Raport - A9-0436/2023Raport
A9-0436/2023
Euroopa parlament

RAPORT ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta

13.12.2023 - (2023/2085(INI))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Maite Pagazaurtundúa


Menetlus : 2023/2085(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A9-0436/2023
Esitatud tekstid :
A9-0436/2023
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

ELi kodakondsus on olnud osa Euroopa projektist juba üle kolmekümne aasta. Loomise ajal oli see omaette teetähis, olles ainulaadne tingimus, mis eristas ja eristab jätkuvalt Euroopa Liitu teistest poliitilistest reaalsustest.

 

Kolm aastat on möödunud sellest, kui Euroopa Parlament võttis vastu oma viimase aruande ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingute sätete kohaldamise kohta; need on kolm aastat, mis tunduvad justkui kolm aastakümmet, sest oleme kogenud sügavaid muutusi ja erakordseid asjaolusid, sealhulgas sissetungi Ukrainasse ja COVID-19 pandeemiat.

 

Euroopa tuleviku konverentsi järeldustes rõhutati ELi kodakondsuse tugevdamise tähtsust ja mainiti ELi kodakondsuse põhikirja väljatöötamist kui võimalust luua tugevam side kodanike ja liidu vahel. Enne aasta lõppu avaldab komisjon 2023. aasta aruande ELi kodakondsuse kohta, mis peaks sisaldama uusi algatusi, mille eesmärk on ELi kodakondsuse tugevdamine, sealhulgas põhikirja väljatöötamine.

 

See raport on õigeaegne ja vajalik. Euroopa Liit peab oma reeglistikku sisse viima muudatusi, et liikuda edasi ning reageerida geopoliitiliselt ebastabiilses maailmas sündmustele tõhusalt ja kiiresti. Euroopa Parlament on nõudnud konventsiooni vastuvõtmist ja aluslepingute läbivaatamist, kuid isegi praegu tuleb jätkata tööd ELi kodakondsuse tugevdamiseks, tugevdades sellega ka liitu.

 

Tehnoloogilise revolutsiooniga on igast kodanikust saanud liidu tugisammas, s.o ühtekuuluvuse ja meie aja probleemidega toimetuleku oluline tugisammas; ning kuna kodakondsus on Euroopa projekti keskmes ja peegeldab ühist demokraatlikku identiteeti, on vaja kasutada ära selle täielikku potentsiaali, et ületada raskused ning jätkata võimaluste loomist vabaduse ja võrdsuse tähenduses külluslikuks ja väärtuslikuks tulevikuks.

 

Me peame teavitama kodanikke nende õigustest ning lisaks õiguste rakendamise tagamisele peame õigusi ka ajakohastama, pidades uute õiguste loomisel silmas majanduslikku, sotsiaalset ja digitaalset revolutsiooni, mida me praegu läbi elame. Selle saavutamiseks on kasulik keskenduda kõigele sellele, mis meid ühendab, ning töötada välja ELi kodakondsuse põhikiri, mis tooks selgust ja teadmisi.

 

Me peame tegelema negatiivsete tagajärgedega, mis tulenevad ELi kodakondsust käsitlevate Euroopa õigusaktide killustatusest ja erisugusest kohaldamisest liikmesriikides, ning kõigi ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vormidega, mis tekivad kodakondsusõiguste kasutamisel (eriti puudega või tõrjutuse ohus olevate inimeste puhul), ning kõrvaldama takistused ja vanad või uued lüngad – nii digitaalsed kui ka mittedigitaalsed – ELi kodakondsuse kasutamisel.

 

On aeg edendada osalemist, et kodanikud saaksid tõhusalt panustada liidu tegevuskava arendamisse, tugevdades samal ajal esindusdemokraatiat ja ELi institutsioonide legitiimsust.

 

Käesolev raport kajastab seda lähenemisviisi, keskendudes mitte ainult aluslepingute ja ELi kodakondsust käsitlevate õigusaktide kohaldamisega seotud probleemide analüüsimisele, vaid ka ELi kodakondsuse tulevikule, konkreetsete ettepanekute sõnastamisele kodakondsuse tugevdamiseks ning soovituste esitamisele Euroopa institutsioonidele ja liikmesriikidele, et tagada samas suunas liikumine, ning eelkõige komisjonile, et ta saaks selle lisada oma eelseisvasse, 2023. aasta ELi kodakondsust käsitlevasse aruandesse.

 


 

 

LISA: ÜKSUSED VÕI ISIKUD,

KELLELT RAPORTÖÖR SAI SISENDMATERJALI

Vastavalt kodukorra I lisa artiklile 8 kinnitab raportöör, et ta sai raporti koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist sisendmaterjali järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Ecit Foundation

Citizens Pro Europe

PRODEC, Protecting the Rights of Destitute mobile EU Citizens

Barcelona Universitat Autònoma de Barcelona konstitutsiooniõiguse professor ja Jean Monnet’ õppetooli hoidja ad personam

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektor

Euroopa Kodanike Teenistuse (ECAS) tegevdirektor

Madridi autonoomse ülikooli tsiviilõiguse professor

Naiste ja alaealiste vastu suunatud vägivalla vastase võitluse ja sotsiaalabi koordinaator, kaitse ja konsulaarabi peadirektoraat

Õendusabi üldnõukogu, Hispaania

Federalistes d’Esquerres

Akadeemik ja Integreeritud ELi programmi direktor, Deusto ärikool

 

