RESOLUTSIOONI ETTEPANEK mis käsitleb valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta
5.3.2025 - (2025/2565(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 2
Reinis Pozņaks, Adam Bielan, Rihards Kols, Cristian Terheş, Alberico Gambino, Alexandr Vondra, Aurelijus Veryga, Jadwiga Wiśniewska, Joachim Stanisław Brudziński, Michał Dworczyk, Roberts Zīle, Sebastian Tynkkynen, Bogdan Rzońca, Carlo Fidanza, Ondřej Krutílek, Veronika Vrecionová, Geadis Geadi
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B10-0146/2025
B10‑0149/2025
Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis käsitleb valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilist kompassi Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, mille nõukogu kiitis heaks 21. märtsil 2022 ja Euroopa Ülemkogu kinnitas 25. märtsil 2022,
– võttes arvesse liikmesriikide riiklikke julgeolekustrateegiaid,
– võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrust (EL) 2023/1525, mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist (ASAP)[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrust (EL) 2023/2418, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA)[4],
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 6. veebruari 2025. aasta eriaruannet 04/2025 „ELi sõjaväeline liikuvus – kavandamisega seotud puuduste ja takistuste tõttu ei ole täiskäiku saavutatud“[5],
– võttes arvesse Enrico Letta 18. aprillil 2024. aastal avaldatud aruannet „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg) ja eelkõige selle osa „Promoting peace and enhancing security: towards a Common Market for the defence industry“ (Rahu edendamine ja julgeoleku suurendamine: kaitsetööstuse ühisturu suunas),
– võttes arvesse Mario Draghi 9. septembri 2024. aasta aruannet Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta ja eriti selle neljandat peatükki julgeoleku suurendamise ja sõltuvuse vähendamise kohta,
– võttes arvesse Sauli Niinistö 30. oktoobri 2024. aasta aruannet „Safer together – strengthening Europe’s civilian and military preparedness and readiness“ (Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine),
– võttes arvesse Põhja-Atlandi lepingut,
– võttes arvesse Madridi tippkohtumise deklaratsiooni, mille võtsid vastu Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel Madridis 29. juunil 2022. aastal osalenud NATO riigipead ja valitsusjuhid,
– võttes arvesse NATO 29. juuni 2022. aasta strateegilist kontseptsiooni ning 11. juulil 2023 Vilniuses toimunud Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel osalenud NATO riigipeade ja valitsusjuhtide Vilniuse tippkohtumise kommünikeed,
– võttes arvesse 8. juulil 2016, 10. juulil 2018 ja 10. jaanuaril 2023 allkirjastatud kolme ELi ja NATO koostööd käsitlevat ühisdeklaratsiooni,
– võttes arvesse Washingtoni tippkohtumise deklaratsiooni, mille võtsid vastu 10. juulil 2024. aastal Washingtonis Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel osalenud NATO riikide riigipead ja valitsusjuhid,
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
A. arvestades, et pärast viimastel aastatel halvenenud geopoliitilist konteksti ja julgeolekukeskkonda on Euroopa kaitse ja Euroopa operatsioonivõime tugevdamine ning kaitsetootmise suurendamine peamised algatused, mida tuleb teha rahu tagamiseks, arengu edendamiseks ning kodanike ja liikmesriikide vahelise ühtsuse tugevdamiseks, ning see aitab otsustavalt kaasa rahu saavutamisele meie maailmajaos ja Ukraina pikaajalise julgeoleku tagamisele;
