RAPORT ettepaneku kohta nimetada Bettina Michelle Jakobsen kontrollikoja liikmeks
13.10.2023 - (C9‑0332/2023 – 2023/0807(NLE))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Victor Negrescu
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
ettepaneku kohta nimetada Bettina Michelle Jakobsen kontrollikoja liikmeks
(C9‑0332/2023 – 2023/0807(NLE))
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0332/2023),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 129,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0292/2023),
A. arvestades, et nõukogu konsulteeris 8. septembri 2023. aasta kirjas Euroopa Parlamendiga Bettina Michelle Jakobseni kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;
B. arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas seejärel Bettina Michelle Jakobseni kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud nõudeid; arvestades, et selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon Bettina Michelle Jakobsenilt elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;
C. arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 12. oktoobril 2023. aastal Bettina Michelle Jakobseni kuulamise, kus ta esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;
1. toetab nõukogu ettepanekut nimetada Bettina Michelle Jakobsen kontrollikoja liikmeks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
1. LISA: BETTINA MICHELLE JAKOBSENI ELULOOKIRJELDUS
Haridus
magistrikraad avaliku sektori juhtimises (MPG), Kopenhaageni ülikool ja Kopenhaageni ärikool, 2012
KIOL – avaliku sektori haldamise kursus, 2004/2005 magistrikraad õigusteaduses, Kopenhaageni ülikool, 1990
Ülikooli sisseastumise kvalifikatsioon – spetsialiseerunud nüüdiskeeltele, 1982
Tööhõive
Euroopa Kontrollikoja Taani liige ajavahemikul 1. september 2015 kuni 28. veebruar 2024
Riigikontrolöri abi, Taani Riigikontroll, 2005–2015; direktor, Taani Riigikontroll, 2002–2005
Audiitor, NATO rahvusvaheline audiitorkogu, NATO peakorter, Brüssel, Belgia, 1997
–2002
Erinõunik, Taani Riigikontroll, 1996–1997; osakonna juhataja, Taani Riigikontroll, 1990–1996
Erialane töökogemus
Euroopa Kontrollikoja Taani liige, 1. september 2015 kuni 28. veebruar 2024
2015. aasta septembrist kuni 2016. aasta maini I auditikoja (loodusvarade säästev kasutamine) liige ja seejärel Ill auditikoja (ELi välistegevus, turvalisus ja õigus) liige.
Alates 2018. aasta maist: Ill auditikoja eesistuja ja kontrollikoja halduskomisjoni liige.
2016. aasta juunist kuni 2020. aasta juunini: auditi kvaliteedikontrolli komitee liige.
1
Vastutab seni avaldamata/käimasolevate auditite eest järgmistes valdkondades:
1. algatus „Spotlight“: ELi ja ÜRO ühine algatus naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vastu võitlemiseks kogu maailmas (eriaruande avaldamine on kavandatud 11. septembriks 2023);
2. Türgi pagulasrahastu audit.
Vastutav liige järgmiste avaldatud eriaruannete eest:
3. eriaruanne nr 27/2022: „ELi toetus piiriülesele koostööle naaberriikidega“;
4. eriaruanne nr 05/2022: „ELi institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisus: Üldine valmisoleku tase ei vasta ohtudele“;
5. eriaruanne nr 19/2021: „Europoli toetus rändajate smugeldamise vastu võitlemiseks: hinnatud partner, kuid andmeallikaid ja tulemuste mõõtmist on liiga vähe kasutatud“;
6. eriaruanne nr 20/2019: „Piirikontrolli toetavad ELi infosüsteemid: kasulikud töövahendid, kuid rohkem tuleb keskenduda andmete õigeaegsusele ja terviklusele“;
7. eriaruanne nr 32/2018: „ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks: paindlik, kuid piisavalt fookustamata“;
8. eriaruanne nr 27/2018: „Türgi pagulasrahastu: kasulik abi, kuid vajab kulutõhususe suurendamiseks täiustamist“;
9. eriaruanne nr 14/2018: „ELi keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumavaldkonna tippkeskused: tulemusi on vaja parandada“;
10. eriaruanne nr 15/2018: „Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude tugevdamine: edusammud on napid ja aeglased“;
11. eriaruanne nr 07/2018: „ELi ühinemiseelne abi Türgile: siiani on sellega saavutatud vaid piiratud määral tulemusi“;
12. eriaruanne nr 11/2017: „Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond: hoolimata mõningatest puudustest on algus olnud lootustandev“;
13. eriaruanne nr 09/2017: „ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja Kagu-Aasias“;
14. eriaruanne nr 34/2016: „Toidu raiskamise vastane võitlus: ELi võimalus parandada toiduainete tarneahela ressursitõhusust“;
15. eriaruanne nr 30/2016: „Hondurase prioriteetsetele valdkondadele eraldatud ELi toetuse mõjusus“;
16. eriaruanne nr 18/2016: „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“;
17. eriaruanne nr 06/2016: „Loomahaiguste tõkestamiseks mõeldud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid“.
