võtma, et lahendada väikepõllumajandustootjate probleeme, sealhulgas juurdepääsu elatusvahenditele.
	2.  Arvestades, et võrdsete võimaluste tagamiseks on oluline, et kõik liikmesriikide ametiasutused rakendaksid neid suuniseid ühetaoliselt, tuleb nende järgimist jälgida majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kaudu ning võimalike puudustega tegeleda riigipõhistes soovitustes.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes sisalduvate õiguste ja keeldude rikkumised	1. Rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes sisalduvad õigused ja keelud

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – sissejuhatav osa (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Need õigused ja keelud hõlmavad muu hulgas järgmist:

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rikutud on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 1 kohaselt rahval olevat õigust käsutada oma loodusvarasid ja ressursse ning mitte olla ilma jäetud oma elatusvahenditest.	1. kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 1 kohane rahva õigus käsutada oma loodusvarasid ja ressursse ning mitte olla ilma jäetud oma elatusvahenditest;

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 3 kohast õigust elule ja turvalisusele.	2. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 3 kohane õigus elule ja turvalisusele;

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 5 kohast keeldu kedagi piinata või julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda.	3. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 5 kohane keeld kedagi piinata või julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda;

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 9 kohast õigust vabadusele ja turvalisusele.	4. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 9 kohane õigus vabadusele ja turvalisusele;

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 17 kohast keeldu meelevaldselt või ebaseaduslikult sekkuda kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse või teotada tema head nime.	5. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 17 kohane keeld meelevaldselt või ebaseaduslikult sekkuda kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse või teotada tema head nime;

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 18 kohast keeldu sekkuda mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusse.	6. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 18 kohane keeld sekkuda mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusse;

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Rikutud on majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 kohast õigust õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas õiglasele töötasule, ohutustehnika ja hügieeni nõuetele vastavatele töötingimustele ning mõistlikule tööaja piiramisele.	7. õigus õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas inimväärset elatist võimaldavale töötasule, ohutustehnika ja hügieeni nõuetele vastavatele töötingimustele ning mõistlikule tööaja piiramisele. See hõlmab nii töötajate õigust õiglasele palgale kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate ja väikepõllumajandustootjate õigust elatusvahenditele kooskõlas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7;

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. õigus enda ja oma perekonna piisavale elatustasemele, sealhulgas piisavale toidule, riietusele ja eluasemele, ning õigus elutingimuste pidevale parandamisele kooskõlas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 lõikega 1 ja inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 25 lõikega 1;

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Rikutud on majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 kohast keeldu piirata töötajate juurdepääsu korralikule eluasemele, kui töötajaid majutatakse ettevõtte pakutaval pinnal, ning töötajatele töökohas piisava söögi, riiete, vee ning piisavate sanitaartingimuste tagamist.	8. majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 kohane keeld piirata töötajate juurdepääsu korralikule eluasemele, kui töötajaid majutatakse ettevõtte pakutaval pinnal, ning töötajatele töökohas piisava söögi, riiete, vee ning piisavate sanitaartingimuste tagamist;

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 3 kohast lapse õigust sellele, et kõigis lapsi mõjutavates otsustes ja tegevustes seataks esikohale tema huvid. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 6 kohast lapse õigust täieulatuslikule arengule. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 24 kohast lapse õigust võimalikult heale tervisele. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artiklite 26 ja 27 kohast õigust sotsiaalsele turvalisusele ja piisavale elatustasemele. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 28 kohast õigust haridusele. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artiklite 34 ja 35 kohast lapse õigust olla kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest ning õigust sellele, et teda kaitstaks ekspluateerimise eesmärgil röövimise, müümise või riigi piires või sellest väljaspool ebaseaduslikult muusse kohta viimise eest.	9. lapse õiguste konventsiooni artikli 3 kohane lapse õigus sellele, et kõigis lapsi mõjutavates otsustes ja tegevustes seataks esikohale tema huvid; lapse õiguste konventsiooni artikli 6 kohane lapse õigus täieulatuslikule arengule; lapse õiguste konventsiooni artikli 24 kohane lapse õigus võimalikult heale tervisele; lapse õiguste konventsiooni artiklite 26 ja 27 kohane õigus sotsiaalsele turvalisusele ja piisavale elatustasemele; lapse õiguste konventsiooni artikli 28 kohane õigus haridusele; lapse õiguste konventsiooni artiklite 34 ja 35 kohane lapse õigus olla kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest ning õigust sellele, et teda kaitstaks ekspluateerimise eesmärgil röövimise, müümise või riigi piires või sellest väljaspool ebaseaduslikult muusse kohta viimise eest;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Rikutud on keeldu võtta tööle vanuse järgi koolikohustuslikku last või igal juhul last, kes on alla 15 aasta vana, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud töötamiskoha õigusega kooskõlas 1973. aasta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) artikli 2 lõikega 4 ja artiklitega 4–8.	10. keeld võtta tööle vanuse järgi koolikohustuslikku last või igal juhul last, kes on alla 15 aasta vana, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud töötamiskoha õigusega kooskõlas 1973. aasta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni (nr 138) artikli 2 lõikega 4 ja artiklitega 4–8;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 11 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Rikutud on lapse õiguste konventsiooni artikli 32 kohast keeldu kasutada lapstööjõudu, sealhulgas lapsele (alla 18-aastased isikud) sobimatumate tööde puhul kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni (nr 182) artikliga 3. See hõlmab järgmist:	11. lapse õiguste konventsiooni artikli 32 kohane keeld kasutada lapstööjõudu, sealhulgas lapsele (alla 18-aastased isikud) sobimatumate tööde puhul kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni (nr 182) artikliga 3. See hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12. Rikutud on sunniviisilise töö keeldu; see hõlmab igasugust tööd või teenust, mida nõutakse isikult mis tahes karistuse ähvardusel ja milleks see isik ei ole ennast pakkunud vabatahtlikult, vaid näiteks võlaorjuse või inimkaubanduse tõttu; sunniviisiline töö ei hõlma tööd või teenust, mis vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni (nr 29) artikli 2 lõikele 2 või kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 lõike 3 punktidele b ja c;	12. sunniviisilise töö keeld; see hõlmab igasugust tööd või teenust, mida nõutakse isikult mis tahes karistuse ähvardusel ja milleks see isik ei ole ennast pakkunud vabatahtlikult, vaid näiteks võlaorjuse või inimkaubanduse tõttu; sunniviisiline töö ei hõlma tööd või teenust, mis vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni (nr 29) artikli 2 lõikele 2 või kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 lõike 3 punktidele b ja c;

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Rikutud on inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 4 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 8, mille kohaselt on keelatud orjus ükskõik millisel kujul, orjusega samalaadsed tingimused, pärisorjus või töökohal muul kujul domineerimine või allasurumine, nagu äärmuslik majanduslik või seksuaalne ärakasutamine ja alandamine.	13. inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 4 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 8, mille kohaselt on keelatud orjus ükskõik millisel kujul, orjusega samalaadsed tingimused, pärisorjus või töökohal muul kujul domineerimine või allasurumine, nagu äärmuslik majanduslik või seksuaalne ärakasutamine ja alandamine;

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14. Rikutud on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamist käsitleva Palermo protokolli artikli 3 kohast inimkaubanduse keeldu.	14. rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamist käsitleva Palermo protokolli artikli 3 kohane inimkaubanduse keeld;

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 15 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
15. Rikutud on õigust ühinemisvabadusele, kogunemisvabadusele, organiseerumisõigusele ja kollektiivläbirääkimistele kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 20, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 21 ja 22, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 8, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooniga (nr 87) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse konventsiooniga (nr 98), sealhulgas järgmisi õigusi:	15. õigus ühinemisvabadusele, kogunemisvabadusele, organiseerumisõigusele ja kollektiivläbirääkimistele kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 20, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 21 ja 22, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 8, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooniga (nr 87) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse konventsiooniga (nr 98), sealhulgas järgmised õigused:

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
16. Rikutud on keeldu kedagi tööalaselt ebavõrdselt kohelda, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud tööhõivenõuetega kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100) artiklitega 2 ja 3, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1958. aasta töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitleva konventsiooni (nr 111) artiklitega 1 ja 2 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7; ebavõrdne kohtlemine hõlmab eelkõige võrdse väärtusega töö eest ebavõrdse töötasu maksmist;	16. keeld kedagi tööalaselt ebavõrdselt kohelda, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud tööhõivenõuetega kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100) artiklitega 2 ja 3, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1958. aasta töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitleva konventsiooni (nr 111) artiklitega 1 ja 2 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7; ebavõrdne kohtlemine hõlmab eelkõige võrdse väärtusega töö eest ebavõrdse töötasu maksmist;

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17. Rikutud on majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 kohast keeldu jätta maksmata äraelamist võimaldav töötasu.	17. majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 kohane keeld jätta maksmata äraelamist võimaldav töötasu;

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 18 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
18. Rikutud on keeldu keskkonnaseisundit mõõdetavalt halvendada, näiteks pinnase kahjuliku muutuse, vee- või õhusaaste, kahjulike heidete või liigse veetarbimise või loodusvaradele avalduva muu mõjuga, kui sellega	18. keeld keskkonnaseisundit kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt halvendada, näiteks pinnase kahjuliku muutuse, vee- või õhusaaste, kahjulike heidete või liigse veetarbimise või loodusvaradele avalduva muu mõjuga, kui sellega

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 18 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) mõjutatakse ökoloogilist terviklikkust, näiteks raadamisega;	e) mõjutatakse ökoloogilist terviklikkust, näiteks raadamisega, ja ökosüsteemide sisemist väärtust ning nendevahelisi seoseid;

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 18 – viimane lõik

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 3, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 5 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 12.	kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 3, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 5 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 12 ning õigusega puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale;

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
19. Rikutud on keeldu maa, metsade ja vete omandamisel, arendamisel või muul viisil kasutamisel, sealhulgas raadamisega, ebaseaduslikult kedagi välja tõsta või maad, metsi ja veekogusid hõivata, kui nende kasutamine tagas inimesele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 kohaselt elatusvahendid.	19. keeld maa, metsade ja vete omandamisel, arendamisel või muul viisil kasutamisel, sealhulgas raadamisega, ebaseaduslikult kedagi välja tõsta või maad, metsi ja veekogusid hõivata, kui nende kasutamine tagas inimesele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 11 kohaselt elatusvahendid;

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
20. Rikutud on ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni artikli 25, artikli 26 lõigete 1 ja 2, artikli 27 ja artikli 29 lõike 2 kohast põlisrahvaste õigust maale, territooriumile ja ressurssidele, mida nad on traditsiooniliselt omanud, asustanud või muul viisil kasutanud või omandanud.	20. ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni artikli 25, artikli 26 lõigete 1 ja 2, artikli 27 ja artikli 29 lõike 2 kohane põlisrahvaste õigus maale, territooriumile ja ressurssidele, mida nad on traditsiooniliselt omanud, asustanud või muul viisil kasutanud või omandanud;

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 1. jagu – punkt 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	20a. põlisrahvaste enesemääramisõigus kooskõlas põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni artikliga 3 ning nende õigus anda oma vaba, eelnev ja teadlik nõusolek sekkumistele, otsustele ja tegevustele, mis võivad mõjutada nende maid, territooriume, loodusvarasid ja õigusi, samuti õigus sellist nõusolekut muuta, see peatada või tühistada, kooskõlas põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni artikliga 10, artikli 11 lõikega 2, artikliga 19, artikliga 28, artikli 29 lõikega 2 ja artikli 32 lõikega 2 ning ILO 1989. aasta põlis- ja hõimurahvaste konventsiooni nr 169 artikliga 6 ja artikli 16 lõikega 2;

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
21. Rikutud on keeldu või õigust, mida ei ole eespool punktides 1–20 nimetatud, kuid mis sisaldub käesoleva osa 2. jaos loetletud inimõigustealases lepingus, kui seeläbi kahjustatakse otseselt kõnealuste lepingutega kaitstud õigushüve, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud sellise kahjustamise ohu mõistlikult kindlaks teha ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesoleva direktiivi artiklis 4 osutatud kohustusi, võttes arvesse kõiki tema tegevusega seotud asjakohaseid asjaolusid, nagu valdkond ja tegevuskontekst.	21. keeld või õigus, mida ei ole eespool punktides 1–20 nimetatud, kuid mis sisaldub käesoleva osa 2. jaos loetletud inimõigustealastes kokkulepetes.

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Inimõiguseid ja põhivabadusi sätestavad kokkulepped	2. Inimõiguseid ja põhivabadusi sätestavad kokkulepped ja instrumendid

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – sissejuhatav osa (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Need kokkulepped ja instrumendid hõlmavad muu hulgas järgmist:

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlev rahvusvaheline konventsioon;

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— ÜRO deklaratsioon naistevastase vägivalla kaotamise kohta;

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon;	— ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon, ÜRO arengurühma suunised põlisrahvaste küsimuste kohta (2009) ja ÜRO REDD-programmi suunised vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku kohta (2013);

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— inimõiguste kaitsjaid käsitlev ÜRO deklaratsioon;

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvaheline konventsioon;

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— rahvus- või etnilistesse, usu- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute õiguste deklaratsioon;	— ÜRO rahvus- või etnilistesse, usu- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute õiguste deklaratsioon;

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— ÜRO deklaratsioon igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta;

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— ÜRO deklaratsioon talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste kohta;

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestav Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni protokoll;

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioon, 1989 (nr 169);

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni koduabiliste konventsioon, 2011 (nr 189);

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 14 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioon, 2019 (nr 190);

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 20 a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— tööohutuse ja töötervishoiu konventsioon, 1981 (nr 155);

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— rahvusvahelise humanitaarõiguse instrumendid, sealhulgas:
	– neli 1949. aasta Genfi konventsiooni:
	–  I konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta;
	–  II konventsioon haavatud, haigete ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel;
	–  III konventsioon sõjavangide kohtlemise kohta;
	–  IV konventsioon tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta;
	– Genfi konventsioonide lisaprotokollid;

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut;

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— ÜRO aluspõhimõtted ja suunised, mis käsitlevad rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ränkade rikkumiste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste ohvrite õigust õiguskaitsevahendile ja heastamisele;

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— ÜRO Peaassamblee resolutsioon 76/300, mis käsitleb inimõigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale;

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— ÜRO Peaassamblee resolutsioonid 64/292, 68/157 ja 45/8, mis käsitlevad inimõigust puhtale joogiveele ja sanitaartingimustele;

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted;

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta;

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 h (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— Euroopa inimõiguste konventsioon;

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— Euroopa Liidu põhiõiguste harta;

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 j (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— Euroopa sotsiaalharta;

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 k (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— võõrtööliste õigusliku seisundi Euroopa konventsioon;

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 2. jagu – taane 23 l (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	— Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – 3. jagu (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3. Head juhtimistava käsitlevad ja korruptsioonivastased instrumendid
	Need instrumendid hõlmavad muu hulgas järgmist:
	-  ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, 2003;
	-  ÜRO kuritegude ja võimu kuritarvitamise ohvrite õiguste tagamise aluspõhimõtete deklaratsioon, 1985;
	-  ÜRO aluspõhimõtted kohtuvõimu sõltumatuse kohta, 1985;
	-  Euroopa Nõukogu korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon, 1999;
	-  rahvusvahelistes tehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise OECD konventsioon, 1997;
	-  Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon, 1997;
	-  ÜRO ülemaailmse kokkuleppe korruptsioonivastast võitlust käsitlev kümnes põhimõte;
	-  ÜRO õiguskaitseametnike käitumisjuhend, 1979.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Äriühingu kestlikkusalane hoolsuskohustus ja direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine
Viited	COM(2022)0071 – C9-0050/2022 – 2022/0051(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	JURI 4.4.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	AFET 4.4.2022
Kaasatud komisjonid – istungil teada andmise kuupäev	15.9.2022
Arvamuse koostaja:  nimetamise kuupäev	Raphaël Glucksmann 11.5.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	10.10.2022
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 19 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alexandrov Yordanov, François Alfonsi, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Reinhard Bütikofer, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Anna Fotyga, Michael Gahler, Sunčana Glavak, Raphaël Glucksmann, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Sandra Kalniete, Dietmar Köster, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, David Lega, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Leopoldo López Gil, Antonio López-Istúriz White, Thierry Mariani, Pedro Marques, Marisa Matias, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Matjaž Nemec, Gheorghe-Vlad Nistor, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Isabel Santos, Mounir Satouri, Radosław Sikorski, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Dragoş Tudorache, Hilde Vautmans, Thomas Waitz, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Bernhard Zimniok, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anna-Michelle Asimakopoulou, Özlem Demirel, Markéta Gregorová, Karsten Lucke, Erik Marquardt, Carina Ohlsson, María Soraya Rodríguez Ramos, Mick Wallace
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Manon Aubry, Damien Carême, Theresa Muigg, Younous Omarjee, Ivan Štefanec

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

41	+
ECR	Anna Fotyga
PPE	Andrius Kubilius
RENEW	Petras Auštrevičius, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Dragoş Tudorache, Salima Yenbou
S&D	Włodzimierz Cimoszewicz, Raphaël Glucksmann, Dietmar Köster, Karsten Lucke, Pedro Marques, Sven Mikser, Theresa Muigg, Matjaž Nemec, Carina Ohlsson, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Giuliano Pisapia, Thijs Reuten, Isabel Santos, Sergei Stanishev, Nacho Sánchez Amor
The Left	Manon Aubry, Özlem Demirel, Marisa Matias, Younous Omarjee, Mick Wallace
Verts/ALE	François Alfonsi, Reinhard Bütikofer, Damien Carême, Markéta Gregorová, Erik Marquardt, Mounir Satouri, Jordi Solé, Thomas Waitz

 

19	-
ECR	Charlie Weimers
ID	Thierry Mariani, Bernhard Zimniok
NI	Kostas Papadakis
PPE	Alexander Alexandrov Yordanov, Anna‑Michelle Asimakopoulou, Traian Băsescu, Michael Gahler, Sandra Kalniete, David Lega, Leopoldo López Gil, Antonio López‑Istúriz White, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Radosław Sikorski, Ivan Štefanec, Željana Zovko
RENEW	Hilde Vautmans

 

5	0
ID	Susanna Ceccardi
PPE	Sunčana Glavak, Miriam Lexmann, Gheorghe‑Vlad Nistor, Isabel Wiseler‑Lima

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (25.1.2023)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD))

Arvamuse koostaja (*): Barry Andrews

 

 

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Väärtusahel peaks hõlmama tegevust, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevust. Selle alla peaks kuuluma ka tarneahela eelneva etapi otsesed ja kaudsed väljakujunenud ärisuhted, mis on seotud äriühingu tegevuseks vajaliku tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimisega, samuti järgneva tootmisetapi ärisuhted, sealhulgas väljakujunenud otsesed ja kaudsed ärisuhted, mille raames kasutatakse või võetakse vastu äriühingu tooteid, tooteosi või teenuseid kuni toote olelusringi lõpuni, sealhulgas toote turustamisel jaemüüjatele, transpordil või ladustamisel, lammutamisel, ringlussevõtul, kompostimisel või prügilasse ladestamisel.	(18) Väärtusahel peaks hõlmama äriühingu ja tema äripartnerite tegevust, mis on seotud kaupade tootmise ja tarnimise või teenuste osutamisega, sealhulgas eelneva etapi otsesed ja kaudsed äripartnerid, kes kavandavad, kaevandavad, valmistavad, transpordivad, ladustavad ja tarnivad toorainet, tooteid, tooteosi või osutavad äriühingule teenuseid, sealhulgas toote või teenuse arendamine, ning tarneahela järgmise etapi otsesed ja kaudsed äripartnerid, kes turustavad toodet hulgimüüjatele, jaemüüjatele või tarbijatele, transpordivad ja ladustavad toodet, lammutavad või võtavad ringlusse toote, sealhulgas äriühingu tegevusest tulenev kompost või prügilajäätmed. Kaupade kasutamist ei tohiks käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitada väärtusahela osana.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 500 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal ületas 150 miljonit eurot. Äriühingute suhtes, mis ei vasta eespool toodud kriteeriumidele, kuid millel oli viimasele majandusaastale eelneval majandusaastal keskmiselt üle 250 töötaja ja ülemaailmne netokäive üle 40 miljoni euro ning mis tegutsevad ühes või mitmes suure mõjuga sektoris, tuleks hoolsuskohustust kohaldama hakata kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu, et võimaldada pikemat kohanemisaega. Proportsionaalse koormuse tagamiseks tuleks kõnealustes suure mõjuga sektorites tegutsevate äriühingute suhtes kohaldada hoolsuskohustust sihipärasemalt, keskendudes juhtudele, kus kahjulik mõju on ulatuslik. Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.	(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 250 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 40 miljoni euro. Äriühingute suhtes, mis ei vasta eespool toodud kriteeriumidele, kuid millel oli viimasele majandusaastale eelneval majandusaastal keskmiselt 50 või rohkem töötajat ja ülemaailmne netokäive üle kaheksa miljoni euro ning mis tegutsevad ühes või mitmes suure mõjuga sektoris, tuleks hoolsuskohustust kohaldama hakata kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu, et võimaldada pikemat kohanemisaega. Proportsionaalse koormuse tagamiseks tuleks kõnealustes suure mõjuga sektorites tegutsevate äriühingute suhtes kohaldada hoolsuskohustust sihipärasemalt, keskendudes juhtudele, kus kahjulik mõju on ulatuslik. Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.
__________________	__________________
103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).	103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et kajastada inimõiguste ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks suure mõjuga sektorite liigitus käesoleva direktiivi kohaldamisel põhinema OECD olemasolevatel valdkondlikel hoolsuskohustuse suunistel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks suure mõjuga sektoritena käsitada järgmisi: tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük; põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük. Finantssektori eripära tõttu, eelkõige seoses väärtusahela ja pakutavate teenustega, ei tohiks seda liigitada käesoleva direktiivi mõistes suure mõjuga sektoriks, isegi kui selle kohta on olemas valdkondlikud OECD suunised. Samal ajal tuleks ka selles sektoris tagada tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laiem käsitlemine, laiendades kohaldamisala väga suurtele äriühingutele, kes on reguleeritud finantsettevõtjad, isegi kui nende õiguslik vorm ei sisalda piiratud vastutust.	(22) Selleks et kajastada inimõiguste ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks suure mõjuga sektorite liigitus käesoleva direktiivi kohaldamisel põhinema OECD olemasolevatel valdkondlikel hoolsuskohustuse suunistel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks suure mõjuga sektoritena käsitada järgmisi: tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük; põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük; finantsteenuste osutamine, nagu laenud, krediit, rahastamine, pensionid, turupõhine rahastamine, riskijuhtimine, makseteenused, väärtpaberistamine, kindlustus- või edasikindlustusteenused, investeerimisteenused ja -tegevus ning muud finantsteenused.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute tegevusest, tütarettevõtjatest või väärtusahelatest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu hakata seda kohaldama selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal vähemalt 150 miljonit eurot või mille netokäive ühes või mitmes suure mõjuga sektoris oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal suurem kui 40 miljonit eurot, kuid väiksem kui 150 miljonit eurot.	(23) Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute tegevusest, tütarettevõtjatest või väärtusahelatest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu hakata seda kohaldama selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 40 miljoni euro või mille netokäive ühes või mitmes suure mõjuga sektoris oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal suurem kui kaheksa miljonit eurot, kuid väiksem kui 40 miljonit eurot.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, peatada ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja minimeerimispüüdlusi, kui on mõistlik eeldada, et need püüdlused osutuvad lühikeses perspektiivis edukaks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui võimalik kahjulik mõju on ulatuslik. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.	(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud ennetus- või leevendusmeetmetega ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga toime tulla, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga seoses väärtusahelaga või väärtusahelas, millest mõju lähtus, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab ja kui see on võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju võimalike kannatanute parimates huvides, peatada kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal asjakohaseid jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse vähendamiseks, või viimase võimalusena lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui võimalik kahjulik mõju on ulatuslik, süsteemne või riiklikult toetatav. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud meetmetega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või seda piisavalt leevendada, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, kas peatada ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada.	(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud meetmetega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või seda leevendada, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, kui see on võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju võimalike kannatanute parimates huvides, peatama kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal asjakohaseid jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse vähendamiseks. Viimase abinõuna võib äriühing lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks, süsteemseks või riiklikult toetatavaks. Äriühing peaks enne sellise otsuse tegemist suhtlema õigeaegselt, tõhusalt ja sisukalt sidusrühmadega, sealhulgas töötajate ja nende seaduslike esindajatega, keda suhete katkestamise otsus mõjutab, ning peaks tegelema suhete katkestamise otsusega seotud kahjuliku mõjuga.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga. Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Ettevõtted peaksid kehtestama kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist ja kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.	(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada teateid ja kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele, keskkonnale või heale valitsemistavale avalduva tegeliku või võimaliku mõjuga, mis on seotud nende väärtusahela, nende endi tegevuse, nende tütarettevõtjate ja äripartnerite tegevusega. Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma äriühingu töötajad, tema tütarettevõtja töötajad, töötajad ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Äriühingud peaksid kehtestama turvalise, seadusliku, juurdepääsetava ja õiglase kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks välistada kaebuse esitaja kohtusse pöördumise võimalust. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist ja kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes. VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti võiksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetada ja aidata neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel, kui sellest tulenevad nõuded ohustaksid VKE elujõulisust, ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.	(47) VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti võiksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetada ja aidata neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel, kui sellest tulenevad nõuded ohustaksid VKE elujõulisust, ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingute kohustuste kohta, mis on seotud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga tulenevalt äriühingu enda või selle tütarettevõtjate tegevusest või sellise väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kellega äriühingul on väljakujunenud ärisuhe, ja	a) äriühingute kohustuste kohta integreerida hoolsuskohustus oma tegevuspõhimõtetesse, tuvastada ja hinnata tegelikku ja võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele, keskkonnale ja heale valitsemistavale, ennetada ja leevendada sellist võimalikku kahjulikku mõju ning lõpetada selline tegelik kahjulik mõju, samuti kehtestada kaebuste menetlemise kord ja seda kohaldada, jälgida oma hoolsuskohustuse põhimõtete tõhusust, teha avalikult teatavaks oma hoolsuskohustuse põhimõtted ning näha vajaduse korral ette heastamise eesmärgil tehtav koostöö tulenevalt äriühingu enda tegevusest, toodetest ja teenustest, tema tütarettevõtjate tegevusest ja sellise väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kellega äriühingul on väljakujunenud ärisuhe, ja

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seda, kas tegemist on väljakujunenud ärisuhtega, hinnatakse korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel.	välja jäetud

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingul oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 500 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro;	a) äriühingul oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro;

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid sellel oli keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % netokäibest tekkis ühes või mitmes järgmistest sektoritest:	b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid sellel oli keskmiselt 50 või rohkem töötajat ja selle ülemaailmne netokäive oli üle kaheksa miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % netokäibest tekkis ühes või mitmes järgmistest sektoritest:

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiia) finantsteenuste osutamine, nagu laenud, krediit, rahastamine, pensionid, turupõhine rahastamine, riskijuhtimine, makseteenused, väärtpaberistamine, kindlustus- või edasikindlustusteenused, investeerimisteenused ja -tegevus ning muud finantsteenused;

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 150 miljoni euro;	a) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 40 miljoni euro;

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal rohkem kui 40 miljonit eurot, kuid mitte üle 150 miljoni euro, tingimusel et ta teenis vähemalt 50 % ülemaailmsest netokäibest ühes või mitmes lõike 1 punktis b loetletud sektoritest.	b) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal rohkem kui kaheksa miljonit eurot, kuid mitte üle 40 miljoni euro, tingimusel et ta teenis vähemalt 50 % ülemaailmsest netokäibest ühes või mitmes lõike 1 punktis b loetletud sektoritest.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) „kahjulik keskkonnamõju“ – kahjulik mõju keskkonnale, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa II osas loetletud rahvusvaheliste keskkonnakonventsioonide kohast keeldu või kohustust;	b) „kahjulik keskkonnamõju“ – kahjulik mõju keskkonnale, mis tuleneb rahvusvahelistes keskkonna- ja kliimaalastes õigusaktides, sealhulgas lisa II osas loetletud rahvusvahelistes keskkonnakonventsioonides, sätestatud keeldude või kohustuste rikkumisest;

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) „väärtusahel“ – tegevus, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti tarneahela eelneva ja järgmise etapi väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevus. Kui tegemist on punkti a alapunktis iv määratletud äriühinguga, hõlmab väärtusahel nende konkreetsete teenuste osutamise puhul üksnes selliseid laene, krediiti ja muid finantsteenuseid saavaid kliente ning muid samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Selliste reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahel ei hõlma VKEsid, kes saavad neilt laenu, krediiti, rahastamist, kindlustust või edasikindlustust;	g) „väärtusahel“ – äriühingu ja tema äripartnerite tegevus, mis on seotud kaupade tootmise ja tarnimise või teenuste osutamisega, sealhulgas
	i) väärtusahela eelneva etapi otsesed ja kaudsed äripartnerid, kes on seotud äriühingu tegevuseks vajaliku tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimise või teenuste osutamisega, ja
	ii) väärtusahela järgneva etapi otsesed ja kaudsed äripartnerid, kes turustavad toodet hulgimüüjatele, jaemüüjatele või tarbijatele, transpordivad ja ladustavad toodet, lammutavad või võtavad ringlusse toote, sealhulgas äriühingu tegevusest tulenev kompost või prügilajäätmed.
	Kaupade kasutamist ei loeta käesoleva direktiivi kohaldamisel väärtusahela osaks.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) „valdkondlik algatus“ – valitsuse, valdkondliku ühenduse või huvitatud organisatsioonide ühenduse välja töötatud ja selle kontrollitav kombinatsioon väärtusahelaga seotud hoolsuskohustuse vabatahtlikest menetlustest, vahenditest ja mehhanismidest, mille hulka kuulub sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll;	j) „valdkondlik või mitut sidusrühma hõlmav algatus“ – komisjoni, valitsuse, sealhulgas arenguriigi valitsuse, valdkondliku ühenduse või huvitatud organisatsioonide ühenduse kontrollitav kombinatsioon väärtusahelaga seotud hoolsuskohustuse vabatahtlikest menetlustest, parimatest tavadest, vahenditest ja mehhanismidest, mille hulka kuulub sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll ja
	i) mille äriühingud võtavad vastu vabatahtlikult, kuid mis pärast vastuvõtmist on äriühingutele ja vajaduse korral nende partneritele siduvad;
	ii) mille puhul võetakse auditites arvesse kodanikuühiskonna seisukohti ning juhindutakse standardite ja kaebuste lahendamise mehhanismide kehtestamisel ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tõhususe kriteeriumidest;

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) „sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus mõjutavad või võivad mõjutada;	n) „sidusrühmad“ – isikud või rühmad, kelle huvid on või võivad olla mõjutatud võimalikust või tegelikust kahjulikust mõjust inimõigustele, keskkonnale ja heale valitsemistavale, mida põhjustavad äriühingu tooted, teenused ja tegevus, selle tütarettevõtjad ja ärisuhted kogu väärtusahela ulatuses, näiteks äriühingu töötajad, selle tütarettevõtjate töötajad, töötajad ja nende esindajad, ametiühingud, äriühingu aktsionärid, õiguste omajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina lõikest 1 peab artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud äriühing tegema kindlaks üksnes sellise tegeliku ja võimaliku tõsise kahjuliku mõju, mis on seotud artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud sektoriga.	välja jäetud

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid, tehakse tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju kindlaks alles enne teenuse osutamist.	välja jäetud

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mis puudutab sellist tegelikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida ei ole olnud võimalik lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud meetmetega lõpetada või mille ulatust ei ole olnud võimalik nende meetmetega minimeerida, siis äriühing peab hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, võtma ühe järgmistest meetmetest:	Mis puudutab sellist tegelikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida ei ole olnud võimalik lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud meetmetega ega ühegi muu vahendiga lõpetada või mille ulatust ei ole olnud võimalik nende meetmetega vähendada ning juhul kui puudub põhjendatud väljavaade muutuseks, siis äriühing peab hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab ja kui see on võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju võimalike kannatanute parimates huvides, peatama kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamise põhimõttega ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse vähendamiseks.
a) peatama ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, või
b) lõpetama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks.	Viimase abinõuna võib äriühing ka lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks, süsteemseks või riiklikult toetatavaks. Äriühing suhtleb enne sellise otsuse tegemist õigeaegselt, tõhusalt ja sisukalt sidusrühmadega, keda ärisuhte katkestamise otsus mõjutab, ning tegeleb selle otsusega seotud kahjuliku mõjuga.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste lepingute puhul, mida reguleerib liikmesriigi õigus, näevad liikmesriigid ette võimaluse ärisuhe lõpetada.	Selliste lepingute puhul, mida reguleerib liikmesriigi õigus, näevad liikmesriigid ette võimaluse ärisuhe peatada või viimase võimalusena lõpetada.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Erandina lõike 6 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid, krediidi-, laenu- või muu finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui on mõistlik eeldada, et see kahjustaks oluliselt üksust, kellele teenust pakutakse.	välja jäetud

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud annavad lõikes 2 loetletud isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada neile kaebusi, kui sellisel isikul või organisatsioonil on põhjendatud kahtlusi seoses tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga, mis on seotud äriühingu tegevuse, tema tütarettevõtjate tegevuse või nende väärtusahelatega.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad sellised tõhusad mehhanismid või osalevad sellistes tõhusates mehhanismides, mida lõikes 2 loetletud isikud ja organisatsioonid saavad kasutada selleks, et esitada äriühingutele teateid või kaebusi seoses tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele, keskkonnale või heale juhtimistavale, mis on seotud äriühingu väärtusahela, tegevuse, tema tütarettevõtjate tegevuse või nende äripartneritega. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on õigus tagada teadete ja kaebuste esitamise võimalus koostöös teiste äriühingute või organisatsioonidega, osaledes mitut sidusrühma hõlmavas kaebuste esitamise mehhanismis või ühinedes üldise raamlepinguga. Kaebuste menetlemise kord peab olema turvaline, õiguspärane, juurdepääsetav ja õiglane ning sellega nähakse ette võimalus esitada kaebusi anonüümselt kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega ning teha seda konfidentsiaalselt. Sellise korra kasutamisega ei võeta kaebuse esitajatelt õigust kasutada kohtumehhanisme.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib neid mõjutada;	a) isikud, keda selle äriühingu toodetest, teenustest ja tegevusest lähtuv tegelik või võimalik kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud ja faktiline alus arvata, et see võib neid mõjutada;

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid isikuid;	b) äriühingu töötajad, tema tütarettevõtete töötajad, töölised, ametiühingud ja muud töötajate esindajad või kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid või sellest mõjutatud isikuid;

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad lõikes 1 osutatud kaebuste menetlemise korra, sealhulgas korra, mida kohaldatakse juhul, kui äriühing peab kaebust põhjendamatuks, ning teavitavad sellest asjaomaseid töötajaid ja ametiühinguid. Liikmesriigid tagavad, et kui kaebus on põhjendatud, loetakse, et kaebuse esemeks olev kahjulik mõju on artikli 6 tähenduses kindlaks tehtud.	3. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad lõikes 1 osutatud kaebuste menetlemise korra, sealhulgas turvalise korra, mida kohaldatakse juhul, kui äriühing peab kaebust põhjendamatuks. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud teavitavad sellest korrast asjaomaseid isikuid, ametiühinguid ja asjaomases väärtusahelas töötavate isikute muid töötajate esindajaid ning asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone. Liikmesriigid tagavad, et kui kaebus on põhjendatud, loetakse, et kaebuse esemeks olev kahjulik mõju on artikli 6 tähenduses kindlaks tehtud. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud annavad sidusrühmadele selliste kaebuste esitamise mehhanismide kohta teavet, sealhulgas selle kohta, kuidas neid saab kasutada, äriühinguga seotud otsuste ja parandusmeetmete kohta ning selle kohta, kuidas äriühing neid rakendab.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikli 9 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel on õigus anda kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega välja suuniseid äriühingutele ja teistele osalejatele, kes vastutavad kaebuste esitamise mehhanismide väljatöötamise ja haldamise eest, sealhulgas selle eest, et need vastavad käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, võib komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta.	Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, annab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Ameti, Euroopa Keskkonnaametiga, Euroopa Tööjõuametiga ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, välja selged ja põhjalikud suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite, konkreetse kahjuliku mõju ja kaebuse nõuetekohase käsitlemise kohta. Suunistes selgitatakse ka seda, milline on käesolevast direktiivist tulenevate äriühingute kohustuste koostoime muudest liidu õigusaktidest tulenevate kohustustega, et tagada sidusus ja vastastikune täiendavus. Suunistes võetakse eelkõige arvesse VKEde vajadusi ning lubatakse haldus- ja finantsabi andmist. Need suunised aitavad äriühingutel, eelkõige VKEdel, täita hoolsuskohustust kooskõlas artiklitega 5–10, võttes arvesse vajadust lihtsustada väiksemate äriühingute halduskoormust, tagada liidus võrdsed tingimused ja tagada käesoleva direktiivi järjepidev rakendamine. Suunised võivad hõlmata järgmist:
	a) spetsiaalsed sektorid või kindel kahjulik mõju;
	b) ülevaade kohaldatavatest valdkondlikest algatustest, mitut sidusrühma hõlmavatest algatustest ja valdkondlikest kavadest;
	c) praktilised suunised selle kohta, kuidas võib äriühingu suurusest ja sektorist olenevalt kohaldada hoolsuskohustuse suhtes seoses mõju, sektorite ja geograafiliste piirkondadega proportsionaalsust ja prioriseerimist;
	d) vastutustundlikud ostutavad;
	e) soo- ja kultuuriteadlik hoolsuskohustus;
	f) ressursside ja teabe jagamine äriühingute ja muude juriidiliste isikutega, et kahjulikku mõju kooskõlas konkurentsiõigusega ennetada, leevendada ja heastada;
	g) vastutustundlik suhete katkestamine;
	h) tugevdatud hoolsuskohustus konfliktipiirkondades.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib liikmesriikide toetusmeetmeid täiendada, tuginedes olemasolevatele liidu meetmetele, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist liidus ja kolmandates riikides, ning töötada välja uusi meetmeid, sealhulgas edendada sidusrühmade ühisalgatusi, et aidata äriühingutel oma kohustusi täita.	3. Komisjon täiendab liikmesriikide toetusmeetmeid, tuginedes olemasolevatele liidu meetmetele, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist liidus ja kolmandates riikides, ning töötab välja uusi meetmeid, sealhulgas edendab sidusrühmade ühisalgatusi, et aidata äriühingutel oma kohustusi täita, samuti koostab komisjon kooskõlas punktiga j mittetäieliku loetelu valdkondlikest kavadest. Komisjon ja liikmesriigid töötavad välja ja tugevdavad koostöö- ja partnerlusmehhanisme kolmandate riikidega, et tegelda inimõigustele, keskkonnale ja heale valitsemistavale avalduva kahjuliku mõju algpõhjustega ning suurendada väärtusahela esimeses etapis tegutsevate ettevõtjate suutlikkust täita käesoleva direktiivi nõudeid. Komisjon toetab turvalist ja kaasavat sõltumatute andmete kogumist sellise kahjuliku mõju kohta ja võtab vajalikke meetmeid selleks, et andmeid kasutatakse käesoleva direktiivi rakendamisel.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Äriühingud võivad tugineda käesoleva direktiivi artiklites 5–11 osutatud kohustuste täitmist toetavatele valdkondlikele kavadele ja mitut sidusrühma hõlmavatele algatustele, niivõrd kui sellised kavad ja algatused on kõnealuste kohustuste täitmise toetamise seisukohast asjakohased. Komisjon ja liikmesriigid võivad edendada selliseid kavasid või algatusi ja nende tulemusi käsitleva teabe levitamist. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega välja anda suuniseid valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste sobivuse hindamiseks.	4. Äriühingud võivad tugineda käesoleva direktiivi artiklites 5–11 osutatud kohustuste täitmist toetavatele valdkondlikele kavadele ja mitut sidusrühma hõlmavatele algatustele, mida komisjon vastavalt artikli 3 punktile j sobivaks peab, kui sellised kavad ja algatused on kõnealuste kohustuste täitmise toetamise seisukohast asjakohased. Komisjon ja liikmesriigid edendavad selliste kavade või algatuste täpset rakendusala ja kooskõla käesoleva direktiiviga ja nende tulemusi käsitleva teabe levitamist. Komisjon annab koostöös liikmesriikidega välja suuniseid valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste sobivuse hindamiseks. Osalemine valdkondlikes või mitut sidusrühma hõlmavates algatustes jääb vahendiks, mis täiendab äriühingu individuaalset vastutust ja kohustust täita käesoleva direktiivi kohast hoolsuskohustust.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev: 7 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta. Aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev direktiiv saavutanud oma eesmärke ja	Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev: 5 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta. Aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev direktiiv saavutanud oma eesmärke ja

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) mõju VKEdele;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	db) toetusvahendite kättesaadavust ja tõhusust;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – alapealkiri 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Keskkonnakonventsioonides sisalduvate rahvusvaheliselt tunnustatud eesmärkide ja keeldude rikkumised	Keskkonna- ja kliimakonventsioonides ning ELi õigusaktides sisalduvate liidu ja rahvusvaheliselt tunnustatud eesmärkide ja keeldude rikkumised

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. ELi toimimise lepingu artiklis 191 määratletud Euroopa keskkonnapõhimõtete rikkumine;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – II osa – punkt 12 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12d. Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste rikkumine.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Äriühingute kestlikkusalane hoolsuskohustus ja direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine
Viited	COM(2022)0071 – C9-0050/2022 – 2022/0051(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	JURI 4.4.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	INTA 4.4.2022
Kaasatud komisjonid – istungil teada andmise kuupäev	15.9.2022
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Barry Andrews 14.7.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	21.3.2022	14.11.2022
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 19 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Barry Andrews, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Saskia Bricmont, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Roman Haider, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Karin Karlsbro, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Thierry Mariani, Margarida Marques, Emmanuel Maurel, Javier Moreno Sánchez, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Catharina Rinzema, Inma Rodríguez-Piñero, Helmut Scholz, Sven Simon, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Jan Zahradil, Juan Ignacio Zoido Álvarez
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Mazaly Aguilar, Anna Cavazzini, Enikő Győri, Manuela Ripa, Angelika Winzig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Catherine Griset, Leopoldo López Gil, Karsten Lucke, Christian Sagartz, Simone Schmiedtbauer

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22	+
NI	Tiziana Beghin, Carles Puigdemont i Casamajó
Renew	Barry Andrews, Jordi Cañas, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	Paolo De Castro, Raphaël Glucksmann, Bernd Lange, Karsten Lucke, Margarida Marques, Javier Moreno Sánchez, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt
The Left	Emmanuel Maurel, Helmut Scholz
Verts/ALE	Saskia Bricmont, Anna Cavazzini, Heidi Hautala, Manuela Ripa

 

19	-
ECR	Mazaly Aguilar, Geert Bourgeois, Jan Zahradil
ID	Catherine Griset, Roman Haider, Danilo Oscar Lancini, Thierry Mariani
NI	Enikő Győri
PPE	Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Christophe Hansen, Leopoldo López Gil, Christian Sagartz, Simone Schmiedtbauer, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Angelika Winzig, Juan Ignacio Zoido Álvarez

 

1	0
Renew	Catharina Rinzema

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (6.3.2023)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD))

Arvamuse koostaja (*): René Repasi

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest ELi äriühingud ja eelkõige suurettevõtjad toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides kaitsta inimõigusi ja keskkonda, eelkõige arvestades tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu77 kui ka liikmesriikide78 tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid.	(4) ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest ELi äriühingud, sealhulgas suurettevõtjad toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides austada inimõigusi ja keskkonda, eelkõige arvestades tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu77 kui ka liikmesriikide78 tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid. Lisaks on sellistes liikmesriikides nagu Prantsusmaa ja Saksamaa rakendatud siduvaid hoolsuskohustust käsitlevaid õigusakte, mis suurendavad ettevõtjate vajadust võrdsete võimaluste järele, et vältida killustumist ja tagada ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele õiguskindlus.
__________________	__________________
77 „Ettevõtlusmudelid ja ELi tegevuskava“, CEPS Policy Insights, nr PI2021-02, jaanuar 2021.	77 „Ettevõtlusmudelid ja ELi tegevuskava“, CEPS Policy Insights, nr PI2021-02, jaanuar 2021.
78 Nt https://www.economie.gouv.fr/entreprises/societe-mission	78 Nt https://www.economie.gouv.fr/entreprises/societe-mission

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Kehtivates rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites on sätestatud, et äriühingud peaksid kaitsma inimõigusi, ning ette on nähtud ka viisid, kuidas korraldada keskkonnakaitset ettevõtte tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete79 kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. Juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu.	(5) Väljakujunenud rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning OECD hoolsuskohustuse suunised, on kindlaks määratud, et äriühingud peaksid austama inimõigusi, ning sätestatud, kuidas nad peaksid käsitlema keskkonnakaitset kogu oma tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete79 kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. Juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu.
__________________	__________________
79 ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ rakendamine“, 2011, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf.	79 ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ rakendamine“, 2011, kättesaadav aadressil https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ning ka väljakujunenud otseste ja kaudsete ärisuhete suhtes kogu väärtusahela ulatuses kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks sundida äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel, või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks ärisuhetes, mille puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohaseid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu väärtusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema väärtusahela partnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma otseseid ja kaudseid ärisuhteid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.	(15) Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ning ka otseste ja kaudsete ärisuhete suhtes kogu väärtusahela ulatuses kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Käesoleva direktiiviga ei tohiks sundida äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel, või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks ärisuhetes, mille puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma oma võimaluste piires asjakohaseid, proportsionaalseid ja sobivaid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu väärtusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema väärtusahela partnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma otseseid ja kaudseid ärisuhteid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Ülemaailmseid väärtusahelaid, eelkõige kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelaid, mõjutab looduslike või inimtegevusest tingitud ohtude kahjulik mõju. Kriitiliste väärtusahelatega seotud riskid on ilmsiks tulnud COVID-19 kriisi tõttu, samal ajal selliste šokkide sagedus ja mõju tulevikus tõenäoliselt suureneb, mis on inflatsiooni tõukejõuks ning toob kaasa makromajandusliku volatiilsuse suurenemise ning turu ja kaubanduse ebakindluse. Selle probleemi lahendamiseks peaks EL kehtestama äriühingutele vastupanuvõime stressitestid, mis sarnanevad finantsinstitutsioonide stressitestidega, mis kaardistaksid ja hindaksid nende väärtusahela riske, sealhulgas välismõju ning sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja poliitilisi riske, ning pakuksid neile võimalikke lahendusi.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Väärtusahel peaks hõlmama tegevust, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevust. Selle alla peaks kuuluma ka tarneahela eelneva etapi otsesed ja kaudsed väljakujunenud ärisuhted, mis on seotud äriühingu tegevuseks vajaliku tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimisega, samuti järgneva tootmisetapi ärisuhted, sealhulgas väljakujunenud otsesed ja kaudsed ärisuhted, mille raames kasutatakse või võetakse vastu äriühingu tooteid, tooteosi või teenuseid kuni toote olelusringi lõpuni, sealhulgas toote turustamisel jaemüüjatele, transpordil või ladustamisel, lammutamisel, ringlussevõtul, kompostimisel või prügilasse ladestamisel.	(18) Väärtusahel peaks hõlmama tegevust, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti ärisuhetega seotud tegevust. Selle alla peaks kuuluma ka tarneahela eelneva etapi otsesed ja kaudsed ärisuhted, mis on seotud äriühingu tegevuseks vajaliku tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimisega, samuti järgneva tootmisetapi ärisuhted, sealhulgas otsesed ja kaudsed ärisuhted, mille raames kasutatakse või võetakse vastu äriühingu tooteid, tooteosi või teenuseid kuni toote olelusringi lõpuni, sealhulgas toote turustamisel jaemüüjatele, transpordil või ladustamisel, lammutamisel, ringlussevõtul, kompostimisel või prügilasse ladestamisel.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Laenu, krediiti või muid finantsteenuseid pakkuvate reguleeritud finantsettevõtjate puhul peaks selliste teenuste osutamise väärtusahel piirduma selliseid teenuseid saavate klientide ja nende tütarettevõtjatega, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Kodumajapidamistest või füüsilistest isikutest kliente, kes ei tegutse kutse- või äritegevuses, ning väikeseid või keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks käsitada väärtusahela osana. Samuti peaks sellest välja jääma sellise kliendi väärtusahelasse kuuluvate äriühingute või muude juriidiliste isikute tegevus.	(19) Lepingu sõlmimisega seotud laenu, krediiti või muid finantsteenuseid pakkuvate reguleeritud finantsettevõtjate puhul peaks selliste teenuste osutamise väärtusahel hõlmama selliseid teenuseid saavate klientide tegevust ja nende tütarettevõtjaid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga, ning klientide ja muude samasse kontserni kuuluvate äriühingute mõju. Kodumajapidamistest või füüsilistest isikutest kliente, kes ei tegutse kutse- või äritegevuses, ning väikeseid või keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks käsitada reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahela osana. Finantsettevõtja võib siiski vabatahtlikult otsustada kaasata oma väärtusahelasse VKEd. Sellise kliendi väärtusahelasse kuuluvate äriühingute või muude juriidiliste isikute tegevust ei tohiks eelisjärjekorras hõlmata, et vältida osaliselt kattuvate väärtusahelatega reguleeritud finantsettevõtjate hoolsuskohustuse auditi kattumist.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et äriühingud saaksid nõuetekohaselt kindlaks teha oma väärtusahelas esinevat kahjulikku mõju ja kasutada asjakohaseid mõjutusvahendeid, peaksid hoolsuskohustused käesolevas direktiivis piirduma väljakujunenud ärisuhetega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks väljakujunenud ärisuhetena käsitama selliseid otseseid või kaudseid ärisuhteid, mis oma intensiivsuse ja kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsivad ega moodusta väärtusahelast ainult tühist või kõrvalist osa. Seda, kas ärisuhet saab lugeda väljakujunenuks, tuleks hinnata korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel. Kui äriühingu otsesed ärisuhted on väljakujunenud, tuleks kõiki seonduvaid kaudseid ärisuhteid selle ettevõtjaga samuti käsitada väljakujunenutena	välja jäetud

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mõnes käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises konventsioonis sätestatud õiguse või keelu rikkumine. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata keelu või õiguse rikkumine, mis otseselt kahjustab nende konventsioonidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises keskkonnakonventsioonis sätestatud keelu või kohustuse rikkumisest.	(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mõne sellise õiguse või keelu rikkumine, mis on sätestatud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks neis suunistes konkreetselt loetlemata keelu või õiguse rikkumine, mis otseselt kahjustab rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb mõne sellise rahvusvahelistes keskkonnakonventsioonides sätestatud keelu või kohustuse rikkumisest, mis on loetletud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, kindlaks tegema, ära hoidma või leevendama või lõpetama või minimeerima võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale, kehtestama kaebuste esitamise korra ja seda rakendama, jälgima võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) minimeerimise meetmetest.	(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lisama äriühingu hoolsuskohustuse täitmise kohustuse oma äriühingu tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse, tegema kindlaks inimõigustele ja keskkonnale avalduva võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju, mida nad põhjustavad või mille põhjustamisele nad kaasa aitavad või millega nad on otseselt seotud, seda ennetama või leevendama või selle lõpetama või seda minimeerima, kehtestama kaebuste esitamise korra ja seda rakendama, jälgima võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) minimeerimise meetmetest.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27a) Kooskõlas OECD hoolsuskohustuse suunistega vastutustundliku äritegevuse kohta on sidusrühmade sisukas kaasamine hoolsuskohustuse protsessi oluline osa. Sidusrühmadega konsulteerimine ja kaasamine võivad aidata ettevõtjatel riske täpsemalt tuvastada ja luua tõhusama hoolsuskohustuse strateegia. Seetõttu peaks sidusrühmadega konsulteerima ja neid kaasama hoolsuskohustuse protsessi kõigis etappides. Nende kaasamine ja konsulteerimine võivad aidata tagasi lükata finantsturgude ja lühiajaliste investorite survet ning anda hääle neile, kellel on suur huvi ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse vastu.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27b) Äriühingud peaksid andma sidusrühmadele sisulist teavet konkreetsete tegevuste, projektide ja investeeringute tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kohta inimõigustele, keskkonnale ja kliimale, tehes seda õigeaegselt ja kättesaadaval viisil, võttes arvesse eri sidusrühmade eripärasid. Äriühingud peavad austama põlisrahvaste õigusi, mis on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis, sealhulgas eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku andmine ning põlisrahvaste õigus enesemääramisele.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute ettevõtluspoliitika lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma kõikidesse ettevõtlusstrateegiatesse ning kehtestama ka hoolsuskohustuse kohaldamise põhimõtted. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid sisaldama äriühingu lähenemisviisi kirjeldust, sealhulgas pikas perspektiivis, käitumisjuhendit, milles kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima; hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldus, sealhulgas meetmed, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist väljakujunenud ärisuhetele. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hanke- ja ostuotsuste suhtes. Samuti peaksid äriühingud oma hoolsuskohustuse põhimõtteid kord aastas ajakohastama.	(28) Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute ettevõtluspoliitika lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma kõikidesse ettevõtlusstrateegiatesse ja seda täitma ning kehtestama ka hoolsuskohustuse kohaldamise põhimõtted. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid sisaldama äriühingu lähenemisviisi kirjeldust, sealhulgas lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, käitumisjuhendit, milles kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima; hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldust, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist ärisuhetele. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hanke- ja ostuotsuste suhtes. Samuti peaksid äriühingud oma hoolsuskohustuse põhimõtteid kord aastas ajakohastama ja avaldama.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale. Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades ning korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul. Reguleeritud finantsettevõtjad, kes pakuvad laenu, krediiti või muid finantsteenuseid, peaksid kahjulikku mõju kindlaks tegema ainult lepingu sõlmimisel. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Kui äriühing ei saa kõiki kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või minimeerida, peaks tal olema võimalik oma meetmeid tähtsuse järjekorda seada, tingimusel et ta võtab konkreetseid asjaolusid arvestades äriühingu jaoks mõistlikult kättesaadavad meetmed.	(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale. Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades ning korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Kui äriühing ei saa kõiki kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või minimeerida, peaks tal olema võimalik oma meetmeid tähtsuse järjekorda seada, tingimusel et ta võtab konkreetseid asjaolusid arvestades äriühingu jaoks mõistlikult kättesaadavad meetmed.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Selleks et vältida põhjendamatut koormust käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates suure mõjuga sektorites tegutsevatele väiksematele äriühingutele, peaks neil olema kohustus tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha üksnes juhul, kui see on ulatuslik ja puudutab asjaomast sektorit.	(31) Selleks et vältida põhjendamatut koormust käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele VKEdele, tuleks neid toetada asjakohaste ja sihipäraste meetmete ja vahenditega.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamist kasutataks viimase abinõuna – see on kooskõlas ka liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel.	(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul tarneahela äripartneriga suhtlemist jätkata ärisuhete lõpetamise (suhete katkestamine) ja võimaliku kahjuliku mõju süvenemise asemel, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamine on viimane abinõu, mida kasutatakse üksnes käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste raske või korduva rikkumise korral pärast korduvate riskimaandamismeetmete võtmise katsete ebaõnnestumist ja ainult juhul, kui see on mõjutatud isikute parimates huvides (vastutustundlik suhete katkestamine), samuti ka kooskõlas liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel. Lisaks tuleks suhete katkestamise puhul arvesse võtta ka võimalikku mõju neile, kes sõltuvad tootest või keda mõjutavad tarneahela häired.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Kui see on ennetusmeetmete keerukuse tõttu vajalik, peaks äriühing välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma lepingulisi tagatisi käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma väljakujunenud ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset toetust rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.	(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing võib ärisuhte otsepartnerilt nõuda lepingulisi tagatisi käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab võimaluse korral samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast. Lepingulised tagatised võivad aidata tõhusalt ühendada ja jagada kohustusi, eriti VKEde puhul. Lepingulistele tagatistele tuginemine ei välista siiski võimalust, et äriühing rikub oma hoolsuskohustust. Samuti tuleks märkida, et mõnedel äriühingutel, sealhulgas institutsionaalsetel investoritel on lepingulisi tagatisi raske saada, sest neil ei ole tavaliselt lepingulist suhet investeerimisobjektiks oleva äriühinguga. Lepinguliste tagatistega peaksid võimaluse korral kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks, sealhulgas nende endi tegevuses, peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset toetust rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus sõlmida leping kaudse äripartneriga, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida kaudse ärisuhte vastavust sellele lepingule.	(35) Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kui on teada tõsine kahjulik mõju kaudsetes ärisuhetes väljaspool ELi, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus sõlmida leping kaudse äripartneriga, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida kaudse ärisuhte vastavust sellele lepingule. Seda võimalust tuleks vajaduse korral arvesse võtta.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, peatada ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja minimeerimispüüdlusi, kui on mõistlik eeldada, et need püüdlused osutuvad lühikeses perspektiivis edukaks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui võimalik kahjulik mõju on ulatuslik. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. On võimalik, et kahjulike mõjude vältimine kaudsete ärisuhete tasandil nõuab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellisega, kellel on tarnijaga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib selline koostöö olla ainus realistlik viis kahjuliku mõju ennetamiseks, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima. Sellistel juhtudel peaks äriühing tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või minimeerida kahjulikku mõju kaudse ärisuhte tasandil, järgides samal ajal konkurentsiõigust.	(36) Võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks direktiivis siiski sätestada ka äriühingute kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest asjaomase partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, peatada ajutiselt ärisuhted kõnealuse partneriga, jätkates samal ajal ennetus- ja minimeerimispüüdlusi, kui on mõistlik eeldada, et need püüdlused osutuvad lühikeses perspektiivis edukaks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui võimalik kahjulik mõju on ulatuslik. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. Neid võimalusi tuleks siiski kaaluda ainult juhul, kui see on mõjutatud isikute parimates huvides.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et väljakujunenud ärisuhete puhul, kus kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust minimeerima. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane.	(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et ärisuhete puhul, kus kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust minimeerima. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada või minimeerida tegelikku kahjulikku mõju, peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või minimeerima selle ulatuse, võttes meetmeid, mis on proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa selle tekkimisele. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga meetmete võtmiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma ka lepingulisi tagatisi äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ka ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või minimeerimine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on väljakujunenud ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.	(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada või minimeerida tegelikku kahjulikku mõju, peaksid äriühingud võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või minimeerima selle ulatuse, võttes meetmeid, mis on proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa selle tekkimisele. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga meetmete võtmiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing võib vajaduse korral otsepartnerilt nõuda ka lepingulisi tagatisi äriühingu käitumisjuhendi ja ka ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või minimeerimine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad. Kui kirjeldatud meetmetega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või seda piisavalt leevendada, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, kas peatada ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada.	(41) Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või minimeerimise tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud eelistama suhete hoidmist väärtusahela äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või minimeerida ebaõnnestuvad, võttes arvesse mõjutatud isikute parimaid huve. Kui kirjeldatud meetmetega ei ole siiski võimalik tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või seda piisavalt leevendada, tuleks direktiivis sätestada ka äriühingu kohustus hoiduda uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest kõnealuse partneriga, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, kas peatada ajutiselt ärisuhted asjaomase partneriga, jätkates samal ajal jõupingutusi kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, või lõpetada asjaomase tegevusega seotud ärisuhe, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks, ja kui see on asjaomasest kahjulikust mõjust mõjutatud isikute parimates huvides. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga. Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Ettevõtted peaksid kehtestama kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist ja kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.	(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga. Kaebused peavad olema faktiliselt põhjendatud ja piisavalt hästi dokumenteeritud. Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Ettevõtted peaksid kehtestama kaebuste menetlemise korra ning andma sellest teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist, mis võib hõlmata kohtumisi äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(42a) Kui äriühing põhjustab või võimendab tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju, peaks ta mõju ennetama või leevendama, kasutama oma mõjutusvahendeid ning heastama või aitama kahju heastada. Äriühingud, kes on seotud tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga, ilma et nad seda põhjustaksid või võimendaksid, peaksid mõju leevendamiseks kasutama võimalikult suures ulatuses oma mõjutusvahendeid ja aitama kaasa parandusmeetmete võtmisele. Institutsionaalseid investoreid ja varahaldureid võib nende eripära ning klientide ja investeerimisobjektide vaheliste suhete tõttu pidada üksnes kahjuliku mõjuga seotuks. Seetõttu ei saa neid pidada kahjuliku mõju eest vastutavaks.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Äriühingud peaksid jälgima hoolsuskohustuse meetmete rakendamist ja tulemuslikkust. Nad peaksid korrapäraselt hindama enda, oma tütarettevõtjate ja juhul, kui see on seotud äriühingu väärtusahelatega, oma väljakujunenud äripartnerite tegevust, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, minimeerimise, lõpetamise ja leevendamise tõhusust. Hindamise käigus tuleks kontrollida, kas kahjulik mõju on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, hoolsuskohustuse meetmeid on rakendatud ning kahjulikku mõju on ka tegelikult ennetatud või see on lõpetatud. Hindamiste ajakohasuse tagamiseks tuleks neid teostada vähemalt iga 12 kuu järel ja hinnangud tuleks vahepeal läbi vaadata, kui on mõistlikult alust arvata, et on tekkinud uus kahjuliku mõju avaldumise oht.	(43) Äriühingud peaksid jälgima hoolsuskohustuse meetmete rakendamist ja tulemuslikkust. Nad peaksid pidevalt hindama enda, oma tütarettevõtjate ja juhul, kui see on seotud äriühingu väärtusahelatega, oma äripartnerite tegevust, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, minimeerimise, lõpetamise ja leevendamise tõhusust. Hindamise käigus tuleks kontrollida, kas kahjulik mõju on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, hoolsuskohustuse meetmeid on rakendatud ning kahjulikku mõju on ka tegelikult ennetatud või see on lõpetatud. Hindamisi tuleks teha korrapäraselt ja hinnangud tuleks vahepeal läbi vaadata, kui on mõistlikult alust arvata, et on tekkinud uus kahjuliku mõju avaldumise oht. Finantsettevõtjad peaksid hindama äriühingut enne finantsteenuse osutamist ja vajaduse korral pärast teenuse osutamist, kui võib põhjendatult eeldada, et kõnealune äriühing avaldab negatiivset mõju või aitab sellele kaasa. Kui sageli peab teataval ajajärgul korrapärane kontroll toimuma, tuleks kindlaks määrata vastavalt sellele, kui tõenäoline ja tõsine on kahjulik mõju. Mida tõenäolisem ja tõsisem on mõju, seda korrapärasemalt tuleks täitmist kontrollida.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD raamistiku alusel kehtestatud rahvusvaheliste standarditega kuulub hoolsuskohustuse hulka nõue edastada üldsusele asjakohast teavet äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete, menetluste ja tegevuste kohta, mille eesmärk on tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha ja sellega tegeleda, sealhulgas sellise tegevuse tulemuste ja järelduste kohta. Ettepanekus muuta direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingu kestlikkusaruandlusega on sätestatud asjakohased aruandekohustused selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele. Selleks et vältida aruandekohustuste dubleerimist, ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestada kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele uusi aruandekohustusi lisaks direktiivis 2013/34/EL sätestatud kohustustele ega selle alusel välja töötatavatele aruandlusstandarditele. Äriühingud, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid ei kuulu direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse osaks oleva teavitamiskohustuse täitmiseks avaldama oma veebisaidil rahvusvahelises äritegevuses üldkasutatavas keeles koostatud aastaaruande.	(44) Kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD raamistiku alusel kehtestatud rahvusvaheliste standarditega kuulub hoolsuskohustuse hulka nõue edastada üldsusele asjakohast teavet äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete, menetluste ja tegevuste kohta, mille eesmärk on tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha ja sellega tegeleda, sealhulgas sellise tegevuse tulemuste ja järelduste kohta. Ettepanekus muuta direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingu kestlikkusaruandlusega on sätestatud asjakohased aruandekohustused selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele. Selleks et vältida aruandekohustuste dubleerimist, ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestada kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele uusi aruandekohustusi lisaks direktiivis 2013/34/EL sätestatud kohustustele ega selle alusel välja töötatavatele aruandlusstandarditele. Kui käesoleva direktiivi kohaselt esitatav teave esitatakse muu aruandlusnõude kohaselt, tuleks esitada teabe asukoht ja vajaduse korral link asjaomasele aruandele juurdepääsuks, tagamaks, et kasutajad leiavad selle hõlpsasti. Äriühingud, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid ei kuulu direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse osaks oleva teavitamiskohustuse täitmiseks avaldama oma veebisaidil liikmesriigi ametlikus keeles koostatud aastaaruande.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Selleks et hõlbustada äriühingutel hoolsuskohustuse täitmist kogu väärtusahela ulatuses ja piirata nõuete täitmisega seotud koormuse langemist VKEdest äripartneritele, peaks komisjon andma suuniseid lepingute näidistingimuste kohta.	(45) Selleks et hõlbustada äriühingutel hoolsuskohustuse täitmist kogu väärtusahela ulatuses ja piirata nõuete täitmisega seotud koormuse langemist VKEdest äripartneritele, peaks komisjon andma suuniseid lepingute näidistingimuste kohta. Esmatähtsaks peetakse lepingutingimuste väljatöötamist keskkonna- ja inimõigustega seotud riskide haldamiseks, eelkõige sektorites, mida käsitatakse selle direktiivi kohaldamisel suure mõjuga sektoritena.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Et pakkuda äriühingutele ja liikmesriikide ametiasutustele tuge ja praktilisi materjale selle kohta, kuidas äriühingud peaksid oma hoolsuskohustust täitma, peaks komisjonil olema võimalus anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta, lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikide ja sidusrühmade, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti ja vajaduse korral ka hoolsuskohustuse alaseid teadmisi omavate rahvusvaheliste organitega.	(46) Et pakkuda äriühingutele ja liikmesriikide ametiasutustele tuge ja praktilisi materjale selle kohta, kuidas äriühingud peaksid oma hoolsuskohustust täitma, peaks komisjonil olema võimalus anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta, lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikide ja sidusrühmade, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti ja vajaduse korral ka hoolsuskohustuse alaseid teadmisi omavate rahvusvaheliste organitega. See peaks hõlmama praktilisi suuniseid selle kohta, kuidas proportsionaalsust ja prioriteetide seadmist kohaldada.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes. VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti võiksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetada ja aidata neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel, kui sellest tulenevad nõuded ohustaksid VKE elujõulisust, ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.	(47) Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada finants- ja halduskoormust, et toetada VKEsid, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes, ning leevendada nende finants- ja halduskoormust. Liikmesriigid peaksid eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed veebisaidid, portaalid või platvormid ja neid haldama, samuti peaksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetama ja aitama neil suurendada oma suutlikkust. Selline toetus tuleks teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tarneahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse täitmisel, kui sellest tulenevad nõuded ohustaksid VKE elujõulisust, ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(54) Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavate siseriiklike meetmete tulemuslikuks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama hoiatavad, proportsionaalsed ja tõhusad karistused nende meetmete rikkumise eest. Selleks et selline karistuskord oleks tõhus, peaksid riiklike järelevalveasutuste määratavate halduskaristuste hulgas olema ka rahalised karistused. Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole käesolevas direktiivis sätestatud halduskaristusi ette nähtud, tuleks halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme kohaldada nii, et karistuse määramise algatab pädev järelevalveasutus ja viib lõpule õigusasutus. Seepärast peavad sellised liikmesriigid tagama, et õigusnormide ja karistuste kohaldamise mõju oleks samaväärne pädevate järelevalveasutuste määratud halduskaristuste mõjuga.	(54) Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavate siseriiklike meetmete tulemuslikuks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama ühtlustatud, hoiatavad, proportsionaalsed ja tõhusad karistused nende meetmete rikkumise eest. Selleks et selline karistuskord oleks tõhus, peaksid riiklike järelevalveasutuste määratavate halduskaristuste hulgas olema ka rahalised karistused. Haldustrahvid peaksid olema suuruselt võrreldavad praegu konkurentsiõiguses ja andmekaitseõiguses ette nähtud trahvidega. Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole käesolevas direktiivis sätestatud halduskaristusi ette nähtud, tuleks halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme kohaldada nii, et karistuse määramise algatab pädev järelevalveasutus ja viib lõpule õigusasutus. Seepärast peavad sellised liikmesriigid tagama, et õigusnormide ja karistuste kohaldamise mõju oleks samaväärne pädevate järelevalveasutuste määratud halduskaristuste mõjuga.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(57) Väljakujunenud kaudsete ärisuhete tasandil tekkiva kahju puhul tuleks äriühingu vastutuse suhtes kohaldada eritingimusi. Kui äriühing on rakendanud konkreetseid hoolsuskohustuse meetmeid, ei peaks ta tekkinud kahju eest vastutama. Siiski ei tohiks selliste meetmete rakendamise abil vastutusest vabaneda juhul, kui ei olnud mõistlik eeldada, et tegelikult võetud meetmed, sealhulgas nõuete täitmise kontroll, on kahjuliku mõju ennetamiseks, leevendamiseks, lõpetamiseks või minimeerimiseks piisavad. Peale selle tuleb vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutusi järgida kõiki parandusmeetmeid, mida järelevalveasutus temalt nõuab, tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust, ning võimalikku koostööd teiste üksustega, et tegeleda kahjuliku mõjuga oma väärtusahelates.	(57) Kaudsete ärisuhete tasandil tekkiva kahju puhul tuleks äriühingu vastutuse suhtes kohaldada eritingimusi. Kui äriühing on rakendanud konkreetseid hoolsuskohustuse meetmeid, ei peaks ta tekkinud kahju eest vastutama. Siiski ei tohiks selliste meetmete rakendamise abil vastutusest vabaneda juhul, kui ei olnud mõistlik eeldada, et tegelikult võetud meetmed, sealhulgas nõuete täitmise kontroll, on kahjuliku mõju ennetamiseks, leevendamiseks, lõpetamiseks või minimeerimiseks piisavad. Peale selle tuleb vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutusi järgida kõiki parandusmeetmeid, mida järelevalveasutus temalt nõuab, tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust, ning võimalikku koostööd teiste üksustega, et tegeleda kahjuliku mõjuga oma väärtusahelates.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(58) Vastutuse kohaldamise kord ei reguleeri, kes peaks tõendama, et äriühingu tegevus oli juhtumi asjaolusid arvestades mõistlikult piisav, mistõttu on see küsimus jäetud siseriikliku õiguse kohaldamisalasse.	välja jäetud

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingute kohustuste kohta, mis on seotud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga tulenevalt äriühingu enda või selle tütarettevõtjate tegevusest või sellise väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kellega äriühingul on väljakujunenud ärisuhe, ja	(a) äriühingute kohustuste kohta, mis on seotud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ning tegeliku ja võimaliku kahjuliku keskkonnamõjuga tulenevalt äriühingu enda või selle tütarettevõtjate tegevusest või nende väärtusahelasse kuuluva üksuse tegevusest, kasutades riskipõhist lähenemisviisi;

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) vastutuse kohta eespool nimetatud kohustuste rikkumise eest.	(b) vastutuse kohta kahju eest, mis tekkis eespool kirjeldatud toimingute käigus, kui siseriikliku õiguse kohaselt on äriühing kahju põhjustanud või sellele kaasa aidanud tegevuse või tegevusetusega;

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) õiguskaitse ja õiguskaitsevahendite kättesaadavuse kohta ohvritele seoses selle mõjuga tekitatud kahjude hüvitamisega.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seda, kas tegemist on väljakujunenud ärisuhtega, hinnatakse korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel.	välja jäetud

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolev direktiiv ei anna alust alandada inimõiguste, keskkonnakaitse või kliima kaitse taset, mis on käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal ette nähtud liikmesriikide õigusega.	2. Käesolev direktiiv ei anna alust alandada liikmesriikide õigusega ette nähtud inimõiguste, keskkonnakaitse või kliima kaitse taset, samuti ei anna see alust vähendada ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ja õiguskaitsevahenditele.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– direktiivi 2014/65/EL1a artikli 4 lõike 1 punktis 18 määratletud turukorraldaja;
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496).

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/20091a artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuur;
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv – taane 19 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/10111a artikli 3 lõike 1 punktis 6 määratletud haldur;
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) „investeerimisobjektiks olev äriühing“ – äriühing, millesse investeerib institutsionaalne investor või varahaldur ja mida ei saa pidada kontrollitavaks äriühinguks;

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ab) „institutsionaalne investor“ – direktiivi 2007/36/EÜ artikli 2 punktis e määratletud üksus, mis kuulub käesoleva direktiivi artikli 2 kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek 42

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ac) „varahaldur“ – direktiivi 2007/36/EÜ artikli 2 punktis f määratletud üksus, mis kuulub käesoleva direktiivi artikli 2 kohaldamisalasse;

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) „ärisuhe“ – suhe töövõtja, alltöövõtja või mis tahes muu juriidilise isikuga (edaspidi „partner“),	(e) „ärisuhe“ – suhe töövõtja, alltöövõtja või mis tahes muu juriidilise isikuga (edaspidi „partner“) kogu tema väärtusahelas,

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iia) kes on äritegevuse, toodete või teenustega otseselt seotud;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) „väljakujunenud ärisuhe“ – otsene või kaudne ärisuhe, mis oma intensiivsuse või kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsiv ega moodusta väärtusahelast üksnes tühist või kõrvalist osa;	välja jäetud

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) „väärtusahel“ – tegevus, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti tarneahela eelneva ja järgmise etapi väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevus. Kui tegemist on punkti a alapunktis iv määratletud äriühinguga, hõlmab väärtusahel nende konkreetsete teenuste osutamise puhul üksnes selliseid laene, krediiti ja muid finantsteenuseid saavaid kliente ning muid samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Selliste reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahel ei hõlma VKEsid, kes saavad neilt laenu, krediiti, rahastamist, kindlustust või edasikindlustust;	(g) „väärtusahel“ – äriühingu äripartnerite tegevus, mis on seotud kauba tootmise ja tarnimise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise või kasutamisega. Kui tegemist on punkti a alapunktis iv määratletud äriühinguga, hõlmab väärtusahel nende konkreetsete teenuste osutamise puhul esmajärjekorras selliseid laene, krediiti ja muid finantsteenuseid saavaid kliente ning muid samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga, samuti hõlmab see sellise tegevuse mõju. Punkti a alapunkti iv tähenduses reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahel ei hõlma VKEsid, kes saavad neilt laenu, krediiti, rahastamist, kindlustust või edasikindlustust, investeerimisteenuseid ja -tegevust või muid finantsteenuseid;

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ga) „mõjutusvahendid“ – äriühingu võime muuta üksuse ebaseaduslikke tavasid, mis põhjustavad või võimendavad kahjulikku mõju;

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) „sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll, mida teeb äriühingust sõltumatu audiitor, kellel ei ole huvide konflikte, kellel on kogemusi ja pädevus keskkonna- ja inimõiguste küsimustes ning kes vastutab auditi kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest, et teha kindlaks, kas äriühing või selle väärtusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid inimõiguste- ja keskkonnaalaseid nõudeid;	(h) „sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll, mida teeb äriühingust sõltumatu audiitor, kes on liikmesriigis akrediteeritud viima läbi inimõigusi ja keskkonnaküsimusi käsitlevaid rahvusvaheliselt tunnustatud standarditel põhinevaid sertifitseerimisi ning kellel ei ole huvide konflikte, kellel on kogemusi ja pädevus keskkonna- ja inimõiguste küsimustes ning kes vastutab auditi kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest, et teha kindlaks, kas äriühing või selle väärtusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid inimõiguste- ja keskkonnaalaseid nõudeid;

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(k) „volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes elab või on asutatud liidus ja keda punkti a alapunktis ii määratletud äriühing on volitanud tegutsema tema nimel, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi;	(k) „volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, keda punkti a alapunktis ii määratletud äriühing on volitanud tegutsema tema nimel, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi;

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) „sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus mõjutavad või võivad mõjutada;	(n) „sidusrühmad“ – isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud toodete, teenuste ja tegevusega seonduv võimalik või tegelik kahjulik mõju keskkonnale või inimõigustele mõjutab või võib mõjutada, sealhulgas töötajad ja nende esindajad, kohalikud kogukonnad, lapsed, põlisrahvad, kodanike ühendused, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, ettevõtete aktsionärid ning organisatsioonid, mille põhikirjajärgne eesmärk on inimõiguste kaitse, sealhulgas sotsiaalsed ja tööõigused, keskkond, ja hea valitsemistava;

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(q) „asjakohane meede“ – meede, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, mis vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele, ning mis on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas majandussektori ja konkreetse ärisuhte spetsiifikat ja äriühingu mõju sellele, ning vajadust tagada, et meedet peetakse prioriteediks.	(q) „asjakohane meede“ – meede, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, mis vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele, ning mis on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas majandussektori ja konkreetse ärisuhte spetsiifikat ja äriühingu mõju sellele, äriühingu võimet suurendada oma mõju sellega seoses, ning vajadust tagada, et meedet peetakse prioriteediks.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esimese lõigu punkti h kohaldamisel võtab komisjon kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakti, et täpsustada sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli miinimumstandardid.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) lõimivad hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse kooskõlas artikliga 5;	(a) lisavad hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse kooskõlas artikliga 5;

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) teevad kindlaks tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kooskõlas artikliga 6;	(b) teevad kindlaks ja prioriseerivad tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kooskõlas artikliga 6;

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) ennetavad ja leevendavad võimalikku kahjulikku mõju, lõpetavad tegeliku kahjuliku mõju ja vähendavad selle ulatust kooskõlas artiklitega 7 ja 8;	(c) ennetavad või leevendavad võimalikku kahjulikku mõju ning, kui see on asjakohane, lõpetavad tegeliku kahjuliku mõju või vähendavad selle ulatust kooskõlas artiklitega 7 ja 8;

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Kui kõiki tuvastatud mõju aspekte ei ole võimalik korraga käsitleda, tagavad liikmesriigid, et äriühingud seavad lõike 1 punktides b ja c osutatud meetmete rakendamisel kahjuliku mõju aspektid tähtsuse järjekorda vastavalt nende tõsidusele ja tõenäosusele ning võtavad arvesse oma tegevuse laadi ja konteksti, sealhulgas geograafilist asukohta. Tõsidus sõltub sellest, kuivõrd ulatuslik ja pöördumatu iseloomuga asjaomane kahjulik mõju on. Lõike 1 punkti c kohaselt võetud meetmete abil võib tegeleda kahjulike mõjudega nende tähtsuse järjekorras.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud lõimivad hoolsuskohustuse kõikidesse oma tööpõhimõtetesse ja töötavad välja hoolsuskohustuse poliitika. Hoolsuskohustuse põhimõtted hõlmavad kõike järgnevat:	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud lisavad hoolsuskohustuse kõikidesse oma tööpõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse ning kehtestavad hoolsuskohustuse poliitika. Hoolsuskohustuse põhimõtted hõlmavad kõike järgnevat:

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) käitumisjuhend, milles on kirjeldatud eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima;	b) käitumisjuhend, milles on kirjeldatud eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima. Käitumisjuhendi eesmärk on tagada, et äriühing austab inimõigusi ja keskkonda;

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldus, sealhulgas meetmed, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist väljakujunenud ärisuhetele.	c) kogu väärtusahelas hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud protsesside kirjeldus, sealhulgas meetmed, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud ajakohastavad oma hoolsuskohustuse põhimõtteid igal aastal.	2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud ajakohastavad oma hoolsuskohustuse põhimõtteid ja avalikustavad need igal aastal. Ettevõtjate hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid olema Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu üldsusele kättesaadavad vähemalt 30 aastat.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikli 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud rakendavad hoolsuskohustuse põhimõtteid, mis on proportsionaalsed ja kooskõlas äriühingu võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju tõenäosuse ja tõsidusega ning äriühingu konkreetsete oludega, eelkõige tema tegevusvaldkonna, väärtusahela suuruse ja pikkusega ning äriühingu suuruse, suutlikkuse, ressursside ja mõjuvõimuga.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, ja juhul, kui selline mõju on seotud nende väärtusahelatega, nende väljakujunenud ärisuhetest.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad oma võimaluste piires asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ning tegelik ja võimalik kahjulik keskkonnamõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, ja juhul, kui selline mõju on seotud nende väärtusahelatega, nende ärisuhetest, ning hinnata, kas nad seda põhjustavad, sellele kaasa aitavad või on sellega otseselt seotud, kasutades riskipõhist lähenemisviisi kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikli 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud teevad riskihindamise ja riskipõhise seiremetoodika alusel kindlaks, kas nad põhjustavad või aitavad kaasa tegelikule ja võimalikule kahjulikule mõjule inimõigustele ja kahjulikule keskkonnamõjule või on sellega otseselt seotud, võttes arvesse kahjuliku mõju tõenäosust, tõsidust ja kiireloomulisust, nende tegevuse laadi ja konteksti, sealhulgas sektorit ja geograafilist asukohta, ning seda, kas nende tegevus ja ärisuhted põhjustavad sellist kahjulikku mõju või aitavad sellele kaasa või on sellega otseselt seotud.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kaardistavad oma väärtusahela ja avalikustavad ärisaladust nõuetekohaselt arvesse võttes asjakohase teabe, sealhulgas nimed, asukohad, tarnitud toodete ja osutatud teenuste liigid ning muu asjakohase teabe tütarettevõtjate ja ärisuhete kohta.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina lõikest 1 peab artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud äriühing tegema kindlaks üksnes sellise tegeliku ja võimaliku tõsise kahjuliku mõju, mis on seotud artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud sektoriga.	välja jäetud

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid, tehakse tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju kindlaks alles enne teenuse osutamist.	välja jäetud

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on lõikes 1 osutatud kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, õigus kasutada asjakohaseid vahendeid, sealhulgas sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste esitamise korra kohaselt. Vajaduse korral konsulteerivad äriühingud ka nende rühmadega, keda küsimus potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas töötajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta.	4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on lõikes 1 osutatud kahjuliku mõju kindlakstegemiseks ja hindamiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, õigus kasutada asjakohaseid vahendeid, sealhulgas sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste esitamise korra kohaselt. Vajaduse korral konsulteerivad äriühingud ka nende rühmadega, keda küsimus potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas ametiühingute, töötajate esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta. See lähenemisviis finantsteenuste sektoris põhineb selgetel finantssektori suunistel. Reguleeritud finantsinstitutsioonid ja muud äriühingud viitavad asjakohasele teabele, mis on saadud muudest allikatest kui reitinguagentuurid, kestlikkuse reitinguagentuurid või võrdlusaluste haldurid.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 3, 4 ja 5 asjakohaseid meetmeid, et ennetada, või kui ennetamine ei ole võimalik või kohe võimalik, piisavalt leevendada võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele ja kahjulikku keskkonnamõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et ennetada, või kui ennetamine ei ole võimalik või kohe võimalik, piisavalt leevendada võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele ja kahjulikku keskkonnamõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6, kasutades riskipõhist lähenemisviisi kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 3, 4 ja 5. Äriühingud, kes on seotud võimaliku kahjuliku mõjuga, ilma et nad seda põhjustaksid või sellele kaasa aitaksid, peavad allesjäänud mõju vältimiseks või leevendamiseks kasutama võimalikult suures ulatuses oma mõjutusvahendeid ja aitama kaasa parandusmeetmete võtmisele.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Äriühing peab vajaduse korral tegema järgmist:	2. Käesoleva artikli lõike 1 järgimiseks peab äriühing vajaduse korral tegema järgmist:

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) koostama prioriteetide seadmise strateegia kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 17. põhimõttega. Äriühing hindab inimõigustele avalduva võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju või keskkonnale avalduva tegeliku mõju tõsiduse, tõenäosuse ja kiireloomulisuse astet, oma tegevuse iseloomu ja konteksti, sealhulgas geograafilist asukohta, riskide ulatust ja nende taset ning seda, kui pöördumatu nende põhjustatav kahju võib olla, ning kasutab vajadusel sellega tegelemiseks prioriseerimispoliitikat. Inimõigustega seotud riskide leevendamiseks võetavate vastumeetmete prioriseerimisel käsitavad äriühingud peamise tegurina kahjuliku mõju tõsidust, näiteks kui meetmetega viivitamise tagajärjel muutuks mõju pöördumatuks;

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) äriühing tagab, et tema ostupoliitika ei põhjusta ega aita kaasa võimalikule või tegelikule kahjulikule mõjule inimõigustele ega tegelikule kahjulikule keskkonnamõjule;

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) nõudma äripartnerilt, kellega tal on otsene ärisuhe, lepingulisi tagatisi selle kohta, et partner tagab äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ennetusmeetmete kava järgimise, sealhulgas nõudma partnerilt lepingulisi tagatisi juhul, kui partneri tegevus on osa äriühingu väärtusahelast (lepinguline hierarhia). Selliste lepinguliste tagatiste saamise korral kohaldatakse lõiget 4;	b) nõudma võimaluse korral ja kui see on proportsionaalne ning konkurentsiõigust arvesse võttes äripartnerilt lepingulisi ja muid tagatisi selle kohta, et partner tagab äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ennetusmeetmete kava järgimise. Selliste tagatiste saamise korral kohaldatakse lõiget 4;

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) tegema lõike 1 järgimiseks vajalikke investeeringuid, näiteks juhtimis- või tootmisprotsessidesse ja taristutesse;	c) kehtestama lõike 1 järgimiseks asjakohased protsessid, menetlused ja taristu;

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) pakkuma VKE-le, kellega tal on väljakujunenud ärisuhe, sihipärast ja proportsionaalset toetust, kui käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgmine ohustaks VKE elujõulisust;	d) pakkuma VKE-le, kellega tal on ärisuhe, sihipärast ja proportsionaalset toetust, kui käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgmine ohustaks VKE elujõulisust;

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Mis puudutab võimalikku kahjulikku mõju, mida ei olnud võimalik lõikes 2 osutatud meetmetega ennetada või piisavalt leevendada, siis äriühing võib püüda sõlmida lepingu partneriga, kellega tal on kaudne suhe, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine. Sellise lepingu sõlmimise korral kohaldatakse lõiget 4.	välja jäetud

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lepingulistele tagatistele või lepingule lisatakse asjakohased meetmed, millega nõuete täitmist kontrollida. Nõuete täitmise kontrollimisel võib äriühing toetuda asjakohastele valdkondlikele algatustele või sõltumatu kolmanda isiku poolsele kontrollile.	Lepingulistele või lepinguvälistele tagatistele lisatakse asjakohased meetmed, millega nende tõhusust hinnata. Tõhususe hindamisel võib äriühing toetuda asjakohastele valdkondlikele algatustele või sõltumatu kolmanda isiku poolsele kontrollile. Kohaldatavad tingimused peavad olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui lepingulised tagatised saadakse VKE-lt või leping sõlmitakse VKEga, peavad kohaldatavad tingimused olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Kui VKE suhtes võetakse nõuete täitmise kontrollimiseks meetmeid, kannab sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli kulud äriühing.	Kui VKE suhtes võetakse tõhususe hindamise kontrollimiseks meetmeid, kannab sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli kulud äriühing.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid tagavad, et üldine hoolsuskohustus on alati selgelt ülimuslik mis tahes lepinguliste tagatiste suhtes. Lepingulisi tagatisi hinnatakse alati üldise kohustuse alusel.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mis puudutab sellist võimalikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida ei olnud võimalik lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud meetmetega ennetada või piisavalt leevendada, siis äriühing peab hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda lubab, võtma järgmisi meetmeid:	Mis puudutab sellist võimalikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida ei olnud võimalik lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud meetmetega ennetada või piisavalt leevendada, ning võttes nõuetekohaselt arvesse äriühingu jõupingutusi kasutada oma mõjutusvahendeid võimaliku kahjuliku mõju ennetamiseks või piisavaks leevendamiseks, siis äriühing peab hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda lubab, võtma järgmisi meetmeid, kui need on võimaliku ja tegeliku kahjuliku mõju võimalike ohvrite parimates huvides, kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamisega, võttes arvesse ka proportsionaalsust, tarneahelate katkemise tagajärgi ja selliste otsuste võimalikku kahjulikku mõju:

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) lõpetama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui selle võimalik kahjulik mõju on tõsine.	(b) viimase abinõuna lõpetama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui selle võimalik kahjulik mõju on tõsine või pöördumatu.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Erandina lõike 5 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid, krediidi-, laenu- või muu finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui on mõistlik eeldada, et see kahjustaks oluliselt üksust, kellele teenust pakutakse.	6. Erandina lõike 5 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid üksustele, kes põhjustavad või võimendavad võimalikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, krediidi-, laenu- või muu finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui see on rangelt vajalik, et hoida ära selle üksuse pankrotti, kellele teenust pakutakse. Erandina lõike 5 punktist b võib krediidi-, laenu- või muu finantsteenuste lepingu lõpetamise otsuse teha viimase abinõuna üksnes juhul, kui artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühingu mõjutusvahenditega ei ole lõppkokkuvõttes suudetud mõjutada üksust, kellele teenust osutatakse, et vältida või piisavalt leevendada võimalikku kahjulikku mõju, ning kui krediidi-, laenu- või muu finantsteenuste lepingu jätkumine on võimaliku kahjuliku mõju tõsiduse ja tõenäosusega proportsionaalne.

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–6 asjakohaseid meetmeid, et lõpetada tegelik kahjulik mõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad oma võimaluste piires kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–6 asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et leevendada ja lõpetada tegelikku kahjulikku mõju, mida nad on põhjustanud või mille põhjustamisele nad on kaasa aidanud ja mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6. Äriühingud, kes on seotud kahjuliku mõjuga, ilma et nad seda põhjustaksid või sellele kaasa aitaksid, peavad tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks kasutama võimalikult suures ulatuses oma mõjutusvahendeid.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, tagavad liikmesriigid, et äriühingud minimeerivad kahjuliku mõju ulatuse.	2. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, tagavad liikmesriigid, et äriühingud püüavad kahjuliku mõju ulatust nii palju kui võimalik minimeerida, jätkates samal ajal püüdlusi kahjuliku mõju lõpetamiseks.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) neutraliseerima kahjuliku mõju või minimeerima selle ulatuse, sealhulgas makstes kahjuhüvitist mõjutatud isikutele ja rahalist hüvitist mõjutatud kogukondadele. Meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele;	a) neutraliseerima kahjuliku mõju või minimeerima selle ulatuse, sealhulgas makstes kahjuhüvitist mõjutatud isikutele ja rahalist hüvitist mõjutatud kogukondadele, kui see on mõistlik ja asjakohane. Meede peab olema asjakohane ja proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele, samuti äriühingu ressursside ja mõjuvõimuga;

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) koostama prioriteetide seadmise strateegia kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 17. põhimõttega;

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) nõudma otseselt partnerilt, kellega tal on väljakujunenud ärisuhe, lepingulisi tagatisi selle kohta, et partner tagab käitumisjuhendi ja vajaduse korral parandusmeetmete kava järgimise, sealhulgas nõudma samasuguseid lepingulisi tagatisi ka oma partneritelt, niivõrd kui nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast (lepinguline hierarhia). Selliste lepinguliste tagatiste saamise korral kohaldatakse lõiget 5;	c) asjakohasel juhul nõudma äripartnerilt lepingulisi või lepinguväliseid tagatisi selle kohta, et partner tagab käitumisjuhendi ja vajaduse korral parandusmeetmete kava järgimise. Selliste tagatiste saamise korral kohaldatakse lõiget 5;

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) tegema lõigete 1, 2 ja 3 järgimiseks vajalikke investeeringuid, näiteks juhtimis- või tootmisprotsessidesse ja taristutesse;	d) tegema lõigete 1, 2 ja 3 järgimiseks vajaduse ja kohaldatavuse korral investeeringuid, näiteks juhtimis- või tootmisprotsessidesse ja taristutesse;

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) pakkuma VKE-le, kellega äriühingul on väljakujunenud ärisuhe, sihipärast ja proportsionaalset toetust, kui käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgmine ohustaks VKE elujõulisust;	e) pakkuma VKE-le, kellega äriühingul on ärisuhe, sihipärast ja proportsionaalset toetust, kui käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgmine ohustaks VKE elujõulisust;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Mis puudutab tegelikku kahjulikku mõju, mida ei ole olnud võimalik lõikes 3 osutatud meetmetega lõpetada või piisavalt leevendada, siis äriühing võib püüda sõlmida lepingu partneriga, kellega tal on kaudne suhe, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgimine. Sellise lepingu sõlmimise korral kohaldatakse lõiget 5.	välja jäetud

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lepingulistele tagatistele või lepingule lisatakse asjakohased meetmed, millega nõuete täitmist kontrollida. Nõuete täitmise kontrollimisel võib äriühing toetuda asjakohastele valdkondlikele algatustele või sõltumatu kolmanda isiku poolsele kontrollile.	Lepingulistele või lepinguvälistele tagatistele lisatakse asjakohased meetmed, millega nende tõhusust hinnata. Tõhususe hindamisel võib äriühing toetuda asjakohastele valdkondlikele algatustele või sõltumatu kolmanda isiku poolsele kontrollile. Kohaldatavad tingimused peavad olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad.

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui lepingulised tagatised saadakse VKE-lt või leping sõlmitakse VKEga, peavad kohaldatavad tingimused olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Kui VKE suhtes võetakse nõuete täitmise kontrollimiseks meetmeid, kannab sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli kulud äriühing.	Kui VKE suhtes võetakse tõhususe hindamise kontrollimiseks meetmeid, kannab sõltumatu kolmanda isiku poolse kontrolli kulud äriühing.

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mis puudutab sellist tegelikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida ei ole olnud võimalik lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud meetmetega lõpetada või mille ulatust ei ole olnud võimalik nende meetmetega minimeerida, siis äriühing peab hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, võtma ühe järgmistest meetmetest:	Mis puudutab sellist tegelikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, mida ei ole olnud võimalik lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud meetmetega lõpetada või mille ulatust ei ole olnud võimalik nende meetmetega minimeerida, ning võttes nõuetekohaselt arvesse äriühingu jõupingutusi kasutada oma mõjutusvahendeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, siis äriühing peab hoiduma uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest partneriga, kellega seoses või kelle väärtusahelas mõju tekkis, ning juhul, kui nende suhteid reguleeriv õigus seda võimaldab, võtma ühe järgmistest meetmetest, kui need on võimaliku ja tegeliku kahjuliku mõju võimalike ohvrite parimates huvides, kooskõlas vastutustundliku suhete katkestamisega, võttes arvesse ka proportsionaalsust ja selliste otsuste võimalikku kahjulikku mõju:

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lõpetama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks.	b) viimase abinõuna vastutustundlikult katkestama asjaomase tegevusega seotud ärisuhte, kui kahjulikku mõju peetakse ulatuslikuks.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Erandina lõike 6 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid, krediidi-, laenu- või muu finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui on mõistlik eeldada, et see kahjustaks oluliselt üksust, kellele teenust pakutakse.	7. Erandina lõike 6 punktist b ei pea artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühing, kes pakub krediiti, laenu või muid finantsteenuseid üksustele, kes põhjustavad või võimendavad tegelikku kahjulikku mõju lõike 1 tähenduses, krediidi-, laenu- või muu finantsteenuse lepingut lõpetama juhul, kui see on rangelt vajalik, et vältida selle üksuse pankrotti, kellele teenust pakutakse. Erandina lõike 6 punktist b võib krediidi-, laenu- või muu finantsteenuste lepingu lõpetamise otsuse teha viimase abinõuna üksnes juhul, kui artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühingu mõjutusvahenditega ei ole lõppkokkuvõttes suudetud mõjutada üksust, kellele teenust pakutakse, et lõpetada tegelik kahjulik mõju või minimeerida selle ulatust, ning kui krediidi-, laenu- või muu finantsteenuste lepingu jätkumine on tegeliku kahjuliku mõju tõsidusega proportsionaalne.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8a
	Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite asjakohased meetmed, et motiveerida oma investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid lõpetama nende põhjustatava tegeliku kahjuliku mõju
	1.  Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid võtavad käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud asjakohaseid meetmeid, et motiveerida nende investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid lõpetama tegeliku kahjuliku mõju, mis on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha vastavalt artiklile 6, kooskõlas artikli 2 lõigetega 2–6.
	2.  Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, tagavad liikmesriigid, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid motiveerivad oma investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid sellise mõju ulatust minimeerima.
	3.  Kui see on asjakohane, peavad institutsionaalsed investorid ja varahaldurid suhtlema investeerimisobjektiks oleva äriühinguga ja kasutama hääleõigust kooskõlas direktiivi 2007/36/EÜ [SRD2] artikli 3g lõike 1 punktiga a, et motiveerida investeerimisobjektiks oleva äriühingu juhtorganit tegelikku mõju lõpetama või selle ulatust minimeerima. Investeerimisobjektiks olevalt äriühingult taotletav meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas investeerimisobjektiks oleva äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele. Samuti peavad institutsionaalsetelt investoritelt ja varahalduritelt nõutavad meetmed olema proportsionaalsed ja vastavuses ning nende puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta seda, kui suurt kontrolli nad investeerimisobjektiks oleva äriühingu üle omavad.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud annavad lõikes 2 loetletud isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada neile kaebusi, kui sellisel isikul või organisatsioonil on põhjendatud kahtlusi seoses tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga, mis on seotud äriühingu tegevuse, tema tütarettevõtjate tegevuse või nende väärtusahelatega.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud loovad tegevustasandil tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid või osalevad sellistes mehhanismides, mida saab kasutada, andes lõikes 2 loetletud isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada neile kaebusi, kui sellisel isikul või organisatsioonil on põhjendatud teavet seoses tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga, mis on seotud äriühingu tegevuse, tema tütarettevõtjate tegevuse või nende väärtusahelatega. Kaebus peab olema faktiliselt põhjendatud ja piisavalt hästi dokumenteeritud. Kaebuste menetlemise kord toimib nii riskiteadlikkuse tagamiseks varajase hoiatamise mehhanismina kui ka vahendussüsteemina ning on turvaline, õiguspärane, kättesaadav ja õiglane ning sellega nähakse ette võimalus esitada kaebusi anonüümselt ja konfidentsiaalselt. Sellise korra kasutamine ei takista kaebuse esitajate juurdepääsu kohtumehhanismidele.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on õigus tagada selline mehhanism koostöös teiste äriühingute, valdkondlike kavade või organisatsioonidega, osaledes mitut sidusrühma hõlmavas kaebuste esitamise mehhanismis või ühinedes üldise raamlepinguga.

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib neid mõjutada;	a) isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see neid mõjutab;

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid isikuid;	b) ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid isikuid ja kellel on põhjendatud kahtlusi;

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades.	c) õigustatud huvi omavad kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad lõikes 1 osutatud kaebuste menetlemise korra, sealhulgas korra, mida kohaldatakse juhul, kui äriühing peab kaebust põhjendamatuks, ning teavitavad sellest asjaomaseid töötajaid ja ametiühinguid. Liikmesriigid tagavad, et kui kaebus on põhjendatud, loetakse, et kaebuse esemeks olev kahjulik mõju on artikli 6 tähenduses kindlaks tehtud.	3. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad lõikes 1 osutatud kaebuste menetlemise korra, sealhulgas korra, mida kohaldatakse juhul, kui äriühing peab kaebust põhjendamatuks, ning teavitavad sellest asjaomaseid töötajaid ja ametiühinguid. Liikmesriigid tagavad, et kui kaebus on põhjendatud, loetakse, et kaebuse esemeks olev kahjulik mõju on artikli 6 tähenduses kindlaks tehtud. Seda saab teha koostöös valdkondlike kavade või mitut sidusrühma hõlmavate algatustega.

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et kaebuse esitajatel on õigus:	4. Liikmesriigid tagavad, et kaebuse esitajatel on õigus nõuda kaebusega seoses asjakohaseid järelmeetmeid äriühingult, kellele nad on lõike 1 kohaselt kaebuse esitanud.

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) nõuda äriühingult, kellele nad on lõike 1 kohaselt kaebuse esitanud, kaebuse suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist ning	välja jäetud

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kohtuda äriühingu asjakohase tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku tõsist kahjulikku mõju.	välja jäetud

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et äriühingud hindavad korrapäraselt omaenda, oma tütarettevõtjate, ja juhul, kui see on seotud nende väärtusahelatega, oma väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevust ja meetmeid, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, leevendamise, lõpetamise ja minimeerimise tulemuslikkust. Hindamisel võetakse vajaduse korral aluseks kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad ning seda tehakse vähemalt iga 12 kuu järel ja alati, kui on alust arvata, et sellise kahjuliku mõjuga seoses võivad tekkida märkimisväärsed uued riskid. Hindamise tulemuste alusel ajakohastatakse hoolsuskohustuse põhimõtteid.	Liikmesriigid tagavad, et äriühingud hindavad pidevalt omaenda, oma tütarettevõtjate, ja juhul, kui see on seotud nende väärtusahelatega, oma ärisuhetega seotud tegevust ja meetmeid, et jälgida inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, leevendamise, lõpetamise ja minimeerimise tulemuslikkust. Hindamised viiakse läbi koos ametiühingute ja töötajate esindajatega ning sidusrühmadega konsulteerides. Nende puhul võetakse vajaduse korral aluseks kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad ning seda tehakse korrapäraselt ja alati, kui on alust arvata, et sellise kahjuliku mõjuga seoses võivad tekkida märkimisväärsed uued riskid. Hindamise tulemuste alusel ajakohastatakse hoolsuskohustuse põhimõtteid.

Muudatusettepanek 106

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et äriühingud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohaseid aruandlusnõudeid, annavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes aru, avaldades oma veebisaidil rahvusvahelises äritegevuses üldkasutatavas keeles koostatud aastaaruande. Aruanne avaldatakse iga aasta 30. aprilliks ja see käib eelneva kalendriaasta kohta.	Liikmesriigid tagavad, et äriühingud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohaseid aruandlusnõudeid, annavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes aru, avaldades oma veebisaidil liikmesriigi ametlikus keeles koostatud aastaaruande. Aruanne avaldatakse iga aasta 30. aprilliks ja see käib eelneva kalendriaasta kohta.

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusaktid lõike 1 kohase aruande sisu ja kriteeriumide kohta ning esitab teavet hoolsuskohustuse kirjelduse, võimaliku ja tegeliku kahjuliku mõju ning nende suhtes võetavate meetmete kohta.	Komisjon võtab kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusaktid lõike 1 kohase aruande sisu ja kriteeriumide kohta ning esitab teavet hoolsuskohustuse kirjelduse, selle kavandamise, metoodika, võimaliku ja tegeliku kahjuliku mõju ning nende suhtes võetavate meetmete kohta. Komisjon tagab, et aruandlust on võimalik esitada lihtsustatud aruandlusvormi abil, ning annab hiljemalt üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist suunised, et aidata äriühingutel täita nende kohustusi.

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon, et artikli 3 punkti a alapunktis iv osutatud äriühingute jaoks, kelle suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, ei dubleerita aruandlusnõudeid ning et neis võetakse arvesse peamist negatiivset mõju vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/20881a artiklile 4, säilitades samal ajal täielikult käesolevas direktiivis sätestatud miinimumkohustused.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid tagavad, et äriühingute poolt käesoleva artikli kohaselt koostatud aastaaruanded esitatakse määruses [lisada ESAPi määrus] osutatud kogumisasutusele, et teha see teave kättesaadavaks Euroopa ühtses juurdepääsupunktis.

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et aidata äriühingutel täita artikli 7 lõike 2 punktis b ja artikli 8 lõike 3 punktis c sätestatud nõudeid, võtab komisjon vastu suunised lepingu näidistingimuste kohta, mille kasutamine on vabatahtlik.	Selleks et aidata äriühingutel täita artikli 7 lõike 2 punktis b ja artikli 8 lõike 3 punktis c sätestatud nõudeid, võtab komisjon hiljemalt üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist vastu suunised lepingu näidistingimuste kohta, mille kasutamine on vabatahtlik. Ta peab esmatähtsaks lepingutingimuste väljatöötamist keskkonna- ja inimõigustega seotud riskide juhtimiseks.

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, võib komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta.	Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, annab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusametiga ja hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, välja suuniseid

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) digitaalses, tasuta ja kergesti juurdepääsetavas vormingus;

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) sealhulgas konkreetsete sektorite, konkreetsete kontekstide ja valdkondade või konkreetse kahjuliku mõju puhul;

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c) sealhulgas praktilised suunised selle kohta, kuidas käesoleva direktiiviga hõlmatud äriühingud ja sektorid võivad kohaldada oma hoolsuskohustust, tuginedes OECD ja ÜRO asjakohastele valdkondlikele ja horisontaalsetele suunistele;

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d) sealhulgas ülevaade kohaldatavatest valdkondlikest algatustest;

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e) sealhulgas praktilised suunised selle kohta, kuidas võib äriühingu suurusest ja sektorist olenevalt kohaldada hoolsuskohustuse suhtes seoses mõju, sektorite ja geograafiliste piirkondadega proportsionaalsust ja prioriseerimist;

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f) selleks et aidata äriühingutel täita artikli 7 lõike 2 punktis b ja artikli 8 lõike 3 punktis c sätestatud nõudeid, kasutades selleks ühiseid mõjutusvahendeid, võtab komisjon vastu ja kohandab vajaduse korral suuniseid konkurentsiõiguse kohta seoses nende hoolsuskohustustega.

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Suunised tehakse kättesaadavaks hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Komisjon kontrollib korrapäraselt, kas suunised on asjakohased, kohandab neid uute parimate tavadega ja annab vajaduse korral uusi suuniseid.

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon ajakohastab riikide teabelehti korrapäraselt ja teeb need üldsusele kättesaadavaks, et anda ajakohastatud teavet iga liidu kaubanduspartneri poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute kohta. Komisjon kogub ja avaldab kaubandus- ja tolliandmeid tooraine päritolu ning vahe- ja lõpptoodete kohta, samuti avaldab ta teavet teatavate riikide, piirkondade, sektorite ja allsektorite ning toodetega seotud võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju riski kohta inimõigustele, keskkonnale ja valitsemistavale.

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Liikmesriigid annavad sidusrühmadele teavet ja tõhusat tuge, sealhulgas spetsiaalsete veebisaitide, platvormide või portaalide, õigusnõustajate ja haldustoe kaudu, et nõuda neile käesoleva direktiiviga antud õigusi.

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks et anda äriühingutele ja partneritele, kellega neil on oma väärtusahelates väljakujunenud ärisuhted, käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks jõupingutuste tegemisel teavet ja tuge, loovad liikmesriigid eraldi või ühiselt spetsiaalsed veebisaidid, platvormid või portaalid ja haldavad neid. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu äriühingute väärtusahelates olevatele VKEdele.	1. Selleks et anda äriühingutele ja partneritele, kellega neil on oma väärtusahelates ärisuhted, käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks jõupingutuste tegemisel teavet ja tuge, loob komisjon koos liikmesriikidega spetsiaalsed veebisaidid, platvormid või portaalid, mida nad haldavad eraldi või ühiselt. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu äriühingute väärtusahelates olevatele VKEdele.

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid võivad otsustada, et ei anna riiklikku toetust äriühingutele, kes ei täida selle direktiivi eesmärke.

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib liikmesriikide toetusmeetmeid täiendada, tuginedes olemasolevatele liidu meetmetele, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist liidus ja kolmandates riikides, ning töötada välja uusi meetmeid, sealhulgas edendada sidusrühmade ühisalgatusi, et aidata äriühingutel oma kohustusi täita.	3. Komisjon täiendab liikmesriikide toetusmeetmeid, tuginedes olemasolevatele liidu meetmetele, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist liidus ja kolmandates riikides, ning võib töötada välja uusi meetmeid, sealhulgas edendada sidusrühmade ühisalgatusi, et aidata äriühingutel oma kohustusi täita.

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Komisjon töötab välja ja koordineerib kaks korda aastas läbiviidavaid äriühingute vastupanuvõime stressiteste. Need põhinevad ühisel metoodikal, mis kaardistaks, hindaks äriühingute väärtusahelate kestlikkust ning pakuks ennetavaid ja parandusmeetmeid, et käsitleda riske ja nõrku kohti, mis on seotud kahjuliku mõjuga nende väärtusahelates.

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Komisjon esitab kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile ja nõukogule kokkuvõtte lõike 3a kohastest hindamistest, sealhulgas peamistest tuvastatud riskidest ja nõrkadest kohtadest.

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3c. Komisjonile antakse õigus võtta 2024. aasta oktoobriks vastu delegeeritud õigusakt kooskõlas artikliga 28, et täpsustada äriühingutelt lõike 1 punktide a–f kohaldamisel nõutavat teavet.

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Äriühingud võivad tugineda käesoleva direktiivi artiklites 5–11 osutatud kohustuste täitmist toetavatele valdkondlikele kavadele ja mitut sidusrühma hõlmavatele algatustele, niivõrd kui sellised kavad ja algatused on kõnealuste kohustuste täitmise toetamise seisukohast asjakohased. Komisjon ja liikmesriigid võivad edendada selliseid kavasid või algatusi ja nende tulemusi käsitleva teabe levitamist. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega välja anda suuniseid valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste sobivuse hindamiseks.	4. Äriühingud võivad tugineda käesoleva direktiivi artiklites 5–11 osutatud kohustuste täitmist toetavatele valdkondlikele kavadele ja mitut sidusrühma hõlmavatele algatustele, niivõrd kui sellised kavad ja algatused on kõnealuste kohustuste täitmise toetamise seisukohast asjakohased. Komisjon ja liikmesriigid edendavad selliseid kavasid või algatusi ja nende tulemusi käsitleva teabe levitamist. Komisjon annab koostöös liikmesriikidega välja suuniseid valdkondlike kavade ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste sobivuse hindamiseks.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Valdkondlikele kavadele ja mitut sidusrühma hõlmavatele algatustele tuginemine ei vabasta äriühingut tema individuaalsest vastutusest hoolsuskohustuse täitmise eest ega takista tema vastutusele võtmist.

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõike 1 punktis a ja artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud äriühingud võtavad vastu kava, mis näeb ette, et nende ärimudel ja -strateegia on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja eesmärgiga hoida ülemaailmne soojenemine alla 1,5 °C, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Eelkõige määratakse kavas äriühingule mõistlikult kättesaadava teabe põhjal kindlaks, millises ulatuses kujutavad kliimamuutused endast äriühingu tegevusele riski või avaldavad sellele mõju.	1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõike 1 punktis a ja artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud äriühingud koostavad ja avaldavad direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 19a lõike 2 punktis iii määratletud üleminekukava, milles nad teevad äriühingule mõistlikult kättesaadava teabe põhjal kindlaks, millises ulatuses kujutavad kliimamuutused endast äriühingu tegevusele riski või avaldavad sellele mõju.

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kui on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha, et kliimamuutused on äriühingu tegevuse peamine risk või peamine mõjuala, lisab äriühing oma kavasse heitkoguste vähendamise eesmärgid.	2. Liikmesriigid tagavad, et kui on kindlaks tehtud või oleks tulnud kindlaks teha, et kliimamuutused on äriühingu tegevuse peamine risk või peamine mõjuala, lisab äriühing oma üleminekukavasse heitkoguste vähendamise eesmärgid.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad muutuvtasu kehtestades nõuetekohaselt arvesse lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustuste täitmist, kui muutuvtasu on seotud juhi panusega äriühingu äristrateegiasse ning pikaajalistesse huvidesse ja kestlikkusse.	välja jäetud

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas oma veebisaidil. Komisjon ajakohastab loetelu korrapäraselt liikmesriikidelt saadud teabe põhjal.	7. Komisjon teeb järelevalveasutuste loetelu üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas oma veebisaidil, ja kui see on kohaldatav, siis märgib ka nende asutuste vastavad pädevusvaldkonnad. Komisjon ajakohastab loetelu korrapäraselt liikmesriikidelt saadud teabe põhjal.

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Liikmesriigid tagavad, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus tõhusale kohtulikule kaitsele teda puudutava õiguslikult siduva otsuse vastu, mille on teinud järelevalveasutus.	7. Liikmesriigid tagavad, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul on riigisisese õiguse kohaselt õigus tõhusale kohtulikule kaitsele teda puudutava õiguslikult siduva otsuse vastu, mille on teinud järelevalveasutus.

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutuste otsused selle kohta, kas äriühing täidab käesolevat direktiivi, ei piira artikli 22 kohast äriühingu tsiviilvastutust.

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.	1. Komisjon kehtestab halduskaristuste ühtlustatud normid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kõik vastuvõetud karistused avalikustatakse.

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Rahalise karistuse määramisel võetakse aluseks äriühingu käive.	välja jäetud

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Asutus loob avaliku andmebaasi, kus on loendatud kõik äriühingud, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse. Liikmesriigid peaksid asutustega koostööd tegema, et teha kindlaks kõik käesoleva direktiiviga hõlmatud kolmandate riikide äriühingud.
	a)  Äriühingute loetelus peab iga äriühingu nimi olema seotud artikli 11 kohaselt avaldatud aruandega või sisalduma märge, et äriühing ei ole aruannet avaldanud.
	b)  Asutus loob artiklis 3 määratletud suure riskiga piirkondade avaliku andmebaasi.
	c)  Iga suure riskiga piirkonda käsitlev kanne peaks sisaldama piirkonnaga seotud konkreetsete riskide kirjeldust ja asjakohast dokumentatsiooni nende riskide kohta.

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) nad ei ole täitnud artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustusi ning	a) äriühingud ei ole täitnud artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustusi ning

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kohustuste täitmata jätmise tagajärjel on tekkinud kahjulik mõju, mis on põhjustanud kahju ning mis oleks tulnud kindlaks teha, mida oleks pidanud ennetama või leevendama, mis oleks tulnud lõpetada või mille ulatust oleks pidanud minimeerima artiklites 7 ja 8 sätestatud asjakohaste meetmetega.	b) kohustuste täitmata jätmine põhjustas või võimendas kahjulikku mõju.

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Käesolevat artiklit ei kohaldata olukordades, kus äriühing ei ole kahjulikku mõju põhjustanud ega sellele kaasa aidanud, kuid äriühingu tegevuse, toodete või teenuste ja kahjuliku mõju vahel on otsene seos.

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Olenemata lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et kui äriühing on võtnud artikli 7 lõike 2 punktis b ja artikli 7 lõikes 4 või artikli 8 lõike 3 punktis c ja artikli 8 lõikes 5 osutatud meetmed, ei vastuta ta kahju eest, mille on põhjustanud kahjulik mõju, mille tekitas kaudne partner, kellega tal on väljakujunenud ärisuhe, välja arvatud juhul, kui juhtumi asjaolusid arvestades ei saanud mõistlikult eeldada, et tegelikult võetud meetmed, sealhulgas nõuete täitmise kontrollimiseks võetud meetmed, oleksid piisavad, et kahjulikku mõju ennetada või leevendada, see lõpetada või selle ulatust minimeerida.	Olenemata lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et kui äriühing on tõendanud, et ta on täitnud käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi, ei vastuta ta kahju eest, mille on põhjustanud kahjulik mõju, mille tekitas kaudne partner, välja arvatud juhul, kui juhtumi asjaolusid arvestades ei saanud mõistlikult eeldada, et tegelikult võetud meetmed, sealhulgas nõuete täitmise kontrollimiseks võetud meetmed, oleksid asjakohased, et kahjulikku mõju ennetada või leevendada, see lõpetada või selle ulatust minimeerida.

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui kahjuliku mõju aspekti ei seatud pärast kahjuliku mõju aspektide prioriseerimist esmatähtsaks vastavalt artikli 4 lõikele 1a, ei või äriühingut pidada vastutavaks sellisest kahjulikust mõjust tuleneva riski eest, tingimusel et riski prioriseerimine oli täpne vastavalt artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud kahjuliku mõju tõsidusele ja tõenäosusele.

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva lõike kohase vastutuse kohaldumise ja ulatuse hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse äriühingu otseselt kõnealuse kahjuga seotud pingutusi järgida parandusmeetmeid, mida järelevalveasutus neilt nõuab, artiklite 7 ja 8 kohaselt tehtud investeeringuid ja antud sihtotstarbelist toetust ning võimalikku koostööd teiste üksustega, et vähendada kahjulikku mõju oma väärtusahelates.	välja jäetud

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutuse normid ei piira selliste liidu või siseriiklike tsiviilvastutuse normide kohaldamist, mis on seotud kahjuliku mõjuga inimõigustele või kahjuliku keskkonnamõjuga ja millega on nähtud ette vastutus olukordades, mis ei ole reguleeritud käesoleva direktiiviga, või millega on nähtud ette suurem vastutus kui käesoleva direktiiviga.	4. Käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutuse normid ei piira selliste liidu või siseriiklike tsiviilvastutuse normide kohaldamist, mis on seotud kahjuliku mõjuga inimõigustele või kahjuliku keskkonnamõjuga ja millega on nähtud ette vastutus olukordades, mis ei ole reguleeritud käesoleva direktiiviga, või millega on nähtud ette suurem vastutus kui käesoleva direktiiviga. Käesolev direktiiv ei mõjuta ühtki õigust, mis kahjukannatajal võib olla vastavalt lepingulist või lepinguvälist vastutust käsitlevatele õigusaktidele või käesoleva direktiivi teatavakstegemise hetkel kehtivale vastutuse kohaldamise erikorrale.

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 24	välja jäetud
Avaliku sektori toetus
Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori toetust taotlevad äriühingud tõendavad, et neile ei ole määratud karistusi käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest.

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.	2. Artikli 3 lõikes 1a, artikli 14 lõikes 3c ja artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 1a, artikli 14 lõikes 3c ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 28a
	Tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid käsitleva direktiivi (EL) 2020/1828 muutmine
	I lisa täiendatakse järgmiselt: „67) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) .../..., mis käsitleb äriühingute jätkusuutlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L ..., ..., lk ...).“

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev: 7 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta. Aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev direktiiv saavutanud oma eesmärke ja	Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev: 7 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta. Aruandes hinnatakse, kui tulemuslikult on käesolev direktiiv saavutanud oma eesmärke, eelkõige võimaliku kahjuliku mõju ennetamisel, tegeliku kahjuliku mõju lõpetamisel või selle üldise ulatuse minimeerimisel, ja

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kas „väärtusahela“ määratlust seoses reguleeritud finantsettevõtjatega tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ka VKEsid;

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) kas konkreetset kahjulikku mõju silmas pidades on vaja võtta täiendavaid seadusandlikke meetmeid;

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	db) kas direktiivi eesmärgid on saavutatud, sealhulgas ühtlustatud on meetmete rakendamist liikmesriikides;

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõik 1 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	dc) kas direktiivi mõju oli põhjendatud ja kas direktiiviga saavutati seatud eesmärgid, sealhulgas sellega seotud kaudsed kulud ja sellest saadav majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane kasu VKEdele.

LISA: Loetelu üksustest või isikutest,

kellelt arvamuse koostaja on teavet saanud

 

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt arvamuse koostaja. Arvamuse koostaja sai arvamuse koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

 

 

 

Üksus ja/või isik

Deutscher Industrie- und Handelskammertag e.V. (German Chambers of Industry and Commerce)

Bundesministerium der Justiz (Federal Ministry of Justice (Germany))

European Coalition for Corporate Justice (ECCJ)

Global Witness

Südwind e.V.

European Trade Union Confederation (ETUC)

Responsible Business Alliance (RBA)

Dutch Ministry of Foreign Affairs

Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD)

Open Society European Policy Institute

Andreas STIHL AG & Co. KG

Bundesarbeitskammer Österreich (Federal Chamber of Labor Austria)

Shift

American Chamber of Commerce to the European Union (AmCham EU)

Bundesverband der Deutschen Volksbanken und Raiffeisenbanken e.V. ( National Association of German Cooperative Banks

Kirkland & Ellis International LPP

Business Europe (Roundtable)

BlackRock Inc.

Deutsche Kreditwirtschaft (Association of German Banks)

Gesamtverband der Deutschen Versicherungswirtschaft (German Insurance Association)

Hans-Böckler Stiftung (Hans Böckler Foundation)

Arbeitgeberverband Gesamtmetall e.V. ( Federation of German Employers' Associations in the Metal and Electrical Engineering Industries)

 

 

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Äriühingu kestlikkusalane hoolsuskohustus ja direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine
Viited	COM(2022)0071 – C9-0050/2022 – 2022/0051(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	JURI 4.4.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	ECON 4.4.2022
Kaasatud komisjonid – istungil teada andmise kuupäev	15.9.2022
Arvamuse koostaja:  nimetamise kuupäev	René Repasi 3.3.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	17.11.2022
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 23 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Rasmus Andresen, Anna-Michelle Asimakopoulou, Marek Belka, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Frances Fitzgerald, José Manuel García-Margallo y Marfil, Valentino Grant, Claude Gruffat, José Gusmão, Eero Heinäluoma, Michiel Hoogeveen, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Billy Kelleher, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Csaba Molnár, Denis Nesci, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Eva Maria Poptcheva, Dorien Rookmaker, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Paul Tang, Irene Tinagli, Ernest Urtasun, Inese Vaidere, Johan Van Overtveldt, Stéphanie Yon-Courtin, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Herbert Dorfmann, Gianna Gancia, Eider Gardiazabal Rubial, Valérie Hayer, Eugen Jurzyca, Chris MacManus, Ville Niinistö, Erik Poulsen, René Repasi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Susanna Ceccardi, Andor Deli, Pascal Durand, José Manuel Fernandes, Pierre Larrouturou, Marian-Jean Marinescu, Theresa Muigg, Alessandro Panza

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32	+
Renew	Gilles Boyer, Engin Eroglu, Giuseppe Ferrandino, Valérie Hayer, Billy Kelleher, Georgios Kyrtsos, Eva Maria Poptcheva, Erik Poulsen, Stéphanie Yon-Courtin
S&D	Marek Belka, Pascal Durand, Jonás Fernández, Eider Gardiazabal Rubial, Eero Heinäluoma, Pierre Larrouturou, Pedro Marques, Csaba Molnár, Theresa Muigg, René Repasi, Joachim Schuster, Paul Tang, Irene Tinagli
The Left	José Gusmão, Chris MacManus, Dimitrios Papadimoulis
Verts/ALE	Rasmus Andresen, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts, Ville Niinistö, Piernicola Pedicini, Ernest Urtasun

 

23	-
ECR	Michiel Hoogeveen, Eugen Jurzyca, Denis Nesci, Dorien Rookmaker, Johan Van Overtveldt
ID	Susanna Ceccardi, Gianna Gancia, Valentino Grant, Alessandro Panza, Marco Zanni
NI	Andor Deli
PPE	Anna-Michelle Asimakopoulou, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Herbert Dorfmann, Markus Ferber, José Manuel Fernandes, José Manuel García-Margallo y Marfil, Danuta Maria Hübner, Aušra Maldeikienė, Marian-Jean Marinescu, Ralf Seekatz, Inese Vaidere

 

1	0
PPE	Frances Fitzgerald

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (9.3.2023)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD))

Arvamuse koostaja: Samira Rafaela

 

LÜHISELGITUS

Vastutustundlik ettevõtlus on lahutamatu osa Euroopa Liidu pühendunud tegevusest inimväärse töö nimel kogu maailmas. See on näide sellest, kuidas Euroopa sotsiaalne turumajanduslik äriühing saab uuendada olemasolevaid majandusjuhtimise tavasid, et hoogustada õiglast üleminekut kestlikkusele ning täita meie kohustusi inimõiguste ja väärikuse valdkonnas. Euroopa Liidust saab äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse eestvedaja maailmas ning ta innustab oma eeskujuga kolmandate riikide äriühinguid järgima käesolevas direktiivis seatud eesmärke. Arvamuse koostaja on kindlalt veendunud, et hoolsuskohustuspoliitika on mõjuv, kui see seab inimeste puutumatud õigused ja nende õiguse puhtale keskkonnale aegunud parasiitlikest ärihuvidest ettepoole.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi ettepaneku üle ja soovib seda muudatusettepanekutega tugevdada, muu hulgas kaasates tugevalt töötajate esindajaid ja sotsiaalpartnereid, võttes arvesse sootundlikkust ja süvalaiendamist, laiendades direktiivi kohaldamisala, et hõlmata kõik suure riskiga majandustegevused ja kasutades ohvripõhist lähenemist. Kogu tekstis käsitatakse äriühinguid partneritena. Arvamuse koostaja rõhutab, kui oluline on säilitada sidusus olemasolevate tavade ja normidega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning OECD hoolsuskohustuse suunised.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et Euroopa VKEd on olulised partnerid, et kasutada ära äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi täielik potentsiaal. Direktiiv mõjutab kaudselt Euroopa ettevõtjaid, olenemata nende suurusest, ning nad kõik väärivad oma kohustuste täitmisel abi. Kõigil äriühingutel on oluline roll inimestele või keskkonnale avalduvate kahjulike mõjude ennetamisel, nendega tegelemisel ja nende heastamisel. Sel põhjusel tugevdatakse arvamuse koostaja esitatud muudatusettepanekutes äriühingute suutlikkust rakendada hoolsuskohustust seeläbi, et liikmesriikidele nähakse ette kohustus koostada kohandatud vormid ja sektorispetsiifilised suunised, pakkuda koolitust ning hõlbustada võrgustike ja/või platvormide loomist. Kogemused on näidanud, kui tõhusad ja tulemuslikud on sellised hoolsuskohustuse tugiplatvormid halduskoormuse vähendamisel ja äriühingute kollektiivsete eksperditeadmiste kasutamisel.

Lisaks on nüüd laiendatud kohaldamisala, et hõlmata suure riskiga majandustegevused, näiteks finantsettevõtted, nagu on soovitatud OECD suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta. On vastutustundetu, et käesoleva direktiivi eesmärgid välistavad sektori, mis on ülioluline kõigi äriühingute jaoks, kes peavad rakendama hoolsuskohustust. Kõik ettevõtjad peavad olema pühendunud vastutustundlikule ettevõtlusele.

Arvamuse koostaja on veendunud, et direktiiv ei ole tõhus ilma sootundliku vaatenurgata. Kavandatud direktiivis ei käsitletud piisavalt vastutustundliku ettevõtluse soolist mõõdet. Soopime lähenemisviis ei edenda tõhusalt inimväärset tööd ülemaailmsetes väärtusahelates. Arvamuse koostaja lisab sel põhjusel sõnaselgelt turismi- ja külalismajandussektori, kuna naised on selles sektoris üleesindatud, kuid alaesindatud kõrgematel töökohtadel ja juhtimistasandil ning võivad seetõttu olla ebakindlas olukorras.

Lõpetuseks leiab arvamuse koostaja, et direktiivi keskmes on sisuline koostöö potentsiaalselt mõjutatud rühmade ja isikutega, nagu näitavad kaebuste esitamise menetluse kohta tehtud muudatusettepanekud. Nende potentsiaalselt mõjutatud rühmade hulka kuuluvad põlisrahvad, naised, lapsed ning inimõiguste ja keskkonnakaitsjad. Samamoodi tuleb kaitsta rikkumisest teatajaid, sest nad võivad paljastada kahjuliku mõju, mida muidu ei oleks avastatud. Arvamuse koostaja on seisukohal, et äriühingute sisuline kaasamine on direktiivi mõju ja edu äärmiselt oluline osa.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“75 võttis komisjon kohustuse ajakohastada Euroopa sotsiaalset turumajandust, et saavutada õiglane üleminek kestlikule ühiskonnakorraldusele. Käesolev direktiiv toetab ka Euroopa sotsiaalõiguste sammast, millega edendatakse õiglasi töötingimusi tagavaid õigusi. See on osa ELi poliitikast ja strateegiatest inimväärse töö edendamiseks maailma eri paigus, sealhulgas ülemaailmsetes tarneahelates, nagu on osutatud komisjoni teatises „Inimväärne töö kogu maailmas“76.	(3) Teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglase ülemineku jaoks“75 võttis komisjon kohustuse ajakohastada Euroopa sotsiaalset turumajandust, et saavutada õiglane üleminek kestlikule ühiskonnakorraldusele. Käesolev direktiiv toetab ka Euroopa sotsiaalõiguste sammast (edaspidi „sammas“), millega edendatakse inimväärseid elutingimusi ja õiglasi töötingimusi tagavaid õigusi. Samuti suurendab see samba nähtavust ja isevastutust äriühingute puhul, kelle kaasamine on samba tõhusaks rakendamiseks hädavajalik. See on osa ELi poliitikast ja strateegiatest inimväärse töö edendamiseks maailma eri paigus, sealhulgas ülemaailmsetes tarneahelates, nagu on osutatud komisjoni teatises, milles käsitletakse õiglast ja inimväärset tööd kogu maailmas76. Inimväärsed töötingimused hõlmavad muu hulgas kindlat tööhõivet, tööaega, piisavat töötasu, sotsiaalset dialoogi, ühinemisvabadust, töönõukogude olemasolu, kollektiivläbirääkimisi, töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigusi, töö- ja eraelu tasakaalu, samuti töötajate tervist ja ohutust.
__________________	__________________
75 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020) 14 final).	75 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020) 14 final).
76 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimväärne töö kogu maailmas“, COM(2022) 66 final.	76 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimväärne töö kogu maailmas – üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks“, COM(2022) 66 final.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Selleks et võtta arvesse inimõigustele suunatud rahvusvahelise tegevuse prioriteetseid valdkondi, peaksid suure riskiga geograafilised piirkonnad käesoleva direktiivi tähenduses põhinema Euroopa välisteenistuse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevatel ELi aastaaruannetel ning neid tuleks igal aastal uuesti hinnata.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26a) Selleks et saavutada käesoleva direktiivi tõhus rakendamine, peaks komisjon võtma kasutusele vahendid, et anda äriühingutele praktilist abi hoolsuskohustuse nõuete täitmisel, nt kontaktpunktide abil või käitumisjuhendi aluseks olevate parimate tavade või standardsete põhimõtete jagamise abil.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamist kasutataks viimase abinõuna – see on kooskõlas ka liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel.	(32) Kui äriühing ei suuda kõiki kindlaks tehtud tegelikke ja võimalikke kahjulikke mõjusid samal ajal täielikult ennetada, leevendada, lõpetada või minimeerida, peaks tal olema õigus need prioriseerida, võttes aluseks kahjuliku mõju tõsiduse ja tõenäosuse ning mõjutatud sidusrühmadega ja asjakohasel juhul muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimise. Kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga tuleks kahjuliku mõju tõsidust hinnata selle raskusastme (kahjuliku mõju tase), mõjutatud inimeste arvu või mõjutatud keskkonna ulatuse (kahjuliku mõju ulatus), pöördumatuse ja mõjueelse olukorra taastamise keerukuse (kahjuliku mõju pöördumatus) põhjal. Prioriseerimisstrateegia peab tagama, et kogu kahjuliku mõjuga tegeletakse mõistliku aja jooksul. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega tuleks nii kahjuliku mõju ennetamisel ja leevendamisel kui ka lõpetamisel ja minimeerimisel arvesse võtta kahju kannatanud isikute huve, olles neid eelnevalt sisuliselt kaasanud. Selleks et võimaldada äriühingul väärtusahela äripartneriga suhtlemist jätkata, selle asemel et ärisuhe lõpetada (suhted katkestada) ja sellega võimalikku kahjulikku mõju koguni suurendada, tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et suhete katkestamist kasutataks viimase abinõuna, muu hulgas on see kooskõlas ka liidu täisleppimatuse poliitikaga lapstööjõu kasutamise suhtes, liidu laste õiguste strateegiaga ning ÜRO välja kuulutatud eesmärgiga kaotada täielikult kogu maailmas lapstööjõu kasutamine 2025. aastaks. Ärisuhte lõpetamine lapstööjõu kasutamiselt tabatud äripartneriga võib viia lapse inimõiguste veelgi ulatuslikuma rikkumiseni. Samamoodi võivad ebakindlates töötingimustes töötavad naised seista silmitsi inimõigustele avalduva tõsisema kahjuliku mõjuga, mis suurendab nende haavatavust. Seetõttu tuleks seda arvesse võtta asjakohaste meetmete üle otsustamisel, püüdes samal ajal tegutseda mõjutatud rühmade parimates huvides.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga. Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Ettevõtted peaksid kehtestama kaebuste menetlemise korra ning andma sellest vastavalt vajadusele teada töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal olema õigus nõuda äriühingult kaebuse suhtes asjakohaste meetmete võtmist ja kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat ulatuslikku võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist.	(42) Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõjuga. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kaebuste esitamise mehhanismi kättesaadavuse tagamisele ja kaebuse esitajate, eelkõige naiste, haavatavate isikute, puudega inimeste ja alaealiste kaitsele. Selle õiguse kasutamisel tuleks nõuetekohaselt kaitsta ka töötajaid ja nende esindajaid. Selliseid kaebusi esitada võivate organisatsioonide hulka peaksid kuuluma ametiühingud ja töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid üksikisikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, inimõiguste ja keskkonnaõiguste kaitsjad, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades, kui neil on tõenditel põhinevat teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma riigisisese tööõiguse ja tavadega andma äriühingutele niisuguste menetluste raamistiku, mille äriühingud peaksid kaebuste käsitlemiseks kehtestama. Äriühingud peaksid vastavalt vajadusele teavitama töötajaid, ametiühinguid ja muid töötajate esindajaid sellistest menetlustest ja nendega seotud meetmetest. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajal kasutamast õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajatel olema õigus nõuda äriühingult kaebuse kohta asjakohast lisateavet kirjalikult ja kaebuse esitaja nõudmisel teha seda asjakohaste sidevahendite abil. Lisateave peaks põhinema faktidel ja sisaldama selgitusi toetavaid tõendeid. Kaebuse esitajatel peaks olema õigus kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju. Selline õigus ei tohiks kaasa tuua äriühingu põhjendamatut tülitamist, kui äriühing on lisateavet andnud. Äriühingud võivad teha koostööd äripartnerite ja -üksustega, sealhulgas asjaomaste tööstusharude ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste abil, kui kaebuse esitajad ja kaebused on samad, näiteks teabe jagamise, ühiste uurimiste või ühise järelevalve kaudu.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Komisjon võib liikmesriikide toetust VKEdele täiendada, kasutades olemasolevaid ELi vahendeid, projekte ja muid meetmeid, mis aitavad rakendada hoolsuskohustust ELis ja kolmandates riikides. Selleks et aidata äriühingutel, sealhulgas VKEdel täita hoolsuskohustuse nõudeid, võib komisjon luua uusi toetusmeetmeid (nt väärtusahela läbipaistvuse vaatluskeskus ja sidusrühmade ühisalgatuste hõlbustamine).	(48) Komisjon võib liikmesriikide toetust VKEdele täiendada, kasutades olemasolevaid ELi vahendeid, projekte ja muid meetmeid, mis aitavad rakendada hoolsuskohustust ELis ja kolmandates riikides. Selleks et aidata äriühingutel, sealhulgas VKEdel täita hoolsuskohustuse nõudeid, võib komisjon luua uusi toetusmeetmeid (nt väärtusahela läbipaistvuse vaatluskeskus ja sidusrühmade ühisalgatuste hõlbustamine). Samuti võiks komisjon jagada ja esile tõsta kutseorganisatsioonide kehtestatud riiklikke tavasid, mis võimaldavad mikroettevõtjatel/VKEdel tõhusalt reageerida juhtimisnõuetele viisil, mis on nende suutlikkusele ja eripärale kohandatud.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 64 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(64a) Käesolevas direktiivis äriühingutele kehtestatud kohustused, mis on seotud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja keskkonnale, ei tohiks avaldada negatiivset mõju nendele õigustele, sealhulgas ühinemise vabaduse õigusele, kogunemise vabaduse õigusele, organiseerumisõigusele ja kollektiivläbirääkimiste õigusele. Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada, kui teatavad äriühingud (direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandja ja direktiivi 2016/2341 artikli 1 punktis 6 määratletud tööandja kogumispensioni asutus) sõlmivad tööandja kogumispensioni maksmise eesmärgil niisuguse juriidilise isikuga suhte, kes on kohustatud korraldama oma töötajatele tööandja kogumispensioni. Nende erisuhete välistamine tagab, et kogumispensioni maksvad äriühingud ja juriidilised isikud kui tööandjad saavad alati oma kohustusi täita, sealhulgas kollektiivlepingutest tulenevaid kohustusi, et tagada töötajatele tööandja kogumispension.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid sellel oli keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % netokäibest tekkis ühes või mitmes järgmistest sektoritest:	(b) äriühing ei saavutanud punktis a sätestatud künniseid, kuid sellel oli keskmiselt vähemalt 150 töötajat, tingimusel et vähemalt 50 % äriühingu netokäibest tekkis vähemalt ühe järgmise suure riskiga tegevuse tulemusena:
i) tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük;	i) tekstiilitootmine, rõivatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgi- ja jaemüük1a;
ii) põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük;	ii) põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük2a;
iii) maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük.	iii) maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük3a;
	iiia) ehitusvaldkonna tegevused4a;
	iiib) finantsteenuste osutamine, nagu laenud, krediit, rahastamine, pensionid, turupõhine rahastamine, riskijuhtimine, makseteenused, väärtpaberistamine, kindlustus või edasikindlustus, investeerimisteenused ja -tegevused ning muud finantsteenused5a;
	iiic) riistvara tootmine ja tarkvaralahenduste loomine, sealhulgas tehisintellekt, jälgimine, näotuvastus, andmete talletamine või töötlemine, telekommunikatsiooniteenused, sealhulgas internetiteenuse osutajad6a;
	iiid) tööhõivega seotud tegevused, nagu puhastus- ja majapidamisteenused, turism ja külalismajandus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja eakate hooldus7a;
	iiie) energia tootmine ja energiaga varustamine, vee, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, samuti reovee- ja jäätmekäitlus8a;
	iiif) auditeerimis- ja sertifitseerimisteenuste osutamine seoses käesoleva direktiivi sätetest tulenevate nõuete täitmisega;
	iiig) transport, logistika ja ladustamine9a;
	iiih) plasttoodete tootmine ja töötlemine;
	__________________
	1a http://mneguidelines.oecd.org/responsible-supply-chains-textile-garment-sector.htm.
	2a https://mneguidelines.oecd.org/rbc-agriculture-supply-chains.htm.
	3a https://mneguidelines.oecd.org/stakeholder-engagement-extractive-industries.htm, http://mneguidelines.oecd.org/child-labour-risks-in-the-minerals-supply-chain.htm.
	4a https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_norm/---ipec/documents/publication/wcms_854733.pdf.
	5a https://mneguidelines.oecd.org/rbc-financial-sector.htm.
	6a file:///C:/Users/cdheret/Downloads/G2232396.pdf.
	7a https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_norm/---ipec/documents/publication/wcms_854733.pdf, https://www.bmas.de/SharedDocs/Downloads/DE/Publikationen/Forschungsberichte/fb-543-achtung-von-menschenrechten-entlang-globaler-wertschoepfungsketten.pdf?__blob=publicationFile&v=1.
	8a https://idsn.org/wp-content/uploads/2015/02/SR_on_Water_and_Sanitation_-_references_to_CBD_August_20141.pdf.
	9a https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---sector/documents/normativeinstrument/wcms_742633.pdf.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju kaitstavatele isikutele, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvaheliste konventsioonide kohast ja lisa I osa 1. jaos loetletud õigust või keeldu;	(c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju isikutele või isikute rühmadele, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvaheliste konventsioonide kohast ja lisa I osa 1. jaos loetletud õigust või keeldu. Lisa tuleks korrapäraselt läbi vaadata.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) „sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus mõjutavad või võivad mõjutada;	(n) „sidusrühmad“ – äriühingu ja selle tütarettevõtjate heaks töötavad töötajad, ametiühingud ja töötajate esindajad ning muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused ja nende esindajad, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus mõjutavad või võivad mõjutada;

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) käitumisjuhend, milles on kirjeldatud eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu töötajad ja tütarettevõtjad peavad järgima;	b) käitumisjuhend, milles on kirjeldatud eeskirju ja põhimõtteid, mida äriühingu juhtorganid, töötajad, nende esindajad ja äriühingu tütarettevõtjad peavad järgima. Käitumisjuhend töötatakse välja töötajate, ametiühingute ja töötajate esindajatega konsulteerides ning see tehakse üldsusele kättesaadavaks, et hõlbustada kõigi asjaomaste poolte ja sidusrühmade juurdepääsu. Käitumisjuhend koostatakse nii, et oleks tagatud, et äriühing austab inimõigusi, keskkonda ja head valitsemistava, ning see peab olema kooskõlas liidu põhiväärtustega, mis on seotud keskkonnakaitse kõrge taseme ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse suurendamisega, lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvaheliste konventsioonidega ning asjaomase liidu õigusega, sealhulgas kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas. Käitumisjuhend peab põhinema komisjoni välja töötatud Euroopa suunistel, mis koosneb standardsetest põhimõtetest ja mille koostamisele eelneb sotsiaalpartneritega konsulteerimine.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on lõikes 1 osutatud kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, õigus kasutada asjakohaseid vahendeid, sealhulgas sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste esitamise korra kohaselt. Vajaduse korral konsulteerivad äriühingud ka nende rühmadega, keda küsimus potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas töötajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta.	4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kasutavad lõikes 1 osutatud inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlakstegemiseks ja hindamiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, sealhulgas disagregeeritud andmetele, näiteks andmete jaotamine soopõhiselt, et võimaldada soospetsiifiliste suundumuste kindlakstegemist, asjakohaseid vahendeid, sealhulgas sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste esitamise korra kohaselt. Vajaduse korral konsulteerivad äriühingud ka nende rühmadega, keda küsimus mõjutab või potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas töötajate, ametiühingute, töötajate esindajate ja asjakohasel juhul muude asjaomaste sidusrühmadega, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonid ning inimõiguste ja keskkonna kaitsjad, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta. Sidusrühmad varieeruvad sõltuvalt asjaomasest tegelikust või võimalikust mõjust, sektorist ja geograafilisest piirkonnast, kus äriühing tegutseb.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemisel ja hindamisel võetakse arvesse seda, kuidas äriühingu tegevus võib mõjutada või juba konkreetselt mõjutab eri rühmi, pöörates erilist tähelepanu probleemidele, millega puutuvad kokku üksikisikud, kes kuuluvad ebasoodsas olukorras olevatesse või tõrjutud või haavatavasse olukorda sattuda võivatesse rühmadesse või elanikkonnarühma, nagu naised, lapsed, rändajad, põlisrahvad ja puudega inimesed. Sellised kaalutlused põhinevad lisa I osa 2. jaos loetletud inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonidel ning seda toetab sootundlik hindamine, milles võetakse arvesse erinevat mõju meestele ja naistele, ning lapse õigustel põhineva lähenemisviisi kasutamisel.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui see on ennetamiseks võetavate meetmete laadi või keerukuse tõttu vajalik, töötama välja ja rakendama ennetusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Ennetusmeetmete kava väljatöötamisel konsulteeritakse sidusrühmadega, keda see mõjutab;	a) ennetamiseks võetavate meetmete laadi või keerukuse tõttu töötama välja ja rakendama ennetusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega jälgida olukorra paranemist. Ennetusmeetmete kava peab olema sootundlik, võttes arvesse meestele ja naistele avalduvat erinevat mõju, ning arvestama keskkonna ja kliimamuutustega seotud probleeme. Ennetusmeetmete kava töötatakse välja sisulises koostöös mõjutatud sidusrühmadega ning asjakohasel juhul muude asjaomaste sidusrühmadega, näiteks konsultatsioonimenetluste abil. Juhul kui äriühing ei ole võimeline ennetama korraga kõiki kindlaks tehtud võimalikke kahjulikke mõjusid, töötab ta mõjutatud sidusrühmadega ja asjakohasel juhul muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides välja prioriseerimisstrateegia, milles võetakse arvesse inimõigustele, keskkonnale ja kliimale avalduvate erinevate võimalike kahjulike mõjude raskusastet, tõenäosust, kestust, levikut ja pöörduvust, ning rakendab seda. Kogu kahjuliku mõju ja riskidega tuleb tegeleda mõistliku aja jooksul.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) neutraliseerima kahjuliku mõju või minimeerima selle ulatuse, sealhulgas makstes kahjuhüvitist mõjutatud isikutele ja rahalist hüvitist mõjutatud kogukondadele. Meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele;	a) tagasi pöörama kahjuliku mõju, või kui see pole võimalik, neutraliseerima ja oluliselt minimeerima selle ulatust, sealhulgas reageerimist võimaldavad poliitikameetmed, ning kui see on kohaldatav, makstes kahjuhüvitist mõjutatud isikutele, isikute rühmadele ja üksustele ning rahalist hüvitist mõjutatud kogukondadele. Meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui see on vajalik põhjusel, et kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Kui see on asjakohane, konsulteeritakse parandusmeetmete kava väljatöötamisel sidusrühmadega;	b) kui see on vajalik põhjusel, et kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega jälgida olukorra paranemist. Parandusmeetmete kava töötatakse välja sisulises koostöös mõjutatud sidusrühmadega ning asjakohasel juhul muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas konsultatsioonimenetluste abil. Parandusmeetmete kava tehakse üldsusele kättesaadavaks ning selle üle tehakse järelevalvet mõjutatud sidusrühmade esindajatega konsulteerides. Kui äriühing ei suuda lõpetada või minimeerida korraga kogu kindlaks tehtud tegelikku kahjulikku mõju, peab kava hõlmama põhjendatud prioriseerimisstrateegiat, milles võetakse arvesse inimõigustele, keskkonnale ja kliimale avalduva konkreetse tegeliku kahjuliku mõju raskusastet, tõenäosust, kestust, levikut ja selle pöörduvust. Kogu kahjuliku mõjuga ja riskidega tuleb tegeleda mõistliku aja jooksul;

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kaebusi võivad esitada:	2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on olemas kaebuste esitamise menetlused, mis on õiguspärased, kättesaadavad, ettenähtavad, õiglased, läbipaistvad ja kooskõlas õigustega, pöörates erilist tähelepanu mõjutatud isikute ja nende esindajate kaitsele. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad vastu poliitika ja menetlused ning rakendavad neid, et säilitada kaebuste esitamise menetluse sõltumatus, ning mis on sootundlikud ja vastavad nende inimeste vajadustele, keda võib ohustada suurem haavatavus või tõrjutus, eemaldades eelkõige menetluste kättesaadavuse tõkked. Teave avaldatakse viisil, millega ei ohustata sidusrühmade ohutust, sealhulgas ei avalikustata nende identiteeti ja tagatakse, et kaebuste esitamise menetluse kasutamise tulemusena ei võeta vastumeetmeid. Kaebusi võivad esitada:
a)  isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib neid mõjutada;	a)  isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib neid mõjutada;
b) ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid isikuid;	b) ametiühingud ja töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases väärtusahelas töötavaid isikuid;
c) kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades.	c) kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad asjaomase väärtusahelaga seotud valdkondades;
	ca) liidu õiguse rikkumisest teavitavad isikud, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2019/1937.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et kaebuse esitajatel on õigus:	4. Liikmesriigid tagavad, et kaebuse esitajad või nende esindajad saavad aegsasti teavet konkreetse kaebuse raames võetud sammude ja meetmete kohta ning et neil on õigus:
a) nõuda äriühingult, kellele nad on lõike 1 kohaselt kaebuse esitanud, kaebuse suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist ning	a) saada äriühingult, kellele nad on lõike 1 kohaselt kaebuse esitanud, kaebuse kohta mõistliku aja jooksul kirjalikult ja kaebuse esindaja nõudmisel asjakohaste sidevahendite abil asjakohast lisateavet, milles on põhjalikult selgitatud, kas kaebust peetakse põhjendamatuks või põhjendatuks, ning
b) kohtuda äriühingu asjakohase tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku tõsist kahjulikku mõju.	b) kohtuda äriühingu asjakohase tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju, ning kui kaebus on põhjendatud, arutada võimalikke parandamismeetmeid.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) saavutada kahjuliku mõju täielik heastamine või aidata sellele kaasa. Parandamismeede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju olulisuse ja ulatusega.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) kasutada artiklis 19 osutatud põhjendatud kahtlustega seotud menetlusi, artiklis 22 kirjeldatud tsiviilvastutust või mis tahes muud kohtulikku mehhanismi või muud kohtuvälist kaebuste esitamise mehhanismi.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriigid tagavad, et kohtuväliste parandusmeetmete võtmine toimuks kollektiivläbirääkimiste soodustamise ja ametiühingute tunnustamisega paralleelselt ning et need ei kahjusta mingil juhul seaduslike ametiühingute rolli töövaidluste lahendamisel.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Kaebuste esitamise ja parandusmeetmete mehhanismi kasutamine äriühingu tasandil ei tohiks takistada kaebuse esitajal kohtusse pöördumast.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Suunised	Suunised ja kohandatud toetus äriühingutele

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, võib komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta.	Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, annab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas valdkonnaüleste ja valdkondlike sotsiaalpartneritega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga, Euroopa välisteenistusega, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusametiga (Eismea) ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, näiteks ÜRO, ILO ja Euroopa Nõukogu, välja suunised, sealhulgas erisektorite, kahjuliku erimõju ning suure riskiga geograafiliste piirkondade kohta. Need suunised põhinevad juba tehtud tööl ja uuringutel, nagu OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta, OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, ning need koostatakse nii, et neil oleks sooline mõõde ja need hõlmaksid asjakohasel juhul haavatavas olukorras olevate rühmadega, näiteks puudega inimestega, seotud aspekte. Suunistes võetakse arvesse juba olemasolevaid valdkondlikke süsteeme hoolsuskohustuse ja konkreetsete geograafiliste piirkondadega seotud teabe kohta. Suunised on digitaalses ja kergesti juurdepääsetavas vormingus ning kättesaadavad kõigis liidu ametlikes keeltes. Komisjon vaatab korrapäraselt läbi suuniste asjakohasuse ning kohandab neid vastavalt uutele vajadustele ja parimatele tavadele, tuginedes korrapäraselt ajakohastatavale teabele teatavate riikide ja piirkondade, sektorite ja majandustegevustega seotud võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta inimõigustele, keskkonnale ja juhtimisele.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Konsulteerides valdkonnaüleste ja valdkondlike sotsiaalpartneritega ning tööstuse esindajatega ning tuginedes komisjoni antud suunistele, töötavad liikmesriigid välja digiplatvormid, et anda äriühingutele suuniseid selle kohta, kuidas töötada välja hoolsuskohustuse poliitika ja metoodika tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju hindamiseks, kindlakstegemiseks, ennetamiseks ja lõpetamiseks ning töötada välja ennetus- ja parandusmeetmete kava. Need platvormid hõlmavad artikli 2 lõikes 1 osutatud eri olukordi ja pakuvad äriühingutele kohandatud vorme, mis on kohandatud tegelikele või võimalikele riskidele, millega nad võivad kokku puutuda.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Artikli 13 lõigetes 1 ja 2 osutatud suunised, vahendid ja meetodid peavad olema kättesaadavad ka äriühingutele, kes on käesoleva direktiivi kohaldamisalast välistatud, kuid kes võivad kaudselt mõjutatud olla. Kohandatud toetuse eesmärk on motiveerida igas suuruses äriühinguid hoolsuskohustust täitma ning suurendama selle tegemise suutlikkust. Liikmesriigid tagavad, et VKEd saavad kohandatud ja igakülgset toetust, näiteks koolitusvõimaluste ning selliste võrgustike ja teadmiste jagamise platvormi loomise abil, kus vahetatakse teavet valdkonnaüleste parimate tavade ja algatuste kohta, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 1a.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes sisalduvate õiguste ja keeldude rikkumised	1. Rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes sisalduvate õiguste ja keeldude rikkumine

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt – alapunkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Rikutud on ILO tööohutuse ja töötervishoiu konventsiooni ning ILO tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku konventsiooni kohast õigust ohututele ja tervislikele töötingimustele.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21a. Rikutud on õigust teha tööd (näiteks ICECRi artikkel 6).

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21b. Rikutud on naiste õiguste rikkumise või naiste ahistamise keeldu (näiteks ILO konventsioon nr 190, Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioon).

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 21 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21c. Rikutud on õigust naiste ja meeste mittediskrimineerimisele (näiteks naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni artiklid 1 ja 2 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 3).

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 2 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvaheline konventsioon;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 2 – taane 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Inimõiguste kaitsjaid käsitlev ÜRO deklaratsioon;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 2 – taane 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ÜRO deklaratsioon talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste kohta;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 2 – taane 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põlis- ja hõimurahvaste konventsioon (nr 169);
	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioon, 2019 (nr 190);

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 2 – taane 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Tööohutuse ja töötervishoiu konventsioon, 1981 (nr 155);
	Tööohutust ja töötervishoidu edendava raamistiku konventsioon, 2006 (nr 187);
	Euroopa inimõiguste konventsioon;
	Euroopa Sotsiaalharta;
	Euroopa Liidu põhiõiguste harta;
	Naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsioon (Istanbuli konventsioon);

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 2 – taane 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Inimõiguste kaitsjaid käsitlev ÜRO deklaratsioon;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 2 – taane 15 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvaheline konventsioon;

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – I osa – punkt 2 – taane 15 d kuni 15 j (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Töötervishoiu ja tööohutuse konventsioon, 1981 (nr 155), ja selle 2002. aasta protokoll;
	– Tööohutust ja töötervishoidu edendava raamistiku konventsioon, 2006 (nr 187);
	– Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioon, 2019 (nr 190);
	– Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon;
	– Euroopa Sotsiaalharta;
	– Euroopa inimõiguste konventsioon;
	– Põhiõiguste harta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Äriühingu kestlikkusalane hoolsuskohustus ja direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine
Viited	COM(2022)0071 – C9-0050/2022 – 2022/0051(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	JURI 4.4.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 4.4.2022
Kaasatud komisjonid – istungil teada andmise kuupäev	15.9.2022
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Samira Rafaela 5.9.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	8.11.2022
Vastuvõtmise kuupäev	1.3.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 20 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	João Albuquerque, Marc Angel, Dominique Bilde, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Jordi Cañas, David Casa, Leila Chaibi, Ilan De Basso, Margarita de la Pisa Carrión, Jarosław Duda, Estrella Durá Ferrandis, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Loucas Fourlas, Elisabetta Gualmini, Agnes Jongerius, Irena Joveva, Radan Kanev, Ádám Kósa, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Sara Matthieu, Jörg Meuthen, Max Orville, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoş Pîslaru, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Guido Reil, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Monica Semedo, Beata Szydło, Eugen Tomac, Romana Tomc, Nikolaj Villumsen, Marianne Vind, Maria Walsh, Stefania Zambelli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marc Botenga, Gheorghe Falcă, Lina Gálvez Muñoz, José Gusmão, Pierre Larrouturou, Antonius Manders, Samira Rafaela, Evelyn Regner, Marie-Pierre Vedrenne

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28	+
Renew	Jordi Cañas, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Irena Joveva, Max Orville, Samira Rafaela, Monica Semedo, Marie-Pierre Vedrenne
S&D	João Albuquerque, Marc Angel, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Ilan De Basso, Estrella Durá Ferrandis, Lina Gálvez Muñoz, Elisabetta Gualmini, Agnes Jongerius, Pierre Larrouturou, Evelyn Regner, Daniela Rondinelli, Marianne Vind
The Left	Marc Botenga, Leila Chaibi, José Gusmão, Nikolaj Villumsen
Verts/ALE	Katrin Langensiepen, Sara Matthieu, Kira Marie Peter-Hansen, Mounir Satouri

 

20	-
ECR	Margarita de la Pisa Carrión, Elżbieta Rafalska, Beata Szydło
ID	Dominique Bilde, Elena Lizzi, Guido Reil, Stefania Zambelli
NI	Ádám Kósa, Jörg Meuthen
PPE	David Casa, Jarosław Duda, Gheorghe Falcă, Loucas Fourlas, Radan Kanev, Miriam Lexmann, Antonius Manders, Dennis Radtke, Eugen Tomac, Romana Tomc, Maria Walsh

 

1	0
Renew	Dragoş Pîslaru

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (10.2.2023)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937

(COM(2022)0071 – C9‑0050/2022 – 2022/0051(COD))

Arvamuse koostaja: Tiemo Wölken

 

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liit rajaneb inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste järgimisel, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas. Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inimõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.	(1) Euroopa Liit rajaneb inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigi põhimõttel ja inimõiguste järgimisel, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 191 on sätestatud, et liidu poliitika peaks aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja kvaliteedi parandamisele, inimeste tervise kaitsmisele, loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele ning meetmete edendamisele rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu. Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inim- ja keskkonnaõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub muu hulgas ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“74 kohaselt kuuluvad liidu prioriteetide hulka keskkonnakaitse kõrge tase, keskkonna kvaliteedi parandamine ning Euroopa põhiväärtuste edendamine. Need eesmärgid nõuavad mitte ainult avaliku sektori asutuste, vaid ka erasektori ning eelkõige äriühingute kaasamist.	(2) Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“74 kohaselt kuuluvad liidu prioriteetide hulka keskkonnakaitse kõrge tase, keskkonna kvaliteedi parandamine, kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks ning Euroopa põhiväärtuste edendamine. Need eesmärgid nõuavad mitte ainult avaliku sektori asutuste, vaid ka erasektori ning eelkõige äriühingute kaasamist.
__________________	__________________
74 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).	74 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest ELi äriühingud ja eelkõige suurettevõtjad toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides kaitsta inimõigusi ja keskkonda, eelkõige arvestades tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu77 kui ka liikmesriikide78 tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid.	(4) ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest ELi äriühingud ja eelkõige suurettevõtjad toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides kaitsta inimõigusi ning keskkonda ja kliimat, eelkõige arvestades vajadust pikaajalise kestlikkuse järele, mis on tulevaste põlvkondade jaoks majandusarengu tagamise eeltingimus, ning tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu77 kui ka liikmesriikide78 tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid.
__________________	__________________
77 „Ettevõtlusmudelid ja ELi tegevuskava“, CEPS Policy Insights, nr PI2021-02, jaanuar 2021.	77 „Ettevõtlusmudelid ja ELi tegevuskava“, CEPS Policy Insights, nr PI2021-02, jaanuar 2021.
78 Nt https://www.economie.gouv.fr/entreprises/societe-mission	78 Nt https://www.economie.gouv.fr/entreprises/societe-mission

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes, millega liit ja liikmesriigid on ühinenud, näiteks hiljutises Kunmingi-Montreali üleilmses elurikkuse raamistikus, on sätestatud täpsed eesmärgid ja sihid elurikkuse ülemaailmse kokkuvarisemise käsitlemiseks, sealhulgas taastamine, säilitamine, liikide väljasuremise peatamine, pestitsiidide ja keskkonnale kahjulike toetustega seotud riskide vähendamine. Nende eesmärkide saavutamisel peetakse keskseks erasektori rolli, mis avaldub eelkõige ettevõtjate investeerimisstrateegiates.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa kliimamäärusega86 võttis liit ka õigusliku kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % võrra. Mõlemad kohustused eeldavad äriühingute tootmis- ja hankeviiside muutmist. Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas87 on mudeldatud eri majandussektoritelt oodatavaid heitkoguste vähendamise tasemeid, kuid on selge, et liidu kliimaeesmärkide täitmiseks on kõigi stsenaariumide puhul vaja märkimisväärset vähendamist kõikides sektorites. Samuti on kavas rõhutatud, et „muudatused äriühingu üldjuhtimise eeskirjades ja tavades, sealhulgas kestliku rahanduse valdkonnas, toovad kaasa selle, et ettevõtete omanikud ja juhid seavad kestlikkuse eesmärgid oma meetmetes ja strateegiates esikohale.“ 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“88 on märgitud, et kõik liidu meetmed ja kogu poliitika peaksid toimima koos selle nimel, et liidul oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule. Samuti tuleks teatise kohaselt lõimida kestlikkusküsimusi veelgi tihedamalt äriühingute üldjuhtimise raamistikku.	(9) Euroopa kliimamäärusega86 võttis liit ka õigusliku kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % võrra. Mõlemad kohustused eeldavad äriühingute tootmis- ja hankeviiside muutmist. Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas87 on mudeldatud eri majandussektoritelt oodatavaid heitkoguste vähendamise tasemeid, kuid on selge, et liidu kliimaeesmärkide täitmiseks on kõigi stsenaariumide puhul vaja märkimisväärset vähendamist kõikides sektorites. Samuti on kavas rõhutatud, et „muudatused äriühingu üldjuhtimise eeskirjades ja tavades, sealhulgas kestliku rahanduse valdkonnas, toovad kaasa selle, et ettevõtete omanikud ja juhid seavad kestlikkuse eesmärgid oma meetmetes ja strateegiates esikohale.“ Aastani 2030 kehtiva liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi (kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi)87a eesmärk on kiirendada rohepööret kliimaneutraalsele ning vastupanu- ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele ning kaitsta, taastada ja parandada keskkonnaseisundit, muu hulgas elurikkuse vähenemise peatamise ja selle protsessi ümberpööramise kaudu. Kaheksandal keskkonnaalasel tegevusprogrammil on ka pikaajaline esmatähtis eesmärk, et hiljemalt 2050. aastaks elavad inimesed hästi planeedi taluvuspiirides ja valitseb heaolumajandus, milles midagi ei raisata, majanduskasv on taastuv, liidus on saavutatud kliimaneutraalsus ja ebavõrdsus on märksa väiksem. 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“88 on märgitud, et kõik liidu meetmed ja kogu poliitika peaksid toimima koos selle nimel, et liidul oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule. Samuti tuleks teatise kohaselt lõimida kestlikkusküsimusi veelgi tihedamalt äriühingute üldjuhtimise raamistikku.
__________________	__________________
86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), PE/27/2021/REV/1, ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.	86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), PE/27/2021/REV/1, ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.
87 SWD(2020)176 final.	87 SWD(2020)176 final.
	87a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) nr 2022/591, mis käsitleb liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
88 COM(2019)640 final.	88 COM(2019)640 final.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Äriühingute kestliku üldjuhtimise algatust sisaldavad muu hulgas järgmised dokumendid: ringmajanduse tegevuskava,91 elurikkuse strateegia,92 strateegia „Talust taldrikule“,93 kemikaalistrateegia94, „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“,95 „Tööstus 5.0“,96 Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava97 ja „Kaubanduspoliitika läbivaatamine 2021“98.	(11) Äriühingute kestliku üldjuhtimise algatust sisaldavad muu hulgas järgmised dokumendid: ringmajanduse tegevuskava,91 elurikkuse strateegia,92 strateegia „Talust taldrikule“,93 kemikaalistrateegia94, Euroopa ravimistrateegia94a, ELi 2021. aasta tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“94b, „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“,95 „Tööstus 5.0“,96 Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava97 ja „Kaubanduspoliitika läbivaatamine 2021“98. Seepärast peaksid käesoleva direktiivi kohased hoolsuskohustuse nõuded aitama kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja taastamisele ning keskkonna-, eelkõige õhu, vee ja pinnase seisundi parandamisele. Samuti peaksid need nõuded aitama kiirendada üleminekut mürgivabale ringmajandusele. Käesoleva direktiivi kohased hoolsuskohustuse nõuded peaksid samuti aitama saavutada nullsaaste tegevuskava eesmärke, milleks on mürgivaba keskkonna loomine ning inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervise ja heaolu kaitsmine keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest.
__________________	__________________
91 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).	91 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).
92 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).	92 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).
93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).	93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).
94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele   „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia – Mürgivaba keskkonna suunas“ (COM(2020) 667 final).	94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele   „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia – Mürgivaba keskkonna suunas“ (COM(2020) 667 final).
	94a Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa ravimistrateegia“ (COM(2020) 761 final).
	94b Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ (COM(2021) 400 final).
95 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).	95 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).
96 „Tööstus 5.0“: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/industrial-research-and-innovation/industry-50_en	96 „Tööstus 5.0“: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/industrial-research-and-innovation/industry-50_en
97 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/	97 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/
98 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021) 66 final).	98 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021) 66 final).

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et äriühingud saaksid nõuetekohaselt kindlaks teha oma väärtusahelas esinevat kahjulikku mõju ja kasutada asjakohaseid mõjutusvahendeid, peaksid hoolsuskohustused käesolevas direktiivis piirduma väljakujunenud ärisuhetega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks väljakujunenud ärisuhetena käsitama selliseid otseseid või kaudseid ärisuhteid, mis oma intensiivsuse ja kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsivad ega moodusta väärtusahelast ainult tühist või kõrvalist osa. Seda, kas ärisuhet saab lugeda väljakujunenuks, tuleks hinnata korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel. Kui äriühingu otsesed ärisuhted on väljakujunenud, tuleks kõiki seonduvaid kaudseid ärisuhteid selle ettevõtjaga samuti käsitada väljakujunenutena	(20) Selleks et äriühingud saaksid nõuetekohaselt kindlaks teha oma väärtusahelas esinevat kahjulikku mõju ja kasutada asjakohaseid mõjutusvahendeid, peaksid hoolsuskohustused käesolevas direktiivis hõlmama kõiki ärisuhteid. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks ärisuhetena käsitada otseseid või kaudseid ärisuhteid.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 500 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal ületas 150 miljonit eurot. Äriühingute suhtes, mis ei vasta eespool toodud kriteeriumidele, kuid millel oli viimasele majandusaastale eelneval majandusaastal keskmiselt üle 250 töötaja ja ülemaailmne netokäive üle 40 miljoni euro ning mis tegutsevad ühes või mitmes suure mõjuga sektoris, tuleks hoolsuskohustust kohaldama hakata kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu, et võimaldada pikemat kohanemisaega. Proportsionaalse koormuse tagamiseks tuleks kõnealustes suure mõjuga sektorites tegutsevate äriühingute suhtes kohaldada hoolsuskohustust sihipärasemalt, keskendudes juhtudele, kus kahjulik mõju on ulatuslik. Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.	(21) Käesoleva direktiivi kohaselt peaksid hoolsuskohustust täitma ELi äriühingud, millel on keskmiselt üle 250 töötaja ja mille ülemaailmne netokäive viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, ületas 40 miljonit eurot. Kasutajaettevõtja töötajate arvu leidmisel tuleks arvesse võtta ka renditöötajaid, sealhulgas neid, keda on lähetatud direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957)103 artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/957) artikli 1 lõike 3 punktide a ja b kohaselt lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu leidmisel.
__________________	__________________
103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).	103 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 9.7.2018, lk 16).

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et kajastada inimõiguste ja keskkonnaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks suure mõjuga sektorite liigitus käesoleva direktiivi kohaldamisel põhinema OECD olemasolevatel valdkondlikel hoolsuskohustuse suunistel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks suure mõjuga sektoritena käsitada järgmisi: tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük; põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük. Finantssektori eripära tõttu, eelkõige seoses väärtusahela ja pakutavate teenustega, ei tohiks seda liigitada käesoleva direktiivi mõistes suure mõjuga sektoriks, isegi kui selle kohta on olemas valdkondlikud OECD suunised. Samal ajal tuleks ka selles sektoris tagada tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laiem käsitlemine, laiendades kohaldamisala väga suurtele äriühingutele, kes on reguleeritud finantsettevõtjad, isegi kui nende õiguslik vorm ei sisalda piiratud vastutust.	(22) Selleks et kajastada inimõiguste ning keskkonna- ja kliimaküsimustega seotud rahvusvaheliste meetmete prioriteetseid valdkondi, peaks suure mõjuga sektorite liigitus käesoleva direktiivi kohaldamisel põhinema OECD olemasolevatel valdkondlikel hoolsuskohustuse suunistel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks suure mõjuga sektoritena käsitada järgmisi: tekstiili- ja karusnahatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük; põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, loomsete saaduste, puidu, toidu ja jookide hulgimüük; energeetika ja ressursside kaevandamine, sealhulgas maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, transport ja käitlemine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük. Finantssektori eripära tõttu, eelkõige seoses väärtusahela ja pakutavate teenustega, ei tohiks seda liigitada käesoleva direktiivi mõistes suure mõjuga sektoriks, isegi kui selle kohta on olemas valdkondlikud OECD suunised. Samal ajal tuleks ka selles sektoris tagada tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laiem käsitlemine, laiendades kohaldamisala väga suurtele äriühingutele, kes on reguleeritud finantsettevõtjad, isegi kui nende õiguslik vorm ei sisalda piiratud vastutust.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Käesolevas direktiivis tunnustatakse terviseühtsuse põhimõtet kui integreeritud ja ühendavat lähenemisviisi, mille eesmärk on kestlikult tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervist. Terviseühtsuse põhimõtte puhul tunnistatakse, et inimeste, kodu- ja metsloomade, taimede ja laiema keskkonna, sealhulgas ökosüsteemide tervis on omavahel tihedalt seotud ja üksteisest sõltuv. Seepärast võetakse käesolevas direktiivis arvesse tervishoiusektori keskset rolli kliimamuutustega kohanemisel ning võetakse kohustus muuta meie tervishoiusüsteemid hiljemalt 2050. aastaks keskkonnasäästlikuks, kliimaneutraalseks ja vastupidavaks. Asjaomaste sektorite äriühingud peaksid püüdma tagada loomade heaolu viie vabaduse austamise. Vesiviljeluse puhul tuleks täielikult järgida Maailma Loomatervise Organisatsiooni veeloomade tervise koodeksi standardeid transpordi ja tapmise kohta ning loomade heaolu käsitleva ELi platvormi kalade heaolu suuniseid tehistingimustes peetavate selgroogsete kalade heaolu tagamiseks vajaliku vee kvaliteedi ja käitlemise kohta. Seoses G7 võetud kohustusega tunnistada antimikroobikumiresistentsuse kiiret kasvu kogu maailmas on vaja edendada antibiootikumide mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist inim- ja veterinaarravimites, suurendada teadlikkust sepsisest, juhtida terviseühtsuse põhimõttel põhinevate integreeritud seiresüsteemide väljatöötamist, edendada samal ajal juurdepääsu antimikroobikumidele, tugevdada teadusuuringuid ja innovatsiooni uute antibiootikumide valdkonnas rahvusvahelistes partnerlustes ning stimuleerida uute antimikroobsete raviviiside väljatöötamist, pöörates erilist tähelepanu tõmbestiimulitele.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute tegevusest, tütarettevõtjatest või väärtusahelatest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele või keskkonnale, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks kaks aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmisperioodi lõppu hakata seda kohaldama selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal vähemalt 150 miljonit eurot või mille netokäive ühes või mitmes suure mõjuga sektoris oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal suurem kui 40 miljonit eurot, kuid väiksem kui 150 miljonit eurot.	(23) Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute tegevusest, toodetest ja teenustest, tütarettevõtjatest või väärtusahelatest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele ja keskkonnale, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks direktiivi kohaldada selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille ülemaailmne netokäive oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 40 miljoni euro.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24a) Kontserni kuuluvad äriühingud, sealhulgas tütar- ja emaettevõtjad, ei pruugi alati kuuluda samasse väärtusahelasse. Siiski võib juhtuda, et hoolsuskohustuse protsessid ja tegevused viiakse läbi kontserni tasandil. Sellega seoses võivad emaettevõtjad täita käesoleva direktiivi kohaseid hoolsuskohustusi nende tütarettevõtjatest äriühingute nimel, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mõnes käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises konventsioonis sätestatud õiguse või keelu rikkumine. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata keelu või õiguse rikkumine, mis otseselt kahjustab nende konventsioonidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada ka kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises keskkonnakonventsioonis sätestatud keelu või kohustuse rikkumisest.	(25) Selleks et mõtestatult kaasa aidata kestlikule üleminekule, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust ka kahjuliku mõju suhtes, mida avaldab kaitstava isiku inimõigustele mõnes käesoleva direktiivi lisas loetletud rahvusvahelises konventsioonis sätestatud õiguse või keelu rikkumine. Inimõiguste igakülgseks hõlmamiseks tuleks kõnealuses lisas konkreetselt loetlemata keelu või õiguse rikkumine, mis otseselt kahjustab nende konventsioonidega kaitstud õigushüve, samuti lugeda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks kahjulikuks mõjuks inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud mõistlikult kindlaks teha sellise kahjustamise ohu ja võtta asjakohaseid meetmeid, et täita käesolevast direktiivist tulenevaid hoolsuskohustusi, võttes arvesse oma tegevuse kõiki asjakohaseid asjaolusid, nagu sektor ja tegevuse taust. Hoolsuskohustus peaks lisaks hõlmama kahjulikku keskkonnamõju, mis on seotud selliste keskkonnakategooriatega nagu kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, mulla, vee ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, reostuse, sealhulgas kahjulike ainete vältimine ja tõrje, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine, ning mis tuleneb käesoleva direktiivi lisas loetletud vahendite asjakohaste sätete kohaste kohustuste täitmata jätmisest.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, kindlaks tegema, ära hoidma või leevendama või lõpetama või minimeerima võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale, kehtestama kaebuste esitamise korra ja seda rakendama, jälgima võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) minimeerimise meetmetest.	(27) Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste-, keskkonna- ja kliimaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, toodete ja teenuste, tütarettevõtjate ja väärtusahelate suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse, mis sisaldavad lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi meetmeid ja eesmärke, kindlaks tegema, ära hoidma või leevendama või lõpetama või minimeerima võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele, keskkonnale ja kliimale, tegema sisukat koostööd sidusrühmadega, kehtestama kaebuste esitamise korra ja seda rakendama, jälgima ja hindama võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest ja tegema sisukat koostööd sidusrühmadega. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise või (kui lõpetamine ei ole võimalik) minimeerimise meetmetest.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29a) Hoolsuskohustust tuleks käsitleda pideva ja dünaamilise protsessina, mitte lahtrisse linnukese tegemisena, ning hoolsuskohustuse strateegiad peaksid seetõttu olema kooskõlas kahjuliku mõju dünaamilise olemusega. Need strateegiad peaksid hõlmama iga tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele, keskkonnale (sh kliimale) või heale valitsemistavale, kuigi kahjuliku mõju tõsidust ja tõenäosust, äriühingu suutlikkust kahjuliku mõjuga toime tulla ja äriühingu otsest panust kahjuliku mõju põhjustamisse tuleks kaaluda prioriseerimispoliitika raames, kui kõiki kindlakstehtud kahjuliku mõju aspekte ei ole võimalik samal ajal ennetada, neutraliseerida või korrigeerida.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemine peaks sisaldama inimõiguste ja keskkonna olukorra hindamist dünaamiliselt ja korrapäraste ajavahemike järel: enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades ning korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul. Reguleeritud finantsettevõtjad, kes pakuvad laenu, krediiti või muid finantsteenuseid, peaksid kahjulikku mõju kindlaks tegema ainult lepingu sõlmimisel. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Kui äriühing ei saa kõiki kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või minimeerida, peaks tal olema võimalik oma meetmeid tähtsuse järjekorda seada, tingimusel et ta võtab konkreetseid asjaolusid arvestades äriühingu jaoks mõistlikult kättesaadavad meetmed.	(30) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele, kliimale ja keskkonnale tervikuna. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet. Näiteks kahjuliku kliima- ja muu keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma suurema riskiga tegevuskohtades või väärtusahelatesse kuuluvates rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemine peaks sisaldama inimõiguste, keskkonna ja kliima olukorra hindamist dünaamiliselt ja korrapäraste ajavahemike järel: enne uue tegevuse või ärisuhte alustamist, olulise otsuse tegemist või tegevuse muutmist, tegevuskeskkonna muutustele reageerides või neid ennetades ning korrapäraselt vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul. Reguleeritud finantsettevõtjad, kes pakuvad laenu, krediiti või muid finantsteenuseid, peaksid kahjulikku mõju kindlaks tegema ainult lepingu sõlmimisel. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Kui äriühing ei saa kõiki kahjulikke mõjusid samal ajal ennetada, lõpetada või minimeerida, peaks ta välja töötama ja rakendama prioriteetide seadmise strateegia, milles tuleks arvesse võtta inimõigustele, keskkonnale ja kliimale avalduva mitmesuguse võimaliku kahjuliku mõju tõsidust, tõenäosust ja pöörduvust ning sidusrühmadega konsulteerimist.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et vältida põhjendamatut koormust käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates suure mõjuga sektorites tegutsevatele väiksematele äriühingutele, peaks neil olema kohustus tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha üksnes juhul, kui see on ulatuslik ja puudutab asjaomast sektorit.	välja jäetud

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Kui see on ennetusmeetmete keerukuse tõttu vajalik, peaks äriühing välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma lepingulisi tagatisi käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, pakkuma väljakujunenud ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset toetust rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada käitumisjuhendit või ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.	(34) Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks peaksid äriühingud võtma järgmisi meetmeid. Äriühing peaks välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks ärisuhte otsepartnerilt saama lepingulisi või muid tagatisi ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi või muid tagatisi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingute väärtusahelast. Tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, sh oma töötajatesse ja juhtkonda, pakkuma ärisuhtepartneritest VKEdele sihipärast ja proportsionaalset toetust rahastamise vormis (nt otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised ja abi rahastamisvõimaluste leidmisel), et aidata neil rakendada ennetusmeetmete kava, või tehnilisi suuniseid, näiteks koolituse pakkumise või juhtimissüsteemide ajakohastamise vormis, ning tegema koostööd teiste äriühingutega.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus sõlmida leping kaudse äripartneriga, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida kaudse ärisuhte vastavust sellele lepingule.	(35) Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud ennetus- või minimeerimismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus sõlmida leping kaudse äripartneriga, et saavutada ennetusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida kaudse ärisuhte vastavust sellele lepingule.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(35a) Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Keskkonnaamet ja vajaduse korral muud ametid, nagu Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet (EISMEA), peaksid digitaalses ja kergesti kättesaadavas vormis andma välja tasuta suunised aspektide kohta, mis hõlmavad teavet konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta, tuues muu hulgas esile konkreetsed riskitegurid ja andes praktilisi juhiseid.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et väljakujunenud ärisuhete puhul, kus kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust minimeerima. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane.	(38) Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et ärisuhete puhul, kus kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust minimeerima. Kahjuliku mõju ulatuse leevendamine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele, keskkonnale ja kliimale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada või minimeerida tegelikku kahjulikku mõju, peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või minimeerima selle ulatuse, võttes meetmeid, mis on proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa selle tekkimisele. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga meetmete võtmiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing peaks väljakujunenud ärisuhte otsepartnerilt nõudma ka lepingulisi tagatisi äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ka ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid lepingulisi tagasi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või minimeerimine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on väljakujunenud ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.	(39) Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust lõpetada või minimeerida tegelikku kahjulikku mõju, peaksid äriühingud asjakohastel juhtudel võtma järgmisi meetmeid. Nad peaksid kahjuliku mõju neutraliseerima või minimeerima selle ulatuse, võttes meetmeid, mis on proportsionaalsed kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa selle tekkimisele. Kui kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaksid äriühingud töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava koos mõistliku ja selgelt määratletud ajakavaga meetmete võtmiseks, ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad olukorra paranemise mõõtmiseks. Äriühing peaks otsepartnerilt nõudma ka tagatisi äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ka ennetusmeetmete kava järgimise kohta, kusjuures tagatised peaksid hõlmama ka seda, et otsepartner nõuab samasuguseid tagatisi ka oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu väärtusahelast. Tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Samuti peaksid äriühingud tegema investeeringuid, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või minimeerimine, pakkuma sihipärast ja proportsionaalset toetust VKEdele, kellega neil on ärisuhe, ning tegema koostööd teiste üksustega, muu hulgas vajaduse korral selleks, et suurendada äriühingu suutlikkust kahjulik mõju lõpetada.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44a) Äriühingud peaksid andma sidusrühmadele piisavat ja põhjalikku sisulist teavet inimõigustele, keskkonnale ja kliimale avalduva tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kohta ning nende hoolsuskohustuse täitmiseks võetud meetmete kohta. Sidusrühmadel peaks samuti olema võimalik nõuda äriühingult lisateavet käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks võetud meetmete kohta.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(46a) Äriühingud peaksid sidusrühmad, sealhulgas inimõiguste ja keskkonnakaitsjad, tõhusalt, sisuliselt ja asjakohasel viisil kaasama kogu hoolsuskohustuse täitmise protsessi vältel. Äriühingud peaksid sidusrühmadele andma aegsasti ning kultuuriliselt tundlikul ja kättesaadaval viisil sisulist teavet konkreetsete tegevuste, projektide ja investeeringute tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kohta inimõigustele, keskkonnale ja kliimale, võttes arvesse sidusrühmade eripärasid, näiteks võimalikku haavatavust. Äriühingud peavad austama põlisrahvaste õigusi, mis on sätestatud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis, sealhulgas eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku andmine ning põlisrahvaste õigus enesemääramisele.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Et käesolev direktiiv aitaks tõhusalt võidelda kliimamuutuste vastu, peaksid äriühingud võtma vastu kava, millega tagada, et nende ärimudel ja -strateegia on kooskõlas kestlikule majandusele üleminekuga ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Kui kliima on või oleks pidanud olema äriühingu tegevuse peamine risk või peamine mõjuala, peaks äriühing lisama oma kavasse heitkoguste vähendamise eesmärgid.	(50) Et käesolev direktiiv aitaks tõhusalt võidelda kliimamuutuste vastu, peaksid äriühingud võtma sidusrühmadega konsulteerides vastu kava, millega tagada, et nende ärimudel ja -strateegia on vastavuses kestlikule majandusele üleminekuga ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus). Kavas tuleks arvesse võtta kogu väärtusahelat ja see peaks sisaldama ajaliselt piiritletud eesmärke, mis on seotud nende kliimaeesmärkidega seoses 1., 2. ja, kui see on asjakohane, 3. valdkonna heitega, sealhulgas kasvuhoonegaaside ja, kui see on asjakohane, metaaniheite absoluutsete heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. aastaks ja viie aasta kaupa kuni 2050. aastani. Kavas tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu viimaseid soovitusi, võtta arvesse kliimameetmete riske ja mõju äriühingule, teha kindlaks CO2 heite vähendamise hoovad äriühingu äri- ja väärtusahelas ning töötada välja rakendusmeetmed äriühingu kliimaeesmärkide saavutamiseks, tuginedes praegustele teaduslikele andmetele. Kavad peaksid sisaldama juhtide ja juhatuse liikmete jaoks selgeid kohustusi, tagamaks, et äriühingu strateegias võetakse keskkonna- ja kliimariske ja -mõju arvesse.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Selleks et heitkoguste vähendamise kava rakendataks nõuetekohaselt ja see lisataks juhtide rahalistesse stiimulitesse, tuleks kava juhtide muutuvtasu kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse võtta, kui muutuvtasu on seotud juhi panusega äriühingu äristrateegiasse ning pikaajalistesse huvidesse ja kestlikkusse.	(51) Kliimaeesmärke ja üleminekukava tuleks nõuetekohaselt rakendada, lisada need juhtide rahalistesse stiimulitesse ning võtta kava nõuetekohaselt arvesse juhtide muutuvtasu kindlaksmääramisel.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(63) Kõikide liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides on sätestatud äriühingu juhi hoolsuskohustus. Tagamaks, et seda üldist kohustust mõistetakse ja kohaldatakse viisil, mis on sidus ja kooskõlas käesoleva direktiiviga kehtestatud hoolsuskohustusega, ning et juhid võtaksid oma otsustes süstemaatiliselt arvesse kestlikkusega seotud küsimusi, tuleks käesolevas direktiivis ühtlustatud viisil selgitada juhtide üldist kohustust tegutseda äriühingu parimates huvides, sätestades, et juhid peavad arvesse võtma direktiivis 2013/34/EL osutatud kestlikkusega seotud küsimusi, sealhulgas vajaduse korral inimõiguste, kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud tagajärgi nii lühikeses, keskpikas kui ka pikas perspektiivis. Selle selgitamine ei nõua olemasolevate riiklike ettevõtlusstruktuuride muutmist.	(63) Kõikide liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides on sätestatud äriühingu juhi hoolsuskohustus. Tagamaks, et seda üldist kohustust mõistetakse ja kohaldatakse viisil, mis on sidus ja kooskõlas käesoleva direktiiviga kehtestatud hoolsuskohustusega, ning et juhid integreeriksid oma otsustesse süstemaatiliselt kestlikkusega seotud küsimused, tuleks käesolevas direktiivis ühtlustatud viisil selgitada juhtide üldist kohustust tegutseda äriühingu parimates huvides, sätestades, et juhid peavad arvesse võtma direktiivis 2013/34/EL osutatud kestlikkusega seotud küsimusi, sealhulgas inimõiguste, kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud tagajärgi nii lühikeses, keskpikas kui ka pikas perspektiivis. Selle selgitamine ei nõua olemasolevate riiklike ettevõtlusstruktuuride muutmist.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(64) Kooskõlas rahvusvaheliste hoolsuskohustuse raamistikega peaksid hoolsuskohustuse täitmise eest vastutama äriühingu juhid. Seepärast peaksid ka käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse meetmete kehtestamise ja järelevalve ning äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete vastuvõtmise eest vastutama äriühingu juhid, võttes arvesse sidusrühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide panust ning lõimides hoolsuskohustuse äriühingu juhtimissüsteemidesse. Samuti peaksid äriühingu juhid tegeliku või võimaliku mõju kindlaks tegemise ning hoolsuskohustuse meetmete võtmise korral kohandama vastavalt äriühingu strateegiat.	(64) Kooskõlas rahvusvaheliste hoolsuskohustuse raamistikega peaksid hoolsuskohustuse täitmise eest vastutama äriühingu juhid. Seepärast peaksid ka käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse meetmete kehtestamise ja järelevalve ning käesolevas direktiivis osutatud kliimapöörde kava rakendamise eest ning äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete vastuvõtmise eest vastutama äriühingu juhid, võttes arvesse sidusrühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide panust ning lõimides hoolsuskohustuse ja sellega seotud rakendusmeetmed äriühingu käesoleva direktiivi kohase kliimapöörde kava raames äriühingu juhtimissüsteemidesse. Samuti peaksid äriühingu juhid tegeliku või võimaliku mõju kindlaks tegemise ning hoolsuskohustuse ja kliimapöörde kava meetmete võtmise korral kohandama vastavalt äriühingu strateegiat.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(70) Komisjon peaks andma hinnangu ja esitama aruande selle kohta, kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suure mõjuga sektorite loetellu tuleks lisada uusi sektoreid, et viia see vastavusse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega või võtta arvesse selgeid tõendeid tööalase ärakasutamise, inimõiguste rikkumise või uute esilekerkivate keskkonnaohtude kohta, kas käesolevas direktiivis osutatud asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide loetelu tuleks muuta, eelkõige pidades silmas rahvusvahelise olukorra muutusi, või kas käesoleva direktiivi hoolsuskohustust käsitlevaid sätteid tuleks laiendada kliimale avalduvale kahjulikule mõjule.	(70) Komisjon peaks andma hinnangu ja andma regulaarselt aru, kas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate suure mõjuga sektorite loetellu tuleks lisada uusi sektoreid, et viia see vastavusse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunistega või võtta arvesse selgeid tõendeid tööalase ärakasutamise, inimõiguste rikkumise või uute esilekerkivate keskkonna- ja kliimaohtude kohta, kas käesolevas direktiivis osutatud asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide loetelu tuleks muuta, eelkõige pidades silmas rahvusvahelise olukorra muutusi.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(71) Käesoleva direktiivi eesmärki – kasutada paremini ära ühtse turu potentsiaali, et aidata kaasa kestlikule majandusele üleminekule, ja soodustada kestlikku arengut, ennetades ja leevendades äriühingute väärtusahelates avalduvat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale – ei suuda liikmesriigid üksi või kooskõlastamata tegutsedes piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Nimelt on lahendamist vajavad probleemid ja nende põhjused riikidevahelise loomuga, kuna paljud äriühingud tegutsevad kogu liidus või üle maailma ning nende väärtusahelad laienevad teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Peale selle võivad üksikute liikmesriikide meetmed osutuda ebatõhusaks ja viia siseturu killustumiseni. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks,	(71) Käesoleva direktiivi eesmärki – kasutada paremini ära ühtse turu potentsiaali, et aidata kaasa kestlikule majandusele üleminekule, ja soodustada kestlikku arengut, ennetades ja leevendades äriühingute väärtusahelates avalduvat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju inimõigustele, keskkonnale ja kliimale – ei suuda liikmesriigid üksi või kooskõlastamata tegutsedes piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Nimelt on lahendamist vajavad probleemid ja nende põhjused riikidevahelise loomuga, kuna paljud äriühingud tegutsevad kogu liidus või üle maailma ning nende väärtusahelad laienevad teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Peale selle võivad üksikute liikmesriikide meetmed osutuda ebatõhusaks ja viia siseturu killustumiseni. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingul oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 500 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 150 miljoni euro;	(a) äriühingul oli viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro;

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühing ei saavutanud viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud künniseid, kuid sellel oli keskmiselt üle 250 töötaja ja selle ülemaailmne netokäive oli üle 40 miljoni euro, tingimusel et vähemalt 50 % netokäibest tekkis ühes või mitmes järgmistest sektoritest:	(b) äriühing saavutas viimasel majandusaastal, mille kohta on koostatud aruandeaasta finantsaruanded, punktis a sätestatud 250 töötaja künnise ja ülemaailmse netokäibe üle 40 miljoni euro ning tegutses ühes või mitmes järgmistest sektoritest:

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) tekstiilitootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük;	i) tekstiili- ja karusnahatootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete (sealhulgas jalatsite) tootmine ning tekstiil-, rõiva- ja jalatsitoodete hulgimüük;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, puidu, toidu ja jookide hulgimüük;	ii) põllumajandus, metsandus, kalandus (sealhulgas vesiviljelus), veevarustus, maa ja ressursside majandamine, sealhulgas looduskaitse, toiduainete tootmine ning põllumajandusliku tooraine, elusloomade, loomsete saaduste, puidu, toidu ja jookide hulgimüük;

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük.	iii) maavarade (sealhulgas toornafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, metallid ja metallimaagid, samuti kõik muud mittemetalsed mineraalid ja karjäärides kaevandatud tooted) kaevandamine, rafineerimine, transport ja käitlemine, olenemata nende kaevandamise kohast, põhimetalltoodete, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ja metalltoodete (v.a masinad ja seadmed) tootmine ning maavarade ja mineraalidest põhi- ja vahetoodete (sealhulgas metallide ja metallimaakide, ehitusmaterjalide, kütuste, kemikaalide ja muude vahetoodete) hulgimüük.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iiia) energeetikasektor, sealhulgas gaasi-, tuuma-, auru-, elektri- ja muud allikad kogu oma olelusringi jooksul, alates kaevandamisest, rafineerimisest, tootmisest, kütuste põletamisest kuni transpordi, käitlemise, ladustamise ja jäätmekäitluseni, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete käitluseni;

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) äriühing on hõlmatud määrusega (EL) 2021/0104 (äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv);

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bb) äriühing ei saavutanud punktides a ja b sätestatud künnist, kuid tema suhtes kehtivad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kohustused.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 150 miljoni euro;	(a) äriühingu ülemaailmne netokäive oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 40 miljoni euro;

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal rohkem kui 40 miljonit eurot, kuid mitte üle 150 miljoni euro, tingimusel et ta teenis vähemalt 50 % ülemaailmsest netokäibest ühes või mitmes lõike 1 punktis b loetletud sektoritest.	(b) äriühingu ülemaailmne netokäive oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 40 miljoni euro ühes või mitmes lõike 1 punktis b loetletud sektoritest.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) juriidiline isik, mis on asutatud mõnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL1 I lisas loetletud õiguslikus vormis;	i) juriidiline isik, mis on asutatud mõnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL1 I või II lisas loetletud õiguslikus vormis;
__________________	__________________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).	1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

 

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) juriidiline isik, mis on asutatud kolmanda riigi õiguse kohaselt kõnealuse direktiivi I ja II lisas loetletud vormidega võrreldavas vormis;	välja jäetud

 

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b 

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„kahjulik keskkonnamõju“ – kahjulik mõju keskkonnale, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa II osas loetletud rahvusvaheliste keskkonnakonventsioonide kohast keeldu või kohustust;	„kahjulik keskkonnamõju“ –

 

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i) kahjulik mõju ühele järgmistest keskkonnakategooriatest:
	a) kliimamuutuste leevendamine;
	b) kliimamuutustega kohanemine;
	c) pinnase, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
	d) üleminek ringmajandusele;
	e) reostuse, sealhulgas kahjulike ainete vältimine ja tõrje;
	f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine;

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii) kahjulik keskkonnamõju, mis tuleneb lisa I osa punktides 18 ja 19 ning lisa II osas loetletud õigusaktide asjakohastest sätetest tulenevate kohustuste täitmata jätmisest, võttes võimaluse korral arvesse nende sätetega seotud riigisiseseid õigusakte ja meetmeid, mis on seotud lisa I osa punktides 18 ja 19 ning lisa II osas loetletud rahvusvaheliste tekstidega;

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iii) [keskkonnakaitses kriminaalõiguse kaudu]1a sätestatud süüteost tulenev kahjulik mõju;
	_______________
	1a COM(2021)851

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju kaitstavatele isikutele, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvaheliste konventsioonide kohast ja lisa I osa 1. jaos loetletud õigust või keeldu;	(c) „kahjulik mõju inimõigustele“ – kahjulik mõju kaitstavatele isikutele, mis tuleneb sellest, et on rikutud mõnd lisa I osa 2. jaos loetletud rahvusvaheliste konventsioonide kohast ja lisa I osa 1. jaos loetletud õigust või keeldu, võttes võimaluse korral arvesse riigisiseseid õigusakte ja nende sätetega seotud rahvusvaheliste tekstidega seonduvaid meetmeid;

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) „loomade heaolu kahjustav mõju“ – loomade kaitset käsitlevate liidu õigusaktide rikkumisest tulenev kahjulik mõju aistimisvõimeliste olendite heaolule;

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cb) „põhimõte, et saastaja maksab“ – põhimõte, mis on määratletud [keskkonnakaitses kriminaalõiguse kaudu]1a;
	_______________
	1a COM(2021)851

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cc) „terviseühtsuse põhimõte“ – terviseühtsuse põhimõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/522 (programm „EL tervise heaks“) artikli 2 punktis 5 määratletud tähenduses;

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cd) „teaduspõhine eesmärk“ – veenvate teaduslike keskkonnaalaste tõendite põhjal ja sõltumatu teadusliku valideerimisega määratletud eesmärk, mille saavutamine äriühingu poolt tagab äriühingu mõju kooskõla kestlikkuseesmärkide ja liidu kriteeriumidega konkreetse keskkonnaküsimuse korral. Kliimamuutuste leevendamise konkreetses kontekstis tähendab see eesmärki, mis võimaldab viia äriühingu mõju kliimamuutustele kooskõlla Euroopa kliimamääruse eesmärkidega, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamisega hiljemalt 2050. aastaks ning 1,5 °C kliimastsenaariumiga, valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli määratletud ületamisteta või piiratud ületamistega;

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) „väljakujunenud ärisuhe“ – otsene või kaudne ärisuhe, mis oma intensiivsuse või kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsiv ega moodusta väärtusahelast üksnes tühist või kõrvalist osa;	välja jäetud

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(fa) sidusrühmade kaasamine.

 

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) „väärtusahel“ – tegevus, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti tarneahela eelneva ja järgmise etapi väljakujunenud ärisuhetega seotud tegevus. Kui tegemist on punkti a alapunktis iv määratletud äriühinguga, hõlmab väärtusahel nende konkreetsete teenuste osutamise puhul üksnes selliseid laene, krediiti ja muid finantsteenuseid saavaid kliente ning muid samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid, kelle tegevus on seotud asjaomase lepinguga. Selliste reguleeritud finantsettevõtjate väärtusahel ei hõlma VKEsid, kes saavad neilt laenu, krediiti, rahastamist, kindlustust või edasikindlustust;	(g) „väärtusahel“ – tegevus, mis on seotud kauba tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas toote või teenuse arendamise ning toote kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamisega, samuti tarneahela eelneva ja järgmise etapi ärisuhetega seotud tegevus.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) „sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll, mida teeb äriühingust sõltumatu audiitor, kellel ei ole huvide konflikte, kellel on kogemusi ja pädevus keskkonna- ja inimõiguste küsimustes ning kes vastutab auditi kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest, et teha kindlaks, kas äriühing või selle väärtusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid inimõiguste- ja keskkonnaalaseid nõudeid;	(h) „sõltumatu kolmanda isiku poolne kontroll“ – kontroll, mida teeb äriühingust sõltumatu audiitor, kellel ei ole huvide konflikte, kellel on kogemusi, asjatundlikkus ja pädevus kliima-, keskkonna- ja inimõiguste küsimustes ning kes vastutab auditi kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest (sealhulgas võimalikud vastutusnõuded juhul, kui puuduliku auditi tõttu on tekkinud kahju), et teha kindlaks, kas äriühing või selle väärtusahela osad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid inimõiguste-, kliima- ja keskkonnaalaseid nõudeid;

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ha) „inimõiguste ja keskkonnakaitsjad“ – üksikisikud ja rühmitused, kes isiklikult või ametialaselt püüavad rahumeelsel viisil kaitsta ja edendada inimõigusi, mis on seotud keskkonna ja kliimaga, sealhulgas elurikkuse, vee, õhu, maa, pinnase, taimestiku ja loomastikuga;

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) „VKE“ – mis tahes õiguslikus vormis tegutsev mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, mis ei kuulu suurde kontserni, nende mõistete direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõigetes 1, 2, 3 ja 7 määratletud tähenduses;	(i) „väike ja keskmise suurusega ettevõtja ehk VKE“ – mis tahes õiguslikus vormis tegutsev mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, mis ei kuulu suurde kontserni, nende mõistete direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõigetes 1, 2, 3 ja 7 määratletud tähenduses;

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) „tõsine kahjulik mõju“ – kahjulik keskkonnamõju või kahjulik mõju inimõigustele, mis on oma olemuselt eriti märkimisväärne või mõjutab suurt hulka inimesi või suurt osa keskkonnast või mis on pöördumatu või mida on eriti raske heastada meetmete tõttu, mis on vajalikud enne mõju avaldumist valitsenud olukorra taastamiseks;	(l) „tõsine kahjulik mõju“ – kahjulik keskkonnamõju või kahjulik mõju inimõigustele, mis on oma olemuselt eriti märkimisväärne või mõjutab suurt hulka inimesi või loomi või suurt osa keskkonnast või mis on pöördumatu või mida on eriti raske heastada meetmete tõttu, mis on vajalikud enne mõju avaldumist valitsenud olukorra taastamiseks;

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n) „sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus mõjutavad või võivad mõjutada;	(n) „sidusrühmad“ – äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused või valitsusvälised organisatsioonid ning inimõiguste ja keskkonnakaitsjad, sealhulgas neid esindavad juriidilised või füüsilised isikud, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud toodete, teenuste ja tegevuse võimalik või tegelik kahjulik mõju inimõigustele ja keskkonnale mõjutavad või võivad mõjutada kogu väärtusahela ulatuses, kui neil on õigustatud ja oluline huvi;

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(na) „sotsiaalpartnerid“ – äriühingu töötajad ja nende esindajad, kes teevad sotsiaaldialoogi kaudu koostööd juhtkonna ja selle esindajatega;

 

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt q

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(q) „asjakohane meede“ – meede, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, mis vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele, ning mis on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas majandussektori ja konkreetse ärisuhte spetsiifikat ja äriühingu mõju sellele, ning vajadust tagada, et meedet peetakse prioriteediks.	(q) „asjakohane meede“ – meetmete kogum, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, mis vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja tõenäosusele, ning mis on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas majandussektori ja konkreetse ärisuhte spetsiifikat ja äriühingu mõju sellele, ning vajadust tagada, et meedet peetakse prioriteediks.

 

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) lõimivad hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse kooskõlas artikliga 5;	(a) lõimivad hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse kooskõlas artikliga 5;

 

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad võivad täita artiklites 5–11 ning artikli 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi äriühingute nimel, mis on nende käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tütarettevõtjad. See ei piira tütarettevõtjate tsiviilvastutust vastavalt artiklile 22.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, ja juhul, kui selline mõju on seotud nende väärtusahelatega, nende väljakujunenud ärisuhetest.	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud võtavad kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 läbipaistval viisil asjakohaseid meetmeid, et teha kindlaks ja hinnata tegelikku ja võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele ning tegelikku ja võimalikku kahjulikku keskkonnamõju, mis tuleneb nende endi või nende tütarettevõtjate tegevusest, toodetest ja teenustest, ja juhul, kui selline mõju on seotud nende väärtusahelatega, nende ärisuhetest.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina lõikest 1 peab artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud äriühing tegema kindlaks üksnes sellise tegeliku ja võimaliku tõsise kahjuliku mõju, mis on seotud artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud sektoriga.	välja jäetud

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks äriühingud:
	a) viivad läbi äriühingu tegevuse, tütarettevõtjate ja äripartnerite ulatusliku analüüsi, et teha kindlaks valdkonnad, kus kahjulik mõju on kõige tõenäolisem, sealhulgas kaardistada üksikud suurema riskiga tegevused, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid; ning
	b) viivad läbi tegevuse, tütarettevõtjate ja äripartnerite põhjaliku hindamise, et teha kindlaks konkreetse tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju laad ja ulatus ning selle tõenäosus ja raskusaste.

 

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on lõikes 1 osutatud kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, õigus kasutada asjakohaseid vahendeid, sealhulgas sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste esitamise korra kohaselt. Vajaduse korral konsulteerivad äriühingud ka nende rühmadega, keda küsimus potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas töötajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta.	4. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutele tehakse lõikes 1 osutatud tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, tuginedes vajaduse korral kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele teabele, kättesaadavaks asjakohased vahendid, et võimaldada direktiivi täitmist. Liikmesriigid võivad teha komisjoniga koostööd, et valmistada ette asjakohased vahendid, näiteks ametlikud riskihindamised ja ad hoc kasutajatoed. Äriühingutel on õigus kasutada sõltumatuid aruandeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 9 sätestatud kaebuste esitamise korra kohaselt. Äriühingud konsulteerivad ka nende rühmadega, keda küsimus potentsiaalselt mõjutab, sealhulgas töötajate ja nende esindajatega sotsiaaldialoogi kaudu ning muude asjaomaste sidusrühmadega, et koguda teavet tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kohta.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Äriühing peab vajaduse korral tegema järgmist:	2. Käesoleva artikli lõike 1 järgimiseks peab äriühing vajaduse korral tegema järgmist:

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kui see on ennetamiseks võetavate meetmete laadi või keerukuse tõttu vajalik, töötama välja ja rakendama ennetusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Ennetusmeetmete kava väljatöötamisel konsulteeritakse sidusrühmadega, keda see mõjutab;	(a) töötama välja ja rakendama ennetus- ja leevendusmeetmete kava, asjakohaste meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud tegevus- ja ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Ennetus- ja leevendusmeetmete kava väljatöötamisel konsulteeritakse sidusrühmadega, nende esindajatega, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonidega, selliste partneritega nagu sotsiaaldialoogis osalevad töötajad ning vajaduse korral valdkondlike algatuste ja valdkondlike kavadega. Asjakohaseid meetmeid tuleks kohaldada, kui see on asjakohane, äriühingu enda tegevuse, tütarettevõtjate ning otseste ja kaudsete ärisuhete suhtes;

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Käesoleva direktiivi artikli 15 kohase kliimapöörde kava väljatöötamist ja rakendamist käsitatakse asjakohase meetmena, et ennetada või leevendada kliimamuutuste leevendamisega seotud kahjulikku keskkonnamõju vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Äriühing peab vajaduse korral tegema järgmist:	3. Lõigete 1 ja 2 järgimiseks peab äriühing vajaduse korral tegema järgmist:

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) neutraliseerima kahjuliku mõju või minimeerima selle ulatuse, sealhulgas makstes kahjuhüvitist mõjutatud isikutele ja rahalist hüvitist mõjutatud kogukondadele. Meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele;	a) neutraliseerima kahjuliku mõju või minimeerima selle ulatuse asjakohaste meetmetega. Juhul kui nende meetmetega kaasneb kahjuhüvitise maksmine mõjutatud isikutele ja rahalise hüvitise maksmine mõjutatud kogukondadele kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“, on äriühingutel õiguslik tagatis asjaomastelt partneritelt hüvitise saamiseks. Äriühingu meede peab olema proportsionaalne ja vastavuses kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele;

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui see on vajalik põhjusel, et kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Kui see on asjakohane, konsulteeritakse parandusmeetmete kava väljatöötamisel sidusrühmadega;	b) töötama välja ja rakendama parandusmeetmete kava, meetmete mõistliku ja selgelt kindlaksmääratud ajakava ning kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, millega mõõta olukorra paranemist. Meede peab olema proportsionaalne kahjuliku mõju raskusastme ja ulatusega ning sellega, mil määral aitas äriühingu tegevus kaasa kahjuliku mõju tekkimisele. Parandusmeetmete kava väljatöötamisel konsulteeritakse sidusrühmadega;

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Käesoleva direktiivi artikli 15 kohase kliimapöörde kava väljatöötamist ja rakendamist käsitatakse asjakohase meetmena, et minimeerida kliimamuutuste leevendamisega seotud kahjulikku keskkonnamõju vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8a
	Kindlakstehtud tegeliku ja võimaliku mõju prioriseerimine
	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustuste täitmisel lubatud prioriseerida artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud võimalik ja tegelik kahjulik mõju inimõigustele ja keskkonnale, mis tuleneb nende enda, nende tütarettevõtjate või äripartnerite tegevusest, toodetest ja teenustest, kui kogu kindlakstehtud kahjulikku mõju ei ole võimalik ennetada, neutraliseerida või parandada.
	2. Kahjuliku mõju prioriseerimisel tuginetakse järgmisele:
	a) kahjuliku mõju raskusaste, st selle tõsidus, mõjutatud või võimalike mõjutatavate isikute arv või kahjustatud või võimaliku kahjustatava või muul viisil mõjutatud keskkonna ulatus, mõju pöördumatus ja võimalikud takistused, mille tõttu ei ole võimalik taastada mõjutatud isikute või keskkonna olukorda kahjuliku mõju eelsel kujul;
	b) kahjuliku mõju tõenäosus, st tõenäosus, et võimalik kahjulik mõju tegelikult ilmneb;
	c) konsulteerimine sidusrühmadega.
	3. Kui kogu prioriseeritud kahjuliku mõjuga on artikli 7 või 8 kohaselt tegeletud, peab äriühing hakkama tegelema muu kahjuliku mõjuga.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9a
	Sidusrühmade kaasamine
	1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kaasavad käesoleva direktiivi artiklites 5–11 ja artiklis 15 sätestatud kohustusi täites tõhusalt ja sisuliselt sidusrühmad, sealhulgas järgmisel viisil:
	a) nad töötavad välja ja avaldavad kaasamisstrateegia ning rakendavad seda strateegiat, milles tehakse kindlaks ja loetletakse asjaomased sidusrühmad ning määratakse kindlaks kõige tõhusamad ja asjakohasemad meetmed ja kaasamise vahendid, võttes arvesse võimalikke osalemistakistusi, eelkõige tõrjutud ja haavatavas olukorras olevate sidusrühmade osalemise takistusi, asjakohaseid teavitamismeetodeid ning äriühingu suurust ja sektorit, kaasates alati ettevõtte oma töötajad;
	b)  nad annavad kindlakstehtud sidusrühmadele põhjalikku ja – kui see on asjakohane äritegevuse olulise muutumise korral – ajakohastatud teavet kergesti kättesaadavas vormis ja põhjendamatu viivituseta;
	c) nad loovad sidusrühmade jaoks asjakohased kaebuste esitamise mehhanismid, mis tagavad eelkõige sidusrühmade konfidentsiaalsuse, turvalisuse ja õigusliku puutumatuse, et kaitsta neid kättemaksuohu ja üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest.
	Liikmesriigid annavad kooskõlas artikliga 13 äriühingutele praktilisi suuniseid selle kohta, kuidas asjaomased sidusrühmad kindlaks teha ja neile tegevust suunata ning töötada välja sidusrühmade kaasamise strateegia.
	2. Liikmesriigid tagavad, et sidusrühmad saavad taotleda kaasamist lõikes 1 kirjeldatud tegevusse. Kui äriühing lükkab taotluse tagasi, tagavad liikmesriigid, et sidusrühmad saavad esitada artikli 19 kohaselt põhjendatud kahtluse.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, võib komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, anda välja suuniseid, sealhulgas konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta.	Selleks et anda äriühingutele ja liikmesriikide asutustele tuge selles osas, kuidas äriühingud peaksid hoolsuskohustust täitma, annab komisjon, olles konsulteerinud liikmesriikide ja sidusrühmadega, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Keskkonnaametiga ning kui see on asjakohane, muude ametitega, nagu Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet (Eismea) ja vajaduse korral hoolsuskohustuse alaste eksperditeadmistega rahvusvaheliste organitega, artiklite 5–11 kohaste konkreetsete kohustuste kohta välja tasuta digitaalses ja kergesti kättesaadavas vormis suuniseid, mis hõlmavad muu hulgas järgmisi aspekte:
	a) teave konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta;
	b) valdkondlike ja geograafiliste riskitegurite loetelu, sealhulgas kontekst, nagu konfliktiolukorrad, elukutse ja diskrimineerimine, mis on seotud näiteks usu, poliitiliste vaadete, etnilise päritolu, soo, kultuuri ja muude sotsiaalsete teguritega;
	c) ülevaade kohaldatavatest valdkondlikest algatustest;
	d) praktilised suunised selle kohta, kuidas võib ettevõtja suurusest ja sektorist olenevalt kohaldada hoolsuskohustuse suhtes proportsionaalsust ja prioriseerimist;
	e) teave vastutustundlike ostutavade kohta;
	f) ressursside ja teabe jagamine äriühingute ja muude juriidiliste isikute seas, et ennetada, leevendada ja parandada kahjulikku mõju, ilma et see piiraks kohaldatavat konkurentsiõigust;
	g) meetmed, mida äriühingud peaksid võtma, et lahendada väikepõllumajandustootjate probleeme;
	h) vastutustundlik suhete katkestamine;
	i) praktilised suunised selle kohta, kuidas asjaomased sidusrühmad kindlaks teha ja neile tegevust suunata ning töötada välja sidusrühmade kaasamise strateegia, millele on osutatud artiklis 9a.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Suunised tehakse kättesaadavaks hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. Komisjon kontrollib korrapäraselt, kas suunised on asjakohased, ja kohandab neid uute parimate tavadega.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek