RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98

25.7.2023 - (COM(2022)0459 – C9‑0315/2022 – 2022/0278(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Andreas Schwab
Kaasatud komisjoni arvamuse koostaja vastavalt kodukorra artiklile 57
Eva Maydell, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Muudatusettepanekud

• 001-294 (PDF - 354 KB)
• 001-294 (DOC - 106 KB)
• 295-295/REV1 (PDF - 89 KB)
• 295-295/REV1 (DOC - 70 KB)
• 296-296 (PDF - 378 KB)
• 296-296 (DOC - 116 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98

(COM(2022)0459 – C9‑0315/2022 – 2022/0278(COD))

(seadusandlik tavamenetlus: kolmas lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0459),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 114, 21 ja 46, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0315/2022),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2022. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 8. veebruari 2023. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse eelarvekomisjoni kirju,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0246/2023),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

 

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek:	Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98	millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime meetmete raamistik (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98
(EMPs kohaldatav tekst)	(EMPs kohaldatav tekst)

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et kriisiolukorrad võivad tõsiselt mõjutada siseturgu (mida nimetatakse ka ühtseks turuks) ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki ühtse turu tahkusid või ei võimalda sellistele olukordadele õigeaegselt reageerida.	(1) Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et siseturg ja selle tarneahelad võivad tõsiselt kahju saada ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki siseturu tahkusid või ei võimalda sellistele kriisidele õigeaegselt ja tõhusalt reageerida.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed ühtse turu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus.	(2) Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed siseturu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2a) COVID-19 pandeemia ajal avaldasid isikute vaba liikumist piiravad kooskõlastamata meetmed eriti suurt mõju elutähtsatele sektoritele, eelkõige sellistele sektoritele, mis sõltuvad liikuvatest töötajatest, sealhulgas piiriala- ja piiriülestest töötajatest, kellel oli sel ajal liidu majanduse käigus hoidmisel kanda eriline roll.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, milliste riiklike ametiasutustega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas ühtsele turule. Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju ühtsele turule. Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks.	(3) Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, millise riikliku ametiasutusega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas siseturule. Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju siseturule. Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks. Lisaks sai selgeks, et tõhusa koordineerimise puudumine liikmesriikide vahel süvendas kaupade nappust ning tekitas rohkem takistusi teenuste ja isikute vabale liikumisele.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides, eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada.	(4) Vaatamata esialgsele koordineerimise puudumisele oli siseturu eeskirjadel siiski oluline roll kriisi negatiivse mõju leevendamisel ja liidu majanduse kiire taastumise tagamisel, nimelt välistades liikmesriikide ühepoolsete meetmetega seatud põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid riiklikke piiranguid, ning luues tugeva stiimuli ühiste lahenduste leidmiseks, edendades seeläbi solidaarsust.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eriti kui võtta arvesse kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, mis laadi kriisid võivad tulevikus puhkeda ning oluliselt mõjutada ühtset turgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida saaks kohaldada paljude eri liiki kriiside korral, mis mõjutavad ühtset turgu.	(5) Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eelkõige arvestades kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, millised tulevased kriisid võivad puhkeda ning oluliselt mõjutada siseturgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida kohaldataks mitmesuguste kriiside korral, mis mõjutavad siseturgu ja millel on piiriülene mõju.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kriis võib avaldada ühtsele turule kahesugust mõju. Esiteks võib kriis takistada vaba liikumist ühtsel turul, häirides seeläbi ühtse turu nõuetekohast toimimist. Teiseks võib kriis võimendada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puudust ühtsel turul. Käesolev määrus peaks võimaldama tegeleda mõlemat liiki mõjuga ühtsele turule.	(6) Kriisi mõju siseturule võib takistada vaba liikumist siseturul, häirides seeläbi ühtse turu nõuetekohast toimimist. Teiseks võib kriis süvendada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puudust siseturul. Käesolev määrus peaks võimaldama tegeleda kahjuliku mõjuga kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele siseturul.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Kuna tulevaste ühtset turgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada ühtsele turule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda. .	(7) Kuna tulevaste siseturgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada siseturule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda ning tugevdada nende vastupanuvõimet.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete raamistikku tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, sealhulgas avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord.	(8) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. Seepärast ei tohiks käesolev määrus piirata riikliku julgeoleku ja kaitsega seotud küsimusi.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks sätestatakse käesolevas määruses:	(9) Selleks sätestatakse käesolevas määruses vajalikud vahendid, et tagada kriisi ajaks siseturu jätkuv toimimine, kaupade, teenuste ja isikute, sh töötajate vaba liikumine ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja riigiasutustele.
— vahendid, mis on vajalikud, et tagada kriisi ajal ühtse turu, sellel tegutsevate ettevõtjate ja selle strateegiliste tarneahelate jätkuv toimimine, sealhulgas kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtetele ja ametiasutustele;
— foorum piisava koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse tagamiseks ning
— vahendid, mis on vajalikud selleks, et teave, mis võimaldab ettevõtetel ja kodanikel kriisi korral sihipäraselt reageerida ja turul asjakohaselt käituda, oleks õigeaegselt juurdepääsetav ja kättesaadav.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada, peaks käesolev määrus toetuma ühtse turu jaoks strateegilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel.	välja jäetud

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Käesoleva määrusega ei tohiks dubleerida raamistikku, mis on meditsiinitoodete, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinivahendite jaoks juba loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) .../..., milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid [tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus (COM(2020) 727)], nõukogu määrusega (EL) .../... selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus [hädaolukorra raamistiku määrus (COM(2021) 577)], määrusega (EL) .../..., milles käsitletakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskuse volituste laiendamist [ECDC määrus (COM(2020) 726)], ja määrusega (EL) 2022/123, milles käsitletakse Euroopa Ravimiameti volituste laiendamist [Euroopa Ravimiameti määrus].Seepärast tuleks hädaolukorra raamistiku määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud loetellu kantud meditsiinitooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinivahendid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, välja arvatud sätete puhul, mis on seotud vaba liikumisega ühtse turu hädaolukorras, eriti vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise ning teatamismehhanismiga.	(11) Käesoleva määrusega ei tohiks dubleerida raamistikku, mis on meditsiinitoodete, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinivahendite jaoks juba loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) 2022/123 ja määrusega (EL) 2022/2371. Seepärast tuleks nende reguleerimisalasse kuuluvad meditsiinitooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinivahendid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, välja arvatud sätete puhul, mis on seotud vaba liikumisega siseturu hädaolukorras, eriti vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise ning teatamismehhanismiga.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Käesolev määrus peaks täiendama kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat ELi integreeritud korda, mida nõukogu kohaldab oma rakendusotsuse (EL) 2018/1993 alusel töös, mis on seotud poliitiliste otsuste tegemist nõudvate valdkonnaüleste kriiside mõjuga ühtsele turule.	(12) Käesolev määrus peaks täiendama kriisidele poliitilist reageerimist käsitlevat ELi integreeritud korraldust, mida nõukogu kohaldab oma rakendusotsuse (EL) 2018/1993 alusel töös, mis on seotud poliitiliste otsuste tegemist nõudvate valdkonnaüleste kriiside mõjuga siseturule.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et võtta arvesse ühtse turu hädaolukorra erakorralist laadi ja selle võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi ühtse turu põhimõttelise toimimise seisukohast, tuleks erandkorras anda nõukogule volitused ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 281 lõikele 2.	(16) Käesolev määrus ei tohiks piirata tööõigust ega töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust, kollektiivläbirääkimiste õigusi ega sotsiaalpartnerite autonoomiat.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal ELi kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule.	(17) Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine, peaks nende töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/17251b.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/769 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
	1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Inimeste vaba liikumise taastamist ja hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ, ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist ühtse turu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega.	(18) Käesolevas määruses sätestatakse õigused ja kohustused ettevõtjatele, eelkõige füüsilistele ja juriidilistele isikutele, sealhulgas ettevõtjate ajutistele ühendustele, kes pakuvad turul kriitilise tähtsusega tooteid või teenuseid. Lisaks määratletakse selles kriitiliselt olulised valdkonnad, mis on siseturu toimimise seisukohast süsteemsed ja eluliselt tähtsad, eelkõige kaupade, teenuste või isikute piiriülese vaba liikumisega seotud valdkonnad, näiteks toidu, transpordi, hoolduse, tervishoiu või infotehnoloogia alal.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise toetamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks ühtse turu hädaolukorra ajal. Nende meetmete hulka kuulub ka see, et käesoleva määruse kohase ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal luuakse liikmesriikides ja liidu tasandil ning tehakse töötajate ja nende esindajate jaoks kättesaadavaks ühtsed kontaktpunktid.	(19) Siseturu sujuva toimimise tagamiseks tuleks käesoleva määrusega luua siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda (nõukoda), kes nõustab komisjoni asjakohaste meetmete osas kriisi mõju ennetamiseks, vältimiseks ja sellele reageerimiseks. Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik nimetada nõukoja liikmeks eksperdi. Komisjon peaks kutsuma nõukoja asjaomastele koosolekutele vaatlejatena muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutuste esindajaid, sealhulgas vajaduse korral Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajaid. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlament saab kõik dokumendid liikmesriikide esindajatega samal ajal. Euroopa Parlamendil peaks samuti olema süstemaatiline juurdepääs nõukoja koosolekutele, kuhu liikmesriikide eksperdid on kutsutud. EFTA riikide esindajate osalemine vaatlejatena tuleks tagada kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ning liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste kahepoolsete lepingutega. Nõukoda peaks eelkõige abistama ja nõustama komisjoni seoses meetmetega, mis mõjutavad kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist, pöörates erilist tähelepanu liikuvatele töötajatele, sealhulgas piirialatöötajatele ja piiriülestele töötajatele.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Kui liikmesriik võtab ühtse turu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste või kaupade vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama niipea, kui olukord seda võimaldab. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda.	(20) Oluline on kooskõlas liidu aluseks olevate väärtustega tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, eelkõige kriiside ajal. Euroopa Parlamendil on demokraatliku vastutuse tagamisel keskne roll. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise hädaolukorra ja vastupanuvõime alase dialoogi tõhustamiseks.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks kaasnema liikmesriikide jaoks kohustus teatada kriisiga seotud vaba liikumise piirangutest.	(21) Tõhusa koordineerimise ja teabevahetuse tagamiseks hädaolukordades sätestatakse käesolevas määruses liikmesriikidele kohustus määrata teabevahetuse keskasutused, kes vastutavad suhtlemise eest komisjoni määratud liidu tasandi teabevahetuse keskasutusega ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav, kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud. Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik, võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda, kas liikmesriigil on alust väita, et tema vastuvõetud piirangud inimeste vabale liikumisele on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega. Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult ühtse turu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks.	(22) Vastupanuvõime on väga oluline tagamaks, et siseturg saavutab ühe oma lõppeesmärkidest, milleks on liidu majanduse toetamine. Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada, peaks käesolev määrus toetuma siseturu jaoks kriitilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel. Selleks et tagada kõigi osalejate valmisolek kriisiks, on vaja kehtestada eeskirjad vähemalt iga kahe aasta tagant tehtavate stressitestide, ning koolituste ja kriisiprotokollide abil, kaasates mitte ainult asjaomased riiklikud ametiasutused, vaid ka sidusrühmad, näiteks ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja eksperdid. Samuti on oluline kehtestada eeskirjad kriitilise tähtsusega kaupade strateegiliste reservide kohta, et tagada nõuetekohane teabevahetus ja toetada liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja ühtlustamisel.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud ühtse turu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul, kui see on konkreetsele ühtse turu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik, peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles on nimetatud kehtestamise põhjused ning kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes selliseid meetmeid kohaldatakse.	(23) Kriitilise tähtsusega sektorite kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada metoodika, milles võetakse arvesse konkreetseid kriteeriume, nimelt kaubavooge, nõudlust ja pakkumist, tarnimise koondumist, liidu ja üleilmset tootmist ja tootmisvõimsust väärtusahela eri etappides ning ettevõtjate vastastikust sõltuvust.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvestamine kriisi ohjamisel, peaks komisjon ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad ise ei suuda vabatahtlikkuse alusel olukorda mõistliku aja jooksul lahendada. Igas sellises õigusaktis tuleks märkida, miks vabatahtliku lahenduse leidmine on kõiki konkreetse kriisi asjaolusid arvesse võttes võimatu.	(24) Oluline on enne siseturu hädaolukorda, valvsusrežiimi ajal teha kindlaks ja jälgida kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelaid ning kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumist. Selleks et võtta arvesse valvsusrežiimi aktiveerimist ja selle võimalikke tagajärgi siseturu nõuetekohasele toimimisele, tuleks komisjonile anda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikele 2 rakendusvolitused nimetatud režiimi aktiveerimiseks. Valvsusrežiim tuleks aktiveerida maksimaalselt kuueks kuuks, võimalusega pikendada seda sama pikaks ajavahemikuks, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järelduste kohta, mis käsitlevad valvsusrežiimi ajal teostatavat järelevalvet kaupade tarneahelate, kriitilise tähtsusega teenuste ja kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumise ning kõige olulisemate ettevõtjate nimekirja üle.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult juhul, kui teavet, mida on vaja, et ühtse turu hädaolukorrale nõuete kohaselt reageerida, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või nende kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks, mille tarneahelad on häiritud, ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult.	(25) Komisjon peaks konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite alusel hoolikalt hindama siseturu toimimise häirete tõsidust ja kriisi mõju, võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevas määruses sätestatud kriteeriume.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks vajaduse korral kaasnema teatavate kriisireageerimismenetluste kohaldamine, millega kohandatakse liidu ühtlustatud normidega hõlmatud kaupade projekteerimist, tootmist, vastavushindamist ja turule viimist reguleerivad õigusnorme. Need kriisireageerimismenetlused peaksid võimaldama kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupu kiiresti turule viia. Vastavushindamisasutused peaksid muude kaupade asemel, mille taotlus on juba menetlemisel, eelisjärjekorras hindama kriisi seisukohast oluliste kaupade vastavust. Teisalt peaksid riiklikel pädevatel asutustel juhul, kui vastavushindamises esineb põhjendamatuid viivitusi, olema võimalik anda luba kaubale, mis ei ole veel vastavale turule viimiseks läbinud kohaldatavat vastavushindamist, tingimusel et kaup vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele. Selline luba kehtib ainult selle välja andnud liikmesriigi territooriumil ja piirdub ühtse turu hädaolukorra kestusega. Selleks et hõlbustada kriisi seisukohalt oluliste kaupade pakkumise suurendamist, tuleks lisaks vastavuseelduse mehhanismis näha ette teatav paindlikkus. Ühtse turu hädaolukorra puhul peaks kriisi seisukohalt oluliste kaupade tootjatel samuti olema võimalik tugineda riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele, mis tagavad harmoneeritud Euroopa standarditega samaväärsel tasemel kaitse. Kui viimasena nimetatud standardid puuduvad või nendega vastavuse tagamine on muutunud ühtse turu häirete tõttu ülemäära raskeks, peaks komisjonil olema võimalik anda välja vabatahtlikke või kohustuslikke ühtseid tehnilisi kirjeldusi, et pakkuda tootjatele kasutusvalmis tehnilisi lahendusi.	(26) Selleks et võtta arvesse siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimise erandlikku loomust ja võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis võivad negatiivselt mõjuda kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele, ning selleks, et tagada asjakohane avalik kontroll, tuleks siseturu hädaolukorrarežiimi rakendada üksnes seadusandliku aktiga, mis vormistatakse otsusena komisjoni ettepaneku kohta ning mille Euroopa Parlament ja nõukogu viivitamata ühiselt vastu võtavad. Selleks et reageerida vajadusele teha kriisi ajal kiiresti otsuseid, võiks siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimise otsused vastu võtta kiirmenetlusega, kuna selliseid menetlusi on ka varem edukalt kasutatud.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Et teha vastavat valdkonda käsitlevates liidu ühtlustatud normides selliseid kriisiga seotud kohandusi, tuleb sihipäraselt kohandada järgmist 19 valdkondlikku raamistikku: direktiiv 2000/14/EÜ, direktiiv 2006/42/EL, direktiiv 2010/35/EL, direktiiv 2013/29/EL, direktiiv 2014/28/EL, direktiiv 2014/29/EL, direktiiv 2014/30/EL, direktiiv 2014/31/EL, direktiiv 2014/32/EL, direktiiv 2014/33/EL, direktiiv 2014/34/EL, direktiiv 2014/35/EL, direktiiv 2014/53/EL, direktiiv 2014/68/EL, määrus (EL) 2016/424, määrus (EL) 2016/425, määrus (EL) 2016/426, määrus (EL) 2019/1009 ja määrus (EL) 305/2011. Hädaolukorra menetluste käivitamiseks peaks enne olema kehtestatud ühtse turu hädaolukord ja need menetlused peaksid piirduma kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupadega.	(27) Hädaolukorra menetluste käivitamiseks peaks enne olema kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim ja need menetlused peaksid piirduma kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud kaupadega. Seepärast peaks siseturu hädaolukorrarežiimi aktiveerimine vajaduse korral käivitama ka teatavad kriisireageerimismenetlused, millega reguleeritakse selliste kaupade projekteerimist, tootmist, vastavushindamist ja turule laskmist, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustatud eeskirju või mis kuuluvad üldiste ohutusraamistiku normide kohaldamisalasse ja on piiratud kriisi seisukohast oluliste kaupade loetellu kantud toodetega.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Juhul kui ühtse turu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib strateegilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib ühtse turu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid, näiteks esitada prioriteetseid tellimusi.	(28) Liikmesriikide poolt piirangute kehtestamine kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele peaks olema keelatud, välja arvatud juhul, kui need on mittediskrimineerivad, põhjendatud ja proportsionaalsed. Aluslepingus sätestatud põhivabadusi ei tohiks kriisi ajal peatada, ning liikmesriigid ei tohiks kasutada hädaolukorda ettekäändena asutamislepingu eeskirjadest kaugemale ulatuvate piirangute kehtestamiseks. Siseturu hädaolukorrale reageerimisel tuleks rangelt järgida nii eelnimetatud eeskirju kui ka käesolevas määruses sätestatud eeskirju. Kui liikmesriik võtab siseturu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama kohe, kui hädaolukorrarežiim on desaktiveeritud, või ka varem, kui seda enam ei vajata. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Selleks et kasutada ühtse turu valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi ajal ära komisjoni ostujõudu ja läbirääkimispositsiooni, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda komisjonilt, et ta korraldaks hanke nende nimel.	(29) Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides, eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Kui ühtse turu hädaolukorra ajal on ühtsel turul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama, või et nad ei suuda pakkuda vajalikku kaupa või teenust piisavas koguses, peaks komisjonil olema võimalik soovitada liikmesriikidel võtta viimase abinõuna meetmeid, millega aidatakse suurendada tootjate tootmisvõimsust või teenuseosutajate suutlikkust osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid või palutakse neil suunata oma tootmisvõimsus või suutlikkus muudele toodetele või teenustele. Sel juhul teatab komisjon liikmesriikidele, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetab liikmesriike ja annab neile nõu paindlikkuse asjus, mis on ELi õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud.	(30) ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Meetmed, mis tagavad regulatiivse paindlikkuse, võimaldavad komisjonil soovitada, et liikmesriigid kiirendaksid loaandmismenetlusi, mis on vajalikud, et suurendada suutlikkust toota kriisi seisukohast olulisi kaupu ja osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid.	(31) Inimeste vaba liikumise hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ, ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist siseturu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid täitma eelisjärjekorras selliste kaupade tellimusi, mida kasutatakse sisendina kriisi seisukohast oluliste lõppkaupade tootmiseks, või selliste lõppkaupade endi tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, otsustada paluda asjaomastel ettevõtjatel teatavad tellimused vastu võtta ja need eelisjärjekorras täita ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik. Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, peaks ta selgitama oma õiguspäraseid põhjusi nõude täitmisest keeldumiseks. Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust.	(32) ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise hõlbustamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks siseturu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed hõlmavad ühtsete kontaktpunktide loomist ning nende kättesaadavaks tegemist töötajatele ja nende esindajatele liikmesriikides ja liidu tasandil siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal vastavalt käesolevale määrusele. Liikmesriikidel ja komisjonil soovitatakse kasutada nende kontaktpunktide loomiseks ja toimimiseks olemasolevaid vahendeid. Sellised kontaktpunktid peaksid olema aktiivsed väljaspool hädaolukorrarežiimi ning aitama kaasa teabevahetusele liikmesriikide ja nõukoja vahel.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon samuti soovitada, et liikmesriigid võtaksid kasutusele oma strateegilised reservid, võttes nõuetekohaselt arvesse solidaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.	(33) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Kui käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine, peaks nende töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjaomaste liidu õigusaktidega, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172541 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67942.	(34) Siseturu valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi aktiveerimine peaks panema liikmesriikidele kohustuse teavitada komisjoni selliste meetmete vastuvõtmisest, mis on seotud kriisi seisukohast oluliste piirangutega kaupade vabale liikumisele, teenuste osutamise vabadusele ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, lisades selgituse, milles põhjendatakse selliste meetmete kehtestamist. Selliste meetmete proportsionaalsust käsitlevas avalduses tuleks arvesse võtta meetmete mõju, nende ulatust ja eeldatavat kestust.
__________________
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/769 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist ja kehtestatakse iga strateegilise reservi kohta, mida liikmesriigid peaksid hoidma, individuaalsed eesmärgid (mahud ja tähtajad), nii et oleks tagatud algatuse sihtide saavutamine. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valvsusrežiimi ja valvsusmeetmete kehtestamiseks, et jälgida tähelepanelikult strateegilisi tarneahelaid ja koordineerida strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste reservide loomist. Lisaks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete kehtestamiseks ühtse turu hädaolukorra ajal, et sellele oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.	(35) Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav, kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud. Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik, võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda liikmesriikide argumentide põhjendatust. Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult siseturu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja tegema seda hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 26, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus.	(36) Kui komisjon leiab, et kavandatud meetmed ei ole kooskõlas liidu õigusega, võib ta teha otsuse, millega nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt kavandatud meetme eelnõu muutmist või selle vastuvõtmisest loobumist. Otsuste vastuvõtmine ei piira komisjoni õigusi aluslepingute täitmise järelevalvajana, kes vastutab kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise austamise tagamise eest. Käesoleva määruse tõhusa rakendamise tagamiseks peaks komisjon tõhusalt reageerima liidu õiguse rikkumistele rikkumismenetluste kaudu.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele ja toetab kindlalt põhimõtet, et käesoleva määruse kohaselt vajalikuks peetud meetmeid, sealhulgas kriitilise tähtsusega nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid, tuleb rakendada sihipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt, ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega.	(37) Selleks et tagada kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate abistamine hädaolukorras, on oluline luua riiklikud ühtsed kontaktpunktid ja liidu tasandi ühtne kontaktpunkt. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, keda riiklikud kriisile reageerimise meetmed mõjutavad, on võimalik saada pädevatelt asutustelt asjakohast teavet, mis on esitatud selges, arusaadavas ja mõistetavas keeles ning puuetega inimestele kergesti kättesaadaval viisil.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Liidu raamistik sisaldab piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed ühtse turu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust.	(38) Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud siseturu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul, kui see on konkreetsele siseturu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik, peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles tuuakse välja kehtestamise põhjused ning loetletakse kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes neid meetmeid kohaldatakse.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Lisaks alustab komisjon vajaduse korral liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida tarneahela häiretele ühiselt lahendused, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele ja pidades kinni oma rahvusvahelistest kohustustest. Selle juurde kuulub vajaduse korral kooskõlastamine asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel.	(39) Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvesse võtmine kriisi ohjamisel, peaks komisjon siseturu hädaolukorrarežiimi meetmed kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad ei suuda ise olukorda vabatahtlikult mõistliku aja jooksul lahendada. Sellise aktiveerimise põhjused tuleks näidata igas aktis ja arvesse tuleks võtta kõiki kriisi eri aspekte.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Kriisiprotokollide raamistiku kehtestamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva määrusega kindlaks määratud õigusraamistiku täiendamiseks veelgi ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kohaldatavat liikmesriikide ja liidu asutuste koostöö korda, turvalist teabevahetust ning riski- ja kriisikommunikatsiooni. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.	(40) Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult viimase abinõuna juhul, kui teavet on vaja siseturu hädaolukorrale nõuetekohaselt reageerimiseks, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks, kelle tarneahelad on häiritud, ja seda teavet ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult, või muul viisil vabatahtlikult esitatud teabe põhjal koostöös nõukoja ja liikmesriikidega.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98, milles on sätestatud mehhanism ühtse turu toimimist takistavate asjaolude kahepoolseks arutamiseks, on harva kasutatud ja see on iganenud. Määruse hindamine näitas, et keerukates kriisiolukordades, mis ei piirdu kahe naaberliikmesriigi piiril aset leidvate juhtumitega, ei ole selles sätestatud lahendused tegelikkuses piisavad. Seepärast tuleks see kehtetuks tunnistada,	(41) Kui siseturu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib kriitilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib siseturu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid, nagu prioriteetsed tellimused.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41a) Kui siseturu hädaolukorra ajal on siseturul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et siseturul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama või neil oleks piisav suutlikkus vajalike kaupade või teenuste pakkumiseks, peaks komisjonil olema võimalik viimase abinõuna soovitada liikmesriikidel võtta meetmeid, et hõlbustada või nõuda tootjate tootmisvõimsuse või teenuseosutajate suutlikkuse suurendamist või ümbersuunamist kriisiolukordadega seotud teenuste osutamiseks. Sel juhul peaks komisjon teatama liikmesriikidele, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetama liikmesriike ja andma neile nõu paindlikkuse asjus, mis on liidu õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41b) Meetmed, mis tagavad regulatiivse paindlikkuse, võimaldavad komisjonil soovitada, et liikmesriigid kiirendaksid loaandmismenetlusi, mis on vajalikud, et suurendada suutlikkust toota kriisi seisukohast olulisi kaupu ja osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41c) Selleks et tagada siseturu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid üles täitma eelisjärjekorras kriisi olukorras oluliste kaupade tellimusi või nende tootmiseks vajalike sisendite tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, nõuda, et asjaomane ettevõtja need tellimused vastu võtaks ja eelisjärjekorras täidaks, ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik. Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, tuleb tal esitada õiguspärased põhjused, miks ta nõudmise täitmisest keeldub.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41d) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda lisaks rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete, nimelt prioriteetsete tellimuste kehtestamiseks siseturu hädaolukorra ajal, et neile oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Prioriteetne tellimus tuleks esitada õiglase ja mõistliku hinnaga, mis hõlmab vajaduse korral asjakohast hüvitist kõigi ettevõtja lisakulutuste eest, sealhulgas selliste kulude eest, mis tulenevad näiteks väljaspool liitu sõlmitud lepingutest või tootmisliinide muutmisest. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41e) Lisaks, kui liikmesriiki mõjutab kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tõsine nappus, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja täpsustada vajalikud kogused. Komisjon peaks edastama teabe kõigile pädevatele asutustele ja ühtlustama liikmesriikide vastuste koordineerimist. Selleks et tagada siseturu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon samuti soovitada, et liikmesriigid võtaksid kasutusele oma strateegilised reservid, võttes nõuetekohaselt arvesse solidaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41f) Selleks et kasutada siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal ära komisjoni ostujõudu ja läbirääkimispositsiooni, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda komisjonilt, et ta korraldaks hanke nende nimel. Samuti on oluline tagada, et liikmesriigid kooskõlastaksid enne kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hangete menetluste algatamist komisjoni ja nõukoja toetusel oma tegevust. Läbipaistvus on tulemuslike riigihangete aluspõhimõte, mis parandab konkurentsi, suurendab tõhusust ja loob võrdsed tingimused. Euroopa Parlamenti tuleks teavitada käesoleva määruse kohastest ühishangetega seotud menetlustest ning talle tuleks taotluse korral anda juurdepääs nende menetluste tulemusel sõlmitud lepingutele, tingimusel et tagatakse tundliku äriteabe, sealhulgas ärisaladuste piisav kaitse.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41g) On vaja kehtestada reeglid digivahendite kohta, et tagada valmisolek võimalikele tulevastele hädaolukordadele õigeaegseks ja tõhusaks reageerimiseks ning tagada siseturu jätkuv toimimine, kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine kriisi ajal ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele. Selliste vahendite loomisel peaks komisjon püüdma tagada koostalitlusvõime juba olemasolevate digitaalsete vahenditega, nagu siseturu infosüsteem, et vältida nõuete dubleerimist ja täiendavat halduskoormust. Määruses tuleks ka sätestada asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse eeskirjad ning kehtestada digivahendid, et tagada elutähtsate kaupade ja teenuste kiirkoridoride toimimine eesmärgiga kiirendada lubade andmise, registreerimise või deklareerimise menetlusi. Lisaks peaks komisjon kõigi majandustegevuses osalejate, eelkõige ettevõtjate ja kodanikuühiskonna tõhusamaks kaasamiseks looma sidusrühmade platvormi, et hõlbustada ja julgustada vabatahtlikku reageerimist siseturu hädaolukordadele.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 h (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41h) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 28, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41i) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 j (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41j) Komisjon peaks hindama käesoleva määruse tõhusust ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab hinnangut nõukoja tööle, stressitestidele, koolitusele ja kriisiprotokollidele, hädaolukorrarežiimi aktiveerimise kriteeriumidele ning digivahendite kasutamisele. Lisaks tuleks aruanded esitada pärast hädaolukorrarežiimi desaktiveerimist. Need aruanded peaksid sisaldama hinnangut hädaolukordadele reageerimise süsteemi toimimise ja erakorraliste meetmete mõju kohta põhiõigustele, nagu ettevõtlusvabadus, töö otsimise ja töötamise vabadus ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, sealhulgas streigiõigus. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, nagu see mõjutaks kollektiivläbirääkimiste õigust ja kollektiivse tegutsemise õigust kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“), sealhulgas töötajate õigust kollektiivselt kaitsta oma huve, sealhulgas streikida. Lisaks ei tohiks käesolev määrus mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 k (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41k) Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peaksid olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad asjakohasest rahvusvahelisest õigusest. Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele ja toetab kindlalt põhimõtet, et käesoleva määruse kohaselt vajalikuks peetud meetmeid, sealhulgas kriitilise tähtsusega nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid, tuleb rakendada sihipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt, ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 l (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41l) Liidu raamistik peaks sisaldama piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed siseturu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 m (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41m) Kriisiprotokollide raamistiku kehtestamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, millega täpsustatakse käesoleva määruse täiendamiseks veelgi siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kohaldatavat liikmesriikide ja liidu asutuste koostöö korda, turvalist teabevahetust ning riski- ja kriisikommunikatsiooni. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 n (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41n) Nõukogu määruses (EÜ) nr 2679/98 on sätestatud mehhanism siseturu toimimist takistavate asjaolude kahepoolseks arutamiseks ja nendest teatamiseks. Selleks et vältida kriisiolukordades teatamisnõuete dubleerimist, tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta. Määrus (EÜ) nr 2679/98 ei tohiks mingil viisil mõjutada liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õigusega. Samuti ei tohiks see piirata õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid, neid sõlmida ja jõustada, ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt liikmesriikide õigusele.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määrusega luuakse meetmete raamistik, millega ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele, et kaitsta kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist ning tagada ühtsel turul strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus.	1. Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades ühtlustatud eeskirjade raamistiku, et tugevdada selle vastupanuvõimet, tagada tõhus reageerimine kriisidele ning hõlbustada kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud meetmete hulka kuuluvad:	välja jäetud
a) nõuanderühm, mis annab komisjonile nõu, millised meetmed on asjakohased, selleks et ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele;
b) asjaomase teabe hankimise, jagamise ja vahetamise meetmed;
c) erandolukorra ennetamise ja planeerimise meetmed;
d) meetmed, mille eesmärk on tegeleda selliste oluliste juhtumite mõjuga ühtsele turule, mis ei ole veel toonud kaasa ühtse turu hädaolukorda (ühtse turu valvsusrežiim), sealhulgas valvsusmeetmed;
e) meetmed, mille eesmärk on tegeleda ühtse turu hädaolukordadega, sealhulgas hädaolukorra reageerimismeetmed.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid vahetavad nii omavahel kui ka komisjoniga korrapäraselt teavet kõigis küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.	välja jäetud

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võib hankida mis tahes erialast ja/või teaduslikku teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks.	välja jäetud

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kohaldamisala	Kohaldamisala

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldatakse sellise kriisi puhul, mis mõjutab oluliselt ühtse turu ja selle tarneahelate toimimist.	1. Käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldatakse sellise kriisi puhul, mis mõjutab oluliselt siseturu toimimist, ilma et see piiraks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, sealhulgas ettevõtlusvabadust.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) direktiivi 2001/83/EÜ artikli 2 lõikes 2 määratletud ravimid;	a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 2 määratletud ravimid;

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) määruse (EL) .../... (milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid [tõsiste piiriüleste terviseohtude määrus])44 artikli 3 punktis 8 määratletud ja nõukogu määruse (EL) .../... ettepaneku (selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus)45 artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud loetellu kantud meditsiinivahendid;	c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/237145 artikli 3 punktis 10 määratletud muud meditsiinivahendid;
__________________	__________________
44[vastuvõetud õigusakti viide lisatakse, kui see muutub kättesaadavaks]
45[vastuvõetud õigusakti viide lisatakse, kui see muutub kättesaadavaks]	45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 6.12.2022, lk 26).

