RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

12.9.2023 - (COM(2022)0457 – C9‑0309/2022 – 2022/0277(COD)) - ***I

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Sabine Verheyen
Kaasatud komisjonide arvamuse koostajad vastavalt kodukorra artiklile 57:
Didier Geoffroy, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Ramona Strugariu, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Muudatusettepanekud

• 001-295 (PDF - 425 KB)
• 001-295 (DOC - 117 KB)
• 296-301 (PDF - 119 KB)
• 296-301 (DOC - 40 KB)
• 302-302 (PDF - 101 KB)
• 302-302 (DOC - 37 KB)
• 303-312 (PDF - 127 KB)
• 303-312 (DOC - 42 KB)
• 313-318 (PDF - 121 KB)
• 313-318 (DOC - 41 KB)
• 319-319/REV1 (PDF - 90 KB)
• 319-319/REV1 (DOC - 70 KB)
• 320-321 (PDF - 101 KB)
• 320-321 (DOC - 37 KB)
• 322-329 (PDF - 134 KB)
• 322-329 (DOC - 43 KB)
• 330-330/REV1 (PDF - 101 KB)
• 330-330/REV1 (DOC - 38 KB)
• 331-331 (PDF - 100 KB)
• 331-331 (DOC - 71 KB)
• 332-332 (PDF - 355 KB)
• 332-332 (DOC - 118 KB)
• 333-335 (PDF - 103 KB)
• 333-335 (DOC - 39 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(COM(2022)0457 – C9‑0309/2022 – 2022/0277(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2022)0457),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0309/2022),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Taani Folketingi, Saksamaa Liidunõukogu, Prantsusmaa Senati ja Ungari Rahvuskogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 11. novembri 2022. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2022. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 16. märtsi 2023. aasta arvamust[3],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0264/2023),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Sõltumatutel meediateenustel on siseturul ainulaadne roll. Tegemist on kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele ning toimib seeläbi nö ühiskonna valvekoerana. Meediateenused on üha enam kättesaadavad internetis ja piiriüleselt, kuid liikmesriikides kohaldatakse nende suhtes erinevaid õigusnorme ja kaitsemeetmeid.	(1) Sõltumatutel meediateenustel on ainulaadne roll demokraatia, õigusriigi põhimõtte tagamise ja siseturu toimimise seisukohast. Tegemist on asendamatu teguriga avalikku arvamust kujundavas protsessis, kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele ning toimib seeläbi nö ühiskonna valvekoerana. Meediateenused on üha enam kättesaadavad internetis ja piiriüleselt, kuid liikmesriikides kohaldatakse nende suhtes erinevaid õigusnorme ja kaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1a) Samal ajal on meediateenused alati kas kultuuriliste väljendusvormide kandjad või kujutavad endast ise kultuurilist väljendusvormi. Seda kahetist olemust tuleb kogu ulatuses arvesse võtta. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 167 lõikes 4 nõutakse, et liit võtaks aluslepingute teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte, eriti selleks, et austada ja edendada oma kultuuride mitmekesisust.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Meediavabaduse ja mitmekesisuse kaitse on nende teenuste ainulaadse rolli tõttu hästi toimiva meediateenuste siseturu (ehk meedia siseturu) oluline osa. See turg on alates uue sajandi algusest paljuski muutunud ning on üha digitaalsem ja rahvusvahelisem. See pakub palju majanduslikke võimalusi, kuid seal on ka mitmeid probleeme. Liit peaks aitama meediasektoril neid võimalusi siseturul ära kasutada, kaitstes samal ajal liidu ja selle liikmesriikide ühiseid väärtusi, nagu põhiõiguste kaitse.	(2) Meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse ainulaadse rolli tõttu ning võttes arvesse, et nad on demokraatia üks alustalasid, tuleks erilist tähelepanu pöörata nende kaitsele meediateenuste siseturul. See turg on alates uue sajandi algusest paljuski muutunud ning on üha digitaalsem ja rahvusvahelisem. See pakub palju majanduslikke võimalusi, kuid seal on ka mitmeid probleeme. Liit peaks toetama meediasektorit, nii et see saaks neid võimalusi siseturul ära kasutada, kaitstes samal ajal liidu ja selle liikmesriikide ühiseid väärtusi, nagu põhiõiguste kaitse.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja tarbivad seda üha enam piiriüleses keskkonnas. Ülemaailmsed digiplatvormid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning võimendama polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Need platvormid on ka olulised internetireklaami pakkujad, mistõttu rahalisi vahendeid suunatakse meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, on nende konkurentsivõime säilitamiseks ja siseturul edu saavutamiseks vaja mastaapsust. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides.	(3) Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja -teenustele ning tarbivad neid üha enam piiriüleses keskkonnas. Ülemaailmsed digiplatvormid ja otsingumootorid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad liiga sageli kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning võimendama polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Need platvormid ja otsingumootorid on ka olulised internetireklaami pakkujad või hõlbustajad, mis suunavad rahalisi vahendeid meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja ajakirjandustööd ning seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Seepärast tuleks digiplatvormid ja otsingumootorid lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse, et tagada meedia sõltumatus ja mitmekesisus. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, peab nende kasutajaskonnani jõudmise suutlikkus säilitama konkurentsivõime ja saavutama siseturul edu. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Meediateenuste siseturg ei ole aga piisavalt integreeritud. Vaba liikumist siseturul takistavad mitmed riiklikud piirangud. Meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud erinevad siseriiklikud õigusnormid ja lähenemisviisid, ebapiisav koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel ning avaliku ja erasektori majandusressursside läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine raskendavad eelkõige meediaturu osaliste piiriülest tegutsemist ja laienemist ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused liidus. Meediateenuste siseturu terviklikkust võivad kahjustada ka teenuseosutajad, kes tegelevad süsteemselt desinformatsiooniga, muu hulgas infoga manipuleerimise ja sekkumisega, ning kuritarvitavad siseturu vabadusi, teiste seas riigi kontrolli all olevad meediateenuse osutajad, keda rahastavad teatavad kolmandad riigid.	(4) Meediateenuste siseturg ei ole aga piisavalt integreeritud. Meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud erinevad siseriiklikud õigusnormid ja lähenemisviisid, ebapiisav koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel ning avaliku ja erasektori majandusressursside läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine raskendavad eelkõige meediaturu osaliste piiriülest tegutsemist ja laienemist ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused liidus. Meediateenuste siseturu terviklikkust võivad kahjustada ka teenuseosutajad, kes tegelevad süsteemselt desinformatsiooniga, muu hulgas infoga manipuleerimise ja sekkumisega, ning kuritarvitavad siseturu vabadusi, teiste seas riigi kontrolli all olevad meediateenuse osutajad, keda rahastavad teatavad kolmandad riigid. Lisaks tuleks kehtestada ühised miinimumstandardid meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud riigisiseste õigusnormide ja lähenemisviiside jaoks, austades samal ajal liikmesriikide pädevust. Selliste standardite kehtestamine on siseturu toimimise eeltingimus.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Lisaks on mõned liikmesriigid internetis meedia mitmekesisuse ja meediavabadusega seotud probleemide lahendamiseks võtnud reguleerivaid meetmeid ja teised liikmesriigid võivad seda samuti teha ning sellega kaasneb oht, et siseturul vaba liikumise suhtes kohaldatavad riiklikud lähenemisviisid ja piirangud muutuvad veel erinevamaks.	(5) Lisaks on mõned liikmesriigid internetis meedia mitmekesisuse ja meediavabadusega seotud probleemide lahendamiseks võtnud reguleerivaid meetmeid ja teised liikmesriigid võivad seda jätkata ning sellega kaasneb oht, et siseturul vaba liikumise suhtes kohaldatavad riiklikud lähenemisviisid ja piirangud muutuvad veel erinevamaks.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Vaba ja hästi toimiv meediateenuste siseturg on toimiva demokraatia oluline tugisammas, sest see annab teenusesaajatele juurdepääsu erinevatele seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele. Internetikeskkonna suurenenud roll ja selle uued funktsioonid on avaldanud meediateenuste turule murrangulist mõju, muutes selle üha piiriülesemaks ja edendades tõelist Euroopa meediateenuste turgu. Sellises keskkonnas ei ole meediateenused mitte ainult kättesaadavad, vaid ka liidu tarbijatele kergesti juurdepääsetavad, sõltumata nende päritoluliikmesriigist. Ühes liikmesriigis teenusesaajatele loodud meediateenustel on võimalik jõuda algselt kavandatust palju kaugemale. Riikide erinevad lähenemisviisid võivad takistada meediateenuse osutajate suutlikkust tegutseda õiglastes ja võrdsetes tingimustes, et teha meediateenused, sealhulgas uudised ja päevakajaline teave kättesaadavaks. Sellised lähenemisviisid on põhjustanud turu killustatust ja õiguskindlusetust ning suurendanud meediateenuse osutajate ja meediatöötajate nõuete täitmisega seotud kulusid. Seepärast on vaja ühtset õigusraamistikku, millega tagatakse, et meediateenuse osutajate suhtes kohaldatakse norme kogu liidus ühetaoliselt ning et tänu sellele on liidu teenusesaajatel juurdepääs paljudele usaldusväärsetele teabeallikatele ja kvaliteetsele ajakirjandusele kui avalikule hüvele, et nad saaksid teha teadlikke valikuid, sealhulgas oma riigi demokraatliku olukorra suhtes.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5b) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud väljendus- ja teabevabaduse õigus hõlmab teabe saamise ja levitamise õigust ning meediavabadust ja meedia mitmekesisust avaliku võimu sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Samuti nõutakse neis, et Euroopa teabevahetusruumides kehtestataks mitmekesisus ning et liikmesriigid kaitseksid ja edendaksid meedia mitmekesisust. Sellest tulenevalt tugineb käesolev määrus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ja Euroopa Nõukogu poolt sellega seoses välja töötatud standarditele.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Meediateenuste saajatel (füüsilised isikud, kes on liikmesriikide kodanikud või kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilised isikud) peaks liidus olema tegelik vabadus saada siseturul vabu ja mitmekesiseid meediateenuseid. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 kohase õigusega saada ja edastada teavet. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46.	(6) Meediateenuste saajatel (füüsilised isikud, kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilised isikud) peaks liidus olema tegelik vabadus pääseda siseturul juurde sõltumatutele, vabadele ja mitmekesistele meediateenustele. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas harta artikli 11 kohase õigusega. Harta artikli 22 kohaselt peab liit austama kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46.
__________________	__________________
46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4.	46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks meediateenuse määratlus piirduma aluslepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Sellest määratlusest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt (kas rahalise või muud laadi) tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad, samuti kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole audiovisuaalsete või audiosaadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning ajakirjandusväljaandeid. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine.	(7) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks meediateenuse määratlus piirduma aluslepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama igas vormis majandustegevust, mille eest tavaliselt tasu makstakse, sealhulgas ebatüüpilist tööd, nagu vabakutseline töö või sõltumatu ajakirjandus. Sellest määratlusest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt (kas rahalise või muud laadi) tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad, samuti kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole audiovisuaalsete või audiosaadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) Meediakeskkonnas toimuvad praegu suured ja kiired muutused. Meedia roll demokraatlikus ühiskonnas ei ole küll muutunud, kuid meedia on saanud lisavõimalusi suhtlemise ja kaasamise hõlbustamiseks. Meediaga seotud poliitikas on oluline neid ja tulevasi arengusuundumusi arvesse võtta. Seepärast tuleks käesolevas määruses kasutatud meedia mõistet tõlgendada laialt, et see hõlmaks kõiki osalejaid, kes on seotud sisu tootmise ja levitamisega potentsiaalselt suurele hulgale inimestele, või kellel on toimetusvastutus või kes teevad sisu üle järelevalvet.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Üha enam ühtlustatud meediakeskkonnas on mõned videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad hakanud oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest siiski toimetusvastutust võtma. Seetõttu võib sellist üksust pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks.	(8) Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Üha enam ühtlustatud meediakeskkonnas on mõned videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad hakanud oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest siiski toimetusvastutust võtma. Seetõttu võib juhul, kui sellistel üksustel on toimetusvastutus oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest, neid pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Digiplatvormide suutlikkus pakkuda juurdepääsu meediateenustele, kandmata selle eest toimetusvastutust, ja turustada võimalust suunata kasutajatele reklaami, võimaldab neil tegutseda otseste konkurentidena meediateenuse osutajatele, kelle meediateenuseid nad vahendavad ja levitavad. Arvestades majandusliku väärtuse ülekandumist digiplatvormide kasuks, tuleks käesolevas määruses esitatud kasutajaskonna mõõtmise määratlust mõista nii, et see hõlmab meediateenuste saajate ja digiplatvormide kasutajate tarbitud meediateenuseid käsitlevaid andmeid. Sellega tagatakse, et kõik sisu levitamises osalevad vahendajad on oma kasutajaskonna mõõtmise meetodite osas läbipaistvad, et reklaamijad saaksid teha teadlikke valikuid, mis peaks soodustama konkurentsi.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.	(9) Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, sealhulgas digiplatvormid, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Meediateenuse osutajaid, kes järgivad ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid, ei tuleks käsitleda endale kuuluvate kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatena.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Riiklikku reklaami tuleks mõista laiemas tähenduses kui reklaami- või enesetutvustustegevust, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh valitsused, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku või piirkondliku tasandi üksused eri sektorites või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused – tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami määratlus ei tohiks aga hõlmata ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid, mida on vaja näiteks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ootamatute intsidentide korral, mis võivad inimestele kahju tekitada.	(10) Riiklikku reklaami tuleks üldiselt käsitada kui reklaami- või enesetutvustustegevust, mis hõlmab reklaami ja ostusid, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh liidu institutsioonid, organid ja asutused, valitsused, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi üksused eri sektorites – tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami jaotamiseks ja ostmiseks, sealhulgas loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ettenägematute suurintsidentide korral, mis võivad tekitada kahju märkimisväärsele osale elanikkonnast, tuleks eelnevalt sätestada kriteeriumid riigisiseses õiguses. Ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid tuleks üldiselt käsitada riiklikust reklaamist erinevana.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Teenusesaajatel peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud ja toimetajad on tootnud sõltumatult ja kooskõlas ajakirjandusstandarditega ning mis peaksid seega pakkuma usaldusväärset teavet, sh uudiseid ja päevakajalist sisu. See õigus ei too ühelegi meediateenuse osutajale kaasa vastavat kohustust järgida nõudeid, mida ei ole seaduses sõnaselgelt sätestatud. Kvaliteetsed meediateenused aitavad võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu.	(11) Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Meediateenuste saajatel peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud, toimetajad, peatoimetajad ja meediatöötajad on tootnud sõltumatult ning kooskõlas eetiliste ja professionaalsete ajakirjandusstandarditega ning mis seetõttu pakuvad usaldusväärset, poliitilist või ühiskondlikku huvi pakkuvat teavet kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ilma ametiasutuste sekkumiseta või ilma et neid mõjutaks majandushuvid. Kvaliteetsed meediateenused aitavad oluliselt võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus. Toimetuse sõltumatus on eriti oluline uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvatele meediateenuse osutajatele, arvestades nende ühiskondlikku rolli avaliku hüvena. Meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, peaksid saama vabalt siseturul majandustegevusega tegeleda ja võrdsetel alustel konkureerida.	(14) Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus, eriti arvestades teabe ühiskondlikku rolli avaliku hüvena. Meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, peaksid saama vabalt siseturul majandustegevusega tegeleda ja võrdsetel alustel konkureerida. Lisaks on sõltumatu ja mitmekesise meedia tagamiseks äärmiselt oluline võtta vajalikke meetmeid, et luua turvaline keskkond, mis võimaldab ajakirjanikel, toimetajatel, peatoimetajatel ja meediatöötajatel oma ülesandeid täita. Selleks on lisaks meediavabaduse kaitsmisele vaja kaitsta ka meediasiseselt antavat vabadust.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Toimetuste sõltumatus on kõikjal liidus aina enam löögi all ja liikmesriikide lähenemisviisid sellele probleemile on erinevad. Mitmes liikmesriigis sekkutakse meediateenuse osutajate toimetusotsustesse järjest rohkem. Sekkumine võib olla otsene või kaudne ning sekkujaks võib olla riik või muud osalejad, sh avaliku sektori asutused, valitud ametiisikud, valitsusametnikud ja poliitikud, näiteks poliitilise eelise saamiseks. Aktsionärid ja muud eraõiguslikud isikud, kellel on meediateenuse osutajates osalus, võivad majanduslikke või muid eeliseid saavutada püüdes tegutseda viisil, mis kahjustab vajalikku tasakaalu ühelt poolt nende ettevõtlus- ja sõnavabaduse ning teiselt poolt toimetuste sõnavabaduse ja kasutajate teabeõiguse vahel. Lisaks on hiljutised suundumused meedia levitamises ja tarbimises, seda eelkõige internetis, ajendanud liikmesriike kaaluma meediasisu pakkumise reguleerimist seadustega. Meediateenuse osutajate lähenemisviisid toimetuste sõltumatuse tagamisele on samuti erinevad. Selline sekkumine ning reguleerimis- ja lähenemisviiside killustatus avaldavad meediateenuse osutajate majandustegevuse tingimustele ning lõppkokkuvõttes kodanikele ja ettevõtetele pakutavate meediateenuste kvaliteedile siseturul negatiivset mõju. Seepärast on vaja kehtestada tulemuslikud kaitsemeetmed, mis võimaldavad kasutada toimetusvabadust kõikjal liidus, et meediateenuse osutajad saaksid sisu sõltumatult toota ja piiriüleselt levitada ning teenusesaajad saaksid sisu vastu võtta.	(15) Toimetuste sõltumatus on kõikjal liidus aina enam löögi all ja liikmesriikide lähenemisviisid sellele probleemile on erinevad. Kuna mitmes liikmesriigis sekkutakse meediateenuse osutajate toimetusotsustesse järjest rohkem, on vaja võtta seadusandlikke meetmeid. Selline sekkumine võib kujutada endast õigusriigi põhimõtte rikkumist, mis võib olla otsene või kaudne, ning sekkujaks võib olla riik või muud osalejad, sh avaliku sektori asutused, valitud ametiisikud, valitsusametnikud ja poliitikud, näiteks poliitilise eelise saamiseks. Aktsionärid ja muud eraõiguslikud isikud, kellel on meediateenuse osutajates osalus, võivad majanduslikke või muid eeliseid saavutada püüdes tegutseda viisil, mis kahjustab vajalikku tasakaalu ühelt poolt nende ettevõtlus- ja sõnavabaduse ning teiselt poolt toimetuste sõnavabaduse ja kasutajate teabeõiguse vahel. Eelkõige näib see nii olevat siis, kui majanduslik võim annab arvamuste kujundamise õiguse, mis võib mõjutada avaliku arvamuse kujunemise protsessi. Lisaks on hiljutised suundumused meedia levitamises ja tarbimises, seda eelkõige internetis, ajendanud liikmesriike kaaluma meediasisu pakkumise reguleerimist seadustega. Meediateenuse osutajate lähenemisviisid toimetuste sõltumatuse tagamisele on samuti erinevad. Selline sekkumine ning reguleerimis- ja lähenemisviiside killustatus avaldavad meediateenuse osutajate majandustegevuse tingimustele ning lõppkokkuvõttes kodanikele ja ettevõtetele pakutavate meediateenuste kvaliteedile siseturul negatiivset mõju. Seepärast on vaja kehtestada tulemuslikud kaitsemeetmed, mis võimaldavad kasutada toimetusvabadust kõikjal liidus, et meediateenuse osutajad saaksid meediateenuseid sõltumatult toota ja piiriüleselt levitada ning teenusesaajad saaksid meediateenuseid vastu võtta.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Ajakirjanikel ja toimetajatel on usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevale kaitsele, muu hulgas jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike vabadust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse aitab kaasa harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitsele.	(16) Ajakirjanikel, toimetajatel, peatoimetajatel ja meediatöötajatel on usaldusväärsete meediateenuste tootmisel ja pakkumisel keskne roll. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet, nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad, meediatöötajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud ja blogijad) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevaimale kaitsele, muu hulgas meelevaldsete sekkumiste ja jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike ja meediatöötajate väljendusvabadust ning võimekust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat nö ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse on harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitse eeltingimus ja väga oluline demokraatlikes ühiskondades uuriva ajakirjanduse nö valvekoera rolli kaitsmisel.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Õigusriigi kaitsmine liidus on liikmesriikides demokraatia toimimiseks väga oluline. Liidu vahendeid on sel eesmärgil laiendatud, et hõlmata lisaks ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlusele ka uusi raamistikke, nagu komisjoni iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/20921a. Õigusriigi süsteemide toimivus on otseselt seotud vaba ja mitmekesise meediaga. Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on õigusriigi kaitsmiseks loodud liidu raamistiku keskne tugisammas ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukorda kontrollitakse igal aastal komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande kaudu. Ajakirjandusallikate kaitse, toimetuste sõltumatuse tagatised ning tugev kaitsesüsteem teatavate meetmete ja tehnoloogia kuritarvitamise eest on liidu õigusriigi raamistiku kaitsmiseks hädavajalikud. Meetmed, mis seavad meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse ohtu, nagu meediateenuse osutajate kinnipidamine, karistamine, läbiotsimine, vara arestimine või kontrollimine, kahjustavad tõsiselt õigusriiki ja seetõttu tuleks neid käsitada õigusriigi põhimõtte rikkumisena, mis käivitab seega ELi lepingu artiklis 7 ja määruses (EL, Euratom) 2020/2092 ette nähtud karistusmehhanismid.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16b) Ajakirjanike ja meediatöötajate suhtes rakendatavaid jälgimismeetodeid on erinevaid ja nende hulgas on elektroonilise side pealtkuulamine ja metaandmete püük, seadme või tarkvara häkkimine, sealhulgas teenusetõkestusründed, telefoni pealtkuulamine, varjatud jälgimine, videosalvestus, geograafilise asukoha jälgimine raadiosagedustuvastuse, globaalse asukoha määramise süsteemi või mobiilsideandmete, andmekaeve ja sotsiaalmeedia jälgimise kaudu. Sellised meetodid võivad tõsiselt mõjutada ajakirjanike ja meediatöötajate õigust eraelu puutumatusele, nende andmete kaitsele ja väljendusvabadusele. Käesoleva määrusega pakutav kaitse hõlmab seega nii digitaalse jälgimise praeguseid vorme kui ka tulevast tehnoloogiat, mis tehnoloogilise innovatsiooni tulemusel tekkida võib. Kõnealune kaitse ei piira selliste kehtivate ja tulevaste liidu õigusaktide kohaldamist, mis piiravad või keelavad liiga invasiivseks peetava konkreetse jälgimistehnoloogia arendamist, kasutamist ja sellega kauplemist. Nuhkvara, mis annab seadmes täieliku ja piiramatu juurdepääsu isikuandmetele, sealhulgas tundlikele andmetele, võib mõjutada eraelu puutumatuse õiguse olemust ning seetõttu ei tohiks seda liidu õiguse kohaselt pidada mingil juhul vajalikuks ega proportsionaalseks.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Ajakirjandusallikate kaitse on praegu liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Mõned liikmesriigid pakuvad täielikku kaitset ning ajakirjanikke ei sunnita avaldama kriminaal- ja haldusmenetlustes teavet, mis paljastaks nende allika. Teised liikmesriigid pakuvad kvalifitseeritud kaitset, mis piirdub teatavate kriminaalsüüdistustel põhinevate kohtumenetlustega, ning mõned liikmesriigid pakuvad kaitset üldpõhimõttena. See tekitab meedia siseturul killustatuse. Selle tagajärjel seisavad ajakirjanikud, kes töötavad üha enam piiriüleste projektidega ja osutavad teenuseid piiriülesele kasutajaskonnale, ning seetõttu ka meediateenuse osutajad sageli silmitsi takistuste, õiguskindlusetuse ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega. Seepärast tuleb ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset liidu tasandil ühtlustada ja veelgi tugevdada.	(17) Ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitse on praegu liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Mõned liikmesriigid pakuvad täielikku kaitset ning ajakirjanikke ei sunnita avaldama kriminaal- ja haldusmenetlustes teavet, mis paljastaks nende allika. Teised liikmesriigid pakuvad kvalifitseeritud kaitset, mis piirdub teatavate kriminaalsüüdistustel põhinevate kohtumenetlustega, ning mõned liikmesriigid pakuvad kaitset üldpõhimõttena. Vaatamata kehtivatele Euroopa Nõukogu kodifitseeritud standarditele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale, on mitme liikmesriigi praktilistest näidetest ilmnenud, et selles küsimuses on lähenemisviisid väga erinevad ja mõnes olukorras ei ole ajakirjandusallikad kaitstud. See tekitab meedia siseturul killustatuse. Selle tagajärjel seisavad ajakirjanikud, kes töötavad üha enam piiriüleste projektidega ja osutavad teenuseid piiriülesele kasutajaskonnale, ning seetõttu ka meediateenuse osutajad sageli silmitsi takistuste, õiguskindlusetuse ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega. Seepärast tuleb ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset tugevdada võimalikult terviklikult ja ulatuslikult. Selleks ühtlustatakse käesoleva määrusega ajakirjandusallikatele ja teabevahetusele pakutava kaitse standardit, kehtestades liidu tasandil miinimumnõuded. Ajakirjandusallikatesse sekkumisel tuleb alati kaaluda väljendus- ja teabevabadusele tekkivat kahju. Kõiki ajakirjandusallikatesse sekkuvaid meetmeid peaks saama kohtusse kaevata. Piiriüleste projektidega tegelevate ajakirjanike suhtes peaksid kehtima asjaomaste liikmesriikide rangeimad kaitsestandardid. Liidu tasandil peaks ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitse vähemalt vastama kaitsele, mis on ette nähtud kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, ning peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Digiturvalisus ja elektroonilise side konfidentsiaalsus on ajakirjanike ja meediatöötajate jaoks muutunud suureks murekohaks. Seda asjaolu silmas pidades tuleb liidu tasandil soodustada meediateenuse osutajate ja nende töötajate poolt kasutatavate anonüümimisvahendite ja otspunktkrüpteeritud teenuste edendamist ja kaitset, et tagada kõigis liikmesriikides sellistele seadmetele võrdne juurdepääs. Sellised vahendid on muutunud nende jaoks väga oluliseks, et nad saaksid vabalt oma tööd teha ja kasutada oma õigust eraelu puutumatusele, andmekaitsele ja väljendusvabadusele, sealhulgas tagades oma teabevahetuse ja kaitstes oma allikate konfidentsiaalsust.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul eriline ülesanne tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs kvaliteetsele teabele ja erapooletule meediakajastusele. Avalik-õiguslik meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik-õiguslikus meedias. Selline olukord võib viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma ülesannete täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust. Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise ülesandega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ei mõjuta liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku meediat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.	(18) Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul ja meedia mitmekesisuse kaitsmisel eriline ülesanne tagada oma pädevuse raames kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs mitmekülgse sisu pakkumisele, sealhulgas kvaliteetsele teabele ja erapooletule meediakajastusele. Nad loovad foorumi avalikuks aruteluks ja annavad vahendid üksikisikute laiema demokraatliku osaluse edendamiseks. Seepärast on meedia mitmekesisust võimalik tagada vaid kajastades nõuetekohaselt mitmekesisust avalik-õigusliku meedia sisupakkumises. Avalik-õigusliku meedia sõltumatus on eriti oluline valimisperioodidel, et tagada kodanikele juurdepääs erapooletule ja kvaliteetsele teabele. Avalik-õigusliku meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist, mis võib tekitada neile võrreldes teiste meedia siseturu osalistega suuremat kaitsetust, mis võib isegi ohustada nende püsimajäämist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik-õiguslikus meedias. Selle ohu tulemuseks võib olla ka see, et poliitiliselt ametisse nimetatud kõrgem juhtkond avaldab ajakirjanike ja peatoimetajate toimetuste sõltumatusele survet poliitilistes või majanduslikes huvides. Sellised olukorrad võivad viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Avalik-õiguslike meediateenuse osutajate juhtkond peaks olema sõltumatu, erapooletu ning poliitilistest või majanduslikest huvidest vaba. Tuleks kehtestada selged reeglid mis tahes huvide konfliktide kohta avalik-õiguslike meediateenuse osutajate juhtkonnas. Isikud või organid, kes moodustavad avalik-õiguslike meediateenuse osutajate kõrgeima otsuseid tegeva ametivõimu, tuleks ametisse nimetada ja vajaduse korral ametist vabastada kooskõlas prognoositavate, läbipaistvate, mittediskrimineerivate, sooliselt tasakaalustatud ja objektiivsete kriteeriumidega, tagades neid ametikohti täitvate isikute kvalifikatsiooni. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma tööülesannete täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust ning laseb neil töötada välja pakkumisi uutes üldsusele huvi pakkuvates valdkondades või uut sisu ja vormi ja tehnoloogiliselt areneda, et säilitada meedia siseturul konkurentsivõime. Sellise rahastuse üle tuleks otsustada ja see eraldada prognoositavate, läbipaistvate, sõltumatute, erapooletute ja mittediskrimineerivate menetluste alusel, mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise pädevusega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõuded ei mõjuta liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku meediat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (edaspidi „Amsterdami protokoll“).

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18a) Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad peaksid Euroopa kasutajaskonna huvides edendama meedia mitmekesisust ja aitama muuta meediaturud tugevamaks. Nad peaksid pakkuma laia valikut infosisu, mis vastab erinevatele huvidele, vaatenurkadele ja demograafilistele oludele, hõlmates kõiki ühiskonnarühmi, sealhulgas vähemusi.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18b) Artikli 5 lõiget 2 ei tuleks kohaldada meediateenuse osutaja suhtes, kes kuulub kontserni, mille väärtpaberid on võetud kauplemisele mis tahes liikmesriigi reguleeritud turul ja mille avaliku teenuse osutamisega seotud kogutulu moodustab käesoleva määruse jõustumise ajal alla 10 % sellise kontserni meediaga seotud konsolideeritud tulust.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) On väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on uudistemeedia omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte, mis on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus, ning sellest tulenevalt osaleda aktiivselt demokraatias. Selline läbipaistvus on ka tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu vähendamiseks. Seega on vaja kehtestada kõigile asjaomastele meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded, mis peaksid sisaldama proportsionaalseid nõudeid omandisuhetega seotud teabe avalikustamiseks. Liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2015/84949 artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid ei tohiks see mõjutada. Asjaomased teenuseosutajad peaksid nõutava teabe avalikustama oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas.	(19) On väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on uudistemeedia omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte, mis on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus, ning sellest tulenevalt osaleda aktiivselt demokraatias. Selline läbipaistvus on seetõttu tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu vähendamiseks. Seega on vaja kehtestada toimetusvastutust kandavatele meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded, mis peaksid sisaldama proportsionaalseid nõudeid omandisuhetega seotud teabe avalikustamiseks. Liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2015/84949 artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid ei tohiks see mõjutada. Asjaomased teenuseosutajad peaksid nõutava teabe avalikustama kasutajasõbralikus vormingus oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas. Seepärast on vaja, et liikmesriigid teeksid asjaomasele riigi reguleerivale asutusele või organile ülesandeks selliste teabenõuete täitmise järelevalve ning meediaomandi andmebaasi väljatöötamise ja haldamise. Kõnealusel riigi reguleerival asutusel või organil peaks olema oma ülesannetega seoses võimalik nõuda ja saada meediateenuse osutajatelt lisateavet. Meediateenuste saajatele kättesaadava teabe juurdepääsetavuse ja ühtsuse edasiseks tugevdamiseks ja tagamiseks peaks nõukoda looma meediaomandi Euroopa andmebaasi ja seda haldama.
__________________	__________________
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117).	49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117).

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19a) Üldsuse juurdepääs teatavatele kontaktandmetele, omanditeabele ning teabele riikliku reklaami ja meediateenuse osutajatele eraldatud riikliku rahalise toetuse kohta on oluline, et meediateenuste saajad võiksid võimalikest huvide konfliktidest aru saada ja neid kontrollida, aidates samal ajal kaasa usalduse säilitamisele ning hõlbustades teabe aegsat ja tõhusat kättesaadavust riikide reguleerivatele asutustele või organitele või nõukojale. Võimaliku halduskoormuse vähendamiseks tuleks teatavat liiki andmeid siiski esitada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, proportsionaalsel ja tasakaalustatud viisil ning selleks, et tagada õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Meedia usaldusväärsus nõuab ka ennetavat lähenemisviisi, et edendada uudistemeedia ettevõtete toimetuste sõltumatust, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil. Meediateenuse osutajad peaksid võtma proportsionaalseid meetmeid, et tagada pärast seda, kui omanike ja toimetajate vahel on kokku lepitud toimetuse üldine suund, toimetajate vabadus teha oma kutsetegevuse käigus individuaalseid otsuseid. Eesmärk kaitsta toimetajaid põhjendamatu sekkumise eest otsustesse, mis on tehtud nende igapäevatöö käigus konkreetse sisu kohta, aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet. Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama teenusesaajate jaoks ka oma tegelike ja võimalike huvide konfliktide läbipaistvuse.	(20) Meedia usaldusväärsust saab toetada ajakirjandusstandardite edendamise ja tagamisega kogu liidus ning meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatuse edendamise ja tagamisega, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil, et tagada teabe usaldusväärsus ning see, et mis tahes ideoloogilist orientatsiooni piirab absoluutne nõue teatada uudistest ja arvamustest tõeselt ja eetiliselt. Meediateenuse osutajad peaksid võtma meetmeid, et tagada toimetajatele ja peatoimetajatele vabadus teha oma kutsetegevuse käigus toimetuslikke otsuseid toimetuse väljakujunenud suuna alusel. Need meetmed peaksid tugevdama kaitsemeetmeid, millega tugevdatakse lisaks meediavabadusele ka meediasiseselt antavat vabadust. Eesmärk kaitsta toimetajaid ja peatoimetajaid põhjendamatu sekkumise eest otsustesse, mis on tehtud nende igapäevatöö käigus konkreetse sisu kohta, aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet ning Euroopa Nõukogu resolutsiooniga 1003 (1993). Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama ka läbipaistvuse ja avalikustama teenusesaajatele kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid ning tagama, et nende omanikud, kirjastajad ja juhtkond järgiksid toimetuse usaldusväärsuse ja sõltumatuse osas kõrgeimaid kutsestandardeid.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Regulatiivse koormuse leevendamiseks tuleks mikroettevõtjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL50 artikli 3 tähenduses vabastada toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks mõeldud teabe ja sisemiste kaitsemeetmetega seotud nõuetest. Lisaks peaks meediateenuse osutajatel olema vabadus kohandada sisemisi kaitsemeetmeid vastavalt oma vajadustele, eelkõige juhul, kui nad on nimetatud artikli tähenduses väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Käesolevale määrusele lisatud soovituses51 on esitatud loetelu vabatahtlikest sisemistest kaitsemeetmetest, mida meediaettevõtted võivad sellega seoses vastu võtta. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et sellega võetakse eraõiguslike meediateenuse osutajate omanikelt õigus seada strateegilisi või üldeesmärke ning edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Sellega seoses tunnistatakse käesolevas määruses, et toimetuse sõltumatuse edendamise eesmärk peab olema tasakaalus erameedia omanike seaduslike õiguste ja huvidega.	(21) Meediateenuse osutajad peaksid võtma vastu sisemised kaitsemeetmed kooskõlas oma struktuuride ja vajadustega. Käesolevale määrusele lisatud soovituses50 on esitatud loetelu vabatahtlikest sisemistest kaitsemeetmetest, mida meediaettevõtted sellega seoses võiksid kaaluda. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et sellega võetakse eraõiguslike meediateenuse osutajate omanikelt õigus teha otsuseid oma toimetusrühmade koosseisu kohta või oma toimetuse suuna kohta, seada strateegilisi või üldeesmärke ning edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Käesolevat määrust ei tohiks siiski ka tõlgendada nii, et meediateenuse osutaja omanik või ettevõtte tegevjuht võib põhjendamatult sekkuda tema kehtestatud toimetuse suuna kohaselt tegutsevate toimetajate ja peatoimetajate töösse, sundides neid näiteks lisama või eemaldama sisu enne selle üldsusele kättesaadavaks tegemist. Sellega seoses tunnistatakse käesolevas määruses, et toimetuse sõltumatuse tagamise ja edendamise eesmärk peab olema tasakaalus erameedia omanike seaduslike õiguste ja huvidega.
__________________	__________________
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76).	50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76).
51 ELT C ..., ..., lk …	51 ELT C ..., ..., lk …

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. See nõuab direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, et tunnistada kehtetuks selle artikkel 30b, millega luuakse ERGA, ning sellest tulenevalt asendada viited ERGA-le ja selle ülesannetele. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on käesoleval juhul põhjendatud, sest see piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma ja mis on suunatud liidu institutsioonidele.	(22) Liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja, et riikide reguleerivad asutused või organid konsulteeriksid meediateenuse osutajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide, meediaekspertide, akadeemiliste ringkondade, ametiühingute ja ajakirjanike ühenduste esindajatega. Lisaks on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. See nõuab direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, et tunnistada kehtetuks selle artikkel 30b, millega luuakse ERGA, ning sellest tulenevalt asendada viited ERGA-le ja selle ülesannetele. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on käesoleval juhul põhjendatud, sest see piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma ja mis on suunatud liidu institutsioonidele. Liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel peaks olema piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis on proportsionaalsed neile käesoleva määrusega antud lisaülesannetega, et täita liikmesriikides vajalikke ülesandeid ning võimaldada nõukoja sõltumatut ja tõhusat toimimist ning käesoleva määruse kohaldamist. Liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel peaks olema täielik tegevusautonoomia ning nad peaksid olema sõltumatud igasugusest poliitilisest ja majanduslikust sekkumisest. Nõukoja tegevuses osalevate liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite sõltumatus on vajalik tingimus nõukoja ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ja käesoleva määrusega loodud eksperdirühma usaldusväärsuse tagamiseks.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite juhtivad esindajad, kelle on määranud need asutused või organid. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal peaks olema ka võimalus kutsuda kokkuleppel komisjoniga oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid, sh eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivate asutuste või organite või muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.	(23) Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 sätestatud nõuete kohaselt loodud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite juhtivad esindajad. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite, või kui see on kohaldatav, enese- või kaasregulatsiooni mehhanismide ühise esindaja võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal ja eksperdirühmal peaks olema ka võimalus kutsuda oma koosolekutele üksikjuhtumite kaupa väliseksperte. Nõukojal peaks samuti olema võimalus määrata kokkuleppel komisjoniga oma koosolekutel osalema alalisi vaatlejaid, sh eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivaid asutusi või organeid või muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Nõukoja kodukorras tuleks määrata kindlaks juhtrühma liikmete roll ja ülesanded ning nende ametisse nimetamise kord ja ametiaeg. Juhtrühma peaks kuuluma esimees, aseesimees, ametist lahkuv esimees ja kaks muud liiget. Esimehe ja teiste juhtrühma liikmete valimisel tuleks arvesse võtta geograafilise tasakaalu põhimõtet. Lisaks peaks nõukoda lisama oma kodukorda mehhanismid huvide konfliktide ennetamiseks ja haldamiseks, liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite sõltumatuse hindamiseks ning nende liikmete hääleõiguse ajutiseks peatamiseks, kelle sõltumatus on vaidlustatud.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23a) Nõukoda peab kooskõlas käesoleva määrusega käsitlema küsimusi, mis ei kuulu ERGA pädevusse, eelkõige ajakirjandusväljaannete, raadio ja veebimeediaga seotud küsimusi. Seega on vaja luua eksperdirühm, kuhu kuuluvad eksperdid, enese- või kaasregulatsiooni organisatsioonide, näiteks ajakirjandusühingute, meedia- või pressinõukogude meediaesindajad ning kodanikuühiskonna esindajad, kes nõustavad nõukoda ja konsulteerivad temaga käesoleva määruse rakendamise küsimuses. Eksperdirühma koosseis tuleks kindlaks määrata nõukoja kodukorras ning see peaks kajastama olemasolevaid eneseregulatsiooni meediaraamistikke igast liikmesriigist ning liikmesriikide erinevaid valdkondlikke ja geograafilisi piirkondi. Lisaks liikmesriikide esindajatele peaks eksperdirühma kuuluma laialdaselt tunnustatud ja etableerunud Euroopa organisatsioonid, kes esindavad mitmesuguseid meediasektori huve. Eksperdirühm tuleks paigutada nõukoja struktuuri. Eksperdirühm peaks nõukoda selle ülesannete täitmisel nõustama. Eksperdirühmal peaks olema sõltumatuks tegutsemiseks vajalik autonoomia. Eksperdirühmal peaks olema võimalik omal algatusel kutsuda eksperte ja meedia esindajaid kas struktureeritud dialoogi raames või muul viisil, et aidata tal hinnata käesoleva määruse kohaldamist ja anda tema vajadustest lähtuvalt oma panus tema töösse. Eksperdirühmal peaks olema õigus anda soovitusi ja juhtida nõukoja tähelepanu käesoleva määruse võimalikele rikkumistele omal algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel. Eksperdirühm peaks tegema oma soovitused või aruanded asjaomaste sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemuste kohta avalikult kättesaadavaks. Eksperdirühma töö tulemused peaksid andma nõukojale piisavat teavet, et teha oma otsused sellele tuginedes, täiendades samal ajal liidus olemasolevaid väljakujunenud mehhanisme, nagu komisjoni iga-aastased õigusriigi olukorda käsitlevad aruanded või meedia mitmekesisuse seire, ja saadud tulemusi neis mehhanismides ära kasutades. Töötulemused peaksid samuti võimaldama nõukojal tegeleda lahendamata küsimustega. Nõukoda peaks neid töötulemusi arvesse võtma oma iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamisel. Nõukojal peaks olema võimalik küsida eksperdirühmalt nõu alati, kui ta vajab analüüsi ja teavet seoses konkreetse pädevusvaldkonnaga. Nõukoda peaks konsulteerima eksperdirühmaga iga arvamuse või otsuse puhul, mis on seotud audiovisuaalmeedia sektorist väljapoole jäävate küsimustega.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Eelkõige peaks nõukoda aktiivselt toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidavalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist ning koostama arvamusi kokkuleppel komisjoniga või tema taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda komisjoni juures asuva sekretariaadi eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Komisjoni juures asuv sekretariaat peaks andma nõukojale haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel.	(24) Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Nõukoja töö peaks siiski olema sõltumatu komisjonist ja igasugusest poliitilisest või majanduslikust mõjust. Nõukoda peaks aktiivselt toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidevalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist, koostama arvamusi ja täitma mis tahes muid ülesandeid omal algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks ja sõltumatuks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda sõltumatu sekretariaadi eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Sekretariaat peaks tegutsema ainult nõukoja juhiste kohaselt. Sekretariaadile tuleks tagada piisavad eelarvevahendid ja inimressursid. Sekretariaat peaks andma nõukojale sisulist, haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24a) On oluline, et nõukoda annaks koostöös liikmesriikide reguleerivate asutuste või organitega ning kehtivaid riigisiseseid õigusakte arvesse võttes välja suunised üldist huvi pakkuvate meediateenuste määratluse ning nende ulatuse kindlaksmääramise kriteeriumide, hindamisraamistiku ja menetluse kohta. On oluline, et need suunised oleksid kooskõlas liidu väärtuste ja väljakujunenud üldist huvi pakkuvate eesmärkidega, nagu meedia mitmekesisus, väljendusvabadus, juurdepääs usaldusväärsele teabele, sotsiaalne ühtekuuluvus ja kultuuriline mitmekesisus.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Regulatiivne koostöö sõltumatute meediat reguleerivate asutuste või organite vahel on otsustava tähtsusega, et meediateenuste siseturg toimiks nõuetekohaselt. Direktiiviga 2010/13/EL ei ole aga liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele ette nähtud struktureeritud koostöö raamistikku. Pärast audiovisuaalmeedia teenuste ELi raamistiku läbivaatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/180852, millega laiendati selle kohaldamisala videojagamisplatvormidele, on pidevalt kasvanud vajadus liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite tiheda koostöö järele, eelkõige piiriüleste juhtumite lahendamiseks. Selline vajadus on põhjendatud ka ELi meediakeskkonna uute väljakutsetega, mida on püütud käesolevas määruses lahendada, muu hulgas andes liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele uusi ülesandeid.	(25) Regulatiivne koostöö sõltumatute meediat reguleerivate asutuste või organite vahel on otsustava tähtsusega, et meediateenuste siseturg toimiks nõuetekohaselt. Direktiiviga 2010/13/EL ei ole aga liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele ette nähtud struktureeritud koostöö raamistikku. Pärast audiovisuaalmeedia teenuste ELi raamistiku läbivaatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/180852, millega laiendati selle kohaldamisala videojagamisplatvormidele, on pidevalt kasvanud vajadus liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite tiheda koostöö järele, eelkõige piiriüleste juhtumite lahendamiseks. Selline vajadus on põhjendatud ka ELi meediakeskkonna uute väljakutsetega, mida on püütud käesolevas määruses lahendada, muu hulgas andes liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele uusi ülesandeid. Seepärast peaks nõukojal olema komisjoniga konsulteerides võimalik kehtestada ka koostöökokkulepped pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
__________________	__________________
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).	52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Selleks et tagada liidu meediaõiguse tulemuslik jõustamine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest meediaeeskirjadest kõrvale, ning vältida täiendavate tõkete tekkimist meediateenuste siseturul, on oluline näha ette selge ja õiguslikult siduv raamistik, mille alusel liikmesriikide reguleerivad asutused või organid saaksid teha tulemuslikku ja tõhusat koostööd.	(26) ERGA võttis 2020. aastal vastu vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on vabatahtlik koostööraamistik audiovisuaalmeedia teenuseid ja videojagamisplatvormi teenuseid käsitlevate meedia valdkonna normide piiriülese täitmise tagamise tugevdamiseks. Sellele vabatahtlikule raamistikule tuginedes ja selleks, et tagada meediaõigust käsitlevate liidu meetmete terviklik ja tulemuslik jõustamine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest normidest kõrvale, ja vältida täiendavaid tõkkeid meediateenuste osutamisel siseturul, on oluline, et liikmesriikide reguleerivad asutused või organid teeksid kehtestatud õigusraamistiku alusel omavahel tulemuslikku ja tõhusat koostööd.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste vaatajaid teatava ebaseadusliku ja kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust.	(27) Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste kasutajaid teatava kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige ja ilma et see piiraks päritoluriigi põhimõtte kohaldamist, on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust.
__________________	__________________
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).	53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Käesoleva määruse ja direktiiviga 2010/13/EL seoses on oluline tagada järjepidevad reguleerimistavad. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks võib komisjon vajaduse korral anda välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada üldist huvi pakkuva sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid. Samuti oleks kasulik anda suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud siseriiklike meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eksperditeadmisi vastavate suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta.	(28) Oluline on tagada käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL järjepidev ja tõhus kohaldamine. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks peaks komisjon vajaduse korral andma välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada üldist huvi pakkuva sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid. Suunised tuleks koostada nõukoja toetusel ja need peaksid austama liikmesriikide pädevust kultuuriküsimustes, et edendada meedia mitmekesisust, lähtuma põhimõtetest ega tohiks piirata olemasolevaid riiklikke esiletõstmismeetmeid. Samuti oleks kasulik anda suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud siseriiklike meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eksperditeadmisi vastavate suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28a) Meediaomandi piiramist käsitlevate normide minimaalne ühtlustamine kogu Euroopa Liidus on üks põhivahendeid selleks, et tagada õiglane seisukohtade mitmekesisus, kaitsta meediateenuse osutajate ausat konkurentsi Euroopa meediaturul ning toetada tarbijate õigust saada erapooletul ja mitmekesisel viisil mitmeid erinevaid teabeallikaid ja eri arvamusi. Seetõttu peaksid teatavad direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 9 määratletud riikliku taustaga isikud, nagu riigipead, valitsusjuhid ja ministrid, pärast nende ametisse nimetamist lõpetama oma ärisuhte meediateenuse osutajaga.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Selleks et tagada võrdsed tingimused erinevate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel, võttes arvesse tehnoloogia arengut siseturul, on vaja leida ühised tehnilised nõuded seadmetele, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist või kannavad digitaalseid signaale, mis edastavad audiovisuaalset sisu allikast sihtkohta. Sellega seoses on vaja vältida lahknevaid tehnilisi standardeid, mis tekitavad ettevõtetele ja tarbijatele tõkkeid ja lisakulusid, ning ergutada leidma lahendusi audiovisuaalmeedia teenustega seotud olemasolevate kohustuste täitmiseks.	(29) Selleks et tagada võrdsed tingimused erinevate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel, võttes arvesse tehnoloogia arengut siseturul, on vaja leida ühised ühtlustatud Euroopa standardid seadmetele, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, sealhulgas kaugpuldid, või seadmetele, mis kannavad digitaalseid signaale, mis edastavad audiovisuaalset sisu allikast sihtkohta. Sellega seoses on vaja vältida lahknevaid tehnilisi standardeid, mis tekitavad ettevõtetele ja tarbijatele tõkkeid ja lisakulusid, ning ergutada leidma lahendusi audiovisuaalmeedia teenustega seotud olemasolevate kohustuste täitmiseks.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu selliste väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate tegevuse eest, kelle teenused on suunatud liidu kasutajaskonnale ja kes võivad kahjustada või ohustada avalikku julgeolekut ja kaitset, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada. Sellega seoses tuleb tugevdada liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koordineerimist, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud siseriiklike meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Lisaks on vaja kooskõlastada siseriiklikke meetmeid, mida võidakse võtta selleks, et tõrjuda avalikku julgeolekut ja kaitset ähvardavaid ohte, mis tulenevad väljaspool liitu asutatud ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenustest, kusjuures nõukoda võib vajaduse korral esitada kokkuleppel komisjoniga selliste meetmete kohta arvamusi. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.	(30) Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise ning kaitstes ja edendades meedia mitmekesisust. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu väljastpoolt liitu osutatavate meediateenuste eest, olenemata sellest, mil viisil neid levitatakse või neile ligi pääsetakse, kui need on suunatud liidu kasutajaskonnale või jõuavad selleni, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada, ning sisaldavad avalikku üleskutset panna toime terroriakt, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2017/541, või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib kahjustada avalikku julgeolekut ning riigi julgeoleku ja kaitse säilitamist. Meediateenuse osutajate suhtes, kelle asukoht on väljaspool liitu ja kes soovivad oma meediapakkumiste puhul kasutada ära meediateenuste vaba liikumist, mis on üks liidu siseturu eelistest, tuleks kohaldada samu tingimusi ja nõudeid nagu nende meediateenuse osutajate suhtes, kelle asukoht on liidus. Sellega seoses tuleb tugevdada liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koordineerimist, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud siseriiklike meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et samu teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Lisaks on vaja kooskõlastada siseriiklikke meetmeid, mida võidakse võtta selleks, et tõrjuda avalikku julgeolekut ja kaitset ähvardavaid ohte, mis tulenevad väljastpoolt liitu osutatavatest ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenustest, kusjuures nõukoda võib vajaduse korral esitada omal algatusel või asjaomase riigi reguleeriva asutuse või organi taotlusel selliste meetmete kohta arvamusi. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on oluline roll internetis teabe levitamisel ja teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete või enesereguleerimise nõuetega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad seega juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate pakutav sisu ei vasta nende tingimustele – kuigi see ei aita kaasa määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemse riski tekkimisele –, võtma nõuetekohaselt arvesse meediavabadust ja mitmekesisust kooskõlas määrusega (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] ning esitama meediateenuse osutajatele kui nende ärikasutajatele võimalikult varakult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/115054 kohastes põhjendustes vajalikud selgitused. Selleks et minimeerida sisu piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid püüdma esitada põhjendused enne piirangu jõustumist, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt]. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt].	(31) Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on peamine roll internetis teabe levitamisel ja teabele juurdepääsu pakkumisel ning teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete nõuetega ning kaas- või eneseregulatsiooni mehhanismidega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Samal ajal peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad võtma nõuetekohaselt arvesse ka kasutajate õigust väljendus- ja teabevabadusele, meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid meedia mitmekesisusele asjakohasel viisil kaasa aitama, austades meediateenuse osutajate vabadust tegutseda piiranguteta. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad seega juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate pakutav sisu ei vasta nende tingimustele – kuigi see ei aita kaasa määruse (EL) 2022/2065 artiklis 34 osutatud süsteemse riski tekkimisele –, nõuetekohaselt austama meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning esitama meediateenuse osutajatele kui ärikasutajatele võimalikult varakult vajalikud selgitused põhjendustes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/115054 ning määruses (EL) 2022/2065. Selleks et minimeerida sisu peatamise või piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid andma meediateenuse osutajale võimaluse vastata põhjendustele 24 tunni jooksul enne piirangu või peatamise jõustumist. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/2065. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja kavatseb peatamist või piirangut siiski kohaldada, peaks pädev reguleeriv asutus või organ või enese- või kaasregulatsiooni mehhanismi organ otsustama, kas kavandatav peatamine või piirang on tingimustes sisalduvat konkreetset klauslit silmas pidades põhjendatud, võttes eelkõige arvesse ka põhivabadusi.
__________________	__________________
54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79).	54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79).

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja sõnavabadusele, on lisaks õigustatud, et kui meediateenuse osutajad järgivad teatavaid regulatiivseid või enesereguleerimise nõudeid, käsitletakse nende kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.	(32) Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja sõnavabadusele, on lisaks õigustatud, et kui meediateenuse osutajad vastavad teatavatele regulatiivsetele või enesereguleerimise nõuetele, käsitletakse nende kaebusi ja vajaduse korral nende esindusorganite poolt määruse (EL) 2022/2065 kohaselt esitatud kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras ja igal juhul hiljemalt 24 tunni jooksul pärast nende esitamist.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad lisama oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel deklareerida oma vastavust teatavatele nõuetele, kuid säilitama samal ajal võimaluse sellist ettevõtja deklaratsiooni mitte aktsepteerida, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võivad tugineda teabele nende nõuete järgimise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse (Journalism Trust Initiative) masinloetavale standardile või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Komisjoni suunised võivad olla kasulikud sellise funktsiooni tõhusa rakendamise hõlbustamiseks, muu hulgas seoses asjassepuutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonide deklaratsioonide läbivaatamisse kaasamise korra, vajaduse korral asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise ning funktsiooni võimaliku kuritarvitamise käsitlemisega.	(33) Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad lisama oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel deklareerida oma vastavust teatavatele nõuetele, kuid säilitama samal ajal võimaluse sellist ettevõtja deklaratsiooni kinnitada, näiteks riigi reguleeriva asutuse või organi või enese- või kaasregulatsiooni mehhanismi organi poolt, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Kui meediateenuse osutajad on saanud sellise kinnituse, tuleks neid käsitada tunnustatud meediateenuse osutajatena. Samuti peaks olema võimalik pöörduda nõukoja poole, kellel peaks olema võimalik esitada sellistes küsimustes soovitus. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võivad tugineda teabele nendele nõuetele vastamise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse (Journalism Trust Initiative) masinloetavale standardile, mis on välja töötatud Euroopa Standardikomitee egiidi all, või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Selline mehhanism ei tohiks takistada väga suuri digiplatvorme liitumast ELi desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi vabatahtliku kohustusega nr 22 või võtmast meetmeid, et suurendada meediateenuste nähtavust, leitavust ja esiletõstmist oma soovitussüsteemides, mida pakuvad meediateenuse osutajad, kes järgivad tõendatavalt ajakirjanduse kutse- ja eetikastandardeid. Sellega seoses võiks võrdlusaluseks olla sertifitseerimine kutse- ja eetilise ajakirjanduse ISO standardite, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse alusel. Komisjoni poolt nõukojaga konsulteerides välja antud suunised võivad olla kasulikud sellise funktsiooni tõhusa rakendamise hõlbustamiseks, muu hulgas seoses asjassepuutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonide deklaratsioonide läbivaatamisse kaasamise korra, vajaduse korral asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise ning funktsiooni võimaliku kuritarvitamise käsitlemisega.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesolevas määruses tunnistatakse enesereguleerimise mehhanismide tähtsust meediateenuste osutamisel väga suurtel digiplatvormidel. Need kujutavad endast teatavat liiki vabatahtlikke algatusi, näiteks käitumisjuhendeid, mis võimaldavad meediateenuse osutajatel või nende esindajatel võtta ise enda jaoks vastu ühiseid suuniseid, muu hulgas eetikanormide, vigade parandamise või kaebuste käsitlemise kohta. Tugev, kaasav ja laialdaselt tunnustatud meedia enesereguleerimine tagab meediateenuste kvaliteedi ja professionaalsuse ning on toimetuste usaldusväärsuse tagamise võti.	(34) Käesolevas määruses tunnistatakse, kui tähtsad on kaas- ja enesereguleerimise mehhanismid, mida on asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis õiguslikult tunnustatud, meediateenuste osutamisel väga suurtel digiplatvormidel. Need kujutavad endast teatavat liiki vabatahtlikke algatusi, näiteks käitumisjuhendeid, mis võimaldavad meediateenuse osutajatel või nende esindajatel võtta ise enda jaoks vastu ühiseid suuniseid, muu hulgas eetikanormide, vigade parandamise või kaebuste käsitlemise kohta. Tugev, kaasav ja laialdaselt aktsepteeritud meedia kaas- ja enesereguleerimine tagab meediateenuste kvaliteedi ja professionaalsuse ning on toimetuste usaldusväärsuse tagamise võti.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kes järgivad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid ning leiavad, et väga suurte digiplatvormide pakkujad kehtestavad sageli ilma piisava põhjuseta nende sisule piiranguid, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele.	(35) Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kes järgivad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid ning leiavad, et väga suurte digiplatvormide pakkujad kehtestavad sageli ilma piisava põhjuseta nende sisule piiranguid, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja ja meediateenuse osutaja ei suuda leida rahumeelset lahendust, peaks meediateenuse osutajal olema võimalik esitada kaebuse sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organile kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(35a) Käesoleva määruse tähenduses ei tohiks sisu piiramise kohustused takistada väga suuri digiplatvorme võitlemast desinformatsiooni vastu või kaitsmast alaealisi. Sellega seoses ei tohiks kohustusi kohaldada sisu tahapoole paigutamise, sisu märgistamise või selle nähtavuse vähendamise (näiteks kujutiste hägustamise) juhtumite puhul, kui need on kooskõlas desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi ja muude asjakohaste liidu õigusnormidega. Samal ajal tuleks tunnistada, et mittetulunduslikul eesmärgil tegutsevaid teenuseid, nagu veebipõhised entsüklopeediad ning haridus- ja teadushoidlad, ei tohiks pidada artikli 17 kohaldamisel väga suurteks digiplatvormideks.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid ning jälgida, kas peetakse kinni enesereguleerimise algatustest, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatustest. Asjakohasel juhul võib komisjon määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] alusel kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaadata läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluda nõukojal teda selles toetada.	(36) Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama eksperdirühma kaasates struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, väga suurte otsingumootorite pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna, sealhulgas faktikontrolliga tegelevate organisatsioonide esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel ja väga suurtes otsingumootorites juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid, jälgida, kas järgitakse enesereguleerimise algatusi, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatusi, ning hinnata selliste algatuste või sisu modereerimispoliitika võimalikku negatiivset mõju meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Asjakohasel juhul võib komisjon määruse (EL) 2022/2065 alusel kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaadata läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluda nõukojal ja eksperdirühmal teda selles toetada.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Audiovisuaalmeedia teenuste saajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audiovisuaalset sisu nad soovivad vaadata. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks nutitelerite) tootjate või kasutajaliideste pakkujate ning meediateenuse osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks seadme koduekraanil, riist- või tarkvara otseteede, rakenduste ja otsingualade kaudu, mis mõjutavad teenusesaajate vaatamiskäitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Teenusesaajatel peaks olema võimalik lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil muuta sellise seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollib ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, ilma et see piiraks võimalusi võtta direktiivi 2010/13/EÜ artikli 7a alusel avaliku poliitikaga seotud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine.	(37) Audio- ja audiovisuaalmeedia teenuste kasutajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audio- ja audiovisuaalset sisu nad soovivad kuulata või vaadata. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audio- ja audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks nutitelerite või auto audiosüsteemide) tootjate või kasutajaliideste pakkujate ning meediateenuse osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks seadme koduekraanil, riistvara, sealhulgas kaugpultide, või tarkvara otseteede, rakenduste ja otsingualade kaudu, mis mõjutavad kasutajate käitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audio- või audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Sellise kasutajaliidese või seadme puhul, mis kontrollib ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, peaks audio- või audiovisuaalmeedia teenuse kasutajatel olema võimalik lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil muuta seadeid ja vaikepaigutust, sealhulgas kasutajatele sellistele teenustele juurdepääsu pakkuvate audovisuaalmeedia teenuste või rakenduste konfiguratsiooni, ilma et see piiraks võimalusi võtta avaliku poliitikaga seotud õigustatud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine, eelkõige meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a ja 7b rakendamiseks.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37a) Meediateenuste kasutajatel on üha raskem kindlaks teha, kes kannab nende tarbitavate meediateenuste eest toimetusvastutust, eelkõige siis, kui nad kasutavad neid ühendatud seadmete, kasutajaliideste või digiplatvormide kaudu. Meediasisu või -teenuste toimetusvastutusele selgelt osutamata jätmine, näiteks logode, kaubamärkide või muude iseloomulike tunnuste ebaõige omistamise või eemaldamise kaudu, jätab meediateenuste kasutajad ilma võimest saadud teavet mõista ja hinnata. Meediateenuste kasutajatel peaks seetõttu olema võimalik hõlpsasti tuvastada meediateenuse osutaja, kes kannab toimetusvastutust mis tahes meediateenuse eest kõigis seadmetes ja kasutajaliidestes, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu meediateenustele ja nende kasutamist.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37b) Audiovisuaalmeedia teenuste suhtes kehtivad mitmesugused kohustused, et täita avaliku poliitika eesmärke, nagu kultuurilise mitmekesisuse ja pluralistliku meediakeskkonna toetamine. Seetõttu on oluline, et seadmed oleksid kavandatud viisil, mis tagab nii vaatajate kui ka meediateenuse osutajate seisukohast õiglase juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele kogu nende mitmekesisuses. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata mõjule, mida avaldavad seadmete tootjate valikud kaugjuhtimispultide kavandamisel. Numbriklaviatuurid peaksid televiisorite kaugpultidel seetõttu olema standardsed, et vältida kasutajate põhjendamatut sõltuvust seadmete tootjate kavandatud kasutajaliidestest.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Erinevad regulatiivsed, õigus- või haldusmeetmed võivad mõjutada negatiivselt meediateenuse osutajate toimimist siseturul. Nende hulka kuuluvad näiteks eeskirjad, millega piiratakse meediaettevõtete omandiõigust teistele meediasektoris või muudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele; nende hulka kuuluvad ka otsused, mis on seotud meediateenuse osutajate litsentside ja tegevuslubade või nende eelneva teavitamisega. Selleks et leevendada võimalikku negatiivset mõju meediateenuste siseturu toimimisele ja suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.	(38) Erinevad regulatiivsed, õigus- või haldusmeetmed võivad mõjutada negatiivselt meedia mitmekesisust ning meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust nende meediateenuste osutamise või toimimise osas siseturul. Sellised meetmed võivad esineda mitmesugusel kujul, näiteks eeskirjad, millega piiratakse meediaettevõtete omandiõigust teistele meediasektoris või muudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele. Nende hulka kuuluvad ka litsentsidega seotud otsused, nagu meediateenuse osutajate litsentside kehtetuks tunnistamine või nende uuendamise takistamine või nende sisu edastamise, trükkimise või muul viisil levitamise võime mis tahes viisil põhjendamatult blokeerimine või piiramine, ning otsused, mis on seotud meediateenuse osutajate tegevuslubade või nende eelneva teavitamisega. Selleks et leevendada võimalikku negatiivset mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele ning meediateenuste siseturu toimimisele ja suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed vähendama häireid meediateenuse osutajate tegevuses ning olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Kõigist meetmetest, mis mõjutavad negatiivselt meedia mitmekesisust, toimetuste sõltumatust või meediateenuse osutajate tegevust, sealhulgas juhul, kui need on seotud liidu õigusaktide, näiteks direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, tuleks meediateenuse osutajaid teavitada aegsasti enne nende vastuvõtmist, et vältida võimalikke häireid ja anda meediateenuse osutajatele piisavalt aega hinnata selliste meetmete mõju meedia mitmekesisusele ja toimetusvabadusele. Sellistest meetmetest teatamise nõude eesmärk ei ole mõjutada riiklikke meetmeid, millega rakendatakse direktiivi 2010/13/EL, kui need ei mõjuta meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust, ELi toimimise lepingu artikli 167 kohaselt võetud riiklikke meetmeid, Euroopa päritolu teoste edendamiseks võetud riiklikke meetmeid või muul viisil riigiabi eeskirjadega reguleeritud riiklikke meetmeid.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada komisjoni taotlusel arvamus, kui liikmesriigi meetmed mõjutavad tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale, kes osutab teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, või kui asjaomasel meediateenuse osutajal on oluline mõju avaliku arvamuse kujunemisele selles liikmesriigis.	(39) Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada omal algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel arvamus, kui liikmesriigi meetmed mõjutavad tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist või meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale, kes osutab teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, või kui asjaomasel meediateenuse osutajal on oluline mõju avaliku arvamuse kujunemisele selles liikmesriigis. Meediateenuse osutajal, keda selline meede isiklikult ja otseselt mõjutab, peaks olema võimalik taotleda, et nõukoda koostaks selle meetme kohta arvamuse.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanike abistamisel demokraatlikes protsessides. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama oma õigussüsteemis normid ja menetlused, et tagada meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele või toimetuste sõltumatusele. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele konkreetsel meediaturul, meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on konkureerivate seisukohtade vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena.	(40) Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele juurdepääsu võimaldamisel asjakohasele teabele, et osaleda demokraatlikes protsessides. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama siseriiklikus õiguses normid ja menetlused, mis võimaldaksid kvalitatiivselt hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele, sealhulgas väga suuri digiplatvorme, mis edastavad meediateenuse osutajate pakutavat sisu, kes kontrollivad juurdepääsu meediateenuse osutajate sisule ja selle nähtavust konkreetsel meediaturul, meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on konkureerivate seisukohtade vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena. Lisaks on kohalikul ja piirkondlikul meediaturul tegutsejatel oluline roll avaliku arvamuse kujundamisel. Seepärast on vaja arvesse võtta tugeva, pluralistliku ja hästi rahastatud kohaliku ja piirkondliku meedia ökosüsteemi jätkusuutlikkust, eriti meediaturu kontsentratsiooni hindamisel. Seetõttu on oluline kehtestada sellised normid ja menetlused, et vältida huvide konflikte meediaomandi kontsentratsiooni ja poliitilise võimu vahel, mis kahjustab vaba konkurentsi, võrdseid võimalusi ja meedia mitmekesisust.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema kaasatud, kui hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada meediaturu kontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.	(41) Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid või vajaduse korral enesereguleerimise organid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema märkimisväärselt kaasatud, kui hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada asjakohased tähtajad ning objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada meediaturu kontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangul selle kohta, millist mõju avaldab meediaturu kontsentratsioon meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega.	(42) Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangutel sellise meediaturu kontsentratsiooni kohta, millel võib olla mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega.
__________________	__________________
55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22).	55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22).

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Nõukojal peaks olema õigus esitada arvamusi liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta, kui teatamisele kuuluv kontsentratsioon võib mõjutada meedia siseturu toimimist. Nii oleks see näiteks juhul, kui kontsentratsiooniga on seotud vähemalt üks teises liikmesriigis asutatud või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsev ettevõte või kui kontsentratsiooni tulemusena oleks meediateenuse osutajatel märkimisväärne mõju avaliku arvamuse kujundamisele teataval meediaturul. Kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist, peaks nõukojal olema võimalik esitada komisjoni taotlusel arvamus. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus.	(43) Nõukojal peaks olema õigus esitada arvamusi liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta, kui teatamisele kuuluv kontsentratsioon võib mõjutada meedia siseturu toimimist. Nii oleks see näiteks juhul, kui kontsentratsiooniga on seotud vähemalt üks teises liikmesriigis asutatud või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsev ettevõte või kui kontsentratsiooni tulemusena oleks meediateenuse osutajatel märkimisväärne mõju avaliku arvamuse kujundamisele teataval meediaturul. Kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist, peaks nõukojal olema võimalik esitada omal algatusel või komisjoni taotlusel arvamus. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, arvestades internetikeskkonda. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust meediaturu kontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist.	(44) Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, arvestades internetikeskkonda. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust meediaturu kontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Lisaks tuleks arvesse võtta ajakirjandusvabadust käsitlevates peatükkides esitatud komisjoni iga-aastase õigusriigi aruande tulemusi ja meediaseire käigus igal aastal läbi viidud riskihindamist, et määrata kindlaks meedia üldine õhkkond ja kõnealuse kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada edasist sisutootmist. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna mõõtmise lahenduste abil. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad aga pakuvad mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada meediaturu osaliste vahel teabe asümmeetriat ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul.	(45) Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada edasist sisutootmist. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele ja võrreldavatele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna mõõtmise lahenduste abil. Sellised lahendused peaksid olema kooskõlas liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse normidega. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad, nagu väga suured digiplatvormid, aga pakuvad endale kuuluvaid mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada kasutajaskonna andmeid, mis ei ole võrreldavad, teabe asümmeetriat meediaturu osaliste vahel ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust ja usaldusväärsust, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral ja võimaluste piires andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes määruse 2019/1150 või määruse (EL) 2022/XX [digiturgude õigusakt] alusel, sh kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega.	(46) Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust, võrreldavust ja usaldusväärsust, eelkõige veebis, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Põhimõtteliselt tuleks kasutajaskonda mõõta kooskõlas valdkonnas laialdaselt aktsepteeritud eneseregulatsiooni mehhanismidega. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral ja võimaluste piires andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood ning mõõtmise ulatus. Lisaks peaksid endale kuuluvate kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad esitama meediateenuse osutajatele anonüümitud andmed, sealhulgas koondamata andmed, valdkondlikule standardile vastaval ja võrreldaval kujul. Sellised andmed peaksid olema vähemalt sama detailsed kui tööstusharu tunnustatud eneseregulatsiooni mehhanismide andmed. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kasutajaskonna õigust enda kohta käivate isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud harta artiklis 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/6791a, ega mis tahes kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes vastavalt määrusele (EL) 2019/1150 või (EL) 2022/1925, sealhulgas kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega või ettevõtjate ärisaladuste kaitsega, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/943 artiklis 2.
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Enesereguleerimist on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Selle edasiarendamist võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige meediateenuse osutajatega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused.	(47) Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad koos meediateenuse osutajate ja/või nende esindajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Meediatööstuses laialdaselt tunnustatud eneseregulatsiooni mehhanisme on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Lisaks on sellised eneseregulatsiooni mehhanismid, mida nimetatakse valdkonna ühiskomiteedeks, võimelised tagama, et kasutajaskonna mõõtmine on erapooletu ja mõõtmisandmed on võrreldavad. Selliste mehhanismide ebajärjekindel kasutuselevõtt liikmesriikides võib avaldada negatiivset mõju reklaamile. Seepärast tuleks selliste mehhanismide vastuvõtmist edendada riiklikul tasandil. Eneseregulatsiooni mehhanismide edasiarendamist, sealhulgas riikide reguleerivate asutuste või organite abiga, võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrreldavuse ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige meediateenuse osutajatega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Riiklik reklaam on paljude meediateenuse osutajate jaoks oluline tuluallikas, mis aitab kaasa nende majanduslikule jätkusuutlikkusele. Et tagada siseturul võrdsed võimalused, tuleb juurdepääs riiklikule reklaamile anda mittediskrimineerival viisil mis tahes liikmesriigi igale meediateenuse osutajale, kes suudab jõuda piisavalt mõnede või kõigi asjaomaste üldsuse liikmeteni. Lisaks võib riiklik reklaam muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Riikliku reklaami läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine on seega võimas vahend meediateenuse osutajate mõjutamiseks või „kinnihoidmiseks“. Riikliku reklaami jaotamist ja läbipaistvust reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis aga ei pruugi hõlmata kõiki riiklikke reklaamikulusid ega pakkuda piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Riiklikku reklaami reguleerivad normid, mis puudutavad konkreetselt meediat, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.	(48) Avaliku sektori vahendid riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks on paljude meediateenuse osutajate, digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujate jaoks oluline tuluallikas, mis aitab kaasa nende majanduslikule jätkusuutlikkusele. Juurdepääs sellistele rahalistele vahenditele tuleb mittediskrimineerival viisil anda igale meediateenuse osutajale, digiplatvormide pakkujale ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujale mis tahes liikmesriigist, kes suudab jõuda piisavalt mõnede või kõigi asjaomaste üldsuse liikmeteni. Lisaks võivad avaliku sektori vahendid riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks riigiga seotud üksustelt, näiteks riigile kuuluvatelt äriühingutelt, eelkõige kaupade või teenuste rahastamise või ostmise vormis, muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise või osalise huvi suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Avaliku sektori vahendite läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks on seega võimas vahend meediateenuse osutajate toimetusvabaduse mõjutamiseks, meediateenuse pakkujate „kinnihoidmiseks“ või poliitiliselt kaaperdatud meediateenuse osutajate varjatud subsideerimiseks või rahastamiseks, et saada ebaõiglast poliitilist või ärilist eelist või soodsat kajastamist. Seetõttu ei tohiks selliste olukordade lahendamiseks riigiasutuse või riigi kontrolli all oleva või riigi omandis oleva ettevõtte poolt ühele meediateenuse osutajale, digiplatvormi pakkujale või internetipõhise otsingumootori pakkujale eraldatud avaliku sektori vahendid ületada 15 % kogusummast, mille see avaliku sektori asutus või riigi kontrolli all olev või riigi omandis olev ettevõtja eraldab riiklikuks reklaamiks kõigile riigis tegutsevatele meediateenuse osutajatele kokku. Avaliku sektori vahendite jaotamist ja läbipaistvust riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis ei paku piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. See võib tekitada teabe asümmeetriat, suurendada riske meediaturul tegutsejatele ja avaldada negatiivset mõju piiriülesele majandustegevusele. Näiteks avaliku sektori vahendite suunamine valitsusmeelsetesse meediaväljaannetesse või soodsa meediakajastuse saamiseks avaliku sektori kulutuste abil moonutab konkurentsi ja pärsib investeeringuid siseturul ning kahjustab ausat konkurentsi meediaturu ökosüsteemis. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Meediat puudutavad eeskirjad avaliku sektori vahendite kohta riikliku reklaami ja ostude puhul, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.
__________________	__________________
56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).	56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate vahel ning vältida varjatud subsiidiumide ja meedia lubamatu poliitilise mõjutamise ohtu, on vaja kehtestada ühised läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise nõuded riikliku reklaami ja riigi ressursside (et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami) jaotamise kohta meediateenuse osutajatele, muu hulgas nõue avaldada teave riigi reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. Liikmesriigid peaksid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi.	(49) Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate vahel ning vältida varjatud toetuste ja põhjendamatu poliitilise mõju ohtu meediale, on vaja kehtestada läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise ühised nõuded avaliku sektori vahendite jaotamisel riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele või internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065, muu hulgas nõue avaldada teave riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks avaliku sektori vahendite saajate ning kulutatud summade kohta. Seega on vaja, et riikide reguleerivad asutused või organid jälgiksid ja annaksid aru riiklike vahendite jaotamisest meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks. Kui riigi reguleerivad asutused või organid seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet, mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe õigsust ning selliste riiklike vahendite puhul kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Liit ja liikmesriigid peaksid tegema riikliku reklaami ja ostude tegemisega seotud avaliku sektori vahendeid puudutava vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega. Peale selle on vaja koostada kergesti mõistetavad ja avalikult kättesaadavad aruanded, et koondada kogu teave riiklike vahendite jaotamise kohta riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele. Need aruanded peaksid andma iga-aastase ülevaate igale meediateenuse osutajale, digiplatvormide pakkujale ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujale eraldatud avaliku sektori vahendite kogusummast riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks riiklikelt, sealhulgas kolmandate riikide üksustelt. Andmekaitsenõukogu peaks andma riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele juhiseid aruandluseks riiklike vahendite eraldamise kohta riiklikuks reklaamiks ja ostude tegemiseks. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(49a) Riiklike asutuste teated hädaolukorra kohta on vajalikud üldsuse teavitamiseks loodus- või tervisekatastroofide, õnnetusjuhtumite või mis tahes muude ootamatute ettenägematute suurõnnetuste ohust, mis võib põhjustada kahju märkimisväärsele osale elanikkonnast. Hädaolukordadel on suur potentsiaal tekitada uusi või süvendada olemasolevaid haavatavusi meediasektoris. Sellega seoses võib riigi vahendite jaotamine hädaolukorra sõnumite edastamiseks muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Hädaolukorrad muutuvad üha piiriülesemaks, samal ajal kui riigi ressursside jaotamist käsitlevad eeskirjad on liikmesriigiti erinevad, põhjustades meedia siseturu killustatust ja õiguslikku ebakindlust. Seepärast tuleks selliste vahendite jaotamisel meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele järgida samu ühtlustatud eeskirju kui avaliku sektori vahendite puhul reklaamiks ja ostude tegemiseks. Tunnistades kriisiperioodil meetmete võtmise kiireloomulisust, tuleks siiski kohaldada erisätteid, mis võimaldavad ametiasutustel, riigi omanduses või kontrolli all olevatel ettevõtetel ja üksustel täita läbipaistvus- ja aruandluskohustusi pärast hädaolukorra lõppemist.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Meediateenuste siseturu toimimise parandamiseks tehtavate jõupingutuste raames tuleks korrapäraselt jälgida meedia siseturu toimimist ja vastupidavust ohustavaid riske. Sellise järelevalve eesmärk peaks olema anda üksikasjalikke andmeid ja kvalitatiivseid hinnanguid meediateenuste siseturu vastupidavuse kohta, muu hulgas turu kontsentratsiooni määra kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohu kohta. Seda tuleks teha sõltumatult, tuginedes põhiliste tulemusnäitajate usaldusväärsele loetelule, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta korrapäraselt ajakohastab, konsulteerides nõukojaga. Võttes arvesse riskide ja tehnoloogia kiiret arengut meedia siseturul, peaks järelevalve sisaldama tulevikku suunatud meetmeid, nagu stressitestid, et hinnata meedia siseturu vastupidavust, hoiatada meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud nõrkuste eest ning aidata kaasa juhtimise, andmete kvaliteedi ja riskijuhtimise parandamiseks tehtavatele jõupingutustele. Järelevalve peaks hõlmama eelkõige piiriülese tegevuse ja investeeringute taset, regulatiivset koostööd ja meediavaldkonna õigusnormide lähendamist, meediateenuste osutamise takistusi, sh digikeskkonnas, ning majandusressursside jaotamise läbipaistvust ja õiglust meedia siseturul. Samuti tuleks arvesse võtta laiemaid suundumusi meedia siseturul ja riikide meediaturgudel ning meediateenuse osutajaid mõjutavaid siseriiklikke õigusakte. Lisaks peaks järelevalve andma ülevaate meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks, sh lisatud soovituses nimetatud meetmetest. Järelevalve kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks asjakohaselt kaasata nõukoda, sest sinna kuuluvad meediaturu eriteadmistega üksused.	(50) Meediateenuste siseturu toimimise parandamiseks tehtavate jõupingutuste raames tuleks korrapäraselt jälgida meedia siseturu toimimist ja vastupidavust ohustavaid riske, sealhulgas teabega manipuleerimise ja sekkumise riske. Sellise järelevalve eesmärk peaks olema anda üksikasjalikke andmeid ja kvalitatiivseid hinnanguid meediateenuste siseturu vastupidavuse kohta, muu hulgas meediaturu olemasoleva kontsentratsiooni ulatuse kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning riskide kohta, mida selline kontsentratsioon põhjustab toimetuste sõltumatusele ja meedia mitmekesisusele. Selleks et tuua turuosalistele selgust ja võimaldada jälgida siseturu toimimist, hinnates samal ajal mõju toimetuste sõltumatusele ja meedia mitmekesisusele liidus, on vaja, et komisjon esitaks objektiivse ülevaate olemasolevatest meediaturgude kontsentratsioonidest nii seoses nende panusega meediaturu struktuuri ja meediaomandi mitmekesisusse kui ka nende mõjuga avaliku arvamuse kujunemisele igas liikmesriigis. Selline järelevalve peaks toimuma sõltumatult, tuginedes põhiliste tulemusnäitajate usaldusväärsele loetelule, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta korrapäraselt ajakohastab, konsulteerides nõukojaga. Lisaks peaks komisjon käesoleva määruse tõhusa kohaldamise hõlbustamiseks looma kasutajasõbraliku hoiatusmehhanismi, mis võimaldab meediateenuse osutajatel ja asjaomastel huvitatud isikutel teatada kõigist probleemidest või riskidest, millega nad käesoleva määruse kohaldamisel kokku puutuvad. Selline mehhanism aitab komisjonil kiiremini tuvastada ja käsitleda käesoleva määruse võimalikke rikkumisi. Võttes arvesse riskide ja tehnoloogia kiiret arengut meedia siseturul, peaks järelevalve sisaldama tulevikku suunatud meetmeid, nagu stressitestid, et hinnata meedia siseturu vastupidavust, hoiatada meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud nõrkuste eest ning aidata kaasa juhtimise, andmete kvaliteedi ja riskijuhtimise parandamiseks tehtavatele jõupingutustele. Järelevalve peaks hõlmama eelkõige regulatiivset koostööd ja meediavaldkonna õigusnormide lähendamist, meediateenuste osutamise takistusi, sh meediateenuse osutajate positsiooni digikeskkonnas, väga suurte digiplatvormide pakkujate ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate kohustuste täitmist ning majandusressursside jaotamise läbipaistvust ja õiglust meedia siseturul. Samuti tuleks arvesse võtta laiemaid suundumusi meedia siseturul ja riikide meediaturgudel ning meediateenuse osutajaid mõjutavaid siseriiklikke õigusakte. Lisaks peaks järelevalve andma ülevaate meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks, sh lisatud soovituses nimetatud meetmetest. Järelevalve kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks asjakohaselt kaasata nõukoda, sest sinna kuuluvad meediaturu eriteadmistega üksused. Sellise järelevalve puhul tuleks arvesse võtta ka kõigis liikmesriikides toimuva meediaseire tulemusi, meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskavas osutatud seiret, mis kehtestati komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatises „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“, meedia mitmekesisuse seire tulemusi ning komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevate iga-aastaste aruannete järeldusi.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(50a) On oluline, et tunnustataks Leipzigis asuva Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskuse ning Firenzes asuva Euroopa Ülikooli Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskuse asjakohaseid teadmisi meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse valdkonnas. Samuti on oluline, et kui tegeletakse meediaomandi küsimusega Euroopas, võetaks arvesse selliseid Euroopa vahendeid nagu Euroopa meediaomandi seirevahend.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Selleks et valmistada ette käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist, tuleks selle sätteid, mis käsitlevad sõltumatuid meediaasutusi, nõukoda ja direktiivi 2010/13/EL vajalikke muudatusi (määruse artiklid 7–12 ja 27), hakata kohaldama kolm kuud pärast määruse jõustumist, samas kui kõiki teisi määruse sätteid hakatakse kohaldama kuus kuud pärast määruse jõustumist. Seda on vaja eelkõige selleks, et tagada nõukoja õigeaegne loomine määruse eduka rakendamise eesmärgil.	(51) Komisjonil peaks olema võimalik võtta vajalikke meetmeid, et jälgida, kas käesolevas määruses sätestatud kohustusi kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt. Selleks et valmistada ette käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist, tuleks selle sätteid, mis käsitlevad sõltumatuid meediaasutusi, nõukoda ja direktiivi 2010/13/EL vajalikke muudatusi (määruse artiklid 7–12 ja 27), hakata kohaldama kolm kuud pärast määruse jõustumist, samas kui kõiki teisi määruse sätteid hakatakse kohaldama kuus kuud pärast määruse jõustumist. Seda on vaja eelkõige selleks, et tagada nõukoja õigeaegne loomine määruse eduka rakendamise eesmärgil.

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised normid meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, säilitades samal ajal meediateenuste kvaliteedi, ning luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda.	1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised normid meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, mh luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“), ning ühised aluspõhimõtted, mis toimivad miinimumstandarditena, tagades samal ajal meediateenuste sõltumatuse.

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolev määrus ei mõjuta õigusnorme, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:	2. Käesolev määrus ei mõjuta järgmisi õigusnorme:

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) konkurentsieeskirjad, sealhulgas määruses (EÜ) nr 139/2004 sätestatud eeskirjad;

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) direktiiv 2001/29/EÜ;

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ac) direktiiv 2019/789/EL;

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) direktiivis 2010/13/EL sätestatud eeskirjad;

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) määrus (EL) 2022/xxx [digiteenuste õigusakt];	d) määruses (EL) 2022/2065 sätestatud eeskirjad;

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) määrus (EL) 2022/xxx [digiturgude määrus].	e) määruses (EL) 2022/1925 sätestatud eeskirjad;

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) eeskirjad, mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/19371a;
	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fb) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) xxx/XXX, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) eest.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid eeskirju II peatükis ja III peatüki 5. jaos käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.	3. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju II peatükis, III peatüki 5. jaos ja artiklis 24 käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „meediateenus“ – teenus asutamislepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid;	1) „meediateenus“ – teenus asutamislepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid või lõike nendest;

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi;	2) „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus, olenemata sellest, kas füüsilise isiku puhul tehakse seda standardses või mittestandardses tööhõivevormis, seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi;

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „avalik-õiguslik meediateenuse osutaja“ – meediateenuse osutaja, kellele on siseriikliku õiguse alusel usaldatud avaliku teenuse osutamise ülesanne või kes saab sellise ülesande täitmiseks riigilt avaliku sektori vahendeid;	3) „avalik-õiguslik meediateenuse osutaja“ – meediateenuse osutaja, kellele on siseriikliku õiguse alusel usaldatud avaliku teenuse osutamine või kes saab avaliku teenuse osutamiseks riigilt avaliku sektori vahendeid;

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „toimetaja“ – füüsiline isik või mitu isikut, kes võivad moodustada organi, olenemata selle õiguslikust vormist, staatusest ja koosseisust, ning kes teevad meediateenuse osutajas toimetusotsuseid või teostavad nende otsuste üle järelevalvet;	7) „peatoimetaja“ – füüsiline isik või mitu isikut, kes võivad moodustada organi, olenemata selle õiguslikust vormist, staatusest ja koosseisust, ning kes teevad meediateenuse osutajas toimetusotsuseid või teostavad nende otsuste üle järelevalvet;

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) „toimetusotsus” – toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse osutaja igapäevase tegevusega;	8) „toimetusotsus“ – meediateenuse osutaja poolt toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus;

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata siseriikliku õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest;	9) „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete sisu valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata siseriikliku õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest;

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a) „digiplatvorm“ – digiplatvorm, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i;

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9b) „internetipõhine otsingumootor“ – internetipõhine otsingumootor, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis j;

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 25 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja;	10) „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja;

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	10a) „väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) „riigi reguleeriv asutus või organ“ – asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/13/EL artiklile 30;	12) „riigi reguleeriv asutus või organ“ – mis tahes asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/13/EL artiklile 30;

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12a) „kasutajaliides“ – teenus, mis annab ülevaate ühe või mitme meediateenuse osutaja pakutavatest meediateenustest ning mis võimaldab kasutajal valida meediateenuseid või rakendusi, mille peamine eesmärk on pakkuda juurdepääsu meediateenustele ning kontrollida või hallata juurdepääsu meediateenustele ning nende kasutamist;

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) „meediaturu kontsentratsioon“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat;	13) „meediaturu kontsentratsioon“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, milles osaleb vähemalt üks meedia väärtusahela osaline;

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13a) „meedia mitmekesisus“ – erinevad seisukohad, analüüsid ja arvamused avalikus diskursuses, sealhulgas vähemuse seisukohad ja arvamused, mida levitavad takistusteta paljude erinevate, üksteisest sõltumatute omanike käes olevad meediateenuse osutajad eri meediakanalites ja meediažanrites, ning eraõiguslike kommertsmeediateenuste osutajate ja avalik-õigusliku meediateenuse osutajate kooseksisteerimise tunnustamine;

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et teha otsuseid reklaami jaotamise või hindade kohta või sellega seotud sisu kavandamise, tootmise või levitamise kohta;	14) „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste ja digiplatvormide kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et teha otsuseid reklaami jaotamise, hindade, ostmise ja müügi või meediateenuste kavandamise või levitamise kohta;

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	14a) „kasutajaskonna mõõtmine endale kuuluva süsteemiga“ – kasutajaskonna mõõtmine, mis ei vasta meediateenuse osutajaid hõlmavate eneseregulatsiooni mehhanismidega kokku lepitud valdkonna standarditele;

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused, näiteks riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel;	15) „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, edendamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses, digiplatvormil või internetipõhises otsingumootoris, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad mis tahes liidu, riiklikud või piirkondlikud ametiasutused, näiteks liidu institutsioonid, organid või asutused, riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel;

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	15a) „ametiasutuse hädaolukorra sõnum“ – meediateenuses sellise teavitussõnumi edastamise korraldamine, avaldamine või levitamine, mida ametiasutus peab vajalikuks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite, muude ootamatute intsidentide või kriitiliste olukordade korral, mis võivad inimestele kahju tekitada;

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) „nuhkvara“ – digielementidega toode, mis on spetsiaalselt loodud teiste digielementidega toodete nõrkuste ärakasutamiseks, mis võimaldab füüsiliste või juriidiliste isikute varjatud jälgimist, jälgides, ekstraktides, kogudes või analüüsides sellistest toodetest või selliseid tooteid kasutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadud andmeid, eelkõige salvestades salaja kõnesid või kasutades muul viisil lõppkasutaja seadme mikrofoni, filmides füüsilisi isikuid, masinaid või nende ümbrust, kopeerides sõnumeid, pildistades, jälgides veebikäitumist, jälgides geograafilist asukohta, kogudes muude andurite andmeid või jälgides tegevust mitme lõppkasutaja seadme kaudu, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks selgesõnalise nõusoleku;	16) „jälgimistehnoloogia“ – digitaalne või mehaaniline vahend või toode või mingi muu vahend või toode, mis võimaldab saada teavet andmete püügi, jälgimise, ekstraktimise, kogumise või analüüsimise teel, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks oma selgesõnalise nõusoleku kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimustega;

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	16a) „nuhkvara“ – seiretehnoloogia, mis on väga sekkuv tulenevalt eelkõige selle ulatuslikust juurdepääsust seadmetele ja nende funktsioonidele ja mis on loodud teiste digielementidega toodete nõrkuste ärakasutamiseks, mis võimaldab füüsiliste või juriidiliste isikute ulatuslikku varjatud jälgimist, sealhulgas tagasiulatuvalt, jälgides, ekstraktides, kogudes või analüüsides sellistest toodetest või selliseid tooteid kasutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadud andmeid, sealhulgas valimatult, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks oma selgesõnalise nõusoleku kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimustega;

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) terrorism,	a) terrorism, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541,

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	17a) „meediapädevus“ – oskused, teadmised ja mõistmine, mis võimaldavad kodanikel meediat tõhusalt ja ohutult kasutada ning mis ei piirdu üksnes vahendite ja tehnoloogiate õppimisega, vaid mille eesmärk on anda kodanikele kriitilise mõtlemise oskused, mis on vajalikud otsustamiseks, keeruka reaalsuse analüüsimiseks ning arvamuste ja faktide erinevuse tuvastamiseks.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meediateenuse osutajate ja saajate õigused ja kohustused	Meediateenuste saajate õigused, meediateenuse osutajate õigused ja kaitsemeetmed avalik-õigusliku meediateenuse osutajate sõltumatuks toimimiseks

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu meediateenuse saajatel on õigus saada avaliku arutelu huvides mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist sisu, mis on toodetud meediateenuse osutajate toimetusvabadust austades.	Liikmesriigid tagavad kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 11, et meediateenuste saajatel on vaba ja demokraatliku diskursuse tagamiseks juurdepääs mitmele meediateenusele, mida toodavad toimetuslikult sõltumatud meediateenuse osutajad ilma riigi sekkumiseta. Liikmesriigid kehtestavad vajalikud raamtingimused nende õiguste tagamiseks ning meedia mitmekesisuse kaitsmiseks, säilitamiseks ja edendamiseks.

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Meediateenuse osutajatel on õigus tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid austavad meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust. Liikmesriigid, sh nende reguleerivad asutused ja organid, ei tohi:	2. Liit, liikmesriigid ja eraõiguslikud üksused austavad meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust ja sõltumatust. Liikmesriigid, sh nende reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused, ei tohi:

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ja -otsustesse ega püüda neid mõjutada ühelgi viisil, otseselt ega kaudselt;	a) sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ja toimetusotsustesse ega püüda neid mõjutada ühelgi viisil, otseselt ega kaudselt;

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) kohustada meediateenuste osutajaid või nende töötajaid avaldama või levitama toimetusliku protsessiga seotud teavet, sealhulgas kasutatud allikate kohta;

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) pidada kinni, karistada, pealt kuulata, jälgida, läbi otsida või kontrollida meediateenuse osutajaid või asjakohasel juhul nende pereliikmeid, töötajaid või töötajate pereliikmeid või nende äri- ja eraruume ega arestida nende vara põhjusel, et nad keelduvad avaldamast teavet oma allikate kohta, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja liidu muude õigusnormidega;	b) pidada kinni, karistada, läbi otsida või kontrollida meediateenuse osutajaid, nende töötajaid või asjakohasel juhul nende pereliikmeid või muid isikuid, kes kuuluvad nende ametialaste suhete võrgustikku, sealhulgas juhukontaktid, või läbi otsida või kontrollida nende äri- ja eraruume ega arestida nende vara, kui sellise tegevusega võib kaasneda nende kutsetegevusega tegelemise õiguse rikkumine ja eelkõige juhul, kui selline tegevus võib kaasa tuua juurdepääsu ajakirjandusallikatele;

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) pääseda ligi krüpteeritud sisuandmetele mis tahes seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende pereliikmed, töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muu isik, kes kuulub nende ametialaste või isiklike suhete võrgustikku, sealhulgas juhukontaktid;

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kasutada nuhkvara mis tahes seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad või asjakohasel juhul nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, välja arvatud juhul, kui see on igal üksikjuhul eraldi riigi julgeoleku seisukohast põhjendatud ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega või kui seda kasutatakse mõne eespool nimetatud isiku raskete kuritegude uurimisel, see on ette nähtud siseriikliku õigusega ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega ning punkti b kohaselt võetud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad.	c) võtta jälgimismeetmeid või kasutada jälgimistehnoloogiat või anda eraõiguslikele üksustele juhiseid selliste meetmete või sellise tehnoloogia kasutamiseks seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muud nende ametialaste suhete võrgustikku kuuluvad isikud, sealhulgas juhukontaktid.

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kasutada nuhkvara või sarnast sekkuvat tehnoloogiat või anda eraõiguslikele üksustele juhiseid nuhkvara või sellise tehnoloogia kasutamiseks seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muud nende ametialaste suhete võrgustikku kuuluvad isikud, sealhulgas juhukontaktid.

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) teha kolmandale isikule ülesandeks viia ellu punktides b – ca viidatud meetmeid.

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Erandina lõike 2 punktist b võivad liikmesriigid, sealhulgas nende riiklikud reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused võtta kõnealuses punktis osutatud meetmeid tingimusel, et muud õiguslikud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad ning et need meetmed:
	a)  ei ole seotud meediateenuse osutaja ega tema töötajate kutsetegevusega;
	b)  ei võimalda juurdepääsu ajakirjandusallikatele;
	c)  on ette nähtud siseriikliku õigusega;
	d)  on põhjendatud igal üksikjuhul sellega, et rasket kuritegu ennetada, uurida või selle eest vastutusele võtta;
	e)  on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muu asjakohase liidu õigusega;
	f)  on taotletava õiguspärase eesmärgiga proportsionaalsed ning
	g)  on eelnevalt määratud sõltumatu ja erapooletu õigusasutuse poolt, kellel on tõhusad, teadaolevad ja kättesaadavad parandusmeetmed, mis on tagatud kooskõlas harta artikliga 47 ja kooskõlas muu asjakohase liidu õigusega.
	Lõike 2 punktis b osutatud meetmete võtmisel ei hangi liikmesriigid, sealhulgas nende riiklikud reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused meediateenuse osutajate ja nende töötajate kutsetegevusega seotud andmeid, eelkõige andmeid, mis võimaldavad juurdepääsu ajakirjandusallikatele.

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Erandina lõike 2 punktidest ba ja c võivad liikmesriigid, sealhulgas nende riiklikud reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused võtta neis punktides osutatud meetmeid tingimusel, et lõike 2 punktis b osutatud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad ning et need meetmed:
	a)  vastavad lõike 2a punktides a, b, c, e, f ja g loetletud tingimustele;
	b)  hõlmavad üksnes sellise raske kuriteo uurimist või selle eest vastutusele võtmist, mis on asjaomases liikmesriigis karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava karistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat;
	c)  võetakse viimase abinõuna ning d) vaadatakse korrapäraselt läbi sõltumatu ja erapooletu õigusasutuse poolt.

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Erandina lõike 2 punktist ca võivad liikmesriigid, sealhulgas nende riiklikud reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning eraõiguslikud üksused võtta selles punktis osutatud meetmeid tingimusel, et lõike 2 punktis ba või c osutatud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad, ning tingimusel, et meetmed vastavad lõike 2a punktides a, b, c, e, f ja g ning lõike 2b punktides b, c ja d loetletud tingimustele.

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2d. Lõike 2 punktides ba, c ja ca osutatud meetmete rakendamist kontrollitakse tagantjärele kohtuliku kontrolli või mõne muu sõltumatu järelevalvemehhanismi abil. Liikmesriigid teavitavad isikuid, kelle suhtes kohaldatakse lõike 2 punktides b – ca osutatud meetmeid, ja isikuid, kelle andmetele või sidele on sellise tegevuse tulemusena juurde pääsetud, nende andmetele või sidele juurdepääsust, nende andmete töötlemise kestusest ja ulatusest ning andmete töötlemise viisist. Liikmesriigid tagavad sõltumatu asutuse kaudu õiguskaitse kättesaadavuse isikutele, keda selliste meetmete rakendamine on otseselt või kaudselt mõjutanud. Liikmesriigid avaldavad selliste meetmete rakendamiseks heaks kiidetud ja tagasilükatud taotluste arvu. Käesolevas lõikes sätestatud kaitsemeetmed laienevad ka ebatüüpilises töösuhtes olevatele füüsilistele isikutele, näiteks vabakutselistele, kes tegutsevad samas valdkonnas kui meediateenuse osutajad ja nende töötajad.

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad liikmesriigid lisaks sellele sõltumatu asutuse või organi, kes tegeleb meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete esitatud kaebustega lõike 2 punktide b ja c rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide b ja c järgimise kohta.	3. Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad liikmesriigid lisaks sellele struktuuriliselt ja funktsionaalselt sõltumatu asutuse või organi, näiteks ombudsmani, kes tegeleb meediateenuse osutajate, nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete või muude nendega ametialaselt või eraviisiliselt seotud isikute esitatud kaebustega lõike 2 punktide aa, b, ba, c, ca ja cb rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide aa, b, ba, c, ca ja cb järgimise kohta.

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad esitavad kooskõlas oma avaliku teenuse osutamise ülesandega oma kasutajaskonnale erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi.	1. Liikmesriigid tagavad siseriikliku õiguse ja oma tegevusega, et avalik-õiguslikud meediateenuste osutajatel on täielik iseseisvus ja toimetuslik sõltumatus valitsuse, poliitilistest, majanduslikest või erahuvidest, et pakkuda oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmisel oma kasutajaskonnale erapooletul ja sõltumatul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi.

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud siseriiklikus õiguses.	Liikmesriigid tagavad siseriikliku õiguse ja oma tegevusega, et avalik-õigusliku meedia juhtimisstruktuuride määramisel järgitakse sõltumatuse, vastutuse, tõhususe, läbipaistvuse ja avatuse põhimõtteid. Eelkõige avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud siseriiklikus õiguses.

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nende ametiaeg määratakse kindlaks siseriikliku õigusega ning see peab olema piisavalt pikk, et tagada avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegelik sõltumatus. Neid võib enne ametiaja lõppu ametist vabastada üksnes erandkorras, kui nad ei vasta enam eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis on nende ülesannete täitmiseks siseriikliku õigusega ette nähtud, või ebaseadusliku käitumise või tõsise üleastumisega seotud konkreetsetel põhjustel, mis on eelnevalt siseriiklikus õiguses kindlaks määratud.	Nende ametiaeg määratakse kindlaks siseriikliku õigusega, see peab vastama nende ülesannetele ning peab olema piisavalt pikk, et tagada avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegelik sõltumatus. Neid võib enne ametiaja lõppu ametist vabastada üksnes erandlikel asjaoludel, kui nad ei vasta enam eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis on nende ülesannete täitmiseks siseriiklikus õiguses ette nähtud, või ebaseadusliku käitumise või tõsise üleastumisega seotud konkreetsetel põhjustel, mis on eelnevalt siseriiklikus õiguses kindlaks määratud.

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ametist vabastamise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, neist tuleb asjaomast isikut eelnevalt teavitada ja need peavad sisaldama kohtuliku kontrolli võimalust. Ametist vabastamise põhjused tehakse üldsusele kättesaadavaks.	Ametist vabastamise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud siseriiklikus õiguses eelnevalt sätestatud kriteeriumidega, neist tuleb asjaomast isikut eelnevalt teavitada ja need peavad sisaldama kohtuliku kontrolli võimalust. Ametist vabastamise põhjused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks. Need vahendid peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud.	3. Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad mitmeaastased rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande ja sellega seotud eesmärkide täitmiseks. Need vahendid ja nende jaotamise protsess põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel kriteeriumidel ning peavad olema sellised, et oleks tagatud toimetuse sõltumatus, võimaldades samal ajal meediateenuste arengut kasutajaskonna uute huvide või uute sisu- ja meediavormide jaoks ning tehnilist arengut.

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liikmesriigid määravad sõltumatu asutuse või kehtestavad sõltumatu menetluse avalik-õigusliku meediateenuse osutajate rahaliste vajaduste kindlaksmääramiseks kooskõlas lõikega 3. Liikmesriigid tagavad sõltumatu kohtuliku kontrolli.
	Esimeses lõigus osutatud sõltumatu asutuse määramise menetlus või selles osutatud kehtestatud menetlused peavad olema prognoositavad, läbipaistvad, sõltumatud, erapooletud ja mittediskrimineerivad ning põhinema objektiivsetel ja proportsionaalsetel kriteeriumidel, mis on eelnevalt siseriiklikus õiguses sätestatud.

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid määravad ühe või mitu sõltumatut asutust või organit, et jälgida lõigete 1–3 täitmist.	4. Liikmesriigid kehtestavad mehhanismid või määravad ühe või mitu sõltumatut asutust või organit, et jälgida lõigete 1–3 kohaldamist. Sellised mehhanismid, asutused või organid peavad olema sõltumatud valitsuse mõjust. Kahtluse korral või tulenevalt käesoleva artikli nõuete täitmata jätmise või osalise täitmisega seotud järeldustest esitavad sõltumatud asutused või organid oma arvamuse ning teavitavad nõukoda; järeldused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad teevad oma teenuse saajatele hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks järgmise teabe:	1. Meediateenuse osutajad teevad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega oma teenuse saajatele lihtsal viisil vahetult ja alaliselt kättesaadavaks järgmise teabe:

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) nende juriidiline nimi ja kontaktandmed;	a) nende juriidiline nimi/juriidilised nimed ning kontakt- ja registreerimisandmed;

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) nende tegelike tulusaajate nimed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punkti 6 tähenduses.	c) nende tegelike tulusaajate nimed, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6;

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kas ja mil määral on nende otsene, kaudne või kasusaav omanik valitsus, riigiasutus, riigi omanduses olev ettevõte või mõni muu avalik-õiguslik asutus;

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt toimetusvastutust kandva füüsilise isiku nimi ja ametialased kontaktandmed, märkides juhul, kui on antud rohkem kui ühe isiku nimi ja ametialased kontaktandmed, meediateenuse selle osa, mille eest iga isik vastutab;

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cc) andmed omandistruktuuri ning selle kohta, kuidas nad on seotud oma ema- ja sõsarettevõtjate ning tütarettevõtjatega;

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cd) riiklik reklaam ja neile eraldatud riigi rahaline toetus.

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Meediateenuse osutajad peavad hoidma lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtud teavet ajakohasena.

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Meediateenuse osutajad esitavad lõikes 1 loetletud teabe lõikes 2b osutatud riiklikele meediaomandi andmebaasidele. Kui lõikes 1 loetletud teave muutub, esitavad meediateenuse osutajad ajakohastatud teabe riiklikele meediaomandi andmebaasidele 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest.

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja taotluse korral teevad meediateenuse osutajad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega riikide reguleerivatele asutustele või organitele, kriisilahendusnõukogule või vajaduse korral mis tahes õigustatud huviga poolele kättesaadavaks teiste ettevõtjate otseste, kaudsete ja tegelike tulusaajate äri- ja finantshuvid või tegevuse, sealhulgas nende seosed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 9 määratletud riikliku taustaga isikutega ning kõnealuse direktiivi artikli 3 punktis 11 määratletud isikutega, kes on teadaolevalt nende lähedased kaastöötajad.

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1d. Lõigetes 1 ja 2a toodud teabe puhul järgitakse asjaomaseid põhiõigusi, nagu tegelike kasusaajate õigus era- ja perekonnaelu austamisele. See teave peab olema vajalik ja proportsionaalne ning teenima üldhuvieesmärki.

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1e. Riigi reguleerivatele asutustele või organitele tehakse ülesandeks luua riiklikud meediaomandi andmebaasid, et jälgida lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist. Need andmebaasid tehakse üldsusele kättesaadavaks ja need vastavad asjakohasele liidu õigusele.
	Meediateenuse osutajad esitavad riigi reguleerivate asutuste või organite taotlusel neile lisateavet, et saaks hinnata lõigete 1 ja 2a kohaselt esitatud teabe õigsust.

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1f. Riikide reguleerivad asutused või organid esitavad lõike 1 kohaselt esitatud teavet käsitlevad andmed kord kvartalis artikli 12 esimese lõigu punktis fa osutatud meediaomandi Euroopa andmebaasi.

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada iga toimetusotsuse sõltumatus. Selliste meetmete eesmärk on eelkõige:	2. Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad meediateenuse osutajad meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada toimetusotsuste sõltumatus. Selliste meetmete eesmärk on eelkõige:

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tagada, et toimetajatel on vabadus teha oma kutsetegevuse käigus konkreetseid toimetusotsuseid ning	a) tagada, et toimetajatel ja peatoimetajatel on vabadus teha oma kutsetegevuse käigus konkreetseid toimetusotsuseid vastavalt meediateenuse osutaja toimetuspoliitikale ning

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tagada, et meediateenuse osutajates osalust omavad isikud avalikustavad kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, mis võivad mõjutada uudiste ja päevakajalise sisu pakkumist.	b) tagada mis tahes tegeliku või võimaliku huvide konflikti ning meediateenuse osutajate toimetuslikesse otsustesse sekkumise katsete avalikustamine.

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Meediateenuse osutaja, kes saab avaliku sektori rahalisi vahendeid kolmandatelt riikidelt reklaami ja ostude eesmärgil, esitab igal aastal liikmesriigi reguleerivale asutusele või organile aruande. See aruanne sisaldab vähemalt järgmist:
	a) avaliku sektori vahendeid andvate üksuste nimed;
	b) antud avaliku sektori vahendite kogusumma aastas.
	Riigi reguleeriv asutus või organ teeb esimese lõigu kohaselt esitatud teabe üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva artikli kohaseid kohustusi ei kohaldata selliste meediateenuse osutajate suhtes, kes on mikroettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 tähenduses.	välja jäetud

 Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6a
	Piirangud meediaomandile
	1.  Järgmisi avaliku võimu olulisi ülesandeid täitvad füüsilised isikud ei tohi oma ametiaja jooksul olla ajakirjandusväljaannete või audiovisuaalmeedia teenuste tegelikud kasusaajad määruse (EL) XXXX/XXX [mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, COD 2021/0239] artikli 2 esimese lõigu punkti 22 tähenduses:
	a)  liikmesriigis:
	i)  riigipead, valitsusjuhid või ministrid;
	b)  liidu tasandil:
	i)  Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president või Euroopa Komisjoni liikmed;
	c)  kolmandas riigis:
	i)  funktsioonid, mis on samaväärsed punkti a alapunktis i loetletud funktsioonidega.
	2.  Kui füüsilisele isikule usaldatakse lõikes 1 loetletud olulise avaliku funktsiooni täitmine, lõpetab ta asjaomase meediateenuse osutaja tegevuse või oma ärisuhte, kui see võimaldab meediateenuse osutajat mõjutada, põhjendamatu viivituseta, kuid igal juhul hiljemalt 60 päeva jooksul pärast seda, kui temast on saanud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 9 määratletud riikliku taustaga isik.

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivad asutused või organid on valitsusest juriidiliselt eraldiseisvad ning tegevuses sõltumatud oma valitsusest ja mis tahes teisest avalik-õiguslikust või eraõiguslikust organist.

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid.	3. Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid ning teadmised. Liikmesriigid suurendavad proportsionaalselt riigi reguleerivatele asutustele või organitele eraldatavaid rahalisi, inim- ja tehnilisi ressursse, et võtta arvesse neile käesoleva määrusega antud lisaülesandeid.

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel asjakohased uurimisvolitused seoses selliste füüsiliste või juriidiliste isikute käitumisega, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki.	Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivatele asutustele või organitele antakse juurdepääs või neile antakse juurdepääs kogu teabele ja kõigile andmetele, mis on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eelkõige seoses selliste füüsiliste või juriidiliste isikutega, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki.

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need volitused hõlmavad eelkõige õigust nõuda, et sellised isikud esitaksid mõistliku aja jooksul teavet, mis on proportsionaalne ja vajalik III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks; taotluse võib esitada ka muule isikule, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla vajalik teave.	Riigi reguleerivate asutuste või organite taotlusel esitavad füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, neile mõistliku aja jooksul teabe, mis on proportsionaalne ja vajalik III peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks. Riigi reguleerivate asutuste või organite taotlusel esitab kõnealuse teabe ka iga muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla III peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik teave.

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Riikide reguleerivad asutused või organid konsulteerivad korrapäraselt meediasektori esindajatega. Riikide reguleerivad asutused või organid avaldavad igal aastal ja teevad üldsusele kättesaadavaks aruanded, mis kajastavad selliste konsultatsioonide tulemusi.

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Liikmesriigid teevad riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele ülesandeks töötada välja ja hallata spetsiaalseid veebipõhiseid meediaomandi andmebaase (sh piirkondlikul või kohalikul tasandil), mis sisaldavad artikli 6 lõikes 1 loetletud teavet. Üldsusel on sellistele andmebaasidele lihtne, kiire ja tõhus tasuta juurdepääs. Riigi reguleerivad asutused või organid koostavad asjaomase liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate omandilise kuuluvuse kohta korrapäraselt aruandeid.

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“).	1. Käesolevaga asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“). Nõukoda on liidu organ ja tal on juriidilise isiku staatus.

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Nõukoda on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu.

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Nõukojal on sekretariaat ja teda nõustab artikli 11a alusel loodud eksperdirühm.

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Nõukojale ja sekretariaadile tagatakse nende ülesannete täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid.

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Nõukoja ja sekretariaadi eelarve esitatakse eraldi eelarvereal liidu eelarve III jao vastavas rubriigis.

Muudatusettepanek  155

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Eelkõige ei taotle ega võta nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega.	Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Eelkõige ei taotle ega võta nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, riiklikult asutuselt ega organilt, isikult, liidu institutsioonilt, organilt ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega. See ei mõjuta ka teiste riikide reguleerivate asutuste või organite ega enese- või kaasreguleerimise organite esindajate võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel.

Muudatusettepanek  156

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda esindab eesistuja. Nõukoda valib oma liikmete hulgast eesistuja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.	4. Nõukoda esindab eesistuja. Nõukojal on juhtrühm. Juhtrühm koosneb nõukoha liikmete hulgast valitud liikmetest. Juhtrühma kuuluvad eesistuja, ase-eesistuja, ametist lahkuv eesistuja ja veel kaks liiget. Eesistuja ja teised juhtrühma liikmed valitakse nõukoja liikmete hulgast hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.

Muudatusettepanek  157

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon määrab nõukotta ühe esindaja. Komisjoni esindaja osaleb nõukoja kõigis tegevustes ja kõigil koosolekutel ilma hääleõiguseta. Nõukoja eesistuja teavitab komisjoni nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest. Nõukoda konsulteerib oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel komisjoniga.	5. Komisjon määrab nõukotta ühe esindaja. Komisjoni esindaja võib osaleda nõukoja tegevustes ja koosolekutel ilma hääleõiguseta. Nõukoja eesistuja teavitab komisjoni ja Euroopa Parlamenti nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest, eelkõige oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel.

Muudatusettepanek  158

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid.	6. Nõukoda võib kutsuda oma koosolekutele või oma töös ajutiselt osalema eksperte ning kokkuleppel komisjoniga vaatlejaid.

Muudatusettepanek  159

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Nõukoda võtab kokkuleppel komisjoniga ja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.	8. Nõukoda võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra. Enne kodukorra vastuvõtmist annab nõukoda komisjonile võimaluse esitada märkusi. Nõukoda kehtestab oma kodukorras huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise praktilise korra ning teavitab Euroopa Parlamenti vastuvõetud kodukorrast või selles tehtud olulistest muudatustest.

Muudatusettepanek  160

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukojal on sekretariaat, mille tagab komisjon.	1. Nõukoda abistab eraldiseisev ja sõltumatu sekretariaat. Sekretariaat saab juhtnööre ainult nõukojalt.

Muudatusettepanek  161

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sekretariaat pakub nõukoja tegevusele haldus- ja korralduslikku tuge. Lisaks abistab sekretariaat nõukoda tema ülesannete täitmisel.	3. Sekretariaat pakub nõukoja tegevusele haldus- ja korralduslikku tuge. Lisaks abistab sekretariaat nõukoda tema sisuliste ülesannete täitmisel.

Muudatusettepanek  162

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11a
	Nõukoja eksperdirühm
	1. Luuakse eksperdirühm. Eksperdirühma kuuluvad ka audiovisuaalmeedia sektorist väljapoole jääva meediasektori esindajad. Eksperdirühma esindajad nimetatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.
	2.  Eksperdirühm koosneb ühest või mitmest esindajast iga liikmesriigi meediasektorist, sellistest Euroopa ühendustest või Euroopa organisatsioonidest, kellel on eksperditeadmised meediast väljaspool audiovisuaalmeedia sektorit, või ühest või mitmest füüsilisest isikust, kellel on teadmised meediast ka väljaspool audiovisuaalmeedia sektorit. Eksperdirühma täieliku koosseisu üksikasjad sätestatakse nõukoja töökorras.
	3.  Eksperdirühm pakub nõukojale sõltumatut oskusteavet, abi ja nõu nõukoja ülesannete täitmisel meediavabaduse ja mitmekesisusega seotud küsimustes.
	4.  Eksperdirühm võib omal algatusel või nõukoja, komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel koostada soovituse nõukoja tööprogrammi ning käesoleva määruse III peatüki tõhusa ja järjepideva kohaldamise kohta. Eksperdirühm teeb need soovitused üldsusele kättesaadavaks.
	5.  Kui nõukoda tegeleb küsimustega, mis ei kuulu audiovisuaalmeedia sektorisse või on seotud ajakirjandusega, konsulteerib ta eksperdirühmaga.