Eespool esitatud loetelu koostamise eest vastutab ainuisikuliselt raportöör.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta

(2023/2085(INI))

 

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3, 6, 9, 10, 11, 12, 21 ja 23,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 20, 21, 22, 24, 26, 45, 46, 47, 48, 153 ja 165,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ[1],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014[2],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires[3],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344[4],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega[5],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013[6],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta[7],

– võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ[8],

– võttes arvesse 18. juuni 2019. aasta nõukogu direktiivi (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP[9],

– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist suuniste kohta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks (COM (2009)0313),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta[10],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrust (EL) 2020/1042, milles sätestatakse COVID-19 puhangust tingitud ajutised meetmed Euroopa kodanikualgatust käsitleva määrusega (EL) 2019/788 ettenähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegade kohta[11],

– võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2020. aasta teatist „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“ (COM(2020)0711),

– võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

– võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2021. aasta teatist „Valimiste usaldusväärsuse kaitsmine ja demokraatliku osaluse edendamine“ (COM(2021)0730),

– võttes arvesse 15. detsembri 2020. aasta komisjoni aruannet „2020. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta – Kodanike võimestamine ja nende õiguste kaitsmine“ (COM(2020)0730),

– võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2020. aasta aruannet (esitatud ELi toimimise lepingu artikli 25 kohaselt) „ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2016–2020 tehtud edusammud“ (COM(2020)0731),

– võttes arvesse oma 14. veebruari 2023. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel[12],

– võttes arvesse oma 14. veebruari 2023. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel[13],

– võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad ELi kodakondsust[14],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ettepanekutega komisjonile investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavade kohta[15],

– võttes arvesse oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsiooni 2020. aasta ELi kodakondsuse ning kodanike võimestamine ja nende õiguste kaitsmise aruande kohta[16],

– võttes arvesse oma 13. juuni 2023. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatust käsitlevate määruste rakendamise kohta[17],

– võttes arvesse oma 14. septembri 2023. aasta resolutsiooni parlamentarismi, Euroopa kodakondsuse ja demokraatia kohta[18],

– võttes arvesse oma 7. juuli 2021. aasta resolutsiooni kodanikega peetavate dialoogide ja kodanike osalemise kohta ELi otsustusprotsessis[19],

– võtta arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kodanike kaasamise kohta: petitsiooniõigus, õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa kodanikualgatus[20],

– võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioon ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul[21],

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta aruannet põhiõiguste kohta,

– võttes arvesse aruannet Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemuste kohta,

– võttes arvesse Eurobaromeetri kiiruuringu 485/2020 ja Eurobaromeetri standarduuringu 99/2023 tulemusi,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0436/2023),

A. arvestades, et ELi kodakondsus kehtestati 1993. aastal Maastrichti lepingu jõustumisega ja seda tugevdati veelgi 2009. aastal Lissaboni lepinguga; arvestades, et selle kehtestamisest on möödunud kolmkümmend aastat ning toimunud on suured sotsiaalsed, digitaalsed, majanduslikud ja poliitilised muutused;

B. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 kohaselt ELi kodakondsus täiendab ja ei asenda liikmesriigi kodakondsust; arvestades, et ELi kodakondsus ei too liidu kodanikele veel kaasa mingeid kohustusi;

C. arvestades, et ELi kodakondsus on ainulaadne konstruktsioon, mis peegeldab ELi kodanike ühist demokraatlikku identiteeti ja ühiseid väärtusi ning on aidanud kaasa sidemete loomisele, võrdõiguslikkuse edendamisele ning rassismi ja diskrimineerimise kõigi vormide tagasilükkamisele; arvestades, et ELi kodakondsus ei ole veel saavutanud oma täielikku potentsiaali;

D. arvestades, et liikumisvabadus on võimaldanud üle 15 miljonil ELi kodanikul[22] elada ja töötada mõnes teises liikmesriigis ning kõigil ELi kodanikel reisida vabalt kogu ELis, muutes ELi kodakondsuse tähtsamaks kui kunagi varem;

E. arvestades, et ELi kodanikel puudub liiga sageli piisav teadlikkus, teadmised ja arusaam ELi kodakondsusest tulenevatest õigustest, kodanikukohustustest ja vabadustest; arvestades, et ELi kodakondsuse praktilises kohaldamises ning sellest tulenevate õiguste ja vabaduste täielikus kasutamises on endiselt olulisi puudujääke, millest osa on tingitud ELi õigusaktide ebaühtlasest rakendamisest liikmesriikides;

F. arvestades, et ELi kodakondsust käsitleva 2020. aasta avaliku konsultatsiooni tulemused näitasid, et üle 60 % osalenutest ei pidanud end oma ELi kodakondsusega seotud õigustest hästi informeerituks[23];

G. arvestades, et lisaks digitaalsele revolutsioonile ning sellega seotud sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele on ELi kodanikud seisnud silmitsi enneolematute probleemidega, mis on tingitud COVID-19 pandeemiast;

H. arvestades, et olemasolevate ja tulevaste õiguste kogumine ja konsolideerimine hõlbustaks ELi kodakondsusest tulenevate õiguste ja vabaduste paremat ja teadlikumat kasutamist;

I. arvestades, et Euroopa tuleviku konverents on konkreetne näide kodanike osalemisest liidu demokraatias; arvestades, et selle järeldused sisaldavad ettepanekuid ja meetmeid, mis kajastavad Euroopa institutsioonide ja ELi kodanike vahelist kokkulepet ELi kodakondsuse tugevdamiseks;

