A9-0257/2023

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa raamatusektori tuleviku kohta

(2023/2053(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

– võttes arvesse ÜRO 13. detsembri 2006. aasta puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

– võttes arvesse 27. juuni 2013. aasta Marrakechi lepingut avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/84/EÜ algupärase kunstiteose autori õiguse kohta saada hüvitist edasimüügi korral[2],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas[3];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta[4],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1563, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude objektide ligipääsetavas vormis koopiate piiriülest vahetamist liidu ja kolmandate riikide vahel pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides[5],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1564, mis käsitleb teatavate autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muude kaitstud objektide teatavaid lubatud kasutusviise pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute huvides ning millega muudetakse direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas[6],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta[7],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrust (EL) 2017/1128 võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturul[8],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ[9],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013[10],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013[11],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus)[12],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)[13],

– võttes arvesse Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat,

– võttes arvesse oma 19. mai 2021. aasta resolutsiooni tehisintellekti kohta haridus-, kultuuri- ja audiovisuaalsektoris[14],

– võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni teatise „Europeana – järgmised sammud“ kohta[15];

– võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni programmi „i2010: digitaalraamatukogud“ kohta[16],

– võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2001. aasta resolutsiooni riiklike kindlaksmääratud raamatuhindade süsteemide kohaldamise kohta[17],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0257/2023),

A. arvestades, et raamatutel on meie ühiskonnas oluline roll, kuna nad on teadmiste, hariduse, kultuuri, teabe ja meelelahutuse hindamatu allikas ning nad on olulised vahendid ELi väärtuste, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning kultuuripärandi säilitamisel ja levitamisel;

B. arvestades, et raamatud parandavad sõnavara ja keeleoskust, aidates inimestel mõista ja väljendada keerulisi ideid ning edendades kriitilist mõtlemist, uudishimu, analüüsivõimet, demokraatlikku osalemist ja sotsiaalset kaasatust;

C. arvestades, et raamatutel on ka eriti oluline roll inimese elus juba väga noorest east alates, aidates kaasa laste kognitiivsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule;

D. arvestades, et Euroopa raamatusektor on üks Euroopa suurimatest kultuuri- ja loomesektoritest ja et igal aastal avaldatakse ligikaudu 600 000 raamatut ning üldises väärtusahelas annab see ELis tööd hinnanguliselt enam kui poolele miljonile inimesele;

E. arvestades, et kogu raamatusektori väärtusahel sõltub selle erinevate osalejate, näiteks autorite, kirjastajate, levitajate, trükikodade, tõlkijate, raamatumüüjate, raamatukogude ja viimaks lugejate vahelisest tasakaalust; arvestades, et igal osalejal on oluline roll ja iga meede, mis avaldab negatiivset mõju ühele neist osalejatest, mõjutab kogu ahelat;

F. arvestades, et kõigi raamatute loominguliseks allikaks ja sektori alustalaks on autorid;

G. arvestades, et Euroopa kirjastajatel, kellest valdav enamik on VKEd või isegi mikroettevõtjad, on oluline roll kultuurilise mitmekesisuse ja väljendusvabaduse tagamisel, mis võimaldab erinevad seisukohad kuuldavaks teha;

H. arvestades, et raamatu väljaandmine eeldab kirjastajatelt pidevaid ja riskantseid pikaajalisi investeeringuid, et tagada loominguliste teoste lai valik;

I. arvestades, et Euroopa raamatusektori võime pakkuda üldsusele laia valikut raamatuid sõltub tõhusast autoriõiguse raamistikust, mis võimaldab igal väärtusahela osal tasustada loomingut ja investeerida uutesse raamatutesse;

J. arvestades, et raamatusektoril on oluline roll väljendusvabaduse edendamisel, mida saab kirjastussektoris teostada üksnes seeläbi, kui tagatakse vabadus, sõltumatus, pluralism toimetustes ja autorite vastutus;

K. arvestades, et mõnede liikmesriikide valitsuste mõju ja regulatiivne surve raamatusektorile ning autorite enesetsensuur mõjutavad negatiivselt kultuurilist mitmekesisust ja väljendusvabadust ning on vastuolus ELi väärtustega;

L. arvestades, et turul pakutavad eri valikud on trükitud raamatud, e-raamatud ja audioraamatud ja need täiendavad üksteist;

M. arvestades, et trükitud raamatud moodustavad Euroopa turu raamatumüügist ligikaudu 85 %[18], neid eelistavad eelkõige noored lugejad ja on tõestatud, et need on laste arengule kasulikumad kui teistes vormingutes raamatud;

N. arvestades, et raamatupoed ja raamatukogud toimivad, eriti kohalikes kogukondades, lugemuse, teadmiste ja kultuuri edendajatena ning neil on oluline roll sotsiaalse ja digitaalse kaasatuse toetamisel;