Riigikontrolöri abi, Taani Riigikontroll, 2005–2015
Erinevate Taani ministeeriumide, omavalitsuste ja piirkondade finants-, vastavus- ja tulemusauditid. Direktorite ning ligikaudu 50 audiitori ja töötaja juhtimine.
Vastutav parlamendi avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjonile aruannete koostamise eest riigi raamatupidamisarvestuse auditeerimise kohta.
Direktor, Taani Riigikontroll, 2002–2005
Vastutav nelja ministeeriumi finants- ja vastavusauditite eest. 17 audiitori ja töötaja juhtimine.
Audiitor, NATO rahvusvaheline audiitorkogu, 1997–2002
Esimene Taani kodanik sellisel ametikohal 27 aasta jooksul ja esimene naine, kes töötas audiitorina NATOs. Töö hõlmas erinevate NATO organisatsioonide ja projektide finants-, vastavus-, tulemus- ja taristuauditit.
Osakonna juht ja erinõunik, Taani Riigikontroll, 1990–1997
Erinevate ministeeriumide ja Põhjamaade Nõukogu institutsioonide finants-, vastavus- ja tulemusauditid.
Muud rahvusvahelised kogemused
2011–2015: Euroopa Investeerimispanga (EIP) auditikomisjoni liige Luksemburgis
2014–2015: Euroopa Investeerimisfondi (EIF) audiitornõukogu liige Luksemburgis
2012–2015: Euroopa Nõukogu auditikomisjoni esimees Strasbourgis
2007–2015: Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) kutsestandardite komitee, mis koostab avalikud auditeerimisstandardid, mida kohaldatakse riiklikele auditeerimisasutustele kogu maailmas, aseesimees ja esimees
2. LISA: BETTINA MICHELLE JAKOBSENI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
Tööülesannete täitmine: kogemus ja tulevikuplaanid
1. Millised on olnud Teie peamised saavutused kontrollikoja liikmena? Millised on olnud suurimad tagasilöögid?
Viimase kaheksa aasta jooksul olen kontrollikoja liikmena andnud oma panuse kontrollikoja töösse mitmes eri valdkonnas ja rollis, näiteks:
III auditikoja eesistujana (valiti 2018. aasta mais ja valiti tagasi 2020. ja 2022. aastal) määran ja kontrollin auditikoja tööd tihedas koostöös auditikoja direktori ja kolleegidega.
Olen kontrollikoja halduskomisjoni aktiivne liige. Selles ametis olen osalenud ka arvukates värbamismenetlustes, kus olen aidanud kaasa naisjuhtide arvu märkimisväärsele suurenemisele kontrollikojas.
Olen töötanud kahel ametiajal kontrollikoja auditi kvaliteedikontrolli komitee liikmena, kus aitasin kaasa kontrollikoja auditimetoodika pidevale arendamisele ja kontrollisin paljude eriaruannete kvaliteeti erinevates auditikodades.
Olen alati pooldanud tõhusat, eetilist ja läbipaistvat avaliku sektori haldust, millel on tugev aruandekohustus ja auditikord.
Tagasilööke ei ole ma kontrollikojas töötamise ajal palju kogenud. Siiski kahetsen, et me ei ole viimastel aastatel suutnud rahuldada parlamendi taotlust anda konkreetne hinnang mitmeaastase finantsraamistiku rubriigile „Globaalne Euroopa“.
Juhtidena seisame sageli silmitsi olukorraga, kus tahaksime teha palju asju, kuid piiratud ressursside tõttu peame tegema raskeid valikuid ja seadma prioriteediks need tegevused, mis annavad tõenäoliselt parima hinna ja kvaliteedi suhte. Me peaksime siiski alati olema avatud strateegiliste valikute ümberhindamisele, kuna aeg ja asjaolud muutuvad. Sellega seoses töötame praegu selle nimel, et anda alates 2024. aastast konkreetne hinnang Globaalse Euroopa kohta, kasutades kokkuhoidu, mis on seotud Euroopa Arengufondide (EAF) järkjärgulise kaotamisega.
2. Tooge välja oma pädevusvaldkonnas saadud olulisimad kogemused ning nimetage tähtsaimad töövõidud ja audititulemused.
Kontrollikoja liikmena töötatud aja jooksul vastutasin 16 avaldatud eriaruande eest:
21/2023: „Algatus „Spotlight“ naistevastase vägivalla kaotamiseks: ambitsioonikas, kuid seni piiratud mõjuga“;
27/2022: „ELi toetus piiriülesele koostööle naaberriikidega – väärtuslik toetus, kuid rakendamine algas väga hilja ja koordineerimisprobleemid vajavad lahendamist“;
05/2022: „ELi institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisus: Üldine valmisoleku tase ei vasta ohtudele“;
19/2021: „Europoli toetus rändajate smugeldamise vastu võitlemiseks: hinnatud partner, kuid andmeallikaid ja tulemuste mõõtmist on liiga vähe kasutatud“;
20/2019: „Piirikontrolli toetavad ELi infosüsteemid: kasulikud töövahendid, kuid rohkem tuleb keskenduda andmete õigeaegsusele ja terviklusele“;
32/2018: „ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks: paindlik, kuid piisavalt fookustamata“;
27/2018: „Türgi pagulasrahastu: kasulik abi, kuid vajab kulutõhususe suurendamiseks täiustamist“;
14/2018: „ELi keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumavaldkonna tippkeskused: tulemusi on vaja parandada“;
15/2018: „Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude tugevdamine: edusammud on napid ja aeglased“;
07/2018: „ELi ühinemiseelne abi Türgile: siiani on sellega saavutatud vaid piiratud määral tulemusi“;
11/2017: „Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond: hoolimata mõningatest puudustest on algus olnud lootustandev“;
09/2017: „ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna-ja Kagu-Aasias“;
34/2016: „Toidu raiskamise vastane võitlus: ELi võimalus parandada toiduainete tarneahela ressursitõhusust“;
30/2016: „Hondurase prioriteetsetele valdkondadele eraldatud ELi toetuse mõjusus“;
18/2016: „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“
06/2016: „Loomahaiguste tõkestamiseks mõeldud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid“.
Nagu loetelust nähtub, on minu auditiülesanded hõlmanud palju huvitavaid ja mitmekesiseid teemasid, millest igaüks annab uusi teadmisi asjakohastes poliitikavaldkondades.
Mul on olnud au teha koostööd paljude kvalifitseeritud kolleegide ja auditirühmadega ning komisjoni mitmete erinevate peadirektoraatidega. Suhtlen otse auditeeritavate ja kontrollikoja kolleegiumiga ning püüan alati olla konstruktiivne ja aus vestluspartner.
Minu aeg kontrollikojas on mulle õpetanud, kui oluline on valvsalt kaitsta meie auditeerimisõigusi ja anda aru kõigist rikkumistest.
Samuti usun kindlalt, et meie audititähelepanekud ja järeldused on meie omad ega tohiks olla avatud läbirääkimisteks ega välisele survele. Kuigi auditisoovitustel on tõenäolisem mõju, kui need heaks kiidetakse, usun, et on olukordi, kus on targem, et meie kui sõltumatud välisaudiitorid „nõustume mitte nõustuma“ oma auditeeritavatega. Sellises olukorras on parlamendi toetus hädavajalik ja mitmel juhul on see viinud selliste soovituste rakendamiseni, mida ei olnud esialgu heaks kiidetud. Sain need õppetunnid varakult ja jään nendele põhimõtetele truuks, seda ka kolleegide aruannete läbivaatamisel ja kommenteerimisel.
3. Millist lisaväärtust annaks Teie teiseks ametiajaks kontrollikotta tagasi nimetamine ja miks oleks see kasulik Teie vastutusvaldkonnale? Kas tahaksite vastutusvaldkonda vahetada? Mis Teid motiveerib?
Minu eesmärk uue mandaadi täitmisel oleks jätkata rohkem kui 30-aastase auditikogemuse kasutamist, et edendada kõigi ELi rahaliste vahendite usaldusväärset finantsjuhtimist ning teha usaldusväärseid ja sisukaid auditeid, mis annavad ELi kodanikele lisaväärtust.
Tänu oma kogemustele välistegevuse, julgeoleku ja õiguse alal – kus EL seisab silmitsi paljude probleemide ja ohtudega – soovin jätkata tööd selles valdkonnas, kuna usun, et mul on veel palju õppida ja panustada.
Mind motiveerib võimalus midagi muuta, teha koostööd kolleegidega, kes osalevad aktiivselt meie aruteludes ja aitavad kaasa teadmiste jagamisele, meeskonnavaimule ja kollegiaalsusele. Samuti motiveerib mind ja minu kabineti meeskonda see, et minu auditikoja kolleegid on mind alates 2018. aastast III auditikoja eesistujana usaldanud ja toetanud.
