RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

7.3.2007

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Vito Bonsignore, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Tokia Saïfi ja Simon Busuttil
fraktsiooni PPE-DE nimel
Euroopa – Vahemere piirkonna suhted

B6‑0094/2007

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa – Vahemere piirkonna suhete kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi;

–  võttes arvesse „neliku” 21. veebruari 2007. aasta avaldust;

–  võttes arvesse eesistujariigi Saksamaa programmi;

–  võttes arvesse 27.–28. novembril 2006 Tamperes toimunud välisministrite 8. konverentsi järeldusi;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu terrorismivastase strateegia dokumenti (30. novembri 2005. aasta dokument 14469/4/05) ja nõukogu 29. mai 2006. aasta ühist seisukohta terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta;

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726), teatist KOM(2003)0104, Euroopa naabruspoliitika strateegiadokumenti KOM(2004)0373 ning ettepanekut Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi loomise kohta (KOM(2004)0628);

–  võttes arvesse sisserände küsimuses toimunud konverentse, 10.–11. juulil 2006 Rabatis toimunud Euroopa – Aafrika konverentsi ja 22.–23. novembril 2006 Tripolis toimunud konverentsi;

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse 10. aastapäeva puhul 27.–28. novembril 2005 toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna tippkohtumise järeldusi;

–  võttes arvesse 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni „Tagasipöördumine Barcelona protsessi juurde”;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2;

–  võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni, millega loodi Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus,

A.  arvestades, et alates 1995. aastast on Barcelona protsess andnud raamistiku partnerlusele Vahemere põhja- ja lõunaranniku riikide ja rahvaste vahel;

B.  arvestades Vahemere piirkonna strateegilist tähtsust Euroopa Liidule ja vajadust kehtestada solidaarne Vahemere piirkonna poliitika, et vastata mitmele ühisele väljakutsele, nagu rahu, stabiilsus, terrorism ja julgeolek, vastastikune mõistmine, inimkaubitsemise vastane võitlus (sealhulgas salajane ja ebaseaduslik sisseränne) ning eesmärk luua ühine jõukas piirkond;

C.  arvestades, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse foorumi ümberkujundamine kolme komisjoniga Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarseks assambleeks (EMPA) tugevdab Euroopa – Vahemere protsessi parlamentaarset mõõdet ja et tal on edaspidi suurem demokraatlik vastutus; arvestades, et nimetatud uus organ peaks intensiivistama kahe piirkonna vahelist üldist dialoogi,

1.  on seisukohal, et on asjakohane ja vajalik tugevdada naabruse poliitilist mõõdet lõuna suunal, arvestades suuremaid raskusi Vahemere piirkonnaga loodud suhetes, mille osas Barcelona protsess tähistab olulist sammu;

2.  peab oluliseks, et poliitilist dialoogi täiendaks intensiivsem koostöö ning et Euroopa – Vahemere poliitika tõhustamiseks eraldataks poliitika eesmärkidele vastav eelarve;

3.  kinnitab veel kord vajadust anda partnerlusprotsessile uut hoogu eelkõige Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kui parlamentaarse tegevuse demokraatliku raamistiku taaselavdamise teel; on veendunud, et assambleele tuleb võimaldada vajalikud vahendid ja haldusstruktuurid, et tagada assamblee silmapaistvus ja tõhus toimimine;

4.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle anda Euroopa naabruspoliitikale temaatiline mõõde, jätkata vabakaubanduslepingute tugevdamist ja suurendada toetust reformidele, mis parandavad õiguskeskkonda ja investeerimiskliimat;

5.  on seisukohal, et Euroopa Liidu huvides on aidata kaasa oma naabrite demokraatlikule arengule ning et Euroopa naabruspoliitika areng sõltub suures osas naaberriikide ja -rahvaste tahtest jagada samu väärtusi, millel põhineb Euroopa Liit; nõuab, et Euroopa Liit toetaks aktiivsemalt kõnealustes riikides läbiviidavate vajalike poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide elluviimist;

6.  tervitab Liibüa tihedamat seotust Barcelona protsessiga ja ootab konkreetseid meetmeid, mis puudutavad Barcelona acquis’ lubatud vastuvõtmist, sest see võib tulevikus kaasa tuua selle kaasamise Euroopa naabruspoliitika protsessi;

7.  palub komisjonil määratleda paremini Euroopa naabruspoliitika ja taaskäivitatava Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse vaheline suhe;

LÄHIS-IDA

8.  kinnitab veel kord vajadust taaskäivitada Lähis-Ida rahuprotsess, võttes samas arvesse poliitilise ja humanitaarolukorra tõsidust;

9.  võtab teadmiseks uue Palestiina koalitsioonivalitsuse moodustamise ja tunneb heameelt Saudi Araabia algatuse üle, mis tehti 8. veebruaril 2007. aastal Mekas allkirjastatud lepinguga;

10.  palub kõnealusel valitsusel rahvusvahelise üldsuse poolt tunnustatud dialoogipartneriks saamiseks täita kolm kriteeriumit:

• -vägivallast loobumine;
• -Iisraeli riigi tunnustamine;
• -konflikti lahendamiseks allkirjastatud rahvusvaheliste kokkulepete aktsepteerimine;

11.  võtab teadmiseks 27.–28. novembril 2006. aastal Tamperes toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna välisministrite 8. konverentsi järeldused, eelkõige seoses poliitilise dialoogi ja julgeolekuga, ning kinnitab veel kord, et Lähis-Ida konflikti saab lahendada ainult kindla ja lõpliku rahulepingu üle tegevuskava kohaselt ja ilma eeltingimusteta läbi rääkides, võttes aluseks kahe demokraatliku, suveräänse ja elujõulise riigi rahumeelse kooseksisteerimise kindlate ja rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiride raames;

12.  on seisukohal, et Lähis-Ida konflikti lahendamine, mille tulemusena kaks riiki rahumeelselt koos eksisteeriks, tugevdaks märkimisväärselt piirkondlikku ja rahvusvahelist julgeolekut;

TERRORISM

13.  on seisukohal, et olenemata asjaoludest ei ole ükski terroriakt õigustatav ja seda ei saa põhjendada poliitiliste või usuliste eesmärkide taotlemisega ning et terrorismivastase võitlusega ei saa õigustada ühegi konkreetse kultuuri, ühiskonna ega religiooni häbimärgistamist;

14.  on veendunud, et poliitiline reaktsioon terrorismile peab põhinema kolmel elemendil:

• -kultuuridevahelise dialoogi süvendamine Euroopa – Vahemere piirkonnas, mis hõlmab kõiki oma ideid rahumeelsete vahenditega kaitsvaid liikumisi, eesmärgiga edendada vastastikust mõistmist, ühiseid väärtusi ja ühist tulevikuvisiooni;
• -jätkusuutlik ja õiglane majandusareng, mis peab kaasas käima demokratiseerimise ja hea valitsemistavaga kõigis maailma riikides ja eelkõige Euroopa – Vahemere piirkonnas;
• -terrorismivastast võitlust puudutava koostöö tugevdamine nii Vahemere piirkonna kui ka kogu maailma riikidega;

15.  soovitab Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse alasel ministrite konverentsil kavandada kohtumisi vähemalt kord aastas, et käsitleda terrorismivastast võitlust ja vaadata läbi terrorismivastase tegevusjuhendi rakendamine, ning kutsuda Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee nendel kohtumistel osalema;

16.  nõuab tungivalt, et kõik Barcelona protsessis osalevad liikmesriigid ja Euroopa Liidu spetsialiseeritud asutused vahetaksid teavet kahepoolselt ja piirkondlikul tasandil, et muuta terrorismivastane võitlus tõhusamaks, eelkõige toetades kaotatud või varastatud passe puudutavat teavet sisaldavat andmebaasi käsitleva ÜRO konventsiooni ratifitseerimist;

SISSERÄNNE

17.  tuletab meelde, et sisseränne on Euroopa – Vahemere piirkonna suhete oluline osa, ning rõhutab vajadust tõhustatud koostöö ja konstruktiivse dialoogi järele ühelt poolt liikmesriikide vahel ning teiselt poolt ELi liikmesriikide ja Vahemere piirkonna päritolu- ja transiidiriikide vahel; nõuab, et liikmesriikide vahel toimuks laiaulatuslik operatiivkoostöö ja tehnilise abi andmine piiride jälgimiseks ja FRONTEXi tegevuse tõhustamiseks, et vältida ebaseaduslikku sisserännet;

18.  ergutab sihtriikide parlamente ja valitsusi võtma vastu poliitikat, mille eesmärk on õpetada sisserändajatele vastuvõtjariigi keelt, vältides seega eraldumisprotsesse ja edendades sisserändajate tõelist integreerumist ja aktiivset panust kogukonda, mis neid on vastu võtnud;

19.  rõhutab, et ühtse sisserändepoliitikaga peab kaasnema integratsioonipoliitika, millega muu hulgas nähakse ette korrapärane integreerimine tööturgu, õigus haridusele ja koolitusele, juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning sisserändajate osalemine ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus;

20.  kutsub üles võtma vastu lähenemisviisi, mille aluseks on partnerluse põhimõte ja rändevoogude ühine juhtimine, et tõkestada ebaseaduslikku rännet ja takistada seda soodustavate maffiate tegevust;

21.  on seisukohal, et Euroopa naabruslepetes tuleks oluline osa pühendada kõigi naaberriikide ja Euroopa Liidu vaheliste piiride ühisele haldamisele, et tagada lisaks piiride julgeolekule ka piiriülese koostöö arendamine;

KULTUUR

22.  rõhutab, et uue Euroopa naabruspoliitika 2007.–2013. aasta tegevuskavas tuleks naabruspoliitika eesmärkide kohaselt anda oluline osa kultuurisektorile, mille eesmärk on „tõhustada vastastikusel pühendumusel ja ühistel väärtustel põhinevaid eelissuhteid (…), tugevdades liidu kodanike ja naaberriikide kodanike vahelisi suhteid ning kultuuri, ajaloo ja väärtuste vastastikust mõistmist”;

23.  rõhutab sellega seoses, et Euroopa – Vahemere piirkonna riikide kultuuriministrid peavad võtma enda kanda otsustava rolli, sest nende oluline ülesanne on ergutada kõiki pädevaid ametiasutusi ja teha neile ettepanekuid tagamaks, et rahaliste vahendite eraldamise ja nende üle läbi rääkimise etapis oleks kultuur üks peamistest prioriteetidest;

24.  kutsub Barcelona deklaratsiooni allkirjastanud riikide parlamente üles looma merekeskkonna kaitset käsitlevat kahepoolset ja mitmepoolset dialoogi, et ergutada valitsusi rakendama – ja täiel määral täitma – oma rahvusvahelisi kohustusi, eesmärgiga võtta vastu poliitika, mis teeb võimalikuks arengu ilma keskkonda kahjustamata;

25.  juhib tähelepanu vajadusele saavutada kokkulepe ka mereliikluse ja toksiliste jäätmete transpordi järelevalve alal, et reguleerida neid valdkondi kõigis Vahemere piirkonna riikides rangete ja siduvate vahenditega;

MAJANDUS

26.  on seisukohal, et globaliseerumine annab võimaluse teha jõupingutusi majanduse, sotsiaal- ja regionaalpoliitika ning keskkonna valdkonnas, et luua Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala, mis pika aja jooksul toob Euroopa Liidule ja Vahemere piirkonna partneritele suurt kasu;

27.  on seisukohal, et WTO raames toimuvad läbirääkimised võivad anda Euroopa Liidule ja Vahemere piirkonna partneritele võimaluse edendada ühiseid strateegiaid kaubanduse ja teenuste liberaliseerimiseks;

28.  märgib, et Vahemere piirkonna vabakaubandusala vajab laiaulatuslikke majanduslikke, õigusalaseid ja poliitilisi reforme, et pakkuda investoritele kindlust ja tõhustada lõuna-lõuna-suunalist integratsiooni;

29.  rõhutab, et parim viis vaesuse ja ebastabiilsuse vastu võitlemiseks on kaubanduse ja investeeringute laiendamine mõlema poole huve arvestades; on veendunud, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja rahvusvahelisel tasandil stabiilset keskkonda, et arendada majandussuhteid ja muuta need avatuks kõigile ettevõtjatele;

30.  kutsub Vahemere piirkonna partnerriike üles võtma Euroopa Liidu toetusel meetmeid, mille eesmärgid on järgmised:

• ovõidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksualaste süütegude vastu ning viia ellu haldusreforme;
• oedendada ettevõtete integreerimist ametlikku majandusse, luues stimuleeriva maksusüsteemi, mida tuleks siiski rangelt jõustada;
• oedendada majandusreforme, et ergutada investeerimist ja erasektori arengut, püüdes eelkõige tugevdada VKEde rolli, kes paljudes riikides loovad 50–70% töökohtadest;
• ohõlbustada sisserändajate rahaülekandeid päritoluriikidesse soodsamatel tingimustel ja tagada, et kõnealused riigid arvestavad neid olulisi makseid oma siseriiklikes majanduse arengukavades;
• orõhutada doonorriikide ja abisaajariikide vajadust luua partnerlusi korruptsiooni vastu võitlemiseks ja kutsuda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase võitluse konventsiooni seni ratifitseerimata jätnud riike üles seda tegema; ning
• otoetada Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) kohandamise kohta, et anda VKEde toetamiseks tugevam rahaline alus;

31.  kutsub liikmesriike ja Vahemere piirkonna partnerriike üles edendama ühisalgatusi ja ühendama jõud energiasektoris, nagu seda tehti kahepoolsete lepingute allkirjastamisega Küprose, Liibanoni ja Egiptuse vahel, seoses võimalike nafta- ja gaasiressursside uuringutega Vahemeres ning Medgazi ja Araabia gaasijuhtmete ehitamisega;

FEMIP

32.  kutsub ELi liikmesriike ja nende Vahemere piirkonna partnerriike üles viima läbi vajalikke uurimusi Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) Euroopa – Vahemere piirkonna arengupangaks muutmise kohta, arvestades selle panga olulisust erasektori edendamisel ja kõnealusesse piirkonda investeerimise arendamisel;

NAISTE ÕIGUSED

33.  rõhutab vajadust käsitleda naiste õigusi Euroopa – Vahemere piirkonna dialoogi raames ja rõhutab õigusreformi olulisust sugupoolte võrdõiguslikkuse toetamisel; rõhutab naiste osalemise olulisust poliitikas, majandus- ja ühiskondlikus elus ning meedias; nõuab naiste juurdepääsu parandamist haridusele ja tervishoiule eelkõige lõunapoolsetes partnerriikides; rõhutab ka vajadust toetada nii valitsusorganisatsioone kui ka valitsusväliseid organisatsioone naiste õiguste edendamisel;

34.  kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles käsitlema naiste õigusi ja sugupoolte võrdõiguslikkuse poliitika rakendamise kohustust lõunapoolsete partnerriikide assotsiatsioonilepingutes ning seda korrapäraselt hindama ja kõnealuse kohustuse täitmist tagama, kasutades hoiatusmehhanisme või isegi peatades lepingute kehtivuse, kui kohustust ei täideta; märgib, et Euroopa Parlamendil võiks selles osas olla suurem järelevalveroll;

35.  väljendab heameelt MEDA I ja II programmi ning Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatuse raames selle küsimuse jaoks eraldatud rahaliste vahendite üle, kuid tunneks heameelt ka piirkondliku MEDA programmi üle, mis edendaks eelkõige naiste õigusi;

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, ELi liikmesriikide parlamentidele ning Euroopa – Vahemere piirkonna partnerriikide parlamentidele.