RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu
11.3.2024 - (COM(2023)0692 – C9‑0408/2023 – 2023/0397(COD)) - ***I
Väliskomisjon
Eelarvekomisjon
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 58)
Raportöörid: Tonino Picula, Karlo Ressler
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu
(COM(2023)0692 – C9‑0408/2023 – 2023/0397(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2023)0692),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 212 ja artikli 322 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9‑0408/2023),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni kirja,
– võttes arvesse väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni raportit (A9-0085/2024),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED[*]
komisjoni ettepanekule
---------------------------------------------------------
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212 ja artikli 322 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse kontrollikoja arvamust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni Ukraina rahastu erakorralisuse kohta,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(-1) Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine, mis on osa ELi liikmesuse põhikriteeriumidest ehk Kopenhaageni kriteeriumidest.
(-1a) Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel ning õiglasel ja rangel tingimuslikkusel. Iga toetusesaajat tuleks hinnata vaid tema enda saavutuste põhjal. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel juhindumine põhimõttest „põhialused kõigepealt“. Lähenemisviis „põhialused kõigepealt“ seob õigusriigi ja põhiõigused ühinemisprotsessi teise kahe olulise valdkonnaga: majanduse juhtimisega (suurem keskendumine majandusarengule ja konkurentsivõime suurendamisele), ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi tõhustamisega. Ühinemise edenemine oleneb sellest, kuivõrd taotleja austab liidu väärtusi ning suudab teha ja rakendada reforme, mis on vajalikud selleks, et viia riigi poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus- ja majandussüsteemid vastavusse liidu normide, standardite, poliitika ja tavadega, edendades samal ajal heanaaberlikke suhteid.
(-1b) Lääne-Balkani riikide suhtes kohaldatav laienemispoliitika on geostrateegiliselt tähtis julgeolekuks, rahuks ja stabiilsuseks, pidades silmas rahvusvahelises keskkonnas toimuvais dünaamilisi muutusi, eelkõige pärast Venemaa Ukraina-vastase algust, mis on andnud laienemisele uue tähenduse ja tõuke. Sellest hoolimata peab Lääne-Balkani riikide tee ELiga ühinemise suunas olema kindlalt seotud käegakatsutavate ja konkreetsete edusammudega reformide vallas. Laienemise edu tagamiseks on vaja nii ELi liikmesriikide kui ka laienemisprotsessis osalevate riikide siirast poliitilist tahet. Kakskümmend aastat pärast Thessaloniki tippkohtumist on Lääne-Balkani riigid jõudnud ühinemisprotsessi eri etappidesse, ning nende dünaamika läbirääkimiste peatükkide täitmisel on erinev.
(-1c) Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) on peamine finantsmehhanism, et valmistada läbirääkijariike ette nende tulevaseks liiduga ühinemiseks.
(1) Liidu ja tema Lääne-Balkani liikmesriikide▌ühistes huvides on edendada jõupingutusi Lääne-Balkani partnerite poliitilise, õigus- ja majandussüsteemi reformimisel, et tulevikus liidu liikmeks saada. Liidu liikmesuse väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, millega kaasnevad positiivsed demokraatlikud, poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused.
(2) On vaja teha tööd ELi õigustiku võimalikult kiireks vastuvõtmiseks ja rakendamiseks ning tuua enne ühinemist esile mõned liidu liikmesuse eelised. Lisaks demokraatiale üleminekule ning põhiõiguste ja -väärtuste austamisele on nende eeliste keskmes majanduslik lähenemine. Praegu on Lääne-Balkani partnerite lähenemise tase – SKP põhjal elaniku kohta, väljendatuna ostujõu standardites – endiselt madal, moodustades 30–50 % liidu keskmisest, ning edusammud ei ole piisavalt kiired.
(3) Erinevuste vähendamiseks võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Lääne-Balkani majanduskasvu kava“, mis põhineb neljal sambal: a) suurendada integratsioon ELi ühtse turuga; b) edendada ELi normidel ja standarditel põhinevat piirkondlikku majandusintegratsiooni, rakendades täielikult olemasolevat ühise piirkondliku turu tegevuskava; c) süvendada reforme, mille eesmärk on kiirendada piirkonna arengut, et see oleks kaasav ja kestlik, edendada rohe- ja digipöördel põhinevat majanduskasvu ja majanduslikku lähenemist ning tugevdada piirkondlikku stabiilsust; ning d) luua uus rahastamisvahend: Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu.
(4) Kõnealuse majanduskasvu kava rakendamine nõuab suuremat rahastamist uue sihtotstarbelise rahastamisvahendi, reformi- ja kasvurahastu kaudu, et aidata piirkonnal ellu viia ▌reforme kaasavaks ja kestlikuks arenguks, mis hõlbustavad stabiilset investeerimiskeskkonda, piirkondlikku integratsiooni ja ühist piirkondlikku turgu.
(5) Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks investeerimisvaldkondades erilist tähelepanu pöörata sektoritele, mis tõenäoliselt toimivad sotsiaalse ja majandusliku arengu peamise tõukejõuna ja aitavad vähendada majanduse CO2 heidet, eesmärgiga vähendada ka strateegilisi sõltuvusi järgmistel aladel: MVKEd, tervishoid, ühenduvus, sealhulgas transport, energeetika, rohe- ja digipööre, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ning oskuste arendamine, pöörates erilist tähelepanu noortele ja investeerides inimkapitali.
(6) Kestlik transporditaristu on oluline, et parandada ühendatust Lääne-Balkani partnerite vahel ja ELi liikmesriikidega, eelkõige nendega, kellega on otsene piir. See peaks aitama kaasa piirkonna integreerimisele liiduga. Oma ettepanekusse üleeuroopalise transpordiraamistiku (TEN-T) läbivaatamise kohta lisas komisjon uue Lääne-Balkanit läbiva koridori (Vahemere lääne-ida koridor). TEN-T võrk peaks olema piirkonna transporditaristu rahastamise võrdlusaluseks, eriti nende riikide puhul, kus taristu on juba olemas või kus on ehitusprotsessi on alustatud, et enne uute projektide alustamist viia lõpule olemasolevad projektid. Prioriteediks tuleks seada keskkonnasõbralikud transpordivahendid, nagu raudtee, ja transpordi CO2 heite vähendamine.
(7) Rahastust tuleks toetada investeeringuid ja reforme, mis edendavad toetusesaajate teekonda majanduse ja ühiskonna digiüleminekule kooskõlas ELi 2030. aasta visiooniga, mis on esitatud komisjoni teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“[1], millega edendatakse kaasavat digimajandust, mis toob kasu kõigile kodanikele. Rahastu peaks püüdma hõlbustada liiduga seotud üld- ja digieesmärkide saavutamist, seades prioriteediks investeeringud, mis mitte ainult ei edenda digiüleminekut, vaid ka tagavad, et need jõupingutused põhineks turvalisuse, vastupidavuse ja terviklikkuse põhimõtetel. Nagu komisjon oma 15. juuni 2023. aasta teatises[2] märkis, peaks 5G küberturvalisuse meetmepakett olema võrdlusaluseks ELi rahastamisele, et tagada piirkonnas digitaristu projektide turvalisus, vastupidavus ja tervikluse kaitse.
(8) Rahastust antav liidu toetus peaks tugevdama, ega ei tohiks asendada kahepoolset ja piirkondlikku toetust, mida antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1529[3] alusel ja mis keskendub toetusesaajate ettevalmistamisele liidu liikmesuseks, ▌kasutades võimaluse korral juba olemasolevaid mehhanisme ja struktuure ning maksimeerides koostoimet. Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) on jätkuvalt peamine tulemuspõhise tingimusliku ühinemiseelse abi finatsmehhanism. Lähenemisviis peaks tuginema olemasolevale laienemismetoodikale, eelkõige 2020. aasta muudetud metoodikale[4], ning sama aasta majandus- ja investeerimiskavale[5].
(9) Rahastust tuleks anda toetust üld- ja alaeesmärkide täitmiseks, mis põhinevad kindlaksmääratud, erapooletutel kriteeriumidel, et vältida mistahes poliitilist väärkasutust, ning mille maksetingimused on selged ja põhinevad peamiste vahe-eesmärkide ja sihtide, ning tingimuslikkuse põhimõtte täitmisel. Rahastu üldeesmärk peaks olema kiirendada piirkondlikku majandusintegratsiooni ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja vastupanuvõimet, järkjärgulist integreerumist liidu ühtse turuga, Lääne-Balkani majanduse ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist liidu väärtustele, õigusele, eeskirjadele, standarditele, poliitikale ja tavadele, et saada liidu liikmeks. Rahastu peaks samuti aitama kiirendada reforme, mis on seotud Kopenhaageni kriteeriumides sätestatud laienemisprotsessi põhialustega, sealhulgas õigusriigi põhimõtte, demokraatia, kohtusüsteemi sõltumatuse, inimõiguste, põhiõiguste, riigihangete ja riigiabi kontrolli, riigi rahanduse juhtimise, rahapesuvastase võitluse, maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuste ning igasuguse korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega, desinformatsiooni vastu võitlemisega, samuti piirkonna rohepöördega kliimaneutraalsusele 2050. aastaks, kliimamuutuste leevendamise meetmetega ning keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega, ning edendama heanaaberlikke suhteid ja vaidluste lahendamist Lääne-Balkanil. Nende eesmärkide poole tuleks püüelda vastastikku tugevdaval viisil ning korrapäraselt jälgides Lääne-Balkani majandusliku ja sotsiaalse olukorra arenguid. Samuti peaks toetus tõhustama mestimise ja partnerluse arendamise algatusi Euroopa kolleegidega, et täiustada Lääne-Balkani riikides oskusteabe arendamist ja suutlikkust.
(10) Rahastu peaks järgima muudest liidu programmidest ja olemasolevatest laienemise toetusvahenditest antavat täiendavat toetust. Komisjon peaks vältima selliseid olukordi, kus käesoleva määruse alusel antav abi ning liidu, liikmesriikide, kolmandate riikide, mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksuste antav muu abi dubleerivad üksteist.
(11) Rahastu peaks tagama kooskõla Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldeesmärkidega ja neid toetama, sealhulgas ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste austamise. Eelkõige tagatakse sellega inimõiguste, sealhulgas kõigi vähemuste, sh etniliste ja usuvähemuste, LGBTI-kogukonna ja muudesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste õiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitse ja edendamine, mis on ELiga ühinemise protsessi põhialused.
(11a) Rahastu peaks pöörama erilist tähelepanu kohalikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et tagada kestliku arengu otsene seotus kohalike äride ja ettevõtjatega.
(11b) Rahastust ei toetata toetusesaajate tegevusi ega meetmeid, mis on vastuolus piirkondliku julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamise eesmärkidega.
(12) Rahastu raames võetavad meetmed peaksid vastama kõige rangematele kliima- ja keskkonnastandarditele ja toetama edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning aitama kaasa Pariisi kokkuleppe ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste riiklike panuste saavutamisele kooskõlas riikliku energia- ja kliimakava, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kõrbestumise tõkestamise konventsiooni raames võetud kohustustega ning ei tohiks viia keskkonnaseisundi halvenemiseni ega põhjustada kahju keskkonnale ega kliimale. Eelkõige peaks finantseerimine rahastust olema kooskõlas pikaajaliste eesmärkidega maakera keskmise temperatuuri vähendamiseks ja eesmärgiga suurendada leevendusmeetmete võtmise võimet, ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, samuti suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning toetada elurikkuse säilitamist, ringmajandust, kestlikku veemajandust ja nullsaastet. Rahastust rahastatavad meetmed peaksid olema kooskõlas toetusesaajate riiklike energia- ja kliimakavadega, nende riiklikult kindlaksmääratud panuse ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Rahastu peaks aitama kaasa leevendusmeetmetele ja võimele kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga ning edendama vastupanuvõimet kliimamuutustele.
(13) Käesoleva määruse rakendamisel tuleks juhinduda võrdõiguslikkuse, kaasamise, õigluse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, nagu need on välja töötatud võrdõiguslikkuse liidu strateegiates, samuti UNESCO kultuurilise mitmekesisuse deklaratsioonis ja Euroopa Rassismi ja Sallimatusevastase Komisjoni (ECRI) aruannetes. See peaks edendama ja arendama soolist võrdõiguslikkust ja selle süvalaiendamist, tagama naiste mõtestatud osalemise otsustusprotsessides, naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ning püüdma kaitsta ja edendada naiste ja tütarlaste õigusi, samuti ennetada naistevastast vägivalda ja perevägivalda ning võidelda nende vastu kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade ning nõukogu asjakohaste järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks tuleks määrust rakendada täielikus kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, sealhulgas lastekaitse- ja hooldussüsteemi ning töötajate õiguste osas. Rahastu rakendamine peaks olema kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle protokolliga, mille EL ja selle liikmesriigid on ratifitseerinud, ning tagama selle investeeringute ja tehnilise abi kättesaadavuse, kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/882 sellistes valdkondades nagu elamumajandus, transport ja avalikud ruumid, sealhulgas nii linna- kui ka maapiirkondade avalik taristu. Meetmed peaksid toetama puuetega inimeste õigust elada iseseisvalt ja olla kaasatud, ning kiirendama üleminekut hoolekandeasutustelt kogukonnapõhisele toetusele ja iseseisvale elule.
(14) Käesolev määrus peaks aitama rakendada Lääne-Balkani rohelist tegevuskava, ▌tugevdades keskkonnakaitset, sealhulgas looduse ja keskkonna taastamist, aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele ning kiirendades üleminekut vähese CO2 heitega majandusele.
(14a) Käesoleva määrusega tuleks edendada Euroopa partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, et valmistada toetusesaajaid ette Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulevaseks rakendamiseks.
(15) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisega tegelemise olulisust kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes võetud kohustustega, peaks rahastu aitama saavutada üldist eesmärki suunata 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele ning 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % elurikkuse eesmärkidele. Vähemalt 37 % Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu antavast tagastamatust rahalisest toetusest peaks olema seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Rahastust tuleks toetada meetmeid, mis järgivad täielikult liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning olulise kahju ärahoidmise põhimõtet määruse(EL) 2020/852[6] artikli 17 tähenduses.
(16) Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja toetusesaajatega tagama enne ja pärast abi andmist vastavuse, sidususe, järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse, suurema läbipaistvuse ning tugeva ja jätkuva vastutuse, sealhulgas rakendades asjakohaseid sisekontrollisüsteeme ja pettusevastast poliitikat, koos suurema läbipaistvuse tasemega ja komisjoni poolse pideva hindamisega, et kaitsta liidu finantshuve. Rahastust antava toetuse eeltingimus peaks olema see, et iga toetusesaaja jätkuvalt austab, järgib ja parandab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme ja institutsioone, sealhulgas toimivat, demokraatlikku parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, meedia vabadust, sõltumatust ja pluralismi, ning võitlust desinformatsiooni, välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu, ning õigusriigi põhimõtet, sealhulgas sõltumatut kohtusüsteemi ja korruptsioonivastast võitlust, ning tagab inimõiguste ja kultuurilise mitmekesisuse austamise, sealhulgas kõikidesse vähemustesse ja kogukondadesse, sealhulgas etnilistesse ja usuvähemustesse, LGBTI-kogukonda ja teistesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste õiguste austamise. Teine eeltingimus peaks olema kooskõlastamine liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas Venemaa vastu suunatud piiravate meetmete ja kolmandate riikide suhtes kehtestatud ELi viisanõuetega. Teine eeltingimus peaks olema see, et Serbia ja Kosovo osalevad konstruktiivselt selgelt mõõdetavate edusammude ja käegakatsutavate tulemustega oma suhete normaliseerimises, eesmärgiga täielikult täita kõik kohustused, mis tulenevad suhete normaliseerimisele suunatud lepingust ja selle rakenduslisast ning kõigist varasematest dialoogikokkulepetest, ning alustada läbirääkimisi suhete normaliseerimist käsitleva laiaulatusliku lepingu üle.
(17) Rahastu kaudu antava liidu toetuse maksimaalne kogusumma peaks ajavahemikul 2024–2027 olema 6 miljardit eurot jooksevhindades, sellest kuni 2 miljardit eurot tagastamatu toetusena ja 4 miljardit eurot soodusfinantsabi laenudena, mille annab liit ja mis rahastatakse 2 miljardist eurost. Vähemalt pool kogusummast tuleks eraldada Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu, sealhulgas tagastamatu toetuse kogusumma, millest on maha arvatud 1,5 % tehnilist abi ja laenude jaoks vajalikud summad.
(18) Käesoleva määrusega kehtestatakse selle rahastu kogu kestuse ajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava) punkti 18 tähenduses.
(19) Erandina määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 3 teisest lausest ei tohiks käesoleva rahastu alusel laenudest tulenevat finantskohustust välistegevuse tagatisega toetada. Käesoleva rahastu laenutoetus peaks olema finantsabi määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõike 1 tähenduses. Iga toetusesaaja esialgne rahastamissumma tuleks arvutada I lisas sätestatud valemi alusel, kombineerides toetusesaaja elanikkonna osakaalu Lääne-Balkani piirkonna kogurahvastikust ja Lääne-Balkani piirkonna keskmise SKP elaniku kohta võrreldes vastava toetusesaaja SKPga elaniku kohta, kasutades vastavalt kaalutegureid 60 % ja 40 %. Kui vahendite eraldamise maksetingimused ei ole täidetud, võib komisjon osa summast või kogu summa teistele toetusesaajatele ümber jaotada, säilitades rahastu vahendite eraldamisel geograafilist tasakaalu ja võttes arvesse kohaliku haldussuutlikkuse ebaühtlust.
(20) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046[7] ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, segarahastamistoimingute ja välisekspertide tasustamise kaudu, ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.
▌
(22) Et tagada rahastu tõhus rakendamine, sealhulgas hõlbustada Lääne-Balkani toetusesaajate integreerimist Euroopa väärtusahelatesse, peaksid kõik rahastu raames rahastatavad tarned ja hangitud materjalid pärinema liikmesriikidest, toetusesaajatelt, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistelt ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947[8] I lisaga ning määruse (EL) 2021/1529 I lisaga hõlmatud riikidest ning riikidest, mille jaoks komisjon on kehtestanud vastastikuse juurdepääsu välisabile toetusesaajas, välja arvatud juhul, kui varustust ja materjale ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida, millisel juhul peaks hange olema kooskõlas praeguste ja tulevaste ELi eeskirjadega nõuetekohase hoolsuse kohta tarneahelates.
(23) Järgides põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse igal aastal, tuleks tagada võimalus kohaldada määruse (EL, Euratom) 2018/1046 kohaseid paindlikkusmeetmeid, sealhulgas järgmisse eelarveaastasse ülekandmise ja uuesti kulukohustuste võtmise suhtes, et tagada liidu vahendite tõhus kasutamine, maksimeerides seeläbi rahastu kaudu kättesaadavaid liidu vahendeid.
(23a) Kuna vahenditega reageeritakse erandlikele olukordadele, tuleks nende rahastamis- ja juhtimiskorraga tagada täielik eelarvepädevatele institutsioonidele aruandmise kohustus ja nende institutsioonide tehtav kontroll.
(24) Lääne-Balkani rahastu rakendamist tuleks igas Lääne-Balkani toetusesaajas toetada sidusate, selgete ja prioriteetsete sihipäraste reformide ja investeerimisprioriteetidega (edaspidi „reformikava“) mõõdetavate vahe-eesmärkide ja sihtide kujul, millega luuakse kaasava ja kestliku sotsiaal-majandusliku kasvu edendamise raamistik, mis on selgelt sõnastatud ja kooskõlas liidu ühinemisnõuetega. Reformikava on üldine raamistik rahastu eesmärkide saavutamiseks. Reformikava tuleks koostada tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas riikide parlamentide, piirkondlike ja kohalike esindusorganite ja ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning ekspertidega, vastavalt asjakohasele ajakavale ja läbipaistval moel, ning selgete järeltoimingutega sisendi andmiseks. Reformikava tuleks esitada Euroopa Parlamendile.
(25) Liidu toetuse väljamaksmine peaks sõltuma püsiva stagnatsiooni puudumisest, selgete ja ettemääratud maksetingimuste järgimisest ja mõõdetavatest edusammudest vastavate vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel nende reformide rakendamisel, mis on sätestatud komisjoni hinnatud ja ametlikult heaks kiidetud reformikavades, sisemise juhendi alusel maksetingimuste rahuldava täitmise hindamiseks. Rahaliste vahendite eraldamine tuleks vastavalt struktureerida ja see peaks kajastama rahastu eesmärke.
(26) Reformikavad peaksid sisaldama sihipäraseid reformimeetmeid ja prioriteetseid investeerimisvaldkondi koos maksetingimustega mõõdetavate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide kujul, samuti vastavate eesmärkide ja sihtide kujul, mis näitavad nende meetmete rahuldavat edenemist või lõpuleviimist, ning kõnealuste meetmete rakendamise esialgset ajakava. Reformikavad peaksid sisaldama ka reformide ja investeeringute kulude soovituslikku eelhindamist. Need vahe-eesmärgid tuleks kavandada hiljemalt 31. augustiks 2027, kuigi selliste meetmete üldine lõpuleviimine võib toimuda ka pärast 2027. aastat, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2028.
(27) Reformikavades tuleks kirjeldada ka toetusesaaja süsteemi, mille abil tulemuslikult ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, mis tahes liiki korruptsiooni, sealhulgas kõrgetasemelist korruptsiooni, samuti mis tahes onupojapoliitikat või soosiklust, pettusi ja huvide konflikte rahastust eraldatud vahendite kasutamisel, ning korda ▌vältimaks, et rahastu raames ja muudest liidu programmidest ning muudelt rahastajatelt ei saadaks topeltrahastust, tagades eraldatud ressursside terviklikkuse ja optimaalse kasutamise. Pärast vahendite eraldamist piisab kattumise vältimiseks jätkuvast finantshindamisest IPA III raames loodud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kaudu.
(27a) Reformikavad peaksid sisaldama üksikasjalikke selgitusi selle kohta, kuidas need aitavad kaasa õiglasele ja digitaalsele üleminekule piirkonnas, ning selgitama, kuidas toetusesaajad tagavad ELi keskkonnaõiguse ja -standardite ning eelkõige põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise. Reformikavad peaksid sisaldama ka selgitusi selle kohta, kuidas nendega tagatakse piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide sisuline osalemine ja konsulteerimine reformikavade koostamisel ja rakendamisel. Reformikavades tuleks täiendavalt selgitada, kuidas need aitavad parandada üldsuse juurdepääsu teabele ja üldsuse osalemist, sealhulgas juurdepääsu keskkonnaalasele teabele.
(28) Reformikavade raames võetavad meetmed peaksid aitama parandada tulemuslikku riigi rahanduse juhtimis- ja kontrollisüsteemi, võidelda igat liiki korruptsiooni, samuti mis tahes onupojapoliitika või soosikluse, rahapesu, maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise, pettuste ja organiseeritud kuritegevuse ning huvide konfliktide vastu ning luua tõhusa riigiabi kontrollisüsteemi, mille eesmärk on tagada kõigile ettevõtjatele õiglased tingimused. Toetusesaaja peaks selliseid meetmeid rakendama esialgseteks kuupäevadeks, mille võib iga meetme jaoks sobivalt kindlaks määrata rahastu rakendamise varases etapis.
(29) Kui komisjon on reformikavad kätte saanud, avalikustab ta need. Komisjon peaks hindama iga reformikava käesolevas määruses loetletud selgete ja erapooletute kriteeriumide alusel pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Käesoleva määruse täiendamiseks ▌tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse nõukogu otsust 2010/427/EL ja asjakohasel juhul Euroopa välisteenistuse rolli, eelkõige liidu toetuse eeltingimuse täitmise järelevalves.
(30) Käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusakt peaks samal ajal kujutama endast tööprogrammi finantsmääruse artikli 110 lõike 2 tähenduses seoses tagastamatu rahalise toetuse summaga käesoleva määruse alusel.
(31) Võttes arvesse rahastu rakendamise paindlikkuse vajadust, peaks toetusesaajal olema võimalik esitada komisjonile põhjendatud palve delegeeritud õigusakti muutmiseks, kui objektiivsete asjaolude tõttu ei ole enam võimalik reformikava, sealhulgas asjakohaseid maksetingimusi osaliselt või täielikult täita. Toetusesaajal peaks olema võimalik esitada põhjendatud palve reformikava muutmiseks, sealhulgas teha vajaduse korral ettepanekuid lisade kohta.
(32) Komisjonil peaks olema võimalik teha delegeeritud õigusakti muutmise ettepanek, eelkõige selleks, et võtta arvesse kättesaadavate summade muutumist.
(33) Käesolevast rahastust antava toetuse ümberjaotamise korral selgete ja erapooletute kriteeriumide alusel, mis tooks kaasa lisatoetuse toetusesaajale, peaks kõnealune toetusesaaja esitama läbivaadatud reformikava koos elluviidavate lisameetmetega komisjonile, kes edastab selle parlamendile.
(34) Iga toetusesaajaga tuleks sõlmida raamleping, et kehtestada liidu ja toetusesaaja vahelise finantskoostöö põhimõtted ning määrata kindlaks rahastust antava liidu rahastamise kontrolli, finantsjärelevalve, järelevalve, hindamise, aruandluse ja auditeerimisega seotud vajalikud mehhanismid, makse, tollimakse ja tasusid käsitlevad reeglid ning meetmed õigusnormide rikkumise, pettuste, mis tahes korruptsiooni, sealhulgas kõrgetasemelise korruptsiooni, samuti igasuguse onupojapoliitika või soosikluse ja huvide konfliktide ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja kõrvaldamiseks. Seega tuleks iga toetusesaajaga sõlmida ka laenuleping, milles sätestatakse erisätted laenu vormis antavate rahaliste vahendite haldamiseks ja rakendamiseks. Nii raamleping kui ka laenuleping edastatakse Euroopa Parlamendile.
(34a) Raamlepingus tuleks sätestada toetusesaajate kohustus tagada kooskõlas ELi andmekaitsepõhimõtete ja kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega piisavate andmete kogumine rahastatavate isikute ja üksuste kohta, sealhulgas teave tegelike kasusaajate kohta, ning juurdepääs nendele andmetele, et rakendada reformikavade meetmeid.
(35) Reformikavadele peaks olema võimalik anda rahalist toetust laenu vormis. Lääne-Balkani rahastamisvajaduste taustal on asjakohane korraldada finantsabi andmine mitmekesise rahastamise strateegia alusel, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 220a ühtse rahastamismeetodina, mis peaks suurendama liidu võlakirjade likviidsust ning liidu emiteerimise atraktiivsust ja kulutõhusust.
(36) Asjakohane on anda toetusesaajatele väga soodsatel tingimustel laene, mille maksimaalne tagasimaksetähtaeg on 40 aastat ja mille põhisumma tagasimaksmine ei alga enne 2034. aastat. Samuti on asjakohane teha erand määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikest 4.
(37) Võttes arvesse, et käesoleva rahastamisvahendi raames toetusesaajatele laenude vormis antava toetusega seotud finantsriskid on võrreldavad finantsriskidega, mis on seotud määruse (EL) 2021/947 kohaste laenutehingutega, peaks vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 211 käesoleva määruse kohastest laenudest tulenevate finantskohustuste katteks moodustatava eraldise määr olema 9 % ja eraldise moodustamiseks tuleks kasutada rahastu 2 miljardi euro suurust rahastamispaketti.
(38) Selleks et tagada eraldiste määra jätkuv vastavus finantsriskidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse eraldiste määra. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, samuti Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonidega. Need konsultatsioonid tuleks läbi viia kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes[9] sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine ja läbipaistvus, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonilt kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(39) Selleks et maksimeerida liidu rahalise toetuse finantsvõimendust lisainvesteeringute ligimeelitamiseks ja tagada ELi kontroll kulude üle, tuleks reformikavasid toetavaid taristuinvesteeringuid rakendada Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu. Üksikud projektid või programmid tuleks esitada Lääne-Balkani investeerimisraamistiku juhatusele arvamuse saamiseks alles siis, kui on täidetud reformikavades kindlaks määratud asjakohased maksetingimused. Kui asjaomased investeeringute maksetingimused ei ole ühe aasta jooksul täidetud, võib komisjon Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames eraldatavad vahendid ülejäänud toetusesaajate vahel ümber jaotada.