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) finantsteenused, näiteks panganduse, krediidi, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, maksete ja investeerimisnõustamise valdkonnas, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud teenused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused.	f) finantsteenused, näiteks panganduse, krediidi, kindlustuse ja edasikindlustuse, tööandja- ja personaalsete pensionide, väärtpaberite, investeerimisfondide, maksete ja investeerimisnõustamise valdkonnas, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud teenused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erandina lõike 2 punktidest a, b ja c kohaldatakse nendes punktides nimetatud toodete suhtes käesoleva määruse artikleid 16–20 ja artiklit 41.	3. Erandina lõike 2 punktidest a, b ja c kohaldatakse nendes punktides nimetatud toodete suhtes artikleid 16–20 ja artikleid 41–41c.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Käesolev määrus ei piira nõukogu rakendusotsuses (EL) 2018/1993 sätestatud ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Käesolev määrus ei piira liidu konkurentsieeskirjade (ELi toimimise lepingu artiklite 101–109 ja nende rakendusmääruste), sealhulgas monopole, ühinemisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist.	5. Käesolev määrus ei piira liidu konkurentsieeskirjade, sealhulgas monopole, ühinemisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Käesolev määrus ei piira komisjoni õigust:	6. Käesolev määrus ei piira isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktide, eelkõige määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) alustada liidu nimel konsultatsioone või koostööd asjaomaste kolmandate riikidega, et leida ühiselt lahendused tarneahela häirete vältimiseks, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele ja pidades kinni oma rahvusvahelistest kohustustest. Selle juurde võib vajaduse korral kuuluda kooskõlastamine asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel või	välja jäetud

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) hinnata, kas kaupade ekspordile on asjakohane kehtestada piiranguid, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2015/47948 tulenevate liidu rahvusvaheliste õiguste ja kohustustega.	välja jäetud
__________________
48 ELT L 83, 27.3.2015, lk 34.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse teostamist ega õigust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga. See ei tohiks ka mõjutada õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt riigisisesele õigusele või riigi tavadele.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest.	välja jäetud

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ega nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord.	välja jäetud

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1) „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline;	1) „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline ning millel on kahjulik mõju kaupade, teenuste või isikute vabale liikumisele siseturul;

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) „ühtse turu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda ohuga, mis tuleneb strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärsest häirest, mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda ühtse turu hädaolukorraks;	2) „siseturu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda kriisi tekkimise ohuga, mis toob kaasa kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärse häire, mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda siseturu hädaolukorraks;

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „ühtse turu hädaolukord“ – laiaulatuslik mõju, mida põhjustab ühtsele turule kriis, mis tõsiselt häirib vaba liikumist ühtsel turul või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul hädavajalikud;	3) „siseturu hädaolukorrarežiim“ – oluline laiaulatuslik mõju, mida põhjustab siseturule kriis, mis tõsiselt häirib kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks siseturul hädavajalikud;

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „strateegilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra või rahvatervise seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks ühtse turu toimimist märkimisväärselt;	4) „kriitilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra, rahvatervise või keskkonna seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks siseturu toimimist märkimisväärselt, eelkõige kaupade, teenuste või inimeste vaba liikumist;

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5) „strateegilise tähtsusega kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on hädavajalikud ühtse turu toimimise tagamiseks strateegilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või mitmekesistada;	5) „olulise tähtsusega kaubad, teenused ja töötajad“ – kaubad, teenused ja töötajate kategooriad, mis on hädavajalikud siseturu toimimise tagamiseks kriitilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või vajadusel mitmekesistada;

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6) „kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on ühtse turu hädaolukorra ajal hädavajalikud ühtsel turul tekkinud kriisile reageerimiseks või selle tagajärgedega tegelemiseks;	6) „kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on siseturu hädaolukorra ajal hädavajalikud siseturul tekkinud kriisile reageerimiseks või selle tagajärgedega tegelemiseks;

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7) „strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest strateegilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib ühtse turu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv.	7) „strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest liikmesriigi kontrolli all olevatest kriitilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib siseturu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõuanderühm	Siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Luuakse nõuanderühm.	1. Luuakse siseturu hädaolukordade ja vastupidavuse nõukoda (edaspidi „nõukoda“).

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõuanderühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme.	2. Nõukotta kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud ekspert. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused. Komisjon võib kutsuda koosolekutel vaatlejana osalema ka Euroopa Parlamendi esindaja, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu49 osaliste hulka kuuluvate EFTA riikide esindajad, ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid. Lisaks kutsub komisjon nõuanderühma vastavasisulistel koosolekutel vaatlejana osalema muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste esindajad.	3. Nõukoda juhatab komisjon, kes pakub ka sekretariaaditeenuseid. Asjakohasel juhul võib komisjon konkreetsete küsimuste uurimiseks moodustada nõukoja alalisi või ajutisi allrühmi.
__________________
49 ELT L 1, 3.1.1994, lk 3.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Komisjon kutsub nõukoja asjaomastele koosolekutele vaatlejatena muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutuste esindajaid ning kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kooskõlas kahepoolsete või rahvusvaheliste lepingutega. Asjakohasel juhul kutsub komisjon nõukoja koosolekutele vaatlejatena osalema ka huvitatud isikuid esindavaid organisatsioone, eelkõige ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajaid. Komisjon võib kutsuda nõukoja töös ajutiselt osalema ka eksperte, kes on pädevad kriisiga seotud küsimustes.

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Nõukoda võib vastu võtta arvamusi, soovitusi või aruandeid, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks isikuandmeid või ärisaladusi. Komisjon võtab nõukoja arvamusi, soovitusi ja aruandeid läbipaistval viisil täiel määral arvesse.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artiklites 6–8 sätestatud erandolukorra planeerimiseks abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:	4. Selleks et tugevdada siseturu vastupanuvõimet, abistab ja nõustab nõukoda komisjoni artiklites 6–8 sätestatud erandolukorra planeerimiseks järgmiste ülesannete täitmisel:

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ettepanekute tegemine ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuva halduskoostöö korra kohta, mis lisatakse kriisiprotokollidesse;	a) ettepanekute tegemine siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni ja liikmesriikide vahel toimuva halduskoostöö korra kohta, mis lisatakse artiklis 6 osutatud kriisiprotokollidesse;

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) selliste oluliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid on komisjoni hoiatanud.	b) selliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid või muud asjaomased sidusrühmad on komisjoni hoiatanud vastavalt artiklile 8, ning nende mõju kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) liikmesriikidele kriitilise tähtsusega kaupade reservi loomise soovitamine, et valmistuda siseturu hädaolukorraks, võttes arvesse nappuse tõenäosust ja mõju;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) prognooside kogumine võimaliku kriisi kohta, andmete analüüsimine ja turuteabe andmine;

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bc) ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajate ja esindusorganisatsioonidega ning asjakohasel juhul sotsiaalpartneritega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bd) muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi asutustelt saadud koondandmete analüüsimine;

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	be) registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud siseturgu ja selle tarneahelaid.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bf) meetmete võtmine kooskõlas käesoleva määrusega siseturu vastupanuvõime tugevdamiseks, näiteks korraldades koolitusi ja simulatsioone ning tehes stressitestide raames kindlaks asjaomased ettevõtjad ja tarneahelad.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Artiklis 9 nimetatud valvsusrežiimi raames abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:	5. Artiklis 9 nimetatud siseturu valvsusrežiimi raames abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine;	a) valvsusrežiimi kehtestamise või lõpetamise kriteeriumide olemasolu ja eelkõige artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu ja ulatuse kindlakstegemine;

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) tulevikusuundade analüüside, andmeanalüüside ja turuteabe kogumine;	välja jäetud

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajatega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;	välja jäetud

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi asutustelt saadud koondandmete analüüsimine;	välja jäetud

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) teabevahetuse ja teabe jagamise hõlbustamine, sealhulgas muude asjaomaste asutuste ja kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud ühtset turgu ja selle tarneahelaid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Artiklis 14 nimetatud hädaolukorrarežiimi raames abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:	6. Artiklis 14 nimetatud siseturu hädaolukorrarežiimi raames abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) selle kindlakstegemine, kas hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud;	b) piisavate ja usaldusväärsete tõendite põhjal selle kindlakstegemine, kas hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud;

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) nõustamine nende meetmete rakendamise küsimuses, mis on valitud ühtse turu hädaolukorrale liidu tasandil reageerimiseks;	c) nõustamine nende meetmete rakendamise küsimuses, mis on valitud siseturu hädaolukorrale liidu tasandil reageerimiseks;

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) teabevahetuse ja teabejagamise hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, pöörates eriti tähelepanu arenguriikidele.	e) teabevahetuse ja teabejagamise hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste asutustega liidu tasandil ning vajaduse korral kolmandate riikidega, pöörates eriti tähelepanu EFTA liikmetele, kandidaatriikidele ja arenguriikidele, ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon tagab kõigi asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste osalemise. Vajaduse korral teeb nõuanderühm tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutustega. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja ELi terviseturbe raamistiku kaudu rakendatavate meetmetega. Nõuanderühm tagab teabevahetuse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega.	7. Komisjon tagab Euroopa Parlamendi ja kõigi asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste osalemise. Komisjon tagab eelkõige kogu teabele võrdse juurdepääsu, nii et Euroopa Parlament ja nõukogu saavad kõik dokumendid samal ajal. Vajaduse korral teeb nõukoda tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutustega. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, ELi terviseturbe raamistiku ja kiibimääruse kohase mehhanismi kaudu rakendatavate meetmetega. Nõukoda tagab teabevahetuse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega.

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Nõuanderühm kohtub vähemalt kolm korda aastas. Oma esimesel koosolekul võtab nõuanderühm komisjoni ettepaneku alusel ja tema nõusolekul vastu oma töökorra.	8. Nõukoda tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Oma esimesel koosolekul võtab nõukoda vastu oma töökorra.

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a. Nõukoda võtab koostöös komisjoniga igal aastal vastu tegevusaruande ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Nõuanderühm võib lõigetes 4–6 sätestatud ülesannete täitmisel võtta vastu arvamusi, soovitusi või aruandeid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Hädaolukorra ja vastupanuvõime alane dialoog
	1.  Et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlament kutsuda enda määratud eksperdi ja komisjoni arutama järgmist:
	a)  nõukoja poolt vastu võetud arvamused, soovitused ja aruanded;
	b)  stressitestide tulemused;
	c)  valvsusrežiimi kehtestamine, selle pikendamine ja lõpetamine ning kõik III osa kohaselt vastu võetud meetmed;
	d)  hädaolukorrarežiimi kehtestamine, selle pikendamine ja lõpetamine ning kõik IV osa kohaselt vastu võetud meetmed;
	e)  kõik meetmed, mis piiravad kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist.
	2.  Euroopa Parlament võib kutsuda liikmesriikide esindajaid osalema lõikes 1 osutatud dialoogis.

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik määrab teabevahetuse keskasutuse, mis vastutab käesoleva määruse raames kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ja liidu teabevahetuse keskasutusega. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus koordineerib asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi ja kogub neilt teavet.	1. Iga liikmesriik määrab teabevahetuse keskasutuse, mis vastutab käesoleva määruse raames kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ja liidu teabevahetuse keskasutusega. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus koordineerib asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi ja kogub neilt teavet, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Sellised teabevahetuse keskasutused edastavad võimaluse korral reaalajas ka kogu kriisiga seotud teabe artiklis 21 osutatud riiklikele ühtsetele kontaktpunktidele.

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon määrab liidu teabevahetuse keskasutuse, mis hoiab käesoleva määruse raames ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kontakti liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega. Ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks tagab liidu teabevahetuse keskasutus koordineerituse ja teabevahetuse liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega.	2. Komisjon määrab liidu teabevahetuse keskasutuse, mis hoiab käesoleva määruse raames siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kontakti liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega ning vajaduse korral muude asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutustega. Siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks tagab liidu teabevahetuse keskasutus koordineerituse ja teabevahetuse liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega, sealhulgas seoses kriisiolukorraga seotud teabega, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks vastavalt artiklile 41.

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Võttes arvesse nõuanderühma arvamust ja asjaomaste liidu asutuste esitatud teavet ning olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikidega, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust raamistikuga, milles määratakse kindlaks ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kehtivad kriisikoostöö, teabevahetuse ja kriisikommunikatsiooni protokollid, eelkõige järgmine:	1. Võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust ja asjaomaste liidu asutuste esitatud teavet ning pärast liikmesriikidega konsulteerimist on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust üldise raamistikuga, milles määratakse kindlaks siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kehtivad kriisiks valmisoleku, kriisikoostöö, teabevahetuse ja kriisikommunikatsiooni protokollid, ja eelkõige seoses järgmisega:

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamise pädevusega riiklike ja liidu asutuste koostöö ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis ühtse turu sektorites;	a) koostöö riiklike pädevate asutuste vahel, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning liidu tasandi pädevate asutuste vahel siseturu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi haldamiseks;

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) koordineeritud lähenemine üldsusele suunatud riski- ja kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll;	c) koordineeritud lähenemine üldsusele ja asjaomastele sidusrühmadele, sh ettevõtjatele suunatud kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll;

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) raamistiku haldamine.	välja jäetud

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ülevaade asjaomastest riiklikest pädevatest asutustest, artikli 5 kohaselt määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 21 nimetatud ühtsetest kontaktpunktidest, nende kontaktandmetest ning nende rollist ja ülesannetest käesolevas määruses sätestatud valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal vastavalt siseriiklikule õiglusele;	a) ülevaade riiklikest pädevatest asutustest, artikli 5 kohaselt määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 21 nimetatud ühtsetest kontaktpunktidest, nende kontaktandmetest ning nende rollist ja ülesannetest käesolevas määruses sätestatud valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi raames vastavalt siseriiklikule õiglusele;

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud ühtsel turul võimalike tarneahela häirete leevendamiseks ja neile reageerimiseks ning võimaliku kaupade ja teenuste nappusega toimetulekuks;	b) konsulteerimine ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud siseturu võimalike hädaolukordade leevendamiseks ja neile reageerimiseks;

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) sotsiaalpartneritega konsulteerimine selle üle, milline on mõju töötajate vabale liikumisele kriitilise tähtsusega valdkondades;

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) tehnilise tasandi koostöö ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis ühtse turu sektorites;	c) tehnilise tasandi koostöö valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kõigis siseturu sektorites;

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes asjakohaselt arvesse olemasolevaid struktuure.	d) riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes arvesse olemasolevaid struktuure.

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Komisjon võib nõukoja arvamust arvesse võttes algatada, julgustada ja hõlbustada ettevõtjate vabatahtlike kriisiprotokollide koostamist, et tulla toime siseturu hädaolukordadega, mis on rangelt piiratud erakorraliste asjaoludega. Kui see on vajalik ja asjakohane, võib komisjon vabatahtlike kriisiprotokollide koostamisse kaasata ka kodanikuühiskonna organisatsioone või muid asjaomaseid organisatsioone. Vabatahtlikes kriisiprotokollides sätestatakse
	a)  vabatahtlikus kriisiprotokollis käsitletava häire konkreetsed parameetrid ja sellega taotletavad eesmärgid;
	b)  iga osaleja roll, ettevalmistavad meetmed, mille ta peab võtma, ja nende roll pärast kriisiprotokolli käivitamist;
	c)  menetlus, mille alusel määratakse kindlaks, millal ja kuidas kriisiprotokoll toimib;
	d)  meetmed võimalike siseturu hädaolukordade leevendamiseks ja neile reageerimiseks, piirdudes rangelt sellega, mis on vajalik nende lahendamiseks;
	e)  kaitsemeetmed kaupade, teenuste ja töötajate vabale liikumisele avalduva mis tahes negatiivse mõju kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 nimetatud raamistiku toimimise tagamiseks võib komisjon korraldada koos liikmesriikidega stressiteste, simulatsioone ning tegevuse ajal ja järel tehtavaid ülevaatusi ning vajaduse korral teha asjaomastele liidu asutustele ja liikmesriikidele ettepanekuid raamistiku ajakohastamiseks.	välja jäetud

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon korraldab määratud teabevahetuse keskasutuste töötajatele koolituse artiklis 6 nimetatud kriisiolukorra koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse alal. Simulatsioonide korraldamisel võtab komisjon aluseks võimalikud ühtse turu hädaolukorra stsenaariumid ja kaasab kõigi liikmesriikide teabevahetuse keskasutuste töötajad.	1.  Komisjon töötab välja määratud teabevahetuse keskasutuste töötajatele ja ettevõtjatele koolituse artiklis 6 nimetatud kriisiolukorraks ettevalmistamise, kriisiolukorra koordineerimise, koostöö, kommunikatsiooni ja teabevahetuse alal ning korraldab seda korrapäraselt. Komisjon korraldab simulatsioone, millesse ta kaasab teabevahetuse keskasutuste töötajad ning muud asjaomased osalejad, sh ettevõtjad, või asutused, kes osalevad siseturu hädaolukordade ennetamises, nendeks valmisolekus ja neile reageerimises.

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a.  Eelkõige töötab komisjon välja koolitusprogrammi, mis on saadud varasematest kriisidest saadud kogemustest, sealhulgas kogu hädaolukordade ohjamise tsükli aspektidest, ja haldab seda, et kriisidele kiiresti reageerida. Programm sisaldab järgmist:
	a)  kõikide asjakohaste meetmete jälgimine, analüüsimine ja hindamine, et hõlbustada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist;
	b)  riiklikul ja liidu tasandil parimate tavade ning vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud parimate tavade rakendamise edendamine;
	c)  suuniste väljatöötamine teadmiste levitamiseks ja erinevate ülesannete täitmiseks riiklikul ning vajaduse korral piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
	d)  asjakohaste uute tehnoloogiate ja digivahendite kasutuselevõtu ja kasutamise soodustamine, et reageerida siseturu hädaolukordadele.

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b.  Häireolukorras oleva liikmesriigi taotlusel võib komisjon lähetada kohapeale eksperdirühma, kes annab nõu valmisoleku- ja reageerimismeetmete kohta, võttes eelkõige arvesse selle liikmesriigi vajadusi ja huve.

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7a
	Stressitestid
	1.  Selleks et tagada kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste vaba liikumine ja kättesaadavus ning ennetada siseturu häireid ja nendeks valmistuda, viib komisjon nõukoja arvamust arvesse võttes läbi ja koordineerib stressiteste, sealhulgas simulatsioone ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, eelkõige komisjoni poolt kindlaks määratud elutähtsates sektorites.
	Eelkõige kutsub komisjon kõigi liikmesriikide teabevahetuse keskasutuste töötajaid simulatsioonides osalema ning
	a)  töötab välja stsenaariumid ja parameetrid, mis kajastavad siseturu hädaolukordadega seotud spetsiifilisi riske ja mille eesmärk on teha kindlaks haavatavused kriitilise tähtsusega valdkondades ning hinnata võimalikku mõju kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele;
	b)  teeb kindlaks asjaomased ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid ning muud asjaomased osalejad või asutused, kes on seotud hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega, ning kutsub neid osalema vabatahtlikkuse alusel;
	c)  hõlbustab vastastikuseid eksperdihinnanguid ja soodustab hädaolukordadeks valmisoleku strateegiate väljatöötamist;
	d)  määrab koostöös kõigi asjaosalistega kindlaks riskimaandamismeetmed pärast stressitestide lõpuleviimist.
	2.  Komisjon viib korrapäraselt ja vähemalt kord kahe aasta jooksul läbi stressitestid, mis hõlmavad põhjalikke kogu liitu hõlmavaid stressiteste või konkreetseid geograafilisi piirkondi või piirialasid.
	3.  Komisjon edastab stressitestide tulemused nõukojale ja avaldab nende kohta aruande.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7b
	Elutähtsate sektorite kaardistamine
	1.  Võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust ja asjaomaste liidu tasandi asutuste esitatud teavet ning olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikidega, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades metoodika kaardistamise läbiviimiseks, et määrata kindlaks elutähtsad sektorid.
	2.  Lõikes 1 osutatud metoodika kohaldamisel võtab komisjon arvesse järgmist:
	a)  kaubavood;
	b)  nõudlus ja pakkumine;
	c)  tarnete kontsentreeritus;
	d)  liidu ja ülemaailmne toodang ning tootmisvõimsus väärtusahela eri etappides;
	e)  ettevõtjate omavaheline seotus nii siseturul kui ka väljaspool seda tegutsevate ettevõtjatega.
	3.  Komisjon viib lõikes 1 osutatud metoodikat kasutades ja nõukoja arvamust arvesse võttes korrapäraselt läbi kaardistamist, et teha kindlaks elutähtsad sektorid. Kaardistamine põhineb üksnes avalikult või kaubanduslikult kättesaadavatel andmetel ja ettevõtjatelt saadud asjakohasel mittekonfidentsiaalsel teabel.
	4.  Komisjon teeb kaardistamise tulemused avalikuks.

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus teatab komisjonile ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele viivitamata mis tahes juhtumist, mis häirib või võib häirida oluliselt ühtse turu ja selle tarneahelate toimimist (edaspidi „oluline juhtum“).	1. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus teatab komisjonile ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele koheselt mis tahes juhtumist, mis võib kaasa tuua siseturu hädaolukorra.

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Teabevahetuse keskasutused ja asjaomased riiklikud pädevad asutused kohtlevad lõikes 1 nimetatud teavet liidu õiguse ja sellega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaselt viisil, mis tagab selle teabe konfidentsiaalsuse ning kaitseb nii Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda kui ka asjaomaste ettevõtjate turvalisust ja ärihuve.	2. Teabevahetuse keskasutused ja asjaomased riiklikud pädevad asutused võtavad liidu õiguse ja sellega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse kohaselt kõik vajalikud meetmed, et kohelda lõikes 1 nimetatud teavet viisil, mis tagab selle teabe konfidentsiaalsuse ning kaitseb nii liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda kui ka asjaomaste ettevõtjate turvalisust ja ärihuve.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Selleks et määrata kindlaks, kas ühtse turu ja selle kaupade tarneahela ja teenuste osutamise ahela toimimise häire või võimalik häire on oluline ja kas selle kohta tuleks saata hoiatus, võtab liikmesriigi teabevahetuse keskasutus arvesse järgmist:	3. Selleks et määrata kindlaks, kas lõikes 1 osutatud juhtumi kohta tuleks saata hoiatus, võtab liikmesriigi teabevahetuse keskasutus arvesse järgmist:

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) häirest või võimalikust häirest mõjutatud ettevõtjate arv;	a) mõjutatud ettevõtjate arv kogu liidus;

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) häire või võimaliku häire eeldatav kestus;	b) juhtumi kestus või eeldatav kestus;

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) geograafiline piirkond; häire või võimaliku häire mõju ulatus ühtsel turul; mõju konkreetsetele geograafilistele piirkondadele, mis on tarneahela häirete korral eriti haavatavad ja ohustatud, sealhulgas ELi äärepoolseimatele piirkondadele;	c) geograafiline piirkond; kui suurt osa siseturust see mõjutab ja selle piiriülene mõju; mõju eriti haavatavatele või ohustatud geograafilistele piirkondadele, nt äärepoolseimatele piirkondadele;

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) häire või võimaliku häire mõju sisenditele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada.	d) nende juhtumite mõju sisenditele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada.

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8a
	Strateegilised reservid
	1.  Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et luua kriitilise tähtsusega kaupade strateegilised reservid. Komisjon toetab liikmesriike, et aidata neil oma jõupingutusi koordineerida ja ühtlustada. Eelkõige tagab komisjon koordineerimise ja teabevahetuse ning edendab riikide pädevate asutuste vahelist solidaarsust seoses kriisi korral oluliste kaupade või teenuste nappusega või strateegilise reservi loomisega kriitilise tähtsusega kaupade jaoks. Käesoleva artikli kohaldamisalast jäävad välja otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 kohaselt rescEU reservi kuuluvad vahendid.
	2.  Lõikes 1 osutatud teabe ja parimate tavade vahetamine võib hõlmata eelkõige järgmist:
	a)  lõikes 1 osutatud nappuse tõenäosus ja võimalik mõju;
	b)  liidus ettevõtjate olemasolevate varude ja strateegiliste reservide suurus ning teave ettevõtjate käimasoleva tegevuse kohta oma varude suurendamiseks;
	c)  selliste strateegiliste reservide loomise ja hoidmise kulu;
	d)  alternatiivsete tarnete võimalused ja alternatiivsete tarnete potentsiaal;
	e)  lisateave, mis võimaldaks tagada selliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse.
	Sellist teavet ja parimaid tavasid vahetatakse turvalise teabevahetuskanali kaudu.

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu määrus

III osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtse turu valvsusolukord	Siseturu valvsusrežiim

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu, kehtestab ta oma rakendusaktiga maksimaalselt kuueks kuuks valvsusrežiimi. Selline rakendusakt sisaldab järgmist:	1. Kui komisjon on nõukoja esitatud arvamust ja artikli 8 lõikes 3 sätestatud kriteeriume nõuetekohaselt arvesse võttes seisukohal, et artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, kehtestab ta oma rakendusaktiga maksimaalselt kuueks kuuks valvsusrežiimi. Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon sisulise põhjenduse. Selline rakendusakt sisaldab järgmist:

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kriisi võimaliku mõju hinnang;	a) oodatava kriisi võimaliku mõju hinnang, sealhulgas piirialade ja äärepoolseimate piirkondade konkreetsele olukorrale;

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) asjaomase strateegilise tähtsusega toodete ja teenuste loetelu ning	b) asjaomase kriitilise tähtsusega toodete, teenuste ja töötajate kategooriate loetelu ning

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) võetavad valvsusmeetmed.	c) võetavad valvsusmeetmed, sealhulgas põhjendus selliste meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks.	1. Kui komisjon teeb nõukoja esitatud arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks. Kui nõukojal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et valvsusrežiim tuleks lõpetada, võib ta võtta vastu sellekohase arvamuse ja esitada selle komisjonile.

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade või teenuste seisukohast on artikli 3 lõikes 2 nimetatud oht lakanud olemast, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt.	2. Kui komisjon teeb nõukoja esitatud arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade, teenuste ja töötajate kategooriate seisukohast ei ole artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused enam täidetud, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt.

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui artikli 9 kohaselt on kehtestatud valvsusrežiim, jälgivad riiklikud pädevad asutused valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid.	1. Kui artikli 9 kohaselt on kehtestatud valvsusrežiim, jälgivad riiklikud pädevad asutused valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid ning kriitilise tähtsusega töötajate kategooriate vaba liikumist.

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon tagab lõikes 1 nimetatud eesmärgil teabe elektrooniliseks kogumiseks ja töötlemiseks standardsed ja turvalised vahendid. Äriliselt tundliku teabe ning liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda mõjutava teabe konfidentsiaalsus peab olema tagatud, ilma et see piiraks selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mille kohaselt tuleb säilitada kogutud teabe, sealhulgas ärisaladuste konfidentsiaalsus.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid koostavad ja säilitavad ülevaate sellistest nende territooriumil asutatud kõige olulisematest ettevõtetest, mis tegutsevad nende strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis.	3. Liikmesriigid koostavad, ajakohastavad ja säilitavad võimaluse korral ülevaate sellistest nende territooriumil asutatud kõige olulisematest ettevõtetest, mis tegutsevad nende kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, samuti kriitilise tähtsusega töötajate kategooriatest, mida on nimetatud valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis. Ülevaate sisu on alati konfidentsiaalne.

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Riiklikud pädevad asutused saadavad artikli 6 kohaselt koostatud ülevaate alusel vabatahtliku teabenõude kõige olulisematele ettevõtetele, mis tegutsevad nende strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud artikli 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, ja muudele nende territooriumil asutatud asjaomastele sidusrühmadele. Teabenõudes märgitakse eelkõige, millist teavet nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavate tegurite kohta nõutakse. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja/sidusrühm esitab teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Riiklikud pädevad asutused edastavad asjaomased järeldused oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutuse kaudu põhjendamata viivituseta komisjonile ja nõuanderühmale.	4. Riiklikud pädevad asutused saadavad lõike 3 kohaselt koostatud ülevaate alusel vajaduse korral vabatahtliku teabenõude kõige olulisematele nende territooriumil asutatud ettevõtetele, mis tegutsevad nende kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates, mida on nimetatud artikli 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis. Teabenõudes märgitakse eelkõige, millist teavet nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavate tegurite kohta nõutakse. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja esitab teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Riiklikud pädevad asutused edastavad asjaomased järeldused oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutuse kaudu põhjendamata viivituseta komisjonile ja nõukojale.

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Riiklikud pädevad asutused võtavad nõuetekohaselt arvesse halduskoormust, mida teabenõuded võivad tekitada ettevõtjatele, eriti VKEdele, ning hoiavad teabenõuded miinimumi piires.	5. Riiklikud pädevad asutused võtavad nõuetekohaselt arvesse halduskoormust, mida teabenõuded võivad tekitada ettevõtjatele, eriti VKEdele, ning tagavad, et selline halduskoormus hoitakse miinimumi piires ja et austatakse teabe konfidentsiaalsust.

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Komisjon võib paluda, et nõuanderühm arutaks strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelate järelevalve põhjal saadud teavet ja võimalikku edasist arengut.	6. Komisjon võib paluda, et nõukoda arutaks kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelate järelevalve põhjal saadud teavet ja võimalikku edasist arengut.

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon võib esitada lõike 1 kohase tegevuse tulemusena kogutud teabe põhjal koondteabe aruande.	7. Komisjon esitab lõike 1 kohase tegevuse tulemusena kogutud teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule koondteabe aruande.

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Komisjon võib rakendusaktiga nõuda, et liikmesriigid esitaksid artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriitilise tähtsusega kaupade kohta järgmist teavet:
	a)  strateegiliste reservide suurus nende territooriumil;
	b) võimalused täiendavate koguste ostmiseks.

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7b. Enne rakendusakti vastuvõtmist teeb komisjon järgmist:
	a)  tõendab, et tal ei ole muud juurdepääsu sellisele teabele ja põhjendab oma vajadust, ning
	b)  küsib nõukoja arvamust.
	Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon ka sisulise põhjenduse.

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7c. Rakendusaktis täpsustatakse, milliste kaupade kohta tuleb teave esitada.

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 7 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7d. Teabenõue ei tohi kesta kauem kui kuus kuud ja seda ei tohi pikendada.

Muudatusettepanek  155

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud

Muudatusettepanek  156

 

Ettepanek võtta vastu määrus

IV osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtse turu hädaolukord	Siseturu hädaolukord

Muudatusettepanek  157

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks et määrata kindlaks, kas kriisi mõju ühtsele turule vastab ühtse turu hädaolukorra kriteeriumidele, võtab komisjon häire raskusastme hindamisel konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite põhjal arvesse vähemalt järgmisi näitajaid:	1. Selleks et määrata kindlaks, kas kriisi mõju siseturule vastab siseturu hädaolukorra kriteeriumidele, võtab komisjon häire raskusastme hindamisel konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite põhjal arvesse vähemalt järgmisi näitajaid:

Muudatusettepanek  158

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kriisi tõttu on käivitatud asjaomane nõukogu kriisireageerimismehhanism, liidu elanikkonnakaitse mehhanism või mehhanismid, mis on loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega [määruse ettepanekuga] (EL) .../..., milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid, ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga] (EL) .../... selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus;	a) kriisi tõttu on käivitatud asjaomane nõukogu kriisireageerimismehhanism, sh kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord, liidu elanikkonnakaitse mehhanism või mõni ELi terviseturbe raamistikuga loodud mehhanism, sh määruse (EL) 2022/2372 kohane hädaolukorra raamistik;

Muudatusettepanek  159

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) nende ettevõtjate ja kasutajate hinnanguline arv, kes vajavad ühtse turu häiritud sektorit või sektoreid kaupade või teenuste pakkumiseks;	b) nende ettevõtjate ja kasutajate hinnanguline arv või turuosa ja turunõudluse suurus, kes vajavad siseturu häiritud sektorit või sektoreid kaupade või teenuste pakkumiseks;

Muudatusettepanek  160

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) mõjutatud kaupade või teenuste olulisus muude sektorite jaoks;	c) mõjutatud kaupade, teenuste või töötajate kriitiline tähtsus muude sektorite jaoks;

Muudatusettepanek  161

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kaupade ja teenuste hinnanguline nappus siseturul;

Muudatusettepanek  162

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) majandustegevusele, ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva mõju ulatus ja kestus;	d) kriisi poolt majandustegevusele ja olulistele ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva tegeliku ja võimaliku mõju ulatus ja kestus;

Muudatusettepanek  163

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) mõjutatud ettevõtjate suutmatus kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada;	e) asjaolu, et häirest mõjutatud ettevõtjad ei ole suutnud kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada;

Muudatusettepanek  164

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) geograafiline piirkond, mis on või võib saada mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul;	g) geograafiline piirkond, sealhulgas piirialad ja äärepoolseimad piirkonnad, mis on või võib saada häirest mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks siseturul;

Muudatusettepanek  165

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) asenduskaupade, -sisendite ja -teenuste puudumine.	i) kriisi korral oluliste kaupade, sisendite või teenuste puudumine või nappus;

Muudatusettepanek  166

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ia) reisipiirangute või piirikontrolli kehtestamine.