O. arvestades, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, sellest tulenev sektori kulude kasv, kiire inflatsioon ja paberikriis on tekitanud raamatusektorile märkimisväärseid probleeme ja pärssinud selle konkurentsivõimet;

P. arvestades, et COVID-19 pandeemia avaldas Euroopa raamatusektorile märkimisväärset mõju, mis avaldus eri liikmesriikides ja väärtusahela eri osades erinevalt; arvestades, et sektor osutus sellega toimetulekul siiski vastupanuvõimeliseks, eriti nendes liikmesriikides, kus sellele pakuti piisavat ja sihipärast toetust;

Q. arvestades, et paljud ELis avaldatud raamatud ei ole kõigile Euroopa lugejatele kättesaadavad ELi turu keelelise ja geograafilise killustatuse ning eelkõige selle tõttu, et muudest keeltest peale inglise keele, sealhulgas vähem kasutatavatest keeltest pärinevaid tõlkeid on vähe;

R. arvestades, et loetakse järjest vähem, sest sotsiaalmeedia, digiplatvormid ja -rakendused on üha populaarsemad ning lugemise kui vabaajategevuse suuresti välja vahetanud;

S. arvestades, et puuetega inimestele ligipääsetavas vormis raamatute osakaal pidevalt kasvab, kuid see ei ole endiselt piisav;

T. arvestades, et digiraamatute kaudu muutuvad raamatud puuetega inimestele üha paremini kättesaadavaks, kuid see nõuab piisavaid investeeringuid eri vormingute tootmiseks ja asjakohaste oskuste arendamiseks;

U. arvestades, et e-raamatute vormingute puudulik koostalitlusvõime tugevdab turgu valitsevate turuosaliste positsiooni ning samas piirab tarbijate valikuvõimalusi ja kaitset;

V. arvestades, et Brexit on Euroopa raamatuturu tarneahelat märkimisväärselt mõjutanud, sest on häirinud importi ja eksporti, suurendanud raamatute hinda ja veo- ja tollikulusid ning avaldanud negatiivset mõju Euroopas toodetud sisu levitamisele;

W. arvestades, et Brexit on negatiivselt mõjutanud ka kirjastussektoris vajalike oskuste arendamist, sest selle tõttu on vähenenud väga hinnatud kirjastusprogrammide üliõpilasvahetused Ühendkuningriigi, Iirimaa ja teiste Euroopa riikide vahel;

X. arvestades, et praegune paberi- ja trükivärvipuudus raskendab raamatute tootmist;

Y. arvestades, et Euroopas valitseva ebapiisava tootmisvõimsuse tõttu trükitakse palju lasteraamatuid Aasias;

Z. arvestades, et raadamist käsitleva määruse[19] kohaselt peavad trükikojad ja paberitootjad koguma ja edastama andmed raamatupaberi tootmiseks kasutatava puidu päritolu kohta, sest kui puidust on juba paber toodetud, ei saa selle päritolu enam kindlaks teha;

AA. arvestades, et mõnes liikmesriigis on raamatute kindlaksmääratud hinnad vahend, millega kaitsta riigi kultuuripoliitikat, ning need võivad aidata tagada pluralismi toimetustes, pakutavate raamatute rikkaliku valiku ja kohalike sõltumatute raamatumüüjate võrgustiku mitmekesisuse, seda eriti kasvava internetimüügi tingimustes;

Raamatute kättesaadavuse ühiskondlik tähtsus

1. kutsub kõiki liikmesriike üles tunnustama raamatuid kui olulisi kaupu ja võtma riiklikul tasandil meetmeid, et edendada lugemist juba varases eas;

2. rõhutab vajadust kaitsta autorite, kirjastajate, trükikodade, levitajate, tõlkijate, raamatumüüjate ja raamatukogude kui väärtusahela eri osaliste konkreetset rolli ning saavutada seeläbi raamatusektori ökosüsteemis tasakaal;

3. rõhutab raamatute väärtust mitmekesisuse edendamise ning ühiskonnas tõrjutuse ohus olevate rühmade, eelkõige digioskusteta inimeste ning puuetega inimeste ja vähemuste kaasamise vahendina;

4. kutsub sellega seoses liikmesriike üles rakendama võimalikult kiiresti Euroopa ligipääsetavuse akti[20] ja võtma meetmeid, et tagada puuetega inimestele kultuurilise, sotsiaalse ja kutsealase kaasatuse huvides neile ligipääsetavas vormis raamatud;

5. tuletab meelde, et Euroopa ligipääsetavuse akt on seotud Marrakechi lepinguga, mis võeti ELi õigusesse üle direktiiviga (EL) 2017/1564 ja määrusega (EL) 2017/1563, ning rõhutab seetõttu vajadust vältida raamatute kättesaadavaks tegemisel dubleerimist ja ebaausat konkurentsi;