4. Kuidas tagate auditiülesande kavandatud eesmärkide saavutamise? Kas Te olete kunagi sattunud olukorda, kus auditiülesande täitmine ei olnud võimalik? Miks? Kuidas Te selliseid olukordi lahendate?
Arvan, et enamik audiitoreid on kogenud olukorda, kus auditiülesannet ei olnud võimalik kavandatult täita või kus oli otsene oht, et seda ei saa täita.
Minu kogemuse põhjal tugineb edukas audit põhjalikule ettevalmistusele, varajasele dialoogile auditeeritavaga sellistes küsimustes nagu auditikriteeriumid, tõenäolised tõendusmaterjalid, auditi ajakava ja tulemuste kontrollimine. Kuigi saate valmistuda paljudeks juhtumiteks, peate siiski jääma avatuks ootamatustele, olema kiire, kui asjaolud muutuvad, ja olema valmis muutma oma auditi lähenemisviisi, kui see on vajalik. COVID-19 pandeemia andis sellega seoses mitu õppetundi. Õnneks olen siiani suutnud koos kontrollikoja auditirühmaga täita kõik meie auditieesmärgid.
Tunnistan siiski, et minu viimane audit algatuse „Spotlight“ kohta naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kaotamiseks ei olnud lihtne. Probleemid, millega me kokku puutusime, hõlmasid meie auditeerimisõigustega seotud probleeme, koostöö puudumist, COVID-19 piiranguid ja ebolapuhangut lähetusriigis. Kuigi komisjoni talitused olid üldiselt väga koostööaltid, laekusid dokumendid rakenduspartnerilt väga aeglaselt, põhjustades mitmeid viivitusi. Ühes etapis, kui meie kohapealsed lähetused olid lähenemas, oli meie juurdepääs täielikult blokeeritud ja ma olin sunnitud lähetused peatama ja kaaluma koos oma auditimeeskonnaga, kas on võimalik auditit mõistliku aja jooksul jätkata või kas me peaksime sellest loobuma või selle ulatust vähendama.
Kuigi olukorra lahendamiseks oli tehtud mitmeid katseid, otsustasin teha viimase katse, pöördudes isiklikult vastutava voliniku poole. Rõhutasin, et kui meie juurdepääsu kohe ei taastata, peame auditi lõpetama ja teatama, et 500 miljoni euro suuruse algatuse tõhususe ja tulemuslikkuse kohta ei ole võimalik järeldusi teha, kuna meie auditeerimisõigusi ei austata.
Mul on hea meel öelda, et volinik tegutses kiirelt ja tõhusalt ning me suutsime oma tööd jätkata ja lõpuks täita kõik meie auditieesmärgid.
5. Kui Teid uuesti ametisse nimetataks ja kui Teid juhtumisi valitaks ka auditikoja eesistujaks, siis kuidas te selle tööd korraldaksite ja prioriteete määratleksite? Nimetage kaks-kolm valdkonda, millele edaspidi keskenduda.
Olles juba saanud võimaluse töötada alates 2018. aastast III auditikoja eesistujana, on minu lähenemisviis sellele rollile olnud teha tihedat koostööd meie direktoriga ja jätkata investeerimist tugevatesse teadmushalduse struktuuridesse auditikojas.
Kui mind esimest korda eesistujaks valiti, korraldasin mitu mitteametlikku strateegilist arutelu auditikoja liikmete vahel, mille käigus hindasime viimaste aastate auditite ulatust, kasutatud lähenemisviisi ja saadud õppetunde. Leppisime kokku teatud kohandustes ja kindlaksmääratud valdkondades/teemades, mida tahaksime rohkem prioriseerida. Näiteks keskendusime rohkem rändega seotud teemadele, mis olid suunatud veidi laiema ulatusega audititele, sealhulgas temaatilistele audititele, mitte (ühtsetele) riigiaudititele. Sellest ajast alates oleme suurendanud ka oma tegevust julgeoleku ja õiguse valdkonnas ning viimati kaitsevaldkonnas.
Kehtestasin ka protsessi, mille käigus kaasati auditikoja liikmeid varem programmide koostamise protsessi. Ma viisin sisse koosolekud, kus töötajad tutvustavad liikmetele alt üles põhimõtte kohaselt auditiideid, muutes protsessi dünaamilisemaks ja läbipaistvamaks nii töötajate kui ka auditikoja liikmete jaoks.
III auditikoja eesistujana vaatevinklist nähtuna ja meie suurt auditi mahtu arvestades hõlmavad valdkonnad, mida ma tahaksin rohkem uurida, selliseid teemasid nagu ELi küberturvalisus, kus suuremahulised küberründed on muutunud sagedasemaks ja keerukamaks ohuks. ELi toetuse mõju sellistes valdkondades nagu inimõigused ja õigusriik on samuti teemad, mida pean oluliseks ja kus COVID-19 pandeemia võis põhjustada tagasilangust.
6. Kui peaksite valmistama ette kontrollikoja iga-aastase tööprogrammi ja valima sellesse auditiülesanded, siis mille alusel Te parlamendilt ja/või eelarvekontrollikomisjonilt saadud prioriteetide seast valiku teeksite?
Mida teeksite, kui poliitilised prioriteedid ei kattu kontrollikoja hinnanguga liidu tegevusega seotud riskidele?
Oluline on meelde tuletada, et aluslepingust lähtuva sõltumatu auditeerimisasutusena on kontrollikojal nii eelisõigus kui ka kohustus koostada oma iga-aastane tööprogramm. Seejuures võtame arvesse mitmeid eri tegureid, näiteks poliitikariske, olulisust, ajastust/tähtaega, auditi ulatust, auditi tegemise tõenäolist mõju ja sidusrühmade huvi. Mõned neist elementidest võivad osutada erinevatesse suundadesse. Lõppkokkuvõttes sõltub paljude eri teemade prioritiseerimine ja auditeeritavate valdkondade valik meie ametialasest arvamusest.
Selles otsustusprotsessis konsulteerime põhjalikult eri sidusrühmadega, eelkõige Euroopa Parlamendiga.
Meile laekuvate välisauditi ettepanekute arv (ainuüksi komisjonide esimeeste konverentside nimekirjast) on aga oluliselt suurem kui igal aastal tehtavate auditite arv. Mõned ettepanekud, kuigi need on poliitiliselt väga asjakohased, ei pruugi olla piisavalt küpsed või teostatavad (nt võib olla olemas poliitika, kuid siiani on tehtud vähe kulutusi) või võivad eeldada hindamist, mis läheb kaugemale meie auditivolitustest. Sellistel juhtudel oleks minu lähenemisviis teha koostööd komisjonide esimeeste konverentsi/eelarvekontrollikomisjoniga, et uurida, kas on võimalik kehtestada sisuline auditi ulatus, mis on nii auditi seisukohast teostatav kui ka käsitleb Euroopa Parlamendi väljendatud poliitilist prioriteeti.
Töövoo haldamine, töömeetodid ja tulem
7. Kvaliteetsete, usaldusväärsete ja õigeaegsete aruannete koostamine on ülimalt tähtis.
– Kuidas veendute, et auditi aluseks olevad andmed on usaldusväärsed ja auditileiud kajastavad hetkeolukorda?
Ametialaste auditistandardite kohaselt peavad audiitorid kinnitama erinevatest allikatest ja/või meetoditest saadud tõendeid. Tavaliselt toetume auditi tõendusmaterjali triangulatsioonile, näiteks kinnitades komisjoni aruannetest saadud andmeid muudest allikatest (nt liikmesriigid, rakenduspartnerid ja toetusesaajad) saadud andmetega, mida täiendavad intervjuud ja kohapealsed kontrollid.
Võtame mitmeid meetmeid tagamaks, et meie tulemused ei oleks nende teatamise ajaks aegunud. Üks oluline eeltingimus asjakohase aruande koostamiseks koos asjakohaste soovitustega on see, et audit viiakse läbi õigel ajal. Kui me teeme auditi liiga vara, on tavaliselt vähe kulutusi ja ainult piiratud arv tulemuslikkuse andmeid. Teisest küljest, kui ootame, kuni programmi rakendamine on lõpule viidud, võib meil olla rohkem andmeid, kuid aruande avaldamise ajaks on meie tulemused suurema tõenäosusega aegunud.
Andmete ebapiisav kvaliteet ja/või kättesaadavus on meie auditiaruannetes kahjuks üsna tüüpilised tulemused. Sellistel juhtudel usun, et meie kui audiitorite ülesanne on anda aru puudulikest andmetest või ebausaldusväärsusest, mille me oleme kindlaks teinud, teha kindlaks põhjused ja anda soovitusi tulevikuks.
– Kuidas parandaksite soovituste kvaliteeti ja asjakohasust?
Aastate jooksul on kontrollikoda investeerinud aega ja pingutanud auditisoovituste parandamiseks. Oleme vähendanud soovituste arvu, et keskenduda rohkem nendele elementidele, mis tõenäoliselt annavad kõige rohkem lisaväärtust. Arutame oma auditeeritavatega võimalikke soovitusi varases etapis, alustades sageli pikema loeteluga võimalikest soovitustest, kontrollides igaühe asjakohasust, teostatavust ja kulutõhusust. Samuti hindame oma võimet soovituste täitmist jälgida, st mida me loodame kolme aasta pärast leida?
