RAPORT ettepaneku kohta nimetada Katarína Kaszasová kontrollikoja liikmeks
6.9.2023 - (C9‑0220/2023 – 2023/0804(NLE))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Petri Sarvamaa
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
ettepaneku kohta nimetada Katarína Kaszasová kontrollikoja liikmeks
(C9‑0220/2023 – 2023/0804(NLE))
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0220/2023),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 129,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0259/2023),
A. arvestades, et 29. juuni 2023. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Katarína Kaszasová kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;
B. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas Katarína Kaszasová kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi; arvestades, et selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon Katarína Kaszasovált elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;
C. arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 4. septembril 2023. aastal Katarína Kaszasová kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;
1. toetab nõukogu ettepanekut nimetada Katarína Kaszasová kontrollikoja liikmeks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
1. LISA. KATARÍNA KASZASOVÁ ELULOOKIRJELDUS
TÖÖKOGEMUS |
|
Kokkuvõte |
Avaliku sektori ja ettevõtete rahanduse juhtivtöötaja, kellel on rohkem kui 25aastane kogemus ELi ja ülemaailmsete kutsestandardite rakendamisel; auditeerimises ja nõustamises; keerukate riigi rahanduse juhtimise projektide juhtimisel riiklikul tasandil; suhtlemisel rahvusvaheliste finantsasutuste ja kutseorganisatsioonidega.
Tugev taust äriühingu üldjuhtimises, äriühingu ja riigi rahanduses, auditeerimise kutseala reguleerimises ja järelevalves, raamatupidamises ja auditeerimises.
End tõestanud juhina, kes on aidanud oluliselt parandada riigi aruandlust nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning parandada juhtimist ja tõhustada sisekontrolli rahvusvahelistes finantsasutustes.
Litsentseeritud vannutatud audiitor ja siseaudiitor, Sertifitseeritud Vannutatud Audiitorite Assotsiatsiooni kaasliige.
|
Alates 2020 kuni praeguseni |
Tegevdirektor |
|
Auditi järelevalveasutus (Úrad pre dohėad nad výkonom auditu), Slovakkia
Auditi järelevalveasutus teeb järelevalvet auditi kutseala üle Slovakkias, sealhulgas kontrollib vastavust rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele, eetikakoodeksile ja kohustusliku auditi seaduse sätetele. Samuti teeb see järelevalvet audiitorühingute kvaliteedi tagamise süsteemide, täiendusõppe ja distsiplinaarmenetluste üle, mida korraldab Slovakkia Audiitorite Koda. Lisaks muudele ülesannetele ja pädevustele korraldab volitatud eelarvevahendite käsutaja Slovakkias ka audiitorieksameid, väljastab tunnistusi ja litsentse ning registreerib vannutatud audiitorid ja audiitorühingud (vt lähemalt: www.udva.sk). Kohustused ja vastutus selles rollis on järgmised: • auditi järelevalveasutuse põhikirjajärgne ja täidesaatev organ, kes annab aru kriisilahendusnõukogule ja järelevalvenõukogule; • strateegia, eelarve, finantstulemused, aastaaruanne; • tulemuslikkuse kavad ja tulemused: auditi kvaliteedikontrollid, auditieksamid; • auditi järelevalveasutuse ja Slovaki Vabariigi esindamine sõltumatuid auditeerimisasutusi reguleerivate asutuste rahvusvahelisel foorumil (IFIAR), Euroopa auditi järelevalveasutuste komitees (CEAOB) ja muudes rahvusvahelistes organites, näiteks kohtumistel avaliku sektori raamatupidamise järelevalve nõukoguga (PCAOB); • suhtlemine teiste reguleerivate asutuste ja kutseorganisatsioonidega (Slovaki Vabariigi rahandusministeerium, Slovakkia keskpank, Slovakkia Audiitorite Koda); valitsuse ja siseauditi komisjoni liige.
Avalik sektor / avalik järelevalve / auditeerimine
|
2016–2019 |
Juhtorganite sekretariaadi osakonna juhataja |
Euroopa Investeerimispank (EIP), Luxembourg; EIP on Euroopa Liidu laenuandja; see on maailma suurim mitmepoolne finantsasutus ja üks suurimaid kliimamuutustega seotud rahastamise pakkujaid. EIP aitab majandust, loob töökohti, edendab võrdõiguslikkust ja parandab ELi kodanike ja arengumaade elanike elu (vt lähemalt: www.eib.org). Panga põhikirjajärgsed organid (kolm otsustusorganit ja üks kontrollorgan) on: • juhatajate nõukogu (28 liiget, tavaliselt rahandusministrid); • direktorite nõukogu (29 liiget, 9 asendusliiget ja 6 eksperti); • halduskomitee (president ja 8 asepresidenti) ning • auditikomitee (6 liiget ja 3 asendusliiget).
|
|
Kohustused ja vastutus selles rollis on järgmised:
• juhtida 18 spetsialistist koosnevat meeskonda, kes vastutavad panga põhikirjajärgsete organite koosolekute (kalender, päevakord, tõendavad dokumendid, töökavad, protokollid ja tegevuspunktid, haldus) nõuetekohase korraldamise eest, teabe sujuva liikumise eest juhtorganitesse ja juhtorganite liikmete vahel ning suhete juhtimise eest põhikirjajärgsete/juhtorganite liikmetega; • nõustada auditikomisjoni ja panga hierarhiat konkreetsetel teemadel, mis on seotud parimate pangandustavade, panganduse reguleerimise ja järelevalvega, sealhulgas panga suhtes kohaldatavate välis- ja siseaudititega; • juhtida projekte otsustusprotsesside ja sisekontrolliraamistike (sealhulgas digitaliseerimise/IT-vahendite) pidevaks täiustamiseks kooskõlas parimate pangandustavadega.
Rahvusvaheline finantsasutus / ELi organ / pangandus / äriühingu üldjuhtimine |
2013–2015 |
Direktorite nõukogu – liige |
Euroopa Investeerimisfond (EIF), Luxembourg EIF on spetsialiseerunud riskifinantseerimise pakkujale, millest saavad kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kogu Euroopas; selle aktsionärid on EIP, EL, keda esindab Euroopa Komisjon, ning mitmesugused avaliku ja erasektori pangad ja finantseerimisasutused (vt lähemalt: www.eif.org). Kohustused ja vastutus selles rollis on järgmised: |
|
• enamusaktsionäri (EIP juhatuse liikmena) esindamine EIFi direktorite nõukogus; direktorite nõukogu (mis koosneb seitsmest liikmest ja seitsmest asendusliikmest) nimetavad ametisse peamised aktsionärid ning vastutab muu hulgas EIFi tegevuse heakskiitmise, tegevjuhi järelevalve ja EIFi juhtimise tagamise eest vastavalt põhikirja sätetele ning direktorite nõukogu kehtestatud suunistele ja juhistele; juhatus annab aru ainult üldkoosolekule. |
|
Avaliku ja erasektori partnerlus (avaliku ja erasektori investoreid ühendav osalusstruktuur) / fond
|
|
2012–2015 |
Audiitorite kogu – esimees/aseesimees |
Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), Luxembourg Euroala liikmesriigid asutasid 2012. aastal Euroopa stabiilsusmehhanismi rahvusvahelise finantseerimisasutusena, et aidata tõsistes finantsraskustes euroala riike; see on osa ELi strateegiast, mille eesmärk on kaitsta euroala finantsstabiilsust (vt lähemalt: www.esm.europa.eu). ESMi juhtorganid on juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu; audiitorite kogu on ESMi sõltumatu järelevalveorgan, mis koosneb viiest juhatajate nõukogu nimetatud liikmest.
|
|
Audiitorkogu liikmete ja esimehe kohustused ja vastutusvaldkonnad hõlmavad järgmist:
• iga-aastase töökava koostamine ja esitamine; • sõltumatute auditite tegemine; • ESMi raamatupidamisarvestuse kontrollimine; • korrektsuse, nõuetele vastavuse, tulemuslikkuse ja riskijuhtimise auditeerimine; • ESMi sise- ja välisauditi protsesside ja nende tulemuste jälgimine ja läbivaatamine ning • töö tulemuste esitamine ESMi tegevdirektorile, direktorite nõukogule ja juhatajate nõukogule (rahandusministrid). |
|
Rahvusvaheline finantsasutus / ELi asutus / auditeerimine
|
|
2008–2015 |
Juhatus – aseesimees Auditi kvaliteedikontrolli komitee – esimees |
Auditi järelevalveasutus (Úrad pre dohėad nad výkonom auditu), Slovakkia |
|
Auditi järelevalveasutus teeb järelevalvet auditi kutseala üle Slovakkias, sealhulgas kontrollib vastavust rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele, eetikakoodeksile ning audiitorite, auditi ja auditi järelevalve seaduse sätetele. Samuti teeb see järelevalvet Slovakkia Audiitorite Koja läbiviidavate auditite kvaliteedi tagamise süsteemi, täiendusõppe ja distsiplinaarmenetluste üle. Lisaks muudele ülesannetele ja pädevustele korraldab volitatud eelarvevahendite käsutaja Slovakkias ka audiitorieksameid, väljastab tunnistusi ja litsentse ning registreerib vannutatud audiitorid ja audiitorühingud (vt lähemalt: www.udva.sk). |
|
Kohustused ja vastutus selles rollis on järgmised.
• Juhatuse liikme ja aseesimehena: auditi järelevalveasutuse strateegiline juhtimine, eelkõige ELi auditialastes õigusaktides hiljuti tehtud muudatuste rakendamine. Juhatus koosneb viiest liikmest. • Komitee esimehena: iga-aastase kontrollikava koostamine ja esitamine, sealhulgas riskianalüüsil põhinevate kontrollitavate üksuste valimine, kontrollirühmade moodustamine, tulemuste hindamine ja vajaduse korral parandusmeetmete, sealhulgas trahvide määramine. • Auditi järelevalveasutuse esindamine riiklikel ja rahvusvahelistel ametialastel üritustel ja konverentsidel.
Avalik sektor / avalik järelevalve / auditeerimine
|
|
2005–2015 |
Direktorite nõukogu – liige |
Euroopa Investeerimispank (EIP), Luxembourg; EIP on Euroopa Liidu laenuandja; maailma suurim mitmepoolne finantsasutus ja üks suurimaid kliimamuutustega seotud rahastamise pakkujaid. EIP aitab majandust, loob töökohti, edendab võrdõiguslikkust ja parandab ELi kodanike ja arengumaade elanike elu (vt lähemalt: www.eib.org). |
|
Kohustused ja vastutus selles rollis on järgmised.
• Slovaki Vabariigi esindamine direktorite nõukogus. Direktorite nõukogu liikmed vastutavad iseseisvalt ainult panga ees. Olin juhatuse teine kõige kauem ametis olnud liige. Direktorite nõukogu: o on ainupädev tegema otsuseid kõigi laenude, tagatiste ja võetud laenude kohta; o vastutab panga nõuetekohase juhtimise eest; o tagab, et panga juhtimisel järgitakse asutamislepingu ja põhikirja sätteid ning juhatajate kehtestatud üldjuhiseid. • EIP nõukogu esindamine eetika- ja vastavuskomitees, riskipoliitika komitees ja juhtimise töörühmas. |
|
Rahvusvaheline finantsasutus / ELi organ / pangandus / äriühingu üldjuhtimine
|
|
2004–2015
|
Riigi aruandluse osakonna peadirektor |
Slovaki Vabariigi rahandusministeerium, Slovakkia |
|
Rahandusministeerium on riigihalduse keskasutus, mis vastutab rahanduse, maksude ja tasude, tolli, finantskontrolli, siseauditi ja valitsuse auditi eest. Ministeerium on ka avaliku halduse keskasutus, mis vastutab ühiskonna teavitamise, riigiabi koordineerimise eest hinnakujunduse ja hinnakontrolli valdkonnas (vt lähemalt: www.finance.gov.sk).
Allub otse rahandusministrile ja/või riigisekretärile, kes juhib osakonda, mis vastutab järgmise eest.
• Avaliku sektori raamatupidamis- ja aruandlusstandardid, Slovakkia avaliku sektori finantsaruannete konsolideerimine riiklike standardite kohaselt, Eurostat (ESA 95/ESA 2010 standardid) ja IMFi standardid. Slovakkia avaliku sektori raamatupidamisarvestuse reformi juhtimine (üleminek kassapõhiselt raamatupidamisarvestuselt tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele), mis mõjutab tuhandeid keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksusi. • Riigivõlg ja riigikassa strateegiline juhtimine, sealhulgas riigi rahanduse juhtimise strateegilised infosüsteemid. • Läbirääkimised ja rahvusvahelistelt finantsasutustelt laenude haldamine, riigigarantiide haldamine ja muud riigipõhised toimingud (nt avaliku ja erasektori partnerluse projektid) ning rahvusvaheliste investeerimislepingute üle peetavad läbirääkimised ja vaidlused.
|
|
Mitme ministeeriumidevahelise töörühma liige, mis vastutavad konkreetsete riiklike tehingute eest.
Ühtse kriisilahenduskorra Slovakkia kriisilahendusnõukogu liige (2015). Slovaki Vabariigi ekspordi-impordipanga nõukogu liige (2005–2010). Slovaki Vabariigi väärtpaberite keskdepositooriumi järelevalvenõukogu liige ja esimees (2004–2006) ning juhatuse liige mitmes finantsasutuses (Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond, Rahvusvaheline Investeerimispank ja Rahvusvaheline Majanduskoostöö Pank). |
|
Avalik sektor / riigi haldus / riigi rahanduse juhtimine
|
|
2003–2004 |
Üksikpraktiseerija – nõustaja |
Maailmapanga raamatupidamis- ja auditireformi toetuse haldamine ja koordineerimine Slovakkias tihedas koostöös rahandusministeeriumiga. |
|
Erasektor/nõuandeteenused
|
|
1995–2003 |
kuni auditijuhini |
KPMG Slovakkia, Slovakkia |
|
Oma karjääri jooksul auditijuhini vastutasin erinevate kaubandus- ja tootmisettevõtete välisauditite kavandamise ja juhtimise eest. Aruannete koostamine klientidele. Slovakkia üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete, IASi (IFRS) ja muude siseriiklike standardite (US GAAP) kohaselt koostatud finantsaruannete finantsauditid. Osalemine hoolsuskohustuste täitmisel.
Väikeste ja suurte ettevõtete vaheliste suhete haldamine, sealhulgas igapäevane teabevahetus, lepinguläbirääkimised ja tulemuste esitamine (kliendisuhtlus). Auditiosakonna nooremliikmete juhendamine.
Kahekuuline lähetus KPMG auditiosakonda Brüsselis. |
|
Erasektor / auditi- ja nõustamisteenused
|
HARIDUS JA KOOLITUS |
|
2019
|
Strateegiline rahastamine Rahvusvaheline Juhtimise Arendamise Instituut (IMD), Lausanne, Šveits
|
|
2018 |
Siseaudiitorite Instituut (IIA) – liige (CIA) Sertifitseeritud siseaudiitor
|
|
2005 |
Slovakkia Audiitorite Koda – liige (CA) |
|
Litsentseeritud Slovakkia vannutatud audiitor
|
|
|
2003 |
Sertifitseeritud Vannutatud Audiitorite Assotsiatsioon (FCCA) |
|
Rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamiskvalifikatsioon
|
|
|
1993–1995 |
Magistrikraad (Ing.) |
|
Majandusülikool, majandusinformaatika teaduskond, Bratislava, Slovakkia |
||
Raamatupidamine ja auditeerimine
|
||
1988–1993 |
Magistrikraad (Ing.) |
|
Slovakkia Tehnikaülikool, keemia- ja toidutehnoloogia teaduskond, Bratislava, Slovakkia |
||
Keemiatööstuse tootmisprotsesside automatiseerimis- ja juhtimissüsteemid |
||
ISIKLIKUD OSKUSED |
|
Emakeel |
slovaki |
||||
Teised keeled |
MÕISTMINE |
RÄÄKIMINE |
KIRJUTAMINE |
||
Kuulamine |
Lugemine |
Suuline suhtlus |
Suuline esitus |
|
|
inglise keel |
C2 |
C2 |
C2 |
C2 |
C2 |
prantsuse keel |
B2 |
C1 |
C1 |
C1 |
B2 |
Digipädevus |
ISESEISEV HINDAMINE |
|||||
Infotöötlus |
Kommunikatsioon |
Sisuloome |
Ohutus |
Probleemilahendus |
||
|
Iseseisev kasutaja |
Iseseisev kasutaja |
Iseseisev kasutaja |
Iseseisev kasutaja |
Iseseisev kasutaja |
|
Juhiluba |
B-kategooria juhiluba
|
MUU TEAVE |
|
Väljaanded
|
Ülikoolidele ja spetsialistidele mõeldud õpiku „Auditeerimise põhialused“ (annab välja Comeniuse ülikool Bratislavas 2023. aasta juulis) kaasautor.
Tolliliidu ees seisvaid probleeme käsitleva eksperdirühma liige, mille Euroopa Komisjon lõi 2021. aastal, et ergutada „asjade nägemist teise nurga alt“ ELi arutelus tolliliidu tuleviku üle; lõpparuanne on kättesaadav aadressil https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2022-03/TAX-20-002-Future%20customs-REPORT_BIS_v5%20%28WEB%29.pdf)
Mitmete Slovakkia avaliku sektori raamatupidamisreformile pühendatud erialaartiklite autor ja kaasaautor. Raamatupidajate ja audiitorite õpiku „Raamatupidamine, aruandlus ja auditeerimine kesk- ja kohalikus omavalitsuses“ kaasautor (välja andnud Andra, 2011).
Ülikoolidele ja spetsialistidele mõeldud õpiku „Auditeerimine“ kaasautor (välja andnud Súvaha, 2009).
Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni 2003. aasta rahvusvahelise auditi-, kindlustus ja eetikavaldkondade käsiraamatu Slovakkia Audiitorite Koja tõlke kaasautor (Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni loal) inglise keelest slovaki keelde.
|
|
Slovakkia ülikoolide uue raamatupidamis- ja auditeerimisõppekava väljatöötamise eest vastutava magistriõpperühma liige (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite / rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaldamine). Slovakkia ülikoolide auditeerimise õpikute ja juhtumiuuringute ettevalmistamine ning ülikoolide õppejõudude koolitamine (Maailmapanga ja Kanada Rahvusvahelise Arenguagentuuri rahastatud projekti raames).
|
Loengud Konverentsid Seminarid
|
Tervishoiu juhtimise magistriõppekava aine „Rahandus ja raamatupidamine“ õppejõud; tervishoiujuhtimise akadeemia koostöös Semmelweisi ülikooliga; õppeaastad 2020/2021 ja 2022/2023 (vt lisateave: https://www.hma.sk/master-of-science-in-healthcare-man).
Avaliku sektori juhtimisakadeemias osalejate mentor – noored talendid avalikust sektorist (vt lähemalt: https://www.publicacademy.sk/o-programe/); 2023
Loeng Slovakkia Audiitorite Koja mitmetel konverentsidel ja kursustel (raamatupidamine ja auditeerimine avalikus sektoris, avalik järelevalve auditi kutseala üle).
Kõneleja mitmel kohalikul ja rahvusvahelisel konverentsil (nt finantsaruandluse reformi keskus / Maailmapanga Grupp: auditi kvaliteedi parandamine Lääne-Balkani riikides / piirkondliku auditi kvaliteedi tagamise foorumi avakoosolek, Viin, mai 2023; Euroopa äriühingu üldjuhtimise 19. konverents, Bratislava, oktoober 2016; Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni peanõukogu seminar: olulised teemad avaliku sektori finantsjuhtimises ja juhtimises, Kaplinn, november 2012; seminar: rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) dialoogis kasutajatega, Zürich, oktoober 2008; rahvusvaheline raamatupidamis- ja auditeerimiskonverents, mille Maailmapank korraldas Almatõs, Kasahstanis, oktoober 2007; 2006. aasta novembris Istanbulis Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni korraldatud ülemaailmne raamatupidajate kongress; REPARISe raamatupidamis- ja auditimääruse seminarid, Viin, märts 2006; jne).
|
Teenetemärgid
|
Profiiliintervjuud, mis avaldati 2023. aasta jaanuaris ajakirjas „Accounting and Business“ (https://abmagazine.accaglobal.com/global/articles/2023/jan/interviews/a-very-velvet-revolution.html).
2021. aasta parim suundumuste juht
Profiiliintervjuu Slovakkia raadios / Pod pyramídou (https://www.rtvs.sk/radio/archiv/11436/1699564).
Profiiliintervjuud, mis avaldati 2015. aasta mais ajakirjas „Accounting and Business“
ACCA saavutuste auhind – 2014
|
Liikmelisus
|
Siseaudiitorite Instituut (IIA) Slovakkia Audiitorite Koda – (SKAU) Sertifitseeritud Vannutatud Audiitorite Assotsiatsioon (ACCA)
|
2. LISA: KATARÍNA KASZASOVÁ VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
Erialane töökogemus
1. Palun loetlege oma ametialased kogemused riigi rahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, eelarve täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.
Minu töökogemus riigi rahanduse valdkonnas on peamiselt seotud minu karjääriga Slovaki Vabariigi rahandusministeeriumis (2005–2015), kui riigi aruandluse osakonna peadirektorina juhtisin ma spetsialistide meeskonda, kes:
• koostas riigi lõpparuande, mis teavitas sidusrühmi igal aastal Slovakkia avaliku sektori eelarvepuudujäägist ja võlast ELi metoodika kohaselt (Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem, ESA) ning mis sisaldab ka kassapõhist aruandlust riigi (keskvalitsuse) laekumiste ja kulude kohta võrreldes eelarvetega; samuti esitasime selle aruande Slovaki Vabariigi valitsusele ja parlamendile;
• osales aktiivselt riigi rahanduse juhtimise reformis, mis lisaks muudele komponentidele hõlmas avaliku sektori raamatupidamise ja aruandluse reformi, sest ilma asjakohaste ja usaldusväärsete andmeteta ei saa riigieelarvet nõuetekohaselt hallata; reformi aluseks oli tekkepõhise ja konsolideerimise põhimõtete rakendamine kesk- ja kohalike omavalitsuste sektori raamatupidamises ja aruandluses (sh rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamisstandarditest (IPSAS) tulenevate õigusaktide vastuvõtmine), keskse konsolideerimise IT-süsteemi rakendamine, haridusprogrammid ja tuhandete avaliku sektori raamatupidajate koolitamine;
• pärast avaliku sektori raamatupidamise ja aruandluse reformi edukat rakendamist koostasime aastapõhiselt 1) keskvalitsuse konsolideeritud finantsaruanded ja 2) agregeeritud finantsaruanded, mis koosnevad keskvalitsuse konsolideeritud finantsaruannetest, kohalike omavalitsuste üksuste ja muude avaliku sektori üksuste konsolideeritud finantsaruannetest;
• auditeerisime 1) Slovaki Vabariigi kõrgeimat kontrolliasutust riigi sulgemise aruande kontrollimise ajal, 2) sõltumatut välisaudiitorit keskvalitsuse konsolideeritud finantsaruannete auditeerimisel ning 3) Eurostati ja Rahvusvahelise Valuutafondi kontrollkäikudel, et kontrollida esitatud andmeid riigivõla ja valitsemissektori võla ning eelarvepuudujäägi kohta (teated).
Samal ajavahemikul kuulusin võla ja likviidsuse juhtimise komiteesse, mis vastutas riigivõla ja riigivõlaga seotud kulude strateegilise juhtimise (prognoosimine, eelarvestamine, järelevalve, aruandlus) eest, ning olin riigikassa strateegilise arengu komitee liige; mõlemad komiteed asutas rahandusministeerium.
Alates 2022. aastast olen auditi järelevalveasutuse (UDVA) esindajana rahandusministeeriumi loodud sise- ja valitsusauditi komitee liige, mis vastutab avaliku sektori siseaudiitorite ja valitsusaudiitorite koordineerimise ja metoodilise toe eest.
Mis puudutab riigi rahanduse alaseid kogemusi Euroopa Liidu (EL) tasandil, siis ma olin:
• Euroopa Investeerimispanga (EIP) direktorite nõukogu liige (2005–2015), mida nimetatakse ka ELi „laenuandjaks“, mis toetab projekte, mis edendavad ELi prioriteete ja eesmärke;
• euroala liikmesriikide loodud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) audiitorkogu liige ja esimees (2012–2015), et võimaldada neil vältida ja ületada finantskriise ning säilitada pikaajaline finantsstabiilsus ja heaolu.
2. Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?
Oma ametialase karjääri jooksul olen teinud – ka tänu oma meeskondadele – palju edusamme; rõhutan järgmist, mis on asjakohane Euroopa Kontrollikoja missiooni ja töö seisukohast:
• tekkepõhise arvestuse ja konsolideerimise põhimõtete eduka rakendamise juhtimine Slovakkia riigi ja avaliku sektori raamatupidamises ja aruandluses; tänu sellele saavutusele on Slovakkia käsutuses asjakohane ja kvaliteetne teave, mis on riigi rahanduse tõhusaks juhtimiseks hädavajalik; saime usaldusväärseks partneriks erinevatele sidusrühmadele (sh Eurostat, IMF, riigivõla investorid) ning oleme inspireeriv ja hea tava näide nii teistele ELi liikmesriikidele kui ka ELi-välistele riikidele;
• osalemine edukas euro kasutuselevõtus Slovakkias; see oli aga pikk ja keerukas protsess, ilma korrektse ja usaldusväärse aruandluseta lähenemiskriteeriumide täitmise kohta, sealhulgas andmed riigivõla ja eelarvepuudujäägi kohta (mille arvutas välja minu ministeerium, mida Eurostat põhjalikult kontrollis), ei oleks olnud võimalik euroalaga ühineda;
• osalemine Maailmapanga juhitavas raamatupidamisarvestuse ja auditeerimise rahastamise edukas reformis; see hõlmas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS), rahvusvaheliste auditeerimisstandardite (ISA) ja eetikakoodeksi (IFAC) rakendamist Slovakkia õigusaktides ning riikide raamatupidamis- ja auditeerimistavades;
• avaliku järelevalve rakendamine auditi kutseala üle nii rahandusministeeriumi tasandil (õigusaktide ettevalmistamine) kui ka täidesaatval tasandil (UDVA juhtimine);
• minu nimetamine audiitornõukogusse ESMi eksisteerimise alguses (eksperdi koht);
• mul on Slovakkia vannutatud audiitori litsents, siseaudiitori tegevusluba, liikmesus Sertifitseeritud Vannutatud Audiitorite Assotsiatsioonis (FCCA); olen pidanud mitmesuguseid loenguid ja avaldanud trükiseid raamatupidamise, finantsjuhtimise ja auditi valdkonnas;
• mind on tunnustatud aasta parima suundumuste juhi (2021) ja ACCA saavutuste auhinnaga (2012).
3. Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste mitmekultuuriliste ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?
Sain varajase töökogemuse rahvusvahelistes mitmekultuurilistes ja mitmekeelsetes organisatsioonides ning väljaspool Slovakkiat asuvates järgmistes institutsioonides:
• töötasin KPMG Slovakkias, mis on rahvusvahelise auditivõrgustiku liige; lisaks veetsin kaks kuud lähetuses KPMG Belgias;
• töötasin rahandusministeeriumis, kus I 1) esindasin Slovakkiat EIP direktorite nõukogus, 2) esindasin EIP-d Euroopa Investeerimisfondi (EIF) direktorite nõukogus, 3) juhtisin ESMi audiitorite nõukogu, 4) suhtlesin korrapäraselt Eurostatiga teadete, metoodikaalaste konsultatsioonide, kuidas anda aru konkreetsetest tehingutest (avaliku ja erasektori partnerlus, superdividendid jne) ja ESA metoodika muutmisest;
• elasin Luksemburgis ja töötasin EIP peasekretariaadis; juhtisin eri rahvustega töötajate meeskonda, kes muu hulgas vastutas kõigi EIP põhikirjajärgsete/juhtimisorganite (juhatajate nõukogu, direktorite nõukogu, halduskomitee ja auditikomitee; EFSI investeeringute komitee) sujuva toimimise eest;
• juhtisin UDVAt tegevdirektorina, kus tegin korrapärast koostööd ELi järelevalveasutustega (Euroopa auditi järelevalveasutuste komitee; CEAOB) ja kogu maailmas (sõltumatute auditeerimist reguleerivate asutuste rahvusvaheline foorum; IFIAR).
4. Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?
Ei; see ei ole kohaldatav, kuna selline menetlus ei olnud minu karjääri jooksul ühelgi hetkel kohaldatav.
5. Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?
Ma ei ole kunagi töötanud ametikohal, mis oleks tulenenud otsesest poliitilisest ametisse nimetamisest; soovin siiski juhtida Teie tähelepanu järgmistele seisukohtadele, et neid täiendavalt kaaluda:
• Euroopa Investeerimispanga (EIP) direktorite nõukogu koosseis: EIP põhikirja kohaselt nimetas mind ametisse EIP juhatajate nõukogu Slovaki Vabariigi rahandusministri ettepanekul; juhatajate nõukogu koosneb liikmesriikide määratud ministritest;
• Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) audiitorite nõukogu liikmed: kooskõlas ESMi alusaktidega nimetas mind ametisse ESMi juhatajate nõukogu juhatajate nõukogu esimehe ettepanekul; juhatajate nõukogu koosneb ESMi aktsionäride valitsuse esindajatest, kes vastutavad finantsküsimuste eest;
• auditi järelevalveasutuse (UDVA) tegevdirektori ametikoht: kohustusliku auditi seaduse kohaselt (nr 423/2015) nimetas mind ametisse Slovakkia rahandusminister pärast valimist ja UDVA juhatuse esitatud ettepanekut.
6. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma karjääri jooksul osalenud?
Kolm kõige olulisemat otsust, milles ma olen oma tööelus osalenud, on tihedalt seotud oluliste otsustega minu karjääriarengu kohta; nagu eespool üksikasjalikult kirjeldatud, aitasid need kaasa märkimisväärsetele saavutustele nii riiklikul/institutsioonilisel kui ka isiklikul tasandil; need on järgmised:
• lahkumine KPMG Slovakkiast ja liitumine rahandusministeeriumiga: üleminek ettevõtete raamatupidamiselt ja välisauditilt avalikule haldusele tõi kaasa minu aktiivse osalemise Slovakkia riigi rahanduse juhtimise kvaliteedi, tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse suurendamises ning aitasin sellele kaasa (sh üleminek kassapõhiselt avaliku sektori raamatupidamiselt ja aruandluselt tekkepõhisele aruandlusele; keskvalitsuse konsolideeritud finantsaruannete välisaudit, edukas euro kasutuselevõtt jne);
• lahkumine rahandusministeeriumist ja liitumine Euroopa Investeerimispangaga: Slovakkiast Luksemburgi kolimine võimaldas mul teha igapäevatööd ELi toetamisel ja ELi poliitika rakendamisel (nt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, EFSI; Euroopa roheline kokkulepe – kliimameetmed ja keskkonnasäästlikkus; välislaenude andmise volitus jne) EIPs, mis on Euroopa mitmekultuuriline ja mitmekeelne institutsioon, ning elada välismaal;
• lahkumine EIPst ja liitumine UDVAga: Slovakkiasse tagasipöördumine võimaldas mul aidata kaasa äriühingute raamatupidamise ja aruandluse kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamisele Slovakkias, rakendades avalikku järelevalvet auditi kutseala üle ning töötades äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi vastuvõtmise nimel; kuna UDVA on teinud koostööd teiste riiklike reguleerivate ja kontrolliasutustega (sh riigipank, riigikontroll, rahandusministeerium, audiitorite koda), on mul olnud võimalus hoida ühendust avaliku sektori küsimustega ning investeerida aega, energiat ja teadmisi nii era- kui ka avaliku sektori kutsealade harimisse ja tugevdamisse.
Sõltumatus
7. Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 285 ja 286 on selgelt sätestatud: „... Liidu üldistes huvides on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. …Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.“
Euroopa Kontrollikoja liikmete suhtes kohaldatakse käitumisjuhendit, milles on sätestatud nende kohustus järgida järgmisi eetikapõhimõtteid: ausus, sõltumatus, objektiivsus, pädevus, ametialane käitumine, konfidentsiaalsus, läbipaistvus, väärikus, pühendumus, lojaalsus, diskreetsus ja kollegiaalsus; Euroopa Kontrollikoda kui riigi rahanduse sõltumatu välisaudiitor toetab INTOSAI eetikakoodeksis (ISSAI 130) sätestatud nõudeid ja lisas need eetikasuuniste esimesse osasse, mida kohaldatakse kõigi kontrollikoja liikmete ja töötajate suhtes.
Auditi kutseala suhtes kohaldatavas kontseptuaalses raamistikus on öeldud, et sõltumatus hõlmab sõltumatust meelest (tegelik sõltumatus) ja välimusest.
Märkides, et pean järgima kutseliste raamatupidajate eetikakoodeksit (mille on välja andnud Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon; IFAC[1]) sertifitseeritud välisaudiitorina ning vastavalt standardile 1100 „Sõltumatus ja objektiivsus“ (välja andnud Siseaudiitorite Instituut (IIA[2])) sertifitseeritud siseaudiitorina ei ole minu jaoks üldse uus kohustus olla täiesti sõltumatu. Seetõttu ei tohiks olla kahtlust, et ma täidan oma ülesandeid täielikult kooskõlas asjakohaste eeskirjade ja määrustega, nagu see on nii juba olnud kogu minu ametialase karjääri jooksul.
Tegeliku, võimaliku või ilmse huvide konflikti tekkimise korral teen ma järgmist:
• küsin viivitamata kontrollikoja eetikakomiteelt nõu mis tahes eetikaküsimustes;
• teatan viivitamata kirjalikult kontrollikoja presidendile ja asjaomasele eesistujale igast tajutavast lubamatust mõjust või ohust minu sõltumatusele;
• jälgin iga tehtud otsust ilma kahtluseta.
8. Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?
Ei; puuduvad.
9. Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?
Jah, olen valmis avalikustama kogu eespool nimetatud ja nõutud teabe.
Juhin tähelepanu sellele, et UDVA tegevdirektorina liigitatakse mind avalik-õiguslikuks ametnikuks ning seetõttu on minu, sealhulgas minu abikaasa majanduslikud huvid, vara, töötasud ja kohustused avaldatud igal aastal Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu veebisaidil kooskõlas põhiseadusega nr 357/2004.[3]
10. Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.
Ei; Ma ei ole teadlik ühestki kohtumenetlusest, milles ma osalen.
11. Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui jah, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.
Ei, mul ei ole kunagi olnud (ei aktiivset ega täidesaatvat) rolli poliitikas.
12. Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?
Ei kohaldata. Vt 11. küsimus.
13. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?
Kontrollikojal ei ole volitusi uurida ELi finantshuve kahjustavaid pettusekahtlusi, kuid kontrollikoda aitab siiski võidelda ELi eelarvet kahjustavate pettuste vastu, viies läbi pettuste ennetamise ja avastamise süsteemide sihtotstarbelisi auditeid; pettuseriske analüüsitakse ka riskihindamise osana ja võetakse arvesse kogu auditiprotsessi jooksul. Kontrollikoda esitab ka arvamusi Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta võtta vastu uusi või muudetud õigusakte pettusega seotud küsimustes.
Euroopa Kontrollikoda kui ELi sõltumatu välisaudiitor jälgib kõigi ELi maksumaksjate huve. See on põhjus, miks ka Euroopa Kontrollikoja liikmed peavad oma ülesannete täitmisel tegutsema sama sõltumatult, erapooletult, objektiivselt ja professionaalselt. Seetõttu tuleb kõiki eeskirjade eiramisi, pettusi ja/või korruptsioonijuhtumeid käsitleda ühtemoodi, olenemata asjaomaste isikute kodakondsusest ja/või Euroopa Kontrollikoja liikme päritoluriigist.
Kui minu tähelepanu peaks jõudma tõsisele eeskirjade eiramisele, pettusele või korruptsioonile, järgin kontrollikoja tavamenetlusi, sealhulgas pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse hindamist ja nendest teatamist Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) või Euroopa Prokuratuurile (EPPO).
Ülesannete täitmine
14. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise põhijooned kõigis avaliku sektori asutustes? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle tõhustamisele kaasa aidata?
Avaliku sektori finantsjuhtimine tähendab riigi rahanduse kogumist, haldamist ja kulutusi kogu majanduses. Avaliku sektori finantsjuhtimise põhieesmärk on parandada kodanike elu avaliku sektori raha parema haldamise kaudu. Tugevad avaliku sektori finantsjuhtimise protsessid ja süsteemid on olulised avalike teenuste tulemuslikuks ja tõhusaks osutamiseks, riigi rahanduse läbipaistvuseks ning usalduseks valitsuse ja kodanike vahel[4].
ELi eelarvet täidetakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega; vastavalt finantsmääruse 7. peatükile ja eelkõige artiklile 33 hõlmab usaldusväärse finantsjuhtimise mõiste järgmiseid põhimõtteid:
• säästlikkus (vahendid, mida auditeeritav üksus oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal, sobivas koguses ja kvaliteedis ning parima hinnaga);
• tõhusus (parim suhe kasutatud ressursside, võetud meetmete ja eesmärkide saavutamise vahel) ning
• tulemuslikkus (ulatus, mil määral saavutatakse taotletavad eesmärgid võetud meetmete abil).
Sama raamistikku kohaldatakse iga avaliku teenuse suhtes; usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned on seega järgmised:
• selge ja nähtav strateegiline suunitlus avalike teenuste osutamisel, mida toetavad SMART-eesmärgid (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja tähtajalised) ning asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja usaldusväärsed tulemusnäitajad;
• asjakohane toon kõrgeimast ja juhtimisstruktuurist;
• tulemuslik ja tõhus sisekontrolliraamistik (kontrollikeskkond, riskihindamine, kontrollitegevus, teave ja teabevahetus, järelevalve), millega tagatakse kulude ja tulude seaduslikkus ja korrektsus ning saavutatakse kulutustele vastav tulu;
• nende isikute vastutus, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine ja kõigi otsustusprotsesside läbipaistvus;
• digiteerimisest ja nõuetekohasest andmehaldusest tulenev tõhusus;
• üldsuse piiramatu juurdepääs finantstulemustele ja muule asjakohasele teabele.
Euroopa Kontrollikoja ülesanne on kontrollida, kas ELi eelarve kasutamine on kooskõlas selle kasutamiseks kehtestatud eeskirjadega; lisaks aitab see mitmesuguste tulemusauditite ja ülevaatearuannete abil tagada avalike teenuste usaldusväärse finantsjuhtimise; tehes kindlaks head finantsjuhtimist ohustavad riskid (nt liikmesriikide ametiasutuste suutlikkus hallata ja kulutada ELi vahendeid, kohaldada riigihanke-eeskirju, andmete ja teabe kvaliteet, ELi lisaväärtuse puudumine jne) ning anda soovitusi, mida on vaja teha.
Seda rolli saaks jõustada, keskendudes valdkondadele ja teemadele, kus auditid võivad anda kõige rohkem lisaväärtust ja tagada kontrollikoja tööga suurima mõju, nt tuginedes riskihindamisele, sealhulgas auditeeritavate korrigeerimisvõime hindamisele; suundumuste analüüs andmete ja IT-vahendite tõhusama kasutamise abil; peamiste sidusrühmade ootused, keskendudes asjakohaste ja õigeaegsete aruannete esitamisele; üleminek toetuskõlblikkuse eeskirjadelt tulemuspõhistele aspektidele peamises poliitikavaldkonnas jne.
15. Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii avalikku järelevalvet üldkulude üle kui ka kulutõhusust?
Euroopa Kontrollikoja peamised auditeeritavad on Euroopa Komisjon ja muud ELi asutused; Euroopa Kontrollikoda auditeerib ka ELi vahendite kogumist ja kasutamist liikmesriikides ja väljaspool ELi asuvates riikides.
ELi toimimise lepingu artikli 287 kohaselt esitab Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlamendile avalduse, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Nendel „korduvatel“ audititel on finants- ja vastavusauditi eesmärgid. Euroopa Kontrollikoja töö hõlmab ka eriaruannetes esitatud tulemusauditeid, läbivaatamiste ettevalmistamist ja arvamuste esitamist. Kõik need tegevused aitavad kaasa avalikule järelevalvele üldkulude ja nende kulutõhususe üle, sest nende kaudu annab kontrollikoda Euroopa Parlamendile/eelarvekontrollikomisjonile (CONT) asjakohast teavet, mis on vajalik Euroopa Komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks ja ELi poliitikavaldkondade otsustusprotsessi jaoks.
Seetõttu on EP/CONT oluline Euroopa Kontrollikoja sidusrühm; Euroopa Kontrollikoja ja EP/CONTi koostöö hõlmab EP/CONTi kaasamist kontrollikoja töökavasse, pakkudes välja prioriteete ja konkreetseid teemasid, viies auditi kavandamise kooskõlla oodatava õigusloomeprotsessiga ning esitades korrapäraselt Euroopa Kontrollikoja aruandeid koos mitteametlike kontaktidega.
Mul on raske teha ettepanekuid selle kohta, kuidas seda koostööd veelgi parandada, võttes arvesse minu üsna piiratud isiklikke kogemusi selles koostöös. Üldiselt võib aga Euroopa Kontrollikoja ning EP/CONTi vahelist koostööd parandada proaktiivse tegevuse (jagamine ja ootuste täitmine, säilitades samas sõltumatuse), õigeaegsuse (auditiaruannete/soovituste sünkroniseerimine eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja õigusloomeprotsessiga) ning usalduse osas Euroopa Kontrollikoja professionaalsuse vastu (vältida küsimust „kes kontrollib kontrollijat?“[5], mis seab kahtluse alla Euroopa Kontrollikoja usaldusväärsuse).
16. Millist lisaväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?
Tulemusaudit on ISSAI 3000 (toimimisauditi standard, INTOSAI) määratletud kui „sõltumatu, objektiivne ja usaldusväärne kontroll selle üle, kas valitsemissektori ettevõtted, süsteemid, toimingud, programmid, tegevused või organisatsioonid tegutsevad kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja/või tulemuslikkuse põhimõtetega ning kas on veel arenguruumi.“[6]
Tulemusaudit täiendab finants- ja vastavusauditeid, kuna see annab riigi rahanduse kulutustest teistsuguse ülevaate; selle lisaväärtus seisneb rakendatud poliitikate ja programmide säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse keerulises hindamises ning see on vajalik nii nendele, kes otsustavad selle poliitika üle, kui ka nendele, kes neid rakendavad. Auditi eesmärk on esitatud hindamisküsimusena, millele audit peab vastama; selles antakse vastus küsimusele finantstehingute (kulutuste) mõju kohta oodatavate eesmärkide saavutamisele, mida väljendatakse sageli ka mitterahalises mõttes (nt maksumaksjate rahulolu suurenemine, teatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine jne).
Seetõttu on Euroopa Kontrollikoja tehtud tulemusauditid, nende leiud, järeldused ja soovitused olulised sisendid ja vahendid poliitika kujundamiseks/läbivaatamiseks ning otsustusprotsessi jaoks ELi raha kasutamisel tulevikus; need aitavad suurendada usaldust ELi tõhususe vastu ja usaldust ELi institutsioonide tegevuse vastu avalikes huvides.
On oluline märkida, et tulemusaudititest tulenevate soovituste rakendamise eest vastutab auditeeritava juhtkond; juhtkond määrab kindlaks rakendamise viisi ja ajastuse (nt sisemenetluste ajakohastamine, täiendavate sisekontrollide rakendamine, rakendamise ja järelevalve tähtaeg). Seetõttu peaksid Euroopa Kontrollikoja esitatud soovitused olema arusaadavad, teostatavad, praktilised, kulutõhusad ja eelkõige kasulikud. Mõnikord võib soovitada seadusandlikku muudatust (ja seega auditeeritava kontrolli alt väljas); seepärast on soovituste õigeaegne edastamine EPle/CONT-le nii oluline.
17. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287• Euroopa Kontrollikoja auditid liikmesriikides viiakse läbi koostöös riiklike auditeerimisasutustega;
• Euroopa Kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad koostööd usalduse vaimus, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.
Euroopa Kontrollikoja 2021.–2025. aasta strateegia peatükis „Meie suhtlus institutsiooniliste sidusrühmadega“ rõhutatakse, mida Euroopa Kontrollikoda võiks teha ja peaks tegema, et veelgi intensiivistada koostööd peamiste sidusrühmadega. Lähtudes minu arusaamast praegusest olukorrast, hõlmab Euroopa Kontrollikoja ja kõrgeimate kontrolliasutuste vaheline koostöö EUROSAI ja kontaktkomitee raames korrapärast teabe ja heade tavade vahetamist (teadmiste jagamine), auditikavade ja leidude jagamist, ekspertide lähetamist, vastastikuseid eksperdihinnanguid, vastastikust õppimist ning osalemist konverentsidel ja seminaridel. Kuna ligikaudu 80 % ELi eelarvest täidetakse koostöös liikmesriikidega, võib seda koostööd veelgi tugevdada järgmiselt:• ühis-/koostööauditid; võttes arvesse, et kõrgeimad kontrolliasutused keskenduvad peamiselt riiklike vahendite auditeerimisele, võib Euroopa Kontrollikoda kasutada teiste audiitorite tehtud kontrolle, et suurendada auditiprotsessi tõhusust;
• tõhus koordineerimine ja seega dubleerimise vältimine tulevikus.
Kontrollikoja ja EP/CONTi koostöö kohta vt küsimus 15.
18. Kuidas arendaksite edasi Euroopa Kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?
Umbes 80 % ELi fondidest täidetakse koostöös liikmesriikidega; see tähendab, et liikmesriigid on nende fondide haldamisse otseselt kaasatud. ELi vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine ja seega ELi finantshuvide kaitse sõltuvad õigeaegsetest, täielikest, järjepidevatest, usaldusväärsetest ja kvaliteetsematest andmetest. Liikmesriigi kohustus on rakendada selliseid kontrollisüsteeme, mis suudavad vigu ennetada, avastada ja parandada ning eeskirjade eiramisest teada anda. Seetõttu sõltub Euroopa Komisjon täpsetest andmetest, mille liikmesriigid esitavad seoses oma vastutusega ELi eelarve täitmise eest, ning Euroopa Kontrollikoda sõltub nendest andmetest oma auditimenetlustes.
Euroopa Kontrollikoja 2021.–2025. aasta strateegia 1. eesmärk (vastutuse, läbipaistvuse ja auditikorra parandamine igat liiki ELi meetmete puhul) ütleb, et kontrollikoda kasutab oma volitusi selleks, et ... „kontrollida auditeeritavate poolt ELi poliitika rakendamise ja ELi finantsjuhtimise kohta esitatud teabe ja andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust“.
Liikmesriikide esitatud andmete kvaliteeti, sealhulgas täpsust, on korrapäraselt hinnatud. Euroopa Kontrollikoda on juba teatanud puudustest, sealhulgas liikmesriikide tasandi järelevalve- ja aruandlussüsteemidega seotud puudustest mitmes aruandes, kinnitavates avaldustes ning eriaruannetes ja läbivaatamistes. Näiteks hiljuti avaldatud ülevaates 04/2023 ELi vahendite haldamise digitaliseerimise kohta jõutakse selgelt järeldusele, et „...erinevused andmehalduses on takistuseks, sest mõned olulised andmed on endiselt struktureerimata või kättesaadavad ainult otse korraldusasutustelt või toetusesaajatelt ning seega ei sobi need digitaalseks auditiks ja põhjalikuks analüüsiks“.
Euroopa Kontrollikoda võib tõhustada oma aruandlust liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta, analüüsides põhjalikult teatatud nõrkusi, et anda soovitusi, mis aitavad suurendada aruandlussüsteemide usaldusväärsust ja stabiilsust, nende koostalitlusvõimet, juurdepääsetavust ja kättesaadavust testimiseks, muutes seeläbi ELi vahendite haldamise ja auditeerimise tõhusamaks.
Muud küsimused
19. Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?
Jah; kui parlamendi täiskogu peaks minu ametisse nimetamise kohta jõudma negatiivsele arvamusele, palun Slovakkia valitsusel oma kandidatuuri tagasi võtta.
Märkus.
Küsimustikus kasutatud teave pärineb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja avalikest allikatest, kui neile ei ole konkreetselt viidatud.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
4.9.2023 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
24 0 0 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Caterina Chinnici, Carlos Coelho, Corina Crețu, Daniel Freund, Isabel García Muñoz, Monika Hohlmeier, Jean-François Jalkh, Joachim Kuhs, Victor Negrescu, Petri Sarvamaa, Eleni Stavrou |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Bas Eickhout, Hannes Heide, Mikuláš Peksa, Michal Wiezik |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7) |
Attila Ara-Kovács, Karolin Braunsberger-Reinhold, Andrzej Halicki, Michiel Hoogeveen, Eugen Jurzyca, Anne-Sophie Pelletier, Christine Schneider, Helmut Scholz, Alexandr Vondra |
|||
- [1] https://www.ifac.org/_flysystem/azure-private/publications/files/Code-of-Ethics_July_2009_FINAL_02_23_10.pdf.
- [2] https://www.theiia.org/en/content/guidance/recommended/implementation/1100-independence-and-objectivity/.
- [3] https://www.nrsr.sk/web/Default.aspx?sid=oznamenia_funkcionarov.
- [4] https://www.ifac.org/knowledge-gateway/contributing-global-economy/discussion/showcasing-good-public-financial-management#:~:text=Public%20financial%20management%20refers%20to,better%20management%20of%20public%20money.
- [5] S&D Group votes to postpone the European Court of Auditors’ 2020 discharge to October | Socialists & Democrats (socialistsanddemocrats.eu).
- [6] https://www.issai.org/wp-content/uploads/2019/08/ISSAI-3000-Performance-Audit-Standard.pdf.