B. arvestades, et äärmiselt oluline on tunnistada, et Venemaa on lähitulevikus Euroopa julgeolekule kõige suurem oht, ning seetõttu peavad kõik liikmesriigid tagama kaitsetööstuse ja operatsioonivõime märkimisväärse suurendamise, nii et Euroopas taastataks usaldusväärne heidutus, tunnistades samal ajal, et täielikult tuleb arvesse võtta ebastabiilsust lõunanaabruses;
C. arvestades, et väliskeskkonna halvenemise tõttu ja vaatamata viimastel aastatel tehtud pingutustele parandada ELi kriisivalmidust uute õigusaktide, mehhanismide ja vahendite abil eri poliitikavaldkondades, on EL ja selle liikmesriigid mitme kriisistsenaariumi suhtes jätkuvalt haavatavad;
D. arvestades, et kaitse ja kosmose volinikule Andrius Kubiliusele ning komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Kaja Kallasele on tehtud ülesandeks koostada ühiselt komisjoni uue koosseisu ametiaja esimese 100 päeva jooksul valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta; arvestades, et selle valge raamatu eesmärk on minna üldistelt poliitilistelt eesmärkidelt üle konkreetsetele ja mõõdetavatele eesmärkidele ning moodustada osa kaitseplaneerimisest;
E. arvestades, et valge raamatu ajastus võib langeda kokku strateegilise kompassi ohuanalüüsi läbivaatamisega ja võimalike ettepanekutega strateegilise kompassi läbivaatamiseks, kuna enamik selle kohustustest tuleb lõpule viia 2025. aastaks;
F. arvestades, et valge raamatu peamine eesmärk peab olema esitada selge kava selle kohta, kuidas liikmesriigid saaksid tegeleda oma riiklike relvajõudude ja luureteenistuste kasvava vajadusega suuremate rahaliste, operatiiv- ja logistiliste ressursside järele ning need vajadused täita;
G. arvestades, et valge raamatuga tuleb tagada, et hübriidsõja vastu võitlemiseks on võimalik kehtestada tulemuslik ja rahastatud strateegia, eelkõige selline strateegia, mille abil võidelda merealuse taristu vastu suunatud rünnakutega, kuna see taristu on oluline ülemaailmse energiatranspordi ja digitaalse kommunikatsiooni jaoks, sest ligikaudu 99 % ülemaailmsest andmeliiklusest sõltub kiudoptilistest merekaablitest;
H. arvestades, et liikmesriikide merealune võrk koosneb 39 sellisest kaablist, mis tagavad ühenduvuse Vahemerel, Põhjamerel ja Läänemerel; arvestades, et merekaablite hiljutiste kahjustuste põhjuseks peetakse sageli merel toimunud õnnetusi; arvestades, et kujunemisjärgus tehnoloogiad ning autonoomsete veealuste droonide ja süvamerespionaaži kiire areng tekitavad peamisi haavatavusi, mida vaenulikud riiklikud ja valitsusvälised osalejad ära kasutavad;
I. arvestades, et valge raamat peab tagama vastastikuse täiendavuse NATO strateegilise kontseptsiooniga, kuna NATO on Euroopa-Atlandi piirkonna peamine julgeoleku tagaja ja peaks selleks ka jääma;
1. kordab oma kindlat toetust algatustele, mille eesmärk on tugevdada Euroopa kaitse- ja heidutusvõimet, tegeleda hübriid- ja küberohtudega, edendada tööstuskoostööd kaitsesektoris ning pakkuda liikmesriikidele ja nende liitlastele nõutavas koguses ja lühikese etteteatamisajaga kvaliteetseid kaitseotstarbelisi tooteid; rõhutab, et need eesmärgid nõuavad visiooni, konkreetsust ja ühiseid kohustusi nii rangelt sõjalises valdkonnas kui ka tööstus-, tehnoloogia- ja luuresektoris;
2. rõhutab, et EL peab võtma vastu tervikliku ja kõikehõlmava lähenemisviisi tsiviil- ja sõjalisele valmisolekule, kaasates nii valitsusi kui ka ühiskonda tervikuna, kuna Euroopa kaitse seisab silmitsi üha keerukamate probleemidega, mis nõuavad teistsugust käsitust, eelkõige seoses tehisintellekti, küberturvalisuse ja mitut valdkonda hõlmavate tegevusstrateegiatega; peab oluliseks tugevdada koostööd NATO ja sarnaselt meelestatud riikidega ning teha koostööd Ameerika Ühendriikidega, et tagada Atlandi-üleste suhete püsimajäämine;