Muudatusettepanek  167

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühtse turu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada ka juhul, kui eelnevalt ei ole sama kauba või teenuse suhtes kehtestatud ühtse turu valvsusrežiimi. Juhul kui eelnevalt on kehtestatud valvsusrežiim, võib hädaolukorrarežiim selle täielikult või osaliselt asendada.	1. Siseturu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada ka juhul, kui eelnevalt ei ole sama kauba või teenuse suhtes kehtestatud siseturu valvsusrežiimi. Juhul kui eelnevalt on kehtestatud valvsusrežiim, võib hädaolukorrarežiim selle täielikult või osaliselt asendada.

Muudatusettepanek  168

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks hädaolukorra, teeb ta nõukogule ettepaneku kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiim.	2. Kui komisjon teeb nõukoja arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks siseturu hädaolukorra, võtab ta vastu seadusandliku ettepaneku siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks.

Muudatusettepanek  169

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõukogu võib kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiimi oma rakendusaktiga. Kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus, mis võib olla maksimaalselt kuus kuud, täpsustatakse nimetatud rakendusaktis.	3. Siseturu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada seadusandliku aktiga, mis võetakse vastu lõikes 2 osutatud seadusandliku ettepaneku alusel. Kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus täpsustatakse kõnealuses seadusandlikus aktis ja see võib olla maksimaalselt kuus kuud.

Muudatusettepanek  170

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamine teatava kauba või teenuse suhtes ei takista kehtestamast või jätkuvalt kohaldamast sama kauba või teenuse suhtes valvsusrežiimi ning artiklites 11 ja 12 sätestatud meetmeid.	4. Siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamine teatava kauba või teenuse suhtes ei takista kehtestamast või jätkuvalt kohaldamast sama kauba või teenuse suhtes valvsusrežiimi ning artiklis 8a sätestatud meetmeid.

Muudatusettepanek  171

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Niipea kui ühtse turu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, võtab komisjon viivitamata rakendusaktiga vastu kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu. Loetelu võib muuta rakendusaktiga.	5. Siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise ettepaneku tegemisel esitab komisjon kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu. Niipea kui lõikes 3 osutatud seadusandliku aktiga on siseturu hädaolukorrarežiim kehtestatud, võtab komisjon sellise loetelu viivitamata vastu rakendusaktiga. Loetelu võib muuta rakendusaktiga.

Muudatusettepanek  172

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud komisjoni rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.	6. Käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Muudatusettepanek  173

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks, et ühtse turu hädaolukorrarežiimi on vaja pikendada, teeb ta nõukogule sellekohase ettepaneku. Komisjon teha nõukogule ettepaneku hiljemalt 30 päeva enne selle ajavahemiku lõppu, milleks hädaolukorrarežiim on kehtestatud, juhul kui asjaolude kiireloomulised ja erakorralised muutused ei nõua teisiti. Nõukogu võib ühtse turu hädaolukorrarežiimi pikendada rakendusaktiga, pikendades režiimi korraga maksimaalselt kuue kuu võrra.	1. Kui komisjon leiab nõukoja arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes ja artikli 14 lõikes 2 osutatud põhjustel, et siseturu hädaolukorrarežiimi on vaja pikendada, teeb ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase ettepaneku. Komisjon püüab teha nõukogule ettepaneku hiljemalt 30 päeva enne selle ajavahemiku lõppu, milleks siseturu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, juhul kui asjaolude kiireloomulised ja erakorralised muutused ei nõua teisiti.
	Siseturu hädaolukorrarežiimi võib pikendada seadusandliku aktiga, mis võetakse vastu esimeses lõigus osutatud seadusandliku ettepaneku alusel. Hädaolukorrarežiimi pikendamise kestus täpsustatakse kõnealuses seadusandlikus aktis ja see võib olla maksimaalselt kuus kuud.

Muudatusettepanek  174

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui nõuanderühmal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid, et ühtse turu hädaolukorrarežiim tuleks lõpetada, võib ta koostada sellesisulise arvamuse ja esitada selle komisjonile. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks, et ühtse turu hädaolukorda enam ei ole, teeb ta nõukogule viivitamata ettepaneku ühtse turu hädaolukorrarežiimi lõpetamiseks.	2. Kui nõukojal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid, et siseturu hädaolukorrarežiim tuleks lõpetada, võib ta koostada sellesisulise arvamuse ja esitada selle komisjonile. Kui komisjon teeb nõukoja arvamust arvesse võttes kindlaks, et siseturu hädaolukorda enam ei ole, teeb ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata ettepaneku siseturu hädaolukorrarežiimi lõpetamiseks.

Muudatusettepanek  175

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ühtse turu hädaolukorrarežiimi lõpetamisel kaotavad kehtivuse meetmed, mis on võetud artiklite 24–33 alusel ja nende hädaolukorra menetluste alusel, mis on lisatud vastavatesse liidu õigusraamistikesse tooteid käsitlevate valdkondlike õigusnormide muudatustena, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast. Hiljemalt kolm kuud pärast ühtse turu hädaolukorraga tegelemiseks võetud meetmete kehtivuse lõppemist esitab komisjon artiklis 11 sätestatud järelevalvemehhanismi kaudu kogutud teabe põhjal nõukogule hinnangu nende meetmete tulemuslikkuse kohta.	3. Artiklite 24–33 alusel võetud meetmete kohaldamine lõpetatakse, kui siseturu hädaolukorrarežiim lõpetatakse. Hiljemalt kolm kuud pärast siseturu hädaolukorraga tegelemiseks võetud meetmete kehtivuse lõppemist esitab komisjon artiklis 11 sätestatud järelevalvemehhanismi kaudu kogutud teabe põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu nende meetmete tulemuslikkuse kohta.

Muudatusettepanek  176

 

Ettepanek võtta vastu määrus

IV osa – II jaotis – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vaba liikumine ühtse turu hädaolukorra ajal	Vaba liikumine siseturu hädaolukorra ajal

Muudatusettepanek  177

 

Ettepanek võtta vastu määrus

IV osa – II jaotis – I peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise meetmed	Vaba liikumise hõlbustamise meetmed

Muudatusettepanek  178

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Üldnõuded meetmetele, millega ühtse turu hädaolukorra tõttu piiratakse vaba liikumist	Keelatud piirangud vabale liikumisele siseturu hädaolukorra ajal

Muudatusettepanek  179

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui liikmesriigid võtavad vastu ja kohaldavad riiklikke meetmeid, et reageerida ühtse turu hädaolukorrale ja selle aluseks olevale kriisile, tagavad nad, et nende meetmed vastavad täielikult aluslepingutele ja liidu õigusele, eriti käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.	1. Kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kehtestanud vastuseks siseturu hädaolukorrale, on keelatud, välja arvatud juhul, kui need on põhjendatud õigustatud avaliku huvi eesmärkidega, nagu avalik kord, avalik julgeolek või rahvatervis, ning kui need on kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Muudatusettepanek  180

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik piirangud on ajaliselt piiratud ja kaotatakse kohe, kui olukord seda võimaldab. Lisaks tuleks kõigi piirangute puhul võtta arvesse piirialade olukorda.	2. Kõik sellised piirangud on ajaliselt piiratud ja kaotatakse kohe, kui siseturu hädaolukorrarežiim lõpetatakse, või varem, kui piirang ei ole enam põhjendatud või proportsionaalne.

Muudatusettepanek  181

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kõigi piirangute puhul tuleks võtta arvesse piirialade ja äärepoolseimate piirkondade olukorda, eelkõige piiriüleste töötajate jaoks.

Muudatusettepanek  182

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ükski kodanikele ja ettevõtetele kehtestatav nõue ei tohi tekitada põhjendamatut halduskoormust.	3. Ükski kodanikele ja ettevõtjatele kehtestatav nõue ei tohi tekitada põhjendamatut halduskoormust. Liikmesriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et piirata ja vähendada halduskoormust.

Muudatusettepanek  183

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liikmesriigid ei võta järgmisi meetmeid:
	a)  liidusisese kaubaekspordi või liidusisese teenuste osutamise või saamise piirangud või samaväärse toimega meetmed;
	b)  diskrimineerimine liikmesriikide vahel või kodanike vahel (sealhulgas nende rollis teenuseosutaja või töötajana) otseselt või kaudselt nende kodakondsuse alusel või ettevõtete vahel nende registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha alusel või
	c)  vaba liikumise piirangud või reisipiirangud inimestele, kes on seotud artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmise, hooldamise või transpordiga või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamisega, või muud samaväärse toimega meetmed, mis:
	i)  põhjustavad vajalike töötajate nappust siseturul ja seeläbi häirivad kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid või põhjustavad või suurendavad selliste kaupade ja teenuste nappust siseturul või
	ii)  diskrimineerivad inimesi otseselt või kaudselt nende kodakondsuse või elukoha alusel.

Muudatusettepanek  184

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud

Muudatusettepanek  185

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal näha rakendusaktiga ette toetusmeetmed, et hõlbustada artikli 17 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikute vaba liikumist. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 422 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.	1. Komisjon võib siseturu hädaolukorrarežiimi ajal näha rakendusaktiga ette toetusmeetmed, et hõlbustada isikute vaba liikumist.

Muudatusettepanek  186

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon teeb ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et teatav üksikisik või ettevõtja on kriisi seisukohast oluliste teenuste osutaja, kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtja esindaja või töötaja või elanikkonnakaitse töötaja, ning leiab, et liikmesriigiti erinevate vormide kasutamine takistab ühtse turu hädaolukorras vaba liikumist, võib ta rakendusaktiga kehtestada vormid, mille abil tõendatakse, et nimetatud isikud vastavad kõigis liikmesriikides asjaomastele artikli 17 lõike 6 kohaldamise kriteeriumidele, kui ta peab seda vajalikuks, et toetada ühtse turu hädaolukorra ajal nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste ja nende varustuse vaba liikumist.	2. Kui komisjon teeb siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et teatav üksikisik või ettevõtja on kriisi seisukohast oluliste teenuste osutaja, kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtja esindaja või töötaja või elanikkonnakaitse töötaja, ning leiab, et liikmesriigiti erinevate vormide kasutamine takistab siseturu hädaolukorras vaba liikumist, võib ta rakendusaktiga kehtestada vormid, mille abil tõendatakse, et nimetatud isikud vastavad kõigis liikmesriikides asjaomastele artikli 16 kohaldamise kriteeriumidele, kui ta peab seda vajalikuks, et toetada siseturu hädaolukorra ajal nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste ja nende varustuse vaba liikumist.

Muudatusettepanek  187

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.	3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Muudatusettepanek  188

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teatamine	Teatamine ja teave

Muudatusettepanek  189

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtse turu hädaolukorra ajal teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist kriisi seisukohast oluliste meetmete eelnõudest, millega piiratakse kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust, samuti kriisiga seotud piirangutest isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, lisades nimetatud meetmete põhjused.	Siseturu valvsusrežiimi või siseturu hädaolukorrarežiimi ajal teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist kriisiga seotud meetmete eelnõudest, millega piiratakse kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust, samuti vastu võetud meetmetest, millega piiratakse isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist, lisades nimetatud meetmete põhjused.

Muudatusettepanek  190

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik esitab komisjonile avalduse, milles põhjendatakse, miks nimetatud meetme jõustamine on põhjendatud ja proportsionaalne, juhul kui teatatud meetmes ei ole neid põhjusi veel selgitatud. Liikmesriik edastab komisjonile nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide tervikteksti, mis sisaldavad meedet või mida meetmega muudetakse.	2. Liikmesriigid esitavad komisjonile avalduse selle kohta, et selliste meetmete rakendamine on mittediskrimineeriv, põhjendatud ja proportsionaalne, ning lisavad võimaluse korral konkreetsed tõendid. Liikmesriik edastab komisjonile nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide tervikteksti, mis sisaldavad meedet või mida meetmega muudetakse.

Muudatusettepanek  191

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon teatab talle teatatud meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele ja jagab neid samal ajal ka nõuanderühmaga.	4. Komisjon teatab talle teatatud meetmetest viivitamata teistele liikmesriikidele ja jagab neid samal ajal ka nõukojaga.

Muudatusettepanek  192

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui nõuanderühm otsustab esitada teatatud meetme kohta arvamuse, teeb ta seda nelja tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon sai asjaomast meedet käsitleva teate.	5. Kui nõukoda otsustab esitada teatatud meetme kohta arvamuse, teeb ta seda nelja tööpäeva jooksul alates teate saamisest.

Muudatusettepanek  193

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Komisjon tagab, et kodanikke ja ettevõtteid informeeritakse teatatud meetmetest, välja arvatud juhul, kui liikmesriik palub, et meede jääks konfidentsiaalseks, või kui komisjon leiab, et meetme avaldamine mõjutaks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda, ning samuti teatatakse neile käesoleva artikli kohaselt vastu võetud otsustest ja liikmesriikide märkustest.	6. Komisjon tagab, et kodanikke ja ettevõtteid informeeritakse teatatud meetmetest, välja arvatud juhul, kui liikmesriik palub, et meede jääks vastavalt käesoleva artikli lõikele 15 konfidentsiaalseks, või kui komisjon leiab, et meetme avaldamine mõjutaks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda, ning samuti teatatakse neile käesoleva artikli kohaselt vastu võetud otsustest ja liikmesriikide märkustest.

Muudatusettepanek  194

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Komisjon uurib kümne päeva jooksul alates teate saamisest asjaomase meetme eelnõu või vastuvõetud meetme kooskõla liidu õigusega, sealhulgas käesoleva määruse artiklitega 16 ja 17, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega ning võib esitada teatatud meetme kohta märkusi, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et meede ei vasta liidu õigusele. Teate esitanud liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse. Erandjuhul võib komisjon kümne päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele.	8. Komisjon uurib kümne päeva jooksul alates teate saamisest asjaomase meetme eelnõu või vastuvõetud meetme kooskõla liidu õigusega, sealhulgas käesoleva määruse artikliga 16, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega ning võib esitada teatatud meetme kohta märkusi, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et meede ei vasta liidu õigusele. Teate esitanud liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse. Erandjuhul võib komisjon kümne päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning kehtestab uue tähtaja, mis ei ületa 30 päeva. Ta teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele.

Muudatusettepanek  195

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Liikmesriigi teatatud meetme kohta võivad esitada märkusi ka teised liikmesriigid; asjaomane liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse.	9. Liikmesriigi teatatud meetme kohta võivad esitada märkusi ka teised liikmesriigid ja asjaomane liikmesriik võtab selliseid märkusi arvesse.

Muudatusettepanek  196

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Teate esitanud liikmesriik teatab komisjonile meetmed, mis ta kavatseb lõike 8 kohaselt esitatud märkuste arvesse võtmiseks võtta, kümne päeva jooksul alates märkuste saamisest.	10. Teate esitanud liikmesriik teatab komisjonile meetmed, mis ta kavatseb võtta kümne päeva jooksul alates märkuste saamisest koos põhjendustega, kuidas ta võtab lõike 8 kohaselt esitatud märkuseid arvesse.

Muudatusettepanek  197

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Kui komisjon leiab, et teate esitanud liikmesriigi kavandatavad meetmed ei ole ikka veel liidu õigusega kooskõlas, võib ta 30 päeva jooksul alates kavandatavate meetmete kohta teate saamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta hoiduks teatatud meetme eelnõu vastu võtmast. Teate esitanud liikmesriik esitab teatatud meetme eelnõu vastuvõetud teksti viivitamata komisjonile.	11. Kui komisjon leiab, et teate esitanud liikmesriigi kavandatavad meetmed ei ole ikka veel liidu õigusega kooskõlas, võib ta 15 päeva jooksul alates kavandatavate meetmete kohta teate saamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta muudaks teatatud meetme eelnõu või hoiduks seda vastu võtmast. Teate esitanud liikmesriik esitab teatatud meetme eelnõu vastuvõetud teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek  198

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12. Kui komisjon leiab, et talle teatatud meede, mis on juba vastu võetud, ei ole liidu õigusega kooskõlas, võib ta 30 päeva jooksul alates meetmest teatamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta meetme tühistaks. Juhul kui teate esitanud liikmesriik muudab teatatud meedet, mille ta on juba vastu võtnud, esitab ta meetme muudetud teksti viivitamata komisjonile.	12. Kui komisjon leiab, et talle teatatud meede, mis on juba vastu võetud, ei ole liidu õigusega kooskõlas, võib ta 15 päeva jooksul alates meetmest teatamisest teha otsuse, millega liikmesriigilt nõutakse, et ta meetme tühistaks. Juhul kui teate esitanud liikmesriik muudab teatatud meedet, mille ta on juba vastu võtnud, esitab ta meetme muudetud teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek  199

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Erandjuhul võib komisjon lõigetes 11 ja 12 nimetatud 30 päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele.	13. Erandjuhul võib komisjon lõigetes 11 ja 12 nimetatud 15 päeva pikkust tähtaega pikendada, eelkõige selleks, et saada muutuvas olukorras teaduslikke nõuandeid, tõendeid ja tehnilisi eksperdiarvamusi. Komisjon põhjendab tähtaja pikendamist ja määrab uue tähtaja ning teatab uue tähtaja ja tähtaja pikendamise põhjused viivitamata liikmesriikidele.

Muudatusettepanek  200

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14. Komisjon teeb lõigetes 11 ja 12 nimetatud otsuse juhul, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et teatatud meede ei vasta liidu õigusele, sealhulgas käesoleva määruse artiklitele 16 ja 17, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele, lähtudes seejuures kättesaadavast teabest. Sellise otsuse vastuvõtmine ei piira komisjoni õigust võtta hilisemaid meetmeid, sealhulgas algatada ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel rikkumismenetlus.	14. Komisjon teeb lõigetes 11 ja 12 nimetatud otsuse juhul, kui on kohe selge, et on tõsiselt põhjust arvata, et teatatud meede ei vasta liidu õigusele, sealhulgas käesoleva määruse artiklile 16, ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele, lähtudes seejuures kättesaadavast teabest. Sellise otsuse vastuvõtmine ei piira komisjoni õigust võtta hilisemaid meetmeid, sealhulgas algatada ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel rikkumismenetlus.

Muudatusettepanek  201

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
15. Käesoleva artikli alusel antav teave ei ole konfidentsiaalne, välja arvatud teate esitanud liikmesriigi sõnaselge nõude korral. Sellise nõude saab esitada ainult meetme eelnõu kohta ja seda tuleb põhjendada.	15. Liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel esitatud teave avalikustatakse. Liikmesriigid võivad nõuda, et meetme eelnõuga seotud teavet hoitaks konfidentsiaalsena. Sellist nõuet tuleb põhjendada.

Muudatusettepanek  202

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
16. Komisjon avaldab selliste ühtse turu hädaolukorraga seoses vastu võetud liikmesriikide meetmete teksti, millega piiratakse kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist ning millest on teatatud käesolevas artiklis nimetatud teadete või muude kanalite kaudu. Meetme tekst avaldatakse komisjoni hallatava elektroonilise platvormi kaudu ühe tööpäeva jooksul alates meetme laekumisest.	16. Komisjon avaldab kogu käesoleva artikli alusel esitatud teabe, välja arvatud lõike 15 kohaselt konfidentsiaalsena käsitatav teave.

Muudatusettepanek  203

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	16a. Komisjon avaldab liikmesriikide poolt seoses siseturu hädaolukorraga vastu võetud ja teatatud meetmed, millega piiratakse kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist. Kõnealused meetmed avaldatakse komisjoni hallatava elektroonilise platvormi kaudu ühe tööpäeva jooksul alates nendest teatamisest.

Muudatusettepanek  204

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	16b. Liikmesriigid teavitavad kodanikke, tarbijaid, ettevõtjaid, töötajaid ja nende esindajaid ning kõiki mõjutatud sidusrühmi selgelt ja üheselt mõistetavalt meetmetest, mis mõjutavad kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumist, enne nende jõustumist, eelkõige artiklis 21 osutatud riikliku ühtse kontaktpunkti kaudu. Liikmesriigid tagavad pideva dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja rahvusvaheliste partneritega.

Muudatusettepanek  205

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) abi teabe taotlemisel ja saamisel kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vabale liikumisele kehtivate riiklike piirangute kohta, mis on seotud kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimiga;	a) abi teabe taotlemisel ja saamisel kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vabale liikumisele kehtivate riiklike piirangute kohta, mis on seotud kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimiga;

Muudatusettepanek  206

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) abi kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimist tulenevate riiklike kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega.	b) abi kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimist tulenevate riiklike kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega;

Muudatusettepanek  207

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) abi teabe levitamisel kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja töötajatele ning nende esindajatele.

Muudatusettepanek  208

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada nende ühtsete kontaktpunktide kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas nende riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Vajaduse korral kuulub sellise teabe juurde üksikasjalik juhend. Teave sõnastatakse selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Teave peab olema ajakohastatud ning seda peab olema kerge elektrooniliste ja kaugvahendite abil kätte saada.	2. Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada nende ühtsete kontaktpunktide kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas nende riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Vajaduse korral kuulub sellise teabe juurde üksikasjalik juhend. Teave sõnastatakse selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Teave peab olema ajakohastatud ning seda peab olema kerge elektrooniliste ja kaugvahendite abil kätte saada. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et anda kõnealust teavet kõigis liidu ametlikes keeltes, pöörates erilist tähelepanu piirialade olukorrale ja vajadustele.

Muudatusettepanek  209

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liidu ühtne kontaktpunkt osutab kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi:	2. Liidu ühtne kontaktpunkt osutab kodanikele, tarbijatele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi:

Muudatusettepanek  210

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) abi teabe taotlemisel ja saamisel liidu kriisireageerimismeetmete kohta, mis on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimi seisukohast olulised või mõjutavad kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist;	a) abi teabe taotlemisel ja saamisel liidu kriisireageerimismeetmete kohta, mis on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi seisukohast olulised või mõjutavad kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist;

Muudatusettepanek  211

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) abi kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimist tulenevate liidu kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega;	b) abi kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimist tulenevate liidu kriisimenetluste ja -formaalsuste täitmisega;

Muudatusettepanek  212

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kõiki riiklikke kriisimeetmeid ja kontaktpunkte sisaldava loetelu koostamine.	c) abi kõiki riiklikke kriisimeetmeid ja kontaktpunkte sisaldava loetelu koostamisel.

Muudatusettepanek  213

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liidu ühtsele kontaktpunktile eraldatakse piisavad inimressursid ja rahalised vahendid.

Muudatusettepanek  214

 

Ettepanek võtta vastu määrus

III jaotis – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtse turu hädaolukorra reageerimismeetmed	Siseturu hädaolukorra reageerimismeetmed

Muudatusettepanek  215

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib rakendusaktiga artikli 24 lõike 2, artikli 26 esimese lõigu ja artikli 27 lõike 2 kohaselt võtta käesolevas peatükis sätestatud siduvaid meetmeid alles pärast seda, kui nõukogu rakendusaktiga on artikli 14 kohaselt kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim.	1. Komisjon võib rakendusaktiga võtta käesolevas peatükis sätestatud siduvaid meetmeid üksnes juhul, kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim.

Muudatusettepanek  216

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rakendusaktis, millega kehtestatakse käesolevas peatükis sätestatud meede, loetletakse selgelt ja konkreetselt need kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused, mille suhtes meedet kohaldatakse. Selline meede kehtib ainult seni, kuni kestab hädaolukorrarežiim.	2. Rakendusaktis, millega kehtestatakse käesolevas peatükis sätestatud meede, loetletakse selgelt ja konkreetselt need kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused, mis on kindlaks määratud artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis ja mille suhtes meedet kohaldatakse. Selline meede kehtib ainult seni, kuni kestab hädaolukorrarežiim.

Muudatusettepanek  217

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Igakülgselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Muudatusettepanek  218

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui on tekkinud tõsine kriisiga seotud nappus või selle vahetu oht, võib komisjon paluda, et kriisi seisukohast olulisi tarneahelaid esindavad organisatsioonid või nendes tegutsevad ettevõtjad esitaksid talle kindlaksmääratud tähtajaks vabatahtlikkuse alusel konkreetset teavet kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida nad käitavad, millega nad sõlmivad lepinguid ja millelt nad ostavad tarneid, samuti teavet kõikide asjaomaste tarneahelahäirete kohta.	1. Kui on tekkinud tõsine kriisiga seotud nappus või selle vahetu oht, võib komisjon paluda, et kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevad ettevõtjad esitaksid vabatahtlikult ja mõistliku aja jooksul kooskõlas lõikega 3 siseturu hädaolukorra seisukohast olulist spetsiifilist teavet.

Muudatusettepanek  219

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui teabenõude saajad ei esita lõike 1 kohaselt taotletud teavet ettenähtud tähtajaks ega põhjenda seda mõjuvalt, võib komisjon nõuda neilt selle teabe esitamist rakendusaktiga, põhjendades selles oma teabenõude proportsionaalsust ja vajalikkust, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid teabenõue hõlmab, kellele see on esitatud ja millist teavet taotletakse, ning esitades vajaduse korral vormi küsimustega, mida ettevõtjatelt võidakse küsida.	2. Kui teabenõude saajad ei esita lõike 1 kohaselt taotletud teavet ettenähtud tähtajaks ega põhjenda seda mõjuvalt, võib komisjon nõuda neilt nõutud teabe esitamist soovitusega, põhjendades oma teabenõude proportsionaalsust ja vajalikkust, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid teabenõue hõlmab, kellele see on esitatud ja millist teavet taotletakse, ning esitades vajaduse korral vormi küsimustega, mida ettevõtjatelt võidakse küsida.

Muudatusettepanek  220

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 nimetatud teabenõuded võivad käsitleda järgmist:	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  221

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) komisjonile sihipärase teabe esitamine kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida lõikes 1 nimetatud organisatsioonid või ettevõtjad käitavad, millega nad sõlmivad lepinguid ja millelt nad ostavad tarneid, austades samal ajal täielikult kaubandus- ja ärisaladust ning taotledes, et nad esitaksid komisjonile iga liidus asuva tootmisrajatise järgmise kolme kuu toodangukava ning teabe kõikide asjaomaste tarneahelahäirete kohta;	a) komisjonile sihipärase teabe esitamine kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta liidus ja kolmandates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida lõikes 1 nimetatud organisatsioonid või ettevõtjad käitavad või millega nad sõlmivad lepinguid;

Muudatusettepanek  222

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) muu teave, mis on vajalik asjaomase tarneahelahäire või nappuse laadi ja ulatuse hindamiseks.	b) kriisi seisukohast oluliste kaupade toodangukava teabenõudele järgneva kolme kuu kohta seoses liidus või kolmandas riigis asuvate tootmisrajatistega, mida ettevõtja käitab või millega sõlmib lepinguid.

Muudatusettepanek  223

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Pärast seda, kui ta on kehtestanud ettevõtjatele rakendusaktiga kohustuslikud teabenõuded, saadab komisjon kõigile rakendusaktis nimetatud kriisi seisukohast olulisi tarneahelaid esindavatele organisatsioonidele ja nendes tegutsevatele ettevõtjatele ametliku otsuse, millega neilt nõutakse rakendusaktis täpsustatud teabe esitamist. Võimaluse piires kasutab komisjon olemasolevaid kontaktnimekirju, mis liikmesriigid on asjaomaste kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates tegutsevate ettevõtjate kohta juba koostanud. Komisjon võib hankida liikmesriikidelt vajaliku teabe asjaomaste ettevõtjate kohta.	4. Kui komisjon palub ettevõtjatel esitada teavet käesoleva artikli kohaldamiseks või nõuab selle esitamist, kasutab ta võimaluse piires olemasolevaid kontaktnimekirju, mis liikmesriigid on asjaomaste kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelates tegutsevate ettevõtjate kohta juba koostanud. Komisjon võib hankida liikmesriikidelt vajaliku teabe asjaomaste ettevõtjate kohta.

Muudatusettepanek  224

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Individuaalseid teabenõudeid sisaldavates komisjoni otsustes peab olema viide lõikes 2 osutatud rakendusaktile, millel need põhinevad, ning kriisiga seotud tõsisele nappusele või selle vahetule ohule, millest teabenõuded tulenevad. Iga teabenõue peab olema andmete mahu, laadi ja üksikasjalikkuse ning neile taotletud juurdepääsu sageduse poolest nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning vajalik hädaolukorra ohjamiseks või asjaomase ametliku statistika kogumiseks. Teabenõudes tuleb teabe esitamiseks näha ette mõistlik tähtaeg. Seejuures võetakse arvesse, kui palju vaeva andmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine ettevõtjatelt või neid esindavatelt organisatsioonidelt nõuab. Ametlik otsus peab samuti sisaldama käesoleva määruse artikli 39 kohaseid tagatisi andmekaitse kohta ja artikli 25 kohaseid tagatisi vastustes esitatud tundliku äriteabe mitteavaldamise kohta ning teavet võimaluse kohta otsus asjaomase liidu õiguse alusel Euroopa Liidu Kohtus vaidlustada ja teavet trahvide kohta, mis on artikliga 28 ette nähtud, kui vastuse esitamisel ei peeta kinni kehtestatud tähtajast.	5. Individuaalseid teabenõudeid sisaldavas komisjoni soovituses peab olema viide kriisiga seotud tõsisele nappusele või selle vahetule ohule, millest teabenõuded tulenevad. Iga teabenõue peab olema andmete mahu, laadi ja üksikasjalikkuse ning neile taotletud juurdepääsu sageduse poolest nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne ning vajalik hädaolukorra ohjamiseks. Teabenõudes tuleb teabe esitamiseks näha ette mõistlik tähtaeg, mis ei ole pikem kui 14 päeva. Ettevõtja võib paluda tähtaja ühekordset pikendamist kuni kaks päeva enne selle lõppemist, kui olukorra tõsidus seda nõuab. Komisjon vastab tähtaja pikendamise taotlusele ühe tööpäeva jooksul. Seejuures võetakse arvesse, kui palju vaeva andmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine ettevõtjatelt nõuab. Soovitus peab samuti sisaldama käesoleva määruse artikli 39 kohaseid tagatisi andmekaitse kohta ja artikli 25 kohaseid tagatisi vastustes esitatud tundliku äriteabe mitteavaldamise kohta ning tagatisi kaubandussaladuste ja intellektuaalomandi mitteavaldamise kohta.

Muudatusettepanek  225

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Nõutud teabe võivad ettevõtjate või asjaomaste ettevõtjate ühenduste nimel esitada ettevõtjate omanikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute, äriühingute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Iga vabatahtlikult teavet esitav ettevõtja või ettevõtjate ühendus esitab nõutud teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.	6. Nõutud teabe võivad asjaomaste ettevõtjate nimel esitada ettevõtjate omanikud või isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Iga ettevõtja esitab nõutud teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsieeskirjadega. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

Muudatusettepanek  226

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on esitanud ettevõtjale kohustusliku teabenõude.	välja jäetud

Muudatusettepanek  227

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  228

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.	1. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet, mis pärineb liikmesriikide kontaktasutustelt, nõukojalt, ettevõtjatelt või muust allikast, kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.

Muudatusettepanek  229

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja konfidentsiaalse teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse vastavalt liidu ja oma siseriiklikule õigusele.	2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste, intellektuaalomandi ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja konfidentsiaalse teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse vastavalt liidu ja oma siseriiklikule õigusele.

