Resolutsiooni ettepanek - B6-0021/2007Resolutsiooni ettepanek
B6-0021/2007

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

20.12.2006

vastavalt kodukorra artiklile 91
Esitaja(d): arengukomisjon
Puutumatute inimõiguste olukord Indias

Menetlus : 2007/2505(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0021/2007
Esitatud tekstid :
B6-0021/2007
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B6‑0021/2007

Euroopa Parlamendi resolutsioon puutumatute inimõiguste olukorra kohta Indias

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 18. detsembril 2006. aastal toimunud kuulamist arengukomisjonis;

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ELi majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga (A6–0256/2006), arengukomisjoni arvamust kõnealuse raporti kohta (2006/2034(INI) ja parlamendi 2000., 2002., 2003. ja 2005. aasta raporteid;

–  võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 22. augustil 2002. aastal vastu võetud XXIX üldist soovitust (päritoluline diskrimineerimine) ning 48. meedet, mida lepingupooled peavad võtma;

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste edendamise ja kaitse allkomisjoni korraldatud uuringut, mille käigus koostatakse põhimõtted ja suunised „tööalase ja päritolulise diskrimineerimise” kaotamiseks ning võttes teadmiseks tööalase ja päritolulise diskrimineerimise küsimustega tegeleva eriraportööri esialgset aruannet;

–  võttes arvesse India põhiseaduse erinevaid sätteid puutumatute õiguste kaitseks ja edendamiseks, mis mõjutavad vähemalt 167 miljonit inimest, ning käsitlevad puutumatuse põhimõtte kaotamist, kastipõhise diskrimineerimise keelustamist, võrdseid võimalusi riiklikes ettevõtetes töötades ning haridus-, tööhõive- ja poliitikaalane toetust kvootide kaudu riiklikes asutustes ja poliitilistes esindusorganites; võttes arvesse mitmeid õiguslikke meetmeid, millega nõutakse puutumatuse põhimõtte ja kastipõhise diskrimineerimise kõige hullemate vormide kaotamist, sealhulgas võlaorjuse, roojase töö tegemise ja puutumatute vastu suunatud hirmutegude kaotamist;

–  võttes arvesse riiklikku inimõiguste komisjoni, kastisüsteemi käsitlevaid riiklike ja siseriiklike komisjone ja riiklikku Safai Karamchari komisjoni (tegeleb roojase töö probleemiga);

–  arvestades, et India on maailma suurim demokraatliku korraga riik, kus valimiste korral on kõik võrdsed, India eelmine president kuulus puutumatute hulka sarnaselt mitmete ministritega; arvestades, et hinduismis on koolkondi, kes ei pea kastipõhist diskrimineerimist ja eraldatust oma usule omaseks;

–  arvestades, et puutumatuid ja nendega sarnaseid inimrühmi leidub ka Nepaalis, Pakistanis ja Bangladeshis;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 91 ja artikli 90 lõiget 4,

A.  arvestades, et India riiklik inimõiguste komisjon on teatanud, et registreeritud kaste ja registreeritud hõime käsitleva õigusakti (hirmutegude ennetamine) rakendamine ei vasta nõuetele ning arvestades, et komisjon on avaldanud mitmeid soovitusi kõnealuse probleemiga tegelemiseks;

B.  arvestades, et kuigi iga päev registreeritakse ametlikult 27 puutumatute vastu toime pandud kuritegu, keelab politsei puutumatutel tihti jaoskonda siseneda, keeldub nende juhtumite registreerimisest ja kasutab puutumatute suhtes karistamatult piinamist;

C.  arvestades, et kuigi puutumatud tihti ei teata kuritegudest, kartes valitsevate kastide survet, tõestab ametlik politseistatistika, et viimase viie aasta jooksul tapetakse keskmiselt 13 puutumatut nädalas, iga nädal süüdatakse viie puutumatu kodu või vara ning kuus puutumatut röövitakse, kolm puutumatute hulka kuuluvat naist langevad iga nädal vägistamise ja 11 puutumatut peksmise ohvriks ning iga 18 minuti järel langeb puutumatu kuriteo ohvriks[1];