Muudatusettepanek  163

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, edendab nõukoda käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda:	Nõukoda edendab käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda:

Muudatusettepanek  164

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) toetab tehniliste eriteadmiste abil komisjoni käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL järjepideva rakendamise tagamisel kõigis liikmesriikides, ilma et see piiraks liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite ülesandeid;	a) toetab oma eriteadmiste abil komisjoni käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL järjepideva rakendamise tagamisel kõigis liikmesriikides, ilma et see piiraks liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite ülesandeid;

Muudatusettepanek  165

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) nõustab taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes. Kui komisjon küsib nõukojalt nõu või arvamust, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust;	c) nõustab omal algatusel või taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes. Kui komisjon küsib nõukojalt nõu või arvamust, võib ta küsimuse kiireloomulisust arvesse võttes esitada tähtaja, mille jooksul nõukoda peab komisjoni taotlusele vastama.

Muudatusettepanek  166

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) esitab komisjoni nõudmisel arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7;	d) esitab omal algatusel või komisjoni taotluse korral arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7;

Muudatusettepanek  167

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) koostab kokkuleppel komisjoniga arvamusi:	e) koostab arvamusi:

Muudatusettepanek  168

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) koostab komisjoni nõudmisel arvamusi:	f) koostab omal algatusel või komisjoni nõudmisel arvamusi:

Muudatusettepanek  169

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) riiklike meetmete kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4;	i) riiklike meetmete kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist või millel on mõju meedia mitmekesisusele või meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4;

Muudatusettepanek  170

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ia) tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;

Muudatusettepanek  171

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) meediaturu kontsentratsiooni kohta, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1;	ii) meediaturu kontsentratsiooni kohta, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist ja millel võib olla mõju meedia mitmekesisusele või meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1;

Muudatusettepanek  172

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	fa) loob meediaomandi Euroopa andmebaasi, kuhu kogutakse riikide reguleerivate asutuste ja organite esitatud teavet kooskõlas artikliga 6, ja haldab seda;

Muudatusettepanek  173

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) koostab vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 5 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist;	g) koostab vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 5 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni;

Muudatusettepanek  174

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt h – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;	ii) tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta sellise meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, millel on mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;

Muudatusettepanek  175

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i) tegutseb vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 3 vähemalt ühe asjaomase asutuse taotlusel vahendajana liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste erimeelsuste korral;	i) tegutseb vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 3 vähemalt ühe asjaomase asutuse või organi taotlusel vahendajana liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste erimeelsuste korral;

Muudatusettepanek  176

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 4 digitaalsete signaalide ning seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud tehniliste standardite alast koostööd;	j) edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 4 digitaalsete signaalide ning seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud Euroopa harmoneeritud standardite alast koostööd;

Muudatusettepanek  177

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(k) kooskõlastab vastavalt käesoleva määruse artikli 16 lõikele 1 siseriiklikke meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenuse osutajate sisu levitamise või sellele juurdepääsuga, kui nende tegevus kahjustab avalikku julgeolekut või kaitset või kujutab endast tõsist ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele;	k) kooskõlastab vastavalt käesoleva määruse artikli 16 lõikele 1 siseriiklikke meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud ja liidu saajatele suunatud meediateenuse osutajate sisu levitamise või sellele juurdepääsuga;

Muudatusettepanek  178

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel ning annab tulemustest aru komisjonile;	l) korraldab eksperdirühma osavõtul vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate ning meediateenuse osutajate ja kodanikuühiskonna esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel ning annab tulemustest aru komisjonile ja Euroopa Parlamendile;

Muudatusettepanek  179

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ma) töötab meediateenuse osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides välja suunised ja soovitused riiklikuks reklaamiks ja ostudeks avaliku sektori vahendite eraldamise kriteeriumide ja metoodika kohta kooskõlas artikliga 24;

Muudatusettepanek  180

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	mb) toetab komisjoni artiklis 25 osutatud järelevalve tegemisel;

Muudatusettepanek  181

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	mc) edendab tõhusate meetmete ja vahendite väljatöötamist ja kasutamist meediapädevuse suurendamiseks, sealhulgas parimate tavade väljatöötamist riikide ametiasutuste ja organite, meediateenuse osutajate, digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite jaoks;

Muudatusettepanek  182

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	md) koostab käesolevas lõikes sätestatud tegevuste ja ülesannete kohta üksikasjaliku aastaaruande ning järelmeetmed ja esitab selle Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek  183

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Niivõrd kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja oma ülesannete täitmiseks, võib nõukoda – ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust – komisjoniga koordineerides teha koostööd pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võib nõukoda komisjoni eelneval nõusolekul leppida kokku koostöökorra.

Muudatusettepanek  184

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ („taotluse esitanud asutus“) võib igal ajal taotleda ühelt või mitmelt liikmesriigi reguleerivalt asutuselt või organilt („taotluse saanud asutus“) koostööd või vastastikust abi, et vahetada teavet või võtta meetmeid, mis on olulised käesoleva määruse või direktiivi 2010/13/EL riiklike rakendusmeetmete järjekindlaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks.	1. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ („taotluse esitanud asutus“) võib igal ajal taotleda ühelt või mitmelt liikmesriigi reguleerivalt asutuselt või organilt („taotluse saanud asutus“) koostööd, sealhulgas teabevahetust ja vastastikust abi käesoleva määruse või direktiivi 2010/13/EL riiklike rakendusmeetmete järjekindlaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks.

Muudatusettepanek  185

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriigi reguleeriv asutus või organ on seisukohal, et esineb tõsine oht meediateenuste siseturu toimimisele või avalikule julgeolekule ja kaitsele, võib ta taotleda teiste liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt või organitelt kiirendatud koostööd või vastastikust abi, tagades samal ajal põhiõiguste, eelkõige sõnavabaduse järgimise.	2. Kui liikmesriigi reguleeriv asutus või organ on seisukohal, et meediasisu kujutab endast avalikku üleskutset terroriakti toimepanekuks direktiivi (EL) 2017/541 artikli 5 tähenduses või tõsist ohtu avalikule julgeolekule ning riikliku julgeoleku ja kaitse tagamisele, võib ta taotleda teiste liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt või organitelt kiirendatud koostööd või vastastikust abi, tagades samal ajal põhiõiguste, eelkõige sõnavabaduse järgimise.

Muudatusettepanek  186

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Koostöö või vastastikuse abi, sh kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid.	3. Koostöö, sealhulgas teabevahetuse ja vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, mis on taotlusega seotud, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid.

Muudatusettepanek  187

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) taotlus ei olnud nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek  188

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Taotluse saanud asutus põhjendab taotluse käsitlemisest keeldumist.	Taotluse saanud asutus põhjendab taotluse käsitlemisest keeldumist. Kui taotluse saanud asutus keeldub esimese lõigu punkti a alusel taotlust käsitlemast, märgib ta võimaluse korral asutuse, kes on pädev taotluse sisu osas või taotletud meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek  189

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust taotluse alusel võetud meetmete tulemustest või edusammudest.	5. Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust põhjendamatu viivituseta taotluse alusel võetud meetmete tulemustest või edusammudest.

Muudatusettepanek  190

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et taotlust põhjendamatu viivituseta käsitleda ja sellele vastata. Taotluse saanud asutus esitab 14 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest vahetulemused ja seejärel korrapäraselt ajakohastatud teavet taotluse täitmise edenemise kohta. Kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotluste korral käsitleb taotluse saanud asutus taotlust ja vastab sellele 14 kalendripäeva jooksul.	6. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et taotlust põhjendamatu viivituseta käsitleda ja sellele vastata. Täiendavad üksikasjad struktureeritud koostöö menetluse kohta, sealhulgas poolte õigused ja kohustused, järgitavad tähtajad ning vahetulemused määratakse kindlaks nõukoja kodukorras. Kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotluste korral käsitleb taotluse saanud asutus taotlust ja vastab sellele 14 kalendripäeva jooksul.

Muudatusettepanek  191

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. 14 kalendripäeva jooksul alates küsimuse suunamisest esitab nõukoda kokkuleppel komisjoniga selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta.	7. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. Pärast sellise küsimuse suunamist ja nõukoja kodukorras kindlaks määratava tähtaja jooksul esitab nõukoda komisjoniga konsulteerides selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed, kui nõukoda peab seda asjakohaseks. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta.

Muudatusettepanek  192

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest.	2. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja nõukoja kodukorras kindlaks määratava maksimaalse ajavahemiku jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest või põhjendab, miks meetmeid ei võetud.

Muudatusettepanek  193

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates meetmetes kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda.	3. Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates või kavandatavates meetmetes või meetmete võtmata jätmises kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda.

Muudatusettepanek  194

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab kokkuleppel komisjoniga põhjendamatu viivituseta oma arvamuse.	4. Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus või organ ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab komisjoniga konsulteerides põhjendamatu viivituseta oma arvamuse, kui ta peab seda vajalikuks.

Muudatusettepanek  195

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud arvamuse saamisest nõukoda, komisjoni ja taotluse esitanud asutust või organit seoses arvamusega võetud või kavandatud meetmetest.	5. Pärast lõikes 4 osutatud arvamuse saamist teavitab taotluse saanud asutus või organ põhjendamatu viivituseta ja nõukoja kodukorras kindlaks määratava maksimaalse ajavahemiku jooksul nõukoda, taotluse esitanud asutust või organit ja vajaduse korral komisjoni seoses arvamusega võetud või kavandatud meetmetest.

Muudatusettepanek  196

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel – konsulteerides vajaduse korral sidusrühmadega ja tihedas koostöös komisjoniga – regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on olulised käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide järjepideva ja tulemusliku kohaldamise seisukohast.	1. Nõukoda edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel – konsulteerides vajaduse korral sidusrühmadega ja koostöös komisjoniga – regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on olulised käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide järjepideva ja tulemusliku kohaldamise seisukohast.

Muudatusettepanek  197

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) meediateenuse osutajate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2.	b) meediateenuse osutajate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 6.

Muudatusettepanek  198

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib esitada arvamuse kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamisega. Taotluse korral abistab komisjoni selles nõukoda.	3. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib esitada arvamuse kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamisega.

Muudatusettepanek  199

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda edendab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et hõlbustada digitaalsete signaalide või meediateenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud tehniliste standardite väljatöötamist.	4. Nõukoda edendab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et edendada digitaalsete signaalide seadmete (sh nende kaugjuhtimispultide) või kasutajaliideste projekteerimisega seotud harmoneeritud Euroopa standardite väljatöötamist.

Muudatusettepanek  200

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajaid käsitlevate meetmete koordineerimine	Väljastpoolt liitu pärit meediateenuse osutajaid käsitlevate meetmete koordineerimine

Muudatusettepanek  201

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda koordineerib liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenuste levitamise või neile juurdepääsuga, mis on suunatud liidu kasutajaskonnale, kui sellised meediateenused kahjustavad avalikku julgeolekut ja kaitset või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut ja kaitset kahjustada, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada.	1. Nõukoda koordineerib liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenustega – olenemata nende levitamise või neile juurdepääsu viisist – mis on suunatud liidu kasutajaskonnale või jõuavad nendeni, kui sellised meediateenused, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada:

Muudatusettepanek  202

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) sisaldavad avalikku üleskutset panna toime terroriakt direktiivi (EL) 2017/541 artikli 5 tähenduses;

Muudatusettepanek  203

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) kahjustavad ilmselgelt, tõsiselt ja raskelt avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeolekut ja kaitset, või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeolekut ja kaitset kahjustada.

Muudatusettepanek  204

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga esitada arvamusi lõike 1 kohaste asjakohaste riiklike meetmete kohta. Kõik riikide pädevad ametiasutused, sh liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, teevad kõik endast oleneva, et nõukoja arvamusi arvesse võtta.	2. Nõukoda võib esitada arvamusi lõike 1 kohaste asjakohaste riiklike meetmete kohta vastavalt oma kodukorrale. Kõik riikide pädevad ametiasutused, sh liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, teevad kõik endast oleneva, et nõukoja arvamusi arvesse võtta. Sellised asutused ja organid põhjendavad nõukoja arvamuste arvesse võtmisest keeldumist.

Muudatusettepanek  205

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et kui riigi reguleerivad asutused või organid otsustavad võtta meetmeid väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutaja suhtes, on neil vajaduse korral olemas õiguslik alus võtta arvesse vähemalt ühte järgmisest:
	a)  teise liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi poolt kõnealuse teenuseosutaja suhtes tehtud otsust;
	b)  käesoleva artikli alusel koostatud nõukoja arvamust kõnealuse teenuseosutaja kohta;
	c)  hinnangut sellele, kuidas kõnealuse teenuseosutaja meediateenust liidu territooriumil saadakse.

Muudatusettepanek  206

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Nõukoda töötab välja väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajaid käsitlevad suunised. Kui liikmesriigi pädevad asutused või organid võtavad selle meediateenuse osutaja suhtes meetmeid, teevad nad kõik endast oleneva, et võtta nõukoja väljatöötatud suuniseid arvesse.

Muudatusettepanek  207

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Kui väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutaja kuulub direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõike 4 kohaselt liikmesriigi territoriaalse jurisdiktsiooni alla, võib teise liikmesriigi reguleeriv asutus või organ lisaks käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud nõukoja arvamustele taotleda selle liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt või organitelt, kelle jurisdiktsiooni alla kõnealune meediateenuse osutaja kuulub, asjakohaste meetmete võtmist selle meediateenuse osutaja suhtes, kui tema hinnangul on meediateenuse osutaja ilmselgelt, tõsiselt ja raskelt rikkunud direktiivi 2010/13/EL artikli 6 lõike 1 punkti b või on kahjustanud avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeolekut ja riigikaitset, või kujutab endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut, sealhulgas riigi julgeolekut ja riigikaitset kahjustada.

Muudatusettepanek  208

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad funktsiooni, mis võimaldab nende teenusesaajatel deklareerida, et:	1. Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad, et sisu modereerimist ja muid nende võetavaid meetmeid käsitlevad otsused ei mõjuta meediavabadust ja mitmekesisust negatiivselt. Nad tagavad, et nende sisu modereerimise ja järelevalve protsessideks on piisavalt inimressursse, et hõlmata kõiki liidu keeli ja geograafilisi piirkondi. Nad tagavad funktsiooni, mis võimaldab nende teenusesaajatel deklareerida, et:

Muudatusettepanek  209

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ta on meediateenuse osutaja artikli 2 lõike 2 tähenduses;	a) nad on meediateenuse osutajad artikli 2 lõike 2 tähenduses ja täidavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustusi;

Muudatusettepanek  210

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tema toimetus on sõltumatu liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest; ning	b) nende toimetused on sõltumatud mis tahes liidu institutsioonist, organist või asutusest ning liikmesriikidest, erakondadest ja kolmandatest riikidest ning nad on funktsionaalselt sõltumatud eraõiguslikest üksustest, kelle äriline eesmärk ei ole seotud meediateenuste loomise või levitamisega;

Muudatusettepanek  211

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tema suhtes kohaldatakse ühes või mitmes liikmesriigis toimetusvastutuse teostamise regulatiivseid nõudeid või ta järgib toimetusstandardeid reguleerivat kaas- või enesereguleerimise mehhanismi, mis on asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis laialdaselt tunnustatud.	c) nende suhtes kohaldatakse ühes või mitmes liikmesriigis toimetusvastutuse teostamise regulatiivseid nõudeid ning pädeva riikliku reguleeriva asutuse või organi järelevalvet või nad järgivad toimetusstandardeid reguleerivat kaas- või enesereguleerimise mehhanismi, mis on läbipaistev, asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis seaduslikult ja laialdaselt tunnustatud;

Muudatusettepanek  212

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) nad ei paku tehisintellektisüsteemi loodud sisu, ilma et sellise sisu suhtes kohaldataks inimjärelevalvet ja toimetusvastutust;

Muudatusettepanek  213

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) nende nimi ja tegevdirektori nimi, nende ametialased kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber, ning asukoht;

Muudatusettepanek  214

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cc) teave pädeva riikliku reguleeriva asutuse või organi või tema suhtes kohaldatava kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja kohta.

Muudatusettepanek  215

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad, et lõikes 1 osutatud funktsioon võimaldab selle alusel deklareeritud teabe, välja arvatud lõike 1 punktis cb sätestatud teabe avalikku ja hõlpsat kättesaadavust.

Muudatusettepanek  216

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Väga suurte digiplatvormide pakkujad kinnitavad lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsioonide kättesaamist. Nad märgivad kinnituses, kas nad aktsepteerivad deklaratsiooni või mitte. Nad edastavad kättesaamise kinnituse viivitamata asjaomasele meediateenuse osutajale, asjaomasele pädevale riigi reguleerivale asutusele või organile või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindajale. Väga suurte digiplatvormide pakkujad märgivad kättesaamise kinnituses pädeva kontaktisiku või organi, kelle kaudu meediateenuse osutaja saab väga suure digiplatvormi pakkujaga otse ja kiiresti suhelda. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja aktsepteerib meediateenuse osutaja poolt lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni, käsitatakse seda meediateenuse osutajat tunnustatud meediateenuse osutajana.

Muudatusettepanek  217

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Sellise väga suure digiplatvormi pakkuja taotlusel, kes ei ole lõike 1 punkti c kohaselt esitatud deklaratsiooni aktsepteerinud, kuna tal on põhjendatud kahtlus deklaratsiooni laadi osas, kinnitab asjaomane riigi reguleeriv asutus või organ või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja selle deklaratsiooni laadi või tunnistab selle deklaratsiooni kehtetuks. Kui asjaomane riigi reguleeriv asutus või organ või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja kinnitab kõnealuse deklaratsiooni laadi, käsitatakse meediateenuse osutajat tunnustatud meediateenuse osutajana.

Muudatusettepanek  218

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1d. Sellise meediateenuse osutaja taotluse korral, kes leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja on tema lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni põhjendamatult kehtetuks tunnistanud, selgitab asjaomane riigi ametiasutus või organ või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja seda küsimust. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab asjaomase riigi ametiasutuse või organi või asjaomase kaas- või enesereguleerimise mehhanismi esindaja selgitustega mitte nõustuda, võib meediateenuse osutaja selle otsuse pädevale riiklikule reguleerivale asutusele või organile edasi kaevata. Pädev riiklik reguleeriv asutus või organ teeb selles küsimuses viivitamata otsuse. Nõukoda esitab soovituse. Kui riiklik pädev reguleeriv asutus või organ kinnitab deklaratsiooni, käsitatakse meediateenuse osutajat tunnustatud meediateenuse osutajana.

Muudatusettepanek  219

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1e. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja on lõike 2 kohaselt sageli peatanud või piiranud oma internetipõhiste vahendusteenuste osutamist seoses meediateenuse osutaja pakutava meediateenusega oma tingimuste rikkumise tõttu, võib see väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni kehtetuks tunnistada. Väga suure digiplatvormi pakkuja teavitab järelevalve- või reguleerivat üksust ja nõukoda deklaratsiooni kehtetuks tunnistamisest.

Muudatusettepanek  220

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab peatada oma internetipõhiste vahendusteenuste pakkumise seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutava sisuga põhjusel, et see sisu ei ole tema tingimustega kooskõlas, ilma et see sisu suurendaks määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemset riski, võtab ta enne peatamise jõustumist kõik võimalikud meetmed, mis on kooskõlas tema kohustustega tulenevalt liidu õigusest, muu hulgas määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt], et edastada asjaomasele meediateenuse osutajale otsusele lisatud põhjendused, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1.	2. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab peatada või piirata oma internetipõhiste vahendusteenuste osutamist seoses tunnustatud meediateenuse osutaja osutatava meediateenusega, kuna see meediateenus ei ole tema tingimustega kooskõlas, edastab ta asjaomasele tunnustatud meediateenuse osutajale, ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 34 osutatud süsteemse riskiga seotud leevendusmeetmete kohaldamist, otsusele lisatud põhjused, täpsustades tingimuste konkreetset klauslit, millega meediateenus ei olnud kooskõlas, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1 ja määruse (EL) 2022/2065 artikli 17 lõikes 3.
	Väga suure digiplatvormi pakkuja annab tunnustatud meediateenuse osutajale võimaluse vastata oma otsusele lisatud põhjendustele 24 tunni jooksul enne peatamise või piirangu jõustumist.

Muudatusettepanek  221

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja leiab pärast lõike 2 teises lõigus osutatud 24-tunnist ajavahemikku ja tunnustatud meediateenuse osutaja vastuse nõuetekohast kaalumist, et asjaomane meediateenus ei ole tema tingimustega kooskõlas, võib ta suunata küsimuse asjaomasele pädevale riigi reguleerivale asutusele või organile või asjaomase enese- või kaasreguleerimise mehhanismi organile. Asjaomane pädev riigi reguleeriv asutus või organ või asjaomase enese- või kaasreguleerimise mehhanismi esindaja otsustab viivitamata, kas kavandatav peatamine või piirang on väga suure digiplatvormi pakkuja tingimustes sisalduvat konkreetset klauslit silmas pidades põhjendatud, pidades silmas põhivabadusi.

Muudatusettepanek  222

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 kohaseid kaebusi, mille on esitanud käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutajad, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.	3. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 või määruse (EL) 2022/2065 artikli 20 kohaseid kaebusi, mille on esitanud tunnustatud meediateenuse osutajad, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ning igal juhul hiljemalt 24 tunni jooksul pärast kaebuse esitamist. Meediateenuse osutajat võib kaebuste menetlemisel esindada mõni organ.

Muudatusettepanek  223

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja piirab või peatab sageli meediateenuse osutaja teenuste osutamise seoses tema pakutava sisuga ilma piisava põhjuseta, peab väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja taotluse korral meediateenuse osutajaga heas usus sisulist ja tulemuslikku dialoogi, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute või peatamiste lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Meediateenuse osutaja võib teavitada sellise teabevahetuse tulemustest nõukoda.	4. Kui tunnustatud meediateenuse osutaja leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja piirab või peatab sageli meediateenuse osutaja teenuste osutamist seoses tema pakutava sisu või teenustega ilma piisava põhjuseta ja viisil, mis kahjustab meediavabandust ja meedia mitmekesisust, peab väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja taotluse korral meediateenuse osutajaga heas usus sisulist ja tulemuslikku konsultatsiooni, et jõuda mõistliku aja jooksul kokkuleppele, vältides edaspidi põhjendamatuid piiranguid ja peatamisi. Meediateenuse osutaja võib teavitada selliste konsultatsioonide tulemustest nõukoda ning riiklikku digiteenuste koordinaatorit, nagu on osutatud määruses (EL) 2022/2065. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib meediateenuse osutaja esitada kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 21 sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organile kaebuse.

Muudatusettepanek  224

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) selliste juhtumite arv, mille puhul nad piirasid või peatasid teenust põhjusel, et käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutav sisu ei ole nende tingimustega kooskõlas; ning	a) selliste juhtumite arv, mille puhul nad algatasid menetluse internetipõhiste vahendusteenuste osutamise peatamiseks või piiramiseks vastavalt lõikele 2;

Muudatusettepanek  225

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) selliste piirangute kehtestamise põhjused.	b) selliste peatamiste või piirangute kehtestamise põhjused, sealhulgas konkreetne klausel nende tingimustes, millega meediateenuse osutaja ei olnud kooskõlas;

Muudatusettepanek  226

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) selliste juhtumite arv, kus nad keeldusid meediateenuse osutaja poolt lõike 1 alusel esitatud deklaratsioone aktsepteerimast, ja nende aktsepteerimisest keeldumise põhjused.

Muudatusettepanek  227

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks võib komisjon anda välja suunised lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade kehtestamiseks.	6. Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks annab komisjon nõukojaga konsulteerides välja suunised lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade kehtestamiseks.

Muudatusettepanek  228

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Käesolev artikkel ei piira meediateenuse osutajate õigust tõhusale õiguskaitsele.

Muudatusettepanek  229

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda korraldab väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel korrapäraselt struktureeritud dialoogi, et arutada käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid, edendada juurdepääsu väga suurte digiplatvormide erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele ning jälgida, et järgitakse enesereguleerimise algatusi, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest.	1. Nõukoda korraldab eksperdirühma osavõtul korrapäraselt struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, väga suurte internetipõhiste otsingumootorite, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et arutada kogemusi ja parimaid tavasid käesoleva määruse kohaldamisel, et:

Muudatusettepanek  230

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) edendada juurdepääsu sõltumatu meedia mitmekesistele pakkumistele väga suurtel digiplatvormidel ja väga suurtes veebipõhistes otsingumootorites;

Muudatusettepanek  231

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) jälgida vastavust enesereguleerimise algatustele, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sealhulgas desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva teabega manipuleerimise ja sekkumise eest;

Muudatusettepanek  232

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c) uurida väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite projekteerimise ja toimimise, nende soovitussüsteemide ja sisu modereerimise protsesside projekteerimise ja toimimise ning väga suurte digiplatvormide pakkujate ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate otsuste võimalikku ja tegelikku mõju meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele.

Muudatusettepanek  233

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõukoda annab dialoogi tulemustest aru komisjonile.	2. Nõukoda esitab dialoogi tulemuste kohta aruande komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellised tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  234

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus	Audio- ja audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus

Muudatusettepanek  235

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta mis tahes seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a rakendamiseks.	1. Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta audiovisuaalmeedia teenuste või selliste rakenduste konfiguratsiooni, mis võimaldavad kasutajatele juurdepääsu sellistele teenustele kasutajaliidese või seadmete, sealhulgas kaugjuhtimispuldi abil, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audio- või audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audio- või audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artiklite 7a ja 7b rakendamiseks.

Muudatusettepanek  236

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud seadmete ja kasutajaliideste turule laskmisel tagavad tootjad ja arendajad, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt muuta vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist.	2. Iga isik, kes laseb turule lõikes 1 osutatud seadmeid, sealhulgas kaugjuhtimispulte, või kasutajaliideseid, tagab, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt, mis tahes ajal muuta seadeid ja vaikepaigutust, sealhulgas audiovisuaalmeedia teenuste või kasutajate jaoks sellistele teenustele juurdepääsu võimaldavate rakenduste konfiguratsiooni, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist. Kohaldatakse määruse (EL) 2022/2065 artikli 25 sätteid.

Muudatusettepanek  237

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Lõikes 2 osutatud seadmeid või kasutajaliideseid käitav isik tagab, et meediateenuse eest toimetusvastutust kandva meediateenuse osutaja identiteet on järjepidevalt ja selgelt nähtav ja tuvastatav, tingimusel et selle teabe on esitanud asjaomane meediateenuse osutaja.

Muudatusettepanek  238

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meediateenuse osutajate tegevust siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.	1. Kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meedia mitmekesisust ning meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust selliste meediateenuste osutamise või toimimise osas siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

Muudatusettepanek  239

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga lõikes 1 osutatud regulatiivse või haldusmeetme ettevalmistamiseks või vastuvõtmiseks kasutatava siseriikliku menetluse suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud selget ajakava.	2. Iga lõikes 1 osutatud regulatiivse või haldusmeetme ettevalmistamiseks või vastuvõtmiseks kasutatava siseriikliku menetluse suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud selget ajakava. Selline ajakava peab olema piisavalt pikk, et tagada meetmete ja nende tagajärgede nõuetekohane kaalumine ning otseselt mõjutatud meediateenuse osutajate võimalus anda nende kohta tagasisidet.

Muudatusettepanek  240

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks meediateenuse osutaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, on igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud regulatiivset või haldusmeedet, mis teda isiklikult ja otseselt puudutab, lisaks õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tulemuslikult täita.	3. Ilma et see piiraks meediateenuse osutaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, on igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud regulatiivset või haldusmeedet, mis teda isiklikult ja otseselt puudutab, lisaks õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile, mis võib olla kohus. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised ja rahalised vahendid, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tulemuslikult täita ja kaebustele aegsasti reageerida. Sellised apellatsiooniorganid võivad võtta arvesse nõukoja arvamusi selles küsimuses.

Muudatusettepanek  241

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda koostab komisjoni taotlusel arvamuse, kui siseriiklik seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.	4. Nõukoda koostab omal algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel arvamuse, kui riigisisene seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist või võib mõjutada meedia mitmekesisust või toimetuste sõltumatust. Pärast nõukoja arvamuse saamist esitab komisjon selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  242

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat isiklikult ja otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste seisukohad.	5. Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust või meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste või organite seisukohad. Sellise meediateenuse osutaja taotlusel, keda liikmesriigi võetud meede otseselt mõjutab, esitab nõukoda asjaomase meetme kohta arvamuse.

Muudatusettepanek  243

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid sätestavad oma õigussüsteemides materiaalõiguse ja menetlusnormid, millega tagatakse meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Need normid peavad:	Liikmesriigid sätestavad oma riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, millega tagatakse meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Need normid peavad:

Muudatusettepanek  244

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) nõudma, et meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võiva meediaturu kontsentratsiooni osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele;	b) nõudma, et meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele mõju avaldada võiva meediaturu kontsentratsiooni osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele;

Muudatusettepanek  245

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) määrama liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi, kelle ülesanne on hinnata teatamisele kuuluva kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, või tagama liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi kaasamise sellisesse hindamisse;	c) määrama liikmesriigi reguleerivad asutused või organid, kelle ülesanne on hinnata teatamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, või tagama nende sisulise kaasamise sellisesse hindamisse või nõudma, et nad konsulteeriksid liikmesriigi reguleerivate asutuste või organitega, kes saaksid meediaturu kontsentratsiooni hindamisele kaasa aidata;

Muudatusettepanek  246

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võivast meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele avalduva mõju hindamiseks.	d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele;

Muudatusettepanek  247

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) määrama eelnevalt kindlaks mõistliku ajavahemiku, mille jooksul hindamist tegev riiklik reguleeriv asutus või organ peab hindamise lõpule viima, võttes arvesse aega, mis on vajalik nõukoja, komisjoni või mõlema kaasamiseks kooskõlas lõigetega 4 ja 5;

Muudatusettepanek  248

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	db) täpsustama tagajärjed, mis kaasnevad hindamise lõpetamata jätmisega punktis d a osutatud ajavahemiku lõpuks.

Muudatusettepanek  249

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud hindamise juures võetakse arvesse järgmisi elemente:	2. Lõikes 1 osutatud hindamise juures võetakse eelkõige arvesse järgmisi elemente:

Muudatusettepanek  250

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediaturu osaliste mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes;	a) kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas selle geograafilist ulatust ning mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediaturu osaliste ning sisu mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes;

Muudatusettepanek  251

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada konkreetsete toimetusotsuste sõltumatus;	b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada eetilised ja kutsestandardid ning toimetusotsuste sõltumatus;

Muudatusettepanek  252

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) komisjoni iga-aastases õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes tehtud riskihindamise ja meedia mitmekesisuse seire tulemused, et teha kindlaks, analüüsida ja hinnata riske meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele liikmesriikides;

Muudatusettepanek  253

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta, kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid kohaldavad kriteeriume, mille alusel hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.	3. Komisjon annab nõukojaga konsulteerides välja suunised, mida riikide reguleerivad asutused või organid peavad arvesse võtma meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamisel meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.

Muudatusettepanek  254

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ konsulteerib eelnevalt nõukojaga iga arvamuse või otsuse üle, mille ta kavatseb vastu võtta ja milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist.	4. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ teavitab nõukoda enne lõike 1 esimeses lõigus osutatud hindamise läbiviimist ning konsulteerib nõukojaga enne iga arvamuse esitamist või otsuse tegemist, mille ta kavatseb vastu võtta ja mis puudutab teavitamisele kuuluva turu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist.

Muudatusettepanek  255

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. 14 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud konsulteerimist koostab nõukoda arvamuse talle edastatud liikmesriigi arvamuse või otsuse eelnõu kohta, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente, ning edastab selle arvamuse konsulteerivale asutusele ja komisjonile.	5. 14 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud konsulteerimist koostab nõukoda arvamuse talle edastatud liikmesriigi arvamuse või otsuse eelnõu kohta, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente, ning edastab selle arvamuse konsulteerivale asutusele või organile ja komisjonile.

Muudatusettepanek  256

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Lõikes 4 osutatud liikmesriigi reguleeriv asutus või organ võtab lõikes 5 osutatud arvamust täiel määral arvesse. Kui asutus arvamust täielikult või osaliselt ei järgi, esitab ta 30 kalendripäeva jooksul alates arvamuse kättesaamisest nõukojale ja komisjonile põhjendatud selgituse oma seisukoha kohta. Komisjon võib esitada selles küsimuses arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi.	6. Lõikes 4 osutatud liikmesriigi reguleeriv asutus või organ võtab lõikes 5 osutatud arvamust täiel määral arvesse. Kui asutus arvamust täielikult või osaliselt ei järgi, esitab ta 30 kalendripäeva jooksul alates arvamuse kättesaamisest nõukojale ja komisjonile põhjendatud selgituse oma seisukoha kohta. Komisjon võib esitada selles küsimuses arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Pädev riiklik reguleeriv asutus või organ esitab nelja nädala jooksul pärast sellise arvamuse saamist komisjonile põhjused, miks ta seda täielikult või osaliselt ei järginud.

Muudatusettepanek  257

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Riigi reguleerivad asutused või organid võivad nõuda meediaturu kontsentratsiooniga seotud üksustelt kohustuste võtmist seoses meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmisega, tuginedes lõikes 2 sätestatud elementidele.

Muudatusettepanek  258

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui artikli 21 kohast hindamist või konsulteerimist ei toimu, koostab nõukoda komisjoni taotlusel arvamuse meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui meediaturu kontsentratsioon võib mõjutada meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele. Nõukoda võib juhtida komisjoni tähelepanu meediaturu kontsentratsioonile, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist.	1. Kui artikli 21 kohast hindamist või konsulteerimist ei toimu, koostab nõukoda omal algatusel või komisjoni taotlusel arvamuse meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui tema enda esialgse hinnangu või komisjoni esialgse hinnangu kohaselt võib selline meediaturu kontsentratsioon mõjutada meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele. Nõukoda juhib sellisele meediaturu kontsentratsioonile komisjoni tähelepanu.

Muudatusettepanek  259

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi.	2. Pärast nõukoja arvamuse saamist esitab komisjon selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Pädev riiklik reguleeriv asutus või organ esitab nelja nädala jooksul pärast sellise arvamuse saamist komisjonile põhjused, miks ta seda täielikult või osaliselt ei järginud.

Muudatusettepanek  260

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.	3. Nõukoja ja komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22a
	Delegeeritud õigusaktid
	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
	2. Käesolevas määruses osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].
	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas määruses osutatud õiguse vastu võtta delegeeritud õigusakte igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	6. Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Muudatusettepanek  262

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele.	1. Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrreldavuse ja kontrollitavuse põhimõtetele. Kasutajaskonna mõõtmine toimub kooskõlas meediatööstuses ühiselt kokku lepitud ja laialdaselt tunnustatud enesereguleerimise mehhanismidega.

Muudatusettepanek  263

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks ettevõtete ärisaladuste kaitset, esitavad ettevõtjad, kes pakuvad endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele ning meediateenuse osutajate ja reklaamijate volitatud kolmandatele isikutele põhjendamatu viivituseta ja tasuta täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme.	2. Ilma et see piiraks ettevõtete ärisaladuste kaitset direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punkti 1 tähenduses, esitavad ettevõtjad, kes pakuvad endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele ning meediateenuse osutajate ja reklaamijate volitatud kolmandatele isikutele põhjendamatu viivituseta ja tasuta täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. Endale kuuluvate kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad tagavad igale meediateenuse osutajale tasuta kasutajaskonna mõõtmised seoses tema sisu ja teenustega. Sõltumatu organ auditeerib kord aastas ettevõtetele endale kuuluvates kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatavat metoodikat ja selle metoodika kohaldamist. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme.

Muudatusettepanek  264

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Meediateenuse osutajatele esitatavad kasutajaskonna mõõtmise andmed peavad olema sama detailsed nagu sektori enesereguleerimise mehhanismide esitatud teave, sealhulgas koondamata andmed.

Muudatusettepanek  265

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid julgustavad kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujaid koos meediateenuse osutajate, neid esindavate organisatsioonide ja muude huvitatud isikutega koostama käitumisjuhendeid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, muu hulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid.	3. Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad koos meediateenuse osutajate, neid esindavate organisatsioonide, digiplatvormide ja muude huvitatud isikutega koostavad liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite toetusel käitumisjuhendid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, muu hulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid. Käitumisjuhendites nähakse ette korrapärane, läbipaistev ja sõltumatu kontroll ning lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimise hindamine. Käitumisjuhendite koostamisel pööratakse erilist tähelepanu väikestele meediakanalitele, et tagada nende kasutajaskonna nõuetekohane mõõtmine.

Muudatusettepanek  266

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks praktikas.	4. Komisjon, keda abistab nõukoda, annab välja suuniseid lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks praktikas, võttes arvesse lõikes 3 osutatud käitumisjuhendeid.

Muudatusettepanek  267

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate esindajate ja muude huvitatud isikute vahel.	5. Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate esindajate, meediateenuse osutajate ja muude huvitatud isikute vahel.

Muudatusettepanek  268

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Käesolevas artiklis sätestatud kohustused ei piira kasutajaskonna õigust teda puudutavate isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 ja määruses (EL) 2016/679.

Muudatusettepanek  269

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Riikliku reklaami jaotamine	Avaliku sektori vahendite eraldamine riiklikuks reklaamiks ja ostudeks

Muudatusettepanek  270

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuse osutajatele reklaami eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju.	1. Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused eraldavad meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele reklaami ja ostude eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Avaliku sektori rahalised vahendid, mis on eraldatud ühele meediateenuse osutajale, sealhulgas väga suure digiplatvormi pakkujale või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale, ei tohi ületada 15 % kogueelarvest, mille avaliku sektori asutus on eraldanud kõigile riigi tasandil tegutsevatele meediateenuse osutajatele kokku. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju ega riigiabi eeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek  271

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Avaliku sektori asutused tagavad, et kriteeriumid ja menetlused, mida kasutatakse avaliku sektori vahendite eraldamiseks meediateenuse osutajatele, digiplatvormidele ja internetipõhistele otsingumootoritele riiklikuks reklaamiks ja ostudeks kooskõlas lõikega 1, tehakse üldsusele eelnevalt elektroonilisel ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks. Riiklikud reguleerivad asutused või organid konsulteerivad selliste kriteeriumide ja menetluste metoodika väljatöötamisel nõukoja ja riiklike meedia sidusrühmadega.

Muudatusettepanek  272

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Avaliku sektori asutused, sh riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riikliku või piirkondliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused ning rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused teevad üldsusele igal aastal kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava, üksikasjaliku teabe meediateenuse osutajatele eraldatud reklaamikulude kohta, sh vähemalt järgmised andmed:	2. Avaliku sektori asutused, sh liidu, riiklikul, föderaalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil, riiklikud reguleerivad asutused või organid; liidu, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused teevad üldsusele igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikult kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava, üksikasjaliku teabe meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele eraldatud reklaami- ja ostukulude kohta, sh vähemalt järgmised andmed:

Muudatusettepanek  273

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) nende meediateenuse osutajate ametlikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti;	a) nende meediateenuse osutajate, digiplatvormide pakkujate või internetipõhiste otsingumootorite pakkujate ametlikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti ja oste tehti;

Muudatusettepanek  274

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) selliste kriteeriumide ja menetluste lühipõhjendus, mida kohaldatakse avaliku sektori vahendite eraldamisel meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele riiklikuks reklaamiks ja ostudeks;

Muudatusettepanek  275

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja kohta kulutatud summa.	b) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja, digiplatvormi pakkuja või internetipõhise otsingumootori pakkuja kohta kulutatud summa;

Muudatusettepanek  276

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele eraldatud riiklik reklaam ja riigi finantstoetus;

Muudatusettepanek  277

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	bb) üksikasjad riigiasutustega sõlmitud lepingutest saadava tulu kohta, mille on saanud meediateenuse osutajaga samasse kontserni kuuluvad äriühingud;

Muudatusettepanek  278

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigi reguleerivad asutused või organid jälgivad riikliku reklaami jaotamist meediaturgudel. Selleks et hinnata lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud riiklikku reklaami käsitleva teabe täpsust, võivad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid nõuda lõikes 2 osutatud üksustelt lisateavet, muu hulgas teavet lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohaldamise kohta.	3. Liikmesriigi reguleerivad asutused või organid jälgivad riiklike rahaliste vahendite eraldamist meediaturgudel ning digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele. Selleks et hinnata lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud riiklikke kulusid käsitleva teabe täpsust, võivad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid nõuda lõikes 2 osutatud üksustelt lisateavet, muu hulgas üksikasjalikumat teavet lõikes 1 osutatud kriteeriumide ja korra kohaldamise kohta.

Muudatusettepanek  279

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Riiklikud reguleerivad asutused või organid, kes jälgivad riigi kulutuste eraldamist, esitavad igal aastal üksikasjaliku ja arusaadava aruande riigi kulutuste eraldamise kohta meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele lõikes 2 sätestatud üksikasjade põhjal. Aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  280

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Kui hädaolukord on lõppenud, kohaldatakse riigi kulutuste eraldamise suhtes meediateenuse osutajatele, digiplatvormide pakkujatele ja internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele riigiasutuste poolt hädaolukorra teadete edastamiseks lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid. Selliste eraldiste suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõudeid.

Muudatusettepanek  281

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon tagab meediateenuste siseturu, sh selle toimimise ja vastupidavusega seotud riskide ning edusammude sõltumatu järelevalve. Järelevalve tulemuste üle konsulteeritakse nõukojaga.	1. Komisjon tagab nõukojaga konsulteerides meediateenuste siseturu toimimise ja vastupidavuse, sellele avalduvate riskide ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse valdkonnas tehtavate edusammude sõltumatu ja pideva järelevalve. Komisjon võib kaasata järelevalvesse Euroopa organeid, kellel on meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse valdkonnas asjakohased teadmised.

Muudatusettepanek  282

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Lõikes 1 osutatud järelevalves võtab komisjon arvesse nõukoja aruandeid, hinnanguid ja soovitusi, kodanikuühiskonna panust, meedia mitmekesisuse seire tulemusi ja iga-aastaste õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete järeldusi.

Muudatusettepanek  283

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Järelevalve hõlmab järgmist:	3. Järelevalve puhul tehakse eelkõige järgmist:

Muudatusettepanek  284

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kõigi liikmesriikide meediaturgude vastupidavuse üksikasjalik analüüs, muu hulgas seoses meedia kontsentratsiooni taseme ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumisega;	a) võetakse arvesse kõigi liikmesriikide meediaturgude vastupidavuse üksikasjalikku analüüsi, muu hulgas meedia kontsentratsiooni taseme ülevaadet ning ohte meediavabadusele ja meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatusele, sealhulgas seoses infoga manipuleerimise ja sekkumisega;

Muudatusettepanek  285

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) ülevaade ja tulevikku suunatud hinnang meediateenuste siseturu kui terviku vastupidavuse kohta;	b) lisatakse ülevaade ja tulevikku suunatud hinnang meediateenuste siseturu kui terviku vastupidavuse kohta, sealhulgas turu kontsentratsiooni määra kohta;

Muudatusettepanek  286

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) lisatakse artiklite 3, 4 ja 7 rakendamise pidev ja üksikasjalik hindamine;

Muudatusettepanek  287

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) ülevaade meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud konkreetsete toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks.	c) lisatakse ülevaade meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks;

Muudatusettepanek  288

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) lisatakse üksikasjalik hindamine, kuidas avaliku sektori vahendeid eraldati riiklikuks reklaamiks ja ostudeks;

Muudatusettepanek  289

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) lisatakse ülevaade riiklikest meetmetest, mis mõjutavad meedia mitmekesisust ja meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust, võttes arvesse nende poliitilist sõltumatust ja juurdepääsetavust;

Muudatusettepanek  290

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cc) lisatakse ülevaade väga suurte digiplatvormide funktsionaalsuse rakendamisest ja mõjust tunnustatud meediateenuse osutajatele, nagu on osutatud artiklis 17;

Muudatusettepanek  291

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cd) hinnatakse riiklike reguleerivate asutuste või organite sõltumatust.

Muudatusettepanek  292

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Komisjon loob kergesti kasutatava ja avalikult kättesaadava hoiatusmehhanismi, et tuvastada käesoleva määruse kohaldamisega seotud riske.

Muudatusettepanek  293

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Järelevalvet tehakse igal aastal ja selle tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks.	4. Järelevalvet tehakse igal aastal. Järelevalve tulemused esitatakse igal aastal Euroopa Parlamendile ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  294

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast seda iga nelja aasta järel hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.	1. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja edaspidi iga kahe aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse rakendamist ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, sealhulgas järelduste ja võetavate järelmeetmete kohta.

Muudatusettepanek  295

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikleid 7–12 ja 27 kohaldatakse aga alates [3 kuud pärast jõustumist] ning artikli 19 lõiget 2 alates [48 kuud pärast jõustumist].	Artikleid 7–12 ja 27 kohaldatakse aga alates [3 kuud pärast jõustumist] ning artiklit 19 alates [24 kuud pärast jõustumist].

SELETUSKIRI

A. Taustteave

 

16. septembril 2022 avaldas komisjon oma väga oodatud ettepaneku meediateenuste ühise raamistiku loomise kohta siseturul (edaspidi „Euroopa meediavabaduse määrus“), mille üldine eesmärk on kehtestada ühised eeskirjad meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. Ettepanekuga nähakse ette ka Euroopa meediateenuste nõukoja (edaspidi „nõukoda“) loomine, mis asendab audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA). Ettepanekul on lai meediapoliitiline perspektiiv, mis hõlmab kogu teabe ökosüsteemi ning mõjutab teabeteenuste osutajatena nii meediaettevõtteid kui ka ajakirjanikke ning teabe saajatena kodanikke ja ettevõtjaid. Ettepanekus hõlmatakse ka igat liiki meediat ja meediateenuse osutajate sisu väga suurtel digiplatvormidel.

 

B. Ettepaneku läbivaatamine Euroopa Parlamendis

 

Ettepanek on suure poliitilise tähtsusega, eriti Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni jaoks, kes vastutab audiovisuaal-, teabe- ja meediapoliitika eest.

Komisjon esitas ettepaneku esimest korda 23. jaanuaril 2023. Varsti pärast seda, 6. veebruaril 2023 korraldas kultuuri- ja hariduskomisjon koostöös Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga avaliku kuulamise.

Selleks et vältida võimalikke viivitusi ja võimaldada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi enne parlamendi üheksanda koosseisu ametiaja lõppu 2024. aastal, on raportöör otsustanud käsitleda ettepanekut võimalikult kiiresti. Sellest tulenevalt, pärast intensiivseid konsultatsioone sidusrühmadega 2023. aasta veebruaris ja arvamuste vahetust kultuuri- ja hariduskomisjonis 28. märtsil 2023, esitas raportöör käesoleva raporti projekti 31. märtsil 2023.

Kultuuri- ja hariduskomisjoni muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 5. mai 2023. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon kui kaks nõuandvat komisjoni võtavad oma seisukohad vastu 2023. aasta juuni lõpuks, võimaldades raporti vastu võtta 2023. aasta septembris. Institutsioonidevahelised läbirääkimised saaksid seejärel alata 2023. aasta oktoobris.

C. Raportööri esitatud seisukoht ja peamised muudatusettepanekud

 

Raportöör on seisukohal, et meediavabadus ja mitmekesisus on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiväärtused. Need ei piirdu üksnes meediaomandiga, vaid on seotud ka juurdepääsuga suurele hulgale teabele. Turgu valitsevad ettevõtjad ei tohiks kodanikke liigselt mõjutada ning meedia tõelise sõltumatuse tagamiseks peaksid olema kasutusse võetud läbipaistvad mehhanismid. Raportöör on kindlalt veendunud, et vaba, mitmekesine ja dünaamiline meediasektor on demokraatia ja liidu kultuurilise mitmekesisuse toetamisel keskse tähtsusega.

Majanduslikus mõttes tunnistab raportöör asjaolu, et Euroopa meediasektor hõlmab mitmesuguseid ettevõtteid, mis toodavad ja levitavad sisu. Sektor koosneb peamiselt VKEdest, kuid seal tegutsevad ka mõningad suured meediaettevõtted. See aitab kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule, mille käive ületab 3 % SKPst [Euroopa Komisjoni andmed, 2020].

Oluline on rõhutada, et meediapoliitika on valdkondadevahelist ja keerulist laadi ning meediaõigust reguleeritakse traditsiooniliselt riiklikul tasandil. Selge on aga ka see, et aastate jooksul on liidul olnud meediapoliitikas üha olulisem roll. Seetõttu on vajalik tagada kooskõla olemasolevate õigusaktide ja uue ettepaneku vahel.

Lisaks on raportöör seisukohal, et oluline on meelde tuletada, et Euroopa Parlament on meedia mitmekesisuse kaitsmise vajaduse osas alati väga häälekas olnud, mõistnud hukka mitmed ohud toimetuse sõltumatusele ja ajakirjanike vabadusele ning nõudnud pidevalt meediasektori tervikliku strateegia väljatöötamist.

Üldiselt kiidab raportöör ettepaneku heaks, kuid pakub teatavate sätete selgitamiseks välja mitmeid muudatusettepanekuid. Seetõttu sisaldab käesolev raporti projekt mitmeid ettepanekuid, mille kohta raportöör sooviks, et neid lõplikus õigusakti tekstis arvesse võetaks. Mõnedega neist tehakse ettepanekusse olulisi poliitilisi muudatusi ja need on lühidalt loetletud allpool:

1)  säilitada õige tasakaal liikmesriikide ja liidu pädevuste vahel meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse valdkonnas, tagades samal ajal kultuurilise mitmekesisuse, liikmesriikide õiguste ja kohustuste järgimise ning ühtse turu eesmärkide austamise;

2)  tagada sidusus ning selged seosed ja vastastikune täiendavus ettepaneku, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja muude liidu jõupingutuste vahel meediavabaduse ja mitmekesisuse edendamiseks ning toetamiseks;

3)  tagada avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatu toimimine, järgides samal ajal Amsterdami protokolli ja tagades sellega kooskõla;

4)  tagada audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma asendava Euroopa meediateenuste nõukoja täielik sõltumatus;

5)  täpsustada teatavate meetmete ja olemasolevate struktuuride ulatust ning selgitada koostöömehhanisme kõigi asjaomaste ametiasutuste vahel, et leevendada tulevasi jõustamisprobleeme;

6)  selgitada ühelt poolt meediateenuse osutajate ja väga suurte digiplatvormide vahelisi suhteid ning teiselt poolt meediasisu kaitset ja toimetuse sõltumatust;

7)  soovitada tulevikku suunatud meetmeid, mis on seotud meedia mitmekesisuse ning meediasektori elujõulisuse, vastupanuvõime ja digiüleminekuga.

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

 

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör sai raporti koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

 

Üksus ja/või isik

ACT

Anga Der Breitbandverband e.V.

Arbeitsgemeinschaft Privater Rundfunk (APR)

ARD

Association of European Radio

Audience Measurement Coalition (AMC)

Axel Springer SE

Bertelsmann SE & Co. KGaA

Bundesverband Digitalpublisher und Zeitungsverleger e.V.

Eurocinema

European Broadcasting Union (EBU)

European Federation of Journalists

European Magazine Media Association (EMMA)

European Newspaper Publisher’s Association (ENPA)

European VOD Coalition

German Media Association

Institute for Information Law (University of Amsterdam)

Medienverband der freien Presse e.V.

Netflix

News Media Europe

Regulatory Affairs

Reporters sans frontières

Schibsted

University of Amsterdam

VAUNET - Verband Privater Medien e. V.

VIVENDI

ZVEI e.V.

Zweites Deutsches Fernsehen (ZDF)

 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (29.6.2023)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(COM(2022)0457 – C9‑0309/2022 – 2022/0277(COD))

Arvamuse koostaja: Geoffroy Didier

 

LÜHISELGITUS

Euroopa meediavabaduse määruse eesmärk on tunnustada meedia otsustavat tähtsust Euroopa Liidus, arvestades, et meedia mitmekesisus ja sõltumatus on vajalikud demokraatia nõuetekohaseks toimimiseks. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu teatavates liikmesriikides vähenenud audiovisuaal- ja ajakirjandusmeedia sõltumatus ja mitmekesisus. Käesoleva ettepaneku eesmärk on seega tagada meedia sõltumatus ja mitmekesisus ning tagada selle nõuetekohane toimimine siseturul, pidades eelkõige silmas digiüleminekut ja uute osalejate esilekerkimist.

Oluline on meeles pidada, et digiplatvormidel, sotsiaalvõrgustikel ja otsingumootoritel on suur mõju teabe töötlemisele ja jagamisele. Uuringud on näidanud, et enamik tarbijaid saab nüüd teavet internetist ja eelkõige sotsiaalvõrgustikest. Sellel arengul on suur mõju meedia tarbimise viisile ja meediaturu struktuurile ning sellele, kuidas kodanikud teavet saavad ja tajuvad. On tõsiasi, et mõned neist osalejatest on olulised desinformatsiooni ja valeuudiste allikad, jäädes osaliselt reguleerimata. Lisaks tuleb neid uusi osalejaid pidada traditsioonilise meedia (trükiajakirjandus ja audiovisuaalmeedia) otsesteks konkurentideks. Seetõttu on äärmiselt oluline kehtestada reeglid, mis võimaldavad saavutada teatava võrdse käitumise. Oluline on kaasata need osalejad paremini määruse kohaldamisalasse, kuna meediateenuste poolt väga suurtel digiplatvormidel ja otsingumootorite kaudu pakutava sisu haldamise ja modereerimise osas on vaja selgemaid kohustusi. Kasutajaskonna mõõtmisega, mis peab põhinema ühistel standarditel, seotud kohustuste selgemaks muutmine peab hõlmama ka digiplatvorme, et sellised osalejad nagu väga suured digiplatvormid, väga suured otsingumootorid, videojagamisplatvormid või sotsiaalvõrgustikud järgiksid samuti kasutajaskonna mõõtmise kõrgeimaid standardeid.

Euroopa meediavabaduse määrus ei ole praegu kooskõlas meedia institutsioonilise, õigusliku ja majandusliku raamistikuga, mis on ELi piires väga erinev. Seda arvesse võttes teeb arvamuse koostaja mitu muudatusettepanekut, et viia see paremini kooskõlla ELi õigusega ja eelkõige paljudes ELi riikides praegu valitseva ökosüsteemiga. Oluline on meelde tuletada, et ajakirjandus- ja audiovisuaalsektor on eraldiseisvad, ei toimi ühtmoodi, tegutsevad erinevatel turgudel ja neid reguleerivad erinevad süsteemid. Need on vaja eraldada, et võtta arvesse nende eripärasid ja kohandada teksti nõudeid, võttes arvesse liikmesriikide ajakirjanduse reguleerimist, mis juba tagab meedia mitmekesisuse kõrgetasemelise kaitse.

Täpsemalt annab Euroopa meediavabaduse määrus ajakirjanduses toimetajale ainukontrolli kõigi toimetusotsuste üle, jättes nii väljaandja ilma igasugusest võimalusest oma avaldamist suunata, isegi kui ta on õiguslikult ja rahaliselt vastutav selles sisalduva sisu eest. On risk, et kirjutiste eest vastutavad kriminaalkorras peamiselt ajakirjanikud ise, mis võib üksnes piirata nende algatusvõimet ja soodustada enesetsensuuri. Toimetusvabaduse eest vastutavad eelkõige väljaandja ja toimetusasutus ning vastutust ei saa lahutada. Lisaks tuleks tugevdada meediavabadust ning meedia sõltumatust ja mitmekesisust, kehtestades uudistetoimetustele kohustuse võtta vastu eetikaharta. Selle harta üle peavad läbirääkimisi väljaandja ja ajakirjanikud ning see koostatakse ajakirjanduse kutsealale omaste peamiste eetikapõhimõtete alusel.

Lõpetuseks tehakse Euroopa meediavabaduse määruses ettepanek muuta audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, asendades ERGA uue struktuuriga („nõukoda“). Lisaks võivad need sätted õõnestada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sätestatud kultuurierandite kaitset, millega pakutakse tarbijatele paremat valikut. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku kohaldamisala täpsustada, et tagada kooskõla asjaomaste õigusaktidega. Euroopa meediavabaduse määruse sätted peaksid pakkuma maksimaalseid tagatisi nõukoja sõltumatusele ja otsuste tegemisele ning keskenduma peamiselt audiovisuaalsektorile ja digiteenustele. Samuti on äärmiselt oluline, et Euroopa meediavabaduse määruses rõhutataks liikmesriikide jaoks tugevamaid ja siduvamaid sätteid, et tagada liikmesriikide reguleerivatele asutustele mõjusad ja piisavad vahendid kõigi oma uute ülesannete täitmiseks.