Muudatusettepanek  230

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võib esitada artiklis 4 nimetatud nõuanderühmale koondteavet, mis põhineb artikli 24 kohaselt kogutud teabel.	4. Komisjon võib esitada nõukojale koondteavet, mis põhineb artikli 24 kohaselt kogutud teabel.

Muudatusettepanek  231

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Teabenõude kaudu saadud teave kustutatakse viivitamata siseturu hädaolukorrarežiimi kehtivuse lõppemisel või niipea, kui kõik asjakohased aruanded siseturu hädaolukorrarežiimi kohta on esitatud. Komisjon ja liikmesriigid saadavad selle teabe kustutamise kinnituse asjaomastele ettevõtjatele kohe pärast selle kustutamist.

Muudatusettepanek  232

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 26	välja jäetud
Sihipärased muudatused tootealastes ühtlustatud õigusaktides
Kui artikli 14 kohaselt vastu võetud nõukogu rakendusaktiga on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim ja valitseb kriisi seisukohast oluliste kaupade nappus, võib komisjon rakendusaktiga kehtestada hädaolukorra meetmed, mis on lisatud liidu õigusraamistikesse, mida on muudetud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast], kriisi seisukohast oluliste kaupade osas, täpsustades, milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja hädaolukorra meetmeid kehtestatud hädaolukord hõlmab, põhjendades hädaolukorra kehtestamist ja selle proportsionaalsust ning märkides kehtestatud hädaolukorra kestuse.
Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Muudatusettepanek  233

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib paluda ühte või mitut kriisi seisukohast olulises tarneahelas tegutsevat ettevõtjat võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks (edaspidi „prioriteetne tellimus“).	1. Komisjon võib paluda ühte või mitut kriisi seisukohast olulises tarneahelas tegutsevat ettevõtjat vabatahtlikult võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks (edaspidi „prioriteetne tellimus“). Komisjon täpsustab kogu asjakohase teabe, sealhulgas kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste koguse, tarne- või osutamise aja ja hinna ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti.

Muudatusettepanek  234

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu ega täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on kõnealusel juhul vajalik ja proportsionaalne, andes asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, võimaluse esitada mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus ühtsel turul.	2. Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu või ei täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon omal algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on vajalik ja proportsionaalne. Sellistel juhtudel annab komisjon asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, võimaluse esitada mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena ja võttes nõuetekohaselt arvesse nõukoja arvamust asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks kirjalikult, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Kui komisjoni seisukoht erineb nõukoja arvamusest, esitab komisjon sisulise põhjenduse. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel faktilistel, mõõdetavatel ja sisulistel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus siseturul.

Muudatusettepanek  235

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, keeldub nõudest otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, esitab ta komisjonile kümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest põhjendatud selgituse, milles ta põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole käesoleva sätte eesmärke silmas pidades võimalik ega asjakohane nõuet täita. Selline põhjus võib olla ettevõtja võimetus täita prioriteetset tellimust, sest tema tootmisvõimsus ei ole piisav, või tõsine oht, et tellimuse vastuvõtmine põhjustaks ettevõtjale suuri raskusi või majanduslikku koormust, või muud samavõrd tõsised asjaolud.	Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, keeldub nõudest otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, esitab ta komisjonile kümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest põhjendatud selgituse, milles ta põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole võimalik ega asjakohane nõuet täita. Selline põhjus võib olla ettevõtja võimetus täita prioriteetset tellimust, sest tema tootmisvõimsus ei ole piisav, või tõsine oht, et tellimuse vastuvõtmine põhjustaks ettevõtjale suuri raskusi või majanduslikku koormust, võttes eelkõige arvesse komisjoni kindlaksmääratud hindu ja koguseid, või muud samavõrd tõsised asjaolud. Põhjused võivad hõlmata asjaomase ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning tootmisjärjekorra muutmiseks vajalikke kulusid, pingutusi, tehnilist mõttekust ja pikaajalisi ärilisi tagajärgi.

Muudatusettepanek  236

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust.	välja jäetud

Muudatusettepanek  237

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Lõikes 2 nimetatud otsuses lähtub komisjon kohaldatavast liidu õigusest, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning liidu kohustustest, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. Otsuses võetakse eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja õigustatud huve ning kättesaadavat teavet tootmisjärjekorra muutmiseks vajalike kulude ja jõupingutuste kohta. Komisjon teatab otsuse vastuvõtmise õigusliku aluse, määrab kindlaks ajavahemiku, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning täpsustab vajaduse korral toote ja koguse. Samuti teatab ta trahvid, mis on otsuse täitmata jätmise korral artikliga 28 ette nähtud. Prioriteetsele tellimusele määratakse õiglane ja mõistlik hind.	6. Lõikes 2 nimetatud otsuses lähtub komisjon kohaldatavast liidu õigusest, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest ning liidu kohustustest, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. Otsuses võetakse eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja õigustatud huve ning kättesaadavat teavet tootmisjärjekorra muutmiseks vajalike kulude ja jõupingutuste kohta. Komisjon teatab otsuse vastuvõtmise õigusliku aluse, määrab kindlaks ajavahemiku, mille jooksul tellimus tuleb täita, ning täpsustab vajaduse korral toote, hinna ja koguse. Samuti teatab ta trahvid, mis on otsuse täitmata jätmise korral artikliga 28 ette nähtud. Prioriteetsele tellimusele määratakse õiglane ja mõistlik hind, mis sisaldab vajaduse korral asjakohast hüvitist ettevõtja kõigi lisakulude eest.

Muudatusettepanek  238

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettevõtjatele kohustuslikule teabenõudele vastamata jätmise või prioriteetse tellimuse täitmata jätmise korral määratavad trahvid	Ettevõtjatele prioriteetse tellimuse täitmata jätmise korral määratavad trahvid

Muudatusettepanek  239

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui ettevõtjaid esindav organisatsioon või ettevõtja esitab vastuseks artikli 24 kohaselt esitatud nõudele tahtlikult või raske hooletuse tõttu vale, ebatäpset või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul;	välja jäetud

Muudatusettepanek  240

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 200 000 eurot.	2. Lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 200 000 eurot. Trahv, mis määratakse ettevõtjatele, kes on soovituses 2003/361/EÜ määratletud VKEd, ei ületa 25 000 eurot.

Muudatusettepanek  241

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 1 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga tööpäeva eest, mil artikli 27 kohane kohustus (prioriteetne tellimus) on otsusega ette nähtud kuupäevast arvates täitmata, kusjuures trahvisumma ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest.	3. Lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 1 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga tööpäeva eest, mil artikli 27 kohane kohustus (prioriteetne tellimus) on otsusega ette nähtud kuupäevast arvates täitmata, kusjuures trahvisumma ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest. Trahv, mis määratakse ettevõtjatele, kes on soovituses 2003/361/EÜ määratletud VKEd, ei ületa 0,25 % eelmise majandusaasta kogukäibest.

Muudatusettepanek  242

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Trahvisumma määramisel võetakse arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikke vahendeid ning rikkumise laadi, raskusaset ja kestust, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid.	4. Trahvisumma määramisel võtab komisjon arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikke vahendeid ning rikkumise laadi, raskusaset ja kestust, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid. Arvesse võetakse ka kriisi mõju ettevõtjale ja tema äritegevusele.

Muudatusettepanek  243

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kaks aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 24 kohast teabenõuet;	välja jäetud

Muudatusettepanek  244

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kolm aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 26 lõike 2 kohast kohustust toota eelisjärjekorras kriisi seisukohast olulist kaupa.	b) kolm aastat nende sätete rikkumise korral, milles käsitletakse artikli 27 kohast kohustust toota eelisjärjekorras kriisi seisukohast olulist kaupa.

Muudatusettepanek  245

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjaid esindavale organisatsioonile võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:	1. Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:

Muudatusettepanek  246

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Asjaomased ettevõtjad või ettevõtjaid esindavad organisatsioonid võivad esitada oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta mõistliku aja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes kindlaks määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva.	2. Asjaomased ettevõtjad võivad esitada oma seisukohad komisjoni esialgsete järelduste kohta mõistliku aja jooksul, mille komisjon on oma esialgsetes järeldustes kindlaks määranud ja mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva.

Muudatusettepanek  247

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel ja neid esindavatel organisatsioonidel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.	3. Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Muudatusettepanek  248

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate ja neid esindavate organisatsioonide õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel või neid esindavatel organisatsioonidel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, mille puhul võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.	4. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, mille puhul võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.

Muudatusettepanek  249

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Strateegiliste reservide koordineeritud jaotamine	Solidaarsus ja strateegiliste reservide koordineeritud jaotamine

Muudatusettepanek  250

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste nappuse korral, mis mõjutab üht või mitut liikmesriiki, võivad asjaomased liikmesriigid teavitada sellest komisjoni ning täpsustada vajalikud kogused ja muu asjakohase teabe. Komisjon edastab teabe kõigile pädevatele asutustele ja optimeerib liikmesriikide vastuste koordineerimist.

Muudatusettepanek  251

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui strateegilised reservid, mis liikmesriigid on artikli 12 kohaselt loonud, osutuvad ühtse turu hädaolukorra vajaduste katmiseks ebapiisavaks, võib komisjon nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes soovitada liikmesriikidel strateegilisi reserve sihipäraselt jagada, võttes võimaluse piires arvesse vajadust mitte süvendada ühtse turu häireid, sealhulgas geograafilistel aladel, mida sellised häired mõjutavad kõige tugevamini, toimides kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõttega ning määrates kindlaks ühtse turu hädaolukorra kõrvaldamiseks kõige tõhusama reservide kasutamise viisi.	Kui strateegilised reservid, mis liikmesriigid on artikli 8a kohaselt loonud, osutuvad siseturu hädaolukorra vajaduste katmiseks ebapiisavaks, võib komisjon nõukoja esitatud arvamust igati arvesse võttes soovitada liikmesriikidel strateegilisi reserve sihipäraselt jagada, võttes võimaluse piires arvesse vajadust mitte süvendada siseturu häireid, sealhulgas geograafilistel aladel, mida sellised häired mõjutavad kõige tugevamini, toimides kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõttega ning määrates kindlaks siseturu hädaolukorra kõrvaldamiseks kõige tõhusama reservide kasutamise viisi.

Muudatusettepanek  252

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meetmed kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse ning tarnimise ja osutamise tagamiseks	Meetmed kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste kättesaadavuse ning tarnimise ja osutamise tagamiseks

Muudatusettepanek  253

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon leiab, et on oht, et kriisi seisukohast olulisi kaupu napib, soovitab ta liikmesriikidel rakendada erimeetmeid, et tagada tarneahelate ja tootmisliinide tõhus ümberkorraldamine, ning kasutada olemasolevaid varusid selleks, et kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavust ja pakkumist võimalikult kiiresti suurendada.	1. Kui komisjon leiab, et on oht, et kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid napib, võib ta nõukoja arvamust arvesse võttes soovitada liikmesriikidel võtta erimeetmeid, sealhulgas tõhusate tarneahelate ja tootmisliinide tagamiseks.

Muudatusettepanek  254

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kriisi seisukohast oluliste kaupade olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamise või ümberkorraldamise või uue tootmisvõimsuse loomise hõlbustamine;	a) kriisi seisukohast oluliste kaupade olemasoleva tootmisvõimsuse või kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamise suutlikkuse suurendamise või ümberkorraldamise või uue tootmisvõimsuse või osutamise suutlikkuse loomise hõlbustamine;

Muudatusettepanek  255

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kriisi seisukohast oluliste teenuste vaba liikumise hõlbustamine.

Muudatusettepanek  256

 

Ettepanek võtta vastu määrus

V osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hanked	Avalikud hanked

Muudatusettepanek  257

 

Ettepanek võtta vastu määrus

V osa – I peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni poolt strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade hankimine liikmesriikide nimel	Valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal komisjoni poolt korraldatud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste avalikud hanked liikmesriikide nimel

Muudatusettepanek  258

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kaks või enam liikmesriiki võivad taotleda, et komisjon algataks nende liikmesriikide nimel, kes soovivad, et komisjon neid esindaks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“), hankemenetluse artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ostmiseks.	1. Kaks või enam liikmesriiki võivad taotleda, et komisjon algataks nende liikmesriikide nimel, kes soovivad, et komisjon neid esindaks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“), hankemenetluse artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ostmiseks.

Muudatusettepanek  259

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon hindab taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse taotlust rahuldada, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ja artiklis 4 nimetatud nõuanderühmale ning põhjendab oma keeldumist.	2. Komisjon hindab nõukojaga konsulteerides viivitamata lõikes 1 osutatud taotluse vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse seda taotlust rahuldada, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ja nõukojale ning põhjendab oma keeldumist.

Muudatusettepanek  260

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui komisjon nõustub korraldama liikmesriikide nimel hanke, koostab ta ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega raamleping, millega komisjonile antakse õigus korraldada nende nimel hange. Lepingus sätestatakse üksikasjalikud tingimused lõikes 1 nimetatud osalevate liikmesriikide nimel hanke korraldamiseks.	3. Kui komisjon nõustub korraldama liikmesriikide nimel hanke,
	a) teavitab ta kõiki liikmesriike ja nõukoda oma kavatsusest hankemenetlus läbi viia ja kutsub huvitatud liikmesriike osalema;
	b) koostab ta ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega raamleping, millega komisjonile antakse õigus korraldada nende nimel hange. Lepingus sätestatakse üksikasjalikud tingimused, sealhulgas praktiline kord, otsuste tegemise reeglid ja kavandatavad kogused, liikmesriikide nimel hanke korraldamiseks.

Muudatusettepanek  261

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Kui komisjon ei saa sõlmida lepingut sobiva ettevõtjaga, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriike, et võimaldada neil algatada viivitamata oma hankemenetlus.

Muudatusettepanek  262

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 34 lõikes 3 nimetatud lepinguga kehtestatakse komisjoni läbirääkimisvolitused uute lepingute sõlmimiseks, et tegutseda asjaomaste strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puhul osaleva liikmesriikide nimel hankiva asutusena.	1. Artikli 34 lõike 3 punktis b nimetatud lepinguga kehtestatakse komisjoni läbirääkimisvolitused uute lepingute sõlmimiseks ja see hõlmab selliseid punkte nagu pakkumuste hindamise kriteeriumid ja viis, et tegutseda asjaomaste kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste puhul osalevate liikmesriikide nimel hankiva asutusena.

Muudatusettepanek  263

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lepingu kohaselt võib komisjon sõlmida selliste kaupade või teenuste otsmiseks osalevate liikmesriikide nimel lepinguid ettevõtjate, sealhulgas strateegilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootjate või strateegilise tähtsusega teenuse või kriisi seisukohast olulise teenuse osutajatega.	2. Selle lepingu kohaselt võib komisjon sõlmida selliste kaupade või teenuste otsmiseks osalevate liikmesriikide nimel lepinguid ettevõtjate, sealhulgas kriitilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootjate või strateegilise tähtsusega teenuse või kriisi seisukohast olulise teenuse osutajatega.

Muudatusettepanek  264

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjoni esindajad või komisjoni nimetatud eksperdid võivad teha kohapealseid kontrollkäike asjaomase strateegilise tähtsusega kauba või kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks kasutatavatesse rajatistesse.	välja jäetud

Muudatusettepanek  265

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Komisjon kutsub osalevaid liikmesriike üles nimetama esindajad, kes osalevad hankemenetluste ettevalmistamisel.

Muudatusettepanek  266

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lepingud võivad sisaldada klauslit, mille kohaselt võivad lepinguga pärast selle sõlmimist ühineda ka liikmesriigid, kes ei ole hankemenetluses osalenud; klauslis sätestatakse lepinguga ühinemise üksikasjalik kord ja tagajärjed.	2. Lepingud sisaldavad klauslit, mille kohaselt võivad lepinguga pärast selle sõlmimist enamiku osalevate liikmesriikide nõusolekul ühineda ka liikmesriigid, kes ei ole hankemenetluses osalenud; klauslis sätestatakse lepinguga ühinemise üksikasjalik kord ja tagajärjed.

Muudatusettepanek  267

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui on vaja korraldada komisjoni ja ühe või mitme liikmesriikide hankija ühishange vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1046 artikli 165 lõikele 2, võivad liikmesriigid ühiselt hangitud vahendid täies ulatuses omandada, rentida või liisida.	1. Komisjon ja liikmesriikide üks või mitu hankijat võivad osaleda lepingupoolena ühises hankemenetluses, mis viiakse läbi vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikele 2, et osta mõistliku aja jooksul kriitilise tähtsusega ja kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid.

Muudatusettepanek  268

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Ühises hankemenetluses võivad osaleda kõik liikmesriigid ning erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 165 lõikest 2 Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja liidu kandidaatriigid ning Andorra Vürstiriik, Monaco Vürstiriik, San Marino Vabariik ja Vatikani Linnriik, eelkõige juhul, kui see on kahe- või mitmepoolse lepinguga konkreetselt ette nähtud.

Muudatusettepanek  269

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Pooled sõlmivad enne ühist hankemenetlust ühise hankelepingu, et määrata kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega kindlaks kõnealuse menetluse praktiline kord ja otsustusprotsess seoses menetluse valikuga, pakkumuste hindamisega ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega.

Muudatusettepanek  270

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Ühise hankemenetluse suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
	a) see ei kahjusta siseturu toimimist ega põhjusta diskrimineerimist, kaubanduse piiramist ega konkurentsimoonutusi;
	b) sellel ei ole otsest finantsmõju nende lõikes 1a osutatud riikide eelarvele, kes ühises hankemenetluses ei osale.

Muudatusettepanek  271

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1d. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli kohaselt läbi viidavatest ühistest hankemenetlustest ja annab taotluse korral juurdepääsu lepingutele, mis on sõlmitud nende menetluste tulemusena, tingimusel et piisavalt kaitstakse tundlikku äriteavet, sealhulgas ärisaladusi, ärisuhteid ja liidu huve. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile tundliku sisuga dokumente käsitleva teabe vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikele 7.

Muudatusettepanek  272

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim, konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja komisjoniga ning koordineerivad oma tegevust komisjoni ja teiste liikmesriikide esindajatega nõuanderühmas, enne kui nad algatavad artikli 14 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hanke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL55.	Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim, konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja komisjoniga ning koordineerivad oma tegevust komisjoni ja teiste liikmesriikide esindajatega nõukojas, enne kui nad algatavad artikli 14 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hanke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL55. Nõukoda võib anda soovitusi selle tegevuse koordineerimiseks.
__________________	__________________
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).	55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

Muudatusettepanek  273

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui artikli 16 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim ja komisjon on artiklite 34–36 kohaselt algatanud liikmesriikide nimel hanke, ei hangi osalevate liikmesriikide hankijad muul viisil kaupu ega teenuseid, mis on hõlmatud nimetatud hankega.	Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim ja komisjon on artiklite 34–36 kohaselt algatanud liikmesriikide nimel hanke, ei hangi osalevate liikmesriikide hankijad muul viisil kaupu ega teenuseid, mis on hõlmatud nimetatud hankega, välja arvatud artikli 34 lõikes 3a sätestatud juhtudel. Kõik hankelepingud, mis on sõlmitud käesolevat artiklit rikkudes, loetakse kehtetuks.

Muudatusettepanek  274

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 40	välja jäetud
Isikuandmete kaitse
1. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi, kui nad töötlevad isikuandmeid määruse (EL) nr 2016/679 või eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi 2002/58/EÜ alusel, ega komisjoni ega vajaduse korral teiste liidu institutsioonide ja asutuste kohustusi, kui nad oma ülesannete täitmise käigus töötlevad määruse (EL) nr 2018/1725 alusel isikuandmeid.
2. Isikuandmeid töödeldakse ja edastatakse ainult juhul, kui see on rangelt vajalik käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse vastavalt vajadusele määruste (EL) nr 2016/679 ja (EL) nr 2018/1725 tingimusi.
3. Kui isikuandmete töötlemine ei ole käesoleva määrusega kehtestatud mehhanismi rakendamiseks rangelt vajalik, muudetakse isikuandmed anonüümseks, nii et andmesubjekti ei ole võimalik kindlaks teha.

Muudatusettepanek  275

 

Ettepanek võtta vastu määrus

V a osa (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Va osa
	Digivahendid

Muudatusettepanek  276

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Digivahendid	Digivahendeid käsitlevad üldsätted

Muudatusettepanek  277

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon ja liikmesriigid võivad luua koostalitlusvõimelisi digivahendeid või IT-taristuid, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist. Sellised vahendid ja taristud võidakse töötada välja väljaspool ühtse turu hädaolukorda.	1.  Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] loovad komisjon ja liikmesriigid koostalitlusvõimelised digivahendid või IT-taristud, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist, haldavad neid ja ajakohastavad neid korrapäraselt. Sellised vahendid ja taristud töötatakse välja väljaspool siseturu hädaolukorda, et olla valmis reageerima võimalikele tulevastele hädaolukordadele aegsasti ja tõhusalt. Need hõlmavad muu hulgas standarditud, turvalisi ja mõjusaid digivahendeid teabe turvaliseks kogumiseks ja vahetamiseks seoses artikli 7a kohaldamisega, reaalajas teabega artiklis 41a osutatud riiklike piirangute kohta, artiklis 41b osutatud kiirkoridoridega ning artiklis 41c osutatud sidusrühmade platvormiga.

Muudatusettepanek  278

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid kehtestab komisjon rakendusaktiga. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.	2.  Selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid kehtestab komisjon rakendusaktiga, kasutades võimaluse korral selliseid olemasolevaid IT-vahendeid ja portaale nagu Your Europe. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek  279

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a.  Liikmesriigid vahetavad nii komisjoniga kui ka omavahel korrapäraselt teavet kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes turvalise teabevahetuskanali kaudu.

Muudatusettepanek  280

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 41a
	Reaalajas teave riiklike piirangute kohta
	Komisjon loob spetsiaalse avaliku veebisaidi, mis hõlmab liikmesriikidelt saadud teavet liikmesriikide õigus- ja haldusnormides ette nähtud riiklike piirangute kohta, millest on komisjoni teavitatud vastavalt artiklile 19, sealhulgas teavet piirangute ulatuse ja kestuse kohta. Spetsiaalsel avalikul veebisaidil on interaktiivne kaart asjakohase reaalajas teabega nende riiklike piirangute kohta.

Muudatusettepanek  281

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 41b
	Kiirkoridorid
	1.  Komisjon kehtestab kiirkoridorid, et hõlbustada kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist, eelkõige seoses kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenustega. Eelkõige esitab komisjon asjakohased mallid või ühtsed digitaalsed deklaratsiooni-, registreerimis- või loavormid piiriülese tegevuse jaoks, eeskätt kutselistele teenustele tervishoiu, paigalduse, hoolduse ja remondi, ehituse, toidu ja põllumajanduse valdkonnas, et kiirendada deklareerimis-, registreerimis- ja loamenetlusi, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja töötajate lähetamist. Need mallid või digitaalsed vormid on tasuta kättesaadavad kõigis liidu ametlikes keeltes ja kehtivad kõigis liikmesriikides.
	2.  Kui liikmesriigid on igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega kehtestanud piiril piirangud, annab komisjon kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise hõlbustamiseks teada kindlaksmääratud kohad piiri kiirkorras ületamiseks, andes muu hulgas võimaluse korral reaalajas teavet.

Muudatusettepanek  282

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 41c
	Hädaolukorra ja vastupidavuse valdkonna sidusrühmade platvorm
	1.  Komisjon loob sidusrühmade platvormi, et hõlbustada valdkondlikke dialooge ja partnerlusi, tuues kokku peamised sidusrühmad, nimelt ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad. Platvormi eesmärk on innustada ettevõtjaid koostama vabatahtlikult tegevuskavasid siseturu hädaolukorrale reageerimiseks. Eelkõige tagab platvorm funktsiooni, mis võimaldab huvitatud sidusrühmadel järgmist:
	a)  esitada vabatahtlikud meetmed, mis on vajalikud siseturu hädaolukorrale edukaks reageerimiseks;
	b)  esitada teaduslikke nõuandeid, arvamusi või aruandeid kriisiga seotud küsimustes;
	c)  aidata kaasa teabe ja parimate tavade vahetamisele.
	2.  Komisjon ja nõukoda võtavad käesoleva määruse rakendamisel arvesse sektoripõhiste dialoogide ja partnerluste tulemusi ning sidusrühmade poolt lõike 1 kohaselt esitatud asjakohast teavet.

Muudatusettepanek  283

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni abistab ühtse hädaolukorra mehhanismi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.	1. Komisjoni abistab siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Muudatusettepanek  284

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Enne käesoleva määruse kohase rakendusakti vastuvõtmist ja võttes arvesse selle pakilisust, avaldab komisjon selle eelnõu ja kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama mõistliku aja jooksul oma märkused.

Muudatusettepanek  285

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artiklis 6 nimetatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast või mis tahes muust kaasseadusandjate määratud kuupäevast.	2. Artiklis 6 nimetatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek  286

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Muudatusettepanek  287

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aruandlus ja läbivaatamine	Aruandlus, läbivaatamine ja hindamine

Muudatusettepanek  288

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisage kuupäev = viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest] ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule erandolukorra planeerimise, valvsusmeetmete ja ühte turu hädaolukorra reageerimissüsteemi toimimise kohta aruande, tehes vajaduse korral ettepanekuid nende parandamiseks, ja kui see on asjakohane, lisades aruandele seadusandlikud ettepanekud.	1. Hiljemalt ... [väljaannete talitus: palun lisage kuupäev = viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest] ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesoleva määruse mõjusust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut järgmise kohta:
	a)  nõukoja töö, sealhulgas seoses muude asjaomaste liidu kriisiohjeorganite tööga;
	b)  käesolevas määruses osutatud stressitestid, koolitus ja kriisiprotokollid;
	c)  artiklis 13 osutatud hädaolukorrarežiimi kehtestamise kriteeriumid;
	d)  kooskõlas Va osaga kasutusele võetud digivahendid.
	Kui see on kohane, tuleb lisada aruandele asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek  289

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Komisjon esitab iga kord pärast hädaolukorrarežiimi lõpetamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande hädaolukorrale reageerimise süsteemi toimimise kohta ja parandusettepanekud, kui see on vajalik. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut hädaolukorra meetmete mõju kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustele, nimelt ettevõtlusvabadusele, töö otsimise ja töötamise vabadusele ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigusele, sealhulgas streigiõigusele.

Muudatusettepanek  290

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Lõike 1 kohaldamisel esitavad nõukoda ja liikmesriikide pädevad asutused komisjonile tema taotluse korral kogu kättesaadava teabe.

Muudatusettepanek  291

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kehtetuks tunnistamine	Määruse (EÜ) nr 2679/98 muutmine

Muudatusettepanek  292

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukogu määrus (EÜ) 2679/98 tunnistatakse alates [kuupäev] kehtetuks.	Nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 muudetakse järgmiselt.
	1)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:
	„Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist ega õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigisisese õiguse ja/või tavaga. Samuti ei mõjuta määrus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja nende täitmist tagada või esitada kollektiivhagi vastavalt riigisisesele õigusele ja/või tavale.“;
	2)  Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 5a
	1.  Määruse .../2023 (siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrus) artiklis 14 osutatud siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral lõpetatakse selle režiimi ajal käesoleva määruse artiklite 3, 4 ja 5 kohaldamine.
	2.  Lõige 1 ei piira kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest enne hädaolukorrarežiimi kehtestamist kooskõlas [siseturu hädaolukorra ja vastupidavuse määrusega].“

Muudatusettepanek  293

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Jõustumine	Jõustumine ja kohaldamine

Muudatusettepanek  294

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesolevat määrust kohaldatakse alates ... [kuus kuud pärast jõustumist].

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

19. septembril 2022 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kohta ja kaks seadusandlikku ettepanekut valdkondlike õigusaktide sihipäraste muudatustega. Ühtse turu erakorraliste meetmete paketiga luuakse ELi kriisidele reageerimise üldine raamistik siseturul ning see täiendab muid sektoripõhiseid kriisidele reageerimise mehhanisme, nagu liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja sektoripõhised kriisiraamistikud tervishoiu, pooljuhtide või toiduga kindlustatuse valdkonnas.

Ühtse turu erakorraliste meetmete pakett loodi vastusena siseturu killustatusele COVID-19 pandeemia ajal, mil piiride ajutine ja ühepoolne sulgemine takistas kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumist ning süvendas tarneahela häireid. Enneolematu kriis viis liikmesriikide esialgse kaootilise reageerimiseni, mida iseloomustas koordineerimise ja solidaarsuse puudumine ning põhjendamatute piirangute kehtestamine, võtmata täielikult arvesse nende laastavat mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele. Uue mehhanismiga nähakse ette horisontaalne kriisijuhtimise raamistik, et tagada siseturu avatus ja tarneahelate suurem vastupanuvõime.

2. Raporti projekt

Raportöör toetab täielikult määruse eesmärki kaitsta kaupade, töötajate ja teenuste vaba liikumist. Samal ajal usub raportöör, et vastupanuvõime on väga oluline tagamaks, et siseturg saavutab oma lõppeesmärgi, milleks on ELi majanduse toetamine. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku muuta pealkiri „Siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime õigusakt“ ning teha täiendavaid muudatusi, et tugevdada liidu vastupanuvõimet. Raportöör kiidab heaks siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime õigusakti lähenemisviisi kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumise säilitamisele. COVID-19 pandeemia ajal olid aluslepingutes sätestatud töötajate ja ettevõtjate õigused ebaproportsionaalselt piiratud. Raportöör soovib rõhutada, et aluslepingus sätestatud vabadusi ei peatata kriiside ajal: vaba liikumise ühepoolsed piirangud takistasid sageli isegi kriisidele reageerimist, näiteks tervishoiutöötajate ja haiglamasinate hooldusteenuste osutajate liikumise või toiduvarude kättesaadavuse piiramine. Seetõttu rõhutab raportöör nn kiirkoridoride olulist rolli pandeemia ajal ja rõhutab, et uue vahendiga tuleks selliseid meetmeid edasi arendada.

COVID-19 pandeemia ajal ja ELi reageerimisel Venemaa ebaseaduslikule sõjale Ukrainas täiendati valitsuse juhitud kriisile reageerimist ettevõtjate kiire kohandamisega nende tarneahelates ja tootmisliinides. Raportöör on veendunud, et turusekkumised peavad jääma viimaseks abinõuks, samas kui turupõhised mehhanismid, nagu hanked ja koostöö valitsuse ja tööstuse vahel, on paremad, kiiremad ja tõhusamad kriisile reageerimisel.

Neid kaalutlusi silmas pidades tugevdab raportöör mõningaid elemente, eelkõige seoses vastupanuvõime ning töötajate, kaupade ja teenuste vaba liikumisega. Samal ajal soovib ta tagada, et kriisi ajal valitseks koostöö- ja solidaarsusvaim valitsuste ja ettevõtjate vahel, kes soovivad aidata.

2.2 Vastupidavus eriolukorra ajal

Raportöör on veendunud, et siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime õigusakt peab suurendama tarneahelate vastupanuvõimet, edendades vabatahtlikkuse alusel koostööd ettevõtjate, komisjoni ja liikmesriikide vahel. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku tagada, et kõik osalejad oleksid kriisiks valmis iga kahe aasta tagant tehtavate stressitestide, koolituste ja kriisiprotokollide abil, kaasates mitte ainult kõik asjaomased riiklikud ametiasutused, vaid ka sidusrühmad, näiteks ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja eksperdid.

Ettevõtjatel on kriisile reageerimiseks kriitilise tähtsusega teadmised ja ressursid, nagu on esile toonud COVID-19 pandeemia. Raportööri arvates peab ettevõtjate kaasamine olema iga kriisile reageerimise mehhanismi lahutamatu osa. Raportöör soovib edendada ettevõtjate suuremat kaasatust, võimaldades neil anda kriisimeetmete kohta nõu veebiplatvormi kaudu. Lisaks peaks komisjon Euroopa tasandil ühiste sektoripõhiste nõrkade kohtadega tegelemiseks tegema vabatahtlikkuse alusel tarneahela stressiteste, mis annaks nii komisjonile kui ka ettevõtjatele võimaluse töötada välja tarneahela vastupanuvõime parimad tavad.

Raportöör on veendunud, et strateegilised reservid peavad saama püsivamaks kaalutluseks liidu vastupanuvõime suurendamisel ning vaja on tihedamat koostööd ja parimate tavade vahetamist komisjoni ja liikmesriikide vahel. Samal ajal märgib raportöör, et reservide protsükliline loomine valvsusrežiimi või hädaolukorrarežiimi ajal võib suurendada nappust, tõsta hindu, mõjutada konkurentsi ja võrdseid võimalusi ning halvendada olukorda. Lisaks nõuavad strateegilised reservid ettevõtjate vahel väljakujunenud suhteid ja igale sektorile omast halduskorda. Liikmesriikidel on paremad võimalused selle saavutamiseks, kuna neil on juba olemas hästi toimivad mehhanismid strateegiliste reservide haldamiseks. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku anda komisjonile alaline roll koordineerimise ja teabevahetuse tagamisel ning liikmesriikidevahelise solidaarsuse edendamisel strateegiliste reservide haldamisel, kaotades samal ajal õiguse näha ette kohustuslikud varud valvsusrežiimi ajal.

2.3 Hädaolukorrarežiim

Raportöör on veendunud, et siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime õigusakt peab kriisi ajal keskenduma kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumise tagamisele, nagu on sätestatud aluslepingutes, eriti hädaolukordades. Raportöör teeb ettepaneku tugevdada hädaolukorrarežiimi esimese peatüki elemente ning viia see kooskõlla aluslepingute ja kohtupraktikaga. Lisaks soovib raportöör juhtida rohkem tähelepanu piirialade olukorrale, kuna vaba liikumise piirangud mõjutavad neid kõige rohkem. Seetõttu soovib ta saavutada „kodust töötamise“ ühtse määratluse.

Raportööri arvates on siseturul kriisidele reageerimisel kesksel kohal ettevõtjad ja turujõud. Kuigi ta näeb vajadust prioriteetsete tellimuste järele, soovitab ta teha parandusi, et anda ettevõtjatele täiendav tegutsemisruum ja tagada suurem õiguskindlus. Kuna ettevõtjad tegutsesid hoolimata avaliku sektori asutuste kooskõlastamata meetmetest pandeemia ajal, soovitab raportöör piiratumaid ja vabatahtlikumaid teabenõudeid. Lisaks täiustab raportöör õiguskindluse tagamiseks eeskirju, mis reguleerivad andmete kasutamist ning kaubandus- ja ärisaladuste ning intellektuaalomandi kaitset. Lisaks teeb raportöör ettepaneku menetluslike elementide kohta, et tagada, et prioriteetsed tellimused jääksid viimaseks abinõuks ega ohustaks ettevõtjate majanduslikku elujõulisust. Tuletades meelde, et COVID-19 pandeemia ajal olid ettevõtjad suure surve all, soovitab raportöör kohandada sanktsioonirežiime, et kajastada kriisi ajal tõenäoliselt tekkinud väiksemaid tulusid.

Raportöör on seisukohal, et solidaarsus on vastastikuse usalduse ning lõpuks ka kaupade, teenuste ja töötajate sujuva vaba liikumise jaoks väga oluline. Seetõttu teeb ta ettepaneku mehhanismi kohta, mille kohaselt liikmesriigid võivad kriisiga seotud oluliste kaupade ja teenuste nappuse korral algatada üleskutse solidaarsuseks. COVIDi ajal seadsid ekspordipiirangud ja ühishanked ELi liikmeid vastamisi sarnaselt meelestatud naabritega, kes vajasid samuti kriisiga seotud kaupu. Selliste olukordade vältimiseks tulevikus ja Euroopa solidaarsuse tugevdamiseks teeb raportöör ettepaneku avada ühishanked Andorrale, Monacole ja San Marinole, ühinevatele kandidaatriikidele ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvatele riikidele.

2.3 Digivahendid ja haldusmenetluste ühtlustamine

COVID-19 pandeemia ajal tekitasid riigiti erinevad nõuded ja haldusmenetlused teise liikmesriiki sisenemisel kodanike, eelkõige töötajate ja teenuseosutajate jaoks suurt segadust ja frustratsiooni, eelkõige piirialadel. Seetõttu näeb raportöör ette, et komisjon peab viivitamata välja töötama digitaalsed vahendid, mis sarnanevad eduka koostalitlusvõimelise COVID-19 tõendiga, et tagada elutähtsate kaupade ja teenuste kiirkoridoride toimimine. Komisjon peab looma digiportaali, mis hõlmab kõiki registreerimis- või loavorme piiriülese tegevuse jaoks, eelkõige COVID-tõenditega sarnaste kriisi korral oluliste deklaratsioonide jaoks, ning kriisi korral oluliste kutseteenuste jaoks, et kiirendada lubade andmise, registreerimise või deklareerimise menetlusi.

2.4 Juhtimine

COVID-19 rõhutas kõigi valitsuste vahelise hea koostöö tähtsust ELi siseturul, aga ka parlamentaarse kontrolli tähtsust. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku kujundada nõuanderühm pärast eksperdirühma loomist selliste rühmade jaoks hästi tuntud ja kehtestatud eeskirjade alusel, andes sellega Euroopa Parlamendile ja EMP/EFTA riikidele alalisema vaatlejakoha. Võttes arvesse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime õigusakti üldist olemust, soovitab raportöör parandada ka peamisi määratlusi, suurendades seeläbi õiguskindlust ja prognoositavust.

3. Kaasnevad ettepanekud

Raportöör soovitab teha sihipäraseid muudatusi kahes kaasnevas ettepanekus, et tagada ühtlustatud ja ühtlustamata kaupade vaba liikumise hõlbustamine kogu ELis. Seoses komisjoni käsutuses olevate kriisimehhanismidega teeb raportöör ettepaneku näha ette ka mehhanism ühtlustamata toodete kiireks turule laskmiseks, mis oleks suurendanud ohutute isikukaitsevahendite kättesaadavust COVID-19 pandeemia ajal. Selleks et motiveerida ettevõtjaid kriisi ajal tootmist suurendama, teeb raportöör ettepaneku lubada piiratud aja jooksul pärast ühtse turu hädaolukorra lõppu jätkata selliste kaupade müüki, mis lasti turule hädaolukorras, ilma et see kahjustaks toodete ohutust.

Raportöör on veendunud, et siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime õigusakt peaks eelkõige parandama siseturu vastupanuvõimet, tagades pideva koordineerimise liikmesriikide vahel ja tagades igal ajal valmisoleku ootamatuteks šokkideks. Seega peab siseturg kriisi ajal jääma avatuks ja toimivaks ning kaitsma nii tarbijaid, töötajaid kui ka ettevõtjaid hädaolukordade eest.

 

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

 

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai [raporti projekti koostamisel / raporti koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist] teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

 

 

 

Üksus ja/või isik

Affordable Medicines Europe

APPLiA - Home Appliance Europe

BDA - Bundesvereinigung der Deutschen Arbeitgeberverbände e.V.

BDI - Bundesverband der Deutschen Industry e.V.

Business Europe

BWL - Bundesamt für wirtschaftliche Landesversorgung der Schweiz

Dutch Ministry of Economic Affairs

Eurochambres

Eurocommerce

France Industrie

Germany Ministry of Climate and Economics

Independent Retail Europe

Mission of the United Kingdom to the European Union

NESA - National Emergency Supply Agency of Finland

Orgalim

Prof. Dr. iur. Jan Bergmann

SME United

 

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (15.6.2023)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98

(COM(2022)0459 – C9‑0315/2022 – 2022/0278(COD))

Arvamuse koostaja (*): Eva Maydell

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 57

 

 

LÜHISELGITUS

1. Sissejuhatus

COVID-19 kriis ja Venemaa ebaseaduslik sõda Ukrainas on tekitanud liidule enneolematuid katsumusi. Kriisist väljudes püüab Euroopa saadud õppetunde arvesse võttes luua mehhanismid, mis aitaksid kriisidega toime tulla, neid ennetada ja nendeks valmis olla.

Kriisid sünnitavad sageli uusi kriise: oht elule, majanduslik kahju, liikumisvabaduse piiramine, konkurentsivõime kahjustamine ning avaliku korra haavatavus. Seetõttu püütakse ühtse turu hädaolukorra mehhanismiga pakkuda meetmeid ja foorumeid, mis parandaksid liikmesriikide ja ettevõtjate vahelist koostööd ja teabevahetust.

2. Arvamuse projekt

Ühtne turg on olnud ELi ajaloos üks suurimaid saavutusi ja eeliseid ning avanud paljudele liikmesriikidele tee jõukusele ja majanduskasvule. Arvamuse koostaja toetab täielikult eesmärki anda ühtsele turule vahendid suurema vastupidavuse ja kaitse tagamiseks – „kui sa ei tee ettevalmistusi, valmistad end ette ebaõnnestumiseks“.

Kriisi korral on ennetamine alati parem kui ravi. Seetõttu on nõuanderühma roll prognoosimisel ning laiaulatuslike ja sisukate konsultatsioonide pidamisel ettevõtjate esindajate, sidusrühmade organisatsioonide ja ekspertidega eriti oluline. Nii kaitstakse ja tugevdatakse ühtsel turul selle kõige väärtuslikuma kauba – nelja vabaduse – järjepidevust.

On oluline, et määrusega kehtestataks selge ja täpne raamistik meetmete jaoks, mis keskenduvad liikmesriikide ja ettevõtjate vahelise koostöö, teabevahetuse ja valmisoleku suurendamisele. See peab aitama tagada talitluspidevust, piirata häireid tööstuses ja tagada, et turusekkumine oleks viimane abinõu.

Kõikide vastuvõetud meetmetega tuleb tagada, et need aitavad kaitsta ühtse turu toimimist, näidates liitu samal ajal konkurentsivõimelise, uuendusliku, kiire ja atraktiivse investeerimiskohana. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni pädevuse kohaselt keskendus arvamuse koostaja järgmistele artiklitele:

A. Kehtestamine

Liikmesriikidel, ettevõtjatel ja töötajatel on vaja, et valvsus- ja hädaolukorrarežiimi meetmed oleksid selged, täpsed ja proportsionaalsed.

Valvsusrežiim tuleks kehtestada, kui selleks on olemas selged tõendid ja põhjendus. Arvestades selles etapis võetavaid tõsiseid meetmeid, on režiimi kehtestamisel oluline tagada kontroll ja tasakaal, sealhulgas nõuanderühma kaasamine, ühtse turu kriisikaitse aruande koostamine ja vajaduse korral hääletus.

Valvsusrežiimi lõpetamisel tuleks samuti ette näha analüüs, et parandada selle kasutamist tulevikus. Seetõttu tuleks see läbi vaadata. Valvsusrežiimi pikendamise või lõpetamise jaoks on vaja, et otsustamisprotsess oleks selgem ja sellel oleksid kaitsemeetmeid. See on eriti oluline juhul, kui pikendamist kasutatakse ennetava meetmena, et mitte kehtestada hädaolukorra raamistikku, või kui on vaja valvsusrežiim varakult lõpetada. Sidususe tagamiseks on arvamuse koostaja ühendanud artiklid 9 ja 10.

B. Strateegilised reservid

Arvestades strateegiliste reservide loomise võimalikku tõsist ja märkimisväärset mõju ühtsele turule, vabakaubandusele ja talitluspidevusele, on arvamuse koostaja püüdnud lisada olulised kontrolli- ja tasakaalustusmeetmed.

Nõuanderühmal peaks olema suurem roll, et tagada strateegiliste reservide loomisel ühtlustatud, kommunikatiivne ja koostööl põhinev lähenemisviis. Solidaarsus ja tõhusad meetmed tagatakse kõige paremini, kui võetud meetmed on võimalikult suure läbipaistvuse ja proportsionaalsusega.

Arvamuse koostaja lisab uue artikli „Pikaajaline strateegilise reservi kavandamine“. Selles sättes kasutatakse läbivaatamismenetlust, et anda soovitusi selle kohta, kas strateegilise tähtsusega kaupade alalise või etapiviisilise reservi säilitamiseks on vaja liikmesriikide ja komisjoni pikaajalist kava ja kas sellest oleks kasu. See aitab ära hoida tulevast nappust ning valvsus- või kriisirežiimi kehtestamist.

C. Prioriteetsed tellimused ja hanked

Võib esineda olukordi, kus tuleb teha prioriteetseid tellimusi. Samas peab olemas olema selge protsess, mis kaitseks ühtse turu terviklikkust, ettevõtjate majanduslikku tervist ja liidu tulevast konkurentsivõimet.

On väga oluline, et prioriteetsete tellimuste täitmise nõudmine oleks viimane abinõu. Ettevõtjate suutlikkust tellimust täita ja selle mõju ettevõtjatele tuleb täielikult ja igakülgselt arvesse võtta.

Arvestades prioriteetsetest tellimustest tulenevat märkimisväärset turusekkumist, on väga tähtis, et ettevõtjatel oleks õigus olla ära kuulatud ning et nõuanderühmal ja ettevõtjatel oleks suurem roll erimeelsuste kontrollimisel, heakskiitmisel ja lahendamisel.

D. Digivahendid

Eesmärk on, et digivahendid toetaksid käesoleva määruse eesmärke. Seetõttu on oluline, et komisjon tagaks nende ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja eelarve ning et oleks tagatud kõrgetasemeline andmekaitse ja küberturvalisus.

Samuti tuleks keskenduda koostalitlusvõimele ja kasutatavusele, eelkõige VKEde ja kodanike jaoks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete raamistikku tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, sealhulgas avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord.	(8) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete raamistikku tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, sealhulgas avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. Määrus ei tohiks piirata riiklikke julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmeid. Proportsionaalsete meetmete kohaldamisel kriisi korral tuleb arvesse võtta riigi kaitsevõimet.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– vahendid, mis on vajalikud selleks, et teave, mis võimaldab ettevõtetel ja kodanikel kriisi korral sihipäraselt reageerida ja turul asjakohaselt käituda, oleks õigeaegselt juurdepääsetav ja kättesaadav.	– vahendid, mis on vajalikud selleks, et teave, mis võimaldab ettevõtetel, töötajatelja kodanikel kriisi korral sihipäraselt reageerida ja turul asjakohaselt käituda, oleks õigeaegselt juurdepääsetav ja kättesaadav.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24a) Rõhutab nõuanderühma tähtsust strateegiliste prognooside tegemisel ning ulatuslike ja põhjalike konsultatsioonide pidamisel ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, sidusrühmade organisatsioonide ja ekspertidega kriisi ennetamiseks ja lahendamiseks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid täitma eelisjärjekorras selliste kaupade tellimusi, mida kasutatakse sisendina kriisi seisukohast oluliste lõppkaupade tootmiseks, või selliste lõppkaupade endi tellimusi. Kui ettevõtja peaks selliste tellimuste vastuvõtmisest ja eelisjärjekorras täitmisest keelduma, võib komisjon juhul, kui on objektiivseid tõendeid, et kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavus on hädavajalik, otsustada paluda asjaomastel ettevõtjatel teatavad tellimused vastu võtta ja need eelisjärjekorras täita ning sel juhul on nende täitmine muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslik. Kui ettevõtja tellimust siiski vastu ei võta, peaks ta selgitama oma õiguspäraseid põhjusi nõude täitmisest keeldumiseks. Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust.	(32) Selleks et tagada ühtse turu hädaolukorra ajal kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus, võib komisjon pärast nõuanderühmaga konsulteerimist lisaks kutsuda kriisi seisukohast olulistes tarneahelates tegutsevaid ettevõtjaid täitma eelisjärjekorras selliste kaupade tellimusi, mida kasutatakse sisendina kriisi seisukohast oluliste lõppkaupade tootmiseks, või selliste lõppkaupade endi tellimusi. Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu, esitab ta õiguspärased põhjused, miks tellimust ei ole võimalik täita.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist ja kehtestatakse iga strateegilise reservi kohta, mida liikmesriigid peaksid hoidma, individuaalsed eesmärgid (mahud ja tähtajad), nii et oleks tagatud algatuse sihtide saavutamine. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valvsusrežiimi ja valvsusmeetmete kehtestamiseks, et jälgida tähelepanelikult strateegilisi tarneahelaid ja koordineerida strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste reservide loomist. Lisaks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete kehtestamiseks ühtse turu hädaolukorra ajal, et sellele oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.	(35) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist ja kehtestatakse loetelu strateegilistest reservidest, mida liikmesriigid peaksid hoidma, nii et oleks tagatud algatuse sihtide saavutamine. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valvsusrežiimi ja valvsusmeetmete kehtestamiseks, et jälgida tähelepanelikult strateegilisi tarneahelaid ja koordineerida strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste reservide loomist. Lisaks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete kehtestamiseks ühtse turu hädaolukorra ajal, et sellele oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39a) Digivahendite edu ja nende arendamine sõltub komisjoni ja liikmesriikide tihedast koostööst, et tagada selliste vahendite kogu liitu hõlmav koostalitlusvõime ning võimaluse ja vajaduse korral ühine kasutajaliides, mis on integreeritud olemasolevatesse teenustesse, näiteks Your Europe portaali.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1) „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline;	1) „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline; millel võib olla kahjulik mõju ühtse turu toimimisele, sealhulgas märkimisväärsed häired tarneahelates ning kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vabal liikumisel.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a) „ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja, teenuseosutaja või mõni muu füüsiline või juriidiline isik, kes peab täitma kohustusi, mis on seotud teenuse osutamise või toodete valmistamise, nende turul kättesaadavaks tegemise või kasutuselevõtuga;

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3a
	Hädaolukorra ja vastupidavusdialoog
	Selleks et tõhustada liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelist dialoogi vastupidavuse ja kriisidele tulemusliku reageerimise üle ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi parlamendikomisjoni ette, et arutada järgmist:
	a) teabevahetus kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes;
	b) nõuanderühma vastuvõetud arvamused, soovitused ja aruanded;
	c) kriisiprotokollid ja nende rakendamine ning nende mõju tööstusele ja teated olulistest intsidentidest;
	d) valvsusrežiimi kehtestamine, selle laiendamine ja lõpetamine ning valvsusrežiimi meetmed vastavalt käesoleva määruse III osale ning liikmesriikide poolt valvsusrežiimi ajal esitatud teated;
	e) siseturu kaitse ja vastupidavuse hindamise tulemused vastavalt käesoleva määruse artiklile 9;
	f) hädaolukorrarežiimi kehtestamine, selle laiendamine ja lõpetamine ning meetmed kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise säilitamiseks, taastamiseks ja hõlbustamiseks;
	g) käesoleva määruse artikli 27 kohased prioriteetsed tellimused;
	h) strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi korral oluliste kaupade hanked;
	i) käesoleva määruse alusel tehtud edasised algatused, otsused või meetmed. 2.
	Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile võimalust arvamuste vahetuses osaleda. 3. Nõukogu ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamisest korrapäraselt.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõuanderühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme.	2. Nõuanderühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja Euroopa Parlamendi esindaja. Iga liikmesriik nimetab kõrgetasemelise esindaja ja asendusliikme.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused. Komisjon võib kutsuda koosolekutel vaatlejana osalema ka Euroopa Parlamendi esindaja, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu49 osaliste hulka kuuluvate EFTA riikide esindajad, ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid. Lisaks kutsub komisjon nõuanderühma vastavasisulistel koosolekutel vaatlejana osalema muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste esindajad.	3. Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused. Komisjon võib kutsuda koosolekutel vaatlejana osalema Euroopa Majanduspiirkonna lepingu49 osaliste hulka kuuluvate EFTA riikide esindajad, ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid. Lisaks kutsub komisjon nõuanderühma vastavasisulistel koosolekutel vaatlejana osalema muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste esindajad.
_________________	_________________
49 ELT L 1, 3.1.1994, lk 3.	49 ELT L 1, 3.1.1994, lk 3.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajatega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;	c) ettevõtjate, sealhulgas VKEde, sotsiaalpartnerite ja tööstusharu esindajatega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud ühtset turgu ja selle tarneahelaid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) selliste tarneahelate ning kriisikaupade ja -teenuste kindlakstegemine ühtsel turul, mis on strateegilise tähtsusega ja vajalikud elutähtsa ühiskondliku või majandustegevuse säilitamiseks. Seda ülesannet täidetakse osana artikli 9 kohaselt koostatud kriisivalmiduse ja ühtse turu kaitse aruandest.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Nõuanderühm võib lõigetes 4–6 sätestatud ülesannete täitmisel võtta vastu arvamusi, soovitusi või aruandeid.	9. Nõuanderühm võib lõigetes 4–6 sätestatud ülesannete täitmisel võtta vastu arvamusi, soovitusi või aruandeid. Nõuanderühma koosolekute protokollid tehakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile kättesaadavaks niipea, kui need on heaks kiidetud.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a. Nõuanderühm tagab oma ülesannete ja tegevuse käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse, et kaitsta intellektuaalomandi õigusi, tundlikke äriandmeid ja ärisaladusi, nagu on määratletud ELi õiguses.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9b. Selleks et tõhustada liidu institutsioonide vahelist dialoogi ühtse turu hädaolukorra mehhanismi raames ning tagada suurem läbipaistvus, vastutus ja koordineerimine, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda komisjoni kui nõuanderühma eesistujat parlamendikomisjoni ette, et saada teavet kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9c. Komisjon tagab, et Euroopa Parlamenti hoitakse käesoleva artikli kohaldamisega korrapäraselt kursis.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud ühtsel turul võimalike tarneahela häirete leevendamiseks ja neile reageerimiseks ning võimaliku kaupade ja teenuste nappusega toimetulekuks;	b) konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud ühtsel turul võimalike tarneahela häirete leevendamiseks ja neile reageerimiseks ning võimaliku kaupade ja teenuste nappuse ja häiretega toimetulekuks;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) häirest või võimalikust häirest mõjutatud ettevõtjate arv;	a) häirest või võimalikust häirest mõjutatud ettevõtjate ja töötajate arv;

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks artikli 3 lõikes 2 nimetatud ohu olemasolu, kehtestab ta oma rakendusaktiga maksimaalselt kuueks kuuks valvsusrežiimi. Selline rakendusakt sisaldab järgmist:	1. Kui komisjon saab teada, et artikli 3 punktis 2 osutatud oht on olemas, konsulteerib ta nõuanderühmaga ning esitab konkreetsed ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kehtestada on vaja valvsusrežiim. Komisjon teeb nõukogule ettepaneku kehtestada valvsusrežiim maksimaalselt kuueks kuuks.
	Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega kehtestada valvsusrežiimi nõukogu rakendusaktiga.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kriisi võimaliku mõju hinnang;	välja jäetud

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) asjaomase strateegilise tähtsusega toodete ja teenuste loetelu ning	välja jäetud

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) võetavad valvsusmeetmed.	välja jäetud

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 41 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.	välja jäetud

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Valvsusrežiimi kehtestamise korral kaasneb nõukogu rakendusaktiga nõuanderühma ja komisjoni koostatud kriisiks valmisoleku ja ühtse turu kaitse aruanne.
	Aruanne sisaldab järgmist:
	a) miks on kriis liidu ja selle liikmesriikide jaoks kriitilise tähtsusega;
	b) valvsusrežiimi vajalikkus ja proportsionaalsus;
	c) eeldatav mõju ühtsele turule ja eeldatav aeg enne seda, kui oht muutub ühtse turu hädaolukorraks;
	d) kriisi võimalik mõju põhiõigustele, rahvatervisele ja avalikule julgeolekule;
	e) hinnangulised kulud, mis valvsusrežiimi ajal tuleb teha, ja hinnanguliselt vajalikud ressursid;
	f) loetelu strateegilise tähtsusega kaupadest ja teenustest, mille toimimist ja/või tarnimist ähvardab märkimisväärne häire;
	g) spetsiifilised soovitused ennetus- ja parandusmeetmete kohta;
	h) milliseid liikmesriike mõjutab kriis tõenäoliselt kõige enam;
	i) võetud meetmete mõju töötajatele ja kodanikele;
	j) praegu ohus olevas tarneahelas osalevad kolmandad riigid.
	Aruanne edastatakse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Kui see on vajalik ja proportsionaalne ning kui artikli 9 lõike 1 kohase valvsusrežiimi kehtestamise põhjused on endiselt kehtivad, teeb komisjon nõuanderühmaga konsulteerides nõukogule ettepaneku pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuue kuu võrra. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada valvsusrežiimi nõukogu rakendusaktiga.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Iga kord, kui valvsusrežiimi pikendatakse, koostatakse kriisiks valmisoleku ja ühtse turu kaitse lisaaruanne. Valvsusrežiimi ei tohi pikendada rohkem kui kaks korda. Valvsusrežiimi pikendamine kiidetakse heaks üksnes pikendamise vajalikkust ja proportsionaalsust näitavate selgete tõendite alusel.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2d. Valvsusrežiimi pikendamisel pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas strateegilised reservid vajavad edasiarendamist ja kas valvsusrežiimi pikendamine võib aidata vältida hädaolukorrarežiimi kehtestamist. Hädaolukorrarežiimi kehtestamist tuleb kasutada viimase abinõuna.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2e. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamusele tuginedes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade või teenuste seisukohast on artikli 3 lõikes 2 nimetatud oht lakanud olemast, teeb ta nõukogule ettepaneku ühtse turu valvsusrežiim lõpetada. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega lõpetada valvsusrežiimi nõukogu rakendusaktiga.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2f. Hiljemalt kuus kuud pärast valvsusrežiimi lõpetamist esitab komisjon nõuanderühmale aruande, milles kirjeldatakse ühtse turu hädaolukorra lahendamiseks võetud meetmetest saadud õppetunde. Aruannet kasutatakse artiklis 44 sätestatud läbivaatamiseks. Komisjon ajakohastab ka artiklis 11 osutatud järelevalve kriteeriume, et võtta arvesse kõnealuse aruande järeldusi.
	Aruandes hinnatakse ka vajadust pikaajalise strateegilise reservi kavandamise järele. Komisjon teeb aruande nõukogule ja Euroopa Parlamendile kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2g. Selleks et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja vastutus, võivad asjaomased Euroopa Parlamendi komisjonid paluda vastutavatel nn volinikel esitada teavet valvsusrežiimi hetkeseisu ning kriisideks valmisoleku ja ühtse turu kaitse aruande sisu kohta.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 h (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2h. Enne käesoleva määruse kohase rakendusakti vastuvõtmist ja võttes arvesse selle pakilisust, palub nõukogu Euroopa Parlamendil esitada mõistliku aja jooksul oma märkused.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 10	välja jäetud
Pikendamine ja lõpetamine
1. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks.
2. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade või teenuste seisukohast on artikli 3 lõikes 2 nimetatud oht lakanud olemast, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib nende strateegilise tähtsusega kaupade hulgast, mis on loetletud artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, nimetada kaubad, mille jaoks võib olla vaja luua reserv, et valmistuda ühtse turu hädaolukorraks, võttes arvesse nappuse tõenäosust ja mõju. Komisjon teatab sellest liikmesriikidele.	Pärast konsulteerimist nõuanderühma, asjaomaste ettevõtjate ning asjakohasel juhul ja vajaduse korral kolmandate riikidega võib komisjon nende strateegilise tähtsusega kaupade hulgast, mis on loetletud artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, nimetada kaubad, millest võib tekkida nappus ja mille jaoks võib liikmesriikidel olla vaja luua reserv, et valmistuda ühtse turu hädaolukorraks või seda ennetada, võttes arvesse nappuse tõenäosust ja mõju. Komisjon esitab selle teabe liikmesriikidele, nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib rakendusaktiga nõuda, et liikmesriigid esitaksid artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kaupade kohta järgmist teavet:	Liikmesriigid esitavad komisjonile ja nõuanderühmale artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kaupade kohta järgmist teavet:

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) territooriumil olemas olev varu;	a) territooriumil olemas olevad reservid;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) olemasolev ja eeldatav nappus;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) olemasolevad või pooleliolevad reservide suurendamise kavad;

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ac) olemasolevad reservide suurendamise meetmed;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) võimalused täiendavate koguste ostmiseks;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) võimalused hankida neid kaupu mujalt;	c) võimalused hankida neid kaupu mujalt või hankida asenduskaupu;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) lisateave, mis võimaldaks tagada kaupade kättesaadavuse.	välja jäetud

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) olemasolevad kahepoolsed tarnelepingud teise liikmesriigiga;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	db) kolmandate riikidega sõlmitud lepingud või kohustused loetletud kaupade tarnimiseks;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	dc) praegune nõudlus tarnete järele;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	dd) eeldatav nõudlus tarnete järele lühikeses ja keskpikas perspektiivis;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	de) praegune või võimalik tööjõupuudus seoses loetletud kaupade tootmisega;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	df) hinnangulised rahalised ja ühiskondlikud kulud ning loetletud kaupade reservi loomisega seotud mõju nii liikmesriikidele kui ka ettevõtjatele, eelkõige VKEdele;

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	dg) võimalik negatiivne mõju kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele;

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendusaktis täpsustatakse, milliste kaupade kohta tuleb teave esitada.	välja jäetud

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui suur on nende hoitav strateegilise tähtsusega kaupade reserv ja kui suured on muud nende kaupade varud nende territooriumil.	välja jäetud

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Konfidentsiaalset teavet käsitletakse kooskõlas kehtivate ELi suuniste ja õigusaktidega.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Võttes arvesse varusid, mida ettevõtjad hoiavad või loovad oma territooriumil, annavad liikmesriigid endast parima, et luua lõike 1 kohaselt nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade strateegiline reserv. Komisjon toetab liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja ühtlustamisel.	3. Võttes arvesse varusid, mida ettevõtjad hoiavad või loovad oma territooriumil, loovad liikmesriigid vajaduse korral ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik, lõike 1 kohaselt nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade strateegilise reservi. Kui liikmesriigid seda taotlevad, toetab komisjon liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja ühtlustamisel.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui lõike 1 kohaselt nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade reservide loomise saab muuta liikmesriikidevahelise ühtlustamise kaudu tulemuslikumaks, võib komisjon rakendusaktiga kehtestada liikmesriikide hoitavate strateegiliste reservide mahtu ja tähtaegu käsitlevate individuaalsete eesmärkide loetelu ja seda korrapäraselt ajakohastada. Iga liikmesriigi individuaalsete eesmärkide kehtestamisel võtab komisjon arvesse järgmist:	4. Kui see on asjakohane ja vajalik, võib komisjon pärast nõuanderühmaga konsulteerimist koostada liikmesriikidele soovituslike individuaalsete eesmärkide loetelu. Iga liikmesriigi individuaalsete eesmärkide kehtestamisel võtavad komisjon ja nõuanderühm arvesse järgmist:

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) liidus olemas olevate ettevõtjate varude ja strateegiliste reservide suurus ning teave ettevõtjate käimasoleva tegevuse kohta oma varude suurendamiseks;	b) liidus olemas olevate ettevõtjate varude ja strateegiliste reservide suurus;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) liikmesriikide ja kogu liidu varude suurendamiseks võetud meetmed;

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) selliste strateegiliste reservide loomise ja hoidmise kulu.	c) liikmesriikide rahalised kulud seoses selliste strateegiliste reservide loomise ja hoidmisega;

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) rahalised kulud ja negatiivne mõju ettevõtjatele;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) mõju liidu konkurentsivõimele, ühtsesse turgu tehtavatele siseinvesteeringutele ja selle liikmesriigi ettevõtjatele.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriik teatab komisjonile korrapäraselt oma strateegiliste reservide seisu. Kui liikmesriik on lõikes 4 nimetatud individuaalsed eesmärgid täitnud, teatab ta komisjonile, kui tal on asjaomaste kaupade varusid, mis ületavad tema eesmärke. Liikmesriik, kelle reservid ei ole jõudnud individuaalsete eesmärkideni, põhjendab seda komisjonile. Komisjon hõlbustab koostööd selliste liikmesriikide vahel, kes on oma eesmärgid juba täitnud ja kes ei ole neid veel täitnud.	5. Liikmesriik teatab korrapäraselt ja vajaduse korral kokkulepitud ajavahemiku järel komisjonile ja nõuanderühmale oma strateegiliste reservide seisu. Kui liikmesriik on lõikes 4 nimetatud individuaalsed eesmärgid täitnud, teatab ta komisjonile ja nõuanderühmale, kui tal on asjaomaste kaupade varusid, mis ületavad tema eesmärke, või kui ta ei ole soovitatavaid eesmärke täitnud. Kui see on vajalik ja asjakohane, annavad komisjon ja nõuanderühm soovitusi, kuidas allesjäänud nappusega tegeleda.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liikmesriigi strateegilised reservid jäävad lõikes 4 nimetatud individuaalsetele eesmärkidele pidavalt alla ja tema territooriumil tegutsevad ettevõtjad ei suuda seda puudujääki tasakaalustada, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas lõike 1 kohaselt nimetatud strateegilise tähtsusega kauba strateegilise reservi loomiseks on vaja võtta lisameetmeid.	välja jäetud
Kui komisjon järeldab selle hinnangu tulemusel, toetudes objektiivsetele andmetele, et
a) vajadus nimetatud kauba järele püsib või on suurenenud võrreldes ajaga, mil lõikes 4 nimetatud eesmärk algselt kehtestati või mil seda viimast korda lõike 4 kohaselt ajakohastati,
b) juurdepääs nimetatud kaubale on hädavajalik, et tagada valmisolek ühtse turu hädaolukorraks,
c) liikmesriik ei ole esitanud piisavaid tõendeid, et selgitada, miks ta ei ole täitnud oma individuaalset eesmärki, ning
d) liikmesriigil on asjaomases tarneahelas tähtis koht, mistõttu asjaolu, et ta ei ole nimetatud strateegilist reservi loonud, tekitab erakorralise olukorra, sest see seab tõsiselt ohtu liidu valmisoleku teda ähvardavaks ühtse turu hädaolukorraks,
võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega nõutakse kõnealuselt liikmesriigilt kindlaksmääratud tähtajaks asjaomase kauba strateegilise reservi loomist.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva artikli kohaldamisel püüab komisjon tagada, et strateegilise reservi loomine ei sea lõike 1 kohaselt nimetatud kauba tarneahelaid ega asjaomase liikmesriigi fiskaalvõimekust ebaproportsionaalselt suure surve alla.	Käesoleva artikli kohaldamisel püüavad komisjon ja nõuanderühm tagada, et soovitused strateegilise reservi loomiseks ei sea lõike 1 kohaselt nimetatud kauba tarneahelaid, ühtse turu konkurentsivõimet ja ühtse turu võimekust, liidu tööstussektoreid, tööturgu ega asjaomase liikmesriigi fiskaalvõimekust ebaõiglaselt ja ebaproportsionaalselt suure surve alla.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab täielikult arvesse liikmesriikide tõstatatud riikliku julgeoleku küsimusi.	Komisjon võtab täielikult arvesse liikmesriikide tõstatatud rahvatervise, ohutuse ja riikliku julgeoleku küsimusi ning muid asjakohaseid tegureid.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Käesolevas artiklis nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.	välja jäetud

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12a
	Pikaajaline kriitilise tähtsusega strateegiline reserv
	1. Selleks et minimeerida häireid ühtsel turul ning liidu tööstusliku tootmise suutlikkuses ja konkurentsivõimes, sisaldab artikli 9 lõikes 2c sätestatud läbivaatamise tulemus soovitusi strateegilise tähtsusega kaupade alaliste, etapiviisiliste ja vabatahtlike strateegiliste varude säilitamist käsitleva liikmesriikide ja komisjoni pikaajalise kava kehtestamise vajalikkuse, proportsionaalsuse ja kasulikkuse kohta, et aidata ära hoida tulevast nappust ning valvsus- või hädaolukorrarežiimi kehtestamist.
	2. Selliste pikaajaliste või etapiviisiliste strateegiliste reservide loomise ja säilitamise kulusid ja praktilisi aspekte võetakse asjakohaselt arvesse. Tähelepanu pööratakse ka võimalikule parema koostöö, koordineerimise ja teabevahetuse vajadusele liikmesriikide, ettevõtjate ja asjakohasel juhul kolmandate riikide vahel, et suurendada ühtse turu vastupidavust, parandada ülemaailmsete tarneahelate usaldusväärsust kriisi ajal või kriisieelsel ajal ning tagada, et turusekkumine oleks viimane abinõu. Seda protsessi võib liikmesriikide taotluse alusel koordineerida komisjon.
	3. Liikmesriigid püüavad tugevdada liidu tarneahela vastupidavust ja vähendada strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste puhul sõltuvust kolmandatest riikidest, sealhulgas arendades asjakohasel juhul tootmisvõimsust liidus.
	4. Käesoleva artikli kohaldamisalast jäävad välja otsuse nr 1313/2013/EL artikli 12 kohaselt rescEU reservi kuuluvad vahendid.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks hädaolukorra, teeb ta nõukogule ettepaneku kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiim.	2. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks hädaolukorra, teeb ta nõukogule ettepaneku kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiim. Komisjon teavitab sellest ettepanekust viivitamata Euroopa Parlamenti.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib paluda ühte või mitut kriisi seisukohast olulises tarneahelas tegutsevat ettevõtjat võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks (edaspidi „prioriteetne tellimus“).	1. Kui see on vajalik ja proportsionaalne, võib komisjon pärast nõuanderühmaga konsulteerimist ja viimase abinõuna paluda ühte või mitut kriisi seisukohast olulises tarneahelas tegutsevat ettevõtjat võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks (edaspidi „prioriteetne tellimus“). Prioriteetse tellimuse täitmise taotlus peab põhinema objektiivsetel ja ajakohastel andmetel ja teabel ning sellele lisatakse üksikasjalik põhjendus.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu ega täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on kõnealusel juhul vajalik ja proportsionaalne, andes asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, võimaluse esitada mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus ühtsel turul.	2. Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu ega täida seda eelisjärjekorras, annab komisjon pärast nõuanderühmaga konsulteerimist asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, õiguse olla ära kuulatud ja esitada selgitus, miks seda nõudmist ei täideta.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Lõikes 2 nimetatud ettevõtja esitab komisjonile 10 päeva jooksul alates nõudmise teatavakstegemisest põhjendatud selgituse, milles tuuakse ära korrektselt selgitatud põhjused, miks tal ei ole käesoleva sätte eesmärke silmas pidades võimalik ega asjakohane nõudmist täita.
	Sellised põhjused võivad olla ettevõtja võimetus täita prioriteetset tellimust, sest tema tootmisvõimsus ei ole piisav, tehnilised põhjused või tõsine oht, et tellimuse vastuvõtmine põhjustaks ettevõtjale suuri raskusi või majanduslikku koormust, sealhulgas talitluspidevuse risk või muud samavõrd tõsised asjaolud.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Kui komisjon leiab pärast nõuanderühmaga konsulteerimist ja ettevõtja põhjendatud selgituse uurimist, et prioriteetsest tellimusest keeldumise põhjused ei ole piisavad, võib tõsistel ja korrektselt põhjendatud juhtudel, kui alternatiivset lahendust ei ole võimalik leida, määrata ettevõtjale artiklis 28 osutatud trahvid. Edasised meetmed määratakse kindlaks riigisisese õigusega.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, keeldub nõudest otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, esitab ta komisjonile kümne päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest põhjendatud selgituse, milles ta põhjendab nõuetekohaselt, miks tal ei ole käesoleva sätte eesmärke silmas pidades võimalik ega asjakohane nõuet täita. Selline põhjus võib olla ettevõtja võimetus täita prioriteetset tellimust, sest tema tootmisvõimsus ei ole piisav, või tõsine oht, et tellimuse vastuvõtmine põhjustaks ettevõtjale suuri raskusi või majanduslikku koormust, või muud samavõrd tõsised asjaolud.	välja jäetud
Komisjon võib sellised põhjendused või osa neist avaldada, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui liidus asutatud ettevõtte suhtes kohaldatakse kolmanda riigi meedet, millega kaasneb prioriteetne tellimus, teatab ettevõte sellest komisjonile.	5. Kui liidus asutatud ettevõtte suhtes kohaldatakse kolmanda riigi meedet, millega kaasneb prioriteetne tellimus, teatab ettevõte sellest komisjonile. Asjaomane liikmesriik ja komisjon peavad kolmanda riigiga dialoogi, et saavutada sõbralik ja hallatav tulemus, et piirata või vältida pikaajalist kahju ettevõtjale.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Komisjon võib teha koostööd nõuanderühmaga ja vajaduse korral kolmandate riikidega, et vahetada prioriteetsete tellimuste tulevase kohaldamise jaoks parimaid tavasid.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6b. Komisjon võib teha koostööd liikmesriikidega, et aidata neil kehtestada või täiendada muid soodustusi, mida kohaldatakse prioriteetseid tellimusi tegevate ettevõtjate suhtes.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Üksused ja isikud, keda mõjutab eelisjärjekorras tellimuse täitmise lepinguliste kohustuste vajalik rikkumine, ei vastuta algsest rikkumisest tingitud lepinguliste kohustuste rikkumise eest.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.	välja jäetud

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a. Komisjon tagab täieliku sidususe ja tegevuse järjepidevuse muude kehtivate liidu õigusaktidega, mis nõuavad kriiside ajal prioriteetseid tellimusi ja hankekorraldusi. Vajaduse korral konsulteerib nõuanderühm muude kehtivate liidu õigusaktide alusel loodud haldus- ja nõuandekogudega ning -rühmadega.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8b. Käesoleva määruse alusel taotletavad prioriteetsed tellimused ei piira Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) kohaldamist.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui ettevõtjaid esindav organisatsioon või ettevõtja esitab vastuseks artikli 24 kohaselt esitatud nõudele tahtlikult või raske hooletuse tõttu vale, ebatäpset või eksitavat teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul;	a) kui ettevõtja esitab vastuseks artikli 24 kohaselt esitatud nõudele tahtlikult või raske hooletuse tõttu vale, ebatäpset või eksitavat teavet või ei esita üldse mingit teavet või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul;

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kui ettevõtja jätab tahtlikult või raske hooletuse tõttu täitmata kohustuse teatada komisjonile artikli 27 kohaselt oma kohustusest kolmanda riigi ees või jätab selgitamata, miks ta ei ole prioriteetset tellimust vastu võtnud;	b) kui ettevõtja jätab tahtlikult või raske hooletuse tõttu täitmata kohustuse teatada komisjonile artikli 27 kohaselt oma kohustusest kolmanda riigi ees;

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 200 000 eurot.	2. Lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel määratav trahv ei ületa 200 000 euro suurust maksimumsummat. Kui asjaomane ettevõtja on VKE, ei tohi määratud karistusmakse ületada 50 000 euro suurust maksimumsummat.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Kui asjaomane ettevõtja on VKE, ei tohi määratud karistusmaksed ületada 0,5 % eelmise majandusaasta kogukäibest.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Trahvisumma määramisel võetakse arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja majanduslikke vahendeid ning rikkumise laadi, raskusaset ja kestust, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid.	4. Trahvisumma määramisel võetakse arvesse:
	a) ettevõtja suurust ja majanduslikke vahendeid;
	b) rikkumise laadi, raskusaset ja kestust;
	c) käesoleva määruse või mõne muu liidu kriisimeetme raames tehtud varasemaid negatiivseid otsuseid;
	d) käesoleva määruse või mõne muu liidu kriisimeetme raames võetud positiivseid meetmeid;
	e) seda, kas oli kavatsus käesoleva määruse nõudeid mitte täita;
	f) sellise trahvi mõju ettevõtja majanduslikule tervisele ja tema talitluspidevusele.
	Esimeses lõigus nimetatud trahvisumma kindlaksmääramisel võetakse igakülgselt arvesse proportsionaalsuse ja kõnealuse trahvisumma asjakohasuse põhimõtteid.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Aegumistähtaeg hakkab kulgema päevast, mil komisjon saab rikkumisest teadlikuks. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõppemise päevast.	2. Aegumistähtaeg hakkab kulgema päevast, mil toimus rikkumine. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõppemise päevast.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjoni õigus pöörata artikli 28 kohaselt tehtud otsused täitmisele kehtib viis aastat.	1. Komisjoni õigus pöörata artikli 28 kohaselt tehtud otsused täitmisele kehtib kolm aastat.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjaid esindavale organisatsioonile võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:	1. Enne artikli 28 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale või esindavale organisatsioonile võimaluse esitada oma seisukohad järgmistes küsimustes:

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate ja neid esindavate organisatsioonide õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel või neid esindavatel organisatsioonidel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, mille puhul võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja kõnealuste liikmesriikide asutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.	4. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste ettevõtjate ja esindavate organisatsioonide õigus kaitsele. Asjaomastel ettevõtjatel või esindavatel organisatsioonidel on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, mille puhul võetakse arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikutega tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide asutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Käesolev lõige ei takista komisjoni avalikustamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kaks või enam liikmesriiki võivad taotleda, et komisjon algataks nende liikmesriikide nimel, kes soovivad, et komisjon neid esindaks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“), hankemenetluse artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ostmiseks.	1. Komisjon võib ühe või enama liikmesriigi taotlusel tegutseda kõikide osaleda soovivate liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid“) nimel artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste avaliku hanke puhul keskse hankijana.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Komisjonile esitatud taotluses kaupade ja teenuste hankimiseks liikmesriikide nimel esitatakse taotluse põhjused ja näidatakse, et taotlust kasutatakse üksnes ühtse turu konkreetse hädaolukorraga seotud tarneahela häirete ning kaupade ja teenuste nappuse kõrvaldamiseks ning et kaaluti kõiki muid võimalusi.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon hindab taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse taotlust rahuldada, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ja artiklis 4 nimetatud nõuanderühmale ning põhjendab oma keeldumist.	2. Komisjon konsulteerib nõuanderühmaga, et hinnata taotluse kasulikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui komisjon otsustab nõuanderühmaga konsulteerides, et komisjon ei peaks taotlust rahuldama, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ning põhjendab keeldumist oma otsust kirjeldavas kirjaliku selgituse vormis.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui komisjon nõustub korraldama liikmesriikide nimel hanke, koostab ta ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega raamleping, millega komisjonile antakse õigus korraldada nende nimel hange. Lepingus sätestatakse üksikasjalikud tingimused lõikes 1 nimetatud osalevate liikmesriikide nimel hanke korraldamiseks.	3. Kui tehakse positiivne otsus, koostab komisjon ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega raamleping, millega komisjonile antakse õigus korraldada nende nimel hange. Lepingus sätestatakse üksikasjalikud tingimused, praktiline korraldus ja otsusetegemise reeglid lõikes 1 nimetatud osalevate liikmesriikide nimel hanke korraldamiseks, sealhulgas põhjendused selle kohta, kuidas komisjon asjaomaste liikmesriikide nimel kaupade ja teenuste hankeid kasutab, sealhulgas mehhanismid ja võetavad kohustused. Hanke läbiviimise kokkuleppe korral kuulutab komisjon välja kutse teistele liikmesriikidele, kes soovivad hankemenetluses osaleda.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Komisjon korraldab käesoleva määruse alusel hankeid kooskõlas normidega, mida kohaldatakse komisjoni enda hankemenetluste suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus). Komisjonil võib olla võimalus ja vastutus sõlmida kõikide osalevate liikmesriikide nimel ettevõtjate, sealhulgas kriisi korral oluliste toodete üksiktootjatega lepinguid, mis käsitlevad selliste toodete ostmist või selliste toodete tootmise või arendamise rahastamist, vastutasuks eelisõiguse eest tulemustele.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Komisjon viib läbi hankemenetlused ja sõlmib ettevõtjatega osalevate liikmesriikide nimel lepingud. Komisjon kutsub osalevaid liikmesriike üles nimetama esindajad, kes osalevad hankemenetluste ettevalmistamisel.
	Käesoleva artikli kohane hange ei piira muude finantsmääruses sätestatud vahendite kohaldamist.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3c. Kui komisjon ei saa sõlmida lepingut sobiva ettevõtjaga, teavitab komisjon sellest viivitamata liikmesriike ja liikmesriikidel on seetõttu õigus algatada viivitamata oma hankemenetlus.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3d. Kui liikmesriigid saavad asjaolude muutumisest teada pärast seda, kui komisjoni ja liikmesriikide vahel on sõlmitud raamleping, teavitatakse komisjoni sellest igakülgselt ja aegsasti. Kui muutused avaldavad algsele lepingule märkimisväärset mõju, vaatab Euroopa Komisjon otsuse läbi, ja kui see on vajalik, muudab lepingut või lõpetab selle.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3e. Kui komisjon hangib asjakohaseid kaupu ja teenuseid osalevate liikmesriikide nimel, ei piira see mitteosalevate liikmesriikide hankeid.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Euroopa Komisjon esitab nõuanderühmale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku selgituse, milles ta selgitab üksikasjalikult põhjuseid, miks valiti hankelepingu täitmiseks just see ettevõtja.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lepingud võivad sisaldada klauslit, mille kohaselt võivad lepinguga pärast selle sõlmimist ühineda ka liikmesriigid, kes ei ole hankemenetluses osalenud; klauslis sätestatakse lepinguga ühinemise üksikasjalik kord ja tagajärjed.	2. Lepingud sisaldavad klauslit, mille kohaselt võivad lepinguga pärast selle sõlmimist ühineda ka liikmesriigid, kes ei ole hankemenetluses osalenud; klauslis sätestatakse lepinguga ühinemise üksikasjalik kord ja tagajärjed.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim, konsulteerivad liikmesriigid omavahel ja komisjoniga ning koordineerivad oma tegevust komisjoni ja teiste liikmesriikide esindajatega nõuanderühmas, enne kui nad algatavad artikli 14 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hanke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL55.	Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim, konsulteerivad liikmesriigid, komisjon ja nõuanderühm üksteisega ja koordineerivad oma tegevust, enne kui nad algatavad artikli 14 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hanke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/24/EL55.
_________________	_________________
55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).	55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Individuaalsete hangete keeld osalevatele liikmesriikidele	Individuaalsed hanked osalevatele liikmesriikidele

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui artikli 16 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim ja komisjon on artiklite 34–36 kohaselt algatanud liikmesriikide nimel hanke, ei hangi osalevate liikmesriikide hankijad muul viisil kaupu ega teenuseid, mis on hõlmatud nimetatud hankega.	Kui artikli 16 kohaselt on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiim ja komisjon on artiklite 34–36 kohaselt algatanud liikmesriikide nimel hanke, ei hangi osalevate liikmesriikide hankijad muul viisil kaupu ega teenuseid, mis on hõlmatud nimetatud hankega, ilma et nad oleksid sellest teavitanud komisjoni ja nõuanderühma.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon ja liikmesriigid võivad luua koostalitlusvõimelisi digivahendeid või IT-taristuid, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist. Sellised vahendid ja taristud võidakse töötada välja väljaspool ühtse turu hädaolukorda.	Komisjon ja liikmesriigid võivad luua koostalitlusvõimelisi digivahendeid või IT-taristuid, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist. Sellised vahendid ja taristud töötatakse välja väljaspool ühtse turu hädaolukorda, et olla valmis reageerima võimalikele hädaolukordadele aegsasti ja tõhusalt.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon püüab viia kõik digitaalsed vahendid kooskõlla liikmesriikide poolt juba loodud olemasolevate struktuuridega, tagades liidu digitaalsete vahendite kõrgeima koostalitlusvõime taseme, et vältida süsteeminõuete dubleerimist ja mis tahes täiendavat halduskoormust, nii et kõik kodanikud, ettevõtjad ja haldusasutused kõigis liikmesriikides saaksid nendest digitaalsetest vahenditest kasu.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Need digitaalsed vahendid peavad olema kasutajasõbralikud, kättesaadavad mitmesuguste elektrooniliste seadmete kaudu ning välja töötatud ja optimeeritud erinevate veebibrauserite jaoks.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon tagab, et digivahendite väljatöötamisel ja kasutamisel kasutatakse küberturvalisuse ja andmekaitse kõrgeimat taset.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Erilist tähelepanu pööratakse VKEdele ja kodanikele, et seada esikohale välja töötatud digivahendite ja digisüsteemide kättesaadavus ja kasutatavus.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon tagab eelarvevahendite abil digivahendite piisava rahastamise ja vahendite eraldamise.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid kehtestab komisjon rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	Selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid, kohaldatavad standardid ja koostalitlusvõime nõuded kehtestab komisjon rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aruandlus ja läbivaatamine	Aruandlus, läbivaatamine ja läbipaistvus

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Käesoleva määruse rakendamisel tegutsevad kõik osalejad võimalikult läbipaistvalt, võttes arvesse ärisaladuste kaitset, konfidentsiaalset äriteavet ja ohutusega seotud küsimusi.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile aegsasti ja korrektselt teavet, eelkõige siis, kui Euroopa Parlamendi liikmed esitavad kirjalikult vastatavaid küsimusi.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Komisjon võtab igakülgselt arvesse Euroopa Ombudsmani arvamusi, eriti kui need on seotud otsuste tegemise läbipaistvusega. Kui komisjon neid arvamusi ei järgi, põhjendab ta seda igakülgselt oma aruandes, mille ta esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi loomine ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2679/98 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2022)0459 – C9-0315/2022 – 2022/0278(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	IMCO 9.11.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 15.12.2022
Kaasatud komisjonid – istungil teada andmise kuupäev	20.4.2023
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Eva Maydell 15.12.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	25.4.2023
Vastuvõtmise kuupäev	12.6.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 6 19
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Marc Botenga, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Ignazio Corrao, Beatrice Covassi, Ciarán Cuffe, Nicola Danti, Marie Dauchy, Christian Ehler, Valter Flego, Claudia Gamon, Jens Geier, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Henrike Hahn, Ivo Hristov, Ivars Ijabs, Seán Kelly, Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Eva Maydell, Georg Mayer, Marina Mesure, Dan Nica, Angelika Niebler, Johan Nissinen, Mauri Pekkarinen, Mikuláš Peksa, Tsvetelina Penkova, Morten Petersen, Clara Ponsatí Obiols, Manuela Ripa, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský, Henna Virkkunen, Pernille Weiss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Marek Paweł Balt, Damien Carême, Matthias Ecke, Martin Hojsík, Andrius Kubilius, Elena Lizzi, Dace Melbārde, Marcos Ros Sempere, Jordi Solé, Marion Walsmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Asim Ademov, Rosanna Conte, Estrella Durá Ferrandis, Andrey Kovatchev, Andrey Novakov, Jan-Christoph Oetjen, Tom Vandenkendelaere

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37	+
ECR	Izabela-Helena Kloc, Zdzisław Krasnodębski, Johan Nissinen, Beata Szydło, Grzegorz Tobiszowski, Evžen Tošenovský
PPE	Asim Ademov, François-Xavier Bellamy, Hildegard Bentele, Tom Berendsen, Jerzy Buzek, Maria da Graça Carvalho, Christian Ehler, Seán Kelly, Andrey Kovatchev, Andrius Kubilius, Eva Maydell, Dace Melbārde, Angelika Niebler, Andrey Novakov, Sara Skyttedal, Maria Spyraki, Tom Vandenkendelaere, Henna Virkkunen, Marion Walsmann, Pernille Weiss
Renew	Andrus Ansip, Nicola Danti, Valter Flego, Claudia Gamon, Bart Groothuis, Christophe Grudler, Martin Hojsík, Ivars Ijabs, Jan-Christoph Oetjen, Mauri Pekkarinen, Morten Petersen

 

6	-
ID	Rosanna Conte, Marie Dauchy, Elena Lizzi, Georg Mayer
The Left	Marc Botenga, Marina Mesure

 

19	0
NI	Clara Ponsatí Obiols
S&D	Alex Agius Saliba, Marek Paweł Balt, Beatrice Covassi, Estrella Durá Ferrandis, Matthias Ecke, Jens Geier, Ivo Hristov, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Tsvetelina Penkova, Marcos Ros Sempere
Verts/ALE	Damien Carême, Ignazio Corrao, Ciarán Cuffe, Henrike Hahn, Mikuláš Peksa, Manuela Ripa, Jordi Solé

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (4.7.2023)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98

(COM(2022)0459 – C9‑0315/2022 – 2022/0278(COD))

Arvamuse koostaja: Marc Angel

 

 

 

 

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek:	Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98	millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98
(EMPs kohaldatav tekst)	(EMPs kohaldatav tekst)

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1) Aluslepingute kohaselt on liikmesriikidel kohustus tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine. Seetõttu peaksid nad hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis on kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumisega vastuolus, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist hõlbustada.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et kriisiolukorrad võivad tõsiselt mõjutada siseturgu (mida nimetatakse ka ühtseks turuks) ning et asjakohased kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki ühtse turu tahkusid või ei võimalda sellistele olukordadele õigeaegselt reageerida.	(1) Varasematest kogemustest, eriti COVID-19 pandeemia algusest, ilmneb, et kriisiolukorrad võivad tõsiselt mõjutada siseturgu (mida nimetatakse ka ühtseks turuks), selle tarneahelaid, ettevõtteid, töötajaid ja tarbijaid, et kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine ei ole piisavalt hästi kaitstud, kuigi see on sätestatud aluslepingutes, ja et asjakohased ühtlustatud kriisiohjevahendid ja koordineerimismehhanismid kas puuduvad, ei hõlma kõiki ühtse turu tahkusid või ei võimalda sellistele olukordadele aegsasti ega tõhusalt reageerida.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) COVID-19 pandeemia ajal sõltusid enim mõjutatud sektorid väga suurel määral liikuvatest töötajatest, sealhulgas piirialatöötajatest ja piiriülestest töötajatest. Neid töötajaid, kellel oli Euroopa majanduse säilitamisel oluline roll, mõjutasid isikute vaba liikumist piiravad kooskõlastamata meetmed eriti palju. Nad jäid liikumisvabaduse kasutamisel sageli ilma piisava toetuseta, nad pidid toime tulema suure halduskoormusega ning puuduliku teabega võetud meetmete ja nende kestuse kohta. Vaba liikumise piirangud süvendasid liikuvate töötajate, sealhulgas piirialatöötajate ja piiriüleste töötajate ees seisvaid takistusi. Oli nii töötajaid, kes ei saanud tööle minemiseks piiri ületada, kui ka neid, kes olid sunnitud veetma kuid oma tööandja liikmesriigis, ilma et neil oleks reisipiirangute ja õiguslike takistuste tõttu, mille pärast ei olnud neil võimalik kaugtööd teha, olnud võimalik naasta oma elukohaliikmesriiki või oma perekonna liikmesriiki.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed ühtse turu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus.	(2) Kuna liit ei olnud piisavalt ette valmistatud selleks, et tagada kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade, näiteks isikukaitsevahendite tõhus tootmine, hankimine ja jaotamine, eriti COVID-19 pandeemia varajases etapis, tulid komisjoni võetud ajutised meetmed ühtse turu toimimise taastamiseks ja kriisi seisukohast oluliste mittemeditsiiniliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks COVID-19 pandeemia ajal paratamatult vastureaktsioonina. Samuti tõi pandeemia esile, et puudus piisav ülevaade liidu tootmisvõimsusest, ning tuli ilmsiks üleilmsetest tarneahelatest tulenev haavatavus, sealhulgas vastupanuvõime puudumine ja sõltuvus autoritaarsetest režiimidest.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, milliste riiklike ametiasutustega ühendust võtta, et leida kiireid vastumeetmeid mõjule, mida kriis avaldas ühtsele turule. Lisaks sai selgeks, et kui liikmesriigid ei koordineeri oma piiravaid meetmeid, süvendavad need veelgi kriisi mõju ühtsele turule. Ilmnes, et vajatakse liikmesriikide ja liidu ametiasutuste vahelist korda erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks.	(3) Komisjoni tegevus viibis mitu nädalat, sest puudusid liidu tasandi erandolukorra planeerimise meetmed ja ei olnud selge, milliste riiklike ametiasutustega ühendust võtta, et leida kiireid lahendusi kriisi poolt ühtsele turule avaldatavale mõjule. Lisaks sai selgeks, et liikmesriikide kooskõlastamata piiravad meetmed süvendasid kriisi mõju ühtsele turule veelgi. Ilmnes, et prognoositavuse tagamiseks on vaja selgeid ja läbipaistvaid reegleid ja korda liikmesriikide ja liidu ametiasutuste ning sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade vahel erandolukorra planeerimiseks, tehnilise tasandi koordineerimiseks ja koostööks ning teabevahetuseks. Sotsiaalpartneritel on keskne roll koordineerimispüüdluste toetamisel ning erakorraliste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas seoses asjakohase teabe levitamisega töötajatele, ettevõtetele ja ettevõtjatele.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides, eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke äriotsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada.	(4) Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid, ametiühingud ja tööandjad on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõtjatel, töötajatel ega ettevõtetel ei olnud pandeemia ajal piisavalt teavet liikmesriikide kriisireageerimismeetmete kohta – osalt seetõttu, et nad ei teadnud, kust sellist teavet hankida, osalt keelebarjääri ja halduskoormuse tõttu, mida tekitas korduvate päringute tegemine eri liikmesriikides, eeskätt olukorras, kus õigusraamistik pidevalt muutus. Seetõttu ei saanud nad teha teadlikke otsuseid selle kohta, mil määral neil on kriisi ajal võimalik kasutada vaba liikumise õigust ja/või jätkata piiriülest äritegevust. Riiklikke ja liidu kriisireageerimismeetmeid käsitleva teabe kättesaadavust on vaja parandada.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eriti kui võtta arvesse kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, mis laadi kriisid võivad tulevikus puhkeda ning oluliselt mõjutada ühtset turgu ja selle tarneahelaid, on vaja näha ette mehhanism, mida saaks kohaldada paljude eri liiki kriiside korral, mis mõjutavad ühtset turgu.	(5) Need hiljutised sündmused on toonud ka esile, et Euroopa peaks olema paremini valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks, eriti kui võtta arvesse kliimamuutuste ja nendega seotud loodusõnnetuste jätkuvat halvendavat mõju ning üleilmset majanduslikku ja geopoliitilist ebastabiilsust. Kuna ei ole teada, mis laadi kriisid võivad tulevikus puhkeda ning oluliselt mõjutada ühtset turgu ja selle tarneahelaid, on vaja ette näha kriisiinstrument, mis suurendaks vastupanuvõimet, parandaks läbipaistvust ja näeks ette selged kriisijuhtimisreeglid, mida kohaldataks kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise suhtes ühtse turu häirete korral.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Kuna tulevaste ühtset turgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada ühtsele turule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda.	(7) Kuna tulevaste ühtset turgu ja selle tarneahelaid mõjutavate kriiside konkreetseid tahkusid on raske ennustada, tuleks käesoleva määrusega näha ette üldine raamistik, mis võimaldaks ennetada ja vältida negatiivset mõju, mida mis tahes kriis võib põhjustada ühtsele turule ja selle tarneahelatele, valmistuda selliseks mõjuks ning leevendada ja minimeerida seda, tagades samal ajal, et kriisidega seotud hädaolukordadele reageerimisel austatakse täielikult põhilisi inimõigusi ja töötajate õigusi ning kaitstakse ja hõlbustatakse kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist kooskõlas aluslepingutega.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete raamistikku tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, sealhulgas avaliku julgeoleku, ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine kui ka liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord.	(8) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete raamistikku tuleks rakendada ühtselt, läbipaistvalt, tõhusalt, proportsionaalselt ja õigeaegselt, võttes nõuetekohaselt arvesse nii vajadust tagada kriitilise tähtsusega ühiskondlike funktsioonide, sealhulgas avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse ja korra ning rahvatervise toimimine, ning järgides liikmesriikide kohustust kaitsta oma julgeolekut ja nende õigust kaitsta muid olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. Raamistikus tuleks samuti tunnustada sotsiaalpartnerite olulist rolli erandolukorra meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel ning tagada kollektiivläbirääkimiste õiguste ja sotsiaalpartnerite autonoomia täielik austamine.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— vahendid, mis on vajalikud, et tagada kriisi ajal ühtse turu, sellel tegutsevate ettevõtjate ja selle strateegiliste tarneahelate jätkuv toimimine, sealhulgas kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtetele ja ametiasutustele;	— vahendid, mis on vajalikud, et tagada ühtse turu jätkuv toimimine ka kriisi ajal nii ühtsel turul tegutsevate ettevõtete kui ka nende strateegiliste tarneahelate jaoks, sealhulgas kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine ohututes tingimustes kriisi ajal ning kriisiga seotud kaupade ja teenuste kättesaadavus kodanikele, ettevõtetele ja ametiasutustele, tagades samal ajal töötajate õigused ning töötervishoiu ja tööohutuse;

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— foorum piisava koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse tagamiseks ning	— foorum piisava koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse tagamiseks muu hulgas ka selleks, et kiirendada haldusmenetlusi, mis on seotud näiteks deklaratsioonide, registreerimise ja lubadega, kasutades ära kõiki digivahendite võimalusi; ning

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
— vahendid, mis on vajalikud selleks, et teave, mis võimaldab ettevõtetel ja kodanikel kriisi korral sihipäraselt reageerida ja turul asjakohaselt käituda, oleks õigeaegselt juurdepääsetav ja kättesaadav.	— vahendid, mis on vajalikud selleks, et teave, mis võimaldab ettevõtetel, töötajatel ja kodanikel kriisi korral sihipäraselt reageerida ja turul asjakohaselt käituda, oleks õigeaegselt juurdepääsetav ja kättesaadav.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada, peaks käesolev määrus toetuma ühtse turu jaoks strateegilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel.	(10) Selleks et sündmusi ja kriise võimaluse piires ennetada ning prognoosida, peaks käesolev määrus toetuma ühtse turu jaoks strateegilise tähtsusega valdkondade pidevale analüüsile ja liidu jätkuvale tööle tulevikusuundumuste prognoosimisel.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal ELi kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Sellised kaalutlused on avalik kord ja julgeolek ning rahvatervis. Vaba liikumise piiramine nimetatud kaalutlustel on põhjendatud, kui piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule.	(17) ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal ELi kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Sellealased üksikasjalikud piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Kõnealuses direktiivis on esitatud piirangutele kehtivad üldpõhimõtted ja kaalutlused, millega saab selliseid meetmeid põhjendada. Liikmesriigid hoiduvad kehtestamast liidu kodanike ja nende pereliikmete ning liikmesriikide territooriumil seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike, samuti pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate vabale liikumisele avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise kaalutlustel piiranguid, mis on otseselt diskrimineerivad. Käesoleva määruse eesmärk ei ole sätestada inimeste vaba liikumise piiramiseks täiendavaid kaalutlusi lisaks direktiivi 2004/38/EÜ VI peatükis sätestatule.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Inimeste vaba liikumise taastamist ja hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ, ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist ühtse turu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega.	(18) Inimeste vaba liikumise tagamist ja hõlbustamist käsitlevad meetmed ja muud inimeste vaba liikumist mõjutavad meetmed, mis on käesoleva määrusega ette nähtud, põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 21 ja täiendavad direktiivi 2004/38/EÜ, ilma et need mõjutaksid selle kohaldamist ühtse turu hädaolukorra ajal. Sellised meetmed ei tohiks tuua kaasa selliste piirangute lubamist või õigustamist, mis on vastuolus aluslepingute või muude liidu õigusaktidega.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, millega täiendatakse olemasolevaid meetmeid inimeste vaba liikumise toetamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusabi andmiseks ühtse turu hädaolukorra ajal. Nende meetmete hulka kuulub ka see, et käesoleva määruse kohase ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal luuakse liikmesriikides ja liidu tasandil ning tehakse töötajate ja nende esindajate jaoks kättesaadavaks ühtsed kontaktpunktid.	(19) ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud töötajate vaba liikumine, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Käesolev määrus sisaldab sätteid, mis täiendavad olemasolevaid meetmeid, et kaitsta ja hõlbustada isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist ohututes tingimustes, suurendada läbipaistvust ning pakkuda piisavat ja õigeaegset teavet ning haldusabi ühtse turu hädaolukordades. Selliste meetmetega tuleks ette näha, et hädavajalikele ja kriisiga seotud töötajatele, kes kasutavad oma liikumisvabadust ühtse turu hädaolukorras, tagatakse tervise ja ohutuse osas samal tasemel kaitse kui vastuvõtva liikmesriigi asjaomases sektoris tegutsevatele kohalikele töötajatele. Nende hulka peaks kuuluma ka see, et käesoleva määruse kohase ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal luuakse liikmesriikides ja liidu tasandil ning tehakse töötajate ja nende esindajate jaoks kättesaadavaks ühtsed kontaktpunktid. Komisjoni ja liikmesriike innustatakse kasutama nende kontaktpunktide toimimiseks olemasolevaid struktuure. Kontaktpunktid peaksid olema aktiivsed ka väljaspool hädaolukorrarežiimi ning hõlbustama teabevahetust liikmesriikide vahel ja nõuandekoguga. Kontaktpunkti antav teave peaks olema selge, arusaadav ja kättesaadav ka puuetega inimestele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19a) Et hõlbustada töötajate vaba liikumise säilitamiseks või tugevdamiseks piiriüleste meetmete võtmist, peaks komisjon kasutama täielikult ära digivahendeid, et hõlbustada sotsiaalkindlustusõiguste ja -kohustuste piiriülest haldamist ja koordineerimist. Eritähelepanu tuleks pöörata kõige enam mõjutatud töötajatele, eelkõige liikuvatele töötajatele, sealhulgas piirialatöötajatele ja piiriülestele töötajatele, samuti töötajatele, kes saavad kaugtööd teha, kuid peavad seda tegema kindlas liikmesriigis.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Kui liikmesriik võtab ühtse turu hädaolukorraks valmistudes või selle ajal meetmeid, mis mõjutavad inimeste või kaupade vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, peaksid sellised meetmed piirduma vajalikuga ja liikmesriik peaks need kaotama niipea, kui olukord seda võimaldab. Selliste meetmete puhul tuleks pidada kinni proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttest ning võtta eelkõige arvesse piirialade erilist olukorda.	(20) Kodanikud, töötajad, tarbijad ja ettevõtted sõltuvad ohututes tingimustes hästi toimivast ühtsest turust ja liikumisvabadusest ka kriisi ajal. Liikmesriigid peaksid hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis mõjutavad kaupade või isikute vaba liikumist või teenuste osutamise vabadust, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud õiguspärase avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohast ning taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Kõik sellised meetmed peavad seetõttu olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid peaksid selliste meetmete puhul piirduma vajalikuga ja need kehtetuks tunnistama niipea, kui olukord seda võimaldab. Meetmed peaksid olema kooskõlas aluslepingute, liidu õiguse ja põhiliste inimõigustega seotud rahvusvaheliste kohustustega ning nende puhu tuleb võtta arvesse piirialade ja eriti liikuvatest töötajatest, sealhulgas piirialatöötajatest ja piiriülestest töötajatest, sõltuvate sektorite olukorda. Ühelgi vaba liikumist piiraval meetmel ei tohiks olla enam õiguslikku mõju, kui hädaolukorrarežiim on lõppenuks kuulutatud.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20a) Pidades silmas digitaliseerimist ja selle piiriülest mõju ühtsele turule ja ELi tööturule, tuleb eritähelepanu pöörata kaugtöö korraldusele. Eelkõige töötajate vaba liikumise piirangute korral tuleks eritähelepanu pöörata küsimusele, kas liikuvad töötajad, sealhulgas piiriülesed töötajad ja piirialatöötajad, saavad täita oma ülesandeid kaugtöö korras või mitte. Diskrimineerimise vältimiseks ei tohiks selliste töötajate liikumisvabadusele, kellel ei ole näiteks tööülesannete ja -kohustuste laadi tõttu võimalik piiriülest kaugtööd teha, seada põhjendamatuid piiranguid, tingimusel et nende tervist ja ohutust on võimalik kaitsta. Et tagada liikumisvabaduse kasutamisel töötajate võrdne kohtlemine, peaksid liikmesriigid lubama liikuvatel ja piiriülestel töötajatel jätkata oma piiride ületamist, et inimesed saaksid tööle minna, kui vastuvõtvas liikmesriigis on asjaomases sektoris töötamine endiselt lubatud.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks kaasnema liikmesriikide jaoks kohustus teatada kriisiga seotud vaba liikumise piirangutest.	(21) Ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestamisega peaks kaasnema liikmesriikide jaoks kohustus teatada põhjendamatu viivituseta kõigist kriisiga seotud vaba liikumise piirangutest, sealhulgas põhjendada nende vajalikkust ja proportsionaalsust. Kõigi erakorraliste meetmete osas, mis mõjutavad tööturgu, tuleks konsulteerida sotsiaalpartneritega. Tihe koostöö sotsiaalpartneritega võib samuti hõlbustada selliste meetmete rakendamist ning töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate teavitamist.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, peaks ta võtma nõuetekohaselt arvesse kriisiolukorra arengut ja asjaolu, et teave, mis on liikmesriikidele sel ajal kättesaadav, kui nad otsustavad kriisi tagajärjel tekkivaid ohte maandada, on sageli piiratud. Kui see on asjaolude tõttu põhjendatud ja vajalik, võib komisjon kättesaadava teabe, sealhulgas erialase ja teadusteabe alusel kaaluda, kas liikmesriigil on alust väita, et tema vastuvõetud piirangud inimeste vabale liikumisele on põhjendatud ettevaatuspõhimõttega. Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid liidu õigusele ega takistaks põhjendamatult ühtse turu toimimist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks.	(22) Kui komisjon uurib teatatud või vastuvõetud meetme vajalikkust ning vastavust proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttele, peaks ta konsulteerima sidusrühmadega, näiteks sotsiaalpartneritega, et arutada mõju tööturule. Komisjon peaks hindama liikmesriikide argumentide põhjendatust, sealhulgas seda, kas ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtte alusel isikute vabale liikumisele piirangute kehtestamine on õigustatud. Komisjoni ülesanne on tagada, et kõik sellised meetmed vastaksid täielikult aluslepingutele ja muudele liidu õiguseaktidele ega takistaks põhjendamatult ühtse turu toimimist ja vaba liikumise õiguse kasutamist. Komisjon peaks reageerima liikmesriikide teadetele võimalikult kiiresti, võttes arvesse konkreetset kriisiolukorda ja hiljemalt käesolevas määruses sätestatud tähtajaks.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud ühtse turu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul, kui see on konkreetsele ühtse turu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik, peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles on nimetatud kehtestamise põhjused ning kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes selliseid meetmeid kohaldatakse.	(23) Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud ühtse turu hädaolukorra erimeetmeid kasutataks ainult juhul, kui see on konkreetsele ühtse turu hädaolukorrale reageerimiseks hädavajalik, peaks iga sellise meetme kehtestamine toimuma komisjoni rakendusakti alusel, milles on nimetatud kehtestamise põhjused ja see, kuidas meetmed on kooskõlas aluslepingutega, ning kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes selliseid meetmeid kohaldatakse.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvestamine kriisi ohjamisel, peaks komisjon ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad ise ei suuda vabatahtlikkuse alusel olukorda mõistliku aja jooksul lahendada. Igas sellises õigusaktis tuleks märkida, miks vabatahtliku lahenduse leidmine on kõiki konkreetse kriisi asjaolusid arvesse võttes võimatu.	(24) Selleks et tagada rakendusaktide proportsionaalsus ning sotsiaalpartnerite autonoomsuse ja ettevõtjate rolli nõuetekohane arvestamine kriisi ohjamisel, peaks komisjon ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtestama ainult juhul, kui ettevõtjad või sotsiaalpartnerid ise ei suuda vabatahtlikkuse alusel olukorda mõistliku aja jooksul lahendada. Igas sellises õigusaktis tuleks märkida, miks vabatahtliku lahenduse leidmine on kõiki konkreetse kriisi asjaolusid arvesse võttes võimatu.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma ainult juhul, kui teavet, mida on vaja, et ühtse turu hädaolukorrale nõuete kohaselt reageerida, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või nende kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks, mille tarneahelad on häiritud, ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult.	(25) Komisjon peaks ettevõtjatelt teavet nõudma kooskõlas direktiiviga 2016/943 ärisaladusi arvesse võttes ainult juhul, kui teavet, mida on vaja, et ühtse turu hädaolukorrale nõuete kohaselt reageerida, näiteks teavet, mida on vaja liikmesriikide nimel korraldatava komisjoni hanke jaoks või nende kriisi seisukohast oluliste kaupade tootjate tootmisvõimsuse hindamiseks, mille tarneahelad on häiritud, ei ole võimalik hankida avalikest allikatest või teabest, mida ettevõtjad esitavad vabatahtlikult.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Juhul kui ühtse turu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib strateegilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib ühtse turu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid, näiteks esitada prioriteetseid tellimusi.	(28) Juhul kui ühtse turu toimimist ähvardab tõsine oht või tekib kriitilise tähtsusega kauba suur nappus või erakordselt suur nõudlus selle järele, võib ühtse turu nõuetekohase toimimise taastamiseks olla hädavajalik võtta kriisi seisukohast olulise kauba kättesaadavuse tagamiseks liidu tasandi meetmeid, näiteks esitada prioriteetseid tellimusi.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Kui ühtse turu hädaolukorra ajal on ühtsel turul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama, või et nad ei suuda pakkuda vajalikku kaupa või teenust piisavas koguses, peaks komisjonil olema võimalik soovitada liikmesriikidel võtta viimase abinõuna meetmeid, millega aidatakse suurendada tootjate tootmisvõimsust või teenuseosutajate suutlikkust osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid või palutakse neil suunata oma tootmisvõimsus või suutlikkus muudele toodetele või teenustele. Sel juhul teatab komisjon liikmesriikidele, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetab liikmesriike ja annab neile nõu paindlikkuse asjus, mis on ELi õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud.	(30) Kui ühtse turu hädaolukorra ajal on ühtsel turul kriisi seisukohast olulisest kaubast või teenusest suur nappus ja on selge, et ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad sellist kaupa ei tooda, kuid oleksid põhimõtteliselt võimelised oma tootmisliinid ümber korraldama, või et nad ei suuda pakkuda vajalikku kaupa või teenust piisavas koguses, peaks komisjonil olema võimalik soovitada liikmesriikidel võtta viimase abinõuna meetmeid, mis piirduksid rangelt vajalikuga ja mis kehtiksid ainult piiratud ajavahemikul ning millega aidatakse suurendada tootjate tootmisvõimsust või teenuseosutajate suutlikkust osutada kriisi seisukohast olulisi teenuseid või palutakse neil suunata oma tootmisvõimsus või suutlikkus muudele toodetele või teenustele. Sel juhul teatab komisjon liikmesriikidele, nõuanderühmale ja Euroopa Parlamendile, kui suur on nappuse ulatus ja milliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu ja teenuseid vajatakse, toetab liikmesriike ja annab neile nõu paindlikkuse asjus, mis on ELi õigusaktides sel eesmärgil ette nähtud. Kui tootjate tootmisvõimsuse suurendamine või kasutusotstarbe muutmine mõjutab ettevõtte või sektori töötajaid, tuleks töötajate esindajaid ja ametiühinguid enne rakendusetappi ja selle jooksul teavitada ja nendega konsulteerida.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist ja kehtestatakse iga strateegilise reservi kohta, mida liikmesriigid peaksid hoidma, individuaalsed eesmärgid (mahud ja tähtajad), nii et oleks tagatud algatuse sihtide saavutamine. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valvsusrežiimi ja valvsusmeetmete kehtestamiseks, et jälgida tähelepanelikult strateegilisi tarneahelaid ja koordineerida strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste reservide loomist. Lisaks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete kehtestamiseks ühtse turu hädaolukorra ajal, et sellele oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.	(35) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühesugused tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võimalike toetusmeetmete võtmiseks, millega hõlbustatakse isikute vaba liikumist, sealhulgas tagatakse seda õigust kasutavate töötajate kaitse, ja kehtestatakse iga strateegilise reservi kohta, mida liikmesriigid peaksid hoidma, individuaalsed eesmärgid (mahud ja tähtajad), nii et oleks tagatud algatuse sihtide saavutamine. Samuti tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valvsusrežiimi ja valvsusmeetmete kehtestamiseks, et jälgida tähelepanelikult strateegilisi tarneahelaid ja koordineerida strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste reservide loomist. Lisaks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused konkreetsete hädaolukorra reageerimismeetmete kehtestamiseks ühtse turu hädaolukorra ajal, et sellele oleks võimalik kiiresti ja koordineeritult reageerida. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse käesolevas määruses ettevõtjate õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 26, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus.	(36) Käesoleva määrusega kaitstakse aluslepingutes sätestatud põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid ning õigust vabadusele ja turvalisusele (artikkel 6). Eelkõige austatakse käesolevas määruses igaühe õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 7, õigust isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, kutsevabadust ja õigust teha tööd, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 15, ettevõtlus- ja lepinguvabadust, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 16, õigust omandile, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 17, õigust mittediskrimineerimisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 21, õigust kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivse tegutsemisele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 28, õigust headele ja õiglastele töötingimustele, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 31, ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47. Käesoleva määruse alusel ühtse turu kriisile reageerimiseks võetavaid erakorralisi meetmeid ei tohiks rakendada selleks, et eirata põhiõiguste harta või rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega tagatud põhilisi inimõigusi või hoida nende austamisest kõrvale. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingus.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Liidu raamistik sisaldab piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed ühtse turu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust.	(38) Liidu raamistik sisaldab piirkondadevahelisi elemente, millega kehtestatakse sidusad, mitut sektorit hõlmavad ja piiriülesed ühtse turu valvsusmeetmed ja hädaolukorra reageerimismeetmed, võttes eelkõige arvesse naaberpiirkondade, eriti piirialade vahendeid, suutlikkust ja haavatavust ning liikuvate töötajate, sealhulgas piirialatöötajate ja piiriüleste töötajate olukorda, pöörates eritähelepanu töötajate õigustele ja töötingimustele.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määrusega luuakse meetmete raamistik, millega ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele, et kaitsta kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumist ning tagada ühtsel turul strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus.	1. Käesoleva määrusega luuakse meetmete raamistik, millega ennetada ja vältida ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele, et kaitsta ja hõlbustada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist kooskõlas aluslepingutega, sealhulgas töötajate vaba liikumist, tugevdada selle vastupanuvõimet ja toimimist, kaitsta tarbijaid, keskkonda ja töötajate põhiõigusi kriisi ajal ning tagada ühtsel turul kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) erandolukorra ennetamise ja planeerimise meetmed;	c) erandolukorra prognoosimise, ennetamise ja planeerimise meetmed;

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid vahetavad nii omavahel kui ka komisjoniga korrapäraselt teavet kõigis küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.	3. Liikmesriigid vahetavad nii omavahel, nõuanderühma kui ka komisjoniga korrapäraselt teavet kõigis küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Euroopa Parlament saab sellele teabele aegsasti juurdepääsu.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist ega õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigisisese õiguse ja/või tavaga. Samuti ei mõjuta määrus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja nende täitmist tagada või esitada kollektiivhagi vastavalt riigisisesele õigusele ja/või tavale.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest.	7. Kõik käesoleva määruse alusel võetud meetmed peavad olema kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas inimõigustega seotud kohustustega.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1) „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline;	1) „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline, välja arvatud kollektiivhagid, ning mille tagajärjel tekib või on oht, et tekib, märkimisväärne häire ühtse turu nõuetekohases toimimises, sealhulgas kaupade, teenuste ja isikute vabas liikumises;

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) „ühtse turu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda ohuga, mis tuleneb strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja strateegilise tähtsusega teenuste osutamise märkimisväärsest häirest, mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda ühtse turu hädaolukorraks;	2) „ühtse turu valvsusrežiim“ – raamistik, mis võimaldab tegeleda ohuga, mis tuleneb strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja kriitilise tähtsusega teenuste osutamise ning/või isikute vaba liikumise märkimisväärsest häirest, mis võib järgmise kuue kuu jooksul laieneda ühtse turu hädaolukorraks;

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) „ühtse turu hädaolukord“ – laiaulatuslik mõju, mida põhjustab ühtsele turule kriis, mis tõsiselt häirib vaba liikumist ühtsel turul või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul hädavajalikud;	3) „ühtse turu hädaolukord“ – laiaulatuslik mõju, mida põhjustab ühtsele turule kriis, mis tõsiselt häirib kaupade, teenuste või inimeste vaba liikumist ühtsel turul või selliste tarneahelate toimimist, mis on ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul hädavajalikud;

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4) „strateegilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra või rahvatervise seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks ühtse turu toimimist märkimisväärselt;	4) „kriitilise tähtsusega valdkond“ – valdkond, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks väga oluline, sest see on avaliku julgeoleku, avaliku ohutuse, avaliku korra või rahvatervise seisukohast süsteemse või elulise tähtsusega ning selle häire, katkemine, kadumine või hävimine mõjutaks ühtse turu toimimist märkimisväärselt;

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5) „strateegilise tähtsusega kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on hädavajalikud ühtse turu toimimise tagamiseks strateegilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa asendada või mitmekesistada;	5) „kriitilise tähtsusega kaubad ja teenused“ – kaubad ja teenused, mis on hädavajalikud ühtse turu toimimise tagamiseks kriitilise tähtsusega valdkondades ning mida ei saa kiiresti asendada või mitmekesistada;

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7) „strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest strateegilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib ühtse turu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv.	7) „strateegiline reserv“ – liikmesriigi kontrolli all olev varu sellistest kriitilise tähtsusega kaupadest, mille puhul võib ühtse turu hädaolukorraks valmistumiseks olla vaja luua reserv.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a) „ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija ja turustaja, nagu on määratletud määruses 765/2008/EÜ, või teenuseosutaja, nagu on määratletud direktiivis 2006/123/EÜ;

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõuanderühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme.	2. Nõuanderühma kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja neli Euroopa sotsiaalpartnerite esindajat. Iga liikmesriik nimetab esindaja ja asendusliikme. Liidu tasandi sektoriülesed sotsiaalpartnerite organisatsioonid võivad määrata nõuanderühma neli esindajat, kes esindavad võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused. Komisjon võib kutsuda koosolekutel vaatlejana osalema ka Euroopa Parlamendi esindaja, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu49 osaliste hulka kuuluvate EFTA riikide esindajad, ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid. Lisaks kutsub komisjon nõuanderühma vastavasisulistel koosolekutel vaatlejana osalema muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste esindajad.	3. Nõuanderühma eesistuja on komisjon, kes tagab ka sekretariaaditeenused. Nõuanderühm kutsub oma asjakohastele koosolekutele vaatlejatena teiste kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi asutuste esindajad, ühe Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu eksperdi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisteks olevate EFTA riikide esindajad. Nõuanderühm võib kutsuda oma koosolekutele osalema ettevõtjate, ametiühingute, tööandjate ja sidusrühmade organisatsioonide, sotsiaalpartnerite, töötajate esindajaid ning muid asjaomaseid eksperte, et anda oma panus.
__________________	__________________
49 EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.	49 EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Artiklites 6–8 sätestatud erandolukorra planeerimiseks abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:	4. Ühtse turu vastupanuvõime ja nõuetekohase toimimise tugevdamiseks ning artiklites 6–8 sätestatud erandolukorra planeerimiseks abistab ja nõustab nõuanderühm komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel:

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) selliste oluliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid on komisjoni hoiatanud.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajatega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;	c) ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajatega ning asjakohasel juhul ametiühingute ja tööandjate organisatsioonidega konsulteerimine turuteabe kogumiseks;

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) ametiühingute ja tööandjate esindajatega konsulteerimine, et paremini mõista võimalike kriiside ja nendega seotud meetmete sotsiaalset ja tööturumõju, eelkõige töötajate õigustele ja töötajate liikumisvabadusele, pöörates eritähelepanu liikuvatele töötajatele, sealhulgas piirialatöötajatele ja piiriülestele töötajatele;

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud ühtset turgu ja selle tarneahelaid.	f) registri pidamine riikliku ja liidu tasandi kriisimeetmete kohta, mida on kasutatud varasemate kriiside puhul, mis on mõjutanud ühtset turgu ja selle tarneahelaid, aga ka tööturgu, töötajate õigusi, töötingimusi ja töötajate vaba liikumist.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) ametiühingute ja tööandjate esindajatega konsulteerimine hädaolukorra mõju üle tööturule ja töötajate, eelkõige liikuvate töötajate, sealhulgas piirialatöötajate ja piiriüleste töötajate vabale liikumisele;

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajatega ning asjakohasel juhul ametiühingute ja tööandjate organisatsioonidega konsulteerimine turuteabe kogumiseks ja artikli 3 punktis 3 osutatud hädaolukorra hindamiseks;

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) ühtse turu vastupanuvõime tugevdamiseks meetmete soovitamine ja hindamine, näiteks asjakohaste tarneahelate kindlakstegemine ja stressitestid;

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon tagab kõigi asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste osalemise. Vajaduse korral teeb nõuanderühm tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutustega. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja ELi terviseturbe raamistiku kaudu rakendatavate meetmetega. Nõuanderühm tagab teabevahetuse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega.	7. Komisjon tagab kõigi asjaomase kriisi seisukohast oluliste liidu asutuste osalemise. Vajaduse korral teeb nõuanderühm tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu asutustega. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja ELi terviseturbe raamistiku kaudu rakendatavate meetmetega. Nõuanderühm tagab teabevahetuse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega. Komisjon annab nõuanderühma tööst aru Euroopa Parlamendile vähemalt kord aastas, ent kriisi ajal sagedamini.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Nõuanderühm võib lõigetes 4–6 sätestatud ülesannete täitmisel võtta vastu arvamusi, soovitusi või aruandeid.	9. Nõuanderühm võib lõigetes 4–6 sätestatud ülesannete täitmisel võtta vastu arvamusi, soovitusi või aruandeid. Nõuanderühma arvamused, soovitused ja aruanded avalikustatakse niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas direktiiviga 2016/943 ja nende avalikustamine ei ole avaliku korra ja julgeolekuhuvidega vastuolus.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Võttes arvesse nõuanderühma arvamust ja asjaomaste liidu asutuste esitatud teavet ning olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikidega, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust raamistikuga, milles määratakse kindlaks ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kehtivad kriisikoostöö, teabevahetuse ja kriisikommunikatsiooni protokollid, eelkõige järgmine:	1. Võttes arvesse nõuanderühma arvamust ja asjaomaste liidu asutuste esitatud teavet ning pärast liikmesriikidega konsulteerimist on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust raamistikuga, milles määratakse kindlaks ühtse turu valvsusrežiimi ja hädaolukorrarežiimi ajal kehtivad kriisikoostöö, teabevahetuse ja kriisikommunikatsiooni protokollid, eelkõige järgmine:

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) koordineeritud lähenemine üldsusele suunatud riski- ja kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll;	c) koordineeritud lähenemine üldsusele, ettevõtjatele, töötajatele, tööandjatele, ametiühingutele ja muudele sidusrühmadele suunatud riski- ja kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll;

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Kui komisjon delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel nõuanderühma arvamust arvesse ei võta, põhjendab ta seda kirjalikult.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) konsulteerimine sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud ühtsel turul võimalike tarneahela häirete leevendamiseks ja neile reageerimiseks ning võimaliku kaupade ja teenuste nappusega toimetulekuks;	b) konsulteerimine ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajate ning ametiühingute ja tööandjatega selliste algatuste ja meetmete teemal, mille nad on välja töötanud ühtsel turul võimalike tarneahela häirete ja töötajate vaba liikumise häirete leevendamiseks ja neile reageerimiseks ning võimaliku kaupade ja teenuste nappusega toimetulekuks;

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) konsulteerimine ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja tööstusharu esindajate ning ametiühingute ja tööandjatega algatuste ja meetmete mõju üle tööturule, töötervishoiule ja tööohutusele, töötingimustele ja töötajate põhiõigustele, sealhulgas kriitilise tähtsusega valdkondades;

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) häirest või võimalikust häirest mõjutatud ettevõtjate arv;	a) häirest või võimalikust häirest, sealhulgas võimalikest tööturuhäiretest ja töötajate vaba liikumise häiretest mõjutatud ettevõtjate ja töötajate hinnanguline arv, pöörates eritähelepanu liikuvatele töötajatele, sealhulgas piirialatöötajatele ja piiriülestele töötajatele;

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) asjaomase strateegilise tähtsusega toodete ja teenuste loetelu ning	b) asjaomase kriitilise tähtsusega toodete ja teenuste loetelu ning

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 41 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.	2. Lõikes 1 nimetatud rakendusakt võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendamatu viivituseta teada, kui ta valvsusrežiimi kehtestab.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks.	1. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et artikli 9 lõikes 1 nimetatud valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, võib ta oma rakendusaktiga pikendada valvsusrežiimi maksimaalselt kuueks kuuks. Pikendamisest teavitatakse põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade või teenuste seisukohast on artikli 3 lõikes 2 nimetatud oht lakanud olemast, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt.	2. Kui komisjon teeb nõuanderühma esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi kaupade või teenuste seisukohast on artikli 3 lõikes 2 nimetatud oht lakanud olemast, lõpetab ta valvsusrežiimi oma rakendusaktiga täielikult või osaliselt. Lõpetamisest teavitatakse põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui artikli 9 kohaselt on kehtestatud valvsusrežiim, jälgivad riiklikud pädevad asutused valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid.	1. Kui artikli 9 kohaselt on kehtestatud valvsusrežiim, jälgivad riiklikud pädevad asutused valvsusrežiimi kehtestamist käsitlevas rakendusaktis nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ahelaid. Liikmesriigid hindavad sotsiaalpartneritega konsulteerides, kuidas võimalik kriis võib kindlaksmääratud kriitilise tähtsusega valdkondade töötajaid ja ettevõtjaid mõjutada.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib nende strateegilise tähtsusega kaupade hulgast, mis on loetletud artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, nimetada kaubad, mille jaoks võib olla vaja luua reserv, et valmistuda ühtse turu hädaolukorraks, võttes arvesse nappuse tõenäosust ja mõju. Komisjon teatab sellest liikmesriikidele.	Komisjon võib nende kriitilise tähtsusega kaupade hulgast, mis on loetletud artikli 9 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, nimetada kaubad, mille jaoks võib olla vaja luua reserv, et valmistuda ühtse turu hädaolukorraks, võttes arvesse nappuse tõenäosust ja mõju. Komisjon teatab sellest liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja nõuanderühmale.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui suur on nende hoitav strateegilise tähtsusega kaupade reserv ja kui suured on muud nende kaupade varud nende territooriumil.	Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui suur on nende hoitav kriitilise tähtsusega kaupade reserv ja kui suured on muud nende kaupade varud nende territooriumil.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Võttes arvesse varusid, mida ettevõtjad hoiavad või loovad oma territooriumil, annavad liikmesriigid endast parima, et luua lõike 1 kohaselt nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade strateegiline reserv. Komisjon toetab liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja ühtlustamisel.	3. Võttes arvesse varusid, mida ettevõtjad hoiavad või loovad oma territooriumil, annavad liikmesriigid endast parima, et luua lõike 1 kohaselt nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade strateegiline reserv. Komisjon toetab liikmesriike nende jõupingutuste koordineerimisel ja ühtlustamisel.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui lõike 1 kohaselt nimetatud strateegilise tähtsusega kaupade reservide loomise saab muuta liikmesriikidevahelise ühtlustamise kaudu tulemuslikumaks, võib komisjon rakendusaktiga kehtestada liikmesriikide hoitavate strateegiliste reservide mahtu ja tähtaegu käsitlevate individuaalsete eesmärkide loetelu ja seda korrapäraselt ajakohastada. Iga liikmesriigi individuaalsete eesmärkide kehtestamisel võtab komisjon arvesse järgmist:	4. Kui lõike 1 kohaselt nimetatud kriitilise tähtsusega kaupade reservide loomise saab muuta liikmesriikidevahelise ühtlustamise kaudu tulemuslikumaks, võib komisjon rakendusaktiga kehtestada liikmesriikide hoitavate strateegiliste reservide mahtu ja tähtaegu käsitlevate individuaalsete eesmärkide loetelu ja seda korrapäraselt ajakohastada. Iga liikmesriigi individuaalsete eesmärkide kehtestamisel võtab komisjon arvesse järgmist:

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liikmesriigi strateegilised reservid jäävad lõikes 4 nimetatud individuaalsetele eesmärkidele pidavalt alla ja tema territooriumil tegutsevad ettevõtjad ei suuda seda puudujääki tasakaalustada, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas lõike 1 kohaselt nimetatud strateegilise tähtsusega kauba strateegilise reservi loomiseks on vaja võtta lisameetmeid.	Kui liikmesriigi strateegilised reservid jäävad lõikes 4 nimetatud individuaalsetele eesmärkidele pidavalt alla ja tema territooriumil tegutsevad ettevõtjad ei suuda seda puudujääki tasakaalustada, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas lõike 1 kohaselt nimetatud kriitilise tähtsusega kauba strateegilise reservi loomiseks on vaja võtta lisameetmeid.