6. rõhutab, et turul kättesaadavate raamatute suure arvu ja ligipääsetavusega seotud tehniliste probleemide tõttu ei ole kõik e-raamatud 2025. aastaks veel ligipääsetavas vormis kättesaadavad;

7. kutsub seetõttu liikmesriike üles tagama, et nende suurte kulude katmiseks nähakse ette piisavad vahendid, ning tuletab meelde vajadust järgida Euroopa ligipääsetavuse aktis sätestatud, eelkõige väikeseid ja mikrokirjastajaid puudutavaid erandeid, ning teha kindlaks, et e-raamatute kättesaadavuse nõue ei vähendaks turul pakutavate raamatute valikut;

8. kutsub liikmesriike üles andma sektorile, eelkõige VKEdele ja mikroettevõtjatele, piisavat rahalist ja struktuurilist toetust, rahastades samal ajal ligipääsetavuse suurendamisele suunatud teadusuuringuid ja innovatsiooni;

9. kutsub komisjoni üles seada programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) vahekokkuvõttes rahastamise kasutamise kohta mõõdetavad eesmärgid, et puuetega inimeste ligipääsu raamatutele parandada;

Euroopa raamatute parema ringluse toetamine ja edendamine

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama programmi „Loov Euroopa“ (2028–2034) eelarvet, eelkõige eraldades rohkem rahalisi vahendeid raamatusektorile, ning laiendama selle sektori toetamist programmi „Euroopa horisont“ kaudu aastateks 2028–2034;

11. nõuab tungivalt, et liikmesriigid soodustaksid märkimisväärse kultuurilise ja ühiskondliku väärtusega eripalgeliste teoste lugemist ning suurendaksid selleks raamatukogude raamatute soetamiseks mõeldud eelarvet, et võimaldada neil oma raamatute ja kogude valikut laiendada ning kogukonna vajadusi rahuldada; lisaks nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid kohalikke raamatupoode ja tagaksid kirjastajate investeerimissuutlikkuse;

12. rõhutab vajadust toetada raamatute kirjutamist ja tõlkimist Euroopas, eelkõige suurendada riiklikest vahenditest rahastamist riiklikul ja Euroopa tasandil, et parandada tõlgitud raamatute ringlust, nähtavust ja mitmekesisust;

13. kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles edendama kultuurilist mitmekesisust, toetades selleks raamatute tõlkimist piirkondlikesse, vähemus- ja vähem kasutatavatesse keeltesse;

14. rõhutab vajadust toetada mitteilukirjanduslike raamatute tõlkimist Euroopas, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ kaudu, mis seda praegu ei võimalda;

15. rõhutab, kui olulised on autorite ja tõlkijate liikuvus ja vahetusprogrammid selleks, et soodustada nende loomingulist tööd ja parandada võimalusi omandada välismaal uusi ametialaseid kogemusi;

16. väljendab heameelt programmi „Loov Euroopa“ kuuluva uue liikuvusalgatuse „Culture Moves Europe“ üle, mis pakub liikuvustoetust kunstnikele ja kultuuritöötajatele, eelkõige ilukirjanduse tõlkijatele;

17. kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima võimalust laiendada seda algatust ka raamatusektori teistele esindajatele;

18. tuletab meelde, et raamatusektori suutlikkus hoida alal mitmekesist raamatumüüjate võrgustikku ja innovatsioonipõhist turgu sõltub headest haridus- ja koolituspakkumistest, mis võimaldab inimestel raamatusektoris karjääri teha;

19. rõhutab asjaolu, et komisjon nimetas 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks, ning sellega seoses kutsub liikmesriike üles toetama raamatusektori eri osalistele suunatud haridus- ja koolitusprogramme;

20. rõhutab, kui oluline on Euroopa Liidu kirjandusauhind, mis tõstab esile ELi nüüdisaegse ilukirjanduse loovust ja mitmekesisust, edendab ELi kirjandusteoste ringlust ning suurendab huvi teiste liikmesriikide kirjandusteoste vastu;

21. toetab Euroopa Liidu kirjandusauhinna edasist toetamist ja selle haarde laiendamist liikmesriikides, sealhulgas Euroopa lasteraamatute kategooria loomise kaudu;

22. rõhutab mõjutajate positiivset rolli raamatute uuenduslikul tutvustamisel sotsiaalmeedias, sest see edendab lugemis- ja Euroopa kultuurihuvi nooremate põlvkondade seas;

Kaasava lugemiskultuuri suunas

23. nõuab rohkem algatusi lugemise edendamiseks liikmesriikides, näiteks nn kultuurikaupade kupongide kasutuselevõttu, mis võiks eelkõige noorte ja tõrjutud rühmade jaoks raamatute ostmist lihtsustada;

24. julgustab liikmesriike töötama välja kirjaoskuse edendamise integreeritud riiklikku poliitikat, mis hõlmaks muu hulgas raamatu- ja haridussektori koostööd, ning kutsub Eurostati üles esitama ajakohaseid ja võrreldavaid andmeid lugemisharjumuste, eelkõige laste lugemisharjumuste kohta;

25. nõuab eelkõige lasteraamatute suuremat toetamist nn „esimese raamatu programmi“ või samalaadsete riiklike lugema innustavate algatuste loomise kaudu;

26. rõhutab, kui oluline on lugemine varases lapsepõlves ja eriti trükitud raamatute lugemine lapse kognitiivsetete oskuste ja kirjaoskuse arendamiseks;

27. rõhutab sellega seoses kooliraamatukogude ja koolitatud raamatukogutöötajate rolli juhendamisel, teadmistele juurdepääsu hõlbustamisel ja lugemisharjumuste edendamisel;

28. väljendab heameelt komisjoni välja kuulutatud esimese Euroopa autorite päeva üle, mille eesmärk on innustada nooremaid põlvkondi raamatuid lugema, ning väljendab soovi osaleda selle algatuse edendamises ja tugevdamises, et kindlustada selle pikaajaline mõju;

29. kutsub liikmesriike üles looma nn lugemissaadikute võrgustikku, mis koosneks lugupeetud ja mõjukatest eeskujudest, kes jagavad oma lugemiskirge ja entusiasmi, et lugemist edendada;

30. rõhutab Euroopa digitaalse kultuuripärandi platvormi Europeana olulist rolli; nõuab selles kontekstis suuremaid pingutusi platvormi edasi arendamiseks, rahastamiseks ja edendamiseks;

31. rõhutab raamatukogude ja raamatupoodide rolli turvalise ja sõbraliku keskkonnana, kus on teretulnud väga erinevad vaatenurgad ning viiakse läbi lugemise ja kultuuriga seotud tegevusi; mõistab hukka mis tahes nende vastu suunatud rünnakud;

32. rõhutab raamatukogude sotsiaalset rolli kohtadena, kus kohtuda autoritega ja vahetada mõtteid, seda eelkõige väikelinnades ja vähem arenenud piirkondades; kutsub liikmesriike üles eraldama raamatukogudele piisavalt rahalisi vahendeid ja rõhutab avalike raamatukogude vahelise koostöö tähtsust kõikjal Euroopas;

33. rõhutab, et sõltumatud raamatupoed on kohalike kogukondade nurgakivid, kus pakutakse personaalset kliendikogemust ning sageli toetatakse uusi esilekerkivaid ja kohalikke autoreid;

34. kutsub seega komisjoni üles looma ELis sõltumatute raamatupoodide märgist, et suurendada kohalike raamatupoodide nähtavust ja edendada Euroopa raamatute mitmekesisust;

35. rõhutab raamatumesside positiivset rolli lugemise edendamisel, autoritest teadlikkuse tõstmisel, Euroopa raamatute ringluse arendamisel ja sektoris heade tavade jagamisel;

36. võtab murega teadmiseks kasvava tsensuuri suundumused mõnes liikmesriigis ning tuletab meelde, et raamatusektoril on oluline roll sõnavabaduse kaitsmisel ja desinformatsiooni vastu võitlemisel, eelkõige autoritele, sealhulgas erineva ja sotsiaalse tõrjutuse taustaga autoritele, juurdepääsu tagamise kaudu toetus- ja koolitusvõimalustele;

37. väljendab heameelt mitmete algatuste üle Ukraina toetamiseks alates sõja algusest, eelkõige nende üle, mille eesmärk on tagada lastele juurdepääs raamatutele ning hõlbustada pagulaste integreerimist ja Ukraina kultuuri kaitset;

38. kutsub komisjoni üles tagama, et Ukraina raamatusektorile, sealhulgas kunstnikele ja kirjanikele antaks vajalikku abi nii sõja kestel kui ka riigi ülesehitamise ajal;

39. rõhutab programmi „Loov Euroopa“ rolli mõne sellise projekti, näiteks algatuse „Tales of EUkraine“ rahastamisel;

Raamatusektori edasised kasvuraskused

40. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sektorit roheüleminekul, eelkõige rahaliste stiimulite, teadusuuringute ja kõigi tarneahelas tegutsejate vahelise koostöö kaudu, mis on muu hulgas seotud paberraamatute tootmiseks ja levitamiseks vajalike toorainete kasutamise, kestliku pakendamise ja transpordiga;

41. rõhutab raamatutööstuse valdavalt paberipõhist olemust ning kutsub komisjoni üles seda rohepöörde poliitika kujundamisel ja rakendamisel arvesse võtma;

42. väljendab heameelt sektori pingutuste üle toota paberraamatuid keskkonnahoidlikumal ja kestlikumal viisil sertifitseeritud ja ringlussevõetud paberi kasutamise kaudu, samuti mitmete seonduvate algatuste üle, nagu CO2 jalajälje kalkulaatorid ja ökomärgised, mis aitavad tarbijatel mõista ja vähendada oma keskkonnamõju;