Arvan, et oleme jõudnud oma auditisoovituste kvaliteedi ja asjakohasuse parandamisel kaugele. Siiski võib nende kulutõhususe kindlaksmääramine olla keeruline. Niisiis arvan, et selles aspektis saame jätkata oma teadmiste ja kogemuste arendamist ja ma tahaksin näha rohkem soovitusi, milles määratakse kindlaks konkreetsed valdkonnad/viisid halduskulude vähendamiseks. Lisaks oleme ikka veel etapis, mida ma nimetaksin „kogemusõppe etapiks“, et teha kindlaks viisid, kuidas optimeerida „tulemuspõhiste vahendite“ kasutamist.
8. Kontrollikoja reformimise eesmärk on auditimeeskonna ja aruannet koostava liikme vastastikuse vastutuse suurendamine.
– Kas Teie kogemuse kohaselt peaks kontrollikoja liige audititegevuses rohkem osalema?
Kontrollikoja liikmetel on erinev taust, oskused ja pädevused. Sama kehtib ka meie kabinettide töötajate ja ühtlasi kontrollikoja audiitorite kohta. Auditiülesanded võivad olla enam-vähem keerukad ja auditeeritavad enam-vähem tundlikud. Samal ajal on auditimeeskonnad erineva suuruse, kogemuste ja võimetega. Need elemendid mõjutavad meilt vajaliku toetuse ja kaasatuse taset. Minu arvates ei oleks kõigile sobiv lähenemisviis liikmete auditeerimisülesannetes osalemise seisukohast optimaalne.
Ma ei arva, et liikmed peaksid oma auditimeeskondi mikrotasandil juhtima. Minu kogemuse kohaselt kipuvad inimesed arenema, kui lubada neil võtta vastutus ja anda neile ülesannete täitmiseks ruumi. Sellegipoolest usun, et liikmetel ja eriti nende kabinettidel peab olema teatav minimaalne osalus auditites, mille eest nad vastutavad. See peaks hõlmama vähemalt nende aktiivset osalemist auditimeeskonnaga peetavates aruteludes kavandamisetapis, ajakohastamist ja arutelusid auditi läbiviimise peamistes etappides, osalemist järelduste tegemise koosolekutel ning selgete volituste andmist ärakuulamismenetluse jaoks.
– Kas oleksite valmis muutma auditimeeskonnaga tehtavat koostööd? Kui jah, siis kuidas?
Usun, et minu praegune lähenemisviis auditimeeskondadega töötamisele ning minu kabineti kogemus ja osalemine on mulle palju kasuks olnud ning ma ei näe erilist põhjust seda lähenemisviisi muuta. Kuid nagu ma eespool märkisin, põhineb minu lähenemisviis teataval paindlikkusel, milles võetakse arvesse individuaalse auditiülesande eripära ja auditimeeskonna koosseisu. Tavaliselt selgitan uue ülesande alguses, millised on minu ootused seoses osalusega (nii minu kui ka minu kabineti), arutan, kas auditijuhil on konkreetseid eelistusi või vajadusi, lepin kokku sideliinides ja sageduses jne.
9. Kuidas soovitaksite kontrollikoja toimimist, töö kavandamist ja tööd (audititsüklit) täiustada ja ajakohastada? Tooge oma esimese ametiaja põhjal välja, mida on kontrollikoja töös head ja mida on halba.
Usun, et meie programmitöö menetlused on valdkond, mida võiks veelgi täiustada ja ühtlustada. Kuigi viimastel aastatel on võetud mõningaid meetmeid meie tööprogrammi paindlikumaks tegemiseks, sealhulgas samme selle mitmeaastaseks muutmiseks, on siiski veel palju teha. Praegune programmitöö protsess on ikka veel pikk, ressursimahukas ja teatud määral seotud traditsiooniliste „silodega“ seoses auditiressursside paigutamisega.
Tunnistame vajadust veelgi tõhustada andmete ja IT-vahendite kasutamist oma audititöös. Samuti näen vajadust suurendada sisemist suutlikkust ja oskusi graafilise kujunduse valdkonnas, sest kvaliteetsed illustratsioonid võivad olla väga tõhus kommunikatsioonivahend audititähelepanekute esitlemisel.
Kontrollikoja organisatsiooni positiivne aspekt on see, et see põhineb kollegiaalsusel. Liikmetena on meil kõigil võrdne sõnaõigus ning paljud erinevad pädevused ja perspektiivid, mille me lauale toome, aitavad rikastada meie arutelusid ja muuta kontrollikoja kolleegiumi rohkemaks kui lihtsalt „selle liikmete summaks“.