J. arvestades, et olemasolevad takistused ELi kodakondsusega seotud õiguste kasutamisel tekitavad ebavõrdsust ja diskrimineerimist ELi kodanike, eelkõige liikuvate ELi kodanike ja nende pereliikmete, eelkõige laste, ELi piiriülestes piirkondades ja maapiirkondades elavate inimeste ning haavatavate ja tõrjutud rühmade liikmete, näiteks vähemuste, madala sissetulekuga isikute, kodutute, eakate, puuetega inimeste ja digitaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste vahel;

K. arvestades, et peaaegu 87 miljonit ELi kodanikku on mingisuguse puudega[24], neil on raskusi oma kodakondsusega seotud õiguste kasutamisega ning et sellised raskused toovad mõnikord kaasa nende vaba liikumise ja elukoha õiguse otsese äravõtmise ning poliitiliste õiguste kasutamise piirangud;

L. arvestades, et mõned liikmesriigid pakuvad endiselt kuldseid viisasid ehk investoritele elamisloa andmise kavasid kodakondsuse ja seeläbi ELi kodakondsuse saamise vahendina;

Sissejuhatus

1. on seisukohal, et ELi kodakondsus hõlmab jagatud ja ühist Euroopa demokraatlikku identiteeti ning sellega seotud konkreetseid õigusi, kodanikukohustusi ja vabadusi ning et selliste õiguste kasutamine nii internetis kui ka väljaspool seda tugevdab kodanike sidet ELiga ja selle demokraatlikku legitiimsust ning annab neile täiendavaid õigusi;

2. juhib tähelepanu sellele, et ELi kodakondsuse ülesehitamisel tuleb liikuda edasi, et vastata ELi 21. sajandi vajadustele ning hakkama saada uute probleemidega, tunnistades digitaalse innovatsiooni potentsiaali ja vajadust tasakaalustatud lähenemise järele, et tegeleda üleilmastumisest ja uutest tehnoloogiatest tuleneva keerukusega; rõhutab, et demokraatlike protsesside digiteerimine koos ebapiisava digitaalse kirjaoskuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsuga võib süvendada suurenevat digitaalsele lõhet kodanikuõiguste kasutamisel, jättes osa avalikkusest Euroopa projektist eemale;

3. on seisukohal, et mitmekeelsus institutsioonides ja nende suhtluses ELi kodanikega on ELi kodakondsuse mõiste tugevdamise oluline aspekt; rõhutab sellega seoses, et nõukogu 13. juuni 2005. aasta järeldustes nähti ette, et ELi kodanikud võivad kasutada ELi institutsioonidega suhtlemisel ELi mitteametlikke keeli, mida tunnustatakse liikmesriigis või selle territooriumi mõnes osas, samuti võivad nad kasutada neid ametlikult ELi institutsioonides või organites, sealhulgas Euroopa Parlamendis;

4. tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis ELi kodakondsuse põhikirja loomist oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsioonis aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad ELi kodakondsust, ja oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon 2020. aasta ELi kodakondsuse ning kodanike võimestamise ja nende õiguste kaitsmise aruande kohta; tuletab meelde, et Euroopa tuleviku konverents on rõhutanud ELi kodakondsuse tugevdamise tähtsust, mainides oma järeldustes, et selline põhikiri oleks kasulik vahend ELi põhimõtete ja väärtuste konkreetsemaks muutmisel;

5. avaldab kahetsust, et komisjon ei maininud oma teatises, mis järgnes Euroopa tuleviku konverentsile, konkreetselt ELi kodakondsuse tugevdamist ja võimalikke viise selle saavutamiseks[25]; tuletab meelde, et nõukogu näitas valmisolekut tugevdada kodakondsust oma tehnilises hinnangus, mille ta avaldas seoses Euroopa tuleviku konverentsiga, kuid ei ole välja pakkunud, võtnud ega rakendanud meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks;

6. tuletab meelde, et komisjon avaldab enne aasta lõppu 2023. aasta ELi kodakondsuse aruande, ja eeldab, et selles tehakse ettepanekuid uute algatuste kohta ELi kodakondsuse tugevdamiseks ja selle rakendamisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks; avaldab kahetsust, et seekord on komisjon otsustanud avaldada üleskutse tõendite esitamiseks, mitte avalikule konsultatsioonile nagu varasematel aastatel; tuletab meelde, et tõendite esitamise üleskutse tulemused ei sisalda põhjalikku ülevaadet viimastest arengusuundadest ja rakendamisel esinevatest puudustest; rõhutab, et aruanne tuleks koostada ajakohastatud andmete põhjal;

ELi kodakondsusega seotud probleemid

7. tunneb muret konkreetsete raskuste pärast, mis takistavad ELi kodakondsusest tulenevate õiguste ja vabaduste täielikku kasutamist;

Poliitilised õigused

8. peab kahetsusväärseks, et liikuvad kodanikud kasutavad oma elukohaliikmesriigis vähem oma õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel, mille põhjuseks on muu hulgas ebapiisav teave, keelebarjäärid, raskused valimisteks registreerimisel ja mittekodanikest kandidaatide vähene edukus;

9. on väga mures teatud liikmesriikide praktika pärast, millega jäetakse nende kodanikud, kes elavad alaliselt või ajutiselt välismaal, ilma õigusest hääletada riiklikel parlamendivalimistel, mis toob kaasa nende tõrjutuse poliitilisest elust nii nende päritoluriigis kui ka nende elukohariigis;