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

 

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja tarbivad seda üha enam piiriüleses keskkonnas. Ülemaailmsed digiplatvormid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning võimendama polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Need platvormid on ka olulised internetireklaami pakkujad, mistõttu rahalisi vahendeid suunatakse meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, on nende konkurentsivõime säilitamiseks ja siseturul edu saavutamiseks vaja mastaapsust. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides.	Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja tarbivad seda üha enam piiriüleses keskkonnas. Ülemaailmsed digiplatvormid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning neid saab kasutada viisil, mis mõjutab tugevalt avaliku arvamuse ja diskursuse kujundamist. Viis, kuidas nad oma teenuseid kujundavad, on üldiselt optimeeritud, et saada kasu nende sageli reklaamipõhistest ärimudelitest, mis võivad tekitada ühiskondlikke probleeme ning võivad võimendada polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Need platvormid on ka olulised internetireklaami pakkujad, mistõttu rahalisi vahendeid suunatakse meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, on nende konkurentsivõime säilitamiseks ja siseturul edu saavutamiseks vaja mastaapsust. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Meediateenuste siseturg ei ole aga piisavalt integreeritud. Vaba liikumist siseturul takistavad mitmed riiklikud piirangud. Meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud erinevad siseriiklikud õigusnormid ja lähenemisviisid, ebapiisav koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel ning avaliku ja erasektori majandusressursside läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine raskendavad eelkõige meediaturu osaliste piiriülest tegutsemist ja laienemist ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused liidus. Meediateenuste siseturu terviklikkust võivad kahjustada ka teenuseosutajad, kes tegelevad süsteemselt desinformatsiooniga, muu hulgas infoga manipuleerimise ja sekkumisega, ning kuritarvitavad siseturu vabadusi, teiste seas riigi kontrolli all olevad meediateenuse osutajad, keda rahastavad teatavad kolmandad riigid.	(4) Meediateenuste siseturg ei ole aga piisavalt integreeritud. Vaba liikumist siseturul takistavad mitmed põhjendamatud riiklikud piirangud. Erinevad siseriiklikud õigusnormid ja lähenemisviisid, mis on seotud näiteks meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega, ebapiisav koostöö liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel ning avaliku ja erasektori majandusressursside läbipaistmatu ja ebaõiglane jaotamine raskendavad meediaturu osaliste piiriülest tegutsemist ja laienemist ning toovad kaasa ebavõrdsed tingimused liidus. Meediateenuste siseturu terviklikkust võivad kahjustada ka teenuseosutajad, kes tegelevad süsteemselt desinformatsiooniga, muu hulgas infoga manipuleerimise ja sekkumisega, ning kuritarvitavad siseturu vabadusi, teiste seas riigi kontrolli all olevad meediateenuse osutajad, keda rahastavad teatavad kolmandad riigid.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Meediateenuste saajatel (füüsilised isikud, kes on liikmesriikide kodanikud või kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilised isikud) peaks liidus olema tegelik vabadus saada siseturul vabu ja mitmekesiseid meediateenuseid. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 kohase õigusega saada ja edastada teavet. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46.	(6) Meediateenuste saajatel (füüsilised isikud, kes on liikmesriikide kodanikud või kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilised isikud) peaks liidus olema tegelik vabadus saada siseturul vabu ja mitmekesiseid meediateenuseid omas keeles ja vastavalt oma kultuurieelistustele. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 kohase õigusega saada ja edastada teavet. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46.
__________________	__________________
46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4.	46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Üha enam ühtlustatud meediakeskkonnas on mõned videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad hakanud oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest siiski toimetusvastutust võtma. Seetõttu võib sellist üksust pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks.	(8) Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad ning veebimajutusteenuste pakkujad üldiselt. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Üha enam ühtlustatud meediakeskkonnas on mõned videojagamisplatvormide või digiplatvormide pakkujad hakanud oma sisu tootma ja teenuste teatava osa või teatavate osade eest siiski toimetusvastutust võtma. Seetõttu võib sellist üksust pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.	(9) Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Sellega tagatakse, et kõik teenuseosutajad, sealhulgas omandiõigusega kaitstud kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad, on oma kasutajaskonna mõõtmise meetodite osas läbipaistvad.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Riiklikku reklaami tuleks mõista laiemas tähenduses kui reklaami- või enesetutvustustegevust, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh valitsused, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku või piirkondliku tasandi üksused eri sektorites või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused – tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami määratlus ei tohiks aga hõlmata ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid, mida on vaja näiteks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ootamatute intsidentide korral, mis võivad inimestele kahju tekitada.	(10) Riiklikku reklaami tuleks mõista laiemas tähenduses kui reklaami- või enesetutvustustegevust, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh valitsused, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku või piirkondliku tasandi üksused eri sektorites või territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused –, kus riik osaleb igapäevases äritegevuses ja millel on mõju või kontroll reklaamistrateegiate üle, tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami määratlus ei tohiks aga hõlmata ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid, mida on vaja näiteks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ettenägematute, tõsiste intsidentide korral, mis võivad inimestele või märkimisväärsele osale elanikkonnast kahju tekitada.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Teenusesaajatel peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud ja toimetajad on tootnud sõltumatult ja kooskõlas ajakirjandusstandarditega ning mis peaksid seega pakkuma usaldusväärset teavet, sh uudiseid ja päevakajalist sisu. See õigus ei too ühelegi meediateenuse osutajale kaasa vastavat kohustust järgida nõudeid, mida ei ole seaduses sõnaselgelt sätestatud. Kvaliteetsed meediateenused aitavad võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu.	(11) Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Teenusesaajatel peaks olema omas keeles ja vastavalt oma kultuurieelistustele juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud ja toimetajad on tootnud sõltumatult ja kooskõlas ajakirjandusstandarditega ning mis peaksid seega pakkuma usaldusväärset teavet, sh uudiseid ja päevakajalist sisu. See õigus ei too ühelegi meediateenuse osutajale kaasa vastavat kohustust järgida nõudeid, mida ei ole seaduses sõnaselgelt sätestatud. Kvaliteetsed meediateenused aitavad võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Käesolev määrus ei mõjuta üksikisikutele hartaga tagatud sõnavabadust. Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et sellises tundlikus sektoris nagu audiovisuaalmeedia on riigivõimul lisaks mittesekkumiskohustusele ka kohustus kehtestada asjakohane õigus- ja haldusraamistik, et tagada toimiv mitmekesisus47.	(12) Käesolev määrus ei mõjuta üksikisikutele hartaga tagatud sõna- ja teabevabadust. Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et sellises tundlikus sektoris nagu audiovisuaalmeedia on riigivõimul lisaks mittesekkumiskohustusele ka kohustus kehtestada asjakohane õigus- ja haldusraamistik, et tagada toimiv mitmekesisus47.
__________________	__________________
47 Centro Europa 7 S.R.L. ja Di Stefano vs. Itaalia [GC], nr 38433/09, § 134, ECHR 2012.	47 Centro Europa 7 S.R.L. ja Di Stefano vs. Itaalia [GC], nr 38433/09, § 134, ECHR 2012.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12a) Üldist huvi pakkuvatel meediateenustel on siseturul ainulaadne roll, sest nad pakuvad tarbijatele juurdepääsu paljudele seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele, sõnavabadusele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja kultuurilisele mitmekesisusele. Mõned liikmesriigid on aga võtnud vastu mitmesuguseid siseriiklikke õigusnorme, mis on seotud üldist huvi pakkuvate meediateenuste esiletõstmisega, samas kui teistes liikmesriikides õigusnormid üldse puuduvad. Riigi tasandi eri lähenemisviisid on siseturgu killustanud, põhjustades õiguskindlusetust, turu killustatust, ebavõrdseid tingimusi ja suurendades meediaettevõtete jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid. Lisaks on meedia siseturg muutunud üha digitaalsemaks, kuna meediateenuseid osutatakse ja neile pääsetakse juurde interneti kaudu, mis on oma olemuselt piiriülene. Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa meediaettevõtted seisnud silmitsi tugeva konkurentsiga ülemaailmsete digiplatvormide poolt. Kuigi sellistest platvormidest on saanud meediasisule juurdepääsu pakkujad, kipuvad nende ärimudelid esile tõstma, edendama ja võimendama sisu, mis annab parima majandusliku tulemuse, ning seetõttu on see sageli kahjulik üldist huvi pakkuva meediasisu jaoks, mis annab tarbijatele usaldusväärset teavet.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12b) Tõhususe huvides peaksid üldist huvi pakkuvad audiovisuaal- ja audiomeedia teenused olema nendes seadmetes või kasutajaliidestes silmapaistvalt paigutatud esimesele valikutasandile ning need peaksid olema juurdepääsetavad kasutaja ühe toiminguga, sealhulgas klõpsamise või kerimise teel. Üldist huvi pakkuvad audiovisuaal- ja audiomeedia teenused tuleks esile tõsta tervikuna. Üldist huvi pakkuvate teenuste liigendatud sisu elemente tuleks eelistada kasutajaliidestes, kus saab valida ainult üksikuid sisuelemente.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus. Toimetuse sõltumatus on eriti oluline uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvatele meediateenuse osutajatele, arvestades nende ühiskondlikku rolli avaliku hüvena. Meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, peaksid saama vabalt siseturul majandustegevusega tegeleda ja võrdsetel alustel konkureerida.	(14) Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus. Toimetuse sõltumatus on eriti oluline uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvatele meediateenuse osutajatele, arvestades nende ühiskondlikku rolli avaliku hüvena. Ilma, et see mõjutaks direktiivi 2010/13/EL sätteid ja nende rakendamist liikmesriikide poolt, peaksid meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, saama vabalt siseturul majandustegevusega tegeleda ja võrdsetel alustel konkureerida.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Ajakirjanikel ja toimetajatel on usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevale kaitsele, muu hulgas jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike vabadust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse aitab kaasa harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitsele.	(16) Ajakirjanikel ja toimetajatel on usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevale kaitsele, muu hulgas jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike vabadust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse aitab kaasa harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitsele.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul eriline ülesanne tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs kvaliteetsele teabele ja erapooletule meediakajastusele. Avalik-õiguslik meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik-õiguslikus meedias. Selline olukord võib viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma ülesannete täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust. Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise ülesandega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ei mõjuta liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku meediat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.	(18) Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul eriline volitus tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs universaalsetele ja mitmekülgsetele pakkumistele, sealhulgas kvaliteetsele teabele ning tasakaalustatud ja erapooletule meediakajastusele. Avalik-õiguslik meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik-õiguslikus meedias. Selline olukord võib viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Seepärast on vaja, et liikmesriigid kehtestaksid õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma kohustuste täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust. Sellise rahastuse üle tuleks otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise kohustusega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ei mõjuta igal üksikjuhul eraldi kohaldatavate riigiabi eeskirjade rakendamist ega liikmesriikide pädevust määratleda laiad ja dünaamilised kohustused, korraldada ja rahastada avalik-õiguslikku meediat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Meedia usaldusväärsus nõuab ka ennetavat lähenemisviisi, et edendada uudistemeedia ettevõtete toimetuste sõltumatust, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil. Meediateenuse osutajad peaksid võtma proportsionaalseid meetmeid, et tagada pärast seda, kui omanike ja toimetajate vahel on kokku lepitud toimetuse üldine suund, toimetajate vabadus teha oma kutsetegevuse käigus individuaalseid otsuseid. Eesmärk kaitsta toimetajaid põhjendamatu sekkumise eest otsustesse, mis on tehtud nende igapäevatöö käigus konkreetse sisu kohta, aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet. Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama teenusesaajate jaoks ka oma tegelike ja võimalike huvide konfliktide läbipaistvuse.	(20) Oluline on tagada, et Euroopa riiklikud ja reguleerivad süsteemid toimiksid viisil, mis tagab toimetuste tegeliku sõltumatuse ja usaldusväärsuse. Meedia usaldusväärsust saab toetada, edendades uudistemeedia ettevõtete toimetuste sõltumatust, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil. Meediateenuse osutajad peaksid võtma proportsionaalseid meetmeid, mis võimaldavad toimetuse töötajatel vabalt tegutseda. Need meetmed võivad aidata parandada konkurentsitingimusi. Eesmärk kaitsta toimetajaid põhjendamatu sekkumise eest otsustesse, mis on tehtud nende igapäevatöö käigus konkreetse sisu kohta, aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja parandada selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet. Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama teenusesaajate jaoks ka oma tegelike ja võimalike huvide konfliktide läbipaistvuse. See ei piira siseriiklike sätete kohaldamist, mis reguleerivad meediateenuste toimetusliku sisu suhtes kohaldatavaid vastutuseeskirju. Toimetuste sõltumatuse kaitsemeetmed ei tohiks takistada ega muul viisil piirata juhtimisotsuseid, kui selliste otsuste peamine eesmärk on kaitsta meediateenuse osutajat või toimetajaid vastutuskindlustuse riskide eest.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20a) Meedia vabadust, sõltumatust ja mitmekesisust tuleks tugevdada, julgustades meediateenuse osutajaid töötama välja ja võtma vastu käitumisjuhendeid ning tagama eetikapõhimõtete järgimise. Need käitumisjuhendid töötatakse välja koostöös ajakirjanike organisatsioonide või ühenduste, aktsionäride, direktorite ning väljaannete ja uudistetoimetajate juhtidega ning need kehtestatakse ajakirjanduse kutsealale omaste peamiste eetikapõhimõtete alusel, lisaks teabe sõltumatuse, teabevabaduse ja teabe usaldusväärsuse üldpõhimõtetele.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Regulatiivse koormuse leevendamiseks tuleks mikroettevõtjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL50 artikli 3 tähenduses vabastada toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks mõeldud teabe ja sisemiste kaitsemeetmetega seotud nõuetest. Lisaks peaks meediateenuse osutajatel olema vabadus kohandada sisemisi kaitsemeetmeid vastavalt oma vajadustele, eelkõige juhul, kui nad on nimetatud artikli tähenduses väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Käesolevale määrusele lisatud soovituses51 on esitatud loetelu vabatahtlikest sisemistest kaitsemeetmetest, mida meediaettevõtted võivad sellega seoses vastu võtta. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et sellega võetakse eraõiguslike meediateenuse osutajate omanikelt õigus seada strateegilisi või üldeesmärke ning edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Sellega seoses tunnistatakse käesolevas määruses, et toimetuse sõltumatuse edendamise eesmärk peab olema tasakaalus erameedia omanike seaduslike õiguste ja huvidega.	välja jäetud
__________________
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76).
51 ELT C ..., ..., lk …

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. See nõuab direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, et tunnistada kehtetuks selle artikkel 30b, millega luuakse ERGA, ning sellest tulenevalt asendada viited ERGA-le ja selle ülesannetele. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on käesoleval juhul põhjendatud, sest see piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma ja mis on suunatud liidu institutsioonidele.	(22) Liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Võttes arvesse käesoleva määrusega kõnealustele asutustele antud ülesannete olulisust ja ulatuslikkust, on seega otseselt või kaudselt äärmiselt oluline tagada, et liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite rahalised, inim- ja tehnilised ressursid oleksid käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks piisavad ja piisavad. Liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel peaks olema täielik pädevus personali värbamise ja juhtimise üle, kes tuleks tööle võtta selgete ja läbipaistvate eeskirjade alusel. Liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel peaks olema ka täielik sõltumatus ja otsuste tegemise kontroll sisestruktuuri, -korralduse ja -menetluste haldamisel, et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita ja oma volitusi tõhusalt kasutada. Ilma et see piiraks riiklike eelarve-eeskirjade ja -menetluste kohaldamist, peaks liikmesriikide reguleerivatele asutustele ja organitele olema eraldatud eraldi aastaeelarve. Liikmesriigid peaksid tagama, et liikmesriikide reguleerivad asutused või organid saaksid oma ülesannete täitmiseks eraldatud eelarve kasutamisel täieliku autonoomia. Kontrolli liikmesriigi reguleerivate asutuste eelarve üle tuleks teostada läbipaistvalt. Sõltumatu audiitor peaks tegema reguleerivate asutuste raamatupidamise aastaaruannete järelkontrolli ning need aastaaruanded tuleks avalikustada. Võttes arvesse, et ajakirjandusväljaannete suhtes ei kohaldata tavapäraselt regulatiivset järelevalvet, käsitatakse käesoleva määruse III peatüki 2. jao kohaldamisel mõiste „meediateenus“ all mis tahes meediateenust, välja arvatud ajakirjandusväljaandeid pakkuvad meediateenused, kui ei ole sätestatud teisiti.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. Siiski peaks nõukoda säilitama eraldi päevakorra seoses direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, mis on direktiiv, mis sisaldab liikmesriikide rakendamisprotsessist tulenevaid eripärasid.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite juhtivad esindajad, kelle on määranud need asutused või organid. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal peaks olema ka võimalus kutsuda kokkuleppel komisjoniga oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid, sh eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivate asutuste või organite või muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.	(23) Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite kõrgetasemelised esindajad, kelle on määranud need asutused või organid. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal peaks olema ka võimalus kutsuda oma koosolekutele igal üksikjuhul eraldi väliseksperte. Nõukojal peaks olema võimalus määrata oma koosolekutel osalema eksperte ja vaatlejaid, sh eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivaid asutusi või organeid, või kutsuda muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Eelkõige peaks nõukoda aktiivselt toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidavalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist ning koostama arvamusi kokkuleppel komisjoniga või tema taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda komisjoni juures asuva sekretariaadi eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Komisjoni juures asuv sekretariaat peaks andma nõukojale haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel.	(24) Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Eelkõige peaks nõukoda aktiivselt toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidavalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist ning koostama arvamusi omal algatusel või komisjoni taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks ja sõltumatuks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda liidu organi, nõukoja juurde kuuluva sõltumatu büroo eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Euroopa meediateenuste nõukoja büroo peaks andma nõukojale haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Regulatiivne koostöö sõltumatute meediat reguleerivate asutuste või organite vahel on otsustava tähtsusega, et meediateenuste siseturg toimiks nõuetekohaselt. Direktiiviga 2010/13/EL ei ole aga liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele ette nähtud struktureeritud koostöö raamistikku. Pärast audiovisuaalmeedia teenuste ELi raamistiku läbivaatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/180852, millega laiendati selle kohaldamisala videojagamisplatvormidele, on pidevalt kasvanud vajadus liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite tiheda koostöö järele, eelkõige piiriüleste juhtumite lahendamiseks. Selline vajadus on põhjendatud ka ELi meediakeskkonna uute väljakutsetega, mida on püütud käesolevas määruses lahendada, muu hulgas andes liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele uusi ülesandeid.	(25) Regulatiivne koostöö sõltumatute meediat reguleerivate asutuste või organite vahel on otsustava tähtsusega, et meediateenuste siseturg toimiks nõuetekohaselt. Direktiiviga 2010/13/EL ei ole aga liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele ette nähtud struktureeritud koostöö raamistikku. Pärast audiovisuaalmeedia teenuste ELi raamistiku läbivaatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/180852, millega laiendati selle kohaldamisala videojagamisplatvormidele, on pidevalt kasvanud vajadus liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite tiheda koostöö järele, eelkõige piiriüleste juhtumite lahendamiseks. Selline vajadus on põhjendatud ka ELi meediakeskkonna uute väljakutsetega, mida on püütud käesolevas määruses lahendada, muu hulgas andes liikmesriikide reguleerivatele asutustele või organitele uusi ülesandeid. Seepärast võib nõukoda komisjoniga konsulteerides kehtestada ka koostöökokkulepped pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
__________________	__________________
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).	52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Selleks et tagada liidu meediaõiguse tulemuslik jõustamine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest meediaeeskirjadest kõrvale, ning vältida täiendavate tõkete tekkimist meediateenuste siseturul, on oluline näha ette selge ja õiguslikult siduv raamistik, mille alusel liikmesriikide reguleerivad asutused või organid saaksid teha tulemuslikku ja tõhusat koostööd.	(26) Audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm võttis 2020. aastal vastu vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on vabatahtlik koostööraamistik audiovisuaalmeedia teenuseid ja videojagamisplatvorme käsitlevate meediaeeskirjade piiriülese jõustamise tugevdamiseks. Kõnealusele vabatahtlikule raamistikule tuginedes ning selleks et tagada liidu meediaõiguse kõikehõlmav ja tulemuslik jõustamine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest meediaeeskirjadest kõrvale, ning vältida täiendavate tõkete tekkimist meediateenuste siseturul, on oluline näha ette selge ja õiguslikult siduv raamistik, mille alusel liikmesriikide reguleerivad asutused või organid saaksid teha tulemuslikku ja tõhusat koostööd.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste vaatajaid teatava ebaseadusliku ja kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust.	(27) Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste vaatajaid teatava ebaseadusliku ja kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige ja ilma et see piiraks päritoluriigi põhimõtte kohaldamist, on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust.
__________________	__________________
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).	53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Käesoleva määruse ja direktiiviga 2010/13/EL seoses on oluline tagada järjepidevad reguleerimistavad. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks võib komisjon vajaduse korral anda välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada üldist huvi pakkuva sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid. Samuti oleks kasulik anda suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud siseriiklike meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eksperditeadmisi vastavate suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta.	(28) Käesoleva määruse ja direktiiviga 2010/13/EL seoses on oluline tagada järjepidevad reguleerimistavad ja nende kahe õigusakti tulemuslik kohaldamine. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks võib komisjon vajaduse korral anda välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks ning nimetatud artikli nõuetekohasest rakendamisest ja jõustamisest. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid. Sellised suunised peaksid austama liikmesriikide pädevust kultuuriküsimustes, et edendada meedia mitmekesisust, lähtuma põhimõtetest ega tohiks mõjutada olemasolevaid riiklikke esiletõstmismeetmeid. Samuti oleks kasulik anda suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud siseriiklike meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eksperditeadmisi vastavate suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28a) Meediaomandi läbipaistvus on alus Euroopa meediaturu toimimise jälgimiseks ja mõistmiseks. Meediaomandi andmebaasid võivad olla kodanike ja teiste sidusrühmade jaoks ühtseks kontaktpunktiks, et pakkuda neile teavet, mis kaardistab turul valitsevad omandistruktuurid.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Selleks et tagada võrdsed tingimused erinevate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel, võttes arvesse tehnoloogia arengut siseturul, on vaja leida ühised tehnilised nõuded seadmetele, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist või kannavad digitaalseid signaale, mis edastavad audiovisuaalset sisu allikast sihtkohta. Sellega seoses on vaja vältida lahknevaid tehnilisi standardeid, mis tekitavad ettevõtetele ja tarbijatele tõkkeid ja lisakulusid, ning ergutada leidma lahendusi audiovisuaalmeedia teenustega seotud olemasolevate kohustuste täitmiseks.	(29) Selleks et tagada võrdsed tingimused erinevate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel, võttes arvesse tehnoloogia arengut siseturul, on vaja leida ühised tehnilised nõuded seadmetele, sealhulgas kaugjuhtimispultidele, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist või kannavad digitaalseid signaale, mis edastavad audiovisuaalset sisu allikast sihtkohta. Sellega seoses on vaja vältida lahknevaid tehnilisi standardeid, mis tekitavad ettevõtetele ja tarbijatele tõkkeid ja lisakulusid, ning ergutada leidma lahendusi audiovisuaalmeedia teenustega seotud olemasolevate kohustuste täitmiseks.

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu selliste väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate tegevuse eest, kelle teenused on suunatud liidu kasutajaskonnale ja kes võivad kahjustada või ohustada avalikku julgeolekut ja kaitset, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada. Sellega seoses tuleb tugevdada liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koordineerimist, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud siseriiklike meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Lisaks on vaja kooskõlastada siseriiklikke meetmeid, mida võidakse võtta selleks, et tõrjuda avalikku julgeolekut ja kaitset ähvardavaid ohte, mis tulenevad väljaspool liitu asutatud ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenustest, kusjuures nõukoda võib vajaduse korral esitada kokkuleppel komisjoniga selliste meetmete kohta arvamusi. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.	(30) Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu selliste väljaspool liitu asutatud või sealt pärit meediateenuse osutajate tegevuse eest, kelle teenused on suunatud liidu kasutajaskonnale või jõuavad nendeni sõltumata vahenditest, levitamisest või juurdepääsust sihtrühmale liidus, kui muu hulgas pidades silmas kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada, võivad nad kahjustada avalikku julgeolekut ja riigikaitset, rahvatervist või kui nende programmid hõlmavad vägivallale või vihkamisele õhutamist või avalikku üleskutset panna toime terroriakt. Sellega seoses tuleb tugevdada liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koordineerimist, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud siseriiklike meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks nõukoja arvamuse põhjal olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Teise liikmesriigi asutuse või organi taotluse alusel võib nõukoda paluda pädeval riiklikul asutusel või organil võtta teatavaid meetmeid, kui sellistest meediateenustest tulenevad ohud kahjustavad või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib kahjustada mitut liikmesriiki või liitu. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30a) Nõukoja mõju peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik, ja seetõttu peaks ta hakkama tegutsema, kui selleks esitab taotluse nõukoja kodukorras kindlaks määratud minimaalne arv nõukoja liikmeid. Kui nõukoja arvamused on vastu võetud, peaksid asjaomased liikmesriikide reguleerivad asutused või organid neid võimalikult suurel määral arvesse võtma.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30b) Otsuste sidususe suurendamiseks ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelise võimaliku koostöö hõlbustamiseks peaks nõukoda töötama välja põhikriteeriumid teenuseosutaja ja osutatava teenuse kohta. Neid kriteeriume peaksid kasutama liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, kui väljaspool liitu asuv meediateenuse osutaja taotleb jurisdiktsiooni mõnes liikmesriigis või kui ta juba kuulub mõne liikmesriigi jurisdiktsiooni alla. Kriteeriumid peaksid muu hulgas hõlmama sisu, omandit, majandus- ja finantssidemeid, toimetuste sõltumatust kolmandast riigist või selle puudumist ning võimaldama asjaomastel asutustel või organitel teha kindlaks meediateenuse osutajad, kelle puhul esineb tõsine oht avalikule julgeolekule ja kaitsele või rahvatervisele või kelle programmid sisaldavad vägivalla või vaenu õhutamist või avalikku üleskutset panna toime terroriakt, ja vajaduse korral takistada nende sisenemist ELi turule.

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on oluline roll internetis teabe levitamisel ja teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete või enesereguleerimise nõuetega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad seega juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate pakutav sisu ei vasta nende tingimustele – kuigi see ei aita kaasa määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemse riski tekkimisele –, võtma nõuetekohaselt arvesse meediavabadust ja mitmekesisust kooskõlas määrusega (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] ning esitama meediateenuse osutajatele kui nende ärikasutajatele võimalikult varakult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/115054 kohastes põhjendustes vajalikud selgitused. Selleks et minimeerida sisu piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid püüdma esitada põhjendused enne piirangu jõustumist, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt]. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt].	(31) Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on oluline roll internetis teabe levitamisel ja teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete või enesereguleerimise nõuetega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Seetõttu peavad väga suurte digiplatvormide pakkujad võtma nõuetekohaselt arvesse kasutajate teabevabadust ning meediavabadust ja meedia mitmekesisust kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065 ning aitama asjakohasel viisil kaasa meediakanalite paljususele. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate pakutav sisu ei vasta nende tingimustele, võtma nõuetekohaselt arvesse meediavabadust ja mitmekesisust kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065 ning esitama meediateenuse osutajatele kui nende ärikasutajatele võimalikult varakult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150 kohastes põhjendustes vajalikud selgitused. Selleks et minimeerida sisu piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid esitama üksikasjalikud põhjendused enne piirangu jõustumist, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2022/2065. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/2065.
__________________	__________________
54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79).	54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79).

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja sõnavabadusele, on lisaks õigustatud, et kui meediateenuse osutajad järgivad teatavaid regulatiivseid või enesereguleerimise nõudeid, käsitletakse nende kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.	(32) Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja sõnavabadusele, on lisaks õigustatud, et kui meediateenuse osutajad järgivad teatavaid regulatiivseid või enesereguleerimise nõudeid, käsitletakse nende kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras 24 tunni jooksul.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad lisama oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel deklareerida oma vastavust teatavatele nõuetele, kuid säilitama samal ajal võimaluse sellist ettevõtja deklaratsiooni mitte aktsepteerida, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võivad tugineda teabele nende nõuete järgimise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse (Journalism Trust Initiative) masinloetavale standardile või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Komisjoni suunised võivad olla kasulikud sellise funktsiooni tõhusa rakendamise hõlbustamiseks, muu hulgas seoses asjassepuutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonide deklaratsioonide läbivaatamisse kaasamise korra, vajaduse korral asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise ning funktsiooni võimaliku kuritarvitamise käsitlemisega.	(33) Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad pakkuma oma internetipõhises kasutajaliideses funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel kinnitada, et nad vastavad teatavatele nõuetele (sealhulgas audiovisuaalmeediat reguleeriva asutuse või organi või pressinõukogu järelevalve) ja millise järelevalve alla nad kuuluvad, samal ajal laskma enda kinnitust kontrollida, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Kui meediateenuse osutaja teatab, et tema suhtes kohaldatakse regulatiivseid nõudeid või järgib kaas- või iseregulatsiooni mehhanisme, peaks tal olema võimalik esitada asjaomase riigi reguleeriva asutuse või organi või kaas- või iseregulatsiooni mehhanismi esindajate kontaktandmed. Põhjendatud kahtluste korral, mis võivad põhineda asjaomastelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt saadud teabel, võimaldaks see väga suurel digiplatvormil nende ametiasutuste või organitega kinnitada, et meediateenuse osutaja suhtes kohaldatakse selliseid nõudeid või mehhanisme. Kui see on asjakohane, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad tuginema teabele nende nõuete järgimise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse masinloetavale standardile, meediateenuse osutajate kasutatava ajakirjandusväljaannete staatuse tunnustamisele teatavates liikmesriikides või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Selleks et ettevõtja deklaratsiooni süsteem toimiks tulemuslikult ning oleks võimalikult õiglane ja läbipaistev, peaks meediateenuse osutajal olema võimalus vaidlustada väga suure digiplatvormi või otsingumootori keeldumine tema deklaratsiooni aktsepteerimisest. Komisjon peaks välja töötama suunised, milles sätestatakse nende väliste kaebuste esitamise mehhanismide konkreetne kord ja põhinõuded. Komisjoni suunised on keskse tähtsusega, et hõlbustada sellise funktsiooni tõhusat rakendamist, tagades konsultatsioonid riigi reguleerivate asutuste või organite või kaas- või iseregulatsiooni organitega, sealhulgas asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise korra kohta deklaratsioonide läbivaatamisse, asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise kohta, kui see on asjakohane, ning käsitledes funktsiooni võimalikku kuritarvitamist.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33a) Selleks et vältida deklareerimissüsteemi võimalikku kuritarvitamist meediateenuse osutajate poolt, kes ei vasta täielikult käesoleva määruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud nõuetele, peaks väga suure digiplatvormi pakkuja seaduse korduva rikkumise või tingimuste rikkumise korral meediateenuse osutaja deklaratsiooni kehtetuks tunnistama ja teavitama järelevalve- või reguleerivat üksust sellise deklaratsiooni kehtetuks tunnistamisest. Kui meediateenuse osutaja tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis ja rikub ühe liikmesriigi õigusakte või tingimusi, teavitab väga suure digiplatvormi pakkuja nõukoda, kes peab teavitama reguleerivaid asutusi ja organeid teistes riikides, kus meediateenuse osutaja tegutseb, olukorrast, mille vastav meediateenuse osutaja on loonud.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kes järgivad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid ning leiavad, et väga suurte digiplatvormide pakkujad kehtestavad sageli ilma piisava põhjuseta nende sisule piiranguid, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele.	(35) Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kes järgivad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid ning leiavad, et väga suurte digiplatvormide pakkujad vaidlustavad sageli ilma piisava põhjuseta nende sisu, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele. Kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065 ja ilma et see piiraks õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, peaks meediateenuse osutajatel olema juurdepääs sertifitseeritud kohtuvälisele vaidluste lahendamise mehhanismile, kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab sisu edastamise peatada või seda muul viisil piirata.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid ning jälgida, kas peetakse kinni enesereguleerimise algatustest, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatustest. Asjakohasel juhul võib komisjon määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] alusel kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaadata läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluda nõukojal teda selles toetada.	(36) Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel ja väga suurte otsingumootoritel juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid ning jälgida, kas peetakse kinni enesereguleerimise algatustest, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatustest, ning hinnata nende algatuste või väga suurte digiplatvormide sisu modereerimispoliitika võimalikku negatiivset mõju meediavabadusele ja mitmekesisusele. Väga suuri digiplatvormide pakkujaid võidakse kutsuda osalema nõukoja korraldatud koosolekutel ja osalema dialoogis heas usus. Komisjon peaks määruse (EL) 2022/2065 alusel kogu liidus süsteemsete riskide ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaatama läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluma nõukojal teda selles toetada.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36a) Tagamaks, et nõukoja osalemine ja panus väga suurte digiplatvormide ja meediateenuse osutajate vahelistesse suhetesse digikeskkonnas on võimalikult tõhus ja kasulik, on äärmiselt oluline, et nõukojal oleks taotluse korral õigus saada väga suurte digiplatvormide pakkujatelt kogu vajalik teave, mis hõlmab teabevahetust väga suurte digiplatvormide ja meediateenuste osutajate vahel.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36b) Nõukoda peaks koostöös riikide reguleerivate asutuste või organitega avaldama iga-aastase aruande meediavabaduse kohta igas liikmesriigis. Aruanne peab sisaldama läbipaistvusindeksit ja muid kriteeriume, mida peetakse vajalikuks meediavabaduse olukorra hindamiseks, nagu meediakanalite sõltumatus, meedia mitmekesisuse tase, ajakirjanike juurdepääs teabele, ajakirjanike turvalisus, meediaomandi kontsentratsiooni tase, meedia enesereguleerimise tõhusus, üldsuse usaldus meedia vastu, meedia riikliku rahastamise olemasolu ja meediapädevuse tase üldsuse hulgas. Aruanne peaks sisaldama ka igale liikmesriigile suunatud soovitusi, mis põhinevad riikide reguleerivate asutuste või organitega konsulteerides valitud uurimisjuhtumitel, et parandada koostööd riikide reguleerivate asutuste või organite vahel ning edendada meediavabadust ja mitmekesisust liidus. Komisjon peaks aruannet ja ettepanekuid arvesse võtma, kui ta vaatab määruse (EL) 2022/2065 alusel läbi kogu liidus tekkinud süstemaatilisi ja esilekerkivaid probleeme, ning võib paluda, et nõukoda teeks temaga selles osas koostööd.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Audiovisuaalmeedia teenuste saajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audiovisuaalset sisu nad soovivad vaadata. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks nutitelerite) tootjate või kasutajaliideste pakkujate ning meediateenuse osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks seadme koduekraanil, riist- või tarkvara otseteede, rakenduste ja otsingualade kaudu, mis mõjutavad teenusesaajate vaatamiskäitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Teenusesaajatel peaks olema võimalik lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil muuta sellise seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollib ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, ilma et see piiraks võimalusi võtta direktiivi 2010/13/EÜ artikli 7a alusel avaliku poliitikaga seotud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine.	Audiovisuaalmeedia teenuste saajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audiovisuaalset sisu nad soovivad vaadata. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks nutitelerite) tootjate või kasutajaliideste pakkujate ning meediateenuse osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks kasutajaliidese avaekraanil riistvara kiirklahvide kaudu, nagu spetsiaalsed kaugjuhtimispuldi nupud või tarkvara otseteed, rakendused ja otsingupiirkonnad, mis mõjutavad teenusesaajate vaatamiskäitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Teenusesaajatel peaks olema võimalik lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil muuta sellise seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollib ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, ilma et see piiraks võimalusi võtta direktiivi 2010/13/EÜ artikli 7a alusel avaliku poliitikaga seotud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Kasutajaliidese elementide või riistvaraelementide suhtes, mis ei ole seotud audiovisuaalmeedia teenuste kontrollimise või neile juurdepääsuga, ei tohiks kohaldada seadete muutmise nõuet. Näiteks ei tohiks seda kohustust rakendada kasutajaliidese elementide suhtes, mis teenindavad peamiselt seadme tööd, nagu menüüjuhised või helitugevuse või heleduse reguleerimiseks mõeldud nupud.

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37a) Meediateenuste saajatel on üha raskem kindlaks teha, kes kannab nende tarbitava sisu või teenuste eest toimetusvastutust, eelkõige siis, kui nad kasutavad meediateenuseid ühendatud seadmete või veebiplatvormide kaudu. Meediasisu või -teenuste toimetusvastutusele selgelt osutamata jätmine (nt logode, kaubamärkide või muude iseloomulike tunnuste ebaõige omistamise kaudu) jätab meediateenuste saajad ilma võimalusest saadud teavet mõista ja hinnata, mis on teadlike valikute ja arvamuste kujundamise ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivse osalemise eeltingimus. Meediateenuste saajatel peaks seetõttu olema võimalik hõlpsasti tuvastada meediateenuse osutaja, kes kannab toimetusvastutust mis tahes meediateenuse eest kõigis seadmetes ja kasutajaliidestes, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu meediateenustele ja nende kasutamist.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37b) Audiovisuaalmeedia teenuste suhtes kehtivad mitmesugused kohustused, et täita olulisi avaliku poliitika eesmärke, nagu kultuurilise mitmekesisuse ja pluralistliku meediakeskkonna toetamine. Seetõttu on oluline, et seadmed oleksid kavandatud viisil, mis tagab nii vaatajate kui ka meediateenuse osutajate seisukohast õiglase juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele. Loogilised kanalinumbrid numbrikombinatsioonides peaksid võimaldama vaatajatel audiovisuaalmeedia teenusele otse juurde pääseda ning aitama tagada õiglase ja otsese juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Erinevad regulatiivsed, õigus- või haldusmeetmed võivad mõjutada negatiivselt meediateenuse osutajate toimimist siseturul. Nende hulka kuuluvad näiteks eeskirjad, millega piiratakse meediaettevõtete omandiõigust teistele meediasektoris või muudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele; nende hulka kuuluvad ka otsused, mis on seotud meediateenuse osutajate litsentside ja tegevuslubade või nende eelneva teavitamisega. Selleks et leevendada võimalikku negatiivset mõju meediateenuste siseturu toimimisele ja suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.	(38) Erinevad seadusandlikud, õigus- või haldusmeetmed võivad negatiivselt mõjutada meedia mitmekesisust või meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust siseturul või tõenäoliselt mõjutada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas määratletud põhivabadusi. Selleks et suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, piisavuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Riiklike meetmete puhul, millega rakendatakse direktiivi 2010/13/EL või mis on muul viisil reguleeritud riigiabi eeskirjadega, võivad mõned meetmed mõjutada meedia mitmekesisust või meediateenuste toimetuslikku sõltumatust või mõjutada põhiõigusi, nagu need on määratletud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, kuid teiste eesmärk võib olla kaitsta elanikkonna osa (riiklikud meetmed, mille eesmärk on kaitsta näiteks alaealisi või vähemusi) või kultuurilist mitmekesisust.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada komisjoni taotlusel arvamus, kui liikmesriigi meetmed mõjutavad tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale, kes osutab teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, või kui asjaomasel meediateenuse osutajal on oluline mõju avaliku arvamuse kujunemisele selles liikmesriigis.	(39) Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada komisjoni taotlusel arvamus juhul, kui riiklikud meetmed võivad mõjutada meedia mitmekesisust või meediateenuse osutajate toimetuste sõltumatust siseturul või tõenäoliselt mõjutada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas määratletud põhivabadusi. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale tema teenuste eest, mida osutatakse väljaspool riigipiire, või kui asjaomasel meediateenuse osutajal on oluline mõju avaliku arvamuse kujunemisele selles liikmesriigis või kui see takistab ühes liikmesriigis asutatud meediateenuse osutajal osutada teenuseid või alustada tegevust teises liikmesriigis.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanike abistamisel demokraatlikes protsessides. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama oma õigussüsteemis normid ja menetlused, et tagada meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele või toimetuste sõltumatusele. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele konkreetsel meediaturul, meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on konkureerivate seisukohtade vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena.	(40) Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanike abistamisel demokraatlikes protsessides. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama oma õigussüsteemis normid ja menetlused, et tagada meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele või toimetuste sõltumatusele. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele, või väga suuri digiplatvorme, mis edastavad meediateenuse osutajate pakutavat sisu, kes kontrollivad juurdepääsu meediateenuse osutajate sisule ja selle nähtavust konkreetsel meediaturul, meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on konkureerivate seisukohtade vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena. Sellistes normides tuleks arvesse võtta ka meediaturgu tervikuna, sealhulgas digikeskkonda ja väga suuri digiplatvorme, samuti valdkondlikke iseärasusi, sealhulgas sektori kui terviku majanduslikku jätkusuutlikkust.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema kaasatud, kui hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada meediaturu kontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.	(41) Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema kaasatud, kui hinnatakse turukontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada turukontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangul selle kohta, millist mõju avaldab meediaturu kontsentratsioon meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega.	(42) Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangul selle kohta, millist mõju avaldab meediaturu kontsentratsioon meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega.
__________________	__________________
55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22).	55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22).

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Nõukojal peaks olema õigus esitada arvamusi liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta, kui teatamisele kuuluv kontsentratsioon võib mõjutada meedia siseturu toimimist. Nii oleks see näiteks juhul, kui kontsentratsiooniga on seotud vähemalt üks teises liikmesriigis asutatud või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsev ettevõte või kui kontsentratsiooni tulemusena oleks meediateenuse osutajatel märkimisväärne mõju avaliku arvamuse kujundamisele teataval meediaturul. Kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist, peaks nõukojal olema võimalik esitada komisjoni taotlusel arvamus. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus.	(43) Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanike abistamisel demokraatlikes protsessides. Nõukojal peaks olema õigus esitada arvamusi liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta, kui teatamisele kuuluv kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist. Nii oleks see näiteks juhul, kui kontsentratsiooniga on seotud vähemalt üks teises liikmesriigis asutatud või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsev ettevõte või kui kontsentratsiooni tulemusena oleks meediateenuse osutajatel märkimisväärne mõju avaliku arvamuse kujundamisele teataval meediaturul. Kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist, peaks nõukojal olema võimalik esitada komisjoni taotlusel arvamus. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, arvestades internetikeskkonda. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust meediaturu kontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist.	(44) Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, keskendudes tegevustele, mis on otseselt seotud meediateenuste osutamisega, näiteks teabe pakkumine, võttes arvesse internetikeskkonda ja avalik-õiguslike meediateenuse osutajate olulist rolli. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust turukontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist. Samuti tuleks kaaluda konkurentsi veebiplatvormide ja riiklikult rahastatavate avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonidega ning seda, kas koondumine stimuleeriks investeeringuid elutähtsasse meediaturgu.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada edasist sisutootmist. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna mõõtmise lahenduste abil. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad aga pakuvad mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada meediaturu osaliste vahel teabe asümmeetriat ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul.	(45) Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel, õiguste valdajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna või tarbimise ja tulemuslikkuse mõõtmise lahenduste abil. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad, näiteks digiplatvormid aga pakuvad mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada meediaturu osaliste vahel võrreldamatuid mõõtmissüsteeme ja teabe asümmeetriat ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul. Erapooletuse tagamiseks peaksid kasutajaskonna mõõtmise metoodikat auditeerima sõltumatud asutused.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(45a) Digiplatvormide suutlikkus pakkuda sisu, kandmata selle eest toimetusvastutust, ja turustada võimalust suunata kasutajatele reklaami, võimaldab neil tegutseda otseste konkurentidena meediateenuse osutajatele, kelle sisu nad vahendavad ja levitavad. Arvestades majandusliku väärtuse ülekandumist digiplatvormide kasuks, tuleks kasutajaskonna mõõtmise määratluse puhul võtta arvesse meediateenuste kasutajate ja digiplatvormide kasutajate tarbitavat sisu. Sellega tagatakse, et kõik sisu levitamises osalevad vahendajad on oma kasutajaskonna mõõtmise meetodite osas läbipaistvad, et reklaamijad saaksid teha teadlikke valikuid, mis soodustavad konkurentsi.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust ja usaldusväärsust, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral ja võimaluste piires andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes määruse 2019/1150 või määruse (EL) 2022/XX [digiturgude õigusakt] alusel, sh kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega.	(46) Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust, võrreldavust ja usaldusväärsust, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral ja võimaluste piires andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. Seda metoodikat ja selle kohaldamist auditeerib vähemalt kord aastas sõltumatu organ. Teave peab olema sama üksikasjalik kui ülejäänud meediaturu esitatud teave, sealhulgas koondamata andmed. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood ning mõõtmise ulatus. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes määruse 2019/1150 või määruse (EL) 2022/1925 alusel, sh kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Enesereguleerimist on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Selle edasiarendamist võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige meediateenuse osutajatega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused.	(47) Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid, mis on loodud koos meediateenuse osutajate, nende esindusorganisatsioonide, digiplatvormi pakkujate, kodanikuühiskonna ja muude huvitatud isikutega, võivad aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Enesereguleerimist on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Selle edasiarendamist võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, võrreldatavuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige meediateenuse osutajatega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Riiklik reklaam on paljude meediateenuse osutajate jaoks oluline tuluallikas, mis aitab kaasa nende majanduslikule jätkusuutlikkusele. Et tagada siseturul võrdsed võimalused, tuleb juurdepääs riiklikule reklaamile anda mittediskrimineerival viisil mis tahes liikmesriigi igale meediateenuse osutajale, kes suudab jõuda piisavalt mõnede või kõigi asjaomaste üldsuse liikmeteni. Lisaks võib riiklik reklaam muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Riikliku reklaami läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine on seega võimas vahend meediateenuse osutajate mõjutamiseks või „kinnihoidmiseks“. Riikliku reklaami jaotamist ja läbipaistvust reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis aga ei pruugi hõlmata kõiki riiklikke reklaamikulusid ega pakkuda piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Riiklikku reklaami reguleerivad normid, mis puudutavad konkreetselt meediat, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.	(48) Riiklik reklaam on paljude meediateenuse osutajate ja digiplatvomide pakkujate jaoks oluline tuluallikas, mis aitab kaasa nende majanduslikule jätkusuutlikkusele. Et tagada siseturul võrdsed võimalused, tuleb juurdepääs riiklikule reklaamile anda mittediskrimineerival viisil igale meediateenuse osutajale, Lisaks võib riiklik reklaam muuta meediateenuse osutajad ja digiplatvormide pakkujad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Riikliku reklaami läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine on seega võimas vahend meediateenuse osutajate ja digiplatvormide pakkujate mõjutamiseks või „kinnihoidmiseks“. Riikliku reklaami jaotamist ja läbipaistvust reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis aga ei pruugi hõlmata kõiki riiklikke reklaamikulusid ega pakkuda piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Riiklikku reklaami reguleerivad normid, mis puudutavad konkreetselt meediat, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.
__________________	__________________
56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).	56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate vahel ning vältida varjatud subsiidiumide ja meedia lubamatu poliitilise mõjutamise ohtu, on vaja kehtestada ühised läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise nõuded riikliku reklaami ja riigi ressursside (et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami) jaotamise kohta meediateenuse osutajatele, muu hulgas nõue avaldada teave riigi reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. Liikmesriigid peaksid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi.	(49) Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate ja digiplatvormide pakkujate vahel ning vältida varjatud subsiidiumide ja meedia lubamatu poliitilise mõjutamise ohtu, on vaja kehtestada ühised läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise nõuded riikliku reklaami ja riigi ressursside (et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami) jaotamise kohta meediateenuse osutajatele, muu hulgas nõue avaldada teave riigi reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. Liikmesriigid peaksid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega. Meediateenuse osutaja, kes saab avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid reklaami eesmärgil kolmandatelt riikidelt, esitab igal aastal liikmesriigi reguleerivale asutusele või organile aruande. Asjaomane asutus teeb need aruanded avalikult kättesaadavaks. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised normid meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, säilitades samal ajal meediateenuste kvaliteedi, ning luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda.	1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised normid meediateenuste siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda, tagades samal ajal meediateenuste kvaliteedi, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning kõrgetasemelise tarbijakaitse.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	aa) direktiiv 2001/29/EÜ;

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ab) direktiiv 2019/789/EL;

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) määrus (EL) 2022/xxx [digiteenuste õigusakt];	d) määrus (EL) 2022/2065;

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) määrus (EL) 2022/xxx [digiturgude määrus].	e) määrus (EL) 2022/1925;

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid eeskirju II peatükis ja III peatüki 5. jaos käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.	3. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid eeskirju II peatükis ja III peatüki 5. jaos ning artiklis 24 käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Käesoleva määrusega ei piirata liidu konkurentsieeskirjade, sealhulgas monopole, ühinemisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi;	2) „meediateenuse osutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane ettevõtlustegevus seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus sisu valikul või kes otsustab toimetuse üldise suuna üle ja võtab toimetusvastutuse meediateenuse osa või osade eest ning kes määrab selle esitamise viisi;

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „avalik-õiguslik meediateenuse osutaja“ – meediateenuse osutaja, kellele on siseriikliku õiguse alusel usaldatud avaliku teenuse osutamise ülesanne või kes saab sellise ülesande täitmiseks riigilt avaliku sektori vahendeid;	3) „avalik-õiguslik meediateenuse osutaja“ – meediateenuse osutaja, kellele on siseriikliku õiguse alusel usaldatud avaliku teenuse osutamine ja kes saab avaliku teenuse osutamiseks riigilt avaliku sektori vahendeid;

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a) „väljaandja“ – meediateenuse osutaja seaduslik esindaja, kes vastutab meediateenuse osutamise eest juriidiliselt ja muul viisil;

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „toimetaja“ – füüsiline isik või mitu isikut, kes võivad moodustada organi, olenemata selle õiguslikust vormist, staatusest ja koosseisust, ning kes teevad meediateenuse osutajas toimetusotsuseid või teostavad nende otsuste üle järelevalvet;	7) „toimetaja“ – füüsiline isik või mitu isikut, kes võivad moodustada organi, olenemata selle õiguslikust vormist, staatusest ja koosseisust, ning kellel on toimetusvastutus ja kes teevad meediateenuse osutajas toimetusotsuseid või teostavad nende otsuste üle järelevalvet; Igal isikul, kellel on toimetusvastutus meediateenuse osutaja toodetud sisu eest, olenemata tema ametinimetusest või rollist, on käesoleva määruse kohaselt samad kohustused ja vastutus kui toimetajal.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata siseriikliku õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest;	9) „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete sisu valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil;

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9a) „digiplatvorm“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i määratletud teenus;

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 25 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja;	10) „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 25 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja;

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) „riigi reguleeriv asutus või organ“ – asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/13/EL artiklile 30;	12) „riigi reguleeriv asutus või organ“ – mis tahes asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/13/EL artiklile 30;

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) „meediaturu kontsentratsioon“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat;	13) „turukontsentratsioon, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele või toimetuste sõltumatusele“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat;

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et teha otsuseid reklaami jaotamise või hindade kohta või sellega seotud sisu kavandamise, tootmise või levitamise kohta;	14) „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste, saadete või digiplatvormide kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate võrreldavate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et määrata kindlaks kasutajaskonna suurus, ulatus ja sagedus, eesmärgiga teha otsuseid reklaami jaotamise või hindade kohta või seoses sisu kavandamise, ostmise, müümise, tootmise, laialijagamise või levitamisega;

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused, näiteks riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel;	15) „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, edendamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad liidu, riikliku või piirkondliku taseme ametiasutused, näiteks Euroopa Komisjon, riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused, kus riik osaleb igapäevases ettevõtlustegevuses ja omab mõju või kontrolli reklaamistrateegiate üle, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel;

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meediateenuse osutajate ja saajate õigused ja kohustused	Meediateenuse osutajate ja saajate õigused ja kohustused [üldist huvi pakkuvate meediateenuste esiletõstmine]

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu meediateenuse saajatel on õigus saada avaliku arutelu huvides mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist sisu, mis on toodetud meediateenuse osutajate toimetusvabadust austades.	Liidu meediateenuse saajatel on õigus saada avaliku arutelu huvides oma keeles ja oma kultuuriviidetega seotud mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist sisu, mis on toodetud meediateenuse osutajate toimetusvabadust austades, ning sellistele uudistele ja sisule juurde pääseda.

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaal- ja audiomeediateenuste asjakohane esiletõstmine, et tagada tarbijate õigus pääseda ligi mitmesugustele teabeallikatele.

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Meediateenuse osutajatel on õigus tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega.	1. Meediateenuse osutajatel on õigus tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on liidu õigusega kooskõlas.

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad liikmesriigid lisaks sellele sõltumatu asutuse või organi, kes tegeleb meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete esitatud kaebustega lõike 2 punktide b ja c rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide b ja c järgimise kohta.	3. Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad liikmesriigid lisaks sellele sõltumatu asutuse või organi, kes tegeleb meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete esitatud kaebustega lõike 2 punktide b ja c rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide b ja c järgimise kohta. Iga sõltumatu asutus või organ, kes menetleb käesoleva artikli alusel kaebusi, tegutseb täiesti sõltumatult ja ei allu otsesele ega kaudsele välismõjule ning ei palu ega võta oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kelleltki vastu juhiseid kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Mitte ühtegi käesoleva määruse sätet ei tõlgendata nii, et see keelab, piirab või kahjustab krüpteeritud teenuste osutamist või kasutamist.

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad esitavad kooskõlas oma avaliku teenuse osutamise ülesandega oma kasutajaskonnale erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi.	1. Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad esitavad kooskõlas oma avaliku teenuse osutamise ülesandega oma kasutajaskonnale sõltumatult ja erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi.

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud siseriiklikus õiguses.	Avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, millega tagatakse meedia mitmekesisus, mis on eelnevalt sätestatud siseriiklikus õiguses.

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks. Need vahendid peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud.	3. Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise volituse täitmiseks ja sellega seotud eesmärkide saavutamiseks. Need vahendid ja nende eraldamise protsess peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud.

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad teevad oma teenuse saajatele hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks järgmise teabe:	1. Uudist ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad teevad oma teenuste saajatele, sealhulgas võimaluse korral puuetega inimestele, kergesti ja vahetult kättesaadavaks üksikasjaliku, põhjaliku ja korrapäraselt ajakohastatava teabe, eelkõige järgmise teabe:

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) nende juriidiline nimi ja kontaktandmed;	a) nende juriidiline nimi ja kontaktandmed, registrijärgne asukoht, õiguslik vorm ja nende seaduslike esindajate nimed;

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kas nende otsene omanik või tegelik tulusaaja valitsus, riigiasutus, riigi omanduses olev ettevõte või muu avaliku sektori asutus;

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) nende omanike ärihuvid või muud ärisidemed või kutsetegevus teistes meediateenuste osutajates;

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada iga toimetusotsuse sõltumatus. Selliste meetmete eesmärk on eelkõige:	2. Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada toimetusotsuste sõltumatus. Selliste meetmete eesmärk võib olla eelkõige:

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) tagada, et toimetajatel on vabadus teha oma kutsetegevuse käigus konkreetseid toimetusotsuseid ning	a) kaitsta toimetajate ja vajaduse korral väljaandjate vabadust teha oma kutsetegevuse käigus toimetusotsuseid, sealhulgas väljaandjale pandud kohustuste täitmise kaudu; ning

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tagada, et meediateenuse osutajates osalust omavad isikud avalikustavad kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, mis võivad mõjutada uudiste ja päevakajalise sisu pakkumist.	b) avalikustada meediateenuse osutajates osalust omavad isikute iga huvide konflikt, mis võib mõjutada uudiste ja aktuaalse sisu pakkumist.

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) töötada koostöös ajakirjanike organisatsioonide või ühenduste, aktsionäride, kirjastajate ning väljaannete ja uudistetoimetajate juhtidega välja käitumisjuhendid. Need käitumisjuhendid peavad olema kooskõlas laialdaselt tunnustatud ja tunnustatud kutse- ja eetilise ajakirjanduse standarditega, näiteks ISO-tüüpi standarditega. Nõukoda julgustab kõiki nimetatud osalejaid kinnitama käitumisjuhendites sätestatud kohustusi ja neid järgima.

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva artikli kohaseid kohustusi ei kohaldata selliste meediateenuse osutajate suhtes, kes on mikroettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 tähenduses.	välja jäetud

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse III peatüki kohaldamise eest vastutavad direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid.	1. Käesoleva määruse III peatüki kohaldamise eest vastutavad direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, kui ei ole täpsustatud teisiti.

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid.	3. Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on neile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. Tagatakse riigi reguleerivate asutuste või organite organisatsiooniline ja funktsionaalne sõltumatus.

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel asjakohased uurimisvolitused seoses selliste füüsiliste või juriidiliste isikute käitumisega, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki.	Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järgides kõiki õigusi ja huve, on liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel asjakohased uurimisvolitused seoses selliste füüsiliste või juriidiliste isikute käitumisega, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need volitused hõlmavad eelkõige õigust nõuda, et sellised isikud esitaksid mõistliku aja jooksul teavet, mis on proportsionaalne ja vajalik III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks; taotluse võib esitada ka muule isikule, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla vajalik teave.	Need volitused hõlmavad eelkõige õigust nõuda, et sellised isikud esitaksid mõistliku aja jooksul teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks; taotluse võib esitada ka muule isikule, kellelt võib põhjendatult eeldada, et tema valduses on nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel vajalik teave.

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, on riigi reguleerivatel asutustel või organitel asjakohased volitused konsulteerida oma uurimise ja vastavushindamise raames teiste asjaomaste riiklike pädevate järelevalveasutustega, sealhulgas määrusega (EL) 2022/2065 loodud digiteenuste koordinaatoritega ja andmekaitseasutustega. Kõnealused volitused hõlmavad eelkõige õigust teha koostööd mitmesuguste pädevate järelevalveasutustega, kes tegutsevad oma pädevusvaldkondades.

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Liikmesriigid teevad oma asjaomastele riigi reguleerivatele asutustele või organitele ülesandeks töötada välja, hallata ja korrapäraselt ajakohastada veebimeedia omandisuhete andmebaasi, mis sisaldab eri liiki meediateenuste osutajate kohta liigendatud andmeid. Need andmebaasid tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõukoda asendab direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) ja on selle õigusjärglane.	2. Nõukoda asendab direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) ja on selle õigusjärglane. Siiski säilitab nõukoda eraldi päevakorra seoses direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, mis on direktiiv, mis sisaldab liikmesriikide rakendamisprotsessist tulenevaid eripärasid.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Eelkõige ei taotle ega võta nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega.	Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Eelkõige ei taotle ega võta nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, riiklikult või Euroopa institutsioonilt, isikult ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda koosneb direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajatest.	1. Nõukoda koosneb direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite kõrgetasemelistest esindajatest.

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda esindab eesistuja. Nõukoda valib oma liikmete hulgast eesistuja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.	4. Nõukoda esindab eesistuja või tema ase-eesistujad. Nõukoda valib oma liikmete hulgast eesistuja ja neli ase-eesistujat hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eesistuja ja nelja ase-eesistuja ametiaeg on kaks aastat.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 10 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Järjepidevuse tagamiseks võib nõukoda valida oma liikmete hulgast juhtrühma, mis koosneb eesistujast, ase-eesistujast ja kolmest muust liikmest, sealhulgas ametist lahkuv eesistuja. Nõukoja kodukorras määratakse kindlaks juhtrühma liikmete rollid, ülesanded ja ametisse nimetamise kord.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon määrab nõukotta ühe esindaja. Komisjoni esindaja osaleb nõukoja kõigis tegevustes ja kõigil koosolekutel ilma hääleõiguseta. Nõukoja eesistuja teavitab komisjoni nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest. Nõukoda konsulteerib oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel komisjoniga.	5. Nõukoda teavitab komisjoni nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest. Nõukoda konsulteerib eelkõige oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel komisjoniga.

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid.	6. Nõukoda võib kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid.

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Nõukoda võtab kokkuleppel komisjoniga ja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.	8. Nõukoda võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukoja sekretariaat	Nõukoja büroo

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukojal on sekretariaat, mille tagab komisjon.	1. Nõukoda toetab komisjonist sõltumatu büroo.

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sekretariaadi peamine ülesanne on aidata täita nõukoja ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas määruses ja direktiivis 2010/13/EL.	2. Büroo peamine ülesanne on pakkuda nõukojale administratiivset ja organisatsioonilist toetust, et aidata tal täita ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas määruses ja direktiivis 2010/13/EL.

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sekretariaat pakub nõukoja tegevusele haldus- ja korralduslikku tuge. Lisaks abistab sekretariaat nõukoda tema ülesannete täitmisel.	3. Büroo tegutseb vastavalt nõukoja juhistele ning talle eraldatakse piisavalt inim- ja rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, edendab nõukoda käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda:	Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, edendab nõukoda käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike meetmete tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda:

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) nõustab taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes. Kui komisjon küsib nõukojalt nõu või arvamust, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust;	c) nõustab omal algatusel või taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes.

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) esitab komisjoni nõudmisel arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7;	d) esitab omal algatusel või komisjoni nõudmisel arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7;

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) koostab kokkuleppel komisjoniga arvamusi:	e) koostab arvamusi järgmistes küsimustes:

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste koostöö- ja vastastikuse abi taotluste kohta, vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 7;	i) liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste koostöö taotluste kohta, vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 7;

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) koostab komisjoni nõudmisel arvamusi:	f) koostab omal algatusel või komisjoni nõudmisel arvamusi:

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) riiklike meetmete kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4;	i) riiklike meetmete kohta, mis võivad mõjutada meediakanalite mitmekesisust või meediateenuse osutajate toimetuslikku sõltumatust siseturul või mis tõenäoliselt mõjutavad põhivabadusi, mis on määratletud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, kooskõlas käesoleva määruse artikli 20 lõikega 4;

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) meediaturu kontsentratsiooni kohta, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1;	ii) turu kontsentratsiooni kohta, millel on märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1;

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) koostab vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 5 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist;	g) koostab vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 5 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva turu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist;
	Lõike g kohaste otsuste tegemisel tugineb komisjon oma arvamustes ja otsustes artikli 21 lõike 2 punktis a osutatud riskihindamisele, milles tehakse hoolikalt kindlaks, analüüsitakse ja hinnatakse süsteemseid riske meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele konkreetses liikmesriigis. Nõukoda võtab arvesse ka komisjoni aruannet õigusriigi kohta ning sõltumatuid hinnanguid meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kohta liikmesriikides, näiteks maailma ajakirjandusvabaduse indeksit;

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt h – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;	ii) tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta sellise turukontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, millel on märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(l) korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel ning annab tulemustest aru komisjonile;	l) korraldab vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel;

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(m) edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 5 kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist.	m) edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 5 kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist ja ergutab kehtivaid käitumisjuhendeid järgima.

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ma) Niivõrd kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja oma ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib nõukoda komisjoniga konsulteerides teha koostööd pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võib nõukoda kehtestada koostöökorra.

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ („taotluse esitanud asutus“) võib igal ajal taotleda ühelt või mitmelt liikmesriigi reguleerivalt asutuselt või organilt („taotluse saanud asutus“) koostööd või vastastikust abi, et vahetada teavet või võtta meetmeid, mis on olulised käesoleva määruse või direktiivi 2010/13/EL riiklike rakendusmeetmete järjekindlaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks.	1. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ („taotluse esitanud asutus“) võib igal ajal taotleda ühelt või mitmelt liikmesriigi reguleerivalt asutuselt või organilt („taotluse saanud asutus“) koostööd (teabevahetust ja/või vastastikust abi), et vahetada teavet või võtta meetmeid, mis on olulised käesoleva määruse või direktiivi 2010/13/EL riiklike rakendusmeetmete järjekindlaks ja tulemuslikuks kohaldamiseks.

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Koostöö või vastastikuse abi, sh kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid.	3. Koostöö, sh kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid.

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) taotlus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ega proportsionaalne.

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. 14 kalendripäeva jooksul alates küsimuse suunamisest esitab nõukoda kokkuleppel komisjoniga selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta.	7. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. 14 kalendripäeva jooksul alates küsimuse suunamisest esitab nõukoda selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta.

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest.	2. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest või põhjendab, miks meetmeid ei ole võetud.

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates meetmetes kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda.	3. Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates või kavandatavates meetmetes või meetmete võtmata jätmises kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda.

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab kokkuleppel komisjoniga põhjendamatu viivituseta oma arvamuse.	4. Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab põhjendamatu viivituseta oma arvamuse.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel – konsulteerides vajaduse korral sidusrühmadega ja tihedas koostöös komisjoniga – regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on olulised käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide järjepideva ja tulemusliku kohaldamise seisukohast.	1. Nõukoda edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahel, asjakohastel juhtudel konsulteerides regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on olulised käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide järjepideva ja tulemusliku kohaldamise seisukohast.

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine direktiivi 2010/13/EL artikli 7a kohaselt;	a) audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine direktiivi 2010/13/EL artikli 7a ja artikli 13 lõike 1 kohaselt ning nende nõuetekohane kohaldamine ja täitmise tagamine;

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) meediateenuse osutajate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2.	b) meediateenuse osutajate, sealhulgas nende tütarettevõtjate, sõsarettevõtjate ja emaettevõtjate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib esitada arvamuse kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamisega. Taotluse korral abistab komisjoni selles nõukoda.	3. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib esitada arvamuse kõigis küsimustes, mis on seotud käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaldamisega.

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda edendab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et hõlbustada digitaalsete signaalide või meediateenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud tehniliste standardite väljatöötamist.	4. Nõukoda hõlbustab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et edendada digitaalsete signaalide või meediateenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud kogu ELis ühtlustatud tehniliste standardite väljatöötamist.

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Nõukoda esitab iga-aastase aruande meediavabaduse olukorra, sealhulgas meediaomandi läbipaistvuse kohta igas liikmesriigis ning vahetab korrapäraselt parimaid tavasid nendes valdkondades. Nõukoda kasutab aruande jaoks asjakohaste kriteeriumide väljatöötamiseks artikli 7 lõike 4 punktis b osutatud riiklikke meediaomandi läbipaistvuse andmebaase ja komisjoni viimast õigusriigi olukorda käsitlevat aruannet ning konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas meediaorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna rühmadega.

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Riigi reguleerivad asutused või organid esitavad nõukojale asjakohased andmed ja teabe, mida on vaja lõikes 4a osutatud meediavabadust käsitleva aastaaruande koostamiseks. See teave tuleks esitada viivitamata ja vormis, mis on kooskõlas nõukoja aruandlusnõuetega.

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajaid käsitlevate meetmete koordineerimine	Väljaspool liitu asutatud või sealt pärit meediateenuse osutajaid käsitlevate meetmete koordineerimine

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda koordineerib liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenuste levitamise või neile juurdepääsuga, mis on suunatud liidu kasutajaskonnale, kui sellised meediateenused kahjustavad avalikku julgeolekut ja kaitset või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut ja kaitset kahjustada, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada.	1. Ilma et see piiraks direktiivi 2010/13/EL artikli 3 kohaldamist, hõlbustab nõukoda liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite koostööd, mis on seotud väljaspool liitu asutatud või sealt pärit meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenuste levitamise või neile juurdepääsuga, mis sõltumata levitamise või juurdepääsu viisist on suunatud liidu kasutajaskonnale või jõuavad nendeni, kui sellised meediateenused kahjustavad avalikku julgeolekut, sealhulgas riikliku julgeoleku tagamist, ja kaitset ning rahvatervist või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib neid kahjustada, või kui nende saadetes õhutatakse vägivalda ja vaenu või provotseeritakse üldsust panema toime terroriakti, võttes muu hulgas arvesse sellise kontrolli laadi, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada.

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Ilma et see piiraks sihtriigi reguleeriva asutuse või organi võimalust esitada taotlus vahetult pädevale riigi reguleerivale asutusele või organile vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 2, võib sihtriigi reguleeriv asutus või organ juhul, kui väljastpoolt liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse osutaja kuulub direktiivi 2010/13/EL artikli 2 kohaselt ELi liikmesriigi territoriaalse jurisdiktsiooni alla ja ilma et see piiraks selle direktiivi artiklis 3 sätestatud menetluste kohaldamist, taotleda nõukojalt arvamuse esitamist, kutsudes pädeva liikmesriigi asutusi või organeid üles võtma meediateenuse osutaja suhtes asjakohaseid meetmeid.
	Nõukoda hakkab protsessis osalema, kui selleks esitab taotluse nõukoja kodukorras kindlaks määratud minimaalne arv nõukoja liikmeid. Arvamuse koostamisel kinnitab nõukoda, et täidetud on järgmised tingimused:
	i)  on olemas põhjendatud tõendid selle kohta, et audiovisuaalmeedia teenus tekitab kahju või kujutab endast tõsist ohtu avalikule julgeolekule, sealhulgas riigi julgeolekule ja kaitsele, rahvatervisele või et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja sisu, rikub ilmselgelt, tõsiselt ja raskelt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 6 lõiget 1;
	ii)  audiovisuaalmeedia teenus kahjustab mitut liikmesriiki või liitu või kujutab endast tõsise kahju tekkimise ohtu.

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Nõukoja meetmete ja arvamuste kooskõlastamine ei mõjuta liikmesriikide pädevust ja vastutust hinnata riske ja ohte oma riigi avalikule julgeolekule ja kaitsele, mida võivad kujutada väljastpoolt ELi pärit meediateenused.

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga esitada arvamusi lõike 1 kohaste asjakohaste riiklike meetmete kohta. Kõik riikide pädevad ametiasutused, sh liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, teevad kõik endast oleneva, et nõukoja arvamusi arvesse võtta.	2. Ilma et see piiraks nende siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid volitusi, teevad riikide asjaomased pädevad ametiasutused, sh liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, teevad kõik endast oleneva, et nõukoja lõigete 1 ja 1a kohaselt esitatud arvamusi arvesse võtta. Pädev asutus või organ põhjendab iga soovitatud meetmete võtmisest keeldumise otsust.

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad, et kui riigi reguleerivad asutused või organid otsustavad võtta meetmeid väljastpoolt liitu pärit meediateenuse osutaja suhtes, võtavad nad nõuetekohaselt arvesse järgmist:
	i)  teise liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi poolt kõnealuse teenuseosutaja suhtes tehtud otsust ja/või
	ii)  lõike1 alusel koostatud nõukoja arvamust kõnealuse teenuseosutaja kohta.

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) tema suhtes kohaldatakse ühes või mitmes liikmesriigis toimetusvastutuse teostamise regulatiivseid nõudeid või ta järgib toimetusstandardeid reguleerivat kaas- või enesereguleerimise mehhanismi, mis on asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis laialdaselt tunnustatud.	c) tema suhtes kohaldatakse sõltumatu riigi reguleeriva asutuse või organi järelevalvet või enese- või kaasreguleerimise mehhanismi järelevalvet, mis on asjaomases meediasektoris ühes või mitmes liikmesriigis laialdaselt tunnustatud toimetusvastutuse ja toimetusstandardite rakendamisel.

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad funktsiooni, mis võimaldab lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsioonid olla avalikud ja kergesti juurdepääsetavad.

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Punkti c kohaldamisel tagavad väga suurte digiplatvormide pakkujad sellise funktsiooni olemasolu, mis võimaldab nende teenuste saajatel esitada asjaomaste riigi reguleerivate asutuste või organite või kaas- või enesereguleerimise mehhanismide esindajate kontaktandmed. Sellised andmed tehakse avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Lõikes 1 osutatud ettevõtja kinnitused peaksid olema kergesti kontrollitavad ja kehtivad üksnes juhul, kui lõike 1 punktis c osutatud asjaomased järelevalve- või järelevalveasutused saavad kinnitada, et deklaratsiooni esitaja järgib eeskirju ja/või tegevusjuhiseid.

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1d. Kui meediateenuse osutaja on korduvalt rikkunud siseriiklikku või Euroopa õigust või kui tema sisu on lõike 2 kohaste tingimuste rikkumise tõttu sageli peatatud või piiratud, võivad väga suurte digiplatvormide pakkujad meediateenuse osutaja deklaratsiooni kehtetuks tunnistada. Väga suure digiplatvormi pakkuja teavitab järelevalve- või reguleerivat üksust ja nõukoda lõikes1 osutatud deklaratsiooni kehtetuks tunnistamisest.

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1e. Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad, et nende sisu modereerimise protsessid tagavad väljendus- ja teabevabaduse, sealhulgas meediavabaduse ning meediateenuse osutajate uudiste ja teabe mitmekesisuse artikli 2 lõike 2 tähenduses, sealhulgas piisavate ja piisavate inim- ja rahaliste ressursside ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse erikoolituse kaudu.

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab peatada oma internetipõhiste vahendusteenuste pakkumise seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutava sisuga põhjusel, et see sisu ei ole tema tingimustega kooskõlas, ilma et see sisu suurendaks määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemset riski, võtab ta enne peatamise jõustumist kõik võimalikud meetmed, mis on kooskõlas tema kohustustega tulenevalt liidu õigusest, muu hulgas määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt], et edastada asjaomasele meediateenuse osutajale otsusele lisatud põhjendused, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1.	2. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab peatada oma internetipõhiste vahendusteenuste pakkumise või seda muul viisil piirata seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutava sisuga põhjusel, et see sisu ei ole tema tingimustega kooskõlas, ilma et see sisu suurendaks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 26 osutatud süsteemset riski, võtab ta enne võimaluse korral ilma põhjendamatu viivituseta enne peatamise või piiramise jõustumist viivitamata kõik võimalikud meetmed, mis on kooskõlas tema kohustustega tulenevalt liidu õigusest, muu hulgas määrusest (EL) 2022/2065, et edastada asjaomasele meediateenuse osutajale otsusele lisatud üksikasjalikud põhjendused, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1 ja määruse (EL) 2022/2065 artiklis 17.

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab seejärel peatada või muul viisil piirata lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja sisu, esitab ta kirjalikult üksikasjaliku põhjenduse.

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 kohaseid kaebusi, mille on esitanud käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutajad, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.	3. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 või määruse (EL) 2022/2065 artikli 20 ja määruse (EL) 2022/2065 artikli 86 kohaseid kaebusi, mille on esitanud meediateenuse osutajad, kellel on käesoleva artikli lõigete 1 ja 1c kohane kehtiv deklaratsioon, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus esmajärjekorras ja 24 tunni jooksul. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja ei esita kaebust 24 tunni jooksul vääramatu jõu tõttu või objektiivselt põhjendatud põhjustel, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta meediateenuse osutajat.

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja piirab või peatab sageli meediateenuse osutaja teenuste osutamise seoses tema pakutava sisuga ilma piisava põhjuseta, peab väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja taotluse korral meediateenuse osutajaga heas usus sisulist ja tulemuslikku dialoogi, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute või peatamiste lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Meediateenuse osutaja võib teavitada sellise teabevahetuse tulemustest nõukoda.	4. Kui lõigete 1 ja 1c kohast kehtivat deklaratsiooni omav meediateenuse osutaja leiab, et väga suure digiplatvormi pakkuja piirab või peatab sageli meediateenuse osutaja teenuste osutamise seoses tema pakutava sisuga ilma piisava põhjuseta, peab väga suure digiplatvormi pakkuja meediateenuse osutaja taotluse korral meediateenuse osutajaga heas usus sisulist ja tulemuslikku dialoogi, et jõuda mõistliku aja jooksul kokkuleppele põhjendamatute piirangute või peatamiste viivitamatus lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Meediateenuse osutaja teavitab sellise teabevahetuse tulemustest nõukoda. Nõukoda võib nõuda täiendavaid dokumente, kui ta leiab, et väga suurte digiplatvormide poolt sisuliste ja tõhusate dialoogide raames esitatud teave ei ole piisav või piisav. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib meediateenuse osutaja, lisaks õigusele saada tõhusalt kohtulikku kaitset ja seda õigust piiramata, esitada kooskõlas määruse 2022/2065 artikliga 21 kaebuse sertifitseeritud kohtuvälisele vaidluste lahendamise organile.

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Väga suurte digiplatvormide pakkujad teevad igal aastal üldsusele kättesaadavaks teabe järgmise kohta:	5. Väga suurte digiplatvormide pakkujad teevad vähemalt igal aastal üldsusele kättesaadavaks üksikasjaliku teabe järgmise kohta:

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) selliste juhtumite arv, mille puhul nad piirasid või peatasid teenust põhjusel, et käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutav sisu ei ole nende tingimustega kooskõlas; ning	a) selliste juhtumite arv, mille puhul nad piirasid või peatasid teenust põhjusel, et käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutav sisu ei ole nende tingimustega kooskõlas;

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) selliste piirangute kehtestamise põhjused.	b) selliste piirangute kehtestamise põhjused, ja

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ba) meediateenuse osutaja poolt käesoleva artikli lõike 1a kohaselt esitatud deklaratsioonide vastuvõtmisest keeldumise juhud ja põhjused.

Muudatusettepanek  155

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks võib komisjon anda välja suunised lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade kehtestamiseks.	6. Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks annab komisjon välja suunised lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade kehtestamiseks.

Muudatusettepanek  156

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda korraldab väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel korrapäraselt struktureeritud dialoogi, et arutada käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid, edendada juurdepääsu väga suurte digiplatvormide erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele ning jälgida, et järgitakse enesereguleerimise algatusi, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest.	1. Nõukoda korraldab väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel korrapäraselt struktureeritud dialoogi, et arutada käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid, edendada juurdepääsu sõltumatu meedia pakkumistele väga suurtel digiplatvormidel, mis tulenevad nende teenuse ja sellega seotud süsteemide ülesehitusest või toimimisest, ning jälgida iseregulatsiooni algatuste järgimist, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest., ning nende algatuste või sisu modereerimise poliitika võimalikku negatiivset mõju meedia vabadusele ja mitmekesisusele. Väga suurte digiplatvormide pakkujad osalevad dialoogis heas usus ja neid võidakse kutsuda nõukoja koosolekutele.

Muudatusettepanek  157

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõukoda annab dialoogi tulemustest aru komisjonile.	2. Nõukoda annab dialoogi tulemustest aru komisjonile. Komisjon võtab aruannet arvesse oma hinnangus selle kohta, kas väga suured digiplatvormid täidavad digiteenuste õigusakti artikli 35 kohaseid süsteemsete riskide maandamisega seotud kohustusi.

Muudatusettepanek  158

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Väga suurte digiplatvormide pakkujad esitavad nõukojale taotluse korral kogu vajaliku teabe nõukoja kaasamiseks käesoleva määruse kohaselt.

Muudatusettepanek  159

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta mis tahes seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a rakendamiseks.	1. Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta mis tahes seadme, kasutajaliidese ja kaugjuhtimise vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a rakendamiseks. Käesolevat sätet ei kohaldata seadme, riistvara ega kasutajaliidese elementide suhtes, mis ei ole audiovisuaalmeedia teenuste kui selliste kontrollimise ega neile juurdepääsuga otseselt seotud.

Muudatusettepanek  160

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud seadmete ja kasutajaliideste turule laskmisel tagavad tootjad ja arendajad, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt muuta vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist.	2. Lõikes 1 osutatud seadmete kasutajaliideste ja kaugjuhtimispultide turule laskmisel tagavad tootjad ja arendajad, et need sisaldavad tarkvarapõhist funktsionaalsust, mis võimaldab kasutajatel tasuta ja tasuta muuta seadeid käesoleva artikli lõike 1 tähenduses.

Muudatusettepanek  161

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 19a
	Meediateenuse osutaja tuvastamise õigus
	1. Meediateenuste saajatel on õigus hõlpsasti tuvastada meediateenuse osutaja kõigis seadmetes ja kasutajaliidestes, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu meediateenustele ja nende kasutamist.
	2. Seadmete tootjad ja kasutajaliideste pakkujad, kes kontrollivad või haldavad juurdepääsu meediateenustele ja nende kasutamist, tagavad, et sisu või teenuste toimetusvastutusega meediateenuse osutaja on pakutava sisu ja teenuste kõrval selgelt nähtav.

Muudatusettepanek  162

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meediateenuse osutajate tegevust siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.	1. Kõik liikmesriigi võetud seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meediakanalite mitmekesisust või meediateenuse osutajate toimetuslikku sõltumatust siseturul või mis tõenäoliselt mõjutavad põhivabadusi, nagu on määratletud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, piisavad, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

Muudatusettepanek  163

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga lõikes 1 osutatud regulatiivse või haldusmeetme ettevalmistamiseks või vastuvõtmiseks kasutatava siseriikliku menetluse suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud selget ajakava.	välja jäetud

Muudatusettepanek  164

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda koostab komisjoni taotlusel arvamuse, kui siseriiklik seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.	4. Nõukoda koostab komisjoni taotlusel või omal algatusel arvamuse, kui siseriiklik seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede, millele on osutatud lõikes 1, mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Nõukoda koostab selle meediateenuse osutaja taotlusel, keda meede individuaalselt ja otseselt mõjutab, meetme kohta arvamuse.

Muudatusettepanek  165

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat isiklikult ja otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste seisukohad.	5. Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu lõikes 1 osutatud meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat isiklikult ja otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste seisukohad.

Muudatusettepanek  166

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meediaturu kontsentratsiooni hindamine	Turukontsentratsiooni hindamine

Muudatusettepanek  167

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid sätestavad oma õigussüsteemides materiaalõiguse ja menetlusnormid, millega tagatakse meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Need normid peavad:	Liikmesriigid sätestavad oma õigussüsteemides materiaalõiguse ja menetlusnormid, millega tagatakse turu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Need normid peavad:

Muudatusettepanek  168

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) nõudma, et meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võiva meediaturu kontsentratsiooni osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele;	b) nõudma, et meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võiva turu kontsentratsiooni osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele;

Muudatusettepanek  169

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) määrama liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi, kelle ülesanne on hinnata teatamisele kuuluva kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, või tagama liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi kaasamise sellisesse hindamisse;	c) tagada liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi kaasamine sellisesse hindamisse;

Muudatusettepanek  170

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võivast meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele avalduva mõju hindamiseks.	d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele märkimisväärset mõju avaldada võivast turukontsentratsioonist teatamiseks ning meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele avalduva mõju hindamiseks.

Muudatusettepanek  171

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	da) võtma arvesse meediaturgu tervikuna, sealhulgas internetikeskkonda ja väga suuri digiplatvorme.

Muudatusettepanek  172

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediaturu osaliste mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes;	a) koondumise mõju meedia mitmekesisusele, sealhulgas selle mõju avaliku arvamuse kujunemisele ning turuosaliste ja teenuste mitmekesisusele turul, võttes arvesse veebikeskkonda, eelkõige väga suuri digiplatvorme, avalik-õiguslikku meediat, reklaamiturgu ja poolte huve, sidemeid või tegevust muudes meedia- või muudes meediaettevõtetes. Et hinnata koondumise mõju meedia mitmekesisusele, viiakse läbi riskihindamine, et teha kindlaks, analüüsida ja hinnata süsteemseid riske meediavabadusele ja -pluralismile konkreetses liikmesriigis. Selline hindamine peab olema konkreetne ja proportsionaalne.

Muudatusettepanek  173

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada konkreetsete toimetusotsuste sõltumatus;	b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, millele on osutatud artiklis 6;

Muudatusettepanek  174

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta, kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid kohaldavad kriteeriume, mille alusel hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.	3. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta, kui kohaldatakse kriteeriume, mille alusel hinnatakse turu kontsentratsiooni, millel on märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.

Muudatusettepanek  175

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ konsulteerib eelnevalt nõukojaga iga arvamuse või otsuse üle, mille ta kavatseb vastu võtta ja milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist.	4. Liikmesriigi reguleeriv asutus või organ võib eelnevalt konsulteerida nõukojaga iga arvamuse või otsuse üle, mille ta kavatseb vastu võtta ja milles hinnatakse teavitamisele kuuluva turu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist.

Muudatusettepanek  176

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. 14 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud konsulteerimist koostab nõukoda arvamuse talle edastatud liikmesriigi arvamuse või otsuse eelnõu kohta, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente, ning edastab selle arvamuse konsulteerivale asutusele ja komisjonile.	5. Kui nõukojaga konsulteeritakse vastavalt lõikele 4, koostab nõukoda arvamuse talle edastatud liikmesriigi arvamuse või otsuse eelnõu kohta, võttes arvesse lõikes 2 osutatud elemente, ning edastab selle arvamuse konsulteerivale asutusele ja komisjonile 14 kalendripäeva jooksul pärast konsulteerimist.

Muudatusettepanek  177

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Lõikes 4 osutatud liikmesriigi reguleeriv asutus või organ võtab lõikes 5 osutatud arvamust täiel määral arvesse. Kui asutus arvamust täielikult või osaliselt ei järgi, esitab ta 30 kalendripäeva jooksul alates arvamuse kättesaamisest nõukojale ja komisjonile põhjendatud selgituse oma seisukoha kohta. Komisjon võib esitada selles küsimuses arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi.	6. Lõikes 4 osutatud liikmesriigi reguleeriv asutus või organ võib lõikes 5 osutatud arvamust arvesse võtta. Komisjon võib esitada selles küsimuses arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi.

Muudatusettepanek  178

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Arvamused meediaturu kontsentratsiooni kohta	Arvamused turukontsentratsiooni kohta

Muudatusettepanek  179

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui artikli 21 kohast hindamist või konsulteerimist ei toimu, koostab nõukoda komisjoni taotlusel arvamuse meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui meediaturu kontsentratsioon võib mõjutada meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele. Nõukoda võib juhtida komisjoni tähelepanu meediaturu kontsentratsioonile, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist.	1. Nõukoda koostab omal algatusel või komisjoni taotlusel arvamuse sellise turu kontsentratsiooni kohta, millel on märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele ja riskihindamisele seoses süsteemsete riskidega meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele konkreetses liikmesriigis, nagu on osutatud artikli 21 lõike 2 punktis a. Nõukoda võib juhtida komisjoni tähelepanu turu kontsentratsioonile, millel on märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele ning mis tõenäoliselt mõjutab siseturu toimimist.

Muudatusettepanek  180

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.	3. Nõukoja ja komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  181

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele.	1. Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, võrreldavuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele. Mõõtmise erapooletuse tagamiseks rakendavad kasutajaskonna mõõtmise süsteeme sõltumatud kolmandad isikud või enesereguleerimise organid.

Muudatusettepanek  182

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks ettevõtete ärisaladuste kaitset, esitavad ettevõtjad, kes pakuvad endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele ning meediateenuse osutajate ja reklaamijate volitatud kolmandatele isikutele põhjendamatu viivituseta ja tasuta täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme.	2. Ilma et see piiraks ettevõtjate ärisaladuste kaitset direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 lõike 1 tähenduse, esitavad autoriõigusega kaitstud kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad põhjendamatu viivituseta ja tasuta meediateenuse osutajatele, reklaamijatele ja õiguste omajatele ning meediateenuse osutajate, reklaamijate ja õiguste omajate volitatud kolmandatele isikutele täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. Seda metoodikat ja selle kohaldamist auditeerib vähemalt kord aastas sõltumatu organ. Teave peab olema sama üksikasjalik kui ülejäänud meediaturu esitatud teave, sealhulgas koondamata andmed. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme. Õiguste omajatel ja meediateenuse osutajatel on tasuta juurdepääs oma programmide ja teenuste kohta kogutud tarbimis- ja toimivusandmetele.

Muudatusettepanek  183

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid julgustavad kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujaid koos meediateenuse osutajate, neid esindavate organisatsioonide ja muude huvitatud isikutega koostama käitumisjuhendeid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, muu hulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid.	3. Meediateenuse osutajad koostavad koos vaatajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate, digiplatvormiteenuste osutajate, neid esindavate organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja muude huvitatud isikutega riigi reguleerivate asutuste või organite toetusel käitumisjuhendid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, sealhulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid. Käitumisjuhendite koostamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata väikestele meediakanalitele, et tagada nende kasutajaskonna nõuetekohane mõõtmine.

Muudatusettepanek  184

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks praktikas.	4. Komisjon, keda abistab nõukoda, võib anda välja suuniseid käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks praktikas, võttes samal ajal arvesse olemasolevaid üleeuroopalisi ja riigisiseseid käitumisjuhendeid.

Muudatusettepanek  185

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate esindajate ja muude huvitatud isikute vahel.	5. Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemi pakkujate esindajate, meediateenuse osutajate, digiplatvormide pakkujate ja muude huvitatud isikute vahel.

Muudatusettepanek  186

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuse osutajatele reklaami eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju.	1. Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele reklaami eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju.

Muudatusettepanek  187

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Avaliku sektori asutused, sh riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riikliku või piirkondliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused ning rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused teevad üldsusele igal aastal kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava, üksikasjaliku teabe meediateenuse osutajatele eraldatud reklaamikulude kohta, sh vähemalt järgmised andmed:	2. Avaliku sektori asutused, sealhulgas liidu, riiklikul, föderaalsel või piirkondlikul tasandil, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted, kus riik osaleb igapäevases äritegevuses ja kellel on mõju või kontroll reklaamistrateegiate üle, või muud riigi kontrolli all olevad üksused riiklikul või piirkondlikul tasandil, või kohalikud omavalitsused teevad elektrooniliste ja kasutajasõbralike vahendite kaudu üldsusele kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava, üksikasjaliku ja iga-aastase teabe meediateenuse osutajatele ja veebiplatvormide pakkujatele eraldatud reklaamikulude kohta, sh vähemalt järgmised andmed:

Muudatusettepanek  188

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) nende meediateenuse osutajate ametlikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti;	a) nende meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujate seaduslikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti;

Muudatusettepanek  189

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja kohta kulutatud summa.	b) aastas kokku kulutatud summa;

Muudatusettepanek  190

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b) meediateenuse osutaja kohta kulutatud summa.

Muudatusettepanek  191

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 24 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Mis tahes meediateenuse osutaja või digiplatvorm, mis saab avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid majanduslikke eeliseid reklaami eesmärgil kolmandatelt riikidelt, esitab igal aastal riigi reguleerivale asutusele või organile aruande, mis sisaldab vähemalt järgmisi üksikasju:
	a) avaliku sektori vahendeid andvate üksuste nimed;
	b) antud avaliku sektori vahendite kogusumma aastas.
	Riigi reguleeriv asutus või organ teeb käesoleva lõike kohaselt esitatud teabe üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  192

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) ülevaade meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud konkreetsete toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks.	c) ülevaade meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks.

Muudatusettepanek  193

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 26 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist vastavalt artikli 28 lõikele 2 hindab komisjon artikli 7 rakendamist. Selleks saadavad liikmesriigid komisjonile viimase taotluse korral kogu asjakohase teabe.

Muudatusettepanek  194

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikleid 7–12 ja 27 kohaldatakse aga alates [3 kuud pärast jõustumist] ning artikli 19 lõiget 2 alates [48 kuud pärast jõustumist].	Artikleid 7–12 ja 27 kohaldatakse aga alates [3 kuud pärast jõustumist] ning artiklit 19 alates [48] kuud pärast jõustumist]].

 

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST,
KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt arvamuse koostaja. Arvamuse koostaja sai arvamuse koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

 

 

Üksus

Alliance de la Presse d’Information Générale

France Télévisions

Association of Commercial Television (ACT)

Coopérative de la presse Magazine

Groupe Bouygues/TF1

Radio France

Autorité de régulation de la communication audiovisuelle et numérique (Arcom)

Eurocinéma

Messageries Lyonnaises de la Presse

Fédération Nationale de la Presse d’information Spécialisée (FNPS)

European Magazine Media Association & European Newspapers Publishers Association (EMMA/ENPA)

News Media Europe

Google/YouTube

The Walt Disney Company

European Broadcasting Union

Société des Auteurs, Compositeurs et Éditeurs de Musique (SACEM)

Vivendi/Canal +

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Siseturul meediateenuste ühise raamistiku (Euroopa meediavabaduse määrus) loomine ja direktiivi 2010/13/EL muutmine
Viited	COM(2022)0457 – C9-0309/2022 – 2022/0277(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	CULT 17.10.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.10.2022
Kaasatud komisjonid – istungil teada andmise kuupäev	16.3.2023
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Geoffroy Didier 23.11.2022
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.3.2023	22.5.2023
Vastuvõtmise kuupäev	29.6.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 4 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alex Agius Saliba, Andrus Ansip, Pablo Arias Echeverría, Alessandra Basso, Biljana Borzan, Vlad-Marius Botoş, Anna Cavazzini, Dita Charanzová, Deirdre Clune, David Cormand, Alexandra Geese, Maria Grapini, Svenja Hahn, Krzysztof Hetman, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Kateřina Konečná, Andrey Kovatchev, Maria-Manuel Leitão-Marques, Antonius Manders, Beata Mazurek, Leszek Miller, Anne-Sophie Pelletier, René Repasi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marco Campomenosi, Maria da Graça Carvalho, Geoffroy Didier, Francisco Guerreiro, Tsvetelina Penkova, Catharina Rinzema, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Asger Christensen, Nicolás González Casares, Grzegorz Tobiszowski

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34	+
ECR	Eugen Jurzyca
ID	Alessandra Basso, Marco Campomenosi
PPE	Pablo Arias Echeverría, Maria da Graça Carvalho, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Krzysztof Hetman, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Marion Walsmann
Renew	Andrus Ansip, Vlad-Marius Botoş, Dita Charanzová, Asger Christensen, Catharina Rinzema
S&D	Alex Agius Saliba, Biljana Borzan, Nicolás González Casares, Maria Grapini, Maria-Manuel Leitão-Marques, Leszek Miller, Tsvetelina Penkova, René Repasi, Christel Schaldemose
The Left	Anne-Sophie Pelletier
Verts/ALE	Anna Cavazzini, David Cormand, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro, Kim Van Sparrentak

 

4	-
ECR	Beata Mazurek, Grzegorz Tobiszowski, Kosma Złotowski
PPE	Arba Kokalari

 

3	0
ID	Virginie Joron
Renew	Svenja Hahn
The Left	Kateřina Konečná

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (20.7.2023)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik (Euroopa meediavabaduse määrus) ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(COM(2022)0457 – C9‑0309/2022 – 2022/0277(COD))

Arvamuse koostaja (*): Ramona Strugariu

(*) Kaasatud komisjon: kodukorra artikkel 57

 

 

 

LÜHISELGITUS

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on iga õigusriigi põhimõttel toimiva demokraatia selgroog. Vaatamata meedia üha olulisemale rollile meie ühiskonnas on sõltumatu ajakirjanduse, meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukord Euroopas muutunud üha keerulisemaks. Ajakirjanikud, toimetajad ja kirjastajad on kogenud üha suuremat survet riigi ja selle esindajate, aga ka võimsate ettevõtjate ja üksuste poolt. 2022. aasta meedia mitmekesisuse seire tulemuste kohaselt on turu mitmekesisuse, sotsiaalse kaasatuse ja poliitilise sõltumatuse olukorra hinnanguline risk keskmisest kuni kõrge riskini. Meediavabadust ja meedia mitmekesisust ähvardavad probleemid ja ohud on hakanud esile kerkima sõltumata liidu geograafilistest piirkondadest. See näitab vajadust ühise Euroopa lahenduse järele.

 

Käesoleva määruse eesmärk on luua Euroopa Liidus meedia jaoks parem keskkond, kehtestades selged õiguslikult siduvad ja õiguslikult vaidlustatavad põhimõtted. Selle asemel, et reguleerida sektorit, mis on tavapäraselt tuginenud eneseregulatsioonile, on selle õigusakti eesmärk anda meediale vajalikud vahendid, et pidada vastu survele ja probleemidele, millega ta praegu silmitsi seisab. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja esitatud muudatusettepanekute eesmärk on seega tugevdada ettepanekut, kindlustades meediaruumi ja võimaldades kodanikel täielikult kasutada oma kodanikuõigusi ja -vabadusi, mis on liidus tagatud.

 

Euroopa Nõukogu on oma pehme õiguse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kaudu kehtestanud kõrged kaitsestandardid ajakirjanikele, et nad ei oleks kohustatud oma allikaid avaldama, välja arvatud tõeliselt erandlikes olukordades. Siiski on praktika näidanud, et mitmes liikmesriigis neid pehme õiguse norme ei järgita. Lisaks kinnitasid hiljutised paljastused, et avaliku sektori asutused on kasutanud ajakirjanike vastu nuhkvara ja jälgimistehnoloogiat, eelkõige nende allikatele juurdepääsu saamiseks. Ajakirjandusallikate piisav kaitse ning selge keeld kasutada nuhkvara või jälgimistehnoloogiat ajakirjanike, meediaettevõtete, ajakirjanike perekondade või ametialaste võrgustike vastu on seega meediavabaduse ja mitmekesisuse eeltingimus. Seetõttu on eesmärk muuta juba kehtestatud pehme õiguse standardeid rohkem õiguslikult siduvateks säteteks kogu liidus. Selliste meetmete võtmise peaks kohtunik otsustama ainult ülekaaluka avaliku huvi korral ning proportsionaalsel viisil, mis tasakaalustab ajakirjanike õiguste ja sõnavabaduse rikkumist ning ametiasutuste vajadust saada kõnealust teavet.

 

Avalik-õiguslik meedia on meediamaastikul erikategooria, kuna see on lähedal riigiasutustele. Piisavad ja prognoositavad rahalised vahendid, mis eraldatakse õiglaste, proportsionaalsete ja läbipaistvate menetluste kaudu, ning haldusnõukogude sõltumatuse tagamine on olulised selleks, et avalik-õiguslik meedia saaks täita oma teavitamise eesmärki ja tegutseda ilma poliitilise või eraõigusliku mõjuta.

 

Kuna meediaturg muutub üha piiriülesemaks ja tekkivad probleemid hõlmavad sageli olukordi, mis on seotud mitme liikmesriigiga, on loomulik, et praegune ERGA muutub sõltumatuks Euroopa meediateenuste nõukojaks, mis suudab hinnata olukordi, mis võivad mõjutada meediavabadust ja meedia mitmekesisust kogu liidus ja selle liikmesriikides. Kuna riikide reguleerivatel asutustel ja organitel puudub tavapäraselt pädevus avaldatud ajakirjanduse üle ja nad ei kavatse oma pädevust selles valdkonnas arendada, peaksid nõukoda abistama enesereguleerimise organite ja ajakirjanike ühenduste esindajad, kui tema otsused või arutelud mõjutavad selle sektori toimimist. Lisaks peaks nõukojal olema võimalik koordineerida riikide reguleerivaid asutusi ja organeid seoses meetmetega, mille eesmärk on võidelda väljaspool liitu asutatud või sealt pärit meediateenuse osutajate poolt demokraatia vastu suunatud pahatahtliku sekkumise vastu, tagades, et sellistel meetmetel on õiguslik alus, et need on proportsionaalsed ja võetud õigel ajal.

 

Meedia üha digitaliseeruvam keskkond ja digitaalvaldkonnas tegutsejate domineerimine meedia suutlikkuses jõuda tarbijateni on muutnud vajalikuks luua meedia siseturul tegutsevatele osalejatele õiglased ja võrdsed tingimused. Digivahendite kaudu levitatavat ajakirjanduslikku sisu, mis läbib toimetusliku kontrolli, ei tohiks suured internetipõhised osalejad oma eeskirjade alusel peatada. Seepärast tuleks meediateenuse osutajatele enne sisu peatamist või kustutamist välja anda eelteatised ning ettevõtja kinnituse süsteem peaks võimaldama meediateenuse osutajatel end tuvastada seoses veebisisule juurdepääsu kontrollijatega.

 

Teine aspekt, mis tekitab meediaruumile probleeme ja moonutab meedia siseturgu, on turu kontsentratsioon, mis mõjutab märkimisväärselt meedia mitmekesisust. Meediaturu kontsentratsiooni ei tohiks alati pidada negatiivseks, sest see võimaldab väiksematel meediaväljaannetel koondada ressursse ja tagada majanduslik kestlikkus. Siiski, kui need mõjutavad toimetuste sõltumatust ja meedia mitmekesisust, on sellel negatiivsed tagajärjed nii siseturule kui ka õigusriigi ja demokraatia olukorrale. Seetõttu on oluline, et neid hinnataks sõltumatult, et vältida negatiivseid tagajärgi meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Selliste hinnangute andmisel tuleks võtta arvesse kogu meediaturgu, mis hõlmab internetivaldkonda, ning viidata ka komisjoni õigusriigi olukorda käsitleva iga-aastase aruande tulemustele või sellistele riskihindamisvahenditele nagu meedia mitmekesisuse seire.

 

Riiklik reklaam on aspekt, millel on suur potentsiaal moonutada konkurentsi meediaturul ja suurendada meediaettevõtjate haavatavust. Riikliku reklaami ebaõiglane, ebaproportsionaalne ja erapoolik kasutamine annab teatavatele turuosalistele ebaõiglase eelise turul ja sunnib teisi turult lahkuma, aidates kaasa kodanike piiratud teavitamisele. Hiljutised hädaolukorrad on tõestanud, et eraldised, mis on seotud hädaolukorra sõnumite edastamisega kriitilistes olukordades, nagu COVID-19 pandeemia, võivad avaldada samasugust mõju. Kõik sellised avaliku sektori vahendite eraldamised peaksid olema läbipaistvad, proportsionaalsed, õiglased ja erapooletud.

 

Meediavabaduse määruse eesmärk on tagada meediale turvaline ja õiglane tegevuskeskkond. Esitatud muudatusettepanekutega soovib kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja seda keskkonda tugevdada, kehtestades ranged standardid ajakirjanike kaitsmiseks nende allikate avalikustamise ning nuhkvara ja jälgimistehnoloogia kasutamise eest. Nende muudatusettepanekute lõppeesmärk on anda meediatöötajatele õiged vahendid, mis võimaldavad neil võidelda välise mõju ja surve vastu, olgu see siis poliitiline, mida avaldavad riigiasutused ja -esindajad, või eraõiguslik, mida avaldavad võimsad äriinimesed ja -üksused. Meedia jaoks ei saa olla optimaalset keskkonda, kui puuduvad selged eeskirjad meediaomandi läbipaistvuse, riigi ressursside õiglase jaotamise, võrdsete tingimuste kohta suhetes internetipõhiste osalejatega, nagu platvormid, või kui puuduvad õiguslikult siduvad põhimõtted, millega kehtestatakse kaitse miinimumstandardid kogu liidus. Arvamuse koostaja eesmärk on julgustada meediat edendama ühiseid eneseregulatsiooni standardeid toimetuste sõltumatuse ja usaldusväärse teabe esitamise tagatiste suhtes. Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on õigusriigil põhineva vaba ja demokraatliku ühiskonna ülim tagatis, kus kodanikud saavad kasutada oma kodanikuõigusi ja -vabadusi. Ainult neid aspekte tõhustades saab meie liidu väärtustel põhinev ühiskond jääda tugevaks ja vastupidavaks, eriti arvestades praegusi ja tulevasi riigisiseseid ja rahvusvahelisi probleeme.

 

Eriarvamus

Arvamuse koostaja märgib, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis toimunud hääletuse lõpus väljendas fraktsiooni ECR variraportöör, Euroopa Parlamendi liige Cristian Terheş eriarvamust järgmiselt:

„Fraktsiooni ECR variraportööri ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade (LIBE) komisjoni liikmena esitan käesolevaga eriarvamuse LIBE-komisjoni arvamuse projekti kohta, mis käsitleb Euroopa meediavabaduse määrust.

 

Eriarvamuse peamine põhjus on see, et see oleks esimene ELi seadusandlik akt, mis võimaldab jälgida ajakirjanikke ja meediateenuse osutajaid. Käesoleva määruse eesmärk peaks olema pigem kaitsta ajakirjanikke jälgimise eest, mitte seda lihtsustada. Loodav ohtlik pretsedent avaldab kogu ELis ettenägematut kahjulikku mõju demokraatiale ja sõnavabadusele.

 

Lisaks reguleeritakse arvamuse projektiga ülemäära valdkonda, kus eneseregulatsioon peaks olema norm. Käesoleva määrusega tekitatakse liiga palju bürokraatiat ja haldusülesandeid kutsealal, mida reguleerib juba selle olemusest tulenevalt vabadus.

 

Lisaks luuakse käesoleva määrusega mitu institutsioonilist tasandit meediateenuse osutajate järelevalveks, mis õõnestab ajakirjandus- ja ajakirjanike vabadust. Kuigi valitsused ja poliitilised koalitsioonid võivad muutuda, tuleb meediavabadust kaitsta olenemata sellest, kes on parasjagu võimul. Ajakirjanikel peab olema võimalik valvata avaliku elu järele ilma, et neil oleks vaja oma kutsealal tegutsemiseks mõne asutuse eelnevat heakskiitu. Vabadus ja demokraatia sõltuvad ELis vabast ajakirjandusest, mille üle ei tehta järelevalvet.“

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmist:

Muudatusettepanek  1

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Sõltumatutel meediateenustel on siseturul ainulaadne roll. Tegemist on kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele ning toimib seeläbi nö ühiskonna valvekoerana. Meediateenused on üha enam kättesaadavad internetis ja piiriüleselt, kuid liikmesriikides kohaldatakse nende suhtes erinevaid õigusnorme ja kaitsemeetmeid.	(1) Sõltumatutel meediateenustel on siseturul ainulaadne roll. Tegemist on kiiresti muutuva ja majanduslikult tähtsa sektoriga, mis annab samas kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu eri seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele ning toimib seeläbi üldistes huvides ja n-ö ühiskonna valvekoerana, mistõttu on neile asjakohasele teabele juurdepääsu tagamine oluline aspekt. Meediateenused on üha enam kättesaadavad internetis ja neid turustatakse aina intensiivsemalt. Samuti on need üha enam kättesaadavad piiriüleselt ning liikmesriikides kohaldatakse nende suhtes erinevaid õigusnorme ja kaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek  2

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Meediavabaduse ja mitmekesisuse kaitse on nende teenuste ainulaadse rolli tõttu hästi toimiva meediateenuste siseturu (ehk meedia siseturu) oluline osa. See turg on alates uue sajandi algusest paljuski muutunud ning on üha digitaalsem ja rahvusvahelisem. See pakub palju majanduslikke võimalusi, kuid seal on ka mitmeid probleeme. Liit peaks aitama meediasektoril neid võimalusi siseturul ära kasutada, kaitstes samal ajal liidu ja selle liikmesriikide ühiseid väärtusi, nagu põhiõiguste kaitse.	(2) Meediavabaduse ja mitmekesisuse kaitse on nende teenuste ainulaadse rolli tõttu hästi toimiva meediateenuste siseturu (ehk meedia siseturu) oluline osa. Kuigi käesoleva määruse kohaldamisala piirdub meediateenuste siseturu aspektide reguleerimisega, tuleks märkida, et meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kaitsmine on toimiva demokraatia eeltingimus. Meediateenuste keskkond on alates uue sajandi algusest paljuski muutunud ning on üha digitaalsem ja rahvusvahelisem. See pakub palju majanduslikke võimalusi, kuid seal on ka mitmeid probleeme. Liit peaks aitama meediasektoril neid võimalusi siseturul ära kasutada, kaitstes samal ajal liidu ja selle liikmesriikide ühiseid väärtusi, nagu põhiõiguste kaitse.

Muudatusettepanek  3

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja tarbivad seda üha enam piiriüleses keskkonnas. Ülemaailmsed digiplatvormid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning võimendama polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Need platvormid on ka olulised internetireklaami pakkujad, mistõttu rahalisi vahendeid suunatakse meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, on nende konkurentsivõime säilitamiseks ja siseturul edu saavutamiseks vaja mastaapsust. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides.	(3) Digitaalmeediaruumis pääsevad kodanikud ja ettevõtted oma isiklikes seadmetes ligi kohe kättesaadavale meediasisule ja tarbivad seda üha enam piiriüleses keskkonnas, kuna uued tehnoloogiad ja rakendused muudavad meediasisu kergesti kättesaadavaks isegi kasutajatele, kes ei räägi keelt, milles sisu on loodud. Ülemaailmsed digiplatvormid ja internetipõhised otsingumootorid pakuvad juurdepääsu meediasisule ning nende ärimudelid kipuvad kaotama vaheastmed juurdepääsul meediateenustele ning võimendama polariseerivat sisu ja desinformatsiooni. Peale selle on digiplatvormid üles ehitatud nii, et need lihtsustavad kohese tagasiside võimalusi, et suurendada pidevat osalemist, mis soodustab kiiremat ja suuremat polariseerimist kui traditsioonilise meedia puhul. Need platvormid on ka olulised internetireklaami pakkujad, mistõttu rahalisi vahendeid suunatakse meediasektorist kõrvale, mõjutades selle rahalist jätkusuutlikkust ja seega ka pakutava sisu mitmekesisust. Kuna meediateenused on teadmiste- ja kapitalimahukad, on nende konkurentsivõime säilitamiseks ja siseturul edu saavutamiseks vaja mastaapsust. Seepärast on eriti oluline võimalus pakkuda teenuseid piiriüleselt ja saada investeeringuid muu hulgas teistest liikmesriikidest või teistes liikmesriikides. Lisaks on asjaolu, et traditsioonilistel meediakanalitel on reklaamist saadavate rahaliste vahendite kättesaadavus vähenenud, kiirendanud kvaliteetse ajakirjanduse vähenemist. Vaatamata sellele, et meediat peetakse demokraatia oluliseks tugisambaks, ei ole liikmesriikide valitsused olulisel määral sekkunud, et teha rahalised vahendid traditsioonilistele meediakanalitele kvaliteetse uuriva või muu ajakirjanduse toetamiseks ilma lisakohustusteta kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  4

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5a) Vaba ja hästi toimiv meediateenuste siseturg on ka toimiva demokraatia oluline tugisammas, sest see annab tarbijatele juurdepääsu erinevatele seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele. Internetikeskkonna suurenenud roll ja selle uued funktsioonid on avaldanud meediateenuste turule murrangulist mõju, muutes selle üha piiriülesemaks ja edendades tõelist Euroopa meediateenuste turgu. Selles keskkonnas ei ole meediasisu mitte ainult kättesaadav, vaid ka kergesti juurdepääsetav Euroopa tarbijatele, sõltumata nende päritoluliikmesriigist. Ühes liikmesriigis tarbijatele loodud meediasisul on võimalik jõuda algselt kavandatust palju kaugemale. Meediateenuse osutajate suutlikkust tegutseda õiglastes ja võrdsetes tingimustes, et teha uudised ja päevakajaline teave Euroopa kodanikele kättesaadavaks, takistavad riikide erinevad lähenemisviisid. Need lähenemisviisid on põhjustanud turu killustatust ja õiguskindlusetust ning suurendanud meediaettevõtjate ja -töötajate nõuete täitmisega seotud kulusid. Seepärast on vaja ühtset õigusraamistikku, millega tagatakse, et meediateenuse osutajate suhtes kohaldatakse norme kogu liidus ühetaoliselt ning et tänu sellele on Euroopa tarbijatel juurdepääs paljudele usaldusväärsetele teabeallikatele ja kvaliteetsele ajakirjandusele kui avalikule hüvele, et nad saaksid teha teadlikke valikuid, sealhulgas oma riigi demokraatliku olukorra suhtes.

Muudatusettepanek  5

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5b) Harta artiklis 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud väljendus- ja teabevabadus hõlmab teabe saamise ja levitamise õigust ning meediavabadust ja meedia mitmekesisust. Sellest tulenevalt tugineb käesolev määrus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ja Euroopa Nõukogu poolt sellega seoses välja töötatud standarditele.

Muudatusettepanek  6

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Meediateenuste saajatel (füüsilised isikud, kes on liikmesriikide kodanikud või kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilised isikud) peaks liidus olema tegelik vabadus saada siseturul vabu ja mitmekesiseid meediateenuseid. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 kohase õigusega saada ja edastada teavet. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46.	(6) Liidu kodanikel või füüsilistel isikutel, kellele on liidu õigusega antud õigused, ning liidus asutatud juriidilistel isikutel peaks liidus olema tegelik vabadus kasutada siseturul sõltumatuid, vabu ja mitmekesiseid meediateenuseid. Meediateenuste piiriülese liikumise edendamisel tuleks siseturul tagada teenusesaajate kaitse miinimumtase. See oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 11 kohase õigusega saada ja edastada teavet. Seepärast on vaja ühtlustada meediateenustega seotud siseriiklike õigusnormide teatavaid aspekte. Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes kutsusid kodanikud ELi üles veelgi edendama meedia sõltumatust ja mitmekesisust, eelkõige õigusaktiga, mis käsitleks kogu ELi hõlmavate miinimumstandardite abil meedia sõltumatust ähvardavaid ohte46.
__________________	__________________
46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4.	46 Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, eelkõige 27. ettepaneku punkt 1 ja 37. ettepaneku punkt 4.

Muudatusettepanek  7

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6a) Meediakeskkonnas toimuvad praegu suured ja kiired muutused. Sellega seoses ei ole meedia roll demokraatlikus ühiskonnas muutunud, kuid meedia on omandanud lisavahendeid suhtlemise ja kaasamise hõlbustamiseks. Meediaga seotud poliitikas tuleb neid ja tulevasi arengusuundumusi arvesse võtta. Seepärast tuleks käesolevas määruses käsitleda meediat laias mõistes, nii et see hõlmab kõiki osalejaid, kes on seotud sisu (nt teave, analüüs, kommentaar, arvamus, haridus, kultuur, kunst ja meelelahutus teksti, audio, visuaalses, audiovisuaalses või muus vormis) tootmise ja levitamisega võimalikult suurele hulgale inimestele, ja rakendusi, mis on kavandatud paljude osalejatega interaktiivse suhtluse hõlbustamiseks (näiteks sotsiaalvõrgustikud), kuid samal ajal säilib (kõigil neil juhtudel) toimetusvastutus või järelevalve sisu üle. See määratlus peaks hõlmama muu hulgas trükimeediat, ringhäälingumeediat, mittelineaarset audiovisuaalmeediat, veebiajalehti, uudiste veebisaite, uudisteportaale, internetipõhiseid uudiste arhiive, kirjastajaid ja internetis avaldajaid, ajakirjanikke, sealhulgas neid, kellel on ebatüüpiline töösuhe, nagu vabakutselised ajakirjanikud ja sõltumatu ajakirjandus, ning muid ühiskonna valvekoeri, kes edastavad teateid avalikku huvi pakkuvate küsimuste kohta.

Muudatusettepanek  8

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks meediateenuse määratlus piirduma aluslepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Sellest määratlusest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt (kas rahalise või muud laadi) tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad, samuti kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole audiovisuaalsete või audiosaadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning ajakirjandusväljaandeid. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine.	(7) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks meediateenuse määratlus piirduma aluslepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama igas vormis majandustegevust, mille eest tavaliselt tasu makstakse, sealhulgas ebatüüpilist tööd, nagu vabakutseline töö ja sõltumatu ajakirjandus. Sellest määratlusest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt (kas rahalise või muud laadi) tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad, samuti kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole audiovisuaalsete või audiosaadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine.

Muudatusettepanek  9

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Üha enam ühtlustatud meediakeskkonnas on mõned videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad hakanud oma teenuste teatava osa või teatavate osade eest siiski toimetusvastutust võtma. Seetõttu võib sellist üksust pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks.	(8) Digitaalmeediaturul võivad meediateenuse osutaja määratluse alla kuuluda videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad. Üldiselt on sellistel teenusepakkujatel keskne roll sisukorralduses, muu hulgas automatiseeritud vahendite või algoritmide abil, kuid nad väidavad, et ei kanna toimetusvastutust sisu eest, millele nad juurdepääsu võimaldavad. Paljud videojagamisplatvormide või väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad oma teenuste eest siiski toimetusvastutuse. Seetõttu võib juhul, kui kõnealused üksused võtavad toimetusvastutuse kas algoritmi kaudu või muul viisil, neid pidada nii videojagamisplatvormi teenuse osutajaks või väga suure digiplatvormi pakkujaks kui ka meediateenuse osutajaks.

Muudatusettepanek  10

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8a) Teisest küljest võimaldab digiplatvormide suutlikkus pakkuda sisu ilma selle eest toimetusvastutust võtmata ja nende suutlikkus turustada võimalust suunata kasutajatele reklaami neil tegutseda otseste konkurentidena meediateenuse osutajate suhtes, kelle sisu nad vahendavad ja levitavad. Arvestades majandusliku väärtuse ülekandumist digiplatvormide kasuks, tuleks kasutajaskonna mõõtmise määratluses võtta arvesse meediateenuste kasutajate ja digiplatvormide kasutajate tarbitavat sisu. Sellega tagatakse, et kõik sisu levitamises osalevad vahendajad on oma kasutajaskonna mõõtmise meetodite osas läbipaistvad, et reklaamijad saaksid teha teadlikke valikuid, mis soodustavad konkurentsi.

Muudatusettepanek  11

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.	(9) Kasutajaskonna mõõtmise määratlus peaks hõlmama mõõtmissüsteeme, mis on välja töötatud enesereguleerimise organisatsioonides, näiteks valdkonna ühiskomiteedes, kokku lepitud standardite kohaselt, ning väljaspool selliseid enesereguleerimise lähenemisviise välja töötatud mõõtmissüsteeme. Viimaseid kasutavad tavaliselt teatavad internetipõhised turuosalised, kes ise mõõdavad kasutajaskonda või pakuvad turule endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, mis ei järgi tingimata ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid. Süsteeme, mis on välja töötatud väljaspool ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid, tuleks käsitleda endale kuuluvate kasutajaskonna mõõtmise süsteemidena. Võttes arvesse selliste kasutajaskonna mõõtmise süsteemide märkimisväärset mõju reklaami- ja meediaturgudele, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Meediateenuse osutajaid, kes järgivad ühiselt kokkulepitud valdkonna standardeid, ei käsitleta endale kuuluvate kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatena.

Muudatusettepanek  12

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Riiklikku reklaami tuleks mõista laiemas tähenduses kui reklaami- või enesetutvustustegevust, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh valitsused, reguleerivad asutused või organid, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku või piirkondliku tasandi üksused eri sektorites või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused – tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami määratlus ei tohiks aga hõlmata ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid, mida on vaja näiteks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ootamatute intsidentide korral, mis võivad inimestele kahju tekitada.	(10) Riiklikku reklaami tuleks mõista laiemas tähenduses kui reklaami- või enesetutvustustegevust, millega mitmesugused avaliku sektori asutused või üksused – sh Euroopa Liidu institutsioonid või organid, valitsused, reguleerivad asutused või organid, avaliku sektori vahendeid saavad erakonnad, samuti riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi üksused eri sektorites – tegelevad ise või millega tegeletakse nende nimel. Riikliku reklaami määratlus ei tohiks aga hõlmata ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid, mida on vaja näiteks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ootamatute intsidentide korral, mis võivad inimestele kahju tekitada.

Muudatusettepanek  13

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) Ametiasutuste hädaolukorra sõnumeid tuleks üldiselt käsitada riiklikust reklaamist erinevana ning need peaksid viitama sõnumitele või teavituskampaaniatele, mida ametiasutused edastavad või teevad hädaolukordades, nagu loodusõnnetused või tervishoiualased hädaolukorrad, õnnetusjuhtumid või muud ootamatud intsidendid või kriitilised olukorrad, mis võivad inimestele kahju tekitada. Selliseid sõnumeid võib edastada eri sektorite mitmesuguste avaliku sektori asutuste või üksuste, sealhulgas keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse asutuste, reguleerivate asutuste või organite, samuti riigi omanduses või riigi kontrolli all olevate ettevõtete ja üksuste nimel riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek  14

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10b) Riikliku reklaami jaotamiseks ja muu rahalise toetuse eraldamiseks, sealhulgas loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite või muude selliste ettenägematute suurintsidentide korral, mis võivad tekitada kahju märkimisväärsele osale elanikkonnast, tuleks kriteeriumid eelnevalt sätestada riigisiseses õiguses. Selliseid hädaolukorra sõnumeid ei tohiks läbipaistvuskohustustest vabastada. Lisaks on riiklik reklaam vaid üks meediale antava rahalise toetuse vorm, mis võib hõlmata ka otsetoetusi meediateenuse osutajatele antava otsese riikliku toetusena, maksusoodustusi, maksuvähendusi või täielikku maksuvabastust meediasektorile, riiklikku reklaami, projektipõhiseid toetuskavasid, mis hõlmavad meediakanalite erivajadusi, nagu koolitus ja oskuste arendamine, tehnoloogia või rajatiste uuendamine või restruktureerimine.

Muudatusettepanek  15

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10c) Nuhkvara tuleks mõista nii, et see hõlmab igas vormis pahavara, millega jälgitakse kasutaja teadmata või nõusolekuta tema tegevust, näiteks klahvinuhi kasutamine, tegevuse jälgimine ja andmete kogumine, kõnede salaja salvestamine või lõppkasutaja seadme mikrofoni muul viisil kasutamine, füüsiliste isikute, masinate või nende ümbruse filmimine, sõnumite kopeerimine, pildistamine, veebikäitumise jälgimine, geograafilise asukoha jälgimine, muude andurite andmete kogumine või tegevuse jälgimine mitmes lõppkasutaja seadmes, samuti muud liiki andmevargused, sealhulgas sihtmärgiks oleva isikuna esinemise kaudu, võimaldades juurdepääsu tema digivolitustele ja identiteedile. Nuhkvara kasutamine jätab sihtmärgi seadmesse vähe jälgi või ei jäta üldse ning isegi juhul, kui see avastatakse, on raske tõestada, kes ründe eest vastutab.

Muudatusettepanek  16

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Teenusesaajatel peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud ja toimetajad on tootnud sõltumatult ja kooskõlas ajakirjandusstandarditega ning mis peaksid seega pakkuma usaldusväärset teavet, sh uudiseid ja päevakajalist sisu. See õigus ei too ühelegi meediateenuse osutajale kaasa vastavat kohustust järgida nõudeid, mida ei ole seaduses sõnaselgelt sätestatud. Kvaliteetsed meediateenused aitavad võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu.	(11) Selleks et ühiskond saaks kasu meedia siseturu eelistest, on oluline tagada mitte ainult aluslepingust tulenevad põhivabadused, vaid ka õiguskindlus, mida meediateenuste saajad vajavad nende eeliste kasutamiseks. Teenusesaajatel peaks olema juurdepääs kvaliteetsetele meediateenustele, mille ajakirjanikud, peatoimetajad ja toimetajad on tootnud sõltumatult ja kooskõlas ajakirjandusstandarditega ning mis peaksid seega pakkuma usaldusväärset teavet, sh uudiseid ja päevakajalist sisu. Kvaliteetsed meediateenused aitavad võidelda ka desinformatsiooni, sh välisriigist lähtuva infoga manipuleerimine ja sekkumise vastu.

Muudatusettepanek  17

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus. Toimetuse sõltumatus on eriti oluline uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvatele meediateenuse osutajatele, arvestades nende ühiskondlikku rolli avaliku hüvena. Meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, peaksid saama vabalt siseturul majandustegevusega tegeleda ja võrdsetel alustel konkureerida.	(14) Avalikku huvi pakkuv teave on avalik hüve. Toimetuste sõltumatuse kaitse on meediateenuse osutajate tegevuse ja ametialase usaldusväärsuse eeltingimus. Sõltumatu ja mitmekesise meedia tagamiseks on äärmiselt oluline võtta vajalikke meetmeid, et luua turvaline keskkond, mis võimaldab ajakirjanikel teostada toimetuslikku sõltumatust. Ajakirjanikud, sealhulgas vabakutselised ajakirjanikud ja iseenda tööandjad, samuti muud meediateenuse osutajad, kes tegutsevad üha enam internetikeskkonnas, kus teave liigub üle riigipiiride, peaksid saama vabalt siseturul tegutseda ja võrdsetel alustel konkureerida.

Muudatusettepanek  18

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Toimetuste sõltumatus on kõikjal liidus aina enam löögi all ja liikmesriikide lähenemisviisid sellele probleemile on erinevad. Mitmes liikmesriigis sekkutakse meediateenuse osutajate toimetusotsustesse järjest rohkem. Sekkumine võib olla otsene või kaudne ning sekkujaks võib olla riik või muud osalejad, sh avaliku sektori asutused, valitud ametiisikud, valitsusametnikud ja poliitikud, näiteks poliitilise eelise saamiseks. Aktsionärid ja muud eraõiguslikud isikud, kellel on meediateenuse osutajates osalus, võivad majanduslikke või muid eeliseid saavutada püüdes tegutseda viisil, mis kahjustab vajalikku tasakaalu ühelt poolt nende ettevõtlus- ja sõnavabaduse ning teiselt poolt toimetuste sõnavabaduse ja kasutajate teabeõiguse vahel. Lisaks on hiljutised suundumused meedia levitamises ja tarbimises, seda eelkõige internetis, ajendanud liikmesriike kaaluma meediasisu pakkumise reguleerimist seadustega. Meediateenuse osutajate lähenemisviisid toimetuste sõltumatuse tagamisele on samuti erinevad. Selline sekkumine ning reguleerimis- ja lähenemisviiside killustatus avaldavad meediateenuse osutajate majandustegevuse tingimustele ning lõppkokkuvõttes kodanikele ja ettevõtetele pakutavate meediateenuste kvaliteedile siseturul negatiivset mõju. Seepärast on vaja kehtestada tulemuslikud kaitsemeetmed, mis võimaldavad kasutada toimetusvabadust kõikjal liidus, et meediateenuse osutajad saaksid sisu sõltumatult toota ja piiriüleselt levitada ning teenusesaajad saaksid sisu vastu võtta.	(15) Toimetuste sõltumatus on kõikjal liidus olnud juba palju aastaid löögi all ja liikmesriikide lähenemisviisid sellele probleemile on erinevad. Mitmes liikmesriigis on avaldatud meediateenuse osutajate toimetusotsustele pikka aega survet. Selline sekkumine on käsitatav õigusriigi rikkumisena ja võib olla otsene või kaudne ning sekkujaks võib olla riik või muud osalejad, liit ning selle institutsioonid ja asutused, sh ettevõtjate esindajad, avaliku sektori asutused, valitud ametiisikud, valitsusametnikud ja poliitikud, näiteks poliitilise eelise saamiseks. Aktsionärid ja muud eraõiguslikud isikud, kellel on meediateenuse osutajates osalus, võivad majanduslikke või muid eeliseid saavutada püüdes tegutseda viisil, mis kahjustab vajalikku tasakaalu ühelt poolt nende ettevõtlus- ja sõnavabaduse ning teiselt poolt toimetuste sõnavabaduse ja kasutajate teabeõiguse vahel. Lisaks on hiljutised suundumused meedia levitamises ja tarbimises, seda eelkõige internetis, ajendanud liikmesriike kaaluma meediasisu pakkumise reguleerimist seadustega. Meediateenuse osutajate lähenemisviisid toimetuste sõltumatuse tagamisele on samuti erinevad. Selline sekkumine ning reguleerimis- ja lähenemisviiside killustatus avaldavad meediateenuse osutajate majandustegevuse tingimustele ning lõppkokkuvõttes kodanikele ja ettevõtetele pakutavate meediateenuste kvaliteedile siseturul negatiivset mõju. Seepärast on vaja kehtestada tulemuslikud kaitsemeetmed, mis võimaldavad kasutada toimetusvabadust kõikjal liidus, et meediateenuse osutajad saaksid sisu sõltumatult toota ja piiriüleselt levitada ning teenusesaajad saaksid sisu vastu võtta.

Muudatusettepanek  19

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) Vastavalt Euroopa Nõukogu 1993. aasta resolutsioonile 1003 ajakirjanduseetika kohta peavad avaldajad ja ajakirjanikud uudisteorganisatsioonis koos eksisteerima, pidades meeles, et avaldajate ja omanike ideoloogiliste suundumuste õiguspärane austamine on piiratud absoluutsete nõuetega tõeste uudiste edastamisele ja eetilistele arvamustele. Lähtuvalt nendest nõuetest tuleb ajakirjanike väljendusvabaduse kaitset tugevdada, sest nad peavad viimase instantsina toimima lõpliku teabeallikana. Selleks tuleb lisaks meediavabaduse kaitsmisele kaitsta ka meediasisest vabadust ja võtta meetmeid sisemise survestamise vastu.

Muudatusettepanek  20

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Ajakirjanikel ja toimetajatel on usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevale kaitsele, muu hulgas jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike vabadust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse aitab kaasa harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitsele.	(16) Ajakirjanikel, peatoimetajatel, toimetajatel ja meediatöötajatel on usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Seetõttu on vaja kaitsta ajakirjanike suutlikkust koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, muu hulgas konfidentsiaalselt saadud teavet. Eelkõige peaksid meediateenuse osutajad, meediatöötajad ja ajakirjanikud (sh ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud ja blogijad) saama tugineda ajakirjandusallikate ja teabevahetuse tugevale kaitsele, muu hulgas meelevaldsete sekkumiste ja jälgimistehnoloogia eest, sest ilma sellise kaitseta võidakse neid survestada loobuma meedia abistamisest üldsuse teavitamisel avalikku huvi pakkuvates küsimustes. See võib õõnestada ajakirjanike ja meediatöötajate väljendusvabadust ning võimekust tegeleda oma erialaga ja täita elutähtsat ühiskonna valvekoera rolli ning kahjustada seega juurdepääsu kvaliteetsetele meediateenustele. Ajakirjandusallikate kaitse on harta artiklis 11 sätestatud põhiõiguse kaitse eeltingimus ja väga oluline demokraatlikes ühiskondades uuriva ajakirjanduse valvekoera rolli kaitsmisel.

Muudatusettepanek  21

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16a) Õigusriigi kaitsmine liidus on liikmesriikides demokraatia toimimiseks väga oluline. Sel eesmärgil on liidu vahendeid laiendatud, nii et need hõlmavad lisaks ELi lepingu artikli 7 kohasele menetlusele ka uusi raamistikke, nagu komisjoni iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne ja määrus (EL, Euratom) 2020/2092. Õigusriigi süsteemide toimivus on otseselt seotud vaba ja mitmekesise meediaga. Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on õigusriigi kaitsmise liidu raamistiku keskne tugisammas ning nende olukorda kontrollitakse igal aastal komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande raames. Ajakirjandusallikate kaitse, toimetuste sõltumatuse tagatised ning tugev kaitsesüsteem teatavate meetmete ja teatava tehnoloogia kuritarvitamise eest on liidu õigusriigi raamistiku kaitsmiseks hädavajalikud. Meetmed, mis seavad meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse ohtu, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2, kahjustavad tõsiselt õigusriiki ja seetõttu tuleks neid käsitada õigusriigi põhimõtete rikkumisena, käivitades seega liidu õigusnormidega ette nähtud karistusmehhanismid eespool nimetatud raamistike alusel.

Muudatusettepanek  22

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16b) Ajakirjanike suhtes rakendatavaid jälgimismeetodeid on erinevaid, nagu elektroonilise side pealtkuulamine ja metaandmete püük, seadme või tarkvara häkkimine, sealhulgas teenusetõkestusründed, telefoni pealtkuulamine, varjatud jälgimine, videosalvestus, geograafilise asukoha jälgimine raadiosagedustuvastuse (RFID), globaalse asukoha määramise süsteemi (GPS) või mobiilsideandmete, andmekaeve ja sotsiaalmeedia jälgimise kaudu. Need meetodid võivad tõsiselt mõjutada ajakirjanike õigust eraelu puutumatusele, andmekaitsele ja väljendusvabadusele. Käesoleva määrusega tagatav kaitse peaks hõlmama seega digitaalse jälgimise praeguseid vorme, kuid ka tulevikutehnoloogiaid, mis võivad tekkida koos tehnoloogilise innovatsiooniga, ning see ei piira selliste kehtivate ja tulevaste liidu õigusaktide kohaldamist, millega piiratakse või keelatakse teatavate liiga invasiivseks peetavate jälgimistehnoloogiate arendamist, nendega kauplemist ja nende kasutamist. Nuhkvara, mis annab seadmes täieliku ja piiramatu juurdepääsu isikuandmetele, sealhulgas tundlikele andmetele, võib mõjutada eraelu puutumatuse õiguse olemust.

Muudatusettepanek  23

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Ajakirjandusallikate kaitse on praegu liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Mõned liikmesriigid pakuvad täielikku kaitset ning ajakirjanikke ei sunnita avaldama kriminaal- ja haldusmenetlustes teavet, mis paljastaks nende allika. Teised liikmesriigid pakuvad kvalifitseeritud kaitset, mis piirdub teatavate kriminaalsüüdistustel põhinevate kohtumenetlustega, ning mõned liikmesriigid pakuvad kaitset üldpõhimõttena. See tekitab meedia siseturul killustatuse. Selle tagajärjel seisavad ajakirjanikud, kes töötavad üha enam piiriüleste projektidega ja osutavad teenuseid piiriülesele kasutajaskonnale, ning seetõttu ka meediateenuse osutajad sageli silmitsi takistuste, õiguskindlusetuse ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega. Seepärast tuleb ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset liidu tasandil ühtlustada ja veelgi tugevdada.	(17) Ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitse on praegu liikmesriikides erinevalt reguleeritud. Mõned liikmesriigid pakuvad täielikku kaitset ning ajakirjanikke ei sunnita avaldama kriminaal- ja haldusmenetlustes teavet, mis paljastaks nende allika. Teised liikmesriigid pakuvad kvalifitseeritud kaitset, mis piirdub teatavate kriminaalsüüdistustel põhinevate kohtumenetlustega, ning mõned liikmesriigid pakuvad kaitset üldpõhimõttena. Vaatamata kehtivatele Euroopa Nõukogu kodifitseeritud standarditele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale, on mitme liikmesriigi praktilistest näidetest ilmnenud, et selles küsimuses on lähenemisviisid väga erinevad ja mõnes olukorras puudub ajakirjandusallikate kaitse. See tekitab meedia siseturul killustatuse. Selle tagajärjel seisavad ajakirjanikud, kes töötavad üha enam piiriüleste projektidega ja pakuvad teavet piiriülesele kasutajaskonnale, ning seetõttu ka meediateenuse osutajad sageli silmitsi takistuste, õiguskindlusetuse ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega. Seepärast tuleb ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitset liidu tasandil ühtlustada ja veelgi tugevdada, nõrgestamata üheski liikmesriigis praegust kaitset ja tuginedes Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt juba kehtestatud pehmele õigusele kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusaktidega. Ajakirjandusallikatele piisava kaitse tagamiseks peaks ajakirjandusallikatesse sekkumise meetmed olema eelnevalt määranud üksnes sõltumatu ja erapooletu õigusasutus. Kõnealuseid meetmeid tuleks määrata üksnes otsest õigustatud huvi omava isiku või organi taotlusel, kes on ammendanud kõik mõistlikud alternatiivid selle huvi kaitsmiseks, ja ainult juhul, kui on olemas riigisiseses õiguses sätestatud ülekaalukas avalik huvi, taotletav teave on oluline raskete kuritegude uurimiseks, puuduvad muud alternatiivid taotletava teabe saamiseks ning sekkumine ajakirjanike õigustesse on proportsionaalne ja õigusnormidega ette nähtud. Ajakirjandusallikatesse sekkumise huvi peaks alati olema tasakaalus väljendus- ja teabevabaduse kahjustamisega. Kõiki selliseid meetmeid peaks saama kohtus vaidlustada. Piiriüleste projektidega tegelevad ajakirjanikud peaksid saama kasu asjaomaste liikmesriikide rangeimatest kaitsestandarditest. Ajakirjandusallikate ja teabevahetuse kaitse peaks vähemalt vastama kaitsele, mis on ette nähtud kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Muudatusettepanek  24

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) Sõltumatut asutust või organit, kes on määratud menetlema meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, nende töötajate (sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes töötajad, nagu vabakutselised ajakirjanikud ja iseenda tööandjad) või nende pereliikmete esitatud kaebusi, tuleks kaitsta igasuguse otsese või kaudse välismõju eest. Sellisel asutusel või organil peaksid olema vajalikud rahalised vahendid ja asjakohased eriteadmised, arvestades jälgimismeetmete väga tehnilist laadi ja keerukust. Lisaks peaks ta tegema koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, näiteks andmekaitseasutustega, kes tegutsevad kõik oma pädevuse piires.

Muudatusettepanek  25

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul eriline ülesanne tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs kvaliteetsele teabele ja erapooletule meediakajastusele. Avalik-õiguslik meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik-õiguslikus meedias. Selline olukord võib viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma ülesannete täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust. Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise ülesandega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ei mõjuta liikmesriikide pädevust rahastada avalik-õiguslikku meediat, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.	(18) Liikmesriikide loodud avalik-õiguslikel meediakanalitel on meedia siseturul oma pädevuse raames eriline ülesanne tagada kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs universaalsetele ja mitmekülgsetele pakkumistele, sealhulgas kvaliteetsele teabele ning mitmekesisele, erapooletule ja sõltumatule meediakajastusele. Nad loovad foorumi avalikuks aruteluks ja tagavad vahendid üksikisikute laiema demokraatliku osaluse edendamiseks. Seepärast on meedia mitmekesisust võimalik tagada vaid avalik-õigusliku meedia sisu nõuetekohase poliitilise tasakaaluga. Avalik-õigusliku meedia puhul võib aga sekkumise risk olla eriti suur, võttes arvesse sellise meedia institutsioonilist lähedust riigile ja riigipoolset rahastamist, mis võib tekitada neile võrreldes teiste meedia siseturu osalistega suuremat kaitsetust, kuivõrd see ohustab nende püsimajäämist. Seda ohtu võivad suurendada sõltumatut juhtimist ja tasakaalustatud kajastamist käsitlevad ebaühtlased kaitsemeetmed liidu avalik-õiguslikus meedias. Selline olukord võib viia erapooliku või osalise meediakajastuseni, moonutada konkurentsi meedia siseturul ning raskendada juurdepääsu sõltumatutele ja erapooletutele meediateenustele. Lisaks sellele on liikmesriigid ühtlustatud miinimumstandardite puudumisel võtnud erinevaid meetmeid, mis on toonud kaasa meedia siseturu killustumise. Killustatus võib tekitada õiguskindlusetust ja ebavõrdseid tingimusi, mis takistab eraõiguslike meediateenuste osutajate turule sisenemist. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikud tagatised avalik-õigusliku meedia sõltumatuks toimimiseks kõikjal liidus, tuginedes Euroopa Nõukogu poolt selles valdkonnas välja töötatud rahvusvahelistele standarditele. Samuti on vaja ilma liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata tagada, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on oma ülesannete täitmiseks piisav ja stabiilne rahastus, mis võimaldab neile tegevuse kavandamisel prognoositavust ja võimaldab neil säilitada meedia siseturul konkurentsivõime. Sellise rahastuse üle tuleks otsustada ja see eraldada prognoositavate, läbipaistvate, sõltumatute, erapooletute ja mittediskrimineerivate menetluste alusel mitmeaastases arvestuses ja kindlaks määrata vastavalt läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumidele kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamise ülesandega, et vältida iga-aastaste eelarveläbirääkimiste võimalikku lubamatut mõju. Avalik-õiguslikele meediateenuse osutajatele rahaliste vahendite eraldamise asjaolude ühtlustamata jätmine võib luua ebaõiglase eelise teatavatele meedia siseturu osalistele, sealhulgas reklaamijatele, ning seega moonutada oluliselt meedia siseturgu. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ei mõjuta juhtumipõhiselt kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist ega liikmesriikide pädevust määrata kindlaks lai ja dünaamiline pädevus, korraldada avalik-õigusliku meedia rahastamist ja seda rahastada, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 29 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta.

Muudatusettepanek  26

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) On väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on uudistemeedia omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte, mis on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus, ning sellest tulenevalt osaleda aktiivselt demokraatias. Selline läbipaistvus on ka tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu vähendamiseks. Seega on vaja kehtestada kõigile asjaomastele meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded, mis peaksid sisaldama proportsionaalseid nõudeid omandisuhetega seotud teabe avalikustamiseks. Liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2015/84949 artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid ei tohiks see mõjutada. Asjaomased teenuseosutajad peaksid nõutava teabe avalikustama oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas.	(19) On väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on meedia omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte, mis on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus, ning sellest tulenevalt osaleda aktiivselt demokraatias. Seega on oluline, et meediateenuse osutajad avalikustaksid oma rahastamisallikad, tehes üldsusele kättesaadavaks teabe reklaamijate, sponsorite, suurte rahastajate või poliitilise reklaami teenuste osutamise kohta, mis lisaks omandisuhetega seotud meetmete läbipaistvusele on samuti tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu vähendamiseks. Vaja on kehtestada kõigile asjaomastele meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded, mis peaksid sisaldama proportsionaalseid nõudeid avaldada omandisuhetega seotud teave, aga ka teave reklaamijate, sponsorite, suurte rahastajate või poliitilise reklaami teenuste osutamise kohta, sealhulgas teave nende ema- ja sõsarettevõtjate kohta, ning kui see on kohaldatav, nende riigiasutustega sõlmitud lepingute üksikasju. Liikmesriikide poolt direktiivi (EL) 2015/84949 artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid ei tohiks see mõjutada. Asjaomased teenuseosutajad peaksid seoses meediaomandi läbipaistvusega nõutava teabe avalikustama oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas. Meediaomandi riikliku andmehoidla loomine, mida haldavad riikide reguleerivad asutused või organid, samuti meediaomandi Euroopa andmehoidla loomine, mida haldab Euroopa meediateenuste nõukoda, peaks veelgi edendama meediateenuste saajatele kättesaadava teabe juurdepääsetavust ja ühtsust ning selle tagama.
__________________	__________________
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117).	49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117).

Muudatusettepanek  27

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19a) Meediaomandi läbipaistvus on eeltingimus meediaomandi täielikumaks mõistmiseks Euroopas ja muudab meedia mitmekesisuse mõjusaks. Meediaomandi andmebaas on kodanike ja teiste sidusrühmade jaoks ühtne kontaktpunkt, kust saab ülevaatlikku teavet omandistruktuuride kohta turul ning mis on väärtuslik ressurss kodanikele ja paljudele sidusrühmadele, kuid sellise teabe kogumine terviklikul viisil on endiselt keeruline ülesanne. Seetõttu osalevad liikmesriigid ja nõukoda aktiivselt meediaomandi küsimustega seotud teabe kogumises, ajakohastamises ja levitamises.

Muudatusettepanek  28

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Meedia usaldusväärsus nõuab ka ennetavat lähenemisviisi, et edendada uudistemeedia ettevõtete toimetuste sõltumatust, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil. Meediateenuse osutajad peaksid võtma proportsionaalseid meetmeid, et tagada pärast seda, kui omanike ja toimetajate vahel on kokku lepitud toimetuse üldine suund, toimetajate vabadus teha oma kutsetegevuse käigus individuaalseid otsuseid. Eesmärk kaitsta toimetajaid põhjendamatu sekkumise eest otsustesse, mis on tehtud nende igapäevatöö käigus konkreetse sisu kohta, aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet. Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama teenusesaajate jaoks ka oma tegelike ja võimalike huvide konfliktide läbipaistvuse.	(20) Meedia usaldusväärsus nõuab ka ennetavat lähenemisviisi, et edendada uudistemeedia ettevõtete toimetuste sõltumatust, eelkõige sisemiste kaitsemeetmete abil. Meediateenuse osutajad peaksid enesereguleerimise korras võtma proportsionaalseid meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada pärast seda, kui omanike ja selliste asjaomaste sidusrühmade nagu avaldajate, toimetajate ja peatoimetajate vahel on kokku lepitud toimetuse üldine suund, toimetajate vabadus teha oma kutsetegevuse käigus individuaalseid otsuseid. Sealjuures ei tohiks piirata omanike või juriidiliselt vastutavate üksuste võimalust konsulteerida toimetusotsuste tegemisel toimetajate ja peatoimetajatega. Toimetuste sõltumatuse tagamiseks ei tohiks ükski omanik ega ettevõtte tegevjuht põhjendamatult sekkuda toimetajate ega peatoimetajate töösse, näiteks nõudes sisu lisamist või eemaldamist enne selle üldsusele kättesaadavaks tegemist. Eesmärk kaitsta toimetusotsuseid omanike või äriühingu muu juhtkonna põhjendamatu sekkumise eest aitab tagada meediateenuste siseturul võrdsed tingimused ja selliste teenuste kvaliteedi. See eesmärk on kooskõlas ka harta artiklis 11 sätestatud põhiõigusega saada ja edastada teavet. Neid kaalutlusi silmas pidades peaksid meediateenuse osutajad tagama teenusesaajate jaoks ka oma tegelike ja võimalike huvide konfliktide, sealhulgas eelkõige ärihuvide ja poliitiliste vaadete läbipaistvuse. See ei tohiks mõjutada omaniku õigust otsustada ka toimetuse seisukohtade üle, määrata ja muuta toimetuse üldist suunda ning määrata kindlaks toimetusrühmade personal ja korraldus.

Muudatusettepanek  29

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Regulatiivse koormuse leevendamiseks tuleks mikroettevõtjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL50 artikli 3 tähenduses vabastada toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks mõeldud teabe ja sisemiste kaitsemeetmetega seotud nõuetest. Lisaks peaks meediateenuse osutajatel olema vabadus kohandada sisemisi kaitsemeetmeid vastavalt oma vajadustele, eelkõige juhul, kui nad on nimetatud artikli tähenduses väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Käesolevale määrusele lisatud soovituses51 on esitatud loetelu vabatahtlikest sisemistest kaitsemeetmetest, mida meediaettevõtted võivad sellega seoses vastu võtta. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et sellega võetakse eraõiguslike meediateenuse osutajate omanikelt õigus seada strateegilisi või üldeesmärke ning edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Sellega seoses tunnistatakse käesolevas määruses, et toimetuse sõltumatuse edendamise eesmärk peab olema tasakaalus erameedia omanike seaduslike õiguste ja huvidega.	(21) Meediateenuse osutajatel peaks olema vabadus kohandada sisemisi kaitsemeetmeid vastavalt oma vajadustele, eelkõige juhul, kui nad on nimetatud artikli tähenduses väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Käesolevale määrusele lisatud soovituses51 on esitatud loetelu vabatahtlikest sisemistest kaitsemeetmetest, mida meediaettevõtted võivad sellega seoses vastu võtta. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada nii, et sellega võetakse eraõiguslike meediateenuse osutajate omanikelt õigus seada strateegilisi või üldeesmärke ning edendada oma ettevõtete kasvu ja rahalist elujõulisust. Sellega seoses tunnistatakse käesolevas määruses, et toimetuse sõltumatuse edendamise eesmärk peab olema tasakaalus erameedia omanike seaduslike õiguste ja huvidega.
__________________	__________________
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76).	50 välja jäetud
51 ELT C ..., ..., lk …	51 ELT C ..., ..., lk …

Muudatusettepanek  30

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. See nõuab direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, et tunnistada kehtetuks selle artikkel 30b, millega luuakse ERGA, ning sellest tulenevalt asendada viited ERGA-le ja selle ülesannetele. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on käesoleval juhul põhjendatud, sest see piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma ja mis on suunatud liidu institutsioonidele.	(22) Riikide sõltumatud reguleerivad asutused või organid on keskse tähtsusega meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse ning meediaõiguse nõuetekohaseks kohaldamiseks kogu liidus. Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud riikide reguleerivad asutused või organid on kõige sobivamad, et tagada käesoleva määruse III peatükis ette nähtud regulatiivse koostöö ja hästitoimiva meediateenuste turuga seotud nõuete korrektne kohaldamine. Nad on riiklikul tasandil meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse peamised tagajad ja kaitsjad. Sõltumatute reguleerivate asutustena peaks neil olema võimalik määrata kindlaks oma prioriteedid, mis lähtuvad meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kaitsmise üldistest huvidest, ning otsustada sõltumatult oma ressursside jaotamise üle. Nende otsuste tegemisel tuleks järgida Euroopa põhiõiguste hartat, eelkõige selle artiklit 11. Selleks et tagada käesoleva määruse ja liidu muu meediaõiguse järjepidev kohaldamine, on vaja luua liidu tasandil sõltumatu nõuandeorgan, mis koondab selliseid asutusi või organeid ja koordineerib nende tegevust. Direktiiviga 2010/13/EL loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmal (ERGA) on olnud tähtis roll kõnealuse direktiivi järjepideva rakendamise edendamisel. Euroopa meediateenuste nõukoda (edaspidi „nõukoda“) peaks seetõttu põhinema ERGA-l ja selle asendama. See nõuab direktiivi 2010/13/EL sihipärast muutmist, et tunnistada kehtetuks selle artikkel 30b, millega luuakse ERGA, ning sellest tulenevalt asendada viited ERGA-le ja selle ülesannetele. Direktiivi 2010/13/EL muutmine käesoleva määrusega on käesoleval juhul põhjendatud, sest see piirdub sättega, mida liikmesriigid ei pea üle võtma ja mis on suunatud liidu institutsioonidele. Võttes arvesse, et ajakirjandusväljaannete suhtes ei kohaldata tavaliselt regulatiivset järelevalvet, peaks ajakirjandusväljaannete esindajate ja nõukojas osalevate riikide reguleerivate asutuste vaheline suhtlus olema rangelt piiratud käesoleva määruse III peatüki rakendamise eesmärgiga. Meediateenus on igasugune meediateenus, välja arvatud meediateenused, mis pakuvad ajakirjandusväljaandeid, kui ei ole sätestatud teisiti.

Muudatusettepanek  31

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22a) Võttes arvesse käesoleva määrusega riikide sõltumatutele reguleerivatele asutustele või organitele otseselt või kaudselt antud uute ülesannete tähtsust ja ulatuslikkust, on äärmiselt oluline tagada, et riikide reguleerivate asutuste või organite rahalisi, inim- ja tehnilisi ressursse suurendatakse asjakohaselt ja piisavalt. Selles mõttes võiksid liikmesriigid kasutada riiklikke ressursse, mis on saadud spektri enampakkumisest, digitaalsest dividendist või maksu kehtestamisest reguleeritud üksustele. Samuti peaksid liikmesriigid esitama komisjonile kogu asjakohase teabe rahaliste, inim- ja tehniliste ressursside suurendamise kohta. Lisaks peaks riigi reguleerival asutusel olema kohaldatavate avalike ülesannete ja eelarvereeglite raames täielik pädevus töötajate töölevõtmise ja juhtimise üle ning töölevõtmine peaks toimuma selgete ja läbipaistvate eeskirjade alusel. Töötajate juhtimise suutlikkus peaks hõlmama autonoomiat otsustada nõutava profiili, kvalifikatsiooni, asjatundlikkuse ja muude inimressurssidega seotud aspektide, sealhulgas palga ja tasustamise üle, sõltumata teistest avalik-õiguslikest asutustest. Riigi reguleerival asutusel peaks samuti olema täielik autonoomia ja kontroll otsuste tegemise üle seoses sisestruktuuri, -korralduse ja -menetluste juhtimisega oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ja volituste mõjusaks kasutamiseks. Ilma et see piiraks riigi eelarvereeglite ja -menetluste kohaldamist, peaks riikide reguleerivatele asutustele olema ette nähtud eraldi aastaeelarve. Liikmesriigid peaksid tagama, et ametiasutustele antakse oma ülesannete täitmiseks eraldatud eelarve kasutamisel täielik autonoomia. Riigi reguleerivate asutuste eelarvet tuleks kontrollida läbipaistvalt. Reguleerivate asutuste raamatupidamise aastaaruannete järelkontrolli peaks tegema sõltumatu audiitor ning need aastaaruanded tuleks avalikustada.

Muudatusettepanek  32

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22b) Riikide reguleerivad asutused või organid, mis on asutatud kooskõlas direktiiviga 2010/13/EL, haldavad meediaomandi andmebaasi, et tagada avalik huvi, sest meedia aitab kujundada avalikku arvamust ja mõjutab otseselt valimiste tulemusi. Komisjon annab suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud riigisiseste meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eriteadmisi asjakohaste suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta.

Muudatusettepanek  33

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22c) Kui esitatud teabe suhtes esineb kahtlusi, millele osutavad riikide reguleerivad asutused või organid, eksperdid, kodanikuühiskonna või ajakirjandusorganisatsioonide esindajad, võib nõukoda nõuda meediateenuse osutajatelt lisateavet, sealhulgas selle kohta, milline on meediateenuse osutajale tasu maksvate või rahalisi vahendeid andvate reklaamijate, sponsorite, eraviisiliste või äriliste rahastajate või erakondade võimalik mõju meediateenuse osutaja tegevusele, toimetuse üldisele suunale ja strateegiliste otsuste tegemisele.

Muudatusettepanek  34

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite juhtivad esindajad, kelle on määranud need asutused või organid. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal peaks olema ka võimalus kutsuda kokkuleppel komisjoniga oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid, sh eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivate asutuste või organite või muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.	(23) Nõukoda peaks kokku tooma direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud riikide reguleerivate asutuste või organite juhtivad esindajad, kelle on määranud need asutused või organid. Juhul kui liikmesriigil on mitu asjassepuutuvat reguleerivat asutust või organit, sh piirkondlikul tasandil, tuleks sobiva menetluse teel valida ühine esindaja ja hääleõigus peaks olema ainult ühel esindajal liikmesriigi kohta. See ei tohiks mõjutada teiste riikide reguleerivate asutuste või organite, või kui see on kohaldatav, enese- või kaasreguleerimise süsteemide ühise esindaja võimalust osaleda vajaduse korral nõukoja koosolekutel. Nõukojal peaks olema ka võimalus kutsuda oma koosolekutele liidus asuvaid eksperte ja vaatlejaid. Kui kõnealused eksperdid asuvad väljaspool liitu ja hõlmavad eelkõige kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide, EMP riikide reguleerivate asutuste või organite või muude pädevate riiklike asutuste ad hoc delegaate, tuleks sellised otsused vastu võtta üksnes kokkuleppel komisjoniga. Meediasektori tundlikkuse tõttu ja järgides ERGA otsuste tegemise tava kooskõlas tema kodukorraga, peaks nõukoda võtma otsused vastu kahekolmandikulise häälteenamusega. Nõukoda peaksid esindama eesistuja ja neli ase-eesistujat. Eesistuja ja ase-eesistujate valimisel tuleks arvesse võtta geograafilise tasakaalu põhimõtet.

Muudatusettepanek  35

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23a) Võttes arvesse, et nõukoja liikmed on liikmesriikide audiovisuaalvaldkonda reguleerivate asutuste ja organite esindajad ning et ajakirjandusväljaannete ja audiosektori suhtes ei kohaldata tavaliselt regulatiivset järelevalvet, peaks nõukoda juhul, kui arutelud või otsused puudutavad mitteaudiovisuaalmeedia sektorit, konsulteerima sõltumatu ekspertide koguga, kes esindab mitteaudiovisuaalmeedia sektorit, ja küsima sellelt nõuandeid. Selleks peaks nõukoda moodustama mitteaudiovisuaalmeedia eksperdirühma. Eksperdirühma peaks kuuluma mitu mitteaudiovisuaalmeedia valdkonna eksperti, kes määratakse kindlaks nõukoja kodukorras. Eksperdirühma peaksid kuuluma nii liikmed igast liikmesriigist kui ka mitu Euroopa meediasektori organisatsioonide esindajat. Kõnealused esindajad peaksid olema enesereguleerimise organite, meediasektori kodanikuühiskonna või ajakirjandusorganisatsioonide või muude meediasektori asjaomaste sidusrühmade, näiteks avaldajate, reklaamijate või akadeemiliste ringkondade liikmed.

Muudatusettepanek  36

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Eelkõige peaks nõukoda aktiivselt toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidavalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist ning koostama arvamusi kokkuleppel komisjoniga või tema taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda komisjoni juures asuva sekretariaadi eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Komisjoni juures asuv sekretariaat peaks andma nõukojale haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel.	(24) Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, on väga oluline, et komisjon ja nõukoda teeksid tihedat koostööd. Eelkõige peaks nõukoda aktiivselt toetama komisjoni tema ülesandes tagada, et käesolevat määrust ning direktiivi 2010/13/EL rakendavaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse järjepidavalt. Selleks peaks nõukoda eelkõige nõustama ja abistama komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes või praktilistes küsimustes, mis on seotud liidu õiguse kohaldamisega, edendama koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade tõhusat vahetamist ning koostama arvamusi omal algatusel, komisjoni taotlusel või Euroopa Parlamendi taotlusel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. Oma ülesannete tõhusaks ja sõltumatuks täitmiseks peaks nõukojal olema võimalik tugineda sõltumatu sekretariaadi eksperditeadmistele ja inimressurssidele. Sekretariaat peaks andma nõukojale haldus- ja korralduslikku tuge ning abistama nõukoda tema ülesannete täitmisel. Sekretariaadile tuleks tagada piisavad eelarvevahendid ja inimressursid. Nõukojal peaksid olema eriteadmised ja vahendid, mis on vajalikud arvamuse esitamiseks, kui ta leiab, et meediavabadust ja meedia mitmekesisust või toimetuste sõltumatust on liikmesriigis süstemaatiliselt õõnestatud kas asjaomase liikmesriigi riigisiseste meetmetega või riigi reguleeriva asutuse või organi otsustega või muudel põhjustel. Nõukoda peaks oma arvamustes võtma nõuetekohaselt arvesse eri teabeallikaid, eelkõige asjaomase riigi reguleeriva asutuse või organi otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud teavet ja muid kättesaadavaid allikaid, sealhulgas komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande või meedia mitmekesisuse seire vahendite tulemusi. Niivõrd kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja oma ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib nõukoda komisjoniga konsulteerides teha koostööd pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võib nõukoda komisjoni eelneval nõusolekul kehtestada koostöökorra.

Muudatusettepanek  37

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Selleks et tagada liidu meediaõiguse tulemuslik jõustamine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest meediaeeskirjadest kõrvale, ning vältida täiendavate tõkete tekkimist meediateenuste siseturul, on oluline näha ette selge ja õiguslikult siduv raamistik, mille alusel liikmesriikide reguleerivad asutused või organid saaksid teha tulemuslikku ja tõhusat koostööd.	(26) Audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm võttis 2020. aastal vastu vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on vabatahtlik koostööraamistik audiovisuaalmeedia teenuseid ja videojagamisplatvorme käsitlevate meedia valdkonna normide piiriülese täitmise tagamise tugevdamiseks. Kõnealusele vabatahtlikule raamistikule tuginedes ning selleks et tagada liidu meediaõiguse normide terviklik ja tulemuslik täitmine, vältida olukorda, kus petturlikud meediateenuse osutajad hoiduvad kohaldatavatest meediaeeskirjadest kõrvale, ning vältida täiendavate tõkete tekkimist meediateenuste siseturul, on oluline näha ette selge ja õiguslikult siduv raamistik, mille alusel riikide reguleerivad asutused või organid saaksid teha tulemuslikku ja tõhusat koostööd.

Muudatusettepanek  38

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste vaatajaid teatava ebaseadusliku ja kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust.	(27) Videojagamisplatvormide üleeuroopalise olemuse tõttu peab riikide reguleerivatel asutustel või organitel olema spetsiaalne vahend, et kaitsta videojagamisplatvormi teenuste vaatajaid teatava ebaseadusliku ja kahjuliku sisu, sh äriliste teadaannete eest. Eelkõige ja ilma et see piiraks päritoluriigi põhimõtte kohaldamist, on vaja mehhanismi, mis võimaldaks igal asjaomasel riigi reguleerival asutusel või organil taotleda oma kolleegidelt vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist, et videojagamisplatvormi teenuse osutajad täidaksid sellest artiklist tulenevaid kohustusi. Kui sellise mehhanismi kasutamine ei vii kokkuleppeni, võib teisest liikmesriigist infoühiskonna teenuste osutamise vabadust piirata üksnes juhul, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ53 artiklis 3 sätestatud tingimused ja järgitakse selles sätestatud menetlust.
__________________	__________________
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).	53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).

Muudatusettepanek  39

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Käesoleva määruse ja direktiiviga 2010/13/EL seoses on oluline tagada järjepidevad reguleerimistavad. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks võib komisjon vajaduse korral anda välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada üldist huvi pakkuva sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid. Samuti oleks kasulik anda suunised direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõike 2 alusel võetud siseriiklike meetmete kohta, et üldsusel oleks juurdepääs kättesaadavale, täpsele ja ajakohasele teabele meediaomandi kohta. Suuniste koostamisel peaks komisjoni abistama nõukoda. Nõukoda peaks eelkõige jagama komisjoniga oma regulatiivseid, tehnilisi ja praktilisi eksperditeadmisi vastavate suunistega hõlmatud valdkondade ja teemade kohta.	(28) Oluline on tagada käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL tõhus kohaldamine. Sel eesmärgil ja ELi meediaõiguse ühtlase rakendamise tagamiseks võib komisjon vajaduse korral anda välja suuniseid nii käesoleva määruse kui ka direktiiviga 2010/13/EL reguleeritud küsimustes. Suuniste väljaandmise üle otsustades peaks komisjon eelkõige arvesse võtma regulatiivseid küsimusi, mis mõjutavad märkimisväärset hulka liikmesriike, või piiriülese elemendiga küsimusi. See kehtib eelkõige direktiivi 2010/13/EL artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete kohta üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobivaks esiletoomiseks. Arvestades teabe rohkust ja asjaolu, et meedia tarbimiseks kasutatakse üha enam digivahendeid, on vaja tagada üldist huvi pakkuva sisu esiletõstmine, et aidata saavutada siseturul võrdsed tingimused ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud põhiõigust saada teavet. Pidades silmas artikli 7a alusel võetud siseriiklike meetmete võimalikku mõju meedia siseturu toimimisele, on selles valdkonnas õiguskindluse saavutamiseks vaja komisjoni suuniseid.

Muudatusettepanek  40

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu selliste väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate tegevuse eest, kelle teenused on suunatud liidu kasutajaskonnale ja kes võivad kahjustada või ohustada avalikku julgeolekut ja kaitset, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada. Sellega seoses tuleb tugevdada liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koordineerimist, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud siseriiklike meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Lisaks on vaja kooskõlastada siseriiklikke meetmeid, mida võidakse võtta selleks, et tõrjuda avalikku julgeolekut ja kaitset ähvardavaid ohte, mis tulenevad väljaspool liitu asutatud ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenustest, kusjuures nõukoda võib vajaduse korral esitada kokkuleppel komisjoniga selliste meetmete kohta arvamusi. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.	(30) Direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud riikide reguleerivatel asutustel või organitel on praktilised eriteadmised, mis võimaldavad neil leida toimiva tasakaalu meediateenuse osutajate ja kasutajate huvide vahel, tagades samal ajal sõnavabaduse austamise. See on eriti oluline selleks, et kaitsta siseturgu selliste meediateenuse osutajate tegevuse eest, kes asuvad väljaspool liitu või on sealt pärit, keda rahastavad väljastpoolt liitu pärit riiklikud ja valitsusvälised osalejad või kes on nende omanduses, kuid kuuluvad ELi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla direktiivis 2010/13/EL sätestatud satelliidikriteeriumide alusel, või asuvad liidus, sõltumata levitamise või juurdepääsu viisist, kelle teenused on suunatud liidu kasutajaskonnale või jõuavad nendeni ja kes võivad kahjustada või ohustada riiklikku ja avalikku julgeolekut ja kaitset või rahvatervist, õhutavad vägivalda või vaenu või soodustavad terroristlikku tegevust, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada. Sellega seoses tuleb tugevdada riikide reguleerivate asutuste või organite vahelist koostööd, et tulla ühiselt toime sellistest meediateenustest tulenevate võimalike ohtudega avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning luua õigusraamistik, et tagada kooskõlas liidu meediaõigusega vastu võetud riigisiseste meetmete tulemuslikkus ja võimalik koordineerimine. Tagamaks, et teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud meediateenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate siseriiklike meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Lisaks on vaja kooskõlastada riigisiseseid meetmeid, mida võidakse võtta selleks, et tõrjuda riiklikku ja avalikku julgeolekut ja kaitset ähvardavaid ohte, mis tulenevad väljaspool liitu asuvatest või sealt pärit või väljaspool liitu asuvate riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt rahastatavatest või nende omanduses olevatest ja liidu kasutajaskonnale suunatud meediateenustest, kusjuures nõukoda võib asjakohasel juhul omal algatusel või riigi reguleeriva asutuse taotlusel esitada selliste meetmete kohta arvamusi. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.

Muudatusettepanek  41

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30a) Et tagada direktiivi 2010/13/EL artikli 2 kohaselt ELi liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuste osutajate puhul, et teatavates liikmesriikides direktiivi 2010/13/EL artikli 3 lõigete 3 ja 5 kohaselt peatatud audiovisuaalmeedia teenuseid ei osutataks nendes liikmesriikides satelliidi või muude vahendite kaudu, peaks vastavalt nõukoja arvamusele olema võimalik kasutada ka kiirendatud vastastikuse koostöö ja abi mehhanismi, et tagada vastavate riigisiseste meetmete kasulik mõju kooskõlas liidu õigusega. Teise liikmesriigi asutuse või organi taotlusel võib nõukoja arvamuse alusel paluda riigi pädeval asutusel või organil võtta teatavaid meetmeid, kui eespool nimetatud ohud on tõendatud ja need kahjustavad või kujutavad endast tõsist ohtu kahjustada mitut liikmesriiki või liitu. Sellega seoses tuleb hinnata ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, pidades silmas kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohast liidu pädevust.

Muudatusettepanek  42

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30b) Kuna meedia- ja sõnavabadust piiravaid meetmeid saab ette näha ainult väga erandlikel ja põhjendatud juhtudel, peaks nõukoja mõju piirduma sellega, mis on rangelt vajalik ning olema kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, mistõttu tuleks neid algatada üksnes nõukoja kodukorras kindlaksmääratud minimaalse arvu nõukoja liikmete taotlusel. Kui nõukoja arvamused on vastu võetud, peaksid asjaomased riikide reguleerivad asutused või organid neid võimalikult suurel määral arvesse võtma.

Muudatusettepanek  43

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30c) Otsuste sidususe suurendamiseks ja riikide reguleerivate asutuste või organite vahelise võimaliku koostöö hõlbustamiseks peaks nõukoda töötama välja põhikriteeriumid väljaspool liitu asuvate või sealt pärit või väljaspool liitu asuvate riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt rahastatavate või nende omanduses olevate meediateenuse osutajate ja osutatavate teenuste kohta. Riikide reguleerivad asutused või organid peaksid kasutama neid kriteeriume juhul, kui väljastpoolt liitu pärit meediateenuse osutaja taotleb kohtualluvust liikmesriigis või kui juba liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv meediateenuse osutaja näib põhjustavat tõsist ohtu riiklikule julgeolekule ja kaitsele. Kriteeriumid peaksid muu hulgas hõlmama sisu, omandisuhet, rahastamisstruktuure, toimetuste sõltumatust kolmandatest riikidest või ühes või mitmes liikmesriigis toimetusstandardeid reguleeriva kaas- või enesereguleerimise mehhanismi järgimist. Kriteeriumid peaksid võimaldama asjaomastel asutustel või organitel teha kindlaks meediateenuse osutajad, kelle puhul esineb tõsine oht avaliku julgeoleku ja kaitse kahjustamiseks või kelle saated sisaldavad vägivalla või vaenu õhutamist või avalikku üleskutset panna toime terroriakt, ja vajaduse korral takistada nende sisenemist liidu turule.

Muudatusettepanek  44

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on oluline roll internetis teabe levitamisel ja teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete või enesereguleerimise nõuetega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad seega juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate pakutav sisu ei vasta nende tingimustele – kuigi see ei aita kaasa määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemse riski tekkimisele –, võtma nõuetekohaselt arvesse meediavabadust ja mitmekesisust kooskõlas määrusega (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] ning esitama meediateenuse osutajatele kui nende ärikasutajatele võimalikult varakult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/115054 kohastes põhjendustes vajalikud selgitused. Selleks et minimeerida sisu piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid püüdma esitada põhjendused enne piirangu jõustumist, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt]. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt].	(31) Väga suured digiplatvormid võimaldavad paljudele kasutajatele juurdepääsu meediateenustele, eriti kui need pakuvad juurdepääsu uudistele ja päevakajalisele teabele. Meediateenuse osutajatel, kellel on toimetusvastutus oma sisu eest, on oluline roll internetis teabe levitamisel ja teabevabaduse kasutamisel. Toimetusvastutuse teostamisel eeldatakse, et nad tegutsevad hoolikalt ning annavad usaldusväärset ja põhiõigusi austavat teavet kooskõlas regulatiivsete nõuetega ja enesereguleerimise kohustustega, mida nende suhtes liikmesriikides kohaldatakse. Pidades muu hulgas silmas kasutajate teabevabadust, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad, mis pakuvad juurdepääsu uudistele ja päevakajalisele teabele, seega juhul, kui nad leiavad, et selliste meediateenuse osutajate üleslaetav sisu ei vasta nende tingimustele – kuigi see ei aita kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/20651a artiklis 26 osutatud süsteemse riski tekkimisele –, võtma nõuetekohaselt arvesse meediavabadust ja mitmekesisust kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065 ning esitama meediateenuse osutajatele kui nende ärikasutajatele võimalikult varakult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/115054 kohastes põhjendustes vajalikud selgitused. Selleks et minimeerida sisu piirangute mõju kasutajate teabevabadusele, peaksid väga suured digiplatvormid esitama viivitamata üksikasjalikud põhjendused, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2022/2065. Eelkõige ei tohiks käesolev määrus takistada väga suure digiplatvormi pakkujat võtmast kiiresti meetmeid tema teenuse kaudu levitatava ebaseadusliku sisu suhtes või selleks, et maandada süsteemseid riske, mis tulenevad teatava sisu levitamisest tema teenuse kaudu, kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige vastavalt määrusele (EL) 2022/2065.
__________________	__________________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1).
54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79).	54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79).

Muudatusettepanek  45

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja sõnavabadusele, on lisaks õigustatud, et kui meediateenuse osutajad järgivad teatavaid regulatiivseid või enesereguleerimise nõudeid, käsitletakse nende kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.	(32) Võttes arvesse eeldatavat positiivset mõju teenuste osutamise vabadusele ja väljendusvabadusele, on lisaks õigustatud, et meediateenuse osutajate esindusorganite esitatud kaebused sisu põhjendamatu eemaldamise kohta tuginevad teatavate regulatiivsete või enesereguleerimise nõuete järgimisele ning et kooskõlas määrusega (EL) 2022/2065käsitletakse nende kaebusi väga suurte digiplatvormide teenuseosutajate otsuste kohta eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.

Muudatusettepanek  46

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad lisama oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel deklareerida oma vastavust teatavatele nõuetele, kuid säilitama samal ajal võimaluse sellist ettevõtja deklaratsiooni mitte aktsepteerida, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võivad tugineda teabele nende nõuete järgimise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse (Journalism Trust Initiative) masinloetavale standardile või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Komisjoni suunised võivad olla kasulikud sellise funktsiooni tõhusa rakendamise hõlbustamiseks, muu hulgas seoses asjassepuutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonide deklaratsioonide läbivaatamisse kaasamise korra, vajaduse korral asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise ning funktsiooni võimaliku kuritarvitamise käsitlemisega.	(33) Selleks peaksid väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad, mis pakuvad juurdepääsu uudistele ja päevakajalisele teabele, lisama oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse funktsiooni, mis võimaldab meediateenuse osutajatel deklareerida oma vastavust teatavatele nõuetele, kuid säilitama samal ajal võimaluse sellist ettevõtja deklaratsiooni mitte aktsepteerida, kui nad leiavad, et need tingimused ei ole täidetud. Meediateenuse osutajatel peaks olema võimalus esitada kaebus väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate otsuse peale keelduda nende deklaratsiooni aktsepteerimisest. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad võivad tugineda teabele nende nõuete järgimise kohta, näiteks ajakirjanduse usaldusväärsuse algatuse (Journalism Trust Initiative) masinloetavale standardile, audiovisuaalmeedia teenuste osutajate tunnustamisele riikide reguleerivate asutuste poolt, enesereguleerimise mehhanismidele või muudele asjakohastele käitumisjuhenditele. Komisjoni poolt delegeeritud õigusaktiga välja antud suunised peaksid olema kasulikud sellise funktsiooni tõhusa rakendamise hõlbustamiseks, muu hulgas seoses enesedeklaratsiooni vormi, asjassepuutuvate kodanikuühiskonna või enesereguleerimise organisatsioonide deklaratsioonide läbivaatamisse kaasamise korra, vajaduse korral asukohariigi reguleeriva asutusega konsulteerimise ning funktsiooni võimaliku kuritarvitamise käsitlemisega.

Muudatusettepanek  47

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34a) Käesoleva määruse tähenduses ei tohiks sisu piiramise kohustused takistada väga suuri digiplatvorme võtmast selliseid meetmeid nagu sisu tahapoole paigutamine, sisu märgistamine või selle nähtavuse vähendamine (näiteks kujutiste hägustamine), kui need on kooskõlas desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi ja muude asjakohaste liidu õigusnormidega.

Muudatusettepanek  48

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kes järgivad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid ning leiavad, et väga suurte digiplatvormide pakkujad kehtestavad sageli ilma piisava põhjuseta nende sisule piiranguid, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele.	(35) Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid suhtlema meediateenuse osutajatega, kui määruse (EL) 2022/2065 artikli 37 kohaselt tehtud auditid näitavad, et väga suure digiplatvormi sisu modereerimise tavad avaldavad kahjulikku mõju meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele, et jõuda kokkuleppele põhjendamatute piirangute lõpetamises ja nende edaspidises vältimises. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad peaksid osalema sellises teabevahetuses heas usus, pöörates erilist tähelepanu meedia- ja teabevabaduse kaitsmisele.

Muudatusettepanek  49

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid ning jälgida, kas peetakse kinni enesereguleerimise algatustest, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatustest. Asjakohasel juhul võib komisjon määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] alusel kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaadata läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluda nõukojal teda selles toetada.	(36) Tuginedes ERGA kasulikule rollile desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise kontrollimisel, peaks nõukoda vähemalt kord aastas korraldama struktureeritud dialoogi väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, et edendada väga suurtel digiplatvormidel juurdepääsu erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele, arutada käesoleva määruse asjaomaste sätete kohaldamisega seotud kogemusi ja parimaid tavasid ning jälgida, kas täidetakse enesereguleerimise algatuste nõudeid, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu eest, sh desinformatsiooni vastu võitlemise algatustest. Asjakohasel juhul võib komisjon määruse (EL) 2022/2065 alusel kogu liidus süsteemsete ja esilekerkivate küsimuste hindamisel vaadata läbi selliste struktureeritud dialoogide tulemusi käsitlevad aruanded ning paluda nõukojal teda selles toetada. Dialoogi tulemused tuleks Euroopa Parlamendile taotluse korral kättesaadavaks teha.

