Resolutsiooni ettepanek - B6-0028/2007Resolutsiooni ettepanek
B6-0028/2007

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    16.1.2007

    nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
    vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
    Esitaja(d): Hélène Flautre, Raül Romeva i Rueda ja Cem Özdemir
    fraktsiooni Verts/ALE nimel
    Viie Bulgaaria meditsiiniõe ja Palestiina arsti vangistamine ja kohtuprotsess seoses 1999. aastal Banghāzī lastehaiglas toimunud HIV/AIDSi juhtumiga

    Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0024/2007

    Menetlus : 2006/2676(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B6-0028/2007
    Esitatud tekstid :
    B6-0028/2007
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    B6‑0028/2007

    Euroopa Parlamendi resolutsioon viie Bulgaaria meditsiiniõe ja Palestiina arsti vangistamise ja kohtuprotsessi kohta seoses 1999. aastal Banghāzī lastehaiglas toimunud HIV/AIDSi juhtumiga

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse 1998. aastal vastu võetud suuniseid ELi poliitika kohta kolmandate riikide suhtes surmanuhtluse küsimuses;

    –  võttes arvesse Euroopa Liidu aastaaruandeid inimõiguste kohta, eelkõige 2005. ja 2006. aasta aruannet;

    –  võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone Bulgaaria ühinemise kohta ELiga ning eelkõige 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni (lõige 25), 15. detsembri 2005. aasta resolutsiooni (lõige 32) ja 13. aprilli 2005. aasta resolutsiooni (lõige 39);

    –  võttes arvesse asjakohaseid nõukogu järeldusi;

    –  võttes arvesse nõukogu eesistuja 2005. ja 2006. aasta detsembri aruandeid Euroopa Ülemkogule ELi ja Vahemere piirkonna riikide strateegilise partnerluse rakendamise kohta;

    –  võttes arvesse parlamendi kõiki varasemaid resolutsioone selles küsimuses;

    –  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

    A.  arvestades, et 9. veebruaril 1999 vahistasid Liibüa ametivõimud hulga Bulgaaria meditsiinitöötajaid, kes töötasid Banghāzīs Al-Fateh’ haiglas, ning arvestades, et 7. veebruaril 2000 algas Liibüa rahvakohtus protsess kuue Bulgaaria kodaniku, ühe palestiinlase ja üheksa liibüalase üle, keda süüdistati 393 lapse tahtlikus nakatamises HI-viirusega, ja et vandenõusüüdistus hiljem tühistati;

    B.  arvestades. et 6. mail 2004 mõistis kohus viis Bulgaaria meditsiiniõde ja Palestiina arsti surma mahalaskmise läbi; arvestades, et 25. detsembril 2005 langetas Liibüa ülemkohus otsuse surmaotsust käsitleva edasikaebuse kohta ning nõudis uut kohtuprotsessi; arvestades, et uus kohtuprotsess algas 11. mail 2006 ning 19. detsembril 2006 kinnitati surmaotsused;

    C.  arvestades kindlaid tõendeid, et kostjaid on vanglas piinatud, et neilt valetunnistusi välja pressida; arvestades, et kostjate õigusi on ka muul viisil korduvalt jõhkralt rikutud;

    D.  arvestades, et 2003. aastal esitasid tunnustatud rahvusvahelised HIV/AIDSi eksperdid vastuseks Liibüa ametiasutuste nõudmisele aruande, milles on jõutud kindlale järeldusele, et HI-viiruse levik oli tingitud haiglasisesest nakatumisest, mis algas enne seda, kui süüdistatavad Liibüasse saabusid; arvestades, et hiljutised artiklid sisaldavad kindlaid teaduslikke tõendeid Banghāzī infektsiooni päritolu ja aja kohta; arvestades, et kõik need kindlad tõendid süüdistatavate süütuse kohta on jäetud tähelepanuta ja arvesse võtmata;

    E.  arvestades, et novembris 2004 käivitas EL „Banghāzī HIV tegevuskava”, mis hõlmab tehnilist ja meditsiinilist abi nakatunud lastele ja nende peredele, samuti toetust Liibüa ametiasutustele AIDSi vastases võitluses; arvestades, et ühenduse eelarvest on eraldatud kava rahastamiseks 2 miljonit eurot; arvestades, et selle tegevuskava rakendamine on komisjoni ja ELi liikmesriikide toel edukalt käsil; arvestades, et suurt hulka nakatunud lapsi on ravitud liikmesriikide haiglates;

    F.  arvestades, et jaanuaris 2006. asutati Banghāzī rahvusvaheline sihtasutus kui mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, mille eesmärk on aidata arendada meditsiiniinfrastruktuuri Banghāzīs, parandada patsientide ravi ja osutada abi nende peredele,

    1.   tuletab meelde ELi seisukohta, et surmanuhtluse kaotamine aitab tõsta inimväärikust ja edendada inimõigusi; rõhutab samas, et nüüd on EL läinud kaugemale ning soovib surmanuhtluse kaotamist nii oma liikmesriikides kui ka kolmandates riikides;

    2.   mõistab hukka Liibüa kriminaalkohtu 19. detsembri 2006. aasta otsuse, millega mõisteti teist korda surma viis Bulgaaria meditsiiniõde – Kristijana Võltševa, Nasja Nenova, Valentina Siropulo, Valja Tšervenjaška ja Snežana Dimitrova – ning üks Palestiina arst, Ashraf al-Haiui, kes on Banghāzī haigla 1999. aasta HIV/AIDSi juhtumi tõttu juba kaheksa aastat vanglas veetnud;

    3.   märgib, et EL ei saa seda kohtuotsust aktsepteerida, ning usub, et asi saadetakse edasi kõrgemale asutusele, eesmärgiga leida kiiresti aus ja õiglane lahendus;

    4.   väljendab taas tõsist muret seoses süüdistatud isikute vastutusele võtmise aluse, neile vangistuses osaks saanud kohtlemise ja protsessi pikkade viivitustega;

    5.  rõhutab, et alates jaanuarist 2007 puudutab Banghāzī kohtuasi otseselt viit Euroopa Liidu kodanikku;

    6.  väljendab oma täielikku solidaarsust Banghāzī HIV/AIDSi ohvritega ning märgib rahvusvahelise kogukonna poolt lastele abi andmiseks võetud meetmeid;

    7.   kutsub Liibüa asjaomaseid ametiasutusi üles astuma vajalikke samme surmaotsuse läbivaatamiseks ja tühistamiseks ning avama teed juhtumi kiireks lahendamiseks humanitaarsel alusel, täites sellega tingimused Liibüa suhtes aetava ühise poliitika jätkamiseks;

    8.   palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel anda jätkuvalt abi HIV tegevuskava rakendamiseks ning toetada Banghāzī rahvusvahelist sihtasutust, et leevendada nakatunud laste ja nende perede kannatusi ning aidata Liibüa ametiasutustel ära hoida HI-viiruse levikut riigis ja selle vastu võidelda;

    9.  palub komisjonil ja nõukogul edasiste negatiivsete arengute puhul kaaluda Liibüa suhtes aetava ühise poliitika läbivaatamist kõikides asjakohastes valdkondades, nagu liit seda vajalikuks peab;

    10.  palub komisjonil ja nõukogul teavitada parlamenti selle juhtumiga seotud arengutest;

    11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Liibüa valitsusele, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.