Negatiivne aspekt, mis ei ole ebatavaline meie suuruse ja koja struktuuriga institutsiooni puhul, on „silo mentaliteedi“ tekkimise oht. Kuigi kontrollikoja 2016. aasta reformi eesmärk oli muuta meid paindlikumaks ülesandepõhiseks organisatsiooniks, mis võimaldab kiiremini reageerida muutuvatele keskkondadele ja paindlikumalt kasutada ressursse, on seda eesmärki olnud praktikas väga raske saavutada.
10. Aluslepingute kohaselt peab kontrollikoda parlamenti eelarve täitmise kontrollimisel abistama, et kindlustada parem avaliku sektori kontroll kulutuste üle ning ühtlasi tagada kulutõhusus.
– Hinnake oma esimese ametiaja kogemuste põhjal, kuidas kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel veelgi täiustada.
Kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni vaheline pidev avatud ja konstruktiivne dialoog on oluline tagamaks, et meie auditiaruanded vastaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus teie vajadustele.
Selleks et meie aruanded avaldaksid maksimaalset mõju, peab neil olema maine, et need on nii asjakohased kui ka õigeaegsed. Kui Euroopa Parlament arutab meie aruandeid kuulamiste ajal ja töödokumentide koostamisel ning kui meie järeldusi ja soovitusi toetatakse, pakub see hindamatut abi meie aruannete mõju optimeerimisel.
Mul on olnud õnn esitada eelarvekontrollikomisjonile ja teistele Euroopa Parlamendi komisjonidele palju eriaruandeid. Loodan seda ka edaspidi teha ning loodan, et te arutate neid aruandeid ja juhite avalikkuse tähelepanu nii paljudele aruannetele kui võimalik.
– Aga kuidas tugevdada kontrollikoja suhteid riikide kontrolliasutustega?
ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 3 kohaselt peab kontrollikoda tegema riiklike auditeerimisasutustega usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal sõltumatuse.
Minu kogemus näitab, et Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee on hea foorum selliseks koostööks. Korrapäraseid kohtumisi, et arutada vastastikust huvi pakkuvaid teemasid, luua sidemeid ja kontakte, saab kasutada siis, kui on vaja koguda teadmisi uute teemade ja valdkondade kohta, nt taaste- ja vastupidavusrahastu audit, kus nii kontrollikojal kui ka riiklikel auditeerimisasutustel on oluline roll. Kontrollikoja auditiaruannete ja eelkõige aastaaruannete tutvustamine meie liikmesriikide riiklikes kontrolliasutustes on samuti hea võimalus hoida ja tugevdada meie institutsioonide vahelisi suhteid.
Teine valdkond koostöö tegemiseks riiklike auditeerimisasutustega on ametialaste avaliku sektori auditistandardite kehtestamine, kus kontrollikoda on olnud üsna aktiivne. Muud võimalused on osalemine teiste kõrgeimate kontrolliasutuste vastastikustes eksperdihinnangutes.
11. Kuidas toetaksite eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lühendamist parlamendis? Mida saaksite omalt poolt ära teha?
Selle aja jooksul, mil olen olnud kontrollikoja liige, on meie aastaaruande avaldamine toodud umbes ühe kuu võrra varasemaks.
Pingutan jätkuvalt, et protsessid ühtlustada, saavutada koostoime ja teha kindlaks parimad tavad eri poliitikavaldkondade auditeerimisel. Siiski sõltume selles küsimuses ka väga palju meie auditeeritavatest, kellele on finantsmääruse kohaselt antud teatud tähtajad, mille lühendamine ei ole meie kontrolli all.
III auditikojas esineb audititöö lõpuleviimisel korrapäraselt viivitusi, kuna rahvusvahelised organisatsioonid, kelle ülesanne ELi rahaliste vahendite kasutamine on, ei tee õigeaegselt koostööd. III auditikoja eesistuja ja liikmena olen julgustanud ja toetanud selliste organisatsioonide „häbiposti panemist“ aastaaruande asjakohastes peatükkides, et julgustada neid tulevikus õigeaegsemalt koostööd tegema.
Sõltumatus ja ausus
12. Milliseid tagatisi saate anda Euroopa Parlamendile oma sõltumatuse kohta ning mil moel tagate, et Teie eelnev, praegune või tulevane tegevus ei sea kahtluse alla tööd kontrollikojas?
Kontrollikoja liikmete sõltumatus on oluline eeltingimus, et institutsioon saaks toimida ja säilitada sidusrühmade ja ELi kodanike usalduse.
Selle sõltumatuse tagamiseks järgin jätkuvalt täielikult kontrollikoja liikmete käitumisjuhendit. Mul ei ole poliitilisi eelistusi, ärihuve ega välistegevust, mis võiks tekitada kahtlusi seoses minu sõltumatuse või tulemuslikkusega kontrollikoja liikmena.
13. Kuidas toimiksite ELi rahaga seotud tõsise rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist? Kas puutusite esimesel ametiajal sellise olukorraga kokku?
Audiitoritena peame säilitama ametialase skeptitsismi ja professionaalsuse kogu auditiprotsessi vältel, tunnistades võimalust, et võib esineda õigusnormide rikkumisi, pettusi või korruptsiooni. Aluslepingu kohaselt on kontrollikoda kohustatud mis tahes õigusnormide rikkumise juhtumitest aru andma. Teeme koostööd Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuriga ning suuname pettusekahtlusega juhtumid asjakohasele asutusele arutamiseks.
Ma ei ole kontrollikojas töötamise ajal olnud olukorras, kus selline kahtlus on seotud isikutega minu liikmesriigist. Kui selline olukord peaks tekkima, ei erine minu lähenemisviis sellest, kui oleks olnud tegu mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigiga.
14. Huvide konflikt võib kahjustada kontrollikoja mainet. Kuidas lahendaksite võimalikud huvide konfliktid?
Ma avalikustaksin kontrollikoja presidendile kõik huvide konfliktid, mis võivad tekkida või ilmneda, et vabastada end mis tahes seosest asjakohases küsimuses. Ma ei ole siiani sellises olukorras olnud.
15. Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, siis millisega?
Ma ei ole seotud ühegi kohtumenetlusega.
16. Milliseid konkreetseid kohustusi olete valmis võtma läbipaistvuse suurendamiseks, koostöö tihendamiseks ning parlamendi seisukohtade ja audititaotluste asjus tõhusate järelmeetmete tagamiseks?
Kontrollikoja liikmena olen alati olnud kindlalt pühendunud läbipaistvusele ja toetanud kontrollikoja suuremaid jõupingutusi selles valdkonnas. Meie koostöö Euroopa Parlamendi ja eelkõige eelarvekontrollikomisjoniga on oluline, et tagada piisav vastutus ELi vahendite eest.
Kiidan heaks kõik Euroopa Parlamendi esitatud auditiettepanekud, isegi kui me ei suuda neid kõiki alati arvesse võtta. Sellistel juhtudel anname endast parima, et anda selget tagasisidet selle kohta, miks mõningaid ideid ei võeta arvesse. Aastatepikkuse avaliku sektori auditikogemuse põhjal usun, et „rahavoo jälgimise“, st tegelike kulude auditid on enamikul juhtudel parim viis pakkuda maksumaksjatele lisaväärtust ja tagada, et juhtimise eest vastutavad isikud võetakse vastutusele.
Muud küsimused
17. Kas loobute teiseks ametiajaks kandideerimisest, kui parlament Teie kontrollikotta tagasi nimetamist ei toeta?
Olen väga pühendunud oma tööle kontrollikojas ja usun, et saan jätkuvalt anda institutsioonile positiivse panuse. Ma püüan olla väga sõltumatu, professionaalne ja aus ning usun, et minu senine töö on seda näidanud. Kui parlament peaks siiski kahtlema minu sobivuses jätkata kontrollikoja liikmena ja mitte toetama minu ametisse nimetamist, loobuksin kandideerimisest.
18. Kontrollikoja liikme töö nõuab täit tähelepanu ja pühendumist nii institutsioonile endale kui ka liidu usaldusväärsuse suurendamisele kodanike silmis.
– Kuidas oleks võimalik neid ülesandeid kõige paremini täita?
Kaheksa aasta jooksul kontrollikoja liikmena olen pühendanud end institutsiooni tööle. Toetan kindlalt usaldusväärset ja läbipaistvat otsuste tegemist, selget suhtlemist nii sise- kui ka välispartneritega ning liikmete kohustust olla eeskujuks.
– Mitu päeva aastas Te praegu isiklikult Luxembourgis viibite? Kas Teil on plaanis seda ajajaotust muuta?
Elan ja töötan Luxembourgis ning kavatsen seda jätkata.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
Vastuvõtmise kuupäev |
12.10.2023 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 1 0 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Matteo Adinolfi, Gilles Boyer, Olivier Chastel, Caterina Chinnici, Carlos Coelho, Beatrice Covassi, Luke Ming Flanagan, Isabel García Muñoz, Monika Hohlmeier, Joachim Kuhs, Alin Mituța, Markus Pieper, Sándor Rónai, Angelika Winzig |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Eider Gardiazabal Rubial, Jeroen Lenaers, Marian-Jean Marinescu, Mikuláš Peksa, Elżbieta Rafalska |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7) |
Herbert Dorfmann, Andrzej Halicki, Alicia Homs Ginel, Marcos Ros Sempere |