Muudatusettepanek  50

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Audiovisuaalmeedia teenuste saajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audiovisuaalset sisu nad soovivad vaadata. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks nutitelerite) tootjate või kasutajaliideste pakkujate ning meediateenuse osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks seadme koduekraanil, riist- või tarkvara otseteede, rakenduste ja otsingualade kaudu, mis mõjutavad teenusesaajate vaatamiskäitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Teenusesaajatel peaks olema võimalik lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil muuta sellise seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollib ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, ilma et see piiraks võimalusi võtta direktiivi 2010/13/EÜ artikli 7a alusel avaliku poliitikaga seotud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine.	(37) Audiovisuaalmeedia teenuste saajad peaksid saama vastavalt oma eelistustele tegelikult valida, millist audiovisuaalset sisu nad soovivad vaadata, kohandada oma eelistusi ja neile hõlpsasti ligi pääseda. Nende vabadust selles valdkonnas võivad siiski piirata meediasektori äritavad, nimelt audiovisuaalmeedia teenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete (näiteks kaugjuhtimispultide) tootjate või kasutajaliideste (näiteks nutitelerite, andmesideühendusega autode, nutikõlarite) pakkujate ning meediateenuste osutajate vahelised kokkulepped sisu prioriseerimise kohta. Prioriseerimist saab rakendada näiteks seadme koduekraanil, riist- või tarkvara otseteede, rakenduste ja otsingualade kaudu, mis mõjutavad teenusesaajate vaatamiskäitumist, motiveerides neid põhjendamatult eelistama teatavaid audiovisuaalmeedia pakkumisi teistele. Teenusesaajatel peaks olema võimalik lihtsal ja kasutusmugaval viisil kohandada sellise seadme või kasutajaliidese vaikepaigutust, mis kontrollib näiteks kaugjuhtimispulti või koduekraani ja haldab juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, ilma et see piiraks võimalusi võtta direktiivi 2010/13/EÜ artikli 7a alusel avaliku poliitikaga seotud kaalutlustel meetmeid, millega tagatakse üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine.

Muudatusettepanek  51

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37a) Meediateenuste saajatel on üha raskem kindlaks teha, kes kannab nende tarbitava sisu või teenuste eest toimetusvastutust, eelkõige siis, kui nad kasutavad meediateenuseid ühendatud seadmete või digiplatvormide kaudu. Meediasisu või -teenuste toimetusvastutusele selgelt osutamata jätmine (nt logode, kaubamärkide või muude iseloomulike tunnuste ebaõige omistamise kaudu) jätab meediateenuste saajad ilma võimalusest saadud teavet mõista ja hinnata, mis on hästi informeeritud arvamuste kujundamise ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivse osalemise eeltingimus. Meediateenuste saajatel peaks seetõttu olema võimalik hõlpsasti tuvastada meediateenuse osutaja, kes kannab toimetusvastutust mis tahes meediateenuse eest kõigis seadmetes ja kasutajaliidestes, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu meediateenustele ja nende kasutamist.

Muudatusettepanek  52

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Erinevad regulatiivsed, õigus- või haldusmeetmed võivad mõjutada negatiivselt meediateenuse osutajate toimimist siseturul. Nende hulka kuuluvad näiteks eeskirjad, millega piiratakse meediaettevõtete omandiõigust teistele meediasektoris või muudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele; nende hulka kuuluvad ka otsused, mis on seotud meediateenuse osutajate litsentside ja tegevuslubade või nende eelneva teavitamisega. Selleks et leevendada võimalikku negatiivset mõju meediateenuste siseturu toimimisele ja suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.	(38) Erinevad regulatiivsed, õigus- või haldusmeetmed võivad mõjutada ja piirata meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust, piirates meediateenuse osutajate võimalust pakkuda siseturul juurdepääsu erinevatele seisukohtadele ja usaldusväärsetele teabeallikatele. Selliseid meetmeid on mitmesuguseid, näiteks normid, millega piiratakse meediaettevõtete omandiõigust teistele meediasektoris või muudes sektorites tegutsevatele ettevõtetele, direktiivis 2010/13/EL ette nähtud miinimumnõuete ebaproportsionaalne või moonutatud rakendamine riiklikul tasandil, mis võib tekitada siseturul uusi tõkkeid või takistusi, või otsused, mis on seotud meediateenuse osutajate litsentside ja tegevuslubade või nende eelneva teavitamisega. Selleks et suurendada õiguskindlust, peaksid sellised meetmed olema kooskõlas objektiivse põhjendatuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Muudatusettepanek  53

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada komisjoni taotlusel arvamus, kui liikmesriigi meetmed mõjutavad tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale, kes osutab teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, või kui asjaomasel meediateenuse osutajal on oluline mõju avaliku arvamuse kujunemisele selles liikmesriigis.	(39) Samuti peaks nõukojal olema õigus esitada omal algatusel või komisjoni taotlusel arvamus, kui liikmesriigi meetmed mõjutavad tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Nii on see näiteks juhul, kui liikmesriigi haldusmeede on suunatud meediateenuse osutajale, kes osutab teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, kui see takistab ühes liikmesriigis asuval meediateenuse osutajal osutada meediateenuseid teises liikmesriigis. Meediateenuse osutajal, kes on seisukohal, et selline meede mõjutab teda otseselt, peaks olema võimalik taotleda nõukojalt kõnealuste meetmete kohta arvamuse esitamist.

Muudatusettepanek  54

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanike abistamisel demokraatlikes protsessides. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama oma õigussüsteemis normid ja menetlused, et tagada meediaturu sellise kontsentratsiooni hindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele või toimetuste sõltumatusele. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele konkreetsel meediaturul, meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on konkureerivate seisukohtade vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena.	(40) Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja meedia võib aidata kaasa demokraatlikule avalikule ruumile, kui see toimib hästi ja vastab norme loovatele standarditele, sealhulgas teemavaliku osas. Lisaks on väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatel oluline roll teabele juurdepääsul ja selle teabe esitamisel tarbijatele. Meediasüsteemi omandiõiguse kontsentratsioon võib luua reklaamituru monopoliseerimist soodustava keskkonna, takistada uute osaliste turule sisenemist ja viia ka meediasisu ühtlustumiseni. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama oma õigussüsteemis normid ja menetlused, et tagada sellise kogu meediaturgu mõjutava kontsentratsiooni kvaliteedi eel- ja järelhindamine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele või toimetuste sõltumatusele, sealhulgas väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad ning avalik-õiguslikud meediakanalid, kaasa arvatud käesoleva määruse jõustumise ajal olemasolevate kontsentratsioonide suhtes. Sellised normid ja menetlused võivad mõjutada meediateenuste osutamise vabadust siseturul ning peavad olema nõuetekohaselt piiritletud ning läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliste normide kohaldamisalasse kuuluva meediaturu kontsentratsiooni all tuleks mõista kontsentratsiooni, mille tulemusel võib üks üksus kontrollida meediateenuseid või omada märkimisväärset osalust meediateenustes, millel on suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele konkreetsel meediaturul, sealhulgas meediateenuse osutajate pakutava sisu edastamise või sellisele sisule juurdepääsu ja selle nähtavuse kontrollimise kaudu meedia allsektoris või eri meediasektorites ühes või mitmes liikmesriigis. Oluline kriteerium, mida tuleb arvesse võtta, on erinevate seisukohtade kättesaadavuse vähenemine kõnealusel turul kontsentratsiooni tulemusena. Seepärast on selliste meetmete võtmine hädavajalik, et tagada juurdepääs, konkurents ja kvaliteet ning vältida meediaomandi kontsentratsiooni ja poliitilise võimu vahelist huvide konflikti, mis kahjustab vaba konkurentsi, võrdseid võimalusi ja mitmekesisust. Meediaturu kontsentratsiooni, mis võib moonutada meedia mitmekesisust ja konkurentsi, peaksid alati hindama üksikasjalikult pädevad riikide reguleerivad asutused või muud organid ja ilma poliitilise sekkumiseta.

Muudatusettepanek  55

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema kaasatud, kui hinnatakse meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada meediaturu kontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.	(41) Riikide reguleerivad asutused või organid ning enesereguleerimise organid või kodanikuühiskonna organisatsioonid, kellel on eriteadmised meedia mitmekesisuse valdkonnas, peaksid olema kaasatud, kui hinnatakse meediaturgu mõjutava kontsentratsiooni, sealhulgas käesoleva määruse jõustumise ajal olemasolevat kontsentratsiooni, millel võib olla mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui nad ise ei ole määratud asutused või organid. Selleks et suurendada õiguskindlust ning tagada, et normid ja menetlused on tõepoolest mõeldud meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks, tuleb eelnevalt sätestada objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel tuleb teatada meediaturu kontsentratsioonist ja hinnata selle mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele.

Muudatusettepanek  56

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangul selle kohta, millist mõju avaldab meediaturu kontsentratsioon meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega.	(42) Kui meediaturu kontsentratsioon kujutab endast kontsentratsiooni, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200455 kohaldamisalasse, ei tohiks käesoleva määruse või käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vastu võetud normide ja menetluste kohaldamine mõjutada määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Kõik riikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite võetud meetmed, mis põhinevad nende hinnangutel meediaturgu mõjutava kontsentratsiooni kohta, millel võib olla mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, peaksid seega olema mõeldud õigustatud huvide kaitsmiseks määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmanda lõigu tähenduses ning olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega.
__________________	__________________
55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22).	55 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22).

Muudatusettepanek  57

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Nõukojal peaks olema õigus esitada arvamusi liikmesriikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta, kui teatamisele kuuluv kontsentratsioon võib mõjutada meedia siseturu toimimist. Nii oleks see näiteks juhul, kui kontsentratsiooniga on seotud vähemalt üks teises liikmesriigis asutatud või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsev ettevõte või kui kontsentratsiooni tulemusena oleks meediateenuse osutajatel märkimisväärne mõju avaliku arvamuse kujundamisele teataval meediaturul. Kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist, peaks nõukojal olema võimalik esitada komisjoni taotlusel arvamus. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus.	(43) Nõukoda peaks esitama omal algatusel või taotluse korral arvamusi riikide määratud või kaasatud reguleerivate asutuste või organite otsuste eelnõude või arvamuste kohta ning hindama meediaturgu mõjutavat kontsentratsiooni, sealhulgas käesoleva määruse jõustumise ajal olemasolevat kontsentratsiooni, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Demokraatlikud protsessid põhinevad kogu ELis riikide meediaturgudel, samal ajal kui riikide demokraatlikud protsessid kanduvad üle ELi tasandi valitsemisse. Seetõttu on vaja võtta asjakohaseid meetmeid demokraatlike protsesside järgimise tagamiseks ja kaitsmiseks nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil. Nõukoda peaks esitama arvamuse, kui asjaomased riigi ametiasutused või organid ei ole hinnanud kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele või kui liikmesriikide reguleerivad asutused või organid ei ole konkreetse meediaturu kontsentratsiooni küsimuses nõukojaga konsulteerinud, kuid meediaturu kontsentratsioon mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Nõukojal peaks olema võimalik esitada arvamus omal algatusel, või kui nõukoda sellega nõustub, komisjoni taotlusel. Igal juhul jääb komisjonile võimalus esitada pärast nõukoja koostatud arvamust oma arvamus.

Muudatusettepanek  58

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, arvestades internetikeskkonda. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust meediaturu kontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist.	(44) Mitmekesiste meediaturgude tagamiseks peaksid riigi ametiasutused või organid ja nõukoda võtma arvesse kriteeriumide kogumit ning kriteeriume, mis peaksid konfliktide korral olema esmatähtsad või esimuslikud. Eelkõige tuleks võtta arvesse mõju meedia mitmekesisusele, sh eriti mõju avaliku arvamuse kujundamisele, arvestades internetikeskkonda. Samal ajal tuleks kaaluda, kas teised meediakanalid, mis pakuvad teistsugust ja alternatiivset sisu, eksisteeriksid antud turul või turgudel ka pärast kõnealust meediaturu kontsentratsiooni. Toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete hindamise käigus tuleks hinnata võimalikku ohtu, et tulevane omanik, juhtkond või juhtimisstruktuur sekkub põhjendamatult omandatud või ühinenud üksuse toimetusotsustesse. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid või kavandatavaid sisemisi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on säilitada asjaomaste meediaettevõtete toimetusotsuste sõltumatus. Lisaks tuleks arvesse võtta komisjoni iga-aastase õigusriigi aruande ajakirjandusvabadust käsitlevates peatükkides esitatud tulemusi, selliste vahenditega nagu meedia mitmekesisuse seire igal aastal tehtavat riskihindamist ja riigipõhiseid soovitusi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta, et määrata kindlaks meedia üldine olustik ja kõnealuse kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele nendes konkreetsetes tingimustes. Võimaliku mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealuse kontsentratsiooni mõju selle objektiks oleva üksuse või üksuste majanduslikule jätkusuutlikkusele ning seda, kas ilma kontsentratsioonita oleksid nad majanduslikult kestlikud, s.t suudaksid keskpikas perspektiivis jätkata turul majanduslikult elujõuliste, piisavate ressurssidega ja tehnoloogiliselt kohandatud kvaliteetsete meediateenuste osutamist ja arendamist.

Muudatusettepanek  59

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada edasist sisutootmist. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna mõõtmise lahenduste abil. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad aga pakuvad mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada meediaturu osaliste vahel teabe asümmeetriat ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul.	(45) Kasutajaskonna mõõtmine mõjutab otseselt reklaami jaotamist ja hindu ning reklaam on meediasektorile väga tähtis tuluallikas. See on oluline vahend meediasisu populaarsuse hindamiseks ja kasutajaskonna eelistuste mõistmiseks, et kavandada sisu edasist tootmist, ostmist, planeerimist või müüki. Seepärast peaks meediaturu osalistel, eelkõige meediateenuse osutajatel ja reklaamijatel, olema võimalik tugineda objektiivsetele kasutajaskonna andmetele, mis on saadud läbipaistvate, erapooletute ja kontrollitavate kasutajaskonna mõõtmise lahenduste abil, mis peaksid olema kooskõlas liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse normidega. Teatavad meedia ökosüsteemis esile kerkinud uued osalejad aga pakuvad mõõtmisteenuseid, ilma et nad teeksid kättesaadavaks teabe oma metoodika kohta. See võib põhjustada meediaturu osaliste vahel teabe asümmeetriat ja võimalikke turumoonutusi, mis kahjustavad meediateenuse osutajate võrdseid võimalusi turul.

Muudatusettepanek  60

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust ja usaldusväärsust, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral ja võimaluste piires andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes määruse 2019/1150 või määruse (EL) 2022/XX [digiturgude õigusakt] alusel, sh kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega.	(46) Selleks et suurendada kasutajaskonna mõõtmise meetodite kontrollitavust, võrreldavust ja usaldusväärsust, tuleks kehtestada läbipaistvuskohustused nendele kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujatele, kes ei järgi asjaomastes enesereguleerimise organites kokku lepitud sektori võrdlusaluseid. Nende kohustuste kohaselt peaksid sellised osalejad taotluse korral andma reklaamijatele ja meediateenuse osutajatele või nende nimel tegutsevatele isikutele teavet, milles kirjeldatakse kasutajaskonna mõõtmiseks kasutatavaid meetodeid. See teave võiks koosneda sellistest elementidest nagu mõõdetud valimi suurus, mõõdetavate näitajate määratlus, parameetrid, mõõtmismeetodid, veapiir ja mõõtmisperiood. Käesoleva määrusega kehtestatud kohustused ei piira kasutajaskonna õigust isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 8, mida tõlgendatakse koostoimes määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), ega kohustusi, mida kohaldatakse kasutajaskonna mõõtmise teenuste osutajate suhtes määruse 2019/1150 või määruse (EL) 2022/1925 [digiturgude õigusakt] alusel, sh kohustusi, mis on seotud järjestamise või oma toodete ja teenuste eelistamisega.

Muudatusettepanek  61

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(47) Kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Enesereguleerimist on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Selle edasiarendamist võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige meediateenuse osutajatega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused.	(47) Käitumisjuhendid, mille on koostanud kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujad või neid esindavad organisatsioonid või ühendused koos meediateenuse osutajate ja/või nende esindajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega, võivad aidata kaasa käesoleva määruse tulemuslikule kohaldamisele ja seega tuleks nende koostamist soodustada. Enesereguleerimist on juba kasutatud kasutajaskonna mõõtmise valdkonnas kõrgete kvaliteedistandardite edendamiseks. Selle edasiarendamist võib pidada tõhusaks vahendiks, mille abil saab valdkonnas riikide reguleerivate asutuste või organite toetusel kokku leppida praktilistes lahendustes, et tagada kasutajaskonna mõõtmise süsteemide ja metoodika vastavus läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrreldavuse ja kontrollitavuse põhimõtetele. Selliste käitumisjuhendite koostamisel võiks kõigi eespool nimetatud asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides võtta eeskätt arvesse meediasektori kasvavat digitaliseerumist ja eesmärki saavutada meediaturu osalistele võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  62

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Riiklik reklaam on paljude meediateenuse osutajate jaoks oluline tuluallikas, mis aitab kaasa nende majanduslikule jätkusuutlikkusele. Et tagada siseturul võrdsed võimalused, tuleb juurdepääs riiklikule reklaamile anda mittediskrimineerival viisil mis tahes liikmesriigi igale meediateenuse osutajale, kes suudab jõuda piisavalt mõnede või kõigi asjaomaste üldsuse liikmeteni. Lisaks võib riiklik reklaam muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Riikliku reklaami läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine on seega võimas vahend meediateenuse osutajate mõjutamiseks või „kinnihoidmiseks“. Riikliku reklaami jaotamist ja läbipaistvust reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis aga ei pruugi hõlmata kõiki riiklikke reklaamikulusid ega pakkuda piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Riiklikku reklaami reguleerivad normid, mis puudutavad konkreetselt meediat, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.	(48) Avaliku sektori reklaam, mida rahastatakse riiklikest vahenditest, sealhulgas liikmesriikide valitsuste vahenditest või Euroopa Liidu vahenditest, mida liikmesriigid eraldavad teabevahetuskavade rakendamiseks osana ELi rakenduskavadest või ELi ühtekuuluvuspoliitika programmidest, ja muu riigi rahaline toetus, on oluline tuluallikas paljudele meediateenuse osutajatele, sealhulgas väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele, ja aitab kaasa nende majanduslikule kestlikkusele. Lisaks võib avaliku sektori reklaam või muu riigi rahaline toetus muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab põhiõigusi ja teenuste osutamise vabadust. Avaliku sektori reklaami ja muu riigi rahalise toetuse läbipaistmatu ja kallutatud jaotamine on seega võimas vahend meediateenuse osutajate mõjutamiseks või „kinnihoidmiseks“. Peale selle põhjustab riikliku reklaami ebaõiglane jaotamine häireid meedia siseturul, loob ebavõrdsed tingimused ja takistab turuosalisi kas turule sisenemast või oma tegevust mõnes konkreetses liikmesriigis jätkamast. Seetõttu ei tohiks selliste olukordade lahendamiseks riikliku reklaami jaotamine, mida avaliku sektori asutus, riigi kontrolli all või riigi omanduses olev ettevõte suunab ühele meediateenuse osutajale või väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale, ületada 20 % nimetatud avaliku sektori asutuse, riigi omanduses või kontrolli all oleva ettevõtte poolt riiklikule reklaamile eraldatud kogueelarvest. Riikliku reklaami ja muu riigi rahalise toetuse jaotamist ja läbipaistvust reguleeritakse mõnel juhul meediat puudutavate meetmete ja üldiste riigihankeseaduste killustatud raamistikuga, mis ei paku piisavat kaitset eelis- või erapooliku jaotamise eest. Eelkõige ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL56 audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuste jaoks mõeldud saatematerjali soetamiseks, arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks sõlmitud teenuste riigihankelepingute suhtes. Avaliku sektori reklaami ja muud riigi rahalist toetust reguleerivad normid, mis puudutavad konkreetselt meediat, – juhul kui need olemas on – erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.
__________________	__________________
56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).	56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).

Muudatusettepanek  63

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(48a) Ametiasutuste hädaolukorra meetmed on vajalik vorm üldsuse teavitamiseks riskidest tervishoiualaste hädaolukordade, loodusõnnetuste, õnnetusjuhtumite, muude ootamatute intsidentide või kriitiliste olukordade korral, mis võivad inimestele kahju tekitada. Kriisiolukordadel on suur potentsiaal tekitada meediasektoris uusi või süvendada olemasolevaid nõrku kohti. Seega on meediateenuste pakkujate majandusliku elujõulisuse seisukohalt oluline riigi rahaliste vahendite jaotamine ametiasutuste hädaolukorra sõnumite edastamise kaudu. Sellega seoses võib riigi vahendite jaotamine hädaolukorra sõnumite edastamiseks muuta meediateenuse osutajad haavatavaks riigipoolse lubamatu mõjutamise suhtes, mis kahjustab teenuste osutamise vabadust ja põhiõigusi. Sellega seotud ebaõiglane, läbipaistmatu, ebaproportsionaalne ja kallutatud jaotamine loob teatavatele turuosalistele ebaõiglased eelised ja moonutab konkurentsi, takistades uute osalejate turule tulekut või sundides teisi teatava liikmesriigi turult lahkuma. Seepärast on sellise riikliku rahastamise õiglane, läbipaistev, proportsionaalne, sõltumatu ja prognoositav jaotamine oluline siseturu hea toimimise seisukohast, mõjutades ka meediavabadust ja üksikisikute põhiõigusi, sealhulgas õigust teabele. Kriisid muutuvad üha enam piiriüleseks, samal ajal kui sellist jaotamist käsitlevad normid on liikmesriikides erinevad, põhjustades turul killustatust ja õiguslikku ebakindlust. Seepärast peaks selline jaotamine põhimõtteliselt vastama samadele ühtlustatud normidele, mida kohaldatakse riikliku reklaami suhtes, nagu on üksikasjalikult sätestatud käesolevas määruses. Vaatamata sellele, et kriisiperioodil on vaja kiiresti meetmeid võtta, tuleks siiski kohaldada erisätteid, mis võimaldavad ametiasutustel, riigi omanduses või kontrolli all olevatel ettevõtetel ja üksustel täita pärast kriisiolukorra lõppu aruandekohustust.

Muudatusettepanek  64

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate vahel ning vältida varjatud subsiidiumide ja meedia lubamatu poliitilise mõjutamise ohtu, on vaja kehtestada ühised läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise nõuded riikliku reklaami ja riigi ressursside (et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami) jaotamise kohta meediateenuse osutajatele, muu hulgas nõue avaldada teave riigi reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. Liikmesriigid peaksid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja siseriiklike õigusnormidega. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi.	(49) Digiplatvormide pakkujad konkureerivad üha enam meediateenuse osutajatega riikliku reklaami ja muu rahalise toetuse saamiseks. Selleks et tagada moonutamata konkurents meediateenuse osutajate ja digiplatvormide pakkujate vahel ning vältida varjatud subsiidiumide ja meedia ning digiplatvormide lubamatu poliitilise mõjutamise ohtu, on eriti oluline, et oleksid kehtestatud õiglased ja läbipaistvad reeglid riigi rahalise toetuse ja riikliku reklaami jaotamise kriteeriumide kohta ning et neid rakendataks tulemuslikult. Nende kriteeriumide puhul peaks järgima läbipaistvuse, objektiivsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid avaliku sektori reklaami, ametiasutuste hädaolukorra sõnumite ning riigi ja liidu ressursside (et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami või rahastada ametiasutuste hädaolukorra sõnumite edastamist) jaotamisel meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele. Liikmesriigid peaksid tegema avaliku sektori reklaami ja muu riigi rahalise toetusega seotud vajaliku teabe, sealhulgas toetusesaajad ja kulutatud summad, avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja riigisiseste õigusnormidega. Euroopa meediateenuste nõukoja hallatava reklaami avaliku rahastamise Euroopa andmehoidla loomine peaks meediateenuste saajate jaoks veelgi edendama avaliku sektori reklaamiga seotud teabe kättesaadavust ja ühtsust ning selle tagama. Käesolev määrus ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist, mida kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi.

Muudatusettepanek  65

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(50) Meediateenuste siseturu toimimise parandamiseks tehtavate jõupingutuste raames tuleks korrapäraselt jälgida meedia siseturu toimimist ja vastupidavust ohustavaid riske. Sellise järelevalve eesmärk peaks olema anda üksikasjalikke andmeid ja kvalitatiivseid hinnanguid meediateenuste siseturu vastupidavuse kohta, muu hulgas turu kontsentratsiooni määra kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ohu kohta. Seda tuleks teha sõltumatult, tuginedes põhiliste tulemusnäitajate usaldusväärsele loetelule, mille komisjon on välja töötanud ja mida ta korrapäraselt ajakohastab, konsulteerides nõukojaga. Võttes arvesse riskide ja tehnoloogia kiiret arengut meedia siseturul, peaks järelevalve sisaldama tulevikku suunatud meetmeid, nagu stressitestid, et hinnata meedia siseturu vastupidavust, hoiatada meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud nõrkuste eest ning aidata kaasa juhtimise, andmete kvaliteedi ja riskijuhtimise parandamiseks tehtavatele jõupingutustele. Järelevalve peaks hõlmama eelkõige piiriülese tegevuse ja investeeringute taset, regulatiivset koostööd ja meediavaldkonna õigusnormide lähendamist, meediateenuste osutamise takistusi, sh digikeskkonnas, ning majandusressursside jaotamise läbipaistvust ja õiglust meedia siseturul. Samuti tuleks arvesse võtta laiemaid suundumusi meedia siseturul ja riikide meediaturgudel ning meediateenuse osutajaid mõjutavaid siseriiklikke õigusakte. Lisaks peaks järelevalve andma ülevaate meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks, sh lisatud soovituses nimetatud meetmetest. Järelevalve kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks asjakohaselt kaasata nõukoda, sest sinna kuuluvad meediaturu eriteadmistega üksused.	(50) Meediateenuste siseturu toimimise parandamiseks tehtavate jõupingutuste raames tuleks korrapäraselt jälgida meedia siseturu toimimist ja vastupidavust ohustavaid riske. Sellise järelevalve eesmärk peaks olema anda üksikasjalikke andmeid ja kvalitatiivseid hinnanguid meediateenuste siseturu vastupidavuse kohta, muu hulgas turu kontsentratsiooni määra kohta ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Seda tuleks teha sõltumatult, tuginedes kriteeriumide usaldusväärsele loetelule, mille nõukoda on välja töötanud ja mida ta korrapäraselt ajakohastab. Võttes arvesse riskide ja tehnoloogia kiiret arengut meedia siseturul, peaks järelevalve sisaldama tulevikku suunatud meetmeid, nagu stressitestid, et hinnata meedia siseturu vastupidavust, hoiatada meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatusega seotud nõrkuste eest ning aidata kaasa juhtimise, andmete kvaliteedi ja riskijuhtimise parandamiseks tehtavatele jõupingutustele. Järelevalve peaks hõlmama eelkõige regulatiivset koostööd ja meediavaldkonna õigusnormide lähendamist, meediateenuste osutamise takistusi, sh digikeskkonnas, ning majandusressursside jaotamise läbipaistvust ja õiglust meedia siseturul. Samuti tuleks arvesse võtta laiemaid suundumusi meedia siseturul ja riikide meediaturgudel ning meediateenuse osutajaid mõjutavaid siseriiklikke õigusakte. Lisaks peaks järelevalve andma ülevaate meetmetest, mida meediateenuse osutajad on võtnud toimetusotsuste sõltumatuse tagamiseks, sh lisatud soovituses nimetatud meetmetest. Järelevalve kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks asjakohaselt kaasata nõukoda, sest sinna kuuluvad meediaturu eriteadmistega üksused.

Muudatusettepanek  66

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Selleks et valmistada ette käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist, tuleks selle sätteid, mis käsitlevad sõltumatuid meediaasutusi, nõukoda ja direktiivi 2010/13/EL vajalikke muudatusi (määruse artiklid 7–12 ja 27), hakata kohaldama kolm kuud pärast määruse jõustumist, samas kui kõiki teisi määruse sätteid hakatakse kohaldama kuus kuud pärast määruse jõustumist. Seda on vaja eelkõige selleks, et tagada nõukoja õigeaegne loomine määruse eduka rakendamise eesmärgil.	(51) Komisjonil peaks olema võimalik võtta vajalikke meetmeid, et jälgida, kas käesolevas määruses sätestatud kohustusi kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt. Selleks et valmistada ette käesoleva määruse nõuetekohast rakendamist, tuleks selle sätteid, mis käsitlevad sõltumatuid meediaasutusi, nõukoda ja direktiivi 2010/13/EL vajalikke muudatusi (määruse artiklid 7–12 ja 27), hakata kohaldama kolm kuud pärast määruse jõustumist, samas kui kõiki teisi määruse sätteid hakatakse kohaldama kuus kuud pärast määruse jõustumist. Seda on vaja eelkõige selleks, et tagada nõukoja õigeaegne loomine määruse eduka rakendamise eesmärgil.

Muudatusettepanek  67

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid eeskirju II peatükis ja III peatüki 5. jaos käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.	3. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust võtta vastu üksikasjalikumaid või rangemaid norme II peatükis, III peatüki 5. jaos ja III peatüki 6. jao artiklis 24 käsitletud valdkondades, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.

Muudatusettepanek  68

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi;	(2) „meediateenuse osutaja” – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas füüsiline isik, kellel on ebatüüpiline töösuhe, nagu vabakutselised ajakirjanikud ja sõltumatu ajakirjandus, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab sisu esitamise ja edastamise lähenemisviisi ja perspektiivi ning selle ülesehituse viisi;

Muudatusettepanek  69

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 4 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7a) „peatoimetaja“ – füüsiline isik, kes teeb meediateenuse osutajas toimetusotsuseid või teeb nende otsuste üle järelevalvet;

Muudatusettepanek  70

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata siseriikliku õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest;	(9) „toimetusvastutus“ – tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete sisu ja muude meediatoodete valiku kui ka nende ülesehituse üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata riigisisese õiguse kohasest vastutusest osutatava teenuse eest;

Muudatusettepanek  71

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9a) „digiplatvorm“ – teenus, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i;

Muudatusettepanek  72

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9b) „internetipõhine otsingumootor“ – teenus, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis j;

Muudatusettepanek  73

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9b) „digiplatvormi pakkuja“ – teabe talletamise teenus, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i;

Muudatusettepanek  74

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artikli 25 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja;	(10) „väga suure digiplatvormi pakkuja“ – määruse (EL) 2022/2065 [digiteenuste määrus] artikli 33 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure digiplatvormi pakkuja;

Muudatusettepanek  75

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10a) „väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaselt määratletud väga suure internetipõhise otsingumootori pakkuja;

Muudatusettepanek  76

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) „meediaturu kontsentratsioon“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat;	(13) „meediaturu kontsentratsioon“ – määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meedia väärtusahelas osalejat, nagu meediateenuse osutajad, väga suurte digiplatvormide pakkujad või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad;

Muudatusettepanek  77

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et teha otsuseid reklaami jaotamise või hindade kohta või sellega seotud sisu kavandamise, tootmise või levitamise kohta;	(14) „kasutajaskonna mõõtmine“ – meediateenuste kasutajate ja digiplatvormide kasutajate arvu ja omadusi käsitlevate andmete kogumine, tõlgendamine või muul viisil töötlemine, et teha otsuseid reklaami jaotamise või hindade kohta või sellega seotud sisu ostmise, kavandamise, müügi või levitamise kohta;

Muudatusettepanek  78

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused, näiteks riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel;	(15) „riiklik reklaam“ – reklaam- või enesetutvustussõnumi paigutamine, avaldamine või levitamine mis tahes meediateenuses või internetiplatvormil või otsingumootoris, mis pakub meediateenuseid, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teevad liidu institutsioonid või organid, riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused, näiteks riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, reguleerivad asutused või organid, riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi või piirkondliku tasandi kontrolli all olevad üksused või territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused, või kui seda tehakse nende jaoks või nimel;

Muudatusettepanek  79

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15a) „ametiasutuste hädaolukorra sõnumid“ – meediateenuses sellise teavitussõnumi edastamise korraldamine, avaldamine või levitamine, mida ametiasutused peavad vajalikuks loodusõnnetuste või tervishoiualaste hädaolukordade, õnnetusjuhtumite, muude ootamatute intsidentide või kriitiliste olukordade korral, mis võivad inimestele kahju tekitada;

Muudatusettepanek  80

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) „nuhkvara“ – digielementidega toode, mis on spetsiaalselt loodud teiste digielementidega toodete nõrkuste ärakasutamiseks, mis võimaldab füüsiliste või juriidiliste isikute varjatud jälgimist, jälgides, ekstraktides, kogudes või analüüsides sellistest toodetest või selliseid tooteid kasutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadud andmeid, eelkõige salvestades salaja kõnesid või kasutades muul viisil lõppkasutaja seadme mikrofoni, filmides füüsilisi isikuid, masinaid või nende ümbrust, kopeerides sõnumeid, pildistades, jälgides veebikäitumist, jälgides geograafilist asukohta, kogudes muude andurite andmeid või jälgides tegevust mitme lõppkasutaja seadme kaudu, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks selgesõnalise nõusoleku;	(16) „jälgimistehnoloogia“ – digitaalne, mehaaniline või muu vahend/toode, mis võimaldab saada teavet andmete püügi, jälgimise, ekstraktimise, kogumise või analüüsimise teel, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks määruse (EL) 2016/679 artikli 7 kohaselt määratletud selgesõnalise nõusoleku;

Muudatusettepanek  81

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16 a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) „nuhkvara“ – digielementidega toode, mis on spetsiaalselt loodud teiste digielementidega toodete nõrkuste ärakasutamiseks, mis võimaldab füüsiliste või juriidiliste isikute varjatud jälgimist, jälgides, ekstraktides, kogudes või analüüsides sellistest toodetest või selliseid tooteid kasutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadud andmeid, eelkõige salvestades salaja kõnesid või kasutades muul viisil lõppkasutaja seadme mikrofoni, filmides füüsilisi isikuid, masinaid või nende ümbrust, kopeerides sõnumeid, pildistades, jälgides veebikäitumist, jälgides geograafilist asukohta, kogudes muude andurite andmeid või jälgides tegevust mitme lõppkasutaja seadme kaudu, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks selgesõnalise nõusoleku;	(16 a) „nuhkvara“ – seiretehnoloogia, mis on väga sekkuv tulenevalt eelkõige selle ulatuslikust juurdepääsust seadmetele ja nende funktsioonidele ja mis on loodud teiste digielementidega toodete nõrkuste ärakasutamiseks, mis võimaldab füüsiliste või juriidiliste isikute ulatuslikku varjatud jälgimist, sealhulgas tagasiulatuvalt, jälgides, ekstraktides, kogudes või analüüsides sellistest toodetest või selliseid tooteid kasutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt saadud andmeid, sealhulgas valimatult, ilma et asjaomast füüsilist või juriidilist isikut oleks sellest konkreetselt teavitatud ja ta oleks andnud selleks määruse (EL) 2016/679 artiklis 7 määratletud selgesõnalise nõusoleku;

Muudatusettepanek  82

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) terrorism,	a) terrorism, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541;

Muudatusettepanek  83

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17a) „kasutajaliides“ – teenus või seade, mis annab audiovisuaalmeedia teenustest või nende sisust tekstilise või visuaalse ülevaate, mille eesmärk on aidata kasutajal audiovisuaalset sisu või teenuseid mõista, neid avastada, leida või valida või neile juurde pääseda;

Muudatusettepanek  84

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17b) „kasutajaliidese pakkuja“ – kasutajaliidest pakkuv füüsiline või juriidiline isik, kes määrab peamiselt audiovisuaalmeedia teenuste ülevaate kujunduse ja nende kasutajale esitamise järjekorra ja viisi;

Muudatusettepanek  85

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17c) „meediateenuse saaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele käesoleva lõigu punktis 1 määratletud meediateenus on suunatud.

Muudatusettepanek  86

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu meediateenuse saajatel on õigus saada avaliku arutelu huvides mitmekesiseid uudiseid ja päevakajalist sisu, mis on toodetud meediateenuse osutajate toimetusvabadust austades.	Liidu meediateenuse saajatel on õigus saada vaba ja demokraatliku avaliku arutelu eesmärkide huvides kergesti juurdepääs mitmekesistele meediateenustele, eelkõige uudistele ja päevakajalisele sisule, mis on toodetud meediateenuse osutajate toimetusvabadust austades, ilma riigi ametiasutuste ja organite, reklaamijate, rahastajate, erakondade, kolmandate riikide riiklike ja valitsusväliste osaliste sekkumiseta.

Muudatusettepanek  87

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Meediateenuse osutajatel on õigus tegeleda siseturul majandustegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega.	1. Meediateenuse osutajatel on õigus tegeleda siseturul tegevusega ilma muude piiranguteta peale nende, mis on lubatud liidu õigusega.

Muudatusettepanek  88

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid austavad meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust. Liikmesriigid, sh nende reguleerivad asutused ja organid, ei tohi:	2. Liit, liikmesriigid ja eraõiguslikud üksused austavad meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust ja sõltumatust. Liikmesriigid, sh nende reguleerivad asutused ja organid, liidu institutsioonid ja asutused ning eraõiguslikud üksused ei tohi:

Muudatusettepanek  89

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ja -otsustesse ega püüda neid mõjutada ühelgi viisil, otseselt ega kaudselt;	(a) sekkuda meediateenuse osutajate toimetuspoliitikasse ja toimetusotsustesse ega püüda neid mõjutada ühelgi viisil, otseselt ega kaudselt;

Muudatusettepanek  90

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) kohustada meediateenuste osutajaid ja nende töötajaid avaldama või levitama toimetusliku protsessiga seotud teavet, sealhulgas kasutatud allikate kohta;

Muudatusettepanek  91

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) pidada kinni, karistada, pealt kuulata, jälgida, läbi otsida või kontrollida meediateenuse osutajaid või asjakohasel juhul nende pereliikmeid, töötajaid või töötajate pereliikmeid või nende äri- ja eraruume ega arestida nende vara põhjusel, et nad keelduvad avaldamast teavet oma allikate kohta, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja liidu muude õigusnormidega;	(b) pidada kinni, karistada, läbi otsida või kontrollida meediateenuse osutajaid, nende töötajaid või asjakohasel juhul nende pereliikmeid või muid isikuid, kes kuuluvad nende ametialaste suhete võrgustikku, sealhulgas juhukontaktid, või läbi otsida või kontrollida nende äri- ja eraruume ega arestida nende vara, kui sellise tegevusega võib kaasneda nende ametialase tegevuse rikkumine ja eelkõige juhul, kui see võib kaasa tuua juurdepääsu ajakirjandusallikatele;

Muudatusettepanek  92

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) pääseda ligi krüpteeritud sisuandmetele seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende perekonnad, töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muu isik, kes kuulub nende ametialaste või isiklike suhete võrgustikku, sealhulgas juhukontaktid;

Muudatusettepanek  93

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kasutada nuhkvara mis tahes seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad või asjakohasel juhul nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, välja arvatud juhul, kui see on igal üksikjuhul eraldi riigi julgeoleku seisukohast põhjendatud ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega või kui seda kasutatakse mõne eespool nimetatud isiku raskete kuritegude uurimisel, see on ette nähtud siseriikliku õigusega ning on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muude liidu õigusnormidega ning punkti b kohaselt võetud meetmed oleksid soovitud teabe saamiseks ebapiisavad.	c) võtta meetmeid jälgimiseks või jälgimistehnoloogia kasutamiseks või anda eraõiguslikele üksustele juhiseid sellise tehnoloogia kasutamiseks seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muud nende ametialaste suhete võrgustikku kuuluvad isikud, sealhulgas juhukontaktid;

Muudatusettepanek  94

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ca) kasutada nuhkvara või sarnast sekkuvat tehnoloogiat või anda eraõiguslikele üksustele juhiseid sellise tehnoloogia kasutamiseks seadmes või masinas, mida kasutavad meediateenuse osutajad, või kui see on kohaldatav, nende pereliikmed või töötajad või töötajate pereliikmed, või kui see on kohaldatav, muud nende ametialaste suhete võrgustikku kuuluvad isikud, sealhulgas juhukontaktid;

Muudatusettepanek  95

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	cb) teha kolmandale isikule ülesandeks rakendada punktides b, ba, c ja ca sätestatud meetmeid.

Muudatusettepanek  96

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Lõike 2 punktis b osutatud meetmeid võetakse üksnes juhul, kui nende rakendamine ei ole seotud meediateenuse osutajate ja nende töötajate ametialase tegevusega, ei too kaasa juurdepääsu ajakirjandusallikatele, on ette nähtud liikmesriigi õigusnormidega, on juhtumipõhiselt põhjendatud käesoleva määruse artikli 2 punktis 17 loetletud raskete kuritegude ennetamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, on kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1 ja muu liidu õigusnormiga, on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga ning muud õiguslikud meetmed ei oleks soovitud teabe saamiseks asjakohased ega piisavad. Neid meetmeid võtvad ametiasutused hoiduvad meediateenuse osutajate ja nende töötajate ametialase tegevusega seotud andmete, eelkõige ajakirjandusallikatele juurdepääsu võimaldavate andmete otsimisest.

Muudatusettepanek  97

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Lõike 2 punktides ba ja c osutatud meetmeid võetakse üksnes juhul, kui nende rakendamine ei ole seotud meediateenuse osutajate ja nende töötajate ametialase tegevusega, ei võimalda juurdepääsu ajakirjandusallikatele, vastab lõikes 2a sätestatud kriteeriumidele ning on seotud üksnes selliste käesoleva määruse artikli 2 punktis 17 loetletud raskete kuritegude uurimise või nende eest vastutusele võtmisega, mis on asjaomases liikmesriigis karistatavad vabadusekaotusliku või vabadust piirava karistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat, punktis b osutatud õiguslikud meetmed ei oleks soovitud teabe saamiseks asjakohased ega piisavad ning need vaadatakse korrapäraselt läbi sõltumatu ja erapooletu õigusasutuse poolt.

Muudatusettepanek  98

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Lõike 2 punktis ca osutatud meetmeid võetakse üksnes juhul, kui nende rakendamine vastab lõikes 2b sätestatud kriteeriumidele ja neid kasutatakse viimase abinõuna, kui punktides ba ja c osutatud meetmed ei oleks soovitud teabe saamiseks asjakohased ega piisavad.

Muudatusettepanek  99

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2d. Lõike 2 punktides b, ba, c ja ca osutatud meetmeid ei võeta, välja arvatud juhul, kui nende rakendamiseks on eelneva sõnaselge korralduse andnud sõltumatu ja erapooletu õigusasutus ning kooskõlas harta artikliga 47 ja muude liidu õigusnormidega on tagatud mõjusad, teadaolevad ja kättesaadavad parandusmeetmed. Lõike 2 punktides ba, c ja ca osutatud meetmete rakendamist kontrollitakse tagantjärele kohtuliku kontrolli või muu sõltumatu järelevalvemehhanismi abil. Liikmesriigid teavitavad isikuid, kelle suhtes neid meetmeid kohaldatakse, ning neid, kelle andmetele või sidele pääseti juurde, nende meetmete võtmise ajal saadud andmete töötlemise faktist, kestusest, ulatusest ja viisist ning tagavad sõltumatu organi kaudu õiguskaitse kättesaadavuse isikutele, keda selliste meetmete võtmine otseselt või kaudselt mõjutab. Liikmesriigid avaldavad selliste meetmete rakendamiseks heaks kiidetud ja tagasilükatud taotluste arvu. Käesolevas lõikes sätestatud kaitsemeetmed laienevad ka ebatüüpilises töösuhtes olevatele füüsilistele isikutele, näiteks vabakutselistele, kes tegutsevad samas valdkonnas kui meediateenuse osutajad ja nende töötajad.

Muudatusettepanek  100

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad liikmesriigid lisaks sellele sõltumatu asutuse või organi, kes tegeleb meediateenuse osutajate või asjakohasel juhul nende pereliikmete, töötajate või töötajate pereliikmete esitatud kaebustega lõike 2 punktide b ja c rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 punktide b ja c järgimise kohta.	3. Ilma et see piiraks igale füüsilisele ja juriidilisele isikule tagatud õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, määravad ja tagavad liikmesriigid lisaks sellele sõltumatu asutuse või organi, näiteks ombudsmani, kes tegeleb meediateenuse osutajate või nende töötajate, nende pereliikmete, nende töötajate pereliikmete või muude nendega ametialaselt või eraviisiliselt seotud isikute esitatud kaebustega lõike 2 esimese lõigu punktide aa, b, ba, c, ca ja cb rikkumise kohta. Meediateenuse osutajatel on õigus nõuda, et kõnealune asutus või organ esitaks kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest arvamuse lõike 2 esimese lõigu punktide aa, b, ba, c, ca ja cb järgimise kohta.

Muudatusettepanek  101

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad esitavad kooskõlas oma avaliku teenuse osutamise ülesandega oma kasutajaskonnale erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi.	1. Avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad peavad olema toimetuslikult sõltumatud ja esitavad kooskõlas oma avaliku teenuse osutamise ülesandega meediateenuste saajatele erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi.

Muudatusettepanek  102

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja nõukogu liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud siseriiklikus õiguses.	Avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht, nõukogu liikmed ning kõik juhtivad töötajad, kes vastutavad toimetuspoliitika eest, nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel, püüdes samal ajal saavutada sooliselt tasakaalustatud esindatuse, ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis rõhutavad ametialast pädevust, poliitilist neutraalsust ja pühendumist avalik-õiguslikule ajakirjandusele ning on eelnevalt sätestatud riigisiseses õiguses. Valikukriteeriumid peavad olema kandidaatide jaoks prognoositavad ja järjepidevad ning olema teada vähemalt üks aasta enne kavandatud ametisse nimetamist.

Muudatusettepanek  103

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nende ametiaeg määratakse kindlaks siseriikliku õigusega ning see peab olema piisavalt pikk, et tagada avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegelik sõltumatus. Neid võib enne ametiaja lõppu ametist vabastada üksnes erandkorras, kui nad ei vasta enam eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis on nende ülesannete täitmiseks siseriikliku õigusega ette nähtud, või ebaseadusliku käitumise või tõsise üleastumisega seotud konkreetsetel põhjustel, mis on eelnevalt siseriiklikus õiguses kindlaks määratud.	Juhi ja nõukogu liikmete ametiaeg on vähemalt neli aastat, et see oleks piisavalt pikk, et tagada avalik-õigusliku meediateenuse osutaja tegelik sõltumatus. Neid võib enne ametiaja lõppu ametist vabastada üksnes erandkorras ja selge läbivaatamismehhanismi alusel, kui nad ei vasta enam eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis on nende ülesannete täitmiseks riigisisese õigusega ette nähtud, või ebaseadusliku käitumise või tõsise üleastumisega seotud konkreetsetel põhjustel, mis on eelnevalt riigisiseses õiguses kindlaks määratud. Ametiaja lõppedes või avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi ametist vabastamise korral algatatakse uus menetlus juhi ja nõukogu liikmete ametisse nimetamiseks. Ametist vabastamise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, neist tuleb asjaomast isikut eelnevalt teavitada ja need peavad sisaldama kohtuliku kontrolli võimalust. Ametist vabastamise põhjused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  104

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust määrata kindlaks avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi ja nõukogu liikmete pädevus ja kohustused vastavalt riigisisesele õigusele, ei võta juht ega nõukogu liikmed vastu ega lükka ümber toimetuslikke otsuseid, mille teevad toimetajad, kes kannavad avalik-õigusliku meediateenuse osutaja toimetusvastutust käesoleva määruse artikli 2 punkti 9 tähenduses, ega sekku nendesse otsustesse.

Muudatusettepanek  105

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid oma avaliku teenuse osutamise ülesande täitmiseks. Need vahendid peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud.	3. Liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad saavad kasutada kestlikku rahastamist, mille eesmärk on hõlbustada ja toetada toimetuste sõltumatust, mis eraldatakse mitmeks aastaks ja määratakse kindlaks prognoositavate, läbipaistvate, sõltumatute, erapooletute ja mittediskrimineerivate menetluste kohaselt ning riigisiseses õiguses sätestatud läbipaistvate, objektiivsete ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse standardeid, mis on sätestatud komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes1a. Need menetlused peavad olema sellised, et toimetuse sõltumatus oleks tagatud.
	__________________
	1a ELT C 257, 27.10 2009, lk 1–14.

Muudatusettepanek  106

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid määravad ühe või mitu sõltumatut asutust või organit, et jälgida lõigete 1–3 täitmist.	4. Liikmesriigid kehtestavad mehhanismi ja võivad määrata ühe või mitu sõltumatut asutust või organit, et jälgida lõigete 1–3 täitmist. Pärast käesoleva artikli rikkumise või osalise järgimisega seotud järelduste tegemist teevad määratud sõltumatud asutused või organid järeldused üldsusele kättesaadavaks, algatavad uurimise kooskõlas liikmesriigi vastavate õigusnormidega ning teavitavad Euroopa meediateenuste nõukoda ja komisjoni.

Muudatusettepanek  107

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvate meediateenuse osutajate kohustused	Sisu eest toimetusvastutust kandvate meediateenuse osutajate kohustused

Muudatusettepanek  108

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad teevad oma teenuse saajatele hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks järgmise teabe:	1. Sisu eest toimetusvastutust kandvad meediateenuse osutajad teevad oma teenuse saajatele elektroonilises, masinloetavas ja kasutusmugavas vormingus hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks järgmise teabe:

Muudatusettepanek  109

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) nende juriidiline nimi ja kontaktandmed;	(a) nende juriidiline nimi ja registreerimisandmed;

Muudatusettepanek  110

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste tegemist;	(b) selliste otseste või kaudsete omanike nimed, ja kui see on kohaldatav, registrijärgne asukoht, õiguslik vorm ja seaduslike esindajate nimed, kellel on osalus vähemalt 15 % nende kapitalist, ning kui see on kohaldatav, siis mil määral on nende otsene, kaudne või tegelik kasusaaja valitsus, riigiasutus, riigi omanduses olev ettevõte või muu avalik-õiguslik asutus;

Muudatusettepanek  111

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) nende tegelike tulusaajate nimed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punkti 6 tähenduses.	(c) nende tegelike kasusaajate nimed määruse (EL) XXXX/XXX [rahapesuvastane määrus] artikli 2 esimese lõigu punkti 22 tähenduses;

Muudatusettepanek  112

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) selliste reklaamijate, sponsorite või rahastajate juriidilised nimed, kelle meediateenuse osutajale makstavad iga-aastased või muud maksed moodustavad vähemalt 10 % teenuseosutaja aastakäibest;

Muudatusettepanek  113

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cb) teave poliitreklaami teenuste osutamise kohta, märgistades ja tähistades selgelt reklaamitava poliitilise või muul otstarbel kinnimakstud sisu ning tehes üldsusele kättesaadavaks meediateenuse osutaja poolt sõlmitud poliitreklaamilepingute sisu, sealhulgas avaldades reklaamiteenuse eest saadava igakuise kogusumma kooskõlas määrusega (EL) 2023/XXX [määrus poliitikareklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta];

Muudatusettepanek  114

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(cc) teave ema- ja sõsarettevõtjate ning nende tütarettevõtjatega seotud omandistruktuuri kohta.

Muudatusettepanek  115

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Igati põhjendatud juhtudel ja taotluse korral teevad meediateenuse osutajad kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega riikide reguleerivatele asutustele või organitele, nõukojale ja teistele õigustatud huvi omavatele isikutele kättesaadavaks järgmise ajakohastatud teabe:
	(a) omanike ja nende selliste pereliikmete äri- ja finantsalased huvid, sidemed või tegevus, kes on määruse (EL) XXXX/XXX [rahapesuvastane määrus] artikli 2 esimese lõigu punktis 25 määratletud riikliku taustaga isikute lähedaseks äripartneriks peetavad isikud;

Muudatusettepanek  116

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Meediateenuse osutajad esitavad lõikes 1 osutatud teabe taotluse korral riikide reguleerivatele asutustele või organitele ja Euroopa meediateenuste nõukojale ning teavitavad neid 30 päeva jooksul omandistruktuuri muutumisest.

Muudatusettepanek  117

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuvad meediateenuse osutajad meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada iga toimetusotsuse sõltumatus. Selliste meetmete eesmärk on eelkõige:   (a) tagada, et toimetajatel on vabadus teha oma kutsetegevuse käigus konkreetseid toimetusotsuseid ning (b) tagada, et meediateenuse osutajates osalust omavad isikud avalikustavad kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, mis võivad mõjutada uudiste ja päevakajalise sisu pakkumist.	2. Ilma et see piiraks liikmesriikide põhiseaduste või muude riigisiseste õigusaktide, sealhulgas hartaga kooskõlas olevate meedia mitmekesisust ja meediavabadust käsitlevate riigisiseste õigusaktide kohaldamist, võtavad meediateenuse osutajad, kes kannavad uudiseid ja päevakajalist sisu pakkuva sisu eest toimetusvastutust, asjakohaseid enesereguleerimise meetmeid, et tagada iga toimetuse üldisel väljakujunenud suunal põhineva toimetusotsuse sõltumatus.

Muudatusettepanek  118

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Ilma et see piiraks omanike või sisu eest juriidiliselt vastutava üksuse õigust kehtestada toimetuse üldine suund või strateegilised või üldeesmärgid, tagavad meediateenuse osutajate omanikud või äriühingu muu juhtkond peatoimetajate ja toimetajate sõltumatuse seoses iga nende ametialase tegevuse käigus tehtava toimetusotsusega.

Muudatusettepanek  119

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Ilma et see piiraks hartaga kooskõlas olevate liikmesriikide põhiseaduste kohaldamist, võtavad sisu eest toimetusvastutust kandvad meediateenuse osutajad asjakohaseid enesereguleerimise meetmeid, et avalikustada meediateenuse osutajas osalust omavate isikute huvide konfliktid, mis võivad mõjutada sisu pakkumist.

Muudatusettepanek  120

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Meediateenuse osutajaid innustatakse töötama koostöös kutseliitude või ajakirjanike organisatsioonide, avaldajate ja muude sidusrühmade esindajatega välja asjakohaseks peetavad enesereguleerimise vahendid, näiteks tegevusjuhendid, millega kehtestatakse sõltumatuse, usaldusväärsuse ja teabevabaduse põhimõtted ning mitmesuguste teabeprotsessis osalejate rollid, õigused ja kohustused.

Muudatusettepanek  121

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva artikli kohaseid kohustusi ei kohaldata selliste meediateenuse osutajate suhtes, kes on mikroettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 3 tähenduses.	välja jäetud

Muudatusettepanek  122

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6a
	Meediaomandi piirangud
	1. Füüsiline isik, kes täidab järgmisi avaliku võimu olulisi ülesandeid:
	(a) liikmesriigis:
	i) riigipead, valitsusjuhid, ministrid;
	(b) liidu tasandil:
	i) Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni president ja komisjoni liikmed;
	(c) kolmandas riigis:
	i) ülesanded, mis on samaväärsed punktis a loetletud ülesannetega,
	ei ole oma ametiaja jooksul ajakirjandusväljaannete või audiovisuaalmeedia teenuste tegelikud kasusaajad määruse (EL) XXXX/XXX [rahapesuvastane määrus] artikli 2 esimese lõigu punkti 22 tähenduses.
	2. Kui isik täidab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaliku võimu olulisi ülesandeid, lõpetab ta põhjendamatu viivituseta, ent hiljemalt 60 päeva pärast riikliku taustaga isikuks saamist oma tegevuse meediateenuse osutajana või sellise ärisuhte meediateenuse osutajaga, mis võimaldab tal meediateenuse osutajat mõjutada.

Muudatusettepanek  123

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid tagavad riigi reguleerivate asutuste või organite organisatsioonilise ja toimivusliku sõltumatuse ning oma rahaliste ja inimressursside haldamisel tegevusliku sõltumatuse.

Muudatusettepanek  124

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid.	3. Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid, et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid riigi, avaliku või erasektori organist sõltumatult, läbipaistvalt ning ilma poliitilise või muu lubamatu mõjuta. Sellised eraldised on kestlikud ja proportsionaalsed käesoleva määrusega antud lisaülesannetega.

Muudatusettepanek  125

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivate asutuste ja organite juhid ja liikmed nimetatakse ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning objektiivsete, sooliselt tasakaalustatud, selgete, läbipaistvate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt sätestatud riigisiseses õiguses. Neid võib enne ametiaja lõppu ametist vabastada erandlikel asjaoludel, kui nad ei vasta enam eelnevalt õiguslikult kindlaks määratud tingimustele, mis on nõutavad nende kohustuste täitmiseks, või tõsise väärkäitumise korral, mis on eelnevalt riigisiseses õiguses kindlaks määratud. Ametist vabastamise otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, neist tuleb asjaomast isikut eelnevalt teavitada ja need peavad sisaldama kohtuliku kontrolli võimalust. Ametist vabastamise põhjused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  126

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Riikide reguleerivate asutuste või organite, nende juhtorganite ja juhtkonna liikmed ei küsi ega võta vastu oma ülesannete täitmisel või volituste kasutamisel juhiseid valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega organilt ning täidavad oma ülesandeid tõhusalt, sõltumatult ja läbipaistvalt. See ei mõjuta nõukoja ega komisjoni käesoleva määruse kohaseid pädevusi.

Muudatusettepanek  127

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3c. Ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist vastavalt artikli 28 lõikele 2 hindab komisjon käesoleva artikli rakendamist. Selleks saadavad liikmesriigid komisjonile tema taotlusel kogu asjakohase teabe.

Muudatusettepanek  128

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Need volitused hõlmavad eelkõige õigust nõuda, et sellised isikud esitaksid mõistliku aja jooksul teavet, mis on proportsionaalne ja vajalik III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks; taotluse võib esitada ka muule isikule, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla vajalik teave.	Need volitused on eelnevalt riigisiseses õiguses kindlaks määratud ja hõlmavad eelkõige õigust nõuda, et sellised isikud esitaksid mõistliku aja jooksul teavet, mis on proportsionaalne ja vajalik III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks; taotluse võib esitada ka muule isikule, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla vajalik teave.

Muudatusettepanek  129

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriigid teevad riigi reguleerivatele asutustele või organitele ülesandeks töötada välja ja hallata spetsiaalseid veebipõhiseid meediaomandi andmebaase, nagu meediaomandi riiklik andmehoidla, mis sisaldavad muu hulgas piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil liigendatud andmeid eri liiki meedia kohta, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1, ning millele üldsusel oleks lihtne, kiire ja tõhus tasuta juurdepääs. Riikide reguleerivad asutused või organid koostavad aastaaruandeid asjaomase liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate omandilise kuuluvuse kohta ja esitavad need Euroopa meediateenuste nõukojale.

Muudatusettepanek  130

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4b. Riikide reguleerivad asutused või organid edastavad käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt esitatavad andmed kaks korda aastas Euroopa meediaomandi andmebaasi.

Muudatusettepanek  131

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4c. Riikide reguleerivad asutused või organid edastavad muu hulgas piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil kaks korda aastas artikli 24 kohaselt esitatavad andmed riigi rahalise toetuse Euroopa andmebaasi, millele on üldsusel lihtne, kiire ja tõhus tasuta juurdepääs.

Muudatusettepanek  132

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4d. Riikide reguleerivad asutused või organid korraldavad igal aastal konsultatsioone liidus asuvate meediasektori esindajate, kodanikuühiskonna liikmete, akadeemiliste ringkondade esindajate ja sõltumatute meediaekspertidega. Nende konsultatsioonide tulemusi kajastatakse igal aastal avaldatavates aruannetes.

Muudatusettepanek  133

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Eelkõige ei taotle ega võta nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega.	Nõukoda tegutseb oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel muu hulgas valitsusest või muust lubamatust mõjust täiesti sõltumatult. Eelkõige on nõukoda oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatu poliitilisest, valitsuse või muust mõjust ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, riigiasutuselt, organilt ega isikult või liidu institutsioonilt, organilt ega asutuselt. See ei mõjuta komisjoni ja riikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek  134

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nõukoja ülesehitus	Nõukoja ülesehitus ja koosseis

Muudatusettepanek  135

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda koosneb direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajatest.	1. Nõukoda koosneb direktiivi 2010/13/EL artiklis 30 osutatud riikide reguleerivate asutuste või organite kõrgetasemelistest esindajatest.

Muudatusettepanek  136

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda esindab eesistuja. Nõukoda valib oma liikmete hulgast eesistuja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.	4. Nõukoda esindavad eesistuja ja ase-eesistujad. Nõukoda valib oma liikmete hulgast eesistuja ja neli ase-eesistujat hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Nõukoda võtab eesistuja ja ase-eesistujate valimisel arvesse geograafilist esindatust. Eesistuja ja ase-eesistujate ametiaeg on kaks aastat.

Muudatusettepanek  137

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon määrab nõukotta ühe esindaja. Komisjoni esindaja osaleb nõukoja kõigis tegevustes ja kõigil koosolekutel ilma hääleõiguseta. Nõukoja eesistuja teavitab komisjoni nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest. Nõukoda konsulteerib oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel komisjoniga.	5. Komisjon määrab nõukotta ühe esindaja. Komisjoni esindaja osaleb nõukoja nõusolekul selle tegevuses ja koosolekutel ilma hääleõiguseta. Nõukoja eesistuja teavitab komisjoni ja Euroopa Parlamenti nõukoja käimasolevast ja kavandatavast tegevusest. Nõukoda konsulteerib oma tööprogrammi ja peamiste tulemuste ettevalmistamisel komisjoni ja muude asjaomaste huvirühmadega.

Muudatusettepanek  138

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Nõukoda võib kutsuda oma koosolekutele liikmesriikide eksperte ja vaatlejaid.

Muudatusettepanek  139

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vaatlejaid.	6. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid väljastpoolt liitu ning võib määrata meediavaldkonnas pädevate riikide reguleerivate asutuste seast alalised vaatlejad kolmandatest riikidest, kes on sõlminud liiduga sellekohased lepingud. Vaatlejatel ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek  140

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Nõukoda konsulteerib mitteaudiovisuaalse meedia sektorit puudutavate küsimuste arutamisel või otsuste tegemisel mitteaudiovisuaalmeedia eksperdirühmaga ja küsib temalt nõu.

Muudatusettepanek  141

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6b. Nõukoda korraldab igal aastal konsultatsioone liidus asuvate meediateenuse osutajate, kodanikuühiskonna liikmete, akadeemiliste ringkondade ja sõltumatute meediaekspertide esindajatega. Ilma et see mõjutaks nõukoja sõltumatust, kajastatakse nende konsultatsioonide tulemusi selle tööprogrammi ja tegevuse ettevalmistamisel.

Muudatusettepanek  142

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Riigi reguleeriva asutuse või organi hääleõigus peatatakse nõukojas juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest: i) selle liikmesriigi suhtes, mida riigi reguleeriv asutus või organ nõukojas esindab, on algatatud rikkumismenetlus seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 30 rikkumisega; ii) sõltumatud meedia mitmekesisuse jälgimise vahendid osutavad kahel järjestikusel aastal suurele ohule, et riigi reguleeriv asutus või organ ei ole sõltumatu; iii) liikmesriigi suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohast menetlust õigusriigi põhimõtte rikkumise korral seoses meediavabaduse või meedia mitmekesisuse kaitsmise küsimustega; iv) artikli 12 esimese lõigu punktis g osutatud aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et asjaomane riigi reguleeriv asutus või organ on tõsiselt eiranud oma kohustusi liikmesriigis meediavabaduse kaitsmisel.

Muudatusettepanek  143

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7b. Hääleõiguste peatamine lõpetatakse, kui käesoleva määruse artikli 10 lõikes 7a sätestatud kriteeriumid ei ole enam täidetud.

Muudatusettepanek  144

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Nõukoda võtab kokkuleppel komisjoniga ja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.	8. Nõukoda võtab komisjoniga konsulteerides ja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra. Konsultatsiooni tulemused ei ole nõukojale siduvad. Nõukoda sätestab oma kodukorras ka huvide konflikti ennetamise ja haldamise praktilise korra. Nõukoda teavitab Euroopa Parlamenti kõigist olulistest muudatustest, mille ta teeb oma töökorras.

Muudatusettepanek  145

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10a
	Mitteaudiovisuaalmeedia eksperdirühm
	1. Euroopa meediateenuste nõukoda loob mitteaudiovisuaalmeedia eksperdirühma (edaspidi „eksperdirühm“).
	2. Eksperdirühm koosneb muu meediasektori kui audiovisuaalsektori esindajatest, kes nimetatakse ametisse läbipaistva, objektiivse ja mittediskrimineeriva menetluse teel vastavalt nõukojale esitatud taotlustele.
	3. Liikmete arv sätestatakse nõukoja kodukorras ning nende hulka kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad ja kuni kaheksa Euroopa ajakirjandusvaldkonna ühenduste, organisatsioonide või füüsiliste isikute esindajat, kellel on meediaalased eriteadmised.
	4. Eksperdirühm annab nõukojale sõltumatut erialateavet, abi ja nõuandeid selle ülesannete täitmisel mitteaudiovisuaalmeedia sektoris meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega seotud küsimustes ning võib nõukojale nõu anda mis tahes olukorras, kui nõukoda seda küsib.
	5. Nõukoda konsulteerib eksperdirühmaga oma iga-aastase tööprogrammi ja kavandatava tegevuse kindlaksmääramisel.

Muudatusettepanek  146

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukojal on sekretariaat, mille tagab komisjon.	1. Nõukoda abistab komisjonist ja liikmesriikidest sõltumatu sekretariaat, mis tegutseb üksnes nõukoja juhiste kohaselt. Sekretariaadile tagatakse piisavad eelarvevahendid, sõltumatu erialateave ja inimressursid, et toetada nõukoda käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisel.

Muudatusettepanek  147

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Sekretariaadi liikmed valitakse ja nimetatakse ametisse avatud ja läbipaistva konkursi teel.

Muudatusettepanek  148

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi, edendab nõukoda käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate siseriiklike õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda:	Ilma et see piiraks komisjonile aluslepingutega antud volitusi ning riikide reguleerivate asutuste või organite pädevusi, edendab nõukoda käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendavate riigisiseste õigusnormide tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus. Nõukoda:

Muudatusettepanek  149

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) nõustab taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes. Kui komisjon küsib nõukojalt nõu või arvamust, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust;	(c) nõustab omal algatusel või taotluse korral komisjoni regulatiivsetes, tehnilistes ja praktilistes aspektides, mis on seotud käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega, samuti kõigis muudes tema pädevusse kuuluvates meediateenustega seotud küsimustes. Kui komisjon küsib nõukojalt nõu või arvamust, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust;

Muudatusettepanek  150

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) esitab komisjoni nõudmisel arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7;	(d)  esitab omal algatusel või komisjoni nõudmisel arvamusi tehniliste ja faktiliste küsimuste kohta, mis tekivad seoses direktiivi 2010/13/EL artikli 2 lõikega 5c, artikli 3 lõigetega 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 punktiga c ning artikli 28a lõikega 7;

Muudatusettepanek  151

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) koostab kokkuleppel komisjoniga arvamusi:	(e) koostab arvamusi:

Muudatusettepanek  152

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite vaheliste koostöö- ja vastastikuse abi taotluste kohta, vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 7;	i) riikide reguleerivate asutuste või organite vahelise koostöö, sealhulgas teabevahetuse ja/või vastastikuse abi taotluste kohta, vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 7;

Muudatusettepanek  153

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) koostab komisjoni nõudmisel arvamusi:	(f) koostab omal algatusel, komisjoni või Euroopa Parlamendi nõudmisel arvamusi:

Muudatusettepanek  154

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) riiklike meetmete kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4;	i) riiklike meetmete kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist või millel on märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 20 lõikele 4;

Muudatusettepanek  155

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt f – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) meediaturu kontsentratsiooni kohta, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1;	ii) meediaturu kontsentratsiooni ja selliste seotud teenuste nagu toodete trükkimise ja levitamise kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad meediateenuste siseturu toimimist ja millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 1;

Muudatusettepanek  156

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) koostab vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 5 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist;	(g) koostab vastavalt käesoleva määruse artiklile 21 arvamusi riikide arvamuste või otsuste eelnõude kohta, milles hinnatakse teavitamisele kuuluva meediaturu kontsentratsiooni (sealhulgas käesoleva määruse jõustumise ajal olemasolevad kontsentratsioonid, vastavalt käesoleva määruse artiklile 22) ja selliste seotud teenuste nagu toodete trükkimise ja levitamise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui selline kontsentratsioon võib mõjutada siseturu toimimist, ning teeb need järeldused Euroopa Parlamendile tema taotluse korral kättesaadavaks; arvamuste koostamisel võtab nõukoda oma hinnangus arvesse komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldusi ning meedia mitmekesisuse seire vahendite tulemusi, et määrata kindlaks üldine oht meedia mitmekesisusele;

Muudatusettepanek  157

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ga) annab välja avalikult kättesaadavad suunised ja soovitused meediaturu kontsentratsiooni hindamise metoodika kohta ja jälgib nende järgimist, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 21;

Muudatusettepanek  158

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt h – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta meediaturu kontsentratsiooni mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;	ii) tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta meediaturu kontsentratsiooni ja selliste seotud teenuste nagu toodete trükkimise ja levitamise mõju hindamise kriteeriumide kohaldamisel, vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõikele 3;

Muudatusettepanek  159

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt l a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(la) võib taotluse alusel või omal algatusel anda abi vahendamisel, kui meediateenuse osutajad ja väga suurte digiplatvormide pakkujad ei jõua artikli 17 lõike 4 kohaselt kokkuleppele.

Muudatusettepanek  160

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(m) edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 5 kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist.	(m) edendab vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 5 kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist ja kehtivate käitumisjuhendite järgimist.

Muudatusettepanek  161

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ma) koostab ja teeb direktiivi 2010/13/EL kohaselt loodud riigi reguleerivatele asutustele ja organitele kättesaadavaks vormi teabe edastamiseks meediateenuste osutajate omandi ja riigi vahendite eraldamise kohta vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 4 ja artikli 24 lõikele 2;

Muudatusettepanek  162

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(mb) loob kõigis liikmesriikides meediateenuse osutajatele jaotatud riikliku reklaami avaliku sektori rahastamise Euroopa andmehoidla, mis on koostatud riikide reguleerivate asutuste või organite esitatud aruannete põhjal ja mis hõlmab meediateenuse osutajatele jaotatud riikliku reklaami osakaalu arvutamist võrreldes nende aastatuluga, ning kehtestab Euroopa tasandil jaotamistavade võrdlusalused;

Muudatusettepanek  163

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(mc) loob meediaomandi Euroopa andmebaasi, milles kogutakse riikide reguleerivate asutuste ja organite esitatud teavet kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6, ja haldab seda;

Muudatusettepanek  164

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(md) korraldab struktureeritud dialoogi meediateenuse osutajate, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajatega, et teha koostööd ning vahetada käesoleva määruse ja direktiivi 2010/13/EL rakendamisega seotud teavet, kogemusi ja parimaid tavasid. Konsultatsioonide tulemusi võetakse arvesse tööprogrammi ja tegevuse ettevalmistamisel ning need tehakse üldsusele kättesaadavaks;

Muudatusettepanek  165

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m e (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(me) koostab üksikasjaliku aastaaruande oma käesolevas artiklis ette nähtud tegevuse ja ülesannete kohta, eelkõige ülevaate nõukoja antud soovituste täitmise seisust. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. Nõukoda esitab oma tulevastes aastaaruannetes varasemate aruannete põhjal võetud järelmeetmed;

Muudatusettepanek  166

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m f (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(mf) töötab meedia sidusrühmadega konsulteerides välja suunised ja soovitused kriteeriumide kohta avaliku sektori vahendite jaotamiseks riikliku rahalise toetuse kaudu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24, et tagada nende kaitstus poliitilise sekkumise eest;

Muudatusettepanek  167

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt m g (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(mg) analüüsib meediateenuse osutajate ja riigi võimalikku vastastikust sõltuvust, mille tekitavad riigilt meediaomanikele riigihankelepingute kaudu suunatavad rahavood meediateenuse osutajaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes tegutsevad teistes tööstusharudes. Nõukoda peaks koostama suunised selle kohta, kuidas vältida huvide konflikti ja selle võimalikku mõju toimetuspoliitikale.

Muudatusettepanek  168

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriigi reguleeriv asutus või organ on seisukohal, et esineb tõsine oht meediateenuste siseturu toimimisele või avalikule julgeolekule ja kaitsele, võib ta taotleda teiste liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt või organitelt kiirendatud koostööd või vastastikust abi, tagades samal ajal põhiõiguste, eelkõige sõnavabaduse järgimise.	2. Kui riigi reguleeriv asutus või organ on seisukohal, et esineb tõsine oht meediateenuste siseturu toimimisele, demokraatiale ja õigusriigile ja/või avalikule julgeolekule, võib ta taotleda teiste liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt või organitelt kiirendatud koostööd või vastastikust abi, tagades samal ajal põhiõiguste, eelkõige sõnavabaduse järgimise.

Muudatusettepanek  169

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Koostöö või vastastikuse abi, sh kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid.	3. Koostöö või vastastikuse abi, sh kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotlused peavad sisaldama kogu vajalikku teavet, muu hulgas selle eesmärki ja põhjuseid, nagu on sätestatud nõukoja kodukorras.

Muudatusettepanek  170

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et taotlust põhjendamatu viivituseta käsitleda ja sellele vastata. Taotluse saanud asutus esitab 14 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest vahetulemused ja seejärel korrapäraselt ajakohastatud teavet taotluse täitmise edenemise kohta. Kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotluste korral käsitleb taotluse saanud asutus taotlust ja vastab sellele 14 kalendripäeva jooksul.	6. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et taotlust põhjendamatu viivituseta käsitleda ja sellele vastata. Taotluse saanud asutus esitab 14 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest vahetulemused ja seejärel korrapäraselt ajakohastatud teavet taotluse täitmise edenemise kohta. Kiirendatud koostöö või vastastikuse abi taotluste korral käsitleb taotluse saanud asutus taotlust ja vastab sellele 14 kalendripäeva jooksul. Muud üksikasjad struktureeritud koostöö menetluse kohta, sealhulgas poolte õigused ja kohustused, määratakse kindlaks nõukoja kodukorras.

Muudatusettepanek  171

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. 14 kalendripäeva jooksul alates küsimuse suunamisest esitab nõukoda kokkuleppel komisjoniga selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta.	7. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuse võetud meetmed ei ole taotluse käsitlemiseks ja sellele vastamiseks piisavad, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta taotluse saanud asutust ja selgitab oma seisukoha põhjuseid. Kui taotluse saanud asutus selle seisukohaga ei nõustu või kui taotluse saanud asutus ei vasta, võib kumbki asutus suunata küsimuse nõukojale. 14 kalendripäeva jooksul alates küsimuse suunamisest esitab nõukoda selles küsimuses arvamuse, sh soovitavad meetmed. Taotluse saanud asutus teeb kõik endast oleneva, et nõukoja arvamust arvesse võtta.

Muudatusettepanek  172

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest.	2. Taotluse saanud asutus või organ teavitab põhjendamatu viivituseta ja 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitanud asutust või organit lõike 1 kohaselt võetud või kavandatud meetmetest või põhjendab, miks meetmeid ei ole võetud.

Muudatusettepanek  173

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates meetmetes kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda.	3. Kui taotluse esitanud asutus või organ ja taotluse saanud asutus või organ ei jõua lõike 1 kohaselt võetavates meetmetes või meetmete võtmata jätmises kokkuleppele, võib kumbki asutus või organ suunata küsimuse lahendamiseks nõukojale, et kokkuleppele jõuda.

Muudatusettepanek  174

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab kokkuleppel komisjoniga põhjendamatu viivituseta oma arvamuse.	4. Kui nõukoja vahenduse tulemusel kokkuleppele ei jõuta, võib taotluse esitanud asutus või organ või taotluse saanud asutus või organ paluda nõukojal esitada selles küsimuses arvamuse. Nõukoda hindab oma arvamuses, kas taotluse saanud asutus või organ on täitnud lõikes 1 osutatud taotluse. Kui nõukoda leiab, et taotluse saanud asutus ei ole taotlust täitnud, soovitab nõukoda meetmeid taotluse täitmiseks. Nõukoda esitab põhjendamatu viivituseta oma arvamuse.

Muudatusettepanek  175

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) meediateenuse osutajate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2.	(b) meediateenuse osutajate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine, nagu on sätestatud direktiivi 2010/13/EL artikli 5 lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 6, samuti nende ema- või sõsarettevõtjate või nende tütarettevõtjate omandistruktuuri käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine.

Muudatusettepanek  176

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda edendab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et hõlbustada digitaalsete signaalide või meediateenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud tehniliste standardite väljatöötamist.	4. Nõukoda hõlbustab koostööd meediateenuse osutajate, standardiorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmade vahel, et edendada digitaalsete signaalide või meediateenustele juurdepääsu ja nende kasutamist kontrollivate või haldavate seadmete või kasutajaliideste projekteerimisega seotud kogu ELis ühtlustatud standardite väljatöötamist.

Muudatusettepanek  177

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda koordineerib liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asutatud meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenuste levitamise või neile juurdepääsuga, mis on suunatud liidu kasutajaskonnale, kui sellised meediateenused kahjustavad avalikku julgeolekut ja kaitset või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib avalikku julgeolekut ja kaitset kahjustada, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada.	1. Ilma et see piiraks direktiivi 2010/13/EL artikli 3 kohaldamist, koordineerib nõukoda vähemalt kahe liikmesriigi reguleerivate asutuste või organite taotlusel asjaomaste riigi reguleerivate asutuste või organite asjakohaseid meetmeid, mis on seotud väljaspool liitu asuvate või sealt pärit või väljaspool liitu asuvate riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt rahastatavate või nende omanduses olevate meediateenuse osutajate pakutavate selliste meediateenuste levitamise või neile juurdepääsuga, mis on olenemata nende levitamisviisist suunatud liidu kasutajaskonnale või jõuavad selle kasutajaskonnani, kui sellised meediateenused kahjustavad avalikke huve, avalikku julgeolekut ja kaitset või kujutavad endast tõsist ohtu, mis võib neid kahjustada, sealhulgas välissekkumine ELi teabe ökosüsteemi ja rahvatervisesse, võttes muu hulgas arvesse kontrolli, mida kolmandad riigid võivad nende üle teostada.

Muudatusettepanek  178

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõukoda võib kokkuleppel komisjoniga esitada arvamusi lõike 1 kohaste asjakohaste riiklike meetmete kohta. Kõik riikide pädevad ametiasutused, sh liikmesriikide reguleerivad asutused või organid, teevad kõik endast oleneva, et nõukoja arvamusi arvesse võtta.	2. Nõukoda võib esitada arvamusi lõike 1 kohaste asjakohaste riiklike meetmete kohta. Sihtriikide reguleerivad asutused või organid võivad nõuda, et nõukoda esitaks arvamuse, milles soovitatakse riigi pädevatel asutustel võtta asjakohaseid meetmeid väljaspool liitu asuvate või sealt pärit või väljaspool liitu asuvate riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt rahastatavate või nende omanduses olevate meediateenuse osutaja suhtes. Nõukoda annab välja suunised selliste taotluste vormi kohta. Kui taotluse on koostanud nõukoja töökorras kindlaks määratud miinimumarv nõukoja liikmeid, esitab nõukoda arvamuse automaatselt. Kui seda peetakse asjakohaseks, võib nõukoda selliste arvamuste esitamisel konsulteerida komisjoniga. Ilma et see piiraks nende riigisisesest õigusest tulenevaid volitusi, teevad asjaomased riikide pädevad ametiasutused, sh riikide reguleerivad asutused või organid, kõik endast oleneva, et nõukoja arvamusi arvesse võtta. Pädev asutus või organ põhjendab soovitatud meetmete võtmisest keeldumist.

Muudatusettepanek  179

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Arvamuse koostamisel kinnitab nõukoda, et täidetud on järgmised tingimused:
	i) on olemas piisavad tõendid selle kohta, et audiovisuaalmeedia teenus kahjustab avalikku julgeolekut, sealhulgas riikliku julgeoleku ja kaitse tagamist, või rahvatervist või kujutab endast tõsist ohtu nende kahjustamiseks või et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja sisu on ilmselgelt ja tõsiselt vastuolus direktiivi 2010/13/EL artikli 6 lõikega 1;
	ii) audiovisuaalmeedia teenus kahjustab mitut liikmesriiki või liitu või kujutab endast tõsise kahjustamise ohtu.

Muudatusettepanek  180

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2b. Liikmesriigid tagavad, et kui asjakohased riigi reguleerivad asutused või organid otsustavad võtta meetmeid (sealhulgas litsentsimise või registreerimise kaudu) väljaspool liitu asuva või sealt pärit või väljaspool liitu asuvate riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt rahastatava või nende omanduses oleva meediateenuse osutaja suhtes, on neil õiguslik alus võtta arvesse vähemalt ühte järgmistest tingimustest:
	i) teise liikmesriigi reguleeriva asutuse või organi poolt kõnealuse teenuseosutaja suhtes tehtud otsust ja/või
	ii) käesoleva artikli alusel koostatud nõukoja arvamust kõnealuse teenuseosutaja kohta.

Muudatusettepanek  181

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2c. Digiplatvormid ja internetipõhised otsingumootorid teevad täielikku koostööd reguleerivate asutuste või organite poolt läbiviidavate uurimiste või järelepärimiste puhul, mis on seotud väljaspool liitu asuvate meediateenuse osutajatega, kes võivad kujutada ohtu avalikule julgeolekule ja kaitsele, ning esitavad kogu vajaliku teabe ja andmed selliste uurimiste või järelepärimiste toetamiseks.

Muudatusettepanek  182

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ta on meediateenuse osutaja artikli 2 lõike 2 tähenduses;	(a) nad on meediateenuse osutajad artikli 2 lõike 2 tähenduses ja täidavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustusi;

Muudatusettepanek  183

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Kui meediateenuse osutajad otsustavad esitada lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni, vaatavad need riigi tasandil läbi asjaomased reguleerivad või enesereguleerimise asutused ja organid või kui selliseid organeid ei ole, siis meediasektori ekspertidest koosnev komitee.

Muudatusettepanek  184

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Kui lõikes 1 sätestatud deklaratsioonid tunnistatakse riigi tasandil kehtetuks, edastatakse need Euroopa meediateenuste nõukojale. Nõukoda annab meediateenuse osutaja nõusolekul hinnangu deklaratsiooni staatuse kohta ja saadab selle arvamuse komisjonile. Komisjon võtab nõukoja arvamust arvesse ja teeb otsuse deklaratsiooni staatuse kohta. Nõukoda ja komisjon võivad selles protsessis konsulteerida meediasektori ekspertidega.

Muudatusettepanek  185

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Väga suurte digiplatvormide pakkujad tagavad, et nende sisu modereerimise protsessides on piisavalt töötajaid, keelevalikut ja kultuurilist tundlikkust ning kontekstipõhist koolitust tagamaks, et meediavabadust ja mitmekesisust ei kahjustata.

Muudatusettepanek  186

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1d. Väga suured digiplatvormid, mis võimaldavad meediateenuseid levitada, austavad õigust väljendus- ja meediavabadusele ning tagavad oma teenuste kaudu meediateenuse osutajate pakutavate meediateenuste õiglase ja mittediskrimineeriva levitamise.

Muudatusettepanek  187

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab peatada oma internetipõhiste vahendusteenuste pakkumise seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutava sisuga põhjusel, et see sisu ei ole tema tingimustega kooskõlas, ilma et see sisu suurendaks määruse (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt] artiklis 26 osutatud süsteemset riski, võtab ta enne peatamise jõustumist kõik võimalikud meetmed, mis on kooskõlas tema kohustustega tulenevalt liidu õigusest, muu hulgas määrusest (EL) 2022/XXX [digiteenuste õigusakt], et edastada asjaomasele meediateenuse osutajale otsusele lisatud põhjendused, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1.	2. Kui väga suure digiplatvormi pakkuja otsustab piirata oma internetipõhiste vahendusteenuste pakkumist või selle peatada seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutava sisu või teenustega põhjusel, et see sisu või need teenused ei ole tema tingimustega kooskõlas, ilma et see sisu suurendaks määruse (EL) 2022/2065 artiklis 26 osutatud süsteemset riski, võtab ta kõik võimalikud meetmed, mis on kooskõlas tema kohustustega tulenevalt liidu õigusest, muu hulgas määrusest (EL) 2022/2065, et edastada asjaomasele meediateenuse osutajale otsusele lisatud üksikasjalikud põhjendused, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1150 artikli 4 lõikes 1 ja määruse (EL) 2022/2065 [digiteenuste määrus] artikli 17 lõikes 3, ning annab meediateenuse osutajale võimaluse vastata põhjendustele 24 tunni jooksul enne peatamise või piiramise jõustumist. Selle aja jooksul võib väga suure digiplatvormi pakkuja otsustada lisada uurimise all olevale sisule või teenusele vastava märke. Väga suure digiplatvormi pakkuja ei piira ega peata oma internetipõhiste vahendusteenuste osutamist seoses meediateenuse osutaja pakutava sisu või teenustega, kui see meediateenuse pakkuja on mõistlikult tõendanud, et kõnealune sisu või kõnealused teenused vastavad asjaomase liikmesriigi riigisisesele õigusele.
	Meediateenuse osutaja võib teavitada sellise teabevahetuse tulemustest riigi reguleerivat asutust, nõukoda või riiklikku digiteenuste koordinaatorit, nagu on osutatud määruses (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus).
	Kui kokkuleppele ei jõuta, võib meediateenuse osutaja esitada kooskõlas määruse 2022/2065 artikliga 21 kaebuse sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise organile, ilma et see piiraks tema õigust tõhusale õiguskaitsele.

Muudatusettepanek  188

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 kohaseid kaebusi, mille on esitanud käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutajad, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.	3. Väga suurte digiplatvormide pakkujad võtavad kõik vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) 2019/1150 artikli 11 ja/või määruse (EL) 2022/2065 [digiteenuste määrus] artikli 20 kohaseid kaebusi, mille on esitanud käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutajad, menetletakse ja nende kohta tehakse otsus eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta.

Muudatusettepanek  189

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) selliste juhtumite arv, mille puhul nad piirasid või peatasid teenust põhjusel, et käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutav sisu ei ole nende tingimustega kooskõlas; ning	(a) selliste juhtumite arv, mille puhul nad piirasid või peatasid teenust põhjusel, et käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud meediateenuse osutaja pakutav sisu või teenused ei ole nende tingimustega kooskõlas;

Muudatusettepanek  190

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks võib komisjon anda välja suunised lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade kehtestamiseks.	6. Käesoleva artikli järjepideva ja tulemusliku rakendamise hõlbustamiseks võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, et anda välja suunised lõikes 1a sätestatud läbivaatamisprotsessi ja lõikes 1 sätestatud deklaratsiooni vormi ja üksikasjade, lõikes 1 sätestatud deklaratsioonide vastuvõtmise või tagasilükkamise kriteeriumide ning võimalike karistuste kehtestamiseks füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes kuritarvitavad enesedeklareerimise süsteemi.

Muudatusettepanek  191

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Nõukoda korraldab väga suurte digiplatvormide pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel korrapäraselt struktureeritud dialoogi, et arutada käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid, edendada juurdepääsu väga suurte digiplatvormide erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele ning jälgida, et järgitakse enesereguleerimise algatusi, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest.	1. Nõukoda korraldab väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate, meediateenuse osutajate esindajate ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel korrapäraselt struktureeritud dialoogi, et arutada käesoleva määruse artikli 17 kohaldamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid, edendada juurdepääsu väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite erinevatele sõltumatu meedia pakkumistele ning jälgida, et järgitakse enesereguleerimise algatusi, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda kahjuliku sisu, sh desinformatsiooni ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest, aga ka tagada ajakirjanike autonoomia, sõltumatus ja turvalisus ning teha kindlaks arvud ja suundumused seoses teema, mahu ja mõjutatud isikutega.

Muudatusettepanek  192

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõukoda annab dialoogi tulemustest aru komisjonile.	2. Nõukoda annab dialoogi tulemustest aru komisjonile ja teeb tulemused taotluse korral kättesaadavaks üldsusele ja Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek  193

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Lõikes 1 osutatud ja Euroopa tasandil tegutsevad organisatsioonid registreeritakse läbipaistvusregistris ja nõukoda avalikustab nende loetelu.

Muudatusettepanek  194

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus	Audio- ja audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus

Muudatusettepanek  195

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kasutajatel on õigus hõlpsasti muuta mis tahes seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta siseriiklikke meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a rakendamiseks.	1. Kasutajatel on juurdepääs funktsioonile, mis võimaldab neil hõlpsasti kohandada mis tahes sellise seadme või kasutajaliidese vaikepaigutust, mis kontrollib või haldab juurdepääsu audio- või audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist, et kohandada audio- või audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Käesolev säte ei mõjuta riigisiseseid meetmeid direktiivi 2010/13/EL artikli 7a rakendamiseks.

Muudatusettepanek  196

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud seadmete ja kasutajaliideste turule laskmisel tagavad tootjad ja arendajad, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt muuta vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist.	2. Lõikes 1 osutatud seadmete ja kasutajaliideste turule laskmisel tagavad tootjad ja arendajad, et neil on funktsioon, mis võimaldab kasutajatel vabalt ja lihtsalt muuta vaikepaigutust, mis kontrollib või haldab juurdepääsu pakutavatele audiovisuaalmeedia teenustele ja nende kasutamist.

Muudatusettepanek  197

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 19a
	Õigus tuvastada meediateenuse sisu
	1. Meediateenuste saajatel on õigus hõlpsasti tuvastada meediateenuse osutaja kõigis seadmetes ja kasutajaliidestes, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu meediateenustele ja nende kasutamist.
	2. Niisuguste seadmete tootjad ja niisuguste kasutajaliideste pakkujad, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu meediateenustele ja nende kasutamist, tagavad, et pakutava sisu ja teenuste kõrval on selgelt nähtav ka meediateenuse osutaja, kellel on toimetusvastutus sisu ja teenuste eest.

Muudatusettepanek  198

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriikide meetmed, mis mõjutavad meediateenuse osutajate tegevust	Liikmesriikide meetmed, mis mõjutavad meediateenuse osutajate tegevust ja meediateenuse osutamist

Muudatusettepanek  199

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, mis võivad mõjutada meediateenuse osutajate tegevust siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad.	1. Kõik liikmesriigi võetavad seadusandlikud, rakenduslikud, regulatiivsed või haldusmeetmed, sealhulgas, kuid mitte ainult direktiivi 2010/13/EL rakendamine, mis võivad mõjutada meediateenuse osutamist või meediateenuse osutajate tegevust siseturul, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad, ei tohi ebaproportsionaalselt häirida meediateenuse osutajate tegevust ning nende puhul tuleb liikmesriikides järgida ELi väärtuste kaitse taseme säilitamise põhimõtet meediavabaduse ja meedia sõltumatuse valdkonnas.

Muudatusettepanek  200

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks meediateenuse osutaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, on igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud regulatiivset või haldusmeedet, mis teda isiklikult ja otseselt puudutab, lisaks õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tulemuslikult täita.	3. Ilma et see piiraks meediateenuse osutaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, on igal meediateenuse osutajal, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud regulatiivset või haldusmeedet, mis teda isiklikult ja otseselt puudutab, lisaks õigus esitada meetme kohta kaebus apellatsiooniorganile, mis võib olla kohus. See organ peab olema sõltumatu asjaga seotud pooltest ja välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võib ohustada tema menetluses olevate küsimuste sõltumatut hindamist. Tal peavad olema asjakohased eriteadmised ja rahalised vahendid, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tulemuslikult täita ja kaebustele aegsasti reageerida. Kui nõukoda on esitanud oma arvamuse kõnealuses küsimuses, võivad sellised riiklikud apellatsiooniorganid eelkõige seda arvesse võtta.

Muudatusettepanek  201

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Nõukoda koostab komisjoni taotlusel arvamuse, kui siseriiklik seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.	4. Nõukoda koostab omal algatusel, komisjoni taotlusel või selle meediateenuse osutaja taotlusel, keda meede mõjutab, arvamuse, kui riigisisene seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede mõjutab tõenäoliselt meediateenuste siseturu toimimist. Kui see on kohaldatav, sisaldab arvamus põhjendust ja proportsionaalsuse analüüsi ning võib hõlmata riiklike sidusrühmadega konsulteerimist. Pärast nõukoja arvamuse saamist võib komisjon esitada selles küsimuses oma arvamuse, ilma et see piiraks talle aluslepingutega antud volitusi. Nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Ka meediateenuse osutajad, kes on seisukohal, et niisugused meetmed mõjutavad neid otseselt, võivad paluda nõukojalt arvamuse esitamist.

Muudatusettepanek  202

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat isiklikult ja otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste seisukohad.	5. Kui riigi ametiasutus või organ võtab vastu meetme, mis mõjutab meediateenuse osutajat isiklikult ja otseselt ning mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist, edastab ta nõukoja ja asjakohasel juhul komisjoni taotlusel põhjendamatu viivituseta ja elektrooniliselt kogu asjakohase teabe, sh lühiülevaate faktilistest asjaoludest, oma meetme, põhjused, millele riigi ametiasutuse või organi meede tugineb, ning vajaduse korral teiste asjaomaste asutuste seisukohad. Meediateenuse osutajad, kes on seisukohal, et niisugused meetmed mõjutavad neid otseselt, võivad paluda nõukojalt arvamuse esitamist.

Muudatusettepanek  203

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas lõikes osutatud hindamine on eraldiseisev konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sh ühinemiskontrolli eeskirjades sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist.	Käesolevas lõikes osutatud hindamine tagab meediakeskkonna lubamatute moonutuste sõltumatu hindamise ja on eraldiseisev konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sh ühinemiskontrolli eeskirjades sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist.

Muudatusettepanek  204

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediaturu osaliste mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes;	(a) kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediaturu osaliste mitmekesisusele ja sõltumatusele, keskendudes teabe edastamisega seotud tegevusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes;

Muudatusettepanek  205

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(aa) niisuguse riskihindamise tulemused, mis on tehtud komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande ja selliste vahendite abil nagu meedia mitmekesisuse seire, et tuvastada, analüüsida ja hinnata süsteemseid riske meediavabadusele ja mitmekesisusele teatavas liikmesriigis;

Muudatusettepanek  206

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada konkreetsete toimetusotsuste sõltumatus;	(b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas kontsentratsiooni mõju toimetusrühmade toimimisele ja sõltumatusele, ning meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada konkreetsete toimetusotsuste sõltumatus, samuti sellealased riigisisesed õigusaktid ja enesereguleerimise normid;

Muudatusettepanek  207

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kas omandav ja omandatav üksus jääksid ilma kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks.	(c) kas omandav ja omandatav üksus jääksid ilma kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks, kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks ning kas kavandatava kontsentratsiooni puudumine avaldaks negatiivset mõju meedia mitmekesisusele;

Muudatusettepanek  208

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ca) meediaturg tervikuna, sealhulgas seotud teenused, nagu toodete trükkimine ja levitamine, internetikeskkonna osalised, nagu väga suurte digiplatvormide või väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad, ning avalik-õigusliku meediateenuse osutajad.

Muudatusettepanek  209

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Asjaomased riigi reguleerivad asutused või organid teevad omal algatusel või nõukoja taotlusel kontsentratsioonide järelhindamise, võttes arvesse lõikes 2 osutatud kriteeriume.

Muudatusettepanek  210

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6b. Käesolevas artiklis osutatud hinnangud ja arvamused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  211

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui artikli 21 kohast hindamist või konsulteerimist ei toimu, koostab nõukoda komisjoni taotlusel arvamuse meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui meediaturu kontsentratsioon võib mõjutada meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele. Nõukoda võib juhtida komisjoni tähelepanu meediaturu kontsentratsioonile, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist.	1. Kui artikli 21 kohast hindamist või konsulteerimist ei toimu, koostab nõukoda omal algatusel või komisjoni taotlusel arvamuse meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, kui meediaturu kontsentratsioon võib mõjutada meediateenuste siseturu toimimist. Nõukoda tugineb oma arvamuses artikli 21 lõikes 2 sätestatud elementidele. Nõukoda võib juhtida Euroopa Parlamendi ja komisjoni tähelepanu meediaturu kontsentratsioonile, mis tõenäoliselt mõjutab meediateenuste siseturu toimimist.

Muudatusettepanek  212

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Nõukoda võtab täiel määral arvesse kodanikuühiskonna ja meediasektori muude sidusrühmade sisendit, kui ta otsustab, kas koostada hinnang kontsentratsiooni kohta, mis objektiivselt mõjutaks meediaturgu.

Muudatusettepanek  213

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Riigi reguleeriv asutus, kellele arvamus on suunatud, annab 90 päeva jooksul nõukojale teada meetmed, mida ta on soovituste järgimiseks võtnud.

Muudatusettepanek  214

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22a
	Meediaturu kontsentratsiooni uurimine seoses süstemaatilise mittevastavusega
	1. Komisjon võib kooskõlas artikli 22 lõikega 1e esitatud nõukoja soovituse põhjal, Euroopa Parlamendi taotlusel või omal algatusel uurida meediaturu kontsentratsiooni, et selgitada välja, kas kontsentratsiooni tõttu on süstemaatiliselt jäetud täitmata käesolevas määruses sätestatud kohustused ja seatud sellega tõsisesse ohtu meedia sõltumatus, mitmekesisus ja -vabadus. Komisjon viib uurimise lõpule kuue kuu jooksul. Kui uurimise tulemused näitavad, et meediaturu kontsentratsiooni tõttu on süstemaatiliselt jäetud täitmata käesolevas määruses sätestatud kohustused ning on selge oht tõsiselt kahjustada meedia sõltumatust, mitmekesisust ja -vabadust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 22c vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse meediaturu kontsentratsioonis osalevatele ettevõtjatele kõik käitumuslikud või struktuurilised parandusmeetmed, mis peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud, et tagada käesoleva määruse tõhus järgimine ning meediavabaduse, mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitse.
	2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud parandusmeede võib juhul, kui see on süstemaatilisest mittevastavusest mõjutatud meedia sõltumatuse, mitmekesisuse ja -vabaduse säilitamiseks või taastamiseks proportsionaalne ja vajalik, hõlmata uurimisaluse meediaturu kontsentratsiooniga seotud ettevõtjatele keeldu piiratud aja jooksul jätkata või alustada uut meediaturu kontsentratsiooni, nagu on määratletud käesoleva määruse artikli 2 punktis 13.
	3. Meediaturu kontsentratsioon loetakse käesolevas määruses sätestatud kohustuste süstemaatiliseks täitmata jätmiseks, kui nõukoja poolt käesoleva määruse artikli 22 kohaselt esitatud kontsentratsioone käsitlevates arvamustes jõutakse järeldusele, et esineb võimalik oht meedia sõltumatusele, mitmekesisusele ja -vabadusele, ning komisjonile esitatakse käesoleva määruse artikli 22 lõike 1e kohane soovitus, milles soovitatakse tal algatada uurimine, et teha kindlaks, kas asjaomane meediaturu kontsentratsioon kujutab endast tõsist ohtu meedia sõltumatusele, mitmekesisusele ja -vabadusele. Uurimisel võtab komisjon arvesse ELi lepingu artikli 7 alusel algatatud menetlusi.
	4. Komisjon edastab oma järeldused liikmesriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele kuue kuu jooksul alates nõukoja poolt käesoleva määruse artikli 22 lõike 1e kohaselt esitatud soovituse vastuvõtmise kuupäevast. Komisjon selgitab oma järeldustes, kas tema seisukoha järgi on käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 tingimused täidetud ning milliseid parandusmeetmeid ta vajalikuks ja proportsionaalseks peab. Komisjoni järeldused avalikustatakse ning tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	5. Komisjon võib meediaturu kontsentratsiooni uurimise käigus selle kestust pikendada, kui see on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne. Käesoleva lõike kohaste pikenduste kogukestus ei tohi ületada kuut kuud. Komisjon teavitab sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
	6. Tagamaks, et meediaturu kontsentratsiooni korral täidetakse käesolevas määruses sätestatud kohustusi tõhusalt, vaatab komisjon kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 kehtestatud parandusmeetmed korrapäraselt läbi. Komisjonil on õigus neid parandusmeetmeid muuta, kui ta teeb meediaturu kontsentratsiooni uurimise käigus kindlaks, et meetmed ei ole mõjusad.

Muudatusettepanek  215

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22b
	Mittevastavus
	1. Kui komisjon leiab, et meediaturu kontsentratsioon on süstemaatiliselt vastuolus käesoleva määrusega ja seeläbi seatakse tõsiselt ohtu meedia sõltumatus, mitmekesisus ja -vabadus, võtab komisjon artikli 22c kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, milles ta esitab oma järeldused mittevastavuse kohta (edaspidi „mittevastavust käsitlev otsus“).
	2. Komisjon püüab võtta mittevastavust käsitleva otsuse vastu 12 kuu jooksul alates artikli 22a kohase uurimise algatamisest.
	3. Enne mittevastavust käsitleva otsuse vastuvõtmist edastab komisjon asjaomastele ettevõtjatele oma järeldused. Järeldustes selgitab komisjon, milliste meetmete võtmist ta kaalub või milliseid meetmeid peaks ettevõtjad tema arvates ise võtma, et järeldusi tulemuslikult arvesse võtta.
	4. Kui komisjon kavatseb võtta vastu mittevastavust käsitleva otsuse, võib ta konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega.
	5. Mittevastavust käsitlevas otsuses annab komisjon asjaomastele ettevõtjatele korralduse mittevastavus piisava tähtaja jooksul lõpetada ning selgitada, kuidas nad kavatsevad kõnealust otsust täita.
	6. Asjaomased ettevõtjad esitavad komisjonile kirjelduse meetmetest, mida nad on võtnud, et tagada mittevastavust käsitleva otsuse täitmine.
	7. Kui komisjon otsustab mittevastavust käsitlevat otsust mitte vastu võtta, lõpetab ta menetluse.
	8. Komisjoni tehtud mittevastavust käsitlevad otsused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  216

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22c
	Delegeeritud õigusaktid
	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
	2. Artiklites 22a ja 22b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [väljaannete talitus palun sisestada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].
	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 22a ja 22b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	6. Artiklite 22a ja 22b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Muudatusettepanek  217

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja kontrollitavuse põhimõtetele.	1. Kasutajaskonna mõõtmise süsteemid ja meetodid peavad vastama läbipaistvuse, erapooletuse, kaasavuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrreldavuse ja kontrollitavuse põhimõtetele.

Muudatusettepanek  218

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ilma et see piiraks ettevõtete ärisaladuste kaitset, esitavad ettevõtjad, kes pakuvad endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele ning meediateenuse osutajate ja reklaamijate volitatud kolmandatele isikutele põhjendamatu viivituseta ja tasuta täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme.	2. Ilma et see piiraks ettevõtete ärisaladuste kaitset direktiivi (EL) 2016/943 artikli 2 punkti 1 tähenduses, esitavad ettevõtjad, kes pakuvad endale kuuluvaid kasutajaskonna mõõtmise süsteeme, meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele ning meediateenuse osutajate ja reklaamijate volitatud kolmandatele isikutele põhjendamatu viivituseta ja tasuta täpse, üksikasjaliku, põhjaliku, arusaadava ja ajakohase teabe neis kasutajaskonna mõõtmise süsteemides kasutatava metoodika kohta. See säte ei mõjuta liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme.

Muudatusettepanek  219

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriikide reguleerivad asutused või organid julgustavad kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujaid koos meediateenuse osutajate, neid esindavate organisatsioonide ja muude huvitatud isikutega koostama käitumisjuhendeid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, muu hulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid.	3. Riikide reguleerivad asutused või organid julgustavad kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujaid koos meediateenuse osutajate, neid esindavate organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja muude huvitatud isikutega koostama käitumisjuhendeid ning koostavad riikide reguleerivate asutuste või organite toetusel käitumisjuhendid, mille eesmärk on aidata kaasa lõikes 1 osutatud põhimõtete järgimisele, muu hulgas edendades sõltumatuid ja läbipaistvaid auditeid.
	Käitumisjuhendites tuleks näha ette korrapärane, läbipaistev ja sõltumatu kontroll ning nende eesmärkide saavutamise hindamine. Käitumisjuhenditega tuleks näha ette tõhus rakendamine, sealhulgas asjakohasel juhul proportsionaalsete karistuste abil. Käitumisjuhendite koostamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata väikestele meediakanalitele, et tagada nende kasutajaskonna nõuetekohane mõõtmine.

Muudatusettepanek  220

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate esindajate ja muude huvitatud isikute vahel.	5. Nõukoda edendab kasutajaskonna mõõtmise süsteemide kasutuselevõtuga seotud parimate tavade vahetamist korrapärase dialoogi kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste või organite esindajate, kasutajaskonna mõõtmise süsteemide pakkujate esindajate, meediateenuse osutajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude huvitatud isikute vahel.

Muudatusettepanek  221

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Riikliku reklaami jaotamine	Riikliku reklaami ja muu riigi rahalise toetuse jaotamine ja läbipaistvus

Muudatusettepanek  222

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Avaliku sektori rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuse osutajatele reklaami eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju.	1. Avaliku sektori, sealhulgas Euroopa Liidu, riigi või kohaliku tasandi rahalisi vahendeid või muid tasusid või eeliseid, mida ametiasutused annavad meediateenuse osutajatele, sealhulgas väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele reklaami eesmärgil, antakse läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ning avatud, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate menetluste kaudu. Rahalised vahendid, mille ametiasutus eraldab ühele meediateenuse osutajale, sealhulgas väga suure digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujale, ei tohi ületada 15 % kogueelarvest, mille kõnealune ametiasutus eraldab kõigile asjaomasel Euroopa, riigisisesel või kohalikul turul tegutsevatele meediateenuse osutajatele kokku. Käesolev artikkel ei mõjuta riigihanke-eeskirju ega poliitilist reklaami.

Muudatusettepanek  223

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Avaliku sektori asutused, sh riiklikud, föderaalsed või piirkondlikud valitsused, reguleerivad asutused või organid, riikliku või piirkondliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused ning rohkem kui miljoni elanikuga territoriaalüksuse kohalikud omavalitsused teevad üldsusele igal aastal kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava, üksikasjaliku teabe meediateenuse osutajatele eraldatud reklaamikulude kohta, sh vähemalt järgmised andmed:	2. Asjaomased avaliku sektori asutused, sh liidu, riiklikul, föderaalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil, reguleerivad asutused või organid, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi riigi omanduses olevad ettevõtted või muud riigi kontrolli all olevad üksused teevad üldsusele igal aastal elektrooniliselt ja kasutusmugavalt kättesaadavaks täpse, põhjaliku, arusaadava ja masinloetavas vormis üksikasjaliku teabe meediateenuse osutajatele ja internetiplatvormide pakkujatele eraldatud reklaamikulude ja muu rahalise toetuse kohta, mis on saadud avalikest vahenditest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest, sh vähemalt järgmised andmed:

Muudatusettepanek  224

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) nende meediateenuse osutajate ametlikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti;	(a) nende meediateenuse osutajate ja digiplatvormide pakkujate ametlikud nimed, kellelt reklaamiteenuseid osteti või kellele anti eelis;

Muudatusettepanek  225

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja kohta kulutatud summa.	(b) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja või digiplatvormide pakkujate kohta kulutatud summa ning ühele meediateenuse osutajatele eraldatud rahaliste vahendite osakaal kogu meediateenuse osutajatele eraldatud kogueelarvest asjaomasel Euroopa, riiklikul või kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek  226

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigi reguleerivad asutused või organid jälgivad riikliku reklaami jaotamist meediaturgudel. Selleks et hinnata lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud riiklikku reklaami käsitleva teabe täpsust, võivad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid nõuda lõikes 2 osutatud üksustelt lisateavet, muu hulgas teavet lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohaldamise kohta.	3. Riigi reguleerivad asutused või organid jälgivad riikliku reklaami jaotamist või muu rahalise toetuse eraldamist meediateenuste osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele. Selleks et hinnata lõike 2 kohaselt kättesaadavaks tehtud riiklikku reklaami ja muud rahalist toetust käsitleva teabe täpsust, võivad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid nõuda lõikes 2 osutatud üksustelt lisateavet, muu hulgas teavet lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohaldamise kohta.

Muudatusettepanek  227

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Nõukoda võib omal algatusel või kodanikuühiskonna, ajakirjandusorganisatsioonide või muude asjaomaste sidusrühmade sisendi alusel otsustada hinnata Euroopa Liidu rahaliste vahendite eraldamist liikmesriikide valitsuste poolt ning esitada arvamuse lõike 1 kohaldamise ja järgimise kohta.

Muudatusettepanek  228

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Riikide reguleerivad asutused või organid esitavad ametiasutuste poolt lõike 2 kohaselt esitatud andmed kaks korda aastas Euroopa meediateenuste nõukojale, et luua riigi rahalise toetuse Euroopa andmebaas.

Muudatusettepanek  229

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3c. Ametiasutuste poolt meediateenuse osutajatele hädaolukorra sõnumite edastamiseks riigi vahendite eraldamise suhtes kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid kuue kuu möödumisel hädaolukorra meetmete vastuvõtmisest. Sellise eraldamise suhtes kohaldatakse alati lõikes 1 sätestatud nõudeid.

Muudatusettepanek  230

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3d. Liikmesriigid avaldavad igal aastal üksikasjalikud andmed kõigi lepingute kohta, mis on sõlmitud ametiasutuste või riigile kuuluvate ettevõtete ja meediateenuse osutajate või muude samasse kontserni kuuluvate üksuste ja nende tegelike kasusaajate vahel. Aruanne tuleks avaldada koos riigi reguleerivate asutuste iga-aastaste aruannetega riikliku reklaami ja muu rahalise toetuse kohta.

Muudatusettepanek  231

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Riigi vahendite eraldamisel meediateenuse osutajatele, et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõudeid. Käesolev artikkel ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist.	4. Riikliku reklaami või muu rahalise toetuse eraldamisel meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele, et osta neilt muid kaupu või teenuseid peale riikliku reklaami, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõudeid. Käesolev artikkel ei mõjuta riigiabi eeskirjade kohaldamist.

Muudatusettepanek  232

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Komisjon võtab järelevalve tegemisel arvesse nõukoja aruandeid, hinnanguid ja soovitusi, kodanikuühiskonna sisendit, meedia mitmekesisuse seire vahendite tulemusi ja õigusriigi olukorda käsitlevate aruannete järeldusi.

Muudatusettepanek  233

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Järelevalve hõlmab järgmist:	3. Järelevalve hõlmab eelkõige järgmist:

Muudatusettepanek  234

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(ba) üksikasjalik ülevaade riikliku reklaami jaotamisest ja riigi rahalise toetuse, sealhulgas Euroopa Liidu rahaliste vahendite eraldamisest meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele;

Muudatusettepanek  235

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bb) hinnang, mis käsitleb meediateenustele riigi toetuste eraldamise reegleid ja tavasid;

Muudatusettepanek  236

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(bc) üksikasjalik hinnang meediat reguleerivate organite otsustele, et teha kindlaks, kas on kahjustatud sõltumatut otsustusprotsessi või riigi ametiasutuste või organite sõltumatust;

Muudatusettepanek  237

 

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast seda iga nelja aasta järel hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.	1. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast seda iga kahe aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse rakendamist ja esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Siseturul meediateenuste ühise raamistiku loomine (Euroopa meediavabaduse määrus) ja direktiivi 2010/13/EL muutmine
Viited	COM(2022)0457 – C9-0309/2022 – 2022/0277(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	CULT 17.10.2022
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	LIBE 17.10.2022
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	16.3.2023
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Ramona Strugariu 22.3.2023
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.4.2023
Vastuvõtmise kuupäev	18.7.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 10 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdalena Adamowicz, Abir Al-Sahlani, Konstantinos Arvanitis, Malik Azmani, Katarina Barley, Pietro Bartolo, Theresa Bielowski, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Karolin Braunsberger-Reinhold, Saskia Bricmont, Patricia Chagnon, Clare Daly, Lena Düpont, Nicolaus Fest, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Fabienne Keller, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Juan Fernando López Aguilar, Lukas Mandl, Erik Marquardt, Nadine Morano, Emil Radev, Paulo Rangel, Isabel Santos, Birgit Sippel, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Yana Toom, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Damian Boeselager, Gwendoline Delbos-Corfield, Matjaž Nemec, Jan-Christoph Oetjen, Kostas Papadakis, Cristian Terheş, Miguel Urbán Crespo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Andrus Ansip, Robert Biedroń, Eric Minardi, Jan Olbrycht, Christian Sagartz

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38	+
PPE	Magdalena Adamowicz, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Karolin Braunsberger-Reinhold, Lena Düpont, Lukas Mandl, Jan Olbrycht, Emil Radev, Paulo Rangel, Christian Sagartz, Javier Zarzalejos
Renew	Abir Al-Sahlani, Andrus Ansip, Malik Azmani, Sophia in 't Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Jan-Christoph Oetjen, Ramona Strugariu, Yana Toom
S&D	Katarina Barley, Pietro Bartolo, Robert Biedroń, Theresa Bielowski, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Juan Fernando López Aguilar, Matjaž Nemec, Isabel Santos, Birgit Sippel, Elena Yoncheva
Verts/ALE	Damian Boeselager, Saskia Bricmont, Gwendoline Delbos-Corfield, Alice Kuhnke, Erik Marquardt, Tineke Strik

 

10	–
ECR	Patryk Jaki, Cristian Terheş
ID	Patricia Chagnon, Nicolaus Fest, Eric Minardi, Annalisa Tardino
NI	Kostas Papadakis
The Left	Konstantinos Arvanitis, Clare Daly, Miguel Urbán Crespo

 

1	0
PPE	Nadine Morano

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Siseturul meediateenuste ühise raamistiku loomine (Euroopa meediavabaduse määrus) ja direktiivi 2010/13/EL muutmine
Viited	COM(2022)0457 – C9-0309/2022 – 2022/0277(COD)
EP-le esitamise kuupäev	16.9.2022
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	CULT 17.10.2022
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.10.2022	LIBE 17.10.2022
Kaasatud komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	LIBE 16.3.2023	IMCO 16.3.2023
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Sabine Verheyen 9.2.2023
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.3.2023	26.4.2023
Vastuvõtmise kuupäev	7.9.2023
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 3 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Christine Anderson, Andrea Bocskor, Ilana Cicurel, Laurence Farreng, Tomasz Frankowski, Catherine Griset, Sylvie Guillaume, Hannes Heide, Irena Joveva, Niyazi Kizilyürek, Predrag Fred Matić, Martina Michels, Niklas Nienass, Diana Riba i Giner, Monica Semedo, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Maria Walsh, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Isabella Adinolfi, Vilija Blinkevičiūtė, Ibán García Del Blanco, Chiara Gemma, Marcel Kolaja
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Clara Aguilera, Delara Burkhardt, Margarita de la Pisa Carrión, Angel Dzhambazki, Niclas Herbst, Alessandro Panza
Esitamise kuupäev	12.9.2023

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

24	+
PPE	Asim Ademov, Isabella Adinolfi, Tomasz Frankowski, Niclas Herbst, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Maria Walsh, Milan Zver
Renew	Ilana Cicurel, Laurence Farreng, Irena Joveva, Monica Semedo
S&D	Clara Aguilera, Vilija Blinkevičiūtė, Delara Burkhardt, Ibán García Del Blanco, Sylvie Guillaume, Hannes Heide, Predrag Fred Matić
The Left	Niyazi Kizilyürek, Martina Michels
Verts/ALE	Marcel Kolaja, Niklas Nienass, Diana Riba i Giner

 

3	-
ID	Christine Anderson, Catherine Griset
NI	Andrea Bocskor

 

4	0
ECR	Angel Dzhambazki, Chiara Gemma, Margarita de la Pisa Carrión
ID	Alessandro Panza

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [3] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.