43. kutsub komisjoni üles looma märgist „Trükitud Euroopas“ („Printed in Europe“);

44. kutsub liikmesriike ja raamatusektori sidusrühmi üles koostama sektori rohepöörde raames kavasid üleliigsete ja defektsete raamatute vältimiseks ja kõrvaldamiseks, sealhulgas toetades nõudetrüki programme ja piirates raamatute ümbertöötamist vanapaberiks, eriti kui see on seotud sarjade uuesti väljaandmisega;

45. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima paberi- ja trükivärvitootmist ning toetama Euroopa raamatusektori tööstusliku suutlikkuse arendamist, et vähendada CO2-heidet ja trükkides raamatuid Euroopas, sealhulgas ka neid, mis on mõeldud lastele ja noortele;

46. kutsub komisjoni üles kehtestama selged suunised raadamismääruse rakendamiseks, võttes arvesse raamatusektori väärtusahela eripära ja keerukust, nii et eri osalejate kohustused oleksid proportsionaalsed ja teostatavad;

47. tunnistab tehisintellekti, näiteks automatiseeritud tekstianalüüsi, metaandmete märgistamise, internetis leitavuse ja professionaalsete masintõlkevahendite kasutamist selles sektoris;

48. rõhutab, kui oluline on tehisintellekti treenimise, sealhulgas andmete kogumise ja nende päritolu läbipaistvus;

49. julgustab liikmesriike ja komisjoni toetama raamatusektoris osalejate koolitamist, et anda neile teadmised ja oskused, mis on vajalikud tehisintellektiga seotud muutustega edukaks kohanemiseks;

50. kutsub komisjoni üles sektori tõhususe suurendamiseks toetama tehisintellekti kasutamist käsitlevaid teadusuuringuid ja innovatsiooniprojekte, eelkõige selliseid, mis käsitlevad keskkonnasäästlikkust ja juurdepääsetavust, näiteks programmi „Euroopa horisont“ kaudu;

51. kutsub komisjoni üles toetama riiklikke algatusi andmete jagamise ja standardimise valdkonnas ning koguma andmeid kogu Euroopa raamatusektori kohta, et mõista paremini sektori ees seisvaid väljakutseid ja pakkuda paremat toetust, optimeerides selle käigus tootmist, levitamist ja kestlikkusega seotud jõupingutusi;

52. rõhutab, kui oluline on koguda kirjastajatelt andmeid, et tuua välja raamatu kõigi osade päritolu kogu tootmisahela ulatuses, sealhulgas teavet kasutatud materjalide päritolu kohta ja hankesertifikaate;

53. kutsub liikmesriike üles tagama raamatusektori töötajatele inimväärsed töötingimused, sealhulgas õiglase tasu tõlkijatele ja autoritele;

54. märgib, et kuigi raamatusektori töötajad on enamasti naised, on nad juhtivatel ametikohtadel jätkuvalt alaesindatud;

55. nõuab, et liikmesriikides kohaldataks raamatutele käibemaksu nullmäära, olenemata nende formaadist ja kasutamisvormist, et toetada teadmistepõhist majandust, soodustada lugemist ja edendada selle elukestvat kasu;

56. rõhutab vajadust ausa konkurentsi ja kirjastuste omanike läbipaistvuse järele raamatuturul, et tagada tarbijate valikuvõimalused ja kultuuriline mitmekesisus; rõhutab teatavate veebiturgu valitsevate tegutsejate ebaausaid tavasid, kes kuritarvitavad oma positsiooni väärtusahela väiksemate osalejate kahjuks;

57. rõhutab mõnede domineerivate veebiplatvormide rolli, kes pakuvad tarbijate ligimeelitamiseks kättetoimetamist tasuta või madala tasu eest, ning sellise teguviisi mõju ausale konkurentsile, eelkõige sõltumatutele raamatupoodidele;

58. nõuab e-raamatute koostalitlusvõimet eri seadmetes, kuna tarbijatel peaks olema võimalik osta e-raamatuid mis tahes tarnijalt, olenemata e-lugerist, ning pääseda ligi mis tahes vormis e-raamatule, seda lugeda, talletada ja üle anda;

59. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks digiturgude määruse kohaldamisalasse e-raamatute vormingute ja seadmete koostalitlusvõime;

60. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima, et valitsevad internetipõhised turuosalised digiturgude määrust tõhusalt rakendaksid ja sellest tulenevaid kohustusi täidaksid;

°

° °

61. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

I. Ülevaade 

Kultuuri hävitamiseks ei pea põletama raamatuid. Las inimesed lõpetavad nende lugemise.