Liikumis- ja elukohavabadus

10. rõhutab, et Schengeni ala on üks ELi suurimaid saavutusi; rõhutab, et kõik liikumisvabaduse tõkked ELis tuleks kõrvaldada, et tagada kõigile Euroopa kodanikele võrdsed ELi kodakondsusega seotud õigused; nõuab Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsioonidega;

11. on mures selle pärast, et liikuvaid ELi kodanikke, eriti neid, kes kuuluvad haavatavatesse rühmadesse, koheldakse nende elukohaliikmesriikides hüvedele juurdepääsu andmisel erinevalt nende liikmesriikide kodanikest; kutsub liikmesriike üles rakendama nõuetekohaselt Euroopa Liidu Kohtu praktikat, millega selline diskrimineerimine keelatakse;

12. tunneb muret raskuste ja probleemide pärast, millega seisavad silmitsi ELi piiriülestes piirkondades elavad kodanikud, eriti piiride sulgemise korral kogu ELi hõlmavate või piirkondlike kriiside tõttu; kutsub sellistel juhtudel liikmesriike üles jätkama piiriülest koostööd ja vajaduse korral tihedat koostööd asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

Konsulaarkaitse

13. on mures puuduste pärast konsulaarkaitse direktiivi rakendamisel ja liikmesriikide konsulaarvõrkude toimimises, märkides, et need on pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist suurenenud; taunib sellega seoses asjaolu, et ELi kodanikel on piiratud juurdepääs konsulaarkaitsele ja -abile mõnes kolmandas riigis;

14. juhib tähelepanu sellele, et on esinenud juhtumeid, kus kaks inimest, kes on kahe eri liikmesriigi kodanikud, ei ole saanud täita teatud formaalsusi, näiteks abielluda ühe liikmesriigi konsulaaresinduses, isegi kui teisel liikmesriigil ei ole konsulaaresindust selles riigis;

Diskrimineerimine

15. on seisukohal, et liikmesriikide kodakondsuse omandamist ja kaotamist käsitlevate eeskirjade ebaühtlus on põhjustanud erinevusi ELi kodakondsuse omandamise ja kaotamise küsimuses ning et need erinevused on mõnel juhul viinud ELi põhimõtete ja väärtuste rikkumiseni;

16. rõhutab, et endiselt on mitmeid juhtumeid, kus keeldutakse tuletatud elamisõiguse andmisest kolmandate riikide kodanikele, kelle alaealised ülalpeetavad on ELi kodanikud, hoolimata arengutendentsidest Euroopa Liidu Kohtu praktikas;

17. kordab oma muret samasooliste paaride ja nende laste diskrimineerimise pärast, kui nad kasutavad oma põhiõigust liikumisvabadusele ELis;

Soovitused

18. kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles täielikult rakendama kehtivaid direktiive liikuvate kodanike õiguste kohta ning tegelema kiiresti erinevate olemasolevate puudujääkidega, pidades silmas eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi; nõuab sihipäraste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamist elukohariigis, et teavitada liikuvaid ELi kodanikke nende õigusest hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel selles riigis; kordab oma üleskutset laiendada liikuvate kodanike õigusi riiklikele ja piirkondlikele valimistele;

19. kutsub liikmesriike üles tagama oma väljarännanud kodanike õigust hääletada oma päritoluriigis, kui seda õigust tunnistatakse, luues regulatiivsed tingimused, mis võimaldavad neil hääletada, ning kõrvaldades kõik bürokraatlikud takistused, mis takistavad selle õiguse kasutamist ja muudavad selle mõnikord võimatuks; kutsub eelkõige liikmesriike üles tagama võrdselt sellised õigused ja kaotama oma kodumaalt lahkunud kodanike vahel mis tahes erineva kohtlemise kaughääletamise, eelkõige kirja teel hääletamise puhul, kui see on asjakohane; nõuab väljaspool ELi elavate ELi kodanike hääleõiguse ühetaolist tagamist Euroopa Parlamendi valimistel;

20. kutsub komisjoni üles võtma vastu uue teatise, et selgitada teatud põhimõisteid, mis sisalduvad direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, et anda liikmesriikidele ajakohastatud suunised, mis võiksid aidata kaasa direktiivi rakendamisele riiklikul tasandil, millest saaksid kasu ELi kodanikud ja nende pereliikmed;

21. kutsub ELi üles edendama siduva Euroopa digitaalõiguste harta, sealhulgas digitaalse kodakondsuse seotud õiguste vastuvõtmist, tuginedes Euroopa digitaalõiguste deklaratsioonile ja digikümnendi põhimõtetele;

22. kutsub komisjoni üles esitama viivitamata ettepaneku konsulaarkaitse direktiivi ajakohastamiseks ja parandamiseks, sealhulgas andes ELi delegatsioonidele aktiivsema rolli alaesindatud ELi kodanike abistamisel;

23. kutsub liikmesriike üles lõpetama investoritele elamisloa andmise kava programmid ja investeerimiskavad ning muud sarnased riiklikud kavad, mis viivad kodakondsuse omandamiseni ja hõlmavad ELi kodakondsuse otsest või kaudset müüki ja kuritarvitamist, kuna need õõnestavad ELi kodakondsuse kontseptsiooni ning rikuvad ELi põhimõtteid ja väärtusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaitseksid ELi kodakondsuse terviklikkust ja väärtust; kutsub komisjoni üles võtma mis tahes vajalikke meetmeid, näiteks suunama asjaomased liikmesriigid Euroopa Liidu Kohtusse;

24. nõuab aluslepingute järgmise läbivaatamise raames, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võtta ühissätted passide müügi või kolmandate riikide kodanike poolt ELi kodakondsuse omandamise ja kaotamisega seotud muude kuritarvituste vältimise kohta, et ühtlustada kodakondsuse saamise tingimusi;

25. kutsub liikmesriike ja asjaomaseid ametiasutusi üles kohandama olemasolevaid koolide õppekavasid või looma uusi õppekavasid, et õpetada Euroopa ja Euroopa Liidu ajalugu ja toimimist, edendamaks kodanikuaktiivsust ja ühiseid Euroopa väärtusi ning suurendamaks teadlikkust eurooplaseks ja ELi kodanikuks olemise lisaväärtusest; rõhutab, et kodanikuhariduse Euroopa mõõtme tugevdamine ja kõigile võrdse juurdepääsu tagamine, sealhulgas kõiki meie käsutuses olevaid digivahendeid kasutades, võimaldab ELi kodanikel tegutseda teadlike kodanikena ning osaleda täiel määral kodaniku-, poliitilises ja ühiskondlikus elus nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil; rõhutab, et programmil „Erasmus+“ võib olla oluline roll ELi kodanikuhariduse edendamisel õpirände kaudu kõigile, olenemata vanusest, soost, tööhõivest või haridustasemest;

26. kutsub komisjoni üles töötama välja ELi kodanikele, eeskätt noortele suunatud avalikke konsultatsioone, et suurendada ELi kodanike osalust; nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks avalike konsultatsioonide läbiviimise viisi, et suurendada suurema hulga Euroopa kodanike kodanikuaktiivsust ja osalust, kooskõlas Euroopa tuleviku konverentsi eduka näitega; kutsub sellega seoses komisjoni üles parandama veelgi portaali „Avaldage arvamust!“, kasutades ära uusi tehnoloogiaid, ja teavitama sellest, kuidas kodanike tagasiside eri algatustele kaasa aitab;

27. kutsub üles looma kõigi ELi osalusvahendite, nagu Euroopa kodanikualgatus, Euroopa Parlamendile esitatavad petitsioonid, Euroopa Ombudsmanile esitatavad kaebused, avalikud konsultatsioonid ja kodanikega peetavad dialoogid, jaoks ühtset kontaktpunkti ja selliste vahendite tõhususe suurendamist, eelkõige tagades, et need aitavad kaasa Euroopa tegevuskava koostamisele ning et otsustusprotsessiga tugevdatakse ka esindusdemokraatiat; kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles suurendama oma jõupingutusi, et teavitada avalikkust olemasolevatest osalusvahenditest;

28. kordab oma ettepanekut luua alaline kodanikega konsulteerimise mehhanism, mis võimaldaks kodanikel, eeskätt noortel, arutleda ELi prioriteetide ja poliitika üle, aidates muu hulgas kaasa „noortekontrolli“ kohaldamisele õigusaktides, et täiendada, mitte asendada esinduslikku parlamentaarset demokraatiat; teeb ettepaneku, et Euroopa Parlamendi esindajaid tuleks nendest aruteludest teavitada, et nad saaksid hinnata, kas võtta vajaduse korral järelmeetmeid;

29. teeb ettepaneku kaaluda Euroopa kodanikukaardi kasutuselevõttu, mis võiks näiteks hõlbustada kodanikuõiguste kasutamist ja hääletamist Euroopa Parlamendi valimistel ning osalusvahendite kasutamist;

30. rõhutab Europe Directi büroode olulist rolli kodanike kohaliku tasandi osaluse suurendamisel Euroopa Liidu demokraatlikus elus; julgustab liikmesriike ning piirkondliku ja kohaliku tasandi üksusi suurendama koostööd nende büroodega;

31. kutsub komisjoni üles suurendama sotsiaalmeedia ja digivahendite kasutamist, pöörates erilist tähelepanu noorte ja puuetega inimeste kaasatuse suurendamisele demokraatlikus protsessis, edendades seeläbi nende osalemist, tunnustades samal ajal ka Euroopa Parlamendi valimiste alandatud valimisõiguslikku vanust liikmesriikides; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama demokraatliku osalemise edendamist, suurendades dialoogi kodanikega ja suurendades kodanike teadlikkust ELi õigusaktide mõjust nende igapäevaelule;

32. on seisukohal, et arvestades digitaalsfääri kasvavat mõju kodanike elule, eelkõige sotsiaalmeediale ja tehisintellektile, on endiselt oluline, et liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid keskenduksid jätkuvalt uue avaliku poliitika loomisele ja tõhusate mehhanismide rakendamisele, mille eesmärk on kaitsta põhiõigusi internetis ning võidelda välissekkumise ja desinformatsiooni vastu, kuna need kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu demokraatiale ja kodanike õiguste kasutamisele;

33. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon jätkaksid läbirääkimisi määruse (EÜ) nr 1049/2001[26] läbivaatamise üle, et tagada ELi kodanikele võimalus kasutada täielikult oma õigust pääseda juurde dokumentidele ning kontrollida ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevust;

34. kordab vajadust koostada ELi toimimise lepingu artikli 25 alusel ELi kodakondsuse põhikiri, mis koondaks olemasolevaid ja tulevasi kodakondsusega seotud õiguseid, et suurendada kodanikuõiguste jõustatavust ja tagada kodanike võrdõiguslikkus, parandada ühtekuuluvust ja reageerida sotsiaalsetele, majanduslikele, poliitilistele ja digitaalsetele muutustele; tuletab meelde, et seda tuleks teha aluslepingute raames;

35. teeb ettepaneku, et osalemise ja poliitiliste õiguste, liikumisvabaduse ja digitaalse kodakondsuse valdkonnas ning kooskõlas kehtivate ja tulevaste ELi õigusaktidega peaks kodanikel olema õigus eelkõige järgmisele:

– sooliselt tasakaalustatud demokraatlik esindatus valimisnimekirjades;

– alaline interaktiivne digiplatvorm, mille kaudu kodanikud saavad esitada oma ettepanekuid ja ideid kõigis ELi ametlikes keeltes;

– õppeperioodide, mitte ainult kvalifikatsiooni ja ametialase pädevuse tunnustamine võrdväärsena teises liikmesriigis töötamiseks;

– üldine juurdepääs internetile, et tagada kodanike kaasamine ja võrdne ligipääs digikeskkonnale;

– oma digitaalse identiteedi haldamine, minnes kaugemale kaitsest, mis on juba olemas seoses isikuandmete kaitsega digikeskkonnas;

– surnud isiku digitaalsete andmete digitaalne pärimine;

– turvaliste, läbipaistvate, jälgitavate ning inimeste ja reguleerivate asutuste poolt kontrollitavate tehisintellekti süsteemide väljatöötamine;

36. nõuab, et ELi kodakondsuse põhikirja lisataks horisontaalne mittediskrimineerimise klausel, mis tagaks võrdsuse täiendava kaitse kodakondsusega seotud õiguste kasutamisel, et võidelda diskrimineerimisega ja kaitsta kodanikke, eelkõige haavatavate ja tõrjutud rühmade liikmeid ning ELi piiriülestes piirkondades elavaid isikuid;

37. kutsub komisjoni üles korraldama sihipäraseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ELi kodakondsusest ja põhikirjast tulenevate õiguste ja kodanikukohustuste kohta, sealhulgas kehtestades ELi kodakondsust käsitleva teabepaketi, ning eraldama ELi kodakondsusele rohkem ressursse; rõhutab, et tänu digitaalsele ja tehnoloogilisele revolutsioonile on kodanikest saanud meie demokraatlike süsteemide tõelised tugisambad ja kaitsjad;

38. kutsub komisjoni üles võtma neid ettepanekuid arvesse eelseisvas 2023. aasta ELi kodakondsuse aruandes ja võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks aluslepingute kohase menetluse alusel;

39. kordab oma üleskutset kutsuda kokku konventsioon aluslepingute läbivaatamiseks, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 48; on veendunud, et konventsiooniga tuleks hoolikalt hinnata, kuidas tugevdada ELi kodakondsust veelgi;

 

°

° °

40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (30.11.2023)

põhiseaduskomisjonile

ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta

(2023/2085(INI))

Arvamuse koostaja: Beata Kempa

 

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. märgib, et ligikaudu 50 miljonit inimest ELis kuulub rahvus- või keelelisse vähemusse; märgib, et komisjon ei ole vastusena Euroopa kodanikualgatusele „Minority SafePack – miljon allkirja mitmekesisuse edendamiseks Euroopas“ võtnud seadusandlikke meetmeid, kuigi algatus sai parlamendi valdava enamuse toetuse;

2. märgib, et õigus liikumisvabadusele ja selle kasutamine on ELi kodakondsuse keskne aspekt; märgib, et Schengeni ala loomine on üks Euroopa integratsiooniprotsessi suurimaid saavutusi, mis suurendab oluliselt liikumisvabadust ELis; märgib, et nõukogu kinnitas oma 9. juuni 2011. aasta järeldustes, et Schengeni hindamisprotsess on edukalt lõpule viidud ning Bulgaaria ja Rumeenia on tehniliselt valmis Schengeni alaga ühinema;

3. tuletab meelde, et ELi kodakondsus on ELi aluslepingute kohaselt tihedalt seotud ja sõltub liikmesriigi kodakondsusest, mille andmine on iga liikmesriigi ainupädevuses; juhib tähelepanu sellele, et ELi kodakondsuse saamiseks ei ole muud võimalust kui saada liikmesriigi kodakondsus;

4. on seisukohal, et ELi kodakondsus hõlmab jagatud ja ühist Euroopa demokraatlikku identiteeti ning sellega seotud konkreetseid õigusi, kohustusi ja vabadusi ning et selliste õiguste kasutamine tugevdab kodanike sidet ELiga;

5. tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 kohaselt põhineb liidu kodakondsus liikmesriigi kodakondsusel; rõhutab, kui oluline on jätkata selle süsteemi kohaldamist isegi pärast aluslepingu võimalikku läbivaatamist;

6. kutsub ELi üles edendama Euroopa digitaalõiguste harta, sealhulgas digitaalse kodakondsuse seotud õiguste vastuvõtmist, tuginedes Euroopa digitaalõiguste deklaratsioonile ja digikümnendi põhimõtetele;

7. kutsub komisjoni üles võtma vastu uue teatise, et selgitada teatud põhimõisteid, mis sisalduvad direktiivis 2004/38/EÜ[27], mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, et anda liikmesriikidele ajakohastatud suunised, mis võiksid aidata kaasa direktiivi rakendamisele riiklikul tasandil, millest saaksid kasu ELi kodanikud ja nende pereliikmed;

8. kutsub komisjoni üles esitama viivitamata ettepaneku konsulaarkaitse direktiivi[28] ajakohastamiseks ja parandamiseks, sealhulgas andes ELi delegatsioonidele aktiivsema rolli esindamata ELi kodanike abistamisel, kes elavad või reisivad väljaspool ELi;

9. kutsub nõukogu ja Euroopa Ülemkogu üles võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et tehnilistele kriteeriumidele vastavatel riikidel lubatakse saada Schengeni ala liikmeks, võimaldades seeläbi kõigil ELi kodanikel nautida liikumisvabadust ja tugevdada oma Euroopa identiteedi tunnet;

10. kutsub komisjoni üles taotlema aktiivselt vastastikuseid viisalepinguid ELi mittekuuluvate riikide ja asjaomaste liikmesriikidega, et tagada võrdne kohtlemine ja järgida vastastikuse viisavabaduse põhimõtet, edendades kõigi ELi kodanike liikuvust ja õigusi;

11. kutsub liikmesriike üles teavitama liikuvaid ELi kodanikke nende elukohaliikmesriigis registreerimisel valimisõigustest ning valimismenetlustest seoses Euroopa Parlamendi ja kohalike valimistega ning pakkuma neile võimalust kohe valijaks registreeruda;

12. nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kooskõlas parlamendi heakskiidetud seisukohaga kiiresti vastu nõukogu direktiivi liikuvate liidu kodanike valimisõiguste kohta Euroopa Parlamendi valimistel[29] ja nõukogu direktiivi liikuvate liidu kodanike valimisõiguste kohta kohalikel valimistel[30];

13. rõhutab, et ELi institutsioonid peaksid ergutama rohkemat teadlikkust, teadmisi ja arusaamist ELi kodakondsusest tulenevatest õigustest ja vabadustest ning toonitab, et ELi kodakondsuse praktilisel kohaldamisel esineb endiselt olulisi puudusi; on seisukohal, et ELi kodakondsuse potentsiaali paremaks realiseerimiseks peaks EL võtma meetmeid, et tagada ELi alusväärtuste kaitse; tuletab meelde, et vähemuste, sealhulgas kultuuriliste ja keeleliste vähemuste kaitse on Euroopa Liidu alusväärtus ning samas üks tema peamisi ülesandeid;

14. kutsub liikmesriike üles maksimeerima kõigi oma kodanike, sealhulgas sotsiaalselt haavatavate rühmade osalemist, tugevdama nende valimisõigusi teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu, ergutama neid osalema avalikes aruteludes ja rakendama asjakohast korda, mis on kohandatud nende riiklikule hääletuskorrale, et hõlbustada tõrjutud, vähemus- või haavatavatesse rühmadesse kuuluvate ja hääletamisraskustega isikute hääletamist, näiteks anda neile võimaluse valida valimisjaoskonda ning kasutada tugitehnoloogiaid, -vorme ja -tehnikaid; kutsub liikmesriike ka üles võimaldama puuetega inimestel saada taotluse korral hääletamisel abi enda valitud isikult, ning püüda anda neile võimalus hääletada posti teel ning võimaluse korral veelgi hõlbustada füüsilist hääletamist, volikirja alusel hääletamist ning elektroonilist ja veebipõhist hääletamist;

15. kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et hoida oma valimisprotsessid vabana äärmuslusest, desinformatsiooni levitamisest ja välissekkumisest;

16. tuletab meelde, et õigus osaleda demokraatlikus elus ja kohustus tagada, et otsused võetakse vastu võimalikult avalikult ja kodanikulähedaselt on kaitstud ELi lepingu artikliga 10; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid piisavalt aega ja läbipaistvust avalikkusega konsulteerimiseks ja ning avaldaksid avalikke dokumente ennetaval viisil;

17. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon jätkaksid läbirääkimisi määruse (EÜ) nr 1049/2001[31] läbivaatamise üle, et tagada ELi kodanikele võimalus kasutada täielikult oma õigust pääseda juurde dokumentidele ning kontrollida ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevust.

18. kutsub liikmesriike üles järk-järgult täielikult lõpetama investoritele elamisloa andmise kava ning muud sarnased riiklikud kavad ja programmid, mis viivad kodakondsuse omandamiseni ja hõlmavad ELi kodakondsuse otsest või kaudset müüki, kuna need on eetilisest, õiguslikust ja majanduslikust seisukohast taunitavad, ei sobi oma olemuselt kokku lojaalse koostöö põhimõttega, õõnestavad ELi kodakondsuse kontseptsiooni ning rikuvad ELi põhimõtteid ja väärtusi; tuletab meelde, et need kavad tekitavad liidu kodanikele mitmeid tõsiseid julgeolekuriske, näiteks riske, mis tulenevad rahapesust või korruptsioonist; on seisukohal, et kuna puuduvad ühised standardid kavade kohta, millega antakse elamisluba finantsinvesteeringu alusel, võib sellest samuti saada julgeolekurisk ja see võib aidata kaasa liidu terviklikkuse kahjustamisele;

19. mõistab hukka asjaolu, et mitmel alusel diskrimineerimine jätkub kogu ELis; tuletab meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 keelatakse igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse ja seksuaalse sättumuse tõttu; kordab vajadust võidelda haavatavatesse rühmadesse ja vähemustesse kuuluvate isikute diskrimineerimise vastu, ning kordab oma nõudmist luua terviklik ELi kaitsesüsteem, mis hõlmaks kehtivaid rahvusvahelise õiguse vahendeid ja järgiks ELis tunnustatud parimaid tavasid;

20. nõuab ELi toimimise lepingu artikli 25 alusel ELi kodakondsuse põhikirja koostamist, millega koondataks ja ajakohastataks olemasolevaid kodakondsusega seotud õigusi ning kehtestataks uued õigused; tuletab meelde, et nii ELi kodakondsuse põhikirja koostamine kui ka uute õiguste ajakohastamine peaks toimuma vastavalt aluslepingutele;

21. nõuab, et ELi kodakondsuse põhikirja lisataks horisontaalne mittediskrimineerimise klausel, mis tagaks täiendava kaitse kodakondsusega seotud õiguste kasutamisel võrdsuse, eesmärgiga kindlustada ELi toimimise lepingu artikli 19 alusel haavatavatesse ja tõrjutud rühmadesse kuuluvate inimeste kaitse ühtne tase;

22. kutsub komisjoni üles võtma neid ettepanekuid arvesse eelseisvas 2023. aasta ELi kodakondsuse aruandes ja võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks ELi toimimise lepingu artiklis 25 sätestatud menetluse alusel;


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

28.11.2023

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

9

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Abir Al-Sahlani, Malik Azmani, Pietro Bartolo, Theresa Bielowski, Vladimír Bilčík, Malin Björk, Vasile Blaga, Karolin Braunsberger-Reinhold, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Annika Bruna, Damien Carême, Clare Daly, Lena Düpont, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Cornelia Ernst, Nicolaus Fest, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Marina Kaljurand, Assita Kanko, Fabienne Keller, Łukasz Kohut, Moritz Körner, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Nadine Morano, Javier Moreno Sánchez, Maite Pagazaurtundúa, Pina Picierno, Birgit Sippel, Tineke Strik, Annalisa Tardino, Yana Toom, Milan Uhrík, Tom Vandendriessche, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Freund, José Gusmão, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Matjaž Nemec, Janina Ochojska, Jan-Christoph Oetjen, Kostas Papadakis, Silvia Sardone, Paul Tang, Petar Vitanov, Axel Voss, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Mathilde Androuët, Margrete Auken, Traian Băsescu, Tom Berendsen, Jarosław Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Pär Holmgren, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Riho Terras

 


 

LISA: ÜKSUSED VÕI ISIKUD, KELLELT RAPORTÖÖR SAI SISENDMATERJALI

Arvamuse koostaja sai arvamuse koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist sisendmaterjali järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Arvamuse koostaja kinnitab, et ta ei saanud teavet üheltki üksuselt ega isikult.

 

Eespool esitatud loetelu koostamise eest vastutab ainuisikuliselt raportöör.

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

48

+

PPE

Traian Băsescu, Tom Berendsen, Vladimír Bilčík, Vasile Blaga, Karolin Braunsberger-Reinhold, Jarosław Duda, Lena Düpont, Rosa Estaràs Ferragut, Andrey Kovatchev, Jeroen Lenaers, Antonius Manders, Nadine Morano, Janina Ochojska, Axel Voss, Javier Zarzalejos, Tomáš Zdechovský

S&D

Pietro Bartolo, Theresa Bielowski, Evin Incir, Marina Kaljurand, Łukasz Kohut, Juan Fernando López Aguilar, Javier Moreno Sánchez, Matjaž Nemec, Pina Picierno, Birgit Sippel, Paul Tang, Petar Vitanov, Elena Yoncheva

Renew

Abir Al-Sahlani, Malik Azmani, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Sophia in ‘t Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Jan-Christoph Oetjen, Maite Pagazaurtundúa, Yana Toom

Verts/ALE

Margrete Auken, Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Damien Carême, Daniel Freund, Pär Holmgren, Tineke Strik

ECR

Patryk Jaki, Assita Kanko, Beata Kempa

 

9

-

PPE

Rasa Juknevičienė, Riho Terras

ID

Mathilde Androuët, Annika Bruna, Nicolaus Fest, Tom Vandendriessche

The Left

Cornelia Ernst

NI

Kostas Papadakis, Milan Uhrík

 

5

0

ID

Silvia Sardone, Annalisa Tardino

The Left

Malin Björk, Clare Daly, José Gusmão

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

- : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

7.12.2023

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Gabriele Bischoff, Damian Boeselager, Włodzimierz Cimoszewicz, Salvatore De Meo, Sandro Gozi, Max Orville, Maite Pagazaurtundúa, Antonio Maria Rinaldi, Domènec Ruiz Devesa, Helmut Scholz, Pedro Silva Pereira, Sven Simon, Guy Verhofstadt, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mercedes Bresso, Christian Doleschal, Pascal Durand

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Javier Zarzalejos

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

17

+

PPE

Salvatore De Meo, Christian Doleschal, Sven Simon, Rainer Wieland, Javier Zarzalejos

Renew

Sandro Gozi, Max Orville, Maite Pagazaurtundúa, Guy Verhofstadt

S&D

Gabriele Bischoff, Mercedes Bresso, Włodzimierz Cimoszewicz, Pascal Durand, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira

The Left

Helmut Scholz

Verts/ALE

Damian Boeselager

 

2

–

ID

Gerolf Annemans, Antonio Maria Rinaldi

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

Viimane päevakajastamine: 12. jaanuar 2024
Õigusteave - Privaatsuspoliitika