3. eeldab, et valges raamatus Euroopa kaitse tuleviku kohta tehakse vahet lühiajalistel ja pikaajalistel kavadel ja eesmärkidel, käsitletakse peamiselt kaitsesektori võimekuse küsimusi, tööstuse konkurentsivõimet ja investeerimisvajadusi ning kujundatakse üldist lähenemisviisi ELi kaitseintegratsioonile, et tugevdada liikmesriikide suutlikkust reageerida ohtudele – eelkõige seoses Venemaa jätkuva agressioonisõjaga Ukrainas, muutuvate geopoliitiliste probleemidega Euroopa lõunatiival ning vaenulike riiklike ja valitsusväliste osalejate suurema sõjalise võimekusega –, tugevdada ELi ja NATO koostööd, tagada liikmesriikide tõhusamad kaitsekulutused, parandada liikmesriikide vahelist koordineerimist ja tugevdada strateegilisi partnerlusi, seades samal ajal esikohale Atlandi-ülesed suhted;
4. rõhutab, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriikide suuremad investeeringud kaitsesse juba kiirendavad ELi kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (EDTIB) konsolideerimist, mis hõlmab mitmeid suuri hargmaiseid ettevõtteid, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid ning üle 2 000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (VKEd); rõhutab, et ELi eri algatused ja normid peaksid olema kooskõlas, et seda protsessi hõlbustada, mitte aga tekitada takistusi; rõhutab, kui oluline on parandada Euroopale ühist huvi pakkuvate ELi kaitsevahendite ja programmide sidusust ja koordineerimist;
5. kordab sellega seoses, et oluline on ka võtta kiiresti vastu Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP), et toetada 2024. aasta märtsis vastu võetud Euroopa kaitsetööstuse strateegiat (EDIS), mille eesmärk on suurendada ELi kaitsevalmidust ja eelkõige selle tööstussuutlikkust;
6. julgustab laiendama rahalist toetust tulevastele Euroopa kaitsekulutuste algatustele, millega edendatakse operatsioonivõimet ja strateegiliste võimaldite massilist arendamist, ning tsiviilkaitsetaristu jõulist täiustamist, et tagada liikmesriikide vastupanuvõime;
7. väljendab heameelt ettepaneku üle vabastada kaitsekulutused ELi avaliku sektori kulutuste piirangutest, mis on esimene oluline samm õiges suunas;
8. tuletab meelde, et 31. jaanuaril 2025 saatsid 19 liikmesriiki kirja, milles kutsusid Euroopa Investeerimispanka (EIP) üles võtma julgeoleku ja kaitse rahastamisel suurema rolli, eelkõige hindama uuesti EIP väljajäetud tegevuste loetelu, suurendama kaitsealaste investeeringute rahastamist ja uurima kaitsevõlakirjade emiteerimist;
9. kutsub EIPd üles vaatama oma kaitseinvesteeringute poliitika põhjalikumalt läbi; väljendab heameelt EIP otsuse üle ajakohastada rahastamiskõlblike kahesuguse kasutusega projektide määratlust, ent märgib, et EIP laenupoliitika välistab endiselt laskemoona ja relvade ning üksnes sõjaliseks kasutuseks mõeldud varustuse või taristu rahastamise; rõhutab vajadust teha rohkem selleks, et võimaldada rahastamisele juurdepääsu ja vähendada kaitsealaste projektidega seotud riske kõigis finantsasutustes;
10. nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid kaitse-, julgeoleku- ja vastupanuvõime teemalise panga loomist, mis toimiks mitmepoolse laenuasutusena, mille eesmärk on pakkuda madala intressiga pikaajalisi laene, mis võivad toetada riikliku julgeoleku peamisi prioriteete, nagu taasrelvastumine, kaitsevaldkonna ajakohastamine, taastamispüüdlused Ukrainas ja praegu vaenulikele kolmandatele riikidele kuuluva elutähtsa taristu tagasiostmine;
11. julgustab võtma ELi kaitsemeetmeid, mille eesmärk on toetada, algatada ja stimuleerida liikmesriikide paremat koordineerimist, kuna liikmesriigid on kaitsevarustuse peamised kliendid, ning rõhutab, et iga ELi kaitsealgatuse eesmärk peab olema saavutada võimearenduse kriitiline mass, toetada märkimisväärset osa Euroopa üldistest kaitseinvesteeringutest ja Euroopa kaitsetööstuse vahendeid rahaliste vahenditega, millel on struktuurne mõju, ilma et see toimuks riiklike kaitsekulutuste arvelt;
12. julgustab liikmesriike edendama koostööd Euroopa eri kaitseettevõtete vahel, et soodustada ressursside ja pädevuse ühendamist, eesmärgiga ergutada innovatsiooni ja moodsa kaitseotstarbelise varustuse arendamist;
13. on seisukohal, et paljude ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide strateegiline keskkond halveneb radikaalselt, kuna Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas ning selle mõju kandub üle Moldovasse ja Lõuna-Kaukaasiasse, Saheli piirkonnas on toimumas riigipöördelaine ning Somaalias ja Mosambiigis pannakse toime uusi terroriakte, mis kõik näitavad vajadust valge raamatu järele, et tagada paindlikkus 360-kraadises lähenemisviisis Euroopa julgeolekule, mille eesmärk on püüda luua liikmesriikidele usaldusväärne ja mõjus heidutusvõime ning tagada, et liikmesriikide tsiviilisikud ja sõjaväelased saavad kasvavas ohukeskkonnas heidutust kasutada ja kiiresti reageerida;
14. tunnistab, et praegune geopoliitiline paradigma tuleneb aastakümneid kestnud alainvesteerimisest Euroopa julgeolekusse ning liigsest tuginemisest liitlastele ja partneritele; on seisukohal, et valge raamatu peamine prioriteet on visandada elluviidav kava heidutusvõime elavdamiseks ja edendamiseks Euroopa äärealadel koos ühiste tsiviil- ja sõjaliste väljaõppemissioonidega, mis on spetsialiseerunud kombineeritud relvaliikide alasele väljaõppele, võimekusele kasutada mehitamata õhusõidukite vastuseadmeid (C-UAV) ja viia ellu isetehtud lõhkeseadmete vastast tegevust (C-IED), ning suurendada koostegutsemisvõimet ja asendatavust liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel;
15. nõuab, et valges raamatus tagataks, et ÜJKP juurdepääsu planeerimisele, ressurssidele ja logistikale kasutatakse viisil, mis võimaldab ÜJKP-l saada hädaolukordades tsiviilkriisiohje peamiseks võimaldajaks, ning et seda saaks kasutada ühiskonna vastupanuvõime ja taastumise praktikakeskusena nii inimtegevusest tingitud kui ka loodusõnnetuste korral;
16. rõhutab, et valge raamat peaks edendama ELi ja NATO tihedat koostööd, et aidata kaasa meie kollektiivsetele kaitse- ja heidutuspüüdlustele, samuti NATO jõupingutusi edendada koostööd julgeoleku valdkonnas kaitsevõime suurendamise ja avatud uste poliitika kaudu;
17. nõuab, et valges raamatus kirjeldataks, kuidas EL ja NATO peaksid tegema koostööd Musta mere piirkonda käsitleva integreeritud lähenemisviisi väljatöötamiseks, et tugevdada partnerlust julgeoleku, energia ja ühenduvuse valdkonnas; nõuab, et EL kahekordistaks ELi ja NATO ühiseid pingutusi, et tugevdada idapartnerlusriikide heidutus- ja vastupanuvõimet, arendades merekaitsevõimet, merendusalast koostalitlusvõimet, kübersekkumiste ja -rünnete ärahoidmise ja nende eest kaitsmise võimet, laiendades luureteabe jagamist ning säilitades riiklike relvajõudude ajakohase varustuse;
18. rõhutab, et Venemaa agressioon Ukraina vastu ja Iraani agressioon Iisraeli vastu on näidanud droonide enneolematus ulatuses kasutamist nüüdisaegses sõjapidamises; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa rahutagamisrahastut, alalist struktureeritud koostööd, Euroopa Kaitseagentuuri ning muid olemasolevaid ja tulevasi vahendeid, et tagada mehitamata õhusõidukite süsteemide tõrje (C-UAS) ja elektroonilise õhurünnaku (AEA) varustuse investeeringute, arendamise ja ühishangete prioriseerimine ning integreerida C-UAS ja AEA ÜJKP sõjaliste väljaõppemissioonide strateegilisse doktriini;
19. nõustub eesmärgiga tugevdada Euroopa sammast NATOs, et suurendada strateegilist täiendavust, korraldades Euroopa liitlaste ja partnerite vahel rohkem ja suuremas ulatuses NATO täiendkoolituskursusi, tagamaks, et liikmesriigid kaotavad operatsioonivõime ja tegevustõhususe vallas lünga Ameerika Ühendriikidega; rõhutab, et ELi operatsioonivõime arendamine võib käia käsikäes ELi ja NATO koostöö süvendamisega;
20. rõhutab, et asümmeetriliste riikidevaheliste ohtude esilekerkimine hägustab üha enam välis- ja sisejulgeoleku ning sõjalise ja mittesõjalise julgeoleku vahelist erinevust ning et selline muutuv maastik nõuab terviklikku ja kohandatavat ELi tasandi lähenemisviisi julgeolekule; rõhutab, et liikmesriikide kaitsekulutuste suurendamine peaks täiendama ELi üldist julgeolekustrateegiat, mis peab arenema vastavalt strateegilises keskkonnas esinevatele muutustele;
21. tunnistab, et Ukraina sõjaliseks toetamiseks tehtavate pingutuste koordineerimisel ja juhtimisel ning seda mitte ainult relvade, laskemoona ja varustuse, vaid ka luure- jm andmete hankimisel, on olnud suurim osa NATO-l ja selle juhtivatel liikmesriikidel, näiteks USA-l ja Ühendkuningriigil; on seisukohal, et Venemaa jätkuv agressioonisõda on järjekordne tõend selle kohta, et Euroopa julgeoleku seisukohast kõige olulisemad riigid on endiselt Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, sest sõja tõttu tuleb endiselt pidevalt esile see, et ELi julgeoleku- ja kaitsesüsteemis on suuri struktuurseid puudusi ning võimetes lubamatuid puudujääke;
22. rõhutab vajadust tagada Musta mere piirkonna julgeolek, aidates kaasa Ukraina mereala demineerimisele, ning julgustada liikmesriike pakkuma sellega seoses ühist väljaõpet, pöörates erilist tähelepanu meremiinitõrjemeetmete väljaarendamisele ja elutähtsa merepõhjataristu kaitsele;
23. rõhutab merekaablite tähtsust ja väljendab sellega seoses muret hiljutiste Läänemerel toimunud kaablikahjustuste pärast, mis tekitavad muret hübriidsõja taktika ning eelkõige riigi toetatud sabotaaži usutava eitatavuse pärast; tuletab meelde, et Venemaa mereväe suurenenud kohalolek Euroopa vetes, sealhulgas varilaevastiku kaudu, rõhutab merepõhjataristu haavatavust; rõhutab vajadust laiendada NATO ja ELi mereväe koordineerimist patrullide paigutamiseks Läänemerele, tõhustada seire- ja kaitsevõimet, suurendada investeeringuid merealustesse seiretehnoloogiatesse ning tugevdada partnerlusi erasektori telekommunikatsiooni- ja energiaettevõtjatega et seirata merealuseid ohte reaalajas;
24. julgustab liikmesriike pakkuma Euroopa kaitsesektori VKEdele spetsiaalseid võimalusi, et nad saaksid osaleda pakkumismenetluses näiteks selliste meetmete abil, mille eesmärk on koostada eelnevalt heakskiidetud ettevõtjate nimekiri, hõlbustada kiiremat kaasamisprotsessi, kaasata hankeprotsessi börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid ettevõtteid, kes investeerivad VKEdesse, toetada VKEde kasvu inkubeerimise ja kapitaliinvesteeringute abil, vähendada lepingute sõlmimise keerukust ja teha sisemisi jõupingutusi lepingu üksikasjade käsitlemiseks kuluva aja muutmiseks;
25. julgustab liikmesriike toetama oma kaitse-eelarvetes siduvaid kohustusi, millega tagatakse minimaalsed kulutused teadus- ja arendustegevusele, tagamaks, et VKEde kaasamist ja tsiviilturule ülekanduvat mõju saaks reaalselt toetada;
26. rõhutab, et liikmesriikide kaitsevalmiduse eesmärke tuleks edendada ka partnerluste kaudu ning võimaluse korral seada prioriteediks Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi integreerimine laiemasse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisesse ja tööstuslikku baasi ning Atlandi-ülesesse kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstuskoostöösse, pöörates erilist tähelepanu droonide ja laskemoona ühisele arendamisele;
27. toetab selliseid algatusi nagu ELi määrus laskemoona tootmise toetamise kohta (ASAP), nii et need toimiksid standardina, et aidata suurendada meie relvajõudude jaoks vajalikku laskemoona ja võimekust, kasutades ASAPi alusena usaldusväärsete ja tõhusate mitut valdkonda hõlmavate tavajõudude, raketitõrjevahendite, kosmosealase toe, droonide arendamise ja mitmesuguste muude oluliste võimete ühendamiseks, nagu on kirjeldatud Euroopa Kaitseagentuuri võimearendusplaanis;
28. rõhutab, et valge raamat peab sisaldama ülevaadet institutsioonilistest reformidest, millega tugevdatakse hankereeglite ja intellektuaalomandi raamistike muudatusi ning võimendatakse maksusoodustusi kaitsealase innovatsiooni edendamiseks; rõhutab, et kõik sellised muudatused tuleb kavandada selleks, et tagada liikmesriikide relvasüsteemide hanke- ja juhtimisprotsessi kiirus ja tõhusus;
29. julgustab kiiresti rahastama sõjaväelist liikuvust viisil, mis tagab kahesuguse kasutusega sõjalise ja tsiviilotstarbelise taristu ajakohastamise, aitab kaasa ELi kaitsevõimele ja loob täielikult toimiva sõjalise Schengeni ala; rõhutab, et sellised investeeringud toovad märkimisväärset majanduslikku ja julgeolekualast kasu; kutsub komisjoni üles järgima Euroopa Kontrollikoja 2025. aasta eriaruandes sõjaväelise liikuvuse kohta esitatud soovitusi ja omistama kahesuguse kasutusega projektide valimise protsessis suuremat tähtsust sõjalise aspekti hindamisele;
30. rõhutab, et sõjaväeline liikuvus nõuab selliste regulatiivsete kitsaskohtade kõrvaldamist, mis takistavad võimete rakendamist ja piiravad investeeringuid, mida on vaja kaitsevõime ajakohastamiseks ja sõjaväelise liikuvuse parandamiseks; rõhutab seetõttu, et takistuste kõrvaldamine, voogude seire kasutuselevõtt ja piiriüleste ohtudega tegelemise süsteemide optimeerimine on otsustava tähtsusega ja seda tuleb valges raamatus kajastada;
31. nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks rahastamist, millega tagatakse, et taristu arendamise eesmärkides, eelkõige idatiival, seatakse prioriteediks juurdepääsu ja tegevuse takistamise võimekus ning tsiviil-sõjaline riskasutus;
32. toetab tööstuse tugevdamise algatusi, millest saavad kasu VKEd või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ning mis annavad panuse uute piiriülese koostöö vormide loomisse või hõlmavad uue taristu, rajatiste või tootmisliinide loomist või kriisi korral oluliste toodete jaoks uue tootmisvõimsuse loomist või olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamist;
33. julgustab liikmesriike seadma prioriteediks selle, et enne lähetamist oleks idatiiva toetuseks kohal personal ja olemas piisav võimekus, samuti jätkuväed ja kiire siirmisvõime, mis tagab mõjusa piirijulgeoleku ja heidutuse nii hübriidsõja kui ka Venemaa sõjaliste manöövrite vastu;
34. rõhutab Arktika strateegilist tähtsust ELi kaitseraamistikus, rõhutades vajadust tugevdada heidutus- ja kaitsevõimet tihedas koostöös NATOga; rõhutab, et see koostöö on hädavajalik, et tegeleda Venemaa ja Hiina tegevusest tuleneva süveneva militariseerimise ja ressursikonkurentsiga piirkonnas ning tasakaalustada nende laienevat mõju ja sõjalist kohalolekut;
35. julgustab liikmesriike tagama tihedama koostoime riiklike ühiste koolitus- ja hindamiskeskustega idapartnerluse riikides, tagades samal ajal liikmesriikide laialdase esindatuse ÜJKP missioonidel kogu idapartnerluse piirkonnas, ning ergutama nendes missioonides rohkem osalema ELi mittekuuluvaid riike, eelkõige neid, kes on võõrustanud edukalt lõpule viidud ÜJKP missioone;
36. on seisukohal, et avakosmos on järjest enam vaidlusi tekitav valdkond, kosmost kohandatakse üha enam sõjaliseks kasutuseks, kosmosejulgeolek muutub aina kriitilisemaks ja vaidlusaluseks küsimuseks ning kiireneb ka kosmosetaristu militariseerimine; rõhutab vajadust seada esikohale kosmose kaitse ja julgeolek, mis on Euroopa kaitse oluline osa, ning rõhutab, kui oluline on tagada Euroopa kosmosealane võimekus ja taristu nii maismaal kui ka orbiidil, et tagada pidev ja turvaline juurdepääs andmetele ja sidevahenditele;
37. tunnistab, et kujunemisjärgus murrangulistel tehnoloogiatel, nagu kvantarvutus ja tehisintellekt, on tähtis roll meie tulevastes suhetes Venemaa ja Hiinaga, ning nõuab, et kõigis ÜJKP missioonides ja operatsioonides suurendataks Euroopa vastupanuvõimet kujunemisjärgus murrangulistele tehnoloogiatele;
38. on seisukohal, et lähiaastatel põimuvad hübriidohtudes süstemaatiliselt infosõda, kiired lahingumanöövrid, massiline kübersõda ja kujunemisjärgus ning murrangulised tehnoloogiad merepõhjast kosmoseni koos kasutuselevõetud täiustatud õhuhingamis- ja kosmosepõhiste järelevalve- ja rünnakusüsteemidega, mida kõike võimaldab täiustatud tehisintellekt, kvantarvutus, üha „intelligentsemad“ drooniparve tehnoloogiad, küberründevõimekus, ülehelikiirusega raketisüsteemid ning nanotehnoloogia ja biosõda;
39. rõhutab tsiviilkaitse ja valmisoleku tähtsust keskpikas ja pikas plaanis, sealhulgas vajadust luua piisav tsiviilkaitsetaristu ja planeerimine hädaolukordadeks; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused tagaksid selleks vajalikud investeeringud, ja et EIPs loodaks sihtotstarbeline investeeringute tagamise programm kriisikindluse ja tsiviilkaitsetaristu jaoks;
40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, eelkõige komisjoni presidendile, kaitse ja kosmose volinikule ning teistele pädevatele volinikele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile, NATO parlamentaarse assamblee presidendile, ELi julgeoleku- ja kaitseasutustele ning liikmesriikide ja partnerriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 331, 14.12.2017, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2017/2315/oj.
- [2] ELT L 170, 12.5.2021, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/697/oj.
- [3] ELT L 185, 24.7.2023, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1525/oj.
- [4] ELT L, 2023/2418, 26.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2418/oj.
- [5] ELT C, C/2025/815, 6.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/815/oj.