Ray Bradbury mõte raamatust „451° Fahrenheiti“ on ühiskonnale mitmes mõttes oluline. Kui inimesed lõpetavad raamatute lugemise, siis peatub ka teadmiste omandamine. Teadmistes on vägi. See on lugu, mis hoiatab tsensuuri eest ning teadmiste ja iseseisva mõtteviisita ühiskonna ohtude eest. Üks esimesi asju, mida agressorid sõja ajal (nagu Ukrainas) alati käsivad, on põletada kõik raamatud, mis on nende ideoloogia vastu. Ainult haritud ühiskond suudab kasutada oma häält oma kultuuri kaitsmiseks. Kui inimesed lõpetavad lugemise, on see kiireim viis kaotada kõik, mis aitab meil ühiskonnana edasi liikuda.

Selles kontekstis on raamatud hindamatud, kuna need on õppimise ja teadmiste aluseks. Kui lapsed õpivad lugema, ei dešifreeri nad lihtsalt sõnu, vaid nende meeled avanevad piirideta ideede maailmale. Nad arendavad kriitilise mõtlemise oskust, mis võimaldab neil saada aktiivseteks ja teadlikeks kodanikeks, kes saavad täiel määral osaleda demokraatlikus protsessis. Raamatud on ka suurepärane meelelahutuse allikas ja võimaldavad meil reisida kodunt lahkumata. Nad ergutavad meie kujutlusvõimet ja loovust ning võimaldavad meil paremini mõista maailma, milles me elame.

Euroopa raamatusektor on üks suurimaid kultuuri- ja loomemajandusi ELis, kus töötab enam kui pool miljonit inimest ja mis annab välja ligikaudu 600 000 raamatut aastas. See kajastab ja edendab ELi kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Kuigi sektor koosneb peamiselt VKEdest, on see üks maailma juhtivamaid, kusjuures enamik tippkirjastajatest on eurooplased.

Viimastel aastakümnetel on sektoris toimunud suured muutused, eelkõige tänu digitehnoloogiale ja internetis turgu valitsevate tegutsejate arvu suurenemisele. Samuti puutub see kokku arvukate katsumustega, nagu suurema keskkonnakestlikkuse ja tehisintellekti edendamine. Kui Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni i2010 digitaalraamatukogude kohta, oli e-raamatute ilmumine väga murettekitav. Kuna nende populaarsus kasvas aastate jooksul pidevalt, eeldati, et trükitud raamatud muutuvad tõrjutuks. Vaatamata interneti levikule ja ühiskonna üleminekule digitaalsele eluviisile, on trükitud raamatu välimus, lõhn ja tunne siiski endiselt domineeriv. Sellest hoolimata seisab sektor silmitsi muude probleemidega, nagu suurenevad tootmiskulud ja paberi tarneahelaga seotud küsimused.

Lisaks sellele oli näha COVID-19 pandeemia ajal ilmekalt seda, milline on raamatute jõud ja väärtus inimeste elus. Paljud inimesed pöördusid raamatute poole, et leida lohutust ning tulla toime liikumispiirangute ja nende tagajärgedega. Vahepeal ostsid vanemad oma lastele rohkem haridusalaseid raamatuid, et kompenseerida kooli sulgemist. Pandeemia pani raamatusektori tõsiselt proovile, sest raamatukogud ja raamatupoed suleti ajutiselt ning üritused ja messid jäeti ära ning uute väljaannete ilmumist lükati edasi.

Siiski osutus sektor jõuliseks ja kohanemisvõimeliseks, leides uusi viise raamatute reklaamimiseks, samas kui e-raamatute ja audioraamatute müük kasvas märkimisväärselt. Samuti täitis ta oma ühiskondlikku vastutust, leides erakordseid lahendusi, et tagada lastele ja õpilastele juurdepääs hariduseks vajalikule sisule.

II. Raportööri peamised soovitused 

Seetõttu väljendab raportöör heameelt võimaluse üle käsitleda Euroopa raamatusektorit mõjutavaid erinevaid küsimusi, millega Euroopa Parlament ei ole aastaid tegelenud.

Sellega seoses soovib raportöör esitada rea soovitusi konkreetsetes valdkondades, et toetada Euroopa raamatusektori konkurentsivõimet, tugevdades samal ajal esmajärjekorras raamatute rolli ühiskonnas. Raportöör tutvustab alljärgnevalt võimalikke meetmeid neljas teemavaldkonnas.

a. Raamatute kättesaadavuse ühiskondlik tähtsus

Raamatud on asendamatud kaubad ja alates nende loomisest kuni hetkeni, mil need jõuavad lugeja kätte, on need läbinud pika protsessi, millesse on kaasatud paljud raamatusektori väärtusahela osalised. Kuigi kirjanikud on selle väärtusahela kõige nähtavamad osalejad, ei suuda nad omal jõul kogu oma potentsiaalse publikuni jõuda. Ainult vastastikku kasulik koostöö kirjanike, kirjastajate, raamatukaupmeeste, tõlkijate, raamatukogude ja teiste väärtusahela vahendajate vahel, kellel igaühel on oma konkreetne roll, võimaldab raamatutel saavutada oma täieliku potentsiaali ja lõppkokkuvõttes tuua kasu kogu ühiskonnale.

