RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi liikmesriikide jätkuva rahalise ja sõjalise toetuse kohta Ukrainale
16.9.2024 - (2024/2799(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 2
Michael Gahler, Andrzej Halicki, Sebastião Bugalho, David McAllister, Siegfried Mureşan, Željana Zovko, Andrius Kubilius, Pekka Toveri, Rasa Juknevičienė, Isabel Wiseler‑Lima, Antonio López‑Istúriz White, Nicolás Pascual De La Parte, Mika Aaltola, Wouter Beke, Gheorghe Falcă, Niclas Herbst, Sandra Kalniete, Marcin Kierwiński, Ondřej Kolář, Vangelis Meimarakis, Danuše Nerudová, Ana Miguel Pedro, Davor Ivo Stier, Michał Szczerba, Alice Teodorescu Måwe, Ingeborg Ter Laak, Riho Terras, Matej Tonin, Inese Vaidere
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B10-0028/2024
B10‑0036/2024
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi liikmesriikide jätkuva rahalise ja sõjalise toetuse kohta Ukrainale
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige neid, mis on vastu võetud pärast Venemaa Ukraina-vastase sõja eskaleerumist 2022. aasta veebruaris ja Krimmi poolsaare annekteerimist 19. veebruaril 2014,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
A. arvestades, et Venemaa on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist agressioonisõda, jätkates tegevust, mis algas 2014. aastal Krimmi annekteerimisega ning seejärel Donetski ja Luhanski oblasti osade okupeerimisega;
B. arvestades, et Ukraina ja selle kodanikud on näidanud üles vankumatut otsustavust oma riiki edukalt kaitsta, hoolimata suurtest kaotustest tsiviilelanike ja sõjaväelaste hulgas; arvestades, et Venemaa on okupeeritud aladel tahtlikult toime pannud ulatuslikke ja süstemaatilisi jõhkrusi ning valimatult rünnanud elamupiirkondi ja tsiviiltaristut; arvestades, et Venemaa agressiooni eest põgenenud miljonid ukrainlased on jätkuvalt ümberasustatud nii Ukrainas kui ka väljaspool seda; arvestades, et Venemaa vägede ja nende käsilaste ebainimlik käitumine kujutab endast sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid;
C. arvestades, et 24. augustil 2024 alustas Venemaa oma seni ulatuslikumat Ukraina-vastast õhurünnakut, milles kasutatakse suurt hulka ballistilisi rakette ja droone; arvestades, et rünnaku sihtmärgiks on elutähtis tsiviiltaristu, nagu haiglad, koolid, ülikoolid ja elumajad, millega püütakse murda Ukraina rahva vastupanu; arvestades, et sihikule on võetud ka energiataristu, eesmärgiga teha riigi integreeritud elektrivõrk maatasa ja destabiliseerida allesjäänud tuumaelektrijaamade tööd, mis võib enne sügis- ja talvekuude saabumist põhjustada Tšernobõliga sarnaseid õnnetusi; arvestades, et nendes rünnakutes on seni surma saanud üle saja inimese ja vigastatuid tuhande ringis;
D. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on seni andnud Ukrainale üle 100 miljardi euro ulatuses rahalist, humanitaar-, pagulas- ja sõjalist abi, sealhulgas ligikaudu 40 miljardi euro ulatuses sõjalist abi, kusjuures teadete kohaselt eraldatakse 2025. aastani veel 21 miljardit eurot; arvestades, et missiooni EUMAM Ukraine (Euroopa Liidu sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks) raames on antud väljaõpet rohkem kui 52 000 Ukraina relvajõudude liikmele, sealhulgas nii kombineeritud relvaliikide alast väljaõpet kui ka eriväljaõpet; arvestades, et NATO tagab Ukrainale igal aastal 40 miljardi USA dollari suuruse rahalise abi andmise;
E. arvestades, et 2024. aasta juulis tegi EL äsja loodud Ukraina rahastust ligikaudu 4,2 miljardi euro suuruse esimese korrapärase väljamakse; arvestades, et väljamakse on jätk varasemale ülemineku- ja eelmaksetoetusele, mille summa on alates rahastu loomisest märtsis 2024 kokku 12,2 miljardit eurot;
F. arvestades, et alates Ukraina-vastase täiemahulise agressioonisõja algusest on Venemaa ELile fossiilkütuste müügist saanud tulu üle 200 miljardi euro, mida on kaks korda rohkem kui Ukrainale samal ajavahemikul eraldatud kogurahastus;
G. arvestades, et Ukraina läänepartnereid on tarninud relvasüsteeme, et toetada Ukrainat tema õiguspärases kaitses; arvestades, et peale selle on nimetatud partnerid sõja võimaliku eskaleerumise hirmus kehtestanud piirangud nende relvasüsteemide kasutamisele sihtmärkide ründamiseks Venemaa territooriumil;
1. kinnitab veel kord oma seisukohta, et jätkuvalt toetatakse Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, ning ELi vankumatut kohustust anda poliitilist, rahalist, majanduslikku, humanitaar-, sõjalist ja diplomaatilist toetust nii kaua, kuni see on Ukraina võidu kindlustamiseks vajalik; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid aktiivselt selle nimel, et säilitada ja kindlustada võimalikult laialdane rahvusvaheline toetus Ukrainale;
2. kordab, et Ukrainal kui agressiooniohvril on kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51 seaduslik õigus enesekaitsele; tuletab meelde, et ELi, USA ja sarnaselt meelestatud partnerite antav märkimisväärne, kuigi endiselt ebapiisav sõjaline abi on mõeldud selleks, et võimaldada Ukrainal end tulemuslikult kaitsta agressorriigi eest ja taastada täielik kontroll kogu oma rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi üle;
3. nõuab, et Ukraina läänepartnerid tühistaksid viivitamata kõik Ukrainale ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt õiguspärase enesekaitse eesmärgil tarnitavate relvasüsteemide kasutamisele kehtestatud piirangud, et võimaldada rünnakuid Venemaa territooriumil asuvate õigustatud sihtmärkide vastu; tuletab meelde, et need ühepoolsed ja diskrimineerivad piirangud takistavad Ukrainal tõhusalt tõrjuda oma linnade ja taristu vastu suunatud rünnakuid, mis paisutavad juba niigi suurt tsiviilohvrite arvu;
4. tuletab meelde, et Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on osa läänemaailma ning meie demokraatia ja väärtuste vastu suunatud ulatuslikematest eesmärkidest; kordab oma veendumust, et Ukraina liigub pöördumatult ELi ja NATO liikmeks saamise suunas; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid Ukrainale antavat mistahes sõjalist toetust, et Ukrainal oleks võimalik sõda võita; kordab oma varasemat seisukohta, et kõik ELi liikmesriigid ja NATO liitlased peaksid ühiselt ja individuaalselt võtma kohustuse toetada Ukrainat sõjaliselt vähemalt niisuguses ulatuses, mis vastab 0,25 %-le nende SKPst aastas; rõhutab, et relvade ja laskemoona ebapiisav tarnimine või selliste tarnete hilinemine võib senised pingutused nullida; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid ja kiirendaksid oluliselt sõjalise toetuse andmist ning suurendaksid oma sõjatööstuse suutlikkust; peab kiiduväärseks NATO otsust tagada lähitulevikus sõjalise varustuse tarnimine vähemalt 40 miljardi USA dollari ulatuses;
5. kordab oma kindlat seisukohta, et Venemaa peab Ukrainas põhjustatud ulatusliku kahju eest rahalist hüvitist maksma; peab seetõttu kiiduväärseks nõukogu hiljutist otsust suunata Venemaa tõkestatud varadest saadavad erakorralised tulud Ukraina sõjategevuse toetamisse; peab ühtlasi kiiduväärseks G7 otsust anda Ukrainale 50 miljardi USA dollari ulatuses laenu, mille tagatiseks on Venemaa riigi tõkestatud varad; nõuab, et EL kehtestaks kindla õiguskorra ELi poolt külmutatud Venemaa riigile kuuluvate varade konfiskeerimiseks;
6. rõhutab, et Ukraina läänepartnerite kohus on tagada Ukrainale pikaajaline ja püsiv rahaline toetus; tuletab meelde, et analüüside kohaselt on Ukraina sõjalised vajadused ligikaudu 100 miljardit eurot aastas; kutsub lisaks komisjoni üles tegema ettepaneku anda Ukraina ülesehitamiseks pikaajalist finantsabi, tuginedes äsja loodud Ukraina rahastu kogemustele;
7. nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid kiirendaksid Ukraina kaitsetööstuse integreerimist ELi kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstusbaasi ning teeksid Ukrainaga koostööd, et suurendada Ukraina sõjalist tootmisvõimsust;
8. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid võtaksid Euroopa kaitsetööstuse strateegia kiiremini vastu, et tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine, mis omakorda võimaldaks Ukrainale õigeaegset sõjalist toetust;
9. kutsub nõukogu üles Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonide poliitikat jätkama ja laiendama, samuti jälgima, analüüsima ja suurendama selle tulemuslikkust ja mõju; kutsub nõukogu üles viivitamata keelustama Venemaa kaaliumkloriidi impordi; kutsub nõukogu üles tegelema süstemaatiliselt probleemiga, mis seisneb ELis asuvate äriühingute, kolmandate isikute ja kolmandate riikide poolses sanktsioonidest kõrvalehoidmises, ning võtma ja rangelt rakendama piiravaid meetmeid kõigi üksuste suhtes, kes hõlbustavad sanktsioonidest kõrvalehoidmist ning tarnivad Venemaa sõjaväekompleksile sõjalise ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ja varustust;
10. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid aktiivselt jõupingutusi, mille eesmärk on tagada olemasolevates rahvusvahelistes kohtutes ja institutsioonides vastutusele võtmine sõjakuritegude ja agressioonikuritegude eest, muu hulgas rahvusvahelise erikohtu loomise kaudu;
11. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kehtestaksid Venemaa rafineeritud naftatoodete reekspordi täieliku keelu ning sihipärased sanktsioonid kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes hõlbustavad nende transporti ja turustamist ELis; nõuab lisaks päritolureeglite nõude kehtestamist, et oleks teada ELi imporditud naftatoodete tegelik päritolu;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja ülemraadale, ÜRO-le, USA valitsusele ja Kongressile ning NATO-le.