(40) Tagamaks, et toetusesaajate käsutuses on esimeste reformide rakendamiseks vajalik starditoetus, peaks igal toetusesaajal olema juurdepääs kuni 7 %-le käesoleva rahastu raames ette nähtud rahalise abi kogusummast eelmaksetena, tingimusel et rahalised vahendid on kättesaadavad ja rahastu raames antava toetuse eeltingimused on täidetud.
(41) Liidu toetuse andmisel on oluline tagada Lääne-Balkani toetusesaajatele nii paindlikkus kui ka programmeeritavus. Selleks tuleks rahastu vahendid eraldada kindlaksmääratud poolaasta ajakava alusel olenevalt rahaliste vahendite kättesaadavusest, tuginedes toetusesaajate esitatud rahaliste vahendite eraldamise taotlusele, ning pärast seda, kui komisjon on kontrollinud nii makromajandusliku stabiilsuse, usaldusväärse avaliku sektori finantsjuhtimise, eelarve läbipaistvuse ja järelevalvega seotud üldtingimuste kui ka asjakohaste maksetingimuste rahuldavat täitmist, st asjakohaste meetmete rakendamist. Kui maksetingimus ei ole reformikava heakskiitmise otsuses sätestatud esialgse ajakava kohaselt täidetud või kui asjakohaseid meetmeid ei ole rakendatud, võib komisjon sellele tingimusele vastavad rahalised vahendid osaliselt või täielikult kinni pidada. Välja maksmata jäetud vahendid võib välja maksta järgmise vahendite eraldamise perioodi jooksul ja kuni 12 kuud pärast esialgses ajakavas sätestatud algset tähtaega, kui maksetingimused on täidetud või asjakohased meetmed rakendatud. Esimesel rakendamisaastal tuleks seda tähtaega pikendada 24 kuuni alates esialgsest negatiivsest hinnangust.
(41a) Selleks et toetada asjakohast läbipaistvuse taset, mis aitab kaitsta ELi finantshuve, on rahastust antava toetuse lõppsaaja füüsiline isik või üksus, kes saab de facto ELi rahalisi vahendeid, olles avaliku sektori hankija puhul töövõtja või alltöövõtja. Valitsuse ministeeriume, asutusi või organeid, kes jälgivad, reguleerivad või haldavad rahalisi vahendeid, tuleks käsitada lõppsaajatena ainult siis, kui nad ise on seotud töö tegemise või teenuse osutamise ja otsese rakendamisega ning kannavad sellega seotud kulud.
(42) Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 116 lõigetest 2 ja 5 tuleks kehtestada riigieelarvesse tehtavate maksete maksetähtaeg, mis algab toetusesaajale väljamakseid lubava otsuse teatavakstegemise kuupäevast, ning välistada komisjonilt toetusesaajale viivise maksmine.
(43) Euroopa Liidu lepingu artikli 29 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 alusel vastu võetud liidu piiravate meetmete raames ei või rahalisi vahendeid ega majandusressursse teha otse ega kaudselt kättesaadavaks nimekirja kantud juriidilistele isikutele, üksustele ega asutustele või nende kasuks ega kolmandate riikide üksustele, kes aitavad kaasa ELi sanktsioonidest kõrvalehiilimisele. Seetõttu ei saa rahastust toetada nimekirja kantud üksusi või neile kuuluvaid või nende kontrolli all olevaid üksusi.
(44) Määruse (EL, Euratom) 2018/1046, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013[10] ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95[11], (Euratom, EÜ) nr 2185/96[12] ja (EL) 2017/1939[13] kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas selliste meetmetega, mis käsitlevad õigusnormide rikkumiste, pettuste, igat liiki korruptsiooni, sealhulgas kõrgetasemelist korruptsiooni, igat liiki onupojapoliitikat ja soosiklust, huvide konfliktide ja topeltrahastamise ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist ning kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist, ning kui see on asjakohane, halduskaristuste määramist.
(45) Eelkõige peaks Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) olema vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid pistelisi kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas abi rakendamise ajal on esinenud pettusi, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
(45a) Komisjon peaks tagama liidu finantshuvide tulemusliku kaitsmise rahastu kasutamisel. Selleks tuleks luua sõltumatu audiitornõukogu, kes annaks komisjonile teavet vahendite võimaliku halva haldamise kohta ja tagaks, et kinnitav avaldus on saadud sõltumatu välisauditi alusel. Audiitornõukogul peaks olema kohustus anda aru Euroopa Prokuratuurile kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikega 1. Selline teave tuleks vajaduse korral teha kättesaadavaks OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile ning vajaduse korral Lääne-Balkani toetusesaaja vastavatele ametiasutustele. Komisjonil peaks olema õigus liidu delegatsiooni abiga kontrollida, kuidas Lääne-Balkani toetusesaaja rakendab rahalisi vahendeid kogu projekti kestuse jooksul. Komisjonile tuleks tagada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid auditi ja kontrollide tegemiseks. Audiitornõukogu peaks tagama korrapärase dialoogi ja koostöö Euroopa Kontrollikojaga.
(46) Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 129 tuleks komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile anda vajalikud õigused ja juurdepääs, sealhulgas kolmandate isikute poolt, kes on kaasatud liidu vahendite rakendamisse. Euroopa Parlamendile antakse samuti vajalikud õigused ja juurdepääs. Lääne-Balkani riigid peaksid kasutama ka varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning andma komisjonile teada rahaliste vahendite kasutamisega seotud õigusnormide rikkumisest.
(47) Komisjon peaks tagama liidu finantshuvide tulemusliku kaitsmise rahastu kasutamisel. Samal ajal, võttes arvesse pikaajalist Lääne-Balkani toetusesaajatele antud finantsabi ka kaudse eelarve täitmise raames ning võttes arvesse nende järkjärgulist vastavusse viimist liidu sisekontrollistandardite ja -tavadega, võib komisjon suurel määral tugineda riiklike sisekontrolli- ja pettuseennetussüsteemide toimimisele. Eelkõige tuleks komisjoni ja OLAFit viivitamata teavitada kõigist võimalikest õigusnormide rikkumiste, pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti juhtumitest, mis mõjutavad rahastu vahendite rakendamist, sealhulgas liikmesriikide ametiasutuste poolt, kellel on usaldusväärsetest ja ametlikest allikatest pärinevad piisavad ja usaldusväärsed andmed. Komisjon ja OLAF peaksid hindama kõnealuseid pettustevastaseid süsteeme ja andma puuduste korral toetusesaajatele soovitusi nende ajakohastamiseks või parandamiseks kooskõlas ELi õigustikuga. Samuti peaks komisjon saama teavet rahastust kasu saavate juriidiliste isikute tegelike tulusaajate kohta ning avaldama loetelu isikutest ja juriidilistest isikutest, kes saavad rahastust kumulatiivselt rohkem kui 50 000 eurot.
(48) Lisaks peaksid toetusesaajad andma audiitornõukogule ja komisjonile viivitamata teada õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmustest või pettustest, mille halduslik või kohtulik tuvastamine on esmakordne, ning hoidma neid kursis haldus- ja kohtulike menetluste edenemisega. Et viia selline teavitamine vastavusse liikmesriikide hea tavaga, peaks see olema elektrooniline, kasutades komisjoni loodud rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi.
(48a) Rahastu eesmärkide saavutamise mõõtmiseks peaksid komisjon ja toetusesaaja kehtestama selge seose toetusesaajale kättesaadavaks tehtud summade, tagastamatu rahalise toetuse ja laenude ning näitajate saavutamisega seotud kulude vahel.
(49) Iga toetusesaaja peaks kehtestama järelevalvesüsteemi, mille kaudu saadud andmeid kasutatakse oma kava maksetingimuste täitmise kohta iga poole aasta tagant esitatavas aruandes, mis lisatakse vahendite eraldamise poolaasta taotlusele. Toetusesaajad peaksid rahastust toetatavate meetmetega seoses koguma andmeid ja teavet, mille alusel ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, pettusi, mis tahes liiki korruptsiooni, sealhulgas kõrgetasemelist korruptsiooni, onupojapoliitikat ja soosiklust ning huvide konflikte, ning võimaldama nendele juurdepääsu.
(50) Komisjon peaks tagama, et kasutusele on võetud selged ja erapooletud järelevalve- ja hindamismehhanismid, mis tagaksid liidu eelarve täitmisel tulemusliku vastutuse ja läbipaistvuse ning käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tulemusliku hindamise.
(51) Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja käesolevas määruses osutatud komiteele aastaaruande määruse ja rahastu rakendamisel tehtud edusammude kohta. Aastaaruanne peaks sisaldama üksikasjalikku hinnangut rahastu lisaväärtuse ja täiendavuse kohta, käesoleva rahastu ja määrusega (EL) 2021/1529 hõlmatud toetuse koostoime ja vastastikuse täiendavuse kohta ning kirjeldust korra ja meetmete kohta, mida komisjon on võtnud topeltrahastamise vältimiseks, et kaitsta liidu eelarvet. Tuleks luua korrapärane dialoog Euroopa Parlamendi ja selle asjaomaste komisjonidega.
(51a) Avaliku aruandluse meetmena peaksid toetusesaajate riikide valitsused, sealhulgas asjaomased ministrid, teavitama korrapäraselt toetusesaajate parlamente vastavate reformikavade rakendamisest. Kogu olulise teabe õigeaegne esitamine toetusesaajate riikide parlamentidele, mis võimaldab interaktiivset institutsioonidevahelist dialoogi asjaomaste valitsuskabineti liikmetega vähemalt iga kolme kuu tagant, on läbipaistvuse tagamiseks võtmetähtsusega. Järelevalvet võimaldav aruandlus peaks samuti olema osa toetusesaaja iga-aastasest eelarve heakskiitmisest.
(52) Komisjon peaks rahastut pärast selle lõppemist hindama ja esitama hindamise tulemused Euroopa Parlamendi vastutavatele komisjonidele.
(53) Toetusesaajad peaksid toetama vaba ja mitmekesist meediat, mis parandab ja edendab arusaamist liidu väärtustest ja võimalikust liidu liikmesusest tulenevatest kasudest ja kohustustest, võideldes samal ajal desinformatsiooni, välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu. Samuti on vaja tagada liidu rahastamise nähtavus, sealhulgas tõhusate teavituskampaaniate kaudu, mida korraldavad Euroopa Komisjon ja ELi kohapealsed delegatsioonid, et tutvustada toetusesaajatele liidu abist saadavat kasu.
(54) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(55) ▌Käesolev määrus peaks jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu (edaspidi „rahastu“).
Selles sätestatakse rahastu eesmärgid, rahastamine, eelarve aastateks 2024–2027 ning selle raames liidu poolt antava rahastuse vormid ja reeglid.
2. Rahastu täiendab määrust (EL) 2021/1529, et anda Lääne-Balkanile abi kaasavate ja kestlike, liidu väärtustega kooskõlas olevate sotsiaal-majanduslike reformide elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks nende reformikavade rakendamisel, nagu on sätestatud III peatükis. Rahastu aitab kaasa ka vaesuse ja töötuse vastu võitlemisele ning kvaliteetsete töökohtade loomisele.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „toetusesaaja“ – iga järgmine: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo ▌, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia.
2. „laienemispakett“ – iga-aastane teatis ELi laienemispoliitika kohta ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendid;
3. „raamleping“ – komisjoni ja toetusesaaja vahel sõlmitud kokkulepe, milles sätestatakse toetusesaaja ja komisjoni vahelise finantskoostöö põhimõtted käesoleva määruse alusel. See leping on rahastamisleping artikli 6 lõike 2 punkti a kohaste rahaliste vahendite puhul määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 114 lõike 2 tähenduses;
4. „laenuleping“ – komisjoni ja toetusesaaja vahel sõlmitud kokkulepe, milles sätestatakse rahastust antava toetuse suhtes kohaldatavad tingimused;
5. „reformikavad“ – terviklik pakett, mis sisaldab sidusaid ja prioriteetseid liidu väärtustega kooskõlas olevaid sihipäraseid reforme ja prioriteetseid investeerimisvaldkondi igas toetusesaajas, sealhulgas maksetingimusi, mis näitavad nende meetmete rahuldavat edenemist või lõpuleviimist, ning nende meetmete rakendamise esialgne ajakava;
6. „meetmed“ – reformid ja investeeringud reformikavade raames vastavalt III peatükile;
7. „maksetingimused“ – rahaliste vahendite eraldamise tingimused jälgitavate ja mõõdetavate kvalitatiivsete või kvantitatiivsete vahe-eesmärkide vormis, mida toetusesaajad peavad rakendama, nagu on sätestatud III peatüki kohaselt reformikavades rahaliste vahendite eraldamise tingimustena;
8. „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatav toiming, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste või erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatavas vormis toetusega.
8a. „lõppsaaja“ – töövõtja, alltöövõtja, tasustatud välisekspert või rahastu raames toetust või rahalisi vahendeid saav isik või üksus.
8b. „ei kahjusta oluliselt“ – sellise majandustegevuse mittetoetamine või tegemata jätmine, mis määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt kahjustab keskkonnaeesmärgi saavutamist.
Artikkel 3
Rahastu eesmärgid
1. Rahastu üldeesmärgid on:
a) kiirendada piirkondlikku majandusintegratsiooni ning edendada tasakaalustatud piirkondlikku arengut, tugevdades sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning järkjärgulist integreerumist liidu ühtse turuga;
b) kiirendada toetusesaajate majanduse ▌sotsiaal-majanduslikku lähenemist, sealhulgas CO2 heite vähendamist, ning ühiskonna lähenemist liidule;
c) kiirendada kooskõlas ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) üldeesmärkidega vastavusse viimist liidu väärtuste, õigusaktide, normide, standardite, poliitika ja tavadega, võttes vastu ja viies ellu reforme, et saada liidu tulevaseks liikmeks.
2. Rahastu alaeesmärgid on:
a) kiirendada toetusesaajate üleminekut kestlikule, kliimaneutraalsele ja kaasavale majandusele, mis on võimeline taluma liidu ühtse turu konkurentsisurvet, ning stabiilsele investeerimiskeskkonnale ja strateegilise sõltuvuse vähendamisele;
b) edendada piirkondlikku majandusintegratsiooni, tuginedes liidu normidele ja standarditele, eelkõige edusammude kaudu ühise piirkondliku turu loomisel, milles lepiti kokku 2020. aastal Berliini protsessi raames;
c) edendada toetusesaajate majandusintegratsiooni liidu ühtse turuga, sealhulgas edendades kohalikku tööstust ja vastupanuvõimelisi liidu väärtusahelaid;
d) toetada piirkondlikku majandusintegratsiooni, tegeleda sotsiaalsete probleemidega, toetada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, tagada vastavus Euroopa sotsiaalõiguste sambale tõhustatud integratsiooni ELi ühtse turuga parema ja kestliku ühenduvuse kaudu piirkonnas kooskõlas üleeuroopaliste võrkudega;
e) tugevdada keskkonnakaitset ja elurikkust ning kiirendada kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppega kaasavat ja kestlikku rohepööret kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks ning kooskõlas 2020. aastal vastuvõetud Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga ja hõlmates kõiki majandussektoreid, eelkõige taastuvenergia ja põllumajandussektoreid, sealhulgas üleminekut vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ringmajandusele, tagades samal ajal investeeringute täieliku vastavuse liidu kliimaõigustikule ja põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ ja nende järgimise;
f) edendada digiüleminekut ja digioskusi kui kestliku arengu ja kaasava majanduskasvu võimaldajaid;
g) edendada akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahelist innovatsiooni, teadus- ja koostööd, et toetada rohe- ja digipööret, pöörates eritähelepanu kohaliku tasandi mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja idufirmadele;
h) edendada kvaliteetset haridust, koolitust, ümber- ja täiendusõpet kõigil tasanditel, keskendudes eelkõige noorte- ning tööhõivepoliitikale, kooskõlas liidu ühinemisprioriteetidega, sealhulgas noorte töötuse vastu võitlemisel, ajude äravoolu ennetamisel ja haavatavate kogukondade toetamisel;
i) tugevdada veelgi laienemisprotsessi põhialuseid, sealhulgas õigusriigi põhimõtet, demokraatiat, inimõiguste, sealhulgas töötajate põhiõiguste, tervishoiule juurdepääsu õiguse ja põhivabaduste austamist ning võitlust vaenukuritegude vastu, tugevdades demokraatlikke institutsioone, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, edendades sõltumatut kohtusüsteemi, kindlustades julgeolekut ning tugevdades võitlust pettuste, igasuguse korruptsiooni, sealhulgas kõrgetasemelise korruptsiooni ja oligarhiliste struktuuride, igat liiki onupojapoliitika, soosimise ja huvide konfliktide, organiseeritud kuritegevuse, piiriülese kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise, maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksupettuste, desinformatsiooni leviku ja õõnestava välissekkumise vastu; tagada rahvusvahelise õiguse järgimine ning kooskõla liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga; suurendada meediavabadust ja -sõltumatust ja akadeemilist vabadust ning luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond; edendada sotsiaaldialoogi ja tagada sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine; edendada soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist, mittediskrimineerimist ja sallivust, et tagada ja võimendada kõigi vähemuste hulka kuuluvate isikute, sealhulgas etniliste ja usuvähemuste, LGBTI-kogukonna ja teiste haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste õiguste austamist; suurendada puuetega inimestega kaasamist ja juurdepääsu;
j) suurendada avaliku halduse tulemuslikkust, tagada juurdepääs teabele, sealhulgas keskkonnateabele, avalik kontroll ja kodanikuühiskonna kaasamine otsustusprotsessidesse, toetada detsentraliseerimist ja kohalikku arengut; toetada läbipaistvust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel, sealhulgas nende volitusi teha järelevalvet avaliku sektori vahendite jaotamise ja neile juurdepääsu üle ning seda uurida, samuti riigi rahanduse juhtimisel ning riigihangete ja riigiabi kontrolli valdkonnas, ning tagada rikkumisest teatajate tõhus kaitse; suurendada kohalikku suutlikkust ja investeerida toetusesaajate haldustöötajatesse ning soodustada ekspertide lähetamist toetusesaajate juurde rahastu rakendamise eest vastutavatesse riiklikesse institutsioonidesse; toetada algatusi ja organeid, mis on seotud rahvusvahelise õigusemõistmise toetamise ja täitmise tagamisega Lääne-Balkanist toetusesaajates;
ja) tugevdada piirkondlikku ja piiriülest koostööd, heanaaberlikke suhteid, leppimist ja inimestevahelisi kontakte.
Artikkel 4
Üldpõhimõtted
–1. Käesoleva määruse rakendamise üldise poliitikaraamistiku moodustavad Euroopa Ülemkogu ja nõukogu määratletud laienemispoliitika raamistik, kokkulepped, millega luuakse toetusesaajatega õiguslikult siduvad suhted, samuti Euroopa Parlamendi resolutsioonid, komisjoni teatised ja komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised. Komisjon tagab käesoleva määruse kohase abi ja laienemispoliitika raamistiku sidususe.
1. Rahastu raames tehtav koostöö on vajaduspõhine ja rajaneb arengu tulemuslikkuse põhimõtetel ning edendab nende järgimist kõigis valdkondades: toetusesaajate isevastutus arenguprioriteetide eest, keskendumine selgele tingimuslikkusele ja käegakatsutavatele tulemustele, kaasavad partnerlused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vabatahtlike ühendustega, heanaaberlikud suhted, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus. Koostöö põhineb vahendite tulemuslikul ja tõhusal jaotamisel ja kasutamisel.
2. Rahastust antav toetus lisandub muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest antavale toetusele. Käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblik tegevus võib saada toetust ka muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest, kui selline toetus ei kata samu kulusid ja kui on paigas piisav järelevalve ja eelarvekontroll. Komisjon tagab vastastikuse täiendavuse ja koostoime rahastu ja muude liidu programmide vahel, et vältida abi dubleerimist ja topeltrahastamist. Käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1529 alusel antav toetus ei tohi kattuda.
3. Et edendada oma tegevuse vastastikust täiendavust ja tõhusust, teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd ning väldivad kooskõlas välisabi valdkonna tegevuse jõulisemaks koordineerimiseks kehtestatud põhimõtetega, sealhulgas tõhustatud koordineerimise kaudu liikmesriikidega kohalikul tasandil, ▌olukorda, kus käesoleva määruse alusel antav abi ning liidu, liikmesriikide, kolmandate riikide, mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksuste (näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide ja asjaomaste rahvusvaheliste finantsasutuste, asutuste ja liiduväliste abiandjate) antav muu abi dubleerivad üksteist.
3a. Makromajandusliku finantsabi andmine ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.
4. Rahastu raames toimuv tegevus peab vastama liidu sotsiaalsetele, kliima- ja keskkonnastandarditele, sellega peavoolustatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, elurikkust ja keskkonnakaitset ning ökosüsteemide kaitset, loomade heaolu standardeid, sealhulgas asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamisi, järgides samal ajal täielikult inimõigusi, sotsiaalseid ja tööõigusi, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust, kestlikku veemajandust ja asjakohasel juhul katastroofiohu vähendamist, ning toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, edendades integreeritud meetmeid, mis võivad luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki. Selle juures tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning järgida põhimõtteid „ei kahjusta oluliselt“ ja „mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta“, samuti kestlikkuse integreerimise lähenemisviisi, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe alus.
5. Toetusesaajad ja komisjon tagavad, et reformikavade ettevalmistamise ja rahastu rakendamise ajal hõlmatakse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist. Toetusesaajad ja komisjon võtavad asjakohased meetmed, et välistada diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Komisjon annab nende meetmete kohta aru soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade kohase korrapärase aruandluse raames.
6. Rahastu raames ei toetata tegevusi ega meetmeid, mis on vastuolus toetusesaajate riiklike energia- ja kliimakavadega, nende Pariisi kokkuleppe kohase riiklikult kindlaksmääratud panusega ja eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks või millega edendatakse investeeringuid fossiilkütustesse või millel on märkimisväärne kahjulik mõju keskkonnale, kliimale või elurikkusele.
6a. Kooskõlas ELi partnerluse põhimõttega ja ELi partnerluse käitumisjuhendiga tagab komisjon, et asjaomaste sidusrühmadega – sealhulgas toetusesaajate parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega – konsulteeritakse igakülgselt ja õiglaselt ning et neile on õigel ajal kättesaadav asjakohane teave, nii et nad saaksid sisuliselt osaleda rahastust toetatavate meetmete kavandamisel ja rakendamisel ning nende järelevalves, kontrollis ja hindamises. Sellise osalemise eesmärk on esindada Lääne-Balkani ühiskonna mitmekesisust.
7. Komisjon tagab koostöös liikmesriikide ja toetusesaajatega liidu kohustuste täitmise, et suurendada abi andmise läbipaistvust ja vastutust abi andmise eest, rakendades ja karmistades sisekontrollisüsteeme ja pettustevastast poliitikat ning tehes teabe abi mahu ja jaotuse kohta kuni lõplike abisaajate tasandini kohustuslikus korras kättesaadavaks ühtse veebiportaali kaudu, sealhulgas loetelu isikutest ja juriidilistest isikutest, kes saavad rahastust kumulatiivselt rohkem kui 50 000 eurot, ning tagab, et andmed on ajakohased, võrreldavad, hõlpsalt kättesaadavad ning neid on lihtne jagada ja avaldada.
7a. Rahastamisvahendi tulemuslikkuse tagamiseks võivad liikmesriigid algatada teotusesaajatega korrapäraseid ja ühiseid konsultatsioone, et pakkuda abi programmide koostamisel.
Artikkel 5
Liidu toetuse eeltingimus
1. Rahastust toetuse andmise eeltingimus on, et toetusesaajad parandavad, järgivad ja austavad tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas toimivat parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, vaba ja mitmekesise meedia kaitsmist ja võitlust desinformatsiooni, välismaise teabega manipuleerimise ja sekkumise vastu ja õigusriigi põhimõtet, pidades silmas ka ohte liidu finantshuvidele, ning tagavad inimõiguste, sealhulgas kõigi vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitsmise ja austamise.
Veel üks eeltingimus on kooskõla liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas võttes vastu Venemaa vastaseid piiravaid meetmeid, ning kolmandate riikide suhtes kohaldatavate ELi viisanõuetega.
Samuti on eeltingimus see, et Serbia ja Kosovo osalevad konstruktiivselt selgelt mõõdetavate edusammude ja käegakatsutavate tulemustega oma suhete normaliseerimises, eesmärgiga täielikult täita kõik kohustused, mis tulenevad suhete normaliseerimisele suunatud lepingust ja selle rakenduslisast ning kõigist varasematest dialoogikokkulepetest, ning alustada läbirääkimisi suhete normaliseerimist käsitleva laiaulatusliku lepingu üle.
2. Komisjon jälgib lõikes 1 sätestatud eeltingimuste täitmist enne toetusesaajatele rahastust vahendite, sealhulgas eelmaksete eraldamist ja kogu rahastust toetuse andmise perioodil, võttes igakülgselt arvesse viimast õigusriigi olukorda käsitlevat aruannet, laienemispaketti ja Euroopa Parlamendi asjakohaseid resolutsioone. Komisjon võtab selles protsessis arvesse ka rahvusvaheliste organite, näiteks OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR), Euroopa Nõukogu ja selle Veneetsia komisjoni asjakohaseid soovitusi. Komisjon võib selgeid ja erapooletuid kriteeriume kasutades võtta vastu otsuse, milles järeldatakse, et mõni neist eeltingimusest ei ole täidetud, ning jätab sellisel juhul artiklis 21 osutatud rahalised vahendid eraldamata, olenemata artikli 16 lõikes 3 osutatud maksetingimuste täitmisest. Komisjon peatab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist rahaliste vahendite eraldamise, kui edusammud õigusriigi põhimõtte ja põhireformide vallas on püsivalt ebapiisavad, tõsiste puudujääkidega või tagasilanguses. Komisjon töötab välja selged suunised rahaliste vahendite eraldamise tingimuste kohaldamise kohta ja avaldab need. Komisjoni hinnang edastatakse samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Toetusesaajatele võidakse anda võimalus puudused eeltingimuste täitmiseks kõrvaldada, mis võimaldab komisjonil pärast positiivset hinnangut rahalisi vahendeid eraldada.
II PEATÜKK
Rahastamine ja rakendamine
Artikkel 6
Eelarve
1. Rahastu kaudu lõigete 2 ja 3 kohaselt kättesaadavaks tehtavad vahendid ei tohi ajavahemikul 2024–2027 ületada 6 000 000 000 eurot.
2. Rahastu rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027 on 2 000 000 000 eurot, millest:
a) 98,5 % tagastamatu rahalise toetusena toetusesaajatele reformikavade rakendamiseks;
b) 1,5 % lõike 6 kohaste kulude jaoks.
3. Laenudena antav toetus on kättesaadav kuni 4 000 000 000 euro ulatuses ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027. See summa ei moodusta osa välistegevuse tagatise summast määruse 2021/947 artikli 31 lõike 4 tähenduses.
Rahastu eelarve liigendatakse selle alaeesmärkide järgi, et tagada täielik läbipaistvus ja aruandekohustus eelarvepädevate institutsioonide ees.
Eelarvepädevad institutsioonid võtavad summad kasutusele igal aastal. Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu nomenklatuur koosneb täiendavatest eelarvepunktidest, mis vastavad igale käesoleva määruse kohasele toetusesaajale.
4. Komisjon sätestab artiklis 15 osutatud delegeeritud õigusaktis igale toetusesaajale kättesaadava rahastamise esialgse summa I lisas sätestatud metoodika kohaselt ja see summa on arvutatud uusimate kättesaadavate andmete põhjal käesoleva määruse jõustumise päeval kooskõlas artikliga 29. Esialgsed summad võivad rakendamise ajal kooskõlas artikliga 21 muutuda.
5. Artikli 19 kohaselt on määruse (EL) 2021/1529[14] artiklis 12 osutatud Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel kättesaadavaks tehtud vahendite summa vähemalt 50 % lõikes 1 nimetatud kogusummast. Kõnealune osalus hõlmab käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud tagastamatu rahalise toetuse kogusummat pärast eraldiste summa mahaarvamist.