Mõnel neist osalejatest, nagu raamatukaupmeestel ja raamatukogudel, on ka sotsiaalne roll, eelkõige maapiirkondades või vähem arenenud piirkondades, muutudes kohtadeks, kus kodanikud saavad kohtuda autoritega, vahetada arvamusi või lihtsalt pääseda ligi kultuurile ja haridusele.

Tuleb võtta meetmeid, et võimaldada puuetega inimeste jaoks laiendada seda juurdepääsu kultuurile, teabele ja vaba aja veetmisele, et neil oleks võimalik täielikult ühiskonnas osaleda. Eelkõige peab Euroopa raamatusektori prioriteediks olema raamatute kättesaadavuse parandamine puuetega, pimedate ja nägemispuudega inimeste jaoks. Pimedatel ja vaegnägijatel on raamatute valik väga piiratud, sest ainult väga väike osa raamatutest on saadaval sobivas vormis. Programmi „Loov Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ läbivaatamise raames soovitab raportöör uurida võimalusi, kuidas toetada kättesaadavas vormis raamatute rahastamist ja teadusuuringuid.

Lisaks on 2019. aastal vastu võetud Euroopa ligipääsetavuse aktiga ette nähtud õigusraamistik, millega ühtlustatakse puuetega inimeste jaoks mitmete toodete, teenuste ja taristute, eelkõige e-raamatute juurdepääsetavust käsitlevaid eeskirju. Siiski ei ole mõned liikmesriigid Euroopa ligipääsetavuse akti veel üle võtnud. Raportöör nõuab seetõttu tungivalt, et asjaomased liikmesriigid võtaksid Euroopa ligipääsetavuse akti üle nii kiiresti kui võimalik.

b. Euroopa raamatute parema ringluse toetamine ja edendamine

Paljud Euroopa raamatud ei ole kättesaadavad kõigile eurooplastele turgude keelelise ja geograafilise killustatuse, turudünaamika ja inglisekeelsete raamatute domineerimise tõttu.

Riigi ja Euroopa tasandi avalik-õiguslikud asutused on juba kehtestanud rahastamismehhanismid (näiteks programmi „Loov Euroopa“), et edendada mitmekesisust ja suurendada piiriüleste kirjandusteoste arvu. Siiski on tõlgitud raamatute kättesaadavus ELis endiselt üsna väike. Paljude Euroopa riikide kirjandust tõlgitakse harva teistesse keeltesse, eelkõige tõlkijate või rahastamise puudumise tõttu. Raportöör soovib seega rõhutada, et tõlkimisel on strateegiline roll ELi kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisel, võimaldades inimestel kogu ELis ja mujal avastada muid kui Euroopa kirjandusteoseid.

Raportöör soovib samuti rõhutada raamatukogude ja kohalike raamatupoodide rolli kultuurilise mitmekesisuse toetamisel. Sellega seoses kutsub ta liikmesriike üles suurendama raamatukogudele eraldatud eelarvet raamatute ostmiseks, toetades samal ajal nii ka kohalikke raamatupoode.

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku põhiprioriteedina kutsub raportöör üles suurendama programmi „Loov Euroopa“ (2028–2034) eelarvet, et eraldada raamatusektorile rohkem sihtotstarbelisi vahendeid, sealhulgas toetada mitteilukirjanduslike raamatute tõlkimist. Sellega seoses tuleks programmi „Euroopa horisont“ laiendada ka raamatusektorile.

Raportöör väljendab heameelt ka ELi tasandil tehtud algatuste üle, nagu Euroopa Liidu kirjandusauhind, mida toetab programm „Loov Euroopa“ ning mida tuleks edasi arendada ja edendada.

c. Kaasava lugemiskultuuri suunas

Raportöör soovib julgustada liikmesriike tunnustama raamatute olulist rolli ühiskonnas kultuurilisest, sotsiaalsest, majanduslikust ja intellektuaalsest vaatenurgast ning võtma meetmeid, et edendada edasist lugemist.

Kuna ekraani ees veedetud aeg kasvab dramaatiliselt eelkõige nooremates põlvkondades, muutub lugemise edendamine juba varasest east veelgi olulisemaks. Mõnes riigis on olemas nn esimese raamatu programm, mille raames antakse lastele esimene raamat ja raamatukogukaart. See oleks suurepärane katseprojekt ELi tasandil, et julgustada lapsevanemaid kasutama oma naabruses asuvaid raamatukogusid.

Lisaks kutsub raportöör liikmesriike üles tegema rohkem algatusi, et edendada lugemist ning Euroopa kirjandusteoste nähtavust ja kättesaadavust, sealhulgas looma kultuurikaupade kuponge, et hõlbustada raamatute ostmist ja neile juurdepääsu. ELi kodanike lugemishimu ja -entusiasmi võivad innustada ka nn lugemissaadikud.

