RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
24.1.2007
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Joseph Daul, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Elmar Brok, Antonio Tajani, Simon Coveney, Piia-Noora Kauppi
fraktsiooni PPE-DE nimel
Algatus üleüldise moratooriumi kehtestamiseks surmanuhtlusele
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0032/2007
B6‑0035/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon algatuse kohta üleüldise moratooriumi kehtestamiseks surmanuhtlusele
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone surmanuhtlusele üleüldise moratooriumi kehtestamiseks ja eelkõige 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni[1];
– võttes arvesse ÜRO erinevate asutuste ja eelkõige selle inimõiguste komisjoni resolutsioone hukkamiste suhtes moratooriumi kehtestamise kohta;
– võttes arvesse EL avaldusi sellise moratooriumi kehtestamise toetuseks;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit on 6. juunil 1998. aastal Luksemburgis toimunud Euroopa Ülemkogul vastu võetud poliitilistes suunistes surmanuhtluse kohta otsustanud tegutseda rahvusvahelistes organisatsioonides surmanuhtlusele üleüldise moratooriumi kehtestamise ja sobiva aja jooksul nimetatud karistuse kaotamise nimel;
B. olles sügavas mures hukkamisohu tõttu, mis ähvardab tuhandeid inimesi üle kogu maailma, kuid samas lootusrikkas, kuna riikide arv, kus surmanuhtlus on kaotatud, on viimastel aastatel jätkuvalt suurenenud;
C. arvestades, et 27. juulil 2006. aastal võttis Itaalia parlamendi saadikutekoda ühehäälselt vastu resolutsiooni, milles nõuti Itaalia valitsuselt, et see "esitaks järgmise ÜRO Peaassamblee käigus ja pärast EL partneritega konsulteerimist – kuid ilma ühehäälsuse nõudeta – resolutsiooni ettepaneku üleüldise moratooriumi kehtestamiseks surmanuhtluse suhtes kaotamaks hukkamised terves maailmas";
D. arvestades, et 9. jaanuaril 2007. aastal otsustasid Itaalia valitsus ja Euroopa Nõukogu ühendada jõupingutused ja teha ÜRO Peaassambleel algatuse üleüldise moratooriumi kehtestamiseks surmanuhtluse suhtes, kaotamaks hukkamised terves maailmas,
1. toetab otsustavalt Itaalia parlamendi saadikutekoja ja valitsuse algatust, millel on ka Euroopa Nõukogu toetus;
2. palub nõukogu uuel eesistujal veekord astuda viivitamatult samme, et esitada ÜRO Peaassambleele resolutsiooni eelnõu hukkamiste suhtes üleüldise moratooriumi kehtestamiseks;
3. ergutab Euroopa Liitu ja liikmesriike tegema nii poliitiliselt kui diplomaatiliselt kõike endast olenevat, et tagada nimetatud resolutsioonile piisav toetus käimasoleval ÜRO Peaassambleel;
4. kutsub nõukogu eesistujat ja komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile esimesel aruteludele järgneval täiskogu istungil käimasoleval peaassambleel saavutatud tulemusi;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning kõigile ÜRO Peaassamblee liikmesriikidele.
- [1] ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 609.