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) kriis on juba tõsiselt häirinud või tõenäoliselt häirib isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumist, pöörates eritähelepanu liikuvatele töötajatele, sealhulgas piirialatöötajatele ja piiriülestele töötajatele;

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) reisipiirangute ja piirikontrolli kehtestamine;

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) majandustegevusele, ühiskondlikele funktsioonidele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva mõju ulatus ja kestus;	d) majandustegevusele, ühiskondlikele funktsioonidele, sealhulgas tööturule, ja kliimale, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avalduva mõju ulatus ja kestus;

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) mõjutatud ettevõtjate turupositsioon asjaomases sektoris või asjaomastes sektorites;	f) mõjutatud ettevõtjate turuosa asjaomases sektoris või asjaomastes sektorites, kui see turuosa on kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimisel ja teenuste pakkumisel kriitilise tähtsusega;

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) geograafiline piirkond, mis on või võib saada mõjutatud, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul;	g) geograafilised piirkonnad, eelkõige piirialad, mida see mõjutab ja võib mõjutada, sealhulgas piiriülene mõju kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele ning tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud ühiskondlike funktsioonide toimimiseks ja majandustegevuseks ühtsel turul;

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) mõjutatud ettevõtjate olulisus piisavate kaubatarnete või piisava teenuseosutamise tagamisel, võttes arvesse alternatiivide olemasolu nende kaupade ja teenuste pakkumiseks, ning	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) asenduskaupade, -sisendite ja -teenuste puudumine.	i) asenduskaupade, -sisendite ja -teenuste puudumine või nappus.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks hädaolukorra, teeb ta nõukogule ettepaneku kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiim.	2. Kui komisjon teeb nõuanderühma arvamust arvesse võttes kindlaks hädaolukorra, teeb ta nõukogule ettepaneku kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiim ja teavitab põhjendamatu viivituseta parlamenti.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõukogu võib kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiimi oma rakendusaktiga. Kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus, mis võib olla maksimaalselt kuus kuud, täpsustatakse nimetatud rakendusaktis.	3. Nõukogu võib kehtestada ühtse turu hädaolukorrarežiimi oma rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt sisaldab asjakohasel juhul ülevaadet kriisi seisukohast olulistest kaupadest ja teenustest ning sektoritest, mis sõltuvad eelkõige liikuvatest töötajatest, sealhulgas piirialatöötajatest ja piiriülestest töötajatest. Kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus, mis võib olla maksimaalselt kuus kuud, täpsustatakse nimetatud rakendusaktis.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Niipea kui ühtse turu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, võtab komisjon viivitamata rakendusaktiga vastu kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu. Loetelu võib muuta rakendusaktiga.	5. Niipea kui ühtse turu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, konsulteerib komisjon viivitamata nõuanderühmaga ning võtab rakendusaktiga vastu loetelu kriisi seisukohast olulistest kaupadest ja teenustest ning sektoritest, mis sõltuvad eelkõige liikuvatest töötajatest, sealhulgas piirialatöötajatest ja piiriülestest töötajatest. Loetelu võib muuta rakendusaktiga.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

IV osa – II jaotis – I peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Vaba liikumise taastamise ja hõlbustamise meetmed	Vaba liikumise tagamise ja hõlbustamise meetmed

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui liikmesriigid võtavad vastu ja kohaldavad riiklikke meetmeid, et reageerida ühtse turu hädaolukorrale ja selle aluseks olevale kriisile, tagavad nad, et nende meetmed vastavad täielikult aluslepingutele ja liidu õigusele, eriti käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.	1. Kui liikmesriigid võtavad vastu ja kohaldavad riiklikke meetmeid, et reageerida ühtse turu hädaolukorrale ja selle aluseks olevale kriisile, tagavad nad, et sellised meetmed on põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning on täielikult kooskõlas aluslepingu ja liidu õigusega, rahvusvaheliste kohustustega põhiliste inimõiguste ja töötajate õiguste valdkonnas ning käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik piirangud on ajaliselt piiratud ja kaotatakse kohe, kui olukord seda võimaldab. Lisaks tuleks kõigi piirangute puhul võtta arvesse piirialade olukorda.	2. Kõik piirangud peavad olema piiratud ajaliselt ja ainult tingimata vajalikuga. Kõik piirangud vaadatakse korrapäraselt läbi ja kaotatakse kohe, kui olukord seda võimaldab. Piirangul ei ole enam õiguslikku mõju, kui hädaolukorrarežiim on lõpetatud. Ühtlasi tuleks kõigi piirangute puhul võtta arvesse piirialade ja liikuvate töötajate, eriti piiriüleste ja piirialatöötajate olukorda.

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liidu kodanike ja nende pereliikmete ning liikmesriikide territooriumil seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike, samuti pagulaste ja rahvusvahelise kaitse saajate vaba liikumise piiranguid avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides ega muid samaväärse toimega meetmeid ei rakendata ilma eelneva riskihindamiseta.

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ükski kodanikele ja ettevõtetele kehtestatav nõue ei tohi tekitada põhjendamatut halduskoormust.	3. Ükski kodanikele, töötajatele, tööandjatele ega ettevõtjatele kehtestatav nõue ei tohi tekitada põhjendamatut halduskoormust.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid teatavad kodanikele, tarbijatele, ettevõtetele, töötajatele ja nende esindajatele nende vaba liikumist mõjutavatest meetmetest selgelt ja üheselt mõistetavalt.	4. Liikmesriigid teatavad kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele, tööandjatele ja nende esindajatele nende vaba liikumist mõjutavatest meetmetest selgelt, aegsasti ja üheselt mõistetavalt, et tagada õiguskindlus ja hõlbustada piiriülest koordineerimist. Liikmesriigid teevad sotsiaalpartneritega riiklikul ja kohalikul tasandil koostööd, et tagada töötajatele ja ettevõtjatele asjakohase teabe tõhus levitamine. Kogu teave tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt, see peab olema ka puuetega inimestele kergesti kättesaadav ja asjakohastes keeltes, eelkõige piiriülestes olukordades.

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid tagavad, et kõigile mõjutatud sidusrühmadele teatatakse kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumist piiravatest meetmetest enne nende jõustumist. Samuti tagavad liikmesriigid pideva dialoogi sidusrühmadega, sealhulgas teabevahetuse sotsiaalpartnerite ja rahvusvaheliste partneritega.	5. Liikmesriigid tagavad, et kõigile mõjutatud sidusrühmadele teatatakse kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumist piiravatest meetmetest enne nende jõustumist ning selliste meetmete eeldatavast kehtivuse lõppemisest. Liikmesriigid kaasavad sotsiaalpartnerid isikute vaba liikumist mõjutavate meetmete väljatöötamisse ja asjakohasel juhul rakendamisse ning tagavad teiste sidusrühmade ja rahvusvaheliste partneritega pideva dialoogi.

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) diskrimineerimine liikmesriikide vahel või kodanike vahel (sealhulgas nende rollis teenuseosutaja või töötajana) nende kodakondsuse alusel või ettevõtete vahel nende registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha alusel;	c) diskrimineerimine liikmesriikide vahel või kodanike vahel (sealhulgas nende rollis teenuseosutaja või töötajana) otseselt või kaudselt nende kodakondsuse alusel või ettevõtete vahel nende registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha alusel;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) vaba liikumise piirangud inimestele, kes on seotud artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisega või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamisega, või muud samaväärse toimega meetmed, mis:	d) vaba liikumise piirangud inimestele, kes on seotud artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisega või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste või häiritud sektori toimimiseks vajalike teenuste osutamisega, või muud samaväärse toimega meetmed, mis:

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) diskrimineerivad inimesi otseselt nende kodakondsuse alusel.	ii) diskrimineerivad inimesi otseselt või kaudselt nende kodakondsuse alusel.

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal ja ühtse turu hädaolukorrale reageerides hoiduvad liikmesriigid kõigest järgmisest, välja arvatud juhul, kui see tuleneb olemuslikult kriisi laadist:	2. Ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal ja ühtse turu hädaolukorrale reageerides hoiduvad liikmesriigid kõigest järgmisest, välja arvatud juhul, kui see tuleneb olemuslikult kriisi laadist ja on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohast ning taotletava eesmärgiga proportsionaalne:

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal ja ühtse turu hädaolukorrale reageerides hoiduvad liikmesriigid kõigest järgmisest, välja arvatud juhul, kui see tuleneb olemuslikult kriisi/ühtse turu hädaolukorra laadist:	3. Ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal ja ühtse turu hädaolukorrale reageerides hoiduvad liikmesriigid kõigest järgmisest, välja arvatud juhul, kui see tuleneb olemuslikult kriisi/ühtse turu hädaolukorra laadist ja on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohast ning taotletava eesmärgiga proportsionaalne:

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kohaldamast soodsamaid norme teatavast teisest liikmesriigist või liikmesriikide rühmast saabuvate või sinna suunduvate reisijate suhtes, võrreldes ülejäänud liikmesriikidest saabuvate või sinna suunduvate reisijatega, välja arvatud juhul, kui see tuleneb olemuslikult kriisi / ühtse turu hädaolukorra laadist;	a) kohaldamast soodsamaid norme teatavast teisest liikmesriigist või liikmesriikide rühmast saabuvate või sinna suunduvate reisijate suhtes, võrreldes ülejäänud liikmesriikidest saabuvate või sinna suunduvate reisijatega, välja arvatud juhul, kui see tuleneb olemuslikult kriisi / ühtse turu hädaolukorra laadist ja on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohast ning taotletava eesmärgiga proportsionaalne;

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) keelamast reisimist, sealhulgas mõjuvatel perekondlikel põhjustel, kui see ei ole asjakohane sellise meetmega väidetavalt taotletava õiguspärase avaliku huvi kaitsmiseks või läheb selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust ilmselgelt kaugemale;	d) keelamast reisimist, sealhulgas mõjuvatel perekondlikel põhjustel, kui see ei ole proportsionaalne sellise meetmega väidetavalt taotletava õiguspärase avaliku huvi kaitsmiseks või läheb selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust ilmselgelt kaugemale;

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) kehtestamast piiranguid töötajatele ja teenuseosutajatele ning nende esindajatele, välja arvatud juhul, kui see tuleneb olemuslikult kriisi / ühtse turu hädaolukorra laadist ega lähe selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust ilmselgelt kaugemale.	e) kehtestamast töötajatele ja teenuseosutajatele ning nende esindajatele piiranguid, mis ei ole selliste meetmetega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed. Selleks tuleks igati arvesse võtta liikuvate töötajate, eelkõige piirialatöötajate ja piiriüleste töötajate vajadusi, kes sõltuvad oma töökohale pääsemisel liikumisvabadusest, eelkõige nende kutsealade töötajate vajadusi, mis nõuavad füüsilist kohalolekut, ning selliste töötajate vajadusi, kes saavad teha kaugtööd, kuid peavad seda tegema teatavast liikmesriigist.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud hädaolukorrarežiim, kuid kriis ei mõjuta teenuseosutajate, ettevõtjate esindajate ja töötajate tegevust teatavas liikmesriigis ja sinna on kriisist hoolimata võimalik ohutult reisida, ei kehtesta see liikmesriik teistest liikmesriikidest inimestele, kes kuuluvad nendesse kategooriatesse, reisipiiranguid, mis takistaksid nende juurdepääsu oma tegevus- või töökohale.	5. Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud hädaolukorrarežiim, kuid kriis ei mõjuta teenuseosutajate, ettevõtjate esindajate ja töötajate tegevust teatavas liikmesriigis ja sinna on kriisist hoolimata võimalik ohutult reisida, ei kehtesta liikmesriigid teistest liikmesriikidest inimestele, kes kuuluvad nendesse kategooriatesse, reisipiiranguid, mis takistaksid nende juurdepääsu oma tegevus- või töökohale, tingimusel et nende tervist ja ohutust on võimalik tagada võrdse kohtlemise alusel samaväärses olukorras olevate isikutega vastuvõtva liikmesriigi asjaomases sektoris.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud hädaolukorrarežiim ja kriisist tulenev erakorraline olukord ei võimalda kõigil teistest liikmesriikidest teenuseosutajatel, ettevõtjate esindajatel ja töötajatel reisida ning pääseda takistamatult juurde oma tegevus- või töökohale, kuid reisimine on endiselt võimalik, ei kehtesta liikmesriik reisipiiranguid järgmistele:	6. Kui artikli 14 kohaselt on kehtestatud hädaolukorrarežiim ja kriisist tulenev erakorraline olukord ei võimalda kõigil teistest liikmesriikidest teenuseosutajatel, ettevõtjate esindajatel ja töötajatel reisida ning pääseda takistamatult juurde oma tegevus- või töökohale, kuid reisimine on endiselt võimalik, ei kehtesta liikmesriik reisipiiranguid järgmiste isikute kategooriatele, tingimusel et nende tervist ja ohutust on võimalik tagada võrdse kohtlemise alusel samaväärses olukorras olevate isikutega vastuvõtva liikmesriigi asjaomases sektoris:

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste teenuste osutajad või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtjate esindajad või töötajad, et võimaldada neile juurdepääsu oma tegevuskohale, juhul kui asjaomasel sektoril lubatakse liikmesriigis jätkuvalt tegutseda;	a) artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste teenuste osutajad või artikli 14 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtjate esindajad või töötajad, sealhulgas töötajad, kes on häiritud sektori toimimiseks hädavajalikud, et võimaldada neile juurdepääsu oma tegevuskohale, juhul kui asjaomasel sektoril lubatakse vastuvõtvas liikmesriigis jätkuvalt tegutseda;

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesolevas sättes nimetatud meetmete võtmisel peavad liikmesriigid täielikult kinni aluslepingutest ja liidu õigusest. Käesolevat sätet ei tõlgendata aluslepingute või muude liidu õigusega vastuolus olevate vaba liikumise piirangute lubamise ega õigustusena.	7. Käesolevas sättes nimetatud meetmete võtmisel peavad liikmesriigid täielikult kinni aluslepingutest ja liidu õigusest, sealhulgas töötajate, teenuseosutajate ja ettevõtjate esindajate kaitse, tagades neile võimaluse kasutada liikumisvabadust ohututel tingimustel. Käesolevat sätet ei tõlgendata aluslepingute või muude liidu õigusega vastuolus olevate vaba liikumise piirangute lubamise ega õigustusena.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal näha rakendusaktiga ette toetusmeetmed, et hõlbustada artikli 17 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikute vaba liikumist. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 422 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.	1. Komisjon võib ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal näha rakendusaktiga ette toetusmeetmed, et hõlbustada artikli 17 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikute vaba liikumist, ning tagada, et nad saaksid kasutada liikumisvabadust ohututel tingimustel. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 422 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud kriisi mõjuga ühtsele turule, võtab komisjon artikli 42 lõikes 3 osutatud korra kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon teeb ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et teatav üksikisik või ettevõtja on kriisi seisukohast oluliste teenuste osutaja, kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtja esindaja või töötaja või elanikkonnakaitse töötaja, ning leiab, et liikmesriigiti erinevate vormide kasutamine takistab ühtse turu hädaolukorras vaba liikumist, võib ta rakendusaktiga kehtestada vormid, mille abil tõendatakse, et nimetatud isikud vastavad kõigis liikmesriikides asjaomastele artikli 17 lõike 6 kohaldamise kriteeriumidele, kui ta peab seda vajalikuks, et toetada ühtse turu hädaolukorra ajal nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste ja nende varustuse vaba liikumist.	2. Kui komisjon teeb ühtse turu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et teatav üksikisik või ettevõtja on kriisi seisukohast oluliste teenuste osutaja, kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või teenuste osutamisega seotud ettevõtja esindaja või töötaja või elanikkonnakaitse töötaja, ning leiab, et liikmesriigiti erinevate vormide kasutamine takistab ühtse turu hädaolukorras vaba liikumist, võib ta rakendusaktiga kehtestada vormid, mille abil tõendatakse, et nimetatud isikud vastavad kõigis liikmesriikides asjaomastele artikli 17 lõike 6 kohaldamise kriteeriumidele, kui ta peab seda vajalikuks, et toetada ühtse turu hädaolukorra ajal nendesse kategooriatesse kuuluvate inimeste ja nende varustuse vaba liikumist. Nende vormide kasutamise hõlbustamiseks võib komisjon kohaldada digilahendusi.

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtse turu hädaolukorra ajal teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist kriisi seisukohast oluliste meetmete eelnõudest, millega piiratakse kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust, samuti kriisiga seotud piirangutest isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, lisades nimetatud meetmete põhjused.	Ühtse turu hädaolukorra ajal teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest kriisi seisukohast oluliste meetmete ja piirangute eelnõudest, eelkõige sellistest meetmetest ja piirangutest, millega piiratakse kaupade vaba liikumist, teenuste osutamise vabadust ja isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist, ning nende meetmete ja piirangute põhjustest ning erikorrast, mis hõlbustab liikuvate töötajate, sealhulgas piirialatöötajate ja piiriüleste töötajate vaba liikumist kriisi seisukohast olulistes sektorites.

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik esitab komisjonile avalduse, milles põhjendatakse, miks nimetatud meetme jõustamine on põhjendatud ja proportsionaalne, juhul kui teatatud meetmes ei ole neid põhjusi veel selgitatud. Liikmesriik edastab komisjonile nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide tervikteksti, mis sisaldavad meedet või mida meetmega muudetakse.	2. Liikmesriigid esitavad komisjonile avalduse selle kohta, et selliste meetmete või piirangute kehtestamine on põhjendatud, proportsionaalne ja mittediskrimineeriv. Liikmesriik edastab komisjonile nende siseriiklike õigus- ja haldusnormide tervikteksti, mis sisaldavad meedet või mida meetmega muudetakse.

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Komisjon tagab, et kodanikke ja ettevõtteid informeeritakse teatatud meetmetest, välja arvatud juhul, kui liikmesriik palub, et meede jääks konfidentsiaalseks, või kui komisjon leiab, et meetme avaldamine mõjutaks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda, ning samuti teatatakse neile käesoleva artikli kohaselt vastu võetud otsustest ja liikmesriikide märkustest.	6. Komisjon tagab, et kodanikke, töötajaid, ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid ja teisi mõjutatud sidusrühmi teavitatakse teatatud meetmetest selges ja üheselt mõistetavas sõnastuses, välja arvatud juhul, kui komisjon või liikmesriigid leiavad, et nende meetmete avalikustamine mõjutaks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide avalikku korda ja julgeolekut, samuti käesoleva artikli kohaselt vastu võetud otsustest ja liikmesriikide märkustest.

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid hoiavad töös riiklikke ühtseid kontaktpunkte, mis osutavad kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi:	1. Liikmesriigid hoiavad töös riiklikke ühtseid kontaktpunkte, mis osutavad kodanikele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi, ja teevad sotsiaalpartneritega selles valdkonnas koostööd:

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada nende ühtsete kontaktpunktide kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas nende riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Vajaduse korral kuulub sellise teabe juurde üksikasjalik juhend. Teave sõnastatakse selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Teave peab olema ajakohastatud ning seda peab olema kerge elektrooniliste ja kaugvahendite abil kätte saada.	2. Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada nende ühtsete kontaktpunktide kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas nende riiklikke kriisireageerimismeetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Vajaduse korral kuulub sellise teabe juurde üksikasjalik juhend. Teave sõnastatakse selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt ning see peab olema kättesaadav ka puuetega inimestele. Teave peab ühtlasi olema ajakohastatud ning seda peab olema kerge elektrooniliste ja kaugvahendite abil kätte saada.

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liidu ühtne kontaktpunkt osutab kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele järgmist abi:	2. Liidu ühtne kontaktpunkt osutab kodanikele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, tarbijatele, ettevõtjatele ja töötajatele ning nende esindajatele järgmist abi:

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) abi teabe taotlemisel ja saamisel liidu kriisireageerimismeetmete kohta, mis on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimi seisukohast olulised või mõjutavad kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist;	a) abi teabe taotlemisel ja saamisel liidu ja riigisiseste kriisireageerimismeetmete kohta, mis on kehtestatud ühtse turu hädaolukorrarežiimi seisukohast olulised või mõjutavad kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas töötajate vaba liikumist;

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu ega täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on kõnealusel juhul vajalik ja proportsionaalne, andes asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, võimaluse esitada mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus ühtsel turul.	2. Kui ettevõtja ei võta prioriteetset tellimust vastu ega täida seda eelisjärjekorras, võib komisjon oma algatusel või 14 liikmesriigi taotlusel hinnata, kas prioriteetsete tellimuste kasutamine on kõnealusel juhul vajalik ja proportsionaalne, andes asjaomasele ettevõtjale ja isikutele, keda võimalik prioriteetne tellimus tõendatult mõjutab, sealhulgas töötajate esindajatele ja ametiühingutele, võimaluse esitada pärast tervikliku teabe saamist mõistliku tähtaja jooksul, mille määramisel komisjon võtab arvesse juhtumi asjaolusid, oma seisukoht. Erandjuhul võib komisjon sellise hinnangu tulemusena asjaomasele ettevõtjale adresseeritud õigusaktiga nõuda, et ettevõtja kas võtaks rakendusaktis nimetatud prioriteetse tellimuse vastu ja täidaks selle eelisjärjekorras või põhjendaks, miks tal ei ole võimalik või asjakohane seda teha. Komisjoni otsus peab põhinema objektiivsetel andmetel, mis näitavad, et prioriteetne tellimus on hädavajalik, et tagada ühiskondlike funktsioonide toimimine ja majandustegevus ühtsel turul. Töötajatega, keda selline otsus mõjutab, konsulteeritakse üksikasjade osas ning vajaduse korral neid koolitatakse ja neile makstakse kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega hüvitist. Töötervishoiu ja tööohutuse sätteid tuleb igal juhul järgida.

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, nõustub nõudega otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, muutub see kohustus muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslikuks.	3. Kui ettevõtja, kellele lõikes 2 nimetatud otsus on adresseeritud, nõustub nõudega otsuses nimetatud tellimus vastu võtta ja see eelisjärjekorras täita, muutub see kohustus muude era- ja avalik-õiguslike kohustuste suhtes ülimuslikuks. Otsuses täpsustatud tellimuste tähtsuse järjekorda seadmisel tagavad ettevõtjad liidu ja riigisisesest tööõigusest tulenevate kohustuste täieliku täitmise, eelkõige seoses töötajate õiguste ja töötingimustega.

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) jõupingutused kriisi seisukohast oluliste toodetele loa andmise kiirendamiseks.	c) jõupingutused kriisi seisukohast oluliste toodetele loa andmise kiirendamiseks, järgides täielikult kohaldatavaid õigusakte, sealhulgas tervishoiu- ja ohutussätteid ning keskkonna- ja tarbijakaitset.

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 39a
	Kaitse taseme säilitamine
	1.  Käesolev direktiiv ei piira liikmesriigi õigust kohaldada või kehtestada õigus- või haldusnorme, mis on töötajate jaoks soodsamad, või soodustada või lubada töötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist.

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kehtetuks tunnistamine	Määruse (EÜ) 2679/98 muutmine

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98 tunnistatakse alates [kuupäev] kehtetuks.	Määruse (EÜ) nr 2679/98 artiklite 3, 4 ja 5 kohaldamine lõpetatakse ühtse turu hädaolukorrarežiimi kehtivuse ajaks.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2.  Määruse (EÜ) nr 2679/98 artiklit 2 muudetakse järgmiselt: „Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist ega õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas riigisisese õiguse ja/või tavaga. Samuti ei mõjuta direktiiv õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja nende täitmist tagada või esitada kollektiivhagi vastavalt riigisisesele õigusele ja/või riigi tavadele.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi loomine ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2679/98 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2022)0459 – C9-0315/2022 – 2022/0278(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	IMCO 9.11.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	EMPL 9.11.2022
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Marc Angel 17.11.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.3.2023
Vastuvõtmise kuupäev	28.6.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 0 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	João Albuquerque, Atidzhe Alieva-Veli, Marc Angel, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, David Casa, Leila Chaibi, Ilan De Basso, Margarita de la Pisa Carrión, Özlem Demirel, Jarosław Duda, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Chiara Gemma, Helmut Geuking, Elisabetta Gualmini, Agnes Jongerius, Irena Joveva, Radan Kanev, Katrin Langensiepen, Miriam Lexmann, Elena Lizzi, Sara Matthieu, Jörg Meuthen, Max Orville, Kira Marie Peter-Hansen, Dragoş Pîslaru, Dennis Radtke, Elżbieta Rafalska, Daniela Rondinelli, Mounir Satouri, Romana Tomc, Marianne Vind, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Konstantinos Arvanitis, Marc Botenga, Antonio Maria Rinaldi, Anna Zalewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Clara Aguilera, Attila Ara-Kovács, Marie Dauchy, Marian-Jean Marinescu, Karen Melchior, Maite Pagazaurtundúa

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38	+
PPE	David Casa, Jarosław Duda, Loucas Fourlas, Cindy Franssen, Helmut Geuking, Radan Kanev, Miriam Lexmann, Marian-Jean Marinescu, Dennis Radtke, Romana Tomc, Maria Walsh, Tomáš Zdechovský
Renew	Atidzhe Alieva-Veli, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Irena Joveva, Karen Melchior, Max Orville, Maite Pagazaurtundúa, Dragoş Pîslaru
S&D	Clara Aguilera, João Albuquerque, Marc Angel, Attila Ara-Kovács, Vilija Blinkevičiūtė, Milan Brglez, Ilan De Basso, Elisabetta Gualmini, Agnes Jongerius, Daniela Rondinelli, Marianne Vind
The Left	Konstantinos Arvanitis, Marc Botenga, Leila Chaibi, Özlem Demirel
Verts/ALE	Katrin Langensiepen, Sara Matthieu, Kira Marie Peter-Hansen, Mounir Satouri

 

0	-

 

8	0
ECR	Chiara Gemma, Margarita de la Pisa Carrión, Elżbieta Rafalska, Anna Zalewska
ID	Marie Dauchy, Elena Lizzi, Antonio Maria Rinaldi
NI	Jörg Meuthen

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

EELARVEKOMISJONI KIRI (12.1.2023)

Anna Cavazzini

Esimees

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98 (2022/0278(COD))

 

 

Austatud esimees

 

Eelarvekomisjoni koordinaatorid otsustasid oma 26. oktoobri 2022. aasta koosolekul võtta eespool nimetatud ettepaneku kohta vastu kirja vormis arvamuse ja tegid mulle ülesandeks edastada Teile allpool esitatud seisukoht.

Ettepaneku taust ja üldine mõju eelarvele

 

Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada koordineeritud lähenemisviis ühtse turu toimimist ohustavate suure mõjuga kriiside ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks juhul, kui ei ole juba olemas ELi õigusakti või kui olemasolevad vahendid ei sisalda kriisiga seotud sätteid.

Täpsemalt on ettepaneku eesmärk anda ELile kriisiohjemeetmete kogum, et minimeerida takistusi kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele ning hõlbustada tarneahelaga seotud probleemidele kriisi ajal kiirete ja praktiliste lahenduste leidmist. Meetmete kogum hõlmab järgmist:

– nõuanderühm, mis annab komisjonile nõu, millised meetmed on asjakohased, selleks et ennetada ühtse turu kriisist tulenevat mõju, valmistuda selliseks mõjuks ja reageerida sellele;

 

– asjaomase teabe hankimise, jagamise ja vahetamise meetmed;

 

– erandolukorra ennetamise ja planeerimise meetmed, nt liikmesriikide kontaktametnike koolitamine kriisikoordineerimise, koostöö ja teabevahetuse valdkonnas;

 

– valvsusmeetmed oluliste juhtumite (mis ei ole veel hädaolukorrad) mõjuga tegelemiseks, nt strateegilise tähtsusega kaupade ja teenuste tarneahelate jälgimine või selliste strateegilise tähtsusega kaupade kindlakstegemine, mille jaoks võib olla vaja luua reserv;

 

– hädaolukordadele reageerimise meetmed, nt ettevõtjatelt teabe nõudmine nende tootmisvõimsuse ja kriisi korral oluliste kaupade olemasolevate varude kohta või kriisi korral oluliste kaupade tootmise või tarnimise teatavate tellimuste prioriseerimine.

Mõningaid meetmeid, näiteks komisjonipoolseid hankeid liikmesriikide nimel, saab aktiveerida nii valvsusrežiimil olles kui ka hädaolukorras.

Need kaks režiimi aktiveeritakse rakendusaktidega maksimaalselt kuueks kuuks. Mõned meetmed tuleb mõlema režiimi puhul aktiveerida ka delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega.

Ettepanekule lisatud finantsselgituse kohaselt oleksid kulud ajavahemikul 2024–2027 3,08 miljonit eurot, millest

– 2,63 miljonit eurot 5 täistööajale taandatud töötajaga seotud korduvateks kuludeks komisjonis. See kaetakse põhimõtteliselt rubriigist 7 „Halduskulud“;

– 0,45 miljonit eurot kavandatud koolitustegevuse kuludeks ja teavitamiseks kasutatava IT-vahendi vajalikuks laiendamiseks. See kaetakse ümberpaigutamisega ühtse turu programmi raames.

Komisjoni täiendavaid kriisiohjekulusid peetakse ettearvamatuteks ja seega ei ole neid finantsselgituses arvesse võetud. Need kaetakse põhimõtteliselt liidu vahendite sisemise ümberpaigutamise kaudu rubriigist 1 „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ ja/või rubriigist 7 „Halduskulud“.

Eelarvekomisjoni seisukoht

 

Eelarvekomisjon teeb ettepaneku mõju kohta eelarvele järgmised tähelepanekud, mida palun Euroopa Parlamendi seisukoha ettevalmistamisel ja kolmepoolsetel kohtumistel arvesse võtta.

1. Euroopa Parlamendi pikaajaline seisukoht on, et uute ülesannete ja kohustuste jaoks tuleks ette näha uued ressursid ning neid ei tohiks rahastada vahendite ümberpaigutamise teel. Kuigi asjaomased summad on vähemalt praeguses etapis väikesed, näib olevat asjakohane, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon seab kahtluse alla lähenemisviisi, mille kohaselt paigutatakse vahendid ühtse turu programmi raames ümber, et rahastada ühtse turu hädaolukorra mehhanismi.

2. Õigusakti ettepanekule lisatud finantsselgitus on osaline ja hõlmab ainult algatuse kulusid kriisi puudumisel. Rubriigi 1 eelarvevaru on väga väike ja rubriigi 7 puhul on varu isegi veel piiratum. Komisjon peab esitama prognoosi kulude kohta, mis võivad tekkida seoses valvsusrežiimi ja hädaolukorra käivitamisega ühe aasta jooksul. On vaja hinnata, kas komisjon suudaks kriisi korral rakendada kavandatud meetmeid olemasoleva eelarvevaru piires ja ilma et see mõjutaks teisi kokkulepitud programme. Kui hindamine näitab, et võimalikule kriisile reageerimiseks ei ole piisavalt varusid, tuleks seda mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamisel arvesse võtta.

3. Kui kaasseadusandjad teevad läbirääkimiste käigus muudatusi, millel on eelarvele märkimisväärsed tagajärjed, võiks siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon paluda komisjonil finantsselgitust vastavalt ajakohastada. Sellised muudatused võivad muu hulgas hõlmata komisjonile ja liikmesriikidele usaldatud ülesannete erinevat jaotust või muudatusi meetmete jaotuses eri režiimide vahel. Kui seda läbirääkimiste raames ei käsitleta, võib see viia olukorrani, kus vajalikke vahendeid ei ole võimalik iga-aastase eelarvemenetluse käigus kättesaadavaks teha, nagu on juhtunud mõne varasema algatuse puhul.

6. Eelarvekomisjon on valmis protsessi toetama.

 

Lugupidamisega

 

 

 

 

 

Johan Van Overtveldt

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kehtestamine ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2679/98 kehtetuks tunnistamine
Viited	COM(2022)0459 – C9-0315/2022 – 2022/0278(COD)
EP-le esitamise kuupäev	19.9.2022
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	IMCO 9.11.2022
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 9.11.2022	ECON 9.11.2022	EMPL 9.11.2022	ITRE 15.12.2022
	TRAN 19.1.2023	LIBE 9.11.2022
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	ECON 25.1.2023	TRAN 31.1.2023	LIBE 29.11.2022
Kaasatud komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	ITRE 20.4.2023
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Andreas Schwab 16.12.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	24.1.2023	28.3.2023	25.4.2023	28.6.2023
Vastuvõtmise kuupäev	18.7.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 8 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Andrus Ansip, Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Biljana Borzan, Vlad-Marius Botoş, Markus Buchheit, Anna Cavazzini, Deirdre Clune, David Cormand, Alexandra Geese, Sandro Gozi, Maria Grapini, Svenja Hahn, Krzysztof Hetman, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Kateřina Konečná, Maria-Manuel Leitão-Marques, Antonius Manders, Leszek Miller, Anne-Sophie Pelletier, René Repasi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Róża Thun und Hohenstein, Tom Vandenkendelaere, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marco Campomenosi, Claude Gruffat, Ivars Ijabs, Karen Melchior, Tsvetelina Penkova, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Eric Minardi, Paulo Rangel, Grzegorz Tobiszowski
Esitamise kuupäev	25.7.2023

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31	+
PPE	Pablo Arias Echeverría, Deirdre Clune, Krzysztof Hetman, Antonius Manders, Paulo Rangel, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Tom Vandenkendelaere, Marion Walsmann
Renew	Andrus Ansip, Vlad-Marius Botoş, Sandro Gozi, Ivars Ijabs, Karen Melchior, Róża Thun und Hohenstein
S&D	Brando Benifei, Biljana Borzan, Maria Grapini, Maria-Manuel Leitão-Marques, Leszek Miller, Tsvetelina Penkova, René Repasi, Christel Schaldemose
The Left	Kateřina Konečná, Anne-Sophie Pelletier
Verts/ALE	Anna Cavazzini, David Cormand, Alexandra Geese, Claude Gruffat, Kim Van Sparrentak

 

8	-
ECR	Adam Bielan, Eugen Jurzyca, Grzegorz Tobiszowski, Kosma Złotowski
ID	Markus Buchheit, Virginie Joron, Eric Minardi
Renew	Svenja Hahn

 

2	0
ID	Alessandra Basso, Marco Campomenosi

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1]  ELT C 100, 16.3.2023, lk 95.
• [2]  ELT C 157, 3.5.2023, lk 82.