RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU PROJEKT

7.6.2006

suuliselt vastatava küsimuse B6‑0033/2006 alusel
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Jo Leinen
põhiseaduskomisjoni nimel
Järgmised sammud järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle

B6‑0327/2006

Euroopa Parlamendi resolutsioon järgmiste sammude kohta järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut;

–  võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni põhiseaduse lepingu kohta[1];

–  võttes arvesse 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu lõpetamisel vastu võetud riigipeade ja valitsusjuhtide 18. juuni 2005. aasta deklaratsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri 2005. aasta kohtumise järeldusi;

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.  arvestades, et mõnedes liikmesriikides on algatatud tõsine arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemal, kaasates nii poliitilisi osalejaid kui ka kodanikke, kuid täielikku arutelu kogu liidus ei ole algatatud, eelkõige ei toimu arutelu liikmesriikides, mis ei ole põhiseaduse lepingut veel ratifitseerinud;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu institutsioonid annavad arutelusse oma panuse, korraldades avalikke arutelu foorumeid, sealhulgas online-foorumeid nii töökohtades kui ka valitud kohtades liikmesriikides, kuid praegune plaan D ei ole liidu laiema avalikkuseni veel jõudnud;

C.  arvestades, et 8. ja 9. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi liikmete ja liidu liikmesriikide riiklike parlamentide liikmete vahel toimunud ühiskohtumine avas arutelus parlamentidevahelise mõõtme;

D.  arvestades, et on väga vajalik, et kõnealune arutelu jõuaks kõikide liikmesriikide kodanikeni ja eriti nende liikmesriikide kodanikeni, kus ei ole veel põhiseaduse lepingut ratifitseeritud ja kus enne seda kavatsetakse korraldada rahvahääletus;

E.  arvestades, et 9. mail 2006. aastal kiitis põhiseaduse lepingu heaks Eesti parlament ja loodetavasti teeb seda varsti Soome;

F.  arvestades, et see tähendab põhiseaduse lepingu ratifitseerinud riikide arvu suurenemist 16ni, samas kui kaks riiki ei saa seda teha rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu ning teised kahtlevad ratifitseerimisprotsessi alustamises või jätkamises seisukohtade lahknevuse tõttu, mille tagajärjeks on ratifitseerimisprotsessi takerdumine enamikus järelejäänud liikmesriikides,

1.  kinnitab nii oma kohustust saavutada Euroopa Liidu jaoks põhiseadust puudutav kokkulepe asjatult viivitamata kui ka oma heakskiitu Euroopa põhiseaduse lepingule;

2.  hoiatab püüete eest ütelda lahti lepinguga seotud üldisest kompromisslahendusest, sest see seaks küsimärgi alla kogu Euroopa poliitilise projekti ja tekitaks ohu nõrgestatud ja lõhenenud liidu näol;

3.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles siirduma järelemõtlemisperioodist analüüsiperioodi, mis kestaks 2007. aasta keskpaigani, et jõuda hiljemalt 2007. aasta teise poole lõpuks selge ettepanekuni, kuidas jätkata põhiseaduse lepinguga;

4.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles taotlema liikmesriikidelt selgeid kohustuste võtmisi selles osas, millisel moel ja milliste vahenditega plaanitakse järelejäänud järelemõtlemisperioodil tegutseda ning kuidas liikmesriigid kavatsevad Euroopa tulevikku käsitlevat avalikku arutelu süvendada;

5.  palub komisjonil kohandada plaani D järelemõtlemisperioodi teise osaga ja pakkuda kavandatud tegevuste katteks piisavaid rahalisi vahendeid;

6.  kutsub Euroopa Ülemkogu üles kutsuma liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerimisprotsessi lõpetanud, leidma järelemõtlemisperioodi lõpuks usutavaid stsenaariume selle kohta, kuidas nad kavatsevad küsimusega edasi minna;

7.  teeb ettepaneku, et Euroopa Ülemkogu arendaks välja sobiva raamistiku, mis võimaldaks, niipea kui poliitiline kalender seda lubab, konkreetse dialoogi toimumist nende riikide esindajatega, kus põhiseaduse lepingut käsitleva rahvahääletuse tulemus oli negatiivne, et arutleda, kas ja millistel tingimustel oleks nendel riikidel võimalik ratifitseerimisprotsessi jätkata;

8.  kutsub komisjoni üles kinnitama oma toetust sellele lähenemisele ja esitama Euroopa Ülemkogule lähenemist parimal võimalikul viisil rakendavat „teekaarti”;

9.  juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et põhiseaduslik kord on hädavajalik, et muuta põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, kehtestada Euroopa demokraatia ning saavutada paremini toimiv ja sotsiaalsem liit;

10.  kutsub komisjoni üles koostama uurimust kulude kohta, mis tulenevad asjaolust, et põhiseaduse leping ei jõustu 1. novembril 2006, nagu algselt loodeti;

11.  teeb 8.–9. mail 2006. aastal Brüsselis liidu liikmesriikide riiklike parlamentide liikmetega toimunud arutelude tulemustest järgmised järeldused:

• a)kinnitust on leidnud vajadus jätkata Euroopa Liidu põhiseaduslikku protsessi, mis rajaneb rahu ja solidaarsuse põhimõtetel ning teistel ühistel väärtustel;
• b)on selge, et liidu liikmesriigid ei suuda üksi toime tulla oluliste poliitiliste väljakutsetega, mis Euroopa ees seisavad;
• c)on üldtuntud tõsiasi, et põhiseaduse leping pakuks Euroopa Liidule nende väljakutsetega toime tulemiseks sobivat raamistikku;
• d)vaja on põhjalikumat analüüsi, et pakkuda võimalust koostada 2007. aasta jooksul ettepanekud, mis peaksid viima lahenduseni enne järgmiseid Euroopa valimisi;
• e)põhiseaduslikku protsessi käsitlev parlamentidevaheline dialoog, milles Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid on partnerid, on väga oluline ning seda tuleb jätkata; tunneb heameelt Soome parlamendi esimehe teadaande üle, et 2006. aasta detsembris toimub teine parlamentaarne foorum;
• f)juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa Parlamendi ettepanekutele, et parlamentaarsete foorumite arutelud korraldatakse viisil, mis võimaldaks tõhusa ja elava suhtlemise toimumist;

12.  kinnitab veelkord oma eesmärki saavutada vajalik põhiseaduse kokkulepe selleks ajaks, kui liidu kodanikud kutsutakse osalema 2009. aastal Euroopa valimistel;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88.