6. Lõike 2 punktis b osutatud vahendeid võib kasutada rahastu rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks kohaliku suutlikkuse suurendamiseks, ekspertide lähetamiseks toetusesaajate vastutavatesse institutsioonidesse, mõjuhinnanguteks, ettevalmistavaks tegevuseks, järelevalveks, kontrolliks, auditeerimiseks ja hindamiseks, mis on vajalikud rahastu haldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringuteks, ekspertide kohtumisteks, koolitusteks, konsultatsioonideks toetusesaaja ametiasutustega, konverentsideks, sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimiseks, teabe- ja kommunikatsioonimeetmeteks, sealhulgas kaasavaks teavitustegevuseks, ning käesoleva määruse eesmärkidega rangelt seotud liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks, IT-võrkudega seotud kulutusteks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, tööalaselt kasutatavateks infotehnoloogiavahenditeks, samuti kõigi muude kulude katteks peakorteris ja liidu delegatsioonides, mis on seotud rahastu jaoks vajaliku haldus- ja koordineerimistoega. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava läbipaistvusalase tegevusega nagu projektide või programmide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid. Kui vahendeid kasutatakse auditeerimise eesmärgil, avalikustatakse ja välditakse huvide konflikte auditit tegeva üksuse ja selle üksuse muu tegevuse vahel rahastu raames, nagu nõustamine või haldus- ja koordineerimistoetus, projektide kvaliteedikontroll ja järelevalve.
Artikkel 7
Liidu rahaliste vahendite rakendamine ja vormid
1. Rahastut rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 kas otsese eelarve täitmise või kaudse eelarve täitmise raames koostöös määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c nimetatud üksustega.
2. Liidu rahalisi vahendeid võib anda määruses (EL, Euratom) 2018/1046 sätestatud vormis, täpsemalt finantsabi, toetuste, hangete ja segarahastamistoimingutena.
3. Olenevalt nõutavast tegevus- ja finantssuutlikkusest võib segarahastamistoiminguid rakendav volitatud üksus olla Euroopa Investeerimispanga grupp, mitmepoolne Euroopa finantsasutus, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, või Euroopa kahepoolne finantsasutus, näiteks arengupank või Maailmapanga Grupp. ▌
Võimaluse korral võivad Euroopa-välised mitmepoolsed finantsasutused osaleda rahastus Euroopa finantsasutustega ühiselt korraldatavate toimingute kaudu.
Liikmesriigid, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused või muud allikad võivad anda rahalist lisatoetust, sealhulgas rahastu raames tehtavate segarahastamistoimingute tegemiseks. Sellist osalust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 2 punkti a alapunkti ii ning punktide d ja e tähenduses.
Artikkel 8
Reeglid isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkuse, tarnete ja materjalide päritolu ning rahastuga seotud piirangute kohta
1. Osalemine rahastu raames rahastatavate meetmetega seotud hankemenetluses ja toetuste andmise menetluses on avatud rahvusvahelistele ja piirkondlikele organisatsioonidele ning kõigile füüsilistele isikutele, kes on järgmiste riikide kodanikud, ja juriidilistele isikutele, kelle tegelik asukoht on järgmistes riikides:
a) liikmesriigid, toetusesaajad, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised ning määruse (EL) 2021/947 I lisaga ja määruse (EL) 2021/1529 I lisaga hõlmatud riigid;
b) riigid, mis annavad toetusesaajatele samaväärset toetust kui liit, võttes arvesse nende majanduse suurust, ja mille puhul komisjon on kooskõlas liidu strateegilise autonoomiaga kehtestanud toetusesaajas vastastikuse juurdepääsu välisabile.
2. Lõike 1 punktis b osutatud vastastikuse juurdepääsu võib lubada vähemalt üheks aastaks, kui riik annab võrdsetel tingimustel rahastamiskõlblikkuse liidu ja rahastuga seoses rahastamiskõlblike riikide üksustele.
Komisjon teeb otsuse vastastikuse juurdepääsu andmise kohta pärast konsulteerimist asjaomase toetusesaajaga.
3. Kõik käesolevast rahastust toetatavad tarned ja hangitud materjalid peavad pärinema mõnest lõike 1 punktides a ja b osutatud riigist, välja arvatud juhul, kui neid ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida. Sellisel juhul on hange kooskõlas ELi õigusnormidega, milles käsitletakse hoolsuskohustust tarneahelates. Lisaks kohaldatakse lõikes 6 sätestatud piirangureegleid.
4. Käesoleva artikli kohaseid rahastamiskõlblikkuse reegleid ei kohaldata rahastamiskõlbliku töövõtja või (asjakohasel juhul) alltöövõtja palgatud või muul viisil seadusliku lepinguga seotud füüsiliste isikute suhtes ja nendega ei tekitata nimetatutele kehtivaid kodakondsusega seotud piiranguid, välja arvatud juhul, kui kodakondsusega seotud piirangud põhinevad lõikes 6 sätestatud reeglitel.
5. Üksuse poolt ühiselt kaasrahastatavate või kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustega otsese või kaudse eelarve täitmisega rakendatavate meetmete puhul kohaldatakse ka nende üksuste reegleid. See ei piira selliste lõike 6 alusel kehtestatud piirangute kohaldamist, mida kajastatakse nõuetekohaselt nende üksustega sõlmitud lepingutes.
6. Lõigetes 1 ja 3 osutatud rahastamiskõlblikkuse reegleid, tarnete ja materjalide päritolu ning lõikes 4 osutatud füüsiliste isikute kodakondsust võib piirata hankemenetlustes osalevate juriidiliste isikute kodakondsuse, geograafilise asukoha või laadi ning tarnete ja materjalide geograafilise päritolu alusel järgmistel juhtudel:
a) kui sellised piirangud on vajalikud tegevuse või konkreetse hankelepingu eripära ja/või eesmärkide tõttu ja/või kui need piirangud on vajalikud meetme tulemuslikuks rakendamiseks;
b) kui meede või hankeleping mõjutab julgeolekut või avalikku korda, eelkõige seoses liidu, selle liikmesriikide või toetusesaaja strateegiliste varade ja huvidega, sealhulgas digitaristu (sealhulgas 5G võrgutaristu), side- ja infosüsteemide ning nendega seotud tarneahelate julgeoleku, vastupanuvõime ja terviklikkuse kaitsega, ning kui meede või hankemenetlus ei ole kooskõlas majandusjulgeoleku strateegiaga, tingimusel et audiitornõukogu on andnud oma eelneva heakskiidu..
7. Mitterahastamiskõlblikest riikidest pärit pakkujaid, taotlejaid ja kandidaate võib käsitada rahastamiskõlblikena üksnes põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui vajalikud teenused ei ole rahastamiskõlblike riikide või territooriumide turul kättesaadavad, või muudel põhjendatud juhtudel, mis on täielikult läbipaistvad ja õiguspäraselt põhjendatud, kui rahastamiskõlblikkuse reeglite kohaldamine muudaks meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks.
7a. Riigihangete ja riigiabi kontrollide toimimisega seoses tagab komisjon iga-aastase auditi ja kontrollide kaudu, et süsteem jääb toimivaks. Seda silmas pidades esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande selliste kontrollide toimimise kohta toetusesaajas.
7b. Kui komisjoni hinnang riigihangete ja riigiabi kontrollile on positiivne, kajastub hinnang ühinemiseelse abi instrumendi vahendite rakendamisel.
Artikkel 9
Raamleping
1. Komisjon sõlmib iga toetusesaajaga rahastu rakendamiseks raamlepingu, milles sätestatakse erikord seoses rahastu vahendite haldamise, kontrolli, järelevalve, seire, hindamise, aruandluse ja auditeerimisega ning eesmärgiga ennetada, avastada, uurida ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte. Raamlepingule eelneb avalik konsultatsioon ja asjaomase riigi parlamendi positiivne hinnang.
1a. Euroopa partnerluse käitumisjuhendi eeskujul luuakse niisugused seirekomisjonid, milles järgitakse projektikonkursside ja eduaruannete ettevalmistamise ning projektide, meetmete ja tegevuse seire ja hindamise parimaid tavasid.
2. Raamlepingut täiendavad artikli 17 kohased laenulepingud, milles sätestatakse laenu vormis antava rahastamise haldamise ja rakendamise kord. Raamlepingud koos asjakohaste dokumentidega edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal ja viivitamata ning need avalikustatakse.
3. Toetusesaajatele antakse toetust, sealhulgas tehakse eelmakseid alles pärast seda, kui komisjon on andnud positiivse hinnangu artiklis 5 osutatud eeltingimuste täitmise kohta ja pärast asjaomaste raamlepingute ja kohaldatavate laenulepingute jõustumist.
4. Iga toetusesaajaga sõlmitud raamleping ja laenulepingud ning liidu vahendeid saava isiku või üksustega sõlmitud lepingud tagavad määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 129 sätestatud kohustuste täitmise.
5. Raamlepingus sätestatakse vajalikud üksikasjalikud sätted alljärgneva kohta:
a) toetusesaaja võetav kohustus teha otsustavaid edusamme püüdlustes saavutada tugev õigusraamistik pettuste vastu võitlemiseks ning kehtestada tõhusamad ja tulemuslikumad kontrollisüsteemid, sealhulgas asjakohased mehhanismid ja meetmed, mis võimaldavad tulemuslikult ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte, samuti vältida korruptiivseid tavasid, onupojapoliitikat, soosimist või vahendite eraldamise või kasutamise põhjendamatut piirkondlikku või valdkondlikku koondumist, neist teatada ja nende vastu võidelda, ning hoogustada võitlust rahapesu, organiseeritud kuritegevuse, avaliku sektori vahendite omastamise, terrorismi rahastamise, maksustamise vältimise, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise ning muu ebaseadusliku tegevuse vastu, mis mõjutab rahastust antavaid vahendeid;
b) rahaliste vahendite eraldamise, kinnipidamise, vähendamise ja ümberjaotamise reeglid kooskõlas artikliga 21;
c) rahastu juhtimise, kontrolli, seire, järelevalve, hindamise, aruandluse ja auditeerimisega seotud tegevus, samuti süsteemi läbivaatamised, uurimised, pettustevastased meetmed ja koostöö;
d) reeglid, mille alusel antakse komisjonile aru selle kohta, kas ja kuidas on täidetud artiklis 12 osutatud maksetingimused, sealhulgas võimaldades kontrollida reformide ja investeeringutega seotud vahe-eesmärkide ja sihtide täitmist;
e) maksude, tollimaksude ja muude lõivudega seotud reeglid kooskõlas määruse (EL) 2021/947 artikli 27 lõigetega 9 ja 10;
ea) artiklis XX osutatud audiitornõukogu kohustuste tunnustamine ja toetusesaajatega tehtava koostöö alused;
f) meetmed õigusnormide rikkumiste, pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja kõrvaldamiseks ning kohustus viivitamata teavitada audiitornõukogu, komisjoni, Euroopa Kontrollikoda, OLAFit ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuuri kahtlustatavatest ja tegelikest õigusnormide rikkumiste, pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja muu ebaseadusliku tegevuse juhtumitest, mis mõjutavad rahastu raames eraldatud vahendeid ning nende järelmeetmeid, sealhulgas juhul, kui need on seotud laenulepingu alusel fondi rakendava üksusega;
g) artiklites 22 ja 23 osutatud kohustused, sealhulgas täpsed reeglid ja ajakava, mille kohaselt toetusesaaja andmeid kogub ning need komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile kättesaadavaks tehakse, sealhulgas laenulepingu alusel fondi rakendava üksuse valduses olev teave;
ga) tagada audiitornõukogu määratud sõltumatule välisaudiitorile samasugune juurdepääs teabele ja õigus teha kohapealseid kontrolle, nagu on komisjonil ja kontrollikojal; Lääne-Balkan kasutab ka varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ning annab komisjonile teada rahaliste vahendite kasutamisega seotud õigusnormide rikkumisest;
h) kord, millega tagatakse, et laenutoetuse väljamaksetaotlused jäävad olemasoleva laenusumma piiresse, võttes arvesse artikli 6 lõiget 3;
i) komisjoni õigus vähendada rahastust antavat toetust proportsionaalselt ja nõuda tagasi rahastu eesmärkide saavutamiseks antud summad või nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, kui esineb liidu finantshuve mõjutavaid õigusnormide rikkumisi, pettusi, korruptsiooni või huvide konflikte, mida toetusesaaja ei ole kõrvaldanud, või kui on toimunud raamlepingust tulenevate kohustuste raske rikkumine;
j) reeglid ja kord, mille kohaselt toetusesaajad peavad rahastu rakendamise järelevalve eesmärgil aru andma ja hindama artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamist.
Artikkel 10
Ülekandmine, iga-aastased osamaksed, kulukohustuste assigneeringud
1. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõikest 4 kantakse rahastu kasutamata kulukohustuste assigneeringud ja maksete assigneeringud automaatselt üle järgmisse aastasse ning neid võib kulukohustustega siduda ja kasutada kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Üle kantud summat kasutatakse järgmisel eelarveaastal esimesena.
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe kulukohustuste assigneeringute (sealhulgas konkreetsete summade) kohta, mis on määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 6 kohaselt üle kantud.
3. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 15 sätetest assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemise kohta tehakse rahastuga seotud meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste summale vastavad kulukohustuste assigneeringud uuesti kättesaadavaks selle eelarverea jaoks, kust need pärinevad.
4. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale, kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 112 lõikega 2.
II PEATÜKK
Reformikavad
Artikkel 11
Reformikavade esitamine
1. Rahastust toetuse saamiseks esitab iga toetusesaaja komisjonile rahastu kestust hõlmava reformikava, mis tugineb viimase majandusreformiprogrammi struktuurireformide osale ja sellega seotud ühistele poliitilistele suunistele, milles lepiti kokku 2023. aasta mais toimunud majandus- ja rahandusdialoogi ajal, vajaduse korral oma riikliku majanduskasvu strateegiale, muudetud laienemismetoodikale, viimasele laienemispaketile ning Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskavale.
2. Reformikavades esitatakse artiklis 3 sätestatud üld- ja alaeesmärkide saavutamise üldine raamistik, milles sätestatakse toetusesaaja elluviidavad reformid ja investeerimisvaldkonnad artiklis 3 sätestatud üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks. Reformikavad peavad sisaldama meetmeid reformide ja investeeringute rakendamiseks tervikliku ja sidusa paketi kaudu. Põhialuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtte, korruptsioonivastase võitluse, sealhulgas kõrgetasemelise korruptsiooni, põhiõiguste ja sõnavabaduse valdkonnas tuleb võtta reformikavades arvesse viimases laienemispaketis ja õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes, samuti asjaomaste rahvusvaheliste institutsioonide, sealhulgas OSCE/ODIHRi ja Veneetsia komisjoni esitatud hinnanguid ning Euroopa Parlamendi asjakohaseid raporteid ja resolutsioone. Reformikavad sisaldavad hinnangut reformide ja investeeringute rakendamiseks vajalike rahastust eraldatavate summade kohta kooskõlas artiklis 3 sätestatud üld- ja alaeesmärkidega.
3. Reformikavas määratletakse iga prioriteetse valdkonna, näiteks energiatõhususe, taastuvenergia kasutuselevõtu, digitaristu arendamise, kohtureformide ja korruptsioonivastaste meetmete jaoks konkreetsed sihid ja vahe-eesmärgid. Need eesmärgid peaksid olema konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud, hõlbustades edusammude tõhusat jälgimist ja hindamist, ning olema kooskõlas viimase makromajandusliku ja eelarvepoliitika raamistikuga, mis esitati komisjonile ELiga peetava majandus- ja rahandusteemalise dialoogi raames.
4. Reformikavad peavad olema kooskõlas toetusesaaja liiduga ühinemise raames kindlaks määratud reformiprioriteetidega ja muude asjakohaste dokumentidega, nagu stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, riiklik energia- ja kliimakava, Pariisi kokkuleppe kohane riiklikult kindlaksmääratud panus ja eesmärk saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning neid toetama.
5. Reformikavas tuleb järgida artiklis 4 sätestatud üldpõhimõtteid.
6. Komisjon kutsub toetusesaajaid üles esitama oma reformikavad kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Lähtepunktiks peaksid olema riiklikud majandusreformi programmid ja komisjoni iga-aastased eduaruanded. Komisjon edastab toetusesaajate reformikavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule niipea, kui need on kättesaadavad.
7. Kui rahastust antava toetuse ümberjaotamise tulemusel saab toetusesaaja lisatoetust, palub komisjon toetusesaajal esitada kolme kuu jooksul rahastu järelejäänud kestuseks muudetud reformikava. Enne rahalise toetuse ümberjaotamise kohta otsuse tegemist teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning kutsub toetusesaajaid üles esitama muudetud reformikava.
Artikkel 12
Reformikava kohase rahastamise põhimõtted
1. Rahastu stimuleerib iga toetusesaaja reformikava rakendamist rahaliste vahendite eraldamisele maksetingimuste seadmisega. Neid maksetingimusi kohaldatakse artikli 6 lõike 2 punkti a ja artikli 6 lõike 3 kohaste rahaliste vahendite suhtes ning need kehtestatakse mõõdetavate kvalitatiivsete või kvantitatiivsete vahe-eesmärkidena ja need seotakse konkreetsete eesmärkide ja sihtide saavutamisega. Need vahe-eesmärgid kajastavad edusamme konkreetsete sotsiaal-majanduslike reformide elluviimisel, sealhulgas laienemisprotsessi põhialuste, liidu väärtuste, õigusriigi põhimõtte, õigusemõistmise ja põhiõiguste valdkonnas, mis on seotud artiklis 3 sätestatud rahastu eri eesmärkide saavutamisega kooskõlas viimase laienemispaketi ja õigusriigi olukorda käsitleva aruandega.
Maksetingimuste täitmisel eraldatakse rahalisi vahendeid täielikult või osaliselt olenevalt tingimuste täitmise tasemest ja artikli 5 lõikes 1 osutatud eeltingimuste täitmisest.
2. Artiklis 19 nimetatud fondi kaudu toimuva rahastamise puhul loetakse lõikes 1 osutatud maksetingimuste täitmine esialgu kinnitatuks. Rahalised vahendid makstakse välja pärast seda, kui Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel rahastajate osamaksete saamiseks loodud ühisfondi fondivalitsejad on esitanud maksetaotluse.
Rahastu vahenditest ei toetata tegevusi ega meetmeid, mis võivad ohustada toetusesaaja usaldusväärsust või institutsioonilist raamistikku, kooskõlas tema põhiseadusliku korra ja asjakohaste rahvusvaheliste kohustustega.
3. Makromajanduslik finantsstabiilsus, usaldusväärne avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarve läbipaistvus ja järelevalve on maksete tegemise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes rahaliste vahendite eraldamiseks.
Artikkel 13
Reformikava sisu
1. Reformikavas sätestatakse eelkõige järgmised põhjendatud elemendid:
a) meetmed, mis kujutavad endast vajaduspõhist, sidusat, terviklikku ja piisavalt tasakaalustatud tegutsemist artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks mõõdetavate vahe-eesmärkide ja sihtide kujul, ja meetmed eeltingimuste täitmiseks, kui see on asjakohane;
aa) meetmed, mis on seotud õigusemõistmisega ning korruptsiooni, pettuse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega, mis on hõlmatud läbirääkimiste 23. ja 24. peatükiga; riigi rahanduse juhtimise ja sisekontrolliga, mis on hõlmatud läbirääkimiste 32. peatükiga, ning riigiabi kontrolliga, mis on hõlmatud läbirääkimiste 8. peatükiga;
b) selgitus selle kohta, kuidas meetmed on kooskõlas artiklis 4 osutatud üldpõhimõtetega ning artiklites 4 ja 11 osutatud nõuete, strateegiate, kavade ja programmidega;
c) selgitus selle kohta, mil määral peaksid meetmed aitama kaasa:
i) demokraatlike institutsioonide, hea valitsemistava, avaliku halduse ja suutlikkuse suurendamise, meediavabaduse ja kodanikuühiskonna tugevdamisele;
ii) rahvusvahelisele õigusele, heanaaberlikele suhetele ja leppimisele;
iii) detsentraliseerimisele ja kohalikule arengule;
iv) kliimale, elurikkusele ja keskkonnaeesmärkidele, eelkõige liidu kliima- ja keskkonnastandarditele lähenemisele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisele;
v) sotsiaalsele ühtekuuluvusele, sealhulgas edusammud liidu sotsiaalsete ja majanduslike standardite poole, ebavõrdsuse vähendamisele, võrdsusele ja haavatavate rühmade kaasamisele;
vi) digiüleminekule, innovatsioonile, haridusele, koolitusele ja tööhõivele;
vii) soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamisele, sealhulgas naiste ja tütarlaste õiguste kaitsmisele ja edendamisele kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade ning nõukogu asjakohaste järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega;
viii) mittediskrimineerimisele, sallivusele ja kõigisse vähemustesse kuuluvate isikute, sealhulgas etniliste ja usuvähemuste ning LGBTI-kogukonna õiguste austamisele;
ix) rikkumisest teatajate kaitse tagamisele;
d) reformide ja investeeringute õiguslikult siduv kulude esialgne eelnev eelarvestus ja mõõdetav esialgne ajakava ning rahaliste vahendite eraldamise kavandatud maksetingimused kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkidena konkreetsete eesmärkide ja sihtide kujul, mis tuleb saavutada hiljemalt 31. augustiks 2027;
e) toetusesaaja kord, millega tagatakse reformikava tulemuslik järelevalve, aruandlus ja hindamine, kohaldades parema õigusloome suunistes sätestatud meetodeid, sealhulgas kavandatavad mõõdetavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed vahe-eesmärgid ning lõikes 2 sätestatud asjakohased näitajad;
f) kirjeldus toetusesaaja süsteemi ja kavandatud meetmete kohta, millega tulemuslikult ennetatakse, avastatakse ja kõrvaldatakse õigusnormide rikkumisi, pettusi, korruptsiooni, kõrgetasemelist korruptsiooni, huvide konflikte, organiseeritud kuritegevust ja rahapesu ning tagatakse riigiabi kontrolli eeskirjade täitmine, ning kavandatud meetmed olemasolevate puuduste kõrvaldamiseks reformikava rakendamise esimestel aastatel;
fa) reformikavade ettevalmistamise ja asjakohasel juhul rakendamise puhul kokkuvõte kooskõlas riigisisese õigusega korraldatud konsulteerimisest asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas riikide parlamendid, kohalikud ja piirkondlikud esinduskogud ja omavalitsused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning sellest, kuidas kõnealuste sidusrühmade seisukoht kajastub reformikavades;
fb) kord, mille eesmärk on vältida rahastust ja muudest liidu programmidest ning teiste rahastajate poolset topeltrahastamist, eelkõige määruse (EL) 2021/1529 alusel antavast toetusest;
fc) teave teiste rahastajate tegelike ja kavandatavate osamaksete kohta;
fd) selgitus selle kohta, kuidas toetusesaajad tagavad liidu finantshuvide piisava kaitsetaseme, kohaldades vähemalt määruses (EL, Euratom) 2018/1046 ja muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud standarditega võrdväärseid standardeid;
fe) sätted, millega hõlbustatakse läbipaistvust ja aruandekohustust, tagades üldsusele lihtsa juurdepääsu rahastu vahendite jaotamisega seotud teabele;
g) muu asjakohane teave.
▌
2a. Reformikavad peavad olema tulemuspõhised ja sisaldama näitajaid, mille abil hinnatakse artiklis 3 sätestatud üld- ja alaeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Need näitajad põhinevad rahvusvaheliselt kokkulepitud näitajatel ja toetusesaajate poliitikaga seotud juba olemasolevatel näitajatel. Näitajad peavad olema võimalikult sidusad ka peamiste näitajatega, mis sisalduvad ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) tulemuste raamistikus, EFSD+ tulemuste mõõtmise raamistikus ja Lääne-Balkani investeerimisraamistikus, ning sisaldama ka konsulteerimise ja läbipaistvuse näitajaid. Näitajad peavad olema määratletud, konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiratud. Iga näitajaga nähakse ette kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed künnised, et maksetingimusi saaks pidada rahuldavalt täidetuks.
2b. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et sätestada ühised näitajad, mida kasutatakse üld- ja alaeesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest aru andmiseks ning rahastu järelevalveks ja hindamiseks.
Artikkel 14
Komisjoni hinnang reformikavale
1. Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta iga toetusesaaja reformikava või kohaldataval juhul selle mis tahes muudatuse asjakohasust, põhjalikkust ja sobivust. Hindamise käigus teeb komisjon tihedat koostööd asjaomase toetusesaajaga ning võib esitada tähelepanekuid, küsida lisateavet või nõuda toetusesaajalt oma reformikava läbivaatamist või muutmist.
2. Reformikava hindamisel võtab komisjon arvesse asjakohast kättesaadavat analüütilist teavet toetusesaaja kohta, põhjendusi ja artiklis 13 osutatud elemente, mille toetusesaaja on esitanud, ning muud asjakohast teavet, näiteks artiklis 11 loetletud teavet.
3. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmisi kriteeriume:
a) kas reformikava kujutab endast vajaduspõhist, asjakohast, terviklikku, sidusat ja piisavalt tasakaalustatud vastust artiklis 3 sätestatud eesmärkidele;
aa) kas reformikava ja selle meetmed on kooskõlas artiklites 4 ja 11 osutatud põhimõtete, strateegiate, kavade ja programmidega;
b) kas võib eeldada, et reformikava aitab kiiremini ületada toetusesaaja ja liidu vahelist sotsiaal-majanduslikku lõhet ning edendab seeläbi nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut, toetab lähenemist liidu standarditele, vähendab ebavõrdsust ja tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust;
c) kas võib eeldada, et reformikava kiirendab toetusesaajate üleminekut kestlikule, kliimaneutraalsele ning kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja kaasavale majandusele tänu piirkondliku ühenduvuse parandamisele, edusammudele rohe- ja digipöörde, sealhulgas elurikkuse valdkonnas, vähendades strateegilist sõltuvust ning edendades teadusuuringuid ja innovatsiooni, haridust, koolitust, tööhõivet ja oskusi ning laiemat tööturgu, pöörates erilist tähelepanu noortele;
ca) kas reformikavas sisalduvad meetmed on kooskõlas põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“ ja „mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta“;
cb) kas võib eeldada, et reformikavaga edendatakse
i) demokraatlikke institutsioone, head valitsemistava, avalikku haldust ja suutlikkuse suurendamist, meediavabadust ja kodanikuühiskonda;
ii) rahvusvahelist õigust, heanaaberlikke suhteid ja leppimist;
iii) detsentraliseerimist ja kohalikku arengut;
iv) soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamist;
v) mittediskrimineerimist, sallivust ja kõigisse vähemustesse kuuluvate isikute, sealhulgas etniliste ja usuvähemuste ning LGBTI-kogukonna õiguste austamist;
vi) rikkumisest teatajate kaitset;
d) kas reformikava tugevdab eeldatavasti veelgi laienemisprotsessi põhialuseid, mis on loetletud artikli 3 lõike 2 punktis i;
e) kas reformikava vastab asjakohastele eel- ja maksetingimustele;
f) kas toetusesaaja kavandatud maksetingimused on asjakohased ja ranged, kooskõlas viimase laienemispaketi hindamisega ning piisavalt sisukad ja selged, et võimaldada nende täitmise korral vastavat vahendite eraldamist, ning kas kavandatud aruandlusnäitajad on asjakohased ja piisavad, et jälgida üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja neist aru anda;
g) kas toetusesaaja kavandatud kord võimaldab eelduste kohaselt tulemuslikult ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, pettusi, korruptsiooni, huvide konflikte, organiseeritud kuritegevust ja rahapesu ning uurida tulemuslikult rahastust eraldatud vahendeid mõjutavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi ning tagada, et rahastust ja muudest liidu programmidest, eelkõige määruse (EL) 2021/1259 kohasest toetusest ning muudelt rahastajatelt rahastust ja muudest liidu programmidest ei saadaks topeltrahastust;
ga) kas toetusesaajate kavandatud kord võimaldab eelduste kohaselt tagada liidu finantshuvide piisava kaitsetaseme, kohaldades määruses (EL, Euratom) 2018/1046 sätestatud standarditega võrdväärseid standardeid;
gb) kas reformikava kajastab tulemuslikult asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas riikide parlamentide, kohalike ja piirkondlike esindusorganite ja omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide panust.
4. Toetusesaajate esitatud reformikavade hindamisel võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid.
4a. Komisjon nõuab toetusesaajalt reformikava läbivaatamist või muutmist, et tegeleda võimalike ohtudega juhul, kui komisjoni hindamiste tulemused näitavad, et täidetud ei ole mõned või kõik lõike 3 kohased kriteeriumid. Läbivaatamine tuleks viia vastavusse selliste piiriüleste programmide heakskiitmise protsessiga, milles toetusesaajad osalevad.
Artikkel 15
Delegeeritud õigusakt lisasätete kohta
1. ▌Toetusesaaja poolt kooskõlas artikliga 14 esitatud reformikavale või kohaldataval juhul artikli 16 kohaselt esitatud kava muudatusele antud positiivse hinnangu korral on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust sätetega, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 märgitud küsimusi.
2. Delegeeritud õigusaktis kirjeldatakse vajalikke reforme, mida toetusesaaja peab ellu viima, tehakse kindlaks konkreetsed toetatavad investeerimisvaldkonnad ja sätestatakse reformikava alusel tehtavate maksete tingimused, sealhulgas esialgne ajakava, vahe-eesmärgid ja sihid, mis tuleb saavutada artikli 6 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud summade väljamaksmiseks. See delegeeritud õigusakt on oluline vahend toetusesaaja tegevuse suunamisel kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks ning aruandekohustuse ja reformiprotsessi edenemise tagamisel.
3. Selles delegeeritud õigusaktis sätestatakse ka:
a) toetusesaaja käsutuses olevate koguvahendite esialgne summa ning artikli 13 kohaselt struktureeritud graafikujärgsed osamaksed, sealhulgas eelmaksed, kui toetusesaaja on rahuldavalt täitnud reformikava rakendamiseks kindlaks määratud asjakohased maksetingimused, mis on kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkide kujul;
b) laenutoetuse ja tagastamatu toetuse jaotus osamaksete kaupa;
c) tähtaeg, mille jooksul peavad reformide lõplikud maksetingimused olema täidetud;
d) reformikava järelevalve, aruandluse ja rakendamise kord ning ajakava, eelkõige toetusesaajate parlamentide ja teiste sidusrühmade kaasamine, sealhulgas asjakohasel juhul meetmed kooskõla tagamiseks artikliga 24;
e) artikli 13 lõikes 2 osutatud näitajad artikli 3 üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks;
ea) komisjoni hinnang artiklis 5 osutatud eeltingimustele;
eb) osamaksete tegemise kord, märkides täpselt iga asjakohase maksetingimuse osakaalu igas ettenähtud osamakses;
ec) kuidas hinnatakse meetmete tagasi pööramist või eeltingimuste täitmata jätmist pärast rahastu lõpuleviimist;
ed) toetuseaaja kohustus esitada komisjoni peaarvepidajale vastuvõetav finantstagatis, mis moodustab 5 % reformikava finantsraamistikust ning mis on komisjoni nõudmisel täitmisele pööratav juhul, kui ta hindab, et pärast rahastu rakendamisperioodi lõppu on toetusesaaja reformikavas vähemalt ühe meetme tagasi pööranud.
Artikkel 16
Reformikava muudatused
1. Kui toetusesaajal ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik reformikava (sealhulgas asjakohaseid maksetingimusi) kas osaliselt või täielikult täita, võib ta teha ettepaneku reformikava muuta. Sellisel juhul võib toetusesaaja esitada komisjonile põhjendatud taotluse artikli 15 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis muutmiseks.
2. Komisjon võib pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist delegeeritud õigusakti muuta, eelkõige selleks, et võtta arvesse kättesaadavate summade muutust kooskõlas artiklis 21 sätestatud põhimõtetega.
3. Kui komisjon leiab, et toetusesaaja esitatud põhjused õigustavad reformikava muutmist, hindab komisjon muudetud kava kooskõlas artikliga 14 ja võib põhjendamatu viivituseta muuta artikli 15 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti.
4. Muudatuses võib komisjon nõustuda sellega, et maksetingimuste tähtajad ulatuvad kuni aastani 2028. See ei mõjuta artikli 21 lõikes 8 sätestatud lõpptähtaega.
Artikkel 17
Laenuleping ja laenutehingud
1. Selleks et rahastada rahastu raames laenudena antavat toetust, antakse komisjonile õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 220a.
2. Erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 4 võib laenu väljamakseid teha Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu toetusesaaja nimel. Tagasinõutud summad kantakse üle toetusesaajale.
3. Komisjon sõlmib toetusesaajaga laenulepingu. Laenulepingus sätestatakse rahastust laenuna antava toetuse maksimaalne laenusumma, saamise periood ja üksikasjalikud tingimused. Laenude maksimaalne tagasimaksetähtaeg on 40 aastat laenulepingu allkirjastamisest.
Lisaks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikele 5 ja erandina sellest sisaldab laenuleping eelmaksete summat ja eelmaksete tasaarvestamise reegleid. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal järgmise teabe:
a) laenusumma eurodes;
b) keskmine laenutähtaeg;
c) hinnakujundusvalem ja laenu saamise periood;
d) osamaksete maksimumarv ning selge ja täpne tagasimaksegraafik.
Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu rakendatavate laenusummade puhul tuleb laenulepingus samuti:
a) ette näha, et toetusesaaja volitab pöördumatult ja tingimusteta komisjoni tegema väljamakseid fondi haldavale üksusele, kui see üksus seda taotleb, ning et komisjon vabaneb oma maksekohustustest toetusesaaja ees, tehes makse sellele üksusele;
b) ette näha toetusesaaja kohustus kanda rakenduskulud ja kõik fondi rakendamisega seotud tasud vastavalt komisjoni ja fondi rakendava üksuse vahel kokku lepitud tingimustele.
3a. Laenuleping edastatakse samal ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikkel 18
Eraldiste tegemine
1. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 211 lõike 1 kohaselt moodustatakse käesoleva määruse alusel antavate laenude jaoks eraldised 9 % ulatuses pärast käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaste rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist. Eraldised moodustatakse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist.
Eraldistega seotud eelarvelised kulukohustused võetakse 31. detsembriks 2027. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 211 lõike 2 viimasest lausest makstakse eraldised järk-järgult ja need moodustatakse täielikult hiljemalt siis, kui laenud on täielikult välja makstud.
2. Eraldised makstakse ühisesse eraldisfondi eraldi eelarverea kaudu. See võib hõlmata ka makromajandusliku finantsabi laene vastavalt määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikele 5. Eraldiste määr vaadatakse läbi vähemalt kord aastas alates käesoleva määruse jõustumisest.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakt, millega muudetakse eraldiste määra, kohaldades määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 211 lõikes 2 sätestatud kriteeriume. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõnealuse läbivaatamise tulemustest.
Artikkel 19
Investeerimisprojektide ja -programmide rakendamine Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames
1. Selleks et kasutada ära ELi rahalise toetuse võimendavat mõju lisainvesteeringute ligimeelitamiseks, rakendatakse Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu reformikavasid toetavaid taristuinvesteeringuid.
2. Artiklis 15 osutatud komisjoni delegeeritud õigusaktis sätestatakse Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames kasutamiseks kättesaadavaks tehtavate vahendite summa.
3. Komisjon esitab asjakohase investeerimisprojekti või programmi ettepanekud määruse (EL) 2021/947 artikli 35 lõikes 8 osutatud Lääne-Balkani investeerimisraamistiku juhatuse arvamuse saamiseks pärast artikli 21 lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmist.
4. Vähemalt 37 % Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu antavast tagastamatust rahalisest toetusest, mis arvutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/241[15] (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisaga, peab olema seotud kliimaeesmärkide saavutamisega.
5. Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist rahastamine rahastu raames toimub pärast eraldiste summa mahaarvamist kaudse eelarve täitmise raames, võttes arvesse investeeringute kava, ja seda tehakse Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames loodud ja rahastajate osamaksete vastuvõtmiseks ettenähtud ühisfondi järk-järgult tehtavate osamaksete kaudu.
6. Seda rahastamist ei tehta ühisfondist toetatavale investeeringule kättesaadavaks enne, kui on vastu võetud artikli 21 lõikes 3 osutatud otsus.
7. Rahastu raames antav rahastamine, mida antakse artikli 6 lõikes 5 osutatud laenudest, tehakse Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu kättesaadavaks komisjoni ja toetusesaajate vahelise laenulepingu alusel kooskõlas artikli 17 lõikega 2. Kõigi laenulepingute kohta kokku esitavad artikli 12 lõikes 2 osutatud ühisfondi valitsejad komisjonile kuni kaksteist väljamaksetaotlust aastas. Investeerimisprojektid ja -programmid võivad saada toetust kahest lõikes 1 osutatud rahastamisallikast ning muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest, tingimusel et selline toetus eri allikatest, programmidest ja rahastamisvahenditest tagab täiendavuse ning sellega ei kaeta ühte ja sama kulu. Komisjon esitab iga investeerimisprojekti või -programmi kohta Lääne-Balkani investeerimisraamistiku juhatusele üksikasjaliku hinnangu selle lisaväärtuse, täiendavuse ja koostoime kohta ning vastastikuse täiendavuse kohta muude liidu programmidega, eelkõige määruse (EL) 2021/1529 alusel antava toetusega, ning korra kohta, mis on võetud abi kattumise ja topeltrahastamise vältimiseks.
Artikkel 20
Eelmaksed
1. Pärast reformikava esitamist komisjonile võib toetusesaaja taotleda eelmaksete eraldamist kuni 7 % ulatuses käesoleva rahastu raames ette nähtud kogusummast kooskõlas artikli 6 lõikega 4.
Eelmakseid ei tehta kättesaadavaks juhul, kui toetusesaajate kontrollisüsteemis esineb puudusi, mida käsitletakse reformikava erimeetmetes, nagu on kirjeldatud artikli 13 lõike 1 punktis f.
2. Komisjon võib taotletud eelmaksed eraldada pärast artiklis 15 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist ning raamlepingu ja osutatud laenulepingu jõustumist. Rahalised vahendid eraldatakse vastavalt artikli 21 lõike 3 esimesele lausele ja tingimusel, et järgitakse artiklis 5 sätestatud eeltingimusi, mida komisjon hindab eraldi enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist.
3. Komisjon määrab kindlaks eelmaksete tegemise ajakava; eelmakseid võib teha ühe või mitme osamaksena.
Artikkel 21
Maksetingimuste täitmise hindamine, vahendite kinnipidamine, vähendamine ja ümberjaotamine, maksete reeglid
1. Toetusesaaja esitab kaks korda aastas igakülgselt põhjendatud taotluse rahaliste vahendite eraldamiseks seoses kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete vahe-eesmärkidega seotud täidetud maksetingimustega.
2. Komisjon töötab koos Euroopa Parlamendiga ja nõukoguga välja suunised selle hindamiseks, kas toetusesaaja on rahuldavalt täitnud artikli 15 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud maksetingimused, võttes aluseks toetusesaajalt saadud teabe ning kättesaadavuse korral liikmesriikide ametiasutuste, OLAFi ja Euroopa Kontrollikoja esitatud asjakohased andmed. Kõnealuste maksetingimuste rahuldav täitmine eeldab, et toetusesaaja ei ole varasemate otsuste samade reformide rahuldavaks täitmiseks võetud meetmeid tagasi pööranud. Komisjoni võivad abistada eksperdid.
3. Kui komisjon annab kõigi kohaldatavate tingimuste rahuldava täitmise kohta positiivse hinnangu, võtab ta põhjendamatu viivituseta vastu otsuse, millega lubab kõnealustele tingimustele vastavad rahalised vahendid eraldada. Enne otsuse vastuvõtmist jagab komisjon oma hinnangut ning konsulteerib Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Kõnealuse otsusega määratakse vastavalt artikli 6 lõikes 4 kehtestatud jaotusele kindlaks finantsabina kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahendite summa, mis suunatakse otse riigieelarvesse, ning Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu kättesaadavaks tehtav summa. Nende summade puhul kujutab see otsus endast artiklis 12 osutatud tingimust, mis käsitleb finantsabina kättesaadavaks tehtavate rahaliste vahendite summat, mis suunatakse otse riigieelarvesse, ja artiklis 12 osutatud esialgset kinnitust Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu kättesaadavaks tehtava summa kohta.
4. Kui komisjoni hinnangul ei ole mõni tingimus esialgse ajakava kohaselt täidetud, ei eraldata sellisele tingimusele vastavaid rahalisi vahendeid. Enne otsuse vastuvõtmist jagab komisjon oma hinnangut Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Kinnipeetud summad võib eraldada alles siis, kui toetusesaaja on järgnevas vahendite eraldamise taotluses nõuetekohaselt põhjendanud, et ta on võtnud vastavate tingimuste rahuldavaks täitmiseks vajalikud meetmed.
5. Kui komisjon jõuab järeldusele, et toetusesaaja ei ole 12 kuu jooksul alates lõikes 6 osutatud algsest negatiivsest hinnangust võtnud vajalikke meetmeid, vähendab komisjon tagastamatu rahalise toetuse ja laenu summat proportsionaalselt sellele osale, mis vastab neile maksetingimustele. Rakendamise esimesel aastal kohaldatakse 24-kuulist tähtaega, mis arvutatakse alates lõikes 6 osutatud esialgsest negatiivsest hinnangust. Toetusesaaja võib esitada kirjalikud märkused kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teadasaamisest.
6. Ühtegi summat, mis vastab maksetingimustele, mis ei ole täidetud 31. detsembriks 2028, ei maksta toetusesaajatele ja see eraldatakse olemasolevast laenutoetuse summast või tühistatakse, kui see on asjakohane.
7. Komisjon võib vähendada tagastamatu rahalise toetuse summat (sealhulgas tasaarvestamise teel kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 102) või laenu summat, kui on kindlaks tehtud (sh OLAFi või Euroopa Kontrollikoja esitatud info või artiklis 22 osutatud audiitornõukogu aruannete alusel) liidu finantshuve kahjustavad õigusnormide rikkumised, pettused, korruptsioon või huvide konfliktid, mida toetusesaaja ei ole kõrvaldanud, või raam- või laenulepingust tuleneva kohustuse raske rikkumine. Sellistest otsustest teavitatakse ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
8. Komisjon võib otsustada lõike 6 või 7 kohaselt vähendatud summad rahastu teiste toetusesaajate vahel ümber jaotada, muutes artikli 15 lõikes 1 nimetatud delegeeritud õigusakti. Enne rahalise toetuse ümberjaotamise otsuse vastuvõtmist edastab komisjon oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon kasutab lisas esitatud metoodikat ja võtab arvesse toetusesaajate suutlikkust sellist rahalist toetust ära kasutada, tuginedes selgetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele. Komisjon annab ka tehnilist abi selleks, et tegeleda toetusesaajate vähese suutlikkusega rahalist toetust ära kasutada.
9. Rahastust finantsabina makstava ja otse toetusesaaja riigieelarvesse suunatava osa puhul algab erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 116 lõikest 2 määruse 2018/1046 artikli 116 lõike 1 punktis a osutatud maksetähtaeg kuupäevast, mil teatatakse käesoleva artikli lõike 4 kohasest otsusest, millega kiidetakse heaks toetusesaajale väljamakse tegemine.
10. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 116 lõiget 5 ei kohaldata finantsabina tehtud maksete suhtes, mis suunatakse otse toetusesaaja riigieelarvesse vastavalt käesolevale artiklile ja käesoleva määruse artiklile 22.
11. Käesoleva rahastu rahaliste vahendite maksmine sõltub olemasolevast rahastamispaketist ning seda tuleb teha kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega. Rahalised vahendid makstakse välja osamaksetena. Osamakse võib välja maksta ühe või mitme osana.
12. Otse riigieelarvesse suunatud finantsabina kättesaadavaks tehtud summa makstakse välja pärast lõikes 3 osutatud otsuse tegemist kooskõlas laenulepinguga.
13. Toetussumma väljamaksmine laenu kujul kas otse riigieelarvesse või Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu toimub tingimusel, et toetusesaaja esitab laenulepingus sätestatud vormis maksetaotluse.
14. Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu kättesaadavaks tehtud summa makstakse lõikes 3 osutatud otsuse alusel pärast lõikes 13 nimetatud maksetaotluse esitamist ja pärast Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames loodud ühisfondi, mis on ette nähtud rahastajate osamaksete vastuvõtmiseks, fondivalitsejatelt maksetaotluse saamist.
IV PEATÜKK
Liidu finantshuvide kaitse
Artikkel 22
Liidu finantshuvide kaitse
1. Rahastu rakendamisel võtavad komisjon ja toetusesaajad kõik asjakohased meetmed liidu finantshuvide kaitseks, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja rahastu toimimise konkreetseid tingimusi, artikli 5 lõikes 1 sätestatud eeltingimusi ning konkreetsetes raamlepingutes sätestatud tingimusi, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide ja õigusnormide rikkumiste ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega, samuti rahastust eraldatud vahendeid mõjutavate kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamisega. Iga toetusesaaja kohustub järgima kriminaalõiguse vahenditega pettuse tõkestamist võimaldavat tugevat õigusraamistikku, rakendama tulemuslikke ja tõhusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning tagama, et valesti makstud või ebaõigesti kasutatud summad on võimalik tagasi nõuda. Toetusesaajad kohustuvad samuti tagama, et riigi pädevad asutused menetlevad viivitamata Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse õigusabi taotlusi ja väljaandmistaotlusi, mis on seotud rahastu vahendeid mõjutavate kuritegudega.
2. Raamlepingus sätestatakse toetusesaaja järgmised kohustused:
a) korrapäraselt kontrollida, kas antud rahalisi vahendeid on kasutatud kooskõlas kohaldatavate reeglitega, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide ja õigusnormide rikkumiste ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega;
aa) kaitsta rikkumisest teatajaid;
b) võtta sobivaid meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, korruptsiooni, huvide konflikte ja õigusnormide rikkumisi ning uurida liidu finantshuve mõjutavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi, et avastada ja vältida topeltrahastamist ning võtta õiguslikke meetmeid omastatud vahendite tagasinõudmiseks, sealhulgas seoses reformikava kohaste reformide ja investeerimisprojektide või -programmide elluviimise meetmetega, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et menetleda viivitamata Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse õigusabi taotlusi ja väljaandmistaotlusi, mis on seotud rahastu vahendeid mõjutavate kuritegudega; kohustada kohaldataval juhul pädevaid riiklikke asutusi teatama Euroopa Prokuratuurile mis tahes kuriteost, mis mõjutab rahastu vahendeid;
c) tagada käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, eelkõige reformikavade reformide elluviimisega seotud rahaliste vahendite kasutamise kontrollimisel, piisavate andmete, sealhulgas tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe kogumine isikute ja üksuste kohta, keda rahastatakse III peatüki kohaste reformikava meetmete rakendamiseks, ning juurdepääs neile andmetele kooskõlas liidu andmekaitsepõhimõtete ja kohaldatavate andmekaitse reeglitega;
d) anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada oma õigusi, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 129.
da) sisestada kogu projekti rakendamisega seotud teave, eelkõige tulemuslikkuse ja rahalise rakendamise ning lõppsaajate kohta, komisjoni pakutavasse koostalitlevasse infosüsteemi;
db) lisada maksetaotlusele järgmised dokumendid:
i) liidu vahendite haldaja kinnitus, et asjaomased maksetingimused on fondide toetusel täidetud, et koos maksetaotlusega edastatud teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et kehtestatud kontrollisüsteemid annavad vajalikud tagatised, et vahendeid on hallatud või hallatakse kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega;
ii) kõigi rahastu rakendamise meetmete loetelu, sealhulgas meetmete kirjeldus koos nende meetmete ja projektide täiendava riikliku rahastamise kogusummaga, kui see on kohaldatav, esitades ühtlasi raamistikust ja muudest liidu fondidest makstud vahendite summa, sealhulgas muudest liidu programmidest üle kantud vahendid;
iii) kokkuvõte tehtud audititest, sealhulgas avastatud puudustest ja võetud parandusmeetmetest;
dc) auditi, kontrolli ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eesmärgil:
i) säilitada ja tagada liidu pädevatele asutustele, sealhulgas eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile juurdepääs järgmisele:
– üksikasjalikud andmed vastu võetud rakendusmeetmete kohta, sealhulgas teave riiklike hankemenetluste ning vahendajate ja toetusesaajatega sõlmitud lepingute kohta, märkides kohaldataval juhul riikliku kaasrahastamise, muude riiklike osamaksete või rahastust või muudest liidu fondidest saadud toetuse kogusumma; ning
– tõendid, mis näitavad seost toetuste, tagastamatu rahalise toetuse või saadud laenude ja näitajate saavutamisega seotud kulude vahel.
3. Raamlepingus sätestatakse ka komisjoni õigus vähendada rahastust antavat toetust proportsionaalselt ja nõuda tagasi rahastu eesmärkide saavutamiseks antud summad või nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, kui esineb liidu finantshuve mõjutavaid õigusnormide rikkumisi, pettusi, korruptsiooni või huvide konflikte, mida toetusesaaja ei ole kõrvaldanud, või kui on toimunud sellistest lepingutest tulenevate kohustuste raske rikkumine. Tagasinõutava ja vähendatava või ennetähtaegse tagasimakse summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava kelmuse, pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskust. Enne vähendamist või ennetähtaegse tagasimaksmise nõudmist antakse toetusesaajale võimalus esitada oma kirjalikud märkused.
4. Rahastu vahendeid haldavad isikud ja üksused teatavad viivitamata komisjonile ja OLAFile igast kahtlustatavast pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti, õigusnormide rikkumise ja haldusomavoli juhtumist, mis mõjutab liidu finantshuve, kasutades selleks sihipärast digivahendit, mis sisaldab asjakohast rikkumisest teavitaja kaitse meetmeid.
4a. Rahastu vahendite lõppsaajaid ajakohastatakse iga kuu avalikult kättesaadavas ühtses veebiportaalis kooskõlas artikli 4 lõikes 7 sätestatud põhimõttega. Komisjon loob toetusesaajatele platvormi kõnealuse teabe avaldamiseks ja teabe kättesaadavaks tegemiseks interaktiivsel kaardil.
Artikkel 22a
Audiitornõukogu
1. Komisjon moodustab audiitornõukogu enne seda, kui toetusesaajad esitavad esimese maksetaotluse.
2. Audiitornõukogu koosneb komisjoni nimetatud sõltumatutest liikmetest. Komisjon võib kutsuda audiitornõukogu tegevuses osalema liikmesriikide ja teiste rahastajate esindajaid.
3. Vähemalt viiendiku audiitornõukogu liikmetest moodustavad toetusesaajate kodanikud, tingimusel et nende puhul on kinnitust leidnud nende suur ametialane pädevus ja ausus ning kes ei ole isiklikult ega ametialaselt seotud toetusesaajate riigiasutuste või ametnikega, ning tõendatavalt sõltumatud rahvusvahelised eksperdid, kellel on tõendatud teadmised toetusesaajate majandusest ja poliitilisest süsteemist.
4. Audiitornõukogu täidab oma ülesandeid täiesti objektiivselt ning tegutseb kooskõlas parimate kohaldatavate rahvusvaheliste tavade ja standarditega. Selle tegevus ei piira komisjoni, OLAFi, kontrollikoja ja kohaldataval juhul Euroopa Prokuratuuri volitusi.
5. Audiitornõukogu nimetab sõltumatu välisaudiitori, kes esitab iga-aastase kinnitava avalduse maksetaotlustele lisatud toetusesaajate ametiasutuste deklaratsioonide kohta. Samuti kiidab audiitornõukogu heaks sõltumatu välisaudiitori iga-aastase töökava.
6. Audiitornõukogu teeb sõltumatu välisaudiitori tähelepanekute põhjal otsuse komisjonile ja toetusesaajate ametiasutustele esitatavate tagasinõutavaid summasid puudutavate soovituste kohta ning teavitab nendest soovitustest komisjoni ja toetusesaajate ametiasutusi.
7. Audiitornõukogu tagab korrapärase dialoogi ja koostöö Euroopa Kontrollikoja ning Lääne-Balkani kõrgeimate kontrolliasutustega.
8. Oma ülesannete täitmisel ei küsi ega võta audiitornõukogu, selle liikmed ega töötajad vastu juhiseid toetusesaajate valitsustelt ega üheltki institutsioonilt, organilt või asutuselt. Audiitornõukogu töötajate, juhtkonna ja eelarve määramisel kohaldatakse rangeid sõltumatuse tagatisi.
9. Audiitornõukogu aitab komisjonil võidelda rahastust eraldatud liidu rahaliste vahendite väärkasutamise vastu, eelkõige rahastu eesmärkide saavutamiseks antud summadega seotud pettuse, korruptsiooni, huvide konfliktide ja õigusnormide rikkumise vastu.
10. Selleks annab audiitornõukogu komisjonile ning Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja nõukogu komiteedele korrapäraselt aru ja edastab komisjonile viivitamata kogu saadud või talle teada antud teabe tuvastatud juhtumi või tõsise kahtluse kohta seoses avaliku sektori vahendite väärkasutamisega, mis on tekkinud seoses rahastu eesmärkide saavutamiseks antud summadega, sealhulgas rahastu tulemuslikkusega. Kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikega 1 teavitab audiitornõukogu Euroopa Prokuratuuri igast kuriteost, mis kuulub prokuratuuri pädevusvaldkonda. Lisaks võtab audiitornõukogu vastu soovitused toetusesaajatele kõikidel juhtudel, kui toetusesaajate pädevad asutused ei ole nõukogu arvates võtnud meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, korruptsiooni, huvide konflikte ja õigusnormide rikkumist, mis on mõjutanud või võivad tõsiselt ohustada rahastust kaetavate kulude usaldusväärset finantsjuhtimist, ning kõigil juhtudel, kui audiitornõukogu tuvastab puudusi, mis mõjutavad toetusesaajate ametiasutuste kehtestatud kontrollisüsteemi ülesehitust ja toimimist. Toetusesaajad rakendavad neid soovitusi või põhjendavad, miks nad seda ei ole teinud. Audiitornõukogu aruanded ja teave saadetakse ka OLAFile ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile ning neid võidakse jagada asjaomaste toetusesaajate ametiasutustega, eelkõige juhul, kui nad peavad võtma meetmeid pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide ja õigusnormide rikkumise ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, sealhulgas mis puudutab tulemuslikkust, ning liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ja nende eest süüdistuste esitamiseks.
11. Audiitornõukogule peavad olema kättesaadavad selle ülesannete täitmiseks vajalikud andmebaasid, registrid ja muu teave. Artiklis 9 osutatud raamlepingus määratakse kindlaks audiitornõukogule teabe kättesaadavaks tegemise ja toetusesaajatelt audiitorkogule teabe esitamise reeglid ja üksikasjad.
12. Audiitornõukogu võib aidata komisjonil toetada toetusesaajaid suutlikkuse suurendamisel võitluses avaliku sektori vahendite väärkasutamise vastu.
13. Audiitornõukogu, sealhulgas nimetatud sõltumatu välisaudiitori tegevust rahastatakse artikli 6 lõike 2 punkti b alusel.
Artikkel 23
Riiklike sisesüsteemide ja riiklike auditeerimisasutuste roll
1. Rahastust finantsabina makstava ja otse toetusesaaja riigieelarvesse suunatava osa puhul tugineb komisjon toetusesaajate olemasolevatele ja täiustatud sisekontrollisüsteemidele, sealhulgas riiklikele auditeerimisasutustele ja vajaduse korral ühinemiseelse abi instrumendi raames loodud iga toetusesaaja pettusevastastele koordineerimistalitustele ning kohalikule tsiviiljärelevalvele, mida hõlbustavad liidu standarditega kooskõlas olevad läbipaistvusmeetmed.
Reformikavad seavad esimestel rakendusaastatel prioriteediks läbirääkimiste 32. peatükiga seotud reformid, eelkõige seoses riigi rahanduse juhtimise ja sisekontrolliga ning pettusevastase võitlusega, samuti 23. ja 24. peatükiga, eelkõige seoses õigusemõistmise, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, ning 8. peatükiga, mis käsitleb eelkõige riigiabi kontrolli.
2. Toetusesaajad annavad audiitornõukogule ja komisjonile viivitamata teada õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmustest ja pettustest, mis on esmakordselt halduslikult või kohtulikult tuvastatud, ning hoiavad komisjoni kursis selliste õigusnormide rikkumisega seotud haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Need teated esitatakse elektrooniliselt, kasutades komisjoni loodud rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi.
3. Lõikes 2 osutatud üksused peavad korrapärast dialoogi audiitornõukogu, Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuuriga.
4. Komisjon võib pärast audiitornõukoguga konsulteerimist teha riskianalüüsi ja riiklike auditeerimisasutustega peetava dialoogi põhjal riikliku eelarve täitmise üksikasjalikke süsteemiülevaatusi ning anda soovitusi süsteemide parandamiseks.
5. Komisjon võib vastu võtta soovitused toetusesaajale kõikidel juhtudel, kui pädevad ametiasutused ei ole komisjoni arvates võtnud vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, korruptsiooni, huvide konflikte ja õigusnormide rikkumisi, mis on mõjutanud või võivad tõsiselt ohustada rahastust kaetavate kulude usaldusväärset finantsjuhtimist, ning kõigil juhtudel, kui audiitorkogu tuvastab puudusi, mis mõjutavad ametiasutuste kehtestatud kontrollisüsteemi ülesehitust ja toimimist. Asjaomane toetusesaaja peab neid soovitusi järgima või põhjendama, miks ta ei ole seda teinud.
V PEATÜKK
Järelevalve, aruandlus ja hindamine
Artikkel 24
Järelevalve ja aruandlus
1. Komisjon jälgib rahastu rakendamist ja hindab artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamist. Rakendamise järelevalve peab olema sihipärane ja rahastu raames elluviidava tegevusega proportsionaalne. Artikli 13 lõikes 2 osutatud näitajad peaksid aitama komisjonil teha järelevalvet rahastu üle.
2. Artiklis 9 nimetatud raamlepingus sätestatakse reeglid ja viisid, kuidas toetusesaaja peab lõike 1 kohaldamiseks esitama komisjonile aruande.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse eesmärkide saavutamise edenemise ja artiklis 4 nimetatud üldpõhimõtete järgimise kohta. Aruanne sisaldab hinnangut rahastu täiendavuse ja lisaväärtuse kohta ning rahastu ja määruse (EL) 2021/1529 alusel antava toetuse koostoime ja vastastikuse täiendavuse kohta iga käesoleva määruse artiklis 3 osutatud üld- ja alaeesmärgi puhul, samuti selliste meetmete kirjeldust, mida komisjon on võtnud topeltrahastamise vältimiseks, et kaitsta liidu eelarvet.
4. Komisjon esitab lõikes 3 osutatud aruande artiklis 27 nimetatud komiteele.
Artikkel 24a
Rahastu tulemustabel
1. Komisjon koostab Lääne-Balkani rahastu tulemustabeli (edaspidi „tulemustabel“), milles näidatakse toetusesaajate reformikavade rakendamisel tehtud edusamme iga artiklis 3 osutatud eesmärgi puhul. Tulemustabel on rahastu tulemusaruandluse süsteem.
2. Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks tulemustabeli üksikasjalikud elemendid, mille abil kajastada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastu rakendamise arengut.
3. Tulemustabel hakkab toimima 2024. aasta detsembriks ja komisjon ajakohastab seda pidevalt niipea, kui tulemuslikkusteave ja muud artikli 24a lõikes 4 kirjeldatud olulised dokumendid on kättesaadavad. Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks veebisaidil või internetiportaalis.
4. Tulemustabelis esitatakse ka põhidokumendid, nagu reformikava, komisjoni hinnangud reformikavale, toetusesaajate maksetaotlused, komisjoni hinnang maksetingimuste täitmise kohta, reformikava käsitlev otsus ja otsused, millega antakse luba rahaliste vahendite eraldamiseks.
5. Tulemustabelis esitatakse ka teave rahastu vahendite lõppsaajate kohta.
Artikkel 25
Rahastu hindamine
1. Pärast 31. detsembrit 2027, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2031 teeb komisjon sõltumatu välishindamise teel määruse järelhindamise. Selle käigus hinnatakse liidu panust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisse. Komisjon võtab sõltumatu välishindamise puhul igakülgselt arvesse Euroopa Parlamendi või nõukogu ettepanekuid.
2. Hindamisel lähtutakse OECD arenguabi komitee hea tava põhimõtetest, püüdes kindlaks teha, kas eesmärgid on saavutatud, ja esitada soovitusi edasiste meetmete täiustamiseks.
Komisjon edastab kõnealuse järelhindamise tulemused ja järeldused koos oma tähelepanekute ja järelmeetmetega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele. Seda järelhindamist võib liikmesriikide või Euroopa Parlamendi taotluse korral arutada. Tulemusi kasutatakse tulevaste programmide ja meetmete ettevalmistamisel ning vahendite eraldamisel. Need järelhindamised ja järelmeetmed avalikustatakse.
Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel antava liidu rahastuse hindamisse asjakohasel määral kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas toetusesaajad, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, ning võib asjakohasel juhul teha ühiseid hindamisi koos liikmesriikide ja teiste partneritega ning toetusesaajate aktiivsel osalusel.
VI PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 26
Delegeerimine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklites 13, 15, 16, 18, 19, 20, 21 ja 24 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 18 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates seitsmendast päevast pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 18 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 18 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 27
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 27a
Parlamentaarne kontroll
1. Euroopa Parlament ja komisjon peavad korrapärast dialoogi, et tagada parlamentaarne järelevalve ja kontroll rahastu üle. Dialoog toimub IPA III rakendamist käsitleva olemasoleva kõrgetasemelise geopoliitilise dialoogi raames, et tagada nende vahendite vaheline sidusus. Dialoog võimaldab vahetada Euroopa Parlamendiga teavet rahastu ja reformikavade rakendamisel tehtud edusammude kohta. Dialoog toimub vähemalt kolm korda aastas rakendustsükli asjakohastel hetkedel. Enne iga dialoogi esitab komisjon parlamendile järgmised andmed:
a) rahastu rakendamisel tehtud edusammud, eelkõige reformikavad ning nendega seotud investeeringud ja reformid, samuti raamlepingud;
b) reformikavad, komisjoni hinnang nende kohta ja reformikavade mis tahes muudatused;
c) asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise seis;
d) teave maksete kinnipidamise ja peatamise ning vahendite vähendamise ja ümberjaotamise kohta, sealhulgas kõik toetusesaajate poolt vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise tagamiseks tehtud tähelepanekud ja võetud parandusmeetmed;
e) hinnang IPA III ja rahastu vastastikuse täiendavuse kohta iga meetme puhul;
f) nii rahastu kui ka IPA III uusimad üksikasjalikud finantsplaneeringud ja muud seotud dokumendid, et võimaldada mõlema rahastamisvahendi ühtset kontrolli toetusesaajates;
g) käesolevas määruses määratletud järelevalvetegevuse peamised tulemused, sealhulgas artiklis 24 osutatud aastaaruanne;
h) rahastu rakendamisega seotud muu asjakohane teave ja dokumentatsioon.
2. Euroopa Parlament võib lõikes 1 osutatud küsimuste kohta arvamust avaldada resolutsioonides.
3. Komisjon võtab arvesse kõiki korrapärase dialoogi käigus, sealhulgas asjaomastes Euroopa Parlamendi resolutsioonides, väljendatud seisukohtadega seotud üksikasju.
4. Dialoogi aluseks võib olla artiklis 24a osutatud tulemustabel.
Artikkel 28
Teave, teabevahetus ja avalikustamine
1. Komisjon ja toetusesaajates tegutsevad Euroopa Liidu delegatsioonid võivad tegelda teabevahetusega, sealhulgas toetusesaajatega ühise teabevahetustegevuse kaudu, et tagada reformikavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus. Komisjon tagab, et rahastu kaudu antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse raha päritolu kajastava märkega. Rahastust rahastatud meetmete suhtes kohaldatakse nõudeid, mis on sätestatud ELi välistegevuse nähtavuse ja teavitamise käsiraamatus. Komisjon võtab liidu rahastatud projektide jaoks vastu suunised iga toetusesaaja nähtavus- ja teavitusalaste meetmete kohta.
2. Liidu rahaliste vahendite saajad, eelkõige valitsus- ja muud avaliku sektori asutused, märgivad aktiivselt ja läbipaistvalt ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, näidates seda võimaluse korral liidu embleemi ja raha päritolu kajastava märkega „rahastanud Euroopa Liit“, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
2a. Vahendite saajate tulevane juurdepääs liidu rahalistele vahenditele sõltub lõikes 2 sätestatud nähtavuskriteeriumide täitmisest.
3. Komisjon rakendab rahastu ning selle raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Rahastule eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kui need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. Komisjon võtab meetmeid, et tugevdada strateegilist teavitustegevust ja avalikku diplomaatiat liidu väärtuste edastamiseks ning liidu toetuse lisaväärtuse esiletoomiseks.
3a. Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine toimub ligipääsetavas vormis kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 ja liidu ühtlustatud õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/882[16].
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
LISA
Metoodika, mille alusel eraldatakse koguvahendid toetusesaaja kohta
Iga toetusesaaja eraldis arvutatakse vastavalt järgmistele etappidele, mis põhinevad vaatlusaasta andmetel:
1. etapp: määratakse kindlaks elanikkonna jaotuspõhimõte, mis põhineb toetusesaaja rahvaarvu ja Lääne-Balkani piirkonna kogurahvaarvu suhtarvul;
2. etapp: määratakse kindlaks SKP jaotuspõhimõte, mis põhineb Lääne-Balkani piirkonna keskmise SKP (elaniku kohta) ja vastava toetusesaaja SKP (elaniku kohta) suhtarvul, mis jagatakse kuue suhtarvu summaga;
3. etapp: kombineeritakse iga riigi 1. etapi elanikkonna osakaal ja 2. etapi SKP elaniku kohta nii, et kaalutegur on 60 % rahvaarvu puhul ja 40 % SKP (elaniku kohta) puhul.
LISA: ÜKSUSED VÕI ISIKUD,
KELLELT RAPORTÖÖRID SAID SISENDMATERJALI
Vastavalt kodukorra I lisa artiklile 8 kinnitavad raportöörid Tonino Picula ja Karlo Ressler, et nad said raporti koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist sisendmaterjali järgmistelt üksustelt või isikutelt:
Üksus ja/või isik |
European Commission |
Permanent Representation of Belgium to the EU |
Permanent Representation of Austria to the EU |
US State Department |
Embassy of Montenegro to the EU |
Government of North Macedonia |
European Bank for Reconstruction and Development |
Esitatud nimekirja koostamise eest vastutavad ainuisikuliselt raportöörid.
RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (19.2.2024)
väliskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu
(COM(2023)0692 – C9‑0408/2023 – 2023/0397(COD))
Arvamuse koostaja: Helmut Scholz
LÜHISELGITUS
Euroopa Liit on välja töötanud tervikliku poliitika, et toetada järgmiste Lääne-Balkani riikide järkjärgulist ühinemist: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia. Selle protsessi eesmärk on edendada demokraatlikku, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ELiga ühineda soovivates riikides, edendades seeläbi tihedamat koostööd ja stabiilsust Euroopas.
Euroopa Liit, nagu ka asjaomased riigid, on täielikult veendunud Lääne-Balkani riikide Euroopa väljavaates, meie tihedates kultuurilistes, ajaloolistes ja geograafilistes sidemetes ning meie koostöös mitmes olulises valdkonnas.
Lääne-Balkani riigid on olnud eriti haavatavad hiljutiste kriiside ees, nagu COVID-19, märkimisväärse arvu noorte ränne ja majandusraskused, mida süvendab Venemaa agressioon Ukrainas. Lääne-Balkani rahva ostujõud on üks kolmandik kuni pool keskmisest ostujõust Euroopa Liidus.
Arvamuse koostaja toetab 13. detsembril 2023 toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumise järeldusi. Euroopa Liit kinnitas veel kord ühemõttelist pühendumust Lääne-Balkani riikide tulevasele ühinemisele Euroopa Liiduga ning kutsus üles kiirendama protsessi, tuginedes demokraatia ja õigusriigi ühistele väärtustele, partnerite teostatavatele usaldusväärsetele reformidele ja õiglasele tingimuslikkusele.
Selle kohustuse tugevdamiseks annab EL piirkonnale märkimisväärset abi ja rahalist toetust. Sel viisil võib toimuda järkjärguline integreerumine ühtsele turule, millele eelneb tugev koostöö, Euroopa toetus ja piirkondlik integratsioon (ettevalmistavate meetmetena). Meie kaubandus- ja ärisuhete parandamine on samuti oluline tegur selle ühise jõupingutuse tulevases edus.
Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu suurendab märkimisväärselt finantsabi. Rahastust rahastamisega toetatakse Lääne-Balkani reformiprogramme, keskendudes sotsiaal-majanduslikele ja põhjalikele reformidele, sealhulgas õigusriigi põhimõttele ja sihipärastele investeeringutele.
Rahastu vahendid küündivad 2024–2027. aastal 6 miljardi euroni, jagunedes kahte liiki toetuseks: 2 miljardit eurot on tagastamatu toetus ja 4 miljardit eurot on Euroopa Liidu antavad sooduslaenud. Arvamuse koostaja väljendab selle rahalise kohustuse üle heameelt, kuid oleks pooldanud tagastamatu toetuse suurendamist ja paindlikkust seoses laenude tingimuslikkusega.
Komisjoni ettepanek sisaldab rangeid tingimusi, seades rahaliste vahendite eraldamise sõltuvusse eelnevalt heakskiidetud reformikavades esitatud eesmärkide saavutamisest. Arvamuse koostaja arvates nõuab selline lähenemisviis nõuab suurt paindlikkust ja arvestamist hiljutiste kriisidega, mis mõjutavad jätkuvalt Lääne-Balkani riike. Arvamuse koostaja rõhutab ka vajadust seada see eesmärk sõltuvusse sotsiaalsete ja töötingimuste parandamisest, säästvast arengust ja võitlusest ebavõrdsuse vastu, eelkõige meeste ja naiste vahel.
Kõik investeeringud peavad aitama saavutada laiemat eesmärki aidata piirkonnal minna üle rohelisele, kliimaneutraalsele, vastupidavale, digitaalsele ja kaasavale majandusele. Arvamuse koostaja nõuab eesmärkide prioriseerimist, eelkõige neid, mis on seotud meie ühiste väärtustega ja mis tugevdavad veelgi laienemisprotsessi aluseid. Need hõlmavad õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste ja põhivabaduste austamist sõltumatu kohtusüsteemi edendamise kaudu, võitlust pettuse, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja pettuse vastu, rahvusvahelise õiguse austamist, meediavabadust ja akadeemilist vabadust, samuti kodanikuühiskonda soosivat keskkonda, sotsiaaldialoogi edendamist, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamist, mittediskrimineerimist ja sallivust, et tagada ja tugevdada vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist.
Kuigi see programm peaks võimaldama Lääne-Balkani riikide majanduse lähenemist, viies nende standardid kooskõlla Euroopa Liidu omadega, ei pea me mitte ainult oma majandusi lähendama, vaid tugevdama ka oma kultuuri-, haridus-, akadeemilisi, teadus- ja loomepartnerlusi. Arvamuse koostaja on veendunud, et lisaks meie majanduse tugevdamisele on olemas märkimisväärne potentsiaal tihedamateks suheteks ja vastastikuseks mõistmiseks.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutavatel väliskomisjonil ja arengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) Rahastu peaks tagama kooskõla Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldeesmärkidega ja neid toetama, sealhulgas ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste austamise. Eelkõige tagab see inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitse ja edendamise. |
(11) Rahastu peaks tagama kooskõla Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldeesmärkidega ja neid toetama, sealhulgas ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste austamise. Eelkõige tagab see inimõiguste ja töötaja õiguste, kooskõlas ILO konventsioonidega, ning õigusriigi põhimõtte kaitse ja edendamise. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) Rahastu raames võetavad meetmed peaksid toetama edusamme kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kokkuleppe ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kõrbestumise tõkestamise konventsiooni sihtide saavutamisel ning ei tohiks viia keskkonnaseisundi halvenemiseni ega põhjustada kahju keskkonnale ega kliimale. Rahastust rahastatavad meetmed peaksid olema kooskõlas toetusesaajate riiklike energia- ja kliimakavadega, nende riiklikult kindlaksmääratud panuse ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Rahastu peaks aitama kaasa leevendusmeetmetele ja võimele kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga ning edendama vastupanuvõimet kliimamuutustele. |
(12) Rahastu raames võetavad meetmed peaksid toetama edusamme kestliku arengu eesmärkide suunas, vähendades ebavõrdsust, edendades kestlikku pikaajalist majanduskasvu, Euroopa rohelist kokkulepet, ning aitama kaasa Pariisi kokkuleppe ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, kliimamuutuste raamkonventsiooni, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kõrbestumise tõkestamise konventsiooni sihtide saavutamisel ning ei tohiks viia keskkonnaseisundi halvenemiseni ega põhjustada kahju keskkonnale ega kliimale. Rahastust rahastatavad meetmed peaksid olema kooskõlas toetusesaajate riiklike energia- ja kliimakavadega, nende riiklikult kindlaksmääratud panuse ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Rahastu peaks aitama kaasa leevendusmeetmetele ja võimele kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga ning edendama vastupanuvõimet kliimamuutustele. Rahastust tuleks toetada innovatsiooni edendamist VKEde ja sotsiaalmajanduses osalejate puhul ning tehnosiiret, et toetada rohe- ja digipööret. Rahastu raames võetavad meetmed peaksid hõlmama poliitikat, mille eesmärk on vähendada noorte töötust ja ajude äravoolu Lääne-Balkani riikidest. Rahastu raames võetavate meetmetega tuleks ette näha keskkonnamõju hindamine ja avalikud konsultatsioonid seoses projektidega, mis mõjutavad kaitsealasid, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitset, võttes arvesse kohaliku kogukonna seisukohti. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(13) Käesoleva määruse rakendamisel tuleks juhinduda võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, nagu need on välja töötatud võrdõiguslikkuse liidu strateegiates. See peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ning püüdma kaitsta ja edendada naiste ja tütarlaste õigusi kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade ning nõukogu asjakohaste järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Rahastu rakendamine peaks olema kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning tagama selle investeeringute ja tehnilise abi kättesaadavuse. |
(13) Käesoleva määruse rakendamisel tuleks juhinduda võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, nagu need on välja töötatud võrdõiguslikkuse liidu strateegiates, ning austada töötajate õigusi ning järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. See peaks edendama soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas soolise palgalõhe vastu võitlemist, ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ning püüdma kaitsta ja edendada naiste ja tütarlaste õigusi kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade ning nõukogu asjakohaste järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Rahastu rakendamine peaks olema kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning tagama selle investeeringute ja tehnilise abi kättesaadavuse. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(15) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisega tegelemise olulisust kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes võetud kohustustega, peaks rahastu aitama saavutada üldist eesmärki suunata 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele ning 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % elurikkuse eesmärkidele. Vähemalt 37 % Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu antavast tagastamatust rahalisest toetusest peaks olema seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Rahastust tuleks toetada meetmeid, mis järgivad täielikult liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning olulise kahju ärahoidmise põhimõtet määruse(EL) 2020/8528 artikli 17 tähenduses. |
(15) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisega tegelemise olulisust kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes võetud kohustustega, peaks rahastu aitama saavutada üldist eesmärki suunata 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele ning 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % elurikkuse eesmärkidele. Vähemalt 37 % Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu antavast tagastamatust rahalisest toetusest peaks olema seotud kliimaeesmärkide saavutamisega, et saavutada kliimaneutraalsus. Rahastust tuleks toetada meetmeid, mis järgivad täielikult liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning olulise kahju ärahoidmise põhimõtet määruse(EL) 2020/8528 artikli 17 tähenduses. |
_________________ |
_________________ |
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). |
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(22) Et tagada rahastu tõhus rakendamine, sealhulgas hõlbustada Lääne-Balkani toetusesaajate integreerimist Euroopa väärtusahelatesse, peaksid kõik rahastu raames rahastatavad tarned ja hangitud materjalid pärinema liikmesriikidest, toetusesaajatelt, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistelt ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/94710 I lisaga ning määruse (EL) 2021/1529 I lisaga hõlmatud riikidest ning riikidest, mille jaoks komisjon on kehtestanud vastastikuse juurdepääsu välisabile toetusesaajas, välja arvatud juhul, kui varustust ja materjale ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida. |
(22) Et tagada rahastu tõhus rakendamine, sealhulgas hõlbustada Lääne-Balkani toetusesaajate integreerimist Euroopa väärtusahelatesse, peaksid kõik rahastu raames rahastatavad tarned ja hangitud materjalid pärinema liikmesriikidest, toetusesaajatelt, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistelt ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/94710 I lisaga ning määruse (EL) 2021/1529 I lisaga hõlmatud riikidest ning riikidest, mille jaoks komisjon on kehtestanud vastastikuse juurdepääsu välisabile toetusesaajas, ning võimaluse korral vastama rangetele sotsiaalsetele ja keskkonnanõuetele, välja arvatud juhul, kui varustust ja materjale ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida, millisel juhul peaks hange olema kooskõlas ELi praeguste ja tulevaste nõuetekohaste tarneahelate eeskirjadega. |
__________________ |
__________________ |
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/oj). |
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/oj). |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(27) Reformikavades tuleks kirjeldada ka toetusesaaja süsteemi, mille abil tulemuslikult ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, korruptsiooni, pettusi ja huvide konflikte rahastust eraldatud vahendite kasutamisel, ning korda, mille eesmärk on vältida, et rahastu raames ja muudest liidu programmidest ning muudelt rahastajatelt ei saadaks topeltrahastust. |
(27) Reformikavades tuleks kirjeldada ka toetusesaaja süsteemi, mille abil tulemuslikult ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, korruptsiooni, pettusi ja huvide konflikte rahastust eraldatud vahendite kasutamisel, ning korda, mille eesmärk on vältida, et rahastu raames ja muudest liidu programmidest ning muudelt rahastajatelt ei saadaks topeltrahastust. Reformikavade koostamisse ja rakendamisse tuleks igas riigis kaasata kõik asjaomased sidusrühmad. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(29) Komisjon peaks hindama iga reformikava käesolevas määruses loetletud kriteeriumide alusel. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused nende reformikavade heakskiitmiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201111. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse nõukogu otsust 2010/427/EL ja asjakohasel juhul Euroopa välisteenistuse rolli, eelkõige liidu toetuse eeltingimuse täitmise järelevalves. |
(29) Komisjon peaks hindama iga reformikava käesolevas määruses loetletud kriteeriumide alusel. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused nende reformikavade heakskiitmiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201111. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse nõukogu otsust 2010/427/EL ja asjakohasel juhul Euroopa välisteenistuse rolli, eelkõige liidu toetuse eeltingimuse täitmise järelevalves. Reformikavasid peaks hindama komisjon, keda abistavad sõltumatud eksperdid, sealhulgas kodanikuühiskonnast pärit eksperdid. |
_________________ |
_________________ |
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj). |
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj). |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) kiirendada toetusesaajate üleminekut kestlikule ja kaasavale majandusele, mis on võimeline taluma liidu ühtse turu konkurentsisurvet, ning stabiilsele investeerimiskeskkonnale; |
a) kiirendada toetusesaajate üleminekut kestlikule, kliimaneutraalsele ja kaasavale majandusele, mis on madala ebavõrdsuse tasemega ja võimeline taluma liidu ühtse turu konkurentsisurvet, ning stabiilsele investeerimiskeskkonnale; |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ca) tagada, et rahastuga hõlmatud investeeringud võimaldavad toetusesaajatel omada suuremat rolli ELi vastupanuvõimelistes väärtusahelates, edendada kohaliku tööstuse ulatuslikumat väärtuse loomist ja arengut ning nende liikumist väärtusahelas ülespoole; |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
e) kiirendada rohepööret kooskõlas 2020. aastal vastuvõetud Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga ja hõlmates kõiki majandussektoreid, eelkõige energeetikat, sealhulgas üleminekut vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ringmajandusele; |
e) kiirendada rohepööret kooskõlas 2020. aastal vastuvõetud Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga ja hõlmates kõiki majandussektoreid, eelkõige energeetikat, sealhulgas energiatõhusust ja üleminekut vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ringmajandusele ning bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonna kaitsmist; |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt g
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
g) edendada innovatsiooni, eelkõige VKEde jaoks, ning et toetada rohe- ja digipööret; |
g) edendada innovatsiooni, eelkõige VKEde jaoks, ning et toetada rohe- ja digipööret, pakkudes selleks tehnilist abi ja tehnosiiret; |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
h) edendada kvaliteetset haridust, koolitust, ümber- ja täiendusõpet ning tööhõivepoliitikat; |
h) edendada kvaliteetset haridust, koolitust, ümber- ja täiendusõpet ning tööhõivepoliitikat ning ILO konventsioonide rakendamist, keskendudes soolise palgalõhe ja noorte töötuse vastu võitlemisele; |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt i
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
i) tugevdada veelgi laienemisprotsessi põhialuseid, sealhulgas õigusriigi põhimõtet, demokraatiat, inimõiguste ja põhivabaduste austamist, edendades sõltumatut kohtusüsteemi, kindlustades julgeolekut ning võideldes pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise, maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastu; tagada rahvusvahelise õiguse järgimine; suurendada meediavabadust ja akadeemilist vabadust ning luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond; edendada sotsiaaldialoogi; edendada soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja sallivust, et tagada ja võimendada vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist; |
i) tugevdada veelgi laienemisprotsessi põhialuseid, sealhulgas õigusriigi põhimõtet, demokraatiat, inimõiguste ja töötaja õiguste ning põhivabaduste austamist, edendades sõltumatut kohtusüsteemi, kindlustades julgeolekut ning võideldes pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise, maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastu; tagada rahvusvahelise õiguse järgimine; suurendada meediavabadust ja akadeemilist vabadust ning luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond; edendada sotsiaaldialoogi; edendada soolist võrdõiguslikkust ja soolise palgalõhe vähendamist, mittediskrimineerimist ja sallivust, et tagada ja võimendada vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist; |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rahastu raames tehtav koostöö põhineb arengu tulemuslikkuse põhimõtetel ning edendab nende järgimist kõigis valdkondades: toetusesaajate isevastutus arenguprioriteetide eest, keskendumine tulemustele, kaasavad partnerlused, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus. Koostöö põhineb vahendite tulemuslikul ja tõhusal jaotamisel ja kasutamisel. |
1. Rahastu raames tehtav koostöö põhineb arengu tulemuslikkuse põhimõtetel ning edendab nende järgimist kõigis valdkondades: toetusesaajate isevastutus arenguprioriteetide eest, keskendumine tulemustele, kaasavad partnerlused ja osaluspõhine poliitikakujundamine, millesse kaasatakse ka kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused, ning läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus. Koostöö põhineb vahendite tulemuslikul ja tõhusal jaotamisel ja kasutamisel. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Rahastu raames toimuvas tegevuses peavoolustatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitset, inimõigusi, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja vajaduse korral katastroofiohu vähendamist ning toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, edendades integreeritud meetmeid, mis võivad luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki. Selle juures tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning juhinduda kahju mittetekitamise ja mitte kellegi kõrvalejätmise põhimõttest, samuti kestlikkuse integreerimise lähenemisviisist, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe alus. |
4. Rahastu raames toimuvas tegevuses peavoolustatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitset, inimõigusi ja töötaja õigusi, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja vajaduse korral katastroofiohu vähendamist ning toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, edendades integreeritud meetmeid, mis võivad luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki, tagades keskkonnamõju hindamiste ja avalike konsultatsioonide korraldamise seoses projektidega, mis mõjutavad kaitsealasid, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitset, võttes arvesse kohaliku kogukonna seisukohti. Selle juures tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning juhinduda kahju mittetekitamise ja mitte kellegi kõrvalejätmise põhimõttest, samuti kestlikkuse integreerimise lähenemisviisist, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe alus. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4a. EL tagab oma välispoliitika sidususe ja suurendab seda, ning toetusesaajad püüavad viia oma poliitika kooskõlla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rahastust toetuse andmise eeltingimus on, et toetusesaajad jätkuvalt järgivad ja austavad tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, ja õigusriigi põhimõtet ning tagavad inimõigustega, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õigustega seotud kohustuste austamise. Teine eeltingimus on see, et Serbia ja Kosovo osalevad konstruktiivselt oma suhete normaliseerimises, et täielikult täita kõik kohustused, mis tulenevad suhete normaliseerimisele suunatud lepingust ja selle rakenduslisast ning kõigist varasematest dialoogikokkulepetest, ning alustada läbirääkimisi suhete normaliseerimist käsitleva laiaulatusliku lepingu üle. |
1. Rahastust toetuse andmise eeltingimus on, et toetusesaajad järgivad ja austavad tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, ja õigusriigi põhimõtet ning tagavad inimõigustega, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õigustega, seotud kohustuste austamise, pidades silmas artiklis 3 sätestatud eesmärke. Teine eeltingimus on see, et Serbia ja Kosovo osalevad konstruktiivselt oma suhete normaliseerimises, et täielikult täita kõik kohustused, mis tulenevad suhete normaliseerimisele suunatud lepingust ja selle rakenduslisast ning kõigist varasematest dialoogikokkulepetest, ning alustada läbirääkimisi suhete normaliseerimist käsitleva laiaulatusliku lepingu üle. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjon jälgib lõikes 1 sätestatud eeltingimuste täitmist enne toetusesaajatele rahastust vahendite eraldamist ja kogu rahastust toetuse andmise perioodil, võttes nõuetekohaselt arvesse viimast laienemispaketti. Komisjon võib vastu võtta otsuse, milles järeldatakse, et mõned neist eeltingimustest ei ole täidetud, ning eelkõige jätta artiklis 21 osutatud rahalised vahendid eraldamata, olenemata artikli 16 lõikes 3 osutatud maksetingimuste täitmisest. |
2. Komisjon jälgib lõikes 1 sätestatud eeltingimuste täitmist enne toetusesaajatele rahastust vahendite eraldamist ja kogu rahastust toetuse andmise perioodil, võttes nõuetekohaselt arvesse viimast laienemispaketti. Komisjon võib vastu võtta otsuse, milles järeldatakse, et mõned neist eeltingimustest ei ole täidetud, ning eelkõige jätta artiklis 21 osutatud rahalised vahendid eraldamata, olenemata artikli 16 lõikes 3 osutatud maksetingimuste täitmisest. Toetusesaajatel on võimalus kõrvaldada eeltingimuste täitmiseks puudused, mis võimaldab neil pärast komisjoni positiivset otsust rahalisi vahendeid kasutada. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Kõik käesolevast rahastust toetatavad tarned ja hangitud materjalid peavad pärinema mõnest lõike 1 punktides a ja b osutatud riigist, välja arvatud juhul, kui neid ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida. Lisaks kohaldatakse lõikes 6 sätestatud piirangueeskirju. |
3. Kõik käesolevast rahastust toetatavad tarned ja hangitud materjalid peavad pärinema mõnest lõike 1 punktides a ja b osutatud riigist ning need peavad võimaluse korral vastama rangetele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele, välja arvatud juhul, kui neid ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida. Sellisel juhul peaks hange olema kooskõlas praeguste ja tulevaste ELi õigusnormidega hoolsuskohustuse kohta tarneahelates. Lisaks kohaldatakse lõikes 6 sätestatud piirangueeskirju. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 6 – punkt b
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) kui meede või hankeleping mõjutab julgeolekut või avalikku korda, eelkõige seoses liidu, selle liikmesriikide või toetusesaaja strateegiliste varade ja huvidega, sealhulgas digitaristu (sealhulgas 5G võrgutaristu), side- ja infosüsteemide ning nendega seotud tarneahelate julgeoleku, vastupanuvõime ja terviklikkuse kaitsega. |
b) kui meede või hankeleping mõjutab julgeolekut või avalikku korda, eelkõige seoses liidu, selle liikmesriikide või toetusesaaja strateegiliste varade ja huvidega, sealhulgas digitaristu (sealhulgas 5G võrgutaristu), side- ja infosüsteemide ning nendega seotud tarneahelate julgeoleku, vastupanuvõime ja terviklikkuse kaitsega, ning kui meede või hankeleping ei ole kooskõlas majandusjulgeoleku strateegiaga. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Reformikavas tuleb järgida artiklis 4 sätestatud üldpõhimõtteid. |
5. Reformikavas tuleb järgida artiklis 4 sätestatud üldpõhimõtteid ning need koostatakse avatud ja läbipaistval viisil, konsulteerides kõigi sidusrühmadega. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Toetusesaajate esitatud reformikavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid. |
4. Toetusesaajate esitatud reformikavade hindamisel võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, sealhulgas kodanikuühiskonnast pärit eksperdid. |
LISA: ÜKSUSED VÕI ISIKUD,
KELLELT RAPORTÖÖR SAI SISENDMATERJALI
Arvamuse koostaja kinnitab oma ainuvastutusel, et ei saanud mingit sisendmaterjali üksuselt või isikult, kes tuleks kodukorra I lisa artikli 8 kohaselt käesolevas lisas ära märkida.
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu loomine |
|||
Viited |
COM(2023)0692 – C9-0408/2023 – 2023/0397(COD) |
|||
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
AFET 18.1.2024 |
BUDG 18.1.2024 |
|
|
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev |
INTA 18.1.2024 |
|||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Helmut Scholz 28.11.2023 |
|||
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev |
18.1.2024 |
|||
Vastuvõtmise kuupäev |
19.2.2024 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
28 3 0 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Anna-Michelle Asimakopoulou, Geert Bourgeois, Jordi Cañas, Paolo De Castro, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Martine Kemp, Bernd Lange, Margarida Marques, Gabriel Mato, Sara Matthieu, Carles Puigdemont i Casamajó, Samira Rafaela, Catharina Rinzema, Inma Rodríguez-Piñero, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Dominik Tarczyński, Marie-Pierre Vedrenne, Iuliu Winkler, Jan Zahradil |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Marek Belka, Udo Bullmann, Enikő Győri, Svenja Hahn, Sandra Kalniete, Lydie Massard, Manuela Ripa |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7) |
Pascal Arimont, Lukas Mandl, Tomas Tobé |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
28 |
+ |
NI |
Enikő Győri, Carles Puigdemont i Casamajó |
PPE |
Pascal Arimont, Anna-Michelle Asimakopoulou, Danuta Maria Hübner, Sandra Kalniete, Martine Kemp, Lukas Mandl, Gabriel Mato, Tomas Tobé, Iuliu Winkler |
Renew |
Jordi Cañas, Svenja Hahn, Samira Rafaela, Catharina Rinzema, Marie-Pierre Vedrenne |
S&D |
Marek Belka, Udo Bullmann, Paolo De Castro, Bernd Lange, Margarida Marques, Inma Rodríguez-Piñero, Joachim Schuster |
The Left |
Helmut Scholz |
Verts/ALE |
Heidi Hautala, Lydie Massard, Sara Matthieu, Manuela Ripa |
3 |
- |
ECR |
Geert Bourgeois, Dominik Tarczyński, Jan Zahradil |
0 |
0 |
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (19.2.2024)
väliskomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu
(COM(2023)0692 – C9‑0408/2023 – 2023/0397(COD))
Arvamuse koostaja: Stelios Kympouropoulos
LÜHISELGITUS
Arvamus koostati Stelios KYMPOUROPOULOSe juhtimisel väga piiratud aja jooksul. Seetõttu ei koostatud arvamuse projekti ja muudatusettepanekud esitati otse algse teksti kohta. Siiski jõudsid arvamuse koostajaja ja arvamuse varikoostajad kokkuleppele mitmetes muudatusettepanekutes, milles rõhutatakse, et Lääne-Balkani riikide reformi- ja kasvurahastu rakendamisse on tähtis kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.
Arvamuses korratakse, et on vaja edendada mitmetasandilist valitsemist ja kohapõhist lähenemisviisi, et saavutada abisaajariikide järkjärguline integratsioon ja territoriaalne ühtekuuluvus. Samuti juhitakse tähelepanu ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõttele, mis on rahastu põhielement.
Arvamuse koostaja peab käesoleva arvamuse peamiseks eesmärgiks tugevdada Lääne-Balkani riikide reformi- ja kasvurahastus ühtekuuluvuspoliitika filosoofiat. Ta teeb ettepaneku, et innovatsiooni nelja osapoolega lähenemisviisi alusel tuleks potentsiaalsete toetusesaajate loetelu laiendada näiteks ülikoolidele, tööstusele, kohalikele omavalitsustele ja kodanikuühiskonnale, et nende ühiskonda paremini mõjutada.
Muud olulised elemendid, millele arvamuse koostaja soovib tähelepanu juhtida, on riiklike strateegiakavade alt üles lähenemisviis, piiriülene koostöö tulevasteks investeeringuteks ja struktuurireformid. Lisaks leiab ta, et tulevase rahastu üks prioriteete peaks olema heade tavade vahetamine ja suutlikkuse suurendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
Arvamuse koostaja peab tähtsaks ka edendada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke. Selleks tuleb vähendada piirkondade ja riikide vahelist tasakaalustamatust ning hõlbustada sidemeid rahastust abi saavate riikide vahel. Regionaalarengukomisjon lisas ka sellised prioriteedid nagu soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja haavatavate sotsiaalsete rühmade kaitse.
Kokkuvõtteks usub arvamuse koostaja, et käesoleva ettepaneku raames on suurepärane võimalus suurendada mõju Balkani riikide kodanikele ja luua samal ajal Euroopa identiteeti enne tulevast laienemist.
MUUDATUSETTEPANEK
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil võtta arvesse järgmist:
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(1) Liidu ja tema Lääne-Balkani partnerite1 ühistes huvides on edendada jõupingutusi Lääne-Balkani partnerite poliitilise, õigus- ja majandussüsteemi reformimisel, et tulevikus liidu liikmeks saada. Liidu liikmesuse väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, millega kaasnevad positiivsed demokraatlikud, poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused. |
(1) Liidu ja tema Lääne-Balkani partnerite ühistes huvides on edendada jõupingutusi Lääne-Balkani partnerite poliitilise, õigus-, haridus- ja sotsiaal-majanduse süsteemi reformimisel, et tulevikus liidu liikmeks saada. Liidu liikmesuse väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, millega kaasnevad positiivsed demokraatlikud, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, territoriaalsed ja ühiskondlikud areng ja edusammud. |
_________________ |
_________________ |
1 Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia. Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. |
1 Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia. Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(1a) Euroopa Liit peab laienemisprotsessi hoogustama ja tugevdama piirkonnas oma kohalolekut. Lääne-Balkani riikide liikmesus on liidu ja selle partnerite poliitilistes, julgeoleku- ja majandushuvides. Praegune geopoliitiline olukord kinnitab stabiilsuse ning demokraatliku arengu olulisust ELi välispiiridel asuvates riikides ja piirkondades, sealhulgas Lääne-Balkanil. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(2) Enne ühinemist on vaja esile tuua mõned liidu liikmesuse eelised. Nende eeliste keskmes on majanduslik lähenemine. Praegu on Lääne-Balkani partnerite lähenemise tase – SKP põhjal elaniku kohta, väljendatuna ostujõu standardites – endiselt madal, moodustades 30–50 % liidu keskmisest, ning edusammud ei ole piisavalt kiired. |
(2) Enne ühinemist on vaja esile tuua mõned liidu liikmesuse eelised. Nende eeliste keskmes on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne lähenemine. Eesmärk peaks olema aidata partneritel hoogustada reforme ja investeeringuid, et märkimisväärselt kiirendada laienemisprotsessi ja majanduskasvu tempot. Praegu on Lääne-Balkani partnerite lähenemise tase – SKP põhjal elaniku kohta, väljendatuna ostujõu standardites – endiselt madal, moodustades 30–50 % liidu keskmisest, ning edusammud ei ole piisavalt kiired. |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Kõnealuse majanduskasvu kava rakendamine nõuab suuremat rahastamist uue sihtotstarbelise rahastamisvahendi, reformi- ja kasvurahastu kaudu, et aidata piirkonnal ellu viia majanduskasvu soodustavaid reforme, piirkondlikku integratsiooni ja ühist piirkondlikku turgu. |
(4) Kõnealuse majanduskasvu kava rakendamine nõuab suuremat rahastamist uue sihtotstarbelise rahastamisvahendi, reformi- ja kasvurahastu kaudu, et aidata piirkonnal ellu viia kestlikku majanduskasvu soodustavaid reforme, piirkondlikku integratsiooni ja ühist piirkondlikku turgu. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(5) Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks investeerimisvaldkondades erilist tähelepanu pöörata sektoritele, mis tõenäoliselt toimivad sotsiaalse ja majandusliku arengu peamiste võimendajatena: ühenduvus, sealhulgas transport, energeetika, rohe- ja digipööre, haridus ning oskuste arendamine. |
(5) Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks investeerimisvaldkondades erilist tähelepanu pöörata sektoritele, mis tõenäoliselt toimivad sotsiaalse ja majandusliku arengu peamiste võimendajatena: kestlik ühenduvus, sealhulgas õiglane ja kaasav transport, taastuvenergia, rohe- ja digipööre, haridus, teadusuuringud ja oskuste arendamine, tervishoid, kaubandus ja kaubanduspartnerluste arendamine, samuti juhtimise kvaliteet ja haldussuutlikkuse suurendamine kõigil tasanditel, kestlik turism ning kultuuri- ja loomesektor ja -tööstus; |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5a) Täielikku majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaali ei ole võimalik saavutada, ilma et kohaliku majandusarengu potentsiaal kasutataks ära ning rahastu kavandamisel ja rakendamisel rakendataks omavalitsuste ja piirkondade, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vabatahtlike ühenduste struktureeritud kaasamise kaudu kohapõhist tegutsemisviisi. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5a) Lääne-Balkani riike tuleb toetada, et minna üle puhtale energiale, võttes arvesse, et kivisüsi moodustab ligikaudu 70 % piirkonna elektrist1a, ning ehitada üles tänapäevane, dünaamiline ja vähese CO2 heitega majandus koos paremate tööhõivevõimalustega. |
|
_________________ |
|
1a https://webalkans.eu/en/themes/connectivity/energy/ |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(5b) Lääne-Balkani riikides peaks endiselt olema kesksel kohal digiteerimise prioriteediks seadmine, et suurendada üldist ühiskondlikku heaolu, suurendada digikirjaoskust ja kiiresti laiendada lairibaühendust. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(6) Transporditaristu on oluline, et parandada ühendatust Lääne-Balkani partnerite vahel ja ELiga. See peaks aitama kaasa piirkonna integreerimisele liiduga. Oma ettepanekusse üleeuroopalise transpordiraamistiku (TEN-T) läbivaatamise kohta lisas komisjon uue Lääne-Balkanit läbiva koridori (Vahemere lääne-ida koridor). TEN-T võrk peaks olema piirkonna transporditaristu rahastamise võrdlusaluseks. |
(6) Tõhus, ohutu ja keskkonnahoidlik transporditaristu on oluline, et parandada ühendatust Lääne-Balkani partnerite vahel ja ELiga. See peaks aitama kaasa piirkonna integreerimisele liiduga. Oma ettepanekusse üleeuroopalise transpordiraamistiku (TEN-T) läbivaatamise kohta lisas komisjon uue Lääne-Balkanit läbiva koridori (Vahemere lääne-ida koridor). TEN-T võrk peaks olema piirkonna kestliku transporditaristu rahastamise võrdlusaluste hulgas. |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6a) Ühenduvuse parandamine Lääne-Balkani riikides ning Lääne-Balkani riikide ja Euroopa Liidu vahel on majanduskasvu ja töökohtade loomise peamine tegur ning toob piirkonna majandusele ja kodanikele selget kasu, võttes arvesse, et piirkonna taristu areng on umbes 50 % väiksem kui ELi keskmine2a. |
|
_________________ |
|
2a https://www.eib.org/en/stories/infrastructure-development-western-balkans |
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7b) Rõhutab, kui oluline on toetada Balkani riikide sotsiaal-majanduslikku arengut, sealhulgas edendades tööhõivet ja juurdepääsu põhiteenustele, nagu haridus ja tervishoid. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(9) Rahastust tuleks anda toetust kehtestatud kriteeriumidel ja selgetel maksetingimustel põhinevate üld- ja alaeesmärkide täitmiseks. Rahastu üldeesmärk peaks olema kiirendada piirkondlikku majandusintegratsiooni, järkjärgulist integreerumist liidu ühtse turuga, Lääne-Balkani majanduse sotsiaal-majanduslikku lähenemist ning liidu õiguse, eeskirjade, standardite, poliitika ja tavadega vastavusse viimist, et saada liidu liikmeks. Rahastu peaks samuti aitama kiirendada laienemisprotsessi põhialustega seotud reforme, sealhulgas õigusriigi põhimõtte, riigihangete ja riigiabi kontrolli, riigi rahanduse juhtimise ja korruptsioonivastase võitlusega seotud reforme. Nende eesmärkide poole tuleks püüelda vastastikku tugevdaval viisil. |
(9) Rahastust antavat toetust tuleks anda üld- ja erieesmärkide täitmiseks, tuginedes kehtestatud kriteeriumidele ja selgetele maksetingimustele, mis on tagatud põhjalike auditiraamistikega. Rahastu üldeesmärk peaks olema kiirendada piirkondlikku majandusintegratsiooni ja ühtekuuluvust, järkjärgulist integreerumist liidu ühtse turuga, Lääne-Balkani majanduse sotsiaal-majanduslikku lähenemist ning liidu õiguse, eeskirjade, standardite, poliitika ja tavadega, sealhulgas Euroopa partnerluse käitumisjuhendi ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttega, vastavusse viimist, et saada liidu liikmeks. Rahastu peaks samuti aitama kiirendada laienemisprotsessi põhialustega seotud reforme, sealhulgas õigusriigi põhimõtte, riigihangete ja riigiabi kontrolli, riigi rahanduse juhtimise ja korruptsioonivastase võitlusega seotud reforme. Nende eesmärkide poole tuleks püüelda vastastikku tugevdaval viisil. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9a) Kõik rahastu raames võetavad meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 sätestatud Euroopa Liidu põhiväärtustega ning aitama edendada mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid, kohapõhist lähenemisviisi ning toetusesaajate majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse järkjärgulist integreerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 174 ja 175 sätestatud ühtekuuluvuspoliitika põhimõtetega. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9a) Suurt osa ELi õigustikust rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt. Rahastust tuleks toetada struktuurireforme, et suurendada kõigil valitsemistasanditel avaliku halduse tõhusust. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(9a) On oluline, et kõigile nendele Euroopa Liidu investeeringutele Lääne-Balkani riikides juhitaks üldsuse tähelepanu, et suurendada teadlikkust ELi liikmesuse tähtsusest ning vähendada piirkonnas Venemaa ja Hiina mõju. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) Rahastu peaks edendama arengu tulemuslikkuse põhimõtteid, austades muudest liidu programmidest ja vahenditest antava toetuse täiendavust ning püüdes vältida olukorda, kus käesoleva määruse alusel antav abi ning liidu, liikmesriikide, kolmandate riikide, mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksuste antav muu abi dubleerivad üksteist. |
(10) Rahastu peaks edendama arengu tulemuslikkuse põhimõtteid, austades muudest liidu programmidest ja vahenditest antava toetuse täiendavust ning vältides olukorda, kus käesoleva määruse alusel antav abi ning liidu, liikmesriikide, kolmandate riikide, mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksuste antav muu abi dubleerivad üksteist. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) Rahastu peaks tagama kooskõla Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldeesmärkidega ja neid toetama, sealhulgas ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste austamise. Eelkõige tagab see inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitse ja edendamise. |
(11) Rahastu peaks tagama kooskõla Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldeesmärkidega ja neid toetama, sealhulgas ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste austamise. Eelkõige tagab see inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitse ja edendamise, mis on ELiga ühinemise protsessi peamised poliitilised eeltingimused. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(13) Käesoleva määruse rakendamisel tuleks juhinduda võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, nagu need on välja töötatud võrdõiguslikkuse liidu strateegiates. See peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ning püüdma kaitsta ja edendada naiste ja tütarlaste õigusi kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade ning nõukogu asjakohaste järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Rahastu rakendamine peaks olema kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning tagama selle investeeringute ja tehnilise abi kättesaadavuse. |
(13) Käesoleva määruse rakendamisel tuleks juhinduda võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttest, nagu need on välja töötatud võrdõiguslikkuse liidu strateegiates. See peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ning püüdma kaitsta ja edendada naiste ja tütarlaste õigusi kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade ning nõukogu asjakohaste järelduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Rahastu rakendamine peaks olema kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ja puuetega inimeste õiguste strateegiaga aastateks 2021–2030. Kõigis riiklikes kavades tuleks tagada, et kõigi vähekaitstud rühmade heaolu parandamiseks tehtavate investeeringute ja pakutava tehnilise abil puhul oleks tagatud juurdepääsetavus ja iseseisev toimetulek. |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13a) Rahastu raames võetavad meetmed peaksid looma maapiirkondades naisettevõtjatele soodsa keskkonna, sealhulgas õiguslikud ja poliitilised aspektid, et luua teabe saamiseks ning teadmiste ja oskuste omandamiseks paremad võimalused ning hõlbustada rahastamisvõimaluste kasutamist, luues niimoodi maapiirkondades rohkem töökohti ja aidates kaasa põlvkonnavahetusele. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13a) Käesoleva määrusega tuleks edendada Euroopa partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, et valmistada toetusesaajaid ette Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulevaseks rakendamiseks. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(13b) Rahastu raames võetavad meetmed peaksid aitama piirkondades sissetulekute ebavõrdsust vähendada, et edendada sotsiaalset kaasatust ja tagada jätkusuutlik pikaajaline majanduskasv. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(14) Käesolev määrus peaks edendama Lääne-Balkani rohelist tegevuskava,7 tugevdades keskkonnakaitset, aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele ning kiirendades üleminekut vähese CO2 heitega majandusele. |
(14) Käesolev määrus peaks edendama Lääne-Balkani rohelist tegevuskava7 ,tugevdades keskkonnakaitset, aidates kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele ning kiirendades üleminekut vähese CO2 heitega majandusele ja tagades hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise. |
_________________ |
_________________ |
1 SWD(2020) 223 final, 6. oktoober 2020. |
1 SWD(2020) 223 final, 6. oktoober 2020. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(16) Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja toetusesaajatega aitama suurendada abi andmise läbipaistvust ja vastutust abi andmise eest, sealhulgas rakendades asjakohaseid sisekontrollisüsteeme ja pettusevastast poliitikat. Rahastust antava toetuse eeltingimus peaks olema see, et iga toetusesaaja jätkuvalt austab ja toetab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme ja institutsioone, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi ja õigusriigi põhimõtet, ning tagab inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste austamise. Teine eeltingimus peaks olema see, et Serbia ja Kosovo osalevad konstruktiivselt oma suhete normaliseerimises, et täielikult täita kõik asjakohased kohustused, mis tulenevad suhete normaliseerimisele suunatud lepingust ja selle rakenduslisast ning kõigist varasematest dialoogikokkulepetest, ning alustada läbirääkimisi suhete normaliseerimist käsitleva laiaulatusliku lepingu üle. |
(16) Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja toetusesaajatega aitama suurendada abi andmise läbipaistvust ja vastutust abi andmise eest, sealhulgas rakendades asjakohaseid sisekontrollisüsteeme ja pettusevastast poliitikat suurema läbipaistvusega ja komisjonipoolse pideva hindamisega. Rahastust antava toetuse eeltingimus peaks olema see, et iga toetusesaaja austab ja toetab tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme ja institutsioone, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi ja õigusriigi põhimõtet, ning tagab inimõiguste, sealhulgas rahvus-, usu-, kultuuri- ja seksuaalvähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste austamise. Teine eeltingimus peaks olema see, et Serbia ja Kosovo osalevad konstruktiivselt oma suhete normaliseerimises, et täielikult täita kõik asjakohased kohustused, mis tulenevad suhete normaliseerimisele suunatud lepingust ja selle rakenduslisast ning kõigist varasematest dialoogikokkulepetest, ning alustada läbirääkimisi suhete normaliseerimist käsitleva laiaulatusliku lepingu üle. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(21) Rahastamiskõlblikkuse piiranguid rahastu raames toetuse andmisel tuleks lubada tegevuse eripära tõttu või juhul, kui tegevus mõjutab julgeolekut või avalikku korda. |
(21) Rahastamiskõlblikkuse piiranguid rahastu raames toetuse andmisel tuleks lubada tegevuse eripära tõttu või juhul, kui tegevus mõjutab julgeolekut või avalikku korda, nõuetekohases menetluses koos piisavate edasikaebamisvahenditega, et vältida nende sätete meelevaldset kasutamist poliitilise erapoolikuse alusel. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(27) Reformikavades tuleks kirjeldada ka toetusesaaja süsteemi, mille abil tulemuslikult ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, korruptsiooni, pettusi ja huvide konflikte rahastust eraldatud vahendite kasutamisel, ning korda, mille eesmärk on vältida, et rahastu raames ja muudest liidu programmidest ning muudelt rahastajatelt ei saadaks topeltrahastust. |
(27) Reformikavades tuleks kirjeldada ka toetusesaaja süsteemi, mille abil tulemuslikult ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, korruptsiooni, pettusi ja huvide konflikte rahastust eraldatud vahendite kasutamisel, ning korda, mille abil tuleks vältida, et rahastu raames ja muudest liidu programmidest ning muudelt rahastajatelt ei saadaks topeltrahastust. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(47) Komisjon peaks tagama liidu finantshuvide tulemusliku kaitsmise rahastu kasutamisel. Samal ajal, võttes arvesse pikaajalist Lääne-Balkani toetusesaajatele antud finantsabi ka kaudse eelarve täitmise raames ning võttes arvesse nende järkjärgulist vastavusse viimist liidu sisekontrollistandardite ja -tavadega, võib komisjon suurel määral tugineda riiklike sisekontrolli- ja pettuseennetussüsteemide toimimisele. Eelkõige tuleks komisjoni ja OLAFit viivitamata teavitada kõigist võimalikest õigusnormide rikkumiste, pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti juhtumitest, mis mõjutavad rahastu vahendite rakendamist. |
(47) Komisjon peaks tagama liidu finantshuvide tulemusliku kaitsmise rahastu kasutamisel. Samal ajal, võttes arvesse pikaajalist Lääne-Balkani toetusesaajatele antud finantsabi ka kaudse eelarve täitmise raames ning võttes arvesse nende järkjärgulist vastavusse viimist liidu sisekontrollistandardite ja -tavadega, võib komisjon suurel määral tugineda riiklike sisekontrolli- ja pettuseennetussüsteemide toimimisele. Eelkõige tuleks komisjoni ja OLAFit viivitamata teavitada kõigist võimalikest õigusnormide rikkumiste, pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti juhtumitest, mis mõjutavad rahastu vahendite rakendamist. Komisjon ja OLAF peaksid hindama kõnealuseid kelmuste ja pettuste ennetamise süsteeme ja andma toetusesaajatele puuduste korral kooskõlas ELi õigustikuga ajakohastamiseks või parandamiseks soovitusi. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
a) kiirendada piirkondlikku majandusintegratsiooni ja järkjärgulist integreerumist liidu ühtse turuga; |
a) edendada sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast vastupanuvõimet, kiirendada piirkondlikku majandusintegratsiooni ja järkjärgulist integreerumist liidu ühtse turuga; |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) kiirendada toetusesaajate majanduse sotsiaal-majanduslikku lähenemist liidule; |
b) kiirendada toetusesaajate majanduse sotsiaal-majanduslikku lähenemist liidule ja edendada nende territoriaalset ühtekuuluvust; |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) kiirendada vastavusse viimist liidu väärtuste, õigusaktide, eeskirjade, standardite, poliitika ja tavadega, et saada liidu liikmeks. |
c) kiirendada kooskõla liidu väärtuste, õigusaktide, normide, standardite, poliitika ja tavadega, edendades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning piiriülest koostööd eesmärgiga saada liidu liikmeks. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) edendada piirkondlikku majandusintegratsiooni, eelkõige edusammude kaudu ühise piirkondliku turu loomisel; |
b) edendada piirkondlikku majandusintegratsiooni ja territoriaalset ühtekuuluvust, hõlbustades nendevahelist seotust, eelkõige edusammude kaudu ühise piirkondliku turu loomisel; |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ca) edendada piiriülest koostööd toetusesaajates, sealhulgas ELi välispiiridel asuvates piirkondades, lahendada ühiseid probleeme, edendada partnerlusi ning edendada majandusarengut, sotsiaalset ühtekuuluvust ja keskkonnasäästlikkust; |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
d) toetada piirkondlikku majandusintegratsiooni ja tõhustatud integratsiooni ELi ühtse turuga parema ühenduvuse kaudu piirkonnas kooskõlas üleeuroopaliste võrkudega; |
d) toetada piirkondlikku majandusintegratsiooni ja tõhustatud integratsiooni ELi ühtse turuga parema ühenduvuse kaudu piirkonnas kooskõlas üleeuroopaliste võrkudega ning edendada taristu arendamist ning liikmesriikide ja piirkondade osalemist. |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
e) kiirendada rohepööret kooskõlas 2020. aastal vastuvõetud Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga ja hõlmates kõiki majandussektoreid, eelkõige energeetikat, sealhulgas üleminekut vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ringmajandusele; |
e) kiirendada rohepööret kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja 2020. aastal vastuvõetud Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga ja hõlmates kõiki majandussektoreid, eelkõige energeetikat, sealhulgas õiglast ja kaasavat üleminekut vähese CO2 heitega, kliimaneutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja ringmajandusele; |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ea) edendada piiriülest koostööd toetusesaajatest riikides, sealhulgas ELi välispiiridel asuvates piirkondades, et saavutada energiatõhusus ja rohepööre; |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt g
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
g) edendada innovatsiooni, eelkõige VKEde jaoks, ning et toetada rohe- ja digipööret; |
g) edendada innovatsiooni, eelkõige MVKEde jaoks ning et toetada õiglast ja kaasavat rohe- ja digipööret; |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt g a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ga) tegeleda demograafiliste probleemidega; |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
h) edendada kvaliteetset haridust, koolitust, ümber- ja täiendusõpet ning tööhõivepoliitikat; |
h) edendada kooskõlas ELi ühinemise prioriteetidega majanduslikku ja sotsiaalset arengut, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele, sealhulgas kvaliteetse hariduse, teadusuuringute, koolituse, ümber- ja täiendusõppe ning tööhõivepoliitika kaudu, tuginedes Euroopa oskuste tegevuskavale, edendada tööõiguse miinimumstandardeid, sissetulekute võrdsust, töötervishoidu ja tööohutust, mittediskrimineerimist ning sotsiaalkaitse ja sotsiaaldialoogi, et tagada parem vastavus ELi standarditele ja õigusaktidele; |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ha) soodustada terviklikku strateegilist lähenemisviisi, kombineerides reforme ja investeeringuid, et vähendada ajude äravoolu ja edendada talendiplatvormi; |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ha) tagada töötaja õiguste parem kaitse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine piirkondade vahel; |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt i
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
i) tugevdada veelgi laienemisprotsessi põhialuseid, sealhulgas õigusriigi põhimõtet, demokraatiat, inimõiguste ja põhivabaduste austamist, edendades sõltumatut kohtusüsteemi, kindlustades julgeolekut ning võideldes pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise, maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastu; tagada rahvusvahelise õiguse järgimine; suurendada meediavabadust ja akadeemilist vabadust ning luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond; edendada sotsiaaldialoogi; edendada soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja sallivust, et tagada ja võimendada vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist; |
i) tugevdada veelgi laienemisprotsessi põhialuseid, sealhulgas õigusriigi põhimõtet, demokraatiat ja demokraatlike institutsioonide toimimist, inimõiguste ja põhivabaduste austamist, edendades sõltumatut kohtusüsteemi, kindlustades julgeolekut ning võideldes pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise, maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastu; tagada rahvusvahelise õiguse järgimine; kaitsta ja suurendada meediavabadust ja akadeemilist vabadust ning luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond; edendada sotsiaaldialoogi ja töötaja õiguste kaitset; vähendada sissetulekute ebavõrdsust; hoida ära sotsiaalset dumpingut; edendada soolist võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja sallivust, et tagada ja võimendada vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist; suurendada vastupanuvõimet võitluses välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu, sealhulgas desinformatsiooni ja muude hübriidohtude vastu, millega püütakse õõnestada piirkonna stabiilsust, demokraatlikke protsesse ja selle ELi perspektiivi; |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt i a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ia) edendada pikaajalist majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust toetusesaajatest riikides, sealhulgas piirkonnasisesel tasandil; |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt i b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ib) edendada riiklikke reforme, mis võimaldavad linnade ümberkujundamist ja hõlbustavad avaliku sektori investeeringute rakendamist, tõhustades koordineerimist riikliku linnapoliitikaga, sealhulgas haldussuutlikkuse toetamise osas; |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt j
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
j) suurendada avaliku halduse tulemuslikkust ning toetada läbipaistvust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel, sealhulgas riigi rahanduse juhtimisel ning riigihangete ja riigiabi kontrolli valdkonnas; toetada algatusi ja organeid, mis on seotud rahvusvahelise õigusemõistmise toetamise ja täitmise tagamisega Lääne-Balkanist toetusesaajates. |
j) suurendada avaliku halduse suutlikkust ja tulemuslikkust ning toetada läbipaistvust, struktuurireforme ja head valitsemistava kõikidel tasanditel, sealhulgas riigi rahanduse juhtimisel ning riigihangete ja riigiabi kontrolli valdkonnas; toetada detsentraliseerimist ja kohalikku arengut; toetada algatusi ja organeid, mis on seotud rahvusvahelise õigusemõistmise toetamise ja täitmise tagamisega Lääne-Balkanist toetusesaajates. |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt j a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ja) edendada koostööd julgeoleku, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja ebaseadusliku rände voogude kontrolli valdkonnas teabevahetuse, asjakohase taristu rakendamise, tulemuslike identifitseerimis- ja haldusmenetluste väljatöötamise, piiripersonali koolitamise ning liikmesriikide ja piirkondade vahelise koostöö kaudu. |
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rahastu raames tehtav koostöö põhineb arengu tulemuslikkuse põhimõtetel ning edendab nende järgimist kõigis valdkondades: toetusesaajate isevastutus arenguprioriteetide eest, keskendumine tulemustele, kaasavad partnerlused, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus. Koostöö põhineb vahendite tulemuslikul ja tõhusal jaotamisel ja kasutamisel. |
1. Rahastu raames tehtav koostöö põhineb arengu tulemuslikkuse põhimõtetel ning edendab nende järgimist kõigis valdkondades: toetusesaajate isevastutus arenguprioriteetide eest, keskendumine tulemustele, kaasavad partnerlused kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vabatahtlike ühendustega, läbipaistvus ja vastastikune aruandekohustus. Koostöö põhineb vahendite tulemuslikul ja tõhusal jaotamisel ja kasutamisel. |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Rahastust antav toetus lisandub muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest antavale toetusele. Käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblik tegevus võib saada toetust ka muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest, kui selline toetus ei kata samu kulusid. |
2. Rahastust antav toetus lisandub muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest antavale toetusele. Käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblik tegevus võib saada toetust ka muudest liidu programmidest ja rahastamisvahenditest, kui selline toetus ei kata samu kulusid. Rõhutab vajadust koostoime järele teiste ELi rahastamisvahenditega, millel on sama geograafiline ja temaatiline katvus, et vältida topeltrahastamist. |
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Rahastu raames toimuvas tegevuses peavoolustatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitset, inimõigusi, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja vajaduse korral katastroofiohu vähendamist ning toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, edendades integreeritud meetmeid, mis võivad luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki. Selle juures tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning juhinduda kahju mittetekitamise ja mitte kellegi kõrvalejätmise põhimõttest, samuti kestlikkuse integreerimise lähenemisviisist, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe alus. |
4. Rahastu raames toimuvas tegevuses peavoolustatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitset, inimõigusi, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja vajaduse korral katastroofiohu vähendamist ning toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, edendades integreeritud meetmeid, mis võivad luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki. Selle juures tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning juhinduda kahju mittetekitamise ja mitte kellegi kõrvalejätmise põhimõttest ning Euroopa partnerluse käitumisjuhendist ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttest, samuti kestlikkuse integreerimise lähenemisviisist, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe alus. |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Rahastu raames toimuvas tegevuses peavoolustatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitset, inimõigusi, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja vajaduse korral katastroofiohu vähendamist ning toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, edendades integreeritud meetmeid, mis võivad luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki. Selle juures tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning juhinduda kahju mittetekitamise ja mitte kellegi kõrvalejätmise põhimõttest, samuti kestlikkuse integreerimise lähenemisviisist, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe alus. |
4. Rahastu raames toimuv tegevus peab olema kooskõlas ELi keskkonnaalase õigustikuga ning selles peavoolustatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnakaitset, inimõigusi ja töötaja õigusi, demokraatiat, läbipaistvust ja osalemist kodanikuühiskonnas, soolist võrdõiguslikkust ja vajaduse korral katastroofiohu vähendamist ning toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist, edendades integreeritud meetmeid, mis võivad luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki. Selle juures tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning juhinduda kahju mittetekitamise ja mitte kellegi kõrvalejätmise põhimõttest, samuti kestlikkuse integreerimise lähenemisviisist, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe alus. |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 4 – lõige 7 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7a. Reformikavade raames võetavate meetmete puhul lähtutakse ühtekuuluvusele kahju mittetekitamise, subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetest, tuginedes piirkondade ja linnade kaasamisele. Rahastu raames elluviidava tegevuse territoriaalsed ja kohapõhised lähenemisviisid võimaldavad sekkumist asjaomastes majanduspiirkondades ning edendavad eelkõige maa- ja linnapiirkondade vahelisi sidemeid. |
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 4 – lõige 7 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7a. Rahastamisvahendi tulemuslikkuse tagamiseks võivad liikmesriigid algatada teotusesaajatega korrapäraseid ja ühiseid konsultatsioone, et pakkuda abi programmide koostamisel. |
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 7 b (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7b. Reformikavade kvalitatiivsed meetmed põhinevad innovatsiooni nelja osapoolega lähenemisviisi raamistikul, et tagada reformide ja investeeringute parem mõju toetusesaajate ühiskondadele. |
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 5 – lõige 2 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Toetusesaajad peaksid näitama üles pühendumust Euroopa põhiväärtustele ja aluspõhimõtetele, õigusriigile ja demokraatiale ning saavutama selleks muu hulgas täieliku kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning kolmandate riikide vastu suunatud piiravate meetmetega. |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 6
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Lõike 2 punktis b osutatud vahendeid võib kasutada rahastu rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistavaks tegevuseks, järelevalveks, kontrolliks, auditeerimiseks ja hindamiseks, mis on vajalikud rahastu haldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringuteks, ekspertide kohtumisteks, koolitusteks, konsultatsioonideks toetusesaaja ametiasutustega, konverentsideks, sidusrühmadega konsulteerimiseks, teabe- ja kommunikatsioonimeetmeteks, sealhulgas kaasavaks teavitustegevuseks, ning käesoleva määruse eesmärkidega seotud liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks, IT-võrkudega seotud kulutusteks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, tööalaselt kasutatavateks infotehnoloogiavahenditeks, samuti kõigi muude kulude katteks peakorteris ja liidu delegatsioonides, mis on seotud rahastu jaoks vajaliku haldus- ja koordineerimistoega. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide või programmide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid. |
6. Lõike 2 punktis b osutatud vahendeid võib kasutada rahastu rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistavaks tegevuseks, järelevalveks, kontrolliks, auditeerimiseks ja hindamiseks, mis on vajalikud rahastu haldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringuteks, ekspertide kohtumisteks, koolitusteks, konsultatsioonideks toetusesaaja ametiasutustega, konverentsideks, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega konsulteerimiseks, teabe- ja kommunikatsioonimeetmeteks, sealhulgas kaasavaks teavitustegevuseks, ning käesoleva määruse eesmärkidega seotud liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks, IT-võrkudega seotud kulutusteks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, tööalaselt kasutatavateks infotehnoloogiavahenditeks, samuti kõigi muude kulude katteks peakorteris ja liidu delegatsioonides, mis on seotud rahastu jaoks vajaliku haldus- ja koordineerimistoega. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide või programmide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid. |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Kõik käesolevast rahastust toetatavad tarned ja hangitud materjalid peavad pärinema mõnest lõike 1 punktides a ja b osutatud riigist, välja arvatud juhul, kui neid ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida. Lisaks kohaldatakse lõikes 6 sätestatud piirangueeskirju. |
3. Kõik käesolevast rahastust toetatavad tarned ja hangitud materjalid peavad pärinema mõnest lõike 1 punktides a ja b osutatud riigist, välja arvatud juhul, kui neid ei ole üheski neist riikidest võimalik mõistlikel tingimustel hankida. Sellisel juhul peaks hange olema kooskõlas ELi õigusnormidega, mis käsitlevad hoolsuskohustust tarneahelates. Lisaks kohaldatakse lõikes 6 sätestatud piirangueeskirju. |
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 7
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Mitterahastamiskõlblikest riikidest pärit pakkujaid, taotlejaid ja kandidaate võib käsitada rahastamiskõlblikena kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui vajalikud teenused ei ole rahastamiskõlblike riikide või territooriumide turul kättesaadavad, või muudel põhjendatud juhtudel, kui rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamine muudaks meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks. |
7. Mitterahastamiskõlblikest riikidest pärit pakkujaid, taotlejaid ja kandidaate võib käsitada rahastamiskõlblikena ainult põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui vajalikud teenused ei ole rahastamiskõlblike riikide või territooriumide turul kättesaadavad, või muudel igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamine muudaks meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks, ning seejuures tuleb tagada täielik läbipaistvus ja seda peab toetama õiguspärane õigustus. |
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5 – punkt c a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ca) toetusesaaja võetav kohustus järgida oma jurisdiktsioonis vahendite jaotamisel ELi subsidiaarsuse aluspõhimõtet, vältides piirkondlikku või poliitilist favoritismi; |
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 11 – lõige 5 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5a. Reformikavade ettevalmistamine ja meetmete rakendamine toimub tihedas koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonide, tööstuse, ülikoolide, sotsiaalpartnerite, kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning see edendab nende institutsioonilist suutlikkust tagada isevastutus reformide eest ja investeeringute mõju. |
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui edusamme ei ole tehtud või kui artiklis 5 sätestatud eeltingimused ei ole enam täidetud, tuleks makseid vähendada või need uuesti läbi vaadata. |
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Makromajanduslik finantsstabiilsus, usaldusväärne avaliku sektori finantsjuhtimine, eelarve läbipaistvus ja järelevalve on maksete tegemise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes rahaliste vahendite eraldamiseks. |
3. Makromajanduslik finantsstabiilsus, usaldusväärne avaliku sektori finantsjuhtimine, läbipaistvus, vastastikune usaldus eri valitsemistasandite vahel ja eelarve järelevalve on maksete tegemise üldtingimused, mis peavad olema täidetud mis tahes rahaliste vahendite eraldamiseks, nagu ka riiklike või riigi tasandist madalama tasandi ametiasutuste suutlikkus hallata rahastamisprogramme oma arengutasemest sõltumata. |
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) meetmed, mis kujutavad endast sidusat, terviklikku ja piisavalt tasakaalustatud tegutsemist artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas struktuurireformid, investeeringud ja meetmed eeltingimuste täitmiseks, kui see on asjakohane; |
a) meetmed, mis kujutavad endast sidusat, terviklikku ja piisavalt tasakaalustatud tegutsemist artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas struktuurireformid, investeeringud ja meetmed eeltingimuste täitmiseks; |
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) selgitus selle kohta, mil määral peaksid meetmed aitama kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele; |
c) selgitus selle kohta, mil määral peaksid meetmed aitama kaasa üld- ja alaeesmärkidele, eelkõige selgitus selle kohta, mil määral vastavad meetmed toetusesaajate majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule ja ühtekuuluvusele, kliima- ja keskkonnaeesmärkidele, detsentraliseerimisele ja liidu standarditele lähenemisele; |
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(e) toetusesaaja kord, millega tagatakse reformikava tulemuslik järelevalve, aruandlus ja hindamine, sealhulgas lõikes 2 sätestatud asjakohased näitajad; |
e) toetusesaaja kord, millega tagatakse aktiivne partnerlus asjakohaste valitsemistasandite, tööstuse, ülikoolide ja kodanikuühiskonnaga, reformikava tulemuslik järelevalve, aruandlus ja hindamine, sealhulgas lõikes 2 sätestatud asjakohased näitajad; |
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt f a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
fa) selgitus toetusesaaja piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonnaga konsulteerimise ja nende osalemise süsteemi kohta seoses reformivajaduste, nende praktilise rakendamise ja tulemuslikkusega, sealhulgas selgitus projektide valimiseks ja rakendamiseks kasutatavate meetodite ja protsesside kohta, ning mehhanismid riigi tasandist madalama tasandi ametiasutuste, eelkõige omavalitsuste kaasamiseks niisuguste otsuste tegemisse, mis käsitlevad kohalikul tasandil toetuse kasutamist reformiprotsessis; asjaomaste kulude jälgimise metoodika; ja selgitus selle kohta, kuidas kavaga tagatakse, et selliste riigi tasandist madalama tasandi ametiasutuste valitavad ja rakendatavad projektid saavad piisavalt olulise osa toetusest; |
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt f a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
fa) sätted, millega hõlbustatakse läbipaistvust ja vastutust, pakkudes üldsusele lihtsat juurdepääsu rahastu vahendite jaotamisega seotud teabele; |
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) kas võib eeldada, et reformikava aitab kiiremini ületada toetusesaaja ja liidu vahelist sotsiaal-majanduslikku lõhet ning edendab seeläbi nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning toetab lähenemist liidu standarditele; |
b) kas võib eeldada, et reformikava aitab kiiremini ületada toetusesaaja ja liidu vahelist sotsiaal-majanduslikku lõhet ning edendab nende majanduslikku, sotsiaalse, keskkonnaalast ja territoriaalset arengut ning ühtekuuluvust, toetab lähenemist liidu standarditele, mis hõlmavad töötaja õiguste austamist, näiteks tööalased õigusnormid, võrdsus, töötervishoid ja tööohutus ning mittediskrimineerimine, ning sotsiaalkaitse ja sotsiaaldialoogi edendamist; kas projektide valimiseks ja rakendamiseks kasutatavad meetodid ja protsessid ning mehhanismid riigi tasandist madalama tasandi ametiasutuste, eelkõige piirkondade ja omavalitsusüksuste kaasamiseks otsuste tegemisse toetuse kasutamise kohta kohalikul tasandil on asjakohased; kas selliste riigi tasandist madalama tasandi ametiasutuste valitavate ja rakendatavate projektidega seotud kulude jälgimiseks kasutatavad meetodid on asjakohased ja kas niisugused projektid saavad piisavalt olulise osa toetusest; |
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
b) kas võib eeldada, et reformikava aitab kiiremini ületada toetusesaaja ja liidu vahelist sotsiaal-majanduslikku lõhet ning edendab seeläbi nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning toetab lähenemist liidu standarditele; |
b) kas võib eeldada, et reformikava aitab kiiremini ületada toetusesaaja ja liidu vahelist sotsiaal-majanduslikku lõhet ning edendab seeläbi nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning toetab lähenemist liidu standarditele, mis hõlmavad töötaja õiguste austamist, näiteks tööalased õigusnormid, võrdsus, töötervishoid ja tööohutus ning mittediskrimineerimine, ning sotsiaalkaitse ja sotsiaaldialoogi edendamist; |
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 – punkt c
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
c) kas võib eeldada, et reformikava kiirendab toetusesaajate üleminekut kestlikule, kliimaneutraalsele ning kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja kaasavale majandusele tänu piirkondliku ühenduvuse parandamisele, edusammudele rohe- ja digipöörde, sealhulgas elurikkuse valdkonnas ning innovatsiooni, hariduse ja oskuste ning laiema tööturu edendamisele; |
c) kas võib eeldada, et reformikava kiirendab toetusesaajate üleminekut kestlikule, kliimaneutraalsele ning kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ja kaasavale majandusele, parandades piirkondlikku ühenduvust, saavutades edusamme õiglase rohe- ja digipöörde, sealhulgas elurikkuse valdkonnas, ning edendades innovatsiooni, haridust ja oskusi ning laiemat tööturgu; |
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Toetusesaajate esitatud reformikavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid. |
4. Toetusesaajate esitatud reformikavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid, kes saavad hinnata teatavate tingimuste kohaldamist igal üksikjuhul eraldi, võimaldades kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel ametiasutustel esitada argumente ja kavasid, mis on kohandatud nende riigi konkreetsetele tingimustele. |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3 – punkt e a (uus)
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
ea) komisjoni hinnang artiklis 5 sätestatud eeltingimuste täitmise kohta. |
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta, kas toetusesaaja on rahuldavalt täitnud artikli 15 lõikes 1 osutatud komisjoni rakendusotsuses sätestatud maksetingimused. Kõnealuste maksetingimuste rahuldav täitmine eeldab, et toetusesaaja ei ole varasemate otsuste samade reformide rahuldavaks täitmiseks võetud meetmeid tagasi pööranud. Komisjoni võivad abistada eksperdid. |
2. Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta, kas toetusesaaja on rahuldavalt täitnud artikli 15 lõikes 1 osutatud komisjoni rakendusotsuses sätestatud maksetingimused ega ole rikkunud artikli 5 lõikes 2a (uus) sätestatud põhimõtteid. Kõnealuste maksetingimuste rahuldav täitmine eeldab, et toetusesaaja ei ole varasemate otsuste samade reformide rahuldavaks täitmiseks võetud meetmeid tagasi pööranud. Komisjoni võivad abistada eksperdid. |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1
|
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Rahastust finantsabina makstava ja otse toetusesaaja riigieelarvesse suunatava osa puhul tugineb komisjon toetusesaajate olemasolevatele ja täiustatud sisekontrollisüsteemidele, sealhulgas riiklikele auditeerimisasutustele ja vajaduse korral ühinemiseelse abi instrumendi raames loodud iga toetusesaaja pettusevastastele koordineerimistalitustele. |
Rahastust finantsabina makstava ja otse toetusesaaja riigieelarvesse suunatava osa puhul tugineb komisjon toetusesaajate olemasolevatele ja täiustatud sisekontrollisüsteemidele, sealhulgas riiklikele auditeerimisasutustele ja vajaduse korral ühinemiseelse abi instrumendi raames loodud iga toetusesaaja pettusevastastele koordineerimistalitustele, samuti kohalikule tsiviiljärelevalvele, mida kooskõlas ELi standarditega hõlbustavad läbipaistvusmeetmed. |
LISA: ARVAMUSE KOOSTAJALE
TEAVET ANDNUD ÜKSUSTE JA ISIKUTE NIMEKIRI
Arvamuse koostaja sai arvamuse koostamisel enne selle komisjonis vastuvõtmist sisendmaterjali järgmistelt üksustelt või isikutelt:
Üksus ja/või isik |
Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures |
Eespool esitatud loetelu koostamise eest vastutab ainuisikuliselt raporti koostaja.
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu loomine |
|||
Viited |
COM(2023)0692 – C9-0408/2023 – 2023/0397(COD) |
|||
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
AFET 18.1.2024 |
BUDG 18.1.2024 |
|
|
Arvamuse esitaja istungil teada andmise kuupäev |
REGI 18.1.2024 |
|||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Stelios Kympouropoulos 10.1.2024 |
|||
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev |
18.1.2024 |
|||
Vastuvõtmise kuupäev |
14.2.2024 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
31 0 4 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Matteo Adinolfi, François Alfonsi, Pascal Arimont, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Erik Bergkvist, Stéphane Bijoux, Vlad-Marius Botoş, Andrea Cozzolino, Corina Crețu, Rosa D’Amato, Elisabetta De Blasis, Christian Doleschal, Matthias Ecke, Mircea-Gheorghe Hava, Peter Jahr, Manolis Kefalogiannis, Ondřej Knotek, Elżbieta Kruk, Cristina Maestre Martín De Almagro, Nora Mebarek, Martina Michels, Giuseppe Milazzo, Eric Minardi, Alin Mituța, Dan-Ştefan Motreanu, Andżelika Anna Możdżanowska, Niklas Nienaß, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Witold Pahl, Alessandro Panza, Tsvetelina Penkova, Maxette Pirbakas, Wolfram Pirchner, Caroline Roose, Marcos Ros Sempere, André Rougé, Susana Solís Pérez, Irène Tolleret, Waldemar Tomaszewski, Monika Vana |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Nicolas Bay, Franc Bogovič, Karolin Braunsberger-Reinhold, Daniel Buda, Isabel Carvalhais, Carlos Coelho, Rosanna Conte, Katalin Cseh, Ciarán Cuffe, Josianne Cutajar, Maria Angela Danzì, Anna Deparnay-Grunenberg, Herbert Dorfmann, Laurence Farreng, Isabel García Muñoz, Alexandra Geese, Mónica Silvana González, Sandro Gozi, Hannes Heide, Krzysztof Jurgiel, Niyazi Kizilyürek, Izabela-Helena Kloc, Maximilian Krah, Stelios Kympouropoulos, Camilla Laureti, Elena Lizzi, Ana Miranda, Denis Nesci, Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis, Mauri Pekkarinen, Sabrina Pignedoli, Rovana Plumb, Stanislav Polčák, Peter Pollák, Bergur Løkke Rasmussen, Bronis Ropė, Tomislav Sokol, Maria Spyraki, Vera Tax, Jana Toom |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
31 |
+ |
ECR |
Elżbieta Kruk, Denis Nesci |
NI |
Maxette Pirbakas |
PPE |
Pascal Arimont, Isabel Benjumea Benjumea, Tom Berendsen, Daniel Buda, Jarosław Duda, Mircea-Gheorghe Hava, Peter Jahr, Manolis Kefalogiannis, Stelios Kympouropoulos, Andrey Novakov, Wolfram Pirchner |
Renew |
Stéphane Bijoux, Vlad-Marius Botoş, Karen Melchior, Alin Mituța, Maite Pagazaurtundúa |
S&D |
Adrian-Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Corina Crețu, Mónica Silvana González, Cristina Maestre Martín De Almagro, Nora Mebarek, Rovana Plumb, Marcos Ros Sempere |
Verts/ALE |
Ciarán Cuffe, Rosa D'Amato, Caroline Roose, Bronis Ropė |
0 |
- |
|
|
4 |
0 |
ID |
André Rougé |
NI |
Andrea Cozzolino |
The Left |
Martina Michels, Younous Omarjee |
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI (19.2.2024)
David McAllister
Esimees
Väliskomisjon
BRÜSSEL
Johan Van Overtveldt
Esimees
Eelarvekomisjon
BRÜSSEL
Teema: Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu (COM(2023)0692 – C9‑0408/2023 – 2023/0397(COD))
Austatud esimehed
Eelarvekontrollikomisjonile tehti eespool nimetatud menetluse raames ülesandeks esitada arvamus väliskomisjonile ja eelarvekomisjonile. Komisjon otsustas 29. novembri 2023. aasta koosolekul esitada arvamuse kodukorra artikli 56 kohase tavamenetluse alusel. 2024. aasta veebruari ajakava muutmise tõttu ei olnud see enam võimalik ja menetlust muudeti, et esitada Teile eelarvekontrollikomisjoni arvamus kirja vormis. Eelarvekontrollikomisjon arutas küsimust oma 22. veebruari koosolekul ning võttis nimetatud koosolekul arvamuse vastu.
Arvamus koosneb järgmistest muudatusettepanekutest, mille kooskõlas arvamuste tavapärasele käsitlemisega kodukorra artikli 56 kohaselt palun panna hääletusele raporti hääletamisel Teie komisjonides.
CONT 1
Põhjendus 41 a (uus)
Selleks et toetada asjakohast läbipaistvuse taset, mis aitab kaitsta ELi finantshuve, on rahastust antava toetuse lõppsaajaks füüsiline isik või üksus, kes saab de facto ELi rahalisi vahendeid, olles avaliku sektori hankija puhul töövõtja või alltöövõtja. Valitsuse ministeeriume, asutusi või organeid, kes jälgivad, reguleerivad või haldavad rahalisi vahendeid, tuleks käsitada lõppsaajatena ainult siis, kui nad ise on seotud töö või teenuse teostamise ja otsese rakendamisega ning kannavad sellega seotud kulud.
CONT 2
Põhjendus 45 a (uus)
Komisjon peaks tagama liidu finantshuvide tulemusliku kaitsmise rahastu kasutamisel. Selleks tuleks luua sõltumatu audiitornõukogu, kes annaks komisjonile teavet vahendite võimaliku halva haldamise kohta ja tagaks, et kinnitav avaldus on saadud sõltumatu välisauditi alusel. Kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikega 1 tuleks audiitornõukogule kehtestada Euroopa Prokuratuurile aru andmise kohustus. Selline teave tuleks vajaduse korral teha kättesaadavaks OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile ning vajaduse korral asjaomastele Lääne-Balkani toetusesaaja ametiasutustele. Komisjonil peaks olema õigus liidu delegatsiooni abiga kontrollida, kuidas Lääne-Balkani toetusesaaja rakendab rahalisi vahendeid kogu projekti kestuse jooksul. Komisjonile tuleks tagada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid auditi ja kontrollide tegemiseks. Audiitornõukogu peaks tagama korrapärase dialoogi ja koostöö Euroopa Kontrollikojaga.
CONT 3
Põhjendus 48
Lisaks peaksid toetusesaajad andma audiitornõukogule ja komisjonile viivitamata teada õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmustest või pettustest, mille halduslik või kohtulik tuvastamine on esmakordne, ning hoidma neid kursis haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Et viia selline teavitamine vastavusse liikmesriikide hea tavaga, peaks see olema elektrooniline, kasutades komisjoni loodud rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi.
CONT 4
Põhjendus 48 a (uus)
Rahastu eesmärkide saavutamise mõõtmiseks peaksid komisjon ja toetusesaaja kehtestama selge seose toetusesaajale kättesaadavaks tehtud summade, tagastamatu rahalise toetuse ja laenude ning näitajate saavutamisega seotud kulude vahel.
CONT 5
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
„Lõppsaaja“ – töövõtja, alltöövõtja, tasustatud välisekspert või rahastu raames auhindu või rahalisi vahendeid saav isik või üksus.
CONT 6
Artikkel 4 – lõige 7
Komisjon aitab koostöös liikmesriikide ja toetusesaajatega täita liidu kohustust suurendada abi andmise läbipaistvust ja vastutust abi andmise eest sisekontrollisüsteemide ja pettustevastase poliitika rakendamise ja karmistamise kaudu ning tehes teabe abi mahu ja jaotuse kohta kohustuslikult lõppsaaja tasandil kättesaadavaks veebipõhistes andmebaasides ning tagab, et andmed on võrreldavad, hõlpsalt kättesaadavad ning neid on lihtne jagada ja avaldada.
CONT 7
Artikkel 5 – lõige 1
Rahastust toetuse andmise eeltingimus on, et toetusesaajad jätkuvalt järgivad ja austavad tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, ja õigusriigi põhimõtet, pidades silmas ka ohtu ELi finantshuvidele, ning tagavad inimõigustega, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õigustega seotud kohustuste austamise. Teine eeltingimus on see, et Serbia ja Kosovo osalevad konstruktiivselt oma suhete normaliseerimises, et täielikult täita kõik kohustused, mis tulenevad suhete normaliseerimisele suunatud lepingust ja selle rakenduslisast ning kõigist varasematest dialoogikokkulepetest, ning alustada läbirääkimisi suhete normaliseerimist käsitleva laiaulatusliku lepingu üle.
CONT 8
Artikkel 5 – lõige 2
Komisjon jälgib lõikes 1 sätestatud eeltingimuste täitmist enne toetusesaajatele rahastust vahendite eraldamist ja kogu rahastust toetuse andmise perioodil, võttes nõuetekohaselt arvesse viimast laienemispaketti. Komisjon võib vastu võtta otsuse, milles järeldatakse, et mõned neist eeltingimustest ei ole täidetud, ning jätab sellistel juhtudel artiklis 21 osutatud rahalised vahendid eraldamata, olenemata artikli 16 lõikes 3 osutatud maksetingimuste täitmisest.
CONT 9
Artikkel 6 – lõige 6
Lõike 2 punktis b osutatud vahendeid võib kasutada rahastu rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks mõjuhinnanguteks, ettevalmistavaks tegevuseks, järelevalveks, kontrolliks, auditeerimiseks ja hindamiseks, mis on vajalikud rahastu haldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks, eelkõige uuringuteks, ekspertide kohtumisteks, koolitusteks, konsultatsioonideks toetusesaaja ametiasutustega, konverentsideks, sidusrühmadega konsulteerimiseks, teabe- ja kommunikatsioonimeetmeteks, sealhulgas kaasavaks teavitustegevuseks, ning käesoleva määruse eesmärkidega seotud liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks, IT-võrkudega seotud kulutusteks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, tööalaselt kasutatavateks infotehnoloogiavahenditeks, samuti kõigi muude kulude katteks peakorteris ja liidu delegatsioonides, mis on seotud rahastu jaoks vajaliku haldus- ja koordineerimistoega. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava läbipaistvuse tegevusega nagu projektide või programmide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid. Kui vahendeid kasutatakse auditeerimise eesmärgil, avalikustatakse ja välditakse huvide konflikti auditit teostava üksuse ja selle üksuse muu tegevuse vahel rahastu raames, nagu nõustamine või haldus- ja koordineerimistoetus, projektide kvaliteedikontroll ja järelevalve.
CONT 10
Artikkel 8 – lõige 6 – sissejuhatav osa
Lõigetes 1 ja 3 osutatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju, tarnete ja materjalide päritolu ning lõikes 4 osutatud füüsiliste isikute kodakondsust võib piirata hankemenetlustes osalevate juriidiliste isikute kodakondsuse, geograafilise asukoha või laadi ning tarnete ja materjalide geograafilise päritolu alusel järgmistel juhtudel audiitornõukogu eelneval nõusolekul:
CONT 11
Artikkel 9 – lõige 3
Toetusesaajatele antakse toetust, sealhulgas eelmakseid, alles pärast seda, kui komisjon on andnud positiivse hinnangu artiklis 5 sätestatud eeltingimuste täitmise kohta ja pärast asjaomaste rahastulepingute ja kohaldatavate laenulepingute jõustumist.
CONT 12
Artikkel 9 – lõige 5 – punkt e a (uus)
artiklis XX osutatud audiitornõukogu kohustuste tunnustamine ja Lääne-Balkani toetusesaajatega tehtava koostöö alused;
CONT 13
Artikkel 9 – lõige 5 – punkt f
meetmed õigusnormide rikkumiste, pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja kõrvaldamiseks ning kohustus viivitamata teavitada audiitornõukogu, komisjoni, OLAFit ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuuri kahtlustatavatest ja tegelikest õigusnormide rikkumiste, pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja muu ebaseadusliku tegevuse juhtumitest, mis mõjutavad rahastu raames eraldatud vahendeid ning nende järelmeetmeid, sealhulgas juhul, kui need on seotud laenulepingu alusel fondi rakendava üksusega;
CONT 14
Artikkel 9 – lõige 5 – punkt g
artiklites 22 ja 23 osutatud kohustused, sealhulgas täpsed eeskirjad ja ajakava, mille kohaselt toetusesaaja andmeid kogub ning need komisjonile, Euroopa Kontrollikojale, OLAFile ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuurile kättesaadavaks tehakse, sealhulgas laenulepingu alusel fondi rakendava üksuse valduses olev teave;
CONT 15
Artikkel 9 – lõige 5 – punkt g a (uus)
tagada audiitornõukogu määratud sõltumatule välisaudiitorile samasugune juurdepääs teabele ja õigus teha kohapealseid kontrolle, nagu on komisjonil ja kontrollikojal;
CONT 16
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2
Maksetingimuste täitmine käivitab rahaliste vahendite täieliku või osalise eraldamise olenevalt tingimuste täitmise tasemest ja artiklis 5 nimetatud eeltingimuste täitmisest.
CONT 17
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a a (uus)
läbirääkimiste 32. peatükiga seotud reformid, eelkõige seoses riigi rahanduse juhtimise ja sisekontrolliga ning pettusevastase võitlusega, samuti 23. ja 24. peatükiga, eelkõige seoses õigusemõistmise, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, ning 8. peatükiga, milles käsitletakse eelkõige riigiabi kontrolli.
CONT 18
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d
reformide ja investeeringute õiguslikult siduv ajakava ning rahaliste vahendite eraldamise kavandatud maksetingimused selgete ja mõõdetavate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkidena, mis tuleb saavutada hiljemalt 31. augustiks 2027;
CONT 19
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e
toetusesaaja kord, millega tagatakse reformikava tulemuslik järelevalve, aruandlus ja hindamine, kohaldades parema õigusloome suunistes sätestatud meetodeid, sealhulgas lõikes 2 sätestatud asjakohased näitajad;
CONT 20
Artikkel 13 – lõige 1 – punkt f
kirjeldus toetusesaaja süsteemi kohta, millega tulemuslikult ennetatakse, avastatakse ja kõrvaldatakse õigusnormide rikkumisi, pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte ning tagatakse riigiabi kontrolli eeskirjade täitmine, ning kavandatud meetmed (reformid või investeeringud) olemasolevate puuduste kõrvaldamiseks;
CONT 21
Artikkel 13 – lõige 2
Reformikavad peavad olema tulemuspõhised ja sisaldama näitajaid, mille abil hinnatakse neis sätestatud üld- ja alaeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Need näitajad peavad põhinema rahvusvaheliselt kokkulepitud näitajatel ja toetusesaajate poliitikaga seotud juba olemasolevatel näitajatel, kui see on asjakohane ja vajalik. Näitajad peavad olema võimalikult sidusad ka peamiste ühiste näitajatega, mis sisalduvad ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) tulemuste raamistikus, EFSD+ tulemuste mõõtmise raamistikus ja Lääne-Balkani investeerimisraamistikus. Näitajad peavad olema määratletud spetsiifilised, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiratud. Iga näitajaga nähakse ette kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed künnised, et maksetingimusi saaks pidada rahuldavalt täidetuks. Näitajad lisatakse artiklis 15 osutatud otsusesse.
CONT 22
Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)
Komisjon nõuab toetusesaajalt reformikavade läbivaatamist ja/või muutmist, et tegeleda võimalike ohtudega juhul, kui komisjoni hindamiste tulemused näitavad, et täidetud ei ole mõned või kõik artikli 14 lõike 3 kohased kriteeriumid. Läbivaatamine tuleks viia vastavusse selliste piiriüleste programmide heakskiitmise protsessiga, milles Lääne-Balkani riigid osalevad.
CONT 23
Artikkel 15 – lõige 3 – punkt e a (uus)
komisjoni hinnang artiklis 5 nimetatud eeltingimustele;
CONT 24
Artikkel 15 – lõige 3 – punkt e b (uus)
osalise maksmise kord, märkides täpselt iga asjakohase maksetingimuse osakaalu igas ettenähtud osamakses;
CONT 25
Artikkel 15 – lõige 3 – punkt e c (uus)
kuidas hinnatakse meetmete tagasi pööramist ja/või eeltingimuste täitmata jätmist pärast rahastu lõpuleviimist;
CONT 26
Artikkel 15 – lõige 3 – punkt e d (uus)
toetuseaaja kohustus esitada komisjoni peaarvepidajale vastuvõetav finantstagatis, mis moodustab 5 % reformikava finantsraamistikust. Tagatis on komisjoni nõudmisel täitmisele pööratav, kui ta hindab, et pärast rahastu rakendamisperioodi lõppu on toetusesaaja reformikavas vähemalt ühe meetme tagasi pööranud.
CONT 27
Artikkel 20 – lõige 1
Pärast reformikava esitamist komisjonile võib toetusesaaja taotleda eelmaksete eraldamist kuni 7 % ulatuses käesoleva rahastu raames ette nähtud kogusummast kooskõlas artikli 6 lõikega 4.
Eelmakseid ei tehta kättesaadavaks juhul, kui toetusesaajate kontrollisüsteemis esineb puudusi, mida käsitletakse reformikava erimeetmetes, nagu on kirjeldatud artikli 13 punktis f.
CONT 28
Artikkel 20 – lõige 2
Komisjon võib taotletud eelmaksed eraldada pärast artiklis 15 osutatud rakendusotsuse vastuvõtmist ning rahastulepingu ja osutatud laenulepingu jõustumist. Rahalised vahendid eraldatakse vastavalt artikli 21 lõike 3 esimesele lausele ja tingimusel, et järgitakse artiklis 5 sätestatud eeltingimusi, mida komisjon hindab sõnaselgelt enne rakendusotsuse vastuvõtmist.
CONT 29
Artikkel 21 – lõige 7
Komisjon võib vähendada tagastamatu rahalise toetuse summat (sealhulgas tasaarvestamise teel kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 102) või laenu summat, kui on kindlaks tehtud (sh OLAFi ja/või Euroopa Kontrollikoja esitatud info alusel) liidu finantshuve kahjustavad õigusnormide rikkumised, pettused, korruptsioon või huvide konfliktid, mida toetusesaaja ei ole kõrvaldanud, või rahastu- või laenulepingust tuleneva kohustuse raske rikkumine.
CONT 30
Artikkel 22 – lõige 1
Rahastu rakendamisel võtavad komisjon ja toetusesaajad kõik asjakohased meetmed liidu finantshuvide kaitseks, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja rahastu toimimise konkreetseid tingimusi, artikli 5 lõikes 1 sätestatud eeltingimusi ning konkreetsetes rahastulepingutes sätestatud tingimusi, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide ja õigusnormide rikkumiste ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Iga toetusesaaja kohustub rakendama tulemuslikke ja tõhusaid juhtimis- ja kontrollisüsteeme (jäetakse välja „liikuma [---] poole“)ning tagab, et valesti makstud või ebaõigesti kasutatud summad on võimalik tagasi nõuda.
CONT 31
Artikkel 22 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Rahastulepingus ja laenulepingutes sätestatakse toetusesaaja järgmised kohustused:
CONT 32
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt d a (uus)
sisestada kogu projekti rakendamisega seotud teave, eelkõige tulemuslikkuse ja rahalise rakendamise ning lõppsaajate kohta, komisjoni pakutavasse koostalitlevasse infosüsteemi;
CONT 33
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt d b (uus)
lisada maksetaotlusele järgmised dokumendid:
i) liidu vahendite haldaja kinnitus, et asjaomased maksetingimused on fondide toetusel täidetud, et koos maksetaotlusega edastatud info on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et kehtestatud kontrollisüsteemid annavad vajalikud tagatised, et vahendeid on hallatud või hallatakse kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega;
ii) loetelu kõigist rahastu rakendamise meetmetest, sealhulgas meetmete kirjeldus koos nende meetmete ja projektide täiendava riikliku rahastamise kogusummaga, kui see on asjakohane, esitades ühtlasi rahastust ja muudest liidu fondidest makstud vahendite summa, sealhulgas muudest liidu programmidest üle kantud vahendid;
iii) kokkuvõte tehtud audititest, sealhulgas avastatud puudustest ja võetud parandusmeetmetest;
CONT 34
Artikkel 22 – lõige 2 – punkt d c (uus)
auditi, kontrolli ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eesmärgil
i) säilitada ja tagada liidu pädevatele asutustele, sealhulgas eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile juurdepääs järgmisele:
– üksikasjalikud andmed vastuvõetud rakendusmeetmete kohta, sealhulgas teave riiklike hankemenetluste ning vahendajate ja toetusesaajatega sõlmitud lepingute kohta, märkides vajaduse korral mis tahes riikliku kaasrahastamise, muude riiklike osamaksete või Lääne-Balkani rahastamisvahendist või muudest liidu fondidest saadud toetuse kogusumma; ning
– tõendid, mis näitavad seost toetuste, tagastamatu rahalise toetuse või saadud laenude ja näitajate saavutamisega seotud kulude vahel.
CONT 35
Artikkel 22 – lõige 4 a (uus)
Rahastu vahenditest rahastatavate projektide ja investeeringute, sealhulgas lõppsaajate korrapärane ajakohastamine (vähemalt kord iga kolme kuu tagant) avalikult kättesaadavas veebipõhises registris kooskõlas artikli 4 lõikes 7 sätestatud põhimõttega. Komisjon loob toetusesaajatele platvormi kõnealuse teabe avaldamiseks ja teabe kättesaadavaks tegemiseks interaktiivsel kaardil.
CONT 36
Artikkel 22a (uus)
Audiitornõukogu
1. Komisjon moodustab audiitornõukogu enne seda, kui Lääne-Balkani toetusesaajad esitavad esimese maksetaotluse.
2. Audiitornõukogu koosneb komisjoni nimetatud sõltumatutest liikmetest. Komisjon võib kutsuda audiitornõukogu tegevuses osalema liikmesriikide ja teiste rahastajate esindajaid.
3. Vähemalt viiendiku audiitornõukogu liikmetest moodustavad toetusesaajate kodanikud, kelle puhul on kinnitust leidnud nende suur ametialane pädevus ja ausus ning kes ei ole isiklikult ega ametialaselt seotud toetusesaajate riigiasutuste või ametnikega, ning tõendatavalt sõltumatud rahvusvahelised eksperdid, kellel on tõendatud teadmised toetusesaajate majandusest ja poliitilisest süsteemist.
4. Audiitornõukogu täidab oma ülesandeid täiesti objektiivselt ning tegutseb kooskõlas parimate kohaldatavate rahvusvaheliste tavade ja standarditega. Selle tegevus ei piira komisjoni, OLAFi, kontrollikoja ja (asjakohasel juhul) Euroopa Prokuratuuri volitusi.
5. Audiitornõukogu nimetab sõltumatu välisaudiitori, kes esitab iga-aastase kinnitava avalduse maksetaotlustele lisatud toetusesaajate ametiasutuste deklaratsioonide kohta. Samuti kiidab audiitornõukogu heaks sõltumatu välisaudiitori iga-aastase töökava.
6. Audiitornõukogu teeb sõltumatu välisaudiitori tähelepanekute põhjal otsuse komisjonile ja toetusesaajate ametiasutustele esitatavate tagasinõutavaid summasid puudutavate soovituste kohta ning teavitab nendest soovitustest komisjoni ja toetusesaajate ametiasutusi.
7. Audiitornõukogu tagab korrapärase dialoogi ja koostöö Euroopa Kontrollikojaga.
8. Oma ülesannete täitmisel ei küsi ega võta audiitornõukogu, selle liikmed ega töötajad vastu juhiseid toetusesaajate valitsuselt ega üheltki institutsioonilt, organilt või asutuselt. Kogu töötajate, juhtkonna ja eelarve määramisel kohaldatakse rangeid sõltumatuse tagatisi.
9. Audiitornõukogu aitab komisjonil võidelda rahastust eraldatud liidu rahaliste vahendite halva haldamisega, eelkõige rahastu eesmärkide saavutamiseks antud summadega seotud pettuse, korruptsiooni, huvide konfliktide ja õigusnormide rikkumisega.
10. Selleks annab audiitornõukogu komisjonile ning Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja nõukogu komiteedele korrapäraselt aru ja edastab komisjonile viivitamata kogu saadud või talle teada antud teabe tuvastatud juhtumi või tõsise kahtluse kohta seoses avaliku sektori vahendite halva haldamisega, mis on tekkinud seoses rahastu eesmärkide saavutamiseks antud summadega, sealhulgas rahastu tulemuslikkusega.
Vastavalt määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikele 1 teavitab audiitornõukogu Euroopa Prokuratuuri igast kuriteost, mis kuulub prokuratuuri pädevusvaldkonda.
Vastavalt määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikele 1 teavitab audiitornõukogu Euroopa Prokuratuuri igast kuriteost, mis kuulub prokuratuuri pädevusvaldkonda.
Lisaks võtab audiitornõukogu vastu soovitused toetusesaajatele kõikidel juhtudel, kui toetusesaajate pädevad asutused ei ole nõukogu arvates võtnud vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, korruptsiooni, huvide konflikte ja õigusnormide rikkumist, mis on mõjutanud või võivad tõsiselt ohustada rahastust kaetavate kulude usaldusväärset finantsjuhtimist, ning kõigil juhtudel, kui audiitornõukogu tuvastab puudusi, mis mõjutavad toetusesaajate ametiasutuste kehtestatud kontrollisüsteemi ülesehitust ja toimimist. Toetusesaajad viivad sellised soovitused ellu põhjendamatu viivituseta või põhjendavad, miks nad ei ole seda teinud.
Audiitornõukogu aruanded ja teave saadetakse ka OLAFile ja kohaldataval juhul Euroopa Prokuratuurile ning neid võidakse jagada asjaomaste toetusesaajate ametiasutustega, eelkõige juhul, kui nad peavad võtma meetmeid pettuste, korruptsiooni, huvide konfliktide, õigusnormide rikkumise või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, sealhulgas seoses selle tulemuslikkusega, ning liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ja nende eest süüdistuste esitamiseks.
11. Audiitornõukogule peavad olema kättesaadavad selle ülesannete täitmiseks vajalikud andmebaasid, registrid ja muu teave. Artiklis 9 osutatud rahastulepingus määratakse kindlaks audiitornõukogule teabe kättesaadavaks tegemise ja toetusesaajatelt audiitorkogule teabe esitamise reeglid ja üksikasjad.
12. Audiitornõukogu võib abistada komisjoni toetusesaajate toetamisel suutlikkuse suurendamisel võitluses avaliku sektori vahendite halva haldamise vastu.
13. Audiitornõukogu, sealhulgas nimetatud sõltumatu välisaudiitori tegevust rahastatakse artikli 6 lõike 2 punkti b alusel.
CONT 37
Artikkel 23 – lõige 2
Toetusesaajad annavad audiitornõukogule ja komisjonile viivitamata teada õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmustest ja pettustest, mis on esmakordselt halduslikult või kohtulikult tuvastatud, ning hoiavad komisjoni kursis selliste õigusnormide rikkumisega seotud haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Need teated esitatakse elektrooniliselt, kasutades komisjoni loodud rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi.
CONT 38
Artikkel 23 – lõige 3
Lõikes 2 osutatud üksused peavad korrapärast dialoogi audiitornõukogu, Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuuriga.
CONT 39
Artikkel 23 – lõige 4
Komisjon võib riskianalüüsi ja riiklike auditeerimisasutustega peetava dialoogi põhjal teha riikliku eelarve täitmise üksikasjalikke süsteemiülevaatusi ning anda soovitusi süsteemide parandamiseks pärast audiitornõukoguga konsulteerimist.
CONT 40
Artikkel 24a (uus)
Lääne-Balkani rahastu tulemustabel
1. Komisjon koostab Lääne-Balkani rahastu tulemustabeli (edaspidi „tulemustabel“), milles näidatakse toetusesaajate reformikavade rakendamisel tehtud edusamme iga artiklis 3 osutatud eesmärgi puhul. Tulemustabel on rahastu tulemusaruandluse süsteem.
2. Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks tulemustabeli üksikasjalikud elemendid, mille abil kajastada lõikes 1 osutatud rahastu rakendamise arengut.
3. Tulemustabel hakkab toimima 2024. aasta detsembriks ja komisjon ajakohastab seda pidevalt niipea, kui tulemusteave ja muud artikli 24a lõikes 4 kirjeldatud olulised dokumendid on kättesaadavad. Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks veebisaidil või internetiportaalis.
4. Tulemustabelis esitatakse ka põhidokumendid, nagu reformikava, komisjoni hinnangud reformikavale, abisaajate maksetaotlused, komisjoni hinnang maksetingimuste täitmise kohta, reformikava rakendusotsus ja otsused, millega antakse luba rahaliste vahendite eraldamiseks.
5. Tulemustabelis esitatakse ka teave rahastu vahendite lõppsaajate kohta.
Lugupidamisega
Monika Hohlmeier Carlos Coelho
eelarvekontrollikomisjoni esimees arvamuse koostaja
Koopia: Bernd Lange, komisjonide esimeeste konverentsi esimees ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees
Younous Omarjee, regionaalarengukomisjoni esimees
LISA: ÜKSUSED VÕI ISIKUD, KELLELT ARVAMUSE KOOSTAJA SAI SISENDMATERJALI
Arvamuse koostaja kinnitab oma ainuvastutusel, et ei saanud mingit sisendmaterjali üksuselt või isikult, kes tuleks kodukorra I lisa artikli 8 kohaselt käesolevas lisas ära märkida.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu loomine |
|||
Viited |
COM(2023)0692 – C9-0408/2023 – 2023/0397(COD) |
|||
EP-le esitamise kuupäev |
9.11.2023 |
|
|
|
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
AFET 18.1.2024 |
BUDG 18.1.2024 |
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
INTA 18.1.2024 |
CONT 18.1.2024 |
REGI 18.1.2024 |
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Tonino Picula 17.1.2024 |
Karlo Ressler 17.1.2024 |
|
|
Artikkel 58 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev |
18.1.2024 |
|||
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
24.1.2024 |
13.2.2024 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
11.3.2024 |
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
65 5 0 |
||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alexander Alexandrov Yordanov, Rasmus Andresen, Petras Auštrevičius, Pietro Bartolo, Traian Băsescu, Susanna Ceccardi, Włodzimierz Cimoszewicz, Pascal Durand, José Manuel Fernandes, Michael Gahler, Eider Gardiazabal Rubial, Alexandra Geese, Klemen Grošelj, Andrzej Halicki, Eero Heinäluoma, Niclas Herbst, Sandra Kalniete, Fabienne Keller, Dietmar Köster, Andrius Kubilius, Jean-Lin Lacapelle, Pierre Larrouturou, Camilla Laureti, Janusz Lewandowski, Antonio López-Istúriz White, Lukas Mandl, Margarida Marques, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Victor Negrescu, Matjaž Nemec, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Urmas Paet, Kostas Papadakis, Dimitrios Papadimoulis, Tonino Picula, Karlo Ressler, Thijs Reuten, Bogdan Rzońca, Nacho Sánchez Amor, Andreas Schieder, Jordi Solé, Sergei Stanishev, Tineke Strik, Dominik Tarczyński, Hermann Tertsch, Dragoş Tudorache, Viola von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz, Tomáš Zdechovský, Bernhard Zimniok, Željana Zovko |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Vladimír Bilčík, Mercedes Bresso, Francisco Guerreiro, Pierrette Herzberger-Fofana, Georgios Kyrtsos, Erik Marquardt, Gabriel Mato, Jan Olbrycht, María Soraya Rodríguez Ramos, Javier Zarzalejos |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7) |
Karolin Braunsberger-Reinhold, Gwendoline Delbos-Corfield, Matthias Ecke, Javier Moreno Sánchez, Witold Pahl, Maria Veronica Rossi |
|||
Esitamise kuupäev |
11.3.2024 |
|||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
65 |
+ |
ECR |
Bogdan Rzońca, Dominik Tarczyński |
ID |
Susanna Ceccardi, Maria Veronica Rossi |
PPE |
Alexander Alexandrov Yordanov, Traian Băsescu, Vladimír Bilčík, Karolin Braunsberger-Reinhold, José Manuel Fernandes, Michael Gahler, Andrzej Halicki, Niclas Herbst, Sandra Kalniete, Andrius Kubilius, Janusz Lewandowski, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Lukas Mandl, Gabriel Mato, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Jan Olbrycht, Witold Pahl, Karlo Ressler, Javier Zarzalejos, Tomáš Zdechovský, Željana Zovko |
Renew |
Petras Auštrevičius, Klemen Grošelj, Fabienne Keller, Georgios Kyrtsos, Urmas Paet, María Soraya Rodríguez Ramos, Dragoş Tudorache |
S&D |
Pietro Bartolo, Mercedes Bresso, Włodzimierz Cimoszewicz, Pascal Durand, Matthias Ecke, Eider Gardiazabal Rubial, Eero Heinäluoma, Dietmar Köster, Pierre Larrouturou, Camilla Laureti, Margarida Marques, Sven Mikser, Javier Moreno Sánchez, Victor Negrescu, Matjaž Nemec, Tonino Picula, Thijs Reuten, Nacho Sánchez Amor, Andreas Schieder, Sergei Stanishev |
The Left |
Dimitrios Papadimoulis |
Verts/ALE |
Rasmus Andresen, Gwendoline Delbos-Corfield, Alexandra Geese, Francisco Guerreiro, Pierrette Herzberger-Fofana, Erik Marquardt, Jordi Solé, Tineke Strik, Viola von Cramon-Taubadel, Thomas Waitz |
5 |
- |
ECR |
Hermann Tertsch |
ID |
Jean-Lin Lacapelle, Bernhard Zimniok |
NI |
Lefteris Nikolaou-Alavanos, Kostas Papadakis |
0 |
0 |
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu
- [*] Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌
- [1] COM(2021) 118 final.
- [2] „5G küberturvalisuse meetmepaketi rakendamine“, COM(2023) 4049 final.
- [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III) (ELT L 330, 20.9.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1529/oj).
- [4] COM(2022) 57 final.
- [5] COM(2020) 641 final.
- [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
- [7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/20 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj).
- [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/oj).
- [9] ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
- [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999(ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).
- [11] Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj).
- [12] Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj).
- [13] Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri (EPPO) asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).
- [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III) (ELT L 330, 20.9.2021).
- [15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 057, 18.2.2021, lk 17).
- [16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).