Raportöör väljendab heameelt mitmete olemasolevate algatuste üle, mille eesmärk on eelkõige edendada lugemist noorema põlvkonna seas, ning soovib sellega seoses toetada komisjoni poolt 27. märtsil 2023. aastal esimest korda korraldatavat Euroopa autorite päeva.

Lisaks kutsub ta komisjoni üles looma märgise, mis tutvustaks ELis sõltumatuid raamatupoode, mis tutvustaksid Euroopa raamatuid ja muudaksid need nähtavaks. See aitaks võrdsustada konkurentsi teatavate internetis turgu valitsevate tegutsejatega, kes kuritarvitavad oma positsiooni teiste väärtusahelas osalejate kahjuks.

Raportöör soovib samuti rõhutada, kui olulised on mitmed algatused lugemise toetamiseks Ukrainas, näiteks projekt „Tales of EUkraine“, millega tagatakse lastele juurdepääs raamatutele ja toetatakse Ukraina kultuuri kaitset.

Lõpetuseks soovib raportöör rõhutada digitaalse kultuuripärandi platvormi Europeana tähtsust, mida tuleks edasi arendada, eelkõige rahalise ja reklaamitoetuse abil, et suurendada selle nähtavust ELi tasandil.

d. Raamatusektori edasised kasvuraskused

Esiteks kiidab raportöör heaks sektori paljud algatused, mille eesmärk on vähendada raamatute tootmise keskkonnamõju, näiteks heitkoguste kalkulaatorid ja ökomärgised. Samuti soovib ta rõhutada, et paberiga seoses tehtud jõupingutustel on tulemused: näiteks 98 % Prantsusmaal raamatute trükkimiseks kasutatavast paberist on sertifitseeritud või ringlussevõetud. Siiski on veel palju probleeme raamatute tootmise ja levitamise kestlikkuse edasisel parandamisel.

Kuigi ei ole kahtlust, et sadade raamatute salvestamine ühes seadmes on äärmiselt mugav ja tõhus, ei tähenda see tingimata, et e-raamatud spetsiaalses lugemisseadmes on keskkonnahoidlikumad kui isiklik paberraamatute raamatukogu, eelkõige juhulugejate puhul. Selles kontekstis on Euroopa raamatusektori kui terviku toetamine rohepöördes väga oluline ning nõuab piisavat toetust, teadusuuringuid ja rahastamist.

Lisaks mõjutab tehnoloogia areng Euroopa raamatusektorit, nagu ka teisi sektoreid, ning tehisintellekti tõttu toimub selles märkimisväärne ümberkujundamine. Raportöör on seisukohal, et tehisintellektil võib olla sektorile positiivne mõju, kuid sellega kaasnevad ka riskid. See kehtib eelkõige läbipaistvuse puudumises selle kohta, mis on lisatud tehisintellekti koolituse andmekogumisse ning selle kohta, kuhu see on kogutud. Seetõttu rõhutab raportöör vajadust toetada sektori tehisintellekti kasutamisega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooniprojekte ning tagada läbipaistvus tehisintellekti väljaõppe kohta.

Samuti on oluline koguda andmeid Euroopa raamatuturu kui terviku kohta ning toetada riiklikke algatusi andmete jagamiseks ja standardiseerimiseks väärtusahelas. See aitaks veelgi optimeerida tootmist, turustamist ja kestlikkust.

Teine oluline probleem on koostalitlusvõime puudumine. Mõned e-raamatu vormid ja e-lugemisseadmed ei ole tänapäeval koostalitlusvõimelised, kuna on olemas vabatahtlikult koostalitlusvõimeta mudelid. Need tooted on välja töötatud mõnede turgu valitsevate ettevõtjate poolt, et püüda tarbijaid lõksu nende ökosüsteemis ja teenustes, tekitades neis segadust ning pettumust. Raportöör usub, et see tava kahjustab võrdselt ausat konkurentsi, ning nõuab seetõttu e-raamatute ja lugemisseadmete koostalitlusvõimet ja selle lisamist digiturgude määruse kohaldamisalasse nii kiiresti kui võimalik.

Lõpuks rõhutab raportöör, kui oluline on käibemaksu nullmäära kehtestamine raamatutele liikmesriikides, sõltumata nende vormist või kättesaadavuse viisist, et muuta raamatud kui olulised kaubad avalikkusele taskukohasemaks ja kättesaadavamaks.

Lõpetuseks usub raportöör, et need soovitused toetavad oluliselt Euroopa raamatusektorit, mis on vajalik paljude uute probleemidega toimetulekuks ja selle tagamiseks, et meie ühiskond saaks jätkuvalt kasu mitmekesisest Euroopa kirjanduse valikust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA  VASTUTAVAS KOMISJONIS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS  VASTUTAVAS KOMISJONIS

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu