RAPORT Maria Spyraki puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

30.5.2023 - (2023/2009(IMM))

Õiguskomisjon
Raportöör: Ilana Cicurel

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Maria Spyraki puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2023/2009(IMM))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Maria Spyraki puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 15. detsembril 2022 Euroopa peaprokurör ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 19. jaanuaril 2022. aastal,

– olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Maria Spyraki ära kuulanud,

– võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

– võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel[1], eelkõige selle artikli 29 lõiget 2,

– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid[2],

– võttes arvesse Kreeka Vabariigi põhiseaduse artiklit 62,

– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0201/2023),

Α. arvestades, et Euroopa peaprokurör taotles Maria Spyraki parlamentaarse puutumatuse äravõtmist seoses käimasoleva uurimisega, kus käsitletakse tegusid, mis võivad kvalifitseeruda Euroopa Liidu finantshuve kahjustavale pettusele kihutamiseks vastavalt Kreeka seaduse 2803/2000 artiklile 4, mida kohaldatakse pärast Kreeka karistusseadustiku artikli 463 lõike 2 üleminekusätete jõustumist (alates 1. juulist 2019) koostoimes Kreeka karistusseadustiku artikli 46 lõikega 1 ja artikliga 98;

Β. arvestades, et pärast OLAFi aruannet, mille Euroopa Prokuratuur registreeris 1. juulil 2021, alustas Kreekast nimetatud Euroopa delegaatprokurör 8. septembril 2021 kõnealust uurimist;

C. arvestades, et väidetavad rikkumised, millest Maria Spyraki pidi olema teadlik, on eelkõige seotud esiteks sellega, et üks tema registreeritud assistentidest ei viibinud 2016. Aasta novembrist kuni 2020. aasta veebruarini oma töökohal ega täitnud oma ülesandeid, ning teiseks lähetuskorralduste ja kuluaruannete esitamisega ning kulude hüvitamisega lähetuste eest, kus kaks Maria Spyraki registreeritud assistenti ei käinud, neist esimene ajavahemikus 2014. aasta novembrist kuni 2020. aasta veebruarini ning teine ajavahemikus 2014. aasta juulist kuni 2020. aasta veebruarini;

D. arvestades, et Maria Spyraki on Euroopa Parlamendile tagasi maksnud kõik seni alusetult makstud summad; arvestades, et see ei pruugi välistada tema võimalikku karistusõiguslikku vastutust;

E. arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks[3];

F. arvestades, et väidetav kuritegu ei ole seotud Maria Spyraki avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

G. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel „oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel“;

H. arvestades, et Kreeka põhiseaduse artiklis 62 on muu hulgas sätestatud, et parlamendi ametiajal ei või parlamendiliikmeid ilma parlamendi eelneva loata kohtumenetlusele allutada, vahistada, kinni pidada ega nende suhtes muid tõkendeid kohaldada;

I. arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, kus käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmisega lahutamatult seotud tegevust;

J. arvestades, et üksnes parlament on pädev otsustama, kas antud juhul tuleks puutumatus ära võtta või mitte; arvestades, et parlament võib parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise üle otsustamisel võtta mõistlikkuse piires arvesse parlamendiliikme seisukohta[4];

K. arvestades, et Euroopa Parlament ei ole kõnesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, s.t et tal ei ole faktilisi andmeid, mis viitaksid sellele, et kohtumenetluse eesmärk võiks olla tekitada kahju parlamendiliikme poliitilisele tegevusele, sealhulgas tegevusele Euroopa Parlamendi liikmena;

1. otsustab Maria Spyraki puutumatuse ära võtta;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Euroopa Prokuratuurile ja Maria Spyrakile.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	23.5.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	9 6 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gunnar Beck, Ilana Cicurel, Angel Dzhambazki, Ibán García Del Blanco, Sergey Lagodinsky, Gilles Lebreton, Sabrina Pignedoli, Jiří Pospíšil, Lara Wolters
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Patrick Breyer, Andrzej Halicki, Emil Radev
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	João Albuquerque, Eider Gardiazabal Rubial, Vlad Gheorghe, Liudas Mažylis, Ljudmila Novak

 

 

• [1] ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.
• [2] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.
• [3] Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.
• [4] Kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440, punkt 28.