D.  arvestades, et hiljutine India maapiirkondade puutumatuid käsitlev uuring[2], mis hõlmas 565 küla 11 osariigis tuvastas, et segregatsioonist ja kastisüsteemist tingituna keeldusid tervishoiutöötajad külastamast puutumatute kodusid 33% küladest, puutumatuid ei lubatud politseijaoskonda 27,6% küladest, 37,8% riigikoolides pidid puutumatute lapsed söömise ajal istuma eraldi, 23,5% küladest ei jõudnud puutumatuteni post ning 48,4% küladest puudus puutumatutel juurdepääs veele;

E.  arvestades, et pooled India puutumatute kasti kuuluvatest lapsed kannatavad alatoitumise käes, 21% on „tõsiselt alakaalulised” ja 12% sureb enne viiendat eluaastat[3];

F.  arvestades, et puutumatuse põhimõtte tõttu koolides on puutumatute laste koolist väljalangemise ja kirjaoskamatuse tase tunduvalt kõrgem kui tavaelanikkonna hulgas, „kirjaoskuse lõhe” puutumatute ja mitte-puutumatute vahel ei ole märkimisväärselt muutunud alates India iseseisvumisest ning India maapiirkondades on kirjaoskuse tase puutumatute naiste hulgas ainult 37,8%[4];

G.  arvestades, et puutumatute kasti ja hõimude hulka kuuluvad naised on India vaesematest vaesemad, seisavad silmitsi kastipõhise ja soopõhise topelt diskrimineerimisega India kõigis eluvaldkondades, nad kannatavad füüsiline puutumatuse vastu suunatud jõhkrate rünnakute, sealhulgas vägistamise all domineerivatesse kastidesse kuuluvate isikute poolt ning nad on sotsiaalselt eraldatud ja neid kasutatakse majanduslikult ära;

H.  arvestades, registreeritud kastide probleemiga tegelev riiklik komisjon on täheldanud valitsuse registreeritud kastidele suunatud üksikasjalik kava raames puutumatute heaolule ja arengule eraldatavate assigneeringute alakulu ja vahendite ebapiisavat eraldamist;

I.  arvestades, et puutumatuid kasutatakse võlaorjuse ja sunniviisilise töö korral ning neid diskrimineeritakse töö- ja kinnisvaraturul, tarbimis-, kapitali- ja krediiditurul; neile makstakse vähem palka ning nende tööpäev on pikem, palk makstakse välja hilinemisega ning nende suhtes kasutatakse sõnalist ja füüsilist vägivalda;

1.  tervitab India põhiseaduse erinevaid sätteid, millega kaitstakse ja edendatakse puutumatute õigusi; märgib siiski, et vaatamata nendele sätetele on puutumatute õigusi käsitlevate seaduste rakendamine ebapiisav ning hirmuteod, puutumatus, kirjaoskamatus, ebavõrdsed võimalused, roojased tööd, palkade vähemmaksmine, võlaorjus, laste töö ja maa puudus on jätkuvalt India puutumatute probleemideks;

2.  väljendab muret kuna kõnealuste kuritegude sooritajad mõistetakse harva süüdi ja kutsub India valitsust üles parandama kriminaalkohtusüsteemi, et tõhustada puutumatute vastu suunatud kuritegude sooritajate süüdistusasjade registreerimist, suurendada nende süüdimõistmist ning märkimisväärselt vähendada kohtumenetluse aega; ja võtta erimeetmeid puutumatute naiste kaitseks;

3.  tervitab hiljutist laste töö kasutamise keelustamist koduteenijatena, tänavaäärsetes söögikohtades, restoranides, teemajades jne ning nõuab tungivalt, et India valitsus võtaks edasisi meetmeid igasuguse laste töö täieliku keelustamise kohta;

4.  palub India valitsusel võtta kiireid meetmeid, et tagada puutumatutele võrdne juurdepääs politseijaoskondadele ja teistele avalikele asutustele ja objektidele, sealhulgas nendele, mis on seotud riigi demokraatliku struktuuriga nagu küla keskused (panchayat) ja hääletamiskabiinid;

5.  kiidab heaks fiskaalpoliitika, mida järgisid India planeerimiskomisjon ja erinevad ministeeriumid puutumatute heaolu ja arengule eraldatavate vahendite puhul ja palub India valitsusel tagada puutumatute heaolule ja arengule suunatud poliitika ja eelarveliste vahendite täielik ja ajaliselt määratletud rakendamine, sealhulgas registreeritud kastidele suunatud üksikasjaliku kava täielik rakendamine;

   nõuab tungivalt, et India valitsus teeks edasist koostööd asjakohaste ÜRO inimõiguste organitega kastipõhise diskrimineerimise tõhusaks kaotamiseks, sealhulgas rassilise diskrimineerimise likvideerimise komiteega ja ÜRO eriraportööridega, kes on määratud koostama tööalase ja päritolulise diskrimineerimise kaotamiseks mõeldud põhimõtteid ja suuniseid;

7.  kutsub India valitsust üles ratifitseerima ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni ning võtma ennetusmeetmeid vähendamaks puutumatute piinamist, võtma õiguslikke meetmeid, et tunnistada piinamine Indias kuriteoks, võtma karistusmeetmeid andmaks kohtu alla piinamises osalenud politseinikke, pakkuma rehabilitatsiooni ja kompensatsiooni piinamise ohvritele ning töötama välja sõltumatu kaebuste esitamise süsteem piinamisohvritele, millele puutumatud omavad juurdepääsu;

8.  väljendab muret, et EL ei tee piisavalt sisukat koostööd India valitsusega, eelkõige ELi - India tippkohtumiste raames kastipõhise diskrimineerimise alal;

9.  nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon tõstataksid kastipõhise diskrimineerimise küsimuse ELi - India tippkohtumistel ning teiste kohtumiste käigus poliitilise, inimõigustealase, kodanikuühiskonna, arengu ja kaubandusdialoogi osana ja teavitaksid asjakohaseid komisjone nende dialoogide käigus saavutatud edusammudest ja tulemustest;

10.  nõuab tungivalt, et ühismeetmete Euroopa poolsed liikmed arendaksid kastipõhist diskrimineerimist käsitlevat dialoogi inimõigusi ja demokraatiat, sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat ja arengualast koostööd käsitlevate arutluste käigus;

11.  kordab oma ootust, et ELi arenguprogrammid Indias sisaldavad erimeetmeid, mis tagavad, et vähemused, nagu puutumatud ja India hõimurahvad ning teised marginaalsed kogukonnad, hõimud ja kastid saaksid seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega ületada neid ülejäänud elanikkonnast lahutava suure lõhe;

12.  tuletab meelde oma nõudmist, et nõukogu ja komisjon seaksid prioriteediks võrdsete võimaluste edendamise ELis asuvates erasektori ettevõtetes ning julgustaksid neid ettevõtteid rakendama „Ambedkari põhimõtteid’(majanduslikku ja sotsiaalset tõrjutust käsitlevad tööhõive ja lisapõhimõtted abistamaks välisinvesteerijaid Lõuna-Aasias kastipõhise diskrimineerimisega toimetulekul);

13.  tervitab ELi võetud kohustust arendada inimõiguste edendamise ja kaitse allkomisjoni põhimõtteid ja suuniseid tööalase ja päritolulise diskrimineerimise kaotamiseks ja nõuab tungivalt komisjoni ja nõukogu poolset edasist toetust;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, presidendile, India valitsusele ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste edendamise ja kaitse allkomisjoni esimeestele, Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile, UNICEFile, Maailmapangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile.