RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
24.1.2007
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Eugenijus Maldeikis, Roberta Angelilli ja Eoin Ryan
fraktsiooni UEN nimel
Surmanuhtluse üldise moratooriumi algatus
B6‑0037/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon surmanuhtluse üldise moratooriumi algatuse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone surmanuhtluse üldise moratooriumi kohta, eriti 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni[1];
– võttes arvesse ÜRO erinevate organite, sealhulgas ÜRO inimõiguste komisjoni poolt vastu võetud resolutsioone surmanuhtluse moratooriumi kohta;
– võttes arvesse ELi avaldusi surmanuhtluse üldise moratooriumi toetuseks;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liit otsustas Euroopa Ülemkogu Luxembourgi kohtumisel 6. juunil 1998 vastu võetud suunistes surmanuhtluse küsimuses teha rahvusvahelistes organites tööd surmanuhtluse üldise moratooriumi kehtestamise ja surmanuhtluse võimalikult kiire kaotamise suunas;
B. arvestades, et 27. juulil 2006 kiitis Itaalia Saadikutekoda ühehäälselt heaks ettepaneku, milles kohustati Itaalia valitsust „esitama järgmisel ÜRO Peaassambleel pärast ELi partneritega konsulteerimist, kuid ilma et oleks vaja kõikide ELi liikmesriikide ühehäälset heakskiitu, ettepanekut võtta vastu resolutsioon surmanuhtluse üldise moratooriumi kehtestamiseks, et kaotada surmanuhtlus täielikult kogu maailmas”;
C. arvestades, et 9. jaanuaril 2007 otsustasid Itaalia valitsus ja Euroopa Nõukogu teha koostööd, et koguda võimalikult suur toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee algatusele surmanuhtluse täideviimise ülemaailmse moratooriumi kohta eesmärgiga kaotada täielikult surmanuhtlus,
1. võtab teadmiseks Itaalia Saadikutekoja algatuse, mida toetab Euroopa Nõukogu;
2. kutsub nõukogu eesistujat üles võtma meetmeid tagamaks, et ÜRO Peaassambleel peetakse arutelu surmanuhtluse üldist moratooriumit käsitleva resolutsiooni üle;
3. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid poliitilises ja diplomaatilises valdkonnas kõik võimaliku, et tagada sellele resolutsioonile ÜRO Peaassambleel kõige asjakohasem toetus;
4. palub nõukogu eesistujal ja komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti ÜRO Peaassambleel saavutatud tulemustest esimesel võimalikul täiskogu istungil pärast arutelude lõppu;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile ja kõikidele ÜRO Peaassamblee liikmesmaadele.
- [1] ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 609.