RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi liikmesriikide jätkuva rahalise ja sõjalise toetuse kohta Ukrainale
16.9.2024 - (2024/2799(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 2
Adam Bielan, Mariusz Kamiński, Rihards Kols, Michał Dworczyk, Sebastian Tynkkynen, Roberts Zīle, Assita Kanko, Charlie Weimers, Jadwiga Wiśniewska, Małgorzata Gosiewska, Ondřej Krutílek, Veronika Vrecionová
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B10-0028/2024
B10‑0039/2024
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi liikmesriikide jätkuva rahalise ja sõjalise toetuse kohta Ukrainale
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige neid, mis on vastu võetud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja Krimmi poolsaare annekteerimist 19. veebruaril 2014,
– võttes arvesse NATO 2022. aasta strateegilist kontseptsiooni,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
A. arvestades, et Venemaa on Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenka toetusel pidanud alates 24. veebruarist 2022 ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu, rikkudes selgelt ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid, ning jätkates seda, mida ta alustas 2014. aastal, kui annekteeris Krimmi ning seejärel okupeeris osa Donetski ja Luhanski oblastitest;
B. arvestades, et Ukraina, selle sõjavägi ja kodanikud on näidanud üles vankumatut otsustavust oma riiki edukalt kaitsta, hoolimata suurtest kaotustest tsiviilelanike ja sõjaväelaste hulgas; arvestades, et okupeeritud aladel toime pandud julmused ning Venemaa vägede valimatud rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu on põhjustanud tuhandeid tsiviilohvreid, sealhulgas lapsed, ja ulatuslikke inimõiguste rikkumisi, mille puhul on tegemist rahvusvahelise humanitaarõiguse jõhkra eiramisega; arvestades, et nii Ukraina piires kui ka väljaspool Ukrainat on endiselt miljoneid põgenenud ukrainlasi; arvestades, et Venemaa vägede ja käsilasvägede ebainimlik käitumine kujutab endast sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid ning see on samaväärne genotsiidiga;
C. arvestades, et alates 24. augustist 2024 on Venemaa käivitanud seni suurimad Ukraina-vastased õhurünnakud, kasutades arvukalt ballistilisi rakette ja droone; arvestades, et nende rünnakute sihtmärgiks on elutähtis tsiviiltaristu, nagu haiglad, koolid, ülikoolid ja elumajad, millega püütakse murda Ukraina rahva vastupanuvõime; arvestades, et energiataristu on sihikule võetud ka selleks, et lõhkuda riigi integreeritud elektrivõrk ja destabiliseerida järelejäänud tuumaelektrijaamade tööd, mis võib vastu sügis- ja talvekuid põhjustada Tšernobõliga sarnaseid õnnetusi; arvestades, et nende rünnakute käigus on praeguseks tapetud üle saja inimese ja ligikaudu tuhat inimest on saanud vigastada;
D. arvestades, et Ukrainasse sihitud Venemaa droonid ja raketid rikuvad üha enam ELi ja NATO õhuruumi, seades ohtu liidu idapoolsete piirkondade kodanikud;
E. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on seni andnud Ukrainale üle 100 miljardi euro ulatuses rahalist, humanitaar-, pagulas- ja sõjalist abi, sealhulgas ligikaudu 40 miljardi euro ulatuses sõjalist abi, kusjuures teadete kohaselt eraldatakse 2025. aastani veel 21 miljardit eurot; arvestades, et ELi sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine) on andnud väljaõpet rohkem kui 55 000 Ukraina relvajõudude liikmele, sealhulgas nii kombineeritud relvaliikide alast väljaõpet kui ka eriväljaõpet; arvestades, et NATO tagab Ukrainale igal aastal 40 miljardi euro suuruse rahalise abi;
F. arvestades, et 2024. aasta juulis tegi EL äsja loodud Ukraina rahastust ligikaudu 4,2 miljardi euro suuruse esimese korrapärase makse; arvestades, et see makse järgneb eelnenud üleminekutoetusele ja eelmaksetele kogusummas 12 miljardit eurot alates rahastu loomisest 2024. aasta märtsis;
G. arvestades, et Ukraina kaitseküsimuste kontaktrühma kuulub rohkem kui 50 sarnaselt meelestatud riiki ning sellel on olnud keskne roll rahvusvahelise sõjalise toetuse koordineerimisel, rõhutades kollektiivse tegevuse tähtsust demokraatia ja suveräänsuse kaitsmisel; arvestades, et seevastu Venemaad toetab kõige autokraatlikumate ja julmemate totalitaarsete režiimide telg, nagu Põhja-Korea, Iraan ja Süüria;
H. arvestades, et Ukraina sõjaliseks toetamiseks tehtavate pingutuste koordineerimisel ja juhtimisel ning seda mitte ainult relvade, laskemoona ja varustuse, vaid ka luure- jm andmete hankimisel, on olnud suurim osa NATO-l ja selle juhtivatel liikmesriikidel, eelkõige USA-l ja Ühendkuningriigil; arvestades, et Ukraina läänepartnerid on ühtlasi sõja võimaliku eskaleerumise hirmus kehtestanud piirangud nende relvasüsteemide kasutamisele sihtmärkide ründamiseks Venemaa territooriumil; arvestades, et mõned liitlased kehtestavad endiselt individuaalseid piiranguid Ukrainasse toimetatud relvade kasutamisele agressori vastu, piirates seega Ukraina suutlikkust lõpetada rünnakud tsiviilisikute vastu;
I. arvestades, et jätkuv agressioonisõda tõendab veelgi selgemalt, et Euroopa julgeoleku seisukohast kõige olulisem riik on endiselt Ameerika Ühendriigid, kuna sõda toob jätkuvalt esile suured ja vastuvõetamatud puudujäägid Euroopa suutlikkuses end kaitsta; arvestades, et kõige selle valguses on esile tõusnud Poola roll hinnatud ELi ja NATO liikmesriigina ning peamise keskusena, mille kaudu Ukrainat toetatakse; arvestades, et see ELi läbirääkijariigi vastu suunatud kurnamissõda ei ole muutnud mõne liikmesriigi ja NATO liitlase suhtumist sellest reaalsusest tingitud julgeolekunõuete täitmisse, nagu on ette nähtud NATO kaitselubaduses;
J. arvestades, et Iraani Islamivabariigi otsus tarnida Venemaale tuhandeid Shahedi droone on veelgi tugevdanud tema staatust paariariigina; arvestades, et Venemaad toetavad jätkuvalt sellised riigid nagu Põhja-Korea ja Hiina; arvestades, et Põhja-Korea on väidetavalt tarninud alates 2023. aasta augustist üle 2,5 miljoni laengu laskemoona ja muid relvi, mis kinnitab veelgi tema selget vaenulikkust rahvusvaheliste õigusaktide ja normide suhtes;
K. arvestades, et Ukraina Kurski operatsioon ja Venemaa suutmatus vallutada kogu Donbassi piirkond, hoolimata Putini tähtaegadest ja vägede ulatuslikest rünnakutest, näitavad, et Ukrainal on väga võimekas lahingujõud ja et suurema hulga vajalike relvadega võib ta Venemaa okupatsiooni tagasi tõrjuda;
1. kinnitab veel kord oma seisukohti seoses jätkuva toetusega Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning seoses ELi kindla kavatsusega anda poliitilist, rahalist, majanduslikku, humanitaar-, sõjalist ja diplomaatilist toetust Ukraina võidu kindlustamiseks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid aktiivselt selle nimel, et säilitada ja saavutada võimalikult laialdane rahvusvaheline toetus Ukrainale;
2. rõhutab, et kümme aastat pärast Venemaa agressiooni algust ja rohkem kui kaks aastat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi jäävad Ukraina lääneliitlaste eesmärgid muutumatuks ning hõlmavad Venemaa vägede ja nende käsilaste sõjalist purustamist Ukrainas, mis võimaldaks Kiievil täielikult taastada oma territoriaalse terviklikkuse, tagamist, et Venemaa maksab Ukrainale hüvitist põhjustatud tohutute kannatuste eest, kindlustamist, et Venemaa imperialism juuritakse välja nii, et see enam kunagi ei tärka ja et kohtu ette tuuakse need, kes vastutavad Ukraina-vastase agressioonisõja ja toime pandud kuritegude eest, sealhulgas Vladimir Putin ja Aljaksandr Lukašenka, samuti sõjakurjategijad Venemaa valitsuse, Venemaa relvajõudude ja nende käsilaste madalamatel positsioonidel;
3. tõdeb, et Venemaa sissetungil Ukrainasse on Ukraina rahva vastu suunatud genotsiidi tunnused, mis vastavad mitmetele, kui mitte kõigile, 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni II artiklis kirjeldatud genotsiidi määratlustele;
4. kordab, et Ukrainal kui agressiooniohvril on seaduslik õigus enesekaitsele kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51; tuletab meelde, et ELi, USA ja sarnaselt meelestatud partnerite antav märkimisväärne, kuigi endiselt ebapiisav sõjaline abi on mõeldud selleks, et võimaldada Ukrainal end tulemuslikult kaitsta agressorriigi eest ja taastada täielik kontroll kogu oma rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi üle;
5. tunnustab Ukraina kaitseküsimuste kontaktrühma tähtsat rolli rahvusvahelise toetuse koordineerimisel ning nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid suurendaksid oma panust Ukraina kaitsevõime tugevdamisse;
6. nõuab, et kõik Ukraina läänepartnerid kaotaksid viivitamata kõik relvasüsteemide kasutamise piirangud, mis on mõeldud Ukraina õiguspäraseks enesekaitseks kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51, et võimaldada Venemaa territooriumil rünnakuid seaduslike sihtmärkide vastu; tuletab meelde, et need ühepoolsed ja diskrimineerivad piirangud takistavad Ukrainal tõhusalt tõrjuda Venemaa rünnakuid oma linnade ja taristu vastu, mis suurendab juba niigi tohutut tsiviilisikutest ohvrite arvu;
7. rõhutab vajadust tõhustatud õhukaitsealase koostöö järele, sealhulgas kaasaegsete õhukaitsesüsteemide kasutuselevõtu järele, et tulistada alla Ukraina vastu suunatud Venemaa rakette ja droone, tagades kaitse ohtude eest, mis ulatuvad ELi ja NATO õhuruumi; väljendab heameelt Euroopa riikide konsortsiumi, sealhulgas Taani, Madalmaad, Belgia ja Norra, võetud kohustuse üle tarnida Ukrainale F-16 hävitajaid ja koolitada Ukraina piloote, mis tähistab märkimisväärset muutust sõjalises toetuses Ukrainale ja pakub Ukraina õhujõududele tugeva platvormi, mille abil täita erinevaid ülesandeid, sealhulgas õhuülekaal, maapealsed rünnakud ja luuretegevus;
8. nõuab tungivalt, et liikmesriigid varustaksid Ukrainat viivitamata muude täiustatud neljanda põlvkonna või veelgi paremate õhusõidukitega, samuti pikamaarakettidega, nagu Taurus, sealhulgas vahenditega nende hooldamiseks, piisavas mahus ja piiranguteta, et tugevdada Ukraina kaitsealaseid jõupingutusi, strateegilisi ja operatiivhuve ning pikaajalist heidutusvõimet Venemaa agressiooni vastu;
9. tuletab meelde, et Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on osa läänemaailma ning meie demokraatia, julgeoleku, huvide ja väärtuste vastu suunatud ulatuslikematest eesmärkidest, nagu Putin täiemahulisele agressioonisõjale eelnenud nädalatel avalikult deklareeris; kordab oma veendumust, et Ukraina liigub pöördumatult NATO liikmeks saamise suunas; rõhutab, et otsustavama ja olulisema sõjalise abi vajakajäämine lääneriikidelt üksnes julgustab Venemaad oma agressiooni jätkama; märgib, et Venemaa agressioon on selgelt tõendanud, et NATO-l on Euroopa julgeoleku peamise tagaja roll; rõhutab, et pärast Rootsi ja Soome ühinemist ei kuulu NATOsse veel vaid neli ELi liikmesriiki, täpsemalt Austria, Küpros, Iirimaa ja Malta;
10. nõuab, et ELi liikmesriigid suurendaksid oma kaitsekulutusi, et saavutada vähemalt 2 % künnismäär, ning et ELi ja NATO vahelises tegevuses oleks rohkem vastastikust täiendavust ja vähem dubleerimist; kordab oma varasemat seisukohta, et kõik ELi liikmesriigid ja NATO liitlased peaksid ühiselt ja individuaalselt võtma kohustuse toetada Ukrainat sõjaliselt vähemalt niisuguses ulatuses, mis vastab 0,25 %-le nende sisemajanduse koguproduktist aastas; rõhutab, et relvade ja laskemoona ebapiisav tarnimine või tarnete hilinemine võib nullida seni tehtud pingutused; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid ja kiirendaksid oluliselt sõjalise toetuse andmist ning suurendaksid oma sõjatööstuse suutlikkust; väljendab heameelt NATO otsuse üle, millega tagatakse lähitulevikus vähemalt 40 miljardi euro väärtuses sõjalisi tarneid; on seisukohal, et usaldusväärne heidutus ja kaitse nõuavad veelgi suuremaid kulutusi kui NATO 2 % suunis;
11. kordab oma kindlat veendumust, et Venemaa peab Ukrainas põhjustatud ulatusliku kahju eest rahalist hüvitist maksma; väljendab seetõttu heameelt nõukogu hiljutise otsuse üle suunata Venemaa tõkestatud varadest saadavad erakorralised tulud Ukraina sõjategevuse toetamiseks; peab samuti kiiduväärseks G7 otsust anda Ukrainale 50 miljardi USA dollari suurune laen, mille tagatiseks on Venemaa riigi tõkestatud varad; nõuab, et EL kehtestaks koos sarnaselt meelestatud partneritega kindla õiguskorra ELi poolt külmutatud Venemaa riigile kuuluvate varade konfiskeerimiseks; nõuab ka, et Venemaa tarvis nähtaks ette mehhanism, mis sunniks teda Ukrainale pikaajalisi hüvitisi maksma;
12. rõhutab, et Ukraina läänepartnerite kohus on anda lubadus tagada Ukrainale pikaajaline ja püsiv rahaline toetus; tuletab meelde, et analüüside kohaselt on Ukraina sõjalised vajadused ligikaudu 100 miljardit eurot aastas; kutsub lisaks komisjoni üles tegema ettepaneku anda Ukraina ülesehitamiseks pikaajalist finantsabi, tuginedes äsja loodud Ukraina rahastu kogemustele;
13. kutsub nõukogu üles jätkama ja laiendama oma sanktsioonipoliitikat Venemaa ja Valgevene vastu, jälgides, vaadates läbi ja suurendades ühtlasi selle tulemuslikkust ja mõju; kutsub nõukogu üles tegelema süstemaatiliselt probleemiga, mis seisneb ELis asuvate äriühingute, kolmandate isikute ja ELi mittekuuluvate riikide poolses sanktsioonidest kõrvalehoidmises, ning võtma ja rangelt rakendama piiravaid meetmeid kõigi üksuste suhtes, kes hõlbustavad sanktsioonidest kõrvalehoidmist ning tarnivad Venemaa sõjaväekompleksile sõjalise ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ja varustust; rõhutab vajadust hoida ära ELi riikides toodetud kriitilise tähtsusega komponentide jõudmine Venemaa sõjatööstusesse; peab äärmiselt oluliseks tugevdada kontrolli ELis toodetud kõrgtehnoloogiliste seadmete ekspordi ja hoolduse üle ning õiguskaitsemeetmete ja koostöö tõhustamist, et vältida sanktsioonidest kõrvalehoidmist; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles tegelema eelkõige lääneriikides disainitud komponentide Venemaa relvades kasutamise küsimusega; nõuab Venemaa kodanike ELi pääsule täiendavaid piiranguid, eelkõige rangema julgeolekukontrolli kaudu, sealhulgas sõjaväeteenistuse andmete esitamist Schengeni viisa taotlemise protsessi käigus;
14. rõhutab, et agressioonikuriteod ei või jääda karistamata ning et Ukraina vastu suunatud agressioonisõja algatajad ja läbiviijad – Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin, Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, Venemaa Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov, Venemaa Föderatsiooni endine kaitseminister Sergei Šoigu ja Venemaa Föderatsiooni praegune kaitseminister Andrei Belousov –, aga ka kõik Ukraina vastu sõja kavandamises, ettevalmistamises, algatamises või elluviimises osalejad tuleks anda rahvusvahelise kohtu alla ja neil ei ole õigust isikupuutumatusele; nõuab, et sanktsioone kohaldataks ka nende riikide suhtes, kes vabatahtlikult hoiavad käigus Venemaa sõjamasinat, tarnivad agressorile varustust ja laskemoona või hõlbustavad sanktsioonidest kõrvalehoidmist;
15. mõistab hukka Venemaa tava blokeerida kõik ÜRO tasandi meetmed, mille eesmärk on võtta Venemaa oma Ukraina-vastase agressioonisõja eest vastutusele; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Ukraina-vastase agressioonisõjaga ÜRO põhikirja aluseid raskelt rikkunud, kutsub kõiki ÜRO liikmesriike üles tegutsema selle nimel, et tühistada Venemaa vetoõigus Julgeolekunõukogus ja heita Venemaa ÜROst välja sarnaselt NSVLiga, kes visati 1939. aastal pärast Poola ja Soome vastast agressiooni välja Rahvasteliidust;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja ülemraadale, ÜRO-le, USA valitsusele ja Kongressile ning NATO-le.