RESOLUTSIOONI ETTEPANEK laastavate üleujutuste ja inimohvrite kohta Kesk- ja Ida-Euroopas ning ELi tegevusvalmiduse kohta kliimamuutuste tõttu üha rängemaks muutuvate loodusõnnetuste korral
17.9.2024 - (2024/2817(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 2
Waldemar Buda, Cristian Terheş, Daniel Obajtek, Marlena Maląg, Jadwiga Wiśniewska, Michał Dworczyk, Mariusz Kamiński, Maciej Wąsik, Adam Bielan, Arkadiusz Mularczyk, Piotr Müller, Jacek Ozdoba, Alexandr Vondra, Małgorzata Gosiewska, Veronika Vrecionová, Gheorghe Piperea, Georgiana Teodorescu, Adrian‑George Axinia, Claudiu‑Richard Târziu, Şerban‑Dimitrie Sturdza, Ondřej Krutílek, Joachim Stanisław Brudziński, Beata Szydło, Anna Zalewska, Patryk Jaki, Tobiasz Bocheński, Bogdan Rzońca, Kosma Złotowski, Ivaylo Valchev
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B10-0057/2024
B10‑0060/2024
Euroopa Parlamendi resolutsioon laastavate üleujutuste ja inimohvrite kohta Kesk- ja Ida-Euroopas ning ELi tegevusvalmiduse kohta kliimamuutuste tõttu üha rängemaks muutuvate loodusõnnetuste korral
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
A. arvestades, et Austriat, Tšehhit, Ungarit, Poolat, Rumeeniat ja Slovakkiat on rängalt tabanud äärmuslike üleujutuste kujul aset leidnud tragöödia; arvestades, et see tragöödia on põhjustanud mitte ainult märkimisväärseid materiaalseid kaotusi, vaid kahjuks ka inimelude kaotust;
B. arvestades, et see on mõjutanud märkimisväärset osa nende territooriumitest, sealhulgas paljusid majanduslikult ja sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi;
C. arvestades, et 1997. ja 2002. aastal aset leidnud nn aastatuhande üleujutused põhjustasid enam kui 100 inimese surma, sh vähemalt 45 inimese surma Euroopas;
D. arvestades, et sellised katastroofilised üleujutused on taas tabanud piirkondi, mida varem tabasid nn aastatuhande üleujutused; arvestades, et materiaalse ja loodusele põhjustatud kahju ulatus on mõnes piirkonnas praegu suurem kui 1997. aastal; arvestades, et viimastel aastatel on need keskkonnakatastroofid sagenenud ja intensiivsemad ning on põhjustanud tragöödiaid mitmes Euroopa piirkonnas, sealhulgas Itaalias, eelkõige Marche ja Emilia Romagna piirkonnas ning Ischia saarel, samuti Saksamaal ja Belgias, ning neil on olnud laastavad tagajärjed nii inimestele kui ka kohalikule taristule ja majandusele;
E. arvestades, et Poolas aset leidnud üleujutused on põhjustanud enneolematut materiaalset ja keskkonnakahju ning paljude mälestiste ja kultuuri- ja usupärandi objektide, põllukultuuride, loomakasvatusrajatiste, majade, tuhandete inimeste elatusvahendite, muud liiki vara ja isegi tervete linnade hävimise; arvestades, et sellel katastroofil on kohalikule majandusele, turismisektorile ja taristule pikaajaline mõju;
F. arvestades, et kuigi loodusõnnetused on levinud kõigis maailma piirkondades, on vähem arenenud piirkonnad, mis on sageli ebapiisava taristuga maapiirkonnad, teistest märkimisväärselt haavatavamad;
G. arvestades, et taristul, mis on ehitatud üleujutuste eest kaitsmiseks, näiteks tammidel, on oluline roll kahjustuste minimeerimisel ning materiaalse kahju ja ohvrite arvu vähendamisel; arvestades, et see näitab, et muude kavandatud tammide ehitamise jätkamine on väga oluline sarnaste katastroofide vältimiseks tulevikus;
H. arvestades, et Kesk- ja Ida-Euroopa jätkuv üleujutus on jätnud vee alla tuhandeid hektareid haritavat maad; arvestades, et tohutud kahjud, mida loodusõnnetused on käesoleval aastal põllumajandusele tekitanud, muudavad paljudes piirkondades võimatuks pinnase ettevalmistamise talvekultuuride jaoks, mis on olulised toiduga kindlustatuse tagamiseks riiklikul ja Euroopa tasandil;
I. arvestades, et kõik need loodusõnnetused on peamiselt mõjutanud ELi vaesemaid piirkondi, mis asuvad ELi ida- ja lõunaosas, nimelt liikmesriikides, kus näiteks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvest makstakse tootmise eest kõige vähem otsetoetusi, kuivõrd Poolas, Slovakkias ja Rumeenias on toetused märkimisväärselt alla ELi keskmise;
J. arvestades, et sellistel loodusõnnetustel on üha tõsisemad ja üha sagedamini tagajärjed kohalikele kogukondadele ja liikmesriikide majandusele, mistõttu on vaja koordineeritud ja õigeaegset reageerimist ELi tasandil;
Üldist
1. väljendab sügavat kaastunnet ja solidaarsust ohvrite, nende perekondade ning inimeste ja kogukondadega, keda mõjutavad jätkuvad äärmuslikud ilmastikunähtused ja rängad üleujutused Kesk- ja Ida-Euroopas, sealhulgas Austrias, Tšehhis, Ungaris, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias;
2. kiidab ja tunnustab väsimatuid jõupingutusi, solidaarsust ja suurt pühendumust, mida on näidanud üles professionaalsed ja vabatahtlikud tuletõrjeüksused, päästeorganisatsioonid, muud vabatahtlikud ja sõjaväeteenistused, sealhulgas Poola territoriaalkaitsejõudude sõdurid, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning kodanikud, kes on riskinud oma eluga, et päästa teisi ning kaitsta kodusid ja taristut; rõhutab, et hädaabiteenistustel on olnud oluline roll inimelude päästmisel, haavatavate piirkondade evakueerimisel ja vara kaitsmisel – sageli rasketes tingimustes – ning et nende väsimatutel jõupingutustel ja valmisolekul tegutseda, isegi kui nad riskivad oma eluga, on olnud katastroofi ohjamisel oluline roll;
3. kutsub liikmesriike üles tunnustama ja edendama vabatahtlike tuletõrjeüksuste ja muude vabatahtlike organisatsioonide tähtsust kodanikukaitses; nõuab, et EL toetaksprogramme nende hädaabiteenistuste täiendkoolituseks ja tehniliseks varustamiseks ning tugevdaks nende üleeuroopalist võrgustikku, et olla tulevasteks äärmuslikeks ilmastikunähtusteks paremini valmis;
4. väljendab sügavat muret ELi territooriumil ekstreemsete ilmastikunähtuste, sealhulgas põua, äärmuslike sademete ja ulatuslike üleujutuste, samuti kuumalainete ning metsa- ja maastikupõlengute suurema intensiivsuse ja sageduse pärast ning nende tõsise ja otsese mõju pärast inimeste tervisele, elatusvahenditele, eluasemele, taristule ja põllumajandusele; rõhutab tungivat vajadust tugevdada ELi kollektiivset reageerimist sellistele ebasoodsatele ilmastikunähtustele, kasutades tõhusaid kodanikukaitsega seotud kohanemis- ja leevendusmeetmeid, et kaitsta inimesi, nende elatusvahendeid ja majandust;
Elanikkonnakaitse ja katastroofiabi rahastamine
5. rõhutab tungivalt, et üleujutuste ohvritele antav abi peab olema kättesaadav tagastamatute toetustena ning et üleujutustest mõjutatud piirkondadele tuleb samuti anda võimalikult suures summas tagastamatut abi;
6. kutsub komisjoni üles andma täiendavat sihtotstarbelist finantsabi põllumajandusreservist tehtavate lisatoetuste vormis ja tõstma märkimisväärselt riiklike fondide võimaliku toetuse künniseid;
7. juhib tähelepanu sellele, et loodusõnnetuste ulatust ja sagedust silmas pidades on määrusega (EL) 2021/2116[1] loodud iga-aastane põllumajandusreserv muutumas ebapiisavaks, kuna põllumajandussektori kriisid on muutumas pigem kroonilisteks ning ei ole enam ootamatud hädaolukorrad; on seetõttu seisukohal, et komisjon peaks ühtlasi pikemas perspektiivis viivitamata vastu võtma parandusmeetmed, luues eraldi ELi rahastamisvahendi ilmastikunähtuste mõju kompenseerimiseks põllumajanduses ning koondades vahendeid väljaspool ÜPP eelarvet;
8. nõuab ÜPP raames eraldatavate rahaliste vahendite õiglasemat jaotamist kõigi liikmesriikide vahel; juhib tähelepanu sellele, et vaesematel liikmesriikidel on kõige raskem vähendada loodusõnnetuste mõju ja taastada majandus maapiirkondades; tunneb muret selle pärast, et loodusõnnetuste arvu suurenemine sunnib ühe enam põllumajandustootjaid oma põllumajandusettevõtetest loobuma, kuna saagikust on üha raskem prognoosida ja tootmise kasumlikkus väheneb järjest enam;
9. toetab kindlalt vajadust tugevdada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ELi vastupanuvõimega seotud investeeringuid; propageerib sünergiat ühisprojektide vahel ja koostöölepinguid juhtimise eri tasandite vahel, et kasutada kohalikele katastroofidele vastupidamiseks tehtavate ELi investeeringute puhul ära koondatud suutlikkust ja mastaabisäästu;
10. nõuab katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku jaoks tehtavate investeeringute tagamist ja tugevdamist; on veendunud, et sihipärane rahastamine peaks keskenduma riskide vähendamisele ja valmisolekule mitmesugusteks katastroofideks;
11. juhib tähelepanu tuletõrjeteenistuste ja abiorganisatsioonide vahelisele tõhusale ja koordineeritud koostööle hiljutiste üleujutuste ajal Kesk- ja Ida-Euroopas ning kinnitab taas, kui oluline roll on rescEU-l; rõhutab, et ressursside, hädaabiteenuste ja eksperditeadmiste kiire piiriülene vahetamine on päästnud elusid ja hoidnud ära suurema kahju; rõhutab katastroofiabi koordineerimise tähtsust ELi tasandil ja usub, et see koostöö näitab Euroopa tugevat solidaarsust katastroofi ajal; rõhutab, kui oluline on sellist koostööd veelgi edendada ja süvendada ühiste koolituste, vahetusprogrammide ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi laiendamise kaudu;
12. rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikal peaks olema keskne roll katastroofide ennetamisel, sümmeetrilistest ja asümmeetrilistest šokkidest taastumisel ning kliimamuutuste vastases võitluses; tunnistab, et tulevane ELi ühtekuuluvuspoliitika peaks asjakohaselt käsitlema loodusõnnetustest tulenevaid probleeme ja nende mõju ELi piirkondadele, eelkõige vähem arenenud piirkondadele; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on toetada vähem arenenud piirkondi, täpsemalt neid, keda loodusõnnetused kõige rohkem mõjutavad, ja ühtlustada tingimusi;
13. on seisukohal, et ELi eelarve kaudu tehtavad piirkondlikud investeeringud peaksid programmitöö ja rakendamise osas kuuluma jätkuvalt jagatud eelarve täitmise alla, et saaks reageerida liikmesriikide, piirkondade ning linna-, maa- ja äärepoolsete piirkondade vajadustele, eelkõige selleks, et linna- ja maapiirkonnad kohaneksid selliste uute katsumustega nagu üleujutused;
14. rõhutab, kui oluline on töötada välja kohandatud ELi programmid ja meetmed piirkondadele, kus loodusõnnetuste oht on suurem, ning neid töös hoida; tunnistab, et piirkondliku rahastamise kontekstis on kriiside puhul vaja näha eelnevalt ette paindlikkus;
15. julgustab mõjutatud liikmesriike taotlema ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) aktiveerimist; kutsub komisjoni ja teisi liikmesriike üles reageerima viivitamata kõigile toetustaotlustele;
16. rõhutab, et äärmuslikud ilmastikunähtused avaldavad kannatanud piirkondadele laiemat majanduslikku mõju, toovad riiklikul tasandil kaasa suuremad eelarveprobleemid ning paneb proovile olemasoleva ELSFi piirid; peab kahetsusväärseks, et ELSFist antava abi täielikul väljamaksmisel on tekkinud märkimisväärseid viivitusi, mis on peamiselt tingitud tehnilistest probleemidest; rõhutab, et kiire reageerimine hädaolukordadele on ELSFi tõhusa toimimise seisukohalt äärmiselt oluline ja eriti tähtis piirkondades, kus juurdepääs alternatiivsetele rahastamisallikatele on piiratud; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks kõiki võimalusi ELSFi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; nõuab lisaks erakorralise eelarverea loomist, et ühtlustada mõjutatud isikute ja ettevõtete kiiret taastumist ning mõjutatud taristu, nimelt ühendusteede ja hüdrotehniliste üleujutustõkete kiiret taastamist, samuti investeeringuid ennetusmeetmetesse, mida saaks võtta õigel ajal, et vähendada äärmuslike ilmastikutingimuste edaspidist mõju;
17. kutsub komisjoni üles andma tehnilist ja rahalist toetust vähem arenenud piirkondadele, tagades, et ühtegi liikmesriiki ega piirkonda ei jäeta kõrvale püüdlustest suurendada katastroofideks valmisolekut; rõhutab, et kannatada saanud piirkondades on oluline teha abi ja rahalised vahendid võimalikult kiiresti, lihtsalt ja paindlikult kättesaadavaks;
18. nõuab, et Strasbourgi täiskogu istungjärgud tühistataks 12 järjestikuseks kuuks ja et sel viisil säästetud raha eraldataks üleujutusohvrite abistamiseks;
Ennetusmeetmed
19. väljendab heameelt asjaolu üle, et üleujutuste ohjamiseks võetud viimaste aastate meetmed, millest paljusid on toetatud ELi rahaliste vahenditega, on olnud paljudes piirkondades edukad ja ennetanud suuremaid katastroofe; märgib, et uued tammid, poldrid ja üleujutusbasseinid on vähendanud lammide pindala ning leevendanud mõju linna- ja maapiirkondadele, rõhutades, kui oluline on teha ennetavaid investeeringuid üleujutuste eest kaitsmiseks; märgib, et neid investeeringuid takistavad sageli äärmuslikud aktivistide rühmitused, ning nõuab tulevikus nende tegevuse vastu võitlemist;
20. rõhutab vajadust teha lisainvesteeringuid taristusse, eelkõige üleujutustevastasesse taristusse, sealhulgas tammide ehitamisse ja jõgede reguleerimisse; on seisukohal, et keskkonnaeesmärkide saavutamine ei tohiks takistada üleujutustevastase taristu ehitamist;
21. rõhutab sellega seoses vajadust teha kiiresti lisainvesteeringuid meetmetesse, millega maandada üleujutusriski ja kaitsta kodanikke; kutsub komisjoni üles esitama kiiresti ettepanekuid meetmete kohta, millega ennetada taolisi õnnetusi tulevikus, ning vaatama läbi praegused algatused ja seadma prioriteediks investeeringud, mis tõepoolest tagavad meie kodanike turvalisuse, võttes arvesse rahastamisallikaid;
22. kutsub liikmesriike üles eriti haavatavates piirkondades üleujutuste ohjamise meetmeid veelgi kiiremini laiendama ja täiustama, sealhulgas tegema hüdrotehnilisi töid, näiteks looma rohkem veepidurdusalasid; kutsub sellega seoses komisjoni üles vähendama bürokraatlikke takistusi ja kiirendama heakskiitmismenetlusi seoses üleujutuste ohjamise taristu rajamise ja parandamisega, et kiireloomulisi kaitsemeetmeid saaks rakendada tarbetute viivitusteta; rõhutab, et see nõuab ajatõhusamaid menetlusi, täpselt määratletud kohustusi ja selget keskendumist vajalikele rajamismeetmetele;
23. kutsub komisjoni üles laiendama ELSFi kohaldamisala nii, et sellega saaks toetada ka avaliku ja erasektori taristuid, näiteks ehitada uusi tamme või lõpetada olemasolevate ehitus, ning ennetada ja piirata sellega õnnetustest põhjustatud suurt kahju;
°
° °
24 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2116/2024-05-25.